Vikipeedia etwiki https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Esileht MediaWiki 1.46.0-wmf.22 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikipeedia Vikipeedia arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu Portaal Portaali arutelu Mustand Mustandi arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Üritus Ürituse arutelu August Kitzberg 0 32 7124264 7081455 2026-04-04T12:22:58Z Taivo 268 7124264 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[August Kitzberg (advokaat)]].}} {{viita}} [[Pilt:A. Kitzberg, ERM Fk 2668-106.jpg|pisi|August Kitzberg koos oma teise abikaasa Johanna Wilhemine Kitzbergiga (sündinud Roosmann)]] '''August Kitzberg''' (kuni [[1863]] '''August Kits''', [[vestekirjanik]]una kasutas varjunimesid '''Tiibuse Jaak Tiibus''' ja '''Tiibuse Mari'''; [[29. detsember]] [[1855]] [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre vald]], [[Ruhja kihelkond]], [[Volmari maakond]] – [[10. oktoober]] [[1927]] [[Tartu]]) oli [[eesti kirjandus|eesti kirjanik]]. ==Sünniaja täpsustus== [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] [[meetrikaraamat]]u järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi 29. detsember 1855. [[Personaalraamat]]us on August Kitzbergi sünniaeg 27. detsember 1855. Kuigi tegu on ümberkirjutamisel sündinud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu kuupäeva ehk uue kalendri järgi [[8. jaanuar]]i 1856.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kitzberg |eesnimi=August |pealkiri=Valitud teosed |lehekülg=677}}</ref> == Lapsepõlv == [[Pilt:A. Kitzbergi mälestustahvel.JPG|pisi|Mälestustahvel puitelamul Tartus, kus aastail 1912–1927 elas August Kitzberg. [[August Kitzbergi tänav]] 1/3]] Augusti lapsepõlv möödus [[Penuja vald|Penuja]] vallas [[Saate]] külas [[Niitsaadu]]l, kus elas nende (Kitse nime kandev) pere aastatel [[1857]]–[[1871]]. Tema vend Jaan oli samas külas [[koolmeister]]. Kitzberg kirjutas Penuja valla kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Kui koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse [[gloobus]]e ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks sai, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis ''s''-i ''z''-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.{{lisa viide}} Vastuolude tõttu Penuja mõisniku [[Peeter Widriks]]iga ja majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid [[Karksi kihelkond]]a Pöögle-Maiele, kus praegu asub [[August Kitzbergi tubamuuseum|Kitzbergi muuseum]]. Kitzberg töötas [[1873]]. aastast [[Pärnumaa]]l [[Pornuse]]l [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtu]] [[notar]]i abilisena, hiljem aga Pornusel, [[Morna]]s ja [[Abja]]s kihelkonnakohtu notarina. Seejärel oli ta [[Polli]]l ja [[Pöögle]]l [[vallakirjutaja]], kuid vabanes kohast venestuse tagajärjel. Seejärel asus ta [[Viljandi]]sse [[Viljandi Põllumeeste Selts]]i ökonoomiks ning tegutses hiljem [[Kuramaa]]l ja [[Riia]]s, kust lõpuks siirdus Tartusse. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus ja maeti [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1927 [[Tartu Maarja kalmistu|Tartu Raadi Maarja kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päewaleht 15 oktoober 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19271015.2.14 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Looming == Kitzbergi näidendites ja jutustustes esinevad [[Mulgimaa]]le ([[Halliste kihelkond|Halliste]] ja [[Karksi kihelkond]]) iseloomulikud inimtüübid<ref>{{Netiviide |pealkiri=MKI |url=https://mki.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/august-kitzberg/ |vaadatud=2025-11-01 |väljaanne=mki.mulgimaa.ee |keel=et}}</ref> alates [[saunik]]uist kuni [[mõisnik]]eni ([[Abja mõis]]nik ja [[kihelkonnakohtunik]] parun Stackelberg). Mulgimaa olud on andnud ainest ka tema humoristlikele külajuttudele. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntumad neist on "[[Punga-Mart ja Uba-Kaarel]]" ([[1894]]) ja "[[Rätsep Õhk]]" ([[1903]]; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", [[1892]]). Pärast eesti kutselise teatri sündi sai temast üks eesti [[kunst]]iväärtusliku [[draama]]kirjanduse rajajaid. [[Vanemuise teater|Vanemuise]] kutselise teatri avaetendus [[1906]]. aastal oli Kitzbergi draama "[[Tuulte pöörises]]", järgnesid [[tragöödia]] "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" ([[191]]1; [[1968]] valmis ka [[Libahunt (film)|film]]) ja draama "[[Kauka jumal]]" ([[1915]]). ==="Libahunt"=== {{vaata|Libahunt (Kitzberg)}} * "[[Libahunt (raamat)|Libahunt]]" ([[1969]]) * ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest), koostanud ja kommenteerinud [[Ants Järv]]. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] 1979 [[Pilt:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|pisi|[[Otto Krusten]]. August Kitzbergi [[šarž]]]] === Valik muid teoseid === Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning [[veste]]id (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). * "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus" (1919) * "Valitud näidendid" (1943) * "Külajutud" (1921–1923; 1971; 2002) * "[[Piibelehe-Neitsi]]" (1969) * "Libahunt. [[Kauka jumal]]" (1976) * "Lastejutte" (1979; 2002) * "Kuri kuningatütar" (1986) * "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) * "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) == Pseudonüümid == August Kitzberg avaldas oma kirjatöid paljude varjunimede all, mida on üle 150. Tuntuimad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK |url=https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1161 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=www2.kirmus.ee}}</ref>: * A. Koldekivi * Abram Haimekvitsh Perlstein * Aliide Tiibus. stud. med. * Copyright 1922 by Mary Tiibus, Vorbuse * Eesti Kirjanduse Seltsi laekahoidja * endine Balti Barun Maydem, nüüdne kaskodanik Maydem * H. J. Goldstein * Haimke * Haimke J. Goldstein * Halmke Josselowitsch * Haimke Josselowitsch Goldstein * Haimke Josselowitsch Rosenstein * Hans * Harju-Hans * Harju-Hans, Sinu äritatud * Hiiu-taat Hallpää * Hi–Ha–He * Ichkab Kalning * Itsig Sockenschweiss * Jaan Vaglaraud * Kalja-Pärt * Marie T * Mäliküla Jaan Jassik * parempoolne Wabbrigant * Pipramäe Tõnu * Pipramäe Tõnu Põld * Põllu-vana * Riia-Priidu * sotsialdemokrat ja asutava kogu liige * Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama) * Tiibuse Mari * Wabrigo märk (Kaits aamert, mul om päälelööja kah) * Viraku-Märt * Worbuse-Jaak * Üks vana tuuletallaja ==Tunnustus== [[1924]]. aastal valiti ta [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Ühingu]] esimeseks auliikmeks. == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Siin Puldre alatarel sündis 29.XII. 1855. a. kirjanik August Kitzberg.jpg|pisi|August Kitzbergi sünnikohta tähistav rändrahn. "Siin Puldre alatarel sündis 29.XII. 1855. a. kirjanik August Kitzberg"]] August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn. [[Karksi-Nuia]]s asub [[August Kitzbergi monument]]. Karksi vallas asub [[August Kitzbergi tubamuuseum]], ainus Kitzbergi muuseum. Alates [[1. september|1. septembrist]] [[2008]] kannab Karksi-Nuia gümnaasium Kitzbergi nime – [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]]. August Kitzbergi nimeline tänav asub [[August Kitzbergi tänav|Tartus]], [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kuressaares]] ja [[August Kitzbergi tänav (Tallinn)|Tallinnas]] [[Nõmme linnaosa]]s. ==Isiklikku== Tema poeg oli ajakirjanik [[Jaan Kitzberg]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Villem Alttoa]]. "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. [[Tallinn]] 1960, 92 lk * Villem Alttoa. "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960, 632 lk * [[Luule Epner]]. "Kitzbergist [[Hugo Raudsepp|Raudsepani]]: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]]. Tallinn 1997; 2. trükk 2002 * [[Ants Järv]]. "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". [[Eesti Keele Sihtasutus]]. Tallinn 2006 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:August Kitzberg}} {{Commonskat}} * {{ISIK|1161}} * [https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.727107876236396%2C58.39634582577845%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22August%22%2C%22longitude%22%3A26.727107876236396%2C%22latitude%22%3A58.39634582577845%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Maarja kalmistul] * [https://www.mulgimaa.ee/userfiles/MKI%20II/kitzbergi%20radadel!.pdf Kitsbergi radadel] * [[Linda Kaljundi]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51278853/august-kitzberg-uhe-vana-tuuletallaja-noorpolve-malestused August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused"]. EPL, 2. juuli 2010 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Kitzberg, August}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1927]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] ip6kll0v668c8puhpthz5b5psgzyy0l 7124269 7124264 2026-04-04T12:31:02Z Taivo 268 7124269 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib kirjanikust; advokaadi kohta vaata artiklit [[August Kitzberg (advokaat)]].}} {{viita}} [[Pilt:A. Kitzberg, ERM Fk 2668-106.jpg|pisi|August Kitzberg koos oma teise abikaasa Johanna Wilhemine Kitzbergiga (sündinud Roosmann)]] '''August Kitzberg''' (kuni [[1863]] '''August Kits''', [[vestekirjanik]]una kasutas varjunimesid '''Tiibuse Jaak Tiibus''' ja '''Tiibuse Mari'''; [[29. detsember]] [[1855]] [[Laatre vald (Ruhja kihelkond)|Laatre vald]], [[Ruhja kihelkond]], [[Volmari maakond]] – [[10. oktoober]] [[1927]] [[Tartu]]) oli [[eesti kirjandus|eesti kirjanik]]. ==Sünniaja täpsustus== [[Halliste kihelkond|Halliste kihelkonna]] [[meetrikaraamat]]u järgi sündis August Kitzberg 17. detsembril 1855, mis on uue kalendri järgi 29. detsember 1855. [[Personaalraamat]]us on August Kitzbergi sünniaeg 27. detsember 1855. Kuigi tegu on ümberkirjutamisel tekkinud eksitusega, pidas kirjanik ise oma sünnipäevaks just personaalraamatu kuupäeva ehk uue kalendri järgi [[8. jaanuar]]i 1856.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Kitzberg |eesnimi=August |pealkiri=Valitud teosed |lehekülg=677}}</ref> == Lapsepõlv == [[Pilt:A. Kitzbergi mälestustahvel.JPG|pisi|Mälestustahvel puitelamul Tartus, kus aastail 1912–1927 elas August Kitzberg. [[August Kitzbergi tänav]] 1/3]] Augusti lapsepõlv möödus [[Penuja vald|Penuja]] vallas [[Saate]] külas [[Niitsaadu]]l, kus elas nende (Kitse nime kandev) pere aastatel [[1857]]–[[1871]]. Tema vend Jaan oli samas külas [[koolmeister]]. Kitzberg kirjutas Penuja valla kuulsaks oma raamatus "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused". Kui koolmeister Jaan valmistas õppevahendite konkursile esimese eestikeelse [[gloobus]]e ja sai selle eest auhinna, siis Halliste pastorile ei meeldinud, et eesti mats sellise au osaliseks sai, seetõttu pani ta Kitse nimele "berg" lõppu ja muutis ''s''-i ''z''-ks. Kuid Jaan Kitzberg oli rahul: ega nimi meest riku.{{lisa viide}} Vastuolude tõttu Penuja mõisniku [[Peeter Widriks]]iga ja majanduslikel põhjustel kolisid Kitzbergid [[Karksi kihelkond]]a Pöögle-Maiele, kus praegu asub [[August Kitzbergi tubamuuseum|Kitzbergi muuseum]]. Kitzberg töötas [[1873]]. aastast [[Pärnumaa]]l [[Pornuse]]l [[kihelkonnakohus|kihelkonnakohtu]] [[notar]]i abilisena, hiljem aga Pornusel, [[Morna]]s ja [[Abja]]s kihelkonnakohtu notarina. Seejärel oli ta [[Polli]]l ja [[Pöögle]]l [[vallakirjutaja]], kuid vabanes kohast venestuse tagajärjel. Seejärel asus ta [[Viljandi]]sse [[Viljandi Põllumeeste Selts]]i ökonoomiks ning tegutses hiljem [[Kuramaa]]l ja [[Riia]]s, kust lõpuks siirdus Tartusse. Kitzberg suri 10. oktoobril 1927 Tartus ja maeti [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1927 [[Tartu Maarja kalmistu|Tartu Raadi Maarja kalmistu]]le.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päewaleht 15 oktoober 1927 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19271015.2.14 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> == Looming == Kitzbergi näidendites ja jutustustes esinevad [[Mulgimaa]]le ([[Halliste kihelkond|Halliste]] ja [[Karksi kihelkond]]) iseloomulikud inimtüübid<ref>{{Netiviide |pealkiri=MKI |url=https://mki.mulgimaa.ee/mulgi-keel-ja-meel/kuulsad-mulgid/august-kitzberg/ |vaadatud=2025-11-01 |väljaanne=mki.mulgimaa.ee |keel=et}}</ref> alates [[saunik]]uist kuni [[mõisnik]]eni ([[Abja mõis]]nik ja [[kihelkonnakohtunik]] parun Stackelberg). Mulgimaa olud on andnud ainest ka tema humoristlikele külajuttudele. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge, tuntuimad neist on "[[Punga-Mart ja Uba-Kaarel]]" ([[1894]]) ja "[[Rätsep Õhk]]" ([[1903]]; aluseks külajutt "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", [[1892]]). Pärast eesti kutselise teatri sündi sai temast üks eesti [[kunst]]iväärtusliku [[draama]]kirjanduse rajajaid. [[Vanemuise teater|Vanemuise]] kutselise teatri avaetendus [[1906]]. aastal oli Kitzbergi draama "[[Tuulte pöörises]]", järgnesid [[tragöödia]] "[[Libahunt (Kitzberg)|Libahunt]]" ([[1911]]; [[1968]] valmis ka [[Libahunt (film)|film]]) ja draama "[[Kauka jumal]]" ([[1915]]). ==="Libahunt"=== {{vaata|Libahunt (Kitzberg)}} * "[[Libahunt (raamat)|Libahunt]]" ([[1969]]) * ""Libahunt" teatris ja kriitikas" (valimik väljavõtteid "Libahundi" kohta kirjutatud artiklitest), koostanud ja kommenteerinud [[Ants Järv]]. [[Eesti Raamat]]. [[Tallinn]] [[1979]] [[Pilt:Otto Krusten - August Kitzberg.jpg|pisi|[[Otto Krusten]]. August Kitzbergi [[šarž]]]] === Valik muid teoseid === Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning [[veste]]id (vestekirjanikuna kasutas ta varjunime Tiibuse Jaak Tiibus). * "Tiibuse Jaak Tiibuse kirjawahetus" (1919) * "Valitud näidendid" (1943) * "Külajutud" (1921–1923; 1971; 2002) * "[[Piibelehe-Neitsi]]" (1969) * "Libahunt. [[Kauka jumal]]" (1976) * "Lastejutte" (1979; 2002) * "Kuri kuningatütar" (1986) * "Valik lühijutte ja näidendeid" (1997) * "Piibelehe-neitsi ja teisi jutte" (2001) == Pseudonüümid == August Kitzberg avaldas oma kirjatöid paljude varjunimede all, mida on üle 150. Tuntuimad neist olid Tiibuse Jaak ja Pipramäe Tõnu. Muid pseudonüüme<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti biograafiline andmebaas ISIK |url=https://www2.kirmus.ee/biblioserver/isik/index.php?id=1161 |vaadatud=2026-01-07 |väljaanne=www2.kirmus.ee}}</ref>: * A. Koldekivi * Abram Haimekvitsh Perlstein * Aliide Tiibus. stud. med. * Copyright 1922 by Mary Tiibus, Vorbuse * Eesti Kirjanduse Seltsi laekahoidja * endine Balti Barun Maydem, nüüdne kaskodanik Maydem * H. J. Goldstein * Haimke * Haimke J. Goldstein * Halmke Josselowitsch * Haimke Josselowitsch Goldstein * Haimke Josselowitsch Rosenstein * Hans * Harju-Hans * Harju-Hans, Sinu äritatud * Hiiu-taat Hallpää * Hi–Ha–He * Ichkab Kalning * Itsig Sockenschweiss * Jaan Vaglaraud * Kalja-Pärt * Marie T * Mäliküla Jaan Jassik * parempoolne Wabbrigant * Pipramäe Tõnu * Pipramäe Tõnu Põld * Põllu-vana * Riia-Priidu * sotsialdemokrat ja asutava kogu liige * Tiibuse Jaak (Tiibuse Jaak Tiibus, üks märtür kiriku ja usu eest, kui teda nüüd peaks kohtu kätte antama) * Tiibuse Mari * Wabrigo märk (Kaits aamert, mul om päälelööja kah) * Viraku-Märt * Worbuse-Jaak * Üks vana tuuletallaja ==Tunnustus== [[1924]]. aastal valiti ta [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanikkude Ühingu]] esimeseks auliikmeks. == Mälestuse jäädvustamine == [[Pilt:Siin Puldre alatarel sündis 29.XII. 1855. a. kirjanik August Kitzberg.jpg|pisi|August Kitzbergi sünnikohta tähistav rändrahn. "Siin Puldre alatarel sündis 29.XII. 1855. a. kirjanik August Kitzberg"]] August Kitzbergi sünnikohta tähistab rändrahn. [[Karksi-Nuia]]s asub [[August Kitzbergi monument]]. Karksi vallas asub [[August Kitzbergi tubamuuseum]], ainus Kitzbergi muuseum. Alates [[1. september|1. septembrist]] [[2008]] kannab Karksi-Nuia gümnaasium Kitzbergi nime – [[August Kitzbergi nimeline Gümnaasium]]. August Kitzbergi nimeline tänav asub [[August Kitzbergi tänav|Tartus]], [[August Kitzbergi tänav (Kuressaare)|Kuressaares]] ja [[August Kitzbergi tänav (Tallinn)|Tallinnas]] [[Nõmme linnaosa]]s. ==Isiklikku== Tema poeg oli ajakirjanik [[Jaan Kitzberg]]. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Villem Alttoa]]. "August Kitzberg" (lühimonograafia). Sari [[Eesti kirjamehi]]. [[Eesti Riiklik Kirjastus]]. Tallinn 1960, 92 lk * Villem Alttoa. "August Kitzberg" (suur monograafia). Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1960, 632 lk * [[Luule Epner]]. "Kitzbergist [[Hugo Raudsepp|Raudsepani]]: eesti näitekirjandus 1906–1940" (õpik). [[Koolibri (kirjastus)|Koolibri]]. Tallinn 1997; 2. trükk 2002 * [[Ants Järv]]. "August Kitzbergi "Tuulte pöörises" 100". [[Eesti Keele Sihtasutus]]. Tallinn 2006 == Välislingid == {{vikitekstid|Autor:August Kitzberg}} {{Commonskat}} * {{ISIK|1161}} * [https://tartu.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=40d388a4179d4d18b15ba7e5ec9a7f01&marker=26.727107876236396%2C58.39634582577845%2C%2C%2C%2C&markertemplate=%7B%22title%22%3A%22August%22%2C%22longitude%22%3A26.727107876236396%2C%22latitude%22%3A58.39634582577845%2C%22isIncludeShareUrl%22%3Atrue%7D&level=22 Haud Tartu Maarja kalmistul] * [https://www.mulgimaa.ee/userfiles/MKI%20II/kitzbergi%20radadel!.pdf Kitsbergi radadel] * [[Linda Kaljundi]]. [https://kultuur.delfi.ee/artikkel/51278853/august-kitzberg-uhe-vana-tuuletallaja-noorpolve-malestused August Kitzberg "Ühe vana "tuuletallaja" noorpõlve mälestused"]. EPL, 2. juuli 2010 {{Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed}} {{JÄRJESTA:Kitzberg, August}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1855]] [[Kategooria:Surnud 1927]] [[Kategooria:Maarja kalmistule maetud]] 3diuafoaj8ngz5or9hb88cju1fw8pd2 Tartu 0 1154 7124371 7123814 2026-04-04T17:34:14Z Neptuunium 58653 /* Linnaosad */ tabelit pole siia tarvis, liigutan eraldi linnaosade artiklisse 7124371 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast, omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Tartu linn (haldusüksus)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tartu (täpsustus)]], [[Dorpat (täpsustus)]] ja [[Jurjev (täpsustus)]]}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=november}} {{EestiAsula | nimi = Tartu | hääldus = | nimi1_keel = eesti | nimi1 = Tartu | nimi2_keel = lõunaeesti | nimi2 = Tarto | pilt = Tartu_asv2022-04_img31_View_from_Emajõe_Tower.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu | osm = pind }} [[Fail:Volber 2017, EÜSi liikmed TÜ peahoone ees.jpg|pisi|Tartu on ülikoolilinn ja [[Tartu Ülikool]] on üks peamisi linna arengut mõjutavaid asutusi]] [[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]] [[Fail:Tartu kesklinn.jpg|pisi|Vaade linnasüdamele ja [[Emajõgi|Emajõele]]]] '''Tartu''' on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, omavalitsusliku [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] keskus ning [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue. [[Tartu lahing (1224)|1224. aastal vallutasid linnuse]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed ja seda sündmust on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Keskajal oli Tartu [[hansalinn]] ja kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. Samuti kannatas linn suuresti järgnenud relvakonfliktides. Näiteks [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[küüditamine|küüditati]] linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka [[1775. aasta Tartu tulekahju]]. [[Tartu Ülikool]]i tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] kui ka [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] vahel. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengus ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal Eesti [[I üldlaulupidu]]. [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. Linna mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu [[Tartu raekoda]], [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[Tartu toomkirik]], tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu [[Tartu vaim]]. 2024. aastal oli Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref name="iLr8T" /><ref name="S9FPk" /> Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''. See on tuntud Eesti ülikoolilinnana,<ref name="xnn7J" /> aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Tartu on [[UNESCO]] [[kirjanduslinn]]. Tartu [[tunnuslause]] on "Tartu – heade mõtete linn". Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ning [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]]. == Nimi == Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb vanavene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). [[Nestori kroonika]] (mille originaaltekst pole säilinud, kuid kõige varasemad teadaolevad ümberkirjutused pärinevad 14. sajandist) enamlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. (1030.) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.").<ref name="OhqEX" /><ref name="klqOb" /> Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" /> 13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" /> [[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää muinaslinnus|Otepää]] ja [[Varbola Jaanilinn|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" /> Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandini Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" /> Linna lüüriline hüüdnimi on [[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]. == Ajalugu == [[Fail:Tartu coat of arms.svg|pisi|Juba 14. sajandist tuntud [[Tartu vapp|Tartu linna vapp]] jäi ka pärast 2017. aasta haldusreformi senisest suurema [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna haldusüksuse]] vapiks]]. [[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|1860. aastate vaade [[Tartu Ülikooli peahoone]]le]] {{vaata|Tartu ajalugu}} === Vanaaeg === Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" /> === Keskaeg === [[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]] 13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] 1224. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais esmamainitud 1262. aastal. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ([[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[Tartu Püha Katariina klooster|Katariina klooster]], [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tartu Püha Maarja-Magdaleena klooster|Magdaleena klooster]], frantsisklaste mees- ja naisklooster) ja üheksa [[Kirik (pühakoda)|kirikut]] ([[Tartu toomkirik|toomkirik]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]], [[Tartu Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Tartu Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tartu Jakobi kirik|Jakobi kirik]] ja [[Õigeusu kirik|õigeusu]] pühakojad [[Tartu Nikolai kirik|Nikolai kirik]] ja [[Tartu Georgi kirik (keskaegne)|Georgi kirik]]. === Uusaeg === [[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu, 1553]] Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel 1583–1625 [[Poola]]le vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale. Rootsi alluvuses avati linnas 1632. aastal [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn 1704. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] 1708. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775. aastal hävis 2/3 linnast. Järgnenud ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]]. [[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu 1866. aastal. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]] 1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jälle ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu [[Venemaa Keisririik|Vene riigis]]. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli see oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (selts)|Vanemuise Selts]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne. [[Fail:Pääsuke - Barclay de Tolly maja - ERM Fk349 144.jpg|pisi|[[Johannes Pääsuke]]se foto [[Barclay de Tolly maja]]st 1914. aastal]] === Uusim aeg === [[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. Vabadussõja ajal panid mõneks nädalaks Tartu hõivanud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] relvaüksused vahetult enne linnast taandumist [[14. jaanuar]]il [[1919]] toime [[Tartu Krediidikassa massimõrv]]a, mille ohvriks langes 19 inimest, sh esimene eestlasest õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)]]. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel [[Tartu rahu]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 sõlmiti [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahu Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]]. 1920. ja 1930. aastatel laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kõrgem kunstikool]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. 1960. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja 1980. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.{{lisa viide}} [[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]] [[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati{{millal}} [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni alluvuses [[buss|liinibusside]] tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati. [[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]] [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest viidi Tartusse [[Riigikohus]] ja 2002. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitu kaubanduskeskust ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (sealhulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku). Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus 2017. aastal liitusid Tartu linn ja [[Tähtvere vald]] uueks omavalitsusüksuseks nimega [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]. == Loodus == [[Fail:Kalmistu paljand Tartus.JPG|pisi|[[Kalmistu paljand]] Tartus]] === Pinnamood === Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti [[üleujutus]]i, selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.<ref name="thizq" /> Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]-[[Riia tänav|Riia]] ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub 80,2 meetrini üle merepinna.<ref name="bsLm4" /> [[File:Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|thumb|Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel]] === Veekogud === Linnas on peale [[Emajõgi|Emajõe]] teisigi veekogusid: [[Raadi järv]], [[Jaamamõisa oja]], [[Tähtvere oja]], [[Vanemuise tiik]], [[Tamme Gümnaasiumi tiik]], [[Supilinna tiik]], [[Anne kanal]], [[Tartu botaanikaaia tiik|botaanikaaia tiik]], [[Peetrituru tiik]], [[Maarjamõisa tiik]] jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike [[Ihaste]]s. Praeguseks kadunud on [[Meltsi tiik]] ja [[Koolujõgi]]. === Haljasalad === {{vaata ka|Tartu kalmistud|Tartu parkide loend|Emajõe rohekoridor}} [[Fail:Toomemägi kevadel.jpg|pisi|vasakul|[[Toomemägi]] kevadel]] Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgse linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada. Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea [[Roman Mugur]]i suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see [[Keskpark]]i, [[Pirogovi plats]]i ja endisel [[Holmi saar]]el asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud. Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama. === Kliima === {{Vaata|Tartu kliima}} Tartu kuulub [[kliima]] poolest [[Sise-Eesti kliimavaldkond]]a. Tartu [[aastatemperatuur]] oli aastail 2000–2010 6,5&nbsp;°C ja varem (1961–1990) 4,9&nbsp;°C.{{Lisa viide}} {{Ilmakast | asukoht = Tartu-Tõravere | aeg = 1991–2020; sajupäevad 1971–2000; rekordid alates 1865 | laius = 100 <!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. --> |jaan_max = -1.8 |jaan_absoluut_max = 9.7 |veebr_max = -1.6 |veebr_absoluut_max = 10.9 |märts_max = 3.3 |märts_absoluut_max = 18.4 |aprill_max = 11.1 |aprill_absoluut_max = 27.6 |mai_max = 17.1 |mai_absoluut_max = 30.9 |juuni_max = 20.6 |juuni_absoluut_max = 34.0 |juuli_max = 23.1 |juuli_absoluut_max = 34.9 |aug_max = 21.8 |aug_absoluut_max = 35.2 |sept_max = 16.3 |sept_absoluut_max = 30.3 |okt_max = 9.2 |okt_absoluut_max = 21.5 |nov_max = 3.3 |nov_absoluut_max = 14.1 |dets_max = 0 |dets_absoluut_max = 12.5 |aasta_max = 10.2 |aasta_absoluut_max = 35.2 <!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. --> |jaan_min = -6.5 |jaan_absoluut_min = -37.5 |veebr_min = -7.3 |veebr_absoluut_min = -36.0 |märts_min = -4.0 |märts_absoluut_min = -29.6 |aprill_min = 1.2 |aprill_absoluut_min = -19.8 |mai_min = 5.8 |mai_absoluut_min = -7.2 |juuni_min = 10.3 |juuni_absoluut_min = -2.2 |juuli_min = 12.9 |juuli_absoluut_min = 1.8 |aug_min = 12 |aug_absoluut_min = 1.5 |sept_min = 8 |sept_absoluut_min = -6.6 |okt_min = 3.3 |okt_absoluut_min = -13.8 |nov_min = -0.8 |nov_absoluut_min = -22.2 |dets_min = -4.2 |dets_absoluut_min = -38.6 |aasta_min = 2.6 |aasta_absoluut_min = -38.6 <!-- Kuu keskmine temperatuur --> |jaan_keskmine = -4.1 |veebr_keskmine = -4.4 |märts_keskmine = -0.5 |aprill_keskmine = 5.9 |mai_keskmine = 11.5 |juuni_keskmine = 15.5 |juuli_keskmine = 18 |aug_keskmine = 16.7 |sept_keskmine = 11.8 |okt_keskmine = 6 |nov_keskmine = 1.2 |dets_keskmine = -2.1 |aasta_keskmine = 6.3 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuu keskmine sademete hulk --> <!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --> |jaan_sademed = 48 |veebr_sademed = 39 |märts_sademed = 36 |aprill_sademed = 35 |mai_sademed = 54 |juuni_sademed = 88 |juuli_sademed = 67 |aug_sademed = 79 |sept_sademed = 55 |okt_sademed = 68 |nov_sademed = 55 |dets_sademed = 51 |aasta_sademed = 673 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Sademetega päevi kuus --> |u_sajupäevi = |jaan_sajupäevi = 12.8 |veebr_sajupäevi = 9.9 |märts_sajupäevi = 9.3 |aprill_sajupäevi = 8.3 |mai_sajupäevi = 8.5 |juuni_sajupäevi = 10.7 |juuli_sajupäevi = 9.5 |aug_sajupäevi = 11.2 |sept_sajupäevi = 9.8 |okt_sajupäevi = 11.9 |nov_sajupäevi = 11.3 |dets_sajupäevi = 12.4 |aasta_sajupäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -- <!-- Kuus sadanud vihma kokku --> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Vihmasajuga päevi --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- lumesajuga päevi --> |u_lumepäevi = |jaan_lumepäevi = |veebr_lumepäevi = |märts_lumepäevi = |aprill_lumepäevi = |mai_lumepäevi = |juuni_lumepäevi = |juuli_lumepäevi = |aug_lumepäevi = |sept_lumepäevi = |okt_lumepäevi = |nov_lumepäevi = |dets_lumepäevi = |aasta_lumepäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Päikesepaiste kestvus (h)--> |jaan_päikesetunnid = 33.7 |veebr_päikesetunnid = 65.1 |märts_päikesetunnid = 140.3 |aprill_päikesetunnid = 190.9 |mai_päikesetunnid = 266 |juuni_päikesetunnid = 258 |juuli_päikesetunnid = 268.7 |aug_päikesetunnid = 227.6 |sept_päikesetunnid = 152.1 |okt_päikesetunnid = 79.3 |nov_päikesetunnid = 30 |dets_päikesetunnid = 24.3 |aasta_päikesetunnid = 1735.9<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Keskmine õhuniiskus --> |jaan_õhuniiskus = 88 |veebr_õhuniiskus = 85 |märts_õhuniiskus = 76 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 65 |juuni_õhuniiskus = 70 |juuli_õhuniiskus = 74 |aug_õhuniiskus = 77 |sept_õhuniiskus = 82 |okt_õhuniiskus = 86 |nov_õhuniiskus = 89 |dets_õhuniiskus = 89 |aasta_õhuniiskus = 79<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref name="LIBIZ" /><ref name="sademed-no" /><ref name="phSBm" /><ref name="lzNgy" /><ref name=extremes>{{cite web |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |title=Rekordid |language=Estonian |publisher=Ilmateenistuse |access-date=19 March 2021 |archive-date=17 April 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417081006/https://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |url-status=live}}</ref><ref name=precipdays> <{{cite web |url=http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |title=Kliimanormid-Sademed, õhuniiskus |publisher=Ilmateenistus |language=et |access-date=31 January 2021 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120222112141/http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |archive-date=22 February 2012}}</ref> & [[Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus]]<ref>{{cite web |url=https://www.nodc.noaa.gov/archive/arc0216/0253808/2.2/data/0-data/Region-6-WMO-Normals-9120/Estonia/CSV/Tartu-Toravere_26242.csv |title=World Meteorological Organization Climate Normals for 1991-2020 |language=en-us |publisher=[[National Oceanic and Atmospheric Administration]] |access-date=21 December 2023}}</ref> |kasutatud = 19. jaanuar 2026 }} == Rahvastik == [[Fail:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05.JPG|pisi|Tartu on üliõpilaslinn. [[Tartu tudengipäevad|Tudengite kevadpäevad]] 2009. aastal]] Tartu elanike arv ületas 100&nbsp;000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113&nbsp;420 inimest. 2000. aastal oli elanike arv 101&nbsp;169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100&nbsp;000, kuigi [[loomulik iive]] linnas on positiivne. [[Statistikaamet]]i andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101&nbsp;250 inimest. Neist 80% olid [[eestlased]], 16% [[venelased]] ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98&nbsp;701 registreeritud elanikku.<ref name="ZF9p4" /> 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95&nbsp;074 registreeritud elanikku.<ref name="M1B8b" /> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97&nbsp;600 alalist elanikku, neist 44&nbsp;274 naised ja 53&nbsp;326 mehed. Eestlasi oli 79&nbsp;700 ehk 81,7%. 2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.<ref name="WJWkc" /> Linna asustustihedus oli 2511 in/km².<ref name="urNBQ" /> === Elanike arv === {| class="wikitable" |- ! 1825 || 1833 || 1840 || 1847 || 1856 || 1863 || 1867 || 1881 || 1897 || 1922 || 1934 |- | 8450<ref name="69Aui" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 10 020<ref name="O8QZM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 203<ref name="qsWeu" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 185<ref name="41gOJ" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 914<ref name="0s8WB" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 14 386{{lisa viide}} || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 21 014<ref name="eakwL" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 974<ref name="autogenerated1922" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 42 308<ref name="ijAcK" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 50 342<ref name="autogenerated1922" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 876<ref name="hzhow" /> |- ! 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2011 || 2015 || 2020 || 2025 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 60 281<ref name="k9Xl0" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 74 263<ref name="GxUAM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 90 459<ref name="rCI6K" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 104 518<ref name="HQLeD" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 113 977<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 98 695<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 97 600 || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 93 805<ref name="RV0240" /> || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 92 972<ref name="RV0240" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 98 247<ref name="Varem" /> |} [[Fail:Population of Tartu city (1990-2009).png|pisi|Tartu elanike arv 1990–2009]] === Rahvastik rahvuse järgi === {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1867<ref name="puC1B" /> !colspan="2"|1881<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1897<ref name="Svxwc" /> !colspan="2"|1922<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1934<ref name="lURuq" /> |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||9720||46,3||16 526||55,4||29 039||68,6||42 459||84,5||51 559||87,6 |- |[[sakslased]]||8907||42,4||10 486||35,2||7020||16,6||3210||6,4||2706||4,6 |- |[[venelased]]||1866||8,9||1818||6,1||3689||8,7||2570||5,1||2640||4,5 |- |muud||521||2,5||1144||3,8||2560||6,1||2103||4,2||1971||3,3 |- ! Kokku !! 21 014 !! 100 !! 29 974 !! 100 !! 42 308 !! 100 !! 50 342 !! 100 !! 58 876 !! 100 |} {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1970<ref name="2HUXS" /> !colspan="2"|1979<ref name="zBs0F" /> !colspan="2"|1989<ref name="uyqf9" /><ref name="9AlCx" /> !colspan="2"|2000 !colspan="2"|2011<ref name="XJSDd" /> !colspan="2"|2021 |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||68 129||75,3||77 597||74,3||82 031||72,3||80 397||79,5||79 700||81,7||74 630||78,3 |- |[[venelased]]||18 009||19,9||21 530||20,6||24 604||21,7||16 245||16,1||14 340||14,7||12 076||12,7 |- |[[soomlased]]||1220||1,4||1271||1,2||1275||1,1||1073||1,1||706||0,7||1180||1,2 |- |[[ukrainlased]]||1277||1,4||1685||1,6||2639||2,3||1239||1,2||891||0,9||1087||1,1 |- |[[valgevenelased]]||551||0,6||749||0,7||1088||1,0||490||0,5||355||0,4||342||0,4 |- |muud||1273||1,4||1549||1,5||1783||1,6||1725||1,7||1608||1,6||5348||6,3 |- ! Kokku !! 90 459 !! 100 !! 104 381 !! 100 !! 113 420 !! 100 !! 101 169 !! 100 !! 97 600 !! 100 !! 94 663 !! 100 |} == Linnapead == {{vaata|Tartu linnapea}} Kesk- ja varauusajal juhtis [[Tartu raad|Tartut raad]]. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai [[Georg Friedrich von Kymmel]] (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea [[Carl Victor Kupffer]] (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli [[Heinrich Luht]] (1917) ja esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegne Tartu linnapea [[Jaan Kriisa]] (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead [[Ants Simm]] (1919–1920), [[Karl Luik]] (1920–1934), [[Hans Ainson]] (1934), [[Aleksander Tõnisson]] (1934–1939) ja [[Robert Sinka]] (1939–1940). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] täitsid linnapea funktsiooni [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed (alates 1978. aastast [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed), kes tegelikult ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid{{lisa viide}}, vaid allusid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused#EKP Tartu Linnakomitee|Tartu Linnakomiteele]]. Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 [[Ants Veetõusme]]. Seejärel täitsid seda ametikohta [[Väino Kull]] (1993–1996), [[Tõnis Lukas]] (1996–1997), [[Roman Mugur]] (1997–1998), [[Andrus Ansip]] (1998–2004), [[Laine Jänes]] (2004–2007), [[Urmas Kruuse]] (2007–2014) ja [[Urmas Klaas]]. Alates [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformist]] on linnapea [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna nimelise omavalitsusüksuse]] juht. == Linnaosad == {{vaata|Tartu linnaosad}} Tartul ei ole [[halduslik linnaosa|halduslikke linnaosi]] (erinevalt [[Tallinn]]ast). Vanima asustusega on [[Kesklinn (Tartu)|kesklinn]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Supilinn]]. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on [[Annelinn]]. {{Image label begin|image=Tartu linnaosad.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|right}}}}} {{Image label|x=0.327|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]]'''}} {{Image label|x=0.56|y=0.5|scale={{{width|400}}}|text='''[[Annelinn]]'''}} {{Image label|x=0.384|y=0.57|scale={{{width|400}}}|text='''[[Karlova]]'''}} {{Image label|x=0.62|y=0.74|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ihaste]]'''}} {{Image label|x=0.4|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka tööstusrajoon|Ropka<br>tööstusrajoon]]'''}} {{Image label|x=0.53|y=0.33|scale={{{width|400}}}|text='''[[Jaamamõisa]]'''}} {{Image label|x=0.38|y=0.19|scale={{{width|400}}}|text='''[[Raadi-Kruusamäe|Raadi-<br>Kruusamäe]]'''}} {{Image label|x=0.41|y=0.337|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]'''}} {{Image label|x=0.28|y=0.27|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Supilinn]]</small>'''}} {{Image label|x=0.16|y=0.2|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tähtvere]]'''}} {{Image label|x=0.34|y=0.67|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Veeriku]]'''}} {{Image label|x=0.247|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Variku (Tartu)|Variku]]</small>'''}} {{Image label|x=0.17|y=0.64|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tammelinn]]'''}} {{Image label|x=0.1|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ränilinn]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.53|scale={{{width|400}}}|text='''[[Maarjamõisa|Maarja-<br>Mõisa]]'''}} {{Image label|x=0.27|y=0.46|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Vaksali (Tartu)|Vaksali]]</small>'''}} {{Image label end}} Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku (Tartu)|Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], Annelinn ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas [[Mõisad Tartu linnas|kunagiste mõisate aladele]], mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi. Jõe paremkallas ([[Supilinn]], [[Veeriku]], [[Karlova]] jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit). Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosi saab järjestada elanike arvu või pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga. == Haridus == === Lasteaiad ja -sõimed === {{veergude loend|laius=10em| * Kesklinna lastekeskus * Annike * Helika * Hellik * Kannike * Karoliine * Kelluke * Kivike * Klaabu * Krõll * Lotte * Meelespea * Midrimaa * Mõmmik * Nukitsamees * Piilupesa * Ploomike * Poku * Päkapikk * Pääsupesa * Ristikhein * Rukkilill * Sass * Sirel * Tripsik * Tõruke * Tähtvere * Mesipuu * Maarjamõisa lasteaed }} * Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad === Põhi- ja keskkoolid === {{Vaata|Tartu koolid}} {{veergude loend|laius=18em| * [[Tartu Aleksander Puškini Kool]] * [[Tartu Emajõe Kool]] * [[Tartu Herbert Masingu Kool]] * [[Tartu Kesklinna Kool]] * [[Tartu Hiie Kool]] * [[Tartu Maarja Kool]] * [[Tartu Kroonuaia Kool]] * [[Tartu Veeriku Kool]] * [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * [[Miina Härma Gümnaasium]] * [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]] * [[Tartu Annelinna Gümnaasium]] * [[Tartu Descartes'i Kool]] * [[Tartu Forseliuse Kool]] * [[Tartu Karlova Kool]] * [[Tartu Kivilinna Kool]] * [[Tartu Hansa Kool]] * [[Tartu Variku Kool]] * [[Tartu Mart Reiniku Kool]] * [[Tartu Raatuse Kool]] * [[Tartu Tamme Gümnaasium]] * [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]] * [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]] }} === Erakoolid === * [[Tartu Erakool]] * [[Tartu Kristlik Põhikool]] * [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]] * [[Tartu Luterlik Peetri Kool]] * [[Tartu Waldorfgümnaasium]] * [[Tartu Rahvusvaheline Kool]] [[Pilt:Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt pano crop.jpg|pisi|[[Kõrgem Kunstikool Pallas]] asutati 2000. aastal ja see kasvas välja [[Tartu Kunstikool]]ist]] === Kutsekoolid === * [[Tartu Rakenduslik Kolledž]] * [[Heino Elleri Muusikakool]] * [[Tartu Kunstikool]] * [[Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond]] * [[Iluravi Rahvusvaheline Erakool]] === Kõrgkoolid === [[Fail:360° panoramas Estonian University of Life Sciences, research.jpg|pisi|[[Eesti Maaülikool]] kuulub maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas.<ref name="HNwrl" /> 360 kraadi vaade Eesti Maaülikooli taimekasvatusruumile]] {{vaata|Tartu kõrgkoolid}} * [[Tartu Ülikool]] * [[Eesti Maaülikool]] * [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal]] * [[Kõrgem Kunstikool Pallas]] * [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] * [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] * [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] * [[Kaitseväe Akadeemia]] * [[Balti Kaitsekolledž]] * [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]] * [[Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus]] [[Tartu lennujaam]]a kõrval [[Reola]] külas tegutseb ka [[Eesti Lennuakadeemia]]. == Majandus == [[Fail:A. Le Coq Tartu.jpg|pisi|[[A. Le Coq]] on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid]] Tähtis majandusharu on [[tööstus]]. Kümne ja enama töötajaga Tartu [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] ettevõtete (80) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 560 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsaim [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on [[A. Le Coq]] (jookide müük aastas 93 miljonit eurot), [[veski]] [[Tartu Mill]], [[konservitehas]] [[Salvest]]. [[Metallitööstus|Metalli-]], [[masinaehitus|masina-]] ja [[aparaaditööstus]]e osa müüdud toodangust on ligi 1/4. Suurimad ettevõtted on Tarmetec, Torm Metall, [[HANZA Mechanics Tartu AS|HANZA Mechanics Tartu]]. [[Puidutööstus]]e osa toodangust on ligikaudu 1/10 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on [[trükitööstus]]el. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on Tarmeko Spoon ja [[trükikoda]] [[Kroonpress]]. Infotehnoloogia alal on oluline programmeerimisteenuste pakkumine, ala ettevõtete käive oli 2023. aastal 290 miljonit eurot, suurimad ettevõtted on Playtech, Rush Street ID, Sale Move. Samas tegutsevad ka [[Bolt]], [[Nortal]], [[Pipedrive]] jt ettevõtted. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.<ref name="bMRxF" /> Tartu on ainus linn maailmas, mille nimi sisaldub sõnas sTARTUp.<ref name="zdTjx" /> Alates 2016. aastast toimub Tartus igal aastal [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim ärikonverents [[sTARTUp Day]], mis toob kokku 4000 ettevõtlushuvilist üle maailma.<ref name="9XKbz" /> 2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.<ref name="Phzpg" /> Linnas on mitu konverentsikeskust. [[Tartu Näitused]] haldab [[Tartu messikeskus]]t, kus toimuvad sellised üritused nagu [[Maamess]]. === Ettevõtlus === [[Fail:Tartu Mill 01.jpg|pisi|[[Tartu Mill]] on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas]] 2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: [[Playtech|Playtech Estonia]] (487 töötajat), [[Kodumaja|Kodumaja AS]] (459), [[AS HANZA Mechanics Tartu]] (420), [[Maxima|MAXIMA Eesti OÜ]] (335), Tulundusühistu [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]] (311), [[G4S Eesti|AS G4S Lõuna-Eesti]] (310), AS A. Le Coq (304), [[Rimi|Rimi Eesti Food AS]] (286), [[AS Palmako]] (279) ja [[Kroonpress|AS Kroonpress]] (262).<ref name="1KB5B" /> 2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad [[AS Olerex]] (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), [[GoBus|AS GoBus]] (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), [[Selver]] (391), AS [[A. Le Coq]] (338), AS Palmako (324) ja [[Rimi Baltic|Rimi]] Eesti Food AS (273).<ref name="HvzjP" /> ==== Hotellid ==== {{ajakohasta|alaosa}} Paljud Tartu hotellid asuvad [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]l ja on arhitektuursed vaatamisväärsused. Tartus asuvad hotellid: [[Hotell Antonius|Antonius]], [[Barclay hotell|Barclay]], [[Dorpat (hotell)|Dorpat]], [[Hotell Draakon|Draakon]], [[Hansa Hotell|Hansa]], [[Kantri Hotell|Kantri]], [[London (hotell)|London]], [[Hotell Lydia|Lydia]], [[Hotell Pallas|Pallas]], [[Rehe Hotell|Rehe]], [[Hotell Sophia|Sophia]], [[Hotell Tartu|Tartu]] ja [[V spaa- ja konverentsihotell]]. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming. ==== Kaubanduskeskused ==== [[Fail:Tartu turg.jpg|pisi|Tartu avaturg]] * [[Annelinna keskus]] * [[Eeden (kaubanduskeskus)|Eeden]] * [[Emajõe Ärikeskus]] (Plasku) * [[Kaubanduskeskus Zeppelin]] * [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] (endise [[Tartu vana kaubamaja|Tartu Vana Kaubamaja]] asukohal) * [[Lõunakeskus]] * [[Tasku Keskus]] * [[Tartu kaubahall]] * [[Tartu Kaubamaja]] == Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne == {{vaata|Tartu tervishoiukorraldus|Tartu sotsiaalhoolekanne}} [[Fail:Maarjamõisa Polikliinik Tartus.JPG|pisi|Maarjamõisa polikliinik]] Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Tulevaste arstide praktikabaasiks on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga. Tervishoiualast tööd Tartus korraldab [[Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond]]. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat [[apteek]]i, 5 [[veterinaarapteek]]i, umbes 35 [[perearstikeskus]]t (ettevõtte või [[füüsilisest isikust ettevõtja]]na), umbes 40 [[hambaarst]]i või [[hambaravikliinik]]ut, [[koolitervishoid]]u, [[terviseedendus]]t jpm. [[Sotsiaalhoolekanne]]t korraldab [[Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond]]. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö ([[päevakeskus]]ed, [[varjupaik|varjupaigad]], [[hooldekodu|hoolde]]-, [[turvakodu|turva]]- ja [[lastekodu]]d). == Kultuur == [[Fail:Tartu laululava - Europeade2011.jpg|pisi|[[Europeade]] 2011. aastal [[Tartu lauluväljak]]ul]] Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|kammerkoor]] ja koolist on välja kasvanud [[Tartu Üliõpilasteater|üliõpilasteater]]. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid. Linna kultuurielu koordineerib [[Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond]]. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka [[Tartu Linnaraamatukogu]] koos filiaalidega. Tartu kuulub alates 2015. aastast [[teaduskultuurilinn]]ade võrgustikku<ref name="dsQ9y" /> ja UNESCO [[kirjanduslinn]]ade võrgustikku.<ref name="Qlyge" /> === Teatrid === [[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[Vanemuise väike maja|väike maja]] [[Vanemuise tänav]]al 2010. aastal]] {{Vaata|Tartu teatrid}} Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], mis tegutseb juba pikka aega [[kolmežanriteater|kolmežanriteatrina]] ([[draama]], [[ooper]] ja [[ballett]]). Suveetendustest on välja kasvanud [[Emajõe Suveteater]], Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist [[Kalev Kudu]] juhitud [[Tartu Üliõpilasteater]]. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik [[Tartu Uus Teater]], mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik [[Ivar Põllu]]. Kammerlikus [[Sadamateater|Sadamateatris]] toimuvad väiksemad, mõnikord [[monoetendus]]ed. Tähelepanu on pälvinud ka [[Uru noorteteater]]. === Muusika === Tartus peeti 1869. aastal [[I üldlaulupidu]]. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene [[üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]]. 1965. aastal avati Tähtveres [[Tartu lauluväljak]]. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama [[Tartu laulupidu]]sid. 20. sajandi lõpul peeti linnas [[Tartu muusikapäevad|Tartu muusikapäevi]]. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]] ning viidi kohale [[Eesti lipp|sinimustvalged]] lipud. Tartu laulukooridest on tuntumad [[meeskoor Gaudeamus]], [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]], [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]], [[Tartu Noortekoor]], [[Tartu Poistekoor]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Neidudekoor Kurekell]], [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]] ja [[Tartu Lastekoor Maarjalill]]. === Muuseumid === [[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|[[Teaduskeskus Ahhaa|Teaduskeskuse Ahhaa]] maja [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänaval]]]] Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i, [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Linnamuuseum]]i ning [[Tartu Ülikooli muuseum]]e. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ning [[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]]. Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: [[Tartu Mänguasjamuuseum]] ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: [[Tartu linnakodaniku muuseum]], [[Laulupeomuuseum]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]] ja [[KGB kongide muuseum]]. Eramuuseumidest teatakse enim [[A. Le Coqi Õllemuuseum]]i ning [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus]]t. Uusi muuseumihooneid pole Tartus rajatud pärast [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uue hoone]] valmimist Raadil [[2016]]. aastal, paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu tähetorn]]is Toomemäel ning [[Tartu Ülikooli peahoone]]s, [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] [[Vanemuise 46]] hoones, linnamuuseum [[Katariina maja]]s Ülejõel, kunstimuuseum [[Barclay de Tolly maja]]s raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas [[Lutsu tänav]]a hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. {{vaata ka|Tartu muuseumide loend}} === Kinod === Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikka aega vanim Nõukogude ajal ehitatud [[Ekraan (kino)|Ekraan]] [[Riia mägi|Riia mäel]], mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on [[Lõunakeskus]]es tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab [[Tartu Elektriteater]]. === Traditsioonilised kultuuriüritused === [[Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|[[Tartu Hansapäevad]] 2007. aastal]] * [[Tartu linna päev]] * Armastusfilmide festival [[Tartuff]] * [[Emajõe festival]] * [[Hullunud Tartu]] * [[Kirjandusfestival Prima Vista]] * [[Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival]] * [[Tartu lõõtspillifestival]] * [[Taaralinna taaderant]] – Tartu noorte folklooripäev * [[Tartu Hansapäevad]] * [[Tartu laulupidu]] * [[Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival]] * [[Tartumaa trallam]] – [[Folkloorifestival Baltica|folkloorifestivali Baltica]] raames toimuvad üritused * [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]] (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival) * [[Tartu tudengipäevad]] === Skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|[[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] [[Tartu tähetorn]]i ees]] Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajalooliste isikute mälestusmärgid, mille seas on tuntumad [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üks Tartu sümboleid [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] ([[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]) kõrval Emajõe paremkaldal on ka purskkaevuskulptuur "[[Suudlevad tudengid]]" [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]]. Tartule ainuomane on ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsev [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori taies "[[Maanaised]]" [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]]. Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu{{lisa viide}} [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. [[Kassitoome]]l asub [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]], mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"]]. {{vaata ka|Tartu skulptuuride loend}} <gallery> Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|[[Barclay de Tolly monument]] [[Barclay plats]]il Pilt:Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel Pilt:Wilde ja vilde.jpg|[[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] [[Vallikraavi tänav]]al Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|[[Friedebert Tuglase monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]] Pilt:Reiman Willem monument.jpg|[[Villem Reimani monument]] Toomemäel Pilt:Skulptuurigrupp 'Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel' Tartus Kassitoomel, profiil, 20. september 2011.jpg|[[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] [[Kassitoome]]l </gallery> == Arhitektuur == {{vaata|Tartu arhitektuur}} [[Fail:Tartu asv2022-04 img28 StPaul Church.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]]. Arhitekt [[Eliel Saarinen]], 1919]] Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–[[14. sajand]]il ehitatud [[Tartu Jaani kirik]], mis on oma [[terrakota]]skulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – [[15. sajand]]il Toomemäele püstitatud ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskuseks olnud [[Tartu toomkirik|toomkirikust]] – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on [[Gooti stiil|gooti]] stiilis ning ehitatud [[telliskivi]]st. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees. 1784. aastal rajati [[Rostock]]ist pärit [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend|linna ehitusmeistri]] [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]] projekti järgi [[Tartu raekoda]], mis on säilinud tänapäevani, ja [[Tartu kivisild]], mis hävis teises maailmasõjas. Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahju]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel 1803–1809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] taas. Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]". Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid. [[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] 1932. aastal loodud [[Villa Tammekann]]. Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse [[hruštšovka]]sid; peamiseks [[paneelelamu]]te rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks [[mikrorajoon]]i. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid [[Ropka tööstusrajoon]]i. Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida [[Tigutorn]]i, [[Tartu Kaubamaja]] uut hoonet, [[Emajõe Ärikeskus]]t ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud [[Tasku Keskus]]t ehk Taskut ning [[Dorpat (hotell)|Dorpati]] hotelli ja konverentsikeskust. <gallery> Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|Toomkiriku varemed Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|[[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6, 8 ja 10 Tartu Peetri kirik 2012.jpg|[[Tartu Peetri kirik]] Tartu asv2022-04 img32 View from Emajõe Tower.jpg|[[Tartu Jaani kirik]] Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|[[Rahvaste mälestussammas]] Tartu raudteejaama veetorn talvel.JPG|Tartu raudteejaama veetorn Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4.jpg|Raudteetööliste elamu Vaksali 4 Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur.jpg|Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur Annelinn, Mõisavahe tn lõpp.JPG|Annelinna paneelelamud Karlova, Kesk 7 ja Eha 19.JPG|[[Kesk tänav|Kesk]] ja [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänava]] nurk Karlovas Tammelinn, Elva 3.JPG|[[Heimatstiil]]is puitelamu Tammelinnas EÜS 147.jpg|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|Pepleri 32 hoone ehitati 1901 Tartu asv2022-04 img51 Veski 6.jpg|Veski 6 Kassitoome nõlval </gallery> == Tartu kunstis == === Tartu kujutavas kunstis === [[Fail:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|Tartut peetakse Eesti [[tänavakunst]]i pealinnaks. [[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015)]] Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "[[Album von Dorpat und Umgebungen]]". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" /> Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis. 21. sajandil on Tartu silma paistnud [[tänavakunst]]i poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival [[Stencibility]]. <gallery> TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara.jpg|[[August Philipp Klara]], "Ülikooli raamatukogu" (1821) TKM 1578G, Tartu anatoomikum, August Matthias Hagen.jpg|[[August Matthias Hagen]], "[[Vana Anatoomikum|Tartu anatoomikum]]" (1827–1828) TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]], [[Tartu Ülikooli peahoone]] (1832–1835) TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]], "Vaade Tartule Toomelt" (1860) TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]], "Vaade Tartule [[Kassitoome]]lt" (1869) TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|[[Hermann Friedrich Schrenck]], "Emajõgi" (1881) TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson.jpg|[[Villem Ormisson]], "Tartu maastik" (1930) TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|[[Nikolai Triik]], "Talvine Tartu Emajõega" (1935) TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand.jpg|[[Kaarel Liimand]], "Tartu motiiv" (1935) Tartu kalasadam, Andrus Johani, EKM j 9683 M 3836.jpg|[[Andrus Johani]], "Tartu kalasadam" (1936) TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|[[Ella Mätik]], "Tartu äärelinna vaade" (1942) </gallery> === Tartu kirjanduses === Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on koondatud [[veebiportaal]]i "[[Tartu ilukirjanduses]]". == Liiklus == [[Pilt:Tartu raudteejaam 2.jpg|pisi|[[Tartu raudteejaam]] rajati 1876. aastal seoses [[Tapa–Tartu raudteelõik|Tapa–Tartu raudteelõigu]] rajamisega, [[Tartu jaamahoone|jaamahoone]] ehitati järgnenud aastatel (1876–1878)]] [[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]] {{vaata|Tartu liiklus|Tartu ühistranspordiliinid}} Valdav osa Tartu liiklusest on [[auto]]liiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on [[Tartu bussijaam]]. [[Rööbastransport|Rööbastranspordi]] tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse [[rong]]iliiklusega. Lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad linna piires ka [[Aardla raudteepeatus]] ja [[Kirsi raudteepeatus]]. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka [[Tartu sadamaraudtee|sadamaraudtee]], mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. [[Tramm]]i- ja [[trollibuss|trolliliiklus]] Tartus puudub, kuigi kaalutud on trammiliini rajamist Annelinnast Lõunakeskuseni.<ref name="i1B27" /> 2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336&nbsp;km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491&nbsp;km) ja 276 bussipeatust.<ref name="dVolb" /> 25 liinil sõitis iga päev 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS [[SEBE]].<ref name="7TGhb" /> Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat [[Tartu sadam]]at kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]], [[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]] ja [[Jõmmu]]), arvukate [[mootorpaat]]ide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja [[paadislipp|-slippi]]. 2014. aastal avati [[Karlova sadam]], kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate. Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: [[Kroonuaia sild]], [[Vabadussild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] (jalakäijatele), [[Rahu sild]], [[Turusild]] (jalakäijatele) ja [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]]. 2015. aastal lisandus [[Ihaste sild]], mis ühendab Annelinna ja [[Ropka tööstusrajoon|Ropka]] linnaosad. == Lennundus == Tartu on [[Eesti lennundus]]e ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. [[Johannes Pääsuke]]se filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi [[Eesti filmikunst]]i alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil [[2. Lennuväedivisjon|2. Üksik Lennuväedivisjon]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] rajasid Raadile esimese betoneeritud [[rada (lennundus)|lennuraja]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] ajal sai [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljast]] strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele [[suletud linn]]. Samas Tartu lähedal [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]] tegutseb [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] [[Eesti Lennundusmuuseum]]. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud [[Tartu lennujaam]]. == Looduskaitse == [[Fail:Tartu põhjaosa kaitsealad.png|pisi|400px|Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on [[Aruküla koopad]], [[Kalmistu paljand]], [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|ebatsuuga allee]] ja [[Raadi park]] koos dendropargiga Maa-ameti kaardil.]] Tartu loodusele on keskne [[Emajõe rohekoridor]]. Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis "[[Tartu Agenda 21]]".<ref name="0iwsv" /> Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde ja loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.<ref name="GNGOU" /> Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.<ref name="vCB78" /> Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte: * [[Aruküla koopad]] * [[Kalmistu paljand|Devoni liivakivipaljand]] * [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|Ebatsuugaallee]] [[Tartu sõjaväekalmistu]]l * [[Raadi park]] * [[Tammeallee (Tartu)|Tammeallee]] [[Riia tänav]]al * [[Toomemägi]] (koos Kassitoomega) Tartu linna territooriumile ulatuvad * [[Raadi looduskaitseala]] (loodud 2015) * [[Anne looduskaitseala]] * [[Aruküla koobaste kaitseala]] * [[Ropka-Ihaste looduskaitseala]] (loodud 2014)<ref name="BB42X" /><ref name="yv6Gm" /> == Sport == [[Fail:Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02.JPG|pisi|[[Talisuplus]] Tartus]] Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]], tuntuim jalgpalliklubi on [[Tartu JK Tammeka|JK Tammeka]]. Tartus tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Tartu Titans]], [[orienteerumisklubi Ilves]], [[Bigbank Tartu|võrkpalliklubi Bigbank Tartu]], [[Englas|maadlusklubi Englas]], [[HK Tartu Kalev-Välk|jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk]]. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]]. Tartus asuvad veekeskus [[Aura Keskus]], siseruumidega [[Tamme staadion]] ja [[Holmi jalgpallipark]]. Linna spordielu korraldab sihtasutus [[Tartu Sport]]. Jooksuvõistlustest on linnas peetud [[Tartu sügisjooks]]e, mis on kandnud ka nime ''Tartu linnamaraton''. Rattavõistlustest toimuvad [[Tartu rattamaraton]], [[Tartu rattaralli]] ja Tour of Estonia [[Tartu grand prix|Tartu ''grand prix'']]. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – [[Tartu maraton]] – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud. 1969. aastast peetakse linnas [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused|Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust]] Kreeka-Rooma maadluses. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir [[Miss Valentine]], mida korraldab [[võimlemisklubi Janika]]. Linnas peetakse ka [[Tartu rulluisumaraton]]i. 2017. aastal toimusid Tartus [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|orienteerumise maailmameistrivõistlused]]. == Pilte == <gallery caption="Linnavaateid"> Fail:Aerial view of Ülejõe, Emajõgi and Lodjakoda in Tartu, Estonia.jpg|Ülejõe ja Lodjakoda Fail:Aerial view of northern half of Supilinn in Tartu, Estonia.jpg|Supilinn ja Emajõgi Fail:Aerial view of Supilinn, Emajõe street, Botanical Garden, the bridges Kroonuaia and Vabadussild in Tartu, Estonia.jpg|Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, paremal servas Jaani kirik Fail:Aerial view of Karlova, Anne kanal and Sõpruse sild in Tartu, Estonia 2.jpg|Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova Fail:Aerial view of Annelinn in Tartu, Estonia.jpg|Annelinn Fail:DJI 0501 Tartu downtown.jpg|Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna Fail:Aerial view of Tartu anatoomikum.jpg|[[Vana Anatoomikum]] Fail:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0067.jpg|Tartu [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]], Emajõgi ja raeplats Fail:Tartu Raekoda 2016 12.jpg|[[Tartu raekoda]] 2016. aasta detsembris </gallery> <gallery caption="Droonivideoid"> Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august Fail:Drone video of Supilinn in Tartu, Estonia 2021.webm|Supilinn 2021. aastal Fail:Drone video of Annelinn 2021.webm|Annelinn 2021. aasta juulis Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|Toomemägi ja toomikirik Fail:Drone video of Tartu Kaarsild and Town Hall in Spring 2022.webm|Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel </gallery> == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Tartu tänavate loend]] * [[Tartu linnavolinike loend]] * [[Tartu Suurtäht]] * [[Tartu raha]] * [[Tartu õuekohus]] * [[Tartu ilukirjanduses]] * [[Tartu aasta tegu]] * [[Tartu linnasiire]] * [[Tartu maarjalaat]] * [[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]] * [[Tartu medal]] * [[Mõisad Tartu linnas]] * [[Tartu Biotehnoloogia Park]] * [[Tartu Ärinõuandla]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wTlHp">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773303 Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus] Riigi Teatajas</ref> <ref name="OhqEX">Andres Tvauri. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.</ref> <ref name="Tvauri238">Tvauri 2001, lk 238–239</ref> <ref name="Alvre97">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] [[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 97</ref> <ref name="EEvana">{{EEvana|4|22}}</ref> <ref name="msAUj">Andres Tvauri. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 187–189</ref> <ref name="zASL8">Tvauri 2012, lk 47–49</ref> <ref name="Lang">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239</ref> <ref name="FDixa">Sakala, 2006. [https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php Kohanimede teema sisustas päeva].</ref> <ref name="s4GnB">[http://www.tartu.ee/?page_id=24529&menu_id=2 Idaringtee] Tartu linn</ref> <ref name="ZF9p4">Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas [http://www.tartu.ee Tartu linna kodulehe] esilehel.</ref> <ref name="M1B8b">{{Netiviide |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |vaadatud=2012-08-16 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WJWkc">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="urNBQ">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="69Aui">Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.</ref> <ref name="O8QZM">Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.</ref> <ref name="qsWeu">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.</ref> <ref name="41gOJ">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.</ref> <ref name="0s8WB">Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.</ref> <ref name="eakwL">{{Netiviide |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123123/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="autogenerated1922">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.</ref> <ref name="ijAcK">[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=7 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)]</ref> <ref name="autogenerated2000">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26463 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2010-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101113154137/https://www.stat.ee/dokumendid/26463 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="hzhow">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.</ref> <ref name="autogenerated3">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.</ref> <ref name="k9Xl0">Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.</ref> <ref name="GxUAM">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1959 года |url=http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2008-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081009231845/http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rCI6K">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1970 года |url=http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716185230/http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HQLeD">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1979 года |url=http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716025613/http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="puC1B">{{Netiviide |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123058/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Svxwc">Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.</ref> <ref name="lURuq">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.</ref> <ref name="2HUXS">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.</ref> <ref name="zBs0F">Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.</ref> <ref name="uyqf9">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26495 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2019-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190714075154/https://www.stat.ee/dokumendid/26495 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="9AlCx">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="XJSDd">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-06-15 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421173625/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE,+SOO,+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI,+31.+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1KB5B">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"</ref> <ref name="dsQ9y">[https://web.archive.org/web/20150509214714/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-18463/Tartu-sai-teaduskultuurilinna-tiitli- "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli"] Bioneer, 16. jaanuar 2015</ref> <ref name="Qlyge">Kaspar Koort [http://tartu.postimees.ee/3433475/tartu-paases-unesco-loovlinnade-vorgustikku Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku] Postimees, 12. detsember 2015</ref> <ref name="GXBgU">"Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21</ref> <ref name="T6wxQ">[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/linn.htm LINNAVAATED] utlib.ut.ee</ref> <ref name="91wbB">Karsten Kaminski. [http://kultuur.postimees.ee/3162979/taenavakunst-tartus-rohkem-kui-ainult-kunst "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst"] kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015</ref> <ref name="dVolb">[http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0/FDC153A71C36B84EC22579DC003CF19A/$FILE/tartuarvudes%202011_EST.pdf "Tartu arvudes 2012"]</ref> <ref name="7TGhb">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3964 "Tartu linna ühistransport"] tartu.ee</ref> <ref name="0iwsv">{{Netiviide |pealkiri="Tartu Agenda 21" |url=http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |vaadatud=2007-08-26 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305192133/http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="GNGOU">Ü.Kukk, I.Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/1A2.pdf "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid"] (maht u 12 MB)</ref> <ref name="vCB78">Ü. Kukk, I. Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/2A2.pdf "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas"] (maht u 18 MB)</ref> <ref name="BB42X">[http://tartu.postimees.ee/2727736/kaitsealuste-taimede-uued-leiukohad-keeravad-tartus-ehitusplaane-kihva "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva"] Tartu Postimees, 14.03.2014</ref> <ref name="yv6Gm">[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000633&mount=view#HTTPhWsDYCx8wH2HCnZWAgOcUBREYw3ImO Ropka-Ihaste looduskaitseala] register.keskkonnainfo.ee</ref> <ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="RV0240">[https://web.archive.org/web/20200929040600/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&lang=2 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.</ref> <ref name="Varem">{{netiviide |pealkiri=Eelmisel aastal registreeriti Tartus vähem sünde ja rohkem abielusid kui aasta varem |väljaanne=Tartu.ee |url=https://www.tartu.ee/et/uudised/eelmisel-aastal-registreeriti-tartus-vahem-sunde-ja-rohkem-abielusid-kui-aasta-varem-10-01-2025 |vaadatud=2025-10-05}}</ref> <ref name="xnn7J">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86216953/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna "KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna"] Maaleht, 15.05.2019</ref> <ref name="iLr8T">[https://www.tartu2024.ee/ tartu2024.ee]</ref> <ref name="S9FPk">[https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu "Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tartu"] ERR kultuur, 28. august 2019</ref> <ref name="klqOb">[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E) Повесть временных лет (Нестор)]</ref> <ref name="thizq">{{Netiviide|autor=Ene Randpuu|url=https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Randpuu2012.pdf|pealkiri=Suurveest Emajõel|väljaanne=Ilmateenistus|aeg=2013|vaadatud=6.5.2022}}</ref> <ref name="bsLm4">[https://web.archive.org/web/20230321104921/https://maaamet.ee/uudised/eesti-linnade-ja-valdade-korgemaid-tipud-said-kaardile Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile], Maaamet, 22.12.2020</ref> <ref name="LIBIZ">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="phSBm">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="lzNgy">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="HNwrl">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70647095/maaulikool-kuulub-keskkonna-ja-okoloogia-valdkonnas-maailma-teadustippude-hulka "Maaülikool kuulub keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailma teadustippude hulka"] Maaleht, 26. jaanuar 2015</ref> <ref name="bMRxF">Aivar Pau: [https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse"] Postimees, 20. aprill 2019 ([https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20 veebiarhiivis])</ref> <ref name="zdTjx">{{Netiviide |pealkiri=Kogukonnalt maailmale ehk kuidas sai alguse ärifestival sTARTUp Day |url=https://digi.geenius.ee/blogi/startup-day-2020-blogi/kogukonnalt-maailmale-ehk-kuidas-sai-alguse-arifestival-startup-day/ |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=Digigeenius}}</ref> <ref name="9XKbz">{{Netiviide |pealkiri=ABOUT |url=https://www.startupday.ee/about |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=sTARTUp Day 2023 |keel=en}}</ref> <ref name="Phzpg">[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartut-kulastanud-turistide-arv-kasvas-eelmisel-aastal-ule-kuue-protsendi "Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi"] tartu.ee, 18. veebruar 2019</ref> <ref name="HvzjP">[https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Statistika/2017/Tartu_stat_aastaraamat_veeb.pdf Tartu statistika aastaraamat 2017]</ref> <ref name="i1B27">https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks</ref> }} == Kirjandus == * "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927 * [[Johannes Lott]] "Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1975 * [[Aili Raendi]] "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1987 * Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2001. ISBN 9985503317 * [[Malle Salupere]] "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2004. ISBN 9789985847282 * "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: [[Ilmamaa]], 2005. ISBN 9949131529 * [[Johannes Risingh]] "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215 * [[Mart Siilivask]] & [[Tõnis Kimmel]] "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2009 * [[Valdur Mikita]] "Tartu tähestik" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.tartu.ee/et Tartu linna koduleht] * [https://visittartu.com/et Visit Tartu] * [https://www.tartu2024.ee/ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024] * [https://teele.luts.ee/ Tartu ilukirjanduses] * [https://www.youtube.com/channel/UCavsvxiF3vMyGjapZy31AnA/video Tartu linna kanal Youtube'is] * [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1822291/maailma-kirjanduslinnaks-saamine-ergastab-kogu-elu "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu"] Tartu Postimees, 26. november 2008 * [[Enn Ernits]]. [https://tartu.postimees.ee/7103258/tartu-nimest-ja-selle-tulemisest "Tartu nimest ja selle tulemisest"] Tartu Postimees, 6. november 2020 {{Eesti linnad}} {{Tartu linn}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Tartu| ]] 0zyv3c3pbztgbqlzkyf3496ekx52gxh 7124378 7124371 2026-04-04T17:41:32Z Neptuunium 58653 /* Pilte */ sellist alajaotust pole siia ilmselt nagunii vaja (-1 pilt sealt) 7124378 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib asulast, omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit [[Tartu linn (haldusüksus)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülgi [[Tartu (täpsustus)]], [[Dorpat (täpsustus)]] ja [[Jurjev (täpsustus)]]}} {{Ajakohasta|aasta=2025|kuu=juuli}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=november}} {{EestiAsula | nimi = Tartu | hääldus = | nimi1_keel = eesti | nimi1 = Tartu | nimi2_keel = lõunaeesti | nimi2 = Tarto | pilt = Tartu_asv2022-04_img31_View_from_Emajõe_Tower.jpg | pildiallkiri = | pindala = | elanikke = | maakond = Tartu | osm = pind }} [[Fail:Volber 2017, EÜSi liikmed TÜ peahoone ees.jpg|pisi|Tartu on ülikoolilinn ja [[Tartu Ülikool]] on üks peamisi linna arengut mõjutavaid asutusi]] [[Fail:Emajõgi Business Centre.jpg|pisi|[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinna]] suveõhtune vaade: [[Riia tänav]]a algus, taamal [[Emajõe Ärikeskus]] ja [[Tasku Keskus]], kõrval [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartali kaubanduskeskus]]]] [[Fail:Tartu kesklinn.jpg|pisi|Vaade linnasüdamele ja [[Emajõgi|Emajõele]]]] '''Tartu''' on rahvaarvult [[Eesti]] teine linn, omavalitsusliku [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna]] ja [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] keskus ning [[Lõuna-Eesti]] suurim keskus. Linn asub [[Emajõgi|Emajõe]] kallastel. Vanimaid inimasustuse jälgi Tartu aladel on leitud [[Uus-Ihaste asulakoht|Uus-Ihaste asulakohas]] ja nende vanuseks loetakse [[8. aastatuhat eKr|umbes 8000 eKr]]. Umbes 700. aasta paiku rajati hilisema [[Tartu tähetorn]]i kohale [[Tartu linnus|muinaslinnus]]. Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] võitis [[tšuudid|tšuude]] ja rajas vana linnuse kohale uue. [[Tartu lahing (1224)|1224. aastal vallutasid linnuse]] [[Riia peapiiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] väed ja seda sündmust on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Keskajal oli Tartu [[hansalinn]] ja kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade sekka. Õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. Samuti kannatas linn suuresti järgnenud relvakonfliktides. Näiteks [[Põhjasõda|Põhjasõjas]] [[küüditamine|küüditati]] linnakodanikud Venemaale ja põletati linn maha. Laastavalt mõjus ka [[1775. aasta Tartu tulekahju]]. [[Tartu Ülikool]]i tegevuse taastamine 19. sajandi esimesel poolel muutis Tartu oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks ning võimaldas linnal taas kasvada. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] järel sõlmiti Tartus 1920. aastal rahulepingud nii [[Tartu rahu|Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa]] kui ka [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Soome ja Nõukogude Venemaa]] vahel. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus. Tartus asuvad Eesti vanim ülikool – 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool – ning Eesti vanim tänini tegutsev [[teater]] [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]. Kultuurikeskusena on Tartu mänginud olulist rolli [[ärkamisaeg|eestlaste rahvusliku ärkamisaja]] arengus ja [[Noorlätlased|lätlaste rahvusliku ärkamise]] alguskohana. Linnas toimus 1869. aastal Eesti [[I üldlaulupidu]]. [[Raekoja plats (Tartu)|Tartu Raekoja platsil]] paikneb linna keskpunkt, selle tähise koordinaadid on {{koord|tekst=/|NS=58/22/49/N|EW=26/43/21/E|nimi=Tartu keskpunkt}}. Linna mitteametlikeks sümboliteks võib pidada tuntumaid vaatamisväärsusi nagu [[Tartu raekoda]], [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja [[Tartu toomkirik]], tuntud tartlasi või ka väljamõeldud olevusi nagu [[Tartu vaim]]. 2024. aastal oli Tartu üks kolmest [[Euroopa kultuuripealinn Tartu|Euroopa kultuuripealinnast]].<ref name="iLr8T" /><ref name="S9FPk" /> Läbi aegade on Tartu kandnud nimesid ''Tarbatu'', ''Dorpat'', ''Dorpt'', ''Dörpt'', ''Derpt'', ''Jurjev'' jts. Rahvapäraselt on see tuntud ka kui ''ülikoolilinn'', ''Emajõe linn'' ja ''Emajõe Ateena''. See on tuntud Eesti ülikoolilinnana,<ref name="xnn7J" /> aga seda on nimetatud ka näiteks Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Tartu on [[UNESCO]] [[kirjanduslinn]]. Tartu [[tunnuslause]] on "Tartu – heade mõtete linn". Tähtsamatest riigiasutustest tegutsevad Tartus [[Riigikohus]], [[Haridus- ja Teadusministeerium]], [[Tartu Vangla]], [[Ravimiamet]] ning [[Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet]] (PRIA). Suurimaks muuseumiks on [[Eesti Rahva Muuseum]]. == Nimi == Varaseim teadaolev Tartu nimi pärineb vanavene [[leetopiss]]idest, kus seda kutsuti Jurjeviks (''Юрьев''). [[Nestori kroonika]] (mille originaaltekst pole säilinud, kuid kõige varasemad teadaolevad ümberkirjutused pärinevad 14. sajandist) enamlevinud tõlgenduse järgi Kiievi vürst [[Jaroslav Tark|Jaroslav]] vallutas 6538. (1030.) aastal Tartu ning rajas sinna Jurjevi linnuse ("Сего лѣта иде Ярославъ на чюдь, и побѣди я, и постави городъ Юрьевъ.").<ref name="OhqEX" /><ref name="klqOb" /> Kohale võidi anda nimi vürsti [[ristinimi|ristinime]] Georgi (Juri) järgi.<ref name="OhqEX" /> 13. sajandi alguses kirjutatud [[Henriku Liivimaa kroonika]] kutsub Tartu linnust ''Tarbata'', ''Tharbata'', ''Tharbete'' ja ''Darbete''. Sellest nimest pärinevad ka praegune [[Eesti kirjakeel|kirjakeelne]] ''Tartu'', [[lõunaeesti keeled|lõunaeestikeelne]] ''Tarto'', [[läti keel|lätikeelne]] ''Tērbata'', [[saksa keel|saksakeelne]] ''Dorpat'' ning viimase [[vene keel|venekeelne]] variant ''Дерпт''. 13. sajandi nimekuju päritolu kohta on esitatud erinevaid seisukohti. [[Friedrich David Lenz]] pakkus 1803. aastal välja, et see seondub [[tatarlased|tatarlastega]]. Teise kunagise arvamuse kohaselt on selle taga [[liivi keel|kuramaaliivi keeles]] tuntud sõna ''tarabos'' või ''taraab'', tähendusega ''[[sarapuu]]''. Tartu nime on arvatud tulenevat ka Skandinaavia jumala [[Thor]]i või müütilise eestlaste jumala [[Taara]] nimest.<ref name="Tvauri238" /> Viimasest hüpoteesist lähtudes on Tartu nime algse variandina nähtud näiteks kuju ''taarpaato'', kus ''paat(o)'' oleks tuletis sõnast ''[[paas]]'' ja ''taarpaato'' tähendaks kohta, kus on Taara ohvrikivi. Samas Eestis keelendit ''paato'' ei tunta. Teise variandina on oletatud lähtesõnana ''Taarpadu'' ehk Taara padu, kus padu märkis madalat niisket rägastikku, võsapadrikut.<ref name="Alvre97" /> Siiski pole kindel, kas Taaraks kutsutud jumalus üldse on piirkonna rahvaste mütoloogias eksisteerinud.<ref name="Tvauri238" /> Veel on [[Lauri Kettunen]] nime alusena välja pakkunud tegusõnu ''tarvastama'', ''tarvama'', ''tarbama'', ''tõrvama'', ''tõrbama'' (näiteks Tõrvatu > Tarvatu > Tartu).<ref name="Alvre97" /> [[Paul Alvre]] ja tema seisukohta toetava [[Andres Tvauri]] arvates on Tartu saanud nime ürgveise ehk [[tarvas|tarva]] järgi. Alvre eeldab, et sõna ''tarvas'' võis käänduda nii ''tarvas:tarva'' (nagu näiteks samuti Henriku kroonikas mainitud ''Tarwanpe'' ehk [[Tarvanpää linnus|Tarvanpää]] puhul) kui ''tarvas:tarba'' (nagu näiteks ''varvas:varba''). Nime algkuju oli sel juhul ''Tarbata''. Alvre peab ootuspäraseks selle sõnatüve tugevat astet enne sufiksit ''-ta'' (nagu ''varvas:varba-ta''). Hiljem on tema oletuse kohaselt [[sisekadu|sisekao]] tulemusena teise silbi ''a'' ära jäänud (seda arengujärku peegeldavad saksa-, vene- ja lätikeelsed nimekujud) ja toimunud [[assimilatsioon]] ''b-t'' > ''tt'' ning nime hakatud hääldama ''Tarťtu''.<ref name="Alvre97" /> Tvauri juhib tähelepanu asjaolule, et [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome]] keelealal on loomanimede, sh tarva nime kasutamine väga levinud (Eestis näiteks Tarvanpää, [[Tarvastu]], [[Tarvasjõgi]], Tarva). Veel mitu 13. sajandi linnust kandis loomanime (lisaks Tarvanpääle veel [[Otepää muinaslinnus|Otepää]] ja [[Varbola Jaanilinn|Varbola]]).<ref name="Tvauri238" /> Nime "Tarbatum" kasutati kuni 16. sajandini Tartu märkimiseks ladinakeelsetes [[ürik]]utes ja [[kroonika]]tes.<ref name="EEvana" /> Linna lüüriline hüüdnimi on [[Ateena (klassitsistlik eponüüm)#Emajõe Ateena (Dorpat)|Emajõe Ateena]]. == Ajalugu == [[Fail:Tartu coat of arms.svg|pisi|Juba 14. sajandist tuntud [[Tartu vapp|Tartu linna vapp]] jäi ka pärast 2017. aasta haldusreformi senisest suurema [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna haldusüksuse]] vapiks]]. [[Fail:Album von Dorpat, TKM 0031H 05, crop.jpg|pisi|1860. aastate vaade [[Tartu Ülikooli peahoone]]le]] {{vaata|Tartu ajalugu}} === Vanaaeg === Tartu tekkis kohta, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, [[Emajõgi|Emajõe]].<ref name="msAUj" /> Hiljemalt umbes 700. aastal ehitati [[Toomemägi|Toomemäele]] [[Tartu linnus|linnus]]. Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aasta paiku, kui [[Kiievi suurvürst]] [[Jaroslav Tark]] [[Vana-Vene]] [[leetopiss]]ide andmetel ründas [[tšuudid|tšuude]], võitis nad, ning rajas Jurjevi linnuse. Nimi ''Jurjev'' tuleneb Jaroslav Targa [[ristinimi|ristinimest]] ''Juri''. Kiievi suurvürstiriigi võimu alla kuuludes kasvas Tartu tolle aja kontekstis suhteliselt suureks asulaks. Pärast linnuse vallutamist ja mahapõletamist [[sossolid|sossolite]] poolt 1061. aastal Kiievi võimuperiood lõppes.<ref name="zASL8" /> Linnus ise ehitati üles, aga asulat enam mitte.<ref name="Lang" /> === Keskaeg === [[Fail:Tartu linnamüüri säilmed 1, 13.-15.saj..JPG|pisi|vasakul|[[Tartu linnamüür|Tartu keskaegse linnamüüri]] säilmed]] 13. sajandi alguses, [[Liivimaa ristisõda|Liivimaa ristisõja]] ajal, läks [[Riia piiskopkond|Riia piiskopi]] ja [[Mõõgavendade ordu]] võimu alla. Otsustavaks sündmuseks sai [[Tartu piiramine (1224)|Tartu muinaslinnuse vallutamine]] 1224. aastal, mida on peetud ka [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|muistse vabadusvõitluse]] lõpuks Mandri-Eestis. Mahapõletatud [[linnus]]e asemele püstitati kivist [[Tartu piiskopilinnus|piiskopilinnus]] (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. [[Tartu raad]]i on allikais esmamainitud 1262. aastal. Linn kuulus [[Vana-Liivimaa]] rikkamate linnade hulka, mis elatus [[Venemaa]] ja [[Lääne-Euroopa]] vahelisest kaubandusest. Seal asus neli [[klooster|kloostrit]] ([[Tsistertslaste ordu|tsistertslaste]] [[Tartu Püha Katariina klooster|Katariina klooster]], [[Dominiiklased|dominiiklaste]] [[Tartu Püha Maarja-Magdaleena klooster|Magdaleena klooster]], frantsisklaste mees- ja naisklooster) ja üheksa [[Kirik (pühakoda)|kirikut]] ([[Tartu toomkirik|toomkirik]], [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]], [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kirik]], [[Tartu Katariina kirik|Katariina kirik]], [[Tartu Püha Vaimu kirik|Püha Vaimu kirik]], [[Tartu Jakobi kirik|Jakobi kirik]] ja [[Õigeusu kirik|õigeusu]] pühakojad [[Tartu Nikolai kirik|Nikolai kirik]] ja [[Tartu Georgi kirik (keskaegne)|Georgi kirik]]. === Uusaeg === [[Fail:Dorpat im Jahre 1553.png|pisi|Tartu, 1553]] Tartu esimene õitseaeg lõppes [[Liivi sõda|Liivi sõjaga]]. 1558–1582 kuulus linn ja piirkond vojevoodkonnana [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigile]] (vene ajalookirjanduses kasutati sel ajal Tartu kohta nime Jurjev ehk Liivimaa-Jurjev (''Юрьев-Ливонский''), seejärel 1583–1625 [[Poola]]le vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus [[Rootsi]]le. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale. Rootsi alluvuses avati linnas 1632. aastal [[Tartu ülikool|ülikool]] – Academia Gustaviana –, mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale [[Ropka mõis]]a asutati [[Bengt Gottfried Forselius]]e eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav [[Forseliuse seminar|õpetajate seminar]]. 1699. aastal koliti ülikool sõja jalust Pärnusse, kus see tegutses 1710. aastani; seda perioodi tuntakse tänapäeval ''Academia Gustavo-Carolina'' nime all. [[Põhjasõda|Põhjasõja]] käigus langes linn 1704. aastal jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes [[küüditamine|küüditati]] 1708. aastal linnakodanikud Venemaale ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775. aastal hävis 2/3 linnast. Järgnenud ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna [[Katariina II]] Tartule [[Kivisild (Tartu)|kivisilla]]. [[Fail:Tartu 1866.jpg|pisi|vasakul|Tartu 1866. aastal. Esiplaanil [[Meltsiveski tiik]]]] 1802. aastal avati Tartus [[Aleksander I]] käsul jälle ülikool, mis tegutseb tänapäevani. [[19. sajand]]i esimesel poolel oli [[Tartu Ülikool]] kõige suurem ülikool kogu [[Venemaa Keisririik|Vene riigis]]. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli see oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte [[Postimees]], tegutsesid [[Eesti Kirjameeste Selts]], [[Eesti Üliõpilaste Selts]] ja [[Õpetatud Eesti Selts]] ning [[Vanemuine (selts)|Vanemuise Selts]]. Tartu sai [[raudtee]]ühenduse 1876. aastal. 1893. aastal muudeti [[venestamine|venestamise]] käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks (saksa transkriptsioonis ''Jurjew'').<ref name="FDixa" /> Vältimaks vene nime, kasutati eesti ja saksa keeles nimesid ''Taaralinn'', ''Embach-Athen'', ''Embachstadt'', ''Musenstadt am Embach-Ufer'' jne. [[Fail:Pääsuke - Barclay de Tolly maja - ERM Fk349 144.jpg|pisi|[[Johannes Pääsuke]]se foto [[Barclay de Tolly maja]]st 1914. aastal]] === Uusim aeg === [[Esimene maailmasõda]] ja [[Vabadussõda]] möödusid Tartus suuremate purustusteta. Vabadussõja ajal panid mõneks nädalaks Tartu hõivanud [[Vene SFNV|Nõukogude Venemaa]] relvaüksused vahetult enne linnast taandumist [[14. jaanuar]]il [[1919]] toime [[Tartu Krediidikassa massimõrv]]a, mille ohvriks langes 19 inimest, sh esimene eestlasest õigeusu piiskop [[Platon (Kulbusch)]]. [[2. veebruar]]il [[1920]] sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel [[Tartu rahu]]. [[14. oktoober|14. oktoobril]] 1920 sõlmiti [[Tartu rahu (Soome ja Nõukogude Venemaa)|Tartu rahu Soome ja Nõukogude Venemaa vahel]]. 1920. ja 1930. aastatel laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati [[Tähtvere]] linnaosa. [[Raadi mõis]]a rajati [[Eesti Rahva Muuseum]]. Linnas tegutsesid ülikool, [[Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)|Eesti Teaduste Akadeemia]] ja [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Pallase kõrgem kunstikool]]. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] sai Tartu rängalt kannatada. Hävisid 2/3 elamispinnast, [[Kivisild (Tartu)|Kivisild]], [[Eesti Rahva Muuseum]]i ja [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] hooned jpm. [[Nõukogude okupatsioon Eestis|Nõukogude okupatsiooni]] ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. [[1960. aastad|1960. aastatel]] algas hoogne elamuehitus [[Annelinn]]as. 1960. aastal valmis [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] ja 1980. aastal [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]], mis ühendab Annelinna [[Karlova]]ga, rajati ülikooli uus [[Tartu Ülikooli füüsikahoone|füüsikahoone]] ning [[Tartu Ülikooli raamatukogu|raamatukogu]]. Linnas paiknenud suure [[Raadi sõjaväelennuväli|sõjaväelennuvälja]] tõttu oli Tartu [[kinnine linn]]: välismaalasi lubati Tartusse vaid erandjuhtudel.{{lisa viide}} [[Fail:Tartu Kivisild, c 1913.jpg|pisi|vasakul|[[Kivisild (Tartu)|Kivisild]] 1913. aasta paiku]] [[Tartu Katseremonditehas]]es valmistati{{millal}} [[veoauto]] [[GAZ]] raamile Eestis laialt levinud [[leivaauto]]sid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides [[Scania]] kontserni alluvuses [[buss|liinibusside]] tootmist. Esimese suurema partii tellis [[Tallinna Autobussikoondis]]e AS. Lisaks Tallinnale valmistati suurem kogus ka Tartusse ning väiksemad kogused [[Kohtla-Järve]]le, [[Narva]] ja [[Pärnu]]sse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse [[Scania Omniline]], mis Eestis sõidavad ringi [[GO Bus]]i ja [[ATKO]] liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati. [[Fail:Eesti Rahva Muuseumi peahoone 02.jpg|pisi|[[Eesti Rahva Muuseumi peahoone]] avati 2016. aastal]] [[1980. aastad|1980. aastate]] lõpust ja taasiseseisvumisest alates on hakatud sõjas purustatud kesklinna uuesti täis ehitama. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud [[Tartu Jaani kirik|Jaani kirik]]. Riiklikest institutsioonidest viidi Tartusse [[Riigikohus]] ja 2002. aastal ka [[Haridus- ja Teadusministeerium]]. Rajatud on mitu kaubanduskeskust ([[Lõunakeskus]], [[Tartu Kaubamaja]], [[Tasku Keskus|Tasku]], [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] jt). Oluliselt on edasi arenenud [[Maarjamõisa]] (sealhulgas on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] laiendanud oma meditsiinilinnakut ja Tartu Ülikool välja ehitanud oma Maarjamõisa tehnoloogialinnaku). Aastatel 2012–2015 ehitati esimesed kaks lõiku Tartu [[Idaringtee]]st.<ref name="s4GnB" /> 2016. aastal avati Raadil [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uus hoone]]. [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i käigus 2017. aastal liitusid Tartu linn ja [[Tähtvere vald]] uueks omavalitsusüksuseks nimega [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]]. == Loodus == [[Fail:Kalmistu paljand Tartus.JPG|pisi|[[Kalmistu paljand]] Tartus]] === Pinnamood === Tartu linn asub [[Emajõgi|Suur-Emajõe]] mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus [[ürgorg|ürgoru]] [[neemik]]ud ulatuvad jõe lähedale ja [[Kalmistu paljand]]il paljandub [[Devoni liivakivi]]. Emajõgi põhjustab mõnikord kevadeti [[üleujutus]]i, selle teadaolevalt kõrgeim tase mõõdeti 1867. aasta kevadel, mil aprilli lõpust mai keskpaigani toimunud üleujutuse kõrgeim punkt oli 373 cm üle graafiku nulli.<ref name="thizq" /> Kesklinnas asub looduslik [[kõrgendik]] [[Toomemägi]], mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda. Jõeoru nõlvad välja arvatud, on Tartu ümbruse maastik pigem tasane, künklikud Lõuna-Eesti maastikud jäävad lõuna poole. Linna kõrgeim osa asub [[Ringtee (Tartu)|Ringtee]]-[[Riia tänav|Riia]] ristmiku lähedal, kus kõrgus ulatub 80,2 meetrini üle merepinna.<ref name="bsLm4" /> [[File:Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel Tartus.jpg|thumb|Läbipaistev jää ja kalamees kevadisel Emajõel]] === Veekogud === Linnas on peale [[Emajõgi|Emajõe]] teisigi veekogusid: [[Raadi järv]], [[Jaamamõisa oja]], [[Tähtvere oja]], [[Vanemuise tiik]], [[Tamme Gümnaasiumi tiik]], [[Supilinna tiik]], [[Anne kanal]], [[Tartu botaanikaaia tiik|botaanikaaia tiik]], [[Peetrituru tiik]], [[Maarjamõisa tiik]] jt tiigid. Ohtralt on väikseid tiike [[Ihaste]]s. Praeguseks kadunud on [[Meltsi tiik]] ja [[Koolujõgi]]. === Haljasalad === {{vaata ka|Tartu kalmistud|Tartu parkide loend|Emajõe rohekoridor}} [[Fail:Toomemägi kevadel.jpg|pisi|vasakul|[[Toomemägi]] kevadel]] Kuna Tartu kesklinn on saanud sõdades suuri purustusi, asub taastamata jäänud kvartalites arvukalt parke. Seda peetakse suures osas [[Teine maailmasõda|teise maailmasõja]] järgse linnaarhitekti [[Arnold Matteus]]e teeneks, kes tahtis hoida vabu alasid tulevase väärisarhitektuuri tarbeks, mitte lasta neid tema hinnangul kehval tasemel Nõukogude arhitektuuri täis ehitada. Parkide rohkust on peetud nii Tartu plussiks kui ka miinuseks. Kunagise linnapea [[Roman Mugur]]i suust on käibele läinud Tartu linnapea võrdlemine metsavahiga. Et jõekaldaid palistavate puude tõttu võib Tartu kesklinnast teha fotosid, kus maju peaaegu ei paistagi, on kasutatud ka etteheitena. Ent ehkki juba 1990. aastatest on ajakirjanduses korduvalt võetud sõna kesklinna parkide täisehitamise poolt (eelkõige puudutab see [[Keskpark]]i, [[Pirogovi plats]]i ja endisel [[Holmi saar]]el asuvat parki), ei ole tänini Tartu parke ulatuslikult likvideeritud. Vanemate parkide hulka kuulub Toomemägi, kuhu kujundas romantilise pargi 19. sajandi alguses Tartu Ülikooli arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]]. Samas näeb mäepealne praeguseks välja hoopis teistsugune kui Krause aegadel, puud on suureks kasvanud ning varju jäänud alustaimestik on kidur. Seegi on tekitanud vaidlusi, mil määral ja kuidas peaks parki uuendama. === Kliima === {{Vaata|Tartu kliima}} Tartu kuulub [[kliima]] poolest [[Sise-Eesti kliimavaldkond]]a. Tartu [[aastatemperatuur]] oli aastail 2000–2010 6,5&nbsp;°C ja varem (1961–1990) 4,9&nbsp;°C.{{Lisa viide}} {{Ilmakast | asukoht = Tartu-Tõravere | aeg = 1991–2020; sajupäevad 1971–2000; rekordid alates 1865 | laius = 100 <!--Kõrgeim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne maksimumtemp. --> |jaan_max = -1.8 |jaan_absoluut_max = 9.7 |veebr_max = -1.6 |veebr_absoluut_max = 10.9 |märts_max = 3.3 |märts_absoluut_max = 18.4 |aprill_max = 11.1 |aprill_absoluut_max = 27.6 |mai_max = 17.1 |mai_absoluut_max = 30.9 |juuni_max = 20.6 |juuni_absoluut_max = 34.0 |juuli_max = 23.1 |juuli_absoluut_max = 34.9 |aug_max = 21.8 |aug_absoluut_max = 35.2 |sept_max = 16.3 |sept_absoluut_max = 30.3 |okt_max = 9.2 |okt_absoluut_max = 21.5 |nov_max = 3.3 |nov_absoluut_max = 14.1 |dets_max = 0 |dets_absoluut_max = 12.5 |aasta_max = 10.2 |aasta_absoluut_max = 35.2 <!--Madalaim keskmine temperatuur --> <!--Absoluutne miinimumtemp. --> |jaan_min = -6.5 |jaan_absoluut_min = -37.5 |veebr_min = -7.3 |veebr_absoluut_min = -36.0 |märts_min = -4.0 |märts_absoluut_min = -29.6 |aprill_min = 1.2 |aprill_absoluut_min = -19.8 |mai_min = 5.8 |mai_absoluut_min = -7.2 |juuni_min = 10.3 |juuni_absoluut_min = -2.2 |juuli_min = 12.9 |juuli_absoluut_min = 1.8 |aug_min = 12 |aug_absoluut_min = 1.5 |sept_min = 8 |sept_absoluut_min = -6.6 |okt_min = 3.3 |okt_absoluut_min = -13.8 |nov_min = -0.8 |nov_absoluut_min = -22.2 |dets_min = -4.2 |dets_absoluut_min = -38.6 |aasta_min = 2.6 |aasta_absoluut_min = -38.6 <!-- Kuu keskmine temperatuur --> |jaan_keskmine = -4.1 |veebr_keskmine = -4.4 |märts_keskmine = -0.5 |aprill_keskmine = 5.9 |mai_keskmine = 11.5 |juuni_keskmine = 15.5 |juuli_keskmine = 18 |aug_keskmine = 16.7 |sept_keskmine = 11.8 |okt_keskmine = 6 |nov_keskmine = 1.2 |dets_keskmine = -2.1 |aasta_keskmine = 6.3 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuu keskmine sademete hulk --> <!-- NB! Kasuta kas cm-i või mm-i, mitte mõlemat läbisegi --> |jaan_sademed = 48 |veebr_sademed = 39 |märts_sademed = 36 |aprill_sademed = 35 |mai_sademed = 54 |juuni_sademed = 88 |juuli_sademed = 67 |aug_sademed = 79 |sept_sademed = 55 |okt_sademed = 68 |nov_sademed = 55 |dets_sademed = 51 |aasta_sademed = 673 <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |aasta_sademed_cm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Sademetega päevi kuus --> |u_sajupäevi = |jaan_sajupäevi = 12.8 |veebr_sajupäevi = 9.9 |märts_sajupäevi = 9.3 |aprill_sajupäevi = 8.3 |mai_sajupäevi = 8.5 |juuni_sajupäevi = 10.7 |juuli_sajupäevi = 9.5 |aug_sajupäevi = 11.2 |sept_sajupäevi = 9.8 |okt_sajupäevi = 11.9 |nov_sajupäevi = 11.3 |dets_sajupäevi = 12.4 |aasta_sajupäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise -- <!-- Kuus sadanud vihma kokku --> |jaan_vihm = |veebr_vihm = |märts_vihm = |aprill_vihm = |mai_vihm = |juuni_vihm = |juuli_vihm = |aug_vihm = |sept_vihm = |okt_vihm = |nov_vihm = |dets_vihm = |aasta_vihm = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Vihmasajuga päevi --> |u_vihmapäevi = |jaan_vihmapäevi = |veebr_vihmapäevi = |märts_vihmapäevi = |aprill_vihmapäevi = |mai_vihmapäevi = |juuni_vihmapäevi = |juuli_vihmapäevi = |aug_vihmapäevi = |sept_vihmapäevi = |okt_vihmapäevi = |nov_vihmapäevi = |dets_vihmapäevi = |aasta_vihmapäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Kuus sadanud lumi kokku (cm)--> |jaan_lumi = |veebr_lumi = |märts_lumi = |aprill_lumi = |mai_lumi = |juuni_lumi = |juuli_lumi = |aug_lumi = |sept_lumi = |okt_lumi = |nov_lumi = |dets_lumi = |aasta_lumi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- lumesajuga päevi --> |u_lumepäevi = |jaan_lumepäevi = |veebr_lumepäevi = |märts_lumepäevi = |aprill_lumepäevi = |mai_lumepäevi = |juuni_lumepäevi = |juuli_lumepäevi = |aug_lumepäevi = |sept_lumepäevi = |okt_lumepäevi = |nov_lumepäevi = |dets_lumepäevi = |aasta_lumepäevi = <!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Päikesepaiste kestvus (h)--> |jaan_päikesetunnid = 33.7 |veebr_päikesetunnid = 65.1 |märts_päikesetunnid = 140.3 |aprill_päikesetunnid = 190.9 |mai_päikesetunnid = 266 |juuni_päikesetunnid = 258 |juuli_päikesetunnid = 268.7 |aug_päikesetunnid = 227.6 |sept_päikesetunnid = 152.1 |okt_päikesetunnid = 79.3 |nov_päikesetunnid = 30 |dets_päikesetunnid = 24.3 |aasta_päikesetunnid = 1735.9<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> <!-- Keskmine õhuniiskus --> |jaan_õhuniiskus = 88 |veebr_õhuniiskus = 85 |märts_õhuniiskus = 76 |aprill_õhuniiskus = 68 |mai_õhuniiskus = 65 |juuni_õhuniiskus = 70 |juuli_õhuniiskus = 74 |aug_õhuniiskus = 77 |sept_õhuniiskus = 82 |okt_õhuniiskus = 86 |nov_õhuniiskus = 89 |dets_õhuniiskus = 89 |aasta_õhuniiskus = 79<!-- valikuline parameeter, selle täitmata jätmisel arvutab mall aasta keskmise ise --> |allikas = [[Riigi Ilmateenistus]]<ref name="LIBIZ" /><ref name="sademed-no" /><ref name="phSBm" /><ref name="lzNgy" /><ref name=extremes>{{cite web |url=http://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |title=Rekordid |language=Estonian |publisher=Ilmateenistuse |access-date=19 March 2021 |archive-date=17 April 2024 |archive-url=https://web.archive.org/web/20240417081006/https://www.ilmateenistus.ee/kliima/rekordid/ohutemperatuur/ |url-status=live}}</ref><ref name=precipdays> <{{cite web |url=http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |title=Kliimanormid-Sademed, õhuniiskus |publisher=Ilmateenistus |language=et |access-date=31 January 2021 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20120222112141/http://www.emhi.ee/index.php?ide=6,299,303 |archive-date=22 February 2012}}</ref> & [[Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärivalitsus]]<ref>{{cite web |url=https://www.nodc.noaa.gov/archive/arc0216/0253808/2.2/data/0-data/Region-6-WMO-Normals-9120/Estonia/CSV/Tartu-Toravere_26242.csv |title=World Meteorological Organization Climate Normals for 1991-2020 |language=en-us |publisher=[[National Oceanic and Atmospheric Administration]] |access-date=21 December 2023}}</ref> |kasutatud = 19. jaanuar 2026 }} == Rahvastik == [[Fail:Tudengite kevadpäevad 2009 - paadiralli 05.JPG|pisi|Tartu on üliõpilaslinn. [[Tartu tudengipäevad|Tudengite kevadpäevad]] 2009. aastal]] Tartu elanike arv ületas 100&nbsp;000 piiri 1977. aastal ning on selle lähedal püsinud tänapäevani. 1989. aastal elas Tartus 113&nbsp;420 inimest. 2000. aastal oli elanike arv 101&nbsp;169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100&nbsp;000, kuigi [[loomulik iive]] linnas on positiivne. [[Statistikaamet]]i andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. [[Rahvastikuregister|Rahvastikuregistri]] andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101&nbsp;250 inimest. Neist 80% olid [[eestlased]], 16% [[venelased]] ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98&nbsp;701 registreeritud elanikku.<ref name="ZF9p4" /> 1. jaanuaril 2012 oli Tartus 95&nbsp;074 registreeritud elanikku.<ref name="M1B8b" /> [[Eesti 2011. aasta rahvaloendus]]e andmetel oli Tartus 31. detsembri seisuga 97&nbsp;600 alalist elanikku, neist 44&nbsp;274 naised ja 53&nbsp;326 mehed. Eestlasi oli 79&nbsp;700 ehk 81,7%. 2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Tartus linnavalitsuse andmetel 97 847 inimest, neist 54 419 naist ja 43 428 meest. Tartu elanikest 9699 olid vanuses 0–6 aastat, 11 884 vanuses 7–18 aastat, 59 353 vanuses 19–64 aastat ja 16 911 vähemalt 65-aastased.<ref name="WJWkc" /> Linna asustustihedus oli 2511 in/km².<ref name="urNBQ" /> === Elanike arv === {| class="wikitable" |- ! 1825 || 1833 || 1840 || 1847 || 1856 || 1863 || 1867 || 1881 || 1897 || 1922 || 1934 |- | 8450<ref name="69Aui" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 10 020<ref name="O8QZM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 203<ref name="qsWeu" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 185<ref name="41gOJ" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 12 914<ref name="0s8WB" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 14 386{{lisa viide}} || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 21 014<ref name="eakwL" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 29 974<ref name="autogenerated1922" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 42 308<ref name="ijAcK" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 50 342<ref name="autogenerated1922" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 58 876<ref name="hzhow" /> |- ! 1939 || 1959 || 1970 || 1979 || 1989 || 2000 || 2011 || 2015 || 2020 || 2025 |- | [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 60 281<ref name="k9Xl0" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 74 263<ref name="GxUAM" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 90 459<ref name="rCI6K" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 104 518<ref name="HQLeD" />|| [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 113 977<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 98 695<ref name="autogenerated2000" />|| [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 97 600 || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 93 805<ref name="RV0240" /> || [[File:Red Arrow Down.svg|10px]] 92 972<ref name="RV0240" /> || [[File:Green Arrow Up.svg|10px]] 98 247<ref name="Varem" /> |} [[Fail:Population of Tartu city (1990-2009).png|pisi|Tartu elanike arv 1990–2009]] === Rahvastik rahvuse järgi === {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1867<ref name="puC1B" /> !colspan="2"|1881<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1897<ref name="Svxwc" /> !colspan="2"|1922<ref name="autogenerated3" /> !colspan="2"|1934<ref name="lURuq" /> |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||9720||46,3||16 526||55,4||29 039||68,6||42 459||84,5||51 559||87,6 |- |[[sakslased]]||8907||42,4||10 486||35,2||7020||16,6||3210||6,4||2706||4,6 |- |[[venelased]]||1866||8,9||1818||6,1||3689||8,7||2570||5,1||2640||4,5 |- |muud||521||2,5||1144||3,8||2560||6,1||2103||4,2||1971||3,3 |- ! Kokku !! 21 014 !! 100 !! 29 974 !! 100 !! 42 308 !! 100 !! 50 342 !! 100 !! 58 876 !! 100 |} {|class="wikitable" |- !rowspan="2"|Rahvus !colspan="2"|1970<ref name="2HUXS" /> !colspan="2"|1979<ref name="zBs0F" /> !colspan="2"|1989<ref name="uyqf9" /><ref name="9AlCx" /> !colspan="2"|2000 !colspan="2"|2011<ref name="XJSDd" /> !colspan="2"|2021 |- !arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!%!!arv!!% |- |[[eestlased]]||68 129||75,3||77 597||74,3||82 031||72,3||80 397||79,5||79 700||81,7||74 630||78,3 |- |[[venelased]]||18 009||19,9||21 530||20,6||24 604||21,7||16 245||16,1||14 340||14,7||12 076||12,7 |- |[[soomlased]]||1220||1,4||1271||1,2||1275||1,1||1073||1,1||706||0,7||1180||1,2 |- |[[ukrainlased]]||1277||1,4||1685||1,6||2639||2,3||1239||1,2||891||0,9||1087||1,1 |- |[[valgevenelased]]||551||0,6||749||0,7||1088||1,0||490||0,5||355||0,4||342||0,4 |- |muud||1273||1,4||1549||1,5||1783||1,6||1725||1,7||1608||1,6||5348||6,3 |- ! Kokku !! 90 459 !! 100 !! 104 381 !! 100 !! 113 420 !! 100 !! 101 169 !! 100 !! 97 600 !! 100 !! 94 663 !! 100 |} == Linnapead == {{vaata|Tartu linnapea}} Kesk- ja varauusajal juhtis [[Tartu raad|Tartut raad]]. Linnapea institutsioon loodi 18. sajandi lõpul, esimeseks linnapeaks sai [[Georg Friedrich von Kymmel]] (1787–1788). 1797–1876 oli raad taastatud, seejärel oli esimene linnapea [[Carl Victor Kupffer]] (1877). Esimene eestlasest Tartu linnapea oli [[Heinrich Luht]] (1917) ja esimene [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] aegne Tartu linnapea [[Jaan Kriisa]] (1918–1919). Sealt edasi olid linnapead [[Ants Simm]] (1919–1920), [[Karl Luik]] (1920–1934), [[Hans Ainson]] (1934), [[Aleksander Tõnisson]] (1934–1939) ja [[Robert Sinka]] (1939–1940). [[Nõukogude Liit|Nõukogude ajal]] täitsid linnapea funktsiooni [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee|Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed (alates 1978. aastast [[Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee]] esimehed), kes tegelikult ei olnud sõltumatud omavalitsusjuhid{{lisa viide}}, vaid allusid [[Eestimaa Kommunistlik Partei|EKP]] [[Eestimaa Kommunistliku Partei piirkondlikud asutused#EKP Tartu Linnakomitee|Tartu Linnakomiteele]]. Eesti taasiseseisvumise järel sai esimeseks Tartu linnapeaks 21. novembril 1991 [[Ants Veetõusme]]. Seejärel täitsid seda ametikohta [[Väino Kull]] (1993–1996), [[Tõnis Lukas]] (1996–1997), [[Roman Mugur]] (1997–1998), [[Andrus Ansip]] (1998–2004), [[Laine Jänes]] (2004–2007), [[Urmas Kruuse]] (2007–2014) ja [[Urmas Klaas]]. Alates [[Eesti omavalitsuste haldusreform|2017. aasta haldusreformist]] on linnapea [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linna nimelise omavalitsusüksuse]] juht. == Linnaosad == {{vaata|Tartu linnaosad}} Tartul ei ole [[halduslik linnaosa|halduslikke linnaosi]] (erinevalt [[Tallinn]]ast). Vanima asustusega on [[Kesklinn (Tartu)|kesklinn]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ja [[Supilinn]]. Nii elanike arvult kui ka pindalalt suurim on [[Annelinn]]. {{Image label begin|image=Tartu linnaosad.PNG|width={{{width|350}}}|float={{{float|right}}}}} {{Image label|x=0.327|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]]'''}} {{Image label|x=0.56|y=0.5|scale={{{width|400}}}|text='''[[Annelinn]]'''}} {{Image label|x=0.384|y=0.57|scale={{{width|400}}}|text='''[[Karlova]]'''}} {{Image label|x=0.62|y=0.74|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ihaste]]'''}} {{Image label|x=0.4|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka tööstusrajoon|Ropka<br>tööstusrajoon]]'''}} {{Image label|x=0.53|y=0.33|scale={{{width|400}}}|text='''[[Jaamamõisa]]'''}} {{Image label|x=0.38|y=0.19|scale={{{width|400}}}|text='''[[Raadi-Kruusamäe|Raadi-<br>Kruusamäe]]'''}} {{Image label|x=0.41|y=0.337|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]'''}} {{Image label|x=0.28|y=0.27|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Supilinn]]</small>'''}} {{Image label|x=0.16|y=0.2|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tähtvere]]'''}} {{Image label|x=0.34|y=0.67|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ropka]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.43|scale={{{width|400}}}|text='''[[Veeriku]]'''}} {{Image label|x=0.247|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Variku (Tartu)|Variku]]</small>'''}} {{Image label|x=0.17|y=0.64|scale={{{width|400}}}|text='''[[Tammelinn]]'''}} {{Image label|x=0.1|y=0.75|scale={{{width|400}}}|text='''[[Ränilinn]]'''}} {{Image label|x=0.14|y=0.53|scale={{{width|400}}}|text='''[[Maarjamõisa|Maarja-<br>Mõisa]]'''}} {{Image label|x=0.27|y=0.46|scale={{{width|400}}}|text='''<small>[[Vaksali (Tartu)|Vaksali]]</small>'''}} {{Image label end}} Ajaloolise kesklinna ümber paiknevad vanemad linnaosad – kunagised eeslinnad, mis kujunesid jõe ja kaubateede äärde. Kaugemale jäävad 20. sajandil arenenud nooremad linnaosad. Emajõe paremkaldal asuvad kesklinnast ülesvoolu [[Supilinn]], allavoolu [[Karlova]] ja [[Ropka tööstusrajoon]], üles ürgoru nõlvadele [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Ropka]] ning edasi 19. sajandil linnast välja ehitatud raudtee tagused linnaosad [[Veeriku]], [[Maarjamõisa]], [[Tammelinn]], [[Ränilinn]] ja [[Variku (Tartu)|Variku]]. Vasakkaldal on jõe ääres [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]], Annelinn ja [[Ihaste]], orunõlvadel [[Raadi-Kruusamäe]] ja [[Jaamamõisa]]. Mõnel määral on linna arengut piki jõge piiranud soised luhad, kuid nüüdseks on Tartu laienenud igas suunas [[Mõisad Tartu linnas|kunagiste mõisate aladele]], mille järgi on pandud ka mitme linnaosa nimi. Jõe paremkallas ([[Supilinn]], [[Veeriku]], [[Karlova]] jne) moodustab Tartu linna territooriumist umbes 56% (2192,44 hektarit) ja vasakkallas (Ülejõe, Annelinn jne) umbes 44% (1704,44 hektarit). Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosi saab järjestada elanike arvu või pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast. 2012. aasta rahvastikuandmed pärinevad Rahvastikuregistrist aasta alguse seisuga. == Haridus == === Lasteaiad ja -sõimed === {{veergude loend|laius=10em| * Kesklinna lastekeskus * Annike * Helika * Hellik * Kannike * Karoliine * Kelluke * Kivike * Klaabu * Krõll * Lotte * Meelespea * Midrimaa * Mõmmik * Nukitsamees * Piilupesa * Ploomike * Poku * Päkapikk * Pääsupesa * Ristikhein * Rukkilill * Sass * Sirel * Tripsik * Tõruke * Tähtvere * Mesipuu * Maarjamõisa lasteaed }} * Maarja kooli juures tegutsevad lasteaiarühmad === Põhi- ja keskkoolid === {{Vaata|Tartu koolid}} {{veergude loend|laius=18em| * [[Tartu Aleksander Puškini Kool]] * [[Tartu Emajõe Kool]] * [[Tartu Herbert Masingu Kool]] * [[Tartu Kesklinna Kool]] * [[Tartu Hiie Kool]] * [[Tartu Maarja Kool]] * [[Tartu Kroonuaia Kool]] * [[Tartu Veeriku Kool]] * [[Hugo Treffneri Gümnaasium]] * [[Miina Härma Gümnaasium]] * [[Tartu Jaan Poska Gümnaasium]] * [[Tartu Annelinna Gümnaasium]] * [[Tartu Descartes'i Kool]] * [[Tartu Forseliuse Kool]] * [[Tartu Karlova Kool]] * [[Tartu Kivilinna Kool]] * [[Tartu Hansa Kool]] * [[Tartu Variku Kool]] * [[Tartu Mart Reiniku Kool]] * [[Tartu Raatuse Kool]] * [[Tartu Tamme Gümnaasium]] * [[Tartu Täiskasvanute Gümnaasium]] * [[Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium]] }} === Erakoolid === * [[Tartu Erakool]] * [[Tartu Kristlik Põhikool]] * [[Tartu Katoliku Hariduskeskus]] * [[Tartu Luterlik Peetri Kool]] * [[Tartu Waldorfgümnaasium]] * [[Tartu Rahvusvaheline Kool]] [[Pilt:Kõrgem Kunstikool Pallas 001-vaade-ylalt pano crop.jpg|pisi|[[Kõrgem Kunstikool Pallas]] asutati 2000. aastal ja see kasvas välja [[Tartu Kunstikool]]ist]] === Kutsekoolid === * [[Tartu Rakenduslik Kolledž]] * [[Heino Elleri Muusikakool]] * [[Tartu Kunstikool]] * [[Eesti Mereakadeemia Merekooli Tartu osakond]] * [[Iluravi Rahvusvaheline Erakool]] === Kõrgkoolid === [[Fail:360° panoramas Estonian University of Life Sciences, research.jpg|pisi|[[Eesti Maaülikool]] kuulub maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulka taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas.<ref name="HNwrl" /> 360 kraadi vaade Eesti Maaülikooli taimekasvatusruumile]] {{vaata|Tartu kõrgkoolid}} * [[Tartu Ülikool]] * [[Eesti Maaülikool]] * [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Tartu filiaal]] * [[Kõrgem Kunstikool Pallas]] * [[Kõrgem Usuteaduslik Seminar]] * [[Tartu Teoloogia Akadeemia]] * [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]] * [[Kaitseväe Akadeemia]] * [[Balti Kaitsekolledž]] * [[Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledž]] * [[Mainori Kõrgkooli Tartu õppekeskus]] [[Tartu lennujaam]]a kõrval [[Reola]] külas tegutseb ka [[Eesti Lennuakadeemia]]. == Majandus == [[Fail:A. Le Coq Tartu.jpg|pisi|[[A. Le Coq]] on üks Tartu suuremaid tööstusettevõtteid]] Tähtis majandusharu on [[tööstus]]. Kümne ja enama töötajaga Tartu [[töötlev tööstus|töötleva tööstuse]] ettevõtete (80) toodangu müük oli 2023. aastal umbes 560 miljonit eurot. Traditsiooniliselt on tähtsaim [[toiduainetööstus|toiduaine]]- ja joogitööstus (osa toodangust umbes 1/3). Suurimad ettevõtted on [[A. Le Coq]] (jookide müük aastas 93 miljonit eurot), [[veski]] [[Tartu Mill]], [[konservitehas]] [[Salvest]]. [[Metallitööstus|Metalli-]], [[masinaehitus|masina-]] ja [[aparaaditööstus]]e osa müüdud toodangust on ligi 1/4. Suurimad ettevõtted on Tarmetec, Torm Metall, [[HANZA Mechanics Tartu AS|HANZA Mechanics Tartu]]. [[Puidutööstus]]e osa toodangust on ligikaudu 1/10 ning peaaegu sama osakaal toodangu müügist on [[trükitööstus]]el. Nende valdkondade suuremad ettevõtted on Tarmeko Spoon ja [[trükikoda]] [[Kroonpress]]. Infotehnoloogia alal on oluline programmeerimisteenuste pakkumine, ala ettevõtete käive oli 2023. aastal 290 miljonit eurot, suurimad ettevõtted on Playtech, Rush Street ID, Sale Move. Samas tegutsevad ka [[Bolt]], [[Nortal]], [[Pipedrive]] jt ettevõtted. Tartu oli 2019. aastal edetabelis Startup Ecosystem Rankings 226. kohal.<ref name="bMRxF" /> Tartu on ainus linn maailmas, mille nimi sisaldub sõnas sTARTUp.<ref name="zdTjx" /> Alates 2016. aastast toimub Tartus igal aastal [[Baltimaad|Baltikumi]] suurim ärikonverents [[sTARTUp Day]], mis toob kokku 4000 ettevõtlushuvilist üle maailma.<ref name="9XKbz" /> 2018. aastal peatus Tartu majutusasutustes 301 994 turisti.<ref name="Phzpg" /> Linnas on mitu konverentsikeskust. [[Tartu Näitused]] haldab [[Tartu messikeskus]]t, kus toimuvad sellised üritused nagu [[Maamess]]. === Ettevõtlus === [[Fail:Tartu Mill 01.jpg|pisi|[[Tartu Mill]] on Baltimaade suurim teraviljatöötleja. Tartu Milli elevaator Tammelinnas]] 2013. aasta lõpu seisuga olid Tartu kümme suurimat tööandjat ettevõtluses järgmised: [[Playtech|Playtech Estonia]] (487 töötajat), [[Kodumaja|Kodumaja AS]] (459), [[AS HANZA Mechanics Tartu]] (420), [[Maxima|MAXIMA Eesti OÜ]] (335), Tulundusühistu [[Tartu Tarbijate Kooperatiiv]] (311), [[G4S Eesti|AS G4S Lõuna-Eesti]] (310), AS A. Le Coq (304), [[Rimi|Rimi Eesti Food AS]] (286), [[AS Palmako]] (279) ja [[Kroonpress|AS Kroonpress]] (262).<ref name="1KB5B" /> 2017. aasta lõpu seisuga olid linna andmetel suurimad tööandjad [[AS Olerex]] (618), Kodumaja AS (549), Playtech Estonia (548), [[GoBus|AS GoBus]] (427), AS HANZA Mechanics Tartu (411), Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv (404), [[Selver]] (391), AS [[A. Le Coq]] (338), AS Palmako (324) ja [[Rimi Baltic|Rimi]] Eesti Food AS (273).<ref name="HvzjP" /> ==== Hotellid ==== {{ajakohasta|alaosa}} Paljud Tartu hotellid asuvad [[Tartu vanalinna muinsuskaitseala]]l ja on arhitektuursed vaatamisväärsused. Tartus asuvad hotellid: [[Hotell Antonius|Antonius]], [[Barclay hotell|Barclay]], [[Dorpat (hotell)|Dorpat]], [[Hotell Draakon|Draakon]], [[Hansa Hotell|Hansa]], [[Kantri Hotell|Kantri]], [[London (hotell)|London]], [[Hotell Lydia|Lydia]], [[Hotell Pallas|Pallas]], [[Rehe Hotell|Rehe]], [[Hotell Sophia|Sophia]], [[Hotell Tartu|Tartu]] ja [[V spaa- ja konverentsihotell]]. Seal on ka hostelid Hektor ja Looming. ==== Kaubanduskeskused ==== [[Fail:Tartu turg.jpg|pisi|Tartu avaturg]] * [[Annelinna keskus]] * [[Eeden (kaubanduskeskus)|Eeden]] * [[Emajõe Ärikeskus]] (Plasku) * [[Kaubanduskeskus Zeppelin]] * [[Kvartal (kaubanduskeskus)|Kvartal]] (endise [[Tartu vana kaubamaja|Tartu Vana Kaubamaja]] asukohal) * [[Lõunakeskus]] * [[Tasku Keskus]] * [[Tartu kaubahall]] * [[Tartu Kaubamaja]] == Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne == {{vaata|Tartu tervishoiukorraldus|Tartu sotsiaalhoolekanne}} [[Fail:Maarjamõisa Polikliinik Tartus.JPG|pisi|Maarjamõisa polikliinik]] Tartu on Eesti meditsiini süda: Eestis koolitatakse arste vaid [[Tartu Ülikooli arstiteaduskond|Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas]]. Tulevaste arstide praktikabaasiks on [[Tartu Ülikooli Kliinikum]] ja selle allasutused. Muid tervishoiutöötajaid (näiteks õdesid, ämmaemandaid ja radioloogiatehnikuid) valmistab ette [[Tartu Tervishoiu Kõrgkool]]. Seetõttu on Tartu tervishoid mitme muu Eesti piirkonnaga võrreldes paremini varustatud nii personali kui ka tehnikaga. Tervishoiualast tööd Tartus korraldab [[Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond]]. 2013. aasta alguse seisuga hõlmab see umbes 40 linnas tegutsevat [[apteek]]i, 5 [[veterinaarapteek]]i, umbes 35 [[perearstikeskus]]t (ettevõtte või [[füüsilisest isikust ettevõtja]]na), umbes 40 [[hambaarst]]i või [[hambaravikliinik]]ut, [[koolitervishoid]]u, [[terviseedendus]]t jpm. [[Sotsiaalhoolekanne]]t korraldab [[Tartu linnavalitsuse sotsiaalabi osakond]]. Selle alla kuulub laste, eakate ja puudega inimeste hoolekanne, abi toimetulekuraskustega elanikele, vältimatu sotsiaalabi, abi töötutele, mitmesugused projektid ja toetused, samuti (2013. aasta alguse seisuga) 6 lastele ja 8 täiskasvanutele mõeldud hoolekandeasutuse töö ([[päevakeskus]]ed, [[varjupaik|varjupaigad]], [[hooldekodu|hoolde]]-, [[turvakodu|turva]]- ja [[lastekodu]]d). == Kultuur == [[Fail:Tartu laululava - Europeade2011.jpg|pisi|[[Europeade]] 2011. aastal [[Tartu lauluväljak]]ul]] Tartus on mitmekesine kultuurielu: linnas tegutseb mitu teatrit ja kino, arvukalt muuseume ja kontserdipaiku, koorid ja ansamblid, kultuuriasutused ja -organisatsioonid. Hulk kultuuritegevust on koondunud kõrgkoolide ümber, näiteks on Tartu Ülikoolil oma [[Tartu Ülikooli Kammerkoor|kammerkoor]] ja koolist on välja kasvanud [[Tartu Üliõpilasteater|üliõpilasteater]]. Tartus toimub arvukalt kultuuri-, muusika- ja kirjandusfestivale, tantsu- ja laulupidusid. Linna kultuurielu koordineerib [[Tartu linnavalitsuse kultuuriosakond]]. Enamik Tartu muuseume on linna allasutused, linnale kuulub ka [[Tartu Linnaraamatukogu]] koos filiaalidega. Tartu kuulub alates 2015. aastast [[teaduskultuurilinn]]ade võrgustikku<ref name="dsQ9y" /> ja UNESCO [[kirjanduslinn]]ade võrgustikku.<ref name="Qlyge" /> === Teatrid === [[Fail:Vanemuise Väike Maja 2010.JPG|pisi|[[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] [[Vanemuise väike maja|väike maja]] [[Vanemuise tänav]]al 2010. aastal]] {{Vaata|Tartu teatrid}} Teatritest vanim, suurim ja tuntuim on 1870. aastal loodud [[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], mis tegutseb juba pikka aega [[kolmežanriteater|kolmežanriteatrina]] ([[draama]], [[ooper]] ja [[ballett]]). Suveetendustest on välja kasvanud [[Emajõe Suveteater]], Tartu Ülikooli juures tegutsenud näiteringide traditsioonist [[Kalev Kudu]] juhitud [[Tartu Üliõpilasteater]]. Üks Tartu nooremaid, kuid kõrgelt hinnatud teatreid on avangardistlik [[Tartu Uus Teater]], mille eestvedajaist tuntuim on lavastaja ja muusik [[Ivar Põllu]]. Kammerlikus [[Sadamateater|Sadamateatris]] toimuvad väiksemad, mõnikord [[monoetendus]]ed. Tähelepanu on pälvinud ka [[Uru noorteteater]]. === Muusika === Tartus peeti 1869. aastal [[I üldlaulupidu]]. 1956. aastal peeti Tartus ka esimene [[üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]]. 1965. aastal avati Tähtveres [[Tartu lauluväljak]]. 1969. aastal, kui esimesest üldlaulupeost möödus 100 aastat, korraldati selle tähistamiseks kaks nädalat enne Tallinnas toimuvat pidu taas Tartus meeste laulupidu, millest inspireerituna hakati hiljem pidama [[Tartu laulupidu]]sid. 20. sajandi lõpul peeti linnas [[Tartu muusikapäevad|Tartu muusikapäevi]]. Sealhulgas esitati 1988. aastal Tähtvere laululaval nende raames ka [[Alo Mattiisen]]i [[viis isamaalist laulu]] ning viidi kohale [[Eesti lipp|sinimustvalged]] lipud. Tartu laulukooridest on tuntumad [[meeskoor Gaudeamus]], [[Miina Härma Gümnaasiumi segakoor]], [[Tartu Akadeemiline Meeskoor]], [[Tartu Noortekoor]], [[Tartu Poistekoor]], [[Tartu Ülikooli Kammerkoor]], [[Tartu Neidudekoor Kurekell]], [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]] ja [[Tartu Lastekoor Maarjalill]]. === Muuseumid === [[Pilt:AHHAA.jpg|pisi|[[Teaduskeskus Ahhaa|Teaduskeskuse Ahhaa]] maja [[Sadama tänav (Tartu)|Sadama tänaval]]]] Tartus tegutseb üle 20 muuseumi. Nende seas on nii riiklikke, linna haldusalasse kuuluvaid kui ka kõrgkoolide ja eraettevõtete muuseume. Tuntumateks võib pidada [[Eesti Rahva Muuseum]]i, [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i, [[Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum]]i, [[Tartu Kunstimuuseum]]i, [[Tartu Linnamuuseum]]i ning [[Tartu Ülikooli muuseum]]e. Tinglikult arvatakse vahel muuseumide hulka ka [[Tartu Ülikooli botaanikaaed]] ning [[AHHAA|Teaduskeskus Ahhaa]]. Eesti Kirjandusmuuseum tegutseb nimele vaatamata peamiselt teadusasutuse ja arhiivina. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum on riiklik muuseum. Tartu linnale kuulub kaks muuseumi: [[Tartu Mänguasjamuuseum]] ja Tartu Linnamuuseum. Linna alluvuses olevaist muuseumidest on mõned tegelikult Tartu Linnamuuseumi filiaalid: [[Tartu linnakodaniku muuseum]], [[Laulupeomuuseum]], [[Oskar Lutsu majamuuseum]] ja [[KGB kongide muuseum]]. Eramuuseumidest teatakse enim [[A. Le Coqi Õllemuuseum]]i ning [[TYPA trüki- ja paberikunstikeskus]]t. Uusi muuseumihooneid pole Tartus rajatud pärast [[Eesti Rahva Muuseumi peahoone|Eesti Rahva Muuseumi uue hoone]] valmimist Raadil [[2016]]. aastal, paljud muuseumid paiknevad ajaloolistes hoonetes. Näiteks Tartu Ülikooli muuseum tegutseb ajaloolises [[Tartu toomkirik]]us ja [[Tartu tähetorn]]is Toomemäel ning [[Tartu Ülikooli peahoone]]s, [[Tartu Ülikooli loodusmuuseum]] [[Vanemuise 46]] hoones, linnamuuseum [[Katariina maja]]s Ülejõel, kunstimuuseum [[Barclay de Tolly maja]]s raeplatsil, mänguasjamuuseum mitmes vanas [[Lutsu tänav]]a hoones, Oskar Lutsu majamuuseum kirjaniku kunagises elumajas ning KGB kongide muuseum nõukogude julgeolekuasutuste kunagistes ruumides. {{vaata ka|Tartu muuseumide loend}} === Kinod === Tartus on kinod tegutsenud juba eelmisest sajandivahetusest saati. Tänapäeva kinod tegutsevad siiski uutes hoonetes. Neist oli pikka aega vanim Nõukogude ajal ehitatud [[Ekraan (kino)|Ekraan]] [[Riia mägi|Riia mäel]], mis lõpetas tegevuse 2021. aastal. Linna suurim kino on [[Lõunakeskus]]es tegutsev Apollo kino. Vanemaid kultuuriväärtuslikke filme näitab [[Tartu Elektriteater]]. === Traditsioonilised kultuuriüritused === [[Fail:Hanseatic Days of Tartu 2007 Estonia2.JPG|pisi|[[Tartu Hansapäevad]] 2007. aastal]] * [[Tartu linna päev]] * Armastusfilmide festival [[Tartuff]] * [[Emajõe festival]] * [[Hullunud Tartu]] * [[Kirjandusfestival Prima Vista]] * [[Tartu rahvusvaheline puhkpillifestival]] * [[Tartu lõõtspillifestival]] * [[Taaralinna taaderant]] – Tartu noorte folklooripäev * [[Tartu Hansapäevad]] * [[Tartu laulupidu]] * [[Tartu Rahvusvaheline Noortekooride Festival]] * [[Tartumaa trallam]] – [[Folkloorifestival Baltica|folkloorifestivali Baltica]] raames toimuvad üritused * [[Üliõpilaste laulu- ja tantsupidu Gaudeamus]] (kordamööda Eestis, Lätis ja Leedus toimuv festival) * [[Tartu tudengipäevad]] === Skulptuurid linnaruumis === [[Fail:Tartu Tähetorn 2011 10.jpg|pisi|[[Friedrich Georg Wilhelm Struve monument]] [[Tartu tähetorn]]i ees]] Suure osa Tartu linnaruumis asuvatest skulptuuridest moodustavad ajalooliste isikute mälestusmärgid, mille seas on tuntumad [[Barclay de Tolly monument]] kesklinnas [[Barclay plats]]il, [[Gustav II Adolfi monument]] [[Tartu Ülikooli peahoone]] taga [[Kuningaplats]]il, [[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel, [[Jaan Tõnissoni monument]] [[Tõnissoni plats]]il, [[Hugo Treffneri monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]], [[Eduard Tubina monument]] [[Vanemuise teater|Vanemuise teatri]] uue maja ees ning [[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] Vallikraavi ja Ülikooli tänava nurgal. Üks Tartu sümboleid [[Tartu Vabadussõja mälestussammas|Tartu Vabadussõja mälestussamba]] ([[Kalevipoeg (tegelane)|Kalevipoja]]) kõrval Emajõe paremkaldal on ka purskkaevuskulptuur "[[Suudlevad tudengid]]" [[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja platsil]]. Tartule ainuomane on ka Emajõe vasakpoolsel kaldal asetsev [[Mare Mikof]]i [[Skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks|skulptuurigrupp 100 000. tartlase sünni tähistamiseks]] ja sama autori taies "[[Maanaised]]" [[Tartu Kunstimuuseum]]i näitusemaja ees [[Tartu Raekoja plats|Raekoja platsil]]. Nõukogude ideoloogiat kandnud monumentidest pälvis enim tähelepanu{{lisa viide}} [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] peahoone (nüüdse [[Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused|Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste]] hoone) ette püstitatud [[Lenini monument Tartus|Lenini mälestussammas]]. Esimene, istuva [[Lenin]]i kuju, paigaldati sinna juba 1949. aastal, kuid selle [[dolomiit|dolomiidist]] osa ei pidanud ilmastikule vastu. 1952. aastal asendati see Eesti skulptorite [[Garibaldi Pommer]]i, [[Ferdi Sannamees|Ferdi Sannamehe]] ja [[August Vomm]]i seisva Leniniga. See oli esimene eestlaste püstitatud Lenini monument ning püsis oma kohal 1990. aastani,<ref name="GXBgU" /> mil [[Kaitseliit|Kaitseliidu]] aktivistid eesotsas [[Harri Henn]]uga selle omaalgatuslikult maha võtsid. [[Kassitoome]]l asub [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "Meelis" ainetel loodud [[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel|eestlase Meelise ja Latgale vürsti Vjatško kuju]], mis pidi sümboliseerima eestlaste ja venelaste sõprust, ning [[Raadi park|Raadi mõisa parki]] rajatud mälestusmärk [[II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks|Nõukogude "vabastajatele"]]. {{vaata ka|Tartu skulptuuride loend}} <gallery> Pilt:Tartu asv2022-04 img30 Monument to Barclay.jpg|[[Barclay de Tolly monument]] [[Barclay plats]]il Pilt:Peterson Kristjan-Jaak monument Tartus.jpg|[[Kristjan Jaak Petersoni monument]] Toomemäel Pilt:Wilde ja vilde.jpg|[[Oscar Wilde'i ja Eduard Vilde skulptuur]] [[Vallikraavi tänav]]al Pilt:Friedebert Tuglase monument.JPG|[[Friedebert Tuglase monument]] [[Ülejõe park|Ülejõe pargis]] Pilt:Reiman Willem monument.jpg|[[Villem Reimani monument]] Toomemäel Pilt:Skulptuurigrupp 'Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel' Tartus Kassitoomel, profiil, 20. september 2011.jpg|[[Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel]] [[Kassitoome]]l </gallery> == Arhitektuur == {{vaata|Tartu arhitektuur}} [[Fail:Tartu asv2022-04 img28 StPaul Church.jpg|pisi|[[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]]. Arhitekt [[Eliel Saarinen]], 1919]] Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – umbes 13.–[[14. sajand]]il ehitatud [[Tartu Jaani kirik]], mis on oma [[terrakota]]skulptuuride rohkuse poolest maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – [[15. sajand]]il Toomemäele püstitatud ja [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] keskuseks olnud [[Tartu toomkirik|toomkirikust]] – on säilinud suurejoonelised varemed. Mõlemad kirikud on [[Gooti stiil|gooti]] stiilis ning ehitatud [[telliskivi]]st. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees. 1784. aastal rajati [[Rostock]]ist pärit [[Tartu linnaarhitektide ja linna ehitusmeistrite loend|linna ehitusmeistri]] [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]] projekti järgi [[Tartu raekoda]], mis on säilinud tänapäevani, ja [[Tartu kivisild]], mis hävis teises maailmasõjas. Praegune [[Tartu kesklinn]] on valdavalt [[klassitsism|klassitsistlik]]. See ehitati 19. sajandi esimesel poolel, mil linn taastati pärast 1775. aasta [[Tartu 1775. aasta tulekahju|hiigeltulekahju]]. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal – endise [[Tartu vana Maarja kirik|Maarja kiriku]] kohale ehitati aastatel 1803–1809 ülikooli peahoone ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli [[arhitekt]] [[Johann Wilhelm Krause]]. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt [[barokk|barokne]], osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt [[Johann Heinrich Bartholomäus Walther]]). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu [[Baltimaad|Baltikumis]]. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast [[Teine maailmasõda|teises maailmasõjas]] taas. Kesklinna ümber kujunesid kunagistest eeslinnadest puitagulid – [[Supilinn]], [[Karlova]] ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]. Ehkki 20. sajandi esimesel poolel taheti neid korduvalt lammutada ning sealseid 1–3-korruselisi puitpitside ja kohati ka [[juugend]]elementidega hooneid moodsamatega asendada, hinnatakse Tartu puitasumeid tänapäeval [[miljööväärtuslik ala|miljööväärtuslikena]]. Puumajade rohkus on teeninud Tartule ansambli [[Jäääär]] kunagise laulu järgi hüüdnime "[[Tartu – väike puust linn|väike puust linn]]". Agulitest kaugemal, [[Tähtvere]]s ja [[Tammelinn]]as, arenesid 20. sajandi I poolel eramajade rajoonid. [[Funktsionalism|Funktsionalistliku]] arhitektuuri näitena on huvipakkuv kuulsa [[soome]] arhitekti ja [[disainer]]i [[Alvar Aalto]] 1932. aastal loodud [[Villa Tammekann]]. Nõukogude ajal ehitati kesklinna ümbrusse [[hruštšovka]]sid; peamiseks [[paneelelamu]]te rajooniks kujunes Annelinn, kus valmis kaks [[mikrorajoon]]i. Kauaaegne Tartu linnaarhitekt [[Arnold Matteus]] säilitas sõjapurustustest jäänud tühemikke südalinnas rohealadena, et hoida kohti tulevase väärtuslikuma arhitektuuri tarbeks. Tööstusettevõtted koondusid [[Ropka tööstusrajoon]]i. Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida [[Tigutorn]]i, [[Tartu Kaubamaja]] uut hoonet, [[Emajõe Ärikeskus]]t ehk rahvasuus Plaskut ja sellega ühendatud [[Tasku Keskus]]t ehk Taskut ning [[Dorpat (hotell)|Dorpati]] hotelli ja konverentsikeskust. <gallery> Tartu Toomkiriku varemed 2012.jpg|Toomkiriku varemed Tartu Raekoja plats 6, 8 ja 10.jpg|[[Raekoja plats (Tartu)|Raekoja plats]] 6, 8 ja 10 Tartu Peetri kirik 2012.jpg|[[Tartu Peetri kirik]] Tartu asv2022-04 img32 View from Emajõe Tower.jpg|[[Tartu Jaani kirik]] Telleri kabel.jpg|[[Telleri kabel]] [[Vana-Jaani kalmistu]]l Rahvaste mälestussammas Tartus.JPG|[[Rahvaste mälestussammas]] Tartu raudteejaama veetorn talvel.JPG|Tartu raudteejaama veetorn Raudteetööliste elamu Tartus Vaksali 4.jpg|Raudteetööliste elamu Vaksali 4 Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur.jpg|Tartule iseloomulik puidust kahekorruseline kuur Annelinn, Mõisavahe tn lõpp.JPG|Annelinna paneelelamud Karlova, Kesk 7 ja Eha 19.JPG|[[Kesk tänav|Kesk]] ja [[Eha tänav (Tartu)|Eha tänava]] nurk Karlovas Tammelinn, Elva 3.JPG|[[Heimatstiil]]is puitelamu Tammelinnas EÜS 147.jpg|[[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartu asv2022-04 img38 Pepleri 32.jpg|Pepleri 32 hoone ehitati 1901 Tartu asv2022-04 img51 Veski 6.jpg|Veski 6 Kassitoome nõlval </gallery> == Tartu kunstis == === Tartu kujutavas kunstis === [[Fail:Alasti keiser, Edward von Lõnguse töö Tartus.JPG|pisi|Tartut peetakse Eesti [[tänavakunst]]i pealinnaks. [[Edward von Lõngus]]e "Alasti keiser" (2015)]] Linna kujutamine kunstis hakkas levima pärast Tartu ülikooli tegevuse taastamist, mis tõi kaasa Põhjasõjas põhjalikult laastatud ja [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahjus]] taas hävinud linna ülesehitamise. Nii ilmusid ülikooli taasavamise 20. aastapäevaks [[August Philipp Klara]] [[akvatinta]]tehnikas album, 25. aastapäevaks akvatintasari [[August Matthias Hagen]]ilt ja 35. aastapäevaks sari [[Woldemar Friedrich Krüger]]i [[litograafia]]teoseid Toomemäe vaadetega. 19. sajandist on tuntud ka [[Georg Friedrich Schlater]]i litograafiateosed, milles ta kujutas Tartu paljusid tuntud paikasid. 1857. aastal omandas Schlateri litotöökoja [[Louis Höflinger]], kes jätkas linnavaadete väljaandmist. Näiteks koostöös [[Eduard Ivanson]]iga andis ta 1860. aastal välja albumi Tartu ja selle ümbruse 20 vaatega "[[Album von Dorpat und Umgebungen]]". 1875. aastal müüs ta töökoja omakorda edasi [[Heinrich Laakmann]]ile.<ref name="T6wxQ" /> Kui 1803. aastal avatud [[Tartu Ülikooli joonistuskool]] kujunes üheks esimeseks kunstihariduse keskuseks Baltimaades, siis 1919. aastal asutatud [[Pallas (kunstikool)|Kunstiühingu Pallas kunstikoolist]] sai 1924. aastal Eesti esimene kõrgem kunstiõppeasutus. Ühtekokku lõpetas aastatel 1924–1940 Pallase 79 noort kunstnikku, kes jäädvustasid oma teostes palju Tartut. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|Nõukogude okupatsiooni]] alguses 1940. aasta augustis likvideeriti [[Kõrgem Kunstikool Pallas (1919–1940)|Kõrgem Kunstikool Pallas]] ja asutati [[Konrad Mäe nimeline Riigi Kõrgem Kunstikool]], mis nimetati 1944. aasta novembris [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikuks Kunstiinstituudiks]]. 1951. aastal likvideeriti ka see ja kogu kõrgem kunstiõpe koondati Tallinna. Tartus alustas tööd [[Tartu Kujutava Kunsti Kool]] keskeriõppeasutusena. Vähenes Tartu tähtsus kunstikeskusena ja sealtpeale on palju vähemaks jäänud ka Tartu kujutamist kujutavas kunstis. 21. sajandil on Tartu silma paistnud [[tänavakunst]]i poolest ja linna on nimetatud Eesti tänavakunsti pealinnaks.<ref name="91wbB" /> Need teosed on aga juba mõeldud pigem ümbruskonna kaunistamiseks või poliitilise sõnumi edastamiseks. Tartust on alguse saanud ka igakevadine tänavakunstifestival [[Stencibility]]. <gallery> TKM 1264G, Ülikooli raamatukogu, August Philipp Klara.jpg|[[August Philipp Klara]], "Ülikooli raamatukogu" (1821) TKM 1578G, Tartu anatoomikum, August Matthias Hagen.jpg|[[August Matthias Hagen]], "[[Vana Anatoomikum|Tartu anatoomikum]]" (1827–1828) TKM 1240G, Tartu Ülikooli peahoone, Georg Friedrich Schlater.jpg|[[Georg Friedrich Schlater]], [[Tartu Ülikooli peahoone]] (1832–1835) TKM 0933G, Vaade Tartule Toomelt, Louis Höflinger.jpg|[[Louis Höflinger]], "Vaade Tartule Toomelt" (1860) TKM 1306G, Vaade Tartule Kassitoomelt, Karl Anton Schulz.jpg|[[Karl Anton Schulz]], "Vaade Tartule [[Kassitoome]]lt" (1869) TKM 0908M, Emajõgi, Hermann Friedrich Schrenck.jpg|[[Hermann Friedrich Schrenck]], "Emajõgi" (1881) TKM 0254M 02, Tartu maastik, Villem Ormisson.jpg|[[Villem Ormisson]], "Tartu maastik" (1930) TKM 0793M, Talvine Tartu Emajõega, Nikolai Triik.jpg|[[Nikolai Triik]], "Talvine Tartu Emajõega" (1935) TKM 0316M, Tartu motiiv, Kaarel Liimand.jpg|[[Kaarel Liimand]], "Tartu motiiv" (1935) Tartu kalasadam, Andrus Johani, EKM j 9683 M 3836.jpg|[[Andrus Johani]], "Tartu kalasadam" (1936) TKM 1611G, Tartu äärelinna vaade, Ella Mätik.jpg|[[Ella Mätik]], "Tartu äärelinna vaade" (1942) </gallery> === Tartu kirjanduses === Tartu käsitlused [[ilukirjandus]]es on koondatud [[veebiportaal]]i "[[Tartu ilukirjanduses]]". == Liiklus == [[Pilt:Tartu raudteejaam 2.jpg|pisi|[[Tartu raudteejaam]] rajati 1876. aastal seoses [[Tapa–Tartu raudteelõik|Tapa–Tartu raudteelõigu]] rajamisega, [[Tartu jaamahoone|jaamahoone]] ehitati järgnenud aastatel (1876–1878)]] [[Fail:Annelinn_(2020).jpg|pisi|Vaade [[Tartu avaturg]]u Annelinnaga ühendavale [[Turusild|Turusillale]]. Vasakul [[Paju 2]] kõrghoone, paremal [[Anne kanal]], taamal [[Annelinn]]a korterelamud]] {{vaata|Tartu liiklus|Tartu ühistranspordiliinid}} Valdav osa Tartu liiklusest on [[auto]]liiklus, seda kasutatakse nii inimeste kui ka kaubaveoks. Oluline transpordisõlm on [[Tartu bussijaam]]. [[Rööbastransport|Rööbastranspordi]] tähtsus on tagasihoidlik, see piirdub maapealse [[rong]]iliiklusega. Lisaks [[Tartu raudteejaam]]ale asuvad linna piires ka [[Aardla raudteepeatus]] ja [[Kirsi raudteepeatus]]. Raudtee on oluline peamiselt linnavälise liikluse seisukohalt, mitte linnasiseseks liikumiseks. Nõukogude ajal oli Tartu tööstusele tähtis ka [[Tartu sadamaraudtee|sadamaraudtee]], mille kaudu liikusid kaubad ja kütus kuni Tartu sadamani Emajõel. [[Tramm]]i- ja [[trollibuss|trolliliiklus]] Tartus puudub, kuigi kaalutud on trammiliini rajamist Annelinnast Lõunakeskuseni.<ref name="i1B27" /> 2011. aasta seisuga oli Tartus 467 tänavat üldpikkusega 336&nbsp;km. Neil liikles 36 444 sõiduautot (neist eraomanduses 27 160), 5445 veoautot, 360 autobussi ja 1414 mootorratast. Inimkannatanutega liiklusõnnetusi oli aasta vältel 118, neis sai viga 132 ja hukkus 4 inimest. Linnas oli 25 bussiliini (kogupikkusega 491&nbsp;km) ja 276 bussipeatust.<ref name="dVolb" /> 25 liinil sõitis iga päev 51 bussi ning alates 2011. aasta algusest opereerib Tartu linnaliine AS [[SEBE]].<ref name="7TGhb" /> Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks. Kesklinnas asuvat [[Tartu sadam]]at kasutavad üksnes reisilaevad (tuntumad neist on [[Pegasus (jõelaev)|Pegasus]], [[Vanemuine (jõelaev)|Vanemuine]] ja [[Jõmmu]]), arvukate [[mootorpaat]]ide jt veesõidukite tarbeks on linna piires mitu paadisilda ja [[paadislipp|-slippi]]. 2014. aastal avati [[Karlova sadam]], kus on ka bensiinijaam veesõidukitele. Jõeliiklust Tartus aktiivselt ei reguleerita, kuid politsei on kasutanud vajadusel selleks mootorpaate. Linna keskelt poolitava Emajõe tõttu on Tartu jaoks ülimalt tähtsad [[Tartu sillad|sillad]]. Algselt oli neid ainult üks ning suur osa liiklusest toimus parvedega. 2014. aastaks on sildade arv Emajõel kasvanud kuueni, neist kaks on jalakäijate sillad. Allavoolu lugedes: [[Kroonuaia sild]], [[Vabadussild]], [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]] (jalakäijatele), [[Rahu sild]], [[Turusild]] (jalakäijatele) ja [[Sõpruse sild (Tartu)|Sõpruse sild]]. 2015. aastal lisandus [[Ihaste sild]], mis ühendab Annelinna ja [[Ropka tööstusrajoon|Ropka]] linnaosad. == Lennundus == Tartu on [[Eesti lennundus]]e ajaloo seisukohast oluline linn. 1912. aastal tegi vene lendur [[Sergei Utotškin]] kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu [[Raadi mõis]]a väljade kohal. [[Johannes Pääsuke]]se filmikaadreid Utotškini lennust peetakse ühtlasi [[Eesti filmikunst]]i alguseks. Hiljem baseerus Tartus Raadil [[2. Lennuväedivisjon|2. Üksik Lennuväedivisjon]]. [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsiooniväed]] rajasid Raadile esimese betoneeritud [[rada (lennundus)|lennuraja]]. [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Teise Nõukogude okupatsiooni]] ajal sai [[Raadi sõjaväelennuväli|Raadi sõjaväelennuväljast]] strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele [[suletud linn]]. Samas Tartu lähedal [[Ülenurme vald|Ülenurme vallas]] tegutseb [[Eesti Lennuakadeemia]] ja [[Kastre vald|Kastre vallas]] [[Eesti Lennundusmuuseum]]. Ülenurme vallas asub ka 1946. aastal avatud [[Tartu lennujaam]]. == Looduskaitse == [[Fail:Tartu põhjaosa kaitsealad.png|pisi|400px|Tartu põhjaosa kaitsealad. Näidatud on [[Aruküla koopad]], [[Kalmistu paljand]], [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|ebatsuuga allee]] ja [[Raadi park]] koos dendropargiga Maa-ameti kaardil.]] Tartu loodusele on keskne [[Emajõe rohekoridor]]. Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud dokumendis "[[Tartu Agenda 21]]".<ref name="0iwsv" /> Seal on välja toodud ka Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektide seas on looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde ja loomi. Eri aegadel on Tartus kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi.<ref name="GNGOU" /> Aja jooksul on mõned neist hävinud. Eri taime- ja loomaliike on Tartus ja selle lähikonnas kaitse all 26.<ref name="vCB78" /> Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte: * [[Aruküla koopad]] * [[Kalmistu paljand|Devoni liivakivipaljand]] * [[Ebatsuugaallee Tartu sõjaväekalmistul|Ebatsuugaallee]] [[Tartu sõjaväekalmistu]]l * [[Raadi park]] * [[Tammeallee (Tartu)|Tammeallee]] [[Riia tänav]]al * [[Toomemägi]] (koos Kassitoomega) Tartu linna territooriumile ulatuvad * [[Raadi looduskaitseala]] (loodud 2015) * [[Anne looduskaitseala]] * [[Aruküla koobaste kaitseala]] * [[Ropka-Ihaste looduskaitseala]] (loodud 2014)<ref name="BB42X" /><ref name="yv6Gm" /> == Sport == [[Fail:Vabariigi aastapaev Tartu Anne kanalis 24-02-2013 02.JPG|pisi|[[Talisuplus]] Tartus]] Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]], tuntuim jalgpalliklubi on [[Tartu JK Tammeka|JK Tammeka]]. Tartus tegutsevad [[Ameerika jalgpall]]i klubi [[Tartu Titans]], [[orienteerumisklubi Ilves]], [[Bigbank Tartu|võrkpalliklubi Bigbank Tartu]], [[Englas|maadlusklubi Englas]], [[HK Tartu Kalev-Välk|jäähokiklubi HK Tartu Kalev-Välk]]. Üks Tartu tuntumaid spordiorganisatsioone on [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi]]. Tartus asuvad veekeskus [[Aura Keskus]], siseruumidega [[Tamme staadion]] ja [[Holmi jalgpallipark]]. Linna spordielu korraldab sihtasutus [[Tartu Sport]]. Jooksuvõistlustest on linnas peetud [[Tartu sügisjooks]]e, mis on kandnud ka nime ''Tartu linnamaraton''. Rattavõistlustest toimuvad [[Tartu rattamaraton]], [[Tartu rattaralli]] ja Tour of Estonia [[Tartu grand prix|Tartu ''grand prix'']]. Eesti suurim ja tuntuim suusamaraton – [[Tartu maraton]] – kannab küll Tartu nime, aga selle võistlusrada ei ole juba mitu kümnendit Tartut läbinud. 1969. aastast peetakse linnas [[Georg Hackenschmidti mälestusvõistlused|Georg Hackenschmidti mälestusvõistlust]] Kreeka-Rooma maadluses. 2001. aastast toimub Tartus iga-aastane rahvusvaheline võimlemisturniir [[Miss Valentine]], mida korraldab [[võimlemisklubi Janika]]. Linnas peetakse ka [[Tartu rulluisumaraton]]i. 2017. aastal toimusid Tartus [[2017. aasta orienteerumise maailmameistrivõistlused|orienteerumise maailmameistrivõistlused]]. == Pilte == <gallery caption="Linnavaateid"> Fail:Aerial view of Ülejõe, Emajõgi and Lodjakoda in Tartu, Estonia.jpg|Ülejõe ja Lodjakoda Fail:Aerial view of northern half of Supilinn in Tartu, Estonia.jpg|Supilinn ja Emajõgi Fail:Aerial view of Karlova, Anne kanal and Sõpruse sild in Tartu, Estonia 2.jpg|Anne kanal, Sõpruse sild, Karlova Fail:Aerial view of Annelinn in Tartu, Estonia.jpg|Annelinn Fail:DJI 0501 Tartu downtown.jpg|Tartu kesklinn Toomemäelt vaadatuna Fail:Aerial view of Tartu anatoomikum.jpg|[[Vana Anatoomikum]] Fail:Tartu arch bridge and town hall in may 2022 DJI 0067.jpg|Tartu [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsild]], Emajõgi ja raeplats Fail:Tartu Raekoda 2016 12.jpg|[[Tartu raekoda]] 2016. aasta detsembris </gallery> <gallery caption="Droonivideoid"> Fail:Drone Emaj6gi Supilinn kesklinn 2021.webm|Vaade Tartu kesklinnale ja Emajõele Supilinna kohalt. 2021. aasta august Fail:Drone video of Supilinn in Tartu, Estonia 2021.webm|Supilinn 2021. aastal Fail:Drone video of Annelinn 2021.webm|Annelinn 2021. aasta juulis Fail:Aerial view of Toomemägi, toomkirik and Tartu downtown.webm|Toomemägi ja toomikirik Fail:Drone video of Tartu Kaarsild and Town Hall in Spring 2022.webm|Tartu kesklinn, raeplatsis ja Kaarsild 2022. aasta kevadel </gallery> == Vaata ka == {{veergude loend| * [[Tartu tänavate loend]] * [[Tartu linnavolinike loend]] * [[Tartu Suurtäht]] * [[Tartu raha]] * [[Tartu õuekohus]] * [[Tartu ilukirjanduses]] * [[Tartu aasta tegu]] * [[Tartu linnasiire]] * [[Tartu maarjalaat]] * [[Tartu kirjastuste loend (1918–1940)]] * [[Tartu medal]] * [[Mõisad Tartu linnas]] * [[Tartu Biotehnoloogia Park]] * [[Tartu Ärinõuandla]] }} == Viited == {{viited|allikad= <ref name="wTlHp">[https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=773303 Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus] Riigi Teatajas</ref> <ref name="OhqEX">Andres Tvauri. [https://web.archive.org/web/20211118112844/https://www.academia.edu/2267614/Muinas-Tartu_Uurimus_tartu_muinaslinnuse_ja_asula_asustusloost._Summary_Prehistoric_Tartu_A_Study_of_the_Settlement_History_of_the_Tartu_Prehistoric_Hillfort_and_Settlement Muinas-Tartu. Uurimus Tartu muinaslinnuse ja asula asustusloost], doktoritöö, juhendaja [[Valter Lang]]. Tartu Ülikool, Filosoofiateaduskond, 2001. Lk 215–220, 238.</ref> <ref name="Tvauri238">Tvauri 2001, lk 238–239</ref> <ref name="Alvre97">[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34779 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, III : Kohanimed.] [[Keel ja Kirjandus]], 1985, nr 2, lk 97</ref> <ref name="EEvana">{{EEvana|4|22}}</ref> <ref name="msAUj">Andres Tvauri. [https://web.archive.org/web/20150923173546/http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 187–189</ref> <ref name="zASL8">Tvauri 2012, lk 47–49</ref> <ref name="Lang">[[Valter Lang]]. Baltimaade pronksi- ja rauaaeg. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2007. Lk 239</ref> <ref name="FDixa">Sakala, 2006. [https://web.archive.org/web/20090717054843/http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php Kohanimede teema sisustas päeva].</ref> <ref name="s4GnB">[http://www.tartu.ee/?page_id=24529&menu_id=2 Idaringtee] Tartu linn</ref> <ref name="ZF9p4">Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas [http://www.tartu.ee Tartu linna kodulehe] esilehel.</ref> <ref name="M1B8b">{{Netiviide |pealkiri=Omavalitsusüksuste võrdlus |url=http://www.stat.ee/ppe-46953 |vaadatud=2012-08-16 |arhiivimisaeg=2013-07-07 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130707192611/http://www.stat.ee/ppe-46953 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="WJWkc">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="urNBQ">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"</ref> <ref name="69Aui">Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.</ref> <ref name="O8QZM">Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.</ref> <ref name="qsWeu">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.</ref> <ref name="41gOJ">Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.</ref> <ref name="0s8WB">Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.</ref> <ref name="eakwL">{{Netiviide |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123123/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/1/1867Liv_ErsteAbth_1.csv |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="autogenerated1922">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.</ref> <ref name="ijAcK">[http://demoscope.ru/weekly/ssp/rus_gub_97.php?reg=7 Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)]</ref> <ref name="autogenerated2000">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26463 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2010-11-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20101113154137/https://www.stat.ee/dokumendid/26463 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="hzhow">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.</ref> <ref name="autogenerated3">1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.</ref> <ref name="k9Xl0">Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.</ref> <ref name="GxUAM">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1959 года |url=http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2008-10-09 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081009231845/http://webgeo.ru/db/1959/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="rCI6K">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1970 года |url=http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716185230/http://webgeo.ru/db/1970/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="HQLeD">{{Netiviide |pealkiri=Перепись населения СССР 1979 года |url=http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2012-07-16 |arhiivimisurl=https://archive.today/20120716025613/http://webgeo.ru/db/1979/eston.htm |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="puC1B">{{Netiviide |pealkiri=Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden |url=http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2011-07-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110720123058/http://www.digiarhiiv.ee/dspace/bitstream/10075/409/4/1867Liv_ErsteAbth_4.csv |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="Svxwc">Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.</ref> <ref name="lURuq">Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.</ref> <ref name="2HUXS">Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллин, 1972.</ref> <ref name="zBs0F">Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.</ref> <ref name="uyqf9">{{Netiviide |pealkiri=2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus |url=http://www.stat.ee/dokumendid/26495 |vaadatud=2010-07-08 |arhiivimisaeg=2019-07-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190714075154/https://www.stat.ee/dokumendid/26495 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="9AlCx">Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32</ref> <ref name="XJSDd">{{Netiviide |url=http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE%2C+SOO%2C+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI%2C+31%2E+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |pealkiri=Päring Statistikaameti andmebaasist |vaadatud=2013-06-15 |arhiivimisaeg=2017-04-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170421173625/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL0429&ti=RAHVASTIK+RAHVUSE,+SOO,+VANUSER%DCHMA+JA+ELUKOHA+J%C4RGI,+31.+DETSEMBER+2011&path=../Database/Rahvaloendus/REL2011/07Rahvastiku_demograafilised_ja_etno_kultuurilised_naitajad/08Rahvus_Emakeel_ja_keelteoskus_Murded/&lang=2 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="1KB5B">"Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 38, ptk "Ettevõtlus"</ref> <ref name="dsQ9y">[https://web.archive.org/web/20150509214714/http://www.bioneer.ee/bioneer/kohalik/aid-18463/Tartu-sai-teaduskultuurilinna-tiitli- "Tartu sai teaduskultuurilinna tiitli"] Bioneer, 16. jaanuar 2015</ref> <ref name="Qlyge">Kaspar Koort [http://tartu.postimees.ee/3433475/tartu-paases-unesco-loovlinnade-vorgustikku Tartu pääses UNESCO loovlinnade võrgustikku] Postimees, 12. detsember 2015</ref> <ref name="GXBgU">"Mälumäng" Postimees, 21. jaanuar 2014, lk 21</ref> <ref name="T6wxQ">[http://utlib.ut.ee/kogud/bskunst/linn.htm LINNAVAATED] utlib.ut.ee</ref> <ref name="91wbB">Karsten Kaminski. [http://kultuur.postimees.ee/3162979/taenavakunst-tartus-rohkem-kui-ainult-kunst "Tänavakunst Tartus: rohkem kui ainult kunst"] kultuur.postimees.ee, 26. aprill 2015</ref> <ref name="dVolb">[http://info.raad.tartu.ee/teated.nsf/0/FDC153A71C36B84EC22579DC003CF19A/$FILE/tartuarvudes%202011_EST.pdf "Tartu arvudes 2012"]</ref> <ref name="7TGhb">[http://www.tartu.ee/?lang_id=1&menu_id=6&page_id=3964 "Tartu linna ühistransport"] tartu.ee</ref> <ref name="0iwsv">{{Netiviide |pealkiri="Tartu Agenda 21" |url=http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |vaadatud=2007-08-26 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305192133/http://www.tartu.ee/pdf/agenda21.pdf |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="GNGOU">Ü.Kukk, I.Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/1A2.pdf "Tartus kaitse all olevad loodusobjektid"] (maht u 12 MB)</ref> <ref name="vCB78">Ü. Kukk, I. Alakivi [http://www.tartu.ee/pdf/2A2.pdf "Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas"] (maht u 18 MB)</ref> <ref name="BB42X">[http://tartu.postimees.ee/2727736/kaitsealuste-taimede-uued-leiukohad-keeravad-tartus-ehitusplaane-kihva "Kaitsealuste taimede uued leiukohad keeravad Tartus ehitusplaane kihva"] Tartu Postimees, 14.03.2014</ref> <ref name="yv6Gm">[http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1000633&mount=view#HTTPhWsDYCx8wH2HCnZWAgOcUBREYw3ImO Ropka-Ihaste looduskaitseala] register.keskkonnainfo.ee</ref> <ref name="sademed-no">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/sademed/ |pealkiri=Sademed <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="RV0240">[https://web.archive.org/web/20200929040600/http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RV0240&lang=2 Rahvastik soo, vanuse ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar]. Statistikaamet, vaadatud 2.06.2020.</ref> <ref name="Varem">{{netiviide |pealkiri=Eelmisel aastal registreeriti Tartus vähem sünde ja rohkem abielusid kui aasta varem |väljaanne=Tartu.ee |url=https://www.tartu.ee/et/uudised/eelmisel-aastal-registreeriti-tartus-vahem-sunde-ja-rohkem-abielusid-kui-aasta-varem-10-01-2025 |vaadatud=2025-10-05}}</ref> <ref name="xnn7J">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/86216953/kaart-eestil-on-vahemalt-25-erinevat-pealinna "KAART | Eestil on vähemalt 25 erinevat pealinna"] Maaleht, 15.05.2019</ref> <ref name="iLr8T">[https://www.tartu2024.ee/ tartu2024.ee]</ref> <ref name="S9FPk">[https://kultuur.err.ee/974481/euroopa-kultuuripealinnaks-valiti-tartu "Euroopa kultuuripealinnaks valiti Tartu"] ERR kultuur, 28. august 2019</ref> <ref name="klqOb">[https://ru.wikisource.org/wiki/%D0%9F%D0%BE%D0%B2%D0%B5%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%80%D0%B5%D0%BC%D0%B5%D0%BD%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BB%D0%B5%D1%82_(%D0%9D%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%BE%D1%80)/1997_(%D0%94%D0%9E) Повесть временных лет (Нестор)]</ref> <ref name="thizq">{{Netiviide|autor=Ene Randpuu|url=https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Randpuu2012.pdf|pealkiri=Suurveest Emajõel|väljaanne=Ilmateenistus|aeg=2013|vaadatud=6.5.2022}}</ref> <ref name="bsLm4">[https://web.archive.org/web/20230321104921/https://maaamet.ee/uudised/eesti-linnade-ja-valdade-korgemaid-tipud-said-kaardile Eesti linnade ja valdade kõrgemaid tipud said kaardile], Maaamet, 22.12.2020</ref> <ref name="LIBIZ">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohutemperatuur/ |pealkiri=Temperatuur <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="phSBm">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/ohuniiskus/ |pealkiri=Õhuniiskus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="lzNgy">{{Netiviide |url=https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus |pealkiri=Päikesepaiste kestus <nowiki>|</nowiki> Kliimanormid |väljaandja=[[Riigi Ilmateenistus]] |vaadatud=21. augustil 2022}}</ref> <ref name="HNwrl">[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/70647095/maaulikool-kuulub-keskkonna-ja-okoloogia-valdkonnas-maailma-teadustippude-hulka "Maaülikool kuulub keskkonna ja ökoloogia valdkonnas maailma teadustippude hulka"] Maaleht, 26. jaanuar 2015</ref> <ref name="bMRxF">Aivar Pau: [https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse "Eesti sai üleilmselt startup-raportilt tõsise hoiatuse"] Postimees, 20. aprill 2019 ([https://web.archive.org/web/20190420124502/https://tehnika.postimees.ee/6573842/eesti-sai-uleilmselt-startup-raportilt-tosise-hoiatuse|arhiivimisaeg=2019-04-20 veebiarhiivis])</ref> <ref name="zdTjx">{{Netiviide |pealkiri=Kogukonnalt maailmale ehk kuidas sai alguse ärifestival sTARTUp Day |url=https://digi.geenius.ee/blogi/startup-day-2020-blogi/kogukonnalt-maailmale-ehk-kuidas-sai-alguse-arifestival-startup-day/ |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=Digigeenius}}</ref> <ref name="9XKbz">{{Netiviide |pealkiri=ABOUT |url=https://www.startupday.ee/about |vaadatud=2023-01-17 |väljaanne=sTARTUp Day 2023 |keel=en}}</ref> <ref name="Phzpg">[https://www.tartu.ee/et/uudised/tartut-kulastanud-turistide-arv-kasvas-eelmisel-aastal-ule-kuue-protsendi "Tartut külastanud turistide arv kasvas eelmisel aastal üle kuue protsendi"] tartu.ee, 18. veebruar 2019</ref> <ref name="HvzjP">[https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Statistika/2017/Tartu_stat_aastaraamat_veeb.pdf Tartu statistika aastaraamat 2017]</ref> <ref name="i1B27">https://www.err.ee/957991/tartu-trammiliin-voib-saada-teoks</ref> }} == Kirjandus == * "Tartu" (koguteos) Tartu: Tartu linn, 1927 * [[Johannes Lott]] "Tartu-Veszprém = Тарту – Веспрем: sõpruslinnade sidemetest" Tallinn: [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1975 * [[Aili Raendi]] "Isikunimelised tänavad Tartus" Tallinn: [[Eesti Raamat]], 1987 * Andres Tvauri "Muinas-Tartu" Tallinn: [[Teaduste Akadeemia Kirjastus]], 2001. ISBN 9985503317 * [[Malle Salupere]] "Tuhandeaastane Tartu: Nooruse ja heade mõtete linn" [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], Tartu 2004. ISBN 9789985847282 * "Tartu: ajalugu ja kultuurilugu" (koostanud [[Heivi Pullerits]]) Tartu: [[Ilmamaa]], 2005. ISBN 9949131529 * [[Johannes Risingh]] "Kõne Tartu linnast" Tartu: Ilmamaa, 2009. ISBN 9789985773215 * [[Mart Siilivask]] & [[Tõnis Kimmel]] "Tartu. I, Südalinn ja Toometagune" Tallinn: [[Solnessi Arhitektuurikirjastus]], 2009 * [[Valdur Mikita]] "Tartu tähestik" Tartu: Tartu Linnavalitsus, 2017. ISBN 9789949955411 == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons}} {{vikitsitaadid}} * [https://www.tartu.ee/et Tartu linna koduleht] * [https://visittartu.com/et Visit Tartu] * [https://www.tartu2024.ee/ Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024] * [https://teele.luts.ee/ Tartu ilukirjanduses] * [https://www.youtube.com/channel/UCavsvxiF3vMyGjapZy31AnA/video Tartu linna kanal Youtube'is] * [[Raimu Hanson]]. [https://tartu.postimees.ee/1822291/maailma-kirjanduslinnaks-saamine-ergastab-kogu-elu "Maailma kirjanduslinnaks saamine ergastab kogu elu"] Tartu Postimees, 26. november 2008 * [[Enn Ernits]]. [https://tartu.postimees.ee/7103258/tartu-nimest-ja-selle-tulemisest "Tartu nimest ja selle tulemisest"] Tartu Postimees, 6. november 2020 {{Eesti linnad}} {{Tartu linn}} {{Euroopa kultuuripealinnad}} [[Kategooria:Eesti linnad]] [[Kategooria:Hansalinnad]] [[Kategooria:Tartu| ]] ag3ccf6z41r4vso7sj89rsr4mg7n7yx Uus-Meremaa 0 2872 7124675 7006402 2026-04-05T10:21:17Z Heakeel 122460 7124675 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Riik | riiginimi = Uus-Meremaa | omastav = Uus-Meremaa | nimi1_keel = inglise | nimi1 = New Zealand | nimi2_keel = maoori | nimi2 = Aotearoa | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of New Zealand.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = New Zealand in its region.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]], [[maoori keel|maoori]], [[Uus-Meremaa viipekeel]] | pealinn = [[Wellington]] | riigipea_ametinimi2 = [[Uus-Meremaa monarhid|Kuningas]] | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Cindy Kiro]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Christopher Luxon]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 26. september 1907 | valuuta = [[Uus-Meremaa dollar|dollar]] (NZD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = [[God Defend New Zealand]]<br>[[God Save the King]] | usund = | tippdomeen = [[.nz]] | telefonikood = 64 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = NZL | märkused = }} '''Uus-Meremaa''' ([[maoori keel]]es ''Aotearoa'', mis tähendab 'pika valge pilve maa') on [[saareriik]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] edelaosas. Uus-Meremaa asub [[veepoolkera]] keskme lähedal [[Austraalia]]st idas ning [[Uus-Kaledoonia]], [[Fidži]] ja [[Tonga]] saartest lõunas. Austraalia ja Uus-Meremaa vahel paikneb [[Tasmani meri]]. Riiki moodustavad kaks suuremat saart – [[Põhjasaar]] (''Te Ika-a-Māui'') ja [[Lõunasaar]] (''Te Waipounamu'') – ning üle 700 [[Uus-Meremaa saared|väiksema saare]]. Uus-Meremaa haldusalasse kuuluvad ka [[Cooki saared]] ja [[Niue]] (vaba assotsiatsioonina), samuti [[Tokelau]] ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue [[Antarktika]]s). Pindalalt on Uus-Meremaa maailma kuues [[saareriik]]. Riigi suurim linn on [[Auckland]] ning pealinn on [[Wellington]], mis asub Põhjasaare lõunakaldal ja on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa oli viimane suurem elamiskõlblik maa, mida inimene asustas. Aastate 1280–1350 paiku asusid saartele [[polüneeslased]], kes rajasid ja arendasid välja omanäolise [[maoori kultuur]]i. 1642. aastal sai hollandlasest maadeuurijast [[Abel Tasman]]ist esimene eurooplane, kes Uus-Meremaad nägi. 1769. aastal astus Briti maadeavastaja kapten [[James Cook]] esimese eurooplasena Uus-Meremaa pinnale ja kaardistas selle. 1840. aastal sõlmisid Ühendkuningriigi ja maoori pealikud [[Waitangi leping]]u, mille alusel sai Uus-Meremaa 1841. aastal [[Suurbritannia]] [[koloonia]]ks. Kolonistide ja kohalike hõimude vahel tekkisid konfliktid ning palju [[maoorid]]e maid konfiskeeriti. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907 ja saavutas täieliku iseseisvuse 1947. aastal, säilitades [[Maoori kuningas|monarhi]] riigipeana. Tänapäeval on valdav osa Uus-Meremaa rahvastikust Euroopa päritolu ning [[maoorid]] moodustavad suurima põlisrahvuse vähemusrühma. Riigi ametlikud keeled on [[inglise keel|inglise]] ja [[maoori keel]]. Uus-Meremaa on [[arenenud riik]], mis kehtestas maailmas esimestena [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] ja andis [[Naiste valimisõigus|naistele valimisõiguse]]. Riik paistab silma kõrgete tulemustega rahvusvahelistes elukvaliteedi ja inimõiguste mõõtmistulemustes ning on tuntud maailma ühe madalaima korruptsioonitasemega. Uus-Meremaa majanduses domineerib teenindussektor, järgnevad tööstussektor ja põllumajandus. Oluline osa majandusest on ka turism. Uus-Meremaa on mitme rahvusvahelise organistatsiooni liige, sh [[ÜRO]], [[Rahvaste Ühendus]]e, [[ANZUS]]i, [[Viis Silma|Viie Silma]], [[OECD]], [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö|APECi]], [[Vaikse ookeani kogukond|Vaikse ookeani kogukonna]] ja [[Vaikse ookeani saarte foorum]]i liige. == Piir == Uus-Meremaa [[majandusvöönd]] (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem. == Loodus == === Mõõtmed, saared ja rannajoon === {{vaata|Uus-Meremaa saared}} [[Pilt:Topography of new zealand.jpg|pisi|püsti|Uus-Meremaa reljeefikaart]] Põhjasaare põhjapoolseim punkt on Reinga neem Aupouri poolsaarel. Lõunasaare lõunapoolseim punkt paikneb Bluffi linna lähistel. Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021&nbsp;km²,<ref name="eO4L6" /> mis on pisut väiksem [[Itaalia]]st ja [[Jaapan]]ist ning pisut suurem [[Suurbritannia]]st. Uus-Meremaal on umbes 600 saart, millest kaks suurimat on [[Põhjasaar]] (inglise ''North Island'', maoori ''Te Ika a Maui'') ja [[Lõunasaar]] (''South Island'', ''Te Wai Pounamu''). Pindalalt on Lõunasaar 12. ning Põhjasaar 14. kohal maailmas. Neid eraldab [[Cooki väin]], mis on kitsaimas kohas umbes 20 km lai. Suuruselt kolmas saar on Stewarti saar (maoori ''Rakiura''), mis asub Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel. Väikseimate asustatud saarte seas on [[Waiheke saar]], [[Auckland]]i [[Hauraki laht|Hauraki lahes]]; [[Great Barrier]] Hauraki lahest idas ning [[Chathami saared]], mida [[moriorid]] nimetavad ''Rēkohu''. Uus-Meremaale kuuluvad ka [[Bounty saared]], [[Kermadeci saared]] jt. Riigi põhiosa on piklik, pikkusega üle 1600&nbsp;km ja laiusega kuni 400&nbsp;km. [[Rannajoon]]e pikkus on umbes 15 134&nbsp;km. Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina. === Geoloogiline ehitus === {{vaata|Zealandia}} [[Fail:View from McQueens Pass towards Lyttelton Harbour, New Zealand.jpg|pisi|Vaade McQueensi kurust Lytteltoni sadama suunas Uus-Meremaal]] Uus-Meremaa moodustab osa [[Vaikse ookeani tulerõngas]]t. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] vanima osa moodustavad [[fossiil]]idega kihid [[ordoviitsium]]ist [[juura (geoloogia)|juurani]] koos kristalliliste [[kilt]]ade, [[gneiss]]ide ja [[magmakivimid|magmakivimitega]]. Juura ja [[ülemkriit|ülemkriidi]] vahel need kihid [[kurrutus|kurdusid]] tugevalt. Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid ülemkriidist [[tertsiaar]]ini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus vulkaanilise aktiivsuse alguses. Kõige nooremad on lamedad [[kvaternaar]]i kihid. Tegevvulkaanid, [[maavärin]]ad ja [[geiser|geisrid]] annavad tunnistust jätkuvast [[Tektoonilised liikumised|tektoonilisest liikumisest]] maakoores. === Pinnamood === [[Fail:Lake Mystery, Canterbury, New Zealand 05.jpg|pisi|Mystery järv Canterburys]] Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid valdavalt vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel paiknevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud: [[Tararua]] (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), [[Ruahine]] (Mangaweka, 1733 m) ja [[Raukumara]] (Hikurangi, 1755 m). Saare keskosas ulatub valdavalt vulkaaniline platoo, mida iseloomustavad vulkaanid, laavaplatood ja kraatrijärved. Siin asub ka saare kõrgeim tipp [[Ruapehu|Mount Ruapehu]] (2797 m) ja riigi suurim järv [[Taupo järv|Taupo]]. Lääneranniku lähedal paikeb lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaar on Uus-Meremaa suurim saar. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 tippu, mis ulatuvad üle 3000 meetri, neist kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Mäestikus on arvukalt liustikke, millest pikim on 23,5 km pikkune Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas on [[Canterbury piirkond|Canterbury]] tasandik. [[Pilt:New Zealand 23 October 2002.jpg|pisi|püsti|Satelliidifoto Uus-Meremaast]] [[Lõuna-Alpid]] ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel. Vahelduv maastik on populaarne koht televisioonisaadete ja filmide tegemiseks, näiteks on seal filminutud "[[Sõrmuste isand (filmitriloogia)|Sõrmuste isand]]" ja "[[Viimane samurai]]". [[Pilt:Aoraki-Mount Cook from Hooker Valley.jpg|pisi|Aoraki/ Cooki mägi on kõrgeim mägi Uus-Meremaal]] === Veestik === Põhjasaare mäepiirkondi läbivad kiire vooluga jõed, millest paljud ei ole laevatatavad. Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on [[Taupo järv]] (616&nbsp;km²). Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on [[Te Anau]], [[Wakatipu]] ja [[Wanaka järv]]. [[Sutherlandi joastik]]u kõrgus on 580&nbsp;m. Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120&nbsp;m kõrgusel. Pikim liustik [[Tasmani liustik]] on 29&nbsp;km pikkune. === Kliima === Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja [[Ida-Austraalia hoovus]]e toodud suhteliselt soojad veed. Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Temperatuuride vahed on väikesed: õhutemperatuur langeb harva alla 0&nbsp;°C ega tõuse tihti ka üle 30&nbsp;°C. Enamikus piirkondades jaotuvad sademed ühtlaselt terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemais piirkondades. Üksnes kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. Kõrged mäeahelikud tingivad kliima erinevusi. Kliima on lääne-ida suunal kontrastsem kui põhja-lõuna suunal. Läänepiirkondades on [[juuli keskmine õhutemperatuur]] umbes 10&nbsp;°C, lõuna ja põhja õhutemperatuuride vahel ei ole suurt erinevust. Tuulealuseis idapiirkondades on külmem, näiteks [[Christchurch]]i keskmine temperatuur on 5&nbsp;°C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine temperatuur on enamasti 15...20&nbsp;°C, kõige põhjapoolsemates piirkondades pisut kõrgem. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on läänepiirkondades 1000–1500&nbsp;mm, tuulepealseil nõlvul ja nende lähedal isegi üle 2000&nbsp;mm. Idapiirkondades sajab aastas tavaliselt 600–1000&nbsp;mm. Linnadest on kõige kuivem [[Christchurch]] (640&nbsp;mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem. == Haldusjaotus == [[Pilt:New Zealand, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Uus-Meremaa piirkonnad]] [[Fail:Mt Sugarloaf (1238m) by Lake Heron, New Zealand.jpg|pisi|Sugarloafi mägi (1238m) Heroni järve kaldal Uus-Meremaal]] Uus-Meremaa on jaotatud 16 [[piirkond (Uus-Meremaa)|piirkonnaks]] (''region''): # [[Aucklandi piirkond]] (''Tāmaki-makaurau'') # [[Bay of Plenty piirkond]] (''Te Moana a Toi-te-Huatahi'') # [[Canterbury piirkond]] (''Waitaha'') # [[Gisborne'i piirkond]] (''Te Tairāwhiti'') # [[Hawke's Bay piirkond]] (''Te Matau-a-Māui'') # [[Manawatu-Whanganui piirkond]] (''Manawatū-Whanganui'') # [[Marlborough' piirkond]] (''Te Tauihu-o-te-waka'') # [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelsoni piirkond]] (''Whakatū'') # [[Northlandi piirkond]] (''Te Tai Tokerau'') # [[Otago piirkond]] (''Ōtākou'') # [[Southlandi piirkond]] (''Murihiku'') # [[Taranaki piirkond]] (''Taranaki'') # [[Tasmani piirkond]] (''Te Tai-o-Aorere'') # [[Waikato piirkond]] (''Waikato'') # [[Wellingtoni piirkond]] (''Te Whanga-nui-a-Tara'') # [[West Coasti piirkond]] (''Te Tai Poutini'') 2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 [[ringkond (Uus-Meremaa)|ringkonda]] (''district'') ning eraldi Auckland ja Chathami saared. [[Auckland]]i ja [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelsoni]] linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes. == Rahvastik == [[Pilt:Auckland-skyline.jpg|pisi|[[Auckland]]]] [[Pilt:Christchurch City.jpg|pisi|[[Christchurch]]]] 2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest.<ref name="statsgov" /> 2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal.<ref name="UDERw" /> [[Sündimuse üldkordaja]] oli 2011. aastal 13,68 [[promill]]i ja [[suremuse üldkordaja]] 7,15 promilli.<ref name="cia" /> 86% rahvastikust elab linnades.<ref name="cia" /> === Suuremad linnad === {| class=wikitable |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2010)</small><ref name="W6G3n" /> |- | align=center | 1. | [[Auckland]] | align=right | 1 354 900 |- | align=center | 2. | [[Christchurch]] | align=right | 390 300 |- | align=center | 3. | [[Wellington]] | align=right | 389 700 |- | align=center | 4. | [[Hamilton (Uus-Meremaa)|Hamiltoni]] linnapiirkond | align=right | 203 400 |- | align=center | 5. | [[Napier-Hastings]]i linnapiirkond | align=right | 124 400 |- | align=center | 6. | [[Tauranga]] | align=right | 120 000 |- | align=center | 7. | [[Dunedin]] | align=right | 116 600 |- | align=center | 8. | [[Palmerston North]] | align=right | 81 600 |- | align=center | 9. | [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelson]] | align=right | 59 800 |- | align=center | 10. | [[Rotorua]] | align=right | 55 900 |} == Majandus == Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. [[SKT]] oli 2010. aastal 119,2 miljardit USA dollarit.<ref name="cia" /> 2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722,<ref name="a8zPv" /> teistel andmetel 28 000 [[USA dollar|dollarit]].<ref name="cia" /> Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas [[inimarengu indeks]] (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal{{lisa viide}}. Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}} Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. 1973. aastal liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s. 2010. aastal oli [[töötuse määr]] 6,5%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> |- style="background:#e8e8e8;" !Sektor !SKT osakaal (2010) !Tööjõu osakaal (2006) |- | style="background:#ffe7ba;"| Põllumajandus | 4,6% || 7% |- | style="background:seaShell;"| Tööstus | 24% || 19% |- | style="background:#eeeee0;"| Teenindus | 71,4% || 74% |} === Väliskaubandus === Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala ning masinad. Uus-Meremaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Austraalia]] 23,36%, [[USA]] 9,64%, [[Hiina]] 9,21%, [[Jaapan]] 7,1%, [[Suurbritannia]] 4,21% (2009).<ref name="cia" /> Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika, [[tekstiil]]id ja [[plast]]id. Uus-Meremaa tähtsaimad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, [[Saksamaa]] 4,16% ja [[Singapur]] 4,12% (2009).<ref name="cia" /> == Ajalugu == Polüneesia meresõitjad jõudsid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tähendab "pika valge pilve maad"; Sellist pilve näinud legendi järgi avastajad saarele lähenedes horisondil. 1500 paiku rändas grupp maoorisid ligikaudu 800&nbsp;km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[moriorid|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" /> Suurem osa Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumeiks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, kes peagi välja surid. Maoorid näitasid üles suurt nupukust, kohandades troopilise põllumajanduse tehnoloogiat mõõdukas kliimas, kultiveerides[[harilik taro|tarot]], magusat kartulit, pudelkõrvitsat ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas [[Banksi poolsaar]]e lõunasaartest kaugemal lõunas. Kui põhjas sai neid taimi hõlpsasti kasvatada, siis Lõunasaarele need sooja kliima taimed ei sobinud. Ometi, sisepiirkondlik vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks, kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks. Esimesed eurooplased tõi Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas 1642. aastal piki Lõuna- ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas saari Riigistatud Maaks, uskudes, et need on osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul 1616. aastal. Nimetus Riigistatud Maa tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] oli 1643. aastal tõestanud, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (''Aehei No Mouwe'' ja ''Tovy Poenamu'') lükati tagasi, kolme peamist saart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal. Ta muutis saared eurooplastele algul vaalapüügi ja lõpuks kolooniana sihtkohaks. Maooridel tekkis 1780. aastate algusest kokkupuuteid Euroopa meremeeste ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ite äri ''iwi''{{'}}de (maooride suurimad sotsiaalsed grupid) ja eurooplaste vahel muutis jõutasakaalu maoori hõimude vahel. Suguharudevahelised lahingud – tuntud kui Musketite sõjad – lõppesid alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud. Tundes muret maooride ärakasutamise pärast, määras Briti valitsus 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioon]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845–1975. 1975. aasta Waitangi rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja moriorid ei ole allkirjastanud seda rahulepet. [[Pilt:VonTempsky's death cropped.jpg|pisi|vasakul|Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal]] Uus-Meremaad valitseti [[Lõuna-Walesi koloonia]] osana. 1840. aasta novembris sai tast eraldi koloonia. Esimeseks pealinnaks sai Okiato (ehk Vana Russell) Saarte lahes, ent peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustamine kulges kiiremini kui oli osatud oodata. Peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. 1861. aastal leiti kulda [[Otago]] keskosas. See tekitas ühtlasi poliitilisi pingeid, mille tulemusena tahtsid lõunapoolsed saared luua eraldi koloonia. Pingete maandamiseks viidi pealinn 1865. aastal Lõunasaarele lähemale Wellingtoni. Uus-Meremaa osales koos Austraalia kolooniatega 1890. aasta konverentsil, kus arutati loodava Austraalia föderatsiooni põhiseadust. Pärast seda loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga. 1893. aastal oli Uus-Meremaa esimene riik, mis andis naistele valimisõiguse. Ent naised said siiski osaleda valimistel alles 1919. aastal. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastal [[Westminsteri statuut|Westminsteri statuudiga]], mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne [[konstitutsiooniline monarhia]] Rahvaste Ühenduses. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Uus-Meremaa 3. septembril 1939 esimesi, kes pärast sakslaste sissetungi [[Poola]] ühines liitlasvägedega (koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga) ja kuulutas sõja Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kreeka]]s, [[Kreeta]]l, [[Itaalia]]s ja Vaiksel ookeanil. Sõjast võtsid osa ka Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi. 1951. aastal sõlmitud leppega ([[ANZUS]]) kuulutasid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA end liitlaseiks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa oma alad (sh veed) tuumavabaks tsooniks. USA sõjalaevad ei saanud seejärel siseneda Uus-Meremaa vetesse enne kui oli antud teada, kas pardal on [[tuumalõhkepea|tuumalõhkepäid]] või [[tuumakütus|-kütust]]. See ei ühtinud USA huvidega, mistõttu USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja kohustused Uus-Meremaa ees. == Kultuur == Uus-Meremaa nüüdiskultuur on mitmekesine. Seda on mõjutanud ennekõike inglise, šoti, iiri ja maoori kultuur. Ent mõju on avaldanud ka teised polüneesia (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii) ning Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ja Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuurid. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varaste Briti ümberasujate seas palju ka šotlasi oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Kultuuriline side Inglismaaga püsib, sest sisseränne Inglismaalt on stabiilne ning paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks ülemerelisi kogemusi. {{vaata ka|Uus-Meremaa muusika}} == Vaata ka == * [[Uus-Meremaa riigipeade loend]] * [[Uus-Meremaa kindralkuberneride loend]] * [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis]] * [[Uus-Meremaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Uus-Meremaa 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Eestlased Uus-Meremaal]] * [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts]] * [[Eesti – Uus-Meremaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20190918165831/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/nz.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 21.02.2011.</ref> <ref name="eO4L6">[http://www2.stats.govt.nz/domino/external/PASFull/pasfull.nsf/84bf91b1a7b5d7204c256809000460a4/4c2567ef00247c6acc25697a00043f15?OpenDocument Statistics New Zealand]</ref> <ref name="statsgov">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/NationalPopulationEstimates_HOTPDec10qtr/Commentary.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.2011</ref> <ref name="UDERw">{{Netiviide |pealkiri=Ethnic groups, birthplace and languages spoken |url=http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx |vaadatud=2013-06-01 |arhiivimisaeg=2010-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100525062433/http://stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="W6G3n">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/subnational-pop-estimates-tables.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.11</ref> <ref name="a8zPv">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2010/01/weodata/weorept.aspx?sy=2007&ey=2010&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=196&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=34&pr.y=2 imf.org] vaadatud 21.02.11</ref> <ref name="Moriori">{{netiviide | url = http://www.teara.govt.nz/en/moriori/1| pealkiri = Origins of the Moriori people| väljaanne = Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand| vaadatud = 7.03.2011| keel = inglise}}</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |type=country |region=NZ}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Uus-Meremaa| ]] 9uegd15s72iauhbm0jfly9q8amodlll 7124679 7124675 2026-04-05T10:43:55Z Heakeel 122460 /* Kliima */ 7124679 wikitext text/x-wiki {{toimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2007}} {{keeletoimeta}} {{Viitamata|aasta=2025|kuu=juuni}} {{Riik | riiginimi = Uus-Meremaa | omastav = Uus-Meremaa | nimi1_keel = inglise | nimi1 = New Zealand | nimi2_keel = maoori | nimi2 = Aotearoa | mis_lipp = | mis_vapp = | vapp = Coat of arms of New Zealand.svg | vapi_laius = 100px | asendikaart = New Zealand in its region.svg | deviis = | riigikeel = | ametlik_keel = [[inglise keel|inglise]], [[maoori keel|maoori]], [[Uus-Meremaa viipekeel]] | pealinn = [[Wellington]] | riigipea_ametinimi2 = [[Uus-Meremaa monarhid|Kuningas]] | riigipea_nimi2 = [[Charles III]] | riigipea_ametinimi = kindralkuberner | riigipea_nimi = [[Cindy Kiro]] | valitsusjuhi_ametinimi = peaminister | valitsusjuhi_nimi = [[Christopher Luxon]] | pindala = | rahvaarv = | rahvaarv_seis = | rahvaarv_viide = | iseseisvus = 26. september 1907 | valuuta = [[Uus-Meremaa dollar|dollar]] (NZD) | ajavöönd = [[maailmaaeg]] +12 | hümn = [[God Defend New Zealand]]<br>[[God Save the King]] | usund = | tippdomeen = [[.nz]] | telefonikood = 64 | riigikord = | SKT = | SKT_elaniku_kohta = | rok-i_kood = NZL | märkused = }} '''Uus-Meremaa''' ([[maoori keel]]es ''Aotearoa'', mis tähendab 'pika valge pilve maa') on [[saareriik]] [[Vaikne ookean|Vaikse ookeani]] edelaosas. Uus-Meremaa asub [[veepoolkera]] keskme lähedal [[Austraalia]]st idas ning [[Uus-Kaledoonia]], [[Fidži]] ja [[Tonga]] saartest lõunas. Austraalia ja Uus-Meremaa vahel paikneb [[Tasmani meri]]. Riiki moodustavad kaks suuremat saart – [[Põhjasaar]] (''Te Ika-a-Māui'') ja [[Lõunasaar]] (''Te Waipounamu'') – ning üle 700 [[Uus-Meremaa saared|väiksema saare]]. Uus-Meremaa haldusalasse kuuluvad ka [[Cooki saared]] ja [[Niue]] (vaba assotsiatsioonina), samuti [[Tokelau]] ja Rossi ala (Uus-Meremaa territoriaalne nõue [[Antarktika]]s). Pindalalt on Uus-Meremaa maailma kuues [[saareriik]]. Riigi suurim linn on [[Auckland]] ning pealinn on [[Wellington]], mis asub Põhjasaare lõunakaldal ja on maailma lõunapoolseim pealinn. Uus-Meremaa oli viimane suurem elamiskõlblik maa, mida inimene asustas. Aastate 1280–1350 paiku asusid saartele [[polüneeslased]], kes rajasid ja arendasid välja omanäolise [[maoori kultuur]]i. 1642. aastal sai hollandlasest maadeuurijast [[Abel Tasman]]ist esimene eurooplane, kes Uus-Meremaad nägi. 1769. aastal astus Briti maadeavastaja kapten [[James Cook]] esimese eurooplasena Uus-Meremaa pinnale ja kaardistas selle. 1840. aastal sõlmisid Ühendkuningriigi ja maoori pealikud [[Waitangi leping]]u, mille alusel sai Uus-Meremaa 1841. aastal [[Suurbritannia]] [[koloonia]]ks. Kolonistide ja kohalike hõimude vahel tekkisid konfliktid ning palju [[maoorid]]e maid konfiskeeriti. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907 ja saavutas täieliku iseseisvuse 1947. aastal, säilitades [[Maoori kuningas|monarhi]] riigipeana. Tänapäeval on valdav osa Uus-Meremaa rahvastikust Euroopa päritolu ning [[maoorid]] moodustavad suurima põlisrahvuse vähemusrühma. Riigi ametlikud keeled on [[inglise keel|inglise]] ja [[maoori keel]]. Uus-Meremaa on [[arenenud riik]], mis kehtestas maailmas esimestena [[Miinimumpalk|miinimumpalga]] ja andis [[Naiste valimisõigus|naistele valimisõiguse]]. Riik paistab silma kõrgete tulemustega rahvusvahelistes elukvaliteedi ja inimõiguste mõõtmistulemustes ning on tuntud maailma ühe madalaima korruptsioonitasemega. Uus-Meremaa majanduses domineerib teenindussektor, järgnevad tööstussektor ja põllumajandus. Oluline osa majandusest on ka turism. Uus-Meremaa on mitme rahvusvahelise organistatsiooni liige, sh [[ÜRO]], [[Rahvaste Ühendus]]e, [[ANZUS]]i, [[Viis Silma|Viie Silma]], [[OECD]], [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö|APECi]], [[Vaikse ookeani kogukond|Vaikse ookeani kogukonna]] ja [[Vaikse ookeani saarte foorum]]i liige. == Piir == Uus-Meremaa [[majandusvöönd]] (üle nelja miljoni ruutkilomeetri) on riigi maismaa-alast 15 korda suurem. == Loodus == === Mõõtmed, saared ja rannajoon === {{vaata|Uus-Meremaa saared}} [[Pilt:Topography of new zealand.jpg|pisi|püsti|Uus-Meremaa reljeefikaart]] Põhjasaare põhjapoolseim punkt on Reinga neem Aupouri poolsaarel. Lõunasaare lõunapoolseim punkt paikneb Bluffi linna lähistel. Uus-Meremaa saarte kogupindala on 268 021&nbsp;km²,<ref name="eO4L6" /> mis on pisut väiksem [[Itaalia]]st ja [[Jaapan]]ist ning pisut suurem [[Suurbritannia]]st. Uus-Meremaal on umbes 600 saart, millest kaks suurimat on [[Põhjasaar]] (inglise ''North Island'', maoori ''Te Ika a Maui'') ja [[Lõunasaar]] (''South Island'', ''Te Wai Pounamu''). Pindalalt on Lõunasaar 12. ning Põhjasaar 14. kohal maailmas. Neid eraldab [[Cooki väin]], mis on kitsaimas kohas umbes 20 km lai. Suuruselt kolmas saar on Stewarti saar (maoori ''Rakiura''), mis asub Lõunasaare lõunarannikust umbes 30 km kaugusel. Väikseimate asustatud saarte seas on [[Waiheke saar]], [[Auckland]]i [[Hauraki laht|Hauraki lahes]]; [[Great Barrier]] Hauraki lahest idas ning [[Chathami saared]], mida [[moriorid]] nimetavad ''Rēkohu''. Uus-Meremaale kuuluvad ka [[Bounty saared]], [[Kermadeci saared]] jt. Riigi põhiosa on piklik, pikkusega üle 1600&nbsp;km ja laiusega kuni 400&nbsp;km. [[Rannajoon]]e pikkus on umbes 15 134&nbsp;km. Põhjasaare loodeosas on pikk kitsas maanina. === Geoloogiline ehitus === {{vaata|Zealandia}} [[Fail:View from McQueens Pass towards Lyttelton Harbour, New Zealand.jpg|pisi|Vaade McQueensi kurust Lytteltoni sadama suunas Uus-Meremaal]] Uus-Meremaa moodustab osa [[Vaikse ookeani tulerõngas]]t. [[Aluspõhi|Aluspõhja]] vanima osa moodustavad [[fossiil]]idega kihid [[ordoviitsium]]ist [[juura (geoloogia)|juurani]] koos kristalliliste [[kilt]]ade, [[gneiss]]ide ja [[magmakivimid|magmakivimitega]]. Juura ja [[ülemkriit|ülemkriidi]] vahel need kihid [[kurrutus|kurdusid]] tugevalt. Nende kurrutuste kohal lasuvad põikselt kihid ülemkriidist [[tertsiaar]]ini, mida omakorda kurrutasid maakooreliikumised Tertsiaari lõpus vulkaanilise aktiivsuse alguses. Kõige nooremad on lamedad [[kvaternaar]]i kihid. Tegevvulkaanid, [[maavärin]]ad ja [[geiser|geisrid]] annavad tunnistust jätkuvast [[Tektoonilised liikumised|tektoonilisest liikumisest]] maakoores. === Pinnamood === [[Fail:Lake Mystery, Canterbury, New Zealand 05.jpg|pisi|Mystery järv Canterburys]] Põhjasaar on vähem mägine kui Lõunasaar, kuid valdavalt vulkaaniline. Põhjasaare idaosas Wellingtoni ja Idaneeme vahel paiknevad kirde-edelasuunalised mäeahelikud: [[Tararua]] (kõrgeim tipp Mitre, 1570 m), [[Ruahine]] (Mangaweka, 1733 m) ja [[Raukumara]] (Hikurangi, 1755 m). Saare keskosas ulatub valdavalt vulkaaniline platoo, mida iseloomustavad vulkaanid, laavaplatood ja kraatrijärved. Siin asub ka saare kõrgeim tipp [[Ruapehu|Mount Ruapehu]] (2797 m) ja riigi suurim järv [[Taupo järv|Taupo]]. Lääneranniku lähedal paikeb lumemütsiga kaetud kustunud vulkaan [[Mount Egmont]] (Taranaki, 2518 m). Saare ida- ja läänerannikul on viljakad tasandikud. Lõunasaar on Uus-Meremaa suurim saar. Peaaegu kogu saare ulatuses kulgevad edela-kirde suunas [[Lõuna-Alpid]] (Ka Tiriti o te Moana). Selles mäestikus on 18 tippu, mis ulatuvad üle 3000 meetri, neist kõrgeim on [[Aoraki]] ehk [[Mount Cook]] (3724 m). Mäestikus on arvukalt liustikke, millest pikim on 23,5 km pikkune Tasmani liustik. Mäestik on olnud barjääriks saare ida- ja lääneosa vahel. Saare lõunaosas on pikki sügavaid [[fjord]]e ja mägedevahelisi kitsaid orge. Saare idaosas on [[Canterbury piirkond|Canterbury]] tasandik. [[Pilt:New Zealand 23 October 2002.jpg|pisi|püsti|Satelliidifoto Uus-Meremaast]] [[Lõuna-Alpid]] ja nende tekitatud vihmapilved on satelliidifotol selgelt nähtavad Lõunasaarel. Vahelduv maastik on populaarne koht televisioonisaadete ja filmide tegemiseks, näiteks on seal filminutud "[[Sõrmuste isand (filmitriloogia)|Sõrmuste isand]]" ja "[[Viimane samurai]]". [[Pilt:Aoraki-Mount Cook from Hooker Valley.jpg|pisi|Aoraki/ Cooki mägi on kõrgeim mägi Uus-Meremaal]] === Veestik === Põhjasaare mäepiirkondi läbivad kiire vooluga jõed, millest paljud ei ole laevatatavad. Põhjasaarel kuumaveeallikate piirkonnas on [[Taupo järv]] (616&nbsp;km²). Lõunasaarel on mägede vahel kitsaid järvi, millest suuremad on [[Te Anau]], [[Wakatipu]] ja [[Wanaka järv]]. [[Sutherlandi joastik]]u kõrgus on 580&nbsp;m. Lõunasaarel on suuri liustikke. Ühe serv asetseb 120&nbsp;m kõrgusel. Pikim liustik [[Tasmani liustik]] on 29&nbsp;km pikkune. === Kliima === Uus-Meremaa kliimat kujundavad läänetuulte kantud sajused madalrõhkkonnad ja [[Ida-Austraalia hoovus]]e toodud suhteliselt soojad veed. Tugeva merelise mõju tõttu on kogu riigis enamjaolt mõõdukas mereline kliima. Õhutemperatuuri aastane amplituud on väike: õhutemperatuur langeb harva alla 0&nbsp;°C ega tõuse tihti ka üle 30&nbsp;°C. Sademete hulk on enamikus piirkondades ühtlane terve aasta jooksul. Lumesadu esineb Lõunasaarel ja Põhjasaare kõrgemais piirkonnis. Üksnes kõige põhjapoolsemat piirkonda mõjutavad lähistroopilised kõrgrõhualad, mis kõige kaugemale lõunasse jõuavad jaanuaris-veebruaris. Kõrged mäeahelikud põhjustavad kliima erinevusi. Lääne-ida suunal on kliima kontrastsem kui põhja-lõuna suunal. Läänepoolsete piirkondade [[juuli keskmine õhutemperatuur]] on umbes 10&nbsp;°C, lõuna- ja põhjapiirkondade õhutemperatuuride vahel ei ole suurt erinevust. Tuulealuseis idapiirkonnis on külmem, näiteks [[Christchurch]]i keskmine õhutemperatuur on 5&nbsp;°C kandis. Kõige soojem kuu on kõikjal veebruar, mil keskmine õhutemperatuur on enamasti 15...20&nbsp;°C, kõige põhjapoolsemail aladel on see pisut kõrgem. [[Aasta keskmine sademete hulk]] on läänepiirkonnis 1000–1500&nbsp;mm, tuulepealseil nõlvul ja nende lähedal isegi üle 2000&nbsp;mm. Idapiirkonnis sajab aastas umbes 600–1000&nbsp;mm. Linnadest on kõige kuivem kliima [[Christchurch|Christchurchis]] (640&nbsp;mm), Aucklandis sajab kaks korda rohkem. == Haldusjaotus == [[Pilt:New Zealand, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Uus-Meremaa piirkonnad]] [[Fail:Mt Sugarloaf (1238m) by Lake Heron, New Zealand.jpg|pisi|Sugarloafi mägi (1238m) Heroni järve kaldal Uus-Meremaal]] Uus-Meremaa on jaotatud 16 [[piirkond (Uus-Meremaa)|piirkonnaks]] (''region''): # [[Aucklandi piirkond]] (''Tāmaki-makaurau'') # [[Bay of Plenty piirkond]] (''Te Moana a Toi-te-Huatahi'') # [[Canterbury piirkond]] (''Waitaha'') # [[Gisborne'i piirkond]] (''Te Tairāwhiti'') # [[Hawke's Bay piirkond]] (''Te Matau-a-Māui'') # [[Manawatu-Whanganui piirkond]] (''Manawatū-Whanganui'') # [[Marlborough' piirkond]] (''Te Tauihu-o-te-waka'') # [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelsoni piirkond]] (''Whakatū'') # [[Northlandi piirkond]] (''Te Tai Tokerau'') # [[Otago piirkond]] (''Ōtākou'') # [[Southlandi piirkond]] (''Murihiku'') # [[Taranaki piirkond]] (''Taranaki'') # [[Tasmani piirkond]] (''Te Tai-o-Aorere'') # [[Waikato piirkond]] (''Waikato'') # [[Wellingtoni piirkond]] (''Te Whanga-nui-a-Tara'') # [[West Coasti piirkond]] (''Te Tai Poutini'') 2. järgu haldusüksusi on 67, nende seas 12 linna, 53 [[ringkond (Uus-Meremaa)|ringkonda]] (''district'') ning eraldi Auckland ja Chathami saared. [[Auckland]]i ja [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelsoni]] linn ja kolm ringkonda on samal ajal ka piirkonnaõigustes. == Rahvastik == [[Pilt:Auckland-skyline.jpg|pisi|[[Auckland]]]] [[Pilt:Christchurch City.jpg|pisi|[[Christchurch]]]] 2019. aasta jaanuari seisuga elas Uus-Meremaal 4 932 710 inimest.<ref name="statsgov" /> 2006. aasta rahvaloenduse andmetel oli 22,9% rahvastikust sündinud välismaal.<ref name="UDERw" /> [[Sündimuse üldkordaja]] oli 2011. aastal 13,68 [[promill]]i ja [[suremuse üldkordaja]] 7,15 promilli.<ref name="cia" /> 86% rahvastikust elab linnades.<ref name="cia" /> === Suuremad linnad === {| class=wikitable |- ! Koht ! Linn ! Elanike arv <br><small>(2010)</small><ref name="W6G3n" /> |- | align=center | 1. | [[Auckland]] | align=right | 1 354 900 |- | align=center | 2. | [[Christchurch]] | align=right | 390 300 |- | align=center | 3. | [[Wellington]] | align=right | 389 700 |- | align=center | 4. | [[Hamilton (Uus-Meremaa)|Hamiltoni]] linnapiirkond | align=right | 203 400 |- | align=center | 5. | [[Napier-Hastings]]i linnapiirkond | align=right | 124 400 |- | align=center | 6. | [[Tauranga]] | align=right | 120 000 |- | align=center | 7. | [[Dunedin]] | align=right | 116 600 |- | align=center | 8. | [[Palmerston North]] | align=right | 81 600 |- | align=center | 9. | [[Nelson (Uus-Meremaa)|Nelson]] | align=right | 59 800 |- | align=center | 10. | [[Rotorua]] | align=right | 55 900 |} == Majandus == Uus-Meremaa majandus on kõrgelt arenenud. [[SKT]] oli 2010. aastal 119,2 miljardit USA dollarit.<ref name="cia" /> 2010. aastal oli SKT inimese kohta 28 722,<ref name="a8zPv" /> teistel andmetel 28 000 [[USA dollar|dollarit]].<ref name="cia" /> Elustandardit on mõõdetud ka mitmel muul kujul, sealhulgas [[inimarengu indeks]] (2005. aastal 19. kohal) ja ökonoomia 2005. aastal maailmas 15. kohal{{lisa viide}}. Uus-Meremaa toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikule toodangule, millest peaaegu 20% eksporditakse (võrdluseks Inglismaal 21%, Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaa iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse korral.{{lisa viide}} Uus-Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis põhines tugevatel sõprussuhetel Inglismaaga. 1973. aastal liitus Ühendkuningriik [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] ja hakkas kinni pidama oma kauplemispoliitikast. Samal ajal mõjutasid Uus-Meremaa majanduse elujõudu ka muud tegurid, näiteks naftakriis. See viis väga tõsise [[majanduskriis]]ini, mille jooksul langes Uus-Meremaa elatustase madalamale kui see oli Austraalias ja [[Lääne-Euroopa]]s. 2010. aastal oli [[töötuse määr]] 6,5%.<ref name="cia" /> {| class="wikitable sortable" style="text-align:center" |+ SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse<ref name="cia" /> |- style="background:#e8e8e8;" !Sektor !SKT osakaal (2010) !Tööjõu osakaal (2006) |- | style="background:#ffe7ba;"| Põllumajandus | 4,6% || 7% |- | style="background:seaShell;"| Tööstus | 24% || 19% |- | style="background:#eeeee0;"| Teenindus | 71,4% || 74% |} === Väliskaubandus === Uus-Meremaa suurimad ekspordiartiklid on piimatooted, liha, puit ja puidutooted, kala ning masinad. Uus-Meremaa tähtsaimad ekspordipartnerid on [[Austraalia]] 23,36%, [[USA]] 9,64%, [[Hiina]] 9,21%, [[Jaapan]] 7,1%, [[Suurbritannia]] 4,21% (2009).<ref name="cia" /> Uus-Meremaa suurimad impordiartiklid on masinad ja varuosad, sõidukid (sealhulgas lennukid), nafta, elektroonika, [[tekstiil]]id ja [[plast]]id. Uus-Meremaa tähtsaimad impordipartnerid on Austraalia 18,4%, Hiina 15,09%, USA 10,45%, Jaapan 7,24%, [[Saksamaa]] 4,16% ja [[Singapur]] 4,12% (2009).<ref name="cia" /> == Ajalugu == Polüneesia meresõitjad jõudsid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tähendab "pika valge pilve maad"; Sellist pilve näinud legendi järgi avastajad saarele lähenedes horisondil. 1500 paiku rändas grupp maoorisid ligikaudu 800&nbsp;km kaugusel paiknevatele [[Chathami saared|Chathami saartele]], kus kujunes välja [[moriorid|moriori]] kultuur.<ref name="Moriori" /> Suurem osa Uus-Meremaast jagati hõimude vahel territooriumeiks, mida nimetati "rohedeks" ja mida kontrollisid "hapū-d" (peasuguharud). [[Maoorid]] kohanesid troopikal põhineva kultuuriga, süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde [[moa]]sid, kes peagi välja surid. Maoorid näitasid üles suurt nupukust, kohandades troopilise põllumajanduse tehnoloogiat mõõdukas kliimas, kultiveerides[[harilik taro|tarot]], magusat kartulit, pudelkõrvitsat ja palju muid taimi, mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse, et kumara kasvas [[Banksi poolsaar]]e lõunasaartest kaugemal lõunas. Kui põhjas sai neid taimi hõlpsasti kasvatada, siis Lõunasaarele need sooja kliima taimed ei sobinud. Ometi, sisepiirkondlik vahetus ja mõnede toidutaimedega eksperimenteerimine kohalikus looduses oli piisav. Nad tutvusid ka selliste taimedega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korpriiete valmistamiseks, kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks. Esimesed eurooplased tõi Uus-Meremaale [[Abel Tasman]], kes seilas 1642. aastal piki Lõuna- ja Põhjasaare läänerannikut. Ta nimetas saari Riigistatud Maaks, uskudes, et need on osa maismaast, mida [[Jacob Le Maire]] nägi Tšiili rannikul 1616. aastal. Nimetus Riigistatud Maa tähistaski Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaad, kuid Hollandi kaardistajad nimetasid selle Hollandi maakonna [[Zeeland]] järgi Nova Zeelandiaks. See juhtus mõni aeg pärast seda, kui [[Hendrik Brouwer]] oli 1643. aastal tõestanud, et eeldatud Lõuna-Ameerika on hoopis saar. Ladinapärane Nova Zeelandia muutus hollandipärasemaks Nieuw Zeelandiaks. Kapten [[James Cook]] nimetas saarestiku Uus-Meremaaks, maooride pandud nimed Põhja- ja Lõunasaar (''Aehei No Mouwe'' ja ''Tovy Poenamu'') lükati tagasi, kolme peamist saart hakati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna. Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõunasaareks ja varasemast Lõunasaarest sai Stewarti saar. Cook alustas saarte ulatuslikke vaatlusi 1769. aastal. Ta muutis saared eurooplastele algul vaalapüügi ja lõpuks kolooniana sihtkohaks. Maooridel tekkis 1780. aastate algusest kokkupuuteid Euroopa meremeeste ja vaalapüüdjatega. [[Musket]]ite äri ''iwi''{{'}}de (maooride suurimad sotsiaalsed grupid) ja eurooplaste vahel muutis jõutasakaalu maoori hõimude vahel. Suguharudevahelised lahingud – tuntud kui Musketite sõjad – lõppesid alles siis, kui kõik maoorid olid relvastatud. Tundes muret maooride ärakasutamise pärast, määras Briti valitsus 1832. aastal James Busby Briti residendiks Uus-Meremaal. 1834. aastal veenis Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valima endale lippu ja kuulutama välja iseseisvust, mis lõpuks viis [[Uus-Meremaa Iseseisvusdeklaratsioon]]ini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Church Mission Society (Kirikumisjoni Ühing) hirme, kes jätkas musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks 1840. aasta jaanuaris Kuningliku Teadaandeni, kus teatati Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni, saadeti 1839. aastal Uus-Meremaale leitnant kuberner William Hobson, kes viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti 6. veebruaril 1840 ja siiani on seda peetud dokumendiks, mis rajas Uus-Meremaa rahvuse ja garanteerib maooridele nende õigused. Maoori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta "tino rangatiratanga" kui vastutasuks loovutatakse "kawanatanga", mida inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduse üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustas Uus-Meremaa Maade Sõja ehk maooride vabadusvõitluse, mis kestis aastatel 1845–1975. 1975. aasta Waitangi rahulepingu akt asutas Waitangi Tribunali, mis tegeles Waitangi rahuleppe tingimuste rikkumiste uurimisega. Mõned maoori hõimud ja moriorid ei ole allkirjastanud seda rahulepet. [[Pilt:VonTempsky's death cropped.jpg|pisi|vasakul|Gustavus von Tempsky "Taranaki Sõdade vaieldav õnnetus Uus-Meremaa maade sõja ajal]] Uus-Meremaad valitseti [[Lõuna-Walesi koloonia]] osana. 1840. aasta novembris sai tast eraldi koloonia. Esimeseks pealinnaks sai Okiato (ehk Vana Russell) Saarte lahes, ent peagi kolis pealinn Aucklandi. Euroopa kolonistide asustamine kulges kiiremini kui oli osatud oodata. Peagi oli uusasunikke rohkem kui maoorisid. 1852. aastal loodi uusasunike omavalitsused. 1861. aastal leiti kulda [[Otago]] keskosas. See tekitas ühtlasi poliitilisi pingeid, mille tulemusena tahtsid lõunapoolsed saared luua eraldi koloonia. Pingete maandamiseks viidi pealinn 1865. aastal Lõunasaarele lähemale Wellingtoni. Uus-Meremaa osales koos Austraalia kolooniatega 1890. aasta konverentsil, kus arutati loodava Austraalia föderatsiooni põhiseadust. Pärast seda loobus Uus-Meremaa mõttest liituda Austraalia föderatsiooniga. 1893. aastal oli Uus-Meremaa esimene riik, mis andis naistele valimisõiguse. Ent naised said siiski osaleda valimistel alles 1919. aastal. Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täieliku iseseisvuse andis Suurbritannia parlament 1931. aastal [[Westminsteri statuut|Westminsteri statuudiga]], mille Uus-Meremaa parlament võttis omaks alles 1947. Sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräänne [[konstitutsiooniline monarhia]] Rahvaste Ühenduses. [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] oli Uus-Meremaa 3. septembril 1939 esimesi, kes pärast sakslaste sissetungi [[Poola]] ühines liitlasvägedega (koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanadaga) ja kuulutas sõja Saksamaale. Uus-Meremaa maaväed võitlesid [[Põhja-Aafrika]]s, [[Kreeka]]s, [[Kreeta]]l, [[Itaalia]]s ja Vaiksel ookeanil. Sõjast võtsid osa ka Uus-Meremaa merevägi ja lennuvägi. 1951. aastal sõlmitud leppega ([[ANZUS]]) kuulutasid Austraalia, Uus-Meremaa ja USA end liitlaseiks. 1985. aastal kuulutas Uus-Meremaa oma alad (sh veed) tuumavabaks tsooniks. USA sõjalaevad ei saanud seejärel siseneda Uus-Meremaa vetesse enne kui oli antud teada, kas pardal on [[tuumalõhkepea|tuumalõhkepäid]] või [[tuumakütus|-kütust]]. See ei ühtinud USA huvidega, mistõttu USA katkestas oma seotuse ANZUS-i leppega ja kohustused Uus-Meremaa ees. == Kultuur == Uus-Meremaa nüüdiskultuur on mitmekesine. Seda on mõjutanud ennekõike inglise, šoti, iiri ja maoori kultuur. Ent mõju on avaldanud ka teised polüneesia (sh Samoa, Tonga, Cooki saarte maoori, Tahiti ja ka Hawaii) ning Lõuna-Aasia (India), Kagu-Aasia (Filipiinide, Malaisia, Kambodža ja Vietnami) ja Ida-Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kultuurid. Kuigi sisserändajate põhiosa pärines Inglismaalt, oli varaste Briti ümberasujate seas palju ka šotlasi oma kultuuri sugemetega. Öeldakse, et Uus-Meremaal on rohkem torupilliansambleid kui Šotimaal. Kultuuriline side Inglismaaga püsib, sest sisseränne Inglismaalt on stabiilne ning paljud noored uusmeremaalased veedavad aega Inglismaal, saamaks ülemerelisi kogemusi. {{vaata ka|Uus-Meremaa muusika}} == Vaata ka == * [[Uus-Meremaa riigipeade loend]] * [[Uus-Meremaa kindralkuberneride loend]] * [[Uus-Meremaa jalgpallikoondis]] * [[Uus-Meremaa 2014. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Uus-Meremaa 2018. aasta taliolümpiamängudel]] * [[Eestlased Uus-Meremaal]] * [[Uus-Meremaa Kuninglik Selts]] * [[Eesti – Uus-Meremaa suhted]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="cia">[https://web.archive.org/web/20190918165831/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/nz.html The World Factbook]. CIA, vaadatud 21.02.2011.</ref> <ref name="eO4L6">[http://www2.stats.govt.nz/domino/external/PASFull/pasfull.nsf/84bf91b1a7b5d7204c256809000460a4/4c2567ef00247c6acc25697a00043f15?OpenDocument Statistics New Zealand]</ref> <ref name="statsgov">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/NationalPopulationEstimates_HOTPDec10qtr/Commentary.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.2011</ref> <ref name="UDERw">{{Netiviide |pealkiri=Ethnic groups, birthplace and languages spoken |url=http://www.stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx |vaadatud=2013-06-01 |arhiivimisaeg=2010-05-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100525062433/http://stats.govt.nz/Census/2006CensusHomePage/QuickStats/quickstats-about-a-subject/national-highlights/cultural-diversity.aspx |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="W6G3n">[http://www.stats.govt.nz/browse_for_stats/population/estimates_and_projections/subnational-pop-estimates-tables.aspx stats.govt.nz] vaadatud 24.05.11</ref> <ref name="a8zPv">[http://www.imf.org/external/pubs/ft/weo/2010/01/weodata/weorept.aspx?sy=2007&ey=2010&scsm=1&ssd=1&sort=country&ds=.&br=1&c=196&s=NGDPD%2CNGDPDPC%2CPPPGDP%2CPPPPC%2CLP&grp=0&a=&pr.x=34&pr.y=2 imf.org] vaadatud 21.02.11</ref> <ref name="Moriori">{{netiviide | url = http://www.teara.govt.nz/en/moriori/1| pealkiri = Origins of the Moriori people| väljaanne = Te Ara – the Encyclopedia of New Zealand| vaadatud = 7.03.2011| keel = inglise}}</ref> }} == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{vikisõnastik-tekstina}} {{Rahvaste Ühendus}} {{Okeaaniariigid}} {{koord |type=country |region=NZ}} [[Kategooria:Riigid]] [[Kategooria:Austraalia ja Okeaania maad]] [[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] [[Kategooria:Uus-Meremaa| ]] 9td51ng37b2uvny18my6li9bqcbkg9l 5. aprill 0 4599 7124672 6980073 2026-04-05T10:03:54Z Mona 355 /* Eestis */ 7124672 wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''5. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 95. ([[liigaasta]]l 96.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 23. märts ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== * [[1242]] – toimus [[Jäälahing]] [[Peipsi-Pihkva järv]]el ([[Lämmijärv]]e idakalda lähedal). [[Liivi ordu]] ja sellega kaasas olnud Tartu piiskopi ning Taani vasallide ja eestlaste vägi sai lüüa [[Aleksander Nevski]] juhitud, peamiselt Novgorodi maakaitseväelastest koosnevalt Vene väelt. Lahingu järel sõlmiti Liivimaa ja Novgorodi vahel rahu, mis stabiliseeris Vana-Liivimaa idapiiri. * [[1819]] – Tallinnas esitati [[Peter Andreas Johann Steinsberg]]i eestikeelne näidend ("ein Nachspiel in ehstnischer Sprache") "[[Häbbi sellel', kes petta tahhab!]]". * [[1919]] – algasid [[7. aprill]]ini toimunud valimised [[Eesti Asutav Kogu|Eesti Asutavasse Kogusse]]. * [[1925]] – lõppesid [[1925. aasta Eesti lauatennisevõistlused|Eesti esimesed lauatennise- ehk pingpongivõistlused]], mille võitis [[Oskar Kanarbik]].<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1935]] – [[Eesti jalgpallikoondise peatreener|Eesti jalgpallikoondise uueks peatreeneriks]] sai uuesti [[Antal Mally]].<ref name="ESBL" /> * [[1955]] – [[Evald Blumfeldt]] valiti [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] esimeheks. ===Maailmas=== * [[1722]] – hollandi maadeuurija [[Jakob Roggeveen]] avastas ülestõusmispühade esimeel pühal esimese eurooplasena Rapa Nui saare ja andis sellele nimeks [[Lihavõttesaar]]. * [[1815]] – [[Sumbawa]] saarel [[Indoneesia]]s hakkas purskama [[Tambora]] [[vulkaan]], tegutsedes pidevalt 10. aprillist alates. Hukkunuid oli oletatavalt 71 000, kuid purse, mida arvatakse üheks võimsamaks pärast [[Weichseli jäätumine|jääaega]], põhjustas [[kliima]]anomaaliaid, vulkaanituhk kattis suures osas põhjapoolkera taeva ja tõi kaasa ikalduse. * [[1923]] – [[Firestone Tire & Rubber Company]] alustas kummi[[rehv]]ide tootmist. * [[1932]] – [[Soome]]s lõppes [[kuiv seadus]], alkohoolsed joogid tulid jälle müügile.<ref>{{Netiviide |url=http://www.hs.fi/kotimaa/a1305559328675 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2014-04-05 |arhiivimisaeg=2014-04-05 |arhiivimisurl=https://archive.today/20140405101654/http://www.hs.fi/kotimaa/a1305559328675 |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[1937]] – Saksamaal lasti müügile esimesed [[Adolf Hitler]]i pildiga postmargid. * [[1939]] – [[Albert Lebrun]] valiti tagasi Prantsusmaa presidendiks. * [[1992]] – [[Bosnia sõda]]: [[Sarajevo]] lennujaama vallutamisega [[Jugoslaavia Rahvaarmee]] poolt sai alguse [[Sarajevo piiramine]], mis kestis kuni 29. veebruarini 1996. 1425 päevaga on see 20. sajandi pikim piiramine. * [[2007]] – [[Venemaa]] koosseisu kuuluva [[Tšetšeeni Vabariik|Tšetšeeni Vabariigi]] suuruselt teises linnas [[Gudermess]]is vannutati ametisse 2. märtsil vabariigi presidendiks nimetatud [[Ramzan Kadõrov]]. * [[2010]] – [[Tai]]s [[Hua Hin]]is kohtunud Tai, [[Laos]]e, [[Vietnam]]i ja [[Kambodža]] esindajad leppisid kokku, et hakatakse kiiresti otsima abinõusid [[Mekong]]i jõe kuivamise pidurdamiseks. Kohtumisel osalesid ka [[Hiina]] esindajad. == Sündinud == {{vaata|Sündinud 5. aprillil}} * [[1588]] – [[Thomas Hobbes]], inglise filosoof * [[1837]] – [[Algernon Swinburne]], inglise luuletaja * [[1900]] – [[Spencer Tracy]], ameerika filminäitleja * [[1908]] – [[Bette Davis]] (Ruth Elizabeth Davis), ameerika näitleja * [[1908]] – [[Herbert von Karajan]], austria dirigent * [[1916]] – [[Gregory Peck]], ameerika näitleja * [[1920]] – [[Arthur Hailey]], inglise/kanada romaanikirjanik * [[1922]] – [[Gale Storm]], ameerika näitleja ja laulja * [[1929]] – [[Nigel Hawthorne]], inglise näitleja * [[1929]] – [[Ivar Giaever]], norra päritolu ameerika füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] * [[1932]] – [[Henn-Kaarel Hellat]], eesti kirjanik * [[1934]] – [[Roman Hertzog]], Saksamaa president [[1994]]–[[1999]] * [[1937]] – [[Colin Powell]], endine USA riigisekretär * [[1943]] – [[Heidy Tamme]], eesti laulja * [[1950]] – [[Agnetha Fältskog]], rootsi laulja ([[ABBA]]) * [[1954]] – [[Tiit Haagma]], eesti jääpurjetaja ja muusik ([[Ruja]]) * [[1957]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane * [[1962]] – [[Kiržan Iljumžinov]], kalmõki poliitik * [[1967]] – [[Kärt Tomingas]], eesti laulja * [[1968]] – [[Piret Niglas]], eesti suusataja * [[1976]] – [[Aleksei Budõlin]], eesti judomaadleja * 1976 – [[Fernando Morientes]], hispaania jalgpallur * 1976 – [[Kim Collins]], Saint Kittsi ja Nevise kergejõustiklane * 1976 – [[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja * [[1978]] – [[Franziska van Almsick]], saksa ujuja * [[1979]] – [[Timo Hildebrand]], saksamaa jalgpallur * [[1981]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja == Surnud == {{vaata|Surnud 5. aprillil}} * [[1419]] – [[Vicent Ferrer]], Valencia dominikaani munk, misjonär ja loogik * [[1697]] – [[Karl XI]], Rootsi kuningas *[[1927]] – [[Johan Mey]], eesti merendustegelane ja hüdrograaf * [[1940]] – [[Robert Maillart]], Šveitsi ehitusinsener ja arhitekt * [[1964]] – [[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane * [[1969]] – [[Ain Mere]], eesti sõjaväelane * [[1973]] – [[Richard Alekõrs]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik * [[1985]] – [[Herbert Tuppits]], eesti põllumajandusteadlane ja sordiaretaja * [[1990]] – [[Harald Meri]], eesti vaimulik * [[1994]] – [[Kurt Cobain]], rokkmuusik ([[Nirvana]]) * [[1998]] – [[Gustav Ränk]], eesti etnoloog * [[2002]] – [[Layne Staley]], rokkmuusik ([[Alice in Chains]], [[Mad Season]]) * [[2014]] – [[Hille Tänavsuu]], eesti ajakirjanik * [[2024]] – [[Jaan Tooming]], eesti teatrilavastaja, näitleja ja kirjanik == Pühad == * ... == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +17,3&nbsp;°C ([[1991]]) *Tallinna miinimumtemperatuur –15,2&nbsp;°C ([[1956]]) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +19,5&nbsp;°C ([[2001]]) *Tartu miinimumtemperatuur –18,9&nbsp;°C (1956) ==Viited== {{viited}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 05]] k7g5yk0tiv71csmz8huqb4yiug8brrn 4. aprill 0 4600 7124325 7123808 2026-04-04T15:24:31Z Mona 355 /* Sündinud */ 7124325 wikitext text/x-wiki {{Aprillikalender}} '''4. aprill''' on [[Gregoriuse kalender|Gregoriuse kalendri]] 94. ([[liigaasta]]l 95.) päev. [[Juliuse kalender|Juliuse kalendri]] järgi 22. märts ([[1900]]–[[2099]]). == Sündmused == ===[[Eesti]]s=== *[[1907]] – kinnitati [[Eesti Naisterahva Selts]]i põhikiri.<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1919]] – [[Vabadussõda]]: [[Tallinn|Tallinna]] saabus 189-meheline [[Taani vabatahtlike kompanii]]. * [[1930]] – Tallinnas [[Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänav (Tallinn)|Kreutzwaldi tänaval]] tehti atentaat Tallinna garnisoni ülemale [[Johan Unt|Johan Undile]]. Ta suri kolm päeva hiljem. * [[1930]] – [[lauatennis]]es maailmameistriks tulnud [[Ungari]] pidas Tallinnas Eestiga maavõistluse, kus Eesti üllatavalt hea mänguga kaotas 6:3.<ref name="ESBL">ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)</ref> * [[1940]] – [[Jüri Uluotsa valitsus|Vabariigi Valitsus]] tegi Vabariigi Presidendile esitise astuda diplomaatilistesse suhetesse [[Slovaki vabariik (1939–1945)|Slovakkia Vabariigiga]]. * 1940 – Prantsusmaa saadik [[Roger le Saulnier de Saint-Jouan]] esitas oma volitused president [[Konstantin Päts]]ile. *[[1941]] – asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega [[Kommunaalprojekt|Projekteerimise Kontor "Kommunaalprojekt"]] *[[1947]] – [[Kohtla-Järve]]st sai [[vabariikliku alluvusega linn]].<ref name="Kronoloogia, 2007"/> * [[1955]] – Rootsis [[Göteborg]]is asutati {{kas|[[Vabade Eestlaste Ühing]]}}. ===Maailmas=== * [[1581]] – Inglise kuninganna [[Elizabeth I]] nimel lõi Prantsusmaa saadik Monsieur de Marchaumont [[Deptford]]is Golden Hinde'i pardal rüütliks ümber maailma purjetanud [[Francis Drake]]'i. * [[1925]] – [[Adolf Hitler]]i ülesandel asutas [[Julius Schreck]] Saal-Schutzi (S.S.), kaitsmaks [[Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei|Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei]] juhtliikmeid. Hiljem sai see paramilitaarne organisatsioon nimeks [[Schutzstaffel]]. * [[1945]] – [[Teine maailmasõda]]: [[Punaarmee]] hõivas [[Bratislava]].<ref>http://chroniknet.de/extra/was-war-am/?ereignisdatum=4.4.1945{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> * [[1949]] – loodi [[NATO]] ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. * [[1953]] – [[Lavrenti Beria|Lavrenti Pavlovitš Beria]] andis välja käskkirja "Igasuguste sunni- ja füüsilise mõjutamise meetodite kasutamise keelustamisest vahialuste puhul". * [[1964]] – [[USA]] muusikaedetabeli viis esimest kohta kuulusid esimest korda ühele esitajale. Selleks oli ansambel [[The Beatles]] lugudega "[[Can't Buy Me Love]]", "[[Twist and Shout]]", "[[She Loves You]]", "[[I Want to Hold Your Hand]]" ja "[[Please Please Me (laul)|Please Please Me]]". * [[1968]] – USA [[Tennessee]] osariigis [[Memphis (Tennessee)|Memphises]] mõrvati [[Martin Luther King]].<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/dr-king-is-assassinated</ref> * [[1969]] – USA [[Texas]]e osariigi [[Houston]]i arstid teostasid esimese [[tehissüda|täistehissüdame]] siirdamise, 47-aastane meespatsient suri nelja päeva pärast. * [[1975]] – [[Bill Gates]] ja [[Paul Allen]] asutasid USA New Mexico osariigis [[Albuquerque|Albuquerque'is]] tarkvarafirma [[Micro-Soft]]. * [[1983]] – kosmosesüstik [[Challenger]] startis oma esimesele missioonile [[STS-6]]. * [[2003]] – [[Haiti]]l tunnustati [[Haiti voodoo|''voodoo'']]'d ametliku usundina.<ref>[http://www.haitilibre.com/en/news-6200-haiti-religion-the-government-wants-to-reassure-the-voodoo-sector.html Haiti - Religion : The Government wants to reassure the voodoo sector]</ref> == Sündinud == {{vaata|Sündinud 4. aprillil}} * {{tühik}}[[186]] – [[Caracalla]] (Marcus Aurelius Antoninus), Vana-Rooma keiser * [[1818]] – [[Mayne Reid]], iiri-inglise kirjanik * [[1819]] – [[Maria II]], Portugali kuninganna * [[1821]] – [[Linus Yale, Jr.]], ameerika leiutaja * [[1843]] – [[Hans Richter (dirigent)|Hans Richter]], saksa-ungari dirigent * [[1885]] – [[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane * [[1915]] – [[Muddy Waters]] (McKinley Morganfield), ameerika bluusilaulja * [[1922]] – [[Elmer Bernstein]], ameerika helilooja * [[1923]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik * [[1932]] – [[Andrei Tarkovski]], vene filmilavastaja * 1932 – [[Anthony Perkins]], ameerika näitleja * [[1938]] – [[Kalju Schaffrik]], eesti füüsikaõpetaja * [[1946]] – [[Dave Hill]], inglise kitarrist ([[Slade]]) * [[1948]] – [[Dan Simmons]], ameerika ulmekirjanik * [[1952]] – [[Rosemarie Ackermann]], saksa kergejõustiklane * 1952 – [[Gary Moore]], Põhja-Iiri kitarrist * [[1956]] – [[David E. Kelley]], ameerika filmiprodutsent * [[1957]] – [[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör * [[1962]] – [[Vahur-Üllar Kersna]], eesti ajakirjanik * [[1965]] – [[Robert Downey Jr.]], ameerika näitleja * [[1969]] – [[Ene-Liis Semper]], eesti lavakunstnik * [[1975]] – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * [[1979]] – [[Heath Ledger]], austraalia filminäitleja * [[1991]] – [[Jamie Lynn Spears]], ameerika lapsnäitleja ja telesaatejuht == Surnud == {{vaata|Surnud 4. aprillil}} * [[1588]] – [[Frederik II]], [[Taani]] ja [[Norra]] kuningas * [[1617]] – [[John Napier]], šoti matemaatik ja astroloog * [[1841]] – [[William Henry Harrison]], USA 9. president (4. märts – 4. aprill 1841) * [[1930]] – [[Victoria (Rootsi kuninganna)|Victoria]], Rootsi kuninganna *[[1936]] – [[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane * [[1968]] – Dr. [[Martin Luther King]] Jr., ameerika inimõiguste aktivist * [[1979]] – [[Ali Bhutto]], Pakistani president (1971–1973) ja peaminister (1973–1977) * [[1985]] – [[Dinara Assanova]], Vene filmilavastaja * [[1991]] – [[Max Frisch]], Šveitsi kirjanik * [[1997]] – [[Vladimir Solouhhin]], vene proosakirjanik ja luuletaja * [[2002]] – [[Endel Edasi]], eesti ujuja * [[2006]] – [[Peeter Kard]], eesti näitleja ja lavastaja * [[2018]] – [[Andres Ammas]], eesti poliitik * [[2019]] – [[Giorgi Danelia]], gruusia päritolu Venemaa filmirežissöör ja stsenarist * [[2020]] – [[Pertti Paasio]], Soome poliitik == Pühad == *... == Ilmarekordid == *[[Tallinn]]a maksimumtemperatuur +15,7&nbsp;°C (1953) *Tallinna miinimumtemperatuur –17,3&nbsp;°C (1941) *[[Tartu]] maksimumtemperatuur +15,0&nbsp;°C (1983) *Tartu miinimumtemperatuur –17,1&nbsp;°C (1960) == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 171</ref>}} {{kuupäevad}} [[Kategooria:Aasta päevad|Aprill 04]] 5y32dsko5fy0r0g6tlplpp7cgqz8t6e Kuu 0 4684 7124439 7109262 2026-04-04T19:34:27Z Kuuskinen 33651 7124439 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=aprill|aasta=2019}} {{See Artikkel|Maa looduslikust kaaslasest}} {{Planeedi kaaslane | nimi = Kuu [[Pilt:Moon decrescent symbol (bold).svg|24px|alt=☾|Kuu sümbol]] | pilt = FullMoon2010.jpg | pildisuurus = 270px | pildiallkiri = | värv = #7EC0EE | avastaja = | kuupäev = <!-- --> | apogee = 405 503 km<br>(0,0027 AU) | perigee = 363 295 km<br>(0,0024 AU) | pikem pooltelg = 384 399 km (0,00257 AU)<ref name="Review" /> | ekstsentrilisus = 0,0549<ref name="Review" /> | tiirlemisperiood = 27,321661 [[Ööpäev|d]]<ref name="Review" /> | orbitaalkiirus = 1,022 km/s | orbiidi kalle = 5,145° [[ekliptika|ekliptika suhtes]]<ref name="Lang2011" /> | planeet = [[Maa (planeet)|Maa]] <!-- --> | mõõtmed = | diameeter = 3474,2 km | raadius = 1737,1 km<ref name="Review" /><ref name="NSSDC" /><ref name="David" /> | pindala = 3,793×10<sup>7</sup> | ruumala = 2,1958×10<sup>10</sup>km³<ref name="NSSDC" /> | mass = 7,342×10<sup>22</sup> kg<ref name="Review" /><ref name="NSSDC" /> | tihedus = 3,344 g/cm³<ref name="Review" /><ref name="NSSDC" /> | raskuskiirendus = 1,62 [[m/s²]] (0,1654 [[g]])<ref name="NSSDC" /> | paokiirus = 2,38 [[km/s]] | pöörlemisperiood = 27,321582 ööpäeva (sünkroonne) | ekvatoriaalkiirus = 4,627 m/s | telje kalle = 1,5424° ([[ekliptika|ekliptika suhtes]])<br>6,687°<ref name="Lang2011" /> (orbiidi tasandi suhtes) | albeedo = 0,136<ref name="Saari" /> | tähesuurus = −2,5 kuni −12,9 | temp min = 100 [[kelvin|K]] (−173 °C) | temp kesk = 220 K (−53 °C) | temp max = 390 K (116 °C) <!-- --> | rõhk = 10<sup>−7</sup> [[Paskal|Pa]] (päeval)<br>10<sup>−10</sup> Pa (öösel) | koostis = [[Argoon|Ar]], [[Heelium|He]], [[Naatrium|Na]], [[Kaalium|K]], [[Vesinik|H]], [[Radoon|Rn]] }} '''Kuu''' on ainus teadaolev [[Maa (planeet)|Maa]] looduslik [[planeedi kaaslane|kaaslane]].<ref name="Planets" /> Ta on Maale lähim taevakeha (keskmine [[kaugus]] Maast 384 399&nbsp;km, umbes 30 [[Maa läbimõõt]]u).<ref name="Far Away" /> Tänu Maa-lähedusele on Kuu kõige enam uuritud võõras taevakeha ja seni ka ainus, millel inimesed on käinud (12 ameeriklast 1969–1972). Kuu läbimõõt on umbes 3475 km. Päikesesüsteemi planeetide teadaolevate kaaslaste seas on Kuu mõõtmetelt viiendal kohal. Suhte poolest oma planeedi läbimõõduga on Kuu suurim (üle veerandi [[Maa läbimõõt|Maa läbimõõduga]]). Teadlased arvavad, et [[Kuu teke|Kuu on tekkinud]] umbes 4,5 [[miljard]]it [[aasta]]t tagasi<ref name="Rock" /> varsti pärast Maad. Kuu päritolu kohta on mitu [[hüpotees|hüpoteesi]]. Kõige tõenäolisemaks peetakse, et Kuu on tekkinud [[Proto-Maa]] ja [[Marss|Marsi]]-suuruse [[taevakeha]] ([[protoplaneet]] [[Theia (hüpoteetiline planeet)|Theia]]) kokkupõrkel ([[hiiglasliku kokkupõrke hüpotees]])<ref name="Solar" />. Sel juhul on [[Maa-Kuu süsteem]] eriline ka selle poolest, et Kuu on rohkem kui 400 teadaoleva planeetide kaaslase seas tõenäoliselt ainuke, mis on tekkinud niisuguse suure kokkupõrke tagajärjel. Kuu on Maa suunas alati sama küljega. Heleduse poolest on ta [[Päike]]se järel teine taevakeha, mida on taevas sageli näha. Kuigi Kuu näib Maalt vaadatuna valge, on tema pind tume. Selle peegeldusvõime on veidi suurem kui vanal [[asfaltbetoon|asfaldil]]. Kuu [[albeedo]] on umbes 0,14.<ref name="CERES" /> Kuu tekitab oma [[gravitatsioon]]iga [[looded|loodeid]], mõjutab [[Maa pöörlemine|Maa pöörlemist]] ja pikendab vähesel määral [[ööpäev]]a ([[sajand]]is 2 [[millisekund]]it). Ilma Kuuta pöörleks maakera ümber oma telje nii, et päev oleks kuue tunni pikkune. Kuu hoiab Maa telge [[ekliptika]] tasandi suhtes stabiilselt 23-kraadise nurga all. Seetõttu on Maal [[aastaajad]] ja leebed keskkonnatingimused. Kuu kaugeneb Maast igal aastal 3,82 ± 0,07&nbsp;cm võrra, kuid see suurus ei ole [[konstant|konstantne]].<ref name="Solar" /> Kuu ja tema faasid on läbi aegade mõjutanud [[kultuur]]e, [[kalender|kalendreid]], [[kunst]]i, [[mütoloogia]]t ja [[tehnika]]t. Esimene Kuule jõudnud [[kosmoseaparaat]] oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Luna programm]]i käigus startinud [[Luna 2]], mis kukkus Kuule [[september|septembris]] [[1959]]. Nõukogude Liidu edu häiris [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriike]]. President [[John Kennedy]] kuulutas [[1961]]. aastal välja [[Apollo programm]]i ja seadis eesmärgiks saata inimene Kuule enne kümnendi lõppu<ref name="Joint" />. USA on saanud Apollo programmiga esimeseks ja siiani ainsaks riigiks, mis on Kuule inimesi saatnud.<ref name="Flights" /><ref name="Return" /> Kuu [[astronoomiamärgid|astronoomiline sümbol]] ☾ on paremale avatud (kahanev) [[kuusirp]], nagu see [[Kuu faasid|Kuu faasina]] Maa [[põhjapoolkera]]lt viimases veerandis. ==Päritolu== Kuu on tekkinud arvatavasti umbes 4,527 ± 0,010 miljardit aastat tagasi. Tema tekke kohta on mitu hüpoteesi, kuid ühtegi pole suudetud tõestada. Apollo-lendude alguseks oli teadlastel kolm peamist hüpoteesi. *Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi on Maa ja Kuu tekkinud samal ajal ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. *Lõhenemis- ehk tütrehüpoteesi järgi pöörles Maa kunagi nii kiiresti, et temast eraldus tükk, millest moodustuski Kuu. *Haaramise- ehk abikaasahüpoteesi järgi haaras Maa enda ümber tiirlema juba "valmis" Kuu, mis lendas temast liiga lähedalt mööda. Tänapäeval on teadlaste seas kõige soositum nn katastroofihüpotees ehk [[hiiglasliku kokkupõrke hüpotees]], mille on esitanud teadlased Bill Hartmann, Roger Phillips ja Jeff Taylor [[1980. aastad|1980. aastatel]]. Selle järgi langes Maale üsna tema tekke algjärgus ligikaudu Marsi-suurune taevakeha, millele on antud nimi Theia. Kokkupõrke tagajärjel eraldus Maast rohkesti materjali, millest moodustus Maa kaaslane Kuu. Selle plahvatuse energia pani muuhulgas aluse Maa kihilisele ehitusele. Maa sulas ning koostiselemendid hakkasid [[gravitatsioon]]iliselt eristuma. Sellest ajast on Maal [[raud|rauast]] [[Maa tuum|tuum]]. Uuema teooria järgi põrkas Maa Theiaga kokku kaks korda. Esimene kokkupõrge oli kiire ja tugev ning selle järel eemaldusid kaks taevakeha teineteisest. Sellele järgnes 100 000 – 1 000 000 aasta pärast uus ja pehmem põrge, mille tulemusel segunesid Maa ja Theia päritolu materjal üsna põhjalikult.<ref>[https://novaator.err.ee/1608351697/kuu-tekkeks-oli-vaja-kahte-kokkuporget "Kuu tekkeks oli vaja kahte kokkupõrget"] ERR Novaator, 27. september 2021</ref> ==Kuu kirjeldus== ===Sisestruktuur=== [[Pilt:Moon diagram.svg|pisi|Kuu ehitus]] [[Fail:Varviline taiskuu logoga2.png|pisi|Võimendatud värvides Kuu. Oranžikad toonid tulevad rauavaestest mineraalidest, sinised titaanirikastest ja rohekad rikkalikult oliviini sisaldavatest kivimitest. Pildistatud hobiteleskoobiga Tõrvas]] Kuu on kihilise ehitusega taevakeha. Tal on erineva keemilise koostisega koor, vahevöö ja tuum. Sisetuum on tahke ja rauarikas ning raadiusega 240&nbsp;km. Välistuum on vedelast rauast ja 300&nbsp;km paksune. Välistuuma ümbritseb osaliselt sulanud vahevöö, mis on 500&nbsp;km paksune. Arvavatakse, et säärane struktuur on tekkinud pinnal olnud magmaookeani jahtumisel, mis toimus peagi pärast Kuu teket. Kuu koor on 50&nbsp;km paksune. {| class="wikitable" |+ Kuu koore keemiline koostis (saadud kivimite uurimisel)<ref name="Taylor" /><!-- After Turkevich, A.L. (1973) PLC 4:1159; Moon. 8:365. --> ! rowspan="2"|Nimi ! rowspan="2"|Valem ! colspan="2"|Sisaldus (wt %) |- ! style="font-size: smaller;" | Mered ! style="font-size: smaller;" | Mandrid |- | style="text-align: left;" | [[Ränidioksiid]] | SiO<sub>2</sub> | 45,4 | 45,5 |- | style="text-align: left;" | [[Alumiiniumoksiid]] | Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub> | 14,9 | 24,0 |- | style="text-align: left;" | [[Kaltsiumoksiid]] | CaO | 11,8 | 15,9 |- | style="text-align: left;" | [[Raud(II)oksiid]] | FeO | 14,1 | 5,9 |- | style="text-align: left;" | [[Magneesiumoksiid]] | MgO | 9,2 | 7,5 |- | style="text-align: left;" | [[Titaandioksiid]] | TiO<sub>2</sub> | 3,9 | 0,6 |- | style="text-align: left;" | [[Naatriumoksiid]] | Na<sub>2</sub>O | 0,6 | 0,6 |- ! colspan="2" | KOKKU ! 99,9 ! 100,0 |} ===Geoloogia=== [[Pilt:MoonTopoLOLA.png|pisi|Kuu topograafia]] Kuu pinda on [[Topograafia|mõõdistatud]] [[LIDAR|laseraltimeetriga]] ja [[stereofotograafia]]ga. Kuu pinnamoes on kõige paremini näha [[Aitkeni kraater]], mille läbimõõt on 2240&nbsp;km. See on Kuu suurim [[kraater]] ja suuruselt teine teadaolev kraater [[Päikesesüsteem]]is.<ref name="Topography" /> Selle suurim sügavus – 13 kilomeetrit – on ühtlasi Kuu madalaim koht. Kuu kõrgeimad kohad asuvad Aitkeni kraatrist kirdes. Arvatakse, et need on tekkinud koos kraatriga. Kuu teised suured kraatrid – nagu [[Imbrium]], [[Serenitatis]], [[Crisium]], [[Smythii]] ja [[Orientale]] – on samuti madalad ja kõrgete servadega. [[Kuu tagakülg]] on keskmiselt 1,9&nbsp;km kõrgem Maale nähtavast küljest.<ref name="Far Side" /> ====Vulkaanilised omadused==== [[Fail:Kuu merede ja kraatrite nimedega.png|pisi|Kuu suurimad mered ja kraatrid nimeliselt, koos Apollo kuumissioonide maandumispaikadega]] Kuu pinna tumedaid laike kutsutakse [[meri (Kuu)|meredeks]], sest vanaaja [[Astronoomia|astronoomid]] uskusid, et need on täidetud [[Vesi|veega]].<ref name="Volcanism" /> Tänapäeval teatakse, et need on olnud kunagi [[basalt|basaltse]] laava basseinid, mis jahtusid ja moodustasid basaldilademed.<ref name="On The" /> Kuigi Kuu basaltkivimid sarnanevad Maal leitud kivimitega, on Kuu omad rauarikkamad ja mineraale pole vesi mõjutanud. Meredele on andnud nime [[Itaalia]] [[astronoom]] [[Francesco Grimaldi]]. Esimest korda avaldas need tema kaasmaalane [[Giovanni Riccioli]] [[1651]]. aastal. Heledaid alasid nimetatakse [[manner (Kuu)|mandriteks]], seal on valdav mineraal [[anortosiit]]. Pinna poolest madalamad mered on tekkinud 4-3,2 miljardit aastat tagasi, kõrgemad nn mandrid aga 4,4 miljardit aastat tagasi. Teadlased on arvamusel, et erinevalt Maast pole Kuu ükski manner tekkinud [[Tektoonika|tektoonilise aktiivsuse]] tagajärjel. Kuu mered asuvad eelkõige Maa-poolsel küljel ja katavad sellest 31%. Kuu tagakülje pindalast katavad mered kõigest 2%. Teadlased arvavad, et merede paiknemise suure erinevuse on põhjustanud soojust juhtivate elementide suurem kontsentratsioon ühel küljel, mis põhjustas vahevöö sulamise ja tõusmise koorikusse. Suur osa meresid on tekkinud 3–3,5 miljardit aastat tagasi, kuid vanimad on 4,2 miljardit aastat vanad. 2014. aastal avaldas [[NASA]] [[Lunar Reconnaissance Orbiter]]i tehtud fotod ja andmed laikudest meredes, millest mõned olid vähem kui 50 miljonit aastat vanad. See tähendab, et vahevöö võib olla arvatust soojem. Kuul on märgatud [[maavärin]]aid<ref name="Moonquake" /> ja gaaside eraldumist. See viitab, et Kuul esineb [[Seismoloogia|seismilist aktiivsust]], kuid Kuu värinad on Maa omadest tunduvalt nõrgemad. ====Kraatrid==== {{Vaata|Kuu kraatrid}} [[Pilt:Moon-craters.jpg|pisi|Kuu tagaküljel asuv Daedaluse kraater]] Kuu geoloogiat on märkimisväärselt mõjutanud ka [[Komeet|komeedid]] ja [[asteroid]]id. Teadlaste hinnangul on ainuüksi Kuu Maa-poolsel küljel 300 000 [[Kraater|kraatrit]], mille läbimõõt on suurem kui 1&nbsp;km.<ref name="Facts" /> Osa neist on saanud mõne õpetlase, teadlase või kunstniku nime. Enim on uuritud [[Nectaris]]e, [[Imbrium]]i ja [[Orientale]] kraatreid, nende läbimõõt on tuhandeid kilomeetreid. Vähese [[atmosfäär]]i, [[ilm]]a ja geoloogilise aktiivsuse tõttu on palju kraatreid hästi säilinud. Väheste kraatrite vanus on täpselt määratud, nende abil saab arvutada ligikaudseid vanuseid. Apollo missioonidega Maale toodud kivimite vanuseks on määratud 3,8–4,1 miljardit aastat. ====Vesi==== [[Fail:Full moon partially obscured by atmosphere.jpg|pisi|Maa atmosfääriga osaliselt varjutatud Kuu 1999. aastal]] Kuu pinnal [[Vesi|vett]] ei leidu, sest Päikselt tulev kiirgus põhjustab pinnakihis [[fotolüüs]]i ja vesi hajub kosmosesse. Teadlased on siiski 1960. aastaist püstitanud hüpoteese, et alaliselt Päikese eest varjus olevais kraatreis võib vett leiduda. Kasutatava vee olemasolu tõestamine või välistamine on [[Kosmose koloniseerimine|Kuule koloonia]] rajamisel väga oluline, sest vee vedu Maalt on väga kallis.<ref name="Water" /> Kuu orbiiter [[Clementine]] avastas [[1994]]. aastal radarmõõtmistega Kuu pinna alt veetaskuid. Ent [[Arecibo]] raadioteleskoobiga tehtud hilisemad radaruuringud on näidanud, et jäätaskud on ilmselt värskeist kraatreist välja paisatud kivid. [[1998]]. aastal tuvastas [[Lunar Prospector]], et Kuu poolustel leidub vesinikku. Teadlased avastasid [[2008]]. aastal, et [[Apollo 15]] missiooniga Maale toodud kivimid sisaldavad ka vett. 2008. aastal leidis [[India]] orbiiter [[Chandrayaan-1]] Kuu pinnalt jääd. 2009. aastal saadeti USA kosmoseaparaadist [[LCROSS]] põrkur Kuu alaliselt varjus olevasse kraatrisse. Selle põrkuri poolt pinnasest välja paisatud aines tuvastati vähemalt 100&nbsp;kg jääd.<ref name="Significant" /><ref name="Changing" /> Andmete hilisemal uurimisel hinnati, et väljapaisatud aines oli 155 ± 12&nbsp;kg jääd.<ref name="LCROSS" /> [[2018]]. aastal leiti Moon Mineralogy Mapperi (M3) mõõtmiste põhjal esimest korda "kindel tõend" vee jää olemasolust Kuu pinnal. Andmed näitasid vee jääle iseloomulikku peegeldusjälge, mis erineb tolmu ja teiste peegeldavate materjalide omast. Jää kogumeid leiti Kuu põhja- ja lõunapooluse lähedastest pidevalt varjus olevatest kraatritest ja lõhedest, seejuures on jääd rohkem lõunapooluse piirkonnas. Pidevalt varjus olevates kraatrites suudab jää stabiilsena püsida ka Kuu pinnal.<ref name="Water-M3" /><ref name="Water-M3-SA" /><ref name="Water-M3-S" /> ===Magnetväli=== Kuu magnetvälja tugevuseks on mõõdetud 1–100 nano[[tesla]]t, mis on 1/100 [[Maa magnetväli|Maa omast]].<ref name="Magnetic" /> Kuu magnetväli pole [[Dipool|dipolaarne]] ja tõenäoliselt tekkis see Kuu tekkimisel, kui magnetväli oli tugevam. ===Atmosfäär=== Kuu atmosfäär on väga nõrk, mistõttu on Kuu pinnal peaaegu [[vaakum]]. Rõhk Kuu pinnal on 3 × 10–15 atm (0,3 nPa) ja see varieerub. Kuu atmosfäär on tekkinud gaaside eraldumisel [[Päikesetuul]]e mõjul. Eralduvad gaasid jäävad Kuu nõrga gravitatsiooni mõjul pinnasesse või hajuvad kosmosesse. ===Temperatuur=== Kuu on ekliptilise tasandi suhtes 1,5424° suuruse nurga all,<ref name="Stats" /> see on väga väike (võrreldes nt Maa 23,44° nurgaga). Seetõttu sõltub Kuu pinna temperatuur piirkonniti otseselt päikesevalgusest. 1994. aastal sondi Clementine tehtud piltidelt avastati piirkond, kus Päike kunagi ei looju. Kuu põhjapoolusel asuva 73-kilomeetrise läbimõõduga [[Peary kraater|Peary kraatri]] serv on alati päikese käes. Selles piirkonnas kõigub temperatuur vaid 20 kraadi võrra.<ref name="Sunny" /> Kuu lõunapoolus on aga kogu aeg varjatud. Sealt on avastatud Päikesesüsteemi külmemaid piirkondi. Lunar Reconnaissance Orbiter mõõtis lõunapooluse kraatrite temperatuuriks −238&nbsp;°C. See on madalaim temperatuur, mille ükski kosmosesond on registreerinud. Teadaolevalt pole nii madalat temperatuuri registreeritud isegi [[Pluuto]]l. ==Kuu ja Maa== ===Orbiit=== [[Pilt:Earth-Moon.PNG|pisi|Maa ja Kuu skeem]] Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 [[ööpäev]]a ja 8 [[tund|tunniga]]. Seda perioodi nimetatakse [[sideeriline kuu|sideeriliseks kuuks]]. [[Sünoodiline kuu|Sünoodilise kuu]] ehk Kuu faaside vahetumise perioodi pikkus on aga 29 [[ööpäev]]a ja 12 [[tund]]i.<ref name="StarChild" /> Kuu [[kiirus]] orbiidil on 1,03&nbsp;km/s.<ref name="Stats" /> Kuu tiirleb ümber Maa mööda [[ellips|elliptilist]] [[orbiit]]i, mille [[ekstsentrilisus]] on 0,0549 ja [[orbiidi kalle]] [[ekliptika tasand]]i suhtes 5,1454°. Kuu orbiiti mõjutab mitu tegurit, eeskätt Päike ja Maa. ===Ligikaudne suurus=== [[Pilt:Dscovrepicmoontransitfull.gif|pisi|Kuu Maa eest möödumas]] Kuu on üpris väike võrreldes Maaga. Kuu [[läbimõõt]] on 3476&nbsp;km, mis on ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu mass on 7,36 × 10<sup>22</sup> kg, mis on Maa massist 81 korda väiksem. Hoolimata oma suurusest peetakse Kuud ja Maad kaksikplaneedi asemel siiski planeedi ja planeedi kaaslase süsteemiks, sest nende ühine [[massikese]] asub 1700&nbsp;km sügavusel Maa sisemuses. ===Asend Maa suhtes=== Kuu vähim kaugus Maast on 356 410&nbsp;km, suurim on 406 700&nbsp;km ja keskmine 384 400&nbsp;km. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega,<ref name="Lock" /> sest Kuu teeb täis[[pöörlemine|pöörde]] ümber oma [[pöörlemistelg|telje]] sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Seejuures esineb teatud määral optilist ja füüsikalist [[libratsioon]]i. Optilise libratsiooni põhjused on Kuu orbiidi elliptilisus, orbiidi tasandi võrdlemisi suur nurk ekliptika suhtes ning samuti Maa suurus. Optilise libratsiooni tõttu on Kuu pinnast näha 59%. Füüsikaline libratsioon on võimalik Kuu ebasümmeetrilisuse tõttu: kui Kuu kaldub kõrvale oma orientatsioonist, pööravad tõusu-mõõnajõud ta tagasi ja ta hakkab võnkuma. Selle võnkumise amplituud on siiski palju väiksem optilise libratsiooni omast. ====Kuu faasid==== {{Vaata|Kuu faasid}} Kuu faasid vahelduvad 29,5 päevase perioodiga. [[Kuu loomine|Kuu loomise]] ajal on Kuu Maa ja [[Päike]]se vahel. Sel ajal pole Kuud Maalt näha ning saavad toimuda [[päikesevarjutus]]ed. Paari päeva pärast ilmub õhtutaevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Esimese veerandi ajal paistab taevas poolkuu, mille kaar on suunatud paremale. [[Täiskuu]] ajal paistab Kuu ümmargusena, Kuu asub oma orbiidil sel ajal Päikesest kõige kaugemas punktis – niimoodi, et Maa asub Kuu ja Päikese vahel. Sel ajal saavad tekkida ka [[kuuvarjutus]]ed. Viimase veerandi ajal on näha jällegi poolkuu, kuid seejuures on kuuketta kaar suunatud vasakule. Järgneb Kuu kahanemine sirbiks kuni uue noorkuuni.<ref name="Faasid" /> [[Pilt:Moon_phases_en.jpg|pisi|keskel|600px|Kuu faasid]] ===Mõju loodetele=== Maa loodeid tekitab Kuu gravitatsiooni külgetõmme Maa ühest otsast teise. See tekitab kaks loodetekühmu, mis avalduvad eriti [[ookean]]i [[tõus]]ude ja [[mõõn]]adega. Kuna Maa pöörleb 27 korda kiiremini kui Kuu, liiguvad loodetekühmud koos maapinnaga kiiremini kui Kuu, pööreldes Maaga kord päevas. Ookeani tõuse ja mõõnu tekitab peale Kuu vähemal määral ka Päike. Kuna Kuu kaugeneb Maast, on Maa pöörlemine seetõttu aeglustumas. Apollo missioonidel Kuule jäetud [[Peegel|peeglite]] abil tehtavad mõõtmised on näidanud, et Maa ja Kuu vaheline kaugus suureneb igal aastal umbes 38 millimeetrit ja [[aatomikell]]ad on näidanud, et Maa päev pikeneb seetõttu igal aastal umbes 15 [[mikrosekund]]it. Kuu kaugenemine lõpeb lõpuks Maa pöörlemise seiskumisega analoogselt Pluuto ja [[Charon (kaaslane)|Charon]]iga juhtunule, kuid ilmselt Kuu ja Maaga seda ei juhtu, sest arvutuste kohaselt muutub Päike ammu enne seda [[Punane hiid|punaseks hiiuks]] ja hävitab Maa. ===Varjutused=== Varjutused toimuvad ainult siis, kui Päike, Kuu ja Maa on omavahel joondunud. [[Päikesevarjutus]]ed toimuvad siis, kui on Kuu loomise faasis ja Kuu on Päikese ning Maa vahel. [[Kuuvarjutus]]ed toimuvad siis, kui on täiskuu ja Maa on Päikese ja Kuu vahel. Päikesevarjutuse ajal võib Kuu Päikese täielikult varjata, sest Päikese ja Kuu [[nurkläbimõõdud|nurkläbimõõt]] on ligikaudu võrdne. Kuna Kuu ja Maa vaheline orbiit ja võrreldes Maa ja Päikese vahelise orbiidiga 5° kaldu, ei toimu varjutused iga täiskuu ja kuu loomise faasi ajal. Varjutused toimuvad osaliselt tsüklitena, mida nimetatakse [[saaros]]eks. Saaros kordub umbes iga 18 aasta tagant. ==Kuu uurimine== ===Vana- ja keskaegsed uurimused=== [[Pilt:Galileo's sketches of the moon.png|pisi|Galileo Galilei joonistused Kuu pinnast]] Kuu tsükleid mõistsid juba [[Babülon]]i [[astronoomia|astronoomid]], kes kirjeldasid 5. sajandil eKr saarost. Hiina astronoom Shi Shen kirjutas samal sajandil üles varjutuste ennustamise juhise. 4. sajandil eKr väitis [[Vana-Kreeka|kreeka]] filosoof [[Anaxagoras]], et Kuu peegeldab päikesevalgust. [[499]]. aastal kirjutas India astronoom Aryabhata, et päikesevalgus peegeldub Kuult kõigis suundades ja see põhjustabki selle sära. [[Ptolemaios]] arvutas üsna täpselt välja Kuu kauguse, leides, et Kuu kaugus Maast on 59 Maa raadiust ja Kuu diameeter on 0,292 Maa diameetrit. Tegelikult on Kuu kaugus Maast umbes 60 Maa raadiust ja Kuu diameeter on 0,273 Maa diameetrit. Keskajal, enne [[teleskoop|teleskoobi]] leiutamist, arvati et Kuu on [[kera]] ja selle pind on sile. [[1609]]. aastal joonistas [[Galileo Galilei]] teleskoobi abil esimesed joonistused Kuu pinnast ja väitis, et Kuul on mäed ja kraatrid. Kuu uurimine teleskoobi abil jätkus ja [[Itaalia]] astronoomide [[Francesco Grimaldi]] ja [[Giovanni Riccioli]] töö tulemusel hakati Kuu kraatritele, meredele ja muudele kohtadele nimesid panema. [[1834]]–[[1836]] koostasid Johann Heinrich Mädler ja Wilhem Beer esimese trigonomeetriliselt korrektse Kuu kaardi "Mappa Selenographica", mis koosnes neljast kaardilehest. Sellele järgnes [[1837]]. aastal nende raamat "Der Mond". Selle töö käigus määrati ka enam kui tuhande Kuu mäe kõrgus. Kuu pinnavormide uurimise täpsus jõudis niimoodi võrreldavale tasemele Maa geograafia omaga, koostatud kaardid jäid parimaiks mitmeks aastakümneks. Mädler jätkas Kuu uurimist ka [[Tartu Tähetorn]]i direktorina. ===Kosmoselennud Kuule=== ====Nõukogude missioonid==== {{Vaata|Luna programm|Lunohodi programm}} [[Pilt:Soviet moonrover.JPG|pisi|vasakul|Lunohodi kuukulgur]] [[Külm sõda|Külma sõja]] ajal puhkes USA ja Nõukogude Liidu vahel [[kosmosevõidujooks]]. Mõlemad riigid hakkasid huvituma Kuu uurimisest. Kui [[Kanderakett|kanderaketid]] olid piisavalt võimsad, hakati Kuule saatma kosmoseaparaate, mis kukkusid Kuu pinnale või lendasid Kuust mööda. Esimena oli edukas Nõukogude Luna programm, millel oli [[1959]]. aastal mitu märkimisväärset saavutust: [[Luna 1]] oli esimene Maa orbiidilt lahkunud kosmoseaparaat, [[Luna 2]] oli esimene Kuu pinnale kukkunud kosmoseaparaat ja [[Luna 3]] tegi esimesed pildid Kuu tagaküljest.<ref name="Russia Mission" /> [[1966]]. aastal sooritas [[Luna 9]] esimese pehme maandumise Kuu pinnale ja [[Luna 10]] oli esimene kosmoseaparaat, mis jäi Kuu orbiidile. Missioonid [[Luna 16]], [[Luna 20]] ja [[Luna 24]] tõid Kuult Maale ka 0,3&nbsp;kg kivimeid.<ref name="Soils" /> Luna programmi raames leidis aset ka Lunohodi programm, mille raames saadeti Kuule kaks [[kuukulgur]]it. {{-}} ====Ameerika Ühendriikide missioonid==== {{Vaata|Apollo programm}} [[Pilt:As11-40-5886, uncropped.jpg|pisi|Neil Armstrong Kuu pinnal kuumooduli juures]] USA algatas mitu Kuuga seotud kosmoseprogrammi, millest kuulsaim on Apollo programm. JPL-i [[Rangeri programm|Rangeri programmi]] käigus tehti Kuu pinnast esimesed lähifotod. [[Lunar Orbiteri programm|Lunar Orbiteri programmiga]] kaardistati Kuu pinda. [[Surveyori programm]]i raames maandusid Kuul esimesed USA kosmoseaparaadid. Inimestega lennud Apollo programmi käigus said võimalikuks eeskätt [[arvuti]]te, [[tarkvara]] ja [[kuumuskilp]]ide suure arengu tõttu [[1960. aastad|1960. aastatel]]. Programmi juhtkond oli ka väga kompetentne juhtima hiiglaslikku projekti<ref name="Legacy" />. Programmi raames saadeti [[1968]]. aastal Kuu orbiidile esimene inimestega lend, [[Apollo 8]]. [[1969]]. aastal toimunud mehitatud maandumist Kuule peetakse kosmosevõidujooksu kulminatsiooniks. Esimese inimesena astus Kuu pinnale missiooni [[Apollo 11]] komandör [[Neil Armstrong]] [[21. juuli]]l 1969. aastal kell 2:56 (UTC).<ref name="Giant" /> Hiljem on arvatud, et [[kuumoodul]]i küljes olnud kaamera abil otseülekandena filmitud Armstrongi väljumist Kuu pinnale jälgis hinnanguliselt 500 miljonit inimest.<ref name="Nixon" /><ref name="Broadcast" /> Apollo missioonid 11–17 (välja arvatud [[Apollo 13]]) tõid Maale 380,05&nbsp;kg kivimeid ja 2196 kivimiproovi.<ref name="Rocks" /> Kuule viidi teadusjaamad, mille süsteemide hulgas olid ka näiteks [[Magnetomeeter|magnetomeetrid]] ja [[Seismomeeter|seismomeetrid]]. Apollo teadusjaamad edastasid teavet kuni [[1977]]. aastani, mil NASA lõpetas teabe vastuvõtmise eelarve kärbete tõttu.<ref name="ALSEP" /><ref name="Rice" /> Apollo missioonidel Kuu pinnale jäetud retroreflektoreid kasutatakse aga tänapäevalgi Maa ja Kuu vahelise kauguse täpseks mõõtmiseks.<ref name="Mirror" /> ====1980–2000==== Pärast kosmose võidujooksu lõppu ei saatnud ükski riik kaua aega kosmoseaparaate Kuu orbiidile. Alates [[1990. aastad|1990, aastatest]] on Kuu vastu huvi tundma hakanud paljude riikide teadlased. [[1990]]. aastal sai [[Jaapan]] kolmandaks riigiks, mis on Kuu orbiidile saatnud kosmoseaparaadi, kui Kuu orbiidile jõudis [[Hiten]]. [[1994]]. aastal jõudis Kuu orbiidile [[USA Kaitseministeerium]]i ja NASA koostöös valminud kosmoseaparaat Clementine ja neli aastat hiljem NASA [[Lunar Prospector]], mis kukutati [[1999]]. aastal Kuu tagaküljel asuvasse kraatrisse. 1990. aastatel saatsid Kuu orbiidile oma kosmoseaparaate [[India]], Jaapan, [[Hiina]] ja ka [[Euroopa Kosmoseagentuur]]. Sondid tuvastasid alaliselt varjus olevatest kraatritest jääd, kinnitades vee olemasolu Kuul. Pärast Apollo lende on Kuule saadetud kaks kuukulgurite missiooni. Viimane Lunohodi kulgur lõpetas töö [[1973]]. aastal, aga Hiina [[Chang'e 3]] maandur töötab siiani ja [[14. detsember|14. detsembril]] [[2013]] väljus sellest kulgur [[Yutu]]. ====2000–==== [[Pilt:Lunar Reconnaissance Orbiter 001.jpg|pisi|Kunstniku kujutis kosmosesondist Lunar Reconnaissance Orbiter]] Euroopa kosmoseaparaat [[SMART-1]] oli Kuu orbiidil [[15. november|15. novembrist]] [[2004]], kuni [[3. september|3. septembrini]] [[2006]], mil see kukutati Kuu pinnale. SMART-1 tegi üksikasjaliku uuringu Kuu pinnal olevatest keemilistest elementidest.<ref name="SMART" /> Alates [[2007]]. aastast on Kuud kosmoseaparaatidega uurinud ka Hiina. [[5. november|5. novembrist]] 2007 kuni [[1. märts]]ini [[2009]] tiirles Kuu orbiidil kosmoseaparaat [[Chang'e 1]], mis kaardistas kogu Kuu pinna. [[Oktoober|Oktoobris]] [[2010]] jõudis Kuu orbiidile [[Chang'e 2]], mis tegi Kuu pinnast parema kvaliteediga fotod ja suundus [[Lagrange'i punktid|Lagrange'i punkti L2]]. Pärast seda suundus aparaat süvakosmosesse. [[14. detsember|14. detsembril]] 2013 jõudis Kuule [[Chang'e 3]], mis sooritas Kuu pinnale esimese pehme maandumise pärast Nõukogude missiooni Luna 24.<ref name="China" /> Chang'e 3 pardalt väljus kulgur Yutu, mis oli esimene kuukulgur pärast missiooni Lunohod 2. Yutu töötas Kuu pinnal 31 kuud ja see lõpetas töö [[31. juuli]]l [[2016]].<ref name="Yutu" /> Hiinal on plaanis saata Kuu pinnale missioone ka tulevikus. [[4. oktoober|4. oktoobrist]] 2007 kuni [[10. juuni]]ni 2009 tiirles Kuu orbiidil Jaapani kosmoseagentuuri [[JAXA]] orbiiter [[SELENE]], mis uuris Kuu geofüüsikat ja sai Kuud filmides kõrge kvaliteediga filmikaadreid. [[8. november|8. novembril]] 2008 jõudis Kuu orbiidile kosmoseaparaat [[Chandrayaan I]], mis kaardistas Kuud ja kinnitas veemolekulide olemasolu Kuu pinnal. Teadlased kaotasid Chandrayaan 1-ga side [[27. august]]il 2009. 18. juunil 2009 startisid Kuule kosmosesond NASA Lunar Reconnaissance Orbiter (LRO) ja maandur LCROSS. LCROSS lõpetas oma missiooni plaanipäraselt 2009. aastal, mil see kukutati [[9. oktoober|9. oktoobril]] 2009 [[Cabeuse kraater|Cabeuse kraatrisse]].<ref name="Crash" /> LRO töötab siiani. [[1. jaanuar]]il [[2012]] jõudsid Kuule kaks [[GRAIL]]-i sondi, mis uurisid Kuu sisestruktuuri kuni sama aasta [[17. detsember|17. detsembrini]], mil mõlemad kukutati Kuu pinnale. [[6. oktoober|6. oktoobril]] [[2013]] jõudis Kuule kosmoseaparaat [[LADEE]], mis uuris Kuu [[eksosfäär]]i [[18. aprill]]ini 2014, mil see Kuu pinnale kukutati.<ref name="LADEE" /> [[2014]]. aastal jõudis Kuu orbiidile esimene erarahastatud missioon, [[Manfred Memorial Moon Mission]], mis kukkus Kuu pinnale [[2022]]. aastal. [[2019]]. aastal maandus Kuu tagumisel küljel Hiina missioon [[Chang'e 4]] ja Kuu orbiidile jõudis India missioon [[Chandrayaan-2]]. NASA plaanib [[Artemise programm]]i raames taasalustada mehitatud lende Kuule ning plaanide kohaselt peaks esimene mehitatud missioon. [[Artemis 2]], programmi esimene mehitatud Kuu-missioon, startis 2026. aasta aprillis. See on esimene mehitatud lend Kuule pärast [[Apollo programm]]i lõppu. Missiooniga sai astronaut [[Christina Koch]]ist esimene naine, [[Victor Glover]]ist esimene mustanahaline, kanadalasest [[Jeremy Hansen]]ist esimene mitteameeriklane ning komandör [[Reid Wiseman]]ist vanim inimene, kes on lahkunud Maa-lähedaselt orbiidilt ja lennanud Kuust kaugemale. NASA plaanib esimesed inimesed Kuule maandada missiooniga [[Artemis 4]], mille raames maandutakse 2028. aastal Kuu lõunapoolusel. See oleks esimene mehitatud maandumine Kuule pärast Apollo 17 missiooni 1972. aastal. Artemise programmi raames rajatakse veel Kuu orbiidile kosmosejaam [[Lunar Gateway]] ning Kuu pinnale baas mehitatud ja mehitamata missioonidele. ==Kuu õiguslik staatus== Külma sõja ajal uuris [[Ameerika Ühendriikide maavägi]] [[Horizoni projekt]]i raames võimalusi rajada Kuule [[sõjaväebaas]]. Lisaks uuriti sama projekti raames võimalusi detoneerida Kuul [[tuumapomm]].<ref name="Secret" /> [[USA õhujõud]]udel oli töös analoogne projekt [[Lunex]],<ref name="Lunex" /><ref name="Lunex 2" /> kuid mõlemad projektid tühistati, kui USA kosmoseprogramm viidi NASA alluvusse, mis on tsiviilagentuur. Kuigi Kuul on mitme riigi kosmoseaparaatide rusud ja Apollo maandumistel paigaldasid astronaudid Kuule [[USA lipp|USA lippe]], pole Kuu ühegi riigi territoorium.<ref name="Law" /> USA, Venemaa ja paljud teised riigid on liitunud lepinguga, mis sätestab Kuu kasutamise rahumeelsetel eesmärkidel ning keelab sinna sõjaväebaaside ehitamise ja tuumarelvade paigutamise.<ref name="Bomb" /> ==Mõju kultuurile== Kuu korrapärased faasid teevad sellest väga hea ajanäitaja ning seda asjaolu on kasutatud mitmes vanas kalendris. [[Pügalapulk|Pügalapulgad]] ehk täkitud luud, millest mõned on 20 000 – 30 000 aastat vanad, märgivad mõnede teadlaste arvates Kuu faase. On teada, et [[germaanlased|germaani hõimud]] olid kasutanud Kuu faase aja arvestuses enne kui võeti kasutusele [[päikesekalender]]. [[Fail: Full moon in the clouds.jpg|pisi|Märtsikuine täiskuu ööpilvede taustal, Tšehhi, 2015]] Kuud on väga palju kasutatud [[kujutav kunst|kujutavas kunstis]], [[Näitekirjandus|näitekirjanduses]], [[luule]]s, [[proosa]]s ja [[muusika]]s. Mitmes kultuuris on Kuud peetud ka jumalaks (näiteks kreeka-rooma [[Selene]] ehk [[Luna]]) ja see on endiselt oluline [[astroloogia]]s. Kuu on väga tähtis [[islam]]is ja näiteks [[islami kalender]] on rangelt seotud Kuuga.<ref name="Islamic" /><ref name="Intro" /> Lisaks on Kuu mitme moslemiriigi, näiteks [[Alžeeria]], [[Malaisia]], [[Pakistan|Pakistani]] ja [[Türgi]] riigilipul.<ref name="Crescent" /> Kuud on ajaloos seostatud ka hullumeelsusega. [[Vana-Rooma]] ajaloolane [[Plinius Vanem]] ja [[Vana-Kreeka]] [[filosoof]] [[Aristoteles]] arvasid, et täiskuu ajab tundlikud inimesed hulluks, sest mõjutab palju vett sisaldavat [[aju]]. Pliniuse ja Aristotelese hüpoteesi on teadlased välistanud, sest Kuu gravitatsioon on selleks liiga nõrk.<ref name="Lunacy" /> Kuuga seotud ebausku esineb ka tänapäeval, näiteks väidetakse, et täiskuu ajal sagenevad [[Enesetapp|enesetapud]], [[mõrv]]ad, [[liiklusõnnetus]]ed ning [[psühhiaatria]][[haigla]]tesse toimetatakse sel ajal keskmisest rohkem inimesi. Siiski on mitmed uurimused need väited ümber lükanud.<ref name="Lunacy" /><ref name="Phase" /> == Galerii == <gallery mode="packed" widths="800" heights="250"> Fail:Moon mosaic.jpg|10 paneelist koosnev mosaiikfoto Kuust 7. märtsil 2025. Kuu oli sel ajal valgustatud 60,7% osas </gallery> ==Vaata ka== *[[Kuuillusioon]] *[[Kuumeteoriit]] *[[Maa väidetavad kuud]] *[[Selenotsentriline orbiit]] *[[Selenograafia]] *[[Planeedi kaaslane|Päikesesüsteemi planeetide kuud]] ==Viited== {{viited|1=2|allikad= <ref name="Planets">[http://nineplanets.org/luna.html Nine Planets:The Moon]</ref> <ref name="Far Away">[http://spaceplace.nasa.gov/moon-distance/en/ NASA Space Place:How far away is the moon?]</ref> <ref name="Rock">[http://indianexpress.com/article/technology/science/moon-was-born-when-space-rock-hit-earth-4-5-bn-years-ago-study-3053264/ Moon was born when space rock hit Earth 4.5 billion years ago]</ref> <ref name="Solar">[http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/moons/moon BBC Solar System:Moon]</ref> <ref name="CERES">Matthews, Grant (2008). "Celestial body irradiance determination from an underfilled satellite radiometer: application to albedo and thermal emission measurements of the Moon using CERES". Applied Optics 47 (27): 4981–93.</ref> <ref name="Joint">[https://history.nasa.gov/moondec.html NASA History:The Decision to Go to the Moon:President John F. Kennedy's May 25, 1961 Speech before a Joint Session of Congress]</ref> <ref name="Flights">[http://www.spacetoday.org/SolSys/Mars/MarsExploration/MarsMoonHumanFlightsFlights.html Space Today: America is Planning Human Flights to the Moon and Mars]</ref> <ref name="Return">[http://observer.com/2016/02/nasa-will-return-to-the-moon-in-preparation-for-human-mars-mission/ Observer:NASA Will Return to the Moon in Preparation for Human Mars Mission]</ref> <ref name="Taylor">{{cite book |author=Taylor, Stuart Ross |title= Lunar science: A post-Apollo view| date=1975 |page=64|publisher=New York, Pergamon Press, Inc. |url=http://articles.adsabs.harvard.edu//full/1975lspa.book.....T/0000064.000.html}}</ref> <ref name="Topography">[https://www.revolvy.com/main/index.php?s=South%20Pole%E2%80%93Aitken%20basin&nojs=1 South Pole–Aitken basin:Topography of the Moon]</ref> <ref name="Far Side">[http://www.space.com/9512-side-moon-explained.html Space.com:Far Side of the Moon Explained]</ref> <ref name="Volcanism">[http://volcano.oregonstate.edu/book/export/html/995 Earth's Moon: Volcanism on the Moon]</ref> <ref name="On The">{{Netiviide |url=http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/moon.html |pealkiri=How Volcanoes Work:VOLCANISM ON THE MOON |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2019-03-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190308021451/http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/moon.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Moonquake">[http://www.earthmagazine.org/article/moonquake-mystery-deepens Earth Magazine: Moonquake mystery deepens]</ref> <ref name="Facts">[http://lingolex.com/facts/moon.htm TEFL Pitstop:INTERESTING FACTS ABOUT THE MOON]</ref> <ref name="Water">[https://books.google.ee/books?id=ZJm_i3GS4r4C&pg=PA136&redir_esc=y&hl=et#v=onepage&q=expensive&f=false Lunar Outpost: The Challenges of Establishing a Human Settlement on the Moon – Water on the Moon]</ref> <ref name="Significant">[http://www.space.com/7530-significant-amount-water-moon.html Space.com:'Significant Amount' of Water Found on Moon]</ref> <ref name="Changing">[http://www.space.com/7332-moon-water-game-changing-discovery.html Space.com:Moon Water: A Game-Changing Discovery]</ref> <ref name="LCROSS">[http://www.universetoday.com/76329/water-on-the-moon-and-much-much-more-latest-lcross-results/ Universe Today:Water on the Moon and Much, Much More: Latest LCROSS Results]</ref> <ref name="Water-M3">[https://www.bbc.co.uk/news/science-environment-45251370 BBC:Water ice 'detected on Moon's surface']</ref> <ref name="Water-M3-SA">[https://www.scientificamerican.com/article/beyond-the-shadow-of-a-doubt-water-ice-exists-on-the-moon/ Scientific American:Beyond the Shadow of a Doubt, Water Ice Exists on the Moon]</ref> <ref name="Water-M3-S">[https://www.space.com/41554-water-ice-moon-surface-confirmed.html Space.com:Water Ice Confirmed on the Surface of the Moon for the 1st Time!]</ref> <ref name="Magnetic">[http://ww.itimes.com/blog/magnetic-field-of-moon iTimes:Magnetic field of Moon]</ref> <ref name="Stats">[http://solarviews.com/eng/moon.htm Solarviews: Moon Statistics]</ref> <ref name="Sunny">[http://www.newscientist.com/article/dn7263 Sunny spot picked out for future lunar base], newscientist.com, 13. aprill 2005</ref> <ref name="StarChild">{{Netiviide |url=https://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/questions/question32.html |pealkiri=StarChild Question of the Month for April 2001 |vaadatud=2017-01-19 |arhiivimisaeg=2017-01-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170131192520/https://starchild.gsfc.nasa.gov/docs/StarChild/questions/question32.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lock">[http://www.universetoday.com/128350/will-earth-lock-moon/ Universe Today:When Will Earth Lock to the Moon?]</ref> <ref name="Faasid">[http://elutark.delfi.ee/raamatud/millised-on-kuu-faasid-loomine-noorkuu-poolkuu-kasvav-kuu-taiskuu-kahanev-kuu-kahanev-poolkuu-vanakuu?id=73757179 Delfi:Millised on kuu faasid loomine, noorkuu, poolkuu, kasvav kuu, täiskuu, kahanev kuu, kahanev poolkuu, vanakuu]{{Kõdulink|aeg=mai 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Russia Mission">[http://www.russianspaceweb.com/spacecraft_planetary_lunar.html Russian Spaceweb: Russia's unmanned missions to Moon]</ref> <ref name="Soils">[https://curator.jsc.nasa.gov/lunar/index.cfm NASA Curation:Lunar Rocks and Soils from Apollo Missions]</ref> <ref name="Legacy">[https://history.nasa.gov/ap11ann/legacy.htm NASA History:The Legacy of Project Apollo]</ref> <ref name="Giant">{{Netiviide |url=http://edition.cnn.com/2004/TECH/space/07/16/moon.landing/index.html |pealkiri=CNN:'Giant leap' opens world of possibility |vaadatud=2017-01-21 |arhiivimisaeg=2012-01-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20120120133640/http://edition.cnn.com/2004/TECH/space/07/16/moon.landing/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Nixon">[http://www.history.com/this-day-in-history/nixon-watches-first-lunar-landing History.com:Nixon watches first lunar landing]</ref> <ref name="Broadcast">[http://www.popsci.com/how-nasa-broadcast-neil-armstrong-live-from-moon Popular Science:How NASA Broadcast Neil Armstrong Live from the Moon]</ref> <ref name="Rocks">[https://curator.jsc.nasa.gov/lunar/ NASA:Lunar Rocks and Soils from Apollo Missions]</ref> <ref name="ALSEP">[https://solarsystem.nasa.gov/rps/alsep.cfm NASA:Apollo Lunar Surface Experiment Package (ALSEP)]</ref> <ref name="Review">{{cite journal |last1=Wieczorek |first1=M. |title=The constitution and structure of the lunar interior |journal=[[Reviews in Mineralogy and Geochemistry]] |volume=60 |issue=1 |pages=221–364 |date=2006 |doi=10.2138/rmg.2006.60.3 |display-authors=1 | issn=1529-6466 }}</ref> <ref name="Rice">{{Netiviide |url=http://news.rice.edu/2009/07/17/the-rice-stuff-the-moon-as-our-laboratory/ |pealkiri=The Rice stuff:The moon as our laboratory |vaadatud=2017-01-19 |arhiivimisaeg=2017-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170201233940/http://news.rice.edu/2009/07/17/the-rice-stuff-the-moon-as-our-laboratory/ |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lang2011">Lang, Kenneth R. (2011), [https://books.google.com/books?id=S4xDhVCxAQIC&pg=PA184 ''The Cambridge Guide to the Solar System''], 2nd ed., Cambridge University Press.</ref> <ref name="Mirror">[https://www.newscientist.com/article/mg20327162-300-apollo-special-mirrors-on-the-moon/ New Scientist:Apollo special: Mirrors on the moon]</ref> <ref name="NSSDC">{{cite web |last=Williams |first=Dr. David R. |title=Moon Fact Sheet |publisher=[[NASA]]/[[National Space Science Data Center]] |url=http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/moonfact.html |date=2. veebruar 2006 |accessdate=31. detsember 2008 |archive-date=2010-03-23 |archive-url=https://web.archive.org/web/20100323165650/http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/moonfact.html |url-status=dead }}</ref> <ref name="SMART">[http://www.esa.int/Our_Activities/Space_Science/SMART-1/SMART-1_factsheet ESA: SMART-1 Fact Sheet]</ref> <ref name="David">{{cite journal |last1=Smith |first1=David E. |last2=Zuber |first2=Maria T. |last3=Neumann |first3=Gregory A. |last4=Lemoine|first4=Frank G. |title=Topography of the Moon from the Clementine lidar |journal=[[Journal of Geophysical Research]] |date=1. jaanuar 1997 |volume=102 |issue=E1 |page=1601 |doi=10.1029/96JE02940 |bibcode=1997JGR...102.1591S}}</ref> <ref name="China">[http://www.space.com/23786-china-moon-rover-mission-photos-change3-lander.html Space.com:Chang'e 3 Photos: China's 1st Moon Lander & Rover Mission]</ref> <ref name="Saari">{{cite journal |doi=10.1364/AO.47.004981 |title=Celestial body irradiance determination from an underfilled satellite radiometer: application to albedo and thermal emission measurements of the Moon using CERES |date=2008 |last1=Matthews |first1=Grant |journal=[[Applied Optics]] |volume=47 |pages=4981–93 |pmid=18806861 |issue=27 |bibcode=2008ApOpt..47.4981M}}</ref> <ref name="Yutu">[http://www.space.com/33681-china-moon-rover-yutu-dead.html Space.com:China's Yutu Moon Rover Bites the Lunar Dust]</ref> <ref name="Crash">[http://www.telegraph.co.uk/news/science/space/6275279/Nasa-Moon-bombing-LCROSS-mission-crashes-into-Moon.html The Telegraph:Nasa Moon bombing: LCROSS mission crashes into Moon]</ref> <ref name="LADEE">[http://www.space.com/25551-nasa-moon-probe-crash-ladee-spacecraft.html Space.com:RIP LADEE: NASA Moon Probe Crashes Into Lunar Surface]</ref> <ref name="Secret">[http://edition.cnn.com/2014/07/24/us/1960s-moon-military-base/ CNN:U.S. reveals secret plans for '60s moon base]</ref> <ref name="Lunex">[http://www.popsci.com/blog-network/vintage-space/lunex-another-way-moon Popular Science:LUNEX: Another Way to the Moon]</ref> <ref name="Lunex 2">[http://www.astronautix.com/l/lunex.html Encyclopedia Astronautica:Lunex]</ref> <ref name="Law">{{Netiviide |url=http://www.unoosa.org/oosa/en/informationfor/faqs.html |pealkiri=United Nations Office for Outer Space Affairs:Space Law: Did you know? |vaadatud=2017-01-19 |arhiivimisaeg=2017-01-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170123143553/http://www.unoosa.org/oosa/en/informationfor/faqs.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Bomb">[http://www.forbes.com/2009/10/12/nasa-bombing-the-moon-opinions-contributors-kenneth-anderson-glenn-harlan-reynolds.html Bombing The Moon]</ref> <ref name="Islamic">[http://www.staff.science.uu.nl/~gent0113/islam/islam_tabcal_hilal.htm Islamic Calendars Based on the Calculated First Visibility of the Lunar Crescent]</ref> <ref name="Intro">{{Netiviide |url=http://aa.usno.navy.mil/faq/docs/islamic.php |pealkiri=A Brief Introduction to the Islamic Calendar |vaadatud=2017-01-19 |arhiivimisaeg=2017-02-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170202095009/http://aa.usno.navy.mil/faq/docs/islamic.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Crescent">{{Netiviide |url=http://islam.about.com/od/muslimcountries/ss/crescent-moon-symbol.htm |pealkiri=Crescent Moon Symbol |vaadatud=2017-01-19 |arhiivimisaeg=2017-02-01 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170201234208/http://islam.about.com/od/muslimcountries/ss/crescent-moon-symbol.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Lunacy">[https://www.scientificamerican.com/article/lunacy-and-the-full-moon/ Scientific American:Lunacy and the Full Moon]</ref> <ref name="Phase">[http://www.livescience.com/7899-moon-myths-truth-lunar-effects.html Live Science:It's Just a Phase: The Supermoon Won't Drive You Mad]</ref> }} == Välislingid == {{vikisõnaraamatus}} {{commons|Moon|kuu}} {{vikitsitaadid}} * Kuu-teemaline peatükk Jaak Jaaniste [http://opik.obs.ee/osa2/ptk04/box02.html kosmoloogiaõpikus] * Ülevaade NinePlanetsis [http://www.nineplanets.org/luna.html The Moon] * [http://wms.lroc.asu.edu/lroc_browse/view/wac_nearside Detsembris 2010 NASA kuusondi LRO kaamera tehtud fotodest koostatud pilt Kuu Maa-poolsest küljest] * [https://www.err.ee/1086715/usa-valmistab-ette-riikidevahelist-lepingut-maavarade-kaevandamiseks-kuul "USA valmistab ette riikidevahelist lepingut maavarade kaevandamiseks Kuul"] ERR, 7. mai 2020 * [https://novaator.err.ee/1151198/magnetiline-kuu-kaitses-maiseid-olendeid-paikese-eest "Magnetiline Kuu kaitses maiseid olendeid Päikese eest"] ERR Novaator, 25. oktoober 2020 {{Päikesesüsteem}} [[Kategooria:Kuu| ]] [[Kategooria:Päikesesüsteemi kuud]] 9uxnafije8a3q5rnx3e5wy3tnbfb6ph Kennedy Kosmosekeskus 0 5199 7124488 6230149 2026-04-04T21:48:30Z Larts 16019 /* Välislingid */ 7124488 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Kennedy Kosmosekeskus | omakeelne_nimi = John F. Kennedy Space Center | embleem = Kennedy Space Center Logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = VAB and SLS.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1962|7|1}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Merritt Island]], [[Florida]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = [[Janet Petro]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[NASA]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = 10 733 (2021) | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.nasa.gov/centers/kennedy/home/index.html KSC koduleht] | ideoloogia = | märkused = }} '''Kennedy Kosmosekeskus''' (''John F. Kennedy Space Center'', ''KSC'') on [[NASA]] tähtsamaid [[kosmoserakett]]ide stardipaiku ja [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstikute]] maandumiskoht. Keskus asub [[USA]] [[Florida]] osariigis [[Orlando]] läheduses [[Merritt Island]]is. Kosmosekeskuses on kaks raketistardiplatsi, mis koos kannavad nimetust [[Stardikompleks 39]]. == Välislingid == {{commons|Category:Kennedy Space Center|Kennedy Space Center}} *[http://www.kennedyspacecenter.com Kennedy kosmosekeskus kui vaatamisväärsus] *[https://www.nasa.gov/gallery/ksc-history/ NASA lehekülg: Kennedy kosmosekeskus] {{Coordinate |NS=28.58527778 |EW=-80.65083333 |type=landmark |region=US-FL}} {{Kosmodroom}} [[Kategooria:Kosmodroomid]] [[Kategooria:Florida]] [[Kategooria:NASA]] a83nez0d01tnvxhpmh0l7ktbw7bqalq 7124489 7124488 2026-04-04T21:50:42Z Larts 16019 /* Välislingid */ 7124489 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Kennedy Kosmosekeskus | omakeelne_nimi = John F. Kennedy Space Center | embleem = Kennedy Space Center Logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = VAB and SLS.jpg | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1962|7|1}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = | asukoht = [[Merritt Island]], [[Florida]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Direktor | juht_nimi = [[Janet Petro]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = [[NASA]] | allorg = | eelarve = | töötajaid = 10 733 (2021) | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.nasa.gov/centers/kennedy/home/index.html KSC koduleht] | ideoloogia = | märkused = }} '''Kennedy Kosmosekeskus''' (''John F. Kennedy Space Center'', ''KSC'') on [[NASA]] tähtsamaid [[kosmoserakett]]ide stardipaiku ja [[Kosmosesüstik (Space Shuttle)|kosmosesüstikute]] maandumiskoht. Keskus asub [[USA]] [[Florida]] osariigis [[Orlando]] läheduses [[Merritt Island]]is. Kosmosekeskuses on kaks raketistardiplatsi, mis koos kannavad nimetust [[Stardikompleks 39]]. == Välislingid == {{commons|Category:Kennedy Space Center|Kennedy Space Center}} *[http://www.kennedyspacecenter.com Kennedy kosmosekeskus kui vaatamisväärsus] *[https://www.nasa.gov/kennedy/ NASA lehekülg: Kennedy kosmosekeskus] {{Coordinate |NS=28.58527778 |EW=-80.65083333 |type=landmark |region=US-FL}} {{Kosmodroom}} [[Kategooria:Kosmodroomid]] [[Kategooria:Florida]] [[Kategooria:NASA]] 3cgcoa1pnh1x2w108wjko7yc71hminb Sportlaste loend 0 7827 7124661 7121916 2026-04-05T09:45:03Z Velirand 67997 /* M */ 7124661 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[sportlane|sportlasi]]. Eesti sportlased on loetletud ka [[Eesti sportlaste loend]]is. On olemas ka eraldi [[iluuisutajate loend]], [[jalgpallurite loend]], [[korvpallurite loend]], [[maadlejate loend]], [[murdmaasuusatajate loend]], [[tennisistide loend]], [[Vormel 1 sõitjate loend]].'' {{tähed}} ==A== [[A Lamusi]] - [[Terje Aa]] - [[Kristo Aab]] - [[Meelis Aab]] - [[Vitalij Aab]] - [[Hans Aabech]] - [[Kim Aabech]] - [[Villu Aabne]] - [[Erko Aabrams]] - [[Harald Aabrekk]] - [[Edgar Aabye]] - [[Mare Aade]] - [[Gitte Aaen]] - [[Gerard Aafjes]] - [[Christine Aaftink]] - [[Jacob Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard]] - [[Mikkel Aagaard (jäähokimängija)|Mikkel Aagaard]] - [[Miro Aaltonen]] - [[Kjetil André Aamodt]] - [[Patrick van Aanholt]] - [[Signy Aarna]] - [[Hank Aaron]] - [[Max Aarons]] - [[Lembit Aasamets]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik]] - [[Lembit Aaslav-Kaasik jr]] - [[Meelis Aasmäe]] - [[Sverre Aav]] - [[Ago Aava]] - [[Moonika Aava]] - [[Uno Aava]] - [[Urmo Aava]] - [[Arvi Aavik]] - [[Peep Aaviksoo]] - [[Uno Aavola]] - [[Igor Abakoumov]] - [[Marija Abakumova]] - [[Jevgeni Abalakov]] - [[Vitali Abalakov]] - [[Luc Abalo]] - [[Emanuele Abate]] - [[Ignazio Abate]] - [[Kareem Abdul-Jabbar]] - [[Olesya Abdullina]] - [[Nodirbek Abdusattorov]] - [[Andrei Abduvalijev]] - [[Hiroyuki Abe]] - [[Teruo Abe]] - [[Yūki Abe]] - [[Erna Abel]] - [[Herbert Abel]] - [[Arthur Abele]] - [[Rašid Abeljanov]] - [[Konrad Abeltshauser]] - [[Aleksander Aberg]] - [[Todd Abernethy]] - [[Éric Abidal]] - [[Rodrigo Ābols]] - [[Vincent Aboubakar]] - [[Ara Abrahamian]] - [[Alar Abram]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1950–2005)|Nikolai Abramov]] - [[Nikolai Abramov (jalgpallur 1984–2011)|Nikolai Abramov]] - [[Ivana Abramović]] - [[Ivar Abner]] - [[Siim Abner]] - [[Tammy Abraham]] - [[Luis Abram]] - [[Svetlana Abrossimova]] - [[Noel Acciari]] - [[Francesco Acerbi]] - [[Abdel Hak Achik]] - [[Mohamed Achik]] - [[Gabriel Achilier]] - [[Ronny Ackermann]] - [[Rosemarie Ackermann]] - [[Marcos Acuña]] - [[Luke Adam]] - [[Monique Adamczak]] - [[Viktors Adamovičs]] - [[Ché Adams]] - [[Ljukman Adams]]- [[Tyler Adams]] - [[Valerie Adams]] - [[Jerzy Adamski]] - [[David Addy]] - [[Emmanuel Adebayor]] - [[Elmar Adelmann]] - [[Margus Ader]] - [[Rein Ader]] - [[Simon Adingra]] - [[Bismark Adjei-Boateng]] - [[Charles Adkins]] - [[Rebecca Adlington]] - [[Nathan Adrian]] - [[Luis Advíncula]] - [[Dick Advocaat]] - [[David Aebischer]] - [[Andri Aedma]] - [[Ibrahim Afellay]] - [[Benik Afobe]] - [[Ali Afshar]] - [[Vladimir Agafonov]] - [[Andri Aganits]] - [[Andre Agassi]] - [[Gabriel Agbonlahor]] - [[Daniel Agger]] - [[Mikael Agopov]] - [[Kenny Agostino]] - [[Erik Ågren]] - [[Nayef Aguerd]] - [[Natasha Aguilar]] - [[Ruben Aguilar]] - [[Érick Aguirre]] - [[Ramón Aguirre Suárez]] - [[Matthias Agur]] - [[Sergio Agüero]] - [[Jarmo Ahjupera]] - [[Bruno Ahlberg]] - [[Thure Ahlqvist]] - [[Arne Åhman]] - [[Anel Ahmedhodžić]] - [[Matti Aho]] - [[Sebastian Aho]] - [[Sebastian Aho (sündinud 1996)|Sebastian Aho]] - [[Viljo Aho]] - [[Janne Ahonen]] - [[Murielle Ahouré]] - [[Jerry Ahrlin]] - [[Thörner Åhsman]] - [[Johannes Ahun]] - [[Kassim Aidara]] - [[Artti Aigro]] - [[Ola Aina]] - [[Mihkel Ainsalu]] - [[Madis Ainso]] - [[Ants Ainsoo]] - [[Mai Aizawa]] - [[Kristoffer Ajer]] - [[Manuel Akanji]] - [[Nathan Aké]] - [[Jason Akeson]] - [[Igor Akinfejev]] - [[Yutaka Akita]] - [[Jeroen van den Akker]] - [[Kevin Akpoguma]] - [[Mihkel Aksalu]] - [[Siim Ala]] - [[David Alaba]] - [[Erkki Alak]] - [[Olavi Alakulppi]] - [[Andreas Alamommo]] - [[Richard Aland]] - [[Kalervo Alanenpää]] - [[Ottomar Alas]] - [[Santeri Alatalo]] - [[Toimi Alatalo]] - [[Vladimir Alatortsev]] - [[Jordi Alba]] - [[Marco Albarello]] - [[Marcel Albers]] - [[Maria Albert]] - [[Marko Albert]] - [[Christijan Albers]] - [[Flórián Albert]] - [[Yuri Alberto]] - [[Islam-Beka Albijev]] - [[Eik Albri]] - [[Marc Albrighton]] - [[Carlos Alcaraz]] - [[Carlos Alcaraz (jalgpallur)|Carlos Alcaraz]] - [[Omar Alderete]] - [[Joey Alders]] - [[Uota Ale]] - [[Aleksandr Alehhin]] - [[Sergei Aleinikov]] - [[Iván Alejo]] - [[Mykolas Alekna]] - [[Virgilijus Alekna]] - [[Kirill Aleksejenko]] - [[Jevgeni Aleksejev]] - [[Marko Aleksejev]] - [[Marius Aleksejev]] - [[Markku Alén]] - [[Jean Alesi]] - [[Mall Alev]] - [[Julien Alfred]] - [[Illar Algma]] - [[Jaime Alguersuari]] - [[Nia Ali]] - [[Nerijus Ališauskas]] - [[Berit Aljand]] - [[Martti Aljand]] - [[Triin Aljand]] - [[Émile Allais]] - [[Aliis Allas]] - [[Teet Allas]] - [[Olavi Allase]] - [[Markus Allast]] - [[Marcus Allbäck]] - [[Jake Allen]] - [[Ray Allen]] -[[Rasmus Alles]] - [[Karli Allik]] - [[Martin Allik]] - [[Valev-Heiki Allik]] - [[Karmo Allikas]] - [[Mihkel Allikmäe]] - [[Merit Alliku]] - [[Rauno Alliku]] - [[Martin Allikvee]] - [[Vallo Allingu]] - [[Valarie Allman]] - [[Andres Allsalu]] - [[André Almeida]] - [[Miguel Almirón]] -[[Adam Almqvist]] - [[Franziska van Almsick]] - [[Manuel Almunia]] - [[Airi Alnek]] - [[Folke Alnevik]] - [[Kevin Aloe]] – [[Viktor Alonen]] - [[David Alonso]] - [[Fernando Alonso]] - [[Xabi Alonso]] - [[Thomas Alsgaard]] - [[Hamit Altıntop]] - [[Edgar-Karl Altmäe]] - [[Erich Altosaar]] - [[Sandra Alusalu]] - [[Saskia Alusalu]] - [[Ilmar Aluvee]] - [[Roberto Alvarado]] - [[Edson Álvarez]] - [[Julián Álvarez]] - [[Kevin Álvarez]] - [[Yeray Álvarez]] - [[Alar Alve]] - [[Bruno Alves]] - [[Dani Alves]] - [[Diego Alves]] - [[Magno Alves]] - [[Ivan Alõpov]] - [[Selim Amallah]] - [[Jun Amano]] - [[Misaki Amano]] - [[Massimo Ambrosini]] - [[Andres Ambühl]] - [[Friedrich Amelung]] - [[Bassem Amin]] - [[Nadiem Amiri]] - [[Simon Ammann]] - [[Nijel Amos]] - [[Ethan Ampadu]] - [[Murodoullo Amrillaev]] - [[Harald Østberg Amundsen]] - [[Tobi Amusan]] - [[An Hyeonsu]] - [[Viswanathan Anand]] - [[Olle Anderberg]] - [[Anja Andersen]] - [[Brooke Andersen]] - [[Espen Andersen]] - [[Iver Tildheim Andersen]] - [[Frederik Andersen]] - [[Hjalmar Andersen]] - [[Joachim Andersen]] - [[Mads Andersen]] - [[Ulrich Andresen]] - [[Anderson Luís de Abreu Oliveira|Anderson]] - [[Craig Anderson]] - [[Felipe Anderson]] - [[Josh Anderson]] - [[Merike Anderson]] - [[Paul Anderson]] - [[Sten-Erik Anderson]] - [[Wendell Anderson]] - [[Christoffer Andersson]] - [[Daniel Andersson]] - [[Ebba Andersson]] - [[Frank Andersson]] - [[John Andersson]] - [[Lina Andersson]] - [[Peter Andersson (sündinud 1991)|Peter Andersson]] - [[Rasmus Andersson]] - [[Kozue Ando]] - [[Masahiro Andō]] - [[Florin Andone]] - [[Jorge Andrade]] - [[André the Giant]] - [[Georges André]] - [[Vasile Andrei]] - [[Andris Andreiko]] - [[Nikita Andrejev]] - [[Roman Andrejev]] - [[Frode Andresen]] - [[Kaimo Andresson]] - [[Keith Andrews]] - [[Carolus Andriamatsinoro]] - [[Nikolai Andrianov]] - [[Robert Andrich]] - [[Sven Andrighetto]] - [[Sergei Andronov]] - [[Adolf Andruškevitš]] - [[Nicolas Anelka]] - [[Laura Anga]] - [[Wilker Ángel]] - [[Edvin Anger]] - [[Tobias Angerer]] - [[Maret Ani]] - [[Hannes Anier]] - [[Henri Anier]] - [[Juri Anikejev]] - [[Nikolai Anikin]] - [[Andrei Anissimov (jalgpallur)|Andrei Anissimov]] - [[Ellina Anissimova]] - [[Aníta Hinriksdóttir]] - [[Aleksandr Anjukov]] - [[Peter Ankersen]] - [[August Anmann]] - [[Mihkel Anmann]] - [[Koit Annamaa]] - [[Anthony Annan]] - [[Aivar Anniste]]- [[Endel Annus (poksija)|Endel Annus]] - [[Uku Annus]] - [[Jacques Anquetil]] - [[Karim Ansarifard]] - [[Giánnis Antetokoúnmpo]] - [[Carmelo Anthony]] - [[Joel Anthony]] - [[Michael Anthony (poksija)|Michael Anthony]] - [[Pero Antić]] - [[Viktor Antipin]] - [[Aleksy Antkiewicz]] - [[Andrea Antonelli]] - [[Bertil Antonsson]] - [[Nikolai Antropov]] - [[Oļegs Antropovs]] - [[Ants Antson]] - [[Marko Anttila]] - [[Juhan Anupõld]] - [[Takeshi Aoki]] - [[Yōzō Aoki]] - [[Houssem Aouar]] - [[Saïd Aouita]] - [[Toshihiro Aoyama]] - [[Knut Tore Apeland]] - [[Armand Apell]] - [[Eerik Aps]] - [[Johannes Aps]] - [[Javier Aquino]] - [[Pedro Aquino]] - [[Meri Arabidze]] - [[Kōzō Arai]] - [[Paulus Arajuuri]] - [[Argo Arak]] - [[Eriko Arakawa]] - [[Shizuka Arakawa]] - [[Mauro Arambarri]] - [[Guilherme Arana]] - [[Stefan Arand]] - [[Charles Aránguiz]] - [[Willian Arão]] - [[Leonardo Araújo]] - [[Ronald Araújo]] - [[Hannu Aravirta]] - [[Argo Arbeiter]] - [[Álvaro Arbeloa]] - [[Gregor Arbet]] - [[Juan Carlos Arce]] - [[Mark Arcobello]] - [[Jaak Ardon]] - [[Uaongo Areai]] - [[Alphonse Areola]] - [[Gabriel Arias]] - [[Jhon Arias]] - [[Santiago Arias]] - [[Haruo Arima]] - [[Kō Arima]] - [[Saori Arimachi]] - [[Anton Aristov]] - [[Saori Ariyoshi]] - [[Emili Arm]] - [[Mantas Armalis]] - [[Franco Armani]] - [[Pablo Armero]] - [[Joel Armia]] - [[Hunter Armstrong]] - [[Lance Armstrong]] - [[Stuart Armstrong]] - [[Marko Arnautović]] - [[Juni Arnekleiv]] - [[Raul Arnemann]] - [[René Arnoux]] - [[Paul Aron]] - [[Marco Arop]] - [[Kepa Arrizabalaga]] - [[Kaupo Arro]] - [[Mikk-Mihkel Arro]] - [[Christine Arron]] - [[Abdiel Arroyo]] - [[Tolgay Arslan]] - [[Andrei Aršavin]] - [[Jevgeni Aržanov]] - [[Gerardo Arteaga]] - [[Aita Artma]] - [[Hugo-Herbert Artma]] - [[Eduard Artna]] - [[Aksel Artus]] - [[Marx Aru]] - [[Madis Aruja]] - [[Harry Arumeel]] - [[Enno Aruniit]] - [[Ardo Arusaar]] - [[Kristjan Arusoo]] - [[Viktor Arvidsson]] - [[Henn Arvo]] - [[Mao Asada]] - [[Laura Asadauskaitė-Zadneprovskienė]] - [[Tamotsu Asakura]] - [[Takuma Asano]] - [[Tetsuya Asano]] - [[Tomoyasu Asaoka]] - [[Asashōryū]] - [[Santiago Ascacíbar]] - [[Alberto Ascari]] - [[Hans-Georg Aschenbach]] - [[Filiberto Ascuy Aguilera]] - [[Arthur Ashe]] - [[Dina Asher-Smith]] - [[Evelyn Ashford]] - [[Michio Ashikaga]] - [[Carter Ashton]] - [[Anna Gret Asi]] - [[Ömer Aşık]] - [[Alfred Asikainen]] - [[Amin Asikainen]] - [[Lauri Asikainen]] - [[Elis Ask]] - [[Jaroslav Askarov]] - [[Marko Asmer]] - [[Toivo Asmer]] - [[Iago Aspas]] - [[Carl-Erik Asplund]] - [[Kristjan Asllani]] - [[Benoît Assou-Ekotto]] - [[Aino Asszonyi]] - [[Lajos Asztalos]] - [[Vitālijs Astafjevs]] - [[Mikel Astarloza]] - [[Kaspars Astašenko]] - [[Zach Aston-Reese]] - [[Andrei Ašarin]] - [[Rie Azami]] - [[Amado Azar]] - [[Viktorija Azarenka]] - [[Justin Azevedo]] - [[Zurab Azmaipharašvili]] - [[Sardar Azmoun]] - [[Shirō Azumi]] - [[Ekaterina Atalık]] - [[Athenaios (poksija)|Athenaios]] - [[Nāşir al-‘Aţīyah]] - [[Derrick Atkins]] - [[Cam Atkinson]] - [[Nathaniel Atkinson]] - [[Christian Atsu]] - [[Pierre-Emerick Aubameyang]] - [[Nicolas Aubé-Kubel]] - [[Daniel Audette]] - [[Inger Aufles]] - [[Andrus Aug]] - [[Ludwig Augustinsson]] - [[Renato Augusto]] - [[Anders Aukland]] - [[Mike Auksi]] - [[Raimond Auling]] - [[Harry Aumere]] - [[Martin Aun]] - [[Rein Aun]] - [[Erik Aunapuu]] - [[Heino-Karl Aunin]] - [[Berit Aunli]] - [[Fredrik Aursnes]] - [[Lauri Aus]] - [[Caspar Austa]] - [[Brady Austin]] - [[Charlie Austin]] - [[Yohann Auvitu]] - [[Tarvo Avaste]] - [[Pavel Avdejev]] - [[Víctor Avendaño]] - [[Nikolai Avilov]] - [[Daniel Avramovski]] - [[Taiwo Awoniyi]] - [[Roberto Ayala]] - [[Almaz Ayana]] - [[Yasin Ayari]] - [[André Ayew]] - [[Jordan Ayew]] - [[Kaan Ayhan]] - [[Floyd Ayité]] - [[Turgut Aykaç]] - [[Luke Ayling]] == B == [[Demba Ba]] - [[Ibrahim Ba]] - [[Noriko Baba]] - [[Inga Babakova]] - [[Ryan Babel]] - [[Sergei Babenko]] - [[Alonzo Babers]] - [[Srđan Babić]] - [[Ivan Babikov]] - [[Jochen Bachfeld]] - [[Fouad Bachirou]] - [[Irena Bačiulytė]] - [[Hans Backe]] - [[David Backes]] - [[Mikael Backlund]] - [[Pavel Badea]] - [[Milan Badelj]] - [[Benoît Badiashile]] - [[Luca Badoer]] - [[Holger Badstuber]] - [[Javier Báez]] - [[Richart Báez]] - [[Antanas Bagdonavičius]] - [[Alexander Bah]] - [[Kevin Bahl]] - [[Stéphane Bahoken]] - [[Josh Bailey]] - [[Leon Bailey]] - [[Eric Bailly]] - [[Sandrine Bailly]] - [[Leighton Baines]] - [[Emir Bajrami]] - [[Cédric Bakambu]] - [[Hilja Bakhoff]] - [[Sivert Guttorm Bakken]] - [[Níki Bakogiánni]] - [[Martin Bakoš]] - [[Marie Bakovská]] - [[Roberto Balado]] - [[Iolanda Balaş]] - [[Georgi Balakšin]] - [[Diego Balbinot]] - [[Fabián Balbuena]] - [[Rūdolfs Balcers]] - [[Piotr Balcerzak]] - [[Helmuts Balderis]] - [[Julio César Baldivieso]] - [[Gareth Bale]] - [[Mikel Balenziaga]] - [[Uvis Balinskis]] - [[Alexander Baljakin]] - [[Michael Ballack]] - [[Ivar Ballangrud]] - [[Iván Balliu]] - [[Leon Balogun]] - [[Mario Balotelli]] - [[Hakan Balta]] - [[Ksenija Balta]] - [[Sol Bamba]] - [[Robson Bambu]] - [[Bruno Banani]] - [[Nicușor Bancu]] - [[Ryūji Bando]] - [[Éver Banega]] - [[Barry Bannan]] - [[Roger Bannister]] - [[Léo Baptistão]] - [[Nicholas Baptiste]] - [[Tullio Baraglia]] - [[Grete Barake]] - [[Nikita Baranov]] - [[Natalja Baranova]] - [[Veera Baranova]] - [[Kosta Barbarouses]] - [[Ivan Barbašov]] - [[Eunice Barber]] - [[Kelsey-Lee Barber]] - [[Me'Lisa Barber]] - [[Riley Barber]] - [[Shawnacy Barber]] - [[Mark Barberio]] - [[Gabriel Barbosa]] - [[Esequiel Barco]] - [[Olaf Barda]] - [[Anders Bardal]] - [[Sándor István Bárdosi]] - [[Keidi Bare]] - [[Selemon Barega]] - [[Andrea Bargnani]] - [[Dmitri Barinov]] - [[Borna Barišić]] - [[Ross Barkley]] - [[Aleksandr Barkov]] (1965) - [[Aleksandr Barkov (1995)|Aleksandr Barkov]] (1995) - [[Ashley Barnes]] - [[Patrick Barnes]] - [[Randy Barnes]] - [[Tranquillo Barnetta]] - [[Ben Barnicoat]] - [[Hassan Barojev]] - [[Milan Baroš]] - [[Antonio Barragán]] - [[Romain Barras]] - [[Tom Barrasso]] - [[Álvaro Barreal]] - [[Rubens Barrichello]] - [[Tyson Barrie]] - [[Claudio Barrientos]] - [[Arturo Barrios]] - [[Lucas Barrios]] - [[Wílmar Barrios]] - [[Yarelys Barrios]] - [[Musa Barrow]] - [[Gareth Barry]] - [[Mu‘taz ‘Īsá Barshim]] - [[Andrea Barzagli]] - [[Mathew Barzal]] - [[Jolanta Bartczak]] - [[Mateusz Bartel]] - [[Joseph Barthel]] - [[Fabien Barthez]] - [[Kyle Bartley]] - [[Tianna Bartoletta]] - [[Marion Bartoli]] - [[Patrik Bartošák]] - [[Ashleigh Barty]] - [[Andri Barõšpolets]] - [[Edgar Basel]] - [[Ángelos Basinás]] - [[Calvin Bassey]] - [[Marta Bassino]] - [[Trevor Bassitt]] - [[Marco van Basten]] - [[Viktoria Baškite]] - [[Maksim Bazjukin]] - [[Jacques Bataille]] - [[Drake Batherson]] - [[Gabriel Batistuta]] - [[Oskars Batņa]] - [[Turner Battle]] - [[Nadia Battocletti]] - [[Ivans Baturins]] - [[Mathias Bau Hansen]] - [[Lukáš Bauer]] - [[Rudolf Bauer]] - [[Viola Bauer]] - [[Jamie Baulch]] - [[Herma Bauma]] - [[Frank Baumann]] - [[Georg Baumann]] - [[Oliver Baumann]] - [[Romed Baumann]] - [[Julian Baumgartlinger]] - [[Zsolt Baumgartner]] - [[Alexander Baumjohann]] - [[Michael Baur]] - [[Vladlen Baušev]] - [[Florence Baverel-Robert]] - [[Shohreh Bayat]] - [[Elgin Baylor]] - [[Mohamed Bayo]] - [[Zebedayo Bayo]] - [[Mithat Bayrak]] - [[Geordie Beamish]] - [[Bob Beamon]] - [[Tanoka Beard]] - [[Oliver Bearman]] - [[DaMarcus Beasley]] - [[Jean Beausejour]] - [[Anthony Beauvillier]] - [[Bebeto]] - [[Aleksandr Bebikh]] - [[Rodrigo Becão]] - [[Taylor Beck]] - [[Franz Beckenbauer]] - [[Boris Becker]] - [[James Beckford]] - [[David Beckham]] - [[Connor Bedard]] - [[Jan Bednarek]] - [[Kenneth Bednarek]] - [[Bob Bednarski]] - [[Joseph Beecken]] - [[Irina Begljakova]] - [[Aziz Behich]] - [[Valon Behrami]] - [[Wolfgang Behrendt]] - [[Ruth Beitia]] - [[Cristian Bejarano]] - [[Kenenisa Bekele]] - [[Daniel Bekker]] - [[Wade Belak]] - [[Ed Belfour]] - [[Younès Belhanda]] - [[Jean Béliveau]] - [[Julia Beljajeva]] - [[Craig Bellamy]] - [[Jean-Ricner Bellegarde]] - [[Pierre-Édouard Bellemare]] - [[Jude Bellingham]] - [[Juan Manuel Bellón López]] - [[Stefania Belmondo]] - [[Mireia Belmonte]] - [[Galina Beloglazova]] - [[Julija Belorukova]] - [[Andrea Belotti]] - [[Vasile Belous]] - [[Aleksei Belov]] - [[Inta Belov]] - [[Emre Belözoğlu]] - [[Emil Bemström]] - [[Anis Ben Slimane]] - [[Baiba Bendika]] - [[Yohan Benalouane]] - [[Yossi Benayoun]] - [[Belinda Bencic]] - [[Lars Bender]] - [[Sven Bender]] - [[Annemarii Bendi]] - [[Nicklas Bendtner]] - [[László Bene]] - [[Darío Benedetto]] - [[Valdir Benedito]] - [[László Bénes]] - [[Marijan Beneš]] - [[Angelica Bengtsson]] - [[Lukas Bengtsson]] - [[Rafael Benítez]] - [[Rai Benjamin]] - [[Jamie Benn]] - [[Bryce Bennett]] - [[Jeff Bennett]] - [[Fróði Benjaminsen]] - [[Ismaël Bennacer]] - [[Ryan Bennett]] - [[Sam Bennett]] - [[Ramy Bensebaini]] - [[Tony Benshoof]] - [[Keith Benson]] - [[Owusu Benson]] - [[Karim Benzema]] - [[Darren Bent]] - [[Nabil Bentaleb]] - [[Christian Benteke]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Bryan Berard]] - [[Domenico Berardi]] - [[Dimităr Berbatov]] - [[Trevor Berbick]] - [[Gheorghe Berceanu]] - [[Tomáš Berdych]] - [[Kamila Beregszásziová]] - [[Toomas Berendsen]] - [[Ricky Berens]] - [[Bartosz Bereszyński]] - [[Irina Berezina]] - [[Vassili Berezutski]] - [[Marcus Berg]] - [[Sander Berge]] - [[Lars Berger]] - [[Tora Berger]] - [[Patrice Bergeron]] - [[Gunnar Berggren]] - [[Steven Berghuis]] - [[Dennis Bergkamp]] - [[Filip Berglund]] - [[Carl Johan Bergman]] - [[Raimonds Bergmanis]] - [[Kajsa Bergqvist]] - [[Teodors Bergs]] - [[Pieter Bergsma]] - [[Steven Bergwijn]] - [[Besart Berisha]] - [[Veton Berisha]] - [[Anton van Berkel]] - [[Ferenc Berkes]] - [[Santiago Bernabéu]] - [[Evelyn Bernard]] - [[Federico Bernardeschi]] - [[Toomas Bernstein]] - [[Reto Berra]] - [[Orlando Berrío]] - [[Rolands Bērziņš]] - [[Dāvis Bertāns]] - [[Madeleine Berthod]] - [[Sergio Bertoni]] - [[Charles Bertrand]] - [[Christoph Bertschy]] - [[Tyler Bertuzzi]] - [[Joseph Bessala]] - [[Colette Besson]] - [[George Best]] - [[Leon Best]] - [[Marius Bezykornovas]] - [[Nicholas Bett]] - [[Marcus Bettinelli]] - [[Paolo Bettini]] - [[Jordan Beyer]] - [[Lucky Bhembe]] - [[Jules Bianchi]] - [[Duilio Bianchini]] - [[Mike Bibby]] - [[Ermin Bičakčić]] - [[Lian Bichsel]] - [[Vidas Bičiulaitis]] - [[Paul Biedermann]] - [[Andris Biedriņš]] - [[Christoph Bieler]] - [[Krystian Bielik]] - [[Marcelo Bielsa]] - [[Enn Biene]] - [[Mati-Ants Biene]] - [[Priit Biene]] - [[Lucas Biglia]] - [[Justin Bijlow]] - [[Jaka Bijol]] - [[Abebe Bikila]] - [[Rinat Bikmulin]] - [[Ibrahim Bilali]] - [[Abdi Bile]] - [[Simone Biles]] - [[Slaven Bilić]] - [[Chauncey Billups]] - [[Vytautas Bingelis]] - [[Stuart Bingham]] - [[Matthew Bingley]] - [[Jordan Binnington]] - [[Matt Biondi]] - [[Cristiano Biraghi]] - [[Larry Bird]] - [[Jevgeni Birjukov]] - [[Mihhail Birjukov]] - [[Regina Birk]] - [[Danny aus den Birken]] - [[Andreas Birnbacher]] - [[Péter Biros]] - [[Ben Bishop]] - [[Yves Bissouma]] - [[Stanislas Bizot]] - [[Espen Harald Bjerke]] - [[Oliver Bjorkstrand]] - [[Patrick Bjorkstrand]] - [[Sadie Bjornsen]] - [[Tore Bjonviken]] - [[Marit Bjørgen]] - [[Fredrik André Bjørkan]] - [[Ole Einar Bjørndalen]] - [[Jonas Björkman]] - [[Cara Black]] - [[Jesse Blacker]] - [[Colin Blackwell]] - [[George Blackwood]] - [[Mackenzie Blackwood]] - [[Vahtang Blagidze]] - [[Samuel Blais]] - [[Yohan Blake]] - [[Álex Blanco]] - [[Massimiliano Blardone]] - [[Jakub Błaszczykowski]] - [[Leszek Błażyński]] - [[Miha Blažič]] - [[Edward Blay]] - [[Wim Bleijenberg]] - [[Joachim Blichfeld]] - [[Daley Blind]] - [[Boriss Blinder]] - [[Ken Block]] - [[Oleg Blohhin]] - [[Andrus Blok]] - [[Rens Blom]] - [[Stig Blomqvist]] - [[Ben Blood]] - [[Maria Blower-Porter]] - [[Teodors Bļugers]] - [[Herbert Blöcker]] - [[Jérôme Boateng]] - [[Kevin-Prince Boateng]] - [[Raúl Bobadilla]] - [[Fredi Bobic]] - [[Igor Bobkov]] - [[Sergei Bobrovski]] - [[Brandon Bochenski]] - [[Patrik Bodén]] - [[Klaus Bodinger]] - [[Mikkel Bødker]] - [[Frank de Boer]] - [[Gustav Boesberg]] - [[Xander Bogaerts]] - [[Anna Bogali-Titovets]] - [[Ivan Bogdan]] - [[Olga Bogdanova]] - [[Viktoria Bogdanova]] - [[Bojan Bogdanović]] - [[Rade Bogdanović]] - [[Gennadi Bogoljubov]] - [[Zach Bogosian]] - [[Lennart Bohman]] - [[Svetlana Boiko]] - [[Svetlana Boiko (kiiruisutaja)]] - [[Nicolai Boilesen]] - [[Mowen Boino]] - [[Mariangela Boitšuk]] - [[Klavdija Bojarskihh]] - [[Nataša Bokal]] - [[Femke Bol]] - [[John Boland]] - [[Ato Boldon]] - [[Issaak Boleslavski]] - [[Marcelino Bolívar]] - [[Peter Bolliger]] - [[Aureliano Bolognesi]] - [[Pjotr Bolotnikov]] - [[Aleksandr Bolšunov]] - [[Usain Bolt]] - [[Andy Bolton]] - [[Willy Boly]] - [[Mark van Bommel]] - [[Tudor Bompa]] - [[Giacomo Bonaventura]] - [[Bogdan Bondarenko]] - [[Valeri Bondarenko]] - [[Roly Bonevacia]] - [[Nick Bonino]] - [[Aitana Bonmatí]] - [[Marcel Bonnard]] - [[Leonardo Bonucci]] - [[Wilfried Bony]] - [[Roel Boomstra]] - [[Jesper Boqvist]] - [[Björn Borg]] - [[Celso Borges]] - [[Humberlito Borges]] - [[Borislava Borisova]] - [[Cristian Borja]] - [[Miguel Borja]] - [[Milan Borjan]] - [[Ilmar Bork]] - [[Jonathan Borlée]] - [[Maksim Borovikov]] - [[Marco Borriello]] - [[Angela Borsuk]] - [[Juri Borzakovski]] - [[Valeri Borzov]] - [[Valeri Bortšin]] - [[Robert Bortuzzo]] - [[Artur Boruc]] - [[Bartosz Bosacki]] - [[Chris Bosh]] - [[Alshaebyi Boshra]] - [[José Bosingwa]] - [[Vicente del Bosque]] - [[Pierre-Ambroise Bosse]] - [[Carmelo Bossi]] - [[Paul Bosvelt]] - [[Tyler Bozak]] - [[Oliver Bozanic]] - [[Solomon Bozeman]] - [[Alberto Botía]] - [[Sven Botman]] - [[Johan-Olaf Botn]] - [[Valtteri Bottas]] - [[Mihhail Botvinnik]] - [[Mihhail Botvinov]] - [[Evan Bouchard]] - [[Sofiane Boufal]] - [[Bryan Bouffier]] - [[Benjamin Boukpeti]] - [[Khalid Boulahrouz]] - [[Brahim Boulami]] - [[Wilfred Bouma]] - [[Yassine Bounou]] - [[Aaron Boupendza]] - [[Sébastien Bourdais]] - [[Clifford Bourland]] - [[Chris Bourque]] - [[Jarrod Bowen]] - [[Tori Bowie]] - [[Renate Boy]] - [[Zach Boychuk]] - [[Dustin Boyd]] - [[James Boyd]] - [[Travis Boyd]] - [[Lucas Boyé]] - [[Brian Boyle]] - [[Audun Boysen]] - [[Tarjei Bø]] - [[Oddvar Brå]] - [[Jakub Brabec]] - [[Marvin Bracy]] - [[Michael Bradley]] - [[Tom Bradshaw]] - [[Alberto Braglia]] - [[Yacine Brahimi]] - [[Justine Braisaz-Bouchet]] - [[Riho-Bruno Bramanis]] - [[Elton Brand]] - [[Esther Brand]] - [[Eirik Brandsdal]] - [[Julian Brandt]] - [[Ana Maria Brânză]] - [[Berle Brant]] - [[Chris Brasher]] - [[Derick Brassard]] - [[David Braz]] - [[Thiago Braz]] - [[Donavan Brazier]] - [[Kenneth Bråten]] - [[Ryan Brathwaite]] - [[Jesper Bratt]] - [[Rune Brattsveen]] - [[Karmen Braun]] - [[Claudio Bravo]] - [[Omar Bravo]] - [[Thomas Brdaric]] - [[Trond-Arne Bredesen]] - [[Johannes Brenner]] - [[Renan Bressan]] - [[Michal Březina]] - [[Derrick Brew]] - [[Anne Briand]] - [[Algimantas Briaunys]] - [[Ilmārs Bricis]] - [[Viktoras Bridaitis]] - [[Mairis Briedis]] - [[Federica Brignone]] - [[Jörgen Brink]] - [[Miguel Britos]] - [[Alex Broadhurst]] - [[Terry Broadhurst]] - [[Martin Brodeur]] - [[T. J. Brodie]] - [[Jonas Brodin]] - [[Armando Broja]] - [[Giovanni van Bronckhorst]] - [[Dylan Bronn]] - [[David Bronštein]] - [[John Anthony Brooks]] - [[Nathan Brooks]] - [[Alex Brosque]] - [[Laurent Brossoit]] - [[Jack Broughton]] - [[Troy Brouwer]] - [[Eduard Brovko]] - [[Carl Brown]] - [[Chris Brown (jooksja)|Chris Brown]] - [[Connor Brown]] - [[Dustin Brown]] - [[Grace Brown]] - [[Patrick Brown]] - [[Scott Brown]] - [[Wes Brown]] - [[David Browne]] - [[Rowena Mary Bruce]] - [[Ricky Bruch]] - [[Karlo Bručić]] - [[Edmund Bruggmann]] - [[Ivano Brugnetti]] - [[Inge de Bruijn]] - [[Gilbert Brulé]] - [[Jeffrey Bruma]] - [[Valeri Brumel]] - [[Axel Brun]] - [[Celine Brun-Lie]] - [[Martin Brundle]] - [[Gianmaria Bruni]] - [[Karmen Bruus]] - [[Kai Brännkärr]] - [[Joe Bryan]] - [[Kobe Bryant]] - [[Arto Bryggare]] - [[Sergei Bubka]] - [[Ken Buchanan]] - [[Tajon Buchanan]] - [[Guido Buchwald]] - [[Stephane Buckland]] - [[Harry Buddel]] - [[Ante Budimir]] - [[Jevgen Budnik]] - [[Aleksei Budõlin]] - [[Dmitri Budõlin]] - [[Sébastien Buemi]] - [[Emiliano Buendía]] - [[Gianluigi Buffon]] - [[Rihards Bukarts]] - [[Roberts Bukarts]] - [[Maksim Bukatkin]] - [[Natalia Bukowiecka]] - [[Konrad Bukowiecki]] - [[Valeri Bukrejev]] - [[Adam Buksa]] - [[Nino Bule]] - [[Maik Bullmann]] - [[Dave Bulthuis]] - [[Dmitri Bulõkin]] - [[Wilfred Bungei]] - [[Michael Bunting]] - [[André Burakovsky]] - [[Andrei Burcă]] - [[Anton Burdassov]] - [[Robert Burgess]] - [[Annemarie Burghoff]] - [[Sarah Burke]] - [[Thomas Burke]] - [[Tim Burke (laskesuusataja)|Tim Burke]]' - [[Cătălin Burlacu]] - [[Delphyne Burlet]] - [[Albert Burmeister]] - [[Aleksandr Burmistrov]] - [[Dan Burn]] - [[Brent Burns]] - [[Richard Burns]] - [[Tommy Burns (poksija)|Tommy Burns]] - [[Anna Burtasova]] - [[Mihhail Burtsev]] - [[Rene Busch]] - [[Frank Busemann]] - [[Sergio Busquets]] - [[Fabricio Bustos]] - [[Jekaterina Bušujeva]] - [[Edvard Bužinskij]] - [[Algimantas Butnorius]] - [[Jacob Butterfield]] - [[Jeffrey Buttle]] - [[Dick Button]] - [[Jenson Button]] - [[Nicklas Bäckström]] - [[Alo Bärengrub]] - [[Gunnar Bärlund]] - [[Max Bösiger]] - [[Hans Büchi]] - [[Selina Büchel]] - [[Jens Byggmark]] - [[Bowen Byram]] - [[Paul Byron]] - [[Lars Bystøl]] - [[Ludwig Byström]] == C == [[Francisco Cabañas]] - [[Denia Caballero]] - [[Yohan Cabaye]] - [[Rémy Cabella]] - [[Jovane Cabral]] - [[Rafael Cabral]] - [[Víctor Cáceres]] - [[Cafu]] - [[Manuel Cafumana]] - [[Gary Cahill]] - [[Tim Cahill]] - [[Cai Xuetong]] - [[Jordy Caicedo]] - [[Moisés Caicedo]] - [[Rodrigo Caio]] - [[Jens Cajuste]] - [[Carlos Calado]] - [[Mariona Caldentey]] - [[Tatiana Calderón]] - [[Sophie Caldwell]] - [[Duje Ćaleta-Car]] - [[Hakan Çalhanoğlu]] - [[Dan Calichman]] - [[Nora Callebout]] - [[José María Callejón]] - [[Alexander Callens]] - [[Jonathan Calleri]] - [[Joseph Calzaghe]] - [[Matt Calvert]] - [[Dominic Calvert-Lewin]] - [[Jasmine Camacho-Quinn]] - [[Lamine Camara]] - [[Eduardo Camavinga]] - [[Esteban Cambiasso]] - [[Roberto Cammarelle]] - [[Sol Campbell]] - [[Veronica Campbell]] - [[Carter Camper]] - [[Emre Can]] - [[Eyüp Can]] - [[Yasemin Can]] - [[Sergio Canales]] - [[João Cancelo]] - [[Daniel Candeias]] - [[Fabio Cannavaro]] - [[Germán Cano]] - [[Agustín Canobbio]] - [[Christian Cantwell]] - [[Ander Capa]] - [[José Raúl Capablanca]] - [[Joan Capdevila]] - [[Tranquilo Capozzo]] - [[Guido Cappellini]] - [[Jennifer Capriati]] - [[Richard Carapaz]] - [[Graham Carey]] - [[Rafael Carioca]] - [[Brandon Carlo]] - [[Diego Carlos]] - [[Roberto Carlos]] - [[Magnus Carlsen]] - [[John Carlson]] - [[Ingvar Carlsson (rallisõitja)|Ingvar Carlsson]] - [[Daniel Carr]] - [[Jamie Carragher]] - [[Michael Carrick]] - [[Daniel Carriço]] - [[William Carrier]] - [[Guido Carrillo]] - [[Andy Carroll]] - [[Michael Carruth]] - [[David Carstens]] - [[Hamish Carter]] - [[Jeff Carter]] - [[Nesta Carter]] - [[Vince Carter]] - [[Fabiano Caruana]] - [[Dani Carvajal]] - [[Ricardo Carvalho]] - [[William Carvalho]] - [[Oscar Casanovas]] - [[Milton Casco]] - [[Matty Cash]] - [[Iker Casillas]] - [[Antonio Cassano]] - [[Samuel James Cassell]] - [[Timothy Castagne]] - [[Jean-Charles Castelletto]] - [[Diego Castro]] - [[Juan Cazares]] - [[Santi Cazorla]] - [[Omar Catarí]] - [[Ethel Catherwood]] - [[Jerônimo Cacau]] - [[Ivan Cavaleiro]] - [[Diego Cavalieri]] - [[Lucas Cavallini]] - [[Edinson Cavani]] - [[Petr Čech]] - [[Cody Ceci]] - [[Stig Cederberg]] - [[Kristjan Čeh]] - [[Peter Cehlárik]] - [[Aleksandrs Čekulajevs]] - [[Macklin Celebrini]] - [[Billy Celeski]] - [[Zeki Çelik]] - [[Bersant Celina]] - [[Ondřej Čelůstka]] - [[Rogério Ceni]] - [[Matthew Centrowitz]] - [[Jonas Čepulis]] - [[Miroslav Cerar]] - [[Marcel Cerdan]] - [[Erik Černák]] - [[Pavel Černý]] - [[Roman Červenka]] - [[Andrea de Cesaris]] - [[Thomas Chabot]] - [[Nacer Chadli]] - [[Faní Chalkiá]] - [[Kóstas Chalkías]] - [[Kyle Chalmers]] - [[Mario Chalmers]] - [[Nathaniel Chalobah]] - [[Trevoh Chalobah]] - [[Marouane Chamakh]] - [[Wilt Chamberlain]] - [[Calum Chambers]] - [[Dwain Chambers]] - [[Lucas Chanavat]] - [[Karun Chandhok]] - [[Tyson Chandler]] - [[Chang Kyou-chul]] - [[Michael Chang]] - [[Takayuki Chano]] - [[Vladimer Ch'ant'uria]] - [[Zdeno Chára]] - [[Yimmi Chará]] - [[Libor Charfreitag]] - [[Ángelos Charistéas]] - [[Devynne Charlton]] - [[Christopher Chataway]] - [[Beatrice Chebet]] - [[Robert Chef d’Hôtel]] - [[Peruth Chemutai]] - [[Chen Qi]] - [[Grahame Cheney]] - [[Beatrice Chepkoech]] - [[Joshua Cheptegei]] - [[Rebecca Cheptegei]] - [[Michael Cherry]] - [[Timothy Cheruiyot]] - [[Vivian Cheruiyot]] - [[Alain Chervet]] - [[Fritz Chervet]] - [[Walter Chervet]] - [[Ben Chiarot]] - [[Alex Chiasson]] - [[Kazuhiko Chiba]] - [[Sonoko Chiba]] - [[Pierluigi Chicca]] - [[Giorgio Chiellini]] - [[Federico Chiesa]] - [[Catherine Chikwakwa]] - [[Eduardo Chillida]] - [[Max Chilton]] - [[Ben Chilwell]] - [[Abner Chipu]] - [[Pedro Chirivella]] - [[Filip Chlapík]] - [[Henryk Chmielewski]] - [[Cho Gue-sung]] - [[Aryan Chopra]] - [[Neeraj Chopra]] - [[Zdeněk Chovanec]] - [[Svend Aage Christensen]] - [[Oliver Christensen]] - [[Linford Christie]] - [[Tanja Chub]] - [[Carney Chukwuemeka]] - [[Samuel Chukwueze]] - [[Alejandro Chumacero]] - [[Jakob Chychrun]] - [[Filip Chytil]] - [[Dominika Cibulková]] - [[Oskars Cibuļskis]] - [[Ivan Cichan]] - [[Cesar Cielo Filho]] - [[Waldemar Cierpinski]] - [[José Cifuentes]] - [[Jasper Cillessen]] - [[Anthony Cirelli]] - [[Aliou Cissé]] - [[Kalifa Cissé]] - [[Pape Abou Cissé]] - [[Papiss Cissé]] - [[Guillaume Cizeron]] - [[Casey Cizikas]] - [[Kale Clague]] - [[Roland Clara]] - [[Emmanuelle Claret]] - [[Jim Clark]] - [[Kevin Clark]] - [[Steve Clarke]] - [[Bryan Clay]] - [[Will Claye]] - [[Kerron Clement]] - [[Louis Clément]] - [[Luís Fabiano Clemente]] - [[Rob Clerc]] - [[Tom Cleverley]] - [[Gaël Clichy]] - [[Kim Clijsters]] - [[Hestrie Cloete]] - [[Richard Clune]] - [[Cal Clutterbuck]] - [[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] - [[Alice Coachman]] - [[Conor Coady]] - [[Andy Coan]] - [[Roy Cochran]] - [[Phillip Cocu]] - [[Sebastian Coe]] - [[Fábio Coentrão]] - [[Andrew Cogliano]] - [[Antonio Čolak]] - [[Franco Colapinto]] - [[Jack Colback]] - [[Andrew Cole]] - [[Ashley Cole]] - [[Ian Cole]] - [[Joe Cole]] - [[Blake Coleman]] - [[Christian Coleman]] - [[Caio Collet]] - [[Omar Colley]] - [[Kim Collins]] - [[Nathan Collins]] - [[Dario Cologna]] - [[María Colón]] - [[Ross Colton]] - [[Kingsley Coman]] - [[Nadia Comăneci]] - [[Sérgio Conceição]] - [[Mike Conley]] - [[Kevin Connauton]] - [[Maureen Connolly]] - [[Kyle Connor]] - [[Adolfo Consolini]] - [[Benjamin Conz]] - [[Alberto Contador]] - [[Diego Contento]] - [[Samuel Contesti]] - [[Lewis Cook]] - [[Myrtle Cook]] - [[Steve Cook]] - [[Liam Cooper]] - [[Priya Cooper]] - [[Sayon Cooper]] - [[Jean-Pierre Coopman]] - [[Alfredo Copello]] - [[Yasmani Copello]] - [[Jonathan Copete]] - [[Andrew Copp]] - [[Marius Corbett]] - [[Domilson Cordeiro dos Santos]] - [[Arnaud Cordier]] - [[Danilson Córdoba]] - [[Jorge Cori]] - [[Ante Ćorić]] - [[Steve Corica]] - [[Jack Cork]] - [[Patrice Cormier]] - [[Andreas Cornelius]] - [[Maxwel Cornet]] - [[Deimantė Cornette]] - [[Matthieu Cornette]] - [[Tom Coronel]] - [[Joaquín Correa]] - [[Juan Manuel Correa]] - [[Diego Costa]] - [[Douglas Costa]] - [[Dylan Cozens]] - [[Rodolfo Cota]] - [[Eduardo Coudet]] - [[Vladimír Coufal]] - [[Natalie Coughlin]] - [[Lassana Coulibaly]] - [[Margaret Court]] - [[Tom Courtney]] - [[Nick Cousins]] - [[Philippe Coutinho]] - [[Fernando Couto]] - [[Logan Couture]] - [[Sean Couturier]] - [[Charlie Coyle]] - [[Adam Cracknell]] - [[Alessio Cragno]] - [[Steve Cram]] - [[Toller Cranston]] - [[Christl Cranz]] - [[Chandra Crawford]] - [[Corey Crawford]] - [[Hasely Crawford]] - [[Jak Crawford]] - [[Jamal Crawford]] - [[Shawn Crawford]] - [[Hernán Crespo]] - [[Aaron Cresswell]] - [[Gheorghe Crețu]] - [[Terry Crews]] - [[Edward Crook]] - [[Sidney Crosby]] - [[Peter Crouch]] - [[Lawson Crouse]] - [[Ryan Crouser]] - [[Johan Cruijff]] - [[Ibolya Csák]] - [[József Csatári]] - [[Tibor Csík]] - [[Paweł Czarnota]] - [[László Cseh]] - [[Mariusz Czerkawski]] - [[Antoni Czortek]] - [[Juan Cuadrado]] - [[Teófilo Cubillas]] - [[Didier Cuche]] - [[Roger Cuche]] - [[Marc Cucurella]] - [[Gustavo Cuéllar]] - [[Víctor Cuesta]] - [[Christian Cueva]] - [[Nelson Cuevas]] - [[Mickaël Cuisance]] - [[Josh Cullen]] - [[Matheus Cunha]] - [[Vashti Cunningham]] - [[Emil Čuprenski]] - [[Stephen Curry]] - [[Thomas Curtis]] - [[Brian Cusworth]] - [[Calistrat Cuțov]] - [[Eray Cömert]] - [[Karina Cyfka]] - [[Louis Cyr]] - [[Czesław Cyraniak]] == D == [[Stéphane Da Costa]] - [[Níkos Dabízas]] - [[Issaka Daboré]] - [[Kirby Dach]] - [[Ivona Dadic]] - [[Jevgeni Dadonov]] - [[Costică Dafinoiu]] - [[Ekaterina Dafovska]] - [[John Kristian Dahl]] - [[Klas Dahlbeck]] - [[Anna Dahlberg]] - [[Jonathan Dahlén]] - [[Johan Dahlin]] - [[Rasmus Dahlin]] - [[Laura Dahlmeier]] - [[Maja Dahlqvist]] - [[Emma Dahlström]] - [[Bjørn Dæhlie]] - [[Sebastian Dahm]] - [[Alexandre Daigle]] - [[Kuniya Daini]] - [[Patson Daka]] - [[Michael Dal Colle]] - [[Andrés D'Alessandro]] - [[John Daley]] - [[Tom Daley]] - [[Zlatko Dalić]] - [[Anatoli Dalidovitš]] - [[Jānis Daliņš]] - [[Lauri Dalla Valle]] - [[Marek Ďaloga]] - [[Diogo Dalot]] - [[Henrik Dalsgaard]] - [[Matt Dalton]] - [[Claude Dambury]] - [[Francesco Damiani]] - [[Leandro Damião]] - [[Dejan Damjanović]] - [[Phillip Danault]] - [[Ludvík Daněk]] - [[Charlie Daniels]] - [[Egil Danielsen]] - [[Gösta Danielsson]] - [[Eléni Daniilídou]] - [[Aleksandr Danin]] - [[Tuğba Danışmaz]] - [[Arnaut Danjuma]] - [[Marko Daňo]] - [[Oscar Dansk]] - [[Kevin Danso]] - [[Sergi Danõltšenko]] - [[Munir Dar (kriketimängija)|Munir Dar]] - [[Victor d'Arcy]] - [[Márton Dárdai]] - [[Sergi Darder]] - [[Matteo Darmian]] - [[Lauris Dārziņš]] - [[Jehan Daruvala]] - [[James Dasaolu]] - [[Pavel Datsjuk]] - [[Kaspars Daugaviņš]] - [[Lindsay Davenport]] - [[Markéta Davidová]] - [[Edgar Davids]] - [[Anthony Davidson]] - [[Curtis Davies]] - [[Anthony Davis]] - [[Dwight F. Davis]] - [[Fred Davis]] - [[Glen Davis]] - [[Glenn Davis]] - [[Howard Davis]] - [[Meryl Davis]] - [[Shani Davis]] - [[Steve Davis]] - [[Steven Davis]] - [[Tara Davis-Woodhall]] - [[Walter Davis (kolmikhüppaja)]] - [[Nikolai Davõdenko]] - [[Sergei Davõdov]] - [[Nigel Dawes]] - [[Paweł Dawidowicz]] - [[Craig Dawson]] - [[Michael Dawson]] - [[Francesco De Fabiani]] - [[Pedro De la Rosa]] - [[Ritchie De Laet]] - [[Rodrigo De Paul]] - [[Francesco De Piccoli]] - [[Daniele De Rossi]] - [[Morgan De Sanctis]] - [[Maurilio De Zolt]] - [[Ciprian Deac]] - [[Mihály Deák Bárdos]] - [[Nathan Deakes]] - [[Dixie Dean]] - [[Ferekalsi Debessay]] - [[Rajmond Debevec]] - [[Jake DeBrusk]] - [[Nathalie Dechy]] - [[Deco]] - [[Bobby Decordova-Reid]] - [[Haiden Deegan]] - [[Troy Deeney]] - [[Didier Défago]] - [[Meseret Defar]] - [[Maria Teresa de Filippis]] - [[Jermain Defoe]] - [[Steven Defour]] - [[Vincent Defrasne]] - [[Pjotr Degtjarjov]] – [[Jonas Deichmann]] - [[Alessandro Del Piero]] - [[Jone Delai]] - [[Thomas Delaney]] - [[Liam Delap]] - [[Jean Delarge]] - [[Catherine Delbarre]] - [[Louis Delétraz]] - [[Agustín Delgado]] - [[Guillermo Delgado]] - [[Ricardo Delgado]] - [[Simon Deli]] - [[Traianos Dellas]] - [[Casey Dellacqua]] - [[Andy Delort]] - [[Fabian Delph]] - [[Moussa Dembélé]] - [[Ousmane Dembélé]] - [[Dylan DeMelo]] - [[Jelena Dementjeva]] - [[Jason Demers]] - [[Jan Demidovitš]] - [[Merih Demiral]] - [[Kerem Demirbay]] - [[Volkan Demirel]] - [[Thatcher Demko]] - [[Bill Demong]] - [[Clint Dempsey]] - [[Jason Denayer]] - [[Leander Dendoncker]] - [[Antoine Deneriaz]] - [[Luol Deng]] - [[Denílson Pereira Neves]] - [[Igor Denissov]] - [[Vitali Denissov]] - [[Emmanuel Dennis]] - [[Matthew Denny]] - [[Memphis Depay]] - [[Eren Derdiyok]] - [[Andri Derõzemlja]] - [[Boudewijn Derkx]] - [[David Desharnais]] - [[Marcel Deslauriers]] - [[Nicolas Deslauriers]] - [[Casey DeSmith]] - [[Jean Despeaux]] - [[Kiril Despodov]] - [[Sergiño Dest]] - [[Simon Desthieux]] - [[Jevgeni Detjonõšev]] - [[Gerard Deulofeu]] - [[Gail Devers]] - [[Chrysopigí Devetzí]] - [[Cristian Deville]] - [[John Devitt]] - [[Mihhail Devjatjarov]] - [[Vadim Devjatovski]] - [[Kiernan Dewsbury-Hall]] - [[Giorgio Di Centa]] - [[Manuela Di Centa]] - [[Lucas Di Grassi]] - [[Emanuele Di Gregorio]] - [[Giovanni Di Lorenzo]] - [[Karyne Di Marco]] - [[Ángel Di María]] - [[Antonietta Di Martino]] - [[Roberto Di Matteo]] - [[Alfredo Di Stéfano]] - [[Ali Dia]] - [[Boulaye Dia]] - [[Abdoulay Diaby]] - [[Abou Diaby]] - [[Moussa Diaby]] - [[Mouctar Diakhaby]] - [[Habib Diallo]] - [[André Diamant]] - [[Alessandro Diamanti]] - [[Lassana Diarra]] - [[Miguel Dias]] - [[Rúben Dias]] - [[Félix Díaz]] - [[Jordan Díaz]] - [[Paulo Díaz]] - [[Raphael Diaz]] - [[Sergio Díaz]] - [[Krépin Diatta]] - [[Vasile Dîba]] - [[Tirunesh Dibaba]] - [[Carmine DiBartholomeo]] - [[Frederik Dichow]] - [[Simon Dickie]] - [[Jason Dickinson]] - [[Runar Dickman]] - [[Dida]] - [[Eric Dier]] - [[Darren Dietz]] - [[Nelli Differt]] - [[Frank DiGennara]] - [[Jessica Diggins]] - [[Geert van Dijk]] - [[Kevin Diks]] - [[Harrison Dillard]] - [[Brenden Dillon]] - [[Eva Dimas]] - [[Stole Dimitrievski]] - [[Grigor Dimitrov]] - [[Ding Jungui]] - [[Ding Junhui]] - [[Ding Liren]] - [[Merindah Dingjan]] - [[Vedran Đipalo]] - [[Rick DiPietro]] - [[Leendert van Dis]] - [[Axel Disasi]] - [[Dieudonné Disi]] - [[Mix Diskerud]] - [[Uschi Disl]] - [[John Disley]] - [[Vlade Divac]] - [[Ivan Djakov]] - [[Nasser Djiga]] - [[Alexander Djiku]] - [[Berat Djimsiti]] - [[Christian Djoos]] - [[Youri Djorkaeff]] - [[Johan Djourou]] - [[Emil Djuse]] - [[Senele Dlamini]] - [[Norman Dlomo]] - [[Aleksandr Dmitrijev]] - [[Artjom Dmitrijev]] - [[Marko Dmitrović]] - [[Ritsu Doan]] - [[Viktors Dobrecovs]] - [[Dimitǎr Dobrev]] - [[Noah Dobson]] - [[Bevan Docherty]] - [[Zbigniew Doda]] - [[Hiroaki Doi]] - [[Shoma Doi]] - [[Yōichi Doi]] - [[Mayo Doko]] - [[Novak Đoković]] - [[Sofie Dokter]] - [[Kasper Dolberg]] - [[Martin Dolfing]] - [[Benedikt Doll]] - [[Darja Domratševa]] - [[Lutz Dombrowski]] - [[Louis Domingue]] - [[Cecilio Domínguez]] - [[Leinier Domínguez]] - [[Oksana Domnina]] - [[Wilfried Domoraud]] - [[Marco Donadel]] - [[Chris Donaldson]] - [[Luka Dončić]] - [[Jean Marie Dongou]] - [[Jordanka Donkova]] - [[Gianluigi Donnarumma]] - [[Joonas Donskoi]] - [[Jack Doohan]] - [[Alexander Doom]] - [[Robert Doornbos]] - [[Fritz Dopfer]] - [[Gert Dorbek]] - [[Michaela Dorfmeister]] - [[Patrick Dorgu]] - [[Marie Dorin Habert]] - [[Marek Doronin]] - [[Graham Dorrans]] - [[Niklas Dorsch]] - [[Ion Dosca]] - [[Lukáš Dostál]] - [[Serhi Dotsenko]] - [[Rodrigo Dourado]] - [[Ken Doubleday]] - [[Abdoulaye Doucouré]] - [[Cheick Doucouré]] - [[Ladji Doucouré]] - [[Kate Douglass]] - [[Seydou Doumbia]] - [[Tongo Doumbia]] - [[Nic Dowd]] - [[Kieran Dowell]] - [[Goran Dragić]] - [[Radu Drăgușin]] - [[Ion Draica]] - [[Leon Draisaitl]] - [[Vladimir Dratšov]] - [[Julian Draxler]] - [[Heike Drechsler]] - [[Aleksei Drejev]] - [[Harri Drell]] - [[Henri Drell]] - [[Wolfgang Dremmler]] - [[Caeleb Dressel]] - [[Chris Driedger]] - [[Vanja Drkušić]] - [[Ljilja Drljević]] - [[Jaroslav Drobný]] - [[Václav Drobný]] - [[Didier Drogba]] - [[Leszek Drogosz]] - [[Henricus Droog]] - [[Frank Drost]] - [[Dmitri Drozdov]] - [[Derek Drouin]] - [[Jonathan Drouin]] - [[Boris Družinin‎‎]] - [[Guy Drut]] - [[Nana Dzagnidze]] - [[Alan Dzagojev]] - [[Prince Octopus Dzanie]] - [[Mārtiņš Dzierkals]] - [[Artjom Dzjuba]] - [[Lela Džavahišvili]] - [[Edin Džeko]] - [[Blerim Džemaili]] - [[Andris Džeriņš]] - [[Georgi Džikija]] - [[Arsen Džulfalakjan]] - [[Óscar Duarte]] - [[Slobodan Dubajić]] - [[Glody Dube]] - [[Léo Dubois]] - [[Pierre-Luc Dubois]] - [[Daniil Dubov]] - [[Pavel Dubovik]] - [[Nadežda Dubovitskaja]] - [[Kaspars Dubra]] - [[Martin Dúbravka]] - [[Uładzimir Dubroŭščyk]] - [[Kevin Dubrovski]] – [[Matt Duchene]] - [[Marvin Ducksch]] - [[Anthony Duclair]] - [[Jan-Krzysztof Duda]] - [[Christopher Duenas]] - [[Damien Duff]] - [[Shane Duffy]] - [[Pauli Dufva]] - [[Boriss Dugan]] - [[Meagan Duhamel]] - [[Vera Dujunova]] (sünd. Galuška) - [[Mitchell Duke]] - [[Lishan Dula]] - [[Charles Dumas]] - [[Matt Dumba]] - [[Paul Dummett]] - [[Alfred Duncan]] - [[Tim Duncan]] - [[Dunga]] - [[Lewis Dunk]] - [[Joey Dunlop]] - [[Vince Dunn]] - [[Jason Dupasquier]] - [[Alo Dupikov]] - [[Armand Duplantis]] - [[Jhon Durán]] - [[Kevin Durant]] - [[Andrew Durante]] - [[Filip Đuričić]] - [[Christian Dvorak]] - [[Tomáš Dvořák]] - [[Mark Dvoretski]] - [[Aleksandr Dõbman]] - [[Maksim Dõldin]] - [[Lena Dürr]] - [[Paulo Dybala]] - [[Niklas Dyrhaug]] == E == [[Edward Eagan]] - [[Bronwyn Eagles]] - [[Cody Eakin]] - [[Alexandra Eala]] - [[Ashton Eaton]] - [[Stephan Eberharter]] - [[Jordan Eberle]] - [[Emmanuel Eboué]] - [[Tyronne Ebuehi]] - [[Bernie Ecclestone]] - [[Guillermo Echevarría]] - [[Kazuo Echigo]] - [[Richard Eckersley]] - [[Tiril Eckhoff]] - [[Endel Edasi]] - [[Stefan Edberg]] - [[Simon Eder]] - [[Jonny Edgar]] - [[Alexander Edler]] - [[Joel Edmundson]] - [[Jóan Símun Edmundsson]] - [[Odsonne Édouard]] - [[Muktar Edris]] - [[Adolf Edur]] - [[Mark Edur]] - [[Toomas Edur (jäähokimängija)|Toomas Edur]] - [[Jonathan Edwards (kolmikhüppaja)|Jonathan Edwards]] - [[Valter Eenmaa]] - [[Leo Eentalu]] - [[Arnold Eentamm]] - [[Aleksander Eerma]] - [[Karel Eerme]] - [[Eero Eessaar]] - [[Ergo Eessaar]] - [[Elisabeth Egel]] - [[Gjermund Eggen]] - [[Simon Ehammer]] - [[Ernst Ehaveer]] - [[Nikolaj Ehlers]] - [[Yasin Ehliz]] - [[Jaan Ehlvest]] - [[Kristjan Ehman]] - [[Liisa Ehrberg]] - [[Annelie Ehrhardt]] - [[Christian Ehrhoff]] - [[Alar Eiche]] - [[Timo Eichfuss]] - [[Fadi Eid]] - [[Salwa Eid Naser]] - [[Patrīcija Eiduka]] - [[Eiður Smári Guðjohnsen]] - [[Kein Einaste]] - [[Koidu Einla]] - [[Eugen Einman]] - [[Raimond Eino]] - [[Victor Ejdsell]] - [[Chidera Ejuke]] - [[Aaron Ekblad]] - [[Albin Ekdal]] - [[Helena Ekholm]] - [[Mattias Ekholm]] - [[Verner Eklöf]] - [[Oliver Ekman-Larsson]] - [[Youssef El-Arabi]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Ayoub El Kaabi]] - [[Omar El Kaddouri]] - [[Ago Elbing]] - [[Trond Einar Elden]] - [[Daniel Elena]] - [[Trevor Elhi‎]] - [[Mati Eliste]] - [[Ole Ellefsæter]] - [[Are Eller]] - [[Lars Eller]] - [[Rein Ellermaa]] - [[Dina Ellermann]] - [[Launceston Elliot]] - [[Brian Elliott]] - [[Stefan Elliott]] - [[Ryan Ellis]] - [[Eduard Ellman-Eelma]] - [[Per Elofsson]] - [[Kike Elomaa]] - [[Sami Elovaara]] - [[Marko Elsner]] - [[Timi Max Elšnik]] - [[Nico Elvedi]] - [[Paul Elvstrøm]] - [[Mohamed Elyounoussi]] - [[Liis Emajõe]] - [[Breel Embolo]] - [[Irina Embrich]] - [[Roy Emerson]] - [[Mahir Emreli]] - [[Julio Enciso]] - [[Heino Enden]] - [[Kornelia Ender]] - [[Masahiro Endō]] - [[Wataru Endō]] - [[Yasuhito Endō]] - [[Dennis Endras]] - [[Tõnu Endrekson]] - [[Lūcijs Endzelīns]] - [[István Énekes]] - [[Orlando Engelaar]] - [[August Englas]] - [[Mirko Englich]] - [[Ludmila Engquist]] - [[Klas Engström]] - [[Pierre Engvall]] - [[Jonas Enlund]] - [[Siim Ennemuist]] - [[Tyler Ennis]] - [[Jessica Ennis-Hill]] - [[Pippi-Lotta Enok]] - [[Thomas Enqvist]] - [[Jhonas Enroth]] - [[Marina Erakovic]] - [[Dedeh Erawati]] - [[Roman Eremenko]] - [[Paul Ereng]] - [[Marcus Ericsson]] - [[Imre Erik]] - [[Laine Erik]] - [[Christian Eriksen]] - [[Stein Eriksen]] - [[Joacim Eriksson]] - [[Loui Eriksson]] - [[Tõnu Erin]] - [[Edgars Eriņš]] - [[Madis Erit]] - [[Uwe Erkenbrecher]] - [[Johannes Erm]] - [[Tõnis Erm]] - [[Kalev Ermits]] - [[Regina Ermits]] - [[Erwin Erne]] - [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]] - [[Fabian Ernst]] - [[Şeref Eroğlu]] - [[Teemu Eronen]] - [[Arianna Errigo]] - [[Tõnis Ervin]] - [[Sergio Escudero]] - [[Jarmo Eskelinen]] - [[Triinu Esken]] - [[Asko Esna]] - [[Sten Esna]] - [[Tony Esposito]] - [[Sari Essayah]] - [[Michael Essien]] - [[Frode Estil]] - [[Michael Estrada]] - [[Pervis Estupiñán]] - [[Eberechi Eze]] - [[Callistus Eziukwu]] - [[Oghenekaro Etebo]] - [[Lassi Etelätalo]] - [[Neil Etheridge]] - [[Samuel Eto'o]] - [[Rein Etruk]] - [[Etriin Etverk]] - [[Beñat Etxebarria]] - [[Johan Eurén]] - [[Eusébio]] - [[Stephen Eustáquio]] - [[Max Euwe]] - [[Lucas Evangelista]] - [[Corry Evans]] - [[Elfyn Evans]] - [[Fred Evans]] - [[Janet Evans]] - [[Lee Evans (jooksja)|Lee Evans]] - [[Mitch Evans]] - [[Ain Evard]] - [[Remco Evenepoel]] - [[Johan Remen Evensen]] - [[Dennis Everberg]] - [[Joosep Everts]] - [[Tommi Evilä]] - [[Nelson Évora]] - [[Patrice Évra]] == F == [[Leonardo Fabbri]] - [[Robby Fabbri]] - [[Łukasz Fabiański]] - [[Juan Fabila]] - [[Fabinho]] - [[Fábio Pereira da Silva]] - [[Vesna Fabjan]] - [[Frank Fabra]] - [[Ignazio Fabra]] - [[Marius Fabre]] - [[Cesc Fàbregas]] - [[Aleksandr Vladimirovitš Fadejev|Aleksandr Fadejev]] - [[Andreas Faehlmann]] - [[Georg Faehlmann]] - [[Pål Arne Fagernes]] - [[Collins Fai]] - [[Paweł Fajdek]] - [[Jakov Fak]] - [[Radek Faksa]] - [[Radamel Falcao]] - [[Hanna Falk]] - [[Torbjørn Falkanger]] - [[Bamba Fall]] - [[Maiken Caspersen Falla]] - [[Gary Fanelli]] - [[Juan Manuel Fangio]] - [[Oscar Fantenberg]] - [[Mo Farah]] - [[Jefferson Farfán]] - [[François Fargère]] - [[Giuseppe Farina]] - [[Péter Farkas]] - [[Marija Farnosova]] - [[Hudson Fasching]] - [[Jesper Fast]] - [[Viktor Fasth]] - [[Karl Fazer]] - [[Karl Fatal]] - [[Ansu Fati]] - [[Justin Faulk]] - [[Silvio Fauner]] - [[Roger Federer]] - [[Adam Federici]] - [[Anatoli Fedorenko]] - [[Aleksandr Fedoruk]] - [[Ruslan Fedotenko]] - [[Andri Fedtšuk]] - [[Sofiane Feghouli]] - [[Martin Fehérváry]] - [[Eric Fehr]] - [[Luís Feiteira]] - [[Nabil Fekir]] - [[Vladimir Feldman]] - [[Felipe Felicio]] - [[Allyson Felix]] - [[João Félix]] - [[Petra Felke]] - [[Marouane Fellaini]] - [[Manuel Feller]] - [[Kiko Femenía]] - [[Feng Bin]] - [[Anna Fenninger]] - [[Csaba Fenyvesi]] - [[Leroy Fer]] - [[Rio Ferdinand]] - [[Alex Ferguson]] - [[Bruno Fernandes]] - [[Danilo Fernandes]] - [[Gedson Fernandes]] - [[Manuel Fernandes]] - [[Mário Figueira Fernandes]] - [[Álex Fernández]] - [[Enzo Fernández]] - [[Federico Fernández]] - [[Matías Fernández]] - [[Enzo Ferrari]] - [[Landon Ferraro]] - [[Abel Ferreira]] - [[Képler Laveran Lima Ferreira]] - [[Paulo Ferreira]] - [[Barbara Ferrell]] - [[David Ferrer]] - [[Facundo Ferreyra]] - [[Björn Ferry]] - [[Almedin Fetahović]] - [[Beat Feuz]] - [[Max Fewtrell]] - [[Kevin Fiala]] - [[Paulína Fialková]] - [[Rossella Fiamingo]] - [[Gheorghe Fiat]] - [[Martha Fierro]] - [[Laurent Fignon]] - [[Luís Figo]] - [[Jens Filbrich]] - [[Miroslav Filip]] - [[Andrzej Filipowicz]] - [[Peter Fill]] - [[Valtteri Filppula]] - [[Rudi Fink]] - [[Bobby Finke]] - [[Jacob Finkelstein]] - [[Roberto Firmino]] - [[Alireza Firouzja]] - [[Junior Firpo]] - [[Andrea Fischbacher]] - [[Birgit Fischer]] - [[Patrick Fischer]] - [[Robert Fischer]] - [[Sven Fischer]] - [[Charron Fisher]] - [[Giancarlo Fisichella]] - [[Billy Fiske]] - [[Michael Fitzgerald]] - [[Enzo Fittipaldi]] - [[Ain Fjodorov]] - [[Artjom Fjodorov]] - [[Sergei Fjodorov]] - [[Edwin Flack]] - [[Mathieu Flamini]] - [[John Flanagan]] - [[Ann Kristin Flatland]] - [[Alfred Flatow]] - [[Gustav Flatow]] - [[John Fleck]] - [[Tilly Fleischer]] - [[Mark Flekken]] - [[Darren Fletcher]] - [[Steven Fletcher]] - [[Damien Fleury]] - [[Haydn Fleury]] - [[Marc-André Fleury]] - [[Hans-Dieter Flick]] - [[Esquiva Florentino]] - [[Aneta Florczyk]] - [[Alessandro Florenzi]] - [[Edison Flores]] - [[Jasmine Flury]] - [[Phil Foden]] - [[Warren Foegele]] - [[Wesley Fofana]] - [[Youssouf Fofana]] - [[Sabina-Francesca Foisor]] - [[Nick Foligno]] - [[Marcus Foligno]] - [[Christian Folin]] - [[Arianna Follis]] - [[Daniil Fomin]] - [[Tatjana Fomina]] - [[Aslak Fonn Witry]] - [[Francisco Fonseca]] - [[José Fonte]] - [[Derek Forbort]] - [[Diego Forlán]] - [[Ivar Formo]] - [[Bruno Fornaroli]] - [[Anton Forsberg]] - [[Emil Forsberg]] - [[Filip Forsberg]] - [[Magdalena Forsberg]] - [[Peter Forsberg]] - [[Petteri Forsell]] - [[Adam Forshaw]] - [[Gustav Forsling]] - [[Marcus Forss]] - [[Mikael Forssell]] - [[Fraser Forster]] - [[Wojciech Fortuna]] - [[Richard Fosbury]] - [[Ben Foster]] - [[Roman Fosti]] - [[Martin Fourcade]] - [[Simon Fourcade]] - [[Adrien Fourmaux]] - [[Cam Fowler]] - [[Robbie Fowler]] - [[Adam Fox]] - [[Nate Fox]] - [[Terry Fox]] - [[Alleyne Francique]] - [[Phyllis Francis]] - [[Borka Frančišković]] - [[Pavel Francouz]] - [[Ján Franek]] - [[Michal Franek]] - [[Ivan Franjic]] - [[Przemysław Frankowski]] - [[Cody Franson]] - [[Max Franz]] - [[Dawn Fraser]] - [[Ryan Fraser]] - [[Shelly-Ann Fraser-Pryce]] - [[Joe Frazier]] - [[Matt Frattin]] - [[Fred]] - [[Trent Frederic]] - [[Frankie Fredericks]] - [[Mathias Fredriksson]] - [[Thobias Fredriksson]] - [[Cathy Freeman]] - [[Kris Freeman]] - [[Alexander Frei]] - [[Fabian Frei]] - [[Hilja Freimann-Labent]] - [[Anne Freimuth]] - [[Harald Freimuth]] - [[Magnar Freimuth]] - [[Rico Freimuth]] - [[Marlon Freitas]] - [[Laurent Fressinet]] - [[Remo Freuler]] - [[Severin Freund]] - [[Harry Frey]] - [[Isak Frey]] - [[Algot Friberg]] - [[Max Friberg]] - [[Mario Frick (jalgpallur)|Mario Frick]] - [[Daniel Fridman]] - [[Friðrik Ólafsson]] - [[Brad Friedel]] - [[Arne Friedrich]] - [[Marvin Friedrich]] - [[Howard Frier]] - [[Patrick Friesacher]] - [[Robin Frijns]] - [[Lasse Friman]] - [[Emmanuel Frimpong]] - [[Torsten Frings]] - [[Paul Fritsch]] - [[Steve Fritz]] - [[Michael Frolík]] - [[Andre Frolov]] - [[Chris Froome]] - [[Emanuele Fuamatu]] - [[Christian Fuchs]] - [[Helena Fuchsová]] - [[Grant Fuhr]] - [[Mitsunori Fujiguchi]] - [[Hiroki Fujiharu]] - [[Chikara Fujimoto]] - [[Jungo Fujimoto]] - [[Tomomi Fujimura]] - [[Nobuo Fujishima]] - [[Nobuyo Fujishiro]] - [[Naoyuki Fujita]] - [[Toshiya Fujita]] - [[Yoshio Fujiwara]] - [[Masahiro Fukuda]] - [[Yutaka Fukufuji]] - [[Reizō Fukuhara]] - [[Miho Fukumoto]] - [[Takashi Fukunishi]] - [[Mircea Fulger]] - [[Kōji Funamoto]] - [[Dominik Furch]] - [[Mattia Furlani]] - [[Darnell Furlong]] - [[Timo Furuholm]] - [[Yoshio Furukawa]] - [[Atsuyoshi Furuta]] - [[Tyson Fury]] - [[Yuki Fushimi]] - [[Takahiro Futagawa]] - [[Nadine Fähndrich]] - [[Niclas Füllkrug]] - [[Takis Fyssas]] == G == [[Louis van Gaal]] - [[Mijat Gaćinović]] - [[Sam Gagner]] - [[Adolfo Gaich]] - [[Jean Marc Gaillard]] - [[Grete Gaim]] - [[Ignisious Gaisah]] - [[Nicolás Gaitán]] - [[Cody Gakpo]] - [[Patrick Galbraith]] - [[Pablo Galdames Millán]] - [[Kristo Galeta]] - [[Jean Galfione]] - [[Stanislav Galijev]] - [[Brendan Gallagher]] - [[Conor Gallagher]] - [[William Gallas]] - [[Carlos Gamarra]] - [[Pedro Gamarro]] - [[Cristian Gamboa]] - [[Yuriorkis Gamboa]] - [[Mohamed Gammoudi]] - [[Kazuki Ganaha]] - [[Markus Gandler]] - [[Marcelin Gando]] - [[Joe Gans]] - [[Anatoli Gantvarg]] - [[Nona Gaphrindašvili]] - [[Rolando Garbey]] - [[Anier García]] - [[Dani García]] - [[Luan Garcia]] - [[Mariano García]] - [[Raúl García]] - [[Rubén García]] - [[Giedo van der Garde]] - [[Toni Gardemeister]] - [[Anders Garderud]] - [[Jake Gardiner]] - [[Steven Gardiner]] - [[Rulon Gardner]] - [[Nicolo Gargano]] - [[Rigoberto Garibaldi]] - [[Emil Garipov]] - [[Kevin Garnett]] - [[Robert Garrett]] - [[Paul Gascoigne]] - [[Marc Gasol]] - [[Pau Gasol]] - [[Sergei Gazdanov]] - [[Rodion Gataullin]] - [[Justin Gatlin]] - [[Federico Gatti]] - [[Gennaro Gattuso]] - [[Hartwig Gauder]] - [[Frédérick Gaudreau]] - [[Johnny Gaudreau]] - [[Cori Gauff]] - [[Brendan Gaunce]] - [[John Anders Gaustad]] - [[Hernán Gaviria]] - [[Mario Gavranović]] - [[Vladislav Gavrikov]] - [[Aleksei Gavrilov]] - [[Juri Gavrilov]] - [[Tyson Gay]] - [[Dwight Gayle]] - [[Tajay Gayle]] - [[Jean-Philippe Gbamin]] - [[Jacek Gdański]] - [[David de Gea]] - [[Theodor Gebre Selassie]] - [[Haile Gebrselassie]] - [[Elene Gedevanišvili]] - [[György Gedó]] - [[Morgan Geekie]] - [[Lutsharel Geertruida]] - [[Elco van der Geest]] - [[Vinzenz Geiger]] - [[Aleksandr Geinrihh]] - [[Sean Gelael]] - [[Éric Gélinas]] - [[Lisa Gelius]] - [[Leonardo Genoni]] - [[Chay Genoway]] - [[Giorgios Georgiadis]] - [[Güzel Georgijeva]] - [[Martin Gerber]] - [[Evald Gering]] - [[Konstantin Gern]] - [[Martin Gernát]] - [[Pedro Geromel]] - [[Steven Gerrard]] - [[Rudy Gestede]] - [[Ivan Geško]] - [[Aleksandr Getmanski]] - [[Ehsan Ghaem-Maghami]] - [[Matt Ghaffari]] - [[Jaouad Gharib]] - [[Ghirmay Ghebreslassie]] - [[Bianca Ghelber]] - [[Pierre Ghestem]] - [[Luca Ghiotto]] - [[Aryan Gholami]] - [[Faouzi Ghoulam]] - [[Stylianós Giannakópoulos]] - [[Kieran Gibbs]] - [[Giuseppe Gibilisco]] - [[Ben Gibson]] - [[Devin Gibson]] - [[John Gibson]] - [[Letesenbet Gidey]] - [[Kristin Gierisch]] - [[Ryan Giggs]] - [[Jean-Sébastien Giguère]] - [[Bryan Gil]] - [[Alberto Gilardino]] - [[David Gilbert]] - [[Alain Giletti]] - [[Stefano Giliati]] - [[Jon Gillies]] - [[John Gilmour]] - [[Matthias Ginter]] - [[Mark Giordano]] - [[Antonio Giovinazzi]] - [[Aivars Gipslis]] - [[Samuel Girard]] - [[Anish Giri]] - [[Marc Girardelli]] - [[Zemgus Girgensons]] - [[Lamecha Girma]] - [[Olivier Giroud]] - [[Lisa Gisler]] - [[Shay Given]] - [[Ella Gjømle]] - [[Lina Gjortšeska]] - [[Theofánis Gkékas]] - [[Giánnis Gkoúmas]] - [[Romāns Gladiļins]] - [[Martina Glagow]] - [[Cody Glass]] - [[Jelena Glebova]] - [[Svetozar Gligorić]] - [[Kamil Glik]] - [[Timo Glock]] - [[Anders Gløersen]] - [[Jakob Vang Glud]] - [[Serge Gnabry]] - [[Paul Gnadeberg]] - [[Kazimieras Gnedojus]] - [[Adam Gnezda Čerin]] - [[Nikita Godenov]] - [[Arturo Godoy]] - [[Sofia Goggia]] - [[Marielle Goitschel]] - [[Veaceslav Gojan]] - [[Yaḩyá Gol-Moḩammadī]] - [[Argo Golberg]] - [[Pål Golberg]] – [[Stanislav Goldberg]] - [[Andreas Goldberger]] - [[Julian Golding]] - [[Julius Golding]] - [[Pierluigi Gollini]] - [[Jekaterina Golovatenko]] - [[Zoja Golubeva]] - [[Arthur Gomes]] - [[Heurelho Gomes]] - [[João Gomes]] - [[Nuno Gomes]] - [[Joe Gomez]] - [[Mario Gómez]] - [[Maxi Gómez]] - [[Rónald Gómez]] - [[Sergi Gómez]] - [[Maxime Gonalons]] - [[Claude Gonçalves]] - [[Shūichi Gonda]] - [[Gong Lijiao]] - [[Otoniel Gonzaga (sportlane)|Otoniel Gonzaga]] - [[Paul Gonzales]] - [[Alfonso González]] - [[Álvaro González (jalgpallur, sündinud 1990)|Álvaro González]] - [[Arístides González]] - [[Derlis González]] - [[José Froilán González]] - [[Mario González]] - [[Nico González]] - [[Barclay Goodrow]] - [[Craig Goodwin]] - [[Dacosta Goore]] - [[Jacek Góralski]] - [[Ben Gordon]] - [[Ilja Gordon]] - [[Halina Górecka]] - [[Leon Goretzka]] - [[Kaspars Gorkšs]] - [[Valeria Gorlats]] - [[Brandon Gormley]] - [[Reinaldo Gorno]] - [[Néstor Gorosito]] - [[Marcin Gortat]] - [[Robin Gosens]] - [[Shayne Gostisbehere]] - [[Michi Goto]] - [[Yukio Gotō]] - [[Felix Gottwald]] - [[Shane Gould]] - [[Yanni Gourde]] - [[Jørgen Graabak]] - [[Barbara Graas]] - [[Lewis Grabban]] - [[Michael Grabner]] - [[Steffi Graf]] - [[Stephanie Graf]] - [[Marc-André Gragnani]] - [[Julio Granda]] - [[Esteban Granero]] - [[Jean-Baptiste Grange]] - [[Markus Granlund]] - [[Mikael Granlund]] - [[Andreas Granqvist]] - [[Alex Grant]] - [[Tyler Graovac]] - [[Arne Graumann]] - [[Ryan Graves]] - [[Jack Grealish]] - [[Jimmy Greaves]] - [[Julian Green]] - [[Morten Green]] - [[Maurice Greene]] - [[Mason Greenwood]] - [[A. J. Greer]] - [[Caitlin Gregg]] - [[Michael Gregoritsch]] - [[Simone Greiner-Petter-Memm]] - [[Michael Greis]] - [[Thomas Greiss]] - [[Alexandre Grenier]] - [[George Grey]] - [[Wayne Gretzky]] - [[Matt Grevers]] - [[Antoine Griezmann]] - [[Anett Griffel]] - [[Blake Griffin]] - [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]] - [[Florence Griffith-Joyner]] - [[Boris Griidin]] - [[Florian Grillitsch]] - [[Álex Grimaldo]] - [[Joao Grimaldo]] - [[Matt Grimes]] - [[Brittney Griner]] - [[Aleksandr Grištšuk]] - [[Nikolai Grišunin]] - [[Strátos Grívas]] - [[Øystein Grødum]] - [[Jesper Grønkjær]] - [[Harald Grønningen]] - [[Kamil Grosicki]] - [[Romain Grosjean]] - [[Georg Gross]] - [[Pascal Groß]] - [[Ricco Groß]] - [[Stefano Gross]] - [[Kevin Großkreutz]] - [[Fabio Grosso]] - [[Karoline Bjerkeli Grøvdal]] - [[Matt Grzelcyk]] - [[Philipp Grubauer]] - [[Bernhard Gruber]] - [[Michael Gruber]] - [[Carlos Gruezo]] - [[Marko Grujić]] - [[Maksim Gruznov]] - [[Marcus Grönholm]] - [[Börje Grönroos]] - [[Jari Grönroos]] - [[Grethe Grünberg]] - [[Rein Grünberg]] - [[Tobias Grünenfelder]] - [[Evert Grünvald]] - [[Vicente Guaita]] - [[Andrés Guardado]] - [[Fredy Guarín]] - [[Erik Guay]] - [[Radko Gudas]] - [[Nemanja Gudelj]] - [[Gabriel Gudmundsson]] - [[Andrius Gudžius]] - [[Gonçalo Guedes]] - [[Róger Guedes]] - [[Steeve Guénot]] - [[Thierry Gueorgiou]] - [[Eduardo Guerrero]] - [[José Paolo Guerrero]] - [[Hicham El Guerrouj]] - [[Pape Gueye]] - [[John Guidetti]] - [[Morgan Guilavogui]] - [[Hugo Guillamón]] - [[Bruno Guimarães]] - [[Everton Luiz Guimarães Bilher]] - [[Serhou Guirassy]] - [[Jack Guittet]] - [[Péter Gulácsi]] - [[Ernests Gulbis]] - [[Fredrik Gulbrandsen]] - [[Ramil Guliyev]] - [[Ruud Gullit]] - [[Margitta Gummel]] - [[Saida Gunba]] - [[Angus Gunn]] - [[Carl Gunnarsson]] - [[Vadim Gurnik]] - [[Nikita Gussev]] - [[Vitali Gussev]] - [[Simon Gustafson]] - [[Erik Gustafsson]] - [[Erik Gustafsson (sündinud 1992)|Erik Gustafsson]] - [[Toini Gustafsson]] - [[Giedrius Gustas]] - [[Filip Gustavsson]] - [[Peet Gustel]] - [[Malo Gusto]] - [[Pjotr Gužov]] - [[Karel Gut]] - [[Lara Gut-Behrami]] - [[Érick Gutiérrez]] - [[Esteban Gutiérrez]] - [[Jonás Gutiérrez]] - [[Hans Gutman]] - [[Ernests Gūtmanis]] - [[Viiu Gutmann]] - [[Joško Gvardiol]] - [[Horace Gwynne]] - [[Elisabeth Görgl]] - [[Max Görtz]] - [[Miriam Gössner]] - [[Renate Götschl]] - [[Mario Götze]] - [[Daniel Güiza]] - [[İlkay Gündoğan]] - [[Emre Güngör]] - [[Werner Günthör]] - [[Asamoah Gyan]] - [[Gylfi Sigurðsson]] - [[Richard Gynge]] - [[Dániel Gyurta]] - [[Viktor Gyökeres]] - [[Norbert Gyömbér]] == H == [[Anna Haag]] - [[Tiit Haagma]] - [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]] - [[Henrik Haapala]] - [[Eleriin Haas]] - [[Gaëtan Haas]] - [[Josef Haas]] - [[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]] - [[Mario Haas]] - [[Rebekka Haase]] - [[Kert Haavistu]] - [[Mikk Haavistu]] - [[Georg Hackenschmidt]] - [[Grant Hackett]] - [[Eḩsān Ḩadādī]] - [[Oussama Haddadi]] - [[Isack Hadjar]] - [[Adis Hadžanović]] - [[Memnun Hadžić]] - [[Dinar Hafizullin]] - [[Ronny Hafsås]] - [[Ragnhild Haga]] - [[Paul-Toomas Hage]] - [[Brandon Hagel]] - [[Carl Hagelin]] - [[Ianis Hagi]] - [[Linda Haglund]] - [[Amadou Haidara]] - [[Rolf Haikkola]] - [[Madoka Haji]] - [[Alfréd Hajós]] - [[Ehsan Hajsafi]] - [[Jani Hakanpää]] - [[Achraf Hakimi]] - [[Juha Hakola]] - [[Sead Hakšabanović]] - [[Veikko Hakulinen‎]] - [[Stephen Halaiko]] - [[Jaroslav Halák]] - [[Bence Halász]] - [[Murray Halberg]] - [[Leho Haldna]] - [[Simona Halep]] - [[Calle Halfvarsson]] - [[Maldon Haljas]] - [[Lewis Hall]] - [[Quincy Hall]] - [[Taylor Hall]] - [[Saul Hallap]] - [[Eduard Hallberg]] - [[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]] - [[Helger Hallik]] - [[Margus Hallik]] - [[Reinar Hallik]] - [[Timo Hallist]] - [[Ben Halloran]] - [[Antero Halonen]] - [[Niilo Halonen]] - [[Tony Halme]] - [[Marcel Halstenberg]] - [[Jan Halvarsson]] - [[Shoko Hamada]] - [[Dietmar Hamann]] - [[Masahiro Hamazaki]] - [[Charles Hamelin]] - [[Rani Hamid]] - [[Dougie Hamilton]] - [[Lewis Hamilton]] - [[Richard Hamilton (korvpallur)|Richard Hamilton]] - [[Mia Hamm]] - [[Becky Hammon]] - [[Andrew Hammond]] - [[Tor Henning Hamre]] - [[Roman Hamrlík]] - [[Marek Hamšík]] - [[Dávid Hancko]] - [[Etsuko Handa]] - [[Samir Handanović]] - [[Christopher Handke]] - [[Maki Haneta]] - [[Halvard Hanevold]] - [[Henri Hang]] - [[Ádám Hanga]] - [[Noah Hanifin]] - [[Grant Hanley]] - [[Sven Hannawald]] - [[Sirli Hanni]] - [[Arnbjørn Hansen]] - [[Jannik Hansen]] - [[Jaan Hansla]] - [[Sandra Hansson]] - [[Robin Hanzl]] - [[Naotake Hanyū]] - [[Yuzuru Hanyū]] - [[Ayumi Hara]] - [[Natsuko Hara]] - [[Natsumi Hara]] - [[Genki Haraguchi]] - [[Fukusaburō Harada]] - [[Imre Harangi]] - [[Michał Haratyk]] - [[Trey Hardee]] - [[Josh Harding]] - [[Tonya Harding]] - [[Nichlas Hardt]] - [[Owen Hargreaves]] - [[Pentala Harikrishna]] - [[Kristin Harila]] - [[Evelin Harjakas]] - [[Valeri Harlamov]] - [[Anatoli Harlampijev]] - [[Arkadi Harlampijev]] - [[Harmon Harmon]] - [[Arthur Harnden]] - [[Martin Harnik]] - [[Scott Harrington]] - [[Otis Harris]] - [[JuVaughn Harrison]] - [[Kendra Harrison]] - [[Carter Hart]] - [[Doris Hart]] - [[Joe Hart]] - [[Teemu Hartikainen]] - [[Christoph Harting]] - [[Robert Harting]] - [[Ryan Hartman]] - [[Yasuo Haruyama]] - [[Alex Harvey]] - [[Rio Haryanto]] - [[Chieko Hase]] - [[Makoto Hasebe]] - [[Haruhisa Hasegawa]] - [[Kenta Hasegawa]] - [[Yoshiyuki Hasegawa]] - [[Yui Hasegawa]] - [[Ralph Hasenhüttl]] - [[Hideo Hashimoto]] - [[Kōichi Hashiratani]] - [[Tetsuji Hashiratani]] - [[Dominik Hašek]] - [[Hisui Haza]] - [[Eden Hazard]] - [[Irina Hazova]] - [[Kiryl Hatavec]] - [[Hans Hateboer]] - [[Yasuhiro Hato]] - [[Uichirō Hatta]] - [[Trine Hattestad]] - [[Ola Vigen Hattestad]] - [[Toshihiro Hattori]] - [[Thorleif Haug]] - [[Timon Haugan]] - [[Rasmus Haugasmägi]] - [[Henrik Haukeland]] - [[Erik Haula]] - [[Andrej Hauptman]] - [[Kristi Hausenberg]] - [[Simone Hauswald]] - [[Matti Hautamäki]] - [[Emmi Haux]] - [[Mike Havenaar]] - [[Dale Hawerchuk]] - [[Akiko Hayakawa]] - [[Kentarō Hayashi]] - [[Isaac Hayden]] - [[David Haye]] - [[Gordon Hayward]] - [[Julia Sampson Hayward|Julia Hayward]] - [[He Kexin]] - [[Basil Heatley]] - [[Mark Hebden]] - [[Max Hebeisen]] - [[Bartłomiej Heberla]] - [[Traudl Hecher]] - [[Jan Paul van Hecke]] - [[Sara Hector]] - [[Einar Hedegart]] - [[Héðinn Steingrímsson]] - [[Victor Hedman]] - [[Chad Hedrick]] - [[Ahmed Hegazi]] - [[Günther Heidemann]] - [[Eric Heiden]] - [[Nick Heidfeld]] - [[Matti Heikkinen]] - [[Jander Heil]] - [[Jennifer Heil]] - [[Hillar Hein]] - [[Karl Jakob Hein]] - [[Kätlin Hein]] - [[Marju Hein]] - [[Danton Heinen]] - [[Kristo Heinmann]] - [[Viljo Heino]] - [[Benjamin Henrichs]] - [[Demi Heinsoo]] - [[Marek Heinz]] - [[Miro Heiskanen]] - [[John Heitinga]] - [[Zuzana Hejnová]] - [[Filip Helander]] - [[Oliver Helander]] - [[Bud Held]] - [[Helger Helemäe]] - [[Kai Helenius]] - [[Robert Helenius]] - [[Peter Heli]] - [[Harri Heliövaara]] - [[Magnus Hellberg]] - [[Tia Hellebaut]] - [[Daniel Hellebuyck]] - [[Marcus Hellner]] - [[Johan Hellström]] - [[Darren Helm]] - [[Raimo Helminen]] - [[Tomer Hemed]] - [[Matt Hemingway]] - [[Deon Hemmings]] - [[Jordan Henderson]] - [[Jeff Hendrick]] - [[Jorrit Hendrix]] - [[Stephen Hendry]] - [[Erika Hendsel]] - [[Sonja Henie]] - [[Justine Henin]] - [[Andrea Henkel]] - [[Jürgen Henn]] - [[Wayne Hennessey]] - [[Johannes Henno]] - [[Eivind Henriksen]] - [[Adam Henrique]] - [[Gustavo Henrique]] - [[Rico Henry]] - [[Janek Hepner]] - [[Urmas Hepner]] - [[Aliaksandra Herasimenia]] - [[Irõna Heraštšenko]] - [[Reinfried Herbst]] - [[Carla Heredia Serrano]] - [[Keri Herman]] - [[Jan Heřmánek]] - [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]] - [[Mads Hermansen]] - [[Kregor Hermet]] - [[Jennifer Hermoso]] - [[Mario Hermoso]] - [[Edivaldo Hermoza]] - [[Abel Hernández]] - [[Lucas Hernández]] - [[Noé Hernández]] - [[Rodrigo Hernández]] - [[Theo Hernandez]] - [[Xavier Hernández]] - [[Javier Hernández Balcázar]] - [[Margus Hernits]] - [[Henri Hérouin]] - [[Ander Herrera]] - [[Arquímedes Herrera]] - [[Héctor Herrera]] - [[Yangel Herrera]] - [[Hans Herrmann]] - [[Patrick Herrmann]] - [[Denise Herrmann-Wick]] - [[Fabrice Herzog]] - [[Shaun Heshka]] - [[Emile Heskey]] - [[Erika Hess]] - [[Mario Hezonja]] - [[Tor Arne Hetland]] - [[Georg Hettich]] - [[Reinhold-Heinrich Heuer]] - [[Valter Heuer]] - [[Ron Heusdens]] - [[Lleyton Hewitt]] - [[Jupp Heynckes]] - [[Thomas J. Hicks]] - [[Noritaka Hidaka]] - [[Usaburō Hidaka]] - [[Guus Hiddink]] - [[Mirja Hietamies-Eteläpää]] - [[Fernando Hierro]] - [[Juuso Hietanen]] - [[Masaaki Higashiguchi]] - [[John Higgins]] - [[Matthew Highmore]] - [[Gonzalo Higuaín]] - [[Andreas Hiiemägi]] - [[Eduard Hiiop]] - [[Henrique Hilário]] - [[Tom Hilde]] - [[Timo Hildebrand]] - [[Štěpánka Hilgertová]] - [[Adin Hill]] - [[Clarence Hill]] - [[Damon Hill]] - [[Virgil Hill]] - [[Edmund Hillary]] - [[Jonas Hiller]] - [[Martin Himma]] - [[Piero Hincapié]] - [[Martina Hingis]] - [[Andreas Hinkel]] - [[Vanessa Hinz]] - [[Martin Hinteregger]] - [[Ernst Hinterseer]] - [[Hansi Hinterseer]] - [[Lukas Hinterseer]] - [[Roope Hintz]] - [[Toshio Hirabayashi]] - [[Hiroshi Hirakawa]] - [[Ryūzō Hiraki]] - [[Takashi Hirano]] - [[Chika Hirao]] - [[Shūsaku Hirasawa]] - [[Tomoyuki Hirase]] - [[Sōta Hirayama]] - [[Kazuko Hironaka]] - [[Nozomi Hiroyama]] - [[Peter Hirsch]] - [[Marcel Hirscher]] - [[Eleri Hirv]] - [[Mikko Hirvonen]] - [[Nico Hischier]] - [[Šamil Hissamutdinov]] - [[Sophie Hitchon]] - [[Kinue Hitomi]] - [[Marwin Hitz]] - [[Simon Hjalmarsson]] - [[Odd-Bjørn Hjelmeset]] - [[Morten Hjulmand]] - [[Adam Hložek]] - [[Josh Ho-Sang]] - [[Hoang Thanh Trang]] - [[Guillaume Hoarau]] - [[Cole Hocker]] - [[Keely Hodgkinson]] - [[Wesley Hoedt]] - [[Nina Hoekman]] - [[Lukas Hofer]] - [[Hein ten Hoff]] - [[Reese Hoffa]] - [[Mike Hoffman]] - [[Christian Hoffmann]] - [[Fritz Hofmann]] - [[Grégory Hofmann]] - [[Helmut Hofmann]] - [[Jonas Hofmann]] - [[Tore Ruud Hofstad]] - [[Kevin Hogarth]] - [[Jonathan Hogg]] - [[Aleksandr Hohlatšjov]] - [[Jana Hohlova]] - [[Sergei Hohlov-Simson]] - [[Uwe Hohn]] - [[Pierre-Emile Højbjerg]] - [[Steven Holcomb]] - [[Jon Robert Holden]] - [[Nick Holden]] - [[Wendy Holdener]] - [[Rob Holding]] - [[Anni Holdmann]] - [[José Holebas]] - [[Jaroslav Holík]] - [[Peter Holland (jäähokimängija)|Peter Holland]] - [[Eliise Hollas]] - [[Salme Adeele Hollas]] - [[Grant Holloway]] - [[Philip Holm]] - [[Stefan Holm]] - [[Sebastian Holmén]] - [[Kelly Holmes]] - [[Ratmir Holmov]] - [[Axel Holmström]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Jonas Holøs]] - [[Markus Holst]] - [[Raphael Holzdeppe]] - [[Korbinian Holzer]] - [[Braden Holtby]] - [[Hans Christer Holund]] - [[Evander Holyfield]] - [[Chieko Homma]] - [[Aivar Hommik]] - [[Vladislav Homutov]] - [[Keisuke Honda]] - [[Midori Honda]] - [[Nagayasu Honda]] - [[Takuya Honda]] - [[Yasuto Honda]] - [[Martin Hongla]] - [[Julius Honka]] - [[Kenji Honnami]] - [[Pieter van den Hoogenband]] - [[Herman Hoogland]] - [[Pierre van Hooijdonk]] - [[Steven Hooker]] - [[Jüri Hool]] - [[Imbi Hoop]] - [[Tadao Horie]] - [[Takumi Horiike]] - [[Kurt Hornfischer]] - [[Ricardo Horta]] - [[Bo Horvat]] - [[Béla Horváth]] - [[Pavel Horváth]] - [[Zoltán Horváth (vehkleja)|Zoltán Horváth]] - [[Tsukasa Hosaka]] - [[Hajime Hosogai]] - [[Ichirō Hosotani]] - [[Nicole Hosp]] - [[Marián Hossa]] - [[Majid Hosseini]] - [[Katinka Hosszú]] - [[Bela Hotenašvili]] - [[Hou Yifan]] - [[Venla Hovi]] - [[Even Hovland]] - [[Dwight Howard]] - [[Tim Howard]] - [[Quinton Howden]] - [[Gordie Howe]] - [[Lukáš Hrádecký]] - [[Branimir Hrgota]] - [[Filip Hrgović]] - [[Mirko Hrgović]] - [[Marek Hrivík]] - [[Viktor Hrjapa]] - [[Filip Hronek]] - [[Patrik Hrošovský]] - [[Šimon Hrubec]] - [[Hans Huber]] - [[Liezel Huber]] - [[Jonathan Huberdeau]] - [[Anthoine Hubert]] - [[Tomáš Hubočan]] - [[Július Hudáček]] - [[Jan Hudec]] - [[Anton Hudobin]] - [[Matthew Hudson-Smith]] - [[Werner Hug]] - [[Jack Hughes]] - [[Jake Hughes]] - [[Quinn Hughes]] - [[Zharnel Hughes]] - [[Markus Huhtala]] - [[Aino Huimerind]] - [[Sjoerd Huisman]] - [[Esa Hukkanen]] - [[Hulk (jalgpallur)|Hulk]] - [[Linus Hultström]] - [[Mats Hummels]] - [[Juliane Hund]] - [[Brad Hunt]] - [[Kalev Hunt]] - [[Külli Hunt]] - [[Margus Hunt]] - [[Rimo Hunt]] - [[Stephen Hunt]] - [[Klaas-Jan Huntelaar]] - [[George Hunter]] - [[Lindsey Hunter]] - [[Pavol Hurajt]] - [[Reetta Hurske]] - [[Albert Hurt]] - [[Martin Hurt]] - [[Paolo Hurtado]] - [[Etzaz Hussain]] - [[Kristo Hussar]] - [[Ville Husso]] - [[Josef Hušbauer]] - [[Aslanbek Huštov]] - [[Atiba Hutchinson]] - [[Michael Hutchinson]] - [[Omari Hutchinson]] - [[Robert Huth]] - [[Vadõm Huttsait]] - [[Karl Huuk]] - [[Veikko Huuskonen]] - [[Alan Huõgatõ]] - [[Karoliine Hõim]] - [[Oskar Hõim]] - [[Oleksandr Hõžnjak]] - [[Gunder Hägg]] - [[Mika Häkkinen]] - [[Helery Hälvin]] - [[Eduard Hämäläinen]] - [[Kalevi Hämäläinen]] - [[Pentti Hämäläinen]] - [[Markus Hännikäinen]] - [[Juha Hänninen]] - [[Juho Hänninen]] - [[Arto Härkönen]] - [[Eugen Härms]] - [[Vüqar Həşimov]] - [[Raivo Hääl]] - [[Gunnar Höckert]] - [[Marcus Högberg]] - [[Nils Höglander]] - [[Martin Höllwarth]] - [[Kathrin Hölzl]] - [[Patric Hörnqvist]] - [[Kaido Höövelson]] - [[Nico Hülkenberg]] - [[Voldemar Hünerson]] - [[Tomáš Hyka]] - [[Zach Hyman]] - [[Elseid Hysaj]] - [[Sami Hyypiä]] == I == [[Vincenzo Iaquinta]] - [[Akaki Iašvili]] - [[Caterine Ibargüen]] - [[Renato Ibarra]] - [[Derek Ibbotson]] - [[Vedad Ibišević]] - [[Mogamed Ibragimov]] - [[Sultan Ibragimov]] - [[Zlatan Ibrahimović]] - [[Märt Ibrus]] - [[Mauro Icardi]] - [[Tokizō Ichihashi]] - [[Daisuke Ichikawa]] - [[Nana Ichise]] - [[Tameo Ide]] - [[Yūji Ide]] - [[Yosuke Ideguchi]] - [[Asako Ideue]] - [[Karl-Richard Idlane]] - [[Mati Idlane]] - [[Brian Idowu]] - [[Phillips Idowu]] - [[Edgar Ié]] - [[Akihiro Ienaga]] - [[Edwin Ifeanyi]] - [[Odion Ighalo]] - [[Borja Iglesias]] - [[Rafael Iglesias]] - [[Aleksandr Ignatenko]] - [[Matvei Igonen]] - [[Andre Iguodala]] - [[Masami Ihara]] - [[Kelechi Iheanacho]] - [[Laura Ikauniece]] - [[Hiromi Ikeda]] - [[Sakiko Ikeda]] - [[Shinobu Ikeda]] - [[Yutaka Ikeuchi]] - [[Khumiso Ikgopoleng]] - [[Tomohiko Ikoma]] - [[Jonathan Ikoné]] - [[Henri Ikonen]] - [[Žydrūnas Ilgauskas]] - [[Georgi Ilivitski]] - [[Anna Iljuštšenko]] - [[Asier Illarramendi]] - [[Aleksander Illi]] - [[Indrek Ilves]] - [[Kalle Ilves]] - [[Kristjan Ilves]] - [[Piret Ilves (tennisist)|Piret Ilves]] - [[Urmo Ilves]] - [[Ersan İlyasova]] - [[Im Dong-hyun]] - [[Keizō Imai]] - [[Hiroji Imamura]] - [[Kazuo Imanishi]] - [[Ciro Immobile]] - [[Jarkko Immonen]] - [[Gonçalo Inácio]] - [[Junichi Inamoto]] - [[Paul Ince]] - [[Tom Ince]] - [[Joel Indermitte]] - [[Miks Indrašis]] - [[Kaire Indrikson]] - [[Sten Indrikson]] - [[Miguel Indurain]] - [[Andrei Inešin]] - [[Filip Ingebrigtsen]] - [[Henrik Ingebrigtsen]] - [[Jakob Ingebrigtsen]] - [[Tommy Ingebrigtsen]] - [[Anti Ingel]] - [[Kevin Ingermann]] - [[Magnus Ingesson]] - [[Justin Ingram]] - [[Julien Ingrassia]] - [[Andrés Iniesta]] - [[Jere Innala]] - [[Christof Innerhofer]] - [[Masahiko Inoha]] - [[Shumpei Inoue]] - [[Takeshi Inoue]] - [[Lorenzo Insigne]] - [[Filippo Inzaghi]] - [[Takashi Inui]] - [[Kyriákos Ioánnou]] - [[Aleksei Ionov]] - [[Vitali Ionov]] - [[Nana Ioseliani]] - [[Alexander Ipatov]] - [[Artūrs Irbe]] - [[Alexander Ireland]] - [[Eddie Irvine]] - [[Jackson Irvine]] - [[Kyrie Irving]] - [[Alexander Isak]] - [[Priidu Isak]] - [[Mito Isaka]] - [[Andreas Isaksson]] - [[Junko Ishida]] - [[Yoshinori Ishigami]] - [[Satoshi Ishii]] - [[Shigemi Ishii]] - [[Yoshinobu Ishii]] - [[Naohiro Ishikawa]] - [[Mnatsakan Iskandarjan]] - [[Hiromitsu Isogai]] - [[Jari Isometsä]] - [[Märt Israel]] - [[Jaak Issak]] - [[Jon Istad]] - [[Jelena Issinbajeva]] - [[Svetlana Išmuratova]] - [[Pavlo Ištšenko]] - [[David Izonritei]] - [[Masanobu Izumi]] - [[Miyuki Izumi]] - [[Kō Itakura]] - [[Hiroki Ito]] - [[Junya Ito]] - [[Kanako Ito]] - [[Naoji Itō]] - [[Teruyoshi Itō]] - [[Juan Iturbe]] - [[Paula Ivan]] - [[Vjatšeslav Ivanenko]] - [[Mihhail Ivanov]] - [[Robert Ivanov]] - [[Vladimir Ivanov]] - [[Vladislav Ivanov]] - [[Ana Ivanović]] - [[Branislav Ivanović]] - [[Rihards Ivanovs]] - [[Vassõl Ivantšuk]] - [[Luka Ivanušec]] - [[Jelena Ivaštšenko]] - [[Emil Iversen]] - [[Odd Iversen]] - [[Allen Iverson]] - [[Borislav Ivkov]] - [[Isao Iwabuchi]] - [[Mana Iwabuchi]] - [[Daiki Iwamasa]] - [[Teruo Iwamoto]] - [[Azusa Iwashimizu]] - [[Akemi Iwata]] - [[Toshio Iwatani]] - [[Mihoko Iwaya]] - [[Alex Iwobi]] == J == [[Jaan Jaago]] - [[Elar Jaakson]] - [[Urmas Jaamul]] - [[Aksel Jaanisoo]] - [[Heikki Jaansalu]] - [[Jüri Jaanson]] - [[Tatjana Jaanson]] - [[Villem-Johannes Jaanson]] - [[Karam Jābir]] - [[Aleksei Jablotškin]] - [[Hugh Jack]] - [[Ryan Jack]] - [[Arnold Jackson]] - [[Bershawn Jackson]] - [[Chase Jackson]] - [[Colin Jackson]] - [[Shericka Jackson]] - [[Anders Jacobsen]] - [[Astrid Jacobsen]] - [[Émilien Jacquelin]] - [[Tom Jager]] - [[Phil Jagielka]] - [[Eerik Jago]] - [[Jaak-Heinrich Jagor]] - [[Jaromír Jágr]] - [[Aleksei Jagudin]] - [[Aleksei Jagudin (iluuisutaja)]] - [[Vladimir Jagunov]] - [[Aleksei Jahhimovitš]] - [[Heinar Jahu]] - [[Nobuko Jajima]] - [[Kristijan Jakić]] - [[Alo Jakin]] - [[Ismail Jakobs]] - [[Julian Jakobsen]] - [[Nikolai Jakovenko]] - [[Anatoli Jakovlev]] - [[Svjatoslav Jakovlev]] - [[Lora Jakovleva]] - [[Oksana Jakovleva]] - [[Jānis Jaks]] - [[Jarosław Jakszto]] - [[Martin Jakš]] - [[Nail Jakupov]] - [[Ado Jalakas]] - [[Konstantin Jalari]] - [[Merilii Jalg]] - [[Triinu Jalg]] - [[Erkki Jallai]] - [[Tarmo Jallai]] - [[Jasse Jalonen]] - [[Paulo Jamelli]] - [[Bronny James]] - [[Bryce James]] - [[Daniel James]] - [[David James]] - [[Hilda James]] - [[Kirani James]] - [[LeBron James]] - [[Matty James]] - [[Paul James]] - [[Reece James]] - [[Piret Jamnes]] - [[Jakub Janda]] - [[Vitaly Janelt]] - [[Carlo Janka]] - [[Jelena Janković]] - [[Mark Jankowski]] - [[Jakub Jankto]] - [[Mattias Janmark]] - [[Avo Jans]] - [[Gérard Jansen]] - [[Hans Jansen]] - [[Kjetil Jansrud]] - [[Vincent Janssen]] - [[Erik Janža]] - [[Tony Jantschke]] - [[Adnan Januzaj]] - [[Gonzalo Jara]] - [[Léo Jardim]] - [[Roman Jaremtšuk]] - [[Dmitri Jarošenko]] - [[Tristan Jarry]] - [[Rolandas Jasevičius]] - [[Darius Jasevičius]] - [[Šarūnas Jasikevičius]] - [[Liveta Jasiūnaitė]] - [[Koba Jass]] - [[Ahmed Hamada Jassim]] - [[Lev Jašin]] - [[Dmitrij Jaškin]] - [[Michel Jazy]] - [[Iryna Jatčanka]] - [[Alassana Jatta]] - [[Sami Jauhojärvi]] - [[Inese Jaunzeme]] - [[Arto Javanainen]] - [[Vincent Jay]] - [[Lou Jeanmonnot]] - [[Julian Jeanvier]] - [[Mile Jedinak]] - [[Otylia Jędrzejczak]] - [[Artur Jędrzejczyk]] - [[Tin Jedvaj]] - [[Radosław Jedynak]] - [[Jee Yong-ju]] - [[Melissa Jefferson-Wooden]] - [[Tony Jeffries]] - [[Eneli Jefimova]] - [[Lilija Jefremova]] - [[Žiga Jeglič]] - [[Grigori Jegorov]] - [[Vassili Jegorov]] - [[Ljubov Jegorova]] - [[Kaidi Jekimova]] - [[Mara Jelica]] - [[Aleksei Jemelin]] - [[Vassili Jemelin]] - [[Fjodor Jemeljanenko]] - [[Charlie Jenkins]] - [[David Jenkins (iluuisutaja)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jalgpallur)|David Jenkins]] - [[David Jenkins (jooksja)|David Jenkins]] - [[Michelle Jenneke]] - [[Boone Jenner]] - [[Fredrik Jensen]] - [[Mathias Jensen]] - [[Nicholas Jensen]] - [[Nicklas Jensen]] - [[Viggo Jensen]] - [[Viggo Jensen (jalgpallitreener)|Viggo Jensen]] (jalgpallur) - [[Ruben Yttergård Jenssen]] - [[Jeong Woo-yeong]] - [[Anton Jepihhin]] - [[Hasse Jeppson]] - [[Jens Jeremies]] - [[Timmo Jeret]] - [[Oksana Jermakova]] - [[Sixten Jernberg]] - [[Georg-Adolf Jernits]] - [[Aleksandr Jerohhin]] - [[Jake Jervis]] - [[Andrei Jessipenko]] - [[Gabriel Jesus]] - [[Jüri Jevdokimov]] - [[Aleh Jevenka]] - [[Erling Jevne]] - [[Sriram Jha]] - [[Raúl Jiménez]] - [[Soraya Jiménez]] - [[Ben Jipcho]] - [[Petr Jiráček]] - [[Jo Hyeon-woo]] - [[Shōji Jō]] - [[Kadri Joa]] - [[Ain Joala]] - [[Ott Joala]] - [[Jasmi Joensuu]] - [[Jesse Joensuu]] - [[Éder Jofre]] - [[Ryan Johansen]] - [[Ingemar Johansson]] - [[Ivar Johansson]] - [[Jonatan Johansson]] - [[Kjell Johansson]] - [[Lars Johansson]] - [[Linus Johansson]] - [[Marcus Johansson]] - [[Selfrid Johansson]] - [[Tomas Johansson]] - [[Therese Johaug]] - [[Adam Johnson]] - [[Allen Johnson]] - [[Ben Johnson]] - [[Bill Johnson]] - [[Erik Johnson]] - [[Fabian Johnson]] - [[Glen Johnson]] - [[Jack Johnson]] - [[Ken Johnson]] - [[Lawrence Johnson]] - [[Magic Johnson]] - [[Michael Johnson]] - [[Toureano Johnson]] - [[Tyler Johnson]] - [[Katarina Johnson-Thompson]] - [[Andreas Johnsson]] - [[Alistair Johnston]] - [[Sam Johnstone]] - [[Nikola Jokić]] - [[Niko Jokinen]] - [[Jyrki Jokipakka]] - [[Ernst Joll]] - [[Brad Jones]] - [[Caleb Jones]] - [[Cullen Jones]] - [[Curtis Jones]] - [[Greg Jones]] - [[Jak Jones]] - [[Jermaine Jones]] - [[Kenwyne Jones]] - [[Leisel Jones]] - [[Marion Jones]] - [[Martin Jones]] - [[Roy Jones]] - [[Luuk de Jong]] - [[Nigel de Jong]] - [[Wim de Jong]] - [[Mattias Jonson]] - [[Jens Jønsson]] - [[Jürgen Joonas]] - [[Laura Joonas]] - [[Koit Joor]] - [[Josh Jooris]] - [[DeAndre Jordan]] - [[Joan Jordán]] - [[Michael Jordan]] - [[Michal Jordán]] - [[Peter Jørgensen]] - [[Victor Jørgensen]] - [[Jorginho]] - [[Willian José]] - [[Curtis Joseph]] - [[Franz Joseph (jooksja)|Franz Joseph]] - [[Roman Josi]] - [[Tyson Jost]] - [[Diogo Jota]] - [[Brian Joubert]] - [[Richard Jouve]] - [[Raymond Joval]] - [[Ed Jovanovski]] - [[Luka Jović]] - [[Jackie Joyner-Kersee]] - [[Alberto Juantorena]] - [[Christopher Judge]] - [[Jakub Jugas]] - [[Mervana Jugić-Salkić]] - [[Ain-Alar Juhanson]] - [[Gerdo Juhkam]] - [[Martti Juhkami]] - [[Ants Juhvelt]] - [[Bruno Julie]] - [[Jorge Julio]] - [[Jung Woo-young]] - [[Gideon Jung]] - [[Sebastian Jung]] - [[Juninho Pernambucano]] - [[Bruno Junk]] - [[Leni Junker]] - [[Julius Junttila]] - [[Antti Juntumaa]] - [[Zlatko Junuzović]] - [[Juozas Juocevičius]] - [[Tomáš Jurčo]] - [[Goran Jurić]] - [[Tomi Juric]] - [[Jekaterina Jurjeva]] - [[Kalju Jurkatamm]] - [[Tiiu Jurkatamm]] - [[Darja Jurlova]] - [[Martin Jurtom]] - [[Risto Jussilainen]] - [[Gytis Juškevičius]] - [[Elisabeth Juudas]] - [[Eduard Jõepere]] - [[Janari Jõesaar]] - [[Gert Jõeäär]] - [[Anna Lotta Jõgeva]] - [[Aili Jõgi]] - [[Mati Jõgi]] - [[Peep Jõgi]] - [[Urmas Jõgi]] - [[Jüri Jõul]] - [[Marta Jõumees]] - [[Ilmar-Olav Jõõras]] - [[Rivo Jõõras]] - [[Andrei Jämsä]] - [[Marko Jänes]] - [[Calle Järnkrok]] - [[Andre Järva]] - [[Rein Järva]] - [[Väinö Järvenpää]] - [[Martin Järveoja]] - [[Nikolai Järveoja]] - [[Akilles Järvinen]] - [[Jukka Järvinen]] - [[Matti Järvinen]] - [[Mihkel Järviste]] - [[Laura Britt Järvsoo]] - [[Enar Jääger]] - [[Enver Jääger]] - [[Jussi Jääskeläinen]] - [[Lisell Jäätma]] - [[Robin Jäätma]] - [[Peep Jöffert]] - [[Emil Jönsson]] - [[Kevin Jörg]] - [[Markus Jürgenson]] - [[Jaan Jüris]] - [[Peeter Jürisson]] - [[Uku Jürjendal]] - [[Helen Jürjo]] - [[Vello Jürjo]] - [[Ademar Jürlau]] == K == [[Kaido Kaaberma]] - [[Urmas Kaal]] - [[Martin Kaalma]] - [[Vello Kaaristo]] - [[Enn Kaarma]] - [[Harald Kaarmann]] - [[Rene Kaas]] - [[Evely Kaasiku]] - [[Jevgeni Kabajev]] - [[Alina Kabajeva]] - [[Ozan Kabak]] - [[Christian Kabasele]] - [[Issa Kaboré]] - [[Gojko Kačar]] - [[Slobodan Kačar]] - [[Tadija Kačar]] - [[Vello Kade]] - [[Tino Kadewere]] - [[Ferdi Kadıoğlu]] - [[Syed Kadir]] - [[Yuka Kado]] - [[Kaoru Kadohara]] - [[Nazem Kadri]] - [[Colin Kaepernick]] - [[Jevgeni Kafelnikov]] - [[Pantelís Kafés]] - [[Sachi Kagawa]] - [[Shinji Kagawa]] - [[Tarō Kagawa]] - [[Dina Kagramanov]] - [[Andres Kahk]] - [[Oliver Kahn]] - [[Dominik Kahun]] - [[Nihat Kahveci]] - [[Sotíris Kaïáfas]] - [[Stefan Kaibald]] - [[Gregory Kaidanov]] - [[Ayumi Kaihori]] - [[Keiji Kaimoto]] - [[Florian Kainz]] - [[Kaarel Kais]] - [[Kristjan Kais]] - [[Wilhelm Kaiser]] - [[Wyatt Kaiser]] - [[Hannu Kaislama]] - [[Hans Kaiva]] - [[Andrus Kajak]] - [[Uno Kajak]] - [[Anna Kajalina]] - [[Riina Kajari]] - [[Akira Kaji]] - [[Mayumi Kaji]] - [[Tomoyuki Kajino]] - [[Kaká]] - [[Kaoru Kakinami]] - [[Yōichirō Kakitani]] - [[Kaapo Kakko]] - [[Nikólaos Kaklamanákis]] - [[Ingrit Kala]] - [[Kahha Kaladze]] - [[Saša Kalajdžić]] - [[Valter Kalam]] - [[Tomáš Kalas]] - [[Janek Kalda]] - [[Ago Kalde]] - [[Juhan Kalde]] - [[Sten Kalder]] - [[Sören Kaldma]] - [[Martten Kaldvee]] - [[Urmas Kaldvee]] - [[Dmitri Kalinin]] - [[Sergei Kalinin]] - [[Urmas Kaljend]] - [[Aldur Kaljo]] - [[Julius Kaljo]] - [[Leelo Kalju]] - [[Avo Kaljulaid]] - [[Marek Kaljumäe]] - [[Kaire Kaljurand]] - [[Kalle Kaljurand]] - [[Kristjan Kaljurand]] - [[Helgi Kaljuste]] - [[Kaupo Kaljuste]] - [[Merli Kaljuve]] - [[Margit Kalk]] - [[Gustav Kalkun]] - [[Charlotte Kalla]] - [[Juura Kallari]] - [[Madis Kallas]] - [[Miina Kallas]] - [[Ken Kallaste]] - [[Risto Kallaste]] - [[Toomas Kallaste]] - [[Carmel Kallemaa]] - [[Mika Kallio]] - [[Antti Kalliomäki]] - [[Andrei Kalmakov]] - [[Erich Kalmar]] - [[Marek Kalmus]] - [[Jānis Kalniņš (jäähokimängija)|Jānis Kalniņš]] - [[Salomon Kalou]] - [[Samuel Kalu]] - [[Kunishige Kamamoto]] - [[Chris Kaman]] - [[François Kamano]] - [[Aboubakar Kamara]] - [[Boubacar Kamara]] - [[Glen Kamara]] - [[Kei Kamara]] - [[Mitsuo Kamata]] - [[Kaspars Kambala]] - [[Mujinga Kambundji]] - [[Yusuf Saad Kamel]] - [[Hisao Kami]] - [[Marcin Kamiński]] - [[Thomas Kaminski]] - [[Megumi Kamionobe]] - [[Arno Kamminga]] - [[Shōgo Kamo]] - [[Takeshi Kamo]] - [[Steven Kampfer]] - [[Kevin Kampl]] - [[Gert Kams]] - [[Gata Kamsky]] - [[Olga Kamyshleeva]] - [[Aadu Kana]] - [[Mū Kanazaki]] - [[Hiroshi Kanazawa]] - [[Carel Kand]] - [[Kaie Kand]] - [[Katsuo Kanda]] - [[Kiyoo Kanda]] - [[Aleksandr Kandaurov]] - [[Toomas Kandimaa]] - [[Harry Kane]] - [[Patrick Kane]] - [[Mami Kaneda]] - [[Miho Kaneda]] - [[Nobutoshi Kaneda]] - [[Shiho Kaneda]] - [[Hisashi Kaneko]] - [[Albert Kanepi]] - [[Anton Kanepi]] - [[Harald Kanepi]] - [[Kaia Kanepi]] - [[Kaarlo Kangasniemi]] - [[Tanel Kangert]] - [[Julius Kangur]] - [[Kristjan Kangur]] - [[Martin Kangur]] - [[Ülo Kangur]] - [[Juha Kankkunen]] - [[Helena Kannus]] - [[Takashi Kanō]] - [[Johannes Kant]] - [[Anna Kantane]] - [[Toms Kantāns]] - [[Gerd Kanter]] - [[Igor Kanõgin]] - [[Kasperi Kapanen]] - [[Niko Kapanen]] - [[Boglárka Kapás]] - [[Hamit Kaplan]] - [[Oskar Kaplur]] - [[Sander Kapper]] - [[Michális Kapsís]] - [[Liis Kapten]] - [[Bartosz Kapustka]] - [[Jem Karacan]] - [[Fran Karačić]] - [[Giórgos Karagkoúnis]] - [[Yann Karamoh]] - [[Aleksandr Karavajev]] - [[Vjatšeslav Karavajev]] - [[Anu Karavajeva]] - [[Aleksandr Karelin]] - [[Pavel Karelin]] - [[Richard Karelson]] - [[Amir Karić]] - [[Nouman Karim]] - [[Ali Karimi]] - [[Martin Karis]] - [[Roman Kariste]] - [[Henn Karits]] - [[Nigul Karits]] - [[Loris Karius]] - [[Nikolai Karklin]] - [[Ainar Karlson]] - [[Rain Karlson]] - [[Urmas Karlson]] - [[Erik Karlsson]] - [[Frida Karlsson]] - [[Henrik Karlsson]] - [[Nils Karlsson]] - [[Pernilla Karlsson]] - [[William Karlsson]] - [[Åke Karlsson]] - [[Friedrich Karm]] - [[Žan Karničnik]] - [[Kenneth Karp]] - [[Vitalijus Karpačiauskas]] - [[Deniss Karpak]] - [[Gleb Karpenko]] - [[Andra Karpin]] - [[Valeri Karpin]] - [[Anatoli Karpov]] - [[Dmitri Karpov]] - [[Valeri Karpov]] - [[Klaes Karppinen]] - [[Pertti Karppinen]] - [[Ida Karstoft]] - [[Mārtiņš Karsums]] - [[Tõnis Kartau]] - [[Narain Karthikeyan]] - [[Givi Kartozia]] - [[Fred Karu]] - [[Kristin Karu]] - [[Sander Karu (jalgpallur)|Sander Karu]] - [[Hatha Karunaratne]] - [[Börje Karvonen]] - [[Takashi Kasahara]] - [[Noriaki Kasai]] - [[Yoshie Kasajima]] - [[Andrej Kaścicyn]] - [[Siarhiej Kaścicyn]] - [[Totti Kasekamp]] - [[Robert Kasela]] - [[Tõnis Kasemets]] - [[Indrek Kaseorg]] - [[Kärt Kaseorg]] - [[Mari Kaseväli]] - [[Yōsuke Kashiwagi]] - [[Siksten Kasimir]] - [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]] - [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]] - [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]] - [[Rain Kask]] - [[Darius Kasparaitis]] - [[Garri Kasparov]] - [[Marco Kasper]] - [[Ants Kass]] - [[Leonhard Kass]] - [[Darja Kassatkina]] - [[Zack Kassian]] - [[Elmo Kassin]] - [[Osvald Kastanja]] - [[Flamur Kastrati]] - [[Ondřej Kaše]] - [[Rustam Kazakov]] - [[Yahiro Kazama]] - [[Tatjana Kazankina]] - [[Vladimir Kazatšonok]] - [[Colin Kâzım-Richards]] - [[Šarūnas Kazlauskas]] - [[Kai Kazmirek]] - [[Hiroshi Katayama]] - [[Fánis Katergiannákis]] - [[Hisashi Katō]] - [[Masaaki Katō]] - [[Nobuyuki Katō]] - [[Tomoe Kato]] - [[Yoshio Katō]] - [[Pródromos Katsantónis]] - [[Kóstas Katsouránis]] - [[Toshinobu Katsuya]] - [[Ethan Katzberg]] - [[Kevin Kauber]] - [[Johannes Kaubi]] - [[Smylie Kaufman]] - [[Tõnu Kaukis]] - [[Niklas Kaul]] - [[Ralf Kaunismäe]] - [[Toivo Kaunismäe]] - [[Vello Kaunismäe]] - [[Kalle Kaupmees]] - [[Minna Kauppi]] - [[Kai Kauramäki]] - [[Juko Kavaguti]] - [[Egidijus Kavaliauskas]] - [[Uladzislaŭ Kavaljoŭ]] - [[Mihheil Kavelašvili]] - [[Iván Kaviedes]] - [[Saburō Kawabuchi]] - [[Katsuyuki Kawachi]] - [[Yoshikatsu Kawaguchi]] - [[Naoko Kawakami]] - [[Nobuo Kawakami]] - [[Ryōichi Kawakatsu]] - [[Taeko Kawakatsu]] - [[Kengo Kawamata]] - [[Taizō Kawamoto]] - [[Mari Kawamura]] - [[Yuri Kawamura]] - [[Takashi Kawanishi]] - [[Takehiko Kawanishi]] - [[Junji Kawano]] - [[Eiji Kawashima]] - [[Nahomi Kawasumi]] - [[Rıza Kayaalp]] - [[Moise Kean]] - [[Robbie Keane]] - [[Roy Keane]] - [[Eerik Kedars]] - [[Tomasz Kędziora]] - [[Erik Keedus]] - [[Avo Keel]] - [[Markkus Keel]] - [[Martti Keel]] - [[Kaimu Keerak]] - [[Alfred Keerd]] - [[Tamara Keerd]] - [[Rait Keerles]] - [[Mart Keersalu]] - [[Sebastian Kehl]] - [[Thilo Kehrer]] - [[Mark-Markos Kehva]] - [[Anastasia Keinänen]] - [[Naby Keïta]] - [[Duncan Keith]] - [[Urho Kekkonen]] - [[Travis Kelce]] - [[Miloš Kelemen]] - [[Anastasía Kelesídou]] - [[Ülle Kell]] - [[Clayton Keller]] - [[Reinier Cornelis Keller]] - [[Adam Kelly]] - [[Lloyd Kelly]] - [[Majlinda Kelmendi]] - [[Ezekiel Kemboi]] - [[Troy Kemp]] - [[Adrian Kempe]] - [[Mario Kempe]] - [[Michal Kempný]] - [[Joonas Kemppainen]] - [[Sofia Kenin]] - [[Ronalds Ķēniņš]] - [[Joshua Kennedy]] - [[Marc Kennedy]] - [[Nina Kennedy]] - [[Ryan Kent]] - [[Konstantínos Kentéris]] - [[Andy Keogh]] - [[Angelique Kerber]] - [[Jean Kerebel]] - [[Lajos Keresztes]] - [[Alexander Kerfoot]] - [[Milos Kerkez]] - [[Fred Kerley]] - [[Silver Kerna]] - [[Hamish Kerr]] - [[Josh Kerr]] - [[Devon Kershaw]] - [[Aksel Kersna]] - [[Vahur Kersna]] - [[Aleksandr Keržakov]] - [[Lembit Kesa]] - [[Ajna Késely]] - [[Kert Kesküla]] - [[Reinhold Kesküll]] - [[Phil Kessel]] - [[Franck Kessié]] - [[Ueli Kestenholz]] - [[Jari Ketomaa]] - [[Jevgeni Ketov]] - [[Jujhar Khaira]] - [[Ibragim Khamrakulov]] - [[Wahbi Khazri]] - [[Sami Khedira]] - [[Natalia Khoudgarian]] - [[Alan Khugaev]] - [[Karolina Kibbermann]] - [[Marvi Kibe]] - [[Tõnu Kibena]] - [[Luke Kibet]] - [[Jason Kidd]] - [[Isaac Kiese Thelin]] - [[Lionel Kieseritzky]] - [[Maria Kießling]] - [[Mika Kihlström]] - [[Eva-Lotta Kiibus]] - [[Jorma Kiigemägi]] - [[Kalev Kiirend]] - [[Olev Kiirend]] - [[Ants Kiisa]] - [[Janek Kiisman]] - [[Ott Kiivikas]] - [[Juhan Kikas]] - [[Gary Kikaya]] - [[Tarmo Kikerpill]] - [[Naoya Kikuchi]] - [[Shinkichi Kikuchi]] - [[Yoshio Kikugawa]] - [[Shirō Kikuhara]] - [[Yakup Kılıç]] - [[Matti Killing]] - [[Alex Killorn]] - [[Jean-Claude Killy]] - [[Marko Kilp]] - [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]] - [[Kim Kee-hee]] - [[Kim Sang-wook]] - [[Kim Seung-gyu]] - [[Kim Sung-gan]] - [[Kim U-gil]] - [[Kim Yong-sik]] - [[Kim Yu-Na]] - [[Allan Kimbaloula]] - [[Tiiu Kimber]] - [[Joshua Kimmich]] - [[Arawa Kimura]] - [[Kazushi Kimura]] - [[Masahiko Kimura]] - [[Rie Kimura]] - [[Arturo Kinch]] - [[Andy King]] - [[Billie Jean King]] - [[Lilly King]] - [[Yukari Kinga]] - [[Roger Kingdom]] - [[Kätlin Kink]] - [[Tarmo Kink]] - [[Hain Kinks]] - [[Jorma Kinnunen]] - [[Kimmo Kinnunen]] - [[Futaba Kioka]] - [[Eliud Kipchoge]] - [[Wilson Kipketer]] - [[Victor Kiplangat]] - [[Herbert Kipp]] - [[Priidik Kippar]] - [[August Kippasto]] - [[Asbel Kiprop]] - [[Brimin Kiprop Kipruto]] - [[Conseslus Kipruto]] - [[Stephen Kiprotich]] - [[Miikka Kiprusoff]] - [[Kelvin Kiptum]] - [[Faith Kipyegon]] - [[Chinatsu Kira]] - [[Michaela Kirchgasser]] - [[Sergei Kirdjapkin]] - [[Nikoléta Kiriakopoúlou]] - [[Andrei Kirilenko]] - [[Marija Kirilenko]] - [[Dmitri Kirilov]] - [[Dmitri Kiritšenko]] - [[Liam Kirk]] - [[Oliver Kirk]] - [[Kirkor Kirkorov]] - [[Petǎr Kirov]] - [[Erika Kirpu]] - [[Viktor Kirpu]] - [[Urmas Kirs]] - [[Jaan Kirsipuu]] - [[Mall Kirsipuu]] - [[Rein Kirsipuu]] - [[Robert Kirss]] - [[Magnus Kirt]] - [[Abel Kirui]] - [[Harri Kirvesniemi]] - [[Marja-Liisa Kirvesniemi]] - [[Nanase Kiryu]] - [[Tevfik Kış]] - [[Kikuzō Kisaka]] - [[Kazumi Kishi]] - [[Yūji Kishioku]] - [[Filip Kiss]] - [[Bogdan Kisselevitš]] - [[Hikaru Kitagawa]] - [[Akira Kitaguchi]] - [[Haruka Kitaguchi]] - [[Kana Kitahara]] - [[Hideaki Kitajima]] - [[Ayako Kitamoto]] - [[Tsuyoshi Kitazawa]] - [[Svetlana Kitova]] - [[Keio Kits]] - [[Kristjan Kitsing]] - [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]] - [[Sonny Kittel]] - [[Stanislav Kitto]] - [[Andero Kivi]] - [[Ann Marii Kivikas]] - [[Arvo Kivikas]] - [[Kenny Kivikas]] - [[Kaur Kivila]] - [[Raul Kivilo]] - [[Merle Kivimets]] - [[Tatjana Kivimägi]] - [[Paavo Kivine]] - [[Sirkka-Liisa Kivine]] - [[Alfred Kivisaar]] - [[Kätlin Kivisild]] - [[Vahur Kivisild]] - [[Arne Kivistik]] - [[Elmar Kivistik]] - [[Kaur Kivistik]] - [[Tommi Kivistö]] - [[Jakub Kiwior]] - [[Eijun Kiyokumo]] - [[Hiroshi Kiyotake]] - [[Simon Kjær]] - [[Lasse Kjus]] - [[Jyri Kjäll]] - [[Davy Klaassen]] - [[Johannes Høsflot Klæbo]] - [[Linus Klasen]] - [[Ivan Klasnić]] - [[Mari Klaup-McColl]] - [[Erwin Klausner]] - [[Dzintar Klavan]] - [[Ragnar Klavan]] - [[Lieke Klaver]] - [[Lambertus van Klaveren]] - [[Pieter van Klaveren]] - [[Marielle Kleemeier]] - [[Oscar Klefbom]] - [[Martin Klein]] - [[Tim Kleindienst]] - [[László Kleinheisler]] - [[Margus Klementsov]] - [[Ole Klemetsen]] - [[Gunnar Klettenberg]] - [[Mateusz Klich]] - [[Christian Klien]] - [[Michael Klim]] - [[Romuald Klim]] - [[Jan Kliment]] - [[Sebastian Klinga]] - [[Carl Klingberg]] - [[John Klingberg]] - [[Jorinde van Klinken]] - [[Rob Klinkhammer]] - [[Jekaterina Klinkova]] - [[Jürgen Klinsmann]] - [[Karel-Sander Kljuzin]] - [[Jürgen Klopp]] - [[Miroslav Klose]] - [[Timm Klose]] - [[Lukas Klostermann]] - [[Justin Kluivert]] - [[Patrick Kluivert]] - [[Aleksander Klumberg]] - [[Vitali Klõtško]] - [[Volodõmõr Klõtško]] - [[Carolina Klüft]] - [[Hans Kmoch]] - [[Karin Knapp]] - [[Samuel Kňažko]] - [[Corban Knight]] - [[Spencer Knight]] - [[Erriyon Knighton]] - [[Olga Knjazeva]] - [[Hanna Knjazeva-Minenko]] - [[Karoline Offigstad Knotten]] - [[Durward Knowles]] - [[Jonas Knudsen]] - [[Tormod Knutsen]] - [[Minoru Kobata]] - [[Daigo Kobayashi]] - [[George Kobayashi]] - [[Kamui Kobayashi]] - [[Tadao Kobayashi]] - [[Yayoi Kobayashi]] - [[Yū Kobayashi]] - [[Yuki Kobayashi]] - [[Gregor Kobel]] - [[Marita Koch]] - [[Martin Koch]] - [[Robin Koch]] - [[Anete Kociņa]] - [[Antal Kocsis]] - [[Ferenc Kocsis]] - [[Raido Kodanipork]] - [[Hervé Koffi]] - [[Andreas Kofler]] - [[Nikita Koger]] - [[Gogi Koguašvili]] - [[Rebeka Koha]] - [[Shiho Kohata]] - [[Arvo Kohv]] - [[Harri Koiduste]] - [[Mae Koime]] - [[Ada Koistinen]] - [[Villem-Henrik Koitmaa]] - [[Tiit Koitnurm]] - [[Miika Koivisto]] - [[Mikko Koivisto]] - [[Toni Koivisto]] - [[Mikko Koivu]] - [[Saku Koivu]] - [[Hannes Koivunen]] - [[Anssi Koivuranta]] - [[Hiromi Kojima]] - [[Nobuyuki Kojima]] - [[Shinya Kojima]] - [[Koke (jalgpallur)|Koke]] - [[Kaspar Kokk]] - [[Väinö Kokkinen]] - [[Aleksandr Kokko]] - [[Pekka Kokkonen]] - [[Marko Koks]] - [[Sara Kolak]] - [[Karel Kolář]] - [[Sead Kolašinac]] - [[Antoni Kolczyński]] - [[Eero Kolehmainen]] - [[Hannes Kolehmainen]] - [[Valeri Kolesnik]] - [[Gavril Kolesov (kabetaja)|Gavril Kolessov]] - [[Vladimir Kolev]] - [[Ivo Kolk]] - [[Reena Koll]] - [[Jan Koller]] - [[Kristo Kollo]] - [[Edgar Kolmpere]] - [[Randal Kolo Muani]] - [[Mihhail Kolobov]] - [[Giórgos Kolokythás]] - [[Juri Kolomojets]] - [[Fjodor Koltšin]] - [[Pavel Koltšin]] - [[Alevtina Koltšina]] - [[Jana Kolukanova-Haitz]] - [[Nikita Kolyaev]] - [[Mitsuru Komaeda]] - [[Yūichi Komano]] - [[Tibor Komáromi]] - [[Leo Komarov]] - [[Kristjan Kombe]] - [[Daniel Komen]] - [[Vincent Kompany]] - [[Robert Kompus]] - [[Tiina Kompus]] - [[Pape Moussa Konaté]] - [[Daigorō Kondō]] - [[Kōji Kondō]] - [[Naoya Kondō]] - [[Shuko Kondo]] - [[Geoffrey Kondogbia]] - [[Arouna Koné]] - [[Bakari Koné]] - [[Ismaël Koné]] - [[Lukáš Konečný]] - [[Travis Konecny]] - [[Humpy Koneru]] - [[Terence Kongolo]] - [[Yasuyuki Konno]] - [[Kazuhisa Kōno]] - [[Artur Konontšuk]] - [[Ferenc Konrád]] - [[Otto Konrad]] - [[Akitsugu Konno]] - [[Yuiko Konno]] - [[John Konrads]] - [[Ezri Konsa]] - [[Oliver Konsa]] - [[Tristan Konso]] - [[Vitali Konstantinov]] - [[Einar Kont]] - [[Anett Kontaveit]] - [[Pávlos Kontídes]] - [[Henri Kontinen]] - [[Petri Kontiola]] - [[Pentti Kontula]] - [[Peter Konyegwachie]] - [[Andres Koogas]] - [[Teun Koopmeiners]] - [[Ferdinand Koorits]] - [[Veli Koota]] - [[Taavi Koovit]] - [[Anže Kopitar]] - [[Petteri Koponen]] - [[Kaido Koppel]] - [[Lovise Harriette Koppel]] - [[Dzmitryj Koraboŭ]] - [[Gennadi Korban]] - [[Olga Korbut]] - [[Valentin Kordas]] - [[Janne Korhonen]] - [[Mihhail Korhov]] - [[Emmanuel Korir]] - [[Shedrack Kibet Korir]] - [[Greta Korju]] - [[Kevin Korjus]] - [[Tapio Korjus]] - [[Mikheil Korkia]] - [[Elmar Korko]] - [[Vladimir Kornev]] - [[Shinzō Kōroki]] - [[Aleksandr Koroljov]] - [[Natalja Korosteljova]] - [[Mihhail Korotajev]] - [[Kiira Korpi]] - [[Lauri Korpikoski]] - [[Joonas Korpisalo]] - [[Lisbeth Korsmo]] - [[Sergei Koršunov]] - [[Robert Korzeniowski]] - [[Laurent Koscielny]] - [[Takeshi Koshida]] - [[Harri Koskela]] - [[Vesa Koskela]] - [[Ilkka Koski]] - [[Mikko Koskinen]] - [[Jarno Koskiranta]] - [[Tristan Koskor]] - [[Tatjana Kossintseva]] - [[Viktor Kossitškin]] - [[Odilon Kossounou]] - [[Georgi Kostadinov]] - [[Stefka Kostadinova]] - [[Ivica Kostelić]] - [[Janica Kostelić]] - [[Aleksandra Kostenjuk]] - [[Filip Kostić]] - [[Klim Kostin]] - [[Diego Kostner]] - [[Kalevi Kosunen]] - [[Vjatšeslav Košelev]] - [[Vassili Košetškin]] - [[Jevgeni Koševoi]] - [[Jan Košťálek]] - [[István Kozma]] - [[Primož Kozmus]] - [[Brandon Kozun]] - [[Ljubov Kozõreva]] - [[Dušan Kožíšek]] - [[Artur Kotenko]] - [[Jesperi Kotkaniemi]] - [[Johannes Kotkas]] - [[Aleksandr Kotov]] - [[Toivo Kotov]] - [[Tatjana Kotova]] - [[Maik-Kalev Kotsar]] - [[Sage Kotsenburg]] - [[Rudolf Kott]] - [[Dieter Kottysch]] - [[Tomáš Koubek]] - [[Jules Koundé]] - [[Mikko Kousa]] - [[Niko Kovač]] - [[Robert Kovač]] - [[István Kovács (jalgpallur)|István Kovács]] - [[István Kovács (kõrgushüppaja)|István Kovács]] - [[István Kovács (poksija)|István Kovács]] - [[Joe Kovacs]] - [[Peeter Koval]] - [[Heikki Kovalainen]] - [[Anastassia Kovalenko]] - [[Igor Kovalenko]] - [[Pāvels Kovaļovs]] - [[Ainārs Kovals]] - [[Jakub Kovář]] - [[Jan Kovář]] - [[Justyna Kowalczyk]] - [[Dawid Kownacki]] - [[Yig'al Koyfman]] - [[Arvo Kraam]] - [[Robert Krabbendam]] - [[Argos Kracht]] - [[Alvin Kraenzlein]] - [[Emil Krafth]] - [[Rudolf Kraj]] - [[Māris Krakops]] - [[Alex Král]] - [[Christoph Kramer]] - [[Sven Kramer]] - [[Vladimir Kramnik]] - [[Niko Kranjčar]] - [[Luan Krasniqi]] - [[Olesja Krasnomovets]] - [[Evi Krass]] - [[Tristan Krass]] - [[Jean-Philippe Krasso]] - [[Jarmila Kratochvílová]] - [[Gesa Felicitas Krause]] - [[Inessa Kravets]] - [[Evald Kree]] - [[Liina Kree]] - [[Adam Kreek]] - [[Aleksander Kreek]] - [[Ardo Kreek]] - [[Vladislav Kreida]] - [[Chris Kreider]] - [[David Krejčí]] - [[Jakub Krejčík]] - [[Barbora Krejčíková]] - [[Kristiina Kresmer]] - [[Gert Krestinov]] - [[Dario Krešić]] - [[Janusz Krężelok]] - [[Heino Krevald]] - [[Rene Krhin]] - [[Vincent Kriechmayr]] - [[Kerr Kriisa]] - [[Sindra Kriisa]] - [[Valmo Kriisa]] - [[Kalle Kriit]] - [[Anatoli Krikun]] - [[Eron Krillo]] - [[Juri Krimarenko]] - [[Voldemar Krimm]] - [[Roy Krishna]] - [[Heinrich Kristal]] - [[Marko Kristal]] - [[Emil Kristensen]] - [[Marthe Kristoffersen]] - [[Michal Krištof]] - [[Ilja Krivošein]] - [[Irõna Krjuko]] - [[Nikita Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (sportlane)|Nikolai Krjukov]] - [[Bojan Krkić]] - [[Finn Hågen Krogh]] - [[Nikolai Krogius]] - [[Ranomi Kromowidjojo]] - [[Uku Renek Kronbergs]] - [[Niklas Kronwall]] - [[Staffan Kronwall]] - [[Heldur Kroon]] - [[Tooni Kroon]] - [[Felix Kroos]] - [[Toni Kroos]] - [[Nenad Krstić]] - [[Marcin Krzywański]] - [[Klaus Kröll]] - [[Frantz Kruger]] - [[Dmitri Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov]] - [[Nikolai Kruglov seenior]] - [[Tim Krul]] - [[Malle Krunks]] - [[Uwe Krupp]] - [[Robbie Kruse]] - [[Tiina Krutob]] - [[Tiit Krutob]] - [[Vladimir Krutov]] - [[Karl Kruuda]] - [[Parri Kruuda]] - [[Helgi Kruusa]] - [[Herman Kruusenberg]] - [[Krista Kruuv]] - [[Toomas Krõm]] - [[Marcus Krüger]] - [[Simen Hegstad Krüger]] - [[Grzegorz Krychowiak]] - [[Adam Kszczot]] - [[Dominik Kubalík]] - [[Vlada Kubassova]] - [[Elju Kubi]] - [[Robert Kubica]] - [[Emiko Kubo]] - [[Takefusa Kubo]] - [[Tatsuhiko Kubo]] - [[Yūya Kubo]] - [[John Kuck]] - [[Juraj Kucka]] - [[Jan Kudlička]] - [[Masato Kudō]] - [[Daisy Kudre]] - [[Doris Kudre]] - [[Raul Kudre]] - [[Fjodor Kudrjašov]] - [[Juri Kudrjašov]] - [[Deniss Kudrjavtsev]] - [[Fred Kudu]] - [[Bessik Kuduhhov]] - [[Mohammed Kudus]] - [[Darcy Kuemper]] - [[Virpi Kuitunen]] - [[Heino Kuivjõgi]] - [[Milvi Kuivkaev]] - [[Dean Kukan]] - [[Johannes Kukebal]] - [[Artur Kukk]] - [[Ille Kukk]] - [[Kati Kukk]] - [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]] - [[Sigvard Kukk]] - [[Õilme Kukk]] - [[Roman Kuklin]] - [[Toni Kukoč]] - [[Merili Kukuškin]] - [[Anna Kula]] - [[Dainis Kūla]] - [[Brett Kulak]] - [[Galina Kulakova]] - [[Aleksandr Kulatšenko]] - [[Serhi Kulbatš]] - [[Jakob Kulbin]] - [[Győző Kulcsár]] - [[Riho Kuld]] - [[Paul Kuldkepp]] - [[Jerzy Kulej]] - [[Aleksandr Kulik]] - [[Nikolai Kuljomin]] - [[Andres Kull]] - [[Kaia Kulla]] - [[Ilmar Kullam]] - [[Valentina Kullam]] - [[Gert Kullamäe]] - [[Kristian Kullamäe]] - [[Kadi Kullerkann]] - [[Liis Kullerkann]] - [[Raimo Kulli]] - [[Karl Kullisaar]] - [[Peeter Kulm]] - [[Vjatšeslav Kulpin]] - [[Dejan Kulusevski]] - [[Saki Kumagai]] - [[Shunichi Kumai]] - [[Pierre Kunde]] - [[Tomáš Kundrátek]] - [[Tsuyoshi Kunieda]] - [[Aimi Kunitake]] - [[Fubuki Kuno]] - [[Iser Kuperman]] - [[Martin Kupper]] - [[Mindaugas Kupšas]] - [[Njazi Kuqi]] - [[Shefki Kuqi]] - [[Sean Kuraly]] - [[Kevin Kurányi]] - [[Philipp Kurashev]] - [[Shū Kurata]] - [[Yasuharu Kurata]] - [[Tanel Kurbas]] - [[Richard Kuremaa]] - [[Jürgen Kuresoo]] - [[Toivo Kurg]] - [[Õnne Kurg]] - [[Yūzō Kurihara]] - [[Larissa Kurkina]] - [[Anna Kurnikova]] - [[Teruaki Kurobe]] - [[Kyoko Kuroda]] - [[Hisashi Kurosaki]] - [[Jari Kurri]] - [[Harry Kurschat]] - [[Layvin Kurzawa]] - [[Keijo Kurttila]] - [[Rodions Kurucs]] - [[Shintaro Kurumaya]] - [[Igor Kurve]] - [[Heinrich Kurvet]] - [[Rudolf Kus]] - [[Katsuhiro Kusaki]] - [[Alo Kuslap]] - [[Kaur Kuslap]] - [[Albert Kusnets]] - [[Tomasz Kuszczak]] - [[Olga Kuzenkova]] - [[Vladimir Kuzin]] - [[Krystian Kuźmicz]] - [[Gennadi Kuzmin]] - [[Anastassija Kuzmina]] - [[Svetlana Kuznetsova]] - [[Vassili Kuznetsov (kergejõustiklane)|Vassili Kuznetsov]] - [[Ilja Kutepov]] - [[Martin Kutman]] - [[Vladimir Kuts]] - [[Oleg Kutšerenko]] - [[Marija Kutšina]] - [[Nora Kutti]] - [[Vitali Kutuzov]] - [[Gregor Kuuba]] - [[Kristin Kuuba]] - [[Jaanus Kuum]] - [[Roman Kuura]] - [[Timo Kuus]] - [[Kristian Kuusela]] - [[Mart Kuusik]] - [[Reijo Kuusik]] - [[Ken Kuusk]] - [[Kristina Kuusk]] - [[Märten Kuusk]] - [[Henn Kuuskme]] - [[Aivar Kuusmaa]] - [[Raigo Kuusnõmm]] - [[Pekka Kuvaja]] - [[Katsuyoshi Kuwahara]] - [[Yasuyuki Kuwahara]] - [[Takayuki Kuwata]] - [[Dirk Kuyt]] - [[Aloyzas Kveinys]] - [[Manutšar Kvirkvelia]] - [[Petra Kvitová]] - [[Daniil Kvjat]] - [[Aarne Kõiv]] - [[Ira Kõiv]] - [[Kauri Kõiv]] - [[Küllo Kõiv]] - [[Vaike Kõresaar]] - [[Marge Kõrkjas]] - [[Uku Kõrre]] - [[Christian Kõrtsmik]] - [[Karl Käbi]] - [[Jüri Käen]] - [[Risto Kägo]] - [[Kaapo Kähkönen]] - [[Kristen Kähr]] - [[Lauri Käi]] - [[Enn Käiss]] - [[Annik Kälin]] - [[Uno Källe]] - [[Benjamin Källman]] - [[Kim Källström]] - [[David Kämpf]] - [[Martin Käos]] - [[Osvald Käpp]] - [[Olle Kärner]] - [[Rain Kärner]] - [[Algo Kärp]] - [[Siim Kärson]] - [[Marleen Käämer]] - [[Enn Kääni]] - [[Katrin Käärt]] - [[Olaf Kölzig]] - [[Rupert König]] - [[Zoltán Kővágó]] - [[Karel Kübar]] - [[Silver Kübar]] - [[Johannes Kühn]] - [[Rita Kühne]] - [[Kaido Külaots]] - [[Susan Külm]] - [[Kalev Külv]] - [[Valter Külvet]] - [[Peeter Kümmel]] - [[Kaarel Kümnik]] - [[Mait Künnap]] - [[Grete-Lilijane Küppas]] - [[Herbert Kütt]] - [[Karli Kütt]] - [[Andreas Küttel]] - [[Anne Kyllönen]] - [[Mai Kyokawa]] - [[Jordan Kyrou]] == L == [[Shirley De La Hunty-Strickland]] - [[Kertu Laak]] - [[Eda Laan]] - [[Osvald Laan]] - [[Aleksander Rudolf Laane]] - [[Rait-Riivo Laane]] - [[René Laane]] - [[Andres Laanemägi]] - [[Tanel Laanmäe]] - [[Kunnar Laansalu]] - [[Juss Laansoo]] - [[Maario Laansoo]] - [[Getter Laar]] - [[Ave-Lii Laas]] - [[Martin Laas]] - [[Liina Laasma]] - [[Arnold Laasner]] - [[Raivo Laast]] - [[Gaëtan Laborde]] - [[Alexandre Lacazette]] - [[Darryl Lachman]] - [[Maxence Lacroix]] - [[Andrew Ladd]] - [[Gustav Ladva]] - [[Tuulikki Laesson]] - [[Sam Lafferty]] - [[Guy Lafleur]] - [[Thea LaFond]] - [[Alexis Lafrenière]] - [[Mart Laga]] - [[Bernard Lagat]] - [[Aina Lagus]] - [[Lauri Lahesalu]] - [[Philipp Lahm]] - [[Sander Laht]] - [[Johannes Lahti]] - [[Sander Laid]] - [[Aïssa Laïdouni]] - [[Eerik Laidsaar]] - [[Arnold Laidva]] - [[Emma Laine]] - [[Karin Laine]] - [[Patrik Laine]] - [[Tormis Laine]] - [[Stefan Lainer]] - [[Leslie Laing]] - [[Juris Laipenieks]] - [[Toivo Laitamm]] - [[Mark Lajal]] - [[Mart Lajal]] - [[Samppa Lajunen]] - [[Ville Lajunen]] - [[Nemanja Lakić-Pešić]] - [[Vasílios Lákis]] - [[Annika Lall]] - [[Adam Lallana]] - [[Shawn Lalonde]] - [[Thomas Lam]] - [[Stéphane Lambiel]] - [[Madis-Tõnu Lambin]] - [[Karli Lambot]] - [[Érik Lamela]] - [[Laurent Lamothe]] - [[Enno Lamp]] - [[Frank Lampard]] - [[Anamarija Lampič]] - [[Jason Lamy-Chappuis]] - [[Marja-Liisa Landar]] - [[Anton Lander]] - [[Dominik Landertinger‎]] - [[Gabriel Landeskog]] - [[Chico Landi]] - [[Raúl Landini]] - [[Floyd Landis]] - [[Ádám Lang]] - [[Noa Lang]] - [[André Lange]] - [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]] - [[Marko-Matteus Langel]] - [[Nataly Langerbaur]] - [[Zigurds Lanka]] - [[Kevin Lankinen]] - [[Jiří Lanský]] - [[Manuel Lanzini]] - [[Róbert Lantoši]] - [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]] - [[Jaan Laos]] - [[Kristen Lapa]] - [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]] - [[Aymeric Laporte]] - [[Elle Lapp]] - [[Esapekka Lappi]] - [[Voldemar Larens]] - [[Cyle Larin]] - [[Ville Larinto]] - [[Igor Larionov]] - [[Dylan Larkin]] - [[Thomas Larkin]] - [[Andrei Larkov]] - [[Emil Larmi]] - [[Ernst Larsen]] - [[Philip Larsen]] - [[Kyle Larson]] - [[Adam Larsson]] - [[Gunnar Larsson (murdmaasuusataja)]] - [[Gunnar Larsson]] - [[Henrik Larsson]] - [[Johan Larsson (sündinud 1992)|Johan Larsson]] - [[Markus Larsson (suusataja)|Markus Larsson]] - [[Martin Larsson]] - [[Mats Larsson]] - [[Peter Larsson]] - [[Rune Larsson]] - [[Sebastian Larsson]] - [[Emanuel Lasker]] - [[August Lass]] - [[Riitta Liisa Lassila]] - [[Aleksandr Lastin]] - [[Curtis Lazar]] - [[Heinz Lazek]] - [[Darko Lazović]] - [[Larissa Lazutina]] - [[Nicholas Latifi]] - [[Vladimir Latin]] - [[Leonid Latsepov]] - [[Jari-Matti Latvala]] - [[Larissa Latõnina]] - [[Milda Lauberte]] - [[Niki Lauda]] - [[Abel Laudonio]] - [[Michael Laudrup]] - [[Sulev Laugasson]] - [[Karl Patrick Lauk]] - [[Ülar Lauk]] - [[Emil Laur]] - [[Indrek Lauri]] - [[Markus Lauridsen]] - [[Oliver Lauridsen]] - [[Louis Laurie]] - [[Leho Laurine]] - [[Tiina Laurisson]] - [[Taavi Laurits‎]] - [[Rod Laver]] - [[Ezequiel Lavezzi]] - [[Renaud Lavillenie]] - [[Klemen Lavrič]] - [[Natalja Lavrova]] - [[Diego Laxalt]] - [[Stephen Laybutt]] - [[Miguel Layún]] - [[Chad Le Clos]] - [[Adam le Fondre]] - [[Robin Le Normand]] - [[Patrick Leahy (kergejõustiklane)|Patrick Leahy]] - [[Julián Leal]] - [[Julija Leanciuk]] - [[Rafael Leão]] - [[Tatjana Lebedeva]] - [[Brian Lebler]] - [[Vincent Lecavalier]] - [[Jan Lecjaks]] - [[Benjamin Lecomte]] - [[Nick Leddy]] - [[Ester Ledecká]] - [[Katie Ledecky]] - [[Ryan Ledson]] - [[Lee Chang-hwan]] - [[Lee Jae-sung]] - [[Lee Yoo-hyung]] - [[Kurk Lee]] - [[Norvel Lee]] - [[Roger Lee]] - [[Tadanari Lee]] - [[Jutta Leerdam]] - [[Vallo Leet]] - [[Brian Leetch]] - [[Liivo Leetma]] - [[Aldo Leetoja]] - [[Aleksandr Legkov]] - [[Adam Legzdins]] - [[Katrina Lehis]] - [[Artturi Lehkonen]] - [[Jens Lehmann]] - [[Robin Lehner]] - [[Jori Lehterä]] - [[Martti Lehtevä]] - [[Lauri Lehtinen]] - [[Olli Lehtinen]] - [[Kadri Lehtla]] - [[Kari Lehtonen]] - [[Mikko Lehtonen]] - [[Kaire Leibak]] - [[Taylor Leier]] - [[Eino Leino (maadleja)|Eino Leino]] - [[Brendan Leipsic]] - [[Lauri Leis]] - [[Uno Leist]] - [[Moritz Leitner]] - [[Toomas Leius]] - [[Lucas Leiva]] - [[Péter Lékó]] - [[Viktoria Leks]] - [[Johannes Lello]] - [[Marko Lelov]] - [[Lauri Lelumees]] - [[Christophe Lemaitre]] - [[Thomas Lemar]] - [[Jaan Lember]] - [[Mati Lember]] - [[Nora Lember]] - [[Veiko Lember]] - [[Anneken Lemberg]] - [[Brendan Lemieux]] - [[Mario Lemieux]] - [[Eric Lemming]] - [[Mauricio Lemos]] - [[Marek Lemsalu]] - [[Juan Carlos Lemus]] - [[Alex Len]] - [[Radan Lenc]] - [[Aleksandr Lenderman]] - [[Ivan Lendl]] - [[Suzanne Lenglen]] - [[Clément Lenglet]] - [[Levente Lengyel]] - [[Aaron Lennon]] - [[Bernd Leno]] - [[Mark Lenzi]] - [[Jaan Lentsius]] - [[Aigar Leok]] - [[Tanel Leok]] - [[Väino Leok]] - [[Raido Leokin]] - [[Wilfredo León]] - [[Johnny Leoni]] - [[Ellen Leonova]] - [[Pierce LePage]] - [[Laura Lepasalu]] - [[Muza Lepik]] - [[Ranet Lepik]] - [[Sander Lepik]] - [[Tõnu Lepik]] - [[Brent Lepistu]] - [[Laura Lepistö]] - [[Sami Lepistö]] - [[Sergei Lepmets]] - [[Tõnno Lepmets]] - [[Jaan Lepp]] - [[Voldemar Lepperk]] - [[Samuli Leppiaho]] - [[Evi Leppik]] - [[Lauri Leppik]] - [[Lea Leppik]] - [[Mihkel Leppik]] - [[Antti Leppänen]] - [[Ergas Leps]] - [[Petăr Lesov]] - [[Roland Lessing]] - [[Klas Lestander]] - [[Ferdinand Lester]] - [[Éloyse Lesueur-Aymonin]] - [[Rostislav Leštšinski]] - [[Jason Lezak]] - [[Kris Letang]] - [[Vinni Lettieri]] - [[Evelyne Leu]] - [[Allar Levandi]] - [[Anna Levandi]] - [[Annely Levandi]] - [[Arlet Levandi]] - [[Armand Levandi]] - [[Amaury Leveaux]] - [[Olga Levina]] - [[Artem Levizi]] - [[Anton Levkovitš]] - [[Julia Levtšenko]] - [[Marcin Lewandowski]] - [[Robert Lewandowski]] - [[Carl Lewis]] - [[Charlotte Lewis (korvpallur)|Charlotte Lewis]] - [[Lennox Lewis]] - [[Myles Lewis-Skelly]] - [[Vital L'Hoste]] - [[Jet Li]] - [[Li Na]] - [[Li Nan]] - [[Li Xuezhi]] - [[Li Xueyao]] - [[Siarhiej Liachovič]] - [[Kamila Lićwinko]] - [[Jimmy Lidberg]] - [[Nicklas Lidström]] - [[Ervin Liebert]] - [[Liel Abada]] - [[Katharina Liensberger]] - [[Ted Ligety]] - [[Janno Ligur]] - [[Mirjam Liimask]] - [[Gerli Liinamäe]] - [[Haldur Liinar]] - [[Andres Liinat]] - [[Aivo Liiv]] - [[Marten Liiv]] - [[Aivi Liiv-Kulla]] - [[Kalju Liiva]] - [[Frank Liivak]] - [[Jaanus Liivak]] - [[Kadri Liivak]] - [[Toomas Liivak]] - [[Toomas Liivak (vehkleja)]] - [[Elvis Liivamägi]] - [[Kalle Liivamägi]] - [[Martin Liivamägi]] - [[Siim Liivik]] - [[Maksim Liksutov]] - [[Aleksander Lilender]] - [[Andor Lilienthal]] - [[Jakob Lilja]] - [[Timothy Liljegren]] - [[Agnes Lill]] - [[Arvo Lill]] - [[Harri Lill]] - [[Heino Lill]] - [[Jüri Lill]] - [[Tiina Lillak]] - [[Emil Lilleberg]] - [[Tõnu Lillelaid]] - [[Risto Lillemets]] - [[Jaanus Lillepuu]] - [[Paulo César Lima]] - [[Marcel Limage]] - [[Robin Limberg]] - [[Jorma Limmonen]] - [[Benjamin Limo]] - [[Lin Dan]] - [[Jeremy Lin]] - [[Nicolae Linca]] - [[Björn Lind]] - [[Jouko Lindberg]] - [[Oscar Lindberg]] - [[Petteri Lindbohm]] - [[Anders Lindbäck]] - [[Andreas Linde]] - [[Johan Linde]] - [[Esa Lindell]] - [[Victor Lindelöf]] - [[Charlie Lindgren]] - [[Ryan Lindgren]] - [[Elias Lindholm]] - [[Ulla Lindkvist]] - [[Matt Lindland]] - [[Meelis Lindmaa]] - [[Alari Lindmäe]] - [[Rein Lindmäe]] - [[Åke Lindman]] - [[Heinz Lindner]] - [[Joel Lindpere]] - [[Eric Lindros]] - [[Jesper Lindstrøm]] - [[Gunnar Lindström]] - [[Joakim Lindström]] - [[Marius Lindvik]] - [[Gary Lineker]] - [[Mary Lines]] - [[Karol Linetty]] - [[Inno Ling]] - [[Jesse Lingard]] - [[Bjarne Lingås]] - [[Illar Link]] - [[Martin Linnamägi]] - [[Lehar Linno]] - [[Tarmo Linnumäe]] - [[Sander Linnus]] - [[Dmitri Lipartov]] - [[Dmitri Lipetski]] - [[Julija Lipnitskaja]] - [[Heino Lipp (sportlane)|Heino Lipp]] - [[Marcello Lippi]] - [[Valdo Lips]] - [[Jaak Lipso]] - [[Li Lirisman]] - [[Jaŭvheni Lisaviec]] - [[Piotr Lisek]] - [[Sabine Lisicki]] - [[Natalja Lissovskaja]] - [[Sonny Liston]] - [[Adam Liška]] - [[Simon Lizotte]] - [[Jari Litmanen]] - [[Pierre Littbarski]] - [[Broc Little]] - [[Mackenzie Little]] - [[Sergei Litvinov]] - [[Marta Litõnska]] - [[Liu Shiying]] - [[Liu Xiang]] - [[Ari-Pekka Liukkonen]] - [[Vitantonio Liuzzi]] - [[Marko Livaja]] - [[Dominik Livaković]] - [[Oleg Ljadov]] - [[Adem Ljajić]] - [[Roar Ljøkelsøy]] - [[Zlatan Ljubijankić]] - [[Roman Ljubimov]] - [[Fredrik Ljungberg]] - [[Mikael Ljungberg]] - [[Diego Llorente]] - [[Fernando Llorente]] - [[Marcos Llorente]] - [[Carli Lloyd]] - [[Ivan Lobai]] - [[Tim Lobinger]] - [[Stanislav Lobotka]] - [[Manuel Locatelli]] - [[Ryan Lochte]] - [[Dans Ločmelis]] - [[Robin Lod]] - [[Renan Lodi]] - [[Todd Lodwick]] - [[Sébastien Loeb]] - [[Ruben Loftus-Cheek]] - [[Valeri Loginov]] - [[Stefan Loibl]] - [[Erhard Loit]] - [[Karoliine Loit]] - [[Meelis Loit]] - [[Wolfgang Loitzl]] - [[Freddy Loix]] - [[Priit Lokutšievski]] - [[Marcelo Lomba]] - [[David Lombán]] - [[Pavel Londak]] - [[Jack London (kergejõustiklane)]] - [[Jack London (poksija)]] - [[Shane Long]] - [[Marianna Longa]] - [[Paavo Lonkila]] - [[Katrin Loo]] - [[Martin Loo]] - [[Rudolf Loo]] - [[Johannes Looaru]] - [[Håkan Loob]] - [[Ademola Lookman]] - [[Uno Loop]] - [[Viljar Loor]] - [[Arnold Loorits]] - [[Arvo Loorits]] - [[Anthony Lopes]] - [[Éverton Lopes]] - [[Wagner Lopes]] - [[Álex López]] - [[Diego López]] - [[Héctor López]] - [[Javi López]] - [[José María López]] - [[Pau López]] - [[David López Silva]] - [[Sandro Lopopolo]] - [[Jhilmar Lora]] - [[Jürgen Lorenz]] - [[Iker Losada]] - [[Hillar Loskit]] - [[Pavel Loskutov]] - [[Jüri Lossmann]] - [[Anthony Lozano]] - [[Hirving Lozano]] - [[Rafael Lozano]] - [[Jordan Lotomba]] - [[Spyrídon Loúis]] - [[Imran Louza]] - [[Kevin Love]] - [[Vágner Love]] - [[Alberto Lovell]] - [[Guillermo Lovell]] - [[Santiago Lovell]] - [[Jack Lovelock]] - [[Dejan Lovren]] - [[Adam Lowry]] - [[Shane Lowry]] - [[Matthew Lowton]] - [[Smbat Lputjan]] - [[Edrisa Lubega]] - [[Cristiano Lucarelli]] - [[Ayrton Lucas]] - [[Carlos Lucas]] - [[Juan Martín Lucero]] - [[Milan Lucic]] - [[Lúcio]] - [[Frank Luck]] - [[Jhon Lucumí]] - [[Meelis Ludvig]] - [[Rasmus Luhakooder]] - [[Arnold Luhaäär]] - [[Olaf Luiga]] - [[Karl-Eerik Luigend]] - [[Helmuth Luik]] - [[Leila Luik]] - [[Liina Luik]] - [[Lily Luik]] - [[Margus Luik]] - [[Mihkel-Matteus Luik]] - [[Voldemar Luik (jalgpallur)|Voldemar Luik]] - [[Florentino Luís]] - [[David Luiz]] - [[Luiz Gustavo]] - [[Carolina Luján]] - [[Romelu Lukaku]] - [[Jan Lukats]] - [[Saša Lukić]] - [[Andrei Lukin]] - [[Jevgeni Lukjanenko]] - [[Aleksandar Luković]] - [[Leo Luks]] - [[Tiit Luman]] - [[Fred Børre Lundberg]] - [[Sven-Åke Lundbäck]] - [[Anton Lundell]] - [[Christian Lundgaard]] - [[Patrik Lundh]] - [[Erik Lundqvist]] - [[Henrik Lundqvist]] - [[Joel Lundqvist]] - [[John Lundstram]] - [[Martin Lundström]] - [[Massimo Luongo]] - [[Roberto Luongo]] - [[Constantin Lupulescu]] - [[Georg Lurich]] - [[Jānis Lūsis]] - [[Liisa-Maria Lusti]] - [[Andrei Luzgin]] - [[Anatoli Lutikov]] - [[Siim Luts]] - [[Toivo Luts]] - [[Ormar Lutsberg]] - [[Risto Luukkonen]] - [[Ukko-Pekka Luukkonen]] - [[Vanderlei Luxemburgo]] - [[Timo Lõhmus]] - [[Janika Lõiv]] - [[Tatjana Lõssenko]] - [[Joann Lõssov]] - [[Peeter Lõuk]] - [[Saron Läänmäe]] - [[Jonas Lössl]] - [[Chris Löwe]] - [[Grigori Löwenfisch]] - [[Viktor Lööv]] - [[Gina Lückenkemper]] - [[Rein Lüüs]] - [[Villem Lüüs]] - [[Kevin Lyde]] - [[Noah Lyles]] - [[Alex Lyon]] - [[Evan Lysacek]] == M == [[Ma Lin]] - [[Ma Long]] - [[August Maalstein]] - [[Silver Maar]] - [[Alfred Maasik]] - [[Artur Maasik]] - [[Laura Maasik]] - [[Alges Maasikmets]] - [[Karel Maaten]] - [[Nigul Maatsoo]] - [[Awer Mabil]] - [[Richard Mabuza]] - [[Alexis Mac Allister]] - [[Brooks Macek]] - [[Ramūnas Mačežinskas]] - [[Dean Macey]] - [[Vítězslav Mácha]] - [[Oldřich Machač]] - [[Scott Machado]] - [[Kōki Machida]] - [[Tatsuki Machida]] - [[Connor Mackey]] - [[Krzysztof Mączyński]] - [[Craig MacTavish]] - [[Tiit Madalvee]] - [[Merike Madar]] - [[James Maddison]] - [[Anthony Madigan]] - [[Alla Madisson]] - [[Masuzō Madono]] - [[Jens-Erik Madsen]] - [[Noni Madueke]] - [[Jaak Mae]] - [[Daizen Maeda]] - [[Hideki Maeda]] - [[Osamu Maeda]] - [[Ryōichi Maeda]] - [[Joakim Mæhle]] - [[Kazuya Maekawa]] - [[Vincenzo Maenza]] - [[Masakiyo Maezono]] - [[Pablo Maffeo]] - [[Jiří Magál]] - [[Josh Magennis]] - [[Maurren Higa Maggi]] - [[Christian Maggio]] - [[Parham Maghsoodloo]] - [[Thomas Magnuson]] - [[Jan Magnussen]] - [[Kevin Magnussen]] - [[Harry Maguire]] - [[Mehdi Mahdavikia]] - [[Phil Mahre]] - [[Steve Mahre]] - [[Riyad Mahrez]] - [[Erika Mahringer]] - [[Jaroslava Mahutšihh]] - [[Thiago Maia]] - [[Paul Maibaum]] - [[Maicon]] - [[Jonatan Maidana]] - [[Fred Anton Maier]] - [[Hermann Maier]] - [[Habib Maïga]] - [[Mike Maignan]] - [[Viktor Maigurov]] - [[Raivo Maimre]] - [[Ants Maiste]] - [[Martin Maiste]] - [[Meelis Maiste]] - [[Nino Maisuradze]] - [[Ainsley Maitland-Niles]] - [[Nojim Maiyegun]] - [[Josh Maja]] - [[Petra Majdič]] - [[István Majoros]] - [[Róbert Mak]] - [[Cale Makar]] - [[Sergei Makarov]] - [[Roy Makaay]] - [[Claude Makélélé]] - [[Taoufik Makhloufi]] - [[Seiichirō Maki]] - [[Tomoaki Makino]] - [[Kristjan Makke]] - [[Kari Makkonen]] - [[Andrei Makovejev]] - [[Geórgios Makrópoulos]] - [[Andrei Makrov]] - [[Nemanja Maksimović]] - [[Piotr Małachowski]] - [[Tyrell Malacia]] - [[Vjatšeslav Malafejev]] - [[Luis Malagón]] - [[Vladimir Malahhov]] - [[Vadim Malakhatko]] - [[Paolo Maldini]] - [[Orlando Maldonado]] - [[Pastor Maldonado]] - [[Leanid Malecki]] - [[Donyell Malen]] - [[Aljona Malets]] - [[Denis Malgin]] - [[Libor Malina]] - [[Stefano Malinverni]] - [[Vidmantas Mališauskas]] - [[Jevgeni Malkin]] - [[Erkki Mallenius]] - [[Harry Mallin]] - [[Hugo Mallo]] - [[Caitlin Mallory]] - [[Harald Malmgren]] - [[Ivar Malmikoski]] - [[Karl Malone]] - [[Moses Malone]] - [[Florent Malouda]] - [[Deniss Malov]] - [[Lauri Malsroos]] - [[Egert Malts]] - [[Jelena Malõgina]] - [[Adam Małysz]] - [[Priscilla Mamba]] - [[Mihhail Mamiašvili]] - [[Maksim Mamin]] - [[Maksim Mamutov]] - [[Florent Manaudou]] - [[Gianluca Mancini]] - [[Roberto Mancini]] - [[Julia Mancuso]] - [[Steve Mandanda]] - [[Endla Mandel]] - [[Aïssa Mandi]] - [[Juhan Mandre]] - [[Siim Mandre]] - [[Rene Mandri]] - [[Mario Mandžukić]] - [[Orel Mangala]] - [[Kristo Mangelsoo]] - [[Andrew Mangiapane]] - [[Edoardo Mangiarotti]] - [[Miréla Maniáni]] - [[Radivoje Manić]] - [[Maniche]] - [[Maurice Manificat]] - [[Nazõr Mankijev]] - [[Valentin Mankin]] - [[Priit Mann]] - [[Johannes Mannert]] - [[Tatjana Mannima]] - [[Emilija Manninen]] - [[Hannu Manninen]] - [[Sakari Manninen]] - [[Peyton Manning]] - [[Ari Mannio]] - [[Vito Mannone]] - [[Javier Manquillo]] - [[Nigel Mansell]] - [[İlhan Mansız]] - [[Josh Manson]] - [[Mikko Mantere]] - [[Anthony Mantha]] - [[Garth Manton]] - [[Simone Manuel]] - [[Mhithar Manukjan]] - [[Miho Manya]] - [[Luvo Manyonga]] - [[Roxana Maracineanu]] - [[Diego Maradona]] - [[Edu Marangon]] - [[Fernando Marçal]] - [[Rogelio Marcelo]] - [[Solly March]] - [[Brad Marchand]] - [[Léon Marchand]] - [[Agustín Marchesín]] - [[Jonathan Marchessault]] - [[Claudio Marchisio]] - [[Rocky Marciano]] - [[Šarūnas Marčiulionis]] - [[Mihkel Mardna]] - [[Sandro Mareco]] - [[Moussa Marega]] - [[Lea Maremäe]] - [[Vilve Maremäe]] - [[Juan Luis Marén]] - [[Flo Marfaing]] - [[Aleksander Margiste]] - [[Kalev Margus]] - [[Pablo Marí]] - [[Brian Mariano]] - [[Adrian Mariappa]] - [[Luca Marin]] - [[Marko Marin]] - [[Răzvan Marin]] - [[Martin Marinčin]] - [[Jacques Marinelli]] - [[John Marino]] - [[Shawn Marion]] - [[Nicklas Maripuu]] - [[Herol Marjak]] - [[Kalevi Marjamaa]] - [[Pekka Marjamäki]] - [[Reno Mark]] - [[Vidas Markevičius]] - [[Eero Markkanen]] - [[Lauri Markkanen]] - [[Ánninos Markoullídis]] - [[Dmitri Markov]] - [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]] - [[Andri Markovitš]] - [[Caroline Marks]] - [[Jacob Markström]] - [[Ago Markvardt]] - [[Margaret Markvardt]] - [[Kristian Marmor]] - [[Mitch Marner]] - [[Géza Maróczy]] - [[Patrick Maroon]] - [[Rafael Márquez]] - [[Kati-Kreet Marran]] - [[Marta Vieira da Silva|Marta]] - [[Christian Marti]] - [[Roger Martí]] - [[Álvaro Martín]] - [[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]] - [[Henry Martín]] - [[Johann Martin]] - [[Kevin Martin]] - [[Matt Martin]] - [[Russell Martin]] - [[Gabriel Martinelli]] - [[Nicolae Martinescu]] - [[Alec Martinez]] - [[Asier Martínez]] - [[Emiliano Martínez]] - [[Iñigo Martínez]] - [[Pity Martínez]] - [[Roberto Martínez]] - [[Saul Martínez]] - [[Lucas Martínez Quarta]] - [[Gerardo Martino]] - [[Jordan Martinook]] - [[Pascal Martinot-Lagarde]] - [[Obafemi Martins]] - [[Victor Martins]] - [[Odd Martinsen]] - [[Quenten Martinus]] - [[Anita Márton]] - [[Aleksei Martšenko]] - [[Roman Martõnenko]] - [[Nikita Martõnov]] - [[Adam Marušić]] - [[Kiyonosuke Marutani]] - [[Karina Maruyama]] - [[Yuichi Maruyama]] - [[Bert van Marwijk]] - [[Omar Mascarell]] - [[Javier Mascherano]] - [[Pavel Maslák]] - [[Margarita Maslennikova]] - [[Nenad Maslovar]] - [[Lukáš Masopust]] - [[Felipe Massa]] - [[Kylie Masse]] - [[Paul Masson]] - [[Nicolás Massú]] - [[Svetlana Masterkova]] - [[Edgaras Mastianica]] - [[Hachim Mastour]] - [[Athanásios Mastrovasílis]] - [[Chikashi Masuda]] - [[Tadatoshi Masuda]] - [[Rika Masuya]] - [[Marek Mazanec]] - [[Tina Maze]] - [[Noussair Mazraoui]] - [[Gastón Mazzacane]] - [[Walter Mazzarri]] - [[Hermann Mazurkiewitsch]] - [[Jaime Mata]] - [[Juan Mata]] - [[Marco Materazzi]] - [[Samuel Matete]] - [[Mike Matheson]] - [[Bob Mathias]] - [[Jérémy Mathieu]] - [[Nemanja Matić]] - [[Jarmo Matikainen]] - [[Marjo Matikainen-Kallström]] - [[Tuuli Matinsalo]] - [[Joël Matip]] - [[Julia Matojan]] - [[Léo Matos]] - [[Juho Matsalu]] - [[Martin Matsi]] - [[Terje Matsik]] - [[Peeter Matsov]] - [[Michiko Matsuda]] - [[Naoki Matsuda]] - [[Daisuke Matsui]] - [[Kiyotaka Matsui]] - [[Yasutarō Matsuki]] - [[Teiichi Matsumaru]] - [[Gyōji Matsumoto]] - [[Ikuo Matsumoto]] - [[Jon Matsumoto]] - [[Akira Matsunaga]] - [[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]] - [[Nobuo Matsunaga]] - [[Seki Matsunaga]] - [[Shigetatsu Matsunaga]] - [[Tomoko Matsunaga]] - [[Nobuharu Matsushita]] - [[Toshio Matsuura]] - [[Yoshiyuki Matsuyama]] - [[Mario Matt]] - [[Michael Matt]] - [[Cristiano da Matta]] - [[Stefan Matteau]] - [[Auston Matthews]] - [[Vincent Matthews]] - [[Lothar Matthäus]] - [[Kurt Mattsson]] - [[Matti Mattsson]] - [[Blaise Matuidi]] - [[Michał Matuszewski]] - [[Natalja Matvejeva]] - [[Ain Matvere]] - [[Eve-Mai Maurer]] - [[Lembit Maurer]] - [[Amélie Mauresmo]] - [[Stephy Mavididi]] - [[Philipp Max]] - [[Alexandru Maxim]] - [[Fiona May]] - [[Helene Mayer]] - [[Kévin Mayer]] - [[Robert Mayer]] - [[Borja Mayoral]] - [[Floyd Mayweather]] - [[Kevin Mbabu]] - [[Martial Mbandjock]] - [[Françoise Mbango Etone]] - [[Kylian Mbappé]] - [[Chancel Mbemba]] - [[Bryan Mbeumo]] - [[Raïs M'Bolhi]] - [[Réginald Mbu Alidor]] - [[Samuel Mbugua]] - [[Kenneth McArthur]] - [[Charlie McAvoy]] - [[Jack McBain]] - [[Oliver McBurnie]] – [[Jake McCabe]] - [[Jared McCann]] - [[Wilbert McClure]] - [[John McCormack (poksija)|John McCormack]] - [[Steven McCrory]] - [[Michael McCullagh]] - [[Wayne McCullough]] - [[Mildred McDaniel]] - [[Connor McDavid]] - [[Sean McDermott]] - [[Ryan McDonagh]] - [[Antonio McDyess]] - [[John McEnroe]] - [[Aiden McGeady]] - [[Frank McGee]] - [[Brock McGinn]] - [[John McGinn]] - [[Tye McGinn]] - [[David McGoldrick]] - [[Triin-Karoliina McGonigle]] - [[Ryan McGowan]] - [[Tracy McGrady]] - [[Riley McGree]] - [[Allan McGregor]] - [[Callum McGregor]] - [[Rory McIlroy]] - [[David McIntyre]] - [[Matt McKay]] - [[Brian McKeever]] - [[Weston McKennie]] - [[George McKenzie]] - [[James McKenzie]] - [[Mark McKenzie]] - [[Emma McKeon]] - [[Kaylee McKeown]] - [[Sydney McLaughlin]] - [[Kenny McLean]] - [[Keith McLeod]] - [[Omar McLeod]] - [[Kyron McMaster]] - [[Brandon McMillan]] - [[Brayden McNabb]] - [[Paddy McNair]] - [[John McNally]] - [[Dwight McNeil]] - [[Alister McRae]] - [[Colin McRae]] - [[Jimmy McRae]] - [[Richard McTaggart]] - [[Scott McTominay]] - [[Gary Medel]] - [[Mirjana Medić]] - [[Facundo Medina]] - [[Ramón Medina Bello]] - [[Anabel Medina Garrigues]] - [[Jevgenija Medvedeva-Arbuzova]] - [[Olga Medvedtseva]] - [[Ben Mee]] - [[Kris Meeke]] - [[Cliff Meely]] - [[Marko Meerits]] - [[Mart Meeru]] - [[Janek Meet]] - [[Jaycob Megna]] - [[Admir Mehmedi]] - [[Shekhar Mehta]] - [[Keity Meier]] - [[Maaris Meier]] - [[Rudolf Meier]] - [[Timo Meier]] - [[Rudolf Meijel]] - [[Toni Meijel]] - [[Tõnu Meijel]] - [[Viesturs Meijers]] - [[Rūta Meilutytė]] - [[Johan Meimer]] - [[Fernando Meira]] - [[Raul Meireles]] - [[Kimmie Meissner]] - [[Küllike Meister]] - [[Soualiho Meïté]] - [[Marie Mejzlíková I]] - [[Marie Mejzlíková II]] - [[Karel Mejta]] - [[Vladimir Melanin]] - [[Ilari Melart]] - [[Julian Melchiori]] - [[Antoine Mélinon]] - [[Mihaela Melinte]] - [[Olof Mellberg]] - [[Oussama Mellouli]] - [[Faina Melnik]] - [[Juri Melnitšenko]] - [[Felipe Melo]] - [[Nuno Mendes]] - [[Ryan Mendes]] - [[Thiago Mendes]] - [[Brais Méndez]] - [[Bruno Méndez]] - [[Héctor Méndez]] - [[Jesús Méndez]] - [[Jhegson Méndez]] - [[Luis Méndez]] - [[Mario Méndez]] - [[Édouard Mendy]] - [[Ferland Mendy]] - [[Nampalys Mendy]] - [[Osleidys Menéndez]] - [[Jérémy Ménez]] - [[Pietro Mennea]] - [[Boris Meos]] - [[Chris Mepham]] - [[Umut Meraş]] - [[Gabriel Mercado]] - [[Dawson Mercer]] - [[Axel Merckx]] - [[Ted Meredith]] - [[Argo Meresaar]] - [[Roberto Merhi]] - [[Boris Merilain]] - [[Mikel Merino]] - [[Emanuel Merins]] - [[Ülle Merisalu]] - [[Ando Meritee]] - [[Enn Meriväli]] - [[Kazys Merkis]] - [[Erkki Meronen]] - [[Kari Meronen]] - [[Risto Meronen]] - [[Aries Merritt]] - [[LaShawn Merritt]] - [[Elvis Merzļikins]] - [[Dries Mertens]] - [[Illan Meslier]] - [[Daniel Mesotitsch‎]] - [[Lionel Messi]] - [[Mark Messier]] - [[Ņikita Meškovs]] - [[Connor Metcalfe]] - [[Kiril Metkov]] - [[Karol Mets]] - [[Toomas Mets]] - [[Nino Metsar]] - [[Peeter Metsar]] - [[Vello Metsis]] - [[Väino Metsis]] - [[Juha Metsola]] - [[Margus Metstak]] - [[Pärtel Mettig]] - [[Juhan Mettis]] - [[Thomas Meunier]] - [[Pim Meurs]] - [[Andy van der Meyde]] - [[Max Meyer]] - [[Michael Michaelsen]] - [[Detlef Michel]] - [[Roger Michelot]] - [[Helle-Iris Michelson]] - [[Ryūji Michiki]] - [[Jacob Middleton]] - [[Andy Miele]] - [[Jacques Mieses]] - [[Normunds Miezis]] - [[Juha Mieto]] - [[Simon Mignolet]] - [[Franjo Mihalić]] - [[Filip Mihaljević]] - [[Malaika Mihambo]] - [[Svjatoslav Mihhailjuk]] - [[Nikita Mihhailov]] - [[Jelena Mihhailovskaja]] - [[Ilja Mihhejev]] - [[Madis Mihkels]] - [[Jakob Miil]] - [[Kristiine Miilen]] - [[Markus Miiter]] - [[Vladas Mikėnas]] - [[Maarija Mikiver]] - [[Gunnar Mikk]] - [[Andreas Mikkelsen]] - [[Tobias Mikkelsen]] - [[Pål Gunnar Mikkelsplass]] - [[Hannu Mikkola]] - [[Niko Mikkola]] - [[Evald Mikson]] - [[Kristóf Milák]] - [[Sonny Milano]] - [[Philip Milanov]] - [[Nikola Milenković]] - [[Héctor Milián]] - [[Sergej Milinković-Savić]] - [[Vanja Milinković-Savić]] - [[Éder Militão]] - [[Diego Milito]] - [[Gabriel Milito]] - [[Karel Miljon]] - [[Liam Millar]] - [[Anna Maria Millend]] - [[Andrea Miller]] - [[Bode Miller]] - [[Colin Miller]] - [[Martin Miller]] - [[Reggie Miller]] - [[Ryan Miller]] - [[Shaunae Miller]] - [[John Atta Mills]] - [[James Milner]] - [[Mikk Miländer]] - [[Alain Mimoun]] - [[Santi Mina]] - [[Yerry Mina]] - [[Grigori Minaškin]] - [[Tyrone Mings]] - [[Gabriele Minì]] - [[Valeri Minkenen]] - [[Suvi Minkinen]] - [[Yoshinobu Minowa]] - [[Valdis Mintals]] - [[Jana Mintšenkova]] - [[Antonio Mirante]] - [[Aleksei Mirantšuk]] - [[Anton Mirantšuk]] - [[Sander Mirme]] - [[Nikola Mirotić]] - [[Jekaterina Mirotvortseva]] - [[Dave Mirra]] - [[Roberts Misāns]] - [[Seraina Mischol]] - [[Zvjezdan Misimović]] - [[Jevgeni Missenjov]] - [[Aleksander Miśta]] - [[Nikolai Mištšanski]] - [[Harry Mitchell]] - [[Konstantínos Mítroglou]] - [[Aleksandar Mitrović]] - [[Stefan Mitrović]] - [[Natalja Mitrovic-Puusep]] - [[Aleksander Mitt]] - [[Andrus Mitt]] - [[Arnold Mitt]] - [[Enrico-Egon Mitt]] - [[Raido Mitt]] - [[Maximilian Mittelstädt]] - [[Rosi Mittermaier]] - [[Sarah Mitton]] - [[Yukinori Miyabe]] - [[Johan Mjällby]] - [[Henrikh Mkhitarjan]] - [[Lilith Mkrttšhjan]] - [[Filip Mladenović]] - [[Mladen Mladenović]] - [[Michael Mmoh]] - [[Magnus Moan]] - [[Friedrich Moch]] - [[Mike Modano]] - [[Jakub Moder]] - [[Luka Modrić]] - [[Geir Moen]] - [[John Moffitt]] - [[Torgny Mogren]] - [[Milad Mohammadi]] - [[Sadegh Moharrami]] - [[Scott Moir]] - [[Niklas Moisander]] - [[Johan Mojica]] - [[Bertil Molander]] - [[Rodrigo Moledo]] - [[Alicia Molik]] - [[Alfred Molimard]] - [[Jorge Molina Vidal]] - [[Ille Molloka]] - [[Ashley Moloney]] - [[Sean Monahan]] - [[Ion Monea]] - [[Alexis Monney]] - [[Nikolai Monov]] - [[Nacho Monreal]] - [[Tiago Monteiro]] - [[Sam Montembeault]] - [[César Montes]] - [[Luis Montes]] - [[Fábio César Montezine]] - [[Tim Montgomery]] - [[Thobias Montler]] - [[Brandon Montour]] - [[Juan Pablo Montoya]] - [[Martín Montoya]] - [[Phajol Moolsan]] - [[Katie Moon]] - [[Johannes Moor]] - [[Kieffer Moore]] - [[Trevor Moore]] - [[Aino Moorlat]] - [[Aaron Mooy]] - [[Emre Mor]] - [[Mary Moraa]] - [[Júnior Moraes]] - [[Carlos Morales Quintana]] - [[Álvaro Morata]] - [[Ľubomír Moravčík]] - [[Noureddine Morceli]] - [[Sara Moreira]] - [[Bernard Morel]] - [[Alfredo Morelos]] - [[Alberto Moreno]] - [[Héctor Moreno]] - [[Marcelo Martins Moreno]] - [[Marlos Moreno]] - [[Yipsi Moreno]] - [[Alex Morgan]] - [[Edward Morgan]] - [[Thomas Morgenstern]] - [[Fernando Morientes]] - [[Nikolai Morilov]] - [[Gustavo Morínigo]] - [[Steve Morison]] - [[Ayumi Morita]] - [[Hidemasa Morita]] - [[Ryōta Moriwaki]] - [[Yasuyuki Moriyama]] - [[Yoshirō Moriyama]] - [[Hajime Moriyasu]] - [[Terje Morka]] - [[Michael Mørkøv]] - [[Anastassia Morkovkina]] - [[Tyler Morley]] - [[Piermario Morosini]] - [[Igor Morozov]] - [[Marek Morozov]] - [[Paul Morphy]] - [[Glenn Morris]] - [[Sandi Morris]] - [[Josh Morrissey]] - [[Merle Morrisson]] - [[Joe Morrow]] - [[Sam Morsy]] - [[Angela Mortimer]] - [[Olimpiu Moruțan]] - [[Samuel Mosberg]] - [[Ryan Moseley]] - [[Allika Inkeri Moser]] - [[Eva Moser]] - [[J.J. Moser]] - [[Simon Moser]] - [[Annemarie Moser-Pröll]] - [[Edwin Moses]] - [[Victor Moses]] - [[Max Mosley]] - [[Glen Moss]] - [[Timofei Mozgov]] - [[Sergei Mozjakin]] - [[Jean Mota]] - [[Lebo Mothiba]] - [[Masashi Motoyama]] - [[Viktorija Motritško]] - [[Thiago Motta]] - [[Tyler Motte]] - [[Harold Moukoudi]] - [[Steve Mounié]] - [[Mason Mount]] - [[Léo Moura]] - [[Mustapha Moussa]] - [[Taleb Moussa]] - [[Ragnhild Mowinckel]] - [[Petr Mrázek]] - [[Miljan Mrdaković]] - [[Mihheil Mtšedlišvili]] - [[Mõhhailo Mudrõk]] - [[Davith Mudžiri]] - [[John Mugabi]] - [[Dalilah Muhammad]] - [[Jelena Muhhina (iluuisutaja)|Jelena Muhhina]] - [[Karen Muir]] - [[Laura Muir]] - [[Edin Mujčin]] - [[Nordi Mukiele]] - [[Eridadi Mukwanga]] - [[Álex Mula]] - [[Mbulaeni Mulaudzi]] - [[Rodney Mullen]] - [[Steve Mullings]] - [[Sari Multala]] - [[Selma Multer]] - [[Janne Mumme]] - [[Iker Muniain]] - [[Shinji Murai]] - [[Yukifumi Murakami]] - [[Margus Murakas]] - [[Tomoko Muramatsu]] - [[Pirjo Muranen]] - [[Hiroto Muraoka]] - [[Ryōta Murata]] - [[Romualdas Murauskas]] - [[Karin Murd]] - [[Sergei Mureiko]] - [[Madli Murel]] - [[Fabiana Murer]] - [[Gheorghe Mureșan]] - [[Luis Muriel]] - [[Jeison Murillo]] - [[Michael Amir Murillo]] - [[Muriqui]] - [[Kōji Murofushi]] - [[Sei Muroya]] - [[Joe Murphy]] - [[Josh Murphy]] - [[Ryan Murphy]] - [[Andy Murray]] - [[Glenn Murray]] - [[Matt Murray]] - [[Ryan Murray]] - [[Jan Muršak]] - [[Aniss Murtazin]] - [[Wilma Murto]] - [[Mehis Muru]] - [[Olvi Murumets]] - [[Ahmed Musa]] - [[Mateo Musacchio]] - [[Yunus Musah]] - [[Andrew Musgrave]] - [[Jamal Musiala]] - [[David Musil]] - [[Juan Musso]] - [[Raul Must]] - [[Shkodran Mustafi]] - [[Zećira Mušović]] - [[Līna Mūze]] - [[Jake Muzzin]] - [[Anna Muzõtšuk]] - [[Marija Muzõtšuk]] - [[Jordon Mutch]] - [[Raiko Mutle]] - [[Halil Mutlu]] - [[Yoshinori Mutō]] - [[Yūki Mutō]] - [[Maria Mutola]] - [[Dikembe Mutombo]] - [[Guido Muttikas]] - [[Adrian Mutu]] - [[Phillipp Mwene]] - [[Enock Mwepu]] - [[Malle Mõistlik]] - [[Vitali Mõrnõi]] - [[Anastassija Mõskina]] - [[Erich Mõtlik]] - [[Ott Mõtsnik]] - [[Ain Mõttus]] - [[Arvo Mõttus]] - [[Epp Mäe]] - [[Siim Mäe]] - [[Saku Mäenalanen]] - [[Jarek Mäestu]] - [[Andre Mägi]] - [[Janar Mägi]] - [[Maris Mägi]] - [[Rasmus Mägi]] - [[Voldemar Mägi]] - [[Helary Mägisalu]] - [[Joni Mäki]] - [[Olli Mäki]] - [[Rauno Mäkinen]] - [[Tommi Mäkinen]] - [[Kaisa Mäkäräinen]] - [[Miko Mälberg]] - [[Alfred Mäll]] - [[Şəhriyar Məmmədyarov]] - [[Zeynəb Məmmədyarova]] - [[Helmut Mänd]] - [[Eliisabet Mändmets]] - [[Valter Mäng]] - [[Ants Mängel]] - [[Kalle Männama]] - [[Ruth Männigo]] - [[Petri Männikkö]] - [[Eero Mäntyranta]] - [[Silver Mäoma]] - [[Talvi Märja]] - [[Markko Märtin]] - [[Risto Mätas]] - [[Jarkko Määttä]] - [[Olli Määttä]] - [[Dietmar Mögenburg]] - [[Conrad Mölder]] - [[Jaan Mölder]] - [[Jaan Mölder juunior]] - [[Janika Mölder]] - [[Manfred Mölgg]] - [[Michael Möllenbeck]] - [[Oscar Möller]] - [[Bathujagijn Möngöntuul]] - [[Berit Mørdre Lammedal]] - [[Hanno Möttölä]] - [[Johann Mühlegg]] - [[Mert Müldür]] - [[Marleen Mülla]] - [[Peter Müllenberg]] - [[Gerd Müller]] - [[Jonas Müller]] - [[Jutta Müller]] - [[Mihkel Müller]] - [[Mirco Müller]] - [[Nicolai Müller]] - [[Peter Müller]] (mäesuusataja) - [[Peter Müller (poksija)]] - [[Thomas Müller]] (jalgpallur) - [[Thomas Müller (kahevõistleja)]] - [[Peeter Mürk]] - [[Valter Mürk]] - [[Martin Müürsepp]] - [[Tyler Myers]] - [[André Myhrer]] - [[Mika Myllylä]] - [[Tomokazu Myōjin]] - [[Lars Myrberg]] - [[Ferg Myrick]] - [[Magne Myrmo]] - [[Rey Mysterio]] - [[Jonni Myyrä]] == N == [[Mart Naaber]] - [[Francis Naali]] - [[Tõnis Naarits]] - [[Andrew Nabbout]] - [[Cédric Nabe]] - [[Heiki Nabi]] - [[Jevgeni Nabokov]] - [[Rafael Nadal]] - [[Arshad Nadeem]] - [[Nedo Nadi]] - [[Antonio Naelson]] - [[Margit Naerimäe]] - [[Virge Naeris]] - [[Kaoru Nagadome]] - [[Terumi Nagae]] - [[Kensuke Nagai]] - [[Yoshikazu Nagai]] - [[Yūichirō Nagai]] - [[Ryōta Nagaki]] - [[Kaori Nagamine]] - [[Fuka Nagano]] - [[Ken Naganuma]] - [[Asano Nagasato]] - [[Yuki Nagasato]] - [[Yūto Nagatomo]] - [[Andrus Nagel]] - [[Thomas Nagel (jalgpallur)|Thomas Nagel]] - [[Ádám Nagy]] - [[Konstantin Nahk]] - [[Radja Nainggolan]] - [[Erik Naissaar]] - [[Gerlin Naisson]] - [[Miguel Najdorf]] - [[Halimah Nakaayi]] - [[Kazuki Nakajima]] - [[Shoya Nakajima]] - [[Marvelous Nakamba]] - [[Aiko Nakamura]] - [[Hikaru Nakamura]] - [[Shunsuke Nakamura]] - [[Kelsey Nakanelua]] - [[Hidetoshi Nakata]] - [[Joe Namath]] - [[Vladislav Namestnikov]] - [[Nahitan Nández]] - [[Nani]] - [[Matteo Nannini]] - [[Toomas Napa]] - [[Armand Naris]] - [[Priit Narusk]] - [[Mai Narva]] - [[Regina Narva]] - [[Triin Narva]] - [[Rick Nash]] - [[Riley Nash]] - [[Steve Nash]] - [[Felipe Nasr]] - [[Samir Nasri]] - [[Alexandru Năstac]] - [[Matija Nastasić]] - [[Anatoli Nazarenko]] - [[Armen Nazarjan]] - [[Andrei Nazarov]] - [[Dilšod Nazarov]] - [[Karl Erik Nazarov]] - [[Remigija Nazarovienė]] - [[Kyle Naughton]] - [[David Navara]] - [[Jesús Navas]] - [[Keylor Navas]] - [[Martina Navrátilová]] - [[Philipp Nawrath]] - [[Evan Ndicka]] - [[Wilfred Ndidi]] - [[Jean Marc Ndjofang]] - [[Dan Ndoye]] - [[James Neal]] - [[Martin Nečas]] - [[Verica Nedeljković]] - [[Lex Nederlof]] - [[Pavel Nedvěd]] - [[Mihkel Neelus]] - [[Leopold Neeme]] - [[Virgo Neeme]] - [[Valter Neeris]] - [[Martin Neerot]] - [[Johan Neeskens]] - [[André Negrão]] - [[Gheorghe Negrea]] - [[Álvaro Negredo]] - [[Iivo Nei]] - [[Heleri-Anete Neider]] - [[Arturs Neikšāns]] - [[Tiiu Neiland]] - [[Voldemar Neiland]] - [[Lucas Neill]] - [[Lembit Nelke]] - [[Adam Nelson]] - [[Brock Nelson]] - [[Reiss Nelson]] - [[Victor Nelsson]] - [[Josef Němec]] - [[Bohumil Němeček]] - [[Angéla Németh]] - [[Miklós Németh]] - [[Patrik Nemeth]] - [[Milan Nenadić]] - [[Nenê]] - [[Ago Neo]] - [[Ondrej Nepela]] - [[Jan Nepomnjaštši]] - [[Natalja Neprjajeva]] - [[Harri Neppi]] - [[David Neres]] - [[Steffi Nerius]] - [[Aaron Ness]] - [[Alessandro Nesta]] - [[Viktors Ņesterenko]] - [[Nikita Nesterov]] - [[Roman Nesterovski]] - [[Andrej Nestrašil]] - [[Anthony Nesty]] - [[Acer Nethercott]] - [[Anna Netšajevskaja]] - [[Manuel Neuer]] - [[Leo Neugebauer]] - [[Florian Neuhaus]] - [[Alfred Neuland]] - [[Paul Neumann]] - [[Kateřina Neumannová]] - [[Artur Neuman-Tarimäe]] - [[Magdalena Neuner]] - [[Felix Neureuther]] - [[Oliver Neuville]] - [[Thierry Neuville]] - [[Pauli Nevala]] - [[Rúben Neves]] - [[Thiago Neves]] - [[Gary Neville]] - [[Kelly Nevolihhin]] - [[Aleksandr Nevski]] - [[John Newcombe]] - [[Andrew Newell]] - [[Paul Newman]] - [[Neymar]] - [[Michael Ngadeu-Ngadjui]] - [[Moumi Ngamaleu]] - [[Noah Ngeny]] - [[Nguyễn Công Phượng]] - [[Nguyễn Ngọc Trường Sơn]] - [[Sikou Niakaté]] - [[Tanguy Nianzou]] - [[Mitch Nichols]] - [[Isabelle Nicoloso]] - [[Scott Niedermayer]] - [[Georg Niedermeier]] - [[Nino Niederreiter]] - [[Brian Nielsen]] - [[Frans Nielsen]] - [[Harald Nielsen (jalgpallur)]] - [[Harald Nielsen (poksija)]] - [[Holger Nielsen]] - [[Richard Møller Nielsen]] - [[Simon Nielsen]] - [[Andries Nieman]] - [[Antti Niemi]] - [[Jarkko Nieminen]] - [[Toni Nieminen]] - [[Matt Nieto]] - [[Joe Nieuwendyk]] - [[Eef Nieuwenhuizen]] - [[Meinhard Niglas]] - [[Piret Niglas]] - [[Hugo Nigol]] - [[Saúl Ñíguez]] - [[Heiko Niidas]] - [[Herbert Niiler]] - [[Pentti Niinivuori]] - [[Marek Niit]] - [[Priidu Niit]] - [[Vladimir Nikiforov]] - [[Valeri Nikitin]] - [[Yrjö Nikkanen]] - [[Erik Nikkinen]] - [[Soini Nikkinen]] - [[Elmer Niklander]] - [[André Niklaus]] - [[Themistoklís Nikolaḯdis]] - [[Adriana Nikolova]] - [[Antónios Nikopolídis]] - [[Johannes Niks]] - [[Sami Niku]] - [[Tapani Niku]] - [[Pentti Nikula]] - [[Ilja Nikulin]] - [[Viktor Nikulin]] - [[Erling Nilsen]] - [[Arto Nilsson]] - [[Gunnar Nilsson]] - [[Robert Nilsson]] - [[Stina Nilsson]] - [[Alexander Nimo]] - [[Miloš Ninković]] - [[Corinne Niogret]] - [[Daigo Nishi]] - [[Naoko Nishigai]] - [[Liviu-Dieter Nisipeanu]] - [[Iivo Niskanen]] - [[Kerttu Niskanen]] - [[Matt Niskanen]] - [[Ruud van Nistelrooij]] - [[Ants Nisu]] - [[Oskar Nisu]] - [[Jüri Nisumaa]] - [[Florin Niță]] - [[Osvald Nitski (maadleja)]] - [[Osvald Nitski (ujuja)]] - [[Valeri Nitšuškin]] - [[Francine Niyonsaba]] - [[Eric Nkansah]] - [[Nicolas Nkoulou]] - [[Jean de Dieu Nkundabera]] - [[Joakim Noah]] - [[Mark Noble]] - [[Christian Noboa]] - [[Clément Noël]] - [[Philip Noel-Baker]] - [[Stefan Noesen]] - [[Artur Noga]] - [[Owen Nolan]] - [[Pedro Nolasco]] - [[Martin Noodla]] - [[Erki Nool]] - [[Craig Noone]] - [[Bernhard Nooni]] - [[Aivo Noormets]] - [[Andi Noot]] - [[Peeter Noppel]] - [[Kristoffer Nordfeldt]] - [[Joakim Nordström]] - [[Maxim Noreau]] - [[Silje Norendal]] - [[John Norman]] - [[Michael Norman]] - [[Peter Norman]] - [[Martin Normann]] - [[Omid Norouzi]] - [[Josh Norris]] - [[Lando Norris]] - [[Sage Northcutt]] - [[Petter Northug]] - [[Arūnas Norvaišas]] - [[Tomáš Nosek]] - [[Aleksei Noskov]] - [[Philip Nossmy]] - [[Ramaz Nozadze]] - [[Lassad Nouioui]] - [[Ville Nousiainen]] - [[Filip Novák]] - [[Michal Novák]] - [[Milivoje Novaković]] - [[Clément Novalak]] - [[Helen Novikov]] - [[Jevgeni Novikov (jalgpallur)]] - [[Jevgeni Novikov (rallisõitja)]] - [[Sergei Novikov]] - [[Sergei Novikov (laskesuusataja)]] - [[Arvydas Novikovas]] - [[Sergei Novitski]] - [[Nikolai Novosjolov]] - [[Jana Novotná]] - [[Nurlan Novruzov]] - [[Wojciech Nowicki]] - [[Dirk Nowitzki]] - [[Jens Nowotny]] - [[Fabrice Nsakala]] - [[Ryan Nugent-Hopkins]] - [[Erge Nugis]] - [[Vilve Nummert]] - [[Felipe Nunes]] - [[Matheus Nunes]] - [[Darwin Núñez]] - [[Eduardo Núñez]] - [[Marcelino Núñez]] - [[Héctor Núñez Segovia]] - [[John Nunn]] - [[Rauno Nurger]] - [[Kristiina Nurk]] - [[Jusuf Nurkić]] - [[Tiiu Nurmberg]] - [[Liidia Nurme]] - [[Tiidrek Nurme]] - [[Ants Nurmekivi]] - [[Sulo Nurmela]] - [[Leena Nurmi]] - [[Paavo Nurmi]] - [[Kaarel Nurmsalu]] - [[Laura Nurmsalu]] - [[Darnell Nurse]] - [[Mati Nuude]] - [[Laura Nuudi-Da Silva]] - [[Maie Nuust]] - [[Kristi Nõlvak]] - [[Kusti Nõlvak]] - [[Brett Nõmm]] - [[Karl-Romet Nõmm]] - [[Ott Nõmm]] - [[Reigo Nõmm]] - [[Aare Nõmme]] - [[Aksel Nõmmela]] - [[Raivo Nõmmik]] - [[Joonas Nättinen]] - [[Andreas Nödl]] - [[Norbert Növényi]] - [[Alexander Nübel]] - [[Herbert Nürnberg]] - [[Tomi Nybäck]] - [[Magnus Nygren]] - [[Bengt Nyholm]] - [[Matti Nykänen]] - [[William Nylander]] - [[Joni Nyman]] - [[Allan Nyom]] - [[Gustav Nyquist]] - [[Claudia Nystad]] == O == [[Verner Oamer]] - [[Christina Obergföll]] - [[Ernest John Obiena]] - [[Francis Obikwelu]] - [[Hellen Obiri]] - [[Jan Oblak]] - [[Dan O'Brien]] - [[Pat O'Callaghan]] - [[Lucas Ocampos]] - [[Guillermo Ochoa]] - [[Juan Adriel Ochoa Reyes]] - [[Esteban Ocon]] - [[Tõnu Odamus]] - [[Eric O'Dell]] - [[Peter Odemwingie]] - [[Marco Odermatt]] - [[Denis Odoi]] - [[Lamar Odom]] - [[Stephen O'Donnell]] - [[Roy O'Donovan]] - [[Moses Odubajo]] - [[Alexander Dale Oen]] - [[Al Oerter]] - [[Jordan Oesterle]] - [[Jake Oettinger]] - [[Renata Oganesjan]] - [[Angelo Ogbonna]] - [[Sébastien Ogier]] - [[Kenji Ogiwara]] - [[Sean Ogunkoya]] - [[Yemisi Ogunleye]] - [[Oh Hyeon-gyu]] - [[Yui Ōhashi]] - [[Atte Ohtamaa]] - [[Christine Ohuruogu]] - [[Janne Oinas]] - [[Kristjan Oja]] - [[Rait Oja]] - [[Reimo Oja]] - [[Silvia Oja]] - [[Sten Oja]] - [[Oliver Ojakäär]] - [[Grete Ojala]] - [[Kati Ojaloo]] - [[Andres Ojamaa]] - [[Henrik Ojamaa]] - [[Hindrek Ojamaa]] - [[Juta Ojamaa]] - [[Marten Ojapõld]] - [[Ilmar Ojase]] - [[Kalju Ojaste (laskesuusataja)|Kalju Ojaste]] - [[Triin Ojaste]] - [[Annely Ojastu]] - [[Eino Ojastu]] - [[Linda Ojastu]] - [[Sergio Ojeda]] - [[Malle Ojokas]] - [[Noah Okafor]] - [[Vladimir Okhotnik]] - [[Ivan O'Konnel-Bronin]] - [[Kyle Okposo]] - [[Arved Oksaar]] - [[Yasuhiko Okudera]] - [[Mehmet Okur]] - [[Hakeem Olajuwon]] - [[Maaren Olander]] - [[Grete Olde]] - [[Hendrik Olde]] - [[Margareth Olde]] - [[Jamie Oleksiak]] - [[Kairit Olenko]] - [[Aleksandr Olerski]] - [[Gert Olesk]] - [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]] - [[Tanel Olev]] - [[Ivica Olić]] - [[Denõss Oliinõk]] - [[Vjatšeslav Oliinõk]] - [[Ken André Olimb]] - [[Mathis Olimb]] - [[Nadežda Olizarenko]] - [[Patrizio Oliva]] - [[Donizete Oliveira]] - [[Mathías Olivera]] - [[Krzysztof Oliwa]] - [[Juho Olkinuora]] - [[Raul Olle]] - [[Harri Olli]] - [[Ervin Ollik]] - [[Ülo Ollis]] - [[Sten Olmre]] - [[Anna Carin Olofsson-Zidek]] - [[Robin Olsen]] - [[Christian Olsson]] - [[Johan Olsson]] - [[Jörgen Olsson]] - [[Indro Olumets]] - [[Villi Olumets]] - [[Andres Olvik]] - [[Nicola Olyslagers]] - [[Linus Omark]] - [[Kenneth Omeruo]] - [[Ömer Onan]] - [[Amadou Onana]] - [[Jermaine O'Neal]] - [[Shaquille O'Neal]] - [[Jérôme Onguéné]] - [[Paul Onuachu]] - [[Oguchi Onyewu]] - [[Emma Oosterwegel]] - [[Loïs Openda]] - [[Andres Oper]] - [[Karel Opočenský]] - [[Kurt Oppelt]] - [[Deyvid Oprja]] - [[Allan Oras]] - [[Oliver Orav]] - [[Saara Orav]] - [[Vello Orav]] - [[Willi Orbán]] - [[Ryan O'Reilly]] - [[Anna Maria Orel]] - [[Anatoli Org]] - [[Aiko Orgla]] - [[Divock Origi]] - [[Carlo Orlandi]] - [[Oona Orpana]] - [[Bobby Orr]] - [[Karl Orren]] - [[Mislav Oršić]] - [[Lale Orta]] - [[Joni Ortio]] - [[Fidel Ortiz]] - [[Luis Ortíz]] - [[Alexander Os]] - [[Bright Osayi-Samuel]] - [[Chris Osgood]] - [[Daniel O'Shaughnessy]] - [[John O'Shea]] - [[T. J. Oshie]] - [[Victor Osimhen]] - [[Cedi Osman]] - [[Darío Osorio]] - [[Yordan Osorio]] - [[Aleksandr Ossipov]] - [[Ilja Ossipov]] - [[Jevgeni Ossipov]] - [[Jeļena Ostapenko]] - [[Mads Østberg]] - [[Simen Østensen]] - [[Ronnie O'Sullivan]] - [[Sonia O'Sullivan]] - [[Junko Ozawa]] - [[Michihiro Ozawa]] - [[Magomed Ozdojev]] - [[Elvīra Ozoliņa]] - [[Sinta Ozoliņa]] - [[Sandis Ozoliņš]] - [[Igor Ožiganov]] - [[Yūki Ōta]] - [[Nami Otake]] - [[Oteng Oteng]] - [[Aivar Otsalt]] - [[Jüri Otsmaa]] - [[Rein Otson]] - [[Zurab Otšigava]] - [[Liis Ott]] - [[Miia Ott]] - [[Merlene Ottey]] - [[Björn Otto]] - [[Kristin Otto]] - [[Sylke Otto]] - [[Rein Ottoson]] - [[Dango Ouattara]] - [[Azzedine Ounahi]] - [[Olavi Ouvinen]] - [[Marc Overmars]] - [[Steve Ovett]] - [[Michael Owen]] - [[Jesse Owens]] - [[Ayden Owens-Delerme]] - [[Alex Oxlade-Chamberlain]] - [[Masutatsu Ōyama]] - [[Mikel Oyarzabal]] ==P== [[Asko Paade]] - [[Aarne Paal]] - [[Aino Paal]] - [[Heinrich Paal]] - [[Leopold Paal]] - [[Rudolf Paal]] - [[Juhan Paalo]] - [[Merilin Paalo]] - [[Mart Paama]] - [[Sten-Egert Paap]] - [[Erik Paartalu]] - [[Martin Paasoja]] - [[Ain Paavo]] - [[Matti Paavo]] - [[Erin Pac]] - [[Josh Pace]] - [[Antonio Pacenza]] - [[Marko Pachel]] - [[Raiko Pachel]] - [[Luděk Pachman]] - [[Gonçalo Paciência]] - [[Max Pacioretty]] - [[Manny Pacquiao]] - [[Martin Padar]] - [[Vaike Paduri-Kaljuvee]] - [[Jeremy Page]] - [[Jean-Gabriel Pageau]] - [[Enri Pahapill]] - [[Mikk Pahapill]] - [[Tiit Pahapill]] - [[Marians Pahars]] - [[Enna Paikre]] - [[Joseph Paintsil]] - [[Signe Paisjärv]] - [[Bob Paisley]] - [[Magdalena Pajala]] - [[Ave Pajo]] - [[Karl Pajumäe]] - [[Märten Pajunurm]] - [[Rein Pajur]] - [[Aino-Eliise Pajusalu]] - [[Kaisa Pajusalu]] - [[Raimo Pajusalu]] - [[Rauno Pajuviidik]] - [[Pak Chol]] - [[Iiro Pakarinen]] - [[Erkki Pakkanen]] - [[Ever Palacios]] - [[Exequiel Palacios]] - [[Helibelton Palacios]] - [[Wilson Palacios]] - [[Madara Palameika]] - [[Kalle Palander]] - [[Ondřej Palát]] - [[Karl Palatu]] - [[Ando Palginõmm]] - [[João Palhinha]] - [[Ramaz Paliani]] - [[Katre Sofia Palm]] - [[Valter Palm]] - [[Kaupo Palmar]] - [[Arnold Palmer]] - [[Jolyon Palmer]] - [[Karl-Erik Palmér]] - [[Kyle Palmieri]] - [[José Luis Palomino]] - [[Gregorio Paltrinieri]] - [[Uno Palu]] - [[Kevor Palumets]] - [[Goran Pandev]] - [[Walter Pandiani]] - [[Hannula-Katrin Pandis]] - [[Antonín Panenka]] - [[Pang Qing]] - [[Richard Pánik]] - [[Olivier Panis]] - [[Gilles Panizzi]] - [[Nikolai Pankratov]] - [[Giorgio Pantano]] - [[Marko Pantelić]] - [[Costel Pantilimon]] - [[Christian Panucci]] - [[Jasmine Paolini]] - [[Charálampos Papadiás]] - [[Dimítris Papadópoulos]] - [[Paraskeví Papahrístou]] - [[Sokrátis Papastathópoulos]] - [[Novo Papaz]] - [[Tadas Papečkys]] - [[Ingmar Krister Paplavskis]] - [[Maksim Paponov]] - [[László Papp]] - [[László Papp (maadleja)]] - [[Tom Pappas]] - [[Leart Paqarada]] - [[Lucas Paquetá]] - [[Ferenc Paragi]] - [[Svetlana Paramõgina]] - [[Colton Parayko]] - [[Egon Parbo]] - [[Enn Parbo]] - [[Hansle Parchment]] - [[Juan Paredes]] - [[Leandro Paredes]] - [[Sergei Pareiko]] - [[Daniel Parejo]] - [[Mati Pari]] - [[Shādī Parīdar]] - [[Toomas Patrik Parijõgi]] - [[Dominik Paris]] - [[Tony Parker]] - [[Greg Parks]] - [[Kalev Parksepp]] - [[Mate Parlov]] - [[Jaak Parmas]] - [[Tiiu Parmas]] - [[Salme Parming]] - [[Krisztián Pars]] - [[Thomas Partey]] - [[Helgi Parts]] - [[Raivo Parts]] - [[Elina Partõka]] - [[Ryszard Parulski]] - [[Gabriella Paruzzi]] - [[Kaija Parve]] - [[Aki Parviainen]] - [[Aleksandr Parõgin]] - [[Petri Pasanen]] - [[Pasquale Pasarelli]] - [[Ezio Pascutti]] - [[Bernard Pask]] - [[Edward Pasquale]] - [[Javier Pastore]] - [[Travis Pastrana]] - [[David Pastrňák]] - [[Mario Pašalić]] - [[Dan Paźniak]] - [[Alexandre Pato]] - [[Paraskeví Patoulídou]] - [[Mait Patrail]] - [[Riccardo Patrese]] - [[Juri Patrikejev]] - [[Hannu Patronen]] - [[Barbara Petzold]] - [[Eleanor Patterson]] - [[Floyd Patterson]] - [[Billy Joe Patton]] - [[Mel Patton]] - [[Chris Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Nick Paul]] - [[Pedro Miguel Pauleta]] - [[Sérgio Paulinho]] - [[Marileidy Paulino]] - [[Gabriel Paulista]] - [[Wellington Paulista]] - [[Marcos Paulo]] - [[Anete Paulus]] - [[Jiří Pavlenka]] - [[Antόnios Pavlídis]] - [[Vangélis Pavlídis]] - [[Roman Pavljutšenko]] - [[Anastassija Pavljutšenkova]] - [[Igor Pavlov]] - [[Anna Pavlova (võimleja)|Anna Pavlova]] - [[Strahinja Pavlović]] - [[Cristian Pavón]] - [[Tanner Pearson]] - [[Adam Peaty]] - [[Andero Pebre]] - [[Zdeněk Pecka]] - [[Augustas Pečiukevičius]] - [[Karin Peckert-Forsmann]] - [[Andrei Pedan]] - [[Marcus Holmgren Pedersen]] - [[Poul Pedersen]] - [[Alfonso Pedraza]] - [[João Pedro]] - [[Dustin Pedroia]] - [[Iván Pedroso]] - [[Helgi Peeba]] - [[Marek Peeba]] - [[Lembit Peegel]] - [[Rosine Peek]] - [[Shaẖar Pe'er]] - [[Cathelijn Peeters]] - [[Taavi Peetre]] - [[Raivo Peetsmann]] - [[Rasmus Peetson]] - [[Rauno Pehka]] - [[Rudolf Pehka]] - [[Arnd Peiffer]] - [[Triin Peips]] - [[Aaron Peirsol]] - [[Nette Peit]] - [[Meelis Peitre]] - [[Peter Pekarík]] - [[Tomáš Pekhart]] - [[Nikola Peković]] - [[Pelé]] - [[Adam Pelech]] - [[Graziano Pellè]] - [[Federica Pellegrini]] - [[Lorenzo Pellegrini]] - [[Federico Pellegrino]] - [[Yannick Pelletier]] - [[Rauno Pellikainen]] - [[Facundo Pellistri]] - [[Liis Pello]] - [[Jukka Peltola]] - [[Otto Peltzer]] - [[Sergio Peña]] - [[Mihaela Peneș]] - [[Jermaine Pennant]] - [[Flavia Pennetta]] - [[Kalev Pensa]] - [[Juku Pent]] - [[Risto E. J. Penttilä]] - [[Sten Pentus]] - [[Oribe Peralta]] - [[Víctor Peralta]] - [[Marie-José Pérec]] - [[Danilo Pereira]] - [[Matheus Pereira]] - [[Ricardo Pereira]] - [[Maicon Pereira de Oliveira]] - [[Alfonso Pérez]] - [[Ayoze Pérez]] - [[Carles Pérez]] - [[Enzo Pérez]] - [[Jefferson Pérez]] - [[Leyanis Pérez]] - [[Lucas Pérez]] - [[Pascual Pérez]] - [[Yaime Pérez]] - [[Luis Alberto Pérez-Rionda]] - [[Roberto Pereyra]] - [[Sten Perillus]] - [[Ivan Perišić]] - [[Sandra Perković]] - [[Curdin Perl]] - [[Brendan Perlini]] - [[Romain Perraud]] - [[Gilbert Perreault]] - [[Vito Perrelet]] - [[David Perron]] - [[Éric Perrot]] - [[Simone Perrotta]] - [[Corey Perry]] - [[Shenay Perry]] - [[Robin van Persie]] - [[Bror Persson]] - [[Indrek Pertelson]] - [[Silvia Pertens]] - [[Anssi Peräjoki]] - [[Helge Perälä]] - [[Harri Pesonen]] - [[Janne Pesonen]] - [[Pentti Pesonen]] - [[Matteo Pessina]] - [[Germán Pezzella]] - [[Anderson Peters]] - [[Anders Petersen]] - [[Cal Petersen]] - [[Nils Petersen]] - [[Sara Slott Petersen]] - [[Thyge Petersen]] - [[Eveli Peterson]] - [[Pirjo Peterson]] - [[Rebecca Peterson]] - [[Teodor Peterson]] - [[Tiiu Peterson]] - [[Voldemar Peterson]] - [[Momir Petković]] - [[Tom Petranoff]] - [[Dimitri Petratos]] - [[Evaldas Petrauskas]] - [[Vadimas Petrenka]] - [[Zalina Petrivskaja]] - [[Aršak Petrosjan]] - [[Davith Petrosjan]] - [[Tigran Leoni Petrosjan]] - [[Andres Petrov]] - [[Daniel Petrov]] - [[Kirill Petrov]] - [[Martin Petrov]] - [[Vitali Petrov]] - [[Vladimir Petrov]] - [[Gabriela Petrova]] - [[Jelena Petrova]] - [[Olena Petrova]] - [[Dražen Petrović]] - [[Niina Petrõkina]] - [[Jeff Petry]] - [[Oleksei Petšerov]] - [[Julija Petšonkina]] - [[Øystein Pettersen]] - [[Elias Pettersson]] - [[Fredrik Pettersson]] - [[Jesper Pettersson]] - [[Marcus Pettersson]] - [[Simon Pettersson]] - [[Antonio Pettigrew]] - [[Ellen Pettitt]] - [[Richard Petty]] - [[Aleksei Petuhhov]] - [[Tuuli Petäjä-Sirén]] - [[José Peyre]] - [[Phạm Lê Thảo Nguyên]] - [[Zaza Phatšulia]] - [[Michael Phelps]] - [[Mark Philippoussis]] - [[André Phillips]] - [[Chris Phillips]] - [[Dwight Phillips]] - [[Matt Phillips]] - [[Oscar Piastri]] - [[Lucas Piazón]] - [[Edmund Piątkowski]] - [[Pedro Pablo Pichardo]] - [[Calvin Pickard]] - [[Jordan Pickford]] - [[Dmõtro Pidrutšnõi]] - [[Paul Pierce]] - [[Chiara Pierobon]] - [[Erik Pieters]] - [[Maria Pietilä-Holmner]] - [[Alex Pietrangelo]] - [[Jevgeni Pigussov]] - [[Piret Pihel]] - [[Elisabeth Pihela]] - [[Kadri Pihla]] - [[Kustaa Pihlajamäki]] - [[Arnold Pihlak]] - [[Antti Pihlström]] - [[Han Hendrik Piho]] - [[Jakob Piil]] - [[Linda Piiper]] - [[Ly Piir]] - [[Uno Piir]] - [[Kätlin Piirimäe]] - [[Ekke Piirisild]] - [[Raio Piiroja]] - [[Olev Piirsalu]] - [[Eugen Piisang]] - [[Harri Piitulainen]] - [[Yrjö Piitulainen]] - [[Artur Pikk]] - [[August Pikker]] - [[Veronika Pikkel]] - [[Rauno Pikkor]] - [[Aavo Pikkuus]] - [[Václav Pilař]] - [[Ryszard Pilarczyk]] - [[Stanisław Piłat]] - [[Helena Pilejczyk]] - [[Ahto Pilisner]] - [[Pietro Piller Cottrer]] - [[Harry Pillsbury]] - [[Bernardo Piñango]] - [[Aado Pind]] - [[Inge Pind]] - [[Roger Pingeon]] - [[Ethan Pinnock]] - [[Ain Pinnonen]] - [[Javier Pinola]] - [[Liane Pintsaar]] - [[Alexis Pinturault]] - [[Gerard Piqué]] - [[Joaquín Piquerez]] - [[Nelson Piquet]] - [[Nelson Angelo Piquet]] - [[Vicky Piria]] - [[Gordon Pirie]] - [[Mehmet Akif Pirim]] - [[Külli Pirksaar]] - [[Margus Pirksaar]] - [[Andrea Pirlo]] - [[Tsvetana Pironkova]] - [[Brandon Pirri]] - [[Feliks Pirts]] - [[Dumitru Pîrvulescu]] - [[Józef Pisarski]] - [[Marija Pissareva]] - [[Nikólas Píssis]] - [[Łukasz Piszczek]] - [[Oscar Pistorius]] - [[Ernst Pistulla]] - [[Claudio Pizarro]] - [[Guido Pizarro]] - [[Rodolfo Pizarro]] - [[Francesco Pizzi]] - [[Antonio Pizzonia]] - [[Kalju Pitksar]] - [[Tero Pitkämäki]] - [[Tyler Pitlick]] - [[Andri Pjatov]] - [[Jacques Plante]] - [[Martin Plaser]] - [[Christian Plaziat]] - [[Gonzalo Plata]] - [[Michel Platini]] - [[Kyle Platzer]] - [[Marek Plawgo]] - [[Alassane Pléa]] - [[Karolína Plíšková]] - [[Jevgeni Pljuštšenko]] - [[Pavel Ploc (laskesuusataja)]] - [[Pavel Ploc]] - [[Tarvo Ploom]] - [[Valdur Ploom]] - [[Kardo Ploomipuu]] - [[Sergei Plotnikov]] - [[Miguel Poblet]] - [[Karel Poborský]] - [[Mauricio Pochettino]] - [[Tomás Pochettino]] - [[Lukas Podolski]] - [[Mark Podolskij]] - [[Ryan Poehling]] - [[Tadej Pogačar]] - [[Paul Pogba]] - [[Justin Pogge]] - [[Pavel Pogrebnjak]] - [[Joel Pohjanpalo]] - [[Otto Pohla]] - [[Aivar Pohlak]] - [[Brayden Point]] - [[Liv Grete Poirée]] - [[Raphaël Poirée]] - [[Émile Poirier]] - [[David Poisson]] - [[Ville Pokka]] - [[Pavol Polakovič]] - [[Vukašin Poleksić]] - [[Judit Polgár]] - [[Nikolai Poljakov]] - [[Õnne Pollisinski]] - [[Viljam Poltojainen]] - [[Aleksei Poltoranin]] - [[Imre Polyák]] - [[Erlen Pomeranets]] - [[Ezequiel Ponce]] - [[Jevgeni Ponjatovski]] - [[Ruslan Ponomarjov]] - [[Nina Ponomarjova]] - [[Martin Ponsiluoma]] - [[Leonardo Ponzio]] - [[Albert Poom]] - [[Markus Poom]] - [[Mart Poom]] - [[Gabriel Popescu]] - [[Aleksandr Popov (ujuja)|Aleksandr Popov]] - [[Ivelin Popov]] - [[Denis Popović]] - [[Leona Popović]] - [[David Popovici]] - [[Otto von Porat]] - [[Aleksandr Porhomovski]] - [[Ahmed Porkveli]] - [[Valeri Pormann]] - [[Věra Pospíšilová-Cechlová]] - [[Sander Post]] - [[Piret Pormeister]] - [[Pedro Porro]] - [[Kristaps Porziņģis]] - [[Elliott Porter]] - [[Harry Porter]] - [[Francisco Portillo]] - [[Lajos Portisch]] - [[Stefan Posch]] - [[Buster Posey]] - [[Kristián Pospíšil]] - [[Johan Possul]] - [[Siim-Markus Post]] - [[Hélder Postiga]] - [[Leonid Potapov]] - [[Igor Potapovitš]] - [[Leopold Potesil]] - [[Sirje Potisepp]] - [[Vladimir Potkin]] - [[Mira Potkonen]] - [[Juan Martín del Potro]] - [[Graham Potter]] - [[William Pottker]] - [[Denis Potvin]] - [[Raymond Poulidor]] - [[Marie-Philip Poulin]] - [[Marc-Antoine Pouliot]] - [[Yussuf Poulsen]] - [[Théo Pourchaire]] - [[Tanja Poutiainen]] - [[Guido Povar]] - [[Péter Povázsay]] - [[Aleksandr Povetkin]] - [[Asafa Powell]] - [[Donovan Powell]] - [[Mike Powell]] - [[Nick Powell]] - [[Owen Power]] - [[Dennis Praet]] - [[Rameshbabu Praggnanandhaa]] - [[Alfred Praks]] - [[Helmut Praks]] - [[Cesare Prandelli]] - [[Manfred Pranger]] - [[Dmitri Prants]] - [[Fernando Prass]] - [[Fabio Prates]] - [[Lucas Pratto]] - [[Larissa Preobraženskaja]] - [[Endel Press]] - [[Feliks Press]] - [[Kristjan Press]] - [[Franziska Preuss]] - [[Peter Prevc]] - [[Carey Price]] - [[Aivar Priidel]] - [[Sten Priinits]] - [[Aleksandar Prijović]] - [[Konstantin Primakov]] - [[Zoran Primorac]] - [[Shane Prince]] - [[Tayshaun Prince]] - [[Igor Prins]] - [[Stanislav Prins]] - [[Alex Pritchard]] - [[Alena Procházková]] - [[Nikolai Prohhorkin]] - [[‎Martin Prokop]] - [[Jeļena Prokopčuka]] - [[Aleksei Prokurorov]] - [[Quincy Promes]] - [[Jakob Proovel]] - [[Toomas Proovel]] - [[Albert Prosa]] - [[Alain Prost]] - [[Galina Prozumenštšikova]] - [[Ruslan Provodnikov]] - [[Ivan Provorov]] - [[Dawid Przepiórka]] - [[Mateusz Przybylko]] - [[Nelson Prudêncio]] - [[Georges Prud'Homme]] - [[Svetlana Prudnikova]] - [[Libuše Prusova]] - [[Natalija Prõštšepa]] - [[Grischa Prömel]] - [[Eduard Prööm]] - [[Tymoteusz Puchacz]] - [[Joona Puhakka]] - [[Jaan Puidet]] - [[Arūnas Pukelevičius]] - [[Martti Pukk]] - [[Teemu Pukki]] - [[Eduard Pukkonen]] - [[Christian Pulisic]] - [[Jesse Puljujärvi]] - [[Teemu Pulkkinen]] - [[Mariel Merlii Pulles]] - [[Ryan Pulock]] - [[Richard Pulst]] - [[Paulius Pultinevičius]] - [[Viliami Pulu]] - [[Raimund Pundi]] - [[Peeter Pungar]] - [[Raimo Punning]] - [[Keith Pupart]] - [[Oiva Purho]] - [[Pertti Purhonen]] - [[Eino Puri]] - [[Oliver Puri]] - [[Sander Puri]] - [[Ats Purje]] - [[Zinovi Purvinski]] - [[Ferenc Puskás]] - [[Aleksandr Puštov]] - [[Mirko Puzović]] - [[Jorginho Putinatti]] - [[Marko Putinčanin]] - [[Toomas Putmaker]] - [[Helmut Puur]] - [[Alfred Puusaag]] - [[Edgar Puusepp]] - [[Markus Puusepp]] - [[Kristjan Puusild]] - [[Ingrid Puusta]] - [[Heino Puuste]] - [[Juuso Puustinen]] - [[Valtteri Puustinen]] - [[Carles Puyol]] - [[Raimond Põder]] - [[Aavo Põhjala]] - [[Anna-Liisa Põld]] - [[Remy Põld]] - [[Aita Põldma]] - [[Jaak Põldma]] - [[Mirko Põldma]] - [[Tiina Põldmaa-Talv]] - [[Kristofer Põldme]] - [[Liina Põldots]] - [[Endel Põldsalu]] - [[Virve Põldsam]] - [[Henn Põlluste]] - [[Johan Põntson]] - [[Aalo Põvvat]] - [[Üllar Põvvat]] - [[Elisabeth Pähtz]] - [[Krista Pärmäkoski]] - [[Harald Pärn]] - [[Illimar Pärn]] - [[Sander Pärn]] - [[Hubert Pärnakivi]] - [[Reena Pärnat]] - [[Georg Pärnpuu]] - [[Marko Pärnpuu]] - [[Monika Pärnpuu]] - [[Anja Pärson]] - [[Armi Pärt]] - [[Ilmar Pärtelpoeg]] - [[Magnus Pääjärvi]] - [[Aita Pääsuke]] - [[Tõnu Pääsuke]] - [[Jakob Pöltl]] - [[Anett Pötzsch]] - [[Johannes Pürn]] - [[Eduard Pütsep]] - [[Erki Pütsep]] - [[Mark Pysyk]] - [[Władysław Pytlasiński]] - [[Mika Pyörälä]] == Q == [[Rustam Qosimjonov]] - [[Simona Quadarella]] - [[Robin Quaison]] - [[Ricardo Quaresma]] - [[Don Quarrie]] - [[Clement Quartey]] - [[Henk Quentemeijer]] - [[Jason Quigley]] - [[Jonathan Quick]] - [[Pierre Quinon]] - [[Juan Sebastián Quintero]] - [[Damiano Quintieri]] - [[Bartolomeu Jacinto Quissanga]] == R == [[Andrus Raadik]] - [[Anton Raadik]] - [[Pille Raadik]] - [[Toomas Raadik]] - [[Argo Raag]] - [[Merle Raaliste]] - [[Helmut Raamat]] - [[Pedro van Raamsdonk]] - [[Antti Raanta]] - [[Mohsen Rabiekhah]] - [[Adrien Rabiot]] - [[Karel Rachůnek]] - [[Paula Radcliffe]] - [[Ivan Radeljić]] - [[Peter Rademacher]] - [[Bojan Radev]] - [[Ineta Radēviča]] - [[Eric Radford]] - [[Hubert Radke]] - [[Nemanja Radonjić]] - [[Ștefan Radu]] - [[Emma Raducanu]] - [[Aleksandr Radulov]] - [[Vladas Radvilavičius]] - [[Agnieszka Radwańska]] - [[Rafael Pereira da Silva]] - [[Michael Raffl]] - [[Thomas Raffl]] - [[Rafinha (sündinud 1993)|Rafinha]] - [[Vjatšeslav Ragozin]] - [[Ēriks Rags]] - [[Kerttu Rahe]] - [[Susanna Rahkamo]] - [[Baba Rahman]] - [[Uwe Rahn]] - [[Ilse Rahnel]] - [[Silva Rahnel]] - [[Kristjan Rahnu]] - [[Benjamin Raich]] - [[Maurice Raichenbach]] - [[Risto Raid]] - [[Eedo Raide]] - [[Ülo Raidma]] - [[Erich Raidvee]] - [[Peet Raig]] - [[Kenneth Raisma]] - [[Jukka Raitala]] - [[Topi Raitanen]] - [[Allar Raja]] - [[Andres Raja]] - [[Arvi Raja]] - [[Lembit Rajala]] - [[Toni Rajala]] - [[Georgi Rajkov]] - [[Predrag Rajković]] - [[Rickard Rakell]] - [[Ivan Rakitić]] - [[Brandis Raley-Ross]] - [[Benito Raman]] - [[Ramires]] - [[Nils Ramm]] - [[Karl-Martin Rammo]] - [[Willi Rammo]] - [[Ülo Rammo]] - [[Gonçalo Ramos]] - [[Rafael Ramos]] - [[Ruy Ramos]] - [[Sergio Ramos]] - [[Craig Ramsay]] - [[Aaron Ramsey]] - [[Rashid Ramzi]] - [[Ellen Rand]] - [[Kristian Rand]] - [[Mary Rand]] - [[Taavi Rand]] - [[Kikkan Randall]] - [[Jüri Randla]] - [[Leonard Randolph]] - [[Margit Randver]] - [[Jüri Randviir]] - [[Claudio Ranieri]] - [[Valdu Rannaleet]] - [[Indrek Rannama]] - [[Raul Rannaveer]] - [[Maaja Ranniku]] - [[Heiko Rannula]] - [[Sampo Ranta]] - [[Mikko Rantanen]] - [[Siiri Rantanen]] - [[Milan Rapaić]] - [[Megan Rapinoe]] - [[Jovana Rapport]] - [[Danas Rapšys]] - [[Marcus Rashford]] - [[Joonas Rask]] - [[Tuukka Rask]] - [[Ahto Raska]] - [[Andres Raska]] - [[Liina Raska]] - [[Dennis Rasmussen]] - [[Giacomo Raspadori]] - [[Paco Rassat]] - [[Camille Rast]] - [[Andrejs Rastorgujevs]] - [[Gregor Rasva]] - [[Luiz Razia]] - [[Giuliano Razzoli]] - [[Andrei Rațiu]] - [[Daniil Ratnikov]] - [[Eduard Ratnikov]] - [[Sergei Ratnikov]] - [[Ony Paule Ratsimbazafy]] - [[Mihkel Ratt]] - [[Ty Rattie]] - [[Eve Rattiste]] - [[Harry Rattus]] - [[Priit Raud]] - [[Hubert Raudaschl]] - [[Kalju Raudjalg]] - [[Andreas Raudsepp]] - [[Karl Raudsepp (võidusõitja)|Karl Raudsepp]] - [[Lydia Raudsepp]] - [[Pavo Raudsepp]] - [[Raimo Raudsepp]] - [[Heino Raudsik]] - [[Art Raudva]] - [[Raúl]] - [[Alex-Edward Raus]] - [[Olita Rause]] - [[Igors Rausis]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Pasi Rautiainen]] - [[Pentti Rautiainen]] - [[Jana Rawlinson]] - [[David Raya]] - [[Lucas Raymond]] - [[Oleg Reabciuk]] - [[Tim Ream]] - [[Ryan Reaves]] - [[Ago Rebane]] - [[Kirti Rebane]] - [[Lembit Rebane]] - [[Viiu Rebane]] - [[Viktoria Rebensburg]] - [[Ante Rebić]] - [[Anthony Rech]] - [[Helmut Recknagel]] - [[Harry Redknapp]] - [[Miķelis Rēdlihs]] - [[Derek Redmond]] - [[Nathan Redmond]] - [[Zach Redmond]] - [[Redžep Redžepovski]] - [[Andreas Fjorden Ree]] - [[Arnold Ree]] - [[Gary Reed]] - [[Travis Reed]] - [[Jemma Reekie]] - [[Roman Rees]] - [[Brittney Reese]] - [[Peter Regin]] - [[Walid Regragui]] - [[Enrique Regüeiferos]] - [[Aivar Rehemaa]] - [[Katrin Rehemaa]] - [[Otto Rehhagel]] - [[Hannes Reichelt]] - [[Robin Reid]] - [[Robin Reid (jalgrattur)]] - [[Adam Reideborn]] - [[Christian Reif]] - [[Taavi Reigam]] - [[Tijjani Reijnders]] - [[Mike Reilly]] - [[Martin Reim]] - [[Petri Reima]] - [[Elmar Reiman]] - [[Riido Reiman]] - [[James Reimer]] - [[Bernhard Rein]] - [[José Manuel Reina]] - [[Reinaldo]] - [[Julius Reinans]] - [[Otto Reinfeldt-Reinlo]] - [[Sam Reinhart]] - [[Aleksander Reinke]] - [[Aleksander Reino]] - [[Gabriele Reinsch]] - [[Sven Reintak]] - [[Mikk Reintam]] - [[Ott Reinumäe]] - [[Harald Reinvald]] - [[Sandra Reinvald]] - [[Carmely Reiska]] - [[Michael Reiziger]] - [[Dana Reizniece-Ozola]] - [[Karim Rekik]] - [[Karl Remm]] - [[Margus Remmak]] - [[Edgar Remmel]] - [[Loïc Rémy]] - [[Borna Rendulić]] - [[Silke Renk]] - [[Diana Rennik]] - [[Kevin Renno]] - [[Michal Řepík]] - [[Attila Repka]] - [[Christopher Repka]] - [[Eva Repková]] - [[Valle Resko]] - [[Miloslava Rezková]] - [[Vladimir Reznitšenko]] - [[Anfissa Reztsova]] - [[Gleb Retivõhh]] - [[Stefan Rettenegger]] - [[Julian Reus]] - [[Marco Reus]] - [[Carlos Reutemann]] - [[Daniel Revenu]] - [[Carles Rexach]] - [[Diego Antonio Reyes]] - [[Harry Reynolds]] - [[Damien Riat]] - [[Adriano Leite Ribeiro]] - [[Éverton Ribeiro]] - [[Fernanda Ribeiro]] - [[Franck Ribéry]] - [[Zoltán Ribli]] - [[Emma Ribom]] - [[Hamilton Ricard]] - [[Daniel Ricciardo]] - [[Declan Rice]] - [[Cyprien Richard]] - [[Tanner Richard]] - [[Brad Richards]] - [[Jereem Richards]] - [[Micah Richards]] - [[Brad Richardson]] - [[Sha'Carri Richardson]] - [[Daniel Rickardsson]] - [[Shanieka Ricketts]] - [[Lars Riedel]] - [[Jaïro Riedewald]] - [[Maximilian Riedmüller]] - [[Søren Rieks]] - [[Morgan Rielly]] - [[Yvon Riemer]] - [[Maria Riesch]] - [[Fabian Rießle]] - [[Emiliano Rigoni]] - [[Annika Rihma]] - [[Jarl Magnus Riiber]] - [[Herol Riiberg]] - [[Juuso Riikola]] - [[Enn Riisalu]] - [[Boris Riisik]] - [[Joonas Riismaa]] - [[Mait Riisman]] - [[Tarmo Riitmuru]] - [[Frank Rijkaard]] - [[Roderick Rijnders]] - [[Rait Rikberg]] - [[Tomas Rimas]] - [[Artūras Rimkevičius]] - [[Danilo Rinaldi]] - [[Kristo Ringas]] - [[Sandra Ringwald]] - [[Tauno Rinkinen]] - [[Pekka Rinne]] - [[Josh Risdon]] - [[Roope Riski]] - [[Jaakko Rissanen]] - [[Rasmus Rissanen]] - [[Arvo Rist]] - [[Liisi Rist]] - [[Ranet Ristikivi]] - [[Rasmus Ristolainen]] - [[Stefan Ristovski]] - [[Nick Ritchie]] - [[Siret Rits]] - [[Valentina Ritsing]] - [[David Rittich]] - [[Rivaldo]] - [[Blas Riveros]] - [[Leelo Rivis]] - [[Georgi Rjabov]] - [[Oleg Rjahhovski]] - [[Juri Rjazanov]] - [[Arjen Robben]] - [[Carmelo Robledo]] - [[Daniel Roberts]] - [[Andrew Robertson]] - [[Oscar Robertson]] - [[Robinho]] - [[Antonee Robinson]] - [[Callum Robinson]] - [[Jack Robinson]] - [[Mat Robinson]] - [[Paul Robinson]] - [[Dayron Robles‎]] - [[Joel Robles]] - [[Joaquín Rocha]] - [[Sergio Rochet]] - [[Vebjørn Rodal]] - [[Hugo Rodallega]] - [[Andy Roddick]] - [[Sebastian Rode]] - [[Dennis Rodman]] - [[Irina Rodnina]] - [[Joe Rodon]] - [[Eduardo Pereira Rodrigues]] - [[Evan Rodrigues]] - [[Garry Rodrigues]] - [[Jorge Rodrigues]] - [[Márcio Rodrigues]] - [[Moacir Rodrigues dos Santos]] - [[Ángel Rodríguez]] - [[Arturo Rodríguez]] - [[Enrique Rodríguez]] - [[Guido Rodríguez]] - [[Jaime Rodríguez]] - [[James Rodríguez]] - [[Jay Rodriguez]] - [[Jonathan Rodríguez]] - [[Luis Alfonso Rodríguez]] - [[Maximiliano Rodríguez]] - [[Óscar Rodríguez]] - [[Washington Rodríguez]] - [[Yoel Rodríguez]] - [[Pedro Rodríguez Ledesma]] - [[Jack Rodwell]] - [[Garrett Roe]] - [[Mads Roerslev]] - [[Jeremy Roff]] - [[Erika Roger]] - [[Camryn Rogers]] - [[Raevyn Rogers]] - [[Jacques Rogge]] - [[Primož Roglič]] - [[Laura Rogule]] - [[Marcus Rohdén]] - [[Heidi Rohi]] - [[Aino Roht]] - [[Hillar Rohtaru]] - [[Johan Rohtla]] - [[Laura Rohtla]] - [[Paavo Roininen]] - [[Clemente Rojas]] - [[Marco Rojas]] - [[Robert Rojas]] - [[Yulimar Rojas]] - [[Marcos Rojo]] - [[Antonio Roldán]] - [[Cindy Roleder]] - [[Simon Rolfes]] - [[Marjut Rolig]] - [[Esteban Rolón]] - [[Leonardo Rolón]] - [[Raido Roman]] - [[Taras Romanczuk]] - [[Viktor Romanenkov]] - [[Oksana Romanenkova]] - [[Darlan Romani]] - [[Maria Romanjuk]] - [[Jelena Romanova]] - [[Pjotr Romanovski]] - [[Koffi Ndri Romaric]] - [[Ángel Romero]] - [[Cristian Romero]] - [[Luis Alberto Romero]] - [[Óscar Romero (jalgpallur)|Óscar Romero]] - [[Oriol Romeu]] - [[Bjørn Einar Romøren]] - [[Ronaldinho]] - [[Ronaldo]] - [[Cristiano Ronaldo]] - [[Jonas Røndbjerg]] - [[Rajon Rondo]] - [[Salomón Rondón]] - [[Eldar Rønning]] - [[Jon Rønningen]] - [[Frederik Rønnow]] - [[Kuno Rooba]] - [[Meelis Rooba]] - [[Robert Rooba]] - [[Urmas Rooba]] - [[Ain Rool]] - [[Voldemar Roolaan]] - [[Boris Roolaid]] - [[Egon Roolaid]] - [[Heldur Roone]] - [[Wayne Rooney]] - [[Henri Roos]] - [[Riivo Roose]] - [[Rasmus Roosleht]] - [[Sulev Roosma]] - [[Mark Oliver Roosnupp]] - [[Piet Roozenburg]] - [[Jack Root]] - [[Salme Rootare]] - [[Vidrik Rootare]] - [[Markus Rooth]] - [[Jaan Roots]] - [[Maire Roots]] - [[Vello Rootsi]] - [[Marco Rosa]] - [[Roberto Rosales]] - [[Jarno Rosberg]] - [[Keke Rosberg]] - [[Nico Rosberg]] - [[Danny Rose]] - [[Derrick Rose]] - [[Inna Rose]] - [[Jacob de la Rose]] - [[Murray Rose]] - [[Robert Rosén]] - [[Kristjan Rosenberg]] - [[Heide Rosendahl]] - [[Märt Rosenthal]] - [[Ken Rosewall]] - [[Tomáš Rosický]] - [[Jack Roslovic]] - [[Héctor Rossetto]] - [[Alexander Rossi]] - [[Diego Rossi]] - [[Marco Rossi]] - [[Marco Rossi (jäähokimängija)|Marco Rossi]] - [[Paolo Rossi]] - [[Sulo Rossi]] - [[Valentino Rossi]] - [[Igor Rostorotski]] - [[Pavel Rostovtsev]] - [[Ewa Różańska]] - [[Isai Rozenfeld]] - [[Eduardas Rozentalis]] - [[Valeri Rozmanov]] - [[Sándor Rozsnyói]] - [[Serhi Rožok]] - [[Gustave Roth]] - [[Künter Rothberg]] - [[Szapsel Rotholc]] - [[Ferguson Rotich]] - [[Vassili Rotšev]] - [[Dorothy Round Little]] - [[Ronda Rousey]] - [[Antoine Roussel]] - [[Harri Rovanperä]] - [[Kalle Rovanperä]] - [[James Michael Rowe]] - [[Nicolas Roy]] - [[Patrick Roy]] - [[Martin Røymark]] - [[Marco Ruben]] - [[Mārtiņš Rubenis]] - [[Iepe Rubingh]] - [[Kristiāns Rubīns]] - [[Ricky Rubio]] - [[Sergei Rublevski]] - [[Mark Rudan]] - [[David Lekuta Rudisha]] - [[Wiesław Rudkowski]] - [[Artjoms Rudņevs]] - [[Wilma Rudolph]] - [[Manuel Rui Costa]] - [[Fabián Ruiz]] - [[Flor Ruiz]] - [[Marcel Ruiz]] - [[Víctor Ruiz]] - [[Antonio Rukavina]] - [[Ernst Rull]] - [[Gerónimo Rulli]] - [[Alberts Rumba]] - [[Raema Lisa Rumbewas]] - [[Indrek Rumma]] - [[Hellat Rumvolt]] - [[David Rundblad]] - [[Elmar Runge]] - [[Herbert Runge]] - [[Pekka Ruokola]] - [[Jarno Ruotsalainen]] - [[Lukas Rupp]] - [[Arantxa Rus]] - [[Ace Rusevski]] - [[Bill Russell]] - [[Carrie Russell]] - [[Masai Russell]] - [[Patrick Russell]] - [[Raivo Russmann]] - [[Bryan Rust]] - [[Ștefan Rusu]] - [[Babe Ruth]] - [[Greg Rutherford]] - [[Rain Ruuder]] - [[Raissa Ruus]] - [[Antti Ruuskanen]] - [[Maido Ruusmann]] - [[Leo Rwabwogo]] - [[Jaroslav Rõbakov]] - [[Voldemar Rõks]] - [[Tamara Rõlova]] - [[Olga Rõpakova]] - [[Boriss Rõtov]] - [[Teymur Rəcəbov]] - [[Jaanika Rähn]] - [[Kimi Räikkönen]] - [[Mihkel Räim]] - [[Karri Rämö]] - [[Aivar Räni]] - [[Raido Ränkel]] - [[Artur Rättel]] - [[Seppo Räty]] - [[Margus Rääk]] - [[Helmuth Räästas]] - [[Alfred Röding]] - [[Voldemar Röding]] - [[Thomas Röhler]] - [[Walter Röhrl]] - [[Assar Rönnlund]] - [[Michael Rösch]] - [[Sjur Røthe]] - [[Antonio Rüdiger]] - [[Eha Rünne]] - [[Helina Rüütel]] - [[Margit Rüütel]] - [[Henri Rüütli]] - [[Tarmo Rüütli]] - [[Derek Ryan]] - [[Mathew Ryan]] - [[Jerzy Rybicki]] - [[Ingvar Rydell]] - [[Dave Ryding]] - [[Johannes Rydzek]] - [[Julian Ryerson]] - [[Rick Rypien]] == S == [[Brandon Saad]] - [[Kaimar Saag]] - [[Oskar Saag]] - [[Kristo Saage]] - [[Arvo Saal]] - [[Berit Saar]] - [[Elmar Saar]] - [[Kaarel Saar]] - [[Kadi Liis Saar]] - [[Katriin Saar]] - [[Kevin Saar]] - [[Leonid Saar]] - [[Tomi Saarelma]] - [[Rivo Saaremäe]] - [[Anti Saarepuu]] - [[Onni Saari]] - [[Aino Kaisa Saarinen]] - [[Mikko Saarinen]] - [[Veli Saarinen]] - [[Mauri Saarivainio]] - [[Pentti Saarman]] - [[Henn Saarmann]] - [[Herbert Saarne]] - [[Mart Saarso]] - [[Jarkko Saastamoinen]] - [[Vello Saatpalu]] - [[Arõna Sabalenka]] - [[Youssouf Sabaly]] - [[Andrus Sabiin]] - [[Arvydas Sabonis]] - [[Domantas Sabonis]] - [[Simão Sabrosa]] - [[Gianluigi Saccaro]] - [[Evi Sachenbacher-Stehle]] - [[Armando Sadiku]] - [[Marat Safin]] - [[Matvei Safonov]] - [[Oleksandr Safronov]] - [[Bacary Sagna]] - [[Rait Sagor]] - [[Louis Saha]] - [[Aleksander Saharov]] - [[Liis Saharov]] - [[Tõnis Sahk]] - [[Toni Sailer]] - [[Carlos Sainz]] - [[Carlos Sainz juunior]] - [[Romain Saïss]] - [[Buvaissar Saitijev]] - [[Arseni Sajankin]] - [[Bukayo Saka]] - [[Konstantin Sakajev]] - [[Kaori Sakamoto]] - [[Joe Sakic]] - [[María Sákkari]] - [[Aleksei Saks (uisutaja)|Aleksei Saks]] - [[Kaido Saks]] - [[Kairi Saks]] - [[Toomas Saks (ujuja)|Toomas Saks]] - [[Ivo Saksakulm]] - [[Irving Saladino]] - [[Olga Saladuhha]] - [[Mohamed Salah]] - [[Bartosz Salamon]] - [[Maksim Salaš]] - [[Carlos Salcedo]] - [[Santiago Salcedo]] - [[Ulrich Salchow]] - [[David Saldadze]] - [[Raivo Saldre]] - [[Salem Saleh]] - [[William Saliba]] - [[Hasan Salihamidžić]] - [[Nurgyul Salimova]] - [[Sasu Salin]] - [[Guillermo Salinas]] - [[Julio Salinas]] - [[Joseph Saliste]] - [[Mohammed Salisu]] - [[Roland Sallai]] - [[Jere Sallinen]] - [[Ilmari Salminen]] - [[Senni Salminen]] - [[Börje Salming]] - [[Mika Salo]] - [[Jouko Salomäki]] - [[Miikka Salomäki]] - [[Bernhard Salong]] - [[Sven Salumaa]] - [[Jaak Salumets]] - [[Erika Salumäe]] - [[Jane Salumäe]] - [[Jens Salumäe]] - [[Priit Salumäe]] - [[Karl Robert Saluri]] - [[Kai-Riin Saluste]] - [[Eduardo Salvio]] - [[Guilherme Samaia]] - [[Giórgos Samarás]] - [[Mbwana Samatta]] - [[N'Diaga Samb]] - [[Brice Samba]] - [[Dylan Samberg]] - [[Gulnara Samitova]] - [[Siim-Tanel Sammelselg]] - [[Kalli Samorodni]] - [[Mark Samorukov]] - [[Ago Samoson]] - [[César Sampaio]] - [[Pete Sampras]] - [[Julia Sampson Hayward]] - [[Ilja Samsonov]] - [[Emma Samuelsson]] – [[Sebastian Samuelsson]] - [[Varteres Samurgašev]] - [[Daniel Sanabria]] - [[Alexis Sánchez]] - [[Carlos Andrés Sánchez]] - [[Dávinson Sánchez]] - [[Félix Sánchez]] - [[Jorge Sánchez]] - [[José Enrique Sánchez]] - [[Oswaldo Sánchez]] - [[Robert Sánchez]] - [[Víctor Sánchez Mata]] - [[Arantxa Sánchez Vicario]] - [[Brent Sancho]] - [[Jadon Sancho]] - [[Tom Sandberg]] - [[Chris Sande]] - [[Tessa Sanderson]] - [[Eugen Sandow]] - [[Alex Sandro]] - [[Viktor Sanejev]] - [[Aleksander Sannik]] - [[Wilfried Sanou]] - [[Roque Santa Cruz]] - [[Andrey Santos]] - [[Daniel Santos]] - [[Douglas Santos]] - [[Fábio Santos]] - [[Fernando Santos]] - [[Arvi Sapas]] - [[Taivo Sapas]] - [[Daniil Sapljošin]] - [[Oleg Sapožnin]] - [[Rauno Sappinen]] - [[Gennadi Sapunov]] - [[Edwin van der Sar]] - [[Gabriel Sara]] - [[Pablo Sarabia]] - [[Aleksejs Saramotins]] - [[Hille Sarapuu]] - [[Markku Sarasto]] - [[Helmut Saretok]] - [[Josh Sargent]] - [[Juuse Saros]] - [[Zoltan Sarosy]] - [[Pape Matar Sarr]] - [[Ismaïla Sarr]] - [[Cyprien Sarrazin]] - [[Eneli Sarv]] - [[Ukyo Sasahara]] - [[Kōji Sasaki]] - [[Masanao Sasaki]] - [[Anatoli Sass]] - [[Marino Satō]] - [[Takuma Satō]] - [[Yūto Satō]] - [[Tomáš Satoranský]] - [[Carlos Saucedo]] - [[Grégoire Saucy]] - [[Elo Saue]] - [[Eveli Saue]] - [[Raoul Saue]] - [[Maarja Saulep]] - [[Reinhold Saulmann]] - [[Christoph Sauser]] - [[Claudius Sava]] - [[Demba Savage]] - [[Randy Savage]] - [[David Savard]] - [[Jefferson Savarino]] - [[Maria Saveljeva]] - [[Mantas Savėnas]] - [[Toomas Savi]] - [[Erko Saviauk]] - [[Stefan Savić]] - [[Veli-Matti Savinainen]] - [[Javier Saviola]] - [[Daniil Savitski]] - [[Erkki Savolainen]] - [[Olena Savtšenko]] - [[Jaak Savvi]] - [[Igor Savvov]] - [[Jazmin Sawyers]] - [[Nūrā as-Sayyid]] - [[Lionel Scaloni]] - [[Marco Scandella]] - [[Gustavo Scarpa]] - [[Michele Scarponi]] - [[Willem Schagen]] - [[Louis Schaub]] - [[Julia Scheib]] - [[Mario Scheiber]] - [[Mark Scheifele]] - [[Norbert Schemansky]] - [[Simon Schempp]] - [[Brayden Schenn]] - [[Luke Schenn]] - [[Francesca Schiavone]] - [[Patrik Schick]] - [[Bernadette Schild]] - [[Marlies Schild]] - [[Jessica Schilder]] - [[Thea Schildmann]] - [[Salvatore Schillaci]] - [[Herbert Schilling]] - [[Semmy Schilt]] - [[Dafne Schippers]] - [[Kurt Schirra]] - [[Josef Schleinkofer]] - [[Gregor Schlierenzauer]] - [[Jeffrey Schlupp]] - [[Andreas Schlütter]] - [[Adolf Schmal]] - [[Jordan Schmaltz]] - [[Kasper Schmeichel]] - [[Peter Schmeichel]] - [[Akira Schmid]] - [[Jan Schmid]] - [[Julian Schmid]] - [[Nicole Schmidhofer]] - [[Alfred Schmidt]] - [[Alfred Schmidt (jalgpallur)|Alfred Schmidt]] - [[Helen Schmidt]] - [[Jüri Schmidt]] - [[Leni Schmidt]] - [[Nate Schmidt]] - [[Martin Schmitt]] - [[Pál Schmitt]] - [[Albert Schneider]] - [[Aleksander Schneider]] - [[Bernd Schneider (jalgpallur)]] - [[Cory Schneider]] - [[Vreni Schneider]] - [[Roland Mark Schoeman]] - [[Gertrude Schoißwohl]] - [[Paul Scholes]] - [[Auke Scholma]] - [[Jerdy Schouten]] - [[Jordan Schroeder]] - [[Emil Schulz]] - [[Heinz Schulz]] - [[Nico Schulz]] - [[Fabian Schulze]] - [[Jürgen Schult]] - [[Justin Schultz]] - [[Silver Schultz]] - [[Michael Schumacher]] - [[Mick Schumacher]] - [[Ralf Schumacher]] - [[Walter Schuster]] - [[Anett Schutting]] - [[Tollien Schuurman]] - [[Stefan Schwab]] - [[Christina Schwanitz]] - [[Marco Schwarz]] - [[Sissy Schwarz]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[Mark Schwarzer]] - [[Alex Schwarzman]] - [[Jaden Schwartz]] - [[Bastian Schweinsteiger]] - [[Marvin Schwäbe]] - [[András Schäfer]] - [[Fabian Schär]] - [[Lasse Schöne]] - [[Rainer Schönfelder]] - [[Alessandro Schöpf]] - [[Ida Schöpfer]] - [[Philipp Schörghofer]] - [[Rasmus Schüller]] - [[André Schürrle]] - [[Barbara Ann Scott]] - [[Beckie Scott]] - [[Duncan Scott]] - [[Leonard Scott]] - [[Daniel Sedin]] - [[Henrik Sedin]] - [[Lukáš Sedlák]] - [[Goce Sedloski]] - [[Sergi Sednjev]] - [[Pjotr Sedov]] - [[Anastassija Sedova]] - [[Juri Sedõhh]] - [[Clarence Seedorf]] - [[Anton Seelos]] - [[Barbora Seemanová]] - [[Evald Seepere]] - [[Rain Seepõld]] - [[Haris Seferović]] - [[Tyler Seguin]] - [[Indrek Sei]] - [[Moritz Seider]] - [[Mario Seidl]] - [[Kristin Seier]] - [[Alar Seim]] - [[Georg Seim]] - [[Mart Seim]] - [[Geórgios Seitarídis]] - [[Jiří Sekáč]] - [[Andrej Sekera]] - [[Kunimitsu Sekiguchi]] - [[Leopold Sekongo]] - [[Andrew Selby]] - [[Taavi Selder]] - [[Ivan Seledkov]] - [[Monica Seles]] - [[Aleksandr Selevko]] - [[Hanno Selg]] - [[Konstantin Selli]] - [[Enn Sellik]] - [[Siim Sellis]] - [[Ole Selnæs]] - [[Matz Sels]] - [[Teemu Selänne]] - [[Caster Semenya]] - [[Antoine Semenyo]] - [[Peeter Semjonov]] - [[Uļjana Semjonova]] - [[Peter Sendel]] - [[Philippe Senderos]] - [[Marcos Senesi]] - [[Ayrton Senna]] - [[Bruno Senna]] - [[Marcos Senna]] - [[Simona Senoner]] - [[Stefano Sensi]] - [[Märt Sepik]] - [[Heino Sepp (autosportlane)|Heino Sepp]] - [[Heino Sepp (jalgpallur)|Heino Sepp]] - [[Kätlin Sepp]] - [[Raimund Felix Sepp]] - [[Markkus Seppik]] - [[Hanna-Maria Seppälä]] - [[Tuomas Seppänen]] - [[Leopoldo Serantes]] - [[Suat Serdar]] - [[Thulani Serero]] - [[Maria Sergejeva]] - [[Ulderico Sergo]] - [[Jean Michaël Seri]] - [[Šamil Serikov]] - [[Ryan Sessegnon]] - [[Daiya Seto]] - [[Anastasija Sevastova]] - [[Damon Severson]] - [[Salva Sevilla]] - [[Oblique Seville]] - [[Leida Sevruk]] - [[Dan Sexton]] - [[Victor Shabangu]] - [[Jennifer Shahade]] - [[Sayf Sa‘īd Shāhīn]] - [[Sam Shankland]] - [[Bill Shankly]] - [[Xherdan Shaqiri]] - [[Billy Sharp]] - [[Henry Graham Sharp]] - [[Kevin Shattenkirk]] - [[Luke Shaw]] - [[Jack Shea]] - [[Riley Sheahan]] - [[Alan Shearer]] - [[Conor Sheary]] - [[Jonjo Shelvey]] - [[Shen Xue]] - [[James Sheppard]] - [[Cillian Sheridan]] - [[Martin Sheridan]] - [[Teddy Sheringham]] - [[Kiefer Sherwood]] - [[Mikaela Shiffrin]] - [[Jean Shiley]] - [[Hunter Shinkaruk]] - [[Drew Shore]] - [[Nick Shore]] - [[Frank Shorter]] - [[Alfred Shrubb]] - [[Yury Shulman]] - [[Aleksei Sibirtsev]] - [[Djibril Sidibé]] - [[Aljona Sidko]] - [[Janusz Sidło]] - [[Andrei Sidorenkov]] - [[Vladimir Sidorkin]] - [[Anželika Sidorova]] - [[Annarita Sidoti]] - [[Nathalie von Siebenthal]] - [[Björn Sieber]] - [[Jonas Siegenthaler]] - [[Viktor Sieger]] - [[Günter Siegmund]] - [[Jani Sievinen]] - [[Madis Sihimets]] - [[Morten Siht]] - [[Eler Siim]] - [[Mattias Siimar]] - [[Georg Siimenson]] - [[Kristo Siimer]] - [[Karl Siitan]] - [[Ton Sijbrands]] - [[Kristjan Sikaste]] - [[András Sike]] - [[Evald Sikk]] - [[Kermo Sikk]] - [[Jüri Sikkut]] - [[Gergely Siklósi]] - [[Tomasz Sikora]] - [[Dylan Sikura]] - [[Annette Sikveland]] - [[Paulo Silas]] - [[Otto Silber]] - [[Karl-Rudolf Silberg-Sillak]] - [[Donald-Aik Sild]] - [[Heino Sild]] - [[Joanna Sild]] - [[Joonas Sild]] - [[Lauri Sild]] - [[Rita Sild]] - [[Sarmite Sild]] - [[Sixten Sild]] - [[Timo Sild]] - [[Henry Sildaru]] - [[Kelly Sildaru]] - [[Olle Sildre]] - [[Kõrõlo Silitš]] - [[Harry Siljander]] - [[Ramol Sillamaa]] - [[Annika Sillaots]] - [[Ats Sillaste]] - [[Ester Sillaste]] - [[Mikk Sillaste]] - [[Janis Sillat]] - [[Müzahir Sille]] - [[Andrei Silnov]] - [[André Silva]] - [[André da Silva]] - [[Antony Silva]] - [[Bernardo Silva]] - [[David Silva]] - [[Eduardo da Silva]] - [[Fábio Silva]] - [[Leonardo Silva]] - [[Marco Silva]] - [[Rafa Silva]] - [[Rui Pedro Silva]] - [[Thiago Silva]] - [[Yarisley Silva]] - [[Jay Silverheels]] - [[Irina Simagina]] - [[Mohamed Simakan]] - [[Dave Sime]] - [[Sara Simeoni]] - [[Dominik Simon]] - [[Julia Simon]] - [[Mircea Șimon]] - [[Moses Simon]] - [[Marco Simoncelli]] - [[Timo Simonlatser]] - [[Xavi Simons]] - [[René Simões]] - [[Juhan Simovart]] - [[Pusarla Venkata Sindhu]] - [[Vijender Singh]] - [[Wilfried Singo]] - [[Sander Sinilaid]] - [[Vlasi Sinjavski]] - [[Jannik Sinner]] - [[Eelco Sintnicolaas]] - [[Lembit Sipelgas]] - [[Tapio Sipilä]] - [[Aleksander Sirel]] - [[Kersti Sirel]] - [[Janis Sirelpuu]] - [[Kaili Sirge]] - [[Helmuth Sirgemets]] - [[Salvatore Sirigu]] - [[Zigismunds Sirmais]] - [[Ilja Siroš]] - [[Sergei Sirotkin]] - [[Moussa Sissoko]] - [[Colton Sissons]] - [[Peter Sitt]] - [[Igor Sjunin]] - [[Stig Sjölin]] - [[Sarah Sjöström]] - [[Pavol Skalický]] - [[Sindre Bjørnestad Skar]] - [[Bente Skari]] - [[Ellyes Skhiri]] - [[Ville Skinnari]] - [[Jeff Skinner]] - [[Stuart Skinner]] - [[Kristine Stavås Skistad]] - [[Ossian Skiöld]] - [[Ann Elen Skjelbreid]] - [[Lidija Skoblikova]] - [[Vibeke Skofterud]] - [[Sander Skotheim]] - [[Kārlis Skrastiņš]] - [[Pia Skrzyszowska]] - [[Viktor Skrõpnõk]] - [[Nejc Skubic]] - [[Andres Skuin]] - [[Juraj Slafkovský]] - [[Mary Slaney]] - [[Jaccob Slavin]] - [[Svetlana Sleptsova]] - [[Anton Slepõšev]] - [[Jelena Slessarenko]] - [[Astrid Øyre Slind]] - [[Naïm Sliti]] - [[Lev Slobodskoi]] - [[Irina Slutskaja]] - [[Izmir Smajlaj]] - [[Chris Smalling]] - [[Viktor Smeds]] - [[Valeri Smelkov]] - [[David Smerdon]] - [[Raissa Smetanina]] - [[Ilia Smirin]] - [[Aleksandr Smirnov (iluuisutaja)|Aleksandr Smirnov]] - [[Andrei Smirnov]] - [[Maksim Smirnov]] - [[Vladimir Smirnov]] - [[Deniss Smirnovs]] - [[Alex Smith]] - [[Axel Smith]] - [[Bobby Smith]] - [[Brendan Smith]] - [[C. J. Smith]] - [[Calvin Smith]] - [[Craig Smith]] - [[Dean Smith (jalgpallur)|Dean Smith]] - [[John Smith (maadleja)|John Smith]] - [[Maurice Smith]] - [[Mike Smith (jäähokimängija)|Mike Smith]] - [[Regan Smith]] - [[Reilly Smith]] - [[Rusty Smith]] - [[Warren Cummings Smith]] - [[Devante Smith-Pelly]] - [[Fjodor Smolov]] - [[Vassili Smõslov]] - [[Wesley Sneijder]] - [[Robert Snodgrass]] - [[Wesley So]] - [[Cédric Soares]] - [[Júlio César Soares Espíndola]] - [[Hugo Soasepp]] - [[Edmund Sobkowiak]] - [[Waldemar Sobota]] - [[Vladimír Sobotka]] - [[Rubén Sobrino]] - [[Roman Sobtšenko]] - [[Bartosz Soćko]] - [[Monika Soćko]] - [[Sócrates]] - [[Mads Søgaard]] - [[Leili Soima]] - [[August Sokk]] - [[Sten-Timmu Sokk]] - [[Tanel Sokk]] - [[Tiit Sokk]] - [[Ola Solbakken]] - [[Ståle Solbakken]] - [[Henning Solberg]] - [[Oliver Solberg]] - [[Petter Solberg]] - [[Stian Solberg]] - [[Roberto Soldado]] - [[Carlos Soler]] - [[Hope Solo]] - [[Manor Solomon]] - [[Igor Solopov]] - [[Nikolai Solovjov]] - [[Hocine Soltani]] - [[Yann Sommer]] - [[René Sommerfeldt]] - [[Alex Song]] - [[Janar Soo]] - [[Henri Sool]] - [[Hannes Soomer]] - [[Kaia Soosaar]] - [[Marti Soosaar]] - [[Martti Soosaar]] - [[Peet Soosaar]] - [[Kustav Soosild]] - [[Inge Sørensen]] - [[Heiki Sorge]] - [[Sebastián Soria]] - [[Juan Pablo Sorín]] - [[Arnold Sorina]] - [[Junior Sornoza]] - [[Jaanus Sorokin]] - [[Stefan Sorokin]] - [[Jekaterina Sorokina]] - [[Sara Sorribes Tormo]] - [[Sverre Sørsdal]] - [[José Sosa]] - [[Javier Sotomayor]] - [[Tomáš Souček]] - [[Hillal Soudani]] - [[Gabriela Soukalová]] - [[Adama Soumaoro]] - [[Boubakary Soumaré]] - [[Samuel Souprayen]] - [[Diego Souza]] - [[Josef de Souza]] - [[Melanie South]] - [[Harry Souttar]] - [[Djibril Sow]] - [[Uroš Spajić]] - [[Luciano Spalletti]] - [[Silvio Spann]] - [[Tim Sparv]] - [[Wallace Spearmon]] - [[Gary Speed]] - [[Scott Speed]] - [[Jason Spezza]] - [[Johnny Spillane]] - [[Leonardo Spinazzola]] - [[Leon Spinks]] - [[Valeri Spiridonov]] - [[Mark Spitz]] - [[Ryan Spooner]] - [[Latrell Sprewell]] - [[Benedictus Springer]] - [[Ron Springett]] - [[Daniel Sprong]] - [[Jared Spurgeon]] - [[Sébastien Squillaci]] - [[Dennis Srbeny]] - [[László Szabó]] - [[Ádám Szalai]] - [[Attila Szalai]] - [[Emese Szász]] - [[Ágnes Szávay]] - [[Jan Szczepański]] - [[Wally Szczerbiak]] - [[Wojciech Szczęsny]] - [[Marian Szeja]] - [[Zsófia Szerafin]] - [[Áron Szilágyi]] - [[Dominik Szoboszlai]] - [[Robin Szolkowy]] - [[Damian Szymański]] - [[Sebastian Szymański]] - [[Eric Staal]] - [[Jordan Staal]] - [[Jack Stacey]] - [[Teresa Stadlober]] - [[Lorenzo Staelens]] - [[Daniel Ståhl]] - [[Gideon Ståhlberg]] - [[Dave Stallworth]] - [[Jaap Stam]] - [[Benjamin Stambouli]] - [[Steven Stamkos]] - [[Richie Stanaway]] - [[Nicolae Stanciu]] - [[Eimantas Stanionis]] - [[Dejan Stanković]] - [[Ivan Stapovič]] - [[Carl Starfelt]] - [[Bernhard Starkbaum]] - [[Tom Starke]] - [[Tõnis Starkopf]] - [[Mihhail Starodubtsev]] - [[Ilmārs Starostīts]] - [[Nava Starr]] - [[Andrej Staś]] - [[Paul Stastny]] - [[Jason Statham]] - [[Maurizio Stecca]] - [[Mario Stecher]] - [[Alexander Steen]] - [[Ekateríni Stefanídi]] - [[Zenon Stefaniuk]] - [[Michail Stefanovič]] - [[Antoaneta Stefanova]] - [[Britta Steffen]] - [[Lotte Stein]] - [[Andreas Steinbach]] - [[Roman Steinberg]] - [[Wilhelm Steinitz]] - [[Kristin Størmer Steira]] - [[Maarten Stekelenburg]] - [[Ingemar Stenmark]] - [[Mattis Stenshagen]] - [[Derek Stepan]] - [[Andrei Stepanov]] - [[Stanislav Stepaškin]] - [[Christoph Stephan]] - [[Marcus Stephen]] - [[Dale Stephens]] - [[Jack Stephens]] - [[Chandler Stephenson]] - [[Daniil Steptšenko]] - [[Olesja Steptšenko]] - [[Nikolai Stepulov]] - [[Raheem Sterling]] - [[Lawrence Stevens]] - [[Patrick Stevens]] - [[Dale Stevenson]] - [[Teófilo Stevenson]] - [[Jackie Stewart]] - [[Léonard Steyaert]] - [[Michael Detlef Stich]] - [[Lars Stindl]] - [[Rein Stint]] - [[Kamil Stoch]] - [[Hristo Stoichkov]] - [[Peja Stojaković]] - [[Dragan Stojković]] - [[Vladimir Stojković]] - [[Lara Stock]] - [[Maurice Stokes]] - [[Anthony Stolarz]] - [[Gösta Stoltz]] - [[Rojé Stona]] - [[Mark Stone]] - [[Michael Stone (jäähokimängija)|Michael Stone]] - [[Dean Stoneman]] - [[Casey Stoner]] - [[Dudley Storey]] - [[David Storl]] - [[Frederik Storm]] - [[Rolf Storm]] - [[Samantha Stosur]] - [[Amar'e Stoudemire]] - [[Gert Stråhle]] - [[Anton Strålman]] - [[Carlos Strandberg]] - [[Stefan Strandberg]] - [[Matěj Stránský]] - [[Leenart Strastin]] - [[Sander van de Streek]] - [[Ben Street]] - [[Mark Streit]] - [[Georg Streitberger]] - [[Martin Strel]] - [[Marco Streller]] - [[Getriin Strigin]] - [[Arvo Strikholm]] - [[Ivan Strinić]] - [[Lance Stroll]] - [[Dylan Strome]] - [[Ryan Strome]] - [[Kevin Strootman]] - [[Jens Stryger Larsen]] - [[Cristhian Stuani]] - [[Ivar Stukolkin]] - [[Marco Sturm]] - [[Daniel Sturridge]] - [[Boriss Stõrankevitš]] - [[Gerhard Stöck]] - [[Tim Stützle]] - [[Su Bingtian]] - [[Denis Suárez]] - [[Luis Alberto Suárez]] - [[Luis Suárez Miramontes]] - [[Gabriel Suazo]] - [[Malcolm Subban]] - [[Marek Suchý]] - [[Kunitaka Sueoka]] - [[Shigeo Sugimoto]] - [[Ai Sugiyama]] - [[Alpo Suhonen]] - [[Viljo Suhonen]] - [[Jennifer Suhr]] - [[Andrus Suija]] - [[Silja Suija]] - [[Olari Suislep]] - [[Vitali Sujetov]] - [[Gustav Sule]] - [[Adrianna Sułek]] - [[Mariann Sulg]] - [[Tarmo Sulger]] - [[Udo Sulp]] - [[Klaus Sulzenbacher]] - [[Lamin Suma]] - [[Christoph Sumann]] - [[Sun Yang]] - [[Noah Sonko Sundberg]] - [[Martin Johnsrud Sundby]] - [[Mats Sundin]] - [[Jonna Sundling]] - [[Oskar Sundqvist]] - [[Robert Suokas]] - [[John Surtees]] - [[Edgar-Theodor Susi]] - [[Tomáš Suslov]] - [[Aguri Suzuki]] - [[Ichirō Suzuki]] - [[Nick Suzuki]] - [[Corinne Suter]] - [[Fabienne Suter]] - [[Pius Suter]] - [[Ryan Suter]] - [[Adrian Sutil]] - [[Emil Sutovsky]] - [[Brandon Sutter]] - [[Olaf Suuder]] - [[Diana Suumann]] - [[Riho Suun]] - [[Frits-Allan Suurkask]] - [[Valdu Suurkask]] - [[Alo Suurna]] - [[Kasper Suurorg]] - [[Oliver Suurorg]] - [[Geir Suursild]] - [[Toivo Suursoo]] - [[Tanel Suurväli]] - [[Toomas Suurväli]] - [[Rein Suvi]] - [[Sten Suvio]] - [[Gunde Svan]] - [[Rasmus Svane]] - [[Jens Arne Svartedal]] - [[Niklas Svedberg]] - [[Viktor Svedberg]] - [[Emil Hegle Svendsen]] - [[Jonas Svensson]] - [[Rudolf Svensson]] - [[Václav Svěrkoš]] - [[Jevgeni Svešnikov]] - [[Vladimirs Svešņikovs]] - [[Dumitru Svetuşchin]] - [[Aksel Lund Svindal]] - [[Jeremy Swayman]] - [[Iga Świątek]] - [[Dariusz Świercz]] - [[Justyna Święty-Ersetic]] - [[Ewa Swoboda]] - [[Andres Sõber]] - [[Elvia Sõber]] - [[Peep Sõber]] - [[Sergi Sõdortšuk]] - [[Ats Sõnajalg]] - [[Andrei Sõritsa]] - [[Ene Säinas]] - [[Ants Särgava]] - [[Harri Säteri]] - [[Roomet Säälik]] - [[Aimur Säärits]] - [[Oleg Säyetov]] - [[Carl Söderberg]] - [[Anders Södergren]] - [[Robin Söderling]] - [[Margus Sööt]] - [[Çağlar Söyüncü]] - [[Niklas Süle]] - [[Boris Sülluste]] - [[Baba Sy]] - [[Issiaga Sylla]] == Š == [[Maksim Šabalin]] - [[Grit Šadeiko]] - [[Jane Šadeiko]] - [[Lucie Šafářová]] - [[Anda Šafranska]] - [[Kęstutis Šapka]] - [[Igor Šaplavski]] - [[Jahor Šaranhovič]] - [[Marija Šarapova]] - [[Anne Šaraškin]] - [[Ante Šarić]] - [[Dario Šarić]] - [[Kristina Šarić]] - [[Sergei Šarikov]] - [[Ľubomír Šatka]] - [[Maksim Šatskihh]] - [[Viktors Ščerbatihs]] - [[Dmitri Šebedev]] - [[Roman Šebrle]] - [[Daugirdas Šemiotas]] - [[Inna Šeškil]] - [[Kęstutis Šeštokas]] - [[Andri Ševtšenko]] - [[Valentõna Ševtšenko]] - [[Natalja Šikolenko]] - [[Boriss Šilkov]] - [[Artūrs Šilovs]] - [[Radim Šimek]] - [[Ana Šimić]] - [[Sergei Šipov]] - [[Anton Šipulin]] - [[Andris Širjakovs]] - [[Roman Širokov]] - [[Sergei Širokov]] - [[Aleksei Širov]] - [[Aleksandr Širšov]] - [[Olga Šišigina]] - [[Tihhon Šišov]] - [[Marijo Šivolija-Jelica]] - [[Sergei Škatov]] - [[Aleksandr Škirin]] - [[Boriss Škitkin]] - [[Milan Škoda]] - [[Milan Škriniar]] - [[Martin Škrtel]] - [[Jiří Šlégr]] - [[German Šlein]] - [[Michal Šlesingr]] - [[Anatoli Šmigun]] - [[Katrin Šmigun]] - [[Kristina Šmigun]] - [[Rutt Šmigun]] - [[Vladimír Šmicer]] - [[Algirdas Šocikas]] - [[Michael Špaček]] - [[Ivana Španović]] - [[Andraž Šporar]] - [[Barbora Špotáková]] - [[Karolina Šprem]] - [[Patrik Štefan]] - [[Zuzana Štočková]] - [[Irina Štork]] - [[Māris Štrombergs]] - [[Vjatšeslav Štšegolev]] - [[Georgi Štšennikov]] - [[Ilka Štuhec]] - [[Sergei Šubenkov]] - [[Davor Šuker]] - [[Libor Šulák]] - [[Šarūnas Šulskis]] - [[Anton Šunin]] - [[Andrej Šustr]] - [[Igor Švõrjov]] == Z == [[Daniel Zaar]] - [[Illja Zabarnõi]] - [[Erik Zabel]] - [[Aleksandra Zabelina]] - [[Natalja Zabijako]] - [[Tomáš Záborský]] - [[Cristian Zaccardo]] - [[Renato Zaccarelli]] - [[Pavel Zacha]] - [[Ján Zachara]] - [[Filip Zadina]] - [[Mário Zagallo]] - [[Alina Zagitova]] - [[Theódoros Zagorákis]] - [[Eran Zahavi]] - [[Hillar Zahkna]] - [[Rene Zahkna]] - [[Vjatšeslav Zahovaiko]] - [[Nikolajs Zaicevs]] - [[Svetlana Zainetdinova]] - [[Olga Zaitseva]] - [[Travis Zajac]] - [[Miha Zajc]] - [[Abdul Aziz Zakari]] - [[Denis Zakaria]] - [[Aleksandr Zakarljuka]] - [[Salomėja Zaksaitė]] - [[Nicola Zalewski]] - [[Anthony Zambrano]] - [[Carlos Zambrano]] - [[Gianluca Zambrotta]] - [[Alfonso Zamora]] - [[Iván Zamorano]] - [[Primo Zamparini]] - [[Javier Zanetti]] - [[Ana Zaninović]] - [[Lucija Zaninović]] - [[Nicolò Zaniolo]] - [[Mohamed Zaoui]] - [[Duván Zapata]] - [[Davide Zappacosta]] - [[Matías Zaracho]] - [[Agustín Zaragoza]] - [[Mauro Zárate]] - [[Daniss Zaripov]] - [[Georgi Zažitski]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Anna Zatonskih]] - [[Emil Zátopek]] - [[Dana Zátopková]] - [[Rostõslav Zaulõtšnõi]] - [[Olga Zavjalova]] - [[Włodzimierz Zawadzki]] - [[Vladimir Zažogin]] - [[Zé Roberto]] - [[Hendrik van der Zee]] - [[Hendrik van der Zee (poksija)]] - [[Trevor Zegras]] - [[Hans Zehetmayer]] - [[Indrek Zelinski]] - [[Boudewijn Zenden]] - [[Arbër Zeneli]] - [[Sergei Zenjov]] - [[Therese Zenz]] - [[Kathrin Zettel]] - [[Henrik Zetterberg]] - [[Parvīz Zeydvand]] - [[Zhang Dan]] - [[Zhang Hao]] - [[Zhang Lin]] - [[Zhang Yining]] - [[Zhao Hongbo]] - [[Zhao Jun]] - [[Zhao Xintong]] - [[Zhao Xue]] - [[Zhou Guanyu]] - [[Toivo Zidbäck]] - [[Franz Zingerle]] - [[Zheng Jie]] - [[Mika Zibanejad]] - [[Zico]] - [[Zinédine Zidane]] - [[Christian Ziege]] - [[Zachery Ziemek]] - [[Victor Zilberman]] - [[Nikolai Zimjatov]] - [[Margret Zimmermann]] - [[Szymon Ziółkowski]] - [[Jean-Olivier Zirignon]] - [[Kregor Zirk]] - [[Hakim Ziyech]] - [[Dejan Zlatičanin]] - [[Inna Zlidnis]] - [[Roman Zobnin]] - [[David Zogg]] - [[Kenneth Zohore]] - [[Hynek Zohorna]] - [[Ricardo Zonta]] - [[Toivo Zoova]] - [[Jürgen Zopp]] - [[Cristian Zorzi]] - [[Kurt Zouma]] - [[Natko Zrnčić-Dim]] - [[Tibor Zsíros]] - [[Gyula Zsivótzky]] - [[Ryszard Zub]] - [[Ivica Zubac]] - [[Steven Zuber]] - [[Dainius Zubrus]] - [[Mats Zuccarello]] - [[Jason Zucker]] - [[Bruno Zuculini]] - [[Paul Zujenkov]] - [[Juan Camilo Zúñiga]] - [[Dārta Zunte]] - [[Rein Zupping]] - [[Silvan Zurbriggen]] - [[Karl Zurflüh]] - [[Louis Zutter]] - [[Alexander Zverev]] - [[Elina Zvierava]] - [[Olesja Zõkina]] - [[Konstantin Zõrjanov]] - [[İlham Zəkiyev]] - [[Armin Zöggeler]] == Ž == [[Leonid Žabotõnskõi]] - [[Margarita Žernosekova]] - [[Nikola Žigić]] - [[Juri Žirkov]] - [[Vassili Žirov]] - [[Andrija Živković]] - [[Boris Živković]] - [[Slobodan Živojinović]] - [[Jan Železný]] - [[Vitali Žuk]] - [[Igor Žurakovski]] == T == [[Albert Taar]] - [[Erich Taar]] - [[Robert Taar]] - [[Rein Taaramäe]] - [[Amin Tabatabaei]] - [[Mati Tabur]] - [[Zersenay Tadese]] - [[Dušan Tadić]] - [[Josip Tadič]] - [[Klaus Tafelmeier]] - [[Ando Tagamets]] - [[Adam Taggart]] - [[Zaur Tağızadə]] - [[Nicolás Tagliafico]] - [[Mitsuhisa Taguchi]] - [[Jonathan Tah]] - [[Taihō Kōki]] - [[Tunnet Taimla]] - [[Kaspar Taimsoo]] - [[Teemu Tainio]] - [[Jorma Taipale]] - [[Taie Taiwo]] - [[Yōjirō Takahagi]] - [[Helena Takalo]] - [[Mihhail Tal]] - [[Laša Talahhadze]] - [[Alina Tałaj]] - [[Nadežda Talanova]] - [[Montassar Talbi]] - [[Cam Talbot]] - [[Jean-Guy Talbot]] - [[Valdo Tali]] - [[Johan Talihärm]] - [[Johanna Talihärm]] - [[Heikki Talimaa]] - [[Johannes Talmre]] - [[Avo Talpas]] - [[Lembit Talpsepp]] - [[Evelin Talts]] - [[Jaan Talts]] - [[Janar Talts]] - [[Viire Talts]] - [[Astrid Talumäe]] - [[Urmas Talve]] - [[Keiji Tamada]] - [[Vittorio Tamagnini]] - [[Adam Tambellini]] - [[Ernst Tamberg]] - [[Tanel Tamberg]] - [[Gianmarco Tamberi]] - [[Teddy Tamgho]] - [[Helmet Tamkõrv]] - [[Ann Tamm]] - [[Eduard Tamm (sportlane)|Eduard Tamm]] - [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]] - [[Jevgeni Tamm]] - [[Joonas Tamm]] - [[Jüri Tamm]] - [[Margus Tamm (sportlane)|Margus Tamm]] - [[Reimo Tamm]] - [[Tõnis Tamm]] - [[Villem Tamm (tõstja)|Villem Tamm]] - [[Aare Tamme]] - [[Märt Tammearu]] - [[Tõnu Tammearu]] - [[Annika Tammela]] - [[Matti Tammelin]] - [[Timo Tammemaa]] - [[Joosep Tammemäe]] - [[Piibe Tammemäe]] - [[Timmo Tammemäe]] - [[Harald Tammer]] - [[Aleksander Tammert]] - [[Aleksander Tammert seenior]] - [[Eeri Tammik]] - [[Kalver Tammik]] - [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]] - [[Lisette Tammik]] - [[Aleksei Tammiste]] - [[Karel Tammjärv]] - [[Meigo Tammsaar]] - [[Urve Tammsalu]] - [[Ain Tammus]] - [[Dimosthénis Tampákos]] - [[Tahar Tamsamani]] - [[Ričardas Tamulis]] - [[Kiyoshi Tanabe]] - [[Ao Tanaka]] - [[Atomu Tanaka]] - [[Junya Tanaka]] - [[Tamarine Tanasugarn]] - [[Olof Tandberg]] - [[Petter Tande]] - [[Brandon Tanev]] - [[Christopher Tanev]] - [[Tang Xuezhong]] - [[Abdulla Tangriyev]] - [[Hardo Tann]] - [[Tamara Tansõkkužina]] - [[Sami Taoufik]] - [[Ramón Tapia]] - [[Edmond Tapsoba]] - [[Daniil Tarassov]] - [[Maksim Tarassov]] - [[Diego Tardelli]] - [[Mehdi Taremi]] - [[James Tarkowski]] - [[Toomas Tarm]] - [[Aadu Tarmak]] - [[Jüri Tarmak]] - [[Siegbert Tarrasch]] - [[Sulev Tarros]] - [[Jüri Tarto]] - [[Johannes Tasa]] - [[Kazuaki Tasaka]] - [[Evald Tasane]] - [[Martin Taska]] - [[Ștefan Tașnadi]] - [[Matthias Tass]] - [[Tomáš Tatar]] - [[Edis Tatli]] - [[Kristin Tattar]] - [[Tevita Taufoʻou]] - [[Laulauga Tausaga]] - [[John Tavares]] - [[Júlio Tavares]] - [[Marcus Tavernier]] - [[Imre Taveter]] - [[Angelo Taylor]] - [[Christian Taylor]] - [[Dennis Taylor]] - [[Meldrick Taylor]] - [[Oliver Taylor]] - [[Robert Taylor (jalgpallur)|Robert Taylor]] - [[Letsile Tebogo]] - [[Mattias Tedenby]] - [[Peep Teder]] - [[Ruubert Teder]] - [[Liis Teemusk]] - [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]] - [[Harry Teeveer]] - [[Ingemar Teever]] - [[Axel Teichmann]] - [[Richard Teichmann]] - [[Tanel Tein]] - [[Toomas Tein]] - [[Sten Teino]] - [[Saara Teitelbaum]] - [[Teitur Þórðarson]] - [[Alex Teixeira]] - [[Armando Teixeira]] - [[Daniel Teklehaimanot]] - [[Vitali Teleš]] - [[Mirza Teletović]] - [[Ülo Telgmaa]] - [[Vladimir Tell]] - [[Alex Telles]] - [[Cristian Tello]] - [[Taijo Teniste]] - [[Timo Teniste]] - [[Georg Tenno]] - [[Siim Tenno]] - [[Matt Tennyson]] - [[Bryan Angulo Tenorio]] - [[Carlos Tenorio]] - [[Miltiádis Tentóglou]] - [[Artemi Tepp]] - [[Elmar Tepp]] - [[Jaanus Teppan]] - [[Renee Teppan]] - [[Tiia Teppan]] - [[Vahur Teppan]] - [[Sergei Terehhov]] - [[Paul Tergat]] - [[Alfred Ter-Mkrtšjan]] - [[Maris Terno]] - [[Simon Terodde]] - [[Chris Terry]] - [[John Terry]] - [[Amela Terzić]] - [[Teuvo Teräväinen]] - [[Kenny Tete]] - [[Teddy Teuma]] - [[Carlos Tévez]] - [[Andreas Tews]] - [[Aksel Teär]] - [[Alexandre Texier]] - [[Florian Thauvin]] - [[Arthur Theate]] - [[Michel Théato]] - [[Adrien Théaux]] - [[Brianne Theisen-Eaton]] - [[Regina Theissl-Pokorná]] - [[José Théodore]] - [[Shea Theodore]] - [[Nafissatou Thiam]] - [[Kees Thijssen]] - [[Gabrielle Thomas]] - [[Iwan Thomas]] - [[John Thomas (iluuisutaja)]] - [[John Thomas (kõrgushüppaja)]] - [[Robert Thomas (jäähokimängija)|Robert Thomas]] - [[Tim Thomas]] - [[Tarvi Thomberg]] - [[Bronwyn Thompson]] - [[Daley Thompson]] - [[David Thompson (korvpallur)|David Thompson]] - [[Kishane Thompson]] - [[Logan Thompson]] - [[Obadele Thompson]] - [[Tage Thompson]] - [[Elaine Thompson-Herah]] - [[Hans Thomsén]] - [[Tue Thomsen]] - [[Andreas Thorkildsen]] - [[Joe Thornton]] - [[Ian Thorpe]] - [[Jim Thorpe]] - [[Lilian Thuram]] - [[Marcus Thuram]] - [[Nate Thurmond]] - [[Gustav Thöni]] - [[Juha Tiainen]] - [[Dan Ticktum]] - [[Frederick Tiedt]] - [[Erin Tierney]] - [[Kieran Tierney]] - [[Rudolf Tihane]] - [[Aleksandr Tihhonov]] - [[Tamara Tihhonova]] - [[Imre Tiidemann]] - [[Raimond Tiidermann]] - [[Ants-Hindrek Tiido]] - [[Heino Tiik]] - [[Sirly Tiik]] - [[Kristjan Tiirik]] - [[Karl-August Tiirmaa]] - [[Mart Tiisaar]] - [[Ronaldo Tiismaa]] - [[Julius Tiisväli]] - [[Edgar Tiits]] - [[Vardo Tikas]] - [[Esa Tikkanen]] - [[Hans Tikkanen]] - [[Mihkel Tiks]] - [[Guus Til]] - [[Felicia Țilea-Moldovan]] - [[Karel Tilga]] - [[Henry Tiller]] - [[Stefano Tilli]] - [[Jurriën Timber]] - [[Jan Timman]] - [[Alfred Timmo]] - [[Marina Timofejeva]] - [[Andrei Timošin]] - [[Aleksandr Timošinin]] - [[Paulo César Tinga]] - [[Anton Tinnerholm]] - [[Evald Tipner]] - [[Toomas Tiru]] - [[Vasile Tiţă]] - [[Vassili Titarenko]] - [[Ariarne Titmus]] - [[Y. A. Tittle]] - [[Sergei Tivjakov]] - [[Brady Tkachuk]] - [[Matthew Tkachuk]] - [[Darja Tkatšenko]] - [[Vladimir Tkatšov (sündinud 1995)|Vladimir Tkatšov]] - [[Triin Tobi]] - [[Indrek Tobreluts]] - [[Kazuyuki Toda]] - [[Jean Todt]] - [[Devon Toews]] - [[Jonathan Toews]] - [[Tyler Toffoli]] - [[Harry Toffolo]] - [[Ene Tohv]] - [[Toomas Tohver]] - [[Joona Toivio]] - [[Miikka Toivola]] - [[Henri Toivonen]] - [[Ola Toivonen]] - [[Pauli Toivonen]] - [[Erjon Tola]] - [[Marija Tolj]] - [[Gennadi Tolmatšov]] - [[Kati Tolmoff]] - [[Rafael Tolói]] - [[Juho Tolppola]] - [[Eeli Tolvanen]] - [[Jon Dahl Tomasson]] - [[David Tomášek]] - [[Jevgeni Tomaševski]] - [[Alberto Tomba]] - [[Janek Tombak]] - [[Tuuli Tomingas]] - [[Takehiro Tomiyasu]] - [[Fikayo Tomori]] - [[Priit Tomson]] - [[Sandro Tonali]] - [[Tončo Tončev]] - [[Ivan Toney]] - [[Tong Jian]] - [[Luca Toni]] - [[Didrik Tønseth]] - [[Andres Toobal]] - [[Kert Toobal]] - [[Alo Toom]] - [[Hugo Toom]] - [[Johannes Toom]] - [[Mait Toom]] - [[Merily Toom]] - [[Alari Toome]] - [[Joosep Toome]] - [[Marek Toome]] - [[Toomas Toome]] - [[Janar Toomet]] - [[Bill Toomey]] - [[Taaniel Tooming]] - [[Arvi Toominga]] - [[Aivar Toomiste]] - [[Raigo Toompuu]] - [[Jens Toornstra]] - [[Adalbert Toots]] - [[Heiki Toots]] - [[Valdur Topaasia]] - [[Borislav Topić]] - [[Ömer Toprak]] - [[Juri Torbek]] - [[Hans Torim]] - [[Július Torma]] - [[Kaarel Torop]] - [[Tiina Torop]] - [[Arnold Torpel]] - [[Lucas Torreira]] - [[Gwen Torrence]] - [[Curro Torres]] - [[Félix Torres]] - [[Fernando Torres]] - [[Ferran Torres]] - [[Francesco Totti]] - [[Piero Toscani]] - [[Cenk Tosun]] - [[László Tóth]] - [[Tetsuya Totsuka]] - [[Sadio Tounkara]] - [[Abdoulaye Touré]] - [[Almamy Touré]] - [[Kolo Touré]] - [[Yaya Touré]] - [[Nikolai Tover]] - [[Kari Traa]] - [[Ilona Tragel]] - [[Marko Traks]] - [[Terrence Trammell]] - [[Aleksander Transtok]] - [[Adama Traoré (sündinud 1990)]] - [[Adama Traoré (sündinud 1996)]] - [[Bertrand Traoré]] - [[Hamari Traoré]] - [[Ibrahima Traoré]] - [[Ismaël Traoré]] - [[Giovanni Trapattoni]] - [[Friedrich Traun]] - [[Gernot Trauner]] - [[Anneli Trees]] - [[Uno Trei]] - [[Henri Treial]] - [[Grete Treier]] - [[Jan Treier]] - [[Kaspar Treier]] - [[Väino Treiman]] - [[Ardu Treinbuk]] - [[Óscar Trejo]] - [[Santiago Tréllez]] - [[John Treloar]] - [[Jane Trepp]] - [[Vladislav Tretjak]] - [[Aleksandr Tretjakov]] - [[Lee Trevino]] - [[Ralf Tribuntsov]] - [[Ivan Tričkovski]] - [[Veronika Triisa]] - [[Christopher Trimmel]] - [[Francisco Trincão]] - [[John Tripp]] - [[Kieran Trippier]] - [[James Troisi]] - [[Ivar Troost]] - [[William Troost-Ekong]] - [[Alessia Trost]] - [[Jacob Trouba]] - [[Alexander True]] - [[Enzo Trulli]] - [[Jarno Trulli]] - [[Arnold Trummer]] - [[Egle Trump]] - [[Judd Trump]] - [[Tiina Trutsi]] - [[Bernhard Truuberg]] - [[Tiiu Truus]] - [[Tim Tscharnke]] - [[Alik Tseiko]] - [[Vasíleios Tsiártas]] - [[Zinovi Tsirik]] - [[Jo-Wilfried Tsonga]] - [[Athanasía Tsoumeléka]] - [[Hiroyasu Tsuchie]] - [[Yuki Tsunoda]] - [[Viktor Tsõbulenko]] - [[Monika Tsõganova]] - [[Anna Tšakvetadze]] - [[Nikolai Tšebotko]] - [[Gennadi Tšeburanov]] - [[Julija Tšepalova]] - [[Sergei Tšepikov]] - [[Ivan Tšerezov]] - [[Oleg Tšernjak]] - [[Taavi Tšernjavski]] - [[Ilja Tšernoussov]] - [[Liina Tšernov]] - [[Deniss Tšerõšev]] - [[Juri Tšesnokov]] - [[Galina Tšesnokova]] - [[Maia Tšiburdanidze]] - [[Aleksander Tšikin]] - [[Arsen Tšilingarjan]] - [[Svetlana Tširkova]] - [[Galina Tšistjakova]] - [[Julija Tšiženko]] - [[Aleksei Tšižov]] - [[Sergei Tšopik]] - [[Aleksandra Tšudina]] - [[Maksim Tšudov]] - [[Kirill Tšukavin]] - [[Anton Tšupkov]] - [[Aleksander Tšutšelov]] - [[Elina Tzengko]] - [[Chrístos Tzólis]] - [[Meilen Tu]] - [[David Tua]] - [[Alex Tuch]] - [[Thomas Tuchel]] - [[Igor Tudor]] - [[Ozan Tufan]] - [[Emmanuel Tuffour]] - [[Gedly Tugi]] - [[Amel Tuka]] - [[Sakari Tukiainen]] - [[Jelizaveta Tuktamõševa]] - [[Aleksander Tulk]] - [[Luule Tull]] - [[Derartu Tulu]] - [[Sven Tumba]] - [[Aloizs Tumiņš]] - [[Georgi Tunjov]] - [[Ryan Tunnicliffe]] - [[Jose Tuominen]] - [[Evald Tupits]] - [[Enn Tupp]] - [[Edgar Tur]] - [[Arda Turan]] - [[Lilian Turban]] - [[Mathieu Turcotte]] - [[Roman Turek]] - [[Dominic Turgeon]] - [[Pierre Turgeon]] - [[Indrek Turi]] - [[Laine Turja]] - [[Raimond Turja]] - [[Däulet Turlõhhanov]] - [[Marie Turmann]] - [[Peeter Turnau]] - [[Matt Turner]] - [[Vladimir Turtšinski]] - [[Joni Turunen]] - [[Indrek Tustit]] - [[Bruna Tuzi]] - [[Rauno Tutk]] - [[Reeda Tuula-Fjodorov]] - [[Heldur Tuulemäe]] - [[Andres Tuvikene]] - [[Ryan Tveter]] - [[Lembit Tõemäe]] - [[Kalev Tõll]] - [[Georgi Tõmošenko]] - [[Toomas Tõnise]] - [[Karin Tõnissoo]] - [[Toomas Tõniste]] - [[Tõnu Tõniste]] - [[Gunnar Tõnning]] - [[Uno Tõnnus]] - [[Leopold Tõnson]] - [[Feliks Tõnuri]] - [[Harry Tõnuri]] - [[Moonika Tõrva]] - [[Tagne Tähe]] - [[Robert Täht]] - [[Ott Tänak]] - [[Nils Täpp]] - [[Rein Tölp]] - [[Herik Tölpt]] - [[Henrik Tömmernes]] - [[Jouko Törmänen]] - [[Cecilia Törn]] - [[Gyula Török]] - [[Mihhail Tšigorin]] - [[Hanno Tünder]] - [[Hedo Türkoğlu]] - [[Heldur Tüüts]] - [[Laine Tüüts]] - [[Pål Tyldum]] - [[Dorothy Tyler-Odam]] - [[Mike Tyson]] - [[Przemysław Tytoń]] - [[Wyomia Tyus]] == U == [[Reginald Uba]] - [[Petra Uberalová]] - [[Atsuto Uchida]] - [[Ilmar Udam]] - [[Jüri-Mikk Udam]] - [[Destiny Udogie]] - [[Aivo Udras]] - [[Grete Udras]] - [[Kaija Udras]] - [[Valdek Udris]] - [[Shigeharu Ueki]] - [[Ivan Uhhov]] - [[Wolfgang Uhlmann]] - [[Michael Uhrmann]] - [[Maicel Uibo]] - [[Inna Uit]] - [[Tomáš Ujfaluši]] - [[Pertti Ukkola]] - [[Roberts Uldriķis]] - [[Ivo Ulich]] - [[Egle Uljas]] - [[Linus Ullmark]] - [[Frank Ullrich]] - [[David Ullström]] - [[Olavi Ulm]] - [[Heinz Ulzheimer]] - [[The Ultimate Warrior]] - [[Bülent Ulusoy]] - [[Vegard Ulvang]] - [[Samuel Umtiti]] - [[Deniz Undav]] - [[The Undertaker]] - [[Tobias Unger]] - [[Argo Unnuk]] - [[Wolfgang Unzicker]] - [[Dayot Upamecano]] - [[Robert Urbanek]] - [[Kalev Urbanik]] - [[Kacper Urbański]] - [[Marco Ureña]] - [[Frode Urkedal]] - [[Jere Uronen]] - [[Erki Urvik]] - [[Olga Usar]] - [[Reece Ushijima]] - [[Iłona Usovič]] - [[Aap Uspenski]] - [[Oleksandr Ussõk]] - [[Martin Ustaal]] - [[Jevgeni Ustjugov]] - [[Dmitri Ustritski]] - [[Iraklı Uznadze]] - [[Peter Utaka]] - [[Jaak Uudmäe]] - [[Jaanus Uudmäe]] - [[Eugen Uuemaa]] - [[Heinrich Uukkivi]] - [[Tarmo Uusivirta]] - [[Margo Uusorg]] - [[Urmet Uusorg]] - [[Arno Uutma]] == V == [[Vello Vaaderpass]] - [[Stefan Vaaks]] - [[Rafael van der Vaart]] - [[Sander van der Vaart]] - [[Chaminda Vaas]] - [[Maxime Vachier-Lagrave]] - [[Tomáš Vaclík]] - [[Els Vader]] - [[Kristo Enn Vaga]] - [[Karmen Vagula]] - [[Rafajel Vahanjan]] - [[Gustav Vahar]] - [[Andreas Vaher]] - [[Lembi Vaher]] - [[Lembit Vaher]] - [[Lise Anette Vaher]] - [[Maret Vaher]] - [[Sander Vaher]] - [[Karl Vahi]] - [[Janis Vahter]] - [[Johan Vahter]] - [[Cristel Vahtra]] - [[Eeri Vahtra]] - [[Norman Vahtra]] - [[Osvald Vahtra]] - [[Vahur Vahtramäe]] - [[Häli Vahula]] - [[Arnold Vaide]] - [[Josten Vaidem]] - [[Nicole Vaidišová]] - [[Arnold Vaiksaar]] - [[Hilda Vaiksaar]] - [[Sille Vaiksaar]] - [[Georg Vain]] - [[Alisa Vainio]] - [[Betti Vainküla]] - [[Kelly Vainlo]] - [[Joonas Vaino]] - [[Kaari Vainonen]] - [[Raimondas Vainoras]] - [[Hendrik Vainu]] - [[Lea Vakra]] - [[Eimantas Valaitis]] - [[Jonas Valančiūnas]] - [[Elavenil Valarivan]] - [[Mathieu Valbuena]] - [[Fulvio Valbusa]] - [[Boris Valdek]] – [[Eugeni Valderrama]] - [[Diego Valdés]] - [[José Ángel Valdés]] - [[Víctor Valdés]] - [[Bruno Valdez]] - [[Jorge Valdivia]] - [[Richard Valdov]] - [[Uno Valdmets]] - [[Rein Valdru]] - [[Antonio Valencia]] - [[Filip Valenčič]] - [[Juan Carlos Valerón]] - [[Robert Valge]] - [[Tiiu Valgemäe]] - [[Reet Valgmaa]] - [[Heldur Valgmäe]] - [[Andrei Valiuk]] - [[Remigijus Valiulis]] - [[Ülo Valk (poksija)|Ülo Valk]] - [[Aleksander Valkenpert]] - [[Erko Vallbaum]] - [[Marina Vallik]] - [[Virgo Vallik]] - [[Manivald Vallikivi]] - [[Henn Vallimäe]] - [[Charles-Villem Vallmann]] - [[Guntis Valneris]] - [[Erik Valnes]] - [[Oleg Valov]] - [[Valdis Valters]] - [[Mikk Valtna]] - [[Siim Valtna]] - [[Nikolai Valujev]] - [[Hendrik Van Crombrugge]] - [[Ivo Van Damme]] - [[Hubert Van Innis]] - [[Trevor van Riemsdyk]] - [[Laura Vana]] - [[Hans Vanaken]] - [[Arnold Vanderlyde]] - [[André Vandeweyer]] - [[Stoffel Vandoorne]] - [[Vítek Vaněček]] - [[Thomas Vanek]] - [[Andris Vaņins]] - [[Renet Vanker]] - [[Tõnis Vanna]] - [[Saga Vanninen]] - [[Raphaël Varane]] - [[Indrek Varblane]] - [[Mihkel Varblane]] - [[Silvestre Varela]] - [[Lauri Varendi]] - [[Eduardo Vargas]] - [[Matías Vargas]] - [[Tony Varjund]] - [[Semjon Varlamov]] - [[Phil Varone]] - [[Alar Varrak]] - [[Peeter Varrak]] - [[Rego Varsamaa]] - [[Ülo Varul]] - [[Mika Vasara]] - [[Gabriel Vasconcelos Ferreira]] - [[Vadims Vasiļevskis]] - [[Deniss Vasiļjevs]] - [[Darius Vassell]] - [[Konstantin Vassiljev]] - [[Nikita Vassiljev]] - [[Valeri Vassiljev]] - [[Nadija Vassina]] - [[Francisc Vaștag]] - [[Ivica Vastić]] - [[Franco Vázquez]] - [[Sergio Vázquez]] - [[Ari Vatanen]] - [[Sami Vatanen]] - [[Frank Vatrano]] - [[Yauhen Vatutsin]] - [[Jaan Veanes]] - [[Harry Veber]] - [[Jürgen Veber]] - [[Matías Vecino]] - [[Vjatšeslav Vedenin]] - [[Robert Veering]] - [[Andreas Veerpalu]] - [[Andrus Veerpalu]] - [[Anette Veerpalu]] - [[Henri Veesaar]] - [[Erich Veetõusme]] - [[Monika Vehlmann]] - [[Rain Veideman]] - [[Raphael Veiga]] - [[Karl Veimann]] - [[Aleksander Veingold]] - [[Andrei Veis]] - [[Andrei Veis]] - [[Arnold Voldemar Veiss]] - [[Karel Vejmelka]] - [[Nikolai Vekšin]] - [[Carlos Vela]] - [[Mansueto Velasco]] - [[Roel Velasco]] - [[Manuel Velázquez]] - [[Maria Velcheva]] - [[Julián Estiven Vélez]] - [[Miloš Veljković]] - [[Taavi Vellemaa]] - [[Johannes Veltmander]] - [[Micky van de Ven]] - [[Vida Vencienė]] - [[Kent-Kaarel Vene]] - [[Lea Vene]] - [[Siim-Sander Vene]] - [[Stylianos Venetidis]] - [[Oliver Venno]] - [[Fausto Vera]] - [[Benjamin Verbič]] - [[Bart Verbruggen]] - [[David Verburg]] - [[Joan Verdú]] - [[Jordan Veretout]] - [[Jean-Éric Vergne]] - [[Kreete Verlin]] - [[Thomas Vermaelen]] - [[Joël Vermin]] - [[Tomáš Verner]] - [[Gabriel Veron]] - [[Hugo Verpoest]] - [[Oscar Verpoest]] - [[Marco Verratti]] - [[Richard Verschoor]] - [[Abel Verse]] - [[Jos Verstappen]] - [[Max Verstappen]] - [[Zsuzsa Verőci]] - [[Vítězslav Veselý]] - [[Mikel Vesga]] - [[Rivo Vesik]] - [[Viljar Veski]] - [[Heino Veskila]] - [[Rain Vessenberg]] - [[Vésteinn Hafsteinsson]] - [[Karl Vestel]] - [[Edvin Vesterby]] - [[Jannik Vestergaard]] - [[Frederik Vesti]] - [[Rúben Vezo]] - [[Jüri Vetemaa]] - [[Martin Vetkal]] - [[Sebastian Vettel]] - [[Johannes Vetter]] - [[Linden Vey]] - [[Jimmy Vicaut]] - [[Lindon Victor]] - [[Domagoj Vida]] - [[Arturo Vidal]] - [[Linus Videll]] - [[Nemanja Vidić]] - [[Milan Vidmar]] - [[Noor Vidts]] - [[Luan Vieira]] - [[Marcelo Vieira]] - [[Patrick Vieira]] - [[Jonathan Viera]] - [[Mare Vierland]] - [[Luciano Vietto]] - [[Martin Vihmann]] - [[Sergei Vihrov]] - [[Martin Viiask]] - [[Robert Viiber]] - [[Terje Viidebaum]] - [[Arnold Viiding]] - [[Jüri Viigipuu]] - [[Karel Viigipuu]] - [[Kristel Viigipuu]] - [[Raul Viik]] - [[Karmen Viikmaa]] - [[Kristen Viikmäe]] - [[Margit Viilep]] - [[Pekka Viippo]] - [[‎Arkadi Viira]] - [[Margit Viirma]] - [[Hans-Davis Viirmaa]] - [[Marje Viirmann]] - [[Alar Viitmaa]] - [[Subbaraman Vijayalakshmi]] - [[Bjarte Engen Vik]] - [[Priit Viks]] - [[Ralf Viksten]] - [[Heikki Vilander]] - [[Tito Vilanova]] - [[Gabriel Vilardi]] - [[Guillermo Vilas]] - [[Ain Vilde]] - [[Maksim Vilde]] - [[Sepo Vilderson]] - [[Tamāra Vilerte]] - [[Sandro Viletta]] - [[Tonny Vilhena]] - [[Martin Vilismäe]] - [[Stina Viljus]] - [[David Villa]] - [[Anthony Villanueva]] - [[José Luis Villanueva]] - [[Heino Villemson]] - [[Heldur Villemson]] - [[Johannes Villemson]] - [[Jacques Villeneuve]] - [[Raido Villers]] - [[Sten Villmann]] - [[Mathias Villota]] - [[Mati Villsaar]] - [[Heino Villum]] - [[Mart Vilt]] - [[Olga Viluhhina]] - [[Matías Viña]] - [[Juozas Vinča]] - [[Kayne Vincent]] - [[Abner Vinícius]] - [[Carlos Vinícius]] - [[Jüri Vips]] - [[Lasse Virén]] - [[Vadim Virjassov]] - [[Lembit Virkus]] - [[Jake Virtanen]] - [[Reima Virtanen]] - [[Tessa Virtue]] - [[Nikolai Viru]] - [[Eevi Virula]] - [[Andres Virumann]] - [[Bruno Visintin]] - [[Tanel Visnap]] - [[Indrek Visnapuu]] - [[Milvi Visnapuu]] - [[Nadine Visser]] - [[Joseph Vissers]] - [[Hans Vissor]] - [[Katja Višnar]] - [[Maret-Mai Višnjova]] - [[Felipe Vizeu]] - [[Ossie Vitt]] - [[Vincent Vittoz]] - [[Dmitri Vjaltšinov]] - [[Ron Vlaar]] - [[Odisseas Vlachodímos]] - [[Dan Vladař]] - [[Dušan Vlahović]] - [[Marc-Édouard Vlasic]] - [[Juri Vlassov]] - [[Roman Vlassov]] - [[Blanka Vlašić]] - [[Petra Vlhová]] - [[Eberhard Vogdt]] - [[Matt Vogel]] - [[Kevin Vogt]] - [[Eduard Voitra]] - [[Tomáš Vokoun]] - [[Aleksandr Volkov]] - [[Dimitri Volkov]] - [[Yochanan Vollach]] - [[Kevin Volland]] - [[Aleksandr Volodin (jalgpallur)]] - [[Aleksandr Volodin (maletaja)]] - [[Andri Volokitin]] - [[Larissa Volpert]] - [[Olga Voložinskaja]] - [[Rein Volt]] - [[Vello Volt]] - [[Kristjan Vomm]] - [[Johan Vonlanthen]] - [[Lindsey Vonn]] - [[Jüri Voodla]] - [[Ulvi Voog-Indrikson]] - [[Riina Voolpriit]] - [[Endel Vooremaa]] - [[Vaiko Vooremaa]] - [[Jakub Voráček]] - [[Michel Vorm]] - [[Pavel Vorobjov]] - [[Anžela Voronova]] - [[Vladimir Voskoboinikov]] - [[Jakub Vrána]] - [[Mario Vrančić]] - [[Corry Vreeken]] - [[Nyck de Vries]] - [[Stefan de Vrij]] - [[Šime Vrsaljko]] - [[Dare Vršič]] - [[Zísis Vrýzas]] - [[Jean Vuarnet]] - [[Nikola Vučević]] - [[Mirko Vučinić]] - [[Budimir Vujačić]] - [[Zvonimir Vujin]] - [[Martin Vunk]] - [[Uno Vunk]] - [[Hannu Vuorinen]] - [[Tõnu Võimula]] - [[Maksim Võlegžanin]] - [[Mihkel Võrang]] - [[Johannes Võrno]] - [[Õilme Võro]] - [[Bronislav Võrse]] - [[Konstantin Võrupajev]] - [[Andres Võsand]] - [[Igor Võssotski]] - [[Tanel Võtti]] - [[Imre Vähi]] - [[Arved Väikmeri]] - [[Lauri Väinsalu]] - [[Jorma Väisänen]] - [[Leo Väisänen]] - [[Kaarlo Väkevä]] - [[Jelena Välbe]] - [[Hugo-Eugen Väli]] - [[Voldemar Väli]] - [[Henri Välja]] - [[Kristina Väljas]] - [[Len Väljas]] - [[Ants Vändrik]] - [[Raido Värik]] - [[Andrus Värnik]] - [[Ruth Väät-Põldots]] - [[Rudi Völler]] - [[Matěj Vydra]] == W == [[Dwyane Wade]] - [[Shahenda Wafa]] - [[Chris Wagner]] - [[Hidetoshi Wakui]] - [[Jannes van der Wal]] - [[Tadeusz Walasek]] - [[Michael Walchhofer]] - [[Keshorn Walcott]] - [[Theo Walcott]] - [[Björn Waldegård]] - [[Luca Waldschmidt]] - [[Brad Walker]] - [[Douglas Walker]] - [[Kyle Walker]] - [[Nathan Walker]] - [[Tom Walkinshaw]] - [[Ben Wallace]] - [[Rasheed Wallace]] - [[Sinuhe Wallinheimo]] - [[Lucas Wallmark]] - [[Jesper Wallstedt]] - [[Tomas Walsh]] - [[Fritz Walter]] - [[David Walters]] - [[Jonathan Walters]] - [[Bill Walton]] - [[Abby Wambach]] - [[Aaron Wan-Bissaka]] - [[Paulo Wanchope]] - [[Wang Junxia]] - [[Wang Hao]] (lauatennisist) - [[Wang Hao (käija)]] - [[Wang Liqin]] - [[Wang Mingjuan]] - [[Wang Nan]] - [[Robert Wangila]] - [[Victor Wanyama]] - [[Emmanuel Wanyonyi]] - [[Cam Ward]] - [[Danny Ward]] - [[Stephen Ward]] - [[James Ward-Prowse]] - [[Amr Warda]] - [[Karsten Warholm]] - [[Jeremy Wariner]] - [[Damian Warner]] - [[Chiel Warners]] - [[David Warsofsky]] - [[Philip Waruinge]] - [[Daniel Wass]] - [[Thomas Wassberg]] - [[Akito Watabe]] - [[Ronald Waterreus]] - [[Michelle Waterson]] - [[Antonio Watson]] - [[Stanislas Wawrinka]] - [[Marshall Wayne]] - [[Timothy Weah]] - [[Jordan Weal]] - [[Carl Weathers]] - [[Chris Webber]] - [[Garrett Weber-Gale]] - [[Julian Weber]] - [[Mark Webber]] - [[Shea Weber]] - [[Yannick Weber]] - [[Scott Wedgewood]] - [[MacKenzie Weegar]] - [[Benjamin Weger]] - [[Wout Weghorst]] - [[Heinz-Helmut Wehling]] - [[Pascal Wehrlein]] - [[Julian Weigl]] - [[Isidore Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Johnny Weir]] - [[Tina Weirather]] - [[Lukas Weißhaidinger]] - [[Allan Wells]] - [[Nahki Wells]] - [[Diribe Welteji]] - [[Michael Wenden]] - [[Heidi Weng]] - [[Alexander Wennberg]] - [[Hanni Wenzel]] - [[Timo Werner]] - [[Gerd Wessig]] - [[Delonte West]] - [[Jerry West]] - [[Russell Westbrook]] - [[Holger Westerberg]] - [[Joost van der Westhuizen]] - [[Sander Westerveld]] - [[Blake Wheeler]] - [[Fatima Whitbread]] - [[Charlie White]] - [[Colin White]] - [[Zach Whitecloud]] - [[Mal Whitfield]] - [[Ryan Whiting]] - [[Joe Whitney]] - [[Suryo Agung Wibowo]] - [[Connor Wickham]] - [[Chris Wideman]] - [[Lydia Wideman-Lehtonen]] - [[Andreas Widhölzl]] - [[Silvan Widmer]] - [[Felix Wiedwald]] - [[Jan Wienese]] - [[Dorothea Wierer]] - [[Harm Wiersma]] - [[Ingrid Wigernæs]] - [[Andrew Wiggins]] - [[Jake Wightman]] - [[Vesa Wiik]] - [[Georginio Wijnaldum]] - [[Adolf Wiklund (laskesuusataja)|Adolf Wiklund]] - [[Kamil Wilczek]] - [[Yanic Wildschut]] - [[Kati Wilhelm]] - [[Christian Wilhelmsson]] - [[David Wilkie]] - [[Mac Wilkins]] - [[Alex Wilkinson]] - [[Bernard Williams (kergejõustiklane)|Bernard Williams]] - [[Danielle Williams]] - [[Deron Williams]] - [[Iñaki Williams]] - [[Justin Williams]] - [[Lou Williams]] - [[Mo Williams]] - [[Sada Williams]] - [[Serena Williams]] - [[Venus Williams]] - [[Willian Borges da Silva]] - [[Joe Willock]] - [[Jack Wilshere]] - [[Kyren Wilson]] - [[Jonas Wind]] - [[Dominik Windisch]] - [[Daniel Winnik]] - [[Douglas Winston]] - [[Nick Winter]] - [[William von Wirén]] - [[Bjørn Wirkola]] - [[Petteri Wirtanen]] - [[Florian Wirtz]] - [[Yoane Wissa]] - [[Katarina Witt]] - [[Gundel Wittmann]] - [[Anita Włodarczyk]] - [[Sigrun Wodars]] - [[Hans Woellke]] - [[Paweł Wojciechowski]] - [[Radosław Wojtaszek]] - [[Alexander Wolf]] - [[Marius Wolf]] - [[Klaus Wolfermann]] - [[Paea Wolfgramm]] - [[Manfred Wolke]] - [[Ryszard Wolny]] - [[Wojtek Wolski]] - [[Chris Wood]] - [[Todd Woodbridge]] - [[Allen Woodring]] - [[Tiger Woods]] - [[Joanna Worek]] - [[Tessa Worley]] - [[Joe Worrall]] - [[Caroline Wozniacki]] - [[Aleksandra Wozniak]] - [[Tyler Wotherspoon]] - [[Bailey Wright]] - [[Haji Wright]] - [[Sean Wroe]] - [[Andrzej Wroński]] - [[Jacek Wszoła]] - [[Alexander Wurz]] - [[Sebastian Wännström]] - [[Åke Wärnström]] - [[Maximilian Wöber]] - [[Bärbel Wöckel]] - [[Christian Wörns]] - [[Ireen Wüst]] - [[Ricky Wysocki]] == Õ == [[Janek Õiglane]] - [[Tõnu Õim]] - [[Pille Õnnepalu]] - [[Jan Õun]] - [[Janar Õunap]] - [[Toivo Õunap]] - [[Madis Õunapuu]] - [[Cindy Õunpuu]] - [[Kethy Õunpuu]] == Ä == [[Ardo Ärmpalu]] - [[Eevald Äärma]] == Ö == [[Hanna Öberg]] - [[Emelie Öhrstig]] - [[Alpay Özalan]] - [[Salih Özcan]] - [[Mesut Özil]] - [[Levin Öztunalı]] - [[Kübra Öztürk]] == Ü == [[Enes Ünal]] - [[Gökhan Ünal]] - [[Cengiz Ünder]] - [[Jasmiin Üpraus]] - [[Oskar Üpraus]] - [[Žaksõlõk Üškempirov]] == X == [[Níki Xánthou]] - [[Granit Xhaka]] - [[Jeffery Xiong]] == Y == [[Vikas Yadav]] - [[Shigeo Yaegashi]] - [[Steeve Yago]] - [[Murat Yakin]] - [[Atagün Yalçınkaya]] - [[Satoru Yamagishi]] - [[Lamine Yamal]] - [[Ryōta Yamamoto]] - [[Sakon Yamamoto]] - [[Kōji Yamase]] - [[Keith Yandle]] - [[Yang Hyun-jun]] - [[Yang Xu]] - [[Yao Ming]] - [[Yann Michael Yao]] - [[Yusuf Yazıcı]] - [[Ryan Yates]] - [[Winfred Yavi]] - [[Ye Jiangchuan]] - [[Hunter Yeany]] - [[DeAndre Yedlin]] - [[Alex Yee]] - [[Alfred Kirwa Yego]] - [[Julius Yego]] - [[Hamza Yerlikaya]] - [[Alex Yermolinsky]] - [[Yi Siling]] - [[Miruts Yifter]] - [[Betül Cemre Yıldız]] - [[Kenan Yıldız]] - [[Burak Yılmaz]] - [[Rıdvan Yılmaz]] - [[Brandon Yip]] - [[Marko Yli-Hannuksela]] - [[Okay Yokuşlu]] - [[Alex Yoong]] - [[Svetla Yordanova]] - [[Dwight Yorke]] - [[Yoshimar Yotún]] - [[Amos Youga]] - [[Ashley Young]] - [[Kevin Young]] - [[Steve Yzerman]] - [[Yu Hai]] - [[Yu Yangyi]] - [[Jouni Yrjölä]] == Vaata ka == * [[Iluuisutajate loend]] * [[Jalgpallurite loend]] * [[Korvpallurite loend]] * [[Maadlejate loend]] * [[Murdmaasuusatajate loend]] * [[Tennisistide loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] j3x5ejoy8kj2r6gwbl1kppn28rdadec Välismaa poliitikute loend 0 10276 7124457 7124151 2026-04-04T20:29:10Z Velirand 67997 /* A */ 7124457 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabā Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] hj2nlwuodnhthvvewqg804bif41n95e 7124645 7124457 2026-04-05T09:29:02Z Velirand 67997 /* B */ 7124645 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2009}} ''Siin loetletakse [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgseid maailma [[poliitik]]uid, välja arvatud [[Eesti]] poliitikud, kes on loetletud [[Eesti poliitikute loend]]is. {{tähed}} == A == *[[Albert von der Aa]] ([[Šveitsi Sotsiaaldemokraatlik Partei]]), [[Rahvusnõukogu]] liige *[[Per Lennart Aae]] ([[Saksamaa Rahvusdemokraatlik Partei]]) *[[Frank Aaen]] ([[Enhedslisten]]), Taani [[Folketing]]i liige *[[Jane Aagaard]] ([[Australian Labor Party]]), [[Põhjaterritooriumi Seadusandlik Kogu|Põhjaterritooriumi Seadusandliku Kogu]] spiiker *[[Bjarne Aagaard Strøm]] ([[Venstre (Norra)|Venstre]]), Norra [[Storting]]i asendusliige *[[Arvo Aalto]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Soome tööjõuminister]] *[[Aimo Aaltonen]] ([[Soome Kommunistlik Partei]]), [[Eduskund|Eduskunna]] liige *[[Laurie Aarons]] ([[Austraalia Kommunistlik Partei]]), partei rahvuslik sekretär *[[Sani Abacha]], [[Nigeeria Ajutine Valitsev Nõukogu|Nigeeria Ajutise Valitseva Nõukogu]] esimees *[[Leonid Abalkin]], [[NSV Liidu Ministrite Nõukogu]] esimehe asetäitja *[[José Luis Ábalos]] *[[Aslan Abašidze]] ([[Kogu Gruusia Taassünni Adžaaria Liit]]), Adžaaria Autonoomse Vabariigi Ülemnõukogu esimees ja pea, Adžaaria autonoomse piirkonna president *[[Ferhat Abbas]] *[[Tony Abbott]] *[[Ibrāhīm ‘Abbūd]] *[[‘Abd Allāh ibn Nāşir Āl Thānī]] *[[Sidi Ould Cheikh Abdallahi]] *[[Muḩammad ‘Abd al-‘Azīz]] *[[Muşţafá ‘Abd al-Jalīl]] *[[Mohamed Ould Abdel Aziz]] *[[Manal Abdel Samad]] *[[James Abdnor]] *[[Mario Abdo Benítez]] *[[Kairat Abdrahmanov]] *[[Ābdul Hāmid]] *[[Muhhammetkalõj Abdulgazijev]] *[[Zahra Abdulla]] *[[‘Abdullāh ‘Abdullāh]] *[[Mõkdõbek Abdõldajev]] *[[Shinzō Abe]] *[[Carmelo Abela]] *[[George Abela]] *[[Robert Abela]] *[[Maliina Abelsen]] *[[Abhisit Vejjajiva]] *[[Dzintars Ābiķis]] *[[Iolu Abil]] *[[Luis Abinader]] *[[Solvita Āboltiņa]] *[[Hovik Abrahamjan]] *[[Pjotr Abrassimov]] *[[Hosams Abu Meri]] *[[Nūrī Abū Sahmīn]] *[[Alexander Abusch]] *[[Dean Acheson]] *[[Anton Ackermann]] *[[Alexander Acosta]] *[[Lars Adaktusson]] *[[Valdas Adamkus]] *[[Adámos Adámou]] *[[Paweł Bogdan Adamowicz]] *[[Gerry Adams]] *[[Jānis Ādamsons]] *[[Lena Adelsohn Liljeroth]] *[[Konrad Adenauer]] *[[János Áder]] *[[Rabindra Prasad Adhikari]] *[[Anders Adlercreutz]] *[[Isaias Afewerki]] *[[Ivar Afzelius]] *[[Valērijs Agešins]] *[[Naci Ağbal]] *[[Spiro Agnew]] *[[Śāhābuddin Āhamed]] *[[Matti Ahde]] *[[Bertie Ahern]] *[[Ahmad Phesal Talib]] *[[Ahmed Mohamed Ag Hamani]] *[[Maḩmūd Aḩmadīnezhād]] *[[Abiy Ahmed]] *[[Ahmed Dini Ahmed]] *[[Iājuddīn Āhmed]] *[[Danijal Ahmetov]] *[[Serik Ahmetov]] *[[Esko Aho]] *[[Justin Ahomadegbé]] *[[Kwesi Ahoomey-Zunu]] *[[Jeannot Ahoussou-Kouadio]] *[[Lothar Ahrendt]] *[[Martti Ahtisaari]] *[[Lionel Aingimea]] *[[Aksel Airo]] *[[Paavo Aitio]] *[[Ara Ajvazjan]] *[[Askar Akajev]] *[[Daniel Akaka]] *[[Hulusi Akar]] *[[Ryōsei Akazawa]] *[[Recep Akdağ]] *[[Jimmie Åkesson]] *[[Mustafa Akıncı]] *[[Aivars Aksenoks]] *[[Nana Akufo-Addo]] *[[Ofir Akunis]] *[[Abir Al-Sahlani]] *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]] *[[Efkan Ala]] *[[Alviina Alametsä]] *[[Outi Alanko-Kahiluoto]] *[[Irakli Alasania]] *[[Anthony Albanese]] *[[José Manuel Albares]] *[[Berat Albayrak]] *[[Ernst Albrecht]] ([[CDU]]), Alam-Saksi peaminister *[[Madeleine Albright]] *[[Maria Luís Albuquerque]] *[[Pilar Alegría]] *[[Vaida Aleknavičienė]] *[[Arturo Alessandri Palma]] *[[Jorge Alessandri Rodríguez]] *[[Ioánnis Alevrás]] *[[Angelino Alfano]] *[[Aires Ali]] *[[Irfaan Ali]] *[[Iyād ‘Allāwī]] *[[George Allen]] *[[Salvador Allende]] *[[Alphonse Alley]] *[[Esko Almgren]] *[[Joaquín Almunia]] *[[Norovõn Altanhujag]] *[[Peter Altmaier]] *[[Carlos Alvarado Quesada]] *[[Gregorio Álvarez]] *[[Arif Alvi]] *[[Hama Amadou]] *[[Diogo Freitas do Amaral]] *[[Giuliano Amato]] *[[Andris Ameriks]] *[[David Amess]] *[[Denis Amici]] *[[Ḩāfiz̧ullāh Amīn]] *[[Idi Amin]] *[[Ḩoseyn Amīr-‘Abdollāhīān]] *[[Celso Amorim]] *[[Anita Anand]] *[[Níkos Anastasiádis]] *[[Amelia Andersdotter]] *[[Wendell Anderson]] *[[Claes Andersson]] *[[Li Andersson]] *[[Magdalena Andersson]] *[[Sten Andersson]] *[[Ole Andreasen]] *[[Georgs Andrejevs]] *[[Giulio Andreotti]] *[[Laima Andrikienė]] *[[Ecaterina Andronescu]] *[[Juri Andropov]] *[[Mathilde Androuët]] *[[Adamántios Androutsópoulos]] *[[Jeanine Áñez]] *[[Marc Angel]] *[[Sávvas Angelídis]] *[[Nikolina Angelkova]] *[[Nahas Angula]] *[[Aleksandr Ankvab]] *[[Gerolf Annemans]] *[[Rudolf Anschober]] *[[Kenny Anthony]] *[[Ilona Antoniszyn-Klik]] *[[Johannes Antonsson]] *[[Sirkka-Liisa Anttila]] *[[Arvydas Anušauskas]] *[[Michel Aoun]] *[[Erich Apel]] *[[Gheorghe Apostol]] *[[Hassan Gouled Aptidon]] *[[Corazon Aquino]] *[[Noynoy Aquino]] *[[Davõd Arahhamija]] *[[Ernesto Araújo]] *[[Rui Maria de Araújo]] *[[‘Alī al-‘Arayyiḑ]] *[[Pjetër Arbnori]] *[[Luis Arce]] *[[Jacinda Ardern]] *[[Vladislav Ardzinba]] *[[Maria Arena]] *[[Andrzej Arendarski]] *[[Bernardo Arévalo]] *[[Paavo Arhinmäki]] *[[Óscar Arias Sánchez]] *[[Pascal Arimont]] *[[Abdulla Aripov]] *[[Jean-Bertrand Aristide]] *[[Tamara van Ark]] *[[Bartosz Arłukowicz]] *[[Antoine Armand]] *[[Aušrinė Armonaitė]] *[[Jorge Arreaza]] *[[Inés Arrimadas]] *[[Giorgi Arsenišvili]] *[[Giorgi Arveladze]] *[[Ḩāfiz̧ al-Asad]] *[[Christine Aschbacher]] *[[Ásgeir Ásgeirsson]] *[[Catherine Ashton]] *[[Khawaja Muhammad Asif]] *[[Áslaug Arna Sigurbjörnsdóttir]] *[[Tarō Asō]] *[[Jean Asselborn]] *[[François Asselineau]] *[[Azali Assoumani]] *[[Radasłaŭ Astroŭski]] *[[Arvils Ašeradens]] *[[Alex Azar]] *[[Mõkola Azarov]] *[[José Azeredo Lopes]] *[[Malik Azmani]] *[[José María Aznar]] *[[Audrey Azoulay]] *[[Audronius Ažubalis]] *[[Almazbek Atambajev]] *[[Geórgios Athanasiádis-Nóvas]] *[[Alexandru Athanasiu]] *[[Jum‘ah ‘Atīqah]] *[[Gabriel Attal]] *[[Clement Attlee]] *[[Manon Aubry]] *[[Martine Aubry]] *[[Uldis Augulis]] *[[Ida Auken]] *[[Aung San Suu Kyi]] *[[Teuvo Aura]] *[[Bogdan Aurescu]] *[[Lloyd Austin]] *[[Ruslan Aušev]] *[[Petras Auštrevičius]] *[[Arsen Avakov]] *[[Nabi Avcı]] *[[Lina Axelsson Kihlblom]] *[[Hermann Axen]] *[[Cabdiweli Shiikh Axmed]] *[[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] *[[Shariif Shiikh Axmed]] *[[Jean-Marc Ayrault]] == B == *[[Ömürbek Babanov]] *[[Milan Babić]] *[[Andrej Babiš]] *[[Monica Babuc]] *[[August Bach]] *[[Michelle Bachelet]] *[[Herbert Backe]] *[[Kemi Badenoch]] *[[Annalena Baerbock]] *[[Natsagiyn Bagabandi]] *[[Sergei Bagapš]] *[[Jean-Baptiste Bagaza]] *[[Egemen Bağiş]] *[[Hrant Bagratjan]] *[[Alice Bah Kuhnke]] *[[Mamuka Bahtadze]] *[[Nikolai Baibakov]] *[[Josaia Voreqe Bainimarama]] *[[Gordon Bajnai]] *[[Edil Bajsalov]] *[[Andrej Bajuk]] *[[James Baker]] *[[Ma‘rūf al-Bakhīt]] *[[Kurmanbek Bakijev]] *[[Oleg Baklanov]] *[[Davith Bakradze]] *[[José María Balcázar]] *[[Zigmantas Balčytis]] *[[Salomon Banamuhere Baliene]] *[[Jan Peter Balkenende]] *[[Édouard Balladur]] *[[Frederick Ballantyne]] *[[Ladislav Ballek]] *[[Nuhu Bamalli]] *[[Ban Ki-moon]] *[[Hastings Kamuzu Banda]] *[[Joyce Banda]] *[[Rupiah Banda]] *[[Sirimavo Bandaranaike]] *[[Milan Bandić]] *[[Mamata Banerjee]] *[[Fátima Báñez]] *[[Pridi Banomyong]] *[[Mario Banožić]] *[[Ehud Barak]] *[[Giorgi Baramidze]] *[[Florin-Ionuț Barbu]] *[[Edwin Barclay]] *[[Stephen Barclay]] *[[Virgilio Barco Vargas]] *[[Alben W. Barkley]] *[[Katarina Barley]] *[[Luis Barranzuela]] *[[John Barrasso]] *[[Maxamed Siyaad Barre]] *[[Barbara Barrett]] *[[José Manuel Durão Barroso]] *[[Jacques Barrot]] *[[Adama Barrow]] *[[Dean Barrow]] *[[Uwe Barschel]] *[[Mesûd Barzanî]] *[[Juris Bārzdiņš]] *[[Aleksandrs Bartaševičs]] *[[Joseph Barthel]] *[[Evarist Bartolo]] *[[Ivan Bartoš]] *[[Karl-Heinz Bartsch]] *[[Jaume Bartumeu]] *[[Nikola Bartůšek]] *[[Traian Băsescu]] *[[‘Umar Ḩasan Aḩmad al-Bashīr]] *[[Muḩammad Bāsindwah]] *[[Jyoti Basu]] *[[Sühbaatarõn Batbold]] *[[Fulgencio Batista]] *[[Gerard Batliner]] *[[Jambyn Batmönh]] *[[Jorge Batlle]] *[[Haltmaagijn Battulga]] *[[Edit Bauer]] *[[Edith Baumann]] *[[Hilmar Baunsgaard]] *[[Martin Baxa]] *[[Celâl Bayar]] *[[Ibrahim Baylan]] *[[Ceyhun Bayramov]] *[[François Bayrou]] *[[Luca Beccari]] *[[Joseph Bech]] *[[Henri Konan Bédié]] *[[Bajram Begaj]] *[[Menaẖem Begin]] *[[Gerhard Beil]] *[[Eugen Bejinariu]] *[[Mikuláš Bek]] *[[Azimbek Beknazarov]] *[[Chokri Belaïd]] *[[Bastiaan Belder]] *[[Ivo Belet]] *[[Guntis Belēvičs]] *[[Alexander van der Bellen]] *[[Jean-Max Bellerive]] *[[Andrei Beloussov]] *[[Mehdi Ben Barka]] *[[Ahmed Ben Bella]] *[[David Ben-Guriyyon]] *[[Itamar Ben-Gvir]] *[[Edvard Beneš]] *[[Marie Benešová]] *[[Brando Benifei]] *[[Hilde Benjamin]] *[[András Benkei]] *[[Abdelilah Benkirane]] *[[Jo Benkow]] *[[Valdas Benkunskas]] *[[Tibor Benkő]] *[[Tony Benn]] *[[Naftali Bennett]] *[[William Bennett]] *[[Daniel Bensaïd]] *[[Robert J. Bentley]] *[[Hans Bentzien]] *[[Radu Berceanu]] *[[John Bercow]] *[[Gurbanguly Berdimuhammedow]] *[[Pierre Bérégovoy]] *[[Tom Berendsen]] *[[Paul Bérenger]] *[[Óscar Berger Perdomo]] *[[Erik Bergkvist]] *[[Raimonds Bergmanis]] *[[Sabine Bergmann-Pohl]] *[[Sandra Bergqvist]] *[[Lavrenti Beria]] *[[Sali Berisha]] *[[Omer Beriziky]] *[[Enrico Berlinguer]] *[[Silvio Berlusconi]] *[[Jakub Berman]] *[[Juozas Bernatonis]] *[[Anne Berner]] *[[Lyuben Berov]], Bulgaaria peaminister 1992–1994 *[[Inga Bērziņa]] *[[Andris Bērziņš]] (Läti president) *[[Andris Bērziņš (sündinud 1951)]], Läti peaminister *[[Andris Bērziņš (sündinud 1955)]], Läti poliitik *[[Kenneth Kristensen Berth]] *[[Andrej Bertoncelj]] *[[Thamar Berutšašvili]] *[[Eka Beselia]] *[[Fatmir Besimi]] *[[Belisario Betancur Cuartas]] *[[Xavier Bettel]] *[[Vjekoslav Bevanda]] *[[Bidhya Devi Bhandari]] *[[Shahbaz Bhatti]] *[[Benazir Bhutto]] *[[Bilawal Bhutto Zardari]] *[[Zulfikar Ali Bhutto]] *[[Patrizio Bianchi]] *[[Eva Biaudet]] *[[István Bibó]] *[[Joe Biden]] *[[Brigitte Bierlein]] *[[Andrzej Biernat]] *[[Bolesław Bierut‎‎]] *[[Ank Bijleveld]] *[[Carl Bildt]] *[[Tobias Billström]] *[[Agnė Bilotaitė]] *[[Zayn al-‘Ābidīn bin ‘Alī]] *[[Julius Maada Bio]] *[[Ana Birchall]] *[[Birgir Ármannsson]] *[[Birgitta Jónsdóttir]] *[[Valdis Birkavs]] *[[Šarūnas Birutis]] *[[Julie Bishop]] *[[Kuandõk Bišimbajev]] *[[Pasteur Bizimungu]] *[[Badri Bitsadze]] *[[Kaadõr-ool Bitšeldei]] *[[Paul Biya]] *[[Bjarni Benediktsson (1908–1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Bjarni Benediktsson (1970)|Bjarni Benediktsson]] *[[Malin Björk]] *[[Ilkka-Christian Björklund]] *[[Moses Blah]] *[[Tony Blair]] *[[Juraj Blanár]] *[[Salvador Jorge Blanco]] *[[Mariusz Błaszczak]] *[[Pavel Blažek]] *[[Kurt Blecha]] *[[Antony Blinken]] *[[Vilija Blinkevičiūtė]] *[[Georgi Bliznaški]] *[[Oleg Blohhin]] *[[Stef Blok]] *[[Johannes Blokland]] *[[Thomas Blomqvist]] *[[Michael Bloomberg]] *[[Petra Bläss]] *[[Gernot Blümel]] *[[Jana Bobošíková]] *[[Emil Boc]] *[[Francesco Boccia]] *[[Ilir Boçka]] *[[Andrea Bocskor]] *[[Lennart Bodström]] *[[Sinikka Bohlin]] *[[Juri Boiko]] *[[Jean-Bédel Bokassa]] *[[Giga Bokeria]] *[[Duma Boko]] *[[Irina Bokova]] *[[Enrique Bolaños]] *[[Félix Bolaños]] *[[János Boldóczki]] *[[Jair Bolsonaro]] *[[Lothar Bolz]] *[[Dina Boluarte]] *[[Per Bolund]] *[[Jorge Bom Jesus]] *[[Kjell Magne Bondevik]] *[[Pam Bondi]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Omar Bongo]] *[[Yayi Boni]] *[[Cory Booker]] *[[Juan María Bordaberry]] *[[Jānis Bordāns]] *[[Anders Borg]] *[[Ian Borg]] *[[Mario Borghezio]] *[[Bojko Borisov]] *[[Élisabeth Borne]] *[[Josep Borrell]] *[[Biljana Borzan]] *[[Kamil Bortniczuk]] *[[Bogdan Borusewicz]] *[[Peter Bossman]] *[[Alfred Bossom]] *[[Predrag Bošković]] *[[Bekir Bozdağ]] *[[François Bozizé]] *[[Volkan Bozkır]] *[[Davor Božinović]] *[[Guillermo Botero]] *[[Pieter Willem Botha]] *[[Pik Botha]] *[[Bouasone Bouphavanh]] *[[Habib Bourgiba]] *[[Abdelaziz Bouteflika]] *[[Dési Bouterse]] *[[Mame Badior Boye]] *[[Lynn Boylan]] *[[Richard Brabec]] *[[Karen Bradley]] *[[Trine Bramsen]] *[[Willy Brandt]] *[[Anne Brasseur]] *[[Algirdas Brazauskas]] *[[Vidmantas Brazys]] *[[Baiba Braže]] *[[Trygve Bratteli]] *[[Alenka Bratušek]] *[[Suella Braverman]] *[[Tuija Brax]] *[[Ruben Brekelmans]] *[[Tonje Brenna]] *[[Vilnis Edvīns Bresis]] *[[Leonid Brežnev]] *[[Thierry Breton]] *[[Jan Brewer]] *[[Johnny Briceño]] *[[Jim Bridenstine]] *[[Kaspars Briškens]] *[[Ana Brnabić]] *[[Elmar Brok]] *[[Baiba Broka]] *[[Edward Brooke]] *[[Berit Brørby]] *[[Flora Brovina]] *[[Gordon Brown]] *[[Gaston Browne]] *[[Harry Browne]] *[[Zbigniew Brzezinski]] *[[Joachim Brudziński]] *[[Hanke Bruins Slot]] *[[Gro Harlem Brundtland]] *[[Hans Brunhart]] *[[Magnus Brunner]] *[[Gyude Bryant]] *[[Arto Bryggare]] *[[Patrick Buchanan]] *[[Christine Buchholz]] *[[Robert Buckland]] *[[Dumitru Budianschi]] *[[Kęstutis Budrys]] *[[Muhammadu Buhari]] *[[Nayib Bukele]] *[[Vladimir Bukovski]] *[[Dale Bumpers]] *[[Gennadi Burbulis]] *[[Nino Burdžanadze]] *[[Colm Burke]] *[[Didier Burkhalter]] *[[Aaron Burr]] *[[Džuanšer Burtšuladze]] *[[Ebba Busch]] *[[Germán Busch]] *[[Marco Buschmann]] *[[George H. W. Bush]] *[[George W. Bush]] *[[McKeeva Bush]] *[[Ditmir Bushati]] *[[Uriel Buso]] *[[Jerzy Buzek]] *[[Diana Buzoianu]] *[[Mangosuthu Buthelezi]] *[[Algirdas Butkevičius]] *[[Pete Buttigieg]] *[[Pierre Buyoya]] *[[Kaj Bärlund]] *[[Siegfried Böhm]] *[[Ibrahim Böhme]] *[[Jens Böhrnsen]] *[[Wolfgang Börnsen]] *[[Markus Büchel]] *[[Reinhard Bütikofer]] *[[Harry F. Byrd, Jr.]] *[[Robert Byrd]] *[[James F. Byrnes]] == C == *[[Amílcar Cabral]] *[[Eduardo Cabrita]] *[[Milan Cabrnoch]] *[[Marcello Caetano]] *[[Cai Yingwen]] *[[Anda Čakša]] *[[Rafael Caldera]] *[[Felipe Calderón]] *[[Armando Calderón Sol]] *[[Marián Čalfa]] *[[Cabdiweli Maxamed Cali]] *[[Micheline Calmy-Rey]] *[[Nadia Calviño]] *[[Eduardo Camaño]] *[[David Cameron]] *[[Eduardo Campos]] *[[Andrian Candu]] *[[Gian Carlo Capicchioni]] *[[Henrique Capriles Radonski]] *[[Zuzana Čaputová]] *[[Rodrigo Carazo Odio]] *[[Antonio Carattoni]] *[[Moana Carcasses Kalosil]] *[[Fernando Henrique Cardoso]] *[[Tiburcio Carías Andino]] *[[Gunilla Carlsson]] *[[Ingvar Carlsson]] *[[Anthony Carmona]] *[[António Óscar Carmona]] *[[Mark Carney]] *[[Luis Carrero Blanco]] *[[Santiago Carrillo]] *[[Ben Carson]] *[[Ashton Carter]] *[[Jimmy Carter]] *[[Horacio Cartes]] *[[Matt Carthy]] *[[Evaristo Carvalho]] *[[Leif Cassel]] *[[Ignazio Cassis]] *[[Christophe Castaner]] *[[Jean Castex]] *[[Pedro Castillo]] *[[Fidel Castro]] *[[Raúl Castro]] *[[Bernard Cazeneuve]] *[[Pedro Cateriano]] *[[Aníbal Cavaco Silva]] *[[Jean-Marie Cavada]] *[[Mevlüt Çavuşoğlu]] *[[Elena Ceaușescu]] *[[Nicolae Ceaușescu]] *[[Nicu Ceaușescu]] *[[Charlotte Cederschiöld]] *[[Özlem Sara Cekic]] *[[Faruk Çelik]] *[[Ömer Çelik]] *[[Neville Cenac]] *[[Mário Centeno]] *[[Miro Cerar]] *[[Oldřich Černík]] *[[Jana Černochová]] *[[Jan Černý]] *[[Vǎlko Červenkov]] *[[Ziedonis Čevers]] *[[Carme Chacón]] *[[Mohammed Chahim]] *[[René Chaloult]] *[[Violeta Chamorro]] *[[José Antonio Chang]] *[[Chang Myon]] *[[Chaovarat Chanweerakul]] *[[Elaine Chao]] *[[Anutin Charnvirakul]] *[[Sokrátis Chásikos]] *[[Olivier Chastel]] *[[Allen Chastanet]] *[[Christopher Chataway]] *[[Tákis Chatzigeorgíou]] *[[Hugo Chávez]] *[[Lars Chemnitz]] *[[Johannes Chemnitzer]] *[[Chen Cheng]] *[[Sean Chen]] *[[Chen Shui-bian]] *[[Richard Cheney]] *[[Ion Chicu]] *[[Frederick Chiluba]] *[[Chin Peng]] *[[Laura Chinchilla]] *[[Jacques Chirac]] *[[Shirley Chisholm]] *[[Joaquim Chissano]] *[[Bohuslav Chňoupek]] *[[Choe Ryong-hae]] *[[Choe Son-hui]] *[[Choummaly Sayasone]] *[[Peter Christensen]] *[[Peter M. Christian]] *[[Rudolf Christiani]] *[[Perry Christie]] *[[Níkos Christodoulídis]] *[[Dimítris Christófias]] *[[Warren Christopher]] *[[Judy Chu]] *[[Steven Chu]] *[[Surayud Chulanont]] *[[Chung Sye-kyun]] *[[Chung Un-chan]] *[[Winston Churchill]] *[[Matteo Ciacci]] *[[Carlo Azeglio Ciampi]] *[[Valeria Ciavatta]] *[[Milan Čič]] *[[Siarhiej Cichanoŭski]] *[[Tansu Çiller]] *[[Włodzimierz Cimoszewicz]] *[[Sorin Cîmpeanu]] *[[Joseph Cimpoye]] *[[Hüsamettin Cindoruk]] *[[Aureliu Ciocoi]] *[[Marcel Ciolacu]] *[[Dacian Cioloș]] *[[Victor Ciorbea]] *[[Stanisław Ciosek]] *[[Boubou Cissé]] *[[Diango Cissoko]] *[[Florin Cîțu]] *[[Ion Ciubuc]] *[[Nicolae Ciucă]] *[[Helen Clark]] *[[Ramsey Clark]] *[[Nick Clegg]] *[[Fridtjov Clemet]] *[[James Cleverly]] *[[Bill Clinton]] *[[Hillary Clinton]] *[[Viktorija Čmilytė-Nielsen]] *[[Marie Louise Coleiro Preca]] *[[Gérard Collomb]] *[[Fernando Collor de Mello]] *[[Álvaro Colom Caballeros]] *[[Emilio Colombo]] *[[Catherine Colonna]] *[[Lazăr Comănescu]] *[[Antoni Comín]] *[[Blaise Compaoré]] *[[Alpha Condé]] *[[Garry Conille]] *[[Catherine Connolly]] *[[Emil Constantinescu]] *[[Giuseppe Conte]] *[[Lansana Conté]] *[[Robin Cook]] *[[Yvette Cooper]] *[[Jeremy Corbyn]] *[[Piedad Córdoba]] *[[René Cornejo]] *[[John Cornyn]] *[[Rafael Correa]] *[[Ulisses Correia e Silva]] *[[Erich Correns]] *[[Catherine Cortez Masto]] *[[Laurentino Cortizo]] *[[Luis Corvalán]] *[[María Dolores de Cospedal]] *[[Francesco Cossiga]] *[[António Costa]] *[[Andrea Cozzolino]] *[[Tom Cotton]] *[[Pascal Couchepin]] *[[Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi]] *[[Amadou Gon Coulibaly]] *[[Simon Coveney]] *[[Dragan Čović]] *[[Brian Cowen]] *[[Jo Cox]] *[[Pat Cox]] *[[Francisco Craveiro Lopes]] *[[João Gomes Cravinho]] *[[George Creel]] *[[Édith Cresson]] *[[Nicolae Crețulescu]] *[[Igor Crnadak]] *[[Tarja Cronberg]] *[[Guido Crosetto]] *[[Ted Cruz]] *[[Branko Crvenkovski]] *[[Katalin Cseh]] *[[Attila Cseke]] *[[István Csurka]] *[[Jacek Czaputowicz]] *[[Włodzimierz Czarzasty]] *[[Teresa Czerwińska]] *[[Lajos Czinege]] *[[Raúl Cubas Grau]] *[[Raimonds Čudars]] *[[Eduardo Cunha]] *[[Andrew Cuomo]] *[[Mario Cuomo]] *[[Charles Curtis]] *[[Mirko Cvetković]] *[[Željka Cvijanović]] *[[Józef Cyrankiewicz]] == D == *[[Aden Abdullah Osman Daar]] *[[Christophe Dabiré]] *[[Sprent Dabwido]] *[[Ivica Dačić]] *[[David Dacko]] *[[Bob Dadae]] *[[Nooshi Dadgostar]] *[[Djimrangar Dadnadji]] *[[Bente Dahl]] *[[Franz Dahlem]] *[[Hans Dahlgren]] *[[Ints Dālderis]] *[[Massimo D'Alema]] *[[Helena Dalli]] *[[Jack Dalrymple]] *[[Al D'Amato]] *[[Mikael Damberg]] *[[Nicușor Dan]] *[[Viorica Dăncilă]] *[[Johan Danielsson]] *[[Arnaud Danjean]] *[[Galina Dantšikova]] *[[Oleksandr Danõljuk]] *[[Gérald Darmanin]] *[[Srđan Darmanović]] *[[Ilia Dartšiašvili]] *[[Constantin Dăscălescu]] *[[Gundars Daudze]] *[[Davíð Oddsson]] *[[David Davis]] *[[Koba Davitašvili]] *[[Ahmet Davutoğlu]] *[[Bill de Blasio]] *[[Alexander De Croo]] *[[Guido de Marco]] *[[Idriss Déby]] *[[Beril Dedeoğlu]] *[[Ludivine Dedonder]] *[[Irena Degutienė]] *[[Joseph Deiss]] *[[Gavril Dejeu]] *[[Hatia Dekanoidze]] *[[Jorge Del Castillo]] *[[Dolores Delgado]] *[[Andor Deli]] *[[Adam Delimhanov]] *[[Jacques Delors]] *[[Eric Arturo Delvalle]] *[[András Demeter]] *[[Süleyman Demirel]] *[[Selahattin Demirtaş]] *[[Níkos Déndias]] *[[Deng Xiaoping]] *[[Nikolaj Denkov]] *[[Rauf Denktaş]] *[[Georg Dertinger]] *[[Hailemariam Desalegn]] *[[Ron DeSantis]] *[[Harlem Désir]] *[[Sher Bahadur Deuba]] *[[Kalzeubet Pahimi Deubet]] *[[Tamás Deutsch]] *[[Ikililou Dhoinine]] *[[Luigi Di Maio]] *[[Elio Di Rupo]] *[[Mamadou Dia]] *[[Cheick Modibo Diarra]] *[[Yolanda Díaz]] *[[Miguel Díaz-Canel]] *[[Friedrich Dickel]] *[[Johannes Dieckmann]] *[[Jiří Dienstbier]] *[[Matthias Diependaele]] *[[Eberhard Diepgen]] *[[Alexander Dierks]] *[[Peter-Michael Diestel]] *[[Klaas Dijkhoff]] *[[Marjan Dikaučič]] *[[Dileita Mohamed Dileita]] *[[Emil Dimitriev]] *[[Filip Dimitrov]] *[[Georgi Dimitrov]] *[[Nikola Dimitrov]] *[[Zoran Đinđić]] *[[Ulf Dinkelspiel]] *[[Luisa Diogo]] *[[Bassirou Diomaye Faye]] *[[Aléxandros Diomídis]] *[[Mohamed Dionne]] *[[Jevgeni Ditrihh]] *[[Blaženka Divjak]] *[[Ḩassān Diyāb]] *[[Baciro Djá]] *[[Abdelaziz Djerad]] *[[Zoran Djordjević]] *[[Barnabas Sibusiso Dlamini]] *[[Themba Dlamini]] *[[Nkosazana Dlamini-Zuma]] *[[Alexander Dobrindt]] *[[Evelina Dobrovolska]] *[[Milorad Dodik]] *[[Igor Dodon]] *[[Horst Dohlus]] *[[Dragan Đokanović]] *[[Andrej Doležal]] *[[Andrzej Domański]] *[[Jānis Dombrava]] *[[Valdis Dombrovskis]] *[[Jeffrey Donaldson]] *[[Henri-Marie Dondra]] *[[Galab Donev]] *[[Jörn Donner]] *[[Paschal Donohoe]] *[[Osvaldo Dorticós Torrado]] *[[Hans Peter Doskozil]] *[[Susan Dougan]] *[[Denzil Douglas]] *[[Paul Doumer]] *[[Konstantínos Dóvas]] *[[Willem Drees]] *[[Ruth Dreifuss]] *[[Janez Drnovšek]] *[[Thomas Drozda]] *[[Dimítris Droútsas]] *[[Ina Druviete]] *[[Martin Dzúr]] *[[Šefik Džaferović]] *[[Mihheil Džanelidze]] *[[Mindia Džanelidze]] *[[Sadõr Džaparov]] *[[Sooronbaj Džeenbekov]] *[[Nicanor Duarte Frutos]] *[[Rui Duarte de Barros]] *[[Alexander Dubček]] *[[Tammy Duckworth]] *[[Jean-Yves Duclos]] *[[Andrzej Duda]] *[[Džohhar Dudajev]] *[[Eduardo Duhalde]] *[[Nicolás Dujovne]] *[[Milo Đukanović]] *[[Jānis Dūklavs]] *[[John Foster Dulles]] *[[Roland Dumas]] *[[Daniel Kablan Duncan]] *[[Jekaterina Duntsova]] *[[Éric Dupond-Moretti]] *[[Iván Duque Márquez]] *[[Dick Durbin]] *[[Rodrigo Duterte]] *[[Peter Dutton]] *[[Jean-Claude Duvalier]] *[[Herta Däubler-Gmelin]] *[[Fatih Dönmez]] == E == *[[Angela Eagle]] *[[Lawrence Eagleburger]] *[[Werner Eberlein]] *[[Friedrich Ebert noorem|Friedrich Ebert]] *[[Marcelo Ebrard]] *[[Mario Echandi Jiménez]] *[[Matthias Ecke]] *[[Yukio Edano]] *[[Yuli-Yoel Edelstein]] *[[Karoline Edtstadler]] *[[Oleg Efrim]] *[[Vicente Ehate Tomi]] *[[Odvar Voie Eikeland]] *[[Einar Ágústsson]] *[[Einar Kristinn Guðfinnsson]] *[[Dwight D. Eisenhower]] *[[Kristaps Eklons]] *[[Anna Ekström]] *[[Myriam El Khomri]] *[[Caabi El-Yachroutu Mohamed]] *[[Tsahhiagijn Elbegdordž]] *[[Əbülfəz Elçibəy]] *[[Max Elger]] *[[Karen Ellemann]] *[[Uffe Ellemann-Jensen]] *[[Keith Maurice Ellison]] *[[Kike Elomaa]] *[[Lütfi Elvan]] *[[Rahm Emanuel]] *[[Umaro Sissoco Embaló]] *[[Jadwiga Emilewicz]] *[[Indulis Emsis]] *[[Carl Enckell]] *[[Tomas Eneroth]] *[[Jan-Erik Enestam]] *[[Eliot Engel]] *[[Jakob Engel-Schmidt]] *[[Hans Egon Engell]] *[[Ingrid van Engelshoven]] *[[Knud Enggaard]] *[[Bill English]] *[[Nambar Enhbayar]] *[[Karin Enström]] *[[Rainer Eppelmann]] *[[Necmettin Erbakan]] *[[Ahmet Erdem]] *[[Eren Erdem]] *[[Recep Tayyip Erdoğan]] *[[Sadullah Ergin]] *[[Ludwig Erhard]] *[[Erik Eriksen]] *[[Karl Erjavec]] *[[Tage Erlander]] *[[Matilda Ernkrans]] *[[Derviş Eroğlu]] *[[Tahsin Ertuğruloğlu]] *[[Levi Eshkol]] *[[Mark Esper]] *[[Lene Espersen]] *[[Xavier Espot Zamora]] *[[Sari Essayah]] *[[Joseph Estrada]] *[[Ekwee David Ethuro]] *[[Wendelin Ettmayer]] *[[Jill Evans]] *[[Georg Ewald]] *[[Gnassingbé Eyadéma]] == F == *[[Laurent Fabius]] *[[Nancy Faeser]] *[[Karl-August Fagerholm]] *[[Charles W. Fairbanks]] *[[Hynek Fajmon]] *[[Tanja Fajon]] *[[Valeri Falkov]] *[[Michael Fallon]] *[[Jordanka Fandakova]] *[[Nigel Farage]] *[[Khashayar Farmanbar]] *[[Werner Fasslabend]] *[[Danny Faure]] *[[Olivier Faure]] *[[Werner Faymann]] *[[Herbert Fechner]] *[[Max Fechner]] *[[Matthias Fekl]] *[[Markus Feldmann]] *[[Werner Felfe]] *[[Edward Fenech Adami]] *[[Alberto Fernández]] *[[Leonel Fernández Reyna]] *[[Marc Ferracci]] *[[Geraldine Ferraro]] *[[Elisa Ferreira]] *[[Manuela Ferreira Leite]] *[[Benita Ferrero-Waldner]] *[[Donnchadh Mac Fhionnlaoich]] *[[Petr Fiala]] *[[Robert Fico]] *[[Hakan Fidan]] *[[Mihai Fifor]] *[[Vlad Filat]] *[[Georgi Filimonov]] *[[Pavel Filip]] *[[Vojtěch Filip]] *[[Griša Filipov]] *[[François Fillon]] *[[Bogdan Filov]] *[[Gianfranco Fini]] *[[Bashkim Fino]] *[[Lorenzo Fioramonti]] *[[Gabriela Firea]] *[[Andrea Fischer]] *[[Heinz Fischer]] *[[Jan Fischer]] *[[Joschka Fischer]] *[[Oskar Fischer]] *[[Mariann Fischer Boel]] *[[Garret FitzGerald]] *[[Raffaele Fitto]] *[[Charles Flanagan]] *[[Steffen Flath]] *[[Laura Flessel-Colovic]] *[[Cilia Flores]] *[[Peter Florin]] *[[Jenő Fock]] *[[Ansgar Focke]] *[[Ibrahima Kassory Fofana]] *[[Mohamed Said Fofana]] *[[Jorge Carlos Fonseca]] *[[Nicole Fontaine]] *[[Doug Ford]] *[[Doug Ford (juunior)]] *[[Gerald Ford]] *[[Rob Ford]] *[[Arlene Foster]] *[[Anna Fotyga]] *[[Loukás Fourlás]] *[[Liam Fox]] *[[Vicente Fox]] *[[Mihhail Fradkov]] *[[Carlos Alberto França]] *[[David J. Francis]] *[[Theo Francken]] *[[Federico Franco]] *[[Itamar Franco]] *[[Cindy Franssen]] *[[Dawn Fraser]] *[[Franco Frattini]] *[[Claus Hjort Frederiksen]] *[[Mette Frederiksen]] *[[Chrystia Freeland]] *[[Eduardo Frei Montalva]] *[[Eduardo Frei Ruiz-Tagle]] *[[Alexander Frick]] *[[Mario Frick (poliitik)|Mario Frick]] *[[Luc Frieden]] *[[Boris Frlec]] *[[Paul Fröhlich]] *[[Alberto Fujimori]] *[[Keiko Fujimori]] *[[Yasuo Fukuda]] *[[Mauricio Funes]] *[[Jekaterina Furtseva]] *[[Thorbjörn Fälldin]] *[[Lajos Für]] == G == *[[Tulsi Gabbard]] *[[Marija Gabriel]] *[[Sigmar Gabriel]] *[[Chiril Gaburici]] *[[Nikoloz Gagua]] *[[Giorgi Gahharia]] *[[Sergiu Gaibu]] *[[Victor Gaiciuc]] *[[Jegor Gaidar]] *[[Māris Gailis]] *[[Peter Gajdoš]] *[[Kinga Gajewska]] *[[Kinga Gál]] *[[Estrella Galán]] *[[Jacqueline Galant]] *[[Andrei Galbur]] *[[Yoav Gallant]] *[[Ignacio Gallego]] *[[Rómulo Gallegos]] *[[Max Gallo]] *[[Raman Galovtšenka]] *[[Leopoldo Galtieri]] *[[Jaime Gama]] *[[Ali Badjo Gamatié]] *[[Davith Gamkrelidze]] *[[Zviad Gamsahhurdia]] *[[Indira Gandhi]] *[[Mahatma Gandhi]] *[[Rajiv Gandhi]] *[[Sonia Gandhi]] *[[Ejup Ganić]] *[[Gao Gang]] *[[Benny Gantz]] *[[Nona Gaphrindašvili]] *[[Vassili Garbuzov]] *[[Chuy García]] *[[Iratxe García]] *[[Alan García Pérez]] *[[Alfonso García Robles]] *[[Irakli Garibašvili]] *[[Marc Garneau]] *[[Bratislav Gašić]] *[[Ivan Gašparovič]] *[[Petr Gazdík]] *[[Robert Gates]] *[[Levan Gatšetšiladze]] *[[Joachim Gauck]] *[[Alexander Gauland]] *[[Charles de Gaulle]] *[[César Gaviria Trujillo]] *[[Natalia Gavrilița]] *[[Maumoon Abdul Gayoom]] *[[Laurent Gbagbo]] *[[Cali Maxamed Geeddi]] *[[Koen Geens]] *[[Molly Geertsema]] *[[Artašes Geghamjan]] *[[Karl Geiler]] *[[Hage Geingob]] *[[Kōichirō Genba]] *[[Teodora Genčovska]] *[[Annie Genevard]] *[[Hans-Dietrich Genscher]] *[[Paolo Gentiloni]] *[[Simonas Gentvilas]] *[[Konstantínos Georgakópoulos]] *[[Călin Georgescu]] *[[Adonis Georgiadis]] *[[Cháris Georgiádis]] *[[Georg Georgiev]] *[[Kimon Georgiev]] *[[Kristalina Georgieva]] *[[Giórgos Gerapetrítis]] *[[Bronisław Geremek]] *[[Kaspars Gerhards]] *[[Einar Gerhardsen]] *[[Manfred Gerlach]] *[[Donika Gërvalla-Schwarz]] *[[Ernő Gerő]] *[[Klara Geywitz]] *[[Ashraf Ghanī]] *[[Masud Gharahkhani]] *[[Mohamed Ould Ghazouani]] *[[Gheorghe Gheorghiu-Dej]] *[[Mihai Ghimpu]] *[[Alejandro Giammattei]] *[[Edward Gierek]] *[[Gabrielle Giffords]] *[[Nika Gilauri]] *[[Yousaf Raza Gillani]] *[[Julia Gillard]] *[[Kirsten Gillibrand]] *[[Newt Gingrich]] *[[Giancarlo Giorgetti]] *[[Roberto Giorgetti]] *[[Sandis Ģirģens]] *[[Julie Girling]] *[[Rudy Giuliani]] *[[Skënder Gjinushi]] *[[Etilda Gjonaj]] *[[Faídon Gkizíkis]] *[[Florizel Glasspole]] *[[Sunčana Glavak]] *[[Ruxanda Glavan]] *[[Dimităr Glavtšev]] *[[Carlyle Glean]] *[[John Glenn]] *[[Manólis Glézos]] *[[Kiro Gligorov]] *[[Piotr Gliński]] *[[Faure Gnassingbé]] *[[Charles Albert Gobat]] *[[Ivars Godmanis]] *[[John Godson]] *[[Philippe Goffin]] *[[Goh Kun]] *[[Ernst Goldenbaum]] *[[Bruce Golding]] *[[Zac Goldsmith]] *[[Tatjana Golikova]] *[[Robert Golob]] *[[Marija Golubeva]] *[[Vahtang Gomelauri]] *[[Aristides Gomes]] *[[Carlos Gomes Júnior]] *[[Laureano Gómez Castro]] *[[Władysław Gomułka]] *[[Ralph Gonsalves]] *[[Arancha González]] *[[Ginés González García]] *[[Luis Ángel González Macchi]] *[[Lawrence Gonzi]] *[[Ganna Gopko]] *[[Vladislav Goranov]] *[[Mihhail Gorbatšov]] *[[Pravin Gordhan]] *[[Al Gore]] *[[Aleksei Gorinov]] *[[Dirk Gotink]] *[[Klement Gottwald]] *[[Sylvie Goulard]] *[[Michael Gove]] *[[Ian Gow]] *[[Kolinda Grabar-Kitarović]] *[[Sanni Grahn-Laasonen]] *[[Marat Gramov]] *[[Fernando Grande-Marlaska]] *[[David Granger]] *[[Jennifer Granholm]] *[[Walter Granzow]] *[[Pavel Gratšov]] *[[Mike Gravel]] *[[Chris Grayling]] *[[German Gref]] *[[Jules Grévy]] *[[Nick Griffin]] *[[Iveta Grigule-Pēterse]] *[[Beppe Grillo]] *[[Giulia Grillo]] *[[Māris Grīnblats]] *[[Sorin Grindeanu]] *[[Petras Griškevičius]] *[[Giánnis Grívas]] *[[Gordan Grlić Radman]] *[[Volodõmõr Groisman]] *[[Andrei Gromõko]] *[[Otto Grotewohl]] *[[Petru Groza]] *[[Josip Grubeša]] *[[Nikola Gruevski]] *[[Kostjantõn Grõštšenko]] *[[Boriss Grõzlov]] *[[Hermann Gröhe]] *[[Gerhard Grüneberg]] *[[Dalia Grybauskaitė]] *[[Gu Zhutong]] *[[Juan Guaidó]] *[[Roberto Gualtieri]] *[[Pavel Gubarev]] *[[Dmitri Gudkov]] *[[Gennadi Gudkov]] *[[Guðlaugur Þór Þórðarson]] *[[Guðni Thorlacius Jóhannesson]] *[[Guðrún Hafsteinsdóttir]] *[[Armando Guebuza]] *[[Ismail Omar Guelleh]] *[[Lidia Gueiler Tejada]] *[[Lorenzo Guerini]] *[[Didier Guillaume]] *[[Gunnar Thoroddsen]] *[[Antanas Guoga]] *[[Mordekhay Gur]] *[[Lado Gurgenidze]] *[[Ameenah Gurib]] *[[José Ángel Gurría]] *[[Andrei Guruljov]] *[[Alfred Gusenbauer]] *[[Xanana Gusmão]] *[[Jeanette Gustafsdotter]] *[[Maria Guzenina-Richardson]] *[[Martín Guzmán]] *[[Victor Guzun]] *[[António Guterres]] *[[Francisco Guterres]] *[[Karl-Theodor zu Guttenberg]] *[[Evghenia Guțul]] *[[William L. Guy]] *[[Árpád Göncz]] *[[Kinga Göncz]] *[[Gerald Götting]] *[[Abdulhamit Gül]] *[[Abdullah Gül]] *[[Asım Güzelbey]] *[[Gregor Gysi]] *[[Klaus Gysi]] *[[Ferenc Gyurcsány]] *[[Márton Gyöngyösi]] *[[Enikő Győri]] *[[Vesna Györkös Žnidar]] == H == *[[Deb Haaland]] *[[Geir Haarde]] *[[Tuula Haatainen]] *[[Heikki Haavisto]] *[[Pekka Haavisto]] *[[Robert Habeck]] *[[Levan Habeišvili]] *[[Otto von Habsburg]] *[[Pierre Damien Habumuremyi]] *[[Juvénal Habyarimana]] *[[Yahya Ould Hademine]] *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]] *[[Goran Hadžić]] *[[Raul Hadžimba]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]] *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)]] *[[Chuck Hagel]] *[[Magnhild Hagelia]] *[[Kurt Hager]] *[[Rune Hagestrand]] *[[Carl Haglund]] *[[Anna Hagwall]] *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]] *[[Jörg Haider]] *[[Alexander Haig]] *[[Georgi Haindrava]] *[[Haitham ibn Tāriq]] *[[Jiří Hájek]] *[[Irina Hakamada]] *[[Per Olof Håkansson]] *[[Teuvo Hakkarainen]] *[[Hans Hækkerup]] *[[Nikki Haley]] *[[Andrzej Halicki]] *[[Ibrahim Halidi]] *[[Kristiina Halkola]] *[[Halla Tómasdóttir]] *[[Jussi Halla-aho]] *[[Anna Hallberg]] *[[Halldór Ásgrímsson]] *[[Lena Hallengren]] *[[Walter Hallstein]] *[[Tony Halme]] *[[Tarja Halonen]] *[[Herman Haluštšenko]] *[[Kristin Halvorsen]] *[[Jan Hamáček]] *[[Barkat Gourad Hamadou]] *[[Jasmin Hamid]] *[[Thomas Hammarberg]] *[[Philip Hammond]] *[[Matt Hancock]] *[[Ismāʿīl Hanīyah]] *[[Tobias Hans]] *[[Christophe Hansen]] *[[Hans Christian Hansen]] *[[Ivar Hansen]] *[[Ramush Haradinaj]] *[[Timo Harakka]] *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]] *[[Milena Harito]] *[[Hjallis Harkimo]] *[[Stephen Harper]] *[[Kamala Harris]] *[[Simon Harris]] *[[Timothy Harris]] *[[Francis Burton Harrison]] *[[Jean-Paul Harroy]] *[[Ruslan Hasbulatov]] *[[Adrian Hasler]] *[[Otmar Hasler]] *[[Maggie Hassan]] *[[Mohammed Waheed Hassan]] *[[Satu Hassi]] *[[Kadri Hazbiu]] *[[Árpád Házi]] *[[Orrin Hatch]] *[[Yukio Hatoyama]] *[[Vahagn Hatšhaturjan]] *[[Kjell Arild Haugen]] *[[Heidi Hautala]] *[[Václav Havel]] *[[Bob Hawke]] *[[Josh Hawley]] *[[Yoshimasa Hayashi]] *[[John Healey]] *[[Edward Heath]] *[[Wegesa Charles Heche]] *[[Hans Hedtoft]] *[[Eduard Heger]] *[[Pete Hegseth]] *[[Helmut Heiderich]] *[[Hubertus Heil]] *[[Thomas Heilmann]] *[[Hilda Heine]] *[[Eero Heinäluoma]] *[[Gulbuddīn Ḩekmatyār]] *[[Lennart Heljas]] *[[Gun Hellsvik]] *[[Jesse Helms]] *[[Paulina Hennig-Kloska]] *[[Jeanine Hennis-Plasschaert]] *[[Anna-Maja Henriksson]] *[[Waldemar Herdt]] *[[Nils Herlitz]] *[[Clodovil Hernandes]] *[[Juan Orlando Hernández]] *[[Rudolf Herrnstadt]] *[[Isaac Herzog]] *[[Roman Herzog]] *[[Christian Herter]] *[[Elsi Hetemäki-Olander]] *[[Hans-Joachim Heusinger]] *[[Ansgar Heveling]] *[[Anne Hidalgo]] *[[Thinathin Hidašeli]] *[[Michael D. Higgins]] *[[Riyāḑ Farīd Ḩijāb]] *[[Alfred Hilbe]] *[[Jonathan Hill]] *[[Kaarlo Hillilä]] *[[Samuel Hinds]] *[[Aleksandr Hinštein]] *[[Hiroshi Hiraguchi]] *[[Mazie Hirono]] *[[Christian Hirte]] *[[Thomas Hitschler]] *[[Helgi Hjörvar]] *[[Aleksandr Hloponin]] *[[Hồ Chí Minh]] *[[Wopke Hoekstra]] *[[Gleisi Hoffmann]] *[[Hans-Joachim Hoffmann]] *[[Heinz Hoffmann]] *[[Ignas Hofmanas]] *[[Bent Høie]] *[[Aleš Hojs]] *[[Eric Holder]] *[[Harri Holkeri]] *[[François Hollande]] *[[Ernest Hollings]] *[[Andrew Holness]] *[[Harold Holt]] *[[Heinrich Homann]] *[[Erich Honecker]] *[[Margot Honecker]] *[[Hong Nam-ki]] *[[Jean-Jacques Honorat]] *[[Oleksi Hontšaruk]] *[[Jaap de Hoop Scheffer]] *[[Gyula Horn]] *[[Nitzan Horowitz]] *[[Melissa Hortman]] *[[Imre Horváth]] *[[Avdullah Hoti]] *[[Gilbert Houngbo]] *[[Félix Houphouët-Boigny]] *[[Vladislav Hovalõg]] *[[Raffi Hovhannisjan]] *[[Svend Erik Hovmand]] *[[John Howard]] *[[Nils Hønsvald]] *[[Enver Hoxhaj]] *[[Dagfinn Høybråten]] *[[Elias Hrawi]] *[[Viktar Hrenin]] *[[Zdeněk Hřib]] *[[Viktor Hristenko]] *[[Nikita Hruštšov]] *[[Hu Jintao]] *[[Hua Guofeng]] *[[Huang Hua]] *[[James Huang]] *[[Anna Hubáčková]] *[[Mike Huckabee]] *[[Ismael Huerta]] *[[Victoriano Huerta]] *[[Laura Huhtasaari]] *[[Anniken Huitfeldt]] *[[Nicolas Hulot]] *[[Peter Hultqvist]] *[[Ollanta Humala]] *[[John Hume]] *[[Peter Hummelgaard]] *[[Hubert Humphrey]] *[[Hun Manet]] *[[Hun Sen]] *[[Jeremy Hunt]] *[[Gustáv Husák]] *[[Ḩusayn (Jordaania)|Ḩusayn]] *[[Şaddām Ḩusayn]] *[[Mamnoon Hussain]] *[[Ahmed Hussen]] *[[Vadõm Huttsait]] *[[Hwang Kyo-ahn]] *[[Antti Häkkänen]] *[[Jyri Häkämies]] *[[Zakir Həsənov]] *[[Ernst Höfner]] *[[Gunnar Hökmark]] *[[Danuta Hübner]] *[[Uhnaagijn Hürelsüh]] *[[Paavo Hynninen]] *[[Skënder Hyseni]] == I == *[[Themur Iakobašvili]] *[[Anwar Ibrahim]] *[[Mūsá Ibrāhīm]] *[[Delina Ibrahimaj]] *[[Miquel Iceta]] *[[Ieng Sary]] *[[Ieng Thirith]] *[[Victoria Iftodi]] *[[Pablo Iglesias Turrión]] *[[Ivars Ijabs]] *[[Anna-Kaisa Ikonen]] *[[Joseph Iléo]] *[[Ion Iliescu]] *[[Kirsan Iljumžinov]] *[[Jorge Illueca]] *[[Josefa Iloilo]] *[[Sylvestre Ilunga]] *[[Ekrem İmamoğlu]] *[[Tomomi Inada]] *[[Evin Incir]] *[[Reneta Indzhova]], Bulgaaria peaminister 1994–1995 *[[Hubert Ingraham]] *[[Daniel Inouye]] *[[Klaus Iohannis]] *[[Stelian Ion]] *[[Florin Iordache]] *[[Ahsan Iqbal]] *[[Selma Irmak]] *[[Ismail Isakov]] *[[Mugur Isărescu]] *[[Shigeru Ishiba]] *[[Shintarō Ishihara]] *[[Tytti Isohookana-Asunmaa]] *[[Mahamadou Issoufou]] *[[Alija Izetbegović]] *[[Bakir Izetbegović]] *[[Iakoba Italeli]] *[[Daliyya Itsik]] *[[Ville Itälä]] *[[Bogdan Ivan]] *[[Mladen Ivanić]] *[[Đorge Ivanov]] *[[Igor Ivanov]] *[[Dafydd Iwan]] *[[Tadeusz Iwiński]] == J == *[[Bharrat Jagdeo]] *[[Thorbjørn Jagland]] *[[Atifete Jahjaga]] *[[Subrahmanyam Jaishankar]] *[[Stasys Jakeliūnas]] *[[Miloš Jakeš]] *[[Max Jakobson]] *[[Aleksandr Jakovlev]] *[[Wenzel Jaksch]] *[[Marija Jakubauskienė]] *[[Vladimir Jakušev]] *[[Sa‘īd Jālīlī]] *[[Ruslan Jamadajev]] *[[Jan Jambon]] *[[Yahya Jammeh]] *[[Gennadi Janajev]] *[[Jakub Janda]] *[[Zelimhan Jandarbijev]] *[[Elvinas Jankevičius]] *[[Janez Janša]] *[[Viktor Janukovõtš]] *[[Ana Jara]] *[[Natalia Jaresko]] *[[Lívia Járóka]] *[[Piotr Jaroszewicz]] *[[Dmõtro Jaroš]] *[[Werner Jarowinsky]] *[[Wojciech Jaruzelski]] *[[Arseni Jatsenjuk]] *[[Grigori Javlinski]] *[[Disanayaka Mudiyanselage Jayaratne]] *[[Boriss Jeltsin]] *[[Hans Jendretzky]] *[[Gordana Jankuloska]] *[[Kristian Jensen]] *[[Mogens Jensen]] *[[Siv Jensen]] *[[Vuk Jeremić]] *[[José Jerí]] *[[Nurlan Jermekbajev]] *[[Géza Jeszenszky]] *[[Junus-bek Jevkurov]] *[[Sally Jewell]] *[[Jiang Jieshi]] *[[Jiang Jingguo]] *[[Jiang Qing]] *[[Jiang Yi-huah]] *[[Juan Jiménez Mayor]] *[[Muhammad Ali Jinnah]] *[[Anna Johansson]] *[[Morgan Johansson]] *[[Ylva Johansson]] *[[Patrick John]] *[[Jóhanna Sigurðardóttir]] *[[Boris Johnson]] *[[Lyndon B. Johnson]] *[[Mike Johnson]] *[[Ellen Johnson-Sirleaf]] *[[Joko Widodo]] *[[Jadranka Joksimović]] *[[Jón Baldvin Hannibalsson]] *[[Goodluck Jonathan]] *[[Hugo de Jonge]] *[[Pål Jonson]] *[[Gísli Jónsson]] *[[Ljupčo Jordanovski]] *[[Anker Jørgensen]] *[[Dan Jørgensen]] *[[Ivo Josipović]] *[[Lionel Jospin]] *[[Věra Jourová]] *[[Joseph Joute]] *[[Ādil al-Jubayr]] *[[Anerood Jugnauth]] *[[Pravind Jugnauth]] *[[Anton Jugov]] *[[Rasa Juknevičienė]] *[[Art-Ong Jumsai Na Ayudhya]] *[[Jean-Claude Juncker]] *[[Jung Hong-won]] *[[Franz Josef Jung]] *[[Ulrich Junghanns]] *[[Tuure Junnila]] *[[Vilhelm Junnila]] *[[Alain Juppé]] *[[Juris Jurašs]] *[[Marian Jurečka]] *[[Jānis Jurkāns]] *[[Česlovas Juršėnas]] *[[Eugen Jurzyca]] *[[Viktor Juštšenko]] *[[Kaisa Juuso]] *[[Anneli Jäätteenmäki]] == K == *[[Sigrid Kaag]] *[[Nestori Kaasalainen]] *[[Alina Kabajeva]] *[[Ahmad Tejan Kabbah]] *[[Donald Kaberuka]] *[[Andrej Kabiakoŭ]] *[[Joseph Kabila]] *[[Laurent-Désiré Kabila]] *[[Roch Marc Christian Kaboré]] *[[Amata Kabua]] *[[David Kabua]] *[[Ryszard Kaczorowski]] *[[Jarosław Kaczyński]] *[[Lech Kaczyński]] *[[János Kádár]] *[[Ahmat Kadõrov]] *[[Ramzan Kadõrov]] *[[Michel Kafando]] *[[Paul Kagame]] *[[Lazar Kaganovitš]] *[[Moshe Kahlon]] *[[İsmail Kahraman]] *[[Toshiki Kaifu]] *[[Antti Kaikkonen]] *[[Eva Kaili]] *[[Artuss Kaimiņš]] *[[Tim Kaine]] *[[Simonas Kairys]] *[[Gerald Otieno Kajwang]] *[[Amineh Kakabaveh]] *[[Kahha Kaladze]] *[[Abdul Kalam]] *[[Ivaylo Kalfin]] *[[Robert Kaliňák]] *[[Gyula Kállai]] *[[Antti Kalliomäki]] *[[Jānis Kalnbērziņš]] *[[Sandra Kalniete]] *[[Donald Kalpokas]] *[[Aigars Kalvītis]] *[[Yōko Kamikawa]] *[[Abdallah Mohamed Kamil]] *[[Mariusz Kamiński]] *[[Pános Kamménos]] *[[Viggo Kampmann]] *[[Oleksandr Kamõšin]] *[[Naoto Kan]] *[[Panagiótis Kanellópoulos]] *[[Ilkka Kanerva]] *[[Stanisław Kania]] *[[Toimi Kankaanniemi]] *[[Assita Kanko]] *[[Mehmet Kaplan]] *[[Radovan Karadžić]] *[[Krasimir Karakatšanov]] *[[Konstantínos Karamanlís]] *[[Kóstas Karamanlís]] *[[Šolban Kara-ool]] *[[Petko Karavelov]] *[[Susanna Karawanskij]] *[[Ramūnas Karbauskis]] *[[Benjamina Karić]] *[[Islom Karimov]] *[[Arturs Krišjānis Kariņš]] *[[Ahti Karjalainen]] *[[Ida Karkiainen]] *[[Karin Karlsbro]] *[[Tawakul Karmān]] *[[Raimundas Karoblis]] *[[Justinas Karosas]] *[[Włodzimierz Karpiński]] *[[Aḩmad Walī Karzay]] *[[Ḩāmid Karzay]] *[[Laurynas Kasčiūnas]] *[[Mihhail Kasjanov]] *[[Ioánnis Kasoulídis]] *[[Paulo Kassoma]] *[[Bernhard Nikolaus Kaster]] *[[Anna-Liisa Kasurinen]] *[[Elsi Katainen]] *[[Jyrki Katainen]] *[[Satsuki Katayama]] *[[Ahmed Kathrada]] *[[Andreja Katič]] *[[Katrín Jakobsdóttir]] *[[Moshe Katsav]] *[[Efrayim Katsir]] *[[Israel Katz]] *[[Volker Kauder]] *[[Robertas Kaunas]] *[[Kenneth Kaunda]] *[[Mihheil Kavelašvili]] *[[Grégoire Kayibanda]] *[[Vjatšaslau Kebitš]] *[[Saško Kedev]] *[[Ólga Kefalogiánni]] *[[Ibrahim Boubacar Keïta]] *[[Modibo Keïta]] *[[Arvind Kejriwal]] *[[Rachel Keke]] *[[Urho Kekkonen]] *[[Ahmatbek Keldibekov]] *[[Ska Keller]] *[[Karin Keller-Sutter]] *[[Mark Kelly]] *[[Petra Kelly]] *[[Edward Kennedy]] *[[John F. Kennedy]] *[[Robert Kennedy]] *[[Enda Kenny]] *[[Jomo Kenyatta]] *[[Uhuru Kenyatta]] *[[Níki Keraméos]] *[[Srgjan Kerim]] *[[Suleiman Kerimov]] *[[Christian Kern]] *[[John Kerry]] *[[Heinz Keßler]] *[[John Key]] *[[Miraj Khalid]] *[[Khalīfah bin Zāyid Āl Nahayān]] *[[Ian Khama]] *[[Seretse Khama]] *[[‘Alī Khāmene'ī]] *[[Mojtabā Khāmene'ī]] *[[Imran Khan]] *[[Sadiq Khan]] *[[Moḩammad Khātamī]] *[[Xasan Cali Khayre]] *[[Rūḩollāh Khomeynī]] *[[Mir Hazar Khan Khoso]] *[[Robert Khotšharjan]] *[[Mwai Kibaki]] *[[Herbert Kickl]] *[[Walter Kieber]] *[[Kurt Georg Kiesinger]] *[[Salva Kiir Mayardit]] *[[Vasílis Kikílias]] *[[Jakaya Kikwete]] *[[Kemal Kılıçdaroğlu]] *[[Sato Kilman]] *[[Kim Chŏng-il]] *[[Kim Chŏng-un]] *[[Kim Dae-jung]] *[[Kim Gu]] *[[Kim Hwang-sik]] *[[Kim Il-sŏng]] *[[Kim Jae-ryong]] *[[Kim Jong Pil]] *[[Kim Seong-su]] *[[Kim Yŏng-il]] *[[Kim Yŏng-nam]] *[[Kim Young-sam]] *[[Stephenson King]] *[[Sylvie Kinigi]] *[[Klaus Kinkel]] *[[Katja Kipping]] *[[Cristina Fernández de Kirchner]] *[[Néstor Kirchner]] *[[Augusts Kirhenšteins]] *[[Vahit Kirişci]] *[[Gediminas Kirkilas]] *[[Nobuo Kishi]] *[[Fumio Kishida]] *[[Andrej Kiska]] *[[Károly Kiss]] *[[Henry Kissinger]] *[[Niyazi Kızılyürek]] *[[Krista Kiuru]] *[[Toivo Kivimäki]] *[[Mari Kiviniemi]] *[[Ingvild Kjerkol]] *[[Václav Klaus]] *[[Kauno Kleemola]] *[[Günther Kleiber]] *[[Kuupik Kleist]] *[[Frederik Willem de Klerk]] *[[Bogdan Klich]] *[[Pavlo Klimkin]] *[[Nikola Kljusev]] *[[Ivanna Klõmpuš-Tsintsadze]] *[[Julia Klöckner]] *[[Milan Kňažko]] *[[Karin Kneissl]] *[[Irakli Kobahhidze]] *[[Jossif Kobzon]] *[[Fahrettin Koca]] *[[Mimi Kodheli]] *[[Bert Koenders]] *[[Simon Kofe]] *[[Jeppe Kofod]] *[[Werner Kogler]] *[[Helmut Kohl]] *[[Yuriko Koike]] *[[Girijā Prasād Koīrālā]] *[[Sushīl Koīrālā]] *[[Kuniaki Koiso]] *[[Jun'ichirō Koizumi]] *[[Ryuji Koizumi]] *[[Shinjirō Koizumi]] *[[Mauno Koivisto]] *[[Wim Kok]] *[[Enn Kokk]] *[[Eduard Kokoitõ]] *[[Vasil Kolarov]] *[[Lothar Kolditz]] *[[Mária Kolíková]] *[[André Kolingba]] *[[Konstantínos Kóllias]] *[[Aleksei Kolodeznikov]] *[[Vladimir Kolokoltsev]] *[[Saleumxay Kommasith]] *[[Bronisław Komorowski]] *[[Konstantínos Kómpos]] *[[Željko Komšić]] *[[Dinmuhamed Konajev]] *[[Elmedin Konaković]] *[[Alpha Oumar Konaré]] *[[Tarō Kōno]] *[[Jioji Konrote]] *[[Stávros Kontonís]] *[[Anna Kontula]] *[[Ewa Kopacz]] *[[Ivan Korčok]] *[[Ernest Bai Koroma]] *[[Fahri Korutürk]] *[[Janusz Korwin-Mikke]] *[[Marta Kos]] *[[Tadeusz Kościński]] *[[Władysław Kosiniak-Kamysz]] *[[Vihtori Kosola]] *[[Hanna Kosonen]] *[[Jadranka Kosor]] *[[Aleksei Kossõgin]] *[[Ivan Kostov]] *[[Vojislav Koštunica]] *[[Dmitri Kozak]] *[[Lilijana Kozlovič]] *[[Rihards Kozlovskis]] *[[Leonid Kožara]] *[[Níkos Kotzías]] *[[Bernard Kouchner]] *[[Delwa Kassiré Koumakoye]] *[[Elena Kountoura]] *[[László Kovács]] *[[Mõhhailo Koval]] *[[Sergei Kovaljov]] *[[Ram Nath Kovind]] *[[Henryk Kowalczyk]] *[[Erhard Krack]] *[[Jens Otto Krag]] *[[Maximilian Krah]] *[[Annegret Kramp-Karrenbauer]] *[[Vadim Krasnoselski]] *[[Guntars Krasts]] *[[Alexander Gerd Krauß]] *[[Sergei Kravtsov]] *[[Bruno Kreisky]] *[[Dainius Kreivys]] *[[Egon Krenz]] *[[Katarina Kresal]] *[[Günter Krings]] *[[Henrik Dam Kristensen]] *[[Ulf Kristersson]] *[[Kristján Þór Júlíusson]] *[[Ģirts Valdis Kristovskis]] *[[Kristrún Frostadóttir]] *[[Vilis Krištopans]] *[[Zdravko Krivokapić]] *[[Vladimir Krjutškov]] *[[Neelie Kroes]] *[[Werner Krolikowski]] *[[Damir Krstičević]] *[[Mmamoloko Kubayi-Ngubane]] *[[Andrius Kubilius]] *[[Juscelino Kubitschek]] *[[Ivan Kubrakoŭ]] *[[Nela Kuburović]] *[[Milan Kučan]] *[[Aleksei Kudrin]] *[[John Agyekum Kufuor]] *[[Kahha Kukava]] *[[Linas Kukuraitis]] *[[Dmõtro Kuleba]] *[[Jerzy Kulej]] *[[Katri Kulmuni]] *[[Feliks Kulov]] *[[Chandrika Kumaratunga]] *[[Miapetra Kumpula-Natri]] *[[Russ Kun]] *[[Mario Kunasek]] *[[Algimantas Kuncaitis]] *[[Arūnas Kundrotas]] *[[Kostadinka Kuneva]] *[[Robert Kupiecki]] *[[Martin Kupka]] *[[Janīna Kursīte]] *[[Janīna Kursīte-Pakule]] *[[Sebastian Kurz]] *[[Albin Kurti]] *[[Numan Kurtulmuş]] *[[Antti Kurvinen]] *[[Mūsá Kūsā]] *[[Saara Kuugongelwa-Amadhila]] *[[Otto Kuusinen]] *[[Leonid Kutšma]] *[[Anna Kuvõtško]] *[[Mindaugas Kvietkauskas]] *[[Giorgi Kvirikašvili]] *[[Kwasi Kwarteng]] *[[Aleksander Kwaśniewski]] *[[Seppo Kääriäinen]] *[[Horst Köhler]] *[[Elisabeth Köstinger]] *[[Merja Kyllönen]] *[[Márkos Kyprianoú]] == L == *[[Luis Alberto Lacalle]] *[[Luis Alberto Lacalle Pou]] *[[Vilis Lācis]] *[[Visvaldis Lācis]] *[[Panagiótis Lafazánis]] *[[Oskar Lafontaine]] *[[Christine Lagarde]] *[[Moulaye Ould Mohamed Laghdaf]] *[[Ricardo Lagos]] *[[Hadja Lahbib]] *[[Armas Lahoniitty]] *[[Émile Lahoud]] *[[Lai Ching-te]] *[[Miroslav Lajčák]] *[[Boris Lalovac]] *[[Carrie Lam]] *[[Werner Lamberz]] *[[Christine Lambrecht]] *[[Otto Graf Lambsdorff]] *[[Norbert Lammert]] *[[David Lammy]] *[[Luciana Lamorgese]] *[[Laurent Lamothe]] *[[Jeff Landry]] *[[Gabrielius Landsbergis]] *[[Vytautas Landsbergis]] *[[Ingeburg Lange]] *[[William Langer]] *[[Helena Langšádlová]] *[[Andrew Lansley]] *[[Ya'ir Lapid]] *[[Jean-Michel Lapin]] *[[Joan Laporta]] *[[Azzeddine Laraki]] *[[Armin Laschet]] *[[Guillermo Lasso]] *[[György Lázár]] *[[Pavlo Lazarenko]] *[[Ingrīda Latimira]] *[[Gérard Latortue]] *[[Kjell Eugenio Laugerud García]] *[[Achille Lauro]] *[[Frank Lautenberg]] *[[Karl Lauterbach]] *[[Sergei Lavrov]] *[[Henrik Lax]] *[[Paul Laxalt]] *[[Caren Lay]] *[[Albert Lebrun]] *[[Jean-Yves Le Drian]] *[[Lê Đức Thọ]] *[[Bruno Le Maire]] *[[Jean-Marie Le Pen]] *[[Marine Le Pen]] *[[Bruno Le Roux]] *[[Patrick Leahy]] *[[Iurie Leancă]] *[[Aleksandr Lebedev]] *[[Lee Hsien Loong]] *[[Lee Kuan Yew]] *[[Lee Myung-bak]] *[[Lee Teng-hui]] *[[Lasse Lehtinen]] *[[Paula Lehtomäki]] *[[Yrjö Leino]] *[[Aivars Lembergs]] *[[Steffi Lemke]] *[[Paul LePage]] *[[Jari Leppä]] *[[Salomón Lerner Ghitis]] *[[Gabriel-Beniamin Leș]] *[[Väinö Leskinen]] *[[Orlando Letelier]] *[[Yves Leterme]] *[[Enrico Letta]] *[[Moritz Leuenberger]] *[[Bruno Leuschner]] *[[Doris Leuthard]] *[[Sabine Leutheusser-Schnarrenberger]] *[[Carl Levin]] *[[Igor Levitin]] *[[Brandon Lewis]] *[[Robert Ley]] *[[Ursula von der Leyen]] *[[Li Keqiang]] *[[Li Zongren]] *[[Bogusław Liberadzki]] *[[Inese Lībiņa-Egnere]] *[[Martin Lidegaard]] *[[Trygve Halvdan Lie]] *[[Avigdor Lieberman]] *[[Joe Lieberman]] *[[Ingbert Liebing]] *[[Erkki Liikanen]] *[[Keijo Liinamaa]] *[[Lilja Dögg Alfreðsdóttir]] *[[Lars Christian Lilleholt]] *[[Gordon Darcy Lilo]] *[[Eduard Limonov]] *[[Lin Biao]] *[[Simon Lindberg]] *[[Ann Linde]] *[[Vladimir Linderman]] *[[Anna Lindh]] *[[Christian Lindner]] (1979–), Saksamaa poliitik *[[Jari Lindström]] *[[Antti Lindtman]] *[[Ling Liong Sik]] *[[Tālis Linkaits]] *[[Linas Linkevičius]] *[[Edwin Linkomies]] *[[Mika Lintilä]] *[[Jan Lipavský]] *[[Paavo Lipponen]] *[[Pascal Lissouba]] *[[Sylvi Listhaug]] *[[Ondřej Liška‎]] *[[Yaakov Litzman]] *[[Sergiu Litvinenco]] *[[Liu Kun]] *[[Liu Shaoqi]] *[[Nicholas Liverpool]] *[[Tzipi Livni]] *[[Andrej Ljapčev]] *[[Olga Ljubimova]] *[[Porfirio Lobo Sosa]] *[[Hans Loch]] *[[Christopher Loeak]] *[[Kelly Loeffler]] *[[Anže Logar]] *[[Agnese Logina]] *[[Maria Lohela]] *[[Nathalie Loiseau]] *[[Inger Haldis Løite]] *[[Morten Løkkegaard]] *[[Simon Lokodo]] *[[Alekhsandre Lomaia]] *[[Bohumír Lomský]] *[[Lon Nol]] *[[Luigi Longo]] *[[Inge Lønning]] *[[Baldwin Lonsdale]] *[[Sander Loones]] *[[Andrés Manuel López Obrador]] *[[Delfin Lorenzana]] *[[Pál Losonczi]] *[[Matti Louekoski]] *[[Mamadou Lamine Loum]] *[[João Lourenço]] *[[Annemarie Lorentzen]] *[[Aleksejs Loskutovs]] *[[Edward Lowassa]] *[[Ruud Lubbers]] *[[Svein Ludvigsen]] *[[Richard Lugar]] *[[Fernando Lugo]] *[[Andrei Lugovoi]] *[[Andrej Lukanov]] *[[Alaksandr Łukašenka]] *[[Anatoli Lukjanov]] *[[Peeter Luksep]] *[[Igor Lukšić]] *[[Luiz Inácio Lula da Silva]] *[[Patrice Lumumba]] *[[Edgar Lungu]] *[[Luo Shugang]] *[[Marian Lupu]] *[[Juri Lužkov]] *[[Juri Lutsenko]] *[[Volodõmõr Lõtvõn]] *[[Stefan Löfven]] *[[Hartwig Löger]] *[[Gesine Lötzsch]] *[[Isabella Lövin]] *[[Annie Lööf]] *[[Oumar Tatam Ly]] *[[Ivar Lykke]] *[[Mogens Lykketoft]] *[[John Lyng]] *[[Audun Lysbakken]] == M == *[[Ma Yingjiu]] *[[Taneti Maamau]] *[[Heiko Maas]] *[[Gloria Macapagal-Arroyo]] *[[Seán MacBride]] *[[María Corina Machado]] *[[Riek Machar]] *[[Graça Machel]] *[[Samora Machel]] *[[Francisco Macías Nguema]] *[[Antoni Macierewicz]] *[[Buddy MacKay]] *[[Harold Macmillan]] *[[Mauricio Macri]] *[[Emmanuel Macron]] *[[Marek Maďarič]] *[[Muşţafā Madbūlī]] *[[Ferenc Mádl]] *[[Miguel de la Madrid]] *[[Adahhan Madumarov]] *[[Nicolás Maduro]] *[[Ricardo Maduro]] *[[Magid Magid]] *[[Paul Magnette]] *[[John Magufuli]] *[[Yvonne Magwas]] *[[John Dramani Mahama]] *[[Sammy Mahdi]] *[[Kahhor Mahkamov]] *[[Ibrāhīm Maḩlab]] *[[Choguel Kokalla Maïga]] *[[Ousmane Issoufi Maïga]] *[[Mmusi Maimane]] *[[Lothar de Maizière]] *[[Thomas de Maizière]] *[[Kassim Majaliwa]] *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]] *[[John Major]] *[[Hideki Makihara]] *[[Uladzimir Makjei]] *[[Bernard Makuza]] *[[Jana Maláčová]] *[[Abubakar Malami]] *[[Aušra Maldeikienė]] *[[Georgi Malenkov]] *[[Günther Maleuda]] *[[Siniša Mali]] *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]] *[[Nūrī al-Mālikī]] *[[Reiz Malile]] *[[Ričardas Malinauskas]] *[[Nikolai Malinov]] *[[Andrzej Malinowski]] *[[Denõss Maljuska]] *[[Cecilia Malmström]] *[[Tandja Mamadou]] *[[Zohran Mamdani]] *[[Andrejs Mamikins]] *[[Askar Mamin]] *[[Anthony Joseph Mamo]] *[[Ogerta Manastirliu]] *[[James Mancham]] *[[Alessandro Mancini]] *[[Nelson Mandela]] *[[Peter Mandelson]] *[[Luiz Henrique Mandetta]] *[[Manea Mănescu]] *[[Ramona Mănescu]] *[[Lucas Mangope]] *[[Ulsi Manja]] *[[Florin Manole]] *[[Deniss Manturov]] *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]] *[[Moussa Mara]] *[[Roxana Maracineanu]] *[[Pasqual Maragall i Mira]] *[[James Marape]] *[[Kazimierz Marcinkiewicz]] *[[Bongbong Marcos]] *[[Ferdinand Marcos]] *[[Andranik Margarjan]] *[[Mihhail Margelov]] *[[Giorgi Margvelašvili]] *[[Zdravko Marić]] *[[Sanna Marin]] *[[Radu Marinescu]] *[[Mladen Marinov]] *[[Oksana Markarova]] *[[Leonid Markelov]] *[[Spýros Markezínis]] *[[Sergei Markov]] *[[Duško Marković]] *[[Karl Maron]] ([[Saksamaa Sotsialistlik Ühtsuspartei]]), Saksa DV siseminister *[[Reyes Maroto]] *[[Manuel Marrero]] *[[Thomas R. Marshall]] *[[Retno Marsudi]] *[[Al-Munşif al-Marzūqī]] *[[Michel Martelly]] *[[Antoni Martí]] *[[Micheál Martin]] *[[Paul Martin]] *[[Ricardo Martinelli]] *[[Miguel Ángel Martínez]] *[[János Martonyi]] *[[Jevgen Martšuk]] *[[Matias Marttinen]] *[[Jan Masaryk]] *[[Aslan Mashadov]] *[[Mokgweetsi Masisi]] *[[Rokas Masiulis]] *[[Sandra Mason]] *[[Hassoumi Massoudou]] *[[Tadeusz Mazowiecki]] *[[Valentinas Mazuronis]] *[[Kęstutis Mažeika]] *[[Kalkot Mataskelekele]] *[[Hermann Matern]] *[[Matthías Á. Mathiesen]] *[[Marjo Matikainen-Kallström]] *[[Anrijs Matīss]] *[[Igor Matovič]] *[[Takeaki Matsumoto]] *[[Ivane Matšavariani]] *[[Sergio Mattarella]] *[[Pirkko Mattila]] *[[James Mattis]] *[[Valentina Matvijenko]] *[[Ion Gheorge Maurer]] *[[Ueli Maurer]] *[[Pierre Mauroy]] *[[Kóstas Mavrídes]] *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]] *[[Axmed Maxamed Maxamuud]] *[[Xasan Shiikh Maxamuud]] *[[Theresa May]] *[[Eva Maydell]] *[[Stephan Ernst Johann Mayer]] *[[Alejandro Mayorkas]] *[[Paul Biyoghé Mba]] *[[Amama Mbabazi]] *[[Sghaïr Ould M'Bareck]] *[[Abdoul Mbaye]] *[[Thabo Mbeki]] *[[Tito Mboweni]] *[[Nangolo Mbumba]] *[[Mary McAleese]] *[[John McCain]] *[[Joseph McCarthy]] *[[Joe McCartin]] *[[Emma McClarkin]] *[[Mitch McConnell]] *[[Helen McEntee]] *[[Pat McFadden]] *[[Michael McGrath]] *[[Mairead McGuinness]] *[[Martin McGuinness]] *[[Martha McSally]] *[[Esther McVey]] *[[Russell Means]] *[[Vladimír Mečiar]] *[[Markus Meckel]] *[[Ernst Mecklenburg]] *[[Danilo Medina]] *[[Vladimir Medinski]] *[[Dmitri Medvedev]] *[[Emilie Enger Mehl]] *[[Rexhep Meidani]] *[[Beate Meinl-Reisinger]] *[[Golda Me'ir]] *[[Dragan Mektić]] *[[Dace Melbārde]] *[[Guri Melby]] *[[Jean-Luc Mélenchon]] *[[Teodor Meleșcanu]] *[[Eleonóra Meléti]] *[[Nika Melia]] *[[Kaspars Melnis]] *[[Giorgia Meloni]] *[[Lambert Mende Omalanga]] *[[Adnan Menderes]] *[[Carlos Menem]] *[[Fradique de Menezes]] *[[Mengistu Haile Mariam]] *[[Līga Meņģelsone]] *[[Robert Menzies]] *[[Ivane Merabišvili]] *[[Leena Meri]] *[[Angela Merkel]] *[[Nikolai Merkuškin]] *[[Friedrich Merz]] *[[Hans-Rudolf Merz]] *[[Carlos Mesa]] *[[Luka Mesec]] *[[Stjepan Mesić]] *[[Ilir Meta]] *[[Lubomír Metnar]] *[[Roberta Metsola]] *[[Jörg Meuthen]] *[[Grigol Mgaloblišvili]] *[[Michaił Miaśnikovič]] *[[Fu'ād al-Mibaza‘]] *[[Glenn Micallef]] *[[Nikolaus Michalek]] *[[Charles Michel]] *[[James Michel]] *[[Roberto Micheletti]] *[[Adam Michnik]] *[[Hristijan Mickoski]] *[[Daiga Mieriņa]] *[[Juha Mieto]] *[[Martti Miettunen]] *[[Zorana Mihajlović]] *[[MaryAnn Mihychuk]] *[[Krista Mikkonen]] *[[Johanna Mikl-Leitner]] *[[Stanisław Mikołajczyk]] *[[Roman Mikulec]] *[[Ignacio Milam Tang]] *[[Enzo Moavero Milanesi]] *[[Zoran Milanović]] *[[Jakov Milatović]] *[[Vasile Milea]] *[[Javier Milei]] *[[David Miliband]] *[[Ed Miliband]] *[[Alaksandr Milinkievič]] *[[Leszek Miller]] *[[John Atta Mills]] *[[Slobodan Milošević]] *[[Antonio Milošoski]] *[[Vladimir Milov]] *[[Milan Milutinović]] *[[Neven Mimica]] *[[Hilary Minc]] *[[Ruth Ann Minner]] *[[Hubert Minnis]] *[[Marco Minniti]] *[[Roxana Mînzatu]] *[[Najīb Mīqātī]] *[[Paul Mirerekano]] *[[Sergei Mironov]] *[[Shavkat Mirziyoyev]] *[[Ararat Mirzojan]] *[[Radu Miruță]] *[[Eimutis Misiūnas]] *[[Philipp Mißfelder]] *[[Mihhail Mišustin]] *[[Notis Mitarachi]] *[[Keith Mitchell]] *[[Daniel Mitov]] *[[Ilinka Mitreva]] *[[Konstantínos Mitsotákis]] *[[Kyriákos Mitsotákis]] *[[Günter Mittag]] *[[François Mitterrand]] *[[Kenji Miyamoto]] *[[Kiichi Miyazawa]] *[[Zweli Mkhize]] *[[Nikolai Mladenov]] *[[Zdeněk Mlynář]] *[[Emmerson Mnangagwa]] *[[Zohrab Mnatsakanjan]] *[[Steven Mnuchin]] *[[Mobutu Sese Seko]] *[[Alois Mock]] *[[Narendra Modi]] *[[Silvia Modig]] *[[Hans Modrow]] *[[Nicolae Moga]] *[[Festus Gontebanye Mogae]] *[[Federica Mogherini]] *[[Mahathir Mohamad]] *[[Abdoulkader Kamil Mohamed]] *[[Daniel arap Moi]] *[[Jovenel Moïse]] *[[Alfred Moisiu]] *[[Ewald Moldt]] *[[Abdul Quader Molla]] *[[Per Stig Møller]] *[[Vjatšeslav Molotov]] *[[Denõss Monastõrskõi]] *[[Walter Mondale]] *[[Algirdas Monkevičius]] *[[Jean Monnet]] *[[Amélie de Montchalin]] *[[Arnaud Montebourg]] *[[Luís Montenegro]] *[[Irene Montero]] *[[María Jesús Montero]] *[[Mario Monti]] *[[Dolors Montserrat]] *[[Moon Jae-in]] *[[Evo Morales]] *[[Jimmy Morales]] *[[Moisés Hassan Morales]] *[[Layla Moran]] *[[Mateusz Morawiecki]] *[[Penny Mordaunt]] *[[Alicia Moreau de Justo]] *[[Pedro Morenés]] *[[Lenín Moreno]] *[[Manny Mori]] *[[Masako Mori]] *[[Radvilė Morkūnaitė-Mikulėnienė]] *[[Aldo Moro]] *[[Oleksandr Moroz]] *[[Scott Morrison]] *[[Krisztina Morvai]] *[[Henryka Joanna Mościcka-Dendys]] *[[Pierre Moscovici]] *[[Tallis Obed Moses]] *[[Pakalitha Mosisili]] *[[Gennadi Moskal]] *[[Petar Moskov]] *[[Anna Moskwa]] *[[Ionuț Moșteanu]] *[[Toshimitsu Motegi]] *[[Elisabeth Charlotte Motschmann]] *[[Aaron Motsoaledi]] *[[Vivian Motzfeldt]] *[[Mia Mottley]] *[[Clément Mouamba]] *[[Étienne Mourrut]] *[[Patrick Mphephu]] *[[Mswati III]] *[[Walid Muallem]] *[[Ḩusnī Mubārak]] *[[Anna Maria Muccioli]] *[[Robert Mugabe]] *[[André Muhirwa]] *[[Frederick Muhlenberg]] *[[Anita Muižniece]] *[[José Mujica]] *[[Pranab Mukherjee]] *[[Antonella Mularoni]] *[[Mulatu Teshome]] *[[Hilgard Muller]] *[[Brian Mullooly]] *[[Sari Multala]] *[[Bakili Muluzi]] *[[E. Harold Munn]] *[[Alexandru Munteanu]] *[[Georgi Muradov]] *[[Anastase Murekezi]] *[[Frank Murkowski]] *[[Draupadi Murmu]] *[[Ināra Mūrniece]] *[[Prokop Murra]] *[[Patty Murray]] *[[Muḩammad Mursī]] *[[Joseph Muscat]] *[[Yoweri Museveni]] *[[Pervez Musharraf]] *[[Edmund Muskie]] *[[Isa Mustafa]] *[[Besnik Mustafaj]] *[[Nello Musumeci]] *[[Adolphe Muzito]] *[[Bingu wa Mutharika]] *[[Peter Mutharika]] *[[Vitali Mutko]] *[[Levy Mwanawasa]] *[[Melisbek Mõrzakmatov]] *[[Novruz Məmmədov]] *[[Elmar Məmmədyarov]] *[[Hanna Mäntylä]] *[[Kärim Mäsimov]] *[[Erich Mückenberger]] *[[Mehmet Müezzinoğlu]] *[[Margarete Müller]] *[[Ferenc Münnich]] *[[Ayaz Mütəllibov]] *[[Kai Mykkänen]] *[[Alva Myrdal]] == N == *[[Nuno Gomes Nabiam]] *[[Elvira Nabiullina]] *[[Jaroslav Naď]] *[[Emmanuel Nadingar]] *[[Fadei Nagacevschi]] *[[Moses Nagamootoo]] *[[Harish Nagpal]] *[[Imre Nagy]] *[[Andrea Nahles]] *[[Epeli Nailatikau]] *[[Muḩammad Najīb]] *[[Najib Razak]] *[[Moḩammad Najībullāh]] *[[Yasuhiro Nakasone]] *[[Gen Nakatani]] *[[Fatos Nano]] *[[Janet Napolitano]] *[[Kocheril Raman Narayanan]] *[[Jaroslav Narkevič]] *[[Nesti Nase]] *[[Mohamed Nasheed]] *[[Hassan Nasrallah]] *[[Gamal Abdel Nasser]] *[[Adrian Năstase]] *[[Nursultan Nazarbajev]] *[[Alexandru Nazare]] *[[Aḩmad Naz̧īf]] *[[Edward Natapei]] *[[Šalva Natelašvili]] *[[Alessandro Natta]] *[[Joe Natuman]] *[[Denis Naughten]] *[[Konrad Naumann]] *[[Gitanas Nausėda]] *[[Aleksei Navalnõi]] *[[Kęstutis Navickas]] *[[Monika Navickienė]] *[[Karol Nawrocki]] *[[Stella Ndabeni-Abrahams]] *[[Melchior Ndadaye]] *[[Domitien Ndayizeye]] *[[Souleymane Ndéné Ndiaye]] *[[Jean Eyeghe Ndong]] *[[Richard Neal]] *[[Nureddin Nebati]] *[[Petr Nečas]] *[[Karl Nehammer]] *[[Jawaharlal Nehru]] *[[Zdeněk Nekula]] *[[Ala Nemerenco]] *[[Ralfs Nemiro]] *[[Boriss Nemtsov]] *[[Benjamin Netanyahu]] *[[Agostinho Neto]] *[[Dirk Neubauer]] *[[Hildigund Neubert]] *[[Jaroslav Neverovič]] *[[José Maria Neves]] *[[Nadezhda Neynski]] *[[Ngapoi Ngawang Jigme]] *[[Sangay Ngedup]] *[[Pierre Ngendandumwe]] *[[Édouard Ngirente]] *[[Marien Ngouabi]] *[[Firmin Ngrébada]] *[[Joseph Dion Ngute]] *[[Nguyễn Minh Triết]] *[[Nguyễn Phú Trọng]] *[[Nguyễn Tấn Dũng]] *[[Nguyễn Xuân Phúc]] *[[Malangatana Ngwenya]] *[[Manuel Serifo Nhamadjo]] *[[Moustapha Niasse]] *[[Uta Nickel]] *[[Adam Niedzielski]] *[[Harald Nielsen]] *[[Holger K. Nielsen]] *[[Kirstjen Nielsen]] *[[Jussi Niinistö]] *[[Sauli Niinistö]] *[[Ville Niinistö]] *[[Aissen Nikolajev]] *[[Ionás Nikoláou]] *[[Tomislav Nikolić]] *[[Marius Nilsen]] *[[Torsten Nilsson]] *[[Kornelia Ninova]] *[[Bujar Nishani]] *[[Richard Nixon]] *[[Maite Nkoana-Mashabane]] *[[Kwame Nkrumah]] *[[Pierre Nkurunziza]] *[[Daniel Noboa]] *[[Gustavo Noboa]] *[[Yoshihiko Noda]] *[[Philip Noel-Baker]] *[[Kristi Noem]] *[[Zurab Nogaideli]] *[[Albert Norden]] *[[Carlo Nordio]] *[[Eva Nordmark]] *[[Lina Nordquist]] *[[Manuel Noriega]] *[[Ole Norrback]] *[[Anatolie Nosatîi]] *[[Kessai Note]] *[[Aleksandr Novak]] *[[Katalin Novák]] *[[Valerija Novodvorskaja]] *[[Barbara Nowacka]] *[[Apolo Nsibambi]] *[[Blade Nzimande]] *[[Cyprien Ntaryamira]] *[[Sylvestre Ntibantunganya]] *[[Christian Ntsay]] *[[Pär Nuder]] *[[Sam Nujoma]] *[[Devin Nunes]] *[[Laurent Nuñez]] *[[Rašid Nurgalijev]] *[[Otto Nuschke]] *[[‘Abd Allāh an-Nusūr]] *[[Paul Nuttall]] *[[Jevgen Nõštšuk]] *[[Julius Nyerere]] *[[Filipe Nyusi]] *[[Saparmyrat Nyýazow]] ==O== *[[Barack Obama]] *[[Francisco Pascual Obama Asue]] *[[Olusegun Obasanjo]] *[[Teodoro Obiang Nguema Mbasogo]] *[[Milton Obote]] *[[Jaromír Obzina]] *[[Yūko Obuchi]] *[[Alexandria Ocasio-Cortez]] *[[Edward Ochab]] *[[Raila Odinga]] *[[Mirian Odisharia]] *[[Luminița Odobescu]] *[[Nelson Oduber]] *[[Fred Oelßner]] *[[Günther Oettinger]] *[[Sinan Oğan]] *[[Michael Ogio]] *[[Maria Ohisalo]] *[[Bertil Ohlin]] *[[Monique Ohsan Bellepeau]] *[[Outi Ojala]] *[[Luvsannamsrajn Ojuun-Erdene]] *[[Katsuya Okada]] *[[Gazmend Oketa]] *[[Okil Okilov]] *[[Ngozi Okonjo-Iweala]] *[[Irakli Okruašvili]] *[[Ólafur Ragnar Grímsson]] *[[Jan Olbrycht]] *[[Jan Łukasz Ołdakowski]] *[[Andrzej Olechowski]] *[[Juozas Olekas]] *[[Erich Ollenhauer]] *[[Kajsa Ollongren]] *[[Ehud Olmert]] *[[Jan Olav Olsen]] *[[Pia Olsen Dyhr]] *[[Károly Olt]] *[[Martin O'Malley]] *[[Ilhan Omar]] *[[Volodõmõr Omeljan]] *[[Małgorzata ­Omilanowska]] *[[Daniel Ona Ondo]] *[[Ali Bongo Ondimba]] *[[Michelle O'Neill]] *[[Peter O'Neill]] *[[Itsunori Onodera]] *[[Janusz Onyszkiewicz]] *[[Šerig-ool Ooržak]] *[[Ludovic Orban]] *[[Viktor Orbán]] *[[Plamen Orešarski]] *[[Maksim Oreškin]] *[[Tihomir Orešković]] *[[Andrea Orlando]] *[[Vitālijs Orlovs]] *[[Beto O'Rourke]] *[[Petteri Orpo]] *[[Daniel Ortega]] *[[George Osborne]] *[[Vardan Oskanjan]] *[[Bujar Osmani]] *[[Vjosa Osmani]] *[[Jostein Osnes]] *[[Miguel Ángel Osorio Chong]] *[[Jon Ossoff]] *[[Ranko Ostojić]] *[[Romualdas Ozolas]] *[[Saadeddine Othmani]] *[[Džoomart Otorbajev]] *[[Harry Ott]] *[[Henning Otte]] *[[Roza Otunbajeva]] *[[Francisco Ou]] *[[Younes Ouaqasse]] *[[Alassane Ouattara]] *[[Sidi Mohamed Ould Boubacar]] *[[Ahmed Ouyahia]] *[[Bengt Bengtsson Oxenstierna]] *[[Gabriel Bengtsson Oxenstierna]] *[[Hāsinā Oyājed]] *[[Ferdinand Oyono]] == P == *[[Juho Kusti Paasikivi]] *[[Pertti Paasio]] *[[Rafael Paasio]] *[[Sirpa Paatero]] *[[Algimanta Pabedinskienė]] *[[Artis Pabriks]] *[[Behgjet Pacolli]] *[[Pier Carlo Padoan]] *[[Borut Pahor]] *[[Antoni Pająk]] *[[Jussi Pajunen]] *[[Pak Pong-ju]] *[[Bekir Pakdemirli]] *[[Atte Pakkanen]] *[[Rolandas Paksas]] *[[Alfredo Palacio]] *[[Justas Paleckis]] *[[Sarah Palin]] *[[Andrius Palionis]] *[[Stefano Palmieri]] *[[Páll Pétursson]] *[[Olof Palme]] *[[Eero Paloheimo]] *[[Gintautas Paluckas]] *[[Fidías Panagiótou]] *[[Basdeo Panday]] *[[Naledi Pandor]] *[[Leon Panetta]] *[[Boriss Pankin]] *[[Mathilde Panot]] *[[David W. Panuelo]] *[[Antonio Panzeri]] *[[Geórgios Papadópoulos]] *[[Tássos Papadópoulos]] *[[Aléxandros Papágos]] *[[Andréas Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou]] *[[Geórgios Papandréou noorem]] *[[Károlos Papoúlias]] *[[Šalva Papuašvili]] *[[Ioánnis Paraskevópoulos]] *[[Park Geun-hye]] *[[Park Tae Joon]] *[[Vlasta Parkanová]] *[[Annise Parker]] *[[Guy Parmelin]] *[[Sean Parnell]] *[[Jiří Paroubek]] *[[Bruno Rodríguez Parrilla]] *[[Dimítrios Partsalídis]] *[[Andri Parubi]] *[[Georgi Pǎrvanov]] *[[Diego Pary]] *[[Hafiz Paşayev]] *[[Solomon Pasi]] *[[Pedro Passos Coelho]] *[[Longin Pastusiak]] *[[Nikol Pašinjan]] *[[Zianon Paźniak]] *[[Ange-Félix Patassé]] *[[Priti Patel]] *[[Antonio Patriota]] *[[Dmitri Patrušev]] *[[John Malcolm Patterson]] *[[Petra Pau]] *[[Ana Pauker]] *[[Rand Paul]] *[[Ron Paul]] *[[Artūras Paulauskas]] *[[Raimonds Pauls]] *[[Dainius Pavalkis]] *[[Žygimantas Pavilionis]] *[[Prokópis Pavlópoulos]] *[[Valentin Pavlov]] *[[Daniels Pavļuts]] *[[Waldemar Pawlak]] *[[Julie Payette]] *[[Marise Payne]] *[[Lester B. Pearson]] *[[Nilo Peçanha]] *[[Eduardo de Pedro]] *[[Marija Pejčinović Burić]] *[[Ahti Pekkala]] *[[Eino Pekkala]] *[[Mauno Pekkala]] *[[Mauri Pekkarinen]] *[[Aino-Kaisa Pekonen]] *[[Niko Peleshi]] *[[Jaana Pelkonen]] *[[Peter Pellegrini]] *[[Nancy Pelosi]] *[[Eemeli Peltonen]] *[[Enrique Peña Nieto]] *[[Mike Pence]] *[[Stevo Pendarovski]] *[[Muriel Pénicaud]] *[[Risto E. J. Penttilä]] *[[Domingos Simões Pereira]] *[[Fernando Pereira]] *[[Shim'on Peres]] *[[Tom Perez]] *[[Otto Pérez Molina]] *[[Lajla Përnaska]] *[[Rick Perry]] *[[Kamla Persad-Bissessar]] *[[Marte Mjøs Persen]] *[[Göran Persson]] *[[Mas‘ūd Pezeshkīān]] *[[Niels Helveg Petersen]] *[[Kārina Pētersone]] *[[Kiril Petkov]] *[[Bratislav Petković]] *[[Jurgita Petrauskienė]] *[[Ramona Petraviča]] *[[Pavlo Petrenko]] *[[Tomáš Petříček]] *[[Kharálambos Petrídis]] *[[Gustavo Petro]] *[[Frauke Petry]] *[[Göran Pettersson]] *[[Phạm Bình Minh]] *[[Phạm Minh Chính]] *[[Maia Phandžikidze]] *[[Édouard Philippe]] *[[Danny Philip]] *[[Jess Phillips]] *[[Bridget Phillipson]] *[[Kaysone Phomvihane]] *[[Matteo Piantedosi]] *[[Plaek Pibulsonggram]] *[[Fabian Picardo]] *[[Andris Piebalgs]] *[[Janusz Piechociński]] *[[Jacek Piechota]] *[[Wilhelm Pieck]] *[[Sirpa Pietikäinen]] *[[Panagiótis Pikramménos]] *[[Rihards Pīks]] *[[Ivan Pilný]] *[[Søren Pind]] *[[Mizengo Pinda]] *[[Marguerite Pindling]] *[[Sebastián Piñera]] *[[Augusto Pinochet]] *[[Lucía Pinochet]] *[[Alexandru Pînzari]] *[[Maria de Lourdes Pintasilgo]] *[[Albert Pintat Santolària]] *[[Sándor Pintér]] *[[Manuel Pinto da Costa]] *[[Panagiótis Pipinélis]] *[[Nataša Pirc Musar]] *[[Pedro Pires]] *[[Kati Piri]] *[[Dragoș Pîslaru]] *[[Alois Pisnik]] *[[Boris Pistorius]] *[[Vladimir Plahotniuc]] *[[Ioannis Plakiotakis]] *[[Nikólaos Plastíras]] *[[Andrej Plenković]] *[[Artūrs Toms Plešs]] *[[Rosen Plevneliev]] *[[Igor Plotnõtskõi]] *[[Marek Plura]] *[[Miroslav Poche]] *[[Povilas Poderskis]] *[[Nikolai Podgornõi]] *[[Hifikepunye Pohamba]] *[[Toivo T. Pohjala]] *[[Pierre Poilievre]] *[[Pol Pot]] *[[Genc Pollo]] *[[Mike Pompeo]] *[[Georges Pompidou]] *[[Panteleimon Ponomarenko]] *[[Ilja Ponomarjov]] *[[Victor Ponta]] *[[Augustin Matata Ponyo]] *[[Nicu Popescu]] *[[Călin Popescu-Tăriceanu]] *[[Nikola Poposki]] *[[Dimitar Popov]], Bulgaaria peaminister 1990–1991 *[[Nenad Popović]] *[[Raminta Popovienė]] *[[Petro Porošenko]] *[[Alfonso Portillo]] *[[Soraya Post]] *[[Vladimir Potanin]] *[[Janez Potočnik]] *[[Pierre Poujade]] *[[Troels Lund Poulsen]] *[[Colin Powell]] *[[Prak Sokhonn]] *[[Don Pramudwinai]] *[[Cătălin Predoiu]] *[[Victoria Prentis]] *[[Grigore Preoteasa]] *[[René Préval]] *[[Maxime Prévot]] *[[Tom Price]] *[[Zahhar Prilepin]] *[[Jevgeni Primakov]] *[[Romano Prodi]] *[[John Profumo]] *[[Vladimiras Prudnikovas]] *[[Kazimira Prunskienė]] *[[Vadõm Prõstaiko]] *[[Roman Prymula]] *[[Juris Pūce]] *[[Boriss Pugo]] *[[Carles Puigdemont]] *[[Sakari Puisto]] *[[Frigyes Puja]] *[[Nauris Puntulis]] *[[Ulla Puolanne]] *[[Hardeep Singh Puri]] *[[Rajkeswur Purryag]] *[[Sergiu Pușcuța]] *[[Aleksei Puškov]] *[[Vladimir Putin]] *[[Hans-Gert Pöttering]] == Q == *[[Muammar al-Qaddafi]] *[[Anwar Muḩammad Qarqāsh]] *[[Dan Quayle]] *[[Manuel Quezón]] *[[Juan Ramón Quintana]] *[[Bernard Quintin]] *[[Elpidio Quirino]] *[[Rəsul Quliyev]] *[[Vilayət Quliyev]] *[[İsa Qəmbər]] == R == *[[Dominic Raab]] *[[Susanne Raab]] *[[Burhānuddīn Rabbānī]] *[[Ivica Račan]] *[[Rumen Radev]] *[[Iveta Radičová]] *[[Nebojša Radmanović]] *[[Konstanty Radziwiłł]] *[[Đorđe Radulović]] *[[Jean-Pierre Raffarin]] *[[Brigi Rafini]] *[[Akbar Hāshemī Rafsanjānī]] *[[Virginia Raggi]] *[[Ragnhildur Helgadóttir]] *[[Jillur Rahmān]] *[[Tarique Rahman]] *[[Emomalii Rahmon]] *[[Gina Raimondo]] *[[Kari Rajamäki]] *[[Hery Rajaonarimampianina]] *[[Gotabaya Rajapaksa]] *[[Mahinda Rajapaksa]] *[[László Rajk]] *[[Marin Rajkov]] *[[Andry Rajoelina]] *[[Mariano Rajoy]] *[[Mátyás Rákosi]] *[[Vít Rakušan]] *[[Geórgios Rállis]] *[[Edi Rama]] *[[Sellapan Ramanathan]] *[[Cyril Ramaphosa]] *[[Vivek Ramaswamy]] *[[Franca Rame]] *[[Navin Ramgoolam]] *[[José Ramos Horta]] *[[Donald Ramotar]] *[[Juris Rancāns]] *[[Paulo Rangel]] *[[Lulu Ranne]] *[[Rannveig Guðmundsdóttir]] *[[Jarmo Rantanen]] *[[Mari Rantanen]] *[[Paavo Rantanen]] *[[Rose Christiane Raponda]] *[[Lars Rasch]] *[[Sharof Rashidov]] *[[Artur Rasizadə]] *[[Anders Fogh Rasmussen]] *[[Lars Løkke Rasmussen]] *[[Poul Nyrup Rasmussen]] *[[Dzintars Rasnačs]] *[[Kohir Rasulzoda]] *[[Nasima Razmyar]] *[[Dmõtro Razumkov]] *[[Didier Ratsiraka]] *[[Heinrich Rau]] *[[Johannes Rau]] *[[Zbigniew Rau]] *[[Marc Ravalomanana]] *[[Andris Rāviņš]] *[[Dixy Lee Ray]] *[[Angela Rayner]] *[[Ronald Reagan]] *[[Marcelo Rebelo de Sousa]] *[[Dorin Recean]] *[[Julia Reda]] *[[Ilmar Reepalu]] *[[Jacob Rees-Mogg]] *[[Rachel Reeves]] *[[Khil Rāj Regmī]] *[[Elisabeth Rehn]] *[[Olli Rehn]] *[[Juha Rehula]] *[[Katherina Reiche]] *[[Harry Reid]] *[[Fredrik Reinfeldt]] *[[Terry Reintke]] *[[Rudi Reinwarth]] *[[Jānis Reirs]] *[[Dana Reizniece-Ozola]] *[[Blerim Reka]] *[[Tommy Remengesau]] *[[Konstantin Remtšugov]] *[[Jonvic Remulla]] *[[France-Albert René]] *[[Matteo Renzi]] *[[Einars Repše]] *[[Maksim Rešetnikov]] *[[Carlos Reutemann]] *[[Ana Revenco]] *[[Didier Reynders]] *[[Linda Reynolds]] *[[Cecil Rhodes]] *[[Ri Yong-ho (poliitik)]] *[[Teresa Ribera Rodríguez]] *[[Condoleezza Rice]] *[[George Maxwell Richards]] *[[Hans-Joachim Riecke]] *[[Māris Riekstiņš]] *[[Franck Riester]] *[[Bernd Riexinger]] *[[Harald Ringstorff]] *[[Snyder Rini]] *[[Edgars Rinkēvičs]] *[[Antti Rinne]] *[[Rui Rio]] *[[Efraín Ríos Montt]] *[[Daniel Risch]] *[[Paula Risikko]] *[[Reuven Rivlin]] *[[Mary Robinson]] *[[Margarita Robles]] *[[Michel Rocard]] *[[Nelson Rockefeller]] *[[Adolfo Rodríguez Saá]] *[[Eduardo Rodríguez]] *[[Jorge Rodríguez]] *[[Isabel Rodríguez García]] *[[Kolo Christopher Laurent Roger]] *[[Michel Roger]] *[[William P. Rogers]] *[[Alexandru Rogobete]] *[[Rose Francine Rogombé]] *[[Dmitri Rogozin]] *[[Roh Moo-hyun]] *[[Roh Tae-woo]] *[[Antonio Roldán (kirjanik)|Antonio Roldán]] *[[Petre Roman]] *[[Gabriel Romanus]] *[[Walter Romberg]] *[[Carlos Humberto Romero]] *[[Manfred Rommel]] *[[Mitt Romney]] *[[María Paula Romo]] *[[Aivis Ronis]] *[[Elihu Root]] *[[Anton Rop]] *[[Bronis Ropė]] *[[Henrique Rosa]] *[[Carlos Agostinho do Rosário]] *[[Dariusz Rosati]] *[[Uri Rosenthal]] *[[Agustín Rossi]] *[[Jessika Roswall]] *[[Mārtiņš Roze]] *[[Petra Roth]] *[[Dilma Rousseff]] *[[Manuel Roxas]] *[[Ségolène Royal]] *[[Fernando de la Rúa]] *[[Alfrēds Rubiks]] *[[Amber Rudd]] *[[Kevin Rudd]] *[[Inga Ruginienė]] *[[Ibrahim Rugova]] *[[Ruhakana Rugunda]] *[[Ḩasan Rūḩānī]] *[[Siarhiej Rumas]] *[[Willy Rumpf]] *[[Donald Rumsfeld]] *[[Veera Ruoho]] *[[Liana Ruokytė Jonsson]] *[[Dean Rusk]] *[[Jiří Rusnok]] *[[Branko Ružić]] *[[Mark Rutte]] *[[Nikolai Rõžkov]] *[[Azad Rəhimov]] *[[Päivi Räsänen]] *[[Louis Rwagasore]] *[[Wille Rydman]] *[[Mauri Ryömä]] == S == *[[Mihheil Saakašvili]] *[[Vladimir Saar]] *[[Annika Saarikko]] *[[Carlos Saavedra Lamas]] *[[Nyamko Sabuni]] *[[Antonio Saca]] *[[Valeryj Sachaščyk]] *[[Anwār as-Sadāt]] *[[Andri Sadovõi]] *[[Muqtadā aş-Şadr]] *[[Adel Safar]] *[[Mona Sahlin]] *[[Ali Saibou]] *[[Harjit Sajjan]] *[[Aikateríni Sakellaropoúlou]] *[[Tammām Salām]] *[[Anatol Șalaru]] *[[António de Oliveira Salazar]] *[[Ken Salazar]] *[[Amrullah Saleh]] *[[‘Alī ‘Abdullāh Sāliḩ]] *[[Barham Aḩmad Şāliḩ]] *[[Macky Sall]] *[[Muḥammad bin Salmān bin ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]] *[[Olof Salmén]] *[[Charlot Salwai]] *[[Jean-Michel Sama Lukonde]] *[[Salome Samadašvili]] *[[Antónis Samarás]] *[[Catherine Samba-Panza]] *[[Ahmed Abdallah Mohamed Sambi]] *[[Jorge Sampaio]] *[[Anders Samuelsen]] *[[Ivo Sanader]] *[[Pedro Sánchez]] *[[Salvador Sánchez Cerén]] *[[Fidel Sánchez Hernández]] *[[Per Sandberg]] *[[Bernie Sanders]] *[[Brian Sandoval]] *[[Maia Sandu]] *[[Evelyn Sanguinetti]] *[[Julio Sanguinetti]] *[[Artur Sanhá]] *[[Malam Bacai Sanhá]] *[[Thomas Sankara]] *[[Jan Tore Sanner]] *[[Nyimasata Sanneh-Bojang]] *[[Chan Santokhi]] *[[José Eduardo dos Santos]] *[[Juan Manuel Santos]] *[[Augusto Santos Silva]] *[[Michel Sapin]] *[[Jussi Saramo]] *[[Kadõrbek Sarbajev]] *[[Daciana Sârbu]] *[[Armen Sargsjan]] *[[Serž Sargsjan]] *[[Tigran Sargsjan]] *[[Temir Sarijev]] *[[Hanna Sarkkinen]] *[[Nicolas Sarkozy]] *[[Marielle de Sarnez]] *[[Thilo Sarrazin]] *[[Chrístos Sartzetákis]] *[[Petri Sarvamaa]] *[[Jacek Saryusz-Wolski]] *[[Kimmo Sasi]] *[[David Sassoli]] *[[Denis Sassou-Nguesso]] *[[Michael Sata]] *[[Eisaku Satō]] *[[Arto Satonen]] *[[Džantörö Satõbaldijev]] *[[Algirdas Saudargas]] *[[Charles Savarin]] *[[Lukas Savickas]] *[[Jonas Savimbi]] *[[Fatma Betül Sayan Kaya]] *[[Oscar Luigi Scalfaro]] *[[Günter Schabowski]] *[[Alexander Schallenberg]] *[[Friedrich Scharf]] *[[Walter Scheel]] *[[Hans Jörg Schelling]] *[[Silvio Schembri]] *[[Grzegorz Schetyna]] *[[Alena Schillerová]] *[[Tankred Schipanski]] *[[Karl Schirdewan]] *[[Poul Schlüter]] *[[Samuel Schmid]] *[[Christian Schmidt]] *[[Elli Schmidt]] *[[Helmut Schmidt]] *[[Thomas Schmidt]] *[[Wolfgang Schmidt]] *[[Edzard Schmidt-Jortzig]] *[[Werner Schmieder]] *[[Pál Schmitt]] *[[Olaf Scholz]] *[[Dick Schoof]] *[[Margarete Schramböck]] *[[Gerhard Schröder]] *[[Martin Schulz]] *[[Sven Schulze]] *[[Gerhard af Schultén]] *[[Kurt Schumacher]] *[[Chuck Schumer]] *[[Scott Schwab]] *[[Karel Schwarzenberg]] *[[Arnold Schwarzenegger]] *[[Wolfgang Schäuble]] *[[Gerhard Schürer]] *[[Wolfgang Schüssel]] *[[Gudrun Schyman]] *[[Guy Scott]] *[[Luigi Scotti]] *[[Ludwig Scotty]] *[[Idrissa Seck]] *[[Horst Seehofer]] *[[Gonen Segev]] *[[Mārīte Seile]] *[[Helge Seip]] *[[Fatmir Sejdiu]] *[[Stéphane Séjourné]] *[[Nikola Selaković]] *[[Abdelmalek Sellal]] *[[Patrick Sensburg]] *[[Esko Seppänen]] *[[Piotr Serafin]] *[[Anatoli Serdjukov]] *[[Igor Sergejev]] *[[Alfred Serreqi]] *[[Jeff Sessions]] *[[Ahmet Necdet Sezer]] *[[Igor Setšin]] *[[Vitali Sevastjanov]] *[[Feleti Sevele]] *[[Tokyo Sexwale]] *[[Carlo Sforza]] *[[Qaḩţān Muḩammad ash-Sha‘abī]] *[[Yits'ẖak Shamir]] *[[Grant Shapps]] *[[Moshe Sharet]] *[[Nawaz Sharif]] *[[Shehbaz Sharif]] *[[Alok Sharma]] *[[Ariel Sharon]] *[[Mehmet Shehu]] *[[Ali Mohamed Shein]] *[[Claudia Sheinbaum]] *[[Ardalan Shekarabi]] *[[Shi Liang]] *[[John Shimkus]] *[[Hakubun Shimomura]] *[[Paetongtarn Shinawatra]] *[[Thaksin Shinawatra]] *[[Yingluck Shinawatra]] *[[Cabdi Faarax Shirdoon]] *[[Sāmiḩ Shukrī]] *[[David Shulkin]] *[[George P. Shultz]] *[[Maninder Sidhu]] *[[Mandé Sidibé]] *[[Modibo Sidibé]] *[[Mariam Kaïdama Sidibé Cissé]] *[[‘Āţif Şidqī]] *[[Günter Sieber]] *[[Tomasz Siemoniak]] *[[Sigmundur Davíð Gunnlaugsson]] *[[Sigríður Á. Andersen]] *[[Sigríður Anna Þórðardóttir]] *[[Sigurður Bjarnason]] *[[Eva-Riitta Siitonen]] *[[Endre Sík]] *[[Jozef Síkela]] *[[Radosław Sikorski]] *[[Haris Silajdžić]] *[[Evika Siliņa]] *[[Gordana Siljanovska-Davkova]] *[[Anton Siluanov]] *[[Marina Silva]] *[[Raymond Ndong Sima]] *[[Kóstas Simítis]] *[[Sven Simon]] *[[Heide Simonis]] *[[Vasko Simoniti]] *[[Portia Simpson-Miller]] *[[Mehmet Şimşek]] *[[Horst Sindermann]] *[[Kyrsten Sinema]] *[[Manmohan Singh]] *[[Feridun Sinirlioğlu]] *[[Taisto Sinisalo]] *[[Mindaugas Sinkevičius]] *[[Rimantas Sinkevičius]] *[[Virginijus Sinkevičius]] *[[Anni Sinnemäki]] *[[Fred Sinowatz]] *[[Helvi Sipilä]] *[[Juha Sipilä]] *[[Eino Sirén]] *[[Maithripala Sirisena]] *[[‘Abd al-Fattāḩ Khalīl as-Sīsī]] *[[Thongloun Sisoulith]] *[[Lindiwe Sisulu]] *[[Marek Siwiec]] *[[Sjoerd Sjoerdsma]] *[[Jonas Sjöstedt]] *[[Gintarė Skaistė]] *[[Zorjana Skaletska]] *[[Phandu Skelemani]] *[[Roosevelt Skerrit]] *[[Ville Skinnari]] *[[Oleksandr Skitško]] *[[Matvei Skobelev]] *[[Pános Skourlétis]] *[[Werner Skowron]] *[[Krzysztof Skubiszewski]] *[[Marius Skuodis]] *[[Saulius Skvernelis]] *[[Per Edvin Sköld]] *[[Emilija Slabunova]] *[[Atis Slakteris]] *[[Rudolf Slánský]] *[[Michel Sleiman]] *[[Ljubov Sliska]] *[[Aleh Śližeŭski]] *[[Leonid Slutski]] *[[Ian Smith]] *[[Bezalel Smotrich]] *[[Josef Smrkovský]] *[[Mircea Snegur]] *[[Johan Vilhelm Snellman]] *[[Antanas Sniečkus]] *[[Sobhuza II]] *[[Sergei Sobjanin]] *[[Bohuslav Sobotka]] *[[Wolfgang Sobotka]] *[[Anatoli Sobtšak]] *[[José Sócrates]] *[[Stefan Sofiyanski]], Bulgaaria peaminister 1997 *[[Manasseh Sogavare]] *[[Nicéphore Soglo]] *[[Timo Soini]] *[[Sok Chenda Sophea]] *[[Tomislav Sokol]] *[[Maksim Sokolov]] *[[Julija Sokolovska]] *[[Włodzimierz Sokorski]] *[[Felipe Solá]] *[[Javier Solana]] *[[Erna Solberg]] *[[Ibrahim Mohamed Solih]] *[[Luis Guillermo Solís]] *[[Mõkola Solskõi]] *[[László Sólyom]] *[[Michael Somare]] *[[Somchai Wongsawat]] *[[Simonetta Sommaruga]] *[[Song Ping]] *[[Ringaudas Songaila]] *[[Enele Sopoaga]] *[[Ilan Șor]] *[[Ine Marie Eriksen Søreide]] *[[José Manuel Soria]] *[[Guillaume Soro]] *[[Kalevi Sorsa]] *[[Ahmed Tidiane Souaré]] *[[Anna Soubry]] *[[Constança Urbano de Sousa]] *[[Manuel Inocêncio Sousa]] *[[Villy Søvndal]] *[[Süleyman Soylu]] *[[Paul-Henri Spaak]] *[[Vincenzo Spadafora]] *[[Jens Spahn]] *[[Oliver Spasovski]] *[[Baldwin Spencer]] *[[Anne Spiegel]] *[[Michael Spindelegger]] *[[Andrei Spînu]] *[[Andris Sprūds]] *[[Edmunds Sprūdžs]] *[[Oskars Spurdziņš]] *[[József Szájer]] *[[Paweł Szałamacha]] *[[Kristóf Szalay-Bobrovniczky]] *[[Edward Szczepanik]] *[[Alexandra Szentkirályi]] *[[Szeto Wah]] *[[Péter Szijjártó]] *[[Jerzy Szmajdziński]] *[[Łukasz Szumowski]] *[[Beata Szydło]] *[[Jolanta Szymanek-Deresz]] *[[Konrad Szymański]] *[[Szymon Szynkowski vel Sęk]] *[[Jan Szyszko]] *[[Chrístos Staïkoúras]] *[[Mārtiņš Staķis]] *[[Dāvis Stalts]] *[[Olesea Stamate]] *[[Stefan Stambolov]] *[[Sergej Stanišev]] *[[Zbyněk Stanjura]] *[[Laurynas Stankevičius]] *[[Bettina Stark-Watzinger]] *[[Keir Starmer]] *[[Roman Starovoit]] *[[Galina Starovoitova]] *[[Michaíl Stasinópoulos]] *[[Ole Stavad]] *[[Eléni Stávrou]] *[[Kostís Stefanópoulos]] *[[Stéfanos Stefanópoulos]] *[[Nebojša Stefanović]] *[[Karl Steinhoff]] *[[Yuval Steinitz]] *[[Frank-Walter Steinmeier]] *[[Pär Stenbäck]] *[[Per Stenmarck]] *[[Jūlija Stepaņenko]] *[[Maksõm Stepanov]] *[[Viktor Stepanov]] *[[Marcus Stephen]] *[[Jaroslav Stetsko]] *[[Max van der Stoel]] *[[Chivu Stoica]] *[[Rasmus Stoklund]] *[[Jens Stoltenberg]] *[[Theodor Stolojan]] *[[Willi Stoph]] *[[Jonas Gahr Støre]] *[[Heinz-Christian Strache]] *[[Joakim Strand]] *[[Annika Strandhäll]] *[[Laimdota Straujuma]] *[[Dominique Strauss-Kahn]] *[[Pēteris Strautmanis]] *[[Svenn Stray]] *[[Wes Streeting]] *[[Valeriu Streleț]] *[[Anna Streżyńska]] *[[Johannes Gerhardus Strijdom]] *[[Alfredo Stroessner]] *[[Jegor Strojev]] *[[Anne-Grete Strøm-Erichsen]] *[[Marek Strzaliński]] *[[Gunnar Sträng]] *[[Gunnar Strömmer]] *[[Freundel Stuart]] *[[Gisela Stuart]] *[[Graham Stuart]] *[[Alexander Stubb]] *[[Sturla Böðvarsson]] *[[Eugen Sturza]] *[[Adolfo Suárez]] *[[Yoshihide Suga]] *[[Suharto]] *[[Max Suhrbier]] *[[Sukarno]] *[[Megawati Sukarnoputri]] *[[Vieno Johannes Sukselainen]] *[[Marat Sultanov]] *[[Samia Suluhu]] *[[Tamás Sulyok]] *[[Judith Suminwa]] *[[Lorenzo Sumulong]] *[[Rishi Sunak]] *[[Samak Sundaravej]] *[[Per Olof Sundman]] *[[Gilbert Saboya Sunyé]] *[[Ilkka Suominen]] *[[Leo Suonpää]] *[[Vladislav Surkov]] *[[Giedrius Surplys]] *[[Keisuke Suzuki]] *[[Zenkō Suzuki]] *[[Svandís Svavarsdóttir]] *[[Sveinn Björnsson]] *[[Cyril Svoboda]] *[[Ludvík Svoboda]] *[[Sushma Swaraj]] *[[Jo Swinson]] *[[Anna-Caren Sätherberg]] *[[Mintimer Şäymiev]] *[[Karin Söder]] *[[Markus Söder]] *[[Björn von Sydow]] *[[Jan Peder Syse]] == Š == *[[Rimantas Šadžius]] *[[Kārlis Šadurskis]] *[[Rimantė Šalaševičiūtė]] *[[Michal Šalomoun]] *[[Sergei Šamba]] *[[Vilius Šapoka]] *[[Marjan Šarec]] *[[Zossima Šaškov]] *[[Viktors Ščerbatihs]] *[[Maroš Šefčovič]] *[[Radmila Šekerinska]] *[[Aleksandr Šelepin]] *[[Petro Šelest]] *[[Dmitri Šepilov]] *[[Eduard Ševardnadze]] *[[Jevgeni Ševtšuk]] *[[Remigijus Šimašius]] *[[Ingrida Šimonytė]] *[[Ivan Šipić]] *[[Andrej Šircelj]] *[[Viliam Široký]] *[[Jurgita Šiugždinienė]] *[[Andris Šķēle]] *[[Karla Šlechtová]] *[[Ainārs Šlesers]] *[[Sergei Šmatko]] *[[Didzis Šmits]] *[[Denõss Šmõgal]] *[[Sergei Šoigu]] *[[Vladimír Špidla]] *[[Nikola Špirić]] *[[Lubomír Štrougal]] *[[Natan Štšaranski]] *[[Juri Štšekotšihhin]] *[[Volodõmõr Štšerbõtskõi]] *[[Nikolai Štšolokov]] *[[Željko Šturanović]] *[[Dubravka Šuica]] *[[Olena Šuljak]] *[[Ilga Šuplinska]] *[[Stanisłaŭ Šuškievič]] *[[Matúš Šutaj Eštok]] *[[Igor Šuvalov]] *[[Dominika Švarc Pipan]] *[[Nikolai Švernik]] *[[Atis Švinka]] == Z == *[[Níkos Zachariádis]] *[[Alma Zadić]] *[[Zoran Zaev]] *[[Grazia Zafferani]] *[[Albert Zafy]] *[[Andri Zagorodnjuk]] *[[Ekaterina Zaharieva]] *[[Jan Zahradil]] *[[Wilhelm Zaisser]] *[[Ewa Zajączkowska-Hernik]] *[[Ahmad Zakajev]] *[[Dragomir Zakov]] *[[August Zaleski]] *[[Anna Zalewska]] *[[David Zalkaliani]] *[[Leyla Zana]] *[[Bīzhan Nāmdār Zangeneh]] *[[Guerrino Zanotti]] *[[Zantānī Muḩammad az-Zantānī]] *[[Lubomír Zaorálek]] *[[José Luis Rodríguez Zapatero]] *[[Antonín Zápotocký]] *[[Moḩammad Javād Z̧arīf]] *[[Tatiana Zatîc]] *[[Valdis Zatlers]] *[[Zayd ibn Ra‘ad]] *[[Bogdan Zdrojewski]] *[[Vicente Zeballos]] *[[Tobias Josef Zech]] *[[Jurelang Zedkaia]] *[[Manuel Zelaya]] *[[Volodõmõr Zelenskõi]] *[[Miloš Zeman]] *[[Meles Zenawi]] *[[Liamine Zéroual]] *[[Sahle-Work Zewde]] *[[Nihat Zeybekçi]] *[[Rumyana Zheleva]] *[[Zhou Enlai]] *[[Yacouba Isaac Zida]] *[[‘Alī Zīdān]] *[[Halbe Zijlstra]] *[[Roberts Zīle]] *[[Helen Zille]] *[[Jutta Zilliacus]] *[[Yeshey Zimba]] *[[Matthias Zimmer]] *[[Jevgeni Zinitšev]] *[[Ryan Zinke]] *[[Zbigniew Ziobro]] *[[Murat Zjazikov]] *[[Gennadi Zjuganov]] *[[Anatoli Zlenko]] *[[Robert Zoellick]] *[[Naira Zograbjan]] *[[Juan Ignacio Zoido]] *[[Xenofón Zolótas]] *[[Tertius Zongo]] *[[Salomé Zourabichvili]] *[[Viktor Zubkov]] *[[Lindiwe Zulu]] *[[Jacob Zuma]] *[[Beno Zupančič]] *[[Denis Zvizdić]] *[[Sándor Zöld]] *[[Brigitte Zypries]] *[[Ben Zyskowicz]] == Ž == *[[Tatjana Ždanoka]] *[[Andrei Ždanov]] *[[Rosen Željazkov]] *[[Vladimir Žirinovski]] *[[Todor Živkov]] *[[Zoran Živković]] *[[Bata Živojinović]] *[[Georgi Žukov]] *[[Aleksei Žuravljov]] *[[Zurab Žvania]] == T == *[[Tommy Tabermann]] *[[Ċensu Tabone]] *[[Boris Tadić]] *[[Antonio Tajani]] *[[Hadia Tajik]] *[[Sanae Takaichi]] *[[Jalāl aţ-Ţalabānī]] *[[Mehmet Ali Talat]] *[[Patrice Talon]] *[[Mari-Leena Talvitie]] *[[Rita Tamašunienė]] *[[Oliver Tambo]] *[[Fernando Tambroni]] *[[Norihisa Tamura]] *[[Tony Tan Keng Yam]] *[[Alexandru Tănase]] *[[Desislava Taneva]] *[[Sadakazu Tanigaki]] *[[Klaudia Tanner]] *[[Muḩammad Ḩusayn Ţanţāwī]] *[[Tomáš Taraba]] *[[Nur Mohammad Taraki]] *[[Fāyaz aţ-Ţarāwnah]] *[[Imangali Tasmagambetov]] *[[Kamtšõbek Tašijev]] *[[Ersin Tatar]] *[[Jean-Baptiste Tati Loutard]] *[[Peter Tauber]] *[[Taur Matan Ruak]] *[[Edgars Tavars]] *[[Ville Tavio]] *[[Christoffer Taxell]] *[[Maaouya Ould Sid'Ahmed Taya]] *[[Charles Ghankay Taylor]] *[[Krzysztof Tchórzewski]] *[[Abdelmadjid Tebboune]] *[[Zoran Tegeltija]] *[[Nelson Teich]] *[[Andris Teikmanis]] *[[Grels Teir]] *[[Ömürbek Tekebajev]] *[[Willy Telavi]] *[[Robert Telus]] *[[Oscar Temaru]] *[[Michel Temer]] *[[Alice Teodorescu Måwe]] *[[Gilberto Teodoro]] *[[Eugen Teodorovici]] *[[Gianfranco Terenzi]] *[[Levon Ter-Petrosjan]] *[[Adnan Terzić]] *[[Bülent Tezcan]] *[[Erwin Teufel]] *[[Tom Thabane]] *[[Hashim Thaçi]] *[[Thongsing Thammavong]] *[[Than Shwe]] *[[Givi Thargamadze]] *[[Margaret Thatcher]] *[[Srettha Thavisin]] *[[Thein Sein]] *[[Roland Theis]] *[[Ioánnis Theotókis]] *[[Habib Thiam]] *[[Paul Kaba Thieba]] *[[Ilse Thiele]] *[[Wolfgang Thierse]] *[[Jigme Thinley]] *[[Tillman Thomas]] *[[Américo Thomaz]] *[[Þorbjörg Sigríður Gunnlaugsdóttir]] *[[Þórdís Kolbrún R. Gylfadóttir]] *[[Þorgerður Katrín Gunnarsdóttir]] *[[Astrid Thors]] *[[Karl-Petter Thorwaldsson]] *[[Róża Thun]] *[[Nathela Thurnava]] *[[Nicolas Tiangaye]] *[[Luc-Adolphe Tiao]] *[[Kurt Tiedke]] *[[Nikolai Tihhonov]] *[[Sulejman Tihić]] *[[Kimmo Tiilikainen]] *[[Muhtar Tileuberdi]] *[[Rex Tillerson]] *[[Stanislaw Tillich]] *[[Khalīfah at-Tillīsī]] *[[Frans Timmermans]] *[[Nicolae Timofti]] *[[Leo Tindemans]] *[[Prem Tinsulanonda]] *[[Bola Tinubu]] *[[Harry Tisch]] *[[Josip Broz Tito]] *[[Eka Tkešelašvili]] *[[Rashida Tlaib]] *[[Tô Lâm]] *[[Tudorel Toader]] *[[Maatia Toafa]] *[[Petre Tobă]] *[[Tshering Tobgay]] *[[Stanko Todorov]] *[[Palmiro Togliatti]] *[[Oana Țoiu]] *[[Lenita Toivakka]] *[[Kasõm-Žomart Tokajev]] *[[Alejandro Toledo]] *[[Tomislav Tolušić]] *[[Valdemar Tomaševski]] *[[Ruža Tomašić]] *[[Litokwa Tomeing]] *[[Anote Tong]] *[[Matej Tonin]] *[[David Tonojan]] *[[Anatolie Topală]] *[[Bamir Topi]] *[[Maksim Topilin]] *[[Mirek Topolánek]] *[[Kjersti Toppe]] *[[Ali Ertan Toprak]] *[[Johnson Toribiong]] *[[Quim Torra]] *[[Martín Torrijos]] *[[Aleksandr Toršin]] *[[Nils Torvalds]] *[[Panče Toškovski]] *[[Faustin-Archange Touadéra]] *[[Amadou Toumani Touré]] *[[Marisol Touraine]] *[[Aminata Touré]] *[[Pekka Toveri]] *[[Georgi Trajkov]] *[[Trần Đại Quang]] *[[Trần Đức Lương]] *[[Dioncounda Traoré]] *[[Moussa Traoré]] *[[Kęstutis Trečiokas]] *[[Ramon Tremosa]] *[[David Trimble]] *[[Goran Trivan]] *[[Nicolás Trotta]] *[[Patrice Trovoada]] *[[Justin Trudeau]] *[[Harry S. Truman]] *[[Donald Trump]] *[[Trương Tấn Sang]] *[[Elizabeth Truss]] *[[Efkleídis Tsakalótos]] *[[Konstantínos Tsátsos]] *[[Klaus Tschütscher]] *[[Jumdžaagijn Tsedenbal]] *[[Ivan Tsetserski]] *[[Lotay Tshering]] *[[Félix Tshisekedi]] *[[Aléxis Tsípras]] *[[Ilías Tsirimókos]] *[[Maia Tskhitišvili]] *[[Damdin Tsogtbaatar]] *[[Marutei Tsurunen]] *[[Morgan Tsvangirai]] *[[Konstantin Tšernenko]] *[[Viktor Tšernomõrdin]] *[[Dmitri Tšernõšenko]] *[[Alekhsandre Tšikvaidze]] *[[Horloogijn Tšojbalsan]] *[[Anatoli Tšubais]] *[[Igor Tšudinov]] *[[Tzanís Tzannetákis]] *[[Apóstolos Tzitzikóstas]] *[[Dragoș Tudorache]] *[[Mihai Tudose]] *[[Sialeʻataonga Tuʻivakanō]] *[[Oleg Țulea]] *[[Arvo Tuominen]] *[[Erkki Tuomioja]] *[[Sakari Tuomioja]] *[[Tytti Tuppurainen]] *[[Tupua Tamasese Tupuola Tufuga Efi]] *[[Filip Turek]] *[[Bisera Turković]] *[[Dainis Turlais]] *[[Malcolm Turnbull]] *[[Andrei Turtšak]] *[[Oleksandr Turtšõnov]] *[[Donald Tusk]] *[[Julija Tõmošenko]] *[[Taisto Tähkämaa]] *[[Johanna Töpfer]] *[[Ralf Törngren]] *[[Bülent Tüfenkci]] *[[Danilo Türk]] == U == *[[Feleknas Uca]] *[[Sergei Udaltsov]] *[[Zaal Udumašvili]] *[[Giorgi Ugulava]] *[[Walter Ulbricht]] *[[Tudor Ulianovschi]] *[[Erik Ullenhag]] *[[Ola Ullsten]] *[[Knut H. Ulltveit]] *[[Guntis Ulmanis]] *[[Kārlis Ulmanis]] *[[Saži Umalatova]] *[[Doku Umarov]] *[[Rustem Umjerov]] *[[Per Unckel]] *[[Östen Undén]] *[[Unnur Brá Konráðsdóttir]] *[[Riitta Uosukainen]] *[[Shailendra Kumar Upadhyaya]] *[[Francisco Urcuyo]] *[[Torbjørn Urfjell]] *[[Higinio Uriarte]] *[[Álvaro Uribe Vélez]] *[[Jutta Urpilainen]] *[[Manuel Urrutia Lleó]] *[[Ernest Urtasun]] *[[Joseph John Urusemal]] *[[Dmitri Ustinov]] *[[Davith Usuphašvili]] *[[Vygaudas Ušackas]] *[[Nils Ušakovs]] *[[Reinis Uzulnieks]] *[[Agathe Uwilingiyimana]] == V == *[[Nicolae Văcăroiu]] *[[Milán Václavík]] *[[Gediminas Vagnorius]] *[[Jānis Vagris]] *[[Marẕīyeh Vaḩīd-Dastjerdī]] *[[Žygimantas Vaičiūnas]] *[[Inese Vaidere]] *[[Milda Vainiutė]] *[[Petras Vaitiekūnas]] *[[Viktors Valainis]] *[[Oscar Valdés]] *[[Giuseppe Valditara]] *[[Adina Vălean]] *[[Vlastimil Válek]] *[[Éamon de Valera]] *[[Valgerður Sverrisdóttir]] *[[Antanas Valionis]] *[[Ely Ould Mohamed Vall]] *[[Najat Vallaud-Belkacem]] *[[Matúš Vallo]] *[[Manuel Valls]] *[[Elina Valtonen]] *[[Van Vai-Tšen]] *[[Marcel Van der Aa]] *[[Peter Van Loan]] *[[Vincent Van Quickenborne]] *[[Herman Van Rompuy]] *[[Steven Vanackere]] *[[Cyrus Vance]] *[[J. D. Vance]] *[[Matti Vanhanen]] *[[Ezio Vanoni]] *[[Alberto Vaquina]] *[[Jan Vapaavuori]] *[[Shailesh Vara]] *[[Leo Varadkar]] *[[Juan Carlos Varela]] *[[Judit Varga]] *[[Getúlio Vargas]] *[[Péter Várkonyi]] *[[Giánis Varoufákis]] *[[Radu Vasile]] *[[Giórgos Vasileíou]] *[[Lia Olguța Vasilescu]] *[[Mirtha Vásquez]] *[[Grigol Vašadze]] *[[José Mário Vaz]] *[[Tabaré Vázquez]] *[[Ari Vatanen]] *[[Gianni Vattimo]] *[[Catherine Vautrin]] *[[Mihhail Vedernikov]] *[[Trygve Slagsvold Vedum]] *[[Anu Vehviläinen]] *[[Simone Veil]] *[[Raimonds Vējonis]] *[[Javier Velásquez]] *[[Caspar Veldkamp]] *[[Erion Veliaj]] *[[George Vella]] *[[Roland Venetiaan]] *[[Pirro Vengu]] *[[Evángelos Venizélos]] *[[Sofoklís Venizélos]] *[[Ramaswamy Venkataraman]] *[[Pekka Vennamo]] *[[Veikko Vennamo]] *[[Ilie Verdeț]] *[[Günter Verheugen]] *[[Paul Verner]] *[[Gianni Vernetti]] *[[Hendrik Verwoerd]] *[[Aurelijus Veryga]] *[[Margrethe Vestager]] *[[Alejo Vidal-Quadras]] *[[Jorge Videla]] *[[Zhan Videnov]], Bulgaaria peaminister 1995–1997 *[[João Bernardo Vieira]] *[[Vigdís Finnbogadóttir]] *[[Vaira Vīķe-Freiberga]] *[[Andris Vilks]] *[[César Villanueva]] *[[Dominique de Villepin]] *[[Emil Vindsetmo]] *[[Ilze Viņķele]] *[[Antanas Vinkus]] *[[Lasse Virén]] *[[Henna Virkkunen]] *[[Anne-Mari Virolainen]] *[[Johannes Virolainen]] *[[Sofia Virta]] *[[Veltto Virtanen]] *[[Martín Vizcarra]] *[[Jānis Vitenbergs]] *[[Irina Vlah]] *[[Pavel Voicu]] *[[Udo Voigt]] *[[Adam Vojtěch]] *[[Knut Vollebæk]] *[[Vjatšeslav Volodin]] *[[Alexandr Vondra]] *[[Bounnhang Vorachith]] *[[Vladimir Voronin]] *[[Nikolai Vorontsov]] *[[Augusts Voss]] *[[Níkos Voútsis]] *[[Mateja Vraničar Erman]] *[[Franz Vranitzky]] *[[Veronika Vrecionová]] *[[Jānis Vucāns]] *[[Aleksandar Vučić]] *[[Filip Vujanović]] *[[Dušan Vujović]] *[[Draginja Vuksanović]] *[[Aleksandar Vulin]] *[[Paavo Väyrynen]] == W == *[[Abdoulaye Wade]] *[[Sahra Wagenknecht]] *[[Thomas Waitz]] *[[Werner Walde]] *[[Kurt Waldheim]] *[[Lech Wałęsa]] *[[Ben Wallace (poliitik)|Ben Wallace]] *[[George Wallace]] *[[Henry A. Wallace]] *[[Stefan Wallin]] *[[Sinuhe Wallinheimo]] *[[Margot Wallström]] *[[Tim Walz]] *[[Manfred Walther]] *[[Mike Waltz]] *[[Nicolai Wammen]] *[[Paul Wandel]] *[[Marco Wanderwitz]] *[[Wang Yi]] *[[Khandu Wangchuk]] *[[Baron Waqa]] *[[Tor Mikkel Wara]] *[[Jörgen Warborn]] *[[Herbert Warnke]] *[[Raphael Warnock]] *[[Elizabeth Warren]] *[[Witold Waszczykowski]] *[[Halina Wawzyniak]] *[[George Weah]] *[[Manfred Weber]] *[[Paula Mae Weekes]] *[[Oliver Wehner]] *[[Wei Fenghe]] *[[Alice Weidel]] *[[Ezer Weizmann]] *[[Richard von Weizsäcker]] *[[Anders Wenström]] *[[Alberto Weretilneck]] *[[Lea Wermelin]] *[[Guido Westerwelle]] *[[Wen Jiabao]] *[[Mark White]] *[[Ranil Wickremesinghe]] *[[Ulla-Maj Wideroos]] *[[Eveline Widmer-Schlumpf]] *[[Joeri Wiersma]] *[[Geert Wilders]] *[[Eliud Williams]] *[[Rodney Williams]] *[[Gavin Williamson]] *[[Kåre Willoch]] *[[Sophie Wilmès]] *[[Win Myint]] *[[Iuliu Winkler]] *[[Otto Winzer]] *[[Volker Wissing]] *[[Elżbieta Witek]] *[[Girma Wolde-Giorgis]] *[[Penny Wong]] *[[Aldona Wos]] *[[Michał Woś]] *[[Klaus Wowereit]] *[[Christian Wulff]] *[[Hella Wuolijoki]] *[[Matti Wuori]] *[[Ingegerd Wärnersson]] *[[Kurt Wünsche]] *[[Hendrik Wüst]] == Ä == *[[Lasse Äikäs]] *[[Heydər Əliyev]] *[[İlham Əliyev]] *[[Əli Əsədov]] == Ö == *[[Lembit Öpik]] *[[Össur Skarphéðinsson]] *[[Cem Özdemir]] *[[Mahinur Özdemir]] *[[Özgür Özel]] *[[Aydan Özoğuz]] ==Ü== *[[Danijar Üsönov]] ==X== *[[Olta Xhaçka]] *[[Talat Xhaferi]] *[[Xi Jinping]] *[[Xie Juezai]] ==Y== *[[Halimah Yacob]] *[[Rāmvaraṇ Yādav]] *[[Tokuo Yamashita]] *[[Abdulla Yameen]] *[[Philémon Yang]] *[[Timothy Yang]] *[[Yan Jiagan]] *[[Umaru Yar'Adua]] *[[Muhyiddin Yassin]] *[[Mansur Yavaş]] *[[Hannah Yeoh]] *[[Hamza Yerlikaya]] *[[Dilan Yeşilgöz-Zegerius]] *[[Anders Ygeman]] *[[Binali Yıldırım]] *[[Cevdet Yılmaz]] *[[İsmet Yılmaz]] *[[Mesut Yılmaz]] *[[Toivo Yläjärvi]] *[[Pascal Yoadimnadji]] *[[Yoon Suk-yeol]] *[[Colville Young]] *[[Adoum Younousmi]] *[[Susilo Bambang Yudhoyono]] *[[Figen Yüksekdağ]] [[Kategooria:Poliitikud]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Välismaa loendid]] pw3uur7vyvzjuzbqjmuv5myd1ih9jn2 Esimene Moosese raamat 0 12564 7124586 6296938 2026-04-05T08:20:31Z Kuriuss 38125 7124586 wikitext text/x-wiki {{Vana Testamendi raamatud}} '''Esimene Moosese raamat''' ([[heebrea keel]]es בְּרֵאשִׁית) ([[kreeka keel]]es Γένεσις, [[ladina keel]]es ''Genesis'') on [[Piibel|Piibli]], [[Vana Testament|Vana Testamendi]] ja [[Tanah]]i esimene raamat. Raamat on kirjutatud [[heebrea keel]]es ning on osa [[juutlus]]e [[Toora]]st ehk kreekapäraselt [[pentateuh]]ist. ==Pealkiri== Raamatu heebreakeelne pealkiri בראשׁית (''Berešit'' 'Alguses') on ühtlasi [[Tanah]]i esimene sõna. [[Septuaginta]]s on raamatu kreekakeelne pealkiri Γένεσις: 'päritolu', 'tekkimine', mida kasutas ka hellenistlik juudi filosoof [[Philon Aleksandriast]] (u 25 e.m.a – 50 m.a.j). Selle järgi sai pealkirjast "Genesis" kõige levinum mitteheebreakeelne pealkiri.<ref>[http://www.jewishencyclopedia.com/articles/6580-genesis-the-book-of%20Jewish%20Encyclopedia Jewish Encyclopedia: The Unedited Full Text of the 1906 Jewish Encyclopedia. GENESIS, THE BOOK OF.] www.jewishencyclopedia.com</ref> ==Sisu== Esimene Moosese raamat on kompositsioonilt ajalooteos. Ta alustab [[loomismüüdid|maailma loomisest]], jutustab inimkonna ajaloo alguse ning [[iisraellased|iisraellaste]] varajase ajaloo [[Iisraeli rahvas|Iisraeli rahva]] [[patriarh]]ide [[Aabraham]]i, [[Iisak]]i ja [[Jaakob]]i ning nende perekondade loo kaudu. Jutustus võtab aluseks iisraellaste rahvuslikud uskumused ja institutsioonid ning juhatab sisse nende ajaloosse, seadustesse, kommetesse ja legendidesse. ===Struktuur=== * Maailma loomine ja pattulangemine (1Ms 1:1-3:24) * Patu levimine maailmas (1Ms 4:1-11:26) * [[Aabraham]] (1Ms 11:27-25:11) * [[Ismael]] ja [[Iisak]] (1Ms 25:12-26:34) * [[Eesav]] ja [[Jaakob]] (1Ms 24:1-36:43) * Joosep ja tema vennad (1Ms 37:1-50:26) ===Tuntumad lõigud=== * Maailma loomine (1Ms 1:1-2:3) * [[Aadam]] ja [[Eeva]] (1Ms 2:4-3:24) * [[Noa]] laev ja [[suur veeuputus]] (1Ms 6:1-9:17) * [[Paabeli torn]] (1Ms 11:1-9) * Jumala lubadused Aabrahamile (1Ms 12:1-3) * Iisaku ohverdamine (1Ms 22:1-14) * Jaakob petab isa õnnistuse(1Ms 25:27-34) * Jaakobi võitlus Jumalaga (1Ms 32:22-32) * Joosep läheb Egiptusesse (1Ms 37:1-50:14) == Esimesel Moosese raamatul põhinevad dateeringud ja ajalugu == Esimeses Moosese raamatus ja Piibli teistes osades äratoodud [[genealoogia]]te põhjal on nii [[judaism|judaistid]] kui ka [[kristlus|kristlased]] teineteisest sõltumatult välja arvutanud maailma loomise eeldatava aja, mis langeb [[4. aastatuhat eKr|4. aastatuhandesse eKr]]. See dateering põhineb Esimese Moosese raamatu [[loomislugu|loomislool]] ning eeldusel, et *kuus päeva, millega [[Jumal]] lõi taeva ja maa, olid 24-tunnised [[ööpäev]]ad, *[[Aadam]], [[Eeva]] ja [[Eedeni aed]] olid tõeliselt olemas ja *Piiblis kirjeldatud sündmused võimaldavad tuletada ajaloolise [[kronoloogia]]. [[Keskaeg|Keskajal]] leidus [[Maimonides]]e-suguseid mõtlejad, kes pidasid loomisloo [[sõnasõnaline tõlgendus|sõnasõnalist tõlgendamist]] vääraks: kuigi Piibel on [[Jumala Sõna]], on ta mõeldud selleks, et anda edasi sügavaid metafüüsilisi tõdesid universumi kohta, ning Piibli jutustusi tuleb [[allegooriline tõlgendus|tõlgendada allegooriliselt]]. Et Piibli jutustusel puudub kinnitus ajalooliste tõendite näol, siis eitavad paljud uurijad Piibli jutustuste ajaloolist täpsust ja tõepärasust. ''Lähemalt vaata artiklist [[Piibel ja ajalugu]]''. == Autorsus == Esimese Moosese raamatu tekst ise ei viita oma autorile. [[Judaism|Judaistlik]] [[pärimus]] on ammu eeldanud, et kogu raamatu on [[Jumal]] [[Mooses]]ele [[Siinai mägi|Siinai mäel]] dikteerinud. Mitmetel põhjustel on paljud Piibli uurijad, sealhulgas mitte[[ortodoksne judaism|ortodokssed judaistid]], [[katoliiklus|katoliiklased]] ja liberaalsed [[protestantism|protestandid]] selle uskumuse hüljanud. Selle asemel leiavad nad, et Esimese Moosese raamatu tekst koostati umbes [[440 eKr]] varasemate allikate põhjal. Teised uurijad leiavad, et kuigi Esimene Moosese raamat pandi varasematest dokumentidest kokku, muudeti neid nii vähe, et säilis ka kirjanduslik traditsioon panna lõppu autori nimi. Nõnda on Mooses küll raamatu autor, nagu pärimus ütleb, kuid mitte selles mõttes, et ta on raamatu koostaja ja toimetaja. == Kristlik tõlgendus == [[Uus Testament|Uues Testamendis]] tunnistatakse korduvalt{{lisa viide}} Mooses raamatu autoriks ning peetakse seda raamatut sama autoriteetseks nagu kõiki teisi Piibli raamatuid. [[Johannese evangeelium]]i autor viitab 1. Moosese raamatu algusele, isikustades Jumala Sõna igavese [[logos]]ena (Sõnana): ''Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. ... Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel...'' ([[Johannese evangeelium 1|1]]:1, 14). Kristlased tõlgendavad seda näitena [[apostel]]likust [[Kolmainsus]]e ja [[Jeesus Kristus|Jeesuse Kristuse]] jumalikkusest, kuid pelgalt 1. Moosese raamatust ei saa seda tõlgendada. == Peamised teemad == On ainult üks Jumal, kes lõi maailma. Jumal kutsus kõik asjad ja olendid olemisse oma Sõnaga. Jumal leidis, et maailm, mille ta oli loonud, on hea. 1. Moosese raamat väljendab optimistlikku rahulolu ja heameelt maailmas. Jumal esineb [[antropomorfism|antropomorfse]] isikulise olendina, kes ilmub inimestele ja räägib nendega. 1. Moosese raamat ei püüa Jumalat filosoofiliselt rangelt määratleda, vaid kirjeldab teda praktilisest religioossest seisukohast. Jumalast räägitakse ainult seoses maailmaga ja inimesega. Inimkond on [[loodu]] kroon ning on loodud Jumala näo järele. Kõik inimesed on [[Aadam]]a ja [[Eeva]] järeltulijad. See väljendab inimsoo ühtsust. Inimene peab suhtuma respektiga Jumala [[loodu]]sse ega tohi seda isekatel eesmärkidel ära kasutada. Erinevalt teiste vanaaja idamaade usundite tekstidest postuleerib 1. Moosese raamat, et on olemas üks ja ainult üks olend, kes väärib Jumala nime. Kõiki muid mitteinimestest mõistusega olendeid, keda raamatus mainitakse, saab pidada ainult [[ingel|ingliteks]] või nendesarnasteks olenditeks. Jumal on üksinda loonud maailma ning eksisteerib väljaspool seda. Mõne ajaloolase arvates on [[monoteism]] enne 1. Moosese raamatut esinenud juba [[zoroastrism]]is: nad tõlgendavad [[kümme käsku|käsk]]u "''Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!''" ([[Teine Moosese raamat]] [[Teine Moosese raamat 20|20]]:3 tõendina juutide kunagisest [[henoteism]]ist: nende tõlgenduses tähendab see, et juudid ei tohi kummardada teiste rahvaste jumalaid, vaid ainult oma hõimujumalat. Esimene Moosese raamat aga esitab teiste [[jumalad|jumalate]] ja kohalike jumaluste kummardamist kui kõrvalekallet algsest monoteismist. Raamatu põhitaotlus ei ole ajalooline ega juriidiline, vaid selle eesmärk on selgitada inimese päritolu ning kirjeldada ja tõlgendada tema suhet Jumalaga tema päritolu valguses. [[Noa]] ajal tegi Jumal igavese, murdmatu [[leping (religioon)|leping]]u kogu inimkonnaga. Seda lepingut tuntakse [[Noa leping]]u nime all. Rööbiti selle hoolitsusega kogu inimkonna eest tegi Jumal teise lepingu [[Aabraham]]i järeltulijatega tema poja [[Iisak]]i läbi: nende järeltulijatest sai [[äravalitud rahvas]]. Jumal ütles Aabrahamile: "''Ma teen sind suureks rahvaks ja õnnistan sind, ma teen su nime suureks, et sa oleksid õnnistuseks! Siis ma õnnistan neid, kes sind õnnistavad, panen vande alla selle, kes sind neab, ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal!''" ([[Esimene Moosese raamat 12|12]]:2, 3). Jumal kordab sageli tõotust, et Aabrahami sugu saab paljuks nagu tähti taevas ja nagu liiva mere ääres. Piibli arusaamast kosmosest, mis paljuski põhineb 1. Moosese raamatul, on juttu artiklis [[Piibli kosmoloogia]]. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Alglood]] *[[Tanah]] *[[Piibel ja ajalugu]] *[[Piibli dateerimine]] *[[Inimkonna häll]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} *[https://www.bible.com/bible/309/gen.1.eep Genesis] [[Kategooria:Piibel]] [[Kategooria:Vana testament]] [[Kategooria:Iisraeli ajalugu]] ql8ft8d88gxydug7w9zboh5vilydp2q Filminäitlejate loend 0 15884 7124691 7123984 2026-04-05T11:33:51Z Velirand 67997 /* F */ 7124691 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[filminäitleja]]id, sealhulgas [[teleseriaal]]ide näitlejaid''. {{tähed}} == A == [[Andreas Aabel]] - [[Hauk Aabel]] - [[Per Aabel]] - [[Beverly Aadland]] - [[Argo Aadli]] - [[Erik Aaes]] - [[Niels Erik Aaes]] - [[Egon Aagaard]] - [[Enoch Aagaard]] - [[Sebastian Aagaard-Williams]] - [[Aaliyah]] - [[Ott Aardam]] - [[Amanda Aardsma]] - [[Jüri Aarma]] - [[Andre Aarniste]] - [[Kristel Aaslaid]] - [[Loore Aaslav-Kaasik]] - [[Irja Aav]] - [[Tõnu Aav]] - [[Kerttu Aaving]] - [[Maya Ababadjani]] - [[David Abašidze]] - [[Leila Abašidze]] - [[Amanda Abbington]] - [[Shuhrat Abbosov]] - [[Aleksandr Abdulov]] - [[Ervin Abel]] - [[Mari Abel]] - [[Hovhannes Abeljan]] - [[J. J. Abrams]] - [[Amy Acker]] - [[Joss Ackland]] - [[Jensen Ackles]] - [[Amy Adams]] - [[Nick Adams]] - [[Isabelle Adjani]] - [[Regimantas Adomaitis]] - [[James Adomian]] - [[Enn Adusson]] - [[Rein Aedma]] - [[Ben Affleck]] - [[Casey Affleck]] - [[Ali Afshar]] - [[Keiko Agena]] - [[Agnes Monica]] - [[Dajan Ahmet]] - [[Ai Xia]] - [[Anouk Aimée]] - [[Chantal Akerman]] - [[Natalja Akimova]] - [[Ellen Alaküla]] - [[Jessica Alba]] - [[Hans Albers]] - [[Alan Alda]] - [[Ginger Alden]] - [[Martin Algus]] - [[Warda Al-Jazairia]] - [[Rudolf Allabert]] - [[Christa B. Allen]] - [[Krista Allen]] - [[Tim Allen]] - [[Woody Allen]] - [[Kirstie Alley]] - [[Elizabeth Álvarez]] - [[Tõnu Alveus]] - [[Mädchen Amick]] - [[Romualds Ancāns]] - [[Ants Ander]] - [[Ago Anderson]] - [[Gillian Anderson]] - [[Jolene Anderson]] - [[Pamela Anderson]] - [[Richard Dean Anderson]] - [[Bibi Andersson]] - [[André the Giant]] - [[Natalja Andreitšenko]] - [[Boriss Andrejev]] - [[Julie Andrews]] - [[Naveen Andrews]] - [[Ingrīda Andriņa]] - [[Jack Angel]] - [[Siiri Angerkoski]] - [[Endel Ani]] - [[Jennifer Aniston]] - [[Helgi Annast]] - [[Rednar Annus]] - [[Maria Antipp]] - [[Shiri Appleby]] - [[Christina Applegate]] - [[Michael Apted]] - [[Müjde Ar]] - [[Aracely Arámbula]] - [[Taís Araújo]] - [[Sirje Arbi]] - [[Roscoe Arbuckle]] - [[Fanny Ardant]] - [[Eve Arden]] - [[Pierre Arditi]] - [[Rein Aren]] - [[Daniel Arenas]] - [[Geoffrey Arend]] - [[Asia Argento]] - [[Alan Arkin]] - [[Jan Arlazorov]] - [[Ana de Armas]] - [[Tom Arnold]] - [[David Arquette]] - [[Patricia Arquette]] - [[Rosanna Arquette]] - [[Beatrice Arthur]] - [[Vija Artmane]] - [[Jaanika Arum]] - [[Pilou Asbæk]] - [[Simone Ashley]] - [[Ed Asner]] - [[Armand Assante]] - [[Fred Astaire]] - [[Sean Astin]] - [[Hank Azaria]] - [[Erdoğan Atalay]] - [[Essence Atkins]] - [[Rowan Atkinson]] - [[Dave Attell]] - [[Julia Aug]] - [[Herman Avandi]] - [[Märt Avandi]] - [[Maria Avdjuško]] - [[James Avery]] - [[Dan Aykroyd]] == B == [[Bronius Babkauskas]] - [[Lauren Bacall]] - [[Laurence Badie]] - [[G. W. Bailey]] - [[Conrad Bain]] - [[Vivi Bak]] - [[Maria Bakalova]] - [[Rosebud Baker]] - [[Scott Bakula]] - [[Aleksei Balabanov]] - [[Alec Baldwin]] - [[Greg Baldwin]] - [[Christian Bale]] - [[Lucille Ball]] - [[Eric Bana]] - [[Anne Bancroft]] - [[Antonio Banderas]] - [[Donatas Banionis]] - [[Marika Barabanštšikova]] - [[Tony Barbieri]] - [[Antanas Barčas]] - [[Brigitte Bardot]] - [[Sacha Baron Cohen]] - [[Adriana Barraza]] - [[Ina Marija Bartaitė]] - [[Jessica Barth]] - [[Kim Basinger]] - [[Eino Baskin]] - [[Roman Baskin]] - [[Marianne Basler]] - [[Joshua Bassett]] - [[Louise Kathrine Dedichen Bastviken]] - [[Aleksei Batalov]] - [[Jason Bateman]] - [[Kathy Bates]] - [[Sean Bean]] - [[Amanda Bearse]] - [[Ned Beatty]] - [[Warren Beatty]] - [[Kate Beckinsale]] - [[Ed Begley]] - [[Doris Belack]] - [[Aleksandr Beljavski]] - [[Duncan Bell]] - [[Kristen Bell]] - [[Tobin Bell]] - [[Willam Belli]] - [[Gil Bellows]] - [[Monica Bellucci]] - [[Jean-Paul Belmondo]] - [[James Belushi]] - [[John Belushi]] - [[Dirk Benedict]] - [[Valérie Benguigui]] - [[Roberto Benigni]] - [[Annette Bening]] - [[H. Jon Benjamin]] - [[Jeffrey Bennett]] - [[Peter Benson]] - [[Giovanni Benvenuti]] - [[Candice Bergen]] - [[Ingrid Bergman]] - [[Jeff Bergman]] - [[Elizabeth Berkeley]] - [[Peter Berling]] - [[Andy Berman]] - [[Claude Berri]] - [[Halle Berry]] - [[Ken Berry]] - [[Nick Berry]] - [[Jeanette Biedermann]] - [[Jessica Biel]] - [[Juliette Binoche]] - [[Billie Bird]] - [[Jane Birkin]] - [[Laura Birn]] - [[Cindy Bishop]] - [[Nicholas Bishop]] - [[Irina Björklund]] - [[Hannu-Pekka Björkman]] - [[Claudia Black]] - [[Jack Black]] - [[Honor Blackman]] - [[Gérard Blain]] - [[Susanne Blakeslee]] - [[Selma Blair]] - [[Dominique Blanc]] - [[Cate Blanchett]] - [[Alexis Bledel]] - [[Vaclovas Blėdis]] - [[Corbin Bleu]] - [[Orlando Bloom]] - [[Roberts Blossom]] - [[Betty Blue]] - [[David Blue]] - [[Emily Blunt]] - [[Benedicta Boccoli]] - [[Humphrey Bogart]] - [[Florinda Bolkan]] - [[Matt Bomer]] - [[Samantha Bond]] - [[Natalja Bondartšuk]] - [[Maria Bonnevie]] - [[Claire van der Boom]] - [[Uisenma Borchu]] - [[David Boreanaz]] - [[Ernest Borgnine]] - [[Susanne Bormann]] - [[Alex Borstein]] - [[Carole Bouquet]] - [[Andrea Bowen]] - [[Bruce Boxleitner]] - [[Lombardo Boyar]] - [[John Boyega]] - [[Lucy Boynton]] - [[Lorraine Bracco]] - [[Zach Braff]] - [[Kenneth Branagh]] - [[Russell Brand]] - [[Marlon Brando]] - [[Alexandre Brasseur]] - [[Claude Brasseur]] - [[Jules Brasseur]] - [[Pierre Brasseur]] - [[Andre Braugher]] - [[Ciara Bravo]] - [[Jacques Brel]] - [[Eileen Brennan]] - [[Vasile Brescanu]] - [[Abigail Breslin]] - [[Jeremy Brett]] - [[Paget Brewster]] - [[Pierre Brice]] - [[Beau Bridges]] - [[Jeff Bridges]] - [[Johnny Briggs]] - [[Wilford Brimley]] - [[Matthew Broderick]] - [[Thomas Brodie-Sangster]] - [[Adrien Brody]] - [[Josh Brolin]] - [[Charles Bronson]] - [[Jayne Brook]] - [[Louise Brooks]] - [[Pierce Brosnan]] - [[Ben Browder]] - [[Chris Brown]] - [[Jessica Brown Findlay]] - [[Liina Brunelle]] - [[Daniel Brühl]] - [[Aidy Bryant]] - [[Barbara Brylska]] - [[Richard Bull]] - [[S. Scott Bullock]] - [[Sandra Bullock]] - [[Delta Burke]] - [[Gedeon Burkhard]] - [[George Burns]] - [[Richard Burton]] - [[Steve Buscemi]] - [[Malin Buska]] - [[Ruth Buzzi]] - [[Gerard Butler]] - [[Rolan Bõkov]] - [[Afaq Bəşirqızı]] - [[Christine Böhm]] - [[Gisele Bündchen]] - [[Bill Byrge]] - [[Jim Byrnes]] == C == [[James Caan]] - [[Larry the Cable Guy]] - [[Nicolas Cage]] - [[James Cagney]] - [[Michael Caine]] - [[Northern Calloway]] - [[Sarah Wayne Callies]] - [[Hebe Camargo]] - [[Candace Cameron]] - [[Cody Cameron]] - [[Dove Cameron]] - [[Kirk Cameron]] - [[Glen Campbell]] - [[Neve Campbell]] - [[John Candy]] - [[Éric Cantona]] - [[Peter Capaldi]] - [[Leos Carax]] - [[Claudia Cardinale]] - [[Steve Carell]] - [[George Carlin]] - [[Robert Carlyle]] - [[Ian Carmichael]] - [[Adam Carolla]] - [[Charisma Carpenter]] - [[John Carradine]] - [[Jim Carrey]] - [[Jean-Claude Carrière]] - [[Lisa Nicole Carson]] - [[Dixie Carter]] - [[Helena Bonham Carter]] - [[Nancy Cartwright]] - [[David Caruso]] - [[Maria Casarès]] - [[Vincent Cassel]] - [[Dan Castellaneta]] - [[Nino Castelnuovo]] - [[Irán Castillo]] - [[Verónica Castro]] - [[Kim Cattrall]] - [[Cedric the Entertainer]] - [[Adriano Celentano]] - [[Noah Centineo]] - [[Lacey Chabert]] - [[Jessica Chaffin]] - [[Timothée Chalamet]] - [[Emma Chambers]] - [[Justin Chambers]] - [[Jackie Chan]] - [[Lon Chaney]] - [[Lon Chaney juunior]] - [[Carol Channing]] - [[Charlie Chaplin]] - [[Mai Charoenpura]] - [[Jessica Chastain]] - [[Christian Chávez]] - [[Michael Che]] - [[Cheeta]] - [[Cher]] - [[Maurice Chevalier]] - [[Priyanka Chopra]] - [[Chun Jung-myung]] - [[Jamie Chung]] - [[Blake Clark]] - [[Emilia Clarke]] - [[Kevin Clash]] - [[André Claveau]] - [[John Cleese]] - [[Jemaine Clement]] - [[Sasha Clements]] - [[Colin Clive]] - [[George Clooney]] - [[Glenn Close]] - [[Angus Cloud]] - [[Martin Clunes]] - [[James Coburn]] - [[Claudette Colbert]] - [[Gary Coleman]] - [[Toni Collette]] - [[Joan Collins]] - [[Misha Collins]] - [[Fernando Colunga]] - [[Jeff Conaway]] - [[Lana Condor]] - [[Michaela Conlin]] - [[Jennifer Connelly]] - [[Sean Connery]] - [[Billy Connolly]] - [[Zack Conroy]] - [[Tim Conway]] - [[Steve Coogan]] - [[Jennifer Coolidge]] - [[Carrie Coon]] - [[Bradley Cooper]] - [[Dominic Cooper]] - [[Gary Cooper]] - [[Sofia Coppola]] - [[John Corbett]] - [[Claire Corlett]] - [[Tara Correa-McMullen]] - [[Emma Corrin]] - [[Miranda Cosgrove]] - [[John Costelloe]] - [[Kevin Costner]] - [[Marion Cotillard]] - [[Courteney Cox Arquette]] - [[Richard Coyle]] - [[Daniel Craig]] - [[Bryan Cranston]] - [[Cindy Crawford]] - [[Steven Cree]] - [[Richard Crenna]] - [[Terry Crews]] - [[Bing Crosby]] - [[David Cross]] - [[Marcia Cross]] - [[Russell Crowe]] - [[Tom Cruise]] - [[Penélope Cruz]] - [[Jon Cryer]] - [[Billy Crystal]] - [[Inma Cuesta]] - [[Macaulay Culkin]] - [[Benedict Cumberbatch]] - [[Constance Cummings]] - [[Jim Cummings]] - [[Robert Cummings]] - [[Kaley Cuoco]] - [[Tim Curry]] - [[Jamie Lee Curtis]] - [[Tony Curtis]] - [[Elisha Cuthbert]] - [[Joan Cusack]] - [[John Cusack]] - [[Zbigniew Cybulski]] - [[John Cygan]] - [[Billy Ray Cyrus]] - [[Miley Cyrus]] - [[Noah Cyrus]] == D == [[Alexandra Daddario]] - [[Willem Dafoe]] - [[Arlene Dahl]] - [[John Francis Daley]] - [[Timothy Dalton]] - [[Matt Damon]] - [[Charles Dance]] - [[Renata Dancewicz]] - [[Eric Dane]] - [[Claire Danes]] - [[Dārta Daneviča]] - [[Ingeborga Dapkūnaitė]] - [[Danielle Darrieux]] - [[Zane Daudziņa]] - [[Dave Dave]] - [[Jack Davenport]] - [[Larry David]] - [[Pete Davidson]] - [[Bette Davis]] - [[Deven Davis]] - [[Don S. Davis]] - [[Geena Davis]] - [[Kristin Davis]] - [[Warwick Davis]] - [[Doris Day]] - [[Josette Day]] - [[Mikey Day]] - [[Daniel Day-Lewis]] - [[Drea de Matteo]] - [[Vittorio De Sica]] - [[Robert De Niro]] - [[Charlbi Dean]] - [[James Dean]] - [[Aleksandr Dedjuško]] - [[Ruby Dee]] - [[Sandra Dee]] – [[André Deed]] - [[Ellen DeGeneres]] - [[Benicio Del Toro]] - [[Dana Delany]] - [[Cara Delevingne]] - [[Alain Delon]] - [[Nathalie Delon]] - [[Patrick Dempsey]] - [[Mathieu Demy]] - [[Gérard Depardieu]] - [[Judi Dench]] - [[James Denton]] - [[Alla Demidova]] - [[Aleksandr Demjanenko]] - [[Catherine Deneuve]] - [[Julie Depardieu]] - [[Johnny Depp]] - [[Pavel Derevjanko]] - [[Laura Dern]] - [[Michael Des Barres]] - [[Emily Deschanel]] - [[Zooey Deschanel]] - [[Jean Despeaux]] - [[Danny DeVito]] - [[Chris Diamantopoulos]] - [[Dustin Diamond]] - [[Cameron Diaz]] - [[Leonardo DiCaprio]] - [[Délfor Dicásolo]] - [[Harris Dickinson]] - [[Vin Diesel]] - [[Julia Dietze]] - [[Viivi Dikson]] - [[Nathalia Dill]] - [[Kevin Dillon]] - [[Peter Dinklage]] - [[Waris Dirie]] - [[Andrew Dismukes]] - [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]] - [[Nina Dobrev]] - [[Shannen Doherty]] - [[Colman Domingo]] - [[Françoise Dorléac]] - [[Natalie Dormer]] - [[Karen Dotrice]] - [[Donna Douglas]] - [[Kirk Douglas]] - [[Michael Douglas]] - [[Brad Dourif]] - [[Maija Doveika]] - [[Robert Downey juunior]] - [[Fran Drescher]] - [[Richard Dreyfuss]] - [[Minnie Driver]] - [[Sandra Drzymalska]] - [[Medea Džapharidze]] - [[David Duchovny]] - [[Caroline Ducey]] - [[Haylie Duff]] - [[Hilary Duff]] - [[Josh Duhamel]] – [[Jean Dujardin]] - [[Randall Duk Kim]] - [[Olympia Dukakis]] - [[Patty Duke]] - [[Faye Dunaway]] - [[Michael Clarke Duncan]] - [[Jeff Dunham]] - [[Clive Dunn]] - [[Kirsten Dunst]] - [[Jimmy Durante]] - [[Eleonora Duse]] - [[Eliza Dushku]] - [[John Duttine]] - [[Robert Duvall]] - [[Shelley Duvall]] - [[Andres Dvinjaninov]] - [[Vladislav Dvoržetski]] - [[Dick Van Dyke]] == E == [[Clint Eastwood]] - [[Meredith Eaton]] - [[Aaron Eckhart]] - [[Ayo Edebiri]] - [[Lisa Edelstein]] - [[Dean Edwards]] - [[Aleksander Eelmaa]] - [[Taavi Eelmaa]] - [[Ivo Eensalu]] - [[Epp Eespäev]] - [[Zac Efron]] - [[Taron Egerton]] - [[Elle Eha]] - [[Bob Einstein]] - [[Anita Ekberg]] - [[Gösta Ekman seenior]] - [[Hasse Ekman]] - [[Idris Elba]] - [[Dana Elcar]] - [[Carmen Electra]] - [[Erika Eleniak]] - [[Sam Elliott]] - [[Jacob Elordi]] - [[Herta Elviste]] - [[Cary Elwes]] - [[Michael Emerson]] - [[Peg Entwistle]] - [[Kalle Eomois]] - [[Marian Eplik]] - [[Mike Epps]] - [[Omar Epps]] - [[Hande Erçel]] - [[Halit Ergenç]] - [[Andero Ermel]] - [[David Essex]] - [[Susie Essman]] - [[Rob Estes]] - [[Emilio Estévez]] - [[Ramón Estévez]] - [[Renée Estévez]] - [[Marjorie Estiano]] - [[Joseph Estrada]] - [[Justine Ezarik]] - [[Vladimir Etuš]] - [[Chris Evans]] - [[Dale Evans]] - [[Josh Ryan Evans]] - [[Deborah Evelyn]] - [[Ita Ever]] - [[César Évora]] == F == [[Manolo Fábregas]] - [[Harrison Fahn]] - [[Melissa Fahn]] - [[Faizal Yusof]] - [[Cynthia Falabella]] - [[Edie Falco]] - [[Peter Falk]] - [[Fan Bingbing]] - [[Dakota Fanning]] - [[Priscila Fantin]] - [[Semjon Farada]] - [[Dennis Farina]] - [[Anna Faris]] - [[Colin Farrell]] - [[Rainer Werner Fassbinder]] - [[David Faustino]] - [[Anna Favella]] - [[Tom Felton]] - [[Keith Ferguson]] - [[Rebecca Ferguson]] - [[Stacy Ferguson]] - [[Will Ferrell]] - [[America Ferrera]] - [[Tina Fey]] - [[William Fichtner]] - [[Sally Field]] - [[Holly Fields]] - [[Ralph Fiennes]] - [[Katarzyna Figura]] - [[Nathan Fillion]] - [[Albert Filozov]] - [[Chloe Fineman]] - [[Pat Finn]] - [[Christian Finnegan]] - [[Albert Finney]] - [[Colin Firth]] - [[Jonathan Firth]] - [[Peter Firth]] - [[Jenna Fischer]] - [[Laurence Fishburne]] - [[Carrie Fisher]] - [[Isla Fisher]] - [[Joe Flanigan]] - [[Charles Fleischer]] - [[Louise Fletcher]] - [[Calista Flockhart]] - [[Jim Florentine]] - [[Errol Flynn]] - [[Bridget Fonda]] - [[Henry Fonda]] - [[Jane Fonda]] - [[Anne Fontaine]] - [[Harrison Ford]] - [[Antonie Formanová]] - [[John Forsythe]] - [[Jodie Foster]] - [[George Fouracres]] - [[Derek Fowlds]] - [[Matthew Fox]] - [[Megan Fox]] - [[Michael J. Fox]] - [[Jamie Foxx]] - [[Claire Foy]] - [[Philip Franks]] - [[Peter Franzén]] - [[Brendan Fraser]] - [[Eric Freeman]] - [[Martin Freeman]] - [[Morgan Freeman]] - [[Alissa Freindlihh]] - [[Dawn French]] - [[Freddie Frinton]] - [[Žanna Friske]] - [[Warren Frost]] - [[Gert Fröbe]] - [[Stephen Fry]] - [[Dwight Frye]] - [[Ron Funches]] - [[Louis de Funès]] - [[Annette Funicello]] - [[Giacomo Furia]] - [[Mira Furlan]] == G == [[Jean Gabin]] - [[Clark Gable]] - [[Zsa Zsa Gabor]] - [[Gal Gadot]] - [[Leonid Gaidai]] - [[Janusz Gajos]] - [[Michel Galabru]] - [[Vladislav Galkin]] - [[David Gallagher]] - [[Peter Gallagher]] - [[James Gandolfini]] - [[Matthew Garber]] - [[Greta Garbo]] - [[Adam Garcia]] - [[Andy García]] - [[Heidi Gardner]] - [[Andrew Garfield]] - [[John Garfield]] - [[Valeri Garkalin]] - [[Judy Garland]] - [[Jeff Garlin]] - [[Jennifer Garner]] - [[Janeane Garofalo]] - [[Brad Garrett]] - [[David Garrison]] – [[George Gaynes]] - [[Sarah Michelle Gellar]] - [[Claude Gensac]] - [[Brian George]] - [[Heinrich George]] - [[Richard Gere]] - [[Greg Germann]] - [[Estelle Getty]] - [[Paul Giamatti]] - [[Mel Gibson]] - [[Julián Gil]] - [[Elizabeth Gillies]] - [[Shane Gillis]] - [[Peter Gilmore]] - [[Clarence Gilyard]] - [[Annie Girardot]] - [[Bernard Giraudeau]] - [[Lillian Gish]] - [[Nikki Glaser]] - [[Georgie Glen]] - [[Crispin Glover]] - [[Danny Glover]] - [[Paulette Goddard]] - [[Whoopi Goldberg]] - [[Jeff Goldblum]] - [[Aleksandr Goloborodko]] - [[Selena Gomez]] - [[Edith González]] - [[Cuba Gooding noorem]] - [[Omar Gooding]] - [[John Goodman]] - [[Ginnifer Goodwin]] - [[Zachary Gordon]] - [[Joseph Gordon-Levitt]] - [[Christopher Gorham]] - [[Daisuke Gōri]] - [[Irena Górska-Damięcka]] - [[Ryan Gosling]] - [[Gilbert Gottfried]] - [[Dana Gould]] - [[Sofie Gråbøl]] - [[Jekaterina Gradova]] - [[Lauren Graham]] - [[Kelsey Grammer]] - [[Ariana Grande]] - [[Cary Grant]] - [[Hugh Grant]] - [[Peter Graves]] - [[Brian Austin Green]] - [[Eva Green]] - [[Seth Green]] - [[Ashley Greene]] - [[Eddie Griffin]] - [[Andy Griffith]] - [[Melanie Griffith]] - [[Richard Griffiths]] - [[Rupert Grint]] - [[Margus Grosnõi]] - [[Greg Grunberg]] - [[Matthew Gray Gubler]] - [[Elzė Gudavičiūtė]] - [[Sienna Guillory]] - [[Ljudmila Gurtšenko]] - [[Grant Gustin]] - [[Robert Gutman]] - [[Steve Guttenberg]] - [[Jake Gyllenhaal]] - [[Maggie Gyllenhaal]] == H == [[Liis Haab]] - [[Ville Haapasalo]] - [[Minna Haapkylä]] - [[Raul Haaristo]] - [[Seidi Haarla]] - [[Markus Habakukk]] - [[Olivia Hack]] - [[Buddy Hackett]] - [[Gene Hackman]] - [[Meelis Hainsoo]] - [[Kristiina Halkola]] - [[Arch Hall juunior]] - [[Arch Hall seenior]] - [[Michael C. Hall]] - [[Arvi Hallik]] - [[Annika Hallin]] - [[Steve Halliwell]] - [[Ayumi Hamasaki]] - [[Tšulpan Hamatova]] - [[Jasmin Hamid]] - [[Mark Hamill]] - [[Lisa Gay Hamilton]] - [[Jon Hamm]] - [[Anne Haney]] - [[Roger Hanin]] - [[Tom Hanks]] - [[Alyson Hannigan]] - [[David Harbour]] - [[Max Hardcore]] - [[Brandon Hardesty]] - [[Chris Hardwick]] - [[Neil Hardwick]] - [[Oliver Hardy]] - [[Robert Hardy]] - [[Tom Hardy]] - [[Kit Harington]] - [[Andrei Haritonov]] - [[Leonid Haritonov]] - [[Mark Harmon]] - [[Woody Harrelson]] - [[Danielle Harris]] - [[Ed Harris]] - [[Estelle Harris]] - [[Neil Patrick Harris]] - [[Ian Hart]] - [[Kevin Hart]] - [[Miranda Hart]] - [[Josh Hartnett]] - [[Steve Harvey]] - [[David Hasselhoff]] - [[Teri Hatcher]] - [[Anne Hathaway]] - [[Olivia de Havilland]] - [[Ethan Hawke]] - [[Goldie Hawn]] - [[Salma Hayek]] - [[Helen Hayes]] - [[Sean Hayes]] - [[Rita Hayworth]] - [[Anthony Head]] - [[Lena Headey]] - [[Amber Heard]] - [[John Heard]] - [[Johannes Heesters]] - [[Katherine Heigl]] - [[Riina Hein]] - [[Kersti Heinloo]] - [[Ekke Märten Hekles]] - [[Simon Helberg]] - [[Reino Helismaa]] - [[Liam Hemsworth]] - [[Florence Henderson]] - [[Christina Hendricks]] - [[Sonja Henie]] - [[Barry Shabaka Henley]] - [[Georgie Henley]] - [[Gerd Michael Henneberg]] - [[Jim Henson]] - [[Audrey Hepburn]] - [[Katharine Hepburn]] - [[David Herman]] - [[Edward Herrmann]] - [[Jennifer Love Hewitt]] - [[Steve Higgins]] - [[Dana Hill]] - [[Jonah Hill]] - [[Cheryl Hines]] - [[Barbro Hiort af Ornäs]] - [[Dustin Hoffman]] - [[Philip Seymour Hoffman]] - [[Hal Holbrook]] - [[Laurie Holden]] - [[Tom Holland]] - [[Willa Holland]] - [[Lauren Holly]] - [[Celeste Holm]] - [[John Holmes]] - [[Katie Holmes]] - [[Gunnar Hololei]] - [[Anthony Hopkins]] - [[Telma Hopkins]] - [[David Horovitch]] - [[Richard Steven Horvitz]] - [[Robert Hossein]] - [[Clarissa House]] - [[Whitney Houston]] - [[Huell Howser]] - [[Hu Die]] - [[Vanessa Hudgens]] - [[Jennifer Hudson]] - [[Kate Hudson]] - [[Felicity Huffman]] - [[Geoffrey Hughes]] - [[Ebba Hultkvist]] - [[Brigitte Susanne Hunt]] - [[Helen Hunt]] - [[Marsha Hunt]] - [[Richard Hunt]] - [[Holly Hunter]] - [[Isabelle Huppert]] - [[Elizabeth Hurley]] - [[John Hurt]] - [[Olivia Hussey]] - [[Aado Hõimre]] - [[Viiu Härm]] - [[Cheril Hynes]] ==I== [[Ice-T]] - [[Osamu Ichikawa]] - [[Andres Ild]] - [[Tiia Ilmanen]] - [[Michael Imperioli]] - [[Villem Indrikson]] - [[Tanel Ingi]] - [[Tino Insana]] - [[Jacques Insermini]] - [[Franco Interlenghi]] - [[Jeremy Irons]] - [[Amy Irving]] - [[Bill Irwin]] - [[Oscar Isaac]] - [[Madison Iseman]] - [[Jessica Iskandar]] - [[Ingrid Isotamm]] - [[Klára Issová]] - [[Eddie Izzard]] - [[Gregory Itzin]] - [[Vera Ivanko]] - [[Aleksandr Ivaškevitš]] - [[Vladimir Ivašov]] == J == [[Margus Jaanovits]] - [[Hugh Jackman]] - [[Glenda Jackson]] - [[Samuel L. Jackson]] - [[Danny Jacobs]] - [[Eric Jacobson]] - [[Claude Jade]] - [[Peeter Jakobi]] - [[Maarja Jakobson]] - [[Juri Jakovlev]] - [[Jelena Jakovleva]] - [[Duncan James]] - [[Kevin James]] - [[Mylène Jampanoï]] - [[Jesse Jane]] - [[Oleg Jankovski]] - [[Allison Janney]] - [[Vello Janson]] - [[Famke Janssen]] - [[Kalina Jędrusik]] - [[Julia Jentsch]] - [[Michael Jeter]] - [[Jiřina Jirásková]] - [[Jo Jung-suk]] - [[Bodil Joensen]] - [[Scarlett Johansson]] - [[Glynis Johns]] - [[Dakota Johnson]] - [[Don Johnson]] - [[James Austin Johnson]] - [[Bob Joles]] - [[Angelina Jolie]] - [[Sylvie Joly]] - [[Kevin Jonas]] - [[Alex Jones]] - [[Angus Turner Jones]] - [[Felicity Jones]] - [[Orlando Jones]] - [[Rashida Jones]] - [[Sam J. Jones]] - [[Tamala Jones]] - [[Tommy Lee Jones]] - [[Mait Joorits]] - [[Kathryn Joosten]] - [[Flemming Jørgensen]] - [[Louis Jourdan]] - [[Milla Jovovich]] - [[Odette Joyeux]] - [[Christopher Judge]] - [[Jaanika Juhanson]] - [[Miranda July]] - [[Marilyn Jurman]] - [[Victoria Justice]] - [[Ants Jõgi]] - [[Jõvan Kõrla]] - [[Jüri Järvet]] - [[Ene Järvis]] - [[Merle Jääger]] - [[Peeter Jürgens]] - [[Grete Jürgenson]] - [[Karolin Jürise]] - [[Faime Jürno]] == K == [[Simo Andre Kadastu]] - [[Aleksandr Kaidanovski]] - [[Artuss Kaimiņš]] - [[Piret Kalda]] - [[Hans Kaldoja]] - [[Johannes Kaljola]] - [[Hannes Kaljujärv]] - [[Rasmus Kaljujärv]] - [[Peeter Kaljumäe]] - [[Ülle Kaljuste]] - [[Karl Kalkun]] - [[Madis Kalmet]] - [[Maria Teresa Kalmet]] - [[Rēzija Kalniņa]] - [[Ivars Kalniņš]] - [[Andreas Kangur]] - [[Guido Kangur]] - [[Kareena Kapoor]] - [[Loviise Kapper]] - [[Arttu Kapulainen]] - [[Kalju Karask]] - [[Nikolai Karatšentsov]] - [[Eha Kard]] - [[Peeter Kard]] - [[Kim Kardashian]] - [[Katrin Karisma]] - [[Tõnu Kark]] - [[Boris Karloff]] - [[Alina Karmazina]] - [[Ott Kartau]] - [[Kristjan Kasearu]] - [[Casey Kasem]] - [[Arnold Kasuk]] - [[Igor Kašintsev]] - [[Stana Katic]] - [[Albina Kausi]] - [[Julie Kavner]] - [[Danny Kaye]] - [[Stacy Keach]] - [[Buster Keaton]] - [[Diane Keaton]] - [[Michael Keaton]] - [[Don Keefer]] - [[Sally Kellerman]] - [[David Kelly]] - [[Gene Kelly]] - [[Grace Kelly]] - [[Moira Kelly]] - [[Anna Kendrick]] - [[George Kennedy]] - [[Ireen Kennik]] - [[Tom Kenny]] - [[Patsy Kensit]] - [[Riley Keough]] - [[Annette Kerr]] - [[Deborah Kerr]] - [[Scott Kerr]] - [[Kari Ketonen]] - [[Urmas Kibuspuu]] - [[Nicole Kidman]] - [[Richard Kiel]] - [[Kaljo Kiisk]] - [[Rinko Kikuchi]] - [[Gunnar Kilgas]] - [[Val Kilmer]] - [[Kim Su-an]] - [[Jaune Kimmel]] - [[Jimmy Kimmel]] - [[Richard Kind]] - [[Candice King]] - [[Joey King]] - [[Perry King]] - [[Ben Kingsley]] - [[Nastassja Kinski]] - [[Justin Kirk]] - [[Anne Kirkbride]] - [[Takeshi Kitano]] - [[Eve Kivi]] - [[Elmar Kivilo]] - [[Diana Klas]] - [[Melody Klaver]] - [[Martin Klebba]] - [[Maria Klenskaja]] - [[Kevin Kline]] - [[Enn Klooren]] - [[Mati Klooren]] - [[Heidi Klum]] - [[Milan Kňažko]] - [[Shirley Knight]] - [[T.R. Knight]] - [[Keira Knightley]] - [[Don Knotts]] - [[Beyoncé Knowles]] - [[Bogumił Kobiela]] - [[Anti Kobin]] - [[Momoko Kōchi]] - [[Hülya Koçyiğit]] - [[David Koechner]] - [[Katrin Kohv]] - [[Märt Koik]] - [[Ere Kokkonen]] - [[Sachiko Kokubu]] - [[Linda Kolde]] - [[Eva Koldits]] - [[Todor Kolev]] - [[Kalju Komissarov]] - [[Aire Koop]] - [[Einari Koppel]] - [[Liisa Koppel]] - [[Martin Kork]] - [[Baltasar Kormákur]] - [[Harvey Korman]] - [[Jarmo Koski]] - [[Barbara Kosmal]] - [[Rein Kotkas]] - [[Enn Kraam]] - [[Jane Krakowski]] - [[Tarvo Krall]] - [[Saveli Kramarov]] - [[John Krasinski]] - [[Liisu Krass]] - [[Peter Krause]] - [[Toomas Kreen]] - [[Věra Křesadlová]] - [[Allan Kress]] - [[Kristin Kreuk]] - [[Sylvia Kristel]] - [[Kris Kristofferson]] - [[Jüri Krjukov]] - [[Nikolai Krjukov (näitleja)|Nikolai Krjukov]] - [[Nick Kroll]] - [[Kärt Kross]] - [[Ewa Krzyżewska]] - [[Diane Kruger]] - [[Suzanne Krull]] - [[David Krumholtz]] - [[Piret Krumm]] - [[Lisa Kudrow]] - [[Laura Kukk]] - [[Arvo Kukumägi]] - [[Joanna Kulig]] - [[Elle Kull]] - [[Katrin Kumpan]] - [[Helle Kuningas]] - [[Mila Kunis]] - [[Karol Kuntsel]] - [[Ester Kuntu]] - [[Karyn Kupcinet]] - [[Irina Kuptšenko]] - [[Vambola Kurg]] - [[Ravšana Kurkova]] - [[Tinka Kurti]] - [[Anna-Liisa Kurve]] - [[Ashton Kutcher]] - [[Einar Kuusk]] - [[Igor Kvaša]] - [[Barbara Kwiatkowska-Lass]] - [[Alo Kõrve]] - [[Hele Kõrve]] - [[Kirill Käro]] - [[Volli Käro]] - [[Amanda Hermiine Künnapas]] - [[Riho Kütsar]] == L == [[Aare Laanemets]] - [[Paul Laasik]] - [[Lia Laats]] - [[André S. Labarthe]] - [[Shia LaBeouf]] - [[Väino Laes]] - [[Bernadette Lafont]] - [[Mart Laisk]] - [[Maurice LaMarche]] - [[Hedy Lamarr]] - [[Tõnn Lamp]] - [[Burt Lancaster]] - [[Martin Landau]] - [[Michael Landon]] - [[Nathan Lane]] - [[Antti Lang]] - [[Katherine Kelly Lang]] - [[Stephen Lang]] - [[Hope Lange]] - [[Jessica Lange]] - [[Katherine Langford]] - [[Vassili Lanovoi]] - [[Angela Lansbury]] - [[Roland Laos]] - [[Viggo Larsen]] - [[Brie Larson]] - [[Ali Larter]] - [[Liis Lass (näitleja)|Liis Lass]] - [[George Lazenby]] - [[Charles Laughton]] - [[Cyndi Lauper]] - [[Erki Laur]] - [[Hugo Laur]] - [[Stan Laurel]] - [[Hugh Laurie]] - [[Piper Laurie]] - [[Piret Laurimaa]] - [[Ed Lauter]] - [[Taylor Lautner]] - [[Timo Lavikainen]] - [[Jude Law]] - [[Lucy Lawless]] - [[Jennifer Lawrence]] - [[Martin Lawrence]] - [[Cloris Leachman]] - [[Zarah Leander]] - [[Jean-Pierre Léaud]] - [[Jules LeBlanc]] - [[Matt LeBlanc]] - [[Heath Ledger]] - [[Bruce Lee]] - [[Christopher Lee]] - [[Lee Jun Ki]] - [[Will Lee]] - [[Fatme Helge Leevald]] - [[Rachelle Lefevre]] - [[Marko Leht]] - [[Janet Leigh]] - [[Jennifer Jason Leigh]] - [[Vivien Leigh]] - [[Laura Leighton]] - [[Jack Lemmon]] - [[Liis Lemsalu]] - [[Jay Leno]] - [[Jevgeni Leonov]] - [[Margus Lepa]] - [[Andres Lepik]] - [[Mikko Leppilampi]] - [[Rose Lesley]] - [[Rea Lest]] - [[Jared Leto]] - [[Katie Leung]] - [[Elyse Levesque]] – [[Margarita Levieva]] - [[Charlotte Lewis]] - [[Damian Lewis]] - [[Richard Lewis]] - [[Jet Li]] - [[Ülle Lichtfeldt]] - [[Arnis Līcītis]] - [[Uldis Lieldidžs]] - [[Līga Liepiņa]] - [[Harijs Liepiņš]] - [[Pēteris Liepiņš]] - [[Oskar Liigand]] - [[Arno Liiver]] - [[Mari Lill]] - [[Mari-Liis Lill]] - [[Tiit Lilleorg]] - [[‎Evangeline Lilly]] - [[Oskar Lind]] - [[Gunnel Lindblom]] - [[Max Linder]] - [[Liis Lindmaa]] - [[Robert Lindsay (näitleja)|Robert Lindsay]] - [[Hamish Linklater]] - [[Alex D. Linz]] - [[Ray Liotta]] - [[Jaak Lipso]] - [[Eeva Litmanen]] - [[Lucy Liu]] - [[Vassili Livanov]] - [[Blake Lively]] - [[Christopher Lloyd]] - [[Harold Lloyd]] - [[Heather Locklear]] - [[Angel Locsin]] - [[Lindsay Lohan]] - [[Oiva Lohtander]] - [[Vesa-Matti Loiri]] - [[Uno Loit]] - [[Vibeke Løkkeberg]] - [[Gina Lollobrigida]] - [[Loretta Long]] - [[Michael Longfellow]] - [[Eva Longoria]] - [[Michael Lonsdale]] - [[Priit Loog]] - [[Eric Lopez]] - [[Jennifer Lopez]] - [[Sophia Loren]] - [[Peter Lorre]] - [[Susanne Lothar]] - [[Lori Loughlin]] - [[Julia Louis-Dreyfus]] - [[Demi Lovato]] - [[Courtney Love]] - [[Jon Lovitz]] - [[Fabrice Luchini]] - [[Ludacris]] - [[Béla Lugosi]] - [[Lena Barbara Luhse]] - [[Markus Luik]] - [[Sulev Luik]] - [[Terje Luik]] - [[Vilma Luik]] - [[Tõnu Lume]] - [[Jüri Lumiste]] - [[Joanna Lumley]] - [[Diego Luna]] - [[Ada Lundver]] - [[Inga Lunge]] - [[Dita Lūriņa]] - [[Masiela Lusha]] - [[Aksella Luts]] - [[Meta Luts]] - [[Ain Lutsepp]] - [[Kristjan Lüüs]] - [[Evanna Lynch]] == M == [[Siim Maaten]] - [[Marcello Macchia]] - [[Andie MacDowell]] - [[Seth MacFarlane]] - [[Fernanda Machado]] - [[Kyle MacLachlan]] - [[Shirley MacLaine]] - [[Peter MacNicol]] - [[William H. Macy]] - [[Mikey Madison]] - [[Madita]] - [[Madonna (laulja)|Madonna]] - [[Pua Magasiva]] - [[Joe Maggard]] - [[Mayssa Maghrebi]] - [[Anna Magnani]] - [[Tobey Maguire]] - [[Riina Maidre]] - [[Aïssa Maïga]] - [[Ally Maki]] - [[Rami Malek]] - [[Wendie Malick]] - [[John Malkovich]] - [[Mona Malm]] - [[Eva Malmsten]] - [[Mait Malmsten]] - [[Heino Mandri]] - [[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]] - [[Pirkko Mannola]] - [[J. P. Manoux]] - [[Jayne Mansfield]] - [[Michael Mantenuto]] - [[Karl Mantzius]] - [[Jean Marais]] - [[Sophie Marceau]] - [[Nancy Marchand]] - [[Jerry Maren]] - [[Anne Margiste]] - [[David Margulies]] - [[Ingrid Margus]] - [[Cheech Marin]] - [[Karl Markovics]] - [[James Marsden]] - [[Jason Marsden]] - [[Ben Marshall]] - [[Dean Martin]] - [[Sven Martinek]] - [[Vladimir Jurjevitš Martõnov]] - [[Giulietta Masina]] - [[Elina Masing]] - [[Algimantas Masiulis]] - [[Lea Massari]] - [[Marcello Mastroianni]] - [[Amy Mathews]] - [[Märten Matsu]] - [[Nanako Matsushima]] - [[Marko Matvere]] - [[Gørild Mauseth]] - [[Jenny Maxwell]] - [[Bill Maynard]] - [[Juliette Mayniel]] - [[Rachel McAdams]] - [[Danny McBride]] - [[David McCallum]] - [[Rue McClanahan]] - [[Edie McClurg]] - [[Matthew McConaughey]] - [[Eric McCormack]] - [[Helen McCrory]] - [[Jennette McCurdy]] - [[Kevin McDonald]] - [[Malcolm McDowell]] - [[Bruce McGill]] - [[Ted McGinley]] - [[Rose McGowan]] - [[Lynne McGranger]] - [[Bob McGrath]] - [[Ewan McGregor]] - [[Joel McHale]] - [[Tim McInnerny]] - [[Daniel McKeague]] - [[Ian McKellen]] - [[Benjamin McKenzie]] - [[Julian McMahon]] - [[Kevin McNally]] - [[Maggie McNamara]] - [[Steve McQueen]] - [[Patricia McPherson]] - [[Ian McShane]] - [[Tim Meadows]] - [[Ray Meagher]] - [[Russell Means]] - [[Anne Meara]] - [[Jaanus Mehikas]] - [[Daniela Melchior]] - [[Eva Mendes]] - [[Natalie Mendoza]] - [[Māra Mennika]] - [[Vladimir Menšov]] - [[Jiří Menzel]] - [[María Mercader]] - [[Tamzin Merchant]] - [[Michèle Mercier]] - [[Getter Meresmaa]] - [[Helena Merzin-Tamm]] - [[Leonhard Merzin]] - [[Paul Mescal]] - [[Laine Mesikäpp]] - [[Jim Meskimen]] - [[Debra Messing]] - [[Märten Metsaviir]] - [[Seth Meyers]] - [[Alyson Michalka]] - [[Lea Michele]] - [[Charles Middleton]] - [[Bette Midler]] - [[Toshirō Mifune]] - [[Nikita Mihhalkov]] - [[Kaie Mihkelson]] - [[Carmen Mikiver]] - [[Mikk Mikiver]] - [[Tõnu Mikiver]] - [[Mads Mikkelsen]] - [[Ilmar Mikkor]] - [[Stanisław Mikulski]] - [[Alyssa Milano]] - [[Christina Milian]] - [[Cristin Milioti]] - [[Martin Mill]] - [[Ben Miller]] - [[Hal Miller]] - [[Sienna Miller]] - [[Wentworth Miller]] - [[Madis Milling]] - [[Eero Milonoff]] - [[Yvette Mimieux]] - [[Max Minghella]] - [[Liza Minnelli]] - [[Dannii Minogue]] - [[Dan Mintz]] - [[Eugene Mirman]] - [[Andrei Mironov]] - [[Helen Mirren]] - [[Ichirō Mizuki]] - [[Sonoya Mizuno]] - [[Beverley Mitchell]] - [[Radha Mitchell]] - [[Robert Mitchum]] - [[Gojko Mitić]] - [[Margo Mitt]] - [[Maarja Mitt-Pichen]] - [[Andrei Mjagkov]] - [[Ralf Moeller]] - [[Jon Mohr]] - [[Alfred Molina]] - [[Taylor Momsen]] - [[Dominic Monaghan]] - [[Sophie Monk]] - [[Marilyn Monroe]] - [[Yves Montand]] - [[Dacre Montgomery]] - [[Sara Montiel]] - [[Demi Moore]] - [[Dudley Moore]] - [[Julianne Moore]] - [[Mandy Moore]] - [[Mary Tyler Moore]] - [[Roger Moore]] - [[Shemar Moore]] - [[Dylan Moran]] - [[Erin Moran]] - [[Nonna Mordjukova]] - [[Jeanne Moreau]] - [[Jeffrey Dean Morgan]] - [[Tracy Morgan]] - [[Joanna Moro]] - [[María Moscholioú]] - [[Jean Moreau]] - [[Chloë Moretz]] - [[Glenn Morris]] - [[Viggo Mortensen]] - [[Carrie-Anne Moss]] - [[Carlos de la Mota]] - [[Edward Mulhare]] - [[Frankie Muniz]] - [[Matthew J. Munn]] - [[Olivia Munn]] - [[Audrey Munson]] - [[Radner Muratov]] - [[Hilje Murel]] - [[Natalja Murina]] - [[Brittany Murphy]] - [[Cillian Murphy]] - [[Eddie Murphy]] - [[Bill Murray]] - [[Chad Michael Murray]] - [[Don Murray]] - [[Hannah Murray]] - [[Sean Murray]] - [[Ornella Muti]] - [[Outi Mäenpää]] - [[Ain Mäeots]] - [[Lauri Mäesepp]] - [[Laine Mägi]] - [[Maarja Johanna Mägi]] - [[Marin Mägi]] - [[Andres Mähar]] - [[Tarmo Männard]] - [[Regina Männik]] - [[Mike Myers]] == N == [[Mattias Naan]] - [[Samy Naceri]] - [[Tatsuya Nakadai]] - [[Yukie Nakama]] - [[Miki Nakatani]] - [[Marissa Nasution]] - [[Karmel Naudre]] - [[Silvia Navarro]] - [[Kunal Nayyar]] - [[Patricia Neal]] - [[Lauri Nebel]] - [[Liam Neeson]] - [[Natalja Negoda]] - [[Jerry L. Nelson]] - [[Ricky Nelson]] - [[Corin Nemec]] - [[Evelyn Nesbit]] - [[John Nettles]] - [[Peter New]] - [[Bob Newhart]] - [[Paul Newman]] - [[Olivia Newton-John]] - [[Dustin Nguyen]] - [[Jack Nicholson]] - [[Julianne Nicholson]] - [[Leslie Nielsen]] - [[Laura Niils]] - [[Tõnis Niinemets]] - [[Dragan Nikolić]] - [[Juri Nikulin]] - [[Leonard Nimoy]] - [[Cynthia Nixon]] - [[Elvis Nolasco]] - [[Nick Nolte]] - [[Allan Noormets]] - [[Andres Noormets]] - [[Adela Noriega]] - [[Henrik Normann]] - [[Chuck Norris]] - [[Edward Norton]] - [[Jekaterina Novosjolova]] - [[Judy Nunn]] - [[Siti Nurhaliza]] - [[Mart Nurk (näitleja)|Mart Nurk]] - [[Lauri Nurkse]] - [[Egon Nuter]] - [[Jeff Nuttall]] - [[Rudolf Nuude]] - [[Miia Nuutila]] - [[Ego Nwodim]] - [[Maris Nõlvak]] - [[Sulev Nõmmik]] - [[Kaili Närep]] - [[Elmo Nüganen]] - [[Saara Nüganen]] - [[Lena Nyman]] - [[Michael Nyqvist]] == O == [[Hugh O'Brian]] - [[Bob Odenkirk]] - [[Rosie O'Donnell]] - [[Michael O'Hare]] - [[Bruno Oja]] - [[Peeter Oja]] - [[Pääru Oja]] - [[Rein Oja]] - [[Tõnu Oja]] - [[Indrek Ojari]] - [[Masi Oka]] - [[Gary Oldman]] - [[Joseph Olita]] - [[Christian Oliver]] - [[Laurence Olivier]] - [[Madis Ollikainen]] - [[Ashley Olsen]] - [[Elizabeth Olsen]] - [[Mary-Kate Olsen]] - [[Timothy Olyphant]] - [[Kate O'Mara]] - [[Ryan O'Neal]] - [[Tatum O'Neal]] - [[Ed O'Neill]] - [[Narda Onyx]] - [[Terry O'Quinn]] - [[Jaanus Orgulas]] - [[Liina Orlova]] - [[Ljubov Orlova]] - [[Roscoe Orman]] - [[Heather O'Rourke]] - [[Kalju Orro]] - [[Kelly Osbourne]] - [[Emily Osment]] - [[Haley Joel Osment]] - [[Marie Osmond]] - [[Patton Oswalt]] - [[Frank Oz]] - [[Madoka Ozawa]] - [[Peter O'Toole]] - [[Andres Ots]] == P == [[Reet Paavel]] - [[Voldemar Paavel]] - [[Coté de Pablo]] - [[Al Pacino]] - [[Jared Padalecki]] - [[Ashley Padilla]] - [[Elliot Page]] - [[Ester Pajusoo]] - [[Rein Pakk]] - [[Mari Palm]] - [[Keke Palmer]] - [[Teresa Palmer]] - [[Chazz Palminteri]] - [[Merle Palmiste]] - [[Külli Palmsaar]] - [[Tauno Palo]] - [[Gwyneth Paltrow]] - [[Anne Paluver]] - [[Hayden Panettiere]] - [[Porntip Papanai]] - [[Anatoli Papanov]] - [[Anna Paquin]] - [[Vanessa Paradis]] - [[Park Bo-gum]] - [[Ed Parker]] - [[Eleanor Parker]] - [[Mary-Louise Parker]] - [[Nate Parker]] - [[Nathaniel Parker]] - [[Sarah Jessica Parker]] - [[Hunter Parrish]] - [[Jim Parsons]] - [[Nicholas Parsons]] - [[Sergei Paršin]] - [[Spede Pasanen]] - [[Pedro Pascal]] - [[Vivianne Pasmanter]] - [[Raimo Pass]] - [[Nikolai Pastuhhov]] - [[Dev Patel]] - [[Mandy Patinkin]] - [[Robert Pattinson]] - [[Aaron Paul]] - [[Jake Paul]] - [[Sarah Paulson]] - [[Eduards Pāvuls]] - [[Bill Paxton]] - [[Gregory Peck]] - [[Ildikó Pécsi]] - [[Simon Pegg]] - [[Irina Pegova]] - [[Lauri Pedaja]] - [[Jorge Pedreros]] - [[Amanda Peet]] - [[Ragne Pekarev]] - [[Ines Pellegrini]] - [[Krystin Pellerin]] - [[Sean Penn]] - [[Terje Pennie]] - [[George Peppard]] - [[Piper Perabo]] - [[Richard Peramets]] - [[Ruth Peramets-Püss]] - [[Julija Peresild]] - [[Anthony Perkins]] - [[Elizabeth Perkins]] - [[Pauley Perrette]] - [[Jacques Perrin]] - [[Valerie Perrine]] - [[Luke Perry]] - [[Matthew Perry]] - [[Joe Pesci]] - [[Pirkka-Pekka Petelius]] - [[Russell Peters]] - [[William Petersen]] - [[Agnessa Peterson]] - [[Lembit Peterson]] - [[Maria Peterson]] - [[Laura Peterson-Aardam]] - [[Dieter Pfaff]] - [[Michelle Pfeiffer]] - [[Gérard Philipe]] - [[Michelle Phillips]] - [[River Phoenix]] - [[Robert Picardo]] - [[Mary Pickford]] - [[David Hyde Pierce]] - [[Helle Pihlak]] - [[Silva Pijon]] - [[Rosamund Pike]] - [[Amanda Pilke]] - [[Chris Pine]] - [[Enrique Pinti]] - [[Freida Pinto]] - [[Brad Pitt]] - [[Maiken Pius]] - [[Märt Pius]] - [[Priit Pius]] - [[Saara Pius]] - [[Jeremy Piven]] - [[Aubrey Plaza]] - [[Donald Pleasence]] - [[Amy Poehler]] - [[Kaarel Pogga]] - [[Mirtel Pohla]] - [[Sidney Poitier]] - [[Roman Polański]] - [[Sydney Pollack]] - [[Aleksei Polujan]] - [[Ellen Pompeo]] - [[Pavel Ponomarjov]] - [[Paul Poom (näitleja)|Paul Poom]] - [[Anna Popplewell]] - [[Mihhail Poretšenkov]] - [[Veiko Porkanen]] - [[Natalie Portman]] - [[Pete Postlethwaite]] - [[Glen Powell]] - [[Jane Powell]] - [[Tyrone Power]] - [[Michael Praed]] - [[Pran]] - [[Gediminas Pranckūnas]] - [[Margus Prangel]] - [[Chris Pratt]] - [[Laura Prepon]] - [[Micheline Presle]] - [[Elvis Presley]] - [[Priscilla Presley]] - [[Vincent Price]] - [[Jason Priestley]] - [[Prince (laulja)|Prince]] - [[Michael Prince]] - [[Žanna Prohhorenko]] - [[Uldis Pūcītis]] - [[Mihhail Pugovkin]] - [[Ieva Puķe]] - [[Liisa Pulk]] - [[Lucy Punch]] - [[Steve Purcell]] - [[Polina Puškaruk]] - [[Üllar Põld]] - [[Dan Põldroos]] - [[Elina Pähklimägi]] - [[Steffi Pähn]] - [[Endel Pärn]] - [[Katrin Pärn]] - [[Jasper Pääkkönen]] - [[Pille Pürg]] - [[Eva Püssa]] == Q == [[Michel Qissi]] - [[Anthony Quinn]] - [[Francesco Quinn]] - [[Molly Quinn]] == R == [[Doris Kristina Raave]] - [[Rita Raave]] - [[Daniel Radcliffe]] - [[Elza Radziņa]] - [[George Raft]] - [[Anneli Rahkema]] - [[Ott-Henrik Raidmets]] - [[Arvo Raimo]] - [[Claude Rains]] - [[Lembit Rajala (näitleja)|Lembit Rajala]] - [[Christopher Rajaveer]] - [[Tereza Ramba]] - [[Sara Ramírez]] - [[Leida Rammo]] - [[Charlotte Rampling]] - [[Bella Ramsey]] - [[Aleksander Randviir]] - [[Faina Ranevskaja]] - [[Noomi Rapace]] - [[Virginia Rappe]] - [[Ksenija Rappoport]] - [[Vjatšeslav Razbegajev]] - [[Ursula Ratasepp]] - [[Melissa Rauch]] - [[Bert Raudsep]] - [[Gert Raudsep]] - [[Evi Rauer]] - [[Piret Rauk]] - [[Mauri Raus]] - [[Tapio Rautavaara]] - [[Charlie Ray]] - [[Stephen Rea]] - [[Nancy Reagan]] - [[Ronald Reagan]] - [[Alfred Rebane]] - [[James Rebhorn]] - [[Robert Redford]] - [[Vanessa Redgrave]] - [[Eddie Redmayne]] - [[Dean Reed]] - [[Donna Reed]] - [[Nikki Reed]] - [[Oliver Reed]] - [[Salme Reek]] - [[Anne Reemann]] - [[Christopher Reeve]] - [[George Reeves]] - [[Keanu Reeves]] - [[Jarmo Reha]] - [[Tara Reid]] - [[Carl Reiner]] - [[Estelle Reiner]] - [[Veljo Reinik]] - [[Jānis Reinis]] - [[Ivo Reinok]] - [[Elina Reinold]] - [[Anti Reinthal]] - [[Külli Reinumägi]] - [[René Reinumägi]] - [[Jaan Rekkor]] - [[Erika Remberg]] - [[Brad Renfro]] - [[Jeremy Renner]] - [[Pierre Renoir]] - [[Paul Reubens]] - [[Fernando Rey]] - [[Burt Reynolds]] - [[Debbie Reynolds]] - [[Ryan Reynolds]] - [[Lana Rhoades]] - [[Patricia Rhomberg]] - [[Matthew Rhys]] - [[Jonathan Rhys-Meyers]] - [[Alfonso Ribeiro]] - [[Giovanni Ribisi]] - [[Christina Ricci]] - [[Cliff Richard]] - [[Pierre Richard]] - [[Dakota Blue Richards]] - [[Denise Richards]] - [[Michael Richards]] - [[Kevin Michael Richardson]] - [[Nicole Richie]] - [[Andy Richter]] - [[Don Rickles]] - [[Alan Rickman]] - [[Daisy Ridley]] - [[Paul Ritter]] - [[Joan Rivers]] - [[AnnaSophia Robb]] - [[Margot Robbie]] - [[Emma Roberts]] - [[John Roberts]] - [[Julia Roberts]] - [[Alex Rocco]] - [[Kali Rocha]] - [[Chris Rock]] - [[James Roday]] - [[Olivia Rodrigo]] - [[Michelle Rodriguez]] - [[Ginger Rogers]] - [[Will Rogers]] - [[Henry Rollins]] - [[Rebecca Romijn]] - [[Saoirse Ronan]] - [[Ago Roo]] - [[Mickey Rooney]] - [[Marga van Rooy]] - [[Helgur Rosental]] - [[Mackenzie Rosman]] - [[Diana Ross]] - [[Gavin Rossdale]] - [[Isabella Rossellini]] - [[Portia de Rossi]] - [[Kim Rossi Stuart]] - [[Emmy Rossum]] - [[Aleksandr Rozenbaum]] - [[Tim Roth]] - [[Teryl Rothery]] - [[Ronda Rousey]] - [[Patricia Routledge]] - [[Kelly Rowland]] - [[Gena Rowlands]] - [[Daniela Ruah]] - [[Ruan Lingyu]] - [[Paul Rudd]] - [[Sara Rue]] - [[Mark Ruffalo]] - [[Johnny Ruffo]] - [[Victoria Ruffo]] - [[José Carlos Ruiz]] - [[Siim Rulli]] - [[Nadežda Rumjantseva]] - [[Geoffrey Rush]] - [[Kurt Russell]] - [[Rene Russo]] - [[Éva Ruttkai]] - [[Paul Ruubel]] - [[Tarmo Ruubel]] - [[Tene Ruubel]] - [[Erik Ruus]] - [[Nikolai Rõbnikov]] - [[Ene Rämmeld]] - [[Kadri Rämmeld]] - [[Meelis Rämmeld]] - [[Maila Rästas]] - [[Tõnis Rätsep]] - [[Rita Rätsepp]] - [[Marika Rökk]] - [[Ken Rüütel]] - [[Debby Ryan]] - [[Jeri Ryan]] - [[Meg Ryan]] - [[Winona Ryder]] - [[Ryu Jun-yeol]] == S == [[Tõnu Saar]] - [[Niko Saarela]] - [[Üllar Saaremäe]] - [[Liisa Saaremäel]] - [[Anneli Saaristo]] - [[Şabāḩ]] - [[Daryl Sabara]] - [[Ernie Sabella]] - [[Katee Sackhoff]] - [[Sadie (saksa lambakoer)|Sadie]] - [[Katey Sagal]] - [[Bob Saget]] - [[Reimo Sagor]] - [[Sylvia Saint]] - [[Elsa Saisio]] - [[Karl Sakrits]] - [[Corso Salani]] - [[Külliki Saldre]] - [[Eduard Salmistu]] - [[Elmar Salulaht]] - [[Inga Salurand]] - [[Indrek Sammul]] - [[Jevgeni Samoilov]] - [[Tatjana Samoilova]] - [[Nadežda Samsonova]] - [[Christoph Sanders]] - [[Adam Sandler]] - [[Thomas Sangster]] - [[Susan Sarandon]] - [[Sampo Sarkola]] - [[Gailard Sartain]] - [[Kristjan Sarv]] - [[Will Sasso]] - [[Jaan Saul]] - [[Jennifer Saunders]] - [[Larissa Savankova]] - [[Doug Savant]] - [[Ija Savvina]] - [[Erika Sawajiri]] - [[Kristen Schaal]] - [[Rebecca Schaeffer]] - [[Hunter Schafer]] - [[William Schallert]] - [[Maximilian Schell]] - [[Richard Schiff]] - [[Steve Schirripa]] - [[Henessi Schmidt]] - [[Maria Schneider]] - [[Arnold Schwarzenegger]] - [[David Schwimmer]] - [[Kaya Scodelario]] - [[Seann William Scott]] - [[Steven Seagal]] - [[Kārlis Sebris]] - [[Amy Sedaris]] - [[Edie Sedgwick]] - [[Kyra Sedgwick]] - [[Oskar Seeman]] - [[Sepo Seeman]] - [[George Segal]] - [[Jason Segel]] - [[Marian Seldes]] - [[Natalja Seleznjova]] - [[Tom Selleck]] - [[Peter Sellers]] - [[Heido Selmet]] - [[Angelina Semjonova]] - [[Sakura Sena]] - [[Rachel Sennott]] - [[Ott Sepp]] - [[Mayra Sérbulo]] - [[Adam Sevani]] - [[Amanda Seyfried]] - [[Tony Shalhoub]] - [[Garry Shandling]] - [[Shangguan Yunzhu]] - [[Michael Shanks]] - [[Omar Sharif]] - [[Keesha Sharp]] - [[William Shatner]] - [[Fiona Shaw]] - [[Wallace Shawn]] - [[John Shea]] - [[Charlie Sheen]] - [[Martin Sheen]] - [[Sherri Shepherd]] - [[Nicollette Sheridan]] - [[Tye Sheridan]] - [[Sarah Sherman]] - [[Lloyd Sherr]] - [[Brooke Shields]] - [[Jackie Shroff]] - [[Tiger Shroff]] - [[James Sie]] - [[Arnold Sikkel]] - [[Eili Sild]] - [[Mall Sillandi]] - [[Jay Silverheels]] - [[Sarah Silverman]] - [[Alicia Silverstone]] - [[Victoria Silvstedt]] - [[Endel Simmermann]] - [[J. K. Simmons]] - [[Rain Simmul]] - [[Rosearik Rikki Simons]] - [[William Simons]] - [[Lars Simonsen]] - [[Jessica Simpson]] - [[Frank Sinatra]] - [[Sinbad]] - [[Gary Sinise]] - [[Vjatšeslav Sirin]] - [[Tom Sizemore]] - [[Troye Sivan]] - [[Jon Sivewright]] - [[Bill Skarsgård]] - [[Kaia Skoblov]] - [[Artūrs Skrastiņš]] - [[Jenny Slate]] - [[Christian Slater]] - [[Zinaida Slavina]] - [[Veronika Slowikowska]] - [[Ināra Slucka]] - [[Maisie Sly]] - [[Sharon Small]] - [[Mihkel Smeljanski]] - [[Anna Nicole Smith]] - [[Jaden Smith]] - [[Maggie Smith]] - [[Matt Smith]] - [[Will Smith]] - [[Yeardley Smith]] - [[Innokenti Smoktunovski]] - [[Cobey Smulders]] - [[Wesley Snipes]] - [[Sarah Snook]] - [[André Sogliuzzo]] - [[Sonja Sohn]] - [[Britta Soll]] - [[Vitali Solomin]] - [[Carly Rose Sonenclar]] - [[Brenda Song]] - [[Hilda Sooper]] - [[Ago Soots]] - [[Sophie Sooäär]] - [[Türkân Şoray]] - [[Aarne Soro]] - [[Mira Sorvino]] - [[Sissy Spacek]] - [[Kevin Spacey]] - [[David Spade]] - [[James Spader]] - [[Britney Spears]] - [[Jamie Lynn Spears]] - [[Edward Speleers]] - [[Urassaya Sperbund]] - [[Caroll Spinney]] - [[Eero Spriit]] - [[Cole Sprouse]] - [[Grażyna Szapołowska]] - [[Rūta Staliliūnaitė]] - [[Sylvester Stallone]] - [[Barbara Stanwyck]] - [[Drew Starkey]] - [[Igor Starõgin]] - [[Jason Statham]] - [[Shirley Stelfox]] - [[Maury Sterling]] - [[Vladimir Steržakov]] - [[Stella Stevens]] - [[Margot Stevenson]] - [[James Stewart]] - [[Kristen Stewart]] - [[Patrick Stewart]] - [[David Ogden Stiers]] - [[Julia Stiles]] - [[Margo Stilley]] - [[Dean Stockwell]] - [[Fred Stoller]] - [[Emma Stone]] - [[Sharon Stone]] - [[Larry Storch]] - [[Imants Strads]] - [[Glenn Strange]] - [[Meryl Streep]] - [[Barbra Streisand]] - [[René Strickler]] - [[Oleg Striženov]] - [[Bobby Stuart]] - [[Gloria Stuart]] - [[James Patrick Stuart]] - [[Jerzy Stuhr]] - [[Bohdan Stupka]] - [[Melissa Sturm]] - [[David Suchet]] - [[Agnieszka Suchora]] - [[Alar Sudak]] - [[Jason Sudeikis]] - [[Viktor Suhhorukov]] - [[Tiit Sukk]] - [[Nicole Sullivan]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Donald Sutherland]] - [[Kiefer Sutherland]] - [[Jeremy Sumpter]] - [[Simeoni Sundja]] - [[Toomas Suuman]] - [[Arno Suurorg]] - [[Mena Suvari]] - [[Mihhail Svetin]] - [[Hilary Swank]] - [[Patrick Swayze]] - [[Clive Swift]] - [[Taylor Swift]] - [[Tilda Swinton]] - [[Meeli Sööt]] - [[Olga Syahputra]] - [[Martti Syrjä]] == Š == [[Nina Šatskaja (näitleja)|Nina Šatskaja]] - [[Alvydas Šlepikas]] - [[Vassili Šukšin]] == Z == [[Vladimir Zeldin]] - [[Renée Zellweger]] - [[Vladimir Zemljanikin]] - [[Zendaya]] - [[Ferenc Zenthe]] - [[Catherine Zeta-Jones]] - [[Maddie Ziegler]] - [[Zhang Ziyi]] - [[Valeri Zolotuhhin]] - [[Sten Zupping]] ==Ž== [[Andrejs Žagars]] - [[Bata Živojinović]] - [[Olesja Žurakivska]] == T == [[Indrek Taalmaa]] - [[Oleg Tabakov]] - [[Margus Tabor]] - [[Theodor Tabor]] - [[Andres Tabun]] - [[Tarmo Tagamets]] - [[Sadaf Taherian]] - [[George Takei]] - [[Amir Talai]] - [[Aino Talvi]] - [[Alice Talvik]] - [[Merle Talvik]] - [[Jaak Tamleht]] - [[Katariina Tamm]] - [[Mary Tamm]] - [[Raivo E. Tamm]] - [[Kiiri Tamm]] - [[Karin Tammaru]] - [[Peeter Tammearu]] - [[Ilmar Tammur]] - [[Isamu Tanonaka]] - [[Amanda Tapping]] - [[Georgi Taratorkin]] - [[Ruut Tarmo]] - [[Fred Tatasciore]] - [[Sharon Tate]] - [[Jacques Tati]] - [[Channing Tatum]] - [[Tiina Tauraite]] - [[Audrey Tautou]] - [[Elizabeth Taylor]] - [[Holland Taylor]] - [[Lili Taylor]] - [[Matthew W. Taylor]] - [[Tamara Taylor]] - [[Toni Tecuceanu]] - [[Margo Teder]] - [[Danny Teeson]] - [[Külli Teetamm]] - [[Miles Teller]] - [[Shirley Temple]] - [[Kalmer Tennosaar]] - [[Liina Tennosaar]] - [[Sulev Teppart]] - [[Minori Terada]] - [[Margarita Terehhova]] - [[Thalía]] - [[Charlize Theron]] - [[Emma Thompson]] - [[Kenan Thompson]] - [[Linda Thompson]] - [[Bella Thorne]] - [[Courtney Thorne-Smith]] - [[Uma Thurman]] - [[T. J. Thyne]] - [[Vjatšeslav Tihhonov]] - [[Klaudia Tiitsmaa]] - [[Mihkel Tikerpalu]] - [[Ursel Tilk]] - [[Ashley Tisdale]] - [[Doris Tislar]] - [[Tony Todd]] - [[Jani Toivola]] - [[Pamela Tola]] - [[Andrei Tolubejev]] - [[Kersti Tombak]] - [[Kärt Tomingas]] - [[Villu Tomingas]] - [[Kaarel Toom]] - [[Jaan Tooming]] - [[Harriet Toompere]] - [[Hendrik Toompere juunior]] - [[Gordon Tootoosis]] - [[Lolita Torres]] - [[Anna Torv]] - [[Lupita Tovar]] - [[Spencer Tracy]] - [[Roman Trahtenberg]] - [[Karrueche Tran]] - [[Raivo Trass]] - [[John Travolta]] - [[Halka Třešňáková]] - [[Jördis Triebel]] - [[Jean-Louis Trintignant]] - [[Marie Trintignant]] - [[Verne Troyer]] - [[Tõnu Trubetsky]] - [[François Truffaut]] - [[Sofiko Tšiaureli]] - [[Irmena Tšitšikova]] - [[Stanley Tucci]] - [[Tambet Tuisk]] - [[Risto Tuorila]] - [[Aidan Turner]] - [[Lana Turner]] - [[Sophie Turner]] - [[Tina Turner]] - [[Aida Turturro]] - [[Teresa Tuszyńska‎]] - [[Veikko Täär]] - [[Aisha Tyler]] - [[Liv Tyler]] - [[Cicely Tyson]] - [[Beata Tyszkiewicz]] == U == [[Väino Uibo]] - [[Juhan Ulfsak]] - [[Lembit Ulfsak]] - [[Mihhail Uljanov]] - [[Liv Ullmann]] - [[Ernst Umhauer]] - [[Carrie Underwood]] - [[Katariina Unt]] - [[Kate Upton]] - [[Jevgenija Uralova]] - [[Johann Urb]] - [[Toomas Urb]] - [[Jevgeni Urbanski]] - [[Nina Urgant]] - [[Usher]] - [[Ivo Uukkivi]] - [[Pärt Uusberg]] - [[Sandra Uusberg]] - [[Uku Uusberg]] - [[Jan Uuspõld]] == V == [[Helmut Vaag]] - [[Andrus Vaarik]] - [[Marika Vaarik]] - [[Marta Vaarik]] - [[Marine Vacth]] - [[Annette Vadim]] - [[Rein Vaharo]] - [[Aigi Vahing]] - [[Liina Vahter]] - [[Liina Vahtrik]] - [[Viire Valdma]] - [[Angélica Vale]] - [[Ritva Valkama]] - [[Jean-Claude Van Damme]] - [[Frans Van der Aa]] - [[Kirsten Vangsness]] - [[Helene Vannari]] - [[Sergo Vares]] - [[Natalja Varlei]] - [[Jim Varney]] - [[Ardo Ran Varres]] - [[Michael Vartan]] - [[Fernanda Vasconcellos]] - [[Sofia Vassilieva]] - [[Jekaterina Vassiljeva]] - [[Uldis Vazdiks]] - [[Jussi Vatanen]] - [[Ragne Veensalu]] - [[Kaido Veermäe]] - [[Anne Veesaar]] - [[Juha Veijonen]] - [[Martin Veinmann]] - [[Kaspar Velberg]] - [[Milo Ventimiglia]] - [[Sofía Vergara]] - [[Anne Vernon]] - [[Lidija Vertinskaja]] - [[Jevgeni Vesnik]] - [[Angélico Vieira]] - [[Michelle Vieth]] - [[Kristo Viiding]] - [[Alicia Vikander]] - [[Sharni Vinson]] - [[Gunta Virkava]] - [[Märt Visnapuu]] - [[Georgi Vitsin]] - [[Monica Vitti]] - [[Marina Vlady]] - [[Jevgeni Vlassov]] - [[Jüri Vlassov]] - [[Jon Voight]] - [[Peeter Volkonski]] - [[Omar Volmer]] - [[Pavel Vorožtsov]] - [[Edgar Vunš]] - [[Evelin Võigemast]] - [[Priit Võigemast]] - [[Hanna-Liina Võsa]] - [[Vladimir Võssotski]] == W == [[Hannah Waddingham]] - [[Mark Wahlberg]] - [[Kari Wahlgren]] - [[Ralph Waite]] - [[Marie Walcamp]] - [[Devon Walker]] - [[Paul Walker]] - [[Eli Wallach]] - [[Kirsti Wallasvaara]] - [[David Walliams]] - [[Kate Walsh]] - [[Julie Walters]] - [[Christoph Waltz]] - [[Zoë Wanamaker]] - [[Denzel Washington]] - [[Mia Wasikowska]] - [[Katherine Waterston]] - [[Barry Watson]] - [[Emma Watson]] - [[Indica Watson]] - [[Siraphun Wattanajinda]] - [[Naomi Watts]] - [[John Wayne]] - [[Michael Weatherly]] - [[Carl Weathers]] - [[Sigourney Weaver]] - [[Hugo Weaving]] - [[Martin Weinek]] - [[Stephnie Weir]] - [[Michael T. Weiss]] - [[Johnny Weissmüller]] - [[Rachel Weisz]] - [[Raquel Welch]] - [[Colin Welland]] - [[Tom Welling]] - [[George Wendt]] - [[Rolf Wenkhaus]] - [[Barbara Werle]] - [[Adam West]] - [[Dominic West]] - [[Forest Whitaker]] - [[Betty White]] - [[David A. R. White]] - [[Jaleel White]] - [[Bradley Whitford]] - [[Steve Whitmire]] - [[Jane Wickline]] - [[Olivia Wilde]] - [[Gene Wilder]] - [[Catherine Wilkening]] - [[Laisha Wilkins]] - [[Katt Williams]] - [[Michael K. Williams]] - [[Michelle Williams]] - [[Robin Williams]] - [[Bruce Willis]] - [[Chandra Wilson]] - [[Lambert Wilson]] - [[Luke Wilson]] - [[Rebel Wilson]] - [[Robert Brian Wilson]] - [[Ruth Wilson]] - [[William Windom]] - [[Mick Wingert]] - [[Henry Winkler]] - [[Kate Winslet]] - [[Jonathan Winters]] - [[Shelley Winters]] - [[Jane Withers]] - [[Reese Witherspoon]] - [[Tom Wlaschiha]] - [[Finn Wolfhard]] - [[Won Bin]] - [[Ed Wood]] - [[Elijah Wood]] - [[Evan Rachel Wood]] - [[Jake Wood]] - [[Natalie Wood]] - [[Vivien Wood]] - [[Bambi Woods]] - [[Joanne Woodward]] - [[Bonnie Wright]] - [[Constance Wu]] - [[Noah Wyle]] - [[Patrice Wymore]] ==Õ== [[Rait Õunapuu]] ==Ä== [[Xəlil Əbcəlilev]] ==Ü== [[Aarne Üksküla]] - [[Kristjan Üksküla]] - [[Ako Ülavere]] ==Y== [[Bowen Yang]] - [[Susannah York]] - [[Rudy Youngblood]] ==Vaata ka== *[[:Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Näitlejate loendid]] [[Kategooria:Filmikunsti loendid]] [[Kategooria:Filminäitlejad|*Filminäitlejate loend]] 7ok0cud5w0oiawruda97n2c6ywpb0yr Leonardo da Vinci 0 17792 7124605 7115863 2026-04-05T08:46:23Z Kuriuss 38125 7124605 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{suunamine|Da Vinci|Teiste tähenduste kohta|Da Vinci (täpsustus)|ja|Leonardo da Vinci (täpsustus)}} : ''Selles [[Firenze Vabariik|Firenze Vabariigi]] aegses nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime; inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo.'' {{infokast persoon | nimi = Leonardo da Vinci | pilt = Leonardo self.jpg | pildi suurus = | pildiallkiri = Leonardo da Vinci autoportree | sünninimi = Leonardo di ser Piero da Vinci<ref name="9shuo" /> | sünniaeg = 15. aprill 1452 | sünnikoht = [[Vinci]], [[Firenze Vabariik]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1519|5|2|1452|4|15}} | surmakoht = [[Amboise]], [[Prantsusmaa kuningriik]] | rahvus = | alma mater = | haridus = | tegevusala = kunst, teadus, arhitektuur, anatoomia, inseneriteadused | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg | moodul = | a1 = Kunstivool | a2 = [[kõrgrenessanss]] | b1 = Tuntud teoseid | b2 = {{Lihtloend| * "[[Madonna kaljukoopas]]" (u 1483–1493) * "[[Daam hermeliiniga]]" (u 1489–1491) * "[[Vitruviuse mees]]" (u 1492–1498) * "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1492–1498) * "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" (u 1499–1510) * "[[Mona Lisa]]" (u 1503–1516) }} | c1 = | c2 = | d1 = | d2 = }} '''Leonardo di ser Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Anchiano]] [[Vinci]] lähedal – [[2. mai]] [[1519]] [[Clos Lucé]] loss, [[Amboise]]), tuntud kui '''Leonardo da Vinci''' või lihtsalt '''Leonardo''', oli [[Itaalia]] [[polühistor]] ja kunstnik, maailmakuulsa maali "[[Mona Lisa]]" autor. Teda peetakse üheks [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgsemaks [[geenius]]eks. Ta tegeles selliste valdkondadega nagu [[maalikunst]], [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]], [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]], [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Leonardot on tihti kirjeldatud kui renessansiinimese arhetüüpi, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on nimetatud ka kõigi aegade parimaks maalikunstnikuks ning mitmekülgseimaks inimeseks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnul olid Leonardo huvide ulatus ja sügavus erakordsed ning „ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge“.<ref name="gYyiK" /> Leonardo oli ja on tuntud peamiselt maalikunstnikuna. Tema loomingust on kõige tuntumad teosed portree "[[Mona Lisa]]" ja religioosne maal "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]". Neid peetakse maailma enim reprodutseeritud ja ka parodeeritud maalideks, mille kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "[[Aadama loomine]]". 2017. aastal müüdi ta teos "[[Salvator Mundi (Leonardo)|Salvator Mundi]]" oksjonil 450,3 miljoni USA dollari eest, mis teeb sellest kõigi aegade kalleima avalikult müüdud kunstiteose.<ref>{{Netiviide|autor=David D. Kirkpatrick|url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html|pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince|väljaanne=The New York Times|aeg=6. detsember 2017|vaadatud=11. detsembril 2020}}</ref> Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kujunenud kultuuriikooniks, mida on jäljendatud nii [[euro|euromündil]], raamatutes kui ka [[T-särk|T-särkidel]]. Praeguseks on tema teoseid säilinud umbkaudu 15, märgatav osa neist on jäänud lõpetamata tehnikaga eksperimenteerimise või edasilükkamiste tõttu. Samas on väga väärtuslikud ka ta tööd ja päevikud, mis koondavad joonistusi, teaduslikke arutelusid ja mõtteid maalimise kohta. Leonardo paistis silma ka tehnoloogiliste uuenduse väljamõtlemise poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja [[päikeseenergia]] kontsentreerimise lahenduse. Enamikku ta kavandeist ei olnud võimalik ta eluajal teostada, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja traadi tugevuse kontrollija, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, [[Tsiviilehitus|tsiviilehitusest]], [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st. ==Elulugu== Leonardo sündis 1452. aastal [[Toscana|Toscanas]] Vinci lähedal Anchiano-nimelises mägikülas [[notar]] Piero Fruosino di Antonio da Vinci ja külanaise Caterina (ka Caterina Buti del Vacca ja Caterina di Meo Lippi) vallaslapsena. Tema ema kohta on vähe teada. Leonardol pole tänapäevases mõttes perekonnanime – ta nimi Leonardo di ser Piero da Vinci tähendab tõlkes „Leonardo, ''ser'' Piero poeg Vincist“. Esimesed viis eluaastat elas Leonardo emaga Vinci lähedal [[Anchiano]] külakeses. [[1457|1457.]] aastal kolis ta oma isa, vanaisa ja onu koju Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis ta [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Ta elas Vincis [[1466]]. aastani. 14-aastaselt sõitis Leonardo [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima andeka kunstniku [[Andrea del Verrocchio]] [[Ateljee|ateljees]] ehk ''bottega''’s. Verrocchio avaldas talle suurt mõju. ''Bottega''’s töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Leonardo alustas seal õpilasena värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppetöö Verrocchio juures, ehkki ta jäi tegutsema ateljee juurde. 1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest<ref>{{Raamatuviide|autor=František Jílek|pealkiri=Mees Vincist|aasta=1988|koht=Tallinn|kirjastus=Kunst|lehekülg=89|isbn=}}</ref> ja alustas tööd professionaalse kunstnikuna. Leonardo suri 67-aastaselt 2. mail 1519 Prantsusmaal Clos Lucé lossis arvatavasti [[Insult|insuldi]] tagajärjel. Sama aasta augustis maeti ta säilmed [[Amboise]]’i lossi kiriku juures olevale kalmistule. ==Leonardo kui kunstnik== [[Pilt:Leonardo da Vinci - Annunciazione - Google Art Project.jpg|pisi|300px|vasakul|"Maarja kuulutus" (u 1472–1475)]] Leonardo varajasimaks dateeritud teoseks peetakse sulejoonistust [[5. august]]ist [[1473]].<ref>{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky|lehekülg=}}</ref> See [[Arno jõgi|Arno]] jõe kaldapealset ja Montelupo lossi kujutav joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel: esiteks selle tõttu, et teos on dateeritud (mille tõttu paljud uurijad arvavad, et kuupäev on lisatud hiljem), aga ka selle poolest, et maastikku on kujutatud tollasest stiilist väga erinevalt: valgus, vesi ja rohelus jätvad elusa, liikuva mulje ning loodus ei ole tegevustiku taust, vaid kese. [[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|"Kuningate kummardamine" (u 1481–1482)]] Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik neist on hävinud või pole tema käekiri neil tuntav. Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "[[Kristuse ristimine (Verrocchio)|Kristuse ristimist]]" (asub [[Uffizi galerii]]s), millel tema maalitud arvatakse olevat maastik ja vasakpoolne ingel. Varem on seda dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga uuematel andmetel arvatakse ingel olevat maalitud kümmekond aastat hiljem. Leonardo esimeseks säilinud lõpetatud maaliks peetakse "Maarja kuulutust" (u [[1472]]–[[1475]], kuulub Uffizi galeriile). Mõlema maali täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et need on valminud pika aja vältel. Leonardo loometee alguse silmapaistvaimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (u [[1481]]–[[1482]], asub Uffizi galeriis). Leonardo pidi selle maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, kuid maal jäi lõpetamata ning säilinud on vaid maali ja selle detailide [[skits]]e. Selle maaliga töötades leidis Leonardo oma stiili, ta hülgas väliselt värvika ''quattrocento'' ja lõi ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellest tekkinud loomulik varjude ja valguse kujutamine. [[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|pisi|350px|vasakul|"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" (1495–1498)]] [[1482]]. aastal kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Seal arendas Leonardo end nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajast on säilinud väga vähe teoseid. [[1483]]. aastal telliti Leonardolt maal "Madonna kaljukoopas" (1483–1486, asub [[Louvre]]’i muuseumis). Sellest teosest on olemas ka teine, kohmakama joonega maalitud versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s. Teise maali autorsuse üle on vaieldud, kuid 2008. aasta uuringuandmete järgi peetakse peamiseks autoriks siiski kedagi teist kui Leonardot, arvatavasti ta assistenti [[Giovanni Ambrogio de Predis]]i.<ref name="VtmqP" /> "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsamaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud Milanos asuva [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul mitmel korral [[restaureerimine|restaureeritud]], on originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned väikesed värvilaigud. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv<ref name="Ow9IU" />, osaliselt [[marodöör]]id ja [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] purustused<ref name="kGS1B" />, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aastal on märgitud, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada. [[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|"[[Mona Lisa]]" (1503–1519)]] [[1499]]. aastal lahkus Leonardo Milanost ning viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning naasis siis Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani. [[1503]]. aastal sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks 1440. aastal toimunud [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd ja maalimistehnika lahenduste otsimist tekkis paus ja teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas [[Raffael]], tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning praegu saab selle kohta teavet tööst tehtud koopiatelt ja säilinud skitsidelt. [[1506]]. aastal suundus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd praeguseks maailma tuntuima maali "Mona Lisa" kallal (1503–1519, asub Louvre’is)<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://latimesblogs.latimes.com/culturemonster/2012/03/mona-lisa-completed-later-than-thought-louvre.html|pealkiri=Mona Lisa Completed Later than Thought, Louvre Confirms|väljaanne=Los Angeles Times|aeg=29. märts 2012|vaadatud=17. detsembril 2020|tsitaat=Leonardo alustas maalimist umbes 1503. aastal Firenzes, 1516 võttis ta maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas selle viimistlemist veel kolm aastat ja viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.}}</ref>. Pildil kujutatud naine on tundmatu, aga Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud pealkirjaga "La Gioconda"). Väga lihtsa ja pretensioonitu kompositsiooniga pildi muudab eriliseks ja teistest tollastest portreedest erinevaks portreteeritava mõistatuslik naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida juba Leonardo kaasaegsed jäljendama asusid. Sel perioodil valmisid ka "Püha Anna ja Madonna lapsega" (u 1503, asub Louvre’is) ning "Leda luigega" (u 1503–1510, säilinud vaid Raffaeli, [[Cesare da Sesto]] jt koopiad). [[1513]]. aastal suundus Leonardo [[Rooma|Roomasse]], kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. [[1516|1516.]] aastal lahkus ta kuningas [[François I]] kutsel Prantsusmaale ja asus elama Amboise’i lähedale Clou Lucé lossi. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannese" (u 1513–1516, asub Louvre’is), mida on kritiseeritud homoseksuaalse ja blasfeemilise alatooni tõttu. ==Päevikud== [[Pilt:Codex de leicester.jpg|pisi|Lehekülg "[[Codex Leicester]]ist"]] Renessansiaja [[humanism|humanismis]] ei eristatud kauneid kunste ja teadust rangelt. Leonardo tööd teaduse ja tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui ta kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ja joonistusi, olid edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ja looduslikule filosoofiale, tänapäevase teaduse eelkäijale. Leonardo vaatles pidevalt maailma enda ümber ning tegi ülestähendusi ja korrastas neid pidevalt kogu oma elu ja reiside kestel. Leonardo päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Sageli on peetud selle põhjuseks saladuse hoidmist, kuid ta võis seda teha pigem praktilisusest lähtudes: kuna ta oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Leonardo joonistused ja märkmed näitavad, kui laiahaardelised olid ta huvid. Ta märkmetes leidub infot alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, ning lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimiseks mõeldud kingade jaoks. Neis on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta. Enamjagu Leonardo päevikuid, mis olid algselt lihtsad eri suurust ja tüüpi lahtised paberid, jäid pärast surma ta sõbra Francesco Melzi kätte.<ref>{{Raamatuviide|autor=Robert Wallace|pealkiri=The World of Leonardo: 1452–1519|aasta=1966|koht=New York|kirjastus=Time-Life Books|lehekülg=169}}</ref> Praeguseks on osa neist jõudnud suurtesse kogudesse, nagu [[Windsori loss]]i kuninglik raamatukogu, Louvre’i muuseum, [[Hispaania Rahvusraamatukogu]], [[Victoria ja Alberti muuseum|Victoria ja Alberti Muuseum]], Milano [[Biblioteca Ambrosiana]] (kus on 12-osaline "[[Codex Atlanticus]]") ja [[Briti Raamatukogu Londonis]] (kes on osa märkmekogumist "Arundel MS 263" teinud ligipääsetavaks ka internetis<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|pealkiri=Digitised Manuscripts: Arundel MS 263|väljaanne=British Library|aeg=|vaadatud=12. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2018-07-30|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20180730002903/http://www.bl.uk/manuscripts/FullDisplay.aspx?ref=Arundel_MS_263|url-olek=ei tööta}}</ref>). "[[Codex Leicester]]" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on eraomanduses. Selle omanik on [[Bill Gates]]{{lisa viide}}, kes paneb selle kord aastas välja linnades üle maailma.{{lisa viide}} ==Teadustöö== Leonardo lähenes teadusele eelkõige vaatlemise teel. Ta püüdis asju mõista peamiselt neid ülitäpselt kirjeldades, mitte niiväga katsetele ega teoreetilisele seletusele rõhku pannes. Kuna tal nappis haridust matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud teda teadlasena. Ladina keeles oli Leonardo suurel määral iseõppija, matemaatikat õppis ta 1490. aastatel [[Luca Pacioli]] käe all. Leonardo päevikutest tuleb välja, et tal oli kavas eri teemadel välja anda hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku ta õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need pealkirja "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" all Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal. Tema päevikutesse kirja pandud teaduslikud kirjutised fossiilide kohta arvatakse olevat mõjutanud ka varast paleontoloogiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Andrea Baucon|pealkiri=Da Vinci’s Paleodictyon: the fractal beauty of traces|aasta=2010|koht=|kirjastus=|lehekülg=3–17|köide=Acta Geologica Polonica, 60(1)|url=https://www.researchgate.net/profile/Andrea_Baucon/publication/281656108_Da_Vinci's_paleodictyon_The_fractal_beauty_of_traces/links/5846eae808ae8e63e630816b/Da-Vincis-paleodictyon-The-fractal-beauty-of-traces.pdf}}</ref> 2007. aastal väitis Ameerika füüsik ja süsteemiteoreetik Fritjof Capra põhjalikus analüüsis Leonardo kui teadlase kohta, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega, sest renessansiaja inimesena kasutas ta hüpoteeside esitamiseks, katsete tegemiseks ja analüüsimiseks ka kunsti.<ref>{{Raamatuviide|autor=Fritjof Capra|pealkiri=The science of Leonardo. Inside the Mind of The Great Genius of The Renaissance|aasta=2007|koht=|kirjastus=Doubleday|lehekülg=}}</ref> Sellise tervikliku lähenemisviisi tõttu võib teda pidada ka tänapäevase süsteemiteooria eelkäijaks. ==Anatoomia== [[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]] Leonardo ametlikud anatoomiaõpingud algasid Andrea del Verrocchio meistrikojas, kus kõik õpilased pidid õppima anatoomiat.<ref>{{Raamatuviide|autor=Leonardo da Vinci|pealkiri=The Notebooks of Leonardo da Vinci|aasta=2015|koht=|kirjastus=Aegitas|lehekülg=736|isbn=9785000640081}}</ref> Ta harjutas palju [[lihas]]te, [[kõõlus]]te ja kehaosade uurimisel nähtu joonistamist ning omandas [[Topograafiline anatoomia|kirurgilise anatoomia]] vallas kiiresti meisterlikkuse. Kunstnikuna juba nime teinud, lubati Leonardol lahata inimesi Santa Maria Nuova haiglas Firenzes ning hiljem ka Milano ja Rooma haiglates. Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega ning nad kirjutasid koos teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi ta üle 200 joonise. See avaldati 161 aastat pärast Leonardo surma, [[1680]]. aastal pealkirja "Uurimistöö maalimisest" all. Leonardo joonistas skeleti kõrval detailselt ka [[süda]]nt ja [[veresoonkond]]a, [[suguelundid|suguelundeid]] ja muid [[siseelund]]eid. Ta oli üks esimesi, kes tegi teadusjooniseid [[emakas]] asuvast [[loode|lootest]]. Tema joonised ja tähelepanekud olid oma ajast ees ning neil olnuks tollal avaldamise korral meditsiiniteadusele kindlasti suur mõju olnud.<ref>{{Netiviide|autor=Alastair Sooke|url=https://www.telegraph.co.uk/art/artists/leonardo-da-vinci-met-death-dissected-corpses-embryos-hearts/|pealkiri=When Leonardo da Vinci Met Death: Dissected Corpses, Embryos and Hearts Sculpted Out of Glass|väljaanne=The Telegraph|aeg=28. juuli 2013|vaadatud=12. detsembril 2020}}</ref> Kunstnikuna jäädvustas Leonardo põhjalikult vanuse ja emotsioonide mõju inimesele. Eriti süvenenult uuris ta viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kel oli silmatorkavaid moonutusi või haigusilminguid. Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat, mille tarbeks ta lahkas [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i, ning võrdles nende anatoomiat inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta, osaliselt maaliloomingu tarbeks. ==Inseneriteadus ja leiutised== [[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]] Leonardo oli ka hinnatud insener. Ka selles vallas paistis ta silma ratsionaalse ja analüütilise lähenemise poolest. Detailsed on ka tehnilised joonised, seejuures oli tollal uuenduslik sis(s)evaate kujutamine. Tema tehnilisi jooniseid ja mõttekäike on säilinud umbes 5000 leheküljel.<ref>{{Raamatuviide|autor=Massimo Guarnieri|pealkiri=Reconsidering Leonardo|aasta=2019|koht=|kirjastus=|lehekülg=35–38|köide=IEEE Industrial Electronics Magazine, 13(3)}}</ref> Kirjas Milano hertsogile [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforzale]] väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitsmiseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal Veneetsiasse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi, millega kaitsta linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikutes on hulgaliselt praktilisi ja utoopilisi leiutisi, mille hulgas leidub muusikariistu, veepumpi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur. [[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite sultan [[Bayezid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi hakkama asuma [[Bosporus]]e suudmes [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://news.google.com/newspapers?id=aqMtAAAAIBAJ&sjid=7HIFAAAAIBAJ&pg=4408%2C3714663|pealkiri=Da Vinci Planned Bosporus Bridge for Turks in 1503|väljaanne=The Day|aeg=26. märts 1952|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]] lõunaosas [[Åsi vald|Åsi vallas]] ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes.<ref>{{Netiviide|autor=Bulent Atalay|url=https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|pealkiri=Leonardo's Bridge: Part 3. Vebjørn Sand and Variations on a Theme by Leonardo|väljaanne=National Geographic Society Newsroom|aeg=3. veebruar 2013|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2019-09-25|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190925023028/https://blog.nationalgeographic.org/2013/02/03/leonardos-bridge-part-3-vebjrn-sand-and-variations-on-a-theme-by-leonardo/|url-olek=ei tööta}}</ref> 2012. aasta otsustas [[Türgi]] valitsus, et plaanib Leonardo kavandi alusel ehitada silla üle [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahe]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.hurriyetdailynews.com/da-vincis-bridge-to-be-built-in-istanbul-33052|pealkiri=Da Vinci’s Bridge to be built in Istanbul|väljaanne=Hürriyet Daily News|aeg=23. oktoober 2012|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> ==Popkultuuris== 2003. aastal ilmus USA kirjaniku [[Dan Brown|Dan Browni]] romaan "[[Da Vinci kood]]", kus on palju viidatud Leonardo loomingule, eelkõige "Mona Lisale" ja "Pühale õhtusöömaajale".<ref>{{Netiviide|autor=Stone Phillips|url=https://www.nbcnews.com/id/wbna7491383|pealkiri=Secrets behind "The Da Vinci Code"|väljaanne=NBC News|aeg=14. aprill 2005|vaadatud=17. detsembril 2020}}</ref> Raamatust sai rahvusvaheline menuk ning selle põhjal loodi 2006. aastal ka sama pealkirja kandvad [[Da Vinci kood (film)|film]] ja videomäng. ==Vaata ka== *[[Leonardo da Vinci iseseisev sild]] [[2013]]. aastal esilinastus [[Fox International Channels]]i ning Starzi ja Adjacent Productioni koostöös valminud telesari "Da Vinci deemonid". Leonardo da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|pealkiri=Da Vinci Deemonid|väljaanne=FOX|aeg=|vaadatud=17. detsembril 2020|arhiivimisaeg=2021-09-27|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210927034221/https://www.foxplay.com/en-do/shows/da-vincis-demons|url-olek=ei tööta}}</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="dNqLM">Jilek, Františerk, lk 89.</ref> <ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503.&nbsp;a Firenzes, Itaalias. 1516.&nbsp;a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [https://web.archive.org/web/20170911115913/http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref> <ref name="lKdIx">Da Vinci Deemonid. – FOX https://web.archive.org/web/20131223113823/http://www.foxtv.ee/davinci (01.01.2014)</ref> <ref name="9shuo">David Alan Brown; Leonardo (da Vinci) (1998). „Leonardo da Vinci: Origins of a Genius“, Yale University Press, 1998. lk 7. ISBN 0-300-07246-5</ref> <ref name="gYyiK">{{Raamatuviide|autor=Helen Gardner|pealkiri=Art through the Ages|aasta=1970|koht=|kirjastus=Harcourt, Brace & World|lehekülg=450–456}}</ref> <ref name="8rROq">{{Netiviide |autor=David D. Kirkpatrick |url=https://www.nytimes.com/2017/12/06/world/middleeast/salvator-mundi-da-vinci-saudi-prince-bader.html |pealkiri=Mystery Buyer of $450 Million ‘Salvator Mundi’ Was a Saudi Prince |väljaanne=[[The New York Times]] |aeg=6. detsember 2017 |vaadatud=11. detsember 2020 |keel=inglise keeles}}</ref> <ref name="D22sX">{{Raamatuviide|autor=Daniel Arasse|pealkiri=Leonardo da Vinci|aasta=1998|koht=Connecticut|kirjastus=Konecky & Konecky.|lehekülg=}}</ref> <ref name="VtmqP">{{Netiviide|autor=Dalya Alberge|url=https://www.theguardian.com/artanddesign/2014/dec/09/leonardo-da-vinci-virgin-rocks-louvre-national-gallery|pealkiri=The daffodil code: doubts revived over Leonardo’s Virgin of the Rocks in London|väljaanne=The Guardian|aeg=9. detsember 2014|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> <ref name="Ow9IU">{{Raamatuviide|autor=Angela Ottino della Chiesa|pealkiri=The Complete Paintings of Leonardo da Vinci. Penguin Classics of World Art|aasta=1967|koht=London|kirjastus=Penguin Books|lehekülg=98}}</ref> <ref name="kGS1B">{{Netiviide|autor=V. M. Traverso|url=https://aleteia.org/2019/06/05/how-the-last-supper-miraculously-survived-world-war-ii-bombs/|pealkiri=How "The Last Supper" miraculously survived World War II bombs|väljaanne=Aleteia|aeg=6. mai 2019|vaadatud=10. detsembril 2020}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[František Jílek]]. ''Mees Vincist'' (tõlkinud [[Leo Metsar]]), Kirjastus Kunst, 1988 == Välislingid == {{commons|Leonardo da Vinci}} {{vikitsitaat}} * [http://www.postimees.ee/?id=88340 "Avastati Leonardo da Vinci käsikirja alla peitunud autoportree"], Postimees.ee 28. veebruar 2009 {{Leonardo da Vinci}} [[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]] [[Kategooria:Itaalia füüsikud]] [[Kategooria:Itaalia kunstnikud]] [[Kategooria:Insenerid]] [[Kategooria:Itaalia leiutajad]] [[Kategooria:Itaalia teadlased]] [[Kategooria:Itaalia skulptorid]] [[Kategooria:Itaalia füsioloogid]] [[Kategooria:Itaalia arhitektid]] [[Kategooria:Taimetoitlased]] [[Kategooria:Sündinud 1452]] [[Kategooria:Surnud 1519]] 6su6a6pbsl08udo0u3sqavjvceg046m David E. Kelley 0 21750 7124292 6963917 2026-04-04T13:29:15Z Mona 355 7124292 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=märts|aasta=2019}} [[Pilt:Michelle Pfeiffer and David E. Kelley.jpg|thumb|David E. Kelley koos abikaasa [[Michelle Pfeiffer]]iga 1994. aasta [[Emmy]]de jagamisel]] '''David E. Kelley''' (täisnimega David Edward Kelley; sündinud [[4. aprill]]il [[1956]] [[Maine]]s [[Waterville]]s) on Ameerika Ühendriikide stsenarist, produtsent ja telesarjade looja. Ta on pälvinud mitu [[Emmy]] auhinda ning on üks edukamaid USA telekirjanikke. Kelley on loonud ja arendanud mitmeid populaarseid telesarju, sealhulgas "[[Chicago Hope]]", "[[The Practice]]", "[[Ally McBeal]]", "[[Boston Public]]" ja "[[Boston Legal]]". Tema loomingut iseloomustab sageli õiguse ja eetika teemade käsitlemine ning tugevad karakterid. Kelley õppis [[Princetoni ülikool]]is ning omandas [[õigusteadus]]e kraadi [[Bostoni ülikool]]is. Enne televisioonikarjääri alustamist töötas ta [[Boston]]is juristina, mis mõjutas hiljem tugevalt tema loodud kohtudraamasid. ==Osaline filmograafia== ===Filmid=== *[[1987]] "From the Hip" (stsenarist) *[[1996]] "To Gillian on Her 37th Birthday" (stsenarist, produtsent) *[[1999]] "[[Mystery, Alaska]]" (stsenarist, produtsent) *[[1999]] "Lake Placid" (stsenarist, produtsent) *[[2008]] "Chasing Montana" (stsenarist) ===Telesarjad=== *[[1986]]–[[1992]] "[[L.A. Law]]" (stsenarist, produtsent) *[[1989]]–[[1990]] "[[Doogie Howser, M.D.]]" (idee kaasautor, stsenarist) *[[1992]]–[[1995]] "[[Picket Fences]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[1994]]–[[2000]] "[[Chicago Hope]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[1997]]–[[2004]] "[[The Practice]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[1997]]–[[2002]] "[[Ally McBeal]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[2000]]–[[2003]] "[[Boston Public]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[2004]]–[[2007]] "[[Boston Legal]]" (idee autor, stsenarist, produtsent) *[[2007]]–[[2008]] "Life on Mars" (idee autor, stsenarist, produtsent) == Isiklikku == David E. Kelley on abielus näitleja [[Michelle Pfeiffer]]iga. Neil on poeg ja lapsendatud tütar. == Välislingid == * {{IMDb}} {{JÄRJESTA:Kelley, David E.}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide stsenaristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmiprodutsendid]] [[Kategooria:Princetoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Bostoni Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1956]] bx92tc18zww1drx7kh7g0vk46ewuy0l Jerome David Salinger 0 23153 7124329 7115787 2026-04-04T15:29:28Z Sillerkiil 58396 7124329 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:J-D-Salinger-Illustration-TIME-1961.jpg|pisi|Jerome David Salingeri portree ajakirja [[Time]] esikaanel (1961)]] '''Jerome David Salinger''' [s'älindžer] ([[1. jaanuar]] [[1919]] [[New York]] – [[27. jaanuar]] [[2010]] [[Cornish]], [[New Hampshire]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli Leedu juudi päritolu hulgikaupmees Salomon Salinger ning ema šoti-iiri päritolu Mirjam Salinger. Ta õppis riigikoolides. Enamik õpetajad pidas teda keskpäraseks, viisakaks ja häbelikuks õpilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academy internaatkooli, kus ta õppis aastatel 1934–1936. Seejärel käis ta [[New Yorgi Ülikool|New Yorgi]] ja [[Columbia Ülikool]]is ning hakkas avaldama lühijutte. Aastaks 1940 oli ta avaldanud jutte mitmes perioodikaväljaandes. [[1944]]. aasta märtsis teenis Salinger [[Ameerika Ühendriikide maavägi|Ameerika Ühendriikide maaväe]] [[12. jalaväerügement|12. jalaväerügemendi]] [[4. jalaväediviis]]is [[Suurbritannia]]s ning osales [[Normandia dessant|Normandia dessandis]], nähes üht sõja verisemat lahingut. See mõjutas teda tugevalt. [[1946]]. aastal naasis ta sõjast. Mitmed tema kirjutised lükati tagasi kuni aastani [[1948]], mil ajaleht [[New Yorker]] avaldas tema esimese [[jutustus]]e. Pärast seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Eeskätt on Salinger siiski tuntud [[romaan]]i "[[Kuristik rukkis]]" autorina. Salinger oli abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega, kellega ta tutvus Euroopas, oli lühike. Teisest abielust Claire Douglase, [[Darmouthi kolledž]]i üliõpilasega, sündis kaks last – tütar ja poeg. Pärast mitmeid nurjunud suhteid abiellus Salinger endast 40 aastat noorema meditsiiniõe Colleeniga, kellega oli abielus kuni surmani. == Teosed == *"[[Kuristik rukkis]]" (1951; [[eesti keel]]es 1961, 1973, 1996, 1999; tõlkija [[Valda Raud]]) ISBN 9985-2-1038-7 *"[[Üheksa juttu]]" (novellikogumik; 1953; eesti keeles 1966, 1973) ISBN 9985-9427-7-9 *"[[Franny ja Zooey]]" (jutustus; 1961; eesti keeles 1973, 2003; tõlkija Valda Raud, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0657-0 *"[[Puusepad, tõstke kõrgele sarikad]]" (jutustus; 1963; eesti keeles 1973, 2003, Kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3 *"Seymour, sissejuhatuseks" (1963, 2003, kujundanud Tiina Tammetalu) ISBN 9985-3-0745-3 == Kirjandus == * [[Jaak Rähesoo]], "Idamaistest mõjudest Salingeril" – kogumikus "Orientalistikakabineti I aastakollokviumi materjalid", [[Tartu]] [[1963]], lk 24–34 ja järelsõnana väljaandes: J. D. Salinger, "Kuristik rukkis", [[Avita]], Tallinn [[1996]], lk 199–203 * [[Villem Alttoa]], "Valikkogu J. D. Salingeri loomingust" – [[Edasi (ajaleht)|Edasi]] 25. 11. [[1973]] ja järelsõnana väljaandes: "Kuristik rukkis", 1996, lk 204–206 * [[Leena Kurvet-Käosaar]], "[[Kurt Vonnegut]]"; [[Marja Unt]], "Jerome David Salinger". Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile. [[Avita]], Tallinn [[2003]], 40 lk == Välislingid == * [[Kati Lindström]], [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/03/23/kultuur.htm#viies "Salinger peidab käsikirju"] – Postimees 23. 3. 1999, lk 17 * [https://www.ohtuleht.ee/54144 "Salapärane Salinger kirjutab endiselt"(sõnum)] – Sõnumileht 24. 3. 1999, lk 25 * [[Andres Laasik]], [http://www.epl.ee/artikkel/71007 "Salingeri tütar sarjab raamatus isa"] – Eesti Päevaleht 2. 9. 2000, lk 6 * [[Udo Uibo]], [http://www.looming.ee/?archive_mode=article&articleid=154 "Mis toimub tegelikult?" (poleemikast romaani "Kuristik rukkis" illegaalse järje ümber)] – Looming 2009, nr 7, lk 1021–23 * [http://www.postimees.ee/?id=217907 "Suri J. D. Salinger, "Kuristik rukkis" autor"] – Postimees-online 28. 1. 2010 *[https://www.youtube.com/watch?v=UGWlfNsiJp4 Jaak Jõerüüt, Viivi Luik ja Kaie Metsla "Salingeri uued inimesed"], Tähenduse teejuhid, 19.3.2026. {{Vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Salinger, Jerome David}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 2010]] cqrx2kk44a5i36nii0tov5zh2dg5uzu 1451 0 23712 7124248 7080564 2026-04-04T12:01:45Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124248 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1451. aasta''' ('''MCDLI''') oli [[15. sajand]]i 51. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * [[3. veebruar]] – [[Murad II]], Türgi sultan [[Kategooria:1451| 1451]] cnpzm2e8y1txfymay1a3wgnmlu4jsy6 1452 0 23713 7124250 7080566 2026-04-04T12:02:32Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124250 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1452. aasta''' ('''MCDLII''') oli [[15. sajand]]i 52. aasta. == Sündmused maailmas == * [[Friedrich III (Saksa-Rooma keiser)|Friedrich III]] krooniti viimase Saksa-Rooma keisrina Roomas keisriks. == Sündmused [[Eesti]]s == * sõlmiti [[Kirchholmi leping]]. * ... == Sündinud == * [[10. märts]] – [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]], Aragóni kuningas 1478–1516 ja Kastiilia kaasvalitseja * [[15. aprill]] – [[Leonardo da Vinci]], kunstnik ja leiutaja * [[21. september]] – [[Girolamo Savonarola]], dominikaani preester ja üks Firenze poliitilisi juhte * [[2. oktoober]] – [[Richard III]], Inglismaa kuningas == Surnud == * [[10. veebruar]] – [[Švitrigaila]], Leedu suurvürst 1430–1432 [[Kategooria:1452| 1452]] teeo8q0bfzyled8kniwr3mvndkrflog 1453 0 23714 7124251 7080568 2026-04-04T12:04:20Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124251 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1453. aasta''' ('''MCDLIII''') oli [[15. sajand]]i 53. aasta. == Sündmused maailmas == *[[29. mai]] – [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] väed [[Konstantinoopoli piiramine (1453)|vallutasid]] [[Konstantinoopol]]i. * Lõppes [[Saja-aastane sõda]]. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[1. september]] – [[Gonzalo Fernández de Córdoba]], Hispaania kindral == Surnud == * [[29. mai]] – [[Konstantinos XI]], viimane Bütsantsi keiser * [[24. detsember]] – [[John Dunstable]], inglise vararenessansi helilooja [[Kategooria:1453| 1453]] 407a97vi4io6d8j897xtc9kfa7mced8 1454 0 23715 7124252 7080570 2026-04-04T12:04:54Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124252 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1454. aasta''' ('''MCDLIV''') oli [[15. sajand]]i 54. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * [[9. märts]] – [[Amerigo Vespucci]], itaalia päritolu kartograaf, kaupmees ja maadeavastaja == Surnud == * [[20. juuli]] – [[Juan II (Kastiilia)|Juan II]], Kastiilia kuningas [[Kategooria:1454| 1454]] esiskxmi1fgqmdo58fcnm45a8c5qta2 1456 0 23717 7124253 7080572 2026-04-04T12:05:38Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124253 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1456. aasta''' ('''MCDLVI''') oli [[15. sajand]]i 56. aasta. == Sündmused maailmas == * Johann Gutenberg trükkis oma esimese piibli. == Sündmused [[Eesti]]s == * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:1456| 1456]] ckkqw7e9f4qlbl5ie3v7og1n4lhpake 1457 0 23718 7124256 7080574 2026-04-04T12:06:52Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124256 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1457. aasta''' ('''MCDLVII''') oli [[15. sajand]]i 57. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == *[[6. veebruar]] – Riia peapiiskop [[Silvester Stodewescher]] andis välja [[armukiri|armukirja]], kus [[maahärra]]de [[vasall]]id said pärimisõiguse [[lään]]idele; maahärrad olid selle õiguse saanud juba varem<ref name="Eesti kronoloogia, 2007">Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 52</ref>. *[[12. veebruar]] – [[1457. aasta maapäev|Volmari maapäeval]] sõlmisid [[Liivimaa]] seisused üldise maarahu, mis kestis ligi kümme aastat<ref name="Eesti kronoloogia, 2007"/>. *[[22. oktoober]] – Taani, Rootsi ja Norra kuningas [[Christian I]] ostis Danhoff Kalffvelt 10.000 Stockholmi marga eest [[Sausti mõis|Sausti]] ja [[Klooga mõis|Klooga]] mõisa Harjumaal (Livl. U.B. 11, nr. 703). * ... == Sündinud == * [[28. jaanuar]] – [[Henry VII]], Inglismaa kuningas == Surnud == * [[veebruar]] – [[Johannes II (Saare-Lääne piiskop)|Johannes II Creul]], Saare-Lääne "noorem piiskop" * [[16. märts]] – [[László Hunyadi]], Ungari riigimees * [[23. november]] – [[Ladislaus Postumus]], [[Böömimaa|Böömi]] ja [[Ungari]] kuningas [[1444]]–[[1457]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:1457| 1457]] hks8qxqkudeuohhg87bhcqqald2peu0 1459 0 23720 7124257 7080576 2026-04-04T12:07:34Z Raudbetoon 183843 Lisatud Rooma number ja sajand. 7124257 wikitext text/x-wiki {{aasta artikkel}} '''1459. aasta''' ('''MCDLIX''') oli [[15. sajand]]i 59. aasta. == Sündmused maailmas == * ... == Sündmused [[Eesti]]s == *[[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] esmamainimine * ... == Sündinud == * ... == Surnud == * ... [[Kategooria:1459| 1459]] k8fvlx0c8gw5rcigd20gn8n5c62tkn6 Psühhoanalüüs 0 26013 7124519 6937941 2026-04-05T02:26:17Z ~2026-19445-85 226047 Lisasin teose 7124519 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Psühhoanalüüs''' on [[psüühika]]t käsitlevate [[teooria]]te kogum, [[psüühika]] uurimise metodoloogia ja [[psühhoteraapia]] koolkond. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik [[inimene|inimese]] [[käitumine|käitumisest]] määratud [[psüühika]]siseste jõudude poolt. [[Isiksus]]e tuumaks on konfliktsed teadvustamata [[tung]]id, mis tähendab, et suurem osa inimese [[motivatsioon]]ist pole [[teadvustamatus|teadvustatud]]. Motivatsioonilised jõud kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise põhjal. Paljud kaasaja psühholoogia kontseptsioonid toetuvad psühhoanalüütilisele käsitlusele (nartsissism, nalja ja unenägude funktsioon, Oidipuse kompleks, projektsioonimehhanism jne). Lisaks üldisele inimpsüühika käsitlusele on psühhoanalüüsi näol tegemist ka üldistavalt inimese seksuaalsust käsitleva teooriate kogumiga. Tänaseks on psühhoanalüüs arenenud erinevatesse suundadesse ja hargnenud paljudesse koolkoldadesse (vt [[Psühhoanalüüs#Koolkonnad]]) == Psühhoanalüüsi kujunemine == Psühhoanalüüsi teooriale panid 1895. aastal aluse [[Josef Breuer]] ja [[Sigmund Freud]] teosega "Uurimusi hüsteeriast". Järgnenud enam kui sajandi jooksul on psühhoanalüüs arenenud eri autorite töö läbi küllaltki erinevatesse suundadesse ja Freudi tööde roll tänapäevases psühhoanalüüsi teoorias sellevõrra vähenenud. Teoreetilised erinevused seisnevad peaasjalikult eri aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Olulisemate psühhoanalüütiliste teoreetikutena võiks mainida [[Jacques Lacan]]i, kes põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt pärisfreudistliku psühhoanalüüsi, [[Melanie Klein]]i, kes uuris inimese suhteid teda ümbritsevate reaalsete ja temas sisalduvate psüühiliste objektidega ja nende suhete kujunemist, ning [[Gilles Deleuze]]'i ja [[Félix Guattari]], kelle välja töötatud [[skisoanalüüs]] püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid ([[Alfred Adler]], [[Carl Gustav Jung]], [[Erich Fromm]] jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud [[psühhoteraapia]] vormid. Psühhoanalüüsi praktiseeritakse Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas ja Suurbritannias. ==Klassikaline psühhoanalüütiline teooria (Sigmund Freud)== Allolev teoreetiline ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige [[Sigmund Freud|Sigmund Freudi]] ja tema koolkonda kuulunute töödest ([[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]] jt). See on omaks võetud ja rakenduses paljude rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Samas tuleb võtta arvesse, et psühhoanalüütiline teooria on freudismist palju ulatuslikum ja moodustab psühhoanalüüsi teooria arengu esimese etapi. Freud arendas oma teooriat pidevalt edasi ja aja jooksul mõningad tema seisukohad muutusid. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. ===Põhialused=== ====Psüühika topograafiline käsitlus==== Psühhoanalüüsi kohaselt asuvad psüühilised fenomenid erinevatel teadvustatuse astmetel: *[[teadvus]]es ([[psüühika]] pealispinnal) *[[eelteadvus]]es (teadvuse piirimaal) *[[teadvustamatus|alateadvus]]es (Saksa k. ''Unbewusste'', Inglise k. ''Unconscious'' )(vahel ekslikult tõlgitud ka ''mitteteadvus''eks või teadvustamatuks. psüühika sügavamates, otseselt ligipääsmatutes kihtides. See ei ole mitteteadvus, sest see on osa teadvusest ja see ei ole teadvustamatu, sest seda on võimalik teadvustada. Psühhoanalüüsi ülesanne ongi teadvustada alateadlikke konflikte, et siis saaks oma käitumist muuta.) [[Teadvustamatus|Alateadvus]] on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus või nagu Freud ütles, "päris" alateadvus – see osa meie teadvusest, mida me saame vaid suurte pingutustega teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Freud eristas alateadvuses kahte tasandit. Protsesse, mis on kirjeldatavad kui alateadlikud ja mida nimetatakse tänapäeval eelteadvuseks ning "päris alateadvust".<ref>Endel Talvik. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindami- sest: Unbewusste — alateadvus?" — Akadeemia, 2015, nr 12, lk 2133–2142</ref> [[Fail:Teadvuse erinevad tasemed ja "tsensorid" nende vahel.png|pisi|Teadvuse tasemed, püstkriipsud on "tsensoriteks" nende vahel ]] [[Repressioon (psühhoanalüüs)|Repressioon]] ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse. Kuigi nad ei ole seal teadlikud, mõjutavad nad siiski käitumist ning otsivad avaldumist varjatud ja moonutatud kujul. Tõrjutakse seda, mida on kas liiga valus meenutada, [[moraal]]selt laiduväärne, [[enesehinnang]]ut alandav või liiga suuri nõudmisi esitav. ====Isiksuse mudel==== Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. * '''[[Id|Miski]]''' (saksa k. ''Es'', inglise k. ''Id)'' on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Miski on samastatav [[bioloogia|bioloogiliste]] [[tung]]idega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Miski on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud [[füsioloogia|füsioloogilist]]e protsessidega. Miski lähtub [[mõnuprintsiip|mõnuprintsiibist]]: [[Pinge (olukord)|pinged]] tuleb kohe lahendada ning saada [[rahuldus]]. Peamised tungide grupid on seotud [[seksuaalsus]]e ja [[agressiivsus]]ega. Oma hilisemates teostes nimetas Freud nad ümber elu- ja surmatungideks (Eros ja Thanatos). Seksuaaltungi energiat nimetatakse [[libiido]]ks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaar- ja sekundaarprotsessilist mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta [[reaalsus]]t ega [[loogika]]t; tegelikkust asendab [[fantaasia]], soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed kasutavad primaarprotsessilist mõtlemist pidevalt, kuid see toimub alateadvuses ja jääb teadvustatud mõtlemise varju. Täiskasvanutel näeme me primaarprotsesslist mõtlemist unenägudes, loomingulises [[inspiratsioon]]is või psühhootilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp valdav [[imik|imikute]] psüühikas. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi [[loogika]]reegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. * '''[[Ego|Mina]]''' (saksa k. ''Ich'', inglise k. ''Ego'' ) on [[isiksus]]e keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Mina on puhver Miski ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Mina ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ja sotsiaalset keskkonda. Mina kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Mina otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Mina ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. * '''[[Superego|Ülimina]]''' (saksa k. ''Über-Ich'', inglise k. ''Super-Ego'' ) on sisemine [[kultuur]]inormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Ülimina kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Ülimina on sarnaselt miskiga ebaratsionaalne. Kui mina tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis ülimina tahab seda täielikult tõkestada. Ülimina peamine emotsioon on [[süütunne]]. Esialgu oletas Freud, et ülimina kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et ülimina on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Ülimina on sisemine agressor ja karistaja. Tugev ülimina tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. ====Psühhodünaamika==== Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Inimese [[käitumine]] ja tema [[motivatsioon]]id on aktiivsed, energiaga laetud ning muutuvad pidevalt. Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. [[Mina]] funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel [[Id|Miski]] või [[ülimina]] nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil [[seksuaalsus|seksuaaltung]] on tugevam. Tekib ärevus, kasutusele võetakse kaitsemehhanismid. ====Ökonoomika==== Psüühilist energiat jagatakse otstarbekalt, kuna seda on piiratud hulgal. Üks alasüsteem saab energiat teiste arvel. Kui näiteks [[Mina]] kulutab kaitsemehhanismide käigushoidmiseks liiga palju energiat, siis jääb vähem energiat loominguks või suhtlemiseks. Inimene muutub kinniseks, kartlikuks, sukeldub endasse. ====Genees==== Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: * '''Oraalne faas''' kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi. * '''Anaalne faas''' kestab 1.–3. eluaastani. Tekib pärakulihaste kontroll; passiivsus asendub aktiivsusega. Eesmärgiks on iseseisvus, enesekontroll, teiste kontrolli alt vabanemine. Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik ilma liigse süütundeta; lähtub käitumisel iseendast ning on suutnud tasakaalustada korralikkuse ja minnalaskmise. * '''Falliline faas''' kestab 3.–5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb [[Oidipuse kompleks]]. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua [[kastratsioon]]iärevuse, hirmu [[seksuaalsus]]e ees, [[võim]]u- ja [[konkurents]]iprobleemid jne. Neile järgnevatele faasidele pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. * '''Latentne faas''' * '''Genitaalne faas''' {{Vaata|Sigmund Freud}} ===Kaitsemehhanismid=== Kaitsemehhanismid on teadvustamatud meetodid ängiga toimetulekuks. Klassikalises freudistlikus psühhoanalüütilises koolkonnas on kaitsemehhanisme põhjalikult uurinud Anna Freud. <ref>Freud, Anna. "Das Ich und die Abwehrmechanismen". Vien, 1936. (ingl. k. "The Ego and the Mechanisms of Defence")</ref> :''Märkus: terminit "äng" ([[saksa keel]]es ''Angst'', [[inglise keel]]es ''anxiety'') on eesti keelde tõlgitud ka kui "ärevus" või "hirm".'' Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi. ====Neurootilised kaitsed==== *'''Repressioon''' (väljatõrjumine) – tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. *'''Nihe''' – tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile. Tüüpiliseks näiteks on [[õnnetu armastus]]e puhul klammerdumine kellessegi teise. *'''Vastureaktsioon''' – teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada [[armastus]]t. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. *'''Projektsioon''' – probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." *'''Ratsionaliseerimine''' – ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. *'''Regressioon''' – ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. ====Primitiivsed kaitsed==== *'''Eitamine''' – ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest. *'''Väljaelamine''' – tugevad teadvustamatud ängid elatakse välja tüli norides, kakeldes, märatsedes. *'''Lõhestamine''' – kaksikelu elamine. Kuna ängiga ei tulda toime, siis hakatakse erinevates keskkondades käituma erinevalt; luuakse endast justkui mitu tegelast. Lisandus: seda terminit kasutatakse ka varases eas esineva mustvalge suhtumise kohta, kus lapse kogemuses on teine inimene ainult kas "täiesti hea" või "täiesti halb" ja viitab pigem seisundile kui psüühilisele tegevusele. Enne teatud vanust (preoidiplaalses faasis) on see normaalne, samas kui täiskasvanute puhul viitab seiskunud psüühilisele arengule<ref>Veiko Tähkä (1994) "Mind and its treatment: A psychoanalytic approach", International Universities Press, Inc, Madison, Connecticut</ref>. *'''Autistlik fantaasia''' – reaalsus asendatakse kujutlusega. Tüüpiliseks näiteks on kujutleda seksuaalvahekorra ajal ette vahekorda kellegi teisega. *'''Projektiivne identifikatsioon''' – kujutletakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust. *'''Primitiivne idealiseerimine''' – ängi tekitavaid motiive hakatakse käsitlema kui soovikohaseid: "Olen jah paks, ja tahangi olla!" *'''Omnipotentsus''' – hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, tahetakse olla asjatundja igal alal. Tüüpiliseks näiteks on ülemus, kes tahab alluvate eest kogu töö ise ära teha. *'''Alavääristamine''' – teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. ====Küpsed kaitsed==== *'''Kompenseerimine''' – kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. *'''Asendamine''' – ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. *'''Allasurumine''' – sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud. *'''Intellektualiseerimine''' – emotsionaalne äng suunatakse mitteemotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle. *'''Ennetamine''' – ängi põhjustaja eemaldatakse enne, kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi. *'''Altruism''' – tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega. *'''Huumor''' – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. *'''Sublimatsioon''' – instinktiivsed psüühilised jõud (sugutung, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. ===Käsitlused ühiskonnast, inimrühmadest, kultuurist ja kunstist=== Freudi seisukoha järgi on psüühilised ja sotsiaalsed nähtused vastastikuses seoses ja lahutamatud. Kunstiline eneseväljendus toetub Freudi teooria kohaselt seksuaalenergia ehk [[libiido]] [[sublimatsioon (psühholoogia)|sublimeerimisele]], st otsest seksuaalset väljendust mitte leidva seksuaalenergia muundumisele loominguliseks energiaks.<ref>Freud, Sigmund. ''Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus.'' Loomingu Raamatukogu 1998, nr 40.</ref> ====Freudi käsitlus monoteistlikest religioonidest==== Freudi käsitluses on monoteistlikud religioonid (nt judaism, kristlus ja muhameedlus) kaitseks ärevuse eest, mida kutsub esile emast eraldumisest alguse saav enda täielikult eraldiseisva üksusena tajumisest põhjustatud üksilduse hirm. Turvatunde taasloomiseks tekib teadvustamata fantaasia kõikvõimsast kaitsvast jumalast, n-ö isast. == Objektisuhete teooriad (Melanie Klein jt) == Vt lähemalt artiklist [[Melanie Klein]] == Lakaanlik psühhoanalüütiline teooria (Jaques Lacan jt) == Vt lähemalt artiklist [[Jacques Lacan]] ==Praktika== ===Psühhoanalüütiline teraapia=== Psühhoanalüütiline teraapia toimub individuaalselt või rühmas. Levinum on individuaalne teraapiavorm. Kolmanda vormina on olemas laste psühhoanalüüs. ====Individuaalne psühhoanalüüs==== Psühhoanalüüsi seanss toimub üldreeglina analüütiku kabinetis. Patsient (klient) ehk analüüsitav heidab pikali kušetile või istub analüütiku vastas. Juttu alustab üldjuhul patsient, rääkides kõigest, mis tema meeltesse parajasti tõuseb. Terapeut hoidub igasugustest hinnangutest, arvamustest või emotsioonidest ja delikaatsel viisil palub hetkel, kui patsient väljendab midagi tähendusrikast, mõtet täpsustada. Analüütik soodustab talle tähenduslikena tunduvate seosejadade jätkamist hetkel, kui patsient mingil põhjusel seda enam ei suuda või ei oska. Seda eriti siis, kui patsient räägib oma unenägudest, unistustest, fantaasiatest, lapsepõlvest jne. Samuti viitab ta sobival hetkel neutraalsel viisil patsiendi öeldule või tehtule. Samuti väldib analüütik patsiendi jutule vahele segamast. Kirjeldatud vabade assotsiatsioonide meetod on psühhoanalüüsi praktikas kõige tavalisem. Terapeudi kommentaarid ja selgitused võivad olla paljastavad või toetavad. Paljastavaid tehnikaid kasutatakse üldreeglina tervemate patsientide puhul ning toetavaid tehnikaid nende patsientide puhul, kes on suuremas stressis. Tavaliselt tehakse 3–5 seanssi nädalas. Normaalne psühhoanalüüsi kuur kestab 3–7 aastat. ====Rühmapsühhoanalüüs==== Rühmas toimuvale psühhoanalüüsile pani aluse [[Wilfried Bion]] 1940. aastatel psühhiaatriahaiglas töötades. ====Laste psühhoanalüüs==== Laste psühhoanalüüsi vormi on arendanud [[Anna Freud]], [[Melanie Klein]], [[Donald Winnicott]] ja [[Françoise Dolto]]. Laste psühhoanalüüs erineb märgatavalt harilikust psühhoanalüüsi seansist: lapsed ei lama kušetil, vaid on oma tegevuses vabad. Analüüs toimub tihti läbi mängude ja joonistamise, analüütik vestleb patsiendiga ja püüab mõista, mida too väljendab. ===Psühhoanalüütikute väljaõpe=== Psühhoanalüütikute väljaõpe, mis annab õiguse psühhoanalüüsi praktiseerimiseks, toimub psühhoanalüütikute organisatsioonide õppeasutustes. Väljaõpe sisaldab loenguid, praktikat juhendaja juuresolekul ning isiklikku psühhoanalüüsi, mis võib kesta üle nelja aasta. Kogu väljaõpe kestab 4–10 aastat. Enamik psühhoanalüütikuid ette valmistavaid õppeasutusi nõuab kandidaatidelt eelnevalt omandatud [[kõrgharidus]]t [[sotsiaaltöö]], kliinilise [[psühholoogia]] või [[meditsiin]]i alal. [[Ülikool]]ide juures üldreeglina teraapiaga tegelevaks psühhoanalüütikuks õppida ei saa. Ülikoolide psühhoanalüüsi õppetoolid tegelevad eelkõige psühhoanalüüsi teooriaga. ==Koolkonnad== Psühhoanalüütilisi rühmitusi piiritletakse kitsamalt mõjukate teoreetikute järgi, kuid psühhoanalüütilisi koolkondi on kujunenud ka piirkonniti ja kultuuride lõikes. * Klassikaline psühhoanalüüs (n-ö Viini koolkond) ([[Sigmund Freud]], [[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]]) * Analüütiline psühholoogia ([[Carl Gustav Jung]]) * Individuaalpsühholoogia ([[Alfred Adler]]) * Antipedagoogika ([[Alice Miller]]) '''Inglise koolkond''' * Objektsuhete teooriad ([[Melanie Klein]]) ** Sõltumatu rühmitus ([[Donald Winnicott]], [[Wilfried Bion]], [[William Ronald Dodds Fairbairn]], [[Michael Balint]], [[John Bowlby]]) '''Prantsuse koolkond''' * Lakaanlik ([[Jacques Lacan]], [[Françoise Dolto]], [[Élisabeth Roudinesco]]) ** Neljas grupp ([[Cornelius Castoriadis]], [[Piera Aulagnier, Nathalie Zaltzman]]) * Tsentristlik rühm ([[Jean Laplance]], [[Jean-Bertrand Pontalis]], [[Daniel Lagache]]) ** Inimrühmade psüühilist aparaati käsitlev ([[René Kaës]], [[Didier Anzieu]]) * "Neutraalsed" ([[André Green]], [[Conrad Stein]], [[Julia Kristeva]]) '''Ameerika Ühendriikide koolkond''' * Mina-analüütiline ([[Erik Erikson]]) * Kultuuriline ([[Karen Horney]]) * Interpersonaalne ([[Harry Stack Sullivan]]) * Sotsio-psühhoanalüütiline ([[Erich Fromm]]) ==Psühhoanalüüsi mõju filosoofiale, kirjandusele ja kunstile== Psühhoanalüütilises teoorias on palju uuritud loovuse ja loomingulise tegevuse kui nähtuse olemust<ref>vt nt Winnicott, Donald. ''Playing and Reality''. London, Routledge, 2005.</ref>, samuti inimeste omavahelise suhestumist teiste inimeste ja inimrühmadega. Psühhoanlüüs pakub välja ka küllaltki tervikliku kontseptisooni inimese kui olendi loomusest. Seetõttu on psühhoanalüüs avaldanud olulist mõju nii filosoofiale, kirjandusele kui kunstile. Samuti toetuvad psühhoanalüütilisele teooriale paljud kultuurikriitikud. Teiste hulgas on psühhoanalüüsist lähtunud või inspiratsiooni leidnud [[Jean-Paul Sartre]], [[Gilles Deleuze]], [[Slavoj Žižek]], [[Michel Foucault]], [[Salvador Dalí]], [[Alfred Hitchcock]], [[Woody Allen]], [[Federico Fellini]], [[Thomas Mann]] ja [[André Breton]]. Eesti literaatidest on psühhoanalüüs mõjutanud näiteks [[Hasso Krull]]i, [[Anton Hansen Tammsaare]], [[Uku Masing]]u, [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]], [[Ilmar Laaban]]i, [[Johannes Semper]]i, [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] ja [[Vaino Vahing]]u loomingut. (Teostest vt näiteks Adamson, Jaanus. "Freudi häda". Tartu: Veljesto, 2015.) ==Psühhoanalüüs ja kasvatusteadused== Psühhoanalüütiline teooria, mille oluliseks komponendiks on inimese psüühiline kujunemine, on kogu oma arengu jooksul leidnud kasutamist kasvatusteadlaste ja pedagoogide hulgas. Tuntumaid psühhoanalüütiliste teadmiste rakendajaid pedagoogikas on Anna Freud. Täiskasvanukoolituse osas võib ära märkida [[Michael Balint]]i, kes pani aluse [[Balinti grupp|Balinti grupi]] nime kandva professionaalse arengu arutelurühma meetodile üldarstidele. Balinti grupid on nüüdseks laienenud tervishoiuvaldkonnast välja ja seda kasutatakse hariduse ja koolitamise, sotsiaaltöö ja teiste inimkontaktil põhinevate spetsialistide täiendkoolituseks. Eestis on ilmselt tuntuimad psühhoanalüüsist mõjutatud kasvatusteadlased [[Johannes Käis]] ja [[Aleksander Elango]]. Mõlemad lähtusid eelkõige Alfred Adleri teooriatest. ==Kriitika== Psühhoanalüüsi kriitika jaguneb kolme rühma. Need on järgmised: '''Kriitika Sigmund Freudi kui isiku suhtes''' '''Psühhoanalüütiliste mõistete kriitika''' '''Psühhonalüüsi epistemoloogiline kriitika''', mis põhineb eelkõige positivistlikul teaduskontseptioonil. Positivistide peamisteks etteheideteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, [[falsifitseeritavus]]e puudumine jmt. Oluline on silmas pidada, et suur osa psühhoanalüüsi kriitikast on vananenud ja käsitleb vaid Sigmund Freudi teooriaid. Tihti on kasutatavad kriitilised seisukohad pärit 20. sajandi esimesest poolest ega võta arvesse viimase sadakonna aasta jooksul psühhoanalüüsis toimunud teoreetilisi, epistemoloogilisi ega teraapiapõhimõtetes toimunud arenguid ja muutuseid. *[[Adolf Grünbaum]]. Is Freudian psychoanalytic theory pseudoscientific by Karl Popper's criterion of demarcation? – ''[[American Philosophical Quarterly]]'', [[1979]], 16, lk 131–141. *[[Frank Cioffi]]. Psychoanalysis, pseudoscience and testability. – [[Gregory Currie]], [[Alan Musgrave]], (toim). 'Popper and the Human Sciences'', Dordrecht: Martinus Nijhoff Publishers, Dordrecht [[1985]], lk 13–44. *[[Frank Cioffi]]. ''Freud and the Question of Pseudoscience'', Chicago: Open Court [[1998]]. Nii Freudi kui isiku kui erinevate psühhoanalüütiliste seisukohtade kriitika on levinud ka psühhoanalüüsi teoreetikute hulgas, selle tulemusena on tekkinud küllaltki palju erinevaid psühhoanalüüsi koolkondi. [[Karl Popper]] väitis, et psühhoanalüüs on [[pseudoteadus]], sest selle väited ei ole testitavad ja neid ei saa ümber lükata; see tähendab, et need ei ole falsifitseeritavad.<ref name="Popper">Popper KR, "Science: Conjectures and Refutations", reprinted in Grim P (1990) ''Philosophy of Science and the Occult'', Albany, 104–110.</ref> Teadusfilosoof [[Imre Lakatos]] kirjutas hiljem, et "freudiste ei ole kitsikusse viinud Popperi põhiline väljakutse teadusliku aususe kohta. Tõepoolest, nad on keeldunud rakendamast eksperimentaalseid tingimusi, mille kohaselt nad loobuksid oma põhieeldustest."<ref>{{Cite book |editor1 = Lakatos, Imre|editor2=John Worrall and Gregory Currie |year = 1978 |title = The Methodology of Scientific Research Programmes |series = Philosophical Papers, Volume 1 |location = Cambridge |publisher = Cambridge University Press |page = [https://books.google.co.uk/books?id=RRniFBI8Gi4C&pg=PA146 146] }}</ref> Briti psühholoog [[Hans Jürgen Eysenck]] tegi metaanalüüsi olulistest publikatsioonidest psühhoanalüüsi tõhususe kohta. Paljude uurimuste põhjal tuli Eysenck järeldusele, et [[remissioon]] ilma mingi ravita ("spontaanne remissioon") esineb neurootiliste haigete puhul niisama sageli kui psühhoanalüüsiga ravimise järel: ligikaudu 67% tõsiste sümptomitega haigetest tervenesid kahe aasta jooksul. Lähtudes sellest, et psühhoanalüüs ei ole tõhusam kui [[platseebo]], tegi Eysenck järelduse, et teooria ise, mis on selle aluseks, on väär, ja et "on täiesti ebaeetiline määrata seda haigetele, võtta neilt selle eest raha või õpetada välja terapeute selliseks ebatõhusaks meetodiks". ==Vaata ka== *[[analüütiline psühholoogia]] *[[Sigmund Freud]] *[[süvapsühholoogia]] *[[The Century of the Self]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== Psühhoanalüüsi-alase kirjanduse hulk on üsna suur. Bibliograafia, mille on koostanud Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing, sisaldab üle 34 000 väljaande ja artikli. ===Eesti keeles=== ====Psühhoanalüütiline teooria==== *Adler, Alfred. ''Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng''. 1939. Sari Elav Teadus, nr 85/86, EKS, Tartu. (2. trükk: Kupar, Tallinn 1995). *Adler, Alfred. ''Raskelt kasvatatavad lapsed''. 1932. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn. *Bettelheim, Bruno. ''Muinasjuttude võlujõud.'' c2007. Atlex, Tartu. *Freud, Sigmund. ''Poeet ja fantaasia''. Tõlkinud [[Aivar Kull]]. [[Noorus]] [[1987]], nr 7. *Freud, Sigmund. ''Uned folklooris''. (koos [[David Ernst Oppenheim]]iga), ajalehe [[Kostabi]] lisa, [[Tartu]] [[1992]], 24 lk *Freud, Sigmund. ''Mäluhäire [[Akropol]]isel: Kiri Romain Rolland'ile''. Tõlkinud [[Krista Läänemets]]. [[Vikerkaar]] [[1994]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Miks sõda?'' Tõlkinud [[Jaanus Adamson]]. [[Vikerkaar]] [[1997]], nr 7-8. *Freud, Sigmund. ''[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus''. Tõlkinud [[Tiiu Relve]]; eessõna: [[Hasso Krull]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1998]], nr 40, 88 lk *Freud, Sigmund. ''Inimhinge anatoomiast''. Tõlkinud [[Anne Lill]], kommenteerinud [[Jüri Allik]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[1999]], 432 lk; ISBN 9985-56-399-9 (Sisaldab töid "Tungid ja tungisaatused", "Teadvustamatus" ja "Mina ja Miski") *Freud, Sigmund. ''Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi''. Kirjastus [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[Tallinn]] [[2000]], 170 lk; ISBN 9985-835-43-3 *Freud, Sigmund. ''Argielu psühhopatoloogia: Psüühika teadvustamata riukad: unustamisest, keelevääratustest, ebausust ja eksitustest''. Tõlkinud [[Piret Metspalu]]. Kirjastus [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]], [[2001]], 242 lk; ISBN 9985-9347-3-3 *Freud, Sigmund. ''Unenägude tõlgendamine''. Tõlkinud Anne Lill ja [[Mari Tarvas]]; järelsõna: Anne Lill. Kirjastus [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]], Tallinn, [[2007]], 604 lk; ISBN 978-9985-62-324-4 *Freud, Sigmund. ''Nali ja selle seos teadvustamatusega'' (sisaldab ka Freudi esseed "Huumor"). Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev [[2008]], 296 lk *Freud, Sigmund. ''Lein ja melhanhoolia''. Tõlkinud Krista Räni. [[Akadeemia]] [[2006]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Kolm traktaati seksuaalteooriast.'' Tõlkinud Mari Tarvas. Psii, 2022. 86 lk *Fromm, Erich. ''Armastuse kunst.'' c2006. Pilgrim, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Omada või olla?'' Tõlkinud Ilmar Palli, järelsõna "Erich Frommi radikaalhumanistlik psühhoanalüüs": Anti Kidron. 2011. Mondo, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Psühhoanalüüs ja zen-budism.'' 2001. Kirjastus Mondo. ISBN 9985-9323-2-3. *Fromm, Erich. ''Inimese destruktiivsuse anatoomia.'' 2026. Ilmamaa. ISBN 9789985778920 *Jung, Carl Gustav jt. ''Inimene ja tema sümbolid.'' 2005. Eesti C. G. Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts. ISBN 9985-57-699-3. *Jung, Carl Gustav. ''Mina ja alateadvus.'' 2005. Kirjastus Ilo. ISBN 9985-57-708-6. *Jung, Carl Gustav. ''Tänapäeva müüt.'' Tallinn: Vagabund. 1995. 251 lk. *Jung, Carl Gustav. ''Analüütiline psühholoogia: teooria ja praktika: Tavistocki loengud.'' Tõlkinud Iti Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2017. 303 lk. *Miller, Alice. ''Sinu enese pärast.'' c2007. Väike Vanker, Melliste. *Mollon, Phil. ''Häbi ja armukadedus : hinge keeristormid''. Tallinn : Cum Grano, c2009. *Mylläriniemi, Jorma. ''Depressioon: Hinge valu''. Tallinn : Cum Grano, [2010]. *Mylläriniemi, Jorma. ''Nartsissism: Hälve ja jõuallikas''. Tallinn : Cum Grano, c2008. *Stern, Daniel. ''Beebi päevik.'' Tallinn : Cum Grano, 2010. *Symington, Neville. ''Isiksuseks kasvamine psühhoanalüüsis.'' c2009. Cum Grano, Tallinn. *Talvik, Endel. ''Narcissus ja Echo.'' 2013. Pilgrim, Tallinn. ====Muid psühhoanalüüsi käsitlevaid teoseid ja artikleid==== =====Teosed===== *Afasižev, Marat. ''Psühhoanalüüs ja kodanlik kunst.'' 1977. Kirjastus Kunst. *Holtzmeyer, Karl. ''Alateadvus ja psühhoanalüüs.'' 1934. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus. *Mangs, Karin; Martell, Barbro. ''Psühhoanalüütiline arengukäsitlus.'' 2000. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *''Sigmund Freudi tarkuseraamat''. 2003. Kirjastus Ersen. ISBN 9985-76-749-7. *Suurvee, Eve. ''Kas Eesti vajab psühhoanalüüsi? : aulaloeng 29. aprillil 1994.'' 1995. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *Zweig, Stefan. ''Tervenemine vaimu läbi''. 1998. Kirjastus Kuldsulg. =====Artiklid===== *Adams, Valmar. "Alfred Adleri vaimne pärandus" – ''Looming'', nr 7, 1937.; uustrükk: Valmar Adams, "Oomega. Esseid ja murdmemuaare", LR 1985, nr 1/2, lk 62–67 *Althusser, Louis. "Freud ja Lacan". ''Akadeemia'', nr 5, 2010. *Baks, Eduard. "Psühhoanalüüsist ja psühholoogiast". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Mõningaid eelarvamusist psühhoanalüüsi puhul". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Hingelisuse sisu ja struktuur psühho-analüütilise vaatlusviisi alusel". ''Akadeemia'', nr 4, 1938. *Elango, Aleksander. "Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas" – ''Kasvatus'' 1933, nr 6 ja 8; uustrükk Elango artiklikogumikus "Tagasivaade", Tartu Ülikooli Kirjastus 2001. *Jaanus, Maire. "Jacques Lacani alateadvuslik individualism: keha ja keel." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Jüriloo, Alo. "Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat". ''Akadeemia'', nr 8 ja 9, 1994. *Jüriloo, Alo, Vahing, Vaino. "Psühhoanalüüsi loeng : Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus (I-VII)". ''Vikerkaar'', nr 2, 5, 7, 9 ja 11, 1990; nr 3 ja 5, 1991. *Krull, Hasso. "Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt". ''Keel ja Kirjandus'', nr 9 ja 10, 1998. *Koort, A. "Kultuur ja neuroos". ''Akadeemia'', nr 2, 1940. *Pork, Mare. "Psühholoogiline kaitse." ''Looming'', nr 7, 1984. *Suurvee, Eve. "Juhid ja grupid psühhoanalüütilisest vaatepunktist". ''Akadeemia'', nr 8, 1991. *Sütt, Meelis; Parktal, Ants. "Mõtisklusi psühhoanalüüsi eestindamisest". ''Akadeemia'', nr 7, 2015. *Talvik, Endel. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindamisest: Unbewusste – alateadvus?" ''Akadeemia'', nr 12, 2015. *Tõnisson, Ilmar. "Psühhoanalüüsi viimseaegsest arengust." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Vahing, Vaido. "Freudi tõlkimisest". ''Akadeemia'', nr 12, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ipa.org.uk Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Ühing] * [http://www.epf-eu.org Euroopa Psühhoanalüütiline Ühing] ===Eesti keeles=== * [http://psyhhoteraapia.ee Eesti Psühhoanalüütiline Selts] * [https://www.junganalyys.ee/ Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts] * [https://www.psyhhoanaluus.ee/ Psühhoanalüüsi ja Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Keskus] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/17.09.99/Varia/varia1-2.html Valle-Sten Maiste ja Jaanus Adamsoni kriitika Jüri Alliku järelsõna S. Freudi teoste kogumiku "Inimhinge anatoomiast" kohta] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/08.10.99/Sots/sots1-5.html Professor Jüri Alliku vastus eestikeelse "Inimhinge anatoomiast" järelsõna kriitikale ja Hasso Krulli kommentaar] *[[Simon Blackburn]]. "[[Oxfordi filosoofialeksikon]]", artikkel "psühhoanalüüs". tõlkinud [[Mart Väljataga]] ja [[Bruno Mölder]], [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[2002]]. (Eesti kohta vt ka ingliskeelseid viiteid) ===Saksa keeles=== * [http://www.psychoanalytikerinnen.de Psühhoanalüüsi biograafiline leksikon (Psychoanalytikerinnen. Biografisches Lexikon)] * [http://www.dpg-psa.de Saksamaa Psühhoanalüütiline Selts (Deutsche Psychoanalytische Gesellschaft)] * [http://www.dpv-psa.de/startseite/ Saksamaa Psühhoanalüütiline Ühing (Deutsche Psychoanalytische Vereinigung)] * [http://www.psychoanalyse.or.at Viini Psühhoanalüütiline Rühmitus (Wiener Arbeitskreis für Psychoanalyse )] ===Inglise keeles=== * [http://www.freudfile.org Sigmund Freud – Life and Work] * [http://www.profpsyh.ee/index.php?page=41&action=article&article_id=35 Lühiülevaade psühhoanalüüsi arengust Eestis (inglise keeles)] * [http://psychoanalytic.eu Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts] * [http://www.psihoanalizelatvija.lv/en/ Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts (paralleellehekülg)] * [http://www.psychoanalysis.org.uk Suurbritannia Psühhoanalüütiline Selts (British Psychoanalytical Society)] * [http://apsa.org/ Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing (The American Psychoanalytic Association)] * [http://www.psychoanalysis.org New Yorgi Psühhoanalüütiline Selts ja Instituut (The New York Psychoanalytic Society & Institute)] * [http://www.psychiatrie-und-ethik.de/infc/1_gesamt_en.html Rahvusvaheline Freudi Kriitika Koondis (International Network of Freud Critics)] ===Prantsuse keeles=== * [http://www.psychanalyse-en-mouvement.net Psychanalyse en mouvement] * [http://associationpsychanalytiquedefrance.org Prantsusmaa Psühhoanalüütiline Ühing (Association Psychanalytique de France)] * [http://www.societe-psychanalytique-de-paris.net Pariisi Psühhoanalüütiline Selts (Société Psychanalytique de Paris)] * [http://www.causefreudienne.net Freudistliku Ürituse Koolkond (École de la Cause freudienne)] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Psühhoanalüüs|*Psühhoanalüüs]] [[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]] 1kik5at94ss9dq6z1lkhb380vufn559 7124521 7124519 2026-04-05T02:30:01Z ~2026-19445-85 226047 Lisasin märksõna 7124521 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Psühhoanalüüs''' on [[psüühika]]t käsitlevate [[teooria]]te kogum, [[psüühika]] uurimise metodoloogia ja [[psühhoteraapia]] koolkond. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik [[inimene|inimese]] [[käitumine|käitumisest]] määratud [[psüühika]]siseste jõudude poolt. [[Isiksus]]e tuumaks on konfliktsed teadvustamata [[tung]]id, mis tähendab, et suurem osa inimese [[motivatsioon]]ist pole [[teadvustamatus|teadvustatud]]. Motivatsioonilised jõud kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise põhjal. Paljud kaasaja psühholoogia kontseptsioonid toetuvad psühhoanalüütilisele käsitlusele (nartsissism, nalja ja unenägude funktsioon, Oidipuse kompleks, projektsioonimehhanism jne). Lisaks üldisele inimpsüühika käsitlusele on psühhoanalüüsi näol tegemist ka üldistavalt inimese seksuaalsust käsitleva teooriate kogumiga. Tänaseks on psühhoanalüüs arenenud erinevatesse suundadesse ja hargnenud paljudesse koolkoldadesse (vt [[Psühhoanalüüs#Koolkonnad]]) == Psühhoanalüüsi kujunemine == Psühhoanalüüsi teooriale panid 1895. aastal aluse [[Josef Breuer]] ja [[Sigmund Freud]] teosega "Uurimusi hüsteeriast". Järgnenud enam kui sajandi jooksul on psühhoanalüüs arenenud eri autorite töö läbi küllaltki erinevatesse suundadesse ja Freudi tööde roll tänapäevases psühhoanalüüsi teoorias sellevõrra vähenenud. Teoreetilised erinevused seisnevad peaasjalikult eri aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Olulisemate psühhoanalüütiliste teoreetikutena võiks mainida [[Jacques Lacan]]i, kes põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt pärisfreudistliku psühhoanalüüsi, [[Melanie Klein]]i, kes uuris inimese suhteid teda ümbritsevate reaalsete ja temas sisalduvate psüühiliste objektidega ja nende suhete kujunemist, ning [[Gilles Deleuze]]'i ja [[Félix Guattari]], kelle välja töötatud [[skisoanalüüs]] püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid ([[Alfred Adler]], [[Carl Gustav Jung]], [[Erich Fromm]] jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud [[psühhoteraapia]] vormid. Psühhoanalüüsi praktiseeritakse Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas ja Suurbritannias. ==Klassikaline psühhoanalüütiline teooria (Sigmund Freud)== Allolev teoreetiline ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige [[Sigmund Freud|Sigmund Freudi]] ja tema koolkonda kuulunute töödest ([[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]] jt). See on omaks võetud ja rakenduses paljude rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Samas tuleb võtta arvesse, et psühhoanalüütiline teooria on freudismist palju ulatuslikum ja moodustab psühhoanalüüsi teooria arengu esimese etapi. Freud arendas oma teooriat pidevalt edasi ja aja jooksul mõningad tema seisukohad muutusid. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. ===Põhialused=== ====Psüühika topograafiline käsitlus==== Psühhoanalüüsi kohaselt asuvad psüühilised fenomenid erinevatel teadvustatuse astmetel: *[[teadvus]]es ([[psüühika]] pealispinnal) *[[eelteadvus]]es (teadvuse piirimaal) *[[teadvustamatus|alateadvus]]es (Saksa k. ''Unbewusste'', Inglise k. ''Unconscious'' )(vahel ekslikult tõlgitud ka ''mitteteadvus''eks või teadvustamatuks. psüühika sügavamates, otseselt ligipääsmatutes kihtides. See ei ole mitteteadvus, sest see on osa teadvusest ja see ei ole teadvustamatu, sest seda on võimalik teadvustada. Psühhoanalüüsi ülesanne ongi teadvustada alateadlikke konflikte, et siis saaks oma käitumist muuta.) [[Teadvustamatus|Alateadvus]] on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus või nagu Freud ütles, "päris" alateadvus – see osa meie teadvusest, mida me saame vaid suurte pingutustega teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Freud eristas alateadvuses kahte tasandit. Protsesse, mis on kirjeldatavad kui alateadlikud ja mida nimetatakse tänapäeval eelteadvuseks ning "päris alateadvust".<ref>Endel Talvik. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindami- sest: Unbewusste — alateadvus?" — Akadeemia, 2015, nr 12, lk 2133–2142</ref> [[Fail:Teadvuse erinevad tasemed ja "tsensorid" nende vahel.png|pisi|Teadvuse tasemed, püstkriipsud on "tsensoriteks" nende vahel ]] [[Repressioon (psühhoanalüüs)|Repressioon]] ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse. Kuigi nad ei ole seal teadlikud, mõjutavad nad siiski käitumist ning otsivad avaldumist varjatud ja moonutatud kujul. Tõrjutakse seda, mida on kas liiga valus meenutada, [[moraal]]selt laiduväärne, [[enesehinnang]]ut alandav või liiga suuri nõudmisi esitav. ====Isiksuse mudel==== Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. * '''[[Id|Miski]]''' (saksa k. ''Es'', inglise k. ''Id)'' on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Miski on samastatav [[bioloogia|bioloogiliste]] [[tung]]idega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Miski on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud [[füsioloogia|füsioloogilist]]e protsessidega. Miski lähtub [[mõnuprintsiip|mõnuprintsiibist]]: [[Pinge (olukord)|pinged]] tuleb kohe lahendada ning saada [[rahuldus]]. Peamised tungide grupid on seotud [[seksuaalsus]]e ja [[agressiivsus]]ega. Oma hilisemates teostes nimetas Freud nad ümber elu- ja surmatungideks (Eros ja Thanatos). Seksuaaltungi energiat nimetatakse [[libiido]]ks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaar- ja sekundaarprotsessilist mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta [[reaalsus]]t ega [[loogika]]t; tegelikkust asendab [[fantaasia]], soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed kasutavad primaarprotsessilist mõtlemist pidevalt, kuid see toimub alateadvuses ja jääb teadvustatud mõtlemise varju. Täiskasvanutel näeme me primaarprotsesslist mõtlemist unenägudes, loomingulises [[inspiratsioon]]is või psühhootilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp valdav [[imik|imikute]] psüühikas. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi [[loogika]]reegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. * '''[[Ego|Mina]]''' (saksa k. ''Ich'', inglise k. ''Ego'' ) on [[isiksus]]e keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Mina on puhver Miski ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Mina ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ja sotsiaalset keskkonda. Mina kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Mina otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Mina ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. * '''[[Superego|Ülimina]]''' (saksa k. ''Über-Ich'', inglise k. ''Super-Ego'' ) on sisemine [[kultuur]]inormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Ülimina kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Ülimina on sarnaselt miskiga ebaratsionaalne. Kui mina tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis ülimina tahab seda täielikult tõkestada. Ülimina peamine emotsioon on [[süütunne]]. Esialgu oletas Freud, et ülimina kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et ülimina on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Ülimina on sisemine agressor ja karistaja. Tugev ülimina tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. ====Psühhodünaamika==== Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Inimese [[käitumine]] ja tema [[motivatsioon]]id on aktiivsed, energiaga laetud ning muutuvad pidevalt. Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. [[Mina]] funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel [[Id|Miski]] või [[ülimina]] nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil [[seksuaalsus|seksuaaltung]] on tugevam. Tekib ärevus, kasutusele võetakse kaitsemehhanismid. ====Ökonoomika==== Psüühilist energiat jagatakse otstarbekalt, kuna seda on piiratud hulgal. Üks alasüsteem saab energiat teiste arvel. Kui näiteks [[Mina]] kulutab kaitsemehhanismide käigushoidmiseks liiga palju energiat, siis jääb vähem energiat loominguks või suhtlemiseks. Inimene muutub kinniseks, kartlikuks, sukeldub endasse. ====Genees==== Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: * '''Oraalne faas''' kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi. * '''Anaalne faas''' kestab 1.–3. eluaastani. Tekib pärakulihaste kontroll; passiivsus asendub aktiivsusega. Eesmärgiks on iseseisvus, enesekontroll, teiste kontrolli alt vabanemine. Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik ilma liigse süütundeta; lähtub käitumisel iseendast ning on suutnud tasakaalustada korralikkuse ja minnalaskmise. * '''Falliline faas''' kestab 3.–5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb [[Oidipuse kompleks]]. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua [[kastratsioon]]iärevuse, hirmu [[seksuaalsus]]e ees, [[võim]]u- ja [[konkurents]]iprobleemid jne. Neile järgnevatele faasidele pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. * '''Latentne faas''' * '''Genitaalne faas''' {{Vaata|Sigmund Freud}} ===Kaitsemehhanismid=== Kaitsemehhanismid on teadvustamatud meetodid ängiga toimetulekuks. Klassikalises freudistlikus psühhoanalüütilises koolkonnas on kaitsemehhanisme põhjalikult uurinud Anna Freud. <ref>Freud, Anna. "Das Ich und die Abwehrmechanismen". Vien, 1936. (ingl. k. "The Ego and the Mechanisms of Defence")</ref> :''Märkus: terminit "äng" ([[saksa keel]]es ''Angst'', [[inglise keel]]es ''anxiety'') on eesti keelde tõlgitud ka kui "ärevus" või "hirm".'' Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi. ====Neurootilised kaitsed==== *'''Repressioon''' (väljatõrjumine) – tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. *'''Nihe''' – tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile. Tüüpiliseks näiteks on [[õnnetu armastus]]e puhul klammerdumine kellessegi teise. *'''Vastureaktsioon''' – teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada [[armastus]]t. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. *'''Projektsioon''' – probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." *'''Ratsionaliseerimine''' – ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. *'''Regressioon''' – ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. ====Primitiivsed kaitsed==== *'''Eitamine''' – ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest. *'''Väljaelamine''' – tugevad teadvustamatud ängid elatakse välja tüli norides, kakeldes, märatsedes. *'''Lõhestamine''' – kaksikelu elamine. Kuna ängiga ei tulda toime, siis hakatakse erinevates keskkondades käituma erinevalt; luuakse endast justkui mitu tegelast. Lisandus: seda terminit kasutatakse ka varases eas esineva mustvalge suhtumise kohta, kus lapse kogemuses on teine inimene ainult kas "täiesti hea" või "täiesti halb" ja viitab pigem seisundile kui psüühilisele tegevusele. Enne teatud vanust (preoidiplaalses faasis) on see normaalne, samas kui täiskasvanute puhul viitab seiskunud psüühilisele arengule<ref>Veiko Tähkä (1994) "Mind and its treatment: A psychoanalytic approach", International Universities Press, Inc, Madison, Connecticut</ref>. *'''Autistlik fantaasia''' – reaalsus asendatakse kujutlusega. Tüüpiliseks näiteks on kujutleda seksuaalvahekorra ajal ette vahekorda kellegi teisega. *'''Projektiivne identifikatsioon''' – kujutletakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust. *'''Primitiivne idealiseerimine''' – ängi tekitavaid motiive hakatakse käsitlema kui soovikohaseid: "Olen jah paks, ja tahangi olla!" *'''Omnipotentsus''' – hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, tahetakse olla asjatundja igal alal. Tüüpiliseks näiteks on ülemus, kes tahab alluvate eest kogu töö ise ära teha. *'''Alavääristamine''' – teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. ====Küpsed kaitsed==== *'''Kompenseerimine''' – kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. *'''Asendamine''' – ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. *'''Allasurumine''' – sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud. *'''Intellektualiseerimine''' – emotsionaalne äng suunatakse mitteemotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle. *'''Ennetamine''' – ängi põhjustaja eemaldatakse enne, kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi. *'''Altruism''' – tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega. *'''Huumor''' – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. *'''Sublimatsioon''' – instinktiivsed psüühilised jõud (sugutung, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. ===Käsitlused ühiskonnast, inimrühmadest, kultuurist ja kunstist=== Freudi seisukoha järgi on psüühilised ja sotsiaalsed nähtused vastastikuses seoses ja lahutamatud. Kunstiline eneseväljendus toetub Freudi teooria kohaselt seksuaalenergia ehk [[libiido]] [[sublimatsioon (psühholoogia)|sublimeerimisele]], st otsest seksuaalset väljendust mitte leidva seksuaalenergia muundumisele loominguliseks energiaks.<ref>Freud, Sigmund. ''Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus.'' Loomingu Raamatukogu 1998, nr 40.</ref> ====Freudi käsitlus monoteistlikest religioonidest==== Freudi käsitluses on monoteistlikud religioonid (nt judaism, kristlus ja muhameedlus) kaitseks ärevuse eest, mida kutsub esile emast eraldumisest alguse saav enda täielikult eraldiseisva üksusena tajumisest põhjustatud üksilduse hirm. Turvatunde taasloomiseks tekib teadvustamata fantaasia kõikvõimsast kaitsvast jumalast, n-ö isast. == Objektisuhete teooriad (Melanie Klein jt) == Vt lähemalt artiklist [[Melanie Klein]] == Lakaanlik psühhoanalüütiline teooria (Jaques Lacan jt) == Vt lähemalt artiklist [[Jacques Lacan]] ==Praktika== ===Psühhoanalüütiline teraapia=== Psühhoanalüütiline teraapia toimub individuaalselt või rühmas. Levinum on individuaalne teraapiavorm. Kolmanda vormina on olemas laste psühhoanalüüs. ====Individuaalne psühhoanalüüs==== Psühhoanalüüsi seanss toimub üldreeglina analüütiku kabinetis. Patsient (klient) ehk analüüsitav heidab pikali kušetile või istub analüütiku vastas. Juttu alustab üldjuhul patsient, rääkides kõigest, mis tema meeltesse parajasti tõuseb. Terapeut hoidub igasugustest hinnangutest, arvamustest või emotsioonidest ja delikaatsel viisil palub hetkel, kui patsient väljendab midagi tähendusrikast, mõtet täpsustada. Analüütik soodustab talle tähenduslikena tunduvate seosejadade jätkamist hetkel, kui patsient mingil põhjusel seda enam ei suuda või ei oska. Seda eriti siis, kui patsient räägib oma unenägudest, unistustest, fantaasiatest, lapsepõlvest jne. Samuti viitab ta sobival hetkel neutraalsel viisil patsiendi öeldule või tehtule. Samuti väldib analüütik patsiendi jutule vahele segamast. Kirjeldatud vabade assotsiatsioonide meetod on psühhoanalüüsi praktikas kõige tavalisem. Terapeudi kommentaarid ja selgitused võivad olla paljastavad või toetavad. Paljastavaid tehnikaid kasutatakse üldreeglina tervemate patsientide puhul ning toetavaid tehnikaid nende patsientide puhul, kes on suuremas stressis. Tavaliselt tehakse 3–5 seanssi nädalas. Normaalne psühhoanalüüsi kuur kestab 3–7 aastat. ====Rühmapsühhoanalüüs==== Rühmas toimuvale psühhoanalüüsile pani aluse [[Wilfried Bion]] 1940. aastatel psühhiaatriahaiglas töötades. ====Laste psühhoanalüüs==== Laste psühhoanalüüsi vormi on arendanud [[Anna Freud]], [[Melanie Klein]], [[Donald Winnicott]] ja [[Françoise Dolto]]. Laste psühhoanalüüs erineb märgatavalt harilikust psühhoanalüüsi seansist: lapsed ei lama kušetil, vaid on oma tegevuses vabad. Analüüs toimub tihti läbi mängude ja joonistamise, analüütik vestleb patsiendiga ja püüab mõista, mida too väljendab. ===Psühhoanalüütikute väljaõpe=== Psühhoanalüütikute väljaõpe, mis annab õiguse psühhoanalüüsi praktiseerimiseks, toimub psühhoanalüütikute organisatsioonide õppeasutustes. Väljaõpe sisaldab loenguid, praktikat juhendaja juuresolekul ning isiklikku psühhoanalüüsi, mis võib kesta üle nelja aasta. Kogu väljaõpe kestab 4–10 aastat. Enamik psühhoanalüütikuid ette valmistavaid õppeasutusi nõuab kandidaatidelt eelnevalt omandatud [[kõrgharidus]]t [[sotsiaaltöö]], kliinilise [[psühholoogia]] või [[meditsiin]]i alal. [[Ülikool]]ide juures üldreeglina teraapiaga tegelevaks psühhoanalüütikuks õppida ei saa. Ülikoolide psühhoanalüüsi õppetoolid tegelevad eelkõige psühhoanalüüsi teooriaga. ==Koolkonnad== Psühhoanalüütilisi rühmitusi piiritletakse kitsamalt mõjukate teoreetikute järgi, kuid psühhoanalüütilisi koolkondi on kujunenud ka piirkonniti ja kultuuride lõikes. * Klassikaline psühhoanalüüs (n-ö Viini koolkond) ([[Sigmund Freud]], [[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]]) * Analüütiline psühholoogia ([[Carl Gustav Jung]]) * Individuaalpsühholoogia ([[Alfred Adler]]) * Antipedagoogika ([[Alice Miller]]) '''Inglise koolkond''' * Objektsuhete teooriad ([[Melanie Klein]]) ** Sõltumatu rühmitus ([[Donald Winnicott]], [[Wilfried Bion]], [[William Ronald Dodds Fairbairn]], [[Michael Balint]], [[John Bowlby]]) '''Prantsuse koolkond''' * Lakaanlik ([[Jacques Lacan]], [[Françoise Dolto]], [[Élisabeth Roudinesco]]) ** Neljas grupp ([[Cornelius Castoriadis]], [[Piera Aulagnier, Nathalie Zaltzman]]) * Tsentristlik rühm ([[Jean Laplance]], [[Jean-Bertrand Pontalis]], [[Daniel Lagache]]) ** Inimrühmade psüühilist aparaati käsitlev ([[René Kaës]], [[Didier Anzieu]]) * "Neutraalsed" ([[André Green]], [[Conrad Stein]], [[Julia Kristeva]]) '''Ameerika Ühendriikide koolkond''' * Mina-analüütiline ([[Erik Erikson]]) * Kultuuriline ([[Karen Horney]]) * Interpersonaalne ([[Harry Stack Sullivan]]) * Sotsio-psühhoanalüütiline ([[Erich Fromm]]) ==Psühhoanalüüsi mõju filosoofiale, kirjandusele ja kunstile== Psühhoanalüütilises teoorias on palju uuritud loovuse ja loomingulise tegevuse kui nähtuse olemust<ref>vt nt Winnicott, Donald. ''Playing and Reality''. London, Routledge, 2005.</ref>, samuti inimeste omavahelise suhestumist teiste inimeste ja inimrühmadega. Psühhoanlüüs pakub välja ka küllaltki tervikliku kontseptisooni inimese kui olendi loomusest. Seetõttu on psühhoanalüüs avaldanud olulist mõju nii filosoofiale, kirjandusele kui kunstile. Samuti toetuvad psühhoanalüütilisele teooriale paljud kultuurikriitikud. Teiste hulgas on psühhoanalüüsist lähtunud või inspiratsiooni leidnud [[Jean-Paul Sartre]], [[Gilles Deleuze]], [[Slavoj Žižek]], [[Michel Foucault]], [[Salvador Dalí]], [[Alfred Hitchcock]], [[Woody Allen]], [[Federico Fellini]], [[Thomas Mann]] ja [[André Breton]]. Eesti literaatidest on psühhoanalüüs mõjutanud näiteks [[Hasso Krull]]i, [[Anton Hansen Tammsaare]], [[Uku Masing]]u, [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]], [[Ilmar Laaban]]i, [[Johannes Semper]]i, [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] ja [[Vaino Vahing]]u loomingut. (Teostest vt näiteks Adamson, Jaanus. "Freudi häda". Tartu: Veljesto, 2015.) ==Psühhoanalüüs ja kasvatusteadused== Psühhoanalüütiline teooria, mille oluliseks komponendiks on inimese psüühiline kujunemine, on kogu oma arengu jooksul leidnud kasutamist kasvatusteadlaste ja pedagoogide hulgas. Tuntumaid psühhoanalüütiliste teadmiste rakendajaid pedagoogikas on Anna Freud. Täiskasvanukoolituse osas võib ära märkida [[Michael Balint]]i, kes pani aluse [[Balinti grupp|Balinti grupi]] nime kandva professionaalse arengu arutelurühma meetodile üldarstidele. Balinti grupid on nüüdseks laienenud tervishoiuvaldkonnast välja ja seda kasutatakse hariduse ja koolitamise, sotsiaaltöö ja teiste inimkontaktil põhinevate spetsialistide täiendkoolituseks. Eestis on ilmselt tuntuimad psühhoanalüüsist mõjutatud kasvatusteadlased [[Johannes Käis]] ja [[Aleksander Elango]]. Mõlemad lähtusid eelkõige Alfred Adleri teooriatest. ==Kriitika== Psühhoanalüüsi kriitika jaguneb kolme rühma. Need on järgmised: '''Kriitika Sigmund Freudi kui isiku suhtes''' '''Psühhoanalüütiliste mõistete kriitika''' '''Psühhonalüüsi epistemoloogiline kriitika''', mis põhineb eelkõige positivistlikul teaduskontseptioonil. Positivistide peamisteks etteheideteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, [[falsifitseeritavus]]e puudumine jmt. Oluline on silmas pidada, et suur osa psühhoanalüüsi kriitikast on vananenud ja käsitleb vaid Sigmund Freudi teooriaid. Tihti on kasutatavad kriitilised seisukohad pärit 20. sajandi esimesest poolest ega võta arvesse viimase sadakonna aasta jooksul psühhoanalüüsis toimunud teoreetilisi, epistemoloogilisi ega teraapiapõhimõtetes toimunud arenguid ja muutuseid. *[[Adolf Grünbaum]]. Is Freudian psychoanalytic theory pseudoscientific by Karl Popper's criterion of demarcation? – ''[[American Philosophical Quarterly]]'', [[1979]], 16, lk 131–141. *[[Frank Cioffi]]. Psychoanalysis, pseudoscience and testability. – [[Gregory Currie]], [[Alan Musgrave]], (toim). 'Popper and the Human Sciences'', Dordrecht: Martinus Nijhoff Publishers, Dordrecht [[1985]], lk 13–44. *[[Frank Cioffi]]. ''Freud and the Question of Pseudoscience'', Chicago: Open Court [[1998]]. Nii Freudi kui isiku kui erinevate psühhoanalüütiliste seisukohtade kriitika on levinud ka psühhoanalüüsi teoreetikute hulgas, selle tulemusena on tekkinud küllaltki palju erinevaid psühhoanalüüsi koolkondi. [[Karl Popper]] väitis, et psühhoanalüüs on [[pseudoteadus]], sest selle väited ei ole testitavad ja neid ei saa ümber lükata; see tähendab, et need ei ole falsifitseeritavad.<ref name="Popper">Popper KR, "Science: Conjectures and Refutations", reprinted in Grim P (1990) ''Philosophy of Science and the Occult'', Albany, 104–110.</ref> Teadusfilosoof [[Imre Lakatos]] kirjutas hiljem, et "freudiste ei ole kitsikusse viinud Popperi põhiline väljakutse teadusliku aususe kohta. Tõepoolest, nad on keeldunud rakendamast eksperimentaalseid tingimusi, mille kohaselt nad loobuksid oma põhieeldustest."<ref>{{Cite book |editor1 = Lakatos, Imre|editor2=John Worrall and Gregory Currie |year = 1978 |title = The Methodology of Scientific Research Programmes |series = Philosophical Papers, Volume 1 |location = Cambridge |publisher = Cambridge University Press |page = [https://books.google.co.uk/books?id=RRniFBI8Gi4C&pg=PA146 146] }}</ref> Briti psühholoog [[Hans Jürgen Eysenck]] tegi metaanalüüsi olulistest publikatsioonidest psühhoanalüüsi tõhususe kohta. Paljude uurimuste põhjal tuli Eysenck järeldusele, et [[remissioon]] ilma mingi ravita ("spontaanne remissioon") esineb neurootiliste haigete puhul niisama sageli kui psühhoanalüüsiga ravimise järel: ligikaudu 67% tõsiste sümptomitega haigetest tervenesid kahe aasta jooksul. Lähtudes sellest, et psühhoanalüüs ei ole tõhusam kui [[platseebo]], tegi Eysenck järelduse, et teooria ise, mis on selle aluseks, on väär, ja et "on täiesti ebaeetiline määrata seda haigetele, võtta neilt selle eest raha või õpetada välja terapeute selliseks ebatõhusaks meetodiks". ==Vaata ka== *[[analüütiline psühholoogia]] *[[psühhodünaamiline psühhoteraapia]] *[[Sigmund Freud]] *[[süvapsühholoogia]] *[[The Century of the Self]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== Psühhoanalüüsi-alase kirjanduse hulk on üsna suur. Bibliograafia, mille on koostanud Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing, sisaldab üle 34 000 väljaande ja artikli. ===Eesti keeles=== ====Psühhoanalüütiline teooria==== *Adler, Alfred. ''Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng''. 1939. Sari Elav Teadus, nr 85/86, EKS, Tartu. (2. trükk: Kupar, Tallinn 1995). *Adler, Alfred. ''Raskelt kasvatatavad lapsed''. 1932. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn. *Bettelheim, Bruno. ''Muinasjuttude võlujõud.'' c2007. Atlex, Tartu. *Freud, Sigmund. ''Poeet ja fantaasia''. Tõlkinud [[Aivar Kull]]. [[Noorus]] [[1987]], nr 7. *Freud, Sigmund. ''Uned folklooris''. (koos [[David Ernst Oppenheim]]iga), ajalehe [[Kostabi]] lisa, [[Tartu]] [[1992]], 24 lk *Freud, Sigmund. ''Mäluhäire [[Akropol]]isel: Kiri Romain Rolland'ile''. Tõlkinud [[Krista Läänemets]]. [[Vikerkaar]] [[1994]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Miks sõda?'' Tõlkinud [[Jaanus Adamson]]. [[Vikerkaar]] [[1997]], nr 7-8. *Freud, Sigmund. ''[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus''. Tõlkinud [[Tiiu Relve]]; eessõna: [[Hasso Krull]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1998]], nr 40, 88 lk *Freud, Sigmund. ''Inimhinge anatoomiast''. Tõlkinud [[Anne Lill]], kommenteerinud [[Jüri Allik]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[1999]], 432 lk; ISBN 9985-56-399-9 (Sisaldab töid "Tungid ja tungisaatused", "Teadvustamatus" ja "Mina ja Miski") *Freud, Sigmund. ''Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi''. Kirjastus [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[Tallinn]] [[2000]], 170 lk; ISBN 9985-835-43-3 *Freud, Sigmund. ''Argielu psühhopatoloogia: Psüühika teadvustamata riukad: unustamisest, keelevääratustest, ebausust ja eksitustest''. Tõlkinud [[Piret Metspalu]]. Kirjastus [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]], [[2001]], 242 lk; ISBN 9985-9347-3-3 *Freud, Sigmund. ''Unenägude tõlgendamine''. Tõlkinud Anne Lill ja [[Mari Tarvas]]; järelsõna: Anne Lill. Kirjastus [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]], Tallinn, [[2007]], 604 lk; ISBN 978-9985-62-324-4 *Freud, Sigmund. ''Nali ja selle seos teadvustamatusega'' (sisaldab ka Freudi esseed "Huumor"). Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev [[2008]], 296 lk *Freud, Sigmund. ''Lein ja melhanhoolia''. Tõlkinud Krista Räni. [[Akadeemia]] [[2006]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Kolm traktaati seksuaalteooriast.'' Tõlkinud Mari Tarvas. Psii, 2022. 86 lk *Fromm, Erich. ''Armastuse kunst.'' c2006. Pilgrim, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Omada või olla?'' Tõlkinud Ilmar Palli, järelsõna "Erich Frommi radikaalhumanistlik psühhoanalüüs": Anti Kidron. 2011. Mondo, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Psühhoanalüüs ja zen-budism.'' 2001. Kirjastus Mondo. ISBN 9985-9323-2-3. *Fromm, Erich. ''Inimese destruktiivsuse anatoomia.'' 2026. Ilmamaa. ISBN 9789985778920 *Jung, Carl Gustav jt. ''Inimene ja tema sümbolid.'' 2005. Eesti C. G. Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts. ISBN 9985-57-699-3. *Jung, Carl Gustav. ''Mina ja alateadvus.'' 2005. Kirjastus Ilo. ISBN 9985-57-708-6. *Jung, Carl Gustav. ''Tänapäeva müüt.'' Tallinn: Vagabund. 1995. 251 lk. *Jung, Carl Gustav. ''Analüütiline psühholoogia: teooria ja praktika: Tavistocki loengud.'' Tõlkinud Iti Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2017. 303 lk. *Miller, Alice. ''Sinu enese pärast.'' c2007. Väike Vanker, Melliste. *Mollon, Phil. ''Häbi ja armukadedus : hinge keeristormid''. Tallinn : Cum Grano, c2009. *Mylläriniemi, Jorma. ''Depressioon: Hinge valu''. Tallinn : Cum Grano, [2010]. *Mylläriniemi, Jorma. ''Nartsissism: Hälve ja jõuallikas''. Tallinn : Cum Grano, c2008. *Stern, Daniel. ''Beebi päevik.'' Tallinn : Cum Grano, 2010. *Symington, Neville. ''Isiksuseks kasvamine psühhoanalüüsis.'' c2009. Cum Grano, Tallinn. *Talvik, Endel. ''Narcissus ja Echo.'' 2013. Pilgrim, Tallinn. ====Muid psühhoanalüüsi käsitlevaid teoseid ja artikleid==== =====Teosed===== *Afasižev, Marat. ''Psühhoanalüüs ja kodanlik kunst.'' 1977. Kirjastus Kunst. *Holtzmeyer, Karl. ''Alateadvus ja psühhoanalüüs.'' 1934. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus. *Mangs, Karin; Martell, Barbro. ''Psühhoanalüütiline arengukäsitlus.'' 2000. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *''Sigmund Freudi tarkuseraamat''. 2003. Kirjastus Ersen. ISBN 9985-76-749-7. *Suurvee, Eve. ''Kas Eesti vajab psühhoanalüüsi? : aulaloeng 29. aprillil 1994.'' 1995. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *Zweig, Stefan. ''Tervenemine vaimu läbi''. 1998. Kirjastus Kuldsulg. =====Artiklid===== *Adams, Valmar. "Alfred Adleri vaimne pärandus" – ''Looming'', nr 7, 1937.; uustrükk: Valmar Adams, "Oomega. Esseid ja murdmemuaare", LR 1985, nr 1/2, lk 62–67 *Althusser, Louis. "Freud ja Lacan". ''Akadeemia'', nr 5, 2010. *Baks, Eduard. "Psühhoanalüüsist ja psühholoogiast". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Mõningaid eelarvamusist psühhoanalüüsi puhul". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Hingelisuse sisu ja struktuur psühho-analüütilise vaatlusviisi alusel". ''Akadeemia'', nr 4, 1938. *Elango, Aleksander. "Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas" – ''Kasvatus'' 1933, nr 6 ja 8; uustrükk Elango artiklikogumikus "Tagasivaade", Tartu Ülikooli Kirjastus 2001. *Jaanus, Maire. "Jacques Lacani alateadvuslik individualism: keha ja keel." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Jüriloo, Alo. "Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat". ''Akadeemia'', nr 8 ja 9, 1994. *Jüriloo, Alo, Vahing, Vaino. "Psühhoanalüüsi loeng : Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus (I-VII)". ''Vikerkaar'', nr 2, 5, 7, 9 ja 11, 1990; nr 3 ja 5, 1991. *Krull, Hasso. "Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt". ''Keel ja Kirjandus'', nr 9 ja 10, 1998. *Koort, A. "Kultuur ja neuroos". ''Akadeemia'', nr 2, 1940. *Pork, Mare. "Psühholoogiline kaitse." ''Looming'', nr 7, 1984. *Suurvee, Eve. "Juhid ja grupid psühhoanalüütilisest vaatepunktist". ''Akadeemia'', nr 8, 1991. *Sütt, Meelis; Parktal, Ants. "Mõtisklusi psühhoanalüüsi eestindamisest". ''Akadeemia'', nr 7, 2015. *Talvik, Endel. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindamisest: Unbewusste – alateadvus?" ''Akadeemia'', nr 12, 2015. *Tõnisson, Ilmar. "Psühhoanalüüsi viimseaegsest arengust." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Vahing, Vaido. "Freudi tõlkimisest". ''Akadeemia'', nr 12, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ipa.org.uk Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Ühing] * [http://www.epf-eu.org Euroopa Psühhoanalüütiline Ühing] ===Eesti keeles=== * [http://psyhhoteraapia.ee Eesti Psühhoanalüütiline Selts] * [https://www.junganalyys.ee/ Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts] * [https://www.psyhhoanaluus.ee/ Psühhoanalüüsi ja Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Keskus] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/17.09.99/Varia/varia1-2.html Valle-Sten Maiste ja Jaanus Adamsoni kriitika Jüri Alliku järelsõna S. Freudi teoste kogumiku "Inimhinge anatoomiast" kohta] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/08.10.99/Sots/sots1-5.html Professor Jüri Alliku vastus eestikeelse "Inimhinge anatoomiast" järelsõna kriitikale ja Hasso Krulli kommentaar] *[[Simon Blackburn]]. "[[Oxfordi filosoofialeksikon]]", artikkel "psühhoanalüüs". tõlkinud [[Mart Väljataga]] ja [[Bruno Mölder]], [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[2002]]. (Eesti kohta vt ka ingliskeelseid viiteid) ===Saksa keeles=== * [http://www.psychoanalytikerinnen.de Psühhoanalüüsi biograafiline leksikon (Psychoanalytikerinnen. Biografisches Lexikon)] * [http://www.dpg-psa.de Saksamaa Psühhoanalüütiline Selts (Deutsche Psychoanalytische Gesellschaft)] * [http://www.dpv-psa.de/startseite/ Saksamaa Psühhoanalüütiline Ühing (Deutsche Psychoanalytische Vereinigung)] * [http://www.psychoanalyse.or.at Viini Psühhoanalüütiline Rühmitus (Wiener Arbeitskreis für Psychoanalyse )] ===Inglise keeles=== * [http://www.freudfile.org Sigmund Freud – Life and Work] * [http://www.profpsyh.ee/index.php?page=41&action=article&article_id=35 Lühiülevaade psühhoanalüüsi arengust Eestis (inglise keeles)] * [http://psychoanalytic.eu Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts] * [http://www.psihoanalizelatvija.lv/en/ Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts (paralleellehekülg)] * [http://www.psychoanalysis.org.uk Suurbritannia Psühhoanalüütiline Selts (British Psychoanalytical Society)] * [http://apsa.org/ Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing (The American Psychoanalytic Association)] * [http://www.psychoanalysis.org New Yorgi Psühhoanalüütiline Selts ja Instituut (The New York Psychoanalytic Society & Institute)] * [http://www.psychiatrie-und-ethik.de/infc/1_gesamt_en.html Rahvusvaheline Freudi Kriitika Koondis (International Network of Freud Critics)] ===Prantsuse keeles=== * [http://www.psychanalyse-en-mouvement.net Psychanalyse en mouvement] * [http://associationpsychanalytiquedefrance.org Prantsusmaa Psühhoanalüütiline Ühing (Association Psychanalytique de France)] * [http://www.societe-psychanalytique-de-paris.net Pariisi Psühhoanalüütiline Selts (Société Psychanalytique de Paris)] * [http://www.causefreudienne.net Freudistliku Ürituse Koolkond (École de la Cause freudienne)] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Psühhoanalüüs|*Psühhoanalüüs]] [[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]] 8fyqqohliqdoqv4ytj4mb72drgv80wm 7124522 7124521 2026-04-05T02:34:08Z ~2026-19445-85 226047 7124522 wikitext text/x-wiki {{allikad}} '''Psühhoanalüüs''' on [[psüühika]]t käsitlevate [[teooria]]te kogum, [[psüühika]] uurimise metodoloogia ja [[psühhoteraapia]] koolkond. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik [[inimene|inimese]] [[käitumine|käitumisest]] määratud [[psüühika]]siseste jõudude poolt. [[Isiksus]]e tuumaks on konfliktsed teadvustamata [[tung]]id, mis tähendab, et suurem osa inimese [[motivatsioon]]ist pole [[teadvustamatus|teadvustatud]]. Motivatsioonilised jõud kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise põhjal. Paljud kaasaja psühholoogia kontseptsioonid toetuvad psühhoanalüütilisele käsitlusele (nartsissism, nalja ja unenägude funktsioon, Oidipuse kompleks, projektsioonimehhanism jne). Lisaks üldisele inimpsüühika käsitlusele on psühhoanalüüsi näol tegemist ka üldistavalt inimese seksuaalsust käsitleva teooriate kogumiga. Tänaseks on psühhoanalüüs arenenud erinevatesse suundadesse ja hargnenud paljudesse koolkoldadesse (vt [[Psühhoanalüüs#Koolkonnad]]) == Psühhoanalüüsi kujunemine == Psühhoanalüüsi teooriale panid 1895. aastal aluse [[Josef Breuer]] ja [[Sigmund Freud]] teosega "Uurimusi hüsteeriast". Järgnenud enam kui sajandi jooksul on psühhoanalüüs arenenud eri autorite töö läbi küllaltki erinevatesse suundadesse ja Freudi tööde roll tänapäevases psühhoanalüüsi teoorias sellevõrra vähenenud. Teoreetilised erinevused seisnevad peaasjalikult eri aspektide suuremas või vähemas tähtsustamises. Olulisemate psühhoanalüütiliste teoreetikutena võiks mainida [[Jacques Lacan]]i, kes põimib ühte keeleteaduse ja väidetavalt pärisfreudistliku psühhoanalüüsi, [[Melanie Klein]]i, kes uuris inimese suhteid teda ümbritsevate reaalsete ja temas sisalduvate psüühiliste objektidega ja nende suhete kujunemist, ning [[Gilles Deleuze]]'i ja [[Félix Guattari]], kelle välja töötatud [[skisoanalüüs]] püüab eemaldada sellest perekonnadraama elemente. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid ([[Alfred Adler]], [[Carl Gustav Jung]], [[Erich Fromm]] jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale tuginevad ka paljud [[psühhoteraapia]] vormid. Psühhoanalüüsi praktiseeritakse Prantsusmaal, Ameerika Ühendriikides, Ladina-Ameerikas ja Suurbritannias. ==Klassikaline psühhoanalüütiline teooria (Sigmund Freud)== Allolev teoreetiline ülevaade esitab psühhoanalüüsi põhijooned "klassikalise psühhoanalüüsi" järgi, mis lähtub eelkõige [[Sigmund Freud|Sigmund Freudi]] ja tema koolkonda kuulunute töödest ([[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]] jt). See on omaks võetud ja rakenduses paljude rahvusvaheliste psühhoanalüütikute organisatsioonide poolt. Samas tuleb võtta arvesse, et psühhoanalüütiline teooria on freudismist palju ulatuslikum. Freudism ehk klassikaline psühhoanalüütiline teooria moodustab psühhoanalüüsi teooria arengu esimese etapi. Freud arendas oma teooriat pidevalt edasi ja aja jooksul mõningad tema seisukohad muutusid. Klassikalise psühhoanalüüsi aluseks on viis aspekti. ===Põhialused=== ====Psüühika topograafiline käsitlus==== Psühhoanalüüsi kohaselt asuvad psüühilised fenomenid erinevatel teadvustatuse astmetel: *[[teadvus]]es ([[psüühika]] pealispinnal) *[[eelteadvus]]es (teadvuse piirimaal) *[[teadvustamatus|alateadvus]]es (Saksa k. ''Unbewusste'', Inglise k. ''Unconscious'' )(vahel ekslikult tõlgitud ka ''mitteteadvus''eks või teadvustamatuks. psüühika sügavamates, otseselt ligipääsmatutes kihtides. See ei ole mitteteadvus, sest see on osa teadvusest ja see ei ole teadvustamatu, sest seda on võimalik teadvustada. Psühhoanalüüsi ülesanne ongi teadvustada alateadlikke konflikte, et siis saaks oma käitumist muuta.) [[Teadvustamatus|Alateadvus]] on psüühika teadvustamata osa, mis siiski oluliselt määrab inimese käitumist. Freudi arvates on enamik inimese igapäevakäitumisest motiveeritud alateadlike jõudude poolt. Oluline on dünaamiline alateadvus või nagu Freud ütles, "päris" alateadvus – see osa meie teadvusest, mida me saame vaid suurte pingutustega teadvustada, sest teadvustamist takistavad mingid sisemised jõud. Freud eristas alateadvuses kahte tasandit. Protsesse, mis on kirjeldatavad kui alateadlikud ja mida nimetatakse tänapäeval eelteadvuseks ning "päris alateadvust".<ref>Endel Talvik. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindami- sest: Unbewusste — alateadvus?" — Akadeemia, 2015, nr 12, lk 2133–2142</ref> [[Fail:Teadvuse erinevad tasemed ja "tsensorid" nende vahel.png|pisi|Teadvuse tasemed, püstkriipsud on "tsensoriteks" nende vahel ]] [[Repressioon (psühhoanalüüs)|Repressioon]] ehk väljatõrjumine on mehhanism, mille abil ebameeldivad mõtted, soovid, tunded ja mälestused tõrjutakse alateadvusse. Kuigi nad ei ole seal teadlikud, mõjutavad nad siiski käitumist ning otsivad avaldumist varjatud ja moonutatud kujul. Tõrjutakse seda, mida on kas liiga valus meenutada, [[moraal]]selt laiduväärne, [[enesehinnang]]ut alandav või liiga suuri nõudmisi esitav. ====Isiksuse mudel==== Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu. * '''[[Id|Miski]]''' (saksa k. ''Es'', inglise k. ''Id)'' on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus. Miski on samastatav [[bioloogia|bioloogiliste]] [[tung]]idega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Miski on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud [[füsioloogia|füsioloogilist]]e protsessidega. Miski lähtub [[mõnuprintsiip|mõnuprintsiibist]]: [[Pinge (olukord)|pinged]] tuleb kohe lahendada ning saada [[rahuldus]]. Peamised tungide grupid on seotud [[seksuaalsus]]e ja [[agressiivsus]]ega. Oma hilisemates teostes nimetas Freud nad ümber elu- ja surmatungideks (Eros ja Thanatos). Seksuaaltungi energiat nimetatakse [[libiido]]ks. Freud eristas kaht mõtlemistüüpi: primaar- ja sekundaarprotsessilist mõtlemist. Primaarprotsessid ei arvesta [[reaalsus]]t ega [[loogika]]t; tegelikkust asendab [[fantaasia]], soovmõtlemine. Selline mõtlemine on väga kiire ja liikuv, samaaegselt võib toimuda mitmeid primaarprotsesse. Täiskasvanud inimesed kasutavad primaarprotsessilist mõtlemist pidevalt, kuid see toimub alateadvuses ja jääb teadvustatud mõtlemise varju. Täiskasvanutel näeme me primaarprotsesslist mõtlemist unenägudes, loomingulises [[inspiratsioon]]is või psühhootilistes seisundites. Freudi arvates on see mõtlemistüüp valdav [[imik|imikute]] psüühikas. Sekundaarprotsessid järgivad traditsioonilisi [[loogika]]reegleid; ideid hinnatakse sisuliselt ja loogiliselt, mitte emotsionaalselt. Et ideed seonduvad järjestikku, on selline mõtlemine aeglasem. * '''[[Ego|Mina]]''' (saksa k. ''Ich'', inglise k. ''Ego'' ) on [[isiksus]]e keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega, tajumise, tõlgendamise ja tegutsemisega. Mina on puhver Miski ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Mina ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ja sotsiaalset keskkonda. Mina kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Mina otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada. Mina ülesanded on tungide kontroll, regulatsioon ja kaitse; reaalsusega suhtlemine, tunnetus, reaalsuse testimine; tegutsemine, suhete loomine ja süntees. * '''[[Superego|Ülimina]]''' (saksa k. ''Über-Ich'', inglise k. ''Super-Ego'' ) on sisemine [[kultuur]]inormide ja -väärtuste kogum, mis omandatakse vanematelt ja teistelt olulistelt inimestelt. Ülimina kujuneb välja kõige hiljem, asendades vanemate kontrolli enesekontrolliga. Ülimina on sarnaselt miskiga ebaratsionaalne. Kui mina tahab naudingut vaid sobivate võimaluste tekkimiseni edasi lükata, siis ülimina tahab seda täielikult tõkestada. Ülimina peamine emotsioon on [[süütunne]]. Esialgu oletas Freud, et ülimina kujuneb välja vanemlikest nõudmistest. Hiljem leidis ta, et ülimina on pigem vanemate vastu tekkinud agressiooni sissepoole pööramise tulemus. Ülimina on sisemine agressor ja karistaja. Tugev ülimina tekib suurte vanemlike nõudmiste tõttu, sest tekkinud agressioon on tugev ja selle väljendamine pole võimalik. See võib tekkida nii liiga rangete kui ka liiga heade vanemate puhul. ====Psühhodünaamika==== Kõik psüühilised fenomenid on vastandlike jõudude koosmõju tagajärg. Inimese [[käitumine]] ja tema [[motivatsioon]]id on aktiivsed, energiaga laetud ning muutuvad pidevalt. Kuna isiksuse struktuuri osad on oma loomult vastandlikud, on pidev sisekonflikt inimesele omane. [[Mina]] funktsioonid suudavad siiski enamasti tagada konflikti talutavuse. Kui aga mingitel põhjustel [[Id|Miski]] või [[ülimina]] nõudmised tugevnevad, siis võib tasakaal paigast ära minna. See võib toimuda näiteks eluperioodil, mil [[seksuaalsus|seksuaaltung]] on tugevam. Tekib ärevus, kasutusele võetakse kaitsemehhanismid. ====Ökonoomika==== Psüühilist energiat jagatakse otstarbekalt, kuna seda on piiratud hulgal. Üks alasüsteem saab energiat teiste arvel. Kui näiteks [[Mina]] kulutab kaitsemehhanismide käigushoidmiseks liiga palju energiat, siis jääb vähem energiat loominguks või suhtlemiseks. Inimene muutub kinniseks, kartlikuks, sukeldub endasse. ====Genees==== Arengulooliselt kujuneb isiksus välja läbi järjestikuste astmete. Freudi jaoks oli oluline psühhoseksuaalne areng, milles eristuvad arenguastmed vastavalt naudinguallikaks olevatele kehapiirkondadele. Igal arenguastmel peab laps lahendama konfliktid, mis tekivad naudingu soovi ja piirangute vahel. Kui rahuldust või piiranguid on liiga palju, tekib fiksatsioon sellesse arengustaadiumisse ning see võib põhjustada probleeme täiskasvanuna. Freud eristas järgmisi psühhoseksuaalse arengu astmeid: * '''Oraalne faas''' kestab umbes 18 esimest elukuud. Sel perioodil on vajadused, tajud ja väljendusviisid seotud suu piirkonnaga, imemisrefleksiga. Eesmärgiks on luua usaldav sõltuvussuhe. Faasi edukas läbimine annab aluse andmise ja saamise võimeks ilma sõltuvuse ja kadeduseta; loob võime usaldada ennast ja teisi. * '''Anaalne faas''' kestab 1.–3. eluaastani. Tekib pärakulihaste kontroll; passiivsus asendub aktiivsusega. Eesmärgiks on iseseisvus, enesekontroll, teiste kontrolli alt vabanemine. Selle faasi edukas läbimine loob aluse autonoomseks isiksuseks, kes on ettevõtlik ilma liigse süütundeta; lähtub käitumisel iseendast ning on suutnud tasakaalustada korralikkuse ja minnalaskmise. * '''Falliline faas''' kestab 3.–5. eluaastani. Sel perioodil keskendub seksuaalne huvi genitaalidele; tekib kiindumus vastassoost vanemasse, kujuneb [[Oidipuse kompleks]]. Selle faasi edukas läbimine loob sooidentsuse, annab aluse uudishimuks ilma piinlikkustundeta; toimetuleku nii välismaailma kui sisemiste impulssidega. Fallilisse faasi takerdumine võib kaasa tuua [[kastratsioon]]iärevuse, hirmu [[seksuaalsus]]e ees, [[võim]]u- ja [[konkurents]]iprobleemid jne. Neile järgnevatele faasidele pööras Freud suhteliselt vähe tähelepanu. * '''Latentne faas''' * '''Genitaalne faas''' {{Vaata|Sigmund Freud}} ===Kaitsemehhanismid=== Kaitsemehhanismid on teadvustamatud meetodid ängiga toimetulekuks. Klassikalises freudistlikus psühhoanalüütilises koolkonnas on kaitsemehhanisme põhjalikult uurinud Anna Freud. <ref>Freud, Anna. "Das Ich und die Abwehrmechanismen". Vien, 1936. (ingl. k. "The Ego and the Mechanisms of Defence")</ref> :''Märkus: terminit "äng" ([[saksa keel]]es ''Angst'', [[inglise keel]]es ''anxiety'') on eesti keelde tõlgitud ka kui "ärevus" või "hirm".'' Kaitsemehhanismid jagunevad kolme gruppi. ====Neurootilised kaitsed==== *'''Repressioon''' (väljatõrjumine) – tugevad ängi tekitavad motiivid tõrjutakse sügavale teadvustamatusesse, kus nad ei häiri teadvust. See mehhanism on üks kesksemaid psühhoanalüüsi teoorias. Väljatõrjutud motiivid võivad avalduda unenägudes, kõnevääratustes vm kujul, kuid neid pole võimalik tavalisel viisil teadvustada. Nad näivad olevat unustatud, kuid püsivad teadvustamatuses ning võivad ootamatult esile kerkida hoopis teistel asjaoludel. *'''Nihe''' – tugevad tunded keelatud objekti suhtes nihutatakse teisele objektile. Tüüpiliseks näiteks on [[õnnetu armastus]]e puhul klammerdumine kellessegi teise. *'''Vastureaktsioon''' – teadvustamata tunne väljendatakse selle vastandina. Väljend "Ma vihkan sind" võib sageli tähendada [[armastus]]t. Teine näide: pettumus valitud erialas võib viia kinnitamiseni, et seda armastatakse. *'''Projektsioon''' – probleemides või õnnetustes süüdistatakse kedagi teist. Näiteks võidakse öelda: "Kurat sundis mind seda tegema." *'''Ratsionaliseerimine''' – ebasobivate põhjuste asemele tuuakse sobivamad. Näiteks läbikukkumist eksamil põhjendatakse väsimuse, aga mitte laiskusega, kuna laiskus ei ole sotsiaalselt aktsepteeritav põhjus. *'''Regressioon''' – ilmnevad varasemate, lapsepõlvest pärinevate arengustaadiumite käitumismallid. Näiteks nutma puhkemine või mahaviskumine stressipõhjustava nähtuse ilmnemisel. ====Primitiivsed kaitsed==== *'''Eitamine''' – ängi reaalseid põhjusi eiratakse ega teadvustata. Näiteks ema võib teadvustamatult keelduda tunnistamast oma poja tõelist iseloomu, kuna see põhjustab ängi. Eitamine võib kaasa tuua reaalsuse ootamatu sissetungi. Toosama ema võib näiteks saada teate, et tema poeg on arreteeritud relvastatud röövimise eest. *'''Väljaelamine''' – tugevad teadvustamatud ängid elatakse välja tüli norides, kakeldes, märatsedes. *'''Lõhestamine''' – kaksikelu elamine. Kuna ängiga ei tulda toime, siis hakatakse erinevates keskkondades käituma erinevalt; luuakse endast justkui mitu tegelast. Lisandus: seda terminit kasutatakse ka varases eas esineva mustvalge suhtumise kohta, kus lapse kogemuses on teine inimene ainult kas "täiesti hea" või "täiesti halb" ja viitab pigem seisundile kui psüühilisele tegevusele. Enne teatud vanust (preoidiplaalses faasis) on see normaalne, samas kui täiskasvanute puhul viitab seiskunud psüühilisele arengule<ref>Veiko Tähkä (1994) "Mind and its treatment: A psychoanalytic approach", International Universities Press, Inc, Madison, Connecticut</ref>. *'''Autistlik fantaasia''' – reaalsus asendatakse kujutlusega. Tüüpiliseks näiteks on kujutleda seksuaalvahekorra ajal ette vahekorda kellegi teisega. *'''Projektiivne identifikatsioon''' – kujutletakse end kellegi teisena, eitatakse omaenda olemust. *'''Primitiivne idealiseerimine''' – ängi tekitavaid motiive hakatakse käsitlema kui soovikohaseid: "Olen jah paks, ja tahangi olla!" *'''Omnipotentsus''' – hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, tahetakse olla asjatundja igal alal. Tüüpiliseks näiteks on ülemus, kes tahab alluvate eest kogu töö ise ära teha. *'''Alavääristamine''' – teadvustamatu ängiga toimetulemiseks hakatakse ennast alandama, alavääristama lootuses, et teised sellele vastu vaidlevad ja kiidavad. ====Küpsed kaitsed==== *'''Kompenseerimine''' – kujuteldav puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal. Näiteks äng lühikese kasvu pärast võidakse kompenseerida eduga äris, kunstis, poliitikas vm. *'''Asendamine''' – ohtlikult või keelatud objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale. Näiteks võib kiindumus abielus olevasse inimesse asenduda mõne teise tegevusega. Klassikalisteks näiteiks on musitseerimine, luuletamine vms. *'''Allasurumine''' – sarnane repressiooniga, kuid rohkem teadvustatud. *'''Intellektualiseerimine''' – emotsionaalne äng suunatakse mitteemotsionaalsele, intellektuaalsele alale. Näiteks keegi, kes saab teada oma abielu purunemisest, hakkab rahulikult arutlema abielu plusside ja miinuste üle. *'''Ennetamine''' – ängi põhjustaja eemaldatakse enne, kui see jõuab häirima hakata. Näiteks inimene, kes tunneb hirmu töökoha kaotamise pärast, hakkab otsima lisateenimise võimalusi. *'''Altruism''' – tegeldakse teiste inimeste probleemidega, mis on sarnased enda omadega. *'''Huumor''' – ängi põhjuseid naeruvääristatakse, võetakse huumoriga, elatakse välja naljades ja eneseiroonias. *'''Sublimatsioon''' – instinktiivsed psüühilised jõud (sugutung, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse jmt. ===Käsitlused ühiskonnast, inimrühmadest, kultuurist ja kunstist=== Freudi seisukoha järgi on psüühilised ja sotsiaalsed nähtused vastastikuses seoses ja lahutamatud. Kunstiline eneseväljendus toetub Freudi teooria kohaselt seksuaalenergia ehk [[libiido]] [[sublimatsioon (psühholoogia)|sublimeerimisele]], st otsest seksuaalset väljendust mitte leidva seksuaalenergia muundumisele loominguliseks energiaks.<ref>Freud, Sigmund. ''Leonardo da Vinci lapsepõlvemälestus.'' Loomingu Raamatukogu 1998, nr 40.</ref> ====Freudi käsitlus monoteistlikest religioonidest==== Freudi käsitluses on monoteistlikud religioonid (nt judaism, kristlus ja muhameedlus) kaitseks ärevuse eest, mida kutsub esile emast eraldumisest alguse saav enda täielikult eraldiseisva üksusena tajumisest põhjustatud üksilduse hirm. Turvatunde taasloomiseks tekib teadvustamata fantaasia kõikvõimsast kaitsvast jumalast, n-ö isast. == Objektisuhete teooriad (Melanie Klein jt) == Vt lähemalt artiklist [[Melanie Klein]] == Lakaanlik psühhoanalüütiline teooria (Jaques Lacan jt) == Vt lähemalt artiklist [[Jacques Lacan]] ==Praktika== ===Psühhoanalüütiline teraapia=== Psühhoanalüütiline teraapia toimub individuaalselt või rühmas. Levinum on individuaalne teraapiavorm. Kolmanda vormina on olemas laste psühhoanalüüs. ====Individuaalne psühhoanalüüs==== Psühhoanalüüsi seanss toimub üldreeglina analüütiku kabinetis. Patsient (klient) ehk analüüsitav heidab pikali kušetile või istub analüütiku vastas. Juttu alustab üldjuhul patsient, rääkides kõigest, mis tema meeltesse parajasti tõuseb. Terapeut hoidub igasugustest hinnangutest, arvamustest või emotsioonidest ja delikaatsel viisil palub hetkel, kui patsient väljendab midagi tähendusrikast, mõtet täpsustada. Analüütik soodustab talle tähenduslikena tunduvate seosejadade jätkamist hetkel, kui patsient mingil põhjusel seda enam ei suuda või ei oska. Seda eriti siis, kui patsient räägib oma unenägudest, unistustest, fantaasiatest, lapsepõlvest jne. Samuti viitab ta sobival hetkel neutraalsel viisil patsiendi öeldule või tehtule. Samuti väldib analüütik patsiendi jutule vahele segamast. Kirjeldatud vabade assotsiatsioonide meetod on psühhoanalüüsi praktikas kõige tavalisem. Terapeudi kommentaarid ja selgitused võivad olla paljastavad või toetavad. Paljastavaid tehnikaid kasutatakse üldreeglina tervemate patsientide puhul ning toetavaid tehnikaid nende patsientide puhul, kes on suuremas stressis. Tavaliselt tehakse 3–5 seanssi nädalas. Normaalne psühhoanalüüsi kuur kestab 3–7 aastat. ====Rühmapsühhoanalüüs==== Rühmas toimuvale psühhoanalüüsile pani aluse [[Wilfried Bion]] 1940. aastatel psühhiaatriahaiglas töötades. ====Laste psühhoanalüüs==== Laste psühhoanalüüsi vormi on arendanud [[Anna Freud]], [[Melanie Klein]], [[Donald Winnicott]] ja [[Françoise Dolto]]. Laste psühhoanalüüs erineb märgatavalt harilikust psühhoanalüüsi seansist: lapsed ei lama kušetil, vaid on oma tegevuses vabad. Analüüs toimub tihti läbi mängude ja joonistamise, analüütik vestleb patsiendiga ja püüab mõista, mida too väljendab. ===Psühhoanalüütikute väljaõpe=== Psühhoanalüütikute väljaõpe, mis annab õiguse psühhoanalüüsi praktiseerimiseks, toimub psühhoanalüütikute organisatsioonide õppeasutustes. Väljaõpe sisaldab loenguid, praktikat juhendaja juuresolekul ning isiklikku psühhoanalüüsi, mis võib kesta üle nelja aasta. Kogu väljaõpe kestab 4–10 aastat. Enamik psühhoanalüütikuid ette valmistavaid õppeasutusi nõuab kandidaatidelt eelnevalt omandatud [[kõrgharidus]]t [[sotsiaaltöö]], kliinilise [[psühholoogia]] või [[meditsiin]]i alal. [[Ülikool]]ide juures üldreeglina teraapiaga tegelevaks psühhoanalüütikuks õppida ei saa. Ülikoolide psühhoanalüüsi õppetoolid tegelevad eelkõige psühhoanalüüsi teooriaga. ==Koolkonnad== Psühhoanalüütilisi rühmitusi piiritletakse kitsamalt mõjukate teoreetikute järgi, kuid psühhoanalüütilisi koolkondi on kujunenud ka piirkonniti ja kultuuride lõikes. * Klassikaline psühhoanalüüs (n-ö Viini koolkond) ([[Sigmund Freud]], [[Sándor Ferenczi]], [[Anna Freud]]) * Analüütiline psühholoogia ([[Carl Gustav Jung]]) * Individuaalpsühholoogia ([[Alfred Adler]]) * Antipedagoogika ([[Alice Miller]]) '''Inglise koolkond''' * Objektsuhete teooriad ([[Melanie Klein]]) ** Sõltumatu rühmitus ([[Donald Winnicott]], [[Wilfried Bion]], [[William Ronald Dodds Fairbairn]], [[Michael Balint]], [[John Bowlby]]) '''Prantsuse koolkond''' * Lakaanlik ([[Jacques Lacan]], [[Françoise Dolto]], [[Élisabeth Roudinesco]]) ** Neljas grupp ([[Cornelius Castoriadis]], [[Piera Aulagnier, Nathalie Zaltzman]]) * Tsentristlik rühm ([[Jean Laplance]], [[Jean-Bertrand Pontalis]], [[Daniel Lagache]]) ** Inimrühmade psüühilist aparaati käsitlev ([[René Kaës]], [[Didier Anzieu]]) * "Neutraalsed" ([[André Green]], [[Conrad Stein]], [[Julia Kristeva]]) '''Ameerika Ühendriikide koolkond''' * Mina-analüütiline ([[Erik Erikson]]) * Kultuuriline ([[Karen Horney]]) * Interpersonaalne ([[Harry Stack Sullivan]]) * Sotsio-psühhoanalüütiline ([[Erich Fromm]]) ==Psühhoanalüüsi mõju filosoofiale, kirjandusele ja kunstile== Psühhoanalüütilises teoorias on palju uuritud loovuse ja loomingulise tegevuse kui nähtuse olemust<ref>vt nt Winnicott, Donald. ''Playing and Reality''. London, Routledge, 2005.</ref>, samuti inimeste omavahelise suhestumist teiste inimeste ja inimrühmadega. Psühhoanlüüs pakub välja ka küllaltki tervikliku kontseptisooni inimese kui olendi loomusest. Seetõttu on psühhoanalüüs avaldanud olulist mõju nii filosoofiale, kirjandusele kui kunstile. Samuti toetuvad psühhoanalüütilisele teooriale paljud kultuurikriitikud. Teiste hulgas on psühhoanalüüsist lähtunud või inspiratsiooni leidnud [[Jean-Paul Sartre]], [[Gilles Deleuze]], [[Slavoj Žižek]], [[Michel Foucault]], [[Salvador Dalí]], [[Alfred Hitchcock]], [[Woody Allen]], [[Federico Fellini]], [[Thomas Mann]] ja [[André Breton]]. Eesti literaatidest on psühhoanalüüs mõjutanud näiteks [[Hasso Krull]]i, [[Anton Hansen Tammsaare]], [[Uku Masing]]u, [[Mihkel Mutt|Mihkel Muti]], [[Ilmar Laaban]]i, [[Johannes Semper]]i, [[Aadu Hint|Aadu Hindi]] ja [[Vaino Vahing]]u loomingut. (Teostest vt näiteks Adamson, Jaanus. "Freudi häda". Tartu: Veljesto, 2015.) ==Psühhoanalüüs ja kasvatusteadused== Psühhoanalüütiline teooria, mille oluliseks komponendiks on inimese psüühiline kujunemine, on kogu oma arengu jooksul leidnud kasutamist kasvatusteadlaste ja pedagoogide hulgas. Tuntumaid psühhoanalüütiliste teadmiste rakendajaid pedagoogikas on Anna Freud. Täiskasvanukoolituse osas võib ära märkida [[Michael Balint]]i, kes pani aluse [[Balinti grupp|Balinti grupi]] nime kandva professionaalse arengu arutelurühma meetodile üldarstidele. Balinti grupid on nüüdseks laienenud tervishoiuvaldkonnast välja ja seda kasutatakse hariduse ja koolitamise, sotsiaaltöö ja teiste inimkontaktil põhinevate spetsialistide täiendkoolituseks. Eestis on ilmselt tuntuimad psühhoanalüüsist mõjutatud kasvatusteadlased [[Johannes Käis]] ja [[Aleksander Elango]]. Mõlemad lähtusid eelkõige Alfred Adleri teooriatest. ==Kriitika== Psühhoanalüüsi kriitika jaguneb kolme rühma. Need on järgmised: '''Kriitika Sigmund Freudi kui isiku suhtes''' '''Psühhoanalüütiliste mõistete kriitika''' '''Psühhonalüüsi epistemoloogiline kriitika''', mis põhineb eelkõige positivistlikul teaduskontseptioonil. Positivistide peamisteks etteheideteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, [[falsifitseeritavus]]e puudumine jmt. Oluline on silmas pidada, et suur osa psühhoanalüüsi kriitikast on vananenud ja käsitleb vaid Sigmund Freudi teooriaid. Tihti on kasutatavad kriitilised seisukohad pärit 20. sajandi esimesest poolest ega võta arvesse viimase sadakonna aasta jooksul psühhoanalüüsis toimunud teoreetilisi, epistemoloogilisi ega teraapiapõhimõtetes toimunud arenguid ja muutuseid. *[[Adolf Grünbaum]]. Is Freudian psychoanalytic theory pseudoscientific by Karl Popper's criterion of demarcation? – ''[[American Philosophical Quarterly]]'', [[1979]], 16, lk 131–141. *[[Frank Cioffi]]. Psychoanalysis, pseudoscience and testability. – [[Gregory Currie]], [[Alan Musgrave]], (toim). 'Popper and the Human Sciences'', Dordrecht: Martinus Nijhoff Publishers, Dordrecht [[1985]], lk 13–44. *[[Frank Cioffi]]. ''Freud and the Question of Pseudoscience'', Chicago: Open Court [[1998]]. Nii Freudi kui isiku kui erinevate psühhoanalüütiliste seisukohtade kriitika on levinud ka psühhoanalüüsi teoreetikute hulgas, selle tulemusena on tekkinud küllaltki palju erinevaid psühhoanalüüsi koolkondi. [[Karl Popper]] väitis, et psühhoanalüüs on [[pseudoteadus]], sest selle väited ei ole testitavad ja neid ei saa ümber lükata; see tähendab, et need ei ole falsifitseeritavad.<ref name="Popper">Popper KR, "Science: Conjectures and Refutations", reprinted in Grim P (1990) ''Philosophy of Science and the Occult'', Albany, 104–110.</ref> Teadusfilosoof [[Imre Lakatos]] kirjutas hiljem, et "freudiste ei ole kitsikusse viinud Popperi põhiline väljakutse teadusliku aususe kohta. Tõepoolest, nad on keeldunud rakendamast eksperimentaalseid tingimusi, mille kohaselt nad loobuksid oma põhieeldustest."<ref>{{Cite book |editor1 = Lakatos, Imre|editor2=John Worrall and Gregory Currie |year = 1978 |title = The Methodology of Scientific Research Programmes |series = Philosophical Papers, Volume 1 |location = Cambridge |publisher = Cambridge University Press |page = [https://books.google.co.uk/books?id=RRniFBI8Gi4C&pg=PA146 146] }}</ref> Briti psühholoog [[Hans Jürgen Eysenck]] tegi metaanalüüsi olulistest publikatsioonidest psühhoanalüüsi tõhususe kohta. Paljude uurimuste põhjal tuli Eysenck järeldusele, et [[remissioon]] ilma mingi ravita ("spontaanne remissioon") esineb neurootiliste haigete puhul niisama sageli kui psühhoanalüüsiga ravimise järel: ligikaudu 67% tõsiste sümptomitega haigetest tervenesid kahe aasta jooksul. Lähtudes sellest, et psühhoanalüüs ei ole tõhusam kui [[platseebo]], tegi Eysenck järelduse, et teooria ise, mis on selle aluseks, on väär, ja et "on täiesti ebaeetiline määrata seda haigetele, võtta neilt selle eest raha või õpetada välja terapeute selliseks ebatõhusaks meetodiks". ==Vaata ka== *[[analüütiline psühholoogia]] *[[psühhodünaamiline psühhoteraapia]] *[[Sigmund Freud]] *[[süvapsühholoogia]] *[[The Century of the Self]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== Psühhoanalüüsi-alase kirjanduse hulk on üsna suur. Bibliograafia, mille on koostanud Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing, sisaldab üle 34 000 väljaande ja artikli. ===Eesti keeles=== ====Psühhoanalüütiline teooria==== *Adler, Alfred. ''Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng''. 1939. Sari Elav Teadus, nr 85/86, EKS, Tartu. (2. trükk: Kupar, Tallinn 1995). *Adler, Alfred. ''Raskelt kasvatatavad lapsed''. 1932. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn. *Bettelheim, Bruno. ''Muinasjuttude võlujõud.'' c2007. Atlex, Tartu. *Freud, Sigmund. ''Poeet ja fantaasia''. Tõlkinud [[Aivar Kull]]. [[Noorus]] [[1987]], nr 7. *Freud, Sigmund. ''Uned folklooris''. (koos [[David Ernst Oppenheim]]iga), ajalehe [[Kostabi]] lisa, [[Tartu]] [[1992]], 24 lk *Freud, Sigmund. ''Mäluhäire [[Akropol]]isel: Kiri Romain Rolland'ile''. Tõlkinud [[Krista Läänemets]]. [[Vikerkaar]] [[1994]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Miks sõda?'' Tõlkinud [[Jaanus Adamson]]. [[Vikerkaar]] [[1997]], nr 7-8. *Freud, Sigmund. ''[[Leonardo da Vinci]] lapsepõlvemälestus''. Tõlkinud [[Tiiu Relve]]; eessõna: [[Hasso Krull]]. [[Loomingu Raamatukogu]] [[1998]], nr 40, 88 lk *Freud, Sigmund. ''Inimhinge anatoomiast''. Tõlkinud [[Anne Lill]], kommenteerinud [[Jüri Allik]]. [[Tartu Ülikooli Kirjastus]] [[1999]], 432 lk; ISBN 9985-56-399-9 (Sisaldab töid "Tungid ja tungisaatused", "Teadvustamatus" ja "Mina ja Miski") *Freud, Sigmund. ''Ahistus kultuuris. Sealpool mõnuprintsiipi''. Kirjastus [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[Tallinn]] [[2000]], 170 lk; ISBN 9985-835-43-3 *Freud, Sigmund. ''Argielu psühhopatoloogia: Psüühika teadvustamata riukad: unustamisest, keelevääratustest, ebausust ja eksitustest''. Tõlkinud [[Piret Metspalu]]. Kirjastus [[Väike Vanker (kirjastus)|Väike Vanker]], [[2001]], 242 lk; ISBN 9985-9347-3-3 *Freud, Sigmund. ''Unenägude tõlgendamine''. Tõlkinud Anne Lill ja [[Mari Tarvas]]; järelsõna: Anne Lill. Kirjastus [[Tänapäev (kirjastus)|Tänapäev]], Tallinn, [[2007]], 604 lk; ISBN 978-9985-62-324-4 *Freud, Sigmund. ''Nali ja selle seos teadvustamatusega'' (sisaldab ka Freudi esseed "Huumor"). Tõlkinud Mari Tarvas. Tänapäev [[2008]], 296 lk *Freud, Sigmund. ''Lein ja melhanhoolia''. Tõlkinud Krista Räni. [[Akadeemia]] [[2006]], nr 1. *Freud, Sigmund. ''Kolm traktaati seksuaalteooriast.'' Tõlkinud Mari Tarvas. Psii, 2022. 86 lk *Fromm, Erich. ''Armastuse kunst.'' c2006. Pilgrim, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Omada või olla?'' Tõlkinud Ilmar Palli, järelsõna "Erich Frommi radikaalhumanistlik psühhoanalüüs": Anti Kidron. 2011. Mondo, Tallinn. *Fromm, Erich. ''Psühhoanalüüs ja zen-budism.'' 2001. Kirjastus Mondo. ISBN 9985-9323-2-3. *Fromm, Erich. ''Inimese destruktiivsuse anatoomia.'' 2026. Ilmamaa. ISBN 9789985778920 *Jung, Carl Gustav jt. ''Inimene ja tema sümbolid.'' 2005. Eesti C. G. Jungi Analüütilise Psühholoogia Selts. ISBN 9985-57-699-3. *Jung, Carl Gustav. ''Mina ja alateadvus.'' 2005. Kirjastus Ilo. ISBN 9985-57-708-6. *Jung, Carl Gustav. ''Tänapäeva müüt.'' Tallinn: Vagabund. 1995. 251 lk. *Jung, Carl Gustav. ''Analüütiline psühholoogia: teooria ja praktika: Tavistocki loengud.'' Tõlkinud Iti Tõnisson. Tartu: Ilmamaa, 2017. 303 lk. *Miller, Alice. ''Sinu enese pärast.'' c2007. Väike Vanker, Melliste. *Mollon, Phil. ''Häbi ja armukadedus : hinge keeristormid''. Tallinn : Cum Grano, c2009. *Mylläriniemi, Jorma. ''Depressioon: Hinge valu''. Tallinn : Cum Grano, [2010]. *Mylläriniemi, Jorma. ''Nartsissism: Hälve ja jõuallikas''. Tallinn : Cum Grano, c2008. *Stern, Daniel. ''Beebi päevik.'' Tallinn : Cum Grano, 2010. *Symington, Neville. ''Isiksuseks kasvamine psühhoanalüüsis.'' c2009. Cum Grano, Tallinn. *Talvik, Endel. ''Narcissus ja Echo.'' 2013. Pilgrim, Tallinn. ====Muid psühhoanalüüsi käsitlevaid teoseid ja artikleid==== =====Teosed===== *Afasižev, Marat. ''Psühhoanalüüs ja kodanlik kunst.'' 1977. Kirjastus Kunst. *Holtzmeyer, Karl. ''Alateadvus ja psühhoanalüüs.'' 1934. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus. *Mangs, Karin; Martell, Barbro. ''Psühhoanalüütiline arengukäsitlus.'' 2000. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *''Sigmund Freudi tarkuseraamat''. 2003. Kirjastus Ersen. ISBN 9985-76-749-7. *Suurvee, Eve. ''Kas Eesti vajab psühhoanalüüsi? : aulaloeng 29. aprillil 1994.'' 1995. Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu. *Zweig, Stefan. ''Tervenemine vaimu läbi''. 1998. Kirjastus Kuldsulg. =====Artiklid===== *Adams, Valmar. "Alfred Adleri vaimne pärandus" – ''Looming'', nr 7, 1937.; uustrükk: Valmar Adams, "Oomega. Esseid ja murdmemuaare", LR 1985, nr 1/2, lk 62–67 *Althusser, Louis. "Freud ja Lacan". ''Akadeemia'', nr 5, 2010. *Baks, Eduard. "Psühhoanalüüsist ja psühholoogiast". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Mõningaid eelarvamusist psühhoanalüüsi puhul". ''Akadeemia'', nr 6, 1938. *Blum, Ernst. "Hingelisuse sisu ja struktuur psühho-analüütilise vaatlusviisi alusel". ''Akadeemia'', nr 4, 1938. *Elango, Aleksander. "Analüütilised voolud psühholoogias ja nende rakendamine pedagoogikas" – ''Kasvatus'' 1933, nr 6 ja 8; uustrükk Elango artiklikogumikus "Tagasivaade", Tartu Ülikooli Kirjastus 2001. *Jaanus, Maire. "Jacques Lacani alateadvuslik individualism: keha ja keel." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Jüriloo, Alo. "Väike psühhoanalüüsi sõnaraamat". ''Akadeemia'', nr 8 ja 9, 1994. *Jüriloo, Alo, Vahing, Vaino. "Psühhoanalüüsi loeng : Sigmund Freudi psühhoanalüüsi õpetus (I-VII)". ''Vikerkaar'', nr 2, 5, 7, 9 ja 11, 1990; nr 3 ja 5, 1991. *Krull, Hasso. "Psühhoanalüütilised mõisted ja nende tõlkeprobleemid. Lacanlik vaatepunkt". ''Keel ja Kirjandus'', nr 9 ja 10, 1998. *Koort, A. "Kultuur ja neuroos". ''Akadeemia'', nr 2, 1940. *Pork, Mare. "Psühholoogiline kaitse." ''Looming'', nr 7, 1984. *Suurvee, Eve. "Juhid ja grupid psühhoanalüütilisest vaatepunktist". ''Akadeemia'', nr 8, 1991. *Sütt, Meelis; Parktal, Ants. "Mõtisklusi psühhoanalüüsi eestindamisest". ''Akadeemia'', nr 7, 2015. *Talvik, Endel. "Psühhoanalüütiliste terminite eestindamisest: Unbewusste – alateadvus?" ''Akadeemia'', nr 12, 2015. *Tõnisson, Ilmar. "Psühhoanalüüsi viimseaegsest arengust." ''Vikerkaar'', nr 11, 1990. *Vahing, Vaido. "Freudi tõlkimisest". ''Akadeemia'', nr 12, 2000. ==Välislingid== {{Vikitsitaadid}} * [http://www.ipa.org.uk Rahvusvaheline Psühhoanalüütiline Ühing] * [http://www.epf-eu.org Euroopa Psühhoanalüütiline Ühing] ===Eesti keeles=== * [http://psyhhoteraapia.ee Eesti Psühhoanalüütiline Selts] * [https://www.junganalyys.ee/ Eesti Analüütilise Psühholoogia Selts] * [https://www.psyhhoanaluus.ee/ Psühhoanalüüsi ja Psühhoanalüütilise Psühhoteraapia Keskus] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/17.09.99/Varia/varia1-2.html Valle-Sten Maiste ja Jaanus Adamsoni kriitika Jüri Alliku järelsõna S. Freudi teoste kogumiku "Inimhinge anatoomiast" kohta] * [http://www.sirp.ee/archive/1999/08.10.99/Sots/sots1-5.html Professor Jüri Alliku vastus eestikeelse "Inimhinge anatoomiast" järelsõna kriitikale ja Hasso Krulli kommentaar] *[[Simon Blackburn]]. "[[Oxfordi filosoofialeksikon]]", artikkel "psühhoanalüüs". tõlkinud [[Mart Väljataga]] ja [[Bruno Mölder]], [[Vagabund (kirjastus)|Vagabund]], [[2002]]. (Eesti kohta vt ka ingliskeelseid viiteid) ===Saksa keeles=== * [http://www.psychoanalytikerinnen.de Psühhoanalüüsi biograafiline leksikon (Psychoanalytikerinnen. Biografisches Lexikon)] * [http://www.dpg-psa.de Saksamaa Psühhoanalüütiline Selts (Deutsche Psychoanalytische Gesellschaft)] * [http://www.dpv-psa.de/startseite/ Saksamaa Psühhoanalüütiline Ühing (Deutsche Psychoanalytische Vereinigung)] * [http://www.psychoanalyse.or.at Viini Psühhoanalüütiline Rühmitus (Wiener Arbeitskreis für Psychoanalyse )] ===Inglise keeles=== * [http://www.freudfile.org Sigmund Freud – Life and Work] * [http://www.profpsyh.ee/index.php?page=41&action=article&article_id=35 Lühiülevaade psühhoanalüüsi arengust Eestis (inglise keeles)] * [http://psychoanalytic.eu Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts] * [http://www.psihoanalizelatvija.lv/en/ Eesti-Läti Psühhoanalüütiline Selts (paralleellehekülg)] * [http://www.psychoanalysis.org.uk Suurbritannia Psühhoanalüütiline Selts (British Psychoanalytical Society)] * [http://apsa.org/ Ameerika Ühendriikide Psühhoanalüütiline Ühing (The American Psychoanalytic Association)] * [http://www.psychoanalysis.org New Yorgi Psühhoanalüütiline Selts ja Instituut (The New York Psychoanalytic Society & Institute)] * [http://www.psychiatrie-und-ethik.de/infc/1_gesamt_en.html Rahvusvaheline Freudi Kriitika Koondis (International Network of Freud Critics)] ===Prantsuse keeles=== * [http://www.psychanalyse-en-mouvement.net Psychanalyse en mouvement] * [http://associationpsychanalytiquedefrance.org Prantsusmaa Psühhoanalüütiline Ühing (Association Psychanalytique de France)] * [http://www.societe-psychanalytique-de-paris.net Pariisi Psühhoanalüütiline Selts (Société Psychanalytique de Paris)] * [http://www.causefreudienne.net Freudistliku Ürituse Koolkond (École de la Cause freudienne)] [[Kategooria:Psühholoogia]] [[Kategooria:Psühhoanalüüs|*Psühhoanalüüs]] [[Kategooria:Isiksusepsühholoogia]] lnlzbbzswoi07v77020howm1lghzup1 Juana 0 28371 7124261 7124165 2026-04-04T12:17:26Z Andres 5 /* Abiellumine ja Flandria laevastik */ 7124261 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|pisi|[[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]]]] [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> Philipp ei tulnud Juanale vastu. Asi oli selles, et tema prantsusemeelsed nõunikud ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja lootsid teda veenda, et parem oleks sõlmida liit Prantsusmaaga. Paljud neist olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] hme1gr2jd1vz9gw3095dgu3o1lpp2a6 7124341 7124261 2026-04-04T16:04:48Z Andres 5 /* Abiellumine ja Flandria laevastik */ 7124341 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|pisi|[[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]]]] [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> Philipp ei tulnud Juanale vastu. Asi oli selles, et tema prantsusemeelsed nõunikud ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja lootsid teda veenda, et parem oleks sõlmida liit Prantsusmaaga. Paljud neist olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. [[Henri de Berghes]]. Õukonna õhkkond, millega Juana kokku puutus, oli täiesti erinev sellest, mida ta oli kogenud oma sünnimaal Hispaanias. Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioosne ja perekeskne õukond oli väga erinev Burgundia-Flandria vabameelsest ja väga individualistlikust õukonnast, mis oli väga pidutsev ja toretsev tänu tekstiilikaubandusele, millega see piirkond juba poolteist sajandit oli silma paistnud. == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] 73pbbpl3p8hekus6gcm49ulu9x2gue6 7124417 7124341 2026-04-04T19:05:49Z Andres 5 /* Abiellumine ja Flandria laevastik */ 7124417 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Juan_de_Flandes_003.jpg|pisi|[[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]]]] [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema, Portugali kuninganna Leonori järgi. == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] mi8hz8d98ofkcyeqvjbnjzhma83ub5g 7124472 7124417 2026-04-04T20:57:09Z Kuuskinen 33651 7124472 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Juana | pilt = Juan_de_Flandes_003.jpg | pildiallkiri = [[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]] | amet = [[Kastiilia kuninganna]] | ametiajaalgus = 26. november 1504 | ametiajalõpp = 12. aprill 1555 | eelmine = [[Isabel I]], [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] | järgmine = [[Karl V]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = 6. november 1479 | sünnikoht = [[Madrigal de las Altas Torres]], [[Kastiilia kroon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1555|4|12|1479|11|6}} | surmakoht = [[Tordesillas]], Kastiilia kroon | rahvus = | abikaasa = [[Philipp Ilus]] | vanemad = | autogramm = Joanna of Castile's signature.svg | moodul = }} [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema, Portugali kuninganna Leonori järgi. == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] 7h4krbjchi4e6iz3gxomzv2ozw3jquh 7124507 7124472 2026-04-05T00:35:29Z Andres 5 /* Abiellumine ja Flandria laevastik */ 7124507 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Juana | pilt = Juan_de_Flandes_003.jpg | pildiallkiri = [[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]] | amet = [[Kastiilia kuninganna]] | ametiajaalgus = 26. november 1504 | ametiajalõpp = 12. aprill 1555 | eelmine = [[Isabel I]], [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] | järgmine = [[Karl V]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = 6. november 1479 | sünnikoht = [[Madrigal de las Altas Torres]], [[Kastiilia kroon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1555|4|12|1479|11|6}} | surmakoht = [[Tordesillas]], Kastiilia kroon | rahvus = | abikaasa = [[Philipp Ilus]] | vanemad = | autogramm = Joanna of Castile's signature.svg | moodul = }} [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema [[Portugali Leonore]] (Leonor) järgi. Juana valvas oma abikaasat kogu aeg. Kuigi Juana oli oma teise rasedusega juba kaugele jõudnud, käis ta 24. veebruaril 1500 [[Gent]]i palees peol. Samal päeval olevat ta ühes palee käimlas poja ilmale toonud. See oli [[Karl V|Carlos]] (Karl), kes sai nime Philippi emapoolse vanaisa [[Charles Südi]] auks. Järgmisel aastal, 18. juulil 1501, sündis Brüsselis tütar [[Austria Isabella|Isabel]] (Isabella), kes sai nime Juana ema [[Isabel I]] (Isabella) auks. Mitmed vaimulikud, kelle katoliiklikud monarhid olid Flandriasse saatnud, teatasid, et Juana keeldub endiselt [[meeleparanduse sakrament|pihil]] ja [[missa]]l käimisest.<ref>González García 2010.</ref> ==Kastiilia kuninganna== == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] onpoiuvu81d34ym3axwd8v9rlvea5f0 7124513 7124507 2026-04-05T01:44:54Z Andres 5 /* Kastiilia kuninganna */ 7124513 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Juana | pilt = Juan_de_Flandes_003.jpg | pildiallkiri = [[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]] | amet = [[Kastiilia kuninganna]] | ametiajaalgus = 26. november 1504 | ametiajalõpp = 12. aprill 1555 | eelmine = [[Isabel I]], [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] | järgmine = [[Karl V]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = 6. november 1479 | sünnikoht = [[Madrigal de las Altas Torres]], [[Kastiilia kroon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1555|4|12|1479|11|6}} | surmakoht = [[Tordesillas]], Kastiilia kroon | rahvus = | abikaasa = [[Philipp Ilus]] | vanemad = | autogramm = Joanna of Castile's signature.svg | moodul = }} [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema [[Portugali Leonore]] (Leonor) järgi. Juana valvas oma abikaasat kogu aeg. Kuigi Juana oli oma teise rasedusega juba kaugele jõudnud, käis ta 24. veebruaril 1500 [[Gent]]i palees peol. Samal päeval olevat ta ühes palee käimlas poja ilmale toonud. See oli [[Karl V|Carlos]] (Karl), kes sai nime Philippi emapoolse vanaisa [[Charles Südi]] auks. Järgmisel aastal, 18. juulil 1501, sündis Brüsselis tütar [[Austria Isabella|Isabel]] (Isabella), kes sai nime Juana ema [[Isabel I]] (Isabella) auks. Mitmed vaimulikud, kelle katoliiklikud monarhid olid Flandriasse saatnud, teatasid, et Juana keeldub endiselt [[meeleparanduse sakrament|pihil]] ja [[missa]]l käimisest.<ref>González García 2010.</ref> ==Kastiilia kuninganna== Aastal 1497 suri Juana vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, 1498. aastal tema vanem õde [[Hispaania Isabella|Isabel]] (Isabella) ja 1500. aastal Isabeli poeg, Portugali [[infant]] [[Miguel da Paz]]. Noorem vend oli surnud juba varem. Nii sai Juanast Kastiilia ja Aragóni pärija. 1501. aasta novembris asusid Philipp ja Juan [[Brüssel]]ist maanteed mööda teele Kastiilia poole, jättes lapsed Flandriasse. Teekond [[Toledo]]sse kestis kuus kuud.<ref>Zalama 2009.</ref> == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] sxzspz07iww3268s7v9hz50flf4y5c6 7124514 7124513 2026-04-05T01:51:57Z Andres 5 /* Kastiilia kuninganna */ 7124514 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Juana | pilt = Juan_de_Flandes_003.jpg | pildiallkiri = [[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]] | amet = [[Kastiilia kuninganna]] | ametiajaalgus = 26. november 1504 | ametiajalõpp = 12. aprill 1555 | eelmine = [[Isabel I]], [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] | järgmine = [[Karl V]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = 6. november 1479 | sünnikoht = [[Madrigal de las Altas Torres]], [[Kastiilia kroon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1555|4|12|1479|11|6}} | surmakoht = [[Tordesillas]], Kastiilia kroon | rahvus = | abikaasa = [[Philipp Ilus]] | vanemad = | autogramm = Joanna of Castile's signature.svg | moodul = }} [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]] alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]] 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema [[Portugali Leonore]] (Leonor) järgi. Juana valvas oma abikaasat kogu aeg. Kuigi Juana oli oma teise rasedusega juba kaugele jõudnud, käis ta 24. veebruaril 1500 [[Gent]]i palees peol. Samal päeval olevat ta ühes palee käimlas poja ilmale toonud. See oli [[Karl V|Carlos]] (Karl), kes sai nime Philippi emapoolse vanaisa [[Charles Südi]] auks. Järgmisel aastal, 18. juulil 1501, sündis Brüsselis tütar [[Austria Isabella|Isabel]] (Isabella), kes sai nime Juana ema [[Isabel I]] (Isabella) auks. Mitmed vaimulikud, kelle katoliiklikud monarhid olid Flandriasse saatnud, teatasid, et Juana keeldub endiselt [[meeleparanduse sakrament|pihil]] ja [[missa]]l käimisest.<ref>González García 2010.</ref> ==Kastiilia kuninganna== Aastal 1497 suri Juana vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, 1498. aastal tema vanem õde [[Hispaania Isabella|Isabel]] (Isabella) ja 1500. aastal Isabeli poeg, Portugali [[infant]] [[Miguel da Paz]]. Nii sai Juanast Kastiilia ja Aragóni pärija. 1501. aasta novembris asusid Philipp ja Juan [[Brüssel]]ist maanteed mööda teele Kastiilia poole, jättes lapsed Flandriasse. Teekond [[Toledo]]sse kestis kuus kuud.<ref>Zalama 2009.</ref> == Elukäik == Tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] suri 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud [[abielu|abielluda]], kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. Teine poeg Pedro oli surnud juba varem. Vanemate pärija pidanuks olema Juana vanim õde [[Hispaania Isabella]], kes aga suri [[1498]] 27-aastaselt [[sünnitus]]el ja tema poeg [[Miguel da Paz]] suri [[1500]]. Seetõttu, kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Viited == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] rxlw8vxmu6tpjh5bgw1gqng2al5em71 7124695 7124514 2026-04-05T11:38:32Z Andres 5 7124695 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Juana | pilt = Juan_de_Flandes_003.jpg | pildiallkiri = [[Juan de Flandes]]. ''Juana Nõdrameelse portree''. Õli tammetahvlil. 36 × 26 cm. Umbes 1500. [[Kunsthistorisches Museum Wien]] | amet = [[Kastiilia kuninganna]] | ametiajaalgus = 26. november 1504 | ametiajalõpp = 12. aprill 1555 | eelmine = [[Isabel I]], [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] | järgmine = [[Karl V]] | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | sünninimi = | sünniaeg = 6. november 1479 | sünnikoht = [[Madrigal de las Altas Torres]], [[Kastiilia kroon]] | surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1555|4|12|1479|11|6}} | surmakoht = [[Tordesillas]], Kastiilia kroon | rahvus = | abikaasa = [[Philipp Ilus]] | vanemad = | autogramm = Joanna of Castile's signature.svg | moodul = }} [[Pilt:Johanna I van Castilië.JPG|pisi|[[Affligemi meister]]. ''Kastiilia kuninganna Juana portree''. Õli]] '''Juana''', tuntud ka kui '''Juana I''' ja '''Juana Nõdrameelne''' ([[hispaania keel]]es ''Juana la Loca''; [[6. november]] [[1479]] [[Toledo]] – [[12. aprill]] [[1555]] [[Tordesillas]])<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> oli [[Kastiilia kuninganna]]<ref>Tema täielik tiitel oli Kastiilia, Toledo, Leóni, Galicia, Sevilla, Córdoba, Murcia, Jaéni, Algarve, Algecirase, Gibraltari, Kanaari saarte, India (alates 1505. aastast) ja ookeanimere saarte ja kindla maa (alates 1505. aastast) kuninganna ja Biskaia ja Molina emand.</ref> alates [[1504]]. aastast ning [[Aragóni ja Navarra kuninganna]]<ref>Tema täielik tiitel oli Aragóni, Valencia, Mallorca, Navarra, Napoli, Sitsiilia, Cerdeña kuninganna ja Barcelona krahvinna.</ref> 1516. aastast kuni oma surmani 1555. aastal. Alates 1506. aastast ei olnud tal tegelikku võimu. Alates 1509. aastast elas ta hoiti teda kinni Tordesillases, algul oma isa, Aragóni kuninga [[Fernando II (Aragón)|Fernando II]] käsul ja seejärel oma poja, Kastiilia ja Aragóni kuninga [[Karl V|Carlos I]] käsul. Sünni poolest oli ta Kastiilia ja Aragóni [[infanta]]. Tema vanemad olid Kastiilia kuninganna [[Isabel I]] (Isabella) ja Aragóni kuningas Fernando II. Juba nooruses ilmutas ta ükskõiksust religiooni vastu, mida tema ema püüdis saladuses hoida.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 171–172.</ref> 1496. aastal abiellus ta [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Austria ertshertsog]], [[Burgundia hertsog]], [[Brabanti hertsog]] ja [[Flandria krahv]]. Nende ühine esivanem oli [[Genti John]]. Sellest abielust sündis kuus last. Oma venna [[Juan (Astuuria)|Juan]]i, õe [[Hispaania Isabella|Isabel]]i ja õepoja [[Miguel da Paz]] surma järel sai temast Kastiilia ja Aragóni krooni pärija ning ka [[Biskaia emand]]. See tiitel oli juba tol ajal seotud Kastiilia krooniga. Juana päris selle tiitli oma emalt, Kastiilia kuningannalt Isabel I-lt. Viimase surma järel 1504. aastal kuulutati Juana koos oma abikaasaga Kastiilia kuningannaks. Pärast oma isa Fernando surma 1516. aastal sai temast nominaalselt ka Navarra kuninganna ja [[Aragóni kroon]]i suverään. Seega sai temast [[25. jaanuar]]il [[1516]] teoreetiliselt esimene nende kroonide ühine valitseja, millest hiljem kujunes tänapäeva Hispaania. Tegelik võim oli alates 1506. aastast algul regentide käes ja alates 1516. aastast tema poja Carlose käes. 1520. aasta [[Kastiilia linnade ülestõus]] tõi ta vangistusest välja ja palus tal mässu juhtida, kuid ta keeldus. Kui tema poeg Carlos ülestõusu maha surus, pandi ta uuesti kinni. Hiljem andis Carlos käsu sundida teda sakramente vastu võtma, kas või piinamise abil.<ref>William Cornwallis Cartwright. ''Gustave Bergenroth: a memorial sketch'', Edinburgh: Edmonston and Douglas 1870, lk 173–174.</ref> Lisanime sai ta sellepärast, tema isa ja poeg rääkisid vaimuhaigusest, mille nad tõid ettekäändeks, et teda troonilt kõrvaldada ja eluks ajaks Tordesillasesse kinni panna. On kirjutatud, et selle haiguse võis põhjustada armukadedus abikaasa peale ja lein pärast tema surma. Seda tõlgendust populariseeris [[romantism]] nii maalikunstis kui ka kirjanduses. Arusaam, et Juana oli hullumeelne, jäi suuremal või vähemal määral püsima ka 20. sajandil. 21. sajandil on seda hakatud ümber hindama, sest [[Bethany Aram]], [[Cristina Segura Graíño]] ja [[Miguel Ángel Zalama]] on avastanud tema kohta uusi fakte.<ref>Varona 2017: 6–10, 66–68.</ref> ==Lapsepõlv ja noorpõlv== Kuninganna Juana oli Aragóni kuninga Fernando II ja Kastiilia kuninganna Isabel I (Isabella) kolmas laps ja teine tütar. Tal oli veel kaks nooremat õde ja noorem vend Pedro, kes suri kaheaastasena. Ta sündis Toledos 6. novembril 1479<ref>[[Manuel Fernández Álvarez]]. [https://historia-hispanica.rah.es/biografias/24922-juana-i Juana I], Real Academia de Historia, historia-hispanica.rah.es.</ref> ja ristiti oma perekonna kaitsepühaku järgi{{lisa viide}}, nagu ka tema vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]]. Ta sai maast-madalast kasvatuse, mis oli ette nähtud infantale, keda ei peetud tõenäolisele troonipärijaks. See põhines rohkem kuulekusel kui valitsemisoskustel, erinevalt kroonprintsi haridusest, mis eeldas avalikku esinemist ja riigivalitsemise õpet. Ranges ja rändavas Kastiilia-Aragóni õukonnas õppis Juana religioosset käitumist, etiketti ja õukonnakombeid. Kõrvale ei jäetud kunste, nagu tants ja muusika, ratsutamist ning Pürenee poolsaare romaani keeli (prantsuse ja ladina keele kõrval). Tema peamiste õpetajate seas olid dominiiklane [[Andrés de Miranda]] ja tema ema kuninganna Isabel, kes püüdis teda kujundada omaenda vagadusideaali järgi.<ref> González García 2010.</ref> Infanta maja haldamine ja seega ka tema vahetu keskkonna juhtimine oli tema vanemate täieliku kontrolli all. Majas töötasid vaimulikud, haldusametnikud, toitlustajad, teenijad ja orjatarid,<ref>José Luis Cortés López. ''La esclavitud negra en la España peninsular del siglo XVI'', Universidad de Salamanca 1989, ISBN 8474815444, lk 64.</ref> kõik nad olid vanemate valitud, ilma et ta oleks saanud sõna sekka öeld. Erinevalt Juanast hakkas tema vend Juan, kes oli Astuuria prints ja Gerona prints, oma maja ja maavalduste eest ise vastutama, mis oli ettevalmistus tema tulevaste kuningriikide valitsemiseks. Juba 1495. aastal ilmutas Juana usulist skepsist ja vähest pühendumust kristlikule kultusele ja rituaalidele. See valmistas tema emale muret. Kuninganna käskis, et seda hoitaks saladuses. ==Abiellumine ja Flandria laevastik== Nagu Euroopas tol ajastul tavaks oli, vahendasid Isabel ja Fernando oma laste abielusid, et saavutada diplomaatilisi ja strateegilisi eesmärke. Kaaluti Juana abielu Prantsusmaa troonipärija [[dofään]] [[Charles VIII|Charles]]iga. 1489. aastal taotles tema kätt Šotimaa kuningas [[James IV]] [[Stuartid|Stuartite]] dünastiast. Et tugevdada sidemeid [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]]-ga ja kaitsta end Prantsusmaa [[Valois'd|Valois' dünastia]] kuningate vastu, panid vanemad ette Juana abiellumise Maximiliani poja, Austria [[ertshertsog]]i [[Philipp Ilus]]aga. Omakorda palusid [[katoliiklikud monarhid]] Maximiliani tütre [[Austria Margaretha]] kätt prints Juanile. 1496. aasta augustis asus tulevane ertshertsoginna [[Laredo (Hispaania)|Laredo]] sadamast teele Genova [[karakk|karakil]], mille kapten oli [[Juan Pérez]]. Et näidata põhjapoolsetele maadele Kastiilia-Aragóni krooni hiilgust ja vaenulikule Prantsusmaa kuningale selle vägevust, võeti laevastiku koosseisu veel 19 laeva [[neff (laevatüüp)|neff]]idest [[karavell]]ideni, kokku 3500 mehega, admiral [[Fadrique Enríquez de Velasco]] juhtimisel.<ref>Armada y provisiones para llevar a Flandes a doña Juana. – ''Colección de documentos inéditos para la historia de España'', kd VIII, lk 548–550.</ref> Laevastiku navigeerimise eest vastutas [[Sancho de Bazán]]. Nendega ühinesid ka umbes kuuskümmend kaubalaeva [[vill]]aga, mida Kastiliast igal aastal välja veeti. See oli seni suurim Kastiilia rahumeelne laevastik. Ema ja õed-vennad saatsid Juana teele ning ta alustas reisi oma tulevase abikaasa kodumaale [[Flandria]]sse. Tormise ilma tõttu tuli 31. augustil otsida varju Inglismaalt [[Portlandi saar]]elt. Kui laevastik lõpuks sai läheneda [[Middelburg]]ile Zeelandis, jooksis karile Genova karakk, mille pardal oli 700 meest, Juana rõivaid ja palju tema isiklikke asju. See jäi kinni kivisele ja liivasele madalikule ning tuli maha jätta.<ref>D'Huylst 1958.</ref><ref>Zalama 2009.</ref> [[Pilt:Huwelijkscontract.Filips de Schone en Johanna van Castilië.JPG|pisi|Juana ja Philipp Ilusa abieluleping (1495). [[Archivo General de Simancas]]]] Philipp ei tulnud Juanale vastu. Ta ei olnud oma otsustes iseseisev, sest ta oli noor ja kergesti mõjutatav. Pärast Philippi ema, Burgundia hertsoginna [[Marie (Burgundia)|Marie]] surma 1482 olid nelja-aastase Philippi majas hakanud peagi domineerima Burgundia kõrgaadlikud, peamiselt nende huvidele ustavate nõunike kaudu. Kõrgaadlikud ja nende huvisid esindavad nõunikud jagunesid kaheks fraktsiooniks: Prantsusmaa-meelsed, kes ei pooldanud Maximiliani sõlmitud abieluliite ja püüdsid veenda Philippi sõlmima liitu Prantsusmaaga, ning Hispaania-meelsed. Paljud Prantsusmaa-meelsed olid Prantsusmaaga majanduslikult seotud, eriti tekstiilikaubanduse kaudu, ja kartsid, et liit Kastiilia-Aragóniga viib sõjani Prantsusmaaga. Abiellumine viibis. See sai teoks ainult tänu liitu Hispaaniaga toetava [[Berghes]]i aadlisuguvõsa mõjuvõimule. Ka nemad olid huvitatud poliitilisest stabiilsusest ja tekstiilituru säilimisest, kuid nende silmis tugevdas liit Hispaaniaga Habsburgide positsiooni vastasseisus Prantsusmaaga. Laulatus leidis aset 20. oktoobril 1496 väikeses [[Lier (Belgia)|Lier]]i linnas [[Kluizekerk|Püha Gummaruse kollegiaalkirikus]]. Printsi ja printsessi laulatas [[Cambrai piiskop]] [[Henri de Berghes]], hilisem hispaaniameelse fraktsiooni juht Burgundia õukonnas. Burgundia-Flandria vabameelne ja individualistlik õukond, mis oli pidutsev ja luksuslik tänu jõukusele, mille oli toonud kaasa juba poolteist sajandit kestnud tekstiilikaubandus, oli väga erinev Fernando ja Isabeli vaoshoitud, religioossest ja perekondlikust õukonnast, milles Juana seni oli elanud. Pruut ja peigmees armusid teineteisesse esimesel kohtumisel. Philipp kaotas siiski peagi Juana vastu huvi. See tekitas Juanas armukadeduse, mida mitmed autorid on pidanud patoloogiliseks. Varsti sündisid lapsed. Abielulise karskuse perioodid süvendasid Juana armukadedust. 15. novembril 1498 sündis [[Leuven]]is (Brüsseli lähedal) nende esiklaps [[Austria Eleonore|Leonor]] (Eleonore), kes sai nime Philippi isapoolse vanaema [[Portugali Leonore]] (Leonor) järgi. Juana valvas oma abikaasat kogu aeg. Kuigi Juana oli oma teise rasedusega juba kaugele jõudnud, käis ta 24. veebruaril 1500 [[Gent]]i palees peol. Samal päeval olevat ta ühes palee käimlas poja ilmale toonud. See oli [[Karl V|Carlos]] (Karl), kes sai nime Philippi emapoolse vanaisa [[Charles Südi]] auks. Järgmisel aastal, 18. juulil 1501, sündis Brüsselis tütar [[Austria Isabella|Isabel]] (Isabella), kes sai nime Juana ema [[Isabel I]] (Isabella) auks. Mitmed vaimulikud, kelle katoliiklikud monarhid olid Flandriasse saatnud, teatasid, et Juana keeldub endiselt [[meeleparanduse sakrament|pihil]] ja [[missa]]l käimisest.<ref>González García 2010.</ref> ==Kastiilia kuninganna== Aastal 1497 suri Juana vanem vend [[Juan (Astuuria)|Juan]] 19-aastaselt, arvatavasti [[tuberkuloos]]i. Ta oli selleks ajaks jõudnud |abielluda, kuid tema abikaasa [[Austria Margaretha]] sünnitas pärast oma mehe surma surnuna sündinud tütre. 1498. aastal suri tema vanem õde [[Hispaania Isabella|Isabel]] (Isabella) ja 1500. aastal Isabeli poeg, Portugali [[infant]] [[Miguel da Paz]]. Nii sai Juanast Kastiilia ja Aragóni pärija. 1501. aasta novembris asusid Philipp ja Juan [[Brüssel]]ist maanteed mööda teele Kastiilia poole, jättes lapsed Flandriasse. Teekond [[Toledo]]sse kestis kuus kuud.<ref>Zalama 2009.</ref> 22. mail 1502 andsid nad pärijatena [[Toledo katedraal]]is [[Kastiilia kortes]]e ees vande.<ref>Juan de Mariana. ''Historia general de España'', kd 14, 1820, lk 54–56.</ref> [[Pilt:PhillippeJeanne.jpg|pisi|[[Affligemi meister]]. Osa Zierikzee viimse kohtupäeva triptühhonist. [[Philipp Ilus|Philipp]] ja Juana. Umbes 1500. [[Belgia Kuninglik Kaunite Kunstide Muuseum]]]] 1503. aastal läks Juana abikaasa Felipe [[Flandria]]sse tagasi, rase Juana aga jäi vanemate palve tõttu Hispaaniasse. Vanemad soovisid, et ta kohtuks oma tulevaste alamatega. Abikaasast ja lastest eemaloleku tõttu langes Juana sügavasse kurbusesse.<ref>Zalama 2009.</ref> 10. märtsil 1503 tõi ta [[Alcalá de Henares]]e linnas ilmale poja [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Fernando]] (Ferdinandi), kellele ta pani nime oma isa auks. Pärast sünnitust hakkas Juana jälle paluma luba minna tagasi Flandriasse, sest tema kolm vanemat last olid Brüsselis, kuid ema oli selle vastu. Sõda Prantsusmaaga ([[teine Itaalia sõda]]) ei võimaldanud kasutada maismaateed. Kui Juana jätkas pealekäimist, käskis Isabel piiskop [[Juan Rodríguez de Fonseca|Fonseca]]l tütre [[La Mota linnus]]esse kinni panna. Ema ja tütar läksid tülli, kuid lõpuks lubas Isabel Juanal Flandriasse tagasi minna. Ta jõudis sinna juunis 1504.<ref>Zalama 2009.</ref> Poeg Fernando jäi Hispaaniasse. La Mota linnuse episood, milles tütar käitus trotslikult, oli kuningannale väga ebameeldiv eriti sellepärast, et see õõnestas tema autoriteeti ja dünastia mainet. Et oma autoriteeti säilitada ning samal ajal tütre mainet ja huve kaitsta, õigustas Isabel Juanat mitme isiku ees. Ta palus Juana abikaasat, et kui Juana Flandriasse jõuab, valvaksid teda usaldusväärsed inimesed, et vältida mässulise käitumise kordumist, kuigi ta lootis, et taasühinemine abikaasaga mõjub tütre iseloomule hästi.<ref>Varona 2017.</ref> == Elukäik == Kui Isabella 1504 suri, päris Kastiilia trooni Juana. Ta abiellus [[1496]] [[Philipp Ilus]]aga, kes oli [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]] ja [[Burgundia]] pärijanna [[Marie (Burgundia)|Marie]] (1460–1481) poeg. Philipp oli Juanast aasta vanem. Nende abielu oli õnnetu Philippi truudusetuse ja intriigide tõttu. Philipp soovis ise Hispaania kuningaks saada, kuid seda trooni taotles ka Juana isa Fernando. Lõpuks saavutas Philipp oma tahtmise ja krooniti Felipe I nime all Hispaania kuningaks – võimalus, et trooni pärib Juana, ei tulnud üldse jutukski. Philippil ja Juanal sündis kuus last, kellest noorim sündis pärast mehe surma: *[[Austria Eleonore]] ([[1498]]–[[1558]]) *[[Karl V|Karl von Habsburg]] ([[1500]]–[[1558]]) *[[Austria Isabella]] ([[1501]]–[[1526]]) *[[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand von Habsburg]] ([[1503]]–[[1564]]) *[[Austria Maria]] ([[1505]]–1558) *[[Hispaania Catarina]] ([[1507]]–[[1578]]) Mõlemad pojad said keisriks ja kõik tütred kuningannaks. Kõik lapsed peale Maria said ka ise lapsi. Karli, Ferdinandi ja Isabella järeltulev sugu kestab tänapäevani. [[1506]] suri Felipe ootamatult, nähtavasti [[tüüfus]]esse, kuid on ka arvatud, et Fernando laskis ta mürgitada. Fernando nõudis Juanalt dokumendi allkirjastamist, et Juana loobub troonist Fernando kasuks, kuid Juana keeldus. Seejärel laskis Fernando Juana hulluks tunnistada ja paigutas ta [[Tordesillas]]esse Santa Clara kloostrisse. Formaalselt teda ei kukutatud, aga tal ei olnud enam mingit mõju ja Fernando kirjutas kuni surmani kõigile dokumentidele alla "mina, kuningas". Fernando suri [[1516]]. Ta oli abiellunud teist korda, aga sellest abielust sündinud ainus laps suri oma esimesel elupäeval ja trooni päris ikkagi Juana. Tema hulluse tõttu läks troon Juana vanemale pojale Karlile. Ametlikult jäi Juana oma poja kaasvalitsejaks kuni surmani [[1555]]. Kuivõrd Juana tegelikult hull oli, see on teadmata. Tänapäeva ajaloolased on oletanud nii [[melanhoolia]]t, [[depressioon]]i, [[psühhoos]]i kui [[skisofreenia]]t. Poliitilised vaenlased võisid tema sümptomitega liialdada ja osalt võisid need tekkida pikaajalise eraldatuse tõttu kloostris. Juana järglastel oli märgatavalt sagedamini [[vaimuhaigus]]i, kui statistilise keskmise järgi olema peaks, aga see võis tulla ka tema järeltulevates põlvkondades levinud lähisugulasabielude mõjust. == Märkused == {{Viited}} == Kirjandus == * Miguel Ángel Zalama Rodríguez. ''Vida cotidiana y arte en el palacio de la reina Juana en Tordessillas'', Secretariado de Publicaciones e Intercambio Editorial, Universidad de Valladolid 2000, ISBN 84-9768-348-X. [https://web.archive.org/web/20100105092533/http://www.cervantesvirtual.com/historia/CarlosV/zalama.shtml Katkend.] *Bethany Aram. ''La reina Juana: gobierno, piedad y dinastía'', tlk Susana Jákfalvi-Leiva, Marcial Pons Historia 2001, ISBN 9788495379313. *Luis Cantalapiedra Cesteros. ''Juana la Loca: reina de España'', Madrid: Edimat Libros, S. A. 2006, ISBN 9788497647465. *Miguel Ángel Zalama Rodríguez (toim). ''Juana I en Tordesillas: su mundo, su entorno'', Ayuntamiento de Tordesillas 2010. ISBN 978-84-932810-9-0 **Juan Luis González García. Saturno y la reina "impía". El oscuro retiro de Juana I en Tordesillas. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/11-GONZALEZ.pdf Täistekst.] ** Francisco Javier Boada González. Ars Aurificis: laus Deo, sumptus hominibus. [https://arteysociedad.blogs.uva.es/files/2012/09/26-BOADA.pdf Täistekst] *Alicia María Canto. Epigrafía y Arquitectura en la Universidad de Salamanca. I: El arquitecto real Juan de Talavera, firmante en la ‘Portada Rica’ de la reina Juana. – ''Anejos a CuPAUAM 1: Homenaje a Catalina Galán Saulnier, Madrid: UAM 2014 (avaldatud 2015), ISBN 978-84-8344-439-9, lk 207–245.[https://www.academia.edu/11157423/Epigraf%C3%ADa_y_Arquitectura_en_la_Universidad_de_Salamanca_I_El_arquitecto_real_Juan_de_Talavera_firmante_en_la_Portada_Rica_de_la_reina_Juana_2015_ Täistekst] *Mery Varona. ''Juana I de España. La reina cautiva'', 2017, ISBN 978-1544817736. [[Kategooria:Hispaania monarhid]] [[Kategooria:Aragóni monarhid]] [[Kategooria:Sündinud 1479]] [[Kategooria:Surnud 1555]] brprnl6dhg0s7fya5vds0m4xf60hzzu Arutelu:Juana 1 28372 7124515 7122863 2026-04-05T02:00:36Z Andres 5 Vastus 7124515 wikitext text/x-wiki Kas ehk oleks parem pealkiri "Juana (Kastiilia)"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. september 2005, kell 17&#46;42 (UTC) : Küsimus: mis loogika järgi neid sulgudes täpsustusi lisame? Antud juhul ei ole ei ole mulle vahet kuidas see pealkiri on, lihtsalt vaatan kõrvalt ja imestan vaiskelt mis "süsteemi" järgi need pealkirjad tulevad. Üldiselt on jäänud arusaamine et sulgusi saab siis kasutatud kui on samanimelisi "objekte" rohkem kui üks (kuigi selles ei ole veel täielikku üksmeelt mis moodi täpselt see peaks käima), kuid monarhide puhul on jäänud mulje et see ei ole päris nii, on artikleid millel on see "täpsustus" lisatud, kuid ei ole märget et oleks teisigi samanimelisi --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 19. september 2005, kell 08&#46;12 (UTC) ::Imestan ise ka vaikselt sellesama yle. Sulgudes lisatud täpsustus artikli pealkirjas on äärmiselt kohmakas. Keegi ei hakka ju sellist vormi otsingumootorisse kirjutama. Sellised artiklid on kättesaadavad ainult viidete abil. Kas me ei ole nende sulgudes täpsustustega artiklite pealkirjas veidi liiale läinud? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;04 (UTC) ::Täpsustuslehekylg oleks kõigil nendel puhkudel hädavajalik. Isegi siis, kui teiste tähenduste kohta artikleid veel ei ole. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;07 (UTC) ::: Olen nõus, et täpsustuslehekülg on sellistel juhtudel vajalik. Kus seda pole, seal pole seda lihtsalt viitsitud teha. Praegusel juhul leian, et artikli ümbernimetamisega võib oodata, kuni keegi tahab teha artiklit samanimelise asja kohta. Paistab, et teisi samanimelisi monarhe ei ole (kui Navarra monarhe nimetada prantsuspäraselt). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 15&#46;31 (UTC) :: Me teeme endale ise tööd juurde, kui me õigel ajal pole oma systeemi selgeks teinud. Kui kunagi hakata täpsustuslehekylge tegema, siis tuleb ju ära muuta ka kõik viidad samale artiklile, lisades igayhele sulgudes juurde (täpsustus). Ma ei räägi praegu konkreetselt sellest artiklist. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 16&#46;28 (UTC) ::: Üldjuhul on muidugi parem täpsustuslehekülg kohe ära teha, aga alati ei näe ette, et seda tarvis on. Praegusel juhul näen ainult artiklit eesnimest "Juana", aga pole selge, kuidas täpselt pealkirjad panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 16&#46;45 (UTC) ::::Võiks kasutada näiteks [[Kastiilia Juana]] (a la [[Austria Anna]]). - [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. detsember 2007, kell 12:24 (UTC) ::::: Austria Anna ei olnud valitsev monarh ning oli Prantsusmaa, mitte Austria kuninganna. Selline konstruktsioon on kasutusel kuningannade päritolu kohta, mistõttu ta siin oleks eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. detsember 2007, kell 10:31 (UTC) Ma jään selle juurde, et see on eksitav. Eesti keeles ei saa teda nii nimetada, saaks öelda ainult "Kastiilia kuninganna Juana". Me võiksime ikkagi senisest süsteemist kinni pidada. Me ei eelista üldjuhul eesnimesid, sest sõnad on Vikipeedias. Miks ei või nimeartikkel olla [[Juana (eesnimi)]]? Minu argumendid on põlglikult tagasi lükatud ja ignoreeritud, sellepärast mul ei ole põhjust vastust oodata ja ma teen ise ümber. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 23:39 (EEST) : Kastiilia viitabki yhtlasi ka tema päritolule. Lihtsalt "Juanat" pole põhjust siin eelistada, sest on ka teisi tuntud selle eesnimega inimesi. "Juana Nõdrameelne" võib ka olla, "Juana I" vast samuti. : Mis alusel sa väidad, et teda eesti keeles nii ei nimetata? Google leiab mitmeid vasteid, sh tema elulooraamatu tõlge (vt https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimane-kuninganna/26786). Tõsi kyll, neid pole metsikult. Geoffrey Parkeri Karl V eluloo tõlkes on ta nimeregistris kui "Juana, Aragoni ja Kastiilia kuninganna. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:44 (EEST) :: Kahtlen ka pigem sygavalt, et keegi vaatab seda artiklit ja arvab, et see pealkiri on antud isiku suhtes eskitav. Vähemalt mina siin eksitust ei näe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:59 (EEST) Mina ju vaatan ja olen äärmiselt nördinud selle pealkirja üle. Asi pole niivõrd eksitavuses kui selles, et see on lihtsalt vale. Kui see on kuskil kasutatud, siis see on asjatundmatu tõlge. Miks siis järsku see üks valitseja peaks olema niisuguse nimega. Me ei ütle ju näiteks "Rootsi [[Kristiina]]" ega "Prantsusmaa Louis XIV". Kas siis Kristiina ei olnud Rootsist pärit ja Louis XIV ei olnud Prantsusmaalt pärit? Ja muide, [[Austria Anna]] oli pärit hoopis Hispaaniast. Asi pole selles, kas on sama eesnimega inimesi. Valitsejatel ongi ainult eesnimi. Pole teisi, keda selle nime all peaks esitlema. Tuleks kõne alla ka järjekorranumber või lisanimi, aga need on sekundaarsed, pealegi Juana II ei ole olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:37 (EEST) :"Juana, Aragoni ja Kastiilia kuninganna". Niisugust raamatut ei saa ju usaldada nii või teisiti. See on ju elementaarne, et peab olema "Aragóni". Ei tõlkija ega toimetaja ei tea seda ega taipa kontrollida! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:46 (EEST) :Ja Kastiilia peab olema esikohal. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:51 (EEST) :: Tõlkijat kaitstes: ó oli raamatus õigesti kirjutatud. Ma lihtsalt arutelu jaoks ei hakanud seda märki siia otsima, sest ma ei oska teda klaviatuuril ise tekitada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:29 (EEST) :::Kui kastis kirjutada, siis võtta kasti kohalt suur oomega, selle all on igasugused tähed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 05:00 (EEST) aktw7gh3pqdp9om5aspdkurkp7d40bb 7124516 7124515 2026-04-05T02:10:05Z Andres 5 7124516 wikitext text/x-wiki Kas ehk oleks parem pealkiri "Juana (Kastiilia)"? [[Kasutaja:Andres|Andres]] 18. september 2005, kell 17&#46;42 (UTC) : Küsimus: mis loogika järgi neid sulgudes täpsustusi lisame? Antud juhul ei ole ei ole mulle vahet kuidas see pealkiri on, lihtsalt vaatan kõrvalt ja imestan vaiskelt mis "süsteemi" järgi need pealkirjad tulevad. Üldiselt on jäänud arusaamine et sulgusi saab siis kasutatud kui on samanimelisi "objekte" rohkem kui üks (kuigi selles ei ole veel täielikku üksmeelt mis moodi täpselt see peaks käima), kuid monarhide puhul on jäänud mulje et see ei ole päris nii, on artikleid millel on see "täpsustus" lisatud, kuid ei ole märget et oleks teisigi samanimelisi --[[Kasutaja:TarmoK|TarmoK]] 19. september 2005, kell 08&#46;12 (UTC) ::Imestan ise ka vaikselt sellesama yle. Sulgudes lisatud täpsustus artikli pealkirjas on äärmiselt kohmakas. Keegi ei hakka ju sellist vormi otsingumootorisse kirjutama. Sellised artiklid on kättesaadavad ainult viidete abil. Kas me ei ole nende sulgudes täpsustustega artiklite pealkirjas veidi liiale läinud? --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;04 (UTC) ::Täpsustuslehekylg oleks kõigil nendel puhkudel hädavajalik. Isegi siis, kui teiste tähenduste kohta artikleid veel ei ole. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 09&#46;07 (UTC) ::: Olen nõus, et täpsustuslehekülg on sellistel juhtudel vajalik. Kus seda pole, seal pole seda lihtsalt viitsitud teha. Praegusel juhul leian, et artikli ümbernimetamisega võib oodata, kuni keegi tahab teha artiklit samanimelise asja kohta. Paistab, et teisi samanimelisi monarhe ei ole (kui Navarra monarhe nimetada prantsuspäraselt). [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 15&#46;31 (UTC) :: Me teeme endale ise tööd juurde, kui me õigel ajal pole oma systeemi selgeks teinud. Kui kunagi hakata täpsustuslehekylge tegema, siis tuleb ju ära muuta ka kõik viidad samale artiklile, lisades igayhele sulgudes juurde (täpsustus). Ma ei räägi praegu konkreetselt sellest artiklist. --[[Kasutaja:Lulu|Lulu]] 19. september 2005, kell 16&#46;28 (UTC) ::: Üldjuhul on muidugi parem täpsustuslehekülg kohe ära teha, aga alati ei näe ette, et seda tarvis on. Praegusel juhul näen ainult artiklit eesnimest "Juana", aga pole selge, kuidas täpselt pealkirjad panna. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 19. september 2005, kell 16&#46;45 (UTC) ::::Võiks kasutada näiteks [[Kastiilia Juana]] (a la [[Austria Anna]]). - [[Kasutaja:WooteleF|WooteleF]] 26. detsember 2007, kell 12:24 (UTC) ::::: Austria Anna ei olnud valitsev monarh ning oli Prantsusmaa, mitte Austria kuninganna. Selline konstruktsioon on kasutusel kuningannade päritolu kohta, mistõttu ta siin oleks eksitav. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 28. detsember 2007, kell 10:31 (UTC) Ma jään selle juurde, et see on eksitav. Eesti keeles ei saa teda nii nimetada, saaks öelda ainult "Kastiilia kuninganna Juana". Me võiksime ikkagi senisest süsteemist kinni pidada. Me ei eelista üldjuhul eesnimesid, sest sõnad on Vikipeedias. Miks ei või nimeartikkel olla [[Juana (eesnimi)]]? Minu argumendid on põlglikult tagasi lükatud ja ignoreeritud, sellepärast mul ei ole põhjust vastust oodata ja ma teen ise ümber. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 1. aprill 2026, kell 23:39 (EEST) : Kastiilia viitabki yhtlasi ka tema päritolule. Lihtsalt "Juanat" pole põhjust siin eelistada, sest on ka teisi tuntud selle eesnimega inimesi. "Juana Nõdrameelne" võib ka olla, "Juana I" vast samuti. : Mis alusel sa väidad, et teda eesti keeles nii ei nimetata? Google leiab mitmeid vasteid, sh tema elulooraamatu tõlge (vt https://rahvaraamat.ee/et/raamatud/ilukirjandus/kaasaegne-ilukirjandus/viimane-kuninganna/26786). Tõsi kyll, neid pole metsikult. Geoffrey Parkeri Karl V eluloo tõlkes on ta nimeregistris kui "Juana, Aragoni ja Kastiilia kuninganna. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:44 (EEST) :: Kahtlen ka pigem sygavalt, et keegi vaatab seda artiklit ja arvab, et see pealkiri on antud isiku suhtes eskitav. Vähemalt mina siin eksitust ei näe. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 1. aprill 2026, kell 23:59 (EEST) Mina ju vaatan ja olen äärmiselt nördinud selle pealkirja üle. Asi pole niivõrd eksitavuses kui selles, et see on lihtsalt vale. Kui see on kuskil kasutatud, siis see on asjatundmatu tõlge. Miks siis järsku see üks valitseja peaks olema niisuguse nimega. Me ei ütle ju näiteks "Rootsi [[Kristiina]]" ega "Prantsusmaa Louis XIV". Kas siis Kristiina ei olnud Rootsist pärit ja Louis XIV ei olnud Prantsusmaalt pärit? Ja muide, [[Austria Anna]] oli pärit hoopis Hispaaniast. Asi pole selles, kas on sama eesnimega inimesi. Valitsejatel ongi ainult eesnimi. Pole teisi, keda selle nime all peaks esitlema. Tuleks kõne alla ka järjekorranumber või lisanimi, aga need on sekundaarsed, pealegi Juana II ei ole olnud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:37 (EEST) :"Juana, Aragoni ja Kastiilia kuninganna". Niisugust raamatut ei saa ju usaldada nii või teisiti. See on ju elementaarne, et peab olema "Aragóni". Ei tõlkija ega toimetaja ei tea seda ega taipa kontrollida! [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:46 (EEST) :Ja Kastiilia peab olema esikohal. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 2. aprill 2026, kell 00:51 (EEST) :: Tõlkijat kaitstes: ó oli raamatus õigesti kirjutatud. Ma lihtsalt arutelu jaoks ei hakanud seda märki siia otsima, sest ma ei oska teda klaviatuuril ise tekitada. - <span style="background:#444;padding:2px 12px;font-size:12px">[[Kasutaja:Neptuunium|<span style="color:#fff">Neptuunium</span>]] <span style="color:#FC0">❯❯❯</span> [[Kasutaja arutelu:Neptuunium|<span style="color:#fff">arutelu</span>]]</span> 2. aprill 2026, kell 11:29 (EEST) :::Kui kastis kirjutada, siis võtta kasti kohalt suur oomega, selle all on igasugused tähed. [[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 05:00 (EEST) ---- Ametiisiku infokast minu meelest ei sobi, sest kuningannal ei ole ametiaega. Peale selle on siin Kastiilia ja Aragóni kuninganna ühte patta pandud. Sünnikoht on tekstis ja kastis erinevalt esitatud. --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 05:10 (EEST) ogg2lqkq7ggi7nurbo5ycmq8m1g1yxw Star Trek: Nemesis 0 29604 7124477 6307718 2026-04-04T21:07:27Z K7yz3 210329 Filmi logo 7124477 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{Ajakohasta|kuu=oktoober|aasta=2017}} [[Fail:Star Trek Nemesis Logo 2.webp|pisi|Filmi logo]] '''"Star Trek: Nemesis"''' (tõlkes "Star Trek: Vastane") on täispikk [[mängufilm]], mis jõudis ekraanile [[2002]]. aastal ning on selle sarja kümnes film. Tõenäoliselt on see sarja viimane film, kus esineb "Järgmise põlvkonna" meeskond. "Nemesise" põhimeeskond tähelaevalt Enterprise 1701 E on sama, kes figureeris ka sarjas "TNG". ==Sisukokkuvõtte== Föderatsiooni juhtkond saadab kapten Jean-Luc Picardi ja tema laeva U.S.S. Enterprise meeskonna Romulani impeeriumi, kuna selle uus valitseja on avaldanud soovi sõlmida rahu pärast kauaks susisema jäänud konflikti. Saabudes avastab Picard, et Romulanide uus juht Shinzon on tema kloon, kes oli kunagi osa programmist, mis nägi ette asendada Tähelaevastiku võtmeisikud Romulanide spioonide-kloonidega. Siis selgub, et rahuplaanide taga on omakasupüüdlikkus, takka salakaval plaan hävitada Maa ja kogu Föderatsioon. ==Läbikukkumine== Film kukkus Ameerika Ühendriikide turul läbi mitmel põhjusel. * Filmi sisu kohta oli liiga vara väga palju teada. * Käsikirja autoriks oli John Logan, mitu Oscarit võitnud filmi "Gladiaator" käsikirja kaasautoreid. Logani "Nemesise" stsenaarium arvati olevat tasemel ning peaasjalikult selle järgi tehti ka film. Küll osutus saadud materjal umbes kolmetunniseks ning stuudio otsustas seejärel filmi kahetunniseks lõigata, kuid see tegu andis löögi filmi süžee jätkuvusele. Samuti lõigati välja kümmekond sisuliselt tähtsat stseeni; osad nendest olid hiljem lisatud filmi mitmes DVD-väljalaskes ("Nemesise" DVD-väljalase osutus suhteliselt edukaks). * Režissöör Stuart Baird ei olnud teinud filmi osas vastavat kodutööd ning käisid jutud näitlejaskonna ja režissööri arvamuste lahknevusest. Samuti ei olnud režissöör omandanud temaatikale ja sisule kohaselt õiged terminid (kes on tulnukas ja kes mitte, samuti ei nimetanud ta faaserit selle õige nimega). * Film tuli turule valel ajal, kuna lähestikku samal ajal enne ja pärast anti välja James Bondi järjekordne edukas linateos ning "Sõrmuste isand". Finantsiliselt teenis "Nemesis" Ameerika Ühendriikides kõikidest "Star Treki" filmidest kõige vähem ning osutus kõigist "Star Treki" linateostest kõige ebaedukamaks. Pikka aega pärast filmi väljalaset arvati, et rohkem "Star Treki" filme ei tule, ehkki põhiline konsensus oli "Star Treki" frantsiisile<!--kuidas eesti keeles on franchise?--> anda hingetõmbeaega, kuna turg oli tol ajal muust "Star Treki" toodangust küllastunud. ==Osatäitjad== *[[Patrick Stewart]] – [[kapten]] [[Jean-Luc Picard]] *[[Jonathan Frakes]] – [[kaptenleitnant]]/[[kapten]] [[William Riker]] *[[Brent Spiner]] – [[kaptenmajor]] [[Data (Star Trek)|Data]] *[[LeVar Burton]] – kaptenmajor [[Geordi La Forge]] *[[Michael Dorn]] – kaptenmajor [[Worf]] *[[Gates McFadden]] – kaptenleitnant Dr. [[Beverly Crusher]] *[[Marina Sirtis]] – kaptenleitnant [[Deanna Troi]] *[[Tom Hardy]] – Shinzon *[[Ron Perlman]] – Viceroy *[[Shannon Cochran]] – Tal'aura *[[Dina Meyer]] – Donatra *[[Jude Ciccolella]] – Suran *[[Alan Dale]] – Hiren *[[Kate Mulgrew]] – Kathryn Janeway *[[Wil Wheaton]] – Wesley Crusher (tema osavõtuga stseenid lõigati kinno lastud filmiversioonist välja, välja arvatud üks koht banketistseenis) ==Tuleviku filmid== 20. aprillil 2006 teatas AP, et alanud on 11. "Star Treki" filmi tootmine. Filmi tegevprodutsendiks<!--executive producer--> sai J. J. Abrams, kes on hästi tuntud näiteks filmi "Võimatu mission III" ("Mission: Impossible III") ning sarjade "Alias" ja "Teadmata kadunud" ("Lost") tegijana. Eeldatakse, et "Star Treki" 11. film tuleb välja 2008. aastal. [[Kategooria:Star Trek]] [[Kategooria:2002. aasta filmid]] nz7d0f3zqwwfzbwxx3u12tt8hkoa4w3 Endel Nõgene 0 33231 7124524 6944925 2026-04-05T02:43:57Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7124524 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}} '''Endel Nõgene''' (sündinud [[9. märts]]il [[1950]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[dirigent]] ja muusikaõppejõud. ==Haridus== Kooliaastad veetis Nõgene [[Laiuse]]l, [[Jõgeva]]l ja [[Tartu]]s. Kõrgema muusikahariduse omandas [[Eesti Muusikaakadeemia]]s, kus tema juhendaja oli [[Roman Matsov]]. Pärast akadeemia lõpetamist [[1974]]. aastal õppis Endel Nõgene dirigeerimist [[Viktor Fedotov]]i juures [[Leningradi Konservatoorium]]is. Assistentuuri läbis ta [[Leedu]] Rahvusooperis professor J. Aleksa käe all. Ta on täiendanud end ooperidirigeerimise alal [[Potsdam]]is, [[Viin]]is, [[Berliin]]is, [[Bayreuth]]is, [[München]]is ja [[Zürich]]is. ==Töö ja looming== ===Töökohad=== *[[1974]]–[[1980]] Vanemuise teatri dirigent *[[1977]]–[[1979]] külalisdirigent Leedu rahvusooperis Vilniuses *[[1980]]–[[1981]] Vanemuise teatri peadirigent *[[1979]]–[[1987]] Estonia teatri dirigent *[[1987]]–[[1999]] Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent *[[1992]]–[[2001]] Europäische Musiktheater-Akademie juhatuse liige *[[1999]]–[[2005]] Rahvusooper Estonia dirigent Endel Nõgene on tuntud eelkõige ooperidirigendina, ta on juhatanud enam kui 60 [[ooper]]it ja [[ballett]]i. [[Carlo Felice Cillario]] ja [[Alberto Zedda]] assistendina on ta toonud välja palju itaalia oopereid. Lisaks on ta dirigeerinud [[sümfoonia]]kontserte [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Armeenia]]s, [[Venemaa]]l, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Tšehhi]]s, muu hulgas ka [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] kodusaalis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel. [[1992]]. aastast on Endel Nõgene Viinis tegutseva [[Europäische Musiktheater-Akademie]] liige ning kuulus aastaid ka selle organisatsiooni juhatusse. Ta on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ooperistuudio õppejõud. [[2004]]. aastal lõid Nõgene ja [[Peeter Kaljumäe]] [[Ferenc Lehár]]i orkestri, mille repertuaari kuuluvad [[Viini laul]]ud ja operetimuusika. Endel Nõgene on ka [[Nordic Baltic Youth Philharmonia]] kunstiline juht ja peadirigent. ==Tunnustus== * 1993 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] *2010 [[Tartu medal]] ==Isiklikku== Endel Nõgene on abielus muusikapedagoog [[Eve Nõgene]]ga, nende poeg [[Paavo Nõgene]] on olnud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] juht ja muusikaprodutsent, hiljem Kultuuriministeeriumi kantsler ja [[Tallink]]i juhatuse esimees. [[23. aprill]]il [[2004]] tähistati Vanemuises ooperigalaga "Mustlaseks ma sündinud...". Endel Nõgene 30. lavasünnipäeva. [[12. märts]]il [[2010]] aga romantilise ooperigalaga sealsamas Vanemuises dirigendi 60. juubelisünnipäeva. Kontserdil astus teiste hulgas üles ka [[Viin]]is tegutsev [[metsosopran]] [[Annely Peebo]]. 23. mail 2025 tähistas Endel Nõgene oma 75. juubelisünnipeva suurejoonelise [[Giacomo Puccini]] ooperi “Turandot” juhatamisega Vanemuise teatris, kus oli nii laval kui lava taga ligi 200 etendusega seotud inimest. ==Välislingid== * [[Alo Põldmäe]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10365:romantiliselt-fookuses-juubilar-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3291 Romantiliselt, fookuses juubilar], Sirp, 19. märts 2010 {{JÄRJESTA: Nõgene, Endel}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] te8g83p8lr2w5n9hxk4x99sg0dhdug4 7124525 7124524 2026-04-05T02:45:38Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7124525 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}} '''Endel Nõgene''' (sündinud [[9. märts]]il [[1950]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[dirigent]] ja muusikaõppejõud. ==Haridus== Kooliaastad veetis Nõgene [[Laiuse]]l, [[Jõgeva]]l ja [[Tartu]]s. Kõrgema muusikahariduse omandas [[Eesti Muusikaakadeemia]]s, kus tema juhendaja oli [[Roman Matsov]]. Pärast akadeemia lõpetamist [[1974]]. aastal õppis Endel Nõgene dirigeerimist [[Viktor Fedotov]]i juures [[Leningradi Konservatoorium]]is. Assistentuuri läbis ta [[Leedu]] Rahvusooperis professor J. Aleksa käe all. Ta on täiendanud end ooperidirigeerimise alal [[Potsdam]]is, [[Viin]]is, [[Berliin]]is, [[Bayreuth]]is, [[München]]is ja [[Zürich]]is. ==Töö ja looming== ===Töökohad=== *[[1974]]–[[1980]] Vanemuise teatri dirigent *[[1977]]–[[1979]] külalisdirigent Leedu rahvusooperis Vilniuses *[[1980]]–[[1981]] Vanemuise teatri peadirigent *[[1979]]–[[1987]] Estonia teatri dirigent *[[1987]]–[[1999]] Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent *[[1992]]–[[2001]] Europäische Musiktheater-Akademie juhatuse liige *[[1999]]–[[2005]] Rahvusooper Estonia dirigent Endel Nõgene on tuntud eelkõige ooperidirigendina, ta on juhatanud enam kui 60 [[ooper]]it ja [[ballett]]i. [[Carlo Felice Cillario]] ja [[Alberto Zedda]] assistendina on ta toonud välja palju itaalia oopereid. Lisaks on ta dirigeerinud [[sümfoonia]]kontserte [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Armeenia]]s, [[Venemaa]]l, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Tšehhi]]s, muu hulgas ka [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] kodusaalis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel. [[1992]]. aastast on Endel Nõgene Viinis tegutseva [[Europäische Musiktheater-Akademie]] liige ning kuulus aastaid ka selle organisatsiooni juhatusse. Ta on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ooperistuudio õppejõud. [[2004]]. aastal lõid Nõgene ja [[Peeter Kaljumäe]] [[Ferenc Lehár]]i orkestri, mille repertuaari kuuluvad [[Viini laul]]ud ja operetimuusika. Endel Nõgene on ka [[Nordic Baltic Youth Philharmonia]] kunstiline juht ja peadirigent. ==Tunnustus== * 1993 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] *2010 [[Tartu medal]] ==Isiklikku== Endel Nõgene on abielus muusikapedagoog [[Eve Nõgene]]ga, nende poeg [[Paavo Nõgene]] on olnud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] juht ja muusikaprodutsent, hiljem Kultuuriministeeriumi kantsler ja [[Tallink]]i juhatuse esimees. [[23. aprill]]il [[2004]] tähistati Vanemuises ooperigalaga "Mustlaseks ma sündinud..." Endel Nõgene 30. lavasünnipäeva. [[12. märts]]il [[2010]] tahistati romantilise ooperigalaga Vanemuises dirigendi 60. juubelisünnipäeva. Kontserdil astus teiste hulgas üles ka [[Viin]]is tegutsev [[metsosopran]] [[Annely Peebo]]. 23. mail 2025 tähistas Endel Nõgene oma 75. juubelisünnipeva suurejoonelise [[Giacomo Puccini]] ooperi “Turandot” juhatamisega Vanemuise teatris, kus oli nii laval kui lava taga ligi 200 etendusega seotud inimest. ==Välislingid== * [[Alo Põldmäe]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10365:romantiliselt-fookuses-juubilar-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3291 Romantiliselt, fookuses juubilar], Sirp, 19. märts 2010 {{JÄRJESTA: Nõgene, Endel}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 4sxb5un9hl1c2nw9g92xahpxccmkcve 7124526 7124525 2026-04-05T02:46:24Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7124526 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}} '''Endel Nõgene''' (sündinud [[9. märts]]il [[1950]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[dirigent]] ja muusikaõppejõud. ==Haridus== Kooliaastad veetis Nõgene [[Laiuse]]l, [[Jõgeva]]l ja [[Tartu]]s. Kõrgema muusikahariduse omandas [[Eesti Muusikaakadeemia]]s, kus tema juhendaja oli [[Roman Matsov]]. Pärast akadeemia lõpetamist [[1974]]. aastal õppis Endel Nõgene dirigeerimist [[Viktor Fedotov]]i juures [[Leningradi Konservatoorium]]is. Assistentuuri läbis ta [[Leedu]] Rahvusooperis professor J. Aleksa käe all. Ta on täiendanud end ooperidirigeerimise alal [[Potsdam]]is, [[Viin]]is, [[Berliin]]is, [[Bayreuth]]is, [[München]]is ja [[Zürich]]is. ==Töö ja looming== ===Töökohad=== *[[1974]]–[[1980]] Vanemuise teatri dirigent *[[1977]]–[[1979]] külalisdirigent Leedu rahvusooperis Vilniuses *[[1980]]–[[1981]] Vanemuise teatri peadirigent *[[1979]]–[[1987]] Estonia teatri dirigent *[[1987]]–[[1999]] Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent *[[1992]]–[[2001]] Europäische Musiktheater-Akademie juhatuse liige *[[1999]]–[[2005]] Rahvusooper Estonia dirigent Endel Nõgene on tuntud eelkõige ooperidirigendina, ta on juhatanud enam kui 60 [[ooper]]it ja [[ballett]]i. [[Carlo Felice Cillario]] ja [[Alberto Zedda]] assistendina on ta toonud välja palju itaalia oopereid. Lisaks on ta dirigeerinud [[sümfoonia]]kontserte [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Armeenia]]s, [[Venemaa]]l, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Tšehhi]]s, muu hulgas ka [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] kodusaalis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel. [[1992]]. aastast on Endel Nõgene Viinis tegutseva [[Europäische Musiktheater-Akademie]] liige ning kuulus aastaid ka selle organisatsiooni juhatusse. Ta on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ooperistuudio õppejõud. [[2004]]. aastal lõid Nõgene ja [[Peeter Kaljumäe]] [[Ferenc Lehár]]i orkestri, mille repertuaari kuuluvad [[Viini laul]]ud ja operetimuusika. Endel Nõgene on ka [[Nordic Baltic Youth Philharmonia]] kunstiline juht ja peadirigent. ==Tunnustus== * 1993 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] *2010 [[Tartu medal]] ==Isiklikku== Endel Nõgene on abielus muusikapedagoog [[Eve Nõgene]]ga, nende poeg [[Paavo Nõgene]] on olnud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] juht ja muusikaprodutsent, hiljem Kultuuriministeeriumi kantsler ja [[Tallink]]i juhatuse esimees. [[23. aprill]]il [[2004]] tähistati Vanemuises ooperigalaga "Mustlaseks ma sündinud..." Endel Nõgene 30. lavasünnipäeva. [[12. märts]]il [[2010]] tähistati romantilise ooperigalaga Vanemuises dirigendi 60. juubelisünnipäeva. Kontserdil astus teiste hulgas üles ka [[Viin]]is tegutsev [[metsosopran]] [[Annely Peebo]]. 23. mail 2025 tähistas Endel Nõgene oma 75. juubelisünnipeva suurejoonelise [[Giacomo Puccini]] ooperi “Turandot” juhatamisega Vanemuise teatris, kus oli nii laval kui lava taga ligi 200 etendusega seotud inimest. ==Välislingid== * [[Alo Põldmäe]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10365:romantiliselt-fookuses-juubilar-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3291 Romantiliselt, fookuses juubilar], Sirp, 19. märts 2010 {{JÄRJESTA: Nõgene, Endel}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] 4lyio3sg9sle4r8nadk0g2tmefaekyb 7124527 7124526 2026-04-05T02:48:00Z Juhan242 213253 /* Isiklikku */ 7124527 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2024|kuu=august}} '''Endel Nõgene''' (sündinud [[9. märts]]il [[1950]] [[Tartu]]s) on [[eestlased|eesti]] [[dirigent]] ja muusikaõppejõud. ==Haridus== Kooliaastad veetis Nõgene [[Laiuse]]l, [[Jõgeva]]l ja [[Tartu]]s. Kõrgema muusikahariduse omandas [[Eesti Muusikaakadeemia]]s, kus tema juhendaja oli [[Roman Matsov]]. Pärast akadeemia lõpetamist [[1974]]. aastal õppis Endel Nõgene dirigeerimist [[Viktor Fedotov]]i juures [[Leningradi Konservatoorium]]is. Assistentuuri läbis ta [[Leedu]] Rahvusooperis professor J. Aleksa käe all. Ta on täiendanud end ooperidirigeerimise alal [[Potsdam]]is, [[Viin]]is, [[Berliin]]is, [[Bayreuth]]is, [[München]]is ja [[Zürich]]is. ==Töö ja looming== ===Töökohad=== *[[1974]]–[[1980]] Vanemuise teatri dirigent *[[1977]]–[[1979]] külalisdirigent Leedu rahvusooperis Vilniuses *[[1980]]–[[1981]] Vanemuise teatri peadirigent *[[1979]]–[[1987]] Estonia teatri dirigent *[[1987]]–[[1999]] Vanemuise teatri muusikajuht ja peadirigent *[[1992]]–[[2001]] Europäische Musiktheater-Akademie juhatuse liige *[[1999]]–[[2005]] Rahvusooper Estonia dirigent Endel Nõgene on tuntud eelkõige ooperidirigendina, ta on juhatanud enam kui 60 [[ooper]]it ja [[ballett]]i. [[Carlo Felice Cillario]] ja [[Alberto Zedda]] assistendina on ta toonud välja palju itaalia oopereid. Lisaks on ta dirigeerinud [[sümfoonia]]kontserte [[Eesti]]s, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Saksamaa]]l, [[Armeenia]]s, [[Venemaa]]l, [[Läti]]s, [[Leedu]]s, [[Rumeenia]]s ja [[Tšehhi]]s, muu hulgas ka [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmoonikute]] kodusaalis, ning osalenud rahvusvahelistel festivalidel. [[1992]]. aastast on Endel Nõgene Viinis tegutseva [[Europäische Musiktheater-Akademie]] liige ning kuulus aastaid ka selle organisatsiooni juhatusse. Ta on [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] ooperistuudio õppejõud. [[2004]]. aastal lõid Nõgene ja [[Peeter Kaljumäe]] [[Ferenc Lehár]]i orkestri, mille repertuaari kuuluvad [[Viini laul]]ud ja operetimuusika. Endel Nõgene on ka [[Nordic Baltic Youth Philharmonia]] kunstiline juht ja peadirigent. ==Tunnustus== * 1993 [[Eesti Teatriliidu muusikaauhind]] *2010 [[Tartu medal]] ==Isiklikku== Endel Nõgene on abielus muusikapedagoog [[Eve Nõgene]]ga, nende poeg [[Paavo Nõgene]] on olnud [[Vanemuine (teater)|Vanemuise teatri]] juht ja muusikaprodutsent, hiljem Kultuuriministeeriumi kantsler ja [[Tallink]]i juhatuse esimees. [[23. aprill]]il [[2004]] tähistati Vanemuises ooperigalaga "Mustlaseks ma sündinud..." Endel Nõgene 30. lavasünnipäeva. [[12. märts]]il [[2010]] tähistati romantilise ooperigalaga Vanemuises dirigendi 60. juubelisünnipäeva. Kontserdil astus teiste hulgas üles ka [[Viin]]is tegutsev [[metsosopran]] [[Annely Peebo]]. 23. mail 2025 tähistas Endel Nõgene oma 75. juubelisünnipeva suurejoonelise [[Giacomo Puccini]] ooperi “[[Turandot]]” juhatamisega Vanemuise teatris, kus oli nii laval kui lava taga ligi 200 etendusega seotud inimest. ==Välislingid== * [[Alo Põldmäe]]. [http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10365:romantiliselt-fookuses-juubilar-&catid=5:muusika&Itemid=12&issue=3291 Romantiliselt, fookuses juubilar], Sirp, 19. märts 2010 {{JÄRJESTA: Nõgene, Endel}} [[Kategooria:Eesti dirigendid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1950]] phabc1l6e87xto9g6ky2tpziujm4gt8 Gustav Ränk 0 34696 7124671 6747154 2026-04-05T10:00:53Z Mona 355 7124671 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Gustav Ränk 19.11. 1938., ERM Fk 2189-12.jpg|pisi|Gustav Ränk, 1938]] [[Pilt:Gustav Ränk.jpg|pisi|Gustav Ränk (pastell)]] '''Gustav Ränk''' ([[18. veebruar]] ([[Gregoriuse kalender|ukj]]) <small>(5. veebruar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1902]] [[Nõmme (Leisi)|Nõmme küla]], [[Karja kihelkond]], [[Saaremaa]] – [[5. aprill]] [[1998]] [[Stockholm]]) oli [[eestlased|eesti]] [[etnoloogia|etnoloog]] ja [[Tartu Ülikool]]i esimene etnograafiaprofessor. ==Elulugu== Gustav Ränk sündis Saaremaal Karja kihelkonna Nõmme küla Orga talus. Alustanud 17-aastaselt kodukihelkonnas tööd külakoolmeistrina, jätkas ta heitlike aegade ja olude kiuste edasiõppimist. [[1921]]. aastal sai ta [[Kuressaare]]s toimunud kursustel [[algkool]]iõpetaja kutse. Sõjaväeteenistusele järgnenud üleajateenimise ühendas Gustav Ränk õpingutega [[Tallinn]]a Õhtukeskkooli Kolledžis, mille lõpetamine [[1925]]. aastal andis talle õiguse astuda [[Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond]]a. Õpingute kõrvalt töötas ta alates [[1926]]. aastast [[Eesti Rahva Muuseum]]is. Tartu Ülikooli lõpetas Gustav Ränk [[1930]]. aastal juba tuntud teadlasena. [[1931]]. aastal kaitses ta [[magistrikraad|magistritöö]] ning temast sai muuseumi rahvateaduse osakonna juhataja. [[1935]]. aastal ilmus tema töö "Vana-Eesti rahvakultuur", mis oli esimene ülevaade eestlaste ainelisest kultuurist. [[1938]]. aastal sai Gustav Ränk [[doktorikraad]]i väitekirjaga "Saaremaa taluehitused". Seejärel valiti ta Tartu Ülikooli esimeseks etnograafiaprofessoriks. Järgnenud sõja-aastate muutlikes oludes tuli tal täita ka Eesti Rahva Muuseumi direktori ülesandeid. [[1944]]. aastal oli ta Tartu Ülikooli, Eesti Rahva Muuseumi ja teiste [[Tartu]] teadusasutuste kogude evakueerimise üldjuht. Tema juhatusel päästeti eesti teadusele hulk hindamatu väärtusega materjale.{{lisa viide}} Gustav Ränk jõudis 1944. aasta hilissügisel põgeneda [[Rootsi]]. Võõrsil jätkas ta tööd oma erialal: algul [[Stockholmi Rahvateaduslik Instituut|Stockholmi Rahvateaduslikus Instituudis]] ning [[1955]]. aastast kuni pensionile jäämiseni [[1969]]. aastal [[Stockholmi Ülikool]]i etnoloogiadotsendina. Juba Eestis alustatud ehitiste uurimise viis Gustav Ränk lõpule [[monograafia]]ga Põhja-[[Euraasia]] rahvaste eluruumi [[traditsioon]]ilisest sisejaotusest ja selle põhjustest. Õnnelike arhiivileidude najal valmisid ülevaated [[Baltikum]]i [[17. sajand]]i [[mõis]]a- ja [[kõrts]]iarhitektuurist<ref>[https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1977/01/0/5 Der Krug in Alt-Livland und im späteren Estland], [[Eesti Teaduslik Selts Rootsis|Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis]] [[Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat|aastaraamat]] = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 7, jaanuar 1977</ref>. Baltimaade talupoegliku piimamajanduse idaeuroopalike iseärasuste uurimise tulemusena valmis [[1971]]. aastal monograafia "[[Piim]]ast [[juust]]uni", millest [[1987]]. aastal avaldati uustrükk. Lisaks monograafiatele ilmus Gustav Ränga sulest ligi 200 lühemat artiklit ja uurimust. Trükki jõudsid ka tema kaks kultuurilooliselt olulist mälestusteraamatut, "Sest ümmargusest maailmast" ([[1979]]) ja "Laiemasse maailma" ([[1988]]). Tunnustusena teadustegevuse eest valiti Gustav Ränk Euroopa etnoloogide ajakirja [[Ethnologia Europaea]] toimetuskolleegiumi liikmeks. ==Tunnustus== * 1980 [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i auvilistlane<ref name="eys" /> * 1982 [[Arthur Puksovi Fond]]i auhind * 1990 [[Tartu ülikooli audoktor|Tartu Ülikooli audoktor]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/audoktorid|pealkiri=Tartu Ülikooli audoktorid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=13. detsembril 2022}}</ref> * 1998 [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] ==Teoseid== * Saaremaa taluehitised: etnograafiline uurimus, [[Õpetatud Eesti Selts]], Tartu [[1939]]. 380 lk *[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:409949 Der Krug in Alt-Livland und im späteren Estland], 1977, saksa keeles, Autoriõigusega kaitstud kuni 01.01.2069, ISBN 9789949067398 ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="eys">[https://web.archive.org/web/20180711004639/http://www.eys.ee/auvilistlased.htm Auvilistlased] Eesti Üliõpilaste Selts</ref> }} == Välislingid == * {{ISIK|3199}} * Lühifilm [https://arhiiv.err.ee/guid/20150625104021201000300112290E2BA238B440000009708B00000D0F051635 Audoktor. Professor Gustav Ränk (Rež: Margot Sepp, ERR 1991)], kus Ränk jutustab oma teadlasetee algusest Tartus ning uurimistöödest Stockholmi Ülikoolis. {{JÄRJESTA:Ränk, Gustav}} [[Kategooria:Eesti etnoloogid]] [[Kategooria:Eesti Rahva Muuseumi direktorid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna professorid]] [[Kategooria:Stockholmi Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Teadusliku Instituudi õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Lääne-Saare Üliõpilaskogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu ülikooli audoktorid]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Sündinud 1902]] [[Kategooria:Surnud 1998]] ec5cmwts0qyijmcyv2k1wgnpe2bciij Guadalquivir 0 36091 7124633 7050262 2026-04-05T09:25:10Z Kuuskinen 33651 7124633 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Jõgi | jõe_nimi = Guadalquivir | pildi_nimi = Guadalquivir1.jpg |pildi_link = Guadalquiviri jõgi [[Almodóvar del Río]] juures | jõe_lähe = [[Cazorla mäed|Cazorla mägedes]] | suue = [[Cádizi laht]]e | valgla_maad = {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] | pikkus = 657 km | valgla_pindala = 57 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = [[Guadalimar]], [[Guadiamar]] | vasakud_lisajõed = [[Genil]], [[Guadajoz]], [[Guadaíra]] | osm = jah }} '''Guadalquivir''' [guadalkiv'iir] ([[araabia keel]]es: الوادي الكبير ''al-wādi al-kabīr'', 'suur jõgi') on jõgi [[Euroopa]]s [[Pürenee poolsaar]]el.<ref name="Atlas" /> Jõgi saab alguse [[Cazorla mäed|Cazorla mägedest]] ja voolab peamiselt läände ja edelasse. Suubub [[Atlandi ookean]]i [[Cádizi laht]]e, moodustades [[delta]]. See on pikkuselt viies jõgi Pürenee poolsaarel. Selle kogupikkus Cazorla mäestikust Sanlúcarini on 657 km ja valgala pindala on 57 000 km². Suuremad lisajõed on [[Genil]], [[Guadajoz]], [[Sotillo]] ja [[Guadalmena]]. Oma teekonnal läbi [[Andaluusia]] läbib see see linnu nagu [[Andújar]], [[Córdoba]] ja [[Sevilla]]. See on ainus jõgi Hispaanias kus toimub märkimisväärne laevaliiklus. Tänapäeval on see laevatatav merest kuni Sevillani, kuid [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajal oli see laevatatav kuni Córdobani ning üleujutuste ajal võisid laevad jõuda isegi Andújarini.<ref name="Sevilla" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Atlas">{{netiviide |pealkiri=Guadalquivir River |väljaanne=World Atlas |url=https://www.worldatlas.com/rivers/guadalquivir-river.html |vaadatud=2026-04-05}}</ref> <ref name="Sevilla">{{netiviide |pealkiri=The Guadalquivir |väljaanne=Visit Sevilla |url=https://visitasevilla.es/en/the-guadalquivir/ |vaadatud=2026-04-05}}</ref> }} [[Kategooria:Guadalquiviri jõgikond]] [[Kategooria:Hispaania jõed]] 44dv64yj6iu7rab8ht0pj5vxc41urv5 7124634 7124633 2026-04-05T09:25:24Z Kuuskinen 33651 7124634 wikitext text/x-wiki {{Jõgi | jõe_nimi = Guadalquivir | pildi_nimi = Guadalquivir1.jpg |pildi_link = Guadalquiviri jõgi [[Almodóvar del Río]] juures | jõe_lähe = [[Cazorla mäed|Cazorla mägedes]] | suue = [[Cádizi laht]]e | valgla_maad = {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Hispaania]] | pikkus = 657 km | valgla_pindala = 57 000 km² | jõe_langus = | jõe_lang = | äravool = | paremad_lisajõed = [[Guadalimar]], [[Guadiamar]] | vasakud_lisajõed = [[Genil]], [[Guadajoz]], [[Guadaíra]] | osm = jah }} '''Guadalquivir''' [guadalkiv'iir] ([[araabia keel]]es: الوادي الكبير ''al-wādi al-kabīr'', 'suur jõgi') on jõgi [[Euroopa]]s [[Pürenee poolsaar]]el.<ref name="Atlas" /> Jõgi saab alguse [[Cazorla mäed|Cazorla mägedest]] ja voolab peamiselt läände ja edelasse. Suubub [[Atlandi ookean]]i [[Cádizi laht]]e, moodustades [[delta]]. See on pikkuselt viies jõgi Pürenee poolsaarel. Selle kogupikkus Cazorla mäestikust Sanlúcarini on 657 km ja valgala pindala on 57 000 km². Suuremad lisajõed on [[Genil]], [[Guadajoz]], [[Sotillo]] ja [[Guadalmena]]. Oma teekonnal läbi [[Andaluusia]] läbib see see linnu nagu [[Andújar]], [[Córdoba]] ja [[Sevilla]]. See on ainus jõgi Hispaanias kus toimub märkimisväärne laevaliiklus. Tänapäeval on see laevatatav merest kuni Sevillani, kuid [[Rooma riik|Rooma riigi]] ajal oli see laevatatav kuni Córdobani ning üleujutuste ajal võisid laevad jõuda isegi Andújarini.<ref name="Sevilla" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Atlas">{{netiviide |pealkiri=Guadalquivir River |väljaanne=World Atlas |url=https://www.worldatlas.com/rivers/guadalquivir-river.html |vaadatud=2026-04-05}}</ref> <ref name="Sevilla">{{netiviide |pealkiri=The Guadalquivir |väljaanne=Visit Sevilla |url=https://visitasevilla.es/en/the-guadalquivir/ |vaadatud=2026-04-05}}</ref> }} [[Kategooria:Guadalquiviri jõgikond]] [[Kategooria:Hispaania jõed]] blt2pn1rdr3z30ygyw543jph527e6oj Zaragoza 0 36180 7124608 6577153 2026-04-05T08:51:38Z Kuuskinen 33651 7124608 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Zaragoza | hääldus = | nimi1_keel = | nimi1 = | nimi1_latin = | nimi2_keel = | nimi2 = | nimi2_latin = | pilt_üldvaade = | pildiallkiri = | pildilaius = | lipp = Bandera de Zaragoza.svg | lipu_link = [[Zaragoza lipp]] | vapp = Escudo de Zaragoza.svg | vapi_link = [[Zaragoza vapp]] | deviis = | pindala = 973,8 | elanikke = | asendikaart = Hispaania | asendikaardi_seletus = | osm = }} '''Zaragoza''' (varasem eestikeelne nimekuju ''Saragossa'') on linn [[Hispaania]]s, [[Aragón]]i autonoomse piirkonna ja [[Zaragoza provints]]i halduskeskus. See asub [[Ebro]] jõe ning selle lisajõgede [[Huerva]] ja [[Gállego]] ääres, ligikaudu nii Aragóni kui ka Ebro vesikonna keskosas. 2025. aasta seisuga oli Zaragoza elanike arv 699 007, mis teeb sellest Hispaania rahvaarvult viienda linna.<ref name="Euro" /> Linna pindala on 973,78 km² ning see on umbes 760 000 elanikuga suurlinnapiirkonna keskus. Vallas elab üle poole kogu Aragóni elanikkonnast. Linn asub umbes 208 meetri kõrgusel merepinnast. Zaragoza võõrustas 2008. aasta keskel maailmanäitust [[EXPO 2008]], mis keskendus veele ja jätkusuutlikule arengule. Samuti kandideeris linn 2012. aasta Euroopa kultuuripealinnaks, kuid ei osutunud valituks. Linn on tuntud oma folkloori, kohaliku köögi ja vaatamisväärsuste poolest, nagu [[Pilar'i basiilika]], [[La Seo katedraal]] ja [[Aljafería palee]].<ref name="Info" /> Koos La Seo ja Aljaferíaga kuuluvad mitmed teised hooned Aragóni mudéjari arhitektuuri hulka, mis on [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s. Linnas korraldatav [[Fiestas del Pilar]] on Hispaania üks tuntumaid festivale.<ref name="Fiestas" /><ref name="Renfe" /> <gallery> Basilica del Pilar-sunset.jpg La Seo de noche.JPG </gallery> == Vaata ka == * [[Real Zaragoza]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Euro">{{netiviide |pealkiri=Zaragoza |väljaanne=Eurocities |url=https://eurocities.eu/cities/zaragoza/ |vaadatud=2026-04-05}}</ref> <ref name="Info">{{netiviide |pealkiri=Tourism in Zaragoza, what to see |väljaanne=spain.info |url=https://www.spain.info/en/destination/zaragoza/ |vaadatud=2026-04-05}}</ref> <ref name="Fiestas">{{netiviide |pealkiri=The Fiestas del Pilar |väljaanne=zaragoza.es |url=https://www.zaragoza.es/sede/portal/turismo/post/fiestas-del-pilar?locale=en |vaadatud=2026-04-05}}</ref> <ref name="Renfe">{{netiviide |pealkiri=El Pilar festivities in Zaragoza, find out all about the Pilares |väljaanne=Renfe |url=https://www.renfe.com/es/en/inspirate/experiencias/fiestas-populares/fiestas-del-pilar |vaadatud=2026-04-05}}</ref> }} == Välislingid == * [http://www.zaragoza.es/ Linnavalitsuse koduleht] {{Commonskat|Zaragoza}} [[Kategooria:Hispaania linnad]] [[Kategooria:Zaragoza| ]] rk9ffofxx04qidoecmdix8y81xb5kfv Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon 0 36188 7124338 7026518 2026-04-04T15:52:24Z Marihihii 51674 Parandasin kirjavea 7124338 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon | omakeelne_nimi = Organisation internationale de normalisation (prantsuse)<br>Международная организация по стандартизации (vene) | embleem = ISO Logo (Red square).svg | embleemiallkiri = ISO logo | pilt = | pildiallkiri = | lühend = ISO | deviis = | asutatud = 27. veebruar 1947 ({{Aasta_kuu_eest|1947|2}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = [[Rahvusvaheline standard|rahvusvaheliste standardite]] loomine | peakorter = [[Genfi]], [[Šveits]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = 170 liiget | keeled = inglise, prantsuse, vene | peasekretär = | juht_nimetus = president | juht_nimi = Sung Hwan Cho | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = {{URL|https://iso.org/}} | ideoloogia = | märkused = }} {{See artikkel|räägib standardiorganisatsioonist, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[iso]].}} '''Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon''' (inglise keeles ''International Organization for Standardization'', '''ISO'''; prantsuse keeles ''Organisation internationale de normalisation'', vene keeles ''Международная организация по стандартизации'') on sõltumatu [[rahvusvaheline organisatsioon]], mis tegeleb standardiseerimisega. Selle liikmeteks on riiklike standardiorganisatsioonide esindajad. Organisatsioon asutati [[23. veebruar]]il [[1946]] ja selle peakorter asub [[Šveits]]is [[Genf]]is. [[Eesti Standardikeskus]] on Eesti esindajana ISO liige alates 1993. aasta jaanuarist. Organisatsiooni ametlikud töökeeled on inglise, prantsuse ja vene keel.<ref name="languages">{{cite web |title=How to use the ISO Catalogue |url=http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/how_to_use_the_catalogue.htm |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20071004225623/http://www.iso.org/iso/iso_catalogue/how_to_use_the_catalogue.htm |archive-date=4 October 2007|publisher=International Organization for Standardization}}</ref> Struktuurilt koosneb ISO rohkem kui 800 tehnilisest komiteest (TC) ja allkomiteest (SC), mis tegelevad standardite väljatöötamisega. 2024. aasta juuli seisuga oli ISO avaldanud üle 25 000 erineva standardi.<ref name="About_ISO">{{cite web |title=About ISO |publisher=ISO |url=http://www.iso.org/iso/about.htm |url-status=live |archive-date=17 February 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230217220116/https://www.iso.org/about-us.html}}</ref> Tehnilistes komiteedes heaks kiidetud rahvusvaheliste standardite kavandid esitatakse ISO liikmetele hääletamiseks. Rahvusvahelise standardina avaldamiseks peab kavand saama vähemalt 75% hääletanud liikmete heakskiidu. ISO tuntuimad standardite sarjad on kvaliteedijuhtimisstandard [[ISO 9000]] ja keskkonnajuhtimisstandard [[ISO 14000]]. Organisatsioon loob ja avaldab rahvusvahelisi standardeid paljude valdkondade kohta, seehulgas näiteks tooted ja tootmisprotsessid, transport ja logistika, toiduohutus, IT, põllumajandus ja tervishoid. Ülispetsiifiliste elektroonikat ja elektrotehnikat puudutavate standarditega tegeleb aga [[Rahvusvaheline Elektrotehnikakomisjon]]. == Nimi == Organisatsiooni nime lühikuju ei ole tavaline [[akronüüm]]ne lühend, vaid on valitud nii, et tähed langeksid kokku võõrsõnade alguskomponendi "iso-" tähtedega. Eesti keeles kasutatakse vahel ka rööpnimesid ''Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon'' ja ''Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon'', kuid metroloogia terminibaas peab eelistatuks nimekuju Rahvusvaheline Standardimisorganisatsioon.<ref>{{Netiviide |url=https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/mea/Rahvusvaheline%20Standardiseerimisorganisatsioon/1/est |pealkiri=Rahvusvaheline Standardiseerimisorganisatsioon |väljaanne=[[Sõnaveeb]] |väljaandja=[[Eesti Keele Instituut]] |kasutatud=26. november 2025}}</ref> == Välislingid == * [https://www.iso.org/ Ametlik koduleht] (inglise keeles) {{ISO standardid}} [[Kategooria:ISO| ]] [[Kategooria:Standardite organisatsioonid]] [[Kategooria:1946]] 7dvgr6chzw90wff458zqoxe235zfisj Aarne Soro 0 40500 7124698 7119290 2026-04-05T11:39:54Z Kuriuss 38125 7124698 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|kuu=märts|aasta=2021}} [[Pilt:Aarne Soro.jpg|pisi|Aarne Soro 2012. aastal Tartus]] '''Aarne Soro''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1974]] [[Tõrva|Tõrvas]]) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1997. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž|Viljandi Kultuurikolledži]] näitlejana (1. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Ta on töötanud algklasside [[õpetaja]]na ja [[Tõrva Muusikakool|Tõrva Muusikakoolis]] metoodikuna. Alates 1996. aastast töötab Aarne Soro [[Ugala]] teatri näitlejana. ==Looming== === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=25em|*Sherlock Holmes *Indrek – "Helesinine vagun" *Doktor Glow – "Lõika maha ja lase jalga" *Doktor David Livsey – "Aarete saar" *Pedro – "Lõõmav pimedus" *"Saabastega kass" *"Üks mees: Roheline" *"Maria Stuart" *"Vigased pruudid" *"Kullaketrajad" *"Meremaa võlur. Päeva kaldad" *"Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad" *Oskar – "Ainult unistus" *"Mary Poppins" *"Naiste naljad, meeste mängud" *"Juudit" *Paaž – "Don Carlos" *Harold – "Harold ja Maude" *"Unistus Mallorcast" *Ingel – "Kärbes" *"Mardileib" *Volodja – "Vabaduse rist" *Wayne Hudson – "Popcorn" *"Abielu Itaalia moodi" *"Tom Sawyeri seiklused" *"Ullike Ootamatuste Saarelt" *Parun Felseck – "Haljal aasal" *Zishe, Zelig – "Deemon ja ingel" *Kiir – "Kevade" *Kunstnik Durant, külapoiss, tolliametnik – "Minu pere ja muud loomad" *Kirikhärra, mees kõrtsist – "Toomas Nipernaadi" *Riesenkraft – "Thijl Ulenspiegel" *Kristjan Lible – "Suvi" *Moskva arst – "Vend Aljoša" *Inglismaa panga asejuhataja härra Ralph, kohtunik Obadiah, konferansjee Yokohama tsirkuses, sadamaametnik New Yorgis – "80 päevaga ümber maailma" *Akusti Muumägi, Jaakko – "Niskamäe kired" *Härra Leon, klaver – "Orkester" *Erinevad rollid – "Terrorism" *"Kolm klaasikest kirsiviina" *Poiss – "Libahunt" *Arthur Miller, Marilyni abikaasa – "Marilyn" *Meister – "Krabat" *Nils Krogstad – "Nora/Maja" *Tauno Peltonen – "Runar & Kyllikki" *Parun – "Põhjas" *Semu, kolmas kahtlane vagabund – "Naabri Mari" *Atašee – "Härra Punttila ja tema sulane Matti" *Vürst Stepan Arkadjevitš Oblonski (Stiva) – "Anna Karenina" *Jüri Kõll; sõjaväelane; koor – "Linnapea" *Jakob Mättik – "Keisri hull" *Padi – "Limpa ja mereröövlid" *Monsieur Cholley – "Grafiti" *Andrei Sergejevitš Prozorov – "Kolm õde" *Olaf – "Väikesed vanamehed" *Konferansjee, Lemberg, Ird – "Arturi laulud ja aastad" *Kalo, Uitsataqangutsog, Hay – "Nähtamatu varandus" *Härra Halvasti – "Isa talveuni" *Simon Prout, Inglismaa Pariisi suursaatkonna ametnik – "Majandustõus ehk Kohe käib pauk" *Dr Tomas Stockmann – "Stockmannid" ("Rahvavaenlane") *Klaasimeister – "Läbi klaasi" *Buržumov – "Salaste laulupidu" *Hildur Sokk – "Karlsson katuselt" *Lucio – "Mõõt mõõdu vastu" *Joseph II – "Amadeus" *Mitu rolli – "Mee hind" *Musträhn – "Igal linnul oma laul"}} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2001 – "[[Head käed]]" – Piirivalvur * 2003 – "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" – Tankija * 2005 – "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" – Edur * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" – Georgi assistent * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]" – Ohvitser * 2008 – "[[Taarka (film)|Taarka]]" – Pangapidaja kõrtsis * 2018 – "[[Seltsimees laps]]" – Onu Ott * 2019 – "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" – Kohtu kirjutaja Soro * 2020 – "[[Vee peal]]" – Kolla * 2023 – "[[Taevatrepp]]" – Onu Mets }} === Telesarjarollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2006 – "[[Ohtlik lend]]" – Jaanuse kongikaaslane * 2010 – "[[Ühikarotid]]" – Naabrimees * 2011, 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Armin Morn, Arvo Kesler * 2013 – "[[Kartulid ja apelsinid]]" – Mark * 2013 – "Hakkab jälle pihta" – Lauri * 2014 – "[[Padjaklubi]]" – Meelis * 2015 – "[[Viimane võmm]]" – August Link * 2016 – "[[Doktor Silva]]" – Haavatud mees * 2017 – "Lillepood" – Matusebüroo juhataja * 2017–2018 – "[[Naabriplika]]" – Vesol * 2018 – "Miks mitte?!" – Turvamees * 2018 – "[[Pank (seriaal)|Pank]]" – Leho * 2018 – "Hetk ajaloos" – [[Juhan Kukk]] * 2022 – "[[Homme põgeneme]]" – Tobiase isa }} == Tunnustus == * 2002, 2010, 2012, 2016, 2019, 2020 Ugala teatri parim meesnäitleja * 2002 Kuldõun – Ugala teatri publikupreemia (Wayne Hudson lavastuses "Popcorn") * 2007 Kuldõun (osatäitmised lavastuses "Kolm klaasikest kirsiviina") * 2010 Viljandi linna teatripreemia * 2011, 2013, 2017, 2019 Kuldõun * 2018 [[Hea Teatri Auhind]] * 2018 Särav Suts – Ugala teatri kolleegipreemia * 2024 Ugala teatri publikupreemia Kuldõun – parim meesnäitleja (lavastuste “Meie klass” Władeku, “Printsi ja kerjuse” John Canty ja õukondlase ning “Metsavenna” Aarne, vana Jānis Pugačsi, sakslasest Hansu, talumees Paulise, Vasīlijs Kruglovi, Georg Otsa ja käo rollide eest). * 2025 Kuldõun – Ugala 105. hooaja parim meesnäitleja (rollide eest lavastustes “Cosmopolitan” ja “Sünnipäevaküünlad”). * [[2026]] [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]]. ==Isiklikku== Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja [[Silvia Soro]]. Neil on tütred Herta (2002) ja Marta (2006) ning poeg Artur (2015). Laulja [[Anne Loho]] on tema õde. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1549&member_id=385| Aarne Soro Eesti Näitlejate Liidu lehel] * [http://www.imdb.com/name/nm0815097 Aarne Soro] andmekogus IMDb * Margus Haav. [https://sakala.postimees.ee/3979091/pikk-blond-mees-must-king-jalas Pikk blond mees, must king jalas] Sakala, 14. jaanuar 2017 * Liis Auväärt. [https://lood.delfi.ee/eestinaine/artiklid/torva-poiss?id=77328654 Tõrva poiss] Eesti Naine, 23. veebruar 2017 * [https://sakala.postimees.ee/6542799/hea-teatri-auhinna-sai-aarne-soro Hea Teatri auhinna sai Aarne Soro] Sakala, 11. märts 2019 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/6542730/aarne-soro-vottis-hea-teatri-auhinna-vastu-summutatud-ahhetusega Aarne Soro võttis Hea Teatri auhinna vastu summutatud ahhetusega] Tartu Postimees, 11. märts 2019 * [https://www.tallinnatv.eu/saade/8377/praegu-ja-siin "Praegu ja siin": intervjuu Aarne Soroga] Jüri Aarma / Tallinna TV "Praegu ja siin", 7. aprill 2019 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/news/lp/aarne-soro-inimesel-peab-sasi-paigas-olema?id=85942963 Aarne Soro: inimesel peab säsi paigas olema] Päevaleht, 20. aprill 2019 * Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/areen/alandlikkusega-teie-aarne-soro?id=88989961 Alandlikkusega teie Aarne Soro] Eesti Ekspress, 18. märts 2020 {{JÄRJESTA:Soro, Aarne}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 9mcmk9q50dqdv21f0kaaroxbk8y7xi8 7124717 7124698 2026-04-05T11:51:31Z Kuriuss 38125 7124717 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Aarne Soro.jpg|pisi|Aarne Soro 2012. aastal Tartus]] '''Aarne Soro''' (sündinud [[3. veebruar]]il [[1974]] [[Tõrva]]s) on eesti [[näitleja]]. Ta on lõpetanud 1997. aastal [[Viljandi Kultuurikolledž]]i näitlejana (1. lend).<ref>[https://viljandi.ut.ee/et/tu-vka-etenduskunstide-oppekava-vilistlased TÜ VKA etenduskunstide vilistlased.] Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia veebisait.</ref> Soro on töötanud algklasside [[õpetaja]]na ja [[Tõrva Muusikakool]]is metoodikuna. Alates 1996. aastast töötab ta [[Ugala]] teatri näitlejana. ==Looming== === Teatrirollid === {{veergude loend|laius=25em|*Sherlock Holmes – "Mäng on alanud" *Indrek – "Helesinine vagun" *Doktor Glow – "Lõika maha ja lase jalga" *Doktor David Livsey – "Aarete saar" *Pedro – "Lõõmav pimedus" *Saabastega kass – "Saabastega kass" *Esimene Pikk; muinasjutuvestja Kass; Skiina – "Üks mees: Roheline" *Krahv Aubespine, prantsuse saadik – "Maria Stuart" *Enn, kosilane Mulgimaalt – "Vigased pruudid" *Prints – "Kullaketrajad" *"Meremaa võlur. Päeva kaldad" *"Sõbrad, kurikaelad ja muud elukad" *Oskar – "Ainult unistus" *"Mary Poppins" *"Naiste naljad, meeste mängud" *"Juudit" *Paaž – "Don Carlos" *Harold – "Harold ja Maude" *"Unistus Mallorcast" *Ingel – "Kärbes" *"Mardileib" *Volodja – "Vabaduse rist" *Wayne Hudson – "Popcorn" *"Abielu Itaalia moodi" *"Tom Sawyeri seiklused" *"Ullike Ootamatuste Saarelt" *Parun Felseck – "Haljal aasal" *Zishe, Zelig – "Deemon ja ingel" *Kiir – "Kevade" *Kunstnik Durant, külapoiss, tolliametnik – "Minu pere ja muud loomad" *Kirikhärra, mees kõrtsist – "Toomas Nipernaadi" *Riesenkraft – "Thijl Ulenspiegel" *Kristjan Lible – "Suvi" *Moskva arst – "Vend Aljoša" *Inglismaa panga asejuhataja härra Ralph, kohtunik Obadiah, konferansjee Yokohama tsirkuses, sadamaametnik New Yorgis – "80 päevaga ümber maailma" *Akusti Muumägi, Jaakko – "Niskamäe kired" *Härra Leon, klaver – "Orkester" *Erinevad rollid – "Terrorism" *"Kolm klaasikest kirsiviina" *Poiss – "Libahunt" *Arthur Miller, Marilyni abikaasa – "Marilyn" *Meister – "Krabat" *Nils Krogstad – "Nora/Maja" *Tauno Peltonen – "Runar & Kyllikki" *Parun – "Põhjas" *Semu, kolmas kahtlane vagabund – "Naabri Mari" *Atašee – "Härra Punttila ja tema sulane Matti" *Vürst Stepan Arkadjevitš Oblonski (Stiva) – "Anna Karenina" *Jüri Kõll; sõjaväelane; koor – "Linnapea" *Jakob Mättik – "Keisri hull" *Padi – "Limpa ja mereröövlid" *Monsieur Cholley – "Grafiti" *Andrei Sergejevitš Prozorov – "Kolm õde" *Olaf – "Väikesed vanamehed" *Konferansjee, Lemberg, Ird – "Arturi laulud ja aastad" *Kalo, Uitsataqangutsog, Hay – "Nähtamatu varandus" *Härra Halvasti – "Isa talveuni" *Simon Prout, Inglismaa Pariisi suursaatkonna ametnik – "Majandustõus ehk Kohe käib pauk" *Dr Tomas Stockmann – "Stockmannid" ("Rahvavaenlane") *Klaasimeister – "Läbi klaasi" *Buržumov – "Salaste laulupidu" *Hildur Sokk – "Karlsson katuselt" *Lucio – "Mõõt mõõdu vastu" *Joseph II – "Amadeus" *Mitu rolli – "Mee hind" *Musträhn – "Igal linnul oma laul"}} === Filmirollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2001 – "[[Head käed]]" – Piirivalvur * 2003 – "[[Vanad ja kobedad saavad jalad alla]]" – Tankija * 2005 – "[[Stiilipidu (film)|Stiilipidu]]" – Edur * 2007 – "[[Georg (film)|Georg]]" – Georgi assistent * 2008 – "[[Detsembrikuumus]]" – Ohvitser * 2008 – "[[Taarka (film)|Taarka]]" – Pangapidaja kõrtsis * 2018 – "[[Seltsimees laps]]" – Onu Ott * 2019 – "[[Tõde ja õigus (film)|Tõde ja õigus]]" – Kohtu kirjutaja Soro * 2020 – "[[Vee peal]]" – Kolla * 2023 – "[[Taevatrepp]]" – Onu Mets }} === Telesarjarollid === {{veergude loend|laius=25em| * 2006 – "[[Ohtlik lend]]" – Jaanuse kongikaaslane * 2010 – "[[Ühikarotid]]" – Naabrimees * 2011, 2014 – "[[Kättemaksukontor]]" – Armin Morn, Arvo Kesler * 2013 – "[[Kartulid ja apelsinid]]" – Mark * 2013 – "Hakkab jälle pihta" – Lauri * 2014 – "[[Padjaklubi]]" – Meelis * 2015 – "[[Viimane võmm]]" – August Link * 2016 – "[[Doktor Silva]]" – Haavatud mees * 2017 – "Lillepood" – Matusebüroo juhataja * 2017–2018 – "[[Naabriplika]]" – Vesol * 2018 – "Miks mitte?!" – Turvamees * 2018 – "[[Pank (seriaal)|Pank]]" – Leho * 2018 – "Hetk ajaloos" – [[Juhan Kukk]] * 2022 – "[[Homme põgeneme]]" – Tobiase isa }} == Tunnustus == * 2002, 2010, 2012, 2016, 2019, 2020 Ugala teatri parim meesnäitleja * 2002 Kuldõun – Ugala teatri publikupreemia (Wayne Hudson lavastuses "Popcorn") * 2007 Kuldõun (osatäitmised lavastuses "Kolm klaasikest kirsiviina") * 2010 Viljandi linna teatripreemia * 2011, 2013, 2017, 2019 Kuldõun * 2018 [[Hea Teatri Auhind]] * 2018 Särav Suts – Ugala teatri kolleegipreemia * 2024 Ugala teatri publikupreemia Kuldõun – parim meesnäitleja (lavastuste “Meie klass” Władeku, “Printsi ja kerjuse” John Canty ja õukondlase ning “Metsavenna” Aarne, vana Jānis Pugačsi, sakslasest Hansu, talumees Paulise, Vasīlijs Kruglovi, Georg Otsa ja käo rollide eest) * 2025 Kuldõun – Ugala 105. hooaja parim meesnäitleja (rollide eest lavastustes “Cosmopolitan” ja “Sünnipäevaküünlad”) * [[2026]] [[Eesti Näitlejate Liidu auraha]] ==Isiklikku== Tema abikaasa on näitleja ja lavastaja [[Silvia Soro]]. Neil on tütred Herta (2002) ja Marta (2006) ning poeg Artur (2015). Laulja [[Anne Loho]] on tema õde. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * [http://www.enliit.ee/?id=1549&member_id=385| Aarne Soro Eesti Näitlejate Liidu lehel] * [http://www.imdb.com/name/nm0815097 Aarne Soro] andmekogus IMDb * Margus Haav. [https://sakala.postimees.ee/3979091/pikk-blond-mees-must-king-jalas Pikk blond mees, must king jalas] Sakala, 14. jaanuar 2017 * Liis Auväärt. [https://lood.delfi.ee/eestinaine/artiklid/torva-poiss?id=77328654 Tõrva poiss] Eesti Naine, 23. veebruar 2017 * [https://sakala.postimees.ee/6542799/hea-teatri-auhinna-sai-aarne-soro Hea Teatri auhinna sai Aarne Soro] Sakala, 11. märts 2019 * Raimu Hanson. [https://tartu.postimees.ee/6542730/aarne-soro-vottis-hea-teatri-auhinna-vastu-summutatud-ahhetusega Aarne Soro võttis Hea Teatri auhinna vastu summutatud ahhetusega] Tartu Postimees, 11. märts 2019 * [https://www.tallinnatv.eu/saade/8377/praegu-ja-siin "Praegu ja siin": intervjuu Aarne Soroga] Jüri Aarma / Tallinna TV "Praegu ja siin", 7. aprill 2019 * Keiu Virro. [https://epl.delfi.ee/news/lp/aarne-soro-inimesel-peab-sasi-paigas-olema?id=85942963 Aarne Soro: inimesel peab säsi paigas olema] Päevaleht, 20. aprill 2019 * Kirsti Vainküla. [https://ekspress.delfi.ee/areen/alandlikkusega-teie-aarne-soro?id=88989961 Alandlikkusega teie Aarne Soro] Eesti Ekspress, 18. märts 2020 {{JÄRJESTA:Soro, Aarne}} [[Kategooria:Eesti filminäitlejad]] [[Kategooria:Ugala näitlejad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] 829krnzexioxvlqousz9jzqpsevn75g Reykjavík 0 42153 7124722 6838355 2026-04-05T11:54:09Z Velirand 67997 7124722 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Reykjavík | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Reykjavík | lipp = Flag_of_Reykjavik,_Iceland.svg | lipu_link = [[Reykjavíki lipp]] | vapp = ISL Reykjavik COA.svg | vapi_link = [[Reykjavíki vapp]] | pilt = Vista de Reikiavik desde Perlan, Distrito de la Capital, Islandia, 2014-08-13, DD 118-120 HDR.JPG | pindala = 274,5 | elanikke = 139 804 (2026) | asendikaart = Island }} [[Pilt:The pond.jpg|pisi|264px|[[Tjörnin]], järv Reykjavíki kesklinnas.]] [[Pilt:Reykjavík-pjt1.jpg|pisi|264px|Vaade Reykjavíki kesklinnale [[Hallgrímuri kirik]]u tornist]] [[Pilt:Alþingi_2012-07.JPG|pisi|264px|[[Althing]]i hoone]] '''Reykjavík''' (varasem [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''Reikjavik'') on [[Island]]i [[pealinn]], maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil [[Atlandi ookean]]i kaldal, [[Esja]] [[vulkaan]]i lähedal [[Faxaflói laht|Faxaflói lahe]] lõunarannal. Umbes 140 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu pealinnapiirkonnas ([[Höfuðborgarsvæði]]) elab ligi 250 000 inimest. Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaist]]. Linna algne nimi oli ''Reykjarvík'', kuid teine ''r'' kadus 1300. aasta paiku. == Ajalugu == Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas [[Ingólfur Arnarson]] juba [[870]]. aasta paiku. [[18. sajand]]ini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev [[küla]]. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale [[linnaõigused]] – see oli üks kuuest asulast, mis said [[Taani]] kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed. 19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. [[1845]]. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani [[Althing]]i tegevus, mille islandlased moodustasid esimest korda 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ja Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas. 1920.–1930. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus suurenes järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks. ===Teine maailmasõda=== Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, sest okupatsioonivägedel polnud esialgu oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid Reykjavíkki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke. Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ja ehitustegevus elavnes. Britid rajasid [[Reykjavíki lennujaam]]a, mis on tänini kasutuses siselendudel. Ameeriklased rajasid 50 km kaugusele linnast [[Keflavíki lennujaam]]a, millest on kujunenud Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam. [[1944]]. aastal kuulutati Island vabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík. ===Ilmasõja järel=== Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. See oli suuresti põhjustatud agrotehnika arengust, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ja paranenud elutingimustega kaasnenud rahvastikubuumist. Linna rahvastik noorenes kiiresti ja külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga. Linnast on kujunenud ka tähtis üleilmne koht. [[1972]]. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš [[Bobby Fischer]]i ja [[Boris Spasski]] vahel. [[1986]]. aastal kohtusid Reykjavíkis [[Ronald Reagan]] ja [[Mihhail Gorbatšov]], kes saabus Reykjavíkki [[Georg Ots (laev)|Georg Otsaga]]. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsnõuete lõdvenemine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist on pärit ka viimase aja muusikafenomene, nagu [[Björk]] ning ansamblid [[Múm]] ja [[Sigur Rós]]. == Rahvastik == {|border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="border-collapse: collapse;" |+'''Reykjavíki elanike arv''' |- valign="top" |[[1801]] – 600 |[[1860]] – 1450 |[[1901]] – 6321 |- |[[1910]] – 11 449 |[[1920]] – 17 450 |[[1930]] – 28 052 |- |[[1940]] – 38 308 |[[1950]] – 55 980 |[[1960]] – 72 407 |- |[[1970]] – 81 693 |[[1980]] – 83 766 |[[1985]] – 89 868 |- |[[1990]] – 97 569 |[[1995]] – 104 258 |[[2000]] – 110 852 |- |[[2004]] – 113 022 |[[2005]] – 114 800 |[[2007]] – 117 721 |} == Haridus == Linnas asub kolm kõrgkooli: [[1911]]. aastal asutatud [[Islandi Ülikool]], [[1998]]. aastal asutatud [[Reykjavíki Ülikool]] ja [[1998]]. aastal asutatud [[Islandi Kunstiakadeemia]]. == Kliima == {| class="wikitable" ! Kuu ! Jaan !! Veebr !! Märts ! Aprill !! Mai !! Juuni ! Juuli !! Aug !! Sept ! Okt !! Nov !! Dets ! Aasta |- !rowspan="1"| Temperatuur max | align=right style="background:#fdd" | 1 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C | align=right style="background:#fdd" | 5 °C || align=right style="background:#fdd" | 8 °C || align=right style="background:#fdd" | 11 °C | align=right style="background:#fdd" | 13 °C || align=right style="background:#fdd" | 12 °C || align=right style="background:#fdd" | 10 °C || align=right style="background:#fdd" | 6 °C || align=right style="background:#fdd" | 3 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C | align=right style="background:#fdd" | 6 °C |- !rowspan="1"| Temperatuur min | align=right style="background:#dff" | –2 °C || align="right" style="background:#dff" | –1 °C || align="right" style="background:#dff" | –1 °C | align=right style="background:#dff" | 0 °C || align=right style="background:#dff" | 3 °C || align=right style="background:#dff" | 6 °C | align=right style="background:#dff" | 8 °C || align=right style="background:#dff" | 7 °C || align=right style="background:#dff" | 5 °C | align=right style="background:#dff" | 2 °C || align=right style="background:#dff" | 0 °C || align=right style="background:#dff" | –2 °C | align=right style="background:#dff" | 2,1 °C |- !rowspan="1"| Sademed | align=right style="background:#ffffff" | 89 mm || align=right style="background:#ffffff" | 64 mm || align=right style="background:#ffffff" | 62 mm || align=right style="background:#ffffff" | 56 mm || align=right style="background:#ffffff" | 42 mm || align=right style="background:#ffffff" | 42 mm || align=right style="background:#ffffff" | 50 mm || align=right style="background:#ffffff" | 56 mm || align=right style="background:#ffffff" | 67 mm || align=right style="background:#ffffff" | 94 mm || align=right style="background:#ffffff" | 78 mm || align=right style="background:#ffffff" | 79 mm || align=right style="background:#ffffff" | 779 mm |} == Halduslikud linnaosad == [[Pilt:Administrative map of Reykjavík.png|400px|Halduslikud linnaosad]] {| | style="background-color:#4aa530;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Vesturbær]]''' |- | style="background-color:#0f4a86;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Miðborg]]''' |- | style="background-color:#ff7330;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Hlíðar]]''' |- | style="background-color:#e6381c;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Laugardalur]]''' |- | style="background-color:#684b76;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Háaleiti og Bústaðir]]''' |- | style="background-color:#69384d;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Breiðholt]]''' |- | style="background-color:#c05027;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Árbær]]''' |- | style="background-color:#7b5027;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Grafarvogur]]''' |- | style="background-color:#27766d;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Kjalarnes]]''' |- | style="background-color:#ff0000;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Grafarholt og Úlfarsárdalur]]''' |} == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kingston upon Hull]], [[Suurbritannia]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Nuuk]], [[Gröönimaa]] || * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]] * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Seattle]], [[Ameerika Ühendriigid]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Tórshavn]], [[Fääri saared]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]], [[Kanada]] |} ==Vaata ka== *[[Reykjavíki Ülikool]] == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{vikisõnastikus}} * [http://www.rvk.is/ Reykjavíki koduleht] {{commons}} [[Kategooria:Reykjavík| ]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] {{Euroopa kultuuripealinnad}} eme3tc0yv3w6b7tftfqz7amiehxayg7 7124723 7124722 2026-04-05T11:54:32Z Velirand 67997 7124723 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Reykjavík | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Reykjavík | lipp = Flag_of_Reykjavik,_Iceland.svg | lipu_link = [[Reykjavíki lipp]] | vapp = ISL Reykjavik COA.svg | vapi_link = [[Reykjavíki vapp]] | pilt = Vista de Reikiavik desde Perlan, Distrito de la Capital, Islandia, 2014-08-13, DD 118-120 HDR.JPG | pindala = 274,5 | elanikke = 139 804 (2026) | asendikaart = Island }} [[Pilt:The pond.jpg|pisi|264px|[[Tjörnin]], järv Reykjavíki kesklinnas.]] [[Pilt:Reykjavík-pjt1.jpg|pisi|264px|Vaade Reykjavíki kesklinnale [[Hallgrímuri kirik]]u tornist]] [[Pilt:Alþingi_2012-07.JPG|pisi|264px|[[Althing]]i hoone]] '''Reykjavík''' (varasem [[eesti keel|eestikeelne]] nimi ''Reikjavik'') on [[Island]]i [[pealinn]], maailma põhjapoolseim pealinn. Reykjavík asub Edela-Islandil [[Atlandi ookean]]i kaldal, [[Esja]] [[vulkaan]]i lähedal [[Faxaflói laht|Faxaflói lahe]] lõunarannal. Umbes 140 000 elanikuga Reykjavík on Islandi suurim linn, riigi majandus- ja valitsuskeskus. Kogu pealinnapiirkonnas ([[Höfuðborgarsvæði]]) elab üle 250 000 inimese. Reykjavíki nimi tähendab ligikaudu "suitsude lahte" ning arvatakse tulenevat ümbruskonnas levinud [[kuumaveeallikas|kuumaveeallikaist]]. Linna algne nimi oli ''Reykjarvík'', kuid teine ''r'' kadus 1300. aasta paiku. == Ajalugu == Reykjavíki peetakse Islandi esimeseks püsiasulaks, mille rajas [[Ingólfur Arnarson]] juba [[870]]. aasta paiku. [[18. sajand]]ini oli see siiski vaid mõnest talust koosnev [[küla]]. 1786. aastal anti 200 elanikuga asulale [[linnaõigused]] – see oli üks kuuest asulast, mis said [[Taani]] kuningalt eksklusiivse kauplemisõiguse. Järgnenud kümnendite jooksul kasvas Reykjavík jõudsalt, muutudes algul piirkonna ning hiljem riigi kaubanduse, rahvastiku ja valitsuse keskuseks. Kaubandusõigused kuulusid Taani alamatele 1880. aastani, mil luba vabakaubanduseks anti kõigile ja esile tõusid Islandi enda kaupmehed. 19. sajandil sai Reykjavíkist Islandi iseseisvusliikumise keskus. [[1845]]. aastal taastati seal Islandi omavalitsusorgani [[Althing]]i tegevus, mille islandlased moodustasid esimest korda 930. aastal. Ehkki Althing võis toona vaid Taani kuningale Islandi asjus nõu anda, tegi see sisuliselt Reykjavíkist Islandi pealinna. 1874 sai Island konstitutsiooni ja Althing piiratud seadusandlikud õigused. Täidesaatev võim jõudis Islandile 1904. aastal, mil Reykjavíkis loodi Islandi asjade ministri koht. 1. detsembril 1918 kuulutati Island iseseisvaks kuningriigiks, mida valitses Taani kuningas. 1920.–1930. aastail oli Reykjavík Islandi kalalaevastiku kodusadam ning linna põhiline tööstusharu oli tursasoolamine. 1930. aastate majanduskriisil oli linnale raske mõju, tööpuudus suurenes järsult ning ametiühingute väljaastumised muutusid kohati vägivaldseks. ===Teine maailmasõda=== Pärast 9. aprilli 1940, mil Saksamaa okupeeris [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus Taani, jäid sama aasta 10. mail Reykjavíki reidil ankrusse neli Briti sõjalaeva. Liitlased okupeerisid Islandi mõne tunniga, vastupanu ei osutatud. Takso- ja veoautojuhid aitasid isegi sõdureid vedada, sest okupatsioonivägedel polnud esialgu oma sõidukeid. Siiski ei andnud Islandi valitsus varem järele Briti korduvatele taotlustele okupatsiooniga nõustuda, viidates Islandi neutraalsuspoliitikale. Sõja jooksul ehitasid Briti ja Ameerika sõdurid Reykjavíkki baase ning linnas oli sõdureid umbes sama palju kui kohalikke elanikke. Linna arengule oli okupatsioonil positiivne mõju: tööpuudus kadus ja ehitustegevus elavnes. Britid rajasid [[Reykjavíki lennujaam]]a, mis on tänini kasutuses siselendudel. Ameeriklased rajasid 50 km kaugusele linnast [[Keflavíki lennujaam]]a, millest on kujunenud Islandi peamine rahvusvaheline lennujaam. [[1944]]. aastal kuulutati Island vabariigiks ja valitud president asendas kuninga. Presidendi asukohaks sai Reykjavík. ===Ilmasõja järel=== Pärast sõda kiirenes Reykjavíki areng, algas ränne maalt linna. See oli suuresti põhjustatud agrotehnika arengust, mis vähendas tööjõuvajadust põllumajanduses, ja paranenud elutingimustega kaasnenud rahvastikubuumist. Linna rahvastik noorenes kiiresti ja külaõhustik asendus tänapäevase linnakeskkonnaga. Linnast on kujunenud ka tähtis üleilmne koht. [[1972]]. aastal toimus Reykjavíkis male maailmameistrivõistluste tiitlimatš [[Bobby Fischer]]i ja [[Boris Spasski]] vahel. [[1986]]. aastal kohtusid Reykjavíkis [[Ronald Reagan]] ja [[Mihhail Gorbatšov]], kes saabus Reykjavíkki [[Georg Ots (laev)|Georg Otsaga]]. 1990. aastatel muutsid linna palet taas finantsnõuete lõdvenemine ja IT-buum: finants- ja IKT-sektor on nüüdseks olulised tööandjad. Reykjavíkist on pärit ka viimase aja muusikafenomene, nagu [[Björk]] ning ansamblid [[Múm]] ja [[Sigur Rós]]. == Rahvastik == {|border="1" cellpadding="4" cellspacing="0" style="border-collapse: collapse;" |+'''Reykjavíki elanike arv''' |- valign="top" |[[1801]] – 600 |[[1860]] – 1450 |[[1901]] – 6321 |- |[[1910]] – 11 449 |[[1920]] – 17 450 |[[1930]] – 28 052 |- |[[1940]] – 38 308 |[[1950]] – 55 980 |[[1960]] – 72 407 |- |[[1970]] – 81 693 |[[1980]] – 83 766 |[[1985]] – 89 868 |- |[[1990]] – 97 569 |[[1995]] – 104 258 |[[2000]] – 110 852 |- |[[2004]] – 113 022 |[[2005]] – 114 800 |[[2007]] – 117 721 |} == Haridus == Linnas asub kolm kõrgkooli: [[1911]]. aastal asutatud [[Islandi Ülikool]], [[1998]]. aastal asutatud [[Reykjavíki Ülikool]] ja [[1998]]. aastal asutatud [[Islandi Kunstiakadeemia]]. == Kliima == {| class="wikitable" ! Kuu ! Jaan !! Veebr !! Märts ! Aprill !! Mai !! Juuni ! Juuli !! Aug !! Sept ! Okt !! Nov !! Dets ! Aasta |- !rowspan="1"| Temperatuur max | align=right style="background:#fdd" | 1 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C | align=right style="background:#fdd" | 5 °C || align=right style="background:#fdd" | 8 °C || align=right style="background:#fdd" | 11 °C | align=right style="background:#fdd" | 13 °C || align=right style="background:#fdd" | 12 °C || align=right style="background:#fdd" | 10 °C || align=right style="background:#fdd" | 6 °C || align=right style="background:#fdd" | 3 °C || align=right style="background:#fdd" | 2 °C | align=right style="background:#fdd" | 6 °C |- !rowspan="1"| Temperatuur min | align=right style="background:#dff" | –2 °C || align="right" style="background:#dff" | –1 °C || align="right" style="background:#dff" | –1 °C | align=right style="background:#dff" | 0 °C || align=right style="background:#dff" | 3 °C || align=right style="background:#dff" | 6 °C | align=right style="background:#dff" | 8 °C || align=right style="background:#dff" | 7 °C || align=right style="background:#dff" | 5 °C | align=right style="background:#dff" | 2 °C || align=right style="background:#dff" | 0 °C || align=right style="background:#dff" | –2 °C | align=right style="background:#dff" | 2,1 °C |- !rowspan="1"| Sademed | align=right style="background:#ffffff" | 89 mm || align=right style="background:#ffffff" | 64 mm || align=right style="background:#ffffff" | 62 mm || align=right style="background:#ffffff" | 56 mm || align=right style="background:#ffffff" | 42 mm || align=right style="background:#ffffff" | 42 mm || align=right style="background:#ffffff" | 50 mm || align=right style="background:#ffffff" | 56 mm || align=right style="background:#ffffff" | 67 mm || align=right style="background:#ffffff" | 94 mm || align=right style="background:#ffffff" | 78 mm || align=right style="background:#ffffff" | 79 mm || align=right style="background:#ffffff" | 779 mm |} == Halduslikud linnaosad == [[Pilt:Administrative map of Reykjavík.png|400px|Halduslikud linnaosad]] {| | style="background-color:#4aa530;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Vesturbær]]''' |- | style="background-color:#0f4a86;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Miðborg]]''' |- | style="background-color:#ff7330;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Hlíðar]]''' |- | style="background-color:#e6381c;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Laugardalur]]''' |- | style="background-color:#684b76;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Háaleiti og Bústaðir]]''' |- | style="background-color:#69384d;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Breiðholt]]''' |- | style="background-color:#c05027;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Árbær]]''' |- | style="background-color:#7b5027;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Grafarvogur]]''' |- | style="background-color:#27766d;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Kjalarnes]]''' |- | style="background-color:#ff0000;" | &nbsp;&nbsp; || '''[[Grafarholt og Úlfarsárdalur]]''' |} == Sõpruslinnad == {| cellpadding="10" |- valign="top" | * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Helsingi]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} [[Kingston upon Hull]], [[Suurbritannia]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Kopenhaagen]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Nuuk]], [[Gröönimaa]] || * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Oslo]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Peterburi]], [[Venemaa]] * {{Riigi ikoon|Ameerika Ühendriigid}} [[Seattle]], [[Ameerika Ühendriigid]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}} [[Stockholm]], [[Rootsi]] || * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Tórshavn]], [[Fääri saared]] * {{Riigi ikoon|Leedu}} [[Vilnius]], [[Leedu]] * {{Riigi ikoon|Kanada}} [[Winnipeg]], [[Kanada]] |} ==Vaata ka== *[[Reykjavíki Ülikool]] == Välislingid == {{vikitsitaadid}} {{vikisõnastikus}} * [http://www.rvk.is/ Reykjavíki koduleht] {{commons}} [[Kategooria:Reykjavík| ]] [[Kategooria:Sadamalinnad]] {{Euroopa kultuuripealinnad}} cpalfh6ljth9jqcgo1qn65fvujik4z6 Hafnarfjörður 0 42159 7124699 6940751 2026-04-05T11:40:28Z Velirand 67997 7124699 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Hafnarfjörður | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Hafnarfjörður | pilt = Hafnarfjörður, Iceland.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Hafnarfjörðuri vapp]] | pindala = 143 | elanikke = 32 398 (2026) | asendikaart = Island }} '''Hafnarfjörður''' (ametlikult '''Hafnarfjarðarkaupstaður''') on linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Reykjavík]]ist, [[Kópavogur]]ist ja [[Garðabær]]ist lõunas. Hafnarfjörður on elanike arvult kolmas linn riigis.<ref>[http://www.visithafnarfjordur.is/history-and-nature/the-town-of-hafnarfjordur/ The Town of Hafnarfjörður]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }} Visit Hafnarfjörður</ref> Linnaõigused on aastast [[1908]]. ==Sõpruslinnad== * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Hämeenlinna]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Saksamaa}} [[Cuxhaven]], [[Saksamaa]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Uppsala]], [[Rootsi]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Bærum]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Frederiksberg]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Gröönimaa}} [[Ilulissat]], [[Gröönimaa]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tartu]], [[Eesti]] * {{Riigi ikoon|Fääri saared}} [[Tvøroyri]], [[Fääri saared]] * {{Riigi ikoon|Hiina}} [[Baoding]], [[Hiina]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.hafnarfjordur.is/ Hafnarfjörðuri koduleht] [[Kategooria:Islandi linnad]] 1qv344page3usgt9q2cjhf8rvy7m4rp Louis Armstrong 0 43860 7124534 7072577 2026-04-05T05:07:53Z Annn 52513 7124534 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=juuli}} [[Pilt:Louis Armstrong restored.jpg|pisi|Louis Armstrong (1953)]] '''Louis Daniel Armstrong''' ([[4. august]] [[1901]] [[New Orleans]], [[Louisiana]] – [[6. juuli]] [[1971]] [[Queens]], [[New York]]) oli [[USA]] [[džäss]][[trompetist]] ja [[laulja]], üks džässimaailma legende üle aegade. Tema karjäär kulges pool sajandit ja hõlmas mitmeid džässistiile. Ta pälvis muu tunnustuse hulgas parima meeslaulja [[Grammy]] lauluga "Hello, Dolly!" 1965. aastal ja postuumselt Grammy elutööauhinna 1972. aastal. Louis Armstrong sündis ja kasvas [[New Orleans]]is ja alustas [[trompet]]i- ja [[kornet]]ivirtuoosina tegevust 1920. aastate algul, kui tegi stuudiolindistusi oma ansamblitega [[Hot Five]] ja [[Hot Seven]]. Juba toona avaldas ta [[džäss]]i arengule suurt mõju, kuna suunas muusika fookuse kollektiivselt improvisatsioonilt sooloesitusele. Samuti astus ta üles lauljana. Louis Armstrong tuntumad laulud on "[[What a Wonderful World]]", "[[La Vie en Rose]]", "[[Hello, Dolly!]]", "[[On the Sunny Side of the Street]]", "[[Dream a Little Dream of Me]]", "[[When You're Smiling]]" ja "[[When the Saints Go Marching In]]". Armstrongil oli kergesti äratuntav sügav ja veidi kärisev hääletämber. Lauldes ta ka improviseeris, muutes laulu meloodiat ja sõnu vastavalt vajadusele, ning oli osav [[skättimine|skättima]]. Oluline oli koostöö lauljanna [[Ella Fitzgerald]]iga; neil ilmus kolm ühisalbumit: "Ella and Louis" (1956), "Ella and Louis Again" (1957) ja "Porgy and Bess" (1959). Louis Armstrong oli ühtlasi andekas helilooja, kes on kirjutanud üle 50 laulu, millest mõned on saanud džässistandarditeks: "Gully Low Blues", "Potato Head Blues", "Swing That Music". 1964. aastal salvestas ta "Hello, Dolly!", millest sai tema suurima ärieduga laul. See tõusis popmuusika edetabelis [[Billboard Hot 100]] esikohale. Armstrong oli tollal 63-aastasena vanim USAs esikohale tõusnud artist ja lükkas esikohalt ansambli [[The Beatles]], kes oli seda hoidnud järjest 14 nädalat. Karjääri lõpul 1960. aastatel peeti Louis Armstrongi mitte ainult džässi, vaid kogu [[popmuusika]] mõjutajaks. Ta oli üks esimesi mustanahalisi, kellel õnnestus nahavärvist hoolimata suurt edu saavutada. See võimaldas tal pääseda Ameerika ühiskonna kõrgemasse ringkonda, kuhu ei olnud mustanahalistel tavaliselt asja. Kuigi ta ei politiseerinud oma [[rass]]i kunagi avalikult, oli ta võrdsete õiguste pooldaja. Armstrong oli [[Vabamüürlus|vabamüürlane]] ja kuulus Montgomery looži nr 18.{{lisa viide}} Louis Armstrong suri 6. juulil 1971. ==Elulugu== Louis Armstrong sündis [[New Orleans]]is vaeses peres. Tema sünnikuupäev 4. august ei pruugi olla õige, ta ise tähistas sünnipäeva 4. juulil. Isa jättis pere maha, kui Louis oli veel laps. Mõnda aega kasvatas teda ja tema nooremat õde Beatrice'i vanaema; viieaastaselt naasis poiss ema juurde. Armstrong ise hääldas oma nime [luuis] (inglise keeles kirjutatuna Lewis). Paljud saatejuhid, fännid ja tuttavad ning ka abikaasa Lucille kutsusid teda aga nimega [luui] (inglise keeles kirjutatuna Louie). 1920. aasta rahvaloendusel registreeriti tema nimeks Lewie. Rahvaloenduse ja ristimisdokumentide järgi tal teist eesnime polnud, kuigi 1949. aastal nimetas ajakiri [[Time]] selleks Danieli.<ref>[https://web.archive.org/web/20151220205659/https://www.louisarmstronghouse.org/about/faq.htm#LA2 Louis Armstrong House Museum - FAQ] louisarmstronghouse.org</ref> Kuueaastaselt hakkas Louis käima koolis (Fisk School for Boys), kuhu võeti muidu rassiliselt segregeeritud New Orleansis ka mustanahalisi lapsi. Tööd sai ta leedu-juudi päritolu Karnoffskyte perekonnas, kus teda koheldi nagu oma pere liiget, kuna teati, et ta kasvas isata. Oma hilisemates memuaarides on ta Karnoffskyte kohta kirjutanud, kuidas teised valged seda perekonda nende juudi päritolu pärast diskrimineerisid, ning et ta õppis neilt, kuidas elada – reaalset elu ja sihikindlust, samuti "laulma südamest"<ref name="in-his-own-words-karnofskys">{{Cite book |last=Armstrong |first=Louis |title=''Louis Armstrong, in His Own Words: Selected Writings'' |publisher=[[Oxford University Press]] |others=Annotated index by Charles Kinzer |year=1999 |isbn=0-19-511958-4 |editor=Brothers |editor-first=Thomas |editor-link=Thomas Brothers |pages=3–36 |chapter=Louis Armstrong + the Jewish Family in New Orleans, LA., the year of 1907 |chapter-url=https://archive.org/details/louisarmstrongin00arms/page/3/mode/ |via=[[Internet Archive]]}}</ref>. Tema esimene ülesastumine võis olla seotud selle perega, kui ta mängis väikest sarve klientide ligimeelitamiseks. Neilt sai ta ka raha, et osta oma esimene kornet. 11-aastaselt visati Armstrong koolist välja. Samal ajal liitus ta [[Kvartett|poistekvartetiga]], kellega laulis tänavatel, et raha teenida, ning [[kornet]]imängija Bunk Johnson õpetas teda kuulmise järgi mängima.<ref>''Current Biography 1944'', lk 15–17.</ref> Probleemse noorukina sattus ta korduvalt New Orleansi värviliste kodutute majja, kui teda korrarikkumiste eest vahistati.<ref>Bergreen, Laurence (1997). ''Louis Armstrong: An Extravagant Life''. New York: Broadway Books, lk 67–68.</ref> Elu kodus oli samal ajal spartalik – madratseid polnud ja toit oli kasin, kasuisa aga oli kerge käega karistama.<ref>Bergreen, Laurence (1997). ''Louis Armstrong: An Extravagant Life''. New York: Broadway Books, lk 70–72.</ref> Pilli õppis noormees peamiselt iseseisvalt, kuni teda hakkas õpetama Peter Davis, kes aitas mitmeid kehvades oludes kasvanud noorukeid. Siis leidis ta tööd Henry Ponce'ile kuuluvas tantsusaalis, kellel olid sidemed organiseeritud kuritegevusega. Trummar [[Black Benny]]st sai Armstrongi teejuht ja ihukaitsja. Palju õppis ta nii bordellides kui tantsusaalides üles astunud džässbändidelt ja muusikutelt nagu [[King Oliver]]. 1910ndate lõpupoole mängis ta juba [[brass bänd|brassbänd]]ides ja New Orleansi jõelaevadel. Kui [[King Oliver]] otsustas 1918. aastal põhja poole siirduda ja oma kohalt Kid Ory bändis tagasi tõmbuda, sai Armstrongist tema asemik, samuti teine trompet [[Tuxedo Brass Band]]is. Just sel perioodil tema oskused küpsesid ja laienesid; 20aastaseks saanuna oskas ta juba lugeda nooti. Louis Armstrongist sai üks esimesi džässmuusikuid, kes astus üles pikkade trompetisoolodega, andes neile oma isikupära ja stiili. Samuti hakkas ta oma esinemistel ka laulma. 19. märtsil 1918 abiellus Armstrong Daisy Parkeriga, nad lapsendasid kolmeaastase poisi Clarence Armstrongi, kelle ema, Armstrongi nõbu Flora, oli äsja surnud. Clarence Armstrong oli varases nooruses saadud peavigastuse tagajärjel puudega ja Louis hoolitses tema eest kogu ülejäänud elu. 1922. aastal kolis Louis Armstrong [[King Oliver]]i kutsel [[Chicago]]sse, kus hakkas mängima teist kornetit Oliver's Creol Jazz Bandis. Seal musitseerides teenis ta juba piisavalt, et end ainult muusikaga ülal pidada. Oliveri džässiorkester oli Chicagos omataoliste seas mõjukaim ja Louis elas nagu kuningas linnas, mis asus keset džässiuniversumit. Ajaviiteks kirjutas ta New Orleansi sõpradele nostalgilisi kirju. 1924. aastal abiellus ta [[Lil Hardin Armstrong|Lil Hardiniga]], King Oliveri bändi pianistiga. Koos lahkusid nad Oliveri bändist. Klaverimänguoskuse arendamiseks hakkas Louis kirikus klassikalist muusikat mängima. 1924. aastal lõpetasid Armstrong ja Oliver koostöö. Varsti sai Armstrong kutse mängida Fletcher Hendersoni orkestris. Et teiste muusikutega paremini sobituda, asus Armstrong mängima [[trompet]]it. Armstrong naasis Chicagosse 1925. aastal, sest tema ja ta abikaasa arvates takistas Hendersoni orkester Armstrongi kunstilist arengut. 1938. aastal lahutas Armstrong Lilist ning mängis [[Al Capone]] partneri palgalisena Sunset Cafés, kus sai heaks sõbraks džässpianist [[Earl Hines]]iga. Armstrong töötas mõnda aega [[New York|New Yorgis]] Connie Innis ja kolis 1930. aastal [[Los Angeles]]se. Seal mängis ta New Cotton Clubis, mida külastasid tihti sellised tähed nagu [[Bing Crosby]]. 1931. aastal mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Sama aasta lõpus naasis ta Chicagosse ja mängis Guy Lombardo stiili bändides. Sattunud publiku pahameele alla, külastas ta New Orleansi ja vanu sõpru ning põgenes pärast üleriigilist ringreisi austajate eest Euroopasse. USAsse naasmise järel korraldas Armstrong mitu turneed, kuid teda kimbutasid rahamured. 1938. aastal abiellus muusik Alpha Smithiga, kuid abielu lahutati 1942. aastal. Juba samal aastal abiellus ta New Yorgis Cotton Clubis kohatud Lucille Wilsoniga ning asus elama New Yorgi [[Queens]]i linnaossa. Järgmised 30 aastat mängis ta 13. augustil 1947 loodud kuueliikmelises bändis, kuhu kuulusid eri aegadel Earl Hines (Fatha), Barney Bigard, Edmond Hall, Jack Teagarden, Trummy Young, Arvell Shaw, Billy Kyle, Marty Napoleon, Big Sid Catlett, Cozy Cole, Tyree Glenn, Barrett Deems, Joe Darensbourg ja Danny Barcelona. Louis Armstrong oli esimene džässmuusik, kelle foto jõudis ajakirja [[Time]] esikaanele (21. veebruaril 1949). ==Tunnustus== * [[1972]] – [[Grammy elutööauhind]] ==Viited== {{viited}} {{DEFAULTSORT:Armstrong, Louis}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide džässmuusikud]] [[Kategooria:Trompetistid]] [[Kategooria:Sündinud 1901]] [[Kategooria:Surnud 1971]] 3xitgp5hxpq5ppbq0r86vth5su0fu67 Apollo 1 0 44228 7124425 6550913 2026-04-04T19:19:30Z Larts 16019 7124425 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 1 | nimeloend = AS-204, Apollo 1 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 1 fire.jpg | pildiallkiri = Apollo 1 kapsel pärast põlengut | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = | SATCAT = | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = kuni 14 päeva (planeeritud) <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-012 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 20 000 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Gus Grissom]]<br>[[Edward H. White]]<br>[[Roger B. Chaffee]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo1-Crew 01.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1967|2|21|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = {{Lõppaeg|1967|1|27|23|31|19|UTC}} | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[Apollo 4]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Apollo 1 patch.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 1''' (AS-204) oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon. Missiooni start oli määratud 21. veebruarile 1967, kuid missioonil kasutatud kosmoselaev hävis [[stardiplatvorm]]il toimunud lennueelsel testil [[27. jaanuar]]il [[1967]], kui juhtimismoodulis puhkes tulekahju. Kõik kolm moodulis viibinud meeskonnaliiget hukkusid.<ref name="Museum" /> Algselt oli missioon nimetuseks AS-204, kuid traagilise sündmuse järel otsustas NASA anda missioonile ametlikuks nimeks Apollo 1. Tulekahju põhjustas puhta [[hapnik]]u keskkonnas [[elektrijuhtmestik]]u vea tõttu tekkinud säde. Kui jahutusvedelik ja sünteetilised materjalid süttisid, tõusis temperatuur kapslis mõne sekundiga üle 1300 °C. Kapsli luuk avanes sissepoole ning kuna kapslis oli kõrgem õhurõhk kui väljas, ei saanud astronaudid seda õnnetuse ajal avada ja jäid kapslisse lõksu. Stardiplatvormi töötajatel õnnestus kapsli luuk avada viis minutit pärast põlengu algust, kuid kogu meeskond oli selleks ajaks surnud.<ref name="Tragedy" /> Rõhk kapslis oli [[normaalrõhk|normaalrõhust]] veidi suurem (umbes 1150 hPa). Puhta hapniku kasutamine on möödapääsmatu orbiidil, kus õhurõhk kapslis on vaid umbes kolmandik normaalrõhust. Varem oli samades tingimustes edukalt katsetatud nii [[Mercury programm|Mercury]] kui ka [[Gemini programm|Gemini]] mooduleid. Mehitatud Apollo lennud peatati 20 kuuks, kuni NASA ehitas juhtimismooduli ümber. Samas oli lennukeelu ajal võimalik katsetada kuumoodulit ning Saturn V kanderaketti. Apollo 1-le määratud kanderaketti kasutati missioonil [[Apollo 5]]. Esimene mehitatud Apollo missioon toimus oktoobris 1968, kui startis [[Apollo 7]].<ref name="Manned" /> == Meeskond == * [[Gus Grissom|Virgil "Gus" Grissom]] * [[Edward H. White]] * [[Roger B. Chaffee]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Museum">{{Netiviide|autor=National Air & Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/explore/stories/apollo-missions/apollo-1 |pealkiri=Apollo 1 |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Tragedy">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-tragedy-on-the-launch-pad/ |pealkiri=55 Years Ago: Tragedy on the Launch Pad |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Manned">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/missions/apollo/about-apollo-7-the-first-crewed-apollo-space-mission/ |pealkiri=About Apollo 7, the First Crewed Apollo Space Mission |vaadatud=01.01.2024}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Andrew Chaikin]]. "A Man on the Moon", ISBN 0-670-81446-6 == Välislingid == *[http://www.hq.nasa.gov/office/pao/History/Apollo204/ NASA veebileht Apollo 1 kohta] {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1967]] 3f2wlv8v4kvxo4n4l1wy07b7qy433jb 7124427 7124425 2026-04-04T19:22:22Z Larts 16019 /* Välislingid */ 7124427 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 1 | nimeloend = AS-204, Apollo 1 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 1 fire.jpg | pildiallkiri = Apollo 1 kapsel pärast põlengut | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = | SATCAT = | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = kuni 14 päeva (planeeritud) <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-012 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 20 000 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Gus Grissom]]<br>[[Edward H. White]]<br>[[Roger B. Chaffee]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo1-Crew 01.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1967|2|21|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = {{Lõppaeg|1967|1|27|23|31|19|UTC}} | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[Apollo 4]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Apollo 1 patch.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 1''' (AS-204) oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon. Missiooni start oli määratud 21. veebruarile 1967, kuid missioonil kasutatud kosmoselaev hävis [[stardiplatvorm]]il toimunud lennueelsel testil [[27. jaanuar]]il [[1967]], kui juhtimismoodulis puhkes tulekahju. Kõik kolm moodulis viibinud meeskonnaliiget hukkusid.<ref name="Museum" /> Algselt oli missioon nimetuseks AS-204, kuid traagilise sündmuse järel otsustas NASA anda missioonile ametlikuks nimeks Apollo 1. Tulekahju põhjustas puhta [[hapnik]]u keskkonnas [[elektrijuhtmestik]]u vea tõttu tekkinud säde. Kui jahutusvedelik ja sünteetilised materjalid süttisid, tõusis temperatuur kapslis mõne sekundiga üle 1300 °C. Kapsli luuk avanes sissepoole ning kuna kapslis oli kõrgem õhurõhk kui väljas, ei saanud astronaudid seda õnnetuse ajal avada ja jäid kapslisse lõksu. Stardiplatvormi töötajatel õnnestus kapsli luuk avada viis minutit pärast põlengu algust, kuid kogu meeskond oli selleks ajaks surnud.<ref name="Tragedy" /> Rõhk kapslis oli [[normaalrõhk|normaalrõhust]] veidi suurem (umbes 1150 hPa). Puhta hapniku kasutamine on möödapääsmatu orbiidil, kus õhurõhk kapslis on vaid umbes kolmandik normaalrõhust. Varem oli samades tingimustes edukalt katsetatud nii [[Mercury programm|Mercury]] kui ka [[Gemini programm|Gemini]] mooduleid. Mehitatud Apollo lennud peatati 20 kuuks, kuni NASA ehitas juhtimismooduli ümber. Samas oli lennukeelu ajal võimalik katsetada kuumoodulit ning Saturn V kanderaketti. Apollo 1-le määratud kanderaketti kasutati missioonil [[Apollo 5]]. Esimene mehitatud Apollo missioon toimus oktoobris 1968, kui startis [[Apollo 7]].<ref name="Manned" /> == Meeskond == * [[Gus Grissom|Virgil "Gus" Grissom]] * [[Edward H. White]] * [[Roger B. Chaffee]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Museum">{{Netiviide|autor=National Air & Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/explore/stories/apollo-missions/apollo-1 |pealkiri=Apollo 1 |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Tragedy">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-tragedy-on-the-launch-pad/ |pealkiri=55 Years Ago: Tragedy on the Launch Pad |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Manned">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/missions/apollo/about-apollo-7-the-first-crewed-apollo-space-mission/ |pealkiri=About Apollo 7, the First Crewed Apollo Space Mission |vaadatud=01.01.2024}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Andrew Chaikin]]. "A Man on the Moon", ISBN 0-670-81446-6 == Välislingid == *[https://www.nasa.gov/mission/apollo-1/ NASA veebileht Apollo 1 kohta] {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1967]] ea0ztj5qe89yaubc5x0d0jlolqln2gj 7124440 7124427 2026-04-04T19:36:48Z Larts 16019 7124440 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 1 | nimeloend = AS-204, Apollo 1 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 1 fire.jpg | pildiallkiri = Apollo 1 kapsel pärast põlengut | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = | SATCAT = | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = kuni 14 päeva (planeeritud) <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-012 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 20 000 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Gus Grissom]]<br>[[Edward H. White]]<br>[[Roger B. Chaffee]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo1-Crew 01.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Gus Grissom, Ed White ja Roger Chaffee | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1967|2|21|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = {{Lõppaeg|1967|1|27|23|31|19|UTC}} | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = | järgnev_missioon = [[Apollo 4]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Apollo 1 patch.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 1''' (AS-204) oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i missioon, mis oleks olnud programmi esimene mehitatud missioon. Missiooni start oli määratud 21. veebruarile 1967, kuid missioonil kasutatud kosmoselaev hävis [[stardiplatvorm]]il toimunud lennueelsel testil [[27. jaanuar]]il [[1967]], kui juhtimismoodulis puhkes tulekahju. Kõik kolm moodulis viibinud meeskonnaliiget hukkusid.<ref name="Museum" /> Algselt oli missioon nimetuseks AS-204, kuid traagilise sündmuse järel otsustas NASA anda missioonile ametlikuks nimeks Apollo 1.<ref name="Apollo1" /> Tulekahju põhjustas puhta [[hapnik]]u keskkonnas [[elektrijuhtmestik]]u vea tõttu tekkinud säde. Kui jahutusvedelik ja sünteetilised materjalid süttisid, tõusis temperatuur kapslis mõne sekundiga üle 1300 °C. Kapsli luuk avanes sissepoole ning kuna kapslis oli kõrgem õhurõhk kui väljas, ei saanud astronaudid seda õnnetuse ajal avada ja jäid kapslisse lõksu. Stardiplatvormi töötajatel õnnestus kapsli luuk avada viis minutit pärast põlengu algust, kuid kogu meeskond oli selleks ajaks surnud.<ref name="Tragedy" /> Rõhk kapslis oli [[normaalrõhk|normaalrõhust]] veidi suurem (umbes 1150 hPa). Puhta hapniku kasutamine on möödapääsmatu orbiidil, kus õhurõhk kapslis on vaid umbes kolmandik normaalrõhust. Varem oli samades tingimustes edukalt katsetatud nii [[Mercury programm|Mercury]] kui ka [[Gemini programm|Gemini]] mooduleid. Mehitatud Apollo lennud peatati 20 kuuks, kuni NASA ehitas juhtimismooduli ümber. Samas oli lennukeelu ajal võimalik katsetada kuumoodulit ning Saturn V kanderaketti. Apollo 1-le määratud kanderaketti kasutati missioonil [[Apollo 5]]. Esimene mehitatud Apollo missioon toimus oktoobris 1968, kui startis [[Apollo 7]].<ref name="Manned" /> == Meeskond == * [[Gus Grissom|Virgil "Gus" Grissom]] * [[Edward H. White]] * [[Roger B. Chaffee]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Museum">{{Netiviide|autor=National Air & Space Museum |url=https://airandspace.si.edu/explore/stories/apollo-missions/apollo-1 |pealkiri=Apollo 1 |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Tragedy">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/history/55-years-ago-tragedy-on-the-launch-pad/ |pealkiri=55 Years Ago: Tragedy on the Launch Pad |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Manned">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/missions/apollo/about-apollo-7-the-first-crewed-apollo-space-mission/ |pealkiri=About Apollo 7, the First Crewed Apollo Space Mission |vaadatud=01.01.2024}}</ref> <ref name="Apollo1">{{Netiviide|autor=NASA |url=https://www.nasa.gov/mission/apollo-1/ |pealkiri=Apollo 1 Tragedy |vaadatud=04.04.2026}}</ref> }} ==Kirjandus== * [[Andrew Chaikin]]. "A Man on the Moon", ISBN 0-670-81446-6 == Välislingid == *[https://www.nasa.gov/mission/apollo-1/ NASA veebileht Apollo 1 kohta] {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1967]] jk24tkpabushup73nh9sze7fp2e3y3h Apollo 7 0 44230 7124491 6861296 2026-04-04T21:57:18Z Larts 16019 /* Taust */ 7124491 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 7 | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 7 during the first live television transmission from space.jpg | pildiallkiri = Apollo 7 meeskond esimese teleülekande ajal | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 1968-089A | SATCAT = 3486 | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva 20 tundi 9 minutit 3 sekundit <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-101 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 16 519 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = 5175 kg <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Wally Schirra]]<br>[[Donn F. Eisele]]<br>[[Walter Cunningham]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = Apollo 7 | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo7 Prime Crew (May 22, 1968).jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Apollo 7 meeskond: Eisele, Schirra, Cunningham | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1968|10|11|15|02|45|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | vastuvõtja = [[USS Essex]] | maandumise_aeg = {{Lõppaeg|1968|10|22|11|11|48|UTC}} | maandumispaik = [[Atlandi ookean]] <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = [[Apollo 6]] | järgnev_missioon = [[Apollo 8]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = AP7lucky7.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 7''' oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i neljas missioon, mis sooritas programmi esimese mehitatud lennu. See oli ka esimene mehitatud missioon pärast missiooni [[Gemini 12]], mis oli toimunud novembris 1966. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Apollo programmi esimese mehitatud missiooni sooritama [[Apollo 1]], mis pidi toimuma jaanuaris 1967. Apollo 1 missioon jäi ära, sest 27. jaanuaril 1967 toimunud treeningu ajal puhkes kapslis tulekahju, milles kogu meeskond hukkus.<ref name="Fire" /> Pärast seda peatati mehitatud lennud 21 kuuks, kuni NASA uuris õnnetuse põhjuseid, ehitas kosmoselaeva ümber ning muutis turvaprotseduure. Apollo 7 täitis Apollo 1 meeskonnale seatud eesmärgid ning katsetas Maa-lähedasel orbiidil [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]]it. Missioon startis [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidile]] [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1968]] [[kanderakett|kanderaketiga]] [[Saturn IB]]. Apollo 7 tegi 163 tiiru ümber Maa ning jõudis tagasi 22. oktoobril, maandudes [[Atlandi ookean]]i. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest oli missioon edukas ning NASA otsustas saata kaks kuud hiljem startinud [[Apollo 8]] [[Kuu]] orbiidile. Apollo 7 oli kõigile kolmele meeskonnaliikmele viimaseks lennuks ning Cunninghamile ja Eiselele ainsaks lennuks. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon ja viimane missioon, mis startis [[Cape Canaverali stardikompleks 34|Cape Canaverali stardikompleksist 34]]. ==Meeskond== Meeskonda kuulusid komandör [[Walter Schirra]], vanemlendur [[Donn F. Eisele]] ja piloot [[Walter Cunningham]]. See oli esimene kord, kui NASA saatis kosmosesse kolmeliikmelise meeskonna. Varumeeskonda kuulusid [[Thomas P. Stafford]], [[John Young]] ja [[Eugene Cernan]]. Varumeeskond lendas hiljem missioonil [[Apollo 10]]. ==Taust== Schirrast, Eiselest ja Cunninghamist moodustati Apollo programmi meeskond esmakordselt 29. septembril 1966. Esialgsete plaanide järgi pidid nad lendama pärast missiooni Apollo 1, mille meeskonnaks määrati [[Gus Grissom]], [[Ed White]] ja [[Roger Chaffee]]. Detsembris 1966 otsustati, et Schirra meeskonna missioon pole vajalik ning meeskond määrati Apollo 1 missiooni varumeeskonnaks. 27. jaanuaril 1967 toimus Apollo 1 põleng, milles Grissomi meeskond hukkus. NASA peatas seejärel mehitatud lennud, et juhtimismoodul ja astronautide skafandrid õnnetuse kordumise vältimiseks ümber ehitada. Hiljem määrati Schirra, Eisele ja Cunningham esimese mehitatud lennu põhimeeskonnaks ja Schirrast sai ainus astronaut, kes osales Mercury, Gemini ja Apollo programmi missioonil. Kuna missioonile ei võetud kaasa kuumoodulit, kasutati kanderaketina [[Saturn IB]]-t. Mercury ja Gemini programmide ajal oli stardiplatvormi meeskondi juhtinud McDonnel Aircraft-i insener [[Günter Wendt]], kes vastutas kosmoselaevade eest ajal, mil need olid stardiplatvormil. Ta teenis ära astronautide, sealhulgas Schirra, austuse ja imetluse. Apollo programmi ajal vastutas stardiplatvormide eest North American Rockwell, mistõttu ei juhtinud Apollo 1 ajal stardiplatvormi meeskondi Wendt.<ref name="Renowned" /> Schirra soovis, et platvormi meeskondi asuks taas juhtima Wendt ning ta veenis oma ülemust, [[Deke Slayton]]i, et ta veenaks North American Rockwelli juhtkonda Wendti palkama. Seejärel õnnestus Schirral veenda North Americani stardioperatsioonide juhti, et Wendt oleks stardiplatvormi juht päevases vahetuses, et ta saaks olla stardiplatvormi juht Apollo 7 stardi ajal. Wendt oli stardiplatvormi juht Apollo programmi lõpuni ja läks pensionile 1989. aastal.<ref name="Wendt" /> ==Missiooni tipphetked== [[Pilt:Apollo 7 Rondevouz.jpg|pisi|Saturn IB viimane aste. Pildil on näha, et parempoolne paneel pole täielikult avanenud]] Apollo programmi esimene mehitatud missioon rohkem kui 22-kuulise pausi järel, startis 11. oktoobril 1968 kell 15:02:45 (UTC). Start oli tavapärane. Pärast orbiidile jõudmist ning kanderaketist eraldumist, keeras meeskond juhtimismooduli ringi ja Eisele katsetas kuumooduliga põkkumiseks vajalikke manöövreid. Kuna kuumoodulit kaasas ei olnud, oli kosmoselaeva adapteri külge kinnitatud visuaalne märk, mis asus samas kohas kus kuumoodulil. Kuumooduli adapteri paneelid, mis pidid avanedes liikuma 45 kraadise nurga alla, ei avanenud täielikult ja seetõttu oleks tegelikul Kuu-missioonil kuumooduli kätte saamine olnud raskendatud ning seetõttu otsustati järgnenud missioonidel paneelid avamisel eemale heita.<ref name="Astronautix" /> Kõik kosmoselaeva seadmed töötasid probleemideta ning missiooni vältel kaheksa korda käivitatud peamootor, mis järgnenud missioonidel võimaldas astronautidel Kuu orbiidile siseneda ja sealt lahkuda, töötas samuti plaanipäraselt. Esimesel peamootori käivitamisel polnud astronaudid valmis järsuks löögiks, mis mootori käivitamisel tekkis, sest kanderaketi start oli olnud väga sujuv. Insenerid olid esialgu kartnud, et astronautide laevas liikumine võib häirida laeva stabiliseerimist, kuid selgus, et need hirmud polnud põhjendatud. ===Lennujuhtide ja astronautide pingelised suhted=== Ehkki Apollo kosmoselaev oli Gemini programmis kasutatutega võrreldes väga mugav, mõjutas 11 päeva kestnud missioon astronaute.Schirra ja lennujuhtide vahelised pinged algasid juba stardi ajal, kui lennujuhid otsustasid startida, kuigi katkestamisvõimalused stardi algusperioodil polnud ideaalsed. Orbiidil jäi mõni meeskonnaliige ruumikas kabiinis liikudes merehaigeks, mida polnud juhtunud varasematel missioonidel, kus kasutati väiksemaid kosmoselaevu. Lisaks kurtis meeskond ebamugava WC (kasutamine võttis üle 30 minuti) ja kehva toidu üle. Kõige hullem probleem tekkis, kui Schirral tekkis külmetus, mis muutis tema ja ülejäänud astronaudid lennujuhtide suhtes pirtsakaks. Teine pingete põhjus oli lennujuhtide ja Schirra erinevad arvamused kiivrite kandmise osas. Schirra soovis atmosfääri sisenemise ajal olla ilma kiivrita, sest meeskond kartis, et maandumisel tõusev rõhk võib külmetuse mõjul nende kõrvade kuulmekiled purustada. Lennujuhid arvasid, et mehed peaksid ohutuse tagamiseks siiski kiivreid kandma. Kui osapooled selle üle viimast korda vaidlesid, teatas missioonijuhtimiskeskus Schirrale, et ta peab pärast missiooni lõppu juhendite eiramise eest vastutama. Lennujuhtide ja astronautide pinevate suhete tõttu missiooni ajal, otsustas NASA juhtkond, et Schirra, Eisele ja Cinningham ei osale enam ühelgi missioonil.<ref name="Astronautix" /> ===Maandumine ja kokkuvõte=== Apollo 7 kapsel maandus Atlandi ookeani, 370 km [[Bermuda]]st edelas ja meeskonda oodanud lennukikandjast [[USS Essex]]ist 13 km põhjas. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest, täitis missioon kõik eesmärgid ning tõestas, et [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]] on lennukõlblik. See võimaldas NASAl saata Apollo 8 tiirlema Kuu orbiidile. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon, mis startis Kennedy stardikompleksist 34. Edasised mehitatud missioonid startisid [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39|Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksist 39]] ja 1969. aastal otsustati, et 34. stardikompleks on üleliigne ja see võeti kasutusest maha. Cunningham oli kuni surmani 2023. aastal viimane elusolev Apollo 7 meeskonnaliige. Eisele suri 1987. ja Schirra 2007. aastal. ==Galerii== <gallery class="center" widths="180" heights="160"> Pilt:Apollo 7 crew during water egress training.jpg|Meeskond treeningul Pilt:Apollo 7 photographed in flight by ALOTS (68-HC-641).jpg|Apollo 7 start Pilt:AS07-3-1545.jpg|Apollo 7 kanderaketi ülemine aste Pilt:Saturn IB Second Stage with open LM adapter.jpg|Kanderaketi ülemine aste pildistatuna kaugemalt Pilt:Apollo_7_Florida.jpg|Florida Pilt:Apollo 7 recovery with SH-3 Sea King 1968.jpg|Meeskonnaliikme kopterisse vintsimine Image:The Apollo 7 crew is welcomed aboard the USS Essex.jpg|Meeskonna tervitamine [[USS Essex (CV-9)|USS Essexi]] pardal </gallery> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Fire">{{netiviide |pealkiri=Apollo 1: The Fatal Fire |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17338-apollo-1.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Renowned">{{netiviide |pealkiri=Renowned Pad Leader Guenter Wendt Dies at 85 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |vaadatud=7. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2017-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830095153/https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wendt">{{netiviide |pealkiri=Guenter Wendt |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/alsj/alsj-GuenterWendt.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Astronautix">{{netiviide |pealkiri=Apollo 7 |väljaanne=Astronautix |url=http://www.astronautix.com/flights/apollo7.htm |vaadatud=8. juunil 2018|arhiivimisaeg=2008-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081012111046/http://www.astronautix.com/flights/apollo7.htm}}</ref> }} {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1968]] 0aznya1mvwmjie2i9kchia7p67qwi7f 7124494 7124491 2026-04-04T22:05:20Z Larts 16019 /* Missiooni tipphetked */ 7124494 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 7 | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 7 during the first live television transmission from space.jpg | pildiallkiri = Apollo 7 meeskond esimese teleülekande ajal | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 1968-089A | SATCAT = 3486 | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva 20 tundi 9 minutit 3 sekundit <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-101 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 16 519 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = 5175 kg <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Wally Schirra]]<br>[[Donn F. Eisele]]<br>[[Walter Cunningham]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = Apollo 7 | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo7 Prime Crew (May 22, 1968).jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Apollo 7 meeskond: Eisele, Schirra, Cunningham | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1968|10|11|15|02|45|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | vastuvõtja = [[USS Essex]] | maandumise_aeg = {{Lõppaeg|1968|10|22|11|11|48|UTC}} | maandumispaik = [[Atlandi ookean]] <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = [[Apollo 6]] | järgnev_missioon = [[Apollo 8]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = AP7lucky7.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 7''' oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i neljas missioon, mis sooritas programmi esimese mehitatud lennu. See oli ka esimene mehitatud missioon pärast missiooni [[Gemini 12]], mis oli toimunud novembris 1966. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Apollo programmi esimese mehitatud missiooni sooritama [[Apollo 1]], mis pidi toimuma jaanuaris 1967. Apollo 1 missioon jäi ära, sest 27. jaanuaril 1967 toimunud treeningu ajal puhkes kapslis tulekahju, milles kogu meeskond hukkus.<ref name="Fire" /> Pärast seda peatati mehitatud lennud 21 kuuks, kuni NASA uuris õnnetuse põhjuseid, ehitas kosmoselaeva ümber ning muutis turvaprotseduure. Apollo 7 täitis Apollo 1 meeskonnale seatud eesmärgid ning katsetas Maa-lähedasel orbiidil [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]]it. Missioon startis [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidile]] [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1968]] [[kanderakett|kanderaketiga]] [[Saturn IB]]. Apollo 7 tegi 163 tiiru ümber Maa ning jõudis tagasi 22. oktoobril, maandudes [[Atlandi ookean]]i. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest oli missioon edukas ning NASA otsustas saata kaks kuud hiljem startinud [[Apollo 8]] [[Kuu]] orbiidile. Apollo 7 oli kõigile kolmele meeskonnaliikmele viimaseks lennuks ning Cunninghamile ja Eiselele ainsaks lennuks. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon ja viimane missioon, mis startis [[Cape Canaverali stardikompleks 34|Cape Canaverali stardikompleksist 34]]. ==Meeskond== Meeskonda kuulusid komandör [[Walter Schirra]], vanemlendur [[Donn F. Eisele]] ja piloot [[Walter Cunningham]]. See oli esimene kord, kui NASA saatis kosmosesse kolmeliikmelise meeskonna. Varumeeskonda kuulusid [[Thomas P. Stafford]], [[John Young]] ja [[Eugene Cernan]]. Varumeeskond lendas hiljem missioonil [[Apollo 10]]. ==Taust== Schirrast, Eiselest ja Cunninghamist moodustati Apollo programmi meeskond esmakordselt 29. septembril 1966. Esialgsete plaanide järgi pidid nad lendama pärast missiooni Apollo 1, mille meeskonnaks määrati [[Gus Grissom]], [[Ed White]] ja [[Roger Chaffee]]. Detsembris 1966 otsustati, et Schirra meeskonna missioon pole vajalik ning meeskond määrati Apollo 1 missiooni varumeeskonnaks. 27. jaanuaril 1967 toimus Apollo 1 põleng, milles Grissomi meeskond hukkus. NASA peatas seejärel mehitatud lennud, et juhtimismoodul ja astronautide skafandrid õnnetuse kordumise vältimiseks ümber ehitada. Hiljem määrati Schirra, Eisele ja Cunningham esimese mehitatud lennu põhimeeskonnaks ja Schirrast sai ainus astronaut, kes osales Mercury, Gemini ja Apollo programmi missioonil. Kuna missioonile ei võetud kaasa kuumoodulit, kasutati kanderaketina [[Saturn IB]]-t. Mercury ja Gemini programmide ajal oli stardiplatvormi meeskondi juhtinud McDonnel Aircraft-i insener [[Günter Wendt]], kes vastutas kosmoselaevade eest ajal, mil need olid stardiplatvormil. Ta teenis ära astronautide, sealhulgas Schirra, austuse ja imetluse. Apollo programmi ajal vastutas stardiplatvormide eest North American Rockwell, mistõttu ei juhtinud Apollo 1 ajal stardiplatvormi meeskondi Wendt.<ref name="Renowned" /> Schirra soovis, et platvormi meeskondi asuks taas juhtima Wendt ning ta veenis oma ülemust, [[Deke Slayton]]i, et ta veenaks North American Rockwelli juhtkonda Wendti palkama. Seejärel õnnestus Schirral veenda North Americani stardioperatsioonide juhti, et Wendt oleks stardiplatvormi juht päevases vahetuses, et ta saaks olla stardiplatvormi juht Apollo 7 stardi ajal. Wendt oli stardiplatvormi juht Apollo programmi lõpuni ja läks pensionile 1989. aastal.<ref name="Wendt" /> ==Missiooni tipphetked== [[Pilt:Apollo 7 Rondevouz.jpg|pisi|Saturn IB viimane aste. Pildil on näha, et parempoolne paneel pole täielikult avanenud]] Apollo programmi esimene mehitatud missioon rohkem kui 22-kuulise pausi järel, startis 11. oktoobril 1968 kell 15:02:45 (UTC). Start oli tavapärane. Pärast orbiidile jõudmist ning kanderaketist eraldumist, keeras meeskond juhtimismooduli ringi ja Eisele katsetas kuumooduliga põkkumiseks vajalikke manöövreid. Kuna kuumoodulit kaasas ei olnud, oli kosmoselaeva adapteri külge kinnitatud visuaalne märk, mis tähistas kuumooduli asukohta. Kuumooduli adapteri paneelid, mis pidid avanedes liikuma 45 kraadise nurga alla, ei avanenud täielikult ja seetõttu oleks tegelikul Kuu-missioonil kuumooduli kätte saamine olnud raskendatud ning seetõttu otsustati järgnenud missioonidel paneelid avamisel eemale heita.<ref name="Astronautix" /> Kõik kosmoselaeva seadmed töötasid probleemideta ning missiooni vältel kaheksa korda käivitatud peamootor, mis järgnenud missioonidel võimaldas astronautidel Kuu orbiidile siseneda ja sealt lahkuda, töötas samuti plaanipäraselt. Esimesel peamootori käivitamisel polnud astronaudid valmis järsuks löögiks, mis mootori käivitamisel tekkis, sest kanderaketi start oli olnud väga sujuv. Insenerid olid esialgu kartnud, et astronautide laevas liikumine võib häirida laeva stabiliseerimist, kuid selgus, et need hirmud polnud põhjendatud. ===Lennujuhtide ja astronautide pingelised suhted=== Ehkki Apollo kosmoselaev oli Gemini programmis kasutatutega võrreldes väga mugav, mõjutas 11 päeva kestnud missioon astronaute.Schirra ja lennujuhtide vahelised pinged algasid juba stardi ajal, kui lennujuhid otsustasid startida, kuigi katkestamisvõimalused stardi algusperioodil polnud ideaalsed. Orbiidil jäi mõni meeskonnaliige ruumikas kabiinis liikudes merehaigeks, mida polnud juhtunud varasematel missioonidel, kus kasutati väiksemaid kosmoselaevu. Lisaks kurtis meeskond ebamugava WC (kasutamine võttis üle 30 minuti) ja kehva toidu üle. Kõige hullem probleem tekkis, kui Schirral tekkis külmetus, mis muutis tema ja ülejäänud astronaudid lennujuhtide suhtes pirtsakaks. Teine pingete põhjus oli lennujuhtide ja Schirra erinevad arvamused kiivrite kandmise osas. Schirra soovis atmosfääri sisenemise ajal olla ilma kiivrita, sest meeskond kartis, et maandumisel tõusev rõhk võib külmetuse mõjul nende kõrvade kuulmekiled purustada. Lennujuhid arvasid, et mehed peaksid ohutuse tagamiseks siiski kiivreid kandma. Kui osapooled selle üle viimast korda vaidlesid, teatas missioonijuhtimiskeskus Schirrale, et ta peab pärast missiooni lõppu juhendite eiramise eest vastutama. Lennujuhtide ja astronautide pinevate suhete tõttu missiooni ajal, otsustas NASA juhtkond, et Schirra, Eisele ja Cinningham ei osale enam ühelgi missioonil.<ref name="Astronautix" /> ===Maandumine ja kokkuvõte=== Apollo 7 kapsel maandus Atlandi ookeani, 370 km [[Bermuda]]st edelas ja meeskonda oodanud lennukikandjast [[USS Essex]]ist 13 km põhjas. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest, täitis missioon kõik eesmärgid ning tõestas, et [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]] on lennukõlblik. See võimaldas NASAl saata Apollo 8 tiirlema Kuu orbiidile. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon, mis startis Kennedy stardikompleksist 34. Edasised mehitatud missioonid startisid [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39|Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksist 39]] ja 1969. aastal otsustati, et 34. stardikompleks on üleliigne ja see võeti kasutusest maha. Cunningham oli kuni surmani 2023. aastal viimane elusolev Apollo 7 meeskonnaliige. Eisele suri 1987. ja Schirra 2007. aastal. ==Galerii== <gallery class="center" widths="180" heights="160"> Pilt:Apollo 7 crew during water egress training.jpg|Meeskond treeningul Pilt:Apollo 7 photographed in flight by ALOTS (68-HC-641).jpg|Apollo 7 start Pilt:AS07-3-1545.jpg|Apollo 7 kanderaketi ülemine aste Pilt:Saturn IB Second Stage with open LM adapter.jpg|Kanderaketi ülemine aste pildistatuna kaugemalt Pilt:Apollo_7_Florida.jpg|Florida Pilt:Apollo 7 recovery with SH-3 Sea King 1968.jpg|Meeskonnaliikme kopterisse vintsimine Image:The Apollo 7 crew is welcomed aboard the USS Essex.jpg|Meeskonna tervitamine [[USS Essex (CV-9)|USS Essexi]] pardal </gallery> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Fire">{{netiviide |pealkiri=Apollo 1: The Fatal Fire |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17338-apollo-1.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Renowned">{{netiviide |pealkiri=Renowned Pad Leader Guenter Wendt Dies at 85 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |vaadatud=7. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2017-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830095153/https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wendt">{{netiviide |pealkiri=Guenter Wendt |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/alsj/alsj-GuenterWendt.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Astronautix">{{netiviide |pealkiri=Apollo 7 |väljaanne=Astronautix |url=http://www.astronautix.com/flights/apollo7.htm |vaadatud=8. juunil 2018|arhiivimisaeg=2008-10-12|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20081012111046/http://www.astronautix.com/flights/apollo7.htm}}</ref> }} {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1968]] 4irhsikjxtw0hg9pdxbtovc59xk6qyg 7124500 7124494 2026-04-04T22:35:55Z Larts 16019 /* Viited */ 7124500 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Apollo 7 | nimeloend = <!--eelmiste nimede loend, kui kosmoseaparaat on ümber nimetatud. Võimalusel kirjuta ka ümbernimetamise aeg. Iga nimi eraldi reale. Kui kosmoseaparaati on teatud vaid ühe nime all, siis ära seda välja kasuta. Ära kasuta Harvardi, COSPAR/NSSDC või SATCAT/NORAD/NASA tähiseid alternatiivsete nimedena--> <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Apollo 7 during the first live television transmission from space.jpg | pildiallkiri = Apollo 7 meeskond esimese teleülekande ajal | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud juhtimismooduli katselend | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = 1968-089A | SATCAT = 3486 | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva 20 tundi 9 minutit 3 sekundit <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = Apollo CSM-101 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = [[North American Rockwell]] | stardimass = 16 519 kg | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = 5175 kg <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 3 | meeskonnaliikmed = [[Wally Schirra]]<br>[[Donn F. Eisele]]<br>[[Walter Cunningham]] | stardimeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal startinud meeskond--> | maabumismeeskond = <!--ainult kosmoselaeva pardal maandunud meeskond--> | kutsung = Apollo 7 | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = | kosmosejalutuskäikude_kestus = | meeskonna_foto = Apollo7 Prime Crew (May 22, 1968).jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Apollo 7 meeskond: Eisele, Schirra, Cunningham | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = {{Algusaeg|1968|10|11|15|02|45|UTC}} | kanderakett = [[Saturn IB]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 34]] <!--Missiooni lõpp--> | vastuvõtja = [[USS Essex]] | maandumise_aeg = {{Lõppaeg|1968|10|22|11|11|48|UTC}} | maandumispaik = [[Atlandi ookean]] <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Apollo programm]] | eelnev_missioon = [[Apollo 6]] | järgnev_missioon = [[Apollo 8]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = AP7lucky7.png | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Apollo 7''' oli [[NASA]] [[Apollo programm]]i neljas missioon, mis sooritas programmi esimese mehitatud lennu. See oli ka esimene mehitatud missioon pärast missiooni [[Gemini 12]], mis oli toimunud novembris 1966. Esialgsete plaanide kohaselt pidi Apollo programmi esimese mehitatud missiooni sooritama [[Apollo 1]], mis pidi toimuma jaanuaris 1967. Apollo 1 missioon jäi ära, sest 27. jaanuaril 1967 toimunud treeningu ajal puhkes kapslis tulekahju, milles kogu meeskond hukkus.<ref name="Fire" /> Pärast seda peatati mehitatud lennud 21 kuuks, kuni NASA uuris õnnetuse põhjuseid, ehitas kosmoselaeva ümber ning muutis turvaprotseduure. Apollo 7 täitis Apollo 1 meeskonnale seatud eesmärgid ning katsetas Maa-lähedasel orbiidil [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]]it. Missioon startis [[Maa (planeet)|Maa]] [[orbiit|orbiidile]] [[11. oktoober|11. oktoobril]] [[1968]] [[kanderakett|kanderaketiga]] [[Saturn IB]]. Apollo 7 tegi 163 tiiru ümber Maa ning jõudis tagasi 22. oktoobril, maandudes [[Atlandi ookean]]i. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest oli missioon edukas ning NASA otsustas saata kaks kuud hiljem startinud [[Apollo 8]] [[Kuu]] orbiidile. Apollo 7 oli kõigile kolmele meeskonnaliikmele viimaseks lennuks ning Cunninghamile ja Eiselele ainsaks lennuks. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon ja viimane missioon, mis startis [[Cape Canaverali stardikompleks 34|Cape Canaverali stardikompleksist 34]]. ==Meeskond== Meeskonda kuulusid komandör [[Walter Schirra]], vanemlendur [[Donn F. Eisele]] ja piloot [[Walter Cunningham]]. See oli esimene kord, kui NASA saatis kosmosesse kolmeliikmelise meeskonna. Varumeeskonda kuulusid [[Thomas P. Stafford]], [[John Young]] ja [[Eugene Cernan]]. Varumeeskond lendas hiljem missioonil [[Apollo 10]]. ==Taust== Schirrast, Eiselest ja Cunninghamist moodustati Apollo programmi meeskond esmakordselt 29. septembril 1966. Esialgsete plaanide järgi pidid nad lendama pärast missiooni Apollo 1, mille meeskonnaks määrati [[Gus Grissom]], [[Ed White]] ja [[Roger Chaffee]]. Detsembris 1966 otsustati, et Schirra meeskonna missioon pole vajalik ning meeskond määrati Apollo 1 missiooni varumeeskonnaks. 27. jaanuaril 1967 toimus Apollo 1 põleng, milles Grissomi meeskond hukkus. NASA peatas seejärel mehitatud lennud, et juhtimismoodul ja astronautide skafandrid õnnetuse kordumise vältimiseks ümber ehitada. Hiljem määrati Schirra, Eisele ja Cunningham esimese mehitatud lennu põhimeeskonnaks ja Schirrast sai ainus astronaut, kes osales Mercury, Gemini ja Apollo programmi missioonil. Kuna missioonile ei võetud kaasa kuumoodulit, kasutati kanderaketina [[Saturn IB]]-t. Mercury ja Gemini programmide ajal oli stardiplatvormi meeskondi juhtinud McDonnel Aircraft-i insener [[Günter Wendt]], kes vastutas kosmoselaevade eest ajal, mil need olid stardiplatvormil. Ta teenis ära astronautide, sealhulgas Schirra, austuse ja imetluse. Apollo programmi ajal vastutas stardiplatvormide eest North American Rockwell, mistõttu ei juhtinud Apollo 1 ajal stardiplatvormi meeskondi Wendt.<ref name="Renowned" /> Schirra soovis, et platvormi meeskondi asuks taas juhtima Wendt ning ta veenis oma ülemust, [[Deke Slayton]]i, et ta veenaks North American Rockwelli juhtkonda Wendti palkama. Seejärel õnnestus Schirral veenda North Americani stardioperatsioonide juhti, et Wendt oleks stardiplatvormi juht päevases vahetuses, et ta saaks olla stardiplatvormi juht Apollo 7 stardi ajal. Wendt oli stardiplatvormi juht Apollo programmi lõpuni ja läks pensionile 1989. aastal.<ref name="Wendt" /> ==Missiooni tipphetked== [[Pilt:Apollo 7 Rondevouz.jpg|pisi|Saturn IB viimane aste. Pildil on näha, et parempoolne paneel pole täielikult avanenud]] Apollo programmi esimene mehitatud missioon rohkem kui 22-kuulise pausi järel, startis 11. oktoobril 1968 kell 15:02:45 (UTC). Start oli tavapärane. Pärast orbiidile jõudmist ning kanderaketist eraldumist, keeras meeskond juhtimismooduli ringi ja Eisele katsetas kuumooduliga põkkumiseks vajalikke manöövreid. Kuna kuumoodulit kaasas ei olnud, oli kosmoselaeva adapteri külge kinnitatud visuaalne märk, mis tähistas kuumooduli asukohta. Kuumooduli adapteri paneelid, mis pidid avanedes liikuma 45 kraadise nurga alla, ei avanenud täielikult ja seetõttu oleks tegelikul Kuu-missioonil kuumooduli kätte saamine olnud raskendatud ning seetõttu otsustati järgnenud missioonidel paneelid avamisel eemale heita.<ref name="Astronautix" /> Kõik kosmoselaeva seadmed töötasid probleemideta ning missiooni vältel kaheksa korda käivitatud peamootor, mis järgnenud missioonidel võimaldas astronautidel Kuu orbiidile siseneda ja sealt lahkuda, töötas samuti plaanipäraselt. Esimesel peamootori käivitamisel polnud astronaudid valmis järsuks löögiks, mis mootori käivitamisel tekkis, sest kanderaketi start oli olnud väga sujuv. Insenerid olid esialgu kartnud, et astronautide laevas liikumine võib häirida laeva stabiliseerimist, kuid selgus, et need hirmud polnud põhjendatud. ===Lennujuhtide ja astronautide pingelised suhted=== Ehkki Apollo kosmoselaev oli Gemini programmis kasutatutega võrreldes väga mugav, mõjutas 11 päeva kestnud missioon astronaute.Schirra ja lennujuhtide vahelised pinged algasid juba stardi ajal, kui lennujuhid otsustasid startida, kuigi katkestamisvõimalused stardi algusperioodil polnud ideaalsed. Orbiidil jäi mõni meeskonnaliige ruumikas kabiinis liikudes merehaigeks, mida polnud juhtunud varasematel missioonidel, kus kasutati väiksemaid kosmoselaevu. Lisaks kurtis meeskond ebamugava WC (kasutamine võttis üle 30 minuti) ja kehva toidu üle. Kõige hullem probleem tekkis, kui Schirral tekkis külmetus, mis muutis tema ja ülejäänud astronaudid lennujuhtide suhtes pirtsakaks. Teine pingete põhjus oli lennujuhtide ja Schirra erinevad arvamused kiivrite kandmise osas. Schirra soovis atmosfääri sisenemise ajal olla ilma kiivrita, sest meeskond kartis, et maandumisel tõusev rõhk võib külmetuse mõjul nende kõrvade kuulmekiled purustada. Lennujuhid arvasid, et mehed peaksid ohutuse tagamiseks siiski kiivreid kandma. Kui osapooled selle üle viimast korda vaidlesid, teatas missioonijuhtimiskeskus Schirrale, et ta peab pärast missiooni lõppu juhendite eiramise eest vastutama. Lennujuhtide ja astronautide pinevate suhete tõttu missiooni ajal, otsustas NASA juhtkond, et Schirra, Eisele ja Cinningham ei osale enam ühelgi missioonil.<ref name="Astronautix" /> ===Maandumine ja kokkuvõte=== Apollo 7 kapsel maandus Atlandi ookeani, 370 km [[Bermuda]]st edelas ja meeskonda oodanud lennukikandjast [[USS Essex]]ist 13 km põhjas. Hoolimata meeskonna ja lennujuhtide vahelistest pingetest, täitis missioon kõik eesmärgid ning tõestas, et [[Apollo juhtimis- ja teenindusmoodul]] on lennukõlblik. See võimaldas NASAl saata Apollo 8 tiirlema Kuu orbiidile. Apollo 7 oli ainus mehitatud missioon, mis startis Kennedy stardikompleksist 34. Edasised mehitatud missioonid startisid [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39|Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleksist 39]] ja 1969. aastal otsustati, et 34. stardikompleks on üleliigne ja see võeti kasutusest maha. Cunningham oli kuni surmani 2023. aastal viimane elusolev Apollo 7 meeskonnaliige. Eisele suri 1987. ja Schirra 2007. aastal. ==Galerii== <gallery class="center" widths="180" heights="160"> Pilt:Apollo 7 crew during water egress training.jpg|Meeskond treeningul Pilt:Apollo 7 photographed in flight by ALOTS (68-HC-641).jpg|Apollo 7 start Pilt:AS07-3-1545.jpg|Apollo 7 kanderaketi ülemine aste Pilt:Saturn IB Second Stage with open LM adapter.jpg|Kanderaketi ülemine aste pildistatuna kaugemalt Pilt:Apollo_7_Florida.jpg|Florida Pilt:Apollo 7 recovery with SH-3 Sea King 1968.jpg|Meeskonnaliikme kopterisse vintsimine Image:The Apollo 7 crew is welcomed aboard the USS Essex.jpg|Meeskonna tervitamine [[USS Essex (CV-9)|USS Essexi]] pardal </gallery> ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Fire">{{netiviide |pealkiri=Apollo 1: The Fatal Fire |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/17338-apollo-1.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Renowned">{{netiviide |pealkiri=Renowned Pad Leader Guenter Wendt Dies at 85 |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |vaadatud=7. juunil 2018 |arhiivimisaeg=2017-08-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170830095153/https://www.nasa.gov/topics/history/features/wendtobit.html |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="Wendt">{{netiviide |pealkiri=Guenter Wendt |väljaanne=NASA |url=https://www.hq.nasa.gov/alsj/alsj-GuenterWendt.html |vaadatud=7. juunil 2018}}</ref> <ref name="Astronautix">{{netiviide |pealkiri=Apollo 7 |väljaanne=Astronautix |url=http://www.astronautix.com/a/apollo7.html}}</ref> }} {{Apollo programm}} [[Kategooria:Apollo programm]] [[Kategooria:1968]] n4uwfbaj4sfqz5n8dun8qxtaamaiyj8 Käravete 0 45808 7124400 6839018 2026-04-04T18:22:22Z Neptuunium 58653 7124400 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Käravete | pilt = Käravete mõisa peahoone 2012.jpg | pildiallkiri = [[Käravete mõis]]a peahoone | pindala = 1,25 | elanikke = | maakond = Järva }} '''Käravete''' on [[alevik]] [[Järva maakond|Järva maakonnas]] [[Järva vald|Järva vallas]] [[Ambla jõgi|Ambla jõe]] ülemjooksul [[Piibe maantee]] ääres. Alevikku ümbritseb [[Märjandi|Märjandi küla]]. Läänes ühtivad aleviku piirid ka [[Kukevere|Kukevere külaga]]. Enne 2017. aasta [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i kuulus alevik [[Ambla vald]]a. ==Ajalugu== [[Järvamaa]] [[esiajalugu]] ja muistiseid käsitlevates kirjutistes on mainitud Järva jagunemist kolmeks [[kiheldkond|kihelkonnaks]], millest nimeliselt on teada vaid üks – [[Loppegunde]] keskusega [[Reinevere]] külas, mis asub Käravetelt umbes 14 kilomeetri kaugusel. Paiknemise ja ka [[muistis]]te hulga poolest võiks Loppegunde keskusena kõne alla tulla hoopis Käravete piirkond. Käravete oli juba [[Keskaeg|keskajal]] suur asula. Kirjalikes allikais on Käravetet esimest korda mainitud [[1540]]. aastal (Kiriver). [[Käravete mõis|Mõis (Kerrafer)]] rajati sinna [[17. sajand]]i esimesel poolel. [[Klassitsism|Klassitsistlikus]] stiilis ühekorruseline [[poolkelpkatus]]ega kivist [[Käravete mõis]]ahoone on ehitatud [[18. sajand]]i teisel poolel. [[19. sajand]]i teisest poolest on pärit sammastikuga ait ja tall-tõllakuur. Suurema keskuse väljaehitamist alustati Käravetel [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] lõpus. Siis valmisid barokkstiilis ühekorruseline härrastemaja ja mitmed kõrvalhooned. Mõisamaja pikendati kummaltki tiivalt, aiafassaadi ilmestati sammasportikusega. Siseruumidest väärivad mainimist kaks saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiive – sammastik. Sambamotiivi on kasutatud ka väljaku äärde jäävate aitade ja tall-tõllakuuride puhul. Hoonete otsafassaadid on kujundatud kolmik- ehk Veneetsia aknana, mida kohalikus arhitektuuris kasutati üldiselt harva. Piibe maanteel asuv graniidist sild üle Ambla jõe ehitati 1877. aastal. Silla kõrvale jääb veskihoone. 1786. aastal ehitati karjaõu koos imposantse väravaga, viinavabrik valmis aastatel 1877–1889. Ambla valla Jäneda külanõukogu I Kingissepa-nimeline kolhoos asutati 16. aprillil 1949. aastal mõisas asunud Käravete rahvamajas. Esimeheks valiti Jaan Lest ning juhatusse August Arend, Jaan Aruste, Hilda Pärs ja Johannes Koitla. Klingissepa-nimelise kolhoosi algaastail ei vedanud majandil esimeestega: Jaan Lest arreteeriti 1953. aastal, August Arend ja Juhus Tagasaar haigestusid ning 1956. aastal esimeheks valitud Richard Kalmus ei saanud rahvaga läbi. <ref>Kilde Aravete kolhoosi ajaloost 2. Võitlev Sõna : EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, Number 75, 28 June 1986</ref> [[1979]]. aastal rajati endise umbekasvanud veskijärve asemele 2,6 hektari suurune [[Käravete paisjärv|paisjärv]]. 1967. aastal ehitas Käravetel asunud Kingissepa-nimeline kolhoos ristmikule ühekorruselise kauplus-söökla.<ref>Võitlev Sõna. EKP Paide Rajoonikomitee ja Paide Rajooni RSN häälekandja, nr. 127, 26 oktoober 1967</ref> Kuni 1972. aastani tegutses piirkonnas ka Käravete sovhoos, mis liideti [[Aravete kolhoos|Aravete kolhoosiga]]. 1977. aastal sai Käravetest alevik. 20. sajandil asusid Käravetel 1939. aastal ehitatud hoones algkool ja 1961. aastal ehitatud hoones lasteaed. Algkool suleti 2003. aastal õpilaste vähesuse tõttu. Koolihoones asus hiljem raamatukogu, kuid ka see suleti 2000. aastate alguses. 1990. aastate keskel anti Käravete mõisa varad üle Ambla valla munitsipaalomandisse. 2008. aastal rajas külaselts parki laste mänguväljaku ja võrkpalli liivaväljaku. 2010. aastal valiti Käravete alevik Järvamaal aasta külaks.<ref>Järvamaa aasta küla on Käravete ja külaselts Kume [https://kylauudis.ee/2010/11/24/jarvamaa-aasta-kula-on-karavete-ja-aasta-kulaselts-kume/] kulauudised.ee</ref> ==Vaatamisväärsused ja üritused== Käravete alevikus on ajalooväärtusega ehitisi eri ajastutest. Olulisim on neist vana mõisakeskus. Kuid ka 20. sajandi teisest poolest pärinevad külaarhitektuuri väljapaistvad objektid ning enne sõda valminud [[Käravete koolimaja]]. Nende vahele mahub taastatud väikese saarekesega [[Käravete järv]], mille ääres asub väike kontserdiväljak, kus alates 2007. aastast korraldatakse iga aasta augustis [[Käravete Järvemuusika]] kontserte. Käravete Järvemuusika on üritus, kuhu on kutsutud tuntud Eesti artiste ja kus käib publik üle kogu Eesti. Tänapäeva [[ehituskunst]]i väljapaistvaks näiteks on pargi põhjaküljele aastatel 1977–1984 ehitatud neli valget elamut. Need arhitekt [[Vilen Künnapu]] loodud erineva mahu ja põhiplaaniga hooned on üks kaunimaid maaelamute ansambleid Eestis. Ambla jõel umbes 600 meetrit Piibe maanteest ida poole asub [[Käravete rippsild]], mille puitosad olid 2022. aastal enamasti lagunenud, kuid metallist osad olid terved. [[File:Käravete rippsild.jpg|thumb|Käravete rippsild 2022. aasta oktoobris]] Käravete keskusest mööda Piibe maanteed loode pool asub kaitsealune arheoloogiamälestis – muistne [[Ohverdamine|ohverdamiskoht]] Nõiamägi umbes 2. sajandist. Selle 70-meetrise läbimõõduga ümmarguse künka kohta räägitakse mitmeid [[rahvajutt]]e, millest üks väidab, et künka all on suured varandusekeldrid. == Vaata ka == *[[Käravete mõis]] *[[Vulbi maastikukaitseala]] *[[Käravete Raamatukogu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{eestigiid|93|1213|}} {{Järva vald}} [[Kategooria:Eesti alevikud]] jpox0h7t79ugy7lwv98xjv6ayag2cou Ísafjörður 0 48098 7124702 7010028 2026-04-05T11:42:31Z Velirand 67997 7124702 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Ísafjörður | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Ísafjörður | pilt = Ísafjörður_12_June_2019.jpg | pildiallkiri = Vaade Ísafjörðurile | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Ísafjörðuri vapp]] | pindala = | elanikke = 2807 (2026) | asendikaart = Island }} [[Pilt:Isarfjordur 01.jpg|pisi|Tänavapilt. Paistab kirik]] '''Ísafjörður''' ([[islandi keel]]es '[[jää]][[fjord]]') on [[linn]] [[Island]]il, [[Vestfirðir]]i piirkonna ja [[Ísafjarðarbæri vald|Ísafjarðarbæri valla]] [[halduskeskus]] ja suurim linn. See asub [[Skutulsfjördur]]i fjordi ääres, mis on osa suuremast [[Isafjarðardjúp]]i fjordist. Kõige tähtsam [[transport|transpordikeskus]] linnas on [[sadam]]. Sadama kaudu on linnal [[parvlaev]]aühendus naaberasulatega ja aeg-ajalt saabub sadamasse reisilaevu [[turism|turistidega]]. Maantee abil on linn ühendatud 15&nbsp;km kaugusel loodesse jääva [[Bolungarvík]]iga ja [[Súðavík]]iga idas. [[1996]]. aastal valminud üherealine [[Vestfirðiri tunnel]] viib [[Flateyri]] ja [[Suðureyri]] juurde, samuti valla lõunaossa. Ísafjörðuril on [[lennujaam]], kust toimuvad regulaarlennud [[Reykjavík]]ki. Ísafjörðuri elanike peamine tegevusala on [[kalapüük]] ning ta on üks Islandi suurimaid kalanduskeskusi. Alates [[1980. aastad|1980. aastatest]], mil kalanduses algas poliitiliste piirangute ja kalavarude vähenemise tõttu allakäik, on linna elanike arv järjekindlalt vähenenud. Hoolimata väikesest elanike arvust näeb Ísafjörður linlik välja. Linnas on [[haigla]], kultuurikeskus, [[muusikakool]], [[kunstigalerii]] ja [[raamatukogu]]. Ísafjörðurist on pärit [[Ólafur Ragnar Grímsson]], kes oli aastatel 1996–2016 [[Islandi president]]. == Ajalugu == [[Landnámabók]]i (Islandi asustamise raamatu) järgi rajas esimese asula Skutulsfjörduri rannale Helgi Magri Hrólfsson [[9. sajand]]il. [[16. sajand]]il sai Ísafjörður väliskaubanduse sihtpunktiks. Sel ajal olid linnas tavalised [[nõiaprotsess]]id ning hulk inimesi pagendati linnast [[Hornstrandir]]i poolsaarele, kus praegu asub [[rahvuspark]]. [[1786]]. aastal moodustati linna ümber vald. Kohalikus [[vabaõhumuuseum]]is säilitatakse Islandi vanimat maja, mis on ehitatud [[1734]]. aastal. Tollest sajandist on säilinud veel kolm puumaja. Peamiselt ehitasid need välismaised kaupmehed. [[Kategooria:Islandi linnad|Isafjördhur]] 2sgrrccdiss2rw2y5l63kj2env632rp Austurland 0 48102 7124714 6842729 2026-04-05T11:49:13Z Velirand 67997 7124714 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Austurland | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Austurland | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 22721 | elanikke = 11211 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = [[Egilsstaðir]] | asendikaardi_pilt = Austurland in Iceland.svg }} '''Austurland''' ('idamaa', ka ''Austfirðir'' 'idafjordid') on [[Island]]i kõige idapoolsem [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Island)|piirkond]]). See on pindalalt kolmas piirkond Islandil [[Suðurland]]i ja [[Norðurland eystra]] järel. == Haldusjaotus == Piirkond jaguneb üheksaks vallaks: * [[Fjarðabyggð]] * [[Fljótsdalshérað]] * [[Hornafjörður]] * [[Vopnafjarðarhreppur]] * [[Seyðisfjörður]] * [[Djúpavogshreppur]] * [[Breiðdalshreppur]] * [[Borgarfjarðarhreppur]] * [[Fljótsdalshreppur]] {{ISL}} {{koord |NS=65.28333334 |EW=-14.38333334 |type=landmark |region=IS}} [[Kategooria:Islandi piirkonnad]] 25s5zlf4r97nae877fpulyyp1ussdqo Egilsstaðir 0 48125 7124693 6692083 2026-04-05T11:36:34Z Velirand 67997 7124693 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Egilsstaðir | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Egilsstaðir | pilt = Egilsstaðir_2023.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2719 (2026) | asendikaart = Island }} '''Egilsstaðir''' on [[linn]] [[Island]]i idaosas [[Lagarfljót]]i jõe ääres, [[Austurland]]i maakonna ja [[Fljótsdalshérað]]i valla [[halduskeskus]]. Linn asutati [[1947]] ning see on suurim linn Ida-Islandil. [[Pilt:Egilsstadir Iceland.JPG|thumb|440px|Egilsstaðiri panoraam]] [[Kategooria:Islandi linnad]] 28oibjtno26851bd56nibmay1nqpzxp Sauðárkrókur 0 48130 7124708 6994079 2026-04-05T11:45:59Z Velirand 67997 7124708 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Sauðárkrókur | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Sauðárkrókur | pilt = Sauðárkrókur (0823).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2672 (2026) }} '''Sauðárkrókur''' on [[linn]] Põhja-[[Island|Islandil]] [[Skagafjörðuri vald|Skagafjörðuri vallas]], [[Norðurland vestra]] [[Piirkond|piirkonna]] [[halduskeskus]]. See on suuruselt teine [[linn]] Islandi põhjarannikul. Sauðárkrókur sai linnaõigused [[1947]]. aastal.<ref>[https://icelandroadguide.com/items/saudarkrokur/ Sauðárkrókur] Iceland Road Guide</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] cep4c5b8oo525po3ey2qx308vq5ehz0 Selfoss 0 48133 7124710 6994157 2026-04-05T11:46:49Z Velirand 67997 7124710 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Selfossi linnast Islandil; samanimelise joa kohta vaata artiklit [[Selfossi juga]]}} {{linn | nimi = Selfoss | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Selfoss | pilt = Сельфос.JPG | pildiallkiri = | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 11 000 (2026) | asendikaart = Island }} [[Pilt:Ölfusá_(Selfoss).jpg|thumb|Ölfusá jõgi mõne meetri kaugusel Selfossi sillast]] '''Selfoss''' on [[linn]] [[Island|Islandil]] [[Árborg]]i vallas, [[Suðurland]]i piirkonna [[halduskeskus]] ja Árborgi valla suurim asula ning halduskeskus. Ta asub riigi lõunaosas [[Ölfusá]] jõe ([[Hvitá]] jõe jätku) vasakul kaldal ringtee (''[[Hringvegur]]'') ääres [[Hveragerði]] ja [[Hella (Island)|Hella]] asula vahel. Nime teine pool ''foss'' tähendab '[[juga]]'. Nime esimene pool ''sel'' tähendab 'eluruumidega lauta suvekarjamaal'. Nimest hoolimata ei ole kogu vallas ühtegi juga. Linn on ärikeskus. Suurim tööandja on piimatöötlemisettevõte. Töödeldakse ka muid põllumajandussaadusi. Tähtis koht majanduses on ümbruskonna teenindamisel. Selfossi kaudu pääseb muuhulgas [[Þingvellir]]isse ja [[Hekla]] vulkaani juurde. == Ajalugu == Islandi [[saaga]]de järgi talvitus [[Ingólfur Arnarson]] [[873]]/[[874]]. aasta talvel [[Ingólfsfjall]]i mäe jalamil [[Ölfusá]]st läänes. Asula rajas sellele kohale 1000. aasta paiku [[Þórir Ásason]]. Ölfusá jõele rajati [[1891]] [[rippsild]], mille ehitamine oli üleriigiline sündmus. Sild muutis Selfossi Lõuna-Islandi põllumajanduspiirkonna keskuseks. Tänapäevane sild rajati [[1945]], kui esialgne sild oli kokku kukkunud. Sild lagunes, kuigi [[Suurbritannia]] oli paigutanud [[sõjaväeosa]] silda kui tähtsat strateegilist objekti turvama. Kui [[1930]] rajati piimatöötlemisettevõte, kasvas Selfoss märgatavalt. 1900. aastal oli Selfossis 40, 2006. aastal üle 6000 elaniku. Samal aastal rajati kaubanduskeskus [[Kaupfélag Árnesinga]] ja need kaks ettevõtet olid mitukümmend aastat asula peamised tööandjad. [[29. mai]]l [[2008]] tabas Selfossi piirkonda 6,3-magnituudiline maavärin, mis tekitas mõnele ehitisele ja teedele märkimisväärset kahju. Maavärinat oli tunda kogu Lõuna-Islandil, kaasa arvatud [[Reykjavík]]is ja [[Keflavík]]is. Vähemalt 30 inimest sai vigastada, kuid surma ei saanud keegi. Tänapäeval, mil liiklus on paremini arenenud, on asula asukoht soodne pealinna [[Reykjavík]]i läheduse tõttu. Arvatakse, et madalamate kinnisvarahindade tõttu hakkavad ärid ja elanikud pealinnast Selfossi valguma. Selfossis on [[töötus]] märksas väiksem kui Reykjavíkis. Alates [[1998]]. aastast kuulub Selfoss [[Árborgi vald]]a, millest ta moodustab suurema osa. [[Kategooria:Islandi linnad]] 490vg3ogrez6nzl8ua389m5hlg654xw Borgarnes 0 48138 7124692 6994164 2026-04-05T11:35:53Z Velirand 67997 7124692 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Borgarnes | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Borgarnes | pilt = 1_borgarnes_aerial_pano_2017.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 2250 (2026) | asendikaart = Island }} [[Pilt:Borgarnes - Blick zur Stadt.jpg|pisi|Vaade Borgarnesile]] '''Borgarnes''' on [[linn]] [[Island]]il, [[Vesturland|Vesturlandi piirkonna]] ja [[Borgarbyggð]]i valla [[halduskeskus]]. Borgarnes asub pealinnast [[Reykjavík]]ist 60 km põhja pool [[Borgarfjörður]]i fjordi ääres. Üle fjordi on ehitatud riigi pikkuselt teine [[sild]] ''[[Borgarfjarðarbrú]]''. Borgarnesi elanike arv oli 2003. aastal 2000, 2006. aastal 1800, 2007. aastal 1950. Borgarnesi on esmamainitud [[Egilli saaga]]s (''Digranes''). [[Kategooria:Islandi linnad]] c25q5gfzk482sfukmjwecfa25k8zdmd Vesturland 0 48204 7124716 6842727 2026-04-05T11:51:08Z Velirand 67997 7124716 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vesturland | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Vesturland | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 9554 | elanikke = 17997 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = [[Borgarnes]] | asendikaardi_pilt = Vesturland_in_Iceland.svg }} '''Vesturland''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Island)|piirkond]]) [[Island]]i lääneosas. Piirkond jaguneb 10 vallaks: [[Akraneskaupstaður]], [[Borgarbyggð]], [[Dalabyggð]], [[Eyja- og Miklaholtshreppur]], [[Grundarfjörður]], [[Helgafellssveit]], [[Hvalfjarðarsveit]], [[Skorradalshreppur]], [[Snæfellsbær]] ja [[Stykkishólmsbær]]. Piirkonna halduskeskus on [[Borgarnes]], mis asub [[Borgarbyggð]]i vallas. {{ISL}} {{koord |NS=64.53333334 |EW=-21.91666668 |type=adm1st |region=IS}} [[Kategooria:Islandi piirkonnad]] f6t23k7rzfsnkiqoycsjws4ydsqgrn2 Höfuðborgarsvæði 0 48205 7124713 6964764 2026-04-05T11:48:29Z Velirand 67997 7124713 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Höfuðborgarsvæði | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Höfuðborgarsvæði | pindala = 1062 | elanikke = 251912 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = [[Reykjavík]] | asendikaardi_pilt = Höfuðborgarsvæðið in Iceland.svg | asendikaardi_pilt_seletus = | asendikaardi_pilt_laius = }} '''Höfuðborgarsvæði''' (otsetõlkes 'Pealinnapiirkond') on [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Island)|piirkond]]) [[Island]]i edelaosas, mis hõlmab pealinna [[Reykjavík]]i ja veel kuus valda ([[Kópavogur]], [[Hafnarfjörður]], [[Garðabær]], [[Mosfellsbær]], [[Seltjarnarnes]] ja [[Kjósarhreppur]]). Hoolimata väikesest pindalast elab Höfuðborgarsvæðis 64% Islandi elanikkonnast.<ref>[https://icelandmag.is/article/population-iceland-has-now-topped-350000-immigrants-make-113-population Population of Iceland has now topped 350,000: Immigrants make up 11.3% of population] Iceland Magazine, 2. mai 2018</ref> {| class="wikitable sortable" |- !Vald !align="left" | Rahvastik<br />(1.01.2022)<ref> {{cite web |url= https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__2_byggdir__sveitarfelog/MAN02005.px/table/tableViewLayout1/?rxid=17f85757-b6a4-4a85-af91-d71cc55921b7 |title=Population by municipalities, sex and age 1 January 1998-2022 - Division into municipalites as of 1 January 2022 |date=1. jaanuar 2022 |website=www.hagstofa.is |publisher=Statistics Iceland |access-date=29. detsember 2022 }}</ref> !align="left" | Pindala<br />(km<sup>2</sup>)<ref>National Land Survey of Iceland. [http://atlas.lmi.is/sveitarfelog/ Sveitarfélagaskjárinn]. ''(islandi keeles)''</ref> !align="left" | Rahvastikutihedus<br />(in/km<sup>2</sup>) |- !align="left" | [[Reykjavík]] |align="right" | 135&nbsp;688 |align="right" | 277,1 |align="right" | 489,7 |- !align="left" | [[Kópavogur]] |align="right" | 38&nbsp;998 |align="right" | 83,7 |align="right" | 465,9 |- !align="left" | [[Hafnarfjörður]] |align="right" | 29&nbsp;763 |align="right" | 143,3 |align="right" | 207,7 |- !align="left" | [[Garðabær]] |align="right" | 18&nbsp;445 |align="right" | 74,4 |align="right" | 247,9 |- !align="left" | [[Mosfellsbær]] |align="right" | 13&nbsp;024 |align="right" | 193,7 |align="right" | 67,2 |- !align="left" | [[Seltjarnarnes]] |align="right" | 4720 |align="right" | 2,3 |align="right" | 2052,2 |- !align="left" | [[Kjósarhreppur]] |align="right" | 244 |align="right" | 287,7 |align="right" | 0,8 |- ! Kokku ! 240 882 ! 1062,2 ! 226,8 |} == Viited == {{viited}} {{ISL}} {{koord |type=landmark |region=IS}} [[Kategooria:Islandi piirkonnad]] di6ls6n6oqna4dl883ohqks3bn7mmxu Norðurland vestra 0 48207 7124715 6931762 2026-04-05T11:49:55Z Velirand 67997 7124715 wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Norðurland vestra | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Norðurland vestra | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 12737 | elanikke = 7353 | elanikke_seis = 2026 | keskuse_nimi = [[Sauðárkrókur]] | asendikaardi_pilt = Norðurland vestra in Iceland.svg }} '''Norðurland vestra''' on [[1. järgu haldusüksus]] ([[piirkond (Island)|piirkond]]) [[Island]]i põhjaosas. See on Islandi kõige väiksema rahvastikutihedusega piirkond. 2022. aasta alguse seisuga elas seal 7405 inimest. Ainult [[Vestfirðir]]i piirkonnas elas veel vähem inimesi.<ref>[https://px.hagstofa.is/pxen/pxweb/en/Ibuar/Ibuar__mannfjoldi__2_byggdir__sveitarfelog/MAN02001.px/table/tableViewLayout1/?rxid=227aa4ab-df76-46af-bc6a-2cc875a3b2d9 Population by municipality, age and sex 1998-2022 - Division into municipalites]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Piirkonna halduskeskus on [[Sauðárkrókur]]. == Viited == {{Viited}} {{ISL}} {{koord |type=adm1st }} [[Kategooria:Islandi piirkonnad]] 1jamkmhil21hehp7f0a4phpnay9k95t Seriaalide loend 0 48499 7124492 7124051 2026-04-04T21:59:00Z Andres 5 /* C */ 7124492 wikitext text/x-wiki ''Siin on loetletud [[teleseriaal]]e ja videoseriaale.'' * Eesti teleseriaalide loendi alates 1965. aastast leiab teleteaduse ja teleajaloo andmebaasi [http://www.telekraat.ee Telekraat] leheküljelt [https://telekraat.ee/kodumaine-teledraama/ "Kodumaine teledraama"]. {{tähed}} ==#== *"[[100 sekundit]]" *"[[1300 grammi]]" *"[[24 (seriaal)|24]]" *"[[30 Rock]]" *"[[4400]]" ==A== *"[[ABC mõrvad (seriaal)|ABC mõrvad]]" *"[[Absolutely Fabulous]]" *"[[Agatha Christie' Marple]]" *"[[Aiadetektiivid]]" *"[[Alaealiste asjade inspektor: vari Jõhvi kohal]]" *"[[Alati päikeseline Philadelphia]]" *"[[Alias (seriaal)|Alias]]" *"[['Allo 'Allo!]]" *"[[Ally McBeal]]" *"[[Airwolf]]" *"[[Ajahüpe]]" *"[[Alpimaja]]" *"[[Ameerika inglid]]" *"[[Ameerika paps]]" *"[[Anarhia pojad]]" *"[[Ang Probinsyano]]" *"[[Angel (seriaal)|Angel]]" *"[[Animaniakid]]" *"[[Another World (seriaal)|Another World]]" *"[[Appi, kollid!]]" *"[[Arg koer nimega Julgus]]" *"[[Armastuse aeg]]" *"[[Armastuse kahur]]" *"[[Armastuse meri]]" *"[[Armastuse pisarad]] *"[[Armukelm]]" *"[[A-Rühm]]" ==B== *"[[Baar (sari)|Baar]]" *"[[Babylon 5]]" *"[[Barney ja sõbrad]]" *"[[Batman: The Animated Series]]" *"[[Battlestar Galactica (2004)|Battlestar Galactica]]" *"[[Beavis ja Butt-head]]" *"[[Bel Airi prints]]" *"[[Beverly Hills, 90210]]" *"[[Bianca – tee õnnele]]" *"[[Big Brother]]" *"[[Bleach (anime)|Bleach]]" *"[[Blossom]]" *"[[Blue Murder (Suurbritannia teleseriaal)|Blue Murder]]" *"[[Bob's Burgers]]" *"[[Boston Legal]]" *"[[Brigaad (telesari)|Brigaad]]" *"[[Brigaad 3]]" ==C== *"[[Castle]]" *"[[Clarksoni talu]]" *"[[Coronation Street]]" *"[[Crank Yankers]]" *"[[CSI: Kriminalistid]]" *"[[CSI: Miami]]" *"[[CSI: New York]]" ==D== *"[[Dallas (seriaal)|Dallas]]" *"[[Dark Skies]]" *"[[Dawson's Creek]]" *"[[Deadwood]]" *"[[Deep Water]]" *"[[Degrassi kool ja tema noored]]" *"[[Dempsey & Makepeace]]" *"[[Dexter (seriaal)|Dexter]]" *"[[Dexteri laboratoorium]]" *"[[Dharma & Greg]]" *"[[Diagnoos: mõrv]]" *"[[Disaini-Jane]]" *"[[Doc (seriaal)|Doc]]" *"[[Doctor Who]]" *"[[Doktor Harrow]]" *"[[Doktor Martin]]" *"[[Doktor Silva]]" *"[[Downton Abbey]]" *"[[Doyle'i vabariik]]" *"[[Dr. House]]" *"[[Draakonikütid]]" *"[[Dragnet]]" *"[[Dragon Ball]]" *"[[Džunglistaar]]" *"[[Duck Dynasty]]" *"[[Dünastia (telesari)|Dünastia]]" ==E== *"[[Elavad surnud]]" *"[[Elu Bonniega]]" *"[[Elu keset linna]]" *"[[Elu läheb edasi]]" *"[[ENSV (seriaal)|ENSV]]" *"[[Enterprise (seriaal)|Enterprise]]" *"[[Ettevaatust ingliga]]" *"[[E-tänav]]" *"[[Eufooria (Ameerika teleseriaal)|Eufooria]]" *"[[Everwood]]" *"[[Extraordinary]]" ==F== *"[[Fame (sari)|Fame]]" *"[[Father of the Pride]]" *"[[FBI failid]]" *"[[Frasier]]" *"[[Futurama]]" ==G== *"[[Gilmore'i tüdrukud]]" *"[[Gimme Gimme Gimme]]" *"[[Grantchester]]" *"[[Grey anatoomia]]" ==H== *"[[H2O – Merineitsid]]" *"[[Hajameelselt abielus]]" *"[[Haldjaist ristivanemad]]" *"[[Halvale teele]]" *"[[Hannah Montana]]" *"[[Hawaii 5-0]]" *"[[Helena (telesari)|Helena]]" *"[[Helga y Flora]]" *"[[Hellsing (seriaal)|Hellsing]]" *"[[Hercule Poirot (telesari)|Hercule Poirot]]" *"[[Heroes]]" *"[[Homme põgeneme]]" *"[[Homsed uudised]]" *"[[Hull sinu järele]]" *"[[Hullumaja! (telesari)|Hullumaja!]]" *"[[Hummeri jälgedes]]" *"[[Huulepulgadžungel]]" *"[[Hämmastav Hulk (1996)|Hämmastav Hulk]]" *"[[Härrad abikaasad]]" ==I== *"[[iCarly]]" *"[[Imelaps Malcolm]]" *"[[Inetu Betty]]" *"[[Inimjaht (telesari)|Inimjaht]]" *"[[Inimkaubitsejad]]" *"[[Inspektor Lynley mõistatused]]" *"[[Inukami!]]" ==J== *"[[Jahtunud jälg]]" *"[[Jericho (seriaal)|Jericho]]" *"[[Joey]]" *"[[Jõujumbud]]" *"[[Jälgi jätmata]]" ==K== *"[[Ka rikkad nutavad]]" *[[Kaaskond (seriaal)|"Kaaskond"]] *"[[Kaevutee]]" *"[[Kaks ja pool meest]]" *"[[Kaks poissi, tüdruk ja pitsabaar]]" *"[[Kalevipojad]]" *"[[Kalifaat (telesari)|Kalifaat]]" *"[[Kameeleon (seriaal)|Kameeleon]]" *"[[Kardashianide loend]]" *"[[Kartulid ja apelsinid]]" *"[[Karusmarjad metsikus looduses]]" *"[[Kasskoer]]" *"[[Kass Oggy ja kurjad prussakad]]" *"[[Katariina (seriaal)|Katariina]]" *"[[Keha kui asitõend]]" *"[[Kelgukoerad (seriaal)|Kelgukoerad]]" *"[[Kellapid]]" *"[[Kelmid ja pühakud]]" *"[[Kerge elu]]" *"[[Kiirabihaigla (telesari)|Kiirabihaigla]]" *"[[Kired]]" *"[[Kire lõksus]]" *"[[Kirgede torm]]" *"[[Klass: elu pärast]]" *"[[Kliendinimekiri]]" *"[[Kloun (seriaal)|Kloun]]" *"[[Knight Rider]]" *"[[Kodu keset linna]]" *"[[Kodu korda]]" *"[[Kodus ja võõrsil]]" *"[[Kodutänav]]" *"[[Kohtumispaika ei tohi muuta]]" *"[[Kollanokad]]" *"[[Kolm rubiini]]" *"[[Kolmas kivi päikesest]]" *"[[Komissar Rex]]" *"[[Kondid]]" *"[[Kontor (Ameerika Ühendriikide telesari)|Kontor]]" (Ameerika Ühendriikide telesari) *"[[Kotikatu]]" (Soome draamasari) *"[[Kriminaalne Venemaa]]" *"[[Kuidas ma kohtasin teie ema]]" *"[[Kuldaeg (telesari)|Kuldaeg]]" *"[[Kummituselausuja]]" *"[[Kuritegu (Taani teleseriaal)|Kuritegu]]" *"[[Kurjuse kannul]]" *"[[Kutsuge Cobra 11]]" *"[[Kuumad seitsmekümnendad]]" *"[[Kõigile meeldib Raymond]]" *"[[Kõmulehe raisakotkad]]" *"[[Kälimehed]]" *"[[Käsna-Kalle Kantpüks]]" *"[[Kättemaksukontor]]" *"[[Külalised tulevikust]]" ==L== *"[[Lahingulaev Galaktika (2003)|Lahingulaev Galaktika]]" *"[[Langus (telesari)|Langus]]" *"[[Las Vegas (seriaal)|Las Vegas]]" *"[[Lastega kodus]]" *"[[Lehm ja Kana]]" *"[[Lewis (telesari)|Lewis]]" *"[[Lilyhammer]]" *"[[Lipugambiit (sari)|Lipugambiit]]" *"[[Lizzie McGuire]]" *"[[Litsid]]" *"[[Little Britain]]" *"[[Liv and Maddie]]" *"[[Lohede koda]]" *"[[Lois ja Clark: Supermani uued seiklused]]" *"[[Lootuse kasvades]]" *"[[Lucifer (telesari)|Lucifer]]" *"[[Luna (telesari)|Luna]]" *"[[Luther (seriaal)|Luther]]" *"[[Läänemaailm (telesari)|Läänemaailm]]" ==M== *"[[M Klubi]]" *"[[Maahaigla]]" *"[[MacGyver]]" *"[[Madagaskari pingviinid]]" *"[[Maikuu pungad]]" *"[[Mañana es para siempre]]" *"[[Marina (seriaal)|Marina]]" *"[[Marina ja kapten]]" *"[[Matrjoškad]]" *"[[Matsakas beib]]" *"[[Mayday (dokumentaalsari)|Mayday]]" *"[[Me saame hakkama!]]" *"[[Medikopter 117]]" *"[[Meedium (seriaal)|Meedium]]" *"[[Meeleheitel koduperenaised]]" *"[[Meeletu armastus (2007)|Meeletu armastus]]" *"[[Mees majas]]" *"[[Mees teab]]" *"[[Melbourne'i mõrvarühm]]" *"[[Melrose Place]]" *"[[Ment]]" *"[[Mentalist]]" *"[[Merivälja (seriaal)|Merivälja]]" *"[[Merlin (sari)|Merlin]]" *"[[Metsik kass]]" *"[[Metsik roos]]" *"[[Metskass (Mehhiko sari)|Metskass]]" *"[[Miami Vice]]" *"[[Midsomeri mõrvad]]" *"[[Minu nimi on Earl]]" *"[[Minu pere]]" *"[[Mis Koosta peres uudist?]]" *"[[Miss Fisheri mõrvalood]]" *"[[Monk]]" *"[[Moodne perekond]]" *"[[Mr. Bean (seriaal)|Mr. Bean]]" *"[[Mr. Robot]]" *"[[¡Mucha Lucha!]]" *"[[Mulla all]]" *"[[Musta kivi saladus]]" *"[[Mustad lesed]]" *"[[Muumioru lood]]" *"[[Mõmmi ja aabits]]" *"[[Mõrv sai teoks]]" *"[[Mõrvaennetajad]]" *"[[Müüdimurdjad]]" ==N== *"[[Naabrid]]" *"[[Naabriplika]]" *"[[Nanny]]" *"[[Naruto (anime)|Naruto]]" *"[[Natalia saatuse lained]]" *"[[Nature Cat]]" *"[[NB! Teatriluulud]]" *"[[NCIS: Kriminalistid]]" *"[[NCIS: Los Angeles]]" *"[[Neli tankisti ja koer]]" *"[[Neon Genesis Evangelion]]" *"[[New Game!]]" *"[[Nikolaj ja Julie]]" *"[[Nip/Tuck]]" *"[[Noor paavst]]" *"[[Noore arsti märkmed]]" *"[[Nooruse hullustus]]" *"[[Nukuvalitsus (telesari)|Nukuvalitsus]]" *"[[Numbr1d]]" *"[[Nurjatud tüdrukud]]" *"[[Nöbinina]]" *"[[Nähtamatud kangelased]]" *"[[NYPD Blue]]" ==O== *"[[O.C.]]" *"[[Ohtlik lend]]" *"[[!Oka Tokat]]" *"[[Oru valitseja]]" *"[[Oz (seriaal)|Oz]]" ==P== *"[[Padjaklubi]]" *"[[Pahad tüdrukud]]" *"[[Paks boss]]" *"[[Pank (seriaal)|Pank]]" *"[[Papad mammad]]" *"[[Partnerid]]" *"[[Peale kooli]]" *"[[Peenike sinine joon]] *"[[Pehmed ja karvased]]" *"[[Perepea]]" *"[[Pilvede all]]" *"[[Pimeduses]]" *"[[Pintsakliplased]]" *"[[Poldark]]" *"[[Portreteerija (telesari)|Portreteerija]]" *"[[Postiteenistus (seriaal)|Postiteenistus]]" *"[[Presidendi meeskond]]" *"[[Puhas veri]]" *"[[Pulss (telesari)|Pulss]]" *"[[Põgenemine (seriaal)|Põgenemine]]" *"[[Põrsas Peppa]]" *"[[Pärijad]]" *"[[Päästjad]]" *"[[Pöörased]]" *"[[Pöördes]]" *"[[Pöörlev linn]]" ==Q== *"[[¡Qué clase de amor!]]" *"[[Que te perdone Dios]]" *"[[Queensi kuningas]]" *"[[Q'Viva! Väljavalitu]]" ==R== *"[[Raamatukoguhoidja (seriaal)|Raamatukoguhoidja]]" *"[[Rahu, ainult rahu!]]" *"[[Rannamaja (seriaal)|Rannamaja]]" *"[[Rannavalve]]" *"[[Rannavalve ööd]]" *"[[Regina (seriaal)|Regina]]" *"[[Relvavennad]]" *"[[Ren ja Stimpy]]" *"[[Revolutsiooni sünd]]" *"[[Riigimehed]]" *"[[Riverdale]]" *"[[Robin Hood (sari 2006)|Robin Hood]]" *"[[Rocko seiklused]]" *"[[Romet ja Julia]]" *"[[Rooma (seriaal)|Rooma]]" *"[[Roswell (telesari)|Roswell]]" *"[[Rubí]]" *"[[Rugrats]]" *"[[Rush (telesari)|Rush]]" *"[[Räpane Mackey]]" ==S== *"[[Saare sosinad]]" *"[[Saatuslik valik]]" *"[[Sabrina, teismeline nõid (seriaal)|Sabrina, teismeline nõid]]" *"[[Sada esimest]]" *"[[Sailor Moon]]" *"[[Sajandi armastus]]" *"[[Salajane ladu 13]]" *"[[Salmonid]]" *"[[Santa Barbara (seriaal)|Santa Barbara]]" *"[[Sassis]]" *"[[Saturday Night Live]]" *"[[Scott & Bailey]]" *"[[Seaduse nimel]]" *"[[Seadusesilm]]" *"[[seaQuest DSV]]" *"[[Seinfeld]]" *"[[Seitseteist kevadist hetke]]" *"[[Seitsmes taevas]]" *"[[Seks ja linn]]" *"[[Shark]]" *"[[Sherlock]]" *"[[Sherlock New Yorgis]]" *"[[Siberi võmm]]" *"[[Siis kui elu maitses hästi]] *"[[Sild (Taani/Rootsi kriminaalsari)|Sild]]" *"[[Simpsonid]]" *"[[Skam]]" *"[[Skins]]" *"[[Skinwalkeri rantšo saladus]]" *"[[Smallville]]" *"[[Smešariki]]" *"[[Sopranod]]" *"[[South Park]]" *"[[Spartacus: veri ja liiv]]" *"[[Spioonid (seriaal)|Spioonid]]" *"[[Star Trek (sari)|Star Trek]]" (1966) *"[[Star Trek (animasari)|Star Trek]]" (1973) *"[[Star Trek: Süvakosmos 9]]" *"[[Star Trek: Uus põlvkond]]" *"[[Star Trek: Voyager]]" *"[[Starsky & Hutch]]" *"[[Steveni universum]]" *"[[Studio 60 on the Sunset Strip]]" *"[[Suletud uste taga]]" *"[[Supernatural]]" *"[[Surm paradiisis]]" *"[[Surnud ärkavad]]" *"[[Suure Paugu teooria (seriaal)|Suure Paugu teooria]]" *"[[Sõbrad]]" *"[[Sõjaprintsess Xena]]" *"[[Südameasi]]" *"[[Süvahavva (seriaal)|Süvahavva]]" *"[[Süü (telesari)|Süü]]" *"[[Süütu (telesari)|Süütu]]" *"[[Süütuke]]" ==T== *"[[Taltsutamatu süda]]" *"[[Teadmata kadunud]]" *"[[Teadmata kadunud (Eesti telesari)|Teadmata kadunud]]" (Eesti) *"[[Tee õnnele]]" *"[[Terra e Paixão]]" *"[[That's So Raven]]" *"[[The Bear]]" *"[[The Orville]]" *"[[Tōka Gettan]]" *"[[Toomas ja sõbrad]]" *"[[Troonide mäng (TV-sari)|Troonide mäng]]" *"[[Tuhat ja üks ööd (telesari)|Tuhat ja üks ööd]]" *"[[Tulejoonel (telesari)|Tulejoonel]]" *"[[Tuulepealne maa]]" *"[[Tuvikesed]]" *"[[Tähevärav: Atlantis]]" *"[[Tähevärav SG-1]]" *"[[Tähevärav: Universum]]" *"[[Täiuslik sõbranna]]" ==U== *"[[Unfabulous]]" *"[[Unistajad]]" *"[[Unistuste agentuur]]" *"[[Uued trikid]]" *"[[Uus algus (telesari)|Uus algus]]" *"[[Uus tüdruk]]" ==V== *"[[Vabad mehed]]" *"[[Vabariigi valvur]]" *"[[Vahelevõtja]]" *"[[Valetamisklubi]]" *"[[Valge Lootos (seriaal)|Valge Lootos]]" *"[[Valgekrae (telesaade)|Valgekrae]]" *"[[Valguses ja varjus]]" *"[[Vampiiritapja Buffy]]" *"[[Vanad ja kobedad]]" *"[[Vaprad ja ilusad]]" *"[[Variant "Omega"]]" (1975) *"[[Varjatud elud]]" *"[[Varjatud mina]]" *"[[Varjudemaa]]" *"[[Veep (Ameerika Ühendriikide telesari)|Veep]]" *"[[Vennad ja õed]]" *"[[V.E.R.I.]]" *"[[Veidrad asjad]]" *"[[Veronica Mars]]" *"[[Victorious]]" *"[[Vihased koprad]]" *"[[Viimane võmm]]" *"[[Viimased meie hulgast]]" *"[[Viimasel piiril]]" *"[[Vilde tee]]" *"[[Võimu kants]]" *"[[Võluvägi]]" *"[[Võõramaalane (telesari)|Võõramaalane]]" *"[[Võõrasema (seriaal)|Võõrasema]]" *"[[Väike maja preerias (telesari)|Väike maja preerias]]" ==W== *"[[Waba Riik]]" *"[[Walker, Texase korravalvur]]" *"[[Wallander]]" *"[[Waterloo Road (seriaal)|Waterloo Road]]" *"[[Weeds]]" *[[Wikmani poisid (seriaal)|"Wikmani poisid"]] *"[[Will & Grace]]" *"[[Wizards of Waverly Place]]" *"[[Wonder Showzen]]" *"[[WordWorld]]" ==Õ== *"[[Õnne 13]]" *"[[Õnnepäevad]]" *"[[Õpetajate tuba (telesari)|Õpetajate tuba]]" ==Ä== *"[[Ääremaa (seriaal)|Ääremaa]]" ==Ü== *"[[Ühikarotid]]" *"[[Ülisalajane]]" [[Kategooria:Telesarjad| ]] [[Kategooria:Meedia loendid]] 54f354f6msc4ybxy9b8xdyoizwip76s Isikukood 0 51342 7124398 7111326 2026-04-04T18:14:34Z ~2026-20945-45 226481 7124398 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=jaanuar|aasta=2010}} {{allikad}} '''Isikukood''' ([[lühend]] ''ik'') on [[riik|riigi]] poolt [[kodanik]]ele ja alaliselt riigis elavatele isikutele antav ainulaadne numbrikombinatsioon. Isikukoode moodustatakse riigiti erinevalt. Isikukood kantakse [[isikut tõendav dokument|isikut tõendavasse dokumenti]]. == Eestis == Isikukood Eestis juurutati 12. oktoobri 1989 [[Eesti NSV Plaanikomitee]] määrusega nr 121 (Eestis toimus NSV Liidu ülene proovijuurutamine). Isikukoodi andmekoosseis ja kontrollnumbri arvutusvalem on peaaegu muutumatult olnud määratud järgmiste standarditega: * EV isikukoodi kontrollnumbri arvutusvalem pärineb kunagise Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse töötajate sõnul Ungarist, kus töötajad käisid 1989. aasta suvel lähetuses sealsete kogemustega tutvumas. Kontrollsumma algoritm erineb Ungari isikukoodi arvutusvalemist<ref>{{Netiviide|Autor=CC|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/National_identification_number#Hungary|Pealkiri=National Identification Number, Hungary|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> vaid detailides. Eesti isikukoodi moodustamise ja andmise kord on määratletud siseministri määrusega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=. |eesnimi=Siseminister |kuupäev=20.09.2023 |pealkiri=Isikukoodide moodustamise ja andmise kord |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/128062019037?leiaKehtiv |vaadatud=29.10.2024 |väljaanne=riigiteataja.ee}}</ref> Igal isikukoodi 11 numbril on isikukoodi omaniku suhtes järgnev tähendus: 1. = sugu ja sünniaasta esimesed kaks numbrit (1...6)<br /> 2. ja 3. = sünniaasta 3. ja 4. numbrid (00...99)<br /> 4. ja 5. = sünnikuu (01...12)<br /> 6. ja 7. = sünnikuupäev (01...31)<br /> 8., 9. ja 10. number = järjekorranumber samal päeval sündinute eristamiseks (000...999). Enne 2013. aastat sündinute puhul võib sisaldada haigla tunnust.<br /> 11. = kontrollnumber (0...9) [[Andmekaitse Inspektsioon]]i selgitusel ei kuulu isikukood seaduse kohaselt delikaatsete isikuandmete hulka ja seega pole seda põhjust varjata rohkem, kui näiteks inimese nime või sünniaega.<ref>[http://www.postimees.ee/112193/andmekaitse-inspektsioon-isikukood-ei-ole-salajane-teave Andmekaitse inspektsioon: isikukood ei ole salajane teave]</ref> Eesti isikukoodi eripära on, et see on loodud avalikuna. Taavi Kotka on kommenteerinud, et isikukood on inimese digitaalne nimi<ref>{{Netiviide|Autor=Taavi Kotka, Marta Jaakson|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2014/04/10/kotka-ehitame-riigi-mis-mahub-igauhele-taskusse|Pealkiri=Kotka: ehitame riigi, mis mahub igaühele taskusse|Väljaanne=Äripäev|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Pelgalt isikukoodi teades ei osutu võimalikuks teise inimese kohta hankida oluliselt rohkem teavet kui isikukoodita. Seevastu näiteks USA SSN (''Social Security Number'')<ref>{{Netiviide|Autor=CC|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Social_Security_number#Identity_theft|Pealkiri=Social Security Number, Identity Theft|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref> ja mitme teise riigi isikukoodid on loodud paroolina, ehk siis numbrit teades toimub [[autentimine]] ja küsijal on võimalik saada ligipääs andmetele, millele varem ligipääsu polnud. See teeb säärased „isikukoodid” haavatavaks andmeleketele. === Sugu === Isikukoodi 1. number sisaldab infot nii omaniku soo (paaritu arv – mees, paarisarv – naine) kui ka sünniaasta kahe esimese numbri kohta. Esimeseks numbriks on * "1", kui 1800. ... 1899. a sündinud mees * "2", kui 1800. ... 1899. a sündinud naine * "3", kui 1900. ... 1999. a sündinud mees * "4", kui 1900. ... 1999. a sündinud naine * "5", kui 2000. ... 2099. a sündinud mees * "6", kui 2000. ... 2099. a sündinud naine * "7", kui 2100. ... 2199. a sündinud mees * "8", kui 2100. ... 2199. a sündinud naine === Järjekorranumber === Isikukoodi 8., 9. ja 10. number on samal päeval sündinuid eristav järjekorranumber. Alates 1. jaanuarist 2013 saab tervishoiuasutus vastsündinule isikukoodi taotluse esitada üksnes infosüsteemi andmevahetuskihi kaudu<ref>https://www.riigiteataja.ee/akt/106032012004?leiaKehtiv#lg8</ref> ja infosüsteem määrab isikukoodi järjekorranumbrid taotluste esitamise järjekorras sõltumata haiglast. Varem, kui ühtne infosüsteem puudus, oli igale haiglale riiklikult määratud kõikide järjekorranumbrite (000....999) hulgas oma kindel vahemik, mille seest see haigla järjest numbreid väljastas. Lisaks eksisteerisid eraldi vahemikud, millest väljastati järjekorranumbreid väljaspool Eestist sündinud isikutele. ====Isikukoodi väljastava asutuse tunnus==== Enne 2013. aastat kasutusel olnud haiglale eraldatud järjekorranumbrite vahemike järgi on tuletatud n-ö „haigla tunnused" ehk järjekorranumbri kolmest numbrist kaks esimest numbrit. Nende vahemike kohta ei ole teada olevalt ühtegi avalikku ametlikku dokumenti ja inimesed on tunnused ise tuletanud eri haiglates sündinud tuttavate isikukoode omavahel võrreldes. On täheldatud, et vahemiku pikkus on sõltuvuses piirkonna elanike arvuga (suuremates linnades on laiemad vahemikud) ja tõenäoliselt on linna haiglad omavahel järjestatud mingis ulatuses tähestikulises järjekorras. Osa haiglaid (näiteks Põlva ja Võru haigla) jagavad sama vahemikku. Ei ole teada, kas vahemikke on ajalooliselt mingis osas korrigeeritud või haiglate vahel ümber jaotatud. Samuti ei ole üheselt teada loogika, mille alusel anti isikukoodi järjekorranumbrid isikutele, kes olid sündinud enne isikukoodi kasutuselevõttu. Haiglatele eraldatud järjekorranumbri vahemikud arvatakse olevat üldjoontes järgmised: 001...010 = Kuressaare haigla<br> 011...019 = Tartu Ülikooli Naistekliinik<br> 021...150 = Ida-Tallinna keskhaigla, Pelgulinna sünnitusmaja (Tallinn)<br> 151...160 = Keila haigla<br> 161...220 = Rapla haigla, Loksa haigla, Hiiumaa haigla (Kärdla)<br> 221...270 = Ida-Viru keskhaigla (Kohtla-Järve, endine Jõhvi)<br> 271...370 = Maarjamõisa kliinikum (Tartu), Jõgeva haigla<br> 371...420 = Narva haigla<br> 421...470 = Pärnu haigla <br> 471...490 = Haapsalu haigla<br> 491...520 = Järvamaa haigla (Paide)<br> 521...570 = Rakvere haigla, Tapa haigla<br> 571...600 = Valga haigla <br> 601...650 = Viljandi haigla<br> 651...700 = Lõuna-Eesti haigla (Võru), Põlva haigla Kuna isikukoode väljastatakse ka väljaspool Eestit sündinud isikutele (sh kodakondsuse taastamisel, naturaliseerumisel, elamisloa taotlemisel, e-residentidele), siis on nende puhul kasutatud isikukoodi väljastanud [[Kodakondsus- ja Migratsiooniamet]]i osakonna tunnust või ka laiemaid vahemikke (näit 95...). Samuti on näiteid, kus on kasutatud suvalist vaba järjekorranumbrit. === Kontrollnumber === Isikukoodi kontrollnumber formeeritakse „Moodul 11" meetodil, kasutades I või II astme kaalu: I astme kaal: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 II astme kaal: 3 4 5 6 7 8 9 1 2 3 See tähendab, et isikukoodi kümme esimest numbrit korrutatakse igaüks omaette I astme kaaluga, korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11-ga. Kui jagatise jääk on 10-st väiksem, on jääk kontrollnumbriks. Kui jääk on võrdne 10-ga, siis korrutatakse koodi kümme esimest numbrit igaüks omaette II astme kaaluga. Korrutised liidetakse. Saadud summa jagatakse 11ga. Kui jagatise jääk on 10-st väiksem, on jääk kontrollnumbriks. Kui jääk on võrdne 10-ga, siis on kontrollnumber 0. Kontrollnumbri arvutamise loogikast tuleneb, et kontrollnumbrite jaotus üle kõigi isikukoodide ei ole ühtlane - numbrit 0 esineb kontrollnumbrina umbes 0,82 protsendipunkti võrra rohkem kui ülejäänud numbreid (vastavalt 10,74% ja 9,92%). '''Näide''': isikukoodi 37605030299 kontroll:<br /> Summa = 1×3 + 2×7 + 3×6 + 4×0 + 5×5 + 6×0 + 7×3 + 8×0 + 9×2 + 1×9 = 108.<br /> 108 jääk jagamisel 11-ga on 9. (108/11 ~ 9,8. Täisosa on seega 9. Siit 9*11 = 99. Lahutades 108 – 99 = 9, mis ongi jääk). Nii peabki isikukoodi 37605030299 viimane number olema 9. == Näited == '''Näide 1''': Isik isikukoodiga 34501234215 on mees (3...), kes on sündinud 23. jaanuaril 1945. aastal (...450123...). Tema isikukood registreeriti Pärnu KMA osakonnas (...42...) ja sel päeval oli ta esimene meessoost isik (...1.). Isikukoodi kontrollnumbriks on 5 (...5). '''Näide 2''': Kui tütarlaps sündis 13. märtsil 1994 Põlvamaal, on tema isikukood suure tõenäosusega 49403136515, või kui ta oli sel päeval piirkonnas teine sündinud tüdruk, siis 49403136526. == Kontrollnumbri metoodiline viga == Ungari päritolu arvutusvalemis on metoodiline matemaatiline viga, mille tõttu kontrollnumber ei võimalda parandada paljusid ühenumbrilisi sisestusvigu. See nähtus on leidnud kajastamist ka ajakirjanduses<ref>{{Netiviide|Autor=Laura Mallene|URL=http://epl.delfi.ee/news/eesti/e-porgu-kadalipp-kuidas-toestada-et-sa-pole-skisofreeniahaige?id=77783596|Pealkiri=e-põrgu kadalipp: kuidas tõestada, et sa pole skisofreeniahaige|Väljaanne=Eesti Päevaleht|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>. Toomas Mölder on avalikustanud vabavaralise programmi<ref>{{Netiviide|Autor=Toomas Mölder|URL=https://github.com/ToomasMolder/isikukood|Pealkiri=Isikukood|Väljaanne=GitHub|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>, millega saab leida kaksikuid, kolmikuid jne isikukoode, sääraseid, mida kontrollnumbri otstarbe kohaselt ei tohiks eksisteerida. Tuntumateks näideteks on isikukoodid 51107121760 ja 61107121760, mis erinevad vaid ühe järgu võrra, mida aga kontrollnumber ei tuvasta. Kuivõrd täna kontrollivad infosüsteemid isikukoodi keskselt ning sageli mõne identiteedikandja pealt elektrooniliselt, siis ei ohusta mainitud metoodiline viga isikukoodi kasutatavust kuigivõrd. On teada ka teisi riike (endine Jugoslaavia<ref>{{Netiviide|Autor=CC|URL=https://en.wikipedia.org/wiki/Unique_Master_Citizen_Number#Checksum_calculation|Pealkiri=Unique Master Citizen Number|Väljaanne=Wikipedia|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>), mille väljastatud isikukoodides on esinenud probleeme. Ei saa välistada, et isikukoodi väljastaval asutusel on mainitud probleemid teada ning kriitilisi numbreid sõelutakse enne väljastamist. == Vaata ka == *[[Kennitala]] == Viited == {{Viited}}<ref name=":0" /> == Välislingid == * [https://www.riigiteataja.ee/akt/110032022041?leiaKehtiv Isikukoodide moodustamise ja andmise kord], siseministri määrus * [https://www.evs.ee/et/evs-585-2007 EVS 585:2007], Isikukood. Struktuur, [[Eesti Standardikeskus]], 2007 * EV ST 585:1990 – Standard: Isikukood. Struktuur, [[Eesti Majandusministeerium|Eesti Vabariigi Majandusministeerium]], 1990 *[http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/isikukoodi_kasutamise_juhend.pdf Andmekaitse Inspektsiooni juhis "Isikukoodi kasutamine", kinnitatud 27. aprill 2009] [[Kategooria:Riik]] [[Kategooria:Passid]] [[hr:Osobni identifikacijski broj]] [[it:Codice fiscale]] 9bvde2fuzbpc090ictib2fx21b8zq9q August 2006 0 53207 7124288 6944834 2026-04-04T13:18:13Z Raamaturott 56450 /* 27. august */ 7124288 wikitext text/x-wiki '''August [[2006]]''', kroonika {{KuupäevadIndeks31|august}} ==[[1. august]]== *[[Venemaa]]l kuulutas [[Moskva]] kohus välja naftakontserni [[Jukos]] pankroti. *[[Guatemala]] välisministriks nimetati [[Gert Rosenthal]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: varahommikul kiitis [[Iisrael]]i [[Iisraeli peaminister|peaministri]] [[Ehud Olmert]]i julgeolekukabinet heaks maismaapealetungi laiendamise ning otsustas, et relvarahu [[Ḩizb Allāh]]iga ei tule enne, kui Lõuna-Liibanoni on paigutatud rahvusvahelised jõud. Suuremad õhurünnakud peatatakse ainult 48 tunniks. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: hommikul tungisid Iisraeli sõjalennukid sügavale Liibanoni territooriumile ning ründasid [[Ḩizb Allāh]]i üht tugipunkti. Sõjalennukitelt rünnati ka Ḩizb Allāhi võitlejaid, kes võitlesid piiri lähedal Iisraeli sõduritega. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni linna [[Marji‘yūn]]i lähedal toimus öösel lahing Ḩizb Allāhi sisside ja Iisraeli sõdurite vahel. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni piirilinnast [[Bint Jubayl]]ist põgenes umbes 200 peamiselt vanemaealist inimest. Teel suri üks põgenik alatoitluse tõttu ning veel üks põgenik südamepuudulikkuse tagajärjel. Ka mujal Liibanoni lõunaosas liikusid põgenikud põhja poole. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni piiriäärse asula [[‘Aytā ash-Sha'b]]i lähistel toimunud lahingus hukkus 3 ja sai vigastada 25 Iisraeli sõdurit. *[[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]is motoriseeritud sõjaväepatrullile korraldatud rünnakus hukkus kolm ja sai vigastada üks [[Suurbritannia]] sõdur. *[[Somaalia]]s lahkus ametist veel neli ajutise valitsuse ministrit, protesteerides peaminister [[Cali Maxamed Geeddi]] poliitika vastu. *[[Eesti]]s teatas haridus- ja teadusminister [[Mailis Reps]] oma otsusest teha valitsusele ettepanek haridus- ja teadusministeeriumi kantsleri [[Jaan Kallas]]e ametist vabastamiseks. ==[[2. august]]== *[[Läti]] kuulutas ''[[persona non grata]]''<nowiki/>'ks [[Valgevene]] saatkonna esimese sekretäri, andes viimasele aega 24 tundi riigist lahkumiseks. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]] korraldas õhurünnaku [[Liibanon]]i idaosas asuvale [[Ba‘labakk]]i linnale; hukkus viisteist inimest. Rünnaku ajal korraldatud õhudessandi tulemusel puhkes viietunnine tulevahetus, mille käigus vangistasid Iisraeli sõdurid vähemalt kolm islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] võitlejat. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumine Ḩizb Allāh tulistas päeva jooksul Iisraeli territooriumile üle 230 raketi. *[[Eesti]]s valis [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] nõukogu ajalehe peatoimetajaks [[Lea Larin]]i. *Eestis otsustas [[Keskkonnaministeerium]] müüa [[Tallinn]]as aadressil [[Rävala puiestee 8]] asuva endise [[Eesti Projekt]]i hoone paremuselt teise pakkumise teinud ettevõttele [[Wipestrex Grupp]], tühistades sama aasta [[Juuli 2006#12. juuli|12. juulil]] sõlmitud lepingu. ==[[3. august]]== *[[ÜRO]] peasekretär [[Kofi Annan]] alustas ametlikku visiiti [[Haiti]]l. *[[Rootsi]] relvatööstus [[Saab]] teatas, et peatab [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] kehtestatud relvaembargo tõttu õhu- ja tankitõrjerelvade tarned [[Venezuela]]le. Saabi allettevõtte [[Bofors]] relvades kasutatakse Ameerika Ühendriikides valmistatavaid komponente. *[[Ukraina]] [[Ukraina president|president]] [[Viktor Juštšenko]] nimetas öösel uueks peaministrikandidaadiks oma kauaaegse rivaali [[Viktor Janukovõtš]]i. *[[Kõrgõzstan]]is [[Kara-Suu]] linnas lasti maha mainekas [[imaam]] [[Rafik Kamalov]]. Imaami pereliikmete sõnul tapsid vaimuliku islamiäärmuslaste vastases võitluses osalevad Kõrgõzstani eriüksused. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i armee taasalustas varahommikul õhurünnakuid [[Liibanon]]i pealinnale [[Beirut]]ile. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Venezuela kutsus protestiks Iisraeli tegevuse vastu tagasi oma [[suursaadik]]u Iisraelis. *[[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is [[Panj Pāy]] linna turuplatsil toimunud autopommi plahvatuses hukkus 21 ja sai vigastada 13 inimest. *[[Hiina]] lõunaosas paiknevat [[Guangdong]]i provintsi tabas [[taifuun]] [[Prapiroon]]. *[[Tuvalu]]s leidsid aset [[2006. aasta Tuvalu parlamendivalimised|parlamendivalimised]]: senisest 15 parlamendiliikmest valiti tagasi 7 inimest. Kõik senised valitsusliikmed peale peaminister [[Maatia Toafa]] kaotasid oma koha parlamendis. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] põrkas ebaõnnestunud maandumisel vastu mäeseina reisilennuk [[An-28]]. [[Bukavu]] lennujaama lähistel toimunud õnnetuses hukkus 17 inimest. *[[Nigeeria]]s lahkus ametist välisminister [[Ngozi Okonjo-Iweala]]. *[[Horvaatia]]s [[Zagreb]]is toimunud 49. [[laskmine|laskmise]] maailmameistrivõistlustel saavutas [[Andrei Inešin]] meeste kaarrajal kuldmedali tulemusega 148 tabamust 150-st. ==[[4. august]]== *[[Ukraina]] parlament kinnitas [[Viktor Janukovõtš]]i riigi peaministriks. Tema kandidatuuri toetas 271 liiget 450-liikmelisest parlamendist. *[[Türgi]]s [[Adana]] linnas toimunud kahes pommiplahvatustes sai surma 2 ja vigastada 17 inimest. Vastutuse rünnakute eest võttis [[kurdid|kurdi]] relvarühmitus [[Kurdistani Vabaduspistrikud]] (TAK). *[[Uus-Meremaa]]l astus ametist tagasi kindralkuberner [[Silvia Cartwright]]. Kindralkuberneri kohusetäitjaks nimetati ülemkohtunik [[Sian Elias]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Liibanon]]i pealinnale [[Beirut]]ile, hävitades peamiselt sildu linna põhjaosas, kus elavad kristlased. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli rünnakus [[Süüria]] piiri ääres asuvale Qaa külale hukkus Liibanoni võimude andmetel 33 ja sai vigastada umbes 20 inimest. Suurem osa neist olid [[kurdid]]est põllutöölised. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumine [[Ḩizb Allāh]] tulistas Liibanoni territooriumilt Iisraeli üle 130 raketi. Rünnakutes sai Iisraeli politsei andmetel surma kolm tsiviilisikut. *[[Iraak|Iraagi]] põhjaosas [[Al-Ḩaḑr]]i linna spordiväljakul plahvatas enesetaputerroristi juhitud ja lõhkeainega täidetud veomasin. Rünnakus hukkus kümme inimest, sealhulgas kolm politseinikku. *[[Sri Lanka]]sse saabus [[Norra]] saadik [[Jon Hanssen-Bauer]], et vahendada läbirääkimisi valitsuse ja mässulise rühmituse [[Tamili Tiigrid]] vahel ning vältida kodusõja puhkemist riigis. *Sri Lankas [[Mutur]]is tapeti 17 Prantsuse valitsusvälise organisatsiooni [[ACF International]]i töötajat. *[[Uganda]] mässuline relvarühmitus [[Issanda Vastupanuarmee]] kuulutas välja ühepoolse relvarahu. *[[Eesti]]s hakkas ilmuma venekeelsete ajalehtede [[Den za Dnjom]] ja [[Vesti Nedeli]] ühinemisel loodud ajaleht [[Vesti Nedeli Den za Dnjom]]. Ajalehe maht on 56 lehekülge ja seda annab välja ettevõte [[Merger Meedia]]. ==[[5. august]]== *[[Ukraina]]s astus ametisse peaminister [[Viktor Janukovõtš]]i valitsuskabinet. Esimeseks asepeaministriks ja rahandusministriks nimetati [[Mõkola Azarov]]. *[[Türgi]]s avas peaminister [[Recep Tayyip Erdoğan]] [[Ilısu tamm]]i ehituse. Tamm rajatakse põllumajandusmaade niisutamiseks ja selle maksumus on 1,55 miljardit [[USA dollar]]it. Kriitikute hinnangul ohustab tammi ehitus ajaloolise [[Hasankeyf]]i linna arheoloogilisi mälestisi. *[[Suurbritannia]]le kuuluvate [[Falklandi saared|Falklandi saarte]] kuberner [[Howard Pearce]] lahkus ametist. Kuberneri ajutiseks kohusetäitjaks nimetati [[Harriet Hall]]. *[[2006. aasta Mehhiko presidendivalimised|Mehhiko presidendivalimised]]: [[Mehhiko]] keskvalimiskomisjon lükkas tagasi valimised kaotanud kandidaadi [[Andrés Manuel López Obrador]]i taotluse kõigi hääletussedelite ülelugemiseks, kuid pidas vajalikuks häälte korduslugemist 11 389 valimisjaoskonnas. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisraeli armee]] pommitas öösel [[Liibanon]]i pealinna [[Beirut]]i lõunapoolseid eeslinnu ja sadamalinna [[Şūr]]i. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i armee sooritas õhudessandi Liibanoni sadamalinna Şūri piirkonda. Islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] juhtide tabamiseks korraldatud operatsiooni käigus sai vigastada kaheksa merejalaväelast. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumine Ḩizb Allāh jätkas rakettide tulistamist Iisraeli põhjaossa. Rünnakute tulemusel sai [[Haifa]]s vigastada viis inimest; Arab al-Aramshe külas hukkus kolm naist. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] eriesindaja [[Lähis-Ida]]s [[David Welch]] kohtus Beirutis Liibanoni peaministri [[Fouad Siniora]] ja parlamendi esimehe [[Nabih Berri]]ga. *[[Iisrael]]i armee vahistas [[Rām Allāh]]i linnas [[Palestiina]] parlamendi esimehe [[Abdel Aziz Duwaik]]i, õigustades oma tegevust spiikri kuuluvusega islamiliikumisse [[Ḩamās]], mida Iisrael peab terroriorganisatsiooniks. *[[Pakistan]]i valitsus saatis riigist luuretegevuses süüdistatuna välja [[India]] konsulaarametniku [[Deepak Kaul]]i. India valitsus lükkas süüdistused tagasi ja vastas Pakistani diplomaadi [[Sayed Mohammed Rafq Ahmed]]i väljasaatmisega. *Pakistani loodeosas [[Mardan (Pakistan)|Mardan]]i linnas kukkus vihmade ja üleujutuste tulemusel kokku 10 meetri kõrgune jõesild. Hukkus 40 inimest. *[[Hiina]] riiklik energiafirma [[CNOOC]] alustas [[maagaas]]i ammutamist ja töötlemist [[Ida-Hiina meri|Ida-Hiina meres]] asuval [[Chunxiao]] nafta- ja gaasiväljal, mille kuuluvus on jätkuvaks tüliküsimuseks Hiina ja [[Jaapan]]i vahel. *[[Sri Lanka]]l katkestas mässuline relvarühmitus [[Tamili Tiigrid]] rünnaku [[Muttur]]i linnale, soovides anda lahingute eest põgenenud linnaelanikele võimaluse koju tagasi pöörduda. ==[[6. august]]== *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] raketirünnakutes [[Iisrael]]i põhjaosale hukkus [[Kefar Gil‘adi]] [[kibuts]]is 12 Iisraeli armee reservväelast, vigastada sai veel kümneid inimesi. [[Haifa]] sadamalinnas sai surma 3 ja vigastada vähemalt 121 tsiviilisikut. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli armee õhurünnakutes Liibanonile hukkus vähemalt kaheksa inimest, neist viis riigi lõunaosas paiknevas [[‘Anşār]]i külas. Rünnakute käigus purustati ka [[Bekaa org]]u ülejäänud [[Liibanon]]iga ühendavad teed. Pommitati [[Beirut]]i lõunaosa ja [[Şūr]]i sadamalinna. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni pealinna [[Beirut]]isse visiidile saabunud [[Süüria]] välisminister [[Walid Mouallem]] teatas oma riigi valmisolekust Iisraeli-poolse agressiooni korral sõja alustamiseks. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli armee ja islamiliikumise Ḩizb Allāh tulevahetuses sai vigastada kolm [[Hiina]] rahuvalvesõdurit. *[[Sri Lanka]] valitsusväed alustasid [[Trincomalee]] piirkonnas uut rünnakut mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] kontrollitava Maavilaru [[lüüs]]i vallutamiseks vaatamata rühmituse lubadustele juurdepääsu veevarudele mitte takistada. ==[[7. august]]== *[[Venemaa]]l kinnitati ametisse [[Neenetsi autonoomne ringkond|Neenetsi autonoomse ringkonna]] administratsiooni uus juht [[Valeri Potapenko]]. *[[Colombia]] uueks välisministriks sai [[María Consuelo Araújo]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i õhurünnakus [[Liibanon]]i lõunaosas asuvale Houla külale sai surma viis liibanonlast. Algsetes teadetes kõneldi 40 hukkunust. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli õhurünnakus Liibanoni pealinna [[Beirut]]i lõunaosale hukkus 41 inimest. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisraeli armee]] ja islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] vahelistes kokkupõrgetes [[Bint Jubayl]]i küla juures sai surma kolm Iisraeli sõdurit ning viis islamiliikumise võitlejat. *[[Palestiina]] president [[Maḥmūd ʿAbbās]] alustas ametlikku visiiti [[Tuneesia]]s, et taotleda rahvusvahelist toetust Iisraeli rünnakute peatamiseks [[Gaza tsoon]]is. *[[Somaalia]] president [[Cabdulaahi Yuusuf Axmed]] saatis laiali riigi ajutise valitsuse, mille enam kui 100 liikmest olid 40 viimaste nädalate kestel vastuolude tõttu peaministriga tagasi astunud. Peaminister [[Cali Maxamed Geeddi]] jäi siiski ametisse. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Tallinn]]as kohtunud [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] esimees [[Edgar Savisaar]] ja [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] esimees [[Villu Reiljan]] teatasid, et loodavad presidendivalimisteks koostööleppe sõlmida [[14. august]]il. ==[[8. august]]== *[[Türgi]]sse saabus president [[Ahmet Necdet Sezer]]i kutsel kolmepäevasele riigivisiidile [[Saudi Araabia]] kuningas [[‘Abdullāh (Saudi Araabia)|‘Abdullāh]]. *[[Venezuela]] välisministriks nimetati [[Nicolás Maduro]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i relvajõudude rünnakus [[Liibanon]]i lõunaosas asuvale [[Al-Ghāzīyah]]' külale hukkus Liibanoni allikate teadetel vähemalt kolmteist inimest. *[[Rootsi]]s [[Göteborg]]is toimunud [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] naiste [[100 meetri jooks]]us püstitas [[Ksenija Balta]] uue Eesti rekordi 11,47. *[[Eesti]]s otsustas energiaettevõtte [[Eesti Energia]] nõukogu pikendada kolmeks aastaks lepingut ettevõtte senise tegevjuhi [[Sandor Liive]]ga. ==[[9. august]]== *[[Venemaa]]l mõistis [[Moskva]] ringkonnakohus 13 aastaks vangi endise ohvitseri [[Sergei Skripal]]i, süüdistades teda [[Suurbritannia]] kasuks spioneerimises ja riigireetmises. Skripal oli väidetavalt topeltagent, kes paljastas 100 000 [[euro]] eest oma kaasagentide nimesid. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i valitsus kiitis heaks maavägede rünnaku laiendamise [[Liibanon]]is, sanktsioneerides sõjategevuse 6–30 kilomeetri sügavusel Liibanoni territooriumil asuva [[Litani]] jõeni. Kõigil jõest lõuna poole jäävatel aladel kehtestati liikumiskeeld ja ähvardati pommitada kõiki sõidukeid, mis seda rikuvad. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisraeli armee]] staabiülem [[Dan Halutz]] tagandas ametist senise Liibanoni operatsioonide juhi [[kindralmajor]] [[Udi Adam]]i ja nimetas tema kohale oma asetäitja kindralmajor [[Moshe Kaplinski]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli armee jätkas õhurünnakuid Liibanonis, tulistades sõjalaevadelt rakettidega pealinna [[Beirut]]it. Rünnakus [[Mashghara]] linnale hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni lõunaosas toimunud lahingutes islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] võitlejatega hukkus viisteist Iisraeli sõdurit. *Iisrael korraldas raketirünnaku [[Palestiina]] aladel asuvatele [[Gaza]] ja [[Janīn]]i linnale. Gazas sai surma kaks ja vigastada kolm palestiinlast. Janīnis hukkus kaks [[Palestiina Islamidžihaadi Liikumine|Palestiina Islamidžihaadi Liikumise]] võitlejat. *[[Seišellid]]el astus ametisse president [[James Michel]]i uus valitsus. ==[[10. august]]== *[[Suurbritannia]] võimud teatasid, et hoidsid koostöös [[Pakistan]]i julgeolekuteenistustega ära terrorirünnakud [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] suunduvate reisilennukite vastu. Väidetavalt kavatsesid terroristid õhkida [[Atlandi ookean]]i kohal kuni kümme lennukit, kasutades selleks plahvatusohtlikke vedelikke. Kokku arreteeris Suurbritannia politsei [[London]]is ja [[Birmingham]]is 24 inimest. *[[Soome]]s [[Ahvenamaa]] maakonna keskuses [[Maarianhamina]]s röövisid relvastatud kurjategijad regiooni suurima panga [[Ålandsbanken]]i peakontorist kolm kohvrit rahaga. Erinevatel hinnangutel ulatus röövitud summa 1,5–15 miljoni [[Rootsi kroon]]ini. Kurjategijad kasutasid röövi sooritamiseks [[Rootsi]]st varastatud masinaid, mille nad hiljem põlema süütasid. Röövlite jäljed kaotati [[Godby]] sadamas. *Soomes [[Ruissalo]] lähistel sõitis madalikule aurulaev Ukkopekka, mis oli teel [[Turu]]st [[Naantali]]sse. Pardal olnud 64 reisijat ja 6 meeskonnaliiget pääsesid vigastusteta. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i maaväed ründasid tankide toetusel islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] positsioone [[Liibanon]]i linnade [[Marji‘yūn]]i ja [[Al-Khiyām]]i lähistel. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli õhurünnakutes Liibanonile hukkus kaks tsiviilisikut: üks sadamalinnas [[Şūr]]is ja teine [[Bekaa org|Bekaa orus]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumise Ḩizb Allāh raketirünnakutes Iisraeli territooriumile hukkus kaks inimest araablastega asustatud [[Deir el Asad]]i külas. *[[Iraak|Iraagis]] [[An-Najaf]]i linna keskturul hukkus varahommikul enesetaputerroristi rünnakus vähemalt 35 ja sai vigastada 122 inimest, peamiselt [[šiiidid]]. *[[Ekvatoriaal-Guinea]]s astus tagasi peaminister [[Miguel Abia Biteo Boricó]] valitsus. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Tallinn]]as toimunud [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ja [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] delegatsioonide kohtumisel jõuti strateegilise koostöö kokkuleppe teksti heakskiitmiseni, mille tulemusel asub Keskerakond toetama Rahvaliidu presidendikandidaati [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]]. Lepe allkirjastatakse tõenäoliselt [[14. august]]il. ==[[11. august]]== *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Liibanon]]i aladel, pommitades taas ka [[Beirut]]i lõunaosa. Õhurünnakus [[Akkar]]i provintsile [[Süüria]] piiri lähistel hukkus üksteist inimest. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni lõunaosas toimunud lahingutes hukkus üks ja sai vigastada üheksateist Iisraeli sõdurit. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[ÜRO]] Julgeolekunõukogu kiitis õhtul heaks [[Lähis-Ida]] rahuresolutsiooni lõpliku variandi, mille kohaselt kohustuvad vaenupooled lõpetama igasuguse sõjategevuse ja võimaldama 15 000 ÜRO rahuvalvesõduri saatmise piirkonda. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] anti kohtu alla kuus valimisametnikku süüdistatuna katsetes võltsida pealinnas [[Kinshasa]]s [[2006. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi üldvalimised|valimistulemusi]]. *[[Nigeeria]] alustas viimaste väeüksuste väljaviimist naftarikkalt [[Bakassi poolsaar]]elt, mis tagastatakse [[14. august]]il vastavalt Maailmakohtu otsusele [[Kamerun]]ile. *[[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]is toimunud rünnakus sai kergelt vigastada kolm baaslaagris viibinud [[Eesti]] jalaväerühma [[ESTCOY-2]] sõdurit. *Eesti välisminister [[Urmas Paet]] avas Eesti aukonsulaadi [[Rootsi]]s [[Göteborg]]is. Kohaliku [[aukonsul]]ina asus ametisse [[Lars-Eric Boreström]]. *Eestis [[Tartumaa|Tartu-]] ja [[Jõgevamaa]] piiril avati [[Igavere (Tartu)|Igavere]] uus sild. Tegemist on teraskaarsillaga, mis läks maksma 5,7 miljonit [[Eesti kroon]]i. ==[[12. august]]== *[[Itaalia]]s [[Locarno]]s lõppes 59. [[Locarno rahvusvaheline filmifestival]]. Festivali peaauhinna, [[Kuldne Leopard|Kuldse Leopardi]], võitis [[Šveits]]i-[[Saksamaa]] koostööfilm "Das Fräulein", mille lavastas [[Andrea Staka]]. Parima meesnäitleja auhinna pälvis [[Burghart Klaussner]] osatäitmise eest filmis "Der Mann von der Botschaft", parimaks naisnäitlejaks tunnistati [[Amber Tamlin]] rolli eest filmis "Stephanie Daley". *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pealinnas [[Washington]]is [[Valge Maja]] ees toimus tuhandete osavõtjatega meeleavaldus Iisraeli sõjategevuse vastu Liibanonis ja [[Palestiina]] aladel. Samuti protesteeriti president [[George W. Bush]]i välispoliitika vastu. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: vaatamata eelmisel õhtul vastu võetud [[ÜRO]] Julgeolekunõukogu resolutsioonile alustas [[Iisrael]] [[August 2006#9. august|9. augustil]] heakskiidetud maismaapealetungi laiendamist [[Liibanon]]i lõunaosas. Lahingutes hukkus 19 Iisraeli sõdurit. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] juht [[Ḩasan Naşrallāh]] teatas oma valmisolekust [[vaherahu]] sõlmimiseks, lisades, et tema väed jätkavad võitlust kuni Iisraeli väed viibivad Liibanoni territooriumil. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Iisraeli peaminister [[Ehud Olmert]] ja Liibanoni peaminister [[Fouad Siniora]] leppisid kokku vaherahu kehtestamises alates [[August 2006#14. august|14. augusti]] varahommikust. *[[Iraak|Iraagis]] [[Ar-Ramādī]] linnas toimunud kokkupõrgetes mässuliste [[sunniidid|sunniitide]] ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] sõdurite vahel hukkus 26 mässuliste võitlejat. *[[Sri Lanka]] põhjaosas [[Jaffna poolsaar]]el murdsid mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] võitlejad varahommikul läbi valitsusvägede kaitseliinidest. Rünnakus hukkus 27 ja sai haavata 80 sõdurit. Riigi idaosas pommitasid valitsusväed mässuliste positsioone [[Trincomalee]] ja [[Batticaloa]] linnade lähistel. Valitsus otsustas vastu võtta Tamili Tiigrite esitatud vaherahuettepaneku. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Saaremaa]]l kogunenud [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] juhatus kiitis heaks koostööleppe [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]], mille kohaselt toetavad mõlemad erakonnad [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] kandidatuuri. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]a vanalinnas toimus [[Homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] inimeste võrdsete õiguste edendamisele suunatud kultuurinädala [[Tallinn Pride]] 2006 raames paraad. Paraadi algus venis pommiähvarduse tõttu, Pikal tänaval ründasid paraadil osalejaid paremäärmuslased. Rüseluses sai viisteist inimest vigastada, osa neist vajas arstiabi. *[[Rootsi]]s [[Göteborg]]is toimunud [[2006. aasta Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus|Euroopa meistrivõistlustel]] võitis [[kettaheide|kettaheites]] tulemusega 68.03 hõbeda [[Gerd Kanter]] ja tulemusega 66.14 pronksmedali [[Aleksander Tammert]]. Kuldmedali võitis leedulane [[Virgilijus Alekna]] tulemusega 68.67. ==[[13. august]]== *[[Taani]] pealinnas [[Kopenhaagen]]is arreteeris politsei öösel 55 noort, kelle pidutsemine oli muutunud vägivaldseks. Noored kiskusid üles tänavakive ja lõhkusid autosid. Kokku tekitati kahju umbes 500 000 [[Taani kroon]]i väärtuses. *[[Kanada]]s [[Toronto]]s algas 16. rahvusvaheline [[HIV]] ja [[AIDS]]i konverents. Ürituse peaesinejateks on [[Bill Clinton]] ja [[Bill Gates]]. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: islamiliikumine [[Ḩizb Allāh]] tulistas rakettidega [[Iisrael]]i sadamalinna [[Haifa]]t. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisraeli armee]] pommitas [[Liibanon]]i pealinna [[Beirut]]it, [[Bekaa org]]u ja islamiliikumise Ḩizb Allāh väidetavaid tugipunkte Liibanoni lõunaosas. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud Zaafaraniya linnaosas toimunud enesetaputerroristi ja raketirünnakutes hukkus kokku 48 ja sai vigastada 148 inimest. *[[Pakistan]]is jäi kõrguselt maailma teisel mäel [[K2]] kadunuks neli [[Venemaa]] mägironijat. *[[Sri Lanka]] mässuline relvarühmitus [[Tamili Tiigrid]] teatas, et ei ole valitsusele vaherahu pakkunud ja peab otsekõnelusi valitsusega lahingute jätkumise tõttu võimatuks. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Tallinn]]as kogunenud [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] erakorraline volikogu kiitis heaks koostööleppe [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliiduga]] ja valis 94 häälega erakonna presidendikandidaadiks [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]]. *[[Eesti]]sse saabus tagasi [[Kosovo]]s [[NATO]] rahutagamismissioonil osalenud 66-liikmeline luurekompanii [[BALTSQN-13]] eesotsas [[kapten]] [[Mait Müürsepp|Mait Müürsepaga]]. ==[[14. august]]== *[[ÜRO]] nimetas oma uueks eriesindajaks [[Kosovo]]s [[Saksamaa]] diplomaadi [[Joachim Rücker]]i. Rücker asub ÜRO missiooni Kosovos juhtima [[1. september|1. septembril]] [[2006]]. *[[2006. aasta Mehhiko presidendivalimised|Mehhiko presidendivalimised]]: [[Mehhiko]] pealinnas [[México]]s parlamendihoone ees toimusid kokkupõrked presidendikandidaat [[Andrés Manuel López Obrador]]i poolehoidjate ja politseinike vahel. Vigastada sai 30 inimest, sealhulgas ka mõned vasakpoolsed parlamendiliikmed. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Eesti aja järgi kell kaheksa hommikul hakkas [[Liibanon]]is kehtima [[vaherahu]] [[Iisrael]]i ja islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] vahel. *[[Sri Lanka]] pealinnas [[Colombo]]s presidendi residentsi lähedal toimunud pommiplahvatuses hukkus seitse ja sai vigastada seitseteist inimest. *[[Ekvatoriaal-Guinea]] peaministriks nimetati [[Ricardo Mangue Obama Nfubea]]. *[[Nigeeria]] valitsus andis vastavalt [[ÜRO]] rahvusvahelise kohtu otsusele aastast [[2002]] [[Kamerun]]ile ametlikult üle naftarikka [[Bakassi poolsaar]]e. *[[Sudaan]]i kohus mõistis kaheks aastaks vangi [[Sloveenia]] presidendi esindaja [[Tomo Kriznar]]i, süüdistades teda spioneerimises ja loata riiki sisenemises. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Eesti Keskerakond]] ja [[Eestimaa Rahvaliit]] avaldasid koostöölepingu teksti. Leppe kohaselt toetavad mõlemad erakonnad presidendikandidaat [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütlit]] ja seavad eesmärgiks ühise valitsusliidu moodustamise perioodiks [[2007]]–[[2011]]. *[[Eesti]]s astus [[Tallinna Ülikool]]i [[Ajaloo Instituut|Ajaloo Instituudi]] direktori ametisse ajaloodoktor [[Magnus Ilmjärv]]. ==[[15. august]]== *[[Venemaa]]l [[Leningradi oblast]]is [[Sosnovõi Bor]]i tuumaelektrijaamas seiskas automaatne releekaitsesüsteem Eesti aja järgi kell 8.32 avarii tõttu esimese energiaploki. *[[Iisrael]]i [[Jeruusalemm]]a Hadassah' haigla personal teatas, et alates jaanuarist [[kooma]]s viibinud ekspeaminister [[Ariel Sharon]] on haigestunud [[kopsupõletik]]ku. *[[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is toimunud suurtükirünnakus sai vigastada kuus [[Kanada]] sõdurit. Tõenäoliselt korraldas rünnaku islamiliikumine [[Ţālibān]]. *[[Jaapan]]i peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]] külastas vaatamata rahvusvahelistele protestidele [[Teine maailmasõda|Teises maailmasõjas]] langenud jaapanlaste austamiseks püstitatud [[Yasukuni tempel|Yasukuni templit]]. *[[Somaalia]]st lahku löönud [[Somaalimaa]] võimud teatasid kolme [[Belgia]] immigratsiooniametniku vahistamisest pealinnas [[Hargeysa]]s, süüdistades neid loata riiki sisenemises. Belglased olid tagasi toimetamas Somaalimaalt Belgiasse saabunud illegaalset immigranti. *[[Eesti]]s [[Tallinn]]as [[Kadrioru staadion]]il toimunud rahvusvahelistel kergejõustikuvõistlustel püstitas [[Venemaa]] sportlane [[Tatjana Lõssenko]] tulemusega 77.80 naiste [[vasaraheide|vasaraheite]] maailmarekordi ja Eesti sportlane [[Ksenija Balta]] tulemusega 6.80 Eesti rekordi naiste [[kaugushüpe|kaugushüppes]]. *Eestis Tallinnas varises kell 21.35 kokku osa aadressil [[Tartu maantee]] 37 asuvast ärihoonest. Õnnetuse ajal hoones inimesi ei viibinud. ==[[16. august]]== *[[Tšehhi|Tšehhi Vabariigis]] astus tagasi vähem kui kolm kuud ametis olnud peaminister [[Jiří Paroubek]]i vasakpoolne vähemusvalitsus. President [[Václav Klaus]] tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks paremtsentristide juhile [[Mirek Topolánek]]ile. *[[Venemaa]]l [[Sotši]]s toimunud Venemaa peaministri [[Mihhail Fradkov]]i ja [[Ukraina]] peaministri [[Viktor Janukovõtš]]i kohtumisel lepiti kokku Ukrainale tarnitava [[maagaas]]i hinnas. Samas toimunud kohtumisel Venemaa presidendi [[Vladimir Putin]]iga kinnitas Janukovõts oma valmidust kehtestada Ukrainas [[vene keel]] teise riigikeelena. *Venemaa piirivalve lasi [[Kuriilid]]e lähistel maha [[Jaapan]]i kaluri ja vahistas veel kolm, süüdistades neid loata sisenemises Venemaa territoriaalvetesse. *[[Ecuador]]is hakkas taas purskama pealinnast [[Quito]]st 135 kilomeetri kaugusel asuv [[Tungurahua]] [[vulkaan]]. Kolm läheduses asunud küla hävisid, veel kaks küla ja [[Riobamba]] linn said tugevalt kannatada. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i kesklinna äritänavatel toimunud kahes autopommi plahvatuses hukkus 13 ja sai vigastada 43 inimest. *[[Hiina]]s [[Peking]]is toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel [[kergejõustik]]us püstitas [[Eesti]] sportlane [[Margus Hunt]] [[kettaheide|kettaheites]] tulemustega 66.68 ja 67.32 kaks maailmarekordit. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: ajalehes [[Postimees]] ilmus [[neuroloog]] [[Helle Nurm]]i artikkel, kus ta andis hinnangu [[Eesti president|Eesti presidendi]] [[Arnold Rüütel|Arnold Rüütli]] tervislikule seisundile, kahtlustades presidendil [[mäluhäire]] esinemist. ==[[17. august]]== *[[Saksamaa]]l lõpetasid munitsipaalhaiglate arstid peaaegu kaheksa nädalat kestnud [[streik|streigi]], sest omavalitsustega jõuti kokkuleppele 10–13% suuruses palgatõusus. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] tunnistas [[Detroit]]i föderaalkohtunik [[Anna Diggs Taylor]] põhiseaduse vastaseks Riikliku Julgeolekuteenistuse ([[NSA]]) terroriseireprogrammi, mille raames kuulatakse kohtu loata pealt riigi elanike telefonikõnesid. *Ameerika Ühendriikide [[Lääne-Virginia]] osariigis evakueeriti pärast [[Pakistan]]i päritolu naise pagasist lõhkeaine leidmist [[Huntington]]i lennujaam. Naine võeti [[FBI]] poolt vahi alla. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Liibanon]]i lõunaossa saabusid esimesed Liibanoni armee üksused, võttes päeva jooksul üle [[Iisrael]]i armee kontrolli all olevatest Liibanoni aladest umbes poole. *[[Iraak|Iraagi]] pealinna [[Bagdad]]i peamiselt [[šiiidid|šiiitidega]] asustatud Sadri linnaosa turul plahvatas autopomm. Hukkus vähemalt 7 ja sai vigastada 26 inimest. *[[Sri Lanka]] valitsusväed korraldasid öösel [[Jaffna poolsaar]]el vastupealetungi mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] positsioonidele. Lahingutes hukkus vähemalt 75 Tamili Tiigrite võitlejat. *[[Hiina]]s [[Peking]]is toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel [[kergejõustik]]us võitis naiste [[kolmikhüpe|kolmikhüppes]] kuldmedali ja tuli juunioride maailmameistriks Eesti sportlane [[Kaire Leibak]]. Tema tulemus 14.43 on ühtlasi uus Eesti rekord. *[[Eesti]]s tegi välisminister [[Urmas Paet]]ile lahkumisvisiidi [[Venemaa]] [[suursaadik]] [[Konstantin Provalov]]. Kohtumisel avaldas ta idee kahe riigi ajaloolaste ümarlaua moodustamisest, mis võimaldaks lahendada poliitilisi pingeid tekitavaid lähiajaloo küsimusi. ==[[18. august]]== *[[Itaalia]]s [[Brindisi]] lennuväljal tegi hädamaandumise [[Suurbritannia]]st [[Gatwick]]i lennuväljalt [[Egiptus|Egiptusse]] [[Al-Ghardaqah]]' kuurorti teel olnud reisilennuk [[Boeing-767]], sest üks reisijatest leidis lennuki pardalt kirja teatega, et lennukis on pomm. Itaalia politsei lennukist lõhkekeha ei leidnud. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] autotootja [[Ford Motor Company]] avalikustas ulatuslikud meetmed kulude kokkuhoiuks. [[2006]]. aasta kolmandas kvartalis 123 miljonit [[USA dollar]]it kahjumit saanud firma vähendab [[Põhja-Ameerika]]s neljandas kvartalis autode tootmist 21 protsenti, sulgeb aastaks [[2012]] 14 autotehast ja koondab 30 000 töökohta. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Iisrael]]i esindaja [[ÜRO]]s [[Dan Gillerman]] teatas, et tema riigil on raske või isegi võimatu aktsepteerida [[Liibanon]]i saadetavate rahuvägede koosseisus sõdureid riikidest, mis ei tunnista Iisraeli õigust olemasolule. Iisrael on vastu [[Indoneesia]] ja [[Malaisia]] sõdurite osalemisele [[Lähis-Ida]] rahuvalvemissioonil. *[[Saudi Araabia]] valitsus teatas, et on allkirjastanud [[Suurbritannia]] valitsusega lepingu Briti sõjatööstusettevõtte [[BAE Systems]] valmistatava 72 hävituslennuki [[Eurofighter Typhoon|Eurofighter]] ostuks. Tehingu väärtuseks on umbes 10 miljardit [[Suurbritannia naelsterling]]i. *[[Elevandiluurannik]]u suurimas linnas [[Abidjan]]is maeti riigi endine president kindral [[Robert Guei]]. Matustel osalesid riigi president [[Laurent Gbagbo]] ja peaminister [[Charles Konan Barry]]. Guei tapeti [[19. september|19. septembril]] [[2002]] ja tema laipa hoiti ligi neli aastat surnukuuris. *[[Hiina]]s [[Peking]]is toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel kergejõustikus võitis meeste 200 meetri jooksus kuldmedali ja tuli juunioride maailmameistriks [[Eesti]] sportlane [[Marek Niit]]. Tema tulemus 20.96 oli ühtlasi uus Eesti rekord. *[[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] allkirjastas otsuse ametist lahkuvale [[Venemaa]] [[suursaadik]]ule [[Konstantin Provalov]]ile I klassi [[Maarjamaa Rist]]i andmiseks. ==[[19. august]]== *[[Saksamaa]]l [[Kiel]]i raudteejaamas vahistati [[Liibanon]]ist pärit 21-aastane üliõpilane, keda kahtlustatakse ebaõnnestunud pommirünnakute kavandamises kahes reisirongis [[Juuli 2006|juulis 2006]]. *[[Iisrael]]i sõdurid vahistasid [[Rām Allāh]]i linnas [[Palestiina]] omavalitsuse asepeaministri, islamiliikumise [[Ḩamās]] liikme [[Nasser ash-Shaer]]i. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: vaatamata kehtivale vaherahule korraldas [[Iisraeli armee]] rünnaku Liibanonis [[Bekaa org|Bekaa orus]] asuvale Bodai külale, tuues põhjuseks vajaduse takistada islamiliikumise [[Ḩizb Allāh]] varustamist [[Iraan]]ist ja [[Süüria]]st saabuvate relvadega. Rünnakus hukkus üks Iisraeli sõdur ja kolm Ḩizb Allāhi võitlejat. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni peaminister [[Fouad Siniora]] süüdistas Iisraeli kehtiva vaherahu rikkumises ja esitas ametliku protesti [[ÜRO]]le. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: Liibanoni [[An-Nāqūrah]] sadamalinna saabusid esimesed 50 [[Prantsusmaa]] sõdurit, et osaleda ÜRO rahuvalvemissioonil. *[[Ungari]]s [[Nyỉregyháza]]s toimunud kuuendal [[Cantemuse noortekooride festival]]il võitis [[Eesti]] rahvusooperi [[Estonia (teater)|Estonia]] poistekoor dirigent [[Hirvo Surva]] juhtimisel kuldmedali. *[[Hiina]]s [[Peking]]is toimunud juunioride maailmameistrivõistlustel kergejõustikus võitis meeste [[kuulitõuge|kuulitõukes]] kuldmedali ja tuli juunioride maailmameistriks tulemusega 20.53 Eesti sportlane [[Margus Hunt]]. ==[[20. august]]== *[[Venemaa]]l [[Inguši Vabariik|Inguši Vabariigi]]s Alhastõ külas tapsid relvastatud isikud öösel miilitsauurija Šahgirei Tsojevi ja kriminaaljälituse uurija Rustam Belhororejevi. *[[Ungari]] pealinna [[Budapest]]i tabas tugev torm, millega kaasnesid rajuvihmad ja kuni 100&nbsp;km/h puhuv tuul. Tormis hukkus 3 ja sai vigastada üle 250 inimese, neist suur osa [[Doonau]] jõe kaldale ilutulestikku jälgima kogunenud linnakodanikud. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s toimus umbes 2500 osavõtjaga meeleavaldus [[Iisrael]]i toetuseks, mille organiseeris Soome-Iisraeli sõprusühing. Meeleavaldusel nõuti röövitud Iisraeli sõdurite vabastamist. *[[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]: [[ÜRO]] peasekretär [[Kofi Annan]] mõistis hukka Iisraeli rünnaku [[Liibanon]]is asuvale Bodai külale ja nimetas seda vaherahu rikkumiseks. *Iisraeli armee vahistas [[Rām Allāh]]i linnas [[Palestiina]] parlamendi peasekretäri [[Maḥmūd al-Ramahi]]. *Iisraelis astus ametist tagasi justiitsminister [[Haim Ramon]], keda süüdistati naissõduri vägisi suudlemises. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is tapsid relvastatud isikud vähemalt 15 ja haavasid 217 [[šiiidid|šiiidi]] palverändurit, kes olid teel [[imaam]] [[Musa al-Kadhim]]i hauale. *[[Afganistan]]i [[Kandahāri provints]]is [[NATO]] vägede ja Afganistani julgeolekujõudude lahingus islamiliikumise [[Ţālibān]] võitlejatega hukkus ametlikel andmetel 70 islamivõitlejat. Ţālibān tunnistas ainult 12 võitleja surma. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] tehti teatavaks [[Juuli 2006#30. juuli|30. juulil]] toimunud [[2006. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi üldvalimised|presidendi- ja parlamendivalimiste]] tulemused. Presidendikandidaadid [[Joseph Kabila]] ja [[Jean-Pierre Bemba]] ei kogunud valimiste võitmiseks vajalikke hääli, ehkki esimene neist võitis suure ülekaaluga. Nad kohtuvad uuesti valimiste teises voorus [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[2006]]. Pärast valimistulemuste avalikustamist puhkesid kandidaatide toetajate vahel relvastatud kokkupõrked. *[[Keenia]]s [[Thika]] linna lähistel ründasid röövlid Venemaa [[suursaadik]]ut [[Valeri Jegoškin]]it, pussitades teda selga ning röövides talt raha ja isiklikud esemed. Saadik toimetati haiglasse. *[[Etioopia]] väed alustasid liikumist [[Somaalia]] ajutise valitsuse residentsi [[Baydhabo]] poole, et võtta linn oma kaitse alla. Etioopia on lubanud sekkuda Somaalia kodusõtta kui pealinna [[Muqdisho]]t kontrolliv mässuline rühmitus [[Islamikohtute Liit]] peaks Baydhabot ründama. *[[Eesti]]s [[Harjumaa]]l [[Kuusalu vald|Kuusalu vallas]] [[Hara (Kuusalu)|Hara]] külas puhkes pärastlõunal metsatulekahju, haarates umbes 30 [[hektar]]it metsaala. ==[[21. august]]== *[[Venemaa]] pealinnas [[Moskva]]s Tšerkizovski turul Eesti aja järgi kell 9.30 hommikul toimunud lõhkeseadeldise plahvatuses sai surma 10 ja vigastada 49 inimest. [[FSB]] vahistas kahtlustatuna plahvatuse korraldamises 2 inimest. *Venemaa pealinnas Moskvas põles tekstiilitööstuse Trjohgornaja Manufaktura vabrikuhoone. Inimesed õnnetuses vigastada ei saanud. *Venemaa tasus [[Vnešekonombank]]i vahendusel täielikult [[Pariisi klubi]]le oma võla summas 1,2685 miljardit [[USA dollar]]it. Ühtlasi kanti Klubile üle 22,468 miljardit USA dollarit Venemaa riigivõla ennetähtaegseks kustutamiseks. Võlgade tasumist oli alustatud [[8. august]]il [[2006]]. *[[Suurbritannia]]s esitati 11 inimesele süüdistus kavatsuses lasta [[Atlandi ookean]]i kohal õhku kuni 10 reisilennukit. Kavandatavad terroriaktid paljastati ja kahtlusalused vahistati [[August 2006#10. august|10. augustil 2006]]. *[[Hispaania]]s [[Palencia provints]]is [[Villada]] linna lähistel sõitis teelt välja linnadevahelise kiirrongi kuus vagunit. Õnnetuses sai politsei andmetel surma 5 inimest. *[[La Manche'i tunnel]]it läbival kaubarongil süttis umbes kell 14.30 Eesti aja järgi põlema veoauto. Peatati rongiühendus ja evakueeriti 34 inimest. Õnnetuses keegi vigastada ei saanud. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] president [[George W. Bush]] teatas, et eraldab [[Liibanon]]ile sõjalises konfliktis [[Iisrael]]iga hävinud majade ja infrastruktuuri ülesehitamiseks 230 miljonit USA dollarit. *[[Egiptus]]e pealinnast [[Kairo]]st umbes 20 kilomeetri kaugusel [[Qalyūb]]i raudteejaamas põrkasid kokku kaks reisirongi. Õnnetuses hukkus vähemalt 58 ja sai vigastada umbes 150 inimest. *[[Burundi]] politsei vahistas pealinnas riigi ekspresidendi [[Domitien Ndayizeye]] kohe pärast seda, kui temalt oli võetud parlamendiliikme puutumatus. Ndayizeyet süüdistatakse ebaõnnestunud riigipöördekatse ettevalmistamises. *[[Eesti]]sse saabus kolmepäevasele visiidile [[Island]]i peaminister [[Geir H. Haarde]]. ==[[22. august]]== *[[Pulkovo Airlinesi lend 612]]: [[Ukraina]]s [[Donetsk]]i lähistel kukkus alla [[Venemaa]] riikliku lennufirma [[Pulkovo (lennufirma)|Pulkovo]] pikselöögi saanud reisilennuk [[Tu-154]], mis oli teel [[Anapa]]st [[Peterburi]]. Kõik pardal olnud 170 inimest hukkusid. *[[Läti]] president [[Vaira Vīķe-Freiberga]] andis [[Riia]]s Venemaa ekspresidendile [[Boriss Jeltsin]]ile üle talle [[2000]]. aastal määratud [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe ordeni]] teenete eest Läti taasiseseisvumisel. *[[Tšiili]] pealinnas [[Santiago]]s toimusid taas keskkooliõpilaste meeleavaldused haridusreformidega venitamise vastu. Meeleavalduse käigus puhkesid kokkupõrked politseiga, üle 200 inimese võeti vahi alla ja kümned said vigastada. *[[Paraguay]]s astus ametisse välisminister [[Rubén Ramírez Lezcano]]. *[[Tai]] politsei korraldas naabritelt saadud vihje põhjal reidi riigi pealinna [[Bangkok]]i Huay Kwangi elamurajoonis asuvasse majja, tabades seal 169 illegaalset immigranti [[Põhja-Korea]]st. *[[Afganistan]]is [[Kandahāri provints]]is tapsid [[NATO]] rahuvalvejõud 11 väidetavalt rünnakut kavandanud islamiliikumise [[Ţālibān]] võitlejat. Kohalike elanike hinnangul olid tapetud hoopis põldudelt marju korjamas käinud tsiviilisikud. *[[Egiptus]]es [[Nuwaybi‘]] kuurordi lähistel paiskus kurvis teelt välja turistibuss. Hukkus 11 bussis viibinud [[Iisrael]]i [[araablased|araablasest]] turisti. *[[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatlikus Vabariigis]] lõppesid [[ÜRO]] vahendatud läbirääkimiste tulemusel relvastatud kokkupõrked presidendikandidaatide [[Joseph Kabila]] ja [[Jean-Pierre Bemba]] toetajate vahel, mis olid alguse saanud pärast [[2006. aasta Kongo Demokraatliku Vabariigi üldvalimised|presidendivalimiste]] tulemuste avalikustamist [[August 2006#20. august|20. augustil]]. *[[Eesti]]s tabas umbes kell 15.20 [[Paide]] linna keeristorm, mis lõhkus Ristiku elamurajoonis majakatuseid ja murdis linnas iidseid pärnapuid. ==[[23. august]]== *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] lennufirma [[Northwest Airlines]] reisilennuk, mis oli teel [[Amsterdam]]ist [[Mumbai]]sse, pöördus [[Saksamaa]] õhuruumis [[Holland]]isse tagasi. Lennukit eskortisid tagasiteel kaks Hollandi [[F-16]] tüüpi hävitajat. Hollandi politsei vahistas lennuki maandumise järel 12 reisijat, kes olid meeskonna hinnangul lennukis kummaliselt käitunud. *[[Ukraina]]s oli rahvuslik leinapäev, mälestamaks [[August 2006#22. august|22. augustil]] lennuõnnetuses hukkunuid. *[[Iisrael]]i politsei kuulas üle riigi presidendi [[Moshe Katsav]]i, keda kaks tema endist naistöötajat on süüdistanud seksuaalses ahistamises. *[[Afganistan]]i [[Zābuli provints]]is toimunud kokkupõrgetes Afganistani armee ja mässulise islamiliikumise [[Ţālibān]] võitlejate vahel hukkus 29 mässulist. *[[India]]s astusid ametist tagasi regionaalsesse parteisse [[Telangana Rashtra Samiti]] kuuluvad tööminister [[K. Chandrasekara Rao]] ja regionaalse arengu minister [[A. Narendra]], sest ei suutnud koalitsioonis läbi suruda [[Telangana]] piirkonnale osariigi staatuse andmist. *[[Eesti]]s avalikustati kultuuriministeeriumi tellimusel valminud kultuuritarbimise uuringu tulemused, mille kohaselt on vähenenud nii raamatute lugemine kui ka kino ja teatri külastamine. Uuringu viis läbi turu-uuringute ettevõte [[Saar Poll]]. ==[[24. august]]== *[[Rahvusvaheline Astronoomialiit]] otsustas häälteenamusega muuta [[planeet|planeedi]] definitsiooni. Uue määratluse kohaselt sai siiani planeediks peetud [[Pluuto]]st [[kääbusplaneet]]. *[[Venemaa]]l peeti rahvuslikku leinapäeva, mälestamaks [[August 2006#22. august|22. augustil]] [[Ukraina]]s toimunud lennuõnnetuse 170 ohvrit. *[[Soome]] pealinnas [[Helsingi]]s toimunud [[Kunstide öö]] raames korraldasid noored grafitikunstnikud hilisõhtul sanktsioneerimata meeleavalduse, mille käigus lõhuti Simonkatu tänaval kaupluste vaateaknaid ja määriti hoonete seinu. Politsei pidas kinni 40–50 inimest, kokku osales meeleavaldusel kuni 200 inimest. *[[Filipiinid]]e parlamendis kukkus läbi umbusaldusavaldus riigi presidendi [[Gloria Macapagal-Arroyo]] vastu. Opositsioon süüdistas presidenti korruptsioonis, inimõiguste rikkumises ja valimistulemuste võltsimises. Umbusalduse avaldamist toetas vaid 32 Esindajatekoja liiget, selle vastu hääletas 173 parlamendiliiget. *[[Tai]] peaminister [[Thaksin Shinawatra]] maja lähistel tabati ja tehti politsei poolt kahjutuks lõhkeainega täidetud sõiduauto. *[[Liibanon]]is vahistati 19-aastane üliõpilane, keda kahtlustatakse ebaõnnestunud pommirünnakute korraldamises [[Saksamaa]] reisirongides [[Juuli 2006|juulis 2006]]. Tema kaasosaline vahistati [[August 2006#19. august|19. augustil]] [[Kiel]]is. *[[Afganistan]]i [[Konarhā provints]]is korraldasid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] väed õhurünnaku elumajale. Hukkus seitse tsiviilisikut, kes USA armee hinnangul olid terroriorganisatsiooni [[al-Qā'idah]] liitlased. *[[Eesti]] [[Kaitseväe juhataja]] [[Tarmo Kõuts]] esitas [[Eesti president|Vabariigi Presidendile]] lahkumisavalduse. Ta teatas, et astub pärast ametist lahkumist [[Isamaa ja Res Publica Liit]]u ja kandideerib [[2007. aasta Eesti parlamendivalimised|2007. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikokku]]. *[[Eesti president]] [[Arnold Rüütel]] nimetas Eesti täievoliliseks ja erakorraliseks [[suursaadik]]uks [[Soome]]s senise Riigikogu välissuhete osakonna juhataja [[Merle Pajula]]. *[[Eesti]] kaitseminister [[Jürgen Ligi]] alustas ametlikku visiiti [[Afganistan]]is. *[[Eesti]]s hakkas SA Kuressaare Sõnumid asemel nädalalehte [[Kuressaare Sõnumid]] välja andma OÜ Saaremaa Raadio. [http://www.omasaar.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=10208&sec=1] ==[[25. august]]== *[[Venemaa]]l [[Peterburi]]s puhkes tulekahju [[1835]]. aastal ehitatud [[õigeusk|õigeusu]] [[Püha Kolmainsuse katedraal|Püha Kolmainsuse (Troitski Izmailovski) katedraalis]]. Tulekahjus hävisid viie kupliga kiriku peakuppel ja üks külgmistest kuplitest, kiriku sisustus õnnestus päästa. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] mõisteti väljapressimise, rahapesu ja pettuste eest üheksaks aastaks vangi [[Ukraina]] endine peaminister [[Pavlo Lazarenko]]. *[[Iisrael]] korraldas öösel õhurünnaku [[Gaza tsoon]]ile, pommitades [[Gaza]] linna ja [[Jabāliyā]] põgenikelaagrit. Rünnakutes sai vigastada vähemalt kolm palestiinlast. *[[Hiina]] pealinnas [[Peking]]is mõistis kohus kolmeks aastaks vangi [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ajalehe [[New York Times]] 44-aastase kaastöötaja [[Zhao Yan]]i, süüdistades teda pettuses. [[2004]]. aastast vahi all olnud Zhao Yani kavatseti algselt süüdistada riigisaladuse reetmises, kuid sellest loobuti ebapiisava tõendusmaterjali tõttu. *[[Sri Lanka]] [[Jaffna poolsaar]]e [[Point Pedro]] sadamasse jõudis esimene kaubalaev riisi, suhkru ja läätsedega, et aidata valitsusvägede ja mässulise relvarühmituse [[Tamili Tiigrid]] lahingute tulemusel muust saarest ära lõigatud ja nälgivaid elanikke. *[[India]] valitsus esitas [[Holland]]ile ametliku protesti seoses 12 India kodaniku arreteerimisega firma [[Northwest Airlines]]i lennul [[Amsterdam]]ist [[Mumbai]]sse [[August 2006#23. august|23. augustil]]. *[[Tai]] peaminister [[Thaksin Shinawatra]] esines kõnega, milles süüdistas mitmeid ohvitsere vandenõu kavandamises tema kukutamiseks. *[[Eesti]] kaitseminister [[Jürgen Ligi]] külastas [[Afganistan]]i visiidi raames seal teenivaid Eesti väeüksusi. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Isamaa ja Res Publica Liit]], [[Sotsiaaldemokraatlik Erakond]] ja [[Eesti Reformierakond]] tegid ühisavalduse, milles kritiseerisid [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] ja [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] kava mitte osaleda presidendivalimiste [[Riigikogu]] voorudes. ==[[26. august]]== *[[Iisrael]]i armee ründas [[Gaza tsoon]]is läbi viidud julgeolekuoperatsiooni käigus raketiga uudisteagentuuri [[Reuters]] sõidukit. Auto juures viibinud ajakirjanik ja operaator, samuti kaks läheduses olnud palestiinlast said vigastada. *[[Uganda]] valitsuse ja mässulise relvarühmituse [[Issanda Vastupanuarmee]] esindajad sõlmisid rahulepingu. Lepingu kohaselt hakkab [[August 2006#29. august|29. augustist]] kehtima relvarahu ja kolme nädala jooksul lahkuvad mässulised Uganda ning [[Kongo Demokraatlik Vabariik|Kongo Demokraatliku Vabariigi]] territooriumilt, andes ennast [[Sudaan]]i valitsuse kaitse alla. ==[[27. august]]== *[[Saksamaa]]l [[Bonn]]i lähistel toimunud lennuetenduse ajal sai pikselöögist vigastada 24 puu alla varjunud pealtvaatajat. *Saksamaal [[Gelsenkirchen]]is toimunud jalgpallikohtumise ajal sai keravälgust vigastada 5 puu alla varjunud pealtvaatajat. *[[Türgi]]s [[Marmaris]]e kuurortlinna peatänaval sõitnud mikrobussis plahvatas veidi enne keskööd pomm. Rünnakus sai vigastada 10 [[Suurbritannia]] ja 11 Türgi kodanikku. Läheduses asuvates prügikastides plahvatas veel kaks pommi, kuid need ei tekitanud kellelegi vigastusi. *Türgi suurimas linnas [[İstanbul]]is hilisõhtul toimunud pommiplahvatuses sai vigastada 6 Türgi kodanikku. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[Kentucky]] osariigis kukkus peatselt pärast [[Lexington]]i lennuväljalt õhkutõusmist alla lennufirma [[Comair]] reisilennuk [[CRJ-100]]. Lennuki pardal olnud 50 inimesest hukkus 49, ainsana jäi ellu lennuki kaaspiloot James Polehinke. *Ameerika Ühendriikides [[Los Angeles]]es jagati [[2006. aasta Primetime Emmy auhinnad|Emmy auhindu]]. Parima draamasarja auhinna pälvis USA põnevussari "[[24 (telesari)|24]]", parimaks meesnäitlejaks tunnistati samas sarjas peaosa mänginud [[Kiefer Sutherland]]. Parima naisnäitleja auhind minisarjade kategoorias läks Dame [[Helen Mirren]]ile rolli eest telesarjas "[[Elizabeth I (telesari)|Elizabeth I]]". Parimaks koomikuks tunnistati [[Tony Shalhoub]] nimirolli eest telesarjas "[[Monk (telesari)|Monk]]". *[[Palestiina]]s [[Gaza tsoon]]is vabastati [[August 2006#14. august|14. augustil]] röövitud Ameerika Ühendriikide telekanali [[FOX News]] ajakirjanikud ameeriklane [[Steve Centanni]] ja uusmeremaalane [[Olaf Wiig]]. *[[Eesti]]s maeti [[Tallinn]]a [[Metsakalmistu]]le ümber urnid [[riigivanem]] [[August Rei]] ja tema abikaasa [[Therese Rei]] tuhaga. Matusetalituse viis läbi [[EELK]] peapiiskop [[Andres Põder]]. ==[[28. august]]== *[[ÜRO]] [[ÜRO peasekretär|peasekretär]] [[Kofi Annan]] alustas visiiti [[Lähis-Ida]]s, kohtudes esimesena [[Liibanon]]i peaministri [[Fouad Siniora]]ga. *[[Türgi]] kuurortlinna [[Antalya]] kesklinna restoranide piirkonnas toimus pommiplahvatus. Hukkus vähemalt 2 ja sai vigastada 5 inimest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Las Vegas]]es arreteeriti [[polügaamia|polügamistliku]] sekti Jeesuse Kristuse Viimase Aja Pühade Fundamentalistliku Kiriku 50-aastane juht [[Warren Jeffs]], kes kuulus USA kümne kõige tagasiotsituima inimese hulka. *[[2006. aasta Mehhiko presidendivalimised|Mehhiko presidendivalimised]]: [[Mehhiko]] valimiskohus lükkas pärast osade häälte ülelugemist tagasi valimised kaotanud kandidaadi [[Andrés Manuel López Obrador]]i süüdistused valimistulemuste võltsimises. *[[Prantsuse Guajaana]] [[Prefekt (haldusüksus)|prefektiks]] sai [[Jean-Pierre Laflaquière]]. *[[Jaapan]]i peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]] alustas ametlikku visiiti [[Kesk-Aasia]] riikides, kohtudes [[Kasahstan]]i pealinnas [[Astana]]s riigi presidendi [[Nursultan Nazarbajev]]iga. *[[Iraak|Iraagi]] pealinnas [[Bagdad]]is siseministeeriumi ees toimunud autopommi plahvatuses hukkus 13 ja sai vigastada 35 inimest. *Iraagi lõunaosas [[Ad-Dīwānīyah]] linna lähistel toimunud naftajuhtme plahvatuses hukkus vähemalt 34 inimest, kes ammutasid kasutamata torust [[nafta]]t. *[[Afganistan]]i [[Helmandi provints]]i [[Lashkar Gāh]]i linna rahvarohkel turul toimunud enesetaputerroristi rünnakus hukkus 17 inimest ja 47 sai vigastada. *[[Iisrael]]i peaminister [[Ehud Olmert]] teatas kahe valitsuskomitee moodustamisest, mille ülesandeks on uurida sõjategevuse läbiviimist [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt]]i ajal. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Riigikogu]]s toimus presidendivalimiste esimene voor. [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ja [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] parlamendisaadikud valimistel ei osalenud. Ainsa kandidaadina oli üles seatud [[Ene Ergma]], kes kogus 65 parlamendiliikme toetuse ega osutunud seega valituks. *[[Tallinn]]as kohtusid [[Eesti peaminister]] [[Andrus Ansip]] ja [[Soome]] peaminister [[Matti Vanhanen]]. Kohtumisel keskenduti Eesti-Soome suhetele ja koostööle. ==[[29. august]]== *[[ÜRO peasekretär]] [[Kofi Annan]] külastas oma [[Lähis-Ida]] visiidi raames [[2006. aasta Iisraeli-Liibanoni konflikt|Iisraeli-Liibanoni konfliktis]] kõige enam kannatada saanud [[Liibanon]]i lõunaosa. *[[Läti]]s [[Jūrmala]]s algas [[Baltimaad]]e kaitseministrite kahepäevane kohtumine. [[Eesti]]t esindas kohtumisel kaitseminister [[Jürgen Ligi]]. *[[Türgi]]s [[Antalya]] linnas toimunud pommiplahvatuse eest võttis vastutuse [[kurdid]]e relvarühmitus [[Kurdistani Vabaduspistrikud]]. *[[Kesk-Aasia]] riikides ametlikul visiidil viibiv [[Jaapan]]i peaminister [[Jun'ichirō Koizumi]] saabus [[Usbekistan]]i, kohtudes pealinnas [[Taškent|Taškendis]] riigi presidendi [[Islom Karimov]]iga. *[[Indoneesia]]s tabas [[Tual]]i saart veealune maavärin tugevusega 5,4 magnituudi. Inimohvreid ei olnud. *[[Uganda]]s hakkas kehtima relvarahu valitsusvägede ja mässulise relvarühmituse [[Issanda Vastupanuarmee]] vahel. *[[2006. aasta Eesti presidendivalimised|Eesti presidendivalimised]]: [[Riigikogu]]s toimus presidendivalimiste teine ja kolmas voor. Ainsa kandidaadina oli üles seatud [[Toomas Hendrik Ilves]], kes kogus mõlemas voorus 64 häält ega osutunud seega valituks. [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] ja [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] saadikud valimistel ei osalenud. ==[[30. august]]== *[[ÜRO peasekretär]] [[Kofi Annan]] jätkas ametlikku visiiti [[Lähis-Ida]]s, kohtudes [[Iisrael]]i peaministri [[Ehud Olmert]]iga. Kõne all oli [[Liibanon]]ile kehtestatud õhu- ja mereblokaadi lõpetamine, kuid Ehud Olmert ei nõustunud selles osas järeleandmisi tegema. *[[Belgia]] pealinnas [[Brüssel]]is mõrvati oma üürikorteris rahvusvaheliselt tuntud Iisraeli pianist [[Benjamin Rawitz]]. *[[Itaalia]]s [[Veneetsia]]s algas [[Brian De Palma]] lavastatud filmi "[[Must daalia]]" ("The Black Dahlia") esilinastusega 63. [[Veneetsia filmifestival]]. *[[Leedu]] kuulutas rahvusvaheliselt tagaotsitavaks endise majandusministri ja [[Leedu Tööpartei]] esimehe [[Viktor Uspaskihh]]i, keda süüdistatakse partei finantsidega seotud maksupettustes. *[[Läti]]s [[Jūrmala]]s lõppenud [[Baltimaad]]e kaitseministrite kohtumisel otsustati taotleda [[NATO]] õhukaitse missiooni pikendamist Balti riikides aastani [[2018]]. *[[Venemaa]] julgeolekuorganid andsid [[Jaapan]]i ametnikele üle kaks [[August 2006#16.august|16.augustil]] piiririkkumises süüdistatuna vahistatud jaapani kalurit. *[[Türgi]]s [[Mersin]]i sadamalinnas plahvatas prügikastis pomm, vigastada sai üks inimene. Oletatavalt korraldas rünnaku relvarühmitus [[Kurdistani Vabaduspistrikud]]. *Türgis astus ametisse [[Türgi relvajõud]]ude uus ülemjuhataja, kindral [[Yaşar Büyükanıt]]. *[[Iraak|Iraagis]] [[Al-Ḩillah]]i linnas armee värbamiskeskuse juures toimunud pommiplahvatuses sai surma vähemalt 12 ja vigastada 38 inimest. *Iraagi pealinna [[Bagdad]]i Al-Shurja turul toimunud pommiplahvatuses hukkus 24 ja sai vigastada vähemalt 35 inimest. *[[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] internetifirma [[Google]] laiendas raamatute otsisüsteemi [[Google Book Search]], võimaldades alla laadida ja välja trükkida enne [[19. sajand]]i keskpaika kirjastatud kirjandusteoseid. ==[[31. august]]== *[[ÜRO]] Julgeolekunõukogu otsustas saata [[Sudaan]]i [[Dārfūr]]i piirkonda rahuvalveväed, kuid oodata esmalt ära Sudaani valitsuse nõusolek vägede piirkonda viimiseks. *[[Norra]] politsei sai reidi käigus kätte [[2004]]. aastal [[Oslo]] muuseumist varastatud kunstnik [[Edvard Munch]]i maalid "Karje" ja "Madonna". *[[Guyana]]s toimusid [[2006. aasta Guyana üldvalimised|parlamendi- ja presidendivalimised]]. Valimised võitis 54,6% häältega president [[Bharrat Jagdeo]] juhitav [[Rahva Progressiivne Partei]], saades 36 kohta 65-liikmelises parlamendis. Valimistel osales 68,8% hääleõiguslikest kodanikest. *[[Tai]] peamiselt [[muslim]]itega asustatud lõunaosas plahvatasid pommid 21 pangakontori juures. Rünnakutes hukkus vähemalt üks inimene ja üle kahekümne sai vigastada. Enamus rünnakute ohvriks langenud panku asus [[Yala provints]]is. *[[Hiina]]s mõisteti viieks aastaks vangi [[Singapur]]i ajalehe heaks töötanud [[Hongkong]]i ajakirjanik [[Ching Cheong]]. Teda süüdistati [[Taiwan]]i kasuks spioneerimises aastatel [[2000]]–[[2005]]. *[[Jordani Läänekallas|Jordani läänekaldal]] [[Nablus]]e linnas lasid [[Iisrael]]i julgeolekujõud maha [[Palestiina]] relvarühmituse [[Al-Aqsā Märtribrigaadid]] juhi [[Fadi Khafisha]]. *[[Eesti]]s süttis öösel põlema ärimees [[Rein Kilk|Rein Kilgile]] kuuluv [[Tartu]] [[Tartu raudteejaam|raudteejaama]] hoone. Tules said ulatuslikult kannatada muinsuskaitse all oleva ajaloolise maja raudteepoolne külg ja katus. *Eestis [[Tallinn]]as tegi [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonna]] linnaühenduse juhatus [[Eestimaa Rahvaliit|Eestimaa Rahvaliidu]] linnaühenduse juhatusele ettepaneku alustada läbirääkimisi koostööleppe sõlmimiseks ka pealinna tasandil. *Eestis [[Kihnu]]s avati läbi aegade esimene [[lasteaed]], milles käib 17 mudilast. {{Sündmused kuude kaupa}} [[Kategooria:2006| 2006–08]] egakth7hztu5jsbvr9zpsa20m5rbpet Tallinna–Narva raudtee 0 57804 7124462 7106802 2026-04-04T20:38:38Z Kuriuss 38125 7124462 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Raudteeliinid | box_width = | name =Tallinna-Narva raudtee | color = | image =[[Pilt:Eesti.raudteevõrk.Tallinn–Narva.svg|300px]] | seis =kasutusel | asukoht =[[Pilt:Flag of Estonia.svg|20px]] [[Eesti]]<br>([[Harju maakond|Harjumaa]],<br>[[Lääne-Viru maakond|Lääne-Virumaa]] ja<br>[[Ida-Viru maakond|Ida-Virumaa]]) | algpunkt =[[Balti jaam|Tallinn]] | lõpp-punkt =[[Narva raudteejaam|Narva]] | jaamade ja peatuste arv=32 | rööpapaaride arv=Tallinnast Tapani 2;<br>Tapalt Narvani 1 | avati =[[5. november|5. novemb]]ril [[1870]] | suleti = | omanik =[[Eesti Raudtee]]<ref>[https://web.archive.org/web/20210830223538/https://www.evr.ee/files/EVR-PPD-Template-KAART-eesti.jpg Eesti Raudtee taristu 2018]; Eesti Raudtee</ref> | operaator =[[Elron]], [[GoRail]], [[Operail]], [[E.R.S.]], [[Spacecom]], [[Kunda Trans]]<br> | depoo =[[Tapa depoo]], [[Pääsküla depoo]] (reisirongidele) | raudtee pikkus=211 km | rööpmelaius =1520 mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) | elektrifitseeritud=elektrifitseeritud Aegviiduni | kiirus =kuni 135 km/h<ref>[https://web.archive.org/web/20220124223420/https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus2021.xlsx Rongide lubatav sõidukiirus alates 21.12.2021]; AS Eesti Raudtee</ref> | peatused =[[Balti jaam|Tallinn]]<br> [[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]]<br> [[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste]]<br> [[Vesse raudteepeatus|Vesse]]<br> [[Lagedi raudteejaam|Lagedi]]<br> [[Kulli raudteepeatus|Kulli]]<br> [[Aruküla raudteepeatus|Aruküla]]<br> [[Raasiku jaam|Raasiku]]<br> [[Parila raudteepeatus|Parila]]<br> [[Kehra raudteejaam|Kehra]]<br> [[Lahinguvälja raudteepeatus|Lahinguvälja]]<br> [[Mustjõe raudteepeatus|Mustjõe]]<br> [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]<br> [[Nelijärve raudteepeatus|Nelijärve]]<br> [[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]]<br> [[Lehtse raudteejaam|Lehtse]]<br> [[Tapa raudteejaam|Tapa]]<br> [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]]<br> [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]<br> [[Vaeküla raudteejaam|Vaeküla]] (rongid ei peatu)<br> [[Kabala raudteejaam|Kabala]]<br> [[Sonda raudteejaam|Sonda]]<br> [[Kiviõli raudteejaam|Kiviõli]]<br> [[Püssi raudteejaam|Püssi]]<br> [[Kohtla-Nõmme raudteepeatus|Kohtla-Nõmme]]<br> [[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] (rongid ei peatu)<br> [[Sompa raudteejaam|Sompa]] (rongid ei peatu)<br> [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]<br> [[Toila raudteejaam|Toila]] (rongid ei peatu)<br> [[Oru raudteejaam|Oru]]<br> [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]]<br> [[Auvere raudteejaam|Auvere]] (rongid ei peatu)<br> [[Soldina raudteejaam|Soldina]] (rongid ei peatu)<br> [[Narva raudteejaam|Narva]] | kaardi_seis = collapsed }}'''Tallinna–Narva raudtee''' on [[laiarööpmeline raudtee]] [[Põhja-Eesti]]s ([[rööpmelaius]]ega 1520 mm) kogupikkusega 211 km. Olulise osa raudtee koormusest moodustavad [[Venemaa]]lt [[Tallinn]]a ja selle lähiümbruse [[sadam]]atesse ([[Muuga sadam|Muuga]], [[Tallinna sadam|Tallinna]] ja [[Paldiski sadam]]), samuti [[Sillamäe sadam]]asse, suunduvad [[kaubarong]]id. Seoses üle-eestilise transiitrongiliikluse vähenemisega läbib raudteed aga järjest vähem kaubavooge.<ref>[https://arileht.delfi.ee/news/uudised/raivo-vare-eesti-transiit-vaheneb-ust-luuga-sadama-mojul?id=64989670 Raivo Vare: Eesti transiit väheneb Ust-Luuga sadama mõjul]; Ärileht, 19.09.2012</ref> Tavaliselt jagatakse 211 km pikkune Tallinna–Narva raudtee omakorda kaheks eraldi lõiguks: Tallinna–Tapa ja Tapa–Narva raudtee. == Reisiliiklus == Raudteel sõidavad [[Elron]]i ja [[Go Rail]]i [[reisirong]]id liinidel [[Tallinna–Narva rongiliin|Tallinn–Narva]], [[Tallinna–Peterburi rongiliin|Tallinn–Peterburi]], [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinn–Moskva]] ja [[Tallinna–Rakvere rongiliin|Tallinn–Rakvere]]. Kuni [[Tapa]]ni sõidavad seda raudteed mööda ka [[Tallinna–Tartu rongiliin|Tallinna–Tartu]] liini [[diiselrong]]id. [[3. august]]il [[1978]] avati elektrifitseeritud raudtee [[Aegviidu]]ni, mida mööda sõidavad [[Elron]]i [[elektrirong]]id liinil [[Tallinna–Aegviidu rongiliin|Tallinn–Aegviidu]]'''.<ref>{{Netiviide |url=http://elron.ee/elron/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu {{!}} Elron |vaadatud=2018-09-02 |arhiivimisaeg=2016-07-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160702165844/http://elron.ee/elron/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> Kõiki ajaloolisi [[raudteejaam|raudteejaamu]] ega [[Raudteepeatus|peatust]]i tänaseks ei kasutata. Aegade jooksul on lisandunud aga ka uusi. == Ajalugu == Seoses tööstuse arenemisega Eestis suurenes [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] teisel poolel järsult vajadus senisest palju ulatuslikuma kaupade ja toorainete transpordi järele. Raudtee (osana [[Balti raudtee]]st) ehitamisega hakkas tegelema [[Eestimaa kubermang]]us Balti aadlikke ühendav [[Eestimaa rüütelkond]] ning [[1868]]. aastal asutati [[aktsiaselts]] nimega [[Balti Raudtee Selts]]. Esimeheks [[Alexander von der Pahlen]]. Raudtee ehitamisel oli ka vastaseid: väideti, et [[Peterburi]]st mööda raudteed toodav odavam kaup hakkab kohalikku kasumit vähendama. Vastuseisu raudteele põhjendati ka sellega, et Eestist ei ole Peterburi peale meritsi saabuvate [[apelsin]]ide, [[sidrun]]ite ja muude puuviljade nagunii midagi transportida ning sedagi ainult talvel, kui [[Soome laht]] kinni külmub ja laevaliiklus Peterburis seisab. Nõnda läks käibele nimetus '''Apelsini raudtee''' (ehk ''Апельсиновая железная дорога''). [[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses]] Valdavalt levis siiski raudtee ehitust toetav seisukoht ja 1868. aastaks jõudis Tallinna ametlik teade ehitusloa saamisest. [[Pilt:Вокзал Тапс 1896.jpg|pisi|vasakul|[[Tapa raudteejaam]] ja esimene [[jaamahoone]], 1896]] [[Pilt:Первый вокзал Тапс.jpg|pisi|vasakul|[[Tapa raudteejaam]] ja esimene [[jaamahoone]], 1896]] [[Pilt:Kohtla vana jaamahoone.jpg|pisi|vasakul|[[Kohtla raudteejaam]] enne [[Teine maailmasõda|teist maailmasõda]]]] [[Pilt:Kehra renoveeritud jaamahoone.jpg|pisi|[[Kehra raudteejaam|Kehra]] renoveeritud jaamahoone]] [[Pilt:Aegviidu jaama peahoone 02.jpg|pisi|Aegviidu jaamahoone on näide kahekorruselise vaksalihoone vanemast variandist, mille esindajaid võib kohta mujalgi]] 1868. aastal kutsuti [[Inglismaa]]lt kohale kolm raudteeinseneri, kelle abiga pandi maha raudteetrassi asukoht, mis pidi algama tsaaririigi jäävabast sadamalinnast [[Paldiski]]st. Raudtee pidi läbima [[Tallinn]]a, [[Rakvere]] ja [[Narva]] linna ning [[Gattšina]] kaudu jõudma välja [[Peterburi]] lähistele [[Tosno]] jaama juurde (umbes 25 [[verst]]a kaugusel toonasest impeeriumi pealinnast), kus juba [[1851]]. aastal oli avatud nn [[Nikolai raudtee]]. ===Raudtee rajamine=== Ehitama hakati [[1869]]. aasta kevadel korraga liini mõlemast otsast ([[Tallinn]]ast ja [[Tosno]]st). Kogu raudtee ehitus oli jagatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Kuna 1869. aasta suvi oli soe ja sademetevaene, sujusid mahukad mullatööd kiirelt. Kokku värvati raudtee ehitamiseks umbes 10 000 töölist, kellest 7000 olid mullatöölised, 1500 hobusemehed ja 1000 ehitajad (puusepad, müüriladujad jne). Enamik töölistest oli pärit [[Venemaa]] [[artell]]idest. 1869. aasta suveks tõusis tööliste arv isegi 12 000 inimeseni. Tööpäevad olid pikad, kuid vastavalt tööde kiirele edenemisele tuli ka palk suhteliselt hea. Välitööd lõpetati [[1. november|1. novembril]] 1869. Selleks ajaks oli tehtud 90% mullatöödest, mis oli märkimisväärne plaaniületus. Väärib mainimist, et raudtee ehitati ilma igasuguse tehnika abita. 1869. aastal sai alustada juba ka [[Liiper|liiprite]] ja [[rööbas]]te paigaldusega. Rööpad olid tellitud [[Inglismaa]]lt ja [[Belgia]]st. Nende kõrguseks oli ette nähtud 4,5 [[Toll (pikkusühik)|toll]]i (114 mm), raskuseks 22 inglise [[Nael (massiühik)|nael]]a ühe [[Jalg (pikkusühik)|jala]] kohta (32,75kg/m). Rööbaste mahapanek eeldas juba tööde kindlat järjekorda, et nii rööbaste kui ka liiprite vedu tööjärjele võiks toimuda valmisehitatud teed mööda.<ref>V. Gussarova, O. Karma, G. Lukin: SADA AASTAT EESTI RAUDTEED, Lk 29; Kirjastus "Eesti Raamat". Tallinn 1970</ref> 1870. aasta suvel jätkus raudtee ehitus nii tsaaririigi olulise jäävaba sadamalinna [[Paldiski]] (vt [[Keila–Paldiski raudtee|Tallinna–Paldiski raudtee]]), kui ka [[Peterburi]] suunal. Augustiks oli raudtee enam-vähem sõidetav ja kohati liikusid juba ka töörongid. Juhtus ka esimesi õnnetusi [[vedur]]i ja [[Hobune|hobuste]] vahel, kes hakkasid rongi ees perutama. Raudtee avati pidulikult [[5. november|5. novembril]] [[1870]] ([[Vana kalender|v. kalendri]] järgi 24. oktoobril), kui [[Narva]]s (kahe [[kubermang]]u piiril) said kokku Tallinnast ja Tosnost tulnud rong.<ref>[https://www.raudteelasteliit.ee/evr_areng_est.html Raudteed Eestis]; EESTI RAUDTEELASTE LIIT</ref> Tallinnast Peterburi võttis rongisõit algselt aega ligi 12 tundi, keskmine kiirus oli umbes 40 km/h. [[Pilt:Вокзал Тапа 2000 год.jpg|pisi|Tapa jaam (2000)]] [[Pilt:Kadrina jaamahoone.jpg|pisi|Kadrina ühekorruseline puidust V klassi jaamahoone on omatüübilistest Eestis ainuesindaja<ref>[https://dea.digar.ee/article/kodukant/2016/06/01/6 Kadrina jaamahoone võibki muuseumi pääseda]; Kodukant : Kadrina valla ajaleht, nr. 6, 1 juuni 2016.</ref>]] [[Pilt:Rakvere esimene jaamahoone postkaardilt.jpg|pisi|Rakvere esimene jaamahoone (II klass) postkaardilt]] [[Pilt:Tapa-Narva raudtee ja raudteesild.jpg|pisi|Tallinna–Narva raudtee [[Kohtla]] lähedal, Eesti ainus [[raudteesild]] üle teise raudtee]] [[Pilt:Jõhvi jaamahoone fassaad.jpg|pisi|Jõhvi [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlik]] jaamahoone omab analoogset ehitist [[Jõgeva raudteejaam|Jõgeva]]l]] [[Pilt:Vaivara vaksalihoone.jpg|pisi|1950. aastate alguses tüüpprojekti järgi valminud [[Vaivara_raudteejaam#Jaamahoone|Vaivara jaamahoone]]. Ehitis on identne [[Sonda_raudteejaam#Jaamahoone|Sonda jaamahoonega]]]] [[Pilt:Auvere jaam 1930. aastatel.jpg|pisi|Auvere jaam 1930. aastatel]] [[Pilt:Narva raudteejaam.jpg|pisi|Narva jaam ja puidust teine jaamahoone aastal 1937]] [[Pilt:Narva railway bridge.jpg|pisi|[[Narva raudteesild]] (2009)]] ===Raudteejaamad=== Vastavalt keisririigi raudtee ehituse normatiividele jaotati jaamad tähtsuse ja raudteeliikluse tiheduse järgi viide klassi. Tsaari Venemaal oli tavaks rajada II klassi vaksal raudtee iga 70–100 [[verst]]a tagant (1 verst = 1,067 km), madalama klassi täisjaamade vahekaugus jäi 20–30 versta piiresse. Raudtee 21 jaamast vastas I klassi nõuetele üksnes [[Tallinn]]a [[Balti jaam]], mille asukoht põhjustas algselt suuri vaidlusi. Tallinna rajati ka [[raudteeveerem]]i teenindusettevõte: [[Balti Raudtee Peatehased]]. II klassi kuulusid samal liinil [[Eestimaa kubermang]]us esialgu vaid kaks jaama ([[Narva raudteejaam|Narva]] ja [[Rakvere raudteejaam|Rakvere]]), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks 1869. aastal [[Lipetsk]]i ja [[Tomsk]]i kandis avatud [[Grjazi–Borissoglebski raudtee]] ehitised. Klassid määrasid eelkõige [[jaamahoone]] funktsionaalse skeemi ja mugavusastme, sest mahult ja väljanägemiselt võisid näiteks III ja IV klassi jaamahooned olla sarnased. Liinile rajatud jaamahoonetest on kõige tuntum ilmselt kahekorruseline puidust tüüpprojekt, mille esindajaid võib kohata näiteks [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]]s, [[Keila raudteejaam|Keila]]s, [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]]s ja [[Kabala raudteejaam|Kabala]]s. Mitmed seda tüüpi hooned hävisid [[II Maailmasõda|II maailmasõjas]] (nt [[Püssi raudteejaam|Püssi]] ja [[Vaivara raudteejaam|Vaivara]]), või on hiljem lammutatud (nt [[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] ja [[Toila raudteejaam|Toila]]). Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Erandiks on vaid [[Klooga raudteejaam|Klooga]] ja [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] V klassi jaamahooned, kuna liinile esialgselt ühekorruselisi puidust jaamahooneid ei rajatud. [[1890. aastad|1890. aastatel]] lisati liinile mitu uut raudteejaama ja jaamahoonet. Tähelepanuväärne on ühekorruseline sümmeetrilise põhiplaaniga kivihoone tüüpprojekt, mis on säilinud näiteks [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]]s ja [[Kehra raudteejaam|Kehra]]s (Kehra hoonet on hiljem laiendatud).<ref>[[Leele Välja]]: [https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf Raudteearhidektuur, Lk. 9-11]; Tallinn 2012</ref> [[20. sajand]]i teisel poolel on rajatud ka rõhutatult klassitsismipäraseid [[Stalinistlik arhitektuur|stalinistlikk]]e ühekorruselisi kivihooneid (näiteks [[Sonda raudteejaam|Sonda]]s või [[Narva raudteejaam|Narva]]s). ====Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu==== *[[Balti jaam|Tallinn]] (''Reval''), **[[Kitseküla raudteepeatus|Kitseküla]], *[[Ülemiste raudteepeatus|Ülemiste]] (''Dvigatel''), **[[Vesse raudteepeatus|Vesse]], *[[Lagedi raudteejaam|Lagedi]] (''Laakt'') – raudteejaamast hargneb tööstusraudtee [[Maardu]]sse (vt [[Lagedi–Maardu raudteelõik]]). **[[Kulli raudteepeatus|Kulli]], **[[Aruküla raudteepeatus|Aruküla]] (''Baranovka''), *[[Raasiku raudteejaam|Raasiku]] (''Rasik''), **[[Parila raudteepeatus|Parila]], *[[Kehra raudteejaam|Kehra]] (''Kedder''), **[[Lahinguvälja raudteepeatus|Lahinguvälja]], **[[Mustjõe raudteepeatus|Mustjõe]], *[[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]] (''Charlottenhof'') – idasuunaliste [[elektrirong]]ide lõppjaam. **[[Nelijärve raudteepeatus|Nelijärve]], **[[Jäneda raudteepeatus|Jäneda]], **[[Patika raudteepeatus|Patika]] – suleti [[2005]]. aastal. **[[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]] (''Lechts''), *[[Tapa raudteejaam|Tapa]] (''Taps'') – [[sõlmjaam]], kust eraldub [[1876]]. aastal rajatud 112,5 km pikkune raudteeharu (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) [[Tartu raudteejaam|Tartu]]sse. *[[Udriku raudteejaam|Udriku]] (''Udrih'') – suleti 1980. aastate lõpus. *[[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] (''Catharinen''), *[[Rakvere raudteejaam|Rakvere]] (''Wesenberg'') – sõlmjaam, kust eraldub umbes 20 km pikkune tööstusraudtee (vt [[Rakvere-Kunda raudtee|Rakvere–Kunda raudtee]]) [[Kunda]]sse. *[[Vaeküla raudteejaam|Vaeküla]] (''Waiküll'') – alates [[2001]]. aastast [[reisirong]]id ei peatu. *[[Kabala raudteejaam|Kabala]] (''Kappel''), *[[Sonda raudteejaam|Sonda]] – endine sõlmjaam, kust eraldus 63 km pikkune [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Mustvee]]le (vt [[Sonda–Mustvee raudteeliin]]) ja 12 km pikkune [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] tööstusraudtee [[Aseri]]sse (vt [[Sonda–Aseri raudtee]]). *[[Kiviõli raudteejaam|Kiviõli]], *[[Küttejõu raudteejaam|Küttejõu]] – suleti 1950. aastate alguses. *[[Püssi raudteejaam|Püssi]] (''Isenhof''), **[[Kohtla-Nõmme raudteepeatus|Kohtla-Nõmme]] – avati detsembris [[2014]]. *[[Kohtla raudteejaam|Kohtla]] (''Kohtel'') – alates 2014. aastast reisirongid ei peatu. *[[Sompa raudteejaam|Sompa]] – suletud. *[[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]] – raudteejaamast hargneb tööstusraudtee [[Ahtme]] suunas (vt [[Enefit Kaevandused]]). *[[Toila raudteejaam|Toila]] (''Jewe'') – suleti 1990. aastate keskel. *[[Oru raudteejaam|Oru]], *[[Vaivara raudteejaam|Vaivara]] (''Waivara'') – raudteejaamast hargnevad tööstusraudteed põhja suunas [[Sillamäe]]le (vt [[Sillamäe kaubajaam]]) ja lõuna suunas [[Enefit Kaevandused|Põlevkivi raudteele]]. *[[Auvere raudteejaam|Auvere]] (''Korff'') – alates [[2012]]. aastast reisirongid ei peatu. Kuni 2000. aastate alguseni hargnes jaamast haruraudtee [[Eesti soojuselektrijaam]]a, kuhu sõitsid samal teel ka reisirongid (vt [[Narva–Musta rongiliin]]). *[[Soldina raudteejaam|Soldina]] – alates 2012. aastast reisirongid ei peatu. Raudteejaamast hargneb haruraudtee [[Balti soojuselektrijaam]]a. **[[Energia raudteepeatus|Energia]] – suleti 2001. aastal. *[[Narva raudteejaam|Narva]]. ===Raudtee mõju=== Raudtee tulek mõjutas olulisel määral asustuse ja linnaehituse arengut [[Põhja-Eesti]]s. Näiteks suurenes [[Rakvere]] elanikkond pärast sinna raudtee ehitamist kiiresti ligikaudu kahekordseks.<ref>[https://web.archive.org/web/20200406204757/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Vene_keisririigi_aegne_raudteearhitektuur/ Vene keisririigi aegne raudteearhitektuur]; estonica.org</ref> Kõige suuremat mõju avaldas raudtee [[Tallinn]]a majanduselu tõusule ja linna edasisele saatusele. Üksnes Tallinna väliskaubanduse käive suurenes 1870. aastail üle 50 korra. Kümne aasta jooksul pärast raudtee valmimist linna elanikkond sisuliselt kahekordistus. [[1876]]. aastal valmis täiendav haruraudtee Tapalt Tartusse (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) ning senisest tagasihoidlikust [[Tapa raudteejaam|Tapa]] IV klassi jaamast sai oluline II klassi [[sõlmjaam]], kuhu rajati ka [[Tapa depoo|depoo]] ja remonditöökojad. Tapast sai järk-järgult kasvav raudteelaste asula. Hiljem ehitati Tapale eriprojekti järgi ka esinduslik kivist [[Tapa_raudteejaam#Jaamahoone|jaamahoone]], mis meenutab omaaegseid [[Peterburi]] vaksaleid.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest]; ERR heliarhiiv</ref><ref>[https://web.archive.org/web/20200406204755/http://www.estonica.org/et/Eesti_raudteearhitektuur/Esimese_raudtee_n%25C3%25A4gu_ja_tegu/ Esimese raudtee nägu ja tegu]; estonica.org</ref> Keskset rolli mängis uus raudtee ka postiteenuste ümberkorraldamisel raudteega paralleelselt kulgevatel peateedel ning liikumise hõlbustamises tervikuna.<ref>V. Gussarova, O. Karma, G. Lukin: SADA AASTAT EESTI RAUDTEED, Lk 51; Kirjastus "[[Eesti Raamat]]". Tallinn 1970</ref> [[File:Eisenbahnkarte des oestlichen Europa, mit besonderer Berücksichtigung des russischen Reiches... (Sechste... Auflage) - bearbeit et von Johann Pohl ; und Bohuslav Widimshy - btv1b53027641m (01 of 21).jpg|pisi|300px|right|Euroopa ja Venemaa keisririigi raudteed, 1891. aastal]] Uuel raudteel leidis tööd ligi 2000 inimest. Juhtivatele ametikohtadele võeti kõige enam sakslasi, kuid ka raudtee alal juba kogemusi omavaid venelasi, poolakaid jt. 1893. aastaks kasvas raudtee teenistujate arv kokku umbes 4900 inimeseni, kellest umbes pooled elasid raudteemajades. [[1893]]. aastal riigistati [[Balti raudtee]] ühes [[Liivimaa kubermang]]us [[1889]]. aastal valminud [[Pihkva–Riia raudtee]]ga. [[1. jaanuar]]il [[1907]] ühendati Balti ja Pihkva–Riia raudtee [[Peterburi–Varssavi raudtee]]ga ning rajati ühine [[Looderaudtee]].<ref>[https://blogi.linnamuuseum.ee/150-aastat-raudtee-rajamisest-mis-uhendab-rongisoitu-neitsitorniga/ 150 aastat raudtee rajamisest. Mis ühendab rongisõitu Neitsitorniga?]; Tallinna Linnamuuseumi ajaveeb</ref> ===Hilisemaid uuendusi=== 1920. aastatel oli seoses võimaliku Narva rajatava [[hüdroelektrijaam]]a projektiga plaan elektrifitseerida Tallinna–Narva liin, idee siiski ei teostunud.<ref>{{Netiviide |url=https://elron.ee/elron/ajalugu/ |pealkiri=Ajalugu {{!}} Elron |vaadatud=2020-04-06 |arhiivimisaeg=2020-04-06 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200406200807/https://elron.ee/elron/ajalugu/ |url-olek=ei tööta }}</ref> 1929. aasta kevadel rakendati Tallinna–Ülemiste raudteelõigul Eesti esimene poolautomaatne [[Blokeering (raudtee)|blokeering]]u süsteem. Seoses [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ja vajadusega liikuda Eesti teedel Saksa Riigiraudtee veeremiga, ehitati 1940. aastate alguses kõik Eesti [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmelised raudtee]]d ringi [[Standardrööpmeline raudtee|standardrööpmeliseks]] (1435 mm). 1944. aasta sügisel naelutasid [[Punaarmee]] raudteeväeosad enamiku Eesti laiarööpmelistest raudteedest tagasi endisele laiusele (1524 mm). 1963. aastaks rakendati Tallinna ja Tapa vahel automaat[[Blokeering (raudtee)|blokeering]]u süsteem, mille tulemusel viidi Ülemiste–Tapa lõik kaugjuhtimisele. 1990. aasta veebruariks vahetati Tallinna–Tapa lõigu kaugjuhtimisseadmed (automaatblokeering ja jaamade tsentralisatsioon) välja moodsamate vastu.<ref>Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.</ref> Tänapäevaks on kogu Tallinna–Narva raudtee viidud üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, mille tõttu enamikus jaamades enam alalist [[jaamakorraldaja]]t ei ole.<ref>[https://web.archive.org/web/20150221214311/http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> 1970. aastate alguses alustati Tallinna suunalt raudtee elektrifitseerimist plaaniga jõuda Tapale. Töödega jõuti [[1973]]. aastaks niikaugele, et [[29. detsember|29. detsemb]]ril avati [[elektrirong]]ide liiklus Tallinna–Kehra lõigul ning [[3. august]]il [[1978]] avati elektriraudtee Aegviiduni. Kuigi Aegviidust Lehtseni olid selleks ajaks rajatud juba ka kõrged ooteplatvormid ning osaliselt paigaldatud ka [[Kontaktvõrk|kontaktvõrg]]upostide alused jäi Tallinna–Tapa vaheline [[elektriraudtee]] tervikuna teostamata. Seoses rongiliikluse olulise tihenemisega oli 1980. aastatel kavas rajada Tallinna–Narva raudteele läbilaskevõime suurendamiseks täies ulatuses teine peatee. Plaanist realiseerus aga vaid [[1985]]. aasta märtsist – [[1992]]. aasta jaanuarini ehitatud Ülemiste–Tapa lõik ja 1991. aasta 30. mail avatud Oru–Vaivara raudteelõik (viimase lõigu teine tee suleti 2010. aastal).<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est Tallinn-Tapa]</ref><ref>Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Lk 124</ref> Aastatel 1998–1999 remonditi raudteed ulatuslikult. Sellega suurenes raudtee läbilaskevõime ja kasvas rongide liikumiskiirus.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/18882/tallinna-narva-raudtee-remont-votab-pool-miljardit Tallinna-Narva raudtee remont võtab pool miljardit]; Õhtuleht, 24.03.1998</ref> ==Tänapäev== Kaevandamise arenemisega on [[Ida-Virumaa]]l rajatud Eesti Riigiraudteedest sõltumatu tööstusraudteeliinide võrk (vt [[Enefit Kaevandused]]), mis tegutseb AS Põlevkivi Raudtee nimetuse all. Reisijavedu Põlevkivi raudteel enam ei toimu (varem on tegutsenud näiteks töölistele mõeldud [[Narva–Musta raudteeliin]]). [[2014]]. aasta alguseks olid seoses [[Stadler FLIRT]] rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused [[perroon]]id. [[2021]]. aasta lõpuks vähendas AS [[Eesti Raudtee]] kiiruspiirangute arvu, mis võimaldab nüüdseks reisirongidele liikumiskiiruse kuni 135 km/h ja kaubarongidele kuni 80 km/h.<ref>[https://web.archive.org/web/20191117224551/https://www.evr.ee/et/projektid Projektid]; Eesti Raudtee</ref> 2026. aastaks plaanitakse raudteel reisirongide kiirust tõsta kuni 160 km/h.<ref>[https://www.err.ee/1608883319/rongiga-tartusse-160-km-h-kindel-ei-saa-olla-aga-lootust-on "Rongiga Tartusse 160 km/h – kindel ei saa olla, aga lootust on"] ERR, 13 veebruar 2023</ref> 2025. aasta algul sõlmisid Eesti Raudtee ja OÜ GoTrack lepingu Tapa–Narva raudteeliini õgvenduste rajamiseks ja jaamade ümberehitamiseks, mis lubaks piirkiirust tõsta ja Tapa–Narva raudteeliini elektrifitseerida. Lepingu mahuks oli 17,5 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609636801/tapa-narva-raudteeliinil-algavad-ehitustood-160-km-h-kiiruse-saavutamiseks "Tapa–Narva raudteeliinil algavad ehitustööd 160 km/h kiiruse saavutamiseks"] ERR, 19. märts 2025</ref> 2028. aastaks on kavas raudtee täies ulatuses [[Elektriraudtee|elektrifitseerida]].<ref>[https://web.archive.org/web/20210304184456/https://evr.ee/et/uudised/186-eesti-raudtee-kuulutas-vaelja-elektrifitseerimise-projekteerimistoeoede-hanke Eesti Raudtee kuulutas välja elektrifitseerimise projekteerimistööde hanke]; Eesti Raudtee</ref> <gallery> Pilt:TLA 1465 1 4146 Balti jaama esine iluaiaga.jpg|Balti jaama esine iluaiaga Pilt:Lagedi vana jaamahoone.jpg|Lagedi vana jaamahoone, lammutati 1998. aastal Pilt:Aruküla raudteepeatus, rongi saabumine udusel hommikul, 20. juuni 2013.jpg|Aruküla raudteepeatus, rongi saabumine udusel hommikul Pilt:2TE116-1698 SPACECOM 20070619.jpg|Kaubarong (vedur [[2TE116]]) Jäneda ja Patika vahel Pilt:Tapa jaam ja rongid.jpg|Tapa jaam ja rongid Pilt:Rakvere jaam.JPG|Rakvere jaam Pilt:Vaeküla jaamahoone 1936.jpg|Vaeküla jaamahoone aastal 1936 Pilt:Kabala.jpg|Kabala jaamahoone Pilt:Püssi jaamast vaatega Tallinna suunal.jpg|Püssi jaamast vaatega Tallinna suunal Pilt:Kohtla-Nõmme varemetes jaamahoone.jpg|Kohtla varemetes jaamahoone vahetult enne lammutamist Pilt:2432, Эстония, уезд Ида-Вирумаа, станция Нарва (Trainpix 137328).jpg|Rongid Narva jaamas, vasakult: Ameerika päritolu diiselvedur [[C36-7]]i, Ukrainas toodetud [[kaksikvedur]] [[2TE116]] ja [[Elron]]i diiselrong [[Stadler FLIRT]] DMU Pilt:Narva, Estonia - panoramio - Николай Семёнов (12).jpg|Narva raudteejaam aastal 2016 </gallery> ==Vaata ka== * [[Balti raudtee]] * [[Balti Raudtee Selts]] * [[Eesti raudteetransport]] == Viited == {{viited|2}} == Välislingid == {{commonskat|Tallinn-Narva railway}} * [http://www.youtube.com/watch?v=SH2WaqxHtrI YouTube video: Railway line: Tallinn–Tapa–Narva, Estonia, juuni 2013] * [http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est TALLINN - TAPA, Eesti Raudteeajaloo Selts] * [http://est-train.ertas.eu/ida/tapa-narva.php?lng=est TAPA - NARVA, Eesti Raudteeajaloo Selts] [[Kategooria:Eesti raudteed]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] [[Kategooria:Harju maakond]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakond]] [[Kategooria:Ida-Viru maakond]] [[Kategooria:Tallinna transporditaristu]] 20p3um5vq93a30iezbjy9q8hkdqgc2q Evelin Ilves 0 72671 7124664 7108646 2026-04-05T09:47:10Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124664 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Evelin Ilves | pilt = EvelinIlves1.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Evelin Int | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1968|4|20}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | tegevusala = [[arst]], ettevõtja | töökoht = Confido meditsiinikeskus | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = }} [[Fail:Ilvesed Laulupeol 2009.jpg|pisi|Ilvesed laulupeol 2009. aastal]] [[Pilt:Evelinilvesmütsiga.jpg|pisi|Evelin Ilves riigivisiidil Rootsis 18. jaanuaril 2011]] '''Evelin Ilves''' (aastani 1993 '''Evelin Int'''; 1993–2004 '''Evelin Int-Lambot'''; sündinud [[20. aprill]]il [[1968]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] [[ettevõtja]] ja arst. Ta on president [[Toomas Hendrik Ilves]]e endine abikaasa ([[2004]]–[[2015]])<ref name="964TC" />. ==Elulugu== ===Hariduskäik=== *[[1986]] [[Saku Keskkool]]<ref name="Z4Dtm" /> *[[1993]] [[Tartu Ülikool]]i arstiteaduskond<ref name="y4U0c" /> * Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli majandusteaduskond (magistriõpe; lõpetamata) *2013 taastas Evelin Ilves oma üldarsti litsentsi (tegi uuesti arstieksami)<ref name=ilves /> ===Töökäik=== [[Pilt:EvelinIlves2.jpg|pisi|Evelin Ilves]] *1993–1995 rahvusvahelise juhtimisteabe ja konsultatsioonifirma [[EM-International]] koolituskonsultant *[[1994]]–1995 [[Nõmme Erahaigla Fertilitas]], IVF-laboratoorium ja teenuse käivitamise avalike suhete projektijuht *[[1995]]–1996 reklaamibüroo [[Kontuur Leo Burnett]] projektijuht *[[1996]]–2001 [[Eesti Päevalehe AS]], turundusdirektor ja juhatuse liige *[[2001]]–[[2002]] [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]], turundus- ja mainekujundusprojekti "[[Eesti tuntuks]]!" juht (Ilvese juhtimisel töötati Eesti rahvusvaheliseks turundamiseks välja tunnuslause "[[Welcome to Estonia]]") *[[2004]]–2005 ajakirja [[Life in Estonia]] toimetaja *2005. aastal rentis Toomas Hendrik Ilves [[Viljandimaa]]l [[Abja vald|Abja vallas]] [[ Ärma talu|Ärma talukompleksi]] kuni 2030. aastani välja toonase abikaasa Evelin Ilvese osaühingule Ermamaa. *[[2007]]. aastast oli ta ettevõtjana tegev turismiobjektil – ERMA PARK: Ärma külalistemaja, raamatukogu, konverentsikeskus; rajatud [[Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus]]e toetusega. Äriplaani järgi oli kuni presidentuuri lõpuni külalistemajal vaid üks klient, Toomas Hendrik Ilves.<ref name="evelin">[https://www.ohtuleht.ee/elu/728527/usin-sunnipaevalaps-evelin-ilvese-tood-ja-tegemised-labi-aegade Evelin Ilvese tööd ja tegemised läbi aegade.] ohtuleht.ee, 20. aprill 2016.</ref> *2015. aastal lõi Evelin Ilves firma Evelini Eluköök OÜ, mille tegevusalaks oli: mujal liigitamata tervishoiualad.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/72885137/kes-teeb-see-jouab-evelin-ilves-kaivitab-eksabikaasa-oega-uhist-ari Evelin Ilves käivitab eksabikaasa õega ühist äri.] kroonika.delfi.ee, 6. november 2015.</ref> *2016. aasta sügisel juhtis Evelin Ilves omanimelist talkshow saadet telekanalis [[TV3]]. *2016. aastal oli ta ettevõtte Kokad OÜ reklaamnägu<ref>{{Netiviide|autor=[[Kirsti Vainküla]]|url=https://ekspress.delfi.ee/kuum/karjuv-ebaoiglus-arimees-jattis-65-klienti-rahast-ilma-aga-voib-nuud-hoopis-ise-riigilt-kahjutasu-kusida?id=85850909|pealkiri=Karjuv ebaõiglus! Ärimees jättis 65 klienti rahast ilma, aga võib nüüd hoopis ise riigilt kahjutasu küsida|väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|väljaandja=[[Ekspress Meedia]]|aeg=10. aprill 2019|vaadatud=|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190410121506/https://ekspress.delfi.ee/kuum/karjuv-ebaoiglus-arimees-jattis-65-klienti-rahast-ilma-aga-voib-nuud-hoopis-ise-riigilt-kahjutasu-kusida?id=85850909|arhiivimisaeg=2019-04-10}}</ref> *2017–2021 pidas ta kodurestorani ROOG Hiiumaal ja Tallinnas.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/78585992/esimesed-muljed-evelin-ilvese-kodurestoranist-ilus-koht-ja-varske-toidukraam Esimesed muljed Evelin Ilvese kodurestoranist: ilus koht ja värske toidukraam.] maaleht.delfi.ee, 16. juuni 2017.</ref> *2019. aastal sai Ilvesest Tartu Ülikooli arstiteaduskonna arst-resident residentuuri kohaga [[Põhja-Eesti regionaalhaigla]]s<ref name="ilves">[https://www.ohtuleht.ee/elu/976545/evelin-ilves-opib-tootervishoiuarstiks-mulle-laheb-korda-tervena-elatud-elu Evelin Ilves õpib töötervishoiuarstiks: mulle läheb korda tervena elatud elu.] ohtuleht.ee, 12. september 2019.</ref> *2023. aasta novembrist kuni 2026. aasta veebruarini töötas ta töötervishoiuarstina Confido meditsiinikeskuses.<ref>[https://elu24.postimees.ee/7890915/doktor-ilves-evelin-ilves-asus-toole-arstina-inimesed-on-jaanud-haigemaks Evelin Ilves asus tööle arstina.] elu24.postimees.ee, 5. november 2023.</ref> ==Osalemine poliitikas== Ilves kandideeris [[2019. aasta Euroopa Parlamendi valimised Eestis|2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] erakonna [[Erakond Eestimaa Rohelised]] nimekirjas, kogus 3085 häält, kuid ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://tvplay.tv3.ee/kolmeraudne/kolmeraudne-10319735/|pealkiri=Kolmeraudne hooaeg 13 osa 11|väljaanne=[[TV3]]|aeg=18. aprill 2019|vaadatud=|väljaandja=[[TV Play Baltics]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190419131512/https://tvplay.tv3.ee/kolmeraudne/kolmeraudne-10319735/|arhiivimisaeg=2019-04-19}}</ref> Ilves on poolehoidu avaldanud ka erakondadele [[Elurikkuse Erakond]] ja [[Eesti 200]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://elu24.postimees.ee/6554672/video-evelin-ilves-selgitab-miks-valis-just-rohelised-ning-mida-poliitikas-ara-teha-loodab|pealkiri=Video: Evelin Ilves selgitab, miks valis just Rohelised ning mida poliitikas ära teha loodab|väljaanne=[[Elu24]]|aeg=26. märts 2018|vaadatud=|väljaandja=[[Postimees Grupp]]|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20190419131944/https://elu24.postimees.ee/6554672/video-evelin-ilves-selgitab-miks-valis-just-rohelised-ning-mida-poliitikas-ara-teha-loodab|arhiivimisaeg=2019-04-19}}</ref> ==Tunnustus== * 2007 [[Soome Valge Roosi Rüütelkonna suurrist]] * 2007 [[Hispaania Kuningriigi Isabella Katoliiklase ordeni suurrist]] * 2008 [[Madalmaade Krooni Ordeni suurrist]] * 2008 [[Belgia Kuningriigi Krooni ordeni suurrist]] * 2009 Läti [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe I klassi orden]] * 2010 [[Eesti Tervisedenduse Ühing]]u [[aasta tervisesõber]] * 2010 [[Aasta keskkonnategu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda)|Aasta keskkonnategu]] (toidus leiduvatele ebatervislikele lisaainetele tähelepanu juhtimise ja mahetoodangu propageerimise eest)<ref name="VZjoA" /> * 2011 [[Rumeenia Tähe Rahvusliku ordeni suurrist]] * 2011 [[Rootsi Kuningriigi Põhjatähe I klassi orden]] * 2012 [[Läti Vabariigi Tunnustuse Rist]]i I klass * 2012 [[Malta Vabariigi Aukaaslaste ordu aumärk]] * 2013 Leedu [[Vytautas Suure ordeni suurrist]] * 2013 [[Saksamaa Liitvabariigi Teeneteordeni Suurrist]] * 2014 [[Poola Vabariigi Teeneteordeni Suurrist]] ==Raamatud== * "Kingitud maitsed = Gifts of taste". Tekst ja retseptid: Evelin Ilves; Marksteen Adamson tegi toidupilte, fotod: Evelin Ilves jt. Tallinn: Varrak, 2011. ISBN 978-9985-323-75-5. * "Söögivahetund : koolikokkadelt kodukööki" Hele-Mai Alamaa, Evelin Ilves, Tuuli Mathisen ; kujundanud Anneli Akinde. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus, 2014. ISBN 9789949528684 * "Leib : ilo & vägi = Bread : the beauty & the might". Evelin Ilves; tõlge inglise keelde: Juta Ristsoo; inglise keele toimetaja Toomas Hendrik Ilves. Tallinn : Varrak, 2014. ISBN 978-9985-332-23-8 * "Kirju : kirjad ja kommentaarid 2003-2015. Isikuintervjuu 2015" : (küsitles Epp Petrone) Evelin Ilves koostajad ja toimetajad: Epp Petrone, Kaja Sepp ; fotod: Evelin Ilves, [[Hindrek Maasik]], [[Raigo Pajula]] ... jt. Tartu: Petrone Print, 2015. ISBN 978-9949-556-24-3 * "Linnu lood" Evelin Ilves; pildid Catherine Zarip. Tallinn : FD distribution, 2016. ISBN 978-9949-814-53-4 ==Isiklikku== Ta oli aastatel 1993–2000<ref>[https://www.ohtuleht.ee/elu/267679/naljakas-lugu-leidsime-molemad-uue-armastuse-tapselt-uhel-ajal- Naljakas lugu. Leidsime mõlemad uue armastuse täpselt ühel ajal.] ohtuleht.ee, 21. veebruar 2008.</ref> abielus [[Karli Lambot]]iga. Aastatel 2004–2015 oli ta abielus [[Toomas Hendrik Ilves]]ega. Neil on tütar Kadri Keiu (sündinud [[9. jaanuar]]il [[2003]]). Evelin Ilvese hobid on [[rulluisutamine]], lugemine, reisimine, [[aiandus]], [[kokandus]] ja [[käsitöö]]. Evelin Ilves oli Eesti Rulluisuliidu president 2008–2014.<ref name="Z2wsk" />. Ta oskab [[eesti keel|eesti]], [[inglise keel|inglise]] ja [[vene keel]]t. Eesti ajalehtedes ja ajakirjades on ilmunud tema arvamusartikleid. Evelin Ilves kuulub [[korporatsioon Filiae Patriae|korporatsiooni Filiae Patriae]]. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2010. aasta keskkonnategijaks Evelin Ilvese, propageeris mahetoodangut ja taunis ebatervislikke toidulisandeid.<ref name=evelin /> [[2012]]. aasta [[juuli]]s kandis ta [[Suurbritannia]]s [[Dover]]i linnas [[2012. aasta suveolümpiamängud|Londoni olümpiamängude]] [[olümpiatuli|tuld]]<ref name="GDYJi" />. 22. augustil 2014 ilmusid Eesti meedias pildid, millele jäädvustati tollal veel Eesti esimese leedi ülesannetes oleva Evelin Ilvese suudlemine noore mehega ühes Tallinna kohvikus<ref name="iBHzz" />. Evelin Ilves mõni aeg hiljem kirjutas oma Facebooki lehel, et palub nendelt inimestelt vabandust, kelle tundeid ta oma käitumisega oli riivanud<ref name="JMn1n" /><ref name="fs8AO" />. Mees, kellega Evelin Ilves esindusülesannete täitmise ajal suudles, oli väidetavalt Vincent Aranega<ref name="fFY5n" />. Evelin Ilves on andnud mõista, et see oli reaktsioon tema abikaasa salasuhtele Ieva Kupcega: "Mul on hea meel, et see uudis (Toomas Hendrik Ilvese kihlus Ieva Kupcega) avalikuks sai, sest see on vastus nii paljudele küsimustele, mida minult on viimase 7 kuu jooksul päevast päeva meedia ja tuttavate poolt küsitud, ent millele ma olen vastamata jätnud. Alates näiteks sellest, et: "Mis sind sinna katusele ajas?" ja lõpetades: "Miks te ikkagi lahutasite?"," kirjutas Evelin Ilves Facebookis.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/archive/salaparasest-kohtumisest-viie-kuuga-abieluni-kuidas-arenes-president-ilvese-suhe-ieva-kupcega?id=73291793 Salapärasest kohtumisest viie kuuga abieluni: kuidas arenes president Ilvese suhe Ieva Kupcega?] Kroonika.ee, 27.12.2015.</ref> 17. aprillil 2015 teatas [[Vabariigi Presidendi Kantselei]], et paar on otsustanud abielu lahutada. Lahutus jõustus 30. aprillil 2015. 2019. aastal läbis Evelin Ilves oma koera Schubyga rahvusvahelise teraapiakoera eksami ning on koos koeraga vastava litsentsi omanikud.<ref>[https://elu24.postimees.ee/6801384/jalle-hunt-kriimsilm-evelin-ilves-ullatab-uue-ametiga Evelin Ilves üllatab uue ametiga.] elu24.postimees.ee, 14. oktoober 2019.</ref> Pärast arstiresidentuuri lõpetamist 2023. aastal käis Ilves kuuajalisel palverännakul [[Santiago de Compostela]]s.<ref>[https://menu.err.ee/1609155715/evelin-ilves-palverannakul-tombasin-joone-alla-uhele-eluetapile Evelin Ilves: palverännakul tõmbasin joone alla ühele eluetapile.] menu.err.ee, 6. november 2023.</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="964TC">[http://www.postimees.ee/3160283/toomas-hendrik-ilves-ja-evelin-ilves-lahutavad-abielu Postimees 17.04.2015 – Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves lahutavad abielu]</ref> <ref name="Z4Dtm">{{Netiviide |url=http://www.saku.edu.ee/bw_client_files/saku_gymnaasium/public/img/File/vilistlased/1986.htm |pealkiri=Saku Keskkooli 8. lend 1986. aastal |vaadatud=2010-02-27 |arhiivimisaeg=2016-03-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160305175715/http://www.saku.edu.ee/bw_client_files/saku_gymnaasium/public/img/File/vilistlased/1986.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="y4U0c">{{Netiviide |pealkiri=Arhiivikoopia |url=http://www.president.ee/et/evelinilves/elulugu.php |vaadatud=2010-03-05 |arhiivimisaeg=2010-02-17 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100217060725/http://www.president.ee/et/evelinilves/elulugu.php |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="VZjoA">[http://uudised.err.ee/v/eesti/856fe5be-97cc-49fb-b820-ae39d0cee4f8 Aasta keskkonnategijaks valiti Evelin Ilves], ERR, 6. jaanuar 2011</ref> <ref name="iBHzz">{{cite news |title=Tabloid's First Lady Video Causes Media Scandal |date=22.08.2014 |publisher=[[Eesti Rahvusringhääling]] |url=http://news.err.ee/v/society/ee49612c-62e5-40c3-a3f1-566200f5e3fa}}</ref> <ref name="JMn1n">[https://www.facebook.com/evelinilves Facebook: Evelin Ilves]</ref> <ref name="fs8AO">{{cite news |title=Suhtekorraldusspetsialist: Evelin Ilvese vabandus Facebookis oli ainuõige samm |publisher=[[Postimees]] |url=http://www.postimees.ee/2895855/suhtekorraldusspetsialist-evelin-ilvese-vabandus-facebookis-oli-ainuoige-samm}}</ref> <ref name="fFY5n">{{cite news|title=Evelin Ilves ja Vincent Aranega päev peale Kroonika ilmumist Tallinna sadamas?|publisher=[[Postimees]]|url=http://elu24.postimees.ee/galerii/39971/evelin-ilves-ja-vincent-aranega-paev-peale-kroonika-ilmumist-tallinna-sadamas/|access-date=2016-03-18|archive-date=2014-09-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20140903113045/http://elu24.postimees.ee/galerii/39971/evelin-ilves-ja-vincent-aranega-paev-peale-kroonika-ilmumist-tallinna-sadamas/|url-status=dead}}</ref> <ref name="Z2wsk">{{Netiviide |url=http://www.rullituur.ee/et/uudised?news_id=43 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2016-03-18 |arhiivimisaeg=2017-08-21 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170821213441/https://www.rullituur.ee/et/uudised?news_id=43 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="GDYJi">[http://www.elu24.ee/911956/evelin-ilves-olumpiatorvikujooksust-see-oli-minu-elu-agedaim-kilomeeter Evelin Ilves olümpiatõrvikujooksust: see oli minu elu ägedaim kilomeeter.] Elu24 : Eesti staarid</ref> }} ==Välislingid== {{commonskat}} * [https://www.evelinilves.ee Evelin Ilvese ametlik koduleht] * [https://www.delfi.ee/artikkel/3518619 Projektijuht Evelin Int-Lambot räägib Welcome to Estonia märgist] [[Delfi (portaal)|Delfi]], 26. aprill 2002 * [[Ene Poll]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453699 INTERVJUU: Evelin Ilves tahab parandada maailma, riigist rääkimata] EPL, 31. detsember 2008 * [[Külli-Riin Tigasson]]. [http://www.epl.ee/artikkel/453700 Evelini lugu. Kelle heaks? Kelle aeg? Kelle raha?] EPL, 31. detsember 2008 * [[Tiina Jõgeda]]. [http://www.ekspress.ee/2009/02/19/eesti-uudised/6772-kes-teevad-evelin-ilvese Kes teevad Evelin Ilvese] Eesti Ekspress, 19. veebruar 2009 * [http://www.ekspress.ee/2009/02/19/eesti-uudised/6784-evelin-ilves-minu-noustajad-on-mu-sobrad Evelin Ilves: “Minu nõustajad on mu sõbrad”] Eesti Ekspress, 19. veebruar 2009 * [http://www.esbl.ee/biograafia/Evelin_Ilves Biograafia] [[ESBL]]-is * [https://www.delfi.ee/artikkel/22843687 Evelin Ilves võitleb paksude arstide vastu] www.DELFI.ee 15. aprill 2009 * [https://kroonika.delfi.ee/artikkel/82325060/kuidas-koik-tapsemalt-juhtus-evelini-afaari-lugu-ja-pildid-taispikkuses Kuidas kõik täpsemalt juhtus? Evelini afääri lugu ja pildid täispikkuses!] Kroonika/Delfi, 22. august 2017 * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/nahtus-nimega-evelin-274266 "Nähtus nimega Evelin"] – [[Vahur Kersna]] kolmetunnine portreesaade Evelin Ilvesest, ETV esmaeeter: 3. jaanuar 2019 * [https://www.ohtuleht.ee/elu/956965/ol-video-ja-fotod-evelin-ilvese-isa-kellesse-kull-evelin-on-lainud-miks-on-tast-saanud-selline-seikleja Evelin Ilvese isa: Kellesse küll Evelin on läinud? Miks on tast saanud selline seikleja?] ohtuleht.ee, 20. aprill 2019. *[https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/95415817/eesti-naise-2021-top-evelin-ilves-lahutuse-jarel-lukati-presidendiproua-tanavale-nagu-olnuks-abielu-purunemine-vaid-minu-suu Evelin Ilves: lahutuse järel lükati presidendiproua tänavale, nagu olnuks abielu purunemine vaid minu süü.] eestinaine.delfi.ee, 19. detsember 2021. *[https://menu.err.ee/1609155715/evelin-ilves-palverannakul-tombasin-joone-alla-uhele-eluetapile Evelin Ilves: palverännakul tõmbasin joone alla ühele eluetapile.] menu.err.ee, 5. november 2023. {{JÄRJESTA:Ilves, Evelin}} [[Kategooria:Eesti esileedid]] [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli arstiteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Filiae Patriae liikmed]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 0lcce5z477tjbwdndtfzzd9bb5vb3b8 Kópavogur 0 72699 7124704 6940731 2026-04-05T11:43:54Z Velirand 67997 7124704 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Kópavogur | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Kópavogur | pilt = Kópavogur Smárinn.JPG | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Kópavoguri vapp]] | pindala = 83,7 | elanikke = 40 286 (2026) | asendikaart = Island }} '''Kópavogur''' (ametlikult '''Kópavogsbær''') on linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas. Asub [[Atlandi ookean]]i rannikul [[Reykjavík]]ist lõunas. Kópavogur on elanike arvult 39 335 elanikuga Islandi teine linn. Kópavogur sai linnaõigused [[1955]]. aastal.<ref>[https://icelandroadguide.com/items/kopavogur/ Kópavogur] Iceland Road Guide</ref> Kópavoguris asuvad Islandi kõrgeim hoone [[Smáratorg 3]] ja suurim kaubanduskeskus [[Smáralind]]. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.kopavogur.is/ Kópavoguri koduleht] [[Kategooria:Islandi linnad]] sumi9oztnob9oiat6luohko5sll4h8u Olev Remsu 0 72753 7124340 7110794 2026-04-04T16:00:28Z ~2026-20949-29 226471 /* Töökäik */ 7124340 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}} {{Vikinda|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} [[Fail:Olev Remsu .jpg|pisi|Olev Remsu sotside valimiskampaania ajal]] '''Olev Remsu''' (sünninimi '''Olev Remsujev'''; sündinud [[1. november|1. novembril]] [[1947]] [[Tartu]]s) on eesti [[kirjanik]], [[dokumentaalfilm]]ide [[režissöör]] ja filmidramaturgia õppejõud. ==Haridus== * 1955–1958 Tartu 1. Keskkool, 1958–1966 A. H. Tammsaare nimeline Tartu 1. Keskkool ([[Hugo Treffneri Gümnaasium]]); * 1966–1972 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool,]] ajaloo-keeleteaduskond, eesti keele ja kirjanduse osakond, žurnalistika eriharu; * 1979–1982 kõrgemad stsenaristide ja režissööride kursused (''Higher Courses for Scriptwriters and directors;'' ''Высшие курсы сценаристов и режиссеров'') [[Moskva]]s. ==Töökäik== Olev Remsu on olnud [[Tallinnfilm]]i toimetaja{{lisa viide}}; kultuurilehe [[Sirp ja Vasar]] ning Sirp publitsistikaosakonna toimetaja{{lisa viide}}; professionaalne loomavedaja (ešeloni ülem){{lisa viide}}; [[Vabadusraadio]] kommentaator{{lisa viide}}; [[ERSP]] häälekandja [[Nädalaleht (ajaleht)|Nädalaleht]] peatoimetaja{{lisa viide}}; Eesti esimese erakultuurilehe Kultuurimaa peatoimetaja; [[OSCE]] ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni rahvusvaheline vaatleja konfliktikolletes ning valimistel Venemaal ja Balkanil{{lisa viide}}; [[giid]] reisidel kõikjal maailmas; [[Eesti Romaaniühing]]u direktor{{lisa viide}}; filmidramaturgia õppejõud [[Eesti Kunstiakadeemia]]s{{lisa viide}}, [[Tallinna Ülikool]]is{{lisa viide}} ja [[Viljandi Kultuuriakadeemia]]s{{lisa viide}}; [[Eesti Karskusselts]]i endine esimees{{lisa viide}}; Haapsalu rahvakohtunik; ajalehtede Postimees ja Eesti Päevaleht kolumnist{{lisa viide}}. Ta oli kirjandusrühmituse [[Wellesto]] liige ja üks selle asutajaid<ref name="op8gu" />, omakirjastuslike almanahhide Marm ja Kolme mehe laulud üks toimetajaid. ==Protsessimine Urmas Otiga== 1990. aastatel leidis meedias laialt kajastust Remsu hagi teleajakirjanik Urmas Oti vastu. Ott vastas intervjuus Nädalale ühe Remsu artikli kohta, milles teravalt Toomas Uba kritiseeriti, et tema "ei taha sellise s...peaga nagu Remsu üldse midagi tegemist teha." Kohus mõistis Urmas Oti solvamises süüdi. ==Tegevus poliitikas== Olev Remsu kuulus ERSPsse partei asutamisest kuni selle in corpore liitmiseni Isamaaga 1995. aastal, protestiks selle sammu vastu astus Isamaast välja ning on alates sellest ajast parteitu. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Nõmme linnaosa]]s [[SDE|Sotsiaaldemokraatliku Erakonna]] nimekirjas, kogus 31 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 20. veebruar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Looming== [[Fail:Olev Remsu, kirjanik, režissöör ja filmidramaturgia õppejõud (1990).jpg|pisi|Olev Remsu 1990. aastal]] * "Minu Neenetsimaa" (audioraamat), Petrone Print, 2025 * Kolm püha õhtusöömaaega. Kuidas kõik tegelikult oli? Esiaja salaajalugu" Lääne Elu, 1.juuni-31.okt 2024 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg", LRi kordusväljaanne e-raamatuna, 2022 * "Džiinimusketärid." Üliõpilasromaan. Lääne Elu 14. X 2021 kuni 28. V 2022 * "Teekond maailm", (reisivesteid kogu maailmast), GO kirjastus, 2021 * "Homne karikakar", 2021 (1976. aasta faksiimiletrükk) * "Buraševo hullud". Romaan Konstantin Pätsist, Tänapäev, 2019 *"Tapjad". Romaan, Tänapäev, 2018 * "Okeaania, James Cook ja Uku Masing". Go kirjastus, 2017 * "Väikelinna baabad". Romaan, Tänapäev, 2017 * "Filmidraamatehnika. Filmide ülesehitusest". Tartu Ülikooli kirjastus, 2016 * "Aja kirju". Artiklid, Petrone Print, 2016 * "Ämblik ja kultuur". Romaan, Tänapäev, 2015 * "Inge ja Epp, kaks pruuti. Teekond Kamtšatka". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad II". Romaan, Tänapäev, 2014 * "Supilinna armastajad I". Romaan, Tänapäev, 2013 * "Püha Baikal". Reisikiri, Go Group, 2013 * "Supilinna surmad". Romaan, Tänapäev, 2012 * "München. Hitler ja Dostojevski". Essee, Go Group, 2012 *"[[Supilinna poisid]]". Mälestusromaan, Tänapäev, 2012 * "Bussiga Poolas II". Juudi-Poola. Reisikiri, Go Group, 2011 * "Elitaarne mees Harry Männil". Essee, Tänapäev, 2011 * "Minu Neenetsimaa". Reisikiri, Petrone Print, 2010 * "Bussiga Poolas". Reisikiri, Go Group, 2010 * "Liiviküla ehk Lifljandia". Reisikiri, Eesti Raamat, 2010 * "Islam ja diktatuurid"; Venemaa ja Kesk-Aasia. Reisikiri, Go Group, 2010 * "Mälestused: Moskva. Tartu. Praha". Memuaarid, Eesti Keele Sihtasutus, 2009 * "Rongiga maailma lõppu: Tallinn-Moskva-Vladivostok". Reisikiri, Go Group, 2009 * "Musketäride muundumised". Romaan, Eesti Keele Sihtasutus, 2008 * "Kodunt kaugemal: reisikirjad laiast maailmast", Eesti Raamat, 2008 * "Toronto, New York, Los Angeles". Reisikiri, Go Group, 2008 * "Juuditar ja idasakslanna". Jutustus, Wellesto, 2007 * "Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa". Jutustus, Wellesto, 2006 * "Päästke mind, palun, päikese eest, päästke". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kalad kõnniteel". Jutustus, Wellesto, 2004 * "Kevad Hiinas. Valitud reisikirjad," Eesti Keele Sihtasutus, 2002 * "Valitud reisikirjad 1", Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Valitud teosed 2". Jutustused, Wellesto, 2001 * "Paradiisisaared Tahiti ja Tonga". Reisikiri, Eesti Keele Sihtasutus, 2001 * "Margit Puusaag ja tema mehed". Romaan, Wellesto, 2001 * "Juhan Liivi armastuse valu". Romaan, Wellesto, 2001 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi ning Moskva ja Tartu mälestused", Eesti Keele Sihtasutus, 2000 * "Haapsalu tragöödia III". Romaan, Virgela, 2000 * "Haapsalu tragöödia II". Romaan, järjejutt ajalehes Lääne Elu, 2002 * "Haapsalu tragöödia I". Romaan, Virgela, 2000 * "Kindralleitnant Ungern-Sternberg". Romaan, Wellesto, 2000 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal II". Romaan, Virgela, 1999 * "Ungern-Sternberg – sõjajumal I". Romaan, Virgela, 1999 * "Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa". Biograafia, V. Pinn, 1999 * "Tšingis-khaan on Ungern-Sternberg". Näidend, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1997 * "Artur Magnussoni suur sõjasuvi". Romaan, Eesti Raamat, 1997 * "Kuidas rikkuda piiri". Esseed, Virgela, 1997 * "Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti hääled". Romaan, Eesti Raamat, 1996 * "Poeet&Jeesus". Jutustused, UMARA 1994, Sankt-Peterburg * "Liikuja autoportree". Romaan, Kupar, 1995 * "Tartu- &Praha-mälestused", Wellesto, 1992 * "Elu Moskvas". Memuaarid, Wellesto 1991 (teine trükk 2009, Eesti Keele Sihtasutus) * "Armastusega Oxfordi". Jutustused, Eesti Raamat, 1991 * "Kurbmäng Paabelis". Romaan, Eesti Raamat, 1989 * "[[Lapsepõlvest Malleta]]". Romaan, Eesti Raamat 1981, teine trükk 2010, Pegasus * "[[Homne karikakar]]". Jutustus, Loomingu Raamatukogu, Perioodika, 1976 ===Režissöörina tehtud filmid=== *"Uuesti elus", 2001 *"Palja jalu mustal mullal", 2003 *"Nagu noor jumal", 2005 ===Artikleid=== * *Olev Remsu. Enne ülikooli. Memuaarikatkend. Looming, nr 12 2019. *Olev Remsu. Ülo Parbus, Linda Eringson ja Boris London. Memuaarikatkend, Looming nr 1 2021 *UTLIB. Topeltpüha paik peahoones - seminarka. Tartu Postimees, 27. aprill, 2022 *Meenutusi kafedra’st ja podgotovka’st. Looming nr 6, 2022 *"Jälle Ivanov, jälle aktsendiga", mälestusi ülikooli sõjalisest õppest. Looming nr 1, 2024 *"Kristjan Jaak ja komsomol", mälestusi Kristjan Jaak Petersoni kirjanduspreemiast ja TRÜ komsomoliopositsioonist. Looming nr 3, 2025 ===Muu=== Ta on kirjutanud anima- ja dokumentaalfilmide stsenaariume. Samuti kirjutab ta filmi- ja kirjanduskriitikat ning arvamusartikleid. ==Tunnustus== * 1991 – aasta parim teos "Moskva-mälestused" (taastrükk 2009) *1998 – [[Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia]] ("Haapsalu tragöödia") *2001 – ajalehe Sirp laureaat rubriigi Euroopa esiIrndamata keeled ja muu publitsistika eest * 2011 – [[Eesti Genealoogia Selts]]i aasta teos (Olev Remsu koostatud ja osaliselt kirjutatud raamat Riiveste-Ve(e)berite-Klaoste hõimkonnast "Kõik, kes kunagi olid. Kõik, kes täna on") * 2013 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] ("Supilinna poisid") * 2013 - ajakirja [[Teater. Muusika. Kino]] laureaat ("Tõus Araratile 180 aastat hiljem"), nr 4 *2017 – [[Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistlus|Eesti Teatri Agentuuri näidendivõistluse]] äramärgitud töö ("President") ==Kirjandus== * Astrid Reinla: „Põgenege Paabelist ja igaüks päästku oma hing …“ (Jeremija 51,6), in: Looming 4/1990, lk 569–570. * Voldemar Pinn: Orwelli Loomade farmi kõrval Remsu Paabel, Keel ja Kirjandus 7/1990, 436–438. * Maarius Mehu, Rein Tootmaa: Ikkagi, Vikerkaar 7/1990, lk 90–91. * Seileri poisid (Olev Remsu kui akadeemiline sõudja), Eesti Sõudja 1/1995 * Teet Kallas, Olev Remsu: Räägi endast, 50-aastane Remsu, in: Looming 11/1997, lk 1548–1560 * [[Raul Kalev]]. [http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/98/12/12e/ Literaat maailma avastamas], Postimees, 12. detsember 1998 * [[Mart Laar]]. [http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/99/02/05/kultuur.htm#kolmas Olev Remsu kirjutab Eesti tragöödiast], postimees.ee, 5. veebruar 1999 * [[Vaapo Vaher]]. [http://luup.postimees.ee/luup/99/04/kult3.htm Proosa ei põe], Luup, 1999, nr 4 * [[Jüri Pino]]. [https://www.ohtuleht.ee/95174 Olev Remsu: eestlased on küllaltki rassistlikud], ohtuleht.ee, 12. august 2000 * [[Peeter Künstler]]. [http://paber.ekspress.ee/viewdoc/DF65DED00DE546CB42256B570033CEA0 Realism a la Remsu], ekspress.ee, 6. veebruar 2002 * [[Jüri Aarma]]. [http://paber.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=10437 Olev Remsu: Iga rahvas ei ole oma valitsejat väärt] (intervjuu). [[Maaleht]], 1. november 2007 * [[Raimu Hanson]]. [http://www.tartupostimees.ee/?id=78280 Kirjanik rikastab tartlaste mälu] Postimees, 5. veebruar 2009 * Олев Ремсу: Я был хиппи и бродягой... / интервьюировала Вера Копти День за Днём, ISSN 1736-5201. (2013) 5-11 апр., с. 18-19 : фото.http://rus.postimees.ee/1209108/olev-remsu-ja-byl-hippi-i-brodjagoj * [[Teet Korsten]]. [http://pr.pohjarannik.ee/?p=7586 Rahutu rändaja viib lugejad maailma otsa], Põhjarannik, 27. aprill 2013 *Mullikatega, aidaa! Olev Remsu kui loomavedaja. GO reisiajakiri 6. 2014 * Aivo Paljasmaa. Demokraat jalgrattal. Lääne Elu, 22. mai 2016 * Alvar Loog. Tean, mida tähendab, et nostalgia võib tappa. Postimees, 1. november 2017 * Riina Tobias. Olev Remsu - Ma ei talu rutiini, Lääne Elu, 11. november 2017 *Tõnu Virve. Paraadpool ja töö. Intervjuu Olev Remsuga, TMK nr 12, 2018. *Anne Metsis. Iseendaga identne isane. Intervjuu Olev Remsuga. Eesti Naine, aprill, 2019. *Olev Remsu. Tänutunne. Juhan Peegli 100.juubeliks. [[Postimees]], [[18. mai]] [[2019]]. *Olev Remsu: targalt, vaeselt ja lõbusalt läbi sajandite. Hommage alma mater’ile. Kirjanik ja Tartu Ülikooli vilistlane Olev Remsu teeb läbilõike kõrgkooli aastasadadepikkusest ajaloost. https://leht.postimees.ee/6838462/olev-remsu-targalt-vaeselt-ja-lobusalt-labi-sajandite-hommage-alma-mater-ile. 30. november 2019. *Новые Витражи. Международный литературный журнал. Москва, нр 9 (15) 2019. Интервью. *Juhan Mellik. Nõukogude sõidujagamine: autostopiga Riiga, Jaltasse ja Moskvasse, Eesti Ajalugu, aprill, 2020 *. Krister Kivi. Kaldale uhutud, Arter (ajalehe Postimees lisa) Koduarestis maailmarändurid ihkavad teele. 5. IX 2020 *Juhan Mellik. Loomavedajana reisihimu rahuldamas. Eesti Ajalugu nr 5, 2021 *Juku-Kalle Raid. Raadio Kuku, Jukuraadio, 2. september 2021 *Juku-Kalle Raid. Mullikatest rongis ja Leninist, kes osutus Frank Sinatraks. Postimees. Arvamus, elu, 7. september, 2021 *Jürgen Rooste. Kirjutada ja avaldada võivad kõik... Maaleht, 9. september 2021 *Kalle Mälberg. Remsujev keelatud. KesKus, september, 2021 *Seitse küsimust. Olev Remsu: "Mitukümmend riiki on veel käimata", Reisile, Postimees, 3. dets 2021 *Tiia Kõnnussaar, "Õnnis tunne..." Suur intervjuu supilinlase Olev Remsuga. Supilinna Tirin, aprill, 2022 *Tiit Pruuli. Juubeliintervjuu. Olev Remsu reisidest ja reisimisest. GO reisiajakiri 5/2022 *Alvar Loog. Juubeliintervjuu. Vaikimine ei ole alati kuld. Postimees, 29. oktoober 2022 *Tiit Pruuli. Reisikirjanik Remsu tõde. Looming nr 11, 2022 ==Isiklikku== Tema vanemad olid Antti Remsujev (1917–1972, [[karjalased|karjalane]], vedurijuht) ja Lilli Remsujev (1914–2004, eestlane, [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|Tartu Ülikooli Botaanikaaia]] aednik). == Viited == {{viited|allikad= <ref name="op8gu">[https://web.archive.org/web/20131220033303/http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=9155:kirjandusruehmitus-wellesto-21-aastat-tagasi&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3262 Kirjandusrühmitus Wellesto 21 aastat tagasi] – [[Sirp (ajaleht)|Sirp]], 14. august 2009 (vaadatud 29.03.2013)</ref> }} == Välislingid == {{Vikitsitaadid}} * {{ISIK|3073}} {{JÄRJESTA:Remsu, Olev}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei poliitikud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 74ca0gwi8oq6ei18ndf1h2f9xnllzv8 Monotoonne funktsioon 0 73063 7124655 3605785 2026-04-05T09:36:12Z Etwiki2025 48008 7124655 wikitext text/x-wiki {{see artikkel|räägib [[matemaatiline analüüs|matemaatilise analüüsi]] mõistest. Monotoonse funktsiooni üldistuse kohta suvalistele [[osaliselt järjestatud hulk]]adele vaata artiklit [[Isotoonne kujutus]].}} <!--(pane tähele, et mõistet "monotoonne" kasutatakse reaalmuutuja funktsiooni ning üldise järjestatud hulkadel määratud kujutuse korral veidi erinevas tähenduses: ''monotoonne kujutus reaalarvude hulgal'' on sama, mis ''mittekahanev funktsioon'')--> [[Matemaatiline analüüs|Matemaatilises analüüsis]] nimetatakse [[reaalmuutuja funktsioon]]i '''kasvavaks''', kui [[argument (matemaatika)|argumendi]] kasvades funktsiooni väärtus kasvab, ning '''kahanevaks''', kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus kahaneb. Kasvavaid ja kahanevaid funktsioone nimetatakse '''rangelt monotoonseteks'''.<ref name="Kaasik2002"> Kaasik, Ü. (2002). ''Matemaatikaleksikon''. Tartu. </ref> Funktsiooni nimetatakse '''mittekahanevaks''', kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus ei kahane, ning '''mittekasvavaks''', kui argumendi kasvades funktsiooni väärtus ei kasva. Mittekahanevaid ja mittekasvavaid funktsioone nimetatakse '''monotoonseteks'''.<ref name="Kaasik2002"/> ==Definitsioon== Olgu ''A'' ja ''B'' teatavad [[reaalarvud]]e [[hulk|hulgad]] ja olgu ''f'' [[funktsioon (matemaatika)|funktsioon]] hulgast ''A'' hulka ''B''. Funktsiooni ''f'' nimetatakse * '''kasvavaks''', kui iga ''x'' ja ''y'' korral hulgast A, kus x < y, kehtib seos f(x) < f(y), * '''kahanevaks''', kui iga ''x'' ja ''y'' korral hulgast A, kus x < y, kehtib seos f(x) > f(y), * '''mittekahanevaks''', kui iga x ja y korral hulgast A, kus x < y, kehtib seos f(x) ≤ f(y), * '''mittekasvavaks''', kui iga x ja y korral hulgast A, kus x < y, kehtib seos f(x) ≥ f(y). Kui funktsioon on mittekahanev või mittekasvav, nimetatakse seda '''monotoonseks'''. Kui funktsioon on rangelt kasvav või kahanev, nimetatakse seda '''rangelt monotoonseks'''. Iga rangelt monotoonne funktsioon on monotoonne, aga mitte vastupidi. Mõnedes allikates nimetatakse ''kasvavaks'' ja ''kahanevaks'' vastavalt mittekahanevat ja mittekasvavat funktsiooni. Sel juhul nimetatakse rangelt monotoonset funktsiooni vastavalt '''rangelt kasvavaks''' või '''rangelt kahanevaks''' funktsiooniks.{{lisa viide}} Tekstides, kus kasutatakse mõisteid "mittekasvav" ja "mittekahanev", eeldatakse, et mõisted "kasvav" ja "kahanev" tähendavad vastavalt ranget kasvamist ja kahanemist. Antud artiklis kasutatakse viimast tähistust. Tuleb tähele panna, et väited ''funktsioon f on mittekahanev'' ning ''funktsioon f ei ole kahanev'' ei ole samaväärsed: funktsioon, mis ei ole kahanev, ei pea veel olema mittekahanev (vastupidine järeldus ''mittekahanev'' &rArr; ''ei ole kahanev'' küll kehtib, kui hulgas A on rohkem kui üks element). Väljendit ''funktsioon f on mittekahanev'' tuleks mõista pigem nii: ''argumendi kasvades funktsiooni f väärtus kunagi ei kahane'' või nii: ''funktsioon f ei ole kahanev oma [[määramispiirkond|määramispiirkonna]] üheski vähemalt kaheelemendilises [[alamhulk|alamhulgas]]'' (vt. alajaotust ''Funktsiooni kasvamine/kahanemine mingis hulgas''). Samamoodi ei ole väide ''funktsioon f on mittekasvav'' samaväärne väitega ''funktsioon f ei ole kasvav''. Erijuhul, kui A on kõigi [[naturaalarvud]]e hulk, siis funktsioon f määrab ära [[jada]] ning saame eelnevast rangelt kasvava, rangelt kahaneva, mittekahaneva, mittekahaneva, monotoonse ja rangelt monotoonse jada definitsioonid. ===Funktsiooni kasvamine/kahanemine mingis hulgas=== Sageli kõneldakse funktsiooni kasvamisest ja kahanemisest mingis tema [[määramispiirkond|määramispiirkonna]] ''A'' [[alamhulk|alamhulgas]] ''X''. Seda mõistetakse järgmiselt: funktsiooni f nimetatakse '''kasvavaks''', '''kahanevaks''', '''mittekahanevaks''' või '''mittekasvavaks''' '''hulgas X''', kui funktsiooni f [[ahend]] hulgale X on vastavalt kasvav, kahanev, mittekasvav või mittekahanev. Üks ja sama funktsioon võib seega olla oma lähtehulga ühes alamhulgas kasvav, teises [[kahanev funktsioon|kahanev]]. ===Funktsiooni kasvamine/kahanemine mingis punktis=== Olgu ''a'' funktsiooni ''f'' [[määramispiirkond|määramispiirkonna]] [[sisepunkt]]. Funktsiooni ''f'' nimetatakse * '''kasvavaks kohal ''a''''', kui punkti ''a'' mingis vasakpoolses [[ümbrus]]es ''f''(''x'')<''f''(''a'') ning mingis parempoolses ümbruses ''f''(''x'')>''f''(''a''), * '''kahanevaks kohal ''a''''', kui punkti ''a'' mingis vasakpoolses ümbruses ''f''(''x'')>''f''(''a'') ning mingis parempoolses ümbruses ''f''(''x'')<''f''(''a'') <ref>Gunnar Kangro. "Matemaatiline analüüs I", lk. 248. Tallinn, "Valgus" 1982</ref>. ==Diferentseeruva funktsiooni monotoonsusomadused== Olgu funktsioon ''f'' [[diferentseeruv]] mingis oma määramispiirkonna sisepunktis ''a''. Siis kehtivad järgnevad väited (need tulenevad otse [[piirväärtus]]e monotoonsusest): * kui f'(a) > 0, siis funktsioon f kasvab kohal a, * kui f'(a) < 0, siis funktsioon f kahaneb kohal a. Olgu funktsioon ''f'' [[pidevus|pidev]] mingis [[lõik|lõigus]] [''a'', ''b''] ning [[diferentseeruvus|diferentseeruv]] [[vahemik]]us (''a'', ''b''). [[Lagrange'i keskväärtusteoreem]]ist ja piirväärtuse monotoonsusest saab siis lihtsasti tuletada, et funktsioon ''f'' on lõigus [a, b] * ''kahanev'', kui funktsiooni ''f'' [[tuletis]] on vahemikus (''a'', ''b'') [[negatiivne arv|negatiivne]], * ''kasvav'', kui funktsiooni ''f'' [[tuletis]] on vahemikus (''a'', ''b'') [[positiivne arv|positiivne]], * ''mittekasvav'' [[parajasti siis, kui]] funktsiooni ''f'' [[tuletis]] on vahemikus (''a'', ''b'') [[mittepositiivne arv|mittepositiivne]], * ''mittekahanev'' [[parajasti siis, kui]] funktsiooni ''f'' [[tuletis]] on vahemikus (''a'', ''b'') [[mittenegatiivne arv|mittenegatiivne]]. Märkigem, et esimese kahe väite puhul järeldumine vastupidises suunas üldjuhul ei kehti: näiteks funktsioon f(x)=x<sup>3</sup> on küll kasvav kogu reaalteljel, kuid tema tuletis punktis 0 on 0. == Vaata ka== *[[Monotoonsusprintsiip]] *[[Isotoonne kujutus]] ==Viited== <references /> [[Kategooria:Matemaatiline analüüs]] kfdbvwk9dfi7kwul87nhksf1x3l5ygy Toomas Griin 0 75667 7124282 6773222 2026-04-04T12:57:31Z ~2026-20743-16 226460 lisasin filmograafiasse ühe filmi 7124282 wikitext text/x-wiki '''Toomas Griin''' on eesti filmitegija. 2013. aastal sai ta [[Palamuse]]l [[Theodor Luts]]u filmipäevadel operaatoritöö auhinna filmi "Tartu Vaimu saladus" eest.<ref>[https://web.archive.org/web/20141126201951/http://www.vooremaa.ee/contents.php?cid=1025740 "Palamuse filmipäeval jagati lutse"] Vooremaa, 29.08.2013</ref> == Filmograafia == *"Head mehed" 1999, "Emajõevulin" 2001, "Pro Vino" 2003, "Karlova Kuldne" 2003, "Moguci" 2004, "Sotsialistlik poliitika" 2005, "Viru Kange" 2006, "Per Vinum" 2006, "Paplitüdruku talv" 2007, "Trummari jõud" 2007, "Kinolinn Tartu" 2008, "Laulutuli" 2009, "Kuke lood" 2010, "Tudengimuusikal Pääsukesega" 2011, "Tartu Vaimu saladus" 2013, "Terrikoonik kaadris" 2014, "472 lööki" 2015, "Eesti asi" 2016, "Miliuseum" 2017, "Pargi tänav" 2020 ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Griin, Toomas}} [[Kategooria:Eesti filmitegijad]] [[Kategooria:Sünniaeg puudub]] b1nrs5goiouwwv4vmb075eeiofonmzd Eisma 0 76582 7124502 6880697 2026-04-04T22:58:05Z Bstard12 29333 /* Välislingid */Välislink EKI Kohanimeraamat KNR, natukese ajaloo ja seostega 7124502 wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Eisma | pindala = | elanikke = 42 (2021) | maakond = Lääne-Viru | osm = pind | pilt = Eisma.jpg | pildiallkiri = Eisma rand }} '''Eisma''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vihula vald]]a. Külas on murdeid lindistanud keeleuurija [[Johannes Karineeme]]<ref name="TEA"/>. == Küla == [[Eisma külaselts]] regristreeriti 5. aprillil 2023. aastal. Nende põhitegevusalaks on kohaliku elu edendamine ja toetamine. Külaseltsi esindaja on [[Liis Pilli]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=d-Systems |pealkiri=teatmik.ee |url=https://www.teatmik.ee/et/captcha |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=www.teatmik.ee |keel=et}}</ref> [[Fail:Eisma- Mere.jpg|pisi|Eisma küla- Mere]] [[Fail:Eisma küla tee.jpg|pisi|Eisma. Kandle-Eisma tee]] Praegune külavanem on [[Luule Tull|Luule Tulli]] poeg [[Andres Tull]], kes on esivanemate kaudu sealsete juurtega. Külavanema sõnul on külas kolm ühiskonnavormi: suvitajad, nädalavahetuse veetjad ja põliselanikud. [[Karepa]] kandi küladel on tehtud oma arengukava.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Vahula |eesnimi=Marek |pealkiri=Rutja Eisma Vainupea Lood}}</ref> == Vana rahvamaja == Eisma küla serval asus 19. sajandil rahvamaja, hiljem [[Eesti NSV|ENSV]] ajal oli selles [[Raamatukaubastu]] suvila. [[Eisma Rahvamaja]] ehitati külarahva oma jõudude ja vahenditega 1928. aastal. Sellest on säilinud vaid üksikud fotod ja mälestused vanematelt elanikelt. Hilisem Raamatukaubastu suvila ja Eisma rand koos männimetsaga oli puhkuse veetmise kohaks.  2001. aastal jõulude ajal põles vana Raamatukaubastu suvila maha. Varemed seisid aastani 2003, mil nende asemele kerkis kaasaegne külalistemaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Geopeitus.ee :: E11: Eisma |url=https://www.geopeitus.ee/aare/6994 |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=www.geopeitus.ee}}</ref> Allikate järgi on Eismal asunud ka kool. [[Rakvere turuhoone|Rakvere turul]] kaubitseti Eisma räimega.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Tooming |eesnimi=O & T |pealkiri=Maantee kutsub |vautorid=}}</ref> == Külalistemaja == [[Fail:Männimets.jpg|pisi|Männimets Eisma rannas]] [[Eisma Külalistemaja]]  peamajas on 22 ööbimiskohta, lisaks klaasgalerii, mis mahutab kuni 60 inimest. Üksteist 4-kohalist kämpingut koos saunamaja, olmemaja, grillkoja ja kümblustünniga moodustavad omaette kompleksi.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-04 |pealkiri=Esileht - Eisma |url=https://eisma.ee/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> == Pood == Eismal asub [[Haljala vald|Haljala valla]] kõige väiksem pood, [[Eisma pood]], mille mõõtmed on 9 ruutmeetrit. Poe omanik on [[Marika Kaselo]]. Poe ümber toimuvad OTT- laadad ehk kohalikude väiketootjate laadad. Pood on avatud ainult suveperioodil.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-06-26 |pealkiri=Eismal avati taas Lääne-Virumaa väikseim pood |url=https://virumaateataja.postimees.ee/7552075/eismal-avati-taas-laane-virumaa-vaikseim-pood |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=EESTI VÄIKSEIM POOD LEITUD {{!}} Eisma külas tegutseb 9-ruutmeetrine Mini-Harrods! |url=https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120035556/eesti-vaikseim-pood-leitud-eisma-kulas-tegutseb-9-ruutmeetrine-mini-harrods |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Maaleht |keel=et}}</ref> == Sadam == [[Eisma sadam]] on erasadam, mis pakub sadamateenuseid kutselistele kaluritele, kohalikele laevaomanikele ning mereturistidele. Sadamas on 27 kaikohta. Sadama navigatsioonihooaeg merel algab 1.mail ja lõpeb 30.septembril.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sadamateenused – Eisma sadam |url=https://eismasadam.ee/sadamateenused/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> [[Fail:Eisma pood.jpg|pisi|Eisma pood]] [[Fail:Eisma rand.jpg|pisi|Eisma rand]] Suviti toimub sadamas suveteater ja kodukohvik.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Suveteatri kohvik – Eisma sadam |url=https://eismasadam.ee/suveteatri-kohvik-2/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> Aastal 2024 ja 2019 toimusid sadamas [[Merepäev|Merepäevad]], mille regatist võttis osa 60 noorsportlast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Merepäev 2024 – Eisma sadam |url=https://eismasadam.ee/merepaev-2023/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> <ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-08-03 |pealkiri=Eisma sadam tiksub merepäeva rütmis |url=https://virumaateataja.postimees.ee/6744610/eisma-sadam-tiksub-merepaeva-rutmis |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref>  Aastal 2023 toimusid sadamas suviti ka meresporditreeningud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Meresporditreeningud – Eisma sadam |url=https://eismasadam.ee/meresporditreeningud/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> == Tenniseväljak == 2021. aastal valmis sadamas täismõõtmetes tennise- ja korvpalliväljak, kus saab sadama veebilehel broneerides mängida 3×3 korvpalli ühe korvi all ning tennist täisväljakul.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spordiväljak – Eisma sadam |url=https://eismasadam.ee/spordivaljak/ |vaadatud=2025-05-16 |keel=et}}</ref> == Inimesed == 2025. aasta kevadel avas Eisma kunstnik [[Airin Lehesoo]] [[Haljala rahvamaja|Haljala Rahvamajas]] maalinäituse. Näituse avamise hetkeks oli Lehesoo elanud Eismal üle 30 aasta.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-03-16 |pealkiri=Kunstnik väljendab maalidel armastust Eisma vastu |url=https://virumaateataja.postimees.ee/8211360/kunstnik-valjendab-maalidel-armastust-eisma-vastu |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> Eismalt on ka pärit 21-kordne [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja 42-kordne Eesti meister motospordis- [[Luule Tull]].<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-03-12 |pealkiri=Endine motoäss valiti sajandi parimaks |url=https://virumaateataja.postimees.ee/2422659/endine-motoass-valiti-sajandi-parimaks |vaadatud=2025-05-16 |väljaanne=Virumaa Teataja |keel=et}}</ref> ==Vaata ka== *[[Eisma sadam]] *[[Luule Tull]] *[[Haljala rahvamaja|Haljala Rahvamaja]] *[[Rakvere turuhoone|Rakvere turg]] *[[Karepa]] *[[Merepäev|Merepäevad]] == Galerii == <gallery widths="150"> Fail:Eisma rand 2006.jpg|Eisma rand 2006 Fail:026 Paadikuurid Eisma rannal.jpg|Ajalooline foto Eisma paadikuuridest Fail:Eisma rannas vaade Vainupea poole.jpg|Eisma rannas vaade [[Vainupea]] poole Fail:Eisma Guesthouse - panoramio.jpg|Eisma külalistemaja sissesõit Fail:Eisma Guesthouse, Campsite - panoramio.jpg|Eisma külalistemaja kämpingud Fail:Eisma Guesthouse, Sauna - panoramio.jpg|Eisma külalistemaja saun Fail:Eisma Guesthouse - panoramio (6).jpg|Eisma külalistemaja peamaja Fail:Eisma Guesthouse - panoramio (1).jpg|Eisma külalistemaja peamaja </gallery> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] (e-väljaanne: [http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=11121]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} (vaadatud 03.08.2013))</ref>}} ==Välislingid== * [[Urmas Jaagant]]: [http://epl.ee/artikkel/449031 Rutja rannakülade elanikud on laskevälja rajamise vastu], EPL, 19. november 2008 * EKI Kohanimeraamat KNR: http://eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Eisma {{Haljala vald}} [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] mqeigjkef3vwh2ewiilan75ipnhy57c Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon 0 83316 7124555 6550966 2026-04-05T07:05:56Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 2 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124555 wikitext text/x-wiki {{organisatsioon |nimi = Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon |omakeelne_nimi = Organization for Security and<br />Co-operation in Europe |embleem = OSCE logo.svg |pilt = OSCE_members and partners.svg |pildiallkiri = {{Legend|#008F00|OSCE liikmesriigid}}{{Legend|#FF8040|Koostööpartnerid}} |lühend = OSCE |asutatud = CSCE<sup>a</sup>: juuli 1973<br />[[Helsingi lepped]]:<br />30. juuli – 1. august 1975<br />{{murdmata|[[Pariisi harta]]: 21. november 1990}}<br />OSCE: 1. jaanuar 1995 |asukoht = [[Viin]], Austria (sekretariaat) |liikmed = 57 liikmesriiki,<br />11 koostööpartnerit |keeled = [[inglise keel|inglise]], [[prantsuse keel|prantsuse]], [[saksa keel|saksa]], [[itaalia keel|itaalia]], [[vene keel|vene]] ja [[hispaania keel]] |peasekretär = {{riigi ikoon|Šveits}} [[Thomas Greminger]] |juht_nimetus = |juht_nimi = |juht2_nimetus = Demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste ameti esindaja |juht2_nimi = {{riigi ikoon|Island}} [[Ingibjörg Sólrún Gísladóttir]] |juht3_nimetus = Meediavabaduse esindaja |juht3_nimi = {{riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Harlem Désir]] |juht4_nimetus = Rahvusvähemuste komissar |juht4_nimi = {{riigi ikoon|Itaalia}} [[Lamberto Zannier]] |märkused = <sup>a</sup> Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (Conference on Security and Co-operation in Europe) }} '''Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon''' ehk '''OSCE''' ([[inglise keel]]es ''Organization for Security and Co-operation in Europe'') on [[organisatsioon]], mille asutasid [[1975]]. aastal ühiselt [[NATO]] ja [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i riigid. OSCE-sse kuulub 57 liikmesriiki. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina [[1. august]]il 1975 [[Helsingi]]s vastu võetud lõppaktiga. Rahvusvaheliseks organisatsiooniks muutus ta [[1994]]. Kuni [[1995]]. aastani kandis organisatsioon nime Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents (harvem kujul Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamine, CSCE). OSCE sekretariaat asub [[Viin]]is. Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgsele sotsiaalsele taastustööle, sealhulgas [[inimõigused|inimõiguste]] tagamisele. ==Juhid ja organisatsioon== OSCE esimees, kelleks on eesistujariigi välisminister, vahetub igal aastal. Esimehe asetäitjateks on eelnev ja järgnev esimees<ref name="1JD8l" />. [[2011]]. aastal oli eesistujariik [[Leedu]] ja esimees Leedu välisminister [[Audronius Ažubalis]]. OSCE peasekretär on alates [[2017]]. aastast [[Thomas Greminger]] (Šveits). ==OSCE esimehed== *1991: [[Hans-Dietrich Genscher]], [[Saksamaa]] välisminister; *1992: [[Jiří Dienstbier]] ning pärast teda [[Josef Moravcik]], [[Tšehhoslovakkia]] välisminister; *1993: [[Margaretha af Ugglas]], [[Rootsi]] välisminister; *1994: [[Beniamino Andreatta]] ning pärast teda [[Antonio Martino]], [[Itaalia]] välisminister; *1995: [[László Kovács]], [[Ungari]] välisminister; *1996: [[Flavio Cotti]], [[Šveits]]i välisminister; *1997: [[Niels Helveg Petersen]], [[Taani]] välisminister; *1998: [[Bronisław Geremek]], [[Poola]] välisminister; *1999: [[Knut Vollebæk]], [[Norra]] välisminister; *2000: [[Wolfgang Schüssel]] ning pärast teda [[Benita Ferrero-Waldner]], [[Austria]] välisminister; *2001: [[Mircea Geoană]], [[Rumeenia]] välisminister; *2002: [[Jaime Gama]] ning pärast teda [[Antonio Martins da Cruz]], [[Portugal]]i välisminister; *2003: [[Jaap de Hoop Scheffer]] ning pärast teda [[Bernard Rudolf Bot]], [[Holland]]i välisminister; *2004: [[Solomon Passy]], [[Bulgaaria]] välisminister; *2005: [[Dimitrij Rupel]], [[Sloveenia]] välisminister; *2006: [[Karel De Gucht]], [[Belgia]] välisminister; *2007: [[Miguel Ángel Moratinos]], [[Hispaania]] välisminister; *2008: [[Ilkka Kanerva]] ning pärast teda [[Alexander Stubb]], [[Soome]] välisminister; *2009: [[Dóra Bakogiánni]] ning pärast teda [[Geórgios Papandréou noorem|Geórgios Papandréou]], [[Kreeka]] välisminister; *2010: [[Kanat Saudabajev]], [[Kasahstan]]i välisminister; *2011: [[Audronius Ažubalis]], [[Leedu]] välisminister<ref>{{Netiviide |url=http://www.osce.org/cio/45639 |pealkiri=Overview - Chairmanship |vaadatud=2011-02-02 |arhiivimisaeg=2011-01-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110119083115/http://www.osce.org/cio/45639 |url-olek=ei tööta }}</ref>. *2012: [[Eamon Gilmore]], [[Iirimaa]] välisminister; *2013: [[Leonid Kožara]], Ukraina välisminister; *2014: [[Didier Burkhalter]], Šveitsi liidupresident; *2015: [[Ivica Dačić]], Serbia välisminister; *2016: [[Frank-Walter Steinmeier]], Saksamaa välisminister; *2017: [[Sebastian Kurz]], [[Austria]] välisminister; *2018: [[Enzo Moavero Milanesi]], Itaalia välisminister; *2019: [[Miroslav Lajčák]], Slovakkia välisminister; *2020: [[Edi Rama]], Albaania välisminister; *2021: [[Ann Linde]], Rootsi välisminister; *2022: [[Zbigniew Rau]], Poola välisminister; *2023: [[Bujar Osmani]], Põhja-Makedoonia välisminister; *2024: [[Ian Borg]], Malta välisminister ==Missioonid== ===OSCE [[Eesti]] missioon=== Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk edendada integratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel Eestis<ref name="UW4Mf" />. OSCE missioon tegutses Eestis aastail [[1993]]–[[2001]]<ref name="Os44H" />. OSCE ametlik hoiuraamatukogu Eestis on [[Eesti Rahvusraamatukogu]]. ===OSCE [[Bosnia ja Hertsegoviina]] missioon=== OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon alustas tegevust pärast endise [[Jugoslaavia Föderatiivne Sotsialistlik Vabariik|Jugoslaavia]] lagunemisel tekkinud [[Jugoslaavia sõda|Jugoslaavia sõja]] lõpetanud [[Daytona leping]]u jõustumist 1995. aastal. Missiooni eesmärk on edendada demokraatlike poliitikainstrumentide loomist Bosnia ja Hertsegoviinas kõigil tasanditel, kohalikust omavalitsusest kuni riigivalitsusorganiteni<ref name="ADFoY" />. ===OSCE [[Gruusia]] missioon=== {{vaata|Gruusia sõda}} OSCE Gruusia missiooni juht oli Terhi Hakala ning rahvusvahelise vaatlusmissiooni raames osales 2008. aastal missioonil ka sõjalise vaatlejana Margo Grosberg<ref name="xXH1d" />. ==Vaata ka== *[[Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee]] *[[OSCE Minski grupp]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="1JD8l">[http://www.osce.org/cio/108325 Overview – Chairmanship]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="UW4Mf">[http://www.osce.org/node/43973 The OSCE Mission to Estonia]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Os44H">[http://vm.ee/et/uudised/osce-missioon-ja-selle-tegevuse-lopetamine-eestis OSCE missioon ja selle tegevuse lõpetamine Eestis], 20.11.2001</ref> <ref name="ADFoY">{{Netiviide |url=http://www.oscebih.org/Default.aspx?id=1&lang=EN |pealkiri=OSCE & Bosnia and Herzegovina |vaadatud=2015-06-04 |arhiivimisaeg=2015-05-08 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20150508103147/http://www.oscebih.org/Default.aspx?id=1&lang=EN |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="xXH1d">[http://vm.ee/et/uudised/eesti-saadab-gruusiasse-osce-missiooni-raames-vaatleja Eesti saadab Gruusiasse OSCE missiooni raames vaatleja], 25.08.2008</ref> }} == Välislingid == * [http://www.osce.org/ OSCE koduleht] [[Kategooria:Rahvusvahelised organisatsioonid]] tn91qrkg35h89kjzv7ma3uxft2tma3z Raimond Kaugver 0 86149 7124279 7124196 2026-04-04T12:48:42Z Kuriuss 38125 Täpsustusi 7124279 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]] '''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.<ref name="Gyhku" /><ref name="h6xGU" /> == Elukäik == Ta sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> 1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti "kodumaa reetmise eest" viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>. [[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige. == Looming == Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,<ref name="T8TrA" /> kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt "Kõrbelõvi".<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].<ref name="h6xGU" /> 1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga "Doktor Kollom" [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist "Ühe hinge tee".<ref name="Gyhku" /> 1958. aastal valmis novellikogu "Virvatuled" käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: "Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida." Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik "Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.<ref name="Gyhku" /> 1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos "Võõra mõõga teenistuses" kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks "Keskpäevavalgus", mis avaldati 1962. aastal.<ref name="W20dg" /> Tema loominguline edukäik algas aga menuromaaniga "[[Nelikümmend küünalt]]" (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).<ref name="W20dg" /> Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmist uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks. Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud "Vana mees tahab koju" (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.<ref name="T8TrA" /> Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan "Kas ema südant tunned sa?", mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.<ref name="SfeuL" /> Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii teatrilavastusi kui ka mängufilme. Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja näitekirjandust. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades. Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud, sest tema looming kõnetas väga paljusid. Kaugveri fenomen on ajalooline ja sellisel kujul kordumatu: rahvakirjaniku populaarsuse ja meeletud trükiarvud tingis raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnnelik kokkulangemine.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Samas on kirjandusteadlane Sirje Olesk tõdenud: "Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg."<ref name="W20dg" /> == Teosed == === Romaanid === *"Keskpäevavalgus" ([[1962]]) *"Igapäevane leib" ([[1964]]) *"Seitsmendas läänes" ([[1965]]) *"Nelikümmend küünalt" ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]]) *"Jumalat ei ole kodus" ([[1971]]) *"Ja kõik on kuhugi teel" ([[1974]]) *"Suurte arvude seadus" ([[1978]]) *"Kolm romaani" ([[1979]], romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) *"Disko" ([[1982]]; 2. trükk [[1995]]) *"Vana mees tahab koju" ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]]) *"Meie pole süüdi" ([[1984]]; 2. trükk [[1996]]) *"Pariisi lõbusad naised" ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]]) *"Tee isa juurde" ([[1987]]) *"Kas ema südant tunned sa?" ([[1988]]) *"Laev keset rägastikku" ([[1990]]) *"Postuumselt rehabiliteeritud" ([[1990]]) *"Peotäis tolmu" ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan) *"Laevad kaotavad tüüri" ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]]) *"Põhjavalgus" ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]]) *"Võõra mõõga teenistuses" ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]]) *"Viimse meheni. Kooliromaan" ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis] ====Lühiromaanid==== * "Tunneliefekt" (1974) * "Kuues kirurgiline" (1974) * "Keerdtrepp" (1976) * "Kindad hauakaevajale" (1983) * "Sillad põlevad" (2007, kirjutatud 1958) === Novelli- ja jutustustekogud === *"60 minutit" ([[1968]]) *"Tuuleveskid" ([[1974]]) *"Külalisteraamat" ([[1977]]) *"Oh mis kena maailm" ([[1983]]) *"Kirjad laagrist" ([[1989]]) === Tekstikogumik === * "[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]". Koostanud Eneken Laanes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020 ===Filmistsenaariumid=== * "Meie pole süüdi" : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 * "[[Vana mees tahab koju]]". [[Tallinnfilm]], 1991 * "[[Õnnelind flamingo]]". Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V & K Holding, 2000 ===Näidendid=== ====Kutselistes teatrites lavastatud==== * "Seitse pikka päeva" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959) * "Kõrgeim määr" ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969) * "Oma saar" ([[Rakvere teater]], 1970) * "Rong väljub hommikul" ([[Draamateater]], 1971) * "Püsti, kohus tuleb" ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967) * "Kui hullusti, siis uuesti!" ([[Rakvere teater]], 1978) * "Nelikümmend küünalt" (Rakvere teater, 1981) * "Saturnuse lapsed" (Pärnu teater Endla, 1989) ====Telelavastused==== * "Kuldlõige" ([[Eesti Televisioon]], 1977) * "Mona Lisa" (Eesti Televisioon, 1983) ====Kuuldemänge==== * "Viktooria" – kaheosaline * "Sillad põlevad" (1960) * "Ookean alistus" (1960) – kuuldemäng-reportaaž * "Üheksas ring" (1961) * "Käsulaudadest maja" (1962) * "Kiilasjää" (1963) * "Kuni 16-aastastele keelatud" (1964) * "Kividest tõuseb leek" (1964) * "Padaäss" (1966); "Пиковый туз" (1967) * "Kuuskümmend minutit" (1967) * "Varjend" (1968) * "Vilve" (1969) * "Raju" (1970) * "Varjud teel" (1970) * "Kahe tooli vahel" (1971) * "Bridž viiekesi" (1975) – viieosaline kuuldemäng * "Võõra nime hind" (1980) * "Seersant Aavekuke reetmine" (1982) * "Mis juhtus?" (1983) * "Aga nad surevad ju mängult" (1987) ====Muid näidendeid==== * "Tänuvõlg" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Riiklik Kirjastus, 1964) * "Öö jaamas" (Eesti näidendibaasis, 1970) * "Suur ükskordüks" (Eesti näidendibaasis, 1972) * "Maavärisemine" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1973) * "Hukkumisele määratud maja" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1976) * "Autahvel" (Eesti näidendibaasis, 1976) * "Hakka või uskuma" (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) * "Kes sündinud on suure sõja järel" (Eesti näidendibaasis) * "Lunastajad tuleb risti lüüa" (Eesti näidendibaasis) * "Pilk nähtamatusse" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Valik näidendeid" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Sellised me oleme" (lastenäidend Eesti näidendibaasis) * "Verepõld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1977) * "Lilled lahkunule" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1978) * "Varjendis" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1979) * "Soe muld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1980) * "Mees tulekahjumärgiga" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1983) * "Kahe tooli vahel" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1984) ===Laulusõnu=== * "Kui on saabunud laupäevaõhtu..." (meloodia autor [[Uno Veenre]]) * "Head uut aastat!" (meloodia autor Uno Veenre) * "Olen uhke, et olen kaevur" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suleliste suvetrall" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suvepäevade lõkkel" ("Suvepäevade ootel") (meloodia autor Uno Veenre) * "Jägala juga" ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul * "Muhulaste imelikud juhtumised" (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga) * "Oota" ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule "Varjend") == Tunnustus == * 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan "Vana mees tahab koju") * 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Elupäästja", [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], [[27. veebruar]] [[1988]] ja kogumikus "Kirjad laagrist", [[1989]]) == Isiklikku == Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja. Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka malet ja bridži.<ref name="T8TrA" /> Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref name="h6xGU" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Gyhku">Aivar Kull. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 07.12.1993.</ref> <ref name="T8TrA">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.</ref> <ref name="h6xGU">Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.</ref> <ref name="W20dg">Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.</ref> <ref name="SfeuL">Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. "Kas ema südant tunned sa"] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.</ref> }} == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298 * "Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest". Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280 * [[Villem Gross]]. "''In memoriam'' Kaugver". Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252 * [[Aivar Kull]]. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus "Kulli pilk". Tartu [[2005]]. Lk 241–244 * [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3 * "Raimond Kaugver ja [[KGB]]" (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 * [[Oskar Kruus]]. "Raimond Kaugveri rada kirjandusse". Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730 * Ain Kaalep. "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale". Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824 * Raimond Kaugver. "Põhjavalgus". // [[Rein Veidemann]]. "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn [[2011]]. Lk 114–115 * [[Sirje Olesk]]. "[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]". Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4 * [[Sirly Hiiemäe]]. "Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu". Kirjastus Paradiis, 2024 * [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2 == Välislingid == {{Vikitsitaat}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver "Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver"] Eesti Televisioon, 26. mai 1984 * [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik "Elukutselt menukirjanik"]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? "Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest"]. Eesti Ekspress, 8. november 2001 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi "Kaugveri kordustrükk kukkus läbi"]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 * [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver "80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver"]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006 * [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan "Ilmus Kaugveri kadunud romaan"]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1992]] fc0thguwu14zqhmmkmoz74t3hlbx0bm 7124508 7124279 2026-04-05T01:10:20Z Kuriuss 38125 7124508 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]] '''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.<ref name="Gyhku" /><ref name="h6xGU" /> == Elukäik == Ta sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> 1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti "kodumaa reetmise eest" viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>. [[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige. == Looming == Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,<ref name="T8TrA" /> kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt "Kõrbelõvi".<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].<ref name="h6xGU" /> 1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga "Doktor Kollom" [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist "Ühe hinge tee".<ref name="Gyhku" /> 1958. aastal valmis novellikogu "Virvatuled" käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: "Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida." Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik "Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.<ref name="Gyhku" /> 1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos "Võõra mõõga teenistuses" kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks "Keskpäevavalgus", mis avaldati 1962. aastal.<ref name="W20dg" /> Tema loominguline edukäik algas aga menuromaaniga "[[Nelikümmend küünalt]]" (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).<ref name="W20dg" /> Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmist uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks. Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud "Vana mees tahab koju" (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.<ref name="T8TrA" /> Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan "Kas ema südant tunned sa?", mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.<ref name="SfeuL" /> Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii teatrilavastusi kui ka mängufilme. Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja näitekirjandust. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades. Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud. Tema loomingu fenomenaalne populaarsus ja meeletud trükiarvud said sündida raamatukeskse Nõukogude ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnneliku kokkulangemisena.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Samas on kirjandusteadlane Sirje Olesk tõdenud: "Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg."<ref name="W20dg" /> == Teosed == === Romaanid === *"Keskpäevavalgus" ([[1962]]) *"Igapäevane leib" ([[1964]]) *"Seitsmendas läänes" ([[1965]]) *"Nelikümmend küünalt" ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]]) *"Jumalat ei ole kodus" ([[1971]]) *"Ja kõik on kuhugi teel" ([[1974]]) *"Suurte arvude seadus" ([[1978]]) *"Kolm romaani" ([[1979]], romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) *"Disko" ([[1982]]; 2. trükk [[1995]]) *"Vana mees tahab koju" ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]]) *"Meie pole süüdi" ([[1984]]; 2. trükk [[1996]]) *"Pariisi lõbusad naised" ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]]) *"Tee isa juurde" ([[1987]]) *"Kas ema südant tunned sa?" ([[1988]]) *"Laev keset rägastikku" ([[1990]]) *"Postuumselt rehabiliteeritud" ([[1990]]) *"Peotäis tolmu" ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan) *"Laevad kaotavad tüüri" ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]]) *"Põhjavalgus" ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]]) *"Võõra mõõga teenistuses" ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]]) *"Viimse meheni. Kooliromaan" ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis] ====Lühiromaanid==== * "Tunneliefekt" (1974) * "Kuues kirurgiline" (1974) * "Keerdtrepp" (1976) * "Kindad hauakaevajale" (1983) * "Sillad põlevad" (2007, kirjutatud 1958) === Novelli- ja jutustustekogud === *"60 minutit" ([[1968]]) *"Tuuleveskid" ([[1974]]) *"Külalisteraamat" ([[1977]]) *"Oh mis kena maailm" ([[1983]]) *"Kirjad laagrist" ([[1989]]) === Tekstikogumik === * "[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]". Koostanud Eneken Laanes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020 ===Filmistsenaariumid=== * "Meie pole süüdi" : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 * "[[Vana mees tahab koju]]". [[Tallinnfilm]], 1991 * "[[Õnnelind flamingo]]". Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V & K Holding, 2000 ===Näidendid=== ====Kutselistes teatrites lavastatud==== * "Seitse pikka päeva" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959) * "Kõrgeim määr" ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969) * "Oma saar" ([[Rakvere teater]], 1970) * "Rong väljub hommikul" ([[Draamateater]], 1971) * "Püsti, kohus tuleb" ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967) * "Kui hullusti, siis uuesti!" ([[Rakvere teater]], 1978) * "Nelikümmend küünalt" (Rakvere teater, 1981) * "Saturnuse lapsed" (Pärnu teater Endla, 1989) ====Telelavastused==== * "Kuldlõige" ([[Eesti Televisioon]], 1977) * "Mona Lisa" (Eesti Televisioon, 1983) ====Kuuldemänge==== * "Viktooria" – kaheosaline * "Sillad põlevad" (1960) * "Ookean alistus" (1960) – kuuldemäng-reportaaž * "Üheksas ring" (1961) * "Käsulaudadest maja" (1962) * "Kiilasjää" (1963) * "Kuni 16-aastastele keelatud" (1964) * "Kividest tõuseb leek" (1964) * "Padaäss" (1966); "Пиковый туз" (1967) * "Kuuskümmend minutit" (1967) * "Varjend" (1968) * "Vilve" (1969) * "Raju" (1970) * "Varjud teel" (1970) * "Kahe tooli vahel" (1971) * "Bridž viiekesi" (1975) – viieosaline kuuldemäng * "Võõra nime hind" (1980) * "Seersant Aavekuke reetmine" (1982) * "Mis juhtus?" (1983) * "Aga nad surevad ju mängult" (1987) ====Muid näidendeid==== * "Tänuvõlg" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Riiklik Kirjastus, 1964) * "Öö jaamas" (Eesti näidendibaasis, 1970) * "Suur ükskordüks" (Eesti näidendibaasis, 1972) * "Maavärisemine" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1973) * "Hukkumisele määratud maja" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1976) * "Autahvel" (Eesti näidendibaasis, 1976) * "Hakka või uskuma" (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) * "Kes sündinud on suure sõja järel" (Eesti näidendibaasis) * "Lunastajad tuleb risti lüüa" (Eesti näidendibaasis) * "Pilk nähtamatusse" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Valik näidendeid" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Sellised me oleme" (lastenäidend Eesti näidendibaasis) * "Verepõld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1977) * "Lilled lahkunule" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1978) * "Varjendis" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1979) * "Soe muld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1980) * "Mees tulekahjumärgiga" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1983) * "Kahe tooli vahel" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1984) ===Laulusõnu=== * "Kui on saabunud laupäevaõhtu..." (meloodia autor [[Uno Veenre]]) * "Head uut aastat!" (meloodia autor Uno Veenre) * "Olen uhke, et olen kaevur" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suleliste suvetrall" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suvepäevade lõkkel" ("Suvepäevade ootel") (meloodia autor Uno Veenre) * "Jägala juga" ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul * "Muhulaste imelikud juhtumised" (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga) * "Oota" ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule "Varjend") == Tunnustus == * 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan "Vana mees tahab koju") * 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Elupäästja", [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], [[27. veebruar]] [[1988]] ja kogumikus "Kirjad laagrist", [[1989]]) == Isiklikku == Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja. Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka malet ja bridži.<ref name="T8TrA" /> Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref name="h6xGU" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Gyhku">Aivar Kull. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 07.12.1993.</ref> <ref name="T8TrA">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.</ref> <ref name="h6xGU">Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.</ref> <ref name="W20dg">Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.</ref> <ref name="SfeuL">Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. "Kas ema südant tunned sa"] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.</ref> }} == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298 * "Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest". Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280 * [[Villem Gross]]. "''In memoriam'' Kaugver". Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252 * [[Aivar Kull]]. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus "Kulli pilk". Tartu [[2005]]. Lk 241–244 * [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3 * "Raimond Kaugver ja [[KGB]]" (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 * [[Oskar Kruus]]. "Raimond Kaugveri rada kirjandusse". Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730 * Ain Kaalep. "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale". Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824 * Raimond Kaugver. "Põhjavalgus". // [[Rein Veidemann]]. "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn [[2011]]. Lk 114–115 * [[Sirje Olesk]]. "[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]". Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4 * [[Sirly Hiiemäe]]. "Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu". Kirjastus Paradiis, 2024 * [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2 == Välislingid == {{Vikitsitaat}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver "Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver"] Eesti Televisioon, 26. mai 1984 * [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik "Elukutselt menukirjanik"]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? "Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest"]. Eesti Ekspress, 8. november 2001 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi "Kaugveri kordustrükk kukkus läbi"]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 * [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver "80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver"]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006 * [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan "Ilmus Kaugveri kadunud romaan"]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1992]] sul6a6on59843uae0ih555t3yd6mvic 7124511 7124508 2026-04-05T01:19:35Z Kuriuss 38125 7124511 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Raimond Kaugveri haud.jpg|pisi|Raimond Kaugveri haud]] '''Raimond Kaugver''' (1937. aastani '''Raimond Karrofeld'''; [[25. veebruar]] [[1926]] [[Rakvere]] – [[24. jaanuar]] [[1992]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjanik. Ta on ainus eesti kirjanik, kelle raamatute esmatrükkide kogutiraaž ületab miljoni piiri.<ref name="Gyhku" /><ref name="h6xGU" /> == Elukäik == Ta sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 1937–1943 õppis [[Rakvere algkool]]is ja [[Rakvere gümnaasium|gümnaasium]]is. Gümnaasiumi lõpetas ainult viitega.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> 1943. aastal põgenes ta [[Soome]], kus astus [[Soomepoisid|200. eesti jalaväerügementi]]; sai väljaõppe [[Porokylä]]s ja Taaveti allohvitserikoolis ning osales tõrjelahingutes [[Viiburi]] lahel ja [[Vuoksi]]l. Tagasi Eestisse tuli ta koos paljude teiste soomepoistega 1944. aasta augustis. Sama aasta sügisel võitles Kaugver Saksa poolel: [[Löögiüksus Admiral Pitka|Pitka löögiüksuses]] sissetungivate Nõukogude vägede vastu ja varjus seejärel kodukandis. 1944. aastal töötas ta mõne kuu õpetajana [[Mädapea algkool]]is, kuni arreteeriti Saksa armees teenimise eest sama aasta lõpus ning saadeti "kodumaa reetmise eest" viieks aastaks sunnitööle [[Vorkuta]] söekaevandusse, kust vabanes 1949. aasta detsembris.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Aastail 1950–1961 teenis ta leiba [[Tallinna Trammitrust]]is, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja Pärnu teatri kirjandusala juhatajana<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>. [[1964]]. aastast oli ta [[Eesti Kirjanike Liit|Kirjanike Liidu]] liige ja kutseline kirjanik. Kaugver oli [[Eesti Kongress]]i liige. == Looming == Juba kümneaastase koolipoisina toimetas ta [[vapsid]]e ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus,<ref name="T8TrA" /> kus muu hulgas ilmus tema seiklusjutt "Kõrbelõvi".<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Soome armees teenides kohtus Kaugver [[Ain Kaalep]]i ja Lennart Tikerpuuga, kellega koos andis välja kirjanduslikku albumit Quasimodo. Albumile tegi kaastööd ka [[Raimond Kolk]].<ref name="h6xGU" /> 1956. aastal debüteeris Kaugver [[novell]]iga "Doktor Kollom" [[Looming (ajakiri)|ajakirjas Looming]]. Novell kujutas endast ümbertöötatud katkendit tema 16-aastaselt sahtlisse kirjutatud romaanist "Ühe hinge tee".<ref name="Gyhku" /> 1958. aastal valmis novellikogu "Virvatuled" käsikiri, mis jäi aga toona ilmumata. Käsikirja tagasilükkamise kohta on Kaugver meenutanud: "Arutluskoosolekul kuulsin oma hämmastuseks, et olen novellides viljelnud peaaegu kõiki -isme, mida nende aegade keelatud vaadete nimekirjast võis leida." Kultuuriloolane [[Aivar Kull]] on tunnustanud Kaugveri kirjanduspoliitilist osavust, mis ilmnes selles, et hiljem suutis ta kõik "Virvatulede” novellid ikkagi ükshaaval perioodikas avaldada.<ref name="Gyhku" /> 1959. aasta romaanivõistlusel pälvis tema teos "Võõra mõõga teenistuses" kirjandusliku kvaliteediga küll žürii tähelepanu, kuid teema tõttu (Saksa sõjaväes olnud noormehe päevik) polnud selle avaldamine toona mõeldav. Nii sai Kaugveri esimeseks trükis ilmunud romaaniks "Keskpäevavalgus", mis avaldati 1962. aastal.<ref name="W20dg" /> Tema loominguline edukäik algas aga menuromaaniga "[[Nelikümmend küünalt]]" (1966), millest on suure lugejahuvi toel ilmunud aastate jooksul palju trükke ja mis tõlgiti peagi ka soome keelde (ilmus Soomes 1971).<ref name="W20dg" /> Teos sisaldab valusaid isiklikke mälestusi Vorkuta vangilaagrist ja sunnitööst kivisöekaevanduses ning elu mõtte leidmist uskumatute raskuste kiuste. Käsikiri pälvis 1965. aasta romaanivõistlusel auhinna ja ka paljud kriitikud peavad seda Kaugveri parimaks romaaniks. Elust enesest ehk enda haiglamuljetest (1979. aastal amputeeriti Kaugveril [[gangreen]]i tõttu jalg kuni põlveni) sündis tema teiseks tippromaaniks peetud "Vana mees tahab koju" (1983). Selle teose kõigi trükkide kogutiraaž ulatus üle 120 000 eksemplari.<ref name="T8TrA" /> Ajaloolise rekordi püstitas Kaugveri 1988. aastal ilmunud romaan "Kas ema südant tunned sa?", mis käsitleb vanemate ja laste suhteid. Eesti kirjanduslukku läks see kui suurima esmatiraažiga – 115 000 eksemplari – trükitud ilukirjandusteos.<ref name="SfeuL" /> Kaugveri romaane on tõlgitud lisaks vene ja soome keelele ka muudesse keeltesse ning nende põhjal on tehtud nii teatrilavastusi kui ka mängufilme. Ta kirjutas rohkesti ka lühiproosat ja näitekirjandust. Tema näidendeid on lavastatud nii kutselistes kui ka rahvateatrites ning [[kuuldemäng]]e korduvalt esitatud [[Eesti Raadio]]s ja ka välisriikide raadiojaamades. Saamata ametlikult rahvakirjanikuks, on Kaugveri sageli selleks peetud. Tema loomingu fenomenaalne populaarsus ja meeletud trükiarvud said sündida raamatukeskse ajastu ja Kaugveri kirjutamislaadi õnneliku kokkulangemisena.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Samas on kirjandusteadlane Sirje Olesk tõdenud: "Raimond Kaugveril oli mitmekülgne kirjanduslik anne, mis ei saanud nõukogu­de režiimis vabalt avaneda. Totaalriigi tegelikkus ja ideoloogiline sundus tegid temast selle lobeda jutukirjaniku, kellena tundis teda kaasaeg."<ref name="W20dg" /> == Teosed == === Romaanid === *"Keskpäevavalgus" ([[1962]]) *"Igapäevane leib" ([[1964]]) *"Seitsmendas läänes" ([[1965]]) *"Nelikümmend küünalt" ([[1966]]; 2. trükk: [[Rooma]] [[1976]]; 3. trükk 1979; 4. trükk [[1995]]; 5. trükk [[2008]]) *"Jumalat ei ole kodus" ([[1971]]) *"Ja kõik on kuhugi teel" ([[1974]]) *"Suurte arvude seadus" ([[1978]]) *"Kolm romaani" ([[1979]], romaanide "Seitsmendas läänes", "Nelikümmend küünalt" ja "Jumalat ei ole kodus" kordustrükk) *"Disko" ([[1982]]; 2. trükk [[1995]]) *"Vana mees tahab koju" ([[1983]]; 2. trükk [[1985]]; 3. trükk [[2002]]) *"Meie pole süüdi" ([[1984]]; 2. trükk [[1996]]) *"Pariisi lõbusad naised" ([[1985]]; 2. trükk 2002; 3. trükk [[2016]]) *"Tee isa juurde" ([[1987]]) *"Kas ema südant tunned sa?" ([[1988]]) *"Laev keset rägastikku" ([[1990]]) *"Postuumselt rehabiliteeritud" ([[1990]]) *"Peotäis tolmu" ([[1992]], autobiograafiline lapsepõlveromaan) *"Laevad kaotavad tüüri" ([[1993]], kirjutatud [[1951]], kirjanduslikult toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Teet Kallas]]) *"Põhjavalgus" ([[2010]]; kirjutatud vangilaagris 1947–1951, järelsõna autor [[Ain Kaalep]]) *"Võõra mõõga teenistuses" ([[2011]]; kirjutatud 1959, järelsõna autor [[Jaak Urmet]]) *"Viimse meheni. Kooliromaan" ([[2017]]; esmatrükk ajakirjas [[Haridus (ajakiri)|Haridus]] 1990/7 – 1991/10; toimetanud ja saatesõna kirjutanud [[Katrin Kaugver]]); [http://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/81260 teos on loetav [[Rahvusraamatukogu]] digitaalarhiivis] ====Lühiromaanid==== * "Tunneliefekt" (1974) * "Kuues kirurgiline" (1974) * "Keerdtrepp" (1976) * "Kindad hauakaevajale" (1983) * "Sillad põlevad" (2007, kirjutatud 1958) === Novelli- ja jutustustekogud === *"60 minutit" ([[1968]]) *"Tuuleveskid" ([[1974]]) *"Külalisteraamat" ([[1977]]) *"Oh mis kena maailm" ([[1983]]) *"Kirjad laagrist" ([[1989]]) === Tekstikogumik === * "[[Kirjad Sigridile. Sõjatandrilt ja vangilaagrist 1944–1949]]". Koostanud Eneken Laanes. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2020 ===Filmistsenaariumid=== * "Meie pole süüdi" : režiistsenaarium R. Kaugveri romaani "Meie pole süüdi" ainetel. [[Eesti Telefilm]], 1986 * "[[Vana mees tahab koju]]". [[Tallinnfilm]], 1991 * "[[Õnnelind flamingo]]". Kaheosalise telemängufilmi (stsenaristid Raimond Kaugver ja [[Tõnis Kask]]. Eesti Telefilm, 1986) VHS-videosalvestis: V & K Holding, 2000 ===Näidendid=== ====Kutselistes teatrites lavastatud==== * "Seitse pikka päeva" ([[Vanemuine (teater)|Vanemuine]], 1959) * "Kõrgeim määr" ([[Pärnu Draamateater Endla|Pärnu Draamateater]], 1965; [[Vene Draamateater]], 1969) * "Oma saar" ([[Rakvere teater]], 1970) * "Rong väljub hommikul" ([[Draamateater]], 1971) * "Püsti, kohus tuleb" ([[Viljandi Draamateater Ugala]], 1967) * "Kui hullusti, siis uuesti!" ([[Rakvere teater]], 1978) * "Nelikümmend küünalt" (Rakvere teater, 1981) * "Saturnuse lapsed" (Pärnu teater Endla, 1989) ====Telelavastused==== * "Kuldlõige" ([[Eesti Televisioon]], 1977) * "Mona Lisa" (Eesti Televisioon, 1983) ====Kuuldemänge==== * "Viktooria" – kaheosaline * "Sillad põlevad" (1960) * "Ookean alistus" (1960) – kuuldemäng-reportaaž * "Üheksas ring" (1961) * "Käsulaudadest maja" (1962) * "Kiilasjää" (1963) * "Kuni 16-aastastele keelatud" (1964) * "Kividest tõuseb leek" (1964) * "Padaäss" (1966); "Пиковый туз" (1967) * "Kuuskümmend minutit" (1967) * "Varjend" (1968) * "Vilve" (1969) * "Raju" (1970) * "Varjud teel" (1970) * "Kahe tooli vahel" (1971) * "Bridž viiekesi" (1975) – viieosaline kuuldemäng * "Võõra nime hind" (1980) * "Seersant Aavekuke reetmine" (1982) * "Mis juhtus?" (1983) * "Aga nad surevad ju mängult" (1987) ====Muid näidendeid==== * "Tänuvõlg" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Riiklik Kirjastus, 1964) * "Öö jaamas" (Eesti näidendibaasis, 1970) * "Suur ükskordüks" (Eesti näidendibaasis, 1972) * "Maavärisemine" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1973) * "Hukkumisele määratud maja" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1976) * "Autahvel" (Eesti näidendibaasis, 1976) * "Hakka või uskuma" (noortenäidend, Eesti näidendibaasis) * "Kes sündinud on suure sõja järel" (Eesti näidendibaasis) * "Lunastajad tuleb risti lüüa" (Eesti näidendibaasis) * "Pilk nähtamatusse" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Valik näidendeid" (näidendikogumik Eesti näidendibaasis) * "Sellised me oleme" (lastenäidend Eesti näidendibaasis) * "Verepõld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1977) * "Lilled lahkunule" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1978) * "Varjendis" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1979) * "Soe muld" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1980) * "Mees tulekahjumärgiga" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1983) * "Kahe tooli vahel" (kogumikus "Meie repertuaar". Eesti Raamat, 1984) ===Laulusõnu=== * "Kui on saabunud laupäevaõhtu..." (meloodia autor [[Uno Veenre]]) * "Head uut aastat!" (meloodia autor Uno Veenre) * "Olen uhke, et olen kaevur" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suleliste suvetrall" (meloodia autor Uno Veenre) * "Suvepäevade lõkkel" ("Suvepäevade ootel") (meloodia autor Uno Veenre) * "Jägala juga" ([[Raivo Kõrgemägi]]) – koorilaul * "Muhulaste imelikud juhtumised" (1962; [[Arne Oit|Arne Oidi]] muusikaline komöödia, libreto autor koos [[Juhan Smuul]]iga) * "Oota" ([[Jaan Koha]] laul Kaugveri kuuldemängule "Varjend") == Tunnustus == * 1984 – [[A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia]] (romaan "Vana mees tahab koju") * 1989 – [[Friedebert Tuglase novelliauhind]] (novell "Elupäästja", [[Edasi (ajaleht)|Edasi]], [[27. veebruar]] [[1988]] ja kogumikus "Kirjad laagrist", [[1989]]) == Isiklikku == Tema esimene abikaasa oli Sigrid Kaugver (Kurvis) (1925–2009), teine abikaasa Grete-Edith Kaugver (Leisner) (1928–2002) ja kolmas abikaasa Aave Kaugver (Õngo; kirjanik [[Julius Oro]] tütar<ref>Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/192530/arhiiv-elegantne-bestsellerimees-raimond-kaugver Arhiiv | Elegantne bestsellerimees Raimond Kaugver]. Õhtuleht.ee, 25.02.2026; esmatrükk 25.02.2006.</ref>) (1931–1989). Tema tütar esimesest abielust [[Katrin Kaugver]] (1950) on tõlkija ja raamatukogutöötaja. Ta valdas vene, inglise, saksa ja soome keelt ning pidas koolipõlves koguni inglise keeles päevikut.<ref>Kalev Kesküla. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik Elukutselt menukirjanik] Eesti Ekspress, 10.12.2001.</ref> Tänu silmapaistvale nutikusele ja suurepärasele mälule mängis ta hästi ka malet ja bridži.<ref name="T8TrA" /> Kaugver põdes elu lõpus [[leukeemia]]t. Ta on maetud [[Metsakalmistu|Tallinna Metsakalmistule]].<ref name="h6xGU" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Gyhku">Aivar Kull. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 07.12.1993.</ref> <ref name="T8TrA">Jaanus Kulli. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1022720/raimond-kaugveri-paralleelelud-naised-viin-ja-amputeeritud-jalg-teisalt-urgne-loojaanne-menukirjaniku-staatus-ja-tohutud-tiraazid Raimond Kaugveri paralleelelud: naised, viin ja amputeeritud jalg, teisalt ürgne loojaanne, menukirjaniku staatus ja tohutud tiraažid] Õhtuleht.ee, 08.01.2021.</ref> <ref name="h6xGU">Arlet Palmiste. [https://www.ohtuleht.ee/melu/1152715/raimond-kaugver-100-rahvakirjaniku-elu-oli-koike-muud-kui-igav-ja-lihtne Raimond Kaugver 100: rahvakirjaniku elu oli kõike muud kui igav ja lihtne] Õhtuleht, 07.03.2026.</ref> <ref name="W20dg">Sirje Olesk. [https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus] Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4.</ref> <ref name="SfeuL">Eesti Kirjandusmuuseum. [https://www.er500.ee/teemad/raamatulugu-1945-1991/kas-ema-sudant-tunned-sa Raamatulugu 1945-1991. "Kas ema südant tunned sa"] Eesti raamatu aasta koduleht. Vaadatud 02.04.2026.</ref> }} == Kirjandus == * "Keele ja Kirjanduse" ringküsitlus kirjanikele. Raimond Kaugver. [[Keel ja Kirjandus]] [[1974]], nr 5, lk 297–298 * "Meenutusi kirjanduslikest takistusjooksudest". Keel ja Kirjandus [[1988]], nr 7, lk 433–436 * Eesti kirjanduse ajalugu, V köide, 2. raamat, [[Eesti Raamat]] [[1991]]. Lk 263–266 (ülevaate autor [[Ülo Tonts]]) ja bibliograafia lk 280 * [[Villem Gross]]. "''In memoriam'' Kaugver". Keel ja Kirjandus [[1992]], nr 4, lk 251–252 * [[Aivar Kull]]. "Rahvas, kunst ja Kaugver". Päevaleht, 7. detsember [[1993]]; Aivar Kulli raamatus "Kulli pilk". Tartu [[2005]]. Lk 241–244 * [[Ain Kaalep]]. See on eriti ehtne Raimond Kaugver. – Vikerkaar 1994, nr 3 * "Raimond Kaugver ja [[KGB]]" (dokumente, koostanud ja tõlkinud [[Tõnis Ritson]]). [[Kultuurimaa]] [[18. september]] [[1996]], lk 15 * [[Oskar Kruus]]. "Raimond Kaugveri rada kirjandusse". Keel ja Kirjandus [[2000]], nr 9, lk 634–645 ja nr 10, lk 723–730 * Ain Kaalep. "Lisandusi Raimond Kaugveri biograafiale". Keel ja Kirjandus 2000, nr 11, lk 823–824 * Raimond Kaugver. "Põhjavalgus". // [[Rein Veidemann]]. "101 Eesti kirjandusteost". Tallinn [[2011]]. Lk 114–115 * [[Sirje Olesk]]. "[https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/28397 Erakirjad kui kirjandus]". Keel ja Kirjandus, 2021, nr 4 * [[Sirly Hiiemäe]]. "Raimond Kaugver. Rahvakirjaniku lugu". Kirjastus Paradiis, 2024 * [[Katrin Kaugver]]. [https://www.looming.ee/kirjad-tutrele-1969-1991/ Raimond Kaugver. Kirjad tütrele 1969–1991] Looming, 2026, nr 2 == Välislingid == {{Vikitsitaat}} * [https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ohtutund-kirjanikuga-raimond-kaugver "Õhtutund kirjanikuga. Raimond Kaugver"] Eesti Televisioon, 26. mai 1984 * [[Kalev Kesküla]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69021969/elukutselt-menukirjanik "Elukutselt menukirjanik"]. [[Eesti Ekspress]], 8. november 2001, lk B17–B20 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69074091/tolkija-ja-raamatukogutootaja-katrin-kaugveri-luhikokkuvotted-oma-isa-romaanidest? "Tõlkija ja raamatukogutöötaja Katrin Kaugveri lühikokkuvõtted oma isa romaanidest"]. Eesti Ekspress, 8. november 2001 * [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/69054371/kaugveri-kordustrukk-kukkus-labi "Kaugveri kordustrükk kukkus läbi"]. Eesti Ekspress, 11. september 2003, lk A5 * [[Jaanus Kulli]]. [https://elu.ohtuleht.ee/192530/80-elegantne-bestselleri-mees-raimond-kaugver "80: elegantne bestselleri-mees Raimond Kaugver"]. [[SL Õhtuleht]], 25. veebruar 2006 * [[Kaarel Kressa]]. [https://epl.delfi.ee/artikkel/51279193/ilmus-kaugveri-kadunud-romaan "Ilmus Kaugveri kadunud romaan"]. Eesti Päevaleht, 9. juuli 2010 * [https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=GdEgP8OGngxj Haud Tallinna Metsakalmistul] {{JÄRJESTA:Kaugver, Raimond}} [[Kategooria:Eesti kirjanikud]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Eesti Kongressi liikmed]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 1992]] cxwqyapk5e9nd5hbqyqn59ffks35op7 Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu 0 87161 7124283 7103804 2026-04-04T13:00:43Z ~2026-20925-89 226461 7124283 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2007}}{{ajakohastada}} {{allikad}}{{NPOV}} {{Partei | nimi = Vabaduspartei | juht = Rein Koch | peasekretär = Valimised käivad. | asutamine = 1921, taasasutatud 1992 | lõpetamine = | peakorter = Tallinn, Tartu | ideoloogia = Demokraatia | liikmeid = 553 <small>(01.03.2026)</small> | meediakanal = [[Rahvuslik Koguja]] | kodulehekülg = [http://www.vabaduspartei.ee/ www.vabaduspartei.ee] | värvus = blue }} '''Vabaduspartei''' (enne 2011. aastat ''Põllumeeste Kogu'') on [[Eesti]] [[erakond]]. Erakond loeb ennast 5. oktoobril 1921 asutatud ja [[Konstantin Päts]]i, [[Jüri Uluots]]a, [[Otto Tief]]i jt juhitud [[Põllumeestekogud]]e õigusjärglaseks. 1992. aastal said erakonna taastajad volituse eksiilis asuvatelt okupatsiooni-eelsetelt veel elusolevatelt erakonna juhatuse liikmetelt. Põllumeeste Kogu taastati Eestis 12. aprillil 1992 ning registreeriti ametlikult erakonnana 21. oktoobril 1992. Erakonna liige [[Hando Kruuv]] astus samal sügisel Toompeal resideeriva [[Riigikogu]] õiguspärasust mittetunnustava Eesti Vabariigi järjepidevusvalitsuse (nn [[Nõmme valitsus]]) liikmeks sotsiaal- ja siseministri ametikohal. Erakonna ajaleht on [[Rahvuslik Koguja]]. Aprillis 2012 langes erakonna liikmete arv alla 1000, kuid tõusis 18. mail taas tuhandeni. Erakonna nimekirjas on mitmeid surnud inimesi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Erakonnad |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2012-04-07 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref> === Äriregistris olev juhatus (valitud 18. septembril 2011) === * [[Rein Koch]] (esimees) * [[Ormes Tamm]] * [[Tõnu Ojamaa]] * [[Märt Kunnus]] * [[Ervin-Mihkel Pari]] == Liikmete arv == * 1. juulil 2007 – 1434 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 15. novembril 2011 – 1022 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 4. jaanuaril 2012 – 1013 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 4. aprillil 2012 – 1005 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 7. aprillil 2012 – 997 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 8. mail 2012 – 994 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 18. mail 2012 – 1000 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 7. septembril 2012 – 996 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 31. detsembril 2012 – 996 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 25. novembril 2013 – 985 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) * 21. detsembril 2018 – 805 (allikas: Äriregistri teabesüsteem) == Osalemine valimistel == 1992. aasta Riigikogu valimistel kogus Põllumeeste Kogu 13 356 häält (2,91%). 1995. aasta Riigikogu valimistel osales Põllumeeste Kogu valimisliidus [[Koonderakond ja Maarahva Ühendus]], mis võitis valimised 174 248 häälega (32,23%). Riigikogu võimuliitu kuulus kaks PK parlamendisaadikut, erakonna esimees [[Eldur Parder]] ja [[Ülo Peets]]. 1999. aasta Riigikogu valimistel kogus Põllumeeste Kogu 2421 häält (0,5%). 2007. aasta Riigikogu valimistel osalesid Põllumeeste Kogu liikmed IRL-i nimekirjas, kuid Riigikokku ei pääsenud. [[2009. aasta Euroopa Parlamendi valimised|2009. aasta Euroopa Parlamendi valimistel]] osales erakond oma nimekirjaga, milles oli kaks kandidaati: [[Mart Niklus]] ja [[Kalju Mätik]]. == Ajalugu == 1995. aastal said kaks Põllumeeste Kogu liiget parlamendimandaadi, mis tagas erakonnale kindla sissetuleku ning kantselei pidamise võimaluse. Pärast seda, kui Põllumeeste Koguga liitus endine kaitsejõudude juht erukindral [[Aleksander Einseln]], täienes erakond rohkem kui 500 liikmega. 5. septembril 1998 Paides toimunud suurkogul valiti 33-liikmeline volikogu ning erakonna esimeheks Aleksander Einseln (551 häält). Põllumeeste Kogu ühendas endaga ka väikeerakonna Eesti Kodu. Kavandati ühinemist Arenguparteiga, et koos minna 1999. aasta Riigikogu valimistele. 1998. aasta lõpus pandi Einselni asemele tagasi Eldur Parder. Selleks kutsuti seitsme lihtliikme poolt tagaselja kokku erakorraline suurkogu. 1998. aasta lõpus valitud juhatus: [[Jüri Erlich]], Hando Kruuv, [[Ülo Lindpere]], Kalju Mätik, [[Tõnu Ojamaa]], [[Evald Ojaveer]], Eldur Parder (esimees), [[Johannes Prants]], [[Kalju Põldvere]], [[Ago Pärn]], [[Maia Randma]], [[Andres Suija]], [[Peeter Talvik]], [[Risto Tanner]], [[Jaan Turi]]. [[Mati Kuusk]] esitas vastulause Tartu linnakohtu registreerimisosakonna kohtunikuabi ([[Süvi Lipp]]) otsusele, mille põhjal jäeti Aleksander Einselni esimeheks valinud Põllumeeste Kogu suurkogu dokumendid kõrvale ning põhikirja- ja seadusevastaselt kanti registrisse Eldur Parderi tiib. Vastulausele lisati 160 lehekülge tõestusmaterjali.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/31139 Maamehed käivad kohut ]</ref> 2000. aastal valiti erakonna esimeheks Kalju Põldvere. Uueks läbirääkimiste partneriks sai [[Eestimaa Rahvaliit]]. ERLi poolt osalesid delegatsioonis erakonna auesimees [[Arnold Rüütel]], esimees [[Villu Reiljan]] ja aseesimees [[Mai Treial]]. Põllumeeste Kogu esindasid auesimees Eldur Parder, esimees Kalju Põldvere, peasekretär Tõnu Ojamaa ja juhatuse liige [[Tiit Niinep]]. Kavatseti sõlmida kahe agraarpartei koostööleping, kuid sellest asja ei saanud. 4. augustil 2002 ühines Põllumeeste Koguga [[Konservatiivide Klubi]]. Uueks nimeks võeti Rahvuslik Konservatiivne Partei – Põllumeeste Kogu (RKP-PK) ja erakonna esimeheks valiti [[Mart Helme]]. 16. novembril 2002 otsustas RKP-PK erakorraline suurkogu liituda ka [[Eesti Iseseisvuspartei]]ga, et koos minna 2003. aasta Riigikogu valimistele. Uue partei nimeks pidi saama Rahvuslik Konservatiivne Iseseisvuspartei – Põllumeeste Kogu (RKIP-PK). Ühinemisprotsess katkes, kuna Einselni vastased hoidsid ära ka Konservatiivide Klubiga seotud juriidilised toimingud. Uue erakonna teke jäi notariaalselt registreerimata, Mart Helme ja konservatiivid heideti erakonnast välja, esimehe kohusetäitjaks määrati [[Lembit Blauhut]]. Riigikogu valimistest jäädi kõrvale. 18. juunil 2005 valitud juhatus: [[Olev Ait]], [[Anne Eenpalu]], [[Rein Koch]] (peasekretär), Hando Kruuv, Kalju Mätik, Mart Niklus, Tõnu Ojamaa (esimees), [[Ants Seim]], [[Villu Soop]], Andrus Suija. Kalju Põldvere nimetati auesimeheks. 3. jaanuaril 2006 kirjutasid Põllumeeste Kogu, [[Eesti Demokraatlik Partei]] ja Eesti Iseseisvuspartei alla rahvuslike erakondade ühinemisleppele, et minna ühise erakonnana 2007. aasta Riigikogu valimistele. Põllumeeste Kogu ohjavad isikud võtsid juba sama kuu lõpus leppelt oma allkirja tagasi ja ühinemine ebaõnnestus. 28. aprillil 2006 sõlmis Põllumeeste kogu koostööleppe erakonnaga [[Isamaaliit]]. 9. oktoobril 2006 alustas Põllumeeste Koguga koostööläbirääkimisi ühinemiseks ning ühiselt valimistele minekuks [[Erakond Eestimaa Rohelised]]. 15. oktoobril 2006 pakkus loodav [[Isamaa ja Res Publica Liit]] Põllumeeste Kogule aga omakorda uue ühinemislepingu. Pärast kummagi ettepaneku kaalumist allkirjastas Põllumeeste Kogu 25. oktoobril 2006 ühinemislepingu IRL-iga. IRL-i suurkogu kiitis ühinemise heaks mais 2007. 2008. aasta alguses plaanisid Põllumeeste Kogu, Eesti Demokraatlik Partei ja Eesti Iseseisvuspartei uuesti ühinemist. Ühinemiskatse jooksis 6. mail 2008 ummikusse. 16. aprillil 2008 võttis Põllumeeste Kogu suurkogu vastu lõpliku otsuse loobuda liitumast IRL-iga.<ref>[https://web.archive.org/web/20080420042222/http://www.postimees.ee/160408/esileht/siseuudised/324436.php Põllumehed loobusid IRL-ga ühinemast], Postimees, 16. aprill 2008</ref> Erakonna esimeheks valiti Rein Koch. Põllumeeste Kogu sõlmis koostöölepingu Libertas Eesti Erakonnaga (endine Demokraatlik Partei), et minna ühiselt europarlamendi valimistele, ja otsustas selle põhjal 4. märtsi 2009 suurkogul võtta uueks nimeks Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu (EVP-PK). Ühinemisest ei tulnud midagi välja. 24. novembril 2009 kirjutasid Põllumeeste Kogu ja ERSP taasasutav grupp alla ühinemislepingule, mille põhjal moodustus jaanuaris 2010 erakonnas ERSP ühendus. Liitujad tõid kaasa poliitilise elavnemise ja käivitati kampaaniatoimkond, et olla edukas 2011. aasta Riigikogu valimistel. Rahvuslike jõudude koondamiseks kutsuti kokku ka iseseisvuslaste ümarlaud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabaduspartei-PK kutsub kokku iseseisvuslaste ümarlaua |url=http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-kutsub-kokku-iseseisvuslaste-uemarlaua-2.html |vaadatud=2010-08-12 |arhiivimisaeg=2010-04-19 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100419015224/http://si.kongress.ee/vabaduspartei-pk-kutsub-kokku-iseseisvuslaste-uemarlaua-2.html |url-olek=ei tööta }}</ref> 12. juunil 2010 valitud juhatus: Hando Kruuv, Leho Lamus (peasekretär), Kalju Mätik, Mart Niklus, Tõnu Ojamaa, [[Valdo Paddar]] (esimees), [[Veiko Rämmel]], [[Ormes Tamm]] ja [[Aarne Toomsalu]].<ref>[http://si.kongress.ee/vabaduspartei-uuteks-juhtideks-valiti-1988-aasta-ersp-liikmed-2.html Vabaduspartei uuteks juhtideks valiti 1988. aasta ERSP liikmed]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 16. oktoobril 2010 valiti erakonna esimeheks [[Leho Lamus]] ja valiti uus juhatus,<ref>[http://www.vabaduspartei.ee/16-oktoober-2010-suurkogul-valiti-uueks-esimeheks-leho-lamus Suurkogul valiti uueks esimeheks Leho Lamus]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> mida Tartu Maakohtu registriosakonna kohtunikuabi [[Süvi Lipp]] keeldus tunnistamast õiguspäraseks. Alles pärast seda, kui Tartu Ringkonnakohus oli kinnitanud 14. märtsil 2011 juhatuse volitusi ja tühistas Süvi Lipu määruse, ning 13. juunil 2011 tegi samasisulise lahendi Riigikohus, kandis registriosakond lõpuks 6. juulil 2011 juhatuse äriregistrisse (Kandemäärus kohtulahendi täitmiseks).<ref>[http://si.kongress.ee/vabaduspartei-kanti-taena-riigikohtu-lahendi-alusel-erakondade-registrisse-2.html Vabaduspartei kanti täna Riigikohtu lahendi alusel erakondade registrisse]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Viivituse tõttu ei saanud erakond Riigikogu valimistel osaleda. Vahemärkusena olgu mainitud, et Riigikohus ei võtnud apellatsioonkaebust käsitlusse, seega ei teinud Riigikohus mingeid lahendeid vaid saatis Tartu Ringkonnakohtu määruse Tartu Äriregistrile täitmiseks. Seda ka viimane tegi! 14. aprillil 2011 pidas erakonna Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu oma korralise suurkogu, ja valis juhatuse, kinnitas oma nimeks juba varem kasutusel olnud kuid registrisse kandmata nime ja valis ka juhatuse. 5. augustil 2011 tegi Süvi Lipp määruse, millega kandis selle äriregistrisse, samas kustutades 16. oktoobril valitud juhatuse uuesti kandest. Ühtlasi viidi juhatus [[Tartu]]st üle [[Tallinn]]a. Erakonna juhatus kutsus 18. septembril 2011 kokku erakorralise suurkogu mille päevakorras oli erakonna esimehe, revisjoni ja aukohtu valimised, esimehe kandidatuuriks seadis end üks kandidaat, uueks esimeheks valiti Aarne Toomsalu.<ref>{{Netiviide |url=http://syndikaat.ee/news.php?uID=4647&lang=est |pealkiri=Rahvusliku erakonna üks tiib vahetas esimeest |vaadatud=2011-09-30 |arhiivimisaeg=2011-12-15 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20111215121224/http://syndikaat.ee/news.php?uID=4647&lang=est |url-olek=ei tööta }}</ref> Senine Leho Lamuse juhitav erakonna juhatus Tartus tegutseb Riigikohtu 13. juuni 2011 otsuse alusel edasi. Juhatus on esitanud Tartu Maakohtusse ka taotluse tühistada registriosakonna kohtunikuabi Süvi Lipu määrus, mille põhjal kustutati juhatus põhikirja- ja seadusevastaselt kandest ning registrisse kanti kõrgemates kohtuinstantsides kaotanud tiib. 2012. aasta 12. novembril saatis [[erakondade rahastamise järelevalve komisjon]] Harju maakohtu registriosakonnale märgukirja, kus juhtis tähelepanu, et Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu liikmete arv on langenud alla seaduses nõutava piiri. Komisjoni esimehe [[Ardo Ojasalu]] sõnul ei täitnud partei ka [[erakonnaseadus]]est tulenevat teist kohustust avaldada oma kodulehel liikmemaksude ja annetuste kvartalipõhiseid aruandeid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu koduleht, aruanded |url=http://vabaduspartei.org/annetused-2908.htm |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2013-12-02 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131202234718/http://vabaduspartei.org/annetused-2908.htm |url-olek=ei tööta }}</ref> ning seetõttu palus komisjon Harju maakohtu registriosakonnal kaaluda võimalust erakonna registrist kustutamiseks.<ref>[http://www.postimees.ee/1037606/vabadusparteid-pollumeeste-kogu-ahvardab-sundlopetamine Vabadusparteid – Põllumeeste Kogu ähvardab sundlõpetamine]</ref> 2013. aasta 25. novembril oli Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu jätkuvalt Harju maakohtu registris.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Äriregistri teabesüsteem |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |vaadatud=2013-11-25 |arhiivimisaeg=2011-07-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110723014848/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py |url-olek=ei tööta }}</ref> 19. veebruaril 2026 kinnitati erakonna [[Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid]] erakorralisel üldkoosolekul heaks otsus liituda erakonnaga Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu.<ref>[https://www.err.ee/1609947278/kaks-konservatiivset-vaikeparteid-plaanivad-uhineda "Kaks konservatiivset väikeparteid plaanivad ühineda"] ERR, 20. veebruar 2026</ref> == Viited == <references/> == Välislingid == * [http://www.vabaduspartei.ee/ Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu koduleht] * [http://www.ohtuleht.ee/31139 Maamehed käivad kohut ], SL Õhtuleht, 7. detsember 1998 * [https://www.postimees.ee/1697357/ Põllumeeste Kogu: me ei taha korrata ERSP vigu]. Postimees, 30. august 2007 * [https://www.postimees.ee/1704183/ IRLi ja Põllumeeste Kogu ühinemine jätkub], Postimees, 17. september 2007 {{Eesti erakonnad}} [[Kategooria:Eesti erakonnad|Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu]] [[Kategooria:Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Kogu| ]] 9yorvkxd1yv11434pq7irtvfk0jj8nb Bette Davis 0 87511 7124549 6926370 2026-04-05T06:48:21Z Mona 355 /* Elulugu */ 7124549 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Bette Davis in Now Voyager trailer 1.jpg|thumb|Bette Davis, trailer 1942. aasta filmist "Now, Voyager"]] '''Bette Davis''' (sünninimega '''Ruth Elizabeth Davis'''; [[5. aprill]] [[1908]] [[Massachusetts]] – [[6. oktoober]] [[1989]]) oli [[USA]] [[näitleja]]. Ta võitis kaks [[Oscar]]it (1935 ja 1938). == Elukäik == Davis sündis jurist Harlow Morrell Davise ja Ruth ("Ruthie") Augusta Favori peres. Tema õde Barbara ("Bobby") sündis 25. oktoobril 1909. Aastast [[1915]] elasid Davise vanemad lahus. [[1921]]. aastal kolis Ruth koos oma tütardega [[New York]]i, kus Ruth töötas [[fotograaf]]ina. Kui Davis nägi [[Rudolph Valentino]]t filmis "The Four Horseman of the Apocalypse" ja [[Mary Pickford]]i filmis "Little Lord Fauntleroy", sai tema kinnisideeks saada näitlejaks. Tütre ideed toetas ka ema. Näitekunsti õppis ta John Murray Andersoni draamakoolis. Pärast seda tantsis George Cukori trupis. Filmidebüüdi tegi ta [[1931]]. aastal filmis "Bad Sister". Tuntuks sai aga aasta hiljem mängitud linateoses "The Man Who Played God". Aastal [[1935]] pälvis rolli eest filmis "[[Ohtlik]]" esimese [[1935. aasta Oscari auhinnad|Oscari]]. [[1938]]. aastal sai ta rolli eest filmis "[[Jezebel]]" teise [[1938. aasta Oscari auhinnad|Oscari]]. [[1962]]. aastal ilmus tema enda kirjutatud elulooraamat "Üksildane elu". [[1983]]. aastal diagnoositi Davisel [[rinnavähk]] ja talle tehti [[mastektoomia]] (eemaldati rind). Kahe operatsiooninädala sees elas ta üle neli [[ajurabandus]]t, mistõttu sai ta näo- ja parema käe halvatuse. Pärast pikka ravi, kus teda abistas isiklik hooldaja Kathryn Sarmak, taastus ta osaliselt halvatusest. Pärast seda mängis Davis veel mitmes filmis. Ta maeti Hollywood Hillsi kalmistule [[Los Angeles|Los Angeleses]], kus varem puhkasid juba tema ema ja õde Bobby. == Filme == * [[1932]] "[[Onn Cottonis]]" * [[1935]] "Ohtlik" * [[1938]] "Jezebel" * [[1939]] "Dark Victory" * [[1940]] "The Letter" * [[1941]] "The Little Foxes" * [[1942]] "Now, Voyager" * [[1944]] "Mr. Skeffington" == Isiklikku == Davis oli abielus neli korda: *Harmon Nelsoniga (1932–1938); *Arthur Farnsworthiga (1940–1943); *William Grant Sherryiga (1945–1950), kellega tal 1947. aastal sündis tütar Barbara; *Gary Merrilliga (1950–1960). == Välislingid == * [http://www.bettedavis.com/ Näitleja koduleht] *{{IMDb}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Davis, Bette}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1989]] 7x1hpn55a2btafi2fondkvbodjpfmv4 Húsavík 0 89195 7124701 6993901 2026-04-05T11:41:11Z Velirand 67997 7124701 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Húsavík | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Húsavík | pilt = 1_húsavík_aerial_panorama_2017.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = Húsavíki vapp | pindala = | elanikke = 2403 (2026) | asendikaart = Island }} '''Húsavík''' on [[linn]] Põhja-[[Island]]il [[Norðurland eystra]] piirkonnas [[Suður-Þingeyjarsýsla]] maakonnas [[Skajálfandi laht|Skajálfandi lahe]] kaldal. Linna suurimaks turismimagnetiks on [[vaalavaatlus]] lahel. Húsaviki kutsutakse Euroopa vaalavaatluse pealinnaks. Linnas asuvad ka vaalamuuseum ja peenisemuuseum. Põhilised sissetulekuallikad on kalapüük, kalatöötlemine, põllumajanduslik tootmine ja turism. Húsavík asub 215 km pikkusel turismimarsruudil [[Teemantring]] (''Diamond circle''), kuhu kuuluvad veel [[Ásbyrgi]], [[Dettifoss]] ja [[Mývatn]]. ==Ajalugu== Húsavíki ajalugu ulatub tagasi aastasse [[870]], mil rootsi viiking [[Garðar Svavarsson]] ehitas sinna esimese maja ja elas seal terve talve. Varsti pärast seda sai asula nimeks Húsavík ('majalaht'; sõnadest ''hús'' 'maja', ''vík'' 'väike laht, abajas'), mis on Islandi üks vanemaid kohanimesid. 1901. aastaks oli linna elanike arv ainult 313. Enamik majadest olid mätasmajad. Esimene puumaja ehitati 1880 ja esimene kivimaja varsti pärast 1900. aastat. 2. juunil 1907 valmis linnas praegu olemasolev kirik. [[Pilt:Húsavík_pan-pjt.jpg|thumb|440px|Vaade Húsavíkile merelt]] ==Välislingid== *[http://www.husavik.is Húsavíki koduleht] *[http://www.northsailing.is Whale Watching] [[Kategooria:Islandi linnad]] n84haqleq0ld2s5cv08a5p2wfhu8mk6 Tiit Matsulevitš 0 99754 7124598 7110787 2026-04-05T08:39:16Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7124598 wikitext text/x-wiki [[Fail:Tiit Matsulevitš, ajakirjanik, diplomaat ja poliitik 13.jpg|pisi|Tiit Matsulevitš (2013)]] '''Tiit Matsulevitš''' (sündinud [[27. september|27. septembril]] [[1958]] [[Tallinn]]as) on Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik, [[X Riigikogu]] liige. Ta on olnud Eesti Vabariigi suursaadik [[Saksamaa]]l, [[Ukraina]]s, [[Moldova]]s, [[Venemaa]]l ja [[Püha Tool]]i juures. == Elukäik == Ta on lõpetanud 1977. aastal [[Tallinna 42. Keskkool]]i ja 1982. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikooli]] [[ajakirjandus]]e erialal. Aastatel 1982–1991 oli Tartu Ülikoolis ajakirjanduskateedri õppejõud ja 1988–1991 Tartu Ülikooli teabetalituse juhataja. Ta on üks [[Ühendus Res Publica|Ühenduse Res Publica]] üks asutajaid{{lisa viide}}. Ta on olnud Eesti Vabariigi suursaadik [[Saksamaa]]l (1991–1996), [[Ukraina]]s (1996–1999), [[Moldova]]s (1998–2001)<ref>{{Netiviide|url=https://vm.ee/uudised/suursaadik-tiit-matsulevits-andis-moldova-presidendile-ule-volikirjad|pealkiri=Suursaadik Tiit Matsulevitš andis Moldova presidendile üle volikirjad|väljaanne=Välisministeerium|aeg=30.09.1998}}</ref> ja [[Venemaa]]l (1999–2001). Ta oli Eesti esimene suursaadik [[Püha Tool]]i juures (1993–1996, resideeris Bonnis)<ref>{{Netiviide |url=http://www.vm.ee/?q=node%2F194 |pealkiri=Eesti ja Vatikan |vaadatud=2022-06-30 |arhiivimisaeg=2013-08-24 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20130824200421/http://www.vm.ee/?q=node%2F194 |url-olek=ei tööta }}</ref>, kes on [[paavst]]iga isiklikult kohtunud<ref>"[[Kes? Mis? Kus?]]" [[2006]], lk. 248</ref>. 2003–2007 oli [[X Riigikogu]] liige, kuulus [[Erakond Res Publica|Res Publica]] fraktsiooni. Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 50 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Pirita linnaosa]]s, kogus 68 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 3. märts 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Tunnustus== * [[Riigivapi IV klassi teenetemärk]] (2001) * [[Austria Suur Kuldne aumärk]] (2010)<ref>[http://www.postimees.ee/217097/tiit-matsulevits-sai-korge-austria-aumargi/ Tiit Matsulevitš sai kõrge Austria aumärgi]</ref> * Püha Gregorius Suure teeneteordeni suurrist (1995, Vatikan) * [[Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden]]i suur teeneterist tähe ja õlapaelaga (1996) ==Liikmesus== *[[Rotary klubi]] *[[Akadeemiline Baltisaksa Kultuuri Selts]] == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Matsulevitš, Tiit}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti suursaadikud Ukrainas]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Riigivapi IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1958]] lor6nkn41yb27rv9awguhk7v2fhkzh3 Inanna 0 103873 7124313 7123987 2026-04-04T15:01:55Z B-Binder 95424 Isthar>Ištar, muud parandused 7124313 wikitext text/x-wiki '''Inanna''' oli muistse [[Mesopotaamia]] üks tähtsamaid jumalannasid. Ta oli [[Sumer]]i religioonis taevase ilu, sensuaalsuse, viljakuse, armastuse ja seksuaalsuse aga ka sõja, konfliktide ja õigusemõistmise jumalanna ning teda seostati ka poliitilise võimu ja jumaliku seadusega.<ref name="BlackGreen">Black, Jeremy; Green, Anthony. ''Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia''. London: British Museum Press.</ref> Erinevalt teistest jumalatest ei olnud ta abielu jumalanna. Hilisemates akkadi, babüloonia ja assüüria traditsioonides samastati ta jumalanna [[Ishtar|Ištar]]iga.<ref name="Britannica">''Ishtar''. Encyclopædia Britannica.</ref> Tema tuntumaid tiitleid oli „Taevakuninganna“. Inanna peamine kultuskeskus oli [[Uruk]]i linnas asuv [[Eanna tempel]]. Teda seostati planeediga [[Veenus (planeet)|Veenus]] ning tema olulisemateks sümboliteks olid [[lõvi]] (sõja sümbol), tuvi, kaheksaharuline [[Täht (astronoomia)|täht]] (Veenus)<ref name="BlackGreen" /> ja ring ja kepp (jumalik autoriteet). == Nimi ja päritolu == Nimi Inanna pärineb sumeri keelest ning tähendab tõenäoliselt „taeva daami“ või „taeva kuningannat“.<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''. Harper & Row.</ref> Sumeri tekstides kirjutati seda sageli logogrammidega 𒀭𒈹. Akkadi keelt kõnelevad rahvad tundsid teda nime all Ištar, mis sai hiljem domineerivaks nimeks Babüloonia ja Assüüria religioonis.<ref name="Britannica" /> Inanna kultus ulatub vähemalt [[Uruki periood]]i (u 4000–3100 eKr), mil ta oli juba üks tähtsamaid jumalusi [[Sumer|Sumeri]] [[Panteon|panteonis]].<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion''.</ref> == Kultus ja templid == Inanna tähtsaim kultuskeskus oli [[Uruk]]is asuv Eanna tempelikompleks, mis oli üks Mesopotaamia olulisemaid religioosseid keskusi.<ref>George, Andrew. ''House Most High: The Temples of Ancient Mesopotamia''.</ref> Varases Urukis kummardati teda kolme erineva aspektina, Esimesed kaks vormi peegeldasid planeedi [[Veenus (planeet)|Veenus]] hommiku- ja õhtutähe faase<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> : * Hommikune Inanna (Inana-UD/hud) * Õhtune Inanna (Inanna sig) * Vürstlik Inanna (Inanna NUN) Akkadi impeeriumi ajal levis Inanna kultus laialdaselt kogu Mesopotaamias ning hiljem kummardati teda [[Babüloonia|Babüloonias]] ja [[Assüüria|Assüürias]] Ištarina.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> == Müüdid == Inanna on üks sagedamini müütides esinevaid sumeri jumalusi ning tema lood kirjeldavad sageli tema ambitsiooni, võimu ja konflikte teiste jumalatega. === Inanna laskumine allilma === Üks tuntumaid müüte on „Inanna laskumine allilma“, milles jumalanna laskub [[Allilm]]a, et külastada oma õde [[Ereshkigal]]i.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> Allilma seitsmest väravast läbi minnes peab ta loovutama oma kuninglikud ehted ja võimusümbolid. Lõpuks mõistetakse ta surnuks, kuid jumalate sekkumise tõttu äratatakse ta tagasi ellu. Loo lõpus peab keegi teine tema asemel allilma minema ning selleks osutub tema abikaasa [[Dumuzid]].<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''.</ref> Allilmas Inanna tajub, et Dumuzid pole tema surma korralikult leinanud ning kui ta allilmast naaseb, laseb ta galla-deemonitel end oma asendajaks allilma lohistada. Hiljem kahetseb Inanna seda otsust ja otsustab, et Dumuzid veedab pool aastat allilmas, kuid teise poole aastast temaga, samal ajal kui tema õde [[Geshtinanna]] jääb tema asemel allilma, mille tulemuseks tekib aastaaegade tsükkel.[https://en.wikipedia.org/wiki/Dumuzid] Innana ei alistanud mitte ainult surma, vaid temast on saanud elu ja surma jumalanna. Seetõttu suudab ta saata Dumuzidi allilma ja pärast seda tagada talle tsüklilise tagasituleku.[https://www.reddit.com/r/Sumer/comments/s6whqr/%F0%92%80%AD%F0%92%88%B9_%F0%92%81%80%F0%92%81%BA/] === Inanna ja Enki === Teises tuntud loos saab Inanna jumal [[Enki]]lt me-d – jumalikke jõude või kultuurilisi institutsioone, mis esindavad tsivilisatsiooni alustalasid.<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness''.</ref> Nende abil toob ta Uruki linna mitmeid kultuuri ja ühiskonna elemente. === Inanna Gilgameši eeposes === Inanna (Ištar) esineb ka teoses [[Gilgameši eepos]]. Seal pakub ta kangelasele [[Gilgameš]]ile abielu, kuid Gilgameš keeldub, meenutades jumalanna varasemate armukeste traagilist saatust.<ref>George, Andrew. ''The Epic of Gilgamesh''.</ref> Solvunud jumalanna saadab tema vastu Taevase härja, kelle Gilgameš ja [[Enkidu]] lõpuks tapavad. === Inanna ja Huluppu puu === Kujutatakse tema võimu kasvu. == Sümbolid ja kujutamine == Inanna tähtsamad sümbolid olid: * lõvi – sõjaline jõud ja kuninglik võim * kaheksaharuline täht – planeedi Veenuse sümbol * rosett – viljakuse ja jumaliku väe märk * varras-rõngas ([[:en:Rod-and-ring_symbol|''rod-and-ring'']]) – jumaliku autoriteedi sümbol Mesopotaamia ikonograafias. * tuvi Mesopotaamia kunstis kujutati teda sageli relvastatud jumalannana või lõvidega seotud figuurina.<ref name="BlackGreen" /> == Perekond ja saatjad == Mütoloogias esineb tema päritolu kohta mitmeid versioone. Sageli peetakse teda kuujumala [[Nanna]] tütreks ning päikesejumala [[Utu]] õeks.<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> Sumeri luuletuses "Inanna eelistab talunikku" võistleb Dumuzid talunik Enkimduga Inanna käe pärast. Tema abikaasaks sai karjasejumal [[Dumuzid]], kes hilisemates traditsioonides sai tuntuks nimega [[Tammuz]]. Tema ustav teenija ja sõnumitooja (sukkal) oli jumalanna [[Ninshubur]], keda hilisemates traditsioonides samastati jumalustega [[Ilabrat]] ja [[Papsukkal]].<ref name="BlackGreen" /> Jumalanna [[Ereshkigal]] oli õde ja Allilma valitseja. == Mõju ja pärand == Inanna kultus püsis Mesopotaamias mitu tuhat aastat. Akkadi ja babüloonia traditsioonides samastati ta Ishtariga ning tema kultus levis laialdaselt Lähis-Idas.<ref name="Britannica" /> Paljud uurijad on märkinud, et Inanna/Ištari kultus võis mõjutada hilisemaid jumalannasid, näiteks [[Astarte]]t ja mõningal määral ka kreeka [[Aphrodite]]t.<ref>Burkert, Walter. ''Greek Religion''.</ref> Vaata ka * [[Mesopotaamia religioon]] * [[Ištar]] * [[Dumuzid]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Uruk]] == Välislingid == * Inanna: https://www.worldhistory.org/search/?q=Inanna * Inanna, a great goddess returns: https://www.ismythology.com/post/inanna-a-great-goddess-returns <references /> pw1u0boiyn2rc42izedp2x9sejqc6jv 7124388 7124313 2026-04-04T17:57:57Z B-Binder 95424 "Inanna ja Huluppu puu" müüdi täiendamine 7124388 wikitext text/x-wiki '''Inanna''' oli muistse [[Mesopotaamia]] üks tähtsamaid jumalannasid. Ta oli [[Sumer]]i religioonis taevase ilu, sensuaalsuse, viljakuse, armastuse ja seksuaalsuse aga ka sõja, konfliktide ja õigusemõistmise jumalanna ning teda seostati ka poliitilise võimu ja jumaliku seadusega.<ref name="BlackGreen">Black, Jeremy; Green, Anthony. ''Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia''. London: British Museum Press.</ref> Erinevalt teistest jumalatest ei olnud ta abielu jumalanna. Hilisemates akkadi, babüloonia ja assüüria traditsioonides samastati ta jumalanna [[Ishtar|Ištar]]iga.<ref name="Britannica">''Ishtar''. Encyclopædia Britannica.</ref> Tema tuntumaid tiitleid oli „Taevakuninganna“. Inanna peamine kultuskeskus oli [[Uruk]]i linnas asuv [[Eanna tempel]]. Teda seostati planeediga [[Veenus (planeet)|Veenus]] ning tema olulisemateks sümboliteks olid [[lõvi]] (sõja sümbol), tuvi, kaheksaharuline [[Täht (astronoomia)|täht]] (Veenus)<ref name="BlackGreen" /> ja ring ja kepp (jumalik autoriteet). == Nimi ja päritolu == Nimi Inanna pärineb sumeri keelest ning tähendab tõenäoliselt „taeva daami“ või „taeva kuningannat“.<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''. Harper & Row.</ref> Sumeri tekstides kirjutati seda sageli logogrammidega 𒀭𒈹. Akkadi keelt kõnelevad rahvad tundsid teda nime all Ištar, mis sai hiljem domineerivaks nimeks Babüloonia ja Assüüria religioonis.<ref name="Britannica" /> Inanna kultus ulatub vähemalt [[Uruki periood]]i (u 4000–3100 eKr), mil ta oli juba üks tähtsamaid jumalusi [[Sumer|Sumeri]] [[Panteon|panteonis]].<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion''.</ref> == Kultus ja templid == Inanna tähtsaim kultuskeskus oli [[Uruk]]is asuv Eanna tempelikompleks, mis oli üks Mesopotaamia olulisemaid religioosseid keskusi.<ref>George, Andrew. ''House Most High: The Temples of Ancient Mesopotamia''.</ref> Varases Urukis kummardati teda kolme erineva aspektina, Esimesed kaks vormi peegeldasid planeedi [[Veenus (planeet)|Veenus]] hommiku- ja õhtutähe faase<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> : * Hommikune Inanna (Inana-UD/hud) * Õhtune Inanna (Inanna sig) * Vürstlik Inanna (Inanna NUN) Akkadi impeeriumi ajal levis Inanna kultus laialdaselt kogu Mesopotaamias ning hiljem kummardati teda [[Babüloonia|Babüloonias]] ja [[Assüüria|Assüürias]] Ištarina.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> == Müüdid == Inanna on üks sagedamini müütides esinevaid sumeri jumalusi ning tema lood kirjeldavad sageli tema ambitsiooni, võimu ja konflikte teiste jumalatega. === Inanna laskumine allilma === Üks tuntumaid müüte on „Inanna laskumine allilma“, milles jumalanna laskub [[Allilm]]a, et külastada oma õde [[Ereshkigal]]i.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> Allilma seitsmest väravast läbi minnes peab ta loovutama oma kuninglikud ehted ja võimusümbolid. Lõpuks mõistetakse ta surnuks, kuid jumalate sekkumise tõttu äratatakse ta tagasi ellu. Loo lõpus peab keegi teine tema asemel allilma minema ning selleks osutub tema abikaasa [[Dumuzid]].<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''.</ref> Allilmas Inanna tajub, et Dumuzid pole tema surma korralikult leinanud ning kui ta allilmast naaseb, laseb ta galla-deemonitel end oma asendajaks allilma lohistada. Hiljem kahetseb Inanna seda otsust ja otsustab, et Dumuzid veedab pool aastat allilmas, kuid teise poole aastast temaga, samal ajal kui tema õde [[Geshtinanna]] jääb tema asemel allilma, mille tulemuseks tekib aastaaegade tsükkel.[https://en.wikipedia.org/wiki/Dumuzid] Innana ei alistanud mitte ainult surma, vaid temast on saanud elu ja surma jumalanna. Seetõttu suudab ta saata Dumuzidi allilma ja pärast seda tagada talle tsüklilise tagasituleku.[https://www.reddit.com/r/Sumer/comments/s6whqr/%F0%92%80%AD%F0%92%88%B9_%F0%92%81%80%F0%92%81%BA/] === Inanna ja Enki === Teises tuntud loos saab Inanna jumal [[Enki]]lt me-d – jumalikke jõude või kultuurilisi institutsioone, mis esindavad tsivilisatsiooni alustalasid.<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness''.</ref> Nende abil toob ta Uruki linna mitmeid kultuuri ja ühiskonna elemente. === Inanna Gilgameši eeposes === Inanna (Ištar) esineb ka teoses [[Gilgameši eepos]]. Seal pakub ta kangelasele [[Gilgameš]]ile abielu, kuid Gilgameš keeldub, meenutades jumalanna varasemate armukeste traagilist saatust.<ref>George, Andrew. ''The Epic of Gilgamesh''.</ref> Solvunud jumalanna saadab tema vastu Taevase härja, kelle Gilgameš ja [[Enkidu]] lõpuks tapavad. === Inanna ja Huluppu puu === Mütoloogiline lugu, kus jumalanna Inanna kasvatab püha puu, mis muutub probleemide tõttu olendite elupaigaks, ning kuidas Gilgameš puhastab selle, et jumalanna saaks puust teha oma trooni ja voodi. Eufrati jõe ääres kasvab huluppu-puu (tõenäoliselt paju või pappel). Jumalanna Inanna leiab selle puu ja istutab selle oma aeda Uruki linnas, kavatsedes teha puust trooni ja voodi oma paleesse. Kui puu kasvab, kolm olendit võtavad selle endale koduks: [[Madu]], kes elab puu juurtes; [[Linnud|Lind]] [[Anzu]], kes teeb pesa puu okstes ja [[Lilith]] (tekstis ''ki-sikil-lil-la-ke''), kes elab puu tüves. Olendid takistavad Inannal puu kasutamist. Inanna nutab ja palub abi. Lõpuks vastab tema palvele kangelane Gilgameš. Kangelane tapab mao, Anzu lind põgeneb mägedesse ja Lilith kõrbe. Puu saab vabaks ja Gilgamesh lõikab selle maha ja annab Inannale trooni ja voodi. Puu ülejäänud osast teeb ta trummi ja trummipulga, mida kasutatakse rituaalides. == Sümbolid ja kujutamine == Inanna tähtsamad sümbolid olid: * [[lõvi]] – sõjaline jõud ja kuninglik võim * kaheksaharuline [[täht]] – planeedi Veenuse sümbol * [[rosett]] – viljakuse ja jumaliku väe märk * [[varras-rõnga sümbol]] ([[:en:Rod-and-ring_symbol|''rod-and-ring'']]) – jumaliku autoriteedi sümbol Mesopotaamia ikonograafias. * [[tuvi]] Mesopotaamia kunstis kujutati teda sageli relvastatud jumalannana või lõvidega seotud figuurina.<ref name="BlackGreen" /> == Perekond ja saatjad == Mütoloogias esineb tema päritolu kohta mitmeid versioone. Sageli peetakse teda kuujumala [[Nanna]] tütreks ning päikesejumala [[Utu]] õeks.<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> Sumeri luuletuses "Inanna eelistab talunikku" võistleb Dumuzid talunik Enkimduga Inanna käe pärast. Tema abikaasaks sai karjasejumal [[Dumuzid]], kes hilisemates traditsioonides sai tuntuks nimega [[Tammuz]]. Tema ustav teenija ja sõnumitooja (sukkal) oli jumalanna [[Ninshubur]], keda hilisemates traditsioonides samastati jumalustega [[Ilabrat]] ja [[Papsukkal]].<ref name="BlackGreen" /> Inanna õde oli Allilma valitsejajumalanna [[Ereshkigal]]. == Mõju ja pärand == Inanna kultus püsis Mesopotaamias mitu tuhat aastat. Akkadi ja babüloonia traditsioonides samastati ta Ishtariga ning tema kultus levis laialdaselt Lähis-Idas.<ref name="Britannica" /> Paljud uurijad on märkinud, et Inanna/Ištari kultus võis mõjutada hilisemaid jumalannasid, näiteks [[Astarte]]t ja mõningal määral ka kreeka [[Aphrodite]]t.<ref>Burkert, Walter. ''Greek Religion''.</ref> Vaata ka * [[Mesopotaamia religioon]] * [[Ištar]] * [[Dumuzid]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Uruk]] == Välislingid == * Inanna: https://www.worldhistory.org/search/?q=Inanna * Inanna, a great goddess returns: https://www.ismythology.com/post/inanna-a-great-goddess-returns <references /> 8zkm5e586k9azf4l37hh3ws3wb9lg8n 7124577 7124388 2026-04-05T08:03:19Z Kruusamägi 1530 7124577 wikitext text/x-wiki '''Inanna''' oli muistse [[Mesopotaamia]] üks tähtsamaid jumalannasid. Ta oli [[Sumer]]i religioonis taevase ilu, sensuaalsuse, viljakuse, armastuse ja seksuaalsuse aga ka sõja, konfliktide ja õigusemõistmise jumalanna ning teda seostati ka poliitilise võimu ja jumaliku seadusega.<ref name="BlackGreen">Black, Jeremy; Green, Anthony. ''Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia''. London: British Museum Press.</ref> Erinevalt teistest jumalatest ei olnud ta abielu jumalanna. Hilisemates akkadi, babüloonia ja assüüria traditsioonides samastati ta jumalanna [[Ishtar|Ištar]]iga.<ref name="Britannica">''Ishtar''. Encyclopædia Britannica.</ref> Tema tuntumaid tiitleid oli „Taevakuninganna“. Inanna peamine kultuskeskus oli [[Uruk]]i linnas asuv [[Eanna tempel]]. Teda seostati planeediga [[Veenus (planeet)|Veenus]] ning tema olulisemateks sümboliteks olid [[lõvi]] (sõja sümbol), tuvi, kaheksaharuline [[Täht (astronoomia)|täht]] (Veenus)<ref name="BlackGreen" /> ja ring ja kepp (jumalik autoriteet). == Nimi ja päritolu == Nimi Inanna pärineb sumeri keelest ning tähendab tõenäoliselt „taeva daami“ või „taeva kuningannat“.<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''. Harper & Row.</ref> Sumeri tekstides kirjutati seda sageli logogrammidega 𒀭𒈹. Akkadi keelt kõnelevad rahvad tundsid teda nime all Ištar, mis sai hiljem domineerivaks nimeks Babüloonia ja Assüüria religioonis.<ref name="Britannica" /> Inanna kultus ulatub vähemalt [[Uruki periood]]i (u 4000–3100 eKr), mil ta oli juba üks tähtsamaid jumalusi [[Sumer|Sumeri]] [[Panteon|panteonis]].<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion''.</ref> == Kultus ja templid == Inanna tähtsaim kultuskeskus oli [[Uruk]]is asuv Eanna tempelikompleks, mis oli üks Mesopotaamia olulisemaid religioosseid keskusi.<ref>George, Andrew. ''House Most High: The Temples of Ancient Mesopotamia''.</ref> Varases Urukis kummardati teda kolme erineva aspektina, Esimesed kaks vormi peegeldasid planeedi [[Veenus (planeet)|Veenus]] hommiku- ja õhtutähe faase<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> : * Hommikune Inanna (Inana-UD/hud) * Õhtune Inanna (Inanna sig) * Vürstlik Inanna (Inanna NUN) Akkadi impeeriumi ajal levis Inanna kultus laialdaselt kogu Mesopotaamias ning hiljem kummardati teda [[Babüloonia|Babüloonias]] ja [[Assüüria|Assüürias]] Ištarina.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> == Müüdid == Inanna on üks sagedamini müütides esinevaid sumeri jumalusi ning tema lood kirjeldavad sageli tema ambitsiooni, võimu ja konflikte teiste jumalatega. === Inanna laskumine allilma === Üks tuntumaid müüte on „Inanna laskumine allilma“, milles jumalanna laskub [[Allilm]]a, et külastada oma õde [[Ereshkigal]]i.<ref>Dalley, Stephanie. ''Myths from Mesopotamia''.</ref> Allilma seitsmest väravast läbi minnes peab ta loovutama oma kuninglikud ehted ja võimusümbolid. Lõpuks mõistetakse ta surnuks, kuid jumalate sekkumise tõttu äratatakse ta tagasi ellu. Loo lõpus peab keegi teine tema asemel allilma minema ning selleks osutub tema abikaasa [[Dumuzid]].<ref>Wolkstein, Diane; Kramer, Samuel Noah. ''Inanna: Queen of Heaven and Earth''.</ref> Allilmas Inanna tajub, et Dumuzid pole tema surma korralikult leinanud ning kui ta allilmast naaseb, laseb ta galla-deemonitel end oma asendajaks allilma lohistada. Hiljem kahetseb Inanna seda otsust ja otsustab, et Dumuzid veedab pool aastat allilmas, kuid teise poole aastast temaga, samal ajal kui tema õde [[Geshtinanna]] jääb tema asemel allilma, mille tulemuseks tekib aastaaegade tsükkel. Innana ei alistanud mitte ainult surma, vaid temast on saanud elu ja surma jumalanna. Seetõttu suudab ta saata Dumuzidi allilma ja pärast seda tagada talle tsüklilise tagasituleku. === Inanna ja Enki === Teises tuntud loos saab Inanna jumal [[Enki]]lt me-d – jumalikke jõude või kultuurilisi institutsioone, mis esindavad tsivilisatsiooni alustalasid.<ref>Jacobsen, Thorkild. ''The Treasures of Darkness''.</ref> Nende abil toob ta Uruki linna mitmeid kultuuri ja ühiskonna elemente. === Inanna Gilgameši eeposes === Inanna (Ištar) esineb ka teoses [[Gilgameši eepos]]. Seal pakub ta kangelasele [[Gilgameš]]ile abielu, kuid Gilgameš keeldub, meenutades jumalanna varasemate armukeste traagilist saatust.<ref>George, Andrew. ''The Epic of Gilgamesh''.</ref> Solvunud jumalanna saadab tema vastu Taevase härja, kelle Gilgameš ja [[Enkidu]] lõpuks tapavad. === Inanna ja Huluppu puu === Mütoloogiline lugu, kus jumalanna Inanna kasvatab püha puu, mis muutub probleemide tõttu olendite elupaigaks, ning kuidas Gilgameš puhastab selle, et jumalanna saaks puust teha oma trooni ja voodi. Eufrati jõe ääres kasvab huluppu-puu (tõenäoliselt paju või pappel). Jumalanna Inanna leiab selle puu ja istutab selle oma aeda Uruki linnas, kavatsedes teha puust trooni ja voodi oma paleesse. Kui puu kasvab, kolm olendit võtavad selle endale koduks: [[Madu]], kes elab puu juurtes; [[Linnud|Lind]] [[Anzu]], kes teeb pesa puu okstes ja [[Lilith]] (tekstis ''ki-sikil-lil-la-ke''), kes elab puu tüves. Olendid takistavad Inannal puu kasutamist. Inanna nutab ja palub abi. Lõpuks vastab tema palvele kangelane Gilgameš. Kangelane tapab mao, Anzu lind põgeneb mägedesse ja Lilith kõrbe. Puu saab vabaks ja Gilgamesh lõikab selle maha ja annab Inannale trooni ja voodi. Puu ülejäänud osast teeb ta trummi ja trummipulga, mida kasutatakse rituaalides. == Sümbolid ja kujutamine == Inanna tähtsamad sümbolid olid: * [[lõvi]] – sõjaline jõud ja kuninglik võim * kaheksaharuline [[täht]] – planeedi Veenuse sümbol * [[rosett]] – viljakuse ja jumaliku väe märk * [[varras-rõnga sümbol]] ([[:en:Rod-and-ring_symbol|''rod-and-ring'']]) – jumaliku autoriteedi sümbol Mesopotaamia ikonograafias. * [[tuvi]] Mesopotaamia kunstis kujutati teda sageli relvastatud jumalannana või lõvidega seotud figuurina.<ref name="BlackGreen" /> == Perekond ja saatjad == Mütoloogias esineb tema päritolu kohta mitmeid versioone. Sageli peetakse teda kuujumala [[Nanna]] tütreks ning päikesejumala [[Utu]] õeks.<ref>Leick, Gwendolyn. ''A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology''.</ref> Sumeri luuletuses "Inanna eelistab talunikku" võistleb Dumuzid talunik Enkimduga Inanna käe pärast. Tema abikaasaks sai karjasejumal [[Dumuzid]], kes hilisemates traditsioonides sai tuntuks nimega [[Tammuz]]. Tema ustav teenija ja sõnumitooja (sukkal) oli jumalanna [[Ninshubur]], keda hilisemates traditsioonides samastati jumalustega [[Ilabrat]] ja [[Papsukkal]].<ref name="BlackGreen" /> Inanna õde oli Allilma valitsejajumalanna [[Ereshkigal]]. == Mõju ja pärand == Inanna kultus püsis Mesopotaamias mitu tuhat aastat. Akkadi ja babüloonia traditsioonides samastati ta Ishtariga ning tema kultus levis laialdaselt Lähis-Idas.<ref name="Britannica" /> Paljud uurijad on märkinud, et Inanna/Ištari kultus võis mõjutada hilisemaid jumalannasid, näiteks [[Astarte]]t ja mõningal määral ka kreeka [[Aphrodite]]t.<ref>Burkert, Walter. ''Greek Religion''.</ref> == Vaata ka == * [[Mesopotaamia religioon]] * [[Ištar]] * [[Dumuzid]] * [[Gilgameši eepos]] * [[Uruk]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * Inanna: https://www.worldhistory.org/search/?q=Inanna * Inanna, a great goddess returns: https://www.ismythology.com/post/inanna-a-great-goddess-returns phhh216fpcs14t5k4fajctbyk4qs83l Running Wild 0 104394 7124471 4985495 2026-04-04T20:53:23Z Kuriuss 38125 7124471 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{See artikkel| räägib saksa heavy metal bändist, teiste tähenduste kohta vaata: [[Running Wild (täpsustus)]]}} [[Pilt:Runningwild.JPG|thumb|Running Wild [[2005]]. aastal esinemas. Keskel on [[Rolf Kasparek]]]] '''Running Wild''' oli [[Saksamaa|saksa]] ''[[heavy metal]]''<nowiki>'</nowiki>i ansambel, mis tegutses aastatel [[1976]]–[[2009]]. Esialgu oli ansambli nimeks Granite Heart, hilisem nimi (aastast [[1979]]) võeti [[Judas Priest]]i [[Running Wild (Judas Priest)|samanimelise loo]] järgi. Esialgu viljeles ansambel ''[[speed metal]]''<nowiki>'</nowiki>it ning lugude temaatika oli küllaltki [[satanism|satanistlik]]. [[1987]]. aastast sai lugude põhiteemaks aga [[piraat]]lus ning Running Wild ise tuntuks ''pirate metal''<nowiki>'</nowiki> bändina. Stiililiselt on bändi hiljem paigutatud ka ''[[power metal]]''<nowiki>'</nowiki>i alla. Ansambli liidriks oli laulja [[Rolf Kasparek]] (Rock'n'Rolf), kes oli alates [[2005]]. aastast ametlikult bändi ainus liige, kontsertidel esines ta koos tuuribändiga. Viimase kontserdi andis Running Wild 2009. aasta 30. juulil [[Wacken Open Air]]i ''metal''-festivalil. [[Pilt:Running Wild at the 2009 Wacken Open Air concert.jpg|thumb|Running Wildi viimane kontsert 2009. aastal]] ==Diskograafia== * ''[[Gates to Purgatory]]'' (1984) * ''[[Branded and Exiled]]'' (1985) * ''[[Under Jolly Roger]]'' (1987) * ''[[Port Royal (album)|Port Royal]]'' (1988) * ''[[Ready for Boarding]]'' (1988), kontsertalbum * ''[[Death or Glory]]'' (1989) * ''[[Blazon Stone]]'' (1991) * ''[[The First Years of Piracy]]'' (1991), kogumik * ''[[Pile of Skulls]]'' (1992) * ''[[Black Hand Inn]]'' (1994) * ''[[Masquerade (album)|Masquerade]]'' (1995) * ''[[The Rivalry (album)|The Rivalry]]'' (1998) * ''[[The Story Of Jolly Roger]]'' (1998), kogumik * ''[[Victory (Running Wild)|Victory]]'' (2000) * ''[[The Brotherhood (album)|The Brotherhood]]'' (2002), kontsertalbum * ''[[Live (Running Wild)|Live]]'' (2002) * ''[[20 Years in History]]'' (2003), kogumik * ''[[Rogues en Vogue]]'' (2005) * ''[[Best of Adrian]]'' (2006), kogumik * "[[Shadowmaker]]" (2012) * "[[Resilient]]" (2013) [[Kategooria:Saksamaa ansamblid]] cu6po9w8mu81vp942f2ubqo14w0oqyb Eva Piirimäe 0 106547 7124628 6990303 2026-04-05T09:18:51Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124628 wikitext text/x-wiki [[Fail:Eva Piirimäe.jpg|pisi|Eva Piirimäe Johan Skytte poliitikauuringute instituudis 2021. aastal.]] '''Eva Piirimäe''' (neiuna '''Eva Mikelsaar'''; sündinud [[19. juuni]]l [[1974]]) on ajaloolane ja filosoof. Piirimäe on poliitikateooria professor ja politoloogia doktoriõppekava programmijuht Johan Skytte poliitikauuringute instituudis Tartu Ülikoolis. Tema uurimisvaldkonnaks on poliitilise mõtte ajalugu ja poliitikateooria. == Hariduskäik ja ametialane tegevus == Eva Piirimäe on lõpetanud Tartu 2. keskkooli (Miina Härma Gümnaasium) 1992. aastal kuldmedaliga. Samal aastal asus ta õppima Tartu Ülikoolis, kus ta omandas bakalaureusekraadi ajaloos ja filosoofias (1997, ''cum laude'') ning magistrikraadi ajaloos (1999, ''cum laude''). Piirimäel on ka teine magistrikraad Cambridge’i Ülikoolist (MPhil in Intellectual History and Political Thought, 2000). 2006. aastal kaitses ta Cambridge’i Ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Thomas Abbt (1738–1766) and the Philosophical Genesis of German Nationalism” ja sai doktorikraadi. Väitekirja juhendas dr [[:en:István_Hont|Istvan Hont]]. Alates 2005. aastast on Piirimäe töötanud Tartu Ülikoolis, algul TÜ Filosoofia instituudis (2005–2006) teadurina ning seejärel Tartu Ülikooli Riigiteaduste instituudis (praegu Johan Skytte Poliitikauuringute instituut) teaduri, vanemteaduri, dotsendi, kaasprofessori ja alates 2024. aastast professorina. Piirimäe on olnud külalisteadur Minda de Gunzburgi Euroopa uuringute keskuse juures Harvardi Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Center for European Studies Harvard |url=https://ces.fas.harvard.edu/people/eva-piirimaee}}</ref> ning külaliskaasprofessor The Whitney and Betty MacMillani Rahvusvaheliste ja regiooniuuringute keskuses Yale’i Ülikoolis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Yale Macmillan Center: Baltic Studies Program |url=https://balticstudies.macmillan.yale.edu/eva-piirimae}}</ref>. Aastail 2021-2023 oli Piirimäe TÜ Sotsiaalteaduste valdkonna teadus-arendusprodekaan<ref>{{Netiviide |pealkiri=Sotsiaalteaduste valdkonna dekanaat |url=https://sotsiaalteadused.ut.ee/et/sotsiaalteaduste-valdkonna-dekanaat }}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref>. == Teadustöid == Eva Piirimäe uurimistöö keskmes on sotsiaalsuse, patriotismi, rahvusluse, kosmopolitismi, rahvaste enesemääramise, riikluse ja rahu teooriad Euroopa mõtteloos. Ta on avaldanud arvukalt artikleid 18. sajandi moraali- ja poliitilisest filosoofiast ning monograafia "Herder and Enlightenment Politics" (Cambridge University Press, 2023)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023). |url=https://www.cambridge.org/core/books/herder-and-enlightenment-politics/0A1A262C47BC4D34F1C810CF2F037D24#fndtn-information}}</ref>. Monograafia keskendub Johann Gottfried Herderi poliitiliste ideede arengule, suhestatuna üle-euroopaliste filosoofiliste vaidlustega. Piirimäe on hiljuti kaastoimetanud (koos Liina Lukase ja Johannes Schmidtiga) kakskeelse kogumiku "Herder on Empathy and Sympathy/ Einfühlung und Sympathie im Denken Herders" (Leiden: Brill, 2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), Herder on Empathy and Sympathy (Leiden: Brill, 2020). |url=https://brill.com/edcollbook/title/57200}}</ref> ning koos Alexander Schmidtiga ajakirja History of European Ideas erinumbri "Sociability in Enlightenment Thought"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Piirimäe, Eva & Schmidt, Alexander, 2015, Introduction: Between Morality and Anthropology—Sociability in Enlightenment Thought, History of European Ideas, 41(5), 571–588. |url=https://www.tandfonline.com/toc/rhei20/41/5}}</ref>. Lisaks on Piirimäe avaldanud artikleid Eesti ja baltisaksa mõtteloost, samuti liberalismi, rahvusriikluse, suveräänsuse ning inimõiguste teemadel. Ta on kirjutanud ka “keelelisest pöördest” humanitaar- ja sotsiaalteadustes ning ajaloo uurimise metodoloogiast. ===Raamatud=== * Eva Piirimäe, ''Herder and Enlightenment Politics'' (Cambridge University Press, 2023).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, Herder and Enlightenment Politics (Cambridge University Press, 2023) |url=https://www.cambridge.org/core/books/herder-and-enlightenment-politics/0A1A262C47BC4D34F1C810CF2F037D24#fndtn-information}}</ref> * Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), ''Herder on Empathy and Sympathy'' (Leiden: Brill, 2020).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, Liina Lukas, Johannes Schmidt (eds.), Herder on Empathy and Sympathy (Leiden: Brill, 2020) |url=https://brill.com/edcollbook/title/57200}}</ref> * Eva Piirimäe (koost.), ''Rahvuslus ja liberalism. Valik kaasaegseid filosoofilisi võtmetekste'' (Tartu, 2009). * Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla, Mare Ainsaar, Mihkel Solvak, Urmas Varblane, ''Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse : õpik kõrgkoolidele'' (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2018).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eiki Berg, Piret Ehin, Andres Kasekamp, Maria Mälksoo, Eva Piirimäe, Raul Toomla, Rein Toomla, Mare Ainsaar, Mihkel Solvak, Urmas Varblane, Sissejuhatus rahvusvahelistesse suhetesse : õpik kõrgkoolidele (Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2018) |url=https://www.digar.ee/arhiiv/en/books/107820}}</ref> === Valik hiljutisi teadusartikleid === * Eva Piirimäe, Afterword: Self-Determination and Recognition in the Baltic States, 1917–1922. ''Acta Historica Tallinnensia'', 28 (2) (2022), 330–352.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, Afterword: Self-Determination and Recognition in the Baltic States, 1917–1922. Acta Historica Tallinnensia, 28 (2) (2022), 330–352. |url=https://doi.org/10.3176/hist.2022.2.06}}</ref> * Eva Piirimäe. Rahvusriik ja "liberaalne rahvusvaheline kord". ''Vikerkaar'', 4–5 (2022), 124–139. * Eva Piirimäe, ‘Human Rights and their Realisation in the World: Herder's Debate with Kant’, in: Heikki Haara, Mikko Immanen and Koen Stapelbroek (Ed.). ''Passions, Politics, and the Limits of Society.'' (47–74). Berlin: De Gruyter. (Helsinki Yearbook of Intellectual History, 1) (2020)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, ‘Human Rights and their Realisation in the World: Herder's Debate with Kant’, in: Heikki Haara, Mikko Immanen and Koen Stapelbroek (Ed.). Passions, Politics, and the Limits of Society. (47–74). Berlin: De Gruyter. (Helsinki Yearbook of Intellectual History, 1) (2020). |url=https://www.degruyter.com/document/doi/10.1515/9783110679861-004/html}}</ref> * Eva Piirimäe, ‘Sovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect’, ''Global Responsibility to Protect'', 4 (2018), 393–419. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Eva Piirimäe, ‘Sovereignty, Self-Determination, and Human Rights from Walzer to the Responsibility to Protect’, Global Responsibility to Protect, 4 (2018), 393–419. |url=https://www.etis.ee/Portal/Publications/Display/2690c62a-598d-4fbe-8b31-39a53bac645f}}</ref> * Eva Piirimäe, ‘State-Machines, Commerce and the Progress of Humanität in Europe: Herder’s Response to Kant in Ideas for the Philosophy of History of Mankind,’ in: Richard Whatmore, Isaac Nakhimovsky, Béla Kapossy (Ed.). ''Commerce and Peace in the Enlightenment'' (Cambridge: Cambridge University Press, 2017), 155–191. === Teadusprojektid === * Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis<ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahvaste enesemääramine ajaloolises perspektiivis |url=https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/9ca7fcdc-4605-4caa-87c4-3751d9db83b4}}</ref> (vastutav täitja). Projekt vaatleb enesemääramisega seotud ideede arengut alates valgustusajastust kuni külma sõja lõpuni (sh enesemääramise seost rahvasuveräänsuse, rahvuspõhimõtte ja isemajandamise mõistetega). Projekti pearõhk on Mandri-Euroopa poliitilisel mõttel, kuid käsitletakse ka enesemääramise põhimõtte hilisemat üleilmset kasutust ja teisenemist. * Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid<ref>{{Netiviide |pealkiri=Liberaalsed lojaalsused ja kosmopoliitsed kohustumused. Kaasaegsed ja ajaloolised perspektiivid |url=https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/efad3440-34a6-4d38-be3e-c02a15be5039}}</ref> (vastutav täitja), 2011–2014. Projekti teemaks olid liberaalse lojaalsuse teooriate (liberaalne rahvuslus ja põhiseaduslik patriotism) käsitlused partikulaarsete ja kosmopoliitsete kohustumuste suhtest. Projekti eesmärgiks oli uurida nende teooriate seesmist kooskõlalisust, stabiilsust ning omavahelisi seoseid, vaadeldes nii ajaloolisi kui ka kaasaegseid näiteid. Erilise tähelepanu all oli nende seos väärtuspluralismi kui metaeetilise positsiooniga. * Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750–1815)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Saksa natsionalismi filosoofiline kujunemine (1750–1815) |url=https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/cf2d6b48-d2f0-458d-9a7a-03d918fe0f57}}</ref> (vastutav täitja), 2008–2010. Projekt keskendus saksa rahvusluse filosoofilisele kujunemisele 1750–1815. Projekti eesmärgiks oli uurida patriotismi, rahvusluse ning natsionalismi omavahelisi seoseid ja üleminekuid. == Tunnustus == * 2024 [[The István Hont Book Prize]] (Herder and Enlightenment Politics) * 2019 Aasta õppejõu konkursi finalist, EV Teadus- ja Haridusministeerium * 2013 [[Ajalooline Ajakiri|Ajaloolise Ajakirja]] 2012. aasta parima artikli auhinna laureaat == Isiklikku == Eva Piirimäe on arstiteadlaste [[Raik-Hiio Mikelsaar]]e ja [[Marika Mikelsaar]]e tütar ning filosoof [[Margit Sutrop]]i õde. Tema abikaasa on ajaloolane [[Pärtel Piirimäe]]. Neil on lapsed Ellinor, Maarja-Leen ja Ingel. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://ut-ee.academia.edu/EvaPiirim%C3%A4e Eva Piirimäe] Academia * [https://www.err.ee/1608530410/eva-piirimae-vene-valispoliitika-moraalsed-argumendid "Eva Piirimäe: Vene välispoliitika moraalsed argumendid"] ERR, 13.03.2022. * Eva Piirimäe [https://sise.etis.ee/Portal/Publications/Display/3c4bd8f0-f148-4f6d-9312-8df5b9e44820 "Rahvusriik kui ideaal"] Postimees, 31.12.2021. * Eva Piirimäe [https://sise.etis.ee/Portal/Publications/Display/2bfcb43d-4875-4d52-b2e5-6be11c256c23 "Väärtused ja faktid vaktsineerimisdebatis"] Postimees, 29.10.2021. * Eva Piirimäe [https://sise.etis.ee/Portal/Publications/Display/b8459e0b-e257-4ef6-9529-bc9df6e9b322 "Enesemääramise idee ajalugu"] Sirp, 23.02.2018. * Eva Piirimäe [https://sise.etis.ee/Portal/Publications/Display/c9e3fdea-873f-4159-b5cb-030ce05201d4 "Enesemääramise kimbatus"] Postimees, 17.02.2018. {{JÄRJESTA:Piirimäe, Eva}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1974]] gf15pykemjk0uf154vohnzg638l0tf9 Kalle Laanet 0 108042 7124602 7088160 2026-04-05T08:44:34Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7124602 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pilt = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 1. aprill 2024 | eelmine = [[Lea Danilson-Järg]] | järgmine = [[Madis Timpson]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Jüri Luik]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus3 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019 | eelmine3 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine3 = | amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2007 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Margus Leivo]] | järgmine5 = [[Jüri Pihl]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud<ref name="EPL1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> *1995 FBI Rahvuslik Akadeemia *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Karjäär poliitikas== Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. == Korteriafäär == Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.<ref>https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.<ref name=":0" /> Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]<ref>[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse"] ERR, 22. mai 2025</ref> ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.<ref>[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi"] ERR, 9. veebruar 2026</ref> ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina<ref name="EPL1" />) *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) *[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]] *[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes *[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) *[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] *[[2024]]– [[Riigikogu]] liige Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass * 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst * 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] svjpz7creed1qvgvulweip5uso3564a 7124603 7124602 2026-04-05T08:45:47Z Amherst99 15496 /* Välislingid */ 7124603 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pilt = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 1. aprill 2024 | eelmine = [[Lea Danilson-Järg]] | järgmine = [[Madis Timpson]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Jüri Luik]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus3 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019 | eelmine3 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine3 = | amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2007 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Margus Leivo]] | järgmine5 = [[Jüri Pihl]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud<ref name="EPL1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> *1995 FBI Rahvuslik Akadeemia *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Karjäär poliitikas== Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. == Korteriafäär == Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.<ref>https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.<ref name=":0" /> Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]<ref>[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse"] ERR, 22. mai 2025</ref> ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.<ref>[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi"] ERR, 9. veebruar 2026</ref> ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina<ref name="EPL1" />) *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) *[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]] *[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes *[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) *[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] *[[2024]]– [[Riigikogu]] liige Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass * 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst * 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] mvrfo3cp32q9a011olgdint3plykxza 7124604 7124603 2026-04-05T08:46:14Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7124604 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Kalle Laanet | pilt = Kalle Laanet 2021.jpg | amet = [[Eesti justiitsminister]] | ametiajaalgus = 17. aprill 2023 | ametiajalõpp = 1. aprill 2024 | eelmine = [[Lea Danilson-Järg]] | järgmine = [[Madis Timpson]] | amet2 = [[Eesti kaitseminister]] | ametiajaalgus2 = 26. jaanuar 2021 | ametiajalõpp2 = 18. juuli 2022 | eelmine2 = [[Jüri Luik]] | järgmine2 = [[Hanno Pevkur]] | amet3 = [[Riigikogu teine aseesimees]] | ametiajaalgus3 = 22. märts 2018 | ametiajalõpp3 = 4. aprill 2019 | eelmine3 = [[Hanno Pevkur]] | järgmine3 = | amet4 = [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]], [[XIV Riigikogu]] ja [[XV Riigikogu]] liige | ametiajaalgus4 = 2007 | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = [[Eesti siseminister]] | ametiajaalgus5 = 13. aprill 2005 | ametiajalõpp5 = 5. aprill 2007 | eelmine5 = [[Margus Leivo]] | järgmine5 = [[Jüri Pihl]] | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1965|9|25}} | sünnikoht = [[Orissaare]], [[Saare maakond|Saaremaa]], [[Eesti NSV|Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | partei = [[Eesti Keskerakond]] (2005–2012) <br/> [[Eesti Reformierakond]] (2014–) | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | alma_mater = [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool Eestis]] <br/> (õigusteadus, 2001) | elukutse = | tegevusala = | autasud = [[Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst]] (2005) <br/> [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] (2006) | allkiri = }} '''Kalle Laanet''' (sündinud [[25. september|25. septembril]] [[1965]] [[Orissaare]]s) on [[Eesti]] [[poliitik]] ja endine politseiametnik, alates 17. aprillist [[2023]] kuni 1. aprillini [[2024]] [[Eesti justiitsminister]]. 16. märtsil 2024 teatas Laanet, et astub ametist tagasi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-03-18 |pealkiri=Politsei algatas Laaneti suhtes väärteomenetluse |url=https://www.err.ee/1609285740/politsei-algatas-laaneti-suhtes-vaarteomenetluse |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> 26. jaanuarist [[2021]] kuni 18. juulini [[2022]] oli ta [[Eesti kaitseminister]] ning aastatel 2005–2007 [[Eesti siseminister]]. ==Haridus== *[[1979]]–[[1983]] [[Tallinna Spordiinternaatkool]] *[[1986]]–[[1988]] [[Tallinna Miilitsakool]] *1990. aastal alustas õpinguid Peterburi Siseministeeriumi Akadeemias, kuid Eesti taasiseseisvumine katkestas õpingud<ref name="EPL1">{{netiviide | Autor = | Pealkiri = Saaremaa saab noorima politseiprefekti | URL = https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/06/15/6 | Täpsustus = | Väljaandja = Eesti Päevaleht | Aeg = 15.06.1995 | Kasutatud = 27.10.2022 | Keel =}}</ref> *1995 FBI Rahvuslik Akadeemia *[[1997]]–[[2001]] [[Concordia Rahvusvaheline Ülikool]] (bakalaureusekraad õigusteaduses, mis vastab magistrikraadile) ==Karjäär poliitikas== Aastail [[2005]]–[[2007]] oli ta [[Andrus Ansipi esimene valitsus|Andrus Ansipi esimeses valitsuses]] siseminister. Ta on kuulunud [[XI Riigikogu|XI]], [[XII Riigikogu|XII]], [[XIII Riigikogu|XIII]] ja [[XIV Riigikogu]] koosseisu. Vahemikus 22. märtsist 2018<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/323032018006|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=22.03.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuni 4. aprill 2019<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.riigiteataja.ee/akt/305042019003|pealkiri=Riigikogu aseesimeeste valimise tulemuste kindlakstegemine|väljaanne=Riigi Teataja|aeg=04.04.2019|vaadatud=24.01.2021}}</ref> oli ta XIII Riigikogu aseesimees. Ta kuulus 2005. aastast [[Eesti Keskerakond]]a. 19. märtsil 2012 otsustas erakonna juhatus ta erakonna maine väidetava kahjustamise eest erakonnast välja heita.<ref>[http://www.postimees.ee/779272/keskerakonna-juhatus-otsustas-laanet-valja-vakrale-noomitus/ Keskerakonna juhatus otsustas: Laanet välja, Vakrale noomitus] Postimees, 19. märts 2012</ref> 2. aprillil 2014 astus ta [[Eesti Reformierakond|Reformierakonda]]. 15. augustil 2011 teatati, et ta kandideerib Euroopa politseiameti ([[Europol]]) asedirektoriks,<ref>{{Netiviide|autor=Anvelt, Kärt|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/55724744/taismahus-kas-kalle-laanet-hulgab-sobrad-keskerakonnas|pealkiri=TÄISMAHUS: Kas Kalle Laanet hülgab sõbrad Keskerakonnas?|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=15.08.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kuid ta ei osutunud valituks.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.err.ee/358284/kalle-laanetist-ei-saanud-europoli-asejuhti|pealkiri=Kalle Laanetist ei saanud Europoli asejuhti|väljaanne=ERR Uudised|aeg=16.11.2011|vaadatud=24.01.2021}}</ref> Ta kandideeris [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]], sai 2388 häält ning osutus valituks [[XIII Riigikogu]] liikmeks ringkonnamandaadiga.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-5.html</ref><ref>http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html</ref> [[2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] kandideeris Laanet [[Saaremaa vald|Saaremaa vallas]] ning osutus 336 häälega valituks [[Saaremaa vallavolikogu|Saaremaa vallavolikokku]],<ref>{{Netiviide|autor=|url=http://vvk.ee/arhiiv/kandidaadi-otsing/?otsi_ajaloost=kalle%20laanet|pealkiri=Toimunud valimiste kandidaatide otsing – Kalle Laanet|väljaanne=Vabariigi Valimiskomisjon|aeg=|vaadatud=24.01.2021}}</ref> kus ta on ehitus- ja keskkonnakomisjoni liige.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|pealkiri=Ehitus- ja keskkonnakomisjon – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=17.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210117231022/https://www.saaremaavald.ee/et/ehitus-ja-keskkonnakomisjon|url-olek=ei tööta}}</ref> Laanet kandideeris [[2019. aasta Riigikogu valimised|2019. aasta valimistel]] [[Riigikogu|Riigikogusse]] [[Valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa)]], kogus 3344 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mandaatide omandamise viis |url=https://rk2019.valimised.ee/et/election-result/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2019.valimised.ee}}</ref> Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], kogus [[valimisringkond nr 5|valimisringkonnas nr 5]] ([[Hiiu maakond|Hiiu]]-, [[Lääne maakond|Lääne]]- ja [[Saare maakond|Saaremaa]]) 4348 häält ning osutus ringkonnamandaadiga valituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Valimised |url=https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |vaadatud=2023-06-24 |väljaanne=rk2023.valimised.ee |arhiivimisaeg=2023-06-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230610044920/https://rk2023.valimised.ee/et/elected-members/acquired-mandates.html |url-olek=ei tööta }}</ref> Ta oli alates 17. aprillist 2023 justiitsminister [[Kaja Kallase kolmas valitsus|Kaja Kallase kolmandas valitsuses]]. == Korteriafäär == Laanet teatas 16. märtsil 2024, et astub ministrikohalt tagasi, kuna ajakirjanduses hakkas levima info, et ta on aastatel 2022–2023 [[Kuluhüvitis|kuluhüvitistega]] oma abikaasa poja ettevõttelt enam kui 12 000 euro eest Kentmanni tänaval korterit üürinud.<ref>https://www.err.ee/1609284435/justiitsminister-kalle-laanet-astub-tagasi</ref><ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=Laaneti kaitsjad soovivad korteri üürimise kriminaalasja lõpetamist |url=https://www.err.ee/1609581109/laaneti-kaitsjad-soovivad-korteri-uurimise-kriminaalasja-lopetamist |vaadatud=2025-02-13 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-05-22 |pealkiri=Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse |url=https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse |vaadatud=2025-05-22 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Sama aasta mais algatati sel põhjusel [[kriminaalmenetlus]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |eesnimi=ERR {{!}} |kuupäev=2024-05-28 |pealkiri=Ex-minister Laanet's apartment rental case now under criminal investigation |url=https://news.err.ee/1609354500/ex-minister-laanet-s-apartment-rental-case-now-under-criminal-investigation |vaadatud=2024-06-08 |väljaanne=ERR |keel=en}}</ref> Ministritel tuleb eluasemekulude hüvitamist küsides kinnitada, et tal pole [[üürileping]] sõlmitud kellegagi, kes oleks temaga seotud [[Korruptsioon|korruptsioonivastase seaduse]] mõttes. Ministri advokaadi sõnul vastasid Laaneti poolt [[Riigikogu|riigikogule]] ja [[Justiitsministeerium|justiitsministeeriumile]] antud kinnitused tõele, kuna abikaasa laps või temale kuuluv ettevõte ei ole kehtiva korruptsioonivastase seaduse tähenduses ametiisikuga seotud isik.<ref name=":0" /> Riigikogu võttis 22. mail 2025 Laanetilt [[Saadikupuutumatus|saadikupuutumuse]]<ref>[https://www.err.ee/1609701354/riigikogu-otsustas-votta-laanetilt-saadikupuutumatuse "Riigikogu otsustas võtta Laanetilt saadikupuutumatuse"] ERR, 22. mai 2025</ref> ja 9. veebruaril 2026 mõistis [[Harju Maakohus]] ta süüdi [[kelmus]]es ning määras talle karistuseks aasta ja neli kuud tingimisi vangistust. Kohus leidis, et kasulaps on siiski seotud isik ja selle tõttu poleks tohtinud ka tema käest korterit üürida. Laaneti sõnul pole ta kunagi varjanud, kellelt ta korterit üürib ning tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal polnud õigust.<ref>[https://www.err.ee/1609936213/kohus-moistis-kalle-laaneti-tingimisi-vangi "Kohus mõistis Kalle Laaneti tingimisi vangi"] ERR, 9. veebruar 2026</ref> ==Töökäik== [[Pilt:Laanet,_Kalle.IMG_20210224_100534_1_(2).jpg|pisi|Kalle Laanet Eesti Vabariigi iseseisvuspäeval Kuressaares kõnet pidamas<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 24. veebruar 2021</small>]] *[[1988]]–[[1993]] erinevad ametid Kingissepa rajooni miilitsas ja Saare maakonna politseis. *[[1993]]–[[1994]] Keskkriminaalpolitsei varavastaste kuritegude osakonna komissar (Eesti Päevalehe andmetel töötas Laanet 1993–1994 Saaremaa abiprefektina<ref name="EPL1" />) *[[1994]]–[[1995]] Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse tõkestamise osakonna infogrupi vaneminspektor *[[1995]]–[[2002]] Saare Politseiprefektuuri prefekt *[[2002]]–[[2003]] Tallinna Politseiprefektuuri prefekt *[[2004]]–[[2005]] Lääne Politseiprefektuuri prefekt *[[2005]]–[[2007]] [[Eesti siseminister]] *[[2007]]–[[2021]] [[Riigikogu]] liige (kuulus õiguskomisjoni, oli 2007–2012 Keskerakonna fraktsioonis, 2012–2014 fraktsioonitu, 2014. aastast Reformierakonnas, 2018-2019 Riigikogu aseesimees) *[[2017]]–[[2021]] Saaremaa vallavolikogu liige<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|pealkiri=Vallavolikogu koosseis – Saaremaa vald|väljaanne=|aeg=|vaadatud=24.01.2021|arhiivimisaeg=24.01.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210124065626/https://www.saaremaavald.ee/et/volikogu-koosseis|url-olek=ei tööta}}</ref> *[[2018]]–[[2021]] [[Kuressaare Haigla|SA Kuressaare Haigla]] nõukogu esimees<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://uudised.tv3.ee/eesti/uudis/2018/02/09/kalle-laanet-asub-juhtima-sa-kuressaare-haigla-noukogu|pealkiri=Kalle Laanet asub juhtima SA Kuressaare Haigla nõukogu|väljaanne=TV3 Uudised|aeg=09.02.2018|vaadatud=24.01.2021}}</ref> *[[2021]]–[[2022]] [[Eesti kaitseminister]] *[[Juuni|juuni]] [[2022]] – [[Juuli|juuli]] [[2022]] kaitseminister siseministri ülesannetes *[[2022]]–[[2023]] [http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=isikukaart&pid=77210 Riigikogu] liige (Riigikaitsekomisjoni liige ja korruptsioonivastase erikomisjoni aseesimees) *[[2023]]–[[2024]] [[Eesti justiitsminister]] *[[2024]]– [[Riigikogu]] liige Kalle Laanet on aastast [[2007]] FBI Rahvusliku Akadeemia Euroopa osakonna president. ==Tunnustus== * 2002 – Politsei teeneteristi kolmas klass * 2005 – [[Poola Vabariigi teeneteorden]]i komandöririst * 2006 – Lääne Politseiprefektuuri teenetemärk * 2006 – [[Kotkaristi III klassi teenetemärk]] * 2022 – [[Kaitseministeeriumi II klassi teeneterist]] * 2022 – Eesti mereväe teenetemärgi «[[Usk ja Tahe]]» kõrgeim aste – kuldankur. ==Isiklikku== Kalle Laanet on abielus ja tal on kolm last.<ref>{{Netiviide |pealkiri=SEISUKOHT {{!}} Kuidas Kalle Laanet ütles oma nahka päästes pojast lahti |url=https://www.ohtuleht.ee/1103475/seisukoht-kuidas-kalle-laanet-utles-oma-nahka-paastes-pojast-lahti |vaadatud=2024-03-25 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat}} *[http://www.valitsus.ee/?id=1412&tpl=1007 Vabariigi Valitsus] *[http://www.vvk.ee/r07/kandidaadid/1080.html Riigikogu valimine] * {{ESBL|Kalle_Laanet}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Margus Leivo]] | nimi=[[Eesti siseminister]] | aeg=[[2005]]–[[2007]] | järgnev=[[Jüri Pihl]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jüri Luik]] | nimi=[[Eesti kaitseminister]] | aeg=2021–2022 | järgnev=[[Hanno Pevkur]]}} {{lõpp}} {{Eesti SM}} {{JÄRJESTA:Laanet, Kalle}} [[Kategooria:Eesti Keskerakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Eesti politseinikud]] [[Kategooria:Eesti siseministrid]] [[Kategooria:Eesti kaitseministrid]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XIV Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Eestis vilistlased]] [[Kategooria:Kotkaristi III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kaitseministeeriumi teeneteristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1965]] dnapgl4erw3ktgaemoaij7k1vamvu3k Christian Barthold Rotermann 0 108797 7124249 7048426 2026-04-04T12:02:17Z NOSSER 8097 7124249 wikitext text/x-wiki '''Christian Barthold Rotermann''' ([[9. juuni]] [[1840]] [[Tallinn]] – [[6. juuli]] [[1912]] Tallinn) oli Tallinna 19. ja [[20. sajand]]i alguse [[baltisaksa]] suurtööstur. Tema isa [[Christian Abraham Rotermann]] oli Tallinna ettevõtja, kes asutas kaubahoovi "Chr. Rotermann", mis tegeles peamiselt ehitustarvete valmistamise ning nende sisse- ja väljaveoga. Ta ehitas 1849. aastal [[Viru väljak]]u äärde [[Rotermanni kaubamaja]], millega liitus ajapikku terve vabrikute kompleks ja Mere puiestee äärde kujunes nn [[Rotermanni kvartal]]. Christian Barthold juhtis alates 1865. aastast<ref>{{BBLD|GND1193958490}}</ref> oma isa alustatud äritegevust ning laiendas raua- ja puidutööstust. 1879. aastal ehitas ta Rotermanni kvartalisse aurusaeveski, asutas [[1887]]. aastal makaronivabriku, ehitas [[1888]]. aastal uue kaubahoone Mere puiestee äärde ning seejärel ka viljaveski, mis kasvas suurimaks Tallinnas. Tehaste toorainena kasutas ta nii kohalikku kui ka Venemaalt Volga äärest ja Lääne-Siberist kokkuostetud vilja. Tema ärijuhina tegutsemise ajal oli Rotermannide ettevõte Venemaal ja Lääne-Euroopas laialt tuntud, tema ise oli ka [[Tallinna linnavolikogu]] [[linnavolinik]] [[Tallinna linnavolinike loend (1904)|(1904)]] ja [[Belgia Kuningriik|Belgia]] konsul ja seejärel [[aukonsul]]<ref>[[Artur Ümar]], [https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Muinsuskaitse%20aastaraamat%202016.pdf Rotermanni elevaatorihoone kui Eesti tööstuse kroonimata kuningas], Muinsuskaitse aastaraamat 2016, lk 6</ref>. ==Isiklikku== Christian Barthold Rotermanni vanaisa Christian [[Rotermann (suguvõsa)|Rotermann]] oli [[Paide]]s kullassepp, isa [[Christian Abraham Rotermann]] (1801–1870) algselt käsitöölisest mütsimeister, kes kolis 1828. aastal Tallinna. [[File:Rotermanni tehase direktori elamu-kontorihoone koos väravaga, 1910-1911 (2).jpg|pisi|Endise [[Rotermanni Tehased|Rotermanni tehaste]] direktori Christian Barthold Rotermanni elamu-kontorihoone, Mere pst 4]] Rotermann oli esimesi inimesi Tallinnas, kes ostis endale 20. sajandi alguses isikliku sõiduauto (Argus) ning tema poja [[Christian Ernst August Rotermann]]i auto Reo oli esimene USA auto Tallinnas. Aastatel 1909–1910 ehitas Rotermann endale [[Tallinna kesklinn]]a [[Mere puiestee]] algusse (maja nr 4) kolmekorruselise punastest tellistest moodsa elamu. ==Tunnustus== *[[Tallinna aukodanik]] *[[Püha Stanislavi orden]]i III järk (1887) – tegevuse eest Vene tehnika seltsi Eestimaa osakonnas<ref>[[Virulane]], 9. märts 1887. Lk 2</ref> ==Vaata ka== *[[Rotermanni Tehased]] *[[Rotermanni soolaladu]] ==Viited== {{viited}} == Välisliungid == *{{BBLD|GND1193958490}} *[https://www.arhitektuurimuuseum.ee/muuseum/ajalugu/chr-b-rotermann Christian Barthold Rotermann]. Eesti Arhitektuurimuuseum {{JÄRJESTA:Rotermann, Christian Barthold}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna linnavolikogu liikmed]] [[Kategooria:Aukonsulid]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Püha Stanislavi ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1840]] [[Kategooria:Surnud 1912]] 05rpd3olf0rdotsl9qj4vvx6quwsfn8 Surnud 2008 0 112585 7124331 6981698 2026-04-04T15:29:55Z Mona 355 /* Oktoober */ 7124331 wikitext text/x-wiki Sellel leheküljel on loetletud [[2008]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2008}} == Jaanuar == *[[1. jaanuar]] – [[Erich Kästner (veteran)|Erich Kästner]], saksa jurist, viimane Saksamaa esimese maailmasõja veteran (107) *1. jaanuar – [[Irena Górska-Damięcka]], poola näitleja (97) *1. jaanuar – [[Ralph Emmerson]], Briti vaimulik (94) *1. jaanuar – [[Pratap Chandra Chunder]], India poliitik (88, südameinfarkt) *1. jaanuar – [[Harold Corsini]], USA fotograaf (88) *1. jaanuar – [[Oleg Tolmatšov]], vene jäähokimängija ja -treener (88) *1. jaanuar – [[Harald Deilmann]], saksa arhitekt (87) *1. jaanuar – [[Len Dockett]], Austraalia jalgpallur (87) *1. jaanuar – [[Witold Papużyński]], poola tehnikateadlane (87) *1. jaanuar – [[Robert L'Herbier]], Kanada laulja (86) *1. jaanuar – [[Wanda Sieradzka de Ruig]], poola kirjanik (85) *1. jaanuar – [[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (75, südamerabandus) *1. jaanuar – [[Peter Caffrey]], iiri näitleja (58) *1. jaanuar – [[Dennis Clifton]], USA muusik ja stuudioinsener (54, vähk) *1. jaanuar – [[Thiyagarajah Maheswaran]], [[Sri Lanka]] poliitik (47, mõrvati) *1. jaanuar – [[Lucas Sang]], Keenia jooksja (46, mõrvati) *1. jaanuar – [[Philip Hogarthy]], iiri maletaja (autoõnnetus, 19) *1. jaanuar – [[John Granville]], USA diplomaat (mõrvati) *[[2. jaanuar]] – [[Galyani Vadhana]], Tai printsess, kuningas [[Bhumibol Adulyadej]]' vanem õde (84) *2. jaanuar – [[George MacDonald Fraser]], Briti kirjanik (82, vähk) *2. jaanuar – [[Lee S. Dreyfus]], USA poliitik, Wisconsini kuberner 1979–1983 (81) *2. jaanuar – [[Simon Levin]], juudi päritolu Eesti advokaat (79) *[[3. jaanuar]] – [[Werner Dollinger]], Saksamaa poliitik, mitmekordne minister (89) *3. jaanuar – [[Aleksandr Abdulov]], vene näitleja (54, kopsuvähk) *[[4. jaanuar]] – [[Mary Marques]], USA pikaealine (111) *4. jaanuar – [[Aleksandr Žuk]], vene arhitekt (90) *4. jaanuar – [[Stig Claesson]], rootsi kirjanik (79) *4. jaanuar – [[Marianne Kiefer]], saksa näitleja (79) *4. jaanuar – [[Vjatšeslav Ambartsumjan]], NSV Liidu jalgpallur (67, autoõnnetus) *[[5. jaanuar]] – [[Giovanni Rinaldo Coronas]], Itaalia poliitik, siseminister 1995–1996 (88) *5. jaanuar – [[Raymond Forni]], Prantsusmaa poliitik, parlamendi alamkoja esimees 2000–2002 (66, leukeemia) *5. jaanuar – [[Edward Kłosiński]], poola filmioperaator (65) *[[6. jaanuar]] – [[Alekos Michaelides]], Küprose poliitik, parlamendi esimees 1977–1981, välisminister 1993–1997 (74) *6. jaanuar – [[Arafan Camara]], Guinea sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister aastal 2007 (60) *[[7. jaanuar]] – [[Marcel Mouly]], prantsuse maalikunstnik, [[Pablo Picasso]] viimane elusolev õpilane (89) *7. jaanuar – [[Detlef Kraus]], saksa pianist (88, südamepuudulikkus) *7. jaanuar – [[Raffaello de Banfield]], Briti helilooja (85) *7. jaanuar – [[Maryvonne Dupureur]], prantsuse kergejõustiklane (70) *7. jaanuar – [[Hans Monderman]], Hollandi liikluskorralduse planeerija (62) *[[8. jaanuar]] – [[Moshe Levi]], Iisraeli sõjaväelane, staabiülem 1983–1987 (71, insult) *8. jaanuar – [[Dassanayake Mudiyanselage Dassanayake]], Sri Lanka poliitik (54, pommiplahvatus) *8. jaanuar – [[Lembit Avesson]], eesti helilooja ja organist (82) *[[9. jaanuar]] – [[Adam Butler]], Suurbritannia poliitik (76) *[[10. jaanuar]] – [[Andrés Henestrosa]], Mehhiko kirjanik ja poliitik (101) *10. jaanuar – [[Maila Nurmi]], USA modell, näitleja ja saatejuht (86) *10. jaanuar – [[Mihhail Minin]], Nõukogude Liidu kangelane, sõdur, kes heiskas [[1945]]. aastal [[Riigipäevahoone|Reichstagi hoonel]] NSV Liidu lipu (85) *10. jaanuar – [[Manuk Gasparjan]], Armeenia poliitik ja ettevõtja (59) *10. jaanuar – [[Christopher Bowman]], USA iluuisutaja (40, narkootikumide üledoos) *[[11. jaanuar]] – [[Edmund Hillary]], Uus-Meremaa alpinist, [[Džomolungma]] vallutaja (88, südamerabandus) *11. jaanuar – [[Arnold Talistu]], riikliku hoolekande töötaja Ameerikas ja väliseesti vaimulik (90) *[[12. jaanuar]] – [[Alexandre de Paris]], prantsuse tippjuuksur (85) *12. jaanuar – [[Ángel González Muñiz]], hispaania luuletaja (82) *12. jaanuar – [[Gennadi Batšinski]], vene raadio- ja teleajakirjanik (36, autoõnnetus) *[[13. jaanuar]] – [[Gedrius Mackevičius]], leedu päritolu Venemaa teatrilavastaja (62) *13. jaanuar – [[Sergejus Larinas]], vene päritolu Leedu ooperilaulja (51) *[[14. jaanuar]] – [[Aleksandr Maiorov]], NSV Liidu sõjaväelane (87) *14. jaanuar – [[Wu Jin]], Taiwani poliitik, haridusminister 1996–1998 (74, vähk) *14. jaanuar – [[Tommy Limby]], rootsi murdmaasuusataja (60) *[[15. jaanuar]] – [[Artjom Sergejev]], NSV Liidu sõjaväelane, [[Jossif Stalin]]i kasupoeg (86) *15. jaanuar – [[Ago Vallas]], eesti statistik ja harrastusajaloolane (83) *15. jaanuar – [[K. M. Adimoolam]], India abstraktsionistlik kunstnik (69) *15. jaanuar – [[Brad Renfro]], USA näitleja (25, uimastite üledoos) *[[16. jaanuar]] – [[Pierre Lambert]], Prantsusmaa kommunistlik poliitik, presidendikandidaat 1988. aastal (87) *16. jaanuar – [[Nikola Kljusev]], Makedoonia poliitik, peaminister 1991–1992 (80) *16. jaanuar – [[Jorge de Bagration]], gruusia päritolu Hispaania autovõidusõitja ja Gruusia troonipretendent (63) *[[17. jaanuar]] – [[Herta Laipaik]], eesti kirjanik (86) *17. jaanuar – [[Allan Melvin]], USA näitleja (84) *17. jaanuar – [[Robert Fischer]], 11. malemaailmameister (64) *[[18. jaanuar]] – [[Ugo Pirro]], itaalia stsenarist (87) *18. jaanuar – [[Frank Lewin]], juudi päritolu USA helilooja ja muusikateoreetik (82) *18. jaanuar – [[Lois Nettleton]], USA näitleja (78) *[[19. jaanuar]] – [[Frances Lewine]], USA ajakirjanik (86, insult) *19. jaanuar – [[Suzanne Pleshette]], USA näitleja (70, kopsupuudulikkus) *[[20. jaanuar]] – [[Louis de Cazenave]], prantsuse pikaealine, Esimese maailmasõja veteran (110) *20. jaanuar – [[Dulio Loi]], itaalia poksija (78, Alzheimeri tõbi) *[[21. jaanuar]] – [[Jiří Sequens]], tšehhi filmilavastaja (85) *[[22. jaanuar]] – [[Ştefan Niculescu]], rumeenia helilooja (80) *22. jaanuar – [[Heath Ledger]], Austraalia ja USA filminäitleja (28, ravimite üledoos) *[[23. jaanuar]] – [[Andrzej Andrzejewski]], Poola brigaadikindral (47, lennuõnnetus) *[[24. jaanuar]] – [[Dorothy Hennessey]], USA roomakatoliku nunn ja rahuaktivist (94) *24. jaanuar – [[Veera Neverdinova]], vene päritolu Eesti kirjandusteadlane (83) *[[25. jaanuar]] – [[Andreas Hönisch]], roomakatoliku kongregatsiooni [[Jeesuse ja Maarja Teenrid]] kindralülem (77) *[[26. jaanuar]] – [[George Habash]], Palestiina arst ja poliitik, [[Palestiina Vabastamise Rahvarinne|Palestiina Vabastamise Rahvarinde]] asutaja (81, südamerabandus) *26. jaanuar – [[Jevgeni Tamm]], Venemaa füüsik ja alpinist (81) *26. jaanuar – [[Igor Dmitrijev (näitleja)|Igor Dmitrijev]], vene näitleja (80) *26. jaanuar – [[Christian Brando]], USA seltskonnategelane ja näitleja, [[Marlon Brando]] poeg (49, kopsupõletik) *[[27. jaanuar]] – [[Gordon Hinckley]], [[Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik]]u (mormoonide) president 1995–2008 (97) *27. jaanuar – [[Eric Soovere]], USAs elanud eesti fotograaf (91) *27. jaanuar – [[Suharto]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik, president 1967–1998 (86) *27. jaanuar – [[Helge Wasenius]], soome sukelduja (80) *27. jaanuar – [[Priit Raik]], eesti helilooja, dirigent ja pedagoog (59) *27. jaanuar – [[Reet Montonen]], eesti lapsepsühholoog (49) *[[28. jaanuar]] – [[Bengt Lindström]], rootsi maalikunstnik (82) *28. jaanuar – [[Christódoulos]], Kreeka õigeusu kiriku peapiiskop 1998–2008 (69, vähk) *28. jaanuar – [[Ado Eigi]], eesti arhitekt (69) *[[29. jaanuar]] – [[Margaret Truman Daniel]], USA laulja ja kirjanik, president [[Harry Truman]]i tütar (83) *29. jaanuar – [[Philippe Khorsand]], prantsuse-iraani näitleja (59) *29. jaanuar – [[Robert Rebas]], väliseesti kunstiajaloolane ja kunstikriitik (91) *[[30. jaanuar]] – [[Marcial Maciel]], mehhiko päritolu roomakatoliku vaimulik, kongregatsiooni [[Kristuse Leegionärid]] asutaja (87) *30. jaanuar – [[Roland Selmeczi]], ungari näitleja (38, autoõnnetus) *[[31. jaanuar]] – [[František Čapek]], tšehhi kanuusõitja, olümpiavõitja (1948) (93) *31. jaanuar – [[Kaljo West]], eesti muusikapedagoog ja sõjaveteran (83) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Robert Tetsu]], prantsuse koomiksikunstnik (94) *1. veebruar – [[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt (61) *[[2. veebruar]] – [[Earl Butz]], USA poliitik, põllumajandusminister 1971–1976 (98) *2. veebruar – [[Barry Morse]], inglise päritolu Kanada näitleja (89) *2. veebruar – [[Sofia Nikolajeva]], vene päritolu Vene ja Eesti keemik (83) *2. veebruar – [[Joshua Lederberg]], juudi päritolu USA molekulaarbioloog, [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind|Nobeli auhinna]] laureaat 1958 (82) *[[3. veebruar]] – [[Ernesto Illy]], itaalia toiduainekeemik, [[Illy]] kohvi tootva ettevõtte juhatuse esimees 1963–2004 (82) *3. veebruar – [[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (64) *[[4. veebruar]] – [[Nikolai Sergejevitš Popov]], vene relvakonstruktor, tanki [[T-80]] looja (76) *4. veebruar – [[Boriss Nebieridze]], gruusia päritolu Ukraina filmilavastaja (66) *4. veebruar – [[Stefan Meller]], Poola diplomaat ja poliitik, välisminister 2005–2006 (65) *4. veebruar – [[Endel Aruja]], eesti füüsik ja bibliograaf (96) *[[5. veebruar]] – [[Maharishi Mahesh Yogi]], india müstik (91) *[[6. veebruar]] – [[Dieter Noll]], saksa kirjanik (80) *6. veebruar – [[John Alvin]], USA plakatikunstnik (60, südamerabandus) *[[7. veebruar]] – [[Gai Severin]], vene kosmoseinsener ja akadeemik (81) *7. veebruar – [[Andrew Bertie]], Suurbritanniast pärit [[Malta ordu]] suurmeister (78) *7. veebruar – [[Ralf R. Parve]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (61) *7. veebruar – [[Alberto Bustamante Belaúnde]], Peruu poliitik, peaminister 1999–2000 (57, südamerabandus) *7. veebruar – [[Veiko Jürisson]], eesti lavastaja, näitleja, poliitik ja turvaspetsialist (52) *7. veebruar – [[Bernhard Holberg]], eesti pikaealine (104) *[[8. veebruar]] – [[Eva Dahlbeck]], rootsi näitleja ja kirjanik (87, nakkushaigus) *8. veebruar – [[Robert Jastrow]], USA astronoom ja füüsik (82) *[[9. veebruar]] – [[Robert DoQui]], USA näitleja (73) *9. veebruar – [[Scot Halpin]], USA trummar, ansambli [[The Who]] kunagine liige (54) *[[10. veebruar]] – [[Roy Scheider]], iiri-saksa päritolu USA filminäitleja (75) *10. veebruar – [[Ron Leavitt]], USA telestsenarist, sarja "[[Tuvikesed]]" kaasautor (60, kopsuvähk) *[[11. veebruar]] – [[Aleksandr Samarski]], vene matemaatik (87) *11. veebruar – [[Emilio Carballido]], mehhiko näitekirjanik (82, südamerabandus) *11. veebruar – [[Tom Lantos]], ungari-juudi päritolu USA poliitik (80) *[[12. veebruar]] – [[Anatoli Gribkov]], NSV Liidu sõjaväelane, [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i vägede staabiülem 1976–1989 (88) *12. veebruar – [[David Groh]], USA näitleja (68, neeruvähk) *12. veebruar – [[Badri Patarkatsišvili]], juudi päritolu Gruusia ettevõtja ja poliitik (52) *[[13. veebruar]] – [[Henri Salvador]], prantsuse džässmuusik (90) *13. veebruar – [[Kon Ichikawa]], jaapani filmilavastaja (92, kopsupõletik) *13. veebruar – [[Michele Greco]], itaalia mafiooso, kauaaegne [[Sitsiilia maffia]] juht (83, kopsuvähk) *[[14. veebruar]] – [[Vladimir Kornejev]], vene kristallikunstnik (81) *14. veebruar – [[Perry Lopez]], USA näitleja (76, kopsuvähk) *14. veebruar – [[Steven Kazmierczak]], USA massimõrvar (27, enesetapp) *[[15. veebruar]] – [[Mihhail Solomentsev]], NSV Liidu poliitik, Vene NFSV Ministrite Nõukogu esimees 1971–1983 (94) *15. veebruar – [[Antoni Heda]], Poola vabadusvõitleja ja sõjaväelane (91) *15. veebruar – [[Inge Thun]], endine norra jalgpallur (62, insult) *[[16. veebruar]] – [[Bobby Lord]], USA kantrimuusik (74) *16. veebruar – [[Boriss Hmelnitski]], vene näitleja (67) *[[18. veebruar]] – [[Alain Robbe-Grillet]], prantsuse kirjanik (85, südamepuudulikkus) *18. veebruar – [[Jelena Sabitova]], vene naispoksija, maailmameister (28) *[[19. veebruar]] – [[Natalja Bessmertnova]], vene baleriin (66, vähk) *19. veebruar – [[Maie Raitar]], eesti kunstiteadlane, keeleteadlane, toimetaja ja tõlkija (64) *19. veebruar – [[Jegor Letov]], vene rokkmuusik (43, alkoholimürgitus) *[[20. veebruar]] – [[Mari Must]], eesti keeleteadlane (87) *20. veebruar – [[Aleksandra Birjukova]], Nõukogude riigitegelane (78) *[[21. veebruar]] – [[Elisabet Pärkson]], eesti pikaealine (108) *21. veebruar – [[Şūfī Abū Ţālib]], Egiptuse poliitik, parlamendi esimees 1978–1983, presidendi kohusetäitja aastal 1981 (83) *21. veebruar – [[Robin Moore]], USA kirjanik (82) *21. veebruar – [[Ben Chapman]], USA filminäitleja (79) *[[22. veebruar]] – [[Tsuneyo Toyonaga]], jaapani pikaealine (113) *22. veebruar – [[Nunzio Gallo]], itaalia laulja (79) *22. veebruar – [[Stephen Marlowe]], USA kirjanik (79) *[[23. veebruar]] – [[Josep Palau i Fabre]], katalaani luuletaja ja proosakirjanik (90) *23. veebruar – [[Aida Kersna]], eesti tarbegraafik (85) *23. veebruar – [[Janez Drnovšek]], Sloveenia poliitik, peaminister 1992–2002, president 2002–2007 (57, vähk) *23. veebruar – [[René-Erich Tasmuth]], eesti vaimulik (80) *[[25. veebruar]] – [[Vladimir Trošin]], vene näitleja (81) *[[26. veebruar]] – [[Maiju Kuusoja]], soome ooperilaulja (82) *26. veebruar – [[Artur Eizen]], juudi-ukraina päritolu NSV Liidu ja Venemaa ooperilaulja (80) *26. veebruar – [[Dan Shomron]], Iisraeli sõjaväelane, kaitsejõudude staabiülem 1987–1991 (70) *26. veebruar – [[Tyronne Fernando]], Sri Lanka poliitik, välisminister 2001–2004 (66) *26. veebruar – [[Buddy Miles]], USA trummar (60, südamepuudulikkus) *26. veebruar – [[Tiit Talpsep]], eesti molekulaarbioloog (54, südame seiskumine) *[[27. veebruar]] – [[Samuil Aljošin]], vene näitekirjanik (95) *27. veebruar – [[William Frank Buckley juunior]], USA publitsist ja ajakirjanik (82) *27. veebruar – [[Ivan Rebroff]], vene päritolu Saksamaa ooperilaulja (76) *27. veebruar – [[Mandi Lampi]], soome laulja ja näitleja (19) *[[28. veebruar]] – [[Enn Kailvee]], Eesti sõjaväelane (93) *28. veebruar – [[Aharon Amir]], Iisraeli luuletaja ja tõlkija (85) *28. veebruar – [[Mike Smith]], Briti laulja ja muusikaprodutsent (64) *28. veebruar – [[Salme Raatma]], eesti lastekirjanik (92) *[[29. veebruar]] – [[Vitali Fedortšuk]], ukraina päritolu NSV Liidu sõjaväelane ja poliitik, [[KGB]] esimehe kohusetäitja aastal 1982 ja siseminister 1982–1986 (89) == Märts == *[[1. märts]] – [[Raúl Reyes]], Colombia vasakpoolse relvarühmituse FARC sekretariaadi liige (59, õhurünnak) *[[2. märts]] – [[Paul Raymond]], Briti erootikaajakirjade kirjastaja ja meelelahutusettevõtja (82) *2. märts – [[Sofiko Tšiaureli]], Gruusia ja NSV Liidu näitleja (70) *2. märts – [[Jeff Healey]], Kanada džäss- ja bluusroki kitarrist ja laulja, (41, vähk) *[[3. märts]] – [[Annemarie Renger]], Saksamaa poliitik, [[Bundestag]]i president 1972–1976 ja asepresident 1976–1990 (88) *3. märts – [[Giuseppe Di Stefano]], itaalia ooperitenor (86) *[[4. märts]] – [[Leonard Rosenman]], juudi päritolu USA helilooja (83) *4. märts – [[Meinhard Laks]], eesti õpetaja, aktivist ja luuletaja (80) *4. märts – [[Harry Buddel]], eesti poksija ja poksitreener (78) *4. märts – [[George Walter]], Antigua ja Barbuda poliitik, peaminister 1971–1976 (79, südamerabandus) *4. märts – [[Gary Gygax]], USA kirjanik, arvutimängude autor (69) *[[5. märts]] – [[Elfriede Kaun]], saksa kõrgushüppaja (93) *5. märts – [[Jaan Ellen]], eesti publitsist ja ajakirjanik (70) *[[6. märts]] – [[Malvin Wald]], USA stsenarist (90) *6. märts – [[Gustaw Holoubek]], Poola näitleja, lavastaja ja poliitik (84) *[[7. märts]] – [[Francis Pym]], Suurbritannia poliitik, välisminister 1982–1983 (86) *7. märts – [[Dick Durrell]], USA kirjastaja, üks ajakirja [[People]] asutajaid (82, kopsuvähk) *7. märts – [[Nikolai Kalinin]], NSV Liidu sõjaväelane, Moskva sõjaväeringkonna ülem 1989–1991 (70) *7. märts – [[Valeri Smirnov]], vene telerežissöör (60) *[[9. märts]] – [[Varvara Semennikova]], evengi pikaealine, väidetavalt Venemaa ja maailma vanim inimene (117) *9. märts – [[Gus Giordano]], USA tantsija (84) *[[10. märts]] – [[Radovan Lukavský]], tšehhi näitleja (88) *10. märts – [[Rogério Ribeiro]], portugali maalikunstnik (78) *10. märts – [[Richard Biegenwald]], USA sarimõrvar (67) *10. märts – [[Madis Tammert]], eesti ihtüoloog (67) *[[11. märts]] – [[Edoardo Luciani]], Itaalia poliitik, paavst [[Johannes Paulus I]] vend (91) *11. märts – [[Nils Otto Taube]], eesti päritolu Suurbritannia fondihaldur (79) *11. märts – [[Mauri Kuosmanen]], soome näitleja (62) *[[12. märts]] – [[Lazare Ponticelli]], Prantsusmaa viimane elusolev [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] veteran (110) *12. märts – [[Erwin Geschonneck]], saksa näitleja (101) *12. märts – [[Károly Németh]], Ungari poliitik, presidendinõukogu esimees 1987–1988 (85) *12. märts – [[Alun Hoddinott]], Briti helilooja (78) *[[13. märts]] – [[Jossif Bojarski]], NSV Liidu animaator (90) *[[14. märts]] – [[Chiara Lubich]], juudi-itaalia päritolu katoliiklik aktivist, [[Focolare]] liikumise asutaja (88) *14. märts – [[Merike Pau]], eesti tõlkija (67) *[[15. märts]] – [[Vytautas Kernagis]], leedu laulja ja telesaatejuht (56, maovähk) *15. märts – [[Mikey Dread]], Jamaica muusik (53, ajukasvaja) *15. märts – [[G. David Low]], USA astronaut ja [[NASA]] ametnik (52, jämesoolevähk) *[[16. märts]] – [[Laurus (Skurla)]], tšehhi päritolu õigeusu vaimulik, [[Vene Õigeusu Kirik Väljaspool Venemaad|Vene Õigeusu Kiriku Väljaspool Venemaad]] kirikupea 2001–2008 (80) *16. märts – [[Jonathan Williams]], USA luuletaja ja fotograaf (79) *16. märts – [[Ivan Dixon]], USA näitleja (76) *16. märts – [[Ola Brunkert]], rootsi muusik, ansambli [[ABBA]] endine trummar (61, kukkumisel saadud vigastused) *16. märts – [[Anura Bandaranaike]], Sri Lanka poliitik, [[Solomon Bandaranaike|Solomon]] ja [[Sirimavo Bandaranaike]] poeg (59) *[[17. märts]] – [[Frank Ayd]], Ameerika Ühendriikide psühhiaater (87) *[[18. märts]] – [[Harri Pudersell]], eesti kunstnik (85) *[[18. märts]] – [[Jyrki Hämäläinen]], soome ajakirjanik, ajakirja Suosikki toimetaja (65) *18. märts – [[Anthony Minghella]], Briti filmilavastaja (54, operatsioonijärgne verejooks) *[[19. märts]] – [[Arthur C. Clarke]], Briti ulmekirjanik (90, südamerabandus) *19. märts – [[Paul Scofield]], Briti näitleja (86, leukeemia) *19. märts – [[Hugo Claus]], flaami rahvusest Belgia kirjanik (78, eutanaasia) *[[20. märts]] – [[Carlos Galvão de Melo]], Portugali sõjaväelane, Rahvusliku Päästekomitee liige aastal 1974 (86) *20. märts – [[Brian Wilde]], inglise näitleja (80) *20. märts – [[Ferdinando, Castro hertsog]], Mõlema Sitsiilia kuningliku perekonna pea (81) *[[21. märts]] – [[Gabriel París Gordillo]], Colombia sõjaväelane, president 1957–1958 (98) *21. märts – [[Klaus Dinger]], saksa muusik (61) *21. märts – [[Gadži Abašilov]], Dagestani ajakirjanik (58, mõrvati) *21. märts – [[Mari Murdvee]], eesti antiigiteadlane, tõlkija, näitleja ja laulja (48) *21. märts – [[Iljass Šurpajev]], Dagestani päritolu Venemaa ajakirjanik (32, mõrvati) *[[22. märts]] – [[Arbella Ewing]], USA pikaealine (114) *22. märts – [[Enn Sarv]], eesti vabadusvõitleja (86) *22. märts – [[Ants Vähejaus]], eesti tantsija ja koreograaf (69) *22. märts – [[Denis Cosgrove]], Briti päritolu USA geograaf (59, vähk) *[[23. märts]] – [[Georgi Gatšev]], vene filosoof (78) *23. märts – [[Vaino Vahing]], eesti kirjanik ja psühhiaater (68) *[[24. märts]] – [[Richard Widmark]], USA näitleja (93) *24. märts – [[Rafael Azcona]], hispaania stsenarist (81, kopsuvähk) *24. märts – [[Boris Dvornik]], horvaadi näitleja (68, insult) *[[25. märts]] – [[Karl Peterson (loomaarstiteadlane)|Karl Peterson]], eesti loomaarstiteadlane, mikrobioloog ja epizootoloog (81) *25. märts – [[Abby Mann]], juudi päritolu USA filmistsenarist ja -produtsent (80) *25. märts – [[Tony Church]], Briti näitleja (77) *25. märts – [[Sergei Kramarenko]], endine NSV Liidu jalgpallur (61) *[[26. märts]] – [[Robert Fagles]], USA kirjandusteadlane, tõlkija ja luuletaja (74, eesnäärmevähk) *26. märts – [[Christian Bergelin]], Prantsusmaa poliitik (62) *[[27. märts]] – [[Valeri Prohhorov]], vene näitleja (66) *[[29. märts]] – [[Ralph Rapson]], USA arhitekt (93, südamerabandus) *29. märts – [[Ando Keskküla]], eesti kunstnik (58) *[[30. märts]] – [[Dith Pran]], Kambodža ajakirjanik (65, kõhunäärmevähk) *[[31. märts]] – [[Nikolai Baibakov]], NSV Liidu poliitik, Riikliku Plaanikomitee esimees 1955–1957 ja 1965–1985 (97, kopsupõletik) *31. märts – [[Jules Dassin]], USA ja Prantsusmaa filmilavastaja (96, gripp) ==Aprill== *[[1. aprill]] – [[Sabin Bălaşa]], rumeenia maalikunstnik (75, südamerabandus) *1. aprill – [[Péter Baczakó]], ungari tõstja, olümpiavõitja (1980) (56, vähk) *1. aprill – [[Anri Rulkov]], eesti filmirežissöör (36) *[[2. aprill]] – [[Yakup Satar]], Türgi pikaealine, Türgi viimane elusolev I maailmasõja veteran (110) *2. aprill – [[Heinar Tedrema]], eesti meditsiinipedagoog (73) *[[3. aprill]] – [[Johnny Byrne]], iiri päritolu Briti kirjanik (73) *[[4. aprill]] – [[Wu Xueqian]], Hiina poliitik, välisminister 1982–1988 (87) *[[5. aprill]] – [[Kaku Yamanaka]], Jaapani vanim inimene (113) *5. aprill – [[Charlton Heston]], USA näitleja (83) *5. aprill – [[Tuuli Toomere]], eesti sotsioloog (32) *[[6. aprill]] – [[Jeyaraj Fernandopulle]], Sri Lanka poliitik ja riigitegelane (55, pommiplahvatus) *[[7. aprill]] – [[Vitali Borovoi]], vene õigeusu vaimulik ja teoloog (92) *7. aprill – [[Phil Urso]], USA džässmuusik (82) *7. aprill – [[Esko Tommola]], soome telediktor (77) *7. aprill – [[Andrei Tolubejev]], vene näitleja (63) *[[8. aprill]] – [[Nadežda Rumjantseva]], vene näitleja (77) *8. aprill – [[John Button]], Austraalia poliitik, tööstusminister 1983–1993 (74, kõhunäärmevähk) *8. aprill – [[Stanley Kamel]], USA näitleja (65, südamerabandus) *[[9. aprill]] – [[Elizabeth Stefan]], USA pikaealine (112) *9. aprill – [[Jacques Morel]], prantsuse näitleja (85) *9. aprill – [[Erkki Junkkarinen]], soome laulja (78) *[[10. aprill]] – [[Ernesto Corripio y Ahumada]], roomakatoliku kardinal, Mehhiko peapiiskop 1977–1994 (88) *[[11. aprill]] – [[Willoughby Goddard]], Briti näitleja (81) *[[12. aprill]] – [[Abbas Katouzian]], Iraani maalikunstnik (86) *12. aprill – [[Patrick Hillery]], Iiri ja Euroopa Liidu poliitik, Iirimaa president 1976–1990 (84) *12. aprill – [[Dieter Eppler]], saksa näitleja ja kuuldemängude lavastaja (81) *[[13. aprill]] – [[Augusts Milts]], läti filosoof (79) *13. aprill – [[Ignazio Fabra]], Itaalia kurttumm maadleja (77) *13. aprill – [[Valentina Pugatšova]], vene näitleja (73) *13. aprill – [[Mart Kull (1956)|Mart Kull]], eesti arst ja arstiteadlane (51) *13. aprill – [[Hassan Jandijev]], inguši jurist, Inguššia Ülemkohtu aseesimees (50, mõrvati) *[[14. aprill]] – [[June Travis]], USA näitleja (93) *14. aprill – [[Horst Bingel]], saksa kirjanik (74) *[[15. aprill]] – [[Krister Stendahl]], rootsi teoloog ja luterlik vaimulik (86) *15. aprill – [[Hazel Court]], Briti näitleja (82, südamerabandus) *15. aprill – [[David Cass]], USA majandusteadlane (71) *15. aprill – [[Benoît Lamy]], Belgia filmilavastaja ja stsenarist (62) *[[16. aprill]] – [[Meinhard Laurmaa]], eesti ajakirjanik (102) *16. aprill – [[Joseph Solman]], juudi päritolu USA maalikunstnik (99) *16. aprill – [[Edward Norton Lorenz]], USA matemaatik ja meteoroloog, [[kaoseteooria]] looja (90) *16. aprill – [[Joe Feeney]], USA tenor (76) *[[17. aprill]] – [[Aimé Césaire]], Martinique'i luuletaja ja poliitik (94) *17. aprill – [[Mihhail Tanitš]], vene luuletaja ja laulusõnade autor (84) *17. aprill – [[Viktor Nossov]], ukraina päritolu NSV Liidu jalgpallur ja jalgpallitreener (67) *[[18. aprill]] – [[Zoja Krahmalnikova]], vene kirjanik (79) *[[19. aprill]] – [[Germaine Tillion]], prantsuse antropoloog (100) *19. aprill – [[Maila Rästas]], eesti näitleja (71) *19. aprill – [[Heikki Pentti]], soome ettevõtja, kontserni [[Lemminkäinen]] suuromanik (61) *[[20. aprill]] – [[Gazanfer Bilge]], türgi maadleja, olümpiavõitja (1948) (83) *20. aprill – [[Bebe Barron]], USA helilooja, üks elektroonilise muusika rajajaid (82) *[[21. aprill]] – [[Al Wilson]], USA soulilaulja (68, neerupuudulikkus) *[[22. aprill]] – [[Eduard Raska]], eesti õigusteadlane (63) *22. aprill – [[Paul Davis]], USA laulja (60, südamerabandus) *[[23. aprill]] – [[William H. Stewart]], USA pediaater, Ühendriikide peaarst 1965–1969 (86, neerupuudulikkus) *23. aprill – [[Anatoli Mitjajev]], vene lastekirjanik, ajakirja Murzilka toimetaja 1960–1972 (83) *23. aprill – [[Jean Daniel Cadinot]], prantsuse fotograaf, filmilavastaja ja -produtsent (64, südamerabandus) *[[24. aprill]] – [[Tristram Cary]], Briti helilooja (82) *[[25. aprill]] – [[Enrico Donati]], itaalia päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (99) *[[26. aprill]] – [[Moissei Feigin]], juudi päritolu Venemaa kunstnik (103) *26. aprill – [[Henry Brant]], kanada päritolu USA helilooja (94) *[[27. aprill]] – [[Mários Tókas]], kreeka-küprose helilooja (53, vähk) *[[28. aprill]] – [[Pieter van Klaveren]], Hollandi poksija (77) *28. aprill – [[Jack Hanrahan]], USA telestsenarist (75) *28. aprill – [[Eenok Kornel]], eesti jurist ja riigiametnik (67) *[[29. aprill]] – [[Albert Hofmann]], šveitsi keemik, narkootikumi [[LSD]] looja (102) *29. aprill – [[Bo Yang]], hiina kirjanik (88) *29. aprill – [[Charles Tilly]], USA sotsiaalteadlane (78) *29. aprill – [[Rein Pikver]], eesti füüsik ja keemik (68) *29. aprill – [[Julie Ege]], norra näitleja ja modell (64, rinnavähk) *[[30. aprill]] – [[Indrek Martis]], eesti muusik *30. aprill – [[Elli Riikoja]], eesti filoloog == Mai == *[[1. mai]] – [[Anthony Mamo]], Malta poliitik, riigi esimene president 1974–1976 (99) *1. mai – [[Mary Berry]], Briti nunn, muusikateadlane ja dirigent (90) *1. mai – [[Philipp Freiherr von Boeselager]], endine Saksa sõjaväelane, viimane elusolev [[20. juuli vandenõu]]s osalenu (90) *1. mai – [[Jim Hager]], USA näitleja (61, südamerabandus) *[[2. mai]] – [[Izold Pustõlnik]], ukraina päritolu Eesti astronoom (70) *2. mai – [[Carole Dekeijser]], belgia maalikunstnik (48, kopsuvähk) *[[3. mai]] – [[Morgan Sparks]], USA insener ja tehnikateadlane (91) *3. mai – [[Rulon Wells]], USA keeleteadlane ja semiootik (89) *3. mai – [[Leopoldo Calvo Sotelo]], Hispaania poliitik, peaminister 1981–1982 (82) *[[4. mai]] – [[Alvin Colt]], USA kostüümikunstnik (92) *[[5. mai]] – [[Park Kyung-ni]], korea naiskirjanik (82, kopsuvähk) *5. mai – [[Witold Wojda]], poola vehkleja, olümpiavõitja (1972) (68, kopsuvähk) *[[6. mai]] – [[Franz Jackson]], USA saksofonimängija (95) *[[7. mai]] – [[Leili Kuldkepp]], eesti ehtekunstnik (77) *[[8. mai]] – [[Eddy Arnold]], USA kantrilaulja (89) *8. mai – [[Murray Jarvik]], USA teadlane, üks nikotiiniplaastri väljatöötajatest (84) *8. mai – [[Luigi Malerba]], itaalia proosa- ja näitekirjanik (81) *8. mai – [[François Sterchele]], belgia jalgpallur (26, autoõnnetus) *[[9. mai]] – [[Shmuel Katz]], Iisraeli kirjanik, ajaloolane ja ajakirjanik (93) *9. mai – [[Ronald A. Parise]], USA füüsik ja kosmonaut (56, ajukasvaja) *[[10. mai]] – [[Paul Haeberlin]], prantsuse tippkokk (84) *10. mai – [[Leyla Gencer]], türgi ooperilaulja (79) *10. mai – [[Liao Feng-Teh]], Taiwani poliitik ja riigitegelane (57, südamerabandus) *[[12. mai]] – [[Irena Sendler]], poola sotsiaaltöötaja (98) *12. mai – [[Oakley Hall]], USA kirjanik (87, vähk ja neeruhaigus) *12. mai – [[Robert Rauschenberg]], USA maalikunstnik (82, südamepuudulikkus) *12. mai – [[Nikolai Guli]], ingeri päritolu Eesti maalikunstnik (71) *[[13. mai]] – [[Bernardin Gantin]], Benini päritolu roomakatoliku kardinal (86) *13. mai – [[Sa‘d al-‘Abdullāh as-Sālim aş-Şabāḩ]], Kuveidi peaminister ja emiir (78) *13. mai – [[John Phillip Law]], USA näitleja (70) *[[14. mai]] – [[Arthur Burks]], USA matemaatik, üks esimese arvuti [[ENIAC]] loojatest (95) *14. mai – [[Juri Rõtheu]], tšuktši päritolu Venemaa kirjanik (78) *[[15. mai]] – [[Astrid Zachrison]], rootsi pikaealine, vanim eales elanud rootslane (113) *15. mai – [[Willis Lamb]], USA füüsik (94) *15. mai – [[Tommy Burns (jalgpallur)|Tommy Burns]], Šotimaa jalgpallur (51) *[[16. mai]] – [[Pavel Gromuškin]], vene kunstnik ja luuraja (94) *16. mai – [[Robert Mondavi]], USA veinitööstur (94) *[[17. mai]] – [[Wilfrid Mellers]], Briti helilooja ja muusikakriitik (94) *17. mai – [[Zélia Gattai]], Brasiilia kirjanik, [[Jorge Amado]] lesk (91) *17. mai – [[Sylvia Lieberg]], eesti raamatugraafik ja kirjakunstnik (74) *[[18. mai]] – [[Joseph Pevney]], USA filmilavastaja (96) *18. mai – [[Elemore Morgan jun.]], USA maalikunstnik ja fotograaf (76) *[[19. mai]] – [[Eduard Leppik]], eesti kodu-uurija ja õpetaja (83) *19. mai – [[Vijay Tendulkar]], India näitekirjanik (80) *19. mai – [[Rimma Kazakova]], vene luuletaja (76) *[[20. mai]] – [[Margot Boyd]], Briti näitleja (94) *20. mai – [[Viktor Bortsov]], vene näitleja (73, soolevähk) *20. mai – [[Hamilton Jordan]], USA politoloog ja riigitegelane (63, mesotelioom) *[[21. mai]] – [[Daniel Guzmán-García]], pikaealine, Colombia vanim elanik (111) *21. mai – [[Lembit Pedak]], eesti majandusteadlane (84) *21. mai – [[Brian Keenan]], iiri poliitaktivist, [[IRA]] endine komandör (66, vähk) *[[22. mai]] – [[Robert Asprin]], USA ulmekirjanik (61, südamerabandus) *22. mai – [[Helen Kauksi]], eesti tekstiilikunstnik (58) *[[23. mai]] – [[Cornell Capa]], ungari-juudi päritolu USA fotograaf (90) *23. mai – [[Utah Phillips]], USA folklaulja ja poliitaktivist (73, südamepuudulikkus) *[[24. mai]] – [[Elmar Pettai]], eesti kirjanik (95) *24. mai – [[Tano Cimarosa]], itaalia filminäitleja, -lavastaja ja -stsenarist (86) *24. mai – [[Dick Martin]], USA koomik (86) *24. mai – [[Edgar Kask]], eesti looduskaitsja (77) *[[25. mai]] – [[Marie-Clémentine Solignac]], prantsuse pikaealine (113) *25. mai – [[Ernst Stuhlinger]], saksa päritolu USA aatomifüüsik (94) *25. mai – [[Veikko Uusimäki]], soome näitleja (87) *25. mai – [[Buhhuti Gurgenidze]], gruusia maletaja (74) *[[26. mai]] – [[Kaarel Tarandi]], eesti mullateadlane (100) *26. mai – [[Sydney Pollack]], juudi päritolu USA filmilavastaja ja -produtsent (73, vähk) *[[27. mai]] – [[Franz Künstler]], saksa pikaealine, viimane elus olnud Esimese maailmasõja veteran, kes võitles Austria-Ungari armees (107) *27. mai – [[Herbert Metsa]], eesti majandusteadlane (77) *[[28. mai]] – [[Beryl Cook]], Briti maalikunstnik (81) *28. mai – [[Robert H. Justman]], USA filmirežissöör ja -produtsent (81, Parkinsoni tõbi) *28. mai – [[Sven Davidson]], rootsi tennisist (79) *[[29. mai]] – [[Harvey Koman]], juudi päritolu USA näitleja ja koomik (81, kõhuaordi aneurüsm) *[[30. mai]] – [[Nat Temple]], USA muusik (94) *[[30. mai]] – [[Harlan Cleveland]], USA diplomaat (90) *30. mai – [[Boriss Šahlin]], NSV Liidu sportvõimleja, seitsmekordne olümpiavõitja (76, südame seiskumine) *30. mai – [[William Eldridge Odom]], USA sõjaväelane ja riigiametnik, [[NSA]] direktor 1985–1988 (75) *[[Campbell Burnap]], Briti džässtrombonist (68) *[[30. mai]] – [[Harry Brautigam]], Nicaragua pangandustegelane (59) *[[30. mai]] – [[Chris Morgan]], USA ajakirjanik (55) *[[Lorenzo Odone]], USA [[adrenoleukodüstroofia]]haige (30) *[[30. mai]] – [[Mike Scott]], USA televisioonitegelane (75) *[[31. mai]] – [[Nelly Láinez]], Argentina näitleja (88) *31. mai – [[Joe Axelson]], USA korvpallitegelane (80) *31. mai – [[Per-Erik Larsson]], rootsi suusataja (79) *31. mai – [[Charles Moskos]], USA sotsioloog (74) *31. mai – [[Detlef Gromoll]], USA matemaatik (70) *31. mai – [[Carlos Alhinho]], portugali jalgpallur (59) *31. mai – [[Paul Thomson (pomoloog)|Paul Thomson]], Ameerika Ühendriikide botaanik (92) ==Juuni== *[[1. juuni]] – [[Tommy Lapid]], Iisraeli poliitik ja ajakirjanik, justiitsminister 2003–2004 (76, vähk) *1. juuni – [[Yves Saint Laurent]], prantsuse moekunstnik (71) *[[2. juuni]] – [[Mel Ferrer]], USA filminäitleja, -režissöör ja -produtsent (90) *2. juuni – [[Paul Sills]], USA teatrilavastaja (80, kopsupõletik) *2. juuni – [[Bo Diddley]], USA rokkmuusik (79, südamepuudulikkus) *2. juuni – [[Sheriff Mustapha Dibba]], Gambia poliitik, riigi esimene asepresident 1965–1975 (71, südamerabandus) *[[3. juuni]] – [[Grigori Romanov]], NSV Liidu poliitik, NLKP KK Poliitbüroo liige 1976–1985 (85) *[[4. juuni]] – [[Koit Lääts]], eesti keemik (80) *4. juuni – [[James Young]], USA meedik, presidentide [[John F. Kennedy]] ja [[Lyndon B. Johnson]]i arst (78) *4. juuni – [[Nikos Sergianópoulos]], kreeka näitleja (55, mõrvati) *[[5. juuni]] – [[Wilhelmina Hol]], hollandi pikaealine (110) *5. juuni – [[Eugenio Montejo]], Venezuela luuletaja ja esseist (70, maovähk) *[[6. juuni]] – [[Ferenc Sánta]], ungari kirjanik (81) *6. juuni – [[Robert J. Anderson]], USA näitleja ja teleprodutsent (75, vähk) *6. juuni – [[Saeko Himuro]], jaapani kirjanik (51, kopsuvähk) *[[7. juuni]] – [[Dino Risi]], itaalia filmilavastaja (91) *7. juuni – [[Mustafa Khalil]], Egiptuse poliitik, peaminister 1978–1980 (88) *7. juuni – [[Rudy Fernandez]], Filipiinide filminäitleja ja -produtsent (56, vähk) *[[8. juuni]] – [[Edith Derby Williams]], USA ajaloolane, [[Theodore Roosevelt]]i lapselaps (90) *8. juuni – [[Peter Rühmkorf]], saksa kirjanik (78, vähk) *[[9. juuni]] – [[Algis Budrys]], leedu päritolu USA ulmekirjanik (77, vähk) *9. juuni – [[Karen Asrian]], armeenia maletaja (28, südamerabandus) *[[10. juuni]] – [[Tšõngõz Ajtmatov]], kirgiisi kirjanik (79) *10. juuni – [[Eero Mäkelä]], soome tippkokk (65) *10. juuni – [[Kipkalya Kones]], Keenia poliitik, mitmekordne minister (56, lennuõnnetus) *[[11. juuni]] – [[Jean Desailly]], prantsuse näitleja (87) *11. juuni – [[Võ Văn Kiệt]], Vietnami poliitik, peaminister 1991–1997 (85) *11. juuni – [[Taras Kermauner]], sloveeni filosoof, kirjandusloolane ja näitekirjanik (78) *11. juuni – [[Kalev Katus]], eesti demograaf (53) *[[12. juuni]] – [[Anatoli Kalinin]], vene kirjanik (91) *12. juuni – [[Danny Davis]], USA kantrimuusik (83, südame seiskumine) *[[13. juuni]] – [[Tim Russert]], USA teleajakirjanik (58, tromboos) *[[14. juuni]] – [[Chu Fu-Sung]], Taiwani poliitik ja diplomaat, välisminister 1979–1987 (93) *14. juuni – [[Rafael del Pino]], hispaania miljardär ja ehitusettevõtja, üks maailma rikkamaid inimesi (87) *14. juuni – [[Emilio Óscar Rabasa]], Mehhiko poliitik ja diplomaat, välisminister 1970–1975 (84, südamepuudulikkus) *14. juuni – [[Lazar Kravets]], NSV Liidu jalgpallur (83) *14. juuni – [[Esbjörn Svensson]], rootsi džässmuusik (44, hukkus sukeldumisel) *[[15. juuni]] – [[Walter Netsch]], USA arhitekt (88, kopsupõletik) *15. juuni – [[Ole-Jørgen Nilsen]], norra näitleja ja teatrilavastaja (72, Behterevi tõbi) *15. juuni – [[Stan Winston]], USA filmitegija, eriefektide lavastaja (62, hulgimüeloom) *[[17. juuni]] – [[Cyd Charisse]], USA näitleja ja tantsija (86, südamerabandus) *17. juuni – [[Jüri Stepanov]], [[EELK Otepää Maarja kogudus]]e [[kirikuõpetaja|õpetaja]] (56) *[[22. juuni]] – [[George Carlin]], Ameerika Ühendriikide teletegija ja näitleja (71) *[[25. juuni]] – [[Gerard Batliner]], Liechtensteini poliitik ja jurist, peaminister 1962–1970 (79) *[[29. juuni]] – [[Kalju Kirde]], eesti füüsik ja kirjandusloolane (87) *29. juuni – [[Don S. Davis]], Ameerika karakternäitleja, pedagoog, maalikunstnik (65) *[[30. juuni]] – [[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (86) ==Juuli== *[[1. juuli]] – [[Robert Harling]], Briti tüpograaf, graafikadisainer, ajakirjanik ja kirjanik *1. juuli – [[Erich Witte]], saksa tenor (97) *1. juuli – [[Jacques Roussel]], prantsuse dirigent (96) *1. juuli – [[Susanne Miller]], saksa ajaloolane (93) *1. juuli – [[Dejan Medaković]], serbia kirjanik ja ajaloolane (85) *1. juuli – [[Clay Felker]], USA ajakirjanik (82) *1. juuli – [[Mogens Glistrup]], Taani poliitik (82) *1. juuli – [[John Pont]], USA jalgpallitreener (80) *1. juuli – [[Leonardo Pennario]], USA pianist *1. juuli – [[Mel Galley]], Briti kitarrist (60) *1. juuli – [[Jules Tygiel]], USA pesapalliajaloolane (59) *1. juuli – [[Mati Rebane]], eesti näitleja (51) *1. juuli – [[Mark Dean Schwab]], USA surmamõistetud mõrvar (39) *[[2. juuli]] – [[Elizabeth Spriggs]], Briti näitleja (78) *2. juuli – [[Joe Nhlanhla]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (71) *2. juuli – [[Wolfhard Liegmann]], saksa ajakirjanik (68) *[[3. juuli]] – [[Karl Haager]], Saksamaa kohtunik (97) *3. juuli – [[Tvrtko Švob]], horvaadi bioloog (90) *3. juuli – [[Wilhelm Jung]], saksa ajaloolane (85) *3. juuli – [[Larry Harmon]], USA koomik (83) *3. juuli – [[Hans Zwiefelhofer]], saksa sotsiaalteadlane (76) *3. juuli – [[Colin Cooper]], Briti muusik (68) *3. juuli – [[Harald Heide-Steen juunior]], norra näitleja (68) *3. juuli – [[Georg Batz]], saksa intellektuaal (55) *[[4. juuli]] – [[Evelyn Keyes]], USA näitleja (91) *4. juuli – [[Agneta Prytz]], rootsi näitleja (91) *4. juuli – [[Jesse Helms]], USA poliitik (86) *4. juuli – [[Siegfried Baske]], saksa haridusajaloolane (82) *4. juuli – [[Dan Cook]], USA ajakirjanik (81) *4. juuli – [[Thomas M. Disch]], USA ulmekirjanik (68) *[[5. juuli]] – [[René Harris]], Nauru poliitik, mitmekordne president (61) *5. juuli – [[Frigyes Puja]], Ungari riigitegelane ja diplomaat (87) *[[6. juuli]] – [[Ambuya Mlambo]], Zimbabwe raadio ja televisiooni saatejuht (84) *6. juuli – [[Rafael Bello Ruiz]], Acapulco piiskop Mehhikos (82) *6. juuli – [[Nonna Mordjukova]], vene näitleja (82) *6. juuli – [[Pierre Haab]], Šveitsi psühholoog (80) *6. juuli – [[Ethne Rudd]], Suurbritannia jurist (79) *6. juuli – [[Jack C. Collins]], Austraalia jalgpallur (78) *6. juuli – [[Karel Hála]], tšehhi laulja (74) *6. juuli – [[George Tibbits]], Austraalia arhitekt ja helilooja (74) *6. juuli – [[Bobby Durham]], USA muusik (71) *6. juuli – [[Bob Ackles]], Kanada jalgpallijuht (69) *6. juuli – [[Guy Lardreau]], prantsuse filosoof (61) *6. juuli – [[Mando Ramos]], USA poksija (59) *6. juuli – [[Cynthia Owen]], USA näitleja (44) *6. juuli – [[Diana O'Brien]], Kanada modell (22) *[[7. juuli]] – [[Dorian Leigh]], USA modell (91) *7. juuli – [[Hugh Mendl]], Suurbritannia muusikaprodutsent (88) *7. juuli – [[Richard Angarola]], USA näitleja (87) *7. juuli – [[Fred Yates]], Suurbritannia kunstnik (85) *7. juuli – [[Fjodor Morgun]], Nõukogude liidu parteitegelane ja põllumajandusteadlane (84) *7. juuli – [[Yitzchok Dovid Groner]], Austraalia usutegelane (83) *7. juuli – [[Clem McSpadden]], USA poliitik (82) *7. juuli – [[Giovanni Viola]], Itaalia jalgpallur (82) *7. juuli – [[Sultana bint Abdualaziz Al-Saud]], Saudi Araabia printsess (80) *7. juuli – [[Bruce Conner]], USA kunstnik (74) *7. juuli – [[Bruce Dalling]], Lõuna-Aafrika Vabariigi purjesportlane (69) *7. juuli – [[João Isidro]], Portugali ajakirjanik (58) *[[8. juuli]] – [[John Templeton]], Suurbritannia ärimees ja filantroop (95) *8. juuli – [[Erling Rønneberg]], Norra poliitik ([[Norra Tööerakond]]) (84) *8. juuli – [[Alex d'Arbeloff]], USA ettevõtja (80) *[[9. juuli]] – [[Sherman Lee]], USA kunstitegelane, Clevelandi kunstimuuseumi direktor 1958–1983 (90) *9. juuli – [[Kåre Rodahl]], Norra arstiteadlane (90) *9. juuli – [[Joseph Murdoch Ritchie]], USA biofüüsik (87) *9. juuli – [[Charles H. Joffe]], USA filmiprodutsent ("[[Annie Hall]]", Oscar) (78) *9. juuli – [[Séamus Brennan]], Iirimaa poliitik (60) *9. juuli – [[Ramesh Singh Munda]], India poliitik, Jharkhandi osariigi sotsiaalminister (53) *[[10. juuli]] – [[Bernard Cahier]], Prantsusmaa Vormel 1 fotoajakirjanik (81) *10. juuli – [[Ayub K. Ommaya]], Pakistani neurokirurg (78) *10. juuli – [[Hiroaki Aoki]], Jaapanis sündinud USA Benihana restoranide asutaja (69) *10. juuli – [[Yoji Totsuka]], jaapani elementaarosakeste füüsik (66) *10. juuli – [[Jakob Ejersbo]], taani kirjanik (40) *[[11. juuli]] – [[Michael E. DeBakey]], USA kardiotorokaalkirurg, meditsiinipioneer (99) *11. juuli – [[Roy M. Huffington]], USA diplomaat ja filantroop (90) *11. juuli – [[Lidija Dranovskaja]], vene näitleja (85) *11. juuli – [[Anatoli Pristavkin]], vene kirjanik (76) *11. juuli – [[Joe Barr]], USA toimetaja ja kirjanik (63) *[[12. juuli]] – [[Vili Kazasjan]], bulgaaria helilooja, dirigent ja pianist (74) *12. juuli – [[Tsai Chao-yang]], Taiwani poliitik, transpordi- ja sideminister (67) *12. juuli – [[Jevgeni Artjuhhin]], vene Kreeka-Rooma maadleja, maailmameister (58) *12. juuli – [[Sergei Sai]], Venemaa riigiametnik (55) *[[13. juuli]] – [[Gerald Wiggins]], USA džässpianist (86) *13. juuli – [[Peter Durack]], Austraalia senaator ja kindralkuberner 1977–1983 (81) *13. juuli – [[Bronisław Geremek]], Poola sotsiaalajaloolane ja poliitik, välisminister 1997–2000 (76) *[[14. juuli]] – [[Henki Kolstad]], norra näitleja (93) *14. juuli – [[Björn Berg]], rootsi graafikadisainer, [[Astrid Lindgren]]i raamatute illustraator (84) *14. juuli – [[Peet Horma]], eesti tehnikateadlane (78) *14. juuli – [[Richard Mills]], Põhja-Iirimaa fotograaf (41) *[[15. juuli]] – [[Heino Kulvere]], eesti näitleja ja lavastaja (87) *15. juuli – [[Gennadi Volnov]], vene korvpallimängija, olümpiavõitja (1972) (68) *15. juuli – [[György Kolonics]], ungari kanuusportlane, olümpiavõitja (1996, 2000) (36) *15. juuli – [[Gionata Mingozzi]], itaalia jalgpallur (23) *[[16. juuli]] – [[Paul Michalke]], saksa päritolu Austria filosoof (99) *16. juuli – [[Rut Berggren]], rootsi kirjanik (90) *16. juuli – [[Jo Stafford]], USA poplaulja ("You Belong to Me") (90) *[[17. juuli]] – [[Creig Flessel]], USA koomiksilooja (96) *17. juuli – [[Larry Haines]], USA näitleja (89) *17. juuli – [[John Hunt, parun Hunt of Tanworth]], Briti poliitik ja riigiametnik (88) *17. juuli – [[Paul Sorensen]], USA näitleja (82) *[[18. juuli]] – [[Yardley Chittick]], USA patendijurist (107) *18. juuli – [[Tauno Marttinen]], soome helilooja (95) *18. juuli – [[Edouard Fachleitner]], prantsuse jalgrattur (87) *18. juuli – [[Hildy Beyeler]], Šveitsi kunstikoguja (86) *18. juuli – [[Rudi Hoffmann]], saksa mängutegija (83) *18. juuli – [[Venancio Celestino Orbe Uriarte]], katoliku piiskop Peruus (81) *18. juuli – [[George Niven]], Šotimaa jalgpallur (79) *18. juuli – [[Heinz Dieter Kittsteiner]], saksa ajaloolane (65) *18. juuli – [[Khosro Shakībā'ī]], Iraani näitleja (64) *18. juuli – [[Michael Aichhorn]], Austria näitleja ja kunstnik (59) *18. juuli – [[Peter J. Welsh]], Austraalia jalgpallur (54) *18. juuli – [[Terry Gibson]], USA autovõidusõitja (46) *18. juuli – [[Vital Škraba]], valgevene poksija (38) *[[19. juuli]] – [[Dercy Gonçalves]], Brasiilia näitleja (101) *19. juuli – [[Karl Liedtke]], Saksamaa poliitik (93) *19. juuli – [[Monika Schwalm]], Saksamaa poliitik (61) *[[20. juuli]] – [[Heinz Hoffmann]], saksa ujumistreener (94) *20. juuli – [[Dinko Šakić]], horvaadi koonduslaagrikomandant (86) *20. juuli – [[Yann Richter]], Šveitsi poliitik, Šveitsi Vaba Demokraatliku Erakonna esimees 1978–1984 (80) *20. juuli – [[Célio de Castro]], Brasiilia poliitik, [[Belo Horizonte]] linnapea 1997–2001 (76) *20. juuli – [[Artie Traum]], USA folklaulja ja kitarrist (65) *20. juuli – [[Uwe Claussen]], saksa arstiteadlane (63) *20. juuli – [[Matti Heikkilä]], soome sotsiaalpoliitika spetsialist *[[21. juuli]] – [[Donald Stokes]], Briti ettevõtja (94) *21. juuli – [[Fritz Steinmetz]], saksa jooksja ja spordiametnik (91) *21. juuli – [[Adil Zulfikarpašić]], bosnia ärimees ja filantroop (86) *21. juuli – [[Antoni Jaszczak]], Poola politoloog ja poliitik (62) *21. juuli – [[El Kazovszkij]], Vene päritolu Ungari naismaalikunstnik (58) *21. juuli – [[Rudolf Wilhelm]], saksa majandusteadlane (49) *21. juuli – [[Khia Edgerton]], USA diskor (28) *[[22. juuli]] – [[Helen Brockman]], USA moedisainer (105) *22. juuli – [[Victor McKusick]], USA geneetik (86) *22. juuli – [[Estelle Getty]], [[USA]] näitleja ("Kullakesed") (84) *[[23. juuli]] – [[Kurt Furgler]], Šveitsi poliitik, Kantonite Nõukogu liige (1972–1986) (84) *23. juuli – [[Olindo Natale Spagnolo Martellozzo]], itaalia Rooma-Katoliku kiriku piiskop Ecuadoris (82) *23. juuli – [[Frank Schweihs]], USA palgamõrvar (78) *23. juuli – [[Friedel Elting]], saksa jalgpallitreener (71) *23. juuli – [[Ahmet Hadžipašić]], [[Bosnia ja Hertsegoviina]] poliitik, [[Bosnia ja Hertsegoviina Föderatsioon]]i peaminister 2003–2007 (56) *[[24. juuli]] – [[Norman Dello Joio]], USA helilooja (95) *24. juuli – [[Zezé Gonzaga]], Brasiilia laulja (81) *24. juuli – [[Edward Davidson]], USA rämpsupostitaja (35) *[[25. juuli]] – [[Fernanda Baptista]], portugali näitleja (89) *25. juuli – [[Tracy Hall]], USA füsikokeemik (88) *25. juuli – [[Mihhail Pugovkin]], vene näitleja (85) *25. juuli – [[Johnny Griffin]], USA saksofonist (80) *25. juuli – [[Enzo Moser]], itaalia jalgrattur *25. juuli – [[Bruce Adler]], USA näitleja (63) *25. juuli – [[Jamiel Chagra]], USA narkokaupmees (63) *25. juuli – [[Hiram Bullock]], USA džässkitarrist (52) *25. juuli – [[Randy Pausch]], USA informaatik (47) *[[26. juuli]] – [[Grace Hoffman]], USA ooperilaulja (87) *26. juuli – [[Wojciech Zieliński]], Poola spordikommentaator (64) *26. juuli – [[Mullah Usman]], Afganistani Talibani pealik *[[27. juuli]] – [[Marisa Merlini]], itaalia näitleja (84) *27. juuli – [[Isaac Saba Raffoul]], Mehhiko miljardär (84) *27. juuli – [[Yūsuf Shāhīn]], Egiptuse filmilavastaja (82) *27. juuli – [[Horst Stein]], saksa dirigent (80) *27. juuli – [[Bob Crampsey]], Suurbritannia spordiajakirjanik (78) *27. juuli – [[Russell Johnston, parun Russell-Johnston]], Suurbritannia poliitik (75) *27. juuli – [[Álvaro Rana]], Portugali poliitik ja ametiühingutegelane (75) *27. juuli – [[Russ Gibson]], USA pesapallimängija (69) *27. juuli – [[Osvaldo Álvarez Guerrero]], Argentina poliitik (67) *27. juuli – [[Peeter Palu]], eesti majandustegelane (66) *[[28. juuli]] – [[Adrianus van der Vaart]], Hollandi kindlustusagent (106) *28. juuli – [[Margaret Ringenberg]], USA lendur (87) *28. juuli – [[Wendo Kolosoy]] (Papa Wendo) , Kongo DV muusik (83) *28. juuli – [[Lorentz Engström]], rootsi keemik, Tartu Ülikooli audoktor (77) *28. juuli – [[Hari Šveits]], Venemaa filminäitleja (72) *28. juuli – [[Valeri Mironov]] vene näitleja (71) *28. juuli – [[Igor Kossuhhin]], vene näitleja (68) *28. juuli – [[Anatoli Tjažlov]], Venemaa poliitik (66) *28. juuli – [[Reet Neimar]], eesti teatriteadlane, -kriitik ja õppejõud (62) *28. juuli – [[Carlos Trápaga Barrientos]], Mehhiko spordiajakirjanik (57) *28. juuli – [[Midḩat Mursī]], Egiptuse keemiarelvaekspert (55) *28. juuli – [[Oleg Sevostjanov]], Nõukogude näitleja (51) *28. juuli – [[Jelena Vesselkova]], Venemaa ajakirjanik (44) *28. juuli – [[Suzanne Tamim]], Liibanoni laulja (30) *[[29. juuli]] – [[Eric Varley]], Suurbritannia poliitik (75) *29. juuli – [[Viktor Popov]], vene muusik (73) *29. juuli – [[Edie Huggins]], USA ajakirjanik (72) *29. juuli – [[Timo Laaksonen]], Soome poliitik (63) *29. juuli – [[Óscar Golden]], Colombia laulja (62) *29. juuli – [[Mate Parlov]], Horvaatia poksija (59) *29. juuli – [[Ishmeet Singh Sodhi]], India laulja (18) *29. juuli – [[Voldemar Öövel]], Eesti Kodukaitse komandör ja agronoom *[[30. juuli]] – [[Peter Coke]], Suurbritannia näitleja (95) *30. juuli – [[Anne Armstrong]], USA diplomaat ja poliitik (80) *30. juuli – [[Vittorio Fiorucci]], Kanada kunstnik (76) *[[31. juuli]] – [[Paul Kees]], eesti kasvatusteadlane (91) *31. juuli – [[Athos Bulcão]], Brasiilia maalikunstnik ja kujur (90) *31. juuli – [[Heinz Hunger]], Saksamaa poliitik (70) *31. juuli – [[Lee Cheong-joon]], Lõuna-Korea kirjanik (68) *31. juuli – [[Alfonso Dantés]], Mehhiko maadleja (65) *31. juuli – [[Leif Pettersen]], Kanada jalgpallur (57) ==August== *[[1. august]] – [[Harkishan Singh Surjeet]], India poliitik (92) *1. august – [[Pauline Baynes]], Briti illustraator (85) *1. august – [[Veikko Takala]], Soome kunstnik (85) *1. august – [[Louise Ruys]], Hollandi näitleja (83) *1. august – [[Peter Jackson (moelooja)|Peter Jackson]], Austraalia moedisainer (80) *1. august – [[Butch White]], Briti kriketimängija (73) *1. august – [[Ashok Mankad]], India kriketimängija (61) *1. august – [[Ivan Sautov]], Tsarskoje Selo muuseumi direktor (60) *1. august – [[Gerard Legebeke]], Hollandi ajakirjanik (54) *1. august – [[Leopoldo Alas Mínguez]], Hispaania kirjanik (46) *1. august – [[Ray Underhill]], USA rulasportlane (41) *[[2. august]] – [[John F. Seiberling]], USA poliitik (89) *2. august – [[Helga Gitmark]], Norra poliitik (78) *2. august – [[Fujio Akatsuka]], jaapani mangakunstnik (72) *2. august – [[Pérez Celis]], Argentina kujur (69) *2. august – [[Gerard McDonnell]], iiri kaljuronija (37) *2. august – [[Rolf Bae]], Norra kaljuronija (33) *[[3. august]] – [[Jürgen Seydel]], saksa karateõpetaja (90) *3. august – [[Aleksandr Solženitsõn]], vene kirjanik (89) *3. august – [[Anton Allemann]], Šveitsi jalgpallur (72) *3. august – [[Skip Caray]], USA pesa- ja korvpallikommentaator (68) *3. august – [[Klaus Schöch]], Austria näitleja (61) *[[4. august]] – [[Nicola Rescigno]], USA dirigent (92) *4. august – [[Robert Maheu]], USA ärimees (91) *4. august – [[Joe Yonto]], USA jalgpalli abitreener (83) *4. august – [[Greg Weld]], USA võidusõitja ja ärimees (64) *4. august – [[Johnny Thio]], Belgia jalgpallur ja jalgpallitreener (63) *4. august – [[Eri Kawai]], jaapani laulja (43) *4. august – [[Craig Jones (mootorrattur)|Craig Jones]], Briti mootorrattasportlane (23) *[[5. august]] – [[Eva Pflug]], saksa näitleja (79) *5. august – [[Reg Lindsay]], Austraalia laulja (78) *5. august – [[Joseph Das]], Berhampuri piiskop Indias (78) *5. august – [[Daniel L. Norris]], Kanada Loodealade komissar (73) *5. august – [[Ursula Kamizuru]], saksa lauatennisist (54) *5. august – [[José Medellín]], USA-s surma mõistetud Mehhiko mõrvar (33) *[[6. august]] – [[Affonso Felippe Gregory]], Imperatrizi piiskop Brasiilias (78) *6. august – [[Jud Taylor]], USA telerežissöör (76) *6. august – [[Anthony Russo]], USA Pentagoni info lekitaja (71) *6. august – [[Karl Kuehl]], USA pesapallur ja pesapallitreener (70) *6. august – [[Jennifer Hilary]], Suurbritannia näitleja (65) *6. august – [[Francine, Montenegro printsess|Montenegro printsess Francine]] , moekunstnik (58) *[[7. august]] – [[Jon Miller]], Suurbritannia telesaatejuht (87) *7. august – [[Bernie Brillstein]], USA filmiprodutsent (77) *7. august – [[Ralph Klein]], Iisraeli korvpallur ja treener (77) *7. august – [[Wiesław Gwiżdż]], Poola poliitik (74) *7. august – [[Juan Bustos]], Hiina poliitik, (72) *7. august – [[Simon Gray]], Suurbritannia näitekirjanik (71) *7. august – [[Andrea Pininfarina]], Itaalia ärimees (51) *[[8. august]] – [[Henryk Jacenciuk]], Poola preester (84) *8. august – [[Antonio Gava]], Itaalia poliitik (78) *8. august – [[Orville Moody]], USA golfimängija (74) *8. august – [[Fernand Meyssonnier]], Alžeeria timukas *[[9. august]] – [[Heinrich Aasamaa]], eesti botaanik ja harrastuskunstnik (99) *9. august – [[Wu Shuen-wen]], Taiwani ärimees (96) *9. august – [[Peter Coe]], Briti kergejõustikutreener, [[Sebastian Coe]] isa (88) *9. august – [[Hippolytus Anthony Kunnunkal]], Jammu-Srinagari piiskop Indias (87) *9. august – [[Bob Cunis]], Uus-Meremaa kriketimängija (67) *9. august – [[Mahmoud Darwish]], Palestiina luuletaja (67) *9. august – [[Todd Bachman]], USA ärimees, [[Elisabeth Bachman]]i isa, mõrvati Pekingis (62) *9. august – [[Igor Apasjan]], Nõukogude Liidu, Ukraina ja Venemaa filmirežissöör (55) *9. august – [[Bernie Mac]], USA näitleja (50) *9. august – [[Deniss Vetšinov]], Venemaa sõjalane (32) *[[10. august]] – [[Howard G. Minsky]], USA filmiprodutsent (94) *10. august – [[František Tikal]], tšehhi jäähokimängija (75) *10. august – [[Eila Lahti-Argutina]], soome ajakirjanik (71) *10. august – [[Terence Rigby]], Briti näitleja (71) *10. august – [[Felisberto Duarte]], Brasiilia televisiooniesineja (70) *10. august – [[Aleksandr Slobodjanik]], vene klaverimängija (66) *10. august – [[Isaac Hayes]], USA laulja ja näitleja (65) *[[11. august]] – [[Elmar Gustaf Nyman]], eestirootsi politoloog (89) *11. august – [[Hendrik de Waard]], hollandi füüsik (86) *11. august – [[Günther Schifter]], Austria ajakirjanik ja raadiosaatejuht (84) *11. august – [[Stanley Bailey]], Briti ülemkonstaabel (81) *11. august – [[Don Helms]], USA kitarrist (81) *11. august – [[Bill Cotton]], Briti televisioonijuht (80) *11. august – [[Fred Sinowatz]], Austria poliitik (79) *11. august – [[George Furth]], USA näitekirjanik, näitleja ja libretist (75) *11. august – [[Agneta Bolme Börjefors]], Rootsi teleajakirjanik (67) *11. august – [[Anatoli Hrapatõi]], Kasahstani tõstja (45) *[[12. august]] – [[Mick Clough]], Austraalia poliitik (80) *12. august – [[Francis Lacassin]], Prantsusmaa ajakirjanik (76) *12. august – [[Abdessadek Rabiî]], Maroko poliitik (63) *12. august – [[Halina Wyrodek]], poola näitleja (62) *12. august – [[Ivonice Satie]], Brasiilia tantsija ja koreograaf (57) *12. august – [[Christie Allen]], Austraalia laulja (53) *12. august – [[Stan Storimans]], hollandi filmioperaator (39) *[[13. august]] – [[Jack Weil]], USA Rockmount Ranch Weari looja (107) *13. august – [[Henri Cartan]], prantsuse matemaatik (104) *13. august – [[Aleksei Skavronski]], Nõukogude Liidu ja Venemaa klaverimängija (76) *13. august – [[John MacDougall]], Briti poliitik (60) *13. august – [[Günther Friedrich Nolting]], Saksamaa poliitik (58) *13. august – [[Sandy Allen]], USA päritolu väidetav maailma pikim naine (53) *13. august – [[Bill Gwatney]], USA poliitik (48) *13. august – [[Dino Toso]], itaalia insener (39) *13. august – [[Maris Pajo]], eesti koolitüdruk, vasaraheite abikohtunik, spordiõnnetuse ohver (15) *[[14. august]] – [[Marius Maziers]], Bordeaux' peapiiskop (93) *14. august – [[Lita Roza]], Briti laulja (82) *14. august – [[Rupert Gmoser]], Austria poliitik (77) *14. august – [[Seiji Aochi]], jaapani suusahüppaja (66) *14. august – [[Sandy Bruce-Lockhart, parun Bruce-Lockhart]], Suurbritannia poliitik (66) *14. august – [[Michael Anthony Rodriguez]], USA mõrvar (45) *14. august – [[Davy McCall]], Suurbritannia jalgrattur (46) *14. august – [[Percy Irausquin]], Hollandi moekunstnik (39, autoõnnetus) *[[15. august]] – [[Jerry Wexler]], USA muusikaprodutsent (91) *15. august – [[Helena Bossis]], prantsuse näitleja (89) *15. august – [[Victor Toweel]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poksija (80) *15. august – [[Leroy Sievers]], USA ajakirjanik (53) *[[16. august]] – [[Dorival Caymmi]], Brasiilia helilooja ja laulja (94) *16. august – [[James Orthwein]], USA ärimees (84) *16. august – [[Anna Świderkówna]], poola kirjandusajaloolane (83) *16. august – [[Fanny Mickey]], Argentinas sündinud Colombia teatrinäitleja (78) *16. august – [[Ronnie Drew]], Iirimaa laulja (73) *16. august – [[Elena Leuşteanu]], rumeenia võimleja (73) *16. august – [[Helge Uuetoa]], eesti lavastuskunstnik (72) *16. august – [[Johnny Moore]], Jamaica trompetist (70) *16. august – [[Wilhelm Egger]], Bozen-Brixeni piiskop (68) *16. august – [[Alfred Rainer]], Austria kahevõistleja (20) *[[17. august]] – [[Maudie Hopkins]], viimane teadaolev Ameerika Ühendriikide kodusõja veterani lesk (93) *17. august – [[Manny Farber]], USA filmikriitik ja maalikunstnik (91) *17. august – [[Vincent Kehoe]], USA jumestuskunstnik (86) *17. august – [[Franco Sensi]], Itaalia ärimees (82) *17. august – [[Frits Rademacher]], Hollandi laulja (80) *17. august – [[Fārūq al-‘Ubaydī]], Iraagi poliitik (59) *[[18. august]] – [[James Chiona]], Blantyre' piiskop Malawis (84) *18. august – [[Henry Djanik]], prantsuse näitleja (82) *18. august – [[Pervis Jackson]], USA laulja (70) *18. august – [[Joe Shikany]], USA kitarrist (58) *[[19. august]] – [[Habib Miyan]], väidetav maailma vanim inimene Indias (130?) *19. august – [[Mihhail Mukassei]], vene luuraja (101) *19. august – [[Binyamin Gibli]], Iisraeli poliitik (89) *19. august – [[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (77) *19. august – [[Levy Mwanawasa]], Sambia poliitik (59) *19. august – [[Bob Humphrys]], Briti spordiajakirjanik (56) *19. august – [[Paul Starr]], USA jumestuskunstnik (48) *19. august – [[LeRoi Moore]], USA saksofonist (46) *19. august – [[John Challis]], USA fondirajaja (18) *19. august – [[Levy Mwanawasa]], Sambia kolmas president (59) *[[20. august]] – [[Chao Yao-dong]], Taiwani poliitik (92) *20. august – [[Leo Abse]], Briti poliitik (91) *20. august – [[Hua Guofeng]], Hiina poliitik (87) *20. august – [[Mario Bertok]], Horvaatia maletaja ja ajakirjanik (79) *20. august – [[Larry Hennessy]], USA korvpallur (79) *20. august – [[Pierre-André Boutang]], prantsuse režissöör (71) *20. august – [[Phil Guy]], USA kitarrist (68) *20. august – [[Gene Upshaw]], USA jalgpallur (63) *20. august – [[Stephanie Tubbs Jones]], USA poliitik (58) *20. august – [[Adrian Sudbury]], Briti ajakirjanik (27) *20. august – [[Leopoldo Serran]], Brasiilia stsenarist *[[21. august]] – [[Iosif Constantin Drăgan]], Rumeenia ärimees ja ajaloolane (91) *21. august – [[Fred Crane]], USA näitleja (90) *21. august – [[Eerik Heine]], eesti metsavend (88) *21. august – [[Wolfgang Vogel]], saksa advokaat (82) *21. august – [[Buddy Harman]], USA muusik (79) *21. august – [[Don Fox]], Briti ragbimängija (73) *21. august – [[Jerry Finn]], USA muusikaprodutsent (39) *[[22. august]] – [[Gladys Powers]], viimane Kanada Esimese maailmasõja veteran (109) *22. august – [[Ralph Young]], USA laulja (90) *22. august – [[Bogusław Stachura]], poola politseikindral (81) *22. august – [[Heino Lind]], eesti purjetaja ja spordijuht (77) *22. august – [[Robert Pintenat]], prantsuse jalgpallur (60) *22. august – [[Jeff MacKay]], USA näitleja (59) *22. august – [[Frank Cornish]], USA jalgpallur (40) *22. august – [[Waldemar Graj]], poola alpinist (37) *[[23. august]] – [[Thomas Huckle Weller]], USA arst (93) *23. august – [[John Russell]], Suurbritannias sündinud USA kunstikriitik (89) *23. august – [[Lasse Wiklöf]], Soome poliitik (63) *23. august – [[Wayne Stewart]], USA ajakirjanik (57) *23. august – [[Andreas Sonntag]], Saksamaa poliitik (55) *[[24. august]] – [[Riitta Immonen]], soome moekunstnik (90) *24. august – [[Wei Wei]], hiina luuletaja ja proosakirjanik (88) *24. august – [[Tad Mosel]], USA näitekirjanik (86) *24. august – [[Gerard Ford]], USA moekunstnik (83) *24. august – [[Jacques Krier]], prantsuse filmilooja (81) *24. august – [[Paul Schruers]], Hasselti piiskop Belgias (78) *24. august – [[Hansi Lang]], Austria muusik (53) *24. august – [[Heino Lind]], eesti purjetaja (77) *[[25. august]] – [[Joseph Tal]], Poolas sündinud Iisraeli helilooja (97) *25. august – [[Guy Ducoloné]], Prantsusmaa poliitik (88) *25. august – [[Jabir Herbert Muhammad]], USA ärimees (79) *25. august – [[Friedhelm Deis]], saksa muusik (78) *25. august – [[Paul Schruers]], Belgia piiskop (78) *25. august – [[Aḩmed Farāz]], Pakistani luuletaja (77) *25. august – [[Pehr Henrik Nordgren]], Soome helilooja (64) *25. august – [[Mario Peña]], Peruu poliitik (56) *25. august – [[Jean-Marc Renard]], Belgia poksija (54) *25. august – [[Randa Chahal Sabbag]], Liibanoni filmirežissöör (54) *25. august – [[Mihhali Sirota]], Ukraina poliitik (52) *25. august – [[Roza Lallemand]], Venemaa ja Prantsusmaa maletaja (47) *25. august – [[Kevin Duckworth]], USA korvpallur (44) *[[26. august]] – [[Hazel Warp]], USA naiskaskadöör (93) *26. august – [[Mieczysław Klimowicz]], poola kirjanduse ajaloolane (89) *26. august – [[Fernand Icart]], Prantsusmaa poliitik (86) *26. august – [[Michael Kuchmiak]], Briti piiskop (85) *26. august – [[Christian Geissler]], saksa kirjanik (79) *26. august – [[Tom Voûte]], hollandi arst (72) *26. august – [[Barbara Warren]], USA triatleet(65) *26. august – [[Dori Edson]], Brasiilia laulja (62) *26. august – [[Moisés Matias de Andrade]], Brasiilia jalgpallur (60) *26. august – [[Bob Mountford]], Briti jalgpallur (56) *26. august – [[Edip Sekowitsch]], Austria poksija (50) *26. august – [[Roza Lallemand]], prantsuse maletaja (47) *26. august – [[Pierre Colas]], saksa antropoloog (32) *[[27. august]] – [[Manuel Simões]], portugali muusikaprodutsent (91) *27. august – [[Del Martin]], USA poliitik (87) *27. august – [[Stella Maris (laulja)|Stella Maris]], [[Dorival Caymm]]i lesk (86) *27. august – [[Olavo Egídio Setúbal]], Brasiilia poliitik ja pankur (85) *27. august – [[Abie Nathan]], Iisraeli poliitik (81) *27. august – [[Janusz Przedpełski]], Poola sportlane (81) *27. august – [[Lennart Swahn]], Rootsi ajakirjanik ja televisiooni esineja (81) *27. august – [[Peter Blecher]], saksa laskja (74) *27. august – [[Isa Meireles]], Portugali ajakirjanik (76) *27. august – [[Jean-Marc Renard]], Belgia poksija (52) *27. august – [[Mark Priestley]], Austraalia näitleja (32) *27. august – [[Rahmat Wali]], Afganistani kriketimängija (28) *[[28. august]] – [[Paul Albert Teder]], Eesti sõjaväelane (102) *28. august – [[Sigurbjörn Einarsson]], Islandi vaimulik (97) *28. august – [[Swami Chidananda Saraswati]], india vaimne juht (91) *28. august – [[İlhan Berk]], Türgi luuletaja (89) *28. august – [[Phil Hill]], USA autovõidusõitja (81) *28. august – [[Othmar Pickl]], Austria ajaloolane (80) *28. august – [[Michel Vastel]], Kanada ajakirjanik (68) *28. august – [[Gilbert Moorer]], USA laulja (67) *28. august – [[Gerd Schröder]], saksa ettevõtja (49) *28. august – [[Bert Riether]], Hollandi võrkpallur (47) *[[29. august]] – [[Wilson Hurley]], USA maalikunstnik (84) *29. august – Cheikh [[Mohamed Ben Ahmed Younsi]], Maroko laulja (81) *29. august – [[Heinz Wewers]], saksa jalgpallur (81) *29. august – [[Bridget Cracroft-Eley]], Briti poliitik (74) *29. august – [[S. Gale Denley]], USA kirjastaja (72) *29. august – [[Jayshree Gadkar]], India näitleja (66) *29. august – [[Geoffrey Perkins]], Briti teleprodutsent (55) *29. august – [[Alcir Portela]], Brasiilia jalgpallur (44) *29. august – [[Alois Krchňák]], Tšehhi vaimulik *29. august – [[Szymon Wypych]], Poola kujur *[[30. august]] – [[Albert Omta]], Hollandi linnapea (93) *30. august – [[Tommy Bolt]], USA golfimängija (92) *30. august – [[Eldon Rathburn]], Kanada helilooja (92) *30. august – [[Krishna Kumar Birla]], India poliitik (90) *30. august – [[Alain Griotteray]], prantsuse poliitik ja ajakirjanik (85) *30. august – [[Raymond L. Danner]], USA ärimees (83) *30. august – [[Elmar Jenny]], Austria Flugrettungspionier und Höhenmediziner (81) *30. august – [[Killer Kowalski]], Kanada maadleja (81) *30. august – [[Brian Hambly]], Austraalia ragbimängija (71) *30. august – [[Gilberto Rincón Gallardo]], Mehhiko poliitik (69) *[[31. august]] – [[Albert Sing]], saksa jalgpallur ja treener (91) *31. august – [[Ed Guthman]], USA ajakirjanik (89) *31. august – [[Ike Pappas]], USA ajakirjanik (75) *31. august – [[Jerry Reed]], USA laulja (71) *31. august – [[Ken Campbell]], Briti näitleja (66) *31. august – [[Daniel Chanet]], prantsuse poliitik (56) *31. august – [[Jean-Marie Berckmans]], Belgia kirjanik (54) *31. august – [[Hanna Lemańska-Węgrzecka]], poola psühholoog ja kirjanik (49) *31. august – [[Jamie Dolan]], Briti jalgpallur (39) *31. august – [[Lembit Mägedi]], eesti näitleja (85) *31. august – [[Magomed Jevlojev]], inguši ajakirjanik (37) *31. august – [[Jerzy Wardęga]], poola õpetaja ==September== *[[1. september]] – [[Thomas J. Bata]], Tšehhis sündinud Kanada ärimees (93) *1. september – [[Michael Pate]], Austraalia näitleja ja kirjanik (88) *1. september – [[Ian Edward Fraser]], Briti tuuker (87) *1. september – [[Henry Wako Muloki]], Uganda rahvajuht (87) *1. september – [[Jorio Vivarelli]], itaalia skulptor ja graafik (86) *1. september – [[Sheldon Keller]], USA stsenarist (85) *1. september – [[Calvin Beale]], USA demograaf (85) *1. september – [[Helen Galland]], USA ärijuht (83) *1. september – [[Kevin Heinze]], Austraalia telesaatejuht (80) *1. september – [[Carl Kaufmann]], saksa kergejõustiklane (72) *1. september – [[Jerry Reed]], USA laulja ja näitleja (71) *1. september – [[Mel Ignatow]], USA mõrvar (70) *1. september – [[Don LaFontaine]], USA näitleja (68) *1. september – [[Oded Schramm]], Iisraelis sündinud USA matemaatik (46) *1. september – [[Svetlana Kušu]], Venemaa akrobaat (35) *1. september – [[Anna Marjina]], Venemaa akrobaat (18) *1. september – [[Olga Gofman]], Venemaa akrobaat (16) *1. september – [[Anastassija Golovizina]], Venemaa akrobaat (14) *[[2. september]] – [[‘Abdullāh al-Hararī]], Liibanoni õpetlane ja usujuht (98) *2. september – [[Andreas Zeier Cappelen]], Norra poliitik ja jurist (93) *2. september – [[Bill Meléndez]], Mehhiko päritolu USA animaator (91) *2. september – [[Denis Rooke]], Briti tööstur (84) *2. september – [[Arne Domnérus]], rootsi džässmuusik (83) *2. september – [[Paula Padrik]], eesti ooperilaulja (82) *2. september – [[Joey Giardello]], USA poksija (78) *2. september – [[André Garrigue]], prantsuse ragbimängija (76) *2. september – [[Waldick Soriano]], Brasiilia laulja (75) *2. september – [[Alain Jacquet]], prantsuse kunstnik (69) *2. september – [[Pierre Van Dormael]], Belgia kitarrist (56) *2. september – [[Todd Cruz]], USA pesapallur (52) *2. september – [[Mark Guardado]], mootorrattaklubi president USA-s (46) *[[3. september]] – [[Herbert Alois Kraus]], Austria ajakirjanik ja poliitik (96) *3. september – [[Geo Voumard]], Šveitsi helilooja (87) *3. september – [[Roman Polt]], austria muusik (82) *3. september – [[Earl Lunsford]], USA päritolu Kanada jalgpallur (74) *3. september – [[Françoise Demulder]], prantsuse fotograaf (61) *3. september – [[Michael Hammer]], USA majandusteadlane (60) *3. september – [[Abdulla Ališajev]], Dagestani ajakirjanik *[[4. september]] – [[Mila Schon]], itaalia moekunstnik (91) *4. september – [[Abdul Samad Ismail]], Malaisia ajakirjanik (84) *4. september – [[Erik Nielsen]], Kanada poliitik (84) *4. september – [[Colin Egar]], Austraalia kriketikohtunik (81) *4. september – [[Tommy Johnston]], Briti jalgpallur (81) *4. september – [[Fernando Torres (näitleja)|Fernando Torres]], Brasiilia näitleja ja lavastaja (80) *4. september – [[Waldick Soriano]], Brasiilia helilooja ja laulja (75) *4. september – [[Dan Bar-On]], Iisraeli psühholoog ja kirjanik (69) *4. september – [[Eduard Paukson]], eesti astroloog (72) *4. september – [[Dick Enderle]], USA jalgpallur (60) *[[5. september]] – [[Robert Giroux]], USA toimetaja ja kirjastaja (94) *5. september – [[Thupten Jigme Norbu]], Tiibeti laama (86) *5. september – [[Doyle Parrack]], USA korvpallitreener (86) *5. september – [[Béla Németh]], ungari ajaloolane (83) *5. september – [[Fernando Barbosa Lima]], Brasiilia ajakirjanik (74) *5. september – [[Luis Santibáñez]], Tšiili jalgpallijuht ja treener (72) *5. september – [[Fausto Wolff]], Brasiilia ajakirjanik (67) *5. september – [[Jan Smutný]], tšehhi vaimulik *[[6. september]] – [[Anita Page]], USA näitleja (98) *6. september – [[Antonio Innocenti]], itaalia kardinal (93) *6. september – [[Sören Nordin]], rootsi traavisportlane ja treener (91) *6. september – [['Abd al-Ḩalīm Abū Ghazālah]], Egiptuse poliitik ja sõjaväelane (78) *6. september – [[Aril Edvardsen]], norra jutlustaja (69) *6. september – [[Mike Swoboda]], USA poliitik (69) *6. september – [[Dino Dvornik]], horvaadi näitleja ja laulja (44) *[[7. september]] – [[Don Gutteridge]], USA pesapallur ja treener (96) *7. september – [[George Kahn-Ackermann]], Saksamaa ajakirjanik ja poliitik (90) *7. september – [[Peter Glossop]], Briti ooperilaulja (80) *7. september – [[Don Haskins]], USA korvpallitreener (78) *7. september – [[Ilarion Ciobanu]], rumeenia näitleja (76) *7. september – [[Larry Shaben]], Kanada poliitik (73) *7. september – [[Wendelin Schmidt-Dengler]], Austria keele- ja kirjandusteadlane (66) *7. september – [[Chris Dudek]], saksa trummar *7. september – [[Steve Norbury]], Briti mootorisportlane (37) *[[8. september]] – [[Hjördis Schymberg]], rootsi ooperilaulja (99) *8. september – [[Nathan Green Gordon]], USA poliitik (92) *8. september – [[Ralph Plaisted]], USA polaaruurija (80) *8. september – [[Kunnakudi Vaidyanathan]], India viiuldaja (75) *8. september – [[Hector Zazou]], prantsuse helilooja ja muusikaprodutsent (60) *8. september – [[Evan Tanner]], USA võitluskunstimeister (37) *[[9. september]] – [[Maria Edenhofer]], rootsi ooperilaulja (97) *9. september – [[Nouhak Phoumsavanh]], Laose poliitik (94) *9. september – [[Ruth Paimre]], eesti neuroloog ja neurokirurg (87) *9. september – [[P. N. Menon]], India filmilavastaja (80) *9. september – [[Eddie Crowder]], USA ameerika jalgpallur ja treener (77) *9. september – [[Warith Deen Mohammed]], USA moslemite usujuht (74) *9. september – [[Jacob Lekgetho]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur (34) *[[10. september]] – [[Paul Williams]], Briti poliitik (85) *10. september – [[David Chipp]], Briti ajakirjanik (81) *10. september – [[Vernon Handley]], Briti dirigent (77) *10. september – [[Sherrill Headrick]], USA ameerika jalgpallur (71) *10. september – [[Richard Monette]], Kanada näitleja ja lavastaja (64) *10. september – [[Şalāḩ al-'Arīḍī]], Liibanoni poliitik (50) *10. september – [[Reginald Shepherd]], USA luuletaja (44) *[[11. september]] – [[Nikolai Kuznetsov (suurtükiväelane)|Nikolai Kuznetsov]], Nõukogude Liidu suurtükiväelane (85) *11. september – [[Lev Gitelman]], Venemaa teatrikriitik (81) *11. september – [[Dave Hanner]], USA ameerika jalgpallur (78) *11. september – [[Klaus Johann Jacobs]], saksa päritolu Šveitsi tööstur (71) *11. september – [[Bennett Campbell]], Kanada poliitik (65) *11. september – [[Nils Johan Ringdal]], norra kirjanik ja ajaloolane (56) *[[12. september]] – [[George Putnam]], USA telesaatejuht (94) *12. september – [[Bob Quinn]], Austraalia austraalia jalgpallur (93) *12. september – [[Simon Hantaï]], ungari päritolu Prantsusmaa kunstnik (85) *12. september – [[Charlie Walker]], USA kantrilaulja (81) *12. september – [[David Foster Wallace]], USA kirjanik (46) *12. september – [[Siyabonga Mkhwanazi]], Lõuna-Aafrika Vabariigi jalgpallur *[[13. september]] – [[Olin Stephens]], USA laevadisainer (100) *13. september – [[Duncan Laing]], Uus-Meremaa ujumistreener (77) *13. september – [[Peter Camejo]], USA poliitik (68) *13. september – [['Abdullāh Wardak]], Afganistani Lowgari provintsi kuberner *13. september – [[Oliver Kingonzila]], Briti jalgpallur (19) *[[14. september]] – [[Walter H. Seward]], USA ülipikaealine (111) *14. september – [[Arno Joala]], eesti sensitiiv (81) *14. september – [[Jörgen Cederberg]], Rootsi raadioajakirjanik (77) *14. september – [[Ştefan Iordache]], rumeenia näitleja (67) *14. september – [[Georgi Kitov]], bulgaaria arheoloog (65) *14. september – [[Lynn Kohlman]], USA modell ja fotograaf (62) *14. september – [[Gennadi Trošev]], Venemaa kindral (61) *14. september – [[Mu Tiezhu]], hiina korvpallur (59) *14. september – [[Oscar Suárez]], USA poksitreener (47) *[[15. september]] – [[Gangadhar Gadgil]], India kirjanik (85) *15. september – [[Elmer Dills]], USA ajakirjanik (82) *15. september – [[Marion Dewar]], Kanada poliitik (80) *15. september – [[J. Patrick Rooney]], USA inimõiguslane (80) *15. september – [[Dean Hoge]], USA sotsioloog (71) *15. september – [[Juraj Njavro]], Horvaatia arst ja poliitik (70) *15. september – [[Richard Wright]], Briti muusik (65) *[[16. september]] – [[Elizabeth Douglas-Hamilton, Hamiltoni ja Brandoni hertsoginna]] (92) *16. september – [[Andrei Volkonski]], vene helilooja (75) *16. september – [[Satya Ranjan Roy]], India kergejõustikutreener (67) *16. september – [[Juha Virkkunen]], soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija (67) *16. september – [[Charles Whitebread]], USA õigusteadlane (65) *16. september – [[Norman Whitfield]], USA laulukirjutaja (65) *16. september – [[Jack Alderman]], USA mõrvar (57) *[[17. september]] – [[José María Cirarda Lachiondo]], hispaania piiskop (91) *17. september – printsess [[Lū'lū'wah bint ‘Abd al-‘Azīz Āl Sa‘ūd]], Saudi Araabia kuninga õde (80) *17. september – [[Fausto Gardini]], itaalia tennisist (78) *17. september – [[Ron Lancaster]], Kanada jalgpallur (69) *17. september – [[James Crumley]], USA kirjanik (68) *17. september – [[Humberto Solás]], Kuuba filmirežissöör (67) *17. september – [[Didier Dagueneau]], prantsuse veinitööstur (52) *17. september – [[Michael Omondi]], Keenia maahokimängija (46) *17. september – [[Fabiola Salazar]], Peruu poliitik (42) *[[18. september]] – [[Henry Z. Steinway]], USA klaveritööstur (93) *18. september – [[Don Ultang]], USA fotograaf (91) *18. september – [[Florestano Vancini]], itaalia filmilavastaja (82) *18. september – [[John Webb]], USA jurist (82) *18. september – [[Mauricio Kagel]], Argentina helilooja (76) *18. september – [[Humberto Solás]], Kuuba filmilavastaja (66) *18. september – [[Sherman Parker]], USA poliitik (37) *[[19. september]] – [[Ernie Andres]], USA pesapallur (90) *19. september – [[Robert Royston]], USA maastikuarhitekt (90) *19. september – [[Ned Harkness]], USA jäähokitreener (89) *19. september – [[Earl Palmer]], USA trummar (83) *19. september – [[David Jones]], Briti lavastaja (74) *19. september – [[Dick Sudhalter]], USA trompetist (69) *19. september – [[Jun Ichikawa]], jaapani filmilavastaja (59) *19. september – [[Dave Needham]], Briti poksija (57) *19. september – [[Hain Tankler]], eesti teadusajaloolane (63) *[[20. september]] – [[William Fox (näitleja)|William Fox]], Briti näitleja (97) *20. september – [[Nappy Brown]], USA laulja (78) *20. september – [[Paul Howell]], Briti europarlamendi liige (57) *20. september – [[Ivo Žďárek]], Tšehhi diplomaat (47) *20. september – [[Ken Harris]], USA poliitik (45) *20. september – [[Henry Waldén]], soome kitarrist *[[21. september]] – [[Mary Garber]], USA spordiajakirjanik (92) *21. september – [[Dingiri Banda Wijetunga]], Sri Lanka poliitik (92) *21. september – [[Brian Pippard]], Briti füüsik (88) *21. september – [[Carlos González Cruchaga]], Tšiili piiskop (87) *21. september – [[Barefoot Sanders]], USA jurist (83) *21. september – [[Olov Svedelid]], rootsi kirjanik (76) *21. september – [[Mati Mark]], eesti spordijuht (67) *21. september – [[Paul Tansey]], Briti ajakirjanik (59) *[[22. september]] – [[Plato Andros]], USA jalgpallur (86) *22. september – [[H. Dale Cook]], USA kohtunik (84) *22. september – [[Thomas Dörflein]], jääkaru Knuti hooldaja (44) *[[23. september]] – [[Maria Esther Figueiredo Ferraz]], Brasiilia poliitik (93) *23. september – [[William Woodruff]], Briti ajaloolane (92) *23. september – [[Brock McElheran]], Kanada dirigent ja helilooja (90) *23. september – [[Rudolf Illovszky]], ungari jalgpallur (86) *23. september – [[Arne Haugestad]], norra jurist (73) *23. september – [[Kirsten Holst]], taani kirjanik (72) *23. september – [[Wally Hilgenberg]], USA jalgpallur (66) *23. september – [[Peter Leonard]], Austraalia ajakirjanik (66) *23. september – [[Lazar Gadajev]], Venemaa skulptor (60) *23. september – [[Richard Henyard]], USA mõrvar (34) *23. september – [[Matti Juhani Saari]], soome koolitulistaja (22) *[[24. september]] – [[Mickey Vernon]], USA pesapallur (90) *24. september – [[Uno Laht]], eesti kirjanik (84) *24. september – [[Peter Derham]], Austraalia ärimees ja filantroop (83) *24. september – [[Dick Lynch]], USA jalgpallur (72) *24. september – [[Vice Vukov]], Horvaatia laulja ja poliitik (72) *24. september – [[Kwadwo Baah Wiredu]], Ghana poliitik (56) *24. september – [[Ruslan Jamadajev]], tšetšeeni sõjaväelane (47) *24. september – [[Maurits van Nierop]], hollandi kriketimängija (25) *24. september – [[Thiago Jotta da Silva]], Brasiilia jalgpallur (24) *[[25. september]] – [[Glenn Andrews]], USA poliitik (99) *25. september – [[Ralph Sazio]], Kanada jalgpallitreener (86) *25. september – [[Jimmy Sirrel]], Briti jalgpallur ja mänedžer (86) *25. september – [[Marpessa Dawn]], USA näitleja (74) *25. september – [[Brian Donnelly]], Uus-Meremaa diplomaat ja poliitik (59) *[[26. september]] – [[Alexina Calvert]], Briti ülipikaealine (110) *26. september – [[Raymond Macherot]], Belgia koomiksikunstnik (84) *26. september – [[Paul Newman]], USA näitleja ja filmilavastaja (83) *26. september – [[Cirio H. Santiago]], Filipiinide filmilavastaja ja -produtsent (72) *26. september – [[Bernadette Greevy]], iiri ooperilaulja (68) *[[27. september]] – [[Sanny Day]], hollandi laulja (87) *27. september – [[Mahendra Kapoor]], India laulja (74) *27. september – [[Henri Pachard]], USA pornofilmide lavastaja (69) *[[28. september]] – [[Adolf Branald]], tšehhi kirjanik (97) *28. september – [[Osborn Elliott]], USA ajakirjanik (83) *28. september – [[Jack Faulkner]], USA jalgpallitreener (82) *28. september – [[Vladimir Mihhailov]], vene kirjanik (79) *28. september – [[Thomas Thewes]], USA ärimees (76) *28. september – [[Malalaï Kakar]], Afganistani naispolitseinik (40) *[[29. september]] – [[Jock Wilson]], Briti sõjaveteran (105) *29. september – [[Stan Kann]], USA organist (83) *29. september – [[Antonio Sarto]], Brasiilia piiskop (82) *29. september – [[Sultan Salahuddin Owaisi]], India poliitik (72) *29. september – [[Relus ter Beek]], Hollandi poliitik (64) *[[30. september]] – [[Tim Fortescue]], Briti poliitik (92) *30. september – [[Joshua Benjamin Jeyaretnam]], Singapuri poliitik (82) *30. september – [[Endel Lippus]], eesti viiuliõppejõud (81) *30. september – [[J. L. Chestnut]], USA jurist (77) ==Oktoober== *[[1. oktoober]] – [[Boriss Jefimov]], Venemaa graafik ja karikaturist (108) *1. oktoober – [[Audrey Blignault]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (92) *1. oktoober – [[House Peters]], USA näitleja (92) *1. oktoober – [[Vassili Grjazev]], vene relvakonstruktor (80) *1. oktoober – [[Nick Reynolds]], USA folkmuusik (75) *1. oktoober – [[Detlef Lewe]], saksa aerutaja (69) *1. oktoober – [[Baitullah Meḩsūd]], Pakistani Talibani juht (34) *[[2. oktoober]] – [[Shaharom Husain]], Malaisia ajaloolane (88) *2. oktoober – [[Arnold Klayman]], USA leiutaja (82) *2. oktoober – [[Rob Guest]], Briti päritolu Uus-Meremaa näitleja ja laulja (58) *2. oktoober – [[Choi Jin-sil]], Lõuna-Korea näitlejanna (39) *[[3. oktoober]] – [[George Thomson, Monifiethi parun Thomson]], Briti poliitik, ärimees ja ajakirjanik (87) *3. oktoober – [[Ted Briggs]], Briti mereväelane (85) *3. oktoober – [[Zulfiqar Ahmed]], Pakistani kriketimängija (82) *3. oktoober – [[Rajendra Singh Lodha]], India ärimees (66) *3. oktoober – [[László Csiki]], ungari luuletaja (64) *3. oktoober – [[Györgyi Albert]], ungari ajakirjanik (44) *3. oktoober – [[Johnny "J"]], USA muusikaprodutsent (39) *3. oktoober – [[Māhir Aḩmad Maḩmūd az-Zubaydī]], Iraagi Al-Qā'idah' liider *[[4. oktoober]] – [[Saul Laskin]], Kanada poliitik (90) *4. oktoober – [[Harry Bath]], Austraalia ragbimängija (83) *4. oktoober – [[Craig Fertig]], USA jalgpallur (66) *[[5. oktoober]] – [[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]], saksa näitleja ja lavastaja (89) *5. oktoober – [[Leopoldo Elia]], Itaalia jurist ja poliitik (82) *5. oktoober – [[Lloyd Thaxton]], USA telesaatejuht (81) *5. oktoober – [[Ernest Beutler]], USA arstiteadlane (80) *5. oktoober – [[Ken Ogata]], jaapani näitleja (71) *[[6. oktoober]] – [[Anne Margrethe Strømsheim]], norra vastupanuliikumise tegelane (95) *6. oktoober – [[Peter Avery]], Briti orientalist (85) *6. oktoober – [[Nadia Nerina]], Lõuna-Aafrika Vabariigi baleriin (80) *6. oktoober – [[Glenister Sheil]], Austraalia poliitik (78) *6. oktoober – [[Paavo Haavikko]], soome kirjanik (77) *6. oktoober – [[Janaka Perera]], Sri Lanka sõjaväelane ja poliitik (62) *6. oktoober – [[Larry Belcher]], USA poliitik (61) *[[7. oktoober]] – [[George Kissell]], USA pesapallitreener (88) *7. oktoober – [[Eduard Baltin]], Venemaa sõjaväelane (71) *[[8. oktoober]] – [[George Emil Palade]], rumeenia bioloog (95) *8. oktoober – [[Peter Copley]], Briti näitleja (93) *8. oktoober – [[Eileen Herlie]], USA näitleja (90) *8. oktoober – [[Marcel Chevalier]], viimane Pariisi timukas (87) *8. oktoober – [[Bob Friend]], Briti teleajakirjanik (70) *8. oktoober – [[Norman Hogg, Cumbernauldi parun Hogg]], Briti poliitik (70) *[[9. oktoober]] – [[Bert Loxley]], Briti jalgpallur (74) *9. oktoober – [[Ardeshīr Moḩases]], Iraani kunstnik (70) *9. oktoober – [[Francisco Ibáñez San Pedro]], Mehhiko näitleja (60) *9. oktoober – [[Şālih al-Ukaylī]], Iraagi poliitik *9. oktoober – [[Gidget Gein]], USA muusik (39) *[[10. oktoober]] – [[Muḩammad Aslām Khān Khattak]], Pakistani poliitik ja diplomaat (100) *10. oktoober – [[Sid Hudson]], USA pesapallur (93) *10. oktoober – [[Javād Nūrbakhsh]], Iraani spirituaalne liider (81) *10. oktoober – [[James Benson]], USA ettevõtja (63) *10. oktoober – [[Kazuyoshi Miura (ärimees)|Kazuyoshi Miura]], jaapani ärimees (61) *10. oktoober – [[Aleksei Prokurorov]], vene suusataja (44) *[[11. oktoober]] – [[Gil Stratton]], USA spordiajakirjanik (86) *11. oktoober – [[William Claxton]], USA fotograaf (80) *11. oktoober – [[Vija Artmane]], läti näitleja (79) *11. oktoober – [[Allan Spear]], USA poliitik (71) *11. oktoober – [[Badar Munīr]], Pakistani näitleja (68) *11. oktoober – [[Alton Ellis]], Jamaica laulja (64) *11. oktoober – [[Jörg Haider]], Austria poliitik (58) *11. oktoober – [[Ernst-Paul Hasselbach]], hollandi teleprodutsent (42) *[[12. oktoober]] – [[Níkos Oikonomákos]], kreeka kirjanik (85) *12. oktoober – [[John R. Reilly]], USA jurist (80) *[[13. oktoober]] – [[Pablo Barrachina Estevan]], hispaania piiskop (95) *13. oktoober – [[Paul Rogers]], USA poliitik (87) *13. oktoober – [[Antonio José González Zumárraga]], Ecuadori kardinal (83) *13. oktoober – [[Françoise Seigner]], prantsuse näitleja (80) *13. oktoober – [[Frank Rosenthal]], USA kasiinoärimees (79) *13. oktoober – [[Matthew John Rinaldo]], USA poliitik (77) *13. oktoober – [[Eduardus Sangsun]], indoneesia piiskop (65) *13. oktoober – [[Hendrik Toompere seenior]], eesti näitleja ja lavastaja (62) *13. oktoober – [[Guillaume Depardieu]], prantsuse näitleja (37) *13. oktoober – [[Aleksei Tšerepanov]], vene jäähokimängija (19) *[[14. oktoober]] – [[Antonio Iannucci]], itaalia piiskop (94) *14. oktoober – [[Ray Lowry]], Briti karikaturist (64) *14. oktoober – [[Richard Cooey]], USA mõrvar (41) *[[15. oktoober]] – [[Fazıl Hüsnü Dağlarca]], türgi luuletaja (94) *15. oktoober – [[Wang Yung-ching]], Taiwani tööstur (91) *15. oktoober – [[Jack Narz]], USA telesaatejuht (85) *15. oktoober – [[Edie Adams]], USA näitleja ja laulja (81) *15. oktoober – [[Eddie Thompson]], Briti ärimees (67) *15. oktoober – [[Frankie Venom]], Kanada laulja (51) *15. oktoober – [[Chris Mims]], USA jalgpallur (38) *[[16. oktoober]] – [[Nathan Davis]], USA näitleja (91) *16. oktoober – [[Dagmar Normet]], eesti kirjanik ja tõlkija (87) *16. oktoober – [[Ülo Rooma]], eesti majandusteadlane (78) *16. oktoober – [[Ere Kokkonen]], soome lavastaja, stsenarist ja näitleja (70) *[[17. oktoober]] – [[Santo Bartolomeo Quadri]], itaalia piiskop (88) *17. oktoober – [[George M. Keller]], USA naftatööstur (84) *17. oktoober – [[Levi Stubbs]], USA laulja (72) *17. oktoober – [[Nick Weatherspoon]], USA korvpallur (58) *17. oktoober – [[Urmas Ott]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (53) *[[18. oktoober]] – [[Charley Fox]], Kanada sõjalendur (88) *18. oktoober – [[Rudolf Pangsepp]], eesti raamatukujundaja ja irjastustegelane (87) *18. oktoober – [[Xie Jin]], hiina filmilavastaja (84) *18. oktoober – [[Alfredo Evangelista]], Filipiinide arheoloog (82) *18. oktoober – [[Dave McKenna]], USA džässpianist (78) *18. oktoober – [[Salvatore Boccaccio]], itaalia piiskop (70) *18. oktoober – [[James J. Rhoades]], USA poliitik (66) *18. oktoober – [[Tormod Haugen]], norra lastekirjanik (63) *18. oktoober – [[Dee Dee Warwick]], USA laulja (63) *[[19. oktoober]] – [[Richard Blackwell]], USA moekriitik (86) *19. oktoober – [[Robert Nett]], USA sõjaväelane (86) *19. oktoober – [[Rudy Ray Moore]], USA koomik ja näitleja (81) *19. oktoober – [[Doreen Wilber]], USA vibulaskja (78) *19. oktoober – [[Nigel Plews]], Briti kriketikohtunik (74) *19. oktoober – [[Arthur Sendas]], Brasiilia jaekaubandusmagnaat (72) *19. oktoober – [[Rein Tomingas]], eesti arhitekt (63) *19. oktoober – [[Gail Robinson]], USA ooperilaulja (62) *[[20. oktoober]] – [[õde Emmanuelle]], Belgia päritolu Prantsuse nunn (99) *20. oktoober – [[Vittorio Foa]], Itaalia poliitik ja kirjamees (98) *20. oktoober – [[James Gleeson]], Austraalia kunstnik ja kriitik (92) *20. oktoober – [[Shamsiah Fakeh]], Malaisia rahvuslane (84) *20. oktoober – [[Gene Hickerson]], USA jalgpallur (73) *20. oktoober – [[C. V. Sridhar]], India stsenarist ja lavastaja (73) *20. oktoober – [[Kustas Kikerpuu]], eesti muusik (71) *20. oktoober – [[Pat Kavanagh]], Briti kirjastusagent (69) *20. oktoober – [[Krzysztof Zaleski]], poola näitleja (60) *[[21. oktoober]] – [[Sonja Bernadotte, Wisborgi krahvinna]], saksa päritolu Rootsi krahvinna (64) *21. oktoober – [[Lembit Valt]], eesti filosoof (74) *[[22. oktoober]] – [[Paritosh Sen]], India kunstnik (90) *22. oktoober – [[William Warren Conolly]], Kaimanisaarte poliitik (87) *22. oktoober – [[David Evans]], Suurbritannia poliitik (73) *22. oktoober – [[Vladimir Štšegolkov]], vene jalgpallur (71) *22. oktoober – [[Ernest Kombo]], Kongo piiskop (67) *[[23. oktoober]] – [[Ivo Pukanić]], Horvaatia ajakirjanik ja poliitik (47) *[[24. oktoober]] – [[Xiao Ke]], Hiina kindral (101) *24. oktoober – [[Helmut Zilk]], Austria poliitik (81) *24. oktoober – [[Merl Saunders]], USA organist (74) *24. oktoober – [[Premasiri Khemadasa]], Sri Lanka helilooja (71) *24. oktoober – [[David Karnosky]], ameerika metsaökoloog (59) *[[25. oktoober]] – [[Estelle Reiner]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *25. oktoober – [[[[Amos E. Joel]], USA leiutaja (90) *25. oktoober – [[Ian McColl]], Briti jalgpallur (81) *25. oktoober – [[Gerard Damiano]], USA pornofilmilavastaja (80) *25. oktoober – [[Per Sjöstrand]], rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (78) *25. oktoober – [[Ţāhereh Şafārzādeh]], Iraani luuletaja (72) *25. oktoober – [[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (66) *25. oktoober – [[Federico Luzzi]], itaalia tennisist (28) *25. oktoober – [[Anne Pressly]], USA telesaatejuht (26) *[[26. oktoober]] – [[Delfino Borroni]], Itaalia viimane teadaolev Esimese maailmasõja veteran (110) *26. oktoober – [[Tony Hillerman]], USA kirjanik (83) *26. oktoober – [[Delmar Watson]], USA lapsnäitleja (82) *26. oktoober – [[Pablo Montes]], Kuuba jooksja (62) *[[27. oktoober]] – [[Es'kia Mphahlele]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kirjanik (88) *27. oktoober – [[Charles Dubin]], Kanada kohtunik (87) *27. oktoober – [[Dean Barnett]], USA ajakirjanik (41) *[[28. oktoober]] – [[Dina Cocea]], rumeenia näitleja (95) *28. oktoober – [[Park Sung-chul]], Põhja-Korea poliitik (95) *28. oktoober – [[Augusto Petró]], Brasiilia piiskop (90) *28. oktoober – [[Kung Te-cheng]], Kong Fuzi 77. põlve otseliinis järeltulija (88) *28. oktoober – [[Allan Scott]], Austraalia ärimees (80) *28. oktoober – [[Buck Adams]], USA pornonäitleja (52) *[[29. oktoober]] – [[Gerald Arpino]], USA tantsija ja koreograaf (85) *29. oktoober – [[Cor Brom,]] hollandi jalgpallur ja treener (76) *29. oktoober – [[Blair MacLean]], Kanada koomik *[[30. oktoober]] – [[Edith Evans Asbury]], USA ajakirjanik (98) *[[30. oktoober]] – [[Robert H. Barrow]], USA sõjaväelane (86) *30. oktoober – [[John Graham Cuckney, Cuckney parun]], Briti tööstur (83) *30. oktoober – [[Eduard Hunt]], eesti kapten (77) *30. oktoober – [[David Jeaffreson]], Hongkongi poliitik (77) *30. oktoober – [[Valentin Bubukin]], vene jalgpallur (75) *30. oktoober – [[Fred Baron]], USA jurist (61) *30. oktoober – [[Pedro Pompilio]], Argentina jalgpallijuht (55) *[[31. oktoober]] – [[Studs Terkel]], USA kirjanik (96) *31. oktoober – [[John Daly]], Briti filmiprodutsent (71) ==November== *[[1. november]] – [[Tan Jiazhen]], hiina geneetik (99) *1. november – [[Jacques Piccard]], Šveitsi süvamereuurija ja insener (86) *1. november – [[Yma Sumac]], Peruu laulja (86) *1. november – [[Dermot Curtis]], iiri jalgpallur (76) *1. november – [[Badaró]], portugali koomik (75) *1. november – [[Jimmy Carl Black]], USA muusik (70) *1. november – [[Tiffany Sloan]], USA modell, ''Playboy Playmate'' (35) *1. november – [[Shakir Stewart]], USA muusikaprodutsent (34) *[[2. november]] – [[George F. Grant]], USA kalamees ja publitsist (102) *2. november – [[Bill Stall]], USA ajakirjanik (71) *2. november – [[Aḩmad al-Mīrghanī]], Sudaani poliitik (67) *2. november – [[Hannes Valdma]], eesti helirežissöör (64) *2. november – [[Jossif Morozov]] (Allilujev), vene kardioloog, Stalini lapselaps (63) *2. november – [[Oscar Lathlin]], Kanada poliitik (61) *[[3. november]] – [[Cecil W. Stoughton]], USA fotograaf (88) *3. november – [[Lalit Mohan Sharma]], India jurist (80) *3. november – [[Brooks Mileson]], Briti jalgpallijuht (60) *[[4. november]] – [[Sydney Lucas]], Briti Esimese maailmasõja veteran (108) *4. november – [[Hertek Antšimaa-Toka]], Tõva poliitik (96) *4. november – [[Rosella Hightower]], USA baleriin (88) *4. november – [[Lennart Bergelin]], rootsi tennisist (83) *4. november – [[Byron Lee]], Jamaica muusik (73) *4. november – [[Michael Crichton]], USA kirjanik ja stsenarist (66) *4. november – [[Marshall Fritz]], USA libertaarne ühiskonnategelane (65) *4. november – [[Jheryl Busby]], USA muusikaprodutsent (59) *4. november – [[Juan Camilo Mouriño]], Mehhiko poliitik (37) *[[5. november]] – [[Baldev Raj Chopra]], India filmilavastaja (94) *5. november – [[Sofron Dmõterko]], ukraina piiskop (91) *5. november – [[Norm Marshall]], Kanada raadio- ja telekommentaator (89) *5. november – [[Milú]], portugali näitleja ja laulja (82) *5. november – [[Clark Miller]], USA jalgpallur (70) *5. november – [[John Leonard]], USA meediakriitik (69) *[[6. november]] – [[John Hermon]], Briti politseinik (79) *6. november – [[Anders Agell]], rootsi õigusteadlane (78) *6. november – [[Carmelo Echenagusia Uribe]], hispaania piiskop (76) *6. november – [[Joe Wendryhoski]], USA jalgpallur (69) *6. november – [[Michael Hinz]], saksa näitleja (68) *6. november – [[Larry James]], USA kergejõustiklane (61) *6. november – [[Elkie Taylor]], USA mõrvar (46) *6. november – [[Riho Luik]], eesti autosportlane (41) *6. november – [[Rute Cruz]], portugali teleajakirjanik (28) *[[7. november]] – [[José Bezerra Coutinho]], Brasiilia piiskop (98) *7. november – [[Abraham Woods]], USA inimõiguslane (80) *7. november – [[Heiko Engelkes]], saksa teleajakirjanik (75) *7. november – [[Lyle Williams]], USA poliitik (66) *7. november – [[Wik Jongsma]], hollandi näitleja (65) *[[8. november]] – [[Arne Argus]], rootsi ajakirjanik ja spordijuht (83) *8. november – [[Mieczysław Rakowski]], Poola poliitik (81) *8. november – [[Hedley Howarth]], Uus-Meremaa kriketimängija (64) *8. november – [[Régis Genaux]], Belgia jalgpallur (35) *8. november – [[Amy Leigh Barnes]], briti modell (19; mõrvatud) *[[9. november]] – [[Preacher Roe]], USA pesapallur (93) *9. november – [[Hok Lundy]], Kambodža politseiülem (58) *9. november – [[Huda bin Abdul Haq]], Indoneesia terrorist (48) *9. november – [[Amrozi bin Nurhasyim]], Indoneesia terrorist (46) *9. november – [[Imam Samudra]], Indoneesia terrorist (38) *[[10. november]] – [[Pavel Marikovski]], Kasahstani bioloog (96) *10. november – [[Kiyoshi Itō]], jaapani matemaatik (93) *10. november – [[Brita Polttila]], soome kirjanik ja tõlkija (88) *10. november – [[Nikola Kavaja]], serbia antikommunist (76) *10. november – [[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja (76) *10. november – [[Ana Lagoa]], portugali laulja (75) *10. november – [[Sarah Blacher Cohen]], USA kirjanik ja kirjandusteadlane (72) *10. november – [[Wannes Van de Velde]], Belgia laulja (71) *10. november – [[Arthur Shawcross]], USA sarimõrvar (63) *10. november – [[Vladimir Gontšarov]], vene jalgpallur (61) *10. november – [[Kristi Burman]], eesti kunstnik ja kunstiajaloolane (50) *10. november – [[Vello Rand]], Eesti laskur *[[11. november]] – [[Mustafa Sekip Birgol]], türgi viimane iseseisvussõja veteran (105) *11. november – [[Tom Hunt]], USA ärimees (85) *11. november – [[Jack Scott]], Briti meteoroloog (85) *11. november – [[Lasse Sandberg]], rootsi lastekirjanik ja illustraator (84) *11. november – [[Alessandro Maggiolini]], itaalia piiskop (77) *11. november – [[Herb Score]], USA pesapallur (75) *[[12. november]] – [[Howard Reig]], USA raadio- ja telediktor (87) *12. november – [[Catherine Baker Knoll]], USA poliitik (78) *12. november – [[Mitch Mitchell]], Suurbritannia trummar (61) *[[13. november]] – [[Nikolai Vereštšagin]], vene bioloog (99) *13. november – [[François Caradec]], prantsuse kirjanik (84) *13. november – [[Marcello Fondato]], itaalia stsenarist ja lavastaja (84) *13. november – [[Paco Ignacio Taibo I]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (84) *13. november – [[Mustapha Oukacha]], Maroko poliitik (75) *13. november – [[Ian Ridley]], Austraalia jalgpallur (74) *13. november – [[Sergei Behterev]], vene näitleja (50) *[[14. november]] – [[Norbert Schmelzer]], Hollandi poliitik (87) *14. november – [[Sven Lokka]], koolasoome kirjanik (84) *14. november – [[Knut Bjørnsen]], norra spordiajakirjanik (76) *14. november – [[Ajit Kumar Panja]], India poliitik (72) *14. november – [[Sardār Shaukat Ḩusayn Khān Mazāri]], Pakistani poliitik (60) *14. november – [[Tsvetanka Hristova]], bulgaaria kettaheitja (46) *[[15. november]] – [[Christel Goltz]], saksa ooperilaulja (96) *15. november – [[Ivan Southall]], Austraalia lastekirjanik (87) *15. november – [[Grace Hartigan]], USA maalikunstnik (86) *15. november – [[Glen Brand]], USA maadleja (85) *15. november – [[Ants Ilus (loomakasvatusteadlane)|Ants Ilus]], eesti loomakasvatusteadlane *[[16. november]] – [[Reg Varney]], inglise näitleja (92) *16. november – [[Wolfgang Schmitz]], Austria poliitik (85) *16. november – [[Bruno Maldaner]], Brasiilia piiskop (84) *16. november – [[Şalāh ad-Dīn Ḩāfiẓ]], Egiptuse kirjanik (70) *[[17. november]] – [[Irving Brecher]], USA stsenarist (94) *17. november – [[Pete Newell]], USA korvpallitreener (93) *17. november – [[Ennio de Concini]], itaalia stsenarist (84) *17. november – [[Guy Peellaert]], Belgia kunstnik (74) *17. november – [[Jean-Marie Demange]], Prantsusmaa poliitik (65) *17. november – [[Yaakov Alperon]], Iisraeli mafiooso (54) *17. november – [[Debby]], jääkaru (42) *[[18. november]] – [[Manuel Castro Ruiz]], Mehhiko piiskop (90) *18. november – [[Paul Alvre]], eesti keeleteadlane (87) *18. november – [[Paul H. Todd]], USA poliitik (87) *18. november – [[Miguel Delgado Avila]], Venezuela piiskop (79) *[[19. november]] – [[M. N. Nambiar]], India näitleja (89) *19. november – [[Clive Barnes]], USA teatrikriitik (81) *19. november – [[Farah Weheliye Addo]], Somaalia spordijuht (73) *19. november – [[Carole Caldwell Graebner]], USA tennisist (65) *[[20. november]] – [[Gyula Takáts]], ungari luuletaja (97) *20. november – [[Robert M. White II]], USA ajakirjanik (93) *20. november – [[Salme Raunam]], eesti metallikunstnik (87) *20. november – [[Jan Machulski]], poola näitleja, režissöör ja pedagoog (80) *20. november – [[Bob Jeter]], USA jalgpallur (71) *20. november – [[Jim Mattox]], USA poliitik (65) *20. november – [[Boriss Fjodorov]], Venemaa poliitik ja pankur (50) *20. november – [[Janekit Kratsakhon]], Tai valitsusvastane aktivist (48) *20. november – [[Robert Jean Hudson]], USA mõrvar (45) *[[21. november]] – [[Tom Gish]], USA ajakirjanik (82) *21. november – [[Marco Allen Chapman]], USA mõrvar (37) *21. november – [[Mihail Velsvebel]], Eesti kergejõustiklane *[[22. november]] – [[Ibrahim Nasir]], Maldiivide poliitik (82) *22. november – [[‘Abd al-Nabī Aḩmad]], Sudaani poliitik (58) *22. november – [[Sandro Curzi]], itaalia ajakirjanik (78) *22. november – [[MC Breed]], USA räppar (37) *22. november – [[Rashid Rauf]], Briti-Pakistani väidetav terrorist (27) *[[23. november]] – [[Richard Hickox]], Briti dirigent (60) *23. november – [[Jón Sveinbjørn Jónsson]], islandi-norra kirjanik ja tõlkija (53) *23. november – [[Robert Lucas]], USA muusik (46) *23. november – [[Mario Fernando Hernández]], Hondurase poliitik (41) *[[24. november]] – [[Francis Grevemberg]], USA politseijuht (94) *24. november – [[Cecil H. Underwood]], USA poliitik (86) *24. november – [[Bep Guidolin]], Kanada jäähokimängija (82) *24. november – [[Ray Perrault]], Kanada poliitik (82) *24. november – [[Goran Simić (laulja)|Goran Simić]], serbia ooperilaulja (55) *24. november – [[Kenny MacLean]], Kanada muusik (52) *24. november – [[Stefan Schörghuber]], saksa õlletööstur (47) *24. november – [[Michael Lee]], Briti trummar (39) *[[25. november]] – [[William Gibson (näitekirjandus)|William Gibson]], USA näitekirjanik (94) *25. november – [[Dudley Savage]], Briti raadioajakirjanik (88) *25. november – [[Gerald Schoenfeld]], USA teatrijuht (84) *25. november – [[Antanas Vaičius]], leedu piiskop (82) *25. november – [[Antti Papinaho]], soome korvpallitreener (31) *[[26. november]] – [[Edna Parker]], USA pikaealine (115) *26. november – [[Eeva Kauppi]], Soome poliitik ja psühhiaater (87) *26. november – [[Andreas Liveras]], Briti ärimees (73) *26. november – [[Christian Fechner]], prantsuse filmiprodutsent (64) *26. november – [[Hemant Karkare]], India politseijuht (54) *26. november – [[Ralph Burkei]], saksa teleprodutsent (51) *26. november – [[Vitali Karajev]], Venemaa poliitik (46) *[[27. november]] – [[Verne Orr]], USA poliitik (92) *27. november – [[Leena Peltola]], soome kunstiteadlane (87) *27. november – [[Mike Minogue]], Uus-Meremaa poliitik (85) *27. november – [[Vishwanath Pratap Singh]], India poliitik (77) *27. november – [[Andrew McKelvey]], USA ettevõtja (74) *27. november – [[Gideon Gechtman]], Iisraeli kunstnik (66) *27. november – [[Paul Hibbert]], Austraalia kriketimängija (56) *27. november – [[Pekka Pohjola]], soome muusik (56) *[[28. november]] – [[Patricia Marand]], USA näitleja (74) *28. november – [[Wo Weihan]], hiina biokeemik (59) *[[29. november]] – [[Sten Rudholm]], rootsi jurist (90) *29. november – [[Jørn Utzon]], taani arhitekt (90) *29. november – [[Robert Wade]], Uus-Meremaa päritolu Briti maletaja (87) *29. november – [[Bill Drake]], USA raadiojuht (71) *29. november – [[Hugh Laddie]], Briti jurist (62) *[[30. november]] – [[Béatrix Beck]], Belgia kirjanik (94) *30. november – [[Pit Martin]], Kanada jäähokimängija (64) *30. november – [[Munetaka Higuchi]], jaapani trummar (49) ==Detsember== *[[1. detsember]] – [[Joseph B. Wirthlin]], USA mormooni apostel (91) *1. detsember – [[Betty Goodwin]], Kanada kunstnik (85) *1. detsember – [[Mikel Laboa]], baski laulja ja laulukirjutaja (74) *1. detsember – [[Paul Benedict]], USA näitleja (70) *1. detsember – [[Raymond F. Lederer]], USA poliitik (70) *1. detsember – [[Tom Kirby]], Briti noolemängur (61) *1. detsember – [[Beth Hoffman]], USA ajakirjanik (58) *1. detsember – [[H. Sridhar]], India helirežissöör (50) *[[2. detsember]] – [[Frank Crean]], Austraalia poliitik (92) *2. detsember – [[Henry Molaison]], USA mäluhäirega patsient (82) *2. detsember – [[Elizabeth Warnock Fernea]], USA antropoloog (81) *2. detsember – [[Odetta]], USA laulja ja inimõiguslane (77) *2. detsember – [[Ted Rogers]], Kanada ärimees (75) *2. detsember – [[Margaríta Karapánou]], kreeka kirjanik (62) *2. detsember – [[Pjotr Latõšev]], Venemaa poliitik (60) *2. detsember – [[Carlos María Abascal Carranza]], Mehhiko poliitik (59) *2. detsember – [[Gennadi Žukov]], vene luuletaja (53) *2. detsember – [[Konstantínos Papachrónis]], kreeka näitleja (31) *[[3. detsember]] – [[William Spoelhof]], USA ühiskonnateadlane ja haridustegelane (98) *3. detsember – [[Oliver Selfridge]], Briti päritolu USA tehisintellekti uurija (82) *3. detsember – [[Ignacio Uria Mendizabal]], hispaania ärimees (71) *3. detsember – [[Anastassija Habenskaja]], vene näitleja (35) *[[4. detsember]] – [[Donna Stewart-Hardaway]], USA näitleja (75) *4. detsember – [[Seppo Nevala]], soome politseijuht (61) *4. detsember – [[Steve Bradley]], USA maadleja (32) *4. detsember – [[Alex Widmer]], Šveitsi pangajuht (52) *[[5. detsember]] – [[Basil Kelly]], Suurbritannia poliitik (87) *5. detsember – [[Nina Foch]], hollandi päritolu USA näitleja (84) *5. detsember – [[George Brecht]], USA kunstnik (82) *5. detsember – [[Constantin-Grigore Dumitrescu]], Rumeenia poliitik (80) *5. detsember – [[Aleksius II]], Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh (79) *5. detsember – [[Rúnar Júlíusson]], islandi muusik (63) *5. detsember – [[Martyn Crook]], Austraalia jalgpallur (52) *5. detsember – [[Anca Parghel]], rumeenia laulja (51) *[[6. detsember]] – [[Catherine Hagel]], USA ülipikaealine (114) *6. detsember – [[Sunny von Bülow]], USA seltskonnategelane ja filantroop (76) *6. detsember – [[Elliot Manyika]], Zimbabwe poliitik (53) *6. detsember – [[Richard Marsland]], Austraalia koomik ja raadioajakirjanik (32) *[[7. detsember]] – [[Roger Sonnabend]], USA ärimees (83) *7. detsember – [[António Alçada Baptista]], portugali kirjanik (81) *7. detsember – [[Gérard Lauzier]], prantsuse joonisfilmide tegija (76) *7. detsember – [[Georges Nguyen Van Loc]], Prantsuse politseinik, kirjanik ja näitleja (75) *7. detsember – [[Abul Ahsan]], Bangladeshi diplomaat ja poliitik (71) *7. detsember – [[Dennis Yost]], USA laulja (65) *7. detsember – [[Lido Salonen]], soome muusik (58) *[[8. detsember]] – [[Ludmilla Raudtits]], eesti tõlkija ja kirjastaja (84) *8. detsember – [[Oliver Postgate]], Briti animaator (83) *8. detsember – [[John Cumming]], Briti jalgpallur (78) *8. detsember – [[Bob Spiers]], Briti telerežissöör (63) *8. detsember – [[Kerryn McCann]], Austraalia kergejõustiklane (41) *8. detsember – [[Moḩammad Bobī]], Afganistani Ţālebāni juht *[[9. detsember]] – [[José María Larrauri Lafuente]], hispaania piiskop (90) *9. detsember – [[Dražan Jerković]], horvaadi jalgpallur (72) *9. detsember – [[Juri Glazkov]], vene kosmonaut (69) *9. detsember – [[Pekka Ojamaa]], soome teatrikunstnik (61) *9. detsember – [[Ibrahim Dossey]], Ghana jalgpallur (36) *[[10. detsember]] – [[Sal Yvars]], USA pesapallur (84) *10. detsember – [[Didith Reyes]], Filipiinide laulja (60) *10. detsember – [[Dorothy Porter]], Austraalia luuletaja (54) *10. detsember – [[Munawwar Hasan]], India poliitik (44) *10. detsember – [[Chris Richardson]], USA korvpallur (28) *[[11. detsember]] – [[Bettie Page]], USA modell (85) *11. detsember – [[Yeh Shih-tao]], Taiwani kirjanik (83) *11. detsember – [[Robert Chandler]], USA telejuht (80) *11. detsember – [[Ali Alatas]], Indoneesia poliitik (76) *[[12. detsember]] – [[Van Johnson]], USA näitleja (92) *12. detsember – [[Avery Dulles]], USA teoloog (90) *12. detsember – [[Daniel Carleton Gajdusek]], USA arstiteadlane (85) *12. detsember – [[Tássos Papadópoulos]], Küprose poliitik (74) *12. detsember – [[Ron Carey]], USA ametiühingujuht (72) *12. detsember – [[Sigitas Geda]], Leedu luuletaja (65) *12. detsember – [[Robin Toner]], USA ajakirjanik (54) *12. detsember – [[Maksim Pašajev]], Ukraina jalgpallur (20) *[[13. detsember]] – [[Salme Nigol]], eesti keeleteadlane, murdeuurija (88) *13. detsember – [[Horst Tappert]], saksa näitleja (85) *13. detsember – [[Eva Aaver]], eesti tekstoloog (83) *13. detsember – [[Kathy Staff]], Briti näitleja (80) *13. detsember – [[Vince Karalius]], Briti ragbimängija (76) *13. detsember – [[Kjartan Slettemark]], norra kunstnik (76) *13. detsember – [[John Drake]], Uus-Meremaa ragbimängija (49) *[[14. detsember]] – [[Ramón Barce]], hispaania helilooja (80) *14. detsember – [[Claude Olievenstein]], prantsuse psühhiaater (75) *14. detsember – [[Mike Bell]], USA maadleja (37) *[[15. detsember]] – [[Anne-Catharina Vestly]], norra kirjanik ja näitleja (88) *15. detsember – [[Valentin Berlinski]], vene muusik (83) *15. detsember – [[Jay E. Welch]], USA muusik (83) *15. detsember – [[León Febres Cordero]], Ecuadori poliitik (77) *15. detsember – [[Peeter Ulas]], eesti graafik (74) *15. detsember – [[Davey Graham]], Briti kitarrist (68) *[[16. detsember]] – [[Joe Krol]], Kanada jalgpallur (89) *16. detsember – [[David Lieber]], USA rabi (83) *16. detsember – [[John E. Sprizzo]], USA kohtunik (73) *16. detsember – [[Sam Bottoms]], USA näitleja (53) *16. detsember – [[Celine Cawley]], iiri näitleja (46) *16. detsember – [[Toomas Torop]], eesti muusik (37) *16. detsember – [[Edwin Legarda]], Colombia indiaaniliider (34) *[[17. detsember]] – [[Sammy Baugh]], USA jalgpallur (94) *17. detsember – [[Ved Prakash Goyal]], India poliitik (82) *17. detsember – [[Freddy Breck]], saksa laulja (66) *17. detsember – [[Nina Varlamova]], Venemaa poliitik (54) *17. detsember – [[Dave Smith]], USA pesapallur (53) *17. detsember – [[Jennifer Gale]], USA poliitik (47) *17. detsember – [[Francisco Casavella]], hispaania kirjanik (45) *17. detsember – [[Ismet Bajramović]], Bosnia allilmategelane ja sõjaväelane (42) *17. detsember – [[Justin Levens]], USA sportlik vabavõitleja (28) *[[18. detsember]] – [[Amanda Jones]], USA pikaealine (110) *18. detsember – [[Hannah Frank]], Briti skulptor (100) *18. detsember – [[W. Mark Felt]] (Deep Throat), USA riigiametnik, (95) *18. detsember – [[Conor Cruise O'Brien]], Iirimaa poliitik ja kirjanik (91) *18. detsember – [[Peter Malam Brothers]], Briti sõjaväelendur (91) *18. detsember – [[Hans Henning Lüdig]], eesti vaimulik Austraalias (89) *18. detsember – [[Ivan Rabuzin]], horvaadi kunstnik (87) *18. detsember – [[Robert Jonquet]], prantsuse jalgpallur (83) *18. detsember – [[Jack Douglas]], Briti näitleja (81) *18. detsember – [[Majel Barrett]], USA näitleja (76) *18. detsember – [[Pete Case]], USA jalgpallur (67) *18. detsember – [[Paul Weyrich]], USA poliitik (66) *18. detsember – [[John Costelloe]], USA filminäitleja (47) *18. detsember – [[Nahlah Ḩusayn ash-Shalī]], Iraagi naisõiguslane (37) *[[19. detsember]] – [[Sam Tingle]], Zimbabwe rallisõitja (87) *19. detsember – [[Tana Schanzara]], saksa näitleja (83) *19. detsember – [[Bernard Crick]], Briti politoloog (79) *19. detsember – [[Carol Chomsky]], USA keeleteadlane, Noam Chomsky abikaasa (78) *19. detsember – [[James Bevel]], USA inimõiguslane (72) *19. detsember – [[Dock Ellis]], USA pesapallur (63) *19. detsember – [[Matt Kofler]], USA jalgpallur (49) *[[20. detsember]] – [[Olga Lepešinskaja]], vene balletitantsija (92) *20. detsember – [[Joseph Conombo]], Burkina Faso poliitik (91) *20. detsember – [[Robert Mulligan]], USA filmirežissöör (83) *20. detsember – [[Adrian Mitchell]], Briti luuletaja (76) *20. detsember – [[Samuele Bacchiocchi]], itaalia teoloog (70) *[[21. detsember]] – [[James Fulton]], Kanada poliitik (58) *21. detsember – [[Niina Sepp]], eesti pedagoog (59) *[[22. detsember]] – [[Peter Steiner]], saksa näitleja (81) *22. detsember – [[Lansana Conté]], Guinea poliitik (74) *22. detsember – [[Coy Bacon]], USA jalgpallur (66) *22. detsember – [[Hillar Nahkmann]], eesti ajakirjanik (44) *22. detsember – [[Konstanten Grogorjev]], vene luuletaja (40) *[[23. detsember]] – [[Valentina Kropivnitskaja]], vene kunstnik (84) *23. detsember – [[Thomas Congdon]], USA toimetaja (77) *23. detsember – [[Narciso Bernardo]], Filipiinide korvpallur (71) *23. detsember – [[Thierry de la Villehuchet]], prantsuse ärimees (65) *23. detsember – [[Frank Krog]], norra näitleja (54) *23. detsember – [[Manuel Benitez]], USA lapsnäitleja ja kurjategija (39) *[[24. detsember]] – [[Gordon Fairweather]], Kanada poliitik (85) *24. detsember – [[Samuel Huntington]], USA politoloog (81) *24. detsember – [[Giuli Tšohhonelidze]], gruusia näitleja ja režissöör (79) *24. detsember – [[Harold Pinter]], Briti näitekirjanik (78) *24. detsember – [[Hugh Myers]], USA maletaja (78) *24. detsember – [[Urmas Rattus]], eesti tõlkija (72) *24. detsember – [[Ray Deakin]], Briti jalgpallur (49) *24. detsember – [[Ai Iijima]], jaapani meediategelane (36) *24. detsember – [[Alf Robertson]], rootsi laulja ja helilooja (67) *[[25. detsember]] – [[Eartha Kitt]], USA laulja ja näitleja (81) *25. detsember – [[Robert Ward]], USA laulja (70) *25. detsember – [[Leo Frankowski]], USA kirjanik (65) *25. detsember – [[Maciej Kuroń]], poola kokk (48) *[[26. detsember]] – [[Dale Wasserman]], USA näitekirjanik (91) *26. detsember – [[Gösta Krantz]], rootsi näitleja (83) *26. detsember – [[Rollin' Hard]], USA profimaadleja (34) *26. detsember – [[Andrus Ausmees]], eesti füüsik (48) *[[27. detsember]] – [[George Francis]], USA pikaealine (112) *27. detsember – [[Roque Cordero]], USA helilooja (91) *27. detsember – [[Tuanku Jaafar]], Malaisia kuningas (86) *27. detsember – [[Sahu Mewalal]], India jalgpallur (82) *27. detsember – [[Arild Andresen]], norra jalgpallur ja jäähokimängija (80) *27. detsember – [[Hardi-Erik Roosve]], eesti loomakasvatusteadlane (76) *27. detsember – [[Ian Harland]], Briti vaimulik (76) *27. detsember – [[Robert Graham]], USA skulptor (70) *27. detsember – [[Delaney Bramlett]], USA laulukirjutaja ja muusikaprodutsent (69) *27. detsember – [[George Miller (jalgpallur)|George Miller]], Briti jalgpallur (69) *27. detsember – [[Lars Hollmer]], rootsi muusik (60) *[[28. detsember]] – [[Quentin C. Aanenson]], USA sõjaväelendur (87) *28. detsember – [[Alfred Pfaff]], saksa jalgpallur (82) *28. detsember – [[Michael Levey]], Briti kunstiajaloolane (81) *[[29. detsember]] – [[William Ellis Green]], Austraalia illustraator (85) *29. detsember – [[Ted Lapidus]], prantsuse moekunstnik (79) *29. detsember – [[Freddie Hubbard]], USA trompetist (70) *29. detsember – [[Manjit Bawa]], India kunstnik (67) *29. detsember – [[Carlos Camilo]], Portugali sõjaväelane (64) *29. detsember – [[Valeri Lipinski]], Venemaa sõjaväelane *[[30. detsember]] – [[Santee Cleveland Cureton]], USA vaimulik (78) *30. detsember – [[Riita Lind]]-Karu, eesti kergejõustiklane, võrkpallur, treener ja ajakirjanik (78) *30. detsember – [[Claudio Vitalone]], Itaalia poliitik ja jurist (72) *[[31. detsember]] – [[Premjit Lall]], India tennisist (68) *31. detsember – [[Kazbek Pagijev]], Venemaa poliitik (49) == Vaata ka == *[[Surnud 2007]] *[[Surnud 2009]] [[Kategooria:2008]] miwq0k5yrrmxcasks7068ojkpbawa2d Tõnis Kõiv 0 112612 7124367 6984985 2026-04-04T17:24:42Z ~2026-20761-29 226475 /* Töökäik */ 7124367 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} [[Pilt:RE Tõnis Kõiv.jpg|pisi|Tõnis Kõiv 2011. aastal]] '''Tõnis Kõiv''' (sündinud [[29. oktoober|29. oktoobril]] [[1970]] [[Paide]]s) on Eesti poliitik ja jurist. == Haridus == Tõnis Kõiv on lõpetanud [[Koeru Keskkool]]i 1989 ning [[Tartu Ülikool]]i õigusteaduskonna 1995. [[Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž]]i magistriõppes õppis aastatel 2000–2003. Läbis 2018. aastal Taltech koolituse "Eksperdi tasemel andmekaitsespetsialistiks" (DPO). == Töökäik == Kõiv on töötanud [[AS Paide Piimakombinaat|ASis Paide Piimakombinaat]] juristina 1993–1996, [[Paide linnapea]]na 1996–2004, [[OÜ Agenor]]i tegevdirektorina 2004–2005, Riigikogu liikmena 2005–2015, YourOffice'i juristina 2016–2017, Eesti Reformierakonna peasekretärina 2017- 2018, 2018. aastast kuni juunini 2025 YourOffice'i õigusnõunik. 02.juunist 2025 kuni 2.detsembrini 2025 Rae valla abivallavanem ehituse, planeerimise ja territoriaalse arengu valdkondades. TTJA juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni esimees perioodil 2016-2026. Alates detsembrist 2025 Youroffice õigusnõunik. == Poliitiline tegevus == Tõnis Kõiv astus [[Eesti Reformierakond|Eesti Reformierakonda]] 4. juunil 1996. Reformierakonna juhatuse liige aastatel 1999–2001 ja 2003–2005, 2007–2009, 2009–2011, 2011–2013. 2013. aastal valitud Reformierakonna juhatusse Kõiv ei kandideerinud. Ta oli Järva- ja Viljandimaalt valitud [[X Riigikogu]] liige 2005–2007, [[XI Riigikogu]] liige 2007–2011 ja XII Riigikogu liige 2011–2015. Ta kandideeris Riigikogusse 2015 aastal Harju- ja Raplamaal, aga ei osutunud valituks. Tõnis Kõiv on olnud keskkonnakomisjoni esimees, riigieelarve kontrolli komisjoni ase-esimees ning IPU (Rahvusvahelise Parlamentidevahelise liidu) Eesti delegatsiooni juht, Eesti-Tšehhi parlamendirühma esimees. 10. veebruaril 2017 kinnitas Reformierakonna juhatus esimees Hanno Pevkuri ettepanekul Kõivu erakonna peasekretäriks volituste algusega 1. märtsil 2017. 9. märtsil 2018 otsustas Reformierakonna juhatus ametist lahkuva esimehe Hanno Pevkuri ettepanekul lõpetada peasekretäri kaheaastane leping ennetähtaegselt. 16. oktoobril 2018 valis Rae vallavolikogu Tõnis Kõivu volikogu esimeheks ja teist korda valiti Tõnis Kõiv volikogu esimeheks peale 2021 a kohalikke valimisi. 2.juunil 2025 asus Tõnis Kõiv Rae valla abivallavanema ametisse ja sellega lõppes volikogu esimehe roll. Abivallavanema amet lõppes 2.detsembril 2025 uue vallavalitsuse ametisse astumisel. 2025 a oktoobris valitud Rae vallavolikogus on Tõnis Kõiv volikogu keskkonna-ja turvalisuse komisjoni ase-esimees. <ref>{{Netiviide |pealkiri=Komisjonid {{!}} Rae vald |url=https://rae.ee/vald-info-ja-kontaktid/vallavolikogu/komisjonid |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=rae.ee |keel=et}}</ref> == Isiklik == Tõnis Kõiv on abielus Marge Kõivuga (2001). Tõnis Kõivul on kolm last, Triinu (1988), Marili (1992) ja Tõnis (2002). == Ühiskondlik tegevus == Kõiv on olnud [[Euroopa Liidu Regioonide Komitee]] liige 2003–2004, [[Eesti Linnade Liit|Eesti Linnade Liidu]] juhatuses 1999–2004, [[Järvamaa Omavalitsuste Liit|Järvamaa Omavalitsuste Liidu]] esimees 1999–2002. Ta on olnud [[Rahvusvaheline Noorte Kommertskoda|Rahvusvahelise Noorte Kommertskoja]] (Junior Chamber International Estonia) Paide koja asutajaliige, [[Riigimetsa Majandamise Keskus]]e nõukogu liige, auditikomitee esimees (2007-2016), AS Teede Tehnokeskus nõukogu liige (2015-2016) ning [[Türi Rotary Klubi|Tallinna Rotary Klubi]] liige. Tõnis Kõiv oli kolmel 6-kuu pikkusel perioodil rahvusvahelise ärikoostöövõrgustiku (BNI) grupi North Star Tallinn president. == Tunnustus == * 2003 – [[Järvamaa teenetemärk]] == <ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-05-29 |pealkiri=Tõnis Kõiv &#10217; Vene laiusega raudtee on julgeolekuoht |url=https://arvamus.postimees.ee/7532875/tonis-koiv-vene-laiusega-raudtee-on-julgeolekuoht |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Arvamus |keel=et}}</ref>Välislingid == * [[Martti Kass]]. [http://wwx.postimees.ee/191107/esileht/siseuudised/296279.php Tõnis Kõiv: müraga seotud riskid tuleb tähelepanu alla võtta] Postimees, 18. juuni 2007 * [http://www.postimees.ee/?id=45749 Riigikogulane jäi kiiruse ületamisega vahele] Postimees, 3. november 2008 * [[Askur Alas]]. [http://www.ekspress.ee/2009/01/23/eesti-uudised/6388-tonis-koiv-sovhoosi-autojuhist-sotsiaalministri-kandidaadiks Tõnis Kõiv: sovhoosi autojuhist sotsiaalministri kandidaadiks] Eesti Ekspress, 23. jaanuar 2009 * [http://pluss.postimees.ee/212965/tonis-koiv-senine-pandipakendi-susteem-peaks-eestis-jatkuma Tõnis Kõiv: senine pandipakendi süsteem peaks Eestis jätkuma] Postimees, 18. jaanuar 2010 * [https://www.delfi.ee/artikkel/57825954 Tõnis Kõiv: Teeme ära vallutab maailma samamoodi kui Skype] Delfi 15. september 2011 * [[Sulev Vedler]]. [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/65162672 Tõnis Kõiv võitleb paha haisuga] Eesti Ekspress, 25. oktoober 2012 * Tõnis Kõiv: Inimesed väärivad pääsu Ülemiste järve kallastele 7. oktoober 2013 Eesti Elu * Tõnis Kõiv: Võidame jobu meis enestes Postimees, 8. november 2014 *[https://www.postimees.ee/4010387/reformierakonna-peasekretariks-sai-tonis-koiv Reformierakonna peasekretäriks sai Tõnis Kõiv, Postimees 10. veebruar 2017] *[https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/video-mida-hakkab-tegema-reformierakonna-peasekretari-kohalt-lahkuv-tonis-koiv?id=81387083 Video: mida hakkab tegema Reformierakonna peasekretäri kohalt lahkuv Tõnis Kõiv, Delfi 9. märts 2018] * [https://www.err.ee/688326/leht-koiv-uputas-peasekretarina-reformierakonna-volgadesse "Leht: Kõiv uputas peasekretärina Reformierakonna võlgadesse"] ERR, 8. märts 2018 *[http://www.harjuelu.ee/rae-vallavolikogu-esimeheks-valitud-tonis-koiv-valistab-kandideerimise-riigikogu-valimistel/ Rae vallavolikogu esimeheks valitud Tõnis Kõiv välistab kandideerimise Riigikogu valimistel, Harju Elu 17. oktoober 2018] {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Jaan Rõuk]] | nimi=[[Paide]] linnapea| aeg=[[1996]]–[[2004]] | järgnev=[[Indrek Kivimäe]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Kõiv, Tõnis}} [[Kategooria:Eesti Reformierakonna poliitikud]] [[Kategooria:Paide linnapead]] [[Kategooria:X Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XI Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:XII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Sündinud 1970]] [[Kategooria:Keskkonnakirves]] k6035l82pa6frzr1sjzvw8ab6699vn9 Akumulatsiooniala 0 113718 7124364 6921546 2026-04-04T17:15:57Z Kuriuss 38125 7124364 wikitext text/x-wiki [[Fail:Glacier diagram.svg|pisi|Akumulatsiooniala leitakse liustiku kõrgeimal kõrgusel, kus materjali kogunemine on suurem kui kadu.]] '''Akumulatsiooniala''' on ala, kus lumesadu koguneb ja ületab ablatsiooni kaod (sulamine, aurustumine, [[sublimeerumine]]). Suveajal külmades piirkondades (pooluste juures või suurtel kõrgustel) sajab rohkem lund maha (akumulatsioon), kui sulab [[Ablatsioon (glatsioloogia)|(ablatsioon]]) ning nii tekib akumulatsiooniala.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Accumulation_zone|pealkiri=Accumulation zone|väljaanne=et.wikipedia.org|aeg=27.09.2019|vaadatud=14.04.2020}}</ref> See asub liustikul [[Firn|firnist]] ehk sõmerlumest kõrgemal, sest lumi ja jää peavad aasta läbi püsima. Piirkondi, kus lumi ja jää liustikusüsteemist kaovad, nimetatakse ablatsioonialadeks. Ablatsiooni saab mõõta liustiku ühes punktis või liustiku mis tahes piirkonnas ja ühikud on meetrid. Enamiku liustikke võib jagada kaheks alaks: sisemine või ülemine tsoon, kus aastane akumulatsioon ületab ablatsiooni kaotused, ning väliseks või alumiseks tsooniks, kus ablatsioon ületab akumulatsiooni. Need kaks tsooni on tuntud vastavalt kui akumulatsiooniala ja ablatsiooniala, mis on omavahel eraldatud tasakaalujoone kõrgusega (ELA), kus aastane akumulatsioon ja ablatsioon on võrdsed.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Massibilanss#cite_note-Benn-1|pealkiri=Massibilanss|väljaanne=et.wikipedia.org|aeg=20.04.2019|vaadatud=15.04.2020}}</ref> Liustiku tasakaalujoone asend tähistab liustiku pindala, mis eraldab akumulatsioonitsooni ablatsioonitsoonist, kui aastane akumulatsioon ja ablatsioon on võrdsed. Kuna globaalne soojenemine on tõsiseks ohuks Euroopa liustikele, on paljude liustike akumulatsioonitsooni alumine ots liikunud mägedest kaugemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et keskmise temperatuuri tõustes liigub lumeliin (punkt mäel, mille kohal lumi püsib aasta läbi) mäest edasi. Enamik Euroopa liustikke on taandumas, mis tähendab, et igal aastal on ablatsioon (lume ja jää kadu) suurem kui akumulatsioon (lume ja jää lisandumine).<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.geography-site.co.uk/pages/physical/glaciers/accumulation.html|pealkiri=Accumulation and accumulation area|väljaanne=Geography Site|aeg=25.10.2006|vaadatud=14.04.2020}}</ref> ==Akumulatsioon== [[Fail:Glacier accumulation ablation and net mass flux graph.png|pisi|Graafik, mis näitab skemaatiliselt liustiku akumulatsiooni, ablatsiooni ja netomassi voogu (kahe esimese summa) bilansiaasta jooksul. Redrawn from Knight, Peter (1999). ''Glaciers''. Cheltenham, UK: Stanley Thornes. p. 25]] [[Fail:Hanging glacier chugach nf.jpg|alt=|pisi|Põhja suunas kaldu aerofoto, millel on näha väike nimetu rippuv liustik, mis asub Chugachi mägedes Cordova tipu lähedal Chugachi riigimetsas Alaskal.]] Erinevaid protsesse, mille abil liustik saab massi, nimetatakse '''akumulatsiooniks'''. Lumesadu on liustiku kogunemise ehk akumulatsiooni kõige ilmsem vorm. [[Laviin|Laviinid]], eriti järskudes mägikeskkondades, võivad liustikule lisada ka massi. Muud meetodid on näiteks tuulega puhutud lume sadestumine; vedela vee, sealhulgas vihmavee ja sulavee külmumine ning jää ujuva ala laienemine. Lumesadu on valdav kogunemisvorm, kuid konkreetsetes olukordades võivad muud protsessid olla olulisemad akumulatsioonis. Näiteks laviinid, mis kuhjuvad korraga suurtes kogustes.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Glaciers|aasta=1999|koht=|kirjastus=Knight|lehekülg=31-34}}</ref> Akumulatsiooni saab mõõta liustiku ühes punktis või liustiku mis tahes piirkonnas. Ühikuks on meetrid: 1-meetrine akumuleerumine tähendab, et selle piirkonna täiendav jäämass, kui seda pöörata vette, suurendaks liustiku sügavust 1 meetri võrra.<ref>{{Raamatuviide|autor=W. S. B. Paterson|pealkiri=The Physics of Glaciers|aasta=1981|koht=|kirjastus=|lehekülg=43}}</ref> Kõrgmaismaal on liustike moodustamiseks peamine allikas talvised sademed lume kujul. Talvisel perioodil saavad liustikud tugevaid tahkeid sademeid ja ka langenud sademeid, mis kogunevad liustiku kohale ja see suurendab selle massi. Üldiselt kuulub suurem osa liustikke sellesse kategooriasse. Vaid vähestel liustikel toimub suveajal akumulatsioon. Kohtades, kus akumuleerumine toimub peamiselt talveperioodil ja ablatsioon suvehooajal, nimetatakse tavaliselt talvel akumuleeruvateks liustikeks.<ref>{{Netiviide|autor=Amit Kumar|url=https://link.springer.com/referenceworkentry/10.1007%2F978-90-481-2642-2_602|pealkiri=Winter Accumulation Glacier|väljaanne=link.spinger.com|aeg=26.08.2014|vaadatud=15.04.2020}}</ref> == Alpi liustikud == Alpi liustike ellujäämine sõltub akumuleerumistsooni püsivast olemasolust. Tihti on akumulatsioonialal madalad väärtused, alla 30% ning need näitavad ühtlase akumuleerumistsooni puudumist, mis viib liustiku olulisele hõrenemisele. See hõrenemine ilmneb sageli olulise marginaalse languse, uute kivimi paljandite tekkimise ja pinnakõrguse languse tõttu akumuleerumistsoonis. [[Kaskaadid|Põhja-kaskaadides]] on 12-st uuritud liustikust 9 olulist akumuleerumistsooni, mis iseloomustavad hõrenemist, äärmist langust või tekkinud aluspõhja piirkonda. Pikisuunalise profiili hõrenemistegur f, mis näitab akumuleerumistsooni otsaosa hõrenemise suhet, on kõigi liustike korral 0,6, mis on üheks akumulatsiooniala hõrenemise näitajaks. Kui akumuleerumistsooni hõrenemise ja kumulatiivse massitasakaalu suhe on üle 0,5 liustiku korral, siis akumuleerumisvöönd on märkimisväärselt hõrenenud. Ilma ühtlase akumulatsioonialata ei prognoosita, et need liustikud praegust kliimat ega tulevast täiendavat soojenemist üle elaksid. Külgnevate liustike ellujäämise prognoos on erinev, kui tulemused erinevad märkimisväärselt. See rõhutab ohtu, et liustiku ellujäämist ekstrapoleeritakse.<ref>{{Netiviide|autor=Mauri Pelto|url=https://www.researchgate.net/publication/43047583_Forecasting_Temperate_Alpine_Glacier_Survival_from_Accumulation_Zone_Observations|pealkiri=Forecasting Temperate Alpine Glacier Survival from Accumulation Zone Observations|väljaanne=ResearchGate|aeg=jaanuar 2010|vaadatud=15.04.2020}}</ref> == Vaata ka == * [[Massibilanss]] * [[Ablatsioon (glatsioloogia)|Ablatsioon]] * [[Liustik]] == Viited == [[Kategooria:Glatsioloogia]] <references /> nk7vcs7tok1a8dkckq60h1tkuvaw83r 7124365 7124364 2026-04-04T17:17:44Z Kapsas123 209254 7124365 wikitext text/x-wiki [[Fail:Glacier diagram.svg|pisi|Akumulatsiooniala leitakse liustiku kõrgeimal kõrgusel, kus materjali kogunemine on suurem kui kadu.]] '''Akumulatsiooniala''' on ala, kus lumesadu koguneb ja ületab ablatsiooni kaod (sulamine, aurustumine, [[sublimeerumine]]). Suveajal külmades piirkondades (pooluste juures või suurtel kõrgustel) sajab rohkem lund maha (akumulatsioon), kui sulab ([[Ablatsioon (glatsioloogia)|ablatsioon]]) ning nii tekib akumulatsiooniala.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=|url=https://en.wikipedia.org/wiki/Accumulation_zone|pealkiri=Accumulation zone|väljaanne=et.wikipedia.org|aeg=27.09.2019|vaadatud=14.04.2020}}</ref> See asub liustikul [[Firn|firnist]] ehk sõmerlumest kõrgemal, sest lumi ja jää peavad aasta läbi püsima. Piirkondi, kus lumi ja jää liustikusüsteemist kaovad, nimetatakse ablatsioonialadeks. Ablatsiooni saab mõõta liustiku ühes punktis või liustiku mis tahes piirkonnas ja ühikud on meetrid. Enamiku liustikke võib jagada kaheks alaks: sisemine või ülemine tsoon, kus aastane akumulatsioon ületab ablatsiooni kaotused, ning väliseks või alumiseks tsooniks, kus ablatsioon ületab akumulatsiooni. Need kaks tsooni on tuntud vastavalt kui akumulatsiooniala ja ablatsiooniala, mis on omavahel eraldatud tasakaalujoone kõrgusega (ELA), kus aastane akumulatsioon ja ablatsioon on võrdsed.<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://et.wikipedia.org/wiki/Massibilanss#cite_note-Benn-1|pealkiri=Massibilanss|väljaanne=et.wikipedia.org|aeg=20.04.2019|vaadatud=15.04.2020}}</ref> Liustiku tasakaalujoone asend tähistab liustiku pindala, mis eraldab akumulatsioonitsooni ablatsioonitsoonist, kui aastane akumulatsioon ja ablatsioon on võrdsed. Kuna globaalne soojenemine on tõsiseks ohuks Euroopa liustikele, on paljude liustike akumulatsioonitsooni alumine ots liikunud mägedest kaugemale. Selle põhjuseks on asjaolu, et keskmise temperatuuri tõustes liigub lumeliin (punkt mäel, mille kohal lumi püsib aasta läbi) mäest edasi. Enamik Euroopa liustikke on taandumas, mis tähendab, et igal aastal on ablatsioon (lume ja jää kadu) suurem kui akumulatsioon (lume ja jää lisandumine).<ref name=":1">{{Netiviide|autor=|url=http://www.geography-site.co.uk/pages/physical/glaciers/accumulation.html|pealkiri=Accumulation and accumulation area|väljaanne=Geography Site|aeg=25.10.2006|vaadatud=14.04.2020}}</ref> ==Akumulatsioon== [[Fail:Glacier accumulation ablation and net mass flux graph.png|pisi|Graafik, mis näitab skemaatiliselt liustiku akumulatsiooni, ablatsiooni ja netomassi voogu (kahe esimese summa) bilansiaasta jooksul. Redrawn from Knight, Peter (1999). ''Glaciers''. Cheltenham, UK: Stanley Thornes. p. 25]] [[Fail:Hanging glacier chugach nf.jpg|alt=|pisi|Põhja suunas kaldu aerofoto, millel on näha väike nimetu rippuv liustik, mis asub Chugachi mägedes Cordova tipu lähedal Chugachi riigimetsas Alaskal.]] Erinevaid protsesse, mille abil liustik saab massi, nimetatakse '''akumulatsiooniks'''. Lumesadu on liustiku kogunemise ehk akumulatsiooni kõige ilmsem vorm. [[Laviin|Laviinid]], eriti järskudes mägikeskkondades, võivad liustikule lisada ka massi. Muud meetodid on näiteks tuulega puhutud lume sadestumine; vedela vee, sealhulgas vihmavee ja sulavee külmumine ning jää ujuva ala laienemine. Lumesadu on valdav kogunemisvorm, kuid konkreetsetes olukordades võivad muud protsessid olla olulisemad akumulatsioonis. Näiteks laviinid, mis kuhjuvad korraga suurtes kogustes.<ref>{{Raamatuviide|autor=|pealkiri=Glaciers|aasta=1999|koht=|kirjastus=Knight|lehekülg=31-34}}</ref> Akumulatsiooni saab mõõta liustiku ühes punktis või liustiku mis tahes piirkonnas. Ühikuks on meetrid: 1-meetrine akumuleerumine tähendab, et selle piirkonna täiendav jäämass, kui seda pöörata vette, suurendaks liustiku sügavust 1 meetri võrra.<ref>{{Raamatuviide|autor=W. S. B. Paterson|pealkiri=The Physics of Glaciers|aasta=1981|koht=|kirjastus=|lehekülg=43}}</ref> Kõrgmaismaal on liustike moodustamiseks peamine allikas talvised sademed lume kujul. Talvisel perioodil saavad liustikud tugevaid tahkeid sademeid ja ka langenud sademeid, mis kogunevad liustiku kohale ja see suurendab selle massi. Üldiselt kuulub suurem osa liustikke sellesse kategooriasse. Vaid vähestel liustikel toimub suveajal akumulatsioon. Kohtades, kus akumuleerumine toimub peamiselt talveperioodil ja ablatsioon suvehooajal, nimetatakse tavaliselt talvel akumuleeruvateks liustikeks.<ref>{{Netiviide|autor=Amit Kumar|url=https://link.springer.com/referenceworkentry/10.1007%2F978-90-481-2642-2_602|pealkiri=Winter Accumulation Glacier|väljaanne=link.spinger.com|aeg=26.08.2014|vaadatud=15.04.2020}}</ref> == Alpi liustikud == Alpi liustike ellujäämine sõltub akumuleerumistsooni püsivast olemasolust. Tihti on akumulatsioonialal madalad väärtused, alla 30% ning need näitavad ühtlase akumuleerumistsooni puudumist, mis viib liustiku olulisele hõrenemisele. See hõrenemine ilmneb sageli olulise marginaalse languse, uute kivimi paljandite tekkimise ja pinnakõrguse languse tõttu akumuleerumistsoonis. [[Kaskaadid|Põhja-kaskaadides]] on 12-st uuritud liustikust 9 olulist akumuleerumistsooni, mis iseloomustavad hõrenemist, äärmist langust või tekkinud aluspõhja piirkonda. Pikisuunalise profiili hõrenemistegur f, mis näitab akumuleerumistsooni otsaosa hõrenemise suhet, on kõigi liustike korral 0,6, mis on üheks akumulatsiooniala hõrenemise näitajaks. Kui akumuleerumistsooni hõrenemise ja kumulatiivse massitasakaalu suhe on üle 0,5 liustiku korral, siis akumuleerumisvöönd on märkimisväärselt hõrenenud. Ilma ühtlase akumulatsioonialata ei prognoosita, et need liustikud praegust kliimat ega tulevast täiendavat soojenemist üle elaksid. Külgnevate liustike ellujäämise prognoos on erinev, kui tulemused erinevad märkimisväärselt. See rõhutab ohtu, et liustiku ellujäämist ekstrapoleeritakse.<ref>{{Netiviide|autor=Mauri Pelto|url=https://www.researchgate.net/publication/43047583_Forecasting_Temperate_Alpine_Glacier_Survival_from_Accumulation_Zone_Observations|pealkiri=Forecasting Temperate Alpine Glacier Survival from Accumulation Zone Observations|väljaanne=ResearchGate|aeg=jaanuar 2010|vaadatud=15.04.2020}}</ref> == Vaata ka == * [[Massibilanss]] * [[Ablatsioon (glatsioloogia)|Ablatsioon]] * [[Liustik]] == Viited == [[Kategooria:Glatsioloogia]] <references /> gutfd3etlakhlxz21osdz00t1ne9ryf Mart Jaanson 0 114518 7124429 6804640 2026-04-04T19:22:45Z Amherst99 15496 7124429 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=märts|aasta=2019}}[[Pilt:Mart Jaanson 2011.JPG|pisi|Mart Jaanson 17. märtsil 2011 EELK Valga praostkonna sinodil Sangaste seltsimajas ettekannet pidamas]] '''Mart Jaanson''' (sündinud [[31. märts]]il [[1966]]) on eesti [[helilooja]], [[muusikateoreetik]], [[teoloog]] ja luterlik [[vaimulik]]. Aastail [[1973]]–[[1984]] õppis Jaanson [[Tartu 2. Keskkool]]is ja samaaegselt [[Tartu 1. Lastemuusikakool]]is [[klaver]]it ja [[1983]]–1987 [[Tartu Muusikakool]]i [[muusikateooria]] osakonnas. [[1987]]. aastal asus Jaanson õppima [[Tallinna Konservatoorium]]isse [[professor]] [[Eino Tamberg]]i [[kompositsiooni eriala|kompositsioon]]iklassi, mille lõpetas [[1992]]. aastal ''[[cum laude]]''. 1988.–1990. aastal täiendas Jaanson end [[Eesti Goethe Selts]]i juures tegutsenud [[Eesti Goethe-Gümnaasium]]is. Aastail 1992–1993 õppis ta [[Austria Teaduste ja Uuringute Ministeerium]]i ja hiljem [[Alban Bergi Fond]]i [[stipendiaat|stipendiaadina]] [[Viini Muusika- ja Lavakunstikõrgkool]]is professor [[Kurt Schwertsik]]u kompositsiooniklassis. [[1994]]. aastal astus ta [[Tartu Ülikooli usuteaduskond]]a, mille lõpetas [[1999]]. aastal. [[2002]]. aastal sai ta [[Eesti Muusikaakadeemia]] teadusmagistrikraadi [[muusikateadus]]es. Aastail 2002–2003 õppis Jaanson [[EELK]] usuteaduse instituudi [[pastoraalseminar]]is. Alates 2005. aastast on ta TÜ usuteaduskonna doktorant. 1990. aastal oli Jaanson tegev ajakirja [[Scripta Musicalia]] toimetamisel. Ta on [[Eesti Arnold Schönbergi Ühing]]u asutajaliige ning oli aastail 1995–2003 juhatuse esimees. Aastast 1993 tegutseb ta eesti muusikaelus eelkõige [[muusikakriitik]]una ([[Kultuurileht|Kultuurilehe]] 1994. aasta kriitikapreemia), aga ka heliloojana. Eelkõige keskendub ta [[20. sajand]]i ja nüüdismuusika tutvustamisele. Aastail 1994–2006 töötas Jaanson [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] muusikateoreetiliste ainete õpetajana ja 1999.–2001. aastal oli selle kooli [[direktor]]. Mart Jaanson on olnud [[Pärnu Nüüdismuusika Päevad / Tartu Uue Muusika Pidustused|Tartu Uue Muusika Pidustuste]] peakorraldaja. Alates 2001. aastast on ta TÜ muusikateooria lektor ning 7. oktoobrist 2003 EELK [[Nõo Püha Laurentsiuse kogudus]]e õpetaja. 2005–2006 oli Jaanson [[Toronto Peetri kogudus]]e abiõpetaja ning alates 1. novembrist 2021 kuni 28. maini 2023 [[EELK Rannu kogudus]]e hooldajaõpetaja. 1. detsembrist 2021 kuni 1. märtsini 2023 oli ta ka [[EELK Otepää Maarja kogudus]]e hooldajaõpetaja. 2013–2017 oli Jaanson Valga praostkonna abipraost ning alates 17. märtsist 2017 on Valgamaa praost. [[EELK Kirikukogu]] liige 2005–2009 ning alates 2017. ==Tunnustus== * 2016 [[EELK teeneterist]]i III järk * 2016 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=9.12.2022}}</ref> * 2025 [[EELK aasta vaimulik]] == Välislingid == * {{ETIS}} * [https://eelk.ee/et/kirik/meie-vaimulikud/vaimulike-leksikon/#J EELK vaimulike leksikon] {{JÄRJESTA:Jaanson, Mart}} [[Kategooria:Nõo Püha Laurentsiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Eesti teoloogid]] [[Kategooria:Eesti heliloojad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Miina Härma Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] c4pwwkcfv4x55zs31vexr9trpjkiahc Erütrotsüüt 0 115957 7124512 6877600 2026-04-05T01:41:42Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124512 wikitext text/x-wiki {{toimeta}}{{keeletoimeta}} [[Pilt:RBC micrograph.jpg|pisi|Punased verelibled]] '''Erütrotsüüt''' ehk '''punalible''' ehk '''punaverelible''' ([[ladina keel]]es ''erythrocytus''; [[lühend]] '''RBC''') on [[selgroogsed|selgroogsetel]] [[südame-veresoonkond|südame-veresoonkonna]] kaudu [[hapnik]]ku ja [[süsihappegaas]]i transportiv [[vererakk]].<ref name="01DpH" /><ref name="AoX3e" /><ref name="iNOSs" /><ref name="DyLHL" /> Erütrotsüüdid on kaetud erütrotsüüdi membraaniga. Enamikul [[selgrootud|selgrootutel]], välja arvatud teatud [[rõngussid]]el, [[kidavaglad|kidavakladel]], [[limused|limustel]], [[pärgussid]]el, [[kärssussid]]el, [[okasnahksed|okasnahksetel]], erütrotsüüdid puuduvad.<ref name="MT6P0" /> Punased verelibled on rakud, mille loome käigus ei sünteesita [[DNA]]-d ja [[RNA]]-d ning millel puuduvad [[mitokonder|mitokondrid]], enamasti ka [[rakutuum]] ja paljunemisvõime.<ref name="Ndmdl" /><ref name="Uddzy" /> Seega on erütrotsüüdid täiesti erilised keha rakud, sarnanedes eeltuumsete üherakuliste organismidega. Nad on [[bakter]]ite rakkudega sarnaselt väga väiksed ja nagu eelpool öeldud neil puuduvad mitokondrid. Punaste vereliblede raku energiavajadus on rahuldatud [[anaeroobne hingamine|anaeroobse hingamisega]]. Punaliblede areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti. Erütrotsüüdid osalevad paljude süstitud [[ravim]]ite transpordis ja metabolismis. Punalibled on toiduks teatud vereimejatest putukatele. == Ülesanne == Erütrotsüütide ülesandeks on transportida hingamiselunditest [[hapnik]]ku kõikjale [[kude]]desse ja [[elund|organitesse]] ning [[kude]]dest [[süsinikdioksiid]]i [[kopsud]]esse. Kuna punastel verelibledel puuduvad mitokondrid, siis ei tarbi nad ise seda, mida kannavad teistele keharakkudele – hapnikku [[rakuhingamine|rakuhingamise]] jaoks. Liikumiseks neil energiat ei kulu, neid liigutavad vereringes [[südamelihas|südame lihased]]. Erütrotsüüdid peavad kogu [[vereringe]]t läbides suutma läbi mahtuda väga kitsa läbimõõduga [[kapillaar (anatoomia)|kapillaarsoontest]], sellepärast on loogiline, et punased verelibled on keha rakkudest ühed kõige väiksemad. Valdav osa hapnikust ja osa süsinikdioksiidist liituvad transpordi ajaks [[hemoglobiin]]iga. [[Hemoglobiin A]] (lüh HbA) on erütrotsüütide [[tsütosool]]i tähtsaim [[valgud|valk]].<ref name="HteND" /><ref name="JCZq5" /> Erütrotsüütide [[ensüüm]] [[karboanhüdraas]] kiirendab süsinikdioksiidi muutumist transporditavaks [[vesinikkarbonaad]]iks. Reaktsioon, mida ensüüm karboanhüdraas [[katalüüs]]ib, kiirendab on järgnev: :<chem>CO2 + H2O <=>> H2CO3 <=>> HCO3- + H+ </chem> Kuna vereringes olevatel punastel verelibledel puudub raku tuum, DNA, mitokondrid ja ribosoomid, siis ei saa neid rakke ohustada ka [[viirused]], sest erütrotsüütides puuduvad viiruste rünnaku jaoks vajalikud sihtmärgid. ==Roomajatel== ===Hemogramm=== Roomajate füsioloogiliste eripärade tõttu saab võtta väiksematel liikidel üksnes väga tillukese koguse verd. Roomajate vereproovide võtmisel ja tulemuste interpreteerimisel on oluline arvestada nende vanuse, soo, keskkonna ([[loodus]]es, [[vangistus]]es, [[loomaaed|loomaaias]], [[labor]]is, [[terraarium]]is vms) ja toitumisega ning iga üksiku indiviidi eripäraga.<ref name="merck manuals" /> Roomajatel on väiksem arv erütrotsüüte (300 000 – 2 500 000 erütrotsüüti mikroliitris) kui lindudel ja imetajatel. ===Maolistel=== [[Madu]]de erütrotsüüdid on tuumaga rakud ja nende elukaar on 600 päeva ringis.<ref name="gcvu0" /> [[Harilik rästik|Hariliku rästiku]] erütrotsüütide mõõtmed: kõrgus 17–18&nbsp;µm ja laius 12&nbsp;µm. ==Imetajatel== ===Inimestel=== Inimvere küpsetest rakutüüpidest moodustavad erütrotsüüdid enamiku. [[trombotsüüt|Trombotsüüdid]] moodustavad kümnendiku ja [[leukotsüüt|leukotsüüdid]] tuhandiku erütrotsüütide arvukusest.<ref name="adRxz" /> [[Vastsündinu]] hematoloogilised referentsväärtused erütrotsüütide arvule esimesel elunädalal on 4 – 6 × 10<sup>12</sup>/l.<ref name="sKqtH" /> Täiskasvanud 70&nbsp;kg kaaluva meesterahva organismis võiks olla hinnanguliselt 24,9 [[triljon]]it erütrotsüüti, mis annavad kokku umbes 2,5&nbsp;kg kehakaalust ja ligi 5/6 keharakkude arvust.<ref name="uGXpY" /> Erütrotsüüdid on kantud kehtivasse inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse ''[[Terminologia Histologica]]''-sse. ==Erütrotsüütide morfoloogia, elutsükkel ja liikuvus== [[Pilt:Erytrocyte deoxy to oxy v0.7.gif|pisi|Erütrotsüüdi ringluse animatsioon inimese vereringes. Animatsioon toimub reaalajas (20 sekundit ringluses) ja näitlikustab erütrotsüüdi sisenemise kapillaaridesse ja erütrotsüüdi vahelduvad ''värvimuutused'' hapnikustamise toimel]] Tavaolekus on nad [[kaksiknõgus]]ad kettad (ingl k "disks"), mille kuju muutub (ka [[spektriin]]i toime), kui nad ringlevad [[suur vereringe|suure]] ja [[väike vereringe|väikese vereringe]] kaudu, teiste rakkude survel kergesti.<ref name="6aUZP" /> *Läbimõõt: 7–8 μm (oleneb kasutavatest laboratoorsetest tehnikatest) *Paksus: 1–2 μm *Ringlus: keskmiselt üks kord minutis (st kaks korda läbi südame ja kapillaaride) *Elutsükkel: ringleb keskmiselt 100–120 päeva.<ref name="VLsyZ" /><ref name="P1N0D" /> *Peamiseks energiaallikaks on [[glükoos]]<ref name="VLsyZ" /> *Erütrotsüüdid on väga tundlikud [[elektromagnetkiirgus]]e suhtes (nt ultraheli) ja võivad kergesti 'puhkeda' (ingl k ''rupture'').<ref name="es8ap" /> *Arvukus: normaalse füsioloogiaga inimvere erütrotsüütide arvukus on 4–8 × 10<sup>6</sup> erütrotsüüti 1 ml inimvere kohta. Arvukus on muutlik ning on seotud nii indiviidi geneetika, vanuse, toitumise, organismi haiguslike seisundite kui ka elu- ja asukohaga ([[kõrgmäestik]]es, [[kosmos]]es, merepõhjas jne) ja keskkonnaga. Punaste vereliblede tuum peab rakust kaduma enne, kui [[rakk]] [[vereringe]]sse pääseb. Erütrotsüütidega ringlevad veel ka [[erütroblast]]id, [[erütrofaag]]id. ===Erütrotsüüdid ja veregrupid=== {{Vaata|Veregrupid}} Erütrotsüütide pinnal on [[süsivesikud|süsivesikuid]] sisaldavaid valguosisega aineid – [[glükoproteiin]]e, mida loetakse [[veregrupitegur]]iteks.<ref name="3kqvI" /> Inimese veregrupi saab kindlaks teha laborianalüüsidega, erütrotsüütidel tuvastatud [[antigeen]]ide põhjal. Selleks kasutavad laborid erinevaid vererühmade süsteeme, näiteks:<ref name="oOBAR" /> *[[ABO - vererühmade süsteem|ABO-süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas A-, B-, AB- või O-vererühma; *[[Kelli vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad vererühma K,Kk või k; *[[Kiddi vererühmade süsteem]] – inimesed kuulvad erütrotsüütide pinnaantigeeni põhjal kas Jk<sup>a</sup>, Jk<sup>b</sup> või Jk<sup>a</sup>Jk<sup>b</sup>; *[[Duffy vererühmade süsteem]] – inimesed kuuluvad erütrotsüütide pinnaantigeenide põhjal kas Fya- või Fyb- vererühma; *[[Reesus vererühmade süsteem|Rh-süsteem]] – inimesed kuuluvad D-antigeeni põhjal kas reesuspositiivsesse või reesusnegatiivsesse rühma. ==Keemiline koostis== Erütrotsüüdi koostis: peamiselt [[vesi]] (ligi 70%), hemoglobiin, [[lipiid]]id, [[glükoos]] ja [[ensüüm]]id, [[vitamiinid]]<ref name="VbO5n" /><ref name="8cAdT" />. Normaalse füsioloogiaga inimese üks erütrotsüüt võib sisaldada ~270 miljonit hemoglobiini [[molekul]]i<ref name="yoKHF" /> Normaalse füsioloogiaga inimeste erütrotsüütides on sündides palju ensüüme: glükoos-6-fosfaadi dehüdrogenaas (RBC-G6PD), glutatiooni reduktaas (GR), püruvaatkinaas (PK), difosfoglütseraat (2,3-DPG) jm. ===Erütrotsüüdid ja valgud=== {{Vaata|Valgud}} Lisaks hemoglobiinile, mida loetakse erütrotsüütide tsütosooli tähtsaimaks valguks ja mille membraan on kaetud võrdselt nii [[lipiidid]]e kui ka valkudega, on teadlased tänapäevaseid laboratoorseid tehnikaid ja abivahendeid kasutades avastanud inimese erütrotsüütidest (''[[RBC]]'' des) veel 750 valku.<ref name="lUuZm" /> '''Erütrotsüüdid ja valkude eraldamine''' {| class="wikitable sortable" !Aasta !Avastaja/avastajate kollektiiv !Valkude arv |- |[[2002]] |Low, ''et al.'' |84 erinevat ''RBC'' [[rakumembraan]]i valku |- |[[2004]] |[[Steven R. Goodman]] ''et al.'' |181 erinevat ''RBC'' rakumembraani valku |- |[[2005]] |Low, et al, Kakhniashvili, ''et al.'' |200 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2006]] |Pasini, ''et al'' |556 erinevat ''RBC'' valku |- |[[2007]] |Steven R. Goodman ''et al.'' |751 erinevat ''RBC'' valku |} ===Erütrotsütopoees inimestel=== {{Vaata|Erütrotsütopoees}} [[Erütrotsütopoees]] inimestel toimub diferentseerumata [[tüvirakk]]udest luuüdis, nimet ka [[erütroplast]]ideks, [[luuüdi]] [[vereliistak]]ud omakorda komplekteeritakse arvatavasti [[megakarüotsüüt]]idest, kuid selle täpset mehhanismi pole suudetud senini kirjeldada.<ref name="Ndmdl" /><ref name="nQQz8" /><ref name="qbblM" />[[Proerütroblastid]]el (e noortel erütrotsüütidel) on veel alles [[hemoglobiin]]i tootmiseks vajalikku [[ribonukleiinhape]]t, mis värvumisel on nähtav võrgustikuna. Noored erütrotsüüdid ehk eel-punalibled läbivad [[retikulotsüüdid|retikulotsüütideks]] arenemisel mitmu [[rakugeneratsioon]]i, enne kui nad liiguvad luudest vereringesse.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide teket (nii stimulatsioon kui ka inhibeerimine) reguleerib põhiliselt [[neerud]]es komplekteeritava [[glükovalk|glükovalgu]] hormooni [[erütropoetiin]]i ringlus.<ref name="6aUZP" /><ref name="NrYdL" /> Selle hulk veres tõuseb, kui hapniku hulk neerukoes langeb. Lisaks nimetatud hormoonile mõjutavad oluliselt punase luuüdi normaalseid funktsioone veel ka mitmed mikrotoitained, nagu [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[foolhape]] ja suure tõenäosusega ka [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]], [[C-vitamiin]], [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[E-vitamiin]]. ===Erüptoos inimestel=== Organismis vabaneb ja komplekteeritakse rakkude pideva uuenemise tõttu teatud kogus erütrotsüüte. Punaliblede keskmine eluiga on normaalse füsioloogiaga inimestel umbes 4 kuud (100–120 päeva), mille järel nad lammutatakse peamiselt [[makrofaagisüsteem]]is (vananenud termin retikuloendoteliaalsüsteem) ([[põrn]], [[maks]], [[luuüdi]]) [[fagotsütoos]]i teel, protsessi nimetatakse ka [[erüptoos]]iks ehk erütrotsüütide [[apoptoos|programmeeritud raku surmaks]]. Hävivate punaliblede [[rakumembraan]] lõheneb ja vabaneb [[hemoglobiin]]. [[Hemolüüs]]i (ja ka teiste füsioloogiliste protsesside) tõttu hävib ja asendatakse [[retikulotsüüdid|retikulotsüütidega]], iga ööpäevaga 1% kogu punaliblede arvust.<ref name="NrYdL" /> Erütrotsüütide valguaines lõhustatakse [[aminohapped|aminohapeteks]] mida organism taaskasutab, nagu raudagi.<ref name="jdxEE" /> Erüptoosi inhibeerivad erütropoietiin ja [[lämmastikoksiid]]. ==Patoloogia== ===Hematoloogia=== Punaste vereliblede elutsükliga seostatakse ja diagnoositakse inimestel mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, näiteks [[erütroblastoos]], [[erütroblastopeenia]],[[erütrotsüteemia]], [[erütroviirus B19]] (''Parvoviridae''), [[aneemia]]d ([[rauapuudusaneemia]], [[talasseemia]], [[sferotsüütne aneemia]], pärilikud hemolüütilised aneemiad jt). Kasvajaid: [[erütroleukeemia]], [[erütroblastoom]] jpt. ====Erütrotsüüdid ja malaaria==== {{Vaata|Malaaria}} [[Malaaria]] vormi (RHK-10, jaotis: B50) mida põhjustavad erütrotsüütides elavad ''[[Plasmodium falciparum]]''i [[algloomad]].<ref name="3MuPe" /> <ref name="nz8ZJ" /> ====Hormoon: erütropoetiin==== [[Neer]]ude komplekteeritava hormooni [[Erütropoetiin|erütropoetiini]] ja erütrotsüütide loome patoloogiatega seostatakse kliinilises meditsiinis paljusid haiguslikke seisundid, näiteks [[nefrogeenne aneemia|nefrogeenset aneemiat]], mitmed [[neeruvähk|neeruvähi]] vormid komplekteerivad erütropoetiini, kroonilised kopsuhaigused ja [[südamepuudulikkus]] põhjustavad raske kuluga [[hüpoksia]]t, mida seostatakse samuti erütropoetiiniga.<ref name="KyZRF" /> ====Ensüümipuudulikkus==== Ensüümipuudulikkusega seotud haiguslikke seisundeid diagnoositakse vastavate tellitavate laboratoorsete analüüside abil. Hemolüütiline aneemia ehk punaliblede lagunemine, mida seostatakse kliinilises meditsiinis glükolüütilise [[Embdeni-Meyerhofi tsükkel|Embdeni-Meyerhofi tsükli]] ensüümipuudulikkusega, paljud neist on pärilikud [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] energiatootmise vähemefektiivsed protsessid keha sees, kui erütrotsüütidel pole võimalik energiat Embdeni-Meyerhofi tsükli käigus omandada, siis võtavad nad eluks vajaliku energia muid metaboolseid radu kasutades.<ref name="MV7wk" /> ====Inimvere kihid==== Vajadusel, kas [[vereanalüüs]]i ehk [[doonor]]vere töötlemiseks, tsentrifuugitakse verd [[antikoagulant]]idega, eraldamaks selle osiseid:<ref name="BAwZk" /> * pealmine kiht – [[vereplasma]] * keskmine kiht – kohev [[leukotsüüt]]idest ja vereliistakutest koosnev kiht * alumine kiht – erütrotsüüdid. =====Vereproovi automaatuuring erütrotsüütidele ja referentsväärtused===== Kaasaegsetes molekulaarbioloogia ja kliinilise meditsiini laborites teostatakse (mh ka haiguslike seisundite diagnoosimisel) mitmeid vereanalüüse ja erütrotsüütide automaatuuringuid (ka radioaktiivse märgistusainega). Vereproovi uuringud (värvumise meetodil), mille käigus vaadeldakse erütrotsüütide suurust, kuju ja värvumist, muudavad praktiseerivatel arstidel inimese tervislikku seisundi ja diagnoosi selgitamise ja võimaliku teraapia süsteemsemaks ja patsiendi jaoks lihtsamaks. Erütrotsüüte uuritakse vastavate laboratoorsete seadmetega nii hapnikustamise taseme suuruse, arvu ja mahu kui ka muude näitajate kaudu. Erütrotsüütide liigitus:<ref name="sGOSK" /> <ref name="PN66P" /> *[[anisotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva suurusega *[[isotsütoos]] – erütrotsüüdid on võrdse suurusega *[[makrostütoos]] – suurpunaliblesus *[[mikrotsütoos]] – erütrotsüüdid on väiksemõõtmelised (kuni 5 μm) *[[poikilotsütoos]] – erütrotsüüdid on erineva kujuga *[[hüpokroomia]] – hemoglobiinivähesus erütrotsüütides *[[anisokroomia]] – hapnikustamise varieeruvus *[[sferotsütoos]] – kerajate erütrotsüütide esinemine millega kaasneb membraani erütrotsütoos, võib olla geneetiline häire *[[elliptotsütoos]] – elliptotsüütide e ovaalsete erütrotsüütide kiirenenud lagunemine ja aneemiad *[[akantotsüüdid]] – ka ogarakud, esinevad lipiidide metabolismiga geneetiliste häirete puhul. Eesti Haigekassa kaudu kindlustatutele võidakse vajadusel teha mitmeid hematoloogilisi analüüse, näiteks:<ref name="DxKdp" /> '''Inimvere erütrotsüütide automaatuuring; kontsentratsioonid ja referentsvahemikud''' {| class="wikitable sortable" !Parameeter !Lühend !Ingliskeelne termin !Ühik !Referentsvahemik |- |[[Erütrotsüütide absoluutarv]] |RBC |''Red Blood Cells'' |N×10<sup>12</sup>/l |3,7–6,5 |- |[[Erütrotsüütide keskmine maht]] |MCV |''Mean Cell Volume'' |femtoliiter |71–135 |- |[[Keskmine Hgb hulk erütrotsüüdis]] |MCH |''Mean Cell Hgb'' |pg/RBC (pikogramm erütrotsüüdi kohta) |24–37 |- |[[Keskmine Hgb kontsentratsioon erütrotsüüdis]] |MCHC |''Mean Cell Hgb Con'' |g/l |281–365 |- |[[Erütrotsüütide suurusjaotuvuse variatsioonikoefitsient]] |RDW-CV |''Red Cell Distribution Width'' |% |11,6–14,8 |} <u>Märkus. </u>Tabelis on kasutatud rahvusvaheliste [[ühik]]ute e [[SI-süsteemi ühikud|SI-ühikute]] eesliiteid. {| class="wikitable sortable" !Ühik !Lühendi tähis !Tegur |- |[[piko]] |[[p]] |10<sup>−12</sup> |- |[[femto]] |[[f]] |10<sup>−15</sup> |} Erütrotsüütide mahu määramine vereproovis ei anna inimorganismis toimuvast mitte alati tulemuslikku pilti. Näiteks on erütrotsüütide maht normaalne [[rasedus]]e, [[tsirroos]]i, [[neerupõletik|nefriidi]] korral ning [[HIV|HI-viirusega]] nakatunuil üksnes kergelt alla normi.<ref name="osV9v" /> Laborid võivad kasutada mitmesuguseid mõõtühikuid. Näiteks saab punaliblede arvu väljendada kas 3,0–6,2 miljon/μl ja/või SI-ühikutes (norm täiskasvanul on 3,0–6,2 × 10<sup>12</sup>/l). Lisaks kasutatakse veel mitmeid laboriuuringuid: erütrotsütaarsete antikehade sõeltest (B-aRBC-g), erütrotsüüdid liikvoris (CSF-RBC), erütrotsüütide settekiirus (B-ESRw) jpt. ==Ürgsed punalibled== Jäämehe [[Ötzi]], kes suri 5300 aastat tagasi, muumiat analüüsiti [[röntgenikiired|röntgenikiirte]] ja [[kompuutertomograafia]] kaudu ning avastati tema kehal verejäänukeid. Seda kinnitasid jäämehe arvatavatelt haavakohtadelt leitud verejäänukite hiljutised [[immunotsütokeemia]]analüüsid (kasutades [[aatomjõumikroskoopia]]t ja [[Ramani spektroskoopia]]t). Jäämehe kudede erütrotsüüdid on üsna sarnased tänapäeva inimeste vere punalibledega.<ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman" /> ==Termin== Termin "erütrotsüüt" tuleneb [[Kreeka keel|kreekakeelsetest]] sõnadest ἐρυθρός (''erythrós'') "punane" ja κύτος (''kytos'') "[[rakk]]". ==Vaata ka== *[[verepank]] *[[vereülekanne]] *[[täisvere uuring]] == Viited == {{viited|1=2|allikad= <ref name="01DpH">"[[Meditsiinisõnastik]]" 172:2004.</ref> <ref name="AoX3e">Baumann R, Dragon S., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16281952 Erythropoiesis and red cell function in vertebrate embryos. Lühikokkuvõte], Eur J Clin Invest. 2005 Dec;35 Suppl 3:2–12. (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="iNOSs">Glomski CA, Tamburlin J, Chainani M.,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/1504472 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. III. Fish, the lower vertebrate experience. Lühikokkuvõte], Histol Histopathol. Juuli 1992;7(3):501-28., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="DyLHL">Glomski CA, Tamburlin J, Hard R, Chainani M., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/9046052 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. IV. The amphibians. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1997 Jaanuar;12(1):147-70., (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="MT6P0">Glomski CA, Tamburlin J., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/2134404 The phylogenetic odyssey of the erythrocyte. II. The early or invertebrate prototypes. Lühikokkuvõte.], Histol Histopathol. 1990 Oktoober;5(4):513-25., (vaadatud (12.06.2013)</ref> <ref name="Ndmdl">Ledingham ''et al'', 2000</ref> <ref name="Uddzy">"[[Meditsiinisõnastik]]" 627:2004.</ref> <ref name="HteND">Steven R. Goodman. [[Anastasia Kurdia]]. [[Larry Ammann]]. [[David Kakhniashvili]]. [[Ovidiu Daescu]], [http://ebm.rsmjournals.com/content/232/11/1391.full The Human Red Blood Cell Proteome and Interactome,]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Exp Biol Med, Detsember 2007, 232. köide, nr 11, lk1391-1408, doi: 10.3181/0706-MR-156, (vaadatud 07.05.2013)</ref> <ref name="JCZq5">[[John G.G. Ledingham]], [[David A. Warrell]], "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[2000]], ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="merck manuals">[http://www.merckmanuals.com/vet/exotic_and_laboratory_animals/reptiles/management_of_reptiles.html#v3308414]</ref> <ref name="gcvu0">Mark A. Mitchell, Thomas N. Tully, [http://books.google.ee/books?id=JMTUKwzPEvwC&pg=PA147&lpg=PA147&dq=erythrocytes+in+snakes&source=bl&ots=R0iphtBnVO&sig=pTircxTiNcxRsIvhDaT3QmTBiyI&hl=et&sa=X&ei=P8S4U6aAGsGX1AWyyoDAAg&ved=0CC8Q6AEwAg#v=onepage&q=erythrocytes%20in%20snakes&f=false Manual of Exotic Pet Practice], lk 147, 2009, Saunders Elsevier, Google'i raamatu (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="adRxz">[[Walter Nienstedt]], [[Osmo Hänninen]], [[Antti Arstila]], [[Stig-Eyrik Björkqvist]]. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", [[Werner Söderström Osakeyhtiö]], Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, [[2011]], toimetaja [[Georg Loogna]], tõlkija [[Heli Kõiv]], keeletoimetaja [[Tiiu Sulsenberg]], 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="sKqtH">[[Anne Ormisson]], [[Heili Varendi]], "Neonatoloogia. Õpik arstiteaduskonna üliõpilastele.", [[Tartu Ülikooli Kirjastus]], lk 57, 2015</ref> <ref name="uGXpY">Alison Abbott: [http://www.nature.com/news/scientists-bust-myth-that-our-bodies-have-more-bacteria-than-human-cells-1.19136?WT.mc_id=FBK_NatureNews Scientists bust myth that our bodies have more bacteria than human cells] Nature, 8. jaanuar 2016</ref> <ref name="6aUZP">Dudek, 2011</ref> <ref name="VLsyZ">Dudek 2011</ref> <ref name="P1N0D">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="es8ap">Health Protection Agency Report 2008</ref> <ref name="Preservation of 5300 year old red blood cells in the Iceman">[[Marek Janko]], [[Robert W. Stark]], [[Albert Zink]], doi: 10.1098/rsif.2012.0174, J. R. Soc. Interface, oktoober 2012, 9. köide, nr 75, lk 2581–2590. [http://rsif.royalsocietypublishing.org/content/9/75/2581.full (vaadatud 04.05.2013) ]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="3kqvI">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6. trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="oOBAR">"[[Meditsiinisõnastik]]", 2004</ref> <ref name="VbO5n">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 176, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="8cAdT">Weatherall ''et al'', 19.1.:1983</ref> <ref name="yoKHF">[http://www.sigmaaldrich.com/life-science/metabolomics/enzyme-explorer/learning-center/plasma-blood-protein/hemoglobin-heme-products.html Hemoglobin, Heme Products & Erythrocytes], (vaadatud 06.07.2014)</ref> <ref name="lUuZm">Goodman ''et al'', 2007</ref> <ref name="nQQz8">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus [[Medicina]], 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="qbblM">Weatherall ''et al'', 19.8:1983</ref> <ref name="NrYdL">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 177, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="jdxEE">Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, 6 peatükk, ''VERI'', lk 168–172, ISBN 9985-829-36-0</ref> <ref name="3MuPe">[http://www.sciencedaily.com/releases/2008/07/080708155615.htm How The Malaria Parasite Hijacks Human Red Blood Cells], 10. Juuli, 2008, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="nz8ZJ">Svetlana Glushakova, Dan Yin, Nicole Gartner, Joshua Zimmerberg,[http://www.malariajournal.com/content/6/1/61 Quantification of malaria parasite release from infected erythrocytes: inhibition by protein-free media.], Malaria Journal 2007, 6:61doi:10.1186/1475-2875-6-61, (vaadatud 12.06.2013)</ref> <ref name="KyZRF">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 215, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="MV7wk">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", Oxford University Press, lk 215–219, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="BAwZk">Vereanalüüsi kvaliteedi käsiraamat</ref> <ref name="sGOSK">Weatherall et al ,19.1. 1983</ref> <ref name="PN66P">John G.G. Ledingham, David A. Warrell, "Concise Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], lk 177, 2000, ISBN 0 19 262870 4</ref> <ref name="DxKdp">[[Laine Trapido]]. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0</ref> <ref name="osV9v">[https://web.archive.org/web/20130629162431/http://cig.salk.edu/extra_html/etc_hiv_diagonstics.htm#cbc HIV Diagnostic Tests], Aprill 1997, (vaadatud 06.07.2014)</ref> }} ==Kirjandus== *[[D.J. Weatherall]] David A. Warrell, John G.G. Ledingham, "Oxford Textbook of Medicine", [[Oxford University Press]], [[1983]], ISBN 0 19 261159-3 * Lang F, Lang KS, Lang PA, Huber SM, Wieder T., [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16910766 Mechanisms and significance of eryptosis.Lühikokkuvõte.], Antioxid Redox Signal. 2006 Juuli-August;8(7–8):1183–92., (vaadatud 06.07.2014) * [http://www.genomesize.com/cellsize/reptiles.htm Reptile erythrocyte sizes] (vaadatud 06.07.2014) *[[Laine Trapido]], "[[Meditsiini terminite lühendeid]]", keeletoimetaja [[Katrin Hallas]]. AS [[Medicina]], 2007, ISBN 978-9985-829-79-0 * [[Chernecky, C.C.|Chernecky, C.C]]. [[Casella, L.A.|Casella, L.A]]. [[Berger, B.J.|Berger, B.J]]. [[Jarvis,E.|Jarvis, E]]., [[Lee,D.|Lee, D]]., [[Wren.K.|Wren. K]].,[[Wren,T.L.]], ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', 2. osa : ''Laboratory Tests and Diagnostic Procedures.'', ''[[Sanders Elsevier]] '', 5. trükk, [[2008]], ISBN 978-1-4160-3704-0 * [[Health Protection Agency]]. Documents of the Health Protection Agency. Radiation, Chemical and Environmental Hazards, 2010,[http://www.hpa.org.uk/webc/HPAwebFile/HPAweb_C/1265028759369 Report: Health effects of exposure to ultrasound and infrasound] (vaadatud 19.05.2013) (pdf) * Vladimir R. Muzykantov, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2844929/ Drug delivery by red blood cells: vascular carriers designed by Mother Nature], Expert Opin Drug Deliv. Aprill 2010; 7(4): 403–427., doi: 10.1517/17425241003610633 (vaadatud 19.05.2013) * Florian Lang, Elisabeth Lang ja Michael Föller, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3678267/ Physiology and Pathophysiology of Eryptosis], Transfus Med Hemother. Oct 2012; 39(5): 308–314., 6. September, 2012. doi: 10.1159/000342534 (vaadatud 06.07.2014) * [[SA TÜ Kliinikum Ühendlabor]]. [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/analueueside-aineregister/hematoloogilised-uuringud Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogilised uuringud] (vaadatud 03.05.2013) * [http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/images/stories/kasiraamat/HIJ/hemogramm.pdf Hemogramm], (vaadatud 03.05.2013) (pdf) == Välislingid == {{commons|Category:Red blood cells}} * [http://www.novaator.ee/ET/meditsiin/punased_verelibled_muutuvad_voimekamaks/ "Punased verelibled muutuvad võimekamaks"] Novaator, 3. juuli 2014 * [http://www.unifr.ch/ifaa/Public/EntryPage/ViewTH/THh200.html Sissekanne] Terminologia Histologicas [[Kategooria:Hematoloogia]] [[Kategooria:Veri]] nji37wbl867kje1g7zvss1kajsndynp Luteiin 0 117218 7124362 6834081 2026-04-04T17:13:17Z Kuriuss 38125 7124362 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib ksantofüllist, ksantofüllide nimiainest; aineklassi kohta vaata artiklit [[Ksantofüllid]]; isopreenvärvaine kohta vaata artiklit [[Luteiin (isopreenvärvaine)]]}} [[Pilt:Luteine - Lutein.svg|pisi]] '''Luteiin''' (sõnast ''luteus'' 'reseedaga värvitud, [[oranžkollane]]') ehk '''ksantofüll''' ehk [[toiduvärvid|toiduvärvina]] '''E 161b''' on [[kollakasoranž]] [[taimepigment]], mis kuulub [[karotenoidid]]e hulka. Luteiini sisaldub koos klorofülliga [[seemnetaimed]]e, [[sõnajalgtaimed]]e ja paljude [[vetikad|vetikate]] kõigis rohelistes osades. Luteiin on [[Βeetakaroteen|beetakaroteeni]] kõrval kõige levinum karotenoid. Luteiini [[molekulivalem]] on C<sub>40</sub>H<sub>56</sub>O<sub>2</sub>. Luteiin ehk ksantofüll on [[ksantofüllid]]e klassi nimiaine. == Leidumine == Luteiin on looduses väga levinud ksantofüll. See esineb alati koos [[zeaksantiin]]iga. [[Pilt:Boerenkool.jpg|pisi|[[Kähar lehtkapsas]] sisaldab 0,25‰ luteiini]] [[Pilt:Urbana Illinois park 20070928 img 2120-crop.jpg|pisi|[[Peiulill]]e õielehed sisaldavad kuni 8,5‰ luteiini]] Palju luteiini sisaldavad tumedad lehtköögiviljad (näiteks [[kähar lehtkapsas]] kuni 0,25&nbsp;mg/g värskes kaalus, [[spinat]] kuni 0,12&nbsp;mg/g). [[Peiulill]]e õielehtedes on luteiini kuni 8,5&nbsp;mg/g ning neid kasutatakse luteiini tööstuslikuks tootmiseks. Loomsetes organismides esineb luteiin näiteks [[rebus]]. [[Silm]]a [[kollatähn]]is esinevad luteiin ja zeaksantiin ainsate karotenoididena. == Saamine ja valmistamine == Luteiini [[biosüntees]]i lähteaine on [[Αlfakaroteen|alfakaroteen]], mille mõlemat [[jonoon]]iringi spetsiifilised [[hüdroksülaasid]] [[hüdroksülatsioon|hüdroksüleerivad]]. See biosüntees, nagu ka alfakaroteeni biosüntees, leiab aset ainult taimedes. Tööstuslikult saadakse luteiini sisaldavate taimeosade, eriti peiulille õielehtede [[ekstraktsioon|ekstraheerimisel]]. == Omadused == Luteiin moodustab oranžkollaseid oksüdatsiooni- ja kuumustundlikke kristalle. == Kasutamine == Luteiini kasutatakse [[toiduvärv]]ina (E161b) ning [[söödalisaaine]]na [[kodulinnud|kodulindudele]] [[rebu]] kollaseks värvimiseks. Peale selle kasutatakse teda [[ravim]]ite [[toimeaine]]na [[kollatähni degeneratsioon]]i raviks; toimeviis on siiski ebaselge. Uusimad uuringud näitasid, et luteiini manustamine ka veel kõrges eas võib kollatähni degeneratsiooni ära hoida või leevendada. Nende leidude kontrollimiseks alustati 2008 uuringut [[AREDS]] II. Aastal 2010 näitas [[Wisconsin-Madisoni Ülikool]]is tehtud 1800 naise uuring, et luteiini ja [[C-vitamiin]]i manustamise abil saab naistel kae riski alandada.<ref>[https://web.archive.org/web/20101012100924/http://www.aerztezeitung.de/medizin/krankheiten/augenkrankheiten/article/618190/gemuese-mineralien-truebe-linse.html Gemüse und Mineralien gegen trübe Linse.] ''[[Ärzte Zeitung]]'', 7. september 2010.</ref><ref>Julie A. Mares, Rick Voland, Rachel Adler, Lesley Tinker, Amy E. Millen, Suzen M. Moeller, Barbara Blodi, Karen M. Gehrs, Robert B. Wallace, Richard J. Chappell, Marian L. Neuhouser, Gloria E. Sarto. ''[http://archopht.ama-assn.org/cgi/content/abstract/128/6/738 Healthy Diets and the Subsequent Prevalence of Nuclear Cataract in Women.]. – ''Arch. Ophthalmol.'' 2010, 128(6), lk 738–749.</ref> === Riskid === ==== Uuring VITAL ==== Uuring [[VITAL]] ("'''VIT'''amins '''A'''nd '''L'''ifestyle") oli aastatel 2000–2002 [[Washingtoni osariik|Washingtoni osariigis]] 77 000 uuritavaga [[kohordiuuring]]. Selle eesmärk oli avastada [[vitamiinid]]e ja teiste [[toidulisand]]ite manustamise seos võimaliku suurema [[vähk (haigus)|vähi]]riskiga. Ühe tulemusena tehti kindlaks et aastaid kestev luteiini manustamine seondub naistel suurema [[kopsuvähk|kopsuvähi]] riskiga. Hoolimata uuritavate suurest arvust oli luteiini tarvitajate arv aga võib-olla liiga väike, et olla statistiliselt oluline.<ref>J. A. Satia, A. Littman jt. Long-term use of beta-carotene, retinol, lycopene, and lutein supplements and lung cancer risk: results from the VITamins And Lifestyle (VITAL) study. – ''[[American Journal of Epidemiology]]'', kd 169, nr 7, aprill 2009, lk 815–828, ISSN|1476-6256.</ref> == Bioloogiline tähtsus == Luteiin on [[kloroplast]]ide [[fotosüsteem]]ide koostisosa. Ta tõhustab energia kasutamist ja avaldab kaitsvat toimet. Peale selle on ta õielehtedes ja viljades meelitusvärv. Inimesel on luteiin koos [[zeaksantiin]]iga hädavajalik nägemisel. == Vaata ka == *[[Klorofüll]] ==Märkused== {{viited}} [[Kategooria:Taimeanatoomia]] [[Kategooria:Botaanika]] [[Kategooria:Pigmendid]] eb51ihn8biy1lhlj9wpn4xpgxzrwem4 Osula lahing 0 121146 7124528 6610099 2026-04-05T03:01:54Z Teomees 97479 7124528 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Osula lahing |osa= [[Metsavendlus Eestis|Eesti metsavendlusest]] |aeg=[[1. aprill]] [[1946]] |koht= [[Võrumaa]], [[Eesti]] |tulemus= okupantide võit |osaline1= {{PisiLipp|Eesti}} |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Eesti}} Avo Pruus (Metsavendade salk) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] vanemleitnant Osokin |jõud1=6 metsavenda ja 3 tsiviilisikut |jõud2=150 meest<ref>"Metsavennad", 6. osa. ETV, 2022.</ref> |kaotused1=Langenud 9 |kaotused2=Langenud 2 }} '''Osula lahing''' (nimetatud ka '''Määritsa (talu) lahing''') oli 1. aprillil 1946. aastal [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vallas]] [[Haamaste]] külas Hindriku talus [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[NKVD|Nõukogude julgeolekujõudude]] vahel toimunud [[lahing]]. See oli üks kangelaslikumaid Võrumaa metsavendade peetud lahinguid. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa talu lahinguna tema peremehe Erich Määritsa (1899–1967), Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.<ref>[https://www.postimees.ee/1287084/maaritsa-tragoodia-saab-selgemaks Määritsa tragöödia saab selgemaks] Postimees, 2. juuli 2013</ref> ==Eelnev metsavendade rünnak Osulas== Metsavendade rünnak Osula asulale toimus 13. märtsil 1946 ning oli okupatsioonivõimudele ränk ootamatus. Varem polnud Eestis toimunud sarnast sündmust, et metsavennad hoiaksid valla keskust tervelt ühe päeva oma valduses. Ründajaid oli julgeoleku andmetel umbes 25 meest. Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal mõistsid metsavennad sel päeval kohut ja lasksid maha 13 nõukogude aktivisti (sh mõni nendega seotud inimene).<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga 80 aastat tagasi toimus Võrumaal üks legendaarsemaid metsavendade lahinguid okupantidega] Delfi, 1. aprill 2026</ref> See sündmus sai suure vastukaja, rünnakut arutas [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP Keskkomitee]] oma büroo istungil 28. märtsil 1946. Istungi otsuses nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Selle alusel asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Arreteerituid piinati ning neilt saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Lisaks oli võimalik, et julgeolekuorganitel õnnestus sokutada metsavendade ridadesse oma agent.<ref>https://kultuur.elu.ee/ke516_Hindriku.htm Lahing Hindriku talus. Kultuur ja Elu 2/2014</ref> ==Lahingu käik== Ööl vastu 1. aprilli ründasid 120 NKVD eriüksuse sõdurit ja viieteist kohaliku hävituspataljoni liiget Hindriku talu. Hiljem toodi veel lisajõude. Talus oli eelneval päeval viibinud kümmekond metsavenda, kellest osa lahkus ööl või varahommikul, mistõttu lahingu enda ajal oli neid vähem. Varahommikul kella kuue paiku piirati talu sisse ja üritati tungida elumajja, et tabada sealviibijaid elusalt. Metsavennad lõid rünnaku tagasi. Seejärel püüdsid kuulipilduja tule katte all kuus metsavenda ja taluperenaise õde metsa põgeneda. Kuid seda märgati – kaks metsavenda langes ja õde vangistati. Teised neli tõmbusid tagasi tallu. Metsavennad avasid elumajast piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude ja metsa varju. Hindriku talule avati äge tuli – tulistati kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest, kuid metsavennad ei alistunud. Piirajad asusid talu süstemaatiliselt hävitama ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Seitse tundi kestnud võitluse järel saatsid piirajad tallu perenaise õe sõnumiga: andke alla või teid põletatakse koos majaga! Majast tuli vastus: teeme 45-minutilise vaherahu, siis räägime edasi. Neljakümne viie minuti möödumisel pandi aga talu aknale sinimustvalge lipp ja piirajatele avati uuesti kuulipildujast ja püssidest tuli. Kohe süttis leekkuulidest elumaja. Võitlus jätkus katuse sisselangemiseni. Mahapõlenud majast kiskusid piirajad pootshaagiga kuus tundmatuseni söestunud laipa, need maeti läve ette kaevatud auku.<ref>https://kultuur.elu.ee/index_ke506.htm Metsavennad elavad kuni meiegi. Kultuur ja Elu 4/2011</ref> Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri, kus oli tekst: ''Eesti rahvas!'' ''Täna, 1. aprillil 1946. aastal meie, eesti partisanid, võitlesime eesti rahva reeturite vastu. Pidasime vastu kuuekesi umbes ~''8 tundi. Eesti rahvas, võidelge niisama kindlalt eesti rahva vabaduse ja sõltumatuse eest''. ''Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas.'' ''Tervitab Avo Pruus.'' ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jupiter.err.ee/1132755 Surma ei otsinud keegi] videoarhiiv, ETV, 1985 [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1946. aasta Eestis]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] t91zv72tigjbybl2puso4nxxx6s151f 7124529 7124528 2026-04-05T03:14:30Z Teomees 97479 7124529 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Osula lahing |osa= [[Metsavendlus Eestis|Eesti metsavendlusest]] |aeg=[[1. aprill]] [[1946]] |koht= [[Võrumaa]], [[Eesti]] |tulemus= okupantide võit |osaline1= {{PisiLipp|Eesti}} |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Eesti}} Avo Pruus (Metsavendade salk) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] vanemleitnant Osokin |jõud1=6 metsavenda ja 3 tsiviilisikut |jõud2=umbes 150 meest<ref>"Metsavennad", 6. osa. ETV, 2022.</ref> |kaotused1=Langenud 9 |kaotused2=Langenud 2 }} '''Osula lahing''' (nimetatud ka '''Määritsa (talu) lahing''') oli 1. aprillil 1946. aastal [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vallas]] [[Haamaste]] külas Hindriku talus [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[NKVD|Nõukogude julgeolekujõudude]] vahel toimunud [[lahing]]. See oli üks kangelaslikumaid Võrumaa metsavendade peetud lahinguid. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa talu lahinguna tema peremehe Erich Määritsa (1899–1967), Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.<ref>[https://www.postimees.ee/1287084/maaritsa-tragoodia-saab-selgemaks Määritsa tragöödia saab selgemaks] Postimees, 2. juuli 2013</ref> ==Eelnev metsavendade rünnak Osulas== Metsavendade rünnak Osula asulale toimus 13. märtsil 1946 ning oli okupatsioonivõimudele ränk ootamatus. Varem polnud Eestis toimunud sarnast sündmust, et metsavennad hoiaksid valla keskust tervelt ühe päeva oma valduses. Ründajaid oli julgeoleku andmetel umbes 25 meest. Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal mõistsid metsavennad sel päeval kohut ja lasksid maha 13 nõukogude aktivisti (sh mõni nendega seotud inimene).<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga 80 aastat tagasi toimus Võrumaal üks legendaarsemaid metsavendade lahinguid okupantidega] Delfi, 1. aprill 2026</ref> See sündmus sai suure vastukaja, rünnakut arutas [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP Keskkomitee]] oma büroo istungil 28. märtsil 1946. Istungi otsuses nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Selle alusel asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Arreteerituid piinati ning neilt saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Lisaks oli võimalik, et julgeolekuorganitel õnnestus sokutada metsavendade ridadesse oma agent.<ref>https://kultuur.elu.ee/ke516_Hindriku.htm Lahing Hindriku talus. Kultuur ja Elu 2/2014</ref> ==Lahingu käik== Ööl vastu 1. aprilli ründasid 120 NKVD eriüksuse sõdurit ja viieteist kohaliku hävituspataljoni liiget Hindriku talu. Hiljem toodi veel lisajõude. Talus oli eelneval päeval viibinud kümmekond metsavenda, kellest osa lahkus ööl või varahommikul, mistõttu lahingu enda ajal oli neid vähem. Varahommikul kella kuue paiku piirati talu sisse ja üritati tungida elumajja, et tabada sealviibijaid elusalt. Metsavennad lõid rünnaku tagasi. Seejärel püüdsid kuulipilduja tule katte all kuus metsavenda ja taluperenaise õde metsa põgeneda. Kuid seda märgati – kaks metsavenda langes ja õde vangistati. Teised neli tõmbusid tagasi tallu. Metsavennad avasid elumajast piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude ja metsa varju. Hindriku talule avati äge tuli – tulistati kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest, kuid metsavennad ei alistunud. Piirajad asusid talu süstemaatiliselt hävitama ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Seitse tundi kestnud võitluse järel saatsid piirajad tallu perenaise õe sõnumiga: andke alla või teid põletatakse koos majaga! Majast tuli vastus: teeme 45-minutilise vaherahu, siis räägime edasi. Neljakümne viie minuti möödumisel pandi aga talu aknale sinimustvalge lipp ja piirajatele avati uuesti kuulipildujast ja püssidest tuli. Kohe süttis leekkuulidest elumaja. Võitlus jätkus katuse sisselangemiseni. Mahapõlenud majast kiskusid piirajad pootshaagiga kuus tundmatuseni söestunud laipa, need maeti läve ette kaevatud auku.<ref name="osula">https://kultuur.elu.ee/index_ke506.htm Metsavennad elavad kuni meiegi. Kultuur ja Elu 4/2011</ref> Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri (säilitati hiljem Tallinnas KGB arhiivis)<ref name="osula" />, kus oli tekst: ''Eesti rahvas! Täna, 1. aprillil 1946. a. meie, Eesti partisanid, võitlesime tiblade ja eesti rahva äraandjate vastu. Avaldasime kuuekesi vastupanu vaatamata suurele ülekaalule umbes kaheksa tundi. Niisiis, eesti rahvas, võidelge visalt eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse eest!'' ''Vapper sõdur Švejk'' ''Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas! ''Tervitus kõigile kaaslastele, väikesele õekesele, isale ja emale ja veel kord väikesele H-le.'' ''Tervitab Avo Pruus.'' ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://jupiter.err.ee/1132755 Surma ei otsinud keegi] videoarhiiv, ETV, 1985 [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1946. aasta Eestis]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] 6cew83mr7ltfkaa8sq8iq14rh6mq1xd 7124571 7124529 2026-04-05T07:48:33Z Teomees 97479 7124571 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Osula lahing |osa= [[Metsavendlus Eestis|Eesti metsavendlusest]] |aeg=[[1. aprill]] [[1946]] |koht= [[Võrumaa]], [[Eesti]] |tulemus= okupantide võit |osaline1= {{PisiLipp|Eesti}} |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Eesti}} Avo Pruus (metsavendade salk) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] NKVD kapten Burtsev, vanemleitnant Osokin |jõud1=6 metsavenda ja 3 tsiviilisikut |jõud2=umbes 150 meest<ref>"Metsavennad", 6. osa. ETV, 2022.</ref> |kaotused1=Langenud 9 |kaotused2=Langenud 2 }} '''Osula lahing''' (nimetatud ka '''Määritsa (talu) lahing''') oli 1. aprillil 1946. aastal [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vallas]] [[Haamaste]] külas Hindriku talus [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[NKVD|Nõukogude julgeolekujõudude]] vahel toimunud [[lahing]]. See oli üks kangelaslikumaid Võrumaa metsavendade peetud lahinguid. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa talu lahinguna tema peremehe Erich Määritsa (1899–1967), Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.<ref>[https://www.postimees.ee/1287084/maaritsa-tragoodia-saab-selgemaks Määritsa tragöödia saab selgemaks] Postimees, 2. juuli 2013</ref> ==Eelnev metsavendade rünnak Osulas== Metsavendade rünnak Osula asulale toimus 13. märtsil 1946 ning oli okupatsioonivõimudele ränk ootamatus. Varem polnud Eestis toimunud sarnast sündmust, et metsavennad hoiaksid valla keskust tervelt ühe päeva oma valduses. Ründajaid oli julgeoleku andmetel umbes 25 meest. Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal mõistsid metsavennad sel päeval kohut ja lasksid maha 13 nõukogude aktivisti (sh mõni nendega seotud inimene). Lähtuti põhimõttest: vanglaid meil pole, suuremad süüdlased laseme maha, väiksemad laseme lahti.<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga 80 aastat tagasi toimus Võrumaal üks legendaarsemaid metsavendade lahinguid okupantidega] Delfi, 1. aprill 2026</ref> See sündmus sai suure vastukaja, rünnakut arutas [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP Keskkomitee]] oma büroo istungil 28. märtsil 1946. Istungi otsuses nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Selle alusel asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Arreteerituid piinati ning neilt saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Lisaks oli võimalik, et julgeolekuorganitel õnnestus sokutada metsavendade ridadesse oma agent.<ref name="lahing">https://kultuur.elu.ee/ke516_Hindriku.htm Lahing Hindriku talus. Kultuur ja Elu 2/2014</ref> ==Lahingu käik== Ööl vastu 1. aprilli ründasid 120 NKVD eriüksuse sõdurit ja viieteist kohaliku hävituspataljoni liiget Hindriku talu. Hiljem toodi veel lisajõude. Talus oli eelneval päeval viibinud kümmekond metsavenda, kellest osa lahkus ööl või varahommikul, mistõttu lahingu enda ajal oli neid vähem. Varahommikul kella kuue paiku piirati talu sisse ja üritati tungida elumajja, et tabada sealviibijaid elusalt. Metsavennad lõid rünnaku tagasi ning sõdurid talust välja. Seejärel püüdsid kuulipilduja tule katte all kuus metsavenda ja taluperenaise õde metsa põgeneda. Kuid seda märgati – kaks metsavenda langes ja õde vangistati. Teised neli tõmbusid tagasi tallu. Metsavennad avasid elumajast piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude ja metsa varju. Hindriku talule avati äge tuli – tulistati kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest, kuid metsavennad ei alistunud. Piirajad asusid talu süstemaatiliselt hävitama ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Seitse tundi kestnud võitluse järel saatsid piirajad tallu perenaise õe sõnumiga: andke alla või teid põletatakse koos majaga! Majast tuli vastus: teeme 45-minutilise vaherahu, siis räägime edasi. Neljakümne viie minuti möödumisel pandi aga talu aknale sinimustvalge lipp ja piirajatele avati uuesti kuulipildujast ja püssidest tuli. Kohe süttis leekkuulidest elumaja. Võitlus jätkus katuse sisselangemiseni. Mahapõlenud majast kiskusid piirajad pootshaagiga välja kuus tundmatuseni söestunud laipa.<ref name="osula">https://kultuur.elu.ee/index_ke506.htm Metsavennad elavad kuni meiegi. Kultuur ja Elu 4/2011</ref> Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri (säilitati hiljem Tallinnas KGB arhiivis)<ref name="osula" />, kus oli tekst: ''Eesti rahvas! Täna, 1. aprillil 1946. a. meie, Eesti partisanid, võitlesime tiblade ja eesti rahva äraandjate vastu. Avaldasime kuuekesi vastupanu vaatamata suurele ülekaalule umbes kaheksa tundi. Niisiis, eesti rahvas, võidelge visalt eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse eest!'' ''Vapper sõdur Švejk'' ''Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas! Tervitus kõigile kaaslastele, väikesele õekesele, isale ja emale ja veel kord väikesele H-le.'' ''Tervitab Avo Pruus.'' ==Lahingus hukkunud metsavennad== Lahingu alguses toimunud läbimurdekatsel langesid metsavennad – 21-aastane Kalju Tiits ja 23-aastane Aksel Pallav. Lahingu lõpus sai surma läbirääkijana kasutatud Erna Tatrik, kes oli taluperenaise Marta Määritsa 29-aastane õde. Nende surnukehad viidi pärast lahingut Osulasse ja pandi poolistukile Osula meierei kuuri seina äärde isikute tuvastamiseks ja rahva hirmutamiseks kõigile vaadata. Nad maeti Osula surnuaia vastas üle tee asuva metsa alla, kalmu ümbritses hiljem madal aed.<ref name="lahing" /> 2011. aasta oktoobri lõpus maeti nende säilmed ümber Osula kalmistule. Viimast sõjaväelist au andis [[Kaitseliidu Võrumaa malev]]a valikrühm.<ref name="osula" /> Pärast lahingut toodi majarusudest välja kuus surnukeha. Need vedelesid mõnda aega maja kõrval, ilmselt sama kaua, kui kolme majast välja pääsenud, kuid tapetud võitleja surnukehad Osula meierei seina ääres. Koolnute rahva ette toomine oli okupantide poolt väga levinud, kuna «bandiitide laipu ei tohi jätta teistele bandiitidele mahamatmiseks». Hiljem surnukehad siiski maeti kohe maja trepi ette, pead suunaga läände nagu surnuaial. Avo Pruus teatas oma nime paberil. Teised surmaminejad olid kohaliku päritoluga ega tahtnud omaste pärast nime avaldada. Kindlasti jätsid oma elud põlevas majas perenaine Marta Määrits, kes nädal hiljem saanuks 48-aastaseks, tema ema Liina Sillamaa ja vend Osvald Tatrik, samuti metsavendade juhid Avo Pruus ja Karl Heerik. Ühe metsavenna surnukeha osutus tundmatuks. 27. mail 1995 paigaldati Eesti Endiste Metsavendade Liidu eestvedamisel endise Hindriku talu õuele selle kangelasliku lahingu mälestuseks tagasihoidlik mälestuskivi, kuhu on raiutud viie langenud metsavenna ja nende kolme abistaja nimed. 2012. aasta suvel toimusid võsastunud Hindreku talukohas, elamu varemetel väljakaevamised, et täpsustada lahingu käiku ja veenduda, kas majas võis olla rohkemgi hukkunuid, nagu oli arvatud. Tuvastati siiski vaid kuue isiku hukkumine. Nende säilmed maeti Osula surnuaiale 21. septembril 2014 ning ümbermatmistseremoonia toimus [[Heimtali Peetri kirik]]us.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69765665/puhapaeval-maetakse-vorumaal-kuus-metsavenda Pühapäeval maetakse Võrumaal kuus metsavenda] Maaleht, 17. september 2014</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Mart Laar]]. Metsavennad. Kirjastus OÜ Read. 2013/2022. lk 205–207 ==Välislingid== * [https://jupiter.err.ee/1132755 Surma ei otsinud keegi] videoarhiiv, ETV, 1985 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20140923.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA 68 aastat tagasi langenud metsavennad leidsid viimse puhkepaiga] Koit, nr. 108, 23 september 2014, digar [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1946. aasta Eestis]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] 4k5mors1bujgq080phzrjajpvbas2so 7124588 7124571 2026-04-05T08:22:50Z Teomees 97479 7124588 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Osula lahing |osa= [[Metsavendlus Eestis|Eesti metsavendlusest]] |aeg=[[1. aprill]] [[1946]] |koht= [[Võrumaa]], [[Eesti]] |tulemus= okupantide võit |osaline1= {{PisiLipp|Eesti}} |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Eesti}} Avo Pruus (metsavendade salk) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] NKVD kapten Burtsev, vanemleitnant Osokin |jõud1=6 metsavenda ja 3 tsiviilisikut |jõud2=umbes 150 meest<ref>"Metsavennad", 6. osa. ETV, 2022.</ref> |kaotused1=Langenud 9 |kaotused2=Langenud 2 }} '''Osula lahing''' (nimetatud ka '''Määritsa (talu) lahing''') oli 1. aprillil 1946. aastal [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vallas]] [[Haamaste]] külas Hindriku talus [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[NKVD|Nõukogude julgeolekujõudude]] vahel toimunud [[lahing]]. See oli üks kangelaslikumaid Võrumaa metsavendade peetud lahinguid. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa talu lahinguna tema peremehe Erich Määritsa (1899–1967), Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.<ref>[https://www.postimees.ee/1287084/maaritsa-tragoodia-saab-selgemaks Määritsa tragöödia saab selgemaks] Postimees, 2. juuli 2013</ref> ==Eelnev metsavendade rünnak Osulas== Metsavendade rünnak Osula asulale toimus 13. märtsil 1946 ning oli okupatsioonivõimudele ränk ootamatus. Varem polnud Eestis toimunud sarnast sündmust, et metsavennad hoiaksid valla keskust tervelt ühe päeva oma valduses. Ründajaid oli julgeoleku andmetel umbes 25 meest. Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal mõistsid metsavennad sel päeval kohut ja lasksid maha 13 nõukogude aktivisti (sh mõni nendega seotud inimene). Lähtuti põhimõttest: vanglaid meil pole, suuremad süüdlased laseme maha, väiksemad laseme lahti.<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga 80 aastat tagasi toimus Võrumaal üks legendaarsemaid metsavendade lahinguid okupantidega] Delfi, 1. aprill 2026</ref> See sündmus sai suure vastukaja, rünnakut arutas [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP Keskkomitee]] oma büroo istungil 28. märtsil 1946. Istungi otsuses nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Selle alusel asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Arreteerituid piinati ning neilt saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Lisaks oli võimalik, et julgeolekuorganitel õnnestus sokutada metsavendade ridadesse oma agent.<ref name="lahing">https://kultuur.elu.ee/ke516_Hindriku.htm Lahing Hindriku talus. Kultuur ja Elu 2/2014</ref> ==Lahingu käik== Ööl vastu 1. aprilli ründasid 120 NKVD eriüksuse sõdurit ja viieteist kohaliku hävituspataljoni liiget Hindriku talu. Hiljem toodi veel lisajõude. Talus oli eelneval päeval viibinud kümmekond metsavenda, kellest osa lahkus ööl või varahommikul, mistõttu lahingu enda ajal oli neid vähem. Varahommikul kella kuue paiku piirati talu sisse ja üritati tungida elumajja, et tabada sealviibijaid elusalt. Metsavennad lõid rünnaku tagasi ning sõdurid talust välja. Seejärel püüdsid kuulipilduja tule katte all kuus metsavenda ja taluperenaise õde metsa põgeneda. Kuid seda märgati – kaks metsavenda langes ja õde vangistati. Teised neli tõmbusid tagasi tallu. Metsavennad avasid elumajast piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude ja metsa varju. Hindriku talule avati äge tuli – tulistati kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest, kuid metsavennad ei alistunud. Piirajad asusid talu süstemaatiliselt hävitama ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Seitse tundi kestnud võitluse järel saatsid piirajad tallu perenaise õe sõnumiga: andke alla või teid põletatakse koos majaga! Majast tuli vastus: teeme 45-minutilise vaherahu, siis räägime edasi. Neljakümne viie minuti möödumisel pandi aga talu aknale sinimustvalge lipp ja piirajatele avati uuesti kuulipildujast ja püssidest tuli. Kohe süttis leekkuulidest elumaja. Võitlus jätkus katuse sisselangemiseni. Mahapõlenud majast kiskusid piirajad pootshaagiga välja kuus tundmatuseni söestunud laipa.<ref name="osula">https://kultuur.elu.ee/index_ke506.htm Metsavennad elavad kuni meiegi. Kultuur ja Elu 4/2011</ref> Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri (säilitati hiljem Tallinnas KGB arhiivis)<ref name="osula" />, kus oli tekst: ''Eesti rahvas! Täna, 1. aprillil 1946. a. meie, Eesti partisanid, võitlesime tiblade ja eesti rahva äraandjate vastu. Avaldasime kuuekesi vastupanu vaatamata suurele ülekaalule umbes kaheksa tundi. Niisiis, eesti rahvas, võidelge visalt eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse eest!'' ''Vapper sõdur Švejk'' ''Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas! Tervitus kõigile kaaslastele, väikesele õekesele, isale ja emale ja veel kord väikesele H-le.'' ''Tervitab Avo Pruus.'' ==Lahingus hukkunud metsavennad== Lahingu alguses toimunud läbimurdekatsel langesid metsavennad – 21-aastane Kalju Tiits ja 23-aastane Aksel Pallav. Lahingu lõpus sai surma läbirääkijana kasutatud Erna Tatrik, kes oli taluperenaise Marta Määritsa 29-aastane õde. Nende surnukehad viidi pärast lahingut Osulasse ja pandi poolistukile Osula meierei kuuri seina äärde isikute tuvastamiseks ja rahva hirmutamiseks kõigile vaadata. Nad maeti Osula surnuaia vastas üle tee asuva metsa alla, kalmu ümbritses hiljem madal aed.<ref name="lahing" /> 2011. aasta oktoobri lõpus maeti nende säilmed ümber Osula kalmistule. Viimast sõjaväelist au andis [[Kaitseliidu Võrumaa malev]]a valikrühm.<ref name="osula" /> Pärast lahingut toodi majarusudest välja kuus surnukeha. Need vedelesid mõnda aega maja kõrval, ilmselt sama kaua, kui kolme majast välja pääsenud, kuid tapetud võitleja surnukehad Osula meierei seina ääres. Koolnute rahva ette toomine oli okupantide poolt väga levinud, kuna «bandiitide laipu ei tohi jätta teistele bandiitidele mahamatmiseks». Hiljem surnukehad siiski maeti otse maja trepi ette, pead suunaga läände nagu surnuaial. Avo Pruus teatas oma nime paberil. Teised surmaminejad olid kohaliku päritoluga ega tahtnud omaste pärast nime avaldada. Kindlasti jätsid oma elud põlevas majas perenaine Marta Määrits, kes nädal hiljem saanuks 48-aastaseks, tema ema Liina Sillamaa ja vend Osvald Tatrik, samuti metsavendade juhid Avo Pruus ja Karl Heerik. Ühe metsavenna surnukeha osutus tundmatuks. 2012. aasta suvel toimusid võsastunud Hindreku talukohas, elamu varemetel väljakaevamised, et täpsustada lahingu käiku ja veenduda, kas majas võis olla rohkemgi hukkunuid, nagu oli arvatud. Tuvastati siiski vaid kuue isiku hukkumine. Nende säilmed maeti Osula surnuaiale 21. septembril 2014 ning ümbermatmistseremoonia toimus [[Heimtali Peetri kirik]]us.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69765665/puhapaeval-maetakse-vorumaal-kuus-metsavenda Pühapäeval maetakse Võrumaal kuus metsavenda] Maaleht, 17. september 2014</ref> ==Lahingu jäädvustamine== * Lahingut on kujutatud 1989. aasta mängufilmis "[[Äratus]]", mille režissöör on [[Jüri Sillart]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga Allaandmise asemel surm.] Forte. Delfi, 1. aprill 2026</ref> * Võrumaalt pärit kunstnik [[Ülo Telgmaa]] on jäädvustanud selle kangelasvõitluse maalil.<ref name="osula" /> * 27. mail 1995 paigaldati Eesti Endiste Metsavendade Liidu eestvedamisel endise Hindriku talu õuele selle kangelasliku lahingu mälestuseks tagasihoidlik mälestuskivi, kuhu on raiutud viie langenud metsavenna ja nende kolme abistaja nimed. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Mart Laar]]. Metsavennad. Kirjastus OÜ Read. 2013/2022. lk 205–207 ==Välislingid== * [https://jupiter.err.ee/1132755 Surma ei otsinud keegi] videoarhiiv, ETV, 1985 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20140923.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA 68 aastat tagasi langenud metsavennad leidsid viimse puhkepaiga] Koit, nr. 108, 23 september 2014, digar * [https://db.esap.ee/object/vr-1090 Haamaste metsavendade mälestuskivi] Eesti Sõjaajaloo Andmebaas * [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1660313379 Pärandkultuuri objekt: Määritsa (Hendriku) talukoht ja metsavendade mälestuskivi] Keskkonnaagentuur [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1946. aasta Eestis]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] enqqzyctz7pfsolppk4858zutmu0yy8 7124600 7124588 2026-04-05T08:42:43Z Teomees 97479 /* Lahingu jäädvustamine */ 7124600 wikitext text/x-wiki {{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt=Osula lahing |osa= [[Metsavendlus Eestis|Eesti metsavendlusest]] |aeg=[[1. aprill]] [[1946]] |koht= [[Võrumaa]], [[Eesti]] |tulemus= okupantide võit |osaline1= {{PisiLipp|Eesti}} |osaline2= [[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] [[Nõukogude Liit]] |väejuht1={{Riigi ikoon|Eesti}} Avo Pruus (metsavendade salk) |väejuht2=[[Pilt:Flag of the Soviet Union.svg|27px]] NKVD kapten Burtsev, vanemleitnant Osokin |jõud1=6 metsavenda ja 3 tsiviilisikut |jõud2=umbes 150 meest<ref>"Metsavennad", 6. osa. ETV, 2022.</ref> |kaotused1=Langenud 9 |kaotused2=Langenud 2 }} '''Osula lahing''' (nimetatud ka '''Määritsa (talu) lahing''') oli 1. aprillil 1946. aastal [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Sõmerpalu vald (1939)|Sõmerpalu vallas]] [[Haamaste]] külas Hindriku talus [[Metsavennad|metsavendade]] ja [[NKVD|Nõukogude julgeolekujõudude]] vahel toimunud [[lahing]]. See oli üks kangelaslikumaid Võrumaa metsavendade peetud lahinguid. Kuigi talu nimi on Hindriku, teatakse seda Määritsa talu lahinguna tema peremehe Erich Määritsa (1899–1967), Eesti Vabariigi sõjaväe kapteni järgi, kes viibis tollal Saksamaal paguluses.<ref>[https://www.postimees.ee/1287084/maaritsa-tragoodia-saab-selgemaks Määritsa tragöödia saab selgemaks] Postimees, 2. juuli 2013</ref> ==Eelnev metsavendade rünnak Osulas== Metsavendade rünnak Osula asulale toimus 13. märtsil 1946 ning oli okupatsioonivõimudele ränk ootamatus. Varem polnud Eestis toimunud sarnast sündmust, et metsavennad hoiaksid valla keskust tervelt ühe päeva oma valduses. Ründajaid oli julgeoleku andmetel umbes 25 meest. Kohalikelt elanikelt saadud andmete põhjal mõistsid metsavennad sel päeval kohut ja lasksid maha 13 nõukogude aktivisti (sh mõni nendega seotud inimene). Lähtuti põhimõttest: vanglaid meil pole, suuremad süüdlased laseme maha, väiksemad laseme lahti.<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga 80 aastat tagasi toimus Võrumaal üks legendaarsemaid metsavendade lahinguid okupantidega] Delfi, 1. aprill 2026</ref> See sündmus sai suure vastukaja, rünnakut arutas [[Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee|EKP Keskkomitee]] oma büroo istungil 28. märtsil 1946. Istungi otsuses nõuti Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadelt otsustavat tegutsemist ning maakonnas banditismile kahe kuu jooksul lõputegemist. Selle alusel asusid julgeolekuorganid ülima aktiivsusega tegutsema. Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt inimesi, keda kahtlustati sidemetes metsavendadega. Arreteerituid piinati ning neilt saadi and­meid, et osa Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus. Lisaks oli võimalik, et julgeolekuorganitel õnnestus sokutada metsavendade ridadesse oma agent.<ref name="lahing">https://kultuur.elu.ee/ke516_Hindriku.htm Lahing Hindriku talus. Kultuur ja Elu 2/2014</ref> ==Lahingu käik== Ööl vastu 1. aprilli ründasid 120 NKVD eriüksuse sõdurit ja viieteist kohaliku hävituspataljoni liiget Hindriku talu. Hiljem toodi veel lisajõude. Talus oli eelneval päeval viibinud kümmekond metsavenda, kellest osa lahkus ööl või varahommikul, mistõttu lahingu enda ajal oli neid vähem. Varahommikul kella kuue paiku piirati talu sisse ja üritati tungida elumajja, et tabada sealviibijaid elusalt. Metsavennad lõid rünnaku tagasi ning sõdurid talust välja. Seejärel püüdsid kuulipilduja tule katte all kuus metsavenda ja taluperenaise õde metsa põgeneda. Kuid seda märgati – kaks metsavenda langes ja õde vangistati. Teised neli tõmbusid tagasi tallu. Metsavennad avasid elumajast piirajate pihta kuulipilduja- ja automaaditule, üks sõjaväelastest sai surma ja teine surmavalt haavata. Seejärel tõmbusid sõjaväelased Hindriku talust kaugemale ja asusid positsioonidele naabertalude ja metsa varju. Hindriku talule avati äge tuli – tulistati kahest raskekuulipildujast, seitsmest kergekuulipildujast ja teistest relvadest, kuid metsavennad ei alistunud. Piirajad asusid talu süstemaatiliselt hävitama ning lahingu käigus põletati maha kõik talu kõrvalhooned peale ühe. Seitse tundi kestnud võitluse järel saatsid piirajad tallu perenaise õe sõnumiga: andke alla või teid põletatakse koos majaga! Majast tuli vastus: teeme 45-minutilise vaherahu, siis räägime edasi. Neljakümne viie minuti möödumisel pandi aga talu aknale sinimustvalge lipp ja piirajatele avati uuesti kuulipildujast ja püssidest tuli. Kohe süttis leekkuulidest elumaja. Võitlus jätkus katuse sisselangemiseni. Mahapõlenud majast kiskusid piirajad pootshaagiga välja kuus tundmatuseni söestunud laipa.<ref name="osula">https://kultuur.elu.ee/index_ke506.htm Metsavennad elavad kuni meiegi. Kultuur ja Elu 4/2011</ref> Põlenud maja ahjulõõrist leiti kiri (säilitati hiljem Tallinnas KGB arhiivis)<ref name="osula" />, kus oli tekst: ''Eesti rahvas! Täna, 1. aprillil 1946. a. meie, Eesti partisanid, võitlesime tiblade ja eesti rahva äraandjate vastu. Avaldasime kuuekesi vastupanu vaatamata suurele ülekaalule umbes kaheksa tundi. Niisiis, eesti rahvas, võidelge visalt eesti rahva vabaduse ja iseseisvuse eest!'' ''Vapper sõdur Švejk'' ''Elagu vaba Eesti ja eesti rahvas! Tervitus kõigile kaaslastele, väikesele õekesele, isale ja emale ja veel kord väikesele H-le.'' ''Tervitab Avo Pruus.'' ==Lahingus hukkunud metsavennad== Lahingu alguses toimunud läbimurdekatsel langesid metsavennad – 21-aastane Kalju Tiits ja 23-aastane Aksel Pallav. Lahingu lõpus sai surma läbirääkijana kasutatud Erna Tatrik, kes oli taluperenaise Marta Määritsa 29-aastane õde. Nende surnukehad viidi pärast lahingut Osulasse ja pandi poolistukile Osula meierei kuuri seina äärde isikute tuvastamiseks ja rahva hirmutamiseks kõigile vaadata. Nad maeti Osula surnuaia vastas üle tee asuva metsa alla, kalmu ümbritses hiljem madal aed.<ref name="lahing" /> 2011. aasta oktoobri lõpus maeti nende säilmed ümber Osula kalmistule. Viimast sõjaväelist au andis [[Kaitseliidu Võrumaa malev]]a valikrühm.<ref name="osula" /> Pärast lahingut toodi majarusudest välja kuus surnukeha. Need vedelesid mõnda aega maja kõrval, ilmselt sama kaua, kui kolme majast välja pääsenud, kuid tapetud võitleja surnukehad Osula meierei seina ääres. Koolnute rahva ette toomine oli okupantide poolt väga levinud, kuna «bandiitide laipu ei tohi jätta teistele bandiitidele mahamatmiseks». Hiljem surnukehad siiski maeti otse maja trepi ette, pead suunaga läände nagu surnuaial. Avo Pruus teatas oma nime paberil. Teised surmaminejad olid kohaliku päritoluga ega tahtnud omaste pärast nime avaldada. Kindlasti jätsid oma elud põlevas majas perenaine Marta Määrits, kes nädal hiljem saanuks 48-aastaseks, tema ema Liina Sillamaa ja vend Osvald Tatrik, samuti metsavendade juhid Avo Pruus ja Karl Heerik. Ühe metsavenna surnukeha osutus tundmatuks. 2012. aasta suvel toimusid võsastunud Hindreku talukohas, elamu varemetel väljakaevamised, et täpsustada lahingu käiku ja veenduda, kas majas võis olla rohkemgi hukkunuid, nagu oli arvatud. Tuvastati siiski vaid kuue isiku hukkumine. Nende säilmed maeti Osula surnuaiale 21. septembril 2014 ning ümbermatmistseremoonia toimus [[Heimtali Peetri kirik]]us.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/69765665/puhapaeval-maetakse-vorumaal-kuus-metsavenda Pühapäeval maetakse Võrumaal kuus metsavenda] Maaleht, 17. september 2014</ref> ==Lahingu jäädvustamine== * Lahingut on kujutatud 1989. aasta mängufilmis "[[Äratus]]", mille režissöör on [[Jüri Sillart]].<ref>[https://forte.delfi.ee/artikkel/120564852/allaandmise-asemel-surm-80-aastat-tagasi-toimus-vorumaal-uks-legendaarsemaid-metsavendade-lahinguid-nkvd-ga Allaandmise asemel surm.] Forte. Delfi, 1. aprill 2026</ref> * Haapsalu kunstnik [[Ülo Telgmaa]] on jäädvustanud selle kangelasvõitluse maalil.<ref name="osula" /> * 27. mail 1995 paigaldati Eesti Endiste Metsavendade Liidu eestvedamisel endise Hindriku talu õuele selle kangelasliku lahingu mälestuseks tagasihoidlik mälestuskivi, kuhu on raiutud viie langenud metsavenna ja nende kolme abistaja nimed. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * [[Mart Laar]]. Metsavennad. Kirjastus OÜ Read. 2013/2022. lk 205–207 ==Välislingid== * [https://jupiter.err.ee/1132755 Surma ei otsinud keegi] videoarhiiv, ETV, 1985 * [https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=koit20140923.2.2&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA 68 aastat tagasi langenud metsavennad leidsid viimse puhkepaiga] Koit, nr. 108, 23 september 2014, digar * [https://db.esap.ee/object/vr-1090 Haamaste metsavendade mälestuskivi] Eesti Sõjaajaloo Andmebaas * [https://eelis.ee/default.aspx?state=2;-294849174;est;eelisand;;&comp=objresult=parandobj&obj_id=1660313379 Pärandkultuuri objekt: Määritsa (Hendriku) talukoht ja metsavendade mälestuskivi] Keskkonnaagentuur [[Kategooria:Lahingud Eestis]] [[Kategooria:1946. aasta Eestis]] [[Kategooria:Võrumaa metsavennad]] kjx77mgrc34tflncwff3lfa9jupenpt Pääsulased 0 123894 7124646 6017872 2026-04-05T09:29:03Z Ehitaja 63547 7124646 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib lindude sugukonnast; teiste tähenduste kohta vaata [[Pääsuke (täpsustus)]].}} {{Taksonitabel | nimi = Pääsulased | seisund= | seisundi_süsteem = | seisund_ref = | pilt= Swallow chicks444.jpg | pildi_laius = raamita | pildi_seletus= [[Austraalia suitsupääsuke]]se pojad | värvus = linnud | riik= [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond= [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass= [[Linnud]] ''Aves'' | selts= [[Värvulised]] ''Passeriformes'' | alamselts= [[Laululinnud]] ''Passeri'' | sugukond = '''Pääsulased''' ''Hirundinidae'' | sugukonna_autor = [[Nicholas Aylward Vigors|Vigors]] (1825) }} [[Pilt:Swallow flying drinking 2.jpg|pisi|[[Räästapääsuke]] joob lennult.]] [[Fail:Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis.jpg|pisi|Pääsukese lend Kõrvemaal, 2015. aasta juunis.]] '''Pääsulased''' (''Hirundinidae'') on [[värvulised|värvuliste]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[Laululinnud|laululindude]] [[alamselts]]i kuuluv [[linnud|lindude]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]. Siia kuulub ka [[eesti rahvuslind]] [[suitsupääsuke]]. Sugukonda kuulub 19 [[perekond (bioloogia)|perekonda]] umbes 83 [[liik (bioloogia)|liigiga]]. "[[Loomade elu]]" eristas 20 perekonda 79 liigiga<ref name="Loomade elu">"[[Loomade elu]]", 6. kd., lk. 348</ref>. Pääsulased elavad kõikjal maailmas. Nad puuduvad vaid kõige külmematel aladel ja mõnel ookeanisaarel. Soojal maal elavad pääsukesed on paiksed, külmal maal [[rändlind|rändlinnud]].<ref name="Loomade elu"/> Pääsulaste [[nokk]] on lühike ja tüvikuosas lai. [[Nokalahk]] on suur. Keha on sihvakas, aga laia rinnaga. [[Saba]] on pikk ja tavaliselt harkis. [[Sulestik]] on tihe ja seljal tavaliselt metalliläikega. Poegade ja vanalindude sulestik on sarnane, samuti isas- ja emaslindude oma.<ref name="Loomade elu"/> [[Jalg|Jalad]] on lühikesed ja nõrgad, maapinnal kulgemiseks nad ei sobi<ref name="Loomade elu"/>, sest kaks esimest varvast on alusel kokku kasvanud. Siiski on pääsukesed võimelised maapinnal kõndima ja isegi jooksma, ent võimalusel ei tee seda. Rohkem on pääsukeste jalad [[kohastumine|kohastunud]] õrrel istumiseks. Pääsulased on ülihead lendajad. Suurema osa elust veedavad nad lennates<ref name="Loomade elu"/>. Kehakuju lubab neil lennata väga tõhusalt: sama suurte värvulistega võrreldes kulutavad nad lendamiseks 2–4 korda vähem energiat. Pikk saba suurendab manööverduvõimet ja suitsupääsukeste isaslindudel on saba viiendiku võrra pikem kui emaslindudel. Lennates pääsukesed isegi joovad. Joomiseks sööstavad nad ülespoole hoitud [[tiib]]adega veepinna kohale, sirutavad [[kael]]a allapoole ja ammutavad [[vesi|vett]] alanokaga<ref name="Loomade elu"/>. Maapinnale laskuvad nad vastumeelselt, eelistades istuda okstele, katustele ja traatidele<ref name="Loomade elu"/>. Pääsukeste [[linnulaul|laul]] on tasane meeldiv sädistamine.<ref name="Loomade elu"/> Paljud pääsukesed ehitavad [[pesa]] järsakutesse või kaljudele, harvem [[puu]] otsa, uuemal ajal hoonete külge. Mõni liik pesitseb [[urg|urus]], mille kraabib kaldajärsakusse. Tavaliselt valmistatakse pesa [[savi]]st või [[sülg|süljega]] kokkukleebitud [[muld|mullast]]. Aastas on 1–2 [[kurn]]a. Kurnas on 3–7 [[muna]], millel on valgel taustal mitmesugused kirjad.<ref name="Loomade elu"/> Pojad sünnivad pimedate ja paljastena. Millal nad iseseisvuvad, seda ei ole lihtne kindlaks määrata. Mõne nädala vanuselt lendavad pojad pesast välja, aga vanemad toidavad neid veel hiljemgi. Pääsulased söövad peaaegu eranditult [[putukad|putukaid]]: [[kärbes|kärbseid]], [[sääsk]]i, [[kihulane|kihulasi]], [[mardikas|mardikaid]] jne<ref name="Loomade elu"/>. Neid hangitakse põhiliselt lennult, kuigi üksikjuhtudel on neid nähtud putukaid noppimas seintelt või maapinnalt. Enamik saakloomi on siiski lendavad putukad, kes ilusa ilmaga tõusevad sooje õhuvoole kasutades kõrgele<ref name="Loomade elu"/>. Siis lendavad ka pääsukesed kõrgel taeva all<ref name="Loomade elu"/>. Kui aga õhk on [[veeaur]]ust küllastunud, eriti enne [[äike]]st, siis putukate tiivad muutuvad niiskusest raskeks ja neid "kisub" maa poole<ref name="Loomade elu"/>. Sel ajal kütivad pääsukesed maapinna ligidal. [[Veekogu]]de kohal jahivad nad selliseid putukaid, kes sombusegi ilmaga lendavad: [[Kiililised|kiile]], [[ühepäevikulised|ühepäevikulisi]], [[ehmestiivalised|ehmestiivalisi]], mardikaid ja [[liblikad|liblikaid]]<ref name="Loomade elu"/>. Nad väldivad [[astel|astlaga]] putukaid, näiteks mesilasi ja herilasi. Mõnd liiki on täheldatud söömas taimset materjali, näiteks [[puuvili|puuvilju]]. [[Aafrika]] liike on nähtud söömas [[akaatsia]]te [[seeme|seemneid]] ja neid isegi poegadele viimas. Pääsukesed hävitavad suurel hulgal putukaid. Enamik nendest on kahjulikud. Sellega toovad pääsukesed rohkesti kasu.<ref name="Loomade elu"/> Pääsukesed on julged ja taluvad inimeste lähedust hästi. Mõned neist, näiteks suitsupääsuke, ehitavad pesa inimeste tehtud majade külge. Paljudel maailma rahvastel on uskumus, et katuse all pesitsev pääsuke toob [[õnn]]e<ref name="Loomade elu"/>. Pääsukesed lendavad päev otsa putukaid jahtides ringi ja usuti, et oma töökusega annavad nad inimestele head eeskuju. Meremehedki on pidanud pääsukeste kohtamist heaks endeks. Nimelt on pääsukesed maalinnud ja kui neid siiski merel kohatakse, ei saa maa kaugel olla. [[Pilt:Hirundo rustica 14105.JPG|pisi|[[Suitsupääsuke]]se pesa poegadega]] [[Pilt:Riparia riparia Pleshkani Ukraine.JPG|pisi|[[Kaldapääsuke]]sed traatidel istumas]] ==Lennukiirus== Populaarkultuuris on laialdast tähelepanu pälvinud küsimus pääsukeste lennukiiruse ja transpordivõime kohta. 2025. aastal veebiväljaandes Interesting Engineering avaldatud analüüsi kohaselt on Euroopas pesitseva [[Suitsupääsuke|suitsupääsuke]]se (''Hirundo rustica'') lennukiirus ligikaudu 32,3 km/h (20,1 mi/h), Aafrikas pesitseva [[puis-roostepääsuke]]se (''Cecropis senegalensis'') kiirus aga 64,7 km/h (40,2 mi/h). Üksiku pääsukese jaoks on isegi väikseimate senileitud [[Kookospähkel|kookospähklite]] (3,847 g) transportimine ülejõukäiv, kuid grupi pääsukeste koostöö korral peab analüüsi autor Trevor English seda "teoreetiliselt võimalikuks".<ref>Trevor English, [https://interestingengineering.com/science/monty-python-and-the-holy-grail-airspeed-velocity-of-an-unladen-swallow "Monty Python and the Holy Grail: Airspeed Velocity of an Unladen Swallow"], Interesting Engineering, 12. märts 2025 (vaadatud 05.04.2026)</ref> == Eestis elavad pääsulased == *[[Kaldapääsuke]] (''Riparia riparia'') *[[Räästapääsuke]] (''Delichon urbica'') *[[Suitsupääsuke]] (''Hirundo rustica'') Eestis on korra nähtud ka [[roostepääsuke]]st (''Cecropis daurica''). [[Piirpääsuke]] kuulub taksonoomiliselt hoopis [[pikatiivalised|pikatiivaliste]] seltsi. == Perekonnad == * [[Andi pääsuke]] ''Haplochelidon'' * ''Atticora'' * [[Jõgipääsuke]] ''Pseudochelidon'' * [[Kaldapääsuke (perekond)|Kaldapääsuke]] ''Riparia'' * [[Kaljupääsuke]] ''Petrochelidon'' * [[Kammpääsuke]] ''Stelgidopteryx'' * [[Kivipääsuke (perekond)|Kivipääsuke]] ''Ptyonoprogne'' * [[Mägipääsuke]] ''Notiochelidon'' * [[Nõgipääsuke]] ''Psalidoprocne'' * ''Pseudhirundo'' * [[Ruugepea-pääsuke]] ''Alopochelidon'' * [[Räästapääsuke (perekond)|Räästapääsuke]] ''Delichon'' * [[Roostepääsuke (perekond)|Roostepääsuke]] ''Cecropis'' * [[Suitsupääsuke (perekond)|Suitsupääsuke]] ''Hirundo'' * ''Tachycineta'' * [[Triippääsuke]] ''Phedina'' * [[Tõmmupääsuke]] ''Neochelidon'' * [[Türkiispääsuke]] ''Progne'' * [[Valgeselg-pääsuke]] ''Cheramoeca'' == Viited == {{Viited}} {{Commonscat|Hirundinidae|Hirundinidae}} {{vikitsitaadid|Pääsuke}} [[Kategooria:Pääsulased| ]] pu3nft6fk5k1xulwbcrukifwap5qlan Kose-Uuemõisa mõis 0 124306 7124570 7104383 2026-04-05T07:43:27Z NOSSER 8097 /* Asutamisest 17. sajandini */ 7124570 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=jaanuar|aasta=2017}}[[Pilt:Graniitobeliskid (2004.a.).jpg|thumb|Graniitobeliskid]] [[Pilt:Esifassaad (2004.a.).jpg|thumb|Kose-Uuemõisa mõisa peahoone]] '''Kose-Uuemõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Nova Curia'', hiljem ''Neuenhof'') oli [[rüütlimõis]] Harjumaal [[Kose kihelkond|Kose kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Kose vald]]a Harju maakonnas. == Asukoht == Mõisakompleks asub [[Kose-Uuemõisa]] servas [[Pirita jõgi|Pirita jõe]] kaldal, peahoone paikneb poolsaarekujulisel neemikul. == Ajalugu ja omanikud == [[Pilt:Kabel I (2004.a.).jpg|pisi|püsti|Mõisnike vapp kabeli seinal]] === Asutamisest 17. sajandini === Kose kandis hakati maid [[lään]]istama 13. sajandil. Kirjalikes ürikutes mainitakse sealse maaomanikuna 1254. aastal Woghaen Palnisuni, kelle järeltulijatele kuulunud mõisa tunti esmamainimisel 1340. aastal Nova Curia, hiljem aga Nienhave nime all. Mõisa asutamise aeg pole teada, kuid [[Jüriöö ülestõus]]u aegsetes [[Harjumaa]] mõisate asutamise aja järgi reastatud loendites figureerib ta kümnendal kohal. See teeb Kose-Uuemõisa mõisast ühe vanima mõisa Eestis. Ordumeister Odert van deme andis 1397. aastal Nyenhovele ja Clawes van Herkele kuulunud Uuemõisa (kirjutatud kui Nyenhove) ühes veskikohaga Johannes von Scherenbekele. On teada, et 15. sajandi esimesel poolel kuulus mõis Toddewini perekonnale. 1486. aastal läks mõis Berend Tuve ([[Taube]]) omandusse. 1583. aastal mõisastas Kose-Uuemõisa mõisa omanik [[Taube|Wolmar von Tuwe (Tuve)]] osa mõisale kuulunud Kirimäe külast ja muudab selle Kose-Uuemõisa [[Kirimäe karjamõis]]aks. 1586. aastal müüs [[Robrecht Taube|Robrecht von Tuwe]], hilisem [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna]] pealik ja [[Eestimaa maanõunik]], Kirimäe karjamõisa 14 000 Herrenthaleri eest oma väimehele obrist Johann (Hans) [[Rechenberg]]ile. === Tiesenhausenite aeg === Taubede käes oli Kose-Uuemõisa kuni 1622. aastani, mil [[Taube|Robert von Taube]] müüs selle oma sugulasele Johan von Rechenbergile. Viimane pärandas valdused abikaasa Elisabethile. Elisabeth von Rechenbergi varandused pärisid õed Margareth ja [[Anna von Asserien|Anna]]. Viimane oli abielus [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1592–1662)|Hans von Tiesenhauseniga]] (1592–1662) ja nii jäi Kose-Uuemõisa pea poolteiseks sajandiks [[Tiesenhausen]]ite suguvõsa valdusse (mõisaomanikeks olid [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1685–1736)]], [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (suri 1747)]], [[Gustav Johann von Tiesenhausen (1725–1782)]] jt). Mõisa suuruseks on sel ajal (1671. ja 1678. aasta maanimistu järgi) märgitud 2 ¼ ratsateenistusüksust. 18. sajandi lõpust säilinud mõisa topograafilises kirjelduses on mainitud järgmisi kiviehitisi: härrastemaja, valitsejamaja, tall-tõllakuur, ait, karjalaut, viinaköök, vesiveski. [[Tiesenhausen]]ite ajal 1805. aastal toimus seal ka üks suuremaid talupoegade vastuhakke mõisnikele – [[Kose-Uuemõisa sõda]]. 1818. aasta maanimistu järgi oli mõisas ühes [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe]] kõrvalmõisaga maad, 43 1/5 [[adramaa]]d ja 546 revisjonihinge. === Uexküllide aeg === [[Pilt:Tagafassaad (2004.a.).jpg|thumb|left|Peahoone tagafassaad]] 19. sajandi keskpaigaks oli mõis oma 43 adramaa suuruse põllumaaga muutunud üheks suuremaks Eestis. 1833. aastal ostis mõisa [[Wilhelm von Straelborn (1796−1877)|Friedrich Wilhelm von Straelborn]], kuid müüs selle juba 1850. aastal edasi Peterburi sakslasele Natalie-Caroline Harderile. Too aga abiellus Jacob Johann von Uexkülliga. Nii algas Kose-Uuemõisas Uexküllide aeg, mis kestis kuni mõisa võõrandamiseni 1923. aastal. Sellest perioodist on pärit enamik mõisa säilinud hooneid. === Revolutsioonisündmused === ==== 1905 ==== 13. detsembril 1905. aastal jõudis piirkonda 30-meheline tööliste ja talupoegade relvastatud salk. Kohalikud ühinesid sellega ja umbes 100-liikmeliseks kasvanud jõuk läks mõisa rüüstama. Purustati viinaköögi seadmed, käidi läbi kõik häärberi ruumid ja mööbel peksti puruks. Seejärel süüdati heinaküün ja härrastemaja. Viimane õnnestus teenijatel kustutada. Pärast rüüstamist võttis valla revolutsioonikomitee kuni karistussalklaste saabumiseni mõisa oma valve alla. ==== 1917 ==== 1917. aasta revolutsioonis mõis viga ei saanud. Juba oktoobri alguses oli Kose-Uuemõisas moodustatud mõisatööliste ja saunameeste [[Eesti punakaart|punakaardi]] salk. [[Viktor Kingissepp|Viktor Kingissepa]] isiklikul korraldusel anti neile relvad. Kohe pärast oktoobripööret moodustati [[mõisakomitee]], mis võttis kogu mõisa üle. Nii oli Kose-Uuemõisa esimene Eestis enamlaste poolt üle võetud mõis. === Mõisa jagamine ja tänapäev === Pärast [[Vabadussõda]] jagati mõis kaheks, osa maast ja valitseja maja jäid Heinrich von Uexkülli kasutusse, kes aga müüs selle peatselt talukohta tahtvale Tallinna kaupmehele. Enamik mõisahooneid, sealhulgas häärber ja park, riigistati. Algul paiknes hoones algkool ning seejärel linnatänaval elavate naiste varjupaik. 1933. aastast asus mõisas vanemliku hoolitsuseta tütarlaste kodu. 1943. aastal muudeti asutus lastekoduks – [[Kosejõe Kool|Kosejõe Koolkoduks]], [[Eesti NSV]] ajal alates 1959. aastast tegutses seal Kosejõe Erirežiimiline Internaatkool, mis 1963. aastal nimetati ümber [[Kosejõe Eriinternaatkool]]iks ja 1992. aastal omakorda [[Kosejõe Kool]]iks. Viimane lõpetas tegevuse 2017. aastal. == Mõisakompleks == [[Pilt:Oletatavad kaskaegsed müürioasd keskkorpuse keldris II (2004.a.).jpg|pisi|Oletatavad keskaegsed müüriosad keskkorpuse keldris]] Mõisa härrastemaja on ilmselt ehitatud [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal hävinud kindluselamu müüridele. Arvamuse kasuks räägib asjaolu, et hoone keskosas on seinte paksus kohati kuni 2 meetrit. Mõisa tänapäevani säilinud hooned on pärit 1850. aastatest. Kõigepealt alustati härrastemaja rekonstrueerimisest ja seejärel ehitati sellest põhja ja lõuna poole kahekorruselised tiibehitised. Neid ühendasid peakorpusega algselt ühekorruselised galeriid. Samast perioodist pärinevad peahoonest lõuna poole ehitatud teenijatemaja ja [[viinavabrik]]. Mõisakompleksi kuuluvad veel park koos kasvuhoonete varemetega ja pargi äärealadele 1886. aastal ehitatud [[uusgooti stiil]]is [[kabel]]. Mõisa pargis asub tiik, mille pärimuse järgi lasknud mõisahärra oma prouale rajada vaid ühe öö jooksul. <gallery> Kabel II (2004.a.).jpg|Kabel Teeniatemaja nr 1 lõunapoolne fassaad (2004.a.).jpg|Teenijatemaja Kose-Uuemõisa mõisa jääkelder, 19--20-saj- 2013-09-25 14-39-39.jpg|Jääkelder Triiphoone varemed tiigi taustal (2004.a.).jpg|[[Triiphoone]] varemed Viinavabrik-vesiveski (2004.a.).jpg|Viinavabrik-vesiveski </gallery> == Vaata ka == * [[Kose-Uuemõisa mõisa kalmistu]] * [[Eesti mõisate loend]] == Kirjandus == * Ahti Vuks. 2004. "Kose-Uuemõisa mõis". [[Tallinna Pedagoogikaülikool]]i Kultuuriteaduskonna bakalaureusetöö. == Välislingid == {{commons|Kose-Uuemõisa mõis}} * [http://www.mois.ee/harju/uuemoisa.shtml Kose-Uuemõisa mõis Eesti mõisaportaalis] * [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16540 Kose-Uuemõisa mõis (Kose khk)], Eesti Ajalooarhiivi Kinnistute register * [https://www.moisablogi.ee/post/kose-uuemoisa Kose-Uuemõisa lugu Mõisablogis] {{Kose kihelkond}} {{Coordinate|NS=59.2058333|EW=25.1052778|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Kose kihelkonna mõisad]] [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Tiesenhausenite mõisad]] [[Kategooria:Kose-Uuemõisa mõis| ]] [[Kategooria:Taubede mõisad]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] i0sxf47xnt5o3z1b8za54ixmruh3iak Janar Talts 0 139741 7124627 7120931 2026-04-05T09:17:54Z Kuriuss 38125 7124627 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Janar Talts | pilt = Janar Talts, Estonia-Latvia, 2006.jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = eestlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1983|4|7}} | sünnikoht = [[Tallinn]], [[Eesti]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 205 cm | kaal = 107 kg | positsioon = suur ääremängija / keskmängija | karjäär = 2001–2019 | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = [[TTÜ/A. Le Coq]] (2001–2002)<br>[[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]] (2002–2004)<br>[[Köln 99ers]] (2004–2007) <br>[[Tartu Ülikool/Rock]] (2007–2010)<br>[[Samara Krasnõje Krõlja]] (2010–2011)<br> [[Pallacanestro Varese]] (2011–2013)<br>Tartu Ülikool/Rock (2013–2018)<br>[[Tallinna Kalev|Tallinna Kalev/TLÜ]] (2018–2019) | koondis = | autasud = [[Eesti meister korvpallis]] (2003)<br/> Saksamaa meister (2006)<br/> Saksamaa karika võitja (2005, 2007)<br/>Eesti meister korvpallis (2008, 2010, 2015) <br/>[[Eesti karikavõistlused korvpallis|Eesti karika võitja korvpallis]] (2009, 2010, 2013, 2014) }} '''Janar Talts''' (sündinud [[7. aprill]]il [[1983]]) on eesti endine elukutseline [[korvpall]]ur, kes töötab 2019. aastast [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna]] spordidirektorina. Aastatel 2004–2019 [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondisse]] kuulunud Talts esindas enamiku klubikarjäärist [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond]]a, kuid mängis ka [[Saksamaa]], [[Venemaa]] ja [[Itaalia]] klubides. == Klubikarjäär == Talts alustas profikarjääri [[2001]]. aastal, kui liitus [[TTÜ/A. Le Coq]]i meeskonnaga. Ta mängis seal [[2002]]. aasta lõpuni, kuni sõlmis lepingu [[Korvpalliklubi Kalev|Tallinna Kalev]]iga, kelle ridadesse jäi kaheks aastaks. [[2003]]. aastal tuli ta Kalevi meeskonnaga Eesti meistriks. [[2004]]. aastal sõlmis Talts lepingu [[Saksamaa]] kõrgliigaklubiga [[Köln 99ers]]. Kölni klubiga tuli Talts [[2006]]. aastal Saksamaa meistriks ning võitis 2005. ja 2007. aastal Saksamaa karika. [[2007]]. aastal liitus Talts Eesti meistri [[Tartu Ülikool/Rock]]iga. Talts aitas Tartu Rocki EuroCupi nelja parema hulka, kui võideti [[Permi Ural Great]]i. Finaalturniiril tuli aga vastu võtta ainult kaotused ja piirduti neljanda kohaga. 2007/08. hooajal jõudis Tartu Eesti meistrivõistlustel finaali, kus alistati vana rivaal [[Tallinna BC Kalev/Cramo]] mängudega 4 : 0. 2008/09. hooajal hõbedaga leppinud Tartu tuli uuesti Eesti meistriks hooajal 2009/10, kui finaalis alistati taas Kalev/Cramo. Talts valiti finaalseeria kõige väärtuslikumaks mängijaks. 2010. aasta detsembris liitus Talts Venemaa klubiga [[Samara Krasnõje Krõlja]]. Juba kolm kuud hiljem siirdus Talts edasi Itaalia kõrgliigasse [[Pallacanestro Varese]] ridadesse. Talts naasis Tartu Rocki 2013. aasta augustis ja võitis 2013/14. hooajal [[Korvpalli Meistriliiga|Eesti meistriliigas]] hõbeda. Järgmisel aastal tuli Talts neljandat korda Eesti meistriks, kui Tartu alistas finaalis 4 : 1 Kalev/Cramo. Talts valiti nii kuldse 2014/15. hooaja kui ka hõbedase 2015/16. hooaja põhjal meistriliiga parimaks kaitsemängijaks. == Koondisekarjäär == Janar Talts kuulus aastatel 2004–2019 [[Eesti korvpallikoondis]]se. [[2015. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2015. aasta Euroopa meistrivõistlustel]] tõi Talts keskmiselt 10,4 punkti ja 4 lauapalli mängus ning Eesti saavutas 20. koha. == Saavutused == * Saksamaa meister (2006) * Võitnud 2 Saksamaa karikat (2005, 2007) * 4-kordne Eesti Korvpalli Meistriliiga võitja (2003, 2008, 2010, 2015) * 5-kordne Eesti Korvpalli Meistriliiga hõbe (2009, 2014, 2016, 2018, 2019) * Eesti Korvpalli Meistriliiga pronks (2017) * Võitnud 4 Eesti karikat (2009, 2010, 2013, 2014) * Eesti Korvpalli Meistriliiga finaalseeria kõige väärtuslikum mängija (2010) * Eesti Korvpalli Meistriliiga parim kaitsemängija (2015, 2016) == Välislingid == * {{ESBL|Janar_Talts}} {{JÄRJESTA:Talts, Janar}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] c532l7chgy2zo40rcxe64p0uylmynsf EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus 0 139814 7124291 6147268 2026-04-04T13:26:47Z Pkala 18634 /* Välislingid */ 7124291 wikitext text/x-wiki '''SA EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus''' (lühend '''LNÜ''') on [[Eesti Evangeelne Luterlik Kirik|Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku]] [[sihtasutus]]. LNÜ on asutatud 3. detsembril 2003 EELK Pühapäevakooliühenduse (asutatud 07.04.1990) ja EELK Noorsootöö Keskuse (asutatud 05.12.1935) poolt. Muuhulgas korraldab LNÜ kord aastas kiriku noortepäevi [[Järgmine Peatus]]. [[Noorsootöö]]ga tegelevad CHECKPOINT Lääne-Nigula kogudusemajas ja Esik Sakus<ref>[https://web.archive.org/web/20081221151933/http://www.eelk.ee/lny/ Noortekad] ''EELK Laste- ja Noorsootöö Ühendus''</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[https://lny.eelk.ee LNÜ koduleht] [[Kategooria:Eesti Evangeelne Luterlik Kirik]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] b0brzi3okb45aqsecx2kgaqqsjchl5a Teaduskirjanik 0 142057 7124322 5615528 2026-04-04T15:19:16Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Teadusajakirjanikud]] 7124322 wikitext text/x-wiki '''Teaduskirjanik''' või '''aimekirjanik''' või '''teadusajakirjanik''' (ingl. ''science writer'' või ''science journalist'') on teaduslikest arusaamadest populaarteaduslikus stiilis kirjutav ajakirjanik või teadlane, tihti [[teadusajakirjandus]]ele spetsialiseerunud inimene. Peamised [[žanr]]id, milles teaduskirjanikud kirjutavad, on populaarteaduslik ehk aimeraamat ja teaduslik [[essee]]. Mõnikord tehakse vahet [[populaarteaduslik kirjandus|populaarteaduslikul kirjandusel]], mis kirjutab üldisematest, ja teadusajakirjandusel, mis kirjutab pigem uuematest teadusprobleemidest. Vahet võib teha ka selle järgi, et aimekirjanik kirjutab üldarusaadavamal viisil, teaduskirjanik aga ühtaegu arendab teaduslikke arusaamu. Vastavalt võib siis ka vahet teha populaarteaduslike teoste kirjutajal (aimekirjanikul) ja teaduskirjanikul (või teadusajakirjanikul). Teadusajakirjanikeks kitsamas mõttes peetakse neid, kellele [[ajakirjandus]] on põhitööks. Teaduskirjanikeks peetakse sagedamini [[loodusteadus]]test kui [[humanitaarteadus]]test kirjutajaid. Eestis on teaduskirjanikena viljakad olnud teadlastest näiteks [[Henn Käämbre]], [[Harry Õiglane]], ajakirjanikest näiteks [[Tiit Kändler]] ja [[Arko Olesk]], teaduskirjanike hulka võib arvata ka [[Ilmar Vene]] ja [[Lennart Meri]] ("[[Hõbevalge]]", "[[Hõbevalgem]]"). Eesti teaduskirjanike ühendusena on loodud [[Eesti Teadusajakirjanike Selts]]. Maailmas on teaduskirjanikena tuntud näiteks [[David Attenborough]], [[Philip Ball]], [[Fritjof Capra]], [[Richard Dawkins]], [[Jared Diamond]], [[Martin Gardner]], [[Stephen Jay Gould]], [[Stephen Hawking]], [[Kevin Kelly]], [[Stefan Klein]], [[Desmond Morris]], [[Matt Ridley]], [[Carl Sagan]] ja teised. ==Vaata ka== *[[Eesti Teadusajakirjanike Selts]] *[[looduskirjanik]] *[[teadus]] [[Kategooria:Teaduskirjanikud| ]] [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Teadusajakirjanikud| ]] [[en:science journalist]] gi4epxodfxy734ywy424d26lmmezsp9 Meinhard Laurmaa 0 142152 7124386 6606855 2026-04-04T17:54:25Z Heakeel 122460 7124386 wikitext text/x-wiki '''Meinhard Laurmaa''' ([[7. september]] [[1905]] – [[16. aprill]] [[2008]]) oli eesti ajakirjanik, raamatupidaja ja pikaealine. Ta töötas aastail [[1927]]–[[1940]] ajalehes [[Postimees]].<ref>{{Netiviide |url=http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-16 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212175332/http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Lõpetas [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majanduse eriala. Meinhard Laurmaa suri 102-aastaselt. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://tartu.postimees.ee/070905/tartu_postimees/uudised/176229.php Sajand vana reibas tartlane Meinhard Laurmaa hiilgab mälu ja jutukusega] *[http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php Meinhard Laurmaa saab 102-aastaseks] {{JÄRJESTA:Laurmaa, Meinhard}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2008]] po0ep1knuh1wyxcpf11g5y9z2xb826j 7124397 7124386 2026-04-04T18:12:09Z Heakeel 122460 7124397 wikitext text/x-wiki '''Meinhard Laurmaa''' ([[7. september]] [[1905]] [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[16. aprill]] [[2008]] [[Tartu]]) oli eesti ajakirjanik, raamatupidaja ja pikaealine. Lõpetas 1923. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] ning 1940. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majanduse eriala. Töötas aastail [[1927]]–[[1940|1929]] ajalehes [[Postimees]].<ref>{{Netiviide |url=http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-16 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212175332/http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Meinhard Laurmaa suri 102-aastaselt. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://tartu.postimees.ee/070905/tartu_postimees/uudised/176229.php Sajand vana reibas tartlane Meinhard Laurmaa hiilgab mälu ja jutukusega] *[http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php Meinhard Laurmaa saab 102-aastaseks] {{JÄRJESTA:Laurmaa, Meinhard}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2008]] i03nnuipytw7trau1fspny3z0u4g41a 7124405 7124397 2026-04-04T18:33:39Z Heakeel 122460 7124405 wikitext text/x-wiki '''Meinhard Laurmaa''' ([[7. september]] [[1905]] [[Astuvere|Astuvere küla]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[16. aprill]] [[2008]] [[Tartu]]) oli eesti ajakirjanik, raamatupidaja ja pikaealine. Lõpetas 1923. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] ning 1940. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majanduse eriala. Töötas aastail [[1927]]–[[1940|1929]] ajalehes [[Postimees]].<ref>{{Netiviide |url=http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-16 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212175332/http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Meinhard Laurmaa suri 102-aastaselt. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://tartu.postimees.ee/070905/tartu_postimees/uudised/176229.php Sajand vana reibas tartlane Meinhard Laurmaa hiilgab mälu ja jutukusega] *[http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php Meinhard Laurmaa saab 102-aastaseks] {{JÄRJESTA:Laurmaa, Meinhard}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2008]] nbmuu1f0fafq2vfdn4e8ucqdw9x83ke 7124677 7124405 2026-04-05T10:27:20Z Heakeel 122460 7124677 wikitext text/x-wiki '''Meinhard Laurmaa''' ([[7. september]] [[1905]] [[Astuvere|Astuvere küla]], [[Rõngu vald (Rõngu kihelkond)|Rõngu vald]], [[Tartumaa]] – [[16. aprill]] [[2008]] [[Tartu]]) oli eesti ajakirjanik, raamatupidaja ja pikaealine. Lõpetas 1923. aastal [[Hugo Treffneri Gümnaasium|Hugo Treffneri Gümnaasiumi]] ning 1939. aastal [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] majandusteaduskonna. Töötas aastail [[1927]]–[[1940|1929]] ajalehes [[Postimees]].<ref>{{Netiviide |url=http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2008-09-16 |arhiivimisaeg=2010-02-12 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20100212175332/http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php |url-olek=ei tööta }}</ref> Meinhard Laurmaa suri 102-aastaselt. Ta oli [[Eesti Üliõpilaste Selts]]i liige. ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[http://tartu.postimees.ee/070905/tartu_postimees/uudised/176229.php Sajand vana reibas tartlane Meinhard Laurmaa hiilgab mälu ja jutukusega] *[http://tartu.postimees.ee/070907/tartu_postimees/281552.php Meinhard Laurmaa saab 102-aastaseks] {{JÄRJESTA:Laurmaa, Meinhard}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Eesti üle 100-aastased]] [[Kategooria:Elva kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1905]] [[Kategooria:Surnud 2008]] rjlr2chqqzfr27iofht7tmo3ha7xhoo Ungern-Sternberg 0 145764 7124274 7099274 2026-04-04T12:41:52Z NOSSER 8097 7124274 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Ungern-Sternberg | päritolu = [[Ungari]] | pilt = Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1660 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 54 | nimi_rootsis = von Ungern-Sternberg<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com</ref> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 28 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 68 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1826 | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1851 | number_saaremaa_rüütelkond = 101 | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1841 ja 1882 }} [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] '''Ungern-Sternberg''' ([[17. sajand]]ini '''Ungern'''; vene ''фон Унгерн-Штернберг'') on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa [[1211]]. aastal [[Ungari kuningriik|Ungari]]st [[vana-Liivimaa|Liivimaa]]le rännanud [[vasall]]i Johann von Sternbergist (''Joannes dictus de Ungaria''), kes abiellus [[Liivlased|Liivi]] valitseja [[Kaupo]] tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal [[Mõõgavendade ordu]] meistriks [[Cēsis|Võnnu]]s. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] andis [[7. veebruar]]il [[1534]] [[Georg von Ungern]]ile ([[Ungurpilsi mõis|Schloß Pürkel]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma rii]]gi päritava [[vabahärra]]tiitli. Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii">Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> kinnitas 27. oktoobril [[1653]] [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] [[Pürksi mõis|Pürksi]] mõisniku [[Wolmar von Ungern-Sternberg|Wolmari]] (1606–1667), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]] mõisniku [[Otto von Ungern-Sternberg|Otto]] (1627–1666) ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] mõisniku [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold]] (1618–1684) von Ungern-Sternbergide [[vabahärra]]tiitlit ning nad [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA104#v=onepage&q=&f=false Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold], lk. 104–105</ref> Ungern-Sternbergid olid kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ([[1746]]), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ([[1747]]), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] ([[1841]] ja [[1882]]) ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] ([[1851]]) matriklisse. Venemaa keisri ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] poolt kinnitati 20. detsembril [[1865]] Ungern-Sternbergide suguvõsa [[parun]]itiitel. [[1874]]. aastal anti [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] mõisnikule ja [[Johanniitide ordu]] rüütlile [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, [[Elistvere mõis|Elistvere]] ja [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] mõisnikule ning [[Liivimaa maanõunik]]ule krahv [[Reinhold Andreas von Stackelberg]]ile (1797–1869) kuulunud [[krahvitiitel]]. ==Mõisad== Ungernite üheks vanemaks valduseks [[Vana-Liivimaa]]l oli [[Zemgale]]s [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] lähedal [[Madliena kihelkond|Madliena kihelkonna]] (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu [[Aderkas]]e aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud [[Aderkaši mõis]] ([[saksa keel|saksa]] Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA71#v=onepage&q=&f=false lk.71–72]</ref> Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Adila mõis|Adila]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Anija mõis|Anija]], [[Araski mõis|Araski]], [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Erra mõis|Erra]], [[Voore mõis|Voore]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Harku mõis|Harku]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Ülgase mõis|Ülgase]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Kuie mõis|Kuie]], [[Kuuste mõis|Kuuste]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lasila mõis|Lasila]], [[Lauka mõis|Lauka]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Niibi mõis|Niibi]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Pikva mõis|Pikva]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Putkaste mõis (Käina)|Putkaste]], [[Rooküla mõis|Rooküla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Taebla mõis|Taebla]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu (''Wrangelshof'')]]. Enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist 1919. aastal]] kuulusid neile: [[Adila mõis|Adila]], [[Aru mõis|Aru]], ''Heinrichshof'', [[Essu mõis|Essu]], [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]], [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis|Rätla]], [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu]], [[Vidruka mõis|Vidruka]], [[Keskvere mõis (Martna)|Keskvere]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Vööla mõis|Vööla]] ja [[Tahu mõis|Tahu]] endisel Eestimaa alal. [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] jt Liivimaa alal. ==Suguvõsa liikmeid== *Vabahärra Georg ehk [[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]] (suri 1534), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopko]]nna aadlik ja poliitik, kes [[1531]]. aastal sai keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref> *[[Reinhold von Ungern]] (surnud umbes [[1544]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na aadlik, [[Palivere mõis]]nik *Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa [[meeskohtunik]], [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik (1531–1559) ja [[Läänemaa rüütelkond|Läänemaa rüütelkon]]na liige, [[Loodna mõis|Loodna]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] omanik<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/12/13/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna], Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017</ref> *[[Wolmar von Ungern]] (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost *[[Wolmar von Ungern (surnud 1645)]], Poola ja Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Oudova]] komandant 1611 [[Ingeri sõda|Ingeri sõjas]], [[Pärnu ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Pärnu]] asehaldur 1617<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_109 Wolmar von Ungern, till Pürkel samt Vogelsang och Ibden i Salis' socken och Allendorf i likanämnd socken, alla i Livland. Var först i polsk tjänst, men gick efter 1600 i svensk tjänst. Kommendant i Gdov 1611. I rysk fångenskap i Pleskau 1613–1615. Ståthållare på Pernau 1617. Överste 1619. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref> *Otto (II) von Ungern (1570–1646), [[Liivimaa]] [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonna]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (II) von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446</ref>. *[[Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg]] (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[Claus von Ungern]] (surnud 1577), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]] 1574–1576 *[[Erich von Ungern-Sternberg]] (1910–1989; [[:fi:Erich von Ungern-Sternberg|fi]]), Soome arhitekt *[[Magdalene von Ungern-Sternberg]] (1777–1840) Ungerni ja Ungern-Sternbergi sugupuuliinid, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Wolmar von Ungern-Sternberg]] (1606–1667), [[Riia loss]]i asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=521 lk 521]</ref>, [[Ungurpilsi mõis|Ungurpilsi]], [[Urga mõis|Urga]] ja [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]nik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> **B1 vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), [[Urga mõis]]nik [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin **B2 vabahärra [[Nils Alexander von Ungern-Sternberg]] (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ***C [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] (1689–1763; [[:sv:Mattias Alexander von Ungern-Sternberg|sv]]), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik **B3 Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, [[Urga mõis|Urga]], [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]], [[Aloja mõis]]nik ***C vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), [[Urga mõis|Urga]], [[Aloja mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis ****D1 Parun [[Karl von Ungern-Sternberg|''Carl'' Christer von Ungern-Sternberg]] (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, [[Peeter III]]-nda kindraladjutant), [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja (1768–1774)]] kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (''Карл Карлович Унгерн-Штернберг'') ****D2 Johan ''Michael'' von Ungern-Sternberg (1747 [[Vastse-Kasaritsa mõis|Vastse-Kasaritsa]] – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) == Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin == *A vabahärra [[Otto von Ungern-Sternberg]] (30. oktoober 1627 Linden – 7 märts 1666 [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]), Rootsi sõjaväe ohvitser, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Väike-Reola mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (III). von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ([[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]]i (suri 1534) ja [[Wolmar von Ungern]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane) Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_3 Otto von Ungern, friherre von Ungern-Sternberg, riksfriherre till Pürkel, herre till Linden, Weissenfeld och Orellen samt Errestfer och Korast i Kannapäh socken, Livland. Född 1627, Natural, svensk friherre 1653-10-27 jämte sina fränder Wolmar (Tab. 108) och Reinhold (Tab. 134) von Ungern (introd. 1660 under nr 54). Död 1666-03-07 på Weissenfeld och begraven 1667-06-20 i Reval], www.adelsvapen.com</ref>, abiellus Erastvere, Väike-Reola ja Kooraste pärijanna Helena [[Zoege von Manteuffel]]iga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa) **B [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713), Rootsi armee [[ooberst]], Rootsi kuningliku õukonna [[ülemjäägermeister]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1696–1697), [[Eestimaa maanõunik]], abielus Auguste Sophie von der [[Pahlen]]iga (1689–1747), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hernhuutlus Eestis|hernhuutl]]ane, abielus Christina Sophia von [[Rosen]]iga (1719–1797) ****D1 Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin ****D2 [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811, [[Tobolsk]] Venemaa), ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-Grossenhof'' suguvõsaliin ****D3 Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Ohekatku mõis]]nik <ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Christian Renatus von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Paslepa mõis]]nik<ref>Kaire Reiljan, [https://online.le.ee/2019/10/03/vana-kalmistu-vanim-hauatahis-sai-korda/ Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda], Lääne Elu</ref>, {{kas| maamarssal}}<ref>[http://viljandimaal.ee/kunstnikud/johann-carl-emanuel-von-ungern-sternberg-1773-1830/ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830)], viljandimaal.ee</ref> *****F1 [[Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik *****F2 [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis|Pürksi]] (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin ===Ungru-Erastvere suguvõsaliin=== *A [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1738–1807), [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Tartumaa]] [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]] [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Gustav Johann von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), [[Ungru mõis|Ungru]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Linden-Errestfer'') suguvõsaliin **B1 Vabahärra [[Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg|Johann ''Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg'']] (1763–1825), [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i asekuraator, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], 1786<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 102</ref> ja [[Eestimaa maanõunik]]<ref>{{BBLD|GND101591306|Ungern-Sternberg, Johann Friedrich* Emanuel Frh. v. (1763-1825)}}</ref> ***C parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan<ref>{{EEVA|155}}</ref>[[File:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|pisi|Parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868)]] **B2 Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternberg (1769–1801), [[Liivimaa]] [[Võnnu kreis]]i [[Liezēre kihelkond|Liezēre kihelkonna]] [[Mēdzūla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Paul'' Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa krediidikassa]] direktor, [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Piigandi mõis|Piigandi]], [[Kaagri mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 [[Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1806–1874), [[Karste mõis|Karste]], [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisa omanik ****D1 ''Gustav'' Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), [[Kooraste mõis]]nik, [[korrakohus|korrakoh]]tu adjunkt, [[kirikueestseisja]] *****F [[Karl von Ungern-Sternberg|Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg]] (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere ([[Kanepi kihelkond|Kanepi khk]]) mõisa omanik ****D2 [[August Paul von Ungern-Sternberg|''August Paul'' (III) Adolph von Ungern-Sternberg]] (1816–1887), Erastvere, [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Viljandi mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]] *****F1 parun [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (1847–1907), [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e [[Kirikueestseisja|kiriku eestseisja]] ******G [[Heinz von Ungern-Sternberg|Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, ''H. Ungern-Sternbergi lennukitehas''e omanik Viljandis<ref>Jaanika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], Kultuur ja Elu 3/2012</ref> *****F2 Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Gramzda kihelkond|Gramzda kihelkonna]] Pormsateni mõisnik *****F3 vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Vana-Piigandi mõis]]nik ******G Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Erastvere mõis|Erastvere]] viimane mõisa­omanik ***C2 ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik, Anija suguvõsaliin **B4 ''Otto'' Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), [[Vastse-Nõo mõis]]nik, riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Tartu ülikooli [[sündik]] ***C1 [[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]] (1808–1887), [[baltisakslased|baltisaksa]] õigusteadlane, [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse eradotsent ***C2 Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]nik<ref name="eeva-744">{{EEVA|744}}</ref>, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin ***C3 [[Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg|''Moritz'' Rudolf von Ungern-Sternberg]] (1822–1890), insener ***C4 [[Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg|''Otto'' Wilhelm von Ungern-Sternberg]] (1823–1867<ref>[https://web.archive.org/web/20221019192004/https://spslc.ru/burial-places/ungern-fon-shternberg,-baron-otto-grigorevich.html Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм], Смоленское Лютеранское Кладбище</ref>), Venemaa keisririigi sõjaväelane ***C5 Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909) ===Purdi suguvõsaliin=== *A vabahärra [[Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (1797–1868)<ref>{{BBLD|GND119615063X|Ungern-Sternberg, Georg Wilhelm* Theodor Frh. v. (1797-1868)}}</ref>, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Konsistoorium]]i president, [[Paide kreis]]i [[Anna kihelkond|Anna kihelkonna]] [[Purdi mõis]]a omanik ([[Gustav Johann von Stackelberg]]i pojapoeg), Purdi (''Haus Noistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Haus Noistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_13 Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868], www.adelsvapen.com</ref> **B vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Pikaküla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Wilhelm'' Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – 1965 [[Kiel]], Schleswig-Holstein), [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]] ning [[Kuramaa kubermang]]u [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Leonid'' Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – ), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Lasila suguvõsaliin=== *A vabahärra Albert Moritz ''Eduard'' von Ungern-Sternberg (1798 [[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] –1841) (Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), [[Lasila mõis]]nik, Lasila (''Lassila'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Haus Lassila], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 parun Otto Ernst ''Eduard'' Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Rudolph'' Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), Lasila, [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Adila mõis|Adila]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Lauka mõis|Lauka]], Ilgase ja Rohuküla mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Anija suguvõsaliin=== *A ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool|Rüütli- ja Toomkool]]i kuraator, kreisisaadik, [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Constantin August von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. ''Haus Annia'')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Haus Annia], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra ''Otto'' Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), [[Paide kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Theodor'' Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Theodor Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Hermann'' Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi<ref>[https://www.apollo.ee/randur-vastu-tahtmist.html Rändur vastu tahtmist], Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019</ref> (1909–2007) isa ***C3 vabahärra ''Otto'' Karl Arthur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> von Ungern-Sternberg (1880–1949), [[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] ja [[Väike-Konguta mõis]]nik ***C4 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa [[Ventspilsi kihelkond|Ventspilsi kihelkonna]] Sernateni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 vabahärra ''Rudolf'' Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Arthur'' Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), [[Anija mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B4 Constantin ''Paul'' Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] (1894–1900), [[Vaida mõis|Vaida]] ja [[Aruvalla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND131173464 Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, 1907–1918 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na justiitsarhivaar === Kolu-Essu suguvõsaliin === *A Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, [[kreisisaadik]] ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija<ref name="eeva-744" />, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=16&seite=472 Haus Heinrichshof-Jess], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis]]a omanik. ([[Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg]]i (1778–1861) poeg), abielus [[Sophie Julie von Ungern-Sternberg]]iga (sündinud von [[Wahl]], 1824–1917) **B1 [[Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg]] (1851–1893), mereväeohvitser **B2 [[Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg]] (1855–1935), insener-keemik, [[Slokase Balti tselluloosivabrik]]u direktor ***C [[Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg]] (1885–1965), [[filosoofiadoktor]], kirjanik **B3 [[Harald Eugen von Ungern-Sternberg]] (1858–1922), ohvitser **B4 [[Ernst Moritz von Ungern-Sternberg]] (1860–1944), [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]], Kolu mõis ja [[Tammispea mõis]]nik, [[jurist]], Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, au[[rahukohtunik]]. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna [[Dellingshausen]] ***C1 [[Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg]] (1896–1945) ***C2 [[Nils Nikolai von Ungern-Sternberg]] (1899–1940), filosoofiadoktor ===Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp]] *A Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811 [[Tobolsk]] Venemaa), „[[Ungru krahv]]“. [[Vastse-Kuuste mõis|Vastse-Kuuste]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], Uuemõisa mõisa, [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] mõisa omanik. ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]i (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der [[Pahlen]]iga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Grossenhof]]'' suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Haus Wenden-Grossenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]] (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten) **B2 Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig ''Konstantin'' von Ungern-Sternberg]] (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, [[Alavere mõis|Alavere]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Harku mõis|Harku]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Undla mõis|Undla]], [[Tagavere mõis (Jaani)|Tagavere]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Võnnu mõis|Võnnu]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von [[Strandmann]]i (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von [[Below]]ga (1796–1850) [[Fail:C. v. Ungern - Sternbergi portree, EKM 283 214 M01349 K8ler Yngern-Sternbergi portree.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1854–1857, [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872) ]] ***C1 [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Jõelähtme mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid. ***C2 [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam ''Theodor'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847), hukkus [[duell]]il<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=474 dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a majandaja[[Fail:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871) [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876)]] ***C3 Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871), [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]a omanik ***C4 [[Krahv]]<ref>Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> [[Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899)|''Ewald'' Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]] (1824 [[Võnnu mõis]] – 1899 [[Elistvere mõis]]), kreisisaadik; Elistvere ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõisa]], Hiiu-Suuremõisa, [[Kärdla mõis|Kärdla]], Soonlepa, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], Partsi, Ungru, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, [[Lauka mõis|Lauka]], [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi]] ja [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõisa]] omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]iga (1824–1899). [[Johanniitide ordu]] rüütel, Tallinna [[Toompea allasum|Toompea]] [[Ungern-Sternbergi palee]] omanik. ****D1 Krahv [[Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909)|''Ewald'' Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863 [[Võnnu mõis]] – 1909 [[Peterburi]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Vilivalla, Suuremõisa, [[Randvere mõis|Randvere]], [[Loja mõis|Loja]], Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Asuküla mõis]]a omanik. [[Haapsalu linnapea]] 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva [[Ungru mõis]]a ehitajana. ****D2 [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg]] (1877–1934)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere, Vidruka, [[Ungru loss]]i, Elistvere ja Mäe mõisa omanik. **B3 vabahärra [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Heinrich Georg ''Eduard'' von Ungern-Sternberg]] (1782–1861), [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Nõva mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant) ***C vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), [[Nõva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Pürksi suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternberg-1920.jpg|thumb|Roman Ungern von Sternberg]] *A [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773 [[Paslepa mõis|Paslepa]] – 1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis]]nik, [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] Pürksi (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=476 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg. **B1 Otto ''Rudolf'' Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Niibi mõis|Niibi]] ja [[Vööla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=20&seite=478 Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Robert'' Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]u juhataja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=21&seite=479 Robert Eginhard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis]]nik ***C1 Karl Gustav ''Robert'' von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, [[Harku mõis]]a (1875–1892), [[Hüüru mõis]]a jt mõisnik ***C2 [[Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg]] (1850–1928), [[Hiiu-Kärdla Kalevivabrik|Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u direktor ***C3 ''Theodor'' Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik [[Kaukaasia]] asehalduri ametkonnas, [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaselts]]i liige<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=24&seite=482 Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 [[Roman Ungern von Sternberg|Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg]] (1885–1921 [[Novonikolajevsk]]), Venemaa sõjaväelane, vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juht Siberis ***C4 ''Constantin'' Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis]]nik, rahukohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=482&fip=193.174.98.30 Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes ****D2 Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser ****D3 parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik [[Lutheri vabrik|Lutheri vineerivabrik]]us == Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin== *A vabahärra ''Georg Conrad'' von Ungern-Sternberg (1654–1708)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Georg Conrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], [[Urga mõis|Urga]], [[Kassinurme mõis]]nik, [[Liivimaa maamarssal]] (1683–1690). [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=26&seite=484 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1684–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Woldemar Johann von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Volmari kreis]]i [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Urga mõis]]nik, [[Tartu kreis]]imarssal (1720–1727), [[Liivimaa maanõunik]] (1730–) ***C1 vabahärra ''Woldemar'' Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra Johan ''Adolf'' (Adolph) von Ungern-Sternberg (1726–1793; [[:lv:Johans Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]], vabamüürlane ja [[Ungurpilsi mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l<ref>{{BBLD|GND1195042078|Ungern-Sternberg, Johann Adolph* Frh. v. (1726-1793)}}</ref> ****D1 vabahärra [[Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1752–1832; [[:lv:Vilhelms Frīdrihs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]] (1797−1832)<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 seite 39]-40</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_114 Wilhelm Fredrik, född 1752, rysk kapten 1773. Assessor 1780. Hovråd 1790. Lantråd 1797. Död 1832], www.adelsvapen.com</ref> ja vabamüürlane, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Lizdēni mõis]]nik ****D2 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1753–1796; [[:lv:Voldemārs Johans fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane ****D3 vabahärra [[Gustav Adolf von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1760; [[:lv:Gustavs Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja [[vabamüürlane]] ****D4 vabahärra [[Karl Fabian von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1762; [[:lv:Kārlis Fabiāns fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja [[vabamüürlane]] ***C3 vabahärra ''Friedrich Magnus'' von Ungern-Sternberg (1728–1771), [[Kuie mõis|Kuie]] ja [[Lehtse mõis]]nik. [[Kuie mõis|Kuie]] (saksa keeles ''Kui'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Kui], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_116 Fredrik Magnus, född 1728. Rysk kapten 1765. Död 1771], www.adelsvapen.com</ref> ****D1 vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] [[Araski mõis]]nik ****D2 vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik ****D3 vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), [[linnafoogt]] [[Kaunas|Kovno]]s ****D4 vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), [[Kodasoo mõis]]avalitseja ****D5 vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, [[Kodasoo mõis]]avalitseja ***C4 vabahärra ''Fabian Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1738–1795), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], Virumaa kreisimarssal. [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa keeles ''Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D vabahärra Fabian ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1763–1821 [[Uhtna mõis|Uhtna]]), assessor, Andja ja Kohala mõisnik **B2 vabahärra Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Konrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] ***C1 vabahärra ''Georg Johann'' von Ungern-Sternberg (1719–1783), [[Härgmäe mõis|Härgmäe]], [[Hoomuli mõis|Hoomuli]], Uuemõisa ja [[Pedele mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra ''Woldemar Conrad'' von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane [[Tallinna garnison]]i komandant{{lisa viide}}, [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Kernu mõis]]nik. [[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=32&seite=486 Haus Kirna], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 Anna Dorothea (1769–1846), abiellus krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]]ga (1762−1813) ****D2 vabahärra ''Bernhard'' Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Kernu mõis|Kernu]] ja Kohala mõisnik == Aderkaši suguvõsaliin == Vabahärra [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1618–1684), [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Reinhold von Ungern–Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> (1667–1671). [[Liivimaa]] [[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (saksa keeles ''Fistehlen'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Stammtafel Fistehlen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> *A1 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref>, [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis|Erra]], [[Võrumaa]] [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Sõmerpalu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] 1692 *A2 Jürgen ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (–1723), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik **B ''Reinhold'' Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: [[Drost|drost]] [[Wittmund]]is ja õuemarssal [[Ida-Friisimaa]]l, ***C1 vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin ***C2 Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), [[Baden (piirkond)|Baden]]i suguvõsaliin === Väike-Lähtru liin=== *A vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=35&seite=489 Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=34&seite=488 Klein-Lechtigall], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik ***C ''Carl'' Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), [[Väike-Lähtru mõis]]nik ****D Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik **B2 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, [[Veski mõis|Veski]], Pavasari mõisnik, [[Riia kreis]]i maakohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Biksēja mõis|Biksēja]], [[Liivimaa]] [[Volmari kreis]]i [[Põhja-Ruhja kihelkond|Põhja-Ruhja kihelkonna]] [[Kürble mõis]]nik, [[sillakohus|sillakohtunik]] [[Valmiera]]s ****D Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Arju mõis]]nik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias *****F Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal **B2 vabahärra Christian ''Friedrich'' von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]is, [[Liivimaa maamarssal|Liivimaa aadlimarssal]] (1798–1800), [[Valguta mõis|Valguta]], [[Ulila mõis|Ulila]], [[Porkuni mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Christian Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]. ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. ==Välislingid== *{{BSB|00000600,00456|Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930}} *{{BSB|00000345,00620|Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935}} *[http://www.roskildehistorie.dk/stamtavler/adel/svenske/U-smaa/Ungern_old.htm Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel] *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 Perekond Ungern-Sternberg] Eesti Ajalooarhiivis *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com *Väinu Rozental. [http://www.aripaev.ee/3799/uud_uudidx_379904.html Eesti rikkaimad läbi sajandite.] [[Äripäev Online|Äripäeva veebiväljaanne]], 14. detsember 2007 [[Kategooria:Ungern-Sternbergid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] cvmp8mn7021vwl258kviorhm8niph3a 7124381 7124274 2026-04-04T17:44:58Z NOSSER 8097 /* Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin */ 7124381 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Ungern-Sternberg | päritolu = [[Ungari]] | pilt = Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1660 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 54 | nimi_rootsis = von Ungern-Sternberg<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com</ref> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 28 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 68 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1826 | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1851 | number_saaremaa_rüütelkond = 101 | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1841 ja 1882 }} [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] '''Ungern-Sternberg''' ([[17. sajand]]ini '''Ungern'''; vene ''фон Унгерн-Штернберг'') on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa [[1211]]. aastal [[Ungari kuningriik|Ungari]]st [[vana-Liivimaa|Liivimaa]]le rännanud [[vasall]]i Johann von Sternbergist (''Joannes dictus de Ungaria''), kes abiellus [[Liivlased|Liivi]] valitseja [[Kaupo]] tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal [[Mõõgavendade ordu]] meistriks [[Cēsis|Võnnu]]s. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] andis [[7. veebruar]]il [[1534]] [[Georg von Ungern]]ile ([[Ungurpilsi mõis|Schloß Pürkel]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma rii]]gi päritava [[vabahärra]]tiitli. Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii">Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> kinnitas 27. oktoobril [[1653]] [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] [[Pürksi mõis|Pürksi]] mõisniku [[Wolmar von Ungern-Sternberg|Wolmari]] (1606–1667), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]] mõisniku [[Otto von Ungern-Sternberg|Otto]] (1627–1666) ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] mõisniku [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold]] (1618–1684) von Ungern-Sternbergide [[vabahärra]]tiitlit ning nad [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA104#v=onepage&q=&f=false Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold], lk. 104–105</ref> Ungern-Sternbergid olid kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ([[1746]]), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ([[1747]]), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] ([[1841]] ja [[1882]]) ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] ([[1851]]) matriklisse. Venemaa keisri ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] poolt kinnitati 20. detsembril [[1865]] Ungern-Sternbergide suguvõsa [[parun]]itiitel. [[1874]]. aastal anti [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] mõisnikule ja [[Johanniitide ordu]] rüütlile [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, [[Elistvere mõis|Elistvere]] ja [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] mõisnikule ning [[Liivimaa maanõunik]]ule krahv [[Reinhold Andreas von Stackelberg]]ile (1797–1869) kuulunud [[krahvitiitel]]. ==Mõisad== Ungernite üheks vanemaks valduseks [[Vana-Liivimaa]]l oli [[Zemgale]]s [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] lähedal [[Madliena kihelkond|Madliena kihelkonna]] (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu [[Aderkas]]e aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud [[Aderkaši mõis]] ([[saksa keel|saksa]] Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA71#v=onepage&q=&f=false lk.71–72]</ref> Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Adila mõis|Adila]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Anija mõis|Anija]], [[Araski mõis|Araski]], [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Erra mõis|Erra]], [[Voore mõis|Voore]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Harku mõis|Harku]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Ülgase mõis|Ülgase]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Kuie mõis|Kuie]], [[Kuuste mõis|Kuuste]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lasila mõis|Lasila]], [[Lauka mõis|Lauka]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Niibi mõis|Niibi]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Pikva mõis|Pikva]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Putkaste mõis (Käina)|Putkaste]], [[Rooküla mõis|Rooküla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Taebla mõis|Taebla]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu (''Wrangelshof'')]]. Enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist 1919. aastal]] kuulusid neile: [[Adila mõis|Adila]], [[Aru mõis|Aru]], ''Heinrichshof'', [[Essu mõis|Essu]], [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]], [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis|Rätla]], [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu]], [[Vidruka mõis|Vidruka]], [[Keskvere mõis (Martna)|Keskvere]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Vööla mõis|Vööla]] ja [[Tahu mõis|Tahu]] endisel Eestimaa alal. [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] jt Liivimaa alal. ==Suguvõsa liikmeid== *Vabahärra Georg ehk [[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]] (suri 1534), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopko]]nna aadlik ja poliitik, kes [[1531]]. aastal sai keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref> *[[Reinhold von Ungern]] (surnud umbes [[1544]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na aadlik, [[Palivere mõis]]nik *Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa [[meeskohtunik]], [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik (1531–1559) ja [[Läänemaa rüütelkond|Läänemaa rüütelkon]]na liige, [[Loodna mõis|Loodna]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] omanik<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/12/13/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna], Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017</ref> *[[Wolmar von Ungern]] (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost *[[Wolmar von Ungern (surnud 1645)]], Poola ja Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Oudova]] komandant 1611 [[Ingeri sõda|Ingeri sõjas]], [[Pärnu ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Pärnu]] asehaldur 1617<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_109 Wolmar von Ungern, till Pürkel samt Vogelsang och Ibden i Salis' socken och Allendorf i likanämnd socken, alla i Livland. Var först i polsk tjänst, men gick efter 1600 i svensk tjänst. Kommendant i Gdov 1611. I rysk fångenskap i Pleskau 1613–1615. Ståthållare på Pernau 1617. Överste 1619. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref> *Otto (II) von Ungern (1570–1646), [[Liivimaa]] [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonna]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (II) von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446</ref>. *[[Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg]] (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[Claus von Ungern]] (surnud 1577), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]] 1574–1576 *[[Erich von Ungern-Sternberg]] (1910–1989; [[:fi:Erich von Ungern-Sternberg|fi]]), Soome arhitekt *[[Magdalene von Ungern-Sternberg]] (1777–1840) Ungerni ja Ungern-Sternbergi sugupuuliinid, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Wolmar von Ungern-Sternberg]] (1606–1667), [[Riia loss]]i asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=521 lk 521]</ref>, [[Ungurpilsi mõis|Ungurpilsi]], [[Urga mõis|Urga]] ja [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]nik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> **B1 vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), [[Urga mõis]]nik [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin **B2 vabahärra [[Nils Alexander von Ungern-Sternberg]] (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ***C [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] (1689–1763; [[:sv:Mattias Alexander von Ungern-Sternberg|sv]]), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik **B3 Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, [[Urga mõis|Urga]], [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]], [[Aloja mõis]]nik ***C vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), [[Urga mõis|Urga]], [[Aloja mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis ****D1 Parun [[Karl von Ungern-Sternberg|''Carl'' Christer von Ungern-Sternberg]] (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, [[Peeter III]]-nda kindraladjutant), [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja (1768–1774)]] kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (''Карл Карлович Унгерн-Штернберг'') ****D2 Johan ''Michael'' von Ungern-Sternberg (1747 [[Vastse-Kasaritsa mõis|Vastse-Kasaritsa]] – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) == Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin == *A vabahärra [[Otto von Ungern-Sternberg]] (30. oktoober 1627 Linden – 7 märts 1666 [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]]), Rootsi sõjaväe ohvitser, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Väike-Reola mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (III). von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ([[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]]i (suri 1534) ja [[Wolmar von Ungern]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane) Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_3 Otto von Ungern, friherre von Ungern-Sternberg, riksfriherre till Pürkel, herre till Linden, Weissenfeld och Orellen samt Errestfer och Korast i Kannapäh socken, Livland. Född 1627, Natural, svensk friherre 1653-10-27 jämte sina fränder Wolmar (Tab. 108) och Reinhold (Tab. 134) von Ungern (introd. 1660 under nr 54). Död 1666-03-07 på Weissenfeld och begraven 1667-06-20 i Reval], www.adelsvapen.com</ref>, abiellus Erastvere, Väike-Reola ja Kooraste pärijanna Helena [[Zoege von Manteuffel]]iga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa) **B [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713), Rootsi armee [[ooberst]], Rootsi kuningliku õukonna [[ülemjäägermeister]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1696–1697), [[Eestimaa maanõunik]], abielus Auguste Sophie von der [[Pahlen]]iga (1689–1747), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hernhuutlus Eestis|hernhuutl]]ane, abielus Christina Sophia von [[Rosen (punane)|Rosen]]iga (1719–1797) ****D1 Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin ****D2 [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811, [[Tobolsk]] Venemaa), ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-Grossenhof'' suguvõsaliin ****D3 Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Ohekatku mõis]]nik <ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Christian Renatus von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Paslepa mõis]]nik<ref>Kaire Reiljan, [https://online.le.ee/2019/10/03/vana-kalmistu-vanim-hauatahis-sai-korda/ Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda], Lääne Elu</ref>, {{kas| maamarssal}}<ref>[http://viljandimaal.ee/kunstnikud/johann-carl-emanuel-von-ungern-sternberg-1773-1830/ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830)], viljandimaal.ee</ref> *****F1 [[Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik *****F2 [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis|Pürksi]] (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin ===Ungru-Erastvere suguvõsaliin=== *A [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1738–1807), [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Tartumaa]] [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]] [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Gustav Johann von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), [[Ungru mõis|Ungru]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Linden-Errestfer'') suguvõsaliin **B1 Vabahärra [[Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg|Johann ''Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg'']] (1763–1825), [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i asekuraator, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], 1786<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 102</ref> ja [[Eestimaa maanõunik]]<ref>{{BBLD|GND101591306|Ungern-Sternberg, Johann Friedrich* Emanuel Frh. v. (1763-1825)}}</ref> ***C parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan<ref>{{EEVA|155}}</ref>[[File:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|pisi|Parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868)]] **B2 Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternberg (1769–1801), [[Liivimaa]] [[Võnnu kreis]]i [[Liezēre kihelkond|Liezēre kihelkonna]] [[Mēdzūla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Paul'' Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa krediidikassa]] direktor, [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Piigandi mõis|Piigandi]], [[Kaagri mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 [[Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1806–1874), [[Karste mõis|Karste]], [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisa omanik ****D1 ''Gustav'' Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), [[Kooraste mõis]]nik, [[korrakohus|korrakoh]]tu adjunkt, [[kirikueestseisja]] *****F [[Karl von Ungern-Sternberg|Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg]] (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere ([[Kanepi kihelkond|Kanepi khk]]) mõisa omanik ****D2 [[August Paul von Ungern-Sternberg|''August Paul'' (III) Adolph von Ungern-Sternberg]] (1816–1887), Erastvere, [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Viljandi mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]] *****F1 parun [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (1847–1907), [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e [[Kirikueestseisja|kiriku eestseisja]] ******G [[Heinz von Ungern-Sternberg|Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, ''H. Ungern-Sternbergi lennukitehas''e omanik Viljandis<ref>Jaanika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], Kultuur ja Elu 3/2012</ref> *****F2 Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Gramzda kihelkond|Gramzda kihelkonna]] Pormsateni mõisnik *****F3 vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Vana-Piigandi mõis]]nik ******G Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Erastvere mõis|Erastvere]] viimane mõisa­omanik ***C2 ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik, Anija suguvõsaliin **B4 ''Otto'' Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), [[Vastse-Nõo mõis]]nik, riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Tartu ülikooli [[sündik]] ***C1 [[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]] (1808–1887), [[baltisakslased|baltisaksa]] õigusteadlane, [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse eradotsent ***C2 Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]nik<ref name="eeva-744">{{EEVA|744}}</ref>, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin ***C3 [[Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg|''Moritz'' Rudolf von Ungern-Sternberg]] (1822–1890), insener ***C4 [[Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg|''Otto'' Wilhelm von Ungern-Sternberg]] (1823–1867<ref>[https://web.archive.org/web/20221019192004/https://spslc.ru/burial-places/ungern-fon-shternberg,-baron-otto-grigorevich.html Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм], Смоленское Лютеранское Кладбище</ref>), Venemaa keisririigi sõjaväelane ***C5 Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909) ===Purdi suguvõsaliin=== *A vabahärra [[Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (1797–1868)<ref>{{BBLD|GND119615063X|Ungern-Sternberg, Georg Wilhelm* Theodor Frh. v. (1797-1868)}}</ref>, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Konsistoorium]]i president, [[Paide kreis]]i [[Anna kihelkond|Anna kihelkonna]] [[Purdi mõis]]a omanik ([[Gustav Johann von Stackelberg]]i pojapoeg), Purdi (''Haus Noistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Haus Noistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_13 Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868], www.adelsvapen.com</ref> **B vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Pikaküla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Wilhelm'' Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – 1965 [[Kiel]], Schleswig-Holstein), [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]] ning [[Kuramaa kubermang]]u [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Leonid'' Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – ), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Lasila suguvõsaliin=== *A vabahärra Albert Moritz ''Eduard'' von Ungern-Sternberg (1798 [[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] –1841) (Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), [[Lasila mõis]]nik, Lasila (''Lassila'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Haus Lassila], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 parun Otto Ernst ''Eduard'' Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Rudolph'' Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), Lasila, [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Adila mõis|Adila]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Lauka mõis|Lauka]], Ilgase ja Rohuküla mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Anija suguvõsaliin=== *A ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool|Rüütli- ja Toomkool]]i kuraator, kreisisaadik, [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Constantin August von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. ''Haus Annia'')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Haus Annia], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra ''Otto'' Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), [[Paide kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Theodor'' Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Theodor Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Hermann'' Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi<ref>[https://www.apollo.ee/randur-vastu-tahtmist.html Rändur vastu tahtmist], Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019</ref> (1909–2007) isa ***C3 vabahärra ''Otto'' Karl Arthur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> von Ungern-Sternberg (1880–1949), [[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] ja [[Väike-Konguta mõis]]nik ***C4 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa [[Ventspilsi kihelkond|Ventspilsi kihelkonna]] Sernateni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 vabahärra ''Rudolf'' Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Arthur'' Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), [[Anija mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B4 Constantin ''Paul'' Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] (1894–1900), [[Vaida mõis|Vaida]] ja [[Aruvalla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND131173464 Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, 1907–1918 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na justiitsarhivaar === Kolu-Essu suguvõsaliin === *A Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, [[kreisisaadik]] ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija<ref name="eeva-744" />, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=16&seite=472 Haus Heinrichshof-Jess], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis]]a omanik. ([[Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg]]i (1778–1861) poeg), abielus [[Sophie Julie von Ungern-Sternberg]]iga (sündinud von [[Wahl]], 1824–1917) **B1 [[Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg]] (1851–1893), mereväeohvitser **B2 [[Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg]] (1855–1935), insener-keemik, [[Slokase Balti tselluloosivabrik]]u direktor ***C [[Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg]] (1885–1965), [[filosoofiadoktor]], kirjanik **B3 [[Harald Eugen von Ungern-Sternberg]] (1858–1922), ohvitser **B4 [[Ernst Moritz von Ungern-Sternberg]] (1860–1944), [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]], Kolu mõis ja [[Tammispea mõis]]nik, [[jurist]], Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, au[[rahukohtunik]]. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna [[Dellingshausen]] ***C1 [[Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg]] (1896–1945) ***C2 [[Nils Nikolai von Ungern-Sternberg]] (1899–1940), filosoofiadoktor ===Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp]] *A Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811 [[Tobolsk]] Venemaa), „[[Ungru krahv]]“. [[Vastse-Kuuste mõis|Vastse-Kuuste]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], Uuemõisa mõisa, [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] mõisa omanik. ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]i (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der [[Pahlen]]iga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Grossenhof]]'' suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Haus Wenden-Grossenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]] (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten) **B2 Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig ''Konstantin'' von Ungern-Sternberg]] (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, [[Alavere mõis|Alavere]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Harku mõis|Harku]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Undla mõis|Undla]], [[Tagavere mõis (Jaani)|Tagavere]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Võnnu mõis|Võnnu]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von [[Strandmann]]i (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von [[Below]]ga (1796–1850) [[Fail:C. v. Ungern - Sternbergi portree, EKM 283 214 M01349 K8ler Yngern-Sternbergi portree.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1854–1857, [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872) ]] ***C1 [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Jõelähtme mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid. ***C2 [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam ''Theodor'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847), hukkus [[duell]]il<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=474 dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a majandaja[[Fail:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871) [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876)]] ***C3 Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871), [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]a omanik ***C4 [[Krahv]]<ref>Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> [[Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899)|''Ewald'' Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]] (1824 [[Võnnu mõis]] – 1899 [[Elistvere mõis]]), kreisisaadik; Elistvere ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõisa]], Hiiu-Suuremõisa, [[Kärdla mõis|Kärdla]], Soonlepa, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], Partsi, Ungru, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, [[Lauka mõis|Lauka]], [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi]] ja [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõisa]] omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]iga (1824–1899). [[Johanniitide ordu]] rüütel, Tallinna [[Toompea allasum|Toompea]] [[Ungern-Sternbergi palee]] omanik. ****D1 Krahv [[Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909)|''Ewald'' Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863 [[Võnnu mõis]] – 1909 [[Peterburi]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Vilivalla, Suuremõisa, [[Randvere mõis|Randvere]], [[Loja mõis|Loja]], Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Asuküla mõis]]a omanik. [[Haapsalu linnapea]] 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva [[Ungru mõis]]a ehitajana. ****D2 [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg]] (1877–1934)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere, Vidruka, [[Ungru loss]]i, Elistvere ja Mäe mõisa omanik. **B3 vabahärra [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Heinrich Georg ''Eduard'' von Ungern-Sternberg]] (1782–1861), [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Nõva mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant) ***C vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), [[Nõva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Pürksi suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternberg-1920.jpg|thumb|Roman Ungern von Sternberg]] *A [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773 [[Paslepa mõis|Paslepa]] – 1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis]]nik, [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] Pürksi (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=476 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg. **B1 Otto ''Rudolf'' Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Niibi mõis|Niibi]] ja [[Vööla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=20&seite=478 Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Robert'' Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]u juhataja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=21&seite=479 Robert Eginhard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis]]nik ***C1 Karl Gustav ''Robert'' von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, [[Harku mõis]]a (1875–1892), [[Hüüru mõis]]a jt mõisnik ***C2 [[Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg]] (1850–1928), [[Hiiu-Kärdla Kalevivabrik|Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u direktor ***C3 ''Theodor'' Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik [[Kaukaasia]] asehalduri ametkonnas, [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaselts]]i liige<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=24&seite=482 Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 [[Roman Ungern von Sternberg|Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg]] (1885–1921 [[Novonikolajevsk]]), Venemaa sõjaväelane, vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juht Siberis ***C4 ''Constantin'' Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis]]nik, rahukohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=482&fip=193.174.98.30 Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes ****D2 Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser ****D3 parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik [[Lutheri vabrik|Lutheri vineerivabrik]]us == Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin== *A vabahärra ''Georg Conrad'' von Ungern-Sternberg (1654–1708)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Georg Conrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], [[Urga mõis|Urga]], [[Kassinurme mõis]]nik, [[Liivimaa maamarssal]] (1683–1690). [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=26&seite=484 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1684–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Woldemar Johann von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Volmari kreis]]i [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Urga mõis]]nik, [[Tartu kreis]]imarssal (1720–1727), [[Liivimaa maanõunik]] (1730–) ***C1 vabahärra ''Woldemar'' Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra Johan ''Adolf'' (Adolph) von Ungern-Sternberg (1726–1793; [[:lv:Johans Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]], vabamüürlane ja [[Ungurpilsi mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l<ref>{{BBLD|GND1195042078|Ungern-Sternberg, Johann Adolph* Frh. v. (1726-1793)}}</ref> ****D1 vabahärra [[Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1752–1832; [[:lv:Vilhelms Frīdrihs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]] (1797−1832)<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 seite 39]-40</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_114 Wilhelm Fredrik, född 1752, rysk kapten 1773. Assessor 1780. Hovråd 1790. Lantråd 1797. Död 1832], www.adelsvapen.com</ref> ja vabamüürlane, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Lizdēni mõis]]nik ****D2 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1753–1796; [[:lv:Voldemārs Johans fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane ****D3 vabahärra [[Gustav Adolf von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1760; [[:lv:Gustavs Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja [[vabamüürlane]] ****D4 vabahärra [[Karl Fabian von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1762; [[:lv:Kārlis Fabiāns fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja [[vabamüürlane]] ***C3 vabahärra ''Friedrich Magnus'' von Ungern-Sternberg (1728–1771), [[Kuie mõis|Kuie]] ja [[Lehtse mõis]]nik. [[Kuie mõis|Kuie]] (saksa keeles ''Kui'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Kui], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_116 Fredrik Magnus, född 1728. Rysk kapten 1765. Död 1771], www.adelsvapen.com</ref> ****D1 vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] [[Araski mõis]]nik ****D2 vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik ****D3 vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), [[linnafoogt]] [[Kaunas|Kovno]]s ****D4 vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), [[Kodasoo mõis]]avalitseja ****D5 vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, [[Kodasoo mõis]]avalitseja ***C4 vabahärra ''Fabian Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1738–1795), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], Virumaa kreisimarssal. [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa keeles ''Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D vabahärra Fabian ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1763–1821 [[Uhtna mõis|Uhtna]]), assessor, Andja ja Kohala mõisnik **B2 vabahärra Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Konrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] ***C1 vabahärra ''Georg Johann'' von Ungern-Sternberg (1719–1783), [[Härgmäe mõis|Härgmäe]], [[Hoomuli mõis|Hoomuli]], Uuemõisa ja [[Pedele mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra ''Woldemar Conrad'' von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane [[Tallinna garnison]]i komandant{{lisa viide}}, [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Kernu mõis]]nik. [[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=32&seite=486 Haus Kirna], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 Anna Dorothea (1769–1846), abiellus krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]]ga (1762−1813) ****D2 vabahärra ''Bernhard'' Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Kernu mõis|Kernu]] ja Kohala mõisnik == Aderkaši suguvõsaliin == Vabahärra [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1618–1684), [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Reinhold von Ungern–Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> (1667–1671). [[Liivimaa]] [[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (saksa keeles ''Fistehlen'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Stammtafel Fistehlen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> *A1 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref>, [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis|Erra]], [[Võrumaa]] [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Sõmerpalu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] 1692 *A2 Jürgen ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (–1723), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik **B ''Reinhold'' Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: [[Drost|drost]] [[Wittmund]]is ja õuemarssal [[Ida-Friisimaa]]l, ***C1 vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin ***C2 Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), [[Baden (piirkond)|Baden]]i suguvõsaliin === Väike-Lähtru liin=== *A vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=35&seite=489 Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=34&seite=488 Klein-Lechtigall], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik ***C ''Carl'' Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), [[Väike-Lähtru mõis]]nik ****D Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik **B2 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, [[Veski mõis|Veski]], Pavasari mõisnik, [[Riia kreis]]i maakohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Biksēja mõis|Biksēja]], [[Liivimaa]] [[Volmari kreis]]i [[Põhja-Ruhja kihelkond|Põhja-Ruhja kihelkonna]] [[Kürble mõis]]nik, [[sillakohus|sillakohtunik]] [[Valmiera]]s ****D Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Arju mõis]]nik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias *****F Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal **B2 vabahärra Christian ''Friedrich'' von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]is, [[Liivimaa maamarssal|Liivimaa aadlimarssal]] (1798–1800), [[Valguta mõis|Valguta]], [[Ulila mõis|Ulila]], [[Porkuni mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Christian Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]. ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. ==Välislingid== *{{BSB|00000600,00456|Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930}} *{{BSB|00000345,00620|Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935}} *[http://www.roskildehistorie.dk/stamtavler/adel/svenske/U-smaa/Ungern_old.htm Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel] *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 Perekond Ungern-Sternberg] Eesti Ajalooarhiivis *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com *Väinu Rozental. [http://www.aripaev.ee/3799/uud_uudidx_379904.html Eesti rikkaimad läbi sajandite.] [[Äripäev Online|Äripäeva veebiväljaanne]], 14. detsember 2007 [[Kategooria:Ungern-Sternbergid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] ilevlnwbdp4qjajucxd3p0ehgi43yfn 7124384 7124381 2026-04-04T17:51:16Z NOSSER 8097 /* Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin */ 7124384 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Ungern-Sternberg | päritolu = [[Ungari]] | pilt = Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1660 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 54 | nimi_rootsis = von Ungern-Sternberg<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com</ref> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 28 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 68 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1826 | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1851 | number_saaremaa_rüütelkond = 101 | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1841 ja 1882 }} [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] '''Ungern-Sternberg''' ([[17. sajand]]ini '''Ungern'''; vene ''фон Унгерн-Штернберг'') on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa [[1211]]. aastal [[Ungari kuningriik|Ungari]]st [[vana-Liivimaa|Liivimaa]]le rännanud [[vasall]]i Johann von Sternbergist (''Joannes dictus de Ungaria''), kes abiellus [[Liivlased|Liivi]] valitseja [[Kaupo]] tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal [[Mõõgavendade ordu]] meistriks [[Cēsis|Võnnu]]s. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] andis [[7. veebruar]]il [[1534]] [[Georg von Ungern]]ile ([[Ungurpilsi mõis|Schloß Pürkel]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma rii]]gi päritava [[vabahärra]]tiitli. Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii">Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> kinnitas 27. oktoobril [[1653]] [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] [[Pürksi mõis|Pürksi]] mõisniku [[Wolmar von Ungern-Sternberg|Wolmari]] (1606–1667), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]] mõisniku [[Otto von Ungern-Sternberg|Otto]] (1627–1666) ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] mõisniku [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold]] (1618–1684) von Ungern-Sternbergide [[vabahärra]]tiitlit ning nad [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA104#v=onepage&q=&f=false Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold], lk. 104–105</ref> Ungern-Sternbergid olid kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ([[1746]]), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ([[1747]]), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] ([[1841]] ja [[1882]]) ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] ([[1851]]) matriklisse. Venemaa keisri ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] poolt kinnitati 20. detsembril [[1865]] Ungern-Sternbergide suguvõsa [[parun]]itiitel. [[1874]]. aastal anti [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] mõisnikule ja [[Johanniitide ordu]] rüütlile [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, [[Elistvere mõis|Elistvere]] ja [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] mõisnikule ning [[Liivimaa maanõunik]]ule krahv [[Reinhold Andreas von Stackelberg]]ile (1797–1869) kuulunud [[krahvitiitel]]. ==Mõisad== Ungernite üheks vanemaks valduseks [[Vana-Liivimaa]]l oli [[Zemgale]]s [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] lähedal [[Madliena kihelkond|Madliena kihelkonna]] (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu [[Aderkas]]e aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud [[Aderkaši mõis]] ([[saksa keel|saksa]] Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA71#v=onepage&q=&f=false lk.71–72]</ref> Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Adila mõis|Adila]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Anija mõis|Anija]], [[Araski mõis|Araski]], [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Erra mõis|Erra]], [[Voore mõis|Voore]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Harku mõis|Harku]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Ülgase mõis|Ülgase]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Kuie mõis|Kuie]], [[Kuuste mõis|Kuuste]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lasila mõis|Lasila]], [[Lauka mõis|Lauka]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Niibi mõis|Niibi]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Pikva mõis|Pikva]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Putkaste mõis (Käina)|Putkaste]], [[Rooküla mõis|Rooküla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Taebla mõis|Taebla]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu (''Wrangelshof'')]]. Enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist 1919. aastal]] kuulusid neile: [[Adila mõis|Adila]], [[Aru mõis|Aru]], ''Heinrichshof'', [[Essu mõis|Essu]], [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]], [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis|Rätla]], [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu]], [[Vidruka mõis|Vidruka]], [[Keskvere mõis (Martna)|Keskvere]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Vööla mõis|Vööla]] ja [[Tahu mõis|Tahu]] endisel Eestimaa alal. [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] jt Liivimaa alal. ==Suguvõsa liikmeid== *Vabahärra Georg ehk [[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]] (suri 1534), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopko]]nna aadlik ja poliitik, kes [[1531]]. aastal sai keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref> *[[Reinhold von Ungern]] (surnud umbes [[1544]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na aadlik, [[Palivere mõis]]nik *Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa [[meeskohtunik]], [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik (1531–1559) ja [[Läänemaa rüütelkond|Läänemaa rüütelkon]]na liige, [[Loodna mõis|Loodna]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] omanik<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/12/13/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna], Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017</ref> *[[Wolmar von Ungern]] (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost *[[Wolmar von Ungern (surnud 1645)]], Poola ja Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Oudova]] komandant 1611 [[Ingeri sõda|Ingeri sõjas]], [[Pärnu ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Pärnu]] asehaldur 1617<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_109 Wolmar von Ungern, till Pürkel samt Vogelsang och Ibden i Salis' socken och Allendorf i likanämnd socken, alla i Livland. Var först i polsk tjänst, men gick efter 1600 i svensk tjänst. Kommendant i Gdov 1611. I rysk fångenskap i Pleskau 1613–1615. Ståthållare på Pernau 1617. Överste 1619. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref> *Otto (II) von Ungern (1570–1646), [[Liivimaa]] [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonna]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (II) von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446</ref>. *[[Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg]] (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[Claus von Ungern]] (surnud 1577), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]] 1574–1576 *[[Erich von Ungern-Sternberg]] (1910–1989; [[:fi:Erich von Ungern-Sternberg|fi]]), Soome arhitekt *[[Magdalene von Ungern-Sternberg]] (1777–1840) Ungerni ja Ungern-Sternbergi sugupuuliinid, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Wolmar von Ungern-Sternberg]] (1606–1667), [[Riia loss]]i asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=521 lk 521]</ref>, [[Ungurpilsi mõis|Ungurpilsi]], [[Urga mõis|Urga]] ja [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]nik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> **B1 vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), [[Urga mõis]]nik [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin **B2 vabahärra [[Nils Alexander von Ungern-Sternberg]] (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ***C [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] (1689–1763; [[:sv:Mattias Alexander von Ungern-Sternberg|sv]]), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik **B3 Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, [[Urga mõis|Urga]], [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]], [[Aloja mõis]]nik ***C vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), [[Urga mõis|Urga]], [[Aloja mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis ****D1 Parun [[Karl von Ungern-Sternberg|''Carl'' Christer von Ungern-Sternberg]] (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, [[Peeter III]]-nda kindraladjutant), [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja (1768–1774)]] kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (''Карл Карлович Унгерн-Штернберг'') ****D2 Johan ''Michael'' von Ungern-Sternberg (1747 [[Vastse-Kasaritsa mõis|Vastse-Kasaritsa]] – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) == Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin == *A vabahärra [[Otto von Ungern-Sternberg]] (30. oktoober 1627 [[Ungru mõis|''Linden'']] – 7 märts 1666 [[Kiltsi mõis (Ridala)|''Weissenfeld'']]), Rootsi sõjaväe ohvitser, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Väike-Reola mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (III). von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ([[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]]i (suri 1534) ja [[Wolmar von Ungern]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane). Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_3 Otto von Ungern, friherre von Ungern-Sternberg, riksfriherre till Pürkel, herre till Linden, Weissenfeld och Orellen samt Errestfer och Korast i Kannapäh socken, Livland. Född 1627, Natural, svensk friherre 1653-10-27 jämte sina fränder Wolmar (Tab. 108) och Reinhold (Tab. 134) von Ungern (introd. 1660 under nr 54). Död 1666-03-07 på Weissenfeld och begraven 1667-06-20 i Reval], www.adelsvapen.com</ref>, abiellus Erastvere, Väike-Reola ja Kooraste pärijanna Helena [[Zoege von Manteuffel]]iga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa) **B [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713), Rootsi armee [[ooberst]], Rootsi kuningliku õukonna [[ülemjäägermeister]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1696–1697), [[Eestimaa maanõunik]], abielus Auguste Sophie von der [[Pahlen]]iga (1689–1747), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hernhuutlus Eestis|hernhuutl]]ane, abielus Christina Sophia von [[Rosen (punane)|Rosen]]iga (1719–1797) ****D1 Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin ****D2 [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811, [[Tobolsk]] Venemaa), ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-Grossenhof'' suguvõsaliin ****D3 Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Ohekatku mõis]]nik <ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Christian Renatus von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Paslepa mõis]]nik<ref>Kaire Reiljan, [https://online.le.ee/2019/10/03/vana-kalmistu-vanim-hauatahis-sai-korda/ Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda], Lääne Elu</ref>, {{kas| maamarssal}}<ref>[http://viljandimaal.ee/kunstnikud/johann-carl-emanuel-von-ungern-sternberg-1773-1830/ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830)], viljandimaal.ee</ref> *****F1 [[Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik *****F2 [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis|Pürksi]] (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin ===Ungru-Erastvere suguvõsaliin=== *A [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1738–1807), [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Tartumaa]] [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]] [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Gustav Johann von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), [[Ungru mõis|Ungru]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Linden-Errestfer'') suguvõsaliin **B1 Vabahärra [[Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg|Johann ''Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg'']] (1763–1825), [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i asekuraator, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], 1786<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 102</ref> ja [[Eestimaa maanõunik]]<ref>{{BBLD|GND101591306|Ungern-Sternberg, Johann Friedrich* Emanuel Frh. v. (1763-1825)}}</ref> ***C parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan<ref>{{EEVA|155}}</ref>[[File:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|pisi|Parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868)]] **B2 Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternberg (1769–1801), [[Liivimaa]] [[Võnnu kreis]]i [[Liezēre kihelkond|Liezēre kihelkonna]] [[Mēdzūla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Paul'' Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa krediidikassa]] direktor, [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Piigandi mõis|Piigandi]], [[Kaagri mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 [[Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1806–1874), [[Karste mõis|Karste]], [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisa omanik ****D1 ''Gustav'' Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), [[Kooraste mõis]]nik, [[korrakohus|korrakoh]]tu adjunkt, [[kirikueestseisja]] *****F [[Karl von Ungern-Sternberg|Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg]] (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere ([[Kanepi kihelkond|Kanepi khk]]) mõisa omanik ****D2 [[August Paul von Ungern-Sternberg|''August Paul'' (III) Adolph von Ungern-Sternberg]] (1816–1887), Erastvere, [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Viljandi mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]] *****F1 parun [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (1847–1907), [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e [[Kirikueestseisja|kiriku eestseisja]] ******G [[Heinz von Ungern-Sternberg|Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, ''H. Ungern-Sternbergi lennukitehas''e omanik Viljandis<ref>Jaanika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], Kultuur ja Elu 3/2012</ref> *****F2 Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Gramzda kihelkond|Gramzda kihelkonna]] Pormsateni mõisnik *****F3 vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Vana-Piigandi mõis]]nik ******G Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Erastvere mõis|Erastvere]] viimane mõisa­omanik ***C2 ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik, Anija suguvõsaliin **B4 ''Otto'' Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), [[Vastse-Nõo mõis]]nik, riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Tartu ülikooli [[sündik]] ***C1 [[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]] (1808–1887), [[baltisakslased|baltisaksa]] õigusteadlane, [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse eradotsent ***C2 Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]nik<ref name="eeva-744">{{EEVA|744}}</ref>, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin ***C3 [[Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg|''Moritz'' Rudolf von Ungern-Sternberg]] (1822–1890), insener ***C4 [[Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg|''Otto'' Wilhelm von Ungern-Sternberg]] (1823–1867<ref>[https://web.archive.org/web/20221019192004/https://spslc.ru/burial-places/ungern-fon-shternberg,-baron-otto-grigorevich.html Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм], Смоленское Лютеранское Кладбище</ref>), Venemaa keisririigi sõjaväelane ***C5 Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909) ===Purdi suguvõsaliin=== *A vabahärra [[Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (1797–1868)<ref>{{BBLD|GND119615063X|Ungern-Sternberg, Georg Wilhelm* Theodor Frh. v. (1797-1868)}}</ref>, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Konsistoorium]]i president, [[Paide kreis]]i [[Anna kihelkond|Anna kihelkonna]] [[Purdi mõis]]a omanik ([[Gustav Johann von Stackelberg]]i pojapoeg), Purdi (''Haus Noistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Haus Noistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_13 Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868], www.adelsvapen.com</ref> **B vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Pikaküla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Wilhelm'' Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – 1965 [[Kiel]], Schleswig-Holstein), [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]] ning [[Kuramaa kubermang]]u [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Leonid'' Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – ), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Lasila suguvõsaliin=== *A vabahärra Albert Moritz ''Eduard'' von Ungern-Sternberg (1798 [[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] –1841) (Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), [[Lasila mõis]]nik, Lasila (''Lassila'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Haus Lassila], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 parun Otto Ernst ''Eduard'' Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Rudolph'' Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), Lasila, [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Adila mõis|Adila]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Lauka mõis|Lauka]], Ilgase ja Rohuküla mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Anija suguvõsaliin=== *A ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool|Rüütli- ja Toomkool]]i kuraator, kreisisaadik, [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Constantin August von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. ''Haus Annia'')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Haus Annia], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra ''Otto'' Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), [[Paide kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Theodor'' Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Theodor Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Hermann'' Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi<ref>[https://www.apollo.ee/randur-vastu-tahtmist.html Rändur vastu tahtmist], Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019</ref> (1909–2007) isa ***C3 vabahärra ''Otto'' Karl Arthur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> von Ungern-Sternberg (1880–1949), [[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] ja [[Väike-Konguta mõis]]nik ***C4 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa [[Ventspilsi kihelkond|Ventspilsi kihelkonna]] Sernateni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 vabahärra ''Rudolf'' Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Arthur'' Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), [[Anija mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B4 Constantin ''Paul'' Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] (1894–1900), [[Vaida mõis|Vaida]] ja [[Aruvalla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND131173464 Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, 1907–1918 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na justiitsarhivaar === Kolu-Essu suguvõsaliin === *A Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, [[kreisisaadik]] ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija<ref name="eeva-744" />, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=16&seite=472 Haus Heinrichshof-Jess], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis]]a omanik. ([[Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg]]i (1778–1861) poeg), abielus [[Sophie Julie von Ungern-Sternberg]]iga (sündinud von [[Wahl]], 1824–1917) **B1 [[Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg]] (1851–1893), mereväeohvitser **B2 [[Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg]] (1855–1935), insener-keemik, [[Slokase Balti tselluloosivabrik]]u direktor ***C [[Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg]] (1885–1965), [[filosoofiadoktor]], kirjanik **B3 [[Harald Eugen von Ungern-Sternberg]] (1858–1922), ohvitser **B4 [[Ernst Moritz von Ungern-Sternberg]] (1860–1944), [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]], Kolu mõis ja [[Tammispea mõis]]nik, [[jurist]], Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, au[[rahukohtunik]]. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna [[Dellingshausen]] ***C1 [[Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg]] (1896–1945) ***C2 [[Nils Nikolai von Ungern-Sternberg]] (1899–1940), filosoofiadoktor ===Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp]] *A Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811 [[Tobolsk]] Venemaa), „[[Ungru krahv]]“. [[Vastse-Kuuste mõis|Vastse-Kuuste]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], Uuemõisa mõisa, [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] mõisa omanik. ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]i (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der [[Pahlen]]iga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Grossenhof]]'' suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Haus Wenden-Grossenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]] (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten) **B2 Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig ''Konstantin'' von Ungern-Sternberg]] (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, [[Alavere mõis|Alavere]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Harku mõis|Harku]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Undla mõis|Undla]], [[Tagavere mõis (Jaani)|Tagavere]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Võnnu mõis|Võnnu]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von [[Strandmann]]i (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von [[Below]]ga (1796–1850) [[Fail:C. v. Ungern - Sternbergi portree, EKM 283 214 M01349 K8ler Yngern-Sternbergi portree.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1854–1857, [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872) ]] ***C1 [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Jõelähtme mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid. ***C2 [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam ''Theodor'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847), hukkus [[duell]]il<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=474 dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a majandaja[[Fail:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871) [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876)]] ***C3 Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871), [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]a omanik ***C4 [[Krahv]]<ref>Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> [[Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899)|''Ewald'' Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]] (1824 [[Võnnu mõis]] – 1899 [[Elistvere mõis]]), kreisisaadik; Elistvere ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõisa]], Hiiu-Suuremõisa, [[Kärdla mõis|Kärdla]], Soonlepa, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], Partsi, Ungru, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, [[Lauka mõis|Lauka]], [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi]] ja [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõisa]] omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]iga (1824–1899). [[Johanniitide ordu]] rüütel, Tallinna [[Toompea allasum|Toompea]] [[Ungern-Sternbergi palee]] omanik. ****D1 Krahv [[Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909)|''Ewald'' Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863 [[Võnnu mõis]] – 1909 [[Peterburi]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Vilivalla, Suuremõisa, [[Randvere mõis|Randvere]], [[Loja mõis|Loja]], Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Asuküla mõis]]a omanik. [[Haapsalu linnapea]] 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva [[Ungru mõis]]a ehitajana. ****D2 [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg]] (1877–1934)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere, Vidruka, [[Ungru loss]]i, Elistvere ja Mäe mõisa omanik. **B3 vabahärra [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Heinrich Georg ''Eduard'' von Ungern-Sternberg]] (1782–1861), [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Nõva mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant) ***C vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), [[Nõva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Pürksi suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternberg-1920.jpg|thumb|Roman Ungern von Sternberg]] *A [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773 [[Paslepa mõis|Paslepa]] – 1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis]]nik, [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] Pürksi (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=476 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg. **B1 Otto ''Rudolf'' Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Niibi mõis|Niibi]] ja [[Vööla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=20&seite=478 Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Robert'' Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]u juhataja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=21&seite=479 Robert Eginhard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis]]nik ***C1 Karl Gustav ''Robert'' von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, [[Harku mõis]]a (1875–1892), [[Hüüru mõis]]a jt mõisnik ***C2 [[Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg]] (1850–1928), [[Hiiu-Kärdla Kalevivabrik|Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u direktor ***C3 ''Theodor'' Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik [[Kaukaasia]] asehalduri ametkonnas, [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaselts]]i liige<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=24&seite=482 Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 [[Roman Ungern von Sternberg|Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg]] (1885–1921 [[Novonikolajevsk]]), Venemaa sõjaväelane, vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juht Siberis ***C4 ''Constantin'' Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis]]nik, rahukohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=482&fip=193.174.98.30 Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes ****D2 Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser ****D3 parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik [[Lutheri vabrik|Lutheri vineerivabrik]]us == Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin== *A vabahärra ''Georg Conrad'' von Ungern-Sternberg (1654–1708)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Georg Conrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], [[Urga mõis|Urga]], [[Kassinurme mõis]]nik, [[Liivimaa maamarssal]] (1683–1690). [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=26&seite=484 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1684–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Woldemar Johann von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Volmari kreis]]i [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Urga mõis]]nik, [[Tartu kreis]]imarssal (1720–1727), [[Liivimaa maanõunik]] (1730–) ***C1 vabahärra ''Woldemar'' Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra Johan ''Adolf'' (Adolph) von Ungern-Sternberg (1726–1793; [[:lv:Johans Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]], vabamüürlane ja [[Ungurpilsi mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l<ref>{{BBLD|GND1195042078|Ungern-Sternberg, Johann Adolph* Frh. v. (1726-1793)}}</ref> ****D1 vabahärra [[Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1752–1832; [[:lv:Vilhelms Frīdrihs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]] (1797−1832)<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 seite 39]-40</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_114 Wilhelm Fredrik, född 1752, rysk kapten 1773. Assessor 1780. Hovråd 1790. Lantråd 1797. Död 1832], www.adelsvapen.com</ref> ja vabamüürlane, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Lizdēni mõis]]nik ****D2 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1753–1796; [[:lv:Voldemārs Johans fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane ****D3 vabahärra [[Gustav Adolf von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1760; [[:lv:Gustavs Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja [[vabamüürlane]] ****D4 vabahärra [[Karl Fabian von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1762; [[:lv:Kārlis Fabiāns fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja [[vabamüürlane]] ***C3 vabahärra ''Friedrich Magnus'' von Ungern-Sternberg (1728–1771), [[Kuie mõis|Kuie]] ja [[Lehtse mõis]]nik. [[Kuie mõis|Kuie]] (saksa keeles ''Kui'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Kui], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_116 Fredrik Magnus, född 1728. Rysk kapten 1765. Död 1771], www.adelsvapen.com</ref> ****D1 vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] [[Araski mõis]]nik ****D2 vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik ****D3 vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), [[linnafoogt]] [[Kaunas|Kovno]]s ****D4 vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), [[Kodasoo mõis]]avalitseja ****D5 vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, [[Kodasoo mõis]]avalitseja ***C4 vabahärra ''Fabian Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1738–1795), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], Virumaa kreisimarssal. [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa keeles ''Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D vabahärra Fabian ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1763–1821 [[Uhtna mõis|Uhtna]]), assessor, Andja ja Kohala mõisnik **B2 vabahärra Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Konrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] ***C1 vabahärra ''Georg Johann'' von Ungern-Sternberg (1719–1783), [[Härgmäe mõis|Härgmäe]], [[Hoomuli mõis|Hoomuli]], Uuemõisa ja [[Pedele mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra ''Woldemar Conrad'' von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane [[Tallinna garnison]]i komandant{{lisa viide}}, [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Kernu mõis]]nik. [[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=32&seite=486 Haus Kirna], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 Anna Dorothea (1769–1846), abiellus krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]]ga (1762−1813) ****D2 vabahärra ''Bernhard'' Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Kernu mõis|Kernu]] ja Kohala mõisnik == Aderkaši suguvõsaliin == Vabahärra [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1618–1684), [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Reinhold von Ungern–Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> (1667–1671). [[Liivimaa]] [[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (saksa keeles ''Fistehlen'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Stammtafel Fistehlen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> *A1 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref>, [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis|Erra]], [[Võrumaa]] [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Sõmerpalu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] 1692 *A2 Jürgen ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (–1723), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik **B ''Reinhold'' Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: [[Drost|drost]] [[Wittmund]]is ja õuemarssal [[Ida-Friisimaa]]l, ***C1 vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin ***C2 Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), [[Baden (piirkond)|Baden]]i suguvõsaliin === Väike-Lähtru liin=== *A vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=35&seite=489 Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=34&seite=488 Klein-Lechtigall], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik ***C ''Carl'' Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), [[Väike-Lähtru mõis]]nik ****D Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik **B2 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, [[Veski mõis|Veski]], Pavasari mõisnik, [[Riia kreis]]i maakohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Biksēja mõis|Biksēja]], [[Liivimaa]] [[Volmari kreis]]i [[Põhja-Ruhja kihelkond|Põhja-Ruhja kihelkonna]] [[Kürble mõis]]nik, [[sillakohus|sillakohtunik]] [[Valmiera]]s ****D Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Arju mõis]]nik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias *****F Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal **B2 vabahärra Christian ''Friedrich'' von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]is, [[Liivimaa maamarssal|Liivimaa aadlimarssal]] (1798–1800), [[Valguta mõis|Valguta]], [[Ulila mõis|Ulila]], [[Porkuni mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Christian Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]. ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. ==Välislingid== *{{BSB|00000600,00456|Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930}} *{{BSB|00000345,00620|Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935}} *[http://www.roskildehistorie.dk/stamtavler/adel/svenske/U-smaa/Ungern_old.htm Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel] *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 Perekond Ungern-Sternberg] Eesti Ajalooarhiivis *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com *Väinu Rozental. [http://www.aripaev.ee/3799/uud_uudidx_379904.html Eesti rikkaimad läbi sajandite.] [[Äripäev Online|Äripäeva veebiväljaanne]], 14. detsember 2007 [[Kategooria:Ungern-Sternbergid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] r9el8rfeivqqit0cp9xig1fnsqeb04u 7124389 7124384 2026-04-04T17:58:28Z NOSSER 8097 /* Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin */ 7124389 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Ungern-Sternberg | päritolu = [[Ungari]] | pilt = Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1660 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 54 | nimi_rootsis = von Ungern-Sternberg<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com</ref> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 28 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 68 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1826 | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1851 | number_saaremaa_rüütelkond = 101 | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1841 ja 1882 }} [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] '''Ungern-Sternberg''' ([[17. sajand]]ini '''Ungern'''; vene ''фон Унгерн-Штернберг'') on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa [[1211]]. aastal [[Ungari kuningriik|Ungari]]st [[vana-Liivimaa|Liivimaa]]le rännanud [[vasall]]i Johann von Sternbergist (''Joannes dictus de Ungaria''), kes abiellus [[Liivlased|Liivi]] valitseja [[Kaupo]] tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal [[Mõõgavendade ordu]] meistriks [[Cēsis|Võnnu]]s. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] andis [[7. veebruar]]il [[1534]] [[Georg von Ungern]]ile ([[Ungurpilsi mõis|Schloß Pürkel]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma rii]]gi päritava [[vabahärra]]tiitli. Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii">Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> kinnitas 27. oktoobril [[1653]] [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] [[Pürksi mõis|Pürksi]] mõisniku [[Wolmar von Ungern-Sternberg|Wolmari]] (1606–1667), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]] mõisniku [[Otto von Ungern-Sternberg|Otto]] (1627–1666) ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] mõisniku [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold]] (1618–1684) von Ungern-Sternbergide [[vabahärra]]tiitlit ning nad [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA104#v=onepage&q=&f=false Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold], lk. 104–105</ref> Ungern-Sternbergid olid kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ([[1746]]), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ([[1747]]), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] ([[1841]] ja [[1882]]) ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] ([[1851]]) matriklisse. Venemaa keisri ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] poolt kinnitati 20. detsembril [[1865]] Ungern-Sternbergide suguvõsa [[parun]]itiitel. [[1874]]. aastal anti [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] mõisnikule ja [[Johanniitide ordu]] rüütlile [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, [[Elistvere mõis|Elistvere]] ja [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] mõisnikule ning [[Liivimaa maanõunik]]ule krahv [[Reinhold Andreas von Stackelberg]]ile (1797–1869) kuulunud [[krahvitiitel]]. ==Mõisad== Ungernite üheks vanemaks valduseks [[Vana-Liivimaa]]l oli [[Zemgale]]s [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] lähedal [[Madliena kihelkond|Madliena kihelkonna]] (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu [[Aderkas]]e aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud [[Aderkaši mõis]] ([[saksa keel|saksa]] Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA71#v=onepage&q=&f=false lk.71–72]</ref> Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Adila mõis|Adila]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Anija mõis|Anija]], [[Araski mõis|Araski]], [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Erra mõis|Erra]], [[Voore mõis|Voore]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Harku mõis|Harku]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Ülgase mõis|Ülgase]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Kuie mõis|Kuie]], [[Kuuste mõis|Kuuste]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lasila mõis|Lasila]], [[Lauka mõis|Lauka]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Niibi mõis|Niibi]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Pikva mõis|Pikva]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Putkaste mõis (Käina)|Putkaste]], [[Rooküla mõis|Rooküla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Taebla mõis|Taebla]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu (''Wrangelshof'')]]. Enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist 1919. aastal]] kuulusid neile: [[Adila mõis|Adila]], [[Aru mõis|Aru]], ''Heinrichshof'', [[Essu mõis|Essu]], [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]], [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis|Rätla]], [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu]], [[Vidruka mõis|Vidruka]], [[Keskvere mõis (Martna)|Keskvere]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Vööla mõis|Vööla]] ja [[Tahu mõis|Tahu]] endisel Eestimaa alal. [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] jt Liivimaa alal. ==Suguvõsa liikmeid== *Vabahärra Georg ehk [[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]] (suri 1534), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopko]]nna aadlik ja poliitik, kes [[1531]]. aastal sai keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref> *[[Reinhold von Ungern]] (surnud umbes [[1544]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na aadlik, [[Palivere mõis]]nik *Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa [[meeskohtunik]], [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik (1531–1559) ja [[Läänemaa rüütelkond|Läänemaa rüütelkon]]na liige, [[Loodna mõis|Loodna]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] omanik<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/12/13/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna], Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017</ref> *[[Wolmar von Ungern]] (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost *[[Wolmar von Ungern (surnud 1645)]], Poola ja Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Oudova]] komandant 1611 [[Ingeri sõda|Ingeri sõjas]], [[Pärnu ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Pärnu]] asehaldur 1617<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_109 Wolmar von Ungern, till Pürkel samt Vogelsang och Ibden i Salis' socken och Allendorf i likanämnd socken, alla i Livland. Var först i polsk tjänst, men gick efter 1600 i svensk tjänst. Kommendant i Gdov 1611. I rysk fångenskap i Pleskau 1613–1615. Ståthållare på Pernau 1617. Överste 1619. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref> *Otto (II) von Ungern (1570–1646), [[Liivimaa]] [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonna]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (II) von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446</ref>. *[[Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg]] (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[Claus von Ungern]] (surnud 1577), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]] 1574–1576 *[[Erich von Ungern-Sternberg]] (1910–1989; [[:fi:Erich von Ungern-Sternberg|fi]]), Soome arhitekt *[[Magdalene von Ungern-Sternberg]] (1777–1840) Ungerni ja Ungern-Sternbergi sugupuuliinid, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Wolmar von Ungern-Sternberg]] (1606–1667), [[Riia loss]]i asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=521 lk 521]</ref>, [[Ungurpilsi mõis|Ungurpilsi]], [[Urga mõis|Urga]] ja [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]nik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> **B1 vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), [[Urga mõis]]nik [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin **B2 vabahärra [[Nils Alexander von Ungern-Sternberg]] (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ***C [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] (1689–1763; [[:sv:Mattias Alexander von Ungern-Sternberg|sv]]), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik **B3 Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, [[Urga mõis|Urga]], [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]], [[Aloja mõis]]nik ***C vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), [[Urga mõis|Urga]], [[Aloja mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis ****D1 Parun [[Karl von Ungern-Sternberg|''Carl'' Christer von Ungern-Sternberg]] (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, [[Peeter III]]-nda kindraladjutant), [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja (1768–1774)]] kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (''Карл Карлович Унгерн-Штернберг'') ****D2 Johan ''Michael'' von Ungern-Sternberg (1747 [[Vastse-Kasaritsa mõis|Vastse-Kasaritsa]] – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) == Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin == *A vabahärra [[Otto von Ungern-Sternberg]] (30. oktoober 1627 [[Ungru mõis|''Linden'']] – 7 märts 1666 [[Kiltsi mõis (Ridala)|''Weissenfeld'']]), Rootsi sõjaväe ohvitser, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Väike-Reola mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (III). von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ([[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]]i (suri 1534) ja [[Wolmar von Ungern]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane). Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_3 Otto von Ungern, friherre von Ungern-Sternberg, riksfriherre till Pürkel, herre till Linden, Weissenfeld och Orellen samt Errestfer och Korast i Kannapäh socken, Livland. Född 1627, Natural, svensk friherre 1653-10-27 jämte sina fränder Wolmar (Tab. 108) och Reinhold (Tab. 134) von Ungern (introd. 1660 under nr 54). Död 1666-03-07 på Weissenfeld och begraven 1667-06-20 i Reval], www.adelsvapen.com</ref>, abiellus Erastvere, Väike-Reola ja Kooraste pärijanna Helena [[Zoege von Manteuffel]]iga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa) **B [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713), Rootsi armee [[ooberst]], Rootsi kuningliku õukonna [[ülemjäägermeister]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1696–1697), [[Eestimaa maanõunik]], abielus Auguste Sophie von der [[Pahlen]]iga (1689–1747), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hernhuutlus Eestis|hernhuutl]]ane, abielus Christina Sophia von [[Rosen (punane)|Rosen]]iga (1719–1797) ****D1 Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin ****D2 [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811, [[Tobolsk]] Venemaa), ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-Grossenhof'' suguvõsaliin ****D3 Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Ohekatku mõis]]nik <ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Christian Renatus von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Paslepa mõis]]nik<ref>Kaire Reiljan, [https://online.le.ee/2019/10/03/vana-kalmistu-vanim-hauatahis-sai-korda/ Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda], Lääne Elu</ref>, {{kas| maamarssal}}<ref>[http://viljandimaal.ee/kunstnikud/johann-carl-emanuel-von-ungern-sternberg-1773-1830/ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830)], viljandimaal.ee</ref> *****F1 [[Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik *****F2 [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis|Pürksi]] (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin ===Ungru-Erastvere suguvõsaliin=== *A [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1738–1807), [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Tartumaa]] [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]] [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Gustav Johann von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), [[Ungru mõis|Ungru]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Linden-Errestfer'') suguvõsaliin **B1 Vabahärra [[Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg|Johann ''Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg'']] (1763–1825), [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i asekuraator, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], 1786<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 102</ref> ja [[Eestimaa maanõunik]]<ref>{{BBLD|GND101591306|Ungern-Sternberg, Johann Friedrich* Emanuel Frh. v. (1763-1825)}}</ref> ***C parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan<ref>{{EEVA|155}}</ref>[[File:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|pisi|Parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868)]] **B2 Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternberg (1769–1801), [[Liivimaa]] [[Võnnu kreis]]i [[Liezēre kihelkond|Liezēre kihelkonna]] [[Mēdzūla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Paul'' Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa krediidikassa]] direktor, [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Piigandi mõis|Piigandi]], [[Kaagri mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 [[Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1806–1874), [[Karste mõis|Karste]], [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisa omanik ****D1 ''Gustav'' Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), [[Kooraste mõis]]nik, [[korrakohus|korrakoh]]tu adjunkt, [[kirikueestseisja]] *****F [[Karl von Ungern-Sternberg|Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg]] (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere ([[Kanepi kihelkond|Kanepi khk]]) mõisa omanik ****D2 [[August Paul von Ungern-Sternberg|''August Paul'' (III) Adolph von Ungern-Sternberg]] (1816–1887), Erastvere, [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Viljandi mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]] *****F1 parun [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (1847–1907), [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e [[Kirikueestseisja|kiriku eestseisja]] ******G [[Heinz von Ungern-Sternberg|Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, ''H. Ungern-Sternbergi lennukitehas''e omanik Viljandis<ref>Jaanika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], Kultuur ja Elu 3/2012</ref> *****F2 Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Gramzda kihelkond|Gramzda kihelkonna]] Pormsateni mõisnik *****F3 vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Vana-Piigandi mõis]]nik ******G Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Erastvere mõis|Erastvere]] viimane mõisa­omanik ***C2 ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik, Anija suguvõsaliin **B4 ''Otto'' Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), [[Vastse-Nõo mõis]]nik, riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Tartu ülikooli [[sündik]] ***C1 [[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]] (1808–1887), [[baltisakslased|baltisaksa]] õigusteadlane, [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse eradotsent ***C2 Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]nik<ref name="eeva-744">{{EEVA|744}}</ref>, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin ***C3 [[Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg|''Moritz'' Rudolf von Ungern-Sternberg]] (1822–1890), insener ***C4 [[Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg|''Otto'' Wilhelm von Ungern-Sternberg]] (1823–1867<ref>[https://web.archive.org/web/20221019192004/https://spslc.ru/burial-places/ungern-fon-shternberg,-baron-otto-grigorevich.html Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм], Смоленское Лютеранское Кладбище</ref>), Venemaa keisririigi sõjaväelane ***C5 Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909) ===Purdi suguvõsaliin=== *A vabahärra [[Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (1797–1868)<ref>{{BBLD|GND119615063X|Ungern-Sternberg, Georg Wilhelm* Theodor Frh. v. (1797-1868)}}</ref>, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Konsistoorium]]i president, [[Paide kreis]]i [[Anna kihelkond|Anna kihelkonna]] [[Purdi mõis]]a omanik ([[Gustav Johann von Stackelberg]]i pojapoeg), Purdi (''Haus Noistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Haus Noistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_13 Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868], www.adelsvapen.com</ref> **B vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Pikaküla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Wilhelm'' Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – 1965 [[Kiel]], Schleswig-Holstein), [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]] ning [[Kuramaa kubermang]]u [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Leonid'' Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – ), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Lasila suguvõsaliin=== *A vabahärra Albert Moritz ''Eduard'' von Ungern-Sternberg (1798 [[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] –1841) (Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), [[Lasila mõis]]nik, Lasila (''Lassila'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Haus Lassila], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 parun Otto Ernst ''Eduard'' Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Rudolph'' Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), Lasila, [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Adila mõis|Adila]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Lauka mõis|Lauka]], Ilgase ja Rohuküla mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Anija suguvõsaliin=== *A ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool|Rüütli- ja Toomkool]]i kuraator, kreisisaadik, [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Constantin August von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. ''Haus Annia'')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Haus Annia], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra ''Otto'' Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), [[Paide kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Theodor'' Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Theodor Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Hermann'' Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi<ref>[https://www.apollo.ee/randur-vastu-tahtmist.html Rändur vastu tahtmist], Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019</ref> (1909–2007) isa ***C3 vabahärra ''Otto'' Karl Arthur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> von Ungern-Sternberg (1880–1949), [[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] ja [[Väike-Konguta mõis]]nik ***C4 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa [[Ventspilsi kihelkond|Ventspilsi kihelkonna]] Sernateni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 vabahärra ''Rudolf'' Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Arthur'' Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), [[Anija mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B4 Constantin ''Paul'' Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] (1894–1900), [[Vaida mõis|Vaida]] ja [[Aruvalla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND131173464 Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, 1907–1918 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na justiitsarhivaar === Kolu-Essu suguvõsaliin === *A Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, [[kreisisaadik]] ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija<ref name="eeva-744" />, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=16&seite=472 Haus Heinrichshof-Jess], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis]]a omanik. ([[Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg]]i (1778–1861) poeg), abielus [[Sophie Julie von Ungern-Sternberg]]iga (sündinud von [[Wahl]], 1824–1917) **B1 [[Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg]] (1851–1893), mereväeohvitser **B2 [[Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg]] (1855–1935), insener-keemik, [[Slokase Balti tselluloosivabrik]]u direktor ***C [[Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg]] (1885–1965), [[filosoofiadoktor]], kirjanik **B3 [[Harald Eugen von Ungern-Sternberg]] (1858–1922), ohvitser **B4 [[Ernst Moritz von Ungern-Sternberg]] (1860–1944), [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]], Kolu mõis ja [[Tammispea mõis]]nik, [[jurist]], Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, au[[rahukohtunik]]. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna [[Dellingshausen]] ***C1 [[Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg]] (1896–1945) ***C2 [[Nils Nikolai von Ungern-Sternberg]] (1899–1940), filosoofiadoktor ===Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp]] *A Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811 [[Tobolsk]] Venemaa), „[[Ungru krahv]]“. [[Vastse-Kuuste mõis|Vastse-Kuuste]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], Uuemõisa mõisa, [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] mõisa omanik. ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]i (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der [[Pahlen]]iga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Grossenhof]]'' suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Haus Wenden-Grossenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]] (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten) **B2 Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig ''Konstantin'' von Ungern-Sternberg]] (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, [[Alavere mõis|Alavere]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Harku mõis|Harku]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Undla mõis|Undla]], [[Tagavere mõis (Jaani)|Tagavere]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Võnnu mõis|Võnnu]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von [[Strandmann]]i (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von [[Below]]ga (1796–1850) [[Fail:C. v. Ungern - Sternbergi portree, EKM 283 214 M01349 K8ler Yngern-Sternbergi portree.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1854–1857, [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872) ]] ***C1 [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Jõelähtme mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid. ***C2 [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam ''Theodor'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847), hukkus [[duell]]il<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=474 dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a majandaja[[Fail:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871) [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876)]] ***C3 Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871), [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]a omanik ***C4 [[Krahv]]<ref>Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> [[Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899)|''Ewald'' Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]] (1824 [[Võnnu mõis]] – 1899 [[Elistvere mõis]]), kreisisaadik; Elistvere ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõisa]], Hiiu-Suuremõisa, [[Kärdla mõis|Kärdla]], Soonlepa, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], Partsi, Ungru, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, [[Lauka mõis|Lauka]], [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi]] ja [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõisa]] omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]iga (1824–1899). [[Johanniitide ordu]] rüütel, Tallinna [[Toompea allasum|Toompea]] [[Ungern-Sternbergi palee]] omanik. ****D1 Krahv [[Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909)|''Ewald'' Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863 [[Võnnu mõis]] – 1909 [[Peterburi]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Vilivalla, Suuremõisa, [[Randvere mõis|Randvere]], [[Loja mõis|Loja]], Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Asuküla mõis]]a omanik. [[Haapsalu linnapea]] 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva [[Ungru mõis]]a ehitajana. ****D2 [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg]] (1877–1934)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere, Vidruka, [[Ungru loss]]i, Elistvere ja Mäe mõisa omanik. **B3 vabahärra [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Heinrich Georg ''Eduard'' von Ungern-Sternberg]] (1782–1861), [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Nõva mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant) ***C vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), [[Nõva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Pürksi suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternberg-1920.jpg|thumb|Roman Ungern von Sternberg]] *A [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773 [[Paslepa mõis|Paslepa]] – 1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis]]nik, [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] Pürksi (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=476 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg. **B1 Otto ''Rudolf'' Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Niibi mõis|Niibi]] ja [[Vööla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=20&seite=478 Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Robert'' Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]u juhataja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=21&seite=479 Robert Eginhard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis]]nik ***C1 Karl Gustav ''Robert'' von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, [[Harku mõis]]a (1875–1892), [[Hüüru mõis]]a jt mõisnik ***C2 [[Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg]] (1850–1928), [[Hiiu-Kärdla Kalevivabrik|Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u direktor ***C3 ''Theodor'' Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik [[Kaukaasia]] asehalduri ametkonnas, [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaselts]]i liige<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=24&seite=482 Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 [[Roman Ungern von Sternberg|Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg]] (1885–1921 [[Novonikolajevsk]]), Venemaa sõjaväelane, vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juht Siberis ***C4 ''Constantin'' Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis]]nik, rahukohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=482&fip=193.174.98.30 Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes ****D2 Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser ****D3 parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik [[Lutheri vabrik|Lutheri vineerivabrik]]us == Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin== *A vabahärra ''Georg Conrad'' von Ungern-Sternberg (1654–1708)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Georg Conrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], [[Urga mõis|Urga]], [[Kassinurme mõis]]nik, [[Liivimaa maamarssal]] (1683–1690). [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=26&seite=484 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1684–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Woldemar Johann von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Volmari kreis]]i [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Urga mõis]]nik, [[Tartu kreis]]imarssal (1720–1727), [[Liivimaa maanõunik]] (1730–) ***C1 vabahärra ''Woldemar'' Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra Johan ''Adolf'' (Adolph) von Ungern-Sternberg (1726–1793; [[:lv:Johans Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]], vabamüürlane ja [[Ungurpilsi mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l<ref>{{BBLD|GND1195042078|Ungern-Sternberg, Johann Adolph* Frh. v. (1726-1793)}}</ref> ****D1 vabahärra [[Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1752–1832; [[:lv:Vilhelms Frīdrihs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]] (1797−1832)<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 seite 39]-40</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_114 Wilhelm Fredrik, född 1752, rysk kapten 1773. Assessor 1780. Hovråd 1790. Lantråd 1797. Död 1832], www.adelsvapen.com</ref> ja vabamüürlane, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Lizdēni mõis]]nik ****D2 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1753–1796; [[:lv:Voldemārs Johans fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane ****D3 vabahärra [[Gustav Adolf von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1760; [[:lv:Gustavs Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja [[vabamüürlane]] ****D4 vabahärra [[Karl Fabian von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1762; [[:lv:Kārlis Fabiāns fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja [[vabamüürlane]] ***C3 vabahärra ''Friedrich Magnus'' von Ungern-Sternberg (1728–1771), [[Kuie mõis|Kuie]] ja [[Lehtse mõis]]nik. [[Kuie mõis|Kuie]] (saksa keeles ''Kui'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Kui], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_116 Fredrik Magnus, född 1728. Rysk kapten 1765. Död 1771], www.adelsvapen.com</ref> ****D1 vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] [[Araski mõis]]nik ****D2 vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik ****D3 vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), [[linnafoogt]] [[Kaunas|Kovno]]s ****D4 vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), [[Kodasoo mõis]]avalitseja ****D5 vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, [[Kodasoo mõis]]avalitseja ***C4 vabahärra ''Fabian Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1738–1795), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], Virumaa kreisimarssal. [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa keeles ''Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D vabahärra Fabian ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1763–1821 [[Uhtna mõis|Uhtna]]), assessor, Andja ja Kohala mõisnik **B2 vabahärra Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Konrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] ***C1 vabahärra ''Georg Johann'' von Ungern-Sternberg (1719–1783), [[Härgmäe mõis|Härgmäe]], [[Hoomuli mõis|Hoomuli]], Uuemõisa ja [[Pedele mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra ''Woldemar Conrad'' von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane [[Tallinna garnison]]i komandant{{lisa viide}}, [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Kernu mõis]]nik. [[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=32&seite=486 Haus Kirna], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 Anna Dorothea (1769–1846), abiellus krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]]ga (1762−1813) ****D2 vabahärra ''Bernhard'' Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Kernu mõis|Kernu]] ja Kohala mõisnik == Aderkaši suguvõsaliin == Vabahärra [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1618–1684), [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Reinhold von Ungern–Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> (1667–1671). [[Liivimaa]] [[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (saksa keeles ''Fistehlen'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Stammtafel Fistehlen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> *A1 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref>, [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis|Erra]], [[Võrumaa]] [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Sõmerpalu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] 1692 *A2 Jürgen ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (–1723), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik **B ''Reinhold'' Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: [[Drost|drost]] [[Wittmund]]is ja õuemarssal [[Ida-Friisimaa]]l, ***C1 vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin ***C2 Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), [[Baden (piirkond)|Baden]]i suguvõsaliin === Väike-Lähtru liin=== *A vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=35&seite=489 Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=34&seite=488 Klein-Lechtigall], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik ***C ''Carl'' Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), [[Väike-Lähtru mõis]]nik ****D Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik **B2 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, [[Veski mõis|Veski]], Pavasari mõisnik, [[Riia kreis]]i maakohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Biksēja mõis|Biksēja]], [[Liivimaa]] [[Volmari kreis]]i [[Põhja-Ruhja kihelkond|Põhja-Ruhja kihelkonna]] [[Kürble mõis]]nik, [[sillakohus|sillakohtunik]] [[Valmiera]]s ****D Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Arju mõis]]nik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias *****F Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal **B2 vabahärra Christian ''Friedrich'' von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]is, [[Liivimaa maamarssal|Liivimaa aadlimarssal]] (1798–1800), [[Valguta mõis|Valguta]], [[Ulila mõis|Ulila]], [[Porkuni mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Christian Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]. ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. ==Välislingid== *{{BSB|00000600,00456|Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930}} *{{BSB|00000345,00620|Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935}} *[http://www.roskildehistorie.dk/stamtavler/adel/svenske/U-smaa/Ungern_old.htm Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel] *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 Perekond Ungern-Sternberg] Eesti Ajalooarhiivis *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com *Väinu Rozental. [http://www.aripaev.ee/3799/uud_uudidx_379904.html Eesti rikkaimad läbi sajandite.] [[Äripäev Online|Äripäeva veebiväljaanne]], 14. detsember 2007 [[Kategooria:Ungern-Sternbergid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] quu4z9rzxzj51jlagb9cgouhi5s3e6t 7124399 7124389 2026-04-04T18:20:35Z NOSSER 8097 /* Suguvõsa liikmeid */ 7124399 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Ungern-Sternberg | päritolu = [[Ungari]] | pilt = Ungern-Sternbergi suguvõsa aadlivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1660 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 54 | nimi_rootsis = von Ungern-Sternberg<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com</ref> | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 28 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 68 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = 1826 | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = 1851 | number_saaremaa_rüütelkond = 101 | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1841 ja 1882 }} [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp]] '''Ungern-Sternberg''' ([[17. sajand]]ini '''Ungern'''; vene ''фон Унгерн-Штернберг'') on [[baltisakslased|baltisaksa]] aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa [[1211]]. aastal [[Ungari kuningriik|Ungari]]st [[vana-Liivimaa|Liivimaa]]le rännanud [[vasall]]i Johann von Sternbergist (''Joannes dictus de Ungaria''), kes abiellus [[Liivlased|Liivi]] valitseja [[Kaupo]] tütre Hedvigiga ja sai 1260. aastal [[Mõõgavendade ordu]] meistriks [[Cēsis|Võnnu]]s. [[Saksa-Rooma keiser]] [[Ferdinand I (Saksa-Rooma keiser)|Ferdinand I]] andis [[7. veebruar]]il [[1534]] [[Georg von Ungern]]ile ([[Ungurpilsi mõis|Schloß Pürkel]]) [[Saksa-Rooma riik|Püha Rooma rii]]gi päritava [[vabahärra]]tiitli. Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii">Schwedisches Freiherrndiplom für die Vettern Wolmar, Otto u. Reinhold v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Königin Christina, d. d. Stockholm 1653 27.10 [[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> kinnitas 27. oktoobril [[1653]] [[Läänemaa]] [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] [[Pürksi mõis|Pürksi]] mõisniku [[Wolmar von Ungern-Sternberg|Wolmari]] (1606–1667), [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]] mõisniku [[Otto von Ungern-Sternberg|Otto]] (1627–1666) ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] mõisniku [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold]] (1618–1684) von Ungern-Sternbergide [[vabahärra]]tiitlit ning nad [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA104#v=onepage&q=&f=false Von Ungern, Wolmar, Otto, Reinhold], lk. 104–105</ref> Ungern-Sternbergid olid kantud [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] ([[1746]]), [[Liivimaa rüütelkond|Liivimaa rüütelkonna]] ([[1747]]), [[Kuramaa rüütelkond|Kuramaa rüütelkonna]] ([[1841]] ja [[1882]]) ja [[Saaremaa rüütelkond|Saaremaa Rüütelkonna]] ([[1851]]) matriklisse. Venemaa keisri ja [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] poolt kinnitati 20. detsembril [[1865]] Ungern-Sternbergide suguvõsa [[parun]]itiitel. [[1874]]. aastal anti [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] mõisnikule ja [[Johanniitide ordu]] rüütlile [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]]ile (1824–1899) tema abikaasa krahvinna Adele von Stackelbergi isale, [[Elistvere mõis|Elistvere]] ja [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] mõisnikule ning [[Liivimaa maanõunik]]ule krahv [[Reinhold Andreas von Stackelberg]]ile (1797–1869) kuulunud [[krahvitiitel]]. ==Mõisad== Ungernite üheks vanemaks valduseks [[Vana-Liivimaa]]l oli [[Zemgale]]s [[Ogre jõgi|Ogre jõe]] lähedal [[Madliena kihelkond|Madliena kihelkonna]] (Kirchspiel Sissegal) aladel asunud ja hiljem abielu kaudu [[Aderkas]]e aadlisuguvõsa järgi uue nime saanud [[Aderkaši mõis]] ([[saksa keel|saksa]] Fistehl, Fistehlen) koos Cīruļi (Swirgellen, Swirgekaln) mõisaga.<ref>[[Heinrich von Hagemeister]]: Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1. Riga: E. Frantzen, 1836, [http://books.google.com/books?id=JUECAAAAYAAJ&rview=1&pg=RA1-PA71#v=onepage&q=&f=false lk.71–72]</ref> Perekonnale kuulusid Eestimaa alal eri aegadel järgmised [[mõis]]ad: [[Adila mõis|Adila]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Anija mõis|Anija]], [[Araski mõis|Araski]], [[Aruvalla mõis|Aruvalla]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Erra mõis|Erra]], [[Voore mõis|Voore]], [[Habaja mõis|Habaja]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Harku mõis|Harku]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Ülgase mõis|Ülgase]], [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kärdla mõis|Kärdla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Kuie mõis|Kuie]], [[Kuuste mõis|Kuuste]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Lasila mõis|Lasila]], [[Lauka mõis|Lauka]], [[Lehtse mõis|Lehtse]], [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Klooga mõis|Klooga]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Niibi mõis|Niibi]], [[Palivere mõis|Palivere]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Paunküla mõis|Paunküla]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Pikva mõis|Pikva]], [[Põlli mõis|Põlli]], [[Putkaste mõis (Käina)|Putkaste]], [[Rooküla mõis|Rooküla]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Taebla mõis|Taebla]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu (''Wrangelshof'')]]. Enne [[1919. aasta maareform|võõrandamist 1919. aastal]] kuulusid neile: [[Adila mõis|Adila]], [[Aru mõis|Aru]], ''Heinrichshof'', [[Essu mõis|Essu]], [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]], [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis|Rätla]], [[Võnnu mõis (Ridala)|Võnnu]], [[Vidruka mõis|Vidruka]], [[Keskvere mõis (Martna)|Keskvere]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Ungru mõis|Ungru]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Vööla mõis|Vööla]] ja [[Tahu mõis|Tahu]] endisel Eestimaa alal. [[Vana-Antsla mõis|Vana-Antsla]], [[Jäärja mõis|Jäärja]] jt Liivimaa alal. ==Suguvõsa liikmeid== *Vabahärra Georg ehk [[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]] (suri 1534), [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopko]]nna aadlik ja poliitik, kes [[1531]]. aastal sai keiser [[Karl V]]-lt endale ja oma perele privileegidekirja, muuhulgas sai ta [[vabahärra]] tiitli.<ref>[[Carl Schirren]], Verzeichniss lvländischer Geschichts-Quellen in schwedischen Archiven und Biblotheken. Dorpat, 1861–1868, lk 190.</ref> *[[Reinhold von Ungern]] (surnud umbes [[1544]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkon]]na aadlik, [[Palivere mõis]]nik *Klaus Ungern (surn. 1560), Läänemaa [[meeskohtunik]], [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik (1531–1559) ja [[Läänemaa rüütelkond|Läänemaa rüütelkon]]na liige, [[Loodna mõis|Loodna]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] omanik<ref>[[Liivi Aarma]]. [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2017/12/13/13.1 Küla ajaloo uurimisest Taani hindamisraamatust Rootsi aja lõpuni 10. Loodna, Sipa, Tolli, Teenuse, Päri, Maidla, Karita, Kohatu, Kütke, Sooniste, Soosalu, Laukna], Raplamaa Sõnumid, nr. 50, 13 detsember 2017</ref> *[[Wolmar von Ungern]] (umbes 1500 – enne 1587), Saare-Lääne toomkapiitli liige ning toompraost *[[Wolmar von Ungern (surnud 1645)]], Poola ja Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Oudova]] komandant 1611 [[Ingeri sõda|Ingeri sõjas]], [[Pärnu ajalugu#Rootsi valitsusaeg|Pärnu]] asehaldur 1617<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_109 Wolmar von Ungern, till Pürkel samt Vogelsang och Ibden i Salis' socken och Allendorf i likanämnd socken, alla i Livland. Var först i polsk tjänst, men gick efter 1600 i svensk tjänst. Kommendant i Gdov 1611. I rysk fångenskap i Pleskau 1613–1615. Ståthållare på Pernau 1617. Överste 1619. Död 1645], www.adelsvapen.com</ref> *Otto von Ungern (1570–1646), [[Liivimaa]] [[Straupe kihelkond|Straupe kihelkonna]] [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]] ja [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Ungru mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (II) von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 446</ref>, Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliini esiisa. *[[Aleksandr Vassiljevitš von Ungern-Sternberg]] (1877–1921), Venemaa keisririigi sõjaväelane *[[Claus von Ungern]] (surnud 1577), [[Taani kuningas|Taani kuninga]] [[Frederik II]] esindajana [[Saaremaa asehaldur]] 1574–1576 *[[Erich von Ungern-Sternberg]] (1910–1989; [[:fi:Erich von Ungern-Sternberg|fi]]), Soome arhitekt *[[Magdalene von Ungern-Sternberg]] (1777–1840) Ungerni ja Ungern-Sternbergi sugupuuliinid, mille esitamiseks on kasutatud [[de Villiers/Pama süsteem]]i ([[:en:Genealogical numbering systems#de Villiers/Pama System|en]]) *A [[Wolmar von Ungern-Sternberg]] (1606–1667), [[Riia loss]]i asehaldur<ref>[[August Wilhelm Hupel]]: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "[[Nordische Miscellaneen]]" St. 18–19, Riga: Hartknoch 1789, [http://books.google.ee/books?id=edwCAAAAYAAJ&hl=en&pg=521 lk 521]</ref>, [[Ungurpilsi mõis|Ungurpilsi]], [[Urga mõis|Urga]] ja [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa mõis]]nik Läänemaal. Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> **B1 vabahärra Georg Conrad von Ungern-Sternberg (1654–1722), [[Urga mõis]]nik [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin **B2 vabahärra [[Nils Alexander von Ungern-Sternberg]] (1654–1721), Rootsi sõjaväelane (kindralmajor) ***C [[Mattias Alexander von Ungern-Sternberg]] (1689–1763; [[:sv:Mattias Alexander von Ungern-Sternberg|sv]]), Rootsi kindralfeldmarssal ja poliitik **B3 Magnus Christer von Ungern-Sternberg (–1710), Rootsi sõjaväelane, kolonelleitnant, [[Urga mõis|Urga]], [[Rannamõisa mõis (Martna)|Rannamõisa]], [[Aloja mõis]]nik ***C vabahärra Carl Ludvig von Ungern-Sternberg (1706–1749), [[Urga mõis|Urga]], [[Aloja mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), assessor Peterburi justiitskolledžis ****D1 Parun [[Karl von Ungern-Sternberg|''Carl'' Christer von Ungern-Sternberg]] (1730–1797), Venemaa keisririigi sõjaväelane (jalaväekindral, [[Peeter III]]-nda kindraladjutant), [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja (1768–1774)]] kangelane, Peterburi kuberner 1774–1779 (''Карл Карлович Унгерн-Штернберг'') ****D2 Johan ''Michael'' von Ungern-Sternberg (1747 [[Vastse-Kasaritsa mõis|Vastse-Kasaritsa]] – 1799), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) == Ungurmuiža-Ungru-Erastvere suguvõsaliin == *A vabahärra [[Otto von Ungern-Sternberg]] (30. oktoober 1627 [[Ungru mõis|''Linden'']] – 7 märts 1666 [[Kiltsi mõis (Ridala)|''Weissenfeld'']]), Rootsi sõjaväe ohvitser, [[Ungru mõis|Ungru]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]], [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Ungurmuiža mõis|Ungurmuiža]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Väike-Reola mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Otto (III). von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ([[Georg von Ungern|Jürgen von Ungern]]i (suri 1534) ja [[Wolmar von Ungern]], [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne]] toomkapiitli liikme ning toompraosti järglane). Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_3 Otto von Ungern, friherre von Ungern-Sternberg, riksfriherre till Pürkel, herre till Linden, Weissenfeld och Orellen samt Errestfer och Korast i Kannapäh socken, Livland. Född 1627, Natural, svensk friherre 1653-10-27 jämte sina fränder Wolmar (Tab. 108) och Reinhold (Tab. 134) von Ungern (introd. 1660 under nr 54). Död 1666-03-07 på Weissenfeld och begraven 1667-06-20 i Reval], www.adelsvapen.com</ref>, abiellus Erastvere, Väike-Reola ja Kooraste pärijanna Helena [[Zoege von Manteuffel]]iga (14. september 1640 – 10. märts 1690, Linden, Liivimaa) **B [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713), Rootsi armee [[ooberst]], Rootsi kuningliku õukonna [[ülemjäägermeister]], [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa Rüütelkon]]na [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1696–1697), [[Eestimaa maanõunik]], abielus Auguste Sophie von der [[Pahlen]]iga (1689–1747), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold (Renaud) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hernhuutlus Eestis|hernhuutl]]ane, abielus Christina Sophia von [[Rosen (punane)|Rosen]]iga (1719–1797) ****D1 Gustav Johann von Ungern-Sternberg (1738–1807), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe kapten), Ungru-Erastvere suguvõsaliin ****D2 [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811, [[Tobolsk]] Venemaa), ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-Grossenhof'' suguvõsaliin ****D3 Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808), [[Ungru mõis|Ungru]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Ohekatku mõis]]nik <ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Christian Renatus von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Paslepa mõis]]nik<ref>Kaire Reiljan, [https://online.le.ee/2019/10/03/vana-kalmistu-vanim-hauatahis-sai-korda/ Vana kalmistu vanim hauatähis sai korda], Lääne Elu</ref>, {{kas| maamarssal}}<ref>[http://viljandimaal.ee/kunstnikud/johann-carl-emanuel-von-ungern-sternberg-1773-1830/ Johann Carl Emanuel von Ungern-Sternberg (1773-1830)], viljandimaal.ee</ref> *****F1 [[Gustav Jakob Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1771–1844), baltisaksa luuletaja ja näitekirjanik *****F2 [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773–1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis|Pürksi]] (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin ===Ungru-Erastvere suguvõsaliin=== *A [[Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1738–1807), [[Võrumaa]] [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Tartumaa]] [[Kambja kihelkond|Kambja kihelkonna]] [[Kuuste mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=463 Gustav Johann von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Reinhold Gustav von Ungern-Sternbergi (1714–1787) poeg), [[Ungru mõis|Ungru]]-[[Erastvere mõis|Erastvere]] (saksa k. ''Linden-Errestfer'') suguvõsaliin **B1 Vabahärra [[Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg|Johann ''Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg'']] (1763–1825), [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Johann Friedrich Emmanuel von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tartu Ülikooli ajalugu#Keiserlik Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i asekuraator, [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], 1786<ref>[[Heinrich Julius Böthführ|Böthführ, Heinrich Julius]], [https://dom.lndb.lv/data/obj/file/265060.pdf Die Livländer auf auswärtigen Universitäten in vergangenen Jahrhunderten. Erste Serie: Prag. Köln. Erfurt. Rostock. Heidelberg. Wittenberg. Marburg. Leyden. Erlangen.], Riga 1884. Buchdruckerei von [[Wilhelm Ferdinand Häcker|W. F. Hacker]], seite 102</ref> ja [[Eestimaa maanõunik]]<ref>{{BBLD|GND101591306|Ungern-Sternberg, Johann Friedrich* Emanuel Frh. v. (1763-1825)}}</ref> ***C parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868), baltisaksa proosakirjanik, luuletaja ja maalikunstnik, kunstnikunimi Aleksander von Sternberg, pseudonüüm Sylvan<ref>{{EEVA|155}}</ref>[[File:Adolph von Menzel - Bildnis Baron Alexander von Ungern-Sternberg. Pastell.jpg|pisi|Parun [[Alexander Peter von Ungern-Sternberg]] (1806–1868)]] **B2 Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternberg (1769–1801), [[Liivimaa]] [[Võnnu kreis]]i [[Liezēre kihelkond|Liezēre kihelkonna]] [[Mēdzūla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Reinhold Gustav Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Paul'' Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg (1773–1830), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväekapten), kreisisaaadik, [[Liivimaa Maakrediitselts|Liivimaa krediidikassa]] direktor, [[Voore mõis (Viru-Jaagupi)|Voore]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]], [[Piigandi mõis|Piigandi]], [[Kaagri mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 [[Karl Gustav Johann von Ungern-Sternberg]] (1806–1874), [[Karste mõis|Karste]], [[Jõksi mõis (Kanepi)|Jõksi]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisa omanik ****D1 ''Gustav'' Paul Reinhold Gottlieb von Ungern-Sternberg (1839–1886), [[Kooraste mõis]]nik, [[korrakohus|korrakoh]]tu adjunkt, [[kirikueestseisja]] *****F [[Karl von Ungern-Sternberg|Karl Reinhold Paul von Ungern-Sternberg]] (1868–1919), Kooraste ja Kaagvere ([[Kanepi kihelkond|Kanepi khk]]) mõisa omanik ****D2 [[August Paul von Ungern-Sternberg|''August Paul'' (III) Adolph von Ungern-Sternberg]] (1816–1887), Erastvere, [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Viljandi mõis]]a omanik, [[Liivimaa maanõunik]] *****F1 parun [[Oswald Paul Conrad Constantin von Ungern-Sternberg]] (1847–1907), [[Viljandi loss]]i ja [[Tusti mõis]]a omanik, Liivimaa maanõunik, Rüütelkonna mõisate direktor, [[Viljandi Pauluse kogudus]]e [[Kirikueestseisja|kiriku eestseisja]] ******G [[Heinz von Ungern-Sternberg|Heinrich (Heinz) Oswald Paul Richard von Ungern-Sternberg]] (1900–1945), Eesti ärimees ja lennundusaktivist, ''H. Ungern-Sternbergi lennukitehas''e omanik Viljandis<ref>Jaanika Kressa, [http://kultuur.elu.ee/ke509_Ungern-Sternberg.htm Ungern-Sternbergid – Fellini viimane parunipere teenimatult unustatud], Kultuur ja Elu 3/2012</ref> *****F2 Leonhard Paul Adolf von Ungern-Sternberg (1849–1902), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Gramzda kihelkond|Gramzda kihelkonna]] Pormsateni mõisnik *****F3 vabahärra Conrad Sigismund Carl von Ungern-Sternberg (1851–1903), [[Kanepi kihelkond|Kanepi kihelkonna]] [[Vana-Piigandi mõis]]nik ******G Gerhard Victor Oswald von Ungern-Sternberg (1882–1946), [[Vana-Piigandi mõis|Vana-Piigandi]] ja [[Erastvere mõis|Erastvere]] viimane mõisa­omanik ***C2 ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik, Anija suguvõsaliin **B4 ''Otto'' Christian Sigismund von Ungern-Sternberg (1778–1861), [[Vastse-Nõo mõis]]nik, riiginõunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=12&seite=464 Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Tartu ülikooli [[sündik]] ***C1 [[Reinhold Bernhard von Ungern-Sternberg]] (1808–1887), [[baltisakslased|baltisaksa]] õigusteadlane, [[Tartu ülikool]]i Vene õiguse eradotsent ***C2 Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, kreisisaadik ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu mõis]]nik<ref name="eeva-744">{{EEVA|744}}</ref>, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin ***C3 [[Moritz Rudolf von Ungern-Sternberg|''Moritz'' Rudolf von Ungern-Sternberg]] (1822–1890), insener ***C4 [[Otto Wilhelm von Ungern-Sternberg|''Otto'' Wilhelm von Ungern-Sternberg]] (1823–1867<ref>[https://web.archive.org/web/20221019192004/https://spslc.ru/burial-places/ungern-fon-shternberg,-baron-otto-grigorevich.html Захоронение: Унгерн-фон-Штернберг, барон Отто Вильгельм], Смоленское Лютеранское Кладбище</ref>), Venemaa keisririigi sõjaväelane ***C5 Adriana Wilhelmina (Minna) von Ungern-Sternberg (1825–1909) ===Purdi suguvõsaliin=== *A vabahärra [[Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Georg Wilhelm Theodor von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (1797–1868)<ref>{{BBLD|GND119615063X|Ungern-Sternberg, Georg Wilhelm* Theodor Frh. v. (1797-1868)}}</ref>, [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa Konsistoorium]]i president, [[Paide kreis]]i [[Anna kihelkond|Anna kihelkonna]] [[Purdi mõis]]a omanik ([[Gustav Johann von Stackelberg]]i pojapoeg), Purdi (''Haus Noistfer'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Haus Noistfer], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_13 Georg Vilhelm Teodor Ungern-Sternberg. Lantråd i Estland 1845-01-18. Preses i konsistoriet i Reval 1847. Död 1868], www.adelsvapen.com</ref> **B vabahärra Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg (1835–1916), Venemaa keisririigi sõjaväelane (tragunipolgu leitnant), [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Pikaküla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=6&seite=466 Johannes Ernst Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Wilhelm'' Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg (1876 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – 1965 [[Kiel]], Schleswig-Holstein), [[Purdi mõis|Purdi]], [[Pikaküla mõis|Pikaküla]] ning [[Kuramaa kubermang]]u [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Wilhelm Rudolf Henrik Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Leonid'' Rolf Edvard von Ungern-Sternberg (1881 [[Wilkowischken]] Ida-Preisi provints [[Preisi kuningriik]] – ), [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Aizpute kreis]]i Gross-Gramsdeni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=7&seite=467 Leonid Rolf Edvard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Lasila suguvõsaliin=== *A vabahärra Albert Moritz ''Eduard'' von Ungern-Sternberg (1798 [[Mēdzūla mõis|Mēdzūla]] –1841) (Reinhold Gustav ''Wilhelm'' von Ungern-Sternbergi (1769–1801) poeg), [[Lasila mõis]]nik, Lasila (''Lassila'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Haus Lassila], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 parun Otto Ernst ''Eduard'' Jakob von Ungern-Sternberg (1836–1904), filosoofiadoktor Saksamaal<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Eduard Otto Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Rudolph'' Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg (1837–1897), Lasila, [[Pallaste mõis|Pallaste]], [[Leetse mõis|Leetse]], [[Adila mõis|Adila]], [[Salutaguse mõis|Salutaguse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Lauka mõis|Lauka]], Ilgase ja Rohuküla mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=8&seite=468 Rudolf Robert Wilhelm von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Anija suguvõsaliin=== *A ''Constantin'' August von Ungern-Sternberg (1813–1889), [[Eestimaa Rüütli- ja Toomkool|Rüütli- ja Toomkool]]i kuraator, kreisisaadik, [[Anija mõis|Anija]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Pikva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Constantin August von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> (Paul Adolf Gottlieb von Ungern-Sternbergi (1773–1830) poeg) Anija suguvõsaliin (saksa k. ''Haus Annia'')<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Haus Annia], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra ''Otto'' Gottlieb von Ungern-Sternberg (1845–1928), [[Paide kreis]]i [[Ambla kihelkond|Ambla kihelkon]]na [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Otto Gottlieb von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C1 vabahärra ''Theodor'' Constantin von Ungern-Sternberg (1876–1927), [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Theodor Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C2 vabahärra ''Hermann'' Rudolf von Ungern-Sternberg (1877–1952), [[Koigi mõis (Ambla)|Koigi]] ja [[Aru mõis (Ambla)|Aru mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Hermann Rudolf von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, Nils Otto Erwin von Ungern-Sternbergi<ref>[https://www.apollo.ee/randur-vastu-tahtmist.html Rändur vastu tahtmist], Toimetanud Jaanika Kressa. Ungern-Sternbergide Amblas sündinud esindaja on oma mälestused. Kirjastus: Väike-Viru Kirjastus, Ilmumisaasta: 2019</ref> (1909–2007) isa ***C3 vabahärra ''Otto'' Karl Arthur<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Otto Karl Arthur von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> von Ungern-Sternberg (1880–1949), [[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] ja [[Väike-Konguta mõis]]nik ***C4 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg (1881–1959), Kuramaa [[Ventspilsi kihelkond|Ventspilsi kihelkonna]] Sernateni mõisnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=471 Walther Ferdinand Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 vabahärra ''Rudolf'' Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg (1848–1888), Venemaa riigiametnik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=9&seite=469 Rudolf Wilhelm Jaroslaw von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B3 ''Arthur'' Carl Reinhold von Ungern-Sternberg (1853–1923), [[Anija mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Arthur Carl Reinhold von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B4 Constantin ''Paul'' Alexander von Ungern-Sternberg (1858–1927), [[Üksnurme mõis|Üksnurme]] (1894–1900), [[Vaida mõis|Vaida]] ja [[Aruvalla mõis]]nik<ref>[https://bbld.de/GND131173464 Ungern-Sternberg, Constantin Paul* Alexander Frh. v. (1858-1927)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=10&seite=470 Constantin Paul Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, 1907–1918 [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na justiitsarhivaar === Kolu-Essu suguvõsaliin === *A Gotthard ''Eugen'' von Ungern-Sternberg (1811–1902), kreisikohtu assessor, [[kreisisaadik]] ja kihelkonnakohtunik (Läänemaal), luuletaja, tõlkija<ref name="eeva-744" />, Virumaa [[Kolu mõis (Kadrina)|Kolu]]-[[Essu mõis|Essu]] (saksa k. ''Haus Heinrichshof-Jess'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=16&seite=472 Haus Heinrichshof-Jess], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis|Vidruka]] ja [[Kolu mõis]]a omanik. ([[Otto Christian Sigismund von Ungern-Sternberg]]i (1778–1861) poeg), abielus [[Sophie Julie von Ungern-Sternberg]]iga (sündinud von [[Wahl]], 1824–1917) **B1 [[Reinhold Ottokar von Ungern-Sternberg]] (1851–1893), mereväeohvitser **B2 [[Arved Wilhelm Konstatin von Ungern-Sternberg]] (1855–1935), insener-keemik, [[Slokase Balti tselluloosivabrik]]u direktor ***C [[Roderich Eugen Georg von Ungern-Sternberg]] (1885–1965), [[filosoofiadoktor]], kirjanik **B3 [[Harald Eugen von Ungern-Sternberg]] (1858–1922), ohvitser **B4 [[Ernst Moritz von Ungern-Sternberg]] (1860–1944), [[Essu mõis|Essu]], [[Andja mõis|Andja]], Kolu mõis ja [[Tammispea mõis]]nik, [[jurist]], Eesti rüütelkonna vaeslastekohtu liige, au[[rahukohtunik]]. Abiellus Julie Therese von Ungern-Sternbergiga, neiuna [[Dellingshausen]] ***C1 [[Roman Eugen Alexander von Ungern-Sternberg]] (1896–1945) ***C2 [[Nils Nikolai von Ungern-Sternberg]] (1899–1940), filosoofiadoktor ===Võnnu-Suuremõisa suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp.jpg|thumb|Ungern-Sternbergi suguvõsa krahvivapp]] *A Vabahärra [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] (1744–1811 [[Tobolsk]] Venemaa), „[[Ungru krahv]]“. [[Vastse-Kuuste mõis|Vastse-Kuuste]], [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], Uuemõisa mõisa, [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]] mõisa omanik. ([[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]]i (1714–1787), poeg); abielus paruness Magdalena Charlotte von der [[Pahlen]]iga. Võnnu-Suuremõisa (saksa k. ''Haus [[Cēsis|Wenden]]-[[Hiiu-Suuremõisa mõis|Grossenhof]]'' suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Haus Wenden-Grossenhof], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 [[Gustav Dietrich Otto von Ungern-Sternberg]] (1773–1800), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten) **B2 Vabahärra [[Konstantin von Ungern-Sternberg|Peter Ludwig ''Konstantin'' von Ungern-Sternberg]] (1779–1836 Harku), Venemaa sõjalaevastiku kaptenleitnant, kreisisaadik, [[Alavere mõis|Alavere]], [[Hüüru mõis|Hüüru]], [[Harku mõis|Harku]], [[Nõva mõis|Nõva]], [[Undla mõis|Undla]], [[Tagavere mõis (Jaani)|Tagavere]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Vääna mõis|Vääna]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Võnnu mõis|Võnnu]] ja [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=13&seite=473 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref><ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u asutaja ja omanik; oli abielus Wilhelmine Charlotte von [[Strandmann]]i (1785–1813) ja Charlotte Helene Elisabeth von [[Below]]ga (1796–1850) [[Fail:C. v. Ungern - Sternbergi portree, EKM 283 214 M01349 K8ler Yngern-Sternbergi portree.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1854–1857, [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872) ]] ***C1 [[Konstant von Ungern-Sternberg|Peter Andreas Konstantin ''(Konstant)'' von Ungern-Sternberg]] (1815–1872), Harku, Hüüru, Patsu, Liivi, Alavere, [[Põlula mõis|Põlula]] ja [[Jõelähtme mõis]]a omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Peter Andreas Konstantin (Konstant) von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1854–1857), majandustegelane, ehitas Lõuna-Venemaal raudteid. ***C2 [[Theodor von Ungern-Sternberg|Adam ''Theodor'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1819–1847), hukkus [[duell]]il<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=474 dam Theodor Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]a majandaja[[Fail:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871) [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876)]] ***C3 Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Karl ''Gustav'' Andreas von Ungern-Sternberg]] (1821–1876), [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] (1869–1871), [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]a omanik ***C4 [[Krahv]]<ref>Russisches Grafendiplom für Ewald Alexander Andreas Freiherrn v. Ungern-Sternberg, ausgest. v. Kaiser Alexander II, d. d. St. Petersburg 1879 14.2.[[Beiträge zur Kunde Ehst-, Liv- und Kurlands]], [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1c0be4b9-3adf-468a-bd32-9680d53e9156/content BAND XVIII. KATALOG DER FAMILIENKUNDLICHEN AUSSTELLUNG ZU REVAL, 1933, Adelsdiplome, Wappenbriefe, Indigenatsurkunden, Adelsattestate.], REVAL, 1934, seite 197</ref> [[Ewald von Ungern-Sternberg (1824–1899)|''Ewald'' Alexander Andreas von Ungern-Sternberg]] (1824 [[Võnnu mõis]] – 1899 [[Elistvere mõis]]), kreisisaadik; Elistvere ja [[Mäe mõis (Äksi)|Mäe mõisa]], Hiiu-Suuremõisa, [[Kärdla mõis|Kärdla]], Soonlepa, [[Vilivalla mõis|Vilivalla]], Partsi, Ungru, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Jõesse, Keskvere, Kõrgessaare, [[Lauka mõis|Lauka]], [[Reigi mõis (Reigi)|Reigi]] ja [[Kõpu mõis (Reigi)|Kõpu mõisa]] omanik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>; abiellus (1853) krahvinna Adele (Ada) Julie Euphrosinie Marie von [[Stackelberg]]iga (1824–1899). [[Johanniitide ordu]] rüütel, Tallinna [[Toompea allasum|Toompea]] [[Ungern-Sternbergi palee]] omanik. ****D1 Krahv [[Ewald von Ungern-Sternberg (1863–1909)|''Ewald'' Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg]] (1863 [[Võnnu mõis]] – 1909 [[Peterburi]])<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], Vilivalla, Suuremõisa, [[Randvere mõis|Randvere]], [[Loja mõis|Loja]], Partsi, Soonlepa ja Kärdla, Kõrgessaare, [[Ungru mõis|Ungru]] ja [[Asuküla mõis]]a omanik. [[Haapsalu linnapea]] 1898–1902, kes sai tuntuks Haapsalu ligidal asuva [[Ungru mõis]]a ehitajana. ****D2 [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg]] (1877–1934)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=17&seite=475 Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere, Vidruka, [[Ungru loss]]i, Elistvere ja Mäe mõisa omanik. **B3 vabahärra [[Heinrich Georg Eduard von Ungern-Sternberg|Heinrich Georg ''Eduard'' von Ungern-Sternberg]] (1782–1861), [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] ja [[Nõva mõis]]nik, Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväeleitnant) ***C vabahärra Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg (1811–1842), [[Nõva mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=14&seite=474 Edward (Ned) James Archibald Percival von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ===Pürksi suguvõsaliin=== [[File:Ungern-Sternberg-1920.jpg|thumb|Roman Ungern von Sternberg]] *A [[Karl Johann Emanuel von Ungern-Sternberg]] (1773 [[Paslepa mõis|Paslepa]] – 1830), baltisaksa maalikunstnik, [[Pürksi mõis]]nik, [[Läänemaa]]l [[Noarootsi kihelkond|Noarootsi kihelkonna]] Pürksi (saksa keeles ''Birkas'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=476 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. Christian Renatus von Ungern-Sternbergi (1746–1808) poeg. **B1 Otto ''Rudolf'' Constantin von Ungern-Sternberg (1812–1870), [[Pürksi mõis|Pürksi]], [[Niibi mõis|Niibi]] ja [[Vööla mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=20&seite=478 Otto Rudolf Constantin von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B2 ''Robert'' Eginhard von Ungern-Sternberg (1813–1898) [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Hiiu-Kärdla Kalevivabrik]]u juhataja<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=21&seite=479 Robert Eginhard von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>, [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis]]nik ***C1 Karl Gustav ''Robert'' von Ungern-Sternberg (1845–1908), Venemaa keisririigi diplomaat, [[Harku mõis]]a (1875–1892), [[Hüüru mõis]]a jt mõisnik ***C2 [[Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg]] (1850–1928), [[Hiiu-Kärdla Kalevivabrik|Hiiu-Kärdla kalevivabrik]]u direktor ***C3 ''Theodor'' Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg (1857–1918/23), ametnik [[Kaukaasia]] asehalduri ametkonnas, [[Keiserlik Vene Geograafiaselts|Keiserliku Vene Geograafiaselts]]i liige<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=24&seite=482 Theodor Leonhard Rudolph von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 [[Roman Ungern von Sternberg|Nikolai Robert (Roman) Maximilian von Ungern-Sternberg]] (1885–1921 [[Novonikolajevsk]]), Venemaa sõjaväelane, vene [[valgekaartlased|valgekaartlaste]] juht Siberis ***C4 ''Constantin'' Rudolf Gustav von Ungern-Sternberg (1853–1932), [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis]]nik, rahukohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=482&fip=193.174.98.30 Constantin Rudolph Gustav von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 parun Ernst von Ungern-Sternberg (1877–, jurist, vabrikudirektor Soomes ****D2 Georg von Ungern-Sternberg (1880–1916), Venemaa keisririigi mereväeohvitser ****D3 parun Otto von Ungern-Sternberg (1890–1933), ametnik [[Lutheri vabrik|Lutheri vineerivabrik]]us == Kuremaa-Kuie-Kohala-Kernu suguvõsaliin== *A vabahärra ''Georg Conrad'' von Ungern-Sternberg (1654–1708)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Georg Conrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis|Kuremaa]], [[Urga mõis|Urga]], [[Kassinurme mõis]]nik, [[Liivimaa maamarssal]] (1683–1690). [[Kuremaa mõis|Kuremaa]]-[[Kuie mõis|Kuie]]-[[Kohala mõis|Kohala]]-[[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Jensel-Kui-Tolks-Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=26&seite=484 Haus Birkas], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1684–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Woldemar Johann von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Volmari kreis]]i [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Urga mõis]]nik, [[Tartu kreis]]imarssal (1720–1727), [[Liivimaa maanõunik]] (1730–) ***C1 vabahärra ''Woldemar'' Gustaf von Ungern-Sternberg (1722–1794), mõisnik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra Johan ''Adolf'' (Adolph) von Ungern-Sternberg (1726–1793; [[:lv:Johans Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]], vabamüürlane ja [[Ungurpilsi mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l<ref>{{BBLD|GND1195042078|Ungern-Sternberg, Johann Adolph* Frh. v. (1726-1793)}}</ref> ****D1 vabahärra [[Wilhelm Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1752–1832; [[:lv:Vilhelms Frīdrihs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), baltisaksa poliitik, [[Liivimaa maanõunik]] (1797−1832)<ref>Frobeen, Jakob Gottfried: Rigasche Biographieen nebst einigen Familien-Nachrichten, Bd.: 2, 1830-1855, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00001249/images/index.html?id=00001249&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=251 seite 39]-40</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_114 Wilhelm Fredrik, född 1752, rysk kapten 1773. Assessor 1780. Hovråd 1790. Lantråd 1797. Död 1832], www.adelsvapen.com</ref> ja vabamüürlane, [[Kuramaa kubermang|Kuramaa]] [[Lizdēni mõis]]nik ****D2 vabahärra [[Woldemar Johann von Ungern-Sternberg]] (1753–1796; [[:lv:Voldemārs Johans fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane ja vabamüürlane ****D3 vabahärra [[Gustav Adolf von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1760; [[:lv:Gustavs Ādolfs fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor) ja [[vabamüürlane]] ****D4 vabahärra [[Karl Fabian von Ungern-Sternberg]] (sünd. 1762; [[:lv:Kārlis Fabiāns fon Ungerns-Šternbergs|lv]]), Venemaa keisririigi sõjaväelane, poliitik ja [[vabamüürlane]] ***C3 vabahärra ''Friedrich Magnus'' von Ungern-Sternberg (1728–1771), [[Kuie mõis|Kuie]] ja [[Lehtse mõis]]nik. [[Kuie mõis|Kuie]] (saksa keeles ''Kui'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Kui], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 468</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54#TAB_116 Fredrik Magnus, född 1728. Rysk kapten 1765. Död 1771], www.adelsvapen.com</ref> ****D1 vabahärra Woldemar Friedrich von Ungern-Sternberg (1757–1813), Virumaa [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkonna]] [[Araski mõis]]nik ****D2 vabahärra Otto Reinhold von Ungern-Sternberg (sünd. 1759), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Kuie mõisnik ****D3 vabahärra Jürgen Johan von Ungern-Sternberg (sünd. 1763), [[linnafoogt]] [[Kaunas|Kovno]]s ****D4 vabahärra Alexander Magnus von Ungern-Sternberg (1766–1835 Paide), [[Kodasoo mõis]]avalitseja ****D5 vabahärra Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1770–1848), Venemaa keisririigi sõjaväelane (leitnant), fortifikatsioonidepartemangu sekretär, [[Kodasoo mõis]]avalitseja ***C4 vabahärra ''Fabian Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1738–1795), [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis|Andja]] ja [[Varangu mõis (Haljala)|Varangu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]], Virumaa kreisimarssal. [[Kohala mõis|Kohala]] (saksa keeles ''Tolks'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=31&seite=485 Haus Tolks], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D vabahärra Fabian ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (1763–1821 [[Uhtna mõis|Uhtna]]), assessor, Andja ja Kohala mõisnik **B2 vabahärra Konrad von Ungern-Sternberg (1686–1748)<ref>[https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00000600?page=484 Konrad von Ungern-Sternberg], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 1</ref>, [[Kuremaa mõis]]nik, [[Liivimaa maanõunik]] ***C1 vabahärra ''Georg Johann'' von Ungern-Sternberg (1719–1783), [[Härgmäe mõis|Härgmäe]], [[Hoomuli mõis|Hoomuli]], Uuemõisa ja [[Pedele mõis]]nik [[Liivimaa kubermang|Liivimaa]]l ***C2 vabahärra ''Woldemar Conrad'' von Ungern-Sternberg (1739–1793), Venemaa keisririigi sõjaväelane [[Tallinna garnison]]i komandant{{lisa viide}}, [[Habaja mõis|Habaja]] ja [[Kernu mõis]]nik. [[Kernu mõis|Kernu]] (saksa keeles ''Kirna'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=32&seite=486 Haus Kirna], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ****D1 Anna Dorothea (1769–1846), abiellus krahv [[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]]ga (1762−1813) ****D2 vabahärra ''Bernhard'' Heinrich Konrad von Ungern-Sternberg (1777–1820), Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), [[Kernu mõis|Kernu]] ja Kohala mõisnik == Aderkaši suguvõsaliin == Vabahärra [[Reinhold von Ungern–Sternberg (1618–1684)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1618–1684), [[Läänemaa]] [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]] ja Soome Hohenforsi mõisnik, Rootsi ooberstleitnant, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]]<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Reinhold von Ungern–Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> (1667–1671). [[Liivimaa]] [[Aderkaši mõis|Aderkaši]] (saksa keeles ''Fistehlen'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Stammtafel Fistehlen], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref> Aadeldatud Rootsi kuninganna [[Kristiina]]<ref name="band-xviii" /> poolt [[1653]] [[vabahärra]] tiitliga ning [[Immatrikuleerimine|immatrikuleeri]]ti [[1660]] [[vabahärra]]suguvõsana nr 54 [[Rootsi rüütelkond]]a.<ref name="Matrikel" /> *A1 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg (–1708)<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=487&fip=193 Fabian Ernst von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 470</ref>, [[Läänemaa]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonna]] [[Kiideva mõis|Kiideva]], [[Virumaa]] [[Lüganuse kihelkond|Lüganuse kihelkonna]] [[Erra mõis|Erra]], [[Võrumaa]] [[Urvaste kihelkond|Urvaste kihelkonna]] [[Sõmerpalu mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]] 1692 *A2 Jürgen ''Reinhold'' von Ungern-Sternberg (–1723), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Rakvere kihelkond|Rakvere kihelkonna]] [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik **B ''Reinhold'' Helmich von Ungern-Sternberg (1683–1726), 1698. aastast asus Saksamaale: [[Drost|drost]] [[Wittmund]]is ja õuemarssal [[Ida-Friisimaa]]l, ***C1 vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin ***C2 Georg Albert von Ungern-Sternberg (1713–1771), [[Baden (piirkond)|Baden]]i suguvõsaliin === Väike-Lähtru liin=== *A vabahärra Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg (1710–1774), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Uhtna mõis|Uhtna]], [[Sõmerpalu mõis]]nik, Eestimaa rüütelkonna saadik Venemaa keisririigi legislatsioonikomisjonis<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=35&seite=489 Ludwig Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref>. [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] (saksa keeles ''Klein-Lechtigall'') suguvõsaliin<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=34&seite=488 Klein-Lechtigall], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> **B1 vabahärra Wolmar Johann von Ungern-Sternberg (1740–1787), [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]], [[Smiltene kihelkond|Smiltene kihelkonna]] [[Biksēja mõis]]nik ***C ''Carl'' Ludvig Ferdinand von Ungern-Sternberg (1766–1834), [[Väike-Lähtru mõis]]nik ****D Franz Friedrich Eugen von Ungern-Sternberg (1797–1869), Väike-Lähtru mõisnik **B2 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg (1751–1810), Soome Armida, Liivimaa Weissensee, [[Veski mõis|Veski]], Pavasari mõisnik, [[Riia kreis]]i maakohtunik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Reinhold Helmich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ***C Karl Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Biksēja mõis|Biksēja]], [[Liivimaa]] [[Volmari kreis]]i [[Põhja-Ruhja kihelkond|Põhja-Ruhja kihelkonna]] [[Kürble mõis]]nik, [[sillakohus|sillakohtunik]] [[Valmiera]]s ****D Viktor Karl Alexander von Ungern-Sternberg (1779–1826), [[Arju mõis]]nik, Venemaa keisririigi riigiametnik, tolliametnik Riias *****F Viktor Carl Edvard Herman Gotthard von Ungern-Sternberg (1848–1918), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajoe), kreisi aadlimarssal **B2 vabahärra Christian ''Friedrich'' von Ungern-Sternberg (1754–1801), maanõunik [[Holsteini hertsogkond|Holstein]]is, [[Liivimaa maamarssal|Liivimaa aadlimarssal]] (1798–1800), [[Valguta mõis|Valguta]], [[Ulila mõis|Ulila]], [[Porkuni mõis]]nik<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdrewqeneayasdasxdsyd&no=37&seite=489 Christian Friedrich von Ungern-Sternberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Kaupo järeltulijad elavad. Võitleja, mai 1960, nr. 5, lk. 4. *[[Paul von Ungern-Sternberg]]. ''Ein Wappenbrief des Papstes Clemens VII., für Georg von Ungern, Herrn zu Pürkel dd. Rom 1533 Mai 16''. "Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik" (1907–1908): 214–215. ==Välislingid== *{{BSB|00000600,00456|Perekond Eestimaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1930}} *{{BSB|00000345,00620|Perekond Saaremaa rüütelkonna genealoogilises käsiraamatus 1935}} *[http://www.roskildehistorie.dk/stamtavler/adel/svenske/U-smaa/Ungern_old.htm Ungern-Sternbergide sugupuu roskildehistorie.dk lehel] *[http://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=3063 Perekond Ungern-Sternberg] Eesti Ajalooarhiivis *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Ungern-Sternberg_nr_54 Friherrliga ätten von Ungern-Sternberg nr 54], www.adelsvapen.com *Väinu Rozental. [http://www.aripaev.ee/3799/uud_uudidx_379904.html Eesti rikkaimad läbi sajandite.] [[Äripäev Online|Äripäeva veebiväljaanne]], 14. detsember 2007 [[Kategooria:Ungern-Sternbergid| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Kuramaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Saaremaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] 2lqh9ljbnw961rb7h4911p0m0svythx Kalmer Musting 0 150353 7124657 7100627 2026-04-05T09:39:00Z Kuriuss 38125 7124657 wikitext text/x-wiki {{Võrkpallur|nimi=Kalmer Musting|pilt=Kalmer_Musting.jpg|sünniaeg=11. detsember 1964|treeneriaastad=2004–2009 2008–2012|treenitudtiimid=Eesti juunioride koondis, Eesti meeste koondis|medalid=14 Eesti meistritiitlit, 4 Balti liiga kulda, 9 Eesti karikat, EHF European Cup veerandfinaal 2020/2021 hooajal, juunioride koondise 12. koht 2009. aasta MM-il|treenitavtiim=Põlva Serviti}} '''Kalmer Musting''' (sündinud [[11. detsember|11. detsembril]] [[1964]] [[Mooste|Moostes]]) on eesti [[käsipall]]i[[treener]]. Alates 2004. aastast on ta olnud [[Põlva Serviti]] käsipalliklubi peatreener. Tema juhendamisel on klubi tulnud 14 korral [[Eesti meistrivõistlused käsipallis|Eesti meistriks]], 4 korda võitnud [[Balti liiga (käsipall)|Balti liiga]] ja 9 korda Eesti karika. Musting on ainus Eesti käsipallitreener, kellel on kõrgeim ehk [[Eliittreener|kaheksanda kategooria kutsetunnistus]]. 2024. aastal pälvis ta [[Valgetähe teenetemärk|Valgetähe IV klassi teenetemärgi]]. Aastatel 2008–2012 oli ta [[Eesti käsipallikoondis|Eesti meeste käsipallikoondise]] peatreener. == Haridustee == Musting alustas kooliteed [[Mooste Mõisakool|Mooste Põhikoolis]]. Spordialase keskhariduse omandamist alustas ta [[Eesti Spordigümnaasium|Tallinna Spordiinternaatkoolis]] (TSIK), spetsialiseerudes kergejõustikule, täpsemalt odaviskele.<ref name=":1">E. Karrisoo. Karka. Tallinn, 2013, lk 163–168</ref> Keskhariduse lõpetas ta [[Põlva keskkool|Põlva Keskkoolis]]. Kõrghariduse omandas Musting [[Tartu Ülikool|Tartu Ülikooli]] [[Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskond|kehakultuuriteaduskonnas]], mille lõpetas 1989. aastal sportmängude treenerina.<ref name=":1" /> Õpingud lõid aluse tema edasisele tööle spordimetoodiku, õpetaja ja treenerina. == Sportlastee == Musting liitus 1988. aastal [[Põlva Serviti]] meeskonnaga, kus mängis paremsisemise positsioonil.<ref name=":0">{{Netiviide |kuupäev=2023-11-15 |pealkiri=Põlva Serviti {{!}} Põlva Serviti |url=https://hcpolva.ee/hc_meeskond/polva-serviti/ |vaadatud=2025-05-03 |keel=et}}</ref> Mängijana tuli ta [[Eesti meistrivõistlused käsipallis|Eesti meistriks]] 1998. ja 2000. aastal ning kuulus Eesti karika võitnud meeskonda aastatel 1990, 1992, 1994 ja 1998.<ref name=":0" /> Mängijakarjääri lõpetas ta alles 2000. aastal pärast [[Achilleuse kõõlus|Achilleuse kõõluse]] vigastust.<ref name=":1" /> == Treeneritöö == === Algusaastad === Musting alustas treeneritööd 1993. aastal, kui asus 29-aastaselt Põlva Spordikoolis noorte käsipallurite treeneriks, võttes rolli üle endiselt eestvedajalt Johan Utilt.<ref name=":2">J. Kriisk. Treener ehk kohtumine Kogemusega. Tartu, 2017, lk 168–181</ref> 2003. aastal tegi Musting oma meistriliiga treeneridebüüdi, kui noortevõistkonnaga Põlva Mets ja Puu saavutati Eesti meistrivõistlustel 4. koht ja karikavõistlustel 3.–4. koht.<ref name=":1" /> === Töö Põlva Servitis === Järgmisel hooajal ehk aastal 2004 sai Mustingust esindusmeeskonna Põlva Serviti peatreener, võttes juhtimise üle [[Tarmo Volt|Tarmo Voldilt]].<ref name=":2" /> Sama aasta tähistas ka uue juhtkonna ametisse astumist ja uute arengute algust klubis, sealhulgas [[Põlva Mesikäpa Hall|Põlva Mesikäpa Halli]] valmimist.<ref name=":2" /> Sel perioodil jõudis Serviti EHF Cup kaheksandikfinaali (hooajal 2006/2007) ning Mustingu kasvandik [[Mait Patrail]] alustas oma rahvusvahelist karjääri.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlva Serviti: eeskuju Kalevile ja Rockile! |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/210463/polva-serviti-eeskuju-kalevile-ja-rockile |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Mait Patrail lahkub Põlvast meistrina |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/279448/mait-patrail-lahkub-polvast-meistrina |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Kalmer Mustingu juhendamisel on Põlva Servitist kujunenud Eesti üks edukamaid käsipalliklubisid, omades kõige rohkem [[Eesti meistrivõistlused käsipallis|Eesti meistrivõistluste]] ja [[Balti liiga (käsipall)|Balti liiga]] tiitleid. Peatreenerina on ta tüürinud klubi Eesti meistriks 14 korral – 2007, 2008, 2010, 2011, 2013, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2021, 2022, 2023 ja 2024.<ref name=":0" /> Alates 2015. aastast on tiitel võidetud üheksa hooaega järjest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-05-01 |pealkiri=Põlva Serviti tuli üheksandat korda järjest Eesti käsipallimeistriks |url=https://sport.err.ee/1609329696/polva-serviti-tuli-uheksandat-korda-jarjest-eesti-kasipallimeistriks |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Hooaeg 2019/2020 jäi [[koroonapandeemia]] tõttu pooleli. Balti liiga meistriks on Serviti tulnud Mustingu käe all neli korda: 2008, 2010, 2023 ja 2025.<ref name=":0" /> Euroopa tasandil jõudis Serviti EHF European Cupi sarjas 2020/2021 hooajal veerandfinaali, olles esimene Eesti käsipalliklubi, kes on selle saavutanud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlva Serviti tegi ajalugu! |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/1026604/polva-serviti-tegi-ajalugu |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Mustingu juhendamisel on Serviti võitnud Eesti karika üheksal korral: 2006, 2009, 2010, 2012, 2016, 2017, 2019, 2021 ja 2024.<ref name=":0" /> Alates 2008. aastast töötab Musting täiskohaga treenerina, lõpetades 17 aastat kestnud töö [[Kehaline kasvatus|kehalise kasvatuse]] õpetajana [[Põlva keskkool|Põlva Keskkoolis]].<ref name=":1" /> === Noortetöö === Lisaks esindusmeeskonnale juhendas Musting aastatel 2017–2023 ka Serviti duubelvõistkonda [[Coop Eesti|Coop]] Põlvat.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-11-15 |pealkiri=Coop Põlva {{!}} Põlva Serviti |url=https://hcpolva.ee/hc_meeskond/coop-polva/ |vaadatud=2025-05-03 |keel=et}}</ref> Samal ajal jätkas ta noorteklasside juhendamist A-, B-, C- ja D-vanuseklassides.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-01-01 |pealkiri=Uudised {{!}} Põlva Serviti |url=https://hcpolva.ee/uudised/ |vaadatud=2025-05-03 |keel=et}}</ref> Aastatel 1999–2025 on tema juhendatavad võistkonnad tulnud Eesti meistriks kokku 41 korral, neist 12 tiitlit on saavutatud A-vanuseklassis.<ref>Erakogu</ref> Musting on korduvalt rõhutanud, et treeneritöös pakub talle suurimat rõõmu laste juhendamine: „Töö noortega on mulle väga hingelähedane... Nende juhendamine annab jõudu tööks täismeestega.“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalmer Musting: käsipallitreeneri amet on väga kihvt, naudin seda täie rinnaga! |url=https://www.ohtuleht.ee/sport/679197/kalmer-musting-kasipallitreeneri-amet-on-vaga-kihvt-naudin-seda-taie-rinnaga |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> === Koondised === Lisaks klubitööle on Musting tegutsenud ka Eesti rahvuskoondiste juures. Ta oli [[Eesti käsipallikoondis|meeste rahvuskoondise]] peatreener aastatel 2008–2012.<ref name="Kalmer_Musting" /> Silmapaistvamad tulemused saavutas ta juunioride koondise peatreenerina, kui juhendas 1988. aastal sündinud mängijate põlvkonda aastatel 2004–2009.<ref name=":1" /> Sel perioodil saavutati Euroopa meistrivõistlustel 12. koht (2006), 10. koht (2007) ja 14. koht (2008).<ref name=":1" /> Juunioride koondise parimaks tulemuseks jäi 12. koht 2009. aasta maailmameistrivõistlustel.<ref name=":1" /> Lisaks kuuluvad tema juhendatud noortekoondiste hulka ka 1984., 1992., 1998. ja 2004. aastal sündinud mängijate koosseisud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Noorkäsipallurid sõidavad EM-ile |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/7583030/noorkasipallurid-soidavad-em-ile |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti Käsipalliliit - 10.05.10 1992 |url=https://www2.handball.ee/est/koondised/noored/1992_noormehed_koondis/10.05.html |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=www2.handball.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2015-12-03 |pealkiri=Eesti noorte käsipallikoondised kohtuvad soomlastega |url=https://sport.err.ee/79087/eesti-noorte-kasipallikoondised-kohtuvad-soomlastega |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2023-12-28 |pealkiri=Eesti noortekoondisi ootavad ees tihedad ajad |url=https://sport.err.ee/1609206265/eesti-noortekoondisi-ootavad-ees-tihedad-ajad |vaadatud=2025-05-04 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> Seisuga 2025 on ta jätkuvalt tegev noortekoondiste juures, olles 2010. aastal sündinud mängijate vanuseklassi peatreener.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-05-03 |pealkiri=Järelkasvukoondised laagerdavad Põlvas ja Tapal |url=https://www.handball.ee/p/jarelkasvukoondised-laagerdavad-polvas-ja-tapal-b2016a5fd3ef4f7d97ced7aff96c9d35 |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.handball.ee |keel=et}}</ref> === Märkimisväärsed õpilased === Kalmer Mustingu nimekamate õpilaste hulka kuuluvad: [[Mait Patrail]], Kristjan Muuga, Raido Peedomaa, Siivo Sokk, Mario Karuse, Marius Lepp, Henri Sillaste, Eston Varusk, Ardo Puna, [[Alfred Timmo]] ja Mathias Rebane.<ref name=":2" /> ==Tunnustus== * 2008 – [[Eesti Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali aastapreemia]] (pikaajalise tulemusliku töö eest käsipalli arendajana ja suurima panustajana Põlva kujundamise rahvusvaheliselt tunnustatud käsipallikeskuseks)<ref>{{Netiviide |pealkiri=2001-2010 {{!}} Kultuurkapital |url=https://www.kulka.ee/sihtkapitalid/kehakultuur-ja-sport/aastapreemiad/2001-2010 |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.kulka.ee |keel=et}}</ref> * 2008 – [[Põlvamaa teenetemärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Põlvamaa teenetemärk - Põlvamaa |url=https://www.polvamaa.ee/polvamaa-omavalitsuste-liit/tunnustamine/polvamaa-teenetemark/ |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=www.polvamaa.ee |keel=et}}</ref> * 2010 – Spordiliit Jõud aasta tegija<ref>{{Netiviide |pealkiri=Aastate lõikes |url=https://joud.ee/et/aastate-loikes |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=joud.ee}}</ref> * 2024 – [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]]<ref>[https://president.ee/et/ametitegevus/otsused/55685-362-riiklike-autasude-andmine Vabariigi Presidendi 7.veebruari 2024 otsus "Riiklike autasude andmine"]</ref> * 2024 – [[Eesti Olümpiakomitee]] kaheksanda kategooria treeneritunnistus<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2024-06-26 |pealkiri=Eesti sai kaks uut kõrgeima kategooria treenerit |url=https://sport.err.ee/1609381877/eesti-sai-kaks-uut-korgeima-kategooria-treenerit |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> * 2026 – Põlva valla aukodanik<ref>{{Netiviide |pealkiri=GALERII ⟩ Aukodanik Kalmer Musting süstib jätkuvalt mängumeestesse motivatsiooni |url=https://lounapostimees.postimees.ee/8422635/galerii-aukodanik-kalmer-musting-sustib-jatkuvalt-mangumeestesse-motivatsiooni}}</ref> == Isiklikku == Kalmer Musting on pärit Moostest, kuid elab täiskasvanueast alates [[Põlva|Põlvas]].<ref name=":1" /> Ta on abielus ja on kolme lapse isa.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2007-05-18 |pealkiri=Meistrite treener Musting tunneb pere ees võlga |url=https://sport.postimees.ee/1662289/meistrite-treener-musting-tunneb-pere-ees-volga |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref> Mustingut on võrdsustatud Põlva [[Käsipall|käsipalli]] fenomeniga, olles 30 aasta jooksul kasvatanud põlvkondade kaupa mängijaid. Ta ise on öelnud: „See ei ole ühe inimese töö, vaid paljude inimeste töö.“<ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-10-22 |pealkiri=Põlva käsipallihing mõtleb vaikselt lõpetamisele |url=https://lounapostimees.postimees.ee/7631888/polva-kasipallihing-motleb-vaikselt-lopetamisele |vaadatud=2025-05-03 |väljaanne=Lõuna-Eesti Postimees |keel=et}}</ref> == Kirjandus == * E. Karrisoo. Karka. Tallinn, 2013, lk 163–168 * J. Kriisk. Treener ehk kohtumine Kogemusega. Tartu, 2017, lk 168–181 == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Kalmer_Musting">{{Netiviide |pealkiri=Kalmer Musting |url=https://www.esbl.ee/biograafia/Kalmer_Musting |vaadatud=2023-12-28 |väljaanne=Eesti Spordi Biograafiline Leksikon}}</ref> }} == Välislingid == * {{ESBL|Kalmer_Musting}} {{JÄRJESTA:Musting, Kalmer}} [[Kategooria:Eesti käsipallitreenerid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1964]] bmky6mp2jwjna4j8r9gcq13zou5nmn0 Sündinud 17. detsembril 0 151451 7124678 7041196 2026-04-05T10:42:09Z Velirand 67997 7124678 wikitext text/x-wiki {{sündinud detsembris}} ''Siin artiklis loetletakse [[17. detsember|17. detsembril]] sündinud tuntud inimesi. *[[1734]] – [[Maria I]], Portugali, Brasiilia ja Algarvede kuninganna *[[1778]] – [[Humphry Davy]], inglise keemik *[[1797]] – [[Joseph Henry]], Ameerika Ühendriikide füüsik *[[1802]] – [[Franz Karl Joseph von Habsburg]], keiser Franz Josephi isa *[[1866]] – [[Kazys Grinius]], Leedu president *[[1890]] – [[Alfred Teppan]], eesti näitekirjanik * 1890 – [[Johanna Päts]], eesti naisliikumise tegelane *[[1891]] – [[Jaan Kreuks]], eesti kommunist * 1891 – [[Hu Shih]], hiina filosoof, esseist ja diplomaat *[[1893]] – [[Erwin Piscator]], saksa dramaturg, lavastaja ja teatrijuht *[[1895]] – [[Wells Coates]], Kanada päritolu Briti arhitekt *[[1896]] – [[Aleksander Vernik]], Eesti sõjaväelane *[[1899]] – [[Friedrich S. Rothschild]], juudi psühhiaater ja semiootik *[[1900]] – [[Mary Cartwright]], Briti matemaatik *[[1911]] – [[Gerhard Hansman]], eesti pomoloog *[[1917]] – [[Sergei Hints]], Eesti õigeusu preester *[[1918]] – [[Woizlawa Feodora]], Mecklenburgi hertsoginna * 1918 – [[Olev Püssa]], eesti õigusteadlane *[[1920]] – [[Boris Valdek]], eesti vehkleja, vehklemistreener ja Eesti NSV riigiametnik *[[1921]] – [[Vjatšeslav Šumski]], vene filmioperaator * 1921 – [[Kuulo Vimmsaare]], eesti ühiskonnateadlane * 1921 – [[Aino Külvand]], eesti laulja *[[1923]] – [[Jaroslav Pelikan]], kristluse ajaloo uurija *[[1927]] – [[Ivar Ivask]], eesti luuletaja ja kirjandusteadlane * 1927 – [[Lembit Tolli]], eesti skulptor *[[1928]] – [[Joseph Rychlak]], USA psühholoog *[[1929]] – [[Jaan Koha]], eesti helilooja ja muusikapedagoog *[[1930]] – [[Halja Klaar]], eesti filmikunstnik *[[1932]] – [[Lea Tormis]], eesti teatriteadlane ja -kriitik * 1932 – [[Henn Vilbaste]], eesti bioloog, jõhvikaaretaja, looduskaitsja ja ornitoloog * 1932 – [[Tinka Kurti]], Albaania näitleja *[[1933]] – [[Ulla-Britta Sampu]], eesti kujundusgraafik *[[1935]] – [[Gert von Pistohlkors]], baltisaksa ajaloolane * 1935 – [[Sergei Meien]], vene paleontoog ja bioloogiateoreetik *[[1936]] – [[Franciscus|Jorge Mario Bergoglio]], Rooma 266. paavst * 1936 – [[Klaus Kinkel]], Saksamaa poliitik ja jurist *[[1937]] – [[Rein Randmann]], eesti tehnikateadlane *[[1942]] – [[Mati Abel]], eesti matemaatik * 1942 – [[Muhammadu Buhari]], Nigeeria sõjaväelane ja poliitik *[[1943]] – [[József Csatári]], ungari maadleja *[[1944]] – [[Ülev Aaloe]], eesti tõlkija ja teatritegelane * 1944 – [[Harri Koiduste]], Eesti maadleja ja maadlustreener * 1944 – [[Timo K. Mukka]], soome kirjanik *[[1945]] – [[Jüri Talvet]], eesti tõlkija, kirjandusteadlane ja kirjanik *[[1948]] – [[Kemal Kılıçdaroğlu]], Türgi poliitik *[[1949]] – [[Andrus Park]], eesti filosoof ja politoloog *[[1952]] – [[René Simões]] - Brasiilia jalgpallur ja jalgpallitreener * 1952 – [[Milvi Tepp]], eesti majandusteadlane, personalijuhtimise ja organisatsioonikultuuri uurija *[[1953]] – [[Viive Sterpu]], Eesti kunstnik *[[1956]] – [[Aivar Reivik]], eesti elektroonikateadlane *[[1957]] – [[Elżbieta Witek]], Poola poliitik *[[1958]] – [[Ivo Nikkolo]], eesti moedisainer *[[1959]] – [[Ināra Slucka]], läti näitleja ja lavastaja *[[1961]] – [[Liina Salur]], eesti arstiteadlane ja immunoloog *[[1966]] – [[Kristiina Ojuland]], Eesti poliitik * 1966 – [[Elsi Katainen]], Soome agronoom, kutseõpetaja ja poliitik * 1966 – [[Maria Arena]], Belgia poliitik *[[1968]] – [[Ingrit Kala]], setu rahvakultuuri edendaja ja eesti orienteeruja *[[1969]] – [[Laurie Holden]], USA-Kanada filminäitleja ja inimõiguste aktivist *[[1970]] – [[Lado Gurgenidze]], Gruusia poliitik * 1970 – [[Igor Strelkov]], Venemaa sõjaväeluure agent * 1970 – [[Andres Laanemets]], eesti koolijuht * 1970 – [[Petar Moskov]], Bulgaaria arst ja poliitik *[[1971]] – [[Jacek Cichocki]], Poola siseminister *[[1972]] – [[Iván Pedroso]], Kuuba kergejõustiklane *[[1973]] – [[Tony G]], Austraalia ettevõtja ja pokkerientusiast * 1973 – [[Martin Herem]], Eesti sõjaväelane * 1973 – [[Paula Radcliffe]], Suurbritannia jooksja * 1973 – [[Paul Mänd]], eesti skulptor *[[1974]] – [[Nika Turbina]], vene luuletaja * 1974 – [[Helen Sooväli-Sepping]], eesti geograaf ja maastikuökoloog * 1974 – [[Giovanni Ribisi]], USA filminäitleja *[[1975]] – [[Hilje Murel]], eesti näitleja * 1975 – [[Sarah Paulson]], USA filminäitleja * 1975 – [[Milla Jovovich]], näitleja, modell ja muusik * 1975 – [[Félix Bolaños]], Hispaania jurist ja poliitik *[[1977]] – [[Alar Astover]], eesti põllumajandusteadlane * 1977 – [[Maria Brink]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja *[[1978]] – [[Erik Rand]], eesti ajakirjanik *[[1979]] – [[Erion Veliaj]], Albaania poliitik *[[1983]] – [[Sébastien Ogier]], Prantsusmaa rallisõitja *[[1984]] – [[Christof Innerhofer]], Itaalia mäesuusataja * 1984 – [[Auri Jürna]], eesti lavastaja *[[1988]] – [[David Lekuta Rudisha]], Keenia kergejõustiklane * 1988 – [[Eeva Talsi]], eesti viiuldaja ja laulja * 1988 – [[Liisa Ehrberg]], eesti jalgrattur * 1988 – [[Yann Sommer]], Šveitsi jalgpallur *[[1990]] – [[Henri Anier]], eesti jalgpallur *[[1992]] – [[Andrew Nabbout]], Austraalia jalgpallur *[[1993]] – [[Markus Villig]], eesti ettevõtja * 1993 – [[Daisy Kudre-Schnyder]], eesti orienteeruja * 1993 – [[Marta Arula]], eesti muusik *[[1996]] – [[Jelizaveta Tuktamõševa]], Venemaa iluuisutaja *[[1998]] – [[Martin Ødegaard]], Norra jalgpallur *[[2000]] – [[Wesley Fofana]], Prantsusmaa jalgpallur [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Detsember, 17.]] 8eaji1qq80gwqp3yke1abp0qlzny50c Ülipikaealiste loend 0 153250 7124612 7123318 2026-04-05T08:53:51Z Metsavend 738 7124612 wikitext text/x-wiki '''Ülipikaealiste loend'''is on nimetatud vähemalt 115-aastaseks elanud [[ülipikaealine|ülipikaealised]], kelle vanus on dokumentaalselt tõestatud.<ref>{{cite web|url=https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time|title=Oldest validated supercentenarians All-Time|website=Gerontology Wiki|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-05-30|archive-url=https://web.archive.org/web/20230530154345/https://gerontology.fandom.com/wiki/Oldest_validated_supercentenarians_All-Time}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://grg.org/WSRL/TableE.aspx|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=live}}<br>{{Cite web|url=https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/|title=GRG World Supercentenarian Rankings List|website=Gerontology Research Group|url-status=dead|access-date=2023-09-05|archive-date=2023-03-20|archive-url=https://web.archive.org/web/20230320075436/https://www.grg-supercentenarians.org/world-supercentenarian-ranking-list/}}</ref> {{legend2|#F9F9F9|surnud|border=1px solid #AAAAAA}} {{legend2|#99FF99|elus|border=1px solid #AAAAAA}} {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%" |-bgcolor=CFCFCC align=center style=font-weight:bold |Koht |Nimi |Sugu |Sünniaeg |Surmaaeg |Vanus |- |1 |[[Jeanne Calment]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1875]] |[[4. august]] [[1997]] |122 aastat, 164 päeva |- |2 |[[Kane Tanaka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. jaanuar]] [[1903]] |[[19. aprill]] [[2022]] |119 aastat, 107 päeva |- |3 |[[Sarah Knauss]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. september]] [[1880]] |[[30. detsember]] [[1999]] |119 aastat, 97 päeva |- |4 |[[Lucile Randon]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[11. veebruar]] [[1904]] |[[17. jaanuar]] [[2023]] |118 aastat, 340 päeva |- |5 |[[Nabi Tajima]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[4. august]] [[1900]] |[[21. aprill]] [[2018]] |117 aastat 260 päeva |- |6 |[[Marie-Louise Meilleur]] {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[29. august]] [[1880]] |[[16. aprill]] [[1998]] |117 aastat, 230 päeva |- |7 |[[Violet Brown]] {{Riigi ikoon|Jamaica}} |align=center|N |[[10. märts]] [[1900]] |[[15. september]] [[2017]] |117 aastat, 189 päeva |- |8 |[[Maria Branyas Morera]] {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[4. märts]] [[1907]] |[[19. august]] [[2024]] |117 aastat, 168 päeva |- |9 |[[Emma Morano]] {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[29. november]] [[1899]] |[[15. aprill]] [[2017]] |117 aastat, 137 päeva |- |10 |Chiyo Miyako {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. mai]] [[1901]] |[[22. juuli]] [[2018]] |117 aastat, 81 päeva |- |11 |Delphia Welford {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[9. september]] [[1875]] |[[14. november]] [[1992]] |117 aastat, 66 päeva |- |12 |[[Misao Ōkawa]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[5. märts]] [[1898]] |[[1. aprill]] [[2015]] |117 aastat, 27 päeva |- |13 |Francisca Celsa dos Santos {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[21. oktoober]] [[1904]] |[[5. oktoober]] [[2021]] |116 aastat, 349 päeva |- |14 |[[María Capovilla]] {{Riigi ikoon|Ecuador}} |align=center|N |[[14. september]] [[1889]] |[[27. august]] [[2006]] |116 aastat, 347 päeva |- |15 |Inah Canabarro Lucas {{Riigi ikoon|Brasiilia}} | align="center" |N |[[8. juuni]] 1908 |[[30. aprill]] [[2025]] |116 aastat, 326 päeva |- |16 |[[Susannah Mushatt Jones]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. juuli]] [[1899]] |[[12. mai]] [[2016]] |116 aastat, 311 päeva |- |17 |[[Gertrude Weaver]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. juuli]] [[1898]] |[[6. aprill]] [[2015]] |116 aastat, 276 päeva |- |18 |Julia Maria Francisca Simao {{Riigi ikoon|Brasiilia}} | align="center" |N |[[9. jaanuar]] 1901 |[[8. oktoober]] [[2017]] |116 aastat, 272 päeva |- |19 |[[Fusa Tatsumi]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1907]] |[[12. detsember]] [[2023]] |116 aastat, 231 päeva |-style="background-color:#99FF99" |20 |[[Ethel Caterham]] {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[21. august]] [[1909]] |elus |{{Vanus AP|1909|08|21}} |- |21 |[[Antônia da Santa Cruz]] {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |[[13. juuni]] [[1905]] |[[23. jaanuar]] [[2022]] |116 aastat, 224 päeva |- |22 |[[Tomiko Itooka]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} | align="center" |N |[[23. mai]] [[1908]] |[[29. detsember]] [[2024]] |116 aastat, 220 päeva |- |23 |Tane Ikai {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[18. jaanuar]] [[1879]] |[[12. juuli]] [[1995]] |116 aastat, 175 päeva |- |24 |Jeanne Bot {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[14. jaanuar]] [[1905]] |[[22. mai]] [[2021]] |116 aastat, 128 päeva |- |25 |Elizabeth Bolden {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[15. august]] [[1890]] |[[11. detsember]] [[2006]] |116 aastat, 118 päeva |- |26 |[[Besse Cooper]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[26. august]] [[1896]] |[[4. detsember]] [[2012]] |116 aastat, 100 päeva |- |27 |Maria Giuseppa Robucci {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[20. märts]] [[1903]] |[[18. juuni]] [[2019]] |116 aastat, 90 päeva |- |28 |[[Tekla Juniewicz]] {{Riigi ikoon|Poola}} |align=center|N |[[10. juuni]] [[1906]] |19. august [[2022]] |116 aastat, 70 päeva |- |29 |[[Jirōemon Kimura]] {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|M |[[19. aprill]] [[1897]] |[[12. juuni]] [[2013]] |116 aastat, 54 päeva |- |30 |Ana María Vela Rubio {{Riigi ikoon|Hispaania}} |align=center|N |[[29. oktoober]] [[1901]] |[[15. detsember]] [[2017]] |116 aastat, 47 päeva |- |31 |Giuseppina Projetto {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[30. mai]] [[1902]] |[[6. juuli]] [[2018]] |116 aastat, 37 päeva |- |32 |[[Jeralean Talley]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[23. mai]] [[1899]] |[[17. juuni]] [[2015]] |116 aastat, 25 päeva |- |33 |[[Edith Ceccarelli]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[5. veebruar]] [[1908]] |[[22. veebruar]] [[2024]] |116 aastat, 17 päeva |- |34 |Ella Miller {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |6. detsember 1884 |21. november 2000 |115 aastat, 351 päeva |- |35 |Shigeyo Nakachi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[1. veebruar]] [[1905]] |[[11. jaanuar]] [[2021]] |115 aastat, 345 päeva |- |36 |Maggie Barnes {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[6. märts]] [[1882]] |[[19. jaanuar]] [[1998]] |115 aastat, 319 päeva |- |37 |Marie-Rose Tessier {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |21. mai 1910 |10. veebruar 2026 |115 aastat, 265 päeva |- |38 |Dina Manfredini {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[4. aprill]] [[1897]] |[[17. detsember]] [[2012]] |115 aastat, 257 päeva |- |39 |Shimoe Akiyama {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1903]] |[[29. jaanuar]] [[2019]] |115 aastat, 255 päeva |- |40 |[[Christian Mortensen]] {{Riigi ikoon|USA}} | align="center" |M |[[16. august]] [[1882]] |[[25. aprill]] [[1998]] |115 aastat, 252 päeva |- |41 |Hester Ford {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |15. august 1905 |17. aprill 2021 |115 aastat, 245 päeva |- |42 |Okagi Hayashi {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[2. september]] [[1909]] |26. aprill 2025 |115 aastat, 236 päeva |- |43 |Charlotte Hughes {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[1. august]] [[1877]] |[[17. märts]] [[1993]] |115 aastat, 228 päeva |- |44 |[[Edna Parker]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[20. aprill]] [[1893]] |[[26. november]] [[2008]] |115 aastat, 220 päeva |- |45 |Mary Ann Rhodes {{Riigi ikoon|Kanada}} | align="center" |N |[[12. august]] [[1882]] |[[3. märts]] [[1998]] |115 aastat, 203 päeva |- |46 |Harumi Nakamura {{Riigi ikoon|Jaapan}} | align="center" |N |[[15. märts]] [[1900]] |[[27. september]] [[2015]] |115 aastat, 196 päeva |- |47 |Margaret Skeete {{Riigi ikoon|USA}} | align="center" |N |[[27. oktoober]] [[1878]] |[[7. mai]] [[1994]] |115 aastat, 192 päeva |-style="background-color:#99FF99" |48 |Naomi Whitehead {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |26. september 1910 |elus |{{Vanus AP|1910|09|26}} |- |49 |Magdalena Oliver Gabarró {{Riigi ikoon|Hispaania}} | align="center" |N |[[31. oktoober]] [[1903]] |[[1. mai]] [[2019]] |115 aastat, 182 päeva |- |50 |Bernice Madigan {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[24. juuli]] [[1899]] |[[3. jaanuar]] [[2015]] |115 aastat, 163 päeva |- |51 |[[Gertrude Baines]] {{Riigi ikoon|USA}} | align="center" |N |[[6. aprill]] [[1894]] |[[11. september]] [[2009]] |115 aastat, 158 päeva |- |52 |[[Emiliano Mercado del Toro]] {{Riigi ikoon|Puerto Rico}} | align="center" |M |[[21. august]] [[1891]] |[[24. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 156 päeva |- |53 |Bettie Wilson {{Riigi ikoon|USA}} | align="center" |N |[[13. september]] [[1890]] |[[13. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 153 päeva |- |54 |Shin Matsushita {{Riigi ikoon|Jaapan}} | align="center" |N |[[30. märts]] [[1904]] |[[27. august]] [[2019]] |115 aastat, 150 päeva |-style="background-color:#99FF99" |55 |Lucia Laura Sangenito {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |22. november 1910 |elus |{{Vanus AP|1910|11|22}} |- |56 |Iris Westman {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |28. august 1905 |3. jaanuar 2021 |115 aastat, 128 päeva |- |57 |Julie Winnefred Bertrand {{Riigi ikoon|Kanada}} |align=center|N |[[16. september]] [[1891]] |[[18. jaanuar]] [[2007]] |115 aastat, 124 päeva |- |58 |[[Maria de Jesus]] {{Riigi ikoon|Portugal}} |align=center|N |[[10. september]] [[1893]] |[[2. jaanuar]] [[2009]] |115 aastat, 114 päeva |- |59 |Marie Josephine Gaudette {{Riigi ikoon|Itaalia}} |align=center|N |[[25. märts]] [[1902]] |13. juuli [[2017]] |115 aastat, 110 päeva |- |60 |[[Thelma Sutcliffe]] {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[1. oktoober]] [[1906]] |[[17. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 108 päeva |- |60 |Susie Gibson {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[31. oktoober]] [[1890]] |[[16. veebruar]] [[2006]] |115 aastat, 108 päeva |- |62 |Edna Kern {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[14. oktoober]] [[1900]] |[[20. jaanuar]] [[2016]] |115 aastat, 98 päeva |- |63 |Elizabeth Francis {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[25. juuli]] [[1909]] |[[22. oktoober]] [[2024]] |115 aastat, 89 päeva |-style="background-color:#99FF99" |64 |Yolanda Beltrão de Azevedo {{Riigi ikoon|Brasiilia}} |align=center|N |13. jaanuar 1911 |elus |{{Vanus AP|1911|01|13}} |- |65 |Casilda Benegas-Gallego {{Riigi ikoon|Argentina}} | align="center" |N |8. aprill 1907 |28. juuni 2022 |115 aastat, 81 päeva |- |66 |Augusta Holtz {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[3. august]] [[1871]] |[[21. oktoober]] [[1986]] |115 aastat, 79 päeva |- |67 |[[Guillermina Acosta Bilbao]] {{Riigi ikoon|Panama}} |align=center|N |27. november 1901 |[[13. veebruar]] [[2017]] |115 aastat, 78 päeva |- |68 |[[Valentine Ligny]] {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[22. oktoober]] [[1906]] |[[4. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 74 päeva |- |69 |Hendrikje van Andel-Schipper {{Riigi ikoon|Holland}} |align=center|N |[[29. juuni]] [[1890]] |[[30. august]] [[2005]] |115 aastat, 62 päeva |- |70 |Bessie Hendricks {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[7. november]] 1907 |[[3. jaanuar]] [[2023]] |115 aastat, 57 päeva |- |71 |Mina Kitagawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |3. november 1905 |19. detsember 2020 |115 aastat, 46 päeva |- |72 |Marie Brémont {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} |align=center|N |[[25. aprill]] [[1886]] |[[6. juuni]] [[2001]] |115 aastat, 42 päeva |- |73 |Yoshi Otsunari {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[17. detsember]] [[1906]] |[[26. jaanuar]] [[2022]] |115 aastat, 40 päeva |- |74 |Katie Hatton {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |18. detsember 1876 |24. jaanuar 1992 |115 aastat, 37 päeva |- |75 |Maude Farris-Luse {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[21. veebruar]] [[1887]] |[[18. märts]] [[2002]] |115 aastat, 25 päeva |- |76 |Koto Okubo {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[24. detsember]] [[1897]] |[[12. jaanuar]] [[2013]] |115 aastat, 19 päeva |- |77 |Antonia Gerena Rivera {{Riigi ikoon|USA}} |align=center|N |[[19. mai]] [[1900]] |2. juuni 2015 |115 aastat, 14 päeva |- |78 |Chiyono Hasegawa {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |[[20. november]] [[1896]] |[[2. detsember]] [[2011]] |115 aastat, 12 päeva |- |79 |Annie Jennings {{Riigi ikoon|Suurbritannia}} |align=center|N |[[12. november]] [[1884]] |[[20. november]] [[1999]] |115 aastat, 8 päeva |- |80 |anonüümne {{Riigi ikoon|Jaapan}} |align=center|N |29. aprill 1907 |30. aprill 2022 |115 aastat, 1 päev |} <!---lisada: Easter Wiggins---> == Vaata ka == *[[Acciaroli]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Ülipikaealised| ]] [[Kategooria:Biograafiate loendid]] [[Kategooria:Rekordid]] 3wh60dtgnz760iq7j6emhuh9iux0ccy Sündinud 4. aprillil 0 155184 7124326 6832482 2026-04-04T15:25:48Z Mona 355 7124326 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[4. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *{{tühik}}[[186]] – [[Caracalla]], Vana-Rooma keiser *[[1818]] – [[Mayne Reid]], iiri-inglise kirjanik *[[1819]] – [[Maria II]], Portugali kuninganna *[[1821]] – [[Heinrich Band]], saksa pillimeister *[[1838]] – [[Ivan Ševitš]], serbia päritolu Venemaa riigitegelane *[[1842]] – [[Édouard Lucas]], prantsuse matemaatik *[[1843]] – [[Hans Richter (dirigent)|Hans Richter]], saksa-ungari dirigent *[[1846]] – [[Lautréamont]], prantsuse kirjanik *[[1853]] – [[Just Knud Qvigstad]], norra keeleteadlane, folklorist ja pedagoog *[[1883]] – [[Hendrik Suuder]], Eesti ja nõukogude poliitik ja parteitegelane * 1883 – [[Gyula Juhász]], ungari luuletaja *[[1884]] – [[Isoroku Yamamoto]], Jaapani admiral *[[1885]] – [[Hermann Salza]], Eesti sõjaväelane *[[1886]] – [[Bernhard Linde]], eesti kirjanik, kriitik ja tõlkija *[[1887]] – [[Wacław Grzybowski]], Poola poliitik ja diplomaat *[[1891]] – [[Paul Keerdo]], Eesti poliitik ja kirjanik *[[1893]] – [[Jaagup Leeman]], Vabadussõja veteran *[[1898]] – [[Edith Södergran]], soomerootsi luuletaja * 1898 – [[Ašaltši Oki]], udmurdi naisluuletaja *[[1903]] – [[Willy Rumpf]], Saksa DV riigitegelane *[[1905]] – [[Erika Nõva]], eesti arhitekt *[[1908]] – [[Nikolai Firjubin]], Nõukogude Liidu partei- ja riigitegelane ning diplomaat *[[1911]] – [[Václav Čtvrtek]], tšehhi kirjanik *[[1913]] – [[Ia Uudelepp]], eesti ooperilaulja *[[1914]] – [[Helmut Hagar]], eesti etnoloog *[[1915]] – [[Jan Drda]], tšehhi kirjanik * 1915 – [[Muddy Waters]], ameerika bluusilaulja *[[1916]] – [[Udo Väljaots]], eesti teatrilavastaja ja koreograaf *[[1917]] – [[Sinikka Kuula]], soome pianist * 1917 – [[Ott Valgemäe]], eesti rahvatantsupedagoog ja tantsujuht *[[1922]] – [[Elmer Bernstein]], ameerika helilooja *[[1923]] – [[Ilmar Jaks]], eesti kirjanik * 1923 – [[Vello Vare]], Nõukogude Liidu sõjaväelane *[[1928]] – [[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1928 – [[Einar Himma]], eesti päritolu USA sõjaväelane * 1928 – [[Cesare Segre]], itaalia kirjandusteadlane, kirjanduskriitik ja semiootik *[[1929]] – [[Rada Adžubei]], vene ajakirjanik ja publitsist * 1929 – [[Koit Püss]], eesti maalikunstnik * 1929 – [[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja *[[1931]] – [[Jüri Pärg]], eesti laulja *[[1932]] – [[Andrei Tarkovski]], vene filmilavastaja * 1932 – [[Anthony Perkins]], ameerika näitleja * 1932 – [[Richard Lugar]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1934]] – [[Heiki Potter]], eesti geodeet ja kartograaf * 1934 – [[Joachim Latacz]], saksa klassikaline filoloog *[[1935]] – [[Ülo Sirk]], eesti orientalist ja keeleteadlane * 1935 – [[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane *[[1936]] – [[Tarmo Timm]], eesti bioloog ja zooloog * 1936 – [[Milvi Hirvlaane]], eesti ajaloolane *[[1937]] – [[Lajos Portisch]], ungari maletaja *[[1938]] – [[Kalju Schaffrik]], eesti füüsikaõpetaja * 1938 – [[Enn Kääni]], eesti endine ujuja, veepallur ja treener *[[1939]] – [[Enn Realo]], eesti füüsik * 1939 – [[Arvo Sirendi]], Eesti poliitik *[[1941]] – [[Henn Elmet]], eesti majandusteadlane *[[1942]] – [[Ants Käärma]], Eesti poliitik ja põllumajandustegelane * 1942 – [[Uno Anton]], Eesti majandijuht ja poliitik *[[1943]] – [[David Alexandre Winter]], Hollandi laulja *[[1944]] – [[Washington Rodríguez]], Uruguay poksija *[[1946]] – [[Dave Hill]], inglise kitarrist ([[Slade]]) * 1946 – [[Mikko Saarinen]], soome endine poksija * 1946 – [[Krista Piirimäe]], eesti kunstiajaloolane ja pedagoog * 1946 – [[Tiit Kaljundi]], eesti arhitekt *[[1948]] – [[Dan Simmons]], ameerika ulmekirjanik *[[1952]] – [[Gary Moore]], Põhja-Iiri kitarrist * 1952 – [[Rosemarie Ackermann]], saksa kergejõustiklane * 1952 – [[Kaie Karpa]], eesti õpetaja * 1952 – [[Villy Søvndal]], Taani poliitik *[[1953]] – [[Muḩammad Bāsindwah]], Jeemeni poliitik *[[1956]] – [[David E. Kelley]], ameerika filmiprodutsent *[[1957]] – [[Aki Kaurismäki]], soome filmirežissöör * 1957 – [[Peter Englund]], rootsi ajaloolane ja kirjanik *[[1959]] – [[Aare Tark]], eesti vandeadvokaat *[[1960]] – [[Hugo Weaving]], Briti-Austraalia filmi- ja teatrinäitleja * 1960 – [[Marin Mõttus]], eesti tõlkija ja diplomaat *[[1962]] – [[Vahur Kersna]], eesti ajakirjanik *[[1963]] – [[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija *[[1964]] – [[Rune Hagestrand]], Norra poliitik * 1964 – [[David Cross]], Ameerika Ühendriikide näitleja, stsenarist ja koomik * 1964 – [[Ivan Korčok]], Slovakkia diplomaat ja poliitik * 1964 – [[Roman Prymula]], Tšehhi arst-epidemioloog, maletaja ja poliitik * 1964 – [[Satoshi Furukawa]], jaapani arst ja JAXA astronaut * 1964 – [[Tõnu Tuulas]], eesti vandeadvokaat *[[1965]] – [[Robert Downey juunior]], USA filminäitleja * 1965 – [[Aleksei Polujan]], vene teatri- ja filminäitleja * 1965 – [[Jaak Prozes]], soome-ugri hõimuliikumise edendaja * 1965 – [[Varvara Jerilova]], Eesti metsosopran *[[1968]] – [[Sven Kuntu]], eesti helilooja ja lavastaja *[[1969]] – [[Ene-Liis Semper]], eesti lavakunstnik * 1969 – [[Jorge Julio]], Colombia endine poksija *[[1970]] – [[Paavo Matsin]], eesti õppejõud, kirjanduskriitik ja kirjanik * 1970 – [[Katrin Roots]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja *[[1973]] – [[Imre Vallikivi]], eesti keemik *[[1974]] – [[Dave Mirra]], Ameerika Ühendriikide BMXi-sõitja ja ärimees * 1974 – [[Vassili Žirov]], NSV Liidu ja Kasahstani endine poksija * 1974 – [[Koit Kaskel]], Eesti riigiametnik * 1974 – [[Renata Sõukand]], eesti bioloog, kultuuriantropoloog ja semiootik * 1974 – [[Iñaki Sandoval]], baski rahvusest Hispaania džässpianist ja helilooja * 1974 – [[Derek Kolstad]], Ameerika Ühendriikide stsenarist ja filmiprodutsent *[[1975]] – [[Meelis Rämmeld]], eesti näitleja * 1975 – [[Thobias Fredriksson]], rootsi murdmaasuusataja * 1975 – [[Mart Hiob]], eesti linnaplaneerija *[[1976]] – [[James Roday]], Ameerika Ühendriikide näitleja * 1976 – [[Jaroslav Neverovič]], poola päritolu Leedu poliitik ja diplomaat *[[1978]] – [[Carri Ginter]], eesti jurist, õigusteadlane ja õppejõud *[[1979]] – [[Heath Ledger]], austraalia filminäitleja * 1979 – [[Toomas Verrev]], eesti kirjanik *[[1981]] – [[Raivo Kaer]], eesti ettevõtja *[[1982]] – [[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija *[[1983]] – [[Ben Gordon]], USA korvpallur *[[1986]] – [[Eneli Sarv]], eesti jalgpallur *[[1987]] – [[Lauri Pedaja]], eesti näitleja, teletäht ja juuksur * 1987 – [[Sami Khedira]], Saksamaa jalgpallur * 1987 – [[Júnior Moraes]], Brasiilia jalgpallur *[[1989]] – [[Jens Toornstra]], hollandi jalgpallur *[[1991]] – [[Jamie Lynn Spears]], ameerika lapsnäitleja ja telesaatejuht * 1991 – [[Magnus Hellberg]], rootsi jäähokimängija *[[1992]] – [[Nathan Trent]], Austria laulja * 1992 – [[Christína Metaxá]], Küprose laulja *[[1996]] – [[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Mārtiņš Dzierkals]], läti jäähokimängija [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 04.]] naqwuw4x3xpj7inc1tmw1wgkxu7bx2b Sündinud 5. aprillil 0 155185 7124553 6755218 2026-04-05T07:00:21Z Mona 355 parandasin [[Vikipeedia:Tööriistad/Kriipsuskript|skripti]] abil kriipsud 7124553 wikitext text/x-wiki {{sündinud aprillis}} ''Siin loetletakse [[5. aprill]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1588]] – [[Thomas Hobbes]], inglise filosoof *[[1732]] – [[Jean-Honoré Fragonard]], prantsuse kunstnik *[[1804]] – [[Matthias Jacob Schleiden]], saksa botaanik *[[1837]] – [[Algernon Swinburne]], inglise luuletaja *[[1842]] – [[Simon Hermann Schott]], õigusteadlane *[[1856]] – [[Alfons Feger]], Liechtensteini poliitik *[[1876]] – [[Vladimir Rubaškin]], vene arstiteadlane, Tartu Ülikooli õppejõud *[[1891]] – [[Rudolf Ratassepp]], eesti näitleja *[[1894]] – [[Bernhard Klaarmann]], eesti advokaat *[[1896]] – [[Ernst Hansson]], Eesti kohtunik * 1896 – [[Einar Lundborg]], Rootsi sõjaväelane ja lendur *[[1900]] – [[August Pruuel]], eesti Vabadussõja veteran * 1900 – [[Roman Steinberg]], Eesti maadleja, olümpia pronksmedalist * 1900 – [[Spencer Tracy]], ameerika filminäitleja *[[1903]] – [[Nikolai Ruubel]], eesti keemik ja agronoom *[[1904]] – [[Meinhard Niinepuu]], Eesti sõjaväelane *[[1908]] – [[Bette Davis]], ameerika näitleja * 1908 – [[Herbert von Karajan]], austria dirigent *[[1912]] – [[István Örkény]], ungari kirjanik *[[1914]] – [[Elli Lellep]], eesti botaanik *[[1915]] – [[Kirill Raudsepp]], eesti dirigent *[[1916]] – [[Gregory Peck]], ameerika näitleja *[[1918]] – [[Aleksander Blumberg]], eesti muusikategelane ja helilooja *[[1920]] – [[Arthur Hailey]], briti-kanada romaanikirjanik *[[1922]] – [[Gale Storm]], ameerika näitleja ja laulja * 1922 – [[Evald Tupits]], eesti mäesuusataja, suusahüppaja, jalgpallur *[[1923]] – [[Asta Vilbaste]], eesti bioloog, arahnoloog *[[1924]] – [[Asta Meressoo]], eesti majandusteadlane *[[1926]] – [[Leo Leiv]], eesti vaimulik *[[1927]] – [[Endrik Nõges]], eesti päritolu USA tehnikateadlane *[[1928]] – [[Aino Valmet]], eesti filoloog ja õppejõud *[[1929]] – [[Ivar Giaever]], norra päritolu ameerika füüsik, [[Nobeli füüsikaauhind]] * 1929 – [[Nigel Hawthorne]], inglise näitleja *[[1930]] – [[Rein Heiduk]], eesti arhitekt *[[1931]] – [[Villu Ojassalu]], eesti sporditegelane *[[1932]] – [[Henn-Kaarel Hellat]], eesti kirjanik *[[1933]] – [[Endla Mandel]], eesti sõudja *[[1934]] – [[Roman Herzog]], Saksamaa president *[[1935]] – [[Enn Griffel]], eesti autovõidusõitja *[[1937]] – [[Colin Powell]], endine USA riigisekretär *[[1939]] – [[Leka (prints)|Leka]], Albaania troonipärija *[[1940]] – [[Nikolaus Michalek]], Austria notar ja parteitu poliitik *[[1942]] – [[Pascal Couchepin]], Šveitsi poliitik *[[1943]] – [[Heidy Tamme]], eesti laulja *[[1944]] – [[Asta Põldmäe]], eesti kirjanik * 1944 – [[Robert Bednarski]], USA tõstja * 1944 – [[János Martonyi]], Ungari poliitik *[[1946]] – [[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja *[[1947]] – [[Gloria Macapagal-Arroyo]], Filipiinide president * 1947 – [[Mati Kütt]], eesti animafilmide režissöör ja maalikunstnik *[[1948]] – [[Ave Laanoja]], eesti näitleja *[[1949]] – [[Judith Resnik]], Ameerika Ühendriikide insener ja NASA astronaut *[[1950]] – [[Agnetha Fältskog]], rootsi laulja ([[ABBA]]) *[[1951]] – [[Dean Kamen]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja leiutaja *[[1954]] – [[Tiit Haagma]], eesti jääpurjetaja ja muusik ([[Ruja]]) *[[1957]] – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane *[[1958]] – [[Meelis Milder]], eesti ärimees *[[1959]] – [[Merike Pitk]], eesti ajakirjanik *[[1960]] – [[Adnan Terzić]], Bosnia ja Hertsegoviina poliitik *[[1962]] – [[Kirsan Iljumžinov]], Kalmõkkia ärimees ja poliitik * 1962 – [[Siim Veskimees]], eesti ulmekirjanik * 1962 – [[Sara Danius]], rootsi kirjandusteadlane ja esteetik *[[1964]] – [[Levon Dzhulfalakjan]], Nõukogude Liidu maadleja *[[1965]] – [[Svetlana Paramõgina]], valgevene laskesuusataja *[[1967]] – [[Kärt Tomingas]], eesti laulja * 1967 – [[Kalle Kirsimäe]], eesti geoloog * 1967 – [[Priit Salumäe]], eesti jalgrattur *[[1968]] – [[Piret Niglas]], eesti suusataja *[[1969]] – [[Riho Altnurme]], eesti teoloog * 1969 – [[Ravindra Prabhat]], Hindi kirjanik ja teadlane *[[1971]] – [[Tõnis Kaumann]], eesti helilooja ja laulja *[[1973]] – [[Anu Aavik]], eesti kasvatusteadlane * 1973 – [[Kaire Uusen]], eesti ajakirjanik *[[1976]] – [[Aleksei Budõlin]], eesti judomaadleja * 1976 – [[Fernando Morientes]], hispaania jalgpallur * 1976 – [[Indrek Tobreluts]], eesti laskesuusataja * 1976 – [[Innari Toome]], eesti teatrikunstnik * 1976 – [[Kim Collins]], Saint Kittsi ja Nevise kergejõustiklane * 1976 – [[Péter Biros]], Ungari veepallur *[[1978]] – [[Franziska van Almsick]], saksa ujuja * 1978 – [[Urmas Piigert]], Eesti kaitseliitlane * 1978 – [[Meelis Oidsalu]], eesti julgeolekuekspert, teatrikriitik, luuletaja ja endine riigiametnik * 1978 – [[Dwain Chambers]], Suurbritannia sprinter *[[1979]] – [[Timo Hildebrand]], saksamaa jalgpallur *1979 – [[Indrek Ikkonen]], ehtekunstnik *1979 – [[Imany]], Prantsuse laulja *[[1980]] – [[Ruxanda Glavan]], Moldova poliitik *[[1981]] – [[Hanna-Liina Võsa]], eesti laulja *[[1982]] – [[Thomas Hitzlsperger]], endine saksa jalgpallur *[[1983]] – [[Urmas Reisberg]], eesti stsenarist ja režissöör *[[1984]] – [[Rune Bratsveen]], Norra laskesuusataja * 1984 – [[Maigi Käige]], eesti rohelise liikumise aktivist *[[1985]] – [[Margit Lõhmus]], eesti kunstnik ja kirjanik * 1985 – [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], eesti veemootorisportlane *[[1986]] – [[Hayley Jean Blackburn]], Inglismaalt pärit balletiartist *[[1988]] – [[Juuso Puustinen]], soome jäähokimängija * 1988 – [[Daniil Zandberg]], Eesti näitleja *[[1991]] – [[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur *[[1994]] – [[Christoph Bertschy]], Šveitsi jäähokimängija * 1994 – [[Thea LaFond]], Dominica kolmikhüppaja *[[1995]] – [[Bo Horvat]], Kanada jäähokimängija *[[1997]] – [[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur * 1997 – [[Nina Kennedy]], Austraalia teivashüppaja *[[2000]] – [[Tommaso Giacomel]], itaalia laskesuusataja *[[2002]] – [[Ethan Katzberg]], Kanada vasaraheitja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|Aprill, 05.]] 1d20i0apqwynkl33jl5sr2qa2j9c3vf Sündinud 10. augustil 0 155818 7124459 6805565 2026-04-04T20:31:44Z Velirand 67997 7124459 wikitext text/x-wiki {{sündinud augustis}} ''Siin loetletakse [[10. august]]il sündinud tuntud inimesi. *[[1520]] – [[Madeleine de Valois]], Šotimaa kuninganna *[[1578]] – [[Philipp von Scheiding]], Rootsi riigitegelane ja diplomaat *[[1645]] – [[Eusebio Kino]], itaalia katoliiklasest misjonär *[[1797]] – [[Joseph Gerhard Zuccarini]], saksa botaanik *[[1861]] – [[Aleksandr Nevzorov (õigusteadlane)|Aleksandr Nevzorov]], õigusteadlane *[[1865]] – [[Aleksandr Glazunov]], vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent *[[1866]] – [[August Kristal]], eesti viiulimeister *[[1869]] – [[Laurence Binyon]], briti luuletaja *[[1870]] – [[Lars Sonck]], soome arhitekt *[[1873]] – [[Friedrich Einberg]], eesti õpetaja ja koolijuht *[[1874]] – [[Herbert Hoover]], Ameerika Ühendriikide poliitik *[[1876]] – [[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane *[[1878]] – [[Alfred Döblin]], saksa kirjanik * 1878 – [[Albin Strutzkin]], eesti laulja *[[1895]] – [[Adam Rose]], Poola majandusteadlane ja poliitik *[[1896]] – [[Milena Jesenská]], tšehhi ajakirjanik, kirjanik, toimetaja ja tõlkija *[[1898]] – [[Jack Haley]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja *[[1899]] – [[Alfred Luts]], Eesti sõjaväelane *[[1900]] – [[Arthur Espie Porritt]], Uus-Meremaa poliitik ja sportlane * 1900 – [[Wilhelm Petersen]], saksa kunstnik * 1900 – [[Nikolai King]], eesti piimandusteadlane ja biokeemik *[[1902]] – [[Arne Tiselius]], rootsi biokeemik * 1902 – [[Curt Siodmak]], ameerika teaduskirjanik * 1902 – [[Norma Shearer]], ameerika näitleja * 1902 – [[Arnold Kask]], eesti keeleteadlane *[[1904]] – [[Max Laosson]], eesti kirjanduskriitik, publitsist ja NLKP funktsionäär *[[1908]] – [[Lauri Lehtinen]], soome kergejõustiklane, pikamaajooksja *[[1909]] – [[Mohammed V]], Maroko sultan ja kuningas *[[1910]] – [[Aleksander Niine]], eesti maastikuarhitekt ja aiandusteadlane *[[1912]] – [[Jorge Amado]], Brasiilia kirjanik *[[1913]] – [[Wolfgang Paul]], saksa füüsik, [[Nobeli auhind]] [[1993]] *[[1923]] – [[Rhonda Fleming]], ameerika näitleja *[[1924]] – [[Hanswilhelm Beil]], arst ja amatöörgeoloog *[[1925]] – [[Bohuslav Chňoupek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane, ajakirjanik ja publitsist *[[1926]] – [[Harald Männik]], eesti põllumajandusjuht ja Eesti NSV riigitegelane *[[1928]] – [[Jimmy Dean]], ameerika laulja * 1928 – [[Eldur Parder]], eesti poliitik *[[1929]] – [[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog * 1929 – [[Oleg Striženov]], vene näitleja *[[1930]] – [[Ellen Pedak]], eesti keemik *[[1931]] – [[Vladimir Zintšenko]], Venemaa psühholoog *[[1933]] – [[Doyle Brunson]], Ameerika Ühendriikide elukutseline pokkerimängija *[[1934]] – [[Paul Kuldkepp]], eesti endine maadleja ja EMÜ emeriitprofessor * 1934 – [[Tevfik Kış]], türgi maadleja ja treener *[[1935]] – [[Laurynas Stankevičius]], Leedu poliitik *[[1937]] – [[Anatoli Sobtšak]], Venemaa poliitik *[[1938]] – [[Mati Tarma]], eesti tehnikateadlane ja omavalitsustegelane * 1938 – [[Marvi Kibe]], eesti sõudja *[[1939]] – [[Kate O'Mara]], briti näitleja *[[1940]] – [[Bobby Hatfield]], ameerika laulja *[[1941]] – [[Helgi Sallo]], eesti laulja ja näitleja * 1941 – [[Valeri Prohhorov]], vene näitleja *[[1943]] – [[Ronnie Spector]], ameerika laulja * 1943 – [[Helje-Reet Aurik]], eesti arhitekt *[[1944]] – [[Arno Aadamsoo]], eesti psühhiaater *[[1947]] – [[Ian Anderson]], ameerika muusik *[[1948]] – [[Ioánnis Kasoulídis]], Küprose poliitik *[[1949]] – [[Reet Kudu]], eesti ajakirjanik, kirjanik ja koreograaf *[[1950]] – [[Pertti Ukkola]], soome endine Kreeka-Rooma maadleja *[[1951]] – [[Mikk Sarv]], eesti rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja koolitaja * 1951 – [[Juan Manuel Santos]], Colombia poliitik *[[1952]] – [[Daniel Hugh Kelly]], ameerika näitleja * 1952 – [[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane *[[1954]] – [[Aleksei Puškov]], vene riigi- ja ühiskonnategelane *[[1955]] – [[Arvi Raja]], eesti sõudja *[[1957]] – [[Andres Põime]], eesti arhitekt * 1957 – [[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht * 1957 – [[Riho Soonik]], eesti korvpallitreener *[[1959]] – [[Rosanna Arquette]], ameerika näitleja *[[1960]] – [[Antonio Banderas]], hispaania näitleja *[[1961]] – [[Meelis Mölder]], eesti geofüüsik *[[1963]] – [[Andrew Sullivan]], ameerika ajakirjanik *[[1964]] – [[Jan Važinski]], eesti jalgpallitreener ja endine jalgpallur *[[1965]] – [[Claudia Christian]], ameerika näitleja * 1965 – [[John Starks]], ameerika korvpallur * 1965 – [[Peeter Burk]], eesti keemik *[[1966]] – [[André Sogliuzzo]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1967]] – [[Mart Sander]], eesti laulja, näitleja, saatejuht, autor ja dirigent *[[1970]] – [[Kai Kallastu]], eesti laulja ja muusikapedagoog * 1970 – [[Navitrolla]], eesti kunstnik * 1970 – [[Meelis Ots]], eesti loomakasvatusteadlane *[[1971]] – [[Justin Theroux]], ameerika näitleja * 1971 – [[Roy Keane]], iiri jalgpallur * 1971 – [[Luca Guadagnino]], itaalia filmirežissöör ja produtsent *[[1973]] – [[Javier Zanetti]], argentina jalgpallur * 1973 – [[Raman Galovtšenka]], Valgevene diplomaat, poliitik ja riigitegelane *[[1975]] – [[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja *[[1976]] – [[Jon Robert Holden]], Ameerika Ühendriikide päritolu Venemaa korvpallur * 1976 – [[Vaida Aleknavičienė]], Leedu poliitik *[[1977]] – [[Marje Mets]], eesti psühholoog *[[1978]] – [[Lil' Cease]], Ameerika Ühendriikide räppar *[[1979]] – [[Elo Süld]], eesti usundiloolane *[[1981]] – [[Oleg Tšernjak]], ukraina kabetaja * 1981 – [[Javier Fernández (judoka)|Javier Fernández]], hispaania judoka * 1981 – [[Tõnis Sildaru]], eesti suusatreener * 1981 – [[Piret Hartman]], Eesti poliitik *[[1985]] – [[Julia Matojan]], eesti tennisist *[[1987]] – [[Kristjan Üksküla]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1989]] – [[Janar Toomet]], eesti jalgpallur * 1989 – [[Sam Gagner]], Kanada jäähokimängija *[[1990]] – [[Lucas Till]], Ameerika Ühendriikide näitleja *[[1992]] – [[Lee Jae-sung]], Lõuna-Korea jalgpallur *[[1994]] – [[Bernardo Silva]], portugali jalgpallur * 1994 – [[Zach Aston-Reese]], USA jäähokimängija *[[1999]] – [[Nick Suzuki]], Kanada jäähokimängija *[[2000]] – [[Jüri Vips]], eesti autosportlane * 2000 – [[Haldi Välimäe]], eesti laulja, kitarrist, laulukirjutaja ja kultuurikorraldaja [[Kategooria:Loendid sünnikuupäeviti|August, 10.]] 29kv4lgv7ebomk6brt9ctbmsejtesca Tihhon Šišov 0 156549 7124626 6886332 2026-04-05T09:16:30Z Kuriuss 38125 7124626 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta|kuu=juuli|aasta=2017}} {{Jalgpallur | nimi = | pilt = Šišov, Tihhon.IMG_4533.JPG | täisnimi = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1983|2|11}} | sünnilinn = [[Tallinn]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 174 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = [[Maardu Linnameeskond]] | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 =1999–2000 | mänge1 =29 | väravaid1 =0 | klubi1 = [[Tallinna FC Puuma]] | aastad2 =2000–2009 | mänge2 =198 | väravaid2 =2 | klubi2 = [[Tallinna FC Levadia]] | aastad3 =2000–2009 | mänge3 =38 | väravaid3 =2 | klubi3 = → [[Tallinna FC Levadia II|FC Maardu/Levadia II]] | aastad4 =2001 | mänge4 =7 | väravaid4 =1| klubi4 = → [[Pärnu FC Levadia]] | aastad5 =2003 | mänge5 =3 | väravaid5 =0| klubi5 = → [[FC M.C. Tallinn]] | aastad6 =2009 | mänge6 =0 | väravaid6 =0 | klubi6 = [[Győri ETO FC]] | aastad7 =2009–2012 | mänge7 =9 | väravaid7 =0 | klubi7 = [[Lankarani Hazar FK]] | aastad8 =2012–2014 | mänge8 =72 | väravaid8 =2 | klubi8 = [[Nõmme Kalju FC]] | aastad9 =2014–2015 | mänge9 =32 | väravaid9 =0 | klubi9 = [[Sillamäe Kalev]] | aastad10 =2017– | mänge10 =0 | väravaid10 =0 | klubi10 = [[Maardu Linnameeskond]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 1. jaanuar 2017 | koondiseaastad1 =1999 | koondisemänge1 =6 | koondiseväravaid1 =0 | koondis1 = [[Eesti U-17 jalgpallikoondis|Eesti U-17]] | koondiseaastad2 =2001 | koondisemänge2 =2 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad3 =2001–2005 | koondisemänge3 =13 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad4 =2004–2014 | koondisemänge4 =42 | koondiseväravaid4 =0 | koondis4 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 20. september 2016 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Tihhon Šišov''' (sündinud [[11. veebruar]]il [[1983]] [[Tallinn]]as) on [[Eesti]] jalgpallur, kes mängib [[Eesti]] [[Esiliiga]] klubis [[Maardu Linnameeskond]]. ==Klubikarjäär== Levadia teatas [[5. jaanuar]]il [[2009]] Šišovi siirdumisest [[Ungari]] [[NNemzeti Bajnokság I|kõrgliiga]] klubisse [[Győri ETO FC|Győri ETO]].<ref>[https://web.archive.org/web/20091103180904/http://fclevadia.ee/news/2221 "Tarmo Kink ja Tihhon Šišov siirduvad Györi ETO FC ridadesse"], FC Levadia, 5. jaanuar 2009</ref> Győr omakorda andis juba [[15. jaanuar]]il teada, et loobub tema teenetest.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=23678 "Šišov treenib koos Levadiaga"], Soccernet.ee, 23. jaanuar 2009</ref><ref>[[Andres Vaher]], [https://www.ohtuleht.ee/312019 "Ungarlased tahavad ühtäkki Šišovi koju saata"], Õhtuleht 16. jaanuar 2009</ref> Kolm poolt jõudsid märtsis kokkuleppele, mille kohaselt pöördub Šišov Levadiasse tagasi, makstes talle "valuraha, kuid kompromissi täpsemaid asjaolusid ei paljastata".<ref>[[Gunnar Leheste]], [http://sportnet.ee/artikkel/81679 "Tihhon Šišov jätkab FC Levadias"], Sportnet.ee, 6. märts 2009</ref> ===Statistika=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |1999 |[[Tallinna FC Puuma]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[III liiga|IV]]''' |align=center|15 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |rowspan="3"|2000 |[[Tallinna FC Puuma]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|14 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|2 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |[[Tallinna FC Levadia II|FC Maardu]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|7 |align=center|1 |- |rowspan="2"|2001 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|12 |align=center|0 |- |[[Pärnu FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|7 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2002 |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|24 |align=center|1 |- |rowspan="2"|2003 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|9 |align=center|0 |- |[[FC M.C. Tallinn]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|3 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2004 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|27 |align=center|0 |- |2005 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|34 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2006 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|28 |align=center|0 |- |2007 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|23 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2008 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|34 |align=center|0 |- |rowspan="3"|2009 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|29 |align=center|1 |- |[[Tallinna FC Levadia II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|7 |align=center|0 |- |[[Győri ETO FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Ungari}} |align=center|'''[[Nemzeti Bajnokság I|I]]''' |align=center|0 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2009/10 |[[Lankarani Hazar FK]] |align=center|{{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} |align=center|'''[[Aserbaidžaani jalgpalli kõrgliiga|I]]''' |align=center|9 |align=center|0 |- |2010/11 |[[Lankarani Hazar FK]] |align=center|{{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} |align=center|'''[[Aserbaidžaani jalgpalli kõrgliiga|I]]''' |align=center|0 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2011/12 |[[Lankarani Hazar FK]] |align=center|{{riigi ikoon|Aserbaidžaan}} |align=center|'''[[Aserbaidžaani jalgpalli kõrgliiga|I]]''' |align=center|0 |align=center|0 |- |2012 |[[Nõmme Kalju FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|34 |align=center|2 |- bgcolor=#dddddd |2013 |[[Nõmme Kalju FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|18 |align=center|0 |- |2014 |[[Nõmme Kalju FC]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|18 |align=center|0 |- |} ==Koondisekarjäär== Ta on mänginud [[Eesti jalgpallikoondis|Eestit jalgpallikoondises]] 42 mängu. Koondisedebüüdi tegi Šišov 30. novembril [[2004]], kui Kuningate turniiril [[Tai]]s oldi vastamisi [[Tai jalgpallikoondis]]ega. Šišov viibis platsil kõik 90 minutit. Mängu normaalaeg lõppes 0:0, aga penaltiseerias kaotas [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] 4:3. Lisaks temale tegi koondisedebüüdi ka [[Mati Lember]]. == Saavutused== ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] **[[Eesti]] meister [[Meistriliiga 2000|2000]], [[Meistriliiga 2004|2004]], [[Meistriliiga 2006|2006]], [[Meistriliiga 2007|2007]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Meistriliiga 2009|2009]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikarikas|Karikavõistlused]] **[[Eesti]] karika võitja [[Eesti jalgpallikarikas 1999/00|2000]], [[Eesti jalgpallikarikas 2001/02|2002]], [[Eesti jalgpallikarikas 2003/04|2004]], [[Eesti jalgpallikarikas 2004/05|2005]], [[Eesti jalgpallikarikas 2006/07|2007]] == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Šišov, Tihhon}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Sündinud 1983]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] ce5a1du3xemaqxkk4ddo1ugt626kqtz Priit Hõbemägi 0 158446 7124345 7056534 2026-04-04T16:30:15Z Kuriuss 38125 7124345 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Priit Hõbemägi | pilt = Hõbemägi, Priit.IMG_6938.JPG | pildisuurus = | pildiallkiri = Priit Hõbemägi [[Abdul Turay]] raamatu "Väike valge riik" esitlusel 13. detsembril 2012 raamatu autorit intervjueerimas | sünninimi = | sünniaeg = | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] | tegevusala = ajakirjandus | töökoht = [[Õhtuleht]]<br>[[Eesti Päevaleht]]<br>[[Ekspress Grupp]]<br>[[Postimees]] | abikaasa = [[Ingrid Sembach-Hõbemägi]] | lapsed = | sugulased = | autogramm = }} [[Pilt:Priit Hõbemägi.jpg|pisi|Priit Hõbemägi 2016. aasta teaduskommunikatsiooni konverentsil]] '''Priit Hõbemägi''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1957]] [[Tallinn]]as) on eesti [[ajakirjanik]], meediajuht ja -õppejõud. == Haridus == Hõbemägi lõpetas [[1975]]. aastal [[Tallinna 10. Keskkool]]i ning õppis aastatel [[1979]]–[[1984]] kaugõppes [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] [[vene keel]]t ja kirjandust. Ta lõpetas [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikoolis]] ajakirjanduse [[Bakalaureus|bakalaureuse]] õppekava ''[[cum laude]]''{{millal}}.<ref name="ERR 2022" /> == Töökäik == Tema esimene amet ajakirjanduses oli ajalehe Õhtuleht / Vetšernii Tallinn tehniline toimetaja (maketikoostaja; 1979. aastast). Alates 1985. aastast on ta töötanud ajakirja [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] peatoimetaja asetäitjana, olnud [[Õhtuleht|Õhtulehe]] ja [[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] peatoimetaja ning [[Ekspress Grupp|Ekspress Grupi]] meediadirektor. Aastatel [[2006]]–[[2011]] oli Priit Hõbemägi [[Eesti Ekspress]]i peatoimetaja. Ta on olnud üks [[Kuku raadio]] "[[Keskpäevatund|Keskpäevatunni]]" saatejuhte ning alates 2012. aastast ajakirjanduse külalislektor [[Tallinna Ülikool]]i Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudis. Õppejõuna on Hõbemägi keskendunud uuele meediale ja nutitelefoniga toodetavale sisule.<ref name="uESSz" /> Aastatel 2020–2022 oli ta ühtlasi [[Eesti Rahvusringhääling]]u nõukogu liige.<ref name="6CDvq" /> 2022. aasta juunist on ta ajalehe [[Postimees]] peatoimetaja.<ref name="ERR 2022" /> ==Tunnustus== * 2016 – [[Eesti Ajalehtede Liit|Eesti Ajalehtede Liidu]] elutöö preemia<ref name="ivdRI" /> ==Isiklikku== Priit Hõbemägi on insener [[Aleksei Hõbemägi|Joonas Aleksei Hõbemäe]] (1926–2021) poeg.<ref name="Arvamus 2021" /> Juulis 2008 abiellus Hõbemägi [[Ingrid Sembach-Hõbemägi|Ingrid Sembachiga]], paaril on poeg Konrad Erik (sündinud 2008) ja tütar Mimi Ann (2010)<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/36923577/priit-hobemagi-pani-tutrele-poneva-nime Priit Hõbemägi pani tütrele põneva nime] Kroonika/Delfi, 20.12.2010.</ref>. Priit Hõbemäel on varasemast abielust tütar Mingo Rajandi (sündinud 1980), kes on helilooja ja muusik.<ref name="iHorg" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="ERR 2022">{{cite web|url=https://www.err.ee/1608620701/postimehe-peatoimetajaks-sai-priit-hobemagi|title=Postimehe peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi|website=ERR|date=2022-06-06|access-date=2022-06-08|language=et}}</ref> <ref name="Arvamus 2021">{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/7341696/priit-hobemagi-vaadates-oma-isa-elule|title=Priit Hõbemägi: vaadates oma isa elule|website=Arvamus|date=2021-09-20|access-date=2022-06-08|language=et}}</ref> <ref name="uESSz">{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.tlu.ee/et/Balti-filmi-meedia-kunstide-ja-kommunikatsiooni-instituut/Instituut/Kontaktid/71d4b8eb7691521aee1515c0d1302145f280206a/priit-hobemagi|Pealkiri=Priit Hõbemägi / Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut / Tallinna Ülikool|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=01.03.2018}}</ref> <ref name="6CDvq">[https://www.err.ee/1608620701/postimehe-peatoimetajaks-sai-priit-hobemagi Postimehe peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi] ERR Uudised, 06.06.2022.</ref> <ref name="ivdRI">[https://www.err.ee/555601/ajakirjanduspreemiate-voitjad-said-katte-auhinnad Ajakirjanduspreemiate võitjad said kätte auhinnad] ERR Uudised, 04.03.2016.</ref> <ref name="iHorg">http://www.helilooja.ee/en/members/mingo-rajandi</ref> }} ==Välislingid== * [http://paber.ekspress.ee/author/Priit%20H%C3%B5bem%C3%A4gi Priit Hõbemäe artiklid Eesti Ekspressis] * [http://195.250.160.49/viewdoc/F46DEC5E66484501C22571DA0031252D Ekspressi peatoimetajaks sai Priit Hõbemägi]. Eesti Ekspress, 30. august 2006 * [[Olav Osolin]]. [http://www.epl.ee/arvamus/369978 Sünnipäev Priit Hõbemägi 50] EPL, 15. jaanuar 2007 * Priit Hõbemägi. [https://ekspress.delfi.ee/arvamus/keskreformierakond-alustab-ja-voidab?id=69093707 Keskreformierakond alustab ja võidab!] Eesti Ekspress, 22. veebruar 2007 * [http://www.kalev.ee/est/?news=975631&category=20&Ingrid-Sembach-Hobemagi-ja-Priit-Hobemagi-said-poja Ingrid Sembach-Hõbemägi ja Priit Hõbemägi said poja] Kalev.ee, 9. jaanuar 2009 * [http://www.ekspress.ee/2009/01/22/arvamus/6367-inimesed-taastage-vanu-puumaju Inimesed, taastage vanu puumaju!] Eesti Ekspress, 22. jaanuar 2009 * [http://www.ekspress.ee/2009/01/29/arvamus/6464-va-banque Va banque!] Eesti Ekspress, 29. jaanuar 2009 * Priit Hõbemägi. [http://ekspress.delfi.ee/news/areen/priit-hobemagi-me-peame-raakima-edgarist?id=71175553 Me peame rääkima Edgarist], 8. aprill 2015 * [http://www.tlu.ee/et/kommunikatsiooni-instituut/Kontakt/71d4b8eb7691521aee1515c0d1302145f280206a/priit-hobemagi Priit Hõbemägi] Tallinna Ülikooli kodulehel * [https://mmgrupp.ee/uudised/postimehe-uus-peatoimetaja-priit-hobemagi-ka-usaldusvaarne-ajakirjandus-peab-tekitama-emotsioone Postimehe uus peatoimetaja Priit Hõbemägi: ka usaldusväärne ajakirjandus peab tekitama emotsioone] MM Grupi koduleht, 13. juuni 2022 {{algus}} {{eelnev-järgnev|eelnev=[[Hanno Tomberg]]|nimi=[[Eesti Päevaleht|Eesti Päevalehe]] peatoimetaja|aeg=[[2001]]–[[2006]]|järgnev=[[Lea Larin]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Hõbemägi, Priit}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1957]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] efer5m8ua5aedz1k9cs7l4b0m5kotug Vello Leito 0 159570 7124444 6634569 2026-04-04T19:47:04Z ~2026-20785-59 226488 Lahkumise daatum 7124444 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi=Vello Leito | amet=Eesti Iseseisvuspartei esimees | ametiajaalgus=2003 | ametiajalõpp=2004 | amet2=Eesti Iseseisvuspartei esimees | ametiajaalgus2=2005 | ametiajalõpp2=2015 | sünniaeg=25. august 1941 | sünnikoht=[[Iisaku]], [[Virumaa]] | alma_mater=[[Tallinna Tehnikaülikool]] }} '''Vello Leito''' (sündinud [[25. august]]il [[1941]] [[Iisaku]]s<ref name="ZLi87" /> - 4. aprill 2026, Tartu) oli [[Eesti]] poliitik ja visionäär. Ajavahemikus 2. jaanuarist 2003 kuni 3. jaanuarini 2004 ja 22. jaanuarist 2005 kuni 18. aprillini 2015 oli ta [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees. Kuni 19. aprillini 2015 oli ta Eesti Iseseisvuspartei liige.<ref name="MJ2jW" /> ==Elulugu== [[1959]]. aastal lõpetas Leito [[Rapla Keskkool]]i, [[1966]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[automaatika ja telemehaanika]] erialal. Ta töötas väljatöötaja-leiutajana [[elektroonika]] ja [[elektrotehnika]] valdkonnas. [[1965]]–[[1975]] oli Leito aktiivne lektor ja huvialase kirjanduse (''[[Samizdat]]'') tõlkija. [[1992]]. aastal oli ta üks [[Eesti Leiutajate Liit|Eesti Leiutajate Liidu]] loojaid ning seejärel pikka aega liidu aseesimees<ref name="zc5If" />. ==Poliitiline tegevus== Leito poliitiline tegevus algas [[1991]]. aastal, kui ta kutsuti [[Eesti Komitee]] juhatuse mittekoosseisuliseks nõunikuks. Leito töötas välja Eesti Komitee majanduskavad Eesti Majandusreform I ja Eesti Majandusreform II ning arengustrateegia Eesti Tee<ref name="Q6kfW" />. Leito on 1993. aastal loodud [[Tuleviku Eesti Erakond|Tuleviku Eesti Erakonna]] asutajaliige, mis 1999. aastast kannab [[Eesti Iseseisvuspartei]] nime. 2003. aastal valiti ta esimest ja 2005. aastal teist korda Iseseisvuspartei esimeheks<ref name="IEP8H" />. [[1996]]. aastal alustas ta analüütilist tööd Eesti majanduse, [[välispoliitika]], suurriikide [[salapoliitika]] ja [[geopoliitika]] valdkonnas, eesmärgiga luua uus ja kõikehõlmav Eesti arengustsenaarium – Eesti iseseisvus- ja geopoliitiline doktriin. Seni on sellel teemal ilmunud raamatud "Euroopa Liit tagantvaates" ning "Eesti & geopoliitika". Kokku on raamatud ilmunud viies trükis. Ettevalmistamisel on kolmas raamat, mis käsitleb Eesti majandust. ==Poliitilisi sõnavõtte== Eesti majanduse "probleem number üks" Vello Leito arvates "väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil". Tema hinnangul tuleks eelistada rahvuslikku kapitali väliskapitalile. Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust reguleerivat seadusandlust tuleb Leito meelest sedavõrd lihtsustada, "et põhikooli lõpetanu suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha päevaga". Samuti pooldab Leito kaheastmelist tulumaksu ning nõuab sundüürnikele eluasemest ilmajäämise kompenseerimist "täies ulatuses turuhindade alusel".<ref name="millise" /> Leito on vastustanud Eesti astumist ja kuulumist [[Euroopa Liit]]u, kuna tema väitel on Euroopa Liit mitte riikide liit, vaid liitriik. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta parlamendivalimiste]] eel väitis Leito, et kuna Euroopa Liidu õigus on Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes ülimuslik, on [[Eesti põhiseadus]] kehtetu: "Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega vääramatult EL-ist välja astuda."<ref name="millise" /> 2008. aasta juulis väitis Leito, et Euroopa Liidu kaudu algab Eestis uus Venemaa okupatsioon: "Lähiajal saab see kõikidele selgeks, sest EL müüb Eesti ja eestlased Venemaale lihtsalt orjadeks." Eesti mahamüümises ja tulevases eestlaste massimõrvas süüdistas ta [[Indrek Neivelt]]i, kelle tegevus [[Hansapank|Hansapangas]] muutis Eesti elanikud Rootsi pankade võlglasteks, Rootsi pangad aga "korjasid kogu kasumi, mis korjata sai, kuulutavad seejärel välja pankroti ja müüvad Eestis asuvad tütarettevõtted lihtsalt maha". Varem kokkulepitud ostjad on Leito ennustuste kohaselt "üksnes Venemaa ning sealjuures just [[Peterburi]] pangad", ostutehingule järgneb aga massimõrv: "Kusjuures selleski võib kindel olla, et Venemaa suudab eestlastest võlgnikelt ka laenud tagasi pigistada, kasumiga pealegi, täiendavaks tagatiseks oleva kinnisvara saavad nad niikuinii. Kui palju selle kõige käigus laipasid tekib, sellest sõltubki Neivelti kui tulevase massimõrvari kaliiber ajaloolises mastaabis. Aga hästi palju neid tekib."<ref name="Neivelt" /> 2011. aastal prognoosis Leito, et Venemaa tagasitulek saab olema kolmeastmeline: 1) täielik [[viisavabadus]] Venemaaga, mis Leito hinnangul hakkab kehtima 2011; 2) ühine majandusruum EL-i ja Venemaa vahel, mis lepiti kokku juba 1987; 3) Euraasia liitriik, mis oli juba [[perestroika]] eesmärk.<ref name="millise" /> Leito hinnangul on suur osa Eestis rahvuslasteks peetavaist seda vaid nime poolest. Näiteks on ta nimetanud [[Mart Helme]]t välisagendiks.<ref name="agent" /> Ajakiri [[Kultuur ja Elu]] ning konservatiivne uudisteportaal [[Terve Mõistuse Sündikaat]] on tema sõnul "käsilaste-"rahvuslaste" häälekandjad" ning "mitte lihtsalt käsilased vaid on Vene käsilased"<ref name="Neivelt" />. [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|Norra 2011. aasta terrorirünnakuid]] kommenteerides väitis Leito uudisteportaalile [[Delfi (portaal)|Delfi]], et ennast kuriteos süüdi tunnistanud [[Anders Behring Breivik]]ilt pressiti välja alusetu ülestunnistus, et "[[Paremäärmuslus|paremäärmuslaste]] nime kaudu mustata riigi patrioote". Leito nimetas Norra politseid terroriakti kaasosaliseks ning viitas rahvusvahelisele vandenõule "kõikide Euroopa maade ja riikide patrioootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".<ref name="Breivik" /> Samas intervjuus kinnitas Leito, et paremäärmuslust pole olemas ning see on vaid propagandistlik silt: "Niisuguseid asju nagu paremäärmuslasi ei eksisteeri Norras ega Eestis, see on lihtsalt sildistus. See on kuritegelik sildistus. Need on tavalised patrioodid, kes seisavad oma kodumaa põhiseaduse eest."<ref name="Breivik" /> 2009. aastal avaldas Leito arvamust, et tõsiselusarjast "Baar" tuntuks saanud Iseseisvuspartei liige [[Talis Kitsing]] mõrvati.<ref name="mõrvati" /> ==Isiklikku== Ajakirjanik, kirjastaja ja endine Eesti NSV parteitegelane [[Toomas Leito]] oli Vello Leito vend, teine vend on ornitoloog [[Tiit Leito]], kolmas vend oli ornitoloog [[Aivar Leito]], õde oli sotsioloog [[Aili Kelam]] (1935–2017). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="millise">Vello Leito [http://www.parnupostimees.ee/385989/vello-leito-millise-eestimaa-ehitaks-eesti-iseseisvuspartei/ "Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?"] Pärnu Postimees, 10.02.2011 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="Neivelt">[https://web.archive.org/web/20090123234119/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-indrek-neivelt-teel-eesti-koigi-aegade-suurimaks-massimorvariks.html "Vello Leito: Indrek Neivelt teel Eesti kõigi aegade suurimaks massimõrvariks"] Eesti Iseseisvuspartei koduleht, 29. juuli 2008 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="agent">[https://web.archive.org/web/20090123235119/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-relvajoul-riiklust-oigustuehiseks-muuta-ei-saa-aga-ii-osa.html "Vello Leito: Relvajõul riiklust õigustühiseks muuta ei saa, aga ... . II osa"] Eesti Iseseisvuspartei koduleht, 24. september 2008 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="Breivik">Triinu Laan [https://web.archive.org/web/20111204004924/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-iseseisvuspartei-juht-breivik-oli-pisike-ettur.d?id=50177715 "Eesti Iseseisvuspartei juht: Breivik oli pisike ettur"] Delfi, 26. juuli 2011</ref> <ref name="mõrvati">Stella K. Wadowsky [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/iseseisvuspartei-juht-vello-leito-talis-kitsing-morvati.d?id=24746395 "Iseseisvuspartei juht Vello Leito: Talis Kitsing mõrvati"]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 24. juuli 2009</ref> <ref name="ZLi87">[http://www.epl.ee/?lk_id=1022&kid=2420]</ref> <ref name="MJ2jW">{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Vello&perenimi=Leito&search=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-22 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304131031/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Vello&perenimi=Leito&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zc5If">[http://www.leiutaja.ee/kurkum/Teenleiseaeeln%20SELETUSKIRI.html]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Q6kfW">Brošüür: "Eesti tee", Tallinn 1992</ref> <ref name="IEP8H">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/liikmed.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-02-02 |arhiivimisaeg=2009-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090122115844/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/liikmed.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.parnupostimees.ee/385989/vello-leito-millise-eestimaa-ehitaks-eesti-iseseisvuspartei/ "Vello Leito: Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?"] Pärnu Postimees 10.02.2011 * Stella K. Wadowsky [https://publik.delfi.ee/artikkel/24746395 "Iseseisvuspartei juht Vello Leito: Talis Kitsing mõrvati"] Delfi, 24. juuli 2009 * [http://e-erakond.ee/index.php?page=134&action=article&article_id=27 "Vello Leito: Kas ka Maksu- ja Tolliamet valetab?"] E-erakond, 06.01.2011 * [http://poliitika.postimees.ee/390693/online-intervjuu-kusi-iseseisvuspartei-esinumbrilt/ "Online-intervjuu: küsi Iseseisvuspartei esinumbrilt!"] Postimees, 18.02.2011 * [https://www.delfi.ee/artikkel/15607573 "Vello Leito: Nad löövad viimast naela"] Delfi, 19. aprill 2007 {{DEFAULTSORT:Leito, Vello}} [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] tbo0fcrn8udc155at3fk4j08vqmqds2 7124447 7124444 2026-04-04T19:50:07Z ~2026-20785-59 226488 Lisainfo 7124447 wikitext text/x-wiki {{infokast president | nimi=Vello Leito | amet=Eesti Iseseisvuspartei esimees | ametiajaalgus=2003 | ametiajalõpp=2004 | amet2=Eesti Iseseisvuspartei esimees | ametiajaalgus2=2005 | ametiajalõpp2=2015 | sünniaeg=25. august 1941 | sünnikoht=[[Iisaku]], [[Virumaa]] | alma_mater=[[Tallinna Tehnikaülikool]] }} '''Vello Leito''' (sündinud [[25. august]]il [[1941]] [[Iisaku]]s<ref name="ZLi87" /> - lahkunud 4. aprillil 2026, Tartus) oli [[Eesti]] poliitik ja visionäär. Ajavahemikus 2. jaanuarist 2003 kuni 3. jaanuarini 2004 ja 22. jaanuarist 2005 kuni 18. aprillini 2015 oli ta [[Eesti Iseseisvuspartei]] esimees. Kuni 19. aprillini 2015 oli ta Eesti Iseseisvuspartei liige.<ref name="MJ2jW" /> ==Elulugu== [[1959]]. aastal lõpetas Leito [[Rapla Keskkool]]i, [[1966]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool]]i [[automaatika ja telemehaanika]] erialal. Ta töötas väljatöötaja-leiutajana [[elektroonika]] ja [[elektrotehnika]] valdkonnas. [[1965]]–[[1975]] oli Leito aktiivne lektor ja huvialase kirjanduse (''[[Samizdat]]'') tõlkija. [[1992]]. aastal oli ta üks [[Eesti Leiutajate Liit|Eesti Leiutajate Liidu]] loojaid ning seejärel pikka aega liidu aseesimees<ref name="zc5If" />. ==Poliitiline tegevus== Leito poliitiline tegevus algas [[1991]]. aastal, kui ta kutsuti [[Eesti Komitee]] juhatuse mittekoosseisuliseks nõunikuks. Leito töötas välja Eesti Komitee majanduskavad Eesti Majandusreform I ja Eesti Majandusreform II ning arengustrateegia Eesti Tee<ref name="Q6kfW" />. Leito on 1993. aastal loodud [[Tuleviku Eesti Erakond|Tuleviku Eesti Erakonna]] asutajaliige, mis 1999. aastast kannab [[Eesti Iseseisvuspartei]] nime. 2003. aastal valiti ta esimest ja 2005. aastal teist korda Iseseisvuspartei esimeheks<ref name="IEP8H" />. [[1996]]. aastal alustas ta analüütilist tööd Eesti majanduse, [[välispoliitika]], suurriikide [[salapoliitika]] ja [[geopoliitika]] valdkonnas, eesmärgiga luua uus ja kõikehõlmav Eesti arengustsenaarium – Eesti iseseisvus- ja geopoliitiline doktriin. Seni on sellel teemal ilmunud raamatud "Euroopa Liit tagantvaates" ning "Eesti & geopoliitika". Kokku on raamatud ilmunud viies trükis. Ettevalmistamisel on kolmas raamat, mis käsitleb Eesti majandust. ==Poliitilisi sõnavõtte== Eesti majanduse "probleem number üks" Vello Leito arvates "väliskapitali kontrollimatu märatsemine Eesti territooriumil". Tema hinnangul tuleks eelistada rahvuslikku kapitali väliskapitalile. Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevust reguleerivat seadusandlust tuleb Leito meelest sedavõrd lihtsustada, "et põhikooli lõpetanu suudaks ettevõtte loomise ja/või aruandluse ära teha päevaga". Samuti pooldab Leito kaheastmelist tulumaksu ning nõuab sundüürnikele eluasemest ilmajäämise kompenseerimist "täies ulatuses turuhindade alusel".<ref name="millise" /> Leito on vastustanud Eesti astumist ja kuulumist [[Euroopa Liit]]u, kuna tema väitel on Euroopa Liit mitte riikide liit, vaid liitriik. [[2011. aasta Riigikogu valimised|2011. aasta parlamendivalimiste]] eel väitis Leito, et kuna Euroopa Liidu õigus on Eesti Vabariigi põhiseaduse suhtes ülimuslik, on [[Eesti põhiseadus]] kehtetu: "Eesti iseseisvuse taastamiseks tuleb seega vääramatult EL-ist välja astuda."<ref name="millise" /> 2008. aasta juulis väitis Leito, et Euroopa Liidu kaudu algab Eestis uus Venemaa okupatsioon: "Lähiajal saab see kõikidele selgeks, sest EL müüb Eesti ja eestlased Venemaale lihtsalt orjadeks." Eesti mahamüümises ja tulevases eestlaste massimõrvas süüdistas ta [[Indrek Neivelt]]i, kelle tegevus [[Hansapank|Hansapangas]] muutis Eesti elanikud Rootsi pankade võlglasteks, Rootsi pangad aga "korjasid kogu kasumi, mis korjata sai, kuulutavad seejärel välja pankroti ja müüvad Eestis asuvad tütarettevõtted lihtsalt maha". Varem kokkulepitud ostjad on Leito ennustuste kohaselt "üksnes Venemaa ning sealjuures just [[Peterburi]] pangad", ostutehingule järgneb aga massimõrv: "Kusjuures selleski võib kindel olla, et Venemaa suudab eestlastest võlgnikelt ka laenud tagasi pigistada, kasumiga pealegi, täiendavaks tagatiseks oleva kinnisvara saavad nad niikuinii. Kui palju selle kõige käigus laipasid tekib, sellest sõltubki Neivelti kui tulevase massimõrvari kaliiber ajaloolises mastaabis. Aga hästi palju neid tekib."<ref name="Neivelt" /> 2011. aastal prognoosis Leito, et Venemaa tagasitulek saab olema kolmeastmeline: 1) täielik [[viisavabadus]] Venemaaga, mis Leito hinnangul hakkab kehtima 2011; 2) ühine majandusruum EL-i ja Venemaa vahel, mis lepiti kokku juba 1987; 3) Euraasia liitriik, mis oli juba [[perestroika]] eesmärk.<ref name="millise" /> Leito hinnangul on suur osa Eestis rahvuslasteks peetavaist seda vaid nime poolest. Näiteks on ta nimetanud [[Mart Helme]]t välisagendiks.<ref name="agent" /> Ajakiri [[Kultuur ja Elu]] ning konservatiivne uudisteportaal [[Terve Mõistuse Sündikaat]] on tema sõnul "käsilaste-"rahvuslaste" häälekandjad" ning "mitte lihtsalt käsilased vaid on Vene käsilased"<ref name="Neivelt" />. [[2011. aasta terrorirünnakud Norras|Norra 2011. aasta terrorirünnakuid]] kommenteerides väitis Leito uudisteportaalile [[Delfi (portaal)|Delfi]], et ennast kuriteos süüdi tunnistanud [[Anders Behring Breivik]]ilt pressiti välja alusetu ülestunnistus, et "[[Paremäärmuslus|paremäärmuslaste]] nime kaudu mustata riigi patrioote". Leito nimetas Norra politseid terroriakti kaasosaliseks ning viitas rahvusvahelisele vandenõule "kõikide Euroopa maade ja riikide patrioootide vastu, seejuures ka Eesti Iseseisvuspartei patriootide vastu".<ref name="Breivik" /> Samas intervjuus kinnitas Leito, et paremäärmuslust pole olemas ning see on vaid propagandistlik silt: "Niisuguseid asju nagu paremäärmuslasi ei eksisteeri Norras ega Eestis, see on lihtsalt sildistus. See on kuritegelik sildistus. Need on tavalised patrioodid, kes seisavad oma kodumaa põhiseaduse eest."<ref name="Breivik" /> 2009. aastal avaldas Leito arvamust, et tõsiselusarjast "Baar" tuntuks saanud Iseseisvuspartei liige [[Talis Kitsing]] mõrvati.<ref name="mõrvati" /> ==Isiklikku== Ajakirjanik, kirjastaja ja endine Eesti NSV parteitegelane [[Toomas Leito]] oli Vello Leito vend, teine vend on ornitoloog [[Tiit Leito]], kolmas vend oli ornitoloog [[Aivar Leito]], õde oli sotsioloog [[Aili Kelam]] (1935–2017). ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="millise">Vello Leito [http://www.parnupostimees.ee/385989/vello-leito-millise-eestimaa-ehitaks-eesti-iseseisvuspartei/ "Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?"] Pärnu Postimees, 10.02.2011 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="Neivelt">[https://web.archive.org/web/20090123234119/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-indrek-neivelt-teel-eesti-koigi-aegade-suurimaks-massimorvariks.html "Vello Leito: Indrek Neivelt teel Eesti kõigi aegade suurimaks massimõrvariks"] Eesti Iseseisvuspartei koduleht, 29. juuli 2008 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="agent">[https://web.archive.org/web/20090123235119/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/artikleid-liikmetelt-avatud/items/vello-leito-relvajoul-riiklust-oigustuehiseks-muuta-ei-saa-aga-ii-osa.html "Vello Leito: Relvajõul riiklust õigustühiseks muuta ei saa, aga ... . II osa"] Eesti Iseseisvuspartei koduleht, 24. september 2008 (vaadatud 27. juulil 2011)</ref> <ref name="Breivik">Triinu Laan [https://web.archive.org/web/20111204004924/http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-iseseisvuspartei-juht-breivik-oli-pisike-ettur.d?id=50177715 "Eesti Iseseisvuspartei juht: Breivik oli pisike ettur"] Delfi, 26. juuli 2011</ref> <ref name="mõrvati">Stella K. Wadowsky [http://publik.delfi.ee/news/inimesed/iseseisvuspartei-juht-vello-leito-talis-kitsing-morvati.d?id=24746395 "Iseseisvuspartei juht Vello Leito: Talis Kitsing mõrvati"]{{Kõdulink|aeg=aprill 2023 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} Delfi, 24. juuli 2009</ref> <ref name="ZLi87">[http://www.epl.ee/?lk_id=1022&kid=2420]</ref> <ref name="MJ2jW">{{Netiviide |url=https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Vello&perenimi=Leito&search=1 |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-05-22 |arhiivimisaeg=2016-03-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160304131031/https://ariregister.rik.ee/erakonnad.py/search?eesnimi=Vello&perenimi=Leito&search=1 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="zc5If">[http://www.leiutaja.ee/kurkum/Teenleiseaeeln%20SELETUSKIRI.html]{{Kõdulink|aeg=juuli 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="Q6kfW">Brošüür: "Eesti tee", Tallinn 1992</ref> <ref name="IEP8H">{{Netiviide |url=http://www.iseseisvuspartei.ee/test/index.php/liikmed.html |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2009-02-02 |arhiivimisaeg=2009-01-22 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20090122115844/http://iseseisvuspartei.ee/test/index.php/liikmed.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} ==Välislingid== * [http://www.parnupostimees.ee/385989/vello-leito-millise-eestimaa-ehitaks-eesti-iseseisvuspartei/ "Vello Leito: Millise Eestimaa ehitaks Eesti Iseseisvuspartei?"] Pärnu Postimees 10.02.2011 * Stella K. Wadowsky [https://publik.delfi.ee/artikkel/24746395 "Iseseisvuspartei juht Vello Leito: Talis Kitsing mõrvati"] Delfi, 24. juuli 2009 * [http://e-erakond.ee/index.php?page=134&action=article&article_id=27 "Vello Leito: Kas ka Maksu- ja Tolliamet valetab?"] E-erakond, 06.01.2011 * [http://poliitika.postimees.ee/390693/online-intervjuu-kusi-iseseisvuspartei-esinumbrilt/ "Online-intervjuu: küsi Iseseisvuspartei esinumbrilt!"] Postimees, 18.02.2011 * [https://www.delfi.ee/artikkel/15607573 "Vello Leito: Nad löövad viimast naela"] Delfi, 19. aprill 2007 {{DEFAULTSORT:Leito, Vello}} [[Kategooria:Eesti Iseseisvuspartei poliitikud]] [[Kategooria:Eesti leiutajad]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] bnrf6c9laubv3ve3gyc8euzimvzqns3 Jarmo Ahjupera 0 161603 7124624 6711402 2026-04-05T09:14:26Z Kuriuss 38125 7124624 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Jarmo Ahjupera | pilt = | täisnimi = Jarmo Ahjupera | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1984|04|13}} | sünnilinn = [[Võhma]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 195 cm | positsioon = [[Ründaja (jalgpall)|ründaja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = | noorteklubi1 = | aastad1 = 2001–2008 | klubi1 = [[FC Flora Tallinn]] | mänge1 = 82 | väravaid1 = 48 | aastad2 = 2001 | klubi2 = → [[JK Pärnu Tervis]] (laenul) | mänge2 = 11 | väravaid2 = 6 | aastad3 = 2001–2003 | klubi3 = → [[FC Valga]] (laenul) | mänge3 = 6 | väravaid3 = 0 | aastad4 = 2003 | klubi4 = → [[HÜJK Emmaste]] (laenul) | mänge4 = ? | väravaid4 = ? | aastad5 = 2003–2004 | klubi5 = → [[JK Pärnu Tervis]] (laenul) | mänge5 = ? | väravaid5 = ? | aastad6 = 2005 | klubi6 = → [[JK Viljandi Tulevik]] (laenul) | mänge6 = 36 | väravaid6 = 12 | aastad7 = 2009–2013 | klubi7 = [[Győri ETO FC|Győri ETO]] | mänge7 = 33 | väravaid7 = 13 | aastad8 = 2011 | klubi8 = → [[Újpest FC]] (laenul) | mänge8 = 14 | väravaid8 = 8 | aastad9 = 2013–2014 | klubi9 = [[Újpest FC]] | mänge9 = 6 | väravaid9 = 3 | aastad10 = 2014 | klubi10 = [[Nõmme Kalju]] | mänge10 = 4 | väravaid10 = 3 | aastad11 = 2015, 2017| klubi11 = [[Viljandi JK Tulevik]] | mänge11 = 7 | väravaid11 = 1 | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 2001–2013 | koondisemänge1 = 22 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Jarmo Ahjupera''' (sündinud [[13. aprill]]il [[1984]] [[Võhma]]s) on [[Eesti]] endine [[jalgpall]]ur ([[Ründaja (jalgpall)|ründaja]]), kes viimati mängis [[Meistriliiga|Eesti meistriliiga]] klubis [[Viljandi JK Tulevik]]. Ta on [[Ristikheina Kohvik]]u juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ristikheina Kohvik |url=https://www.ristikheinakohvik.ee/ |vaadatud=2024-07-25 |keel=en}}</ref> ==Klubikarjäär== ===Győri ETO=== 2009. aasta veebruaris sõlmis Ahjupera oma esimese välislepingu 3,5 aastaks [[Nemzeti bajnokság I|Ungari kõrgliiga]] meeskonnaga [[Győri ETO]]. Üleminekusumma oli 100 000 [[euro]]t.<ref>[https://sport.delfi.ee/news/jalgpall/eesti/jarmo-ahjupera-soovib-ungari-liiga-liiderklubist-lahkuda?id=65501192 Jarmo Ahjupera sõlmis 3,5-aastase lepingu Ungari klubiga Györi ETO], delfi.ee, 8. jaanuar 2013</ref> Märtsi lõpus pääses esimest korda algkoosseisu, kuid sai samas mängus raskelt vigastada, murdes kahest kohast jalaluu.<ref>[http://www.soccernet.ee/news.php?id=24905 Jarmo Ahjupera sai raskelt vigastada]. Soccernet.ee, 31. märts 2009.</ref> Veebruaris 2011 laenas Győri ETO ta teisele Ungari kõrgliiga klubile [[Újpest FC]]-le.<ref>http://www.soccernet.ee/eto-laenas-ahjupera-suveni-ujpestile</ref> ==Koondisekarjäär== Koondisedebüüdi tegi Ahjupera [[4. juuli]]l [[2001]] [[Balti turniir (jalgpall)|Balti turniiril]] [[Leedu jalgpallikoondis]]e vastu. 81. minutil vahetas ta välja [[Märt Kosemets]]a. Mäng kaotati 5:2. Mängu päeval oli Ahjupera 17-aastane, olles noorim Eesti meeste jalgpallikoondise liige läbi aegade. Lisaks temale tegi samas mängudebüüdi väravavaht [[Pavel Londak]]. Ta lõi oma esimese koondisevärava 14. novembril 2012. ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Eesti]] meister [[Meistriliiga 2003|2003]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikarikas|Karikavõistlused]] **[[Eesti]] karika võitja [[Eesti jalgpallikarikas 2007/08|2008]] ==Muu== Ahjupera on mänginud [[Rannajalgpalli Meistriliiga]]s BSC Peugeot' meeskonnas ning alates 2018. aastast madalamates liigades [[Põhja-Tallinna JK Volta]], [[Lilleküla JK Retro]] ja [[Tallinna FC Zenit]] võistkondades. ==Vaata ka== * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{ESBL|Jarmo_Ahjupera}} * {{EJL|2105}} * {{EJL2|166}} * [[Oliver Lomp]]. [http://sport.postimees.ee/?id=83217 Györi siirdunud Ahjupera klapib Kinkiga hästi]. Postimees, 17. veebruar 2009 * [https://www.youtube.com/watch?v=O7we0lstnK0&t=13s TulevikTV | Hommikupoolik Jarmoga | Ründeäss on naasmas!] {{JÄRJESTA:Ahjupera, Jarmo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Nõmme Kalju FC jalgpallurid]] [[Kategooria:Viljandi JK Tuleviku jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] 6xrtr3vqhswra3qwagl0u8hh07w1p8m Surnud 1. aprillil 0 166739 7124650 6848116 2026-04-05T09:30:18Z Velirand 67997 7124650 wikitext text/x-wiki {{surnud aprillis}} ''Siin loetletakse [[1. aprill]]il surnud tuntud inimesi. *[[1548]] – [[Zygmunt I]], Leedu suurvürst ja Poola kuningas *[[1621]] – [[Cristofano Allori]], itaalia maalikunstnik *[[1856]] – [[Filipp Vigel]], [[Venemaa]] riigiametnik ja memuarist *[[1904]] – [[Otto von Böhtlingk]], Saksamaa ja Venemaa keeleteadlane *[[1915]] – [[Theodor Altermann]], eesti näitleja ja lavastaja *[[1917]] – [[Scott Joplin]], helilooja ja muusik *[[1922]] – [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]], [[Austria-Ungari]] keiser *[[1923]] – [[Andrejs Priedkalns]], Läti arst ja poliitik *[[1941]] – [[Johannes Reinhold Schultz]], Eesti vaimulik *[[1942]] – [[Jüri Kurvits]], Eesti sõjaväelane * 1942 – [[Hugo Kulbok]], Eesti sõjaväelane *[[1945]] – [[Johannes Reintalu]], Eesti ajakirjanik, riigitegelane, majandusteadlane ja õpetaja *[[1946]] – [[Aleksander Kuusik]], eesti vaimulik *[[1947]] – [[Geórgios II]], hellenite kuningas (1922–1924 ja 1935–1947) * 1947 – [[Franz Seldte]], Saksamaa poliitik *[[1950]] – [[Hermann Theodor Mähle]], Eesti vaimulik *[[1952]] – [[Ferenc Molnár]], ungari kirjanik, dramaturg ja ajakirjanik *[[1966]] – [[Dimitǎr Dimov]], bulgaaria kirjanik *[[1968]] – [[Lev Landau]], vene füüsik (Nobeli füüsikaauhinna laureaat 1962) *[[1970]] – [[Aleksander Kurvits (1885–1970)|Aleksander Kurvits]], eesti pedagoog ja sordiaretaja * 1970 – [[Polina Žemtšužina]], Nõukogude Liidu riigitegelane *[[1972]] – [[Alfred Rästas]], Eesti poliitik ja ajakirjanik *[[1976]] – [[Max Ernst]], saksa kunstnik *[[1981]] – [[Agnija Barto]], vene lastekirjanik *[[1984]] – [[Marvin Gaye]], ameerika laulja *[[1986]] – [[Eduard Lepp]], Eesti sõjaväelane *[[1989]] – [[Artur Peetre]], eesti õigusteadlane, ajaloolane ja arhivist *[[1990]] – [[Anton Aarma]], eesti arst *[[1991]] – [[Linda Viljasoo]], eesti botaanik *1991 – [[Ilo Sildmäe]], eesti õigusteadlane ja majandusajaloolane *[[1992]] – [[Friedrich Kaasik]], eesti viiuldaja ja laulja *[[1994]] – [[Léon Degrelle]], Belgia poliitik ja Saksa sõjaväelane *[[1997]] – [[Arvi Kork]] (Tinits), eesti kirjanik *[[1999]] – [[Gregory Short]], Ameerika Ühendriikide helilooja, pedagoog ja esineja *[[2000]] – [[Alexander Mackenzie Stuart]], Briti jurist * 2000 – [[Haljand Hallismaa]], eesti sporditegelane, -ajaloolane ja -pedagoog *[[2002]] – [[Simo Häyhä]], Soome sõjaväelane *[[2005]] – [[Edmar Kuus]], eesti näitleja *[[2006]] – [[Barbara von Haeften]], saksa vastupanuvõitleja Hans-Bernd von Haefteni lesk * 2006 – [[Joel Marshall Shumaker]], USA kitarrist * 2006 – [[Ryusuke Matsumoto]], jaapani koomik * 2006 – [[Daniel Patrick Dineen]], Kanada jäähokimängija * 2006 – [[Edward S. Rothkowitz]], USA produtsent * 2006 – [[Enno Piir]], eesti koduloolane *[[2007]] – [[Hans Filbinger]], Saksa jurist ja poliitik, Baden-Württembergi peaminister 1966–1978 * 2007 – [[Laurie Baker]], inglise päritolu India arhitekt * 2007 – [[Ladislav Rychman]], tšehhi filmilavastaja * 2007 – [[George Sewell]], inglise näitleja * 2007 – [[Driss Chraïbi]], maroko kirjanik *[[2008]] – [[Sabin Bălaşa]], rumeenia maalikunstnik * 2008 – [[Péter Baczakó]], ungari tõstja, olümpiavõitja (1980) * 2008 – [[Anri Rulkov]], eesti filmirežissöör *[[2009]] – [[Arne Andersson]], rootsi jooksja *2009 – [[Marcos Moshinsky]], ukraina päritolu Mehhiko füüsik *2009 – [[Umberto Betti]], itaalia kardinal *2009 – [[Paul Dean]], Briti poliitik *2009 – [[Natalja Trauberg]], vene tõlkija *2009 – [[Marga Barbu]], rumeenia näitleja *2009 – [[Daniel Joseph O'Hern]], USA jurist *2009 – [[Elaine Cancilla Orbach]], USA näitleja *2009 – [[Miguel Ángel Suárez]], Puerto Rico näitleja *2009 – [[Pedro Infante]], Mehhiko näitleja ja laulja *2009 – [[Duane Jarvis]], USA laulja ja laulukirjutaja *[[2010]] – [[John Forsythe]], USA näitleja *2010 – [[Lek Nana]], Tai ärimees ja poliitik *2010 – [[Morag Beaton]], Austraalia ooperilaulja *2010 – [[Tzanís Tzannetákis]], Kreeka poliitik *2010 – [[Juri Masljukov]], Venemaa poliitik *2010 – [[Vito De Grisantis]], itaalia vaimulik *2010 – [[Ed Roberts]], USA insener *2010 – [[Anders Eklund]], rootsi poksija *[[2011]] – [[Jüri Jegorov]], Eesti graafiline disainer *[[2012]] – [[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik *[[2013]] – [[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja * 2013 – [[Lembit Kuhlberg]], eesti arst * 2013 – [[Karen Muir]], Lõuna-Aafrika Vabariigi ujuja * [[2014]] – [[Claus Arnold]], saksa kunstnik *2014 – [[Merimeri Penfold]], Uus-Meremaa kultuuritegelane *2014 – [[Lida van der Anker-Doedens]] ([[Alida van der Anker-Doedens]]), hollandi aerutaja *2014 – [[King Fleming]], USA pianist *2014 – [[Jacques Le Goff]], prantsuse ajaloolane *2014 – [[Andrew Joseph McDonald]], USA katoliku piiskop *2014 – [[Rolf Rendtorff]], saksa teoloog *2014 – [[Marija Zagaikevõtš]], ukraina muusikateadlane *2014 – [[Elga Koch]], saksa purjetaja *2014 – [[İsa Muğanna]] ([[Issa Gusseinov]]), aserbaidžaani kirjanik ja stsenarist *2014 – [[William Mitchell]] ([[Bill Mitchell]]), Kanada jäähokimängija *2014 – [[Carlos Oneto]], Peruu näitleja ja stsenarist *2014 – [[Andreas Bjørkum]], norra keeleteadlane *2014 – [[Peedu Ojamaa]], eesti sporditegelane ja [[Eesti Reklaamfilm]]i rajaja *2014 – [[Ramón Cano]], Panama ajakirjanik *2014 – [[James Benkard]], USA advokaat *2014 – [[Anker Buch]], taani viiuldaja *2014 – [[Rodrigo Rikards]], läti kineast *[[2015]] – [[Misao Ōkawa]], jaapani ülipikaealine *[[2017]] – [[Jevgeni Jevtušenko]], vene luuletaja *[[2018]] – [[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik *[[2019]] – [[Rafael Sánchez Ferlosio]], hispaania kirjanik *2019 – [[Dimitǎr Dobrev]], Bulgaaria maadleja ja treener *2019 – [[Vonda N. McIntyre]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik *2019 – [[Jaak Peetre]], eesti päritolu Rootsi matemaatik *[[2021]] – [[Isamu Akasaki]], jaapani füüsik *2021 – [[Patrick Juvet]], Šveitsi laulja *[[2023]] – [[Ken Buchanan]], Šotimaa ja Suurbritannia poksija * 2023 – [[Helve Kotli]], eesti sünoptik ja hüdroloog *[[2024]] – [[Lembit Palm (skulptor)|Lembit Palm]], skulptor *[[2025]] – [[Herbert Lindmäe]], eesti õigusteadlane * 2025 – [[Ave Kumpas]], eesti muusikapedagoog ja helilooja * 2025 – [[Johnny Tillotson]], Ameerika Ühendriikide poplaulja ja laulukirjutaja *[[2026]] – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Aprill, 01.]] 8vzxyvqbkqeno8gqihbjt1t6odyheeo Jeremy Clarkson 0 172371 7124497 6714188 2026-04-04T22:08:56Z Andres 5 /* Viited */ 7124497 wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} {{toimeta}} [[Pilt:Jeremy Clarkson.jpg|thumb]] '''Jeremy Charles Robert Clarkson''' (sündinud [[11. aprill]]il [[1960]]) on inglise auto[[ajakirjanik]] ja kirjanik. Ta sai laiemalt tuntuks BBC autosaatega "[[Top Gear]]", mida juhtis koos [[Richard Hammond]]i ja [[James May]]ga (saadet näitasid Eestis [[TV3]] ja [[TV6]], lühikest aega ka [[Kalev Sport|Kalev Sport]]), ning BBC töötaja suhtes vägivalla kasutamise ja seetõttu BBC-st vallandamisega. == Karjäär== Clarkson kirjutab iganädalasi [[kolumn]]e ajalehtedele [[Sunday Times]] ja [[The Sun (ajaleht)|The Sun]]. Tema kirjutistest on koostatud üle kümne suure müügieduga raamatu. Eestikeelsena on tema raamatutest ilmunud "Jeremy Clarkson autode kallal" ja "No tule taevas appi!" (kirjastaja [[Fookus Meedia]]). Märtsis 2015 sattus Clarkson konflikti BBC produtsendi [[Oisin Tymon]]iga, kui sai pärast tööpäeva külma eine. Kuna Clarkson ründas Tymonit ka füüsiliselt, tagandati ta 10. märtsil töölt. 25. märtsil otsustas BBC, et Clarksoni lepingut ei uuendata. Clarkson on kolleegi kallal vägivallatsemist õigustanud väitega, et see oli kõige stressirohkem aeg tema elus, kuna kaks päeva varem oli ta arstilt saanud oletuse, et kühm tema [[keel]]el võib olla [[kasvaja]]<ref>JONATHAN PETRE ja MARK DUELL, [http://www.dailymail.co.uk/news/article-3045316/Jeremy-Clarkson-reveals-told-cancer-Gear-fracas-day-happened-stressful-27-years-BBC.html 'Doctor told me I might have cancer two days before Top Gear fracas', says Jeremy Clarkson as he describes day he punched producer as the'most stressful in 27 years at BBC'], 19. aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)<small>(''inglise keeles'')</small></ref><ref>[http://www.ohtuleht.ee/673878/top-geari-produtsenti-loonud-jeremy-clarksoni-paha-tuju-pohjus-peitus-arsti-diagnoosis-mees-oli-just-teada-saanud-et-tal-voib-olla-kasvaja "Top Geari" produtsenti löönud Jeremy Clarksoni paha tuju põhjus peitus arsti diagnoosis - mees oli just teada saanud, et tal võib olla kasvaja], Õhtuleht.ee, 19. aprill 2015, veebiversioon (vaadatud 20.04.2015)</ref>, mis aga ei leidnud kinnitust. Kolmikul (Richard Hammond, James May ja Jeremy Clarkson) on kavas leping Amazoniga ning luua uus autosaade "The Grand Tour", mida saab näha seda 2016. aasta sügisel. Filmimist alustati 2016 aasta veebruaris. Ta juhib 2019.aastast Inglise "[[Kes tahab saada miljonäriks?]]" saadet. ==Autod== ===Omanik (osaline)=== Ford Gt40 [[Pilt:Lamborghini Gallardo Spyder (4061512755).jpg|pisi| Clarkson on olnud [[Lamborghini Gallardo|Lamborghini Gallardo Spyderi]] omanik ]] Clarkson omab või on olnud järgmiste autode omanik: *[[Volvo XC90]] *[[Range Rover|Range Rover TDV8 Vogue SE]] *[[Lotus Elise|Lotus Elise 111S]]<ref>"The world according to Clarkson", Sunday Times, 30. aprill 2006</ref> *[[Mercedes-Benz 600|Mercedes-Benz 600 Grosser]] *[[Mercedes-Benz R171|Mercedes-Benz SLK55 AMG]]<ref>Clarkson, Jeremy, [https://archive.today/20130504234931/http://www.driving.co.uk/clarkson/mercedes-benz/slk/21 The Clarkson review: Mercedes-Benz SLK 55 AMG (2012)], Driving.co.uk, 13. mai 2012</ref> *[[Mercedes-Benz CLK-Class|Mercedes CLK63 AMG Black]]<ref name="Round the bend">{{cite book|last=Clarkson|first=Jeremy|title=Round the Bend|url=https://archive.org/details/roundbend0000jere|year=2011|publisher=Penguin Books Ltd|isbn=978-0-7181-5842-2|page=[https://archive.org/details/roundbend0000jere/page/230 230]}}</ref> *[[Mercedes-Benz SLS AMG#SLS AMG Roadster|Mercedes-Benz SLS AMG Roadster]]<ref name="Round the bend"/> *[[BMW M3 CSL]]<ref name="Round the bend"/> *[[Honda CR-X]]<ref name="Round the bend"/> *[[Ferrari F355]]<ref name="Round the bend"/> *[[Ford GT]] *[[Aston Martin Virage]]<ref name="Round the bend"/> *[[Lamborghini Gallardo]]<ref name="Round the bend"/> *[[Volkswagen Scirocco|Volkswagen Scirocco 1]]<ref name="Round the bend 2">{{cite book|last=Clarkson|first=Jeremy|title=Round the Bend|url=https://archive.org/details/roundbend0000jere|year=2011|publisher=Penguin Books Ltd|isbn=978-0-7181-5842-2|pages=[https://archive.org/details/roundbend0000jere/page/140 140]–141}}</ref> *[[Volkswagen Scirocco|Volkswagen Scirocco 2]]<ref name="Round the bend 2"/> *[[Ford Escort RS Cosworth]] ==Teosed== {| class=wikitable |- ! Raamat !! Kirjastaja !! Aasta |- | "Jeremy Clarkson's Motorworld" || BBC Books <br /> Penguin Books || 1996 <br /><small>uustrükk</small> 2004 |- | "Clarkson on Cars" || Virgin Books <br /> Penguin Books || 1996 <br /><small>uustrükk</small> 2004 |- | "Clarkson's Hot 100" || Virgin Books <br /> Carlton Books || 1997 <br /><small>uustrükk</small> 1998 |- | "Planet Dagenham" || Andre Deustch <br /> Carlton Books || 1998 <br /><small>uustrükk</small> 2006 |- | "[[Born to be Riled]]" || BBC Books <br /> Penguin Books || 1999 <br /><small>uustrükk</small> 2007 |- | "Jeremy Clarkson on Ferrari" || Lancaster Books <br /> Salamander Books || 2000 <br /><small>uustrükk</small> 2001 |- | "[[The World According to Clarkson]]" || Icon Books <br /> Penguin Books || 2004 <br /><small>uustrükk</small> 2005 |- | "[[I Know You Got Soul]]" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2005 <br /><small>uustrükk</small> 2006 |- | "And Another Thing..." || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2006 <br /><small>uustrükk</small> 2007 |- | "Don't Stop Me Now!!" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2007 <br /><small>uustrükk</small> 2008 |- | "[[For Crying Out Loud!]]" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2008 <br /><small>uustrükk</small> 2009 |- | "[[Driven to Distraction (2009)|Driven To Distraction]]" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2009 <br/> <small>uustrükk</small> 2010 |- | "How Hard Can It Be?" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2010 <br /><small>uustrükk</small> 2011 |- | "Round The Bend" || Michael Joseph <br /> Penguin Books || 2011 <br /><small>uustrükk</small> 2012 |- | "The Top Gear Years"|| Michael Joseph || 2012 |- | "Is It Really Too Much To Ask?"|| <br /> Penguin Books || 2013 |} * 2 raamatut "The Collected Thoughts of Clarkson" ja "Never Played Golf" on välja andnud ajakiri Top Gear, 2003 ja 2004. ==Eesti keeles ilmunud raamatud (osaline)== *Jeremy Clarkson "Jeremy Clarkson autode kallal", Fookus Meedia, 2009, ISBN 9789985996614 *Jeremy Clarkson "No tule taevas appi!", Fookus Meedia, 2009, ISBN 9789985999332 *Jeremy Clarkson "Sõit on sees", Fookus Meedia, 2010, ISBN 9789949905805 *Jeremy Clarkson "Mootorite maailm", Fookus Meedia, 2011, ISBN 9789949477104 ==Vaata ka== *"[[Clarksoni talu]]" ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.driving.co.uk/contributors/jeremy-clarkson/ Jerey Clarckson] * Jeremy Clarkson, [http://www.driving.co.uk/car-reviews/the-clarkson-review-2015-aston-martin-vanquish/ THE CLARKSON REVIEW: 2015 ASTON MARTIN VANQUISH], 15. detsember 2014 ; 2015 * Jeremy Clarkson, [http://www.driving.co.uk/car-reviews/the-clarkson-review-audi-tt-2-0-tfsi-quattro-s-line-2015/ THE CLARKSON REVIEW: AUDI TT 2.0 TFSI QUATTRO S LINE (2015)], 29. jaanuar 2015 * [[10. märts]] [[2015]], Paul Sandle, [http://uk.reuters.com/article/2015/03/10/uk-britain-clarkson-suspension-idUKKBN0M61TR20150310 'Top Gear' host Jeremy Clarkson suspended by BBC after 'fracas' with producer], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[11. märts]] [[2015]], Michael Holden, [http://uk.reuters.com/article/2015/03/11/uk-britain-clarkson-suspension-idUKKBN0M71Z820150311 Global fans demand BBC reinstate 'Top Gear' host Clarkson], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> * [[25. märts]] [[2015]], [http://uk.reuters.com/article/2015/03/25/uk-britain-clarkson-idUKKBN0ML1L020150325 BBC will not renew suspended presenter Jeremy Clarkson's contract], [[Reuters]] <small>(''inglise keeles'')</small> * Justin Parkinson [http://www.bbc.com/news/magazine-31907458 The Jeremy Clarkson story], [[BBC News Online]], [[25. märts]] [[2015]] <small>(''inglise keeles'')</small> {{JÄRJESTA:Clarkson, Jeremy}} [[Kategooria:Suurbritannia ajakirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] hk4cy80t78agxkx51j3ohc34t6q0yu9 Taijo Teniste 0 173986 7124623 7123904 2026-04-05T09:13:52Z Kuriuss 38125 7124623 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Taijo Teniste | pilt = Taijo-Teniste-20250619.jpg | pildiallkiri = Taijo Teniste Tartu JK Welcos (2025). | täisnimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1988|01|31}} | sünnilinn = [[Tartu]] | sünnimaa = [[Eesti]] | pikkus = 174 cm | positsioon = [[paremkaitsja]] | koduklubi = [[Tartu JK Welco]] | särginumber = | noorteaastad1 = 2004 | noorteklubi1 = [[Tartu SK 10 Premium]] (D3) 17 (16) | noorteklubi2 = | aastad1 = 2005–2007 | mänge1 = 112 | väravaid1 = 15 | klubi1 = [[FC Levadia II]] | aastad2 = 2005–2011 | mänge2 = 148 | väravaid2 = 13 | klubi2 = [[FC Levadia]] | aastad3 = 2011 | mänge3 = 7 | väravaid3 = 0 | klubi3 = → [[Sogndal Fotball]] (laenul) | aastad4 = 2011–2017 | mänge4 = 157 | väravaid4 = 1 | klubi4 = [[Sogndal Fotball]] | aastad5 = 2018–2020 | mänge5 = 59 | väravaid5 = 2 | klubi5 = [[Bergeni Brann]] | aastad6 = 2021–2023 | mänge6 = 64 | väravaid6 = 2 | klubi6 = [[Tartu Tammeka]] | aastad7 = 2024 | mänge7 = 1 | väravaid7 = 0 | klubi7 = [[Tartu JK Welco]] | aastad8 = 2024 | mänge8 = 14 | väravaid8 = 0 | klubi8 = [[JK Tallinna Kalev]] | aastad9 = 2025– | mänge9 = 26 | väravaid9 = 0 | klubi9 = [[Tartu JK Welco]] | klubi_seisuga = 18. detsember 2025 | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | koondiseaastad1 = 2007–2025 | koondisemänge1 = 100 | koondiseväravaid1 = 1 | koondis1 = [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti]] | koondis_seisuga = 4. aprill 2026 }} '''Taijo Teniste''' (sündinud [[31. jaanuar]]il [[1988]] [[Tartu]]s) on [[Eesti]] [[jalgpallur]] ([[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]), kes mängib Eesti [[Esiliiga]] klubis [[Tartu JK Welco]]. ==Koondisekarjäär== [[Eesti jalgpallikoondis|Eesti koondises]] on Teniste riiki esindanud noortekoondistes 36 korda ning põhikoondises 100 korda ning löönud seal ühe värava. == Saavutused == === Individuaalsed=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Soccernet.ee]] lugejate poolt enim arenenud mängijaks hääletatud [[Meistriliiga 2007|2007]] ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] **[[Eesti]] meister [[Meistriliiga 2006|2006]], [[Meistriliiga 2007|2007]], [[Meistriliiga 2008|2008]], [[Meistriliiga 2009|2009]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikarikas|Karikavõistlused]] **[[Eesti]] karika võitja [[Eesti jalgpallikarikas 2006/07|2007]] ==Isiklikku== Tema vend [[Timo Teniste]] on samuti jalgpallur. == Vaata ka == * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Teniste, Taijo}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Eesti jalgpallikoondislased]] [[Kategooria:Eesti jalgpallurid välismaal]] [[Kategooria:Tallinna FCI Levadia jalgpallurid]] [[Kategooria:Tartu JK Tammeka jalgpallurid]] [[Kategooria:Meistriliiga mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] 0p6yb5mtogabs772tt36cp4h7wqh3pl Grundarfjörður 0 175008 7124697 6947276 2026-04-05T11:39:30Z Velirand 67997 7124697 wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=juuli|aasta=2009}} {{linn | nimi = Grundarfjörður | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Grundarfjörður | pilt = Iceland Grundarfjördur.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Grundarfjörðuri vapp]] | pindala = 148 | elanikke = 857 (2026) | asendikaart = Island }} '''Grundarfjörður''' on asula ja vald [[Island]]il [[Vesturland]]is. Asub [[Snæfellsnes]]i poolsaarel. Poolsaare tipus on [[Kirkjufell]]i mägi. Peamine majandusharu on kreveti- ja kalapüük, millele panid aluse prantslased umbes 1800. aastal. Kaubandusega hakati tegelema [[1786]]. aastal [[Salteyrarós]]e laeva tulekuga linna. Linnas on [[Kirik (pühakoda)|kirik]], [[haigla]] ja [[sadam]]. Grundarfjörður on mainitud [[Eyrbyggja]] saagas. == Välislingid == *[http://www.grundarfjordur.is/ Grundarfjörðuri koduleht] [[Kategooria:Islandi linnad]] 5uc6of00ltntk1840dpf8rnpqemmdi4 Arutelu:E-kaubandus 1 175470 7124423 4601116 2026-04-04T19:18:15Z Andres 5 7124423 wikitext text/x-wiki Mille poolest need näited on "head"? [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. juuni 2009, kell 01:21 (UTC) : Need on kõige tuntumad. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 14. juuni 2009, kell 02:06 (UTC) Hmh. Hakkasin neid liitma ja järsku leidsin, et internetikaubandus ei ole tõepoolest päris seesama. Aga definitsioonide algselt suurem erinevus on netiajastul kulunud ysna õhukeseks. Tuleb natuke mõelda. --[[Kasutaja:Oop|Oop]] 8. veebruar 2012, kell 13:40 (EET) ---- Varasem redaktsioon: '''E-kaubandus''' on [[toode]]te ja [[teenus]]te pakkumine elektrooniliste kanalite, eelkõige [[internet]]i ja [[mobiilivõrk]]ude kaudu. E-kaubanduse levinuim vorm on [[internetikaubandus]]. Kauba eest maksmine toimub e-kaubanduses valdavalt (kuid siiski mitte üksnes) elektrooniliselt. Tuntumate e-kaubandusega tegelevate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks [[eBay]] ja [[Amazon.com]], aga ka [[Google]]. [[Kasutaja:Adeliine|Adeliine]] 14. märts 2017, kell 14:23 (EET) ---- Kas mitte e-kaubandus ei või olla ka üksikisikute vahel? --[[Kasutaja:Andres|Andres]] ([[Kasutaja arutelu:Andres|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 22:18 (EEST) 1ggsuu6mg4tym4f6olq3xrl1s8mwdqq Roheline Rist 0 176389 7124436 6624921 2026-04-04T19:27:44Z Mona 355 /* II järk */ 7124436 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on autasust, organisatsiooni kohta vaata artiklit [[Rahvusvaheline Roheline Rist]].}} '''Roheline Rist''' oli [[Eesti Loomakaitseliit|Eesti Loomakaitseliidu]] teenetemärk, mida anti kolmes järgus. Järgud olid rohelise [[Kreeka rist]]i kujulised, erineva keskme kujutisega (I järk oli valgete äärtega, kanti kaelas või rinnas rohelise lindi otsas). ==Rohelise Risti kavalere== === I järgu kaelaskantav märk === # [[Konstantin Päts]] # [[Bernhard Methusalem]] === I järgu rinnaskantav märk === # [[Erich Kattemaa|Erich-Raimund Kattemaa]] # [[Marie Ernst]] # [[Kristine Kapper]] # [[Erich Lieven]] # [[Aleksei Ivask]] # [[Johan Michelson]] # [[Aleksander Tõnisson]] # [[Julius Paulson]] # [[Alma Vaigu]] # [[Rene Ode]] # [[Leonhard Peterson]] # [[Aleksander Tamm]] # [[Peeter Päts]] # [[Vladimir Gernett]] === II järk === # [[Agnes Konov]] # [[Aleksander Puu]] # [[Agnes Peterson]] # [[Karl Kapper]] # [[Elmar Kurig]] # [[Marie Pruvel]] # [[Anette Punga]] # [[Hans Richter (loomaarstiteadlane)|Hans Richter]] # [[Aleksander Keiss]] # [[Johan Michelson]] # [[Leonhard Peterson]] # [[Julius Paulson]] # [[Ludvig Ojaveski]] # [[Elisabeth Ostrovsky]] # [[Emmeline Nerehotski]] # [[Jakob Jõgi]] # [[Anton Varkel]] # [[Jakob Tamm (lihunik)|Jakob Tamm]] # [[August Maling]] # [[Artur Toom]] # [[Aleksander Tamm]] # [[Friedrich Saar]] # [[Vladimir Gernett]] # [[Jakob Konso]] # [[Alma Vaigu]] # [[Jakob Vares]] # A. Kuusik # [[Otto Bidder]] # [[Konstantin Lepp]] # [[Erich Erler]] # [[Karl Jänes]] # [[Aleksander Matto]] # [[Elmar Vau]] # [[Juhan Karma]] # [[Herbert Larsen]] # [[James Herbert Sillem]] # [[Aleksander Tsertkoff]] # [[Viktor Roovere]] # [[Bernhard Methusalem]] # [[Karl Kompus]] # [[Albert Soover]] # [[Friedrich Verberg]] # [[Harald Fiegel]] # [[Boris Kristoforov]] # [[Juhan Varendi]] # [[Apolonia Jakobson]] # [[Robert Bace]] # [[Otto Johannes Kiisel]] # [[Ernst-Diertich Jaansoo]] # [[Priit Suve]] # [[Ferdinand Laja]] # [[Arved Brock]] === III järk === # [[Elisabeth Rosen]] # [[Albert Aug]] # [[Gustav Dulberg]] # [[Mihkel Erman]] # [[Erich Floss]] # [[Priidik Saun]] # [[Sophie Timtshenko]] # [[Anna Kont]] # Tomson-Jäger # [[Marie Tamberg]] # [[Friedrich Simson]] # [[Marie Simson]] # [[Josephine Hansen]] # [[Klaudia Eschscholtz]] # [[Agnia Eschscholtz]] # [[Elisabeth Dines]] # [[Voldemar Gutmann (1851–1933)|Voldemar Gutmann]] # [[Jakob Jakobson]] # [[Erna Linde]] # [[Johannes Peberg]] # [[Voldemar Punge]] # [[Jakob Rein]] # [[Helene Rein]] # [[Berta Specht]] # [[Karl Kompus]] # [[Aleksander Hesselstein]] # [[Emilie Grossmann]] # [[Arthur Herodes]] # [[Konstantin Sirotkin]] # [[Reinhold Martin]] # [[Johannes Zapp]] # [[Georg Svidsinski]] # [[Hermann Põder]] # [[Vladimir Nerehotski]] # [[August Tamberg]] # [[Karl Feldmann]] # [[Voldemar Lill]] # [[Voldemar Maasik]] # [[Hans Allik]] # [[Adolf Janov]] # [[Peeter Raudsepp (loomakaitsja)|Peeter Raudsepp]] # [[Martin Jensen]] # [[Eleonore Dahlmann]] # [[Helene Studemeister]] # [[Jaan Vaga]] # [[Helene Milbrett]] # [[Julie Kärblane]] # [[Aleksander Berg]] # [[Oskar Staude]] # [[Anton Bernhard]] # [[Johannes Murumets]] # [[Hermann Ilves]] # [[Camilla Ritter]] # [[Alvine Meigas]] # [[Johannes Põlts]] # [[Voldemar Välja]] # [[Mihkel Sirel]] # [[August Jääger]] # [[Helene Dieckhoff]] # [[Olga Dõmkovsky]] # [[Bernhard Methusalem]] # [[Ernst Janson]] # [[Eugenie Kahn]] # [[Anna Strecker]] # [[Gilda Burland]] # [[Gertrud Rosenbaum]] # [[Natalia Vandam]] # [[Jüri Nõupuu]] # [[Jaan Joosep]] # [[Georg Sipelgas]] # [[Artur Saar]] # [[Lydia Kask]] # [[Leonti Neeme]] # [[Aliide Kippar]] # [[Arnold Sork]] # A. Ents # A. Ruusmaa # [[Johannes Säägi]] # [[Ivan Danilov]] # [[Ferdinand Karlson]] # [[Bernhard Kolk]] # [[Theodor Vedler]] # Behrens # [[Arved Brook]] # [[Anna Parvei]] # [[Elmar Kool]] # [[Juhan Aumann]] # [[Gustav Sallert]] # [[Alar Undrits]] # [[Aleksander Murakas]] # [[Natalie Sirotkin]] # [[Mihkel Kaljulaed]] # [[Liisa Malm]] # [[Juhan Luuk]] # [[Glavdia Egorova]] # [[Hendrik Ellisson]] # [[Paul Felix Schmidt|Paul Schmidt]] # [[Karl Ancker]] # [[Konstantin Rosenbaum]] # [[Tiidu Käsper]] # [[Lucie Gernet]] # [[Aleksander Lavitsky]] # [[Ivan Christenson]] # [[Karl Reinaste]] # [[Aleksander Vastalu]] # [[Johannes Lill]] # [[Amalie Saar]] # [[Berta Rist]] # [[Julius Ernst Meigas]] # [[Karl Güldenstubbe]] # [[Jaan Hellat]] # [[Heinrich Rikk]] # [[Aleksander Roots]] # [[Ferdinand Janson]] # [[Aleksander Küng]] # [[Johannes Saun]] # [[Karl Lukk]] # [[Anton Karlson]] # [[Voldemar Hoomann]] # [[Johannes Saks]] # [[Jaan Lillak]] # [[Valentine Methusalem]] # [[Soja Paulson]] # [[Ilse Sallert]] # [[August Kahn]] # [[Anton Looring]] # [[Peeter Kase]] # [[Lydia Freymann]] # [[Peeter Tammesalu]] # [[Karl Unt]] # [[Anton Looring]] # [[Ida Tenneberg]] # [[Voldemar Sallert]] # Horner # [[Ilse Treumann]] # [[Konstantin Dõmkovski]] # [[Hjalmar Link]] # [[August Mägiste]] # [[Olga Fiegel]] # [[Berta Schvede]] # [[Aita Päts]] # [[Johanna Säkk]] # [[Eugenie Stalhof-Gernett]] # [[Jüri Välbe]] # [[Arnold Oksa]] # [[Peeter Peetso]] # [[Anton Eilart]] # [[Heinrich Tekkel]] === medal === # [[August Jurs (politseinik)|August Jurs]] == Vaata ka == * [[Looduskaitsemärk]] == Kirjandus == * [[Bernhard Methusalem]]. Roheline rist viie aastane. ''[[Eesti Loomasõber]],'' 1936, nr. 4, lk. 191–194. * [[Hannes Walter]]. ''Eesti teenetemärgid''. Tallinn, 1998, lk. 238. == Välislingid == * [[s:"Roheline rist" pidas Tartus kongressi]] [[Kategooria:Eesti teenetemärgid]] [[Kategooria:Loomakaitse]] 98vvybx23z0xogw7b09u9lfwvvtpeo7 Uexküll 0 178176 7124438 7027770 2026-04-04T19:30:35Z NOSSER 8097 /* Vigala I suguvõsaliin */ 7124438 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{See artikkel| on baltisaksa aadlisuguvõsast; [[Läti]]s, [[Vidzeme]]s [[Daugava]] alamjooksul asuva Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, [[saksa keel|saksa]] ''Uexküll, Üxküll'') linna kohta vaata artiklit [[Ikšķile]]}} '''Uexküll''' (ka Üxküll<ref name="CxKkP" />) on [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaal]]ist pärinev<ref>Otto Schnettler, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 15</ref> [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Põlisaadel|põlis]][[aadlisuguvõsa]]. [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp]] Uexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse [[Üksküla]] (Ikšķile) nimega, kus piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] rajas [[Üksküla piiskopkond|Üksküla piiskopkonna]] ja [[lään]]istas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. [[Baltisakslased|Baltisakslasest]] ajaloolane [[Michael von Taube]] esitas [[genealoogia]]uuringute tulemusel väite, et [[Jersika vürstiriik|Jersika vürstiriigilt]] [[1224]]. aastal suure osa maid [[lään]]iks saanud [[Konrad von Meyendorff]] (''Conradus de Meyendorpe'') abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud [[Vissevalde]] tütar [[rüütel]] [[Johan de Bardewis]]iga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa. == Mõisavaldused == [[:Kategooria:Uexküllide mõisad|Üxkülidele kuulusid]] [[Vana-Liivimaa]]l: [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Paadrema mõis|Paadrema]], [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[Velise mõis|Velise]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Antsla mõis]], [[Päri mõis|Päri]], [[Pirgu mõis|Pirgu]], [[Loodna mõis]], [[Angerja mõis|Angerja]], [[Russalu mõis|Russalu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu]], [[Kiltsi mõis]] ja teised mõisad ning vasall-linnused: [[Vigala vasallilinnus|Vigalas]], [[Virtsu vasallilinnus|Virtsu]], [[Velise vasallilinnus|Velisel]], [[Vana-Antsla vasallilinnus|Vana-Antslas]], [[Kasti vasallilinnus|Kastil]] jm. ==Suguvõsa esindajad== *Johan(nes) von Üxküll (surn. 1376), [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkon]]na [[Otepää vasallilinnus]]e valdaja<ref name=":3">Jaak Mäll. ''[https://kirj.ee/public/Archaeology/2010/issue_1/arch-2010-1-72-78.pdf Otepää piiskopilinnuse hävimisdaatumist kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses]''. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 2010, 14, 1, 72–78</ref> *Herman (surn. 1405) ja Otto Üxküll (surn. 1417) (mainitud allikates 1379, 1398), Otepää vasallilinnuse ja [[Otepää linnuselään]]i valdajad<ref name=":3" /> *Nikolaus Uexküll (surn. enne 1420), rüütel, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Saare-Lääne piiskop]]i läänivasall<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=3&seite=498 Nikolaus Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 481</ref>, kelle suguvõsaliin kustus 1575. a. Uexküllide [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] (saksa k. ''Fickel'') ja [[Velise mõis|Velise]] (''Felks'') suguvõsaliinide esiisa *[[Heinrich Üxküll]] (Henricus) [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]]st, 13. [[Tallinna piiskop]]<ref name=":1" /> Heinrich II Üxküll (1419–1456), maetud [[Tallinna toomkirik]]usse<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=494 Üxküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 477</ref> *Konrad Üxküll (mainitud allikates 1420, 1456, surn. 1464), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] ja [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] läänivasall<ref name=":0" /><ref name=":1" />, kellele 1453. aastal [[Saare-Lääne piiskop]] [[Ludolf Grove]] {{kas|läänistas}} [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], millega Vigala sai Uexküllidele ja andis loa liita Vigala<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16737 Kivi-Vigala mõis (Vigala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> ühiseks lääniobjektiks [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]]aga. Dokumendis on nimetatud [[Vigala vasallilinnus|Vigala lossi]] ja [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] mõisa.<ref name=":2"> {{kultuurimälestis|15376|Vigala linnuse territoorium vallikraaviga}} (vaadatud 09.02.2024).</ref>[[Pilt:Vana-Vigala mõis, 2008.jpg|pisi|Kunagise [[Vana-Vigala mõis]]a peahoone]] *Johann Üxküll, [[Tartu toomkapiitel|Tartu]] toomhärra (1458–1476)<ref name=":0" /> *[[Karolus Uexküll]], Saaremaa toomhärra (1489–1542) *Heinrich Üxküll, Saaremaa (1515–1534) ja Tallinna toomhärra<ref name=":0" />, [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] [[Prebend|prebend]]i valdaja<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16854 Väike-Lähtru mõis (Martna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *Reinhold Üxküll, Saaremaa toomhärra (1520)<ref name=":0" /> *Johann Üxküll, [[Saaremaa stift|Saaremaa diotsees]]i toomhärra (1533–1542)<ref name=":0" /> *[[Alheit Uxkull|Alheit Üxküll]], [[Tartu Püha Katariina klooster|Tartu tsistertslaste kloostr]]i [[abtiss]]<ref name=":0" /> *[[Johann von Uexküll]] (hukatud 1535), [[Riisipere mõis]]nik, kes hukati 1535. aastal Tallinnas * Bartholomäus Uexküll, [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Martna Püha Martini kogudus|koguduse]] preester (1546) Üxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini ([[Vigala]] I ja II, [[Paadrema]] I ja II, [[Päärdu]], [[Mõniste]], [[Kasti]], [[Kerguta (Märjamaa)|Kerguta]], [[Velise]], [[Lümandu]] jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud: *[[1625]]. aastal kanti [[Rootsi rüütelkond]]a, kuningas [[Karl IX]] [[õuemarssal]] ja [[Östergötlandi hertsog]] [[Magnus Vasa|Magnus]]e väimees [[Wolmar Yxkull]] (surn. 1627), kes sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti [[1625]] [[Rootsi rüütelkond]]a "Yxkull" nime all ([[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 76]]).<ref name="Matrikel" />. *[[23. august]]il [[1648]]<ref name="jeMSn" />, eraldusid Uexküllide suguvõsa haruna [[Uexküll-Gyllenband]]id Rootsis kui [[Vasad|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] aadeldas [[Härgla mõis|Härgla]] mõisniku, sõjanõuniku, [[Eestimaa]] ja [[Ingeri]] kindralkomissari [[Otto von Uexküll (maetud 1653)|Otto von Uexküll]]i (maetud 1653) ja tema vennapojad [[ooberst]]i ja [[Eestimaa maanõunik]]u [[Reinhold Johann von Uexküll]]i (maetud 1672) ja [[Conrad von Uexküll]]i (maetud 1663) [[Paadrema]] vabahärradeks ning immatrikuleeriti [[1652]] [[Rootsi rüütelkond]]a [[vabahärra]]suguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 30]].<ref name="0wOi1" /><ref name="o5yzD" /> Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband. *[[16. aprill]]i [[1679]] eraldusid [[Meyendorff|Uexküll-Meyendorf]]id, kui [[Vaeküla mõis|Vaeküla]] mõisnik kindralleitnant [[Jakob Meijendorff von Yxkull]], ooberst [[Otto Johann Meijendorff von Yxkull]], [[Angerja mõis|Angerja]] mõisnik rittmeister [[Wolter Reinhold Meijendorff von Yxkull]] ja Lage von Uexküll said Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti [[1680]]. aastal Meijendorff von Yxkull nime all [[Rootsi rüütelkond]]a vabahärrade suguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 74]].<ref name="Vw4OB" /> [[1746]]. aastal [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|immatrikuleeriti nr 38]] all [[Eestimaa rüütelkond]]a, [[1747]]. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|nr 29 all]] [[Liivimaa rüütelkond]]a ja [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|nr 233]] all ka [[Kuramaa rüütelkond]]a. ===Vigala I suguvõsaliin=== *A Wolmar von Uexküll (mainitud allikates 1464,1489, surn. u 1506), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Vana-Antsla mõis|Antsla]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Virtsu mõis|Virtsu]], [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Russalu mõis]]nik<ref name=":1" /> Konrad Üxkülli (surn. 1464) poeg **B1 Konrad von Uexküll (mainitud 1488, 1497, surn. 1506), [[Hallivere mõis]]a<ref name=":1" /> läänivasall ***C Woldemar von Uexküll (surn. 1528), [[Kasti mõis]]nik. Vt. Kasti suguvõsaliin **B2 [[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Üxküll]] (surn. 1545), [[Päri mõis|Päri]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Maardu mõis|Maardu]] ja [[Kivi-Vigala mõis]]nik<ref name=":1" />, suguvõsa Vigala I liin, osaline [[Saare-Lääne vaenus]]es. Otto von Üxkülli poegadega katkes ilma järglasteta<ref name=":5">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00499|seite 482}}</ref> suguvõsaliin ning Vigala mõis läks üle [[Mõniste mõis]]ast pärit Johann von Üxküllile (B4), kes oli suguvõsa [[Uexküll#Vigala II suguvõsaliin|Vigala II liini]] asutaja ***C1 Konrad von Uexküll (surn. 1560), Kivi-Vigala mõisnik, [[kaaperlaev]]a kapten [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ajal Läänemerel<ref name=":5" /> ***C2 Heinrich von Uexküll (surn. 1563 Saaremaal), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Loodna mõis]]nik<ref name=":5" /> ***C3 Dietrich von Uexküll (surn. 1565 Taanis katku), [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik ja [[hertsog Magnus]]e nõunik<ref name=":5" /> ***C4 Jürgen von Üxküll (surn. u 1585 Moskvas<ref name=":5" />), [[Konuvere mõis]]ast, {{kas|Tartu piiskopkonna Vastseliina vasallilinnuse pealik Vene-Liivi sõjas}}, Vigala mõisnik ja sõjaväelane hertsog Magnuse, Rootsi teenistuses ja pärast vangilangemist [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ajal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]], kus oli vene aadlisuguvõsa [[Golovin (aadlisuguvõsa)|Golovini]] suguvõsa esiisa{{lisa viide}} **B3 Peter von Uexküll (surnud u 1547), [[Virtsu mõis|Virtsu]] ja [[Paadrema mõis]]nik<ref name=":1" />. Suguvõsa Paadrema (saksa k. ''Haus Padenorm'') suguvõsaliini esiisa **B4 Johann von Uexküll (surnud u 1540), [[Antsla mõis|Antsla]] ([[Vana-Antsla vasallilinnus]]), [[Mõniste mõis|Mõniste]]<ref name=":1" />, [[Saru mõis|Saru]] ja [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] mõisnik<ref name=":5" /> [[Tartu stift]]is. Uexküllide Liivimaa [[Mõniste mõis|Mõniste]] (saksa k. ''Menzen'') ja Vigala suguvõsaliin ***C1 [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]] (surnud 1583), hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), aastatel [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa]] [[Saaremaa asehaldur|asehaldur]] ja 1579. aastast [[maanõunik]]. Suguvõsa [[Uexküll#Vigala II suguvõsaliin|Vigala II (uus)liin]] ***C2 Otto von Uexküll, Vigala ja [[Antsla mõis]]nik (~1588), suri järglasteta<ref name=":4" /> ===Päärdu-Pöide-Velise suguvõsaliin=== *A Claus Uexküll (surn. 1478), Läänemaa [[Velise mõis]]a ja [[Velise vasallilinnus|Velise linnuse]]st **B1 Claus Uexküll (mainitud 1450, 1457), [[Velise mõis]]nik **B2 Johann (Hans) Uexküll (mainitud 1436, 1450) Saaremaa Pöide mõisnik **B3 Wolmar Uexküll (mainitud 1426, 1429, surn. 1478), ====Päärdu suguvõsaliin==== *A Wolmar Uexküll (surn. 1478), [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkon]]na [[Päärdu mõis]]nik (saksa k ''Kosch'') **B [[Reinhold von Uexküll (surnud 1516)|Reinhold von Uexküll]] (mainitud 1486, 1507, surnud 1516)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=19&seite=510 Reinhold von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 493</ref>, [[Kasti mõis]]nik{{lisa viide}}, Velise, [[Kerguta mõis|Kerguta]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], Saaremaa Pöide mõisnik ***C1 Christoffer von Uexküll (mainitud 1539, surn 1541), [[Velise mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=20&seite=515 Christoffer von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 496</ref> ****D [[Reinhold von Uexküll (Velise)|Reinhold von Uexküll]] ''vanem'' (mainitud 1539, 1587, surn 1589), Velise mõisnik *****E1 [[Reinhold von Uexküll (maetud 1618)|Reinhold von Uexküll]] (mainitud 1571, 1597, surn 1618, maetud Tallinnas), Velise mõisnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=21&seite=516 Reinhold von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499</ref>, vt [[Uexküll#Velise suguvõsaliin|Velise suguvõsaliin]] *****E2 Claus von Uexküll (mainitud 1587, surn 1608), [[Nõlva mõis]]nik ***C2 [[Otto von Uexküll (surnud 1535)|Otto von Uexküll]] (mainitud 1506, 1532, surnud 1535), Saaremaa Pöide ja [[Taaliku mõis]]nik ****D [[Johann von Uexküll (surnud 1563)|Johann von Uexküll]] (surnud 1563), Päärdu mõisnik *****E1 Wilhelm von Üxküll (surn. 1605), teenis [[mõisamehed|mõisameeste]] ja Rootsi sõjateenistuses, Päärdu ja hiljem Vigala mõisa valitseja (1586–1600)[[Pilt:Otto von Uexkülli hauaplaat 1334.jpg|pisi|[[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Üxküll]] (surnud 1601) hauaplaat [[Tallinna toomkirik]]us]] *****E2 [[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Üxküll]] (surnud 1601 [[Volmari]]s), [[Rootsi]] sõjaväelane, [[feldmarssal]] ([[1590]]), [[Virumaa]] [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõunik]] ja [[Narva asehaldur]] ([[1599]]), [[Rootsi Ingeri]]s, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala mõis]]nik, ******F1 [[Otto von Uexküll (surnud 1611)|Otto von Uexküll "noorem"]] (surnud 1611, maetud Tallinnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=&seite=512 Otto von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495</ref>), [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]] mõisnik *******G Otto Johann von Uexküll (surn. 1638/langes Mansfeldi all 09.1637<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16884 Kiltsi mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>), [[Kiltsi mõis]]nik ******F2 Johann von Uexküll (surnud 1620 [[Stockholm]]is) *****E3 [[Dietrich von Üxküll]] (surn. 1573 [[Koluvere lahing]]us) *****E4 Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, [[mõisamehed|mõisameeste]] vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Vt. Suguvõsa [[Paadrema]] II (uus)liin. ====Pöide suguvõsaliin==== *A Otto Uexküll (mainitud 1553), Saaremaa Pöide (saksa k. ''Haus Peude'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=25&seite=512 Haus Peude], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495</ref>, Otto von Uexküll (surnud 1535) poeg. ==== Velise suguvõsaliin ==== *A Reinhold Üxküll (mainitud 1571, 1597), [[Velise mõis]]nik. Suguvõsa [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkon]]na Velise (saksa k. ''Haus Felcks'') suguvõsaliin<ref>[[Otto Magnus von Stackelberg (1867–1947)|Stackelberg, Otto Magnus von]], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=516 Haus Felcks], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499</ref> **B [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto Üxküll]] (maetud 1650 Tallinnas), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1632–1635), [[Eestimaa maanõunik]], Velise, [[Virumaa]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkon]]na [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Järvamaa]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkon]]na [[Vahastu mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=21&seite=516 Otto von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499</ref> ***C Otto Reinhold Uexküll (mainitud 1647, 1667), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Eestimaa maanõunik]], Velise, [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]] ja Vahastu mõisnik ****D1 Otto Uexküll, Rootsi sõjaväelane (kapten), Velise, Kaarma ja Vahastu mõisnik ****D2 Fabian Uexküll (mainitud 1671), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Virumaa Väike-Maarja kihelkonna, Kiltsi, Kaarma ja [[Põdrangu mõis]]nik *****E vabahärra Otto Reinhold Uexküll/Yxkull (1670 [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja khk]]–1746 [[Abo]]), [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]] ja Virumaa Väike-Maarja kihelkonna [[Äntu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), [[Turu ja Pori lään]]i [[maaisand]]. [[Aadeldamine|Aadelda]]tud [[vabahärra]]na 1730. aastal<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000600/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000600&seite=517 Otto Reinhold Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 500</ref> ****D3 Reinhold Uexküll (surn. 1675 Fehrbellini lahingus, [[Skåne sõda|Skåne sõjas]]), Rootsi sõjaväelane, Kiltsi mõisnik ****D4 Hermann Johann Uexküll (mainitud 1671, 1675), Vahastu mõisnik ===Kasti suguvõsaliin=== *A [[Wolmar von Üxküll]] (−1566 Saaremaa), [[Kasti vasallilinnus]]e läänilane **B Dietrich von Üxküll (1528–1602), [[Eestimaa maanõunik]] ja [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Russalu mõis|Russalu]] mõisnik ***C1 Dietrich von Üxküll ***C2 [[Wolmar Yxkull]] (u 1579–1627), [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] [[õuemarssal]] ja [[Östergötlandi hertsog]] [[Magnus Vasa|Magnus]]e väimees, kes immatrikuleeriti [[1625]]. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a "Yxkull" nime all (nr 76), Kasti mõisnik ****D Johan Yxkull (1605–1654), Kasti mõisnik *****E1 Claes Yxkull, Kasti mõisnik *****E2 Wolmar Yxkull, *****E3 Gustav Yxkull (−1682), ===Vigala II suguvõsaliin=== *A [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]], [[Mõniste mõis|Mõnistest]] (surnud 1583<ref name=":4" />), hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), aastatel [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa]] [[Saaremaa kuberneride loend|asehaldur]] ja 1579. aastast [[maanõunik]]. [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonna]] [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] suguvõsa II liin **B [[Johann von Uexküll (maetud 1600)|Johann von Uexküll]] (maetud 1600 Tallinnas), Poola teenistuses olnud Mõniste, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Alūksne järv]]e äärse [[Lāzberģi mõis]]nik [[Liivimaa]]l<ref name=":4">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00500|seite 483}}</ref> ***C1 Johann von Uexküll (mainitud 1624, 1636, surn. u 1664), [[Kivi-Vigala mõis|Suur-Vigala]], [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Mõniste mõis]]nik<ref name=":4" />[[File:Georg Detlof von Uexküll.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1709–1710, [[Georg Detlof von Uexküll]] (1668–1710)]] ****D [[Berend Johann von Uexküll (1648–1687)|Berend Johann von Uexküll]] (1648–1687), sõjaväelane (rittmeister), [[meeskohtunik]], Suur-Vigala, [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Harku mõis|Harku]], [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], Päinurme, [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Lāzberģi mõis]]nik<ref name=":4" /> *****E1 [[Adam Johann von Uexküll]] (1662–1729), Prantsuse kapten, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Palivere mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=8&seite=501 Adam Johann von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484</ref>, kelle [[vappepitaaf]] on [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkiriku]]s<ref name="KRR_1503">{{kultuurimälestis|1503|A. J. Uexkülli vapp-epitaaf}} (vaadatud 14.09.2023)</ref> *****E2 [[Otto Constantin von Uexküll]] (1672–1718), sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), Harku, Huuksi, Rannamõisa mõisnik ***C2 Georg (Jürgen) von Uexküll (u 1590–1636), [[Vana-Vigala mõis|Vigala]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Mõniste mõis|Mõniste]] ja [[Aruvalla mõis]]nik. Suguvõsa Vigala ja Mõniste suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=8&seite=501 Georg von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484</ref> ****D1 [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]] (1630–1701), [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Saha mõis|Saha]] [[mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] aastatel 1671–1676 ****D2 [[Hans Jürgen von Uexküll]] (surn. pärast 1713), sõjaväelane (rittmeister), [[eestimaa maanõunik]], [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Pikavere mõis|Pikavere]] ja [[Pühajärve mõis]]nik *****E1 [[Georg Detlof von Uexküll]] (1668–1710), Vigala, Mõniste ja [[Pikavere mõis]]nik ja [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1709–1710. ******F [[Berend Johann von Uexküll (1706–1761)|Berend Johann von Uexküll]] (1706–1761), Vigala, Pikavere ja [[Ravila mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. ''Haus Altenhof'') suguvõsaliin *******G [[Berend Johann von Uexküll (1730–1789)|Berend Johann von Uexküll]] (1730–1789), sõjaväelane (Poola kindral), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala loss]]i<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=10&seite=503 Berend Johann von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931, seite 486</ref> omanik, [[Vana-Vigala mõis]]nik ja [[Vigala eraõigus]]e (1789<ref>[https://www.etera.ee/zoom/1950/view?page=1&p=separate&tool=info Die privaten Bauerrechte Estlands für die Gebiete von Fickel, Kaltenbrunn, Kandel und Essemäggi.], Jurjew (Dorpat), 1896 (Jurjew : Schnakenburg)</ref><ref>[[Aleksander Looring]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17377 Vigala õigus 1789. a.], Kirjastaja:Õigus, 1940, ISBN 978-9949-22-621-4</ref>) koostaja<ref>[https://bbld.de/GND1173169911 Uexküll, Berend Johann (VI.) (Frh.) v. (1730-1789)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *******H1 Gotthard Wilhelm von Uexküll (1735–1778), [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]]nik, [[Niibi mõis]]a rentnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=30&seite=504 Gotthard Wilhelm von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 487</ref>. Suguvõsa Vigala (saksa k. ''Haus Fickel'') suguvõsaliin. [[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1806–1809 ja [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819, [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827)]] ********I [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1806–1809 ja [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819 *********J1 [[Berend Johann Friedrich von Uexküll]], kutsutud Borisiks (1793–1870), [[Vana-Vigala mõis]]nik, kaardiväerittmeister *********J2 ''Jakob'' Johann Karl ''von Uexküll'' (1795–1853), [[Peterburi kubermang|Peterburi kub]]. [[Oranienbaumi maakond|Oranienbaumi maakonna]] [[aadlimarssal]]<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00505|seite 488}}</ref> **********K1 [[Bernhard von Uexküll|''Bernhard'' Otto Jakob ''von Uexküll'']] (1819–1884), [[Eestimaa maanõunik]], [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Veltsa mõis|Veltsa]] mõisnik<ref>Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist. Koostaja: [[Henning von Wistinghausen]]. 2022, 432 lk, ISBN 978-9949-527-88-5. Parun Bernhard von Uexkülli (1819–1884) meenutused</ref><ref>{{BBLD|0000000021389925|Uexküll, Bernhard* Otto Jakob Bar. v. (1819-1884)}}</ref> **********K2 [[Otto Karl Friedrich von Uexküll]] (1820–1891), [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]] mõisnik **********K3 Jakob (James) Johann Woldemar von Uexküll (1823–1885), sõjaväelane (kaardiväe rittmeister), [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00506|seite 489}}</ref> ***********L1 Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküll (1850–1922), [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], Pirgu ja [[Keblaste mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00507|seite 490}}</ref> ***********L2 ''Woldemar'' Karl Heinrich Alexander ''von Uexküll'' (1860–1952), [[Laitse mõis|Laitse]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Kuijõe mõis|Kuijõe]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00507|seite 490}}</ref> **********K4 [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (1829–1891), baltisaksa poliitik, aastatel [[1878]]–[[1883]] [[Tallinna linnapea]], [[Haimre mõis]]nik.[[File:Uex photo full.jpg|pisi|[[Jakob Johann von Uexküll]] (1864–1944)]] ***********L [[Jakob Johann von Uexküll]] (1864–1944), bioloog, [[filosoof]] ja [[krüptosemiootik]], Saksamaa ülikoolides ************M1 [[Thure von Uexküll]] (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik ************M2 [[Gösta von Uexküll]] (1909–1993), ajakirjanik *************N [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] (1944–), ökopoliitik *********J3 [[Wilhelm Eduard von Uexküll]] (sünd. 1799), husaariohvitser *********J4 Alexander von Uexküll (1800–1853), Haimre mõisnik, [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] liige *********J5 [[Karl Eduard on Uexküll]] (1804–1871), Valgu ja Nurme mõisnik, kreisikohtunik *********J6 [[Friedrich August von Uexküll]] (1807–1877), Matsalu mõisnik *******H2 Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Silmsi mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin. *******H3 Hans Georg von Uexküll (1744–1806), [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala]], [[Kukulinna mõis|Kukulinna]], [[Rauna mõis]]nik Suguvõsa [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] suguvõsaliin. *****E2 Karl Friedrich von Uexküll (1673–1710 [[Narva lahing (1700)|Narva]]), Rootsi sõjaväelane (kapten) *****E3 Fabian von Uexküll (1676–1710 [[Narva lahing (1700)|Narva]]), kaadriväe[[Trabant (sõjaväelane)|trabant]] *****E4 Gotthard Wilhelm von Uexküll, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ===Paadrema II suguvõsaliin=== *A [[Reinhold von Uexküll (Paadrema)|Reinhold von Üxküll]] (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, [[mõisamehed|mõisameeste]] vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Suguvõsa [[Paadrema]] II (uus)liin. Reinhold von Üxküll abiellus [[Saaremaa asehaldur]]i [[Friedrich Schenck von Wehren]]i (suri 1575) lese, [[Paadrema mõis]]a pärijanna [[Sophia von Uexküll]]iga, endise Paadrema mõisniku [[Konrad von Uexküll (suri 1571)|Konrad von Uexküll]]i (surnud u 1571) tütrega. **B1 [[Konrad von Uexküll (1569–1638)|Konrad von Uexküll]] (suri 1638), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Paadrema ja [[Pühajärve mõis]]nik **B2 vabahärra [[Otto von Yxkull-Gyllenband]] (maeti 1653), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Härgla mõis|Härgla]] ja [[Paadrema mõis]]nik<ref name="bfnF0" />, sõjanõunik, [[Eestimaa]] ja [[Ingeri]] kindralkomissar. Vt. [[Uexküll-Gyllenband]] **B3 [[Johann von Uexküll (1586–1648)|Johann von Uexküll]] (1586–1648, maetud Tallinnas 1649), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Härgla mõis|Härgla]] ja Paadrema mõisnik, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1640–1643 ***C1 vabahärra C/[[Konrad von Yxkull-Gyllenband]] (suri 1661) ***C2 vabahärra [[Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenband]]ile (suri 1672), Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja [[Eestimaa maanõunik]] {{vaata|Uexküll-Gyllenband}} == Vanamõisa suguvõsaliin == *A [[Berend Johann von Uexküll (1706–1761)|Berend Johann von Uexküll]] (1706–1761), Vigala, Pikavere ja [[Ravila mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. ''Haus Altenhof'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=13&seite=508 Haus Altenhof], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 491</ref> **B1 Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Silmsi mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin. ***C ''Georg'' Robert Wilhelm von Uexküll (1772–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Meremõisa mõis]]nik ****D ''Karl'' Woldemar Georg von Uexküll (1798–1855), Meremõisa ja [[Luiste mõis]]nik **B2 Hans Georg von Uexküll (1744–1806), [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala]], [[Kukulinna mõis|Kukulinna]], [[Rauna mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=14&seite=509 Hans Georg von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 492</ref>. Suguvõsa [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] suguvõsaliin. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Johann von Uexküll (täpsustus)]] *[[Otto von Uexküll]] *[[Berend Johann von Uexküll]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CxKkP">[https://web.archive.org/web/20140716211858/http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2160731 Üxküllid], [[Eesti lugu]] ([[Kalev Jaago]]), 09.11.2013</ref> <ref name="Matrikel">[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) [http://books.google.se/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA239 lk. 239–240]</ref> <ref name="jeMSn">Ernst Heinrich Kneschke 1996. ''Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon'' 9. Hildesheim: Georg Olms Verlag. [http://books.google.ee/books?id=wWPZDGNlQNgC&pg=PA324 Lk. 324.]</ref> <ref name="0wOi1">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=518 lk.501–512]</ref> <ref name="o5yzD">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA86#v=onepage&q=&f=false lk. 86–87]</ref> <ref name="Vw4OB">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA117 lk.117–118]</ref> <ref name="bfnF0">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=672356 Rootsi kuninganna Kristiina läänikiri perekond Üxküll-Güldernbrandt'ile Paadrema mõisa lääniõiguse kohta (1648)]</ref> }} ==Kirjandus== *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=492 lk 475–520] *Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=612 lk 612–619] *[[Vilhelm Fredrik Palmblad]]: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män 23, Örebro: N. M. Linde 1856, [http://www.archive.org/stream/biographisktlex08unkngoog#page/n40/mode/1up/ lk 30–32] {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2160731 Üxküllid], [[Eesti lugu]] ([[Kalev Jaago]]), 9.11.2013 *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2165931 Vigala Üxküllid], Eesti lugu (Kalev Jaago), 16.11.2013 *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2173221 Üxküllidest veel], Eesti lugu (Kalev Jaago), 23.11.2013 [[Kategooria:Uexküllid| ]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] 8nqpdrtbmkd3gm4s3ge9hopr8rjmiul 7124620 7124438 2026-04-05T09:11:23Z NOSSER 8097 7124620 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=november}} {{See artikkel| on baltisaksa aadlisuguvõsast; [[Läti]]s, [[Vidzeme]]s [[Daugava]] alamjooksul asuva Ikšķile (ajaloolises kontekstis ka Üksküla, [[saksa keel|saksa]] ''Uexküll, Üxküll'') linna kohta vaata artiklit [[Ikšķile]]}} {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Uexküll | päritolu = Saksamaa, [[Vestfaal]] | pilt = Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg | introduseeritud_rootsi_rüütelkond = 1625, 1652, 1680 | number_rootsi_rüütelkond = 76, 30, 74 | nimi_rootsis = Yxkull, [[Uexküll-Güldenband|Uexküll-Gyllenband]], Meijendorff von Yxkull | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = 1747 | number_liivima_rüütelkond = 29 | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond = 1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 38 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = | number_saaremaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = 1747 nr 233 }} '''Uexküll''' (ka Üxküll<ref name="CxKkP" />) on [[Vestfaali hertsogkond|Vestfaal]]ist pärinev<ref>Otto Schnettler, [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/1734062f-bb58-4dd1-b0d8-cd7b5827124e/content Westfalen und Livland]. [[Münster]] (Westf.), 1916, s. 15</ref> [[Baltisakslased|baltisaksa]] [[Põlisaadel|põlis]][[aadlisuguvõsa]]. [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|thumb|Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp]] Uexküllide nime ja suguvõsa lähet seostatakse [[Üksküla]] (Ikšķile) nimega, kus piiskop [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] rajas [[Üksküla piiskopkond|Üksküla piiskopkonna]] ja [[lään]]istas piirkonnas alad suguvõsa esivanemale, Johan de Bardewisile. [[Baltisakslased|Baltisakslasest]] ajaloolane [[Michael von Taube]] esitas [[genealoogia]]uuringute tulemusel väite, et [[Jersika vürstiriik|Jersika vürstiriigilt]] [[1224]]. aastal suure osa maid [[lään]]iks saanud [[Konrad von Meyendorff]] (''Conradus de Meyendorpe'') abiellus Vissevalde tütrega ning K. von Meyendorffi surma järel abiellunud [[Vissevalde]] tütar [[rüütel]] [[Johan de Bardewis]]iga (u 1260 – u 1312), kes oli Uexküllide suguvõsa esiisa. == Mõisavaldused == [[:Kategooria:Uexküllide mõisad|Üxkülidele kuulusid]] [[Vana-Liivimaa]]l: [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Paadrema mõis|Paadrema]], [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[Velise mõis|Velise]], [[Kolga mõis|Kolga]], [[Antsla mõis]], [[Päri mõis|Päri]], [[Pirgu mõis|Pirgu]], [[Loodna mõis]], [[Angerja mõis|Angerja]], [[Russalu mõis|Russalu]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Lümandu mõis (Märjamaa)|Lümandu]], [[Kiltsi mõis]] ja teised mõisad ning vasall-linnused: [[Vigala vasallilinnus|Vigalas]], [[Virtsu vasallilinnus|Virtsu]], [[Velise vasallilinnus|Velisel]], [[Vana-Antsla vasallilinnus|Vana-Antslas]], [[Kasti vasallilinnus|Kastil]] jm. ==Suguvõsa esindajad== *Johan(nes) von Üxküll (surn. 1376), [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkon]]na [[Otepää vasallilinnus]]e valdaja<ref name=":3">Jaak Mäll. ''[https://kirj.ee/public/Archaeology/2010/issue_1/arch-2010-1-72-78.pdf Otepää piiskopilinnuse hävimisdaatumist kirjalike ja arheoloogiliste allikate valguses]''. ''[[Estonian Journal of Archaeology]]'', 2010, 14, 1, 72–78</ref> *Herman (surn. 1405) ja Otto Üxküll (surn. 1417) (mainitud allikates 1379, 1398), Otepää vasallilinnuse ja [[Otepää linnuselään]]i valdajad<ref name=":3" /> *Nikolaus Uexküll (surn. enne 1420), rüütel, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Saare-Lääne piiskop]]i läänivasall<ref name=":1">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=3&seite=498 Nikolaus Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 481</ref>, kelle suguvõsaliin kustus 1575. a. Uexküllide [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] (saksa k. ''Fickel'') ja [[Velise mõis|Velise]] (''Felks'') suguvõsaliinide esiisa *[[Heinrich Üxküll]] (Henricus) [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]]st, 13. [[Tallinna piiskop]]<ref name=":1" /> Heinrich II Üxküll (1419–1456), maetud [[Tallinna toomkirik]]usse<ref name=":0">Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=494 Üxküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 477</ref> *Konrad Üxküll (mainitud allikates 1420, 1456, surn. 1464), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] ja [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]] läänivasall<ref name=":0" /><ref name=":1" />, kellele 1453. aastal [[Saare-Lääne piiskop]] [[Ludolf Grove]] {{kas|läänistas}} [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], millega Vigala sai Uexküllidele ja andis loa liita Vigala<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16737 Kivi-Vigala mõis (Vigala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> ühiseks lääniobjektiks [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri mõis]]aga. Dokumendis on nimetatud [[Vigala vasallilinnus|Vigala lossi]] ja [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] mõisa.<ref name=":2"> {{kultuurimälestis|15376|Vigala linnuse territoorium vallikraaviga}} (vaadatud 09.02.2024).</ref>[[Pilt:Vana-Vigala mõis, 2008.jpg|pisi|Kunagise [[Vana-Vigala mõis]]a peahoone]] *Johann Üxküll, [[Tartu toomkapiitel|Tartu]] toomhärra (1458–1476)<ref name=":0" /> *[[Karolus Uexküll]], Saaremaa toomhärra (1489–1542) *Heinrich Üxküll, Saaremaa (1515–1534) ja Tallinna toomhärra<ref name=":0" />, [[Väike-Lähtru mõis|Väike-Lähtru]] [[Prebend|prebend]]i valdaja<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16854 Väike-Lähtru mõis (Martna khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> *Reinhold Üxküll, Saaremaa toomhärra (1520)<ref name=":0" /> *Johann Üxküll, [[Saaremaa stift|Saaremaa diotsees]]i toomhärra (1533–1542)<ref name=":0" /> *[[Alheit Uxkull|Alheit Üxküll]], [[Tartu Püha Katariina klooster|Tartu tsistertslaste kloostr]]i [[abtiss]]<ref name=":0" /> *[[Johann von Uexküll]] (hukatud 1535), [[Riisipere mõis]]nik, kes hukati 1535. aastal Tallinnas * Bartholomäus Uexküll, [[Martna kihelkond|Martna kihelkonna]] [[Martna Püha Martini kogudus|koguduse]] preester (1546) Üxküllide suguvõsas oli ligi 10 suguvõsaliini ([[Vigala]] I ja II, [[Paadrema]] I ja II, [[Päärdu]], [[Mõniste]], [[Kasti]], [[Kerguta mõis|Kerguta]], [[Velise]], [[Lümandu]] jt) ja aja jooksul põhiliinist eraldunud suguvõsaharud: *[[1625]]. aastal kanti [[Rootsi rüütelkond]]a, kuningas [[Karl IX]] [[õuemarssal]] ja [[Östergötlandi hertsog]] [[Magnus Vasa|Magnus]]e väimees [[Wolmar Yxkull]] (surn. 1627), kes sai naturalisatsiooni korras Rootsi aadlikuks ja immatrikuleeriti [[1625]] [[Rootsi rüütelkond]]a "Yxkull" nime all ([[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 76]]).<ref name="Matrikel" />. *[[23. august]]il [[1648]]<ref name="jeMSn" />, eraldusid Uexküllide suguvõsa haruna [[Uexküll-Gyllenband]]id Rootsis kui [[Vasad|Rootsi kuninganna]] [[Kristiina]] aadeldas [[Härgla mõis|Härgla]] mõisniku, sõjanõuniku, [[Eestimaa]] ja [[Ingeri]] kindralkomissari [[Otto von Uexküll (maetud 1653)|Otto von Uexküll]]i (maetud 1653) ja tema vennapojad [[ooberst]]i ja [[Eestimaa maanõunik]]u [[Reinhold Johann von Uexküll]]i (maetud 1672) ja [[Conrad von Uexküll]]i (maetud 1663) [[Paadrema]] vabahärradeks ning immatrikuleeriti [[1652]] [[Rootsi rüütelkond]]a [[vabahärra]]suguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 30]].<ref name="0wOi1" /><ref name="o5yzD" /> Samas võeti kaksiknimi Yxkull-Gyllenband. *[[16. aprill]]i [[1679]] eraldusid [[Meyendorff|Uexküll-Meyendorf]]id, kui [[Vaeküla mõis|Vaeküla]] mõisnik kindralleitnant [[Jakob Meijendorff von Yxkull]], ooberst [[Otto Johann Meijendorff von Yxkull]], [[Angerja mõis|Angerja]] mõisnik rittmeister [[Wolter Reinhold Meijendorff von Yxkull]] ja Lage von Uexküll said Rootsi vabahärra tiitli ja immatrikuleeriti [[1680]]. aastal Meijendorff von Yxkull nime all [[Rootsi rüütelkond]]a vabahärrade suguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend|nr 74]].<ref name="Vw4OB" /> [[1746]]. aastal [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|immatrikuleeriti nr 38]] all [[Eestimaa rüütelkond]]a, [[1747]]. aastal [[Liivimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|nr 29 all]] [[Liivimaa rüütelkond]]a ja [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|nr 233]] all ka [[Kuramaa rüütelkond]]a. ===Vigala I suguvõsaliin=== *A Wolmar von Uexküll (mainitud allikates 1464,1489, surn. u 1506), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Vana-Antsla mõis|Antsla]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Virtsu mõis|Virtsu]], [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Russalu mõis]]nik<ref name=":1" /> Konrad Üxkülli (surn. 1464) poeg **B1 Konrad von Uexküll (mainitud 1488, 1497, surn. 1506), [[Hallivere mõis]]a<ref name=":1" /> läänivasall ***C Woldemar von Uexküll (surn. 1528), [[Kasti mõis]]nik. Vt. Kasti suguvõsaliin **B2 [[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Üxküll]] (surn. 1545), [[Päri mõis|Päri]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Maardu mõis|Maardu]] ja [[Kivi-Vigala mõis]]nik<ref name=":1" />, suguvõsa Vigala I liin, osaline [[Saare-Lääne vaenus]]es. Otto von Üxkülli poegadega katkes ilma järglasteta<ref name=":5">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00499|seite 482}}</ref> suguvõsaliin ning Vigala mõis läks üle [[Mõniste mõis]]ast pärit Johann von Üxküllile (B4), kes oli suguvõsa [[Uexküll#Vigala II suguvõsaliin|Vigala II liini]] asutaja ***C1 Konrad von Uexküll (surn. 1560), Kivi-Vigala mõisnik, [[kaaperlaev]]a kapten [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ajal Läänemerel<ref name=":5" /> ***C2 Heinrich von Uexküll (surn. 1563 Saaremaal), [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Loodna mõis]]nik<ref name=":5" /> ***C3 Dietrich von Uexküll (surn. 1565 Taanis katku), [[Saare-Lääne piiskop]]i nõunik ja [[hertsog Magnus]]e nõunik<ref name=":5" /> ***C4 Jürgen von Üxküll (surn. u 1585 Moskvas<ref name=":5" />), [[Konuvere mõis]]ast, {{kas|Tartu piiskopkonna Vastseliina vasallilinnuse pealik Vene-Liivi sõjas}}, Vigala mõisnik ja sõjaväelane hertsog Magnuse, Rootsi teenistuses ja pärast vangilangemist [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] ajal [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigis]], kus oli vene aadlisuguvõsa [[Golovin (aadlisuguvõsa)|Golovini]] suguvõsa esiisa{{lisa viide}} **B3 Peter von Uexküll (surnud u 1547), [[Virtsu mõis|Virtsu]] ja [[Paadrema mõis]]nik<ref name=":1" />. Suguvõsa Paadrema (saksa k. ''Haus Padenorm'') suguvõsaliini esiisa **B4 Johann von Uexküll (surnud u 1540), [[Antsla mõis|Antsla]] ([[Vana-Antsla vasallilinnus]]), [[Mõniste mõis|Mõniste]]<ref name=":1" />, [[Saru mõis|Saru]] ja [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] mõisnik<ref name=":5" /> [[Tartu stift]]is. Uexküllide Liivimaa [[Mõniste mõis|Mõniste]] (saksa k. ''Menzen'') ja Vigala suguvõsaliin ***C1 [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]] (surnud 1583), hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), aastatel [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa]] [[Saaremaa asehaldur|asehaldur]] ja 1579. aastast [[maanõunik]]. Suguvõsa [[Uexküll#Vigala II suguvõsaliin|Vigala II (uus)liin]] ***C2 Otto von Uexküll, Vigala ja [[Antsla mõis]]nik (~1588), suri järglasteta<ref name=":4" /> ===Päärdu-Pöide-Velise suguvõsaliin=== *A Claus Uexküll (mainitud 1428), Läänemaa [[Velise mõis]]a ja [[Velise vasallilinnus|Velise linnuse]]st<ref name=":6">Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00614|seite 614}}</ref> **B1 Claus Uexküll (mainitud 1450, 1457), [[Velise mõis]]nik<ref name=":6" />vt. Päärdu (saksa k ''Kosch'') suguvõsaliin **B2 Johann (Hans) Uexküll (mainitud 1436, 1450) Saaremaa [[Pöide mõis]]nik<ref name=":6" /> **B3 Wolmar Uexküll (mainitud 1426, 1429, surn. 1478), [[Mõisaküla mõis]]nik<ref name=":6" />, ====Päärdu suguvõsaliin==== *A Claus Uexküll (mainitud 1450, 1457), [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkon]]na [[Velise mõis]]nik [[Päärdu mõis]]nik **B1 [[Reinhold von Uexküll (surnud 1516)|Reinhold von Uexküll]] (mainitud 1486, 1507, surnud 1516)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00510|seite 493}}</ref>, [[Kasti mõis]]nik{{lisa viide}}, Velise, [[Kerguta mõis|Kerguta]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], Saaremaa Pöide mõisnik<ref name=":6" /> ***C1 Christoffer von Uexküll (mainitud 1539, surn 1541<ref name=":6" />), [[Velise mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00515|seite 496}}</ref> ****D [[Reinhold von Uexküll (Velise)|Reinhold von Uexküll]] ''vanem'' (mainitud 1539, 1587, surn 1589), Velise mõisnik *****E1 [[Reinhold von Uexküll (maetud 1618)|Reinhold von Uexküll]] (mainitud 1571, 1597, surn 1618, maetud Tallinnas), Velise mõisnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00516|seite 499}}</ref>, vt [[Uexküll#Velise suguvõsaliin|Velise suguvõsaliin]] *****E2 Claus von Uexküll (mainitud 1587, surn 1608), [[Nõlva mõis]]nik ***C2 [[Otto von Uexküll (surnud 1535)|Otto von Uexküll]] (mainitud 1506, 1532, surnud 1535), Saaremaa [[Oti mõis|Pöide]] ja [[Taaliku mõis]]nik<ref name=":6" /> ****D1 Otto von Uexküll (maetud [[Pärnu Nikolai kirik|Pärnusse Nikolai kirik]]usse), [[Oti mõis|Pöide mõis]]nik<ref name=":6" /> 1535–1553 *****E Reinhold von Uexküll (mainitud 1559, 1578), [[Oti mõis|Pöide mõis]]nik<ref name=":6" /> ******F1 Otto von Uexküll (mainitud 1574, 1608, surn. 1618)<ref name=":6" />, [[Oti mõis|Pöide mõis]]nik, [[Saaremaa maanõunik]], Kuresssaare hauptmann<ref>Essen, Nicolai von: Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Tartu 1935, {{BSB|00000345,00616|seite 616}}</ref> ******F2 Reinhold von Uexküll, Taani kuninga õuejunkur<ref name=":6" /> ****D2 [[Johann von Uexküll (surnud 1563)|Johann von Uexküll]] (surnud 1563), Päärdu mõisnik<ref name=":6" /> *****E1 Wilhelm von Üxküll (surn. 1605), teenis [[mõisamehed|mõisameeste]] ja Rootsi sõjateenistuses, Päärdu ja hiljem Vigala mõisa valitseja (1586–1600)[[Pilt:Otto von Uexkülli hauaplaat 1334.jpg|pisi|[[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Üxküll]] (surnud 1601) hauaplaat [[Tallinna toomkirik]]us]] *****E2 [[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Üxküll]] (surnud 1601 [[Volmari]]s), [[Rootsi]] sõjaväelane, [[feldmarssal]] ([[1590]]), [[Virumaa]] [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|maanõunik]] ja [[Narva asehaldur]] ([[1599]]), [[Rootsi Ingeri]]s, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala mõis]]nik, ******F1 [[Otto von Uexküll (surnud 1611)|Otto von Uexküll "noorem"]] (surnud 1611, maetud Tallinnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=&seite=512 Otto von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495</ref>), [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]] mõisnik *******G Otto Johann von Uexküll (surn. 1638/langes Mansfeldi all 09.1637<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16884 Kiltsi mõis (Väike-Maarja khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>), [[Kiltsi mõis]]nik ******F2 Johann von Uexküll (surnud 1620 [[Stockholm]]is) *****E3 [[Dietrich von Üxküll]] (surn. 1573 [[Koluvere lahing]]us) *****E4 Reinhold von Üxküll (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, [[mõisamehed|mõisameeste]] vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Vt. Suguvõsa [[Paadrema]] II (uus)liin. **B2 Johann (Hans) Uexküll (mainitud 1485, 1527), [[Velise mõis]]nik<ref name=":6" /> **B3 Christoph Uexküll (mainitud 1527, 1530), Velise, [[Päärdu mõis]]nik<ref name=":6" /> ====Pöide suguvõsaliin==== *A Otto Uexküll (mainitud 1553), Saaremaa [[Oti mõis|Pöide]] ehk [[Oti mõis|Oti]] (saksa k. ''Haus Peude'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=25&seite=512 Haus Peude], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 495</ref>, Otto von Uexküll (surnud 1535) poeg. ==== Velise suguvõsaliin ==== *A Reinhold Üxküll (mainitud 1571, 1597), [[Velise mõis]]nik. Suguvõsa [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkon]]na Velise (saksa k. ''Haus Felcks'') suguvõsaliin<ref>[[Otto Magnus von Stackelberg (1867–1947)|Stackelberg, Otto Magnus von]], [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=516 Haus Felcks], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499</ref> **B [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto Üxküll]] (maetud 1650 Tallinnas), [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|peamees]] (1632–1635), [[Eestimaa maanõunik]], Velise, [[Virumaa]] [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja kihelkon]]na [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Järvamaa]] [[Türi kihelkond|Türi kihelkon]]na [[Vahastu mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=21&seite=516 Otto von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 499</ref> ***C Otto Reinhold Uexküll (mainitud 1647, 1667), Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Eestimaa maanõunik]], Velise, [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]] ja Vahastu mõisnik ****D1 Otto Uexküll, Rootsi sõjaväelane (kapten), Velise, Kaarma ja Vahastu mõisnik ****D2 Fabian Uexküll (mainitud 1671), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Virumaa Väike-Maarja kihelkonna, Kiltsi, Kaarma ja [[Põdrangu mõis]]nik *****E vabahärra Otto Reinhold Uexküll/Yxkull (1670 [[Väike-Maarja kihelkond|Väike-Maarja khk]]–1746 [[Abo]]), [[Kaarma mõis (Väike-Maarja)|Kaarma]] ja Virumaa Väike-Maarja kihelkonna [[Äntu mõis]]nik, Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), [[Turu ja Pori lään]]i [[maaisand]]. [[Aadeldamine|Aadelda]]tud [[vabahärra]]na 1730. aastal<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://daten.digitale-sammlungen.de/0000/bsb00000600/images/index.html?fip=193.174.98.30&id=00000600&seite=517 Otto Reinhold Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 500</ref> ****D3 Reinhold Uexküll (surn. 1675 Fehrbellini lahingus, [[Skåne sõda|Skåne sõjas]]), Rootsi sõjaväelane, Kiltsi mõisnik ****D4 Hermann Johann Uexküll (mainitud 1671, 1675), Vahastu mõisnik ===Kasti suguvõsaliin=== *A [[Wolmar von Üxküll]] (−1566 Saaremaa), [[Kasti vasallilinnus]]e läänilane **B Dietrich von Üxküll (1528–1602), [[Eestimaa maanõunik]] ja [[Nissi kihelkond|Nissi kihelkonna]] [[Russalu mõis|Russalu]] mõisnik ***C1 Dietrich von Üxküll ***C2 [[Wolmar Yxkull]] (u 1579–1627), [[Rootsi kuningas]] [[Karl IX]] [[õuemarssal]] ja [[Östergötlandi hertsog]] [[Magnus Vasa|Magnus]]e väimees, kes immatrikuleeriti [[1625]]. aastal [[Rootsi rüütelkond]]a "Yxkull" nime all (nr 76), Kasti mõisnik ****D Johan Yxkull (1605–1654), Kasti mõisnik *****E1 Claes Yxkull, Kasti mõisnik *****E2 Wolmar Yxkull, *****E3 Gustav Yxkull (−1682), ===Vigala II suguvõsaliin=== *A [[Johann von Uexküll (surnud 1583)|Johann von Uexküll]], [[Mõniste mõis|Mõnistest]] (surnud 1583<ref name=":4" />), hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), aastatel [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa ajalugu#Taani kuningriigis|Saaremaa]] [[Saaremaa kuberneride loend|asehaldur]] ja 1579. aastast [[maanõunik]]. [[Läänemaa]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonna]] [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] suguvõsa II liin **B [[Johann von Uexküll (maetud 1600)|Johann von Uexküll]] (maetud 1600 Tallinnas), Poola teenistuses olnud Mõniste, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Alūksne järv]]e äärse [[Lāzberģi mõis]]nik [[Liivimaa]]l<ref name=":4">Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00500|seite 483}}</ref> ***C1 Johann von Uexküll (mainitud 1624, 1636, surn. u 1664), [[Kivi-Vigala mõis|Suur-Vigala]], [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Mõniste mõis]]nik<ref name=":4" />[[File:Georg Detlof von Uexküll.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1709–1710, [[Georg Detlof von Uexküll]] (1668–1710)]] ****D [[Berend Johann von Uexküll (1648–1687)|Berend Johann von Uexküll]] (1648–1687), sõjaväelane (rittmeister), [[meeskohtunik]], Suur-Vigala, [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Harku mõis|Harku]], [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], Päinurme, [[Pühajärve mõis|Pühajärve]], [[Lāzberģi mõis]]nik<ref name=":4" /> *****E1 [[Adam Johann von Uexküll]] (1662–1729), Prantsuse kapten, [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Palivere mõis]]nik, [[Eestimaa maanõunik]]<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=8&seite=501 Adam Johann von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484</ref>, kelle [[vappepitaaf]] on [[Tallinna toomkirik|Tallinna toomkiriku]]s<ref name="KRR_1503">{{kultuurimälestis|1503|A. J. Uexkülli vapp-epitaaf}} (vaadatud 14.09.2023)</ref> *****E2 [[Otto Constantin von Uexküll]] (1672–1718), sõjaväelane ([[ooberstleitnant]]), Harku, Huuksi, Rannamõisa mõisnik ***C2 Georg (Jürgen) von Uexküll (u 1590–1636), [[Vana-Vigala mõis|Vigala]], [[Ravila mõis|Ravila]], [[Mõniste mõis|Mõniste]] ja [[Aruvalla mõis]]nik. Suguvõsa Vigala ja Mõniste suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=8&seite=501 Georg von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 484</ref> ****D1 [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]] (1630–1701), [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Saha mõis|Saha]] [[mõis]]nik, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] aastatel 1671–1676 ****D2 [[Hans Jürgen von Uexküll]] (surn. pärast 1713), sõjaväelane (rittmeister), [[eestimaa maanõunik]], [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Pikavere mõis|Pikavere]] ja [[Pühajärve mõis]]nik *****E1 [[Georg Detlof von Uexküll]] (1668–1710), Vigala, Mõniste ja [[Pikavere mõis]]nik ja [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1709–1710. ******F [[Berend Johann von Uexküll (1706–1761)|Berend Johann von Uexküll]] (1706–1761), Vigala, Pikavere ja [[Ravila mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. ''Haus Altenhof'') suguvõsaliin *******G [[Berend Johann von Uexküll (1730–1789)|Berend Johann von Uexküll]] (1730–1789), sõjaväelane (Poola kindral), [[Kivi-Vigala mõis|Vigala loss]]i<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=10&seite=503 Berend Johann von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, [1931, seite 486</ref> omanik, [[Vana-Vigala mõis]]nik ja [[Vigala eraõigus]]e (1789<ref>[https://www.etera.ee/zoom/1950/view?page=1&p=separate&tool=info Die privaten Bauerrechte Estlands für die Gebiete von Fickel, Kaltenbrunn, Kandel und Essemäggi.], Jurjew (Dorpat), 1896 (Jurjew : Schnakenburg)</ref><ref>[[Aleksander Looring]], [https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/17377 Vigala õigus 1789. a.], Kirjastaja:Õigus, 1940, ISBN 978-9949-22-621-4</ref>) koostaja<ref>[https://bbld.de/GND1173169911 Uexküll, Berend Johann (VI.) (Frh.) v. (1730-1789)], BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital</ref> *******H1 Gotthard Wilhelm von Uexküll (1735–1778), [[Karula mõis (Haljala)|Karula mõis]]nik, [[Niibi mõis]]a rentnik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=30&seite=504 Gotthard Wilhelm von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 487</ref>. Suguvõsa Vigala (saksa k. ''Haus Fickel'') suguvõsaliin. [[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|pisi|[[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1806–1809 ja [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819, [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827)]] ********I [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827), Venemaa keisririigi sõjaväelane, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1806–1809 ja [[Eestimaa maanõunik]], [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819 *********J1 [[Berend Johann Friedrich von Uexküll]], kutsutud Borisiks (1793–1870), [[Vana-Vigala mõis]]nik, kaardiväerittmeister *********J2 ''Jakob'' Johann Karl ''von Uexküll'' (1795–1853), [[Peterburi kubermang|Peterburi kub]]. [[Oranienbaumi maakond|Oranienbaumi maakonna]] [[aadlimarssal]]<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00505|seite 488}}</ref> **********K1 [[Bernhard von Uexküll|''Bernhard'' Otto Jakob ''von Uexküll'']] (1819–1884), [[Eestimaa maanõunik]], [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Veltsa mõis|Veltsa]] mõisnik<ref>Revali ja Peterburi vahel. Eestimaalaste mälestusi kahest sajandist. Koostaja: [[Henning von Wistinghausen]]. 2022, 432 lk, ISBN 978-9949-527-88-5. Parun Bernhard von Uexkülli (1819–1884) meenutused</ref><ref>{{BBLD|0000000021389925|Uexküll, Bernhard* Otto Jakob Bar. v. (1819-1884)}}</ref> **********K2 [[Otto Karl Friedrich von Uexküll]] (1820–1891), [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]] mõisnik **********K3 Jakob (James) Johann Woldemar von Uexküll (1823–1885), sõjaväelane (kaardiväe rittmeister), [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00506|seite 489}}</ref> ***********L1 Bernhard Jakob Johann Ludwig von Uexküll (1850–1922), [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], Pirgu ja [[Keblaste mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00507|seite 490}}</ref> ***********L2 ''Woldemar'' Karl Heinrich Alexander ''von Uexküll'' (1860–1952), [[Laitse mõis|Laitse]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Kuijõe mõis|Kuijõe]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00507|seite 490}}</ref> **********K4 [[Alexander Rudolf Karl von Uexküll]] (1829–1891), baltisaksa poliitik, aastatel [[1878]]–[[1883]] [[Tallinna linnapea]], [[Haimre mõis]]nik.[[File:Uex photo full.jpg|pisi|[[Jakob Johann von Uexküll]] (1864–1944)]] ***********L [[Jakob Johann von Uexküll]] (1864–1944), bioloog, [[filosoof]] ja [[krüptosemiootik]], Saksamaa ülikoolides ************M1 [[Thure von Uexküll]] (1908–2004), arstiteadlane ja semiootik ************M2 [[Gösta von Uexküll]] (1909–1993), ajakirjanik *************N [[Jakob von Uexküll (ökopoliitik)|Jakob von Uexküll]] (1944–), ökopoliitik *********J3 [[Wilhelm Eduard von Uexküll]] (sünd. 1799), husaariohvitser *********J4 Alexander von Uexküll (1800–1853), Haimre mõisnik, [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] liige *********J5 [[Karl Eduard on Uexküll]] (1804–1871), Valgu ja Nurme mõisnik, kreisikohtunik *********J6 [[Friedrich August von Uexküll]] (1807–1877), Matsalu mõisnik *******H2 Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Silmsi mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin. *******H3 Hans Georg von Uexküll (1744–1806), [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala]], [[Kukulinna mõis|Kukulinna]], [[Rauna mõis]]nik Suguvõsa [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] suguvõsaliin. *****E2 Karl Friedrich von Uexküll (1673–1710 [[Narva lahing (1700)|Narva]]), Rootsi sõjaväelane (kapten) *****E3 Fabian von Uexküll (1676–1710 [[Narva lahing (1700)|Narva]]), kaadriväe[[Trabant (sõjaväelane)|trabant]] *****E4 Gotthard Wilhelm von Uexküll, Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant) ===Paadrema II suguvõsaliin=== *A [[Reinhold von Uexküll (Paadrema)|Reinhold von Üxküll]] (1548–1606/1616), sõjaväelane hertsog Magnuse vägedes, [[mõisamehed|mõisameeste]] vägedes ja Rootsi sõjateenistuses. Suguvõsa [[Paadrema]] II (uus)liin. Reinhold von Üxküll abiellus [[Saaremaa asehaldur]]i [[Friedrich Schenck von Wehren]]i (suri 1575) lese, [[Paadrema mõis]]a pärijanna [[Sophia von Uexküll]]iga, endise Paadrema mõisniku [[Konrad von Uexküll (suri 1571)|Konrad von Uexküll]]i (surnud u 1571) tütrega. **B1 [[Konrad von Uexküll (1569–1638)|Konrad von Uexküll]] (suri 1638), Rootsi sõjaväelane (ooberst), Paadrema ja [[Pühajärve mõis]]nik **B2 vabahärra [[Otto von Yxkull-Gyllenband]] (maeti 1653), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Härgla mõis|Härgla]] ja [[Paadrema mõis]]nik<ref name="bfnF0" />, sõjanõunik, [[Eestimaa]] ja [[Ingeri]] kindralkomissar. Vt. [[Uexküll-Gyllenband]] **B3 [[Johann von Uexküll (1586–1648)|Johann von Uexküll]] (1586–1648, maetud Tallinnas 1649), Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Härgla mõis|Härgla]] ja Paadrema mõisnik, [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1640–1643 ***C1 vabahärra C/[[Konrad von Yxkull-Gyllenband]] (suri 1661) ***C2 vabahärra [[Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenband]]ile (suri 1672), Rootsi sõjaväelane (ooberst) ja [[Eestimaa maanõunik]] {{vaata|Uexküll-Gyllenband}} == Vanamõisa suguvõsaliin == *A [[Berend Johann von Uexküll (1706–1761)|Berend Johann von Uexküll]] (1706–1761), Vigala, Pikavere ja [[Ravila mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa (saksa k. ''Haus Altenhof'') suguvõsaliin<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=13&seite=508 Haus Altenhof], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 491</ref> **B1 Woldemar von Uexküll (1741–1800), Vanamõisa, [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Silmsi mõis]]nik. Suguvõsa Vanamõisa suguvõsaliin. ***C ''Georg'' Robert Wilhelm von Uexküll (1772–1816), Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), [[Meremõisa mõis]]nik ****D ''Karl'' Woldemar Georg von Uexküll (1798–1855), Meremõisa ja [[Luiste mõis]]nik **B2 Hans Georg von Uexküll (1744–1806), [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Kabala mõis (Pilistvere)|Kabala]], [[Kukulinna mõis|Kukulinna]], [[Rauna mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=eayaxsfsdrsdasfsdreayaenewqyzts&no=14&seite=509 Hans Georg von Uexküll], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, seite 492</ref>. Suguvõsa [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]] suguvõsaliin. {{pooleli}} ==Vaata ka== *[[Johann von Uexküll (täpsustus)]] *[[Otto von Uexküll]] *[[Berend Johann von Uexküll]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="CxKkP">[https://web.archive.org/web/20140716211858/http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2160731 Üxküllid], [[Eesti lugu]] ([[Kalev Jaago]]), 09.11.2013</ref> <ref name="Matrikel">[[Anders Anton von Stiernman]]: Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ...1 (1754) [http://books.google.se/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA239 lk. 239–240]</ref> <ref name="jeMSn">Ernst Heinrich Kneschke 1996. ''Neues allgemeines deutsches Adels-lexikon'' 9. Hildesheim: Georg Olms Verlag. [http://books.google.ee/books?id=wWPZDGNlQNgC&pg=PA324 Lk. 324.]</ref> <ref name="0wOi1">''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Bd.:2'', Görlitz, 1930 [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=518 lk.501–512]</ref> <ref name="o5yzD">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA86#v=onepage&q=&f=false lk. 86–87]</ref> <ref name="Vw4OB">Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, [http://books.google.ee/books?id=YLkDAAAAYAAJ&hl=en&pg=PA117 lk.117–118]</ref> <ref name="bfnF0">[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=672356 Rootsi kuninganna Kristiina läänikiri perekond Üxküll-Güldernbrandt'ile Paadrema mõisa lääniõiguse kohta (1648)]</ref> }} ==Kirjandus== *Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1, Görlitz, 1930, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?seite=492 lk 475–520] *Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Görlitz, 1935, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?seite=612 lk 612–619] *[[Vilhelm Fredrik Palmblad]]: Biographiskt Lexicon öfver namnkunnige svenska män 23, Örebro: N. M. Linde 1856, [http://www.archive.org/stream/biographisktlex08unkngoog#page/n40/mode/1up/ lk 30–32] {{commonskat|}} ==Välislingid== *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2160731 Üxküllid], [[Eesti lugu]] ([[Kalev Jaago]]), 9.11.2013 *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2165931 Vigala Üxküllid], Eesti lugu (Kalev Jaago), 16.11.2013 *[http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2173221 Üxküllidest veel], Eesti lugu (Kalev Jaago), 23.11.2013 [[Kategooria:Uexküllid| ]] [[Kategooria:Eestimaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Liivimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Tartu piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Saare-Lääne piiskopkonna vasallisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi aadlisuguvõsad]] 5a2p1cawldigxmmxxuweaphp7jnyu9i James Clark Ross 0 178403 7124327 7124084 2026-04-04T15:26:22Z Andres 5 7124327 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} [[Sir]] '''James Clark Ross''' ([[15. aprill]] [[1800]] [[London]] – [[3. aprill]] [[1862]] [[Aylesbury]]) oli [[Inglismaa|inglise]] [[maadeavastaja]] ja meresõitja. Ta on tuntud eelkõige oma polaarekspeditsioonidega [[Arktika]]s ja [[Antarktika]]s. James Clark Ross osales oma onu [[John Ross]]i juhitud ekspeditsioonidel ning tegi hiljem tihedat koostööd ka maadeavastaja [[William Edward Parry]]ga. Aastatel 1839–1843 juhtis James Clark Ross Briti Antarktika ekspeditsiooni, mille käigus avastati [[Rossi meri]] ja [[Rossi šelfiliustik]] ning kaardistati [[Rossi saar]]. Ekspeditsiooni käigus nimetati ka [[vulkaan]]id [[Erebus]] ja [[Terror]]. Lisaks uuriti ekspeditsiooni ajal [[Maa magnetväli|Maa magnetvälja]] ning määrati kindlaks [[Maa magnetiline lõunapoolus|magnetilise lõunapooluse]] ligikaudne asukoht. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} {{DEFAULTSORT:Ross, James Clark}} [[Kategooria:Suurbritannia maadeavastajad]] [[Kategooria:Suurbritannia polaaruurijad]] [[Kategooria:Sündinud 1800]] [[Kategooria:Surnud 1862]] 1hugnuog6rspcksj34qt823g8lg5xqk Eestimaa rüütelkonna maanõunik 0 179136 7124273 7121025 2026-04-04T12:41:31Z NOSSER 8097 /* Eestimaa maanõunikud */ 7124273 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht | nimetus = Eestimaa maanõunik | omakeelne_nimetus = saksa k. ''Der estländische Landrat'' | embleem = | lipp = | pilt = Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg | pildiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]], [[Eestimaa ülemmaakohus]], [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] | residents = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s, [[Tallinn]] [[Toompea]] ([[Kiriku plats]] 1) | asukoht = Tallinn | esitaja = [[Eestimaa rüütelkond]] | nimetaja = [[Eestimaa Maapäev]] | ametiaeg = eluaegne<ref>[[Eestimaa rüütliõigus]]</ref> | dokument = | moodustatud = 16. sajand | esimene = | viimane = | kaotatud = 1920 | asetäitja = | palk = | veebileht = | märkused = | embleemiallkiri = | lipuallkiri = }} '''Eestimaa rüütelkonna maanõunikud''' ([[saksa keel]]es ''Landrat''<ref>[https://www.etera.ee/zoom/10962/view?page=1&p=separate&tool=info Valik ajaloolisi oskussõnu. Saksa-eesti sõnastik]. Kirjastus: Alaline ajaloo-õppekorralduse toimkond, Tartu, 1928, lk 12</ref>, rootsi keeles ''lantråd'', [[vene keel]]es ''ландрат'') oli [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na poolt eluajaks valitud kollegiaalse juhtimisorgani ja kõrgeima täidesaatva organi, maanõunike kolleegiumi liige. Rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku [[Eestimaa]] [[seisus]]liku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegium]]i (''ландратъ Эстляндской ландратской коллеги''<ref>[https://dea.digar.ee/article/ekmteataja/1892/10/01/3.3 Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja], nr. 39, 1 oktoober 1892</ref>, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi [[maapäev (rüütelkond)|maapäevade]] vahelisel ajal. Maanõunikke valiti [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, igapäevaseid küsimusi lahendas [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast. Maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu, mille moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Pärast Rootsi kuninga [[Johan III]] poolt teostatud Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa liitmist ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigiks]], moodustati [[1584]] Rootsi Eestimaal oma rüütelkond ja loodi administreeriv [[haldusorgan]], mis tegeles kohalike olude korrastamisega.<ref name=":0">Üluots, Jüri. Eestimaa õiguse ajalugu: II Poola-Leedu-Skandinaavia aeg, lk 140–141. </ref> Ca 1616. aastast valiti maanõunikud ka Läänemaalt ja Järvamaalt, enne seda määrati Eesti kaheteistkümnest maanõunikust kuus Harjumaalt ja Virumaalt<ref>Stephan Bauer, Georg Anton Hugo von Below, Ludo Moritz Hartmann, Hermann Aubin, Kurt Kaser (Herausgeber): Vierteljahrschrift für Sozial- und Wirtschaftsgeschichte, Band 40. W. Kohlhammer, 1953, S. 142.</ref> (''Harriesch vnndt Wyrischer Räthe''). Hiljem loodi [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Rüütelkonna peame]]he ametikoht. Rüütelkonna mõisade – [[Nabala mõis|Nabala]] ühes Pääboga, [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Kaiu mõis|Kaiu]] ühes [[Karitsa mõis|Karitsa]] ja [[Oraniku mõis|Oraniku mõisa]] – tulu läks peamiselt maanõunike kolleegiumi ülalpidamiseks. == Eestimaa maanõunikud == NB Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" |- ! ! Nimi ! Ametiaeg ! Märkused <small>41</small> |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Berend Taube (surn. 1592<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=393&fip=193.174.98.30 Berend Taube], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376</ref>) | style="text-align:center" | 1583..1586<ref>[[Jakob Koit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1970/01/0/8 DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586], Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 76</ref> | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Tönnis Wrangell (surnud 1584)|Tönnis Wrangell]] (surn. 1584<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa Jõesse ja [[Riigi mõis|Tõrvajõe]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Johann Maydell (mainitud allikates 1560–1601<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00624|seite 615}}</ref>) | style="text-align:center" | 1586<ref>DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 82</ref> |Eestimaa [[Sutlema mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]] (surn. 1593) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]]), Liivimaa [[Elistvere mõis|Elistvere]], Eestimaa [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] | Jacob Ermy/Ermes (surn. 1596) | style="text-align:center" | – 1596 | [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] [[rittmeister]]<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 248</ref>, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Koila mõis|Koila]], [[Salla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Tönnes Maydell|Tönnies Maydell]] (suri 1600) | style="text-align:center" | 1593–1598 |Rootsi sõjaväelane, Peipsi flotilli admiral, 1. [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1593–1598, [[Koluvere linnuselään]]i asehaldur, Eestimaa Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] ja Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõisnik]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Elert von Tiesenhausen/Eilart von Tysenhusen (surn. †1601) | style="text-align:center" | 1594–1597 | [[Paide asehaldur]] (1601), Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Johann von Stackelberg (Kaagri)|Johann von Stackelberg]] (1566–1599) | style="text-align:center" | 1594–1599 | Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], Liivimaa [[Kaagri mõis|Kaagri]], [[Peetrimõisa mõis|Peetrimõisa]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti]] ja [[Voka mõis]]a, Rootsi [[Hjelmarsnäs]]i mõisnik, Eestimaa rüütelkonna rittmeister (sõjaline juht) |- | [[File:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Koskull]] | Johan von Koskull (surn. 1600) | style="text-align:center" | 1595 |Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Rakvere lään]]i asehaldur (1581), Eestimaa [[Purila mõis]]nik, [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Udriku mõis]]a valdaja |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Jakob von Taube | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Saksi mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Johann von Uexküll | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 249</ref>– | maanõunik [[Harjumaa]]lt, Eestimaa [[Mäo mõis]]a, Liivimaa [[Mõniste mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | (Jürgen) [[Georg von dem Berge]] (suri pärast 1599) | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1" />– | maanõunik [[Virumaa]]lt, Eestimaa [[Sagadi mõis]]nik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Röttgert Lode (surn. pärast 1596) | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> | Eestimaa [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Ereda mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube (suri pärast 1612) | style="text-align:center" | ...1597<ref name=":3">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00546|seite 300}}</ref>... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1605–1612, Eestimaa [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> |Eestimaa mõisnik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | Jakob Bremen vanem | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00510|seite 264}}</ref>... | Eestimaa [[Lehtse mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Rootsi sõjaväelane (feldmarssal), Paide asehaldur, Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] ja [[Tolli mõis]]nik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Winrich von Delwig | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]], [[Vääna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Reinhold Thuwe (Taube) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ulvi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann/Hans von Taube (sünd. ca 1565) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Saha mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Georg (Jürgen) von Wrangell (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Fabian von Fersen (1568–1601)|Fabian von Fersen]] (1568–1601) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, [[Pärnu komandant]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Fabian, till Rayküll, Sipp och Abia. Född 1568. Överste och kommendant i Pernau. Lantråd i Estland], www.adelsvapen.com</ref>), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Raikküla mõis]]nik, Liivimaa [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig(k) (suri 1605) | style="text-align:center" | 1596<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00099|seite 90}}</ref> | [[Koluvere linnus]]epealik (1581), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkon]]na rittmeister (1596–1605), Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Uexküll]] (surnud 1601) | style="text-align:center" | ...1596, 1597... | Rootsi sõjaväelane [[feldmarssal]], maanõunik [[Virumaa]]lt<ref>[[Nikolai Treumuth]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1291 Narva sündmused 1599. a. sügisel]. [[Ajalooline Ajakiri]] 1931 nr 4, lk 178</ref>, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] (1599), Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Kivi-Vigala vasallilinnus]]e, [[Kiltsi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Dietrich von Üxküll (1528–1602) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).jpg|85px]]<br> [[Anrep]] | [[Reinhold Anrep]] (surn. 1602) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[feldmarssal]]), Eestimaa [[Ingliste mõis|Ingliste]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] mõisaomanik |- | [[File:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Stryk|Strik]] | Dittrich Strick (Strieck) | style="text-align:center" | ..1595<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 9</ref>–1602<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7697 Kinnistu üldandmed: Tallinn Kooli 13, Tallinn Toom-Kooli 17], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>... | Eestimaa [[Imastu mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann von Taube (surn. 1603) | style="text-align:center" | 1599 | Eestimaa [[Haljava mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Johann von Rosen]] (surnud 1605) | style="text-align:center" | ...1597... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1598–1600, Eestimaa [[Roosna mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Jürgen von Wrangell]] (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:COA family sv Berendes.png|85px]]<br> [[Berendes]] | [[Johan Berendes]] (surnud 1612) | style="text-align:center" | | [[Tallinna linnus]]e ja [[Tallinna linnuselään]]i [[asehaldur]] 1578–, Eestimaa [[Voore mõis|Voore]], [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]a läänimõisnik, [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja [[Rahula mõis]] [[pärushärra]] |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig (maeti 1616) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Helmold Hastfer (suri enne 1623) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Treyden-Wappen BWB.png|85px]]<br> [[Treyden (aadlisuguvõsa)|Treyden]] | Georg (Jürgen) von Treyden | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kurna mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach ( (u. 1540-surn. pärast 1627 aastat) | style="text-align:center" | 1616–1627 | Maanõunik [[Läänemaa]]lt, Eestimaa [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Vaimõisa mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell (surn. ca 1628) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Arkna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Ludwig Taube (surn. 1630) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Tönnis Wrangell (surnud 1630)|Tönnis Wrangell (surn. ca 1630<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]], [[Riigi mõis|Tõrvajõe küla]], [[Seli mõis|Seli]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Sausti mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Jürgen von Maydell]] (1570–1637) | style="text-align:center" | 1617–... |Rootsi [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, [[Koluvere linnus]]e ja [[Koluvere lään|lään]]i asehaldur, Eestimaa Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] ja Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | [[Claes Wachtmeister]] (surn. 1631<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00274|seite 266}}</ref>) | style="text-align:center" | 1625 | Rootsi sõjaväelane (ratsaväe rittmeister), Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | vabahärra (1651<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00273|seite 265}}</ref>) [[Hans Wachtmeister (1609–1652)|Hans Wachtmeister]] [[:sv:Wachtmeister af Björkö|af Björkö]] (1609–1652) | style="text-align:center" | 1644<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00275|seite 267}}</ref> | Rootsi sõjaväelane (ratsaväekindralmajor) ja riiginõunik, Soome [[Björkö]] vabahärra, Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik, Rootsi [[Västmanland]]i Lundby kihelkonna Johannisbergi mõisnik ja mõisnik [[Rootsi Pommeri|Rootsi-Pommeri]]s |- | <br> [[Lieven]] | Reinhold Lieven (1549–1629) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Liivi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube | style="text-align:center" | ...1630<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7717 Kinnistu üldandmed: Tallinn Rahukohtu 5], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref>... | Eestimaa [[Maardu mõis]]nik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Ewert von Bremen]] (1579–1645) | style="text-align:center" | 1617–1645 | [[Jaanilinn]]a asehaldur, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1620–1633, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] 1634–1637, Tallinna asehaldur 1644–1645, Eestimaa [[Äntu mõis|Äntu]] pärushärra ja [[Rummu mõis|Rummu]], [[Vao mõis|Vao]], ning [[Pikavere mõis]]ahärra |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Hans von Fock]] (1575–1640) | style="text-align:center" | ... | Eestimaa [[Voka mõis]]a, [[Konju mõis]]a, [[Patsu mõis]]a, [[Idavere mõis]]a, [[Võivere mõis]]a ning [[Repniku mõis]]a [[Pärushärra|pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Frommhold von Tiesenhausen (maetud 1641 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Scharenberg gen. Schorlemmeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Scharenberg]] | [[Bernhard von Scharenberg]] (1559–1645) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1612–1617, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]] ja [[Saku mõis]]aomanik |- | [[File:Rechenberg-Scheibler49ps.jpg|85px]] <br> [[Rechenberg]] | Johann (Hans) Rechenberg (surn. 1650/1651) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (oobrist), [[Paide asehaldurite loend|Paide asehaldur]] (1608–1609), [[Pärnu linnus]]e ja lääni asehaldur (1622)<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. [[Carl Arvid von Klingspor|Klingspor, Carl Arvid]]. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, [https://digital.ub.umu.se/relation/483142 Sida 233]</ref>, Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Arend Metztacken]] (maetud 1650) | style="text-align:center" | 1631–1649 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1629–1632, Eestimaa [[Palmse mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto Üxküll]] (maetud 1650 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1632–1635, Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem|Hermann von Fersen]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane ([[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] leitnant), Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]nikaomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]][[File:-_Nationalmuseum_-_39697.tif|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Reinhold von Fersen]] (1594–1649) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Maardu mõis|Maardu]] ja [[Sipa mõis]]aomanik, Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Otto von Wrangell (suri p. 1641/enne 1653. aastat) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vasta mõis|Vasta]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]nik |- | [[File:Brackel-Wappen-Balt.png|85px]]<br> [[Brackel]] | [[Johann von Brackel (surnud 1651)|Johann von Brackel]] (surnud 1651) | style="text-align:center" | 1647–1650 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1644–1647, Eestimaa [[Aidu mõis|Aidu]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] ja [[Ingerimaa kubermang]]u Soikina mõisaomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | [[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]] (surn. 1676) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Iisaku mõis|Iisaku]] ja [[Ohukotsu mõis]]nik ja Pühajärvi, Kawantholmi mõisnik Soomes |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Johann (Hans) von Delwig (suri 1652) | style="text-align:center" | 1631, 1650<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Dellwig_nr_176 Von Dellwig nr 1771], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Voorepere mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Heinrich von Hastfer (surn. 1654) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]omanik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Reinhold von Metztacken]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Mädapea mõis|Mädapea]], [[Riguldi mõis|Riguldi]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]nik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1621–1681) | style="text-align:center" | 1653–1680 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Liivimaa maamarssal]] 1650–1653, Eestimaa [[Kloodi mõis]]aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Alexander von Essen]] (1594−1664) | style="text-align:center" | 1655 | Liivimaa [[Naukšēni mõis|Naukšēni]] ja Eestimaa [[Esna mõis]]nik, eelnevalt [[Liivimaa maanõunik]] (1648) |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Wilhelm von Ulrich (1605−1661)|Wilhelm von Ulrich]] (1605−1661) | style="text-align:center" | | Tallinna asehaldur 1652–1659, ka Eestimaa kuberner 1653, 1655 ja 1656–1659, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Lohu mõis|Lohu]] ja [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Tartumaa]]l [[Reola mõis|Reola]] ja ''Toykala'' [[mõis]]a [[pärushärra]] ning [[Laitse mõis|Laitse]] ja [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] härra |- | [[Fail:Liewen,_von_-_vapen_(Adelskalendern_1913).jpg|85px]]<br> [[Lieven]] | [[Reinhold Liwe]] (1621–1665) | style="text-align:center" | 1664 | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Eksjö vabahärra, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kurisoo mõis|Kurisoo]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]] mõisnik ja mõisaomanik Rootsis [[Småland]]is |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Otto Reinhold Uexküll | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kaarma mõis|Kaarma]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Karl Hastfer (maeti 1665) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1653–1657, Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | vabahärra [[Berend von Taube (Maidla)|Berend von Taube]] (u 1592– m. 1666) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ratsaväeooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[ Suure-Kullamaa mõis|Kullamaa]] ja [[Hõreda mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Andja mõis|Andja]] ja Katteli mõis mõisaomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen.jpg|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen]] (1600–1669) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik ja Mölby mõisaomanik [[Soome]]s |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus von Nieroth]] (maetud 1671) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Väätsa mõis|Väätsa]] ja [[Tarakvere mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Heinrich Hastfer]] (suri 1672) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Johann Hastfer]] (1608−1674) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (major), Rootsi riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1647–1650, Eestimaa [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Saku mõis|Saku]], [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | [[Johann von Vietinghoff]] (mainitud 1625, 1656) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Järvajõe mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra (1648) [[Reinhold Johann Yxkull-Gyllenband]] (maetud 1672 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Paatsalu mõis|Paatsalu]], [[Illuste mõis|Illuste]], [[Moiseküll]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Härgla mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Hans Wrangell (1676 maetud Tallinnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisnik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Georg Johann von Löwen]] (1630–1681) | style="text-align:center" | 1676–1680 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Hans_von_Fersen_1625-1683.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Hans von Fersen]] (1625–1683) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Cronendahli vabahärra, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Valkla mõis|Valkla]], Sipa mõis Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Kammeri mõis|Kammeri]], [[Emajõe mõis|Emajõe]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus Johann von Baranoff (1621–1686) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Suure-Lähtru, [[Rabivere mõis|Rabivere]] ja Antola mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]] (1626–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra Jakob Meijendorff von Yxkull (surn. 1692) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vaeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra (1693) [[Gotthard Johann von Budberg]] (1634–1698) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, Eestimaa [[Tsooru mõis|Tsooru]], [[Vao mõis|Vao]], [[Vinni mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:OttoWilhelmvonFersen.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Otto Wilhelm von Fersen]] (1623–1703) | style="text-align:center" | 1672–1680 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Kurna mõis|Kurna]] ja [[Joala mõis|Joala]] [[mõis]]aomanik ning Kymenkartano (Kymmenegård) mõisa pärushärra [[Soome]]s |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Evert Taube (u. 1622–u. 1692) | style="text-align:center" | 1672–1692 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Mahtra mõis|Mahtra]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõisnik] |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1635–1681) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Frommhold von Tiesenhausen]] (1627–1694) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1659–1663, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Berend Taube (1619–1696)|Berend Taube]] (1619–1696) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa Maidla, Navesti ja Kose mõisa rentnik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (Valtu mõisnik)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Valtu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell|Fabian Moritz von Wrangell]] (1614–1689) | style="text-align:center" | (1662/1671–1686) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1663–1667, Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Georg von Bistram]] (1624–1687) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Uue-]] ja [[Vana-Riisipere mõis|Vana Riisipere mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Wolter von Stackelberg]] (1625–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]] ja Liivimaa Stakenberģi ja Puršēni mõisaomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Arend Johan von Lode (maetud 1692) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Idavere mõis|Idavere]], [[Valgu mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans von Rosen]] (surnud 1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Roosna mõis|Roosna]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kuie mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]] (1630–1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1671–1676, Eestimaa [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Saha mõis|Saha]] [[mõis]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Palvere mõis|Palvere]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | <br> [[Scheiding]] | vabahärra (1653) [[Johan Christopher von Scheiding]] (1634–1685) | style="text-align:center" | 1684–1685 | [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1673–1685, Eestimaa [[Keila mõis|Keila]] vabahärra, [[Jägala mõis]]aomanik, Rootsis [[Arboga]] mõisa pärushärra |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] <br> [[Rehbinder]] | Vabahärra [[Otto von Rehbinder]] (1640–1710) | style="text-align:center" | 1687–1708 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1680–1687, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Tamsalu mõis|Tamsalu]] ning mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1643–1719) | style="text-align:center" | 1689– | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen]] (1634−1695) | style="text-align:center" | 1691−1695 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1690–1691, Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Wilhelm Heinrich von Hastfer]] (suri 1704) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Saku mõis|Saku]], [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Magnus von Essen]] (1638–1707) | style="text-align:center" | 1694–... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Esna mõis|Esna]] ja [[Prandi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen]] (surn. 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Pruuna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Fabian von Tiesenhausen (Kandle mõisnik)|Fabian von Tiesenhausen]] (1653 – surn. pärast 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kandle mõis|Kandle]], [[Undla mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen (1654-1744).png|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]] (1654–1744) | style="text-align:center" | 1696–1721 | Rootsi, Venemaa sõjaväelane, Eestimaa asekuberner 1711–1730, [[Eestimaa kuberner]] 1728–1736, Eestimaa [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis|Seira]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Johan Adolf Clodt von Jürgensburg.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1658–1720) | style="text-align:center" | 1696 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1694–1696, Eestimaa <nowiki>[[Kloodi mõis]]</nowiki>aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Hermann von Bellingshausen]] (1636−1704) | style="text-align:center" | 1697 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]] 1690, Liivimaa [[Pilkuse mõis|Pilkuse]] ja [[Restu mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Ewert Gustav von Ulrich]] (suri 1707) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Georg von Hastfer]] (suri enne 1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713) | style="text-align:center" | 1696–1713 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1696–1697, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra (1679) [[Gustav Christian von der Pahlen]] (1648–1736) | style="text-align:center" | 1697–1721 | Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Gideon von Fock]] (1625–1710) | style="text-align:center" | ...pärast 1657. aastat | Eestimaa [[Võivere mõis|Võivere]], [[Avanduse mõis|Avanduse]] ja [[Sagadi mõis]]ate [[pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1628– ~1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]] ja [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] vabahärra, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Andja mõis|Andja]], [[Vana-Harmi mõis|Vana-Harmi]] ja [[Lagedi mõis]]aomanik |- | <br> [[Lieven]] | [[Joachim Friedrich von Liewen|Joachim Friedrich von Lieven]] (1662–1713) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kiltsi mõis (Ridala)|Valgevälja]], [[Ervita mõis|Ervita]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Udeva mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Otto Fabian von Wrangell]] (1655–1726) | style="text-align:center" | 1701–1711 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1697–1701, Eestimaa [[Imastu mõis|Imastu]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Kurna mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725) | style="text-align:center" | 1705–1710 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1702–1705, Eestimaa [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Mäo mõis|Mäo]], [[Vodja mõis|Vodja]] ja [[Viisu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berndt Reinhold von Wrangell]] (surn. 1710) | style="text-align:center" | (1709) | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa rüütelkonna peamees 1706–1709, Eestimaa [[Laagna mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | [[Gerhard von Lode]] (surn. ca 1710<ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden [https://runeberg.org/frfinl/0286.html s. 273]</ref>) | style="text-align:center" | | [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident, Eestimaa [[Sompa mõis|Sompa]], [[Illuka mõis|Illuka]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Vana-Sõtke mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Nils von Stackelberg]] (u 1630–1714) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1687–1690, Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Rägavere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Rötgert Johann von Wrangell]] (surnud 1716)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Põlli mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]][[File:Bengt Heinrich von Bistram.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Heinrich von Bistram]] (1667–1724) | style="text-align:center" | 1710–1724 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1701–1702, Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Riisipere]] ja [[Alu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen noorem|Tönnis Johann von Bellingshausen]] (surn. ~ 1730) | style="text-align:center" | 1710–1714 | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Gustav Friedrich von Engelhardt (1660–1722) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväe oobertleitnant, Eestimaa, [[Liivimaa maanõunik]]<ref name=":15">Lewenhaupt, Adam. [https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/LewenhauptA/titlar/KarlXIIsOfficerare/sida/178/faksimil?storlek=4 Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]. 1920. s. 177-179</ref>, Liivimaa [[Navesti mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Gustav Wilhelm von Fersen]] (1673–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], Nõmmküla, [[Mõraste mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell (1679–1739)|Fabian von Wrangell]] (1679–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Varangu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | Vabahärra (1687) [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Wilhelm von Nieroth]] (1663–1740) | style="text-align:center" | 1711–1716 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Albu mõis|Albu]], [[Seidla mõis|Seidla]], [[Kaalepi mõis|Kaalepi]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kukevere mõis|Kukevere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berend Johann von Wrangell]] (1662–1731) | style="text-align:center" | 1713–1715 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1711–1713, Eestimaa [[Kohila mõis]] ja [[Kohatu mõis]]aomanik |- | [[File:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Fabian Ernst Stael von Holstein.jpg|85px]]<br> [[Stael von Holstein]] | [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (1672–1730) | style="text-align:center" | 1713–1721 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1705–1706, Eestimaa [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Anija mõis]] ja Liivimaa [[Kujmuiža mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Hans Jürgen von Uexküll]] (surn. pärast 1713) | style="text-align:center" | | Eestimaa Vigala, [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Pikavere mõis|Pikavere]] ja [[Pühajärve mõis]]aomanik |- | [[File:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Schulmann]] | [[Berend Johann von Schulmann]] (1660–1746) | style="text-align:center" | 1715–1746 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1713–1715, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Salla mõis|Salla]], [[Koila mõis|Koila]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)|Hans Heinrich von Fersen]] (surnud 1724) | style="text-align:center" | 1721–1724 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1720–1723, Eestimaa [[Kirna mõis|Kirna]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Pahkla mõis|Pahkla]] ja [[Reopalu mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Adam Johann von Uexküll]] (1662–1729) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1715–1728, Eestimaa Vigala, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Palivere mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | Gotthard Wilhelm von Essen (1676–1730) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Päri)|Berg]] | Jakob Johann von Berg (1686−maeti 1734) | style="text-align:center" | 1723−1734 | sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Teenuse mõis]]nik |- | [[File:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Manteuffel]] | riigikrahv (1759) [[Gotthard von Manteuffel (1690–1763)|Gotthard von Manteuffel]] (1690–1763) | style="text-align:center" | 1723–1763 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Muuga mõis|Muuga]], [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Palvere mõis|Palvere]], [[Aavere mõis|Aavere]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Suur-Soldina mõis]] ja Liivimaa [[Sēja mõis|Sēja]], [[Pakaste mõis|Pakaste]], [[Puurmani mõis|Puurmani]], [[Härjanurme mõis|Härjanurme]], [[Jõgeva mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749) | style="text-align:center" | 1725–1733 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1724–1725, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)|Klaus Gustav von Essen]] (surnud 1740) | style="text-align:center" | 1733–1738 | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]a ning Liivimaa [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] ja [[Kokora mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1672–1734) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Jakob Heinrich von Ulrich]] (surnud 1743) | style="text-align:center" | 1734–1743 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1725–1728, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1738–1743, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Lohu mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Fredrik Magnus Stenbock]] (1696–1745) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Christoph von Derfelden.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Christoph von Derfelden]] (1681–1750) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Gustav Reinhold von Lode (1678–1753) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Kelba mõis|Kelba]], [[Araksti mõis|Araksti]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Metsküla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Bruemmer COA.jpg|85px]]<br> [[Bruemmer]] | [[Ulrich Johann von Brümmer]] (surn. pärast 1756. aastat) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Luusika mõis|Luusika]], [[Araski mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Georg Otto von Berg]] (1686−1757) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jõhvi mõis|Jõhvi]] ja [[Äntu mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Jürgen Johann von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Georg Johann von Stackelberg]] (1697–1766) | style="text-align:center" | 1736–1765 | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]], [[Kuksema mõis|Kuksema]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aomani |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Christopher Engelbrecht von Kursell]] (1685–1756) | style="text-align:center" | 1740–1746 | Rootsi sõjaväelane (kapten) [[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1737–1740, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] ja [[Kurevere mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Heinrich Hermann von Fersen]] (1692–1766) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Nõmmküla mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1678–1758)|Johann Friedrich von Kursell]] (1678–1758) | style="text-align:center" | |[[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane ([[oberst]]), [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Gustav Reinhold von Löwen]] (1690–1766) | style="text-align:center" | 1741–1745 | Holsteini kaardiväe kindralmajor, Eestimaa rüütelkonna peamees 1734–1737, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra ja [[Koluvere mõis]]a, [[Suure-Kullamaa mõis|Suure-Kullamaa]], [[Väike-Kullamaa mõis|Väike-Kullamaa]], [[Reopä mõis|Reopä]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]], [[Seira mõis|Seira]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Adam Gustav von Ulrich]] (1710−1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]] ja [[Haiba mõis|Haiba] mõisaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Caspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768)|Caspar Friedrich von Engelhardt]] (1699–1768) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Navesti mõis|Navesti]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Otto Jürgen von Hastfer]] (surn. 1773) | style="text-align:center" | 1747–1767 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president (-1768), Eestimaa [[Sõmeru mõis|Sõmeru]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Richter]] | [[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]] (1694–1758) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Läänemaa]] [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]], [[Sutlepa mõis]]a ja Liivimaa [[Slīpe mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1677–1758) | style="text-align:center" | | kapten, Eestimaa [[Koila mõis|Koila]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Kirdalu mõis]]nik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Adam Friedrich von Stackelberg]] (1703–1768) | style="text-align:center" | 1741–1751 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1740–1741, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], Koigi, [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]] [[Alavere mõis|Alavere]] ja [[Voka mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]] (1703–1789) | style="text-align:center" | 1744–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1741–1744 ja 1772–1774, Eestimaa [[Sausti mõis|Sausti]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Hertu mõis|Hertu]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]], [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]] ja [[Vahakõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus Wilhelm von Nieroth]] (surn. 1770) | style="text-align:center" | 1747–1760 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1744–1747, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[Pilt:OttoMagnus1704.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)|Otto Magnus von Stackelberg]] (1704–1765) | style="text-align:center" | 1754–1759 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1747–1753, Eestimaa suurmõisaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Hans von Rosen]] noorem (1685–1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis|Seli]] ja [[Hulja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Karl Gustav von Baranoff]] (1713–1796) | style="text-align:center" | 1762–1783 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Gustav Reinhold von Ulrich]] (u. 1716–1790) | style="text-align:center" | 1765–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1770–1771, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Munalaskme mõis|Munalaskme]], [[Haiba mõis]]aomanik |- | [[File:Helwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Helwig]] | [[Karl Thure von Helwig]] (1741–1810) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Virtsu mõis|Virtsu]], [[Paadrema mõis|Paadrema]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Nehatu mõis|Nehatu]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (1720–1777)|Klaus Gustav von Essen]] (1720–1777) | style="text-align:center" | 1767–1777 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Bengt Friedrich von Bistram]] (1711–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, | Eestimaa [[Vana-Riisipere mõis|Vana-]] ja [[Riisipere mõis|Uue-Riisipere mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Otto Reinhold von Üxküll-Güldenband]] (1714–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния. СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=116 стр. 215]</ref>, 1773<ref name=":8">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1773. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1773.pdf&page=115 стр. 209]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe rittmeister), Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Tori mõis|Tori]] ja [[Saksi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Karl Gustav von Fersen | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]aomanik |- | [[File:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rennenkampff]] | [[Jakob Gustav Edler von Rennenkampff]] (1716–1791) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | Eestimaa [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], [[Suure-Rõude mõis]]a ja Liivimaa [[Helme mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Gustav Erich von Rosen]] (1718–1782/1785) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1775.pdf&page=136 стр. 246]</ref>. 1777<ref name=":5">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1777. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1777.pdf&page=185 стр. 346]</ref>, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees, Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis]]aomanik |- | [[File:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Schwengelm]] | [[Jakob Heinrich von Schwengelm (1704–1794)|Jakob Heinrich von Schwengelm]] (1704−1794) | style="text-align:center" | .., 1773<ref name=":8" />, 1779<ref name=":6">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1779, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1779.pdf&page=233 стр. 436]</ref>..1780<ref name=":9">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1780, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1780.pdf&page=240 стр. 473]</ref>..1781<ref name=":10">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1781. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1781.pdf&page=232 стр. 422]</ref>..1782<ref name=":11">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1782. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1782.pdf&page=249 стр. 469]</ref>..1783<ref name=":12">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1783. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1783.pdf&page=254 стр. 484]</ref> | Eestimaa [[Kunda mõis|Kunda]], [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Palu mõis|Palu]], [[Kloodi mõis|Kloodi]], [[Venevere mõis|Venevere]] ning [[Luusika mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Georg Ludwig von Wrangell]] (1726–1796) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1768–1787, Eestimaa [[Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Magnus Christopher von Lilienfeld]] (1719–1775) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4" />....1777<ref name=":5" /> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Tolli mõis|Tolli]], [[Perila mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend Otto von Mohrenschildt]] (1718–1789) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | Eestimaa [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | [[Otto Wilhelm von Budberg]] (1730–1793) | style="text-align:center" | 1783–1792 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1777–1780, Eestimaa [[Harku mõis|Harku]], [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]] ja [[Huuksi mõis]] ja Liivimaa [[Turaida mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Berend Gustav von Stackelberg]] (1727–1793) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />, 1786<ref name=":13" />.. | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Päri mõis (Türi)|Päri]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]] (1721–1782) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1774–1777, Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]], [[Karkuse mõis|Karkuse]] ja [[Kavastu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Karl Fredrich von Staal]] (1721–1789) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Kergu mõis|Kergu]], [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu]], [[Lellapere mõis|Lellapere]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]], [[Raikküla mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Friedrich von Staal]] (1733–1801) | style="text-align:center" | 1783 | Eestimaa [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Raikküla mõis|Raikküla]] ja [[Pae mõis|Pae]], [[Ingliste mõis|Ingliste]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Karl Gustav von Engelhardt | style="text-align:center" | ..1785<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1785. Ревельская губерния, [[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1785.pdf&page=226 стр. 423]</ref>, 1786<ref name=":13">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1786.pdf&page=189 стр. 352]</ref>.. | |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Carl Gustav von Rosen (1730–1795) | style="text-align:center" | ..1786<ref name=":13" />.. | [[Holstein-Gottorp|Holstein]]i sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Kärde, [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja [[Lokuta mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Karl Magnus Stenbock]] (1725–1798) | style="text-align:center" | 1754–1796 | Eestimaa [[Kolga mõis|Kolga]], [[Loo mõis|Loo]], [[Idavere mõis|Idavere]] ja [[Vatku mõis]]a jt. mõisaomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Otto Friedrich von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Otto Friedrich von Stackelberg]] (1731–1802) | style="text-align:center" | 1787–1802 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president 1787–1802, Eestimaa [[Rava mõis|Rava]] ja Roosna-Alliku mõisaaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] (1732–1798) | style="text-align:center" | 1796–1798 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1780–1783, Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kodasema mõis|Kodasema]] ja [[Väike-Kareda mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Jakob Pontus Stenbock.jpg|pisi|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Brigadir (auaste)|brigadir]]), Eestimaa [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Emmaste mõis|Emmaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz Engelbrecht Kursell.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Moritz Engelbrecht von Kursell]] (1744–1799) | style="text-align:center" | 1796–1799 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1783 ja 1783–[[1786]] Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]], Eestimaa [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Esna mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Johann von Brevern.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Johann von Brevern]] (1749–1803) | style="text-align:center" | 1796–1803<ref name=":16" /> | [[Eestimaa kubermang]]u [[aadlimarssal]] 1786–1789, Eestimaa [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehra mõis|Kehra]], [[Kiikla mõis|Kiikla]] ja [[Iisaku mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | Heinrich Reinhold von Vietinghoff (1740–1804) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />.. | [[Saaremaa maanõunik]] (1772<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Рижская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=115 стр. 212]</ref>) ja Eestimaa [[Jõepere mõis|Jõepere]] ja [[Vasivere mõis|Vasivere]] ja [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00548|seite 531}}</ref> |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Robert von Rosen (1748–1813)|Robert von Rosen]] (1748–1813) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1812. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1812._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=208 стр. 410]</ref>, 1813<ref name=":26">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1813. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1813.pdf&page=577 стр. 413]</ref>.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Jakob Johann von Derfelden]] (1731–1806) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kloostri mõis (Harju-Madise)|Kloostri]] ja [[Penijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus [[Gustav von Baranoff]] (1753–1814) | style="text-align:center" | 1799–1810 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1726–1813)|Johann Friedrich von Kursell]] (1726–1813) | style="text-align:center" | | [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwenstern]] | [[Hermann Ludwig von Löwenstern]] (1749–1815) | style="text-align:center" | 1796–1814 | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1789–1792, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1803–1815, Eestimaa [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Valkla mõis|Valkla]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Hans_von_der_Pahlen_(1740-1817).jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra Johann/[[Hans von der Pahlen]] (1740–1817) | style="text-align:center" | 1798–1817 | Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja Vanamõisa mõisaomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Jakob Johann von Patkul]] (1757–1811) | style="text-align:center" | 1797–1802<ref name=":14">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1802. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1802.pdf&page=269 стр. 510]</ref>, 1803<ref name=":16">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1803. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1803.pdf&page=292 стр. 558]</ref>, 1804<ref name=":17">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1804. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1804.pdf&page=312 стр. 314]</ref>, 1805<ref name=":18">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1805. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1805.pdf&page=315 стр. 267]</ref>, 1806<ref name=":19">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1806. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1806._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=193 стр. 381]-382</ref>, 1807<ref name=":20">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1807. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1807._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 411]</ref>, 1808<ref name=":21">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1808. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1808._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=204 стр. 402]-403</ref>, 1809<ref name=":22">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1809. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1809._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=192 стр. 380]</ref>, 1810<ref name=":23">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1810. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=200 стр. 384]</ref>, 1811<ref name=":24">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1811. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1811._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 398]</ref> | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1792–1795, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Rägavere mõis|Rägavere]] ja [[Põriki mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Karl Justin von Hagemeister]] (1745–1806) | style="text-align:center" | 1801–1806 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | Berend Johann von Wartmann (1736−1811) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />.. | Eestimaa [[Põllküla mõis|Põllküla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Haeska mõis]]aomanik |- | [[File:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Knorring]] | Karl Heinrich von Knorring (1745–1837) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1818<ref name=":30">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1818. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1818._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 436]</ref>, 1821<ref name=":33">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1821. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1821._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=232 стр. 446]</ref>, 1822<ref name=":34">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1822. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1822._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=171 стр. 327]</ref>, 1823<ref name=":35">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1823. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1823._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=179 стр. 341]</ref>, 1824<ref name=":36">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1824. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1824._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=152 стр. 356]</ref>, 1825<ref name=":37">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1825. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1825._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=191 стр. 369]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa [[Keedika mõis|Keedika]] ja [[Paslepa mõis]]nik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Peter von Brevern (1745–1812) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" /> | Eestimaa [[Kohila mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra [[Gustav von Fersen]] (1742–1811) | style="text-align:center" | 1809<ref name=":22" />–1811<ref name=":24" /> | Venemaa sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Wilhelm von Essen]] (1761–1834) | style="text-align:center" | 1809–1832 | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees 1825– , [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1832–1833, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu]] ja [[Malla mõis]]aomanik |- | [[File:Klugeni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] <br>[[Klugen]] | Jakob Gottlieb von Klugen (1761−1815) | style="text-align:center" | 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1814. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1814._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=222 стр. 424]</ref>, 1815<ref name=":28">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1815. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1815._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=214 стр. 420]</ref> | Eestimaa [[Klooga mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1763–1825) | style="text-align:center" | 1810/1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />.. | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1786, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]aomanik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra [[Georg von Meyendorff]] (1763–1844) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1826. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1826._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=199 стр. 383]</ref>, 1827<ref name=":39">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1827. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1827._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=201 стр. 393]</ref>, 1828<ref name=":40">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1828. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1828._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=202 стр. 400]</ref>, 1829<ref name=":41">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1829. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1829._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=220 стр. 421]</ref>.. | Eestimaa [[Salutaguse mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | Wilhelm [[Friedrich Pilar von Pilchau]] (1761–1819) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" /><ref name=":32" />... | Eestimaa [[Palivere mõis|Palivere]], [[Orkse mõis|Orkse]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Kääsla mõis|Kääsla]] ja [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Hermann von Brevern (1744−1815)|''Hermann'' Christoph von Brevern]] (1744–1815) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Karl von Essen|''Karl'' Philipp ''von Essen'']] (1754–1813) | style="text-align:center" | ..1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />.. | Eestimaa [[Erra mõis|Erra]] ja [[Tudu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Ernst Friedrich von Maydell (1767−1843) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />, 1815<ref name=":28" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]], [[Sõtke mõis|Sõtküla]] ja [[Pühatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Reinhold Gottlieb von Maydell]] (1771−1846) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />−1846 |[[Eestimaa konsistoorium]]i president, [[Teenuse mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809, [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819, Eestimaa [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Jädivere mõis|Jädivere]] ja [[Matsalu mõis]]aomanik, [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]]i esimees |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Jakob Georg von Berg]] (1760–1844) | style="text-align:center" | 1815–1821 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1800−1803 ja 1811−1815, Eestimaa [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla]], [[Valgjärve mõis|Valgjärve]] ja [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Berend Johann von Stackelberg (1767–1841) | style="text-align:center" | 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />... | Kaagvere, Kagrimoisa ja Petersmoisa mõisnik |- | [[File:Saltza suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Saltza]] | Parun [[Alexander Philipp von Saltza]] (1757–1821) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1819. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1819._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 437]-438</ref>, 1820<ref name=":32">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1820. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1820._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=235 стр. 451]</ref>, 1821<ref name=":33" /> | Eestimaa kubermangu aadlimarssal 1795–1796, Eestimaa rüütelkonna peamees 1796–1800, [[Eestimaa kuberneride loend#Eestimaa asekubernerid|Eestimaa asekuberner]] 1809–1816, Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Andja mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|65px]][[Pilt:Reinhold von Stackelberg.jpg|pisi|65px]]<br> [[Stackelberg]] | Reinhold Gustav von Stackelberg (1777–1865) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />... | Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Lokuta mõis]]nik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Johann Georg von Grünewaldt]] (1763–1817) | style="text-align:center" | {{kas|1815}}{{lisa viide}}–1817 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Ahula mõis|Ahula]] ja [[Esna mõis]]aomanik ning [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Jalametsa mõis]]arentnik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Ludwig [[Karl von Brevern (1757–1823)|Karl von Brevern]] (1757–1823) | style="text-align:center" | 1816<ref name=":29">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1816. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1816._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=213 стр. 418]</ref>, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />... | [[Maardu mõis|Maardu]], [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]], [[Annikvere mõis|Annikvere]] ja [[Avanduse mõis]]nik |- | [[File:Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Kaulbars]] | vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846) | style="text-align:center" | 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Magnus von Baer]] (1765–1825) | style="text-align:center" | 1818, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" /> | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1815−1818, Eestimaa Piibe ja [[Selli mõis|Selli]], [[Kiidjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|65px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779–1863) | style="text-align:center" |1821/1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" /><ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Bernhard von Brevern (1786–1864) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kohila mõis|Kohila]], [[Maardu mõis|Maardu]], [[Koordi mõis|Koordi]], [[Köisi mõis|Köisi]], [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]]aomanik, Harju [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Karl Gustav von Rehbinder (1793–1851) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]], [[Polli mõis (Kadrina)|Polli]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse]], [[Võduvere mõis|Võduvere]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Venevere mõis|Venevere]] ja [[Käravete mõis]]nikaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Otto Johann Stephan von Rosen]] (1778–1828) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1818–1824, Eestimaa [[Vatla mõis|Vatla]] ja [[Kiska mõis]]aomanik |- | [[File:Krusenstiern COA.png|85px]]<br> [[Krusenstern]] | Friedrich von Krusenstern ((1782–1857) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Järlepa mõis|Järlepa]] ja [[Umbru mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | ''Karl'' Christoph ''von Essen'' (1766–1833)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00090|seite 73}}</ref> | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]], [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Gideon Ernst von Fock]] (1755–1827)<ref>{{BBLD|GND1075387108|Fock, Gideon Ernst v. (1755-1827)}}</ref> | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]] ja [[Tapa mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Engelbrecht von Brevern (1782–1863) | style="text-align:center" | 1821– | Kuramaa tsiviilkuberner 1827–1853, Eestimaa [[Kiikla mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Paul von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Paul von Benckendorff]] (1784–1841) | style="text-align:center" | 1829<ref name=":41" />–1833 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1824–1827, 1833–1841 [[Eestimaa tsiviilkuberner]], Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja [[Vorsti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Wrede suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Wrede]] | Vabahärra Gustav Heinrich von Wrede (1771–1846) | style="text-align:center" | 1827/1829<ref name=":41" /> | Venemaa sõjaväelane (major), Eestimaa [[Preedi mõis|Preedi]], [[Rõhu mõis|Rõhu]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Georg von Lilienfeld]] (1772–1853) | style="text-align:center" | 1832–1835 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1827–1830, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]] ja [[Sikeldi mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Johann Stenbock]] (1774–1838) | style="text-align:center" |1834–1838 | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[major]]), Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], Nõmme mõisaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Eduard von Fock.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Eduard von Fock]] (1798–1884) | style="text-align:center" | 1839–1883 | Maanõunike kolleegiumi eesistuja, [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu president, Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas Gustav von Ramm]] (1784–1840) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Padise mõis|Padise-Kloostri]] ja [[Hatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Friedrich von Toll]] (1781–1841) | style="text-align:center" | 1841 | Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Orgita mõis]]aomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:RudolfvonPatkul.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Rudolf von Patkul]] (1800–1856) | style="text-align:center" | 1841–1849 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1836–1842, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu]], [[Illuste mõis|Illuste]] ja [[Paatsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Magnus von Bremen]] (1784–1843) | style="text-align:center" | 1842–1843 | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Kapu mõis]]nik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Peter von Üxküll-Güldenband]] (1786–1847) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Eestimaa [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend von Mohrenschildt]] (1786–1861) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Risti mõis|Risti]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Dettlof von Baranoff]] (1780–1856) | style="text-align:center" | | Eestimaa Suure-Lähtru, [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Carl Wilhelm Heinrich von Harpe (1804−1867) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Baggehufwudti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baggehufwudt]] | Karl Gustav Jakob von Baggehufwudt (1786–1867) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Einmanni mõis|Einmanni]], [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]aomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra [[Otto von Budberg (1813–1888)|Otto Wilhelm von Budberg]] (1813–1888) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], [[Muraste mõis]]nikaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Otto Gustav von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld]] (1805–1896) | style="text-align:center" | 1846–1892 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1842–1845, [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] president, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1868–1879, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Sikeldi mõis|Sikeldi]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]] ja [[Angerja mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Moritz von Engelhardt]] (1800–1870) | style="text-align:center" | 1853–1870 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1851–1854, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Türi-Alliku mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Karl Eduard on Uexküll]] (1804–1871) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurme mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Hermann von Benckendorff]] (1815–1883) | style="text-align:center" | 1854–1883 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1848–1851, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[Fail:Schillingi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Schilling]] | [[Karl Raphael von Schilling]] (1789–1855) | style="text-align:center" | 1846–1855 | Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Varudi mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Wilhelm von Ungern-Sternberg|Georg ''Wilhelm'' Theodor ''von Ungern-Sternberg'']] (1797–1868) | style="text-align:center" | 1847–1868 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1847–1868, Eestimaa [[Purdi mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890) | style="text-align:center" | 1857–1858 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]], [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Alexander von Grünewaldt]] (1805–1886) | style="text-align:center" | 1858–1882 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1880–1882, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees 1857–1860, Järvamaa [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], Eestimaa [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Samson von Himmelstjerna]] | Ferdinand Samson von Himmelstjerna (1816–1888) | style="text-align:center" | 1862–1886 | [[Eestimaa Krediitkassa]] president, [[Tallinna Toomkool]]i kuraator |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1861–1862 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik, maanõunik taas 1873–1891 |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll]] | Parun [[Robert von Toll]] (1802–1876) | style="text-align:center" | 1862–1876 | ajaloolane, Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Albu mõis|Albu]] ja [[Peeri mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg Wolter von Stackelberg]] (1808–1863) | style="text-align:center" | | [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Pae mõis|Pae]] ja [[Saarnakõrve mõis]]aomanik |- | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[zur Mühlen]] | [[Arthur von zur Mühlen]] (1820–1900) | style="text-align:center" | 1865–1899 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]]i kohusetäitja 1846–1850, Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1892–1899, Eestimaa [[Piirsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Alexander von der Pahlen.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | [[Alexander von der Pahlen]] (1819–1868) | style="text-align:center" | 1867–1868 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Arbavere mõis|Arbavere]], [[Rooküla mõis|Rooküla]] ja [[Aruvalla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alexander von Schilling|Alexander Napoleon Theodor von Schilling]] (1803–1866) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Müüsleri mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Otto von Taube]] (1800–1873) | style="text-align:center" | 1848–1873 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1822–1825, Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Bernhard von Uexküll]] (1819–1884) | style="text-align:center" | 1868–1872 | Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Veltsa mõis]]aomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Alexander Andreas Ernst von Baer]] (1826–1914) | style="text-align:center" | 1868–1914 | jurist, Eestimaa [[Lasila mõis]]a ja siis [[Piibe mõis]]nik, 1860–1868 Järva kreisisaadik, 1868. aastast Virumaa ja siis Järvamaa ülem[[kirikueestseisja]]. |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Gustav von Ungern-Sternberg]] (1821–1876) | style="text-align:center" | 1871–1875 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1869–1871, Eestimaa [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Oskar von Löwis of Menar]] (1813−1888) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Saka mõis|Saka]] ja [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1873–1891 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, maanõunik 1861–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1878–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik, ka maanõunik 1896–1899 |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Rehbinder.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]] (1831–1905) | style="text-align:center" | 1881–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1878–1881, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]][[Fail:Wilhelm_von_Wrangell.jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun (1855) [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894) | style="text-align:center" | 1884–1894) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1881–1884, kreisisaadik, Eestimaa [[Roela mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1845–1915) | style="text-align:center" | 1886–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1884–1886, Eestimaa [[Malla mõis|Malla]] ja [[Sausti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:–Johann Georg Ernst von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg von Grünewaldt]] (1835–1901) | style="text-align:center" | 1889–1901 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1892–1893, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees, Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Georg von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Georg von Engelhardt]] (1843–1914) | style="text-align:center" | 1890–1914 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1886–1889, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:AlexanderUexkull.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Alexander von Uexküll]] (1829–1891) | style="text-align:center" | 1890–1891 | [[Tallinna linnapea]] 1878–1883, Eestimaa [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Haimre mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Parun [[Nikolai von Fersen (1829–1896)|Nikolai Gotthard Georg von Fersen]] (1829–1896) | style="text-align:center" | 1892–1896 | Läänemaa [[kreisisaadik]], Eestimaa [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Kirbla mõis|Kirbla]], [[Keskküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]] (1840–1910) | style="text-align:center" | 1893–1902 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1896–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, eelneval ka maanõunik 1878–1889, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Woyn von Baranoff]] (1813–1899) | style="text-align:center" | ...1872... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), Eestimaa [[Peningi mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Karl Otto von Maydell]] (1833–1900) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kuru mõis|Kuru]], [[Jootme mõis|Jootme]], [[Räsna mõis|Räsna]], [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] ja [[Linnamäe mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Hermann Otto von Schilling|Otto von Schilling]] (1839–1902) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik, [[Aseri tsemendivabrik]]u asutaja |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Gotthard von Wrangell]] (1838–1905) | style="text-align:center" | | Harju kreisi kreisisaadik, Eestimaa [[Tohisoo mõis]]nik |- | [[File:BudbergWappen.jpg|85px]]<br> [[Budberg|Budberg von Bönninghausen]] | [[Otto von Budberg]] von Bönninghausen (1850–1907) | style="text-align:center" | 1902–1907 | jurist, Eestimaa rüütelkonna peamees 1893–1902, Eestimaa [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Alexander Peter Ernst von Lilienfeld|Alexander von Lilienfeld]] (1831–1909) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Albu mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Richard von Rosen]] (1844–1910) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, [[Tallinna linnavolinike loend (1890)|Tallinna linnaduuma]] liige, Eestimaa [[Kostivere mõis]]aomanik |- | [[File:Straelborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Straelborn]] | [[Wilhelm von Straelborn|Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn]] (1848−1912) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]], [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Alfred von Rosen]] (1850–1921) | style="text-align:center" | 1902–1918 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president, Eestimaa [[Russalu mõis|Russalu]] ja [[Vihterpalu mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Walter von Grünewaldt]] (1843–1920) | style="text-align:center" | 1902–1918 | Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1895–1904, Eestimaa [[Lihula mõis|Lihula loss]]i rentnik, [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | [[Theodor Pilar von Pilchau]] (1858–1916) | style="text-align:center" | 1907 | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurtu mõis]]aomanik, Liivimaa [[Lindi mõis (Audru)|Lindi]], [[Are mõis|Are]] ja [[Audru mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Hoyningen-Huene]] | Vabahärra [[Oskar von Hoyningen-Huene]] (1860–1918) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Eidapere mõis|Eidapere]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]] ja [[Lellapere mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]][[File:Julius von Hagemeister.jpg|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Julius von Hagemeister]] (1857–1920) | style="text-align:center" | 1907–1920 | Eestimaa Aadli Krediitkassa sekretär 1886–1902 ja president 1902–1919, Eestimaa [[Paunküla mõis|Paunküla]] ja [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Parun [[Arthur von Stackelberg]] (1850–1908) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kassari mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun [[Ferdinand von Wrangell (1863–1911)|Ferdinand von Wrangell]] (1863–1911) | style="text-align:center" | 1911 | Eestimaa konsistooriumi president, kreisisaadik, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Rosentali mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Alfred von Mohrenschildt]] (1860–1928), | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sooniste mõis|Sooniste]] ja [[Leevre mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Georg August Arthur von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg August Arthur von Grünewaldt]] (1868–1929) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i aseesimees, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Uniküla mõis]]aomanik |- | [[File:Traubenbergi suguvõsa aadli- ning Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Rausch von Traubenberg]] | [[Georg Rausch von Traubenberg]] (1845–1927) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Piiumetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]] (1857–1946) | style="text-align:center" | | [[Paide kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], Saarnakõrve ja [[Koordi mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann Oskar von Löwis of Menar.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]] (1863−1935) | style="text-align:center" | |Eestimaa [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Eduard von Stackelberg]] (1867–1943) | style="text-align:center" | 1912–1918 | Eestimaa rüütelkonna sekretär 1899–1911, Eestimaa rüütelkonna peamehe asetäitja 1911–1912, Eestimaa [[Sutlema mõis|Sutlema]], [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu]] ja [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]][[Fail: Alfred O. Shilling.jpeg|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alfred von Schilling]] (1861–1922) | style="text-align:center" | 1912–1920 | Venemaa keisririigi [[Riigiduuma]] III koosseisu saadik ning aastal [[1911]] [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige, Eestimaa [[Haansalu mõis|Haansalu]], [[Pada mõis|Pada]] ja [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Clas von Ramm (1864-1920).jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas von Ramm]] (1864–1920) | style="text-align:center" | 1918– | Eestimaa [[Padise mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Otto von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1865–1940)|Otto von Lilienfeld]] (1865–1940) | style="text-align:center" | 1918–1920<ref>{{BBLD|GND1196468036|Lilienfeld, Otto v. (1865-1940)}}</ref> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1918–1920, Eestimaa [[Riidaku mõis|Riidaku]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- |} vt. [[:Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] {{Pooleli|aasta=2025|kuu=oktoober}} == Maanõunike kolleegium == Eestimaa maanõunikud valiti eluajaks ametisse [[Eestimaa Maapäev]]al. [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] ajas Eestimaa seisusliku [[omavalitsus]]e jooksvaid asju. Maanõunike kolleegium koosnes 12 liikmest, esialgu 6 [[Harjumaa|Harjust]], 6 [[Virumaa|Virust]], hiljem igast maakonnast 3. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti [[koopteerimine|koopteerimise]] teel. Rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, kesk- ja varauusaegne [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|Maanõukogu]], Põhja-Eestis umbes aastast [[1282]] kuni [[17. sajand Eestis|17. sajand]]ini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan. [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Rüütelkonna maanõunike kolleegium, ei vajanud ametisse astumisel riigivõimu kinnitamist. Maanõunike kolleegiumil olid järgmised funktsioonid: ta esitas maapäevale küsimusi arutamiseks (''deliberanda''), avaldas arutusel olevate küsimuste kohta arvamust, temale kuulus otsustav hääl, nn ''votum decisivum'', kui [[Eestimaa Maapäev]]al arutatud küsimustes hääled pooleks langesid. Kolleegium tema esitas ka rüütelkonna peamehe kandidaadid ja kolleegium oli tihedas koostöös [[Eestimaal rüütelkonnakomitee|rüütelkonna komitee]]ga (''Ritterschaftsausschuss''), mis eksisteeris juba [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] lõpust alates ja koosnes maapäeva poolt valitud [[kreisisaadik|kreisi deputaatidest]] (2–3 igast kreisist). Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei. {{vaata|Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium}} 1890. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: eesistuja [[Otto von Lilienfeld]], krahv [[Alexander von Keyserling]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1871/12/31/5 Baranoff, Landrath Woyn von], Revalsche Zeitung, 31 detsember 1871</ref> (1813–1899), [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer Edler von Huthorn]], [[Reinhold Rehbinder]], parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], parun [[Wilhelm von Wrangell]], Alexander von Lilienfeld, [[Georg von Grünewaldt]], parun [[Georg von Engelhardt]], parun [[Alexander von Uexküll]]. Kolleegiumi ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakohtu]] sekretär [[Hermann Johannes Gottwald von zur Mühlen|Gottwald von zur Mühlen]]. 1899. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1886–1889 Eestimaa maanõunik), parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], [[Eduard von Maydell]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]], [[Alexander von Keyserling]], [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer]], krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]], [[Wilhelm von Wrangell|Wilhelm Peter Georg Adolf Wrangell]] jt. 1914. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: parun [[Georg Moritz Magnus von Engelhardt|Georg von Engelhardt]], [[Walter von Grünewaldt]], parun [[Georg Rausch von Traubenberg]], parun [[Alfred von Rosen]], [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]], parun [[Theodor Pilar von Pilchau (1858–1916)|Theodor Pilar von Pilchau]], parun [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]], [[Julius von Hagemeister]], parun [[Oskar Anselm Hermann Hoyningen-Huene]], [[Hermann Alfred von Mohrenschildt]], [[Eduard von Stackelberg]], parun [[Alfred Schilling]]. == Eestimaa ülemmaakohus == [[Maanõunike Kolleegium]] moodustas [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i/[[Eestimaa kuberner|kuberneri]] eesistumisel kuni 20. novembrini 1889 Eestimaa kõrgeima [[kohtuinstants]]i – [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]]. Rüütelkonna seast valitud ülemmaakohus oli kõrgeimaks kohtuks kogu provintsi üle, Eestimaal rüütelkond aga rüütelkonnasisestes asjades (sh eratalupojad) seadusandja. Ülemmaakohus ehk maanõunike kolleegium nimetas ametisse ka Eestimaa [[Meeskohus|meeskohtud]].<ref>Katrin Kello, [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/37462/kello_ma_2003.pdf?sequence=1&isAllowed=y ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL], TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL. TARTU 2003, lk 11</ref>. {{vaata|Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa alammaakohus|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}} == Rüütelkonna komitee == [[Eestimaa Maapäev|Maapäev]]ade istungite ajal, kui ka vaheaegadel kutsuti tähtsamate asjade otsustamiseks kokku [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] (''Ritterschafts ausschuss''), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 [[kreisisaad]]ikut<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1641 Eestimaa rüütelkond], www.eha.ee, Fondiloend EAA.854 </ref>. Rüütelkonna komitee koos maanõunike kolleegiumiga lahendas rüütelkonna peamehe juhtimisel kõik need küsimused, mis maapäev oli vajalikuks pidanud või mis rüütelkonna ette kerkisid maapäeva vaheaegadel ja mille üle otsustamiseks maapäeva koosolekut vaja ei olnud. Rüütelkonna komitee koosolekuid juhtis [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. {{vaata|Eestimaa rüütelkonnakomitee}} == Ülemkirikueestseisja-amet == Neli [[Eestimaa kubermang]]u [[kreis]]ide maanõunikku olid ühtlasi [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeelse luterliku kirik]] maakondade [[ülemkirikueestseisja]]d. Venemaa keisririigi Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku [[Eestimaa konsistoorium]]i juhtis ilmalik eesistuja, kelle määras Venemaa keiser. Konsistooriumi abipresidendiks määrati kubermangu kõrgeim vaimulik [[kindralsuperintendent]], säilis [[patronaadiõigus]] kirikuõpetaja valimistel. Kiriku majanduselu korraldas ülem[[kirikueestseisus]]. Seda [[institutsioon]]i juhtis [[ülemkirikueestseisja]]-amet. == Vaata ka == *[[Liivimaa maanõunik]] *[[Saaremaa maanõunik]] *[[kreisisaadik]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Moritz Brandis]], [[Eestimaa rüütliõigus|Ritter-rechte des Furstenthumbs Ehsten]]. AD 1600, {{BSB|10691494,00347|seite 107}}-110 *[[Carl Julius Albert Paucker]], Das ehstländische Landraths-Collegium und Oberlandgericht : ein rechtsgeschichtliches Bild. Reval, 1855. BSB: {{BSB|10784360}} *[[Wilhelm von Wrangell]], [[Georg von Krusenstjern]], "Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud". ISBN 9789949688098, [[Argo (kirjastus)|Kirjastus Argo]] 2019, 392 lk [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud| ‎]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] p5m96bkajfhs4lxyf0ttolgacznvd6r 7124393 7124273 2026-04-04T18:06:57Z NOSSER 8097 /* Eestimaa maanõunikud */ 7124393 wikitext text/x-wiki {{Infokast ametikoht | nimetus = Eestimaa maanõunik | omakeelne_nimetus = saksa k. ''Der estländische Landrat'' | embleem = | lipp = | pilt = Eestimaa Rüütelkonna hoone.jpg | pildiallkiri = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]] | ametis = | ametisalates = | üksus = | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]], [[Eestimaa ülemmaakohus]], [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] | residents = [[Eestimaa rüütelkonna hoone]]s, [[Tallinn]] [[Toompea]] ([[Kiriku plats]] 1) | asukoht = Tallinn | esitaja = [[Eestimaa rüütelkond]] | nimetaja = [[Eestimaa Maapäev]] | ametiaeg = eluaegne<ref>[[Eestimaa rüütliõigus]]</ref> | dokument = | moodustatud = 16. sajand | esimene = | viimane = | kaotatud = 1920 | asetäitja = | palk = | veebileht = | märkused = | embleemiallkiri = | lipuallkiri = }} '''Eestimaa rüütelkonna maanõunikud''' ([[saksa keel]]es ''Landrat''<ref>[https://www.etera.ee/zoom/10962/view?page=1&p=separate&tool=info Valik ajaloolisi oskussõnu. Saksa-eesti sõnastik]. Kirjastus: Alaline ajaloo-õppekorralduse toimkond, Tartu, 1928, lk 12</ref>, rootsi keeles ''lantråd'', [[vene keel]]es ''ландрат'') oli [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkon]]na poolt eluajaks valitud kollegiaalse juhtimisorgani ja kõrgeima täidesaatva organi, maanõunike kolleegiumi liige. Rüütelkonna maanõunikud moodustasid kokku [[Eestimaa]] [[seisus]]liku omavalitsusorgani [[Eestimaa rüütelkond|Eestimaa rüütelkonna]] [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium|maanõunike kolleegium]]i (''ландратъ Эстляндской ландратской коллеги''<ref>[https://dea.digar.ee/article/ekmteataja/1892/10/01/3.3 Эстляндские губернские ведомости = Estländische Gouvernements-Zeitung = Eestimaa Kubermangu Teataja], nr. 39, 1 oktoober 1892</ref>, kes lahendas Eestimaa olulisi küsimusi [[maapäev (rüütelkond)|maapäevade]] vahelisel ajal. Maanõunikke valiti [[Maapäev (rüütelkond)|maapäev]]al ning nende amet oli eluaegne, neid oli kokku 12. Maanõunikud tegelesid enamasti kõige tähtsamate ja olulisemate küsimuste arutamisega, igapäevaseid küsimusi lahendas [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. Uued maanõunikud valitigi tihti endiste rüütelkonna peameeste hulgast. Maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu, mille moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Pärast Rootsi kuninga [[Johan III]] poolt teostatud Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaa liitmist ühtseks territooriumiks – [[Eestimaa hertsogiriik|Eestimaa hertsogiriigiks]], moodustati [[1584]] Rootsi Eestimaal oma rüütelkond ja loodi administreeriv [[haldusorgan]], mis tegeles kohalike olude korrastamisega.<ref name=":0">Üluots, Jüri. Eestimaa õiguse ajalugu: II Poola-Leedu-Skandinaavia aeg, lk 140–141. </ref> Ca 1616. aastast valiti maanõunikud ka Läänemaalt ja Järvamaalt, enne seda määrati Eesti kaheteistkümnest maanõunikust kuus Harjumaalt ja Virumaalt<ref>Stephan Bauer, Georg Anton Hugo von Below, Ludo Moritz Hartmann, Hermann Aubin, Kurt Kaser (Herausgeber): Vierteljahrschrift für Sozial- und Wirtschaftsgeschichte, Band 40. W. Kohlhammer, 1953, S. 142.</ref> (''Harriesch vnndt Wyrischer Räthe''). Hiljem loodi [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Rüütelkonna peame]]he ametikoht. Rüütelkonna mõisade – [[Nabala mõis|Nabala]] ühes Pääboga, [[Kuimetsa mõis|Kuimetsa]] ja [[Kaiu mõis|Kaiu]] ühes [[Karitsa mõis|Karitsa]] ja [[Oraniku mõis|Oraniku mõisa]] – tulu läks peamiselt maanõunike kolleegiumi ülalpidamiseks. == Eestimaa maanõunikud == NB Nimekiri ei ole täielik {| class="wikitable" |- ! ! Nimi ! Ametiaeg ! Märkused <small>41</small> |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Berend Taube (surn. 1592<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. [https://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=393&fip=193.174.98.30 Berend Taube], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 376</ref>) | style="text-align:center" | 1583..1586<ref>[[Jakob Koit]], [https://dea.digar.ee/article/JVeestirootsiselts/1970/01/0/8 DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586], Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 76</ref> | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Tönnis Wrangell (surnud 1584)|Tönnis Wrangell]] (surn. 1584<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa Jõesse ja [[Riigi mõis|Tõrvajõe]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Johann Maydell (mainitud allikates 1560–1601<ref>Transéhe-Roseneck, Astaf von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 1, 1: Livland, Görlitz, 1929, {{BSB|00000558,00624|seite 615}}</ref>) | style="text-align:center" | 1586<ref>DIE MUSTERREGISTER DER ESTLÄNDISCHEN ADELSFAHNE VON 1584 UND 1586, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 5, jaanuar 1970, lk 82</ref> |Eestimaa [[Sutlema mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (suri 1593)|Hans von Wrangell]] (surn. 1593) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[rittmeister]]), Liivimaa [[Elistvere mõis|Elistvere]], Eestimaa [[Patsu mõis|Patsu]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Rannamõisa mõis|Rannamõisa]] ja [[Alu mõis]]a läänimõisnik |- | [[File:Ermesi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ermes (aadlisuguvõsa)|Ermes]] | Jacob Ermy/Ermes (surn. 1596) | style="text-align:center" | – 1596 | [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] [[rittmeister]]<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 248</ref>, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Koila mõis|Koila]], [[Salla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Tönnes Maydell|Tönnies Maydell]] (suri 1600) | style="text-align:center" | 1593–1598 |Rootsi sõjaväelane, Peipsi flotilli admiral, 1. [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1593–1598, [[Koluvere linnuselään]]i asehaldur, Eestimaa Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]] ja Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla mõisnik]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Elert von Tiesenhausen/Eilart von Tysenhusen (surn. †1601) | style="text-align:center" | 1594–1597 | [[Paide asehaldur]] (1601), Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Johann von Stackelberg (Kaagri)|Johann von Stackelberg]] (1566–1599) | style="text-align:center" | 1594–1599 | Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]], Liivimaa [[Kaagri mõis|Kaagri]], [[Peetrimõisa mõis|Peetrimõisa]], [[Kasti vasallilinnus|Kasti]] ja [[Voka mõis]]a, Rootsi [[Hjelmarsnäs]]i mõisnik, Eestimaa rüütelkonna rittmeister (sõjaline juht) |- | [[File:Koskulli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Koskull]] | Johan von Koskull (surn. 1600) | style="text-align:center" | 1595 |Rootsi sõjaväelane (rittmeister), [[Rakvere lään]]i asehaldur (1581), Eestimaa [[Purila mõis]]nik, [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Udriku mõis]]a valdaja |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Jakob von Taube | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Saksi mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Johann von Uexküll | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 249</ref>– | maanõunik [[Harjumaa]]lt, Eestimaa [[Mäo mõis]]a, Liivimaa [[Mõniste mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | (Jürgen) [[Georg von dem Berge]] (suri pärast 1599) | style="text-align:center" | 1596<ref name=":1" />– | maanõunik [[Virumaa]]lt, Eestimaa [[Sagadi mõis]]nik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Röttgert Lode (surn. pärast 1596) | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> | Eestimaa [[Pahkla mõis|Pahkla]], [[Ereda mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube (suri pärast 1612) | style="text-align:center" | ...1597<ref name=":3">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00546|seite 300}}</ref>... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1605–1612, Eestimaa [[Kirimäe mõis (Kose)|Kirimäe]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach | style="text-align:center" | 1597<ref name=":3" /> |Eestimaa mõisnik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | Jakob Bremen vanem | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2">[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen, {{BSB|10691494,00510|seite 264}}</ref>... | Eestimaa [[Lehtse mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Rootsi sõjaväelane (feldmarssal), Paide asehaldur, Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] ja [[Tolli mõis]]nik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Winrich von Delwig | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]], [[Vääna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Reinhold Thuwe (Taube) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Ulvi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann/Hans von Taube (sünd. ca 1565) | style="text-align:center" | ...1598<ref name=":2" />... | Eestimaa [[Saha mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Georg (Jürgen) von Wrangell (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Fabian von Fersen (1568–1601)|Fabian von Fersen]] (1568–1601) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, [[Pärnu komandant]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Fabian, till Rayküll, Sipp och Abia. Född 1568. Överste och kommendant i Pernau. Lantråd i Estland], www.adelsvapen.com</ref>), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Raikküla mõis]]nik, Liivimaa [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig(k) (suri 1605) | style="text-align:center" | 1596<ref>Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Teil Estland Band III, Görlitz, 1930, {{BSB|00000601,00099|seite 90}}</ref> | [[Koluvere linnus]]epealik (1581), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkon]]na rittmeister (1596–1605), Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1601)|Otto von Uexküll]] (surnud 1601) | style="text-align:center" | ...1596, 1597... | Rootsi sõjaväelane [[feldmarssal]], maanõunik [[Virumaa]]lt<ref>[[Nikolai Treumuth]]. [http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=1291 Narva sündmused 1599. a. sügisel]. [[Ajalooline Ajakiri]] 1931 nr 4, lk 178</ref>, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] (1599), Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Kivi-Vigala vasallilinnus]]e, [[Kiltsi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Dietrich von Üxküll (1528–1602) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Anrepi suguvõsa aadlivapp (Eestimaa).jpg|85px]]<br> [[Anrep]] | [[Reinhold Anrep]] (surn. 1602) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane ([[feldmarssal]]), Eestimaa [[Ingliste mõis|Ingliste]] ja [[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] mõisaomanik |- | [[File:Stryki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Stryk|Strik]] | Dittrich Strick (Strieck) | style="text-align:center" | ..1595<ref>[[Moritz Brandis]], Chronik oder älteste Liefländische Geschichte... [[Monumenta Livoniae Antiquae]]: Sammlung von Chroniken, Berichten, Urkunden und anderen schriftlichen Denkmalen und Aufsätzen, welche zur Erläuterung der Geschichte Liv-, Ehst- und Kurland's dienen: [https://dspace.ut.ee/server/api/core/bitstreams/8e7f766f-2049-40f9-a773-819ddccf0530/content Drittter Band] (1843), s. 9</ref>–1602<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7697 Kinnistu üldandmed: Tallinn Kooli 13, Tallinn Toom-Kooli 17], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>... | Eestimaa [[Imastu mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Johann von Taube (surn. 1603) | style="text-align:center" | 1599 | Eestimaa [[Haljava mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Johann von Rosen]] (surnud 1605) | style="text-align:center" | ...1597... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1598–1600, Eestimaa [[Roosna mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Jürgen von Wrangell]] (surnud pärast 1600) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]] ja [[Kalvi mõis]]nik |- | [[File:COA family sv Berendes.png|85px]]<br> [[Berendes]] | [[Johan Berendes]] (surnud 1612) | style="text-align:center" | | [[Tallinna linnus]]e ja [[Tallinna linnuselään]]i [[asehaldur]] 1578–, Eestimaa [[Voore mõis|Voore]], [[Rägavere mõis (Ambla)|Rägavere mõis]]a läänimõisnik, [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]] ja [[Rahula mõis]] [[pärushärra]] |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Ewert Delwig (maeti 1616) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Helmold Hastfer (suri enne 1623) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Treyden-Wappen BWB.png|85px]]<br> [[Treyden (aadlisuguvõsa)|Treyden]] | Georg (Jürgen) von Treyden | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kurna mõis]]nik |- | [[Fail:Fahrensbach-Wappen.png|85px]]<br> [[Fahrensbach]] | Heinrich von Fahrensbach ( (u. 1540-surn. pärast 1627 aastat) | style="text-align:center" | 1616–1627 | Maanõunik [[Läänemaa]]lt, Eestimaa [[Päädeva mõis|Päädeva]], [[Vaimõisa mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Moritz von Wrangell (surn. ca 1628) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Arkna mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Ludwig Taube (surn. 1630) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõis]] ja [[Mahtra mõis]]nik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Tönnis Wrangell (surnud 1630)|Tönnis Wrangell (surn. ca 1630<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala]], [[Riigi mõis|Tõrvajõe küla]], [[Seli mõis|Seli]], [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Sausti mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Jürgen von Maydell]] (1570–1637) | style="text-align:center" | 1617–... |Rootsi [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, [[Koluvere linnus]]e ja [[Koluvere lään|lään]]i asehaldur, Eestimaa Kullamaa [[Maidla mõis (Kullamaa)|Maidla]] ja Hageri [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | [[Claes Wachtmeister]] (surn. 1631<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00274|seite 266}}</ref>) | style="text-align:center" | 1625 | Rootsi sõjaväelane (ratsaväe rittmeister), Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik |- | [[File:Wachtmeister COA.png|85px]]<br> [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]] | vabahärra (1651<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00273|seite 265}}</ref>) [[Hans Wachtmeister (1609–1652)|Hans Wachtmeister]] [[:sv:Wachtmeister af Björkö|af Björkö]] (1609–1652) | style="text-align:center" | 1644<ref>Stackelberg, Otto Magnus von. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band II, Görlitz, 1930, {{BSB|00127527,00275|seite 267}}</ref> | Rootsi sõjaväelane (ratsaväekindralmajor) ja riiginõunik, Soome [[Björkö]] vabahärra, Eestimaa [[Aunaku mõis|Aunaku]], [[Lagedi mõis|Lagedi]], [[Põlula mõis]]nik, Rootsi [[Västmanland]]i Lundby kihelkonna Johannisbergi mõisnik ja mõisnik [[Rootsi Pommeri|Rootsi-Pommeri]]s |- | <br> [[Lieven]] | Reinhold Lieven (1549–1629) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Liivi mõis]]nik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Robrecht von Taube | style="text-align:center" | ...1630<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=7717 Kinnistu üldandmed: Tallinn Rahukohtu 5], Rahvusarhiiv, Kinnistute register</ref>... | Eestimaa [[Maardu mõis]]nik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Ewert von Bremen]] (1579–1645) | style="text-align:center" | 1617–1645 | [[Jaanilinn]]a asehaldur, [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1620–1633, [[Rootsi asehaldur Narvas|Narva asehaldur]] 1634–1637, Tallinna asehaldur 1644–1645, Eestimaa [[Äntu mõis|Äntu]] pärushärra ja [[Rummu mõis|Rummu]], [[Vao mõis|Vao]], ning [[Pikavere mõis]]ahärra |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Hans von Fock]] (1575–1640) | style="text-align:center" | ... | Eestimaa [[Voka mõis]]a, [[Konju mõis]]a, [[Patsu mõis]]a, [[Idavere mõis]]a, [[Võivere mõis]]a ning [[Repniku mõis]]a [[Pärushärra|pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | Frommhold von Tiesenhausen (maetud 1641 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Valtu mõis|Valtu]], [[Undla mõis|Undla]], [[Hulja mõis|Hulja]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Scharenberg gen. Schorlemmeri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Scharenberg]] | [[Bernhard von Scharenberg]] (1559–1645) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1612–1617, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]] ja [[Saku mõis]]aomanik |- | [[File:Rechenberg-Scheibler49ps.jpg|85px]] <br> [[Rechenberg]] | Johann (Hans) Rechenberg (surn. 1650/1651) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (oobrist), [[Paide asehaldurite loend|Paide asehaldur]] (1608–1609), [[Pärnu linnus]]e ja lääni asehaldur (1622)<ref>Schlegel, Ernst Bernhard. [[Carl Arvid von Klingspor|Klingspor, Carl Arvid]]. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875, [https://digital.ub.umu.se/relation/483142 Sida 233]</ref>, Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]], [[Kose-Uuemõisa mõis]]nik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Arend Metztacken]] (maetud 1650) | style="text-align:center" | 1631–1649 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1629–1632, Eestimaa [[Palmse mõis]]nik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Otto von Uexküll (surnud 1650)|Otto Üxküll]] (maetud 1650 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1632–1635, Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem|Hermann von Fersen]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane ([[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] leitnant), Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]nikaomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]][[File:-_Nationalmuseum_-_39697.tif|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Reinhold von Fersen]] (1594–1649) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Lohu mõis|Lohu]], [[Maardu mõis|Maardu]] ja [[Sipa mõis]]aomanik, Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Otto von Wrangell (suri p. 1641/enne 1653. aastat) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vasta mõis|Vasta]], [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]nik |- | [[File:Brackel-Wappen-Balt.png|85px]]<br> [[Brackel]] | [[Johann von Brackel (surnud 1651)|Johann von Brackel]] (surnud 1651) | style="text-align:center" | 1647–1650 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1644–1647, Eestimaa [[Aidu mõis|Aidu]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]] ja [[Ingerimaa kubermang]]u Soikina mõisaomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | [[Berend von Taube (Purtse)|Berend von Taube]] (surn. 1676) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Iisaku mõis|Iisaku]] ja [[Ohukotsu mõis]]nik ja Pühajärvi, Kawantholmi mõisnik Soomes |- | [[File:Delwig-Wappen wwb 094-1.png|85px]]<br> [[Delwig]] | Johann (Hans) von Delwig (suri 1652) | style="text-align:center" | 1631, 1650<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Dellwig_nr_176 Von Dellwig nr 1771], www.adelsvapen.com</ref> | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]], [[Pagari mõis|Pagari]] ja [[Voorepere mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Heinrich von Hastfer (surn. 1654) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen vanem]] (suri pärast 1654) | style="text-align:center" | 1648<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Von_Fersen_nr_63 Von Fersen nr 63. Herman, till Rayküll samt Neuenhof i Roethels socken (Wiek). Löjtnant vid estländska adelsfanan 1630. Var lantråd i Estland 1648], www.adelsvapen.com</ref> | [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]omanik |- | <br> [[Metztacken]] | [[Reinhold von Metztacken]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Mädapea mõis|Mädapea]], [[Riguldi mõis|Riguldi]], [[Käru mõis (Simuna)|Käru mõis]]nik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Gustav Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1621–1681) | style="text-align:center" | 1653–1680 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Liivimaa maamarssal]] 1650–1653, Eestimaa [[Kloodi mõis]]aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Alexander von Essen]] (1594−1664) | style="text-align:center" | 1655 | Liivimaa [[Naukšēni mõis|Naukšēni]] ja Eestimaa [[Esna mõis]]nik, eelnevalt [[Liivimaa maanõunik]] (1648) |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Wilhelm von Ulrich (1605−1661)|Wilhelm von Ulrich]] (1605−1661) | style="text-align:center" | | Tallinna asehaldur 1652–1659, ka Eestimaa kuberner 1653, 1655 ja 1656–1659, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Lohu mõis|Lohu]] ja [[Tuhala mõis|Tuhala]], [[Tartumaa]]l [[Reola mõis|Reola]] ja ''Toykala'' [[mõis]]a [[pärushärra]] ning [[Laitse mõis|Laitse]] ja [[Ohukotsu mõis|Ohukotsu]] härra |- | [[Fail:Liewen,_von_-_vapen_(Adelskalendern_1913).jpg|85px]]<br> [[Lieven]] | [[Reinhold Liwe]] (1621–1665) | style="text-align:center" | 1664 | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Eksjö vabahärra, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kurisoo mõis|Kurisoo]], [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi]] mõisnik ja mõisaomanik Rootsis [[Småland]]is |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | Otto Reinhold Uexküll | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Velise mõis|Velise]], [[Kaarma mõis|Kaarma]], [[Vahastu mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | Karl Hastfer (maeti 1665) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1653–1657, Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | vabahärra [[Berend von Taube (Maidla)|Berend von Taube]] (u 1592– m. 1666) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ratsaväeooberst), Eestimaa [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla]], [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[ Suure-Kullamaa mõis|Kullamaa]] ja [[Hõreda mõis]]nik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hermann von Wrangell (maetud 1666)|Hermann von Wrangell]] (maetud 1666) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Andja mõis|Andja]] ja Katteli mõis mõisaomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen.jpg|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen]] (1600–1669) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik ja Mölby mõisaomanik [[Soome]]s |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus von Nieroth]] (maetud 1671) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Väätsa mõis|Väätsa]] ja [[Tarakvere mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Heinrich Hastfer]] (suri 1672) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Johann Hastfer]] (1608−1674) | style="text-align:center" | 1650 | Rootsi sõjaväelane (major), Rootsi riiginõunik, Eestimaa rüütelkonna peamees 1647–1650, Eestimaa [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Saku mõis|Saku]], [[Maidla mõis (Hageri)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | [[Johann von Vietinghoff]] (mainitud 1625, 1656) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Järvajõe mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra (1648) [[Reinhold Johann Yxkull-Gyllenband]] (maetud 1672 Tallinnas) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Paatsalu mõis|Paatsalu]], [[Illuste mõis|Illuste]], [[Moiseküll]], [[Särevere mõis|Särevere]], [[Härgla mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangell-12.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | Hans Wrangell (1676 maetud Tallinnas<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=561 s. 544]</ref>) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisnik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Georg Johann von Löwen]] (1630–1681) | style="text-align:center" | 1676–1680 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra, [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Hans_von_Fersen_1625-1683.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Hans von Fersen]] (1625–1683) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Rootsi Cronendahli vabahärra, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Valkla mõis|Valkla]], Sipa mõis Liivimaa [[Palupera mõis|Palupera]], [[Kammeri mõis|Kammeri]], [[Emajõe mõis|Emajõe]], [[Abja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus Johann von Baranoff (1621–1686) | style="text-align:center" | |Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Suure-Lähtru, [[Rabivere mõis|Rabivere]] ja Antola mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Hans von Wrangell (1626–1691)|Hans von Wrangell]] (1626–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]] ja [[Tuhala mõis]]nik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra Jakob Meijendorff von Yxkull (surn. 1692) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Vaeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra (1693) [[Gotthard Johann von Budberg]] (1634–1698) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), [[Eestimaa aadlilipkond|Eestimaa aadlilipkonna]] ooberst, Eestimaa [[Tsooru mõis|Tsooru]], [[Vao mõis|Vao]], [[Vinni mõis]]aomanik |- | [[File:Ferseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:OttoWilhelmvonFersen.jpg|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra (1674) [[Otto Wilhelm von Fersen]] (1623–1703) | style="text-align:center" | 1672–1680 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Raikküla mõis|Raikküla]], [[Kurna mõis|Kurna]] ja [[Joala mõis|Joala]] [[mõis]]aomanik ning Kymenkartano (Kymmenegård) mõisa pärushärra [[Soome]]s |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Evert Taube (u. 1622–u. 1692) | style="text-align:center" | 1672–1692 | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Ohekatku mõis|Ohekatku]], [[Mahtra mõis|Mahtra]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala mõisnik] |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1635–1681) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Frommhold von Tiesenhausen]] (1627–1694) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1659–1663, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Berend Taube (1619–1696)|Berend Taube]] (1619–1696) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa Maidla, Navesti ja Kose mõisa rentnik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (Valtu mõisnik)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Valtu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell|Fabian Moritz von Wrangell]] (1614–1689) | style="text-align:center" | (1662/1671–1686) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1663–1667, Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Georg von Bistram]] (1624–1687) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Uue-]] ja [[Vana-Riisipere mõis|Vana Riisipere mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Wolter von Stackelberg]] (1625–1691) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]] ja Liivimaa Stakenberģi ja Puršēni mõisaomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Arend Johan von Lode (maetud 1692) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Idavere mõis|Idavere]], [[Valgu mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Hans von Rosen (surnud 1701)|Hans von Rosen]] (surnud 1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Roosna mõis|Roosna]], [[Seli mõis|Seli]], [[Kuie mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1630–1701)|Berend Johann von Uexküll]] (1630–1701) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1671–1676, Eestimaa [[Ravila mõis|Ravila]] ja [[Saha mõis|Saha]] [[mõis]], [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Palvere mõis|Palvere]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | <br> [[Scheiding]] | vabahärra (1653) [[Johan Christopher von Scheiding]] (1634–1685) | style="text-align:center" | 1684–1685 | [[Rootsi asehaldur Tallinnas]] 1673–1685, Eestimaa [[Keila mõis|Keila]] vabahärra, [[Jägala mõis]]aomanik, Rootsis [[Arboga]] mõisa pärushärra |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]] <br> [[Rehbinder]] | Vabahärra [[Otto von Rehbinder]] (1640–1710) | style="text-align:center" | 1687–1708 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1680–1687, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Tamsalu mõis|Tamsalu]] ning mõisaomanik Soomes |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1643–1719) | style="text-align:center" | 1689– | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Sauste mõis|Sauste]], [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Essu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen]] (1634−1695) | style="text-align:center" | 1691−1695 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1690–1691, Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Wilhelm Heinrich von Hastfer]] (suri 1704) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Tõdva-Kõnnu mõis|Tõdva-Kõnnu]], [[Saku mõis|Saku]], [[Aaspere mõis|Aaspere]], [[Maidla mõis (Juuru kihelkond)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Magnus von Essen]] (1638–1707) | style="text-align:center" | 1694–... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1691–1694, Eestimaa [[Esna mõis|Esna]] ja [[Prandi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hermann von Fersen]] (surn. 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst, Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Pruuna mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Fabian von Tiesenhausen (Kandle mõisnik)|Fabian von Tiesenhausen]] (1653 – surn. pärast 1708) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kandle mõis|Kandle]], [[Undla mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Friedrich von Löwen (1654-1744).png|85px]]<br> [[Löwen]] | [[Friedrich von Löwen (1654–1744)|Friedrich von Löwen]] (1654–1744) | style="text-align:center" | 1696–1721 | Rootsi, Venemaa sõjaväelane, Eestimaa asekuberner 1711–1730, [[Eestimaa kuberner]] 1728–1736, Eestimaa [[Koluvere mõis|Koluvere]], [[Seira mõis|Seira]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Clodt von Jürgensburgi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Johan Adolf Clodt von Jürgensburg.jpg|85px]]<br> [[Clodt von Jürgensburg]] | [[Johann Adolf Clodt von Jürgensburg]] (1658–1720) | style="text-align:center" | 1696 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1694–1696, Eestimaa <nowiki>[[Kloodi mõis]]</nowiki>aomanik ja Liivimaa [[Zaube ordulinnus|Zaube lossihärra]], [[Vestiena mõis]]nik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Hermann von Bellingshausen]] (1636−1704) | style="text-align:center" | 1697 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Liivimaa maanõunik]] 1690, Liivimaa [[Pilkuse mõis|Pilkuse]] ja [[Restu mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Ewert Gustav von Ulrich]] (suri 1707) | style="text-align:center" | | Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Georg von Hastfer]] (suri enne 1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713) | style="text-align:center" | 1696–1713 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa rüütelkonna peamees 1696–1697, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra (1679) [[Gustav Christian von der Pahlen]] (1648–1736) | style="text-align:center" | 1697–1721 | Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Fock]] | [[Gideon von Fock]] (1625–1710) | style="text-align:center" | ...pärast 1657. aastat | Eestimaa [[Võivere mõis|Võivere]], [[Avanduse mõis|Avanduse]] ja [[Sagadi mõis]]ate [[pärushärra]] |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Hans Heinrich von Tiesenhausen (1628–1710)|Hans Heinrich von Tiesenhausen]] (1628– ~1710) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Ērgļi mõis|Ērgļi]] ja [[Rakvere ajalugu|Rakvere]] vabahärra, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Porkuni mõis|Porkuni]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Kose-Uuemõisa mõis|Kose-Uuemõisa]], [[Andja mõis|Andja]], [[Vana-Harmi mõis|Vana-Harmi]] ja [[Lagedi mõis]]aomanik |- | <br> [[Lieven]] | [[Joachim Friedrich von Liewen|Joachim Friedrich von Lieven]] (1662–1713) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Kiltsi mõis (Ridala)|Valgevälja]], [[Ervita mõis|Ervita]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Udeva mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Otto Fabian von Wrangell]] (1655–1726) | style="text-align:center" | 1701–1711 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1697–1701, Eestimaa [[Imastu mõis|Imastu]], [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Kurna mõis]]aomanik |- | [[File:Roseni (valge) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rosen (valge)|Rosen]] | [[Bengt Gustav von Rosen]] (1665–1725) | style="text-align:center" | 1705–1710 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1702–1705, Eestimaa [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Mäo mõis|Mäo]], [[Vodja mõis|Vodja]] ja [[Viisu mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berndt Reinhold von Wrangell]] (surn. 1710) | style="text-align:center" | (1709) | Rootsi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa rüütelkonna peamees 1706–1709, Eestimaa [[Laagna mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | [[Gerhard von Lode]] (surn. ca 1710<ref>Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden [https://runeberg.org/frfinl/0286.html s. 273]</ref>) | style="text-align:center" | | [[Tartu õuekohus|Tartu õuekohtu]] asepresident, Eestimaa [[Sompa mõis|Sompa]], [[Illuka mõis|Illuka]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Vana-Sõtke mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Nils von Stackelberg]] (u 1630–1714) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1687–1690, Eestimaa [[Mõdriku mõis|Mõdriku]] ja [[Rägavere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Rötgert Johann von Wrangell]] (surnud 1716)<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrangel_af_Sage_och_Waschel_nr_1850 Adliga ätten Wrangel af Sage och Waschel nr 1850], www.adelsvapen.com</ref> | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (leitnant), Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Vasta mõis|Vasta]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Põlli mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]][[File:Bengt Heinrich von Bistram.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Heinrich von Bistram]] (1667–1724) | style="text-align:center" | 1710–1724 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1701–1702, Eestimaa [[Rummu mõis|Rummu]], [[Riisipere mõis|Riisipere]] ja [[Alu mõis]]aomanik |- | [[File:Bellingshauseni suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Bellingshausen]] | [[Tönnis Johann von Bellingshausen noorem|Tönnis Johann von Bellingshausen]] (surn. ~ 1730) | style="text-align:center" | 1710–1714 | Rootsi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Pada mõis]]nik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Gustav Friedrich von Engelhardt (1660–1722) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväe oobertleitnant, Eestimaa, [[Liivimaa maanõunik]]<ref name=":15">Lewenhaupt, Adam. [https://litteraturbanken.se/f%C3%B6rfattare/LewenhauptA/titlar/KarlXIIsOfficerare/sida/178/faksimil?storlek=4 Karl XII:s officerare. Biografiska anteckningar]. 1920. s. 177-179</ref>, Liivimaa [[Navesti mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Gustav Wilhelm von Fersen]] (1673–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], Nõmmküla, [[Mõraste mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Fabian von Wrangell (1679–1739)|Fabian von Wrangell]] (1679–1739) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Mäetaguse mõis|Mäetaguse]] ja [[Varangu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | Vabahärra (1687) [[Magnus Wilhelm von Nieroth (1663–1740)|Magnus Wilhelm von Nieroth]] (1663–1740) | style="text-align:center" | 1711–1716 | Rootsi sõjaväelane (ooberst), Eestimaa [[Albu mõis|Albu]], [[Seidla mõis|Seidla]], [[Kaalepi mõis|Kaalepi]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Kukevere mõis|Kukevere]] ja [[Vaimastvere mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Berend Johann von Wrangell]] (1662–1731) | style="text-align:center" | 1713–1715 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1711–1713, Eestimaa [[Kohila mõis]] ja [[Kohatu mõis]]aomanik |- | [[File:Stael von Holsteini aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Fabian Ernst Stael von Holstein.jpg|85px]]<br> [[Stael von Holstein]] | [[Fabian Ernst Stael von Holstein (1672–1730)|Fabian Ernst Stael von Holstein]] (1672–1730) | style="text-align:center" | 1713–1721 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1705–1706, Eestimaa [[Jõelähtme mõis|Jõelähtme]], [[Anija mõis]] ja Liivimaa [[Kujmuiža mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Hans Jürgen von Uexküll]] (surn. pärast 1713) | style="text-align:center" | | Eestimaa Vigala, [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Pikavere mõis|Pikavere]] ja [[Pühajärve mõis]]aomanik |- | [[File:Schulmanni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Schulmann]] | [[Berend Johann von Schulmann]] (1660–1746) | style="text-align:center" | 1715–1746 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1713–1715, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Salla mõis|Salla]], [[Koila mõis|Koila]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Hans Heinrich von Fersen (surnud 1724)|Hans Heinrich von Fersen]] (surnud 1724) | style="text-align:center" | 1721–1724 | Rootsi sõjaväelane (kapten), [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1720–1723, Eestimaa [[Kirna mõis|Kirna]], [[Laupa mõis|Laupa]], [[Pahkla mõis|Pahkla]] ja [[Reopalu mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Adam Johann von Uexküll]] (1662–1729) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1715–1728, Eestimaa Vigala, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Palivere mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | Gotthard Wilhelm von Essen (1676–1730) | style="text-align:center" | | |- | [[File:Bergi (Päri) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Päri)|Berg]] | Jakob Johann von Berg (1686−maeti 1734) | style="text-align:center" | 1723−1734 | sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Teenuse mõis]]nik |- | [[File:Manteuffeli suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Manteuffel]] | riigikrahv (1759) [[Gotthard von Manteuffel (1690–1763)|Gotthard von Manteuffel]] (1690–1763) | style="text-align:center" | 1723–1763 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Muuga mõis|Muuga]], [[Edivere mõis (Simuna)|Edivere]], [[Kiltsi mõis|Kiltsi]], [[Palvere mõis|Palvere]], [[Aavere mõis|Aavere]], [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Pajaka mõis|Pajaka]], [[Suur-Soldina mõis]] ja Liivimaa [[Sēja mõis|Sēja]], [[Pakaste mõis|Pakaste]], [[Puurmani mõis|Puurmani]], [[Härjanurme mõis|Härjanurme]], [[Jõgeva mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | vabahärra [[Jakob Johann von Tiesenhausen]] (1686–1749) | style="text-align:center" | 1725–1733 | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa rüütelkonna peamees 1724–1725, Eestimaa [[Rakvere mõis|Rakvere]], [[Kohala mõis|Kohala]], [[Andja mõis]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (surnud 1740)|Klaus Gustav von Essen]] (surnud 1740) | style="text-align:center" | 1733–1738 | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]a ning Liivimaa [[Alatskivi mõis|Alatskivi]] ja [[Kokora mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Rutger Otto von Derfelden]] (1672–1734) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kapten), Eestimaa [[Lautna mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Bengt Ludwig Stenbock]] (1694–1737) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Jakob Heinrich von Ulrich]] (surnud 1743) | style="text-align:center" | 1734–1743 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1725–1728, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1738–1743, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Lohu mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Fredrik Magnus Stenbock]] (1696–1745) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane, Eestimaa [[Kolga mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Christoph von Derfelden.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Christoph von Derfelden]] (1681–1750) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (ratsaväekindral), Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lode suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lode]] | Gustav Reinhold von Lode (1678–1753) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Kelba mõis|Kelba]], [[Araksti mõis|Araksti]], [[Aruküla mõis (Koeru)|Aruküla]] ja [[Metsküla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Bruemmer COA.jpg|85px]]<br> [[Bruemmer]] | [[Ulrich Johann von Brümmer]] (surn. pärast 1756. aastat) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Varangu mõis|Varangu]], [[Sompa mõis|Sompa]], [[Luusika mõis|Luusika]], [[Araski mõis]]aomanik |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Georg Otto von Berg]] (1686−1757) | style="text-align:center" | | Rootsi sõjaväelane sõjaväelane (ooberstleitnant), Eestimaa [[Jõhvi mõis|Jõhvi]] ja [[Äntu mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Jürgen Johann von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Georg Johann von Stackelberg]] (1697–1766) | style="text-align:center" | 1736–1765 | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Haljava mõis|Haljava]], [[Kuksema mõis|Kuksema]], [[Aaspere mõis|Aaspere]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aomani |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Christopher Engelbrecht von Kursell]] (1685–1756) | style="text-align:center" | 1740–1746 | Rootsi sõjaväelane (kapten) [[Põhjasõda|Põhjasõ]]jas, [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1737–1740, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Väike-Rõude mõis|Väike-Rõude]] ja [[Kurevere mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | [[Heinrich Hermann von Fersen]] (1692–1766) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Nõmmküla mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1678–1758)|Johann Friedrich von Kursell]] (1678–1758) | style="text-align:center" | |[[Hollandi Vabariik|Hollandi]] sõjaväelane ([[oberst]]), [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löweni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Löwen]] | [[Gustav Reinhold von Löwen]] (1690–1766) | style="text-align:center" | 1741–1745 | Holsteini kaardiväe kindralmajor, Eestimaa rüütelkonna peamees 1734–1737, Eestimaa [[Koluvere loss]]ihärra ja [[Koluvere mõis]]a, [[Suure-Kullamaa mõis|Suure-Kullamaa]], [[Väike-Kullamaa mõis|Väike-Kullamaa]], [[Reopä mõis|Reopä]], [[Vaikna mõis|Vaikna]], [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]], [[Seira mõis|Seira]], [[Piirsalu mõis|Piirsalu]], [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Adam Gustav von Ulrich]] (1710−1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]] ja [[Haiba mõis|Haiba] mõisaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Caspar Friedrich von Engelhardt (1699–1768)|Caspar Friedrich von Engelhardt]] (1699–1768) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Navesti mõis|Navesti]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kukruse mõis|Kukruse]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Hastferi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Hastfer]] | [[Otto Jürgen von Hastfer]] (surn. 1773) | style="text-align:center" | 1747–1767 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president (-1768), Eestimaa [[Sõmeru mõis|Sõmeru]], [[Üksnurme mõis|Üksnurme]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Richteri suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Richter]] | [[Christoph Adam von Richter (1694–1758)|Christoph Adam von Richter]] (1694–1758) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Läänemaa]] [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]], [[Sutlepa mõis]]a ja Liivimaa [[Slīpe mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Karl von Wrangell]] (1677–1758) | style="text-align:center" | | kapten, Eestimaa [[Koila mõis|Koila]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Kernu mõis|Kernu]] ja [[Kirdalu mõis]]nik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Adam Friedrich von Stackelberg]] (1703–1768) | style="text-align:center" | 1741–1751 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1740–1741, Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], Koigi, [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Piiumetsa mõis|Piiumetsa]] [[Alavere mõis|Alavere]] ja [[Voka mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Berend Heinrich von Tiesenhausen]] (1703–1789) | style="text-align:center" | 1744–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1741–1744 ja 1772–1774, Eestimaa [[Sausti mõis|Sausti]], [[Kiiu mõis|Kiiu]], [[Hertu mõis|Hertu]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]], [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]] ja [[Vahakõnnu mõis]]aomanik |- | [[File:Nierothi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Nieroth]] | [[Magnus Wilhelm von Nieroth]] (surn. 1770) | style="text-align:center" | 1747–1760 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1744–1747, Eestimaa [[Kloostri mõis|Kloostri]], [[Paunküla mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[Pilt:OttoMagnus1704.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | [[Otto Magnus von Stackelberg (1704–1765)|Otto Magnus von Stackelberg]] (1704–1765) | style="text-align:center" | 1754–1759 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1747–1753, Eestimaa suurmõisaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra (1731) [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] noorem (1685–1767) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis|Seli]] ja [[Hulja mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Karl Gustav von Baranoff]] (1713–1796) | style="text-align:center" | 1762–1783 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Ulrichi (Pilkuse) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ulrich (Pilkuse)|Ulrich]] | [[Gustav Reinhold von Ulrich]] (u. 1716–1790) | style="text-align:center" | 1765–1783 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1770–1771, Eestimaa [[Laitse mõis|Laitse]], [[Munalaskme mõis|Munalaskme]], [[Haiba mõis]]aomanik |- | [[File:Helwigi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Helwig]] | [[Karl Thure von Helwig]] (1741–1810) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Virtsu mõis|Virtsu]], [[Paadrema mõis|Paadrema]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]], [[Veltsa mõis|Veltsa]], [[Nehatu mõis|Nehatu]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Klaus Gustav von Essen (1720–1777)|Klaus Gustav von Essen]] (1720–1777) | style="text-align:center" | 1767–1777 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]] ja [[Aseri mõis]]aomanik |- | [[File:Bistram-Wappen.jpg|85px]]<br> [[Bistram]] | [[Bengt Friedrich von Bistram]] (1711–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, | Eestimaa [[Vana-Riisipere mõis|Vana-]] ja [[Riisipere mõis|Uue-Riisipere mõis]]aomanik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Otto Reinhold von Üxküll-Güldenband]] (1714–1773) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния. СПб.: Имп. Академия наук, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=116 стр. 215]</ref>, 1773<ref name=":8">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1773. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1773.pdf&page=115 стр. 209]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kaardiväe rittmeister), Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Tori mõis|Tori]] ja [[Saksi mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Karl Gustav von Fersen | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], [[Erastvere mõis|Erastvere]], [[Kooraste mõis|Kooraste]] ja [[Kuuste mõis]]aomanik |- | [[File:Edle von Rennenkampffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Rennenkampff]] | [[Jakob Gustav Edler von Rennenkampff]] (1716–1791) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />.. | Eestimaa [[Päärdu mõis|Päärdu]], [[Konuvere mõis|Konuvere]], [[Suure-Rõude mõis]]a ja Liivimaa [[Helme mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Gustav Erich von Rosen]] (1718–1782/1785) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1775, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1775.pdf&page=136 стр. 246]</ref>. 1777<ref name=":5">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1777. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1777.pdf&page=185 стр. 346]</ref>, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees, Eestimaa [[Soonurme mõis|Soonurme]], [[Seli mõis]]aomanik |- | [[File:Schwengelmi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Schwengelm]] | [[Jakob Heinrich von Schwengelm (1704–1794)|Jakob Heinrich von Schwengelm]] (1704−1794) | style="text-align:center" | .., 1773<ref name=":8" />, 1779<ref name=":6">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1779, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1779.pdf&page=233 стр. 436]</ref>..1780<ref name=":9">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1780, Ревельская губерния [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1780.pdf&page=240 стр. 473]</ref>..1781<ref name=":10">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1781. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1781.pdf&page=232 стр. 422]</ref>..1782<ref name=":11">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1782. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1782.pdf&page=249 стр. 469]</ref>..1783<ref name=":12">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1783. [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1783.pdf&page=254 стр. 484]</ref> | Eestimaa [[Kunda mõis|Kunda]], [[Kavastu mõis (Haljala)|Kavastu]], [[Ruila mõis|Ruila]], [[Valkla mõis|Valkla]], [[Tudu mõis|Tudu]], [[Huuksi mõis|Huuksi]], [[Palu mõis|Palu]], [[Kloodi mõis|Kloodi]], [[Venevere mõis|Venevere]] ning [[Luusika mõis]]aomanik |- | [[Fail:WrangelAfSko.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Georg Ludwig von Wrangell]] (1726–1796) | style="text-align:center" | ..1772<ref name=":7" />, 1773<ref name=":8" />, 1775<ref name=":4" />, 1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />, 1780<ref name=":9" />, 1781<ref name=":10" />, 1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1768–1787, Eestimaa [[Maidla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Magnus Christopher von Lilienfeld]] (1719–1775) | style="text-align:center" | ..1775<ref name=":4" />....1777<ref name=":5" /> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Tolli mõis|Tolli]], [[Perila mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:BerendOttovonMohrenschildt.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend Otto von Mohrenschildt]] (1718–1789) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />.. | Eestimaa [[Valingu mõis|Valingu]], [[Jõgisoo mõis|Jõgisoo]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Risti mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | [[Otto Wilhelm von Budberg]] (1730–1793) | style="text-align:center" | 1783–1792 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1777–1780, Eestimaa [[Harku mõis|Harku]], [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]] ja [[Huuksi mõis]] ja Liivimaa [[Turaida mõis]]aomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Berend Gustav von Stackelberg]] (1727–1793) | style="text-align:center" | ..1777<ref name=":5" />, 1779<ref name=":6" />..1780<ref name=":9" />.., 1781<ref name=":10" />..1782<ref name=":11" />, 1783<ref name=":12" />, 1786<ref name=":13" />.. | Rootsi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Päri mõis (Türi)|Päri]] ja [[Roosna-Alliku mõis]]aaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Ernst von Fock (1721–1782)|Ernst von Fock]] (1721–1782) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1774–1777, Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]], [[Karkuse mõis|Karkuse]] ja [[Kavastu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Karl Fredrich von Staal]] (1721–1789) | style="text-align:center" | 1782<ref name=":11" /> | Eestimaa [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Kergu mõis|Kergu]], [[Kõnnu mõis (Pärnu-Jaagupi)|Kõnnu]], [[Lellapere mõis|Lellapere]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]], [[Raikküla mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Staal Estlnd. Linie Siebmacher T176.png|85px]]<br> [[Staal]] | [[Friedrich von Staal]] (1733–1801) | style="text-align:center" | 1783 | Eestimaa [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Raikküla mõis|Raikküla]] ja [[Pae mõis|Pae]], [[Ingliste mõis|Ingliste]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | Karl Gustav von Engelhardt | style="text-align:center" | ..1785<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1785. Ревельская губерния, [[https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1785.pdf&page=226 стр. 423]</ref>, 1786<ref name=":13">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Ревельская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1786.pdf&page=189 стр. 352]</ref>.. | |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Carl Gustav von Rosen (1730–1795) | style="text-align:center" | ..1786<ref name=":13" />.. | [[Holstein-Gottorp|Holstein]]i sõjaväelane (ooberst), Eestimaa Kärde, [[Vaiatu mõis|Vaiatu]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]] ja [[Lokuta mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Karl Magnus Stenbock]] (1725–1798) | style="text-align:center" | 1754–1796 | Eestimaa [[Kolga mõis|Kolga]], [[Loo mõis|Loo]], [[Idavere mõis|Idavere]] ja [[Vatku mõis]]a jt. mõisaomanik |- | [[Fail:StackHaljavaStakenbergu.jpg|85px]][[File:Otto Friedrich von Stackelberg.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Otto Friedrich von Stackelberg]] (1731–1802) | style="text-align:center" | 1787–1802 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president 1787–1802, Eestimaa [[Rava mõis|Rava]] ja Roosna-Alliku mõisaaomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Gustav Friedrich von Engelhardt (1732–1798)|Gustav Friedrich von Engelhardt]] (1732–1798) | style="text-align:center" | 1796–1798 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1780–1783, Eestimaa [[Jäneda mõis|Jäneda]], [[Viisu mõis|Viisu]], [[Pärsti mõis|Pärsti]], [[Kodasema mõis|Kodasema]] ja [[Väike-Kareda mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Jakob Pontus Stenbock.jpg|pisi|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Jakob Pontus Stenbock]] (1744–1824) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[Brigadir (auaste)|brigadir]]), Eestimaa [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Hiiu-Suuremõisa]], [[Emmaste mõis|Emmaste]] ja [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz Engelbrecht Kursell.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Moritz Engelbrecht von Kursell]] (1744–1799) | style="text-align:center" | 1796–1799 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1783 ja 1783–[[1786]] Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]], Eestimaa [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Esna mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Johann von Brevern.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Johann von Brevern]] (1749–1803) | style="text-align:center" | 1796–1803<ref name=":16" /> | [[Eestimaa kubermang]]u [[aadlimarssal]] 1786–1789, Eestimaa [[Kostivere mõis|Kostivere]], [[Kehra mõis|Kehra]], [[Kiikla mõis|Kiikla]] ja [[Iisaku mõis]]aomanik |- | [[File:Vietinghoff gen. Scheeli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Vietinghoff]] | Heinrich Reinhold von Vietinghoff (1740–1804) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />.. | [[Saaremaa maanõunik]] (1772<ref>Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1772. Рижская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1772.pdf&page=115 стр. 212]</ref>) ja Eestimaa [[Jõepere mõis|Jõepere]] ja [[Vasivere mõis|Vasivere]] ja [[Kaarli mõis (Rakvere)|Kaarli mõis]]nik<ref>[[Otto Magnus Jakob Peter Karl Adam von Stackelberg|Stackelberg, Otto Magnus von]], Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 {{BSB|00000600,00548|seite 531}}</ref> |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Robert von Rosen (1748–1813)|Robert von Rosen]] (1748–1813) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1812. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1812._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=208 стр. 410]</ref>, 1813<ref name=":26">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1813. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1813.pdf&page=577 стр. 413]</ref>.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Raka mõis|Raka]] ja [[Räsna mõis]]aomanik |- | [[File:Derfeldeni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Derfelden]] | [[Jakob Johann von Derfelden]] (1731–1806) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kloostri mõis (Harju-Madise)|Kloostri]] ja [[Penijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | Klaus [[Gustav von Baranoff]] (1753–1814) | style="text-align:center" | 1799–1810 |Eestimaa Suure-Lähtru, [[Väätsa mõis|Väätsa]], Peningi, Rabivere, [[Perila mõis|Perila]], [[Türi-Alliku mõis|Türi-Alliku]], [[Lokuta mõis|Lokuta]], [[Niinja mõis|Niinja]], [[Aruküla mõis (Harju-Jaani)|Aruküla]] ning [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Kurselli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Kursell]] | [[Johann Friedrich von Kursell (1726–1813)|Johann Friedrich von Kursell]] (1726–1813) | style="text-align:center" | | [[Sinalepa mõis]]aomanik |- | [[File:Löwensterni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwenstern]] | [[Hermann Ludwig von Löwenstern]] (1749–1815) | style="text-align:center" | 1796–1814 | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1789–1792, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1803–1815, Eestimaa [[Raasiku mõis|Raasiku]], [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]], [[Alavere mõis|Alavere]], [[Valkla mõis|Valkla]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Hans_von_der_Pahlen_(1740-1817).jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra Johann/[[Hans von der Pahlen]] (1740–1817) | style="text-align:center" | 1798–1817 | Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja Vanamõisa mõisaomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Jakob Johann von Patkul]] (1757–1811) | style="text-align:center" | 1797–1802<ref name=":14">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1802. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1802.pdf&page=269 стр. 510]</ref>, 1803<ref name=":16">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1803. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1803.pdf&page=292 стр. 558]</ref>, 1804<ref name=":17">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1804. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B2_%D0%B3%D0%BE%D1%81%D1%83%D0%B4%D0%B0%D1%80%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B5,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1804.pdf&page=312 стр. 314]</ref>, 1805<ref name=":18">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1805. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1805.pdf&page=315 стр. 267]</ref>, 1806<ref name=":19">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1806. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1806._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=193 стр. 381]-382</ref>, 1807<ref name=":20">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1807. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1807._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 411]</ref>, 1808<ref name=":21">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1808. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1808._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=204 стр. 402]-403</ref>, 1809<ref name=":22">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1809. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1809._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=192 стр. 380]</ref>, 1810<ref name=":23">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1810. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1810._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=200 стр. 384]</ref>, 1811<ref name=":24">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1811. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1811._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=207 стр. 398]</ref> | Eestimaa kubermangu [[aadlimarssal]] 1792–1795, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Ääsmäe mõis|Ääsmäe]], [[Tohisoo mõis|Tohisoo]], [[Rägavere mõis|Rägavere]] ja [[Põriki mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Karl Justin von Hagemeister]] (1745–1806) | style="text-align:center" | 1801–1806 | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | Berend Johann von Wartmann (1736−1811) | style="text-align:center" | ..1802<ref name=":14" />, 1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />.. | Eestimaa [[Põllküla mõis|Põllküla]], [[Kernu mõis|Kernu]], [[Kohatu mõis|Kohatu]], [[Ehmja mõis|Ehmja]], [[Haeska mõis]]aomanik |- | [[File:Knorringi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Knorring]] | Karl Heinrich von Knorring (1745–1837) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1818<ref name=":30">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1818. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1818._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 436]</ref>, 1821<ref name=":33">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1821. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1821._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=232 стр. 446]</ref>, 1822<ref name=":34">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1822. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1822._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=171 стр. 327]</ref>, 1823<ref name=":35">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1823. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1823._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=179 стр. 341]</ref>, 1824<ref name=":36">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1824. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1824._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=152 стр. 356]</ref>, 1825<ref name=":37">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1825. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1825._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=191 стр. 369]</ref> | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa [[Keedika mõis|Keedika]] ja [[Paslepa mõis]]nik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Peter von Brevern (1745–1812) | style="text-align:center" | ..1803<ref name=":16" />, 1804<ref name=":17" />, 1805<ref name=":18" />, 1806<ref name=":19" />, 1807<ref name=":20" />, 1808<ref name=":21" />, 1809<ref name=":22" />, 1810<ref name=":23" /> | Eestimaa [[Kohila mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | vabahärra [[Gustav von Fersen]] (1742–1811) | style="text-align:center" | 1809<ref name=":22" />–1811<ref name=":24" /> | Venemaa sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Sipa mõis|Sipa]], [[Nõmmküla mõis|Nõmmküla]], [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Russalu mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Otto Wilhelm von Essen]] (1761–1834) | style="text-align:center" | 1809–1832 | [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu esimees 1825– , [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1832–1833, Eestimaa [[Liivi mõis|Liivi]], [[Ubasalu mõis|Ubasalu]], [[Patsu mõis|Patsu]], [[Sooniste mõis|Sooniste]], [[Kohatu mõis (Kullamaa)|Kohatu]] ja [[Malla mõis]]aomanik |- | [[File:Klugeni suguvõsa aadlivapp.png|85px]] <br>[[Klugen]] | Jakob Gottlieb von Klugen (1761−1815) | style="text-align:center" | 1810<ref name=":23" />, 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1814. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1814._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=222 стр. 424]</ref>, 1815<ref name=":28">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1815. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1815._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=214 стр. 420]</ref> | Eestimaa [[Klooga mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Friedrich von Ungern-Sternberg]] (1763–1825) | style="text-align:center" | 1810/1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />.. | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1786, Eestimaa [[Ungru mõis|Ungru]], Putkaste, [[Purdi mõis|Purdi]] ja [[Tilsi mõis]]aomanik |- | [[File:Meyendorffi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Meyendorff]] | Vabahärra [[Georg von Meyendorff]] (1763–1844) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1826. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1826._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=199 стр. 383]</ref>, 1827<ref name=":39">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1827. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File%3A%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1%2C_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8%2C_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1827._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=201 стр. 393]</ref>, 1828<ref name=":40">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1828. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1828._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=202 стр. 400]</ref>, 1829<ref name=":41">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1829. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1829._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=220 стр. 421]</ref>.. | Eestimaa [[Salutaguse mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | Wilhelm [[Friedrich Pilar von Pilchau]] (1761–1819) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" /><ref name=":32" />... | Eestimaa [[Palivere mõis|Palivere]], [[Orkse mõis|Orkse]], [[Loodna mõis|Loodna]], [[Kääsla mõis|Kääsla]] ja [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | [[Hermann von Brevern (1744−1815)|''Hermann'' Christoph von Brevern]] (1744–1815) | style="text-align:center" | 1811<ref name=":24" />, 1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />, 1814<ref name=":27" />, 1815<ref name=":28" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), Eestimaa [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | [[Karl von Essen|''Karl'' Philipp ''von Essen'']] (1754–1813) | style="text-align:center" | ..1812<ref name=":25" />, 1813<ref name=":26" />.. | Eestimaa [[Erra mõis|Erra]] ja [[Tudu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Ernst Friedrich von Maydell (1767−1843) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />, 1815<ref name=":28" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Putkaste mõis (Martna)|Putkaste]], [[Sõtke mõis|Sõtküla]] ja [[Pühatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | [[Reinhold Gottlieb von Maydell]] (1771−1846) | style="text-align:center" | 1812<ref name=":25" />−1846 |[[Eestimaa konsistoorium]]i president, [[Teenuse mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:Berend Johann von Uexküll.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Berend Johann von Uexküll (1762–1827)|Berend Johann von Uexküll]] (1762–1827) | style="text-align:center" | | Eestimaa rüütelkonna peamees 1806–1809, [[Eestimaa tsiviilkuberner]] 1808–1819, Eestimaa [[Vana-Vigala mõis|Vana-Vigala]], [[Haimre mõis|Haimre]], [[Valgu mõis|Valgu]], [[Jädivere mõis|Jädivere]] ja [[Matsalu mõis]]aomanik, [[Eestimaa uue talurahvaseaduse sisseseadmise komisjon]]i esimees |- | [[File:Bergi (Kandle) suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Berg (Kandla)|Kandla Bergid]] | [[Jakob Georg von Berg]] (1760–1844) | style="text-align:center" | 1815–1821 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1800−1803 ja 1811−1815, Eestimaa [[Keila-Joa mõis|Keila-Joa]], [[Vaeküla mõis|Vaeküla]], [[Valgjärve mõis|Valgjärve]] ja [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Berend Johann von Stackelberg (1767–1841) | style="text-align:center" | 1815<ref name=":28" />, 1816<ref name=":29" />... | Kaagvere, Kagrimoisa ja Petersmoisa mõisnik |- | [[File:Saltza suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Saltza]] | Parun [[Alexander Philipp von Saltza]] (1757–1821) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1819. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1819._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=228 стр. 437]-438</ref>, 1820<ref name=":32">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1820. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1820._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=235 стр. 451]</ref>, 1821<ref name=":33" /> | Eestimaa kubermangu aadlimarssal 1795–1796, Eestimaa rüütelkonna peamees 1796–1800, [[Eestimaa kuberneride loend#Eestimaa asekubernerid|Eestimaa asekuberner]] 1809–1816, Eestimaa [[Hõbeda mõis|Hõbeda]] ja [[Andja mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|65px]][[Pilt:Reinhold von Stackelberg.jpg|pisi|65px]]<br> [[Stackelberg]] | Reinhold Gustav von Stackelberg (1777–1865) | style="text-align:center" | 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />... | Eestimaa [[Mäo mõis|Mäo]], [[Mündi mõis|Mündi]], [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Lokuta mõis]]nik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Johann Georg von Grünewaldt]] (1763–1817) | style="text-align:center" | {{kas|1815}}{{lisa viide}}–1817 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Ahula mõis|Ahula]] ja [[Esna mõis]]aomanik ning [[Laimetsa mõis|Laimetsa]] ja [[Jalametsa mõis]]arentnik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Ludwig [[Karl von Brevern (1757–1823)|Karl von Brevern]] (1757–1823) | style="text-align:center" | 1816<ref name=":29">Месяцослов с росписью чиновных особ в государстве на лето от Рождества Христова 1816. Эстляндская губерния, [https://commons.wikimedia.org/w/index.php?title=File:%D0%9C%D0%B5%D1%81%D1%8F%D1%86%D0%BE%D1%81%D0%BB%D0%BE%D0%B2_%D1%81_%D1%80%D0%BE%D1%81%D0%BF%D0%B8%D1%81%D1%8C%D1%8E_%D1%87%D0%B8%D0%BD%D0%BE%D0%B2%D0%BD%D1%8B%D1%85_%D0%BE%D1%81%D0%BE%D0%B1,_%D0%B8%D0%BB%D0%B8_%D0%9E%D0%B1%D1%89%D0%B8%D0%B9_%D1%88%D1%82%D0%B0%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D1%81%D1%81%D0%B8%D0%B9%D1%81%D0%BA%D0%BE%D0%B9_%D0%B8%D0%BC%D0%BF%D0%B5%D1%80%D0%B8%D0%B8,_%D0%BD%D0%B0_%D0%BB%D0%B5%D1%82%D0%BE_%D0%BE%D1%82_%D0%A0%D0%BE%D0%B6%D0%B4%D0%B5%D1%81%D1%82%D0%B2%D0%B0_%D0%A5%D1%80%D0%B8%D1%81%D1%82%D0%BE%D0%B2%D0%B0_1816._%D0%A7%D0%B0%D1%81%D1%82%D1%8C_%D0%B2%D1%82%D0%BE%D1%80%D0%B0%D1%8F.pdf&page=213 стр. 418]</ref>, 1818<ref name=":30" />, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />... | [[Maardu mõis|Maardu]], [[Karula mõis (Haljala)|Karula]], [[Vanamõisa mõis (Haljala)|Vanamõisa]], [[Annikvere mõis|Annikvere]] ja [[Avanduse mõis]]nik |- | [[File:Kaulbarsi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Kaulbars]] | vabahärra Reinhold August von Kaulbars (1767–1846) | style="text-align:center" | 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (alampolkovnik), Eestimaa mõisaomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Magnus von Baer]] (1765–1825) | style="text-align:center" | 1818, 1819<ref name=":31" />, 1820<ref name=":32" />, 1821<ref name=":33" />, 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" /> | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1815−1818, Eestimaa Piibe ja [[Selli mõis|Selli]], [[Kiidjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Magnus Freiherr von der Pahlen.jpg|65px]]<br> [[Pahlen]] | vabahärra [[Carl Magnus von der Pahlen]] (1779–1863) | style="text-align:center" |1821/1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" /><ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralmajor), Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]] ja [[Arbavere mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Bernhard von Brevern (1786–1864) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Kohila mõis|Kohila]], [[Maardu mõis|Maardu]], [[Koordi mõis|Koordi]], [[Köisi mõis|Köisi]], [[Väike-Kareda mõis|Väike-Kareda]] ja [[Vao mõis (Koeru)|Vao mõis]]aomanik, Harju [[Kreisisaadik|kreisisaadik]] |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Karl Gustav von Rehbinder (1793–1851) | style="text-align:center" | 1822<ref name=":34" />, 1823<ref name=":35" />, 1824<ref name=":36" />, 1825<ref name=":37" />, 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />.. | Venemaa keisririigi sõjaväelane (rittmeister), Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]], [[Polli mõis (Kadrina)|Polli]], [[Neeruti mõis (Kadrina)|Neeruti]], [[Jõetaguse mõis (Kadrina)|Jõetaguse]], [[Võduvere mõis|Võduvere]], [[Pala mõis (Kadrina)|Pala]], [[Venevere mõis|Venevere]] ja [[Käravete mõis]]nikaomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | [[Otto Johann Stephan von Rosen]] (1778–1828) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa rüütelkonna peamees 1818–1824, Eestimaa [[Vatla mõis|Vatla]] ja [[Kiska mõis]]aomanik |- | [[File:Krusenstiern COA.png|85px]]<br> [[Krusenstern]] | Friedrich von Krusenstern ((1782–1857) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Järlepa mõis|Järlepa]] ja [[Umbru mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Wilhelm Christian von Harpe (1754−1837) | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />... | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Esseni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Essen (aadlisuguvõsa)|Essen]] | ''Karl'' Christoph ''von Essen'' (1766–1833)<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, {{BSB|00000600,00090|seite 73}}</ref> | style="text-align:center" | 1826<ref name=":38" />, 1827<ref name=":39" />, 1828<ref name=":40" />, 1829<ref name=":41" />.. | Eestimaa [[Kalvi mõis|Kalvi]], [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Gideon Ernst von Fock]] (1755–1827)<ref>{{BBLD|GND1075387108|Fock, Gideon Ernst v. (1755-1827)}}</ref> | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sagadi mõis|Sagadi]] ja [[Tapa mõis]]aomanik |- | [[File:Breverni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br>[[Brevern]] | Christoph Engelbrecht von Brevern (1782–1863) | style="text-align:center" | 1821– | Kuramaa tsiviilkuberner 1827–1853, Eestimaa [[Kiikla mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Paul von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Paul von Benckendorff]] (1784–1841) | style="text-align:center" | 1829<ref name=":41" />–1833 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1824–1827, 1833–1841 [[Eestimaa tsiviilkuberner]], Eestimaa [[Kiltsi mõis|Kiltsi]] ja [[Vorsti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Wrede suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Wrede]] | Vabahärra Gustav Heinrich von Wrede (1771–1846) | style="text-align:center" | 1827/1829<ref name=":41" /> | Venemaa sõjaväelane (major), Eestimaa [[Preedi mõis|Preedi]], [[Rõhu mõis|Rõhu]] ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Georg von Lilienfeld]] (1772–1853) | style="text-align:center" | 1832–1835 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1827–1830, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]] ja [[Sikeldi mõis]]aomanik |- | [[File:Stenbocki suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]]<br> [[Stenbock]] | Krahv [[Johann Stenbock]] (1774–1838) | style="text-align:center" |1834–1838 | Venemaa keisririigi sõjaväelane ([[major]]), Eestimaa [[Selli mõis|Selli]], Nõmme mõisaomanik |- | [[File:Focki suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Eduard von Fock.jpg|85px]]<br> [[Fock]] | [[Eduard von Fock]] (1798–1884) | style="text-align:center" | 1839–1883 | Maanõunike kolleegiumi eesistuja, [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakoh]]tu president, Eestimaa [[Sagadi mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas Gustav von Ramm]] (1784–1840) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Padise mõis|Padise-Kloostri]] ja [[Hatu mõis]]aomanik |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll (aadlisuguvõsa)|Toll]] | [[Friedrich von Toll]] (1781–1841) | style="text-align:center" | 1841 | Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Orgita mõis]]aomanik |- | [[File:Patkuli suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:RudolfvonPatkul.jpg|85px]]<br> [[Patkul]] | [[Rudolf von Patkul]] (1800–1856) | style="text-align:center" | 1841–1849 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1836–1842, Eestimaa [[Ämari mõis|Ämari]], [[Nehatu mõis (Karuse)|Nehatu]], [[Illuste mõis|Illuste]] ja [[Paatsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Wappen Bremen Spießen T47.jpg|85px]]<br> [[Bremen (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bremen]] | [[Magnus von Bremen]] (1784–1843) | style="text-align:center" | 1842–1843 | Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Kapu mõis]]nik |- | [[File:Uexküll-Güldenbandi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll-Güldenband]] | vabahärra [[Peter von Üxküll-Güldenband]] (1786–1847) | style="text-align:center" | | Venemaa keisririigi sõjaväelane (polkovnik), Eestimaa [[Muuga mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Mohrenschildt]] | [[Berend von Mohrenschildt]] (1786–1861) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Risti mõis|Risti]], [[Kõmmaste mõis|Kõmmaste]] ja [[Kuijõe mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Dettlof von Baranoff]] (1780–1856) | style="text-align:center" | | Eestimaa Suure-Lähtru, [[Prääma mõis]]aomanik |- | [[File:Harpe suguvõsa aadlivapp (2).png|85px]]<br> [[Harpe]] | Carl Wilhelm Heinrich von Harpe (1804−1867) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kaalepi mõis]]aomanik |- | [[File:Baggehufwudti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baggehufwudt]] | Karl Gustav Jakob von Baggehufwudt (1786–1867) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Einmanni mõis|Einmanni]], [[Perila mõis|Perila]] ja [[Rätla mõis]]aomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Budbergi ja Bönningshausen gen. Budbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Budberg]] | vabahärra [[Otto von Budberg (1813–1888)|Otto Wilhelm von Budberg]] (1813–1888) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Rannamõisa mõis (Keila)|Rannamõisa]], [[Muraste mõis]]nikaomanik |- | [[File:Wartmanni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Wartmann]] | [[Hannibal von Wartmann]] (1812−1885) | style="text-align:center" | ..1865/1872.. | Läänemaa kreisisaadik, Eestimaa [[Kiideva mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Pilt:Otto Gustav von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld]] (1805–1896) | style="text-align:center" | 1846–1892 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1842–1845, [[Eestimaa Aadli Krediitkassa]] president, [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1868–1879, Eestimaa [[Kuusiku mõis|Kuusiku]], [[Sikeldi mõis|Sikeldi]], [[Alu mõis|Alu]], [[Rapla mõis|Rapla]] ja [[Angerja mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Moritz von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Moritz von Engelhardt]] (1800–1870) | style="text-align:center" | 1853–1870 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1851–1854, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis|Väinjärve]] ja [[Türi-Alliku mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Karl Eduard on Uexküll]] (1804–1871) | style="text-align:center" | ..1865.. | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurme mõis]]aomanik |- | [[File:Benckendorffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann von Benckendorff.jpg|85px]]<br> [[Benckendorff]] | [[Hermann von Benckendorff]] (1815–1883) | style="text-align:center" | 1854–1883 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1848–1851, Eestimaa [[Ao mõis|Ao]], [[Liigvalla mõis|Liigvalla]], [[Varangu mõis|Varangu]] ja [[Jäneda mõis]]aomanik |- | [[Fail:Schillingi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Schilling]] | [[Karl Raphael von Schilling]] (1789–1855) | style="text-align:center" | 1846–1855 | Eestimaa [[Särevere mõis|Särevere]], [[Varudi mõis]]aomanik |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Wilhelm von Ungern-Sternberg|Georg ''Wilhelm'' Theodor ''von Ungern-Sternberg'']] (1797–1868) | style="text-align:center" | 1847–1868 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1847–1868, Eestimaa [[Purdi mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Otto Magnus von Grünewaldt]] (1801–1890) | style="text-align:center" | 1857–1858 | Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]], [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Alexander von Grünewaldt]] (1805–1886) | style="text-align:center" | 1858–1882 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president 1880–1882, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees 1857–1860, Järvamaa [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], Eestimaa [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Samson von Himmelstjerna]] | Ferdinand Samson von Himmelstjerna (1816–1888) | style="text-align:center" | 1862–1886 | [[Eestimaa Krediitkassa]] president, [[Tallinna Toomkool]]i kuraator |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1861–1862 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik, maanõunik taas 1873–1891 |- | [[File:Tolli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Toll]] | Parun [[Robert von Toll]] (1802–1876) | style="text-align:center" | 1862–1876 | ajaloolane, Eestimaa [[Kukruse mõis|Kukruse]], [[Albu mõis|Albu]] ja [[Peeri mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg Wolter von Stackelberg]] (1808–1863) | style="text-align:center" | | [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], [[Hõreda mõis|Hõreda]], [[Pae mõis|Pae]] ja [[Saarnakõrve mõis]]aomanik |- | [[File:Zur Mühleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[zur Mühlen]] | [[Arthur von zur Mühlen]] (1820–1900) | style="text-align:center" | 1865–1899 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]]i kohusetäitja 1846–1850, Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1892–1899, Eestimaa [[Piirsalu mõis]]aomanik |- | [[File:Pahleni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Alexander von der Pahlen.jpg|85px]]<br> [[Pahlen]] | [[Alexander von der Pahlen]] (1819–1868) | style="text-align:center" | 1867–1868 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1862–1868, Eestimaa [[Palmse mõis|Palmse]], [[Vaida mõis|Vaida]], [[Arbavere mõis|Arbavere]], [[Rooküla mõis|Rooküla]] ja [[Aruvalla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alexander von Schilling|Alexander Napoleon Theodor von Schilling]] (1803–1866) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Müüsleri mõis]]aomanik |- | [[File:Taube suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]]<br> [[Taube]] | Vabahärra [[Otto von Taube]] (1800–1873) | style="text-align:center" | 1848–1873 | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]] 1822–1825, Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Järvakandi mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Bernhard von Uexküll]] (1819–1884) | style="text-align:center" | 1868–1872 | Eestimaa [[Kivi-Vigala mõis|Kivi-Vigala]], [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Karinõmme mõis|Karinõmme]], [[Aru mõis (Mihkli)|Aru]] ja [[Veltsa mõis]]aomanik |- | [[File:Baer Edle von Huthorni suguvõsa aadlivapp.png|85px]]<br> [[Baer Edle von Huthorn]] | [[Alexander Andreas Ernst von Baer]] (1826–1914) | style="text-align:center" | 1868–1914 | jurist, Eestimaa [[Lasila mõis]]a ja siis [[Piibe mõis]]nik, 1860–1868 Järva kreisisaadik, 1868. aastast Virumaa ja siis Järvamaa ülem[[kirikueestseisja]]. |- | [[File:Ungern-Sternbergi suguvõsa vabahärravapp.jpg|85px]][[File:Gustav von Ungern-Sternberg.jpg|85px]]<br> [[Ungern-Sternberg]] | Vabahärra [[Gustav von Ungern-Sternberg (1821–1876)|Gustav von Ungern-Sternberg]] (1821–1876) | style="text-align:center" | 1871–1875 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1869–1871, Eestimaa [[Võnnu mõis|Võnnu]], [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Keskvere mõis|Keskvere]], Tagavere ja [[Vidruka mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Oskar von Löwis of Menar]] (1813−1888) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa rüütelkonna sekretär]], Eestimaa [[Saka mõis|Saka]] ja [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla mõis]]aomanik |- | [[Fail:Keyserlingki suguvõsa krahvivapp (Püha Rooma keisririik).jpg|85px]][[Fail:AlexanderGrafKeyserling.jpg|85px]]<br> [[Keyserling]] | Krahv [[Alexander von Keyserling]] (1815–1891) | style="text-align:center" | 1873–1891 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1857–1862, maanõunik 1861–1862, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i president, Eestimaa [[Raikküla mõis]]nik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1878–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik, ka maanõunik 1896–1899 |- | [[File:Rehbinderi suguvõsa krahvivapp.jpg|85px]][[File:Reinhold von Rehbinder.jpg|85px]]<br> [[Rehbinder]] | Krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]] (1831–1905) | style="text-align:center" | 1881–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1878–1881, Eestimaa [[Udriku mõis|Udriku]], [[Imastu mõis|Imastu]] ja [[Polli mõis (Kadrina)|Polli mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]][[Fail:Wilhelm_von_Wrangell.jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun (1855) [[Wilhelm von Wrangell]] (1831–1894) | style="text-align:center" | 1884–1894) | Eestimaa rüütelkonna peamees 1881–1884, kreisisaadik, Eestimaa [[Roela mõis]]aomanik |- | [[File:Tiesenhauseni suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Tiesenhausen]] | [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1845–1915) | style="text-align:center" | 1886–1889 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1884–1886, Eestimaa [[Malla mõis|Malla]] ja [[Sausti mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:–Johann Georg Ernst von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg von Grünewaldt]] (1835–1901) | style="text-align:center" | 1889–1901 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1892–1893, [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i esimees, Eestimaa [[Koigi mõis|Koigi]], [[Prandi mõis|Prandi]] ja [[Laimetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Engelhardti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Georg von Engelhardt.jpg|85px]]<br> [[Engelhardt]] | [[Georg von Engelhardt]] (1843–1914) | style="text-align:center" | 1890–1914 | [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|Eestimaa rüütelkonna peamees]] 1886–1889, Eestimaa [[Kodasema mõis|Kodasema]], [[Väinjärve mõis]]aomanik |- | [[File:Uexkülli suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]][[File:AlexanderUexkull.jpg|85px]]<br> [[Uexküll]] | [[Alexander von Uexküll]] (1829–1891) | style="text-align:center" | 1890–1891 | [[Tallinna linnapea]] 1878–1883, Eestimaa [[Keblaste mõis|Keblaste]], [[Mõtsu mõis|Mõtsu]], [[Haimre mõis]]aomanik |- | [[File:Fersen-Wappen Hdb.png|85px]]<br> [[Fersen]] | Parun [[Nikolai von Fersen (1829–1896)|Nikolai Gotthard Georg von Fersen]] (1829–1896) | style="text-align:center" | 1892–1896 | Läänemaa [[kreisisaadik]], Eestimaa [[Mõraste mõis|Mõraste]], [[Kirbla mõis|Kirbla]], [[Keskküla mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]] (1840–1910) | style="text-align:center" | 1893–1902 | [[Eestimaa provintsiaalkonsistoorium]]i president, Eestimaa [[Kehtna mõis|Kehtna]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]][[File:Eduard von Maydell.jpg|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Eduard von Maydell]] (1830–1899) | style="text-align:center" | 1896–1899 | Eestimaa rüütelkonna peamees 1871–1878 ja 1890–1892, eelneval ka maanõunik 1878–1889, Eestimaa [[Paasvere mõis|Paasvere]], [[Päri mõis (Kullamaa)|Päri]], [[Jõgisoo mõis (Kullamaa)|Jõgisoo mõis]]aomanik |- | [[File:Baranoffi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Baranoff]] | [[Woyn von Baranoff]] (1813–1899) | style="text-align:center" | ...1872... | Venemaa keisririigi sõjaväelane (staabikapten), Eestimaa [[Peningi mõis]]aomanik |- | [[File:Tode 1902.png|85px]]<br> [[Maydell]] | Parun [[Karl Otto von Maydell]] (1833–1900) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kuru mõis|Kuru]], [[Jootme mõis|Jootme]], [[Räsna mõis|Räsna]], [[Uudeküla mõis|Uudeküla]] ja [[Linnamäe mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Hermann Otto von Schilling|Otto von Schilling]] (1839–1902) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Aseri mõis|Aseri]] ja [[Koogu mõis]]aomanik, [[Aseri tsemendivabrik]]u asutaja |- | [[File:Wrangel-Wappen.png|85px]]<br> [[Wrangell]] | [[Gotthard von Wrangell]] (1838–1905) | style="text-align:center" | | Harju kreisi kreisisaadik, Eestimaa [[Tohisoo mõis]]nik |- | [[File:BudbergWappen.jpg|85px]]<br> [[Budberg|Budberg von Bönninghausen]] | [[Otto von Budberg]] von Bönninghausen (1850–1907) | style="text-align:center" | 1902–1907 | jurist, Eestimaa rüütelkonna peamees 1893–1902, Eestimaa [[Vanamõisa mõis (Kirbla)|Vanamõisa]] ja [[Seira mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Alexander Peter Ernst von Lilienfeld|Alexander von Lilienfeld]] (1831–1909) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Albu mõis]]aomanik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Richard von Rosen]] (1844–1910) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, [[Tallinna linnavolinike loend (1890)|Tallinna linnaduuma]] liige, Eestimaa [[Kostivere mõis]]aomanik |- | [[File:Straelborni suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Straelborn]] | [[Wilhelm von Straelborn|Wilhelm Reinhold Otto von Straelborn]] (1848−1912) | style="text-align:center" | | Harjumaa kreisisaadik, Eestimaa [[Saue mõis|Saue]], [[Vanamõisa mõis (Keila)|Vanamõisa]], [[Perila mõis|Perila]], [[Rätla mõis]]nik |- | [[File:Rosen-Wappen.png|85px]]<br> [[Rosen (punane)|Rosen]] | Vabahärra [[Alfred von Rosen]] (1850–1921) | style="text-align:center" | 1902–1918 | [[Eestimaa konsistoorium]]i president, Eestimaa [[Russalu mõis|Russalu]] ja [[Vihterpalu mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Walter von Grünewaldt]] (1843–1920) | style="text-align:center" | 1902–1918 | Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eesistuja 1895–1904, Eestimaa [[Lihula mõis|Lihula loss]]i rentnik, [[Esna mõis]]aomanik |- | [[Fail:Pilar von Pilchau suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Pilar von Pilchau]] | [[Theodor Pilar von Pilchau]] (1858–1916) | style="text-align:center" | 1907 | Eestimaa [[Valgu mõis|Valgu]] ja [[Nurtu mõis]]aomanik, Liivimaa [[Lindi mõis (Audru)|Lindi]], [[Are mõis|Are]] ja [[Audru mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hoyningen-Huene aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Hoyningen-Huene]] | Vabahärra [[Oskar von Hoyningen-Huene]] (1860–1918) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Eidapere mõis|Eidapere]], [[Järvakandi mõis|Järvakandi]], [[Vahakõnnu mõis|Vahakõnnu]] ja [[Lellapere mõis]]aomanik |- | [[Fail:Hagemeisteri suguvõsa aadlivapp.png|85px]][[File:Julius von Hagemeister.jpg|85px]]<br> [[Hagemeister]] | [[Julius von Hagemeister]] (1857–1920) | style="text-align:center" | 1907–1920 | Eestimaa Aadli Krediitkassa sekretär 1886–1902 ja president 1902–1919, Eestimaa [[Paunküla mõis|Paunküla]] ja [[Triigi mõis (Kose)|Triigi mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Parun [[Arthur von Stackelberg]] (1850–1908) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Kassari mõis]]aomanik |- | [[File:Wrangelli suguvõsa aadli- ja parunivapp (Essu).jpg|85px]]<br> [[Wrangell]] | Parun [[Ferdinand von Wrangell (1863–1911)|Ferdinand von Wrangell]] (1863–1911) | style="text-align:center" | 1911 | Eestimaa konsistooriumi president, kreisisaadik, Eestimaa [[Ruila mõis|Ruila]], [[Rosentali mõis]]aomanik |- | [[File:Mohrenschildti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]] <br> [[Mohrenschildt]] | [[Alfred von Mohrenschildt]] (1860–1928), | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Sooniste mõis|Sooniste]] ja [[Leevre mõis]]aomanik |- | [[Fail:Gruenewaldti suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[Fail:Georg August Arthur von Grünewaldt.jpg|85px]]<br> [[Grünewaldt]] | [[Georg August Arthur von Grünewaldt]] (1868–1929) | style="text-align:center" | | [[Eestimaa Põllumajanduse Selts]]i aseesimees, Eestimaa [[Triigi mõis (Väike-Maarja)|Triigi]], [[Uniküla mõis]]aomanik |- | [[File:Traubenbergi suguvõsa aadli- ning Rausch von Traubenbergi suguvõsa parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Rausch von Traubenberg]] | [[Georg Rausch von Traubenberg]] (1845–1927) | style="text-align:center" | | Eestimaa [[Lokuta mõis|Lokuta]] ja [[Piiumetsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]] (1857–1946) | style="text-align:center" | | [[Paide kreis]]i [[Kreisisaadik|kreisisaadik]], [[Roosna-Alliku mõis|Roosna-Alliku]], Saarnakõrve ja [[Koordi mõis]]aomanik |- | [[Fail:Löwis of Menari aadlivapp.jpg|85px]][[File:Hermann Oskar von Löwis of Menar.jpg|85px]]<br> [[Löwis of Menar]] | [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]] (1863−1935) | style="text-align:center" | |Eestimaa [[Maidla mõis (Lüganuse)|Maidla]], [[Aidu mõis|Aidu]] ja [[Rääsa mõis]]aomanik |- | [[File:Stackelbergi suguvõsa aadli- ja parunivapp.jpg|85px]]<br> [[Stackelberg]] | Vabahärra [[Eduard von Stackelberg]] (1867–1943) | style="text-align:center" | 1912–1918 | Eestimaa rüütelkonna sekretär 1899–1911, Eestimaa rüütelkonna peamehe asetäitja 1911–1912, Eestimaa [[Sutlema mõis|Sutlema]], [[Lümandu mõis (Hageri)|Lümandu]] ja [[Mäeküla mõis (Hageri)|Mäeküla mõis]]aomanik |- | [[File:Schilling COA.png|85px]][[Fail: Alfred O. Shilling.jpeg|85px]]<br> [[Schilling]] | Parun [[Alfred von Schilling]] (1861–1922) | style="text-align:center" | 1912–1920 | Venemaa keisririigi [[Riigiduuma]] III koosseisu saadik ning aastal [[1911]] [[Riiginõukogu (Venemaa keisririik)|Riiginõukogu]] liige, Eestimaa [[Haansalu mõis|Haansalu]], [[Pada mõis|Pada]] ja [[Kabala mõis (Viru-Nigula)|Kabala mõis]]aomanik |- | [[File:Rammi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Clas von Ramm (1864-1920).jpg|85px]]<br> [[Ramm]] | [[Clas von Ramm]] (1864–1920) | style="text-align:center" | 1918– | Eestimaa [[Padise mõis]]aomanik |- | [[File:Lilienfeldi suguvõsa aadlivapp.jpg|85px]][[File:Otto von Lilienfeld.jpg|85px]]<br> [[Lilienfeld (aadlisuguvõsa)|Lilienfeld]] | [[Otto von Lilienfeld (1865–1940)|Otto von Lilienfeld]] (1865–1940) | style="text-align:center" | 1918–1920<ref>{{BBLD|GND1196468036|Lilienfeld, Otto v. (1865-1940)}}</ref> | Eestimaa rüütelkonna peamees 1918–1920, Eestimaa [[Riidaku mõis|Riidaku]], [[Kabala mõis (Rapla)|Kabala]] ja [[Kuusiku mõis]]aomanik |- |} vt. [[:Kategooria:Eestimaa maanõunikud]] {{Pooleli|aasta=2025|kuu=oktoober}} == Maanõunike kolleegium == Eestimaa maanõunikud valiti eluajaks ametisse [[Eestimaa Maapäev]]al. [[Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium]] ajas Eestimaa seisusliku [[omavalitsus]]e jooksvaid asju. Maanõunike kolleegium koosnes 12 liikmest, esialgu 6 [[Harjumaa|Harjust]], 6 [[Virumaa|Virust]], hiljem igast maakonnast 3. Maanõuniku amet oli eluaegne, kolleegiumi vabanenud kohti täideti [[koopteerimine|koopteerimise]] teel. Rüütelkonna maanõunike kolleegiumi eellane oli Eestimaal, kesk- ja varauusaegne [[Maanõukogu (haldus- ja kohtuorgan)|Maanõukogu]], Põhja-Eestis umbes aastast [[1282]] kuni [[17. sajand Eestis|17. sajand]]ini tegutsenud haldus- ja kohtuorgan. [[Harju-Viru rüütelkond|Harju-Viru rüütelkon]]na maanõukogu moodustasid 12 maanõunikku, kelle nimetas [[Harju-Viru rüütelkond|vasallide]] hulgast algul [[Taani kuningas]], [[Saksa Ordu]] [[Tallinna komtuur]] ja seejärel [[Rootsi kuningas]]. Rüütelkonna maanõunike kolleegium, ei vajanud ametisse astumisel riigivõimu kinnitamist. Maanõunike kolleegiumil olid järgmised funktsioonid: ta esitas maapäevale küsimusi arutamiseks (''deliberanda''), avaldas arutusel olevate küsimuste kohta arvamust, temale kuulus otsustav hääl, nn ''votum decisivum'', kui [[Eestimaa Maapäev]]al arutatud küsimustes hääled pooleks langesid. Kolleegium tema esitas ka rüütelkonna peamehe kandidaadid ja kolleegium oli tihedas koostöös [[Eestimaal rüütelkonnakomitee|rüütelkonna komitee]]ga (''Ritterschaftsausschuss''), mis eksisteeris juba [[16. sajand Eestis|16. sajandi]] lõpust alates ja koosnes maapäeva poolt valitud [[kreisisaadik|kreisi deputaatidest]] (2–3 igast kreisist). Maanõunike kolleegiumile allusid vahetult veel rüütelkonna kantselei. {{vaata|Eestimaa rüütelkonna maanõunike kolleegium}} 1890. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: eesistuja [[Otto von Lilienfeld]], krahv [[Alexander von Keyserling]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]]<ref>[https://dea.digar.ee/page/revalschezeitung/1871/12/31/5 Baranoff, Landrath Woyn von], Revalsche Zeitung, 31 detsember 1871</ref> (1813–1899), [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer Edler von Huthorn]], [[Reinhold Rehbinder]], parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], parun [[Wilhelm von Wrangell]], Alexander von Lilienfeld, [[Georg von Grünewaldt]], parun [[Georg von Engelhardt]], parun [[Alexander von Uexküll]]. Kolleegiumi ja [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa Ülemmaakohtu]] sekretär [[Hermann Johannes Gottwald von zur Mühlen|Gottwald von zur Mühlen]]. 1899. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: [[Woldemar von Tiesenhausen]] (1886–1889 Eestimaa maanõunik), parun [[Karl Otto Viktor von Maydell|Karl von Maydell]], [[Eduard von Maydell]], [[Artur Woyn Kristoff von Baranoff|Woyn von Baranoff]], [[Alexander von Keyserling]], [[Otto von Lilienfeld (1840–1910)|Otto von Lilienfeld]], [[Arthur von zur Mühlen]], [[Alexander Andreas Ernst von Baer|Alexander von Baer]], krahv [[Reinhold Rehbinder|Reinhold von Rehbinder]], [[Wilhelm von Wrangell|Wilhelm Peter Georg Adolf Wrangell]] jt. 1914. aastal kuulusid maanõunike kolleegiumi: parun [[Georg Moritz Magnus von Engelhardt|Georg von Engelhardt]], [[Walter von Grünewaldt]], parun [[Georg Rausch von Traubenberg]], parun [[Alfred von Rosen]], [[Hermann Oskar von Löwis of Menar]], parun [[Theodor Pilar von Pilchau (1858–1916)|Theodor Pilar von Pilchau]], parun [[Georg von Stackelberg (1857–1946)|Georg von Stackelberg]], [[Julius von Hagemeister]], parun [[Oskar Anselm Hermann Hoyningen-Huene]], [[Hermann Alfred von Mohrenschildt]], [[Eduard von Stackelberg]], parun [[Alfred Schilling]]. == Eestimaa ülemmaakohus == [[Maanõunike Kolleegium]] moodustas [[Eestimaa kindralkuberneride loend|kindralkuberner]]i/[[Eestimaa kuberner|kuberneri]] eesistumisel kuni 20. novembrini 1889 Eestimaa kõrgeima [[kohtuinstants]]i – [[Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa ülemmaakohtu]]. Rüütelkonna seast valitud ülemmaakohus oli kõrgeimaks kohtuks kogu provintsi üle, Eestimaal rüütelkond aga rüütelkonnasisestes asjades (sh eratalupojad) seadusandja. Ülemmaakohus ehk maanõunike kolleegium nimetas ametisse ka Eestimaa [[Meeskohus|meeskohtud]].<ref>Katrin Kello, [http://193.40.4.3/bitstream/handle/10062/37462/kello_ma_2003.pdf?sequence=1&isAllowed=y ISIKLIKU SÕLTUVUSE PIIRID JA TUNNUSED 18. SAJANDI LIIVI- JA EESTIMAAL], TARTU ÜLIKOOL EESTI AJALOO ÕPPETOOL. TARTU 2003, lk 11</ref>. {{vaata|Eestimaa ülemmaakohus|Eestimaa alammaakohus|Eestimaa kubermangu kohtukorraldus}} == Rüütelkonna komitee == [[Eestimaa Maapäev|Maapäev]]ade istungite ajal, kui ka vaheaegadel kutsuti tähtsamate asjade otsustamiseks kokku [[Eestimaa rüütelkonna komitee]] (''Ritterschafts ausschuss''), kuhu kuulusid rüütelkonna peamees, maanõunikud ja 12 [[kreisisaad]]ikut<ref>[https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=1641 Eestimaa rüütelkond], www.eha.ee, Fondiloend EAA.854 </ref>. Rüütelkonna komitee koos maanõunike kolleegiumiga lahendas rüütelkonna peamehe juhtimisel kõik need küsimused, mis maapäev oli vajalikuks pidanud või mis rüütelkonna ette kerkisid maapäeva vaheaegadel ja mille üle otsustamiseks maapäeva koosolekut vaja ei olnud. Rüütelkonna komitee koosolekuid juhtis [[Eestimaa rüütelkonna peameeste loend|rüütelkonna peamees]]. {{vaata|Eestimaa rüütelkonnakomitee}} == Ülemkirikueestseisja-amet == Neli [[Eestimaa kubermang]]u [[kreis]]ide maanõunikku olid ühtlasi [[Evangeelne luterlik kirik Eestis|Evangeelse luterliku kirik]] maakondade [[ülemkirikueestseisja]]d. Venemaa keisririigi Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku [[Eestimaa konsistoorium]]i juhtis ilmalik eesistuja, kelle määras Venemaa keiser. Konsistooriumi abipresidendiks määrati kubermangu kõrgeim vaimulik [[kindralsuperintendent]], säilis [[patronaadiõigus]] kirikuõpetaja valimistel. Kiriku majanduselu korraldas ülem[[kirikueestseisus]]. Seda [[institutsioon]]i juhtis [[ülemkirikueestseisja]]-amet. == Vaata ka == *[[Liivimaa maanõunik]] *[[Saaremaa maanõunik]] *[[kreisisaadik]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == *[[Moritz Brandis]], [[Eestimaa rüütliõigus|Ritter-rechte des Furstenthumbs Ehsten]]. AD 1600, {{BSB|10691494,00347|seite 107}}-110 *[[Carl Julius Albert Paucker]], Das ehstländische Landraths-Collegium und Oberlandgericht : ein rechtsgeschichtliches Bild. Reval, 1855. BSB: {{BSB|10784360}} *[[Wilhelm von Wrangell]], [[Georg von Krusenstjern]], "Eestimaa rüütelkond. Rüütelkonna peamehed ja maanõunikud". ISBN 9789949688098, [[Argo (kirjastus)|Kirjastus Argo]] 2019, 392 lk [[Kategooria:Eestimaa maanõunikud| ‎]] [[Kategooria:Eestimaa rüütelkond]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Eestimaa kubermang]] 1qxzngpap7e8haziu1t82e91v5z7stg Aleksei Jahhimovitš 0 187230 7124625 6883859 2026-04-05T09:15:26Z Kuriuss 38125 7124625 wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Aleksei Jahhimovitš | pilt = | täisnimi = Aleksei Jahhimovitš | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1990|03|30}} | sünnilinn = [[Sillamäe]] | sünnimaa = [[Eesti]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 186 cm | positsioon = [[Kaitsja (jalgpall)|keskkaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 =-2008 | noorteklubi1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | aastad1 = 2006–2008 | mänge1 =66| väravaid1 =2 | klubi1 = [[JK Sillamäe Kalev]] | aastad2 = 2009 | mänge2 =16| väravaid2 =0 | klubi2 = [[Viljandi JK Tulevik]] | aastad3 = 2009 | mänge3 =9| väravaid3 =1 | klubi3 = → [[Viljandi JK Tulevik II]] | aastad4 =2010–2012 | mänge4 =54| väravaid4 =3 | klubi4 = [[Tallinna FC Flora]] | aastad5 =2011–2012 | mänge5 =17| väravaid5 =3 | klubi5 = [[Tallinna FC Flora II]] | aastad6 =2013–2014 | mänge6 =43| väravaid6 =2 | klubi6 = [[Tallinna FC Levadia]] | mänge_kokku = | väravaid_kokku = | klubi_seisuga = 22. september 2014 | koondiseaastad1 =2008–2009 | koondisemänge1 =17 | koondiseväravaid1 =1 | koondis1 = [[Eesti U-19 jalgpallikoondis|Eesti U-19]] | koondiseaastad2 =2009–2012 | koondisemänge2 =28 | koondiseväravaid2 =0 | koondis2 = [[Eesti U-21 jalgpallikoondis|Eesti U-21]] | koondiseaastad3 =2010–2013 | koondisemänge3 =5 | koondiseväravaid3 =0 | koondis3 = [[Eesti U-23 jalgpallikoondis|Eesti U-23]] | koondis_seisuga = 22. september 2014 | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Aleksei Jahhimovitš''' (sündinud [[30. märts]]il [[1990]]) on [[Eesti]] jalgpallur ([[Kaitsja (jalgpall)|kaitsja]]). 2014. aasta mai alguses määras [[Eesti Jalgpalli Liit]] seoses kihlveopettustega Jahhimovitšile kuni 31. detsembrini 2014 kehtinud jalgpallis tegutsemise keelu.<ref>[http://www.ohtuleht.ee/578651/sokk-endine-flora-ja-praegune-levadia-keskkaitsja-sai-kihlveopettustes-osalemise-eest-voistluskeelu ŠOKK! Endine Flora ja praegune Levadia keskkaitsja sai kihlveopettustes osalemise eest võistluskeelu]</ref><ref>[https://sport.err.ee/63500/jalgpalliliit-maaras-26-isikule-karistuse Jalgpalliliit määras 26 isikule karistuse] ERR Sport, 05.12.2014</ref> ==Klubikarjäär== ===Statistika=== {| border=1 cellpadding=3 style="border-collapse: collapse;" |- align=center style=background:#efefefe |----- bgcolor="#F0E68C" align="center" !Hooaeg !Klubi !Riik !Tase !Mänge !Väravaid |- |2006 |[[JK Sillamäe Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[II liiga|III]]''' |align=center|8 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |2007 |[[JK Sillamäe Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|34 |align=center|2 |- |2008 |[[JK Sillamäe Kalev]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|23 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |rowspan="2"|2009 |[[Viljandi JK Tulevik]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|16 |align=center|0 |- bgcolor=#dddddd |[[Viljandi JK Tulevik II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|9 |align=center|1 |- |2010 |[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|31 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |rowspan="2"|2011 |[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|17 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|9 |align=center|2 |- |rowspan="2"|2012 |[[Tallinna FC Flora]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|6 |align=center|0 |- |[[Tallinna FC Flora II]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Esiliiga|II]]''' |align=center|8 |align=center|1 |- bgcolor=#dddddd |2013 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|33 |align=center|1 |- |2014 |[[Tallinna FC Levadia]] |align=center|{{riigi ikoon|Eesti}} |align=center|'''[[Meistriliiga|I]]''' |align=center|10 |align=center|1 |- |} ==Saavutused== ===Meeskondlikud=== * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Meistriliiga]] ** [[Eesti]] meister; [[Meistriliiga 2010|2010]], [[Meistriliiga 2011|2011]], [[Meistriliiga 2013|2013]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpallikarikas|Eesti karikas]] ** [[Eesti]] karika võitja; [[Eesti jalgpalli 2010/2011. aasta karikavõistlused|2011]] *** Eesti Karika teine koht; [[Eesti jalgpalli 2009/2010. aasta karikavõistlused|2010]] * {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti jalgpalli superkarikas|Eesti superkarikas]] ** Eesti superkarika võitja; '''2011''', '''2012''', '''2013''' *** Eesti superkarikavõistluste teine koht; '''2010''', '''2014''' ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/player/7971 Aleksei Jahhimovitš] EJL-i kodulehel {{DEFAULTSORT:Jahhimovitš, Aleksei}} [[Kategooria:Eesti jalgpallurid]] [[Kategooria:Tallinna FC Flora jalgpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] aig1m1f3w1fz7c3uy4zbrkey3oufwsf Tapa raudteejaam 0 190220 7124473 7031639 2026-04-04T21:03:48Z Kuriuss 38125 7124473 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{Infokast raudteejaam | nimi = Tapa raudteejaam | pilt = Tapa railway station.jpg | pildiallkiri = Tapa raudteejaam (2020) | teised_nimed = | asukoht = [[Eesti]], [[Tapa]] | tüüp = | omanik = AS [[Eesti Raudtee]] | käitaja = | liin = | platvormid = | rööpapaare = | avatud = 1870 | suletud = | ümber_ehitatud = | kaart = punkt }} '''Tapa raudteejaam''' on [[raudteejaam]] Lääne-Virumaal [[Tapa]]l. Läbi Tapa kulgeb alates 1870. aastast [[Laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]] [[Tallinna–Narva raudtee]], kus esimene peatus [[reisirong]]idele Tallinna suunal on [[Lehtse raudteepeatus|Lehtse]] ja Narva suunal [[Kadrina raudteejaam]] (rahvusvahelistel reisirongidel [[Jõhvi raudteejaam|Jõhvi]]). Alates 1876. aastast hargneb Tapalt [[Tartu]] poole ka 112,5 km pikkune [[Tapa–Tartu raudtee]], mille tulemusel sai seni tagasihoidlikust Tapa jaamast oluline [[sõlmjaam]]. Esimene peatus reisirongidel sellel teel on [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]]; enne seda on aga ka [[Nõmmküla raudteejaam]], kus reisirongid alates 2001. aastast ei peatu. Tapa jaama pika rööbastiku idapoolses otsas asub reisijaam,<ref>[https://rongimees.ee/raudteejaama-lugu Raudteejaama lugu]; Rongimees</ref> kus on kasutusel kaks täispikka raudteedevahelist [[perroon]]i, mille vahel paikneb omakorda ajalooline kivist [[jaamahoone]] koos [[veetorn]]iga. Ühe perrooni äärest liiguvad rongid Narva ja Tallinna suunal, teise äärest Tartu ja Tallinna suunal.<ref>[https://web.archive.org/web/20170610051247/http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/03/elron_tapa_jaama_kaart_160229.pdf Tapa jaama asendiplaan]; Elron</ref> Tapal peatuvad kõik seda läbivad [[Elron]]i idasuunalised reisirongid, samuti [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Peterburi–Moskva liini]] rongid, mida opereerib [[Venemaa Raudteed]]e tütarettevõte FPK koos [[GoRail]]iga. Piletihinnalt kuulub peatus V tsooni, olles Elroni reisirongides üleminekupeatuseks peatusepõhiste piletihindadega alale.<ref>[http://elron.ee/wp-content/uploads/2016/01/elron_A2_hinnakiri_13012016.pdf Elron]</ref> Tänaseks on üle 100 [[Pööre (raudtee)|pöörme]] ja [[foor]]iga Tapa jaamast kujunenud üks AS [[Eesti Raudtee]] suurimaid (raudteede kogupikkuse järgi) ja olulisemaid vahejaamu, mille pikkus läänest itta on 4,2 km<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161210 Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks]; Virumaa Teataja, nr. 239, 10 detsember 2016. [[DIGAR]]</ref> ja kus võib toimuda ka kaupade rongidele ning neilt maha laadimine. Jaama vastuvõtu-saatepargis asub kokku 12 raudteeharu, mille kõrval asetseb eraldi [[Sorteerimisjaam|sorteerimispark]]. Jaama territooriumilt saab alguse ka mitu haruteed tööstusettevõtetesse, näiteks Leonhard Weiss OÜ tehnikabaasi, Estonia Locistics OÜ logistikaparki, [[Moe Piiritusetehas]]e viljalattu, [[Tapa vald|Tapa vallavalitsuse]] territooriumile ning samuti AS [[Operail]]i [[Tapa depoo|vaguni- ja veduridepoosse]].<ref>[https://web.archive.org/web/20211024124911/https://www.evr.ee/files/OL-Tallinn-Tapa-30-09-2021.xls Ohutud liikumisteed Tapa-Tallinn]; AS Eesti Raudtee</ref> == Ajalugu == [[Pilt:Первый вокзал Тапс.jpg|pisi|vasakul|Tapa esimene jaamahoone 1870. aastal]] [[File:Иллюстрация к статье «Балтийская линия». Военная энциклопедия Сытина (Санкт-Петербург, 1911-1915).jpg|pisi|Laiarööpmeline Balti raudtee ja [[Kitsarööpmeline raudtee Eestis|kitsarööpmelised raudteed Eestis]] 20. sajandi alguses]] [[Pilt:Mälestustahvel Tapa jaamahoonel.jpg|pisi|[[Vabadussõda|Vabadussõja]] mälestustahvel Tapa jaamahoone seinal]] [[Pilt:Tapa vabastamise 15. aastapäeval jaamahoonele asetatud mälestustahvel ja selle avamine 09.01.34. Kõneleb kindral Laidoner.jpg|pisi|Tapa vabastamise 15. aastapäeval mälestustahvli avamine 09.01.1934. Kõneleb kindral [[Johan Laidoner]].]] [[Pilt:Tapa raudteejaam aastal 1938.jpg|pisi|Tapa jaam (1938)]] [[Pilt:Вокзал Тапа 2000 год.jpg|pisi|vasakul|Tapa kivist [[jaamahoone]] ja [[veetorn]] aastal 2000]] [[Pilt:Tapa train station.jpg|pisi|vasakul|Tapa raudteejaam (2005)]] [[Pilt:Moskva-Tallinn reisirong Tapal.jpg|pisi|[[Go Rail]]i [[Tallinna–Moskva rongiliin|Tallinna–Moskva]] reisirong (vedur [[TEP70]]) Tapal]] [[Pilt:Elroni rongid Stadler FLIRT Tapal.jpg|pisi|[[Elron]]i [[Stadler FLIRT]] tüüpi reisirongid Tapal]] Seoses tööstuse kiire arenguga ja vajadusega senisest efektiivsema transpordi järele alustas Balti aadlikke ühendav [[Eestimaa rüütelkond]] 1860. aastate teisel poolel Eesti esimese raudtee rajamist (vt [[Balti raudtee]]), mis pidi kulgema Paldiskist läbi Tallinna, Tapa ja Narva toonasesse [[Venemaa Keisririik|Venemaa keisririigi]] pealinna Peterburi lähistele. Selle ehituseks asuti ka põlisesse Tapa kuusemetsa rajama raudteesihte. Algul märgiti jaama asukohana välja Valgma. Alles teisel ja kolmandal sihiajamisel valiti praegune jaama asukoht. Tapa jaam avati 1870. aastal. Jaam jäi avamisel [[Ambla kihelkond]]a [[Tapa mõis]]a maadele ja liigitus [[Venemaa Keisririik|Vene keisririigi]] süsteemis tagasihoidlikusse IV klassi, kus oli kolm jaamateed. Seoses [[Tartu]] harutee rajamisega 1876. aastal (vt [[Tapa–Tartu raudtee]]) kasvas Tapast oluline II klassi [[sõlmjaam]] ja seni tagasihoidliku küla juurde tekkis peagi [[alevik]]. Algselt kavandati Tartu haru ehitamiseks [[Rakvere raudteejaam|Rakvere jaama]], kuid kuna [[Pandivere kõrgustik]]u läbimiseks oleks sellel juhul tulnud teha palju töömahukaid mullatöid, valiti selleks siiski väike Tapa. Ehitati [[Veduridepoo|depoo]] (vt [[Tapa depoo]]), remonditöökoda (mis on hävinenud) ja teine [[ooteplatvorm]]. Samuti tehti juurdeehitus esialgsele jaamahoonele, et tagada reisijatele II klassi jaama tingimused. Tapast sai järk-järgult kasvav raudteelaste asula.<ref>[[Hillar Palamets]]: [https://arhiiv.err.ee/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-135-aastat-paldiski-tallinn-peterburg-raudteest Ajalootund R2-s: AJALOOTUND R2-S. 135 aastat Paldiski-Tallinn-Peterburg raudteest]; ERR heliarhiiv</ref> 9. jaanuaril 1919 toimus [[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] [[Tapa vallutamine|sõjaline operatsioon]] strateegilistelt tähtsa Tapa transpordisõlme vabastamiseks Punaarmee üksustest. Sündmuse mälestamiseks avati 1934. aasta jaanuaris Tapa jaamahoone seinal pronksist mälestustahvel kirjaga: "9. jaanuaril 1919 murdsid soomusrongid punaste ikke Tapal". Mälestustahvel võeti [[Nõukogude okupatsioon]]i alguses vaksalihoone seinalt maha ja taasavati pidulikult 20. veebruaril 1993.<ref>[https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=30404 30404 Tapa raudteejaama peahoone]; Kultuurimälestiste riiklik register</ref><ref>[https://www.tapamuuseum.ee/muistised/tapa-malestusmargid/tapa-vabastamise-malestustahvel/ Tapa vabastamise mälestustahvel raudteejaama hoonel]; Tapa muuseum</ref> 1949. aastal aset leidnud [[Märtsiküüditamine|Märtsiküüditamise]] käigus läks esimene ešelon küüditatavatega teele 26. märtsil 1949 kell 12:32 just Tapa raudteejaamast.<ref>[[Hilda Sabbo]], Võimatu vaikida. II (Tallinn: H. Sabbo, 1996 (Tallinn: Ühiselu)), lk 857–858.</ref> Nõukogude ajal juhtis Tapa jaama töökorraldust [[jaamaülem]], rongiliiklust aga [[jaamakorraldaja]], manöövridispetšer ja täitevpersonal ([[pöörmeseadja]]d, rongikoostajad jne). 1950. aastatel oli Tapa jaamas kuus pöörmeposti. [[Reisirong]]ide vastuvõtmist ja ärasaatmist teostas jaamahoones tegutsenud vaksalikorraldaja jaamakorraldajalt saadud loa alusel. Aastatel 1967–1969 katsetati Tallinna ja Tapa vahel [http://gallery.balticrailpics.net/displayimage.php?pos=-21441 SR3A6M] tüüpi akuronge, mille tarbeks ehitati Tapa depoo juurde, tuletõrjerongi seisukoha kõrvale, nelja posti pikkune [[kontaktvõrk]], (nn laadimispunkt) kus kuni kuue vaguni pikkune reisirong oma seisuajal sai akud tagasisõiduks uuesti täis laadida.<ref>Lembit Adamson. "Meenutusi elektriraudteest lapsepõlvest... ...pensionile". Lk 522. 2014</ref><ref>[https://tehnikamaailm.ee/sites/default/files/088-091_elektrirongid.pdf Elektrirongiliiklusest Eestis]; Tehnikamaailm, 4/2016</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=_wbx6uNSw3o&ab_channel=diiselrong 8 mm video: SR3, SR6AM ja ER2 tüüpi rongide elu aastatel 1968-1974]; You Tube-i video, autor Lembit Adamson</ref> 1980. aastatel oli kavas olemasolevat elektriraudteed pikendada Aegviidust kuni Tapani, plaan siiski ei teostunud.<ref>[http://est-train.ertas.eu/ida/tln-tapa.php?lng=est TALLINN – TAPA]; Eesti Raudteeajaloo Selts</ref> Kuni 2005. aastani oli AS [[Edelaraudtee]] opereerimisel eraldi käigus ka [[Tallinna–Tapa rongiliin]], mida hiljem pikendati [[Rakvere]]ni. Esimene suurem jaama uuendus toimus 1960. aastatel. Jaam varustati automaat[[blokeering]]u seadmetega, seoses millega rajati ka kolmekorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (amortiseerunud hoone õhkisid Tapa [[Pioneeripataljon (Eesti kaitsevägi)|pioneeripataljoni]] ajateenijad 2009. aastal).<ref>[https://www.postimees.ee/184288/kaitsevaelased-ohkisid-tapal-tuhja-hoone Kaitseväelased õhkisid Tapal tühja hoone]; Postimees, 05.11.2009</ref> Novembris 1988 valmis jaama ümberehitus manöövrimäega [[sorteerimisjaam]]a näol, millest mäe osa suleti 2000. aastate algul.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/132170/tapal-kaotab-too-500-raudteelast Tapal kaotab töö 500 raudteelast]; Õhtuleht, 03.12.2002</ref> Veoste vähesuse tõttu on tänaseks manöövrimäe seadmed koos [[Pööre (raudtee)|pöörangute]] ja nõlval asunud kõveratega demonteeritud. Jaamas on siiski endiselt olemas kokku kaksteist sorteerimisjaama teed, ning sorteerimine Tapa jaamas väikses mahus siiski toimub, kuid mitte mäel. Praegu{{millal}} töödeldakse Tapa jaamas umbes 150–200 vagunit ööpäevas, kuigi 2000. aastate algul oli see number 1250.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20201217.2.5.1 Ainus sortimisjaam tahetakse teha Tapale]; Virumaa Teataja, nr. 243, 17 detsember 2020. DIGAR</ref><ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20161210 Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks]; Virumaa Teataja, nr. 239, 10 detsember 2016. DIGAR</ref> 2024. aastaks on kavas Tapa sorteerimisjaam koos mäega taasavada, tänu millele suletakse praegune vagunite sorteerimine [[Ülemiste kaubajaam|Ülemistel]].<ref>{{Netiviide|autor=Anu Viita-Neuhaus|url=https://virumaateataja.postimees.ee/7225551/ulemiste-sorteerimisjaama-kolimiseks-tapale-eraldatakse-10-6-miljonit|pealkiri=Ülemiste sorteerimisjaama kolimiseks Tapale eraldatakse 10,6 miljonit|väljaanne=Virumaa Teataja|aeg=15.04.2021|vaadatud=19.04.2021}}</ref> Koos manöövrimäega ehitati 1980. aastate lõpul Tallinna suunal ka uus [[silikaattellis]]test neljakorruseline elektritsentralisatsiooni hoone (analoogne [[Ülemiste kaubajaam|Ülemiste]] hoonega), kust toimib signalisatsiooni-, tsentralisatsiooni-, ja blokeeringuseadmete juhtimine ka tänapäeval ning töötab jaamakorraldaja.<ref>Harri Allandi. 140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis. Tapa 2010</ref> 1985. aastal alustati Tallinna ja Tapa vahelise teise peatee rajamist, mille viimane etapp (Lehtse–Tapa lõik) avati rongiliikluseks 1992. aasta jaanuaris.<ref> Jüri Loog. "125 aastat raudteid Eestis". Tallinn, 1997.</ref> Tapa naaberjaamad on: Narva suunal (paaritus kõrikus) [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]], Tartu suunal [[Nõmmküla raudteejaam|Nõmmküla]] ja Tallinna suunal (paariskõrikus) [[Aegviidu raudteejaam]] (kuni 2012. aastani [[Lehtse raudteejaam|Lehtse]]). Varem järgnes Narva suunal Tapale ka Udriku raudteepeatus, XX sajandi teisel poolel aga [[Neeruti raudteepeatus]]e kohale rajatud [[Udriku raudteejaam]], mis suleti ilmselt 1980. aastate lõpul. 2011. aastal ehitati Tapale kaks uut 550 mm kõrgust ja 150 m pikkust raudteedevahelist [[perroon]]i, kus peatuvad Elroni reisirongid, samuti rajati kummalegi poole jaamahoonet veel kaks 400 m pikkust madalat perrooni, mida kasutavad rahvusvahelised reisirongid.<ref>[https://web.archive.org/web/20211017150658/https://www.evr.ee/files/Tapa-TKA-22-09-2020-1-muud.xls Tapa jaama tehnokorraldusakt]; Eesti Raudtee</ref> Samal aastal läbis uuenduskuuri ja paigutati jaamahoone kõrvale ka monumendina seisev [[L (auruvedur)|L seeria auruvedur]].<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/487072/tapa-auruvedur-saab-uue-elu Tapa auruvedur saab uue elu]; Virumaa Teataja, 03.07.2011</ref> Alates 2018. aastast on endiste Tapa jaamaülemate järgi endale nime saanud AS Operaili Tapal toodetavad [[C30-M]] tüüpi vedurid.<ref>[http://www.kuulutaja.ee/tapal-valmis-uus-vedur/ TAPAL VALMIS UUS VEDUR]; Kuulutaja, 12.10.2018</ref><ref>[https://www.laanevirumaauudised.ee/uudised/2021/08/13/uued-vedurid-said-nimed-tapa-jaamaulemate-jargi Uued vedurid said nimed Tapa jaamaülemate järgi]; Lääne-Virumaa uudised, 13.08.2021</ref> 2023. aastal valmis Tapal uus kaubarongide sorteerimispark ning 2024. aastal avati uue haldushoone ja veduridepoo. Ehitustööd läksid kokku maksma ligi 25 miljonit eurot.<ref>[https://www.err.ee/1609395718/eesti-raudtee-avas-tapal-uue-haldushoone "Eesti Raudtee avas Tapal uue haldushoone"] ERR, 12. juuli 2024</ref> == Jaamahoone == [[Pilt:Вокзал Тапс 1896.jpg|pisi|vasakul|Tapa jaam koos esimese vaksalihoonega 1896. aastal]] [[Pilt:Вокзал Тапа 1997 год.jpg|pisi|Tapa jaamahoone ja veetorn, 1997]] [[Pilt:Tapa raudteejaam.jpg|pisi|vasakul|Tapa jaam 20. sajandi alguses]] [[Pilt:Вокзал Тапа 1918.jpg|pisi|vasakul|Osaliselt ümber ehitatud Tapa jaamahoone 1918. aastal. Vasakul on näha algsest jaamahoonest pärit puitosa, paremal uus tellistest kiviosa, mis on säilinud tänini]] [[Pilt:Tapa jaamahoone aastal 2021.jpg|pisi|Tapa jaamahoone, 2021]] [[Pilt:Tapa jaama veetorn.jpg|pisi|Tapa jaama veetorn]] [[Pilt:Tapa raudteejaam sõidusuunaga Narva poole.jpg|pisi|vasakul|Tapa raudteejaam sõidusuunaga Narva poole, 1930. aastad]] [[Pilt:Tapa raudteejaam sõidusuunaga Tartu poole.jpg|pisi|Tapa raudteejaam sõidusuunaga Tartu poole, 1930. aastad]] [[Pilt:Vaksalihoone Tapal.jpg|pisi|]] Tapa esimene puidust [[jaamahoone]] valmis koos raudteega aastal 1870. See oli ehitatud tüüpprojekti järgi, mida iseloomustas madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagas maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. Hoone sarnanes [[Aegviidu raudteejaam|Aegviidu]], [[Kabala raudteejaam|Kabala]], [[Paldiski raudteejaam|Paldiski]] jmt jaamahoonetega. Seoses 1876. aastal avatud [[Tapa–Tartu raudtee]]ga sai Tapast oluline II klassi sõlmjaam, mille tõttu laiendati ka esialgset jaamahoonet. Hoone idatiivale ehitati juurde kahekorruseline osa.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2301581/kodulugu-tapa-vaksal-kaotas-klassivahed Kodulugu: Tapa vaksal kaotas klassivahed]; Virumaa Teataja, 15.05.2007</ref> Puidust esimene jaamahoone lammutati järkude kaupa uue ehitamise käigus [[20. sajand]]i alguses. Seoses jaama vajaduste kasvuga alustati Tapa uue kivist [[jaamahoone]] esimese järgu ehitamist 1910. aasta paiku. 1914. aastal valmiski jaama Tallinna-poolsesse otsa uus [[tellis]]kivist hoonekorpus, mille tarvis senine raudteevaksali läänepoolne osa lammutati. 1928. aastal jõudis lõpule ka [[paekivi]]st ja punastest tellistest lõpliku kuju saanud jaamahoone teise järgu ehitus, mis tüüpilise omaaegse ehitisena meenutas [[Peterburi]] vaksaleid. Peasissepääsu rõhutab mõlemal pikiküljel kaarfrontooniga [[keskrisaliit]], mis on koos hoone nurkadega valmistatud jämedalt tahutud paekividest. Punaseid puhta vuugiga laotud tellisseinu liigendasid heledast paksukihilisest paest tahutud vööd.<ref>[http://www.tapamuuseum.ee/?leht=ajalugu/raudtee Tapa raudteejaam]; Tapa muuseum</ref> Asümmeetrilise põhiplaaniga jaamahoone lääneotsas asus einelaud, keskosas ootesaalid ja kassad, ning kahekorruselises idaplokis ametiruumid. Vaksalist [[Narva]] pool paikneb võimas, kahe paagi ja tellisseintega [[veetorn]], mis valmis veduridepoo juurde 1928. aastal vana veetorni asemel. Interjööri algsetest ehitusdetailidest on säilinud vähe. Näiteks võib tuua puhvetis puidust geomeetrilise ornamendiga kassettlage, helesiniste ruutudega väga kvaliteetselt laotud kiviparketti, tahvelust ja glasuurpottidest ahjusid, mis on säilinud ootesaali tagumises osas. Klassivahed uues jaamahoones kaotati ja laiendati vestibüüli, kus asus ajakirjanduse müügikoht, postiosakond ning apteegilett, samuti asus hoones pagasikontor, Eesti panga agentuur ja telefoni keskjaam.<ref>[https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19281221.2.44 Järva Teataja (1926–1944), nr. 100, 21 detsember 1928]; DIGAR</ref> Alates 1930. aastast tegutses vaksalis ka esinduslik restoran.<ref>[https://epl.delfi.ee/artikkel/51126123/tapa-vaksal-habistab-juubeliaastat Tapa vaksal häbistab juubeliaastat]; EPL, 12.04.2008</ref> Jaamahoone on korduvalt [[õlivärv]]iga üle värvitud (näiteks [[Moskva olümpiamängud]]e ajal 1980), mis on rikkunud hoone algset välimust. Tapa [[Historitsism|historitsistliku]] viiekorruselist veetorni iseloomustavad kaheksatahulised etteastuva ülakorrusega tornid ja katuseräästast ääristav telliskarniis, mis vöötab ka tornide tellistest välisseina. Tornides on tänini algsed tahveluksed, sealhulgas kaks klaasiga profiiltahvelust. Veetorn on ühenduses kahekorruselise viilkatusega endise reservvedurite depooga, mis ehitati juba 1876. aastal, ning mille esimesel korrusel paikneb suur metallahi. Veetorn-depoo moodustab kompleksi teiste raudteejaama ehitistega (sh peahoone, tualett, kelder, purskkaev, vedurite veega täitmise pump) ning on ühtlasi vanim Tapa raudteejaamakompleksis säilinud hoone.<ref>[https://register.muinas.ee/ftp/Eksperdihinnagud/MKA_Tapa.pdf Muinsuskaitseameti eksperdihinnang Tapa raudteejaama peahoone ja veetorn-depoo mälestiseks tunnistamiseks]; Tallinn 2016</ref> 2014. aastal oli hoones tulekahju.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2895607/tapa-rongijaama-lahedal-poles-veetorn Tapa rongijaama lähedal põles veetorn]; Virumaa Teataja, 22.08.2014</ref> 2020. aastatel on ehitis halvas seisukorras, ehkki 2019. aastal remonditi hoone katus.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/6676878/tapal-uuendatakse-kunagise-veetorni-polenud-katust Tapal uuendatakse kunagise veetorni põlenud katust]; Virumaa Teataja, 07.05.2019</ref> 1995. aasta novembris külastas Tapa vaksalit seoses oma Lääne-Virumaa ringsõiduga president [[Lennart Meri]], kes enne [[Kadrina]] rongile asumist<ref>[https://dea.digar.ee/article/eestipaevaleht/1995/11/23/7.4 President uuris Tapal keeleseaduse toimet]; Eesti Päevaleht, nr. 145, 23.11.1995 ([[DIGAR]])</ref> viibis põgusalt jaama puhvetis ([https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets vt videot]), kohtus vaksaliülemaga ja küsis kassast umbkeelselt piletimüüjalt rongipiletit [[Pariis]]i.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=8pBaBlMHf48&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaamas 1995]; YouTube-i video</ref><ref>[https://www.youtube.com/watch?v=xD_4zCVlYww&ab_channel=JaakEelmets Lennart Meri Tapa jaama puhvetis 1995]; YouTube-i video</ref> 1998. aasta lõpuks tegutses Eesti Raudtee töötajaid 1200 m² suuruses vaksalihoones kokku neli, nendele lisandusid veel aga piletimüüjad ja puhveti töötajad. 1998. aasta seisuga maksis laguneva hoone ülalpidamine omanikule 300 000 krooni aastas, millest põhilise kulu moodustas ehitise kütmine.<ref>[https://www.ohtuleht.ee/31213/tapa-jaam-saatuse-hooles Tapa jaam saatuse hooles]; Õhtuleht, 08.12.1998</ref> Alates 1997. aastast tegeles rongipiletite müügiga AS [[Edelaraudtee]]. Piletimüük Tapa jaamast lõpetati 1999. aastal ning piletilaekuri koht likvideeriti.<ref>[https://www.tapamuuseum.ee/ajalugu/raudtee/ensv-1940-1991/ Tapa Muuseum – ENSV 1940–1991]</ref> Tapa viimane vaksaliülem oli Nikolai Albert.<ref>[https://www.youtube.com/watch?v=akQvth3zTaA&ab_channel=TapaG%C3%BCmnaasium "Mälestuste jaam" – Tapa Gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm Tapa Raudteejaama hoone ajaloost ja nostalgiaüritusest "Tapa Rongijaama elluärkamine"]; YouTube-i video (2018)</ref> Jaamahoone oli osaliselt avatud kuni 2004. aastani. Sama aasta sügiseks olid ehitise aknad laudadega kinni löödud, ootesaal suletud ja hoone tegevusest alles jäänud vaid tagasihoidlik puhvet, mis tegutses kuni 2006. aastani.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/2265965/vaksalid-aja-hammasrataste-vahel Vaksalid aja hammasrataste vahel]; Virumaa Teataja, 16.10.2004</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/337592/ideid-tapa-vaksali-kasutamiseks-pole Ideid Tapa vaksali kasutamiseks pole]; Virumaa Teataja, 06.11.2010</ref> Hiljem on jaamahoonet kasutatud hooajaliselt teatrietenduste ja muude kultuuriürituste kohana.<ref>[https://maaleht.delfi.ee/artikkel/64538362/teater-paneb-tapa-jaama-elama Teater paneb Tapa jaama elama!]; Maaleht, 15.06.2012</ref><ref>[https://menu.err.ee/611396/tapal-aratatakse-rongijaam-ellu Tapal äratatakse rongijaam ellu]; ERR, 06.08.2017</ref><ref>[https://sirp.ee/s3-pressiteated/nostalgia-arkab-taas-tapa-rongijaamas-ellu/ Nostalgia ärkab taas Tapa rongijaamas ellu]; Sirp, 24.07.2018</ref> 2017. aastal tunnistati AS [[Eesti Raudtee]]le kuuluv Tapa jaamahoone kultuuriministri käskkirjaga [[kultuurimälestis]]eks (nr 30404). Kaalumisel oli ka veetorn-depoo mälestiseks tunnistamine, millest omanik keeldus viidates ehitise halvale seisukorrale.<ref>[https://kultuur.err.ee/603318/tapa-raudteejaama-peahoone-tunnistati-kultuurimalestiseks Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks] ERR, 21.06.2017</ref><ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/320062017007 Tapa raudteejaama peahoone kultuurimälestiseks tunnistamine]; Riigi Teataja</ref> Tapa jaamahoone on [[I maailmasõda|I maailmasõja]] eelse raudteearhitektuuri üks silmapaistvamaid näiteid.<ref>{{cite book |last= Välja |first= Leele |authorlink= Leele Välja | year= 2012 |title= 20. sajandi Eesti raudteejaamad. Alusuuring. |url=https://register.muinas.ee/ftp/XX_saj._arhitektuur/alusuuringud/Raudteearhitektuur/Raudteearhitektuur.pdf |publisher= [[Kultuurimälestiste riiklik register]] | location=Tallinn |isbn= |page= 23-24 |accessdate= 25.10.2022 }}</ref> Selle omanik AS Eesti Raudtee kavatseb selle 2022. aastaks suures osas renoveerida.<ref>[http://www.kuulutaja.ee/tapa-vaksalihoone-saab-uue-ilme-juba-tuleval-aastal/ TAPA VAKSALIHOONE SAAB UUE ILME JUBA TULEVAL AASTAL]; Kuulutaja, 23.04.2021</ref><ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7231482/eesti-raudtee-kinnitas-valmisolekut-korrastada-tapa-vaksalihoone Eesti Raudtee kinnitas valmisolekut korrastada Tapa vaksalihoone]; Virumaa Teataja, 23.04.2021</ref> 2025. sügisel tööd algasid, hoone on ümbritsetud tellingutega. <gallery> Heinamaa Tapa jaama ees. 2007 suvi.jpg|Heinamaa Tapa jaama ees, suvi 2007 Tapa jaamast vaatega Tallinna suunas.jpg|Tapa jaamast vaatega Tallinna suunal Tapa jaam ja rongid.jpg|Tapa jaam ja rongid Tapa jaama perroonid.jpg|Tapa jaam, 2019 Manöövritöö Tapa jaamas.jpg|Manöövritöö, esiplaanil Tapal ehitatud vedur [[C30-M]] Tapa jaamas.jpg|Rongid Tapa jaamas Памятник паровоз Л 1996 г.jpg|Tapa [[L (auruvedur)|L-seeria auruvedur]] oma esialgses asukohas paarsada meetrit jaamahoonest Tallinna pool. Linna sümboli – auruveduri – avamine toimus 3. augustil 1996<ref>[https://web.archive.org/web/20211018194028/http://www.monument.ee/tapa-linn-ja-vald/tapa-auruvedur Tapa auruvedur]; Eesti monumentide e-kataloog</ref> Станция "Тапа", вид с севера, 1998 г.jpg|Tapa jaam õhust, 1998 Tapa jaama ET-post (juhtimiskeskus) ja endine sorteerimismägi.jpg|Tapa jaama [[elektritsentralisatsiooni post|ET-post]] (juhtimiskeskus), vasakul endine vagunite [[sorteerimismägi]] Tapa veduridepoo.jpg|[[Tapa veduridepoo]], esiplaanil Ameerika päritolu diiselvedurid [[GE C36-7|C36]] Lumelükkamine raudteel.jpg|Lumelükkamine Tapal 1-68 AR brings armor to Estonia 170206-A-DP178-034.jpg|Kaubarong [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] soomustehnikaga Tapal, esiplaanil [[Eesti Raudtee]] manöövrivedur [[ČME3]]-1333<ref>[https://www.err.ee/581999/fotod-usa-kompanii-raskerelvastus-joudis-eestisse Fotod: USA kompanii raskerelvastus jõudis Eestisse]; ERR uudised, 06.02.2017</ref> </gallery> == Vaata ka == * [[Tapa depoo]] * [[Balti raudtee]] * [[Eesti raudteetransport]] * [[Tapa–Tartu raudteelõik]] * [[Tallinna–Narva raudtee]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Mehis Helme]] "Eesti Raudteejaamad" ([[Tänapäev]], 2003), ISBN 9985-62-149-2 * [[Harri Allandi]] "140 aastat Tapa raudteejaama sõnas ja pildis" (Tapa, 2010), ISBN 9789-94-921-3221 == Välislingid == {{commonskat|Tapa railway station}} * [https://www.youtube.com/watch?v=akQvth3zTaA&ab_channel=TapaG%C3%BCmnaasium YouTube'i video: "Mälestuste jaam" – Tapa Gümnaasiumi õpilaste dokumentaalfilm Tapa Raudteejaama hoone ajaloost ja nostalgiaüritusest "Tapa Rongijaama elluärkamine"]; autorid: Lisbel Serbin, Anna-Liis Voogla, Angela Blum, Kertu Allik (2017/2018) * [https://arkaader.ee/landing/bc/rHczO7kKnl/qWUT4RyeoDM Tapa raudteejaamas (1963)]; Arkaader * [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2023/09/21/11.1 Raudteeliiklust juhib automaatika, aga inimese valvsa pilgu all]; Virumaa Teataja, nr. 158, 21. september 2023 ([[DIGAR]]) * [https://virumaateataja.postimees.ee/7763692/eesti-raudtee-asub-tapa-jaamas-renoveerima Eesti Raudtee asub Tapa jaamas renoveerima]; Virumaa Teataja, 28.04.2023 * [https://virumaateataja.postimees.ee/7723767/raudteelased-saavad-tanapaevase-haldushoone Raudteelased saavad tänapäevase haldushoone]; Virumaa Teataja, 02.03.2023 * [https://dea.digar.ee/article/virumaateataja/2017/08/15/11.2 Tapa vaksalit külastas tuhat inimest]; Virumaa Teataja, nr. 157, 15 august 2017 * [https://virumaateataja.postimees.ee/4187807/malestus-tapa-raudteejaamast-vaksalikorraldaja-vottis-vastu-ronge-ning-lahendas-reisijate-probleeme Mälestus Tapa raudteejaamast: vaksalikorraldaja võttis vastu ronge ning lahendas reisijate probleeme]; Virumaa Teataja, 24.07.2017 * [https://virumaateataja.postimees.ee/4196729/malestus-tapa-raudteejaamast-president-lennart-meri-kulaskaik Mälestus Tapa raudteejaamast: president Lennart Meri külaskäik]; Virumaa Teataja, 01.08.2017 * [https://virumaateataja.postimees.ee/4203805/malestus-tapa-raudteejaamast-too-vaksali-kokana Mälestus Tapa raudteejaamast: töö vaksali kokana]; Virumaa Teataja, 08.08.2017 * [https://virumaateataja.postimees.ee/3941379/uhiselamukoha-parast-inimeste-elu-ja-vara-hoidjaks Ühiselamukoha pärast inimeste elu ja vara hoidjaks]; Virumaa Teataja, 10.12.2016 * [https://virumaateataja.postimees.ee/2295769/jaamakorraldaja-vastutusrikas-too-paneb-narvid-proovile Jaamakorraldaja vastutusrikas töö paneb närvid proovile]; Virumaa Teataja, 04.01.2007 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-tapa-raudteelaste-paev AK filmikroonika 1958–1991: TAPA RAUDTEELASTE PÄEV]; ERR Videoarhiiv * [https://arhiiv.err.ee/vaata/uks-silmapilk-tapa-vedurijuht-boris-krolov Üks silmapilk: Tapa vedurijuht Boris Krõlov]; ERR Videoarhiiv * [https://hooandja.ee/projekt/tapa-rongijaama-elluarkamine Tapa rongijaama elluärkamine]; [[Hooandja]] * [http://railwayz.info/photolines/station/6103 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') {| class="wikitable" style="margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center" |- | style="width=30%; background-color:#EEC591;" | '''Eelnev&nbsp;peatus''' | style="width=40%; background-color:#EEC591;" | [[Pilt:Icon_train.svg‎|link=|center|40px]] '''Raudteepeatus&nbsp;idasuunalistel&nbsp;reisirongiliinidel''' | style="width=30%; background-color:#EEC591;" | '''Järgnev&nbsp;peatus''' |- | rowspan="4" width="30%" | [[Pilt:Human-go-previous.svg|link=|15px]] [[Lehtse raudteejaam|Lehtse]] | rowspan="4" width="40%" | [[Pilt:Train_station.svg‎|center|link=|40px]] <span style="color:#00CD00;">'''Tapa'''</span> | style="width=30%" | Narva poole: |- | width="30%" | [[Kadrina raudteejaam|Kadrina]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |- | style="width=30%" | Tartu poole: |- | width="30%" | [[Tamsalu raudteejaam|Tamsalu]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |} [[Kategooria:Eesti raudteejaamad]] [[Kategooria:Tapa]] [[Kategooria:Balti raudtee]] 0rjjenpvvqr5lctffqu07j4lo3w7s7k Kaitseliidu Valgeristi teenetemärgi kavaleride loend 0 204007 7124437 7121196 2026-04-04T19:28:31Z Amherst99 15496 7124437 wikitext text/x-wiki '''[[Kaitseliidu Valgerist]]i teenetemärgi kavaleride nimekiri''' ==Valgeristi I klass== * [[Jaak Aaviksoo]] * [[Kalle Eller]] * [[Johannes Kert]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Ants Laaneots]] * [[Benno Leesik]] (postuumselt) * [[Raivo Lumiste]] * [[Lennart Meri]] * [[Arvi Niglas]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Arnold Rüütel]] * [[Enn Tarto]] ==Valgeristi II klass== * Peeter Kask, KL Saaremaa malev * [[Riho Illak]] * [[Karl Jaanus]] * [[Johannes Kert]] * [[Kaarel Kübar]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Aleksei Lotman]] * Rein Luhaorg * [[Lembit Mägedi]] * Eduard Nikkari (TLM malevapealik 01.07.2007 - 31.12.2012) * [[Ants-August Nurk]] * [[Toomas Peek]] * [[Villu Reiljan]] * [[Nigul Reimo]] * [[Erik Reinhold]] * [[Neeme Väli]] ==Valgeristi III klass== * [[Simeon Aasa]], [[Kaitseliidu Võru malev]]a Vastseliina malevkonna Misso kompanii rühmapealik<ref>Lõuna-Eesti tegelaste biograafiad. Pärnu, 1938</ref> * [[Bernhard Abrams]] * [[Eduard Ahman]] * [[Jaan Akenpärg]] * [[Johannes Aksel]], Leisi malevkonna pealiku abi * [[Hermann Alaküla]] * [[Rudolf Alaküla]] * [[Albrecht Altma]], 1935 * [[Robert Altpere]], 21. veebruaril 1933 * [[Aleksander Alver]], 9. veebruar 1940 * [[Peeter Ausing]], Saaremaa maleva õppekompanii rühma pealik * [[Heinrich Aviksoo]], Rakvere linnapea * Alar Ehala, nr.69, 11. november 1994, EV ohvitser. * [[Aleksander Einpaul]], 3. märts 1939 *Sulev Einma, Paide ÜK * [[August Ende]] * [[Arved Engmaa]] * [[Julius Ennok]] * [[Rudolf Gabriel]] *Artur Gabriel, Jõhvi malevkonna õppepealik * [[Selma Golubjatnikov]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna esinaine * [[Hugo Hanschmidt]] * [[Jaan Hargel]] * [[Reinhold Heinlaid]], Kuressaare kompanii rühma pealiku abi * [[Agathe Hiielo]] * [[Meinhard Hindreus]] * [[Hans Hirvelaan]] * [[Riho Illak]] * [[Karl Iman]], 1935 * [[August Ingermann]] * [[Villem-Johannes Jaanson]] * [[Martin Jaansoo]], veltveebel, Piirivalve Kuressaare rajoon * [[August Jakobson (kaitseliitlane)|August Jakobson]] * [[Aleksander Juurmann]] * [[Vilhelmine Jõgi]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Andres Jänes]] * [[Karl Jürgens]] * Meelis Kaasik, nr 144, 14.02.1997 * [[Raivo Kalamäe]] * [[Konstantin Kanep]] * [[Friedrich Kapsi]] * [[Andres Karofeldt]] * [[Valter Karuks]] * [[Arnold Karukäpp]] * Ellen Kask, NKK Saaremaa ringkonna esinaine alates taastamisest (1996-2006), Akad. jsk. esinaine * [[Peeter Kask|Peeter Kask, KL Saaremaa maleva liige, sisekaitserühma pealik]] * [[Karl Keerdoja]] * [[Johannes Kelk]] * [[Johannes Kils]] * [[Aleksander Kirikal]] * [[Juhan Kivi]], Pöide malevkonna propaganda pealik * [[Oskar Kivi]], Pihtla kompanii pealik * [[Elmar Kivistik]] * [[Jaan Klaar]] * [[Jüri Kodres (põllumees)|Jüri Kodres]] * [[Gustav Komp]] * [[Juhan Koppel]], Saaremaa koolinõunik * [[Ants Kraut]], arheoloog ja muinsuskaitsja * [[Aleksei Kruus]], Laimjala kompanii pealiku abi * [[Hermann Kruus]], politseinik * [[Voldemar Kuhrberg]] * [[Voldemar Kuldvere]] * [[Aleksander Kungur]] * [[Alice Kuperjanov]] * [[Friedrich Kurg]] * [[Eduard Kussal]] * [[Tarmo Kõuts]] * [[Juhan Käis]] * [[Jaak Kärner]] * [[Ivar Kühn]] * [[Ants Laaneots]] * [[Joosep Laasberg]] * [[Friedrich Leemet]] * [[Alfred Leiten]] * [[Aleksander Lemet]], Saaremaa maleva linnaümbruse kompanii õppepealik * [[Valter Lents]] * [[August Liivik]] * [[Hans Lill]] * [[Paul Lilleleht]] * [[Johannes Linverk]] * [[Rudolf Lipp]] * [[Rein-Karl Loide]] * [[Gustav Lokotar]] * [[Armin Lomp]] * [[Joonas Loot]] * [[Aleksei Lotman]] * [[Erich Lugenberg]] * [[Jaan Lugus]] * [[Rein Luhaorg]] * [[Rein Luhaväli]] * [[Aleksander Luhe]] * [[Oskar Luiga]] * [[Karl Luik]] * [[Raivo Lumiste]] * [[Hans Luts]] * [[Jaan Lutsar]] * [[Ants Lõhmus]] * [[Erich Maidra]], Kuressaare malevkonna varahoidja * Astrid Manner, Kodutütarde Petseri ringkonna Uue-Irboska jaoskonna vanem * [[Voldemar Markus]] * [[Jaan Meerits]] * [[Tanel Meiel]] * [[Anastasia Meier]], naiskodukaitse Laimjala jaoskonna esinaine * [[August Mend]] * [[Julius Mägi]] * [[Marta Mälberg]] * [[Vello Mäss]]<ref>{{Netiviide |url=http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2015-02-21 |arhiivimisaeg=2016-09-23 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160923015115/http://reisiajakiri.gomaailm.ee/vello-mass-laanemere-sherlock/ |url-olek=ei tööta }}</ref> * [[Aleksander Mölder]] * [[Karl Narits]] * [[Gustav-Ferdinand Neeme]] * [[Eduard Neps]] * [[Eugen Niedrichson]] * [[Eduard Nikkari]] (KL keskjuhatuse otsus 16.06.1995, nr 83, TLM staabiülem) * [[Heinrich Nikolai]] * [[Julius Niklus]] *[[Voldemar Heinrich Nugis]], Keila jsk 1918-1940 * [[Harald Nugiseks]] * [[Ants-August Nurk]] * [[Aleksei Nõu]], lipnik, Pöide malevkonna pealik * [[Ella Oll]], naiskodukaitse Pihtla jaoskonna esinaine * [[Martin Orgus]] * [[Albert-Johannes Ottisaar]] * [[Meelis Paavel]] * [[Aleksander Parts]] * [[Johann Paul]] * [[Toomas Peek]] * [[Rudolf Peltzer]] * [[Leonhard Pender]] * [[Theodor Petai]] * [[Urmas Piigert]] * [[Eduard Pikk]], Saaremaa Ühisgümnaasiumi direktor * [[Friedrich-Karl Pinka]] * [[Hugo Ploomipuu]] * [[Julius Posti]] * [[Jakob Prei]] * [[Osvald Prillop]] * [[Salme Pruuden]] * [[August Põld]], Pihtla kompanii rühma pealik * Ahti Pärgma * [[Ago Pärtel]] * [[Mari Raamot]] * [[Herbert Raidna]] * [[Eduard Rammulus]] * [[Kristjan Rattur]], Maasi kompanii pealik * [[Johannes Raudmäe]] * [[Oskar Raudvere]] * [[Alfons Rebane]] * [[Boris Rebane]] * [[Marie Reiman]] * [[Hugo Reimann]] * [[Karl Reinaste]] * [[Hannes Reinomägi]] * [[Rudolf Reisberg]] * [[Vassili Rihkrand]], Leisi kompanii pealik * [[Artur Riiberg]] * [[Endel Rikand]] * [[Viktor Roovere]] * [[Ernst-Eduard Rull]] * [[Voldemar Rõks]] * [[Gustav Rästas]] * [[Oskar Rütli]] * [[Aleksander Saar]] * [[Eduard Saarepere]] * [[Ulrich Sammelselg]] * [[Ebba Saral]] * [[Jüri Saska]] * [[August-Voldemar Schwarz]] * [[Johannes Siir]] * [[Heinrich Silber]] * [[Karl Richard Sirel]] * [[Voldemar Sirotkin]] * [[Karl Soo]] * [[Georg Sooden]] * [[Einar Soone]] * [[Otto Sternbeck]] * [[August Summataavet]] * Raigo Sõlg * [[Karl Särgava]] * [[Peeter Tali]] * [[Johannes-Rudolf Taimsalu]], Eesti sõjaväelane * [[Richard Tamberg]] * [[Heino Tammart]], lipnik, Lümanda kompanii pealik * [[Olavi Tammemäe]] * [[Rein Tarmak]], 1932 * [[Tiido Tartland]] * [[Voldemar Tasa]] * [[Alma Teetsov]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Martin Tenn]] * [[August Tenneberg]] * [[Oskar Tenneberg]] * [[Ulrich Tenneberg]] * [[Riho Terras]] * [[Aleksander Tiimus]] * [[Aleksander Tilgre]] * [[Rudolf Tomberg]] * [[Hardu Toomet]], 9. veebruar 1940 * [[Hannes Toomsalu]] * [[Johannes Toost]] * [[Evald Traks]] * [[Konstantin Treffner]] * [[Jüri Trei]] * [[Henn Treial]] * [[Johannes Treimann]] * [[Mihkel Truusööt]] * [[Jaan Tui]] * [[Peeter Tulviste]] * [[Aleksander Tõnisson]] * [[Valter Tääker]] * [[Paul Uttendorf]] * [[Mihail Uusna]], Leisi malevkonna majanduspealik * [[Maria Vachstein]], naiskodukaitse Kuressaare jaoskonna liige * [[Georg Vaher]] * [[Jaan Vaher]] * [[August Vahtra]], Narva maleva rühmapealik 18.02.1935{{lisa viide}} * [[Leonhard Vaim]], Kuressaare meredivisjoni pealik * [[Johannes Valter]] * [[Jaan Vares (arst)|Jaan Vares]], arst ja poliitik * [[Jakob Vaska]] * [[Richard Vaska]] * [[Richard Veermaa]] * [[Johannes Vilberg]] * [[Otto Vildemaus]] * [[Paul Villemi]] * [[Adalbert Virkhaus]], Tartu maleva orkestri pealik (Tartu Maleva pealiku käskkiri nr. 38, 22. maist 1940) * [[Bernhard Vodja]] * [[Villem Väeden]] * [[Juhan Väli]], Kuressaare kompanii kaitseliitlane * [[Neeme Väli]] * [[Ado Välja]] * [[Emilie Väärtnõu]], naiskodukaitse Muhu jaoskonna liige * [[Ernst Öpik]] * [[Riho Ühtegi]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliit]] ozuhbytr2f44796xg5ov3g1rfwpv2n3 Juku (arvuti) 0 206073 7124407 7122985 2026-04-04T18:40:21Z Neptuunium 58653 7124407 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on arvutist, anekdootide tegelase kohta vaata [[Juku]]; õppelaeva kohta vaata artiklit [[Juku (laev)]].}} {{Infotehnoloogiline seade | nimi = Juku E5101/E5104 | logo = Juku logo from demo application.png | pilt = Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot1).png | pildisuurus = | pildiallkiri = Juku E5104 koos välise flopiseadmega | arendaja = [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] | tootja = [[Baltijets]] (alates 1988), [[Estron]] (kuni 100 tk<ref name="harno">{{Netiviide |autor=Henrik Roonemaa |url=https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ |pealkiri=Jukud |väljaanne=Hariduse tehnoloogiakompass |aeg=15. veebruar 2022}}</ref>) | tootepere = | tüüp = [[personaalarvuti]] | põlvkond = [[8-bitine arvuti|8-bitine]] | väljalase = detsember 1988 | eluiga = 1985–1997 | hind = <!-- esialgne, mitte praegune hind --> | lõpetatud = 1993{{lisa viide}} | müüdud eksemplare = | tarnitud eksemplare = 3000<ref name="ylojaaksoo">{{Netiviide |autor=Mikk Salu |url=https://cs.ioc.ee/excs/publicity/intervjuu-jaaksoo-am0209.pdf |pealkiri=Pool sajandit kohaliku IT arengu juures |väljaanne=Arvutimaailm |aeg=veebruar 2009}}</ref> | meedia = väline 2 x 5,25" [[flopiseade]], [[lindiseade]] ([[helikassett]]) | opsüsteem = [[EKDOS (opsüsteem)|EKDOS]] (kettaopsüsteem), LOS (lindiopsüsteem) | toide = 220 V 50 Hz, max 20 W | protsessor = [[KR580VM80A]] @ 2 MHz | salvestusmaht = 192 kB muutmäluketas (lisaseade) | mälu = muutmälu 64 kB (kasutaja muutmälu 53 kB, laiendatav 32 kB kaupa), videomälu 10 kB (muutmälu ühisväljal), püsimälu 16 kB (kuni 64 kB) | ekraan = 320x240, 384x200 (tekst 40x24, 53x24, 64х20, 80x25<ref name="disk4">{{Netiviide|autor=Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo|url=https://j3k.infoaed.ee/ekdos230/|pealkiri=JUKU PC Utilities Disk #4|väljaanne=juku3000|aeg=Detsember 1989}}</ref>) | graafika = mustvalge TV video-/antennisisendiga | heli = 1-bitine | sisend = [[klaviatuur (infotehnoloogia)|klaviatuur]] (ladina/eesti ja vene/kirillitsa suur- ja väiketähed), [[arvutihiir|hiir]] | kontrollseadmed = | kaamera = | puutepadi = | ühenduvus = jadaport, paralleelport, andmeside/kohtvõrk, disketi/lindiseadme liides, siinilaiendus, mälukaardid, häälestus/testimiskaart | veebiteenused = | platvorm = | mõõdud = 350x300x70 mm | kaal = kuni 4,5 kg | enimmüüdud mäng = "[[Indy looking for Jewels]]" | ühilduvus = <!-- tagasiühilduvus --> | eelkäija = | järeltulija = [[Juss (arvuti)|Juss]] (prototüüp) | seotud = | veebileht = }} '''Juku''' on Eestis 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul toodetud [[personaalarvuti]], mis loodi kasutamiseks hariduses. [[File:Valik JUKU hiiri.jpg|thumb|Juku hiire mudeleid Tartu Ülikooli arvutimuuseumist]] Koolide tarbeks toodetud Jukude standardkonfiguratsiooni kuulus kaks 5,25-tollist [[flopiseade]]t,<ref>{{Netiviide |kuupäev=29. juuli 1991 |pealkiri=Интеллектуалный Терминал для Систем Реального Времени Е5104. Книга 2: Паспорт. |url=https://arti.ee/juku/JUKU%20E5104%20Kasutusjuhend%202%20osa%20%2815lk%2C%20vene%20k%29.pdf |väljaandja=ПО "Балтиец" |lehekülg=4 |keel=ru}}</ref> algselt kasutati [[välismälu]]na [[kassettmagnetofon]]i<ref name="muuseum" />. Jukud sai võrguliidese kaudu ühendada kohtvõrku ning kasutada võrgu kaudu salvestusseadmeid ja printereid. Nõukogude Liidus projekteeritud arvutitest oli Jukul esimesena kasutusel [[arvutihiir]]. Jukudes kasutati [[Nõukogude liit|Nõukogude Liidus]] toodetud 8-bitist [[mikroprotsessor]]it [[KR580VM80A]], mis on mikroprotsessori [[Intel 8080|Intel i8080A]] kloon. Jukust valmis aja jooksul neli mudelit, E5101 kuni E5104, mis erinesid peamiselt lisaseadmete poolest, tootmisse läks lõpuks kahe flopiseadmega E5104, kuigi kiri masinal ütles endiselt E5101. Juku järeltulijaks oli plaanitud täiendatud mudel [[Juss (arvuti)|Juss]], mis pidi sisaldama ka tehisintellekti võimalusi.<ref name="vikerkaja">{{Netiviide |autor=Hubert Veldermann |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/vikerkaja-vikerkaja-eestis-loodud-kooliarvuti-juku |pealkiri=Vikerkaja: Eestis loodud kooliarvuti Juku |väljaanne=Vikerraadio |aeg=1. aprill 1986}}</ref> Kuigi kooliarvuti Juku oli tootmisse minemise ajaks moraalselt vananenud, olid 1992. aastal 75 protsenti Eesti koolides kättesaadavatest arvutitest Jukud ning kümned tuhanded õpilased said nende abil oma esimese arvutikogemuse standardiseeritud õppeprogrammi raames. Sellega panid Jukud juba Nõukogude Liidu ametliku informaatikaõppe programmi raames 1985. aastal algatatud [[kooliarvuti]] pilootprojektiga aluse hilisemale [[Tiigrihüpe|Tiigrihüppe]] programmile.<ref name="tiigrihype">{{Netiviide |autor=Valdur Talts |url=https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |pealkiri=Arvutitehnika arengust Eestis ja Tiigrihüppest |väljaanne=Verbis Aut Re |aeg=19. veebruar 2018 |vaadatud=2022-04-24 |arhiivimisaeg=2023-05-10 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230510035127/https://www.sisekaitse.ee/sites/default/files/inline-files/Arvutitehnika_arengust_ja_Tiigrihyppest_1.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref name="esitiiger">{{Netiviide |autor=Kalle Muuli |url=https://leht.postimees.ee/2911503/kalle-muuli-esimene-tiigrihupe |pealkiri=Kalle Muuli: esimene tiigrihüpe |väljaanne=Postimees |aeg=6. september 2014}}</ref><ref name="kanger" /> Juku eelkäijateks võib pidada [[Entel (arvuti)|Entel]]it ja [[Tartu (arvuti)|Tartu]]t, mis konkureerisid Jukuga universaalse kooliarvuti positsioonile, Nõukogude Liidus olid Juku konkurentideks [[Agat (arvuti)|Agat]] ja spetsiaalselt kooliarvutiks loodud [[Korvet (arvuti)|Korvet]].<ref name="kanger">{{Netiviide |autor=Laur Kanger |url=https://era.ed.ac.uk/bitstream/handle/1842/16452/Kanger2013.pdf |pealkiri=Domestic PC Production in the Soviet Baltic States 1977-1992 |väljaanne=The University of Edinburgh |aeg=2013}}</ref> ==Tarkvara== Juku [[operatsioonisüsteem]]iks oli [[CP/M]]-i kohandatud versioon [[EKDOS (opsüsteem)|EKDOS]], mis oli ümbrikketaste käitamiseks, piiratum versioon lindiopsüsteem (LOS) ja võrguside modifikatsioonidega terminalisüsteem (VLOS või NETOS).<ref name="taskutark" /> Jukuga tuli kaasa süsteemitarkvara kolmel flopikettal, 1989. aasta detsembris andis EKTA välja täiendava neljanda ketta, mille utiliitidega võimaldati täiendavalt 80x25 tekstirežiimi.<ref name="emu_tarkvara">{{Netiviide |pealkiri=Juku arvuti tarkvara |url=https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_tarkvara.html |vaadatud=2024-10-31 |väljaanne=elektroonikamuuseum.ee}}</ref><ref name="disk4" /> [[File:JUKU E5101 graphics and text editor Turbo GTR 2.5B main menu.png|pisi|paremal|Graafika- ja tekstiredaktori Turbo GTR peamenüü]] Programmidest olid Jukule kohandatud CP/M-i tarkvarast [[DBase]]<ref name="VKG1" /> II, [[MultiPlan]] ja [[WordStar]], kuid EKTA koostas ka ise tarkvara<ref name="taskutark" />, näiteks andmetöötluspakett STAT-Ju/ЮТС<ref name="JUTS" /><ref name="JUTS1" />, tekstiredaktorid SED ja MIC, graafika- ja tekstiredaktor Turbo GTR, heliredaktor ME, failihaldur JCM jpm.<ref name="kataloog">{{Netiviide |pealkiri=Ketastelt taastatud JUKU tarkvara üldnimekiri |url=https://j3k.infoaed.ee/tarkvara-kataloog/ |vaadatud=2025-01-16 |väljaanne=juku3000 |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jürisson |eesnimi=Tiina |kuupäev=20. jaanuar 1990 |pealkiri=Meie "Juku" |url=https://dea.digar.ee/?a=d&d=opetajateleht19900120.1.3&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2024-11-11 |väljaanne=Õpetajate Leht |lehekülg=3-4}}</ref> Programmeerimiskeeltest olid Juku jaoks kohandatud BASIC, Pascal, Fortran, Assembler (ja mini-Asssembler), masinorienteeritud kõrgkeel PL/M ning masinkoodi silur SID. Kõrgkeelena soositi Pascalit, mille jaoks levitati lisateekide paketti, selles keeles on ka enamik õpilaste kirjutatud tarkvara.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Põder |eesnimi=Märt |kuupäev=23. november 2024 |pealkiri=Sissejuhatus JUKU hingeellu: tarkvara ökosüsteem |url=https://eio.ee/uploads/Main/2024-11-23-juku.pdf |lehekülg=24-26 |vaadatud=2025-01-16}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Jentson |eesnimi=Indrek |pealkiri=Pascal/MT+ lisateekide pakett arvutile "JUKU" |url=https://j3k.infoaed.ee/pascal/lisateek/ |aasta=1990 |vaadatud=2025-01-16 |väljaanne=juku3000 |keel=et}}</ref> Standardkomplekti kuulus ka arvutimäng "[[Ussike]]", EKTA arendatud mängudest veel "[[Xonix]]", "[[Bugaboo]]" ja male. Hulk mänge nagu Catchum ja Ladder [[portimine|porditi]] eri CP/Mi süsteemidest, kuid palju mänge kirjutati ka kooliõpetajate ja õpilaste poolt. Juku tuntuimaks mänguks on peetud Ilmar Kääri ja Rauno Mägi poolt 1991. aastal loodud labürindimängu "[[Indy looking for Jewels]]", laialt oli levinud ka Vahur Sinijärve ja Kalle Tominga poolt porditud "[[Zoo]]".<ref>{{Netiviide |autor=Märt Põder |pealkiri=JUKU mängude ketas 2025 on pühendatud porditud mängudele |url=https://gafgaf.infoaed.ee/posts/m%C3%A4ngude-ketas-2025/ |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=gafgaf.infoaed.ee |keel=et}}</ref> Jukule kirjutati ka [[Arvutiviirus|viirusi]].<ref name="kybermeri">{{Netiviide |autor=Dan Heering |url=https://digikogu.taltech.ee/et/Download/0618b2bb-70cd-49db-87ca-b6769141b39e |pealkiri=Küberturvalisuse tagamine laevanduses Eesti laevaomanike näitel ning ettepanekud riskide maandamiseks |väljaanne=Tallinna Tehnikaülikool |aeg=2017}}</ref><ref name="viirus">{{Netiviide |autor=spirit |url=https://www.elfafoorum.eu/forum/tehnikafoorumid/tark-ja-riistvara-foorum/64851-?p=856954#post856954 |pealkiri=Jutujätkuks mainiks ära, et Jukule oli olemas ka viirus |väljaanne=ELFA foorum |aeg=26. august 2020 }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Kuna Jukul oli erinevalt teistest omaaegsetest Nõukogude Liidu arvutitest kaks flopidraivi, siis aitas see kaasa tarkvara kopeerimisele ja levikule ning "tarkvarapiraatide põlvkonna kasvatamisele".<ref name="digi" /> ==Ajalugu== Juku väljatöötamise ajendiks sai NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu 1985. aasta 28. märtsi ühismäärus nr 271, millega seati eesmärgiks arvutikirjaoskuse arendamine, nähti ette informaatika ja arvutiõpetuse sisseviimine õppekavadesse ja keskharidust pakkuvate asutuste laialdane varustamine arvutustehnikaga. Kartuses, et määruses ettenähtud tehnika Eesti koolidesse ei jõua, otsustati [[Boris Tamm]]e initsiatiivil mais 1985 kokku kutsutud koosolekul sellega seoses kohapeal midagi ette võtta.<ref name="kas-jukuga">{{Netiviide |autor=Margus Hunt |url=https://arhiiv.err.ee/vaata/349053 |pealkiri=Kas Jukuga või... |väljaanne=Eesti Raadio |aeg=6. mai 1986}}</ref> [[Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo EKTA|Arvutustehnika Erikonstrueerimisbüroo]] (EKTA) lubas panna kooliarvuti näidismudeli kokku novembriks 1985 ja esimesed kaks prototüüpi valmisidki novembri keskpaigaks, tootmiseks oldi valmis 1986. aasta kevadel.<ref name="Verstapostid" /><ref name="kanger" /> Algselt pidid Jukusid tootma hakkama [[RET]] ja [[Estron]], 1987. aastal loodeti toota juba tuhat eksemplari, kuid masstootmine läks käima 1989. aastal [[Narva]] tehases [[Baltijets]] (esimesed 40 komplekti detsembris 1988).<ref name="taskutark" /><ref name="kas-jukuga" /> Juku valmistati EKTAs koostatud jooniste järgi<ref>{{Netiviide |kuupäev=november 2024 |pealkiri=Arvuti Juku E5104 tehniline dokumentatsioon |url=https://arvutimuuseum.ee/computers/download/cs00000/Juku_E5401_Technical_docs.zip |väljaanne=Arvutimuuseum}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=14. november 2024 |pealkiri=JUKU E5101 joonised |url=https://elektroonikamuuseum.ee/failid/juku/e5101-joonised/ |väljaanne=Elektroonikamuuseum}}</ref> ja kooliarvuti komplekteerimiseks kasutati Bulgaaria, India ning Ukraina Lvivi tehase päritolu komponente{{lisa viide}}. Masstootmine algas kolm aastat pärast prototüübi valmimist, komplekt oli selleks ajaks juba tehniliselt vananenud. Koolide jaoks toodeti aastatel 1989–1991 kokku 2500 Jukut, neist 300 lakkasid töötamast esimese aasta jooksul, pooled vajasid aasta jooksul remonti.<ref name="kanger" /> Juku järeltulijaks plaanitud Juss ei läinud sellisena seeriatootmisse, vaid seda kohandati kasutamiseks tööstuses.<ref name="noorteh24">{{Netiviide |autor=Kaur Hanson |url=https://arti.ee/juku/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_1987-04/Noorte_H%C3%A4%C3%A4l_nr097_1987-04-24_ScanImage0013.jpg |pealkiri=Juku, see koolisõbralik arvuti |väljaanne=Noorte Hääl |aeg=24. aprill 1987 }}{{Kõdulink|aeg=detsember 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> EKTA prototüüpis 1990. aastal tütarettevõttega EKTACO Juku baasil ka 80286-protsessoriga kooliarvuti, lootes seda eksportida Soome, kuid selle tootmine osutus muutunud oludes võimatuks.<ref name="kanger" /> ===Kasutus koolides=== Koolidesse jõudsid Jukud 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate algul: * [[Nõo Reaalgümnaasium]]is sai klassitäie Jukusid 1988. aastal, Juku-klassi kasutati veel 1997. aastal.<ref>{{Netiviide |autor=Sirje Pärismaa |url=https://opleht.ee/2014/11/noo-reaalhariduse-esimene-poolsajand/ |pealkiri=Nõo reaalhariduse esimene poolsajand |väljaanne=Õpetajate Leht |aeg=28. november 2014}}</ref><ref name="digi">{{Netiviide |autor=Ivo Krustok |url=https://dea.digar.ee/article/AKdigi/2019/09/0/25.1 |pealkiri=Mida Jukuga ei õpetatud, seda Juhan teada ei saanud |väljaanne=Digi |aeg=september 2019}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Juurik |eesnimi=Ülle |kuupäev=2010 |pealkiri=Reaalainete süvaõppest Nõo Reaalgümnaasiumis |url=https://matemaatika.eu/emsar/ar2009/ar2009lk137.pdf |väljaanne=Aastaraamat 2009 |väljaandja=Eesti Matemaatika Selts |lehekülg=148}}</ref> * [[Võru Kreutzwaldi Gümnaasium|Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelisse Võru 1. Keskkooli]] toodi kümme Jukut 1989. aastal, 1991. aastal lisandus veel kuus. Kasutusel olid need 1994.-1995. aastani.<ref name="VKG" /> * [[Türi Gümnaasium]]is tarvitati Jukusid samuti alates 1988/1989. õppeaastast, uuemad arvutid jõudsid kooli 1993/1994. õppeaastal.<ref name="Türi" /> * [[Elva 2. Keskkool]]is oli 1980. aastate lõpus Jukudega varustatud arvutiklass. * [[Värska Keskkool|Värska Keskkoolis]] oli alates 1990. aastast kaheksa Jukuga sisustatud arvutiklass.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Õpetajate Leht 24 aprill 1998 — DIGAR Eesti artiklid |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=opetajateleht19980424.1.8&e=-------et-25--1--txt-txIN%7CtxTI%7CtxAU%7CtxTA------------- |vaadatud=2025-09-29 |väljaanne=dea.digar.ee}}</ref> * [[Mikitamäe Põhikool|Mikitamäe Põhikoolis]] oli kuni 1998. aastani Juku arvuti. * [[Puhja Kool]]is oli umbes aastatel 1990–1995 Jukudega sisustatud arvutiklass. * [[Loo Keskkool]]is oli alates 1989. aastast kasutusel neli Juku arvutit. * [[Pelgulinna Gümnaasium|Tallinna 46. Keskkoolis]] oli 1990. aastate alguses Jukudega varustatud arvutiklass * [[Tallinna 21. Kool]]ist leiti direktor [[Arvo Tamsar]]i surma järel 1997. aastal direktori kabineti kõrval asuvast ruumist terve klassikomplekti jagu uusi pakendis Juku arvuteid. Selles koolis puudus arvutiklass{{lisa viide|põhjus=Koolil tegelikult oli 1990ndatel üks mitte-töötav suurarvuti, kuid personaalarvutite klassi tõepoolest polnud}} ning tõenäoliselt olid need kunagi eraldatud selle loomiseks ja sisustamiseks. ==Pildid== <gallery> File:Screenshot from Juku E5101 demo (peripherals).png|[[arvuti lisaseadmed|Lisaseadmete]] kirjeldus demoprogrammis File:Screenshot from Juku E5101 demo (processor, memory).png|Protsessori ja mälu parameetrid demoprogrammis File:Juku E5101 booting up EKDOS 2.30, displaying readme file on screen.webm|Juku kettaopsüsteemi EKDOS 2.30 ülesbuutimine File:Juku E5101 keyboard on floppy unit beside Epson FX800 printer (snapshot2).png|Juku on tüüpiline [[koduarvuti]] File:Juku 1989.jpg|thumb|Estronis toodetud Juku Tartu Ülikooli arvutimuuseumis File:Estroni_JUKU_koos_kassetilugeja,_toiteploki_ja_monitoriga.jpg|Estroni Juku lisaseadmetega File:Estroni JUKU emaplaat.jpg|Estroni Juku emaplaat File:Estroni JUKU, fragment emaplaadist, protsessor ja püsimälu.jpg|Estroni Juku protsessor [[KR580IK80A]] ja püsimälu File:Juku E5101 koos monitori, kettaseadme ja hiirega TÜ Arvutimuuseumis.jpg|Komplekt kuvari, kettalugeri, hiire ja sahtliga File:Juku E5101 TÜ arvutimuuseumi NSVL arvutite ajajoonel.jpg|Juku E5104 Tartu Ülikooli arvutimuuseumis File:Arvuti Juku, TLÜM E 97.png|Juku E5104 eksemplar Tallinna Ülikooli muuseumis File:Emulated Juku E5101 during Muuseumiöö 2022 at Tartu University computer museum.jpg|Juku [[emulaator]] [[muuseumiöö]]l 2022 Tartu Ülikooli arvutimuuseumis </gallery> == Vaata ka == *[[Tiigrihüpe]] *[[Tartu (arvuti)]] *[[Entel (arvuti)]] *[[BBC Micro]] == Viited == {{viited | allikad= <ref name="Verstapostid">[http://cs.ioc.ee/~tarmo/tday-pedase/tyugu-notes.doc "Verstapostid Eesti teel IIÜ-sse"]</ref> <ref name="taskutark">[https://web.archive.org/web/20070609211917/https://www.obs.ee/cgi-bin/majordomo/get/taskutark/taskutark.000223 "Vene imed"], lõim meililistis [[Taskutark]] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="muuseum">[https://web.archive.org/web/20191227034054/http://muuseum.at.mt.ut.ee/kogu/165.html Juku] [[Tartu Ülikooli arvutimuuseum]]i kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="VKG1">[https://web.archive.org/web/20150612143009/http://vkg.havike.eenet.ee/wordpress/?page_id=1321 "Arvutihariduse lugu Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="JUTS">Leo Võhandu jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: Jaak Henno, Rein Kuusik ... jt.) Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989</ref> <ref name="JUTS1">Leo Võhandu jt "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987</ref> <ref name="VKG">[https://web.archive.org/web/20070923010754/http://www2.vkg.werro.ee/vaba/vaba.html "Arvutiklass"] Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi kodulehel (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> <ref name="Türi">Laine Aluoja [https://web.archive.org/web/20161109054357/http://www.ise.ee/telemaatika98/kogumik98/arvutikasutus_ja_infotehnoloogia.htm "Arvutikasutus ja infotehnoloogia areng Türi Gümnaasiumis Jukudest kaasajani"] (vaadatud 31. oktoobril 2012)</ref> }} ==Kirjandus== * "Informaatika täiendav programm arvutile "Juku"" / [[Eesti Õppekirjanduse Keskus]]; koostanud [[Tiina Jürisson]]. Tallinn: Eesti Õppekirjanduse Keskus, 1992 (14 lk) * "Mikroarvuti "Juku" kasutamisjuhend". Koostanud K. Märtin, kaanekujundus [[Heiki Puzanov]]. Tallinn: [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1988 (168 lk) * [[Leo Võhandu]] jt "Interaktiivse andmeanalüüsi paketi STAT-Ju loomine mikroarvutile "Juku"" (aruanne; töö šiffer 6022/2; osavõtjad: [[Jaak Henno]], [[Rein Kuusik]] ... jt). Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 1989 * "Mikroarvuti E5104 "Juku" tarkvara: graafika- ja tekstiredaktor GTR: kasutaja juhend". Tallinn, 1989 * "Mikroarvuti "Juku" E5104 kasutamisjuhend" ''S.l.: s.n.'', 1990 * [[Leo Võhandu]] jt. "Техническое задание на разработку пакета программ для интерактивного анализа данных (ЮТС) : отчет : шифр работы ОХ-6022/1" Таллинн: [Таллиннский политехнический институт], 1987 == Välislingid == {{Commons category|Juku E5101}} * [https://infoaed.ee/juku/ Juku E5104 emulaator veebis] * [https://elektroonikamuuseum.ee/juku_arvuti_lugu.html Juku arvuti lugu] Elektroonikamuuseumi saidil * [https://j3k.infoaed.ee/ Kooliarvuti JUKU igavene digitaalne elu] Juku 3000 infosaidil * [https://kompass.harno.ee/tiigrihupe/juku/ Jukudest] HARNO hariduse tehnoloogiakompassis * [https://arvutimuuseum.ee/cs00000/ Juku E5104] eksponaat Tallinna arvutimuuseumi kodulehel * [https://arvutimuuseum.ut.ee/index.php?m=eksponaadid&id=165 Juku] Tartu Ülikooli arvutimuuseumi kodulehel [[Kategooria:Eesti infotehnoloogia]] [[Kategooria:Eesti elektroonika]] [[Kategooria:Personaalarvutid]] c9jxm2slo3rjy508v6lziu5lma52uzb RC Cola 0 214276 7124259 6512034 2026-04-04T12:09:17Z ~2026-20940-68 226458 Tootmine riigides on suurenenud ja panin suurema numbri 7124259 wikitext text/x-wiki '''RC Cola''' (või '''Royal Crown Cola''') on karboniseeritud [[koolajook]]. Eestis turustab RC Colat [[A. Le Coq]]. RC Cola on maailma kolmas koolajoogibränd [[Coca-Cola]] ja [[Pepsi-Cola]] järel {{lisa viide}}. Seda müüakse ja toodetakse 67 riigis ning [[2010]]. aasta juunist on see saadaval Eestiski. RC Cola leiutas farmatseut [[Claude Hatcher]], kes hakkas [[1904]]. aastal [[Georgia|USA Georgia osariigi]]s oma pere elumaja keldris [[karastusjook|karastusjooke]] valmistama. Esimene koola kandis nime Chero Cola. [[1925]]. aastal hakkas ettevõte oma toodangule värvi- ja lõhnaaineid lisama ning võttis ettevõtte uueks nimeks Nehi Corporation. [[1934]] muudeti see Royal Crown Colaks ehk RC Colaks. [[1964]]. aastal sai RC Colast esimene karastusjook, mida hakati müüma alumiiniumpurgis. [[Kategooria:Karastusjoogid]] [[Kategooria:1904]] 9sqc48rw91iwlazntq1n31kdvllzaj6 7124281 7124259 2026-04-04T12:53:42Z Ojassaar 206682 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7124259|7124259]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-20940-68|~2026-20940-68]] ([[User talk:~2026-20940-68|arutelu]]) 7124281 wikitext text/x-wiki '''RC Cola''' (või '''Royal Crown Cola''') on karboniseeritud [[koolajook]]. Eestis turustab RC Colat [[A. Le Coq]]. RC Cola on maailma kolmas koolajoogibränd [[Coca-Cola]] ja [[Pepsi-Cola]] järel {{lisa viide}}. Seda müüakse ja toodetakse 60 riigis ning [[2010]]. aasta juunist on see saadaval Eestiski. RC Cola leiutas farmatseut [[Claude Hatcher]], kes hakkas [[1904]]. aastal [[Georgia|USA Georgia osariigi]]s oma pere elumaja keldris [[karastusjook|karastusjooke]] valmistama. Esimene koola kandis nime Chero Cola. [[1925]]. aastal hakkas ettevõte oma toodangule värvi- ja lõhnaaineid lisama ning võttis ettevõtte uueks nimeks Nehi Corporation. [[1934]] muudeti see Royal Crown Colaks ehk RC Colaks. [[1964]]. aastal sai RC Colast esimene karastusjook, mida hakati müüma alumiiniumpurgis. [[Kategooria:Karastusjoogid]] [[Kategooria:1904]] 4tpijk437lik4yeai9w99mbf1nif26m Priit Salumäe 0 214713 7124578 6516861 2026-04-05T08:05:24Z ~2026-20894-06 226512 Lisasin infot juurde 7124578 wikitext text/x-wiki '''Priit Salumäe''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1967]]) on eesti endine jalgrattur. Ta võitis 2006. aastal [[Pariisi–Dakari rattaralli]]<ref>[[Ants Põldoja]]. [https://www.ohtuleht.ee/211405 Kõrberattur Priit Salumäe: «Ühelgi õhtul ei saanud õnnelik olla, sest sa ei tea, mis homme ootab.»] Õhtuleht, 25. november 2006</ref>. Ta töötab [[Hawaii Express]]i turundusjuhina<ref>[http://www.postimees.ee/?id=87797 Priit Salumäe: jalgratturid ei pea sõitma kõnniteel]. Postimees, 27. veebruar 2009</ref>. Ükskord Rumemenias, oli aga tõus sedavõrd järsk, et Priit pidi rattalt maha tulema ja tõusust üles kõndima. Teised sõitsid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=p r i i t s a l u m ä e |url=https://priitsalumae.blogspot.com |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=priitsalumae.blogspot.com |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Salumäe, Priit}} [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] 28x79dtpnwd1h6mtumzj65jv0so950k 7124589 7124578 2026-04-05T08:28:45Z ~2026-20896-76 226514 Parandasin kirjavea 7124589 wikitext text/x-wiki '''Priit Salumäe''' (sündinud [[5. aprill]]il [[1967]]) on eesti endine jalgrattur. Ta võitis 2006. aastal [[Pariisi–Dakari rattaralli]]<ref>[[Ants Põldoja]]. [https://www.ohtuleht.ee/211405 Kõrberattur Priit Salumäe: «Ühelgi õhtul ei saanud õnnelik olla, sest sa ei tea, mis homme ootab.»] Õhtuleht, 25. november 2006</ref>. Ta töötab [[Hawaii Express]]i turundusjuhina<ref>[http://www.postimees.ee/?id=87797 Priit Salumäe: jalgratturid ei pea sõitma kõnniteel]. Postimees, 27. veebruar 2009</ref>. Ükskord Rumeenias, oli aga tõus sedavõrd järsk, et Priit pidi rattalt maha tulema ja tõusust üles kõndima. Teised sõitsid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=p r i i t s a l u m ä e |url=https://priitsalumae.blogspot.com |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=priitsalumae.blogspot.com |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Salumäe, Priit}} [[Kategooria:Eesti jalgratturid]] [[Kategooria:Sündinud 1967]] a97xr8fxatbgttnvkfb7xshl5tijl02 Jupiter 0 217279 7124597 7087706 2026-04-05T08:38:52Z Kruusamägi 1530 /* Uurimine */ 7124597 wikitext text/x-wiki {{A-klassi artikkel}} {{See artikkel| räägib planeedist; vanarooma jumala kohta vaata artiklit [[Jupiter (jumal)]]; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jupiter (täpsustus)]]}} {{Infokast planeet |sümbol = [[Pilt:Jupiter_symbol (bold).svg|24px]] |pilt = Jupiter_OPAL_2024.png |pildiallkiri = Jupiter (2024) |orbiidi_tüüp = |orbiidi_pikkus = |afeel = 5,458104 [[Astronoomiline ühik|aü]] |periheel = 4,950429 aü |keskmine_kaugus_päikesest = |kaugus_Maast = |orbiidi_ekstentrilisus = 0,0489 |tiirlemisperiood = 11,8618 aastat |sünoodiline_periood = 398,88 päeva |orbitaalkiirus = 13,07 km/s |orbiidi_kalle = 1,303° |diameeter = |ekvatoriaalne_raadius = |polaarraadius = |pindala = 6,1419×10<sup>10</sup> km² |ruumala = 1,4313×10<sup>15</sup> km³ |mass = 1,8982×10<sup>27</sup> kg |tihedus = 1,326×10³ kg/m³ |raskuskiirendus = 24,79 m/s² |paokiirus = 59,5 km/s |pöörlemisperiood = 9 tundi ja 50 minutit |pöörlemiskiirus = 12,6 km/s |telje_nurk = |pinnatemperatuur = |kaaslaste_arv = 79 (2018. aasta seisuga) |spektriklass = |albeedo = 0,343 |atmosfäär = |avastaja = |avastamise_aeg = }} '''Jupiter''' on [[Päike]]sest kauguselt viies [[planeet]] ja [[Päikesesüsteem]]i kõige suurem planeet. [[Hiidplaneet]] Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogu[[mass]]i umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast.<ref name="Xu Huang" /> [[Rooma riik|Roomlased]] panid sellele nime [[Vanarooma mütoloogia|oma peajumala]] [[Jupiter (jumal)|Jupiteri]] järgi planeedi Jupiter suuruse tõttu. Maa pealt vaadatuna võib Jupiteri [[tähesuurus]] olla kuni −2,94, mis on piisavalt hele, et jätta varje.<ref name="Shadow" /> [[Kuu]] ja [[Veenus]]e järel on Jupiter heleduselt kolmas [[taevakeha]]. [[Opositsioon (astronoomia)|Vastasseisude]] ajal võib [[Marss]] paista lühikest aega sama hele kui Jupiter. Jupiter koosneb peamiselt vesinikust ja [[heelium]]ist, heelium moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku, kõigist [[molekul]]idest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteril võib olla raskematest elementidest tuum,<ref name="coreuncertainty" /> kuid nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub Jupiterilgi [[tahkis|tahke]] [[pind (väliskiht)|pind]]. Kiire pöörlemise tõttu on Jupiter lapik [[sferoid]]. Jupiteri välimine [[planeedi atmosfäär|atmosfäär]] on silmanähtavalt jaotunud vastavalt [[Geograafiline laius|laiuskraadidele]] eri kihtideks, mille piirialadel esineb [[turbulents]]i ja torme. Üks tähelepanuväärseimaid Jupiteri atmosfäärinähtusi on [[Suur Punane Laik]], mis on olnud olemas juba vähemalt [[17. sajand]]ist, mil seda vaadeldi esimest korda [[teleskoop|teleskoobiga]]. Jupiteri ümbritseb tugev [[magnetväli]] ja palja silmaga nähtamatu [[Jupiteri rõngad|rõngaste süsteem]]. Jupiteril 2024. aasta seisuga vähemalt [[Jupiteri kaaslased|95 kaaslast]], sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal [[Galileo Galilei]]. Neist kõige suurema, [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]] [[läbimõõt]] on suurem kui [[Merkuur]]il. Hinnanguliselt võib Jupiteril 400 meetrist suurema läbimõõduga kaaslasi olla umbes 600.<ref name="600_kuud" /> Jupiteri on mehitamata [[kosmoseaparaat]]idega uuritud mitu korda, eelkõige esimeste [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri]] ja [[Voyageri programm|Voyageri]] möödalendude käigus ja hiljem kosmoseaparaadiga [[Galileo (kosmosesond)|Galileo]], mis tiirles ümber Jupiteri kaheksa aastat ja pakkus kõige täpsemat infot nii Jupiteri kui ka selle suuremate kaaslaste kohta. Pärast seda lendas 2007. aasta veebruaris Jupiterist mööda [[Pluuto]]t uurima suundunud automaatjaam [[New Horizons]], mis kasutas Jupiteri gravitatsiooni, et oma kiirust suurendada. 4. juulil 2016 jõudis Jupiteri orbiidile kosmoseaparaat [[Juno (kosmosesond)|Juno]]. Tulevikus võidakse uurida Jupiteri kaaslasel [[Europa]]l asuvat jääga kaetud vedelat ookeani. == Ehitus == Jupiter koosneb peamiselt [[gaas]]ilisest ja [[vedelik|vedelast]] [[Aine (füüsika)|ainest]]. Jupiter on Päikesesüsteemi kõige suurem [[hiidplaneet]] ja seega kõige suurem planeet. [[Ekvaator]]il on Jupiteri läbimõõt 142 984&nbsp;km. Tiheduselt on Jupiter hiidplaneetidest teisel kohal. Kõigi nelja [[Maa tüüpi planeedid|kiviplaneedi]] tihedusest on Jupiteri tihedus väiksem. === Koostis === Jupiteri ülemise atmosfääri mahust moodustavad umbes 88–92% [[vesinik]]u- ja 8–12% heeliumi[[molekul]]id. Heeliumi [[aatommass]] on vesiniku aatommassist neli korda suurem, mistõttu massi poolest moodustab Jupiteri atmosfäärist umbes 75% vesinik ja 24% heelium, ülejäänud 1% koosneb teistest elementidest. Jupiteri tuum sisaldab ka raskemaid elemente, mistõttu massist moodustab 71% vesinik, 24% heelium ja 5% teised elemendid. Jupiteri atmosfäär sisaldab vähesel määral [[metaan]]i, [[veeaur]]u, [[ammoniaak]]i ja [[räni]]ühendeid. Kuigi palju leidub ka [[süsinik]]ku, [[etaan]]i, [[vesiniksulfiid]]i, [[neoon]]i, [[hapnik]]ku, [[fosfor]]it ja [[väävel|väävlit]]. Atmosfääri välimine kiht sisaldab jäätunud ammoniaagi[[kristall]]e.<ref name="voyage" /><ref name="cassi" /> [[Infrapunaspektroskoopia|Infrapuna-]] ja [[Ultraviolettkiirgus|ultraviolettspektroskoopia]] abil on leitud ka väike kogus [[benseen]]i ja teisi [[süsivesinikud|süsivesinikke]]<ref name="Infrared" /> Vesiniku ja heeliumi vahekorra poolest sarnaneb Jupiteri atmosfääri koostis ürgse Päikese [[udukogu]] teoreetilise koostisega. Neooni [[kontsentratsioon]] on ülemises atmosfääris vaid 20 [[miljondikosa]], mis on umbes kümnendik neooni kontsentratsioonist Päikeses.<ref name="Composition" /> Raskemate [[inertgaasid|inertsete gaaside]] kontsentratsioon on Jupiteris 2–3 korda suurem kui Päikeses. [[Spektroskoopia|Spektroskoopiliste]] uuringute põhjal arvatakse, et [[Saturn]] ja Jupiter on koostiselt sarnased, kuid teised hiidplaneedid [[Uraan]] ja [[Neptuun]] sisaldavad suhteliselt rohkem raskemaid elemente.<ref name="Ice Giant" /> Atmosfääri uurivate sondide puudumise tõttu ei ole raskemate elementide kontsentratsioon Jupiterist kaugemale jäävates planeetides täpselt teada. === Mass ja suurus === [[Pilt:SolarSystem OrdersOfMagnitude Sun-Jupiter-Earth-Moon.jpg|pisi|vasakul|Jupiteri läbimõõt on Päikese läbimõõdust umbes ühe suurusjärgu võrra väiksem (×0,10045) ja Maa läbimõõdust ühe suurusjärgu võrra suurem (×10,9733). Suur Punane Laik on umbes sama suur kui Maa [[ümbermõõt]].]] Jupiteri mass on 2,5 korda suurem kui kõigi teiste Päikesesüsteemi planeetide kogumass. See tähendab, et Jupiterist ja Päikesest koosneva süsteemi massikese asub väljaspool Päikest. Jupiteri kõrval on Maa imeväike, kuid märkimisväärselt suurema tihedusega. Jupiteri ruumala on 1321 korda suurem kui Maa ruumala, kuid mass on vaid 318 korda suurem.<ref name="fact" /><ref name="burgess" /> Jupiteri [[raadius]] on umbes kümnendik Päikese raadiusest<ref name="shu82" /> ja selle mass on umbes 0,001 Päikese massi, seega on Päike ja Jupiter sarnase tihedusega.<ref name="davis_turekian05" /> Jupiteri massi (M<sub>J</sub> või M<sub>Jup</sub>)kasutatakse tihti teiste taevakehade, eriti [[eksoplaneet]]ide ja [[Pruun kääbus|pruunide kääbuste]] massi kirjeldamisel. Planeedi [[HD 209458 b]] mass on näiteks 0,69 M<sub>J</sub>, [[Kappa Andromedae b]] aga 12,8 M<sub>J</sub>.<ref name="Extrasolar" /> Teoreetilised mudelid ennustavad, et kui Jupiteri mass oleks praegusest palju suurem, tõmbuks ta kokku.<ref name="Seager2007" /> Massi vähese muutumise korral ei oleks muutus Jupiteri raadiuses aga kuigi suur. Kui Jupiteri mass oleks 1,6 korda suurem, suruks rõhk sisemuses planeedi tuuma nii tugevasti kokku, et planeedi ruumala väheneks, kuigi aine hulk suureneb. Seetõttu arvatakse, et Jupiteri läbimõõt on hetkel nii suur kui sellise koostise ja evolutsiooniga planeedil on võimalik saavutada.<ref name="HTUW" /> Kuigi Jupiteri mass peaks olema 75 korda suurem, et algaks [[tuumasüntees]] ja Jupiterist saaks täht, on kõige väiksema [[punane kääbus|punase kääbuse]] raadius Jupiteri raadiusest vaid 30 korda suurem.<ref name="Expanded" /><ref name="Proxima" /> Sellest hoolimata kiirgab Jupiter rohkem soojust kui ta Päikeselt saab. Jupiteri sees toodetud soojus on ligikaudu võrdne Päikeselt saadud soojusega.<ref name="elkins-tanton" /> Lisasoojust toodab Jupiteri Kelvini-Helmholtzi mehhanism. Jupiter tõmbub iga aastaga kokku umbes 2,5&nbsp;cm.<ref name="guillot04" /> Kui Jupiter tekkis, oli see palju kuumem ja umbes kaks korda suurema läbimõõduga kui praegu.<ref name="Evolution" /> === Siseehitus === Arvatakse, et Jupiter koosneb suure tihedusega tuumast, seda ümbritsevast vedelast [[metalliline vesinik|metallilise vesiniku]] kihist, kus leidub ka heeliumi, ja peamiselt [[Divesinik|molekulaarset vesinikku]] sisaldavast väliskihist.<ref name="guillot04" /> Täpsem siseehitus ei ole veel teada. Arvatakse, et Jupiteri tuum koosneb kivimitest, kuid selle täpne koostis ei ole veel teada. Tuuma olemasolu pakuti välja 1997. aastal gravitatsiooniliste mõõtmiste tulemusena,<ref name="guillot04" /> mis näitasid, et tuuma mass on Maa massist 12–45 korda suurem ja moodustab Jupiteri kogumassist 4–14%.<ref name="elkins-tanton" /><ref name="Constraints" /> Tuuma olemasolu on oletatud planeedi tekke uurimisel, sest mitmed välja pakutud Jupiteri tekkimise stsenaariumid eeldavad, et massiivne tuum kogus enda ümber paksu vesiniku ja heeliumi kihi. Kui eeldada, et tuum kunagi eksisteeris, siis võis see seguneda vedela vesinikuga ja tuum võib tänaseks kadunud olla, sest gravitatsiooni mõõtmised pole veel piisavalt täpsed, et see versioon välistada.<ref name="Absent" /> Kelvini-Helmholtzi mehhanismi tõttu temperatuur tuuma suunas liikudes tõuseb. Jupiteri nn pinnal, kus on rõhk 10 [[Baar (ühik)|baari]], on temperatuur ligikaudu 340 K. Arvatakse, et faasimuutuspiirkonnas, kus molekulaarne vesinik muutub metalliliseks vesinikuks, on temperatuur 10 000 K ja rõhk 200 [[Paskal|GPa]]. Tuuma ja seda ümbritseva kihi piiril on temperatuur hinnanguliselt 36 000 K ja rõhk 3000–4500 GPa.<ref name="elkins-tanton" /> [[Pilt:Jupiter diagram.svg|pisi|keskel|600px|Diagramm Jupiteri siseehitusest]] == Atmosfäär == Päikesesüsteemi planeetidest on Jupiteril kõige paksem atmosfäär, ulatudes kuni 5000&nbsp;kilomeetrini.<ref name="Sieff" /><ref name="Miller Aylward et al. 2005" /> Kuna Jupiteril puudub tahke pind, loetakse atmosfääri alguseks tavaliselt punkti, kus [[atmosfäärirõhk]] on võrdne 1 MPa ehk kümme korda suurem kui Maa atmosfäärirõhk.<ref name="Sieff" /> === Pilvkate === [[Pilt:Great Red Spot From Voyager 1.jpg|pisi|25. veebruar 1979 [[Voyager 1]] tehtud pilt Suurest Punasest Laigust ja selle ümbrusest. Voyager 1 oli sel hetkel Jupiterist umbes 9,2 miljoni kilomeetri kaugusel. Otse Suure Punase Laigu all paikneva valge ovaalse tormi läbimõõt on enam-vähem võrdne Maa läbimõõduga.]] Jupiteri katavad alati pilved, mis sisaldavad ammoniaagikristalle ja võimalik, et ka ammooniumvesiniksulfiidi. Pilved asuvad [[tropopaus]]is ja moodustavad vastavalt laiuskraadidele iseloomulikud vööndid, mis jagunevad heledateks tsoonideks ja tumedateks vöötideks. === Suur Punane Laik ja teised keerised === [[Pilt:NASA14135-Jupiter-GreatRedSpot-Shrinks-20140515.jpg|pisi|Suur Punane laik väheneb (15. mai 2014)<ref name="NASA-20140515" />]] Tuntuim Jupiteri nähtus on ekvaatorist 22° lõunas asuv Suur Punane Laik, mis on Maast suurem alaline [[antitsüklon]]. [[Hubble'i kosmoseteleskoop|Hubble'i kosmoseteleskoobi]] viimaste vaatlusandmete järgi on Suure Punase Laigu lähedal veel kolm nn punast laiku.<ref name="Hubble" /> [[Matemaatiline mudel|Matemaatiliste mudelite]] järgi on Suur Punane Laik stabiilne ja võib olla Jupiteril püsiv nähtus.<ref name="Simulation" /> Siiski on Suure Punase Laigu suurus vaatluste ajaloo vältel vähenenud. 19. sajandil tehtud vaatlustega määrati selle oletatavaks suuruseks 41 000&nbsp;km. Voyageride möödalendude ajaks oli selle pikkus 23 300&nbsp;km ja laius umbes 13 000&nbsp;km. 1995. aastal Hubble'i kosmoseteleskoobiga tehtud vaatlustel oli Suur Punane Laik vähenenud 20 950 kilomeetrini ja 2009. aasta vaatlustel mõõdeti tormi suuruseks 17 910&nbsp;km. 2015. aastal oli tormi pikkus 16 500&nbsp;km ja laius 10 940&nbsp;km ning see väheneb 930&nbsp;km aastas.<ref name="Twilight" /><ref name="Shrinking" /> Suur Punane Laik on piisavalt suur, et seda oleks võimalik vaadelda maapealse [[teleskoop|teleskoobiga]], mille [[Ava (fotograafia)|ava]] on vähemalt 12&nbsp;cm.<ref name="Celestial" /> [[Pilt:Jupiter from Voyager 1 PIA02855 thumbnail 300px max quality.ogv|pisi|vasakul|''Time-lapse'' video (ühe kuu jooksul) [[Voyager 1]] lähenemisest Jupiterile. Näha on vööndite ja Suure Punase Laigu liikumine. [[:Pilt:Jupiter from Voyager 1 PIA02855 max quality.ogv|Täissuuruses video]] ]] Suure Punase Laigu pikem läbimõõt on 24 000 – 40 000&nbsp;km, lühem 12 000 – 14 000&nbsp;km. See on piisavalt suur, et sinna mahuks kaks või kolm Maa läbimõõduga planeeti.<ref name="Jupiter Data" /> Suur Punane Laik pöörleb vastupäeva perioodiga ligikaudu kuus päeva.<ref name="GRS" /> Suur Punane Laik võib ulatuda kuni kaheksa kilomeetrit üle ümbritsevate pilvede.<ref name="New GRS" /> [[Turbulents]]e [[Planeedi atmosfäär|atmosfääriga]] [[hiidplaneet]]idel on sellised tormid tavapärased. Jupiteril on ka valged ja pruunid ovaalid, mis on väiksemad ilma nimeta tormid. Valged tormid koosnevad ülemises atmosfääris asuvatest suhteliselt jahedatest pilvedest. Pruunid ovaalid on soojemad ja paiknevad nn tavalises pilvekihis. Sellised tormid võivad kesta kõigest paar tundi või lausa mitu sajandit. Viiteid sellele, et laiku ei ole võimalik seostada sügavamal planeedi pinnal asuva moodustisega, leidus isegi enne, kui Voyager tõestas, et tegu on tormiga. Suur Punane Laik liigub nimelt ülejäänud atmosfääri suhtes vastupidises suunas – mõnikord kiiremini, mõnikord aeglasemalt. Selle aja jooksul, mil inimkond on Suurt Punast Laiku jälginud, on see teinud Jupiterile peale mitu tiiru. 2000. aastal tekkis Jupiteri lõunapoolkeral kolme väikse valge ovaali ühinemise tulemusel Suure Punase Laigu sarnane, kuid sellest väiksem moodustis. Neid ovaale märgati esimest korda 1938. aastal. Uus torm sai nimeks Oval BA. Pärast tekkimist on selle intensiivsus kasvanud ja värvus muutunud valgest punaseks.<ref name="New GRS" /><ref name="Little GRS" /><ref name="New Storm" /> [[Pilt:PIA01627 Ringe.jpg|pisi|Jupiteri rõngad]] == Rõngad == Jupiteril on Maalt nähtamatu [[Jupiteri rõngad|rõngaste süsteem]], mis koosneb kolmest osast: sisemisest rõngast ehk halost, suhteliselt heledast põhirõngast ja välimisest loor-rõngast.<ref name="Ring System" /> Erinevalt Saturni jäärõngastest koosnevad Jupiteri rõngad ilmselt tolmust.<ref name="elkins-tanton" /> Põhirõnga moodustavad tõenäoliselt Jupiteri kaaslastest [[Adrastea]]st ja [[Metis]]est eemaldunud osakesed. Tavajuhul langeksid osakesed tagasi kaaslastele, kuid tugeva [[gravitatsioon]]i tõttu tõmmatakse need Jupiteri poole.<ref name="Burns1999" /> Sarnasel moel on [[Thebe (kuu)|Thebe]] ja Amalthea ilmselt moodustanud loor-rõnga.<ref name="Burns1999" /><ref name="Amalthea" /> == Magnetosfäär == [[Pilt:Jupiter.Aurora.HST.UV.jpg|pisi|[[Virmalised]] Jupiteril]] Jupiteri [[magnetväli]] on Maa magnetväljast 14 korda tugevam; ekvaatoril on selle tugevus 4,2 [[Gauss|G]] ja poolustel 10–14 G (1,0–1,4 mT), mis teeb sellest kõige tugevama magnetvälja terves Päikesesüsteemis (kui mitte arvestada [[päikeseplekk]]e).<ref name="worldbook" /> Arvatakse, et magnetvälja tekitab [[pöörisvool]] vedela metallilise vesiniktuuma sees. Jupiteri kaaslase [[Io (kuu)|Io]] vulkaanid purskavad suures koguses [[vääveldioksiid]]i, mis moodustab orbiidil ümber Io gaasist [[toroid]]i. Magnetosfääri toimel gaas [[Ionisatsioon|ioniseerub]] ning tekivad väävli ja hapniku [[ioon]]id. Koos Jupiteri magnetosfäärist pärit vesinikuioonidega moodustavad need Jupiteri ekvatoriaaltasandil plasma-, ning juustukihi. Jupiteri magnetosfääri ümbritsevad [[magnetopaus]] ja nn üleminekuala. [[Päikesetuul|Päikesest lähtuvate laetud osakeste]] kokkupõrgete tulemusena Jupiteri magnetosfääriga paikneb üleminekuala piiril lööklaine, mille kaugus planeedist on 75 Jupiteri raadiust. Päikesetuule mõjul on Jupiteri magnetosfäär pikenenud ja see ulatub peaaegu Saturni orbiidini. Jupiteri neli kõige suuremat kuud tiirlevad orbiidil, mis jääb Jupiteri magnetosfääri piiridesse, ja kuud on seetõttu päikesetuule eest kaitstud.<ref name="elkins-tanton" /> == Orbiit ja pöörlemine == [[Pilt:Solarsystem3DJupiter.gif|pisi|250px|Jupiter (punane) teeb tiiru ümber Päikese 11,8 aastaga]] Jupiter on ainus planeet, mille orbiidi kese Päikese suhtes on planeedist endast väljaspool, ehkki mitte kuigi palju.<ref name="Barycenter" /><ref name="Outside" /> Jupiter on Päikesest keskmiselt 778 miljoni kilomeetri (5,2 [[Astronoomiline ühik|aü]]) kaugusel ja teeb tiiru ümber Päikese 11,86 aastaga. Jupiteri elliptiline orbiit on Maa suhtes 1,31° kaldu. Kuna Jupiteri [[orbiidi ekstsentrilisus]] on 0,048, siis on orbiidi [[perigee]] ja [[apogee]] vahe 75 miljonit kilomeetrit. Jupiteri telje nurk on ainult 3,13° ja seetõttu pole planeedil võrreldes Maa või [[Marss|Marsiga]] märkimisväärset aastaaegade vaheldumist.<ref name="Interplanetary" /> Jupiter pöörleb kõigist Päikesesüsteemi planeetidest kõige kiiremini, tehes täistiiru ümber oma telje vähem kui kümne tunniga. Kiire pöörlemine tekitab ekvatoriaalse kumeruse, mis on vaadeldav ka amatööride teleskoopidega. Planeet on kujult [[ellipsoid]], mis tähendab, et planeedi diameeter ekvaatoril on suurem kui poolustel. Jupiteri diameeter ekvaatoril on poolustelt mõõdetud diameetrist 9275&nbsp;km suurem.<ref name="Primitive" /> Kuna Jupiteri pind pole tahke, on planeedi atmosfääri pöörlemine diferentsiaalne. Jupiteri atmosfääri pöörlemisperiood polaaraladel on viis minutit pikem kui ekvaatoripiirkonnas. Erinevuste tõttu kasutatakse neid kolme süsteemi viiteraamistikuna, eriti atmosfäärinähtuste graafilisel kujutamisel. I süsteem on laiuskraadidel 10° N kuni 10° S ning seal on atmosfääri pöörlemisperiood 9 tundi 50 minutit ja 30 sekundit. II süsteem on kõigil laiuskraadidel, mis jäävad I süsteemist vastavalt väljapoole. II süsteemi atmosfääri pöörlemisperiood on 9 tundi 55 minutit ja 40,6 sekundit. III süsteemi määrasid kindlaks [[Raadioastronoomia|raadioastronoomid]] ja see vastab planeedi magnetosfääri pöörlemisele, mille periood ongi planeedi ametlik pöörlemine. == Vaatlemine == [[Pilt:Conjunction of Jupiter and Moon.jpg|pisi|vasakul|Jupiter ja Kuu võivad olla taevas samal ajal vaadeldavad.]] [[Pilt:Farewell Jupiter from Cassini.jpg|pisi|15. jaanuaril 2001 [[Cassini-Huygens|Cassini]] kosmoseaparaadi tehtud foto osaliselt valgustatud Jupiterist]] Tavaliselt on Jupiter Maalt vaadatuna heleduselt neljas taevakeha Päikese, Kuu ja [[Veenus]]e järel,<ref name="worldbook" /> aeg-ajalt paistab aga [[Marss]] Jupiterist heledamana. Olenevalt Jupiteri asukohast Maa suhtes võib Jupiteri heledus jääda vahemikku −2,9 (Päikese ja Jupiteri [[Opositsioon (astronoomia)|vastasseisu]] ajal) kuni −1,6 (Päikese ja Jupiteri [[Konjunktsioon (astronoomia)|ühenduse]] ajal). Jupiteri nurkdiameeter on samuti muutuv, jäädes vahemikku 29,8–50,1 [[Kaaresekund|sekundit]].<ref name="fact" /> Jupiteri vaatamiseks on tingimused kõige sobivamad, kui Jupiter on Maalt vaadates vastasseisus – siis on tema nurkläbimõõt suurim. Kui Jupiter asub samal ajal [[periheel]]i lähistel, on planeedi nurkläbimõõt suurim. 2011. aasta märtsis lähenes Jupiter periheelile, mistõttu 2010. aasta septembris olid väga head vaatlustingimused.<ref name="jup2010" /> Maalt vaadatuna teeb Jupiter taevas ühe täistiiru 398,9 päevaga, mida nimetatakse [[sünoodiline periood|sünoodiliseks perioodiks]]. Aeg-ajalt paistab Jupiter aga tähtede suhtes liikuvat vastupidises suunas. Selle põhjuseks on Maa ja Jupiteri tiirlemisperioodide erinevus. Jupiteri 12-aastane tiirlemisperiood vastab 12 [[sodiaak|sodiaagimärgile]] ja võib olla märkide ajalooliseks aluseks.<ref name="burgess" /> Iga kord, kui Jupiter jõuab Päikesega vastasseisu, on see liikunud umbes 30° ehk ühe märgi võrra ida suunas. Kuna Jupiteri orbiit jääb väljapoole Maa orbiiti, on Jupiteri faasinurk Maalt vaadatuna suurem kui 11,5°. See tähendab, et maapealsest teleskoobist vaadatuna paistab Jupiter peaaegu alati täielikult valgustatuna. Vaated osaliselt valgustatud Jupiterist saadi alles kosmosemissioonidel.<ref name="Encounter" /> Väikese teleskoobiga saab tavaliselt näha Jupiteri nelja suurimat ehk [[Galilei kuud]] ja pilvevööndeid.<ref name="Observe" /> Paarikümnesentimeetrise avaga teleskoobiga saab näha ka Suurt Punast Laiku. == Uurimine == [[Fail:Jupiter tõrva.jpg|pisi|Jupiter ja kaks selle kuud. Pildistatud [[Tõrva]]st]] === Teleskoobieelne aeg === Jupiteri vaatlesid juba [[babüloonia]] astronoomid 7.–8. sajandil eKr.<ref name="Transaction" /> Hiina astronoomiaajaloolane Xi Zezong väitis, et hiina astronoom Gan De avastas 362 eKr palja silmaga [[Ganymedes (kuu)|Ganymedese]], ühe Jupiteri kaaslastest. See tähendaks, et Gan De tegi oma avastuse umbes 2000 aastat enne Galileid.<ref name="Discovery" /><ref name="Paranormal" /> Vanakreeka astronoom [[Ptolemaios|Klaudios Ptolemaios]] koostas [[2. sajand]]il oma teoses "[[Almagest]]" [[Geotsentriline maailmasüsteem|geotsentrilise maailmasüsteemi]] mudeli, millega seletas Jupiteri liikumist Maa suhtes, kusjuures Jupiter tegi Maa ümber tiiru 4332,38 ööpäeva ehk 11,86 aastaga.<ref name="Odense" /> India matemaatik ja astronoom [[Aryabhata]] kasutas samuti geotsentrilist mudelit, mille abil hindas Jupiteri tiirlemisperioodi pikkuseks 4332,2722 ööpäeva ehk 11,86 aastat.<ref name="Aryabhatiya" /> === Uurimine maapealsete teleskoopidega === 1610. aastal avastas [[Galileo Galilei]] teleskoobi abil Jupiteri neli suurimat kaaslast ([[Io (kuu)|Io]], [[Europa]], Ganymedese ja [[Kallisto (kuu)|Kallisto]]), mida tuntakse nüüd Galilei kuudena. Galilei oli ka esimene, kes avastas, et taevakehad ei tiirle ümber Maa. See oli tugev pooltväide [[Mikołaj Kopernik]]u [[heliotsentriline maailmasüsteem|heliotsentrilisele maailmasüsteemile]]. Avaliku toetuse tõttu Koperniku teooriale mõisteti Galilei 1633. aastal süüdi [[ketserlus]]es.<ref name="Project" /> [[1660. aastad|1660. aastatel]] kasutas [[Giovanni Domenico Cassini]] uut tüüpi teleskoopi, millega avastas Jupiteri värvilised laigud ja vööndid ning leidis, et Jupiter on poolustel lapik. Cassinil õnnestus määrata kindlaks ka Jupiteri pöörlemisperiood.<ref name="cassini" /> 1690. aastal märkas Cassini, et Jupiteri eri osad liiguvad eri kiirusega.<ref name="elkins-tanton" /> [[Pilt:Jupiter from Voyager 1.jpg|pisi|[[Voyager 1]] tehtud valevärvifoto Jupiteri atmosfäärist. Näha on Suur Punane Laik ja valge ovaali möödumine.]] On võimalik, et Suurt Punast Laiku vaatlesid juba 1664. aastal [[Robert Hooke]] ja 1665. aastal Cassini, kuid see on vaieldav. Esimese joonise Suurest Punasest Laigust tegi 1831. aastal [[Samuel Heinrich Schwabe]].<ref name="EAA" /> Aastatel 1665–1708 ei olnud Suur Punane Laik mitmel korral vaadeldav, kuid 1878. aastal muutus vägagi silmatorkavaks. 1883. aastal ja 20. sajandi alguses märgati taas selle tuhmumist.<ref name="Pioneer" /> Nii [[Giovanni Alfonso Borelli]] kui ka Cassini märkisid Jupiteri kaaslaste liikumised täpselt üles, mistõttu oli võimalik ennustada, millal kaaslased Jupiteri eest või tagant mööduvad. [[1670. aastad|1670. aastateks]] märgati, et kui Jupiter on Päikesest teisel pool kui Maa, toimub Jupiteri kaaslaste möödumine oodatust 17 minutit hiljem. [[Ole Rømer]] järeldas sellest, et mis tahes nähtuse toimumist ei ole võimalik vaadelda toimumisega samal ajal (Cassini oli selle eelnevalt välistanud). Rømer kasutas möödumisaegade erinevust, et määrata kindlaks [[valguse kiirus]].<ref name="Roemer" /> 1892. aastal märkas [[Edward Emerson Barnard]] [[California]]s [[Licki observatoorium]]is Jupiteri viiendat kaaslast. Suhteliselt väikese taevakeha avastamine tegi ta kiiresti kuulsaks. Kaaslasele anti hiljem nimi [[Amalthea]].<ref name="Emerson" /> Amalthea on planeedi viimane kaaslane, mis avastati visuaalse vaatluse teel.<ref name="Amalthea Fact" /> Enne kosmosesondi [[Voyager 1]] möödalendu 1979. aastal avastati veel kaheksa Jupiteri kaaslast. [[Pilt:Jupiter MAD.jpg|pisi|[[Euroopa Lõunaobservatoorium]]i teleskoobi [[Very Large Telescope]] tehtud infrapunafoto Jupiterist]] 1932. aastal määras [[Rupert Wildt]] Jupiteri [[Spekter (füüsika)|spektris]] [[Ammoniaak|ammoniaagi]] ja [[metaan]]i neeldumisjooned.<ref name="Spectra" /> 1938. aastal märgati kolme pikaajalist [[antitsüklon]]it, mida hakati kutsuma valgeteks [[ovaal]]ideks. Need jäid mitmeks aastakümneks eraldi nähtusteks, mis küll aeg-ajalt lähenesid üksteisele, kuid ei ühinenud. 1998. aastal ühinesid lõpuks kaks ovaali ja haarasid endasse kolmanda, mistõttu moodustus nähtus nimega Oval BA.<ref name="White ovals" /> === Uurimine raadioteleskoopidega === 1955. aastal märkasid Bernard Burke ja [[Kenneth Franklin]], et Jupiterist lähtuvad 22,2&nbsp;MHz sagedusega [[raadiolained|raadiolainete]] pursked.<ref name="elkins-tanton" /> Pursete periood ühtis Jupiteri pöörlemisega ja saadud andmete abil sai täpsustada Jupiteri pöörlemiskiirust. Jupiterist lähtuvad raadiolained võivad kesta mitu sekundit (L-pursked) või paar sajandiksekundit (S-pursked).<ref name="Changed Astronomy" /> Teadlased on avastanud, et Jupiterist lähtub kolme tüüpi raadiolaineid: * mitmekümnemeetrise [[lainepikkus]]ega lained, mida mõjutab Io ja Jupiteri vastasmõju. Lained muutuvad olenevalt Jupiteri pöörlemisest.<ref name="Decametric" /> * vähem kui meetrise lainepikkusega lained, mida esimestena märkasid [[Frank Drake]] ja Hein Hvatum aastal 1959.<ref name="elkins-tanton" /> Need lähtuvad Jupiteri ekvaatori ümber asuvast toroidist. [[Signaal]]i põhjustavad Jupiteri magnetväljas kiirendatud [[elektron]]id;<ref name="Comet SL9" /> * soojuskiirgus, mis tuleneb Jupiteri atmosfääri soojusest.<ref name="elkins-tanton" /> === Uurimine kosmoseaparaatidega === {| class="wikitable" style="float: right; margin-right: 0; margin-left: 1em;" |+ Möödalennumissioonid |- ! Kosmoseaparaat ! Kõige <br /> lähemal ! Kaugus |- | [[Pioneer 10]] | 3. detsember 1973 | style="text-align: right;" | 130 000&nbsp;km |- | [[Pioneer 11]] | 4. detsember 1974 | style="text-align: right;" | 34 000&nbsp;km |- | [[Voyager 1]] | 5. märts 1979 | style="text-align: right;" | 349 000&nbsp;km |- | [[Voyager 2]] | 9. juuli 1979 | style="text-align: right;" | 570 000&nbsp;km |- | rowspan="2" | [[Ulysses (kosmoseaparaat)|Ulysses]] | 8. veebruar 1992<ref name="ulyss" /> | style="text-align: right;" | 408 894&nbsp;km |- | 4. veebruar 2004<ref name="ulysses" /> | style="text-align: right;" | 120 000 000&nbsp;km |- | [[Cassini–Huygens|Cassini]] | 30. detsember 2000 | style="text-align: right;" | 10 000 000&nbsp;km |- | [[New Horizons]] | 28. veebruar 2007 | style="text-align: right;" | 2 304 535&nbsp;km |} 1973. aastast saadik on mitu kosmoseaparaati Jupiterist mööda lennanud ja võimaldanud Jupiteri vaadelda. [[Pioneer (automaatjaam)|Pioneeri programmi]] missioonide käigus saadi esimesed lähivaated Jupiteri atmosfäärist ja mitmest kaaslasest. Lisaks avastati, et planeedi läheduses on kiirgusväljad palju tugevamad kui varem arvatud. Kosmoseaparaatide trajektoore kasutati Jupiteri süsteemi taevakehade massi täpsustamiseks. Ka sai missioonide tulemusena paremini mõõta Jupiteri läbimõõtu ja polaaralade lapikust.<ref name="burgess" /><ref name="cosmology 101" /> [[Voyageri programm]]i missioonid parandasid märkimisväärselt arusaama Galilei kuudest ja nende käigus avastati Jupiteri rõngad. Kinnitust sai ka arvamus, et Suur Punane Laik on antitsüklon. Pioneeri ja Voyageri missioonidel tehtud fotode võrdlemine näitas, et Suure Punase Laigu [[värvitoon]] on aja jooksul muutunud [[oranž]]ist tume[[pruun]]iks. Io orbiidil avastati ioniseeritud aatomite toroid ja kaaslase pinnal leiti vulkaane, millest mõni oli purskama hakkamas. Jupiteri tagant möödumise ajal oli kosmoseaparaadilt märgata planeedi ööpoolel välgulööke.<ref name="burgess" /><ref name="voyager" /> Järgmine Jupiterist mööda lennanud kosmoseaparaat oli [[Ulysses (kosmoseaparaat)|Ulysses]], mis oli teel [[polaarorbiit|polaarorbiidile]] ümber Päikese. Möödumise ajal uuris sond Jupiteri magnetosfääri. Kuna Ulyssesel puuduvad kaamerad, ei teinud see ühtegi pilti. Kuus aastat hiljem toimus teine möödalend palju kaugemalt.<ref name="ulysses" /> [[Pilt:PIA02879 - A New Year for Jupiter and Io.jpg|pisi|Jupiter ja Io Cassinilt vaadatuna 1. jaanuaril 2001]] 2000. aastal pildistas Jupiteri Saturni poole liikunud [[Cassini-Huygens|Cassini]] möödalennu käigus. Missioonil tehtud pildid on kvaliteedilt ühed paremad, mis Jupiterist on kunagi tehtud. 19. detsembril 2000 õnnestus kosmoseaparaadil pildistada Jupiteri kaaslast [[Himalia (kuu)|Himaliat]], kuid pildi [[lahutusvõime]] oli liiga väike, et kaaslase pinnavorme näha.<ref name="Lebreton" /> [[Pluuto]] poole teel olnud planeetidevaheline automaatjaam [[New Horizons]] lendas Jupiterist mööda 2007. aastal, kõige lähemale sattus see 28. veebruaril.<ref name="Approach" /> Kosmoseaparaadi kaamerad mõõtsid Io vulkaanidest tuleneva plasma hulka, uurisid üksikasjalikult Galilei kuid ja vaatlesid kaugemal asuvaid kaaslasi [[Himalia (kuu)|Himaliat]] ja [[Elara (kuu)|Elarat]].<ref name="New look" /> Jupiteri süsteemi vaatlused algasid 4. septembril 2006.<ref name="Targets" /><ref name="Snaps" /> ==== Galileo missioon ==== [[Pilt:SL9ImpactGalileo.jpg|pisi|vasakul|Galileo vaatevälja jäi juhuslikult komeedi [[Shoemaker – Levy 9]] kokkupõrge Jupiteriga]] [[Pilt:Artwork Galileo-Io-Jupiter.JPG|pisi|Kosmosesond Galileo]] Esimene Jupiteri ümber tiirelnud kosmoseaparaat oli Galileo, mis jõudis Jupiteri orbiidile 7. detsembril 1995.<ref name="HTUW" /> Galileo tiirles Jupiteri ümber 7 aastat, lendas mööda kõikidest Galilei kuudest ja Amaltheast ning nägi komeedi [[Shoemaker-Levy 9]] kokkupõrget Jupiteriga 1994. aasta juulis. Galileo kogus küll Jupiteri süsteemi kohta suure hulga andmeid, kuid kosmoseaparaadi peamise sideantenni rikke tõttu ei õnnestunud missiooni kõiki eesmärke täita.<ref name="Telecom" /> 340-kilogrammine [[titaan]]ist Galileo sond eemaldus kosmoseaparaadi küljest 1995. aasta juulis ja sisenes Jupiteri atmosfääri 7. detsembril.<ref name="HTUW" /> Sond langes langevarju abil 150&nbsp;km läbi atmosfääri kiirusel 2575&nbsp;km/h ja kogus andmeid 57,6 minuti jooksul, enne kui see suure rõhu (23 korda suurem kui Maa atmosfääri rõhk normaaltingimustel) tõttu kokku suruti.<ref name="Event" /> Pärast seda see ilmselt sulas ja võib-olla ka aurustus. Sama saatus sai osaks ka Galileo kosmoseaparaadile, mis juhiti 21. septembril 2003 kiirusel 50&nbsp;km/s Jupiteri, et vältida kosmoseaparaadi võimalikku kokkupõrget [[Europa]]ga ja selle saastamist.<ref name="galileo" /> Missiooni käigus kogutud andmetest ilmnes, et Jupiteri atmosfäär koosneb 90% ulatuses vesinikust.<ref name="HTUW" /> Enne sondi ja Galileo aurustumist mõõdetud temperatuur ületas 300&nbsp;°C ja tuulekiirus 644&nbsp;km/h.<ref name="HTUW" /> === Juno === [[Pilt:JUNO - PIA13746.jpg|pisi|200px|Kosmoseaparaat Juno]] Järgmine kosmoseaparaat, mis Jupiteri orbiidile jäi, oli [[Juno (kosmosesond)|Juno]], mis saabus Jupiteri orbiidile juulis 2016.<ref name="Mighty" /> NASA plaanide kohaselt teeb Juno Jupiteri ümber 37 tiiru ja juhitakse seejärel Jupiteri atmosfääri, et kaitsta Europat.<ref name="Purposefully" /> Juno tiirleb ümber Jupiteri polaarorbiidil orbitaalperioodiga 53,5 päeva, läheneb praegusel orbiidil kuni 4200&nbsp;km kaugusele planeedist ja kaugeneb seejärel 8,1 miljoni kilomeetri kaugusele. Juno missioon peaks lõppema 2019. aastal. ==== Tulevased missioonid ==== Järgmine kavandatud Jupiteri süsteemi missioon on [[Euroopa Kosmoseagentuur]]i (ESA) kosmoseaparaadi [[Jupiter Icy Moon Explorer]] (JUICE) missioon. Algne startiaeg kavandati aastasse 2022,<ref name="selection" /> kuid hiljem lükati see 2023. aasta aprilli ja tehiskaaslane peaks jõudma Jupiteri juurde 2031. aastal.<ref>[https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Videos/2022/03/Juice_s_journey_and_Jupiter_system_tour "Juice’s journey and Jupiter system tour"] ESA, 29. märts 2022</ref> ==== Tühistatud missioonid ==== Jupiteri jäiste kaaslaste Europa, Ganymedese ja Callisto täpsema uurimise vastu on palju huvi tuntud, kuna nende pinna all võivad olla vedela [[vesi|vee]] ookeanid. Arengut on pidurdanud rahapuudus. 2005. aastal tühistati NASA Jupiter Icy Moons Orbiter (JIMO) missioon.<ref name="Scales back" /> Selle järel esitasid NASA ja ESA ettepaneku ühismissiooniks EJSM/Laplace, mille esialgne kava nägi ette, et aastal 2020 lennutatakse kosmosesse NASA juhitud Jupiter Europa Orbiter ja ESA juhitud Jupiter Ganymede Orbiter.<ref name="Mission Europa" /> 2011. aasta aprillis lõpetas ESA aga koostöö NASA-ga viimase rahaprobleemide ja nende mõju tõttu missiooni ajakavale. == Kaaslased == Jupiteril oli 2023. aasta novembri seisuga teada 95 looduslikku [[Planeedi kaaslane|kaaslast]].<ref name="Moons" /> Neist 51 läbimõõt on väiksem kui 10&nbsp;km ja need avastati alles pärast 1975. aastat. Nelja kõige suuremat kuud, mis on selge ilmaga Maalt binokliga nähtavad, tuntakse Galilei kuudena. Need on [[Io (kuu)|Io]], [[Europa]], [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]] ja [[Kallisto (kuu)|Kallisto]]. === Galilei kuud === [[Pilt:The Galilean satellites (the four largest moons of Jupiter).tif|pisi|325px|Galilei kuud. Vasakult paremale kasvavas kauguse järjekorras Jupiterist: Io, Europa, Ganymedes ja Kallisto.]] Io, Europa ja Ganymedese orbiidid moodustavad mustri, mida kutsutakse Laplace'i resonantsiks. Iga nelja tiiru kohta, mis Io teeb ümber Jupiteri, teeb Europa täpselt kaks ja Ganymedes ühe tiiru. Resonantsi mõju muudab kaaslaste orbiite ellipsikujulisemaks, kuna iga kaaslast tõmbab selle naaber samas kohas. Jupiteri [[Looded|loodejõud]] aga hoiavad kaaslaste orbiite ringikujulistena.<ref name="Numerical" /> Io, Europa ja Ganymedese ekstsentriliste orbiitide tõttu venivad kaaslased Jupiterile lähemale liikudes välja ja Jupiterist eemale liikudes võtavad taas endise kuju. Hõõrdumise toimel kaaslaste sisemus soojeneb. Nähtus on kõige tugevam Iol, mis asub Jupiterile kõige lähemal. {| class="wikitable" style="text-align: center;" |+ Galilei kuud võrreldes Maa [[Kuu]]ga |- ! rowspan="2" | Nimi ! colspan="2" | Läbimõõt ! colspan="2" | Mass ! colspan="2" | Orbiidi raadius ! colspan="2" | Tiirlemisperiood |- ! km ! % ! kg ! % ! km ! % ! ööpäeva ! % |- ! [[Io (kuu)|Io]] | 3643 | 105 | 8,9×10<sup>22</sup> | 120 | 421 700 | 110 | 1,77 | 7 |- ! [[Europa]] | 3122 | 90 | 4,8×10<sup>22</sup> | 65 | 671 034 | 175 | 3,55 | 13 |- ! [[Ganymedes (kuu)|Ganymedes]] | 5262 | 150 | 14,8×10<sup>22</sup> | 200 | 1 070 412 | 280 | 7,15 | 26 |- ! [[Callisto (kuu)|Callisto]] | 4821 | 140 | 10,8×10<sup>22</sup> | 150 | 1 882 709 | 490 | 16,69 | 61 |} === Kaaslaste rühmitamine === [[Pilt:Europa-moon.jpg|pisi|140px|Jupiteri kaaslane Europa]] Enne Voyageri missioonide avastusi jagati Jupiteri kaaslased orbiitide sarnasuse järgi nelja rühma, mis kõik sisaldasid nelja kaaslast. Arvukate välimiste kaaslaste avastamine on aga pilti muutnud. Tänapäeval arvatakse, et on kuus pearühma, millest mõned eristuvad teistest paremini. Kuju poolest jagatakse kaaslased korrapärase ja ebakorrapärase kujuga kaaslasteks. Korrapärase kujuga kaaslased on peaaegu ringikujulise orbiidiga sisemised planeedid, mis arvatavasti moodustusid koos Jupiteriga. Ebakorrapärase kujuga kaaslased on loperguse või ellipsikujulise orbiidiga väikesed kaaslased, mis on arvatavasti kinnipüütud asteroidid või nende tükid. Samasse rühma kuuluvad ebakorrapärase kujuga kaaslaste orbiidid on sarnased ja kaaslastel võib seetõttu olla sarnane päritolu, näiteks võivad nad olla suurema kaaslase või kinnipüütud keha tükid.<ref name="Jupiter" /><ref name="Orbital" /> {| class="wikitable" ! colspan="2" | Korrapärased kaaslased |- | Sisemine rühm | Sisemisse rühma kuuluvate väikeste kaaslaste läbimõõt on vähem kui 200&nbsp;km, need tiirlevad Jupiterist vähem kui 200&nbsp;000&nbsp;km kaugusel ja nende orbiidi kalle vähem kui pool kraadi. |- | Galilei kuud<ref name="Galilea" /> | Need neli kaaslast avastasid samaaegselt [[Galileo Galilei]] ja [[Simon Marius]], need tiirlevad Jupiterist 200&nbsp;000 – 4&nbsp;000&nbsp;000&nbsp;km kaugusel ja mõni neist on Päikesesüsteemi suurimate kaaslaste seas. |- ! colspan="2" | Korrapäratud kaaslased |- | [[Themisto (kuu)|Themisto]] | Sellesse rühma kuulub üks kaaslane Themisto, mis tiirleb Galilei kuude ja Himalia rühma vahel. |- | Himalia rühm | Tihedalt asustatud rühm, mille kaaslased tiirlevad Jupiterist 11 000 000 – 12 000 000&nbsp;km kaugusel. |- | [[Carpo (kuu)|Carpo]] | Kas siia rühma kuulub ainult üks kaaslane, mis tiirleb Jupiteriga samas suunas Ananke rühma sisepiiril. |- | Ananke rühm | Selle Jupiteriga vastupidises suunas tiirleval rühmal on üsna ebamäärased piirid, keskmiselt tiirlevad siia rühma kuuluvad kaaslased Jupiterist 21 276 000&nbsp;km kaugusel ja orbiitide keskmine kalle on 149 kraadi. |- | Carme rühm | Teistest rühmadest üsnagi hästi eristuv rühm, mis tiirleb Jupiteriga vastupidises suunas keskmiselt 23 404 000&nbsp;km kaugusel ja keskmise kaldega 165 kraadi. |- | Pasiphaë rühm | Kõigi ülejäänud välimiste kaaslastega hõredalt asustatud ja vaevu eristatav rühm, mis tiirleb Jupiteriga vastupidises suunas. |} == Jupiter ja Päikesesüsteem == [[Päikesesüsteem]]i arengule on [[Päike]]se [[gravitatsioon]]i kõrval avaldunud suurt mõju ka Jupiteri gravitatsioon. Enamik Päikesesüsteemi planeetide orbiite asub Jupiteri [[orbiidi tasand]]ile lähemal kui Päikese [[ekvaatori tasand]]ile (ainuke planeet, mis asub Päikesele lähemal, on [[Merkuur]]). Jupiter on [[asteroidide vöö]]s asuvate [[Kirkwoodi augud|Kirkwoodi aukude]] ja võimalik, et ka [[hiline äge meteoriidipommitus|hilise ägeda meteoriidipommituse]] peamine põhjustaja.<ref name="Team Up" /> Jupiteri gravitatsioonivälja mõju all on peale planeedi kaaslaste arvukalt [[asteroid]]e, mis on paigutunud kahte rühma Jupiteri-Päikese süsteemi [[Lagrange'i punktid]]es Jupiteri ees ja taga. Jupiterist eespool asuvaid asteroide nimetatakse troojalasteks, tagapool olevaid kreeklasteks. Esimese Jupiteri asteroidi troojalase [[588 Achilles]] avastas 1906. aastal [[Max Wolf]], praeguseks on neid avastatud juba üle 2000.<ref name="Trojan" /> Kõige suurem neist on [[624 Hektor]]. Suurem osa perioodilisi [[komeet]]e kuuluvad Jupiteri perekonda (see tähendab, et komeedi orbiidi [[keskmine pikem pooltelg|pikem pooltelg]] on lühem kui Jupiteri orbiidi pikem pooltelg). Arvatakse, et Jupiteri perekonna komeedid moodustuvad [[Neptuun]]i orbiidi taga [[Kuiperi vöö]]s. Kui komeet satub Jupiteri lähedale, muutub komeedi periood lühemaks ning orbiit Päikese ja Jupiteri gravitatsiooni tõttu ringikujulisemaks.<ref name="Perturbations" /> == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Xu Huang">{{cite web | last = De Crespigny | first = Rafe | title = Emperor Huan and Emperor Ling | url = http://www.anu.edu.au/asianstudies/decrespigny/HuanLing_part2.pdf | archiveurl = https://web.archive.org/web/20060907044624/http://www.anu.edu.au/asianstudies/decrespigny/HuanLing_part2.pdf|archivedate=7. september 2006|work = Asian studies, Online Publications|accessdate = 1. mail 2012|quote = Xu Huang apparently complained that the astronomy office had failed to give them proper emphasis to the eclipse and to other portents, including the movement of the planet Jupiter (taisui). At his instigation, Chen Shou/Yuan was summoned and questioned, and it was under this pressure that his advice implicated Liang Ji.}}</ref> <ref name="Shadow">{{cite web|url=http://blogs.discovermagazine.com/badastronomy/2011/11/18/young-astronomer-captures-a-shadow-cast-by-jupiter/#.UaDO1UAoNAU|title=Young astronomer captures a shadow cast by Jupiter: Bad Astronomy|publisher=Blogs.discovermagazine.com|date=18. november 2011|accessdate=27. mail 2013|archive-date=2013-07-02|archive-url=https://web.archive.org/web/20130702142010/http://blogs.discovermagazine.com/badastronomy/2011/11/18/young-astronomer-captures-a-shadow-cast-by-jupiter#.UaDO1UAoNAU|url-status=dead}}</ref> <ref name="coreuncertainty">{{cite journal |author=Saumon, D.; Guillot, T. |title = Shock Compression of Deuterium and the Interiors of Jupiter and Saturn |url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_2004-07-10_609_2/page/1170 |journal = The Astrophysical Journal |volume = 609 |issue=2|pages = 1170–1180|date = 2004 |bibcode = 2004ApJ...609.1170S |doi = 10.1086/421257 |arxiv = astro-ph/0403393 |issn=0004-637X }}</ref> <ref name="voyage">{{cite journal |author=Gautier, D.; Conrath, B.; Flasar, M.; Hanel, R.; Kunde, V.; Chedin, A.; Scott N. |title = The helium abundance of Jupiter from Voyager |journal = Journal of Geophysical Research |volume = 86 |issue=A10|pages = 8713–8720|date = 1981 |bibcode = 1981JGR....86.8713G |doi = 10.1029/JA086iA10p08713}}</ref> <ref name="cassi">{{cite journal |author=Kunde, V. G. |title=Jupiter's Atmospheric Composition from the Cassini Thermal Infrared Spectroscopy Experiment |journal=Science|date=10. september 2004 |volume=305|issue=5690|pages=1582–86 |url=http://www.sciencemag.org/cgi/content/full/305/5690/1582 |accessdate = 4. aprillil 2007 |doi = 10.1126/science.1100240 |pmid=15319491 |bibcode=2004Sci...305.1582K}}</ref> <ref name="Infrared">{{cite journal |journal = Icarus| volume = 64 |issue = 2| pages = 233–48|date = 1985 |title = Infrared Polar Brightening on Jupiter III. Spectrometry from the Voyager 1 IRIS Experiment |bibcode=1985Icar...64..233K |author= Kim, S. J.; Caldwell, J.; Rivolo, A. R.; Wagner, R. |doi = 10.1016/0019-1035(85)90201-5}}</ref> <ref name="Composition">{{cite journal |author=Niemann, H. B.; Atreya, S. K.; Carignan, G. R.; Donahue, T. M.; Haberman, J. A.; Harpold, D. N.; Hartle, R. E.; Hunten, D. M.; Kasprzak, W. T.; Mahaffy, P. R.; Owen, T. C.; Spencer, N. W.; Way, S. H. |title=The Galileo Probe Mass Spectrometer: Composition of Jupiter's Atmosphere |url=https://archive.org/details/sim_science_1996-05-10_272_5263/page/846 |journal=Science|date=1996|volume=272 |issue=5263|pages=846–849 |bibcode=1996Sci...272..846N |doi = 10.1126/science.272.5263.846 |pmid=8629016}}</ref> <ref name="Ice Giant">{{cite web |author=Ingersoll, A. P.; Hammel, H. B.; Spilker, T. R.; Young, R. E. |date= 1. juuni 2005 |url = http://www.lpi.usra.edu/opag/outer_planets.pdf |format=PDF|title = Outer Planets: The Ice Giants |publisher = Lunar & Planetary Institute |accessdate = 1. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="fact">{{cite web|url = http://nssdc.gsfc.nasa.gov/planetary/factsheet/jupiterfact.html|title = Jupiter Fact Sheet|publisher = NASA|last = Williams|first = Dr. David R.|accessdate = 8. augustil 2007|date = 16. november 2004}}</ref> <ref name="burgess">{{cite book |first=Eric|last=Burgess|date=1982 |title=By Jupiter: Odysseys to a Giant |url=https://archive.org/details/byjupiterodyssey0000burg|publisher=Columbia University Press|location=New York |isbn=0-231-05176-X}}</ref> <ref name="shu82">{{cite book |first=Frank H.|last=Shu|date=1982 |title=The physical universe: an introduction to astronomy |url=https://archive.org/details/physicaluniverse00shuf|page=[https://archive.org/details/physicaluniverse00shuf/page/426 426]|series=Series of books in astronomy |edition=12|publisher=University Science Books |isbn=0-935702-05-9}}</ref> <ref name="davis_turekian05">{{cite book |author=Davis, Andrew M.; Turekian, Karl K. |title=Meteorites, comets, and planets |volume=1|series=Treatise on geochemistry |publisher=Elsevier|date=2005|isbn=0-08-044720-1 |page=624}}</ref> <ref name="Extrasolar">{{cite web|url=http://exoplanet.eu/|title=The Extrasolar Planets Encyclopedia: Interactive Catalogue|publisher=Paris Observatory|author=Jean Schneider|date=2009}}</ref> <ref name="Seager2007">{{cite journal |last=Seager |first=S. |author2=Kuchner, M. |author3=Hier-Majumder, C. A. |author4= Militzer, B. |title=Mass-Radius Relationships for Solid Exoplanets |journal=The Astrophysical Journal |volume=669 |issue=2 |pages=1279–1297 |date=2007 |doi=10.1086/521346 |url=https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_2007-11-10_669_2/page/1278|arxiv=0707.2895 |bibcode=2007ApJ...669.1279S}}</ref> <ref name="HTUW">{{cite AV media | title=How the Universe Works 3. Jupiter: Destroyer or Savior? | volume= | year=2014 | publisher=Discovery Channel}}</ref> <ref name="Expanded">{{cite journal |author = Burrows, A.; Hubbard, W. B.; Saumon, D.; Lunine, J. I. |title=An expanded set of brown dwarf and very low mass star models |url = https://archive.org/details/sim_astrophysical-journal_1993-03-20_406_1/page/158 |journal=Astrophysical Journal|date=1993|volume=406 |issue=1|pages=158–71 |bibcode=1993ApJ...406..158B |doi = 10.1086/172427}}</ref> <ref name="Proxima">{{cite news |first=Didier|last=Queloz |title=VLT Interferometer Measures the Size of Proxima Centauri and Other Nearby Stars |publisher=European Southern Observatory |date= 19. november 2002 |url=http://eso.org/public/news/eso0232/ |accessdate = 12. jaanuaril 2007}}</ref> <ref name="elkins-tanton">{{cite book |first=Linda T.|last=Elkins-Tanton|date=2006 |title=Jupiter and Saturn|url=https://archive.org/details/jupitersaturn0000elki_t3r5|publisher=Chelsea House |location=New York|isbn=0-8160-5196-8}}</ref> <ref name="guillot04">{{cite book |editor=Bagenal, F.; Dowling, T. E.; McKinnon, W. B |author=Guillot, T.; Stevenson, D. J.; Hubbard, W. B.; Saumon, D. |date=2004 |title=Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere |url=https://archive.org/details/isbn_9780521818087 |chapter=Chapter 3: The Interior of Jupiter |publisher=[[Cambridge University Press]]|isbn=0-521-81808-7}}</ref> <ref name="Evolution">{{cite journal |last=Bodenheimer|first=P. |title=Calculations of the early evolution of Jupiter |series=23 |journal=Icarus|date=1974 |issue=3|volume=23|pages=319–25 |bibcode=1974Icar...23..319B |doi=10.1016/0019-1035(74)90050-5}}</ref> <ref name="Constraints">{{cite journal |author=Guillot, T.; Gautier, D.; Hubbard, W. B. |title=New Constraints on the Composition of Jupiter from Galileo Measurements and Interior Models |journal=Icarus|date=1997|volume=130 |issue=2|pages=534–539 |bibcode=1997astro.ph..7210G |doi = 10.1006/icar.1997.5812 |arxiv = astro-ph/9707210}}</ref> <ref name="Absent">{{netiviide |pealkiri=Does Jupiter have a solid core? |väljaanne=Phys.org |url=https://phys.org/news/2017-05-jupiter-solid-core.html |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref> <ref name="Sieff">{{cite journal |last=Seiff |first=A. |author2=Kirk, D.B. |author3=Knight, T.C.D. |date=1998 |title=Thermal structure of Jupiter's atmosphere near the edge of a 5-μm hot spot in the north equatorial belt |journal=[[Journal of Geophysical Research]] |volume=103 |issue=E10 |pages=22857–22889 |doi=10.1029/98JE01766 |bibcode=1998JGR...10322857S}}</ref> <ref name="Miller Aylward et al. 2005">Miller Aylward et al. 2005</ref> <ref name="NASA-20140515">{{cite web |last=Harrington |first=J.D. |last2=Weaver |first2=Donna |last3=Villard |first3=Ray |title=Release 14-135 – NASA's Hubble Shows Jupiter's Great Red Spot is Smaller than Ever Measured |url=http://www.nasa.gov/press/2014/may/nasas-hubble-shows-jupiters-great-red-spot-is-smaller-than-ever-measured |date=15. mai 2014 |work=[[NASA]] |accessdate=16. mail 2014}}</ref> <ref name="Hubble">{{cite web|url=http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2008/23/image/a/|title=HubbleSite-NewsCenter |publisher=[[NASA]]|accessdate=12. detsembril 2013}}</ref> <ref name="Simulation">{{cite journal |doi=10.1038/331689a0 |title=Laboratory simulation of Jupiter's Great Red Spot |first=Jöel|last=Sommeria |first2=Steven D.|last2=Meyers |first3=Harry L.|last3=Swinney |journal=Nature|volume=331 |issue=6158|pages=689–693 |bibcode=1988Natur.331..689S |date=25. veebruar 1988}}</ref> <ref name="Twilight">{{netiviide |pealkiri=Is Jupiter’s Great Red Spot Nearing Its Twilight? |väljaanne=Space News |url=http://space.news/2015-11-25-is-jupiters-great-red-spot-nearing-its-twilight.html |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref> <ref name="Shrinking">{{netiviide |pealkiri=Jupiter's Superstorm Is Shrinking: Is Changing Red Spot Evidence Of Climate Change? |väljaanne=Tech Times |url=http://www.techtimes.com/articles/97643/20151021/jupiters-superstorm-is-shrinking-is-changing-red-spot-evidence-of-climate-change.htm |vaadatud=3. juulil 2017}}</ref> <ref name="Celestial">{{cite book |first=Michael A.|last=Covington|date=2002 |title=Celestial Objects for Modern Telescopes|url=https://archive.org/details/celestialobjects00covi|page=[https://archive.org/details/celestialobjects00covi/page/53 53] |publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-52419-9}}</ref> <ref name="Jupiter Data">{{cite web |url = http://www.space.com/scienceastronomy/solarsystem/jupiter-ez.html |title = Jupiter Data Sheet|publisher = Space.com |accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="GRS">{{cite web |author=Cardall, C. Y.; Daunt, S. J |url = http://csep10.phys.utk.edu/astr161/lect/jupiter/redspot.html |title = The Great Red Spot |publisher = University of Tennessee |accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="New GRS">{{cite web|first=Tony|last=Phillips|date=3. märts 2006|url=http://science.nasa.gov/headlines/y2006/02mar_redjr.htm|title=Jupiter's New Red Spot|publisher=NASA|accessdate=2. veebruaril 2007|archive-date=2008-10-19|archive-url=https://web.archive.org/web/20081019024917/http://science.nasa.gov/headlines/y2006/02mar_redjr.htm|url-status=dead}}</ref> <ref name="Little GRS">{{cite web|first=Bill|last=Steigerwald |date = 14. oktoober 2006 |url = http://www.nasa.gov/centers/goddard/news/topstory/2006/little_red_spot.html |title = Jupiter's Little Red Spot Growing Stronger |publisher = NASA|accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="New Storm">{{cite web |last = Goudarzi|first = Sara|date = 4. mai 2006 |url = http://www.usatoday.com/tech/science/space/2006-05-04-jupiter-jr-spot_x.htm |title = New storm on Jupiter hints at climate changes |publisher = USA Today|accessdate = 2. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="Ring System">{{cite journal |last = Showalter|first = M.A. |author2=Burns, J.A. |author3=Cuzzi, J. N. |author4= Pollack, J. B. |title=Jupiter's ring system: New results on structure and particle properties |bibcode=1987Icar...69..458S |journal=Icarus|date=1987|volume=69|issue=3 |pages=458–98|doi = 10.1016/0019-1035(87)90018-2}}</ref> <ref name="Burns1999">{{cite journal |last=Burns|first=J. A. |author2=Showalter, M.R. |author3=Hamilton, D.P. |title=The Formation of Jupiter's Faint Rings |url=https://archive.org/details/sim_science_1999-05-14_284_5417/page/1146|journal=Science|date=1999|volume=284 |pages=1146–50|doi=10.1126/science.284.5417.1146 |bibcode=1999Sci...284.1146B |pmid=10325220 |issue=5417}}</ref> <ref name="Amalthea">{{cite journal |last = Fieseler|first = P.D. |title=The Galileo Star Scanner Observations at Amalthea |bibcode=2004Icar..169..390F |journal=Icarus|date=2004|volume=169|issue=2 |pages=390–401|doi = 10.1016/j.icarus.2004.01.012 |last2 = Adams |first2 = Olen W |last3 = Vandermey |first3 = Nancy |last4 = Theilig |first4 = E.E |last5 = Schimmels |first5 = Kathryn A |last6 = Lewis |first6 = George D |last7 = Ardalan |first7 = Shadan M |last8 = Alexander |first8 = Claudia J}}</ref> <ref name="worldbook">{{cite book |author = Gierasch, Peter J.; Nicholson, Philip D.|date = 2004|url = |title = Jupiter|publisher = NASA| series=World Book}}</ref> <ref name="Barycenter">{{netiviide |pealkiri=Forget what you heard: Jupiter does not orbit the sun |väljaanne=Business Insider |url=http://www.businessinsider.com/jupiter-does-not-orbit-the-sun-2016-7 |vaadatud=4. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Outside">{{netiviide |pealkiri=What is a barycenter? |väljaanne=NASA Space Place |url=https://spaceplace.nasa.gov/barycenter/en/ |vaadatud=4. juulil 2017 }}</ref> <ref name="Interplanetary">{{netiviide |pealkiri=Interplanetary Seasons |väljaanne=Science@NASA |url=http://science.nasa.gov/headlines/y2000/interplanetaryseasons.html |vaadatud=4. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2007-10-16|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20071016161443/http://science.nasa.gov/headlines/y2000/interplanetaryseasons.html}}</ref> <ref name="Primitive">{{netiviide |pealkiri=9. Jupiter: a giant primitive planet |väljaanne=NASA's Cosmos |url=http://ase.tufts.edu/cosmos/view_chapter.asp?id=9&page=3 |vaadatud=5. juulil 2017 |arhiivimisaeg=2011-05-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20110514093512/http://ase.tufts.edu/cosmos/view_chapter.asp?id=9&page=3 |url-olek=ei tööta }}</ref> <ref name="jup2010">{{cite web |author=Horizons output |url=http://home.surewest.net/kheider/astro/jup2010.txt |title=Favorable Appearances by Jupiter |accessdate=2. jaanuaril 2008}} ([http://ssd.jpl.nasa.gov/horizons.cgi?find_body=1&body_group=mb&sstr=599 Horizons])</ref> <ref name="Encounter">{{cite web |date = 1974 |url = http://history.nasa.gov/SP-349/ch8.htm |title = Encounter with the Giant |publisher = NASA |accessdate = 17. veebruaril 2007 |archive-date = 2012-01-12 |archive-url = https://web.archive.org/web/20120112070819/http://history.nasa.gov/SP-349/ch8.htm |url-status = dead }}</ref> <ref name="Observe">{{cite web |url =http://www.wikihow.com/Observe-Jupiter |title =How to Observe Jupiter |publisher = WikiHow |date = 28. juuli 2013 |accessdate = 28. juulil 2013}}</ref> <ref name="Transaction">{{Cite journal|title=Babylonian Observational Astronomy|author=A. Sachs|journal=[[Philosophical Transactions of the Royal Society of London]]|volume=276|issue=1257|date=2. mai 1974|pages=43–50 (see p. 44)|publisher=[[Royal Society of London]]|jstor=74273|postscript=<!--None-->|doi=10.1098/rsta.1974.0008|bibcode = 1974RSPTA.276...43S}}</ref> <ref name="Discovery">{{cite journal |last=Xi|first=Z. Z. |title=The Discovery of Jupiter's Satellite Made by Gan-De 2000 Years Before Galileo |journal=Acta Astrophysica Sinica |date=1981|volume=1|issue=2|page=87 |bibcode=1981AcApS...1...87X}}</ref> <ref name="Paranormal">{{cite book |first=Paul|last=Dong|date=2002 |title=China's Major Mysteries: Paranormal Phenomena and the Unexplained in the People's Republic |publisher=China Books|isbn=0-8351-2676-5}}</ref> <ref name="Odense">{{cite book |title=A Survey of the Almagest |author=Olaf Pedersen |date=1974 |publisher=Odense University Press |pages=423, 428}}</ref> <ref name="Aryabhatiya">{{cite book |author=tr. with notes by Walter Eugene Clark |url=http://www.archive.org/download/The_Aryabhatiya_of_Aryabhata_Clark_1930/The_Aryabhatiya_of_Aryabhata_Clark_1930.pdf |title=The Aryabhatiya of Aryabhata |date=1930 |publisher=University of Chicago Press |page=9, Stanza 1}}</ref> <ref name="Project">{{cite web |last = Westfall|first = Richard S |url = http://galileo.rice.edu/Catalog/NewFiles/galilei_gal.html |title = Galilei, Galileo |publisher = The Galileo Project |accessdate = 10. jaanuaril 2007}}</ref> <ref name="cassini">{{cite web |author=O'Connor, J. J. |author2=Robertson, E. F. |date= 2003 |url = http://www-history.mcs.st-andrews.ac.uk/Biographies/Cassini.html |title = Giovanni Domenico Cassini |publisher = University of St. Andrews |accessdate = 14. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="EAA">{{cite book |first=Paul|last=Murdin|date=2000 |title=Encyclopedia of Astronomy and Astrophysics |publisher=Institute of Physics Publishing |location=Bristol|isbn=0-12-226690-0}}</ref> <ref name="Pioneer">{{cite web |date = august 1974 |url = http://history.nasa.gov/SP-349/ch1.htm |title = SP-349/396 Pioneer Odyssey—Jupiter, Giant of the Solar System |publisher = NASA |accessdate = 10. augustil 2006 |archive-date = 2011-01-04 |archive-url = https://web.archive.org/web/20110104065245/http://history.nasa.gov/SP-349/ch1.htm |url-status = dead }}</ref> <ref name="Roemer">{{cite web |url = http://www.mathpages.com/home/kmath203/kmath203.htm |title = Roemer's Hypothesis|publisher = MathPages |accessdate = 12. jaanuaril 2007}}</ref> <ref name="Emerson">{{cite web|first = Joe|last = Tenn|date = 10. märts 2006|url = http://www.phys-astro.sonoma.edu/BruceMedalists/Barnard/|title = Edward Emerson Barnard|publisher = Sonoma State University|accessdate = 10. jaanuaril 2007|archive-date = 2011-09-17|archive-url = https://web.archive.org/web/20110917023559/http://www.phys-astro.sonoma.edu/BruceMedalists/Barnard/|url-status = dead}}</ref> <ref name="Amalthea Fact">{{cite web |date = 1. oktoober 2001 |url = http://www2.jpl.nasa.gov/galileo/education/teacherres-amalthea.html |title = Amalthea Fact Sheet|publisher = NASA JPL |accessdate = 21. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="Spectra">{{cite journal |last = Dunham Jr.|first = Theodore |title=Note on the Spectra of Jupiter and Saturn |journal=Publications of the Astronomical Society of the Pacific |date=1933|volume=45|pages=42–44 |bibcode=1933PASP...45...42D |doi=10.1086/124297}}</ref> <ref name="White ovals">{{cite journal |author= Youssef, A. |author2= Marcus, P. S. |title=The dynamics of jovian white ovals from formation to merger |journal=Icarus|date=2003|volume=162 |issue=1|pages=74–93 |bibcode=2003Icar..162...74Y |doi = 10.1016/S0019-1035(02)00060-X}}</ref> <ref name="Changed Astronomy">{{cite web |last = Weintraub |first = Rachel A. |date = 26. september 2005 |url = http://www.nasa.gov/vision/universe/solarsystem/radio_jupiter.html |title = How One Night in a Field Changed Astronomy |publisher = NASA |accessdate = 18. veebruaril 2007 |archive-date = 2011-07-03 |archive-url = https://web.archive.org/web/20110703080812/http://www.nasa.gov/vision/universe/solarsystem/radio_jupiter.html |url-status = dead }}</ref> <ref name="Decametric">{{cite web |last = Garcia|first = Leonard N |url = http://radiojove.gsfc.nasa.gov/library/sci_briefs/decametric.htm |title = The Jovian Decametric Radio Emission|publisher = NASA |accessdate = 18. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="Comet SL9">{{cite web |author=Klein, M. J. |author2=Gulkis, S. |author3=Bolton, S. J.|date=1996 |url =http://deepspace.jpl.nasa.gov/technology/TMOT_News/AUG97/jupsrado.html |title=Jupiter's Synchrotron Radiation: Observed Variations Before, During and After the Impacts of Comet SL9 |publisher = NASA|accessdate = 18. veebruaril 2007}}</ref> <ref name="ulyss">{{cite web|author = Chan, K.; Paredes, E. S.; Ryne, M. S.|date = 2004|url = http://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/6.2004-650-447 |title = Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation|publisher = American Institute of Aeronautics and Astronautics|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref> <ref name="ulysses">{{cite web|author = Chan, K.|author2 = Paredes, E. S.|author3 = Ryne, M. S.|date = 2004|url = http://arc.aiaa.org/doi/abs/10.2514/6.2004-650-447 |title = Ulysses Attitude and Orbit Operations: 13+ Years of International Cooperation|publisher = American Institute of Aeronautics and Astronautics|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref> <ref name="cosmology 101">{{cite web|last = Lasher|first = Lawrence|date = 1. august 2006|url = http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/pioneer/PNhome.html|title = Pioneer Project Home Page|publisher = NASA Space Projects Division|accessdate = 28. novembril 2006|archive-date = 2006-02-06|archive-url = https://web.archive.org/web/20060206090452/http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/pioneer/PNhome.html|url-status = dead}}</ref> <ref name="voyager">{{cite web |date= 14. jaanuar 2003|url = http://voyager.jpl.nasa.gov/science/jupiter.html|title = Jupiter|publisher = NASA Jet Propulsion Laboratory|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref> <ref name="Lebreton">{{cite journal|author=Hansen, C. J.|author2=Bolton, S. J.|author3=Matson, D. L.|author4=Spilker, L. J.|author5=Lebreton, J.-P.|title=The Cassini–Huygens flyby of Jupiter|bibcode=2004Icar..172....1H|journal=Icarus|date=2004|volume=172|issue=1|pages=1–8|doi = 10.1016/j.icarus.2004.06.018}}</ref> <ref name="Approach">{{cite web|url=http://www.planetary.org/explore/topics/space_missions/new_horizons/022807.html|archiveurl=https://web.archive.org/web/20070429113112/http://www.planetary.org/explore/topics/space_missions/new_horizons/022807.html|archivedate=29. aprill 2007|title=Mission Update: At Closest Approach, a Fresh View of Jupiter|accessdate=27. juulil 2007}}</ref> <ref name="New look">{{cite web|url=http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_system.html|title=Pluto-Bound New Horizons Provides New Look at Jupiter System|accessdate=27. juulil 2007|archive-date=2010-12-12|archive-url=https://web.archive.org/web/20101212052748/http://www.nasa.gov/mission_pages/newhorizons/news/jupiter_system.html|url-status=dead}}</ref> <ref name="Targets">{{cite news|date= 19. jaanuar 2007|url = http://news.bbc.co.uk/2/hi/science/nature/6279423.stm|title = New Horizons targets Jupiter kick|publisher = BBC News Online|accessdate = 20. jaanuaril 2007}}</ref> <ref name="Snaps">{{cite web|last = Alexander|first = Amir |date= 27. september 2006 | url = http://www.planetary.org/news/2006/0927_New_Horizons_Snaps_First_Picture_of.html| archiveurl = https://web.archive.org/web/20070221220556/http://www.planetary.org/news/2006/0927_New_Horizons_Snaps_First_Picture_of.html| archivedate = 21. veebruar 2007|title = New Horizons Snaps First Picture of Jupiter|publisher = The Planetary Society|accessdate = 19. detsembril 2006}}</ref> <ref name="Telecom">[https://web.archive.org/web/20111124054217/http://trs-new.jpl.nasa.gov/dspace/bitstream/2014/22009/1/97-0449.pdf Galileo’s Telecom Using The Low-Gain Spacecraft Antenna (PDF)]. NASA/JPL, 1996 (cached). Retrieved 2012-01-29.</ref> <ref name="Event">{{cite web|first = Julio|last = Magalhães|date = 10. detsember 1996|url = http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/galileo_probe/htmls/probe_events.html|title = Galileo Probe Mission Events|publisher = NASA Space Projects Division|accessdate = 2. veebruaril 2007|archive-date = 2007-01-02|archive-url = https://web.archive.org/web/20070102143553/http://spaceprojects.arc.nasa.gov/Space_Projects/galileo_probe/htmls/probe_events.html|url-status = dead}}</ref> <ref name="galileo">{{cite web|last = McConnell|first = Shannon |date= 14. aprill 2003|url = <!-- http://www2.jpl.nasa.gov/galileo/ -->http://solarsystem.nasa.gov/galileo/|title = Galileo: Journey to Jupiter|publisher = NASA Jet Propulsion Laboratory|accessdate = 28. novembril 2006}}</ref> <ref name="Mighty">[https://www.nasa.gov/press-release/nasas-juno-spacecraft-in-orbit-around-mighty-jupiter NASA's Juno Spacecraft in Orbit Around Mighty Jupiter]</ref> <ref name="Purposefully">[http://www.sciencealert.com/nasa-will-purposefully-crash-juno-to-protect-alien-life Science Alert: NASA will purposefully crash Juno to protect alien life ]</ref> <ref name="selection">{{cite news|first = Jonathan|last = Amos|url = http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-17917102|title = Esa selects 1bn-euro Juice probe to Jupiter|accessdate = 2. mail 2012|date = 2. mai 2012|work = [[BBC News Online]]}}</ref> <ref name="Scales back">{{cite news|first=Brian|last=Berger|title=White House scales back space plans|publisher=MSNBC|date=7. veebruar 2005|url=http://www.nbcnews.com/id/6928404/|accessdate = 2. jaanuaril 2007}}</ref> <ref name="Mission Europa">{{cite web|url=http://sci.esa.int/science-e/www/area/index.cfm?fareaid=107|title=Laplace: A mission to Europa &amp; Jupiter system|publisher=ESA|accessdate=23. jaanuaril 2009}}</ref> <ref name="Moons">[https://solarsystem.nasa.gov/planets/jupiter/moons NASA Solar System:Jupiter: Moons]</ref> <ref name="Numerical">{{cite journal|author=Musotto, S.; Varadi, F.; Moore, W. B.; Schubert, G.|title=Numerical simulations of the orbits of the Galilean satellites|url=http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=13969974|journal=Icarus|date=2002|volume=159|issue=2|pages=500–504|doi=10.1006/icar.2002.6939|bibcode=2002Icar..159..500M|access-date=2015-03-13|archive-date=2011-08-10|archive-url=https://web.archive.org/web/20110810071532/http://cat.inist.fr/?aModele=afficheN&cpsidt=13969974|url-status=dead}}</ref> <ref name="Jupiter">{{cite book|author=Jewitt, D. C.; Sheppard, S.; Porco, C.|editor=Bagenal, F.; Dowling, T.; McKinnon, W|date=2004|title=Jupiter: The Planet, Satellites and Magnetosphere|publisher=Cambridge University Press|isbn=0-521-81808-7|url =http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|archiveurl =https://web.archive.org/web/20110714003048/http://www.ifa.hawaii.edu/~jewitt/papers/JUPITER/JSP.2003.pdf|archivedate =14. juuli 2011|format=PDF}}</ref> <ref name="Orbital">{{cite journal|author=Nesvorný, D.; Alvarellos, J. L. A.; Dones, L.; Levison, H. F.|title=Orbital and Collisional Evolution of the Irregular Satellites|url=https://archive.org/details/sim_astronomical-journal_2003-07_126_1/page/398|journal=The Astronomical Journal|date=2003|volume=126|issue=1|pages=398–429|bibcode=2003AJ....126..398N|doi=10.1086/375461}}</ref> <ref name="Galilea">{{cite journal | title = The Galilean Satellites| url = https://archive.org/details/sim_science_1999-10-01_286_5437/page/76|author = Showman, A. P.; Malhotra, R.|journal = Science|date = 1999 | volume = 286 | issue = 5437 | pages = 77–84 | doi = 10.1126/science.286.5437.77 | pmid = 10506564}}</ref> <ref name="Team Up">{{cite journal|last = Kerr|first = Richard A.|title=Did Jupiter and Saturn Team Up to Pummel the Inner Solar System?|journal=Science|date=2004|volume=306|issue=5702|page=1676|url=http://www.sciencemag.org/content/306/5702/1676.1.full|accessdate=28. augustil 2007|doi=10.1126/science.306.5702.1676a|pmid=15576586}}</ref> <ref name="Trojan">{{cite web|url=http://www.minorplanetcenter.org/iau/lists/JupiterTrojans.html|title=List Of Jupiter Trojans|accessdate=24. oktoobril 2010|publisher=IAU Minor Planet Center}}</ref> <ref name="Perturbations">{{cite journal|author=Quinn, T.|author2=Tremaine, S.|author3=Duncan, M.|title=Planetary perturbations and the origins of short-period comets|journal=Astrophysical Journal, Part 1|date=1990|volume=355|pages=667–679|bibcode=1990ApJ...355..667Q|doi=10.1086/168800}}</ref> <ref name="600_kuud">{{cite journal|author=Ashton, E.|author2=Beaudoin, M.|author3=Gladman, B.|title=The Population of Kilometer-scale Retrograde Jovian Irregular Moons|journal=The Planetary Science Journal|url=https://arxiv.org/abs/2009.03382|accessdate=14. septembril 2020}}</ref> }} {{Päikesesüsteem}} {{Vikitsitaadid}} [[Kategooria:Päikesesüsteemi planeedid]] [[Kategooria:Jupiter| ]] kxt6lfr3gjebsvgkpr93bka52vkbc50 Kategooria:Tallinna rae liikmed 14 221236 7124258 6736062 2026-04-04T12:07:45Z NOSSER 8097 7124258 wikitext text/x-wiki Siia kategooriasse kuuluvad [[Tallinna rae liikmete loend|Tallinna rae liikmed]] kuni selle likvideerimiseni 1889. aastal. [[Kategooria:Tallinna suurgildi liikmed]] [[Kategooria:Tallinna raad]] [[Kategooria:Tallinna linnaelanikud]] gute5s3immah7d5chj6y3ftxwy7awpi Edgar Spriit 0 226577 7124607 7091350 2026-04-05T08:51:32Z Amherst99 15496 7124607 wikitext text/x-wiki '''Edgar Spriit''' ([[29. september]] [[1922]] – [[8. august]] [[1993]]) oli Eesti [[ajakirjanik]], satiirik ja [[poliitik]], [[VII Riigikogu]] liige ([[Maarahva Ühendus]]e fraktsiooni aseesimehena). Teise maailmasõja algul teenis [[hävituspataljon]]is, hiljem [[Eesti laskurkorpus]]es. Tegi kaastööd ajalehele Punaväelane. Aastatel [[1945]]–1946 oli ta Pärnu maakonna parteikomitee instruktor. [[1946]]–1948 õppis [[Leningrad]]i oblasti parteikoolis ja Leningradi ülikoolis. 1948–[[1950]] töötas Pärnu ajalehes [[Pärnu Postimees|Töörahva Hääl]] vastutava toimetajana. [[1951]]–[[1952]] teenis [[Punaarmee]]s algul poliitalal ja seejärel töötas ajalehe [[Punaväelane]] toimetuses. [[1956]]. aastal lõpetas Lenini-nimelise Sõjalis-Poliitilise Akadeemia ajakirjanduse alal. Aastatel 1956–[[1959]] oli ta [[Noorte Hääl]]e peatoimetaja ja 1959–[[1989]] ajakirja [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] peatoimetaja asetäitja. [[1991]]. aastast oli ta [[Eesti Demokraatlik Õigusliit|Eesti Demokraatliku Õigusliidu]] valimistoimkonna esimees. Olnud [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] satiirikomisjoni esimees, lisaks korraldanud [[karikatuurinäitus]]i ja karikatuurivõistlusi. ==Tunnustus== *[[1985]] [[Eesti NSV teeneline ajakirjanik]] == Isiklikku == Tema abikaasad olid ajakirjanik [[Ester Spriit]] (1923–2006) ja tantsija [[Elonna Spriit]] ning tema lapsed on [[Sirje Piho]], [[Eero Spriit]] ja [[Egon Spriit]]. == Trükised == * Edgar Spriit - "Millest mõtles Margret", (68 lk, [[Eesti Riiklik Kirjastus]] 1960), kujundanud: [[Hugo Hiibus]], fotod: [[Dmitri Bruns]] ja Edgar Spriit * "Marsi orjusest lahti!", (95 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1966), koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Heinz Valk]], UDK 821.511.113-7 * "Karikatuure sõnadeta", (48 lk, 1967), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]], UDK 741.5 (474.2) * "Fatamorgaana", (95 lk, Kunst 1968), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Heinz Valk]] * "Aeg, ideaalid, isiksus", (159 lk, [[Eesti Raamat]], 1968), koostanud: Edgar Spriit, eessõna: [[Arnold Koop]] ; illustreerinud [[Olimar Kallas]] * "Kuulsuse jahil" (valimik [[följeton]]e ja humoreske), (95 lk, 1974), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Edgar Valter]], UDK 821.511.113-7 * "И смех и грех" kogumik karikatuure (vene keeles) (125 lk, 1975), koostaja: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Balti karikatuur = Прибалтийская карикатура, выставка", (46 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1976), koostaja: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]], kaanekujundus: [[Laura Reiter]] * "Humoriina", (126 lk, 1978), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Händikäp", (128 lk, Perioodika 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Balti mere maade rahvusvahelise spordikarikatuuride näituse "Võitjate üle ei naerda!" kataloog, (96 lk, EKP Keskkomitee Kirjastus 1980), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * Karikatuurinäituse «Mis siin naerda on?» kataloog, (96 lk, [[EKP Keskkomitee Kirjastus]] 1982), koostanud: Edgar Spriit, illustreerinud: [[Hugo Hiibus]] * "Eesti huumor '86", (192 lk, [[Kunst (kirjastus)|Kunst]] 1990), koostanud: [[Priit Aimla]], R. Hanson, [[Kalju Kass]], [[Vahur Kersna]], [[Silja Lättemäe]], Edgar Spriit ja [[Ilmar Trull]], kujundanud: [[Maie Ruljand]], kaanekujundus: [[Rein Lauks]] * "Homo novus", (160 lk, [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]] 1988), koostanud: Edgar Spriit, kujundanud: [[Rein Lauks]] * "Художники эстонского журнала сатиры и юмора «Пиккер»", (40 lk, 1989), kirjastuselt Sovetskij hudožnik, koostanud: Edgar Spriit, kaanekujundus: [[Hugo Hiibus]] ISBN 5269000407 == Välislingid == *[http://nuusi.tk/01567158 Elna Libe. Kohtumine Edgar Spriitiga 1992. a. suvel. Võitleja, märts/aprill 1993, nr 3, lk 3] {{JÄRJESTA:Spriit, Edgar}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:VII Riigikogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV hävituspataljonlased]] [[Kategooria:8. Eesti Laskurkorpuse koosseis]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised ajakirjanikud]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 1993]] ei113euq71h90hfgghwbdowxvg8tgkv Tikutaja 0 232733 7124542 6455928 2026-04-05T06:05:14Z Sillerkiil 58396 7124542 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust; paiga kohta Põlva vallas vaata artiklit [[Tikutaja (Põlva)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tikutaja | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | pilt = Gallinago gallinago 1 (Marek Szczepanek).jpg | pildi_seletus = | pilt2 = Gallinago_gallinago.ogg | pilt2 seletus = Isase tikutaja mängulennu hääl Venemaal Tšukotkas 2007. aastal | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Nepp]] ''Gallinago'' | liik = '''Tikutaja''' | binaarne = ''Gallinago gallinago'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]] (1758) }} [[Pilt:Gallinago gallinago MHNT.jpg|pisi|Tikutaja muna]] [[Fail:Common_Snipe_(Gallinago_gallinago)_(W_GALLINAGO_GALLINAGO_R3_C5).ogg|pisi|Tikutaja laul Inglismaal Hampshire'is 1988. aastal]] '''Tikutaja''' ehk '''taevasikk''' (''Gallinago gallinago'') on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kurvitslased|kurvitslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[nepp|nepi]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. == Välimus == Tikutaja on väike 25–27 cm pikkune lind tiivapikkusega 37–43 cm. Ta kaalub 80–140 grammi. == Levik ja pesitsemine == Tikutaja on Eestis üldlevinud ja üks arvukamaid kurvitsalisi. Soodsamates elupaikades ulatub asustustihedus 25 paarini km²-l. Pesitseb [[Madalsoo|madal]]- ja [[siirdesoo]]del, [[rannaniit]]udel, märgadel [[puisniit]]udel ja [[lodumets]]ades. Pesa ehitab mättale või kõrge rohu sisse lohku. Kurnas, mis täitub mai esimeses pooles, on 4 muna. Ta saabub märtsi lõpul või aprilli alguses, lahkub oktoobris Lõuna-Euroopasse või Loode-Aafrikasse. == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kurvitslased]] [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] cvlo6ajh1pmq6ip2xgdrmy51fe51cp2 7124543 7124542 2026-04-05T06:08:29Z Sillerkiil 58396 7124543 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust; paiga kohta Põlva vallas vaata artiklit [[Tikutaja (Põlva)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tikutaja | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | pilt = Gallinago gallinago 1 (Marek Szczepanek).jpg | pildi_seletus = | pilt2 = Gallinago_gallinago.ogg | pilt2 seletus = Isase tikutaja mängulennu hääl Venemaal Tšukotkas 2007. aastal | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Nepp]] ''Gallinago'' | liik = '''Tikutaja''' | binaarne = ''Gallinago gallinago'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]] (1758) }} [[Pilt:Gallinago gallinago MHNT.jpg|pisi|Tikutaja muna]] [[Fail:Common_Snipe_(Gallinago_gallinago)_(W_GALLINAGO_GALLINAGO_R3_C5).ogg|pisi|Tikutaja laul Inglismaal Hampshire'is 1988. aastal]] '''Tikutaja''' ehk '''taevasikk''' ehk '''möhitaja''' (''Gallinago gallinago'') on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kurvitslased|kurvitslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[nepp|nepi]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. == Välimus == Tikutaja on väike 25–27 cm pikkune lind tiivapikkusega 37–43 cm. Ta kaalub 80–140 grammi. == Levik ja pesitsemine == Tikutaja on Eestis üldlevinud ja üks arvukamaid kurvitsalisi. Soodsamates elupaikades ulatub asustustihedus 25 paarini km²-l. Pesitseb [[Madalsoo|madal]]- ja [[siirdesoo]]del, [[rannaniit]]udel, märgadel [[puisniit]]udel ja [[lodumets]]ades. Pesa ehitab mättale või kõrge rohu sisse lohku. Kurnas, mis täitub mai esimeses pooles, on 4 muna. Ta saabub märtsi lõpul või aprilli alguses, lahkub oktoobris Lõuna-Euroopasse või Loode-Aafrikasse. Tikutaja on kindlat pesitsusterritooriumi hoidev [[Monogaamia|monogaamne]] lind. Territooriumi tähistamiseks teeb isaslind õhtu- ja hommikuhämaruses iseloomulikke [[Mängulend|mängulende]], tõustes selleks kuni 100 meetri kõrgusele. Kiirel laskumisel ajab isaslind saba laiali ning tekitab sabasulgede vibreerimise abil heli, millest pärineb ka ta rahvapärase nime – möhitaja ehk taevasikk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tikutaja |url=https://eoy.ee/metskurvits/sarnased-liigid/tikutaja |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=Metskurvits |keel=en}}</ref> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kurvitslased]] [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] q7vr01628l1f8r2m7iziqk4wwmhv7ou 7124544 7124543 2026-04-05T06:09:43Z Sillerkiil 58396 7124544 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust; paiga kohta Põlva vallas vaata artiklit [[Tikutaja (Põlva)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tikutaja | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | pilt = Gallinago gallinago 1 (Marek Szczepanek).jpg | pildi_seletus = | pilt2 = Gallinago_gallinago.ogg | pilt2 seletus = Isase tikutaja mängulennu hääl Venemaal Tšukotkas 2007. aastal | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Nepp]] ''Gallinago'' | liik = '''Tikutaja''' | binaarne = ''Gallinago gallinago'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]] (1758) }} [[Pilt:Gallinago gallinago MHNT.jpg|pisi|Tikutaja muna]] [[Fail:Common_Snipe_(Gallinago_gallinago)_(W_GALLINAGO_GALLINAGO_R3_C5).ogg|pisi|Tikutaja laul Inglismaal Hampshire'is 1988. aastal]] '''Tikutaja''' ehk '''taevasikk''' ehk '''möhitaja''' (''Gallinago gallinago'') on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kurvitslased|kurvitslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[nepp|nepi]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. == Välimus == Tikutaja on väike 25–27 cm pikkune lind tiivapikkusega 37–43 cm. Ta kaalub 80–140 grammi. == Levik ja pesitsemine == Tikutaja on Eestis üldlevinud ja üks arvukamaid kurvitsalisi. Soodsamates elupaikades ulatub asustustihedus 25 paarini km²-l. Pesitseb [[Madalsoo|madal]]- ja [[siirdesoo]]del, [[rannaniit]]udel, märgadel [[puisniit]]udel ja [[lodumets]]ades. Pesa ehitab mättale või kõrge rohu sisse lohku. Kurnas, mis täitub mai esimeses pooles, on 4 muna. Ta saabub märtsi lõpul või aprilli alguses, lahkub oktoobris Lõuna-Euroopasse või Loode-Aafrikasse. Tikutaja on kindlat pesitsusterritooriumi hoidev [[Monogaamia|monogaamne]] lind. Territooriumi tähistamiseks teeb isaslind õhtu- ja hommikuhämaruses iseloomulikke [[Mängulend|mängulende]], tõustes selleks kuni 100 meetri kõrgusele. Kiirel laskumisel ajab isaslind saba laiali ning tekitab sabasulgede vibreerimise abil heli, millest pärineb ka ta rahvapärase nime – möhitaja ehk taevasikk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tikutaja |url=https://eoy.ee/metskurvits/sarnased-liigid/tikutaja |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=Metskurvits |keel=en}}</ref> == Viited == [[Kategooria:Kurvitslased]] [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} 9zvzgvzyt1f7ixp43dfv1mjadsclxkg 7124548 7124544 2026-04-05T06:45:06Z Ojassaar 206682 7124548 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib linnust; paiga kohta Põlva vallas vaata artiklit [[Tikutaja (Põlva)]]}} {{viita}} {{Taksonitabel | nimi = Tikutaja | värvus = linnud | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref = <ref>{{IUCN | nimi = Gallinago gallinago | ID = 22693097 | hindaja = BirdLife International | aasta = 2025 | IUCN_aasta = 2025}}</ref> | pilt = Gallinago gallinago 1 (Marek Szczepanek).jpg | pildi_seletus = | pilt2 = Gallinago_gallinago.ogg | pilt2 seletus = Isase tikutaja mängulennu hääl Venemaal Tšukotkas 2007. aastal | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Kurvitsalised]] ''Charadriiformes'' | sugukond = [[Kurvitslased]] ''Scolopacidae'' | perekond = [[Nepp]] ''Gallinago'' | liik = '''Tikutaja''' | binaarne = ''Gallinago gallinago'' | binaarse_autor = [[Carolus Linnaeus|Linnaeus]] (1758) }} [[Pilt:Gallinago gallinago MHNT.jpg|pisi|Tikutaja muna]] [[Fail:Common_Snipe_(Gallinago_gallinago)_(W_GALLINAGO_GALLINAGO_R3_C5).ogg|pisi|Tikutaja laul Inglismaal Hampshire'is 1988. aastal]] '''Tikutaja''' ehk '''taevasikk''' ehk '''möhitaja''' (''Gallinago gallinago'') on [[linnud|linnu]][[liik (bioloogia)|liik]] [[kurvitslased|kurvitslaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonnast]] [[nepp|nepi]] [[perekond (bioloogia)|perekonnast]]. == Välimus == Tikutaja on väike 25–27 cm pikkune lind tiivapikkusega 37–43 cm. Ta kaalub 80–140 grammi. == Levik ja pesitsemine == Tikutaja on Eestis üldlevinud ja üks arvukamaid kurvitsalisi. Soodsamates elupaikades ulatub asustustihedus 25 paarini km²-l. Pesitseb [[Madalsoo|madal]]- ja [[siirdesoo]]del, [[rannaniit]]udel, märgadel [[puisniit]]udel ja [[lodumets]]ades. Pesa ehitab mättale või kõrge rohu sisse lohku. Kurnas, mis täitub mai esimeses pooles, on 4 muna. Ta saabub märtsi lõpul või aprilli alguses, lahkub oktoobris Lõuna-Euroopasse või Loode-Aafrikasse. Tikutaja on kindlat pesitsusterritooriumi hoidev [[Monogaamia|monogaamne]] lind. Territooriumi tähistamiseks teeb isaslind õhtu- ja hommikuhämaruses iseloomulikke [[Mängulend|mängulende]], tõustes selleks kuni 100 meetri kõrgusele. Kiirel laskumisel ajab isaslind saba laiali ning tekitab sabasulgede vibreerimise abil heli, millest pärineb ka ta rahvapärase nime – möhitaja ehk taevasikk.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tikutaja |url=https://eoy.ee/metskurvits/sarnased-liigid/tikutaja |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=Metskurvits |keel=en}}</ref> == Viited == <references /> == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Kurvitslased]] [[Kategooria:Eesti kurvitsalised]] lp92m2iodvcdsucmglqx9m2y9mem2pl Aleksander Laane 0 232842 7124599 7110867 2026-04-05T08:42:43Z Amherst99 15496 7124599 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib poliitikust; haridustegelase kohta vaata artiklit [[Aleksander Laane (haridustegelane)]].}} [[Fail:Aleksander Laane 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il.jpg|pisi|Aleksander Laane 2021. aasta Arvamusfestivalil]] [[Pilt:Aleksander Laane, 12. jaanuar 2008.JPG|thumb|Aleksander Laane Erakonna Eestimaa Rohelised Tallinna piirkonna asutamiskoosolekul 2008. aastal.]] '''Aleksander Laane''' (sündinud [[22. august]]il [[1968]]) on Eesti poliitik. Laane on lõpetanud [[Tallinna 21. Kool]]i. Õppinud [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust.<ref>''[[Grüüne]]'' nr. 3, jaanuar 2011.</ref> Ta on ajalehe [[Terviseleht]] väljaandja. Ta on alates 2005. aastast [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] liige, 2010. aastast juhatuse liige ning 2011. aasta novembrist kuni 2017. aasta märtsini esimees. Laane kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2011. aasta valimistel]] ning sai 49 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2015. aasta valimistel]] kandideeris ta EER nimekirja esinumbrina [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] ja sai 404 häält, millest mandaadiks ei piisanud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref> Erakond valimiskünnist ei ületanud. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 83 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Aleksander Laane, [http://www.terviseleht.ee/2000reuma/46_vigor.php Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske]. Terviseleht.ee *Aleksander Laane, [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/cde86956-ae36-4f04-b1d0-38277147512b/vote Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha], vaadatud 5. aprillil 2017 {{JÄRJESTA:Laane, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 9jh5ezoyi0pziamx4l8e7zwyuhsnawt 7124601 7124599 2026-04-05T08:43:25Z Amherst99 15496 7124601 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib poliitikust; haridustegelase kohta vaata artiklit [[Aleksander Laane (haridustegelane)]].}} [[Fail:Aleksander Laane 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Aleksander Laane 2021. aasta [[Arvamusfestival]]il]] [[Pilt:Aleksander Laane, 12. jaanuar 2008.JPG|thumb|Aleksander Laane Erakonna Eestimaa Rohelised Tallinna piirkonna asutamiskoosolekul 2008. aastal.]] '''Aleksander Laane''' (sündinud [[22. august]]il [[1968]]) on Eesti poliitik. Laane on lõpetanud [[Tallinna 21. Kool]]i. Õppinud [[Tartu Ülikool]]is arstiteadust.<ref>''[[Grüüne]]'' nr. 3, jaanuar 2011.</ref> Ta on ajalehe [[Terviseleht]] väljaandja. Ta on alates 2005. aastast [[Erakond Eestimaa Rohelised|Erakonna Eestimaa Rohelised]] liige, 2010. aastast juhatuse liige ning 2011. aasta novembrist kuni 2017. aasta märtsini esimees. Laane kandideeris [[2011. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2011. aasta valimistel]] ning sai 49 häält. [[2015. aasta Riigikogu valimised|Riigikogu 2015. aasta valimistel]] kandideeris ta EER nimekirja esinumbrina [[Valimisringkond nr 2|Valimisringkonnas nr 2]] ja sai 404 häält, millest mandaadiks ei piisanud.<ref>http://rk2015.vvk.ee/detailed-2.html</ref> Erakond valimiskünnist ei ületanud. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] [[Kesklinna linnaosa]]s, kogus 83 häält ning ei osutunud valituks.<ref>{{netiviide| url = https://www.delfi.ee/leht/kov-valimised-2025/tulemused | pealkiri = KOV 2025 valimiste tulemused | perekonnanimi = | eesnimi = | autor-link = | failitüüp = | täpsustus = | väljaanne = [[Delfi (portaal)|Delfi]]| kuupäev = 27. oktoober 2025| koht = | väljaandja = | vaadatud = 28. jaanuar 2026| keel =| arhiivimisurl = | arhiivimisaeg = | tsitaat =}}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *Aleksander Laane, [http://www.terviseleht.ee/2000reuma/46_vigor.php Uus ravim vähendab kõrvaltoimete riske]. Terviseleht.ee *Aleksander Laane, [https://rahvaalgatus.ee/initiatives/cde86956-ae36-4f04-b1d0-38277147512b/vote Ravikanep tuleb patsientidele reaalselt kättesaadavaks teha], vaadatud 5. aprillil 2017 {{JÄRJESTA:Laane, Aleksander}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Erakonna Eestimaa Rohelised poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1968]] 1rmatyammbqmzdiobo1es8wbr689t06 Mari (täpsustus) 0 232923 7124505 7097969 2026-04-05T00:14:41Z Eiusmod 200998 Süüria 7124505 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} Sõnal "'''mari'''" on mitu tähendust. *'''[[Mari]]''' on [[taimed]]e [[vili|viljade]] tüüp. *'''[[Marjad]]''' on [[toiduaine]]. *'''[[Marjakultuur]]''' on väikeste ja enamasti mahlaste viljadega taimede organiseeritud kasvatamine. *'''[[Kalamari]]''' on [[kalad]]e [[munarakk|munarakud]]. *'''[[Mari (zooloogia)|Mari]]''' on veeloomade munarakud. *'''[[Marid]]''' on [[Venemaa]] Euroopa-osas elav [[soomeugrilased|soome-ugri]] rahvas. **[[mari keel]] on selle rahva keel *'''[[Mari (eesnimi)|Mari]]''' on [[eesnimi]]. *'''[[Mari (Tammsaare tegelane)|Mari]]''' on A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" tegelane *'''[[Mari (Mesopotaamia)|Mari]]''' oli [[Vanaaeg|vanaaja]] linn [[Mesopotaamia]]s. *'''Mari''' ehk [[Marinova]] on küla Võrumaal Meremäe vallas. *'''[[Mari (baski jumalanna)|Mari]]''' on baski jumalanna. *'''[[Mari (laev 1976)|Mari]]''' on laev. *'''[[Mari (ajakiri)|Mari]]''' on ajakiri. *'''[[Mari, Süüria|Mari]]''' on kunagine linn Süürias. ==Vaata ka== *[[Mari El]] ehk Marimaa 06ufpdp9b033ucbfr6q0jacoxzm3ll8 7124506 7124505 2026-04-05T00:16:32Z Eiusmod 200998 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7124505|7124505]], mille tegi [[Special:Contributions/Eiusmod|Eiusmod]] ([[User talk:Eiusmod|arutelu]]) Vist on Mesopotaamias 7124506 wikitext text/x-wiki {{täpsustuslehekülg}} Sõnal "'''mari'''" on mitu tähendust. *'''[[Mari]]''' on [[taimed]]e [[vili|viljade]] tüüp. *'''[[Marjad]]''' on [[toiduaine]]. *'''[[Marjakultuur]]''' on väikeste ja enamasti mahlaste viljadega taimede organiseeritud kasvatamine. *'''[[Kalamari]]''' on [[kalad]]e [[munarakk|munarakud]]. *'''[[Mari (zooloogia)|Mari]]''' on veeloomade munarakud. *'''[[Marid]]''' on [[Venemaa]] Euroopa-osas elav [[soomeugrilased|soome-ugri]] rahvas. **[[mari keel]] on selle rahva keel *'''[[Mari (eesnimi)|Mari]]''' on [[eesnimi]]. *'''[[Mari (Tammsaare tegelane)|Mari]]''' on A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" tegelane *'''[[Mari (Mesopotaamia)|Mari]]''' oli [[Vanaaeg|vanaaja]] linn [[Mesopotaamia]]s. *'''Mari''' ehk [[Marinova]] on küla Võrumaal Meremäe vallas. *'''[[Mari (baski jumalanna)|Mari]]''' on baski jumalanna. *'''[[Mari (laev 1976)|Mari]]''' on laev. *'''[[Mari (ajakiri)|Mari]]''' on ajakiri. ==Vaata ka== *[[Mari El]] ehk Marimaa a1etfcoowq0p2wclsthmjrvn8dw2g7z Jüri Trei 0 239972 7124434 6999523 2026-04-04T19:26:51Z Amherst99 15496 7124434 wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|aasta=2025|kuu=oktoober}} [[Fail:Jüri Trei 2020.jpg|pisi|püsti|Jüri Trei (2020)]] '''Jüri Trei''' (sündinud [[25. veebruar]]il [[1948]] [[Haapsalu]]s) on [[Eesti]] [[diplomaat]] ja [[laulja]]. Ta on lõpetanud [[1979]]. aastal [[Tallinna Riiklik Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumi]] laulu alal. Alates 2002. aastast on ta [[Isamaa ja Res Publica Liit|erakonna Isamaa]] liige. ==Töökäik== * 1973–1986 [[Estonia (teater)|ooperi- ja balletiteater Estonia]], laulja * 1971–1980 [[Eesti Televisioon]], muusika- ja meelelahutussaadete assistent, režissöör * 1980–1994 [[Kultuuriministeerium]], Teatrite Valitsuse juhataja, muusika- ja teatriosakonna juhataja, muusika- ja teatrinõunik * 1994–1999 [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Välisministeerium]], protokolliosakonna referent, III, II ja I sekretär * 1999–2002 Eesti Vabariigi konsul [[Peterburi]]s * 2002–2019 Välisministeerium, pressi- ja infoosakonna nõunik ==Ühiskondlikud ametid== * [[Eesti Muusikakultuuri Jäädvustamise Fond]]i esimees{{lisa viide}} * [[Peterburi Jaani kirik]]u Fondi esimees * ajalehe [[Peterburi Teataja]] taasasutaja ja toimetaja{{lisa viide}} * riikliku komisjoni “Eesti Lipp 120” esimees{{lisa viide}} * ametkondadevahelise rahvuskaaslaste programmi nõukogu liige{{lisa viide}} * riikliku pühakodade programmi juhtnõukogu liige{{lisa viide}} * [[EELK]] autasude komisjoni liige{{lisa viide}} * [[Eesti Lipu Selts]]i asutajaliige ja esimees{{lisa viide}} ==Tegevus poliitikas== Ta kandideeris [[2023. aasta Riigikogu valimised|2023. aasta valimistel]] [[XV Riigikogu|Riigikokku]], sai [[valimisringkond nr 2|valimisringkonnas nr 2]] ([[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa|Kesklinna]], [[Lasnamäe linnaosa|Lasnamäe]] ja [[Pirita linnaosa|Pirita]] linnaosad) 96 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris [[2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimised|2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel]] Lasnamäe linnaosas, sai 265 häält ning ei osutunud valituks. ==Tunnustus== * 1998 Läti Vabariigi [[Kolme Tähe orden|Kolme Tähe V klassi orden]] * 2001 Eesti Vabariigi [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[Norra]] Kuningriigi Rüütlirist{{lisa viide}} * Kaitsejõudude teenetemärk{{lisa viide}} * Kaitseliidu [[Valgerist]] * Kaitsejõudude medal * [[EELK teeneterist]] * Muinsuskaitse Seltsi teenetemedal * 2013 [[Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind]] * 2018 [[Tallinna teenetemärk]] * 2020 välisministeeriumi teeneterist * 2020 Aino Järvesoo auhind<ref>{{Netiviide|url=https://www.postimees.ee/7120091/aino-jarvesoo-nimelise-auhinna-sai-neli-inimest|pealkiri=Aino Järvesoo nimelise auhinna sai neli inimest|väljaanne=Postimees Online|aeg=27.11.2020|vaadatud=18.02.2022}}</ref> * 2020 [[Vabaduse Tammepärja aumärk]]<ref>[https://www.justdigi.ee/vabaduse-tammeparja-aumark#item-5 Vabaduse Tammepärja aumärgi kavalerid]</ref> * 2021 [[Kodanikupäeva aumärk]] ==Isiklikku== Jüri Trei on abielus Aet Treiga (sündinud 1974), peres kasvab kolm tütart: Hanna-Maria (sündinud 1996), Eeva-Liisa (1998) ja Gerda-Kristina (2004). Varem on Jüri Trei abielus olnud baleriin [[Kaie Kõrb]]iga.<ref>Kirsti Vainküla. [https://www.ohtuleht.ee/188045/kaie-korb-uus-elu-lapse-nimel Kaie Kõrb – uus elu lapse nimel]. Õhtuleht.ee, 17.12.2005.</ref> Jüri Trei hobid on sport, teater, muusika ja ajalugu. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://arhiiv.pohjarannik.ee/article.php?sid=4171 Jüri Trei aitas taastada võidupüha paraadide traditsiooni]. [[Põhjarannik]], 31. märts 2005 * [https://www.postimees.ee/1612151 Linnavolinik Trei kinkis linnapea Ratasele haamri]. Postimees, 21. detsember 2006 * [https://arhiiv.err.ee/vaata/pipi-pikksukk-1 Jüri Trei Tommy rollis muusikalis "Pipi Pikksukk"]. Estonia "Pipi Pikksuka" lavastuse video ERR-i arhviivis * [https://www.lipuselts.ee/archives/photogallery/kajalood-elav-ajalugu-juri-trei Kajalood. Elav ajalugu Jüri Trei], Eesti lipu seltsi veebileht * [https://kylauudis.ee/2017/10/31/juri-trei-mida-tahendavad-tutvused-ja-juhus/ Jüri Trei: mida tähendavad tutvused ja juhus], kylauudis.ee * [https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-lipu-paeval-kulastas-pika-hermanni-torni-ligi-700-inimest?id=78451295 Eesti lipu päeval külastas Pika Hermanni torni ligi 700 inimest], Delfi, 4. juuni 2017 {{JÄRJESTA:Trei, Jüri}} [[Kategooria:Eesti diplomaadid]] [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Kolme Tähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1948]] s7bj0il36ylf2wc0wgnr51rofjlvlvg Scott Turow 0 242814 7124312 7093830 2026-04-04T14:56:05Z Rosiestep 14297 Scott Turow at National Book Festival 2025.jpg 7124312 wikitext text/x-wiki {{Persoon | nimi = Scott Turow | Taustavärv = | pilt = Scott Turow at National Book Festival 2025.jpg | sünninimi = | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1949|4|12}} | sünnikoht = [[Chicago]], [[Illinois]], [[Ameerika Ühendriigid]] | a1 = Koduleht | a2 = [http://www.scottturow.com/ scottturow.com] }} '''Scott Frederick Turow''' (sündinud [[12. aprill]]il [[1949]] [[Chicago]]s) on [[Ameerika Ühendriigid|ameerika]] [[kirjanik]] ja [[advokaat]]. Ta sündis USA-s [[Chicago]]s, kus lõpetas Amherst College'i ([[1970]]). Seejärel jätkas ta haridusteed [[Stanfordi ülikool|Stanfordi]] ja [[Harvardi ülikool]]is. Aastatel [[1978]]–[[1986]] töötas [[advokaat|advokaadina]]. Pärast seda pühendus kirjandustegevusele.<ref>[http://www.hachettebookgroup.com/features/scottturow/bio.htm Scott Turow Biography.] Koduleht</ref> == Looming == * "[[Süütuse presumptsioon (romaan)|Süütuse presumptsioon]]" – ''Presumed Innocent'', [[1987]]; eesti keeles: [[Ersen]], [[1999]] * "The Burden of Proof", 1990 * "Pleading Guilty", 1993 * "The Laws of Our Fathers", 1996 * "Guilty As Charged", 1996 * "Personal Injuries", 1999 * "Reversible Errors", 2002 * "Ordinary Heroes", 2005 * "Limitations", 2006 * "Innocent", 2010 == Tunnustus == * [[1987]] – Suurbritannia kriminaalkirjanduse auhind [[Daggeri auhind|Silver Dagger]] ([[kriminaalromaan]]i "Süütuse presumptsioon" eest) * [[1988]] – Rootsi kriminaalkirjanduse auhind [[Rootsi kriminaalkirjanduse auhind#Martin Becki auhind|Martin Becki auhind]] ([[kriminaalromaan]]i "Süütuse presumptsioon" eest) ==Isiklikku== Scott Turow abiellus [[1971]]. aastal [[kunstnik]] Annettega. Neil on kolm last. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons|Category:Scott Turow|Scott Turow}} * [http://www.tornio.fi/index.php?p=TurowScott Scott Turow.] DekkariNetti * [http://www.krimi-couch.de/krimis/scott-turow.html Scott Turow.] Krimi-Couch.de {{JÄRJESTA:Turow, Scott}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide kriminaalkirjanikud]] [[Kategooria:Advokaadid]] [[Kategooria:Harvardi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] 7boqfwzyy9qgley6nukyl3pwyzcvoj3 Mall:Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed 10 247650 7124272 6736343 2026-04-04T12:37:48Z Taivo 268 7124272 wikitext text/x-wiki {{navmall | nimi = Eesti Ajakirjanike Liidu auliikmed | päis = [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] auliikmed | olek = suletud | loend1= <div> {{nowrap|1924 [[August Kitzberg]] •}} {{nowrap|1925 [[Eduard Vilde]] •}} {{nowrap|1929 [[Anton Jürgenstein]] •}} {{nowrap|1930 [[Mihkel Martna]] •}} {{nowrap|1930 [[Jaan Tõnisson]] •}} {{nowrap|1930 [[Georg-Eduard Luiga]] •}} {{nowrap|1931 [[Mihkel Aitsam]] •}} {{nowrap|1931 Eduard Hubel ([[Mait Metsanurk]]) •}} {{nowrap|1933 [[Hugo Raudsepp]] •}} {{nowrap|1934 [[Paul Olak]] •}} {{nowrap|1935 [[Jaan Tomp (ajakirjanik)|Jaan Tomp]] •}} {{nowrap|1936 [[Hendrik Moorson|Heinrich (Hendrik) Moorson]] •}} {{nowrap|1936 [[Peeter Grünfeldt]] •}} {{nowrap|1997 [[Juhan Peegel]] •}} {{nowrap|1997 [[Siegfried Veidenbaum]] •}} {{nowrap|1997 [[Heino Kersna]] •}} {{nowrap|1999 [[Lembit Lauri]] •}} {{nowrap|1999 [[Ivar Trikkel]] •}} {{nowrap|1999 [[Lembit Koik]] •}} {{nowrap|1999 [[Ester Spriit]] •}} {{nowrap|1999 [[Hamlet Tiits]] •}} {{nowrap|2000 [[Endel Sõerde]] •}} {{nowrap|2001 [[Hugo Alter]] •}} {{nowrap|2002 [[Helju Vals]] •}} {{nowrap|2002 [[Felix Leet]] •}} {{nowrap|2002 [[Faivi Kljutšik]] •}} {{nowrap|2002 [[Rudolf Aller]] •}} {{nowrap|2004 [[Aado Slutsk]] •}} {{nowrap|2005 [[Ene Pajula]] •}} {{nowrap|2005 [[Ants Luik]] •}} {{nowrap|2005 [[Harri Treial]] •}} {{nowrap|2006 [[Eduard Tüür]] •}} {{nowrap|2006 [[Endel Saar (ajakirjanik)|Endel Saar]] •}} {{nowrap|2006 [[Hille Tänavsuu]] •}} {{nowrap|2007 [[Mari Tarand]] •}} {{nowrap|2008 [[Viktor Salmre]] •}} {{nowrap|2008 [[Grete Naaber]] •}} {{nowrap|2008 [[Ülo Vooglaid]] •}} {{nowrap|2008 [[Mati Talvik]] •}} {{nowrap|2011 [[Ene Hion]] •}} {{nowrap|2013 [[Sulev Uus]] •}} {{nowrap|2015 [[Asta Kiitam]] •}} {{nowrap|2015 [[Voldemar Lindström]] •}} {{nowrap|2016 [[Riina Eentalu]] •}} {{nowrap|2016 [[Tiiu-Ann Salasoo]] •}} {{nowrap|2018 [[Martin Viirand]] •}} {{nowrap|2022 [[Madli Vitismann]] •}} {{nowrap|2022 [[Merike Viilup]] •}} {{nowrap|2022 [[Enda Naaber]]}} </div> }}<noinclude> Allikas: [http://www.eal.ee/index.php?page=67] [[Kategooria:Biograafiate navigeerimismallid]] [[Kategooria:Eesti meedia mallid]] </noinclude> 0ezpn4emonzvt2w4zt76684zi8zeqwf Wacław Grzybowski 0 250482 7124442 4550308 2026-04-04T19:40:08Z Mona 355 7124442 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wacław Grzybowski.PNG|pisi|Wacław Grzybowski]] '''Wacław Grzybowski''' ([[4. aprill]] [[1887]] Zamiechów, [[Jarosławi maakond]] – [[30. detsember]] [[1959]] [[Pariis]]) oli Poola poliitik, diplomaat ja ajakirjanik. Ta õppis [[õigusteadus]]t ning osales nooruses Poola iseseisvusliikumises. Pärast Esimene maailmasõda tegutses ta ajakirjaniku ja poliitikuna. Grzybowski oli [[Seim (Poola)|Poola parlamendi]] liige aastatel 1927–1935. Aastatel 1936–1939 töötas ta Poola suursaadikuna [[Moskva]]s, kus ta esindas Poola huve keerulises rahvusvahelises olukorras enne [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemist. Suursaadikuna Moskvas oli ta seotud diplomaatiliste suhete hoidmisega Nõukogude Liiduga ajal, mil pinged Euroopas kasvasid. Pärast sõja algust jäi ta eksiili ning elas hiljem [[Prantsusmaa]]l. Wacław Grzybowski suri 1959. aastal Pariisis. {{JÄRJESTA:Grzybowski, Waclaw}} [[Kategooria:Poola poliitikud]] [[Kategooria:Poola suursaadikud]] [[Kategooria:Sündinud 1887]] [[Kategooria:Surnud 1959]] 1xgqqtadjmwgyxktugcme84kpljjw18 Biograafiad (Ma) 0 250943 7124666 7123974 2026-04-05T09:49:46Z Velirand 67997 /* May */ 7124666 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ma)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ma". ==Ma== *[[Ma Huateng]], Hiina ettevõtja (1971–) *[[Ma Lin]], Hiina lauatennisist (1980–) *[[Ma Long]], Hiina lauatennisist (1988–) *[[Ma Yuan]], hiina maalikunstnik (suri 1225) *[[Yo-Yo Ma]], hiina päritolu tšellist (1955–) ==Maa== *[[Berthold Maack]], Saksa sõjaväelane (1898–1981) *[[Richard Maack]], maadeuurija ja õpetaja (1825–1886) *[[Maido Maadik]], eesti helirežissöör (1960–2014) *[[Andre Maaker]], eesti kitarrist ja kitarriõpetaja *[[Juhan Maaker]], eesti torupillimängja (1845–1930) *[[Villem Maaker]], Eesti poliitik ja põllumees (1891–1966) *[[Väino Maala]], eesti pillimeister (1914–1987) *[[Paul Maalma]], Eesti poliitik (1962–) *[[Taneti Maamau]], Kiribati poliitik (1960–) *[[Mait Maameele]], eesti kunstnik-dekoraator ja karikaturist (1910–1987) *[[Lembit Maamets]], eesti metsandustegelane (1957–) *[[Viktor Maamägi]], eesti ajaloolane (1917–2005) *[[Mati Maanas]], Eesti ettevõtja ja kirikutegelane (1953–) *[[Helmut Maandi]], Eesti advokaat ja poliitik (1906–1990) *[[Jaak Maandi]], Eesti riigiametnik (1936–)Marek Marksoo *[[Katrin Maandi]], eesti lingvist ja kultuuriametnik (1943–) *[[Mart Maandi]], Eesti suhtekorraldaja (1950–) *[[August Maanidi]], Eesti sõjaväelane (1887–1963) *[[Viivi Maanso]], eesti pedagoogikateadlane (1929–2021) *[[Luule Maar]], eesti nahakunstnik (1938–2024) *[[Paul Maar]], saksa kirjanik (1937–) *[[Silver Maar]], eesti võrkpallur (1999–) *[[Viveli Maar]], eesti laulja ja lauluõpetaja (1991–) *[[Gustav Maarand]], eesti vaimulik (1912–2003) *[[Tõnu Maarand]], eesti skulptor (1940–2024) *[[Alar Maarend]], Eesti poliitik, pedagoog ja Eesti NSV parteitöötaja (1960–) *[[Eva Maaring]], eesti geograaf ja kodu-uurija (1927–2021) *[[Maarja]], Jeesuse ema *[[Maarja Magdaleena]], Jeesuse jünger *[[Heidi-Ingrid Maaroos]], eesti arstiteadlane (1942–) *[[Ilmo Maaroos]], eesti advokaat (1967–) *[[Heiko Maas]], Saksa poliitik (1966–) *[[Maret Maasalu]], eesti fotograaf *[[Hannes Maasel]], eesti poliitik (1951–) *[[Eduard Maaser]], eesti kunstnik (1916–1990) *[[Aet Maasik]], eesti sisearhitekt (1941–2013) *[[Alfred Maasik]], eesti jooksja ja käija (1897–1990) *[[Anne Maasik]], eesti näitleja ja laulja (1951–) *[[Arne Maasik]], eesti arhitekt ja fotograaf (1971–) *[[Artur Maasik]], eesti poksija (1906–1937) *[[August Maasik]], eesti päritolu Kanada polaaruurija (1887–1976) *[[Einar Maasik]], eesti kirjanik (1929–2009) *[[Elsa Maasik]], eesti ooperilaulja (1908–1991) *[[Erik Maasik]], eesti pikamaajooksja (1942–) *[[Ernst Maasik]], eesti laevaehitusinsener (1890–1949) *[[Jana Maasik]], eesti kirjanik (1970–) *[[Laura Maasik]], eesti kergejõustiklane (1993–) *[[Maasike Maasik]], eesti tekstiilikunstnik (1945–) *[[Martin Maasik]], eesti laskesuusataja (1984–) *[[Peep Maasik]], eesti lavastaja (1992–) *[[Villem Maasik]], eesti advokaat, ametiühingutegelane ja poliitik (1883–1919) *[[Õie Maasik]], eesti näitleja (1929–1992) *[[Matti Maasikas]], Eesti diplomaat (1967–) *[[Mirjam Maasikas]], eesti klaasikunstnik (1916–1992) *[[Uno Maasikas]], eesti ajakirjanik (1931–2019) *[[Alges Maasikmets]], eesti jalgrattur (1968–) *[[Sergei Maasin]], Eesti laulja (1950–) *[[Madis Maasing]], eesti ajaloolane (1984–) *[[Nikolai Maasing]], eesti keemik (1900–1942) *[[Richard Maasing]], Eesti sõjaväelane (1896–1976) *[[Eduard August Maass]], luterlik vaimulik (1875–1958) *[[Voldemar Maask]], eesti fotograaf (1941–1998) *[[Joachim Maass]], saksa kirjanik (1901–1972) *[[Mart Maastik]], Eesti munitsipaalpoliitik (1964–) *[[Lorin Maazel]], USA dirigent, viiuldaja ja helilooja (1930–2014) *[[Aet Maatee]], Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhataja (1961–) *[[Ott Maaten]], eesti muusik ja majandusjuht (1967–) *[[Siim Maaten]], eesti näitleja ja lavastaja (1985–) *[[Wangari Maathai]], Keenia keskkonnaaktivist (1940–2011) *[[Nigul Maatsoo]], eesti poksija ja treener (1902–1967) *[[Vambola Maavara]], eesti entomoloog (1928–1999) *[[Märt Maavere]], Eesti kaitsepolitseinik (1901–1941) ==Mab== *[[Alain Mabanckou]], Kongo Vabariigi kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja (1966–) *[[Maḩmūd al-Mabḩūḩ]], Palestiina sõjaväelane (1960–2010) *[[Awer Mabil]], Keenia päritolu Austraalia jalgpallur (1995–) *[[Jean Mabillon]], prantsuse ajaloolane (1632–1707) *[[Gabriel Bonnot de Mably]], prantsuse filosoof ja ajaloolane (1709–1785) *[[Sunny Mabrey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Mabuse]], madalmaade maalikunstnik (15.–16. sajand) *[[Richard Mabuza]], Svaasimaa kergejõustiklane (1946–) ==Mac== *[[Alexis Mac Allister]], Argentina jalgpallur (1998–) *[[Patrice de Mac Mahon|Marie Adme Patrice Maurice Mac Mahon]], Magenta hertsog, Prantsusmaa väejuht ja riigitegelane (1808–1893) *[[Pierre Mac Orlan]], prantsuse kirjanik (1882–1970) *[[Ivan Macan]], horvaadi filosoof ja teoloog (1939–) *[[Tomislav Macan]], horvaadi publitsist (1905–1971) *[[Trpimir Macan]], horvaadi ajaloolane (1935–) *[[Hrvoje Macanović]], horvaadi ajakirjanik (1904–1980) *[[Ignacije Macanović]], horvaadi ehitusmeister (1727–1807) *[[Gloria Macapagal Arroyo]], Filipiinide poliitik (1947–) *[[Slavko Macarol]], horvaadi geodeet (1914–1984) *[[Douglas MacArthur]], USA sõjaväelane (1880–1964) *[[Thomas Babington Macaulay]], Briti ajaloolane ja poliitik (1800–1859) *[[Macbeth]], Šotimaa kuningas (suri 1057) *[[Seán MacBride]], Iirimaa poliitik (1904–1988) *[[Marcello Macchia]], itaalia näitleja (1978–) *[[Alan Graham MacDiarmid]], Austraalia päritolu USA keemik (1927–2007) *[[Hugh MacDiarmid]], šoti luuletaja ja kriitik (1892–1978) *[[Thomas MacDonagh]], iiri luuletaja ja kriitik (1878–1916) *[[James Ramsay MacDonald]], Briti poliitik (1866–1937) *[[Jeanette MacDonald]], USA näitleja ja laulja (1901–1965) *[[John A. Macdonald]], Kanada riigitegelane (1815–1891) *[[Norm Macdonald]], Kanada koomik, kirjanik ja näitleja (1959–2021) *[[Philip MacDonald]], Briti stsenarist ja kirjanik (1900–1980) *[[Andie MacDowell]], USA näitleja ja modell (1958–) *[[Edward Alexander MacDowell]], USA helilooja, pianist ja muusikapedagoog (1860–1908) *[[Alexandru Macedonski]], rumeenia kirjanik (1854–1920) *[[Brooks Macek]], Saksamaa-Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Milan Maceljski]], horvaadi agronoom, entomoloog ja taimekaitseteadlane (1925–2007) *[[Ramūnas Mačežinskas]], leedu jalgpallur (1988–) *[[Dean Macey]], Briti kümnevõistleja (1977–) *[[Alan Macfarlane]], Briti antropoloog ja ajaloolane (1941–) *[[Seth MacFarlane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Ernst Mach]], Austria füüsik ja filosoof (1838–1916) *[[Karel Hynek Mácha]], tšehhi kirjanik (1810–1836) *[[Vítězslav Mácha]], Tšehhoslovakkia maadleja (1948–2023) *[[Oldřich Machač]], Tšehhoslovakkia jäähokimängija (1946–2011) *[[Fernanda Machado]], Brasiilia näitleja (1980–) *[[María Corina Machado]], Venezuela poliitik (1967 –) *[[Scott Machado]], Brasiilia korvpallur (1990–) *[[Salvador Machado Agüero]], Nicaragua poliitik ja jurist *[[Joaquim Maria Machado de Assis]], Brasiilia kirjanik (1839–1908) *[[Facundo Machaín]], Paraguay poliitik ja advokaat (1845–1877) *[[Peter Machajdík]], slovaki helilooja (1961–) *[[Riek Machar]], Lõuna-Sudaani poliitik (1953–) *[[Guillaume de Machaut]], prantsuse helilooja ja luuletaja (suri 1377) *[[François-Bernard Mâche]], prantsuse helilooja ja muusikateadlane (1935–) *[[Graça Machel]], Mosambiigi poliitik (1945–) *[[Samora Machel]], Mosambiigi poliitik (1933–1986) *[[Niccolò Machiavelli]], itaalia poliitik, ajaloolane ja poliitikateoreetik (1469–1527) *[[Kōki Machida]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Tatsuki Machida]], jaapani iluuisutaja (1990–) *[[Mladen Machiedo]], horvaadi kirjandusteadlane, esseist, luuletaja ja tõlkija (1938–) *[[Višnja Machiedo]], horvaadi tõlkija ja esseist (1940–2013) *[[Fritz Machlup]], Austria päritolu USA majandusteadlane (1902–1983) *[[Sergej Machonin]], tšehhi kirjanik (1918–1995) *[[Lýdia Machová]], slovaki polüglott, keeleõpetaja ja õppejõud (1989–) *[[Francisco Macías Nguema]], Ekvatoriaal-Guinea poliitik (1924–1979) *[[Filip Macić]], horvaadi aadlik (14. sajand) *[[Ignacy Maciejowski]], poola kirjanik (1835–1901) *[[Antoni Macierewicz]], Poola poliitik (1948–) *[[Charles Macintosh]], šoti keemik ja leiutaja (1766–1843) *[[Alasdair MacIntyre]], šoti filosoof (1929–2025) *[[Robert Morrison MacIver]], šoti päritolu USA sotsioloog (1882–1970) *[[Buddy MacKay]], USA poliitik (1933–2024) *[[Charles Mackay]], šoti luuletaja ja ajakirjanik (1812–1889) *[[Ian MacKaye]], ameerika muusik (1962–) *[[Ralf Mackenbach]], hollandi laulja ja tantsija (1995–) *[[August Macke]], saksa maalikunstnik (1887–1914) *[[Alexander Mackendrick]], Briti filmirežissöör ja stsenarist (1912–1993) *[[August von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1849–1945) *[[Eberhard von Mackensen]], Saksamaa sõjaväelane (1889–1969) *[[Hans Georg Viktor von Mackensen]], Saksamaa diplomaat, riigisekretär, suursaadik ja SS-Gruppenführer (1883–1947) *[[Alexander Mackenzie]], šoti päritolu Kanada maadeuurija (suri 1820) *[[Compton Mackenzie]], šoti kirjanik (1883–1972) *[[Henry Mackenzie]], šoti kirjanik (1745–1831) *[[John Mackie]], Austraalia filosoof (1917–1981) *[[Józef Mackiewicz]], poola kirjanik ja publitsist (1902–1985) *[[Halford John Mackinder]], inglise geograaf (1861–1947) *[[Nathan MacKinnon]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Roderick MacKinnon]], USA biofüüsik (1956–) *[[Aeneas Mackintosh]], Briti Antarktika-uurija ja Briti Kaubalaevastiku ohvitser (1879–1916) *[[Charles Renney Mackintosh]], šoti arhitekt, maalikunstnik ja disainer (1868–1928) *[[Kyle MacLachlan]], USA filminäitleja (1959–) *[[Shirley MacLaine]], USA filminäitleja (1934–) *[[Jamie Maclaren]], Austraalia jalgpallur (1993–) *[[Colin Maclaurin]], šoti matemaatik (1698–1746) *[[Fitzroy Maclean]], Briti poliitik ja ajaloolane (1911–1996) *[[Archibald MacLeish]], USA luuletaja (1892–1982) *[[Fiona Macleod]], šoti kirjanik (1855–1905) *[[John James Richard Macleod]], šoti füsioloog (1876–1935) *[[Kevin MacLeod]], Ameerika Ühendriikide helilooja ja muusikaprodutsent (1972–) *[[Alexander Macmillan]], Briti ettevõtja (1818–1896) *[[Daniel Macmillan]], Briti ettevõtja (1813–1857) *[[Harold Macmillan]], Briti poliitik (1894–1986) *[[Kenneth MacMillan]], Briti balletitantsija ja koreograaf (1929–1992) *[[Louis MacNeice]], inglise luuletaja (1907–1963) *[[Richard Stockton MacNeish]], USA arheoloog (1908–2011) *[[Peter MacNicol]], ameerika näitleja (1954–) *[[Fiona Macpherson]], šoti filosoof *[[James Macpherson]], šoti kirjanik ja poliitik (1736–1796) *[[Mauricio Macri]], Argentina ehitusinsener, ärimees ja poliitik (1959–) *[[Macrinus]], Vana-Rooma keiser (165–218) *[[Emmanuel Macron]], Prantsusmaa poliitik ja endine investeerimispankur (1977–) *[[Krzysztof Mączyński]], poola jalgpallur (1987–) *[[Vladimír Macura]], tšehhi kirjanik, kirjandusteadlane ja tõlkija, estofiil (1945–1999) *[[William H. Macy]], USA Emmy auhinnaga pärjatud filminäitleja ja filmirežissöör (1950–) ==Mad== *[[Carl Otto von Madai]], saksa õigusteadlane (1809–1850) *[[Linda Madalik]], eesti arhitektuuriakustik (1944–) *[[Tiit Madalvee]], eesti maadleja ja treener (1937–) *[[Merike Madar]], eesti kulturist (1950–) *[[Salvador de Madariaga]], Hispaania kirjanik (1886–1978) *[[Marek Maďarič]], Slovakkia lavastaja ja poliitik (1966–) *[[Muşţafā Madbūlī]], Egiptuse poliitik (1966–) *[[Maddan]], brittide kuningas *[[Benji Madden]], USA kitarrist (1979–) *[[Joel Madden]], USA laulja (1979–) *[[James Maddison]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Ottomar Maddison]], eesti tehnikateadlane (1879–1959) *[[Rachel Maddow]], USA telesaatejuht (1973–) *[[Julius Made]], Eesti ohvitser ja riigiametnik (1894–1956) *[[Reet Made]], eesti ajakirjanik ja kirjanik (1941–) *[[Tiit Made]], Eesti majandusteadlane ja poliitik (1940–) *[[Vahur Made]], eesti ajaloolane (1971–2017) *[[Printsess Madeleine (Rootsi)|Madeleine]], Rootsi printsess (1982–) *[[Leevi Madetoja]], soome helilooja ja dirigent (1887–1947) *[[Joachim Madeyka]], Eesti vaimulik (1660–1710) *[[Enn Madi]], eesti tantsupedagoog (1943–2002) *[[Egor Madiberg]], eesti maalikunstnik (1910–1983) *[[Anthony Madigan]], Austraalia poksija (1930–2017) *[[Karl Madis]], eesti laulja (1959–) *[[Carola Madis]], eesti saatejuht ja raadiohääl (1987–) *[[Juhan Madise]], Eesti sõjaväelane (1903–1977) *[[Ülle Madise]], eesti jurist (1974–) *[[Jaak Madison]], Eesti poliitik (1991–) *[[James Madison]], USA poliitik (1751–1836) *[[Mikey Madison]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1999–) *[[Voldemar Madisso]], Eesti sõjaväelane, insener ja eesti aktivist Kanadas (1920–2015) *[[Alla Madisson]], eesti endine allveesportlane (1947–) *[[Mari-Liis Madisson]], eesti semiootik (1988–) *[[Tiit Madisson]], Eesti poliitik (1950–2021) *[[Peeter Madissoo]], Eesti poliitik (1901–1962) *[[Hans Madissoon]], eesti arst ja eugeenik (1887–1956) *[[Mart Madiste]], eesti laulja (1969–) *[[Madita]], Austria laulja ja näitleja (1978–) *[[Ferenc Mádl]], Ungari poliitik ja õigusteadlane (1931–2011) *[[Bernard Madoff]], USA investeerimiskurjategija (1938–) *[[Masuzō Madono]], jaapani jalgpallur *[[Emiliano Madriz]], Nicaragua ülemdirektor (1800–1844) *[[Madonna (laulja)|Madonna]], USA laulja ja näitleja (1958–) *[[Miguel de la Madrid]], Mehhiko poliitik (1934–2012) *[[José Madriz Rodriguez]], Nicaragua poliitik ja jurist (1867–1911) *[[Herman Madsen]], Taani poliitik ja sõjaväelane (1844–1917) *[[Jens-Erik Madsen]], Taani jalgrattur (1981–) *[[Karl Madsen]], taani kunstnik ja kunstiajaloolane (1855–1938) *[[Michael Madsen]], USA näitleja (1957–2025) *[[Michael Madsen (Taani filmilavastaja)|Michael Madsen]], taani filmirežissöör ja näitleja (1971–) *[[Peter Madsen]], endine taani ettevõtja ja leiutaja (1971–) *[[Svend Åge Madsen]], taani kirjanik (1939–) *[[Kamandar Madžidov]], Nõukogude Liidu ja Valgevene eest võistelnud endine maadleja (1961–) *[[Nikola Madžirov]], makedoonia luuletaja, esseist ja tõlkija (1973–) *[[Chukwudiebere Maduabum]], Nigeeria korvpallur (1991–) *[[Noni Madueke]], Inglismaa jalgpallur (2002–) *[[Adahhan Madumarov]], Kõrgõzstani poliitik (1965–) *[[Nicolás Maduro]], Venezuela poliitik (1962–) *[[Ricardo Maduro]], Hondurase poliitik, riigi president 2002–2006 (1946–) ==Mae== *[[August Mae]], Eesti sõjaväelane (1912–1990) *[[Jaak Mae]], eesti murdmaasuusataja (1972–) *[[Daizen Maeda]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Hideki Maeda]], Jaapani endine jalgpallur (1954–) *[[Osamu Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Ryōichi Maeda]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Gunnar Maehle]], Eesti arst (1916–1984) *[[Joakim Mæhle]], taani jalgpallur (1997–) *[[Kazuya Maekawa]], jaapani endine jalgpallur (1968–) *[[Vincenzo Maenza]], Itaalia maadleja (1962–) *[[Michael Maestlin]], saksa astronoom ja matemaatik (1550–1631) *[[Masakiyo Maezono]], Jaapani endine jalgpallur (1973–) ==Maf== *[[Pablo Maffeo]], hispaania jalgpallur (1997–) ==Mag== *[[Jiří Magál]], tšehhi murdmaasuusataja (1977–) *[[Fernão de Magalhães]], portugali meresõitja ja maadeavastaja (1480–1521) *[[Ravil Maganov]], tatari rahvuset Venemaa ettevõtja (1954–2022) *[[Pua Magasiva]], Samoa päritolu Uus-Meremaa filminäitleja (1980–2019) *[[Saksi-Weissenfelsi Magdalena Sibylle]], Saksi-Gotha-Altenburgi hertsoginna (1648–1681) *[[Darius Magdišauskas]], Leedu endine jalgpallur (1969–) *[[Audrey Magee]], iiri kirjanik ja ajakirjanik (1966–) *[[François Magendie]], prantsuse anatoom, arst ja füsioloog (1783–1855) *[[Josh Magennis]], Põhja-Iirimaa jalgpallur (1990–) *[[Joe Maggard]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja produtsent (1955–) *[[Maurren Higa Maggi]], Brasiilia kergejõustiklane (1976–) *[[Valter Maggi]], itaalia glatsioloog *[[Giovanni Paolo Maggini]], itaalia viiulimeister (1580–1632) *[[Christian Maggio]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Māgha]], India sanskritikeelne luuletaja (7.–8. sajand) *[[Mayssa Maghrebi]], Araabia Ühendemiraatide–Maroko näitleja (1983–) *[[Parham Maghsoodloo]], Iraani maletaja (2000–) *[[Magid Magid]], Somaalia päritolu Suurbritannia poliitik (1989–) *[[Elizabeth Magie]], Ameerika Ühendriikide lauamängude disainer, kirjanik ja feminist (1866–1948) *[[Frederik Magle]], taani helilooja, organist ja pianist (1977–) *[[Antonio di Marco Magliabechi]], itaalia raamatukoguhoidja (1633–1714) *[[Magnentius]], Vana-Rooma keiser (303–353) *[[Paul Magnette]], Belgia poliitik (1971–) *[[Sergei Magnitski]], Venemaa jurist (1972–2009) *[[Magnus]], Liivimaa kuningas *[[Magnus Lagabøte]], Norra kuningas (1238–1280) *[[Magnus Paljasjalg]], Norra kuningas (1073–1103) *[[Magnus I (Braunschweig-Wolfenbüttel)|Magnus]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (suri 1369) *[[Hilda Magnus]], eesti õpetaja ja koduloolane (1903–1993) *[[Maigi Magnus]], eesti skulptor (1983–) *[[Riin Magnus]], eesti semiootik (1982–) *[[Sandra Magnus]], USA astronaut (1964–) *[[Jan Magnussen]], taani vormelisõitja (1973–) *[[Kevin Magnussen]], taani vormelisõitja (1992–) *[[Hasuhha Magomadov]], viimane tšetšeeni abrekk (1905–1978) *[[Muslim Magomajev]], aserbaidžaani laulja (1942–2008) *[[Valerio Magrelli]], itaalia luuletaja (1957–) *[[Claudio Magris]], itaalia kirjanik, ajakirjanik, esseist ning austria ja saksa kultuuri uurija (1939–) *[[René Magritte]], Belgia kunstnik (1898–1967) *[[Peter Magubane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi fotograaf (1932–2024) *[[João Magueijo]], Briti kosmoloog (1967–) *[[John Magufuli]], Tansaania poliitik (1959–2021) *[[Harry Maguire]], inglise jalgpallur (1993–) *[[Tobey Maguire]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1975) *[[Yvonne Magwas]], Saksa poliitik (1979–) ==Mah== *[[Maha Vajiralongkorn]], Tai troonipärija (kroonprints) (1952–) *[[John Dramani Mahama]], Ghana poliitik (1958–) *[[Mehdi Mahdavikia]], Iraani jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1977–) *[[Sammy Mahdi]], Belgia poliitik (1988–) *[[Mahendra|Mahendra Bir Bikram Shah Dev]], Nepali kuningas (1920–1972) *[[Bill Maher]], USA teleajakirjanik (1956–) *[[Kaitlyn Maher]], USA laulja (2004–) *[[Nagib Mahfuz]], Egiptuse kirjanik (1911–2006) *Mahidevran Sultan, Türgi sultani Süleyman I peakonkubiin (suri 16. sajandil) *[[Kahhor Mahkamov]], Tadžikistani poliitik, Tadžiki NSV partei- ja riigitegelane (1932–2016) *[[Richard Mahl]], eesti keemik, [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilise Instituudi]] rektor ja Eesti NSV riigitegelane (1898–1964) *[[Ibrāhīm Maḩlab]], Egiptuse poliitik (1949–) *[[Jaan Mahlapuu]], Venemaa sõjaväelendur (1894–1917) *[[Johann Mahlapuu]], Eesti sõjaväelane (1888–1954) *[[Madis Mahlapuu]], eesti jurist (1956–) *[[Riina Mahlapuu]], eesti biokeemik (1951–) *[[Anna Mahler]], Austria skulptor (1904–1988) *[[Gustav Mahler]], Austria helilooja ja koorijuht (1860–1911) *[[Margaret Mahler]], ungari arst (1897–1985) *[[Johann Mahmastal]], Nõukogude Liidu diplomaatiline kuller (1891–1942) *[[Helen Mahmastol]], Eesti Miss Estonia 1997 (1977–) *[[Nestor Mahno]], Ukraina anarhokommunist, Ukraina revolutsiooni juht (1888–1934) *[[August Mahoni]], eesti notar (1889–?) *[[Eugen Wilhelm Mahr]], Eesti ja saksa vaimulik (1882–1933) *[[Phil Mahre]], USA mäesuusataja (1957–) *[[Steve Mahre]], USA mäesuusataja (1957) *[[Riyad Mahrez]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Erika Mahringer]], Austria mäesuusataja (1924–2018) *[[Jaroslava Mahutšihh]], Ukraina kergejõustiklane (2001–) ==Mai== *[[Thiago Maia]], Brasiilia jalgpallur (1997–) *[[Raihau Maiau]], Prantsuse Polüneesia kergejõustiklane (1992–) *[[Karl Ludwig Maibach]], eesti maalikunstnik (1833–1889) *[[Paul Maibaum]], eesti endine maadleja (1940–) *[[Kleer Maibaum-Vihmar]], eesti näitleja (1972–) *[[Heiki Maiberg]], eesti karikaturist (1952–) *[[Maicon]], Brasiilia jalgpallur (1981–) *[[Jonatan Maidana]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Helmi Maide]], eesti majandusteadlane (1926–2014) *[[Hugo Maide]], eesti kalandus- ja merendustegelane (1932–2020) *[[Jaan Maide]], Eesti sõjaväelane (1884–1945) *[[Johannes Maide]], Eesti looduskaitsetegelane (1893–1944) *[[Johannes-Eduard Maide]], eesti vaimulik (1911–1944) *[[Maret Maide]], eesti kirjastaja ja tõlkija (1942–2025) *[[Priit Maide]], eesti ettevõtja (1963–) *[[Vilve Maide]], eesti dirigent (1973–) *[[Aleksander Maidla]], Eesti sõjaväelane (1898–1983) *[[Kaido Maidla]], eesti näitleja ja koorilaulja (1936–2020) *[[Heino Maidlo]], eesti kullassepp (1893–1956) *[[Juhan Maidlo]], eesti spordiajakirjanik (1930–2015) *[[Ines Maidre]], eesti organist (1958–) *[[Jaan Maidre]], Tapa linnapea ja linnavanem (1903–1942) *[[Paul Maidre]], eesti vaimulik (1919–1996) *[[Riina Maidre]], eesti näitleja (1982–) *[[Villem Maidre]], eesti omavalitsustegelane (1903–1990) *[[Artur Maier]], eesti sõudja (1986–) *[[Fred Anton Maier]], norra kiiruisutaja (1938–2015) *[[Hermann Maier]], Austria mäesuusataja (1972–) *[[Ruth Maier]], Austria juudi päritolu päevikupidaja (1920–1942) *[[Vivian Maier]], Ameerika Ühendriikide tänavafotograaf (1926–2009) *[[Aïssa Maïga]], Senegali päritolu Prantsusmaa filminäitleja (1975–) *[[Ousmane Issoufi Maïga]], Mali poliitik (1945–) *[[Vallo Maidla]], eesti maletaja (1970–) *[[Habib Maïga]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1996–) *[[Merle Maigre]], Eesti riigiametnik (1977–) *[[Viktor Maigurov]], vene laskesuusataja *[[Pave Maijanen]], soome muusik (1950–2021) *[[Hilda Maikalu]], eesti advokaat (1893–1967) *[[Eduard Mailend]], Eesti kohtunik (1902–1970) *[[Norman Mailer]], USA kirjanik (1923–2007) *[[Aristide Maillol]], prantsuse skulptor, maalikunstnik ja graafik (1861–1944) *[[Herman Maim]], Venemaa ja Eesti sõjaväelane (1894–1922) *[[Nikolai Maim]], eesti õigusteadlane (1884–1976) *[[Mmusi Maimane]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1980–) *[[Matti Maimets]], eesti arst (1956–) *[[Olev Maimets]], Tartu Ülikooli anatoomia õppejõud (1929–1996) *[[Olev Maimets (insener)|Olev Maimets]], väliseesti insener (1951–) *[[Riho Esko Maimets]], eesti helilooja (1988–) *[[Toivo Maimets]], eesti bioloog ja poliitik (1957–) *[[Kaire Maimets-Volt]], eesti muusikateadlane (1977–) *[[Andres Maimik]], eesti filmirežissöör (1970–) *[[Katrin Maimik]], eesti filmirežissöör (1982–) *[[Raivo Maimre]], eesti jalgrattur (1982–) *[[Vjatšeslav Maimussov]], Eesti balletitantsija (1946–1995) *[[Mary Main]], USA psühholoog (1943–2023) *[[Enn Mainla]], eesti spordiajaloolane (1944–) *[[Jaan Maior]], eesti vaimulik (1899–1999) *[[Linda Maior]], eesti vaimulik (1905–1994) *[[Titu Maiorescu]], Rumeenia poliitik (1840–1917) *[[Maironis]], leedu katoliku preester, teoloog ja poeet (1862–1932) *[[Juhan Maisma]], Eesti sõjaväelane ja haridustegelane (1888–1966) *[[Ants Maiste]], eesti odaviskaja ja sporditegelane (1924–1989) *[[Juhan Maiste]], eesti kunstiajaloolane *[[Margus Maiste]], eesti arhitekt (1977–) *[[Martin Maiste]], eesti maadleja (1912–1991) *[[Meelis Maiste]], eesti sulgpallur (1976–) *[[Teo Maiste]], eesti laulja (1932–2018) *[[Valle-Sten Maiste]], eesti ajakirjanik ja teatrikriitik (1972–) *[[Joseph de Maistre]], filosoof (1753–1821) *[[Nino Maisuradze]], Prantsusmaa maletaja (1984–) *[[Lothar de Maizière]], saksa jurist ja endine Saksa poliitik (1940–) *[[Thomas de Maizière]], Saksa poliitik (1954–) *[[Jānis Maizītis]], läti jurist (1961–2021) *[[Paul Maitla]], sõjaväelane (1913–1945) *[[Reginald Maitland]] *[[Ainsley Maitland-Niles]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paul Maivel]], eesti näitleja (1907–1976) *[[Ülo Maiväli]], eesti molekulaarbioloog (1972) *[[Nojim Maiyegun]], Nigeeria poksija (1941–2024) ==Maj== *[[Josh Maja]], Nigeeria jalgpallur (1998–) *[[Jüri Majak]], eesti matemaatik (1961–) *[[Vladimir Majakovski]], vene luuletaja (1893–1930) *[[Kassim Majaliwa]], Tansaania poliitik (1960–) *[[Mati Majass]], eesti arst (1938–2007) *[[Petra Majdič]], Sloveenia suusataja *[[‘Alī Ḩasan al-Majīd]], Iraagi poliitik (1941–2010) *[[Andrzej Majkowski]], Poola diplomaat (1939–) *[[John Major]], Suurbritannia poliitik (1943–) *[[Mikita Majoraŭ]], valgevene maletaja (1985–) *[[István Majoros]], Ungari maadleja (1974–) *[[Gennadi Majorov]], vene filosoof (1941–) ==Mak== *[[Róbert Mak]], slovaki jalgpallur (1991–) *[[Roy Makaay]], hollandi jalgpallur (1975–) *[[Cale Makar]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Makarios II]], Küprose peapiiskop (1870-1950) *[[Aleksander Makarov (tantsija)|Aleksander Makarov]], Eesti võistlustantsija *[[Andrei Makarov]], Venemaa poliitik, maletegelane ja maletaja (1954–) *[[Mihhail Makarov]], Eesti filosoof (1922–2019) *[[Oleg Grigorjevitš Makarov]], NSV Liidu kosmonaut (1933–2003) *[[Sergei Makarov]], Venemaa kergejõustiklane (odaviskaja) (1973–) *[[Stepan Makarov]], Venemaa sõjaväelane, okeanograaf, polaaruurija ja laevaehitaja (1849 (1848 vkj) – 1904) *[[Natalija Makarova]], koreograaf ja endine balletitantsija (1940–) *[[Hans Makart]], Austria kunstnik (1840–1884) *[[Dainius Makauskas]], leedu alpinist (1939–1990) *[[Miriam Makeba]], Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja ja kodanikuõiguste aktivist (1932–2008) *[[Viktor Makejev]], vene raketikonstruktor (1924–1985) *[[Claude Makélélé]], Kongo DV jalgpallur (1973–) *[[Anīsah Makhlūf]], Süüria presidendi Ḩāfiz̧ al-Asadi abikaasa (1930–2016) *[[Ally Maki]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1986–) *[[Seiichirō Maki]], jaapani endine jalgpallur (1980–) *[[Hideki Makihara]], Jaapani jurist ja poliitik (1971–) *[[Andreï Makine]], vene-prantsuse kirjanik (1957–) *[[Tomoaki Makino]], jaapani endine jalgpallur (1987–) *[[Uladzimir Makjei]], Valgevene diplomaat ja poliitik (1958–2022) *[[Toivo Makk]], eesti raadioajakirjanik (1939–2009) *[[Oskar Makke]], Eesti sõjaväelane (1909–1941) *[[Danny Makkelie]], hollandi kutseline jalgpallikohtunik (1983–) *[[Kari Makkonen]], Soome jäähokimängija (1955–) *[[Vladimir Makogonov]], Nõukogude Liidu maletaja (1904–1993) *[[Andrei Makovejev]], vene laskesuusataja (1982–) *[[Vladimir Makovski]], vene maalikunstnik (1846–1920) *[[Geórgios Makrópoulos]], kreeka maletegelane ja maletaja (1953–) *[[Andrei Makrov]], Eesti jäähokimängija (1979–) *[[Vjatšeslav Maksarov]], Eesti tehnikateadlane (1954–) *[[Nemanja Maksimović]], serbia jalgpallur (1995–) *[[Roman Maksimuk]], Eesti näitleja (1987–) *[[Maximilian Maksolly]], Eesti kunstnik (1884–1968) *[[Vadim Makšejev]], vene kirjanik (1926–2019) *[[Bernard Makuza]], Rwanda poliitik (1961–) ==Mal== *[[Piotr Małachowski]], Poola kettaheitja (1983–) *[[Tyrell Malacia]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Jana Maláčová]], Tšehhi poliitik (1981–) *[[Vjatšeslav Malafejev]], Venemaa jalgpallur (1979) *[[Luis Malagón]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Vladimir Malahhov]], vene maletaja (1980–) *[[Chalermpol Malakham]], tai laulja ja näitleja (1962–) *[[Vadim Malakhatko]], Belgia maletaja (1977–2023) *[[Daron Malakian]], USA muusik (1975–) *[[Abubakar Malami]], Nigeeria jurist ja poliitik (1967–) *[[Igor Malašenko]], vene televisioonijuht ja poliitkonsultant (1954–2019) *[[Juan Maldacena]], Argentina päritolu USA füüsik (1968–) *[[Aušra Maldeikienė]], Leedu majandusteadlane, pedagoog ja poliitik (1958–) *[[Paolo Maldini]], itaalia jalgpallur (1968–) *[[Orlando Maldonado]], Puerto Rico poksija (1959–) *[[Pastor Maldonado]], Venezuela vormelisõitja (1985–) *[[Nicolas Malebranche]], prantsuse filosoof, matemaatik ja füüsik (1638–1715) *[[Leanid Malecki]], valgevene päritolu Leedu poksija (1966–) *[[Donyell Malen]], Hollandi jalgpallur (1999–) *[[Georgi Malenkov]], NSVL riigitegelane (1902–1988) *[[Franco Malerba]], Itaalia astronaut ja poliitik (1946–) *[[Luigi Malerba]], itaalia kirjanik ja stsenarist (1927–2008) *[[Pál Maléter]], Ungari sõjaväelane (1917–1958) *[[Aljona Malets]], Eesti jalgpallur (1987–) *[[Günther Maleuda]], Saksa DV riigitegelane ja Saksa poliitik (1931–2012) *[[Kazimir Malevitš]], maalikunstnik (1878–1935) *[[Denis Malgin]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) *[[Jean-François Malherbe]], Belgia filosoof, kirjanik ja pedagoog (1950–) *[[Siniša Mali]], Serbia poliitik ja ökonomist (1972–) *[[Wendie Malick]], USA näitleja (1950–) *[[Tuilaepa Sailele Malielegaoi]], Samoa poliitik (1945–) *[[Malietoa Tanumafili II]], Samoa riigipea (1913–2007) *[[Zayn Malik]], Briti muusik (1993–) *[[Nūrī al-Mālikī]], Iraagi poliitik (1950–) *[[Reiz Malile]], Albaania diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1924–2003) *[[Ilmar Malin]], eesti maalikunstnik (1924–1994) *[[Jaan Malin]], eesti luuletaja ja kunstnik (1960–) *[[Lea Malin]], eesti kunstnik ja kunstiõpetaja (1957–) *[[Libor Malina]], tšehhi kettaheitja (1973–) *[[Ričardas Malinauskas]], Leedu poliitik ja ettevõtja (1965–) *[[Hannu Malinen]], soome jõutõstja (1955–) *[[Aarno Maliniemi]], soome ajaloolane (1892–1972) *[[Aleksandǎr Malinov]], Bulgaaria poliitik (1867–1938) *[[Nikolaj Malinov]], Bulgaaria poliitik (1968–) *[[Rodion Malinovski]], NSV Liidu sõjaväelane (1898–1967) *[[Andrzej Malinowski]], Poola poliitik (1947–) *[[Bronisław Malinowski]], poola kultuuriantropoloog (1884–1942) *[[Tadeusz Malinowski]], Poola sõjaväelane *[[Stefano Malinverni]], itaalia jooksja (1959–2024) *[[Jonida Maliqi]], albaania lauljatar, telesaatejuht, meediapersoon, stiiliikoon ja ettevõtja (1983–) *[[Vidmantas Mališauskas]], leedu maletaja (1963–) *[[Mircea Malița]], Rumeenia matemaatik, diplomaat ja teadusfilosoof *[[Vladimir Maljavin]], vene sinoloog (1950–) *[[Hanna Maljar]], Ukraina jurist, koolitaja ja riigiametnik (1978–) *[[Denõss Maljuska]], Ukraina jurist, ettevõtja ja poliitik (1981–) *[[Sergei Maljutin]], vene maalikunstnik ja arhitekt (1859–1937) *[[Jevgeni Malkin]], Venemaa jäähokimängija (1986–) *[[Peeter Malkov]], eesti muusik ja pedagoog (1957–) *[[Vladimir Malkovski]], Eesti NSV parteitöötaja, poliitik ja ettevõtja (1951–2003) *[[John Malkovich]], USA filminäitleja, -produtsent ja -režissöör (1953–) *[[Peeter Malla]], eesti tööstuskunstnik ja karikaturist (1951–) *[[Džafar Mallajev]], Dagestani pedagoog (sündinud 1949) *[[Stéphane Mallarmé]], prantsuse luuletaja (1842–1898) *[[Janusz Małłek]], Poola ajaloolane (1937–) *[[Endel Mallene]], eesti kirjandusteadlane ja tõlkija (1933–2002) *[[Vilma Mallene]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1928–1998) *[[Ülo Mallene]], eesti kergejõustiklane, sporditegelane ja majandusteadlane (1936–2021) *[[Erkki Mallenius]], soome poksija (1928–1973) *[[Eva Malleus]], eesti näitleja (1960–) *[[Natalia Malleus]], Eesti ajakirjanik ja poliitik (1954–) *[[Harry Mallin]], Briti poksija (1892–1969) *[[Gerhard von Mallinckrodt]], Liivi ordu maamarssal (surnud 1487) *[[Hugo Mallo]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Caitlin Mallory]], Eesti iluuisutaja (sündinud 1987) *[[Carl Eduard Malm]], rootsi-saksa päritolu eesti kirjamees (1837–1901) *[[Friedrich Malm]], eesti majandusteadlane (1903–1973) *[[Harry Malm]], eesti kirjastaja ja fotoamatöör (1897–1967) *[[Karl Otto Malm]], Eesti vaimulik (1877–1921) *[[Mona Malm]], rootsi näitleja (1935–2021) *[[Lauri Malmberg]], Soome sõjaväelane ja insener (1888–1948) *[[Woldemar Justus Konstantin Malmberg]], filoloog (1860–1921) *[[Maria Malmer Stenergard]], Rootsi poliitik ja jurist (1981–) *[[Arthur Malmgren]], Nõukogude Liidus tegutsenud luteri piiskop (1860–1947) *[[Harald Malmgren]], rootsi maletaja (1904–1957) *[[Nikolaus Malmgren]], Eesti vaimulik (1772–1829) *[[Ivar Malmikoski]], Soome endine poksija (1927–2010) *[[Valdur Malmre]], eesti arhitekt (1933–2005) *[[Yngwie Malmsteen]], rootsi kitarrist (1963–) *[[Raul Malmstein]], Eesti riigiametnik, majandustegelane ja ettevõtja (1961–2025) *[[Franz Malmsten]], eesti näitleja (1905–1967) *[[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]], eesti näitleja (1999–) *[[Hugo Malmsten]], eesti näitleja ja laulja (1907–1991) *[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]], eesti näitleja (2007–) *[[Mait Malmsten]], eesti näitleja (1972–) *[[Rein Malmsten]], eesti näitleja (1942–1993) *[[Cecilia Malmström]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Konstantin Malofejev]], Venemaa ettevõtja, miljardär, poliitik ja ühiskonnategelane (1974–) *[[Karl Malone]], USA korvpallur (1963–) *[[Moses Malone]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1955–) *[[Hector Malot]], prantsuse kirjanik (1830–1907) *[[Florent Malouda]], prantsuse jalgpallur *[[Deniss Malov]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Marina Malova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Albert Maloverjan]], Eesti ajakirjanik (1947–2016) *[[Marcello Malpighi]], itaalia arst ja loodusteadlane (1628–1694) *[[André Malraux]], prantsuse kirjanik (1901–1976) *[[Johann David Malsch]], Eesti vaimulik (1851–1906) *[[Lauri Malsroos]], eesti orienteeruja (1986–) *[[Teet Malsroos]], eesti fotograaf (1951–) *[[Evald Maltenek]], eesti tehnikateadlane (1887–1938) *[[Thomas Robert Malthus]], majandusteadlane (1766–1834) *[[Jakko Maltis]], eesti laulja ja muusikategelane (1980–) *[[Mait Maltis]], eesti muusik (1951–) *[[Malle Maltis]], eesti helilooja (1977–) *[[Ann Malts]], eesti kirjandusteadlane (1941–) *[[Egert Malts]], endine eesti suusahüppaja (1986–) *[[Inna Malva]], eesti rahvatantsujuht (1927–1983) *[[Kulno Malva]], eesti muusik (1979–) *[[Merle Malvet]], Eesti riigiametnik (1961–) *[[Peeter Malvet]], eesti õigusteadlane (1907–1978) *[[Roomelt Malviste]], eesti arst (1931–2022) *[[Georg Malvius]], Rootsi lavastaja ja muusikarežii õppejõud (1945–) *[[Louis Malvy]], Prantsusmaa poliitik (1875–1949) *[[Jelena Malõgina]], eesti tennisist (2000–) *[[Sergei Ivanovitš Malõšev]], vene loodusteadlane (1884–1967) *[[Vladimir Malõšev]], vene kirjandusteadlane (1910–1976) *[[Adam Małysz]], poola suusahüppaja (1977–) ==Mam== *[[Tandja Mamadou]], Nigeri poliitik (1938–2020) *[[Merab Mamardašvili]], gruusia filosoof (1930–1990) *[[Priscilla Mamba]], Svaasimaa kergejõustiklane (1972–) *[[Guido Mamberg]], eesti kunstnik (1895–1954) *[[Otto Mamberg]], eesti rakenduskunstnik ja karikaturist (1904–1984) *[[Vidadi Mamedov]], Eesti aserbaidžaanlasest keelemees ja kultuuritegelane (1898–1959) *[[Mirzabala Mamedzade]], Aserbaidžaani publitsist, tõlkija, näitekirjanik, ühiskonnategelane (1898) *[[Oskar Mamers]], Eesti sõjaväelane *[[Mihhail Mamiašvili]], Nõukogude Liidu maadleja (1963–) *[[Andrejs Mamikins]], Läti ajakirjanik ja Euroopa Liidu poliitik (1976–) *[[Askar Mamin]], Kasahstani poliitik (1965–) *[[Juri Mamin]], vene filmilavastaja (1946–) *[[Maksim Mamin]], Venemaa jäähokimängija (1995–) *[[Dmitri Mamin-Sibirjak]], vene kirjanik (1852–1912) *[[Anthony Joseph Mamo]], Malta poliitik (1909–2008) *[[Patrícia Mamona]], Portugali kolmikhüppaja (1988–) *[[Sergei Mamontov]], vene kontsertmeister ja pedagoog (1877–1938) *[[Mamuka Mamulašvili]], Gruusia sõjaväelane (1978–) ==Man== *[[Ogerta Manastirliu]], Albaania poliitik (1978–) *[[Florent Manaudou]], Prantsusmaa ujuja (1990–) *[[Milčo Mančevski]], Makedoonia filmirežissöör (1969–) *[[James Mancham]], Seišellide poliitik (1939San Marino poliitik) *[[Alessandro Mancini]], San Marino poliitik (1975) *[[Gianluca Mancini]], itaalia jalgpallur (1996–) *[[Hannah Mancini]], USA päritolu laulja (1973–) *[[Henry Mancini]], USA helilooja, dirigent ja arranžeerija (1924–1994) *[[Roberto Mancini]], itaalia jalgpallitreener, endine jalgpallur (1964–) *[[Sonja Ferlov Mancoba]], taani avangardistlik skulptor (1911–1984) *[[Julia Mancuso]], USA mäesuusataja (1984–) *[[Külvar Mand]], Eesti arst ja poliitik (1965–) *[[Steve Mandanda]], Prantsusmaa jalgpallur (1985–) *[[Aive Mandel]], eesti keeleteadlane ja tõlkija (1985–) *[[Endla Mandel]], eesti sõudja (1933–2018) *[[Katrin Mandel]], eesti muusikapedagoog ja laulja (1971–) *[[Mati Mandel]], eesti arheoloog (1945–) *[[Meelis Mandel]], eesti ajakirjanik (1971–) *[[Nelson Mandela]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja inimõiguslane (1918–2013) *[[Maurice Mandelbaum]], USA ajaloofilosoof (1908–1987) *[[Benoît Mandelbrot]], USA matemaatik (1924–2010) *[[Karl Fredrik Mandelin]], soome arstiteadlane (1854–1906) *[[Peter Mandelson]], Suurbritannia poliitik (1953–) *[[Ossip Mandelštam]], juudi päritolu vene kirjanik (1891—1938) *[[Ülo Mander]], eesti loodusteadlane (maastikuökoloog) (1954–) *[[Konrad von Mandern]], Liivi ordumeister (suri 1295) *[[Luiz Henrique Mandetta]], Brasiilia arst-ortopeed ja poliitik (1964–) *[[Aïssa Mandi]], Alžeeria jalgpallur (1991–) *[[Andres Mandre]], Eesti poliitik (1944–) *[[Erik Mandre]], eesti fotograaf (1976–) *[[Felix Mandre]], eesti pianist, helilooja ja orkestrijuht (1928–2014) *[[Juhan Mandre]], eesti kergejõustiklane, spordiajakirjanik, -tegelane ja -ajaloolane (1922–2008) *[[Jüri Mandre]], eesti helilooja ja organist (1907–1970) *[[Martin Mandre]], eesti motosportlane (1977–) *[[Siim Mandre]], eesti maletaja ja poksija (1913–2002) *[[Eduard Mandri]], Eesti sõjaväelane (1906–1989) *[[Heino Mandri]], eesti näitleja (1922–1990) *[[Rene Mandri]], eesti jalgrattur (1984–) *[[Mario Mandžukić]], horvaadi jalgpallur (1986–) *[[Norman Manea]], juudi rahvusest rumeenia kirjanik (1936–) *[[Manea Mănescu]], Rumeenia poliitik (1916–2009) *[[Ramona Mănescu]], Rumeenia jurist ja poliitik (1972–) *[[Édouard Manet]], prantsuse maalikunstnik (1832–1883) *[[Aleksandr Manevski]], Venemaa mereväelane (1824–1884) *[[Igor Mang]], eesti astroloog (1949–) *[[Maria Mang]], eesti filmiteadlane (1983–) *[[Eliaquim Mangala]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[Orel Mangala]], Belgia jalgpallur (1998–) *[[Andrew Mangiapane]], Kanada jäähokimängija (1996–) *[[Edoardo Mangiarotti]], itaalia vehkleja (1919–2012) *[[Eilve Manglus]], eesti ehtekunstnik (1977–) *[[Mangold]], Liivi ordumeistri kohusetäitja (suri 1283) *[[Mango (laulja)|Mango]], itaalia laulja (1954–2014) *[[Mango Hans]], eesti hernhuutlik kirjamees (suri 1780) *[[Lucas Mangope]], Bophuthatswana president (1923–2018) *[[Mani]], manihheismi rajaja (sündis 216) *[[Maniakkide Tänav]] *[[Miréla Maniáni]], kreeka odaviskaja (1976–) *[[Radivoje Manić]], Serbia endine jalgpallur (1972–) *[[Maniche]], portugali jalgpallur (1977–) *[[Maurice Manificat]], Prantsusmaa murdmaasuusataja (1986–) *[[Ludovico Manin]], Veneetsia doodž (1725–1802) *[[Jaan Manitski]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1942–) *[[Iuliu Maniu]], Rumeenia poliitik (1873–1953) *[[Maniwalde]], muinaseesti vanem (suri 1217) *[[Ulsi Manja]], Albaania jurist ja poliitik (1973–) *[[Aleksandr Manjos]], Venemaa riigitegelane *[[August Mank]], eesti bioloog (1914–1996) *[[Henning Mankell (helilooja)|Henning Mankell]], rootsi helilooja (1868–1930) *[[Henning Mankell]], rootsi kirjanik ja näitekirjanik (1948–) *[[Nazõr Mankijev]], inguši rahvusest Venemaa maadleja (1985–) *[[Wilma Mankiller]], tšerokii pealik, indiaani aktivist (1945–2010) *[[Romi Mankin]], eesti füüsik (1947–) *[[Valentin Mankin]], Ukraina päritolu Nõukogude Liidu purjesportlane (1938–2014) *[[Ambrose Dudley Mann]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni diplomaat (1801–1889) *[[Gustav Mann]], saksa botaanik (1836–1916) *[[Juri Mann]], vene kirjandusteadlane (1929–2022) *[[Klaus Mann]], saksa kirjanik (1906–1949) *[[Michael Mann (sotsioloog)|Michael Mann]], sotsioloog (1942–) *[[Nicole Aunapu Mann]], Ameerika Ühendriikide merejalaväelane ja NASA astronaut (1977–) *[[Robert Mann]], USA viiuldaja, helilooja ja dirigent (1920–2018) *[[Thomas Mann]], saksa kirjanik (1875–1955) *[[Thomas Mann (näitleja)|Thomas Mann]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Kullervo Manner]], Soome ajakirjanik ja poliitik (1880–1939) *[[Carl Gustaf Emil Mannerheim]], Soome sõjaväelane ja riigimees (1867–1951) *[[Adolf Mannermaa]], Eesti NSV kohaliku võimu tegelane (1904–1964) *[[Nils Assersson Mannersköld]], Rootsi sõjaväelane ja riigitegelane (1586–1655) *[[Johannes Mannert]], eesti auto- ja motosportlane (1892–1950) *[[Tatjana Mannima]], Eesti suusataja (1980–) *[[Emilija Manninen]], Eesti kergejõustiklane (1981–) *[[Hannu Manninen]], soome suusakahevõistleja *[[Ilmari Manninen]], soome etnoloog (1894–1935) *[[Chelsea Manning]], USA sõjaväelane, vilepuhuja (1987–) *[[Frederic Manning]], Austraalia kirjanik (1882–1935) *[[Peyton Manning]], USA Ameerika jalgpallur (1976–) *[[Sakari Manninen]], Soome jäähokimängija (1992–) *[[Ari Mannio]], Soome meeskergejõustiklane (1987–) *[[Pirkko Mannola]], soome näitleja ja laulja (1938–) *[[Vito Mannone]], itaalia jalgpallur (1988–) *[[Peter August Friedrich Mannteuffel]], baltisaksa ja eesti kirjamees (1768–1842) *[[Andrei Manoilo]], Venemaa politoloog, julgeolekutöötaja, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat (1975–) *[[Florin Manole]], mustlaspäritolu Rumeenia poliitik (1973–) *[[Aspasia Manos]], Kreeka ja Taani printsess (1896–1972) *[[Dominique Manotti]], Prantsuse kriminaalromaanikirjanik ja majandusajaloolane (1942–) *[[Athena Manoukian]], armeenia päritolu Kreeka poplaulja ja laulukirjutaja (1994–) *[[J. P. Manoux]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1969–) *[[Javier Manquillo]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[François Mansart]], prantsuse arhitekt (1598–1666) *[[Clint Mansell]], Suurbritannia muusik (1963–) *[[Nigel Mansell]], briti autovõidusõitja (1953–) *[[Joachim Friedrich von Mansfeld]], saksa päritolu Rootsi väejuht (1581–1623) *[[Jayne Mansfield]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1933–1967) *[[Katherine Mansfield]], Uus-Meremaa novellist (1888–1923) *[[Peter Mansfield]], inglise füüsik (1933–2017) *[[Samuli Mansikka]], soome alpinist (1978–2015) *[[İlhan Mansız]], Türgi endine jalgpallur ja iluuisutaja (1975–) *[[Charles Manson]], USA kurjategija (1934–2017) *[[Josh Manson]], USA jäähokimängija (1991–) *[[Marilyn Manson (laulja)|Marilyn Manson]], USA laulja (1969–) *[[Erich von Manstein]], Saksamaa sõjaväelane (1887–1973) *[[Serafim Mansõrev]], Venemaa advokaat, ühiskonnategelane ja publitsist (1866–1928) *[[Georg Manzel]], baltisaksa luteri teoloog (1593–1654) *[[Andrea Mantegna]], itaalia maalikunstnik ja graafik (1431–1506) *[[Joe Mantegna]], USA filminäitleja (1947–) *[[Hilary Mantel]], Briti kirjanik (1952–2022) *[[Michael Mantenuto]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1981–2017) *[[Mikko Mantere]], Soome endine poksija (1974–) *[[Otto Theodor von Manteuffel]], Preisimaa konservatiivne poliitik (1805–1882) *[[Anthony Mantha]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Garth Manton]], Austraalia sõudja (1929–2024) *[[Karl Mantzius]], taani teatri- ja filmilavastaja, näitleja ja ooperilaulja (1860–1921) *[[Kristian Mantzius]], taani näitleja (1819–1879) *[[Deniss Manturov]], Venemaa poliitik (1969–) *[[Amatino Manucci]], itaalia kaupmees (13/14. sajandi vahetusel) *[[Simone Manuel]], USA ujuja (1996–) *[[Mhithar Manukjan]], armeenia päritolu Kasahstani maadleja (1973–) *[[Miho Manya]], jaapani endine jalgpallur (1996–) *[[Luvo Manyonga]], Lõuna-Aafrika Vabariigi kaugushüppaja (1991–) ==Mao== *[[Mao Zedong]], Hiina poliitik ==Map== *[[Nosiviwe Mapisa-Nqakula]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1956–) *[[Robert Mapplethorpe]], Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik (1946–1989) ==Mar== *[[Gertrud Elisabeth Mara]], saksa laulja (1749–1833) *[[Moussa Mara]], Mali poliitik (1975–) *[[Roxana Maracineanu]], rumeenia päritolu Prantsusmaa poliitik ja ujuja (1975–) *[[Diego Maradona]], Argentina jalgpallur (1960–2020) *[[Pasqual Maragall i Mira]], Kataloonia poliitik (1941–) *[[Sándor Márai]], ungari kirjanik ja ajakirjanik (1900–1989) *[[August Maramaa]], Viljandi linnapea (1881–1941) *[[Jaan Maramaa]], eesti keemik (1891–1986) *[[Sulev Maramaa]], eesti arst (1925–2018) *[[Elfriide Maran]], eesti skulptor (1905–1998) *[[Iko Maran]], eesti kirjanik (1915–1999) *[[Kaur Maran]], eesti teadusajakirjanik (1989–) *[[Kätlin Maran]], eesti ettevõtja (1970–) *[[Margit Maran]], eesti filmimonteerija ja toimetaja (1953–) *[[Rein Maran]], eesti filmilavastaja ja -operaator (1931–) *[[Tiit Maran]], eesti zooloog (1959–) *[[Timo Maran]], eesti zoosemiootik ja luuletaja (1975–) *[[Rein Marandi]], eesti ajaloolane ja politoloog (1921–2003) *[[Edu Marangon]], Brasiilia endine jalgpallur (1963–) *[[Helga Maranik]], eesti moekunstnik (1924–1987) *[[James Marape]], Paapua Uus-Guinea poliitik (1971–) *[[Jean-Paul Marat]], prantsuse revolutsionäär (1743–1793) *[[Carlo Maratta]], itaalia maalikunstnik (1625–1713) *[[Patrick Marber]], inglise näitekirjanik, režissöör ja näitleja (1964–) *[[Marcellin Marbot]], Prantsusmaa kindral ja memuarist (1782–1854) *[[Franz Marc]], saksa ekspressionistlik kunstnik (1880–1916) *[[Fernando Marçal]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Marcel Marceau]], prantsuse miim (1923–2007) *[[Gabriel Marcel]], Prantsusmaa filosoof ja kirjanik (1889–1973) *[[Marcellinus]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus I]], paavst (3.–4. sajand) *[[Marcellus II]], paavst (1501–1555) *[[Rogelio Marcelo]], Kuuba poksija (1965–) *[[Peggy March]], Ameerika Ühendriikide poplaulja (1948–) *[[Robert H. March]], USA füüsik (1934–2015) *[[Solly March]], inglise jalgpallur (1994–) *[[Brad Marchand]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Léon Marchand]], Prantsusmaa ujuja (2002–) *[[Nancy Marchand]], USA näitleja (1928–2000) *[[Agustín Marchesín]], Argentina jalgpallur (1988–) *[[Jonathan Marchessault]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Ludovico Marchetti]], itaalia maalikunstnik (1853–1909) *[[Claudio Marchisio]], Itaalia jalgpallur (1986–) *[[Lele Marchitelli]], itaalia filmihelilooja *[[Marcia]], brittide kuninganna *[[Rocky Marciano]], USA poksija (1923–1969) *[[Marcianus]] *[[Justinas Marcinkevičius]], leedu kirjanik ja tõlkija (1930–2011) *[[Kazimierz Marcinkiewicz]], Poola poliitik (1959–) *[[Šarūnas Marčiulionis]], leedu endine korvpallur (1964–) *[[Gotthard Wilhelm Marcks von Würtemberg]], Rootsi sõjaväelane (1688–1778) *[[Guido de Marco]], Malta poliitik ja õigusteadlane (1931–2010) *[[Guglielmo Marconi]], itaalia insener (1874–1937) *[[Bongbong Marcos]], Filipiinide poliitik, riigi president alates 2022. aastast (1957–) *[[Ferdinand Marcos]], Filipiinide poliitik (1917–1989) *[[Imelda Marcos]], Ferdinand Marcose lesk (1929–) *[[Anna Marcoulli]], Küprose jurist (1974–) *[[Marcus]], 34. paavst (suri 336) *[[Rudolph A. Marcus]], ameerika keemik (1923–) *[[Solomon Marcus]], Rumeenia matemaatik (1925–2016) *[[Herbert Marcuse]], filosoof (1898–1979) *[[Villem Marder]], Eesti sõjaväelane (1883–1935) *[[Keesi Mardisalu]], eesti ehtekunstnik *[[Mart Mardisalu]], eesti ajakirjanik ja meelelahutaja (1968–) *[[Heino Mardiste]], eesti geograaf ja orienteeruja (1936–) *[[Peep Mardiste]], Eesti poliitik (1972–) *[[Adda Mardna]], eesti arst (1905–2002) *[[Evi Mardna]], eesti keraamik (1929–2025) *[[Leonhard Mardna]], eesti arst ja sõjaväelane (1901–1982) *[[Mihkel Mardna]], eesti spordiarst (1966–) *[[Peeter Mardna]], eesti arst (1938–) *[[Evald Mardo]], Eesti sõjaväelane (1915–1944) *[[Sandro Mareco]], Argentina maletaja (1987–) *[[Moussa Marega]], Mali jalgpallur (1991–) *[[Eve Maremäe]], eesti näitleja (1955–) *[[Jerry Maren]], USA näitleja (1920–2018) *[[Juan Luis Marén]], Kuuba maadleja (1971–) *[[Anna Marend]], eesti raamatukogundustegelane (1893–1981) *[[Étienne-Jules Marey]], prantsuse filmipioneer (1830–1904) *[[Flo Marfaing]], rulataja *[[Ramón Margalef]], Hispaania ökoloog (1919–2004) *[[Marganus II]], brittide kuningas *[[Inglise Margaret]], Šotimaa kuninganna (1240–1275) *[[Margaret (Norra kuninganna)|Margaret]], (1261–1283) *[[printsess Margaret]], Briti kuningliku perekonna liige (1930–2002) *[[Taani Margaret]], Šotimaa kuninganna (1456–1486) *[[printsess Margaretha]], Rootsi kuningliku perekonna liige (1934–) *[[Andranik Margarjan]], Armeenia poliitik (1951–2007) *[[Margeir Pétursson]], islandi maletaja (1960–) *[[Mihhail Margelov]], Venemaa poliitikategelane (1964–) *[[Bam Margera]], USA rulasõitja (1979–) *[[Alexandru Marghiloman]], Rumeenia poliitik (1854–1925) *[[Aleksander Margiste]], eesti majandusteadlane (1908–1988) *[[Anne Margiste]], eesti näitleja (1942–) *[[Teet Margna]], eesti teleprodutsent (1972–) *[[Udo Margna]], eesti taimefüsioloog (1934–2019) *[[Reuben Margolin]], USA skulptor *[[Margrete I]], Taani ja Norra kuninganna (1353–1412) *[[Margrete Sambor]], Taani kuninganna (suri 1282) *[[Margrethe II]], Taani kuninganna (1940–) *[[Marguerite d'Angoulême]], Navarra kuninganna (1492–1549) *[[Louis Margueron]], prantsuse sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1851–1917) *[[David Margulies]], USA näitleja (1937–2016) *[[Lynn Margulis]], USA bioloog (1938–2011) *[[Ingrid Margus]], eesti näitleja (1994–) *[[Kalev Margus]], eesti sõudja (1933–2023) *[[Anti Marguste]], eesti helilooja (1931–2016) *[[Eduard Marguste]], Eesti sõjaväelane (1897–1942) *[[Giorgi Margvelašvili]], Gruusia poliitik (1969–) *[[Pablo Marí]], hispaania jalgpallur (1993–) *[[Maria I]], Portugali kuninganna (1734–1816) *[[Maria II]], Portugali kuninganna (1819–1853) *[[Maria Eufrosyne]], printsess (1625–1687) *[[María Isabel]], Hispaania laulja (1995–) *[[Maria Emanuel]], Saksi kuningliku perekonna pea (1926–2012) *[[Maria Minerva]], eesti muusik (1988–) *[[María Sabina]], masateegi šamaan *[[Maria Teresa]], Luksemburgi suurhertsoginna (1956–) *[[Maria Theresia]] *[[Sergio María]], vastupaavst "Gregorius XVIII" *[[Austria Mariana]], Hispaania kuninganna (1634–1679) *[[Brian Mariano]], Hollandi Antillide sprinter, kes esindab alates 2011. aastast Hollandit (1985–) *[[Adrian Mariappa]], Jamaica jalgpallur (1986–) *[[Javier Marías]], Hispaania kirjanik ja tõlkija (1951–2022) *[[Zdravko Marić]], Horvaatia poliitik ja majandusteadlane (1977–) *[[Tomislav Marić]], Horvaatia jalgpallur (1973–) *[[Marie (Burgundia)|Marie]] Rikas, Burgundia titulaarhertsoginna (1457–1482) *[[Marie (Taani printsess)|Marie]], Taani printsess (1976–) *[[Marie de France]], prantsuse luuletaja (1160–1210) *[[Marie Aglaë]], Liechtensteini vürstinna (1940–2021) *[[Marie Antoinette]], Prantsusmaa ja Navarra kuninganna (1755–1793) *[[Orléansi Marie Louise]], Hispaania kuninganna (1662–1689) *[[Marie-Adélaïde (Savoia printsess)|Marie-Adélaïde]], Savoia printsess ja Burgundia hertsoginna (1685–1712) *[[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]], Luksemburgi suurhertsoginna (1894–1924) *[[Marie-Chantal]], nominaalne Kreeka kroonprintsess (1968–) *[[Cheech Marin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1946–) *[[Luca Marin]], itaalia ujuja (1986–) *[[Marko Marin]], Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Pavel Marin]], Eesti jalgpallur (1995–) *[[Răzvan Marin]], rumeenia jalgpallur (1996–) *[[Sanna Marin]], Soome poliitik (1985–) *[[Marina, Kenti hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1906–1968) *[[Martin Marinčin]], slovaki jäähokimängija (1992–) *[[Jacques Marinelli]], prantsuse jalgrattasportlane (1925–2025) *[[Filippo Tommaso Marinetti]] *[[Edgar Maring]], Eesti politseinik (1896–1937) *[[Aleksandra Marinina]], vene kirjanik (1957–) *[[John Marino]], USA jäähokimängija (1997–) *[[Mladen Marinov]], Bulgaaria politseinik, jurist ja poliitik (1971–) *[[Sofi Marinova]], bulgaaria lauljatar (1975–) *[[Marinus I]], paavst (suri 884) *[[Marinus II]], paavst (suri 946) *[[Shawn Marion]], USA korvpallur (1978–) *[[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (1934–2026) *[[Aleksander Maripuu]], eesti õigeusu vaimulik (1885–1948) *[[Maret Maripuu]], Eesti poliitik (1974–) *[[Meelis Maripuu]], eesti ajaloolane (1966–) *[[Mihkel Maripuu]], eesti maalikunstnik (1987–) *[[Nicklas Maripuu]], Rootsi jalgpallur (1992–) *[[Raivo Maripuu]], eesti lavastaja *[[Bernard Maris]], prantsuse majandusteadlane, kirjanik ja ajakirjanik (1946–2015) *[[Jacob Maris]], hollandi maalikunstnik (1838–1899) *[[Aario Alfred Marist]], väliseesti teatritegelane (1905–1991) *[[Jacques Maritain]], prantsuse filosoof (1882–1973) *[[Gaius Marius]], Vana-Rooma väejuht ja poliitik (157–86 eKr) *[[Pierre Carlet de Chamblain de Marivaux]], prantsuse dramaturg ja proosakirjanik (1688–1763) *[[Herol Marjak]], eesti ujuja (1988–) *[[Holger Marjamaa]], eesti pianist ja helilooja (1992–) *[[Kalevi Marjamaa]], soome poksija (1953–) *[[Mairo Marjamaa]], eesti saksofonist (1988–) *[[Pekka Marjamäki]], soome jäähokimängija (1947–2012) *[[Aksel Mark]], Eesti poliitik, ajakirjanik ja agronoom (1913–2014) *[[Heinrich Mark]], Eesti poliitik *[[Heinrich Mark (Pilistvere)|Heinrich Mark]], eesti pangaametnik (1875–1940) *[[Julius Mark]], eesti keeleteadlane (1890–1959) *[[Karin Mark]], eesti antropoloog (1922–1999) *[[Kristiina Mark]], eesti lihhenoloog (1987–) *[[Lehte Mark]], eesti ooperisolist, muusikali- ja draamanäitleja (1924–2013) *[[Lemmit Mark]], eesti ajaloolane (1912–1962) *[[Mati Mark]], eesti laskesportlane (1941–2008) *[[Reet Mark]], eesti kunstiajaloolane (1965–) *[[Reinhold Mark]], eesti majandusteadlane (1880–1956) *[[Reno Mark]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Ülar Mark]], eesti arhitekt (1968–) *[[Mari Mark-Hershey]] (1943–1972) *[[Hal Markarian]], ameerika lennukikonstruktor (1929–2012) *[[Oksana Markarova]], Ukraina poliitik (1976–) *[[Bronius Markauskas]], Leedu insener, poliitik ja põllumajandustegelane (1960–) *[[Georgi Markelov]], Eesti skulptor (1929–2014) *[[Leonid Markelov]], Venemaa poliitik (1963–) *[[Vello Marken]], eesti laulja ja kitarrist (1936–2021) *[[Spýros Markezínis]], Kreeka poliitik (1909–2000) *[[Vidas Markevičius]], leedu poksija (1963–) *[[Ljudmila Markianova]], karjala keeleteadlane (1941–) *[[Sergei Markin]], Jakuudi ANSV riigitegelane (1926–2014) *[[Anna Markina]], eesti kriminoloog (1966–) *[[Markion]], teoloog (suri 160) *[[Markiplier]], rootsi videomängude kommentaator (1989–) *[[Eero Markkanen]], soome jalgpallur (1991–) *[[Lauri Markkanen]], soome korvpallur (1997–) *[[Mikko Markkula]], soome malefunktsionäär (1947–2012) *[[Meghan Markle]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja modell (1981–) *[[Liza Marklund]], rootsi ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Ned Markosian]], USA filosoof *[[Gohar Markosjan-Käsper]], armeenia päritolu venekeelne kirjanik (1949–2015) *[[Anton Markoš]], tšehhi bioloog (1949–) *[[Ánninos Markoullídis]], Küprose jooksja (1971–) *[[Dmitri Markov]], Valgevene ja Austraalia teivashüppaja (1975–) *[[Dmitri Markov (lennukikonstruktor)]], vene lennukikonstruktor (1905–1992) *[[Georgi Markov]], Bulgaaria dissident ja kirjanik (1929–1978) *[[Georgi Markov (maadleja)|Georgi Markov]], bulgaaria maadleja (1946–) *[[Sergei Markov]], vene politoloog (1958–) *[[Anna Markova]], Eesti näitleja (1980–) *[[Duško Marković]], Montenegro jurist ja poliitik (1958–) *[[Karl Markovics]], Austria näitleja (1963–) *[[Andri Markovitš]], Ukraina jalgpallur (1995–) *[[August Markson]], Eesti politseinik (1891–1948) *[[Jakob Markson]], reeder ja laevakapten (1840–1930) *[[Ann Marksoo]], eesti geograaf (1930–2023) *[[Jüri Marksoo]], eesti omavalitsustegelane (1876–1941) *[[Jacob Markström]], rootsi jäähokimängija (1990–) *[[Ernest Markšaitis]], leedu alpinist (1969–2013) *[[Markus]], evangelist (1. sajand) *[[Anna Markus]], eesti näitleja (1874–1955) *[[Eduard Markus]], eesti geograaf (1889–1971) *[[Hazel Rose Markus]], inglise sotsiaalpsühholoog (1949–) *[[Johannes Markus]], eesti diplomaat (1884–1969) *[[Jüri Markus]], eesti näitleja ja teatritegelane (1876–1931) *[[Kersti Markus]], eesti kunstiajaloolane (1962–) *[[Raul Markus]], Eesti politoloog ja advokaat (1968–) *[[Tõnu Markus]], eesti vaimulik (1874–1940) *[[Vambola Markus]], eesti kultuuritegelane (1922–1997) *[[Ago Markvardt]], eesti kahevõistleja (1969–) *[[Margaret Markvardt]], eesti ujuja (2000–) *[[August Marland]], eesti fütopatoloog (1904–1973) *[[Bob Marley]], Jamaica laulja (1945–1981) *[[Christopher Marlowe]], inglise näitekirjanik, luuletaja ja tõlkija (1564–1593) *[[Eerik Marmei]], Eesti diplomaat *[[Kristian Marmor]], eesti jalgpallur (kaitsja) (1987–) *[[Mitchell Marner]], Kanada jäähokimängija (1997–) *[[Oleg Marnot]], Eesti sõjaväelane (1915–1941) *[[Rudolf Marnot]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Géza Maróczy]], ungari maletaja (1870–1951) *[[Karl Maron]], Saksa DV riigitegelane (1903–1975) *[[Patrick Maroon]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Sue Maroroa]], Inglismaa maletaja (1991–2023) *[[Reyes Maroto]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (1973–) *[[Helen Maroulis]], kreeka päritolu Ameerika Ühendriikide vabamaadleja (1991–) *[[Georg Gottfried Marpurg]], vaimulik ja eesti koolikirjanik (1755–1835) *[[Johann Gotthard Marquardt]], baltisaksa trükkal ja kirjastaja (1780–1859) *[[João Lopes Marques]], portugali päritolu Eestis elav ajakirjanik, stsenarist ja kirjanik (1971–) *[[Rafael Márquez]], Mehhiko jalgpallur (1979) *[[Albert Marquet]], prantsuse maalikunstnik ja graafik (1875–1947) *[[David Marr]], inglise neuroteadlane ja psühholoog (1945–1980) *[[Nikolai Marr]], vene keeleteadlane (1865–1934) *[[Jüri Marran]], eesti maalikunstnik (1937–2021) *[[Kati-Kreet Marran]], eesti sulgpallur (1998–) *[[Mikk Marran]], Eesti riigiametnik (1978–) *[[Heino Marrandi]], eesti põllumajandustegelane (1911–1989) *[[Jaanus Marrandi]], Eesti poliitik (1963–) *[[Rein Marrandi]], Eesti poliitik (1883–?) *[[Toomas Marrandi]], eesti orienteeruja (1979–) *[[Manuel António Marreiros]], Portugali mereväelane (surnud 1833) *[[Manuel Marrero]], Kuuba poliitik (1963–) *[[Emma Marrone]], itaalia laulja (1984–) *[[Gianfranco Marrone]], itaalia semiootik (1957–) *[[Jim Marrs]], USA ajakirjanik (1943–2017) *[[Bruno Mars]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (1985–) *[[Wynton Marsalis]], USA džässtrompetist ja -helilooja (1961–) *[[Kostas Marsan]], Sahha filmilavastaja (1976–) *[[Brian G. Marsden]], Briti astronoom (1937–2010) *[[James Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Jason Marsden]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Hans-Joachim Marseille]], saksa lendur (1919–1942) *[[Herbert W. Marsh]], psühholoog *[[Ngaio Marsh]], Uus-Meremaa teatrilavastaja ja kirjanik (1895–1982) *[[William Marshal]], Inglismaa rüütel (suri 1219) *[[Alfred Marshall]], Briti majandusteadlane (1842–1924) *[[Ben Marshall]], Ameerika Ühendriikide koomik, stsenarist ja näitleja (1995–) *[[Frank James Marshall]], USA maletaja (1877–1944) *[[Garry Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1934–2016) *[[George Marshall]], USA sõjaväelane ja poliitik (1880–1959) *[[Lorna Marshall]], Suurbritannia lavastaja ja õppejõud (1953–) *[[Penny Marshall]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmilavastaja ja filmiprodutsent (1943–2018) *[[Thomas R. Marshall]], Ameerika Ühendriikide 28. asepresident (1854–1925) *[[Thomas Marshburn]], USA astronaut (1960–) *[[Siniva Marsters]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Retno Marsudi]], Indoneesia diplomaat ja poliitik (1962–) *[[Luca Marzola]], itaalia füüsik (1983–) *[[Al-Munşif al-Marzūqī]], Tuneesia arst, inimõiguslane ja poliitik (1945–) *[[Marta Vieira da Silva|Marta]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Michel Martelly]], Haiti muusik ja poliitik (1961–) *[[Friedrich Fromhold Martens]], Vene õigusteadlane (1845–1909) *[[Jüri Martenson]], eesti vaimulik (1867–1943) *[[Lasse Mårtenson]], Soome laulja (1934–2016) *[[Antoni Martí]], Andorra arhitekt ja poliitik (1963–2023) *[[Christian Marti]], Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Roger Martí]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[Anthony Martial]], Prantsusmaa jalgpallur (1995–) *[[Martialis]], vanarooma luuletaja (1.–2. sajand) *[[Püha Martin]], pühak (suri 397) *[[Álvaro Martín]], Hispaania käija (1994–) *[[Ants-Johannes Martin]], eesti entomoloog *[[August Martin]], eesti õpetaja ja kodu-uurija (1893–1982) *[[Chris Martin]], Briti muusik (1977–) *[[Chris Martin (jalgpallur)|Chris Martin]], Šotimaa jalgpallur (1988–) *[[Dean Martin]], USA laulja, näitleja, koomik ja filmiprodutsent (1917–1995) *[[Edmund Martin]], eesti filmilavastaja (1910–2003) *[[Frank Martin]], Šveitsi helilooja (1890–1974) *[[George Martin]], inglise muusikaprodutsent (1926–2016) *[[George R. R. Martin]], USA kirjanik (1948–) *[[Heli Martin]], eesti muusikaõpetaja ja koorijuht (1926–2012) *[[Henry Martín]], Mehhiko jalgpallur (1992–) *[[Jüri Martin]], eesti bioloog (1940–2025) *[[Kevin Martin]], Kanada jääkeeglimängija (1966–) *[[Leo Martin]], eesti lavastaja ja näitleja (1911–1973) *[[Linda Martin]], iiri laulja ja telesaatejuht (1953–) *[[Mati Martin]], eesti entomoloog (1951–) *[[Matt Martin]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Micheál Martin]], Iiri poliitik (1960–) *[[Oskar Martin]], eesti tehnikateadlane (1897–1960) *[[Paul Martin]], Kanada peaminister (1938–) *[[Ricky Martin]], Puerto Rico laulja ja näitleja (1971–) *[[Russell Martin]], šoti jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1986–) *[[Trayvon Martin]], vägivallaohver USA-s (1995–2012) *[[Uno Martin]], eesti teatrikunstnik ja tarbegraafik (1919–1986) *[[Vassili Martin]], Eesti sõjaväelane (1890–1954) *[[Jean-Paul Martin du Gard]], prantsuse jooksja (1927–2017) *[[Agnès Martin-Lugand]], prantsuse kirjanik (1979–) *[[Dario Martinelli]], itaalia zoosemiootik (1974–) *[[Gabriel Martinelli]], Brasiilia jalgpallur (2001–) *[[Ricardo Martinelli]], Panama ärimees ja poliitik (1952–) *[[Nicolae Martinescu]], Rumeenia maadleja (1940–2013) *[[Alec Martinez]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1987–) *[[Asier Martínez]], Hispaania tõkkejooksja (2000–) *[[Bartolomé Martínez]], Nicaragua president (1873–1936) *[[Emiliano Martínez]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Iñigo Martínez]], hispaania jalgpallur (1991–) *[[José Martínez]], hispaania teatrijuht ja endine balletitantsija (1969–) *[[Melanie Martinez]], Ameerika Ühendriikide laulja-laulukirjutaja, režissöör ja näitleja (1995–) *[[Miguel Ángel Martínez]], Hispaania poliitik (1940–) *[[Osvaldo Martínez]], Paraguay jalgpallur (1986–) *[[Pity Martínez]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Saul Martínez]], Hondurase endine jalgpallur (1976–) *[[Tomás Martínez]], Nicaragua president (1820–1873) *[[Roberto Martínez Lacayo]], Nicaragua poliitik (1899–1984) *[[Lucas Martínez Quarta]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[André Martinet]], prantsuse keeleteadlane (1908–1999) *[[Sergio Martini]], itaalia alpinist (1949–) *[[Gerardo Martino]], Argentina jalgpallitreener (1962–) *[[Pat Martino]], Ameerika Ühendriikide džässkitarrist ja helilooja (1944–2021) *[[Georg Martinoff]], eesti arstiteadlane (1910–1981) *[[Jordan Martinook]], Kanada jäähokimängija (1992–) *[[Pascal Martinot-Lagarde]], Prantsusmaa tõkkejooksja (1991–) *[[Ants Martins]], eesti tehnikateadlane (1933–) *[[Johannes Martins]], Eesti sõjaväelane (1889–1943) *[[Obafemi Martins]], Nigeeria jalgpallur (1984–) *[[Victor Martins]], prantsuse autosportlane (2001–) *[[Odd Martinsen]], norra murdmaasuusataja (1942–2025) *[[Aare Martinson]], eesti pedagoog (1957–) *[[Allan Martinson]], eesti tehnoloogiaettevõtja ja investor (1966–) *[[Eduard Martinson]], eesti biokeemik (1900–1963) *[[Hanna Martinson]], eesti laulja ja meelelahutaja (1992–) *[[Hans Martinson]], Eesti poliitik (1872–1935) *[[Harry Martinson]], rootsi kirjanik (1904–1978) *[[Helle Martinson]], eesti keemik, teadusloolane ja teaduspoliitika kujundaja (1934–) *[[Indrek Martinson]], eesti füüsik (1937–2009) *[[Jaan Martinson]], eesti ajakirjanik *[[Katrin Martinson]], eesti perearst *[[Matti Martinson]], eesti koolimees ja poliitik *[[Merike Martinson]], Eesti arst ja poliitik (1940–) *[[Märt Martinson]], Eesti poliitik (1890–1948) *[[Vassili Martinson]], eesti usuteadlane (1874–1955) *[[Bohuslav Martinů]], tšehhi helilooja (1890–1959) *[[Martinus I]], paavst (suri 655) *[[Martinus IV]], paavst (suri 1285) *[[Martinus V]], paavst (1368–1431) *[[Quenten Martinus]], Curaçao jalgpallur (1991–) *[[Ela-Heigi Martis]], eesti museoloog (1939–2015) *[[Indrek Martis]], eesti muusik (1981–2008) *[[Ülar Martjan]], eesti rahvatantsujuht (1971–) *[[Tõnis Martma]], Eesti kohtunik (1898–1980) *[[Valter Martma]], Eesti sõjaväelane (1891–1943) *[[Margus Martmaa]], eesti muusik (1966–) *[[Paul Martmaa]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Hans Martna]], eesti advokaat ja poliitik (1890–1941) *[[Anita Márton]], Ungari kergejõustiklane, kuulitõukaja (1989–) *[[János Martonyi]], Ungari poliitik (1944–) *[[Ilona Martson]], eesti ajakirjanik ja tõlkija (1970–) *[[Mihkel Martsoo]], Eesti sõjaväelane (1902–1989) *[[Aleksei Martšenko]], vene jäähokimängija (1992–) *[[Sergi Martšenko]], Ukraina poliitik (1981–) *[[Jevgen Martšuk]], Ukraina poliitik (1941–2021) *[[Matias Marttinen]], Soome poliitik (1990–) *[[Oleksandr Martõnenko]], Ukraina ajakirjanik (1960–2024) *[[Roman Martõnenko]], endine Eesti iluuisutaja (1977–) *[[Nikita Martõnov]], eesti jalgpallur (1993–) *[[Sergei Martõnov]], Venemaa maadleja (1971–) *[[Vladimir Martõnov]], vene helilooja *[[Vladimir Jurjevitš Martõnov]], vene filmirežissöör ja näitleja (1947–2007) *[[Heinrich Maru]], Eesti kohtunik (1897–1983) *[[Kristel Maruste]], eesti rahvatantsujuht ja koreograaf (1991–) *[[Rait Maruste]], Eesti kohtunik (1953–) *[[Adam Marušić]], Montenegro jalgpallur (1992–) *[[Kiyonosuke Marutani]], jaapani jalgpallur *[[Hiroshi Maruyama]], jaapani diplomaat (1948–2019) *[[Karina Maruyama]], jaapani endine jalgpallur (1983–) *[[Yuichi Maruyama]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Ann Marvet]], eesti botaanik, loodusajakirjanik (1939–) *[[Peeter Marvet]], eesti IT-spetsialist *[[Piret Marvet]], eesti tõlkija *[[Viktor Marvin]], Eesti näitleja (1986–) *[[Bert van Marwijk]], hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1952–) *[[Karl Marx]], juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär (1818–1883) *[[Richard Marx]], USA laulja ja laulukirjutaja (1963–) *[[printsess Mary, Gloucesteri ja Edinburghi krahvinna]] (1776–1857) *[[Mary, kuninglik printsess ja Harewoodi krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1897–1965) *[[Mary (Taani kroonprintsess)|Mary]], Taani kroonprintsess (1972–) *[[Mary Henrietta Stuart]], Inglismaa printsess, Oranje printsess, Nassau krahvinna (1631–1660) *[[Mary Stuart]], Šotimaa kuninganna (1542–1587) *[[Mary Tudor (Prantsusmaa kuninganna)|Mary Tudor]], Prantsusmaa kuninganna, Suffolki hertsoginna (1496–1533) *[[Mary I Tudor]], Inglismaa kuninganna (1516–1558) *[[Mary of Teck]], kuninganna (1867–1953) ==Mas== *[[Artur Mas]], Kataloonia poliitik (1956–) *[[Masaccio]], itaalia kunstnik (1401–1428) *[[Masako]], Jaapani printsess (1963–) *[[Absamat Masalijev]], Nõukogude Liidu ja Kõrgõzstani partei- ja riigitegelane (1933–2004) *[[Erich Petri Masalin]], Eesti vaimulik (1671–1723) *[[Jan Masaryk]], Tšehhoslovakkia poliitik ja diplomaat (1886–1948) *[[Tomáš Masaryk]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1850–1937) *[[Pietro Mascagni]], itaalia helilooja (1863–1945) *[[Omar Mascarell]], Hispaania jalgpallur (1993–) *[[Toshihide Maskawa]], jaapani füüsikateoreetik (1940–2021) *[[Javier Mascherano]], Argentina jalgpallur (1984–) *[[Gianni Mascolo]], Itaalia laulja (1940–2016) *[[Aslan Mashadov]], tšetšeeni poliitik (1951–2005) *[[Giulietta Masina]], itaalia näitleja (1921–1994) *[[Ado Masing]], eesti põllumees (1862–1949) *[[August-Eduard Masing]], eesti ettevõtja ja vaimulik (1884–1938) *[[Benedict Hugo Detlef Ludwig Masing]], Eesti vaimulik (1884–1947) *[[Carl Gottfried Gustav Masing]], Eesti vaimulik (1789–1859) *[[Carl Johannes Masing]], Eesti vaimulik (1811–1878) *[[Eha Masing]], Uku Masingu abikaasa (1912–1998) *[[Emil Carl Adolf Masing]], eesti arstiteadlane (1839–1898) *[[Ernst Johann Woldemar Masing]], baltisaksa filoloog (1836–1923) *[[Ferdinand Magnus Masing]], Eesti vaimulik (1815–1887) *[[Friedrich Gustav Heinrich Wilhelm Masing]], Eesti vaimulik (1824–1897) *[[Gotthilf Leonhard Masing]], baltisaksa keeleteadlane (1845–1936) *[[Gustav Alexander Hermann Masing]], Eesti vaimulik (1832–1901) *[[Hugo Gottfried Masing]], Eesti peenmehaanik (1873–1939) *[[Jaan Masing]], Eesti poliitik (1875–1948) *[[Karl Ernst Alexander Masing]], baltisaksa arstiteadlane (1879–1956) *[[Ludwig Michael Amandus Masing]], Eesti vaimulik (1857–1906) *[[Matti Masing]], eesti zooloog (1953–) *[[Oliver Masing]], eesti õpetaja (1926–2010) *[[Otto Wilhelm Masing]], eesti pastor ja keelemees (1763–1832) *[[Richard Ferdinand Masing]], Eesti vaimulik (1861–1918) *[[Uku Masing]], eesti teoloog (1909–1985) *[[Viktor Masing]], eesti bioloog (1925–2001) *[[Mokgweetsi Masisi]], Botswana poliitik (1961–) *[[Algimantas Masiulis]], leedu näitleja (1931–2008) *[[Rokas Masiulis]], Leedu poliitik (1969–) *[[Pavel Maslák]], Tšehhi jooksja (1991–) *[[Albert Maslennikov]], Nõukogude Liidu filmilavastaja (1925–1975) *[[Ivan Maslennikov]], NSV Liidu sõjaväelane (1900–1954) *[[Margarita Maslennikova]], Nõukogude Liidu murdmaasuusataja (1928–2021) *[[Mihhail Maslov]], vene lastearst (1885–1961) *[[Nenad Maslovar]], Montenegro endine jalgpallur (1967–) *[[Abraham Maslow]], USA psühholoog (1908–1970) *[[James Mason (natsionaalsotsialist)|James Mason]], Ameerika Ühendriikide natsionaalsotsialist (1952–) *[[Sandra Mason]], Barbados poliitik (1949–) *[[Lukáš Masopust]], tšehhi jalgpallur (1993–) *[[Adriana Mass]], eesti iluduskuninganna (2001–) *[[Felipe Massa]], Brasiilia autovõidusõitja (1981–) *[[Niccolò Massa]], Itaalia arst ja anatoom (1485–1569) *[[Aleksander Massakas]], Eesti diplomaat ja konsul (1905–1995) *[[Hans Massaquoi]], USA ajakirjanik ja kirjanik (1926–2013) *[[Lea Massari]], itaalia filminäitleja (1933–2025) *[[Kylie Masse]], Kanada ujuja (1996–) *[[Victor Massé]], prantsuse helilooja (1822–1884) *[[George Edward Massee]], inglise mükoloog, taimepatoloog ja botaanik (1845–1917) *[[Jules Massenet]], prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1842–1912) *[[Alla Massevitš]], Nõukogude Liidu astronoom (1918–2008) *[[Doreen Massey]], Briti geograaf ja sotsiaalteadlane (1944–2016) *[[Drew Massey]], USA nukunäitleja (1968–) *[[Kyle Massey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1991–) *[[Eeva Masso]], Eesti sisearhitekt (1975–) *[[Iivi Anna Masso]], eesti politoloog (1967–) *[[Jaan Masso]], eesti majandusteadlane (1975–) *[[Miia Masso]], eesti arhitekt (1940–) *[[Salme Masso]], eesti õpetaja, kokk ja kokaraamatute autor (1909–1990) *[[Valjo Masso]], eesti põllumajandusteadlane ja poliitik (1933–2013) *[[Paul Masson]] *[[Vladimir Massorin]], Vene admiral (1947–) *[[Hassoumi Massoudou]], Nigeri poliitik (1957–) *[[Nicolás Massú]], Tšiili tennisist (1979–) *[[Svetlana Masterkova]], vene kergejõustiklane (1968–) *[[Edgaras Mastianica]], Leedu jalgpallur (1988–) *[[Hachim Mastour]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Richard Mastracchio]], Ameerika Ühendriikide insener ja endine NASA astronaut (1960–) *[[Ángeles Mastretta]], Mehhiko kirjanik ja ajakirjanik (1949–) *[[Marcello Mastroianni]], itaalia näitleja (1924–1996) *[[Dimítrios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1983–) *[[Athanásios Mastrovasílis]], kreeka maletaja (1979–) *[[Chikashi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1985–) *[[Kento Masuda]], jaapani helilooja ja muusik (1973–) *[[Tadatoshi Masuda]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Rika Masuya]], jaapani endine jalgpallur (1995–) ==Maš== *[[Pjotr Mašerov]], Valgevene NSV partei- ja riigitegelane (1918–1980) *[[Ctirad Mašin]], Tšehhoslovakkia antikommunistlik võitleja (1930–2011) *[[Nikolai Mašitšev]], Eesti jalgpallur (1988–) *[[Mesrop Maštotsh]], armeenia vaimulik ja kultuuritegelane (suri 440) ==Maz== *[[Marek Mazanec]], tšehhi jäähokimängija (1991–) *kardinal [[Jules Mazarin]], Prantsuse poliitik (1602–1661) *[[Tina Maze]], Sloveenia mäesuusataja (1983–) *[[Ivan Mazepa]], Ukraina kasakate hetman (1639–1709) *[[Joseph Mazilier]], prantsuse ballettmeister (1797–1868) *[[Craig Mazin]], Ameerika Ühendriikide filmi- ja teleprodutsent, režissöör ja stsenarist (1971–) *[[Giórgos Mazonákis]], kreeka laulja (1972–) *[[Tadeusz Mazowiecki]], Poola ajakirjanik, filantroop ja poliitik (1927–2013) *[[Noussair Mazraoui]], Maroko jalgpallur (1997–) *[[Gastón Mazzacane]], Argentina autovõidusõitja (1975–) *[[Walter Mazzarri]], Itaalia jalgpallur ja treener (1961–) *[[Lorenza Mazzetti]], itaalia filmirežissöör, kirjanik, fotograaf ja maalikunstnik (1927–2020) *[[Giuseppe Mazzini]], Itaalia Risorgimento, Itaalia rahvusliku vabastusliikumise tegelane (1805–1872) *[[Vina Mazumdar]], India naisõiguslane (1927–2013) *[[Kiran Mazumdar-Shaw]], India ettevõtja ja zooloog (1953–) *[[Hermann Mazurkiewitsch]], Austria poksija (1925–) *[[Valentinas Mazuronis]], Leedu poliitik ja arhitekt (1953–) *[[Kirill Mazurov]], Valgevene NSV ja NSV Liidu partei- ja riigitegelane (1914–1989) *[[Jüri Mazurtšak]], eesti trummar (1961–) *[[Oliver Mazurtšak]], Eesti laulja (1993–) ==Maž== *[[Kęstutis Mažeika]], Leedu poliitik (1982–) *[[Aleksei Mažukov]], Vene helilooja (1936–2011) ==Mat== *[[Mata Hari]], tantsijatar (1876–1917) *[[Jaime Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Juan Mata]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Kalkot Mataskelekele]], Vanuatu poliitik (1949–) *[[Nicoleta Matei]], rumeenia laulja (1970–) *[[Jan Matejko]], poola kunstnik (1838–1893) *[[Valdo Matela]], Eesti sõjaväelane (1907–1941) *[[Jerry Mateparae]], Uus-Meremaa sõjaväelane ja riigiametnik (1954–) *[[Marco Materazzi]], Itaalia jalgpallur (1973–) *[[Hermann Matern]], Saksa kommunistlik poliitik ja Saksa DV riigitegelane (1893–1971) *[[Dietrich Mateschitz]], austria ettevõtja (1944–2022) *[[Samuel Matete]], Sambia tõkkejooksja (1988–) *[[Vilém Mathesius]], tšehhi keeleteadlane ja kirjandusajaloolane (1882–1945) *[[Amy Mathews]], Austraalia näitleja (1980–) *[[Alo-Martin Mathiesen]], eesti muusik (1987–) *[[Andres Mathiesen]], eesti metsateadlane (1890–1955) *[[Christian Pierre Mathiesen]], Norra mõisnik ja poliitik (1870–1953) *[[Karsten Mathiesen]], Taani muusik *[[Maia Mathiesen]], eesti kunstiteadlane (1919–2013) *[[Mait Mihkel Mathiesen]], eesti poliitik (1949–2005) *[[Matthías Á. Mathiesen]], Islandi poliitik (1931–) *[[Mihkel Mathiesen]], eesti insener ja poliitik (1918–2003) *[[Georges Mathieu]], prantsuse kunstnik (1921–2012) *[[Jérémy Mathieu]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Mireille Mathieu]], prantsuse laulja (1946–) *[[printsess Mathilde, Brabanti hertsoginna]], Belgia kroonprintsess (1973–) *[[Melissa Mathison]], USA filmistsenarist ja -produtsent (1950–2015) *[[Nemanja Matić]], Serbia jalgpallur (1988–) *[[Veselin Matić]], Serbia korvpallitreener (1960–) *[[Dimitri Matiesen]], Eesti ja Rootsi ettevõtja ja kaupmees (1908–2009) *[[Jarmo Matikainen]], soome jalgpallur ja jalgpallitreener (1960–) *[[Marjo Matikainen-Kallström]], soome murdmaasuusataja ja poliitik (1965–) *[[keisrinna Matilda|Matilda]], Inglismaa printsess, Saksa-Rooma keisrinna, Anjou krahvinna (1102–1167) *[[Boulogne'i Matilda]], Inglismaa kuninganna (suri 1152) *[[Tuuli Matinsalo]], soome aeroobikasportlane ja treener (1970–) *[[Joël Matip]], Kameruni jalgpallur (1991–) *[[Fjodor Matisen]], Venemaa Keiserlik Sõjamereväe leitnant, hüdrograaf ja polaaruurija (1872–1921) *[[Hermanis Matisons]], läti maletaja (1894–1932) *[[Ernst Otto Matisoo]], Eesti sõjaväelane (1896–1938) *[[Elizabeth Anne Matisoo-Smith]], bioantropoloog *[[Anrijs Matīss]], Läti poliitik (1973–) *[[Henri Matisse]], prantsuse maalikunstnik (1869–1954) *[[Nikolai Matjašin]], eestivenelasest NSV Liidu sõjaväelane (nooremleitnant) (1922–1988) *[[Joosep Matjus]], eesti dokumentaalfilmirežissöör, filmioperaator ja stsenarist (1984–) *[[Mari Matjus]], eesti vandeadvokaat (1986–) *[[Ülo Matjus]], eesti filosoof ja literaat (1942–2023) *[[Hersjana Matmuja]], albaania laulja (1990–) *[[Julia Matojan]], Eesti tennisist (1985–) *[[Léo Matos]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Igor Matovič]], Slovakkia poliitik (1973–) *[[Alessandro Matri]], Itaalia jalgpallur (1984–) *[[Aleksandr Matrossov]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1924–1943) *[[Ernst Matrov]], eesti ajaloolane (1923–1975) *[[Sitakoti Mats]], Eesti talupoeg (suri 1621) *[[Ants Matsalo]], Eesti sõjaväelane (1895–1945) *[[Juho Matsalu]], eesti jalgpallur ning jalgpallitreener ja -kohtunik (1911–1987) *[[Mikk Matsi]], eesti loodusfotograaf (1986–) *[[Terje Matsik]], eesti kergejõustiklane (1976–2007) *[[Ave Matsin]], eesti tekstiilikunstnik (1973–) *[[Paavo Matsin]], eesti kirjanduskriitik (1970–) *[[Harry Matskin]], eesti spordiajakirjanik (1944–1999) *[[Edvin Matson]], eesti farmatseut (1880–1939) *[[Kurt Matson]], Eesti sõjaväelane (1898–1986) *[[Roman Matsov]], Eesti dirigent (1917–2001) *[[Peeter Matsov]], Eesti poksija, poksitreener ja spordiametnik (1905–1980) *[[Märten Matsu]], eesti näitleja (1992–) *[[Michiko Matsuda]], jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Naoki Matsuda]], jaapani jalgpallur (1977–2011) *[[Daisuke Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1981–) *[[Kiyotaka Matsui]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Kosei Matsui]], jaapani keraamik (1927–2003) *[[Andzei Matsukevits]], Eesti režissöör (1987–) *[[Yasutarō Matsuki]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Tiit Matsulevitš]], Eesti ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (1958–) *[[Teiichi Matsumaru]], jaapani jalgpallur (1909–1997) *[[Gyōji Matsumoto]], jaapani jalgpallur (1934–2019) *[[Ikuo Matsumoto]], jaapani endine jalgpallur (1941–) *[[Jon Matsumoto]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Seichō Matsumoto]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (1909–1992) *[[Takeaki Matsumoto]], Jaapani poliitik (1959Akira Matsunaga *[[Kazuto Matsumura]], jaapani keeleteadlane, fennougrist ja estofiil (1953–) *[[Akira Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1914–1943) *[[Akira Matsunaga (1948)|Akira Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1948–) *[[Nobuo Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1921–2007) *[[Seki Matsunaga]], jaapani jalgpallur (1928–2013) *[[Shigetatsu Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1962–) *[[Tomoko Matsunaga]], jaapani endine jalgpallur (1971–) *[[Nanako Matsushima]], jaapani filminäitleja ja modell (1973–) *[[Nobuharu Matsushita]], jaapani võidusõitja (1993–) *[[Kōichirō Matsuura]], Jaapani diplomaat (1937–) *[[Toshio Matsuura]], Jaapani endine jalgpallur (1955–) *[[Motonori Matsuyama]], jaapani geofüüsik (1884–1958) *[[Yoshiyuki Matsuyama]], Jaapani endine jalgpallur (1966–) *[[Ivane Matšavariani]], Gruusia poliitik (1974–) *[[Marika Matšitidze]], gruusia ooperisolist (1983–) *[[Aabed-El ben Asher ben Matzliach]], samaarlaste ülempreester (1935–) *[[Elmar Matt]], Eesti NSV parteitöötaja ja riigiametnik (1932–2013) *[[Mario Matt]], Austria mäesuusataja (1979–) *[[Michael Matt]], Austria mäesuusataja (1993–) *[[Õnneli Matt]], eesti ettevõtja ja ühiskonnaaktivist (1988–) *[[Stefan Matteau]], USA jäähokimängija (1994–) *[[Drea de Matteo]], USA filminäitleja (1972–) *[[Matteus]], Jeesuse jünger (1. sajand) *[[Arnold Matteus]], eesti arhitekt (1897–1986) *[[Erich Matteus]], Eesti sõjaväelane (1903–1985) *[[Ave Mattheus]], eesti kirjandusteadlane, germanist, tõlkija ja õppejõud (1971–) *[[Auston Matthews]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Vincent Matthews]], endine USA kergejõustiklane (1945–) *[[Salomon Matthiae]], Academia Gustaviana professor (1609–1665) *[[Adalbert Georg Matthison]], eesti vaimulik (1866–1919) *[[Lothar Matthäus]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (1961–) *[[Monika Mattiesen]], eesti flötist (1966–) *[[Alo Mattiisen]], eesti helilooja (1961–1996) *[[Dagmar Mattiisen]], Eesti Naiskodukaitse endine esimees (1959–) *[[Pirkko Mattila]], Soome poliitik (1964–) *[[James Mattis]], Ameerika Ühendriikide sõjaväelane ja poliitik (1950–) *[[Edgar Mattisen]], eesti ühiskonnategelane (1921–2002) *[[Mihkel Mattisen]], eesti muusik (1976–) *[[Tiina Mattisen]], eesti muusikateadlane ja muusikaajakirjanik (1951–) *[[Gustav Matto]], eesti numismaatik ja bibliofiil (1886–1972) *[[Hanno Matto]], Eesti poliitik ja tippjuht (1978–) *[[Kaarel Matto]], eesti õigusteadlane (1896–1942) *[[Ellen Mattson]], rootsi kirjanik (1962–) *[[Kurt Mattsson]], Soome poksija (1940–2023) *[[Matti Mattsson]], soome ujuja (1993–) *[[Mátyás I]], Ungari kuningas (1442–1490) *[[Cristiano da Matta]], Brasiilia võidusõitja (1973–) *[[Roberto Matta]], Tšiili maalikunstnik (1911–2002) *[[Sergio Mattarella]], Itaalia jurist ja poliitik (1941–) *[[Ülo Mattheus]], eesti kirjanik, ajakirjanik ja riigiametnik (1956–) *[[Matthias (Saksa-Rooma keiser)|Matthias]], Saksa-Rooma keiser (1557–1619) *[[Otto Matthisson]], Põlva koguduse köster (1869–1933) *[[Karita Mattila]], soome ooperilaulja (1960–) *[[Ken Mattingly]], USA astronaut (1936–2023) *[[Blaise Matuidi]], Prantsusmaa jalgpallur (1987–) *[[Vytautas Matulionis]], leedu ehtekunstnik (1952–) *[[Jānis Matulis]], läti luterlik vaimulik, aastatel 1968–1985 Läti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop (1911) *[[Humberto Maturana]], Tšiili bioloog (1928–2021) *[[Nikolai Matussevitš]], vene sõjaväelane, viitseadmiral (1852–1912) *[[Nikolai Matussevitš (insener-viitseadmiral)]], vene sõjaväelane, insener-viitseadmiral (1879–1950) *[[Szilveszter Matuska]], ungari massimõrvar (sündis 1892) *[[Ignacy Matuszewski]], Poola poliitik, publitsist, diplomaat ja sõjaväelane (1891–1946) *[[Michał Matuszewski]], poola maletaja (1993–) *[[Ana María Matute]], Hispaania kirjanik (1925–2014) *[[Daisy-Felicitas Matve]], eesti arhitekt (1924–2012) *[[Hubert Matve]], eesti ehitusajaloo uurija, publitsist ja ehitusinsener (1929–1993) *[[Gustav Matvei]], Eesti sõjaväelane (1895–1932) *[[Jutta Matvei]], eesti keraamik (1925–2021) *[[Johannes Matvei-Kaarep]], eesti prohvet (suri 1948) *[[Nikolai Matvejev]], Eesti jalgrattur ja kiiruisutaja (1923–1984) *[[Natalja Matvejeva]], vene murdmaasuusataja (1986–) *[[Ain Matvere]], eesti sulgpallur (1967–2018) *[[Aive Matvere]], eesti haridustegelane (1914–1991) *[[Marko Matvere]], eesti näitleja ja laulja (1968–) *[[Oskar Matvere]], eesti agronoom ja haridustegelane (1903–1945) *[[August Matveus]], Eesti NSV tööline ja poliitik (1928–2013) *[[Valentina Matvijenko]], Vene poliitik (1949–) ==Mau== *[[Jessica Mauboy]], Austraalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1989–) *[[Maud, Southeski krahvinna]], Briti kuningliku perekonna liige (1893–1945) *[[printsess Maud, Norra kuninganna]] (1869–1938) *[[Ingrid Mauer]], eesti matemaatik ja programmeerija (1937–1983) *[[Mare Mauer]], eesti bibliograaf ja tõlkija (1939–2025) *[[Edward Maufe]], inglise arhitekt (1883–1974) *[[William Somerset Maugham]], inglise kirjanik (1874–1965) *[[Joe B. Mauldin]], USA muusik (1940–2015) *[[Guy de Maupassant]], prantsuse kirjanik (1850–1893) *[[Mauro Maur]], itaalia trompetist ja helilooja (1958–) *[[Carl Peter Maurach]], Eesti vaimulik ja kirjamees (1824–1900) *[[Karl Peter Wilhelm Maurenbrecher]], saksa ajaloolane (1838–1892) *[[Alfred Maurer]], eesti poliitik (1888–1954) *[[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja ja treener (1936–2026) *[[Hedda Maurer]], eesti kirjanik (1982–) *[[Ion Gheorghe Maurer]], Rumeenia poliitik (1902—2000) *[[Lembit Maurer]], eesti poksija ja treener (1929–2006) *[[Lennart Maurer]], eesti arst (1929–2007) *[[Mihkel Maurer]], Eesti metsavaht (1882–1936) *[[Ueli Maurer]], Šveitsi poliitik (1950–) *[[Amélie Mauresmo]], prantsuse tennisist (1979–) *[[François Mauriac]], prantsuse kirjanik (1885–1970) *[[Paul Mauriat]], prantsuse dirigent ja helilooja (1925–2006) *[[Julianna Rose Mauriello]], USA laulja ja näitleja (1991–) *[[Daphne du Maurier]], Inglise kirjanik (1907–1989) *[[Konrad Mauritz]], eesti majandustegelane, Tallinna gaasivabriku ja veevärgi juhataja (1881–1942) *[[Fra Mauro]], itaalia kartograaf (15. sajand) *[[André Maurois]], juudi soost prantsuse kirjanik (1885–1967) *[[Gørild Mauseth]], norra näitlejatar (1972–) ==Mav== *[[Stephy Mavididi]], Inglismaa jalgpallur (1998–) *[[Kóstas Mavrídes]], Küprose poliitik (1962–) *[[Aléxandros Mavrokordátos]], Kreeka riigimees (1791–1865) *[[Stylianós Mavromichális]], Kreeka jurist ja poliitik (1902–1981) ==Max== *[[Maxamed Cabdullaahi Maxamed]], Somaalia poliitik ja diplomaat (1962–) *[[Axmed Maxamed Maxamuud]], Somaalimaa poliitik (1936–2024) *[[Xasan Shiikh Maxamuud]], Somaalia poliitik (1955–) *[[Maxentius]] *[[Alexandru Maxim]], rumeenia jalgpallur (1990–) *[[Máxima]], Madalmaade kroonprintsess (1971–) *[[Maximianus]] *[[Maximilian (Mehhiko)|Maximilian]], Mehhiko keiser (1832–1867) *[[Maximilian I (Baieri kuningas)|Maximilian I]], Baieri kuningas (1756–1825) *[[Maximilian I (Baieri kuurvürst)|Maximilian I]], Baieri kuurvürst (1573–1651) *[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian I]], Saksa-Rooma keiser (1459–1519) *[[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]], Saksa-Rooma keiser (1527–1576) *[[Maximinus Thrax]] *[[Carl Maximowicz]], baltisaksa päritolu Vene botaanik ja taksonoom (1827–1891) *[[James Clerk Maxwell]], šoti füüsik (1831–1879) *[[Jenny Maxwell]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1941–1981) *[[Nicholas Maxwell]], Briti filosoof (1937–2025) ==May== *[[Brian May]], Briti muusik (1947–) *[[Fiona May]], Itaalia kergejõustiklane (1969–) *[[Imelda May]], iiri laulja (1974–) *[[James May]], Briti autoajakirjanik (1963–) *[[Karl May]], saksa kirjanik (1842–1912) *[[Ralphie May]], Ameerika Ühendriikide teleprodutsent ja näitleja (1972–2017) *[[Rollo May]], ameerika psühholoog (1909–1994) *[[Simon May]], filosoof *[[Theresa May]], Suurbritannia poliitik (1956–) *[[Maya Sar]], bosnia laulja (1981–) *[[John Mayall]], inglise bluusilaulja, kitarrist, organist ja helilooja (1933–) *[[Eduard von Maydell]], Eestimaa poliitik (1830–1899) *[[Eva Maydell]], Bulgaaria poliitik, Euroopa Parlamendi liige (1986–) *[[Eveline Adelheid von Maydell]], Eestis tegutsenud saksa soost siluetikunstnik (1890–1962) *[[Friedrich Ludwig von Maydell]], Eesti kunstnik (1795–1846) *[[Georg Benedict Heinrich von Maydell]], Venemaa keisririigi sõjaväelane (1817–1881) *[[Georg Johan Maydell]], Rootsi sõjaväelane (1648–1710) *[[Hans-Jürgen von Maydell]], metsandusteadlane (1932–2010) *[[Tönnes Maydell]], Eestimaa aadlik ja Rootsi admiral (suri 1600) *[[Viktor von Maydell]], baltisaksa insener ja poliitik (1838–1898) *[[Carl August Mayer]], Eesti ettevõtja ja Tallinna raehärra (1789–1871) *[[Helene Mayer]], saksa vehkleja (1910–1953) *[[Kévin Mayer]], prantsuse kümnevõistleja (1992–) *[[Marissa Mayer]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja (1975–) *[[Matthias Mayer]], Austria mäesuusataja (1990–) *[[Robert Mayer]], Tšehhi-Šveitsi jäähokimängija (1989–) *[[Stephan Ernst Johann Mayer]], Saksa poliitik (1973–) *[[Bill Maynard]], Briti koomik ja näitleja (1928–2018) *[[Juliette Mayniel]], prantsuse filminäitleja (1936–2023) *[[Bernard Mayo]], inglise filosoof (1921–2000) *[[Elton Mayo]], Austraalia psühholoog ja sotsioloog (1880–1949) *[[Borja Mayoral]], hispaania jalgpallur (1997–) *[[Alejandro Mayorkas]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1959–) *[[Ernst Mayr]], saksa evolutsioonibioloog, ornitoloog, taksonoom (1904–2005) *[[Billy Mays]], Ameerika Ühendriikide televisioonitöötaja ja näitleja (1958–2009) *[[Floyd Mayweather]], USA poksija (1977–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ma, Biograafiad]] 5fvu3wyr1b6aubcthd8alpxv9cs4sn6 Herbert Vainu 0 254326 7124406 7101310 2026-04-04T18:38:36Z ~2026-15011-05 224396 7124406 wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ta kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Hiljem töötas ärps ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 3z4kfx12aan0o2p55yflhm9lbajm1wn 7124431 7124406 2026-04-04T19:24:17Z Andres 5 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-15011-05|~2026-15011-05]] ([[User talk:~2026-15011-05|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Andres|Andres]]. 7086587 wikitext text/x-wiki '''Herbert Vainu''' (kuni 1936 '''Vainov'''; [[24. detsember]] [[1929]] – [[13. august]] [[2011]]) oli eesti [[ajakirjanik]], publitsist ja [[väliskommentaator]].<ref name="postimees">[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 (vaadatud 17.08.2011)</ref> Ta kaitses 1953. aastal [[TRÜ|Tartu Riikliku Ülikooli]] psühholoogia ja loogika kateedris diplomitöö teemal "Materialistlikud elemendid M. I. Karinski loogikas".<ref name="Ester" /> Ta töötas aastatel 1952–1953 [[Vastseliina rajoon]]i TSN täitevkomitees. Hiljem töötas ta ajakirjanikuna [[Eesti Televisioon]]is ja [[Eesti Raadio]]s. Ta oli aastaid väliskommentaator [[ETV]] uudistesaates "[[Aktuaalne kaamera]]" ja tegi kaastööd ajalehtedele.<ref name="postimees" /> ==Tegevus NLKP-s== Ta oli alates 1957. aastast [[Eestimaa Kommunistlik Partei|Eestimaa Kommunistliku Partei]] liige.<ref>EKP Kose Rajoonikomitee. Liikmeksastumise toimikud. Vainu, Herbert Mardi p. Eesti Rahvusarhiiv, ERAF.3990.20.20</ref> ==Raamatud<ref name="Ester">[http://tartu.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C5%2C17%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929+2011&1%2C8%2C]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} ja [http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/avainu%2C+h/avainu+h/1%2C3%2C20%2CB/exact&FF=avainu+herbert+1929&1%2C11%2C]{{Kõdulink|aeg=oktoober 2022 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, päringud raamatukogude andmebaasis Ester] (vaadatud 17.08.2011)</ref>== *Rohelised baretid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967 *Oktoobrirevolutsioon ja rahvusvaheliste suhete areng: abiks lektorile. Tallinn 1977 *Aafrika nüüdisprobleemidest: metoodiline materjal lektorile. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1979 *Relvastuse piiramise ja desarmeerimise aktuaalsed küsimused: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, Rahvusvaheliste suhete propaganda teaduslik metoodikanõukogu, 1981 *Sotsialistlik maailmasüsteem – saavutused ja arenguprobleemid. Tallinn: Eesti Raamat, 1982 *Sotsialistliku maailmasüsteemi arenguprobleeme. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1982 *''Kuin syvä rotko: Suomen ulkopolitiikka toisen maailmansodan aikana''. Tõlkinud [[Jouko Vanhanen]]. Helsinki: Kirjayhtymä, 1983 *Jääraku põhja: Soome välispoliitika Teise maailmasõja aastatel. Tallinn: Eesti Raamat, 1983 *Neokonservatism tänapäeva imperialistliku kodanluse ideoloogias ja poliitikas: abiks lektorile. Tallinn: Eesti NSV ühing Teadus, 1985 *Võitlus rahu ja julgeoleku eest Aasia-Vaikse ookeani piirkonnas. Tallinn: Eesti NSV Ühing Teadus, 1987 *''Эстония: узел межнациональных противоречий''. Tallinn: Olion, 1990 ==Artikleid== *"Nii nad tapsid Ferdinandi". [[Muusikaleht (1991–2000)|Muusikaleht]] nr 5, mai 2000. Lk 1 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=542&sess_admin=0a68b1edd8467f80c5f30c7cbf03e790 "Poliitikas topeltviga ei andestata"]. [[Kesknädal]], 19. september 2001 *[http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=4007 "Kõrvaltvaataja mõtted Keskerakonna mäslemisest ja sellest jagusaamisest"]. Kesknädal, 5. mai 2004 *[http://www.opleht.ee/Arhiiv/2005/01.04.05/peamearu/3.shtml "Ainuke laps"]. Õpetajate Leht, 1. aprill 2005 *[http://www.videvik.ee/506/vae.html "Vaesusest meil ja mujal"]. [[Videvik (ajaleht)|Videvik]] ==Viited== {{viited}} == Kirjandus == *[[Teet Kallas]]. [http://www.ohtuleht.ee/15513 "Venekeelne Eesti"]. Õhtuleht, 18. jaanuar 1998 *[http://www.postimees.ee/529554/suri-publitsist-herbert-vainu/ "Suri publitsist Herbert Vainu"]. Postimees, 13. august 2011 ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=EqXN9yMR5NZ4 Haud Tallinna Pärnamäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Vainu, Herbert}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti publitsistid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna vilistlased‎]] [[Kategooria:Eestimaa Kommunistliku Partei liikmed]] [[Kategooria:Pärnamäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2011]] 3s1aevd8bngtkt7i6mjf31oz4czcwx7 Onkogenoomika 0 260505 7124358 6509117 2026-04-04T16:57:46Z Kuriuss 38125 7124358 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{keeletoimeta}} [[Fail:KRAS protein G12C mutant with GDP and sotorasib 6OIM.png|pisi|241x241px|Onkogeeni KRAS Gly12Cys (näidatud eresinisena) kompleks substraadiga (guanosiintrifosfaat, oranž) ja [[Kopsuvähk|kopsuvähi]] sihtmärkravis kasutatava inhibiitori sotorasiibiga (helesinine). Sotorasiibi määratakse vaid patsientidele, kellel esineb konkreetne KRAS mutatsioon.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Skoulidis |eesnimi=Ferdinandos |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Bob T. |perekonnanimi3=Dy |eesnimi3=Grace K. |perekonnanimi4=Price |eesnimi4=Timothy J. |perekonnanimi5=Falchook |eesnimi5=Gerald S. |perekonnanimi6=Wolf |eesnimi6=Jürgen |perekonnanimi7=Italiano |eesnimi7=Antoine |perekonnanimi8=Schuler |eesnimi8=Martin |perekonnanimi9=Borghaei |eesnimi9=Hossein |perekonnanimi10=Barlesi |eesnimi10=Fabrice |perekonnanimi11=Kato |eesnimi11=Terufumi |perekonnanimi12=Curioni-Fontecedro |eesnimi12=Alessandra |perekonnanimi13=Sacher |eesnimi13=Adrian |perekonnanimi14=Spira |eesnimi14=Alexander |perekonnanimi15=Ramalingam |eesnimi15=Suresh S. |kuupäev=2021-06-24 |pealkiri=Sotorasib for Lung Cancers with KRAS p.G12C Mutation |url=http://www.nejm.org/doi/10.1056/NEJMoa2103695 |ajakiri=New England Journal of Medicine |keel=en |aastakäik=384 |üksiknumber=25 |leheküljed=2371–2381 |doi=10.1056/NEJMoa2103695 |issn=0028-4793 |pmc=PMC9116274 |pmid=34096690}}</ref> Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 6OIM.]] '''Onkogenoomika''' on teadusharu, mis uurib [[Vähirakk|vähirakkude]] [[Genoom|genoomi]] iseärasusi, keskendudes [[Patoloogia|patoloogilistele]] muutustele [[DNA]] koostises ([[Mutatsioon|mutatsioonidele]], [[Amplifikatsioon|amplifikatsioonidele]] ja [[Epigeneetika|epigeneetilistele]] modifikatsioonidele) ning transkribeeritud [[RNA]] koostises (fusioonidele). Onkogenoomika mõistet kasutatakse tänapäeval varasema termini "vähkkasvajate geneetika" asemel: nagu teisedki oomika-nimelised valdkonnad, keskendub onkogenoomika mitte ühe konkreetse geeni rollile, vaid geenide kooslusele. Onkogenoomika uurib nii iduliinis esinevaid muutusi, mis on päritud vanematelt ja päranduvad teatud tõenäosusega järglastele, kui ka somaatilisi muutusi, mis esinevaid vaid vähkkasvajas, kuid mitte teistes keharakkudes või sugurakkudes.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Eesti Arengufond |kuupäev=13. detsember 2013 |pealkiri=Analüüs personaalmeditsiini rakendamise võimalustest Eestis |url=https://arenguseire.ee/wp-content/uploads/2022/04/analuus-personaalmeditsiooni-rakendamise-voimalustest-eestis.pdf |vaadatud=24.10.2023 |väljaanne=arenguseire.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Genomics |url=https://www.who.int/news-room/questions-and-answers/item/genomics |vaadatud=2023-10-24 |väljaanne=www.who.int |keel=en}}</ref> Onkogenoomika on asunud jõuliselt arenema pärast [[Inimese Genoomi Projekt|inimgenoomi järjestamist]] ning see areng on hoogustunud veelgi seoses [[Sekveneerimine|sekveneerimistehnikate]] tõusva efektiivsuse ja kättesaadavusega. Teadusharuna kuulub onkogenoomika tänapäeval nii [[Loodusteadused|loodusteaduste]] kui ka [[Meditsiin|meditsiiniteaduste]] valdkonda ning pakub huvi nii [[Alusteadused|fundamentaalteaduse]] kui ka rakenduslike väljundite seisukohalt. [[Onkoloogia]] kasutab onkogenoomika avastusi [[Vähk (haigus)|vähi]] diagnoosimiseks ja täppisravi [[Personaalne meditsiin|personaliseeritumaks]] valikuks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ferreira-Gonzalez |eesnimi=Andrea |perekonnanimi2=Mardis |eesnimi2=Elaine R. |kuupäev=2019 |pealkiri=Precision oncogenomics |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30936200/ |ajakiri=Cold Spring Harbor Molecular Case Studies |aastakäik=5 |üksiknumber=2 |leheküljed=a004150 |doi=10.1101/mcs.a004150 |issn=2373-2873 |pmc=6549571 |pmid=30936200}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sadikovic |eesnimi=B. |perekonnanimi2=Al-Romaih |eesnimi2=K. |perekonnanimi3=Squire |eesnimi3=J. A. |perekonnanimi4=Zielenska |eesnimi4=M. |kuupäev=2008 |pealkiri=Cause and consequences of genetic and epigenetic alterations in human cancer |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19506729/ |ajakiri=Current Genomics |aastakäik=9 |üksiknumber=6 |leheküljed=394–408 |doi=10.2174/138920208785699580 |issn=1389-2029 |pmc=2691666 |pmid=19506729}}</ref> ==Vähi geneetiline teooria== Vähkhaiguse geneetika ehk vähkkasvaja geneetika all peetakse silmas paljudel loomadel esineda võivate [[vähk (haigus)|vähkkasvajate]] kui [[geneetiline häire|geneetiliste häirete]] ja/või genoomimuutuste tulemusel tekkinud [[uudismoodustis]]te geneetilisi aspekte. [[Vähk (haigus)|Vähk]] on [[geneetika|geneetiline]] või [[epigeneetika|epigeneetiline]] ebakorrapära, mille korral on kaotatud raku kasvu normaalne kontroll. Sellega kaasneb tugevasti häiritud rakkudevaheline kommunikatsioon ning võimetus reageerida immuunsüsteemi signaalidele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pandya |eesnimi=Pankita H. |perekonnanimi2=Murray |eesnimi2=Mary E. |perekonnanimi3=Pollok |eesnimi3=Karen E. |perekonnanimi4=Renbarger |eesnimi4=Jamie L. |kuupäev=2016 |pealkiri=The Immune System in Cancer Pathogenesis: Potential Therapeutic Approaches |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28116316/ |ajakiri=Journal of Immunology Research |aastakäik=2016 |leheküljed=4273943 |doi=10.1155/2016/4273943 |issn=2314-7156 |pmc=5220497 |pmid=28116316}}</ref> Inimorganismi koed koosnevad teadaolevalt enam kui 200 rakutüübist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Regev |eesnimi=Aviv |perekonnanimi2=Teichmann |eesnimi2=Sarah A. |perekonnanimi3=Lander |eesnimi3=Eric S. |perekonnanimi4=Amit |eesnimi4=Ido |perekonnanimi5=Benoist |eesnimi5=Christophe |perekonnanimi6=Birney |eesnimi6=Ewan |perekonnanimi7=Bodenmiller |eesnimi7=Bernd |perekonnanimi8=Campbell |eesnimi8=Peter |perekonnanimi9=Carninci |eesnimi9=Piero |perekonnanimi10=Clatworthy |eesnimi10=Menna |perekonnanimi11=Clevers |eesnimi11=Hans |perekonnanimi12=Deplancke |eesnimi12=Bart |perekonnanimi13=Dunham |eesnimi13=Ian |perekonnanimi14=Eberwine |eesnimi14=James |perekonnanimi15=Eils |eesnimi15=Roland |kuupäev=2017-12-05 |pealkiri=The Human Cell Atlas |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29206104/ |ajakiri=eLife |aastakäik=6 |leheküljed=e27041 |doi=10.7554/eLife.27041 |issn=2050-084X |pmc=5762154 |pmid=29206104}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Roy |eesnimi=Ananda L. |perekonnanimi2=Conroy |eesnimi2=Richard S. |kuupäev=2018-08-01 |pealkiri=Toward mapping the human body at a cellular resolution |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30058989/ |ajakiri=Molecular Biology of the Cell |aastakäik=29 |üksiknumber=15 |leheküljed=1779–1785 |doi=10.1091/mbc.E18-04-0260 |issn=1939-4586 |pmc=6085824 |pmid=30058989}}</ref> Vähk võib areneda ükskõik millisest koest ja koosneda eri tüüpi rakkudest. Vähi kui patoloogia taga on tegelikult laialdane haiguste spekter ning suur osa nendest haigustest viib [[surm]]ani. Kõige tuntumad vähid täiskasvanud inimestel on [[epiteel]]irakkudest (moodustavad kehaõõnsusi ja näärmeid) tuletatud [[kartsinoom]]id. [[Sarkoom]]id arenevad [[mesenhüüm|mesenhümaalsetest]] kudedest. [[Melanoom]]id on arenenud ja paiknevad melanotsüütides (naharakkude üks tüüpidest), [[retinoblastoom]]id – [[silm]]a [[võrkkest]]a rakkudes, [[neuroblastoom]]id ja [[gliiablastoom|glioblastoom]]id arenevad vastavalt küpsemata [[neuron]]ites<nowiki/>t ja gliiarakkudest ning astrotsüütidest. Hematoloogilised tuumorid ehk [[lümfoom]]id ja [[leukeemia]]d arenevad kudedes, mis annavad alguse lümfoidsetele ja [[veri|vere]]rakkudele. Kõikidele nendele haigustele vastab üks termin: vähk.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bianchi |eesnimi=Joy J. |perekonnanimi2=Zhao |eesnimi2=Xin |perekonnanimi3=Mays |eesnimi3=Joseph C. |perekonnanimi4=Davoli |eesnimi4=Teresa |kuupäev=2020 |pealkiri=Not all cancers are created equal: Tissue specificity in cancer genes and pathways |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32092639/ |ajakiri=Current Opinion in Cell Biology |aastakäik=63 |leheküljed=135–143 |doi=10.1016/j.ceb.2020.01.005 |issn=1879-0410 |pmc=7247947 |pmid=32092639}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Cancer Classification {{!}} SEER Training |url=https://training.seer.cancer.gov/disease/categories/classification.html |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=training.seer.cancer.gov}}</ref> Uuringute tulemusena on kujunenud vähi geneetiline teooria. See seletab, kuidas nii pärilikud kui ka keskkonnamõjurid põhjustavad vähki muudatuste kaudu genoomis. Kuna patsiendi ühe vähkkasvaja piires võib esineda mitmeid (st kümneid kuni sadu) patoloogilisi muutusi, tuleb neid vaadelda kompleksselt ning identifitseerida need muutused, mis põhiliselt juhivad vähi vohamist (ingl k ''driver mutations'').<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pagliarini |eesnimi=Raymond |perekonnanimi2=Shao |eesnimi2=Wenlin |perekonnanimi3=Sellers |eesnimi3=William R |kuupäev=2015 |pealkiri=Oncogene addiction: pathways of therapeutic response, resistance, and road maps toward a cure |url=https://www.embopress.org/doi/10.15252/embr.201439949 |ajakiri=EMBO reports |keel=en |aastakäik=16 |üksiknumber=3 |leheküljed=280–296 |doi=10.15252/embr.201439949 |issn=1469-221X |pmc=PMC4364868 |pmid=25680965}}</ref> Onkogenoomikal põhinevad strateegiated vähi ennetamiseks, tuvastamiseks ja ravimiseks. Näiteks võib vähi algkolde või metastaasi [[biopsia]] DNA analüüsil tuvastada mutatsioonid, mis on tõenäoliselt käivitanud vähi teket ja/või arengut.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Onkogeneetika |url=https://www.kliinikum.ee/geneetika/infomaterjalid-2/onkogeneetika/ |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik |keel=et}}</ref> == Vähirakud ja vähi invasiivsus == {{Vaata|Vähirakk}} Pahaloomulised kasvajad esinevad rohkem eakatel inimestel klonaalse [[evolutsioon]]i tulemusena mitme aastakümne jooksul. Kui adenoom jõuab 10 mm paksuni diameetrini ja seega on võimeline arenema pahaloomuliseks kasvajaks, võib ta sisaldada miljard rakku. Võib väita, et kasvavad vähirakud jagunevad kiiremini kui [[tüvirakk|tüvirakud]] normaalses krüptipesas. Normaalses krüptis vahetuvad epiteelrakud iga 3–4 päeva pärast tüvirakkude vohamise tagajärjel. Sellise kiirusega normaalse krüpti epiteel vahetub igal aastal sadakond korda. Arvestades seda võib öelda, et tüvirakud, mis panevad aluse normaalsele [[käärsool]]e [[epiteel]]ile, vohavad kiiremini ja rohkem kui käärsoolevähi kasvajarakud. Mõned vähi [[fenotüüp|fenotüübid]] võivad takistada kasvu. Paljude vähirakkude jagunemise protsess on raskendatud [[kromosomaalne anomaalia|kromosomaalsete anomaaliate]] poolt. Nendel vähirakkudel on ebanormaalne arv [[kromosoom]]e, mis on seotud [[rakutsükkel|rakutsüklis]] kromosoomide vale eraldumisega [[mitoos]]i käigus. [[Neoplaasia]] on mis tahes ebanormaalne rakkude kasvuprotsess, kusjuures kasvaja on [[neoplasma]], mis põhjustab haiguslikku seisundit. Tuumorid on haigused, mille korral geneetiliselt ja epigeneetiliselt muundunud rakud vohavad ebanormaalselt. Termin "vähk" hõlmab neid kasvajaid, mis tungivad normaalsete rakke ümbritsevate kudede sisse. Eristav tunnusjoon hea- ja pahaloomulise kasvaja vahel põhineb kasvaja sissetungival (invasiivsel) tegutsemisvõimel. Kui selline pahaloomuline kasvaja jõuab verre või [[lümfisõlm]]eni, võib vähk [[metastaas|metastas]]eeruda ja kasvada eemalolevates kudedes. Pahaloomuliste kasvajate võime levida organismis, lõhkuda teiste kudede terviklikkust, luua kasvajat toitainetega varustav veresoonte võrgustik ning kasvaja vohamist soodustav mikrokeskkond (ingl k ''tumor microenvironment'') ongi see, mis teeb neid surmavateks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Salvatore |eesnimi=Viviana |perekonnanimi2=Teti |eesnimi2=Gabriella |perekonnanimi3=Focaroli |eesnimi3=Stefano |perekonnanimi4=Mazzotti |eesnimi4=Maria Carla |perekonnanimi5=Mazzotti |eesnimi5=Antonio |perekonnanimi6=Falconi |eesnimi6=Mirella |kuupäev=2017-02-07 |pealkiri=The tumor microenvironment promotes cancer progression and cell migration |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28030810/ |ajakiri=Oncotarget |aastakäik=8 |üksiknumber=6 |leheküljed=9608–9616 |doi=10.18632/oncotarget.14155 |issn=1949-2553 |pmc=5354757 |pmid=28030810}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nishida |eesnimi=Naoyo |perekonnanimi2=Yano |eesnimi2=Hirohisa |perekonnanimi3=Nishida |eesnimi3=Takashi |perekonnanimi4=Kamura |eesnimi4=Toshiharu |perekonnanimi5=Kojiro |eesnimi5=Masamichi |kuupäev=2006 |pealkiri=Angiogenesis in cancer |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17326328/ |ajakiri=Vascular Health and Risk Management |aastakäik=2 |üksiknumber=3 |leheküljed=213–219 |doi=10.2147/vhrm.2006.2.3.213 |issn=1176-6344 |pmc=1993983 |pmid=17326328}}</ref> Arvatakse, et tuumorid arenevad üksikust geneetiliselt muundatud rakust. Edaspidises rakkude jagunemise käigus areneb tuumor ja sellist protsessi tuntakse [[tuumorigenees]]ina. Kuna tuumorid kasvavad väikestest healoomulistest vigastustest pahaloomuliste ja seejärel metastaatiliste kasvajateni, siis rakud, mis osalevad selliste kasvajate arengus, muutuvad geneetiliselt ja seega omandavad uusi tunnuseid. == Geenid ja mutatsioonid == Geenide funktsiooni ja [[valk]]ude struktuuri võivad mõjutada mutatsioonid [[ekson]]ite piires. Kõige tuntum tee, mille kaudu mutatsioon on suuteline otseselt mõjutama geeni funktsiooni, on ühe või enama [[koodon]]i ja selle poolt kodeeritava [[aminohappe]] muutmine, mis muudab ka valgu primaarstruktuuri. Ka [[RNA splaissing]] võib olla mõjutatud. Korrektne RNA splaissing sõltub lühikese splaissingu doonori-, aktseptori ja harupunkti konsensuse (''branch point'') järjestuste olemasolust. Eksonite vahelejätmised või RNA splaissingu rikkumine on ülalnimetatud splaissingu saitide piires toimuvate mutatsioonide tulemus. Hinnanguliselt kuni 50% inimgeenide patoloogilistest mutatsioonidest põhjustavad ebanormaalset RNA splaissingut.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ward |eesnimi=Amanda J. |perekonnanimi2=Cooper |eesnimi2=Thomas A. |kuupäev=2010 |pealkiri=The pathobiology of splicing |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19918805/ |ajakiri=The Journal of Pathology |aastakäik=220 |üksiknumber=2 |leheküljed=152–163 |doi=10.1002/path.2649 |issn=1096-9896 |pmc=2855871 |pmid=19918805}}</ref> Mutatsioonid [[intron]]ite piires tavaliselt ei ole eristatavaks funktsiooniliseks tagajärjeks, kuigi mõned ebaharilikud mutatsioonid intronites mõjutavad geenide funktsioone. Harvaesinevates juhtumites mutatsioonid intronites aktiveerivad nn. salajasi splaissingu saite (''cryptic splice sites''), seega tekitades uusi splaissingu saite, mis hiljem viivad ebanormaalse RNA splaissinguni. Teised intronite mutatsioonid muudavad splaissingu efektiivsust, kuid nendest mehhanismidest pole praegu palju teada. On tõestatud, et mutatsioonid [[promooter]]i elementides, [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsioon]]i initsiatsiooni saitides, initsiatsiooni koodonites, [[polüadenüleerimine|polüadenüleerimise]] saitides ja terminatsiooni koodonites samuti muudavad geenide funktsioone. Kõik need koos moodustavad vähem kui 2% mutatsioonidest, mis põhjustavad inimhaigusi, kaasa arvatud vähk. Kõik mutatsioonid, mis teadlased on avastanud ja klassifitseerinud geneetilise haiguse tekitajatena, mõjutavad valke. Mittekodeerivate regioonide roll geneetilistes haigustes on seni kindlalt paika panemata, kuigi arvukad alusteaduslikud uuringud kinnitavad ka mittekodeerivate DNA regioonide mutatsioonide olulisust patoloogiate tekkes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=Hua |kuupäev=2020 |pealkiri=Somatic mutation in noncoding regions: The sound of silence |url=https://doi.org/10.1016/j.ebiom.2020.103084 |ajakiri=EBioMedicine |aastakäik=61 |leheküljed=103084 |doi=10.1016/j.ebiom.2020.103084 |issn=2352-3964 |pmc=PMC7581888 |pmid=33096481}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Moyon |eesnimi=Lambert |perekonnanimi2=Berthelot |eesnimi2=Camille |perekonnanimi3=Louis |eesnimi3=Alexandra |perekonnanimi4=Nguyen |eesnimi4=Nga Thi Thuy |perekonnanimi5=Crollius |eesnimi5=Hugues Roest |kuupäev=2022-04-29 |pealkiri=Classification of non-coding variants with high pathogenic impact |url=https://journals.plos.org/plosgenetics/article?id=10.1371/journal.pgen.1010191 |ajakiri=PLOS Genetics |keel=en |aastakäik=18 |üksiknumber=4 |leheküljed=e1010191 |doi=10.1371/journal.pgen.1010191 |issn=1553-7404 |pmc=PMC9094564 |pmid=35486646}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aznaourova |eesnimi=Marina |perekonnanimi2=Schmerer |eesnimi2=Nils |perekonnanimi3=Schmeck |eesnimi3=Bernd |perekonnanimi4=Schulte |eesnimi4=Leon N. |kuupäev=2020 |pealkiri=Disease-Causing Mutations and Rearrangements in Long Non-coding RNA Gene Loci |url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fgene.2020.527484 |ajakiri=Frontiers in Genetics |aastakäik=11 |doi=10.3389/fgene.2020.527484/full |issn=1664-8021}}</ref> === Onkogeenid === [[Onkogeen]] on normaalse geeni ([[protoonkogeen]]) muteerunud vorm, mis soodustab vähi arengut. Protoonkogeenid reguleerivad tavaliselt rakkude kasvu ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]]. Mutatsioonid nendes geenides põhjustavad konversiooni onkogeenideks, mis negatiivselt mõjutavad rakke. Onkogeenid on unikaalsed vähile omased geenid, sest nende tekkimise mutatsioonid muudavad (aga ei elimineeri) valkude funktsioone, mida nad kodeerivad. Valgud, mida kodeerivad onkogeenid, näitavad tavaliselt biokeemiliselt kõrgemat aktiivsust, võrreldes mittemuteerunud protoonkogeeni valguproduktidega.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Oncogene |url=https://www.genome.gov/genetics-glossary/Oncogene |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=Genome.gov |keel=en}}</ref> Mutatsioonid, mis muundavad protoonkogeene onkogeenideks, on üksikud nukleotiidide asendused (erialases kirjanduses tähistatakse ka SNP), amplifikatsioonid (kordsuse muutused), geenide ühinemine (fusioonid) ja teised kromosomaalsed ümberpaigutused (translokatsioonid), mis suurendavad protoonkogeenide kodeeritud valkude aktiivsust.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Pierotti |eesnimi=Marco A. |pealkiri=Mechanisms of oncogene activation |kuupäev=2003 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK12538/ |väljaanne=Holland-Frei Cancer Medicine. 6th edition |väljaandja=BC Decker |keel=en |vaadatud=2023-10-25 |perekonnanimi2=Sozzi |eesnimi2=Gabriella |perekonnanimi3=Croce |eesnimi3=Carlo M.}}</ref> Suur osa protoonkogeene kodeerivad [[ensüüm]]e. Nende ensüümide onkogeensed vormid omavad kõrgemat aktiivsuse taset selle poolest, et [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] [[substraat (biokeemia)|substraadi]] suhtes on muutunud niisama või regulatsiooni kaotamise tõttu. Mutatsioone, mis muundavad protoonkogeene onkogeenideks, nimetatakse aktiveerivateks mutatsioonideks. Viimaste aastate jooksul kirjeldati mitusada onko[[geen]]i, mis osalevad põhilistes radades ja regulatoorsetes võrgustikes.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Alberts |eesnimi=Bruce |pealkiri=Finding the Cancer-Critical Genes |kuupäev=2002 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK26816/ |väljaanne=Molecular Biology of the Cell. 4th edition |väljaandja=Garland Science |keel=en |vaadatud=2023-10-25 |perekonnanimi2=Johnson |eesnimi2=Alexander |perekonnanimi3=Lewis |eesnimi3=Julian |perekonnanimi4=Raff |eesnimi4=Martin |perekonnanimi5=Roberts |eesnimi5=Keith |perekonnanimi6=Walter |eesnimi6=Peter}}</ref> Onkogeenide ja nende tähtsamate funktsioonide tuvastamine rakkudes ja [[kude]]des täiendas teadmisi [[kasvaja|tuumoritest]] ja nende kasvust. Vaatamata sellele, et seni tuntud vähigeenide loetelu võib suureneda tulevatel aastatel, jäävad vähi geneetika põhiprintsiibid nende geenide puhul tõenäoliselt ikka samaks. Tuntud onkogeenideks on näiteks [[GTPaas|GTPaasi]] KRAS muteerunud vormid (nt tulenevalt SNP-st Gly12Cys), [[Türosiinkinaas|türosiinkinaasi]] ALK amplifikatsioonid, türosiinkinaasi [[EGFR]] amplifikatsioonid ja muteerunud vormid (nt tulenevalt SNP-st Leu858Arg), türosiinkinaasi Abl1 fusioon BCR-Abl1 (nn [[Philadelphia kromosoom]]).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bagci |eesnimi=Ozkan |perekonnanimi2=Kurtgöz |eesnimi2=Serkan |kuupäev=2015 |pealkiri=Amplification of Cellular Oncogenes in Solid Tumors |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4561439/ |ajakiri=North American Journal of Medical Sciences |aastakäik=7 |üksiknumber=8 |leheküljed=341–346 |doi=10.4103/1947-2714.163641 |issn=2250-1541 |pmc=4561439 |pmid=26417556}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jang |eesnimi=Tae Won |perekonnanimi2=Oak |eesnimi2=Chul Ho |perekonnanimi3=Chang |eesnimi3=Hee Kyung |perekonnanimi4=Suo |eesnimi4=Soon Jung |perekonnanimi5=Jung |eesnimi5=Mann Hong |kuupäev=2009 |pealkiri=EGFR and KRAS mutations in patients with adenocarcinoma of the lung |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19270482/ |ajakiri=The Korean Journal of Internal Medicine |aastakäik=24 |üksiknumber=1 |leheküljed=48–54 |doi=10.3904/kjim.2009.24.1.43 |issn=1226-3303 |pmc=2687655 |pmid=19270482}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Luatti |eesnimi=Simona |perekonnanimi2=Baldazzi |eesnimi2=Carmen |perekonnanimi3=Marzocchi |eesnimi3=Giulia |perekonnanimi4=Ameli |eesnimi4=Gaia |perekonnanimi5=Bochicchio |eesnimi5=Maria Teresa |perekonnanimi6=Soverini |eesnimi6=Simona |perekonnanimi7=Castagnetti |eesnimi7=Fausto |perekonnanimi8=Tiribelli |eesnimi8=Mario |perekonnanimi9=Gugliotta |eesnimi9=Gabriele |perekonnanimi10=Martinelli |eesnimi10=Giovanni |perekonnanimi11=Baccarani |eesnimi11=Michele |perekonnanimi12=Cavo |eesnimi12=Michele |perekonnanimi13=Rosti |eesnimi13=Gianantonio |perekonnanimi14=Testoni |eesnimi14=Nicoletta |kuupäev=2017-05-02 |pealkiri=Cryptic BCR-ABL fusion gene as variant rearrangement in chronic myeloid leukemia: molecular cytogenetic characterization and influence on TKIs therapy |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28404889/ |ajakiri=Oncotarget |aastakäik=8 |üksiknumber=18 |leheküljed=29906–29913 |doi=10.18632/oncotarget.15369 |issn=1949-2553 |pmc=5444712 |pmid=28404889}}</ref> ==== Onkogeenide teke ==== {{Vaata|Mutagenees}} Inimese organismis on kaks rakkudetüüpi: [[sugurakk|sugurakud]] on [[reproduktiivne süsteem|reproduktiivse süsteemi]] rakud, mis toodavad [[sperm]]i meestel ja [[ootsüüt]]e naistel; [[somaatiline rakk|somaatilised rakud]] on kõik teised organismi rakud. Indiviidid, kes pärivad onkogeene vanemate sugurakkude kaudu (nn iduliini mutatsioon; ingl k ''germline mutation''), kannavad neid geene igas somaatilises- ja sugurakus ning võivad pärandada vastavaid geene ka järglastele. Vähigeenid, mis asuvad somaatilistes rakkudes, ei pärandu järgnevatele [[Põlvkond (bioloogia)|põlvkondadele]]. Tuumorid omandavad vähigeene samal ajal kui kasvavad. [[Mutatsioon]]id, mis eristavad vähigeene, võivad olla omandatud järgmiste teede kaudu: * Pärandumine iduliini kaudu Sõltuvalt vähi tüübist võib [[Pärilikkus|pärilikkuse]] komponent olla skaalal 0,1–10%, kuigi mõningate uuringute kohaselt (mono- ja disügootsete kaksikute võrdluse põhjal) võib rinna-, soole- ja eesnäärmevähi puhul pärilikkusest tingitud riski määr ulatuda kuni 40%-ni.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pomerantz |eesnimi=Mark M. |perekonnanimi2=Freedman |eesnimi2=Matthew L. |kuupäev=2011 |pealkiri=The genetics of cancer risk |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22157285/ |ajakiri=Cancer Journal (Sudbury, Mass.) |aastakäik=17 |üksiknumber=6 |leheküljed=416–422 |doi=10.1097/PPO.0b013e31823e5387 |issn=1540-336X |pmc=3934208 |pmid=22157285}}</ref> Mõned tähtsad onkogeenid, mis esinevad vähi suhtes vastuvõtlikes iduliini rakkude perekondades, kutsuvad esile vähi[[sündroom]]e. Selliste [[alleel]]ide pärandumine tugevdab suuresti võimalust, et indiviidis areneb vähk. Vähi arengu tõenäosus määrab selle alleeli [[penetrantsus]]t. Mõnedel juhtumitel pärandatud alleeli penetrantsuse tõenäosus on nii suur, et määratakse [[kirurgiline ravi]] kasvaja eemaldamiseks. Teised iduliini kaudu päranduvad onkogeenid, millest suurem osa on siiani avastamata, arvatavasti aitavad vähi tekkele vähesel määral kaasa. * Spontaanselt somaatilise mutatsioonina Enamikul juhtudel onkogeenid, mis panevad aluse tuumorigeneesile, tekivad spontaanse somaatilise mutatsiooni tõttu. Somaatilised rakud, mis omandavad vähigeenide mutatsioone, on vähi[[prekursor]]iteks. Korduva vähi puhul võivad somaatilised mutatsioonid olla tingitud ka resistentsust tagavatest mehhanismidest, mis võimaldavad vähirakkude esialgu väikesearvulisel kuid ravi suhtes tundetul populatsioonil ellu jääda ning seejärel paljuneda.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lei |eesnimi=Zi-Ning |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Qin |perekonnanimi3=Teng |eesnimi3=Qiu-Xu |perekonnanimi4=Wurpel |eesnimi4=John N. D. |perekonnanimi5=Zeng |eesnimi5=Leli |perekonnanimi6=Pan |eesnimi6=Yihang |perekonnanimi7=Chen |eesnimi7=Zhe-Sheng |kuupäev=2023 |pealkiri=Understanding and targeting resistance mechanisms in cancer |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37229486/ |ajakiri=MedComm |aastakäik=4 |üksiknumber=3 |leheküljed=e265 |doi=10.1002/mco2.265 |issn=2688-2663 |pmid=37229486}}</ref> Nii iduliini mutatsioonid kui somaatilised mutatsioonid muundavad normaalse geeni ja tekitavad selle geeni uue mutantse alleeli. Mitte kõik idutee kaudu omandatud geenid ei vii vähi tekkeni, nagu ka mitte kõik somaatilised mutatsioonid ei kutsu esile vähki. Tuvastatud mutatsiooni võimalikku patoloogilisust võimaldavad hinnata erialased andmebaasid nagu ClinVar<ref>{{Netiviide |pealkiri=ClinVar |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/clinvar/ |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=www.ncbi.nlm.nih.gov}}</ref> või COSMIC<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Cosmic |pealkiri=COSMIC - Catalogue of Somatic Mutations in Cancer |url=https://cancer.sanger.ac.uk/cosmic |vaadatud=2023-10-25 |väljaanne=cancer.sanger.ac.uk |keel=en}}</ref>. * Viirusliku infektsioonina Kõige harvemini esinev vähigeeni omandamise võimalus. Tuntuim viirus, mis suurendab vähi tekke riski, on [[inimese papilloomiviirus]] – see on seotud [[Emakakaelavähk|emakakaelavähi]], peenisevähi, pärasoolevähi ning suu- ja neeluvähiga. === Antionkogeenid === [[Tuumorsuppressorgeen]] ehk antionkogeen<ref name="Meditsiinisõnastik, 1996" /> on geen, mis kaitseb organismi kasvajate eest. Mutatsioonid selles geenis võivad tekitada kontrollimatut rakkude jagunemist ja sellest koest, milles on toimunud mutatsioon, võib inimesel areneda pahaloomuline kasvaja. Antionkogeenid kontrollivad kudede geneetilise stabiilsuse säilitamise protsesse, mis hõlmavad rakutsükli progressiooni, rakkude diferentseerumist, rakkude omavahelisi interaktsioone ja [[apoptoos]]i reguleerimist. Tuumorsupressorgeenide mutatsiooniline inaktivatsioon põhjustab koe [[homöostaas]]i kaotust, tulemuseks on neoplaasia areng. Tuumorsupressorgeenid võivad olla inaktiveeritud üksiku nukleotiidi asendustega, mis muudavad või üldse katkestavad tuumorsupressorgeeni kodeeritud valgu funktsiooni. Geenide amplifikatsioon ja kromosomaalsed translokatsioonid ei kuulu tavaliselt geenide inaktivatsiooni mehhanismide hulka. Antionkogeenide hulka, mis on sageli inaktiveeruvalt muteerunud vähis, kuuluvad näiteks [[DNA reparatsioon|DNA reparatsiooni]] eest vastutavad valgud [[BRCA1]] ja BRCA2, [[fosfataas]] PTEN, [[Rakutsükkel|rakutsüklit]] kontrolliv ning apoptoosi käivitav valk [[P53|TP53]].<ref>{{Viide |perekonnanimi=Cooper |eesnimi=Geoffrey M. |pealkiri=Tumor Suppressor Genes |kuupäev=2000 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK9894/ |väljaanne=The Cell: A Molecular Approach. 2nd edition |väljaandja=Sinauer Associates |keel=en |vaadatud=2023-10-25}}</ref> == Vähi epigeneetilised iseärasused == Onkogeenide avaldumist ehk ekspressiooni võivad mõjutada ka epigeneetilised modifikatsioonid: nt DNA metüülimine, histoonide metüülimine, histoonide atsetüülimine. Kuigi epigeneetilised modifikatsioonid on põhimõtteliselt pöörduvad, võivad nad püsida pikemat aega (koguni põlvkondade jooksul).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kanwal |eesnimi=R. |perekonnanimi2=Gupta |eesnimi2=S. |kuupäev=2012 |pealkiri=Epigenetic modifications in cancer |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22082348/ |ajakiri=Clinical Genetics |aastakäik=81 |üksiknumber=4 |leheküljed=303–311 |doi=10.1111/j.1399-0004.2011.01809.x |issn=1399-0004 |pmc=3590802 |pmid=22082348}}</ref> Tuntud epigeneetilise modifikatsiooni näiteks on geeni ''MGMT'' [[Promootor|promootori]] metüülimine [[Glioblastoom|glioomide]] kontekstis, mis määrab kasvaja tundlikkust keemiaravi ja kiiritusravi suhtes. Geen ''MGMT'' kodeerib valku O6-metüülguaniin-DNA metüültransferaasi, mis vastutab normaalsetes rakkudes DNA paranduse eest, kuid samas aitab vähirakkudes kaasa resistentsuse tekkele. Promootori metüülimine suurendab geeni ekspressiooni ja seega ka geeni poolt kodeeritava valgu taset vähirakkudes, tingides halvemat ravivastust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Weller |eesnimi=Michael |perekonnanimi2=Stupp |eesnimi2=Roger |perekonnanimi3=Reifenberger |eesnimi3=Guido |perekonnanimi4=Brandes |eesnimi4=Alba A. |perekonnanimi5=van den Bent |eesnimi5=Martin J. |perekonnanimi6=Wick |eesnimi6=Wolfgang |perekonnanimi7=Hegi |eesnimi7=Monika E. |kuupäev=2010 |pealkiri=MGMT promoter methylation in malignant gliomas: ready for personalized medicine? |url=https://www.nature.com/articles/nrneurol.2009.197 |ajakiri=Nature Reviews Neurology |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=1 |leheküljed=39–51 |doi=10.1038/nrneurol.2009.197 |issn=1759-4766}}</ref> == Vähiteraapia == {{Vaata|Onkoteraapia}} Onkogeenide analüüsimine on andnud teadlastele uusi vihjeid ja võimalikke lahendusi niisuguste juhtumite käsitlemiseks, mille puhul varem on ravi ebaõnnestunud. Uued ravimid, mille sihtmärkideks on onkogeenid või mis suudavad kompenseerida antionkogeeni puudumist, on osutunud mõne levinud vähivormi ravis tõhusamaks kui ajaliselt varem ravivõttena leiutatud keemiaravi või kiiritusravi. Samas kasutatakse sihtmärkravi sageli koos teiste ravimeetoditega, et saavutada parem ravitulemus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spolaor |eesnimi=Simone |perekonnanimi2=Scheve |eesnimi2=Martijn |perekonnanimi3=Firat |eesnimi3=Murat |perekonnanimi4=Cazzaniga |eesnimi4=Paolo |perekonnanimi5=Besozzi |eesnimi5=Daniela |perekonnanimi6=Nobile |eesnimi6=Marco S. |kuupäev=2021 |pealkiri=Screening for Combination Cancer Therapies With Dynamic Fuzzy Modeling and Multi-Objective Optimization |url=https://www.frontiersin.org/articles/10.3389/fgene.2021.617935 |ajakiri=Frontiers in Genetics |aastakäik=12 |doi=10.3389/fgene.2021.617935/full |issn=1664-8021}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Xubin |perekonnanimi2=Dowling |eesnimi2=Elisabeth K. |perekonnanimi3=Yan |eesnimi3=Gonghong |perekonnanimi4=Dereli |eesnimi4=Zeynep |perekonnanimi5=Bozorgui |eesnimi5=Behnaz |perekonnanimi6=Imanirad |eesnimi6=Parisa |perekonnanimi7=Elnaggar |eesnimi7=Jacob H. |perekonnanimi8=Luna |eesnimi8=Augustin |perekonnanimi9=Menter |eesnimi9=David G. |perekonnanimi10=Pilié |eesnimi10=Patrick G. |perekonnanimi11=Yap |eesnimi11=Timothy A. |perekonnanimi12=Kopetz |eesnimi12=Scott |perekonnanimi13=Sander |eesnimi13=Chris |perekonnanimi14=Korkut |eesnimi14=Anil |kuupäev=2022-06-02 |pealkiri=Precision Combination Therapies Based on Recurrent Oncogenic Coalterations |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35412613/ |ajakiri=Cancer Discovery |aastakäik=12 |üksiknumber=6 |leheküljed=1542–1559 |doi=10.1158/2159-8290.CD-21-0832 |issn=2159-8290 |pmc=9524464 |pmid=35412613}}</ref> == Vaata ka == * [[Vähi-testise antigeenid]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="Meditsiinisõnastik, 1996">1996. Meditsiinisõnastik. Tallinn, Medicina</ref>}} == Kirjandus == * Fred Bunz "Principles of Cancer Genetics" [[Kategooria:Anatoomia]] [[Kategooria:Bioloogia]] [[Kategooria:Geneetika]] [[Kategooria:Haigused]] [[Kategooria:Histoloogia]] [[Kategooria:Kasvajad]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Mikrobioloogia]] [[Kategooria:Vähk]] lu3zsf0ys35oytt6yrd7vtcto2yb9o9 EstDomains 0 262793 7124532 6723624 2026-04-05T04:52:40Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124532 wikitext text/x-wiki '''EstDomains''' oli [[veebimajutus]]t pakkuv [[USA]]-s [[Delaware]]'i osariigis registreeritud ettevõte, mis tegutses Tartu kesklinnas.<ref name="Sordid">[[Brian Krebs|Krebs, Brian]]. "[https://archive.today/20120717164143/http://voices.washingtonpost.com/securityfix/2008/09/estdomains_a_sordid_history_an.html EstDomains: A Sordid History and a Storied CEO]." ''[[The Washington Post]]''. 8 September 2008. Retrieved on 31 August 2009.</ref><ref>"[https://web.archive.org/web/20060325162522/http://www.estdomains.com/anacreon/servlet/ShowSplashPageServlet?&type=contactus&redirectpage=%2Fservlet%2FShowSplashPageServlet%3F%26type%3Dcontactus Support Details]." Estdomains. 25. märts 2006. Vaadatud 31.08.2009.</ref><ref name="FSecure">"[https://web.archive.org/web/20120106181825/http://www.f-secure.com/weblog/archives/00001522.html Case EstDomains]." [[F-Secure]]. 29. oktoober 2008. Vaadatud 15.09.2009.</ref> EstDomains majutas veebilehti, millel asus [[pahavara]], [[lasteporno]] ja muu illegaalne sisu.<ref name="Sordid"/><ref>[[Brian Krebs|Krebs, Brian]]. "[https://archive.today/20120717211824/http://voices.washingtonpost.com/securityfix/2008/09/estdomains.html A Superlative Scam and Spam Site Registrar]." ''[[The Washington Post]]''. 8. september 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> [[Washington Post]]i ajakirjanik [[Brian Krebs]] teatas, et EstDomains "paistis olevat kurikuulsa [[Russian Business Network]]i lemmik domeeniregistreerijate seas".<ref name="Sordid"/> EstDomains oli üks maailma suuremaid domeeninimede registreerijaid.<ref name="FSecure"/> 2007. aastaks kujunes EstDomainsile illegaalse sisu majutaja maine.<ref>"[https://web.archive.org/web/20120302213506/http://www.pcpro.co.uk/news/129761/russian-spam-murder-spins-web-hoax Russian spam murder spins web hoax]." ''[[PC Pro]]''. 12. oktoober 2007. Vaadatud 16.09.2009.</ref> Ettevõtte juht [[Vladimir Tšaštšin]] (tuntud ka nime all "SCR") mõisteti vangi, süüdistatuna [[krediitkaardipettus]]es, [[dokumendivõltsimine|dokumendivõltsimises]] ja [[rahapesu]]s.<ref name="Sordid"/><ref name="FSecure"/> Kohtuotsus jõustus 6. veebruaril 2008.<ref name="Danchevfriendl">Danchev, Dancho. "[https://web.archive.org/web/20081202141629/http://blogs.zdnet.com/security/?p=2089 Cybercrime friendly EstDomains loses ICANN registrar accreditation]." ''[[ZDNet]]''. 29. oktoober 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> 28. oktoobril 2008 teatas [[Internet Corporation for Assigned Names and Numbers]] (ICANN), et tühistab firma juhi süüdimõistmise tõttu EstDomainsi akrediteeringu; tühistamine pidi jõustuma 12. novembril 2008.<ref>[[Brian Krebs|Krebs, Brian]]. "[https://archive.today/20120721222729/http://voices.washingtonpost.com/securityfix/2008/10/icann_de-accredits_estdomains.html ICANN De-Accredits EstDomains for CEO's Fraud Convictions]." ''[[The Washington Post]]''. 29. oktoober 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref><ref>"[http://www.icann.org/correspondence/burnette-to-tsastsin-28oct08-en.pdf Notice of Termination of ICANN Registrar Accreditation Agreement]." [[Internet Corporation for Assigned Names and Numbers]]. 28. oktoober 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> 29. oktoobril teatas ICANN, et viivitab EstDomainsi sulgemisega, oodates uurimise lõppu. EstDomains teatas, et Tšaštšin oli astunud juhi kohalt tagasi sama aasta juunis ning on kohtuotsuse edasi kaevanud<ref>Kirk, Jeremy. "[https://web.archive.org/web/20111225090103/http://www.pcworld.com/businesscenter/article/153042/icann_delays_shutting_down_spammy_estonian_registrar.html ICANN Delays Shutting Down Spammy Estonian Registrar]." ''[[PC World]]''. Thursday 30. oktoober 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref>, ent EstDomains polnud ICANN-ile muudatustest teatanud.<ref name="Danchevfriendl"/> 12. novembril 2008 teatas ICANN, et EstDomains suletakse 24. novembril 2008.<ref>"[http://www.icann.org/en/announcements/announcement-12nov08-en.htm Termination of Registrar EstDomains to Go Ahead]." [[Internet Corporation for Assigned Names and Numbers]]. 12. november 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> ICANN-i andmeil oli EstDomainsil akrediteeringu tühistamise ajal 281 000 domeeninime. 25. novembril 2008 teatas veebimajutusfirma ResellerClub, et võtab EstDomainsi äri üle.<ref>Tubanos, Anastasia. "[http://www.thewhir.com/web-hosting-news/112508_ResellerClub_to_Take_Over_EstDomains ResellerClub to Take Over EstDomains]." ''[[Web Host Industry Review]]''. 25. november 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> [[Australian PC Authority]] ajakirjanik Iain Thomson nimetas Tšaštšini kõige halvemate tehnikafirma juhtide seas kümnendaks.<ref>Thompson, Iain [http://www.pcauthority.com.au/News/129204,top-10-worst-chief-executives.aspx "Top 10 worst chief executives"] ''[[Australian PC Authority]]''. 24. november 2008. Vaadatud 31.08.2009.</ref> 9. novembril 2011 avaldas FBI pressiteate<ref>[http://www.fbi.gov/newyork/press-releases/2011/manhattan-u.s.-attorney-charges-seven-individuals-for-engineering-sophisticated-internet-fraud-scheme-that-infected-millions-of-computers-worldwide-and-manipulated-internet-advertising-business Manhattan U.S. Attorney Charges Seven Individuals for Engineering Sophisticated Internet Fraud Scheme That Infected Millions of Computers Worldwide and Manipulated Internet Advertising Business]</ref> Tšaštšini ja Poltevi arreteerimise kohta operatsiooni Ghost Click käigus.<ref>[http://www.fbi.gov/news/stories/2011/november/malware_110911/malware_110911 Operation Ghost Click]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://web.archive.org/web/*/http://www.estdomains.com Estdomains] (arhiiv) * [http://www.postimees.ee/45288/aripaev-valis-arvutikelmi-firma-aasta-edukaimaks "Äripäev valis arvutikelmi firma aasta edukaimaks"] Postimees, 31. oktoober 2008 * [http://www.novaator.ee/ET/it/eesti_ettevote_kuulub_maailma_ohtlikumate_spammerite_hulka/ "Eesti ettevõte kuulub maailma ohtlikumate spämmerite hulka"] Novaator, 10. veebruar 2010 * [[Toivo Tänavsuu]]: [https://ekspress.delfi.ee/artikkel/63700844 "Eestist on saanud meisterkelmide kasvulava"] Eesti Ekspress, 28. detsember 2011 [[Kategooria:Korraldatud kuritegevus Internetis]] [[Kategooria:Tartu endised ettevõtted]] 054ss1y0o7gm9zr88tqqpeie6t03s8l Itaalia sõda (1499–1504) 0 266946 7124676 6932679 2026-04-05T10:24:46Z Andres 5 7124676 wikitext text/x-wiki {{Sõjaline konflikt | konflikt = Itaalia sõda (1499–1504) | osa = [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadest]] (1494–1559) | pilt = | pildiallkiri = | aeg = 1499–1504 | koht = [[Itaalia]] | tulemus = prantslaste võit Milano üle, hispaanlaste võit Napoli ja Prantsusmaa üle | osaline1 = '''[[1499]]''':<br /> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] [[Prantsusmaa]]<br /> [[pilt:Flag_of_Most_Serene_Republic_of_Venice.svg|22px]] [[Veneetsia vabariik]]<br/> [[Pilt:Flag_of_Switzerland.svg|20px]] Šveitsi palgasõdurid<br/> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] [[Hispaania]]<br /> |osaline1a='''[[1500]]''':<br /> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] [[Prantsusmaa]]<br /> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] [[Hispaania]]<br /> |osaline1b='''[[1503]]''':<br /> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] [[Prantsusmaa]] |osaline2 = <br /> [[Pilt:Flag of the Duchy of Milan (1450).svg|22px]] [[Milano hertsogiriik]]<br /> |osaline2a = <br /> [[Pilt: Bandera_de_Nápoles_-_Trastámara.svg|22px]] [[Napoli kuningriik]]<br /> |osaline2b = <br /> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] [[Hispaania]] | väejuht1 = [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] [[Louis XII]]<br/> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] Louis d'Armagnac<br/> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] Ludovico II<br/> [[Pilt:Pavillon_royal_de_la_France.svg|22px]] Bérault Stuart d'Aubigny<br/> [[Cesare Borgia]] | väejuht2 = [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] [[Fernando II Katoliiklane]]<br/> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] [[Gonzalo de Córdoba]]<br/> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] Fernando de Andrade<br/> [[Pilt:Naval jack of Spain.svg|20px]] Diego Hurtado de Mendoza }} {{Sõjakäik Itaalia sõjad}} '''Teine Itaalia sõda''' (1499–1504, ka ''Louis XII Itaalia sõda, sõda Napoli eest'') oli [[Itaalia sõjad|Itaalia sõdadest]] teine. Sõdijaiks olid peaasjalikult Prantsuse [[Louis XII]] ja Itaalia [[Fernando II (Aragón)|Aragóni Fernando II]] väed mõne väiksema Itaalia riigi osavõtul. [[Itaalia sõda (1494–1498)|Esimese Itaalia sõja]] järelmina oli Louis kindlalt otsustanud suruda läbi oma nõuded [[Milano hertsogiriik|Milano]] ja [[Napoli kuningriik|Napoli]] troonidele. [[1499]]. aastal tungis Louis XII [[Lombardia]]sse ja vallutas Milano, millele tal oli nõudeõigus isapoolse vanaema Valentina Visconti kaudu. == Sõda == Louis sõlmis 1499. aastal liidu [[Veneetsia vabariik|Veneetsia vabariigi]] ja [[šveits|šveitslastega]] ning tungis [[Milano hertsogiriik|Milano hertsogiriiki]]. Šveitsi palgasõduritest koosneva armee palganud [[Ludovico Maria Sforza|Ludovico Sforza]] leidis linna naastes selle olevat hõivatud prantslastega ühinenud Gian Giacomo Trivulzio poolt; Ludovico armee löödi peagi laiali ning ta ise võeti Prantsusmaal vangi. Louis ja [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)|Austria Maximilian]] allkirjastasid 13. oktoobril 1501 [[Trente leping]]u, millega Austria tunnustas kõiki Prantsuse vallutusi Itaalia põhjapoolsetel aladel. Tiivustatuna võidu kiirusest, pakkus Louis Fernandole liitu Napoli vastu ja pakkus välja, et nad peaksid kuningriigi omavahel jagama. Fernando oli sellega meeleldi nõus ning 11. novembril 1500 allkirjastati [[Granada leping]]. Lepinguga kohustus Fernando toetama Prantsusmaa nõudeid Napoli kuningriigile, saades vastutasuks territooriume kuningriigi jagamisest. Prantsuse ja Aragòni väed vallutasid Napoli 1501. aastal. Nüüd läksid kaks kuningat sõjasaagi jagamise pärast riidu; Fernando pealekäimine, et teda tunnustataks mõlema, Napoli ja Sitsiilia kuningana, viis peagi sõjani Prantsusmaa ja Hispaania vahel. Saanud Cerignola ja Garigliano all lüüa hispaanlastelt Don Gonzalo Fernández de Córdoba juhtimisel, oli Louis sunnitud loovutama Napoli ja taganema Lombardiasse. == Lepingud == [[Lyoni leping]]u allkirjastasid 31. jaanuaril 1504 [[Louis XII]] ja [[Fernando II (Aragón)|Aragóni Ferdinand II]]. Lepinguga loovutas Prantsusmaa Hispaaniale Napoli. Lisaks sellele määratlesid Prantsusmaa ja Hispaania vastavalt kontrolli Itaalia alade üle. Prantsusmaa kontrolli alla jäi Põhja-Itaalia Milanost ülalpool ning Hispaania valitsemise alla Sitsiilia ja Lõuna-Itaalia. Blois leping, mis sõlmiti 1504. aasta 22. septembril, oli seotud kavandatava abieluga Habsburgide [[Karl V|Karli]], tulevase Karl V, ning Louis XII ja Bretagne’i Anne'i tütre, Prantsuse Claude’i vahel. Kui kuningas Louis XII oleks surnud meessoost pärijata, oleks Habsburgide Karl saanud kaasavaraks Milano hertsogiriigi, Genova ja selle võimualused, Bretagne’i hertsogiriigi, Asti ja Blois' krahvkonnad, [[Burgundia hertsogkond|Burgundia hertsogiriigi]] ning Auxonne’i, Auxerrois, Mâconnais ja Bar-sur-Seine'i asekuninga ameti. ==Vaata ka== *[[Barletta väljakutse]] [[Kategooria:Itaalia sõjad]] [[Kategooria:1490. aastad]] [[Kategooria:1500. aastad]] kubnlt9u58cr25b2x1v546cwt3upekr Suvi (film) 0 273391 7124590 7116990 2026-04-05T08:29:31Z Kuriuss 38125 7124590 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{filmi info | pealkiri = "Suvi" | originaalpealkiri = | pilt = | pildi suurus = | pildiallkiri = | žanr = [[draamafilm|draama]], [[komöödia]] | režissöör = [[Arvo Kruusement]] | produtsent = [[Arkadi Pessegov]] | stsenaarium = [[Paul-Eerik Rummo]] | jutustaja = | peaosades = [[Aare Laanemets]]<br>[[Margus Lepa]]<br>[[Ain Lutsepp]]<br>[[Riina Hein]]<br>[[Kaarel Karm]] | muusika = [[Veljo Tormis]] | operaator = [[Jüri Garšnek]] | montaaž = [[Ludmilla Rosental]] | kunstnik = [[Linda Vernik]] | toimetaja = [[Kalju Haan]] | filmistuudio = [[Tallinnfilm]] | tootja = Tallinnfilm | levitaja = | aasta = [[1976]] | esilinastus = [[28. märts]] [[1976]] | kestus = 80 minutit | riik = [[Nõukogude Liit]] ([[Eesti]]) | keel = [[eesti keel|eesti]] | eelarve = | piletitulu = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 0075292 | efis_id = 393 | filmiveebi_id = | movies.ee_id = }} '''"Suvi"''' on [[Oskar Luts]]u jutustuse "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" põhjal valminud [[Eesti]] [[film]]. See on teine film [[Arvo Kruusement|Arvo Kruusemendi]] Lutsu-teemalisest filmitriloogiast ("[[Kevade (film)|Kevade]]", "Suvi", "[[Sügis (film)|Sügis]]"). Selles jälgitakse sooja huumoriga Paunvere koolilaste edasist käekäiku. Filmi kandvates osades on varasemast tuttavad, nüüd juba täiskasvanud näitlejad. Filmi stsenaariumi kirjutas Arvo Kruusemendi ettepanekul [[Paul-Eerik Rummo]] Oskar Lutsu jutustuste "[[Suvi (Luts)|Suvi]]" ja "[[Tootsi pulm]]" järgi. "Suvi" esilinastus Eesti kinodes [[1976]]. aasta märtsi lõpus. Esimese kuuga vaatas Tartus filmi (ajalehe [[Postimees|Edasi]] andmeil) 70 323 vaatajat. Esimesel linastusaastal vaatas "Suve" Eestis üle 470 000 inimese. Kõige paremaid tulemusi andis "Kevade" ja "Suve" koos näitamine.<ref name="suvi" /> Filmi restaureeritud versioon esilinastus 10. novembril 2011 [[Artis|kinos Artis]].<ref name=":0">[https://www.efis.ee/film/393 Suvi.] Eesti filmi andmebaas.</ref> == Sisututvustus == Venemaal mõisavalitsejaks õppinud Joosep Toots saabub tagasi Paunverre, koos uute ideede ja plaanidega. Tagasitulekut põhjendab Toots halva tervisega, tema [[ishias]] vajab hädapärast ravi. Kohtumine Paunvere vanade tuttavate kellamees Lible, Jorh Adnieli Kiire, papa Kiire, köster Julk-Jüri, endiste koolikaaslaste ja teistega elustab tema mälestusi koolipõlvest. Kooliõde Raja Teele paneb küll Tootsi südame kiiremini põksuma, kuid esialgu on Kiir kosimisplaanidega temast ette jõudnud. Paunvere apteekrilt kuuldud elutarkus annab Tootsi mõtetele teise suuna: isakodus oleks vaja hooneid kohendada ning talupidamises uuendusi teha. Rätsep Kiir soovib Tootsi ametivennaks saada ning alustada põllupidamise ja "karjavirtsahvti" õppisega, sest Teele teatab talle otsusest abielluda ainult põllumehega. Paraku läheb Kiire Venemaal mõisavalitsejaks saamise sõit luhta, sest ta varastatakse sõidu ajal paljaks. Tagasi saabunud Kiirele soovitab Teele minna Tootsi juurde sulaseks, mida toetab ka vana Kiir, sest reisil saadud kahju tahab hüvitamist. Kuid mõisavalitseja teooria- kui praktikaõpingud jäävad Tootsi Ülesoo talus Kiirele lühikeseks. Ülesoo peremees otsustab talu poja nimele kirjutada ja ise vanaduspõlve pidada. Toots küsib talu arendamiseks pangast laenu, kuid on vaja kindlaid käendajaid. Toots saab poolvägisi siiski käendusallkirja Tõnissonilt ja asjad hakkavad liikuma. Vahepeal Kiirele korvi andnud Teele pakub ennast talle ootamatult ise pruudiks. Pulmade eelõhtul tabab Teelet aga nukrusehoog, sest Arno Tali on taas Pauveres käimas. Sellest tekib arusaamatus pruutpaari vahel, millest kuulda saades ei varja Kiir oma kahjurõõmu. Siiski lõpeb kõik Joosep Tootsi ja Raja Teele kirikliku laulatusega ning pulmapeoga Ülesoo talus.<ref name=":0" /> ==Osatäitjad== [[Fail:„Suvi“ tegelased Harju mäel. Aare Laanemets - Toots ja Margus Lepa - Kiir 76.jpg|pisi|Filmi "Suvi" tegelased 1976. aastal Harju mäel. [[Aare Laanemets]] (Toots) ja [[Margus Lepa]] (Kiir)]] <table><tr valign=top><td> *[[Joosep Toots]] – [[Aare Laanemets]] *[[Raja Teele]] – [[Riina Hein]] *[[Jorh Adniel Kiir|Henrich Georg Adniel Kiir]] – [[Margus Lepa]] *[[Arno Tali]] – [[Arno Liiver]] *[[Tõnisson (Luts)|Tõnisson]] – [[Ain Lutsepp]] *[[Kristjan Lible]] – [[Kaljo Kiisk]] *Proviisor – [[Kaarel Karm]] *Tootsi isa – [[Jüri Järvet]] *Tootsi ema – [[Herta Elviste]] *[[Jaan Imelik]] – [[Rein Aedma]] *[[Jüri Kuslap]] – [[Kalle Eomois]] <td> *[[Köster (Kevade)|Köster]] – [[Endel Ani]] *[[Papa Kiir]] – [[Ervin Abel]] *[[Neiu Ärnja]] – [[Mare Garšnek]] *Mamma-Kiir – [[Malli Vällik]] *Teele isa – [[Kalju Ruuven]] *Teele ema – [[Aino Vähi]] *Köstri proua – [[Katrin Välbe]] *Aliide – [[Tiina Rääk]] *Bruno Benno Bernhard – [[Marco Meelimäe]] *Ottomar – [[Andres Kalev]] </table> == Filmi saamislugu == Lavastaja ja stsenarist olid algusest peale ühel meelel, et "Suves" peavad tingimata mängima samad noored, kes "Kevades". Osa filmi toimetuskolleegiumi liikmeid aga leidis, et pole vaja jätkata samade tegelastega, kes mängisid "Kevades". Nii tegid proovivõtteid ka [[Merle Talvik]] Teele, [[Lembit Peterson]] Tootsi ja [[Urmas Kibuspuu]] Kiire osas. Arvo Kruusement: "Nad oleks võinud tõesti mängida, head näitlejad kõik. Aga siis kadunuks seos "Kevadega" ja see oleks olnud üks teine film, mitte see, mida mina tahtsin teha."<ref name="suvi">[https://epl.delfi.ee/artikkel/64733438/aeg-laheb-ja-suvi-saab-meile-uha-armsamaks Aeg läheb ja „Suvi” saab meile üha armsamaks.] epl.delfi.ee, 27. juuli 2012</ref> Jaanuaris 1975 määrati filmi pealkirjaks "Tootsi pulm". Tallinnfilmi peatoimetaja [[Lembit Remmelgas]] toetas Arvo Kruusemendi veendumust, et film tuleb teha samade osatäitjatega, kes mängisid "Kevades", kuid leiab samas, et filmis tuleb kasutada lõike "Kevadest".<ref name=":0" /> Ettepaneku põhjenduseks oli, et need lõigud loovad sideme eelmise filmiga ja ühtlasi aitavad maha võtta Moskva kuraatorite kahtlusi [[kulak]]luse kohta, sest selgelt oli tegemist tavaliste talulastega. Tagantjärele on Arvo Kruusement kahetsenud "Kevade" tagasivaatelõikude kasutamist, kuna need rikuvad filmi dünaamikat.<ref name="suvi" /> Aprillis 1975 otsustas toimetuskolleegium esitada filmi "Aeg läheb, aga õnn ei kao" režiistsenaariumi NSV Liidu Riiklikule Kinokomiteele kinnitamiseks. Pealkirja muutmist ei selgitatud. Goskino andis režiile oma kinnituse. Sama aasta sügisel taastati filmi pealkiri "Suvi". Võtted kestsid aprillist septembrini 1975. Ebakvaliteetse filmilindi tõttu tekkis aga rohkelt praaki ja tuli teha palju ümbervõtteid. Näiteks kabelimäe episood, kus Teele Tootsi kosib, tuli uuesti võtta. Kuid ümbervõtte ajal olid puudel juba kollased lehed, osa puid oli raagus ning ajaliselt ei saanud kuidagi järgneda suvised pulmad. Seega tuli pulmade uus filmimine teostada hoopiski talvel.<ref name="suvi" /> Filmi esimese variandi läbivaatamisel Tallinnas olnud Moskva Kinokomitee esindaja nägi "Suves" puhast kulakluse propageerimist, sest kaks kulakuvõsukest lähevad ju paari ning kulaklus suureneb veelgi. Samuti märkas ta, et peategelane Toots ekspluateerib rängal moel küla ainsat proletaarlast (Liblet). Lisaks ei sobinud, et eesti talumeeste hobused olid liiga ilusad. Moskvas läbivaatust juhtinud kinokomitee aseesimees aga ei teinud ühtegi märkust, öeldes vaid: ""Arvo Antonovitši filmides on kõik ilus, isegi hobused!"<ref name="suvi" /> == Vaata ka == * [[Kevade (film)]] * [[Kevade]] * [[Suvi (Luts)]] * [[Tootsi pulm]] * [[Argipäev (Luts)]] * [[Sügis (Luts)]] * [[Sügis (film)]] * [[Talve (film)]] == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * [[Annika Koppel]]. "Kevade. Suvi. Sügis. Arvo Kruusemendi filmid". Kirjastus [[Kadmirell]], 2010, 232 lk. ISBN: 9789949908912 * Aigi Viira. [https://www.ohtuleht.ee/melu/872324/rezissoor-arvo-kruusement-kevadet-suve-ja-sugist-tuleks-teles-vahem-naidata-jumal-hoidku-teisi-filme-on-ju-ka Režissöör Arvo Kruusement: "Kevadet", "Suve" ja "Sügist" tuleks teles vähem näidata. Jumal hoidku, teisi filme on ju ka!] ohtuleht.ee, 20. aprill 2020 [[Kategooria:Eesti filmid]] [[Kategooria:1976. aasta filmid]] [[Kategooria:Eesti noortefilmid]] [[Kategooria:Eesti draamafilmid]] 784vucaofkn9oc67sh6g3poqss3a1gw Esra Rahula 0 276875 7124530 6811269 2026-04-05T04:48:15Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124530 wikitext text/x-wiki '''Esra Rahula''' ([[26. veebruar]] [[1926]] [[Aranküla]] – [[29. mai]] [[2013]] [[Rapla]]) oli eesti vaimulik. Ta lõpetas aastal [[1945]] hõbemedaliga [[Rapla Keskkool]]i. Seejärel õppis ta aastatel [[1945]]–[[1946]] [[Tallinna Polütehniline Instituut|Tallinna Polütehnilises Instituudis]], kuid aastal [[1946]] asus ta õppima [[Usuteaduse Instituut]]i. Ordineeriti [[14. detsember|14. detsembril]] [[1949]] peapiiskop [[Jaan Kiivit seenior|Jaan Kiiviti]] poolt (koos [[Hermann Nirk|Hermann Nirgi]], [[Karl Tuvike]]se, [[Raoul Ok]]i, [[August Ruus]]i, [[Eduard Salumäe]] ja [[Hartvig Helilaid]]iga) aseõpetajaks<ref>{{Netiviide |url=http://kirikuleht.eelkrapla.ee/kirikuleht_36-1-2010.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2012-03-09 |arhiivimisaeg=2022-01-25 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220125221945/https://kirikuleht.eelkrapla.ee/kirikuleht_36-1-2010.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref>. Ta oli aastatel [[1948]]–[[1949]] [[Juuru Mihkli kogudus]]e jutlustaja, aastal [[1949]] oli ta [[Pilistvere Andrease kogudus]]e jutlustaja (pastor [[Herbert Kuurme]] vastutusel); pärast ordineerimist oli ta aastatel [[1949]]–[[1957]] sama koguduse aseõpetaja. Aastatel [[1957]]–[[1960]] oli ta [[Torma Maarja kogudus|Torma]] ja [[Mustvee kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1960]]–[[1962]] oli ta [[Kuressaare Laurentiuse kogudus|Kuressaare Laurentiuse]] ja [[Kaarma Peeter-Pauli kogudus]]e õpetaja. Aastatel [[1962]]–[[1991]] oli ta [[Rapla Maarja-Magdaleena kogudus]]e õpetaja, hooldades ka [[Järvakandi Peetri kogudus]]t. Ta oli ka [[Ida-Harju praostkond|Ida-Harju praostkonna]] praost ja EELK Konsistooriumi assessor. Emerituuri jäi ta novembris [[1991]]. == Tunnustus == * 1998 [[Kodanikupäeva aumärk]] * [[1999]] Rapla valla aukodanik * [[2006]] [[Valgetähe IV klassi teenetemärk]] * [[2006]] [[EELK teeneterist]] (II klass) == Koostatud raamatud == * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 2, 1. ilmumisaja pühapäev - 5. paastuaja pühapäev: 12 jutlust: perikoopide IV rida; [eessõna: Peeter Karma]. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1993 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 3., Paastumaarjapäev - 5, ülestõusmispühajärgne pühapäev: 11 jutlust; perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 4., Taevaminemispüha - 6, kolmainupühajärgne pühapäev: 11 jutlust: perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 6., 18. kolmainupühajärgne pühapäev - viimane pühapäev: 10 jutlust: perikoopide IV rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 7., Advendiaja esimene pühapäev - teine ilmumisaja pühapäev: 12 jutlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 8., Kolmas ilmumisaja pühapäev - paastumaarjapäev: 11 jutlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1994 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 9., Neljas paastuaja pühapäev - neljas ülestõusmispühajärgne pühapäev: 11 tekstikäsitlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995 * Tekstikäsitlused jutluste koostamiseks. 10., Viies ülestõusmispühajärgne pühapäev - neljas kolmainujärgne pühapäev: 11 tekstikäsitlust: perikoopide V rida. Tallinn: EELK Konsistooriumi kirjastusosakond, 1995 == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://www.eestikirik.ee/node/909 Esra Rahula: Jumal on mind memuaaride kirjutamisest vabastanud] "Eesti Kirik" 1. märts 2006 * [http://www.eestikirik.ee/node/8422 Jumala halastuse kaudu antud amet] "Eesti Kirik" 15. detsember 2009 * [http://www.eestikirik.ee/node/12046 Esra Rahula soov kirikule: jätkata ustavalt!] 23. veebruar 2011 {{JÄRJESTA:Rahula, Esra}} [[Kategooria:Kuressaare Laurentiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Mustvee koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Ida-Harju praostid]] [[Kategooria:Valgetähe IV klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Rapla kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1926]] [[Kategooria:Surnud 2013]] fylthj6rtwwhzautirwujqji5vbe232 Aarne Vasar 0 278249 7124611 6986203 2026-04-05T08:53:06Z Amherst99 15496 /* Tunnustus */ 7124611 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Toimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2018|kuu=juuni}} {{Kunstnik | Taustavärv = #EEDD82 | Nimi = Aarne Vasar | Pilt = | Pildisuurus = | Pildi info = | Sünninimi = | Sünniaeg = [[18. oktoober]] [[1949]] | Sünnikoht = [[Tallinn]] | Surmaaeg = {{Surmaaeg ja vanus|1994|6|6|1949|10|18}} | Surmakoht = | Rahvus = [[eestlane]] | Tegevusala = [[karikaturist]] | Kunsti õppinud = | Kunstivool = | Tuntud teoseid = | Patroonid = | Mõjutatud = | Mõjutanud = | Auhinnad = }} '''Aarne Vasar''' ([[18. oktoober]] [[1949]] [[Tallinn]] – [[6. juuni]] [[1994]] Tallinn) oli eesti [[kunstnik]]. == Elukäik == Ta õppis [[Tallinna 2. Keskkool]]is, lõpetas [[Tallinna 9. Keskkool]]i. Esimesed kunstiteadmised sai isalt. Õppis [[ERKI|Eesti Riikliku Kunstiinstituudi]] ettevalmistuskursustel [[Kaarel Kurismaa]] juhendamisel. Aastatel 1971–1982 töötas ta [[Eesti Joonisfilm]]i kunstniku-animaatorina. Aastatel 1982–1987 oli Aarne Vasar vabakutseline kunstnik. Sel ajal valmis tal [[Eesti Reklaamfilm]]ile 15 [[joonisfilm]]i, millest kolme – "Väetised", "Autom" ja "Muusikariistad Tallinna Kaubamajast" – peeti esikoha{{lisa viide}} vääriliseks. Aastatel 1987–1994 töötas Vasar Eesti Joonisfilmis kunstniku-lavastajana. 1991. aastal sai film "Me lendame" filmifestivali "Krock" peaauhinna ja 1992. aastal anti filmile "3x1" II Pompei Lühifilmifestivalil parima lühifilmi auhind. 1993. aastal valmis joonisfilm "[[Setu vurle küüsis]]" [[Andrus Kivirähk]]i stsenaariumi järgi. Aarne Vasar kuulus [[Eesti Kinoliit]]u, [[Eesti Ajakirjanike Liit]]u ja [[Eesti Kunstnike Liit]]u. Aarne Vasar suri 1994. aastal ja on maetud [[Metsakalmistu]]le. == Looming == ===Karikatuurid=== Joonisfilmis töötades hakkas ta avaldama [[karikatuur]]e alates 1972 väljaannetes [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ja [[Sirp ja Vasar]]. Hiljem avaldasid tema karikatuure [[Postimees]], [[Noorte Hääl]], [[Edasi]], [[Õhtuleht]] ja [[Noorus]]. Tema karikatuure avaldati veel mitmetes teistest Nõukogude Liidu ja välismaa satiiriajakirjades. Tema tööd osalesid rahvusvahelistel karikatuurivõistlustel Tallinnas, [[Moskva]]s, [[Leningrad]]is, [[Vilnius]]es, [[Knokke-Heist]]is, [[Marostica]]s, [[Skopje]]s, [[Tokio]]s, [[Soome]]s, [[Jugoslaavia]]s, [[Poola]]s, [[Austria]]s jm. Enamik Vasara karikatuure avaldati nende maade karikatuurikataloogides. ATema karikatuure on ilmunud ka huumorikogumikus "Diamantensucher Und Andere Estnische Humoresken" ("Teemantide otsijad ja teisi humoreske") (Tallinn, 1980), näituse "Võitjate üle ei naerda!" (Tallinn, 1982), Baltimaade karikatuurinäituse "Homo Sapiens" (Vilnius, 1984), näituse "Mis siin naerda on?" karikatuurikogumikes. Aastatel 1976–1988 esines ta kõikidel Eestis korraldatud karikatuurinäitustel, kus võitis nii rahvusvahelisi kui ka kohalikke auhindu, näiteks [[Austria]]s, "Hõbehamba" Vilniuse näitusel "Homo Sapiens" (1981, 1984), II preemia rahvusvahelisel karikatuurivõistlusel Skopjes (1982), ergutusauhinna (1980) ja parima töö auhinna (1981) rahvusvahelisel karikatuurikonkursil Tokios. [[1980. aastad|1980. aastatel]] kujunesid karikatuurid meie totalitaarses ühiskonnas iseseisvaks kunstiliigiks, kus allegooriat kasutades pilati võimustruktuuride tegelasi nii, et nad seda ei taipaks. Vasarast kujunes Eesti üks tippkarikaturiste ja ta oli seetõttu ka [[KGB]] vaateväljas. Samal ajal illustreeris Vasar lühijutte ajakirjale [[Pikker (ajakiri)|Pikker]] ning tegi kaastööd lasteajakirjadele [[Täheke]] ja [[Pioneer (ajakiri)|Pioneer]]. Illustreeris raamatuid ja kujundas postkaarte. === Karikatuurinäitused === * 1976 – esimene isikunäitus (koos [[Mati Kütt|Mati Kütiga]]) Tallinna kohvikus Pegasus * 1976 – karikatuurinäitus "Meist ja meie linnast" (Tallinn) * 1981 – teine isikunäitus, [[S. Kirovi nimeline näidiskalurikolhoos|S. Kirovi nimelises näidiskalurikolhoosis]] * 1981 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?" * 1982 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?" * 1983 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?" * 1983 – isikunäitus [[ETKVL Kaubandusliku Inventari Tehas]]es * 1984 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?" * 1985 – Tallinna karikatuurinäitustel "Mis siin naerda on?" * Balti karikatuuri näitustel "Homo sapiens" * 2007 – [[Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum]]is karikatuurinäitus koos karikaturistidega – [[Kuulo Vahter]], Aarne Vasar, [[Janno Põldma]], Peeter Ernits, [[Tõnis Teemaa]], [[Olimar Kallas]], [[Ants Kasesalu]], [[Elle Tikerpäe]], [[Eduard Tüür]], [[Feliks Kark|Felix Kark]], [[Teet Kallas]], Elmar Rõugas, [[Mati Kütt]], [[Ants Kasesalu]], [[Tõnu Puustusmaa]], [[Jüri Aljak]]. Lisaks esines ta mitmel rahvusvahelisel karikatuurinäitusel. ===Maalid=== Vasara esimesed maalid olid väljas [[1982]]. aasta kevadnäitusel. Pärast seda esines ta regulaarselt enamikul kevad- ja sügisnäitustel, olles [[Sürrealism|sürrealistliku]] stiili esindaja. "Akvarell sünnib spontaanselt," rääkis Vasar ajaleheartiklis vastuseks [[Toomas Kall]]i küsimustele, "seal naudin tegevust, mis on lõõgastus. Hea karikatuur ahistab – paneb kammitsasse, kuna mõte ja teostus peab olema vaatajale kohe arusaadav." Paralleelselt filmide tegemisega esines ta [[akvarell]]inäitustel: Leedus 1986 ja 1988, [[Kinomaja|Tallinnas Kinomajas]] 1989, Saksamaal [[Karlsruhe]]s 1992, Soomes galeriis Artegrafike 1991, Tokko ja Arraku galeriis 1992, Kuopios 1993 ja 1993 Tokko ja Arraku galeriis. Aarne Vasar sai Baltimaade akvarelli- ja graafikatriennaali eripreemia Leedus aastal 1988. Vasara akvarelle on [[Eesti Kunstimuuseum]]is, [[Tartu Kunstimuuseum]]is, [[Viinistu Kunstimuuseum]]is, Saksamaal [[Karlsruhe Kunstimuuseum]]is ja paljudes erakogudes Eestis, [[Soome]]s, [[Rootsi]]s, [[Kanada]]s ja [[USA]]-s. Aarne Vasara filmid asuvad [[Eesti Filmiarhiiv]]is. Karikatuure on Jaapani karikatuurimuuseumis ja erinevate maade karikatuurimuuseumides. Vasar on kujundanud heliplaadiümbriseid Eesti ansamblile [[Rock Hotel]] ja Soome ansamblile [[Ventus Blues Band]]. Vasar ise oli samuti muusikahuviline ja mängis soolokitarri mitmes Eesti rokkansamblis, näiteks ansamblis [[Risk (ansambel)|Risk]]. === Raamatud === * [[Edgar Spriit]]. Karikatuurinäituse «Mis siin naerda on?» kataloogis, EKP Keskkomitee Kirjastus 1982 * [[Edgar Spriit]]. Karikatuurikogumikus "Homo Novus", kujundaja [[Rein Lauks]], ([[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1988), ISBN 5797901358 * [[Kati Murutar]] "Naisena sündinud", kaanekujundus Aarne Vasar, ([[Perona]], 1992) * [[Andrus Kivirähk]] "Õlle kõrvale", illustratsioonid Aarne Vasar ([[Vaho]], 1996) * [[Ago Teder]] "Isade foorum", karikatuurid: [[Jüri Kerem]], [[Priit Pärn]], [[Aldo Roomere]], [[Kuulo Vahter]] ja Aarne Vasar ([[Rebellis]], 2003), ISBN 9949100100 ==Tunnustus== * 1974 Ajalehe [[Edasi]] karikatuurivõistluse III koht <ref>Sirp ja Vasar, nr 20, 17. mai 1974</ref> * 1980 [[Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee]] Balti mere maade rahvusvahelisel spordikarikatuuri näituse aukiri "Võitjate üle ei naerda", Tallinn * 1980 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", ergutusauhind, Vilnius * 1981 Rahvusvaheline Yomiuri karikatuurivõistluse parima töö auhind, Jaapan Tokio * 1981 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius * 1982 Rahvusvaheline Youiuri karikatuurinäituse "Mees ja naine" auhind "Superior Prize", Jaapan * 1982 [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] preemia "Mis siin naerda on", Tallinn * 1982 Rahvusvaheline karikatuurivõistlus "Jooned" Jugoslaavias [[Skopje]]s – II koht * 1984 Baltimaade karikatuurinäitusel "Homo Sapiens", "Hõbehammas" II koht, Vilnius * 1984 Ajalehe [[Sirp ja Vasar]] karikatuurivõistluse II koht * 1988 Ajalehe [[Sirp ja Vasar]] karikatuurivõistluse I koht * 1988 Rahvusvaheline karikatuurinäitus "Viva la Musica" III koht, Tallinn * 1988 Eesti Vabariigi peapreemia "Kõige teravam nali" * 1989 Ajalehe [[Sirp ja Vasar]] karikatuurivõistluse III koht<ref>Pikker 1989, Nr 13</ref> == Isiklikku == Aarne Vasara isa oli [[Estonia (teater)|Estonia teatri]] solist [[Harri Vasar]] ja ema Viivika Vasar. Tema õde on kirjanik [[Kati Saara Murutar]].<ref>http://www.ohtuleht.ee/357439/kati-murutari-abielulahutus-mina-oma-nime-ei-muuda</ref> == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Toomas Kall Pikker 17/1988 * Artikkel ja karikatuur ajalehes [[Helsingin Sanomat]] "Liikmesriikidel õigus lahkuda Nõukogude Liidust", 12.08.1988 * Marko Kadanik "Üks hetk, Aarne Vasar" – [[Noorus (ajakiri)|Noorus]] 11/1990 * Soome-Rootsi ajakirja Hufvudstadsbladet kultuurirubriigis, 10. jaanuar 1992 * Artikkel "Setu vurle küüsis", [[Hommikuleht]] 19. mai 1993 == Välislingid == * [http://www.efis.ee/et/inimesed/id/3745 Aarne Vasar – Eesti filmi andmebaas] {{JÄRJESTA:Vasar, Aarne}} [[Kategooria:Eesti karikaturistid]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1949]] [[Kategooria:Surnud 1994]] 4cp3glxo77dqkq12zdneq5vvv7djl11 Meistriliiga 2012 0 279178 7124629 6510286 2026-04-05T09:18:59Z Kuriuss 38125 7124629 wikitext text/x-wiki {{ Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Meistriliiga]] | hooaeg = 2012 | meeskondi = 10 | võitja = [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] | ülendati = | kukkus välja = – | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2013–2014|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] | turniir2 = [[UEFA Euroopa Liiga 2013–2014|Euroopa Liiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]]<br>[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Narva Trans|Trans]] | turniir3 = | turniir3 kvalifitseerunud = | mänge = 180 | väravaid = 536 | parim väravakütt = {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Vladislav Ivanov]] <small>(23 väravat)</small> | suurim koduvõit = [[Tallinna FC Levadia|Levadia]] 7–0 [[FC Kuressaare|Kuressaare]] (30. juuli)<br> [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] 7–0 [[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]](4. september) | suurim võit võõrsil = [[FC Kuressaare|Kuressaare]] 0–9 [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] (28. august) | väravaterohkeim mäng = [[FC Viljandi|Viljandi]] 1–9 [[Nõmme JK Kalju|Kalju]] (2.oktoober) | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = 2150 <small>([[Tallinna FC Levadia|Levadia]] – [[Tallinna FC Flora|Flora]]; 20. august) | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2011|2011]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2013|2013]] }} '''Meistriliiga 2012''' oli Eesti jalgpalli kõrgliiga [[Meistriliiga]] 22. hooaeg, mis algas 10. märtsil 2012 ja lõppes 3. novembril 2012. Tiitlikaitsja oli [[Tallinna FC Flora]], kes võitis oma üheksanda meistriliiga tiitli eelneval hooajal ([[Meistriliiga 2011]]). Meistriks tuli [[Nõmme JK Kalju]]. ==Meeskonnad== {| class="wikitable sortable" ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! Mahutavus ! Peatreener |- |[[Tallinna FC Flora]] | [[Tallinn]] | [[A. Le Coq Arena]] | align="center" | 9692 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Martin Reim]] |- |[[Nõmme JK Kalju]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align="center" | 5000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] |- |[[FC Kuressaare]] | [[Kuressaare]] | [[Kuressaare linnastaadion]] | align="center" | 2000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Zamogilnõi]] |- |[[Tallinna FC Levadia]] | Tallinn | [[Maarjamäe staadion]] | align="center" | 1000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Kristal]] |- |[[Paide Linnameeskond]] | [[Paide]] | [[Paide Ühisgümnaasiumi staadion|Paide ÜG staadion]] | align="center" | 268 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Rooba]] |- |[[JK Sillamäe Kalev]] | [[Sillamäe]] | [[Sillamäe Kalevi staadion]] | align="center" | 2000 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Valeri Bondarenko]] |- |[[JK Tallinna Kalev]] | Tallinn | [[Kalevi Keskstaadion]] | align="center" | 11 500 | {{riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Ratnikov]] |- |[[Tartu JK Tammeka]] | [[Tartu]] | [[Tamme staadion]] | align="center" | 1600 | {{riigi ikoon|Kreeka}} [[Joti Stamatopoulos]] |- |[[Narva JK Trans]] | [[Narva]] | [[Kreenholmi staadion]] | align="center" | 3000 | {{riigi ikoon|Venemaa}} [[Sergei Aleksandrovich Prikhodko|Sergei Prikhodko]] |- |[[FC Viljandi]] | [[Viljandi]] | [[Viljandi linnastaadion]] | align="center" | 1006 | {{riigi ikoon|Gruusia}} [[Zaur Tšilingarašvili]] |} ===Treenerivahetused=== *Tammeka: [[Kristjan Tiirik]] → [[Joti Stamatopoulos]] (20. juuli)<ref name="Chkkn" /> *Sillamäe Kalev: [[Valeri Bondarenko]] → [[Algimantas Briaunys]] (7. september)<ref name="2M5PK" /> *Flora: [[Martin Reim]] → [[Marko Lelov]] (14. oktoober)<ref name="pwEBY" /> ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p=1. |t=[[Nõmme JK Kalju]] |w=29|d=5 |l=2 |gf=106|ga=17|bc=#D0F0C0|champion=yes}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga|2013–14 UEFA Meistrite Liiga teine kvalifikatsiooni ring]]}} {{Fb cl team |p=2. |t=[[Tallinna FC Levadia]] |w=25|d=8 |l=3 |gf=85|ga=22|bc=#BBEBFF}} {{Fb cl3 qr |rows=3 |võistlus=[[UEFA Euroopa Liiga|2013–14 UEFA Euroopa Liiga esimene kvalifikatsiooni ring]]|märkus=1}} {{Fb cl team |p=3. |t=[[Tallinna FC Flora]] |w=26|d=3 |l=7 |gf=87|ga=24|bc=#BBEBFF}} {{Fb cl team |p=4. |t=[[Narva JK Trans]] |w=16|d=7 |l=13|gf=52|ga=44|bc=#BBEBFF}} {{Fb cl team |p=5. |t=[[JK Sillamäe Kalev]] |w=15|d=10 |l=11|gf=51|ga=43}} {{Fb cl team |p=6. |t=[[Paide Linnameeskond]] |w=11|d=9 |l=16|gf=34|ga=52}} {{Fb cl team |p=7. |t=[[FC Viljandi]] |w=6 |d=8 |l=22|gf=33|ga=88}} {{Fb cl team |p=8. |t=[[FC Kuressaare]] |w=5 |d=11|l=20|gf=31|ga=80}} {{Fb cl team |p=9. |t=[[JK Tallinna Kalev]] |w=4 |d=9 |l=23|gf=27|ga=87|bc=#FFE6E6|playoffwinner=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |qualification=y |competition=[[#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Tartu JK Tammeka]] |w=4 |d=8 |l=24|gf=30|ga=79|bc=#FFCCCC}} {{Fb cl3 qr |relegation=y |rows=1 |competition=[[Esiliiga]]sse|märkus=2}} |- |colspan="11"|<small>'''Allikas:''' [http://www.jalgpall.ee/league.php?b=ML&year=2012 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} <small><sup>1</sup>Narva JK Trans kvalifitseerus Euroopa Liigasse, kuna 2012–13 Eesti karika võitja Tallinna FC Flora ning finalist JK Nõmme Kalju olid juba UEFA turniiridele kvalifitseerunud<br />ning UEFA reeglite kohaselt läks seejärel karikavõistluste koht jagamisele liigatabeli alusel.<br /><sup>2</sup>Tartu JK Tammeka säilitas koha meistriliigas kuna FC Viljandi lõpetas hooaja lõpus tegevuse.<br />Reeglid paremusjärjestuse määramiseks: 1) punktid; 2) vähem loobumiskaotusi/tühistatud tulemusi; 3) võidud; 4) punktid omavahelistest mängudest;<br />5) väravate vahe omavahelistest mängudest; 6) väravate vahe; 7) löödud väravad; 8) võõrsil löödud väravad<br />Kui hooaja lõpus kaks (või enam) võistkonda jagavad võrdsete punktidega esikohta viiakse meistri selgitamiseks nende vahel läbi lisamäng (turniir).<ref name="qrjt6" /><br />'''(M)''' = meister; '''(LV)''' = langes liigast välja; '''(E)''' = edutatud; '''(ÜV)''' = üleminekumängude võitja.</small> ===Meistriliiga üleminekumängud=== Hooaja lõpus osalevad Meistriliiga 9. koht ja Esiliiga 2. koht üleminekumängudel, mille võitja mängib järgmisel hooajal Meistriliigas ning kaotaja Esiliigas. {{Jalgpallimatš | kuupäev = 11. november 2012 | sündmus = | ring = | aeg = 13:00 EET | meeskond1 = [[Rakvere JK Tarvas]] | tulemus = 1 : 2 | lisaaeg = | Protokoll = [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_m.css&news_id=4463 Raport] | meeskond2 = [[JK Tallinna Kalev]] | väravad1 = [[Henri Hang|Hang]] {{värav|23}} | väravad2 = [[Rasmus Tomson|Tomson]] {{värav|70}}<br>[[Martin Kase|Kase]] {{värav|74}} | staadion = [[Rakvere kunstmurustaadion]] | pealtvaatajaid = 324 | kohtunik = Jaan Roos | penaltid1 = | penaltitetulemus = | penaltid2 = }} {{Jalgpallimatš | bg =#EFEFEF | kuupäev = 17. november 2012 | sündmus = | ring = | aeg = 13:00 EET | meeskond1 = [[JK Tallinna Kalev]] | tulemus = 1 : 0 | lisaaeg = | Protokoll = [http://www.jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=4478 Raport] | meeskond2 = [[Rakvere JK Tarvas]] | väravad1 = [[Eduard Ratnikov|Ratnikov]] {{värav|38}} | väravad2 = | staadion = [[Kalevi Keskstaadion]] | pealtvaatajaid = 377 | kohtunik = Hannes Kaasik | penaltid1 = | penaltitetulemus = | penaltid2 = }} '' '''Tallinna Kalev''' säilitas oma koha Meistriliigas, võites kahe mängu kokkuvõttes 3:1'' ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Nõmme JK Kalju|KLJ]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[FC Viljandi|VIL]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=5|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme JK Kalju]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=4|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=0|ga=0}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=0|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=0}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=3|ga=1}} {{fb r team |t=[[FC Viljandi]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |r=null }} <!-- <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2012 Eesti Jalgpalli Liit] |nt= |date=May 2012}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[Nõmme JK Kalju|KFC]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[Tallinna FC Levadia|LEV]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Sillamäe Kalev|S.K]] |[[JK Tallinna Kalev|T.K]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Narva JK Trans|TRS]] |[[FC Viljandi|VIL]] }} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=5|ga=0}} {{fb r team |t=[[Nõmme JK Kalju]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=5|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=3|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=9}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=3|ga=3}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Levadia]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=5|ga=4}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=7|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Paide LM --> {{fb r |r=null }} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Sillamäe Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=2|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=4|ga=0}} {{fb r team |t=[[Narva JK Trans]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=6}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |r=null }} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[FC Viljandi]] }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=9}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=6|ga=0}} <!-- Levadia --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Paide LM --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- SKalev --> {{fb r |gf=0|ga=5}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Trans --> {{fb r |gf=2|ga=5}} <!-- FC Viljandi --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://www.jalgpall.ee/calendar.php?b=ML&year=2012 Eesti Jalgpalli Liit] |nt= |date=May 2012}} {{Col-end}} ==Parimad väravakütid== {| class="wikitable" style="font-size:95%; text-align:left;" |- !width="30"|Koht !width="205"|Nimi !width="205"|Meeskond !width="50"|Väravaid |- ||1.||{{Riigi ikoon|Venemaa}} '''[[Vladislav Ivanov]]'''||[[JK Sillamäe Kalev]]/[[Narva JK Trans]]||'''23''' |- ||2.||{{Riigi ikoon|Eesti}} '''[[Tarmo Neemelo]]'''||'''[[Nõmme JK Kalju]]'''||'''22''' |- ||3.||{{Riigi ikoon|Gruusia}} [[Zakaria Beglarishvili]]||[[Tallinna FC Flora]]||'''17''' |- ||4.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jüri Jevdokimov]]||'''[[Nõmme JK Kalju]]'''||'''13''' |- ||5.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Morozov]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''12''' |- ||6.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rimo Hunt]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''11''' |- ||7.||{{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksandr Aleksejev (jalgpallur)|Aleksandr Aleksejev]]||[[Narva JK Trans]]||'''10''' |- ||7.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]]||[[Tallinna FC Flora]]||'''10''' |- ||7.||{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Artur Rättel]]||[[Tallinna FC Levadia]]||'''10''' |- ||7.||{{Riigi ikoon|Jaapan}} [[Hidetoshi Wakui]]||'''[[Nõmme JK Kalju]]'''||'''10''' |- !colspan="5"|<small>Allikas: [http://jalgpall.ee/top10.php?b=ML&year=2012 Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2012]] *[[II liiga 2012]] *[[III liiga 2012]] *[[IV liiga 2012]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Chkkn">{{netiviide | URL = http://soccernet.ee/tammeka-palkas-kreeklasest-peatreeneri | Pealkiri = Tammeka palkas kreeklasest peatreeneri | Aeg = 20. juuli 2012 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = 20. juuli 2012 | Keel =}}</ref> <ref name="2M5PK">{{netiviide | URL = http://soccernet.ee/briaunysest-sai-ametlikult-sillamae-peatreener | Pealkiri = Briaunysest sai ametlikult Sillamäe peatreener | Aeg = 13. september 2012 | Väljaandja = [[Soccernet.ee]] | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="pwEBY">{{netiviide | URL = http://fcflora.ee/index.php?lang=est&main_id=7&id=3543 | Pealkiri = FC Flora esindusmeeskonda juhendavad hooaja lõpuni Lelov ja Hurt | Aeg = 14. oktoober 2012 | Väljaandja = fcflora.ee | Kasutatud = | Keel =}}</ref> <ref name="qrjt6">{{netiviide | URL = http://www.jalgpall.ee/docs/Eesti%202012.a%20meistriv%F5istluste%20Meistri-ja%20Esiliiga%20juhend.pdf | Pealkiri = Eesti 2012.a meistrivõistluste Meistri- ja Esiliiga juhend | Aeg = 14. jaanuar 2012 | Väljaandja = [[Eesti Jalgpalli Liit]] | Kasutatud = 8. aprill 2013}}</ref> }} {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2012. aasta Eesti spordis]] ccmntdh3vtp9cmrdemcglcve6boiac6 Keeletoimetaja 0 280140 7124307 6633357 2026-04-04T14:36:26Z Helika1 102976 Ajakohastasin ja täpsustasin 7124307 wikitext text/x-wiki '''Keeletoimetaja''' on [[toimetaja]], kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades [[õigekiri|õigekirja]], sõnastust, lausestust ja [[stilistika]]t ning tagades koostöös autori või tõlkijaga ühtlase ja selge termini- ja keelekasutuse<ref>Keeletoimetaja kutsestandard: https://keeletoimetajateliit.ee/kutsestandard/</ref>. Väiksemates toimetustes võib keeletoimetaja ülesannete hulka kuuluda ka sisuline toimetamine ja faktide kontrollimine (nagu on tavaline Eestis), suuremates on eraldatud üldist head keelekasutust jälgiva keeletoimetaja ja üksnes õigekirjaeksimustele keskenduva [[korrektor]]i funktsioonid. Mõnes ajakirjandusväljaandes on liidetud ka keeletoimetaja ja [[küljendaja]] ametikohad. Traditsiooniliselt töötavad keeletoimetajad [[ajakirjandus]]es, (raamatu)[[kirjastus]]tes, [[tõlkebüroo]]des, [[riigiasutus]]tes, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonides, uuemal ajal ka [[veebiportaal]]ides. Kõigis neis on keeletoimetaja tööl teatud omapärad, mis on seotud nii töökorraldusega ([[Päevaleht|päevalehe]] igaõhtused trükitähtajad, pikad ja aeganõudvad raamatutekstid) kui ka sisuga (töö erialaajakirjas eeldab vähemalt põhiteadmisi konkreetsest valdkonnast, tõlketekstide keeletoimetajad peavad üldjuhul valdama tõlke algupärandi keelt). Samuti nõustab keeletoimetaja kolleege keeleküsimustes. 2008. aastal ilmunud raamatus "Talurahva keelest riigikeeleks" kirjeldab [[Raimo Raag]] (tsiteerides osalt Lembit Abo raamatut "Käsikiri ja korrektuur", 1966 ja 1975) sedaviisi: "Keeletoimetaja on isik, kelle ülesanne on viia käsikirja keel vastavusse normikeeles kehtivate nõuetega. Selleks parandab ta käsikirja grammatilised vead ja sõnajärjestust, kõrvaldab parasiitsõnad, trafaretseid ja paberlikke väljendeid ja muid stiilihalbusi, kontrollib, et laused oleksid omavahel loogiliselt seotud, ja muudab vajaduse korral sõnastust selgemaks, täpsemaks ja ladusamaks."<ref>Raimo Raag "Talurahva keelest riigikeeleks" 2008, ''cit. via'' Heido Ots [https://www.sirp.ee/keeletoimetaja/ "Keele(?)toimetaja"]. Sirp, 19.03.2010</ref> ==Keeletoimetajad Eestis== Keeletoimetaja elukutse alguseks Eestis loetakse 29. novembrit [[1929]], mil [[Akadeemiline Emakeele Selts]] saatis kõikidele Eesti ajalehtedele üleskutse, "et nad ajalehekeele ühtlustamiseks korraldaksid keelelist eelkorrektuuri".<ref>[https://web.archive.org/web/20121119002122/http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1251951 "Keeletoimetaja 80"] "[[Keelekõrv]]". [[Vikerraadio]], 28.11.2009</ref> Eestis õpetatakse keeletoimetajaid [[Tartu Ülikool]]is [[keeleteadus]]e magistriõppes valikainete moodulina<ref>https://ut.ee/et/oppekavad/keeleteadus</ref> ja [[Tallinna Ülikool]]is 2002. aastast bakalaureuseõppes [[referent]]-toimetaja erialal ja 2004. aastast magistriõppes<ref>Aili Künstler [https://www.sirp.ee/toimetaja-on-autori-teine-taepsem-silmapaar/ "Toimetaja on autori teine, täpsem silmapaar"]. Sirp, 19.03.2010</ref>. Eesti keeletoimetajaid ühendab kutseorganisatsioonina 2012. aastal loodud [[Eesti Keeletoimetajate Liit]], kes on ka keeletoimetaja kutse andja<ref>[[Helika Mäekivi]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit]. Sirp, 29.11.2019</ref>. Eesti üks tuntumaid keeletoimetajaid oli pikka aega ajalehtedes [[Edasi]] ja [[Postimees]] töötanud [[Helju Vals]], kes kirjutas ka arvukalt artikleid [[õigekeelsus]]e teemal<ref>[http://www.ohtuleht.ee/429280 "Lahkus legendaarne keeletoimetaja Helju Vals"]. Õhtuleht, 1. juuni 2011</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Lisalugemist== * Triinu Tamm. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/ Keeletoimetaja kui üliinimene]. Sirp. 02.10.2015. ==Välislingid== * [https://keeletoimetajateliit.ee/mida-keeletoimetaja-teeb/ "Mida keeletoimetaja teeb?"]. Elukutse kirjeldus [[Eesti Keeletoimetajate Liit|Eesti Keeletoimetajate Liidu]] lehel * [https://oskused.ee/search?query=keeletoimetaja "Keeletoimetaja"]. Elukutse kirjeldus lehel [[oskused.ee]] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1251951 "Keeletoimetaja 80"] "[[Keelekõrv]]", [[Vikerraadio]], 28. november 2009 * Heido Ots [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/keeletoimetaja/ "Keele(?)toimetaja"] Sirp, 19. märts 2010 * [http://www.ut.ee/et/213344 Eesti ja soome-ugri keeleteadus (keeletoimetaja)], Tartu Ülikool * [https://www.tlu.ee/ht/keeleteadus-ja-keeletoimetamine Magistriõpe: keeleteadus ja keeletoimetamine], Tallinna Ülikool * Rita Puidet [http://www.eestikirik.ee/node/8777 "Keeletoimetaja mitu piiblit"] Eesti Kirik, 2. märts 2010 * [[Helika Mäekivi]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ "Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit"] Sirp, 29. november 2019 * Helika Mäekivi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kus-on-keeletoimetaja-piir/ "Kus on keeletoimetaja piir?"] Sirp, 30. juuni 2023 [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Toimetajad]] [[Kategooria:Kirjastamine]] [[en:Copy editor]] fct1des4xki1alt9d1b6iuodsdzhq7v 7124308 7124307 2026-04-04T14:40:38Z Helika1 102976 üks link jäi veel muutmata. 7124308 wikitext text/x-wiki '''Keeletoimetaja''' on [[toimetaja]], kes kontrollib ja toimetab teksti keeleliselt, parandades [[õigekiri|õigekirja]], sõnastust, lausestust ja [[stilistika]]t ning tagades koostöös autori või tõlkijaga ühtlase ja selge termini- ja keelekasutuse<ref>Keeletoimetaja kutsestandard: https://keeletoimetajateliit.ee/kutsestandard/</ref>. Väiksemates toimetustes võib keeletoimetaja ülesannete hulka kuuluda ka sisuline toimetamine ja faktide kontrollimine (nagu on tavaline Eestis), suuremates on eraldatud üldist head keelekasutust jälgiva keeletoimetaja ja üksnes õigekirjaeksimustele keskenduva [[korrektor]]i funktsioonid. Mõnes ajakirjandusväljaandes on liidetud ka keeletoimetaja ja [[küljendaja]] ametikohad. Traditsiooniliselt töötavad keeletoimetajad [[ajakirjandus]]es, (raamatu)[[kirjastus]]tes, [[tõlkebüroo]]des, [[riigiasutus]]tes, [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] institutsioonides, uuemal ajal ka [[veebiportaal]]ides. Kõigis neis on keeletoimetaja tööl teatud omapärad, mis on seotud nii töökorraldusega ([[Päevaleht|päevalehe]] igaõhtused trükitähtajad, pikad ja aeganõudvad raamatutekstid) kui ka sisuga (töö erialaajakirjas eeldab vähemalt põhiteadmisi konkreetsest valdkonnast, tõlketekstide keeletoimetajad peavad üldjuhul valdama tõlke algupärandi keelt). Samuti nõustab keeletoimetaja kolleege keeleküsimustes. 2008. aastal ilmunud raamatus "Talurahva keelest riigikeeleks" kirjeldab [[Raimo Raag]] (tsiteerides osalt Lembit Abo raamatut "Käsikiri ja korrektuur", 1966 ja 1975) sedaviisi: "Keeletoimetaja on isik, kelle ülesanne on viia käsikirja keel vastavusse normikeeles kehtivate nõuetega. Selleks parandab ta käsikirja grammatilised vead ja sõnajärjestust, kõrvaldab parasiitsõnad, trafaretseid ja paberlikke väljendeid ja muid stiilihalbusi, kontrollib, et laused oleksid omavahel loogiliselt seotud, ja muudab vajaduse korral sõnastust selgemaks, täpsemaks ja ladusamaks."<ref>Raimo Raag "Talurahva keelest riigikeeleks" 2008, ''cit. via'' Heido Ots [https://www.sirp.ee/keeletoimetaja/ "Keele(?)toimetaja"]. Sirp, 19.03.2010</ref> ==Keeletoimetajad Eestis== Keeletoimetaja elukutse alguseks Eestis loetakse 29. novembrit [[1929]], mil [[Akadeemiline Emakeele Selts]] saatis kõikidele Eesti ajalehtedele üleskutse, "et nad ajalehekeele ühtlustamiseks korraldaksid keelelist eelkorrektuuri".<ref>[https://web.archive.org/web/20121119002122/http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1251951 "Keeletoimetaja 80"] "[[Keelekõrv]]". [[Vikerraadio]], 28.11.2009</ref> Eestis õpetatakse keeletoimetajaid [[Tartu Ülikool]]is [[keeleteadus]]e magistriõppes valikainete moodulina<ref>https://ut.ee/et/oppekavad/keeleteadus</ref> ja [[Tallinna Ülikool]]is 2002. aastast bakalaureuseõppes [[referent]]-toimetaja erialal ja 2004. aastast magistriõppes<ref>Aili Künstler [https://www.sirp.ee/toimetaja-on-autori-teine-taepsem-silmapaar/ "Toimetaja on autori teine, täpsem silmapaar"]. Sirp, 19.03.2010</ref>. Eesti keeletoimetajaid ühendab kutseorganisatsioonina 2012. aastal loodud [[Eesti Keeletoimetajate Liit]], kes on ka keeletoimetaja kutse andja<ref>[[Helika Mäekivi]] [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit]. Sirp, 29.11.2019</ref>. Eesti üks tuntumaid keeletoimetajaid oli pikka aega ajalehtedes [[Edasi]] ja [[Postimees]] töötanud [[Helju Vals]], kes kirjutas ka arvukalt artikleid [[õigekeelsus]]e teemal<ref>[http://www.ohtuleht.ee/429280 "Lahkus legendaarne keeletoimetaja Helju Vals"]. Õhtuleht, 1. juuni 2011</ref>. ==Viited== {{viited}} ==Lisalugemist== * Triinu Tamm. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c7-kirjandus/keeletoimetaja-kui-uliinimene/ Keeletoimetaja kui üliinimene]. Sirp. 02.10.2015. ==Välislingid== * [https://keeletoimetajateliit.ee/mida-keeletoimetaja-teeb/ "Mida keeletoimetaja teeb?"]. Elukutse kirjeldus [[Eesti Keeletoimetajate Liit|Eesti Keeletoimetajate Liidu]] lehel * [https://oskused.ee/search?query=keeletoimetaja "Keeletoimetaja"]. Elukutse kirjeldus lehel [[oskused.ee]] * [http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1251951 "Keeletoimetaja 80"] "[[Keelekõrv]]", [[Vikerraadio]], 28. november 2009 * Heido Ots [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varia/keeletoimetaja/ "Keele(?)toimetaja"] Sirp, 19. märts 2010 * [https://ut.ee/et/oppekavad/keeleteadus Keeleteaduse õppekava valikainete mooduli p 4.2], Tartu Ülikool * [https://www.tlu.ee/ht/keeleteadus-ja-keeletoimetamine Magistriõpe: keeleteadus ja keeletoimetamine], Tallinna Ülikool * Rita Puidet [http://www.eestikirik.ee/node/8777 "Keeletoimetaja mitu piiblit"] Eesti Kirik, 2. märts 2010 * [[Helika Mäekivi]]. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ "Eesti keele aasta – 90 aastat keeletoimetaja ametit"] Sirp, 29. november 2019 * Helika Mäekivi. [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kus-on-keeletoimetaja-piir/ "Kus on keeletoimetaja piir?"] Sirp, 30. juuni 2023 [[Kategooria:Ajakirjandus]] [[Kategooria:Ametid]] [[Kategooria:Toimetajad]] [[Kategooria:Kirjastamine]] [[en:Copy editor]] p7euo237nakeofcpycq8qxzhcgy0dsw FTA-vastuvõtja 0 294278 7124684 6934436 2026-04-05T11:16:47Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124684 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Vs2k ex.png|pisi|FTA-vastuvõtja]] '''[[Vabalevi|FTA]]-vastuvõtja'''<ref>FTA on [[akronüüm]] ingliskeelsest väljendist ''"'''F'''ree-'''t'''o-'''a'''ir"'', mis tähendab krüpteerimata andmeedastust, vastandina tasulistele andmeedastuskanalitele.</ref> on [[Krüptograafia|krüpteerimata]] [[satelliittelevisioon]]i- ja -[[raadio]]saadete vastuvõtmise seade. Tänapäevaste vastuvõtjate [[Dekooder|dekoodrid]] vastavad tavaliselt [[digitaaltelevisioon]]i [[MPEG-2]]/[[DVB-S]]-standardile ning viimasel ajal{{millal}} ka [[MPEG-4]]/[[DVB-S2]]-standardile, samas kui vanemate, [[analoogsignaal|analoog]]<nowiki>satelliitülekannete</nowiki> toega FTA-vastuvõtjate osakaal kiiresti väheneb. == FTA-saadete edastamine == Paljud riigid edastavad [[sidesatelliit]]ide vahendusel programme krüpteerimata kujul.<ref>[http://www.satcodx.com/charts SatcoDX satelliiditabel]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vaadatud 2012-08-01</ref> Kõige levinum on see [[saksa keel]]t kõnelevates maades. Mõnes riigis kogutakse saadete edastamiseks vastuvõtuseadmete omanikelt [[televisioonimaks]]u. [[Free-to-air|FTA]]-vastuvõtjad kasutavad tavaliselt samu tehnoloogiastandardeid (nagu DVB-S/S2, MPEG-2/4) kui tasulised telekanalidki. FTA-vastuvõtjatel aga puuduvad tasuliste telekanalite vastuvõtmiseks vajalikud kiipkaardilugerid ja dekrüptimismoodulid, sest FTA-vastuvõtjad on ette nähtud üksnes dekrüptimata ülekannete vastuvõtmiseks. == Üldomadused== === Installimismenüü === Kasutajaliides võimaldab konfigureerida vastuvõtja vastastikuseks toimimiseks [[LNB|LNB-]]de, lülitite, [[Satelliiditaldrik|paraboolantenn]]i liigutavate [[mootor]]ite ja muude seadmetega. Kasutaja valib välja LNB tüübi, [[ostsillaator]]i sageduse, sobiva [[:en:DiSEqC| DiSEqC]]-kommutaatori pordi ja mootori konfiguratsiooni. Korrektse häälestuse korral ilmuvad ekraanile signaali tugevust ja kvaliteeti näitavad indikaatorribad. Seejärel saab vastuvõtjat kasutada satelliidi skaneerimiseks kanalite leidmiseks. === Pimeskaneerimine === [[Põhja-Ameerika manner|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika manner|Lõuna-Ameerika]] kohal on [[Orbiit|orbiidil]] 63 [[satelliit]]i, [[Euroopa]] kohal 57 ja [[Aasia]] kohal veel 64 satelliiti. <!-- a significant number of which will be receivable from any one location. --> Igal satelliidil on erineval hulgal aktiivseid [[transponder]]eid. Iga transponder töötab omal sagedusel ja modulatsioonikiirusel. Paljud FTA-vastuvõtjad on kavandatud leidma aktiivseid transpondereid ja neilt mistahes kanaleid. Kuna FTA-vastuvõtjad teevad seda nii, et vastuvõtja ei pea olema eelprogrammeeritud transponderi informatsiooniga iga satelliidi kohta, siis nimetatakse sellist meetodit pimeskaneerimiseks vastandina satelliitskaneerimisele, mis skaneerib kanaleid vastavalt transponderi ettemääratud väärtustele. === Õiguslikud küsimused === FTA-vastuvõtjad on küll kavandatud krüpteerimata programmide vastuvõtuks, kuid neid saab kohandada ka muuks otstarbeks. <!-- In some jurisdictions, this dual-use nature can cause problems. Thus, combatting piracy involving FTA receivers has been difficult using legal means. --> ===Lapselukk=== Kõik FTA-vastuvõtjad on varustatud lapsevanemate aktiveeritava kanalilukufunktsiooniga. == Eestikeelsed kanalid == * EbS (Europe by Satellite, European Union TV service) – ülekanded [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendist]]<ref>[http://www.eutelsat.com/news/compress/en/2012/html/PR%201312%20EbS/PR%201312%20EbS.html European Union TV service, Europe by Satellite, expands satellite reach with switch to EUTELSAT 9A]{{Kõdulink|aeg=juuli 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }} vaadatud 2012-08-02</ref> == Vaata ka == * [[Vabalevi]] * [[Digiboks]] * [[Satelliittelevisioon]] * [[Satelliitraadio]] * [[Paraboolantenn]] * [[Satelliiditaldrik]] * [[Tuuner]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[http://www.lyngsat.com/freetv/index.html FTA-telekanalid] *[http://www.lyngsat.com/freeradio/index.html FTA-raadiojaamad] *[http://www.onastra.com/channel-guide/index.php Kanaliotsija Astra satelliitidele] *[http://europa.eu/rapid/pressReleasesAction.do?reference=IP/01/913&format=HTML&aged=1&language=EN&guiLanguage=en European Commission: The right to use a satellite dish] [[Kategooria:Seadmed]] [[Kategooria:Raadio]] [[Kategooria:Televisioon]] 4zr8sk1yvvcskb0fgvkt0kaxrkg77pm Paadrema mõis 0 296965 7124582 6972339 2026-04-05T08:17:13Z NOSSER 8097 7124582 wikitext text/x-wiki [[Pilt:PaadremaMoisaou.JPG|pisi|350px|Paadrema mõis aastal 2020. Vasakul ait, paremal tõllakuur, taga keskel peahoone ase.]] '''Paadrema mõis''' ([[saksa keel]]es ''Padenorm'') oli [[rüütlimõis]] [[Läänemaa]]l [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]]. Tänapäeval jääb kunagine mõis [[Pärnu maakond]]a [[Lääneranna vald|Lääneranna valla]] territooriumile [[Sookalda]] külla.<ref name="Mõisaportaal"/> ==Ajalugu== Paadrema mõisa on esmamainitud 1435. aastal. Juba 1446. aastal kuulus see [[Uexküll]]ide suguvõsale. 17. sajandi alguses pärandas [[Reinhold von Uexküll]] (suri vahemikus 1606–1616) mõisa oma poegadele [[Konrad von Uexküll|Konradile]] (suri 1638), [[Otto von Yxkull-Gyllenband|Ottole]] (suri 1653) ja [[Johann von Uexküll (surnud 1648)|Johannile]] (suri 1648). Viimane loovutas oma õigused 1643. aastal Ottole.<ref name="EHA"/> Otto surma järel pärisid mõisa Johanni järeltulijad. Johanni poeg vabahärra [[Konrad von Yxkull-Gyllenband]] (suri 1661) loovutas 1654. aastal oma osa vend [[Reinhold Johann von Yxkull-Gyllenband]]ile (suri 1672). Konradi tütar Beata oli abielus riiginõunik Erik Gyllenstierniga ja ka neil olid mõisale teatud õigused. Reinhold Johann maksis neile välja nende pärandiosa ja nad loobusid õigusest mõisale. Ka Reinhold Johanni isa õed loobusid lepinguga oma osadest.<ref name="EHA"/> 1672. aastal toimus Reinhold Johanni päranduse jagamaine: poeg Otto (suri 1696) sai Paadrema, [[Hermann von Yxkull-Gyllenband]] aga [[Härgla mõis|Härgla]] ja [[Särevere mõis]]a.<ref name="EHA"/> 1702. aastal pantis Otto von Yxkull-Gyllenbandi lesk Sophie (sünd. Uexküll) Paadrema mõisa üheksaks aastaks Tallinna kaupmehele [[Joachim Eberhard]]ile. 1708. aastal oli Sophie Eberhardile võlgu 7345 riigitaalrit. Eberhard loobus küll 6700 taalri ulatuses nõudmistest, kuid Paadrema jäi kuni võla tasumiseni tema valdusse. Paadrema oli Eberhardi pärijate valduses veel 1774. aastal.<ref name="EHA"/> Otto poeg [[Berend von Uexküll-Güldenband]] ja viimase poeg [[Friedrich Wilhelm von Uexküll-Güldenband]] protsessisid aastaid, et osta Paadrema mõis Eberhardi pärijate käest välja. 1776. aastal saigi Friedrich Wilhelm 15 450 rubla eest mõisa tagasi. Vend [[Sigismund von Uexküll-Güldenband|Sigismundi]] ja lellede [[Hans Heinrich von Uexküll-Güldenband|Hans Heinrichi]] ja [[Karl Johann von Uexküll-Güldenband|Karl Johanni]] nõusolekul müüs ta mõisa 21 000 rublaga alampolkovnik [[Eduard Joachim Jordan]]ile. Peaaegu kohe ostis Jordanilt mõisa Otto Fabian von Uexküll-Güldenband.<ref name="EHA"/> Otto Fabian pantis 1780. aastal mõisa 36 000 hõberubla eest 45 aastaks [[Karl Thure von Helwig]]ile. Viimase surres päris Paadrema, Vana- ja Uue-Virtsu mõisa tema tütar Dorothea August, kes suri 1826. aastal pärijateta, misjärel läksid mõisad tema õele [[Anna Christina von Rosen]]ile. Tema loobus pärandusest oma ainsa tütre Caroline von Roseni kasuks. Caroline von Uexküll (sündinud Rosen) loovutas 1866. aastal Paadrema, Vana- ja Uue-Virtsu oma tütrele [[Elisabeth von Uexküll]]ile. Mõisate väärtuseks hinnati 150 000 [[hõberubla]].<ref name="EHA"/> Elisabeth von Uexküll müüs 1913. aastal mõisad 150 000 rubla eest oma vennapojale [[Jakob von Uexküll]]ile.<ref name="EHA"/> ==Mõisakompleks== [[Pilt:PaadremaAit.JPG|pisi|350px|Paadrema mõisa ait aastal 2020.]] Paadrema mõisa härrastemaja oli ühekorruseline paksude kivist müüridega hoone, mis ehitati 18. sajandil või isegi varem. Suure tõenäosusega kasutati härrastemaja ehitamisel ära keskaegse vasallilinnuse hooneosi.<ref name="Mõisaportaal"/> Paadrema mõisas tegutses 18. sajandil ka [[Paadrema tellisetehas]]. Endine mõisa peahoone ei leidnud alates 1960. aastatest kasutust, misjärel see lagunes ja varises. Järgmisel kümnendil lükati varemed kokku ja alles jäi vaid rusuküngas.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisakompleksist on säilinud mõned kõrvalhooned, nende hulgas peahooneesise auringi äärde ehitatud kahekorruseline [[ait]] ja [[tall-tõllakuur]]. Paadrema mõisa ait sarnaneb üldlahenduselt 1663. aastal rajatud [[Kuressaare]] sadamaaidaga. Sel oli keskaegsete elamute ja aitadega sarnane poomiga tõstemehhanism, mis pole aga säilinud. Ait võib olla rajatud 18. sajandi alguses või isegi 17. sajandil.<ref name="Mõisaportaal"/> Ülejäänud Paadremaa mõisa kõrvalhooned on varemeis või hävinud.<ref name="Mõisaportaal"/> ==Vaata ka== *[[Mõtsu mõis]] *[[Paadrema]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Mõisaportaal">[http://www.mois.ee/laane/paadrema.shtml Paadrema mõisast Eesti mõisaportaalis]</ref> <ref name="EHA">[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Paadrema mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> }} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16563 Paadrema mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Hanila kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.521666|EW=23.809166|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] [[Kategooria:Uexküll-Güldenbandide mõisad]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Riesenkampffide mõisad]] h8oaac9iwdu8i2egq66wosttoaiggxk Biograafiad (Ha) 0 300003 7124503 7111230 2026-04-04T23:18:02Z Andres 5 /* Haa */ 7124503 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} {{Sisukord paremale}} '''Biograafiad (Ha)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ha". ==Haa== *[[Bernhard Haab]], eesti kirjastustegelane (1908–1967) *[[Liis Haab]], eesti näitleja (1987–) *[[Eerik Haabjärv]], Eesti sõjaväelane (1916–1995) *[[Johan Haabma]], eesti ühiskonnategelane (1925–2009) *[[Ernst Haabpiht]], Eesti poliitik (1898–1942) *[[Enn Haabsaar]], eesti ajakirjanik ja harrastusajaloolane (1943–2008) *[[Epp Haabsaar]], eesti poliitik, kohtunik ja ikoonimaalija (1953–) *[[Raigo Haabu]], Eesti riigiametnik (1969–) *[[Raimund Haabvere]], eesti keeleteadlane, esperantist (1909–1989) *[[Hermann Haack]], saksa geograaf ja kartograaf (1872–1966) *[[Susan Haack]], inglise filosoof (1945–2026) *[[Anna Haag]], rootsi murdmaasuusataja (1986–) *[[Kaido Haagen]], eesti fotograaf (1966–) *[[Tiit Haagma]], eesti purjetaja ja jääpurjetaja (1954–) *[[Joel Haahtela]], soome kirjanik (1972–) *[[Alar Haak]], eesti laulja (1966–) *[[Arvi Haak]], eesti arheoloog (1978–) *[[Rita Haak]], eesti endine veemootorisportlane (1937–) *[[Haakon (Norra kroonprints)|Haakon]], Norra troonipärija (1973–) *[[Haakon VII]], Norra kuningas (1872–1957) *[[Deb Haaland]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1960–) *[[Haam]], Noa poeg *[[Eenok Haamer]], eesti luterlik vaimulik (1935–2025) *[[Eerik Haamer]], eesti kunstnik (1908–1994) *[[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], eesti kergejõustiklane (2001–) *[[Eugen Haamer]], eesti arhitekt ja ehitusinsener (1903–1968) *[[Harri Haamer]], eesti vaimulik ja skaudijuht (1906–1987) *[[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija (1976–2026) *[[Maarja Haamer]], eesti ooperilaulja (sopran) ja pedagoog (1938–2021) *[[Markus Haamer]], eesti vaimulik (1967–) *[[Naatan Haamer]], eesti kirikutegelane (1965–) *[[Siimon Haamer]], eesti vaimulik (1973–) *[[Valter Haamer]], eesti pedagoogikategelane ja kirjastaja (1929–) *[[Kalju Haan]], eesti teatriteadlane (1937–2015) *[[Pentti Haanpää]], soome kirjanik (1905–1955) *[[Henrik Haapala]], soome jäähokimängija (1994–) *[[Toivo Haapanen]], soome viiuldaja, dirigent ja muusikapedagoog (1889–1950) *[[Tuomas Haapanen]], soome viiuldaja ja muusikapedagoog (1924–2024) *[[Alli Haapasalo]], soome filmirežissöör ja kirjanik (1977–) *[[Ville Haapasalo]], soome näitleja (1972–) *[[Minna Haapkylä]], Soome näitleja (1973–) *[[Matti Haapoja]], soome sarimõrvar (1845–1895) *[[Alfréd Haar]], Ungari juudi matemaatik (1885–1933) *[[Geir Haarde]], Islandi poliitik (1951–) *[[Enn Haare]], Eesti sõjaväelane (1905–1979) *[[Raul Haaristo]], eesti filminäitleja (1954–) *[[Iro Haarla]], soome pianist, harfist ja helilooja (1956–) *[[Joonas Haarmann]], eesti eraadvokaat (1887–1942) *[[Annika Haas]], eesti fotograaf (1974–) *[[Eleriin Haas]], Eesti kõrgushüppaja (1992–) *[[Gaëtan Haas]], Šveitsi jäähokimängija (1992–) *[[Josef Haas]], Šveitsi murdmaasuusataja (1937–2024) *[[Karl Haas]], Eesti sõjaväelane (1891–1942) *[[Karl-Friedrich Haas (jooksja)|Karl-Friedrich Haas]], Saksamaa jooksja (1931–2021) *[[Mario Haas]], Austria jalgpallur (1974–) *[[Mary Haas]], ameerika keeleteadlane (1910–1996) *[[Voldemar Haas]], eesti maalikunstnik ja teatrikunstnik (1898–1982) *[[Pauliina Haasjoki]], soome luuletaja (1976–) *[[Arne Haasma]], eesti muusik *[[Juss Haasma]], eesti näitleja (1985–) *[[Uku Haasma]], eesti jalgpallur ja laulja (1994–) *[[Hella Haasse]], hollandi kirjanik (1918–2011) *[[Tuula Haatainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Aksel Haav]], eesti füüsik (1928–) *[[Andrus Haav]], eesti viiuldaja (1969–) *[[Ruth Haav]], eesti viiuldaja (1971–) *[[Anna Haava]], eesti luuletaja (1864–1957) *[[Maire Haava]], eesti laulja (1962–) *[[Roman Haavamägi]], eesti kujur, maalikunstnik ja graafik (1891–1964) *[[Paul Haavaoks]], eesti kirjanik (1924–1983) *[[Ants Haavel]], eesti arst (1930–1999) *[[Hannes Haavel]], eesti kirurg *[[Maie-Ly Haavel]], eesti lastearst (1931–) *[[Mari Haavel]], eesti tekstiilikunstnik (1970–) *[[Rein Haavel]], eesti elektroonikainsener (1944–) *[[Trygve Haavelmo]], norra majandusteadlane (1911–1999) *[[Paavo Haavikko]], soome luuletaja ja näitekirjanik (1931–2008) *[[Heikki Haavisto]], Soome poliitik (1935–2022) *[[Pekka Haavisto]], Soome poliitik (1958–) *[[Kert Haavistu]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1980) *[[Mikk Haavistu]], eesti jalgpallur (1985–) ==Hab== *[[Eveli Habakuk]], eesti matkaja ja alpinist (1978–) *[[Lauri Habakuk]], eesti ajakirjanik (1990–) *[[Madis Habakuk]], eesti majandusteadlane (1938–2016) *[[Markus Habakukk]], eesti näitleja (1992–) *[[Sergei Habalov]], Vene impeeriumi sõjaväelane, kindralleitnant (1858–1924) *[[Leonid Habarov]], Nõukogude Liidu ja Venemaa sõjaväelane (1947–) *[[Robert Habeck]], Saksamaa poliitik (1969–) *[[Harry Habel]], eesti purilendur ja lendur (1912–1980) *[[Fritz Haber]], saksa keemik (1868–1934) *[[Samu Haber]], soome muusik (1976–) *[[Christoph Haberland]], baltisaksa arhitekt (1750–1803) *[[Marijan Haberle]], Horvaatia arhitekt (1908–1979) *[[Harald Haberman]], eesti zooloog ja poliitik (1904–1986) *[[Henn Haberman]], eesti hüdrobioloog (1935–1991) *[[Eugen Habermann]], eesti arhitekt (1884–1944) *[[Karl Habermann]], eesti sõjaväelane (1899–1924) *[[Jürgen Habermas]], saksa filosoof (1929–2026) *[[Rebekka Habermas]], saksa ajaloolane (1959–2023) *[[Yāsir al-Ḩabīb]], šiiidi vaimulik (1979–) *[[Antero Habicht]], Eesti jurist ja riigiametnik (1980–) *[[Arnold Habicht]], Eesti vaimulik (1878–1964) *[[Ernst Habicht]], Patküla vallavanem (1873–1937) *[[Jarno Habicht]], eesti tervishoiuametnik ja rahvaterviseteadlane (1976–) *[[Juhan Habicht]], eesti kirjanik ja tõlkija (1954–2026) *[[Külli Habicht]], eesti keeleteadlane (1964–) *[[Lygia Habicht]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2019) *[[Tamara Habicht]], eesti etnograaf (1918–2001) *[[Ülo Habicht]], eesti kujunduskunstnik (1923–1991) *[[Franz Karl Joseph von Habsburg-Lothringen]], Austria ertshertsog (1802–1878) *[[Otto von Habsburg]], poliitik (1912–2011) *[[Regina von Habsburg]], Wettini dünastia liige (1925–2010) *[[Karl Habsburg-Lothringen]], poliitik (1961–) *[[Pierre Damien Habumuremyi]], Rwanda poliitik (1961–) *[[Juvénal Habyarimana]], Rwanda sõjaväelane ja poliitik (1937–1994) ==Hac== *[[Emil Hácha]], Tšehhoslovakkia riigitegelane (1872–1945) *[[Joe Hachem]], Liibanoni päritolu elukutseline Austraalia pokkerimängija (1966–) *[[Diana Hacıyeva]], Aserbaidžaani laulja ja laulukirjutaja (1989–) *[[Olivia Hack]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1983–) *[[Georg Hackenschmidt]], eesti raskejõustiklane, filosoof ja kirjanik (1877–1968) *[[Carl Hacker]], eesti luuletaja Marie Underi esimene abikaasa (1878–1948) *[[Hedda Hacker]], eesti kunstnik (1905–1988) *[[Buddy Hackett]], USA näitleja (1924–2003) *[[Grant Hackett]], Austraalia endine ujuja (1980–) *[[Ian Hacking]], Kanada filosoof (1936–2023) *[[Gene Hackman]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1930–2025) *[[Antti Hackzell]], Soome poliitik (1881–1946) ==Had== *[[Eḩsān Ḩadādī]], Iraani kettaheitja (1985–) *[[Oussama Haddadi]], Tuneesia jalgpallur (1992–) *[[Roberto Jorge Haddock Lobo]], Brasiilia arst ja poliitik (1817–1869) *[[Gigi Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell ja televisiooniesineja (1995–) *[[Zaha Hadid]], Iraagi-Briti arhitekt (1950–2016) *[[Andrei Hadanovitš]], valgevene luuletaja ja tõlkija (1973–) *[[Yahya Ould Hademine]], Mauritaania poliitik (1953–) *[[Chris Hadfield]], Kanada astronaut (1959–) *[[‘Abd Rabbuh Manşūr al-Hādī]], Jeemeni poliitik (1945–) *[[Bella Hadid]], Ameerika Ühendriikide modell (1996–) *[[Vincent Hadleŭski]], valgevene katoliku preester, publitsist ja poliitik (1898–1942) *[[Hadrianus]], Vana-Rooma keiser (76–138) *[[Hadrianus I]], paavst (suri 795) *[[Hadrianus II]], paavst (suri 872) *[[Hadrianus III]], paavst (suri 885) *[[Hadrianus IV]], paavst (suri 1159) *[[Hadrianus V]], paavst (suri 1276) *[[Hadrianus VI]], Rooma paavst (1459–1523) *[[Adis Hadžanović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur (1993–) *[[Goran Hadžić]], Horvaatia serblaste kindral (1958–2016) *[[Memnun Hadžić]], Bosnia ja Hertsegoviina endine poksija (1981–) *[[Ramzan Hadžijev]], Venemaa ajakirjanik (1955–1996) *[[Raul Hadžimba]], Abhaasia poliitik (1958–) ==Hae== *[[Ernst Haeckel]], saksa bioloog, kunstnik, filosoof (1834–1919) *[[Nick Hækkerup]], Taani poliitik (1968–) *[[Yannick Haenel]], prantsuse kirjanik (1967–) *[[Siegfried Haenicke]], Saksamaa jalaväekindral (1878–1946) ==Haf== *[[Ḩāfez̧]], Pärsia luuletaja (1315–1390) *[[Sebastian Haffner]], publitsist (1907–1999) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧ (Liibanoni poliitik)|Amīn al-Ḩāfiz̧]], Liibanoni poliitik (1926–2009) *[[Amīn al-Ḩāfiz̧]], Süüria poliitik (1921–2009) *[[Dinar Hafizullin]], Venemaa jäähokimängija (1989–) *[[Ronny Hafsås]], Norra laske- ja murdmaasuusataja (1985–) *[[Khalifa Haftar]], Liibüa sõjaväelane, välimarssal ja feldmarssal (1943–) ==Hag== *[[Erik ten Hag]], Hollandi jalgpallur ja jalgpallitreener (1970–) *[[Ragnhild Haga]], norra murdmaasuusataja (1991–) *[[Helmut Hagar]], eesti etnoloog (1914–1991) *[[Paul-Toomas Hage]], eesti veemotosportlane, sporditegelane ja ettevõtja (1946–2015) *[[Rawi Hage]], Kanada kirjanik ja fotograaf (1964–) *[[Brandon Hagel]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Chuck Hagel]], USA poliitik (1946–) *[[Johannes Hagel]], Tartu kullassepp *[[Pille Hagel]], eesti iluuisutaja, iluuisutamise treener ja sisearhitekt (1953–) *[[Raimund Hagelberg]], eesti majandusteadlane (1927–) *[[Tõnu Hagelberg]], eesti arhitektuuriajaloolane ja ajakirjanik (1952–2002) *[[Magnhild Hagelia]], Norra poliitik (1904–1996) *[[Boris Hagelin]], rootsi ärimees ja krüptograaf (1892–1983) *[[Carl Hagelin]], rootsi jäähokimängija (1988–) *[[Emil Hagemann]], Eesti advokaat (1900–?) *[[August Matthias Hagen]], baltisasksa kunstnik (1794–1878) *[[Gottschalk Hagen]], Tallinna piiskop (suri 1513) *[[Johann August Hagen]], baltisaksa muusik (1786–1877) *[[Julie Wilhelmine Hagen-Schwarz]], baltisaksa kunstnik (1824–1902) *[[Nina Hagen]], saksa laulja ja näitleja (1955–) *[[Stein Vegard Hagen]], Norra diplomaat (1944–2010) *[[Kurt Hager]], Saksa DV riigitegelane (1912–1998) *[[Rune Hagestrand]], Norra poliitik (1964–) *[[Merle Haggard]], USA kantrilaulja ja laulukirjutaja (1937–2016) *[[Henry Rider Haggard]], inglise kirjanik (1856–1925) *[[Erika Haggi]], eesti skulptor (1922–2009) *[[Ianis Hagi]], rumeenia jalgpallur (1998–) *[[Carl Haglund]], Soome poliitik (1979–) *[[Linda Haglund]], rootsi kergejõustiklane (1956–2015) *[[Lucina Hagman]], soome poliitik ja pedagoog (1853–1946) *[[Paul Hagu]], eesti folklorist ja etnoloog (1946–) *[[Tyler Hague]], Ameerika Ühendriikide katselendur, õhuväelane ja astronaut (1975–) *[[Verner Hagus]], eesti balletitantsija (1909–1988) *[[Anna Hagwall]], Rootsi poliitik (1953–) ==Hah== *[[Adolf Theodor Hahn]], Narva linnapea (1832–1914) *[[Carl Hugo Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti ja Saksamaa vaimulik (1886–1957) *[[Elieser Traugott Hahn]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1848–1939) *[[Gotthilft Traugott Hahn]], eesti vaimulik ja teoloog (1875–1919) *[[Herbert Hahn]], saksa õpetaja ja antroposoof (1890–1970) *[[Joe Hahn]], USA muusik (1977–) *[[Joseph Edmund Eduard von Hahn]], Kuressaare linnapea (1860–1942) *[[Kurt Hahn]], Saksa juudi pedagoog (1886–1974) *[[Otto Hahn]], saksa füüsik ja keemik (1879–1968) *[[Paul von Hahn]], Venemaa riigitegelane (1793–1862) *[[Reimar Hahn]], Liivi ordumeister (14. sajand) *[[Ülle Hahndorf]], eesti tšellist (1959–) *[[Samuel Hahnemann]], saksa arstiteadlane (1755–1843) *[[Jaan Haho]], eesti arst (1884–1947) *[[Kristjan Haho]], eesti advokaat (1877–1937) *[[Kai Hahto]], soome muusik (1973–) ==Hai== *[[Mõroslav Hai]], Ukraina näitleja ja sõjaväelane (1982–) *[[Serhi Haidai]], Ukraina riigitegelane (1975–) *[[Mohamed Khouna Ould Haidalla]], Mauritaania poliitik (1940–) *[[Amadou Haidara]], Mali jalgpallur (1998–) *[[Jörg Haider]], Austria poliitik (1950–2008) *[[Alexander Haig]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja sõjaväelane (1924–2010) *[[Douglas Haig]], Suurbritannia sõjaväelane (1861–1928) *[[Rolf Haikkola]], soome pikamaajooksja ja kergejõustikutreener (1927–2024) *[[Toivo Haimi]], eesti sõudja (1949–) *[[Alfred Hain]], eesti agronoom (1907–1990) *[[Jüri Hain]], eesti kunstiteadlane ja kultuuriloolane (1941–2022) *[[Viktoria Hain]], eesti pedagoog ja tõlkija (1911–1986) *[[Georgi Haindrava]], Gruusia ühiskonnategelane ja filmirežissöör (1956–) *[[Vaike Hainla]], eesti metsateadlane (1925–2012) *[[Johannes Hainsalu]], eesti põllumees (1894–1980) *[[Lehte Hainsalu]], eesti kirjanik (1938–) *[[Oliver Hainsalu]], eesti vabakutseline ajakirjanik (1993–) *[[Meelika Hainsoo]], eesti rahvamuusik (1979–) *[[Meelis Hainsoo]], eesti laulja (1972–) *[[Haile Selassie I]], Etioopia keiser (1892–1975) *[[Fljuza Hairullina]], baškiiri ühiskonnategelane Eestis (1960–) *[[Fred Haise]], USA astronaut (1933–) *[[Haitham ibn Tāriq]], Omaani sultan (1954–) *[[Šmuel Haitov]], Eesti NSV teeneline arst (1909–1984) *[[Heimo Haitto]], Soome ja Ameerika viiulikunstnik ja lapstäht (1925–1999) ==Haj== *[[Haile Haja]], Etioopia maratonijooksja (1988–) *[[Péter Hajdú]], ungari keeleteadlane (1923–2002) *[[Jiří Hájek]], Tšehhoslovakkia riigitegelane ja diplomaat (1913–1993) *[[Madoka Haji]], jaapani jalgpallur (1988–) *[[Tamás Hajnal]], ungari jalgpallur (1981–) *[[Alfréd Hajós]], Ungari ujuja (1878–1955) *[[Ehsan Hajsafi]], Iraani jalgpallur (1990–) ==Hak== *[[Irina Hakamada]], Venemaa poliitik (1955–) *[[Shigeki Hakamada]], jaapani politoloog (1943–) *[[Svante Hakamäki]], Vabadussõjas osalenud Soome põllumees ja sõjaväelane (1900–1995) *[[Jani Hakanpää]], soome jäähokimängija (1992–) *[[Gustaf Håkansson]], rootsi laulja, talunik ja bussijuht (1885–1987) *[[Per Olof Håkansson]], Rootsi poliitik (1941–2000) *[[Claes Hake]], Rootsi skulptor (1945–2025) *[[Dietrich Hake]], Tartu piiskop (surnud 1498) *[[Emeko Hake]], Liivi ordu maamarssal 1330 *[[Otto Hake]], Tallinna linnusekomtuur 1483–1484 *[[Benedikt Gottlieb Haken]], Eesti vaimulik (1744–1810) *[[Hermann Haken]], saksa füüsik (1927–2024) *[[Nick Hakim]], Ameerika Ühendriikide muusik *[[Achraf Hakimi]], Maroko jalgpallur (1998–) *[[Elmi Hakk]], eesti pedagoog (1909–2002) *[[Teuvo Hakkarainen]], Soome poliitik (1960–) *[[Vladimir Hakobjan]], armeenia maletaja (1971–) *[[Juha Hakola]], soome jalgpallur (1987–) *[[Riikka Hakola]], soome ooperilaulja (1962–2024) *[[Håkon Herdebrei]], Norra kuningas (1147–1162) *[[Håkon V Magnusson]], Norra kuningas (1270–1319) *[[Håkon VI]], Norra kuningas (surnud 1380) *[[Sead Hakšabanović]], Montenegro jalgpallur (1999–) *[[Jussi Hakulinen]], soome laulja ja laulukirjutaja (1964–2022) *[[Veikko Hakulinen‎]], Soome suusataja (1925–2003) ==Hal== *[[Hrõhori Halahan]], Ukraina sõjaväelane (1978–) *[[Stephen Halaiko]], USA poksija (1908–2001) *[[Jaroslav Halák]], slovaki jäähokimängija (1985–) *[[Bence Halász]], ungari vasaraheitja (1997–) *[[Issaak Halatnikov]], vene füüsik (1919–2021) *[[Murray Halberg]], Uus-Meremaa jooksja (1933–2022) *[[Franz Halder]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1972) *[[Toomas Haldma]], eesti majandusteadlane (1957–2024) *[[Leho Haldna]], eesti orienteeruja, orienteerumiskohtunik ja sporditegelane (1961–) *[[Jüri Haldre]], eesti arst (1896–1949) *[[Lemme Haldre]], eesti arst ja kunstnik (1955–) *[[Sulev Haldre]], eesti arst (1956–) *[[George Ellery Hale]], USA astronoom (1868–1938) *[[Simona Halep]], rumeenia tennisist (1991–) *[[Fromental Halévy]], saksa-prantsuse juudi päritolu Prantsuse helilooja ja muusikapedagoog (1799–1862) *[[Alex Haley]], USA kirjanik (1921–1992) *[[Bill Haley]], USA laulja (1925–1981) *[[Nikki Haley]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1972–) *[[Calle Halfvarsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1989–) *[[Rob Halford]], Briti laulja (1951–) *[[Andrzej Halicki]], Poola poliitik (1961–) *[[Ibrahim Halidi]], Komooride poliitik (1954–2020) *[[Aleksandr Halifman]], vene maletaja (1966–) *[[Pärtel Haliste]], eesti klassikaline filoloog (1890–1944) *[[Kristjan Haljak]], eesti luuletaja ja tõlkija (1990–) *[[Ants Haljamaa]], eesti tõlkija, toimetaja, korrektor ja kirjastaja (1941–) *[[Rein Haljand]], eesti ujuja, spordipedagoog ja sporditegelane (1945–) *[[Tõnu Haljand]], eesti suusahüppaja, kahevõistleja ja treener (1945–1997) *[[Endel Haljasmaa]], Elva vallavanem (1903–1942) *[[Vidrik Haljasmäe]], Eesti sõjaväelane ja talupidaja (1889–) *[[Heiki Haljasorg]], eesti ajaloolane ja ajakirjanik (1977–) *[[Herbert Haljaspõld]], eesti keeleteadlane (1896–1963) *[[Ants Haljaste]], eesti füüsik (1943–) *[[Johann-Bernhard Haljaste]], Eesti sõjaväelane (1889–1942) *[[Kaja Haljaste]], eesti ujumistreener (1966–) *[[Kristiina Halkola]], Soome näitleja, laulja ja poliitik (1945–) *[[Arch Hall juunior]], USA filminäitleja, muusik ja lendur (1943–) *[[Arch Hall seenior]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmiprodutsent (1908–1978) *[[Edward T. Hall]], USA antropoloog (1914–2009) *[[Granville Stanley Hall]], USA psühholoog ja kasvatusteadlane (1844–1924) *[[Joseph Hall]], inglise satiirik, moralist ja vaimulik (1574–1656) *[[Lewis Hall]], inglise jalgpallur (2004–) *[[Marie Boas Hall]], USA teadusajaloolane (1919–2009) *[[Michael C. Hall]], USA filminäitleja (1971–) *[[Quincy Hall]], USA jooksja (1998–) *[[Stuart Hall]], Jamaica päritolu Briti kultuuriteoreetik ja sotsioloog (1932–2014) *[[Taylor Hall]], Kanada jäähokimängija (1991–) *[[Tom T. Hall]], Ameerika Ühendriikide kantrilaulja ja laulukirjutaja (1936–2021) *[[Halla Tómasdóttir]], Islandi poliitik ja endine ettevõtja (1968–) *[[Uko Halla]], eesti teatrikunstnik ja näitleja (1906–1966) *[[Jussi Halla-aho]], Soome poliitik (1971–) *[[Merit Hallap]], eesti eripedagoog ja logopeed (1969–) *[[Saul Hallap]], eesti tõstesportlane (1897–1941) *[[Tatjana Hallap]], eesti tõlkija (1928–2015) *[[Tiiu Hallap]], eesti filosoof ja tõlkija (1960–) *[[Valmen Hallap]], eesti keeleteadlane (1928–1987) *[[Jaakko Hallas]], eesti tõlkija ja toimetaja (1948–) *[[Jana Hallas]], stilist ja laulutekstide autor (1969–) *[[Illar Hallaste]], Eesti vaimulik, poliitik ja ärimees (1959–2012) *[[Anna Hallberg]], Rootsi poliitik (1963–) *[[Bengt Hallberg]], rootsi džässpianist ja helilooja (1932–2013) *[[Eduard Hallberg]], soome mäesuusataja (2003–) *[[Halldór Ásgrímsson]], Islandi poliitik (1947–2015) *[[Enno Hallek]], eesti maalikunstnik (1931–2025) *[[Helmut Hallemaa]], Eesti munitsipaalpoliitik (1954–) *[[Lena Hallengren]], Rootsi poliitik (1973–) *[[Aivar Haller]], eesti koolitaja ja aktivist *[[Albert Magnus Haller]], Eesti vaimulik (1730–1798) *[[Anton Hermann Haller]], Eesti vaimulik (1833–1906) *[[Eduard Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1810–1864) *[[Elmar Haller]], eesti põllumajandusteadlane (1907–1985) *[[Gustav Albert Haller]], Eesti vaimulik (1871–1947) *[[Heldur Haller]], eesti metsavend (1923–1947) *[[Jakob Pontus Haller]], Eesti vaimulik (1763–1816) *[[Johann Friedrich Haller]], Eesti vaimulik (1696–1775) *[[Johannes Haller]], baltisaksa päritolu saksa ajaloolane (1865–1947) *[[Kristjan Haller]], eesti füüsik ja teadusjuht (1949–) *[[Rainis Haller]], eesti matemaatik (1975–) *[[Ole Hallesby]], norra äratusjutlustaja, teoloog, professor ja kirjanik (1879–1961) *[[Edmond Halley]], inglise füüsik, astronoom ja matemaatik (1656–1742) *[[Hallgerður Helga Þorsteinsdóttir]], islandi maletaja (1992–) *[[Michael Halliday]], keeleteadlane ja semiootik (1925–2018) *[[Aare Hallik]], eesti suusatreener (1949–1987) *[[Arno Hallik]], eesti kergejõustiklane ja võrkpallur (1920–1978) *[[Arvi Hallik]], eesti näitleja (1941–2014) *[[Arvo Hallik]], eesti investeerimispankur (1976–) *[[Elis Hallik]], eesti helilooja (1986–) *[[Enn Hallik]], eesti spordiajakirjanik (1950–) *[[Felix Hallik]], Eesti kohtunik (1902–1986) *[[Helger Hallik]], eesti maadleja (1972–) *[[Helmer Hallik]], eesti politsei- ja päästeametnik (1973–) *[[Johannes Hallik]], eesti kergejõustiklane (1913–1984) *[[Klara Hallik]], Eesti politoloog ja poliitik (1933–2025) *[[Konstantin Hallik]], eesti advokaat (1899–1943) *[[Kristjan Hallik]], eesti viiuldaja (1983–) *[[Maaja Hallik]], eesti näitleja (1989–) *[[Margus Hallik]], eesti orienteeruja ja kahevõistleja (1978–) *[[Martin Hallik]], eesti ajaloolane (1975–) *[[Osvald Hallik]], eesti põllumajandusteadlane (1906–1964) *[[Raymond Hallik]], eesti sporditegelane (1928–2008) *[[Reinar Hallik]], eesti endine elukutseline korvpallur (1984–) *[[Sofia Hallik]], eesti ehtekunstnik, disainer ja ettevõtja (1991–) *[[Airi Hallik-Konnula]], eesti ajakirjanik (1975–) *[[Urmas Hallika]], Eesti riigiametnik (1963–) *[[Heiti Hallikma]], eesti orienteeruja (1970–) *[[Väino Hallikmägi]], Eesti poliitik (1953–) *[[Roopi Hallimäe]], eesti kirjanik ja astronoom (1908–1969) *[[Annika Hallin]], rootsi filminäitleja (1968–) *[[Oskar Halling]], eesti põllumees (1896–1949) *[[Haljand Hallismaa]], eesti sporditegelane (1931–2000) *[[Timo Hallist]], eesti ujuja (1981–) *[[Ehalill Halliste]], eesti tekstiilikunstnik (1948–) *[[Herman Halliste]], eesti skulptor (1900–1973) *[[Geri Halliwell]], inglise poplaulja, rõivadisainer ja näitleja (1972–) *[[Steve Halliwell]], inglise telesarjanäitleja (1946–2023) *[[Valter Hallmägi]], Eesti NSV riigi- ja parteitegelane (1930–1996) *[[Ernst Hallop]], eesti kunstnik (1908–1980) *[[Ben Halloran]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Ḫallušu-Inšušinak]], Elami kuningas (8.–7. sajand eKr) *[[Laila Halme]], soome laulja (1934–2021) *[[Tony Halme]], Soome raskejõustiklane ja poliitik (1963–2010) *[[Paul Halmos]], USA matemaatik (1916–2006) *[[Antero Halonen]], soome poksija (1938–2016) *[[Niilo Halonen]], soome suusahüppaja ja treener (1940–2025) *[[Tarja Halonen]], Soome poliitik (1943–) *[[Paul Halpern]], ameerika füüsik ja teaduskirjanik (1961–) *[[Frans Hals]], Hollandi portreekunstnik (surnud 1666) *[[Marcel Halstenberg]], saksa jalgpallur (1991–) *[[Halt]], Liivi ordu meister *[[Bernhard Haltrik]], Eesti sõjaväelane (1895–1982) *[[Stepan Halturin]], vene revolutsionäär ja terrorist (1857–1882) *[[Herman Haluštšenko]], Ukraina poliitik (1973–) *[[Jan Halvarsson]], rootsi murdmaasuusataja (1942–2020) *[[Sopho Halvaši]], gruusia laulja (1986–) *[[Halvdan Must]], Ida-Norra väikekuningas (9. sajand) *[[Johan Halvorsen]], norra helilooja, dirigent ja viiuldaja (1864–1935) *[[Kristin Halvorsen]], Norra poliitik (1960–) *[[Raja Halwani]], Liibanoni päritolu filosoof ==Ham== *[[Hàm Nghi]], Annami kuningas (1871–1943) *[[Jan Hamáček]], Tšehhi poliitik (1978–) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah (1872–1942)|Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini valitseja (1872–1942) *[[Ḩamad ibn ‘Īsá Āl Khalīfah]], Bahreini emiir ja kuningas (1950–) *[[Ḩamad ibn Khalīfah Āl Thānī]], Katari emiir *[[Shōji Hamada]], jaapani keraamik (1892–1978) *[[Shoko Hamada]], jaapani endine jalgpallur *[[Barkat Gourad Hamadou]], Djibouti poliitik (1930–2018) *[[Dietmar Hamann]] *[[Johann Georg Hamann]], saksa filosoof (1730–1788) *[[Ayumi Hamasaki]], jaapani laulja ja näitleja (1978–) *[[Masahiro Hamazaki]], jaapani jalgpallur (1940–2011) *[[Tšulpan Hamatova]], Venemaa filmi- ja teatrinäitleja (1975–) *[[Viktor Hambardzumjan]], armeenia astronoom ja füüsik (1908–1996) *[[Lubbert von Hambroich]], Liivi ordu majandusülem 16. sajandil *[[Jacques Hamel]], Prantsusmaa katoliku preester (1930–2016) *[[Théophile Hamel]], Kanada maalikunstnik (1817–1870) *[[Charles Hamelin]], Kanada kiiruisutaja (1984–) *[[Bent Hamer]], Norra filmirežissöör (1956–) *[[Asta Hameri]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1922–1995) *[[Jasmin Hamid]], tatari päritolu Soome näitleja ja poliitik (1984) *[[Rani Hamid]], Bangladeshi maletaja (1944–) *[[Mark Hamill]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1951–) *[[Dougie Hamilton]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Lewis Hamilton]], Briti Vormel 1 sõitja (1985–) *[[Lisa Gay Hamilton]], USA filminäitleja (1964–) *[[Richard Hamilton (korvpallur)]], USA korvpallur (1978–) *[[William Rowan Hamilton]], iiri matemaatik ja füüsik (1805–1865) *[[Hannibal Hamlin]], USA poliitik, asepresident (1809–1891) *[[Marvin Hamlisch]], USA helilooja ja dirigent (1944–2012) *[[Jon Hamm]], USA näitleja (1971–) *[[Mia Hamm]], Ameerika Ühendriikide endine jalgpallur (1972–) *[[Thomas Hammarberg]], inimõiguste aktivist Rootsist (1942–) *[[Dag Hammarskjöld]], Rootsi diplomaat ja ÜRO peasekretär (1905–1961) *[[Jaan Hammas]], eesti põllumees (1887–1937) *[[Jon Ludvig Hammer]], norra maletaja (1990–) *[[Voldemar Hammer]], eesti kommunist (1894–1982) *[[Carl Gotthard Hammerbeck]], Eesti vaimulik (1800–1870) *[[Vilhelm Hammershøi]], taani maalikunstnik (1864–1916) *[[Oscar Hammerstein I]], ameerika ettevõtja ja impressaario (1846–1919) *[[Oscar Hammerstein II]], ameerika libretist ja laulutekstide autor (1895–1960) *[[Dashiell Hammett]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1894–1961) *[[Kirk Hammett]], USA kitarrist (1962–) *[[Becky Hammon]], korvpallur (1977–) *[[Andrew Hammond]], Kanada jäähokimängija (1988–) *[[Laurens Hammond]], USA insener ja leiutaja (1895–1973) *[[Philip Hammond]], Suurbritannia poliitik (1955–) *[[Richard Hammond]], Briti ajakirjanik (1969–) *[[Hammurapi]], Vana-Babüloonia kuningas (suri 1750 eKr) *[[Peter Hámor]], slovaki alpinist (1964–) *[[Jean Hampton]], USA kuningas (1954–1996) *[[Tor Henning Hamre]], norra jalgpallur (1979–) *[[Roman Hamrlík]], endine Tšehhi jäähokimängija (1974–) *[[Marek Hamšík]], Slovakkia jalgpallur (1987–) *[[Knut Hamsun]], norra kirjanik (1858–1952) *[[Anton Hamulecki]], Venemaa keisririigi mustkunstnik (1753–1850) ==Han== *[[Han Feizi]], hiina filosoof *[[Han Kang]], korea kirjanik (1970–) *[[Dávid Hancko]], Slovakkia jalgpallur (1997–) *[[John Hancock]], ameerika kaupmees ja poliitik (1737–1793) *[[Matt Hancock]], Suurbritannia poliitik (1978–) *[[Etsuko Handa]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Christopher Handke]], endine Saksamaa jalgpallur (1989–) *[[Peter Handke]], austria kirjanik ja tõlkija (1942–) *[[Daniel Handler]], USA kirjanik (1970–) *[[Georg Handtwig]], Eesti vaimulik (1676–1733) *[[Michael Haneke]], Austria filmirežissöör, teatrilavastaja ja stsenarist (1942–) *[[Maki Haneta]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Halvard Hanevold]], norra laskesuusataja (1969–2019) *[[Anne Haney]], USA näitleja (1934–2001) *[[Endel Hang]], eesti geograaf (1930–1978) *[[Henri Hang]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Phung Hang]], vietnami juurtega Norra laulja (1981–) *[[Vaike Hang]], eesti looduskaitsetegelane, teadusajaloolane, harrastusetnograaf (1932–2021) *[[Zelimhan Hangošvili]], tšetšeeni päritolu Gruusia sõjaväelane (1979–2019) *[[Noah Hanifin]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Andre Hanimägi]], Eesti omavalitsustegelane ja poliitik (1989–) *[[Roger Hanin]], prantsuse näitleja ja filmirežissöör (1925–2015) *[[Semjon Hanin]], Läti venekeelne luuletaja (1970–) *[[Ismāʿīl Hanīyah]], Palestiina (Gaza tsooni) Ḩamāsi valitsuse peaminister (1963–2024) *[[Hugon Hanke]], Poola poliitik (1904–1964) *[[Gert D. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (sündinud 1984) *[[Heino Hankewitz]], Eesti riigiametnik ja Saksamaa sotsiaaltöötaja (1954–) *[[Sten A. Hankewitz]], eesti ajakirjanik (1979–) *[[Aita Hanko]], eesti tõlkija (1901–1979) *[[August Hanko]], Eesti poliitik (1879–1952) *[[Urve Hanko]], eesti inglise filoloog, tõlkija ja õppejõud (1926–2019) *[[Tom Hanks]], USA filminäitleja (1956–) *[[Grant Hanley]], Šotimaa jalgpallur (1991–) *[[Hannah]], eesti laulja ja laulukirjutaja (1981–) *[[Sven Hannawald]], saksa suusahüppaja (1974–) *[[Jeff Hanneman]], USA muusik (1964–2013) *[[Alexander Hannemann]], Tartu kullassepp *[[Hannes Stefánsson]], islandi maletaja (1972–) *[[Jaan Hanni]], eesti baptistlik vaimulik (1927–2017) *[[Johannes-Andreas Hanni]], Eesti sarimõrvar (1957–1982) *[[Merike Hanni]], eesti kirjanik (1949–) *[[Sirli Hanni]], eesti laskesuusataja (1985–) *[[Hannibal]], Kartaago väejuht (247–182 eKr) *[[Johannes Hannibal]], Eesti sõjaväeametnik (1895–1978) *[[Alyson Hannigan]], Ameerika näitleja ja telesaatejuht (1974–) *[[Sean Hannity]], USA ajakirjanik (1961–) *[[Uuno Hannula]], Soome poliitik, riigiametnik ja ajakirjanik (1891–1963) *[[Valdur Hannula]], Eesti sõjaväelane (1907–1991) *[[Ain Hannus]], eesti lõõtspillimängija (1973–) *[[Henrich von Hannöver]], Lihula ja Riia komtuur (14. sajand) *[[Hanok]], Vana Testamendi tegelane *[[Hans]], Taani kuningas (1455–1513) *[[Hans Adam II]], Liechtensteini vürst (1945–) *[[Tobias Hans]], Saksamaa poliitik (1978–) *[[Ernst Hansar]], Eesti politseinik (1899–1979) *[[Lilian Hansar]], eesti arhitekt ja muinsuskaitsja (1949–) *[[Anne Hansberg]], eesti audiitor (1946–) *[[Epp Hansberg]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Lorraine Hansberry]], ameerika näitekirjanik ja autor (1930–1965) *[[Ain Hanschmidt]], eesti ärimees *[[Teet Hanschmidt]], eesti näitleja ja vaimulik (1950–) *[[Frida Hansdotter]], rootsi mäesuusataja (1985–) *[[Aime Hansen]], eesti luuletaja (1962–) *[[Albert Hansen]], eesti kunstnik ja kunstipedagoog (1902–1983) *[[Arnbjørn Hansen]], Fääri saarte jalgpallur (1986–) *[[Artur Hansen]], eesti metsateadlane (1908–1944) *[[August Hansen]], Eesti poliitik, Eesti NSV riigitegelane (1895–1952) *[[Benno Hansen]], eesti ooperilaulja, opereti- ja draamanäitleja (1891–1952) *[[Chris Hansen]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Christophe Hansen]], Luksemburgi poliitik (1982–) *[[Dörte Hansen]], Saksa ajakirjanik ja kirjanik (1964–) *[[Ellen Hansen]], eesti tekstiilikunstnik (1910–2012) *[[Eric Hansen]], Kanada maletaja (1992–) *[[Gerhard Armauer Hansen]], norra arst ja arstiteadlane (1841–1912) *[[Gotthard von Hansen]], baltisaksa ajaloolane (1821–1900) *[[Hans Christian Hansen]], Taani poliitik (1906–1960) *[[Ivar Hansen]], Taani poliitik (1938–2003) *[[Jannik Hansen]], Taani endine jäähokimängija (1986–) *[[Jeremy Hansen]], Kanada õhuväelane ja astronaut (1976–) *[[Kalle Hansen]], eesti alpinist ja matkakorraldaja (1958–) *[[Leopold Hansen]], eesti näitleja ja lavastaja (1879–1964) *[[Mall Hansen]], eesti näitleja (1948–2019) *[[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik (1904–2004) *[[Osvald Hansen]], Eesti sõjaväelane (1896–1945) *[[Peeter Hansen]], eesti arst (1889–1950) *[[Robert Theodor Hansen]], eesti köster, koolmeister, muusikategelane ja helilooja (1849–1912) *[[Thorkild Hansen]], taani kirjanik (1927–1989) *[[Torbjørn Ringdal Hansen]], norra maletaja (1979–) *[[Vootele Hansen]], Eesti poliitik (1962–) *[[Winfried Martin Hansen]], Eesti vaimulik (1860–1936) *[[Woldemar Adolf Hansen]], Eesti vaimulik (1823–1881) *[[Johan Hansing]], Eesti poliitik ja notar (1888–1941) *[[Eino Hanski]], soome skulptor ja kirjanik (1928–2000) *[[Ilkka Hanski]], soome ökoloog (1953–2016) *[[Pia Hanslep]], eesti ajakirjanik ja õpetaja (1979–) *[[Gerhard Hansman]], eesti pomoloog (1911–1983) *[[Hannes Hanso]], Eesti munitsipaalpoliitik (1971–) *[[Hille Hanso]], eesti ajakirjanik ja inimõiguslane (1976–) *[[Esther Hanson]], eesti pianist (1919–2013) *[[Eve Hanson]], eesti moedisainer (1969–) *[[Hedvig Hanson]], eesti laulja (1975–) *[[Kaur Hanson]], eesti turunduspraktik (1969–) *[[Margus Hanson]], eesti poliitik (1958–) *[[Novella Hanson]], eesti muusik ja lauluõpetaja (1953–) *[[Paul Hanson]], Eesti sõjaväelane (1893–1942) *[[Raimu Hanson]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Rein Hanson]], eesti ajakirjanik ja filmimees (1948–2012) *[[Bernhard Georg Hanssen]], saksa arhitekt (1844–1911) *[[Robert Hanssen|Robert Philip Hanssen]] (1944–) NSV Liidu ja Venemaa kasuks tegutsenud [[FBI]] [[agent]] *[[Aleksander Hansson]], eesti vaimulik (1913–1983) *[[Ardo Hansson]], eesti majandusteadlane (1958–) *[[Ernst Hansson]], Eesti kohtunik (1896–1980) *[[Hermann Hansson]], eesti vaimulik (1887–1945) *[[Karl Hansson]], eesti kommunist ja Nõukogude sõjaväelane (1897–1973) *[[Sandra Hansson]], rootsi-norra murdmaasuusataja (1980–) *[[Sven Ove Hansson]], rootsi filosoof (1951–) *[[Hillar Hanssoo]], eesti õpetaja, koolijuht ja maletreener (1927–2002) *[[Robin Hanzl]], tšehhi jäähokimängija (1989–) *[[Leonhard Hantsoo]], eesti arst (1904–1982) *[[Naotake Hanyū]], jaapani jalgpallur (1979–) *[[Yuzuru Hanyū]], jaapani iluuisutaja (1994–) ==Hao== *[[Hao Ge]], libeeria laulja (1981–) *[[Hao Haidong]], hiina jalgpallur (1970–) ==Hap== *[[Jevgenia Haponen]], Eesti teleajakirjanik (1946–2015) *[[Karl Happich]], Eesti baltisaksa bakterioloog (1863–1923) *[[Olli Happonen]], soome suusahüppaja ja muusik (1976–) ==Haq== *[[Jalāloddīn Ḩaqqānī]], Afganistani väepealik (20.–21. sajand) ==Har== *[[Ayumi Hara]], jaapani endine jalgpallur (1979–) *[[Natsuko Hara]], jaapani jalgpallur (1989–) *[[Natsumi Hara]], jaapani endine jalgpallur (1988–) *[[Fukusaburō Harada]], jaapani jalgpallur *[[Ramush Haradinaj]], Kosovo poliitik (1968–) *[[Genki Haraguchi]], jaapani jalgpallur (1991–) *[[Timo Harakka]], Soome poliitik, ajakirjanik ja kirjanik (1962–) *[[Harald Gille]], Norra kuningas (suri 1136) *[[Harald Hallmantel]], Norra kuningas (suri 976) *[[Harald Kaunisjuus]], Norra kuningas (10. sajand) *[[Harald Sinihammas]], Taani ja Norra kuningas *[[Harald II (Taani)|Harald II]], Taani kuningas *[[Harald V]], Norra kuningas (1937–) *[[Kjetil Haraldstad]], norra trummar (esinejanimega '''Frost'''; sündinud 1973) *[[Imre Harangi]], ungari poksija (1913–1979) *[[Yuval Noah Harari]], Iisraeli ajaloolane (1976–) *[[Frank Harary]], ameerika matemaatik (1921–2005) *[[Michał Haratyk]], poola kuulitõukaja (1992–) *[[Heikki Haravee]], eesti näitleja ja lavastaja (1924–2003) *[[Donna Haraway]], Ameerika Ühendriikide teadlane (1944–) *[[Neil Harbisson]], briti-iiri päritolu kunstnik (1984–) *[[David Harbour]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1975–) *[[Max Hardcore]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja, režissöör ja produtsent (1956–2023) *[[Trey Hardee]], USA kümnevõistleja (1984–) *[[Hardeknud I]] ehk Knud I, Taani kuningas (9.–10. sajand) *[[Hardeknud]] ehk Knud III, Taani kuningas (suri 1042) *[[Henry Janeway Hardenbergh]], Ameerika Ühendriikide arhitekt (1847–1918) *[[Johann Matthias Harder]], Pärnu kaupmees (1735–1773) *[[Brandon Hardesty]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (sündinud 1987) *[[Josh Harding]], endine Kanada jäähokimängija (1984–) *[[Tonya Harding]], Ameerika Ühendriikide endine iluuisutaja, endine poksija ja tõiselutelenägu (1970–) *[[Warren Harding]], USA poliitik (1865–1923) *[[Jean Hardouin]], prantsuse õpetlane (1646–1729) *[[Nichlas Hardt]], taani jäähokimängija (1988–) *[[Chris Hardwick]], USA filmi-, telesarja- ja teatrinäitleja (1971–) *[[Johnny Hardwick]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1958–2023) *[[Neil Hardwick]], inglise päritolu Soome lavastaja, stsenarist, näitleja ja kirjanik *[[Françoise Hardy]], prantsuse laulja ja laulukirjutaja (1944–2024) *[[Oliver Hardy]], ameerika koomik (1892–1957) *[[Robert Hardy]], inglise näitleja (1925–2017) *[[Thomas Hardy]], inglise kirjanik (1840–1928) *[[Tom Hardy]], inglise näitleja (1977–) *[[Richard Mervyn Hare]], Briti filosoof (1919–2002) *[[Arnold von Harff]], saksa rändur (1471–1505) *[[Alvi Hargel]], eesti laulja (metsosopran) (1911–1995) *[[Jaan Hargel]], eesti dirigent, pedagoog, oboe- ja flöödimängija (1912–1966) *[[Jüri Hargel]], eesti flötist ja muusikapedagoog (1952–) *[[Indrek Hargla]], eesti kirjanik ja stsenarist (1970–) *[[Owen Hargreaves]], inglise jalgpallur (1981–) *[[Mata Hari]], Hollandi eksootiline tantsija, kes hukati Saksamaa spioonina (1876–1917) *[[Pertti Hari]], soome metsateadlane (1941–) *[[Pentala Harikrishna]], India maletaja (1986–) *[[Kristin Harila]], norra alpinist (1986–) *[[Keith Haring]], USA kunstnik (1958–1990) *[[Kit Harington]], inglise näitleja (1986–) *[[Sa‘d al-Ḩarīrī]], Liibanoni poliitik (1970–) *[[Milena Harito]], Albaania poliitik (1966–) *[[Juli Hariton]], vene tuumarelvakonstruktor (1904–1996) *[[Simona Hariton]], eesti modell (1988–) *[[Andrei Haritonov]], vene filminäitleja ja -režissöör (1959–2019) *[[Leonid Haritonov]], vene näitleja (1930–1987) *[[Evelin Harjakas]], eesti jalgpallur (1985–) *[[Hans Harjakas]], Vabadussõja veteran (1891–1970) *[[Arnold Harju]], eesti advokaat (1902–1982) *[[Jaan Harju]], Eesti sõjaväelane (1908–1973) *[[Orvokki Harjuvaara]], soome teoloog ja koolitaja (1938–2010) *[[Edgar Hark]], eesti vaimulik, EELK peapiiskop (1908–1986) *[[Morten Harket]], norra laulja (1959–) *[[Hjallis Harkimo]], Soome poliitik, ettevõtja, purjetaja, spordijuht ja juutuuber (1953–) *[[Salme Harkmaa]], eesti pedagoog (1925–2016) *[[Mihhail Harlamov]], vene riigi- ja maletegelane (1913–1990) *[[Valeri Harlamov]], vene jäähokimängija (1948–1981) *[[Anatoli Harlampijev]], Nõukogude liidu sportlane, võitluskunstide harrastaja, üks sambo alusepanijaist (1906–1979) *[[Arkadi Harlampijev]], Vene, Prantsuse, Eesti, Saksa ja Nõukogude poksija ning poksitreener ja -tegelane (1888–1936) *[[Renny Harlin]], soome-ameerika filmilavastaja (sündinud 1959) *[[Harry Harlow]], Ameerika psühholoog (1905–1981) *[[Gilbert Harman]], USA filosoof (1938–2021) *[[Harmon Harmon]], Cooki saarte kergejõustiklane (1980–) *[[Mark Harmon]], ameerika filminäitleja (1951–) *[[Daniil Harms]], vene kirjanik, sürrealist (1905–1942) *[[Adolf von Harnack]], saksa teoloog ja kirikuloolane (1851–1960) *[[Theodosius Harnack]], baltisaksa teoloog (1817–1889) *[[Stevan Harnad]], ungari päritolu tunnetusteadlane (1945–) *[[Arthur Harnden]], USA kergejõustiklane (1924–2016) *[[Michael Harner]], neošamanismi propageerija (1929–) *[[Martin Harnik]], Austria ja Saksamaa jalgpallur (1987–) *[[Nikolaus Harnoncourt]], Austria dirigent ja tšellist (1929–2016) *[[Harold I]], Inglismaa kuningas (suri 1040) *[[Harold II]], Inglismaa kuningas (suri 1066) *[[Serge Haroche]], prantsuse füüsik (1944–) *[[John Harper]], inglise bioloog (1925–2009) *[[Stephen Harper]], Kanada poliitik (1959–) *[[Rom Harré]], teadusfilosoof ja psühholoog (1927–2019) *[[Woody Harrelson]], USA filminäitleja (1961) *[[Heinrich Harrer]], Austria alpinist (1912–2006) *[[Karl Harrer]], saksa spordiajakirjanik ja poliitik (1890–1926) *[[Airika Harrik]], eesti kirjanik (1995–) *[[John Peabody Harrington]], Ameerika Ühendriikide keeleteadlane ja antropoloog (1884–1961) *[[Michael Harrington]], USA demokraatlik sotsialist, aktivist, poliitikateoreetik (1928–1989) *[[Scott Harrington]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Arthur Harris]], Briti õhumarssal ja Suurbritannia pommitajate väejuhatuse ülem aastatel 1942–1945 (1892–1984) *[[Calvin Harris]], šoti DJ, laulja ja produtsent (1984–) *[[Danielle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1977–) *[[Ed Harris]], Ameerika filminäitleja, stsenarist ja lavastaja (1950–) *[[Emmylou Harris]], USA kantrilaulja (1947–) *[[Estelle Harris]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1928–2022) *[[Henry C. C. Harris]], Tartu Ülikooli inglise keele õppejõud (1886–1940) *[[Hugh Harris]], Briti muusik (1987–) *[[John Harris]], Briti filosoof (1945–) *[[Kamala Harris]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1964–) *[[Mary Harris]], ameerika tööline ja ühiskonnategelane (1837–1930) *[[Neil Patrick Harris]], USA näitleja (1973–) *[[Otis Harris]], USA jooksja (1982–) *[[Paul P. Harris]], Ameerika Ühendriikide advokaat (1868–1947) *[[Roy Harris]], inglise keeleteadlane (1931–2015) *[[Sam Harris]], Ameerika Ühendriikide neuroteadlane, filosoof ja kirjanik (1967–) *[[Simon Harris]], Iirimaa poliitik (1986–) *[[Steve Harris]], inglise bassimängija (1956–) *[[Timothy Harris]], Saint Kittsi ja Nevise poliitik (1964–) *[[William Harris]], eurooplane Naurul (sündis 1813) *[[Benjamin Harrison]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1833–1901) *[[Francis Burton Harrison]], Ameerika Ühendriikide ja Filipiinide riigitegelane (1873–1957) *[[George Harrison]], inglise kitarrist ja laulja (1943–2001) *[[Harry Harrison]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1925–2012) *[[JuVaughn Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1999–) *[[Kendra Harrison]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1992–) *[[William Henry Harrison]], USA üheksas president (1773–1841) *[[Jaanus Harro]], eesti psühholoog (1962–) *[[Maarike Harro]], eesti arstiteadlane (1960–2006) *[[Halliki Harro-Loit]], eesti meediauuringute spetsialist (1962–) *[[Jean-Paul Harroy]], Belgia riigitegelane (1909–1995) *[[Debbie Harry]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja näitleja (1945–) *[[Haršavardhana]] ehk Harša, Põhja-India suurkuningas ning sanskritikeelne näitekirjanik (6.–7. sajand) *[[Carter Hart]], Kanada jäähokimängija (1998–) *[[Doris Hart]], USA tennisist (1925–2015) *[[Edwin Bret Hart]], USA biokeemik ja toitumisteadlane (1874–1953) *[[Esther Hart]], hollandi laulja (1981–) *[[Grant Hart]], USA muusik (1961–2017) *[[Ian Hart]], inglise näitleja (1964–) *[[Joe Hart]], inglise jalgpallur (1987–) *[[Kevin Hart]], USA koomik ja filminäitleja (1979–) *[[Lorenz Hart]], ameerika libretist ja laulutekstide autor (1895–1943) *[[Miranda Hart]], inglise näitleja ja koomik (1972–) *[[Robert Hart]], inglise metsaaednik (1913–2000) *[[Dag Hartelius]], Rootsi diplomaat (1955–) *[[Boris von Harten]], Adavere metsaülem (1899–1960) *[[Georg Friedrich Harten]], Mustjala kirikuõpetaja (1758–1834) *[[Hermann von Harten]], Saaremaa superintendent (1794–1841) *[[Moritz von Harten]], Saaremaa arst (1829–1894) *[[Hans Harthan]], baltisaksa organist, koorijuht, pianist ja helilooja (1856–1936) *[[Teemu Hartikainen]], soome jäähokimängija (1990–) *[[Christoph Harting]], Saksamaa kettaheitja (1990–) *[[Robert Harting]], Saksamaa kettaheitja (1984–) *[[Johann Friedrich Hartknoch]], saksa kirjastaja ja raamatukaupmees (1740–1789) *[[James Hartle]], ameerika füüsik (1939–2023) *[[David Hartley]], inglise filosoof (1705–1757) *[[John Hartley]], Austraalia kultuuriteoreetik (1948–) *[[Piret Hartman]], Eesti poliitik (1981–) *[[Ryan Hartman]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1994–) *[[Sigrid Hartman]] *[[Juris Hartmanis]], läti päritolu USA matemaatik (1928–2022) *[[Eduard Hartmann]], saksa filosoof (1842–1906) *[[Erich Hartmann]], Saksamaa sõjalendur (1922–1993) *[[Nicolai Hartmann]], baltisaksa päritolu filosoof (1882–1950) *[[Josh Hartnett]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja produtsent (1978–) *[[François Hartog]], Prantsusmaa ajaloolane (1946–) *[[Jelena Hartšenko]], Eesti majandusteadlane (1975–) *[[Hartung]], Saare-Lääne piiskop (surnud 1321) *[[Hans Hartung]], saksa-prantsuse kunstnik ja fotograaf (1904–1989) *[[Hārūn ar-Rashīd]], Abbassiidide dünastia kaliif (763–809) *[[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet (1948–2011) *[[Armen Harutjunjan]], Armeenia jurist (1964–) *[[Yasuo Haruyama]], jaapani jalgpallur (1906–1987) *[[Alex Harvey]], Kanada suusataja (1988–) *[[David Harvey]], geograaf (1935–) *[[Domino Harvey]], inglise pearahakütt (1969–2005) *[[PJ Harvey]], inglise muusik (1969–) *[[Steve Harvey]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[William Harvey]], inglise arst ja anatoom (1578–1657) *[[Steve Harwell]], Ameerika Ühendriikide laulja (1967–2023) *[[Rio Haryanto]], Indoneesia vormelisõitja (1993–) ==Has== *[[Petteri Hasa]], soome muusik (1971–) *[[Romi Hasa]], Eesti raadio- ja teleajakirjanik (1977–) *[[Mehdi Hasan]], Briti ajakirjanik (1979–) *[[Ruslan Hasbulatov]], Venemaa majandusteadlane ja poliitik (1942–2023) *[[Chieko Hase]], jaapani endine jalgpallur (1956–) *[[Makoto Hasebe]], jaapani jalgpallur (1984–) *[[Haruhisa Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1957–) *[[Kenta Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1965–) *[[Yoshiyuki Hasegawa]], jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Yui Hasegawa]], jaapani jalgpallur (1997–) *[[Pablo Hasél]], katalaani räppar (1988–) *[[Ralph Hasenhüttl]], Austria jalgpallitreener ja endine jalgpallur (1967–) *[[Hideo Hashimoto]], Jaapani jalgpallur (1979–) *[[Kōichi Hashiratani]], jaapani endine jalgpallur (1961–) *[[Tetsuji Hashiratani]], jaapani endine jalgpallur (1964–) *[[Adrian Hasler]], Liechtensteini poliitik (1964–) *[[Otmar Hasler]], Liechtensteini poliitik (1953–) *[[Edgars Hasmanis]], läti vaimulik (1884–1919) *[[Gina Haspel]], Ameerika Ühendriikide luuretöötaja (1956–) *[[Klaus Hasselmann]], klimatoloog, meteoroloog ja okeanoloog (1931–) *[[Arthur Hill Hassall]], Briti arst, mikrobioloog ja botaanik (1817–1894) *[[Hassan II]], Maroko kuningas (1929–1999) *[[Maggie Hassan]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1958–) *[[Mohammed Waheed Hassan]], Maldiivide poliitik (1953–) *[[Yahya Hassan]], Taani luuletaja (1995–2020) *[[Jerrel Hasselbaink]], Hollandi endine jalgpallur (1972–) *[[Elisabeth Hasselbeck]], Ameerika Ühendriikide saatejuht (1977–) *[[Victor Hasselblad]], rootsi leiutaja ja tööstur (1906–1978) *[[Arnold Hasselblatt (farmakoloog)|Arnold Hasselblatt]], baltisaksa päritolu Saksa farmakoloog (1929–2024) *[[Arnold Christian Theodor Hasselblatt]], Eesti ajakirjanik ja ajaloolane (1852–1927) *[[Bruno Karl Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1886–1951) *[[Carl Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1701–1730) *[[Carl Paul Martin Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1853–1903) *[[Christian Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1653–1718) *[[Cornelius Hasselblatt]], saksa kirjandusteadlane (1960–) *[[Eduard Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1820–1889) *[[Eduard Hasselblatt (jurist)|Eduard Hasselblatt]], Eesti advokaat (1885–1956) *[[Friedrich Wilhelm Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1815–1870) *[[Isaac Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1680–1742) *[[Johannes Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1861–1934) *[[Oskar Friedrich Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1855–1880) *[[Otto Johann Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1790–1830) *[[Peter Anton Hasselblatt]], Eesti vaimulik (1751–1791) *[[Richard Hasselblatt]], Eesti ajaloolane ja bibliotekaar (1863–1890) *[[Werner Richard Karl Hasselblatt]], Eesti poliitik (1890–1958) *[[David Hasselhoff]], Ameerika Ühendriikide näitleja (sündinud 1952) *[[Satu Hassi]], Soome poliitik ja kirjanik (1951–) *[[Jacob Johann Hastfer]], baltisaksa päritolu Rootsi riigitegelane ja sõjaväelane (1647–1695) ==Haš== *[[Dominik Hašek]], endine Tšehhi jäähokimängija (1965–) *[[Jaroslav Hašek]], tšehhi kirjanik (1883–1923) *[[Martin Hašek]], tšehhi jalgpallur ja treener (1969–) ==Haz== *[[Hisui Haza]], jaapani jalgpallur (1996–) *[[Aaro Hazak]], Eesti majandusteadlane (1978–) *[[Lilli Hazak]], Eesti jurist (1937–2021) *[[Michel Hazanavicius]], Prantsusmaa filmilavastaja, produtsent ja stsenarist (1967–) *[[Eden Hazard]], Belgia jalgpallur (1991–) *[[Wilbert Hazelzet]], hollandi barokkflöödimängija (1948–) *[[Kadri Hazbiu]], Albaania kommunistlik riigitegelane (1922–1983) *[[Árpád Házi]], Ungari kommunistlik poliitik (1908–1970) *[[Mihhail Hazin]], venemaa majandusteadlane ja publitsist (1962–) *[[Lee Hazlewood]], Ameerika Ühendriikide kantri- ja poplaulja ning muusikaprodutsent (1929–2007) *[[Irina Hazova]], Venemaa murdmaasuusataja (1984–) ==Hat== *[[Kiryl Hatavec]], Valgevene jäähokimängija (1991–) *[[Orrin Hatch]], USA poliitik (1934–2022) *[[Teri Hatcher]], USA filminäitleja (1964–) *[[Hans Hateboer]], hollandi jalgpallur (1994–) *[[Anne Hathaway]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1982–) *[[Yasuhiro Hato]], jaapani endine jalgpallur (1976–) *[[Yukio Hatoyama]], Jaapani poliitik (1947–) *[[Karen Hatšaturjan]], armeenia helilooja (1920–2011) *[[Hatšepsut]], Vana-Egiptuse naisvaarao *[[Aram Hatšhaturjan]], armeenia helilooja (1903–1978) *[[Vahagn Hatšhaturjan]], Armeenia poliitik (1959–) *[[Uichirō Hatta]], jaapani jalgpallur (1903–1989) *[[Omar Ibn al Hattab]], (−2002) *[[Trine Hattestad]], Norra odaviskaja (1966–) *[[Ola Vigen Hattestad]], Norra suusataa (1982–) *[[Joyce Hatto]], Briti pianist ja klaveriõpetaja (1928–2006) *[[Toshihiro Hattori]], jaapani endine jalgpallur (1973–) *[[Konrad von Hattstein]], Liivi ordu maameister ==Hau== *[[Eduard Hau]], baltisaksa kunstnik (1807 – arvatavasti 1888) *[[Johannes Hau]], Eesti baltisaksa maalikunstnik (1771–1838) *[[Woldemar Hau]], Eesti maalikunstnik (1816–1895) *[[Johannes Hauboldt]], eesti vaimulik (1855–1925) *[[Jaak Haud]], eesti ajaloolane (1942–) *[[Urmas Haud]], eesti astronoom (1953–) *[[Wilhelm Hauff]], saksa kirjanik (1802–1827) *[[Arved Haug]], eesti muusik ja laulja (1922–1995) *[[Arvo Haug]], eesti psühhiaater, tervishoiujuht ja poliitik (1938–) *[[Thorleif Haug]], norra suusataja (1894–1934) *[[Toomas Haug]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1956–) *[[Timon Haugan]], Norra mäesuusataja (1996–) *[[Anti Haugas]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1992–) *[[Silver Haugas]], eesti basskitarrist (sündinud 1989) *[[Rasmus Haugasmägi]], eesti veemootorisportlane (1993–) *[[Hans Nielsen Hauge]], norra jutlustaja (1771–1824) *[[Kjell Arild Haugen]], Norra poliitik (1960–) *[[Monika Haukanõmm]], Eesti sotsiaaltöötaja ja poliitik (1972–) *[[Henrik Haukeland]], norra jäähokimängija (1994–) *[[Jenni Haukio]], soome luuletaja (1977–) *[[Haukur Tómasson]], Islandi helilooja (1960–) *[[Erik Haula]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Andrej Hauptman]], Sloveenia jalgrattasportlane (1970–) *[[Gerhart Hauptmann]], saksa kirjanik (1862–1949) *[[Carl Herbert Hausen]], Eesti vaimulik (1910–1988) *[[Harald zur Hausen]], saksa viroloog (1936–2023) *[[Max Klemens von Hausen]], saksa sõjaväelane ja poliitik (1846–1922) *[[Anu-Reet Hausenberg]], eesti keeleteadlane (1941–) *[[Kristi Hausenberg]], eesti jalgpallur (1989–) *[[Karl Haushofer]], saksa geopoliitik (1869–1946) *[[Julie von Hausmann]], baltisaksa luuletaja (1826–1901) *[[Richard Hausmann]], baltisaksa ajaloolane (1842–1918) *[[Simone Hauswald]], Saksamaa laskesuusataja (1979–) *[[Hannu Hautala]], soome loodusfotograaf ja -kirjanik (1941–2023) *[[Heidi Hautala]], Soome poliitik (1955–) *[[Matti Hautamäki]], Soome suusahüppaja (1981–) *[[Emmi Haux]], saksa jooksja ja odaviskaja (1904–?) ==Hav== *[[Balázs Havasi]], ungari pianist ja helilooja (1975–) *[[Václav Havel]], tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik (1936–2011) *[[Mike Havenaar]], jaapani jalgpallur (1987–) *[[Richie Havens]], USA laulja, laulutegija ja kitarrist (1941–2013) *[[Kai Havertz]], saksa jalgpallur (1999–) *[[Gunnar Havi]], Eesti kolonelleitnant, korvpallur (1968–) *[[Davey Havok]], USA muusik (1975–) ==Haw== *[[Dale Hawerchuk]], Kanada jäähokimängija (1963–2020) *[[Richard Hawes]], Ameerika Riikide Konföderatsiooni poliitik (1797–1877) *[[Bob Hawke]], Austraalia poliitik (1929–2019) *[[Ethan Hawke]], USA filminäitleja, stsenarist ja filmirežissöör (1970–) *[[Stephen Hawking]], inglise füüsik ja kosmoloog (1942–2018) *[[David Hawkins]], USA psühhiaater ja vaimne õpetaja (1927–2012) *[[Nicholas Hawkins]], inglise vaimulik ja diplomaat (suri 1534) *[[Taylor Hawkins]], Ameerika Ühendriikide muusik (1972–2022) *[[Nicholas Hawksmoor]], inglise barokkarhitekt (1661–1736) *[[Elizabeth Hawley]], ameerika alpinismikroonik (1923–2018) *[[Josh Hawley]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (1979–) *[[Goldie Hawn]], USA filminäitleja (1945–) *[[Walter Norman Haworth]], inglise keemik (1883–1950) *[[John Hawthorne]], Briti filosoof (1964–) *[[Nathaniel Hawthorne]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1804–1864) ==Haü== *[[René Just Haüy]], prantsuse mineraloog (1743–1822) *[[Valentin Haüy]], prantsuse pedagoog ja filantroop (1745–1822) ==Hay== *[[János Háy]], ungari kirjanik, stsenarist, dramaturg ja kunstnik (1960–) *[[Akiko Hayakawa]], jaapani endine jalgpallur *[[Kentarō Hayashi]], jaapani endine jalgpallur (1972–) *[[Tomomi Hayashi]], jaapani arhitekt (1971–) *[[Yoshimasa Hayashi]], Jaapani poliitik (1961–) *[[Isaac Hayden]], Inglismaa jalgpallur (1995–) *[[Joseph Haydn]], Austria helilooja (1732–1809) *[[Michael Haydn]], Austria helilooja (1737–1806) *[[David Haye]], Suurbritannia poksija (1980–) *[[Friedrich August von Hayek]], Austria majandusteadlane ja filosoof (1899–1992) *[[Salma Hayek]], Mehhiko päritolu filminäitleja (1966–) *[[Talmadge Hayer]], USA mõrvar *[[Frank Hayes]], iiri päritolu hobuste treener ja džoki (1901–1923) *[[Helen Hayes]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1900–1993) *[[Rutherford B. Hayes]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1822–1893) *[[Sean Hayes]], USA näitleja (1970–) *[[Hayko]], armeenia laulja (1977–2021) *[[Colton Haynes]], Ameerika Ühendriikide näitleja, modell ja laulja (1988–) *[[Gordon Hayward]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1990–) *[[Nigel Haywood]], Suurbritannia diplomaat (1955–) *[[Rita Hayworth]], USA näitleja (1918–1987) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ha, Biograafiad]] d7ractvvhsoscl8j1pg4j9abcgw2md7 Histoonid 0 305730 7124357 7097137 2026-04-04T16:56:46Z Kuriuss 38125 7124357 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Nukleosoomi struktuur.png|pisi|300px|Skemaatiline joonis, mis näitab, kuidas nukleosoomsed histoonid moodustavad nukleosoomi]] '''Histoonid''' on väiksed aluselised [[valgud]] (koosnevad 102–135 [[Aminohapped|aminohappest]]), mida leidub [[eukarüoodid|eukarüootide]] tuumas.<ref name="Youngson" /> Tegu on [[kromatiin]]i põhivalkudega, mis mängivad suurt rolli [[geeniregulatsioon|geenide regulatsioonis]]. Histoonide funktsioon on osaleda ka [[DNA]] kokkupakkimisel, et viimane mahuks [[Rakutuum|rakutuuma]]. Kui inimese rakus olev DNA oleks täielikult lahtikeerdunud, siis oleks selle pikkus ligikaudu 1,8 meetrit. Histoonide ümber keerdunud DNA suurus on aga umbes 90 µm (0,09 mm).<ref name="pmid11893489" /> == Klassifikatsioon ja histoonivariandid== Viis peamist histooni on [[Histoon H1|H1/H5]], [[Histoon H2A|H2A]], [[Histoon H2B|H2B]], [[Histoon H3|H3]] ja [[Histoon H4|H4]], millest neli viimast on nukleosoomsed.<ref name="Bhasin_2006" /><ref name="HartlFreilfelder&Snyder" /> H1 ja H5 (H1 isovorm) on nukleosoomidevahelise alaga seonduvad histoonid. Nukleosoomi südamikus on kahes korduses histoonid H2A, H2B, H3 ja H4, mis moodustavad histooni oktameeri. 147 aluspaari pikkune DNA lõik keerdub 1,65 korda ümber nukleosoomi südamiku.<ref name="pmid9305837" /> Kahe nukleosoomi vahele jääb DNA lõik (5,9–7 nm), kuhu seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest kõrgemat järku struktuuridesse. Histoonide abil kokku pakitud DNA struktuuri nimetatakse kromatiiniks. DNA koos nukleosoomidega on kromatiinis pakitud fiibriks, mille läbimõõt on 0,3 µm. Histoonid jagunevad kanoonilisteks [[replikatsioon]]ist sõltuvateks histoonideks, mille [[Geen|geenid]] ekspresseeruvad [[Rakutsükkel|rakutsükli]] [[S-faas]]is, ja replikatsioonist sõltumatuteks histoonivariantideks, mille geenid ekspresseeruvad kogu rakutsükli toimumise ajal. Kanoonilisi histoone ekspresseerivad geenid klasterduvad imetajate kromosoomides nelja eri kõrgelt konserveerunud [[Lookus|lookusesse]], neis puuduvad [[Intron|intronid]] ja nende [[mRNA]]-sid reguleeritakse [[Polüadenülatsioon|polü(A)-sabadega]].<ref name="pmid36180920" /> Komplekssematel mitmerakulistel organismidel on enamasti rohkem eri histoonivariante, mis tagavad valiku eri funktsioone. == Nukleosoomi struktuur == Nukleosoomi südamiku moodustavad kaks H2A-H2B dimeeri ja H3-H4 tetrameer, mis moodustavad omavahel peaaegu sümmeetrilised osad.<ref name="pmid9305837" /> Neljal südamikuhistoonil on sarnane struktuur ja need on [[Evolutsioon|evolutsiooni]] käigus tugevalt konserveerunud. Kasutades [[elektronide paramagneetilise resonantsi spinnide märgistamise tehnoloogia]]t, mõõtsid [[Suurbritannia|Briti]] teadlased nukleosoomidevaheliseks kauguseks 59–70 [[Ongström|Å]].<ref name="pmid19138067" /> Esineb viit tüüpi histoon-DNA interaktsioone: * Heeliks-dipool, mis tekib [[α-heeliks|alfaheeliks]]is DNA, H2B, H3 ja H4 vahel. See interaktsioon põhjustab positiivse laengu kogunemise negatiivselt laetud fosfaatrühma kõrval. * [[Vesinikside]]med DNA ja histoonide amiidirühma vahel. * Mittepolaarne interaktsioon histooni ja DNA desoksüriboosi vahel. * Elektrostaatiline vastastikmõju ja vesiniksidemed aluseliste aminohapete (eriti [[lüsiin]]i ja [[arginiin]]i) ja DNA fosfaatrühma vahel. * Mittespetsiifiline H3 ja H2B N-terminaalsete sabade seondumine DNA molekuli väikese vaoga. Histoonidel toimuvad posttranslatsioonilised modifikatsioonid, millest enamik leiab aset nende N-terminaalsetel sabadel. Levinumad modifikatsioonid on [[metüleerimine]], [[atsetüleerimine]], [[Fosforüülumine|forsforüülimine]], [[sumoüleerimine]], [[ubikvitinüleerimine]] ja [[ADP-ribosüleerimine]]. Need protsessid osalevad geenide regulatsioonis. ==Evolutsioon ja liikidevahelised erinevused== Põhihistoone (H3, H4, H2A, H2B) leidub [[Eukarüoodid|eukarüootsete]] rakkude [[Rakutuum|tuumades]] ja enamiku [[Arhed|arhede]] hõimkondades, aga mitte [[Bakterid|bakterites]].<ref name="pmid30212449" /> Algselt arvati, et üherakulised vetikad ([[dinoflagellaadid]]) on ainukesed eukarüoodid, kellel puuduvad histoonid.<ref name="pmid12974611" /> Hilisemad uuringud on näidanud, et nende DNA siiski kodeerib histoonide geene.<ref name="pmid23257187" /> Bakterites leidub H1 histooni homolooge, mida tuntakse ka kui tuumavalku HC1/HC2.<ref name="pmid11149891" /> Arhede histoonid sarnanevad eukarüootsete histoonide eellastele.<ref name="pmid30212449" /> Histoonivalgud on ühed kõige kõrgemalt konserveerunud valgud eukarüootides, mis rõhutab nende olulist rolli tuuma bioloogias.<ref name="Cox" /> Küpsed [[sperm]]id aga kasutavad enamasti oma [[genoom]]se DNA pakkimiseks [[Protamiinid|protamiine]], et saavutada veelgi kõrgem pakituse tase.<ref name="pmid1297351" /> ==Funktsioon== ===DNA ahelate kokkupakkimine=== Histoonid on nagu niidipoolid, mille ümber keerdub DNA. See võimaldab mahutada eukarüootide suured genoomid kompaktselt rakutuuma sisse – pakitud DNA on pakkimata DNA-st 40 000 korda lühem. ===Kromatiini regulatsioon=== Post-translatsioonilised modifikatsioonid mõjutavad histoonide interaktsioone DNA ja tuuma valkudega. Histoonidel H3 ja H4 on pikad sabad, mis ulatuvad nukleosoomist välja ja mida saab mitmest kohast kovalentselt modifitseerida. H2A, H2B ja H3 histoonide puhul on võimalik ka nende keskel asuvate aminohapete modifitseerimine. Ühel histoonil/nukleosoomil võib samal ajal toimuda mitu modifikatsiooni ja need kombinatsioonid moodustavad niinimetatud [[histooni kood]]i.<ref name="pmid10638745" /><ref name="pmid11498575" /> Erinevad modifikatsioonid mängivad suurt rolli geenide regulatsioonis, [[DNA reparatsioon]]is, kromosoomide kokku pakkimisel ([[mitoos]]) ja [[spermatogenees]]is ([[meioos]]). Histoonide modifikatsioonide kirjeldamiseks kasutatakse järgnevat nomenklatuuri: * Histooni nimi (H3, H4, H2A, H2B, H1) * Aminohappejäägi nime tähistamiseks kasutatakse suurt tähte (näiteks K-lüsiin) ja number selle järel näitab aminohappejäägi positsiooni valgus. * Modifikatsiooni tüüp (Me: [[metüülrühm]], P: [[fosfaatrühm]], Ac: [[atsetüülrühm]], Ub: [[ubikvitiin]]) * Modifikatsioonide arv (ainult metülatsiooni kohta: 1, 2 või 3 – mono-, di-, tri-metülatsioon) Histoonide modifikatsioonid transkriptsiooni regulatsioonis: {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! rowspan="2" | Modifikatsioonide<br/>tüüp ! colspan="7" | Histoonid |- ! H3K4 ! H3K9 ! H3K14 ! H3K27 ! H3K79 ! H4K20 ! H2BK5 |- | mono-metülatsioon | aktivatsioon<ref name="Benevolenskaya_2007" /> | aktivatsioon<ref name="Barski_2007" /> | | aktivatsioon<ref name="Barski_2007" /> | aktivatsioon<ref name="Barski_2007" /><ref name="Steger_2008" /> | aktivatsioon<ref name="Barski_2007" /> | aktivatsioon<ref name="Barski_2007" /> |- | di-metülatsioon | | repressioon<ref name="Rosenfeld_2009" /> | | repressioon<ref name="Rosenfeld_2009" /> | aktivatsioon<ref name="Steger_2008" /> | | |- | tri-metülatsioon | aktivatsioon<ref name="Koch_2007" /> | repressioon<ref name="Barski_2007" /> | | repressioon<ref name="Barski_2007" /> | aktivatsioon,<ref name="Steger_2008" /><br/>repressioon<ref name="Barski_2007" /> | | repressioon<ref name="Rosenfeld_2009" /> |- | [[atsetüülimine|atsetülatsioon]] | | aktivatsioon<ref name="Koch_2007" /> | aktivatsioon<ref name="Koch_2007" /> | | | | |} ==Modifikatsioonid== ===Mõju transkriptsioonile=== Kõige paremini uuritud histoonide modifikatsioonid on seotud transkriptsiooni regulatsiooniga. ====Geenide aktiveerimine==== Aktiivse transkriptsiooniga seostatakse tavaliselt kaht histoonide modifikatsiooni: *H3K4Me3 (histooni H3 4. lüsiini trimetülatsioon) aktiivsete geenide promootoris<ref name="pmid12667454" /><ref name="pmid12667453" /><ref name="pmid15680324" /> H3K4 trimetülatsiooni viib läbi [[COMPASS kompleks]].<ref name="Krogan_2002" /><ref name="Roguev_2001" /><ref name="Nagy_2002" /> Hoolimata sellest, et COMPASS kompleksi leidub nii pärmis kui ka [[Imetajad|imetajates]], ei ole veel täiesti selge, mis on antud modifikatsiooni roll transkriptsioonis. Tegu on siiski hea aktiivse promootori märgisega ja H3K4Me3 tase geeni promootoralas on korrelatsioonis geeni transkriptsiooni aktiivsusega. *H3K36Me3 (histooni H3 36. lüsiini trimetülatsioon) aktiivse geeni kodeerivas alas H3K36 trimetülatsiooni viib läbi [[metüültransferaas]] SET2.<ref name="pmid11839797" /> SET2 seostub [[RNA polümeraas II]]-ga ja H3K36Me3 on seotud aktiivse geeni transkriptsiooniga.<ref name="pmid12381723" /> H3K36Me3 märgise tunneb ära histooni deatsetülaasi kompleks Rpd3, mis eemaldab atsetüülrühmad ümbritsevatelt histoonidelt, aidates seeläbi kromatiini kokku pakkida, ning takistab transkriptsiooni algatamist valest kohast.<ref name="pmid16286007" /><ref name="pmid16286008" /><ref name="pmid16364921" /> Kokku pakitud kromatiinile ei pääse [[transkriptsioonifaktor]]id nii kergesti ligi, mis omakorda vähendab uue transkriptsioonitsükli algamise tõenäosust geeni keskelt. Seega aitab see protsess tagada, et transkriptsioon ei katkeks. ====Geenide represseerimine==== Represseeritud (pärsitud) geenidega seostatakse tavaliselt kolme histoonide modifikatsiooni: *Histooni H3 27. lüsiini trimetülatsioon (H3K27Me3) Selle modifikatsiooni eest vastutab valk [[PCR2]] (ingl k ''polycomb repressive complex 2'').<ref name="pmid12435631" /> Tegu on väga selge geenirepressiooni markeriga ning sellega seonduvad tõenäoliselt veel teisedki valgud.<ref name="pmid12351676" /> Teine kompleks, [[PCR1]] (ingl k ''polycomb repressive complex 1''), on ka võimeline seonduma H3K27Me3-ga<ref name="pmid12351676" /> ja lisama modifikatsiooni H2AK119Ub, mis aitab muuta kromatiini kompaktsemaks.<ref name="pmid15525528" /><ref name="pmid15386022" /> *Histooni H3 9. lüsiini di- ja trimetülatsioon (H3K9Me2/3) H3K9Me2/3 on [[heterokromatiin]]i iseloomustav märgis, mis on tugevalt seotud geenide repressiooniga. Kõige põhjalikumalt on heterokromatiini moodustumist uuritud pärmis ''[[Schizosaccharomyces pombe]]''.<ref name="pmid14704433" /> H3K9Me2/3 toimib seondumiskohana Swi6-le ([[HP1|heterokromatiini valk 1]] või HP1, teine klassikaline heterokromatiini marker). Swi6 seondumine põhjustab omakorda täiendavat repressiooni, värvates muuhulgas kohale histoonide modifikaatorid nagu [[histoonide deatsetülaasid]] ja [[histoonide metüültransferaasid|metüültransferaasid]]. *Histooni H3 20. lüsiini trimetülatsioon (H4K20Me3) See modifikatsioon on tihedalt seotud heterokromatiiniga, aga selle funktsionaalne tähtsus on siiani ebaselge.<ref name="pmid15145825" /><ref name="pmid15128874" /> ====Bivalentsed promootorid==== Histoonide modifikatsioonide analüüs embrüonaalsetes [[Tüvirakud|tüvirakkudes]] (ja teistes tüvirakkudes) näitas, et paljude geenide promootorid omavad nii [[#Geenide transkriptsioon|H3K4Me3]] kui ka H3K27Me3 modifikatsioone. Seetõttu on nendel promootoritel üheaegselt nii transkriptsiooni aktivatsiooni kui ka repressiooni toetavad histoonide modifikatsioonid. See omapärane kombinatsioon tähistab geene, mis on n-ö valmisolekus. Näiteks antud modifikatsioonid pole tüvirakkudele vajalikud, kuid neid on kiirelt vaja pärast diferentseerumist. Rakkude diferentseerumisel toimub bivalentset promootorit omavates geenides, kas nende geenide aktivatsioon või repressioon. Selle kaudu toimub muuhulgas rakutüübi määramine.<ref name="pmid16630819" /> ===Teised funktsioonid=== ====DNA kahjustus==== *Histooni H2AX 139. seriini fosforüülimine Fosforüülitud H2AX ([[H2AFX]]) on DNA kaheahelalise kahjustuse marker.<ref name="pmid9488723" /> H2AX fosforüülitakse kohe pärast DNA ahelate katke tuvastamist. ɣH2AX moodustab koldeid, mis võivad ulatuda algsest kahjustamise kohast mõlemale poole 1-2 Mb kaugusele.<ref name="pmid9488723" /><ref name="pmid15458641" /><ref name="pmid10477747" /> ɣH2AX on seondumiskohaks valgule [[MDC1]], mis omakorda värbab järgmised valgud, mis osalevad DNA kahjustuse parandamises. Seega moodustab ɣH2AX olulise osa DNA reparatsioonimehhanismis, et tagada genoomi stabiilsus.<ref name="pmid12607005" /> *Histooni H3 56. lüsiini atsetüleerimine (H3K56Ac) H3K56Ac on vajalik genoomi stabiilsuse tagamiseks.<ref name="pmid15888442" /><ref name="pmid16015338" /> H3K56 atsetüleerimise viib läbi p300/Rtt109 kompleks, kuid see deatsetüleeritakse kiiresti DNA kahjustuse piirkonnas. H3K56Ac osaleb ka replikatsioonikahvlite stabiliseerimises.<ref name="pmid17690098" /><ref name="pmid22025679" /> ==Ajalugu== Histoonid avastas 1884. aastal [[Albrecht Kossel]]. Kuni 1990. aastate alguseni arvati, et histoonid on ainult eukarüootse DNA inertne pakkematerjal, sest sel ajal usuti, et transkriptsiooni aktiveerivad suuremjaolt paljal DNA matriitsil toimuvad valk-DNA ja [[valk-valk-interaktsioonid]] (sarnaselt bakteritega). [[Michael Grunstein]] näitas 1980. aastatel [[pärmseened|pärmseentega]] töötades, et eukarüootsed histoonid represseerivad geenide transkriptsiooni ning transkriptsiooni aktivaatorite funktsiooniks on selle repressiooni ületamine.<ref name="I6lVs" /> Tänapäeval on teada, et histoonidel on geeniekspressioonis nii positiivne kui ka negatiivne roll. == Vaata ka == *[[Histooni kood]] *[[Nukleosoom]] *[[Kromatiin]] *[[Epigeneetika]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="Youngson">{{cite book| last= Youngson| first= Robert M.| title= Collins Dictionary of Human Biology| url= https://archive.org/details/collinsdictionar0000youn_t7n0| year= 2006| publisher= HarperCollins| location= Glasgow| isbn = 0-00-722134-7}}</ref> <ref name="pmid11893489">{{cite journal | author = Redon C, Pilch D, Rogakou E, Sedelnikova O, Newrock K, Bonner W | title = Histone H2A variants H2AX and H2AZ | journal = Curr. Opin. Genet. Dev. | volume = 12 | issue = 2 | pages = 162–9 | date = aprill 2002 | pmid = 11893489 | doi = 10.1016/S0959-437X(02)00282-4 | url =}}</ref> <ref name="Bhasin_2006">{{cite journal | author = Bhasin M, Reinherz EL, Reche PA | title = Recognition and classification of histones using support vector machine | journal = J. Comput. Biol. | volume = 13 | issue = 1 | pages = 102–12 | year = 2006 | pmid = 16472024 | doi = 10.1089/cmb.2006.13.102 | url =}}</ref> <ref name="HartlFreilfelder&Snyder">{{Cite book|last1= Hartl|first= Daniel L. |last2= Freifelder | first2= David|last3= Snyder|first3= Leon A.| year=1988|title=Basic Genetics|url= https://archive.org/details/basicgenetics0000hart|publication-place=Boston|publisher=Jones and Bartlett Publishers|isbn=0-86720-090-1}}</ref> <ref name="pmid9305837">{{cite journal | author = Luger K, Mäder AW, Richmond RK, Sargent DF, Richmond TJ | title = Crystal structure of the nucleosome core particle at 2.8 A resolution | journal = Nature | volume = 389 | issue = 6648 | pages = 251–60 | date = september 1997 | pmid = 9305837 | doi = 10.1038/38444 | url =https://archive.org/details/sim_nature-uk_1997-09-18_389_6648/page/n77}} {{PDB|1AOI}}</ref> <ref name="pmid19138067">{{cite journal | author = Ward R, Bowman A, El-Mkami H, Owen-Hughes T, Norman DG | title = Long distance PELDOR measurements on the histone core particle | journal = J. Am. Chem. Soc. | volume = 131 | issue = 4 | pages = 1348–9 | date = veebruar 2009 | pmid = 19138067 | doi = 10.1021/ja807918f | url =}}</ref> <ref name="pmid10638745">{{cite journal |author=Strahl BD, Allis CD |title=The language of covalent histone modifications |url=https://archive.org/details/sim_nature-uk_2000-01-06_403_6765/page/40 |journal=Nature |volume=403 |issue=6765 |pages=41–5 |date=jaanuar 2000 |pmid=10638745 |doi=10.1038/47412}}</ref> <ref name="pmid11498575">{{cite journal |author=Jenuwein T, Allis CD |title=Translating the histone code |journal=Science |volume=293 |issue=5532 |pages=1074–80 |date=august 2001 |pmid=11498575 |doi=10.1126/science.1063127}}</ref> <ref name="Benevolenskaya_2007">{{cite journal | author = Benevolenskaya EV | title = Histone H3K4 demethylases are essential in development and differentiation | journal = Biochem. Cell Biol. | volume = 85 | issue = 4 | pages = 435–43 | date = august 2007 | pmid = 17713579 | doi = 10.1139/o07-057 | url =https://archive.org/details/sim_biochemistry-and-cell-biology_2007-08_85_4/page/435}}</ref> <ref name="Barski_2007">{{cite journal | author = Barski A, Cuddapah S, Cui K, Roh TY, Schones DE, Wang Z, Wei G, Chepelev I, Zhao K | title = High-resolution profiling of histone methylations in the human genome | journal = Cell | volume = 129 | issue = 4 | pages = 823–37 | date = mai 2007 | pmid = 17512414 | doi = 10.1016/j.cell.2007.05.009 | url =}}</ref> <ref name="Steger_2008">{{cite journal | author = Steger DJ, Lefterova MI, Ying L, Stonestrom AJ, Schupp M, Zhuo D, Vakoc AL, Kim JE, Chen J, Lazar MA, Blobel GA, Vakoc CR | title = DOT1L/KMT4 Recruitment and H3K79 Methylation Are Ubiquitously Coupled with Gene Transcription in Mammalian Cells | journal = Mol. Cell. Biol. | volume = 28 | issue = 8 | pages = 2825–39 | date = aprill 2008 | pmid = 18285465 | pmc = 2293113 | doi = 10.1128/MCB.02076-07 | url =https://archive.org/details/sim_molecular-and-cellular-biology_2008-04_28_8/page/2824}}</ref> <ref name="Rosenfeld_2009">{{cite journal | author = Rosenfeld JA, Wang Z, Schones DE, Zhao K, DeSalle R, Zhang MQ | title = Determination of enriched histone modifications in non-genic portions of the human genome | journal = BMC Genomics | volume = 10| pages = 143 | year = 2009 | pmid = 19335899 | pmc = 2667539 | doi = 10.1186/1471-2164-10-143}}</ref> <ref name="Koch_2007">{{cite journal | author = Koch CM, Andrews RM, Flicek P, Dillon SC, Karaöz U, Clelland GK, Wilcox S, Beare DM, Fowler JC, Couttet P, James KD, Lefebvre GC, Bruce AW, Dovey OM, Ellis PD, Dhami P, Langford CF, Weng Z, Birney E, Carter NP, Vetrie D, Dunham I | title = The landscape of histone modifications across 1% of the human genome in five human cell lines | journal = Genome Res. | volume = 17 | issue = 6 | pages = 691–707 | date = juuni 2007 | pmid = 17567990 | pmc = 1891331 | doi = 10.1101/gr.5704207 | url =}}</ref> <ref name="pmid12667454">{{cite journal| author=Krogan NJ, Dover J, Wood A, Schneider J, Heidt J, Boateng MA, Dean K, Ryan OW, Golshani A, Johnston M, Greenblatt JF, Shilatifard A| title=The Paf1 complex is required for histone H3 methylation by COMPASS and Dot1p: linking transcriptional elongation to histone methylation. | journal=Mol Cell | year= 2003 | volume= 11 | issue= 3 | pages= 721–9 | pmid=12667454 | doi= 10.1016/S1097-2765(03)00091-1| pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=12667454}}</ref> <ref name="pmid12667453">{{cite journal| author=Ng HH, Robert F, Young RA, Struhl K| title=Targeted recruitment of Set1 histone methylase by elongating Pol II provides a localized mark and memory of recent transcriptional activity. | journal=Mol Cell | year= 2003 | volume= 11 | issue= 3 | pages= 709–19 | pmid=12667453 | doi= 10.1016/S1097-2765(03)00092-3| pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=12667453}}</ref> <ref name="pmid15680324">{{cite journal| author=Bernstein BE, Kamal M, Lindblad-Toh K, Bekiranov S, Bailey DK, Huebert DJ, McMahon S, Karlsson EK, Kulbokas 3rd EJ, Gingeras TR, Schreiber SL, Lander ES| title=Genomic maps and comparative analysis of histone modifications in human and mouse. | journal=Cell | year= 2005 | volume= 120 | issue= 2 | pages= 169–81 | pmid=15680324 | doi=10.1016/j.cell.2005.01.001 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=15680324}}</ref> <ref name="Krogan_2002">{{Cite journal | last1 = Krogan | first1 = NJ. | last2 = Dover | first2 = J. | last3 = Khorrami | first3 = S. | last4 = Greenblatt | first4 = JF. | last5 = Schneider | first5 = J. | last6 = Johnston | first6 = M. | last7 = Shilatifard | first7 = A. | title = COMPASS, a histone H3 (Lysine 4) methyltransferase required for telomeric silencing of gene expression. | url = https://archive.org/details/sim_journal-of-biological-chemistry_2002-03-29_277_13/page/10752 | journal = J Biol Chem | volume = 277 | issue = 13 | pages = 10753–5 | date = märts 2002 | doi = 10.1074/jbc.C200023200 | PMID = 11805083}}</ref> <ref name="Roguev_2001">{{Cite journal | last1 = Roguev | first1 = A. | last2 = Schaft | first2 = D. | last3 = Shevchenko | first3 = A. | last4 = Pijnappel | first4 = WW. | last5 = Wilm | first5 = M. | last6 = Aasland | first6 = R. | last7 = Stewart | first7 = AF. | title = The Saccharomyces cerevisiae Set1 complex includes an Ash2 homologue and methylates histone 3 lysine 4. | url = https://archive.org/details/sim_embo-journal_2001-12-17_20_24/page/7136 | journal = EMBO J | volume = 20 | issue = 24 | pages = 7137–48 | date = detsember 2001 | doi = 10.1093/emboj/20.24.7137 | PMID = 11742990}}</ref> <ref name="Nagy_2002">{{Cite journal | last1 = Nagy | first1 = PL. | last2 = Griesenbeck | first2 = J. | last3 = Kornberg | first3 = RD. | last4 = Cleary | first4 = ML. | title = A trithorax-group complex purified from Saccharomyces cerevisiae is required for methylation of histone H3. | journal = Proc Natl Acad Sci U S A | volume = 99 | issue = 1 | pages = 90–4 | date = jaanuar 2002 | doi = 10.1073/pnas.221596698 | PMID = 11752412}}</ref> <ref name="I6lVs">{{cite journal | pmid = 3048701 | volume=55 | issue=1 | title=Extremely conserved histone H4 N terminus is dispensable for growth but essential for repressing the silent mating loci in yeast | date=oktoober 1988 | journal=Cell | pages=27–39 | author=Kayne PS, Kim UJ, Han M, Mullen JR, Yoshizaki F, Grunstein M | doi=10.1016/0092-8674(88)90006-2}}</ref> <ref name="pmid11839797">{{cite journal| author=Strahl BD, Grant PA, Briggs SD, Sun ZW, Bone JR, Caldwell JA, Mollah S, Cook RG, Shabanowitz J, Hunt DF, Allis CD| title=Set2 is a nucleosomal histone H3-selective methyltransferase that mediates transcriptional repression. | journal=Mol Cell Biol | year= 2002 | volume= 22 | issue= 5 | pages= 1298–306 | pmid=11839797 | doi= | pmc=134702 | url=https://archive.org/details/sim_molecular-and-cellular-biology_2002-03_22_5/page/1298}}</ref> <ref name="pmid12381723">{{cite journal| author=Li J, Moazed D, Gygi SP| title=Association of the histone methyltransferase Set2 with RNA polymerase II plays a role in transcription elongation. | journal=J Biol Chem | year= 2002 | volume= 277 | issue= 51 | pages= 49383–8 | pmid=12381723 | doi=10.1074/jbc.M209294200 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=12381723}}</ref> <ref name="pmid16286007">{{cite journal| author=Carrozza MJ, Li B, Florens L, Suganuma T, Swanson SK, Lee KK, Shia W-J, Anderson S, Yates J, Washburn MP, Workman JL| title=Histone H3 methylation by Set2 directs deacetylation of coding regions by Rpd3S to suppress spurious intragenic transcription. | journal=Cell | year= 2005 | volume= 123 | issue= 4 | pages= 581–92 | pmid=16286007 | doi=10.1016/j.cell.2005.10.023 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=16286007}}</ref> <ref name="pmid16286008">{{cite journal| author=Keogh MC, Kurdistani SK, Morris SA, Ahn SH, Podolny V, Collins SR, Schuldiner M, Chin K, Punna T, Thompson NJ, Boone C, Emili A, Weissman JS, Hughes TR, Strahl BD, Grunstein M, Greenblatt JF, Buratowski S, Krogan NJ| title=Cotranscriptional set2 methylation of histone H3 lysine 36 recruits a repressive Rpd3 complex. | journal=Cell | year= 2005 | volume= 123 | issue= 4 | pages= 593–605 | pmid=16286008 | doi=10.1016/j.cell.2005.10.025 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=16286008}}</ref> <ref name="pmid16364921">{{cite journal| author=Joshi AA, Struhl K| title=Eaf3 chromodomain interaction with methylated H3-K36 links histone deacetylation to Pol II elongation. | journal=Mol Cell | year= 2005 | volume= 20 | issue= 6 | pages= 971–8 | pmid=16364921 | doi=10.1016/j.molcel.2005.11.021 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=16364921}}</ref> <ref name="pmid14704433">{{cite journal| author=Verdel A, Jia S, Gerber S, Sugiyama T, Gygi S, Grewal SI, Moazed D| title=RNAi-mediated targeting of heterochromatin by the RITS complex. | journal=Science | year= 2004 | volume= 303 | issue= 5658 | pages= 672–6 | pmid=14704433 | doi=10.1126/science.1093686 | pmc=3244756 | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=14704433}}</ref> <ref name="pmid15145825">{{cite journal| author=Schotta G, Lachner M, Sarma K, Ebert A, Sengupta R, Reuter G, Reinberg D, Jenuwein T| title=A silencing pathway to induce H3-K9 and H4-K20 methylation at constitutive heterochromatin. | journal=Genes Dev | year= 2004 | volume= 18 | issue= 11 | pages= 1251–62 | pmid=15145825 | doi=10.1101/gad.300704 | pmc=420351 | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=15145825}}</ref> <ref name="pmid15128874">{{cite journal| author=Kourmouli N, Jeppesen P, Mahadevhaiah S, Burgoyne P, Wu R, Gilbert DM, Bongiorni S, Prantera G, Fanti L, Pimpinelli S, Shi W, Fundele R, Singh PB| title=Heterochromatin and tri-methylated lysine 20 of histone H4 in animals. | journal=J Cell Sci | year= 2004 | volume= 117 | issue= Pt 12 | pages= 2491–501 | pmid=15128874 | doi=10.1242/jcs.01238 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=15128874}}</ref> <ref name="pmid16630819">{{cite journal| author=Bernstein BE, Mikkelsen TS, Xie X, Kamal M, Huebert DJ, Cuff J, Fry B, Meissner A, Wernig M, Plath K, Jaenisch R, Wagschal A, Feil R, Schreiber SL, Lander ES| title=A bivalent chromatin structure marks key developmental genes in embryonic stem cells. | journal=Cell | year= 2006 | volume= 125 | issue= 2 | pages= 315–26 | pmid=16630819 | doi=10.1016/j.cell.2006.02.041 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=16630819}}</ref> <ref name="pmid9488723">{{cite journal| author=Rogakou EP, Pilch DR, Orr AH, Ivanova VS, Bonner WM| title=DNA double-stranded breaks induce histone H2AX phosphorylation on serine 139. | journal=J Biol Chem | year= 1998 | volume= 273 | issue= 10 | pages= 5858–68 | pmid=9488723 | doi= 10.1074/jbc.273.10.5858| pmc= | url=https://archive.org/details/sim_journal-of-biological-chemistry_1998-03-06_273_10/page/5858}}</ref> <ref name="pmid15458641">{{cite journal| author=Shroff R, Arbel-Eden A, Pilch D, Ira G, Bonner WM, Petrini JH, Haber JE, Lichten M| title=Distribution and dynamics of chromatin modification induced by a defined DNA double-strand break. | journal=Curr Biol | year= 2004 | volume= 14 | issue= 19 | pages= 1703–11 | pmid=15458641 | doi=10.1016/j.cub.2004.09.047 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=15458641}}</ref> <ref name="pmid10477747">{{cite journal| author=Rogakou EP, Boon C, Redon C, Bonner WM| title=Megabase chromatin domains involved in DNA double-strand breaks in vivo. | journal=J Cell Biol | year= 1999 | volume= 146 | issue= 5 | pages= 905–16 | pmid=10477747 | doi= 10.1083/jcb.146.5.905| pmc=2169482 | url=https://archive.org/details/sim_journal-of-cell-biology_1999-09-06_146_5/page/904}}</ref> <ref name="pmid12607005">{{cite journal| author=Stewart GS, Wang B, Bignell CR, Taylor AM, Elledge SJ| title=MDC1 is a mediator of the mammalian DNA damage checkpoint. | journal=Nature | year= 2003 | volume= 421 | issue= 6926 | pages= 961–6 | pmid=12607005 | doi=10.1038/nature01446 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=12607005}}</ref> <ref name="pmid15888442">{{cite journal| author=Ozdemir A, Spicuglia S, Lasonder E, Vermeulen M, Campsteijn C, Stunnenberg HG, Logie C| title=Characterization of lysine 56 of histone H3 as an acetylation site in Saccharomyces cerevisiae. | journal=J Biol Chem | year= 2005 | volume= 280 | issue= 28 | pages= 25949–52 | pmid=15888442 | doi=10.1074/jbc.C500181200 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=15888442}}</ref> <ref name="pmid16015338">{{cite journal| author=Masumoto H, Hawke D, Kobayashi R, Verreault A| title=A role for cell-cycle-regulated histone H3 lysine 56 acetylation in the DNA damage response. | journal=Nature | year= 2005 | volume= 436 | issue= 7048 | pages= 294–8 | pmid=16015338 | doi=10.1038/nature03714 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=16015338}}</ref> <ref name="pmid17690098">{{cite journal| author=Han J, Zhou H, Li Z, Xu RM, Zhang Z| title=Acetylation of lysine 56 of histone H3 catalyzed by RTT109 and regulated by ASF1 is required for replisome integrity. | journal=J Biol Chem | year= 2007 | volume= 282 | issue= 39 | pages= 28587–96 | pmid=17690098 | doi=10.1074/jbc.M702496200 | pmc= | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=17690098}}</ref> <ref name="pmid22025679">{{cite journal| author=Wurtele H, Kaiser GS, Bacal J, St-Hilaire E, Lee EH, Tsao S, Dorn J, Maddox P, Lisby M, Pasero P, Verreault A| title=Histone H3 lysine 56 acetylation and the response to DNA replication fork damage. | journal=Mol Cell Biol | year= 2012 | volume= 32 | issue= 1 | pages= 154–72 | pmid=22025679 | doi=10.1128/MCB.05415-11 | pmc=3255698 | url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/entrez/eutils/elink.fcgi?dbfrom=pubmed&tool=sumsearch.org/cite&retmode=ref&cmd=prlinks&id=22025679}}</ref> <ref name="pmid36180920">{{cite journal| author=Seal RL, Denny P, Bruford EA, Gribkova AK, Landsman D, Marzluff WF, McAndrews M, Panchenko AR, Shaytan AK, Talbert PB| title=A standardized nomenclature for mammalian histone genes. | journal=Epigenetics Chromatin | year= 2022 | volume= 15 | issue= 1 | pages= 34 | pmid=36180920 | doi=10.1186/s13072-022-00467-2 | pmc=9526256 | url= https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC9526256/}}</ref> <ref name="pmid30212449">{{cite journal| author=Henneman B, van Emmerik C, van Ingen H, Dame RT| title=Structure and function of archaeal histones. | journal=PLoS Genet | year= 2018 | volume= 14 | issue= 9 | pages= e1007582 | pmid=30212449 | doi=10.1371/journal.pgen.1007582 | pmc=6136690 | url= https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6136690/}}</ref> <ref name="pmid12974611">{{cite journal| author=Rizzo PJ| title=Those amazing dinoflagellate chromosomes. | journal=Cell Res | year= 2003 | volume= 13 | issue= 4 | pages= 215-7 | pmid=12974611 | doi=10.1038/sj.cr.7290166 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12974611/}}</ref> <ref name="pmid23257187">{{cite journal| author=Talbert PB, Henikoff S| title=Chromatin: packaging without nucleosomes. | journal=Curr Biol | year= 2012 | volume= 22 | issue= 24 | pages= R1040-3 | pmid=23257187 | doi=10.1016/j.cub.2012.10.052 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23257187/}}</ref> <ref name="pmid11149891">{{cite journal| author=Kasinsky HE, Lewis JD, Dacks JB, Ausio J| title=Origin of H1 linker histones. | journal=FASEB J | year= 2001 | volume= 15 | issue= 1 | pages= 34-42 | pmid=11149891 | doi= 10.1096/fj.00-0237rev | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11149891/}}</ref> <ref name="Cox">{{cite book| last= Cox, Nelson, Lehninger| first= M, DR, AL| title= Lehninger Principles of Biochemistry| url= https://www.researchgate.net/publication/48376766_Lehninger_Principles_of_Biochemistry| year= 2005| publisher= W.H. Freeman| location= San Francisco| isbn = 978-0-7167-4339-2}}</ref> <ref name="pmid1297351">{{cite journal| author=Clarke HJ| title=Nuclear and chromatin composition of mammalian gametes and early embryos. | journal=Biochem Cell Biol | year= 1992 | volume= 70 | issue= 10-11 | pages= 856-66 | pmid=1297351 | doi= 10.1139/o92-134 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1297351/}}</ref> <ref name="pmid12435631">{{cite journal| author=Kuzmichev A, Nishioka K, Erdjument-Bromage H, Tempst P, Reinberg D| title=Histone methyltransferase activity associated with a human multiprotein complex containing the Enhancer of Zeste protein. | journal=Genes Dev | year= 2002 | volume= 16 | issue= 22 | pages= 2893-905 | pmid=12435631 | doi= 10.1101/gad.1035902 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12435631/}}</ref> <ref name="pmid12351676">{{cite journal| author=Cao R, Wang L, Wang H, Xia L, Erdjument-Bromage H, Tempst P, Jones RS, Zhang Y| title=Role of histone H3 lysine 27 methylation in Polycomb-group silencing. | journal=Science | year= 2002 | volume= 298 | issue= 5595 | pages= 1039-43 | pmid=12351676 | doi= 10.1126/science.1076997 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12351676/}}</ref> <ref name="pmid15525528">{{cite journal| author=de Napoles M, Mermoud JE, Wakao R, Tang YA, Endoh M, Appanah R, Nesterova TB, Silva J, Otte AP, Vidal M, Koseki H, Brockdorff N| title=Polycomb group proteins Ring1A/B link ubiquitylation of histone H2A to heritable gene silencing and X inactivation. | journal=Dev Cell | year= 2004 | volume= 7 | issue= 5 | pages= 663-76 | pmid=15525528 | doi= 10.1016/j.devcel.2004.10.005 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15525528/}}</ref> <ref name="pmid15386022">{{cite journal| author=Wang H, Wang L, Erdjument-Bromage H, Vidal M, Tempst P, Jones RS, Zhang Y| title=Role of histone H2A ubiquitination in Polycomb silencing. | journal=Nature | year= 2004 | volume= 431 | issue= 7010 | pages= 873-8 | pmid=15386022 | doi= 10.1038/nature02985 | url= https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15386022/}}</ref> }} [[Kategooria:Valgud]] [[Kategooria:Epigeneetika]] 535wtgs53usghk8echkbmnl70073qqz Haapsalu Kunstiklubi 0 305760 7124305 7032119 2026-04-04T14:22:38Z ~2026-20816-33 226466 Klubi juhatust ja liikmete arvu 7124305 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Haapsalu Kunstiklubi | omakeelne_nimi = | embleem = | embleemiallkiri = | pilt = Haapsalu Kunstiklubi.jpg | pildiallkiri = Haapsalu Kunstiklubi maja (2025) | lühend = | deviis = | asutatud = 1960 | asutajad = Mihkel Päri <br/> Robert Rannast | lõpp = | tüüp = [[mittetulundusühing]] | staatus = | eesmärk = | peakorter = Jaani 2, [[Haapsalu]] | asukoht = | piirkond = | liikmeid = 43 (2011) | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | juht_nimi = | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://kunstiklubi.blogspot.com/ www.kunstiklubi.blogspot.com] | ideoloogia = | märkused = }} '''Haapsalu Kunstiklubi''' on [[Haapsalu]]s tegutsev [[mittetulundusühing]], mille tegevuse eesmärk on kohaliku kunstielu edendamine, [[Lääne maakond|Läänemaa]] kunstihuviliste koondamine, näituste korraldamine. Haapsalu Kunstiklubi on [[Eesti]]s üks vanemaid kunstiklubisid. 11. juunil 1960 ilmus tollases [[Haapsalu rajoon]]i ajalehes [[Töörahva Lipp]] artikkel, kus teatati, et 24.–26. juunini korraldatakse [[Haapsalu kultuurimaja]]s [[Haapsalu rajoon]]i kujutava ja [[Tarbekunst|tarbekunstinäitus]]. Artiklis mainiti, et kujutava kunsti vallas oli registreeritud 70 teost (autorid [[Hans Kütt]], [[Gunnar Meyer]], [[Aleksander Nurges]], [[Lembit Põld]], [[Mihkel Päri]], [[Bernhard Raba]], [[Robert Rannast]], [[Helju-Laine Zauram]], [[Robert Tamverk]] jt). Välja pandi 35 teost. Kujutava kunsti osa näitusel seadis kokku Robert Rannast, kataloogi koostas Robert Tamverk. See oli ajaloolise Läänemaa kunstnike esimene ühisnäitus, millega pandi alus Haapsalu Kunstiklubi loomisele.<ref name="eestielu">[http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/teated/haapsalu-kunstiklubi-naitus.d?id=43910439 "Haapsalu kunstiklubi näitus"]{{Surnud link|date=august 2021 |bot=InternetArchiveBot |fix-attempted=yes }}. Eesti Elu, 4. märts 2011</ref> Klubi loomise eestvedajad olid Mihkel Päri ja Robert Rannast. MTÜ-na tegutsetakse 2005. aastast. Klubisse kuulub eri vanuse ja haridusega inimesi, keda ühendab kunstiga tegelemine. Klubi juhataja on aastast 2025 Erki Meister. 2011. aasta kevadel oli klubil 43 liiget, nende seas 32 maalikunstnikku ja 11 keraamikut.<ref name="eestielu"/> Aastal 2026 on klubis liikmeid 39. ==Liikmed== *Mai Aavasalu *Ursula Aavasalu *Ritva Arponen-Sauso *Valve Fihlman (õli, graafika, segatehnika) *Ljudmilla Funika-Müür *Kaja Kasemaa *Aarne Keldrimaa *Kauko Kosonen *[[Ahto Laadoga]] (õli, pastell, segatehnika) *Aide Leit-Lepmets *Aili Lembra *Mariliis Malken *Sveta Malken *Liivi Pais (õli, segatehnika) *Katrin Rihm *Inge Roandi *Kätlin Sandvik-Soon *Anu Tamme *[[Ülo Telgmaa]] (õli, pastell, akrüül) *Taimi Ungerson *Anu Vingisaar ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *[[Tarmo Õuemaa]]. "Kunstiklubi teeb juubeliks kaks suurnäitust". [[Lääne Elu]] nr 86, 31. juuli 2010. Lk 3 ==Välislingid== *[http://haapsalu-kunstiklubi.com Koduleht] [[Kategooria:Haapsalu|Kunstiklubi]] [[Kategooria:Eesti kunst]] [[Kategooria:Eesti mittetulundusühingud]] t65t8t9ws12dbwtwd4omyva9x1by7lk Virve Muser 0 306690 7124349 7122757 2026-04-04T16:43:21Z ~2026-12278-90 223559 info 7124349 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Virve Muser''' (23. november 1963 – 1. aprill 2026) oli eesti tantsujuht. Virve Muser on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna 37. Keskkool]]i ja 1987. aastal veterinaaria erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Ta on töötanud [[Laiuse kolhoos]]is veterinaarina ja OÜs Laiuse Põllumajandus laoarvestajana, Jõgevamaa Veterinaariakeskuses ja Põllumajandus- ja Toiduameti Jõgeva esinduse peaspetsialistina. Virve Muser on juhendanud [[Laiuse]] naisrühma [[Meie Mari]], [[Palamuse]] segarühma [[Paunvere Tootsid-Teeled]], Laiuse-Sadala segarühma, lasterühmi Laiusel ja Sadalas ning meesterühma SaMaKas (Sadala Maameeste Kasvulava). On kuulunud Laiuse lossipäevade ja Laiuse lumesõja korraldustoimkonda ning [[I Eesti naiste tantsupidu|I Eesti Naiste Tantsupeo]], [[II Eesti naiste tantsupidu|II Eesti Naiste Tantsupeo]], [[III Eesti naiste tantsupidu|III Eesti Naiste Tantsupeo]] ja ka Jõgeva maakonna tantsupidude lavastusgruppi. 2012. aastal tunnustati Virve Muserit [[Ullo Toomi]] auaadressiga.<ref>Mägi, Riina. Virve Muser: Tantsujuhi töö on ilus töö! Vooremaa, 17.11.2012, lk 5</ref> Teda on tunnustatud ka [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]]i hõbe- ja kuldmärgiga. 2023. aastal pälvis Virve Muser [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] aumärgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tunnustused {{!}} Jõgeva vald |url=https://xn--jgeva-dua.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/teated-ja-uudised/tunnustused |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=xn--jgeva-dua.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Muser, Virve}} [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] pvfk7oenspbn2zw2q2pclk945atmkzt 7124351 7124349 2026-04-04T16:48:51Z ~2026-12278-90 223559 info 7124351 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Virve Muser''' (23. november 1963 – 1. aprill 2026) oli eesti tantsujuht. Virve Muser on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna 37. Keskkool]]i ja 1987. aastal veterinaaria erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Ta on töötanud [[Laiuse kolhoos]]is veterinaarina ja OÜs Laiuse Põllumajandus laoarvestajana, Jõgevamaa Veterinaariakeskuses ja Põllumajandus- ja Toiduameti Jõgeva esinduse peaspetsialistina. Virve Muser on juhendanud [[Laiuse]] naisrühma [[Meie Mari]] (1994–2022), [[Palamuse]] segarühma [[Paunvere Tootsid-Teeled]] (2007–2022), Laiuse-Sadala segarühma (2012–2020), lasterühmi Laiusel ja Sadalas ning meesterühma SaMaKas (Sadala Maameeste Kasvulava). On kuulunud Laiuse lossipäevade ja Laiuse lumesõja korraldustoimkonda ning [[I Eesti naiste tantsupidu|I Eesti Naiste Tantsupeo]], [[II Eesti naiste tantsupidu|II Eesti Naiste Tantsupeo]], [[III Eesti naiste tantsupidu|III Eesti Naiste Tantsupeo]] ja ka Jõgeva maakonna tantsupidude lavastusgruppi. 2012. aastal tunnustati Virve Muserit [[Ullo Toomi]] auaadressiga.<ref>Mägi, Riina. Virve Muser: Tantsujuhi töö on ilus töö! Vooremaa, 17.11.2012, lk 5</ref> Teda on tunnustatud ka [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]]i hõbe- ja kuldmärgiga. 2023. aastal pälvis Virve Muser [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] aumärgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tunnustused {{!}} Jõgeva vald |url=https://xn--jgeva-dua.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/teated-ja-uudised/tunnustused |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=xn--jgeva-dua.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Muser, Virve}} [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] g3m15ofer6cdxihthbv570m3xm7eoui 7124353 7124351 2026-04-04T16:52:58Z ~2026-12278-90 223559 info 7124353 wikitext text/x-wiki {{viita}} '''Virve Muser''' (23. november 1963 – 1. aprill 2026) oli eesti tantsujuht. Virve Muser on lõpetanud 1982. aastal [[Tallinna 37. Keskkool]]i ja 1987. aastal veterinaaria erialal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]]. Ta on töötanud [[Laiuse kolhoos]]is veterinaarina ja OÜs Laiuse Põllumajandus laoarvestajana, Jõgevamaa Veterinaariakeskuses ja Põllumajandus- ja Toiduameti Jõgeva esinduse peaspetsialistina. Virve Muser on juhendanud [[Laiuse]] naisrühma [[Meie Mari]] (1994–2022), [[Palamuse]] segarühma [[Paunvere Tootsid-Teeled]] (2007–2022), Laiuse-Sadala segarühma (2012–2020), lasterühmi Laiusel ja Sadalas ning meesterühma SaMaKas (Sadala Maameeste Kasvulava). On kuulunud Laiuse lossipäevade, Laiuse lumesõja ja Laiuse turnipeo korraldustoimkonda ning [[I Eesti naiste tantsupidu|I Eesti Naiste Tantsupeo]], [[II Eesti naiste tantsupidu|II Eesti Naiste Tantsupeo]], [[III Eesti naiste tantsupidu|III Eesti Naiste Tantsupeo]] ja ka Jõgeva maakonna tantsupidude lavastusgruppi. 2012. aastal tunnustati Virve Muserit [[Ullo Toomi]] auaadressiga.<ref>Mägi, Riina. Virve Muser: Tantsujuhi töö on ilus töö! Vooremaa, 17.11.2012, lk 5</ref> Teda on tunnustatud ka [[Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts]]i hõbe- ja kuldmärgiga. 2023. aastal pälvis Virve Muser [[Jõgeva vald|Jõgeva valla]] aumärgi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tunnustused {{!}} Jõgeva vald |url=https://xn--jgeva-dua.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/teated-ja-uudised/tunnustused |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=xn--jgeva-dua.ee |keel=et}}</ref> == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Muser, Virve}} [[Kategooria:Eesti tantsupedagoogid]] [[Kategooria:Sündinud 1963]] 33apk5f1h33jneaneticd78nir87xel Paunvere Tootsid-Teeled 0 307367 7124409 6136211 2026-04-04T18:42:38Z ~2026-12278-90 223559 info 7124409 wikitext text/x-wiki '''Paunvere Tootsid-Teeled''' on [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Jõgeva vald|Jõgeva vallas]] Palamuse rahvamajas tegutsev segarahvatantsurühm. Rühma esimene koosseis tuli esimest korda kokku 1972. aasta 14. oktoobril. Paunvere Tootside-Teelede esimeseks juhendajaks oli Evi Lestal.<ref>Tootsid-Teeled pidasid juubelit. Palamuse Valla Teataja, 29. detsember 2012, lk 2</ref> 2007 kuni 2022 juhendas rühma [[Virve Muser]]. Praegu juhendab segarühma Liisa Katt. ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti rahvatantsurühmad]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] n44sxvy881vscj5rr8a4nzfsgjfv751 Joan Miró 0 307913 7124579 7095752 2026-04-05T08:05:33Z Kuriuss 38125 7124579 wikitext text/x-wiki [[File:Portrait of Joan Miro, Barcelona 1935 June 13.jpg|thumb|right|Joan Miró i Ferrà (1935)]] '''Joan Miró i Ferrà''' ([[20. aprill]] [[1893]] [[Barcelona]] – [[25. detsember]] [[1983]] [[Palma]]) oli [[katalaanid|katalaani]] [[sürrealism|sürrealistlik]] [[maalikunstnik]], [[skulptor]], [[Graafik (kunstnik)|graafik]] ja [[keraamik]]. Hispaanias Barcelonas on temanimeline muuseum [[Fundació Joan Miró]]. Teine muuseum asub [[Palma de Mallorca]]s – [[Fundació Pilar i Joan Miró]]. Miró katsetas elu jooksul paljusid kujutava kunsti liike ja [[žanr]]e: maali, skulptuuri, keraamikat, kollaaži, seinamaali jms. Tema eesmärgiks oli välja töötada isikupärane väljendusviis, mis ei kuuluks ühegi konkreetse stiili alla.<ref name=":0">{{Netiviide|autor=Rachel Boate|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/miro/hd_miro.htm|pealkiri=Joan Miró (1893–1983)|aeg=juuli 2018|vaadatud=1.12.2021}}</ref> == Päritolu ja haridus == Miró nimi viitab [[juudid|juudi]] juurtele.<ref>{{Netiviide|autor=Wildman, S.|url=https://forward.com/articles/154649/mallorcas-jews-get-their-due/|pealkiri=Mallorca's Jews Get Their Due|vaadatud=25.02.2022}}</ref> Tema isa oli Miquel Miró Adzeries ja ema Dolors Ferrà.<ref name=":2">{{Netiviide|url=https://www.fmirobcn.org/en/joan-miro/|pealkiri=Biography Joan Miró|vaadatud=25.02.2022|arhiivimisaeg=24.01.2022|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20220124204343/https://www.fmirobcn.org/en/joan-miro/|url-olek=ei tööta}}</ref> Ta hakkas joonistamist õppima seitsmeaastaselt erakoolis. 1907. aastal astus ta isa meelehärmiks [[La Llotja]] kaunite kunstide akadeemiasse. Ta osales kunstnike ühenduses [[Cercle Artístic de Sant Lluc]] ning tema esimene isikunäitus toimus 1918. aastal [[Dalmau galerii|Dalmau galeriis]], kus tema teoseid naeruvääristati ja rikuti.<ref>{{Netiviide|url=https://totallyhistory.com/joan-miro/|pealkiri=Joan Miró Biography (1893–1983)|vaadatud=21.02.2022}}</ref> Teismeeas töötas ta ametnikuna, kuid pärast närvivapustuse saamist hülgas ärimaailma kunsti kasuks täielikult. == Noorpõlv == Joan Miró oli päritolult katalaan. Ta isa oli kellassepp ja ka kullassepp, seega oli tal juba noorena kokkupuude eri kunstiliikidega (Miró varaseimad säilinud teosed pärinevad aastast 1901, kui ta oli kaheksa-aastane). 1907. aastal alustas ta Barcelona tööstus- ja kaunite kunstide koolis maastiku- ja dekoratiivkunsti õpinguid. Samal ajal käis Miró vanemate soovil, kes tahtsid talle praktilisemat karjääri, ka kaubanduskoolis (Escola de Comerç). Seejärel töötas ta kaks aastat arveametnikuna, kuid töö tekitas stressi ja ta ei suutnud sellega kohaneda. Miró oli vaimselt ja füüsiliselt kurnatud (sh põdes ta kõhutüüfust) ning läks taastuma vanemate hiljuti ostetud majja Montroigis [[Tarragona]] lähedal. 1912. aastal nõustusid vanemad toetama tema kunstnikuks hakkamise plaani ja Miró astus Barcelona kunstikooli.<ref name=":2" /> Joan Miró õpetaja Barcelona kunstikoolis [[Francisco Gali]] suhtus temasse täieliku mõistmisega ja aitas tal kunstnikuna areneda. Ta soovitas Miról füüsiliselt kompida objekte, mida ta maalima hakkab, ning tänu sellele arendas kunstnik oma ruumitaju. Gali tutvustas talle ka [[Pariis]]i moodsa kunsti uusimate koolkondade loomingut, sealhulgas [[Juugend|''art nouveau'']] arhitekti [[Antoni Gaudí]] ehitisi. Õpingud selles koolis kestsid kuni 1915. aastani.<ref name=":1">{{Netiviide|autor=Erben, Walter|url=https://www.britannica.com/biography/Joan-Miro|pealkiri=Joan Miró|väljaanne=Britannica}}</ref> Miró eksponeeris oma teost esimest korda avalikul näitusel 1911. aastal Barcelonas (Exposicion Internacional de Arte in Barcelona). Kaks aastat enne kooli lõpetamist liitus Miró Barcelona väga religioosse kunstiseltsiga [[Cercle Artístic de Sant Lluc]], kus ta ei olnud küll tegevliige, aga osales joonistustundides.<ref name=":2" /> Aastatel 1915–1919 töötas kunstnik [[Hispaania]]s nii Barcelonas kui ka [[Mallorca]] saarel, maalis palju portreesid, maastikumaale, akte. 1916. aastal kohtus ta kunstikaupmees Josep Dalmauga, kes huvitus Miró teostest. See innustas noort kunstnikku üürima esimest ateljeed, jagades seda küll 1918. aastani [[Enric Cristofol Ricart]]iga. Sel ajal eksperimenteeris Miró ka [[Fovism|fovistliku]] stiiliga, ta kasutas julgelt värve, vormikäsitlus oli geomeetriline ([[Paul Cézanne|Cézanne]]’i kunsti ja kubismi mõjutused). Dalmau kaudu tutvus Miró ka [[Francis Picabia]] ja [[Maurice Raynal]]iga, hakkas lugema luulet.<ref>{{Netiviide|autor=Rachel Boate|url=https://www.metmuseum.org/toah/hd/miro/hd_miro.htm|pealkiri=Joan Miró (1893–1983)}}</ref> == Looming == Joan Miró sai loomeinspiratsiooni Kataloonia maastikest, sealsetest naistest, kosmosest. Tema loomingut on peetud lapselikuks, tänu millele on ka kõige kunstikaugemal inimesel lihtne tema kunsti mõista. Ta kujutab oma piltidel figuure, mis ei meenuta tihti otseselt ühtegi geomeetrilist kujundit ega elusolendit. Piltidel valitseb segadus, asju kuhjatakse ühele pinnale ja sobitatakse kokku – see annab vaatajale vabaduse ise otsustada, mida ta maalil näeb või mida see talle meenutab.<ref name="miro-maast">{{Netiviide|autor=Komissarov, Eha|url=https://kultuur.postimees.ee/1738363/miro-maastikud-laiuvad-kumus|pealkiri=Miró maastikud laiuvad kumus|väljaanne=Postimees|aeg=14. detsember 2007}}</ref> Miró lemmikkujundid elus ja maalidel olid päike, kuu, naine, tähed, lind ja madu. Ta vältis akadeemilisust ning püüdles puhta ja omapärase kunsti poole, mida ei saa liigitada ühegi kunstivoolu alla. Ta näitas just kunsti kaudu oma mässumeelsust ja tundeid ümbritsevate poliitiliste ja ühiskondlike sündmuste suhtes, jäädes avalikes väljendustes pigem tagasihoidlikuks, kuid sõltumatuks. Nii lõi Joan Miró täiesti omapärase kunstikeele. Tegemist on ühe 20. sajandi mõjukama kunstnikuga.<ref name="miro-maast" /> === Maalikunst === Tema varajane kunst, nagu ka [[Barcelona]]s eksponeeritud sarnaste mõjudega [[Fovism|fovistide]] ja [[Kubism|kubistide]] oma, oli inspireeritud [[Vincent van Gogh|Vincent van Goghist]] ja [[Paul Cézanne]]'ist. Miró loomingu sarnasus [[Avangardism|avangardi]] vahepealse põlvkonna teostega on pannud teadlased nimetama seda perioodi Miró katalaani fovismi perioodiks.<ref>{{Raamatuviide|autor=Jacques Lassaigne|pealkiri=Miró: biographical and critical study|aasta=1963|koht=Paris|kirjastus=Editions d'Art Albert Skira|lehekülg=24–25}}</ref> Rahvusvaheliselt on tema teoseid peetud [[Sürrealism|sürrealistlikeks]]. Teosed väljendavad tema huvi alateadvuse, "lapselikkuse" ning [[Kataloonia]] kultuuri ja traditsioonide vastu.<ref>{{Raamatuviide|autor=M. Rowell|pealkiri=Joan Mirό: Selected Writings and Interviews|aasta=1987|koht=London|kirjastus=Thames & Hudson|lehekülg=114–116}}</ref> === Elu kunstnikuna, Pariis ja varasem looming === Esimest korda reisis Miró Pariisi 1920. aastal. Selle aasta vältel elas ta vaheldumisi Pariisis ja Barcelonas, kuni 1921. aastal jäi neljaks aastaks elama Pariisi. 1920. aastate alguses eksperimenteeris Miró stiilidega – sel ajal sai talle omaseks nn pedantse realismi ühendamine abstraktsiooniga, seda just maastikumaalidel, nt "Farm" (1921) ja "Haritud väli" (1923–1924). Oma maalidel lammutas ta kujutatava olemuse ning pani selle uuesti kokku uut ja müstilisemat moodi, luues kummitusliku vaatepildi.<ref name=":1" /> === Sürrealism === Pariisis elades kohtus Miró paljude kunstnikega: [[Pierre Reverdy]], [[Max Jacob]], [[André Masson]], [[Tristan Tzara]], [[Pablo Picasso]]. Ta töötas Blomet' tänava ateljees. 1921. aastal organiseeris Dalmau Miróle tema esimese isikunäituse Pariisis Galerie La Licorne’is. Aasta hiljem hakkas kunstnik oma teoseid eksponeerima ka iga-aastasel Salon d’Automne’il. Sel perioodil oli ka sürrealistide õitseaeg ning Miró sai tuttavaks selle rühmituse kirjanike ja kunstnikega. Sürrealistlikud jooned hakkasid ilmuma ka tema teostesse, ta hakkas tähelepanu pöörama alateadvusele, unenägudele ja automatismile. Ta püüdis maalida, laskmata ratsionaalsel mõtlemisel sekkuda. Sürrealistide juht André Breton hakkas 1925. aastast Miró teoseid ostma, luues nii talle kindla tee sürrealistide sekka. Samal aastal hakkas kunstnik töötama maaliseeriate "Unenäomaalid" ja "Luulemaalid" kallal ning aasta lõpuks olid esimesel sürrealistide näitusel esindatud ka tema teosed. Bretoni arvates oli Miró terve liikumise kõige tõelisem sürrealist.<ref name=":1" /> Sürrealistidega koos töötas Miró 1920. aastate lõpuni.<ref name=":0" /> === Eksperimendid ja 1930. aastad === Sürrealismist väsinuna asus Miró taas eksperimenteerima. 1928. aastal külastas ta [[Holland]]it ja sai inspiratsiooni sealses muuseumis nähtud 17. sajandi Hollandi realistlike kunstnike teostest – sündis maalisari "Hollandi interjöörid". Sellele järgnes uus eksperimenteerimispuhang: ta tegi kollaaže, skulptuure, lõi balletiteatrile dekoratsioone ja kostüüme. 1934. aastal kujundas ta seinavaipu ja seetõttu tekkis tal huvi ka seinamaalide vastu.<ref name=":1" /> Hispaania kodusõja puhkedes (1936) jäi Miró Pariisi. Sel ajal oli Miró kunstis näha kriitilist suhtumist ühiskonda, mis oli tema kunsti puhul ebatavaline. Pariisist kolis ta juba koos perega teise maailmasõja alguses [[Varengeville-sur-Mer]]i, sealt liiguti edasi Palma de Mallorcasse ja pere pääses sõjast. Stressirohkele ajale vaatamata ei jätnud Miró maalimist. Ta lõi hulganisti guaššmaale – "Tähtkujumaalide" sarja, kus on kujutatud näiteks tähti ja linde ehk viiteid põgenemisele ja vabadusele.<ref name=":0" /> === Hilisem looming === Naasnud Hispaaniasse, hakkas Miró huvituma keraamikast: koos pottsepast sõbra José Lloréns Artigasega hakkasid nad valmistama keraamikat. Ka keraamika väljendusviis oli hoogne ja mirólikult uudne, anumad olid tahtlikult valesti, ebakorrapäraselt vormitud ja killustatud. Ta avastas ka [[terrakota]] ja pronksiga eksperimenteerimise (nt "Kuulind", 1946) ning peagi jõudsid temani esimesed suured, avalikud tellimused: maalitud pannoo [[Harvardi ülikool]]is ja kaks keraamilist seina [[UNESCO]] peakorteri jaoks ("Päikese sein" ja "Kuu sein"). Viimane pälvis ka Guggenheimi rahvusvahelise auhinna.<ref name=":0" /> Miró esimene tagasivaatav suur muuseuminäitus toimus 1941. aastal [[New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum]]is.<ref name=":0" /> Hilisemates teostes lihtsustas Miró figuure ja taustu veelgi. Mõned kompositsioonid koosnesidki vaid punktist ja joonest (nt "Sinine II", 1962). 1980. aastal nimetati Miró auks väljak [[Madrid]]is ja Miród autasustati Hispaania kaunite kunstide kuldmedaliga.<ref name=":1" /> ==Tunnustus== * 1960 – valiti [[Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia]] välisliikmeks [[Pilt:Personatge, Joan Miró.jpg|pisi|"Personatge" (1970)]] [[Pilt:Joan Miro - Dona i ocell (1).jpg|pisi|"Dona i ocell" (1983)]] [[Pilt:Joan Miro-Femme 1970-36-Sequoia-der junge Baum-2020-gje.jpg|pisi|"Femme" (1970)]] == Teosed == Maalid: * "La Masía" (1921–1922) * "La casa de la palmera" ('maja palmipuuga', 1918) * "Bailarina española" ('Hispaania baleriin', 1921) * "El cazador – Paisaje Catalán" ('Kataloonia', 1923) * "Carnaval de Arlequín" ('arlekiini karneval', 1924) * "Composición" ('kompositsioon', 1934) * "Mujer desnuda subiendo la escalera" ('alasti naine trepil ronimas', 1937) * "Una estrella acaricia el seno de una negra" ('täht paitab tumedanahalise naise rinda', 1938) * "Las Constelaciones" ('konstellatsioonid', 1940–1941) * "Serie Barcelona" ('Barcelona seeria', 1944) * "La Lección de Esquí" ('suusatund', 1966), abstraktne * "La esperanza del navegante" (1968–1973) * "Personaje delante del sol" ('tegelane päikese ees', 1968) * "La esperanza del condenado a muerte" ('surmamõistetute lootus', 1974) * "Manos volando hacia las constelaciones" ('käed lendavad tähtkujude poole', 1974) * "Beso en la pradera" ('suudlus preerias', 1976) == Sihtasutused == Üks tema suuremaid projekte oli [[Fundación Joan Miró|Joan Miró fond]]i loomine [[Barcelona|Barcelonasse]] 1975. aastal ning kaasaegse kunsti uute suundade levitamiseks mõeldud kultuuri- ja kunstikeskus, mis loodi tänu autori annetatud teoste fondile. === Pilar i Joan Miró fondo Palma de Mallorca === Pilar ja Joan Miró fond asutati 1981. aastal [[Mallorca Kuningriik|Mallorcal]]. See hõlmab kolme asukohta: [[Son Boter]], 18. sajandi lõpust pärit [[Mallorca Kuningriik|Mallorca]] maja, mida kunstnik kasutas maali- ja skulptuuriateljeena; stuudio [[Taller Sert]], mille projekteeris sõber ja arhitekt [[Josep Lluís Sert]] ja mis valmis 1956. aastal; ning fondi peakorter Moneo hoone, mille projekteeris [[Rafael Moneo]] ja mis avati 1992. aastal. Kaks esimest ehitist on tunnistatud kultuuriväärtusteks. === Centro Miró === Alates 2004. aastast on [[Montroig]]i vanas kirikus asuvas [[Centro Miró|Centro Mirós]] eksponeeritud kunstniku kõige esinduslikumate teoste koopiaid, näiteks ka Miró teos "Pueblo e iglesia de Montroig" (1919). Säilinud on reprod "Miró nukkudest", mis valmisid koos [[Joan Baixas]]e kujundusliku lavastusega "[[Mori el Merma]]" näidendi jaoks. Lavastus esietendus [[Teatro del Liceo]]s 1979. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=EcuRed|url=https://www.ecured.cu/Fundaci%C3%B3n_Pilar_y_Joan_Mir%C3%B3|pealkiri=Fundación Pilar y Joan Miró|vaadatud=22.02.2022}}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[Ants Juske]], [http://epl.delfi.ee/news/kultuur/seitsmekaeline-miraazh?id=50756190 "Seitsmekäeline miraaž"] [[Eesti Päevaleht]]. 24. mai 1998, lk 6 * [[Eha Komissarov]], [http://kultuur.postimees.ee/v2/1738363/miro-maastikud-laiuvad-kumus "Miro maastikud laiuvad Kumus"] [[Postimees]]. 14. detsember 2007, lk 21 {{JÄRJESTA:Miro, Joan}} [[Kategooria:Hispaania maalikunstnikud]] [[Kategooria:Hispaania skulptorid]] [[Kategooria:Kataloonia inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1893]] [[Kategooria:Surnud 1983]] 9ykuihf8nk9qcu1py84ve2jrnoz9e41 Hans Richter (loomaarstiteadlane) 0 311821 7124314 6980610 2026-04-04T15:04:59Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Hans Richter]] pealkirja [[Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] alla 6980610 wikitext text/x-wiki '''Hans Richter''' ([[28. juuni]] [[1880]] [[Züllichau]], [[Brandenburgi provints]] – [[17. august]] [[1946]] [[Leipzig]]) oli Eesti loomaarstiteadlane.<ref name="ETBL">Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.</ref> ==Elulugu== Hans Richter oli sakslane.<ref name="ETBL" /> Õppis 1899–1904 [[Berliini Veterinaariaülikool]]is; {{ETBL?|dr. med. vet}} (1908, [[Zürichi Ülikool]]), väitekiri "Der muskulöse Apparat der Iris des Schafes und seine Beziehungen zur Gestalt der Pupille". Oli 1907–1910 Zürichi Ülikooli ja 1910–1915 [[Berni Ülikool]]i loomaanatoomia [[prosektor]] ja eradotsent, 1915–1918 [[Haidar-Paša Sõjaväeveterinaariaülikool]]i loomaanatoomia professor, 1921–1923 Berni Ülikooli veterinaaranatoomia erakorraline professor, 1923–1933 Tartu Ülikooli veterinaaria instituudi anatoomia, histoloogia ja embrüoloogia õppetooli professor ja aastast 1933 {{kas|Ankara Veterinaariaülikooli}} anatoomiaprofessor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurimisvaldkond: [[silma ehitus]], [[lihas]]te [[innervatsioon]], hobuste [[õhukott]], kuju ja funktsiooni seos.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Eine Untersuchung über den histologischen Bau des Ductus thoracicus des Pferdes // Berliner tierärztliche Wschr 13 (1907) * Physiologische Bedeutung und Erklärung des Luftsackes [...] // Schweizer Archiv f. Tierheilkunde 2 (1923) * Verwantschaftsbeziehungen zwischen Hyrax und Equus mit einigen Bemerkungen über Krüptorchismus // [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] 4/5 (1927) * Querschnittformen vom Metacarpus und Metatarsus [...] // Anatomischer Anzeiger. Ergänzungsheft (1927) * Ueber die Unterscheitung eines Tapetum cellulosum und fibrosum in den Augen der Haussäugetiere und über das Zustandekommen der Farbtöne des Tapetum lucidum // Münchener tierärztliche Wschr. 50 (1928) * Einiges über die Entstehung und Bedeutung der serösen Räume im Säugetierkörper und über die Lappenbildung [...] // Baum-Festschrift. Hannover, 1929 * Die Relation zwischen Form und Funktion und das teleologische Prinzip in den Naturphänomenen // ACUT A 184 (1929) * Beziehung zwischen Form und Funktion und das Planmässige an den Naturphänomenen // Anat. Anzeiger 23/24 (497–552). ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * Saar, W. Professor dr. med. vet. Hans Richter 60-aastane. // ELR (1940) 4, 138–139. * Ernits, E. Prof. H. Richteri elust ja tegevusest aastail 1880–1933. // [[Eesti Loomaarstlik Ringvaade]] (1991) 1/2, 117–128. * {{ETBL|3}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Richter, Hans}} [[Kategooria:Eesti loomaarstiteadlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli loomaarstiteaduskonna professorid]] [[Kategooria:Eesti loomakaitsjad]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Zürichi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1946]] q5ton5rlddc7kuw3ubwysdn6kvgci2k Christian Friedrich von Kahlbutz 0 315845 7124565 7121380 2026-04-05T07:30:29Z Kuriuss 38125 7124565 wikitext text/x-wiki [[File:2014-06-09 Mumie Ritter Kahlbutz in Kampehl anagoria 03.jpg|pisi|Kahlbutzi rüütli muumia]] [[File:2014-06-09 Mumie Ritter Kahlbutz in Kampehl anagoria 01.jpg|pisi|Kahlbutzi rüütli muumia]] '''Christian Friedrich von Kahlbutz''' ([[6. märts]] [[1651]] Kampehl (tänapäeval Neustadti osa), [[Brandenburg]] – [[3. november]] [[1702]] Kampehl) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[rüütel]], kelle surnukeha on tänapäeval kuulsaks saanud tänu iseeneslikule mumifitseerumisele. Tänapäeval on tema mumifitseerunud keha turismiatraktsioon.<ref>A. C. Aufderheide: The geography of mummies. In: A. C. Aufderheide (Hrsg.): The Scientific Study of Mummies. Cambridge University Press, Cambridge 2003.</ref> Kahlbutz suri 51-aastaselt ja ta surnukeha paigutati kahekordses kirstus perekonna krüpti Kampehli kirikus. 1794. aastal, 92 aastat pärast tema surma plaaniti kirikus asuvad säilmed kiriku remondi käigus ümber matta kalmistule, kuid kirstude avamisel avastati, et Kahlbutzi surnukeha ei olnud lagunenud. == Legend == [[Pilt:Mumie Kahlbutz komplett.jpg|pisi|Kalebutzi rüütli muumia]] Kohalikud leidsid kiirelt põhjuse, miks Kahlbutzi Rüütel mumifitseerus. Nad ütlesid, et see oli [[Jumal]]a karistus karjase tapmise eest. Ta olevat kohtus öelnud: "See ei olnud mina, vastasel juhul mu keha ärgu lagunegu pärast surma". ==Viited== {{Viited}} ==Kirjandus== * A.C. Aufderheide: The geography of mummies. – In: A.C. Aufderheide (ed.): The Scientific Study of Mummies. Cambridge University Press, Cambridge 2003 * „Der nackte Ritter“. In: Simon Marsden: Geistersuche, Eulen Verlag, Frankfurt a.M. 1998, S. 90-92. * Der unverweste Ritter. In: Wilhelm Ruprecht Frieling: Killer, Kunstfurzer, Kastraten. Internet-Buchverlag, Berlin 2011, ISBN 978-3-941286-69-6. {{JÄRJESTA:Kahlbutz, Christian Friedrich von}} [[Kategooria:Sündinud 1651]] [[Kategooria:Surnud 1702]] [[Kategooria:Saksamaa inimesed]] [[Kategooria:Rüütlid]] 8fkvtiy03q1kg001nnu8hrwkhpsbp3z Ungru mõis 0 320280 7124275 7063754 2026-04-04T12:42:02Z NOSSER 8097 7124275 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] ääres asuv mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes Ungru mõisa [[härrastemaja]] ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]<nowiki/>stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid rahapuuduse tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. [[File:Ungru loss.jpg|pisi|]] ==Ajalugu== Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. 1620. aastatest kuni aastani 1919 oli mõis von [[Ungern-Sternberg]]ide omanduses, viimane omanik oli [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg|Klaus von Ungern-Sternberg]]. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1561. aasta 4. juulil keeldus Ungru mõisnik Reinhold Herkel Rootsi kuningale [[Erik XIV]] andmast [[Truudusvanne|truudusvanne]]t ja Ungru mõis võeti temalt ära ja anti [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]]ile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> (1517–1566). 1629. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] lossi, Otto von Ungernile<ref name=":0"> {{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> (1570–1646). [[File:Ungru loss aastal 2013.JPG|pisi|Ungru lossivaremed aastal 2013]] 1830. aastal ostis mõisa Rootsi väejuht ja riigitegelane [[Magnus de la Gardie]] (1788–1856) ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Ewald Ungern-Sternbergile (1824–1899). Krahv Ewaldi poeg [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg|Ewald]] (1863–1909), kes oli legendi kohaselt Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toimetati tema põrm Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale [[Kõrgessaare|Kõrgessaarde]].<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. ===Ehitus=== Ehitatud Ungru mõisa loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning baroksed [[voluutviil]]ud. Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna [[Niguliste kirik]]utornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel tuli töö aga katkestada. Tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> [[File:Від на замак Унгру. Эстонія. 1916-1917.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 1916/1917]] Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühjana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss Nõukogude sõjaväe valdusse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> [[File:Ungru mõisa varemed1.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 2014]] ==Tänapäev== Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] {{Ridala kihelkond}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] bc95lp7jrotkcjutpc7xrjm6wy4e5pg 7124391 7124275 2026-04-04T18:01:53Z NOSSER 8097 7124391 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] ääres asuv mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes Ungru mõisa [[härrastemaja]] ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]<nowiki/>stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid rahapuuduse tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. [[File:Ungru loss.jpg|pisi|]] ==Ajalugu== Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. 1620. aastatest kuni aastani 1919 oli mõis von [[Ungern-Sternberg]]ide omanduses, viimane omanik oli [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg|Klaus von Ungern-Sternberg]]. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1561. aasta 4. juulil keeldus Ungru mõisnik Reinhold Herkel Rootsi kuningale [[Erik XIV]] andmast [[Truudusvanne|truudusvanne]]t ja Ungru mõis võeti temalt ära ja anti [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]]ile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> (1517–1566). 1629. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] lossi, Otto von Ungernile<ref name=":0"> {{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> (1570–1646). [[File:Ungru loss aastal 2013.JPG|pisi|Ungru lossivaremed aastal 2013]] 1830. aastal ostis mõisa Rootsi väejuht ja riigitegelane [[Magnus de la Gardie]] (1788–1856) ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Ewald Ungern-Sternbergile (1824–1899). Krahv Ewaldi poeg [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg|Ewald]] (1863–1909), kes oli legendi kohaselt Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toimetati tema põrm Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale [[Kõrgessaare|Kõrgessaarde]].<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. ===Ehitus=== Ehitatud Ungru mõisa loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning baroksed [[voluutviil]]ud. Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna [[Niguliste kirik]]utornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel tuli töö aga katkestada. Tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> [[File:Від на замак Унгру. Эстонія. 1916-1917.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 1916/1917]] Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühjana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss Nõukogude sõjaväe valdusse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> [[File:Ungru mõisa varemed1.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 2014]] ==Tänapäev== Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9172222|EW=23.4830556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] jmdquooioyi5cmfz71yzzvmviyme74e 7124415 7124391 2026-04-04T19:02:32Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7124415 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] ääres asuv mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes Ungru mõisa [[härrastemaja]] ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]<nowiki/>stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid rahapuuduse tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. [[File:Ungru loss.jpg|pisi|]] ==Ajalugu== Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1561. aasta 4. juulil keeldus Ungru mõisnik Reinhold Herkel<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&isAllowed=y Andra delen. Häft 2.] ''II. Wiek jämte Dagö och Ösel'', Stockholm 1922, s. 418-440; [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/7_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=7&isAllowed=y Tredje delen, Häft 3], ''Finland. 3) Fögderierna 314–318 (Satakunda)'' s. 584</ref> (suri enne 1586). Rootsi kuningale [[Erik XIV]] andmast [[Truudusvanne|truudusvanne]]t ja Ungru mõis võeti temalt ära ja anti [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]]ile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> (1517–1566). 1629. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] lossi, Otto von Ungernile<ref name=":0"> {{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> (1570–1646), seejärel päris poeg Otto von Ungern (1627–1666), kes aadeldati 1653. aastal kui vabahärra Ungern-Sternberg, seejärel [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713). [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järel, Reinhold (Renaud) Ungern-Sternbergi lese Auguste Sophie Pahleniga abiellunud [[Eestimaa maanõunik|maanõunik]] [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] (1685–1767) ja [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787). [[File:Ungru loss aastal 2013.JPG|pisi|Ungru lossivaremed aastal 2013]] 1794. aastal ostis Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808) ka [[Lauguta mõis|Lauguta karjamõis]]a ja 1793. aastal [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]]lt panditud 1/2 adramaast sai [[Suureküla mõis|Suureküla karjamõis]], millised pantis järgnevalt. 1830. aastal ostis mõisa krahv [[Magnus De la Gardie]] (1788–1856) ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Ewald Ungern-Sternbergile (1824–1899). Krahv Ewaldi poeg [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg|Ewald]] (1863–1909), kes oli legendi kohaselt Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toimetati tema põrm Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale [[Kõrgessaare|Kõrgessaarde]].<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], Ungru, [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis]]ade viimane omanik oli [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg|Klaus von Ungern-Sternberg]] (1877–1934). ===Ehitus=== Ehitatud Ungru mõisa loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning baroksed [[voluutviil]]ud. Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna [[Niguliste kirik]]utornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel tuli töö aga katkestada. Tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> [[File:Від на замак Унгру. Эстонія. 1916-1917.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 1916/1917]] Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühjana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss Nõukogude sõjaväe valdusse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> [[File:Ungru mõisa varemed1.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 2014]] ==Tänapäev== Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9172222|EW=23.4830556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] 290z8p56gvq0m613cxnc7cbr4auu5n8 7124445 7124415 2026-04-04T19:47:53Z NOSSER 8097 /* Ajalugu */ 7124445 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ungru manor nord.jpg|pisi|Ungru mõisa peahoone varemed]] '''Ungru mõis''' ([[saksa keel]]es ''Linden'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l. Tänapäevase haldusjaotuse järgi asub endine rüütlimõis [[Kiltsi (Haapsalu)|Kiltsi külas]] [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linnas]] [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]]. Nüüdisajal on [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] ääres asuv mõisa peahoone varemetes<ref name="kultmälestiste_register"/>. Praeguseks varemetes Ungru mõisa [[härrastemaja]] ehitati aastatel 1893–1896 [[Ungern-Sternberg]]ide ajal<ref name="kultmälestiste_register" />. Arhitektuuriliselt on see [[uusbarokk]]<nowiki/>stiilis<ref name="kultmälestiste_register" />. Härrastemaja eeskujuks on Saksamaal [[Halle]] lähedal asuv [[Merseburgi loss]]<ref name="kultmälestiste_register" /> ning on selle peaaegu täpne koopia. Ehitamist alustas 1893. aastal Ungru mõisnik [[Ewald Alexander Andreas von Ungern-Sternberg|Ewald von Ungern-Sternberg]], ehitis sai peaaegu valmis, kuid sisetööd jäid rahapuuduse tõttu tegemata ning loss jäi tühjaks. Hoonet ümbritses mõisa park, mis oli väidetavalt üks ilusamaid terves Eestis ning mille kõrval kahvatus ka loss ise. II maailmasõjas sai ehitis kannatada ja hakkas lagunema. [[File:Ungru loss.jpg|pisi|]] ==Ajalugu== Eraldi Ungru mõisast saab rääkima hakata aastast 1523, mil see eraldati [[Kiltsi mõis (Ridala)|Kiltsi mõisast]]<ref name="EE" />. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal, 1561. aasta 4. juulil keeldus Ungru mõisnik Reinhold Herkel<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&isAllowed=y Andra delen. Häft 2.] ''II. Wiek jämte Dagö och Ösel'', Stockholm 1922, s. 584</ref> (suri enne 1586). Rootsi kuningale [[Erik XIV]] andmast [[Truudusvanne|truudusvanne]]t ja Ungru mõis võeti temalt ära ja anti [[Klas Horn (1517–1566)|Klas Horn]]ile<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> (1517–1566). 1629. aastal kinkis Rootsi kuningas [[Gustav II Adolf]] lossi, Otto von Ungernile<ref name=":0"> {{Netiviide|url=https://travelestonia.com/et/haapsalu/Ungru-mois-tallinn/|pealkiri=Ungru mõis|vaadatud=08.12.2021}}</ref> (1570–1646), seejärel päris poeg Otto von Ungern (1627–1666), kes aadeldati 1653. aastal kui vabahärra Ungern-Sternberg, seejärel [[Reinhold von Ungern-Sternberg (1656–1713)|Reinhold von Ungern-Sternberg]] (1656–1713). [[Põhjasõda Eesti alal|Põhjasõja]] järel, Reinhold (Renaud) Ungern-Sternbergi lese Auguste Sophie Pahleniga abiellunud [[Eestimaa maanõunik|maanõunik]] [[Hans von Rosen (1685–1767)|Hans von Rosen]] (1685–1767) ja [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787). [[File:Ungru loss aastal 2013.JPG|pisi|Ungru lossivaremed aastal 2013]] 1794. aastal ostis Christian Renatus von Ungern-Sternberg (1746–1808) ka [[Lauguta mõis|Lauguta karjamõis]]a ja 1793. aastal [[Uuemõisa mõis (Ridala)|Uuemõisa]]lt panditud 1/2 adramaast sai [[Suureküla mõis|Suureküla karjamõis]], millised pantis järgnevalt. 1830. aastal ostis mõisa krahv [[Magnus De la Gardie]] (1788–1856) ning pärast tema surma müüdi mõis edasi Ewald Ungern-Sternbergile (1824–1899). Krahv Ewaldi poeg [[Ewald Adam Gustav Paul Konstantin von Ungern-Sternberg|Ewald]] (1863–1909), kes oli legendi kohaselt Saksamaal käinud, haigestus 1908. aastal reisil Peterburi, kus ta ka suri. Tema tahtmise kohaselt toimetati tema põrm Haapsallu ning kanti Ungru lossi. Lossis veetis ta küll juba surnuna ainsa öö ning hiljem maeti ta perekonna matmispaika Hiiumaale [[Kõrgessaare|Kõrgessaarde]].<ref name=":0" /> Pärast seda jäi loss ilma tõelise peremeheta ning hakkas lagunema juba [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal rüüstamiste tagajärjel. [[Keskvere mõis|Keskvere]], [[Võnnu mõis|Võnnu]], Ungru, [[Jõesse mõis|Jõesse]], [[Tagavere mõis|Tagavere]], [[Vidruka mõis]]ade viimane omanik oli [[Klaus Kaspar Alexander von Ungern-Sternberg|Klaus von Ungern-Sternberg]] (1877–1934). ===Ehitus=== Ehitatud Ungru mõisa loss on puhta vuugiga paekiviehitis, mida iseloomustavad keerukas põhiplaan ning baroksed [[voluutviil]]ud. Viile oli lossil kokku 11 ning neid kaunistasid lisaks veel paedetailid. Lossi keskosa kaunistas omal ajal neljakorruseline kivitorn. Torni kiiver aga ei olnud koopia Merseburgi lossist, vaid vähendatud koopia Tallinna [[Niguliste kirik]]utornist. 1899. aastaks oli lossil katus peal ning ka torn oli saanud oma esindusliku kiivri, rahapuudusel tuli töö aga katkestada. Tegemata olid jäänud aknad ja uksed, barokkportaal ning kõik sisetööd. <ref name=":1">{{Netiviide|url=http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml|pealkiri=Ungru mõis (loss)|vaadatud=08.12.2021}}</ref> [[File:Від на замак Унгру. Эстонія. 1916-1917.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 1916/1917]] Loss hakkas hoogsalt lagunema 1940. aastatel, pärast aastaid tühjana seismist. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] tulemusena kaotas loss ka oma tornikiivri ülaosa. 1960. aastail jäi loss Nõukogude sõjaväe valdusse. Kui hakati rajama [[Haapsalu sõjaväelennuväli|Haapsalu sõjalennuvälja]], hakkas loss kiiresti lagunema ning muutus varemeiks. 1968. aastal otsustas tollane lennuvälja ülem vedada kasutult vedelenud lossivaremed lennuvälja stardiraja täiteks. Kohalikul võimuladvikul aga õnnestus lammutustööd siiski seisma panna, kuid selleks ajaks oli juba kolmandik lossi müüre jõutud ära lammutada.<ref name=":1" /> See, mis alles jäi, on nähtav tänaseni. Lossi sissepääs oli edelatornis. Sealt viis trepp esinduskorrusele, kus kõrvuti mänguruumidega asusid ka suur tantsusaal, söögisaal, garderoobid ja salongid.<ref name=":0" /> [[File:Ungru mõisa varemed1.jpg|pisi|Ungru lossivaremed, 2014]] ==Tänapäev== Tänapäeval on säilinud osa mõisa pargist. Ühte mõisapargi põlispuudest säilinud puud tuntakse Peetri tammena. See jääb vahetul maantee äärde. Ühe versiooni kohaselt olevat selle istutanud [[Peeter I]], teise versiooni kohaselt olevat ta selle all einestanud. Samuti on säilinud ka mõisast Haapsalu poole viiva [[Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla tee|Haapsalu–Rohuküla tee]] vana paekivist kaarsild, milleni ulatus tollane pargiala.<ref name=":0" /> Tänased omanikud on otsustanud hoone säilitada vaatamisväärsusena ja hoiavad korras ka varemete ümbrust. ==Vaata ka== *[[Eesti mõisate loend]] *[[Uusbarokk]] == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="kultmälestiste_register">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15589 Kultuurimälestiste riiklik register] (vaadatud 18.03.2013)</ref> <ref name="EE">{{EE|12|624}}</ref>}} ==Välislingid== {{Commons|Category:Ungru Castle}} *{{kultuurimälestis|ID=15589}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is *[http://www.mois.ee/laane/ungru.shtml Ungru mõis (loss)] Eesti mõisaportaalis *[https://www.moisablogi.ee/post/ungru-mois Ungru mõisa lugu Mõisablogis] *[https://forte.delfi.ee/artikkel/78117114/jaak-juskega-kadunud-eestit-avastamas-romantilise-legendiga-ungru-lossi-lugu Romantilise legendiga Ungru lossi lugu] {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.9172222|EW=23.4830556|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] 4yqelxf07smb10zn2o5b0gtggwtuh56 Tartu linnaosad 0 321592 7124374 6947537 2026-04-04T17:36:44Z Neptuunium 58653 + tabel ja toim 7124374 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 58.375 | long = 26.73 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q42307965. ?id wdt:P31 wd:Q12376478. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Linnaosa nime vaatamiseks kliki vastaval alal. }} [[Tartu]]s on 18 linnaosa ja üks maaline piirkond, endine [[Tähtvere vald]], mis liitus Tartu linnaga 2017. aastal toimunud haldusreformi tagajärjel<ref>{{Netiviide|autor=Tartu linn|url=https://tartu.ee/et/linnaosad#tartu-linnaosad|pealkiri=Tartu linnaosad|väljaanne=Tartu.ee|aeg=04.02.2022|vaadatud=26.04.2022}}</ref>: [[Annelinn]], [[Ihaste]], [[Jaamamõisa]], [[Karlova]], [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]], [[Kvissentali]], [[Maarjamõisa]], [[Raadi-Kruusamäe]], [[Ropka]], [[Ropka tööstusrajoon]], [[Ränilinn]], [[Supilinn]], [[Tammelinn]], [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Variku (Tartu)|Variku]], [[Veeriku]] * [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] Tänapäevastest Tartu linnaosadest ei asu ükski mõlemal pool [[Emajõgi|Emajõge]]. Elanike arvult väikseim linnaosa on Maarjamõisa, kus on suur ülikooli- ja meditsiinilinnak, kuid vähe elumaju, suurim aga Annelinn, kus domineerivad suured [[kortermaja]]d ning on elanike arvuga võrreldes suhteliselt vähe töökohti. == Elanikkond == {| class="wikitable sortable" width="170" |- ! rowspan="2" | Linnaosa !! rowspan="2" | Pindala (ha)!! colspan="3" | Elanike arv |- ! 2001 !! 2006 !! 2012 |- | [[Annelinn]] || 541 ||nowrap| 30 000 ||nowrap| 28 200 ||nowrap| 27 480 |- | [[Ihaste]] || 424 || 1000 || 1800 || 2322 |- | [[Jaamamõisa]] || 149 || 3000 || 3000 || 3202 |- | [[Karlova]] || 230 || 9500 || 9000 || 9073 |- | [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]] || 180 || 7500 || 6700 || 6575 |- | [[Maarjamõisa]] || 113|| 800 || 500 || 377 |- | [[Raadi-Kruusamäe]] || 283 ||5000 || 4800 || 4626 |- | [[Ropka]] || 146 ||5500 || 5300 || 5120 |- | [[Ropka tööstusrajoon]] || 354 || 2700 || 2700 || 2511 |- | [[Ränilinn]] || 122 || 2500 || 1800 || 1732 |- | [[Supilinn]] || 48|| 2100 || 1800 || 1790 |- | [[Tammelinn]] || 311 || 8000 || 8100 || 8195 |- | [[Tähtvere]] || 250 || 4500 || 3500 || 3023 |- | [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]] || 75 || 2900 || 3100 || 3206 |- | [[Variku (Tartu)|Variku]] || 77 || 2000 || 1900 || 1840 |- | [[Veeriku]] || 281 || 5500 || 5300 || 5561 |- | [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] || 302 ||8200 || 7700 || 7876 |- | Elukoht linna täpsusega || || || 2900 || 4013 |} == Ajalugu == Tartu linna piiranud [[Tartu linnamüür]]i tagustest Tartu eeslinnadest on teateid juba 15. sajandist, need olid tegelikult hõredalt hoonestatud [[agul]]id karjamaade ja aedade keskel. 17. sajandil oli Tartul kolm eeslinna, mis jäid väljapoole linnamüüri: Alevaküla (ka [[Aleviküla]]; 1558 Albennküll, 1584 Alawikula) ehk [[Riia eeslinn]] hilisema [[Karlova mõis]]a maadel, [[Jakobi eeslinn]] [[Tähtvere mägi|Tähtvere mä]]el ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ehk [[Peterburi eeslinn]] teisel pool Emajõge. Aleviküla eeslinna nimi on säilinud [[Alevi tänav (Tartu)|Alevi tänav]]a nimes. Jakobi eeslinn on pandud [[Jakobi värav]]a järgi kunagises Tartu linnamüüris, millest on säilinud vaid katkeid, Peterburi-eeslinn maantee ja Riia eeslinn kas maantee või [[Riia värav|Riia]] ehk [[Andrease värav]]a järgi.<ref>Enn Ernits, [https://tartu.postimees.ee/7135899/igal-linnaosal-oma-nimi-igal-nimel-oma-lugu Igal linnaosal oma nimi, igal nimel oma lugu], [[Tartu Postimees]], 18. detsember 2020</ref> [[File:Eaa2623 001 0002049 00032 k.jpg|pisi|Tartu linna jaotus 8 osaks 19. sajandil]] Tartu jaotamine [[linnajagu]]deks sai alguse pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahju]], milles hävis suurem osa linna puumajadest. Seejärel jagati ülesehitatav linn kolmeks linnajaoks: I linnajagu hõlmas ajaloolist [[Tartu vanalinn]]a ja tulevast [[Supilinn]]a, II linnajagu nüüdset [[Kesklinn (Tartu)|Tartu kesklinn]]a, [[Riiamäe]] asumit ja tulevast [[Karlova]]t, III linnajagu [[Emajõgi|Emajõe]] vasakkaldale jäävat nüüdset [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]d.<ref>[[Enriko Talvistu]], [https://tartu.postimees.ee/8061913/enriko-talvistu-linnaosi-lisandub-muhinal "Linnaosi lisandub mühinal"], Postimees, 19. juuli 2024 (vaadatud 19.07.2024)</ref> Kolme Tartu linnajagu eristati veel 1930. aastatelgi. == Viited == {{viited}} {{Tartu linnaosad}} [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Tartu linnaosad| ]] 5d00s84aclqzikt7l5ot7xqsw8f69ie 7124375 7124374 2026-04-04T17:37:32Z Neptuunium 58653 7124375 wikitext text/x-wiki {{kaart | lat = 58.375 | long = 26.73 | suum = 12 | laius = 420 | kõrgus = 500 | päring = SELECT ?id ?idLabel (?idLabel as ?title) WHERE { ?id wdt:P131 wd:Q42307965. ?id wdt:P31 wd:Q12376478. SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],et". } } | tekst = Linnaosa nime vaatamiseks kliki vastaval alal. }} [[Tartu]]l on 18 linnaosa ja üks maaline piirkond, endine [[Tähtvere vald]], mis liitus Tartu linnaga [[2017. aasta haldusreform|2017. aastal toimunud haldusreformi tagajärjel]]<ref>{{Netiviide|autor=Tartu linn|url=https://tartu.ee/et/linnaosad#tartu-linnaosad|pealkiri=Tartu linnaosad|väljaanne=Tartu.ee|aeg=04.02.2022|vaadatud=26.04.2022}}</ref>: [[Annelinn]], [[Ihaste]], [[Jaamamõisa]], [[Karlova]], [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]], [[Kvissentali]], [[Maarjamõisa]], [[Raadi-Kruusamäe]], [[Ropka]], [[Ropka tööstusrajoon]], [[Ränilinn]], [[Supilinn]], [[Tammelinn]], [[Tähtvere]], [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]], [[Variku (Tartu)|Variku]], [[Veeriku]], [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] Tänapäevastest Tartu linnaosadest ei asu ükski mõlemal pool [[Emajõgi|Emajõge]]. Elanike arvult väikseim linnaosa on Maarjamõisa, kus on suur ülikooli- ja meditsiinilinnak, kuid vähe elumaju, suurim aga Annelinn, kus domineerivad suured [[kortermaja]]d ning on elanike arvuga võrreldes suhteliselt vähe töökohti. == Elanikkond == {| class="wikitable sortable" width="170" |- ! rowspan="2" | Linnaosa !! rowspan="2" | Pindala (ha)!! colspan="3" | Elanike arv |- ! 2001 !! 2006 !! 2012 |- | [[Annelinn]] || 541 ||nowrap| 30 000 ||nowrap| 28 200 ||nowrap| 27 480 |- | [[Ihaste]] || 424 || 1000 || 1800 || 2322 |- | [[Jaamamõisa]] || 149 || 3000 || 3000 || 3202 |- | [[Karlova]] || 230 || 9500 || 9000 || 9073 |- | [[Kesklinn (Tartu)|Kesklinn]] || 180 || 7500 || 6700 || 6575 |- | [[Maarjamõisa]] || 113|| 800 || 500 || 377 |- | [[Raadi-Kruusamäe]] || 283 ||5000 || 4800 || 4626 |- | [[Ropka]] || 146 ||5500 || 5300 || 5120 |- | [[Ropka tööstusrajoon]] || 354 || 2700 || 2700 || 2511 |- | [[Ränilinn]] || 122 || 2500 || 1800 || 1732 |- | [[Supilinn]] || 48|| 2100 || 1800 || 1790 |- | [[Tammelinn]] || 311 || 8000 || 8100 || 8195 |- | [[Tähtvere]] || 250 || 4500 || 3500 || 3023 |- | [[Vaksali (Tartu)|Vaksali]] || 75 || 2900 || 3100 || 3206 |- | [[Variku (Tartu)|Variku]] || 77 || 2000 || 1900 || 1840 |- | [[Veeriku]] || 281 || 5500 || 5300 || 5561 |- | [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] || 302 ||8200 || 7700 || 7876 |- | Elukoht linna täpsusega || || || 2900 || 4013 |} == Ajalugu == Tartu linna piiranud [[Tartu linnamüür]]i tagustest Tartu eeslinnadest on teateid juba 15. sajandist, need olid tegelikult hõredalt hoonestatud [[agul]]id karjamaade ja aedade keskel. 17. sajandil oli Tartul kolm eeslinna, mis jäid väljapoole linnamüüri: Alevaküla (ka [[Aleviküla]]; 1558 Albennküll, 1584 Alawikula) ehk [[Riia eeslinn]] hilisema [[Karlova mõis]]a maadel, [[Jakobi eeslinn]] [[Tähtvere mägi|Tähtvere mä]]el ja [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]] ehk [[Peterburi eeslinn]] teisel pool Emajõge. Aleviküla eeslinna nimi on säilinud [[Alevi tänav (Tartu)|Alevi tänav]]a nimes. Jakobi eeslinn on pandud [[Jakobi värav]]a järgi kunagises Tartu linnamüüris, millest on säilinud vaid katkeid, Peterburi-eeslinn maantee ja Riia eeslinn kas maantee või [[Riia värav|Riia]] ehk [[Andrease värav]]a järgi.<ref>Enn Ernits, [https://tartu.postimees.ee/7135899/igal-linnaosal-oma-nimi-igal-nimel-oma-lugu Igal linnaosal oma nimi, igal nimel oma lugu], [[Tartu Postimees]], 18. detsember 2020</ref> [[File:Eaa2623 001 0002049 00032 k.jpg|pisi|Tartu linna jaotus 8 osaks 19. sajandil]] Tartu jaotamine [[linnajagu]]deks sai alguse pärast [[1775. aasta Tartu tulekahju|1775. aasta tulekahju]], milles hävis suurem osa linna puumajadest. Seejärel jagati ülesehitatav linn kolmeks linnajaoks: I linnajagu hõlmas ajaloolist [[Tartu vanalinn]]a ja tulevast [[Supilinn]]a, II linnajagu nüüdset [[Kesklinn (Tartu)|Tartu kesklinn]]a, [[Riiamäe]] asumit ja tulevast [[Karlova]]t, III linnajagu [[Emajõgi|Emajõe]] vasakkaldale jäävat nüüdset [[Ülejõe (Tartu)|Ülejõe]]d.<ref>[[Enriko Talvistu]], [https://tartu.postimees.ee/8061913/enriko-talvistu-linnaosi-lisandub-muhinal "Linnaosi lisandub mühinal"], Postimees, 19. juuli 2024 (vaadatud 19.07.2024)</ref> Kolme Tartu linnajagu eristati veel 1930. aastatelgi. == Viited == {{viited}} {{Tartu linnaosad}} [[Kategooria:Tartu]] [[Kategooria:Tartu linnaosad| ]] gqlk0p7gt3jmzfzmulnr4s8be8gabgy Lauri Suurmaa 0 322607 7124342 7121666 2026-04-04T16:21:21Z Lauri.suurmaa 52996 7124342 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Suurmaa, Lauri.IMG_0068.JPG|pisi|Lauri Suurmaa vestlemas [[Rauno Võsaste]]ga tema raamatu esitlusel Tallinna raamatumessil 6. aprillil 2013]] '''Lauri Suurmaa''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1975]]) on eesti ajaloolane. Alates [[2003]]. aastast õpib ta [[Tallinna Ülikool]]i doktorantuuris. [[2004]]. aastast on ta [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige. [[2007]]–[[2018]] töötas ta [[Grenader (kirjastus)|Grenaderi kirjastuses]] ajalootoimetajana. Toimetanud raamatuid ka kirjastustes Argo, Tallinna Ülikooli Kirjastus, ja eratellimustel. [[2009]]– projekt Tallinna Linnaarhiiviga digiteerida kõik Tallinna magistraadi fondis olevad Tallinna kodanike pärandiloendid, alates 1558. [[2025]]– Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kvartalikirja Vaba Sõna toimetaja. ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Suurmaa, Lauri}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Kultuuriajaloolased]] ikd17yffpodjn222h1mr3f6h4qokvym 7124344 7124342 2026-04-04T16:27:51Z Lauri.suurmaa 52996 Muutsin andmeid ja fotot 7124344 wikitext text/x-wiki [[Fail:Laurisuurmaa.jpg|pisi|teletorni kohvikus 2022 a]] '''Lauri Suurmaa''' (sündinud [[15. jaanuar]]il [[1975]]) on eesti ajaloolane. Alates [[2003]]. aastast õpib ta [[Tallinna Ülikool]]i doktorantuuris. [[2004]]. aastast on ta [[Akadeemiline Ajalooselts|Akadeemilise Ajalooseltsi]] liige. [[2007]]–[[2018]] töötas ta [[Grenader (kirjastus)|Grenaderi kirjastuses]] ajalootoimetajana. Toimetanud raamatuid ka kirjastustes Argo, Tallinna Ülikooli Kirjastus, ja eratellimustel. [[2009]]– projekt Tallinna Linnaarhiiviga digiteerida kõik Tallinna magistraadi fondis olevad Tallinna kodanike pärandiloendid, alates 1558. [[2025]]– Eesti Vabadusvõitlejate Liidu kvartalikirja Vaba Sõna toimetaja. ==Välislingid== * {{ETIS}} {{JÄRJESTA:Suurmaa, Lauri}} [[Kategooria:Eesti ajaloolased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] [[Kategooria:Kultuuriajaloolased]] j3rf4tpt739zq0ktscrl7fd47i0vv99 Garald Kruger 0 329235 7124687 6619731 2026-04-05T11:24:37Z Velirand 67997 + kategooria 7124687 wikitext text/x-wiki '''Garald Kruger''' (ka '''Harald Krüger''' ja '''Harald Kruger'''; [[19. veebruar]] [[1929]] [[Leningrad]] – [[1. detsember]] [[2015]]) oli [[Eesti NSV]] raudteelane ning partei- ja riigitegelane. Ta lõpetas aastal [[1948]] Tallinna 32. Keskkooli ja aastal [[1953]] [[Leningradi Raudteeinseneride Instituut|Leningradi Raudteeinseneride Instituudi]] ja [[NLKP KK juures asuv Kõrgem Parteikool|NLKP KK juures asuva Kõrgema Parteikooli]]. Aastatel [[1953]]–[[1963]] töötas ta [[Tallinna Veduridepoo]]s operaatorina, vedurijuhi abina, soojustehnika masinist-instruktorina ja depoo ülemana ning Eesti Raudteekonna veduriteenistuse ja energeetikamajanduse peainseneri ja ülemana. Aastatel [[1963]]–[[1974]] oli ta [[EKP Keskkomitee]] tööstus- ja transpordiosakonna juhataja asetäitja ning [[1974]]–[[1979]] [[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister|Eesti NSV autotranspordi ja maanteede ministri]] esimene asetäitja. [[1979]]–[[1988]] oli ta [[Eesti NSV autotranspordi ja maanteede minister]] ja [[1988]]–[[1989]] [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riiklik Transpordikomitee|Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Transpordikomitee]] esimees. Hiljem tegutses ta [[eraettevõtlus]]es. Ta oli aastatel [[1956]]–[[1990]] [[NLKP]] liige, ta oli [[EKP Keskkomitee]] liige. Ta oli [[Eesti NSV Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu X koosseis|X]] ja [[Eesti NSV Ülemnõukogu XI koosseis|XI koosseis]]u saadik. Harald Kruger suri [[1. detsember|1. detsembril]] [[2015]] ja ta maeti [[8. detsember|8. detsembril]] [[2015]] [[Metsakalmistu]]le<ref>http://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=423896</ref>. == Isiklikku == Tema tütar on ajaloolane ja ettevõtja [[Elvira Liiver Holmström]]. ==Tunnustus== *orden [[Austuse märk]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951-2000. [[AS Kirjastus Ilo]]. 2003 {{JÄRJESTA:Kruger, Garald}} [[Kategooria:EKP Keskkomitee liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV ministrid]] [[Kategooria:Eesti NSV X Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti NSV XI Ülemnõukogu liikmed]] [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2015]] 509owhmactcduw96pdz09ln3lmor4g6 Lucy Wills 0 338023 7124363 5315283 2026-04-04T17:14:57Z Kuriuss 38125 7124363 wikitext text/x-wiki [[file:Lucy Wills.jpg|thumb|Lucy Wills]] '''Lucy Wills''' ([[10. mai]] [[1888]] [[Sutton Coldfield]] – [[26. aprill]] [[1964]]) oli inglise [[arst]], [[hematoloog]] ja toitumisteadlane. ==Elukäik== *[[1903]] asus õppima Cheltenhami Tüdrukute kolledžisse (inglise keeles ''Cheltenham Ladies’ College'') *[[1907]] lõpetas ta Newnhami kolledži (''Newnham College [[Cambridge]]'') nii [[botaanika]] kui ka [[geoloogia]] alal *[[1915]]–[[1920]] õppis ta Londoni Naiste Meditsiinikoolis (''London (Royal Free Hospital) School of Medicine for Women'') *[[1920]]–[[1928]] töötas ta sealsamas keemilise patoloogia osakonnas *[[1928]]–[[1933]] töötas ta peamiselt [[India]]s, alates [[1928]] India Meditsiiniteenistuses [[Bombay]]s *[[1938]]–[[1947]] töötas ta Londoni Naiste Meditsiinikoolis [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järel asutas ta Londoni Naiste Meditsiinikooli juurde esimese [[hematoloogia]]osakonna. ==Teadustegevus== Töötades India Meditsiiniteenistuses [[Bombay]]s uuris ta rasedate naiste rasedusaegse [[makrotsütaarne aneemia|suurpunaliblese aneemia]]ga ka [[megaloblastaneemia]]ga seonduvat, mis põhjustas patsientidel ja nende sündimata lastel tihti [[südamepuudulikkus]]t ja surma. Ta leidis, et nende veri sisaldas 1/10 võrra vähem [[erütrotsüüt]]e kui oleks normaalne. Wills koos kolleegidega oletas, et uuritav aneemia liik võib-olla põhjustatud hiljuti avastatud [[A-vitamiin|A-]] ja [[C-vitamiin]]i puudusest toidus. Ta viis läbi loomkatseid albiino[[rott]]ide ja [[ahv]]idega, kes samuti muutusid sarnast toitu süües aneemilisteks. Uuringute käigus selgus, et rottide seedeelundkonnas elunevad [[bakter]]id suudavad [[folaat]]i komplekteerida. Edasi katsetas ta peamiselt ahvidega. Pärast katseloomade toidule [[A-vitamiin|A-]] ja [[C-vitamiin]]i lisamist loomade tervis ei taastunud. Ühele [[reesusahv]]ile söötis ta autolüüsitud press[[pärm]]i (ingl k ''spent yeast'' ''marmite'') ning ahv tervenes. Hilisemad analoogsed uuringud, mille käigus püüti ahvidel toitumuslikku suurpunaliblest aneemiat esile kutsuda, kinnitasid, et eridieedil olevate reesusahvide vereanalüüsid hakkasid aneemiale omaseid tunnuseid ilmutama. Olenevalt ahvide soost, vanusest ning üldisest tervislikust seisundist võttis see aega 3 kuust kuni 1 aastani.<ref>LUCY WILLS, PERCIVAL WALTER CLUTTERBUCK, BARBARA DOROTHY FORDYCE EVANS,''CCLX. A NEW FACTOR IN THE PRODUCTION AND CURE OF MACROCYTIC ANAEMIAS AND ITS RELATION TO OTHER HAEMOPOIETIC PRINCIPLES CURATIVE IN PERNICIOUS ANAEMIA 1,2'', 1937,[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1267186/pdf/biochemj01043-0232.pdf]</ref> Wills toitis megaloblastaneemiaga naisi ''marmite'i'' ning maksaekstrakti seguga ning naised tervenesid.<ref>Frances Rachel Frankenburg, ''Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies'', 2009, Greenwood Publishing Group, ISBN 978-0-313-35475-5, [http://books.google.ee/books?id=azXx4cbrMZMC&pg=PA56&lpg=PA56&dq=Lucy+Wills+vitamin+discoveries&source=bl&ots=hQzszRAoxM&sig=vH5_2WzpRzZYrQen9SaFXSQgkio&hl=et&sa=X&ei=Zb_WUcXaC4nNtAa4j4GwAg&ved=0CF4Q6AEwBQ#v=onepage&q=Lucy%20Wills%20vitamin%20discoveries&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 04.07.2013)]</ref> [[1938]]. aastal avaldatud kirjutises kirjeldas ta troopilise makrotsütaarse aneemia ravi, milleks manustati patsientidele veenisiseselt toorest maksast valmistatud ekstrakti ''Campolon''. ==Publikatsioone == *''Plant Cuticles from the Coal-measures of Britain''. Geological Magazine (Decade VI) / Volume 1 / Issue 09 / September 1914, pp 385 – 390,[http://journals.cambridge.org/action/displayAbstract;jsessionid=120EFA71BBA21914CE4FCF81C28EAAF4.journals?fromPage=online&aid=5264816 Osaline veebiversioon (vaadatud 18.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>] ([[1914]]) *koos Warwick, J. ''The adenoid child: a histological and clinical study''. Quarterly Journal of Medicine 17 No 66, 162–9, 162-170, doi: 10.1093/qjmed/os-17.66.162, [http://qjmed.oxfordjournals.org/content/os-17/66/162.extract Osaline veebiversioon (vaadatud 18.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>] ([[1924]]) *koos Pillman-Williams, EC., ''Studies in blood and urinary chemistry during pregnancy: blood sugar curves''. Quarterly Journal of Medicine 22 493–505, ([[1929]]) *koos Mechta, MM., ''Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part I Preliminary report'', Indian Journal of Medical Research 17 777–92, ([[1930]]) *koos Talpade, SN.'' Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part II A survey of dietetic and hygienic conditions of women in Bombay'', Indian Journal of Medical Research 18 283–306, ([[1931]]), *koos Mechta, MM.''Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part III Determination of normal blood standards for the nutritional laboratory’s stock albino rat'', Indian Journal of Medical Research 18 307–17, ([[1931]]) *koos Mechta, MM. ''Studies in ‘pernicious anaemia’ of pregnancy. Part IV The production of pernicious anaemia (Bartonella anaemia) in intact albino rats by deficient feeding'', Indian Journal of Medical Research 18 663–83, ([[1931]]) *''Treatment of ‘pernicious anaemia’ of pregnancy and ‘tropical anaemia,’ with special reference to yeast extract as a curative agent'', British Medical Journal 1 1059–64, PMCID: PMC2314785, ([[1931]]) [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2314785/pdf/brmedj07445-0003.pdf] *''The nature of the haemopoietic factor in Marmite''. Lancet 221 1283–5,(1933) *''Studies in Pernicious Anemia of Pregnancy, Tropical Macrocytic anemia as a Deficiency Disease, with special Reference to the Vitamin B Complex,Indian Journal of Medical Research , 21: 669-681, ([[1934]]) *koos Clutterbuck, PW., Evans, BDF., ''A NEW FACTOR IN THE PRODUCTION AND CURE OF MACROCYTIC ANAEMIAS AND ITS RELATION TO OTHER HAEMOPOIETIC PRINCIPLES CURATIVE IN PERNICIOUS ANAEMIA'', Lancet 229 311–14, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1267186/pdf/biochemj01043-0232.pdf veebiversioon (vaadatud 18.07.2013)], ([[1937]]) *Evans, BDF, Tropical macrocytic anaemia: its relation to pernicious anaemia. Lancet 232 416–21 ([[1938]]) *Nutrition surveys. London School of Medicine Magazine 6–7 NS 2–5 (1945). *''PERNICIOUS ANEMIA, NUTRITIONAL MACROCYTIC ANEMIA, AND TROPICAL SPRUE : A DISCUSSION'', ''3'': 36-56, [http://bloodjournal.hematologylibrary.org/content/3/1/36.full.pdf Veebiversioon (vaadatud 18.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>] ([[1948]]) == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Wills, Lucy}} [[Kategooria:Suurbritannia teadlased]] [[Kategooria:Suurbritannia arstid]] [[Kategooria:Hematoloogid]] [[Kategooria:Toitumisteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1888]] [[Kategooria:Surnud 1964]] szgoslk3crxeaftmgo30vzpjf0t86ns Diane Keaton 0 340775 7124370 7063687 2026-04-04T17:31:35Z Kuriuss 38125 7124370 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Infokast näitleja | nimi = Diane Keaton | pilt = Diane Keaton 2012-1 (cropped) (cropped).jpg | sünninimi = Diane Hall | pildi allkiri = Diane Keaton (2012) | sünniaeg = {{sünniaeg|1946|01|05}} | sünnikoht = [[Los Angeles]], [[California]], USA | surmaaeg = {{surmaaeg ja vanus|2025|10|11|1946|01|05}} | surmakoht = [[Santa Monica]], [[California]], USA | haridus = Santa Ana College<br/>Orange Coast College<br/>Neighborhood Playhouse | amet = Näitleja | tegev = 1968–2024 | lapsed = 2 }} '''Diane Keaton''' (sünninimi '''Diane Hall'''; [[5. jaanuar]] [[1946]] [[Los Angeles]] – [[11. oktoober]] [[2025]]) oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] filmi[[näitleja]], -[[režissöör]], [[produtsent]] ja [[stsenarist]]. Ta kasvas üles [[Lõuna-California]] peres, kus ema Dorothy Deanne Hall (neiupõlvenimega Keaton) oli koduperenaine ja harrastusfotograaf ning isa John Newton Hall töötas tsiviilehitusinseneri ja kinnisvaramaaklerina. Diane oli pere neljast lapsest vanim. Juba Santa Ana [[keskkool]]is õppides paistis ta silma lavalise esinemise ja laulmisega. 1963. aastal lõpetas ta kooli ning õppis lühikest aega Orange Coast College’is, enne kui kolis [[New York]]i. Seal astus ta prestiižsesse Neighborhood Playhouse’i teatrikooli, kus õppis näitlemist Sanford Meisneri metoodika järgi. Näitlejatee alguses võttis ta kasutusele ema neiupõlvenime Keaton, et eristuda teistest Diane Halli nimelistest näitlejatest. Diane Keatoni lavadebüüt toimus [[New York|New Yorgis]] [[Broadway]]l 1968. aastal muusikalis "[[Hair (muusikal)|Hair]]", kus ta esines asendusnäitlejana. Peagi järgnes roll [[Woody Allen]]i näidendis "Play It Again, Sam" 1969. aastal. Eduka teatrikarjääri kõrvalt alustas ta tööd ka filmides ning tema esimeseks proovikiviks sai 1970. aasta komöödia "Lovers and Other Strangers". Keatoni esimene märkimisväärne filmiroll oli [[Kay Adams-Corleone]] [[Francis Ford Coppola]] filmis "The Godfather" ("[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]", 1972). Samal kümnendil kujunes oluliseks koostöö [[Woody Allen]]iga, mille kaudu saavutas ta tuntuse ka komöödianäitlejana. Keaton mängis Alleni filmides "Play It Again, Sam" ("[[Mängi seda veel, Sam]]", 1972, režissöör [[Herbert Ross]]), "Sleeper" ("[[Unimüts]]", 1973) ja "Love and Death" ("[[Armastus ja surm (film)|Armastus ja surm]]", 1975). Tema läbilöögiks sai peaosa filmis "[[Annie Hall]]" (1977), mille lavastas samuti Woody Allen. Selle rolli eest võitis Keaton [[parima naispeaosatäitja Oscar]]i. Hiljem oli ta veel kolme Oscari nominent näitlemise eest filmides "Reds" ("[[Punased (film, 1981)|Punased]]", 1981), "Marvin's Room" ("[[Marvini tuba]]", 1996) ja "Something's Gotta Give" ("[[Parem hilja kui mitte kunagi]]", 2003). Keaton sai palju muidki auhindu. Talle kuulus kaks [[Kuldgloobus]]t, millest esimese sai ta 1977. aastal filmi "Annie Hall" eest ja teise 2004. aastal filmiga "Something’s Gotta Give" ("Parem hilja kui mitte kunagi"), mõlemal juhul parima naisnäitleja kategoorias komöödia- või muusikalifilmis. Lisaks oli ta Kuldgloobusele nomineeritud filmides "Reds" (1981), "Marvin’s Room" (1996) ja "Baby Boom" (1987) mängimise eest. [[2017]]. aastal anti talle [[Ameerika Filmiinstituut|Ameerika Filmiinstituudi]] [[AFI Life Achievement Award|elutööauhind]] panuse eest filmikunsti. ==Filmograafia== === Filmides === {| class=wikitable ! Aasta !! Film !! Eestikeelne pealkiri |- | 1970 || "[[Lovers and Other Strangers]]" || "[[Armastajad ja teised võõrad]]" |- | 1972 || "The Godfather" || "[[Ristiisa (film)|Ristiisa]]" |- | 1972 || "[[Play It Again, Sam]]" || "[[Mängi seda veel, Sam]]" |- | 1973 || "[[Sleeper]]" || "[[Unimüts]]" |- | 1974 || "[[The Godfather: Part II]]" || "[[Ristiisa 2]]" |- | 1975 || "Love and Death" || "[[Armastus ja surm (film)|Armastus ja surm]]" |- | 1976 || "[[I Will... I Will... For Now]]" || |- | 1976 || "[[Harry and Walter Go to New York]]" || |- | 1977 || "Annie Hall" || "[[Annie Hall]]" |- | 1977 || "[[Looking for Mr. Goodbar]]" || "[[Otsimas Mr. Goodbari]]" |- | 1978 || "[[Interiors]]" || "[[Interjöörid]]" |- | 1979 || "Manhattan" || "[[Manhattan (film 1979)|Manhattan]]" |- | 1981 || "[[The Wizard of Malta]]" || |- | 1981 || "[[Reds]]" || "[[Punased (film, 1981)|Punased]]" |- | 1982 || "[[Shoot the Moon]]" || |- | 1984 || "[[The Little Drummer Girl]]" || |- | 1984 || "[[Mrs. Soffel]]" || "[[Mrs Soffel]]" |- | 1986 || "[[Crimes of the Heart]]" || |- | 1987 || "[[Radio Days]]" || |- | 1987 || "[[Baby Boom]]" || "[[Beebibuum]]" |- | 1988 || "[[The Good Mother]]" || |- | 1989 || "[[The Lemon Sisters]]" || |- | 1990 || "[[The Godfather: Part III]]" || "[[Ristiisa 3]]" |- | 1991 || "[[Father of the Bride]]" || "[[Pruudi isa (film 1991)|Pruudi isa]]" |- | 1993 || "[[Manhattan Murder Mystery]]" || |- | 1993 || "[[Look Who's Talking Now]]" || "[[Vaat' kes nüüd räägib]]" |- | 1995 || "[[Father of the Bride Part II]]" || "[[Pruudi isa 2]]" |- | 1996 || "[[The First Wives Club]]" || "[[Eksnaiste klubi]]" |- | 1996 || "[[Marvin's Room]]" || "[[Marvini tuba]]" |- | 1997 || "[[The Only Thrill]]" || |- | 1999 || "[[The Other Sister]]" || "[[Ebatavaline armastuslugu]]" |- | 2000 || "[[Hanging Up]]" || "[[Toru hargile!]]" |- | 2001 || "[[Plan B]]" || "[[Varuplaan]] |- | 2001 || "[[Town & Country]]" || "[[Liiderdajad]]" |- | 2003 || "[[Something's Gotta Give]]" || "[[Parem hilja, kui mitte kunagi]]" |- | 2005 || "[[Terminal Impact]]" || |- | 2005 || "[[The Family Stone]]" || "[[Tere tulemast perekonda]]" |- | 2007 || "[[Smother]]" || "[[Lämmata]]" |- | 2007 || "[[Because I Said So]]" || "[[Sest ma ütlesin nii]]" |- | 2007 || "[[Mama's Boy]]" || |- | 2008 || "[[Mad Money]]" || |- | 2010 || "[[Morning Glory]]" || "[[Hommikune sära]]" |- | 2012 || "[[Darling Companion]]" || |- | 2013 || "The Big Wedding" || "[[Suured pulmad]]" |- | 2014 || "And So It Goes" || "[[Ja nii see läheb]]" |- | 2014 || "5 Flights Up" || "[[5 korrust kõrgemal]]" |- | 2015 || "Love the Coopers" || "[[Peab armastama jõule]]" |- | 2016 || "Finding Dory" || "[[Kalatüdruk Dory]]" |} === Telesarjades === {| class="wikitable sortable" |- ! Aasta ! Pealkiri ! Eestikeelne pealkiri ! Roll ! class="unsortable" | Märkused |- |1970 |"[[Love, American Style]]" | |Louise | |- |1970 |"[[Night Gallery|Rod Serling's Night Gallery]]" | |Nurse Frances Nevins | |- |1971 |"[[The F.B.I. (telesari)|THE F.B.I.]]" | |Diane Britt | |- |1971 |"[[Mannix]]" | |Cindy Conrad |osa "The Color of Murder" |- |1977 |"[[The Godfather Saga]]" | |Kay Adams Corleone |minisari |- |1992 |"[[Running Mates (1992 film)|Running Mates]]" | |Aggie Snow |telefilm |- |1994 |"[[Amelia Earhart: The Final Flight]]" | |[[Amelia Earhart]] |telefilm |- |1997 |"[[Northern Lights (1997 film)|Northern Lights]]" | |Roberta Blumstein |telefilm |- |2001 |"[[Sister Mary Explains It All]]" | |Õde Mary Ignatius |telefilm |- |2002 |"Crossed Over" | |Beverly Lowry |telefilm |- |2003 |"On Thin Ice" | |Patsy McCartle |telefilm |- |2006 |"Surrender, Dorothy" | |Natalie Swallow |telefilm |- |2011 |"Tilda" | |Tilda Watski |pilootosa |- |2016 |"[[The Young Pope]]" |"Noor paavst" |Õde Mary |telesari |} == Isiklikku == Diane Keaton ei olnud abielus, kuid tal oli lähedasi suhteid mitme kuulsusega. Noore näitlejana tutvus ta Woody Alleniga, kellega tal tekkis lähedane isiklik ja loominguline suhe, mis kestis ka pärast nende lahkuminekut. Hiljem oli Keaton armusuhetes ka [[Warren Beatty]] ja [[Al Pacino]]ga, kellega koos mängis ta filmisarjas "Ristiisa". Kuigi Keaton ei loonud traditsioonilist perekonda, on ta öelnud, et tema elus on olnud armastust mitmel kujul.<ref name=":0" /> Jõudnud 50. eluaastatesse, lapsendas ta kaks last: tütar Dexteri 1996. aastal ja poeg Duke'i 2001. aastal.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Diane Keaton on Being Happily Single at 77 and Why It's 'Highly Unlikely' She'll Date Again |url=https://people.com/movies/diane-keaton-happily-single-at-77-i-dont-date/ |vaadatud=2025-10-11 |väljaanne=People.com |keel=en}}</ref> Keaton on nimetanud emadust elu kõige tähendusrikkamaks kogemuseks. Diane Keaton oli tuntud isikupärase riietumisstiili poolest. Tema garderoobis domineerisid klassikalised lõiked, pintsakud, lipsud ja kaabutaolised kübarad, mis olid tema visiitkaardiks. Ta on rõhutanud, et riietumine on tema jaoks eneseväljendus ja osa loomingulisest identiteedist. Kuid tema enamasti üsna suures mahus keha katmisel oli ka terviseprobleemidest tulenevaid põhjuseid: juba 21-aastaselt oli tal diagnoositud basaalrakuline nahavähk ning aastakümneid hiljem käis ta kahel operatsioonil, et jagu saada lamerakulisest nahavähist; noorpõlves oli ta põdenud ka [[buliimia]]t. Kaitstes oma nahka liigse päikese eest, oli ta elav eeskuju heategevuslikus vähiennetustöös.<ref>[https://oncodaily.com/stories/celebrities/diane-keaton-cancer In Memory of Diane Keaton: 50 Years of Courage, From Her Cancer Fight to Her Legacy of Light] Onco Daily, 15.10.2025.</ref> == Viited == {{Viited}} ==Välislingid== *{{Imdb nimi|id=0000473}} {{Parima naispeaosatäitja Oscar}} {{JÄRJESTA:Keaton, Diane}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filminäitlejad]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide filmilavastajad]] [[Kategooria:Sündinud 1946]] [[Kategooria:Surnud 2025]] srresj0d68gql40qzrv11bz3bg6x2d1 Kategooria:Eesti kultuuriajakirjad 14 343191 7124685 3953886 2026-04-05T11:23:54Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Kultuuriajakirjad]] 7124685 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti ajakirjad|Kultuuriajakirjad]] [[Kategooria:Eesti kultuur]] [[Kategooria:Kultuuriajakirjad]] aalbvd2io9tyvvqnkwrknsd2fzhsdz3 Hiiumaa ajalugu 0 343857 7124470 7120064 2026-04-04T20:51:23Z Kuriuss 38125 7124470 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Hiiumaa ajalugu''' on ülevaade [[Hiiumaa]] ajaloost. [[Pilt:EE Hiiumaa.PNG|pisi|Hiiumaa]] == Esiajalugu == === Kiviaeg === [[Kõpu poolsaar]]e esimesed osad kerkisid merest umbes 11 500 aastat tagasi.<ref name="w2PEW" /> Vanimad söeproovid on [[dateerimine|dateeritud]] umbes aastasse 5700 eKr.<ref name="s7Jk0" /> Asulat ei kasutatud arvatavasti aasta ringi, vaid kevadtalvel, mil oli parim aeg [[viiger|viigreid]] ja [[hüljes|hülgeid]] küttida. Hilis[[Mesoliitikum|mesoliitikumis]] ja vara[[neoliitikum]]is ei olnud püsiasustus võimalik, sest sellel ajal oli saar väike ega pakkunud piisavalt elatusvõimalusi. Seega sõltus asustus peamise jahilooma, hülge arvukusest ja levikust. Umbes 3700–3400 eKr elasid nüüdisaegsel [[Kõpu poolsaar]]el kammkeraamika kultuuri esindajad.<ref name="OvkhY" /> Lisaks [[hallhüljes|hallhülgele]] on püütud [[pringel|pringlit]], [[grööni hüljes]]t ja kala. Kalapüük oli Kõpu muinassaare asukate üks olulisim elatusviis. [[Hallhüljes]]te, [[pringel|pringlite]] ja [[grööni hüljes]]te püügiaeg viitab sellele, et saarel elati [[Kevadtalv|kevadtalvel]], suvel ja sügisel. Üleminek maaviljelusele toimus Hiiumaal [[noorem kiviaeg|noorema kiviaja]] lõpus, umbes 3000 eKr.<ref name="dYOqh" /> [[Kiviaeg|Kiviaja]] lõpuks oli püsiasustus levinud kogu Hiiumaale. Sellest ajastust on leitud [[venekirves|venekirveid]] [[Nõmba]]st, [[Männamaa]]lt, [[Taterma]]lt, [[Suurepsi]]st, [[Kiiver]]ast ja [[Pühalepa]]st.<ref name="Põllu" /> === Pronksiaeg === [[noorem pronksiaeg|Nooremal pronksiajal]] ehk umbes 1100–500 eKr hakati surnuid matma [[kivikirstkalme]]tesse ning Kõpus oli välja kujunenud valdavalt viljelusmajandusest elatuv kogukond.<ref name="Rhyia" /> Hiiumaalt on leitud eri paigust mitmeid juhuleide, mis tõendavad asustuse paiknemist üle terve saare. Samas ei ole [[pronksiaeg|pronksiajast]] leitud ühtegi kinnismuistist.<ref name="Põllu" /> === Rauaaeg === [[File:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png|thumb|Eesti ja Põhja-Läti maakonnad, linnused ja teed muinasaja lõpusajanditel. Hiiumaalt pole muinaslinnuseid leitud ning tollal oli saarel hõre asustus.<ref name="Põllu1" />]] Hiiumaalt on leitud [[eelrooma rauaaeg]]a ([[6. sajand eKr|6.]]–[[1. sajand|1. saj eKr]]) kuuluvaid [[kivikirstkalme]]id. Kivikirstkalmete rajamine viitab paiksele maaviljeluslikule asustusele. Kivikirstkalmeid põhjalikumalt uuritud [[Suurepsi]], [[Hirmuste]] ja [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külas.<ref name="Põllu1" /> [[vanem rauaaeg|Vanemast rauaajast]] ([[2. sajand|2.]]–[[5. sajand|5. saj]]) ei ole saarelt kinnismuistiseid leitud. Samas on [[Kõpu (Hiiu)|Kõpu]] külast leitud põletusmatus ja pronksist karjasekeppnõel, mis viitavad sealse asustuse püsimisele.<ref name="Põllu1" /> [[keskmine rauaaeg|Keskmisest rauaajast]] ([[5. sajand|5.]]–[[8. sajand|8. saj]]) ei ole saarelt leitud ei kinnismuistiseid ega üksikleide.<ref name="Põllu1" /> Aastatesse 500–600 dateeritakse skandinaavlaste "Gutasaaga" ("Gutalag"). Selle loo tegevustik toimus suurel näljaajal, mistõttu ei suutnud Ojamaa (Gotland) oma elanikke ära toita ning kolmandik elanikest rändas üle Läänemere Eestisse (Aistland) Hiiu (Daghaiti, Dagaiþi) saarele, kuhu olevat ehitatud ka linnus.<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 17, ISBN 978-9916-17-166-0</ref> Lisatakse, et loosiga väljarändamiseks määratud isikud ei soovinud vabatahtlikult lahkuda ja neid pidi relvaähvardusel sundima. Ka Hiiumaa ei suutnud sisserändajaid ära toita. Seega liikusid nad Väina jõge mööda Sarmaatia lagendikele ja slaavlaste alade kaudu edasi Kreekasse. 16. sajandi keskpaiga kroonikas "Kimbrite ja gootide päritolu, ränded, sõjad ja kolooniad", mille on ladina keeles kirjutanud Taani preester Nicholaus Petraeus, on kirjutatud: "Sajandite jooksul kasvas Gotlandi elanikkond oluliselt. Siis kutsus üks Gotlandi esimese avastaja ja valitseja Tjelvari järeltulijatest Hangvar kokku üldnõukogu, mis otsustas loosi teel riigist välja saata iga kolmanda mehe. Hangvar kogus kokku 15 000 sõdalasest koosneva armee ja sõitis "lugematute laevadega" laevastikuga Eestisse. See juhtus 903. aastal pärast üleilmset veeuputust". Sarnase sisuga kroonika viitab samuti toimunud rändele. Arheoloogilised uuringud näitavad, et 5. sajandi lõpust kuni 6. sajandi esimese pooleni vähenes Gotlandi elanike arv märgatavalt. Samas suurenes sellel ajajaärgul Gotlandi päritolu muististe hulk Ida-Baltikumis ja Loode-Venemaal.<ref> В. Nerman. Die Vöíkerwanderungszeit Gotlands. Stockholm, 1935</ref> Aastatel 536–537 ja 540–542 olid väga külmad suved. Lisaks mõjutasid aastatel 541–561 elanikkonna vähenemist suure katkulaine puhangud, nn Justinianuse katk. Siiski ei ole Hiiumaalt leitud eespool nimetatud võimaliku ojamaalaste sisserände asustust ega linnusejälgi.<ref>Eesti ajalugu, kronoloogia. A. Mäesalu, S. Vahtre, M. Laur, T. Rosenberg, A. Liim, A. Pajur, T. Tannberg, T Vahter, kirjastus Tänapäev, Tallinn 2021, lk. 18, ISBN 978-9916-17-166-0</ref> [[noorem rauaaeg|Nooremast rauaajast]] ([[9. sajand|9.]]–[[13. sajand|13. saj]]) on leide [[Kõpu poolsaar]]e ja [[Pühalepa]] ümbrusest. Muinasasutus oli hõre ja saarelt pole seni leitud ühtegi linnust.<ref name="Põllu1" /> Saarelt on leitud 11.–12. sajandisse kuuluvad põllujäänused, mis viitavad [[hilisrauaaeg|hilisrauaaegsele]] asustusele ning saare järjepidevale asustatusele.<ref name="IrUq7" /> == Keskaeg == [[Pilt:Maasifoogtkond.PNG|thumb|250px|[[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond]], Hiiumaal ja [[Saaremaa ajalugu#Keskaeg|Saaremaa]]l]] Keskaja alguses oli saar hõredalt asustatud. [[1228]]. aastal nimetatakse Hiiumaad piiskop [[Gottfried]]i läänistamiskirjas tühjaks saareks (''insula deserta''). 13. sajandi keskpaigas oli saarel asustus tihenenud, sest saarele olid sakslaste vallutuste eest põgenenud inimesed nii Saaremaalt kui ka mandrilt.<ref name="Põllu2" /> [[1254]]. aastal jagati saare kirdepoolne osa [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]] ja [[Käina]] ümbrus jäi [[Saare-Lääne piiskop]]i valdusse. 1254. aasta maade jaotamise üriku järgi läksid [[Kassari]] alad [[Liivi ordu|Saksa ordu Liivimaa harule]] ning Salmest läände jäävad alad, [[Orjaku]] laid ja [[Reigilaid|Reigi laid]] läksid Saare-Lääne piiskopile. Hiiumaal kulges piir mööda [[Vaemla jõgi|Vaemla jõg]]e. Hiiumaa läänepoolsed alad koos Orjaku ja Reigi laiuga moodustasid hiljem piiskopliku [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na ning Kassari koos Hiiumaa idapoolse osaga ordule kuuluva [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa ehk Laurentsiuse kihelkon]]na. Orjaku ja Kassari vaheline piir jäi oluliseks ning püsis kihelkonna-, mõisa- ja vakustepiirina. Ordu alal oli üheksa [[vakus]]t ja piiskopi alal kuus vakust.<ref>Leo Tiik, [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1974/07/04/17.1 Kassari kaugetest aegadest], Nõukogude Hiiumaa : EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 78, 4 juuli 1974 lk 3</ref> 1564. aastal oli Hiiumaal kaks endist [[ametimõis]]at (piiskopi [[Alliksaare mõis|Alliksaare]] ja ordu [[Pühalepa mõis|Pühalepa]]) ning kolm väikest [[eramõis]]at (piiskopialal [[Putkaste mõis|Saulepa ehk Putkaste]] ja [[Lauka mõis|Lauka]] ning ordu poolel [[Valipe mõis]].<ref>Leo Tiik, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193431/142725/page/23 Kohanimesid Hiiumaalt. Emmaste], Keel ja Kirjandus nr 10, 1970, lk 605</ref> [[Pilt:Pühalepa kirik ja kiriku aed.jpg|pisi|left|[[Pühalepa kirik]]]] [[Fail:Käina_kirik,_kevad_2023.jpg|pisi|vasakul|[[Käina kirik]]u varemed, 2023]] [[Pilt:Hiiumaa keskaeg.PNG|pisi|250px|Hiiumaa 16. sajandi I poolel: [[Liivimaa ordu]] [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna]] alad Hiiumaal moodustasid [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]]; [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] alad kuulusid [[Saaremaa stift]]i. Kaardil on märgitud ka ligikaudne [[hiiurootslased|hiiurootsi]] asustus.<ref name="Põllu2" />]] Liivimaa ordu valdused moodustasid [[Maasilinna foogtkond|Maasilinna foogtkonna]] [[Pühalepa ametkond|Pühalepa ametkonna]], mis allus [[Maasilinna foogt]]ile. 13. sajandi teisel poolel rajati [[gooti stiil]]is [[Pühalepa kirik]]. Ordu aladele rajati Pühalepa mõis, mis hiljem kandis [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa]] nime. [[16. sajand]]i alguses mainitakse [[Valipe mõis|Valipe (Vallipää) kindlustatud mõisa]], mis on üks vähestest teadaolevatest keskaegsetest kaitserajatistest Hiiumaal.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskop]]i valduste keskuseks kujunes [[Käina]], kuhu ehitati 13. sajandil [[Käina kirik|kirik]]. Ametkond paiknes [[Vanamõisa (Hiiumaa)|Vanamõisa]] külas asunud [[Alliksaare mõis]]as.<ref name="Põllu2" /> [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] [[Saaremaa stift]]i kuulusid [[Reigi kihelkond]] ja [[Käina kihelkond]]. [[14. sajand]]il kujunes [[Reigi]] ümbrusse, [[Tahkuna poolsaar]]ele ja [[Kärdla]]sse [[Hiiurootslased|rannarootsi]] asustus.<ref name="Põllu3" /> == Rootsi valitsusaeg == [[Liivimaa sõda|Liivimaa sõja]] algetapile järgnes [[1563]]. aastal Taani ja Rootsi vahel [[Põhjamaade seitsmeaastane sõda]]. Sõja ajal vallutasid rootslased [[Läänemaa]], pool [[Saaremaa]]st, endised Maasilinna foogtkonna alad ja septembris kogu Hiiu saare. 1566. aastal suvel tegid taanlased sõjakäigu Hiiumaale ja vallutasid saare, kuid rootslaste uue dessandi survel tõmbusid nad tagasi Saaremaale. Pärast Maasilinna vallutamist sõlmiti Hiiumaal taanlaste ja rootslaste vahel vaherahu, mille põhjal jäid [[Maasilinn]], [[Pöide kihelkond]] ja [[Muhu|Muhu saar]] rootslaste otsesele haldamisele. Pajumõisa ametkond Loode-Saaremaal jäi aga taanlastele vastutasuks hertsog Magnusele ostetud, kuid rootslaste poolt juba 1563. aastal vallutatud Hiiumaa [[Käina kihelkond|Käina kihelkon]]na eest. [[1570]]. aastal lahkus Saaremaalt viimane [[Maasilinna foogt]] ja Taani Hiiumaa alade asehaldur [[Heinrich Lüdinghausen-Wulff]]. Kuna Hiiumaa vallutati sõjaliselt, erinevalt Rootsi kuningale ustavust vandunud mandri-Eestist, siis maavalduste õigus läks üle Rootsi kuningriigile. 1569. aasta juunis sai Berent Tittefer Pühalepa mõisa valitsejaks ja [[Hiiumaa foogt]]iks. 1574. aasta juunist kuni 1575. aasta lõpuni ja 1581. aastast kuni surmani 5. novembril 1585, oli Hiiumaa asehalduriks ja kuberneriks [[Pontus De la Gardie|Pontus de la Gardie]]<ref>[[Leo Tiik]], Faktikommentaare H. Sergo romaanile „Näkimadalad" I—III. [[Keel ja Kirjandus]], 1988, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194867/142970/page/43 lk 741]</ref>. Hiiumaa, mida valitses [[Hiiumaa foogt]],<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/kassarimaa/2012/12/01/8 Hiiumaast. Eriti Orjakust, Reigist ja Putkastest], Kassarimaa, nr. 32, lk 12, 1 detsember 2012</ref> hakkas Rootsi riigis kuuluma [[Haapsalu lossilään]]i alla.<ref name="Hiiumaa" /> 16. sajandi lõpul oli Hiiumaa foogt hollandlane Gerhard van Joestinck.<ref>[[Tõnu Raid]], Anders Bure Livonia-kaart., Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, nr. 42, aprill 2017, lk 161</ref> 1575. aastal läänistas [[Johan III]] [[Hans Wachtmeister (surnud 1590)|Hans Wachtmeister]]ile Hiiumaal 24 [[adramaa]]d koos päraldistega ja järgnevatel aastatel sai ta lisaks veel rea uusi [[lään]]e ning Pontus De la Gardiele läänistati kuninga poolt Hiiumaalt Reigi, Kõrgessaare ja Käina [[vakus]]ed. Aastatel 1604–1609 oli Hiiumaa foogt ja 1605–1624 Hiiesaare mõisa rentnik rootslane Trulß Jönsson.<ref>[[Leo Tiik]], Mehenimesid Hiiumaalt. Keel ja Kirjandus, 1969, nr 2, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193404/142710/page/21 lk 83]</ref> [[Pilt:Sw BalticProv en.png|pisi|300px|[[Rootsi impeerium]]i Läänemere-äärsed dominioonid 17. sajandil]] Aastatel 1611–1613 toimus Taani-Rootsi vahel [[Kalmari sõda|Kalmari sõda.]] Sõja ajal, 1612. aasta suvel tegid taanlased Saaremaalt sõjaretke Hiiumaale Pühalepa ja Kassari piirkonda. Nad põletasid [[Pühalepa]] foogtimõisa ja rüüstasid saart [[Kõpu poolsaar]]eni. 1613. aastal korraldasid taanlased Saaremaalt taas sõjaretke Hiiumaale. Hiiumaalt [[Soela väin]]a kaudu sooritasid rootslased taanlastele vasturünnaku ning rüüstasid Saaremaad. [[Pilt:Jakob delagardi.jpg|pisi|left|Krahv [[Jakob De la Gardie]]]] Kuni saare alade andmiseni Jakob de la Gardiele olid saarel läänimõisnikud: Evert [[Delwig|Delwick]], Claes Hansson [[Wachtmeister (aadlisuguvõsa)|Wachtmeister]], Elias Dubberg, Tommas Olsson, Hans Klick, Truls Jönsson, Jurgen Wulfzdorp, Fabian [[Wrangell|Wrangel]], Jurgen [[Stackelberg|Stakelberg]] jt<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, Stockholm 1922, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/8_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%204_aukeama.pdf?sequence=8&isAllowed=y Tredje delen - Häft 4]. ''Wackabook' opå Dagöen 1620''. s. 292-295</ref>. [[File:Noua totius Liuoniae accurata descriptio - CBT 5871932.jpg|pisi|300px|Rootsi [[Läänemereprovintsid]] ja Hiiumaa, 1680]] 1620. aastal sai Jakob de la Gardie rendilepingu alusel kolmeks aastaks endale kõik Rootsi kroonu valdused Hiiumaal ja 1624. aastal sai [[Läänemereprovintsid]]e [[Liivimaa kindralkuberner]] [[Jakob de la Gardie|Jakob De la Gardie]] kolm neljandikku saarest pärandatavaks omandiks, kuninga 30 000-riigitaalrise võlasumma katteks<ref>[[Leo Tiik]], Faktikommentaare H. Sergo romaanile „Näkimadalad" I—III. [[Keel ja Kirjandus]], 1988, nr 12, [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194867/142970/page/43 lk 741]</ref>. Saarel algas mõisate rajamine ja talupoegade [[koormis]]te suurendamine. [[1624]]. aastal rajati [[Kõrgessaare mõis]] koos [[Kõrgessaare sadam]]aga, mille kaudu peeti korrapärast laevaühendust [[Stockholm]]iga. Jakob De la Gardie teenistuses tegutses kohaliku ülemvalitsejana [[Mecklenburg]]ist pärit aadlik Jürgen von Wulframsdorf (ka Jöran Wulfstorp), kes nimetas end 1624. ja 1625. aastal Hiiumaa asehalduriks. 1626. aastal ostis Jakob de la Gardie, Magdalena Farendsbachilt Haapsalu lähedal asunud [[Uugla mõis]]a ja [[Putkaste mõis]]a. [[1627]]. aastal nimetas [[Eestimaa]]le kohalikku kirikuelu reformima saadetud [[Västerås]]i [[piiskop]] [[Johannes Rudbeckius]] ametisse praostid, sh [[Saarte-Lääne praostkond]]a (Hiiumaa [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Käina kihelkond|Käina]] ja [[Reigi kihelkond]]). [[1627]]. aastal eraldati [[Käina kihelkond|Käina kihelkonnast]] [[Reigi kihelkond]]. [[1628]]. aastal rajati [[Hüti (Hiiumaa)|Hüti]] külla De la Gardie eestvedamisel Eesti esimene [[Hüti klaasikoda|klaasikoda]].<ref name="Põllu3" /> Pärast krahv Jakob De la Gardie (1583–1642) surma päris tema valdused poeg, krahv [[Axel Julius De la Gardie]] (1637–1710). De la Gardiede valdustes tegutsesid Hiiumaal klaasikoda, tellisepõletusahi, [[Suursadama lubjaahi]] ja [[Kõpu tuletorn]]. [[De la Gardie|De la Gardied]], kes olid Rootsi riigis kõrgetes riigiametites (Axel oli [[Eestimaa kindralkuberneride loend|Eestimaa kindralkuberner]] aastatel 1687–1704), lasid Hiiumaa valdusi hallata ülemvalitsejatel: Valentin Schillingil, Matthias Platzbechil,<ref>[[Maks Roosma]], [https://kirj.ee/wp-content/plugins/kirj/pub/proc.hum.soc.sci-1964-1-23-48_20240502160151.pdf?v=a57b8491d1d8 Hiiumaa klaasikoja ajaloost], [[Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised]]. Ühiskonnateaduste seeria. Köide 13, 1964, nr 1, lk 27</ref> Reinhold Martensohnil, Dietrich Ledebuhril (suri enne 1655. aastat) ning aastatel 1655–1659 Hans Beckeril ja De la Gardie raamatupidajal Joachim [[Transehe-Roseneck|Transehel]]. De la Gardiede valduste keskus oli [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõis]]. Hiljem anti De la Gardiede mõisad rendile Joachim Transehele (suri aastal 1671), Hans Beckerile ja De la Gardie kauaaegsele raamatupidajale ja [[kammeriir]]ile, hollandlasele Erasmus Jakobsson Bloedysele. [[Erasmus Jakobsson Bloedysel]] võttis 1691. aastal rendile ka [[Muhumaa]] ja Saaremaalt Maasi, [[Uuemõisa mõis (Pöide)|Uuemõisa]] ja [[Saare mõis (Pöide)|Saaremõisa]] alad ning asutas 1680. aasta paiku [[Suursadam]]asse suure laevaehitusettevõtte. Hiiumaa rahvastiku vähendasid tugevasti 1603. ja [[1657. aasta katkuepideemia Eestis|1657. aasta katkuepideemia]] ning 1665. aastal alanud vilja[[ikaldus]] ja näljahäda, mis kestsid kolm aastat. [[1710. aasta katkuepideemia]]s suri Kärdlas katku 194 inimest ning ellu jäi 99 inimest ehk kolmandik külaelanikest. 1734. aastal oli ikaldusega seotud näljahäda. 1751. aastal laastas Hiiumaad suur veisetaud ning 1788. ja 1789. aastal taas ikaldus koos näljahäda ja mitmesuguste nakkushaigustega. Elanike arv vähenes umbes kolmandiku.<ref>[[Leo Tiik]], [https://dea.digar.ee/article/noukogudehiiumaa/1989/09/21/11 Märkmeid Kärdla ajaloost], Nõukogude Hiiumaa: EKP Hiiumaa Rajoonikomitee ja Hiiumaa Rajooni RSN ajaleht, nr. 111, 21 september 1989, lk 3</ref> == Venemaa keisririigis == [[1710]]. aastal liideti Hiiumaa [[Moskva tsaaririik|Vene tsaaririigi]] koosseisu ning saar kuulus [[Eestimaa kubermang]]u Haapsalu ja [[Lääne kreis]]i. Vene tsaar [[Peeter I]] täievoliline komissar [[ Gerhard Johann von Löwenwolde|Gerhard von Löwenvolde]] (suri 1723) andis 1712. aastal korralduse rentida Hiiumaa kroonumõisad ooberstleitnant [[Johann Gustav von Osten-Sacken|Johan Gustav von der Osten-Sacken]]ile (1667–1717) ja major [[Fabian Gustav von Aderkas]]ile (1668–1725). 1715. aastal käskis tsaar anda Hiiumaa ja Vormsi üle admiraliteedile. Need anti üle 1716. aastal. 1725. aasta [[kammerkolleegium]]i käsuga anti Hiiumaa [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Putkaste mõis|Putkaste]] ja [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]] kroonumõisad rendile parun [[Fabian Ernst von Ungern-Sternberg]]ile. 1727. aasta suvel anti need mõisad rendile ooberst [[Bernhard Friedrich von Rosenthal]]ile (1673–1734), 1739. aastal ratsakaardiväe leitnandile Karl Gustav von Lilienfeldile (1711–1759) ja 1744. aastal tema vennale, [[Jakob Heinrich von Lilienfeld]]ile (1716–1785). 1765. aasta revisjoni andmetel<ref>[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:100533 Land-Rolle des Hertzogthums Ehstland nach der Revision von 1765. Oder Verzeichniss zu dem Hertzogthume Ehstland gehörigen Güter, deren Grösse nebst den Namen der Familien welche dieselben im Besitze haben.] Revall 1766, seite 43</ref> olid Hiiumaal [[Pühalepa mõis|Pühalepa]], [[Putkaste mõis|Putkaste]], [[Kõrgessaare mõis|Kõrgessaare]], [[Hiiessaare mõis|Hiiessaare]], [[Partsi mõis|Partsi]], [[Kärdlamõisa mõis|Kärdlamõisa]], [[Orjaku mõis|Orjaku]], [[Vaemla mõis|Vaemla]], [[Kassari mõis|Aunaku]] ja [[Lauka mõis]]ad. [[18. sajand Eestis|18. sajandi]] teisel poolel oli enamik Hiiumaa mõisaid krahvinna [[Ebba Margaretha De la Gardie|Ebba Margaretha Stenbocki]] ja tema poegade valduses. Aastatel [[1755]]–[[1772]] ehitati krahvinna eestvedamisel [[Hiiu-Suuremõisa mõis|Suuremõisa mõisa]] [[härrastemaja]]. Stenbockid hakkasid [[Reigi]]s elavate vabade talupoegade koormisi suurendama. See kutsus nendes esile vastupanu, mis lõppes [[1781|1781.]] aastal [[Katariina II]] käsuga küüditada üle 1000 hiiurootslase [[Ukraina]]sse.<ref name="Põllu3" /><ref name="BCaNQ" /> (vt ka [[Herman Sergo]] romaan [[Näkimadalad (romaan)|Näkimadalad]]) [[Pilt:Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg.jpg|pisi|left|Parun [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]]]] [[1781]]. aastal omandas [[Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg]] [[Kõrgessaare mõis]]a.<ref name="Põllu4" /> 1781. aastal väljastas [[Venemaa keisrinna]] [[Katariina II]] ukaasi Kõrgessaare mõisas elavate rootsi talupoegade ümberasumiseks [[Novorossiisk]]i kraisse. Ümberasumisele määrati 935 inimest (422 meest ja 513 naist) Kõrgessaare mõisast. Lisaks soovisid ümber asuda teiste mõisate talupojad-maaharijad. Inimeste koguarv oli umbes 960. 1790. aastate teisel poolel kuulus peaaegu kogu Hiiumaa [[Ungern-Sternberg]]ile.<ref name="Põllu4" /> [[Pilt:(Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel - entworfen nach geometrischen Vermessungen, den neusten astronomischen LOC 75572471-14.jpg|pisi|18. sajandi lõpust 1917. aastani kuulus Hiiumaa [[Haapsalu kreis]]i nii [[Tallinna asehalduskond|Tallinna asehalduskonna]] kui ka [[Eestimaa kubermang]]u koosseisus.]] 19. sajandi alguses hakkasid talupojad [[kontinentaalblokaad]]i tingimustes [[Kõrgessaare]] ja [[Emmaste]] rannikul unarusse jäänud soolaveeallikaid uuesti kasutama ja saatma soolast vett ka mujale. Tallinnas tehtud uuring näitas, et Kõrgessaares andis 36 untsi soolast vett kaks ja pool [[unts]]i valget soola, millest saadi üks unts ja kuus [[Drahm|drahm]]i köögisoola. Emmastes saadi 36 untsist soolasest veest kolm untsi ja kolm drahmi väga valget soola, millest saadi kolm untsi köögisoola. Kuna Emmaste soolaallikate soolasisaldus oli suurem, siis hakkas [[Emmaste mõis]]nik [[Jakob Pontus Stenbock]] [[Tärkma]]l soola tootma aurutamise teel.<ref>[[Jaan Konks]], PÄRISORJUSEST KAPITALISMI LÄVENI. JOONI EESTIMAA MINEVIKUST. UURIMUSI LÄÄNEMEREMAADE AJALOOST I, [[Tartu Ülikooli toimetised|Tartu Riiklku Ülikooli Toimetised]], TARTU 1973, lk 65</ref> [[1829]]. aastal asutati Suuremõisas [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|kalevivabrik]], mis viidi järgmisel aastal üle Kärdlasse. Kalevivabriku juurde kujunes töölisasula, millest kujunes tänapäevane Kärdla linn.<ref name="Põllu4" /> [[1845]]. aastal töötas vabrikus 460 töölist.<ref name="EAV" /> Vabriku olemasolu elavdas [[Suursadama]] tegevust ja tugevdas Hiiumaa kaubanduslikke sidemeid.<ref name="EAV" /> {{mitu pilti |laius = 300 |pilt1 = Shubert map - R04L02.jpg |pilt2 = Shubert map - R04L03.jpg| jalus = Hiiumaa 1850. aastal [[Friedrich von Schubert|Schuberti]] kaardil}} [[1858]]. aasta suvel puhkesid Hiiumaal talurahvarahutused.<ref name="XNRWx" /> Aastatel 1857–1881 töötas Hiimaal [[Pühalepa kihelkond|Pühalepa]], [[Reigi kihelkond|Reigi]] ja [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]]s ning [[Hiiu-Suuremõisa mõis]]as [[Kihelkonnaarst|kihelkonnaarst]]<ref>Brennsohn, I. Die Aerzte Estlands von Beginn der historischen Zeit bis zur Gegenwart. Riga, 1922, {{BSB|00000352,00143|seite 143}}</ref> ja [[Hiiu-Kärdla kalevivabrik|Kärdla kalevivabrik]]uarst Alexander Magnus Boustedt (1827–1881). [[1866]]. aastal sai [[Käina kihelkond|Käina kihelkonna]] lõunapoolsest alast [[Emmaste kihelkond]]. [[Emmaste Immanueli kirik]] valmis [[1867]]. aastal.<ref name="orsjC" /> [[File:Hiiumaa Hagaste baptisti palvela 03 1922 2021.04.13MF'.jpg|pisi|Hiiumaa Hagaste baptisti palvela]] [[1880. aastad|1880. aastatel]] loodi Eestis esimesed [[Baptism|baptis]]tikogudused. Eriti tugev oli see usuliikumine Lääne-Eestis ja saartel. Sageli moodustati baptistikogudused [[priilased|priilaste]] liikumise põhjal. 1890. aastal valmis [[Õigeusu kirik Eestis|õigeusu kiriku]] [[Kuriste Jumalasünnitaja Sündimise kirik]]. Pärast õigeusu [[Hiiumaa Jumalasünnitaja Sündimise kogudus]]e loomist 1884. aastal algas Hiiumaal massiline [[Usuvahetusliikumine|õigeusku üleminek]]. Kuriste [[maakivi]]st kirikuhoone kõrvale rajati surnuaed ning ehitati koolimaja ja preestrile elamu.[[Pilt:Kuriste õigeusu kirik 2013.jpg|pisi|left|Kuriste õigeusu kirik linnulennult (2013)]] Õigeusu kirikus ei peetud [[jumalateenistus]]i eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale, nagu seda luterlikus kirikus tehti. [[19. sajand Eestis|19. sajandi]] lõpuks oli Hiiumaal ligi 1500 õigeusklikku. 19. sajandi lõpus ehitati paari aastaga lisaks Kuriste kirikule veel kaks [[Kirik (pühakoda)|kirik]]ut: üks [[Kuri Kristuse Taevaminemise kirik|Kuri]] külla ja teine [[Puski õigeusu kirik|Puskisse]]. 1913. aasta alguseks oli õigeusklikest hiidlaste arv umbes 3384.<ref>Riho Saard. Hiiumaa ja hiidlased usutuultest tormatud ja piiratud. Tallinn 2009</ref> [[1890]]. aastal ostsid [[Ungern-Sternberg]]id Hiiumaale esimese sõukruviga auriku Progress.<ref name="yqlGY" /> Talude päriseksostmine jõudis Hiiumaale 19. sajandi viimastel kümnenditel. Mõisa renditalud säilisid kuni Eesti Vabariigi loomiseni.<ref name="bUdB8" /> === Esimene maailmasõda === [[Pilt:GulfofFinlanddefence1917.jpg|pisi|[[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni lõunatiiva moodustasid kolm rannapatareid Eestis: [[Tahkuna]], [[Lehtma]] ja [[Põõsaspea neem|Põõsaspea]]. Teise maailmasõja ajal jätkati analoogilise kaitserajatise ehitamist.<ref name="ntZqd" /><ref name="mm9dz" />]] [[1912]]. aastal hakati Hiiumaale rajama [[Peeter Suure merekindlus]]e eelpositsiooni militaarrajatisi: neli sadamat ([[Hirmuste sadam|Hirmuste]], [[Orjaku sadam|Orjaku]], [[Heltermaa sadam|Heltermaa]] ja [[Sõru sadam|Sõru]]), kaks [[vesilennuk]]ite akvatooriumi ja neli [[rannapatarei]]d ([[Tahkuna]], [[Rannapatarei nr 39|nr 39]]; [[Sõru]], [[Rannapatarei nr 34|nr 34;]] [[Hirmuste (Hiiu)|Hirmuste]], [[Rannapatarei nr 47|nr 47;]] [[Lehtma]], [[Rannapatarei nr 38|nr 38]]). Rajati hulk [[vaatluspost]]e ja sideliine. Remonditi ja ehitati teid ning [[Kitsarööpmeline raudtee Hiiumaal|kitsarööpmeline kindlusraudtee]], kaevati kaitsekraave. Rajati [[sõjaväelinnak]]uid koos kõigi vajalike hoonetega (kasarmud, sööklad, laod, tallid, ohvitseride elamud).<ref name="lld1m" /> Sõja alguses lahkus Venemaa keiserlik armee Hiiumaalt. [[1917]]. aasta oktoobrist kuni [[1918]]. aasta novembrini oli saar [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Saksa okupatsiooni]] all.<ref name="JHPQL" /> Kuna [[Saksa keisririik|Saksamaal]] oli kasutusel [[Gregoriuse kalender|uus kalender]], toimus [[kalendrireform]] Hiiumaal koos [[Saaremaa]]ga [[1917]]. aasta sügisel.<ref name="Y4kJN" /> === Eesti Vabariik === Hiiumaa kuulus Eesti Vabariigi ajal [[Lääne maakond|Lääne maakonna]] koosseisu. Saarel elas umbes 16 000 inimest.<ref name="Põllu5" /> Hiiumaa ainus suurtööstusettevõte oli [[Kärdla kalevivabrik]], kus oli umbes 400 töötajat. Tähtis sissetulekuallikas oli purjelaevandus.<ref name="Põllu5" /> [[1920]]. aastal sai Kärdlast [[alev]]. 24. juunil [[1926|1926. aastal]] peeti Kärdlas Hiiumaa I laulupäev.<ref name="gSnrb" /> [[1938]]. aastal sai Kärdla [[kolmanda astme linn]]aks.<ref name="ZYSaa" /> 1. aprillil 1939. aastal asutati seniste valdade asemele [[Emmaste vald (1939)|Emmaste]], [[Kõrgesaare vald (1939)|Kõrgesaare]], [[Käina vald (1939)|Käina]] ja [[Pühalepa vald (1939)|Pühalepa]] vald. Saar kuulus [[Riigivolikogu 23. valimisringkond]]a, kust valiti [[I Riigivolikogu]] liikmeks [[Karl Kaups]]. Saar jagunes [[Käina põllumeeste konvent|Käina]] ja [[Kärdla põllumeeste konvent|Kärdla]] põllumeeste konventide tegevus- ja valimispiirkondade vahel. === Teine maailmasõda === [[Pilt:Monument voor gevallen russen in Tahkuna, Estland.jpg|pisi|Vitali Navožnõhhi mälestusmärk 1941. aastal langenud "Hiiu saarte kaitsjatele – Balti meremeestele", [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26]] komandotorni juures]] [[Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt|Baaside lepinguga]] jagati 1940. aastal Eesti Vabariigi territooriumil Nõukogude relvastatud jõududele alad Hiiumaast. [[Kärdla]] ja [[Kidaste]] rajoonis anti 325 ha maad maa- ja õhujõududele, et ehitada sõjaväeasulad ja aerodroom, ning 850 ha õppeväljade, laskevälja ja tankodroomi jaoks. [[Valli]] rajoonis anti 120 ha aerodroomi ehitamiseks, 120 ha [[Vahtrepa]] rajoonis operatiiv-aerodroomi ehitamiseks ja sama palju ka [[Kuusiku (Hiiumaa)|Kuusiku]] rajoonis aerodroomi ehitamiseks (hiljem NSV Liit loobus sellest maa-alast). 250 ha maad anti [[Putkaste (Hiiumaa)|Putkaste]] rajoonis sõjaväeasula ja aerodroomi ehitamiseks. Lisaks jagati 4200 ha [[Alatu]]-[[Metsalaasi]]-Muru märgalalt, 64 ha [[Hiiessaare]] [[Hiiessaare neem|maanina]] rajoonist [[NSV Liidu Meresõjalaevastiku Rahvakomissariaat|MSLRK]] kaitseobjektide ehitamiseks, 320 ha [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] rajoonist ja [[Sõru sadam]]ast MSLRK kaitseobjektide loomiseks, 399 ha [[Ristna neem|Ristna maanina]] rajoonist samuti MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks. 115 ha anti [[Palli|Palli küla]] rajoonist MSLRK kaitseobjektide ehitamiseks ja 830 ha [[Tahkuna]] rajoonist MSLRK kaitseobjektide rajamiseks. Kokku jagati Hiiumaal 11 maa-ala kogupindalaga 7713 ha.<ref>[https://militaarmuuseum.ee/vana/1941/Hiiumaa-1941-ver7.pdf Hiiumaa 1941], militaarmuuseum.ee, Hiiumaa Militaarajalooselts 2014, lk 9</ref> 28. septembril [[1939]]. aastal alustati esmajoones [[Tahkuna poolsaar]]ele rannakaitsekindlustuste ehitamist.<ref name="Põllu6" /> Hiiumaale, [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja kindlustatud sektorisse, rajati [[rannakaitsepatarei]]d: [[Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26|nr 26]] [[Tahkuna|Tahkunasse]]; [[Rannakaitsepatarei nr 316|nr 316]] Kukerabasse [[Lõimastu]] lähedal, [[Rannakaitsepatarei nr 19|nr 19]] [[Pallinina]]le, [[rannakaitsepatarei]] [[Ristna]]sse, [[Rannakaitsepatarei nr 44|nr 44]] [[Tohvri (Emmaste)|Tohvrisse]] [[Sõru|(Sõru]] patarei) ja [[Rannakaitsepatarei nr 12 (Hiiumaa)|nr 12]] jt.<ref name="nX3mY" /> Hiiumaal alustati ka kahe lennuvälja ehitamist, kuid varajase ja külma talve tõttu jätkati ehitusega alles 1940. aasta kevadel, kui algas laevaliiklus. Lennuvälja ehitasid Balti Laevastiku 33. ja 36. ehituspataljon ning need ehitati [[Käina lennuväli|Putkastesse]] ja Kaupsi. Hiiumaa lennuväljadel baseerusid BBL 12. ja 15. üksik lennuväeeskadrill – kokku 26 erinevat tüüpi lennumasinat, sh hävitajad [[I-15]] ja [[I-16]]. Pärast [[1940]]. aasta [[Juunipööre|kommunistlikku riigipööret]] asendati senine omavalitsuslik riigiaparaat uuele võimule ustavate inimestega, suurmajapidamised likvideeriti, vabaturumajandus keelati ning suurtootmisvahendid riigistati. Hiiumaa avamererand suleti ja mere äärde minek keelati.<ref name="Põllu6" /> [[1941|1941. aasta]] juunis [[Juuniküüditamine|küüditati]] Hiiumaalt 212 inimest.<ref name="m5THV" /> 22. juunil pommitas Saksa lennuvägi [[Sõrve poolsaar]]el asuvaid [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]]<nowiki/>patareisid. Saksa [[Kriegsmarine]] mineeris [[Saaremaa]] ja [[Hiiumaa]] ümbruse [[Irbe väin]]a, [[Soela väin]]a, Hiiumaa ja [[Vormsi]] vahelise [[Hari kurk|Hari kurg]]u ning Soome lahe miinitõketega. Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145 ja U-149, takistades [[Liivi laht|Liivi lahes]] ja Muhu väinas olevaid Nõukogude laevade sisenemisi ja väljumisi Soome lahest. 23. juuni varahommikul uputasid Saksa torpeedokaatrid tulelaeva [[Hiiu madal|Hiiumadal]] ning kaubaauriku Liisa. 10. augustil toimus Hiiumaa vetes, 20 meremiili [[Ristna]]st läänes, Nõukogude Štš-307 ja pinnaletõusva Saksa U-144 vaheline lahing, kui Štš-307 ründas kahe torpeedoga. U-144 läks põhja koos kogu meeskonnaga. 28. augustil vabanesid Tallinnas [[Nõukogude vägede evakueerumine Tallinnast|Nõukogude vägede evakueerumisel]] vangide laevalt [[Jaen Teär (laev)|Jaen Teär]] ning mootorpurjekatelt [[Pärnumaa (laev)|Pärnumaa]] ja [[Mihkel (laev)|Mihkel]] umbes 800 saarlast ja hiidlast. 13. septembril 1941. aastal tabas lennukipomm [[Kärdla sadam]]a reidil seisnud aurulaeva [[Hiiula (aurik)|Hiiula]]. [[Sõjategevus Eestis 1941. aastal|1941. aasta sõjategevuse ajal Eestis]] paiknesid Hiiumaal [[Balti laevastiku Läänemere rajooni rannakaitse]] Põhja kindlustatud sektori väeosad ning ka 16. laskurdiviisi 156. ja 167. laskurpolgu pataljonid. {{vaata|Sõjategevus Eestis 1941. aastal#Sõjategevus oktoobris saartel}}, ''[[Operatsioon Siegfried]]'' Saksa vägede operatsioon [[Operatsioon Siegfried|"Siegfried"]] saare vallutamiseks algas 12. oktoobril [[1941]]. aastal meredessandiga Saaremaalt, üle [[Soela väin]]a [[Sõru]]le (täpsemalt [[Külaküla]] ja [[Nurste]] randa ning [[Tärkma|Tärkmasse)]]. Saksa vägede maabumisel osutasid Nõukogude väed üsna nõrka vastupanu, tõsisemad kokkupõrked olid [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]]l, [[Nurste]]s, [[Käina]]s ja [[Nõmba]]s. Nädalaga taandusid Nõukogude väed [[Tahkuna poolsaar]]ele kaitseliini taha, kust suudeti meritsi [[Hanko]]sse evakueerida 570 inimest ja lennukitesse 140. Saar langes 21. oktoobril täielikult sakslaste kätte.<ref name="98Yoa" /> Enne Kärdlast taganemist põletasid Nõukogude aktivistid [[Kärdla kalevivabrik]]u. [[Suur põgenemine|1944. aasta suvel ja hilissügisel põgenesid sajad hiidlased]] uute massiküüditamiste hirmus kalapaatidega [[Rootsi]]. 2. oktoobril alustasid [[Punaarmee]] õhuväed [[pataljon]]isuuruse [[Heltermaa dessant|Heltermaa dessandiga]] rünnakut [[Hiiumaa]]le [[Heltermaa sadam|Heltermaa sadamale]]. Saksa üksused taandusid [[Kassari]]le. Ööl vastu 3. oktoobrit evakueeriti kõik üksused ja tehnika [[Orjaku sadam]]a kaudu Saaremaale. [[1944]]. aasta 3. oktoobriks oli saare vallutanud Punaarmee. {{vaata|Sõjategevus Eestis (1944)#Lahingud Lääne-Eesti saartel}} === Nõukogude aeg === [[1946]]. aasta [[16. august]]il eraldati [[Lääne maakond|Lääne maakonnast]] [[Hiiu maakond (1946–1950)|Hiiu maakond]].<ref name="eY26j" /> Kärdlast sai maakonnakeskus, moodustati [[Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu]] ja [[Hiiumaa TSN Täitevkomitee]], mille esimeheks nimetati [[Heino Merendi]].<ref>Hiiumaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee isikulise koosseisu kinnitamise kohta, 20. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus, 5. novembril 1946. Eesti NSV Teataja, nr. 3 28. jaanuaril — 28 января 1947. lk 80</ref> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1944–1991)|Saare taashõivamise järel]] Hiiumaa militariseeriti, saarel kehtestati piirirežiim ning saartel moodustati uuesti [[NSV Liidu piirivalve Eestis|NSV Liidu piirivalve]] [[11. piirivalvesalk|11. piirivalvesalga]] 1., 2., 3., 4., 5. piirivalvekordonid.<ref name="3cGXw" /> Hiiumaale jäänud maavägedest moodustati 1947. aastal kuulipilduja-suurtükiväepolk, mille pataljonid paiknesid [[Kärdla]]s, [[Lõimastu]]s ja [[Vaemla]]s ning polgukool [[Hiiessaare]]s. Polgu relvastuses oli vähemalt kümme tanki [[T-34]]-85 ja paarkümmend T-34 baasil [[liikursuurtükk]]i. Tankodroomid olid [[Rehemäe]]l [[Kärdla surnuaed|Kärdla surnuaia]] kõrval ja [[Kaibaldi nõmm]]el. Moodustatud kuulipilduja-suurtükiväepolk kasutas polügoonina [[Paope]] piirkonda ja 1950. aastal olid polügoonid ka [[Niidiküla]]s, [[Kassari]]s [[Sääretirp|Sääre tirbil]] ja [[Reigi]]s. Polgu laod olid [[Paluküla (Hiiumaa)|Paluküla]]s ja [[Suursadam]]as ning [[sõjaväelinnak]]ud [[Lõimastu]]s ja [[Hiiessaare]]s. Kärdla polk lõpetas tegevuse 1960. aastal. 1946. aastaks oli [[Nõukogude armee Eestis|Nõukogude armee]] väeosadel kuus statsionaarset rannapatareid (100–152 mm). Kasutusele võeti sõjaeelsed [[Hiiessaare]], [[Tahkuna]], [[Palli]], [[Ristna]] ja [[Tohvri (Hiiumaa)|Tohvri]] [[patareipositsioon]]id. [[Kõpu poolsaarel]]e ehitati [[Mustana]] patarei (3 × 127 mm). Tahkuna 180 mm patareid ei taastatud. [[1949]]. aasta 25. märtsil küüditati Hiiumaalt 286 inimest.<ref name="zn5ky" /> [[1950]]. aastal moodustati Hiiumaast [[Hiiumaa rajoon]], mis eksisteeris kuni [[1989]]. aastani. [[File:USSR map NO 34-6 Haapsalu.jpg|pisi|Hiiumaa ja Saaremaa 1954. aasta Ameerika Ühendriikide sõjalisel kaardil]] Mustana ja Hiiessaare rannapatareisid vähendati juba 1950. aastal ja järgmine suurem vähendamine algas 1956. aastal. 1960. aasta sügiseks likvideeriti Ristna ja Tahkuna patareid ning 1960. aasta lõpus vahetasid Balti Laevastikus rannasuurtükiväe välja rannakaitse raketiväeosad. Kärdla polgu ja rannasuurtükiväe üksuste likvideerimisega vähenes sõjaväelaste arv Hiiumaal tuntavalt. Alles jäid [[NSV Liidu piirivalve]] [[NSV Liidu piirivalve Eestis|väeosad Hiiumaal]], [[NSV Liidu õhukaitseväed Eestis|õhukaitse]] raadiolokatsioonirood [[Ristna]]s ja [[NSV Liidu merevägi Eestis|mereväe]] sideväeosad. NSV Liidu mereväe halduses olid tuletornid koos eraisikutest personaliga. 1985. aastal toodi uue väeosana [[Tahkuna]]sse teine õhukaitse raadiolokatsioonirood (u 60 meest). Kogu saar kuulutati NSV Liidu kitsendatud liikumisvabadusega piiritsooniks. 1944. aasta Rootsi pagemisest järele jäänud paadid hävitati või koondati alalise valvega sadamatesse.<ref name="Põllu7" /><ref name="N86hJ" /> Rannavetes patrullisid piirivalvelaevad ja -kaatrid. 1992. aastaks oli jäänud viis NSV Liidu [[piirivalvekordon]]it (Suursadama, Kärdla, Kõrgessaare, Ojaküla ja Sõru), kaheksa [[tehnilise vaatluse post]]i ja 24 väiksemat vaatlusposti. Piiritsooni lubade süsteem tühistati 1987. aasta oktoobris. Venemaa piirivalve lahkus Hiiumaalt 1992. aasta septembris. Viimased Venemaa sõjaväelased lahkusid Hiiumaalt veebruaris 1993. aastal. {{vaata|Hiiumaa militaarmuuseum}} 1960. aastate alguses viidi elekter peaaegu kõigisse Hiiumaa kodudesse.<ref name="Põllu7" /> [[Pilt:Hiiu municipalities.png|pisi|Hiiumaa omavalitsusüksused enne [[2013]]. aastat, kui [[Kõrgessaare vald]] ja Kärdla linn liitusid [[Hiiu vald|Hiiu vallaks]]]] Saare tähtsaimaks majandusharuks sai veise- ja seakasvatus. Saarel oli üks kalurikolhoos – [[AS Hiiu Kalur|Hiiu Kalur]], mis andis tööd umbes 1400 inimesele.<ref name="Põllu7" /> === Taastatud Eesti Vabariik === [[1. jaanuar]]ist [[1990]]. aastal moodustati Hiiumaa rajoonist Hiiumaa maakond, mis 1991. aastal nimetati ümber [[Hiiu maakond|Hiiu maakonnaks]]. Pärast Venemaa sõjaväeosade ja piirivalve lahkumist saart esialgu ei avatud. Kuni [[1993]]. aasta lõpuni pidi saarele pääsemiseks olema saarel välja antud külaliskaart.<ref name="Põllu8" /> Hiiumaa ringtee asfalteerimine lõppes [[2000]]. aastal.<ref name="Põllu8" /> == Vaata ka == * [[De la Gardie]] * [[Ungern-Sternberg]] * [[Stenbock]] *[[Hiiumaa majandus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="w2PEW">[[Aivar Kriiska]] "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107</ref> <ref name="s7Jk0">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn, 2004, lk 114</ref> <ref name="OvkhY">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 118</ref> <ref name="dYOqh">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 122</ref> <ref name="Põllu">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35</ref> <ref name="Rhyia">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 127</ref> <ref name="Põllu1">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 36</ref> <ref name="IrUq7">Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 126</ref> <ref name="Põllu2">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 37</ref> <ref name="Põllu3">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 38</ref> <ref name="BCaNQ">Eesti ajalugu. IV, Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni. Tartu 2010, lk 162</ref> <ref name="Põllu4">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 33</ref> <ref name="EAV">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 151</ref> <ref name="XNRWx">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 95</ref> <ref name="orsjC">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23345 Emmaste kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="yqlGY">Eesti ajalugu. V, Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tartu 2010, lk 195</ref> <ref name="bUdB8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 41</ref> <ref name="ntZqd">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23491 Esimese Maailmasõja patarei juhtimiskeskus] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="mm9dz">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=23513 Teise Maailmasõja patarei tulejuhtimistorn 2] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> <ref name="lld1m">[https://web.archive.org/web/20080327060827/http://www.mil.hiiumaa.ee/index2.html Peeter Suure merekindlus], Militaarne Hiiumaa (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="Põllu5">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 43</ref> <ref name="JHPQL">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 42</ref> <ref name="Põllu6">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 45</ref> <ref name="Y4kJN">[[Raul Vaiksoo]] "Segadus vana ja uuega". [[Horisont]] 2013, nr 4, lk 49</ref> <ref name="Põllu7">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 46</ref> <ref name="ZYSaa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni 2005. Tartu lk 62</ref> <ref name="Põllu8">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 48</ref> <ref name="gSnrb">Kaljo Põllu "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 44</ref> <ref name="nX3mY">[[Urmas Selirand]], [https://web.archive.org/web/20200126000126/http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid11.html Hiiumaa rannapatareid vol. 2], Militaarne Hiiumaa, (Vaadatud 22.09.2013)</ref> <ref name="m5THV">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 115</ref> <ref name="98Yoa">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 184</ref> <ref name="N86hJ">Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu 2005, lk 226</ref> <ref name="eY26j">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 125</ref> <ref name="3cGXw">[http://www.mil.hiiumaa.ee/pv/Noukogude_piirivalve_Hiiumaal_1940-1993-3.pdf Nõukogude piirivalve Hiiumaal 1940–1992], [[Hiiumaa Militaarajalooselts]]i poolt aastail 2011–2013 koostatud uurimus [[Hiiumaa Militaarmuuseum]]i kodulehelt</ref> <ref name="zn5ky">Eesti ajaloo atlas. Tallinn 2006, lk 124</ref> }} == Kirjandus == * Aivar Kriiska "Aegade alguses. 15 kirjutist kaugemast minevikust". Tallinn 2004, lk 107–127 * [[Kaljo Põllu]] "Hiiumaa rahvapärane ehituskunst". Tartu 2005, lk 35–50 == Välislingid == * [http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/eluolu/elu1/165.html Mälestusi Hiiu Ungrutest] www.folklore.ee * [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/ Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]i Toimetised [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2016-HMS-toimetised-1-DEMO.pdf nr 1], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2021-HMS-toimetised-3-DEMO-16lk.pdf nr 3], [http://hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2022-HMS-toimetised-4-DEMO.pdf nr 4], [http://www.hiiumaamuinsuskaitseselts.eu/gfx/pdf/2024%20HMS%20toimetised%205%20DEMO.pdf nr 5] *Hiidlased II maailmasõja lahingutes. Koostanud Otto Mägi Toimetanud Riina Jesmin. Kirjastus: Hiiumaa Rahvapärandi Kaitse ja Kasutamise Sihtasutus, Kärdla, 2003, 200 lk *Hiiumaa kalmistud. Koostanud Vello Kaskor, Maarika Leis-Aste, Dan Lukas ja Mart Mõniste. Kirjastus: [[Hiiumaa Muinsuskaitse Selts]], Kärdla, 2013, ISBN: 9789949333899, 176 lk, Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi väljaanne 1 *[[Alo Särg]], Hiiumaa mõisad. 2022, ISBN 978-9949-527-86-1, 208 lk *Vana Hiiumaa. Koostanud [[Toomas Karjahärm]], 2013, ISBN 978-9949-466-93-1, 132 lk *Hiiumaa. Loodus. Aeg. Inimene. Koostanud Helgi Põllo, Aivi Telvik, Ermo Mäeots, 2015, ISBN 9789949383450, 1360 lk [[Kategooria:Hiiumaa ajalugu| ]] 2fl29uogu28uo9f466qyjphjnuvjfvg Ēdole mõis 0 347560 7124564 5898168 2026-04-05T07:26:55Z Kuriuss 38125 7124564 wikitext text/x-wiki [[Pilt:5 Edoles-pils4-14jun08.jpg|pisi|[[Ēdole mõisa peahoone]] 2008. aastal]] '''Ēdole mõis''' ([[läti keel]]es ''Ēdoles pilsmuiža'', [[saksa keel]]es ''Edwahlen'') on mõis [[Läti]]s[[Kuldīga piirkond| Kuldīga piirkonnas]] [[Ēdole vald|Ēdole vallas]] [[Ēdole]]s. Ēdole [[mõis]] oli aastatel [[1561]]–[[1920]] [[Behr|von Behride]] pere valduses. Pärast võõrandamist on lossis olnud invaliidide hooldekodu. Tänapäeval on loss eravalduses. Nii loss, seda ümbritsevad kindlustised kui ka mõisa park on kultuurimälestistena riikliku kaitse all.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/?t=%C4%92doles+pagasts&region=0&group=1&type=0 Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts]</ref> [[File:BM07060Am.jpg|pisi|Ēdole mõis 1795. aastal. [[Johann Christoph Brotze]] kogust]] Praeguse lossi rajamist alustati 13. sajandil, kus see oli osa [[Ēdole piiskopilinnus]]est. Aastail [[1835]]–[[1841]] ehitati loss ümber [[Uusgooti stiil|uusgooti stiilis]] hooneks. [[1905]]. aastal sai loss tules kannatada ning [[1906]]. ja [[1907]]. aastal seda taastati. Vaatamata muudatustele fassaadis säilitati siiski endine arhitektuuristiil. Uut rekonstrueerimist alustati lossis 2014. aastal.<ref>Juris Lipsnis. «Ēdoles pilī silti un omulīgi». Kurzemnieks, 2014. gada 21. oktobris</ref> Peahoone ümber asub 7,5 [[hektar]]i suurune vabakujundusega park. Eksootilisematest puuliikidest kasvavad seal [[euroopa nulg]] ja [[siberi nulg]], [[valgemänd]], [[mägivaher]], [[hobukastan]], [[pensilvaania saar]], [[läänepärn]], [[suurelehine pärn]], [[hõbepärn]], [[ungari sirel]], [[magus kirsipuu]], [[verev viirpuu]], [[harilik pöök]], [[must leeder]], [[hõbehaab]]. Parki liigendab tiikide süsteem. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ambermarks.com/_Pieminekli/GarieApraksti/KuldigasRaj/EdolesPag/Edoles_vid_pils.htm Sissekanne Läti mõisate saidil; fotod] (''läti keeles'') {{commonskat|Ēdole Castle}} {{koord}} [[Kategooria:Läti mõisad]] [[Kategooria:Ventspilsi kihelkond]] [[Kategooria:Kuramaa]] sdac3rk4il6fe7w6e68n9n75ubsitbw Eesti sportlaste loend 0 349406 7124654 7121163 2026-04-05T09:34:30Z Kuriuss 38125 7124654 wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |numbrid= |alajaotused=}} == A == * [[Kristo Aab]], korvpallur, mitmekordne Eesti meister, Eesti karika võitja * [[Meelis Aab]], saalihokimängija, Eesti meister * [[Villu Aabne]], korvpallur * [[Erko Aabrams]], veemotosportlane, maailmameister, Eesti meister * [[Mare Aade]], motosportlane, NSV Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Erkki Aadli]], orienteeruja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Toomas Aaliste]], motosportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Signy Aarna]], jalgpallur, Eesti koondislane, Soome meister, Soome karika võitja * [[Erika Aas]], laskur, Eesti koondislane, Eesti rekordi püstitaja * [[Erkki Aas]], võistlustantsija, Eesti koondislane, kahekordne Eesti meister * [[Lembit Aasamets]], poksija * [[Vambola Aasaots]], maadleja, Eesti meister * [[Ahto Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Eesti meister * [[Erik Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, Euroopa meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Euroopa meister, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister, maailmarekordi püstitaja * [[Lembit Aaslav-Kaasik juunior]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Maie Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Sanna Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, maailmameister, mitmekordne Eesti meister * [[Uku Aaslav-Kaasik]], veemootorisportlane, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Antti Aasma]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Maria Aasmets]], ujuja, Eesti koondislane, mitmekordne Eesti meister * [[Meelis Aasmäe]], murdmaasuusataja * [[Sverre Aav]], korvpallur * [[Ago Aava]], suusataja, kergejõustiklane ja laskesportlane * [[Moonika Aava]], kergejõustiklane (odavise), mitmekordne Eesti meister, Eesti rekordi püstitaja * [[Uno Aava]], autorallisportlane, mitmekordne Nõukogude Liidu meister, mitmekordne Eesti meister * [[Urmo Aava]], autorallisõitja * [[Arvi Aavik]], maadleja * [[Peep Aaviksoo]], korvpallur, Eesti koondislane, Eesti meister * [[Uno Aavola]], kahevõistleja * [[Erna Abel]], suusataja, mitmekordne Eesti meister * [[Herbert Abel]], suusataja ja vettehüppaja, Eesti meister * [[Rašid Abeljanov]], korvpallur * [[Aleksander Aberg]], maadleja, mitmekordne elukutseliste maailmameister * [[Ivar Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, mitmekordne Eesti meister * [[Siim Abner]], Kreeka-Rooma maadleja, Eesti meister * [[Alar Abram]], orienteeruja * [[Margus Ader]], laskesuusataja * [[Rein Ader]], poksija * [[Andri Aedma]], ujuja * [[Andri Aganits]], võrkpallur * [[Matthias Agur]], veemotosportlane * [[Jarmo Ahjupera]], jalgpallur * [[Rein Ahun]], kergejõustiklane * [[Erik Aibast]], orienteeruja * [[Artti Aigro]], suusahüppaja * [[Ene Aigro]], suusataja * [[Mihkel Ainsalu]], jalgpallur * [[Madis Ainso]], vasaraheitja * [[Mihkel Aksalu]], jalgpallur * [[Siim Ala]], eesti laskesuusataja * [[Erkki Alak]], maadleja * [[Ottomar Alas]], tennisist * [[Maria Albert]], ujuja * [[Marko Albert]], triatleet * [[Eik Albri]], poksija * [[Marius Aleksejev]], käsipallur * [[Marko Aleksejev]], kõrgushüppaja * [[Alvar Johannes Alev]], murdmaasuusataja * [[Illar Algna]], motosportlane * [[Berit Aljand]], ujuja * [[Martti Aljand]], ujuja * [[Triin Aljand]], ujuja * [[Aliis Allas]], ''squash''<nowiki/>'i-mängija * [[Teet Allas]], jalgpallur * [[Olavi Allase]], keskmaajooksja * [[Markus Allast]], jalgpallur * [[Rasmus Alles]], jalgpallur * [[Karli Allik]], võrkpallur * [[Valev-Heiki Allik]], sõudja * [[Merit Alliku]], käsipallur * [[Rauno Alliku]], jalgpallur * [[Martin Allikvee]], ujuja * [[Airi Alnek]], orienteeruja * [[Kevin Aloe]], jalgpallur * [[Vilve Alt]], sõudja * [[Edgar-Karl Altmäe]], poksija * [[Erich Altosaar]], korv- ja võrkpallur * [[Sandra Alusalu]], kiiruisutaja * [[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja ja rulluisutaja * [[Ilmar Aluvee]], kahevõistleja * [[Alar Alve]], jalgpallur * [[Sten-Erik Anderson]], sõudja * [[Kaimo Andresson]], maadleja * [[Ulrich Andresen]], veemotosportlane * [[Laura Anga]], lumalaudur * [[Maret Ani]], tennisist * [[Hannes Anier]], jalgpallur * [[Henri Anier]], jalgpallur * [[August Anmann]], poksija * [[Mihkel Anmann]], poksija * [[Koit Annamaa]], kergejõustiklane * [[Aivar Anniste]], jalgpallur * [[Maksim Anohhin]], jäähokimängija * [[Ants Antson]], kiiruisutaja, olümpiavõitja * [[Juhan Anupõld]], autosportlane * [[Eerik Aps]], maadleja * [[Johannes Aps]], poksija * [[Argo Arak]], võrkpallur * [[Stefan Arand]], veemotosportlane * [[Argo Arbeiter]], jalgpallur * [[Emili Arm]], iluuisutaja * [[Raul Arnemann]], sõudja * [[Helle Aro]], kergejõustiklane * [[Paul Aron]], autosportlane * [[Ralf Aron]], eesti autosportlane * [[Kaupo Arro]], eesti poksija * [[Mikk-Mihkel Arro]], kümnevõistleja * [[Aita Artma]], sõudja * [[Hugo-Herbert Artma]], sõudja * [[Eduard Artna]], laskesportlane * [[Aksel Artus]], purjetaja * [[Marx Aru]], võrkpallur * [[Harry Arumeel]], suusataja * [[Enno Aruniit]], poksija * [[Ardo Arusaar]], maadleja * [[Kristjan Arusoo]], ujuja ja veepallur * [[Henn Arvo]], kergejõustiklane ja jalgpallur * [[Anna Gret Asi]], korvpallur * [[Aino Asszonyi]], laskesportlane * [[Andrus Aug]], jalgrattur * [[Harry Aumere]], kergejõustiklane * [[Martin Aun]], jalgrattur * [[Rein Aun]], kümnevõistleja * [[Erik Aunapuu]], tennisist * [[Heino-Karl Aunin]], eesti võrkpallur ja sulgpallur * [[Lauri Aus]], jalgrattur * [[Grete Ayache]], ratsutaja == B == * [[Sergei Babenko]], korvpallur * [[Hilja Bakhoff]], kergejõustiklane * [[Ksenija Balta]], kergejõustiklane * [[Rinald Bamberg]], poksija * [[Veera Baranova]], kolmikhüppaja * [[Valentin Beljajev]], jalgpallur ja käsipallitreener * [[Julia Beljajeva]], vehkleja * [[Laine Beljajeva]], sportvõimleja * [[Inta Belov]], võrkpallur * [[Annemarii Bendi]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Toomas Berendsen]], kergejõustiklane * [[Evelyn Bernard]], jalgpallur * [[Toomas Bernstein]], autosportlane * [[Enn Biene]], aerutaja * [[Mati-Ants Biene]], aerutaja, suusataja ja laskesuusataja * [[Priit Biene]], mootorrattasportlane * [[Valter Biiber]], jalgpallur * [[Eduard Blossfeldt]], jalgpallur, võrkpallur, treener, kohtunik ja sporditegelane * [[Gustav Boesberg]], raskejõustiklane * [[Olga Bogdanova]], iluvõimleja, mitmekordne Eesti meister * [[Mariangela Boitšuk]], ujuja * [[Ilmar Bork]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Dimitri Borovik]], laskesuusataja * [[Riho-Bruno Bramanis]], käsipallur * [[Berle Brant]], jalgpallur * [[Karmen Braun]], ujuja * [[Johannes Brenner]], jalgpallur * [[Karmen Bruus]], kõrgushüppaja * [[Harry Buddel]], poksija * [[Valeri Bukrejev]], teivashüpe * [[Albert Burmeister]], maletaja * [[Christfried Burmeister]], kiiruisutaja, jääpallur ja kergejõustiklane * [[Rene Busch]], tennisist * [[Alo Bärengrub]], jalgpallur * [[Leemet Böckler]], korvpallur == C == * [[Andris Celminš]], käsipallur == D == * [[Nelli Differt]], vehkleja * [[Aleksandr Dmitrijev]], jalgpallur * [[Marek Doronin]], korvpallur * [[Harri Drell]], korvpallur * [[Henri Drell]], korvpallur * [[Kevin Dubrovski]], jalgpallur == E == * [[Endel Edasi]], ujuja ja veepallur * [[Adolf Edur]], veemootorisportlane * [[Mark Edur]], jalgpallur * [[Valter Eenmaa]], poksija * [[Leo Eentalu]], veemootorisportlane * [[Arnold Eentamm]], jalgpallur ja kergejõustiklane * [[Aleksander Eerma]], võrkpallur * [[Karel Eerme]], jalgpallur * [[Ergo Eessaar]], jalgpallur * [[Ernst Ehaveer]], korvpallur * [[Kristjan Ehman]], suusahüppaja * [[Alar Eiche]], karateka * [[Timo Eichfuss]], korvpallur * [[Kein Einaste]], murdmaasuusataja * [[Koidu Einla]], sõudja ja aerutaja * [[Raimond Eino]], jalgpallur * [[Ago Elbing]], poksija * [[Trevor Elhi]], jalgpallur * [[Mati Eliste]], ujuja * [[Are Eller]], aerutaja * [[Rein Ellermaa]], kõrgus- ja kolmikhüppaja * [[Dina Ellermann]], ratsutaja * [[Liis Emajõe]], jalgpallur * [[Irina Embrich]], vehkleja * [[Heino Enden]], korvpallur * [[Tõnu Endrekson]], sõudja * [[August Englas]], maadleja * [[Siim Ennemuist]], võrkpallur * [[Anu Ennok]], võrkpallur * [[Pippi-Lotta Enok]], mitmevõistleja * [[Imre Erik]], käsipallur * [[Laine Erik]], kergejõustiklane * [[Tõnu Erin]], ujuja * [[Andres Erm]], viievõistleja * [[Johannes Erm]], kümnevõistleja * [[Tõnis Erm]], orinteeruja * [[Kalev Ermits]], laskesuusataja * [[Regina Ermits]], laskesuusataja * [[Gustav Ernesaks (tõstja)|Gustav Ernesaks]], tõstja * [[Tõnis Ervin]], maadleja * [[Asko Esna]], võrkpallur * [[Sten Esna]], võrkpallur * [[Rein Etruk]], maletaja * [[Etriin Etverk]], triatleet * [[Joosep Everts]], poksija == F == * [[Karl Fatal]], keskmaajooksja * [[Ain Fjodorov]], eesti orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Roman Fosti]], pikamaajooksja * [[Hilja Freimann-Labent]], ujuja * [[Anne Freimuth]], sõudja * [[Magnar Freimuth]], kahevõitleja * [[Harry Frey]], poksija * [[Andre Frolov]], jalgpallur == G == * [[Kristo Galeta]], kuulitõukaja * [[Valeria Gansvind]], maletaja * [[Evald Gering]], laskesportlane * [[Jelena Glebova]], iluuisutaja, Eesti meister * [[Paul Gnadeberg]], veemootorisportlane * [[Julius Golding]], jalgrattur * [[Arne Graumann]], sõudja * [[Grete Griffin|Grete Griffin (Šadeiko)]], seitsmevõistleja * [[Georg Gross]], autorallisõitja * [[Rein Grünberg]], korvpallur * [[Evert Grünvald]], jalgpallur * [[Leonid Gulov]], sõudja * [[Peet Gustel]], motosportlane * [[Viiu Gutmann]], kergejõustiklane == H == * [[Tiit Haagma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Eerik Haamer (sportlane)|Eerik Haamer]], kergejõustiklane * [[Eleriin Haas]], kõrgushüppaja * [[Kert Haavistu]], jalgpallur, saalijalgpallur ja rannajalgpallur * [[Mikk Haavistu]], jalgpallur * [[Georg Hackenschmidt]], maadleja * [[Toivo Haimi]], sõudja * [[Maldon Haljas]], kabetaja * [[Helger Hallik]], maadleja * [[Margus Hallik]], orienteeruja ja kahevõistleja * [[Reinar Hallik]], korvpallur * [[Timo Hallist]], ujuja * [[Henri Hang]], jalgpallur * [[Sirli Hanni]], laskesuusataja * [[Jaan Hansla]], poksija * [[Andres Hantson]], kabetaja * [[Evelin Harjakas]], jalgpallur * [[Mart Haruoja]], eesti allvee- ja veemotosportlane ning triatleet * [[Rasmus Haugasmägi]], veemootorisportlane * [[Kristi Hausenberg]], jalgpallur * [[Jander Heil]], kergejõustiklane * [[Karl Jakob Hein]], jalgpallur * [[Kätlin Hein]], jalgpallur * [[Marju Hein]], sõudja * [[Heino-Olaf Heinlo]], kergejõustiklane * [[Kristo Heinmann]], orienteeruja * [[Demi Heinsoo]], laskesuusataja * [[Helger Helemäe]], kabetaja * [[Peter Heli]], kahevõistleja, suusahüppaja ja saalihokimängija * [[Erika Hendsel]], tennisist * [[Jürgen Henn]], jalgpallur * [[Johannes Henno]], poksija * [[Janek Hepner]], jalgpallur * [[Urmas Hepner]], jalgpallur * [[Eduard Hermann (maadleja)|Eduard Hermann]], maadleja * [[Kregor Hermet]], korvpallur * [[Margus Hernits]], iluuisutaja * [[Reinhold-Heinrich Heuer]], maadleja * [[Armo Hiie]], orienteeruja * [[Andreas Hiiemägi]], motokrossisõitja * [[Eduard Hiiop]], kergejõustiklane, iluuisutaja, jääpallur ja tennisist * [[Aksel Himma]], poksija * [[Martti Himma]], murdmaasuusataja * [[Alvar Hirtentreu]], motosportlane * [[Eleri Hirv]], orienteeruja ja rogainija * [[Eliise Hollas]], võrkpallur * [[Salme Adeele Hollas]], võrkpallur * [[Aivar Hommik]], kergejõustiklane * [[Jüri Hool]], sõudja ja veemotosportlane * [[Imbi Hoop]], jalgpallur * [[Aino Huimerind]], võrkpallur * [[Kalev Hunt]], sõudja * [[Külli Hunt]], sõudja * [[Margus Hunt]], Ameerika jalgpallur ja kettaheitja * [[Rimo Hunt]], jalgpallur * [[Albert Hurt]], võrkpallur * [[Martin Hurt]], jalgpallur * [[Kristo Hussar]], jalgpallur * [[Karl Huuk]], kergejõustiklane * [[Oskar Hõim]], jalgpallur * [[Helery Hälvin]], iluuisutaja * [[Eugen Härms]], jalgpallur * [[Raivo Hääl]], autosportlane == I == * [[Märt Ibrus]], korvpallur * [[Karl-Richard Idlane]], jalgpallur ja veepallur * [[Mati Idlane]], korvpallur * [[Anna Iljuštšenko]], kõrgushüppaja * [[Aleksander Illi]], korvpallur * [[Kalle Ilves]], korvpallur * [[Kristjan Ilves]], kahevõistleja * [[Joel Indermitte]], jalgpallur * [[Kaire Indrikson]], ujuja * [[Sten Indrikson]], ujuja * [[Anti Ingel]], kabetaja * [[Kevin Ingermann]], jalgpallur * [[Priidu Isak]], poksija * [[Märt Israel]], kettaheitja * [[Jaak Issak]], tennisist == J == * [[Elar Jaakson]], sõudja * [[Urmas Jaamul]], ujuja * [[Aksel Jaanisoo]], eesti poksija ja veemootorisportlane * [[Jüri Jaanson]], sõudja * [[Villem-Johannes Jaanson]], laskur * [[Eerik Jago]], võrkpallur * [[Jaak-Heinrich Jagor]], jooksja * [[Heinar Jahu]], kabetaja * [[Alo Jakin]], jalgrattur * [[Ado Jalakas]], maadleja * [[Konstantin Jalari]], poksija * [[Triinu Jalg]], kabetaja * [[Merilii Jalg]], kabetaja * [[Erkki Jallai]], murdmaasuusataja * [[Richard Jan]], poksija * [[Avo Jans]], korvpallur * [[Georg Janson]], jalgrattur * [[Anton Jastrebov]], jäähokimängija * [[Eneli Jefimova]], ujuja * [[Kaidi Jekimova]], jalgpallur * [[Timmo Jeret]], jalgrattur * [[Kadri Joa]], sõudja * [[Ain Joala]], veemootorisportlane * [[Ott Joala]], veemootorisportlane ja jalgpallur * [[Ernst Joll]], jalgpallur * [[Jürgen Joonas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Laura Joonas]], orienteeruja * [[Koit Joor]], poksija * [[Ain-Alar Juhanson]], triatleet * [[Martti Juhkami]], võrkpallur * [[Ants Juhvelt]], tennisist * [[Bruno Junk]], käija * [[Kalju Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Mikk Jurkatamm]], korvpallur * [[Tiiu Jurkatamm]], kergejõustiklane * [[Martin Jurtom]], korvpallur * [[Elisabeth Juudas]], laskesuusataja * [[Eduard Jõepere]], jalgpallur * [[Janari Jõesaar]], korvpallur * [[Kaarel Jõeväli]], mitmevõistleja * [[Gert Jõeäär]], jalgrattur * [[Anna Lotta Jõgeva]], mäesuusataja * [[Urmas Jõgi]], poksija * [[Jüri Jõul]], veemootorisportlane * [[Marta Jõumees]], sõudja * [[Ilmar-Olav Jõõras]], purje- ja veemootorisportlane * [[Rivo Jõõras]], veemootorisportlane * [[Andrei Jämsä]], sõudja * [[Andre Järva]], jalgpallur * [[Rein Järva]], korvpallur * [[Martin Järveoja]], autorallisõitja ja judoka * [[Nikolai Järveoja]], orienteeruja * [[Mihkel Järviste]], jalgpallur * [[Enar Jääger]], jalgpallur * [[Lisell Jäätma]], vibulaskur * [[Robin Jäätma]], vibulaskur * [[Peep Jöffert]], jalgrattur ja kiiruisutaja * [[Carlos Jürgens]], korvpallur * [[Oliver Jürgens]], jalgpallur * [[Markus Jürgenson]], jalgpallur * [[Sulev Jürgenson]], poksija * [[Jaan Jüris]], suusahüppaja * [[Janno Jürisson]], jalgpallur * [[Peeter Jürisson]], jahilaskur * [[Uku Jürjendal]], kikkpoksija * [[Helen Jürjo]], jooksja ja orienteeruja * [[Vello Jürjo]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Ademar Jürlau]], kergejõustiklane == K == * [[Kaido Kaaberma]], vehkleja, olümpiapronks * [[Urmas Kaal]], jalgpallur * [[Martin Kaalma]], jalgpallur * [[Harald Kaarmann]], eesti jalg- ja jääpallur * [[Evely Kaasiku]], orienteeruja * [[Keidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Kaidy Kaasiku]], jooksja ja murdmaasuusataja * [[Vello Kade]], veemotosportlane * [[Andres Kahk]], ammulaskur * [[Stefan Kaibald]], võrkpallur * [[Kaarel Kais]], rannavõrkpallur * [[Kristjan Kais]], rannavõrkpallur * [[Uno Kajak]], kahevõistleja ja suusahüppaja * [[Riina Kajari]], kergejõustiklane * [[Indrek Kajupank]], korvpallur * [[Ingrit Kala]], orienteeruja * [[Valter Kalam]], kergejõustiklane (sprinter) * [[Juhan Kalde]], maadleja * [[Sten Kalder]], veemootorisportlane * [[Sören Kaldma]], jalgpallur * [[Tiit Kaldma]], käsipallur * [[Urmas Kaldvee]], laskesuusataja * [[Leelo Kalju]], tennisist * [[Avo Kaljulaid]], võrkpallur ja sõudja * [[Marek Kaljumäe]], jalgpallur * [[Kaire Kaljurand]], jalgpallur * [[Kalle Kaljurand]], sulgpallur * [[Kristjan Kaljurand]], sulgpallur * [[Helgi Kaljuste]], sõudja * [[Kaupo Kaljuste]], jäähokimängija * [[Merli Kaljuve]], jalgpallur * [[Margit Kalk]], mitmevõistleja * [[Gustav Kalkun]], kergejõustiklane * [[Johannes Kalla]], tõstja ja raskejõustiklane * [[Juura Kallari]], maadleja * [[Madis Kallas]], kümnevõistleja * [[Miina Kallas]], jalgpallur * [[Ken Kallaste]], jalgpallur * [[Risto Kallaste]], jalgpallur * [[Toomas Kallaste]], jalgpallur * [[Carmel Kallemaa]], iluvõimleja * [[Marek Kalmus]], kulturist ja jalgrattur * [[Rein Kamarik]], vehkleja * [[Gert Kams]], jalgpallur * [[Aadu Kana]], korvpallur * [[Kaie Kand]], seitsmevõistleja * [[Toomas Kandimaa]], korvpallur * [[Lembit Kandrov]], poksija * [[Anton Kanepi]], poksija * [[Harald Kanepi]], poksija * [[Kaia Kanepi]], tennisist * [[Tanel Kangert]], jalgrattur * [[Julius Kangur]], ujuja * [[Kristjan Kangur]], korvpallur * [[Martin Kangur]], autorallisõitja * [[Gerd Kanter]], kergejõustiklane (kettaheide), olümpiavõitja, maailmameister * [[Oskar Kaplur]], maadleja * [[Sander Kapper]], jalgpallur * [[Liis Kapten]], triatleet * [[Aleksandr Karavajev]], korvpallur * [[Anu Karavajeva]], võrkpallur * [[Richard Karelson]], maadleja * [[Oskari Kargu]], jalgrattur * [[Martin Karis]], saalihokimängija * [[Roman Kariste]], poksija * [[Henn Karits]], võrkpallur * [[Nigul Karits]], poksija * [[Urmas Karlson]], jalgrattur * [[Edmund Karp]], jalgpallur * [[Kenneth Karp]], kabetaja * [[Andra Karpin]], jalgpallur * [[Tõnis Kartau]], suusahüppaja * [[Fred Karu]], ujuja * [[Kristin Karu]], kergejõustiklane * [[Martin Kase]], jalgpallur * [[Robert Kasela]], sulgpallur * [[Tõnis Kasemets]], autovõidusõitja * [[Indrek Kaseorg]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Kärt Kaseorg]], jalgpallur * [[Mari Kaseväli]], orienteeruja * [[Aleksander Kask (tõstja)|Aleksander Kask]], tõstja * [[Heino Kask (ajakirjanik)|Heino Kask]], veepallur * [[Kristjan Kask (jalgpallur)|Kristjan Kask]], jalgpallur * [[Ants Kass]], kergejõustiklane * [[Leonhard Kass]], jalgpallur * [[Elmo Kassin]], murdmaasuusataja * [[Osvald Kastanja]], jalgpallur * [[Johannes Kaubi]], maadleja * [[Tõnu Kaukis]], kergejõustiklane * [[Kalle Kaupmees]], jalgrattur * [[Eerik Kedars]], tennisist * [[Erik Keedus]], korvpallur * [[Avo Keel]], võrkpallur ja võrkpallitreener * [[Markkus Keel]], võrkpallur * [[Martti Keel]], võrkpallur * [[Kaimu Keerak]], sambomaadleja ja judoka * [[Tamara Keerd]], lauatennisist * [[Rait Keerles]], korvpallur * [[Ülle Kell]], vibulaskja * [[Adam Kelly]], vasaraheitja * [[Aksel Kersna]], tõstja ja kuulitõukaja * [[Silver Kerna]], jäähokimängija * [[Lembit Kesa]], poksija * [[Kert Kesküla]], korvpallur * [[Reinhold Kesküll]], kergejõustiklane * [[Felix Kibbermann]], maletaja * [[Karolina Kibbermann]], võrkpallur * [[Marvi Kibe]], sõudja * [[Tõnu Kibena]], võrkpallur * [[Eva-Lotta Kiibus]], iluuisutaja * [[Kaarel Kiidron]], jalgpallur * [[Olev Kiirend]], maadleja * [[Endel Kiisa]], motosportlane * [[Janek Kiisman]], jalgpallur * [[Ott Kiivikas]], kulturist * [[Juhan Kikas]], tõstja * [[Irina Kikkas]], iluvõimleja * [[Matti Killing]], sõudja * [[Marko Kilp]], murdmaasuusataja * [[Juhan Kilumets (ajakirjanik)|Juhan Kilumets]], kergejõustiklane * [[Tarmo Kink]], jalgpallur * [[Hain Kinks]], suusataja * [[Herbert Kipp]], jalgpallur * [[Helmuth Kippar]], jalgpallur * [[Priidik Kippar]], poksija * [[Marco Kirm]], kergejõustiklane * [[Erika Kirpu]], vehkleja * [[Jaan Kirsipuu]], jalgrattur * [[Mall Kirsipuu]], ratsutaja * [[Rein Kirsipuu]], jalgrattur * [[Robert Kirss]], jalgpallur * [[Magnus Kirt]], odaviskaja * [[Mihkel Kirves]], korvpallur * [[Keio Kits]], jooksja * [[Kristjan Kitsing]], korvpallur * [[Ene-Lille Kitsing-Jaanson]], korvpallur * [[Andero Kivi]], jalgpallur * [[Ann Marii Kivikas]], kergejõustiklane * [[Arvo Kivikas]], orienteeruja * [[Kenny Kivikas]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Kaur Kivila]], jalgpallur * [[Raul Kivilo]], vibulaskur * [[Liis Kiviloo]], võrkpallur * [[Merle Kivimets]], kergejõustiklane * [[Sirkka-Liisa Kivine]], kergejõustiklane * [[Alfred Kivisaar]], sulgpallur * [[Kätlin Kivisild]], purjetaja * [[Vahur Kivisild]], kümnevõistleja * [[Arne Kivistik]], orienteeruja * [[Kaur Kivistik]], kergejõustiklane * [[Elmar Klaos]], jalgpallur * [[Dzintar Klavan]], jalgpallur * [[Ragnar Klavan]], jalgpallur * [[Marielle Kleemeier]], eesti sprinter ja tõkkejooksja * [[Karl Klein]], ujuja * [[Martin Klein]], maadleja * [[Margus Klementsov]], orienteeruja ja rogainija * [[Bert Klemmer]], jalgpallur * [[Karel-Sander Kljuzin]], kergejõustiklane ja orienteeruja * [[Aleksander Klumberg]], kergejõustiklane * [[Vilve Kodanik]], sõudja * [[Arvo Kohv]], sõudja * [[Harri Koiduste]], maadleja * [[Lembit Koik]], veepallur * [[Tiit Koitnurm]], jalgrattur * [[Kaspar Kokk]], murdmaasuusataja * [[Jan Kokla]], jalgpallur * [[Marko Koks]], käsipallur * [[Ivo Kolk]], karateka ja kergejõustiklane * [[Reena Koll]], teivashüppaja * [[Kristo Kollo]], võrkpallur ja rannavõrkpallur * [[Edgar Kolmpere]], kergejõustiklane ja jääpallur * [[Kristjan Kombe]], jäähokimängija * [[Kaja Komissarov]], ujuja * [[Robert Kompus]], kergejõustiklane * [[Tiina Kompus]], allveesportlane * [[Artur Konontšuk]], korvpallur * [[Oliver Konsa]], jalgpallur * [[Tristan Konso]], kümnevõistleja * [[Einar Kont]], maadleja * [[Anett Kontaveit]], tennisist * [[Andres Koogas]], jalgpallur * [[Ferdinand Koorits]], poksija * [[Kaido Koppel]], jalgpallur * [[Lovise Harriette Koppel]], orienteeruja * [[Valentin Kordas]], võrkpallur * [[Greta Korju]], võistlustantsija * [[Kevin Korjus]], autosportlane * [[Elmar Korko]], sõudja ja jääpallur * [[Tristan Koskor]], jalgpallur * [[Artur Kotenko]], jalgpallur * [[Johannes Kotkas]], maadleja * [[Toivo Kotov]], orienteeruja * [[Maik-Kalev Kotsar]], korvpallur * [[Peeter Koval]], mootorrattasportlane * [[Arvo Kraam]], jalgpallur * [[Argos Kracht]], ujuja * [[Evi Krass]], kergejõustiklane * [[Evald Kree]], tennisist ja jäähokimängija * [[Liina Kree]], sõudja * [[Aleksander Kreek]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Ardo Kreek]], võrkpallur * [[Kristiina Kresmer]], murdmaasuusataja * [[Gert Krestinov]], motosportlane * [[Heino Krevald]], korvpallur * [[Kerr Kriisa]], korvpallur * [[Sindra Kriisa]], iluuisutaja * [[Valmo Kriisa]], korvpallur * [[Kalle Kriit]], jalgrattur * [[Anatoli Krikun]], korvpallur * [[Eron Krillo]], jalgpallur * [[Heinrich Kristal]], maadleja * [[Marko Kristal]], jalgpallur * [[Georg Kristjanson]], maadleja * [[Uku Renek Kronbergs]], kergejõustiklane * [[Heldur Kroon]], poksija * [[Pavel Kružajev]], võrkpallur * [[Tiina Krutob]], allveeujuja ja saalihokimängija * [[Tiit Krutob]], allveeujuja * [[Parri Kruuda]], võrkpallur * [[Heino Kruus]], korvpallur * [[Helgi Kruusa]], sõudja * [[Herman Kruusenberg]], maadleja * [[Vlada Kubassova]], naisjalgpallur * [[Elju Kubi]], kettaheitja * [[Daisy Kudre]], orienteeruja * [[Doris Kudre]], orienteeruja * [[Raul Kudre]], orienteeruja * [[Fred Kudu]], kergejõustiklane * [[Heino Kuivjõgi]], purjetaja * [[Milvi Kuivkaev]], lauatennisist * [[Aigar Kukk]], kergejõustiklane * [[Kati Kukk]], purjetaja * [[Margus Kukk (ujuja)|Margus Kukk]], ujuja * [[Mihkel Kukk (sportlane)|Mihkel Kukk]], odaviskaja * [[Sigvard Kukk]], jalgrattur * [[Õilme Kukk]], eesti sõudja ja koroonamängija * [[Merili Kukuškin]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Anna Kula]], purjetaja * [[Jakob Kulbin]], laskesuusataja * [[Andres Kull]], laskesportlane * [[Kaia Kulla]], ujuja * [[Ilmar Kullam]], korvpallur * [[Valentina Kullam]], korvpallur * [[Gert Kullamäe]], korvpallur * [[Kristian Kullamäe]], korvpallur * [[Kadi Kullerkann]], võrkpallur * [[Alma Kullerkupp]], kergejõustiklane * [[Karl Kullisaar]], maadleja * [[Peeter Kulm]], ujuja ja veepallur * [[Martin Kupper]], kettaheitja * [[Tanel Kurbas]], korvpallur * [[Jürgen Kuresoo]], jalgpallur * [[Toivo Kurg]], tõstja * [[Õnne Kurg]], murdmaasuusataja * [[Elgi Kurul]], sõudja * [[Heinrich Kurvet]], poksija * [[Alo Kuslap]], sõudja * [[Kaur Kuslap]], sõudja * [[Igor Kuzmin]], sõudja * [[Martin Kutman]], kergejõustiklane * [[Nora Kutti]], eesti ujuja ja kergejõustiklane * [[Gregor Kuuba]], korvpallur * [[Kristin Kuuba]], sulgpallur * [[Mati Kuulmann]], jääpurjetaja ja purjetaja * [[Roman Kuura]], poksija * [[Ken Kuusk]], jäähokimängija * [[Kristina Kuusk]], vehkleja * [[Henn Kuuskme]], poksija * [[Aivar Kuusmaa]], korvpallur * [[Kaisa Kuusnõmm]], kulturist * [[Aarne Kõiv]], maadleja * [[Karl Kõiv]], tõstja * [[Kauri Kõiv]], laskesuusataja * [[Küllo Kõiv]], maadleja * [[Vaike Kõresaar]], kergejõustiklane * [[Marge Kõrkjas]], ujuja * [[Uku Kõrre]], jalgpallur * [[Mait Käbin]], korvpallur * [[Risto Kägo]], jalgpallur * [[Kristen Kähr]], jalgpallur * [[Lauri Käi]], ujuja * [[Mattias Käit]], jalgpallur * [[Uno Källe]], jooksja * [[Martin Käos]], jalgpallur * [[Olle Kärner]], orienteeruja * [[Rain Kärner]], korvpallur * [[Algo Kärp]], murdmaasuusataja * [[Enn Kääni]], ujuja ja veepallur * [[Katrin Käärt]], kergejõustiklane * [[Silver Kübar]], motosportlane * [[Kaido Külaots]], maletaja * [[Susan Külm]], laskesuusataja * [[Kalev Külv]], kettaheitja * [[Valter Külvet]], kümnevõistleja * [[Peeter Kümmel]], murdmaasuusataja * [[Grete-Lilijane Küppas]], jalgpallur * [[Herbert Kütt]], poksija * [[Johannes Kütt]], kiiruisutaja * [[Kert Kütt]], jalgpallur == L == * [[Kertu Laak]], võrkpallur * [[Osvald Laan]], maadleja * [[Aleksander Rudolf Laane]], tõstja * [[Rait-Riivo Laane]], korvpallur * [[René Laane]], jõutõstja ja poksija * [[Tanel Laanmäe]], odaviskaja * [[Kunnar Laansalu]], vasaraheitja * [[Getter Laar]], jalgpallur * [[Ave-Lii Laas]], jalgpallur * [[Karl Laas]], kergejõustiklane * [[Martin Laas]], jalgrattur * [[Liina Laasma]], odaviskaja * [[Ülo Laaspere]], kergejõustiklane * [[Gustav Ladva]], poksija * [[Tuulikki Laesson]], maletaja * [[Mart Laga]], korvpallur * [[Aina Lagus]], sõudja * [[Lauri Lahesalu]], jäähokimängija * [[Arnold Laidva]], poksija * [[Karin Laine]], murdmaasuusataja * [[Tormis Laine]], mäesuusataja * [[Toivo Laitamm]], poksija * [[Mark Lajal]], tennisist * [[Mart Lajal]], motosportlane * [[Madis-Tõnu Lambin]], veemotosportlane * [[Enno Lamp]], sõudja * [[Marja-Liisa Landar]], kergejõustiklane * [[Rudolf Lange (poksija)|Rudolf Lange]], poksija * [[Marko-Matteus Langel]], ujuja * [[Nataly Langerbaur]], iluuisutaja * [[Arne Laos (treener)|Arne Laos]], korvpallur * [[Jaan Laos]], sõudja * [[Kristen Lapa]], jalgpallur * [[Villem Lapimaa (tennisist)|Villem Lapimaa]], tennisist * [[Elle Lapp]], korvpallur * [[August Lass]], jalgpallur * [[Sulev Laugasson]], poksija * [[Karl Patrick Lauk]], jalgrattur * [[Rauno Laumets]], jooksja * [[Ülo Laumets]], korvpallur * [[Emil Laur]], tennisist * [[Leho Laurine]], maletaja * [[Tiina Laurisson]], vibusportlane * [[Vallo Leet]], poksija ja pesapallur * [[Aldo Leetoja]], kahevõistleja * [[Katrina Lehis]], vehkleja * [[Kadri Lehtla]], laskesuusataja * [[Kaire Leibak]], kolmikhüppaja * [[Lauri Leis]], kergejõustiklane * [[Toomas Leius]], tennisist * [[Viktoria Leks]], kõrgushüppaja * [[Märt Lelle]], sõudja * [[Johannes Lello]], jalgpallur * [[Lauri Lelumees]], käija * [[Jaan Lember]], kümnevõistleja * [[Nora Lember]], võrkpallur * [[Veiko Lember]], võrkpallur * [[Anneken Lemberg]], rogainija * [[Marek Lemsalu]], jalgpallur * [[Jaan Lentsius]], korvpallur * [[Aigar Leok]], motosportlane * [[Tanel Leok]], mootorrattasportlane * [[Väino Leok]], veemotosportlane * [[Raido Leokin]], jalgpallur * [[Ellen Leonova]], võrkpallur * [[Martin Lepa]], jalgpallur * [[Laura Lepasalu]], jalgrattur * [[Marko Lepik]], jalgpallur * [[Sander Lepik]], jalgpallur * [[Tõnu Lepik]], kaugushüppaja * [[Brent Lepistu]], jalgpallur * [[Sergei Lepmets]], jalgpallur * [[Tõnno Lepmets]], korvpallur * [[Voldemar Lepperk]], kergejõustiklane ja sõudja * [[Evi Leppik]], sõudja * [[Lea Leppik]], eesti orienteeruja, rogainija ja kabetaja * [[Taavet Leppik]], võrkpallur * [[Roland Lessing]], laskesuusataja * [[Ferdinand Lester]], poksija * [[Allar Levandi]], kahevõistleja * [[Annely Levandi]], sõudja * [[Arlet Levandi]], iluuisutaja * [[Anton Levkovitš]], jäähokimängija * [[Ervin Liebert]], kirimaletaja ja tõstja * [[Janno Ligur]], rallikrossisõitja * [[Mirjam Liimask]], tõkkejooksja * [[Gerli Liinamäe]], iluuisutaja * [[Haldur Liinar]], poksija * [[Aivo Liiv]], ujuja * [[Marten Liiv]], kiiruisutaja * [[Aivi Liiv-Kulla]], ujuja * [[Frank Liivak]], jalgpallur * [[Jaanus Liivak]], korvpallur * [[Kadri Liivak]], iluvõimleja * [[Kalle Liivamägi]], ujuja * [[Aleksander Lilender]], poksija * [[Arvo Lill]], korvpallur * [[Harri Lill]], kurlingumängija * [[Heino Lill]], korvpallur * [[Jüri Lill]], veemootorisportlane * [[Tõnu Lillelaid]], kergejõustiklane, rogainija ja seiklussportlane * [[Risto Lillemets]], kümnevõistleja * [[Jaanus Lillepuu]], võrkpallur * [[Robin Limberg]], jalgpallur * [[Nikolai Linberg]], jalgpallur * [[Alari Lindmäe]], lauatennisist * [[Joel Lindpere]], jalgpallur * [[Inno Ling]], orienteeruja * [[Henno Linn]], võrkpallur * [[Sander Linnus]], triatleet ja orienteeruja * [[Marko Lipp]], jalgpallur * [[Valdo Lips]], korvpallur * [[Jaak Lipso]], korvpallur * [[Li Lirisman]], karateka * [[Oleg Ljadov]], jalgrattur ja triatleet * [[Erhard Loit]], poksija * [[Karoliine Loit]], vehkleja * [[Meelis Loit]], vehkleja * [[Priit Lokutšievski]], korvpallur * [[Pavel Londak]], jalgpallur * [[Katrin Loo]], jalgpallur * [[Martin Loo]], jalgrattur * [[Rudolf Loo]], maadleja * [[Johannes Looaru]], maadleja * [[Viljar Loor]], võrkpallur * [[Arnold Loorits]], maadleja * [[Arvo Loorits]], jalgrattur, suusataja ja sõudja * [[Timo Loorits]], sõudja * [[Jürgen Lorenz]], jalgpallur * [[Pavel Loskutov]], maratonijooksja * [[Jüri Lossmann]], pikamaajooksja * [[Meelis Ludvig]], maadleja * [[Marko Luhamaa]], karateka * [[Arnold Luhaäär]], tõstja * [[Olaf Luiga]], tõstja * [[Helmuth Luik]], maletaja * [[Juhan Luik]], mäesuusataja * [[Leila Luik]], pikamaajooksja * [[Liina Luik]], pikamaajooksja * [[Lily Luik]], pikamaajooksja * [[Margus Luik]], käija * [[Mihkel-Matteus Luik]], käsipallur * [[Jan Lukats]], jäähokimängija * [[Marco Lukka]], jalgpallur * [[Tiit Luman]], automudelisportlane * [[Tõnu Lume]], maadleja * [[Erm Lund]], tõstja * [[Liisa-Maria Lusti]], mitmevõistleja * [[Siim Luts]], jalgpallur * [[Toivo Luts]], poksija * [[Ormar Lutsberg]], orienteeruja * [[Timo Lõhmus]], võrkpallur * [[Janika Lõiv]], jalgrattur * [[Saron Läänmäe]], jalgpallur * [[Rein Lüüs]], tennisist * [[Villem Lüüs]], kabetaja * [[Valve Lüütsepp-Kaasik]], korvpallur == M == * [[August Maalstein]], kergejõustiklane * [[Silver Maar]], võrkpallur * [[Alfred Maasik]], kergejõustiklane * [[Laura Maasik]], kergejõustiklane * [[Nigul Maatsoo]], poksija * [[Tiit Madalvee]], maadleja * [[Merike Madar]], kulturist * [[Alla Madisson]], allveesportlane * [[Reimo Madissoo]], jalgpallur * [[Jaak Mae]], murdmaasuusataja * [[Paul Maibaum]], maadleja * [[Raivo Maimre]], jalgrattur * [[Martin Maiste]], maadleja * [[Meelis Maiste]], sulgpallur * [[Kristjan Makke]], korvpallur * [[Ülo Mallene]], kergejõustiklane * [[Lauri Malsroos]], orienteeruja * [[Egert Malts]], suusahüppaja * [[Endla Mandel]], sõudja * [[Juhan Mandre]], kergejõustiklane * [[Siim Mandre]], maletaja ja poksija * [[Rene Mandri]], jalgrattur * [[Kristo Mangelsoo]], korvpallur * [[Johannes Mannert]], auto- ja motosportlane * [[Tatjana Mannima]], murdmaasuusataja * [[Kalev Margus]], sõudja * [[Herol Marjak]], ujuja * [[Mati Mark]], laskesportlane * [[Reno Mark]], jalgpallur * [[Marek Marksoo]], tennisist * [[Ago Markvardt]], kahevõistleja * [[Margaret Markvardt]], ujuja * [[Kristian Marmor]], jalgpallur * [[Kati-Kreet Marran]], sulgpallur * [[Roman Martõnenko]], iluuisutaja * [[Nikolai Mašitšev]], jalgpallur * [[Juho Matsalu]], jalgpallur * [[Martin Matsi]], poksija * [[Peeter Matsov]], poksija * [[Ain Matvere]], sulgpallur * [[Eve-Mai Maurer]], ujuja * [[Lembit Maurer]], poksija * [[Triin-Karoliina McGonigle]], ujuja * [[Marko Meerits]], jalgpallur * [[Rihard Meesit]], jalgpallur * [[Keity Meier]], mootorrattasportlane * [[Maaris Meier]], jalgrattasportlane * [[Rudolf Meijel]], veemootorisportlane * [[Toni Meijel]], ujuja * [[Tõnu Meijel]], ujuja ja viievõistleja * [[Johan Meimer]], kergejõustiklane * [[Lea Meller]], sumomaadleja * [[Argo Meresaar]], võrkpallur * [[Ülle Merisalu]], ujuja * [[Enn Meriväli]], laskur * [[Hardi Mets]], autosportlane ja purjetaja * [[Karol Mets]], jalgpallur * [[Udo Mets]], autosportlane ja lauatennisist * [[Nino Metsar]], ujuja * [[Peeter Metsar]], korvpallur * [[Vello Metsis]], poksija * [[Väino Metsis]], poksija * [[Margus Metstak]], korvpallur * [[Kaupo Metsur]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Pärtel Mettig]], korvpallur * [[Juhan Mettis]], judoka * [[Mihkel Migasto]], poksija * [[Madis Mihkels]], jalgrattur * [[Markus Miiter]], jalgpallur * [[Jakob Miil]], tõstja ja maadleja * [[Mairo Miil]], jalgpallur * [[Kristiine Miilen]], võrkpallur * [[Maarija Mikiver]], jalgpallur * [[Gunnar Mikk]], korv- ja võrkpallur * [[Eliise Mikomägi]], jõutõstja * [[Anna Maria Millend]], tõkkejooksja * [[Martin Miller]], jalgpallur * [[Sander Mirme]], rogainija * [[Aleksander Mitt]], kiiruisutaja * [[Enrico-Egon Mitt]], mäesuusataja * [[Raido Mitt]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Ille Molloka]], sõudja * [[Johannes Moor]], motosportlane * [[Aino Moorlat]], jalgrattur * [[Anastassia Morkovkina]], jalgpallur * [[Merle Morrisson]], sõudja * [[Allika Inkeri Moser]], teivashüppaja * [[Selma Multer]], korvpallur * [[Janne Mumme]], kabetaja * [[Peeter Munitsõn]], sulgpallur * [[Margus Murakas]], autosportlane, rallisõitja * [[Madli Murel]], kolmevõistleja * [[Mehis Muru]], orienteeruja * [[Olvi Murumets]], kergejõustiklane * [[Raul Must]], sulgpallur * [[Raiko Mutle]], jalgpallur * [[Guido Muttikas]], ujuja * [[Malle Mõistlik]], võrkpallur ja sulgpallur * [[Vally Mõistlik]], korvpallur * [[Julija Mõnnakmäe]], võrkpallur * [[Erich Mõtlik]], ujuja ja veepallur * [[Roman Mõtlik]], jalgpallur * [[Ain Mõttus]], maadleja * [[Arvo Mõttus]], maadleja * [[Epp Mäe]], maadleja * [[Jarek Mäestu]], sõudja * [[Aleksander Mägi (jalgpallur)|Aleksander Mägi]], jalgpallur * [[Janar Mägi]], käsipallur * [[Maris Mägi]], kergejõustiklane * [[Rasmus Mägi]], kergejõustiklane * [[Voldemar Mägi]], maadleja * [[Helary Mägisalu]], maadleja * [[Miko Mälberg]], ujuja * [[Alfred Mäll]], tõstja * [[Valter Mäng]], jalgpallur * [[Ants Mängel]], sulgpallur * [[Kalle Männama]], jalgrattur * [[Silver Mäoma]], jalgpallur * [[Talvi Märja]], tennisist * [[Markko Märtin]], autorallisõitja * [[Risto Mätas]], odaviskaja * [[Conrad Mölder]], jäähokimängija * [[Janika Mölder]], iluvõimleja * [[Marleen Mülla]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Mihkel Müller]], maadleja * [[Peeter Mürk]], tõstja * [[Valter Mürk]], poksija * [[Martin Müürsepp]], korvpallur == N == * [[Mart Naaber]], võrkpallur * [[Tõnis Naarits]], maadleja * [[Heiki Nabi]], maadleja, maailmameister, olümpiahõbe * [[Virge Naeris]], kergejõustiklane * [[Andrus Nagel]], korvpallur * [[Konstantin Nahk]], jalgpallur * [[Gerlin Naisson]], jalgpallur * [[Priit Narusk]], murdmaasuusataja ja laskesuusataja * [[Mai Narva]], maletaja * [[Regina Narva]], maletaja * [[Triin Narva]], maletaja * [[Andrei Nazarov]], kergejõustiklane (kümnevõistlus) * [[Karl Erik Nazarov]], tõkkejooksja * [[Ingrid Neel]], tennisist * [[Mihkel Neelus]], tõstja ja maadleja * [[Leopold Neeme]], poksija * [[Tarmo Neemelo]], jalgpallur * [[Martin Neerot]], sõudja * [[Heleri-Anete Neider]], jalgpallur * [[Tiiu Neiland]], tennisist * [[Voldemar Neiland]], maadleja ja tõstja * [[Terje Neitsov]], sõudja * [[Lembit Nelke]], käsipallur * [[Harri Neppi]], tennisist * [[Artur Neuman-Tarimäe]], jalgpallur * [[Kelly Nevolihhin]], pikamaajooksja * [[Meinhard Niglas]], maadleja * [[Piret Niglas]], suusataja * [[Hugo Nigol]], jääpurjetaja * [[Heiko Niidas]], korvpallur * [[Herbert Niiler]], korvpallur * [[Jaan Niinep]], laskur * [[Marek Niit]], kergejõustiklane * [[Priidu Niit]], kettaheitja * [[Johannes Niks]], jalgpallur * [[Ants Nisu]], maadleja * [[Oskar Nisu]], jalgrattur * [[Jüri Nisumaa]], maadleja * [[Martin Noodla]], käsipallur * [[Erki Nool]], kergejõustiklane (kümnevõistlus), olümpiavõitja * [[Aivo Noormets]], kergejõustiklane * [[Marek Noormets]], korvpallur * [[Voldemar Noormägi]], tõstja * [[Andi Noot]], keskmaajooksja * [[Peeter Noppel]], poksija * [[Nikolai Novosjolov]], vehkleja, maailmameister * [[Rauno Nurger]], korvpallur * [[Tiiu Nurmberg]], mäesuusataja * [[Liidia Nurme]], tennisist * [[Tiidrek Nurme]], kergejõustiklane * [[Kaarel Nurmsalu]], suusahüppaja ja kahevõistleja * [[Laura Nurmsalu]], vibulaskur * [[Laura Nuudi-Da Silva]], ujuja * [[Kristi Nõlvak]], võrkpallur * [[Kusti Nõlvak]], rannavõrkpallur * [[Brett Nõmm]], korvpallur * [[Karl-Romet Nõmm]], jalgpallur * [[Ott Nõmm]], jalgpallur * [[Reigo Nõmm]], korvpallur * [[Aare Nõmme]], poksija * [[Aksel Nõmmela]], jalgrattur == O == * [[Kristjan Oja]], laskesuusataja * [[Rait Oja]], jalgpallur * [[Reimo Oja]], jalgpallur * [[Silvia Oja]], suusataja ja ujuja * [[Sten Oja]], rallikrossisõitja * [[Oliver Ojakäär]], tennisist * [[Grete Ojala]], jalgpallur * [[Kati Ojaloo]], vasaraheitja * [[Henrik Ojamaa]], jalgpallur * [[Hindrek Ojamaa]], jalgpallur * [[Marten Ojapõld]], autosportlane * [[Triin Ojaste]], murdmaasuusataja * [[Annely Ojastu]], kergejõustiklane ja invasportlane * [[Eino Ojastu]], kergejõustiklane * [[Linda Ojastu]], kergejõustiklane * [[Mart Ojavee]], jalgrattur * [[Malle Ojokas]], sõudja * [[Arved Oksaar]], jooksja * [[Maaren Olander]], jalgpallur * [[Grete Olde]], maletaja * [[Hendrik Olde]], maletaja * [[Margareth Olde]], maletaja * [[Kairit Olenko]], kergejõustiklane * [[Gert Olesk]], jalgpallur * [[Peeter Olesk (laskesportlane)|Peeter Olesk]], laskesportlane * [[Raul Olle]], murdmaasuusataja * [[Ervin Ollik]], jalgpallur * [[Ülo Ollis]], jalgpallur * [[Sten Olmre]], korvpallur * [[Villi Olumets]], maadleja * [[Andres Olvik]], ujuja * [[Andres Oper]], jalgpallur * [[Deyvid Oprja]], mäesuusataja * [[Oliver Orav]], võrkpallur * [[Saara Orav]], tennisist * [[Vello Orav]], laskesportlane * [[Anna Maria Orel]], vasaraheitja * [[Anatoli Org]], ujuja * [[Karl Orren]], jalgpallur * [[Jüri Otsmaa]], kergejõustiklane * [[Miia Ott]], kergejõustiklane * [[Rein Ottoson]], purjesportlane == P == * [[Asko Paade]], korvpallur * [[Aarne Paal]], sõudja * [[Aino Paal]], suusataja * [[Heinrich Paal]], jalg- ja jääpallur * [[Rudolf Paal]], jalgpallur * [[Juhan Paalo]], sõudja * [[Merilin Paalo]], võrkpallur * [[Sten-Egert Paap]], jalgpallur * [[Martin Paasoja]], korvpallur * [[Ain Paavo]], tõstja ja kulturist * [[Matti Paavo]], laskesuusataja * [[Marko Pachel]], ujuja * [[Raiko Pachel]], ujuja * [[Martin Padar]], judoka * [[Enri Pahapill]], kümnevõistleja * [[Mikk Pahapill]], kümnevõistleja * [[Tiit Pahapill]], kõrgushüppaja * [[Enna Paikre]], iluvõimleja ja kergejõustiklane * [[Signe Paisjärv]], lauatennisist * [[Ave Pajo]], jalgpallur * [[Karl Pajumäe]], maadleja * [[Märten Pajunurm]], jalgpallur * [[Rein Pajur]], poksija * [[Aino-Eliise Pajusalu]], sõudja * [[Kaisa Pajusalu]], sõudja * [[Raimo Pajusalu]], võrkpallur * [[Rauno Pajuviidik]], maadleja * [[Karl Palatu]], jalgpallur * [[Kersti Paldis]], sõudja * [[Ando Palginõmm]], kergejõustiklane * [[Katre Sofia Palm]], mitmevõistleja * [[Valter Palm]], poksija * [[Uno Palu]], kergejõustiklane * Sten Palu, kergejõustiklane * [[Kevor Palumets]], jalgpallur * [[Kristjan Palusalu]], maadleja, olümpiavõitja * [[Hannula-Katrin Pandis]], orienteeruja * [[Ingmar Krister Paplavskis]], jalgpallur * [[Egon Parbo]], jalg- ja korvpallur * [[Enn Parbo]], korvpallur * [[Sergei Pareiko]], jalgpallur * [[Jaak Parmas]], tennisist * [[Tiiu Parmas]], tennisist * [[Salme Parming]], iluvõimleja * [[Helgi Parts]], kergejõustiklane * [[Raivo Parts]], sõudja * [[Elina Partõka]], ujuja * [[Kaija Parve]], laskesuusataja * [[Martti Parve]], laskesuusataja ja orienteeruja * [[Jekaterina Patjuk]], kergejõustiklane * [[Mait Patrail]], käsipallur * [[Andero Pebre]], jalgpallur * [[Marek Peeba]], veemotosportlane * [[Lembit Peegel]], poksija * [[Taavi Peetre]], kuulitõukaja * [[Raivo Peetsmann]], veemotosportlane * [[Rasmus Peetson]], jalgpallur * [[Rauno Pehka]], korvpallur * [[Triin Peips]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Nette Peit]], võrkpallur * [[Meelis Peitre]], jalgpallur * [[Liis Pello]], jalgpallur * [[Kalev Pensa]], tõstja * [[Juku Pent]], suusataja * [[Leho Pent]], tõstja * [[Sten Pentus]], autosportlane * [[Sten Perillus]], võrkpallur * [[Indrek Pertelson]], judoka * [[Silvia Pertens]], võrkpallur * [[Eveli Peterson]], murdmaa- ja laskesuusataja * [[Harald Peterson]], eesti jalgrattur, kiiruisutaja ja sõjaväelane * [[Pirjo Peterson]], jalgpallur * [[Tiiu Peterson]], sõudja * [[Voldemar Peterson]], jalgpallur * [[Aleksandr Petrov (jäähokimängija)|Aleksandr Petrov]], jäähokimängija * [[Andres Petrov]], snuukrimängija * [[Niina Petrõkina]], iluuisutaja * [[Elisabeth Pihela]], kõrgushüppaja * [[Ants Pihelgas]], veemotosportlane * [[Arnold Pihlak]], jalgpallur * [[Han Hendrik Piho]], kahevõistleja * [[Kail Piho]], kahevõistleja * [[Raigo Piho]], eesti lohesurfar, endine karateka ja kahevõistleja * [[Ingrid Piht]], orienteeruja * [[Kristofer Piht]], jalgpallur * [[Linda Piiper]], kabetaja * [[Ly Piir]], iluuisutaja * [[Uno Piir]], jalgpallur * [[Kätlin Piirimäe]], kuulitõukaja * [[Raio Piiroja]], jalgpallur * [[Eugen Piisang]], kergejõustiklane * [[August Pikker]], maadleja * [[Veronika Pikkel]], kabetaja * [[Tambet Pikkor]], kahevõistleja * [[Aavo Pikkuus]], jalgrattur, olümpiavõitja * [[Ahto Pilisner]], sõudja * [[Aado Pind]], sõudja * [[Inge Pind]], sõudja * [[Ain Pinnonen]], käsipallur * [[Liane Pintsaar]], kergejõustiklane * [[Kalju Pitksar]], maletaja * [[Martin Plaser]], maadleja * [[Tarvo Ploom]], motosportlane * [[Otto Pohla]], maadleja * [[Õnne Pollisinski]], ujuja ja allveesportlane * [[Albert Poom]], poksija * [[Mart Poom]], jalgpallur * [[Ahmed Porkveli]], käsipallur * [[Valeri Pormann]], maadleja * [[Piret Pormeister]], murdmaasuusataja * [[Indrek Possul]], suusataja * [[Johan Possul]], maadleja * [[Sander Post]], jalgpallur * [[Guido Povar]], poksija * [[Helmut Praks]], poksija * [[Janno Prants]], laskesuusataja * [[Endel Press]], ujuja ja veepallur * [[Feliks Press]], maadleja * [[Kristjan Press]], maadleja * [[Aivar Priidel]], jalgpallur * [[Sten Priinits]], vehkleja * [[Igor Prins]], jalgpallur * [[Stanislav Prins]], jalgpallur * [[Jakob Proovel]], maadleja * [[Toomas Proovel]], maadleja * [[Albert Prosa]], jalgpallur * [[Eduard Prööm]], kergejõustiklane * [[Jaan Puidet]], korvpallur * [[Mariel Merlii Pulles]], murdmaasuusataja * [[Raimund Pundi]], võrkpallur * [[Raimo Punning]], maadleja * [[Keith Pupart]], võrkpallur * [[Eino Puri]], jalgpallur * [[Oliver Puri]], kergejõustiklane ja maadleja * [[Sander Puri]], jalgpallur * [[Ats Purje]], jalgpallur * [[Toomas Putmaker]], autosportlane * [[Helmut Puur]], maadleja * [[Alfred Puusaag]], tõstja * [[Edgar Puusepp]], maadleja * [[Martin Puusepp]], jalgrattur * [[Ingrid Puusta]], purjesportlane * [[Heino Puuste]], odaviskaja * [[Raimond Põder]], jalgpallur * [[Aita Põldma]], tennisist * [[Mirko Põldma]], jalgrattur * [[Tiina Põldmaa-Talv]], võrkpallur * [[Kristofer Põldme]], jalgpallur * [[Endel Põldsalu]], tõstja ja jõutõstja * [[Virve Põldsam]], kergejõustiklane * [[Henn Põlluste]], maadleja * [[Johan Põntson]], maadleja * [[Aalo Põvvat]], maletaja * [[Üllar Põvvat]], veemotosportlane * [[Ulvi Pärgma]], sõudja * [[Andre Pärn]], korvpallur * [[Hubert Pärnakivi]], kergejõustiklane * [[Reena Pärnat]], vibulaskur * [[Georg Pärnpuu]], lauatennisist * [[Marko Pärnpuu]], jalgpallur * [[Monika Pärnpuu]], sõudja * [[Armi Pärt]], käsipallur * [[Tõnu Pääsuke]], laskesuusataja * [[Johannes Pürn]], kergejõustiklane * [[Erki Pütsep]], jalgrattur == Q == == R == * [[Andrus Raadik]], võrkpallur * [[Anton Raadik]], poksija * [[Pille Raadik]], jalgpallur * [[Toomas Raadik]], korvpallur * [[Argo Raag]], maadleja * [[Kaljo Raag]], tõstja * [[Merle Raaliste]], sõudja * [[Helmut Raamat]], kergejõustiklane * [[Kerttu Rahe]], karateka * [[Ilse Rahnel]], kergejõustiklane * [[Silva Rahnel]], kergejõustiklane * [[Kristjan Rahnu]], kümnevõistleja * [[Risto Raid]], jalgrattur * [[Eedo Raide]], rallisõitja * [[Ülo Raidma]], võrkpallur * [[Erich Raidvee]], poksija * [[Sander Raieste]], korvpallur * [[Kenneth Raisma]], tennisist * [[Allar Raja]], sõudja * [[Andres Raja]], kümnevõistleja * [[Arvi Raja]], sõudja * [[Jan Rajevski]], jäähokimängija * [[Mark Rajevski]], jäähokimängija * [[Ülo Rammo]], poksija * [[Ellen Rand]], sõudja * [[Taavi Rand]], iluuisutaja * [[Jüri Randla]], mootorrattasportlane * [[Rein Randlane]], karateka * [[Margit Randver]], kergejõustiklane, teivashüppaja * [[Jüri Randviir]], maletaja * [[Valdu Rannaleet]], purilendur * [[Raul Rannaveer]], ujuja * [[Heiko Rannula]], korvpallur * [[Toomas Rapp]], sõudja * [[Ahto Raska]], maadleja * [[Andres Raska]], kergejõustiklane * [[Liina Raska]], ujuja * [[Gregor Rasva]], triatleet * [[Harry Rattus]], maadleja * [[Priit Raud]], lauatennisist * [[Kalju Raudjalg]], poksija * [[Andreas Raudsepp]], jalgpallur * [[Pavo Raudsepp]], murdmaasuusataja * [[Raimo Raudsepp]], triatleet * [[Art Raudva]], veemootorisportlane * [[Ago Rebane]], purjetaja * [[Kirti Rebane]], orienteeruja * [[Lembit Rebane]], korvpallur * [[Viiu Rebane]], orienteeruja * [[Aivar Rehemaa]], murdmaasuusataja * [[Katrin Rehemaa]], kergejõustiklane * [[Taavi Reigam]], korvpallur * [[Martin Reim]], jalgpallur * [[Elmar Reiman]], kergejõustiklane * [[Julius Reinans]], jalgpallur * [[Aleksander Reino]], poksija * [[Sven Reintak]], kergejõustiklane * [[Mikk Reintam]], jalgpallur * [[Harald Reinvald]], poksija * [[Sandra Reinvald]], korvpallur * [[Carmely Reiska]], iluvõimleja * [[Edgar Remmel]], lauatennisist * [[Vambola Remmel]], kergejõustiklane * [[Kevin Renno]], võitlussportlane * [[Bert Ribul]], BMX flatlandi sõitja * [[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja * [[Herol Riiberg]], jalgpallur * [[Enn Riisalu]], poksija * [[Boris Riisik]], jalgpallur * [[Joonas Riismaa]], korvpallur * [[Mait Riisman]], veepallur * [[Jorgen Rikberg]], korvpallur * [[Rait Rikberg]], võrkpallur * [[Arvo Rist]], kabetaja * [[Liisi Rist]], jalgrattur * [[Raivo Rist]], kabetaja * [[Taivo Rist]], kabetaja * [[Ranet Ristikivi]], jalgpallur * [[Siret Rits]], võrkpallur * [[Leelo Rivis]], käsipallur * [[Erika Roger]], suusataja * [[Aino Roht]], aerutaja ja sõudja * [[Hillar Rohtaru]], võrkpallur * [[Johan Rohtla]], ujuja * [[Laura Rohtla]], murdmaasuusataja * [[Urmas Rooba]], jalgpallur * [[Viktor Romanenkov]], iluuisutaja * [[Maria Romanjuk]], ujuja * [[Kuno Rooba]], orienteeruja * [[Meelis Rooba]], jalgpallur * [[Robert Rooba]], jäähokimängija * [[Ain Rool]], kabetaja * [[Voldemar Roolaan]], maadleja * [[Boris Roolaid]], ujuja * [[Egon Roolaid]], ujuja * [[Heldur Roone]], maadleja * [[Henri Roos]], murdmaasuusataja * [[Riivo Roose]], orienteeruja ja rogainija * [[Rasmus Roosleht]], kümnevõistleja * [[Sulev Roosma]], purjetaja ja jääpurjetaja * [[Mark Oliver Roosnupp]], jalgpallur * [[Salme Rootare]], maletaja * [[Vidrik Rootare]], maletaja * [[Jaan Roots]], maadleja * [[Maire Roots]], sõuda * [[Ilmar Rootsi]], jooksja * [[Vello Rootsi]], orienteeruja * [[Inna Rose]], laskur * [[Kristjan Rosenberg]], kümnevõistleja * [[Märt Rosenthal]], korvpallur * [[Künter Rothberg]], judoka * [[Ernst Rull]], laskur * [[Arp Rullingo]], kergejõustiklane * [[Indrek Rumma]], korvpallur * [[Hellat Rumvolt]], poksija * [[Raivo Russmann]], viievõistleja * [[Rain Ruuder]], kikkpoksija * [[Maido Ruusmann]], mootorisportlane * [[Voldemar Rõks]], jalg- ja jääpallur * [[Taavi Rähn]], jalgpallur * [[Aivar Räni]], vasaraheitja * [[Raido Ränkel]], murdmaasuusataja * [[Priit Rätsep]], mootorrattasportlane * [[Artur Rättel]], jalgpallur * [[Margus Rääk]], maadleja * [[Helmuth Räästas]], jalgpallur * [[Alfred Röding]], poksija * [[Eha Rünne]], kettaheitja ja kuulitõukaja * [[Helina Rüütel]], sulgpallur * [[Margit Rüütel]], tennisist * [[Henri Rüütli]], jalgpallur == S == * [[Kaimar Saag]], jalgpallur * [[Oskar Saag]], poksija * [[Kristo Saage]], korvpallur * [[Berit Saar]], kuulitõukaja ja kettaheitja * [[Kadi Liis Saar]], tennisist * [[Katriin Saar]], tennisist * [[Kevin Saar]], võrkpallur * [[Alex Saaremaa]], võrkpallur * [[Rivo Saaremäe]], lauatennisist * [[Anti Saarepuu]], murdmaasuusataja * [[Henn Saarmann]], maletaja * [[Herbert Saarne]], eesti jää- ja jalgpallur * [[Andrus Sabiin]], sõudja * [[Liis Saharov]], jalgpallur * [[Tõnis Sahk]], kaugushüppaja * [[Kaido Saks]], korvpallur * [[Kairi Saks]], sulgpallur * [[Ivo Saksakulm]], korvpallur * [[Raivo Saldre]], viievõistleja * [[Joseph Saliste]], jalgpallur * [[Jaak Salumets]], korvpallur * [[Erika Salumäe]], trekisõitja, olümpiavõitja * [[Jane Salumäe]], maratonijooksja * [[Jens Salumäe]], suusahüppaja * [[Priit Salumäe]], jalgrattur * [[Karl Robert Saluri]], kümnevõistleja * [[Kai-Riin Saluste]], sulgpallur * [[Kalli Samorodni]], sõudja * [[Ago Samoson]], orienteeruja * [[Aleksander Sannik]], maadleja * [[Arvi Sapas]], motosportlane * [[Taivo Sapas]], auto- ja motosportlane * [[Rauno Sappinen]], jalgpallur * [[Hille Sarapuu]], kiiruisutaja, jalgrattur ja motosportlane * [[Eneli Sarv]], jalgpallur * [[Elo Saue]], orienteeruja * [[Eveli Saue]], laskesuusataja * [[Raoul Saue]], jääpallur ja jäähokimängija * [[Maarja Saulep]], jalgpallur * [[Maria Saveljeva]], lauahokimängija * [[Jaak Savvi]], ujuja * [[Alfred Schmidt]], tõstja * [[Helen Schmidt]], triatlonist * [[Jüri Schmidt]], kergejõustiklane, suusataja ja orienteeruja * [[Aleksander Schneider]], tõstja ja maadleja * [[Anett Schutting]], tennisist * [[Rain Seepõld]], eesti ultrajooksja ja rogainija * [[Indrek Sei]], ujuja * [[Kristin Seier]], sõudja * [[Georg Seim]], tõstja * [[Mart Seim]], tõstesportlane, Euroopa 3. tõukamises (2014) * [[Aleksandr Selevko]], iluuisutaja * [[Konstantin Selli]], kabetaja * [[Enn Sellik]], pikamaajooksja * [[Siim Sellis]], murdmaasuusataja * [[Märt Sepik]], korvpallur * [[Kätlin Sepp]], ujuja * [[Markkus Seppik]], jalgpallur * [[Rocco Robert Shein]], jalgpallur * [[Viktor Sieger]], jalgpallur * [[Madis Sihimets]], maadleja * [[Morten Siht]], pikamaajooksja * [[Eler Siim]], sõudja * [[Mattias Siimar]], tennisist * [[Kristo Siimer]], laskesuusataja * [[Karl Siitan]], autosportlane * [[Kristjan Sikaste]], võrkpallur * [[Evald Sikk]], maadleja * [[Kermo Sikk]], laksesuusataja * [[Jüri Sikkut]], maadleja * [[August Martin Silber]], jalgpallur * [[Donald-Aik Sild]], odaviskaja * [[Heino Sild]], kergejõustiklane, kuulitõukaja * [[Joanna Sild]], kabetaja * [[Joonas Sild]], jalgpallur * [[Rita Sild]], korvpallur * [[Sixten Sild]], orienteeruja * [[Timo Sild]], orienteeruja * [[Henry Sildaru]], vigursuusataja * [[Kelly Sildaru]], vigursuusataja * [[Olle Sildre]], jäähokimängija * [[Ramol Sillamaa]], jalgpallur * [[Annika Sillaots]], jalgpallur * [[Ester Sillaste]], ujuja * [[Janis Sillat]], sõudja * [[Timo Simonlatser]], murdmaasuusataja * [[Juhan Simovart]], viievõistleja * [[Sander Sinilaid]], jalgpallur * [[Vlasi Sinjavski]], jalgpallur * [[Kersti Sirel]], korvpallur * [[Janis Sirelpuu]], võrkpallur * [[Kaili Sirge]], murdmaasuusataja * [[Helmuth Sirgemets]], poksija * [[Johann Sirmann]], tõstja * [[Hugo Soasepp]], poksija * [[Leili Soima]], sõudja * [[August Sokk]], korvpallur * [[Sten-Timmu Sokk]], korvpallur * [[Tanel Sokk]], korvpallur * [[Tiit Sokk]], korvpallur, olümpiavõitja (võistkondlikult) * [[Igor Solopov]], lauatennisist ja treener * [[Janar Soo]], korvpallur * [[Henri Sool]], kergejõustiklane * [[Hannes Soomer]], mootorrattasportlane * [[Kaia Soosaar]], kergejõustiklane * [[Marti Soosaar]], kergejõustiklane * [[Martti Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Peet Soosaar]], ujuja ja veepallur * [[Kustav Soosild]], poksija * [[Erik Sorga]], jalgpallur * [[Jaanus Sorokin]], jäähokimängija * [[Stefan Sorokin]], vigursuusataja * [[Andrei Stepanov]], jalgpallur * [[Daniil Steptšenko]], laskesuusataja * [[Rein Stint]], autosportlane * [[Leenart Strastin]], poksija * [[Getriin Strigin]], jalgpallur * [[Arvo Strikholm]], sõudja * [[Ivar Stukolkin]], ujuja * [[Andrus Suija]], sõudja * [[Silja Suija]], murdmaasuusataja * [[Olari Suislep]], maadleja * [[Mariann Sulg]], orienteeruja, rogainija ja seiklussportlane * [[Robert Suokas]], poksija * [[Edgar-Theodor Susi]], kiiruisutaja, jalgrattur ja laskur * [[Diana Suumann]], kergejõustiklane * [[Riho Suun]], jalgrattur * [[Frits-Allan Suurkask]], korvpallur * [[Valdu Suurkask]], korvpallur * [[Alo Suurna]], korvpallur * [[Kasper Suurorg]], korvpallur * [[Oliver Suurorg]], korvpallur * [[Geir Suursild]], sõudja * [[Tanel Suurväli]], ujuja * [[Toomas Suurväli]], kergejõustiklane * [[Andres Sõber]], korvpallur * [[Elvia Sõber]], kabetaja * [[Peep Sõber]], laskesportlane * [[Ats Sõnajalg]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Voldemar Särak]], murdmaasuusataja * [[Roomet Säälik]], eesti tõukerattur ja BMX-i trikirattur * [[Aimur Säärits]], maadleja * [[Jüri Süldre]], poksija * [[Boris Sülluste]], maadleja == Š == * [[Grit Šadeiko]], seitsmevõistleja * [[Jade Šadeiko]], võrkpallur * [[Tihhon Šišov]], jalgpallur * [[Katrin Šmigun]], murdmaasuusataja * [[Kristina Šmigun-Vähi]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Irina Štork]], iluuisutaja * [[Mark Švets]], jalgpallur == Z == * [[Hillar Zahkna]], laskesuusataja * [[Rene Zahkna]], laskesuusataja * [[Vjatšeslav Zahovaiko]], jalgpallur * [[Indrek Zelinski]], jalgpallur * [[Sergei Zenjov]], jalgpallur * [[Margret Zimmermann]], orienteeruja * [[Kregor Zirk]], ujuja * [[Inna Zlidnis]], jalgpallur * [[Toivo Zoova]], sõudja * [[Jürgen Zopp]], tennisist * [[Julia Zuikova]], vehkleja * [[Paul Zujenkov]], veemootorisportlane * [[Dārta Zunte]], skeletonisõitja * [[Rein Zupping]], kergejõustiklane, vasaraheitja * [[Sirli Zupping]], orienteeruja == Ž == * [[Margarita Žernosekova]], jalgpallur == T == * [[Rein Taaramäe]], jalgrattur, maanteesõit * [[Mati Tabur]], jalgrattur * [[Ando Tagamets]], korvpallur * [[Kaspar Taimsoo]], sõudja * [[Valdo Tali]], poksija * [[Johan Talihärm]], laskesuusataja * [[Johanna Talihärm]], laskesuusataja * [[Johannes Talmre]], kergejõustiklane * [[Avo Talpas]], maadleja * [[Evelin Talts]], jooksja * [[Jaan Talts]], tõstja * [[Janar Talts]], korvpallur * [[Astrid Talumäe]], purjetaja * [[Urmas Talve]], poksija * [[Peep Talving]], vehkleja * [[Ernst Tamberg]], poksija * [[Tanel Tamberg]], jalgpallur * [[Jaan Tamm (tõstja)|Jaan Tamm]], tõstja * [[Joonas Tamm]], jalgpallur * [[Jüri Tamm]], kergejõustiklane (vasaraheide), olümpiapronks * [[Reimo Tamm]], korvpallur * [[Aleksander Tammann]], tennisist * [[Jaanus Tamme]], purjetaja * [[Märt Tammearu]], võrkpallur * [[Annika Tammela]], jalgpallur * [[Timo Tammemaa]], võrkpallur * [[Joosep Tammemäe]], suusataja ja rogainija * [[Piibe Tammemäe]], orienteeruja * [[Timmo Tammemäe]], orienteeruja * [[Harald Tammer]], atleet ja jõutõstja * [[Aleksander Tammert]], kergejõustiklane (kettaheide) * [[Eeri Tammik]], sõudja * [[Kalver Tammik]], sõudja * [[Katrin Tammik (sõudja)|Katrin Tammik]], sõudja * [[Lisette Tammik]], jalgpallur * [[Aleksei Tammiste]], korvpallur * [[Karel Tammjärv]], murdmaasuusataja * [[Meigo Tammsaar]], kettaheitja * [[Urve Tammsalu]], sõudja * [[Ain Tammus]], jalgpallur * [[Hardo Tann]], poksija * [[Toomas Tarm]], maratonijooksja * [[Aadu Tarmak]], kergejõustiklane * [[Jüri Tarmak]], kergejõustiklane (kõrgushüpe), olümpiavõitja * [[Sulev Tarros]], tõstja * [[Johannes Tasa]], orienteeruja * [[Evald Tasane]], sõudja * [[Martin Taska]], jalgpallur * [[Matthias Tass]], korvpallur * [[Kristin Tattar]], murdmaasuusataja ja kettagolfimängija * [[Imre Taveter]], purjetaja * [[Peep Teder]], korvpallur * [[Ruubert Teder]], kahevõistleja * [[Liis Teemusk]], iluvõimleja, Eesti meister * [[Tõnu Teesalu (autosportlane)|Tõnu Teesalu]], autosportlane * [[Harry Teeveer]], poksija * [[Ingemar Teever]], jalgpallur * [[Tanel Tein]], korvpallur * [[Rubin Teitelbaum]], tõstja * [[Ülo Telgmaa]], poksija ja ammulaskja * [[Vladimir Tell]], jalgpallur * [[Taijo Teniste]], jalgpallur * [[Timo Teniste]], jalgpallur * [[Siim Tenno]], jalgpallur * [[Artemi Tepp]], poksija * [[Elmar Tepp]], jalgpallur * [[Renee Teppan]], võrkpallur * [[Tiia Teppan]], suusataja * [[Vahur Teppan]], murdmaasuusataja * [[Maris Terno]], orienteeruja ja rogainija * [[Aksel Teär]], kabetaja * [[Harutjun Therzjan]], poksija * [[Tarvi Thomberg]], maadleja * [[Rudolf Tihane]], tõstja * [[Raimond Tiidermann]], jalgpallur * [[Ants Hindrek Tiido]], judoka * [[Heino Tiik]], kergejõustiklane * [[Kristjan Tiirik]], jalgpallur * [[Karl-August Tiirmaa]], kahevõistleja * [[Mart Tiisaar]], rannavõrkpallur * [[Ronaldo Tiismaa]], jalgpallur * [[Julius Tiisväli]], kergejõustiklane * [[Edgar Tiits]], veemotosportlane * [[Imre Tiitsu]], kelguhokimängija * [[Vardo Tikas]], võrkpallur * [[Mihkel Tiks]], korvpallur * [[Karel Tilga]], kümnevõistleja * [[Alfred Timmo]], käsipallur * [[Toomas Tiru]], kahevõistleja * [[Triin Tobi]], mäesuusataja * [[Indrek Tobreluts]], laskesuusataja * [[Ene Tohv]], sõudja * [[Kati Tolmoff]], sulgpallur * [[Janek Tombak]], jalgrattur * [[Tuuli Tomingas]], laskesuusataja * [[Priit Tomson]], korvpallur * [[Andres Toobal]], võrkpallur * [[Kert Toobal]], võrkpallur * [[Alo Toom]], maadleja * [[Hugo Toom]], korvpallur * [[Karl Toom]], käsipallur * [[Mait Toom]], jalgpallur * [[Merily Toom]], jalgpallur * [[Alari Toome]], sõudja * [[Joosep Toome]], korvpallur * [[Marek Toome]], autosportlane ja rallisõitja * [[Toomas Toome]], mootorrattasportlane * [[Janar Toomet]], jalgpallur * [[Taaniel Tooming]], orienteeruja * [[Arvi Toominga]], kabetaja * [[Aivar Toomiste]], korvpallur * [[Raigo Toompuu]], kuulitõukaja * [[Adalbert Toots]], maadleja * [[Heiki Toots]], maadleja * [[Valdur Topaasia]], tennisist * [[Hans Torim]], kergejõustiklane * [[Kaarel Torop]], jalgpallur * [[Tiina Torop]], kergejõustiklane * [[Arnold Torpel]], poksija * [[Aleksander Transtok]], kergejõustiklane * [[Anneli Trees]], kabetaja * [[Uno Trei]], kergejõustiklane * [[Henri Treial]], võrkpallur * [[Grete Treier]], jalgrattur * [[Jan Treier]] laskesuusataja * [[Kaspar Treier]], korvpallur * [[Väino Treiman]], kergejõustiklane * [[Ardu Treinbuk]], kabetaja * [[Jane Trepp]], ujuja * [[Veronika Triisa]], kuulitõukaja * [[Ivar Troost]], tennisist * [[Arnold Trummer]], võrk- ja korvpallur * [[Egle Trump]], sõudja * [[Tiina Trutsi]], jalgpallur * [[Bernhard Truuberg]], poksija * [[Tiiu Truus]], sõudja * [[Julia Trynova]], vehkleja * [[Alik Tseiko]], maadleja ja vabavõitleja * [[Monika Tsõganova]], maletaja * [[Taavi Tšernjavski]], kümnevõistleja * [[Liina Tšernov]], kergejõustiklane * [[Georgi Tšutšelov]], jalgpallur * [[Gedly Tugi]], odaviskaja * [[Aleksander Tulk]], allveesportlane * [[Andrus Tull]], kabetaja * [[Lilian Turban]], kõrgushüppaja * [[Indrek Turi]], kümnevõistleja * [[Laine Turja]], kergejõustiklane * [[Raimond Turja]], poksija * [[Marie Turmann]], jääkeeglimängija * [[Peeter Turnau]], vehkleja * [[Indrek Tustit]], kergejõustiklane * [[Rauno Tutk]], jalgpallur * [[Reeda Tuula-Fjodorov]], eesti sporditeadlane, suusataja, rogainija ja seiklussportlane * [[Heldur Tuulemäe]], kergejõustiklane * [[Andres Tuvikene]], sõudja * [[Kalev Tõll]], veemootorisportlane * [[Toomas Tõnise]], viievõistleja * [[Karin Tõnissoo]], sõudja * [[Toomas Tõniste]], purjetaja * [[Tõnu Tõniste]], purjetaja * [[Gunnar Tõnning]], ujuja * [[Uno Tõnnus]], eesti ujuja, veepallur ja lauatennisist * [[Feliks Tõnuri]], tennisist * [[Harry Tõnuri]], tennisist * [[Moonika Tõrva]], sõudja * [[Erko Jonne Tõugjas]], jalgpallur * [[Tagne Tähe]], laskesuusataja * [[Robert Täht]], võrkpallur * [[Ott Tänak]], rallisõitja * [[Rein Tölp]], kergejõustiklane * [[Ülo Tölp]], sõudja * [[Avo Tölpt]], karateka * [[Herik Tölpt]], karateka * [[Rain Tölpus]], jalgpallur * [[Hanno Tünder]], sõudja * [[Heldur Tüüts]], kergejõustiklane * [[Laine Tüüts]], iluvõimleja ja viievõistleja == U == * [[Reginald Uba]], kergejõustiklane (keskmaajooksja) * [[Jüri-Mikk Udam]], sõudja * [[Aivo Udras]], laskesuusataja * [[Grete Udras]], kõrgushüppaja * [[Valdek Udris]], mägimatkaja, mäesuusataja ja lumelaudur * [[Maicel Uibo]], kümnevõistleja * [[Egle Uljas]], kergejõustiklane * [[Olavi Ulm]], jalgrattur ja autosportlane * [[Kalev Urbanik]], pikamaajooksja * [[Erki Urvik]], korvpallur * [[Olga Usar]], kergejõustiklane * [[Aap Uspenski]], maadleja * [[Martin Ustaal]], jalgpallur * [[Andrus Utsar]], tõstja * [[Jaak Uudmäe]], kergejõustiklane (kolmikhüpe, kaugushüpe), olümpiavõitja * [[Jaanus Uudmäe]], kergejõustiklane * [[Eugen Uuemaa]], kergejõustiklane * [[Margo Uusorg]], jooksja * [[Urmet Uusorg]], kergejõustiklane * [[Arno Uutma]], kabetaja == V == * [[Vello Vaaderpass]], mootorrattasportlane * [[Stefan Vaaks]], korvpallur * [[Kristo Enn Vaga]], võidusõidurattur * [[Karmen Vagula]], kabetaja * [[Gustav Vahar]], maadleja * [[Andreas Vaher]], jalgpallur * [[Lembi Vaher]], teivashüppaja * [[Lembit Vaher]], eesti automudelisportlane * [[Maret Vaher]], orienteeruja * [[Karl Vahi]], poksija * [[Janis Vahter]], korvpallur * [[Johan Vahter]], võrkpallur * [[Eeri Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Kaija Vahtra]], murdmaasuusataja * [[Norman Vahtra]], jalgrattur * [[Vahur Vahtramäe]], jalgpallur * [[Häli Vahula]], võrkpallur * [[Josten Vaidem]], jalgrattur * [[Arnold Vaiksaar]], poksija * [[Hilda Vaiksaar]], korvpallur * [[Sille Vaiksaar]], sõudja * [[Georg Vain]], jalgpallur * [[Betti Vainküla]], purjetaja * [[Kelly Vainlo]], laske- ja murdmaasuusataja * [[Joonas Vaino]], korvpallur * [[Hendrik Vainu]], jalgpallur * [[Lea Vakra]], kergejõustiklane * [[Boris Valdek]], vehkleja * [[Uno Valdmets]], käsipallur * [[Richard Valdov]], jalgpallur * [[Robert Valge]], korvpallur * [[Heldur Valgmäe]], maletaja * [[Aleksander Valkenpert]], jalgpallur * [[Marina Vallik]], ujuja * [[Virgo Vallik]], jalgpallur * [[Manivald Vallikivi]], kergejõustiklane * [[Henn Vallimäe]], kergejõustiklane * [[Charles-Villem Vallmann]], odaviskaja * [[Karl Andre Vallner]], jalgpallur * [[Mikk Valtna]], jalgpallur ja korvpallur * [[Siim Valtna]], jalgpallur * [[Laura Vana]], sulgpallur * [[Eduard Vanaaseme]], tõstja * [[Georg Vanamölder]], veemootorisportlane * [[Renet Vanker]], võrkpallur * [[Tõnis Vanna]], jalgpallur * [[Indrek Varblane]], korvpallur * [[Mihkel Varblane]], võrkpallur * [[Kert Varik]], motokrossisõitja * [[Tony Varjund]], jalgpallur * [[Alar Varrak]], korvpallur * [[Ülo Varul]], korvpallur * [[Konstantin Vassiljev]], jalgpallur * [[Jaan Veanes]], epeevehkleja * [[Artur Veborn]], suusataja * [[Enrico Veensalu]], jalgpallur * [[Jaanus Veensalu]], jalgpallur * [[Robert Veering]], jalgpallur * [[Andrus Veerpalu]], murdmaasuusataja, olümpiavõitja, maailmameister * [[Anette Veerpalu]], murdmaasuusataja * [[Henri Veesaar]], korvpallur * [[Erich Veetõusme]], kesk- ja pikamaajooksja * [[Monika Vehlmann]], jalgpallur ja orienteeruja * [[Rain Veideman]], korvpallur * [[Andrei Veis]], jalgpallur * [[Arnold Voldemar Veiss]], kergejõustiklane * [[Taavi Vellemaa]], jalgpallur * [[Mihail Velsvebel]], kergejõustiklane * [[Kent-Kaarel Vene]], korvpallur * [[Priit Vene (korvpallur)|Priit Vene]], korvpallur * [[Siim-Sander Vene]], korvpallur * [[Oliver Venno]], võrkpallur * [[Kreete Verlin]], kergejõustiklane * [[Rivo Vesik]], rannavõrkpallur * [[Kadi Veski]], kabetaja * [[Viljar Veski]], korvpallur * [[Heino Veskila]], korvpallur * [[Karl Vestel]], jalgrattur * [[Martin Vetkal]], jalgpallur * [[Mare Vierland]], ujuja * [[Martin Vihmann]], kergejõustiklane * [[Tõnu Vihmaru]], sõudja * [[Martin Viiask]], korvpallur * [[Robert Viiber]], võrkpallur * [[Terje Viidebaum]], ujuja * [[Arnold Viiding]], kergejõustiklane, korv- ja võrkpallur * [[Jüri Viigipuu]], korvpallur * [[Karel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Kristel Viigipuu]], laskesuusataja * [[Raul Viik]], autosportlane * [[Karmen Viikmaa]], maletaja * [[Kristen Viikmäe]], jalgpallur * [[Margit Viilep]], ujuja * [[Arkadi Viira]], maadleja * [[Hans-Davis Viirmaa]], jalgpallur ja jäähokimängija * [[Margit Viirmaa]], korvpallur * [[Marje Viirmann]], eesti orienteeruja, rogainija ja suusataja * [[Alar Viitmaa]], orienteeruja * [[Priit Viks]], laskesuusataja * [[Ralf Viksten]], eesti korv- ja võrkpallur * [[Maksim Vilde]], poksija * [[Martin Vilismäe]], orienteeruja ja kergejõustiklane * [[Leonhard Viljus]], laskur * [[Heino Villemson]], korvpallur * [[Heldur Villemson]], maadleja * [[Johannes Villemson]], kergejõustiklane ja kiiruisutaja * [[Raido Villers]], korvpallur * [[Sten Villmann]], sõudja * [[Mathias Villota]], jalgpallur * [[Mati Villsaar]], sõudja * [[Mart Vilt]], kergejõustiklane * [[Jüri Vips]], autosportlane * [[Lembit Virkus]], kergejõustiklane * [[Nikolai Viru]], laskesportlane * [[Andres Virumann]], veemotosportlane * [[Tanel Visnap]], kergejõustiklane * [[Indrek Visnapuu]], korvpallur * [[Milvi Visnapuu]], käsipallur * [[Hans Vissor]], veemotosportlane * [[Maret-Mai Višnjova]], korvpallur * [[Eduard Voitra]], purilendur ja motosportlane * [[Rein Volt]], maadleja * [[Jüri Voodla]], suusataja * [[Ulvi Voog-Indrikson]], eesti ujuja, allveesportlane ja ujumistreener * [[Riina Voolpriit]], iluvõimleja * [[Endel Vooremaa]], jääpurjetaja * [[Vladimir Voskoboinikov]], jalgpallur * [[Martin Vunk]], jalgpallur * [[Uno Vunk]], poksija * [[Tõnu Võimula]], maadleja * [[Mihkel Võrang]], jäähokimängija * [[Johannes Võrno]], laskur * [[Õilme Võro]], sprinter * [[Imre Vähi]], kulturist * [[Lauri Väinsalu]], purjesportlane * [[Urmas Välbe]], murdmaasuusataja, Eesti meister * [[Hugo-Eugen Väli]], jalgpallur * [[Voldemar Väli]], maadleja * [[Henri Välja]], jalgpallur * [[Ants Vändrik]], korvpallur * [[Andrus Värnik]], kergejõustiklane (odavise), maailmameister == W == == Õ == * [[Janek Õiglane]], kämnevõistleja * [[Tõnu Õim]], maletaja * [[Kristjan Õuekallas]], võrkpallur * [[Jan Õun]], jalgpallur * [[Janar Õunap]], jalgpallur * [[Toivo Õunap]], kolmikhüppaja ja kümnevõistleja * [[Madis Õunapuu]], maadleja ja sumomaadleja * [[Ingel Õunmaa]], paraujuja * [[Kethy Õunpuu]], jalgpallur == Ä == *[[Ardo Ärmpalu]], korvpallur *[[Eevald Äärma]], teivashüppaja == Ö == == Ü == * [[Jasmiin Üpraus]], jetisportlane * [[Oskar Üpraus]], jalg-, jää- ja pesapallur == X == == Y == == Vaata ka == * [[Sportlaste loend]] * [[Eesti jalgpallikoondislaste loend]] * [[Eesti mäesuusatajate loend]] [[Kategooria:Sportlaste loendid| ]] [[Kategooria:Eesti spordi loendid]] [[Kategooria:Eesti inimeste loendid]] 8x6t9a94u6365fxh33qjtrn9g1onh2w ExpressCard 0 354507 7124674 6375678 2026-04-05T10:20:59Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124674 wikitext text/x-wiki {{keeletoimeta}} {{Arvuti riistvara siin | nimi = ExpressCard | pilt = | aasta = 2003 | hotplug = jah | väline = jah }} '''ExpressCard''' on [[riistvaraliides]], mis võimaldab ühendada [[perifeeriaseade|perifeeriaseadmeid]] arvutiga, üldjuhul sülearvutitega. ExpressCardi (nagu ka selle esivanema [[PC-kaart|PC-kaardi]]) standardi töötas välja grupp firmasid koondnimega [[PCMCIA]] (Personal Computer Memory Card International Association).<ref name="USB.org" /> Tegemist on PCMCIA kaardi asendustehnoloogiaga, mis nõuab töötamiseks vähem võimsust ning eraldab ka vähem soojust, olles seejuures tunduvalt kiirem. ExpressCard loodi 2003. aastal. Nagu ka PC-kaart, on ExpressCard käigultvahetatav ning selle paigaldamisel ja eemaldamisel pole vaja arvutit taaskäivitada.<ref name="notebookreview" /> ExpressCard koosneb elektroonilisest [[trükkplaat|trükkplaadist]], mis sisestatakse arvuti küljes olevasse ExpressCardi pessa, pakkudes arvutisüsteemile lisafunktsioone, et luua andmevahetus perifeeriaseadmete ja arvuti sisemise [[riistvara]] vahel. ExpressCardiga on võimalik ühendada mitmesuguseid seadmeid, kuna see toetab nii multimeediat, põhivõrgundust ja juhtmevaba kommunikatsiooni kui ka lisamälu paigaldamise võimalust ja turbefunktsioone.<ref name="Techopedia" /> ==Standardid== ExpressCardi standard on PC-kaardi tehnoloogia järgmine põlvkond, hõlmates rohkem kui 95% sülearvuteid, ning lisades uusi riistvaralisi võimalusi. ExpressCardi standardi lõid PCMCIA ühingu liikmesfirmad [[Dell]], [[Hewlett Packard]], [[IBM]], [[Intel]], [[Lexar Media]], [[Microsoft]], [[SCM Microsystems]] ja [[Texas Instruments]]. Standard toetab [[Windows]]i, [[Mac]]i ja [[Linux]]i operatsioonisüsteeme. ExpressCardi standard on välja töötatud PC-kaardi standardi põhjal, sisaldades nii 16-bitise PC-kaardi kui ka populaarse [[CardBus]]i kaardi võimalusi. ExpressCardi tehnoloogia kasutab lihtsamat ühendusviisi, elimineerides CardBusi kontrolleri, ning selle asemel võimaldades otsest ühendust [[PCI Express]]i ja [[USB]]-portidega.<ref name="USB.org" /> ==Tootmistüübid== [[Pilt:Expresscard vs CardBus.png|pisi|ExpressCardi tüübid võrdluses CardBusi kaardiga]] ExpressCardi moodulid on üliõhukesed ja kerged, neid toodetakse kahte tüüpi: ExpressCard/34 ja ExpressCard/54. Standardse ExpressCardi all mõeldakse suuremat tüüpi kaarti, mille mõõtmed on 54&nbsp;mm × 75&nbsp;mm. Väiksema mooduli ExpressCard/34 mõõtmed on 34&nbsp;mm × 75&nbsp;mm. Mõlemad tüübid on viiemillimeetrise paksusega, sama mis teist tüüpi PC-kaardid. ExpressCard pikkusega 75&nbsp;mm on seega 10,6&nbsp;mm lühem kui standardne PC-kaart. 34-millimeetrine kaardipesa on mõeldud vaid ExpressCard/34 jaoks. 54-millimeetrisse kaardipessa saab paigaldada nii 34&nbsp;mm kaardi kui ka 54&nbsp;mm kaardi. [[Pilt:Cardbus_to_ExpressCard_Adapter.jpg|pisi|vasakul|CardBus kaardi ühendamine ExpressCardiga]] ExpressCardi erinevad suurused võimaldavad süsteemitootjatele paindlikumaid võimalusi kui varem.<ref name="USB.org" /> ExpressCard/34 leiab kasutust väiksemat ja kergemat tüüpi sülearvutites, hoides sellega kokku nii akutoidet kui ka ruumi, mis on sülearvutite puhul oluliseks näitajaks.<ref name="notebookreview" /> Laiema ExpressCardi eelis kitsama kaardi ees on tema suurem füüsiline ühendusruum seadmete jaoks, mis lihtsalt ei mahuks kitsamasse kaardipessa, näiteks [[SmartCard]]i luger ja [[Compact Flash]]i luger.<ref name="USB.org" /> Laiem ExpressCard toodab 60 protsenti rohkem soojust kui ExpressCard/34. Suurema võimsustarbe tõttu on ExpressCard/54 kasutuses 1,8-tolliste kõvaketaste jaoks, mis on inseneride poolt selle tehnoloogia jaoks ka välja töötatud. Kui kitsam kaart suudab töötada kuni 1,2-vatisel võimsusel, siis 54-millimeetrine mudel töötab kuni 2,1 vati ulatuses.<ref name="notebookreview" /> ExpressCard ei ole ühilduv vanemat tüüpi 16-bitise PC-kaardi pesaga, siiski vastava adapteri kasutamisel on võimalik ühendada ExpressCard/34 32-bitise CardBusi pesaga.<ref name="Techopedia" /> ==ExpressCardi liidese võrdlus== ExpressCardi toega [[host]]platvormid peavad toetama nii PCI Expressi kui ka USB-liideseid. Toetades mõlemat liiki liideseid nii lauaarvutite kui ka sülearvutite puhul, pakub ExpressCard arvutikasutajale palju uusi funktsioone, mida PC-kaart ei suuda. Uus tehnoloogia pakub lihtsat ja usaldusväärset seadmete ühendust. ExpressCardi mooduleid võib ühendada ja eemaldada peaaegu igal ajahetkel. Mis veel tähtsam, ExpressCard võimaldab lisada näiteks [[välkmälu]], võrgu- ja multimeediaseadmeid, ilma et arvutikasutaja peaks lahti võtma oma arvuti korpuse seadmete paigaldamiseks.<ref name="USB.org" /> PC-kaardid olid esialgu 16-bitise mudelina, hiljem tuli kasutusele ka 32-bitine CardBusi disain. Põhiline eelis ExpressCardi puhul on tema ülekandekiirus. ExpressCardi tehnoloogia puhul ei toimu andmeedastus enam paralleelühenduse kaudu nagu PC-kaardi puhul. Andmeedastuskiiruse hea kvaliteedi tagab jadaühendus.<ref name="USB.org" /> ExpressCardil on otsene ühendus PCI-E x1 süsteemisiiniga ning USB 2.0 pordiga. Samal ajal kui CardBusi liidese kontrolleril on ühendus vaid PCI siiniga. ExpressCardi maksimaalne läbilaskevõime on 2,5 Gbit/s läbi PCI Expressi ning 480&nbsp;Mbit/s USB 2.0 pordi puhul. CardBusi puhul jääb maksimaalseks ribalaiuseks 1,06 Gbit/s. Lisaks sellele kasutab ExpressCard madalamaid pingeid (1,5 V ja 3,3 V), CardBus aga 3,3 V ja 5,0 V.<ref name="oem pc world" /> ==ExpressCard 2.0== Aastal 2009 andis PCMCIA välja ExpressCardi uue versiooni. ExpressCard 2.0 on oluliselt kiirem vanemast versioonist, suutes ülekandekiirused viia kuni 5 Gbit/s ning võimaldades ka [[USB 3.0 SuperSpeed]] tuge. Uuem versioon loodi, et püsida järjel teiste kiirelt arenevate tehnoloogiatega, nagu näiteks [[SSD]]. ExpressCard 2.0 on ühilduv ka vanemat tüüpi versiooni võimalustega, näiteks nagu [[3G]]-andmesidekaardid töötavad ka uutes pesades. Uus versioon toetab [[eSATA]]-liidest väliste andmekandjate ühendamiseks, samuti kõrgjõudlusega meedia/videoadaptereid ja pooljuhtkettaid (SSD) ning suurt andmekiirust võimaldavat USB 3.0 porti arvuti ja perifeeriaseadmete vaheliseks suhtluseks. ExpressCard 2.0 standard toetab kõige uuemat PCI Expressi versiooni.<ref name="Slashgear" /> ==Väline lisatoide== [[Pilt:Ekspresskaart USB 3.0.JPG|pisi|USB 3.0 ExpressCard lisatoitejuhtmega]] Mõned ExpressCardiga ühendatavad seadmeadapterid vajavad lisatoidet. Üheks neist on USB 3.0 port. Kõik USB 3.0 pordid vajavad ExpressCardiga ühendamiseks välist lisatoidet, et saavutada suuri andmeedastuskiirusi ja kõrgemaid pingeid. USB 3.0 port vajab pinget 4,4–5,25 volti. ExpressCardi pesa sülearvutis suudab pakkuda vaid 1,5 või 3,3 volti. USB 3.0 pordi saab siiski ExpressCardiga ühendada ka lisatoite puudumisel, sel juhul aga edastab adapter vaid USB 2.0 kiirusi.<ref name="Notebook review 2" /> ==ExpressCardiga ühendatavad seadmed== ExpressCard võimaldab arvutiga ühendada paljusid seadmeid, tuntumad neist: * [[USB 2.0]] * [[helikaart]] * pooljuhtkettad ([[SSD]]) ja kõvakettad ([[HDD]]) * [[TV-kaart]] * [[FireWire]] 800 (1394B) * [[graafikakaart]] * [[USB 3.0]] * [[Wi-Fi]] [[võrgukaart]] * [[SATA]]- ja [[eSATA]]-liidesed Märkus: ExpressCardi 1.0 versioon ei võimaldada uuemate seadmete (nt USB 3.0, eSATA, SSD) ühendamist.<ref name="Techopedia" /> ==Toitepingete tabel== {| class="wikitable" |- ! Pinge !! Piirang !! Märkus |- | +3,3 V || keskmine: 1000&nbsp;mA, maksimaalne: 1300&nbsp;mA || Primaarne toitepinge |- | +3,3 Vaux || keskmine: 250&nbsp;mA, maksimaalne: 275&nbsp;mA || Abitoitepinge; vastav pinge on kasutusel ka säästurežiimi D3 puhul (''wakeup'' võimaldatud) |- | +3,3 Vaux || keskmine: 5&nbsp;mA || Abitoitepinge säästurežiimi D3 puhul, kui ''wakeup'' on välja lülitatud |- | +1,5 V || keskmine: 500&nbsp;mA, maksimaalne: 650&nbsp;mA || Sekundaarne toitepinge |} Kõik ExpressCardi moodulid, sõltumata hoolimata hostsüsteemi pakutavast võimsusest, ei tohi ületada soojusvõimsuse piiranguid. Kahte tüüpi ExpressCardide puhul on võimsuse piirangud vastavalt: * 1,3 vatti – ExpressCard/34 *2,1 vatti – ExpressCard/54 Soojuspiirangud põhinevad eeldusel, et moodulid soojenevad ühtlaselt kuni maksimaalse temperatuurini 90 kraadi hostarvuti keskkonnas, mille temperatuuriks on 65 kraadi.<ref name="USB.org" /> == Vaata ka == * [[PCMCIA]] * [[CardBus]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="USB.org">{{cite web|url = http://www.usb.org/developers/expresscard|title = About ExpressCard® Technology|accessdate = 9. detsember 2013|archive-date = 2014-06-25|archive-url = https://web.archive.org/web/20140625130909/http://www.usb.org/developers/expresscard/|url-status = dead}}</ref> <ref name="notebookreview">{{cite web|url = http://www.notebookreview.com/default.asp?newsID=2849|title = A Quick Guide to the Express Card|accessdate = 10. detsember 2013}}</ref> <ref name="Techopedia">{{cite web|url = http://www.techopedia.com/definition/308/expresscard|title = ExpressCard,|accessdate = 10. detsember 2013}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> <ref name="oem pc world">{{cite web|url = http://www.oempcworld.com/support/ExpressCard.html|title = Comparison to CardBus|accessdate = 11. detsember 2013|archive-date = 2013-12-17|archive-url = https://web.archive.org/web/20131217191056/http://www.oempcworld.com/support/ExpressCard.html|url-status = dead}}</ref> <ref name="Slashgear">{{cite web|url = http://www.slashgear.com/expresscard-20-finalized-5gbps-for-10x-faster-cards-0946480/|title = ExpressCard 2.0 finalized: 5Gbps for 10x faster cards|accessdate = 10. detsember 2013}}</ref> <ref name="Notebook review 2">{{cite web|url = http://www.notebookreview.com/default.asp?newsID=5985&review=aluratek+usb+3+expresscard+adapter|title = Aluratek USB 3.0 ExpressCard Review|accessdate = 11. detsember 2013}}</ref> }} {{Commons|Backup}} [[Kategooria:Riistvara]] rnmqy8ice6wcqceekb2sr75o9907832 Andres Juur 0 356450 7124395 6999117 2026-04-04T18:08:50Z ~2026-20893-94 226480 Lisatud viide 7124395 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Pilt:Teadusfoto 2013 – Andres Juur.JPG|pisi|Andres Juur esinemas [[Vikipeedia:Teadusfoto 2013|Teadusfoto 2013]] lõpuüritusel]] [[Pilt:Teadusteater.jpg|pisi|Andres Juur tegemas teadusteatrit 2011. aastal]] '''Andres Juur''' (sündinud [[15. aprill]]il [[1986]]) on [https://www.ohtuleht.ee/melu/1140018/kanal-2-uus-dokumentaalsari-tagasi-juurte-juurde-raputab-arusaamu-tanapaeva-kasvatusvote kristlane], [[Teaduskeskus Ahhaa|SA Teaduskeskus Ahhaa]] juhatuse esimees ja teaduse populariseerija. Ta on õppinud [[Jõgeva Gümnaasium]]is ja [[Tartu Ülikool]]is füüsikat. Andres Juur on noorte teadussaate "[[Rakett 69]]" teadustoimetaja ning [[Raadio 2]] teadusminutite toimetaja. Ta on olnud tegev Teadusteatris<ref>[http://teadusteater.ee/kes-me-oleme/ Teadusteater: Kes me oleme?]</ref> ja osalenud [[Tähe perepäevad]]e korraldamisel.<ref>[https://web.archive.org/web/20131230232955/http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20120615&ID=287265 "AHHAA uueks juhatuse liikmeks saab Andres Juur"] E24.ee, 15.06.2012</ref> 2005. aastast lööb ta kaasa [[Eesti Füüsika Selts]]i [[Teadusbuss]]i projektis. Ta on õpetanud informaatikat ja füüsikat [[Puurmani Mõisakool|Puurmani Gümnaasiumis]].<ref>[http://www.ohtuleht.ee/536193/pedagoog-lapsi-opetada-on-tore-aga-palk-sunnib-lahkuma "Pedagoog: lapsi õpetada on tore, aga palk sunnib lahkuma!"] Õhtuleht, 7. august 2013.</ref> 2011. aasta Eesti teaduse populariseerimise auhindamisel tunnustati teda ergutusauhinnaga valdkonnas "Parim teadust ja tehnoloogiat populariseeriv teadlane, ajakirjanik või õpetaja".<ref>{{Netiviide |url=http://www2.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=14 |pealkiri=Eesti teaduse populariseerimise auhind |vaadatud=2013-12-29 |arhiivimisaeg=2013-12-31 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131231001623/http://www2.archimedes.ee/teadpop/index.php?leht=14 |url-olek=ei tööta }}</ref> ==<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kanal 2 uus dokumentaalsari „Tagasi juurte juurde“ raputab arusaamu tänapäeva kasvatusvõtetest |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1140018/kanal-2-uus-dokumentaalsari-tagasi-juurte-juurde-raputab-arusaamu-tanapaeva-kasvatusvotetest |vaadatud=2025-10-19 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>Isiklikku== Andres Juur on kristlane <ref>{{Netiviide |pealkiri=Kanal 2 uus dokumentaalsari „Tagasi juurte juurde“ raputab arusaamu tänapäeva kasvatusvõtetest |url=https://www.ohtuleht.ee/melu/1140018/kanal-2-uus-dokumentaalsari-tagasi-juurte-juurde-raputab-arusaamu-tanapaeva-kasvatusvotetest |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref>}. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://tedxtalks.ted.com/video/Why-popularize-science-Andres-J Andres Juur esinemas TEDxTartu konverentsil] * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andres-juur-eesti-nokia-on-jonn-ja-nutikus?id=65311928 Andres Juur: Eesti Nokia on jonn ja nutikus] {{JÄRJESTA:Juur, Andres}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Sündinud 1986]] 5j6luzdlhph2r15umpy2widhd3bzdr6 Kategooria arutelu:3. Suurtükiväegrupp 15 371073 7124260 3915190 2026-04-04T12:11:15Z Estopedist1 278 ok 7124260 wikitext text/x-wiki Tuletan meelde, et see kategooria peaks kuuluma ka Eesti sõjaväelaste kategooriasse, kuni see piisavalt suureks kasvab. Praegu jäävad siinolevad isikuartikli õhku rippuma. [[Julius Kuperjanov]]i teenistuskäiku iseloomustab palju rohkem see, et ta oli omanimelise väeosa ülem, mitte asjaolu, et ta igaveseks leitnandi auastmesse pidama jäi, tal on palju rohkem ühist teiste Kuppati ohvitseridega kui teiste leitnantidega. --[[Kasutaja:IFrank|IFrank]] ([[Kasutaja arutelu:IFrank|arutelu]]) 20. mai 2014, kell 02:42 (EEST) : aegunud kommentaar. Vahepeal on loodud [[:Kategooria:3. Suurtükiväegrupi koosseis]], mis kuulub Eesti sõjaväelaste kategooriasse--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 15:11 (EEST) 4iyqcgpk69y1gtrna1ksn36uzs8ny44 Kategooria:Eesti põllumajandusharidus 14 374404 7124718 5026606 2026-04-05T11:51:54Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Põllumajandusharidus]] 7124718 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti põllumajandus]] [[Kategooria:Eesti haridus|põllumajandus]] [[Kategooria:Põllumajandusharidus]] 7u49mr4mbhg4gwqsaju7wczrab1wl9w Surnud 5. oktoobril 0 381424 7124328 6990476 2026-04-04T15:27:57Z Mona 355 7124328 wikitext text/x-wiki {{surnud oktoobris}} ''Siin loetletakse [[5. oktoober|5. oktoobril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1056]] – [[Heinrich III (Saksa-Rooma keiser)|Heinrich III]], Saksa-Rooma keiser * [[1285]] – [[Philippe III]], Prantsusmaa kuningas 1270–1285 * [[1565]] – [[Lodovico Ferrari]], itaalia matemaatik * [[1606]] – [[Philippe Desportes]], prantsuse luuletaja * [[1880]] – [[Jacques Offenbach]], Prantsuse helilooja * [[1918]] – [[Roland Garros]], prantsuse lendur * [[1926]] – [[Mari Jászai]], ungari näitleja * [[1930]] – [[Stina Berg]], rootsi näitleja * [[1933]] – [[Nikolai Judenitš]], Vene sõjaväelane * 1933 – [[Renée Adorée]], Prantsuse ja USA näitleja * [[1934]] – [[Jean Vigo]], prantsuse filmirežissöör * [[1940]] – [[Silvestre Revueltas]], Mehhiko helilooja ja muusik * [[1941]] – [[Hugo Reimann]], eesti advokaat * 1941 – [[Rudolf Lesta]], eesti kohtunik * 1941 – [[Gustav Talts (linnapea)|Gustav Talts]], eesti jurist ja omavalitsustegelane * [[1943]] – [[Ole Olsen (režissöör)|Ole Olsen]], Taani kineast, [[Nordisk Film]]i asutaja * 1943 – [[Stasys Šimkus]], leedu helilooja * [[1945]] – [[Riho Hoolma]], eesti teatritegelane * [[1946]] – [[István Bethlen]], Ungari poliitik * [[1955]] – [[Jelena Roerich]], vene kirjanik, filosoof ja kultuuriloolane * 1956 – [[Mihkel Uudla]], Eesti sõjaväelane * [[1962]] – [[Sylvia Beach]], USA raamatukaupmees ja kirjastaja * [[1970]] – [[Vladimir Vladislavski]], vene näitleja * [[1971]] – [[Gustav Sergo]], eesti meremees * [[1972]] – [[Aleksander Valsiner]], eesti haridustegelane * [[1973]] – [[Johannes Piiper (zooloog)|Johannes Piiper]], eesti zooloog * 1973 – [[Mieczysław Stoor]], poola näitleja * [[1976]] – [[Lars Onsager]], Norra keemik ja füüsik, [[Nobeli keemiaauhind]] [[1968]] * 1976 – [[Artur Värik]], eesti viiuldaja * [[1977]] – [[Alfred Tooming]], [[EELK]] peapiiskop [[1967]]–[[1977]] * 1977 – [[Vilhelm Reiman]], eesti ajaloolane * [[1989]] – [[Ernesto Formenti]], Itaalia poksija * [[1991]] – [[Elmar Luhats]], eesti rahvamuusik * 1991 – [[Hillar Heinsalu]], eesti karikaturist ja toimetaja * [[1993]] – [[Aleksandr Štein]], Vene kirjanik ja stsenarist * [[1994]] – [[Aili Univere]], eesti keeleteadlane * 1994 – [[Jüri Põldoja]], eesti tennisetreener * [[1999]] – [[Silva Jaanberg]], eesti keraamik * [[2003]] – [[Sid McMath]], USA Arkansase osariigi kuberner * [[2004]] – [[Maurice Wilkins]], inglise biofüüsik * 2004 – [[Liia Leetmaa]], eesti baleriin * 2004 – [[Rein Pähkla]], eesti farmakoloog * [[2006]] – [[Liao Hansheng]], Hiina sõjaväelane ja poliitik * 2006 – [[Friedrich Karl Flick]], saksa-austria tööstur ja investor * 2006 – [[Don Thompson]], briti kiirkõndija, olümpiavõitja 1960 * 2006 – [[Hiljar Pärn]], eesti loomaarstiteadlane * 2006 – [[Jennifer Moss]], briti näitleja * [[2007]] – [[Walter Kempowski]], saksa kirjanik ja arhivaar * 2007 – [[Vladimir Kuzin]], NSV Liidu suusataja, olümpiavõitja (1956) * 2007 – [[Heljo Tassa]], eesti tarbekunstnik * [[2008]] – [[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]], saksa näitleja ja lavastaja * 2008 – [[Leopoldo Elia]], Itaalia jurist ja poliitik * 2008 – [[Lloyd Thaxton]], USA telesaatejuht * 2008 – [[Ernest Beutler]], USA arstiteadlane * 2008 – [[Ken Ogata]], jaapani näitleja * [[2009]] – [[Heidi Oetinger]], saksa kirjastaja * 2009 – [[Izrail Gelfand]], Nõukogude Liidu ja USA matemaatik * 2009 – [[Hugh Lloyd-Jones]], Briti filoloog * 2009 – [[Giselher Klebe]], saksa helilooja * 2009 – [[Johnny Williams]], Briti ragbimängija * 2009 – [[Leon Clarke]], USA jalgpallur * 2009 – [[Suzanne Fiol]], USA fotograaf * 2009 – [[Tim Wheatley]], USA ajakirjanik * 2009 – [[Brian Powell]], USA pesapallur * 2009 – [[Mike Alexander]], Briti muusik * 2009 – [[Kevin McGee]], Briti teleprodutsent * [[2010]] – [[Roy Ward Baker]], inglise režissöör * 2010 – [[Bernard Clavel]], prantsuse kirjanik * 2010 – [[Georges Salomon]], Prantsusmaa ettevõtja * 2010 – [[Jānis Klovāns]], läti maletaja * 2010 – [[Steve Lee]], Šveitsi laulja *[[2011]] – [[Steve Jobs]], USA infotehnoloog ja ettevõtja *[[2012]] – [[Claude Pinoteau]], prantsuse filmilavastaja ja -produtsent * 2012 – [[Eduard Mirzojan]], armeenia helilooja *[[2013]] – [[Carlo Lizzani]], itaalia filmirežissöör * 2013 – [[Robert Herman]], eesti munitsipaalpoliitik *[[2014]] – [[Juri Ljubimov]], vene teatrilavastaja, näitleja ja pedagoog * 2014 – [[Geoffrey Holder]], Trinidadi ja Tobago näitleja ja koreograaf * 2014 – [[Andrea de Cesaris]], itaalia vormelisõitja *[[2015]] – [[Henning Mankell]], rootsi kirjanik *[[2016]] – [[Georges Balandier]], prantsuse sotsioloog, antropoloog ja etnoloog * 2016 – [[Michal Kováč]], Slovakkia poliitik, riigi president 1993–1998 * 2016 – [[György Márkus]], ungari filosoof *[[2017]] – [[Helju Mikkel]], eesti tantsulooja ja rahvatantsujuht *[[2018]] – [[Kaljo Jõekalda]], Eesti tele- ja filmioperaator *[[2019]] – [[Henry Keizer]], Hollandi ettevõtja ja poliitik * 2019 – [[Marcello Giordani]], itaalia ooperilaulja *[[2020]] – [[Mari Tarand]], eesti raadioajakirjanik ja keelenaine *[[2023]] – [[Risto Näätänen]], soome psühholoogiateadlane *[[2025]] – [[Tiit Tralla]], eesti laulja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|Oktoober, 05.]] p47tt6gbxwe4u2a89bv9tpx6493bhkn Peterburi Jaani kogudus 0 385300 7124432 7055664 2026-04-04T19:24:50Z Amherst99 15496 /* Koguduse vaimulikud */ 7124432 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Streets Sankt-Peterburg sent2011 3924.jpg|pisi|[[Peterburi Jaani kirik]] (2011)]] '''Peterburi Jaani kogudus''' on [[Peterburi]]s [[Peterburi Jaani kirik|Jaani kirikus]] tegutsev eesti [[kogudus]]. Eestikeelseid [[jumalateenistus]]i hakati Peterburis pidama juba [[1787]]. aastal, Vassili saarel, I Kadetikorpuse juurde kuuluvas kaardiväe ja merelaevastiku alamväelastest koosnevas eesti koguduses<ref>[[Jüri Trei]], [https://kultuuriseltsid.ee/wp-content/uploads/2022/07/Peterburi_Teataja_91_VEEB.pdf Peterburi Jaani kogudus 180], [[Peterburi Teataja]], juuni 2022 Nr. 91</ref>. Iseseisev [[Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistoorium]]i [[VELK Peterburi konsistooriumiringkond|Peterburi konsistooriumiringkon]]na Jaani kogudus (saksa keeles ''St Johannis in St Peterburg''), mis eraldus [[Peterburi Püha Miikaeli kirik|Peterburi Püha Miikaeli]] kogudusest, loodi [[1842]]. aastal. 1842–1943 toimusid eestikeelsed jumalateenistused rootslaste [[Peterburi Sankta Katarina kirik|Peterburi Rootsi Püha Katariina kirik]]us. 1844. aastal alustas tööd Jaani koguduse kirikukool. 1893. aastal algas Jaani koguduse varjupaiga- ja koolihoone ehitus ning aastatel 1909–1911 toimus Jaani koguduse üürimaja ehitus. 1909. aastal oli kogudusel 24 000 liiget.<ref name="Postimees 2008" /> Peterburi Jaani koguduse maavaldusel (Ofitserskaja tänav 54) asusid peale Peterburi Jaani kirikuhoone kuuekorruseline elumaja 30 korteriga, kolmekorruseline maja kolme korteriga ning neljakorruseline hoovimaja, milles asus kool 220 õpilasega ning orbude varjupaik. Kiriku juures olid ka kaks leskede maja ning vaeste abikassa.<ref>Mihhail Škarovskij, [https://usuteadus.ee/wp-content/uploads/2002_1%20(50)/03_UA_1_200250_skarovsij.pdf Vähetuntud fakte Eesti luterlike koguduste ajaloost nõukogude Venemaal 1917-1945], [[Usuteaduslik Ajakiri]], 1/50 (2002), lk 62</ref> Aastal [[1930]] kogudus suleti.<ref name="EK 2009" /> Kogudus alustas taas tegevust 5. veebruaril 1994. aastal, 1995. aastal registreeriti Peterburi Eesti Evangeelse Luterliku Jaani kogudus ja 2010. aasta seisuga oli kogudusel 50 liiget.<ref name="EK 2010" /> Koguduse väljaanne on [[Peterburi Teataja]]. ==Koguduse vaimulikud== *1787–1801, [[Jeremias Hoffmann|Jeremias Ludwig Hoffmann]], Peterburi Jaani koguduse pastor<ref>Matthias Akiander. Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift, Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865, [https://runeberg.org/aminkeri/0128.html lk. 118-119]</ref> *1801–1803, [[Heinrich Heinemeyer]], Peterburi Jaani koguduse pastor *1803–1805, [[Friedrich Seider|Friedrich Samuel Seider]] (1766–1834<ref>{{BBLD|GND1048483037|Seider, Friedrich Samuel (1766-1834)}}</ref>), Peterburi Jaani koguduse pastor *1805–1829, [[Michael Lundberg]] (1757– ~1830)<ref>Yrjö Kotivuori, Ylioppilasmatrikkeli 1640–1852: [https://ylioppilasmatrikkeli.fi/henkilo.php?id=9331 Lundberg, Mikael (1757-1830)], [[Akatemiasampo]], (vaadatud 1.1.2026)</ref>, Peterburi Jaani koguduse pastor *1831–1833, [[Heinrich Köbke]], Peterburi Jaani koguduse pastor *1834–1849, [[Georg Reinfeldt|Georg Paul Ernst Reinfeldt]], Peterburi Jaani koguduse pastor *1850–1877, [[Cornelius Laaland]], Peterburi Jaani koguduse pastor **1870, [[Karl Treufeld|Karl Gottfried Treufeld]] (1838–1901), Peterburi Jaani koguduse adjunkt *1877–1880, [[Konrad Freifeldt]], Peterburi Jaani koguduse pastor *1880–1901, [[Jakob Hurt]], Peterburi Jaani koguduse pastor **1886–1887{{lisa viide}}, [[Aleksander Mohrfeldt]], Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja **1893–1895, [[Jaan Lellep (vaimulik)|Jaan Lellep]], Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja *1901–1913, [[Rudolf Kallas]], Peterburi Jaani koguduse pastor **1902–1904, [[Jakob Kukk]], Peterburi Jaani (eesti) koguduse abiõpetaja **1904–1905, [[Aleksander Kapp]], Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja **1905–1907, [[Olaf Sild]], abiõpetaja Võrus ja Peterburi Jaani koguduses **1906–1913, [[Jaan Adamson (kirikuõpetaja)|Jaan Adamson]], Jaani koguduse abiõpetaja, [[Bolšoje Teškovo|Teškovo]] ja [[Jamburg]]i eesti koguduse õpetaja 1914–1919 *1914–1920, [[Jaak Valk]], Peterburi Jaani koguduse pastor **1914–1918, [[Friedrich Stockholm]], Peterburi Jaani koguduse abiõpetaja *1929–1937, [[Selim Laurikkala|Selim Hjalmar Laurikalla]], Jaani koguduse hooldajapastor *1998–2004, [[Peeter Kaldur]], Peterburi Jaani koguduse hooldajaõpetaja ja [[Jõhvi Mihkli kogudus|Jõhvi kogudus]]e kirikuõpetaja<ref>[https://www.postimees.ee/1978443/jaani-kirik-uhendab-peterburi-eestlasi Jaani kirik ühendab Peterburi eestlasi], Postimees, 8. november 2002</ref>. *2002<ref>[https://eestikirik.ee/peterburi-jaani-kogudus-valis-opetaja Peterburi Jaani kogudus valis õpetaja], eestikirik.ee, 09.11.2022</ref>– [[Konstantin Subbotin]] ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Postimees 2008">Kai Kalamees. [https://www.postimees.ee/1781545/peterburi-jaani-kirik-kui-rahvuslik-valjakutse Peterburi Jaani kirik kui rahvuslik väljakutse]. Postimees, 12. aprill 2008</ref> <ref name="EK 2009">Tiiu Pikkur. [http://www.eestikirik.ee/node/7302 Peterburi Jaani kiriku ajalugu sai raamatusse]. Eesti Kirik, 20. mai 2009</ref> <ref name="EK 2010">Liina Raudvassar. [http://www.eestikirik.ee/node/8769 Peterburi Jaani kirik kerkib siiski]. Eesti Kirik, 2. märts 2010</ref>}} == Kirjandus == *Matthias Akiander. [https://runeberg.org/aminkeri/0128.html 11. St. Johann is estniska församling.], Bidrag till kännedom om Evangelisk-lutherska församlingarne i Ingermanlands stift. Helsingfors, J. C. Frenckell & Son, 1865. [[Kategooria:Peterburi]] [[Kategooria:Peterburi konsistoriaalringkond]] [[Kategooria:Eesti kultuur Venemaal]] [[Kategooria:Väliseesti kogudused]] [[Kategooria:Eestlased Venemaal]] 7cbaa6kwfh9fpi9tiff7k0hva2m7te2 Giánnis Antetokoúnmpo 0 392444 7124613 6972386 2026-04-05T08:56:42Z Kuriuss 38125 7124613 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Korvpallur | nimi = Giánnis Antetokoúnmpo | pilt = Giannis Antetokounmpo (24845003687) (cropped).jpg | pildisuurus = 225px | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = kreeklane/nigeerlane | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1994|12|6}} | sünnikoht = [[Ateena]], [[Kreeka]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 211 cm | kaal = 110 kg | positsioon = ääremängija | karjäär = | liiga = [[NBA]] | klubi = [[Milwaukee Bucks]] (2013. aastast) | number = | endised_klubid = | koondis = | autasud = | agent = | NBA_karjäär = | punktid = | lauapallid = | söödud = | blokid = | vaheltlõiked = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Giánnis Sina Ugo Antetokoúnmpo''' (kreeka keeles: Γιάννης Αντετοκούνμπο; sündinud [[6. detsember|6. detsembril]] [[1994]] [[Ateena]]s) on [[Kreeka]] [[korvpall]]ur, kes mängib 2013. aastast [[NBA]] klubis [[Milwaukee Bucks]].<ref>http://espn.go.com/nba/player/_/id/3032977/giannis-antetokounmpo</ref> == Elukäik == Ta sündis [[Ateena]]s [[Nigeeria]]st pärit immigrantide pojana.<ref>[https://andscape.com/features/bucks-giannis-antetokounmpo-greek-freak-wants-to-go-back-to-his-nigerian-roots/ The Greek Freak wants to go back to his Nigerian roots] Andscape. Archived from the original on March 8, 2019</ref> Vanemad olid kolm aastat varem [[Lagos]]est ära kolinud ning elasid Ateenas mõnda aega tööloata. Giannis Adetokunbo ja tema vanem vend osalesid lastena tänavakaubanduses, et abistada vanemaid elatise teenimisel.<ref>[https://www.nytimes.com/2013/06/26/sports/basketball/in-an-athens-suburb-nba-scouts-unearth-a-rare-find.html A Hunger for a Better Life May Lead to the N.B.A.] The New York Times. Archived from the original on February 4, 2016</ref> Korvpallitreeninguid alustas ta 2007. aastal. Kuigi Adetokunbo ja kolm tema neljast vennast olid sündinud Kreekas, ei saanud nad automaatselt Kreeka kodakondsust, vastavalt Kreeka kodakondsusseadusele.<ref>[https://web.archive.org/web/20150217234719/http://www.fiba.com/pages/eng/fc/news/colu/p/newsid/55082/arti.html Adetokoubo's whirlwind saga just starting]FIBA.com. Archived from the original on February 17, 2015. </ref> Kuni 18-aastaseks saamiseni ei olnud Adetokunbol võimalik reisida väljapoole Kreekat ning ta oli tegelikult kodakondsuseta, tal ei olnud isikudokumente ei Kreekast ega Nigeeriast. Kreeka kodakondsuse sai ta 9. mail 2013, vähem kui kaks kuud enne NBA-sse siirdumist.<ref>[https://web.archive.org/web/20160610151612/http://www.nba.com/global/antetokounmpo_center_of_heated_debate_greece_2013_07_08.html Heated Debate Around Antetokounmpo's Home Reflects Rift in Birthplace of Democracy] NBA.com. Archived from the original on June 10, 2016</ref> Pärast Kreeka kodakondsuse saamist sai tema ametlikuks nimeks Kreeka passis Αντετοκούνμπο (Antetokounmpo ladina tähestikus).<ref>"Giannis Antetokounmpo received today his Greek citizenship. As of today, this shall be the official name/surname as it appears in ID/Passport" (Tweet) – via Twitter.</ref> Paljud NBA fännid ei suutnud tema perekonnanime välja öelda, seetõttu sai ta kiiresti tuntuks kui "Greek Freak".<ref>[https://andscape.com/features/nigerian-athletes-on-what-giannis-antetokounmpo-greek-freak-mvp-would-mean/ Nigerian athletes on what a ‘Greek Freak’ MVP means] Andscape. June 24, 2019.</ref> Antetokounmpol on ka Nigeeria kodakondsus, ta sai 2015. aastal Nigeeria passi. Kuna tal on topeltkodakondsus, on ta on teatanud, et tunneb end nii kreeklase kui ka nigeerlasena.<ref>[https://www.eurohoops.net/en/nba-news/1394148/giannis-antetokounmpo-talks-short-film-naija-odyssey-nigeria-greece/ Giannis Antetokounmpo feels both Greek and Nigerian] Eurohoops.net. Archived from the original on February 13, 2023</ref> == Karjäär Euroopas == 2012. aasta detsembris, mõni päev pärast 18-aastaseks saamist, sõlmis Antetokounmpo Hispaania klubiga [[Basket Zaragoza]] nelja-aastase lepingu,<ref>Basket CAI Zaragoza se hace con los derechos de Giannis Adetocunbo". ACB.com (in Spanish). December 17, 2012.</ref> mis väidetavalt sisaldas tema NBA liiga klubide poolset väljaostmise õigust pärast iga hooaega. Tema liitumisest olid huvitatud mitmed teisedki suuremad Euroopa klubid, sealhulgas [[FC Barcelona Bàsquet]] ja [[Anadolu Efes S.K.]].<ref>[https://web.archive.org/web/20150217234719/http://www.fiba.com/pages/eng/fc/news/colu/p/newsid/55082/arti.html Adetokoubo's whirlwind saga just starting] FIBA.com. Archived from the original on February 17, 2015.</ref> == NBA karjäär == Antetokoúnmpo värvati 2013. aasta NBA ''draft'''ist 15. valikuna [[Milwaukee Bucks]]i. Kui debüüthooajal tõi Antetokoúnmpo keskmiselt 6,8 punkti, 4,4 lauapalli ja 1,9 resultatiivset söötu mängus, siis 2018/19. hooajaks kerkisid tema näitajad juba 27,7 punkti, 12,5 lauapalli ja 5,9 tulemusliku sööduni. Bucksi 60 võiduni juhtinud Antetokoúnmpo valiti 2018/19. põhihooaja kõige väärtuslikumaks mängijaks. 2019/20. hooajal jäi Antetokoúnmpo arvele keskmiselt 29,5 punkti, 13,6 lauapalli ja 5,6 korvisöötu mängus ning ta pälvis teist hooaega järjest NBA kõige väärtuslikuma mängija auhinna. Samuti valiti Antetokoúnmpo 2020. aasta parimaks kaitsemängijaks. == Saavutused == * NBA karikavõitja (2024) * NBA karikamängu MVP (2024) * [[2022. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2022. aasta Euroopa korvpalli meistrivõistluste]] edukaim skoorija (29,3 p mängus) * NBA meister (2021) * NBA finaali MVP (2021) * NBA All-Star mängu MVP (2021) * NBA aasta kaitsemängija (2020) * 2-kordne NBA põhihooaja kõige väärtuslikum mängija (2019, 2020) * 9 korda valitud [[NBA tähtede mäng]]ule (2017–2025) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 1. viisikusse (2019, 2020) * 2 korda valitud NBA sümboolsesse 2. viisikusse (2017, 2018) * NBA parim kaitsemängija (2020) * 4 korda valitud NBA sümboolsesse 1. kaitseviisikusse (2019–2022) * 1 kord valitud NBA sümboolsesse 2. kaitseviisikusse (2017) * NBA enim arenenud mängija (2017) * NBA uustulnukate sümboolne teine viisik (2014) == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.nba.com/player/203507 Giánnis Antetokoúnmpo – NBA.com] *[https://www.basketball-reference.com/players/a/antetgi01.html Giánnis Antetokoúnmpo – Basketball-Reference.com] {{JÄRJESTA:Antetokounmpo, Giannis}} [[Kategooria:Kreeka korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 923ks50phwjasuvhg248fw7vlrcf070 Melanie Klein 0 392545 7124523 5760942 2026-04-05T02:35:55Z ~2026-19445-85 226047 Ortograafia 7124523 wikitext text/x-wiki {{Viitamata|kuu=veebruar|aasta=2019}} [[Pilt:Melanie Klein (1882-1960); correspondence, Wellcome L0018518.jpg|pisi|Melanie Klein 1952. aastal]] '''Melanie Klein''' (sünd. '''Melanie Reizes'''; [[30. märts]] [[1882]] [[Viin]] – [[22. september]] [[1960]] [[London]]) oli Austrias sündinud Suurbritannia [[psühhoanalüüs|psühhoanalüütik]]. Klein on tugevalt mõjutanud arengupsühholoogiat ning tema mänguteraapiatehnikad on siiani kasutusel. ==Elukäik== Melanie Kleini isa oli Ukraina päritolu juut ja ema pärit Slovakkiast. Lapsena soovis Melanie saada arstiks, aga 16-aastaselt otsustas õppida psühhiaatrilist meditsiini. Kui Melanie 17-aastaselt tutvus Arthur Stevan Kleiniga, jäid õpingud tagaplaanile. Mõne aasta pärast nad abiellusid. Pärast teise lapse sündi süvenes Melanie ärevus ja depressioon. 1914. aastal pärast kolmanda (ja viimase) lapse sündi alustas ta psühhoanalüüsi Ungari terapeudi [[Sándor Ferencz]]i juures. Sándor Ferencz oli [[Sigmund Freud]]i hea tuttav ja õpilane. Tema juures suutis Melanie esimest korda rääkida oma emotsionaalsetest kogemustest. Pärast Freudi raamatu "Unenägude tõlgendamine" ("Über den Traum", 1901) lugemist, oli Klein tugevasti haaratud [[psühhoanalüüs]]ist ja Freudi mõttemaailmast. Melanie Klein kuulis 1918. aastal Ungaris [[psühhoanalüüs]]i kongressil Freudi kõnelemas. 1921. aastal kolis Klein Berliini ja alustas [[psühhoanalüüs]]i õpinguid [[Karl Abraham]]i käe all. Paar aastat hiljem hakkas ta tegema esimest lapsepsühhoanalüüsi. 1926. aastal kutsus Briti psühhoanalüütik Ernest Jones Kleini Londonisse, kus ta töötas oma surmani. ==Teooria ja põhimõisted== Analüüsides laste mängu, uuris ta beebi [[psüühika]] pimedaid alasid. Ta leidis [[Oidipuse kompleks]]i ja [[superego]] varaseimad juured. Mõistes beebi sügavaimaid hirme ja nende kaitsemehhanisme, lõi ta laste kohta originaalse teoreetilise psühhoanalüütilise lähenemise ning näitas, kuidas täiskasvanute psüühikat mõjutavad imikuna läbi elatud primitiivsed vaimsed seisundid. * Depressiivne positsioon – vaimne kaart, mis kaasneb beebi arengus paranoilise-skisoidse positsiooniga ning algab kuuendal elukuul. Füüsiliselt ja emotsionaalselt küpsedes, hakkab beebi integreerima fragmenteeritud tajupilte oma vanemast. Mina-tunne integreerub ning kokku saavad armastus ja vihkamine. Arusaamine, et vihatud isik ja armastatud isik on üks ja sama, tekitab piinavat süütunnet ning soovi heastada. See kordub varases lapsepõlves ja kogu elu jooksul. * Seesmised objektid – laste mängu vaatlemine viis Kleini arusaamani, et lapse mõtlikkus näitab tegevuse ja kogemuse seesmist jätkuvust. Seesmised objektid tähendavad välise objekti sisemist, vaimset ja emotsionaalset kujutlust. * Oidipuse kompleks – Klein laiendas ja muutis Freudi ideed, viies [[Oidipuse kompleks]]i varasemasse perioodi. Beebi eelkujutlus huvitavast ja hirmutavast lapsevanemate paarist, millest alguses fantaseeritakse kui kombineeritud figuurist – ema keha, millel on isa suguelundid ja konkurentbeebid. Kleini käsitluses on nii mehe kui ka naise [[Oidipuse kompleks]]. * Paranoiline-skisoidne positsioon – varajane vaimne seisund, kus mina ei ole veel integreeritud. Segu ärevusest, kaitsemehhanismidest, sisemistest ja välimistest objektisuhetest, mis on omased esimestele elukuudele ning mille ulatus varieerub kogu elu jooksul. Paranoilise-skisoidse positsiooni peamine tunnus on enda ja objektide heaks ja halvaks jaotamine ilma nende kokkuviimiseta. * Isiksuse patoloogilised organisatsioonid – väga paindumatute ja tihedalt seotud kaitsemehhanismide perekond, mis aitavad vältida depressiivset ärevust hoides eemal emotsionaalsed kontaktid teistega ning seesmise ja välimise reaalsusega. * Projektiivne identifikatsioon – mitteteadvuslik fantaasia, kus mina või sisemine objekt on lõhustatud ja muudetud väliseks objektiks. Freudi projektsiooni mõiste laiendus. * Mitteteadvuslik fantaasia – Kleini ja ta järgijate meelest fantaasiad vastastikku suhtlevad kogemustega, mille tulemusena kujunevad intellektuaalsed ja emotsionaalsed isikutunnused. Fantaasiad on baasvahendid, mille abil kujunevad mõtlemine, unenäod, sümptomid ja kaitsemehhanismid. == Teosed == Kirjutised on kogutud neljaköitelisse sarja: *The Writings of Melanie Klein, Volumes 1-4 ** Love, Guilt and Reparation and Other Works 1921-1945 (The Writings of Melanie Klein, Volume 1) ** The Psycho-Analysis of Children (1932) (The Writings of Melanie Klein, Volume 2) ** Envy and Gratitude and Other Works 1946-1963 (The Writings of Melanie Klein, Volume 3) ** Narrative of a Child Analysis: The Conduct of the Psycho-Analysis of Children as Seen in the Treatment of a Ten-Year-Old Boy (The Writings of Melanie Klein, Volume 4) === Muud teosed === * Klein, M., Heimann, P., Isaacs, S. and Rivière, J. Developments in Psychoanalysis. 1952. * Klein, M. and Rivière, J. Love, Hate, and Reparation. (Psycho-Analytical Epitomes No. 2.) 1937. * Klein, M., Heimann, P. and Money-Kyrle, R. E. (Eds.) New Directions in Psycho-Analysis: The Significance of Infant Conflict in the Pattern of Adult Behaviour. 1955. == Allikad == * http://www.melanie-klein-trust.org.uk/ * The New Dictionary of Kleinian Thought by Elizabeth Bott Spillius, Jane Milton, Penelope Garvey, Cyril Couve and Deborah Steiner (Routledge, 2011). {{JÄRJESTA:Klein, Melanie}} [[Kategooria:Psühhoanalüütikud]] [[Kategooria:Sündinud 1882]] [[Kategooria:Surnud 1960]] dujzr2gs9neguar60jv4nbxu8wyjgso Põhjala tütred 0 400719 7124295 7101467 2026-04-04T13:44:06Z Taivo 268 7124295 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib soome mütoloogia tegelastest. Sibeliuse teose kohta vaata artiklit [[Põhjala tütar (Sibelius)]].}} [[Pilt:Väinämöisen soitto1.jpg|pisi|Põhjala neiud vikerkaarel Väinämöise kandlemängu kuulamas. [[Robert Wilhelm Ekman]], 1857-1866]] '''Põhjala tütred''' ehk '''Põhjala neiud, Põhja neiud''' või '''Põhja tütred''') on [[Kalevalamõõduline luule |kalevalamõõdulises luules]] imekaunid ja raskesti kättesaadavad neiud, kes elavad [[Põhjala (mütoloogia)|Põhjalas]] või koguni taevas. Tihti räägitakse neist kui [[Põhjala emand]]a [[Louhi]] tütardest. Põhjala tütred on tuntud oma [[ilu]] poolest: nad on kogu maa silmapaistvaimad kaunitarid. Põhjala vanimat tütart kirjeldatakse saledana. Neiu on nii puhas ja läbipaistev, et läbi tema riiete võib näha tema ihu, läbi ihu tema liha, läbi liha tema luid ja läbi luude luuüdi. Mõnes loos võib läbi luuüdi näha ka neiu [[vägi|väge]] ehk võlujõudu. Tütar istub kuld- ja hõbelõnga kududes taevas või [[vikerkaar]]el, kus Väinämöinen teda näeb ja otsustab ta kosida. Tütre taevalik, mõnevõrra mugavusteta istekoht on vikerkaar, mäetipp või taevakaane palk. Neiu läbipaistvuse ja taevaliku asukohaga rõhutatakse tema üleloomulikkust ja seda, et ta ei ole tavaline naine. Kuld- ja hõbelõng tähendavad siin lõputut teabevoogu või inimese elulõnga. Neiul on ilmselt olnud mõnes varasemas müüdis osa universumi või inimsaatuse kujundajamises, aga aja jooksul on selle rolli tähtsus vähenenud. Rahvuslikes lugulauludes on Põhjala tütardel palju kosilasi, kes käivad perenaiselt neide abikaasaks palumas, ning on kangelasi, kes käivad ka mitu korda kosjas. ”[[Kalevala]]” ongi kosimiseepos, kus Põhjala emand ei loovuta oma tütreid kergekäeliselt Kalevala meestele abikaasadeks. Kaval Põhjala emand paneb väimehekandidaadid ja võistukosijad proovile erinevate vägitegudega ning määrab nad võimatutena tunduvaid ülesandeid lahendama ja teenetöid tegema, enne kui tütre naiseks annab. Raskete ülesannete eesmärk on ära hoida abiellumine, viia kosilane hävingusse või temast koguni lahti saada. Sageli saavad sangarid siiski katsumustega hakkama ja jäävad ellu. Kui [[Lemminkäinen]] palub Põhjala emandalt tütre kätt, määrab emand talle esimeseks tööks kinni püüda Hiie [[hirv]]e. Kui see õnnestub, annab emand talle teiseks tööks taltsutada Hiie tulisuu [[ruun]]a. Sellegagi saab sõjamees hakkama. Kolmandaks ülesandeks on [[amb]]uda [[luik]] Toonela jõel, kus Põhjala ilge karjus, keda ainsana toast välja ei lauldud, tapab Lemminkäise. [[Väinämöinen|Väinämöise]] kosimiskatsed ebaõnnestuvad üksteise järel. Ta ei oska [[Sampo]]t taguda ning teel Põhjalasse püüab [[Joukahainen]] talle oma õe eest kätte maksta ja ta ära tappa. Põhjala tütardel on kombeks ka ise ülesandeid anda või keelduda abiellumast. Tagasiteel koju kohtab Väinämöinen toredasti rõivastatud Põhjala neidu ja palub teda endale naiseks. Tüdruk seab aga tingimuseks mitme raske ülesande täitmise. Väinämöinen peab tegema [[kedervars|kedervarre]] kildudest [[vene (paat)|vene]] ja saatma selle veele ilma seda mingil viisil puutumata. Väinämöinen saab sellega kergelt hakkama, aga raiudes lööb ta kirvega põlve ja kosimine ei õnnestu seegi kord (8.–9. runo).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kalevala |url=https://varma.narod.ru/Kalevala_fin.htm |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=varma.narod.ru}}</ref> Tee Põhjalasse on täis surmaohte ja kohale jõudmiseks peab mõnigi kord tarkusega mitmest takistusest läbi pääsema või koletistega võitlema. Kuigi kosija saab ülesande lahendatud, võib perenaine siiski oma lubadusest loobuda. Taevakaane tagunud sepp Ilmarinen pidi jahu, soola ja raha jahvatava imeveski Sampo eest Põhjala tütre endale naiseks saama ja ta asubki seda valmistama. Kui ta Sampo valmis saab, peidab Põhjala emand selle Põhjala kivimäkke ja sepp peab pöörduma koju ilma tasuks lubatud mõrsjata (10. runo).<ref name=":0" /> Samuti võib Louhi anda kosijale lisaülesandeid. Oma varem teenitud mõrsjat võistu kosides määratakse Ilmarinen hädaohtlikele ja võimatuina tunduvaile teenetöile, mis ta Põhjala neiu nõuannete abil õnnelikult tehtud saab: esmalt künnab ta ussipõllu, teiseks toob koju [[Toonela|Toone]] karu ja [[Manala]] hundi ning kolmandaks püüb suure haugi. Põhjala neiu aitab Ilmarist ülesannete sooritamisel ning annab talle vihjeid, sest tütar ei hooli Väinämöise jõukusest ja kuulsusest, vaid Ilmarinen on hakanud talle meeldima (18.–19. runo).<ref name=":0" /> Ilmarinen saab lõpuks Põhjala tütre endale naiseks. Põhjala neiu paneb Ilmarise perele orjaks müüdud [[Kullervo]] karjaseks ja küpsetab pilkeks kivi tema leivapätsi sisse. Kui Kullervo murrab oma noa kivi vastu, ajab ta kättemaksuks karja sohu ning metsaelukad, karud ja hundid karjana koju. Lüpsma läinud emand rebitakse tükkideks (31.–34. runo).<ref name=":0" /> Seejärel ei anna Louhi Ilmarisele enam teist tütart asemele ega tütar isegi taha minna. Ilmarinen röövib aga peretütre. Tagasiteel koju kiusab ja sõimab tüdruk Ilmarist, kuidas jaksab, misjärel pettunud Ilmarinen nõiub ta kajakaks (38. runo).<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://sirpa.hirvikoski.fi/kalevala/pohjtytar/index.html Kalevala naised. Põhjala tütar. (Kalevalan naiset. Pohjolan tytär. Soome keeles)] * [https://www.slideserve.com/daphne/elias-l-nnrot-ja-kalevala-i-osa Elias Lönnrot ja Kalevala, I] koostanud Anneli Oidsalu * [https://www.slideserve.com/keziah/elias-l-nnrot-ja-kalevala-ii-osa Elias Lönnrot ja Kalevala, II] koostanud Anneli Oidsalu {{Kalevala}} [[Kategooria:Soome mütoloogia]] [[Kategooria:Kalevala]] rykyfldk81kic5cuwvg1ad5wy2bl0a0 7124296 7124295 2026-04-04T13:50:52Z Taivo 268 7124296 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib soome mütoloogia tegelastest. Sibeliuse teose kohta vaata artiklit [[Põhjala tütar (Sibelius)]].}} [[Pilt:Väinämöisen soitto1.jpg|pisi|Põhjala neiud vikerkaarel Väinämöise kandlemängu kuulamas. [[Robert Wilhelm Ekman]], 1857-1866]] '''Põhjala tütred''' ehk '''Põhjala neiud, Põhja neiud''' või '''Põhja tütred''') on [[Kalevalamõõduline luule |kalevalamõõdulises luules]] imekaunid ja raskesti kättesaadavad neiud, kes elavad [[Põhjala (mütoloogia)|Põhjalas]] või koguni taevas. Tihti räägitakse neist kui [[Põhjala emand]]a Louhi tütardest. Põhjala tütred on tuntud oma [[ilu]] poolest: nad on kogu maa silmapaistvaimad kaunitarid. Põhjala vanimat tütart kirjeldatakse saledana. Neiu on nii puhas ja läbipaistev, et läbi tema riiete võib näha tema ihu, läbi ihu tema liha, läbi liha tema luid ja läbi luude luuüdi. Mõnes loos võib läbi luuüdi näha ka neiu [[vägi|väge]] ehk võlujõudu. Tütar istub kuld- ja hõbelõnga kududes taevas või [[vikerkaar]]el, kus Väinämöinen teda näeb ja otsustab ta kosida. Tütre taevalik, mõnevõrra mugavusteta istekoht on vikerkaar, mäetipp või taevakaane palk. Neiu läbipaistvuse ja taevaliku asukohaga rõhutatakse tema üleloomulikkust ja seda, et ta ei ole tavaline naine. Kuld- ja hõbelõng tähendavad siin lõputut teabevoogu või inimese elulõnga. Neiul on ilmselt olnud mõnes varasemas müüdis osa universumi või inimsaatuse kujundajamises, aga aja jooksul on selle rolli tähtsus vähenenud. Rahvuslikes lugulauludes on Põhjala tütardel palju kosilasi, kes käivad perenaiselt neide abikaasaks palumas, ning on kangelasi, kes käivad ka mitu korda kosjas. ”[[Kalevala]]” ongi kosimiseepos, kus Põhjala emand ei loovuta oma tütreid kergekäeliselt Kalevala meestele abikaasadeks. Kaval Põhjala emand paneb väimehekandidaadid ja võistukosijad proovile erinevate vägitegudega ning määrab nad võimatutena tunduvaid ülesandeid lahendama ja teenetöid tegema, enne kui tütre naiseks annab. Raskete ülesannete eesmärk on ära hoida abiellumine, viia kosilane hävingusse või temast koguni lahti saada. Sageli saavad sangarid siiski katsumustega hakkama ja jäävad ellu. Kui [[Lemminkäinen]] palub Põhjala emandalt tütre kätt, määrab emand talle esimeseks tööks kinni püüda Hiie [[hirv]]e. Kui see õnnestub, annab emand talle teiseks tööks taltsutada Hiie tulisuu [[ruun]]a. Sellegagi saab sõjamees hakkama. Kolmandaks ülesandeks on [[amb]]uda [[luik]] Toonela jõel, kus Põhjala ilge karjus, keda ainsana toast välja ei lauldud, tapab Lemminkäise. [[Väinämöinen|Väinämöise]] kosimiskatsed ebaõnnestuvad üksteise järel. Ta ei oska [[Sampo]]t taguda ning teel Põhjalasse püüab [[Joukahainen]] talle oma õe eest kätte maksta ja ta ära tappa. Põhjala tütardel on kombeks ka ise ülesandeid anda või keelduda abiellumast. Tagasiteel koju kohtab Väinämöinen toredasti rõivastatud Põhjala neidu ja palub teda endale naiseks. Tüdruk seab aga tingimuseks mitme raske ülesande täitmise. Väinämöinen peab tegema [[kedervars|kedervarre]] kildudest [[vene (paat)|vene]] ja saatma selle veele ilma seda mingil viisil puutumata. Väinämöinen saab sellega kergelt hakkama, aga raiudes lööb ta kirvega põlve ja kosimine ei õnnestu seegi kord (8.–9. runo).<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Kalevala |url=https://varma.narod.ru/Kalevala_fin.htm |vaadatud=2026-02-15 |väljaanne=varma.narod.ru}}</ref> Tee Põhjalasse on täis surmaohte ja kohale jõudmiseks peab mõnigi kord tarkusega mitmest takistusest läbi pääsema või koletistega võitlema. Kuigi kosija saab ülesande lahendatud, võib perenaine siiski oma lubadusest loobuda. Taevakaane tagunud sepp Ilmarinen pidi jahu, soola ja raha jahvatava imeveski Sampo eest Põhjala tütre endale naiseks saama ja ta asubki seda valmistama. Kui ta Sampo valmis saab, peidab Põhjala emand selle Põhjala kivimäkke ja sepp peab pöörduma koju ilma tasuks lubatud mõrsjata (10. runo).<ref name=":0" /> Samuti võib Louhi anda kosijale lisaülesandeid. Oma varem teenitud mõrsjat võistu kosides määratakse Ilmarinen hädaohtlikele ja võimatuina tunduvaile teenetöile, mis ta Põhjala neiu nõuannete abil õnnelikult tehtud saab: esmalt künnab ta ussipõllu, teiseks toob koju [[Toonela|Toone]] [[karu]] ja [[Manala]] [[hunt|hundi]] ning kolmandaks püüab suure [[haug]]i. Põhjala neiu aitab Ilmarist ülesannete sooritamisel ning annab talle vihjeid, sest tütar ei hooli Väinämöise jõukusest ja kuulsusest, vaid Ilmarinen on hakanud talle meeldima (18.–19. runo).<ref name=":0" /> Ilmarinen saab lõpuks Põhjala tütre endale naiseks. Põhjala neiu paneb Ilmarise perele orjaks müüdud [[Kullervo]] karjaseks ja küpsetab pilkeks kivi tema leivapätsi sisse. Kui Kullervo murrab oma noa kivi vastu, ajab ta kättemaksuks karja sohu ning metsaelukad, karud ja hundid karjana koju. Lüpsma läinud emand rebitakse tükkideks (31.–34. runo).<ref name=":0" /> Seejärel ei anna Louhi Ilmarisele enam teist tütart asemele ega tütar isegi taha minna. Ilmarinen röövib aga peretütre. Tagasiteel koju kiusab ja sõimab tüdruk Ilmarist, kuidas jaksab, misjärel pettunud Ilmarinen nõiub ta [[kajakas|kajakaks]] (38. runo).<ref name=":0" /> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://sirpa.hirvikoski.fi/kalevala/pohjtytar/index.html Kalevala naised. Põhjala tütar. (Kalevalan naiset. Pohjolan tytär. Soome keeles)] * [https://www.slideserve.com/daphne/elias-l-nnrot-ja-kalevala-i-osa Elias Lönnrot ja Kalevala, I] koostanud Anneli Oidsalu * [https://www.slideserve.com/keziah/elias-l-nnrot-ja-kalevala-ii-osa Elias Lönnrot ja Kalevala, II] koostanud Anneli Oidsalu {{Kalevala}} [[Kategooria:Soome mütoloogia]] [[Kategooria:Kalevala]] kgh5i7uwbk7ye03qcxnqkxhgeav6ucw Ralf Tribuntsov 0 401250 7124617 7054227 2026-04-05T09:05:26Z Kuriuss 38125 7124617 wikitext text/x-wiki {{Sportlane | nimi = Ralf Tribuntsov | pilt = Ralf Tribuntsov (EST) 2015.jpg|pisi|Ralf Tribuntsov 2015. aasta lühiraja EM-l | pildisuurus = | pildiallkiri = | riik = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Eesti]] | sünniaeg = {{süv|1994|09|22}} | sünnikoht = [[Silkeborg]] | pikkus = 198 | kaal = 81 | spordiklubi = Spordiklubi Garant | treener = [[Toni Meijel]] | märkus_silt = | märkus = | medalid ={{MedalVõistlus|[[Ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|Lühiraja Euroopa meistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2025. aasta ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistlused|2025 Lublin]]|50 m seliliujumine}} }} [[Pilt:RalfTribuntsov-0029.jpg|thumb|Tribuntsov 2015. aasta lühiraja EM-il|284x284px]] '''Ralf Tribuntsov''' (sündinud [[22. september|22. septembril]] [[1994]] [[Silkeborg]]is [[Taani]]s)<ref name="ralf">[https://www.ohtuleht.ee/sport/501927/korvpalluriverega-sundinud-poisist-ujumislootuseks Korvpalluriverega sündinud poisist ujumislootuseks] Õhtuleht, 4. detsember 2012</ref> on Eesti ujuja. Tribuntsov lõpetas 2013. aastal [[Audentese Spordigümnaasium]]i ja 2018. aastal [[Lõuna-California Ülikool]]i USA-s. Ujumistreeninguid alustas ta 1999. aastal spordiklubis Vinni Vaba Aja Keskus Monika ja [[Gunnar Tõnning]]u õpilasena. 2009. aastast treenis Audentese Spordigümnaasiumis [[Siiri Põlluveer]]i juures<ref name="ralf" /> ning 2014. aastast USA-s Lõuna-California Ülikooli klubis peatreeneri Dave Salo juhendamisel. Eestisse naastes jätkas Tribuntsov treenimist [[Kalevi Ujumiskool]]is ja sügisest 2024 Spordiklubis Garant [[Toni Meijel]]i juhendamisel.<ref name="ESBL">{{ESBL|id=Ralf_Tribuntsov}} (vaadatud 7. detsember 2025)</ref> Aastatel 2020–2022 töötas Tribuntsov Rakvere ujumisklubi Viru Swim põhirühma treenerina, 2023. aastast on Rakvere Spordiklubi treener. Tema tuntumad õpilased on [[Egle Salu]] ja Mirtel Merimaa.<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/7657590/ujumistreener-ralf-tribuntsov-pustitas-eesti-rekordid Ujumistreener Ralf Tribuntsov püstitas Eesti rekordid] Virumaa Teataja, 27. november 2022</ref> ==Sportlikud tulemused== Aastatel 2010–2018 kuulus Tribuntsov Eesti ujumiskoondisse, kuid loobus seejärel õlavigastuse ja motivatsioonipuuduse tõttu tippspordist. 2022. aastal alustas ta uuesti tõsisemaid treeninguid<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120254770/kihlveo-tottu-tippsporti-naasnud-ralf-tribuntsov-ironmani-labida-oleks-olnud-liiga-karm Kihlveo tõttu tippsporti naasnud Ralf Tribuntsov: Ironmani läbida oleks olnud liiga karm] Delfi, 13. detsember 2023</ref> ning kuulub 2023. aastast taas Eesti koondisse.<ref name="ESBL"/> Tema parimad tulemused 25 m basseinis: *vabaujumises 50 m 20,77 (2025), 100 m 47,51 (2023), 200 m 1.49,87 ja 400 m 4.07,75 (mõlemad 2012) *seliliujumises 50 m 23,59 (2015, hooajal Euroopas 13. tulemus), 23,13 (2023, hooajal Euroopas 10. tulemus) ja 22,63 (2025), 100 m 51,12 (2015, hooajal Euroopas 13. tulemus), 50,49 (2023, hooajal Euroopas 13. tulemus), 50,25 (2024) ja 49,92 (2025), 200 m 1.57,82 (2013) *liblikujumises 50 m 22,63 (2025), 100 m 52,30 (2016) ja 200 m 2.05,22 (2013) *kompleksujumises 100 m kompleksi 52,20 (2025), 200 m kompleksi 2.03,79 (2013) Parimad tulemused 50 m basseinis: *vabaujumises 50 m 22,07 ja 100 m 49,39 (mõlemad 2025) *seliliujumises 50 m 24,87 (2025) ja 100 m 55,03 (2015) *liblikujumises 50 m 23,38 (2025) ja 100 m 53,79 (2014) *kompleksujumises 200 m kompleksi 2.08,77 (2014). Ta on Põhjamaade juunioride meister (2011), Ameerika/NCAA meister (2015), Läti meister (2016). Ta on tulnud vaba-, selili-, liblik- ja teateujumises 31 korda suvistel meistrivõistlustel (2010, 2012–14, 2016, 2018, 2025) ning 31 korda lühiraja meistrivõistlustel (2011–13, 2015–16, 2022, 2024) Eesti meistriks. Tribuntsov on parandanud 58 korda lühiraja ja pikaraja basseinis Eesti rekordit, sealhulgas 21 korda teateujumises.<ref name="ESBL"/> Ta tuli 2025. aasta oktoobris ujumise maailmakarikavõistluste etapil (25 m bassein) Carmelis (USA) vabaujumises 50 m-s esikohale ajaga 21,12 ja 50 m seliliujumises teisele kohale ajaga 22,91, [[Toronto]] etapil 100 m seliliujumises kolmandale kohale ajaga 49,92 (kõik tulemused olid Eesti rekordid).<ref>[https://www.swimcloud.com/swimmer/201876/meets/ Ralf Tribuntsov] Swimcloud</ref> Tribuntsov sai 2025. aasta maailma karikavõistluste kolme etapiga kokku 112,8 punkti, mis andis 18. koha.<ref>[https://sport.postimees.ee/8349897/tribuntsov-sai-mk-etapil-eesti-rekordiga-kolmanda-koha-voitja-ujus-maailmarekordi Tribuntsov sai MK-etapil Eesti rekordiga kolmanda koha, võitja ujus maailmarekordi] Postimees, 26. oktoober 2025</ref> [[Poola]]s [[Lublin]]is 2025. aasta detsembris toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel vabalt teateujumise eelvõistlusel püstitas Tribuntsov avavahetuses 50 m Eesti rekordi ajaga 20,77, meeskond sai ajaks samuti Eesti rekordit tähistava 1.25,03.<ref>[https://sport.postimees.ee/8372174/pm-poolas-tribuntsov-ulivoimsa-eesti-rekordi-jarel-see-ei-tundunud-koige-parem-ujumine Tribuntsov ülivõimsa Eesti rekordi järel: see ei tundunud kõige parem ujumine] Postimees, 2. detsember 2025</ref> 50 m seliliujumises tuli ta Euroopa meistriks ajaga 22,68. Sama võistluse poolfinaalis oli ta viinud Eesti rekordi 22,63 peale.<ref>{{Netiviide |kuupäev=7. detsember 2025 |pealkiri=Jefimova ja Tribuntsov võitsid lühiraja EM-il kuldmedalid |url=https://sport.err.ee/1609879111/jefimova-ja-tribuntsov-voitsid-luhiraja-em-il-kuldmedalid |vaadatud=7. detsembril 2025 |väljaanne=ERR Sport}}</ref> ==Tunnustus== *2012, 2013, 2014, 2015, 2023, 2024 – Lääne-Virumaa parim meessportlane<ref name="ESBL"/> *2023 – Eesti parim meesujuja *2025 – Rakvere linna aumärk [[Vallimäe medal]]<ref>[https://virumaateataja.postimees.ee/8376433/palju-onne-ralf-tribuntsov-saab-vallimae-medali Ralf Tribuntsov saab Vallimäe medali] Virumaa Teataja, 9. detsember 2025</ref> ==Isiklikku== Tema isa Raivo Tribuntsov on korvpallitreener. Vend Raimond Tribuntsov on korvpallur, kes võitis 2012., 2013. ja 2014. aastal [[BC Rakvere Tarvas|BC Rakvere Tarvase]] meeskonnas Eesti meistrivõistlustel pronksmedali. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * {{ESBL|id=Ralf_Tribuntsov}} * [https://www.swimcloud.com/swimmer/201876/meets/?page=1 Ralf Tribuntsov andmebaasis Swimcloud] * [[Deivil Tserp]]. [https://www.ohtuleht.ee/sport/501927/korvpalluriverega-sundinud-poisist-ujumislootuseks Korvpalluriverega sündinud poisist ujumislootuseks] Õhtuleht, 4. detsember 2012 * [https://www.ohtuleht.ee/sport/1075117/eesti-ujumises-ei-ole-keegi-nii-vagevalt-tagasi-tulnud-nagu-ralf Eesti ujumises ei ole keegi nii vägevalt tagasi tulnud nagu Ralf] Õhtuleht, 29. november 2022 * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120422130/eesti-meeste-ujumise-ajalugu-teinud-ralf-tribuntsov-ma-loodan-et-ma-ules-ei-arka Eesti meeste ujumise ajalugu teinud Ralf Tribuntsov: ma loodan, et ma üles ei ärka!] Delfi, 7. detsember 2025 {{JÄRJESTA:Tribuntsov, Ralf}} [[Kategooria:Eesti ujujad]] [[Kategooria:Eesti ujumistreenerid]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] 0drvjb58t6us5ealcab83i8i8vewrqg Paul Lettens 0 409345 7124569 7013907 2026-04-05T07:43:19Z Kuriuss 38125 7124569 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on filatelistist; Eesti diplomaadi kohta vaata [[Paul Lettens (diplomaat)]]}} '''Paul Lettens''' ([[3. oktoober]] [[1927]] – [[14. september]] [[1981]] Tallinn) oli eesti [[insener]] ja [[filatelist]]. Ta lõpetas 1943. aastal [[Tallinna 2. Gümnaasium]]i ja 1952. aastal [[TPI|Tallinna Polütehnilisse Instituudi]] tööstuse ökonoomika erialal. Pärast seda töötas ta osakonnajuhatajana trustis Santehnomontaž, Elektritööstuse Planeerimis- ja Juhtimissüsteemide Teadusliku Uurimise ja Projekteerimis-Tehnoloogilises Instituudis ning ENSV Teaduste Akadeemia Majanduse Instituudis.<ref>Paul Lettens – 50. Tallinna Polütehnik, 30.09.1977.</ref> Alates 1966. aastast oli ta ühtlasi Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud, kes pidas loenguid ehituse ökonoomika ja organiseerimise insener-ökonomistideks ning sanitaartehnika insenerideks õppijatele.<ref>Paul Lettens – 50. Tallinna Polütehnik, 30.09.1977.</ref> Filatelistina aitas ta korraldada filateelianäitusi, tegi filateeliateemalisi saateid [[Eesti Raadio]]s ning oli Üleliidulise Filatelistide Ühingu Eesti Vabariikliku osakonna juhatuse presiidiumi esimees.<ref>Paul Lettens – 50. Tallinna Polütehnik, 30.09.1977.</ref> [[Vikerraadio]]s juhtis ta üle kümne aasta saatesarja "Filatelist", mille esimene saade oli eetris 3. novembril 1968 ja viimane 6. septembril 1981. Umbes viie minuti pikkused saated olid eetris pühapäeviti. Sari katkes autori surma tõttu.<ref>[https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/filatelist-filatelist Viimane saade sarjast "Filatelist"] ERR Arhiiv, 06.09.1981.</ref> ==Isiklikku== Tema poeg [[Paul Lettens (diplomaat)|Paul Lettens]] (sündinud 1949) on diplomaat. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=mlAaQGn1rQ0x Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{JÄRJESTA:Lettens, Paul}} [[Kategooria:Eesti filatelistid]] [[Kategooria:Tallinna Reaalkooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1927]] [[Kategooria:Surnud 1981]] 5gjf1yccerkfwjm42tibp3ld0rxrsgd Marie-Louise Meilleur 0 410042 7124422 6531849 2026-04-04T19:17:52Z Amherst99 15496 7124422 wikitext text/x-wiki '''Marie-Louise Fébronie Meilleur''' (sünninimi '''Chassé'''; [[29. august]] [[1880]] [[Kamouraska]], [[Québec]] – [[16. aprill]] [[1998]] Corbeil, [[Ontario]]) oli [[Kanada]] prantsuskeelne ülipikaealine, kes oli maailma vanim elav inimene alates [[Jeanne Calment]]i surmast 4. augustil 1997 kuni enda surmani. 1900. aastal abiellus ta Étienne Leclerciga. Neil sündis neli last. Marie-Louise'i vanemad ja abikaasa surid 1911. ja 1912. aastal. 1915. aastal abiellus ta Hector Meilleuriga. Neil sündis kuus last. Pärast abikaasa surma 1972. aastal elas Marie-Louise algul tütre juures ja hiljem hooldekodus. Surres oli ta 117 aastat ja 230 päeva vana. {{JÄRJESTA:Meilleur, Marie-Louise}} [[Kategooria:Ülipikaealised]] [[Kategooria:Kanada inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 3gilh7kjyor1xr66s5tr6sypnxp34xy 7124426 7124422 2026-04-04T19:19:44Z Amherst99 15496 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7124422|7124422]], mille tegi [[Special:Contributions/Amherst99|Amherst99]] ([[User talk:Amherst99|arutelu]]) 7124426 wikitext text/x-wiki '''Marie-Louise Fébronie Meilleur''' (sünninimi '''Chassé'''; [[29. august]] [[1880]] [[Kamouraska]], [[Québec]] – [[16. aprill]] [[1998]] Corbeil, [[Ontario]]) oli [[Kanada]] prantslasest ülipikaealine, kes oli maailma vanim elav inimene alates [[Jeanne Calment]]i surmast 4. augustil 1997 kuni enda surmani. 1900. aastal abiellus ta Étienne Leclerciga. Neil sündis neli last. Marie-Louise'i vanemad ja abikaasa surid 1911. ja 1912. aastal. 1915. aastal abiellus ta Hector Meilleuriga. Neil sündis kuus last. Pärast abikaasa surma 1972. aastal elas Marie-Louise algul tütre juures ja hiljem hooldekodus. Surres oli ta 117 aastat ja 230 päeva vana. {{JÄRJESTA:Meilleur, Marie-Louise}} [[Kategooria:Ülipikaealised]] [[Kategooria:Kanada inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 1880]] [[Kategooria:Surnud 1998]] 2zdw0p1cnyhlfc23kyorcywzx7pjdzy AS TV Play Baltics 0 410276 7124658 6369325 2026-04-05T09:41:32Z ~2026-20918-55 226516 TVPlay Sports on nüüd Go3 Sport. 7124658 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte |nimi = AS TV Play Baltics |logo = |tüüp = |asutamisaeg = 2004 |asutajad = |peakorter= |võtmeisikud = Pierre Danon <small>(tegevjuht)</small><br>Aet Viira <small>(ärijuht)</small> |valdkonnad = [[Telekommunikatsioon]] |tooted = Teleteenus |käive= |tegevuskasum = |puhaskasum = |vara = |omakapital = |töötajaid = üle 100 (2015) |emafirma = All Media Baltics |tunnuslause = }} '''AS TV Play Baltics''' (enne ''Viasat AS''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/10308880-VIASAT-AS |Pealkiri=Inforegister: TV PLAY BALTICS AS |Väljaanne=Inforegister.ee |Kasutatud=15. detsembril 2018}}</ref>) on Balti riikides tegutsev ettevõte, mille põhitegevusalaks on era- ja äriklientidele digitaalsete telekanalite edastamine satelliitside vahendusel. Kasvava tähtsusega tegevusvaldkonnaks on telekanalite müük Baltikumi televisiooniteenuse osutajatele. Satelliittelevisiooni pakutakse brändi Home3<ref>{{Netiviide|url=https://www.home3.ee/|pealkiri=Home3 koduleht}}</ref> alt. Ettevõte kuulub investeerimiskontsernile [[Providence Equity Partners]], olles 100% All Media Balticsi tütarettevõte Eestis. Lätis tegutsemiseks on loodud AS TV Play Balticsi filiaal ning Leedus osutatakse teenust püsiva tegevuskoha kaudu. == Ajalugu == * [[1996]] laiendas Viasat oma äri [[Baltikum]]i avades [[Eesti]]s telekanali [[TV3]]. * [[1998]] avati raadiojaam Easy FM (praegune [[Star FM]]). [[2003]] avati telekanal [[TV1000|TV1000 East]]. * [[2004]] alustas Viasat tegevust Baltikumis. [[2008]] avati telekanal [[TV6]]. * [[2009]] avati spordikanal Viasat Sport Baltic (praegune Go3 Sport). * 2014 sai MTG juhatusse Johannes Leppänen, kes vastutas Viasati tegevuse eest Baltikumis ja Soomes. * 2016 sai MTG juhatusse Marika Alise, kes vastutab Viasati tegevuse eest Baltikumis. * 2017 USA erakapitalifirma Providence Equity ostis Eesti telekanalid TV3, TV3+ ja TV6, samuti Viasati äri. *2019 All Media Baltics sai uue nime TV3 Grupp == Omakanalid == '''Filmikanalid'''<br /> [[TV1000 Premium|TV3 Film (endine TV1000 Premium)]], '''Spordikanalid'''<br /> [[TVPlay Sports|TV3 Sport (endine TVPlay Sports)]] == TV Play meedias == * [http://www.tiiu.ee/ Kui vabalevi ei rahulda, on praegu soodne aeg valida tasuline teleoperaator] Ajakiri Tiiu, 1. juuli 2015 * [http://majandus24.postimees.ee/3223863/tasulise-teleteenuse-pakkujad-on-nous-lepingud-ule-vaatama Tasulise teleteenuse pakkujad on nõus lepingud üle vaatama] Majandus24.ee, 12. juuni 2015 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/kommentaar-vaadatumaid-eesti-telekanaleid-saab-endisel-moel-ja-taiesti-tasuta-vaadata-ka-parast-1-juulit?id=71606225 Kommentaar: Vaadatumaid Eesti telekanaleid saab endisel moel ja täiesti tasuta vaadata ka pärast 1. juulit.] Maaleht.ee, 1. juuni 2015 * [http://www.jt.ee/3207757/tasuline-teleteenus-puudutab-valusaimalt-maainimesi Tasuline teleteenus puudutab valusaimalt maainimesi] Järva Teataja, 30. mai 2015 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/aet-viira-kuidas-vaadata-koiki-eesti-telekanaleid-parast-1-juulit?id=71590033 Aet Viira: Kuidas vaadata kõiki Eesti telekanaleid pärast 1. juulit?] Maaleht.ee, 29. mai 2015 * [http://tarbija24.postimees.ee/3198925/milline-soodsaim-pakett-parast-kanalite-vabalevist-kadumist-valida Milline soodsaim pakett pärast kanalite vabalevist kadumist valida?] Tarbija24.ee, 22. mai 2015 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viasat-kanalite-vabalevist-lahkumisest-voidavad-vaatajad?id=71537687 Viasat: kanalite vabalevist lahkumisest võidavad vaatajad] Ärileht.ee, 22. mai 2015 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viasat-eratelekanalite-vabalevi-ongi-ajalugu?id=71188521 Viasat: eratelekanalite vabalevi ongi ajalugu] Delfi.ee, 7. aprill 2015 * [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20150309&ID=357810 Viasati vaatajanumbrid näitavad tõusutrendi] E24.ee, 9. märts 2015 *[https://www.home3.ee/tv3-grupp-ja-the-walt-disney-company-nordic-and-baltic-alustasid-koostood/ TV3 Grupp ja The Walt Disney Company Nordic and Baltic alustasid koostööd] *[https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2021/05/20/discovery-inc-ja-tv3-grupp-teatavad-discovery-kaivitamisest-baltikumis Discovery Inc. ja TV3 Grupp teatavad discovery+ käivitamisest Baltikumis] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.home3.ee/ Home3 koduleht] [[Kategooria:Televisioon]] nf0n15ks0sdj3pyyychgmwo4ap02s0g 7124659 7124658 2026-04-05T09:43:48Z ~2026-20918-55 226516 spordikanalid ja filmikanalid 7124659 wikitext text/x-wiki {{Ettevõte |nimi = AS TV Play Baltics |logo = |tüüp = |asutamisaeg = 2004 |asutajad = |peakorter= |võtmeisikud = Pierre Danon <small>(tegevjuht)</small><br>Aet Viira <small>(ärijuht)</small> |valdkonnad = [[Telekommunikatsioon]] |tooted = Teleteenus |käive= |tegevuskasum = |puhaskasum = |vara = |omakapital = |töötajaid = üle 100 (2015) |emafirma = All Media Baltics |tunnuslause = }} '''AS TV Play Baltics''' (enne ''Viasat AS''<ref>{{Netiviide |URL=https://www.inforegister.ee/10308880-VIASAT-AS |Pealkiri=Inforegister: TV PLAY BALTICS AS |Väljaanne=Inforegister.ee |Kasutatud=15. detsembril 2018}}</ref>) on Balti riikides tegutsev ettevõte, mille põhitegevusalaks on era- ja äriklientidele digitaalsete telekanalite edastamine satelliitside vahendusel. Kasvava tähtsusega tegevusvaldkonnaks on telekanalite müük Baltikumi televisiooniteenuse osutajatele. Satelliittelevisiooni pakutakse brändi Home3<ref>{{Netiviide|url=https://www.home3.ee/|pealkiri=Home3 koduleht}}</ref> alt. Ettevõte kuulub investeerimiskontsernile [[Providence Equity Partners]], olles 100% All Media Balticsi tütarettevõte Eestis. Lätis tegutsemiseks on loodud AS TV Play Balticsi filiaal ning Leedus osutatakse teenust püsiva tegevuskoha kaudu. == Ajalugu == * [[1996]] laiendas Viasat oma äri [[Baltikum]]i avades [[Eesti]]s telekanali [[TV3]]. * [[1998]] avati raadiojaam Easy FM (praegune [[Star FM]]). [[2003]] avati telekanal [[TV1000|TV1000 East]]. * [[2004]] alustas Viasat tegevust Baltikumis. [[2008]] avati telekanal [[TV6]]. * [[2009]] avati spordikanal Viasat Sport Baltic (praegune Go3 Sport). * 2014 sai MTG juhatusse Johannes Leppänen, kes vastutas Viasati tegevuse eest Baltikumis ja Soomes. * 2016 sai MTG juhatusse Marika Alise, kes vastutab Viasati tegevuse eest Baltikumis. * 2017 USA erakapitalifirma Providence Equity ostis Eesti telekanalid TV3, TV3+ ja TV6, samuti Viasati äri. *2019 All Media Baltics sai uue nime TV3 Grupp == Omakanalid == '''Filmikanalid'''<br /> [[TV1000 Premium|Go3 Films (endine TV3 Film)]], '''Spordikanalid'''<br /> [[TVPlay Sports|Go3 Sport (endine TV3 Sport)]] == TV Play meedias == * [http://www.tiiu.ee/ Kui vabalevi ei rahulda, on praegu soodne aeg valida tasuline teleoperaator] Ajakiri Tiiu, 1. juuli 2015 * [http://majandus24.postimees.ee/3223863/tasulise-teleteenuse-pakkujad-on-nous-lepingud-ule-vaatama Tasulise teleteenuse pakkujad on nõus lepingud üle vaatama] Majandus24.ee, 12. juuni 2015 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/kommentaar-vaadatumaid-eesti-telekanaleid-saab-endisel-moel-ja-taiesti-tasuta-vaadata-ka-parast-1-juulit?id=71606225 Kommentaar: Vaadatumaid Eesti telekanaleid saab endisel moel ja täiesti tasuta vaadata ka pärast 1. juulit.] Maaleht.ee, 1. juuni 2015 * [http://www.jt.ee/3207757/tasuline-teleteenus-puudutab-valusaimalt-maainimesi Tasuline teleteenus puudutab valusaimalt maainimesi] Järva Teataja, 30. mai 2015 * [http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/tarbija/aet-viira-kuidas-vaadata-koiki-eesti-telekanaleid-parast-1-juulit?id=71590033 Aet Viira: Kuidas vaadata kõiki Eesti telekanaleid pärast 1. juulit?] Maaleht.ee, 29. mai 2015 * [http://tarbija24.postimees.ee/3198925/milline-soodsaim-pakett-parast-kanalite-vabalevist-kadumist-valida Milline soodsaim pakett pärast kanalite vabalevist kadumist valida?] Tarbija24.ee, 22. mai 2015 * [http://arileht.delfi.ee/news/uudised/viasat-kanalite-vabalevist-lahkumisest-voidavad-vaatajad?id=71537687 Viasat: kanalite vabalevist lahkumisest võidavad vaatajad] Ärileht.ee, 22. mai 2015 * [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/viasat-eratelekanalite-vabalevi-ongi-ajalugu?id=71188521 Viasat: eratelekanalite vabalevi ongi ajalugu] Delfi.ee, 7. aprill 2015 * [http://uudisvoog.postimees.ee/?DATE=20150309&ID=357810 Viasati vaatajanumbrid näitavad tõusutrendi] E24.ee, 9. märts 2015 *[https://www.home3.ee/tv3-grupp-ja-the-walt-disney-company-nordic-and-baltic-alustasid-koostood/ TV3 Grupp ja The Walt Disney Company Nordic and Baltic alustasid koostööd] *[https://uudised.tv3.ee/tv3/uudis/2021/05/20/discovery-inc-ja-tv3-grupp-teatavad-discovery-kaivitamisest-baltikumis Discovery Inc. ja TV3 Grupp teatavad discovery+ käivitamisest Baltikumis] == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.home3.ee/ Home3 koduleht] [[Kategooria:Televisioon]] 3hxhq54s9ob3ja5n4frpxmtb4zyqyre Nikolai Firjubin 0 411517 7124461 6865897 2026-04-04T20:35:03Z Mona 355 7124461 wikitext text/x-wiki [[Fail:Nikolaj Firjubin (1955).jpg|pisi]] '''Nikolai Firjubin''' ([[vene keel]]es Николай Павлович Фирюбин; [[4. aprill]] <small>(22. märts [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1908]] [[Simbirsk]] – [[12. veebruar]] [[1983]] [[Moskva]]) oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] partei- ja riigitegelane ning diplomaat. Ta alustas oma töömeheteed 16-aastaselt ehitustöölisena. Ta oli aastast [[1929]] [[ÜK(b)P]] liige. Pärast [[Moskva Avioinstituut|Moskva Avioinstituudi]] lõpetamist (aastal [[1935]]) töötas ta lennukitehases. Aastast [[1938]] oli ta partei- ja nõukogude tööl. Ta oli aastatel [[1940]]–[[1943]] [[ÜK(b)P Moskva Oblastikomitee]] sekretär. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal {{kas|oli ta [[NSV Liidu Riiklik Kaitsekomitee|NSV Liidu Riikliku Kaitsekomitee]] liige}}{{lisa viide}}. Aastatel [[1943]]–[[1949]] oli ta [[ÜK(b)P Moskva Linnakomitee]] sekretär. Aastatel [[1950]]–[[1953]] oli ta Moskva linna RSN TK aseesimees. Aastast [[1953]] oli ta diplomaatilisel tööl. Aastatel [[1954]]–[[1955]] oli ta [[NSV Liit|NSV Liidu]] suursaadik [[Tšehhoslovakkia]]s, aastatel [[1955]]–[[1957]] NSV Liidu suursaadik [[Jugoslaavia]]s. Aastatel [[1957]]–[[1983]] oli ta NSV Liidu asevälisminister, olles ühtlasi [[Varssavi Lepingu Organisatsioon]]i riikide poliitilise konsultatiivkomitee peasekretär. Lisaks oli ta aastatel [[1953]]–[[1961]] [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] saadik ja aastatel [[1956]]–[[1966]] [[Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee]] liikmekandidaat. == Isiklikku == Tal olid poeg ja tütar esimesest abielust. Tema teine naine oli NSV Liidu kultuuriminister [[Jekaterina Furtseva]]. Pärast Furtseva surma hakkas ta koos elama suvilanaabri Kleopatra Gogolevaga (kes oli [[NLKP Moskva Oblastikomitee]] sekretäri [[Aleksandr Gogolev]]i lesk). {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Firjubin, Nikolai}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu poliitikud]] [[Kategooria:Nõukogude Liidu suursaadikud]] [[Kategooria:Suursaadikud Jugoslaavias]] [[Kategooria:Lenini ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Tööpunalipu ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Punatähe ordeni kavalerid]] [[Kategooria:Ordeni "Austuse märk" kavalerid]] [[Kategooria:Novodevitšje kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1908]] [[Kategooria:Surnud 1983]] nfoq69u1yj620cjnsuhyhsqc2ucu7sn Rain Raadik 0 412389 7124621 6819916 2026-04-05T09:12:52Z Kuriuss 38125 7124621 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Rain Raadik | pilt = | pildisuurus = | pildiallkiri = | hüüdnimi = | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1989|05|17}} | sünnikoht = Pärnu | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 110 kg | positsioon = 5 | karjäär = | liiga = | klubi = | number = | endised_klubid = | koondis = 2010–2016 | autasud = Eesti meister 2008/2009 <br> Eesti karikavõitja 2009/2010 ja 2010/2011 | agent = | treeneriklubid = | medalid = }} '''Rain Raadik''' (sündinud [[17. mai]]l [[1989]] [[Pärnu]]s) on Eesti korvpallur. Ta mängis hooajast 2005/2006 kuni hooajani 2019/2020 [[Korvpalli Meistriliiga]] klubides [[Audentese SG/Noortekoondis|Noortekoondis/Audentes]], [[BC Pärnu|Korvpalliklubi Pärnu]], [[Triobet/Dalkia]], [[BC Kalev/Cramo]], [[BC Rakvere Tarvas]], [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|TÜ/Rock]], [[TalTechi korvpalliklubi|TTÜ Korvpalliklubi]], [[Valga KK|BC Valga-Valka/Maks&Moorits]].<ref>[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=2354&player_sid=2020 Rain Raadik.] basket.ee.</ref> 2009. aastal tuli BC Kalev/Cramo meeskonnas Eesti meistriks. Ta võitis 2010. ja 2011. aastal TÜ/Rock meeskonna koosseisus Eesti karika. Raadik on mänginud 2020/2021 hooajal Basket School Messina meeskonnas Serie B Itaalia korvpalliliigas<ref>[https://basketball.eurobasket.com/player/Rain-Raadik/78687 Rain Raadik.] Eurobasket.</ref> ja Valentino Basket Castellanet meeskonnas Serie C Itaalia korvpalliliigas. Ta on võistelnud Eesti poiste U16 koondises (Euroopa meistrivõistluste B divisjon) ning noormeeste U18 (A divisjon) ja U20 (B divisjon) koondistes.<ref>[https://www.fiba.basketball/en/players/152271-rain-raadik Rain Raadik.] fiba.basketball.</ref> Raadik mängis aastatel 2010–2016 [[Eesti korvpallikoondis|Eesti korvpallikoondises]] 75 mängu.<ref>[https://www.sport24.ee/korvpall/mangija?id=58 Rain Raadik. Mängud koondises.] Eesti Korvpalliliit.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.fiba.basketball/en/players/152271-rain-raadik Rain Raadik.] fiba.basketball * [https://korvpall24.ee/intervjuu-rain-raadik-ausalt-ja-avameelselt-kuristiku-serval-ara-kaimisest-tundsin-kuidas-panen-musta-augu-poole/ Rain Raadik ausalt ja avameelselt kuristiku serval ära käimisest: tundsin, kuidas panen musta augu poole.] korvpall24.ee, 22. september 2022 *[https://sport.delfi.ee/artikkel/120349445/piinav-arevushaire-viis-endise-korvpalluri-rain-raadiku-viimse-piirini-motlesin-et-aitab-ostan-ziletid-ja-lahen-parnu-joe-aarde Piinav ärevushäire viis endise korvpalluri Rain Raadiku viimse piirini.] sport.delfi.ee, 13. jaanuar 2025 {{JÄRJESTA:Raadik, Rain}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:KK Pärnu korvpallurid]] [[Kategooria:BC Kalev/Cramo korvpallurid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli korvpallurid]] [[Kategooria:BC Rakvere Tarvase korvpallurid]] [[Kategooria:TTÜ KK korvpallurid]] [[Kategooria:Valga KK korvpallurid]] [[Kategooria:Pärnust pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1989]] 11gcf58i3jr956tmi89y329k1hi616k Wrede 0 416192 7124376 7043838 2026-04-04T17:38:55Z Kuriuss 38125 7124376 wikitext text/x-wiki {{Infokast aadlisuguvõsa | nimi = Wrede | päritolu = [[Vestfaal]], Saksamaa | pilt = COA-family-Wrede.png | introdutseeritud_rootsi_rüütelkond = 1654 | number_rootsi_rüütelkond = [[vabahärra]]suguvõsa 44 | nimi_rootsis = | matrikuleeritud_liivimaa_rüütelkond = | number_liivima_rüütelkond = | matrikuleeritud_eestimaa_rüütelkond =1746 | number_eestimaa_rüütelkond = 135 | väljasurnud_rootsi_rüütelkond = | matrikuleeritud_saaremaa_rüütelkond = | number_saaremaa_rüütelkond = | matrikuleeritud_kuramaa_rüütelkond = }} '''Wrede''' oli [[Vestfaal]]ist Rootsi [[aadlisuguvõsa]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"> Damier, P. E. & Ando Pajus, 2007. Eestimaa rüütelkonna vapiraamat. Tänapäev, lk 189</ref>. [[File:Wrede suguvõsa vabahärravapp.jpg|thumb|Wrede suguvõsa vabahärravapp]] Suguvõsast on teada [[Vestfaal]]ist pärit mõisnike järeltulija [[Caspar von Wrede]], kes umbes 1550 tuli [[Liivimaa]]le<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. [[File:Wrede-ba COA.png|pisi||Wrede suguvõsa parunivapp]] Caspari poeg oli Rootsi sõjaväes [[rittmeister|rittmeistrina]] teeniv [[Heinrich von Wrede]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44 Henrik Wrede, till Wredenhof. Ryttmästare i svensk tjänst. Nedhuggen av polackerna i slaget vid Kirkholm 1605], www.adelsvapen.com</ref>, Liivimaa [[Briede mõis|Wredenhofi mõis]]nik, (suri 26. septembril 1605<ref name="Damier & Pajus, 2007"/> [[Rootsi-Poola sõda (1600–1611)|Rootsi-Poola sõja (1600–1611)]] Riia lähedal [[Salaspilsi lahing|Salaspilsi]] ehk Kirchholmi lahingus). [[Kirchholmi lahing]]us [[Karl IX]] elu päästnud, kuid ise selle tõttu hukkunud [[Heinrich von Wrede]] lesele Gertrudile, doneeriti Eestimaa [[Preedi mõis]] ja Soome alal [[Peipäla]] mõis. [[File:Wrede, Fabian (av A Hårdh).jpg|pisi|Rootsi [[maamarssal]] Fabian Wrede (1641–1712)]] Heinrichi (surn 1605) pojad [[Caspar Wrede]] ja [[Svea õuekohus|Svea õuekohtu]] assessor<ref>[[Anders Anton von Stiernman]], [https://books.google.ee/books?id=z4Y-AAAAcAAJ&hl=en&pg=RA1-PA386#v=onepage&q&f=false Swea och Götha Höfdinga-Minne, Volume 2, s. 386], 1745</ref> [[Karl Heinrich Wrede]] said 1653 Rootsi kuningas [[Karl IX]]-lt [[vabahärra]] tiitli<ref name="Damier & Pajus, 2007"/> ning kanti 1654 [[Rootsi rüütelkond]]a vabahärrasuguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend#Vabahärrad|Wrede af Elimä nr 44 all]]<ref>Gabriel Anrep, [https://runeberg.org/anrep/4/0657.html Wrede af Elimä nr 44], SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP., Afdelning 4. Skytte af Duderhoff - Östner, jemte tillägg, rättelser och slutord, STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 653</ref>. Suguvõsa on kantud [[Eestimaa rüütelkonna aadlimatrikkel|Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse]]<ref name="Damier & Pajus, 2007"/> nr 135 all 1746. aastal. == Suguvõsa liikmeid == * Vabahärra [[Caspar Wrede]] (surn. 1667), [[Turu lään]]i [[maaisand]], Rootsi sõjaväelane (kaptenleitnant), Eesti [[Preedi mõis]]at ja Liivimaal [[Briede mõis|Wredenhofi (Briede) mõis]]nik ning Soome alal [[Peipäla]] mõisnik<ref name="Damier & Pajus, 2007"/>. on maetud koos naise, Sofia (sünd. [[Taube#Maidla ja Carlö liin|Taube af Karlö]]) [[Tallinna toomkirik]]usse<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44#TAB_2 Casper Wrede, friherre Wrede af Elimä, Kaptenlöjtnant. (introd. 1654 under nr 44). Död 1667 och begraven s. å. 27/2 i Revals domkyrka], www.adelsvapen.com</ref>. * Vabahärra [[Karl Heinrich Wrede]] (1606 Haapsalu – 1654), Rootsi sõjaväelane [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastases sõjas]], mõisaomanik Rootsis ja Soomes [[Elimäki vald|Elimäki]] (rootsi k. Elimä) kihelkonnas, [[Svea õuekohus|Svea õukoh]]tu assessor, ametissenimetatud maapealik [[Turu ja Pori lään|Åbo lään]]is<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44#TAB_15 Carl Henrik Wrede, friherre Wrede af Elimä, Landshövding i Åbo län 1653-07-22 men kom aldrig att tillträda denna tjänst. Friherre till Elimä. Död 1654]</ref>, Rootsi ja järgnevalt Soome suguvõsaliin * Krahv [[Fabian Wrede (1641–1712)|Fabian Wrede]] (1641–1712), Rootsi [[maamarssal]], [[Suur reduktsioon|Reduktsioon]]ikomisjoni president, Preedi mõisnik, tõsteti 1687 krahviseisusesse ning kanti [[Rootsi rüütelkond]]a [[krahv]]isuguvõsana [[Rootsi introdutseeritud aadlisuguvõsade loend#Krahvid| nr 27 all]]<ref>Gabriel Anrep, [https://runeberg.org/anrep/4/0657.html Fabian Wrede], SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP., Afdelning 4. Skytte af Duderhoff - Östner, jemte tillägg, rättelser och slutord, STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 653</ref> (meesjärglasteta<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00127527?page=231 Fabian Wrede], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, seite 223</ref>). * Krahv [[Fabian Wrede (1760–1824)|Fabian Wrede]] (1760–1824), Rootsi sõjamarssal, tõsteti krahviseisusesse Rootsis 1809. aastal<ref>Gabriel Anrep, [https://runeberg.org/anrep/4/0660.html Fabian Wrede], SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP., Afdelning 4. Skytte af Duderhoff - Östner, jemte tillägg, rättelser och slutord, STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 656</ref> ilma [[Rootsi introdutseerimata aadlisuguvõsade loend| introdutseerimata Rootsi aadlisuguvõsade loendisse]]<ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44#TAB_19 Fabian, greve Wrede], www.adelsvapen.com</ref>. * [[Gustav Reinhold Wrede]] (1725–1792) oli haagikohtunik, Preedi, [[Rõhu mõis|Rõhu]] ja [[Kapu mõis]]nik. * [[Gustav von Wrede|''Gustav'' Heinrich von Wrede]] (1771–1846), Venemaa keisririigi sõjaväelane (major), [[Eestimaa maanõunik]], Preedi, Rõhu ja [[Mõisamaa mõis (Simuna)|Mõisamaa mõis]]nik<ref>Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00127527?page=233 Gustav Heinrich von Wrede], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, seite 225</ref><ref>[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44#TAB_7 Gustaf Henrik, till Sitz och Reho samt Moisama i Katkülls (S:t Simonis) socken, Estland. Född 1771 Major i rysk tjänst. Lantråd i Estland 1827. Död 1846], www.adelsvapen.com</ref> == Mõisavaldused == Wrede suguvõsa liikmetele kuulusid ms. Eestimaal: [[Preedi mõis|Preedi]], [[Rõhu mõis|Rõhu]], [[Kapu mõis]], [[Ageri mõis|Ageri]] ja [[Ervita mõis]]ad, Liivimaal: [[Briede mõis|Wredenhofi (Briede) mõis]] ning Anjala ja Tavastby mõisad Soomes ja Rootsis. == Vaata ka == *Eesti kirikuajaloost, sama perenimega Eesti vaimulikud - [[Heinrich Wrede]] (1661–1705), [[Heinrich Christopher Wrede]] (1691–1764) ==Viited== {{viited}} == Välislingid == {{commonskat|}} * Stackelberg, Otto Magnus von, [https://www.digitale-sammlungen.de/en/view/bsb00127527?page=228,229 Wrede], Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft. 2, Görlitz: Verl. für Sippenforschung und Wappenkunde Starke 1930, seite 221-226 *Essen, Nicolai von: [https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000345/images/index.html?id=00000345&groesser=&fip=193.174.98.30&no=&seite=638 Wrede], Genealogisches Handbuch der Oeselschen Ritterschaft, Reprint der Ausg. Tartu 1935, Hannover-Döhren, 1971, seite 638-639 *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_af_Elim%C3%A4_nr_44 Wrede af Elimä nr 44], www.adelsvapen.com *[https://www.adelsvapen.com/genealogi/Wrede_nr_27 Wrede nr 27], www.adelsvapen.com *Gabriel Anrep, [https://runeberg.org/anrep/4/0657.html Wrede af Elimä nr 44; Wrede nr 27], SVENSKA ADELNS ÄTTAR-TAFLOR UTGIFNA AF GABRIEL ANREP., Afdelning 4. Skytte af Duderhoff - Östner, jemte tillägg, rättelser och slutord, STOCKHOLM, 1864. P. A. NORSTEDT & SÖNER, Kongl. Boktryckare, s. 653-660 [[Kategooria:Wreded| ]] [[Kategooria:Aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Eestimaa aadlisuguvõsad]] [[Kategooria:Rootsi introdutseeritud aadel]] [[Kategooria:Saaremaa matrikliaadel]] [[Kategooria:Soome rüütelkond]] m8ksarlgx8fsqqxrghny6nluvwpyfxd Biograafiad (Al) 0 417553 7124458 7102898 2026-04-04T20:30:31Z Velirand 67997 /* Ale */ 7124458 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Al)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Al". ==Al== *[[Muḩammad bin Rāshid Āl Maktūm]], Dubai emiir (1949–) *[[Asmāʾ Āl Thānī]], Katari alpinist (sündinud 20. sajandil) *[[Ḩamad ibn Jābir Āl Thānī]], Katari peaminister (1959–) ==Ala== *[[Efkan Ala]], Türgi poliitik (1965–) *[[Janar Ala]], eesti semiootik, ajakirjanik ja kirjanik (1979–) *[[Siim Ala]], eesti laskesuusataja (1987–) *[[David Alaba]], Austria jalgpallur (1992–) *[[Francišak Alachnovič]], valgevene näitekirjanik, teatritegelane ja publitsist (1883–1944) *[[Georgij Alafuzoff]], Soome sõjaväelane (1953–) *[[Riikka Ala-Harja]], soome kirjanik ja dramaturg (1967–) *[[Jehan Alain]], prantsuse organist ja helilooja (1911–1940) *[[Erkki Alak]], eesti maadleja (1983–) *[[Olavi Alakulppi]], Soome ja USA suusataja ning sõjaväelane (1915–1990) *[[Allan Alaküla]], eesti ajakirjanik (1968–) *[[Kaljo Alaküla]], eesti lendur, vabadusvõitleja ja tootmisjuht (1923–2016) *[[Ruth Alaküla]], eesti teleajakirjanik (1957–) *[[Erik Alalooga]], eesti tegevus- ja installatsioonikunstnik (1974–) *[[Aino Alamaa]], eesti keraamik ja tarbekunstnik (1908–1996) *[[Alviina Alametsä]], Soome poliitik (1992–) *[[Andreas Alamommo]], soome suusahüppaja (1998–) *[[Kersti Ala-Murr]], eesti laulja (1973–) *[[Priit Alamäe]], eesti ettevõtja (1978–) *[[Kurt Aland]], saksa teoloog (1915–1994) *[[Richard Aland]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Arni Alandi]], eesti ajakirjanik (1969–) *[[Kalervo Alanenpää]], Rootsi poksija (1956–) *[[Raimond Alango]], eesti laulja ja laulupedagoog (1926–2010) *[[Randar Alango]], eesti näitleja (1914–1980) *[[Tarsina Alango]], eesti pianist ja muusikapedagoog (1923–2010) *[[Oswaldo Alanís]], Mehhiko jalgpallur (1989–) *[[Outi Alanko-Kahiluoto]], Soome poliitik (1966–) *[[Jaagup Alaots]], eesti loomaarstiteadlane (1940–2012) *[[Ann Alari]], eesti tõlkija, ajakirjanik ja autor (1954–) *[[Rudolf Alari]], eesti laulja (1911–2004) *[[Victor Alari]], eesti geofüüsik (1989–) *[[Alarich I]], läänegootide kuningas (suri 410) *[[Lucas Alario]], Argentina jalgpallur (1992–) *[[Arnold Alas]], eesti aiandusarhitekt ja kunstnik (1911–1990) *[[Arvo Alas]], Eesti tõlkija ja diplomaat (1943–2007) *[[Askur Alas]], eesti tõlkija ja ajakirjanik (1973–) *[[Juhan Alas]], eesti dendraariumiasutaja (1874–1963) *[[Kairi Alas]], eesti psühholoog (1991–) *[[Ottomar Alas]], eesti arhitekt (1922–1975) *[[Ruth Alas]], eesti juhtimisteadlane (1960–2018) *[[Vello Alas]], Eesti sõjaväelane (1908–1947) *[[Irakli Alasania]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1973–) *[[Heidi Alasepp]], eesti arst, tervishoiujuht ja riigiametnik (1972–) *[[Joe Alaskey]], USA näitleja (1952–2016) *[[Connaughti prints Alastair]], Briti kuningliku perekonna liige (1914–1943) *[[Carlos Alazraqui]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1962–) *[[Santeri Alatalo]], Soome-Šveitsi jäähokimängija (1990–) *[[Toimi Alatalo]], soome murdmaasuusataja (1929–2014) *[[Epp Alatalu]], eesti suhtekorraldaja *[[Kadi Alatalu]], eesti ajakirjanik ja ühiskonnategelane *[[Riin Alatalu]], eesti ajaloolane ja muinsuskaitsja (1968–) *[[Toomas Alatalu]], eesti ühiskonnateadlane, ajakirjanik ja poliitik *[[Vladimir Alatortsev]], vene maletaja (1909–1987) *[[Apti Alaudinov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa sõjaväelane (1973–) *[[Pekka Alava]], soome skulptor (1897–1977) *[[Ave Alavainu]], eesti luuletaja (1942–2022) *[[Mati Alaver]], eesti suusatreener (1954–) *[[Bozorg ‘Alavī]], Iraani kirjanik (1904–1997) ==Alb== *[[Jessica Alba]], USA filminäitleja (1981–) *[[Jordi Alba|Jordi Alba i Ramos]], Hispaania jalgpallur (1989–) *[[Anthony Albanese]], Austraalia poliitik (1963–) *[[Francesco Albani]], itaalia maalikunstnik (1578–1660) *[[Muḩammad al-Barāda‘ī]], Egiptuse diplomaat ja jurist (1942–) *[[Marco Albarello]], itaalia murdmaasuusataja (1960–) *[[José Manuel Albares]], Hispaania diplomaat ja poliitik (1972–) *[[Hermanis Albats]], Läti jurist, diplomaat, teadlane ja õppejõud (1879–1942) *[[Jevgenija Albats]], Venemaa ajakirjanik, politoloog ja kirjanik (1958–) *[[Berat Albayrak]], Türgi poliitik *[[Henrik Otto von Albedyl]], Rootsi sõjaväelane (1666–1738) *[[Edward Albee]], ameerika näitekirjanik (1928–2016) *[[Isaac Albéniz]], hispaania helilooja ja pianist (1860–1909) *[[Valdek Alber]], eesti kunstnik (1976–) *[[Eleanor Alberga]], Jamaica helilooja (1949–) *[[Niccolò Albergati]], itaalia kardinal ja diplomaat (1373–1443) *[[Franklin Alberger]] *[[Valdis Albergs]], läti skulptor (1922–1984) *[[Arturs Alberings]], Läti agronoom ja poliitik (1876–1934) *[[Christijan Albers]], hollandi Vormel 1 sõitja (1979–) *[[Hans Albers]], saksa näitleja ja laulja (1891–1960) *[[Marcel Albers]], hollandi võidusõitja (1967–1992) *[[piiskop Albert]] (Albert von Buxhövden), Liivimaa piiskop (1165–1229) *[[Albert Aachenist]], ajaloolane (11.–12. sajand) *[[Albert Suerbeer]] (Albert II), Riia peapiiskop (suri 1273) *[[Albert Suur]] *[[Albert I (Monaco)|Albert I]], Monaco vürst (1848–1922) *[[Albert II (Belgia)|Albert II]], belglaste kuningas *[[Albert II (Monaco)|Albert II]], Monaco vürst (1958–) *[[prints Albert Victor, Clarence'i hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1864–1892) *[[Eugen d'Albert]], helilooja ja pianist (1864–1932) *[[Flórián Albert]], ungari jalgpallur (1941–2011) *[[Maria Albert]], eesti ujuja (1985–) *[[Marko Albert]] *[[Yuri Alberto]], Brasiilia jalgpallur (2001) *[[Leon Battista Alberti]], itaalia arhitekt (1404–1472) *[[Domenico Alberti]], itaalia laulja ja helilooja (suri 1740) *[[Maryse Alberti]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide filmioperaator (1954–) *[[Mariotto Albertinelli]], itaalia kunstnik (1474–1515) *[[Islam-Beka Albijev]], tšetšeeni rahvusest Venemaa maadleja (1988–) *[[Tomaso Albinoni]], itaalia helilooja (1671–1751) *[[Raúl Albiol]], Hispaania jalgpallur (1985–) *[[Al-Bīrūnī]], pärsia õpetlane (sündis 973) *[[August Albo]], Eesti maalikunstnik ja skulptor (1893–1963) *[[Alexander Albon]], tai vormelisõitja (1996–) *[[Albrecht (Mainz)|Albrecht]], Mainzi peapiiskop (1490–1545) *[[Albrecht (Saksi-Wittenberg)|Albrecht]], Lüneburgi vürst (suri 1385) *[[Albrecht I (Saksimaa)|Albrecht I]], Saksi krahv (1212–1260) *[[Albrecht I (Braunschweig)|Albrecht I]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog *[[Albrecht I (Braunschweig-Grubenhagen)]] *[[Albrecht Elsaßist]], Lotringi hertsog 1047–1048 *[[Albrecht I (Saksa kuningas)|Albrecht I]], Saksa kuningas, Austria hertsog (1255–1308) *[[Albrecht II (Austria)|Albrecht II]], Austria hertsog (1298–1358) *[[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]], Saksa kuningas, Ungari kuningas, Böömimaa kuningas, Austria hertsog (1397–1439) *[[Albrecht II (Braunschweig-Wolfenbüttel-Göttingen)|Albrecht]], Braunschweig-Lüneburgi hertsog (u 1268–1318) *[[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]], Austria hertsog (1418–1463) *[[Albrecht (Castell-Castell)|Albrecht]], Castell-Castelli vürst (1925–2016) *[[Albrecht Mecklenburgist]], Rootsi kuningas ja Mecklenburgi hertsog (suri 1412) *[[Andreas Albrecht]], ameerika kosmoloog (1957–) *[[Ernst Albrecht]], Saksamaa poliitik (1930–2014) *[[Gerd Albrecht]], saksa dirigent (1935–2014) *[[Ingrid Albrecht]], USA filosoof *[[Johann Friedrich Ernst Albrecht]], saksa arst ja kirjanik (1752–1814) *[[Zinaida Albrecht]], Eesti entomoloog (1902–1995) *[[Albrecht Friedrich (Preisimaa)|Albrecht Friedrich]], Preisimaa hertsog (1553–1618) *[[Johann Georg Albrechtsberger]], austria helilooja, muusikateoreetik ja -pedagoog (1736–1809) *[[Eik Albri]], eesti poksija (1908–1982) *[[Rein Albri]], eesti merendustegelane ja õppejõud (1946–) *[[Madeleine Albright]], Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik (1937–2022) *[[Marc Albrighton]], Inglismaa jalgpallur (1989–) *[[Afonso de Albuquerque]], Portugali meresõitja, sõjaväelane ja poliitik (suri 1515) ==Alc== *[[Luna Alcalay]], Austria pianist ja helilooja (1928–) *[[Carlos Alcaraz]], Hispaania tennisist (2003–) *[[Louisa May Alcott]], ameerika kirjanik (1832–1888) ==Ald== *[[Alan Alda]], USA näitleja, filmilavastaja ja stsenarist (1936–) *[[Mark Aldanov]], emigreerunud vene kirjanik (1886–1957) *[[Ginger Alden]], USA modell ja näitleja (1956–) *[[Kurt Alder]], saksa keemik (1902–1958) *[[Omar Alderete]], Paraguay jalgpallur (1996–) *[[Joey Alders]], hollandi võidusõitja (1999–) *[[Toby Alderweireld]], Belgia jalgpallur (1989–) *[[Richard Aldington]], inglise kirjanik (1892–1962) *[[Brian Aldiss]], inglise kirjanik (1925–2017) *[[James Aldridge]], inglise kirjanik (1918–2015) *[[Buzz Aldrin]], USA piloot ja astronaut (1930–) *[[Fritjof Magnussønn Åldstedt]], norra ajakirjanik ==Ale== *[[Uota Ale]], Tuvalu jalgpallur (1986–) *[[Alebrand]], misjonär ja preester Liivimaal (12.–13. sajand) *[[Pierre Alechinsky]], Belgia kunstnik (1927–) *[[Mira Alečković]], serbia luuletaja (1924–2008) *[[Ciro Alegría]], Peruu kirjanik, ajakirjanik ja poliitik (1909–1967) *[[Pilar Alegría]], Hispaania poliitik (1977–) *[[Aleksandr Alehhin]], maletaja (1892–1946) *[[Sergei Aleinikov]], valgevene jalgpallur *[[Vicente Aleixandre]], hispaania luuletaja (1898–1984) *[[Iván Alejo]], Hispaania jalgpallur (1995–) *[[Franz Alekand]], eesti ühiskonnategelane (1893–1949) *[[Koit Alekand]], eesti maaparandusteadlane (1929–2018) *[[Alekhsandri (Imerethi prints)|Alekhsandri]], Imerethi prints, Venemaa sõjaväelane *[[Nana Alekhsandria]], gruusia maletaja (1949–) *[[Arthur Alekhsanjan]], armeenia maadleja (1991–) *[[Mykolas Alekna]], leedu kettaheitja (2002–) *[[Virgilijus Alekna]], leedu kettaheitja (1972–) *[[Vaida Aleknavičienė]], Leedu poliitik (1976–) *[[Vagit Alekperov]], aseri päritolu Venemaa ärimees (1950–) *[[Aleksander (Poola)|Aleksander]], Poola kuningas ja Leedu suurvürst (1461–1506) *[[Aleksandar I Karađorđević]], Jugoslaavia kuningas (1888–1934) *[[Aleksander Suur]] *[[Aleksander I (paavst)|Aleksander I]], paavst *[[Aleksander I]], Venemaa keiser *[[Aleksander II (paavst)|Aleksander II]], paavst *[[Aleksander II]], Venemaa keiser *[[Aleksander III]], Venemaa keiser (1845–1894) *[[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]], paavst (suri 1181) *[[Aleksander IV (paavst)|Aleksander IV]], paavst (suri 1261) *[[Aleksander VI]] *[[Aleksander VII]] *[[Aleksander VIII]] *[[Aleksander Nevski]] *[[Aleksandra Fjodorovna (1798–1860)]], Venemaa keisrinna (1798–1860) *[[Aleksandra Fjodorovna (1872–1918)]], Venemaa keisrinna *[[Aleksandr Aleksandrov (keeleteadlane)|Aleksandr Aleksandrov]], vene keeleteadlane *[[Aleksandr Aleksandrov (kosmonaut)|Aleksandr Aleksandrov]], Nõukogude Liidu kosmonaut (1943–) *[[Aleksandr Vassiljevitš Aleksandrov]], Nõukogude Liidu helilooja (1883–1946) *[[Andrei Aleksandrov]], Eesti jäähokimängija (1990–) *[[Herman Aleksandrov]], Vene sõjaväelane (1879–1927) *[[Jelizaveta Aleksandrova-Zorina]], vene kirjanik, publitsist, ajakirjanik ja blogija (1984–) *[[Ivan Aleksandrovski]], vene kunstnik, fotograaf, leiutaja ja insener (1817–1894) *[[Sergei Aleksašenko]], Venemaa pankur ja riigimees (1959–) *[[Aleksei I Mihhailovitš]] *[[Aleksei Nikolajevitš (Venemaa troonipärija)|Aleksei Nikolajevitš]], Venemaa troonipärija (1904–1918) *[[Aleksei Petrovitš]], Venemaa troonipärija (1690–1718) *[[Kirill Aleksejenko]], vene maletaja (1997–) *[[Aivar Aleksejev]], eesti munitsipaalpoliitik (1965–) *[[Aleksandr Aleksejev]], vene jurist, Tartu ülikooli õigusteaduse professor *[[Aleksei Aleksejev]] (1974–), mari päritolu Eesti õpetaja ja filmilavastaja *[[Aleksei Aleksejev (jalgpallur)|Aleksei Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1989–) *[[Ivan Aleksejev]], Eesti näitleja (1989–) *[[Jevgeni Aleksejev]], vene maletaja (1985–) *[[Marius Aleksejev]], Eesti käsipallur (1982–) *[[Marko Aleksejev]], eesti kergejõustiklane (kõrgushüppaja) (1979–) *[[Mihhail Andrejevitš Aleksejev]], Nõukogude pedagoog *[[Mihhail Vassiljevitš Aleksejev]], Venemaa sõjaväelane *[[Mihhail Nikolajevitš Aleksejev]], vene kirjanik *[[Nikolai Aleksejev]], vene dirigent (1958–) *[[Pavel Aleksejev]], Eesti jalgpallur (1991–) *[[Pjotr Aleksejev]], vene luuletaja (19. sajand) *[[Tiit Aleksejev]], eesti kirjanik ja ajaloolane (1968–) *[[Vladimir Aleksejev]], Vene sõjaväelane, kindralleitnant (1961) *[[Viktor Aleksejev]], Eesti kunstnik (1902–1945) *[[Vissarion Aleksejev]], Eesti matemaatik *[[Ljudmila Aleksejeva]], vene ajaloolane ja inimõiguslane (1927–2018) *[[Olga Aleksejeva]], Eesti vehkleja (1982–) *[[Anatoli Aleksin]], juudi päritolu vene kirjanik (1924–2017) *[[Aleksius II]], Moskva ja kogu Venemaa patriarh (1929–2008) *[[August Alekõrs]], Eesti kohtunik (1898–1989) *[[Indrek Alekõrs]], Eesti haridustegelane ja koolijuht (1952–) *[[Linda Alekõrs]], eesti kunstiajaloolane (1924–2003) *[[Richard Alekõrs]], eesti kirjandusteadlane ja -kriitik (1914–1973) *[[Markku Alén]], soome rallisõitja (1951–) *[[Urmas Alender]], Eesti laulja (1953–1994) *[[Yoko Alender]], Eesti poliitik (1979–) *[[Ivar Alenius-Bjørk|Ivar Johannes Wilhelm Alenius-Bjørk]], taani kunstnik (1905) *[[Jean Alesi]] *[[Åge M. Åleskjær]], norra pastor ja koguduserajaja *[[Arturo Alessandri Palma]], Tšiili poliitik (1868–1950) *[[Jorge Alessandri Rodríguez]], Tšiili poliitik (1896–1986) *[[Aleuas I]], Larissa valitseja (6. sajand eKr) *[[Mall Alev]], eesti suusataja ja orienteeruja (1973–) *[[Rutter Alev]], Eesti sõjaväelane (1906–1992) *[[Voldemar Alev]], eesti näitleja (1902–1975) *[[Ioánnis Alevrás]], Kreeka poliitik (1912–1995) *[[Alexander (Tartu piiskop)|Alexander]], Tartu piiskop (suri 1268) *[[Alexander (Schaumburg-Lippe)|Alexander]], Schaumburg-Lippe vürst (sündinud 1958) *[[Alexander II]], šotlaste kuningas (1198–1249) *[[Christopher Alexander]], Austria päritolu USA arhitekt (1936–2022) *[[Conel Hugh O'Donel Alexander]], Briti krüptoanalüütik ja maletaja (1909–1974) *[[Jason Alexander]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1959–) *[[Lloyd Alexander]], ameerika ulmekirjanik (1924–2007) *[[Victoria Nichols Alexander]], ameerika kirjanik ja filosoof *[[Alexander Friedrich]], Hessen-Kasseli maakrahv (1863–1945) *[[Kenti printsess Alexandra]] (1936–) *[[Printsess Alexandra, Fife'i hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1891–1959) *[[Alexandra (Suurbritannia)|Taani Alexandra]], [[Suurbritannia]] kuninganna (1844–1925) *[[Alexandra (Frederiksborgi krahvinna)|Alexandra]], Frederiksborgi krahvinna (1964–) *[[Alexandra Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Pfeili ja Klein-Ellguthi krahvinna (1970–) *[[Liana Alexandra]], Rumeenia helilooja (1947–2011) *[[Boniface Alexandre]], Haiti poliitik, president 2004–2006 (1936–2023) *[[Alexandrine (Taani kuninganna)|Alexandrine]], Mecklenburg-Schwerini printsess, Taani kuninganna (1879–1952) *[[Aléxandros I]], Kreeka kuningas (1893–1920) *[[Nicoleta Alexandru]], rumeenia laulja (1968–) *[[Alexia (Kreeka ja Taani printsess)|Alexia]], Kreeka ja Taani printsess (1965–) *[[Alexia]], Madalmaade printsess (2005–) *[[Alexinos]], vanakreeka filosoof (4.–3. sajand eKr) *[[Alexis]], vanakreeka komöödiakirjanik *[[Alexius]], kerjus, kristlik pühak (suri 5. sajandil) *[[Robert Alexy]], saksa õigusteadlane ja filosoof (1945–) ==Alf== *[[Angelino Alfano]], Itaalia poliitik (1970–) *[[Franco Alfano]], itaalia helilooja (1875–1954) *[[José de Jesús Alfaro‎]], Nicaragua poliitik (1800-1855) *[[Ivan Alfejev]], Eesti arst (1896–1962) *[[Achilles Alferaki]], kreeka päritolu vene helilooja (1846–1919) *[[Vittorio Alfieri]], itaalia kirjanik (1749–1803) *[[Ivan Alfjorov]], Nõukogude Liidu väejuht, kindralleitnant (1897–1979) *[[Žoress Alfjorov]], valgevene päritolu Venemaa füüsik ja poliitik (1930–2019) *[[Alfonso III (Aragón)|Alfonso III]], Aragóni kuningas (1265–1291) *[[Alfonso XIII]], Hispaania kuningas (1886–1941) *[[Alfonso Carlos, San Jaime hertsog]], Hispaania karlistlik trooninõudleja (1849–1936) *[[Alfred Roman]], Liechtensteini prints (1875–1930) *[[Julien Alfred]], Saint Lucia sprinter (2001–) *[[Hannes Alfvén]], rootsi elektriinsener ja plasmafüüsik (1908–1995) *[[Hugo Alfvén]], Rootsi helilooja (1872–1960) ==Alg== *[[Ole Ålgård]], Norra diplomaat *[[Alessandro Algardi]], itaalia kõrgbaroki skulptor, arhitekt ja joonestaja (1595–1654) *[[Francesco Algarotti]], itaalia filosoof, kunstikriitik ja graveerija (1712–1764) *[[Ali Al-Gashamy]], Norra jalgpallur (1989–) *[[Algirdas]], Leedu suurvürst *[[Peeter Algma]], eesti õpetaja (1885–1951) *[[Toomas Algma]], eesti õpetaja (1896–1971) *[[Jaime Alguersuari]], hispaania vormelisõitja (1990–) *[[Martin Algus]], eesti näitleja (1973–) *[[Aado Algvere]], eesti metallikunstnik (1947–) *[[Karl Algvere]], eesti metsamees ja metsateadlane (1907–1973) *[[Peep Algvere]], eesti silmaarst ja arstiteadlane Rootsis (1935–2021) ==Ali== *[[‘Alī ibn Abī Ţālib]], [[Muḩammad]]i väimees ja neljas kaliif (suri 661) *[[Aires Ali]], Mosambiigi poliitik (1955–) *[[Irfaan Ali]], Guyana poliitik (1980–) *[[Mas‘ūd ‘Alī Moḩammadī]], Iraani füüsik (suri 2010) *[[Nia Ali]], Ameerika Ühendriikide kergejõustiklane (1988–) *[[Sabahattin Ali]], türgi kirjanik ja pedagoog (1907–1948) *[[Aliaksiej Aliaksandraŭ]], valgevene maletaja (1973–) *[[Alice (Suurbritannia printsess)|Alice]], Suurbritannia printsess, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878) *[[printsess Alice, Gloucesteri hertsoginna]] (1901–2004) *[[Muhammad al-Idrisi]], araabia kartograaf (12. sajand) *[[Anton Alihhanov]], Venemaa poliitik (1986–) *[[Maksud Alihhanov-Avarski]], Venemaa sõjaväelane (1846–1907) *[[Muhhu Alijev]], Venemaa poliitik (1940–) *[[Heikki A. Alikoski]], soome astronoom (1912–1997) *[[Imam Alimsultanov]], tšetšeeni laulja ja laulukirjutaja (1957–1996) *[[Şirindil Alışanlı]], aserbaidžaani kirjandusteadlane (1952–2024) *[[Paul Alisch]], baltisaksa tööstusarhitekt (1842 – pärast 1917) *[[Alizée]], prantsuse laulja (1984–) *[[Fejzi Alizoti]], Albaania poliitik (1874–1945) ==Alj== *[[Jüri Aljak]], eesti karikaturist (1954–) *[[Berit Aljand]], eesti ujuja (1985–) *[[Martti Aljand]], eesti ujuja (1987–) *[[Riho Aljand]], eesti ujumistreener (1960–2019) *[[Triin Aljand]], eesti ujuja (1985–) *[[Rene Aljas]], eesti jalgpallur (1986–) *[[Warda Al-Jazairia]], Alžeeria laulja ja näitleja (1939–2012) *[[Georgi Aljošin]] (1931–2011), NLKP tegelane *[[Samuil Aljošin]] (1913–2008), vene näitekirjanik ==Alk== *[[Charles-Valentin Alkan]], prantsuse pianist ja helilooja (1813–1888) *[[Alkidamas]], vanakreeka sofist ja reetor (5.–4. sajand eKr) *[[Alkiphron]], vanakreeka reetor ja sofist (2. või 3. sajand) *[[Jēkabs Alksnis (arst)|Jēkabs Alksnis]], läti arst, sõjaväearst ja arstiteadlane (1870–1957) *[[Jēkabs Alksnis (sõjaväelane)|Jēkabs Alksnis]], läti päritolu Vene keiserliku armee allohvitser, hiljem Punaarmee komandör (1897–1938) ==All== *[[Heleri All]], eesti ajakirjanik (1995–) *[[Tarmo All]], eesti geoloog (1969–) *[[Rudolf Allabert]], eesti näitleja (1939–2011) *[[Émile Allais]], prantsuse mäesuusataja (1912–2012) *[[Lucy Allais]], Lõuna-Aafrika Vabariigi filosoof *[[Maurice Allais]], prantsuse majandusteadlane (1911–2010) *[[Andres Allan]], eesti luuletaja (1965–1988) *[[Erik Allardt]], soome sotsioloog (1925–2020) *[[Ludwig Nicolaus von Allart]], sõjaväelane (1659–1727/1728) *[[Ain Allas]], eesti teleajakirjanik (1948–) *[[Aliis Allas]], eesti squash'i-mängija (1983–) *[[Anti Allas]], Eesti poliitik (1977–) *[[Teet Allas]], eesti jalgpallur (1977–) *[[Ülar Allas]], eesti molekulaarbioloog, publitsist ja DJ (1977–) *[[Olavi Allase]], eesti keskmaajooksja (1993–) *[[Markus Allast]], eesti jalgpallur (2000–) *[[Airi-Alina Allaste]], eesti sotsioloog (1967–) *[[Iyād ‘Allāwī]], Iraagi poliitik (1945–) *[[Marcus Allbäck]], Rootsi jalgpallitreener ja endine Rootsi jalgpallikoondise ründaja (1973–) *[[August Alle]], eesti kirjanik (1890–1952) *[[Arnold Allebras]], Eesti sõjaväelane (kadett) (1905–1924) *[[Marc Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1900–1973) *[[Yves Allégret]], prantsuse filmirežissöör (1905–1987) *[[Gregorio Allegri]], itaalia laulja ja helilooja (1582–1652) *[[David Allen]], USA ajajuhtimiskonsultant (1945–) *[[Christa B. Allen]], USA näitleja (1991–) *[[Gene Allen]], USA filmikunstnik (1918–2015) *[[George Allen]], USA poliitik (1952–) *[[Jake Allen]], Kanada jäähokimängija (1990–) *[[Joe Allen]], Walesi jalgpallur (1990–) *[[Lily Allen]], Briti laulja (1983–) *[[Patrick Allen]], Jamaica vaimulik ja riigiametnik (1951–) *[[Paul Allen]], USA ettevõtja (1953–2018) *[[Ray Allen]], USA korvpallur (1975–) *[[Rick Allen]], inglise muusik (1963–) *[[Ross Allen]], Ühendkuningriigi diplomaat (1978–) *[[Tim Allen]], ameerika näitleja ja koomik (1953–) *[[Woody Allen]], USA filmirežissöör (1935–) *[[Isabel Allende]], Tšiili kirjanik (1942–) *[[Isabel Allende (poliitik)|Isabel Allende]], Tšiili poliitik *[[Salvador Allende]], Tšiili poliitik (1908–1973) *[[Arvo Aller]], Eesti poliitik (1973–) *[[Josef Allerberger]], saksa snaiper (1924–2010) *[[Sophie Allerman]], eesti päritolu kommunistlik poliitik (1890–1938) *[[Ernst Alles]], eesti põllumees (1904–1941) *[[Paul Alles]], Eesti mesinik (1921–2009) *[[Rasmus Alles]], eesti jalgpallur (1992–) *[[Alphonse Alley]] *[[Alari Allik]], eesti japanoloog ja tõlkija (1973–) *[[Aleksander Allik]], eesti apteeker ja Kuressaare linnapea (1868–1953) *[[Arnold Allik]], eesti arst (1899–1948) *[[August Allik]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1920–1962) *[[Enn Allik]], eesti kunstnik (1961–) *[[Enno Allik]], eesti kunstnik (1936–) *[[Ermil Allik]], eesti õigeusu vaimulik (1917–2003) *[[Helgi Allik]], eesti tantsulooja ja -õpetaja *[[Heli Allik]], eesti tõlkija (1973–) *[[Hendrik Allik]], Eesti poliitik (1901–1989) *[[Jaak Allik]], Eesti teatrikriitik, teatrijuht, lavastaja ja poliitik (1946–) *[[Jaan Allik]], Eesti sõjaväelane (1892–1942) *[[Johanna Allik]], eesti iluuisutaja (1994–) *[[Jüri Allik]], eesti psühholoog (1949–) *[[Karli Allik]], eesti võrkpallur (1996–) *[[Karin Allik]], eesti teatrikriitik *[[Kristi Allik]], Eesti päritolu Kanada helilooja ja pianist (1952–) *[[Martin Allik]], eesti jalgpallur (1994–) *[[Mati Allik]], Eesti omavalitsuspoliitik (?–) *[[Paul Allik]], eesti kunstnik ja laulja (1946–2003) *[[Peeter Allik]], eesti kunstnik (1966–2019) *[[Valev-Heiki Allik]], eesti sõudja (1966–) *[[Vladimir Allik]], eesti vaimulik (1883–1938) *[[Alma Allika]], eesti õpetaja ja koolijuht (1904–1984) *[[Luule Allika]], eesti tööstusjuht ja rahvasaadik (1929–2004) *[[Marno Allika]], eesti vehkleja (1982–) *[[Andrus Allikas]], eesti harrastusfotograaf *[[Johannes Allikas]], Eesti sõjaväelane (1895–1952) *[[Karl Allikas]], eesti sõjaväelane (1905–1976) *[[Margus Allikmaa]], ERR juhatuse esimees (1961–) *[[Lembit Allikmets]], eesti arstiteadlane (1936–2025) *[[Rando Allikmets]], eesti molekulaarbioloog ja geeniteadlane (1960–) *[[August Allikmäe]], eesti advokaat *[[Kadri Allikmäe]], eesti keskkonnaaktivist (1981–) *[[Merike Allikmäe]], eesti jurist *[[Mihkel Allikmäe]], eesti maadleja ja treener (1986–) *[[Artur Alliksaar]], (1923–1966) *[[Kristiina Alliksaar]], eesti kultuurispetsialist ja teatrijuht (1980–) *[[Rauno Alliksaar]], eesti teoloog, tõlkija, kirjanduskriitik ja kultuurikorraldaja (1992–) *[[Merit Alliku]], eesti käsipallur ja treener (1991–2023) *[[Rauno Alliku]], eesti jalgpallur (1990–) *[[Aare Allikvee]], eesti muusikateadlane ja pedagoog (1921–1994) *[[Andrus Allikvee]], eesti näitleja (1957–) *[[Anu Allikvee]], eesti kunstiajaloolane ja kuraator (1960–2024) *[[Martin Allikvee]], eesti ujuja (1995–) *[[Ralf Allikvee]], eesti arst (1952–) *[[Reet Allikvere]], eesti jurist, endine kohtunik (1951–) *[[Jossif Allilujev]], vene arstiteadlane, kardioloog (1945–2008) *[[Svetlana Allilujeva]], gruusia-vene päritolu filoloog ja kirjanik (1926–2011) *[[Helga Alling]], eesti tekstiilikunstnik (1925–2001) *[[Henry Allingham]], Suurbritannia ülipikaealine (1896–2009) *[[Margery Allingham]], inglise kirjanik (1904–1966) *[[Vallo Allingu]], eesti korvpallur (1978–) *[[Mose Allison]], Ameerika Ühendriikide džäss- ja bluusipianist, laulja ning laulukirjutaja (1927–2016) *[[Duane Allman]], ameerika kitarrist (1946–1971) *[[Gregg Allman]], Ameerika Ühendriikide rokk- ja bluusimuusik (1947–2017) *[[Valarie Allman]], Ameerika Ühendriikide kettaheitja (1995–) *[[Indrek Allmann]], eesti arhitekt (1972–) *[[Margus Allmann]], eesti muusikapedagoog ja orkestrijuht (1972–2011) *[[Jaak Allmere]], eesti majandustegelane ja endine Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1934–) *[[Art Allmägi]], eesti skulptor (1983–) *[[Alessandro Allori]], itaalia kunstnik (1535–1607) *[[Cristofano Allori]], itaalia kunstnik (1577–1621) *[[Enn Allpere]], Eesti kohtunik (1900–1989) *[[Jaan Allpere]], eesti rahvusest Rootsi arhitekt ja kunstiajaloolane (1923–2000) *[[Gordon Allport]], USA psühholoog (1897–1967) *[[Hanna Allsaar]], eesti näitleja (1986–) *[[Hendrik Allsaar]], eesti põllumees ja ettevõtja (1943–) *[[Andres Allsalu]], eesti pokkerimängija ja endine tõstja (1988–) *[[Efraim Allsalu]], eesti maalikunstnik (1929–2006) *[[Vano Allsalu]], eesti kunstnik (1967–) *[[Airi Allvee]], eesti laulja (1972–) ==Alm== *[[A. H. Almaas]], Kuveidi päritolu müstik *[[Arno Almann]], eesti haridustegelane (1950–) *[[Lauri Almann]], eesti jurist ja riigiametnik (1975–) *[[André Almeida]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Ivan Almeida]], korvpallur (1989–) *[[Esko Almgren]], Soome poliitik (1932–) *[[Mario Almirante]], itaalia filmirežissöör ja -stsenarist (1890–1964) *[[Miguel Almirón]], Paraguay jalgpallur (1994–) *[[Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī]], araabia geograaf ja ajaloolane (10. sajand) *[[Franziska van Almsick]], saksa ujuja (1978–) *[[Pedro Almodóvar]] (1951–), hispaania filmirežissöör ja stsenarist *[[Carl Jonas Love Almquist]], rootsi kirjanik (1793–1866) *[[Adam Almqvist]], rootsi jäähokimängija (1991–) *[[Joaquín Almunia]], Hispaania ja Euroopa Liidu poliitik (1948–) *[[Manuel Almunia]], hispaania jalgpallur (1977–) ==Aln== *[[Airi Alnek]], eesti orienteeruja (1963–) *[[Folke Alnevik]], endine rootsi kergejõustiklane (1919–) ==Alo== *[[Viktor Alonen]], endine Eesti jalgpallikoondise mängija (sündinud 1969) *[[Fernando Alonso]], hispaania autovõidusõitja (1981–) *[[Júnior Alonso]], Paraguay jalgpallur (1993–) *[[Marcos Alonso]], Hispaania jalgpallur (1990–) *[[Xabier Alonso]], Hispaania jalgpallur (1981–) ==Alp== *[[Toomas Alp]], eesti advokaat (sündinud 1965) *[[Ayşenur Alpaslan]], Türgi diplomaat (1953–) *[[Jüri Alperten]], Eesti dirigent, pianist ja muusikapedagoog (1957–2020) *[[Moissei Alperten]], Eesti viiuldaja (1930–2005) *[[Lagle Alpius]], eesti laulja (1951) ==Alr== *[[Sydney Alrutz]], rootsi psühholoog (1868–1925) ==Als== *[[Muqtada al-Sadr]] *[[Abir Al-Sahlani]], Iraagi päritolu Rootsi poliitik (1976–) *[[Thomas Alsgaard]] *[[Boshra Alshaebyi]], Jordaania maletaja (1995–) *[[Heinrich Joachim Alstadius]], Tallinna bürgermeister (1780–1860) *[[Birgitte Alsted]], Taani viiulimängija, õpetaja ja helilooja (1942–) *[[Richard Alston]], Briti koreograaf (1948–) *[[William Alston]], USA filosoof (1921–2009) *[[Alsou]], Venemaa lauljatar (1983–) *[[Fail Alsõnov]], baškiiri rahvuslane ja kohalik poliitiline aktivist (1986–) ==Alš== *[[Arnold Alšvang]], Ukraina muusikateadlane (1898–1960) ==Alz== *[[Alois Alzheimer]], saksa neuroloog ja psühhiaater (1864–1915) ==Alt== *[[Eino Alt]], eesti näitekirjanik (1921–1980) *[[Norovõn Altanhujag]], Mongoolia poliitik (1958–) *[[Albrecht Altdorfer]], saksa maalikunstnik (suri 1538) *[[Martha Alter]], USA pianist ja helilooja (1904–1976) *[[Theodor Altermann]], eesti näitleja ja lavastaja (1885–1915) *[[Ülo Altermann]], eesti metsavend *[[Louis Althusser]], Prantsuse filosoof (1918–1990) *[[Hamit Altıntop]], Türgi jalgpallur (1982–) *[[Anna Altleis]], eesti näitleja (1886–1957) *[[Albrecht Altma]], eesti füüsik (1897–1969) *[[Peter Altmaier]], Saksamaa poliitik (1958–) *[[Robert Altman]], USA filmirežissöör (1925–2006) *[[Scott Altman]], Ameerika Ühendriikide endine mereväelane, katselendur ja NASA astronaut (1959–) *[[Urmas Altmeri]], eesti biotehnoloog ja piimandusteadlane (1918–1982) *[[Annika Altmäe]], Eesti keskkonnakaitsja ja poliitik (1987–) *[[Arvi Altmäe]], eesti kõrgkoolijuht (1942–) *[[Lea Altnurme]], eesti religioonisotsioloog *[[Riho Altnurme]], eesti teoloog (1969–) *[[Toomas Altnurme]], eesti kunstnik (1973–) *[[Aimar Altosaar]], Eesti poliitik (1959–) *[[Enn Altosaar]], eesti tehnikateadlane (1929–1986) *[[Erich Altosaar]], eesti korv- ja võrkpall (1908–1941) *[[Tõnu Altosaar]], eesti päritolu Kanada arhitekt *[[Keret Altpere]], eesti tekstiilikunstnik (1977–) *[[Robert Altpere]], Eesti sõjaväelane (1895–1942) *[[Alan Altraja]], eesti arst ja arstiteadlane (1965–) *[[Hannes Altrov]], eesti klarnetist ja muusikapedagoog (1944–) *[[Riho Altrov]], eesti fagotimängija, klarnetist ja muusikategelane (1941–1994) *[[Eve Alttoa]], eesti kunstiteadlane ja konservaator (1964–) *[[Kaur Alttoa]], eesti kunstiajaloolane (1947–) *[[Leida Alttoa]], eesti õpetaja (1893–1977) *[[Villem Alttoa]], eesti kirjandusteadlane (1898–1975) *[[Ömer Altuğ]], Türgi diplomaat (1947–) *[[Aleksandr Altunin]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1921–1989) ==Alu== *[[Veronika Alu]], eesti nahakunstnik ja kunstipedagoog (1977–) *[[T. M. Aluko]], Nigeeria kirjanik (1918–2010) *[[Nikolai Alumäe]], eesti tehnikateadlane (1915–1992) *[[Vladimir Alumäe]], eesti viiuldaja (1917–1979) *[[Ādolfs Alunāns]], läti näitekirjanik, teatrinäitleja ja -direktor (1848–1912) *[[Indriķis Alunāns]], läti ajakirjanik (1835–1904) *[[Juris Alunāns]], läti luuletaja, publitsist ja keeleteadlane (1832–1864) *[[Anu Aluoja]], eesti psühholoog (1954–) *[[Kaarel Aluoja]], eesti haridus- ja kultuuritegelane (1958–) *[[Kaarli Aluoja]], eesti lavastaja ja näitleja (1899–1975) *[[Sandra Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1987–) *[[Saskia Alusalu]], eesti kiiruisutaja (1994–) *[[Kalvi Aluve]], eesti arhitekt (1929–2009) *[[Ilmar Aluvee]], eesti kahevõistleja ja treener (1969–2013) ==Alv== *[[Roberto Alvarado]], Mehhiko jalgpallur (1998–) *[[Carlos Alvarado Quesada]], Costa Rica poliitik, kirjanik, ajakirjanik ja politoloog (1980–) *[[Guido Alvarenga]], Paraguay endine jalgpallur (1970–) *[[Manuel Álvares]], portugali arst (1545–1612) *[[Edson Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1997–) *[[Elizabeth Álvarez]], Mehhiko näitleja (1977–) *[[Gregorio Álvarez]], Uruguay sõjaväelane ja riigitegelane (1925–2016) *[[Julián Álvarez]], Argentina jalgpallur (2000–) *[[Kevin Álvarez]], Mehhiko jalgpallur (1999–) *[[Luis Walter Alvarez]], USA füüsik (1911–1988) *[[Mario Roberto Álvarez]], Argentina arhitekt (1913–2011) *[[Viridiana Álvarez]], mehhiko alpinist (1984–) *[[Walter Alvarez]], USA geoloog (1940–) *[[Yeray Álvarez]], Hispaania jalgpallur (1995–) *[[Corrado Alvaro]], itaalia kirjanik, ajakirjanik ja stsenarist (1895–1956) *[[Alar Alve]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Ain Alvela]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Aleksander Alver]], eesti vaimulik (1890–1949) *[[Andres Alver]], eesti arst ja kirjanik (1869–1903) *[[Andres Alver (arhitekt)|Andres Alver]], eesti arhitekt (1953–) *[[Betti Alver]], eesti kirjanik (1906–1989) *[[Eduard Alver]] (1886–1939) *[[Hans Alver]], Eesti arst ja poliitik (1887–1942) *[[Jaan Alver (1949)|Jaan Alver]], eesti majandusteadlane (1949–) *[[Jaan Alver (1952)|Jaan Alver]], eesti munitsipaalpoliitik, muusik ja sportlane (1952–) *[[Lehte Alver]], eesti majandusteadlane (1960–) *[[Natalie Alver]], eesti tõlkija (1928–1989) *[[Oliver Alver]], eesti arhitekt (1977–) *[[Tiina Alver]], eesti kunstnik (1951–) *[[Bruno Alves]], Portugali jalgpallur (1981–) *[[Dani Alves]], Brasiilia jalgpallur (1983–) *[[Diego Alves]], Brasiilia jalgpallur (1985–) *[[Magno Alves]], Brasiilia jalgpallur (1976–) *[[Aile Alveus-Krautmann]], eesti laulja (1986–) *[[Marek Alveus]], eesti ettevõtja ja luterlik vaimulik (1977–) *[[Tõnu Alveus]], eesti filminäitleja (1955–) *[[Arif Alvi]], Pakistani poliitik (1949–) *[[Dave Alvin]], USA kitarrist, laulja ja laulukirjutaja (1955–) *[[Paul Alvre]], eesti keeleteadlane *[[Kari Mangrud Alvsvåg]], norra luterlik vaimulik ja teoloog, piiskop (1970–) *[[Karin Alvtegen]], rootsi stsenarist ja kirjanik (1965–) ==Alw== *[[William Alwyn]], inglise helilooja (1905–1985) ==Alõ== *[[Ivan Alõpov]], vene murdmaasuusataja (1982–) ==Aly== *[[Alyona Alyona]], ukraina räppar (1991–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Al, Biograafiad]] 25mj7peuqydl8i6zmo9zhy2n8mi8dfg Vana-Kasti mõis 0 418987 7124446 6919630 2026-04-04T19:49:40Z NOSSER 8097 7124446 wikitext text/x-wiki [[File:Vana-Kasti mõisa peahoone (2023).jpg|thumb|Vana-Kasti mõisa peahoone 2023. aastal]] '''Vana-Kasti mõis''' ([[saksa keel]]es ''Alt-Kasty'') oli [[rüütlimõis]] [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|laane|kasti}} (vaadatud 30.10.2015)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Keskajal oli mõisa kohal [[Üxküllid]]e vasallilinnus (vt. [[Kasti vasallilinnus]])<ref name="mõisaportaal, 2015"/>. Vana-Kasti mõisat on esmamainitud [[1488]]. aastal<ref name="mõisaportaal, 2015"/>, kui [[Hans Maydell]] pantis selle 12 000 [[mark|marga]] eest [[Hermann Lode]]le<ref>Bunge, F. G.; Toll, R. "Est- und Livländische Brieflade", Band I. Reval, 1856, lk 207, 226</ref>. Uexkülle on mainitud Kasti mõisa valdajatena [[1503]]. aastal<ref>Meinhard Uustalu. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk 44</ref>. 4. veebruaril [[1509]] ostsid [[Kivi-Vigala vasallilinnus|Vigala]] Uexküllidest vennad [[Peter von Uexküll|Peter]] (surnud u 1547), [[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto]] (surnud 1545) ja [[Johann von Uexküll|Johann Uexküll]] (surnud u 1540) Kasti mõisa, [[Reinhold Uexküll]]ilt, oma surnud venna [[Konrad Uexkülli]]i (surnud u 1506) lastele<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16793 Vana-Kasti mõis (Märjamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. Konradi poja [[Woldemar Uexkull]]i surma järel 1528, kes oli Kasti mõisa saanud päranduseks oma [[lell]]edelt, anti [[1529]] on [[Tallinna piiskop|Tallinna]] ja Saare-Lääne piiskop [[Georg von Tiesenhausen]]i poolt välja läänikiri Kasti kohta Vigala Uexküllidele ja [[1529]] sai [[Wolmar Treiden]], Woldemar Uexkülli lesestunud abikaasa Anna teine mees, piiskop [[Georg von Tiesenhausen|Tiesenhausen]]ilt õiguse Kasti ajutiseks valdamiseks 15 aasta peale [[1544]]. aastani<ref>Meinhard Uustalu. Haimre – Märjamaa piirkonna minevikust. Märjamaa Vallavalitsus, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts, 2008. Märjamaa valla tunatoimkonna toimetised I. lk 115</ref> ning Umbes [[1546]]. aastast kuni oma surmani [[1564]] valdas Kastit Wolmar von Uexküll, Woldemari poeg<ref>Taube, H. "Die von Uexküll" I – II, Berlin, 1936</ref>. [[1558]]. aastal alanud [[Liivi sõda|Liivi sõjas]] läks [[Läänemaa]] Taani valdusse. 1565. aastal oli mõisa omanik Wolmari lesk Anna von Taube, kes abiellus uuesti [[Kaagri mõis|Kaagvere]] mõisniku [[Johann von Stackelberg (Kaagri)|Johann von Stackelberg]]iga<ref>Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik 1909 und 1910, Mitau 1913, lk 126, märge 306</ref> ([[Wolmar von Stackelberg]]i isa), kes valdas Kastit 1568–1582<ref>[https://daten.digitale-sammlungen.de/bsb00000600/images/index.html?id=00000600&groesser=&fip=yztseneayayztsenxdsydweayayztsxdsyd&no=5&seite=300 Johann von Stackelberg], Stackelberg, Otto Magnus von: Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931</ref>. Wolmar von Uexküll, kui rootslaste vastane põgenes Saaremaale<ref>Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&isAllowed=y Andra delen. Häft 2.] ''II. Wiek jämte Dagö och Ösel'', Stockholm 1922, s. 584</ref> taanlaste kaitse alla. 1866. aastal asutas krahv Eduard Karl Jakob [[Sievers (aadlisuguvõsa)|Sievers]] (1820–1900) [[Liivimaa kubermang]]u kolm eraldi Sieversite [[fideikomiss]]i, kuhu kuulusid # nüüdsetel Läti aladel asuvad toonased [[Volmari kreis]]i [[Matīši kihelkond|Matīši kihelkonna]] [[Vilzēni mõis]] ja [[Aloja kihelkond|Aloja kihelkonna]] [[Stakenberģi mõis]] koos [[Puršēni mõis]]aga; # nüüdsel Harjumaal asuvad Raasiku, [[Kambi mõis (Harju-Jaani)|Kambi]] ja [[Paenurme mõis]] koos Topi metsaga; # nüüdsel [[Läänemaa]]l asuvad toonase [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkon]]na Vana- ja [[Uue-Kasti mõis]] koos Uue-Märjamaa maakohaga.<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16793 Vana-Kasti mõis (Märjamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref> 18. sajandi lõpus ehitati kahekorruseline peahoone, mida 19. sajandi algul ehitati veidi ümber.<ref name="mõisaportaal, 2015" /> 1905. aastal hävis peahoone tulekahjus, kuid see taastati originaalitruult.<ref name="mõisaportaal, 2015" /> Vana-Kasti kõrvalmõis oli [[Uue-Kasti mõis]] (''Neu-Kasty''). ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|821}} *{{Mõisaportaal|laane|kasti}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16793 Vana-Kasti mõis (Märjamaa khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Märjamaa kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.871111|EW=24.530277|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Eestimaa fideikomissmõisad]] [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Märjamaa kihelkond]] [[Kategooria:Märjamaa vald]] [[Kategooria:Baranoffide mõisad]] [[Kategooria:Sieversite mõisad]] gryahnf7rqnefknxdu7devk48uk1rgr Oti mõis 0 423756 7124595 7011813 2026-04-05T08:38:08Z NOSSER 8097 7124595 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Pöide mõis| Pöide kihelkonna kirikumõisa| Pöide kirikumõis}} [[File:Oti mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|pisi|Oti mõisa peahoone]] '''Oti mõis''', ka '''Pöide mõis''' ([[saksa keel]]es ''Peudehof'') oli [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l; Saaremaa üks vanemaid mõisaid<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|saare|oti}} (vaadatud 23.12.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Saare maakond]]a [[Saaremaa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Aderkas]]id.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat on esmamainitud [[1309]]. aastal,<ref name="mõisaportaal, 2015"/> toona oli see [[Pöide ordulinnus]]e [[majandusmõis]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa peahoone sai siiani säilinud kuju 1850. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=18012 Oti mõis (Pöide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{commonskat|Oti Manor}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|oti}} {{Pöide kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Aderkaside mõisad]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] 0164ttt0lbz9kquclf0h5103api8pyb 7124614 7124595 2026-04-05T08:57:48Z NOSSER 8097 7124614 wikitext text/x-wiki {{suunamine| Pöide mõis| Pöide kihelkonna kirikumõisa| Pöide kirikumõis}} [[File:Oti mõisa peahoone 2005. aastal.jpg|pisi|Oti mõisa peahoone]] '''Oti mõis''', ka '''Pöide mõis''' ([[saksa keel]]es ''Peudehof'') oli [[rüütlimõis]] [[Pöide kihelkond|Pöide kihelkonnas]] [[Saaremaa]]l; Saaremaa üks vanemaid mõisaid<ref name="mõisaportaal, 2015">{{Mõisaportaal|saare|oti}} (vaadatud 23.12.2015)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Saare maakond]]a [[Saaremaa vald]]a.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa viimased omanikud enne [[1919. aasta mõisate võõrandamine|1919. aasta mõisate võõrandamist]] olid [[Aderkas]]id.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisat on esmamainitud [[1309]]. aastal,<ref name="mõisaportaal, 2015"/> toona oli see [[Pöide ordulinnus]]e [[majandusmõis]].<ref name="mõisaportaal, 2015"/> Mõisa peahoone sai siiani säilinud kuju 1850. aastal.<ref name="mõisaportaal, 2015"/> ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== *''Saaremaa. Maateaduslik, majanduslik ja ajalooline kirjeldus''. Toim. A. Luha. Tartu: Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, 1933. Lk 708 [https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:276058/251965/page/727]. *Vahur Joala, [http://www.tiigi.ee/Osilia_2_web_compact.pdf Osilia Osiliensis Episcopatus II], 2025, lk 251 == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=18012 Oti mõis (Pöide khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{commonskat|Oti Manor}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|saare|oti}} {{Pöide kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Aderkaside mõisad]] [[Kategooria:Saaremaa vald]] [[Kategooria:Stackelbergide mõisad]] [[Kategooria:De la Gardiede mõisad]] [[Kategooria:Pöide kihelkond]] [[Kategooria:Saaremaa mõisad]] 4hxozpidz5wujqj5ljh7ighrdvd206t Mõisaküla mõis 0 426786 7124585 6554272 2026-04-05T08:20:03Z NOSSER 8097 7124585 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Hanila kihelkonna mõisast; [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] mõisa kohta vaata [[Mõisaküla mõis (Viljandi)]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonna]] mõisa kohta [[Mõisaküla mõis (Märjamaa)]]}} '''Mõisaküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Moisaküll'') oli [[Massu mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Pärnu maakond]]a [[Lääneranna vald]]a.<ref name="mõisaportaal2">http://www.mois.ee/vallad/laane.shtml (vaadatud 31.01.2016)</ref> Mõisaküla oli endine [[Paadrema mõis]]a osa<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16531 Mõisaküla mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16531 Mõisaküla mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Hanila kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Bremenite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] bvoyep3oq2ho6msopusn6189xs6hcx0 7124587 7124585 2026-04-05T08:20:37Z NOSSER 8097 7124587 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Hanila kihelkonna mõisast; [[Viljandi kihelkond|Viljandi kihelkonna]] mõisa kohta vaata [[Mõisaküla mõis (Viljandi)]], [[Märjamaa kihelkond|Märjamaa kihelkonna]] mõisa kohta [[Mõisaküla mõis (Märjamaa)]]}} '''Mõisaküla mõis''' ([[saksa keel]]es ''Moisaküll'') oli [[Massu mõis]]a [[kõrvalmõis]] [[Hanila kihelkond|Hanila kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015">http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 20.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Pärnu maakond]]a [[Lääneranna vald]]a.<ref name="mõisaportaal2">http://www.mois.ee/vallad/laane.shtml (vaadatud 31.01.2016)</ref> Mõisaküla oli endine [[Paadrema mõis]]a osa<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16531 Mõisaküla mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16531 Mõisaküla mõis (Hanila khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Hanila kihelkond}} {{koord}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] [[Kategooria:Uexküll-Güldenbandide mõisad]] [[Kategooria:Dellingshausenite mõisad]] [[Kategooria:Hanila kihelkond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Bremenite mõisad]] [[Kategooria:Lodede mõisad]] 6wcig2cael02bm8h28t1xw53y2wlx6f Lauguta mõis 0 426800 7124411 5680286 2026-04-04T18:47:01Z NOSSER 8097 7124411 wikitext text/x-wiki '''Lauguta mõis''' (ka '''Lõuguta mõis''', [[saksa keel]]es ''Laukota'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015"> [https://www.mois.ee/pikkniml.shtml Tähestikuline nimekiri: L], Eesti mõisaportaal (vaadatud 20.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne maakond]]a [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]].<ref name="mõisaportaal2">[http://www.mois.ee/vallad/laane.shtml Kaasaegse Läänemaa mõisad], Eesti mõisaportaal (vaadatud 31.01.2016)</ref> Mõis eraldati [[Asuküla]]st aastal [[1794]], kui [[Ungru mõis]]a omanik [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787) ostis Lauguta karjamõisa leitnant Christopher Heinrich Klickenilt<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{RA mõisaregister|1218}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16848 Lauguta mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.8619444|EW=23.5922222|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] 0lsjtos31grc3477rv1ody97qkm9qv9 7124414 7124411 2026-04-04T18:58:15Z NOSSER 8097 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] 7124414 wikitext text/x-wiki '''Lauguta mõis''' (ka '''Lõuguta mõis''', [[saksa keel]]es ''Laukota'') oli [[rüütlimõis]] [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l<ref name="mõisaportaal, 2015"> [https://www.mois.ee/pikkniml.shtml Tähestikuline nimekiri: L], Eesti mõisaportaal (vaadatud 20.01.2016)</ref>. Nüüdisajal jääb mõis [[Lääne maakond]]a [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linna]].<ref name="mõisaportaal2">[http://www.mois.ee/vallad/laane.shtml Kaasaegse Läänemaa mõisad], Eesti mõisaportaal (vaadatud 31.01.2016)</ref> Mõis eraldati [[Asuküla]]st aastal [[1794]], kui [[Ungru mõis]]a omanik [[Reinhold Gustav von Ungern-Sternberg]] (1714–1787) ostis Lauguta karjamõisa leitnant Christopher Heinrich Klickenilt<ref>[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16865 Ungru mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is</ref>. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *{{RA mõisaregister|1218}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16848 Lauguta mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.8619444|EW=23.5922222|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergide mõisad]] 5pnhfei1dyhwfvuik19vtsl203e6090 Velise mõis 0 428056 7124559 6919510 2026-04-05T07:16:33Z NOSSER 8097 7124559 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|on mõisast; linnuse kohta vaata artiklit [[Velise vasallilinnus]].}} '''Velise mõis''' ([[saksa keel]]es ''Schloß Felx, Felks'') oli [[rüütlimõis]] [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Läänemaa]]l.<ref name="Mõisaportaal">{{Mõisaportaal|laane|velise}} (vaadatud 27.01.2016)</ref> Nüüdisajal jääb mõis [[Rapla maakond]]a [[Märjamaa vald]]a.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisat on esmamainitud [[1264]]. aastal.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisa omanikud olid keskajal [[Üxküll]]id.<ref name="Mõisaportaal"/> Mõisa keskne ehitis oli kindlustatud vasallielamu ([[Velise vasallilinnus]])<ref name="Mõisaportaal"/>, [[Wacke]] ja hiljem [[Uexküll]]i perekonnale kuulunud linnus püsis 1560. aastani. [[Liivi sõda|Liivi sõja]] ajal [[1560]]. aasta septembris põletasid venelased linnuse maha. [[19. sajand]]il, kui Velise mõis kuulus [[Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal]]ile, ehitati lossi varemete kohale uus. kivist Velise mõisa [[härrastemaja]].<ref name=":2"> {{kultuurimälestis|15292|Velise linnuse territoorium}} (vaadatud 09.02.2024).</ref> Selle ehitamisel kasutati ära linnuse tervemaid müüriosi.<ref name="Mõisaportaal"/> 19. sajandi lõpus ostsid mõisa [[Wetter-Rosenthalid]]elt [[Maydell]]id (kindralleitnant Karl Anton von Maydell (1816–1885)). 1888. aasta 3. märtsil härrastemaja hävis tulekahjus ja järele jäid vaid kivimüürid. 1889. aastal maja taastati, hoone oli oja poolt kahekorruseline ja pargi poolt ühekorruseline. Maja all säilisid endise kindluse võlvkeldrid. Peahoone ümbrusse kerkisid vajalikud majandushooned ja kujundati avar park. Velise mõisa pargis asub ka [[Velise mõisa Wetter-Rosenthalide kalmistu]]. Umbes 200 meetri kaugusel põhja pool, [[Velise jõgi|Velise jõe]] teisel kaldal, paikneb Velise mõisa hilisem, [[Velise mõisa Maydellide kalmistu|Maydellide suguvõsa kalmistu]]. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Mõisaportaal|laane|velise}} *[[Jaanus Kiili]], [https://dea.digar.ee/article/raplamaasonumid/2015/06/10/13.3 Velise Rosenthalide kadunud maailm] Raplamaa Sõnumid, nr 23, 10. juuni 2015 {{Vigala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.7738889|EW=24.47|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Vigala kihelkond]] [[Kategooria:Maydellide mõisad]] [[Kategooria:Derfeldenite mõisad]] [[Kategooria:Uexküllide mõisad]] 4oqi7u3ehdsdmbiq6nysy9qtf9liijn Mäemõisa mõis 0 428058 7124412 6970215 2026-04-04T18:48:32Z NOSSER 8097 7124412 wikitext text/x-wiki {{See artikkel| on Ridala kihelkonna mõisast; Helme kihelkonna mõisa kohta vaata artiklit [[Mäemõisa mõis (Helme)]]}} '''Mäemõisa mõis''' ([[saksa keel]]es ''Berghof'') oli [[rüütlimõis]] Läänemaal [[Ridala kihelkond|Ridala kihelkonnas]].<ref name="RA mõisaregister" /> Nüüdisajal jääb endine mõisasüda [[Panga (Haapsalu)|Panga]] küla territooriumile.<ref>[https://eelis.ee/parandobj/-617496578 Pärandkultuuri objekt: Mäemõisa mõis]. EELIS. Vaadatud 6.03.2025.</ref> Mõisast on esimesed teated 16. sajandist.<ref name="RA mõisaregister">{{RA mõisaregister|173}}. Vaadatud 27.01.2016.</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA mõisaregister|173}} *[http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16719 Mäemõisa mõis (Ridala khk)], Kinnistute register [[Eesti Rahvusarhiiv]]is {{Ridala kihelkond}} {{Coordinate|NS=58.8311111|EW=23.5836111|type=landmark|region=EE}} [[Kategooria:Läänemaa mõisad]] [[Kategooria:Ridala kihelkond]] [[Kategooria:Haapsalu linn]] [[Kategooria:Kursellide mõisad]] [[Kategooria:Bistramite mõisad]] [[Kategooria:Dückerite mõisad]] [[Kategooria:Zur Mühlenite mõisad]] 4su2fhn4uma3gll89ibszqozova6cnb Richard Alekõrs 0 440149 7124554 7104709 2026-04-05T07:05:32Z Mona 355 7124554 wikitext text/x-wiki {{viita}} [[Fail:Richard Alekõrs.jpg|pisi|Richard Alekõrs]] '''Richard Alekõrs''' ([[16. jaanuar]] <small>(3. jaanuar [[Juliuse kalender|vkj]])</small> [[1914]] [[Äksi kirikumõis]], [[Sootaga vald]], Tartumaa – [[5. aprill]] [[1973]] [[Tallinn]]) oli eesti kirjandusteadlane ja -kriitik. Ta oli abielus Linda Alekõrsiga (1924-2003). Poeg on Indrek Alekõrs (s. 1952) == Elukäik == Richard Alekõrs sündis 1914. aastal 16. jaanuaril Tartumaal Sootaga vallas Äksi kihelkonnas. Isa oli Äksi kirikumõisa rentnik, hiljem talupidaja Vesneris (Aru talu). Suri 5. aprillil 1973. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule kirjanike künkale. (Biograafilised andmed Eesti kirjanike leksikonis, 1995 ja Eesti kooli biograafilises leksikonis, 1998). Ta lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi [[1932]]. aastal. Õppis aastatel [[1933]]–[[1939]] [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, filosoofiat ja pedagoogikat. Lõpetas 1939. aastal filosoofiateaduskonna ja asus tööle [[Petseri Gümnaasium]]isse (1940–1942). [[1945]]–[[1947]] töötas Tartu 6. Keskkoolis, kus õpetas eesti ja ladina keelt, psühholoogiat ja loogikat. Filoloogiakandidaadi kraadi kaitses 1956. aastal August Jakobsoni draamaloomingust. 1947. aastast oli Alekõrs ENSV TA [[Keele ja Kirjanduse Instituut|Keele ja Kirjanduse Instituudi]] teadur, kust vallandati pärast 14 aastat kestnud tööd tolleaegse eesti kirjanduse "vaimse isa" Endel Sõgla juhtimisel 1961. aastal kui ideoloogiliseks tööks kõlbmatu. Selleks kasutati fabritseeritud poliitilist süüdistust. Eemaldati ka [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti NSV Kirjanike Liidu]] liikmeskonnast, kust teda sunniti omal soovil välja astuma.<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk 30. Kultuuriministeerium austab kultuuri vägistajat. Andres Tarand. EPL04.08.1997</ref> Alekõrs pöördus mitmete instantside poole, kuid kasutult. Viimane pöördumine oli NLKP peasekretär Nikita Hrustšovi poole. Selle tulemusel ta rehabiliteeriti.{dokumendid erakogus - Indrek Alekõrs)} Sellest ajast oli Alekõrs vabakutseline kuni [[1966]]. aastani, mil asus tööle [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogilises Instituudis]] eesti keele ja kirjanduse kateedri õppejõuna. [[1970]]. aastast surmani oli Alekõrs samas dotsent. Richard Alekõrs oli mitme õpiku kaasautor, temalt ilmus kokku 5 raamatut ja üle 100 uurimuse, retsensiooni ja artikli. Need on avaldatud peamiselt ajakirjades Looming, Keel ja Kirjandus, ajalehtedes ja kooliõpikute kirjandusloo peatükkides. Uuris ka [[A. H. Tammsaare]] loomingut ja pidas sellel alal loenguid. Pärast surma ilmus postuumselt tema doktoritööks mõeldud uurimus "[[Jakob Tamm]] - Ühe inimese elu ja töö lugu". Tallinn, 1978<ref>(Eesti kirjameeste biograafiline leksikon)</ref>. ==Teosed== *Jakob Tamme kogutud luuletused, 1959; *Lühimonograafia "Jakob Tamm", 1961; *Ernst Peterson Särgava Elu ja looming, 1963; *kirjanduskriitiliste artiklite kogumik "Jutt on see kooruke", 1965; *"Jakob Tamm - Ühe inimese elu ja töö lugu", 1978 == Viited == {{viited}} {{vikitsitaadid}} {{JÄRJESTA:Alekõrs, Richard}} [[Kategooria:Eesti kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Eesti kirjanduskriitikud]] [[Kategooria:Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmed]] [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Keele ja Kirjanduse Instituudi koosseis]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Metsakalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1914]] [[Kategooria:Surnud 1973]] am1m5a9oy17nr72xqepckqwldokhtoa Estonian Voices 0 442537 7124537 7081582 2026-04-05T05:25:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124537 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Estonian Voices.IMG 20190831 200715.jpg|thumb|Estonian Voices esinemas [[muinastulede öö]] üritusel [[Lennusadam]]as [[Suur Tõll (laev)|Suure Tõllu]] pardale ehitatud laval<br><small>Foto: Ave Maria Mõistlik, 31. august 2019</small>]] [[Pilt:ESML Kadri Voorand at jazz baltica 2013.jpg|pisi|Estonian Voicese eestvedaja on Kadri Voorand]] '''Estonian Voices''' on ''[[a cappella]]'' muusikat viljelev eesti [[vokaalansambel]]. Ansambel asutati [[2010]]. aastal.<ref name="muusika.ee">http://www.muusika.ee/ansamblid/estonian-voices.html (vaadatud 09.08.2016)</ref> Mitme auhinnaga pärjatud Estonian Voices on eksperimenteerimislembene vokaalsekstett, kelle kunstiline juht ja peamine arranžeerija on Kadri Voorand. Nende ampluaa hõlmab jazzi, klassikalist muusikat ja folki ning repertuaar koosneb nii originaalloomingust kui ka rahvamuusikast, teiste hulgas isegi paarist pop-hitist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MEIST {{!}} Estonian Voices |url=https://www.estonianvoices.com/about |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=estonianvoices |keel=et}}</ref> Ansambli nutikas stiil lõimib mängulisust absoluutse tehnilise meisterlikkusega, mida ühendavad kelmikas naeratus ja hurmav annus vokaalset helikunsti.<ref>{{Netiviide |pealkiri=MEIST {{!}} Estonian Voices |url=https://www.estonianvoices.com/about |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=estonianvoices |keel=et}}</ref> ==Ajalugu== Vokaalansambel Estonian Voices sündis [[Jazzkaar]]e ja Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 algatusel eriprojekti raames koostöös vokaalansambli M-Pacti solisti ja arranžeerija [[Britt Quentin]]iga. Algkoosseisu kuulus viis liiget: Kadri Voorand, [[Mirjam Dede]], [[Mikk Dede]], [[Ott Kartau]] ja Ott Kask.<ref name="estonian-v">[https://kultuur.postimees.ee/6967944/estonian-voices-kutsub-koiki-sunnipaevale Estonian Voices kutsub kõiki sünnipäevale]. Postimees/Kultuur. 07.05.2020.</ref> Ansambel astus esimest korda lavale 2011. aastal festivalil [[Jõulujazz]]. Edukale avakontserdile järgnesid esinemised mitmel pool Eestis, aga ka ringreisid Saksamaal, Venemaal, Rootsis, Šveitsis, Soomes, Lätis, Leedus ja Hiinas. Koostööd on tehtud [[Estonian Dream Big Band]]iga, jazz-vokalisti [[Datevik Hovanesian]]iga ja M-Pacti endise kunstilise juhi Britt Quentiniga. 2013. aastal andis Estonian Voices jõulukontserdi koos vokaalansambliga [[New York Voices]]. 2016. aastal esineti Jõulujazzil koos vokaalsekstetiga [[Take 6]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=TAKE 6 (USA) & ESTONIAN VOICES |url=https://www.jazzkaar.ee/uritus/take-6-usa-estonian-voices/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Festival Jazzkaar |keel=et}}</ref> Estonian Voices on esinenud ka ühena peaesinejatest [[London A Cappella Festival]]<nowiki/>il, andes festivali avakontserdi. ==Koosseis== Ansambel esineb tavaliselt [[sekstett|sekstetina]]. Ansamblis on kaasa teinud:<ref name="muusika.ee"/> * [[Kadri Voorand]] – alt (algkoosseisust) * [[Mikk Dede]] – tenor (algkoosseisust) * [[Mirjam Dede]] – sopran (algkoosseisust) * [[Ott Kartau]] (oli algkoosseisus)<ref name="estonian-v" /> * Ott Kask (oli algkoosseisus)<ref name="estonian-v" /> * [[Aare Külama]] – bass * [[Maria Väli]] – sopran * [[Rasmus Erismaa]] – bariton (alates 2015) * [[Arno Tamm]] – bariton (kuni 2015) * [[Kaisa Lillepuu]] – sopran (ajutiselt 2018) ==Diskograafia== ==="[https://youtube.com/playlist?list=OLAK5uy_lv4s6CUHsz87dcFoKWz3j4zpzoXe4E-zs&si=-at8aYBUQdo1jttK Ole hea]" (2014. aasta album)=== # Hey Mr Bubble # Ja jahtund süda jäta ilmale # Cantaloupe Island # Forgotten Garden # Tüli # Oota head meest # N’anga nala # Ole hea # Tokyo Blues # Spinning Wheel # Little Love Songs # Merel # Kõik, mis sa teed, tee praegu # Eriline ==="[https://youtube.com/playlist?list=OLAK5uy_mdgMlrxYdq7q5K6XAIv4ULziVdAwlDseM&si=8E7wWMhKSAqoZOaq Taat läks lolliks]" (2018. aasta album)=== # Mul pole vastu uikajat # Neljapäeva labajalg # Siidilipp ja hõbepurjed # Kiigelaul # Mis sina, sitikas, sirised? # Ära löö noorikut # Kiara # Laulumängud Haljala kihelkonnast # Peigmees, miks mind maha jätsid? # Kui mina hakkan laulemaie # Taat läks lolliks # Kättemaks # Kauges külas ==="[https://youtube.com/playlist?list=OLAK5uy_lXFjVKmybQBk2nDy1kC5Yj4X4ImFUHBLg&si=CcYXRaXdkHZrZxwK Kallimale]" (2024. aasta album)=== # When The Sun # Kallimale, kallimale # Veere, veere, päevakene # Ma ootan su ära # Hope Never Dies # Naba # Ma soovin # Korduv, uus # Was I # Isale # Mmmlalallaa # I Stopped Time # When Time Has Stopped ==Tunnustus== * 2015 – Eesti parim džässialbum – "Ole hea"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}</ref> * 2016 – Eesti parim džässiartist * 2019 – Eesti parim džässialbum – "Taat läks lolliks"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ajalugu |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/ajalugu/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et}}</ref> * 2025 – Eesti parim džässialbum – "Kallimale"<ref>{{Netiviide |pealkiri=2025 võitjad |url=https://www.muusikaauhinnad.eu/2025-voitjad/ |vaadatud=2025-12-26 |väljaanne=Eesti Muusikaauhinnad |keel=et |arhiivimisaeg=2025-12-05 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20251205211806/https://www.muusikaauhinnad.eu/2025-voitjad/ |url-olek=ei tööta }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.muusika.ee/ansamblid/estonian-voices.html Ansamblist muusika.ee andmebaasis] * [http://www.estonianvoices.com/ Ansambli koduleht] * [http://www.estonianvoices.com/music Muusikanäiteid] [[Kategooria:Eesti ansamblid]] [[Kategooria:2010. aasta Eestis]] [[Kategooria:2010. aasta muusikas]] c17jlcucisote241n1xoh5ku72d858b Meie Mari 0 444857 7124410 6133713 2026-04-04T18:45:21Z ~2026-12278-90 223559 info 7124410 wikitext text/x-wiki '''Meie Mari''' on [[Jõgeva maakond|Jõgeva maakonnas]] [[Laiuse]]l aastast [[1993]] tegutsev naisrahvatantsurühm. Rühm nimetati Meie Mariks enne [[1999. aasta üldtantsupidu]]. Aastatel 1994 kuni 2022 juhendas rühma tunnustatud tantsujuht [[Virve Muser]]. 2022. aastast on Meie Mari tantsuõpetajaks Liisa Katt. ==Tähtsamaid tantsuettevõtmisi== Rühma tähtsamaid tantsuettevõtmisi:<ref name="jogevavv.ee">https://web.archive.org/web/20160907101024/http://www.jogevavv.ee/rahvatantsuselts-meie-mari (vaadatud 07.09.2016)</ref> *[[1999. aasta üldtantsupidu]] *2000 I [[Soome-Eesti tantsupidu]] *[[2004. aasta üldtantsupidu]] *2007 [[Viljandi talvine tantsupidu]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.jogevavv.ee/rahvatantsuselts-meie-mari Tantsurühmast Jõgeva valla kodulehel] [[Kategooria:Eesti rahvatantsurühmad]] [[Kategooria:Jõgeva vald]] 0pxvzfwypyq89yahbhz9e4nwuytyshn Los Angelese kogudus 0 446273 7124300 6600058 2026-04-04T14:12:34Z Elapapa 207304 7124300 wikitext text/x-wiki '''Los Angelese kogudus''' on [[Los Angeles]]es tegutsev [[Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik]]u kogudus. *1952-63 [[Johannes Aarik]] (1912-2011, kodumaal 1940-44 [[Karksi kogudus]]e õpetaja) *1966-96 [[Rein Neggo]] (1918-2007) *1997-98 [[Peet J. Jürgenstein]] (1937) *1999 - 2013 [[Jüri Pallo]] (1963) *2014. aastast alates [[Enn Auksmann]] Esimees on praegu [[Mati Laan]] Kogudusel on umbes sada liiget. [[Kategooria:Väliseesti kogudused]] [[Kategooria:Los Angeles]] bwyg6j0i1tif6nol02ayhvhtsgqvtdk Arutelu:Hans Richter (loomaarstiteadlane) 1 452778 7124316 5353416 2026-04-04T15:05:00Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Arutelu:Hans Richter]] pealkirja [[Arutelu:Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] alla 5353416 wikitext text/x-wiki Kas ainult Eesti loomaarstiteadlane? Milline on tema seos Eestiga enne 1923. aastat? Kas ta oli Eesti kodanik? --[[Eri:Kaastöö/217.71.44.90|217.71.44.90]] 25. detsember 2016, kell 00:20 (EET) ---- siin oli link [[Ankara Veterinaariaülikool]]. Mõeldud on ilmselt [[Ankara ülikool]]i teaduskonda, vt [[:en:Ankara University Medical School]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 13. juuni 2019, kell 20:33 (EEST) lq7p5kgxcuyz80vefppdofrcfo5nkqw Allmäe 0 454625 7124372 7096172 2026-04-04T17:35:10Z Kuriuss 38125 7124372 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Allmäe | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = vene | Подгорное | | omakeelne_nimi_2 = | | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = | elanikke = | asendikaart = Venemaa (Euroopa) }} '''Allmäe''' ([[vene keel]]es Подгорное ''Podgornoje'') on [[Venemaa eestlased|väliseestlaste]] küla [[Venemaa]]l [[Stavropoli krai]]s [[Andropovi rajoon]]is.<ref name="АС">Орудина Л. "О чём рассказывают названия: [Подгорное]" / Л. Орудина, Г. Искра // Агитатор Ставрополья: журнал отдела пропаганды и агитации Ставропольского крайкома КПСС. — 1988. — № 18—19. — С. 63. — (Точка на карте).</ref> Rajoonikeskusest [[Kursavka]]st on küla 18 kilomeetri kaugusel. == Ajalugu == Pärast [[1861. aasta talurahvareform Venemaal|1861. aasta talurahvareform]]i [[Venemaa Keisririik|Venemaal]], millega kaotati [[pärisorjus]], oli [[Stavropoli kubermang|Stavropoli]] piirkond esimene, kuhu [[Eestlased|eesti]] talupoegadest vabatahtlikke väljarändajad elama lubati.<ref name=":0">{{Uudiseviide |kuupäev=2007-10-15 |pealkiri=Venemaa eestlaste vanim küla huku äärel |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] |url=https://www.delfi.ee/artikkel/17162860/venemaa-eestlaste-vanim-kula-huku-aarel}}</ref> Piirkond oli Venemaa võimude poolt puhastatud põliselanikest ja Stavropoli kubermangu toimus intensiivne ümberasumine.<ref>Rudolf Vahopski. [http://sugupuu.narod.ru/ Allmäe küla - Ставропольский край, c.Подгорное]. — sugupuu.narod.ru</ref><ref name="Nõmm">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Nõmm |eesnimi=Kalev |url=https://ida.aule.ee/raamatud/allmae_orig.pdf |pealkiri=Mõned killud Allmäe küla ajaloost |aasta=2007 |koht=Tallinn}}</ref> 1866. aastal rajati [[Kassinka]] küla, kuid tülide tõttu piirkonda asunud [[Venelased|venelaste]]-[[Ukrainlased|ukrainlastega]] rajasid 1869. aasta kevadel-suvel [[Ümberasumisliikumine|ümberasujad]] Eestist (peamiselt [[Hiiumaa]]lt), [[Soome Suurvürstiriik|Soomest]] ja Venemaa keskkubermangudest Kassinka lähedusse Allmäe küla.<ref name="АС" /><ref>Гниловской В. Г. Словарь некоторых географических имён Ставрополья // Занимательное краеведение / В. Г. Гниловской. — Ставрополь: Ставропольское книжное издательство, 1954. — С. 316. — 328 с. — ISBN 5-1670389-А.</ref> 1869. aastal ehitati vallamaja ja asustati vallavalitsus ja- kohus. Esimene vallavanem oli Mihkel Kangur. 1871. aastal alustas külas tööd ka post. Esimene kaheklassiline koolimaja ehitati 1879. aastal.<ref name="Nõmm" /> 1910. aastal valmis külas uus koolimaja, mis tegutseb siiani ja kannab [[Joosep Laar]]i nime. 29. aprillil 1907 pühitseti Allmäe kirik. Esimene laulu ja muusikakoor asutati 1893. aastal, esimene näitemäng mängiti 1906. aastal. 20. sajandi algul alustasid tegevust seltsid: 1901. aastal Mänguriistade Selts. 1904. aastal Põllumeeste selts (liikmeid 239), 1912. aastal Krediidi Selts, (liikmeid 270) ja 1916. aastal Hariduse Selts (liikmeid 105). Seltside tegevus oli vahelduva eduga. [[August Nigol]] nimetas Allmäed 1918. aastal eesti asundustest suurimaks.<ref name="Nõmm" /> Nõukogude ajal jäi suurem osa küla elanikest [[Nõukogude Liit]]u, mitte ei [[Opteerumine|opteerunud]]. 1927. ja 1928. aastal moodustasid mitmed küla põllumehed põllumajandusühistu "Edasi". 1929. aastal tembeldati "Edasi" ühistu kulakute ühistuks, sellest nimest vabanemiseks võeti ühistusse ka kehvemas seisus talupoegi ja ühistust tehti samanimeline [[Edasi (Stavropoli krai kolhoos)|kolhoos]]. 1930. aastatel langesid küla elanikud mitmete repressiivvõtete ohvriteks, neid saadeti asumisele, hukati ja vangistati. 1930. aastatel oli külas [[Holodomor|suur näljahäda]], hullim periood oli 1932.–1933. aasta talv. 1930. aastate keskpaigus otsisid [[Vene SFNV Siseasjade Rahvakomissariaadi juures asuv Riiklik Poliitvalitsus|GPU]] töötajad külas [[kuld]]a, mille tõttu arreteeriti ja piinati mitmeid küla elanikke. [[Suur terror]]i ajal Allmäe külast viidi ära 27 inimest, neist kaks tulid elusana tagasi. Mitmed külaelanikud kolisid külast repressioonide ajal minema.<ref name="Nõmm" /> Allmäe kool oli 1930. aastatel 7-klassiline ja 1937. aastani [[Eesti keel|eestikeelne]], seejärel pidid küla elanikud õppima vene keeles, koolist eemaldati eestikeelne kirjandus. 1939/1940. õppeaastal käis koolis umbes sada õpilast. Külla tekkis ka [[lastekodu]], sest paljude laste vanemad olid kuulutatud [[kulak]]uks ja asumisele saadetud või vangi pandud.<ref name="Nõmm" /> Kirikust tehti Nõukogude ajal külaklubi.<ref name=":0" /> [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõjani]] oli Allmäe eestlaste küla. Pärast sõda asusid külla elama ka kaukaaslased ja venelased. Kolhoos "Edasi" liideti naaberkolhoosiga, mis vähendas eestlaste osakaalu ja küla kujunes Zagorski sovhoosi ääremaaks.<ref name=":0" /> 1950. aastatel kaevati külast 2-3 km allapoole veekanal, mille kaudu juhitakse [[Kubani jõgi|Kubani jõe]] vesi Stavropoli krai põua all kannatavate maade niisutamiseks.<ref name="Nõmm" /> 1990. aasta 15. aprillil toimus küla alumises otsas maalihe pärast mitmepäevast suurt vihmasadu, mille tagajärjel sai kannatada 1/3 külast. 35 elumaja hävis. Lagunenud hoonetele ehitati asendushooned. 1993. aasta algul (jaanuaris ja märtsis) toimusid kaks suuremat maalihet, mille tulemusel purunesid külas mitmed majad ja surnuaed.<ref name="Nõmm" /> Endise kirikuhoone tassisid 2000. aastatel uued külaelanikud ehitusmaterjali hankimiseks laiali.<ref name=":0" /> == Rahvastik == Allmäel elas 2011. aasta seisuga 335 elanikku, kellest umbes 60 inimest on vähemalt osaliselt eesti päritolu.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2011 |pealkiri=Андроповский муниципальный район |url=https://kursavka.3dn.ru/index/naselenie/0-54 |vaadatud=2026-02-20 |väljaanne=Курсавка}}</ref> Eesti keelt räägivad neist veel umbes pooled, suur osa elanikest on pensionärid.<ref name=":0" /> Allmäe asustati kiiresti, 1870. aastaks elas külas 500 inimest. H. Sibula andmetel oli 19. sajandi lõpul Allmäe külas 1414 hinge. 1897. aastal oli perekondade nimekirjas on 623 meessoost isikut ja 430 naissoost isikut, neist võõraid elas külas 30 meest ja 15 naist. Küla põhielanikkonna moodustasid eestlased, ümberasujad Eesti- ja Liivimaalt. Küla elanikud rääkisid (1916. aasta seisuga) puhast kirjakeelt ja olid [[Luterlus|evangeelset-luterlikku]] usku. Külas oli 150 majapidamist 219 majaga, pearahamaksjate nimekirjas oli 392 revisjonihinge.<ref name="Nõmm" /> Pärast [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] elas külas [[Samuel Sommer]]i loenduse andmetel 969 inimest ja 193 perekonda. 1920. aastate keskpaigas elas Allmäel 1192 inimest, kõik eestlased.<ref>Немецкое население Северного Кавказа: социально-экономическая, политическая и религиозная жизнь (последняя четверть XVIII — середина XX в.) : сб. док. / сост. Т. Н. Плохотнюк ; Международная ассоциация исследователей истории и культуры российских немцев. — Ставрополь : Изд-во СГУ, 2002, lk 251</ref> Enne teist maailmasõda elas külas Aliide Pappi andmetel 1499 inimest. Paul Roosi ja Helmi Roosi andmetel elas 1989. aastal külas ligikaudu sada eestlast, 190 venelast ning 80 mägirahvaste esindajat.<ref name="Nõmm" /> === Tuntud elanikke === * 1876. aastal sündis Allmäel Dmitri Lukjanov, kellest sai näitleja [[Maria Andrejeva]] sõber.<ref name="АС" /> * 1905. aastal sündis külas [[Joosep Laar]], kes väidetavalt hukkus 1943. aastal Tamani poolsaare vabastamislahingutes, pälvides esimese eestlasena postuumselt [[Kuldtähe medal|Nõukogude Liidu kangelase kuldtähe]].<ref name="АС" /> * 1923. aastal sündis Allmäe külas [[Tamara Laas]], kes töötas 1948. aastast prantsuse keele õpetajana [[Tallinn]]as ja valiti 1950. aastal [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] 3. koosseisu (1950—1954) saadikuks.{{Lisa viide}} == Kultuur == Tsvetotšnaja tänaval asub mälestusmärk lahingus hukkunud Nõukogude lendurile kapten Ivan Sinjajevile. Lendur maeti külla 17. jaanuaril 1943, [[obelisk]] püstitati 1952. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20160320155631/http://kulturnoe-nasledie.ru/monuments.php?id=2600580000 Могила лётчика капитана Синяева, погибшего в борьбе с фашистами] // Портал «Культурное наследие». — 2016. — 20 марта.</ref><ref>[https://www.war.ekimovka.ru/index.php?task=content&action=view&id=77 Памятные места Ставрополья — страницы истории Великой отечественной. Андроповский район, село Подгорное] // Живы навсегда : краеведческий интернет-проект Ставропольской краевой детской библиотеки им. А. Е. Екимцева.</ref><ref>Вахопский Р. [http://sugupuu.narod.ru/pdf/vov-allmae.pdf Подгорненцы в войне 1941—1945 годов] / Р. Вахопский. — Ставрополь, [Б. г.]. — С. 2. — 61 с.</ref> Külas toimib raamatukogu, kus on veidi ka eestikeelset kirjandust. Igal aastal tähistatakse külas [[jaanipäev]]a.<ref name=":0" /> == Majandus == 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli Allmäe elanikke põhitegevuseks [[põlluharimine]] ja [[karjakasvatus]]. Talud müüsid [[Teravili|teravilja]], [[kartul]]it, [[või]]d, [[vill]]a, [[lõng]]a, [[Kanamuna|kanamune]] ja [[liha]]. Külas olid nuhtluseks [[põud]] ja [[rändtirts]]ud. Allmäel oli kolm [[pood]]i, [[tuuleveski]] ja [[jahuveski]]. Külas oli levinud kodutööndus ja [[käsitöö]]. Kuna kohalik [[põhjavesi]] oli väga sügaval ja kibe, siis kasutati joogiveena allika-, [[Vihmavesi|vihma]]- ja lumevett.<ref name="Nõmm" /> Nõukogude ajal rajati külla juba 1920. aastate teisel poolel asutati masina- ja põllumajandusühistuid. "Edasi" kolhoosi moodustamise järel oli [[kolhoos]]is oli kaks põllundusbrigaadi, kaks [[farm]]i ja traktoribrigaad. Palju tööd tehti kolhoosis hobutööd rakendades. Töötasu oli ainult natuuras (teravili ja [[mesi]]). [[Kollektiviseerimine]] pani seisma külas ehitustegevuse. Nõukogude aja lõpuni ei ehitatud juurde ühtegi hoonet peale loomalauda.<ref name="Nõmm" /> 2000. aastatel oli küla põhitegevus jätkuvalt põllu- ja loomapidamine, ülejäänud külaelanikud töötavad peamiselt kas koolis või küla ainsas kaupluses. Pensionäride osakaal külas on suur. Küla suurimaks murekohaks oli poolelijäänud veetorude ehitus, mis jäi pooleli 3 kilomeetri kaugusel külast.<ref name=":0" /> ==Vaata ka== *[[Kassinka]] *[[Livonia (Kaukaasia)|Livonia]] *[[Venemaa eestlased]] *[[Väliseesti külade loend]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== * Kalev Nõmm "[https://ida.aule.ee/raamatud/allmae_orig.pdf Mõned killud Allmäe küla ajaloost]" Tallinn, 2007 * Немецкое население Северного Кавказа: социально-экономическая, политическая и религиозная жизнь (последняя четверть XVIII — середина XX в.) : сб. док. / сост. Т. Н. Плохотнюк ; Международная ассоциация исследователей истории и культуры российских немцев. — Ставрополь : Изд-во СГУ, 2002. — 272 с. — ISBN 5-88648-319-5. ==Välislingid== * Rudolf Vahopski. [http://sugupuu.narod.ru/ Allmäe küla - Ставропольский край, c.Подгорное]. — sugupuu.narod.ru [[Kategooria:Väliseesti külad]] [[Kategooria:Stavropoli krai]] [[Kategooria:Venemaa külad]] ajsinxccuc005uugqak086tgua2p0hu Dobšiná jääkoobas 0 466210 7124568 6726259 2026-04-05T07:39:49Z Kuriuss 38125 7124568 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dobšinská ľadová jaskyňa altar and well.jpg|pisi| {|class="wikitable" style="float:right" border="0" cellpadding="2" cellspacing="1" align="right" |-bgcolor="#ABCDEF" |colspan="2" align="center" bgcolor="#ABCDEF" |'''Dobšiná jääkoobas''' |-bgcolor="#FFFFFF" ! Asukoht |[[Slovenský raj]], [[Košice maakond]], [[Rožňava ringkond]]<ref name="peshchera" /><ref name="educational-path-stratena" />,<br>04925 [[Dobšiná]],<br>{{riigi ikoon|Slovakkia}} [[Slovakkia]] |-bgcolor="#FFFFFF" ! Pikkus | 1483 m |-bgcolor="#FFFFFF" ! Sügavus |112 m |-bgcolor="#FFFFFF" ! Suurim jää paksus |26,5 m |-bgcolor="#FFFFFF" ! Avastamisaasta | 1870 |-bgcolor="#FFFFFF" ! Koordinaadid |48°52'60.06" N 20°18'16" E |-bgcolor="#FFFFFF" |}]] {{Asendikaart | Slovakkia | silt= Dobšiná jääkoobas |punkt=Japanese Map symbol (Factory).svg |lat = 48/52 |long = 20/18 |paigutus=paremal |laius= 285 |ujuvjoondus=paremal }} '''Dobšiná jääkoobas''' ([[slovaki keel]]es ''Dobšinská ľadová jaskyňa'') on aasta läbi püsiva [[jää]]ga kaetud looduslik ([[kalju]])[[koobas]] Slovakkia paradiisi [[Rahvuspark |rahvuspargis]] [[Košice maakond|Košice maakonnas]] [[Slovakkia]]s. See on 1232<ref name="gemer" /><ref name="hotelbellevue" /> või 1141<ref name="peshchera" /> (või 1483<ref name="rissi" />) meetri pikkune kaarjate lagedega jääsaalidest ja -koridoridest<ref name="dobsinskaicecave" /> koosnev koobassüsteem või [[labürint]], mis asub [[Stratená kanjon]]is<ref name="stratenskýcanyon" /> kõrguva [[Duča]] mäenõlva [[lubjakivi]]kaljudes ning on [[Hnilec]]i jõe oru tähtsamaid turismiatraktsioone.<ref name="rissi" /> Koopasuu on umbes 970 [[Meeter |meetri]] kõrgusel üle merepinna.<ref name="speleo" /> Lähimad asulad on [[Dobšiná]] linn 17,5 km ja [[Dedinky]] küla 14 km kaugusel. [[2000]]. aastast on Dobšiná jääkoobas [[UNESCO]] maailmapärandi objekti [[Aggteleki Karsti ja Slovaki Karsti koopad]] koosseisus [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]s.<ref>[http://whc.unesco.org/en/statesparties/sk UNESCO maailmapärand Slovakkias. UNESCO maailmapärandi koduleht. Inglise keeles]</ref> ==Kirjeldus== Jää moodustumine koopas algas kas Mindeli jäätumisperioodi ehk glatsiaali lõpupoole või sellele järgnenud Rissi glatsiaalil 300 000 – 140 000 aastat tagasi. Enamus koopast on täis jääd ning kohati on seda lakke kinni külmunud, moodustades eraldi jääsaale ja -koridore, näiteks glatsiaalse tekkega Suure (''Veľká sieň'') ja Väikese saali ning Ruffínyi koridori.<ref name="atlas" /> Koopas on esimene korrus ja allosas kelder. Jää paksus on 25 meetrit, kõige paksem jääkiht (26,5 m) leidub Suures saalis. Jääd esineb koopas mitmes kihis ja vormis: seda on põrandal või sealt üles ulatuva [[Stalagmiit |stalagmiidina]], jäise joana või sambana. Jäätumispindala on 9772 [[Ruutmeeter|ruutmeetrit]]<ref name="rissi" /> ja jää kogumaht umbes 110 000<ref name="gemer" /><ref name="hotelbellevue" /> või 125 000<ref name="atlas" /> [[Kuupmeeter|kuupmeetrit]]. Koobas on jääkihi mõõtmetelt võrdlemisi madalal kõrgusel üle merepinna ja on üks ainulaadsemaid [[Euroopa]]s.<ref name="peshchera" /> Õhutemperatuur Suures saalis on veebruaris –2,7...3,9 ja augustis +0,2 [[Celsiuse skaala |°C]] (keskmine õhutemperatuur on –0,4...1,0 °C). Sügaval koopas püsib õhutemperatuur aasta läbi nullist madalamal. Dobšinská jääkoobas kuulub dünaamiliste või tsükliliste jääkoobaste hulka, mille puhul põhiline jääd moodustav efekt kivimimassiivis vedelas olekus olevale vee pidevale juurdevoolule lisaks on [[Üldine õhuringlus|õhu tsirkulatsioon]]. Talvel külmast välisõhust tekkivad õhuvoolud, mis väljast sisse puhudes sunnivad tilkuva või niriseva vee jäätuma, ja suvel vastupidise suunaga õhuvool, mis piisavalt pikas sissepääsus maha jahtudes ei sulata jääd üles. Seetõttu esineb seal 1 [[Sentimeeter|cm]] paksust jääd suvelgi.<ref name="speleo" /> Õhuniiskus on keskmiselt 75–90%. Koopas esineb jää aeglast liikumist ehk nihkumist sissepääsu juurest Väikese ja Suure saali kaudu alumise korruse ja Ruffínyi koridori suunas (ligikaudu 2–4 cm aastas). Koopas on leitud 12 liiki nahkhiiri, sh [[Habelendlane|habelendlasi]], [[Tõmmulendlane|tõmmulendlasi]], [[põhja-nahkhiir]]i, [[pruun-suurkõrv]]u jne.<ref name="atlas" /> Koopa avastas 15. juulil 1870<ref name="atlas" /> mäeinsener [[Eugen Ruffínyi|Eugen (Jenő) Ruffínyi]], kes selle labürindi hiljem kaardistas ja joonistas esimese põhiplaani. Dobšiná jääkoobas avati külastajatele juba järgmisel aastal. Kas 1882. või 1887. aastal<ref name="gemer" /><ref name="speleo" /><ref name="atlas" /> viidi koopasse elekter ning sellest sai esimene elektriliselt valgustatud koobas [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigis]]. Külastajatele on koopast avatud 515 m pikkune rada.<ref name="gemer" /><ref name="hotelbellevue" /> Koopa külastajate hulgas on olnud [[matemaatik]] ja leiutaja [[Josef Petzval]], [[näitekirjanik]] [[Pavol Országh Hviezdoslav]] ja luuletaja [[Svetozár Hurban-Vajanský]], kirjanik [[Mór Jókai]], [[Suessi kanal]]i projekteerija, prantslane [[Ferdinand de Lesseps]], [[Saksi-Gotha-Altenburg]]i hertsog [[August (Saksi-Gotha-Altenburg) |August]] koos kaaskonnaga, [[Serbia]] kuningas [[Milan I]] ja [[Bulgaaria]] tsaar [[Ferdinand I (Bulgaaria) |Ferdinand I]], [[Norra]] teadlane ja maadeavastaja [[Fridtjof Nansen]]. 1890. aastal toimus koopa suures saalis kontsert [[Austria]] [[ertshertsog]]i [[Karl Ludwig]]i auks ja 1893. aastal korraldati esimene suvine [[Uisutamine|uisutamis]]hooaeg.<ref name="speleo" /> 50 aastat tegutses seal [[Iluuisutamine|iluuisutamis]][[treener|treenerina]] [[Tšehhoslovakkia]] tuntud iluuisutaja [[Karol Divín]]. Tänapäeval külastab koobast 75 000 – 85 000 inimest aastas.<ref name="atlas" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="peshchera">[http://slovakia.travel/en/dobsinska-ladova-jaskyna-cave Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská ľadová jaskyňa cave)], Reisimine Slovakkias on hea mõte. Kohad, kuhu minna. ([[inglise keel |en]]:Travel in Slovakia good idea. Places to go. ([[inglise keel |inglise]], [[slovaki keel |slovaki]], [[vene keel |vene]], [[saksa keel |saksa]], [[ungari keel |ungari]] ja [[poola keel]]es)</ref> <ref name="educational-path-stratena">[http://slovakia.travel/en/educational-path-stratena-canyon-the-first-one-in-slovakia-also-for-wheelchair-users Hariv teekond Stratená kanjonis: Slovakkia esimene ka ratastooli kasutajatele. (en:Educational path Stratená Canyon: the first one in Slovakia also for wheelchair users)], Reisimine Slovakkias on hea mõte. ([[inglise keel |en]]:Travel in Slovakia good idea. Places to go. ([[inglise keel |Inglise]], [[slovaki keel |slovaki]], [[vene keel |vene]], [[saksa keel |saksa]], [[ungari keel |ungari]] ja [[poola keel]]es)</ref> <ref name="gemer">[http://www.gemer.sk/ciele/dljaskyna/dljaskyna.html Dobšiná jääkoobas. (sk: Dobšinská ľadová jaskyňa)], Gremer. ([[inglise keel |inglise]], [[slovaki keel |slovaki]], [[saksa keel |saksa]], [[ungari keel |ungari]] ja [[tšehhi keel]]es)</ref> <ref name="hotelbellevue">[http://www.hotelbellevue.sk/en/article/dobsinska-ice-cave Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave)]{{Kõdulink|aeg=juuli 2024 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}, Bellevue. Vysoké Tatry. [[Kõrg-Tatra]]. Loetud 18. mai 2017. ([[inglise keel]]es)</ref> <ref name="rissi">[http://www.go2slovakia.eu/en/slovakia/caves/dobsinska-ice-cave-5 Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave)], Go2Slovakia. ([[inglise keel |inglise]], [[slovaki keel |slovaki]] ja [[vene keel]]es)</ref> <ref name="dobsinskaicecave">[http://www.slovakia.com/caves/dobsinska-ice-cave/ Dobšiná jääkoobas. (en:Dobšinská Ice Cave)], Slovakia.com. Tule Slovakkiasse. ([[inglise keel |en]]:Come to Slovakia. Loetud 18. mai 2017. ([[inglise keel]]es)</ref> <ref name="stratenskýcanyon">[http://www.slovakia.com/hiking/stratensky-canyon/ Stratená kanjon. (en:Stratenský canyon)], Slovakia.com. Tule Slovakkiasse. ([[inglise keel |en]]:Come to Slovakia. Loetud 18. mai 2017. ([[inglise keel |inglise]] ja [[slovaki keel]]es)</ref> <ref name="speleo">[https://web.archive.org/web/20170605002012/http://www.travelzone.lv/slovakia/speleo/dobsinska/index.html Dobšiná jääkoobas. (ru:Добшинская ледяная пещера)], Reisitsoon. Slovakia. Loetud 18. mai 2017. ([[vene keel]]es)</ref> <ref name="atlas">[http://referaty.atlas.sk/prirodne-vedy/biologia-a-geologia/21701/dobsinska-ladova-jaskyna Dobšiná jääkoobas. (sk:Dobšinská ľadová jaskyňa)], Referaty.atlas.sk. 6. veebruar 2006. Loetud 18. mai 2017. ([[Slovaki keel]]es)</ref> }} ==Välislingid== {{commons category|Dobšinská ľadová jaskyňa|Dobšiná jääkoobas}} [[Kategooria:Košice maakond]] [[Kategooria:UNESCO maailmapärandi nimistu objektid Slovakkias]] p2msz2qbob93l6boze7s6sidhxuoqj0 Merit Männiste 0 472664 7124453 7108959 2026-04-04T20:19:38Z Meritmanniste 115501 /* Dubleeritud tele- ja raadioreklaame ning animafilme */ 7124453 wikitext text/x-wiki [[Fail:Merit Männiste muusik, laulja, näitleja ja lauluõpetaja (2023).jpg|pisi|Merit Männiste 2023. aastal<br><br><small>Foto: Jaan Künnap</small>]] '''Merit Männiste''' (sündinud [[9. aprill]]il [[1996]] [[Kohila vald|Kohila vallas]])<ref name="merit">[https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/709.html Merit Männiste.] allstarz.ee.</ref> on [[eesti]] [[laulja]], [[näitleja]] ja lauluõpetaja. ==Haridustee ja töö== Merit Männiste on õppinud [[Kohila Koolituskeskus]]e muusikakoolis soololaulu [[Maarja Paju]] juhendamisel. Viiulit õppis ta [[Tallinna Muusikakeskkool]]is aastatel 2002–2012 (juhendaja [[Toomas Nestor]]) ning jätkas samas õpinguid laulu erialal (juhendaja [[Triin Ella]]).<ref name="merit" /> Merit Männiste lõpetas 2015. aastal [[Tallinna Muusikakeskkool]]i klassikalise laulu erialal, lisaerialana on tal diplom koorijuhtimise erialal ([[Ingrid Kõrvits]]a klass). 2018. aastal lõpetas ta [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] koorijuhtimise erialal (õpetaja [[Andres Heinapuu (dirigent)|Andres Heinapuu]]).<ref>[https://web.archive.org/web/20240504221515/https://ebs.ee/kontaktid/merit-manniste Merit Männiste.] ebs.ee</ref> Lisaks võttis Männiste orkestridirigeerimise tunde [[Jüri Alperten]]i klassis. 2020. aastal lōpetas Männiste [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia]] magistriōppes vokaalpedagoogika erialal ''cum laude''.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/90495471/merit-manniste-lopetas-muusika-ja-teatriakadeemia-cum-laudega Merit Männiste lõpetas Muusika- ja Teatriakadeemia cum laudega.] Kroonika, 20. juuli 2020.</ref> Männiste on töötanud [[Kullo]]s [[Ellerhein]]a ettevalmistuskoori juhendajana ja Kindluse Koolis Rae vallas muusikaõpetajana ning olnud lauluõpetaja muusikalikoolis. Alates 2023. aasta sügisest töötab ta muusikaõpetajana [[EBS Gümnaasium]]is.<ref>[https://web.archive.org/web/20240504221907/https://ebs.ee/gymnaasiumi_tootajad EBS Gümnaasiumi töötajad.] ebs.ee, vaadatud 4. mail 2024.</ref> ==Muusika== ===Männiste Perebänd=== Merit Männiste musitseerib 2007. aastast pereansamblis, kuhu kuuluvad ka isa [[Kaupo Männiste]] (sündinud 1964) ja vend [[Märten Männiste]] (sündinud 2001). Männiste Perebänd annab kontserte üle Eesti. Nende suurim hitt on laul "Kallista". Neil on ilmunud ka duubelplaat "Männiste Perebänd. Kuld".<ref name="merit" /> 2014. aastal osales ansambel [[Eesti Televisioon]]i võistlussaates "Perepidu". Märten ja Merit Männiste võitsid 2023. aasta kevadel TV3 telesaate "Uus laul" lauluga "Kurjad on ajad".<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120194612/musteerium-lahendatud-kes-oli-see-vanem-proua-kes-otsesaate-ajal-merit-ja-marten-mannistele-roose-kinkis Kes oli see vanem proua, kes otsesaate ajal Merit ja Märten Männistele roose kinkis?] kroonika.delfi.ee, 29. mai 2023.</ref> ===Soololauljana=== ===Singlid=== <table><tr valign=top><td> * "Jääingel" * "It Was Late" * "Arm jääb" * "Triibukangast varju all" * "Don't Hold Me Down" * "Tähevärav" * "Hei, palun peatu!" * "Dancing On a Glass Floor" * "Unusta" <td> * "Ta kuuleb ja näeb" * "Lapsed lennand tuulde" * "Jõulurahu" * "Vaikides" * "Õhtune tee" * "Täiskuujões" * "Ōhulossimees * "Nüüd jōuluaeg on käes" * "Rongile" <td> * "Kuivanud puu" * ”Sparkling Prisms” * "Mida mäletab see päev" * “Eestimaa nii kallis sa” * ”Vanaisa” * "Kurjad on ajad" * "Taas jõulud" * "Väike rõõm" * "Mängi, kantrimees" * "Muutub kõik" * ”Kodused mõtted” * "PIN1" </table> ===Muusikalised lavarollid=== [[Rahvusooper Estonia|Rahvusooperis Estonia]] 2011. aasta märtsis esietendunud [[Ülo Vinter]]i / [[Ülo Raudmäe]] muusikalis "[[Pipi Pikksukk]]" astub ta üles nimiosalisena. Estonia haridusprojektis "Punamütsike ja seitse pöialpoissi" mängib ta nimiosalist.<ref>[https://statistika.teater.ee/stat/actors/show/740 Merit Männiste.] statistika.teater.ee</ref> [[Kohila]] jõekäärus 29. ja 30. juulil 2012 etendunud kogukonnamuusikalis "Veterahva needus" (kokku neljas etenduses) mängis ta Lustit. Merit Männiste oli 2017. aastal üks [[XII noorte laulu- ja tantsupidu|XII noorte laulu- ja tantsupeo]] soliste, kehastades [[Hämarik]]ku.<ref name="merit" /> 2017. aasta sügisel mängis ta [[Kanal 2]] seriaalis "[[Nukumaja (seriaal)|Nukumaja]]" Marianni.<ref>[https://www.efis.ee/et/filmitegijad/inimene/id/29051/ Filmograafia.] Eesti filmi andmebaas.</ref> 2024. aasta suvel kehastas ta Mariat suvises koguperemuusikalis "Rasmus ja Maria". ==Tegevus dublaažinäitlejana== ===Dubleeritud tele- ja raadioreklaame ning animafilme=== <table><tr valign=top><td> * "[[Rio 2]]" (Carla) * "[[Paddingtoni seiklused]]" (Judy) * "Coco" (erinevad tegelased) * "[[Fiksikud]]" (Simka) * "Smurfid" (erinevad tegelased) * "[[Peletiste perekond]]" (Fay) * "[[Leo Da Vinci: Mona Lisa juhtum]]" (Lisa) * "[[Imelised 2]]" (Mimoos) * "[[Väike vampiir]]" (Anna) * "[[Päkapikkudega kodus]]" (Chloe) * "[[Röövitud printsess]]" (Mila) * "[[Prääks prääks kluuk]]" (Chi) * "Ralf lõhub interneti: Lammutaja Ralf 2" (erinevad printsessid) * "Kelguralli" (Charlie) * "Võluv prints" (Tuhkatriinu) * "Imedepark" (Õpetaja) * "Dora ja kullast linn" (Dora) * "Lumepoiss Everest" (Yi) * "Playmobil" (Marla) * "Tabaluga" (Lilli) <td> *"Fiksikud krabotite vastu" (Simka) *"Maskeeritud spioonid" (Walteri ema Wendy) *"Siil Sonic" (Ettekandja) *"Trollid 2" (Laulud) *"Bayala" (Marween) *"Vōlukaar" (Mia) *“Kruudid: Uus ajastu" (Päev) *"Oihhh! Seiklus jätkub" (Liia) *"Spirit: Taltsutamatu" (Lucky) *"Sōōrud" (Dottie, Mali, tüdruk) *“Felix ja peidetud varandus" (Morgaa, Annie) *"Rokikoer 2: Pargikontsert" (Lil’ Foxy) *"Auhtanian ja kolm musketäri" (Juliette) *"Ainbo. Amasoonia süda" (Zumi) *"Mesilane Maia 3. Kuldne kera" (Maia) *"80 päevaga ümber maailma" (Aouda) <td> *"Peletiste perekond 2" (Fay, Baba-Yaga) *"Muumipapa seiklused" (Mymla tütar; Väike My; "Piri-Piiga) *"Hülgetiim" (Jing; Sam; Kell; Laserhai) *"Muumitroll ja sabatäht" (Piri-Piiga; Väike My; Muumimamma) *"Ninakaru Koati" (Xochi-liblikas) *”Hämmastav Maurice” (rott Virsik) *"Asterix ja Obelix: Keskkuningriik" (Mai Ku ja Falbala) *"Rokikoer 3" (Tess) *Seriaal "V nagu Vesta" *"Mavka: metsalaul" (Mavka) *”Julge vaalapoeg Katak” (Lulu, Perlette, Polestar) *"Džungliässad 2" (Camelia, Natacha) *"Lahutamatud" (Jackie, pisirollid) *"Emma ja must jaaguar" (Celya; pisirollid) *"Kass ja koer: põgenemine" (Lizzie; pisirollid)<ref>[https://elu24.postimees.ee/6489210/laulja-merit-manniste-veetis-ka-aastavahetuse-skandaalse-poliitiku-seltsis Laulja Merit Männiste veetis ka aastavahetuse skandaalse poliitiku seltsis.] elu24.postimees.ee, 01.01.2019.</ref> *"Elli ja kollide tiim" (Elli) *"Lustakad karud: ajapööris" (Sonny) *"Loomade jõululood" *"Haldjafilm" (Mira; Runa) *"Minu sõber Panda" (Liya) *"Elio" (Ooooo) *"Miisu Moxy" (Josie ja Mies) *"Suur võidusõit läbi Euroopa" (Cindy ja Olivia) *"Hiired üksinda kodus" (Lea) *"Valge karu prints" (Liv) *"Arco" (Iris) *"Väike Amelie" (Amelie) </table> == Isiklikku == Detsembris 2019 sündis poliitik [[Jaak Madison]]i ja Merit Männiste poeg, kellele pandi nimeks Jakob.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/89450375/merit-manniste-pojast-esmakohtumisest-jaaguga-ja-praegusest-eluolust-kardetavasti-on-keerulisemad-ajad-veel-ees Merit Männiste pojast, esmakohtumisest Jaaguga ja praegusest eluolust: kardetavasti on keerulisemad ajad veel ees.] kroonika.delfi.ee, 4.04.2020.</ref> Mais 2025 teatati meedias, et Madisoni ja Männiste kooselu on lõppenud.<ref>[https://kroonika.delfi.ee/artikkel/120375026/jaak-madisoni-ja-merit-manniste-kooselu-on-labi-lauljatar-olin-sunnitud-meie-uhisest-kodust-valja-kolima "Jaak Madisoni ja Merit Männiste kooselu on läbi. Lauljatar: olin sunnitud meie ühisest kodust välja kolima!"] Kroonika, 5. mai 2025</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://muusikaplaneet.ee/2021/11/22/mptopnr325/ MUUSIKAPLANEEDI TOP 10. Liidriks hääletati Merit Männiste südamlik laul "Vanaisa".] muusikaplaneet.ee, 22. november 2021. * [https://www.allstarz.ee/vaata_artiste/709.html Merit Männiste.] allstarz.ee, 30. detsember 2023. * [https://uueduudised.ee/varia/merit-ja-marten-manniste-inimesed-moelgu-selle-peale-mis-uhiskonnas-kogu-maailmas-uldse-toimub/ Merit ja Märten Männiste: inimesed mõelgu selle peale, mis ühiskonnas, kogu maailmas üldse toimub] uueduudised.ee, 22. juuni 2023. * [https://www.ohtuleht.ee/elu/1090639/ol-video-jaak-madisoni-ja-merit-manniste-kolmeaastane-poeg-presidendi-vastuvotul-tadid-on-siin-ilusad Jaak Madisoni ja Merit Männiste kolmeaastane poeg presidendi vastuvõtul: tädid on siin ilusad!] Õhtuleht, 21. august 2023. {{JÄRJESTA:Männiste, Merit}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Eesti näitlejad]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1996]] tauixpho56jxzlbdxflecw97519lava Albert Lebrun 0 474050 7124673 6962440 2026-04-05T10:12:22Z Mona 355 7124673 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon/Wikidata|fetchwikidata=ALL|noicon=on}} '''Albert Lebrun''' ([[29. august]] [[1871]] [[Mercy-le-Haut]] – [[6. märts]] [[1950]] [[Pariis]]) oli Prantsuse riigitegelane ja poliitik, kes täitis [[Prantsusmaa president|Prantsusmaa presidendi]] ja [[Andorra vürst]]i ametit aastatel 1932–1940. Ta oli [[Prantsuse kolmas vabariik|Prantsusmaa kolmanda vabariigi]] viimane president. Lebrun valiti presidendiks keerulisel ajajärgul, mil Euroopas kasvasid pinged ja totalitaarsed režiimid tugevnesid. Tema ametiaega jäid nii sisepoliitilised kriisid kui ka rahvusvahelise olukorra järsk halvenemine, mis kulmineerus [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] puhkemisega [[1939]]. aastal. Pärast Saksamaa sissetungi Prantsusmaale 1940. aasta kevadel varises Kolmas Vabariik kokku. Kuigi Lebrun jäi formaalselt presidendiks, andis ta 10. juulil 1940 oma volitused üle marssal [[Philippe Pétain]]ile, kelle juhtimisel moodustati nn [[Vichy valitsus]]. See tähistas demokraatliku riigikorra lõppu ja autoritaarse režiimi kehtestamist. Pärast sõja lõppu Lebrun aktiivsesse poliitikasse ei naasnud, kuigi ta osales mõningal määral avalikus elus ja kirjutas mälestusi. Ta suri 1950. aastal Pariisis. == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Lebrun, Albert}} [[Kategooria:Prantsusmaa presidendid]] [[Kategooria:Andorra vürstid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Sündinud 1871]] [[Kategooria:Surnud 1950]] ohyr4qfgc8i7vz240ho14bo11p5k2nb Biograafiad (Lo) 0 476524 7124463 7108778 2026-04-04T20:41:45Z Mona 355 /* Lob */ 7124463 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Lo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Lo". ==Lo== *[[Tove Lo]], rootsi laulja ja laulukirjutaja (1987–) ==Loa== *[[Ken Loach]], Briti filmilavastaja (1936–) *[[John Loaring]], Kanada jooksja (1915–1969) ==Lob== *[[Roman Lob]], saksa laulja *[[Uladzimir Lobač]], valgevene folklorist (1972–) *[[Ivan Lobai]], Ukraina jalgpallur (1996–) *[[Andrei Lobanov]], Eesti vitraažikunstnik (1962–) *[[Valeri Lobanovskõi]], ukraina jalgpallitreener (1939–2002) *[[Monteiro Lobato]], Brasiilia kirjanik (1882–1948) *[[Nikolai Lobatševski]], vene matemaatik (1792–1856) *[[Mareks Lobe]], eesti laulja ja koorijuht *[[Mira Lobe]], Austria kirjanik (1913–1995) *[[Tim Lobinger]], Saksamaa teivashüppaja (1972–2023) *[[Ahto Lobjakas]], eesti poliitikaanalüütik ja kolumnist (1970–) *[[Artur Lobjakas]], eesti sporditegelane (1898–1983) *[[Kai Lobjakas]], eesti disainiajaloolane (1975–) *[[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (1942–2026) *[[Porfirio Lobo Sosa]], Hondurase poliitik (1947–) *[[Svetlana Loboda]], Ukraina laulja (1982–) *[[Stanislav Lobotka]], slovaki jalgpallur (1994–) *[[Andrei Lobov]], Eesti ühiskonnategelane (1979–) *[[Mihhail Lobov]], Venemaa jurist (1971–) *[[Lobsang Sangay]], Tiibeti eksiilvalitsuse juht (1968–) ==Loc== *[[Manuel Locatelli]], itaalia jalgpallur (1998–) *[[Hans Loch]], saksa jurist ja Saksa DV riigitegelane (1898–1960) *[[Ryan Lochte]], USA ujuja (1984–) *[[Andrew Lock]], Austraalia alpinist (1961–) *[[Gerhard Lock]], saksa muusikateadlane ja helilooja (1978–) *[[Hans-Gunter Lock]], saksa helilooja (1974–) *[[John Locke]], inglise filosoof (1632–1704) *[[Maki Samantha Lockington]], Cooki saarte kergejõustiklane (1990–) *[[Heather Locklear]], USA filminäitleja (1961–) *[[Tom Lockyer]], Walesi jalgpallur (1994–) *[[Dans Ločmelis]], Läti jäähokimängija (2004–) *[[Locrinus]], brittide kuningas *[[Angel Locsin]], Filipiinide näitleja, fotomodell, moekunstnik ja filmiprodutsent (1985–) ==Lod== *[[Robin Lod]], Soome jalgpallur (1993–) *[[Christoph Lode]], saksa kirjanik (1977–) *[[Claus Lode]], Lõo mõisnik (1609–1672) *[[Gustav von Lode]], Eestimaa ajaloolane (1633–1705) *[[David Lodge]], Suurbritannia kirjanik ja kirjandusteadlane (1935–2025) *[[John Lodge]], inglise muusik (1943–2025) *[[Renan Lodi]], Brasiilia jalgpallur (1998–) *[[Todd Lodwick]], USA kahevõistleja (1976–) ==Loe== *[[Godeke von Loe]], Aluliina komtuur 16. sajandil *[[Loeff von Loe]], Pärnu komtuur 16. sajandil *[[Wolter von Loe (Tallinna komtuur)|Wolter von Loe]], Tallinna komtuur 15. sajandil *[[Wolter von Loe (Vindavi komtuur)|Wolter von Loe]], Vindavi komtuur 16. sajandil *[[Christopher Loeak]], Marshalli Saarte poliitik (1952–2025) *[[Sébastien Loeb]], prantsuse rallisõitja (1974–) *[[Kelly Loeffler]], Ameerika Ühendriikide ettevõtja ja poliitik (1970–) *[[Rita Loel]], eesti ajakirjanik ja naiskodukaitsja (1966–2012) *[[Vello Loemaa]], Eesti sõjaväelane (1951–) *[[Georg Loeschcke]], saksa filoloog ja kunstiajaloolane (1852–1915) *[[Johann Loewe]], saksa helilooja, laulja ja dirigent (1796–1869) *[[Frederick Loewe]], USA helilooja (1901–1988) *[[Jocelyne Loewen]], Kanada näitleja (1976–) *[[Franz Loewinson-Lessing]], mineraloog (1861–1939) ==Lof== *[[Hugh Lofting]], briti kirjanik (1886–1947) *[[Elizabeth Loftus]], Ameerika kognitiivpsühholoog (1944–) *[[Ruben Loftus-Cheek]], Inglismaa jalgpallur (1996–) ==Log== *[[Dan Logan]], Briti muusik (1985–) *[[William Edmond Logan]], Kanada geoloog ja geoloogiline kartograaf (1798–1875) *[[Anže Logar]], Sloveenia poliitik (1976–) *[[Agnese Logina]], Läti kultuuriteadlane, filmikuraator ja kriitik, kultuuripoliitika ekspert ja poliitik (1990–) *[[Valeri Loginov]], Eesti poksija (1939–1978) *[[Irakli Logua]], Venemaa jalgpallur (1991–) ==Loh== *[[Lindsay Lohan]], USA näitleja ja laulja (1986–) *[[Maria Lohela]], Soome poliitik (1978–) *[[Elmar Lohk]], eesti arhitekt (1901–1963) *[[Hans Lohk]], eesti arst ja diplomaat (1867–1942) *[[Juhan Lohk]], eesti muusikapedagoog, haridustegelane ja tõlkija (1898–1971) *[[Johann Lohmüller]], Riia linna ametnik, diplomaat, usu-uuendaja ja kroonik (suri 1560) *[[Helmuth Lohner]], Austria näitleja ja teatridirektor (1933–2015) *[[Anne Loho]], eesti laulja (1982–) *[[Gunnar Loho]], eesti muusikaprodutsent (1955–) *[[Hinrich Lohse]], Saksamaa riigitegelane (1896–1964) *[[Oiva Lohtander]], soome näitleja, lavastaja ja dramaturg (1942–) *[[Reet Lohuaru]], eesti õpetaja, rahvatantsupedagoog ja noorsooliikumise tegelane (1906–1974) *[[Salme Lohuaru]], eesti pianist (1919–2014) ==Loi== *[[Stefan Loibl]], saksa jäähokimängija (1996–) *[[Endel Loide]], eesti kirjanik (1900–1987) *[[Rein-Karl Loide]], eesti füüsik (1942–) *[[Elmar Loige]], eesti arst (1922–2003) *[[Andres Loigom]], eesti muusik (1961–) *[[Robert Loigom]], eesti trummar (1992–) *[[Villem Loigom]], eesti disainer ja ettevõtja (1965–) *[[Helgi Loik]], eesti tõlkija (1950–2024) *[[Meeme Loik]], eesti tee-ehitusinsener (1935–) *[[Ramon Loik]], eesti julgeolekuspetsialist (1977–) *[[Rein Loik]], Eesti majandustegelane ja poliitik (1950–) *[[Saima Loik]], eesti moekunstnik (1922–2011) *[[Tõnu Loik]], Eesti poliitik ja ettevõtja (1875–1958) *[[Valerian Loik]], eesti maalikunstnik (1904–1986) *[[Vesa-Matti Loiri]], soome näitleja ja muusik (1945–2022) *[[Nathalie Loiseau]], Prantsusmaa kõrgkoolijuht, diplomaat ja poliitik (1964–) *[[Aleksander Loit]], eesti-rootsi ajaloolane (1925–2021) *[[Aleksander Loit (arstiteadlane)|Aleksander Loit]], eesti-vene arstiteadlane (1932–2012) *[[Arnold Loit]], Eesti sõjaväelane (1908–1942) *[[Erhard Loit]], eesti poksija ja poksitreener (1908–1982) *[[Erich Loit]], eest vioolamängija ja dirigent (1928–2012) *[[Karoliine Loit]], eesti vehkleja (2000–) *[[Mari Loit]], eesti kunstiteadlane ja muinsuskaitsja (1977–2016) *[[Meelis Loit]], eesti vehkleja (1971–) *[[Tõnis Loit]], eesti filosoof (1929–2006) *[[Uno Loit]], eesti näitleja (1925–1984) *[[Inger Haldis Løite]], Norra poliitik (1958–) *[[Sander Loite]], eesti muusik (1985–) *[[Tiia-Ester Loitme]], eesti koorijuht (1933–) *[[Maris Loitmets]], eesti keraamik (1986–) *[[Wolfgang Loitzl]], Austria suusahüppaja (sündinud 1980) *[[Freddy Loix]], Belgia rallisõitja (1970–) ==Lok== *[[Loke Siew Fook]], Malaisia poliitik (1977–) *[[Artur Lokk]], eesti maalikunstnik (1928–1996) *[[Eve Lokk]], eesti metallikunstnik (1935–2006) *[[Harald Lokk]], Eesti ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1894–1941) *[[Lembe Lokk]] eesti päritolu Prantsuse muusik (1975–) *[[Meelis Lokk]], eesti fotograaf (1955–) *[[Osvald Lokk]], Eesti sõjaväelane (1906–1980) *[[Peeter Lokk]], eesti koorijuht, muusikaõpetaja ja organist (1927–2014) *[[Tiina Lokk]], Eesti filmindustegelane ja poliitik (1955–) *[[Vibeke Løkkeberg]], norra näitleja ja režissöör (1945–) *[[Morten Løkkegaard]], Taani ajakirjanik, kommunikatsioonikonsultant, endine telesaatejuht ja poliitik (1964–) *[[Külli Lokko]], eesti kultuurikorraldaja, pedagoog ja koorijuht (1957–) *[[Simon Lokodo]], Uganda preester ja poliitik (1957–2022) *[[Helen Lokuta]], eesti metsosopran (1975–) *[[Gustav Lokotar]], eesti laskur (1899–1969) *[[Priit Lokutšievski]], eesti korvpallur (1972–2025) ==Lol== *[[Renate Loll]], saksa füüsik (1962–) *[[Gina Lollobrigida]], itaalia filminäitleja (1927–2023) ==Lom== *[[Alekhsandre Lomaia]], Gruusia poliitik ja diplomaat (1963–) *[[Kató Lomb]], ungari polüglott, tõlk ja tõlkija (1909–2003) *[[Marcelo Lomba]], Brasiilia jalgpallur (1986–) *[[Johan Lombak]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1897–1982) *[[Vilhelm Lombak]], Eesti NSV riigitegelane (1892–1973) *[[Claude Lombard]], Belgia laulja (1945–2021) *[[Dave Lombardo]], USA-Kuuba muusik (1965–) *[[Bjørn Lomborg]], taani politoloog (1965–) *[[Cesare Lombroso]], itaalia kriminoloog (1836–1909) *[[Henri Dupuy de Lôme]], prantsuse mereväeinsener (1816–1885) *[[Mihhail Lomonossov‎]], vene teadlane (1711–1765) *[[Karl Lomp]], eesti laskur (1899–1941) *[[Maian Lomp]], eesti laulja (2000–) *[[Priit Lomp]], Eesti poliitik (1984–) *[[Signe Lomp]], eesti lavastuskunstnik (1969–) *[[Timo Lomp]], eesti jalgpallur (1988–) *[[Bohumír Lomský]], Tšehhoslovakkia sõjaväelane ja riigitegelane (1914–1982) *[[Mikheil Lomtadze]], gruusia päritolu rahvusvaheline ettevõtja (1975–) ==Lon== *[[Lon Nol]], Kambodža poliitik ja sõjaväelane (1913–1985) *[[Peeter Lond]], eesti bridžimängija (1942–) *[[Pavel Londak]], Eesti jalgpallur (1980–) *[[Fritz London]], juudi päritolu Saksamaa ja Ameerika Ühendriikide füüsik (1900–1954) *[[Jack London]], USA kirjanik (1876–1916) *[[Jack London (kergejõustiklane)|Jack London]], Briti jooksja (1905–1966) *[[Jack London (poksija)|Jack London]], inglise poksija (1913–1963) *[[Jack London (ettevõtja)|Jack London]], USA sõjaväelane ja ettevõtja (1937–2021) *[[Bernard Lonergan]], Kanada filosoof ja teoloog (1904–1984) *[[Loretta Long]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja laulja (1940–) *[[Shane Long]], iiri jalgpallur (1987–) *[[Marianna Longa]], itaalia suusataja (1979–) *[[Baldassare Longhena]], itaalia arhitekt (1598–1682) *[[Luigi Longo]], Itaalia poliitik (1900–1980) *[[Christen Sørensen Longomontanus]], taani astronoom (1562–1647) *[[Eva Longoria]], USA filminäitleja (1975–) *[[Longos]], vanakreeka kirjanik *[[Michael Longfellow]], Ameerika Ühendriikide koomik ja näitleja (1994–) *[[Rjurik Lonin]], vepsa koduloo-uurija, rahvaluulekoguja ja kirjanik (1930–2009) *[[Sean Longstaff]], inglise jalgpallur (1997–) *[[Paavo Lonkila]], soome murdmaasuusataja (1923–2017) *[[Inge Lønning]], norra teoloog ja poliitik (1938–) *[[Baldwin Lonsdale]], Vanuatu poliitik ja vaimulik (1950–2017) *[[Michael Lonsdale]], inglise-prantsuse päritolu filminäitleja (1931–2020) ==Loo== *[[Katrin Loo]], eesti jalgpallur (1991–) *[[Kirile Loo]], eesti laulja (1960–2025) *[[Laine Loo]], eesti arst (1920–2018) *[[Martin Loo]], eesti jalgrattur (1988–) *[[Raine Loo]], eesti näitleja (1945–2020) *[[Rudolf Loo]], eesti maadleja (1902–1983) *[[Verner Loo]], eesti balletitantsija (1932–1997) *[[Ida Loo-Talvari]], eesti laulja (1901–1997) *[[Johannes Looaru]], eesti maadleja ja treener (1907–1995) *[[Håkan Loob]], Rootsi jäähokimängija (1960–) *[[Oliver Loode]], eesti ettevõtja ja soome-ugri liikumise aktivist (1974–) *[[Leopold Loodus]], Eesti sõjaväelane (1911–1967) *[[Mihkel Loodus]], eesti tõlkija (1937–2022) *[[Rein Loodus]], eesti kunstiteadlane (1931–2024) *[[Tarmo Loodus]], eesti poliitik (1958–) *[[Alvar Loog]], eesti teatri- ja kultuurikriitik (1975–) *[[Andrus Loog]], eesti arst (1963–) *[[Mart Loog]], eesti molekulaarbioloog *[[Priit Loog]], eesti näitleja (1984–) *[[Arnold Looga]], eesti muusik (1974–) *[[Robert Looga]], eesti arstiteadlane (1921–2015) *[[Siimu Loogma]], Eesti poliitik (1947–2011) *[[Georg Loogna]], eesti arstiteadlane (1914–2009) *[[Naomi Loogna]], eesti arstiteadlane (1930–2022) *[[Vello Loogna]], eesti puhkpilliorkestrite dirigent (1940–2026) *[[Kairi Look]], eesti lastekirjanik (1983–) *[[Ademola Lookman]], Inglismaa jalgpallur (1997–) *[[Kalle Loona]], eesti viiuldaja ja muusikapedagoog (1947–2021) *[[Niini Loona]], eesti laulja ja näitleja (1903–1992) *[[Ele Loonde]], eesti muuseumitöötaja, ajakirjanik ja kommunikatsioonispetsialist (1997–) *[[Eero Loone]], eesti filosoof (1935–) *[[Leida Loone]], eesti ajaloolane (1911–1969) *[[Leiki Loone]], eesti matemaatik (1944) *[[Nigolas Loone]], eesti ajaloolane (1907–1937) *[[Oudekki Loone]], eesti politoloog ja režissöör (1979–) *[[Piret Loone]], eesti jurist USA-s (1973–) *[[Sander Loones]], Belga poliitik (1979–) *[[Ulvi Loonurm]], Eesti jurist, kohtunik (1956–) *[[Uno Loop]], eesti laulja (1930–2021) *[[Kristjan Looper]], eesti kommunist (sündis 1896) *[[Anatoli Loopman]], eestlasest vene filoloog (1905–1973) *[[August Loopmann]], eesti hüdroloog (1927–2001) *[[Viljar Loor]], eesti võrkpallur (1953–2011) *[[Gustav Loorberg]], eesti põllumees (1853–1937) *[[Aleksander Looring]], eesti ajaloolane ja jurist (1910–1942) *[[Lilian Looring]], eesti baleriin ja tantsupedagoog (1899–1963) *[[Altmar Looris]], eesti teatrijuht ja nukulavastaja (1952–) *[[Linnar Looris]], eesti balletilavastaja ja endine balletitantsija (1981–) *[[Arnold Loorits]], eesti maadleja (1931–1986) *[[Arvo Loorits]], eesti jalgrattur, suusataja, sõudja ja sporditegelane (1948–) *[[Eerik Loorits]], Eesti sõjaväelane (1903–1991) *[[Kristjan Loorits]], eesti filosoof *[[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (1944–2026) *[[Neeme Loorits]], eesti orienteeruja ja rogainija (1968–) *[[Oskar Loorits]], eesti rahvaluuleteadlane (1900–1961) *[[Timo Loorits]], eesti sõudja (1974–) *[[Venno Loosaar]], eesti näitleja (1968–) *[[Jaagup Loosalu]], Eesti kirjastaja, ajakirjanik, põllumajandusteadlane ja poliitik (1898–1996) *[[Paavo Loosberg]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (1919–2015) *[[Jüri Loosme]], Eesti poliitik ja omavalitsustegelane (1887–1983) *[[Heiki Loot]], eesti jurist (1971–) *[[Joonas Loot]], Eesti sõjaväelane ja riigikaitsetegelane (1876–1942) *[[Johannes Loots]], hollandi kartograaf (suri 1726) *[[Ernst Lootsma]], eesti vaimulik (1908–1991) *[[Cornelia Lootsmann]], eesti harfist (1978–) *[[Värner Lootsmann]], Eesti poliitik (1945–) *[[Kersti Lootus]], eesti maastikuarhitekt (1953–) *[[Avo-Himm Looveer]], eesti arhitekt (1941–Tallinn) *[[Lia Looveer]], eestluse edendaja Austraalias (1920–2006) *[[Eduard Loovere]], Eesti politseinik (1884–1942) *[[Jüri Looväli]], Eesti poliitik (1897–1963) ==Lop== *[[Liina Loper]], eesti graafik ja tätoveerija (1987–) *[[Anthony Lopes]], portugali jalgpallur (1990–) *[[Éverton Lopes]], Brasiilia poksija (1988–) *[[José Azeredo Lopes]], Portugali õigusteadlane ja poliitik (1961–) *[[Wagner Lopes]], Brasiilia päritolu Jaapani endine jalgpallur (1969–) *[[Álex López]], hispaania jalgpallur (1988–) *[[Diego López]], Hispaania jalgpallur (1981–) *[[Eric Lopez]], USA näitleja (1978–) *[[Héctor López]], Mehhiko poksija (1967–2011) *[[Javi López]], hispaania jalgpallur (1986–) *[[Jennifer Lopez]], USA laulja ja näitleja (1969–) *[[José María López]], Argentina vormelisõitja (1983–) *[[Pau López]], hispaania jalgpallur (1994–) *[[Amalia López Cabrera]], hispaania dagerrotüpist ja kutseline fotograaf (1837–1899) *[[Hugo López-Gatell Ramírez]], Mehhiko epidemioloog, õppejõud ja riigiametnik (1969–) *[[Andrés Manuel López Obrador]], Mehhiko poliitik (1953–) *[[Sandro Lopopolo]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Margus Lopp]], eesti keemik (1949–) *[[Neeme Lopp]], eesti kirjandusteadlane (1980–) *[[Paul Loppenowe]], baltisaksa päritolu Eesti vaimulik (1826–1901) *[[Aleksei Lopuhhin]], Venemaa Keisririigi poliitik (1864–1928) *[[Jevdokija Lopuhhina]], Vene tsaarinna (suri 1731) *[[Natalja Lopuhhina]], baltisaksa päritolu Venemaa keisrinnade Anna Ivanovna ja Jelizaveta Petrovna õukonna riigidaam (1699–1763) *[[Gennadi Lopõrev]], Venemaa Föderaalse Julgestusteenistuse töötaja (1954–2023) ==Lor== *[[Jhilmar Lora]], Peruu jalgpallur (2000–) *[[Federico García Lorca]], hispaania näitekirjanik ja luuletaja (1898–1936) *[[Jon Lord]], inglise helilooja ja klahvpillimängija (1941–) *[[Lorde]], Uus-Meremaa laulja ja laulukirjutaja (1996–) *[[Audre Lorde]], Ameerika Ühendriikide luuletaja, romaanikirjanik, feminist ja aktivist (1934–1992) *[[Otar Lordkipanidze]], gruusia arheoloog (1930–2002) *[[Loreen]], Rootsi laulja (1983–) *[[Sophia Loren]], itaalia näitleja (1934–) *[[Viktors Lorencs]], läti näitleja ja stsenarist (1927–1992) *[[Chris Lorenz]], hollandi ajaloolane *[[Jürgen Lorenz]], Eesti jalgpallur (1993–) *[[Konrad Lorenz]], Austria zooloog ja etoloog (1903–1989) *[[Delfin Lorenzana]], Filipiinide sõjaväelane ja poliitik (1948–) *[[Ambrogio Lorenzetti]], itaalia kunstnik (suri 1348) *[[Caspar Franz Lorenzsonn]], tõlkija, ajakirjanik, köster ja eesti kirjanik (1811–1880) *[[Avo Lorents]], eesti ajakirjanik, tõlkija ja sporditegelane (1929–1986) *[[Diana Lorents]], eesti suhtekorraldaja, televisioonidiktor ja -saatejuht *[[Peeter Lorents]], Eesti matemaatik ja poliitik (1951–) *[[Hendrik Lorentz]], hollandi füüsik (1853–1928) *[[Iny Lorentz]], saksa kirjanik (1949–) *[[Annemarie Lorentzen]], norra poliitik (1921–2008) *[[Ingeborg Lorentzen]] (1957–) *[[Haakon Lorentzen]] (1954–) *[[Ragnhild Lorentzen (Norra printsess)]], Norra printsess (1930–2012) *[[Ragnhild Lorentzen]], Norra printsessi tütar (1968–) *[[Woldemar August Lorentzen]], Eesti vaimulik (1875–1917) *[[Erhard Loretan]], Šveitsi alpinist (1959–2011) *[[Robertino Loreti]], itaalia laulja (1947–) *[[Peter Lorre]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -lavastaja (1904–1964) *[[Albert Lortzing]], saksa helilooja (1801–1851) *[[Johannes Lorup]], eesti klaasitööstur (1901–1943) ==Los== *[[Iker Losada]], Hispaania jalgpallur (2001–) *[[Ira Losco]], Malta laulja (1981–) *[[Hillar Loskit]], eesti poksija (1932–1974) *[[Juhan Loskit]], eesti keemik (1889–1951) *[[Pavel Loskutov]], Eesti kergejõustiklane (maratonijooksja) (1969–) *[[Aleksejs Loskutovs]], Läti jurist ja poliitik (1962–) *[[Pál Losonczi]], Ungari kommunistlik riigitegelane (1919–2005) *[[Aleksei Lossev]], vene filosoof ja filoloog (1893–1988) *[[Eduard Friedrich Lossius]], Eesti vaimulik (1811–1870) *[[Johannes Lossius]], baltisaksa ajaloolane ja raamatukoguhoidja (1842–1882) *[[Nikolai Losski]], vene filosoof (1870–1965) *[[Arthur Lossmann]], Eesti sõjaväelane (1877–1972) *[[Jüri Lossmann]], eesti jooksja (1891–1984) *[[Joanna Lossow]], poola katoliku nunn (1908–2005) *[[Piotr Łossowski]], poola ajaloolane (1925–2025) ==Loz== *[[Anthony Lozano]], Hondurase jalgpallur (1993–) *[[Hirving Lozano]], Mehhiko jalgpallur (1995–) *[[Rafael Lozano]], Hispaania poksija (1970–) *[[Vlatko Lozanoski]], Makedoonia laulja (1985–) *[[Stasys Lozoraitis]], Leedu poliitik ja diplomaat (1898–1983) ==Lot== *[[Lotta Lotass]], rootsi kirjanik ja kirjandusteadlane (1964–) *[[Emil Loteanu]], Moldova filmilavastaja (1936–2003) *[[Susanne Lothar]], saksa filminäitleja (1960–2012) *[[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]], Frangi keiser *[[Lothar II (Lotring)|Lothar II]], Lotharingia ehk Lotringi kuningas *[[Lothar III (Saksa-Rooma keiser)|Lothar III]], Saksa-Rooma keiser *[[Pierre Loti]], prantsuse kirjanik (1850–1925) *[[Sami Lotila]], soome ajakirjanik (1965–) *[[Alfred James Lotka]], Ameerika Ühendriikide biofüüsik (1880–1949) *[[Aleksei Lotman]], eesti bioloog (1960–) *[[Elen Lotman]], eesti filmioperaator (1981–) *[[Helena Lotman]], eesti näitleja (1991–) *[[Juri Lotman]], Eesti semiootik (1922–1993) *[[Kaja Lotman]], Eesti zooloog ja looduskaitsetegelane (1960–) *[[Lidija Lotman]], vene kirjandusteadlane (1917–2011) *[[Maria-Kristiina Lotman]], eesti klassikaline filoloog (1974–) *[[Mihhail Lotman]], eesti kirjandusteadlane ja semiootik (1952–) *[[Piret Lotman]], eesti raamatukogutegelane ja ajaloolane (1950–) *[[Rebekka Lotman]], eesti kirjandusteadlane, toimetaja, ajakirjanik ja tõlkija (1978–) *[[Silvia Lotman]], Eesti bioloog ja looduskaitsetegelane (1980–) *[[Jordan Lotomba]], Šveitsi jalgpallur (1998–) *[[Hermann Lotze]], saksa filosoof, loogik, psühholoog ja semiootik (1817–1881) *[[Alexander Lott]], eesti õigusteadlane (1987–) *[[Asta Lott]], eesti näitleja (1927–1979) *[[Johannes Lott]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1930–2024) *[[Raivo Lott]], eesti ajakirjanik (1957–) *[[Salme Lott]], eesti näitleja (1911–1994) *[[Toomas Lott]], eesti filosoof (1979–) *[[Lorenzo Lotto]], Põhja-Itaalia maalikunstnik (umbes 1480 – 1556) ==Lou== *[[Henry Loubscher]], Lõuna-Aafrika endine poksija (1936–) *[[Matti Louekoski]], soome poliitik ja pankur (1941–) *[[Lori Loughlin]], USA näitleja (1964–) *[[Aku Louhimies]], soome filmilavastaja ja stsenarist (1968–) *[[Cambridge'i prints Louis|Louis]], Cambridge'i prints (2018–) *[[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis II (Monaco)|Louis II]], Monaco vürst (1870–1949) *[[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], Lääne-Frangi kuningas *[[Louis III Pime]], Alam-Burgundia kuningas ja Frangi keiser *[[Louis IV]], Lääne-Frangi kuningas (920–954) *[[Louis V]], Prantsusmaa (Lääne-Frangi) kuningas (suri 987) *[[Louis VII]], Prantsusmaa kuningas (1120–1180) *[[Louis VIII]], Prantsusmaa kuningas (1187–1226) *[[Louis IX]], Prantsusmaa kuningas (1214–1270) *[[Louis X]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1289–1316) *[[Louis XI]], Prantsusmaa kuningas (1423–1483) *[[Louis XII]], Prantsusmaa kuningas (1462–1515) *[[Louis XIII]], Prantsusmaa kuningas *[[Louis XIV]], Prantsusmaa kuningas (1638–1715) *[[Louis XV]], Prantsusmaa kuningas (1710–1774) *[[Louis XVI]], Prantsusmaa ja Navarra kuningas (1754–1793) *[[Louis XVIII]], Prantsusmaa kuningas (1755–1824) *[[Louis Napoléon]], Bonaparte'i dünastia pea (1914–1997) *[[Édouard Louis]], prantsuse kirjanik ja sotsioloog (1992–) *[[Spyrídon Loúis]], kreeka kergejõustiklane (1873–1940) *[[Julia Louis-Dreyfus]], USA näitleja (1961–) *[[Louis-Philippe I]], Prantsusmaa kuningas (1773–1850) *[[printsess Louise, Argylli hertsoginna]], Briti kuningliku perekonna liige (1848–1939) *[[Louise, kuninglik printsess, Fife'i hertsoginna]] (1867–1931) *[[Wessexi printsess Louise]], Briti kuningliku perekonna liige (1963–) *[[Louise Charlotte]], Taani printsess, Hessen-Kasseli maakrahvinna (1789–1864) *[[Pearlette Louisy]], Saint Lucia õpetaja ja haridustegelane (1946–) *[[Mamadou Lamine Loum]], Senegali poliitik (1952–) *[[João Lourenço]], Angola poliitik (1954–) *[[Jack R. Lousma]], USA astronaut (1936–) *[[Imran Louza]], Maroko jalgpallur (1999–) ==Lov== *[[Irén Lovász]], ungari laulja ja etnograaf (1961–) *[[Demi Lovato]], USA laulja ja näitleja (1992–) *[[Courtney Love]], USA muusik ja näitleja (1964–) *[[Faizon Love]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1968–) *[[Kevin Love]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1988–) *[[Howard Phillips Lovecraft]], Ameerika Ühendriikide õudusulmekirjanik (1890–1937) *[[Cecilie Løveid]], norra kirjanik (1951–) *[[Arthur Lovejoy]], ameerika ajaloolane (1873–1962) *[[Ada Lovelace]], inglise programmeerija (1815–1852) *[[Alberto Lovell]], Argentina poksija (1912–1966) *[[Bernard Lovell]], inglise astronoom (1913–2012) *[[Guillermo Lovell]], Argentina poksija (1918–1967) *[[Jim Lovell]], USA astronaut (1928–2025) *[[Santiago Lovell]], Argentina poksija (1942–2002) *[[Tom Lovell]], USA maalikunstnik ja illustraator (1909–1997) *[[Jack Lovelock]], Uus-Meremaa jooksja (1910–1949) *[[James Lovelock]], inglise atmosfäärikeemik ja aimekirjanik (1919–2022) *[[Richard Lovett]], inglise teadlane (1692–1780) *[[Jon Lovitz]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1957–) *[[Alfonso Lovo Cordero]], Nicaragua poliitik (1927–2018) *[[Dejan Lovren]], Horvaatia jalgpallur (1989–) ==Low== *[[Edward Lowassa]], Tansaania poliitik (1953–2024) *[[Jonathan Lowe]], Briti filosoof (1950–2014) *[[Keith Lowe]], Suurbritannia kirjanik ja ajaloolane (1970–) *[[Adam Lowry]], Kanada jäähokimängija (1993–) *[[Shane Lowry]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Matthew Lowton]], inglise jalgpallur (1989–) ==Loy== *[[Samuel Loyd]], USA mõistatustekoostaja (1841–1911) *[[Ignatius Loyola]], jesuiitide ordu rajaja (1491–1556) *[[Philippe Loys de Chéseaux]], Šveitsi astronoom (1718–1751) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Lo, Biograafiad]] r1i865tow8wafht2ud9cthvr1f72qz5 Absolutely Fabulous 0 495430 7124681 6677245 2026-04-05T11:03:04Z ~2026-20867-56 226519 7124681 wikitext text/x-wiki [[Fail:Joanna Lumley and Jennifer Saunders (28668700475).jpg|pisi|[[Joanna Lumley]] ja [[Jennifer Saunders]] (2016)]] '''"Absolutely Fabulous"''' (lühendina '''"Ab Fab"''') oli Briti [[komöödia]]-[[teleseriaal]], mille hooajad kestsid [[BBC]] eetris aastail 1992–1996, 2001–2005 ja 2011–2012. ==Telesarjana== ===Näitlejad=== Telesarja kirjutas ja ühte peaosa täitis [[Jennifer Saunders]], teist peaosa mängis [[Joanna Lumley]]. ===ETV-s=== 1999. aastast näidati telesarja "Täitsa hullud" nime all ka [[Eesti Televisioon]]is. ==Filmina== 2016. aastal valmis telesarjale järg samanimelise [[komöödiafilm]]ina '''"Absolutely Fabulous: The Movie"'''. ==Välislingid== {{Commonsi kategooria tekstina}} [[Kategooria:Suurbritannia telesarjad]] [[Kategooria:BBC telesaated]] rdnctabunpou0nbpzr1rd72qrkje3cf Biograafiad (Ri) 0 500387 7124332 7068934 2026-04-04T15:31:29Z Mona 355 /* Ric */ 7124332 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Ri)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Ri". ==Ri== *[[Ri Yong-ho (poliitik)|Ri Yong-ho]], Põhja-Korea poliitik ==Ria== *[[Damien Riat]], Šveitsi jäähokimängija (1997–) ==Rib== *[[Joachim von Ribbentrop]], Saksamaa diplomaat (1893–1946) *[[Adriano Leite Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1982–) *[[Alfonso Ribeiro]], USA näitleja (1971–) *[[Éverton Ribeiro]], Brasiilia jalgpallur (1989–) *[[Jusepe de Ribera]], hispaania maalikunstnik ja graafik (1591–1652) *[[Teresa Ribera Rodríguez]], Hispaania jurist ja poliitik (1969–) *[[Franck Ribéry]], prantsuse jalgpallur (1983–) *[[Tanja Ribič]], sloveeni laulja (1968–) *[[Giovanni Ribisi]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1974–) *[[Zoltán Ribli]], ungari maletaja (1951–) *[[Emma Ribom]], rootsi murdmaasuusataja (1997–) *[[Théodule Ribot]], prantsuse psühholoog (1839–1916) *[[Bert Ribul]], eesti BMX flatlandi sõitja (1990–) ==Ric== *[[Hamilton Ricard]], Colombia endine jalgpallur (1974–) *[[David Ricardo]], inglise majandusteadlane (1772–1823) *[[Christina Ricci]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1980–) *[[Daniel Ricciardo]], Austraalia vormelisõitja (1989–) *[[Anne Rice]], Ameerika Ühendriikide ulmekirjanik (1941–2021) *[[Condoleezza Rice]], USA poliitik (1954–) *[[Declan Rice]], inglise jalgpallur (1999–) *[[Tamir Rice]], politseivägivalla ohver USA-s (suri 2014) *[[Windland Smith Rice]], USA loodusfotograaf, looduskaitsja ja näitleja (1970–2005) *[[Tim Rice]], inglise libretist (1944–) *[[Richard I]] Lõvisüda, Inglismaa kuningas *[[Richard III]], Inglismaa kuningas (1452–1485) *[[Richard Cornwallist]], Cornwalli krahv ja Saksa kuningas (1209–1272) *[[Richard de Bury]], inglise bibliofiil (1287–1345) *[[Richard, Gloucesteri hertsog]], Briti kuningliku perekonna liige (1944–) *[[Richard Justiciarius]], Autuni krahv ja Burgundia hertsog (suri 921) *[[Richard Sayn-Wittgenstein-Berleburg]], Sayn-Wittgenstein-Berleburgi vürst (1934–2017) *[[Achille Richard]], prantsuse botaanik, mükoloog ja arst (1794–1852) *[[Cyprien Richard]], Prantsuse mäesuusataja (1979–) *[[Cliff Richard]], Suurbritannia laulja (1940–) *[[Louis Claude Richard]], prantsuse botaanik (1754–1821) *[[Pierre Richard]], prantsuse näitleja, filmirežissöör ja stsenarist (1934–) *[[Tanner Richard]], Kanada päritolu Šveitsi jäähokimängija (1993–) *[[Brad Richards]], endine Kanada jäähokimängija (1980–) *[[Chris Richards]], USA jalgpallur (2000–) *[[David Richards]], Suurbritannia sõjaväelane (1952–) *[[George Maxwell Richards]], Trinidadi ja Tobago poliitik (1931–2018) *[[Jereem Richards]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1994–) *[[Keith Richards]], inglise kitarrist, laululooja ja laulja (1943–) *[[Micah Richards]], Inglismaa jalgpallur (1988–) *[[Michael Richards]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1949–) *[[Brad Richardson]], Kanada jäähokimängija (1985–) *[[Kevin Michael Richardson]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1964–) *[[Robert Coleman Richardson]], USA füüsik (1937–2013) *[[Samuel Richardson]], inglise kirjanik (1689–1761) *[[Sha'Carri Richardson]], USA sprinter (2000–) *[[kardinal Richelieu]] *[[Charles Richet]], prantsuse arst (1850–1935) *[[Nicole Richie]], USA näitleja (1981–) *[[Georg Wilhelm Richmann]], baltisaksa päritolu Venemaa teadlane (1711–1753) *[[Andy Richter]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1966–) *[[Burton Richter]], Ameerika Ühendriikide füüsik (1931–2018) *[[Christoph Adam von Richter]], Venemaa riigitegelane (1751–1815) *[[Eduard von Richter]], Liivimaa maamarssal (1790–1847) *[[Elisabet Richter]], Eesti etnoloog (1919–) *[[Hans Richter (loomaarstiteadlane)|Hans Richter]], Eesti loomaarstiteadlane (1880–1946) *[[Ludwig Richter]], saksa kunstnik (1803–1884) *[[Otto von Richter]], baltisaksa päritolu Venemaa kubermangupoliitik (1755–1826) *[[Otto Friedrich von Richter]], baltisaksa päritolu Eesti orientalist ja maailmarändur (1791–1816) *[[Svjatoslav Richter]], pianist (1915–1997) *[[Viktor Matthias Julius von Richter]], baltisaksa keemik (1841–1891) *[[Manfred von Richthofen]], Saksamaa hävituslendur (1892–1918) *[[Eliška Richtrová]], tšehhi maletaja (1959–) *[[Daniel Rickardsson]], Rootsi murdmaasuusataja (1982–) *[[Heinrich Wilhelm Joachim Rickers]], Eesti pedagoog ja ajaloo-uurija (1753–1826) *[[Heinrich Rickert]], saksa filosoof (1863–1936) *[[Shanieka Ricketts]], Jamaica kolmikhüppaja (1992–) *[[Leonard Rickhard]], norra maalikunstnik (1945–2024) *[[Don Rickles]], inglise näitleja (1926–) *[[Alan Rickman]], inglise näitleja (1946–2016) *[[Paul Ricœur]], prantsuse filosoof (1913–2005) ==Rid== *[[Julius Ridal]], eesti advokaat (1910–2004) *[[Elfriede Ridala]], eesti loomaarst (1903–1974) *[[Riste Ridala]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1932–2022) *[[Vassil Ridala]], eesti loomaarst (1906–1985) *[[Aleksander Ridali]], eesti kunstipedagoog ja kunstnik (1910–1979) *[[Helju Ridali]], eesti keeleteadlane (1943–) *[[Helgi Ridamäe]], eesti muusikapedagoog, muusikateadlane ja lektor (1929–1999) *[[Sally Ride]], ameerika kosmonaut (1951–2012) *[[Andrew Ridgeley]], inglise laulja, laulukirjutaja, muusik ja plaadiprodutsent (1963–) *[[Mihhail Ridiger]], õigeusu vaimulik, patriarh [[Aleksius II]] isa (1902–1962) ==Rie== *[[Voldemar Rieberg]], Eesti ja Saksa sõjaväelane (1886–1952) *[[Hans-Joachim Riecke]], Saksamaa poliitik (1899–1987) *[[Lars Riedel]], saksa kergejõustiklane (1967–) *[[Jaïro Riedewald]], hollandi jalgpallur (1996–) *[[Rupert Riedl]], Austria zooloog (1925–2005) *[[Maximilian Riedmüller]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Leni Riefenstahl]], saksa filmirežissöör (1902–2003) *[[Søren Rieks]], taani jalgpallur (1987–) *[[Māris Riekstiņš]], Läti diplomaat ja poliitik (1963–) *[[Louis Riel]], Kanada poliitik (1844–1885) *[[Morgan Rielly]], Kanada jäähokimängija (1994–) *[[Bernhard Riemann]], saksa matemaatik (1826–1866) *[[Fritz Riemann]], saksa psühholoog (1902–1979) *[[Karl Wilhelm August Riemenschneider]], (1815–1898) *[[Johannes Carl Robert Riemschneider]], eesti arst, zooloog ja ornitoloog (1861–1922) *[[Kaspar K. Riemschneider]], saksa orientalist (1934–1976) *[[Yvon Riemer]], prantsuse maadleja (1970–) *[[Adam Ries]], saksa arvutusmeister (suri 1559) *[[Maria Riesch]], saksa mäesuusataja (1984–) *[[Oskar Artur von Riesemann]] baltisaksa poliitik ja 1. [[Tallinna linnapea]] (1833–1880) *[[Alexander Riesenkampff (1888–1940)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (1888–1940) *[[Alexander Riesenkampff (1891)|Alexander Riesenkampff]], Eesti advokaat (sündis 1891) *[[Adam Riess]], USA astrofüüsik (1969–) *[[Fabian Rießle]], saksa kahevõistleja (1990–) *[[Frigyes Riesz]], ungari matemaatik (1880–1956) *[[Franck Riester]], Prantsusmaa poliitik (1974–) *[[Kurt Riezler]], Saksa filosoof ja diplomaat (1882–1955) *[[Jaan Riet]], eesti fotograaf (1873–1952) *[[Kristjan-Henn Riet]], eesti geoloog (1944–) *[[Simon von Rietberg]], Tallinna komtuur (suri 1523) *[[Bernd Riexinger]], Saksa poliitik ja ametiühingutegelane (1955–) ==Rif== *[[Klaus Rifbjerg]], taani kirjanik (1931–2015) *[[Michael Riffaterre]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide kirjanduskriitik ja -teoreetik (1924–2006) *[[Jeremy Rifkin]], USA intellektuaal (1945–) ==Rig== *[[Jane Riga]], eesti alpinist (1973–2015) *[[Tarmo Riga]], eesti alpinist (1971–2015) *[[Derek Riggs]], inglise kunstnik (1958–) *[[Elmer S. Riggs]], Ameerika Ühendriikide paleontoloog (1869–1963) *[[Emiliano Rigoni]], Argentina jalgpallur (1993–) *[[Eddo Rigotti]], itaalia päritolu Šveitsi kommunikatsiooniteadlane ja semiootik (1944–) ==Rih== *[[Bohumil Říha]], tšehhi lastekirjanik (1907–1987) *[[Rihanna]], Barbadoselt pärit laulja (1988–) *[[Aivar Rihkrand]], Eesti maalikunstnik (1964–) *[[Annika Rihma]], eesti orienteeruja ja jooksja (1984–) *[[Eve Rihma]], eesti loomakasvatusteadlane (1970–) *[[Endel Rihvk]], eesti pedagoogikateadlane (1939–) ==Rii== *[[Jaanus Riibe]], Eesti poliitik (1986–) *[[Jarl Magnus Riiber]], norra kahevõistleja (1997–) *[[Hans Riiberg]], Vabadussõjast osavõtja (1901–1933) *[[Herol Riiberg]], eesti jalgpallur (1997–) *[[Andri Riid]], eesti tehnikateadlane (1972–) *[[Salme Rosalie Riig]], eesti kunstnik (1903–1973) *[[Mall-Anne Riikjärv]], eesti arstiteadlane ja arst (1943–) *[[Elli Riikoja]], eesti filoloog (1919–2008) *[[Heinrich Roman Riikoja]], eesti zooloog ja hüdrobioloog (1891–1988) *[[Helmut Erik Riikoja]], eesti elektrotehnikateadlane (1909–1990) *[[Mart Riikoja]], eesti ajakirjanik (1959–) *[[Juuso Riikola]], soome jäähokimängija (1993–) *[[Raivo Riim]], eesti pedagoog, kolumnist, kultuurikorraldaja ja ühiskonnategelane (1953–) *[[Johannes Riimann]], eesti pikakasvuline (1895–1935) *[[Martin Riimaste]], eesti posti- ja omavalitsustegelane (1879–1963) *[[Harald Riipalu]], eesti sõjaväelane (1912–1961) *[[Jevgeni Riipulk]], eesti tehnikateadlane (1968–) *[[Helda Riis]], eesti bioloog (1937–) *[[Jaan Riis]], eesti loodusemees (1958–) *[[Jüri Riis]], eesti kunstnik (1885–1961) *[[Sergius Riis]], USA luuraja (1883–?) *[[Vassili Riis]], eesti kommunist (1910–1998) *[[Knudåge Riisager]], taani helilooja (1897–1974) *[[Riina Riisalo]], eesti psühholoog (1954–) *[[Signe Riisalo]], Eesti poliitik (1968–) *[[Tiit Riisalo]], Eesti riigiametnik (1967–) *[[Aivar Riisalu]], eesti laulja, poliitik ja ärimees (1961–) *[[Enn Riisalu]], eesti poksija (1936–2022) *[[Hella-Viiu Riisalu]], eesti keemik (1948–) *[[Katre Riisalu]], eesti raamatukogundustegelane (1966–) *[[Richard Riisberg]], eesti metsateadlane (1900–1934) *[[Aleksander Riisenberg]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Boris Riisik]], eesti jalgpallur (1920–1992) *[[Marju Riisikamp]], eesti organist ja pianist (1958–) *[[Joonas Riismaa]], eesti profikorvpallur (2002–) *[[Kaur Riismaa]], eesti luuletaja ja näitleja (1986–) *[[Kädi Riismaa]], eesti ajaloolane (1950–) *[[Tiit Riismaa]], eesti matemaatik (1949–) *[[Mait Riisman]], eesti veepallur (1956–2018) *[[Väino Juhan Riismandel]], eesti õigusteadlane (1920–2017) *[[August Riismann]], eesti kommunist (1890–1926) *[[Eduard Riisna]], Eesti poliitik (1898–1990) *[[Anu-Liis Riispere]], eesti bioloog, taimefüsioloog ja -parasitoloog (1931–) *[[Helmut Riispere]], eesti loomaarst (1907–1996) *[[Uuno Riispere]], eesti metsateadlane, taimepatofüsioloog ja taimeparasitoloog (1929–1985) *[[Ain Riistan]], eesti teoloog (1965–) *[[Tarmo Riitmuru]], eesti kümnevõistleja (1986–) *[[Evar Riitsaar]], kunstnik (1968–) *[[Rein Riitsalu]], eesti arst ja karikaturist (1923–1970) *[[Ilme Riiv]], eesti keemik (1935–) *[[Jaan Meinhard Riiv]], eesti arstiteadlane, sisearst ja kardioloog (1919–1995) *[[Asta Riivald]], eesti pianist (1917–2014) *[[Helje Riives]], eesti bibliograaf (1937–2023) *[[Johannes Riives]], eesti arstiteadlane, neuroloog ja neurokirurg (1895–1971) *[[Jüri Riives]], eesti tehnikateadlane (1951–) *[[Merike Riives]], eesti tõlkija (1945–) *[[Peeter Riives]], eesti omavalitsuspoliitik (1874–1925) *[[Rudolf Riives]], Eesti poliitik (1890–1941) *[[Sinaiida Riives]], eesti matemaatik ja metoodik (1919–1987) *[[Vladimir Riives]], eesti astronoom (1916–1978) *[[Kaarin Riives-Kaagjärv]], eesti matemaatik (1942–) ==Rij== *[[Frank Rijkaard]], hollandi jalgpallur ja treener (1962–) *[[Roderick Rijnders]], hollandi sõudja (1941–2018) ==Rik== *[[Hindrek Rikand]], eesti postitegelane ja esperantist (1874–1940) *[[Külli Rikas]], eesti arheoloog (1955–2014) *[[Jorgen Rikberg]], eesti korvpallur (2002–) *[[Rait Rikberg]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Rikissa Birgersdotter]], Norra kuninganna (13. sajand) *[[Aleksander Rikken]], eesti haridustegelane ja avaliku elu tegelane (1880–1951) *[[Viktor Rikken]], eesti keemik (1911–1982) *[[Erle Rikmann]], eesti sotsioloog (1974–) ==Ril== *[[Billy Lee Riley]], USA muusik (1933–2009) *[[Charlotte Riley]], inglise näitleja (1981–) *[[Rainer Maria Rilke]], Austria kirjanik (1875–1926) *[[Marko Rillo]], eesti majandusteadlane, ettevõtja ja juhtimiskonsultant (1976–) ==Rim== *[[Tomas Rimas]], leedu jalgpallur (1978–) *[[Arthur Rimbaud]], prantsuse luuletaja (1854–1891) *[[Irina Rimes]], Moldova päritolu Rumeenia laulja (1991–) *[[LeAnn Rimes]], USA laulja (1982–) *[[Jules Rimet]], prantsuse sporditegelane (1873–1956) *[[Artūras Rimkevičius]], leedu jalgpallur (1983–2019) *[[Aulin Rimm]], eesti kunstnik, karikaturist ja skulptor (1930–1999) *[[Karl Rimm]], Nõukogude Liidu sõjaväelane (1891–1938) *[[Ljubov Rimm]], Nõukogude Liidu luuraja (1894–1976) *[[Raivo Rimm]], eesti tele- ja raadioajakirjanik (1967–) *[[Kai Rimmel]], Eesti poliitik (1952–) *[[Rudolf Rimmel]], eesti kirjanik (1937–2003) *[[Mikko Rimminen]], soome kirjanik (1975–) *[[Nikolai Rimski-Korsakov]], vene helilooja (1844–1908) *[[Ilmārs Rimšēvičs]], Läti pangandustegelane (1965–) ==Rin== *[[Antonio Rinaldi]], itaalia arhitekt (u 1709–1774) *[[Danilo Rinaldi]], San Marino jalgpallur (1986–) *[[Wolfgang Rindler]], Austria füüsik (1924–2019) *[[Matthias Ring]], saksa vaimulik (1963–) *[[Helmut Ringelmann]], saksa teleprodutsent (1926–2011) *[[Märt Ringmaa]], (1938–2021) *[[Andres Ringo]] eesti arhitekt (1938–2010) *[[Harald Ringstorff]], Saksamaa poliitik (1939–) *[[Ringo Ringvee]], eesti luuletaja ja teoloog (1968–) *[[Sandra Ringwald]], endine Saksamaa murdmaasuusataja (1990–) *[[Snyder Rini]], Saalomoni Saarte poliitik (1949–2025) *[[Boris Rink]], Eesti kaitseväeametnik (1893–1936) *[[Evald Rink]], eesti ajaloolane ja bibliograaf (1916–2015) *[[Jaan Rink]], Eesti sõjaväelane (1886–1927) *[[Koit Rink]], Eesti sõjaväelane (1902–1941) *[[Urve Rink]], eesti arstiteadlane ja neuroloog (1939–) *[[Ago Rinken]], eesti keemik (1960–) *[[Toonika Rinken]], eesti keemik (1962–) *[[Edgars Rinkēvičs]], Läti poliitik (1973–) *[[Tauno Rinkinen]], Soome poksija (1924–1993) *[[Jānis Rinks]], Venemaa ja Nõukogude Liidu sõjaväelane (1886–1938) *[[Aime Rinne]], eesti arstiteadlane, pediaater (1913–2001) *[[Antti Rinne]], Soome poliitik ja ametiühingutegelane (1962–) *[[Artur Rinne]], eesti laulja (1910–1984) *[[Gideon Rinne]], Eesti vaimulik (1861–1897) *[[Gustav Felix Rinne]], Eesti vaimulik (1831–1895) *[[Immanuel Rinne]], Eesti vaimulik (1854–1914) *[[Johann Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1733–1801) *[[Karlos Rinne]], eesti advokaat (1875–1936) *[[Leo Rinne]], eesti põllumajandusteadlane (1892–1976) *[[Leopold Bernhard Wilhelm Rinne]], Eesti vaimulik (1827–1887) *[[Paul Rinne]], eesti maletaja (1889–1946) *[[Pekka Rinne]], soome jäähokimängija (1982–) *[[Richard Rinne]], Eesti vaimulik (1848–1891) *[[Tiina Rinne]], soome näitleja (1929–2021) *[[Wilhelm Friedrich Rinne]], Eesti vaimulik (1783–1863) ==Rio== *[[Rui Rio]], Portugali poliitik, majandusteadlane, omavalitsustegelane (1957–) *[[Heino Riomar]], eesti advokaat (1907–2002) *[[Rick Riordan]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (1964–) *[[Efraín Ríos Montt]], Guatemala sõjaväelane ja poliitik (1926–2018) *[[Gaston Riou]], Prantsusmaa poliitik (1883–1958) ==Rip== *[[Justus Nicolaus Ripke]], Eesti vaimulik (1818–1886) *[[Alexandra Ripley]], ameerika kirjanik (1934–2004) *[[Dorothy Ripley]], inglise misjonär ja kirjanik (1767 – 1832) *[[Piret Rips-Laul]], eesti helilooja (1965–) ==Ris== *[[Thorbjørn Risager]], taani muusik (1971–) *[[Daniel Risch]], Liechtensteini poliitik (1978–) *[[Josh Risdon]], Austraalia jalgpallur (1992–) *[[Dino Risi]], itaalia filmirežissöör (1916–2008) *[[Nelo Risi]], itaalia filmirežissöör ja luuletaja (1920–2015) *[[Paula Risikko]], Soome poliitik (1960–) *[[Roope Riski]], soome jalgpallur (1991–) *[[Jaakko Rissanen]], soome jäähokimängija (1989–) *[[Rasmus Rissanen]], soome jäähokimängija (1991–) *[[Arvo Rist]], eesti kabetaja (1944–2019) *[[Liisi Rist]], eesti jalgrattur (1991–) *[[Piret-Päiv Rist]], eesti ajakirjanik (1967–) *[[Raivo Rist]], eesti kabetaja (1947–2025) *[[Taivo Rist]], eesti kabetaja ja ulmekirjanik (1972–) *[[Elena Risteska]], Makedoonia laulja (1986–) *[[Endel Risthein]], eesti tehnikateadlane (1926–) *[[Helena Risthein]], eesti kunstiteadlane (1954–) *[[Johannes Ristikivi]], (1914–1990) *[[Karl Ristikivi]], eesti kirjanik (1912–1977) *[[Merike Ristikivi]], Eesti klassikaline filoloog ja õigusajaloolane (1973–) *[[Ranet Ristikivi]], Eesti jalgpallur (1999–) *[[Tiina Ristimäe]], eesti arstiteadlane ja kardioloog (1965–) *[[Andrus Ristkok]], eesti majandusteadlane ja poliitik (1949–) *[[Jüri Ristkok]], eesti ihtüoloog ja hüdrobioloog (1919–1994) *[[Vassili Ristkok]], eesti õigeusu vaimulik (1877–1942) *[[Rein Ristlaan]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1933–2007) *[[Aleksander Ristmägi]], eesti maalikunstnik (1902–1972) *[[Ernst Ristmägi]], Eesti NSV partei- ja riigitegelane (1907–1976) *[[Irina Ristmägi]], Eesti ajakirjanik (1940–) *[[Rasmus Ristolainen]], Soome jäähokimängija (1994–) *[[Stefan Ristovski]], Põhja-Makedoonia jalgpallur (1992–) ==Riz== *[[José Rizal]], Filipiinide rahvuslane ja märter (1861–1896) *[[Giacomo Rizzolatti]], itaalia teadlane, neuroloog (1937–) ==Rit== *[[Dennis Ritchie]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1941–2011) *[[Guy Ritchie]], inglise filmirežissöör (1968–) *[[Nick Ritchie]], Kanada jäähokimängija (1995–) *[[Siret Rits]], eesti võrkpallur (1982–) *[[Heigo Ritsbek]], eesti vaimulik (1951–) *[[Jan Ritsema]], hollandi lavastaja (1945–2021) *[[Alo Ritsing]], eesti koorijuht ja helilooja (1936–) *[[Richard Ritsing]], eesti dirigent, helilooja ja muusikapedagoog (1903–1994) *[[Valentina Ritsing]], Eesti ujuja, ujumistreener ja koolijuht (1939–2021) *[[Kaie Ritslaid]], eesti keemik (1953–) *[[Valdek Ritslaid]], eesti metsateadlane ja töökaitsespetsialist (1910–1990) *[[Aadu Ritso]], eesti tehnikateadlane (1915–2010) *[[Carl Ritter]], saksa geograaf (1779–1859) *[[Klaus Ritter]], Saksamaa sõjaväelane (1918–2015) *[[David Rittich]], tšehhi jäähokimängija (1992–) ==Riu== *[[Nikolai Riuhkrand]]-Ridolin, eesti päritolu Nõukogude sõjaväelane (1889–?) ==Riv== *[[Scipione Riva-Rocci]], itaalia arst (1863–1937) *[[Rivaldo]], Brasiilia jalgpallur (1972–) *[[Rivallo]], brittide kuningas *[[Patricio Rivas]], Nicaragua president ja ülemdirektor (1810-1867) *[[Diego Rivera]], Mehhiko kunstnik (1886–1957) *[[Geraldo Rivera]], Ameerika Ühendriikide ajakirjanik ja jurist (1943–) *[[Jenni Rivera]], Mehhiko päritolu USA laulja (1969–2012) *[[Manuel Rivera-Ortiz]], USA fotograaf (1968–) *[[Blas Riveros]], Paraguay jalgpallur (1998–) *[[Joan Rivers]], USA näitleja (1933–2014) *[[Arnu Rivis]], eesti põllumajandusteadlane (1913–1984) *[[Eva Rivis]], eesti jurist *[[Leelo Rivis]], eesti käsipallur (1967–) *[[Reimo Rivis]], eesti geoökoloog (1974–) *[[Reuven Rivlin]], Iisraeli poliitik (1939–) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Ri, Biograafiad]] g0h36w70bbnv7ssrbjprhi52d8zbu4t Kasutaja:Eniisi Lisika 2 510170 7124441 5779354 2026-04-04T19:39:24Z CommonsDelinker 1930 Fail Reading_in_the_Crootch_or_Krotol_language.wav on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/Files in Category:Crootch|]]. 7124441 wikitext text/x-wiki [[File:Эниси Лисика (2019). Eniisi Lisika (2019).png|thumb|Ищите меня тут / Look for me here (''Na kultar nokhlu gau''): https://ru.wikipedia.org/wiki/Участник:Eniisi_Lisika).]] <div style="float: left; border: solid #6ef7a7 1px; margin: 1px;"> {| cellspacing="0" style="width:238px;background:#c5fcdc;" | style="width: 45px; height: 45px; background: #6ef7a7; text-align: center; font-size: 12pt;" | '''<b>kro-N</b>''' | style="font-size: 8pt; padding: 4pt; line-height: 1.25em;" | Ina-tonk'yoshug '''satuma''' baazdul-don '''Krotol'-do''' shegami. |}</div> 1r6alpzc0t40np11e14f0hqas6s8a01 Kadi 0 517314 7124651 6934933 2026-04-05T09:32:05Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7124651 wikitext text/x-wiki '''Kadi''' on eesti [[naisenimi]]. Nime Kadi [[nimepäev]] on 25. [[November|november.]] Kadi on [[mugandus]] nimest [[Katharina]]. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kadi 1691 naisel. Kadi oli Eestis populaarsuselt 107. naisenimi. Kõige rohkem oli eesnimega Kadi sündinuid [[Aprill|aprillis]], kokku 170. Vanim Kadi on üle 85-aastaste vanuserühmas, noorim vanuserühmas 0–4. Kõige populaarsem oli eesnimi Kadi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 36,72 ning [[Võru maakond|Võru maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 18,42. Kadi oli keskmiselt 32 aasta vanune (mediaanvanus oli 31). <ref>https://www.stat.ee/nimed/Kadi</ref> 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Kadi 1686 naisel. Kadi oli populaarsuselt 99. naisenimi. ==Nime kandjaid== * [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija * [[Kadi Jaanisoo-Kuld]] – eesti tele-, raadio-, ja taskuhäälingu saatejuht ning terapeut * [[Kadi Kass]] – eesti [[ajaloolane]] * [[Kadi Kullerkann]] – eesti võrkpallur * [[Kadi Kübarsepp]] – eesti metallikunstnik * [[Kadi Liik]] – [[Eestlased|eesti]] organisatsiooni- ja arengu[[psühholoog]] * [[Kadi Poll]] – eesti [[laulja]] * [[Kadi Pärnits]] – eesti [[poliitik]], [[jurist]] ja [[ametiühingujuht]] * [[Kadi Toom]] – eesti [[laulja]] * [[Kadi Veski]] – eesti [[kabetaja]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 1e879wqpdd0dj5a6869wnwffly859qv 7124653 7124651 2026-04-05T09:32:29Z Velirand 67997 /* Nime kandjaid */ 7124653 wikitext text/x-wiki '''Kadi''' on eesti [[naisenimi]]. Nime Kadi [[nimepäev]] on 25. [[November|november.]] Kadi on [[mugandus]] nimest [[Katharina]]. 1. jaanuari 2018 seisuga oli Eestis eesnimi Kadi 1691 naisel. Kadi oli Eestis populaarsuselt 107. naisenimi. Kõige rohkem oli eesnimega Kadi sündinuid [[Aprill|aprillis]], kokku 170. Vanim Kadi on üle 85-aastaste vanuserühmas, noorim vanuserühmas 0–4. Kõige populaarsem oli eesnimi Kadi vanuserühmas 25–29, kus neid oli 10 000 elaniku kohta 36,72 ning [[Võru maakond|Võru maakonnas]], kus neid on 10 000 elaniku kohta 18,42. Kadi oli keskmiselt 32 aasta vanune (mediaanvanus oli 31). <ref>https://www.stat.ee/nimed/Kadi</ref> 2022. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis eesnimi Kadi 1686 naisel. Kadi oli populaarsuselt 99. naisenimi. ==Nime kandjaid== * [[Kadi Haamer]] – eesti lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija * [[Kadi Jaanisoo-Kuld]] – eesti tele-, raadio-, ja taskuhäälingu saatejuht ning terapeut * [[Kadi Kass]] – eesti [[ajaloolane]] * [[Kadi Kullerkann]] – eesti võrkpallur * [[Kadi Kübarsepp]] – eesti metallikunstnik * [[Kadi Liik]] – [[Eestlased|eesti]] organisatsiooni- ja arengu[[psühholoog]] * [[Kadi Poll]] – eesti [[laulja]] * [[Kadi Pärnits]] – eesti [[poliitik]], [[jurist]] ja [[ametiühingujuht]] * [[Kadi Toom]] – eesti [[laulja]] * [[Kadi Veski]] – eesti [[kabetaja]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Naisenimed]] 4hdprp6h1600171o9pakgljxw1wprk2 Vikipeedia:Vikiandmed/Vabadussõja mälestusmärgid 4 518468 7124680 7110838 2026-04-05T10:57:12Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7124680 wikitext text/x-wiki {{Wikidata loend |sparql= SELECT ?item ?itemLabel ?itemDescription ?image ?coord WHERE { ?item (wdt:P31/wdt:P279*) wd:Q4989906. ?item wdt:P547 wd:Q1127302. ?item wdt:P625 ?coord. OPTIONAL { ?item wdt:P18 ?image. } SERVICE wikibase:label { bd:serviceParam wikibase:language "[AUTO_LANGUAGE],en". } } |sort=label |columns=label:artikkel,description:kirjeldus,p31,p131,p571,p18,item:wikidata |thumb=120 |links=red }} {| class='wikitable sortable' ! artikkel ! kirjeldus ! üksikjuht nähtusest ! asub haldusüksuse territooriumil ! asutamise või loomise aeg ! pilt ! wikidata |- | [[Aidu võidualtar]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põltsamaa vald]] | | | [[:d:Q16409861|Q16409861]] |- | [[Alatskivi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Peipsiääre vald]] | | [[Fail:Alatskivi statue 01.jpg|center|120px]] | [[:d:Q23042810|Q23042810]] |- | [[Ambla Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | | [[:d:Q18624709|Q18624709]] |- | [[Anton Irve mälestussammas (Läti)|Anton Irve mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valmiera piirkond]] | | | [[:d:Q56062824|Q56062824]] |- | [[Anton Irve mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | | | | [[:d:Q61393730|Q61393730]] |- | [[Antsla Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Võrumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Antsla vald]] | | | [[:d:Q50353994|Q50353994]] |- | [[Ardu lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kose vald]] | | | [[:d:Q50378436|Q50378436]] |- | [[Audru Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Pärnumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | | | [[:d:Q50384362|Q50384362]] |- | [[Balti pataljoni mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | [[Fail:Vabadussõjas võidelnud Balti pataljoni mälestussammas.IMG 5746.JPG|center|120px]] | [[:d:Q27941805|Q27941805]] |- | [[Balti pataljoni mälestussammas (Mäetaguse kalmistul)|Balti pataljoni mälestussammas]] | mälestusmärk Ida-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Alutaguse vald]] | | | [[:d:Q50384092|Q50384092]] |- | [[Friedrich Vreemanni mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Võru vald]] | | | [[:d:Q61393634|Q61393634]] |- | [[Haapsalu Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Haapsalus | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Haapsalu linn (haldusüksus)|Haapsalu linn]] | | | [[:d:Q50353812|Q50353812]] |- | [[Haljala Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Lääne-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Haljala vald]] | | [[Fail:Haljala Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50378287|Q50378287]] |- | [[Halliste Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Viljandimaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Mulgi vald]] | | | [[:d:Q50378452|Q50378452]] |- | [[Harju-Jaani Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Raasiku vald]] | | | [[:d:Q25513653|Q25513653]] |- | [[Harju-Risti Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääne-Harju vald]] | | | [[:d:Q20530030|Q20530030]] |- | [[Hugo Jürgensoni mälestussammas]] | mälestusmärk Toila vallas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõhvi vald]] | | [[Fail:Statue of Estonian War of Independence in Kõrve.jpg|center|120px]] | [[:d:Q12364096|Q12364096]] |- | [[Ilumäe Vabadussõja mälestussammas]] | | [[mälestusmärk]] | [[Haljala vald]] | | [[Fail:Ilumäe Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20530607|Q20530607]] |- | [[Johan Laidoneri mälestussammas]] | mälestusmärk Viljandimaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi vald]] | | [[Fail:Raba talu koht.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50384337|Q50384337]] |- | [[Joosep Parktali mälestuskivi]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kuusalu vald]] | | | [[:d:Q61393761|Q61393761]] |- | [[Julius Kuperjanovi mälestussammas]] | mälestusmärk Vabadussõjas langenud Eesti väejuhi Julius Kuperjanovi haual Tartus Raadi kalmistul | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]<br/>[[grave marker]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | 1925 | | [[:d:Q61393652|Q61393652]] |- | [[Järva-Jaani Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | | [[:d:Q123953900|Q123953900]] |- | [[Järva-Madise Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | | [[:d:Q20530802|Q20530802]] |- | [[Järvakandi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rapla vald]] | | | [[:d:Q61393708|Q61393708]] |- | [[Jõelähtme Vabadussõja mälestussammas]] | | [[mälestusmärk]] | [[Jõelähtme vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Jõelähtmes.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20530770|Q20530770]] |- | [[Jõhvi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõhvi vald]] | | [[Fail:Jõhvi vabadussõjas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q12365765|Q12365765]] |- | [[Kaarepere Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Kaareperes.jpg|center|120px]] | [[:d:Q65264468|Q65264468]] |- | [[Kadrina Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kadrina vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Kadrinas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q20530840|Q20530840]] |- | [[Kanepi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kanepi vald]] | | | [[:d:Q21707477|Q21707477]] |- | [[Karksi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Mulgi vald]] | | | [[:d:Q61393747|Q61393747]] |- | [[Karula Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valga vald]] | | [[Fail:Karula Vabadussõja mälestusmärk.jpg|center|120px]] | [[:d:Q61392227|Q61392227]] |- | [[Kehra lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Anija vald]] | | | [[:d:Q31274318|Q31274318]] |- | [[Keila algkooli hoone]] | hoone Keilas | [[Koolimaja|koolihoone]]<br/>[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Keila linn (Q23890555)|Keila linn]] | | [[Fail:Keila algkooli hoone (2).jpg|center|120px]] | [[:d:Q20531129|Q20531129]] |- | [[Kihelkonna Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Saaremaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saaremaa vald]] | | | [[:d:Q50383671|Q50383671]] |- | [[Kodavere Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartu maakonnas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Peipsiääre vald]] | | [[Fail:Kodavere Vabadussõja mälestussammas OlariPilnik-7.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50347018|Q50347018]] |- | [[Kodijärve Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kambja vald]] | | | [[:d:Q50383266|Q50383266]] |- | [[Koeru Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | [[Fail:Koeru Vabadussõja mälestussammas 3 - OlariPilnik.jpg|center|120px]] | [[:d:Q25507612|Q25507612]] |- | [[Kohila Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kohila vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas, Kohila.jpg|center|120px]] | [[:d:Q25507661|Q25507661]] |- | [[Kullamaa Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääne-Nigula vald]] | | | [[:d:Q25507526|Q25507526]] |- | [[Kunda Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viru-Nigula vald]] | | | [[:d:Q20529281|Q20529281]] |- | [[Kuressaare Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saaremaa vald]] | | [[Fail:Kuressaare 13 Town centre beentree.jpg|center|120px]] | [[:d:Q12367798|Q12367798]] |- | [[Kursi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põltsamaa vald]] | | | [[:d:Q12367841|Q12367841]] |- | [[Kuusalu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kuusalu vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas-.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50346904|Q50346904]] |- | [[Kõpu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Sakala vald]] | | [[Fail:Kõpu Vabadussõja mälestussammas 1.JPG|center|120px]] | [[:d:Q20529537|Q20529537]] |- | [[Laiuse Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Jõgevamaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Laiuse Vabadussõja mälestussammasOlariPilnik-28.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50353837|Q50353837]] |- | [[Lalsi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi vald]] | | | [[:d:Q31274325|Q31274325]] |- | [[Lihula Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääneranna vald]] | | [[Fail:Lihula Vabadussõja mälestussammas 2005.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20530055|Q20530055]] |- | [[Lohusuu lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Mustvee vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Lohusuu lahingu mälestussammas 03.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12368935|Q12368935]] |- | [[Lääne-Nigula Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Läänemaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääne-Nigula vald]] | | | [[:d:Q50378312|Q50378312]] |- | [[Lõuna-Eesti vabastajate mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | | | [[:d:Q61393694|Q61393694]] |- | [[Lüganuse Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lüganuse vald]] | | | [[:d:Q31272253|Q31272253]] |- | [[Maarja-Magdaleena Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu vald]] | | | [[:d:Q50346942|Q50346942]] |- | [[Mihkli Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Pärnumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääneranna vald]] | | | [[:d:Q50354045|Q50354045]] |- | [[Misso lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Võrumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rõuge vald]] | | | [[:d:Q50383800|Q50383800]] |- | [[Munamäe lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Võrumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rõuge vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q50378209|Q50378209]] |- | [[Kose Vabadussõja mälestussammas|Mälestussammas sõjas langenud Kose kihelkonna meestele]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]<br/>[[esimeses maailmasõjas langenute mälestussammas]] | [[Kose vald]] | | [[Fail:Mälestussamba taasavamine Kosel 17. juunil 1989 (014).jpg|center|120px]] | [[:d:Q21707331|Q21707331]] |- | [[Märjamaa Vabadussõja mälestussammas|Märjamaa Vabadussõja monument]] | Mälestusmärk esimeses maailmasõjas ning Eesti vabadussõjas langenutele Märjamaa kihelkonnast | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Märjamaa vald]] | | | [[:d:Q16411759|Q16411759]] |- | [[Müüsleri lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Järvamaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | [[Fail:Müüsleri lahingu mälestussammas - OlariPilnik.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50383289|Q50383289]] |- | [[Narva Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva linn (Q23890604)|Narva linn]] | | [[Fail:Narva Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q4343562|Q4343562]] |- | [[Nissi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saue vald]] | | | [[:d:Q21707490|Q21707490]] |- | [[Noarootsi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääne-Nigula vald]] | | [[Fail:Noarootsi mälestussammas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12371113|Q12371113]] |- | [[Nõva Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Läänemaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Lääne-Nigula vald]] | | | [[:d:Q50378236|Q50378236]] |- | [[Orava Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Võru vald]] | | [[Fail:Orava Vabadussõja mälestussammas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q16409146|Q16409146]] |- | [[Otepää Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Otepää vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas Otepääl 2014.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12371640|Q12371640]] |- | [[Pagari lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Ida-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Alutaguse vald]] | | | [[:d:Q50384347|Q50384347]] |- | [[Paistu Vabadussõja mälestussammas]] | Mälestusmärk Paistus | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi vald]] | | | [[:d:Q138849099|Q138849099]] |- | [[Paju lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valga vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Paju lahingu mälestussammas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12371840|Q12371840]] |- | [[Palamuse Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Palamuse Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50347010|Q50347010]] |- | [[Palermo punase terrori ohvrite mälestuskivi]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rakvere linn (Q23890468)|Rakvere linn]] | | | [[:d:Q20530188|Q20530188]] |- | [[Pauluse kalmistu Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartus | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestussammas 02.JPG|center|120px]] | [[:d:Q50383739|Q50383739]] |- | [[Peetri Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Järva vald]] | | [[Fail:Peetri Vabadussõja mälestussammas 1 - OlariPilnik.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20530347|Q20530347]] |- | [[Petserimaa Vabadussõja mälestussammas|Petserimaa Vabadussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Setomaa vald]] | | | [[:d:Q118270650|Q118270650]] |- | [[Pilistvere Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Sakala vald]] | | | [[:d:Q12372460|Q12372460]] |- | [[Pilistvere Vabadussõja mälestussammas (kalmistul)]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Sakala vald]] | | | [[:d:Q12372459|Q12372459]] |- | [[Priske lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Harjumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Anija vald]] | | | [[:d:Q50378384|Q50378384]] |- | [[Puhja Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Elva vald]] | | | [[:d:Q50353825|Q50353825]] |- | [[Pärnu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Pärnu linn (haldusüksus)|Pärnu linn]] | | [[Fail:Pärnu Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q12373040|Q12373040]] |- | [[Põhja Poegade mälestuskivi]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valga vald]] | | | [[:d:Q14955497|Q14955497]] |- | [[Põltsamaa Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põltsamaa vald]] | | | [[:d:Q20530801|Q20530801]] |- | [[Põlva Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põlva vald]] | | [[Fail:Statue of Estonian War of Independence in Põlva.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12373187|Q12373187]] |- | [[Rahumäe Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q61393712|Q61393712]] |- | [[Rakvere Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rakvere linn (Q23890468)|Rakvere linn]] | | | [[:d:Q20529102|Q20529102]] |- | [[Rannu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Elva vald]] | | [[Fail:Rannu Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q61393713|Q61393713]] |- | [[Rannu lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viru-Nigula vald]] | | | [[:d:Q61393707|Q61393707]] |- | [[Rapla Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rapla vald]] | | | [[:d:Q12373579|Q12373579]] |- | [[Reola lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Tartumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kastre vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Reola lahingu mälestussammas.JPG|center|120px]] | [[:d:Q50378411|Q50378411]] |- | [[Riigiküla lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Ida-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | | | [[:d:Q50383970|Q50383970]] |- | [[Rägavere lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Rakvere vallas Lääne-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rakvere vald]] | | [[Fail:VabadussõjaRägavereLahinguMälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50378373|Q50378373]] |- | [[Räpina Vabadussõja mälestussammas]] | mälestussammas Räpinas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Räpina vald]] | | [[Fail:Räpinä Vabahussammas 20090628 edekülg.jpg|center|120px]] | [[:d:Q15094444|Q15094444]] |- | [[Rõngu Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Elva vald]] | | | [[:d:Q14955650|Q14955650]] |- | [[Rõuge Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Võrumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rõuge vald]] | | [[Fail:Rõuge Vabadussõja monument 20.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50378207|Q50378207]] |- | [[Saarde Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saarde vald]] | | [[Fail:Saarde Vabadussõja mälestussammas Kilingi-Nõmmes.jpg|center|120px]] | [[:d:Q61393728|Q61393728]] |- | [[Saduküla Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Jõgevamaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | | [[:d:Q50378253|Q50378253]] |- | [[Simuna Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Väike-Maarja vald]] | | | [[:d:Q20530483|Q20530483]] |- | [[Sininõmme Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | | | [[:d:Q20530509|Q20530509]] |- | [[Suure-Jaani Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Sakala vald]] | | | [[:d:Q21707802|Q21707802]] |- | [[Sänna lahingu mälestussammas]] | Vabadussõja mälestussammas Sännas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Rõuge vald]] | | [[Fail:Sänna vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q61393752|Q61393752]] |- | [[Sõmerpalu Vabadussõja mälestussammas]] | vabadussõja mälestusmärk Võru maakonnas Osulas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Võru vald]] | | | [[:d:Q118869682|Q118869682]] |- | [[Taagepera Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Valgamaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tõrva vald]] | | | [[:d:Q50383291|Q50383291]] |- | [[Tapa Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tapa vald]] | | | [[:d:Q61393701|Q61393701]] |- | [[Tartu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | | [[Fail:Ajaloolane Eero Medijainen esinemas Eesti taasiseseisvumispäeva puhul Tartu vabadussamba ees, tema taga naiskoor Emajõe Laulikud, 20. august 2012.jpg|center|120px]] | [[:d:Q14956156|Q14956156]] |- | [[Tori Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tori vald]] | | | [[:d:Q50346993|Q50346993]] |- | [[Torma Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Torma Vabadussõja mälestussammas OlariPilnik-5.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20529716|Q20529716]] |- | [[Tudulinna Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Alutaguse vald]] | | | [[:d:Q50347002|Q50347002]] |- | [[Tähtvere lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu linn (haldusüksus)|Tartu linn]] | | | [[:d:Q61393725|Q61393725]] |- | [[Tõrva Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tõrva vald]] | | | [[:d:Q14955991|Q14955991]] |- | [[Türi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Türi vald]] | | [[Fail:Türi Vabadussõja mälestussammas.jpg|center|120px]] | [[:d:Q31272521|Q31272521]] |- | [[Utria dessandi mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | | | [[:d:Q20530615|Q20530615]] |- | [[Utria dessandi mälestustahvel]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | | | [[:d:Q20530618|Q20530618]] |- | [[Järve lahingu mälestussammas|Vabadussõja Järve lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kohtla-Järve linn (Q23890605)|Kohtla-Järve linn]] | | | [[:d:Q20529309|Q20529309]] |- | [[Kärstna lahingu mälestussammas|Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Viljandi vallas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Kärstna lahingu mälestussammas 2010.JPG|center|120px]] | [[:d:Q12377939|Q12377939]] |- | [[Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Vabadussõja Kõnnu lahingu mälestussammas OlariPilnik-12.jpg|center|120px]] | [[:d:Q20529318|Q20529318]] |- | [[Punapargi lahingu mälestusmärk|Vabadussõja Punapargi lahingu mälestusmärk]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saarde vald]] | | | [[:d:Q31272277|Q31272277]] |- | [[Voose lahingu mälestussammas|Vabadussõja Voose lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Anija vald]] | | [[Fail:Voose lahingu mälestussammas 1.jpg|center|120px]] | [[:d:Q19829733|Q19829733]] |- | [[Vabadussõja juhtide mälestussammas]] | mälestusmärk Tallinnas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | 1998 | [[Fail:Mälestusmärk Vabadussõja kõrgematele juhtidele Tallinna Kaitseväe kalmistul.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50378448|Q50378448]] |- | [[Kolga-Jaani Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi vald]] | | | [[:d:Q31274344|Q31274344]] |- | [[Pärnu-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | | | [[:d:Q50346953|Q50346953]] |- | [[Vabadussõja mälestussammas Jüriöö pargis]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | 2000 | | [[:d:Q123494105|Q123494105]] |- | [[Vabadussõja võidusammas]] | mälestusmärk Tallinnas | [[memoriaal]]<br/>[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | 2009-06-23 | [[Fail:TallinnWarMemorial2009.JPG|center|120px]] | [[:d:Q2529281|Q2529281]] |- | [[Vabadussõjas hukkunute ühishaud Vetlas]] | | [[ühishaud]] | [[Anija vald]] | | | [[:d:Q47530409|Q47530409]] |- | [[Vabadussõjas invaliidistunute matmispaik Tapal mälestussambaga]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tapa vald]] | | | [[:d:Q118165446|Q118165446]] |- | [[Vabadussõjas langenud Soome vabatahtlike monument]] | mälestussammas Helsingis | [[sõjamemoriaal]]<br/>[[sõjahaud]]<br/>[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]]<br/>[[tomb]] | [[Helsingi]] | 1921 | [[Fail:Vironkävijäin muistomerkki 2019.JPG|center|120px]] | [[:d:Q21707201|Q21707201]] |- | [[Vabadussõjas langenud raudteelaste mälestustahvel]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q118869470|Q118869470]] |- | [[Vabadussõjas langenute mälestusehis]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | | [[:d:Q61397798|Q61397798]] |- | [[Vaimastvere Vabadussõja mälestusmärk]] | Vabadussõja mälestusmärk Vaimastveres Jõgeva maakonnas | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Jõgeva vald]] | | [[Fail:Vabadussõja mälestusmärk Vaimastveres.JPG|center|120px]] | [[:d:Q118869242|Q118869242]] |- | [[Vaivara Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Narva-Jõesuu linn (haldusüksus)|Narva-Jõesuu linn]] | | | [[:d:Q12378018|Q12378018]] |- | [[Valga Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valga vald]] | | | [[:d:Q31274317|Q31274317]] |- | [[Valga-Priimetsa Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Valga vald]] | | | [[:d:Q61393645|Q61393645]] |- | [[Valjala Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Saaremaa vald]] | | | [[:d:Q14956351|Q14956351]] |- | [[Valkla lahingu mälestussammas]] | mälestusmärk Harjumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kuusalu vald]] | | | [[:d:Q50383281|Q50383281]] |- | [[Vara Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Peipsiääre vald]] | | | [[:d:Q50353975|Q50353975]] |- | [[Vastseliina Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Võrumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Võru vald]] | | [[Fail:Vastseliina memorial 01.jpg|center|120px]] | [[:d:Q50378375|Q50378375]] |- | [[Vetla lahingu mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Anija vald]] | | [[Fail:Vetla Vabadussõja mälestussammas. 02. veebruar 2021.jpg|center|120px]] | [[:d:Q61393723|Q61393723]] |- | [[Vigala kirik]] | kirik Raplamaal | [[Kirik (pühakoda)|kirik]]<br/>[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Märjamaa vald]] | 14th century | [[Fail:Vigala Maarja kirik (2).JPG|center|120px]] | [[:d:Q1897879|Q1897879]] |- | [[Sakalamaa langenud sõjameeste mälestussammas|Viljandi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viljandi linn (Q23890459)|Viljandi linn]] | 1926 | | [[:d:Q31274323|Q31274323]] |- | [[Viru-Jaagupi Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Vinni vald]] | | | [[:d:Q50346972|Q50346972]] |- | [[Viru-Nigula Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Lääne-Virumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Viru-Nigula vald]] | | | [[:d:Q50384059|Q50384059]] |- | [[Vormsi Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Läänemaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Vormsi vald]] | | | [[:d:Q50378238|Q50378238]] |- | [[Väike-Maarja Vabadussõja mälestussammas|Väike-Maarja Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Väike-Maarja vald]] | | [[Fail:Statue of Estonian War of Independence in Väike-Maarja.jpg|center|120px]] | [[:d:Q14956298|Q14956298]] |- | [[Vändra Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Põhja-Pärnumaa vald]] | | | [[:d:Q61393626|Q61393626]] |- | [[Võduvere Ristamäe Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kadrina vald]] | | | [[:d:Q61393749|Q61393749]] |- | [[Võnnu Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Kastre vald]] | | | [[:d:Q20529460|Q20529460]] |- | [[Võru Vabadussõja mälestussammas]] | | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Võru linn (Q23890457)|Võru linn]] | | | [[:d:Q18627095|Q18627095]] |- | [[Äksi Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Tartumaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tartu vald]] | | [[Fail:Äksi.JPG|center|120px]] | [[:d:Q20529960|Q20529960]] |- | [[Õisu Vabadussõja mälestussammas]] | mälestusmärk Viljandimaal | [[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Mulgi vald]] | | | [[:d:Q50384366|Q50384366]] |- | [[Õppursõdurite monument Tallinnas]] | | [[sõjamemoriaal]]<br/>[[kuju]]<br/>[[Eesti Vabadussõjas langenute mälestusmärk|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas]] | [[Tallinn (Q4450503)|Tallinn]] | | [[Fail:Mälestusüritus monumendi juures Vabadussõjas langenutele Reaalkooli juures. Iseseisvuspäev (^), AM F 27093.jpg|center|120px]] | [[:d:Q12379473|Q12379473]] |} {{Wikidata loendi lõpp}} bjbkw66tgnz3f89avj0ay3crjj8vtu8 Matthias Tass 0 520618 7124618 6964967 2026-04-05T09:09:12Z Kuriuss 38125 7124618 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Matthias Tass | pilt = Matthias Tass.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = NCAA liigas 2018. aastal | rahvus = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1999|5|23}} | sünnikoht = [[Tallinn]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 208 cm | kaal = 111 kg | positsioon = 5 | karjäär = | liiga = Polska Liga Koszykówki | klubi = Varssavi Legia | number = | endised_klubid = 2016–2017 BC Kalev/Cramo <br> 2017–2018 TTÜ KK <br> 2022 Aquila Basket Trento <br> 2022 MKS Dąbrowa Górnicza <br> 2022–2023 Baxi Manresa <br> 2023–2025 Filou Oostende | koondis = | autasud = | medalid = }} '''Matthias Tass''' (sündinud [[23. mai]]l [[1999]] [[Tallinn]]as) on eesti [[korvpallur]].<ref name=o/> Ta on lõpetanud [[Audentese Spordigümnaasium]]i 2017. aastal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/88918495/kandideeri-audentese-spordigumnaasiumi-korvpalliosakonda Audentese spordigümnaasiumi lõpetanud korvpallureid.] </ref> == Sportlastee == === Noorteklass === Matthias Tass alustas treeninguid kolmanda klassi alguses. Tema esimeseks klubiks sai Pirita palliklubi, kus treener oli Meelis Songe. Kaks aastat hiljem liitus see palliklubi [[Audentes]]e spordiklubiga, kus tol hetkel oli treeneriks [[Alar Varrak]].<ref>[https://saartehaal.postimees.ee/6660687/matthias-tass-saaremaa-juurtega-eesti-korvpallilootus Matthias Tass – Saaremaa juurtega Eesti korvpallilootus.] saartehaal.postimees.ee, 7. märts 2017</ref> Eesti noorte meistrivõistlustel mängis Tass erinevates vanuseklassides Audentese spordiklubi võistkonnas alates 2008. aastast. Hooajal 2015/2106 treenis ja mängis ta mõnda aega ka Prantsusmaa ja Euroliiga klubi [[Limoges CSP]] U21 vanuseklassi meeskonnas. === Klubid === [[Balti Korvpalliliiga]]s ja [[Korvpalli Meistriliiga]]s osales Tass esimest korda hooajal 2016/2017, mängides [[BC Kalev/Cramo]] ridades. Hooajal 2017/2018 mängis ta ka [[TalTechi korvpalliklubi|TTÜ korvpalliklubi]] meeskonnas.<ref>[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=9675&player_sid=2018 Matthias Tass.] Eesti Korvpalliliit</ref> Hooajast 2018/2019 asus Tass mängima USA-s üliõpilasspordi liiga [[NCAA]] kõrgeimas divisjonis Saint Mary's Gaelsi meeskonnas. Seal mängis ta hooajani 2021/2022, mil tema näitajad mängudes olid keskmiselt 12,1 punkti, 6,1 lauapalli ning 2,1 resultatiivset söötu.<ref name="tass">[https://www.proballers.com/basketball/player/65748/matthias-tass Matthias Tass.] proballers.com</ref> Augustis 2022 sõlmis Matthias Tass 1+1 lepingu Itaalia klubiga [[Trento Aquila Basket]], mis mängib Serie A liigas. Meeskond teatas siiski, et Tass esimesel hooajal põhimeeskonda ei kuulu ning antakse laenule.<ref>[https://sport.postimees.ee/7584187/matthias-tass-loi-kaed-itaalia-korgliigaklubiga Matthias Tass lõi käed Itaalia kõrgliigaklubiga.] sport.postimees.ee, 14. august 2022</ref> Hooajal 2022/2023 mängis ta seejärel Poola kõrgliiga meeskonnas MKS Dąbrowa Górnicza (6 mängu), kuid sai novembris pakkumise Hispaania kõrgliigaklubilt [[BAXI Manresa]], kus pidas seitse mängu (3,6 p., 2 lp.,. 0,3 r.s.), mille järel katkestas mängimise seljavigastuse tõttu. Parima esituse tegi ta detsembris [[Madridi Real (korvpall)|Madridi Reali]] vastu, kogudes üheksa punkti ja kümme lauapalli. Augustis 2023 sõlmis Matthias Tass kaheaastase lepingu Belgia meistri [[Oostende Filou]]ga, mis mängis ka FIBA Meistrite liigas.<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/120224498/matthias-tass-solmis-lepingu-meistrite-liigas-mangiva-klubiga Matthias Tass sõlmis lepingu Meistrite liigas mängiva klubiga.] sport.delfi.ee, 16. august 2023</ref> Juulis 2025 teatas Poola korvpallimeister [[Varssavi Legia (Korvpall)|Varssavi Legia]] (kus töötab treenerina [[Heiko Rannula]]), et on palganud Tassi keskmängijaks.<ref>[https://sport.err.ee/1609742961/matthias-tass-jatkab-karjaari-rannula-kae-all-varssavi-legias Matthias Tass jätkab karjääri Rannula käe all Varssavi Legias.] sport.err.ee, 10. juuli 2025</ref> === Koondis === Tass on mänginud Eesti noortekoondistes U16, U18 ja U20. Rahvuskoondisse kuulus ta esimest korda novembris 2017 mängus Suurbritannia vastu (73:70), kuid mänguminuteid ei saanud. Juunis 2022 peetud mängus Eesti – Soome (72:76) osales 28 minutit ning viskas esimesed 5 punkti. Suurima punktiskoori on ta teinud oktoobris 2024 peetud [[2025. aasta Euroopa meistrivõistlused korvpallis|2025. aasta Euroopa meistrivõistluste]] kahes valikmängus Poola vastu, visates mõlemas 19 punkti (82:78 ja 86:88). Teise, Tallinnas peetud mängus võttis ta ka 12 lauapalli ning sai efektiivsuse näitajaks 25 (parimad koondise mängudes). == Saavutused == * 2015 Euroopa U-16 meistrivõistluste B-divisjon, esikoht * 2017 Euroopa U-18 meistrivõistluste B-divisjon, kolmas koht * 2016 Eesti karika võitja * 2017 Eesti meister * 2018 Eesti meistriliiga parim noor mängija * 2024 BNXT (Belgia ja Holland) liiga meister (2024) * 2024, 2025 Belgia liiga meister * 2025 Belgia karika võitja (2025) ==Viited== {{viited|allikad= <ref name=o>{{cite web|url=http://sport.delfi.ee/news/korvpall/eesti/roomusonum-kalevcramo-fannidele-matthias-tass-voib-juba-tana-tartu-vastu-platsile-joosta?id=76455525 |title=Rõõmusõnum Kalev/Cramo fännidele: Matthias Tass võib juba täna Tartu vastu platsile joosta! |author=Gunnar Leheste |date=1. detsember 2016 |accessdate=31.08.2018 |publisher=Delfi}}</ref>}} ==Välislingid== * [https://www.fiba.basketball/en/players/211546-matthias-tass Matthias Tass] (FIBA mängude statistika) * [https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=9675&player_sid=2018 Matthias Tass] basket.ee * [https://sport.delfi.ee/artikkel/120388686/teoreetiline-1-5-miljoni-mees-matthias-tass-mis-sa-arvad-et-ma-ei-hakanud-passi-peal-numbrit-nooremaks-kritseldama Teoreetiline 1,5 miljoni mees Matthias Tass: mis sa arvad, et ma ei hakanud passi peal numbrit nooremaks kritseldama?] videointervjuu, sport.delfi.ee, 4. juuli 2025 {{JÄRJESTA:Tass, Matthias}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Tallinnast pärit sportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1999]] boud84lhngaaxeqitp272g8m62fgj6p Voronja galerii 0 522732 7124531 7121961 2026-04-05T04:52:37Z Annn 52513 7124531 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Voronja galerii 2021. aasta augustis.jpg|pisi|Voronja galerii 2021. aasta augustis]] [[Pilt:Voronja gallery in Varnja, Estonia.jpg|pisi|Voronja galerii varese vaatenurgast 2021. aasta augustis]] '''Voronja galerii'''<ref>{{Netiviide|Autor=Lauri Kulpsoo|URL=https://kroonika.delfi.ee/news/mitmesugust/fotod-avasta-punki-kunsti-ja-eestimaad-peipsi-aares-avati-voronja-suvegalerii?id=68967633|Pealkiri=Avasta punki, kunsti ja Eestimaad – Peipsi ääres avati Voronja suvegalerii|Väljaanne=Delfi|Aeg=29.06.2014|Kasutatud=}}</ref> on [[Peipsiääre vald|Peipsiääre vallas]] [[Varnja]] külas asuv suvegalerii, mille [[2013]]. aastal asutasid [[Kaili Kask]] ja [[Raul Oreškin]]. Galeriiks on kohandatud tüüpilise [[vanausulised|vanausuliste]] elamu juurde kuuluv [[paadikuur]]. Igal suvel pannakse üles uus näitus, mille koostab iga kord erinev [[kuraator]]. Viimastel aastatel on näitus laienenud ka aeda. Alates [[2016]]. aastast korraldatakse [[Tartu]]s korterinäitusi. [[2018]]. aasta veebruaris algatas galerii kunstiprogrammi "Lätted", mille osana avati üle Eesti 9 näitust kunstnike sünni- või lapsepõlvekodudes. "Lätted" kuulus [[Eesti Vabariik 100|EV100]] kunstiprogrammi.<ref>{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/korternaitused|pealkiri=Korternäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}</ref> [[2019]]. aastal kasvas Voronja galerii aastalõpunäitusest "tARTu pood" välja samanimeline galerii, mis [[2023]]. aastal nimetati [[HAKI galerii]]ks ning mis tegutses [[Aparaaditehas]]es [[2024]]. aasta lõpuni. [[2020]]. aastal alustas galerii Skulptuuride aia rajamist Peipsiveerele. Samal aastal ilmus [[Petrone Print|Petrone Prindi]] kirjastuse eestvedamisel Raul Oreškini raamat "Minu Peipsiveer. Unes ja ilmsi" Voronja galerii tegevusest. Alates [[2022]]. aastast kuulub Voronja galerii [[Kunstiasutuste Liit]]u, olles ise üks selle asutajaliikmetest. Alates 2023. aastast pakub Voronja galerii talveperioodil kunstnikele residentuuriprogrammi. Alates [[2025]]. aastast arendavad galeristid Kaili Kask ja Raul Oreškin Tartus [[Lubja tänav (Tartu)|Lubja tänaval]] uue kontseptsiooniga [[Mikrogalerii]]d.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Mikrogalerii – Esileht |url=https://mikrogalerii.ee/ |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Mikrogalerii |keel=et}}</ref> Nõukogudeaegset garaažikompleksi kutsutakse Mikro-Veneetsiaks<ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-12-18 |pealkiri=ELU ISE &#10217; Ülejõel kerkib nõukogudeaegsete garaažilobudike asemele Mikro-Veneetsia |url=https://tartu.postimees.ee/8156333/elu-ise-ulejoel-kerkib-noukogudeaegsete-garaazilobudike-asemele-mikro-veneetsia |vaadatud=2025-02-28 |väljaanne=Tartu Postimees |keel=et}}</ref>. == Näitused == * 2014 [[Kiwa]]: "Ajutine valitsus. Nelikend aastat punki"<ref>{{Netiviide|Autor=Tõnu Pedaru|URL=https://kultuur.err.ee/299881/nadala-parast-avab-kiwa-voronja-galeriis-naituse-punk-kultuurist|Pealkiri=Nädala pärast avab Kiwa Voronja galeriis näituse punk-kultuurist|Väljaanne=ERR uudised|Aeg=19.06.2014|Kasutatud=}}</ref> * 2015 [[Mari Kartau]]: "Comeback"<ref>{{Netiviide|Autor=Raimu Hanson|URL=https://tartu.postimees.ee/3237359/voronja-galeriis-votab-ilmet-kadunud-kunstnike-naitus|Pealkiri=Voronja galeriis võtab ilmet kadunud kunstnike näitus|Väljaanne=Tartu Postimees|Aeg=26.06.2015|Kasutatud=}}</ref> * 2016 [[Sandra Jõgeva]]: "Usu küsimus"<ref>{{Netiviide|autor=Mari Kartau|url=https://epl.delfi.ee/artikkel/74973947/usukusimused-kolkalehe-votmes|pealkiri=Usuküsimused kolkalehe võtmes|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=05.07.2016|vaadatud=}}</ref> * 2017 [[Peter Belyi]]: "Avatud piirid"<ref>{{Netiviide|autor=Sandra Jõgeva|url=https://kultuur.postimees.ee/4154773/kammerlik-vastamata-armastus|pealkiri=Kammerlik vastamata armastus|väljaanne=Postimees|aeg=25.07.2017}}</ref> * 2018 [[Otso Kantokorpi]]: "Seitse õde"<ref>{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/4364049/soome-kuraator-toob-voronja-galeriisse-seitse-kunstiode|pealkiri=Soome kuraator toob Voronja galeriisse seitse kunstiõde|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=4.01.2018}}</ref> *2019 [[Indrek Grigor]] ja [[Valts Miķelsons]]: "Wanderlust"<ref>{{Netiviide|autor=Raimu Hanson|url=https://tartu.postimees.ee/6708135/voronja-galeriis-muutub-tajutavaks-aurustunud-info|pealkiri=Voronja galeriis muutub tajutavaks aurustunud info|väljaanne=Tartu Postimees|aeg=16.06.2019}}</ref> *2020 [[Vahur Afanasjev]]: "Kättemaks. Mесть. Revenge"<ref>{{Netiviide|autor=Krista Piirimäe|url=https://kultuur.postimees.ee/7022705/no-see-teeb-ikka-vihaseks-kull|pealkiri=No see teeb ikka vihaseks küll!|väljaanne=Postimees|aeg=22.07.2020}}</ref> *2021 [[Kaija Põhako-Esko]] ja [[Tõnu Esko]]: "Kolmainsus – Teadus. Kunst. Ulme“<ref>{{Netiviide|url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused|pealkiri=Suvenäitused|väljaanne=Voronja galerii|vaadatud=27.08.2021}}</ref> *2022 [[Kadri Noormets]]: "IKOONILINE. eesmärk ja ettekääne" *2023 [[Stina Leek]]: "Ajuokse tagurpidi suvetuur" *2024 Kaili Kask ja Raul Oreškin: "Tulevikuvaated"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kaili Kask ja Raul Oreškin "Tulevikuvaated" |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kaili-kask-ja-raul-oreskin-tulevikuvaated |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}</ref> *2025 [[Kalli Kalde]]: Metsik aed, metsik aeg"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kalli Kalde Metsik aed, metsik aeg |url=https://voronjagalerii.ee/suvenaitused/kalli-kalde-metsik-aed-metsik-aeg |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Voronja galerii |keel=et}}</ref> == Tunnustus == * 2016 Tartu [[Kultuurikandja]] auhind (kultuurikorraldaja: Voronja galerii korterinäituste meeskond – Kaili Kask ja Raul Oreškin)<ref>{{Netiviide|autor=Kalle Paas|url=https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|pealkiri=Tartu jagas kultuuripreemiaid ja soovib saada Euroopa kultuuripealinnaks|väljaanne=Tartu2024|aeg=14. veebruar 2017|vaadatud=27.08.2021|arhiivimisaeg=27.08.2021|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20210827034505/https://www.tartu2024.ee/uudised/tartu-jagas-kultuuripreemiaid-ja-soovib-saada-euroopa-kultuuripealinnaks|url-olek=ei tööta}}</ref> * 2016 [[Kultuurkapital]]i Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Voronja galerii, aasta kultuuritegija * 2017 Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, aasta kultuuritegijad * 2020 Peipsimaa Turism – Voronja galerii, Peipsimaa aasta turismitegu * 2021 Eesti Teadusagentuur – Voronja galerii suvenäitus "KOLMAINSUS – Kunst. Teadus. Ulme", teaduse populariseerimise I auhind * 2023 Kultuurkapitali aastapreemia – Kaili Kask ja Raul Oreškin, Voronja galerii ellukutsumine ja käimashoidmine ning koostöö erinevate kogukondadega == Viited == {{viited}} {{koord||NS=58.49598563866963|EW=27.237493830683277|tüüp=maamärk|name=/|article=/}} [[Kategooria:Peipsiääre vald]] [[Kategooria:Eesti galeriid]] bitzsjwt7td6zr8zdaexjsbcw8qm4au Ēdole loss 0 524541 7124562 5117372 2026-04-05T07:24:04Z Kuriuss 38125 7124562 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ēdoles pils 2.jpg|pisi|Ēdole loss 2016. aastal]] '''Ēdole loss''' ehk '''[[Ēdole mõis]]a peahoone''' asub [[Läti]]s [[Kuldīga piirkond|Kuldīga piirkonnas]] [[Ēdole]] külas. Lossi rajamist alustati 13. sajandil, kus see oli osa [[Ēdole piiskopilinnus]]est. Aastail [[1835]]–[[1841]] ehitati loss ümber [[Uusgooti stiil|uusgooti stiilis]] hooneks. [[1905]]. aastal sai loss tules kannatada, nii et [[1906]]. ja [[1907]]. aastal seda taastati. Vaatamata muudatustele fassaadis säilitati siiski endine arhitektuuristiil. Uus rekonstrueerimine algas lossis 2014. aastal.<ref>Juris Lipsnis. «Ēdoles pilī silti un omulīgi». Kurzemnieks, 2014. gada 21. oktobris</ref> Hoone on arvatud riiklikuks [[kultuurimälestis]]eks.<ref>[http://mantojums.lv/lv/piemineklu-saraksts/6327/ Ēdoles pils ar nocietinājuma grāvjiem un parku]</ref> <gallery> Ēdoles pils interjers 2.jpg Ēdoles pils interjers 3.jpg Apaļais kabinets.jpg Edole (1).jpg </gallery> == Viited == {{Viited}} {{Commons|Category:Ēdole Castle}} {{koord}} [[Kategooria:Kuldīga piirkond]] 6gf94pqld2kkwr2u459c8x2mmwqpmj5 Kategooria:Eesti raudteelased 14 525359 7124682 6873267 2026-04-05T11:16:10Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Raudteelased]] 7124682 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti inimesed|raudteelased]] [[Kategooria:Eesti raudteetransport]] [[Kategooria:Raudteelased]] c7le4acw5ub8lsfip1edv2jvs8zolh4 Viasat 0 530975 7124663 6100876 2026-04-05T09:46:20Z ~2026-20918-55 226516 E 7124663 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Rootsi meediaettevõttest; Ühendriikide sideettevõtte kohta vaata artiklit [[Viasat (Ameerika ettevõte)]]}} '''Viasat''' oli Rootsi satelliit-digitelevisiooniteenuse pakkuja, mis edastab telekanaleid [[satelliitside]] abil (ASTRA 4A & SES 5 4.9°E). Kanalite vastuvõtuks on vajalik [[paraboolantenn]] (rahvakeeli "satipann" või "taldrik"). Signaal liigub antennist [[digiboks]]i, mis "tõlgib" signaali pildiks ja heliks ning edastab selle telerisse. Satelliittelevisiooni eeliseks on võimalus edastada televisiooni- ja raadiokanaleid väga laiale territooriumile, sealhulgas piirkondades, kuhu sageli maapealne telesignaal või kaabeltelevisioon ei ulatu. Viasatil olid ka omakanalid: [[TV1000]], [[TV1000 Action]], [[TV1000 Russkoje Kino]], [[Viasat History]], [[Viasat Nature]], [[Viasat Explore]], [[Viasat Golf]], [[Viasat Motor]], [[Viasat Hockey]], [[Viasat Fotboll]]. Viasati omanik oli [[Nordic Entertainment Group]]. == Vaata ka == * [[AS TV Play Baltics]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] suryfmlyggssrz76inudcgug9y0axoc 7124667 7124663 2026-04-05T09:51:21Z ~2026-20918-55 226516 Err 7124667 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Rootsi meediaettevõttest; Ühendriikide sideettevõtte kohta vaata artiklit [[Viasat (Ameerika ettevõte)]]}} '''Viasat''' oli Rootsi satelliit-digitelevisiooniteenuse pakkuja, mis edastas telekanaleid [[satelliitside]] abil (ASTRA 4A & SES 5 4.9°E). Kanalite vastuvõtuks on vajalik [[paraboolantenn]] (rahvakeeli "satipann" või "taldrik"). Signaal liigub antennist [[digiboks]]i, mis "tõlgib" signaali pildiks ja heliks ning edastab selle telerisse. Satelliittelevisiooni eeliseks on võimalus edastada televisiooni- ja raadiokanaleid väga laiale territooriumile, sealhulgas piirkondades, kuhu sageli maapealne telesignaal või kaabeltelevisioon ei ulatu. Viasatil olid ka omakanalid: [[TV1000]], [[TV1000 Action]], [[TV1000 Russkoje Kino]], [[Viasat History]], [[Viasat Nature]], [[Viasat Explore]], [[Viasat Golf]], [[Viasat Motor]], [[Viasat Hockey]], [[Viasat Fotboll]]. Viasati omanik oli [[Nordic Entertainment Group]]. == Vaata ka == * [[AS TV Play Baltics]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] 0q7y4o3d6fqp2w3zp9iwzcfz3da2dwa 7124668 7124667 2026-04-05T09:53:28Z ~2026-20918-55 226516 Veve 7124668 wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib Rootsi meediaettevõttest; Ühendriikide sideettevõtte kohta vaata artiklit [[Viasat (Ameerika ettevõte)]]}} '''Viasat''' oli Rootsi satelliit-digitelevisiooniteenuse pakkuja, mis edastas telekanaleid [[satelliitside]] abil (ASTRA 4A & SES 5 4.9°E). Kanalite vastuvõtuks on vajalik [[paraboolantenn]] (rahvakeeli "satipann" või "taldrik"). Signaal liigub antennist [[digiboks]]i, mis "tõlgib" signaali pildiks ja heliks ning edastab selle telerisse. Satelliittelevisiooni eeliseks on võimalus edastada televisiooni- ja raadiokanaleid väga laiale territooriumile, sealhulgas piirkondades, kuhu sageli maapealne telesignaal või kaabeltelevisioon ei ulatu. Viasatil olid ka omakanalid: [[Viasat Kino]], [[TV1000 Action|Viasat Kino Action]], [[Viasat Kino World]], [[Viasat History]], [[Viasat Nature]], [[Viasat Explore]], [[Viasat Golf]], [[Viasat Motor]], [[Viasat Hockey]], [[Viasat Fotboll]]. Viasati omanik oli [[Nordic Entertainment Group]]. == Vaata ka == * [[AS TV Play Baltics]] [[Kategooria:Telekommunikatsiooniettevõtted]] 37z0t8bfbpfw0r48spgkv4thdnjtlww Annaato 0 531137 7124361 6880027 2026-04-04T17:10:25Z Kuriuss 38125 7124361 wikitext text/x-wiki [[File:Annato Pods.jpg|thumb|Annaato seemned]] [[File:Achiote pigmento.png|thumb|Jahvatatud seemnekestadest saadud pulber]] [[File:Zwei Sorten Cheddar.jpg|thumb|Kaks sorti Cheddari juustu, pealmine neist annaatoga värvitud]] [[File:Bixina.png|thumb|Biksiini struktuurivalem]] [[File:Norbixina.png|thumb|Norbiksiini struktuurivalem]] '''Annaato''' (tekstiilivärvina ka '''orlean''') on [[oranžpunane]] [[maitseaine]] ja [[värvaine]], mida saadakse [[värvibiksa]] (''Bixa orellana'') [[Seeme|seemne]]kestadest. Vürtsina on teda kirjeldatud kergelt piprasena, õrna muskaatpähklimaitsega. Rahvusvahelises [[värvainete indeks]]is on annaato tähistega C.I. NO4 (Natural Orange 4) ja C.I. 75120, [[toidulisaaine]]na on ta tuntud numbriga E160b (dubleeriva numbriga C.I. Food Orange 4, eesti keeles oranž toiduvärv 4<ref>[https://www.riigiteataja.ee/akt/77645 Toidus lubatud lisaainete suhtes esitatavate nõuete ning nõuetekohasuse kontrollimiseks analüüsimise meetodite kinnitamine. – Riigi Teataja 1999, 63, 639]</ref>). == Nimetus == Sõna "annaato" on mugandus [[Kariibi keel|kariibikeel]]sest sõnast ''annatto''<ref>[https://en.wiktionary.org/wiki/annatto Annatto. – en.wiktionary.org]</ref>. Nimetus "orlean" on mugandus värvibiksa [[ladina keel|ladinakeel]]sest liiginimest ''B. orellana'' (nimetatud [[Francisco de Orellana]] järgi), mis on [[eesti keel]]de jõudnud tõenäoliselt [[saksa keel]]e kaudu (taime üks nimetusi ''Orleanstrauch'', värvaine ''Orlean-Paste'', ''Orleangelb'')<ref>[http://www.digitalefolien.de/biologie/pflanzen/faerbe/orleans.html Orleanstrauch, Annattostrauch, Bixa orellana. – Färberpflanzen. Mediendatenbank Biologie]</ref><ref>[https://books.google.ee/books?id=LLZgAAAAcAAJ&pg=PA152&lpg=PA152&dq=orlean-gelb&source=bl&ots=IVoNQuo9P6&sig=jCgviGXrs0trMdY4vSsG5V1yze0&hl=et&sa=X&ved=2ahUKEwixwfnTxq7fAhUF1iwKHax7Cxk4ChDoATACegQICBAB#v=onepage&q=orlean-gelb&f=false G. W. Bischoff. Lehrbuch der Botanik: Allgemeine Botanik II. 1836]</ref>. Lõngade värvimiseks kasutatud poevärv annaato on eesti keelde andnud saksa keelest mugandatud värvinimetused ''orleanikollane'', ''ordenikollane'', ''ordenipunane'', ''ort'' jne, mis tähistavad [[oranž]]i värvust<ref>[https://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2001_1/OK_2001-1_06.pdf V. Oja. Värvid rahvakeeles. – Oma Keel, 1, 2001]</ref>. == Ajalugu == Värvibiksa kasvab troopilistes piirkondades [[Mehhiko]]st [[Brasiilia]]ni. Arvatavasti kasutasid kohalikud elanikud teda algselt mitte toidu juures, vaid värvi saamiseks keha kaunistamiseks rituaalsetel eesmärkidel (mõnel rahval Brasiilias on see traditsioon tänini säilinud), päikesekaitseks, putukate peletamiseks, aga samuti rahvapärases [[meditsiin]]is. Annaatovärvi on kasutatud ka 16. sajandil Mehhiko [[Käsikiri|käsikirjade]] koloreerimiseks<ref>[http://cool.conservation-us.org/coolaic/sg/bpg/annual/v16/bp16-05.html M. E. Haude. Identification and Classification of Colorants Used During Mexico's Early Colonial Period. – The Book and Paper Group Annual, Vol 16, 1997, The American Institute for Conservation]</ref>. Annaato on olnud traditsiooniline tekstiili- ja toiduvärv [[Ladina-Ameerika]]s, [[Kariibi mere saared|Kariibi mere saartel]] ja [[Filipiinid]]el alates 16. sajandist (Aasiasse viisid selle [[Hispaania]] ja [[Portugal]]i meresõitjad). Kõigis neis piirkondades on annaatol kohalikud nimetused ning see on jõudnud värvaine ja vürtsina kokandusse ka väljaspool Ameerikat. == Värvaine == Annaato värv tuleb mitmest [[karotenoid]]sest pigmendist, olulisimad neist on [[biksiin]] ja [[norbiksiin]], mis sisalduvad seemnete punakas vahajas kattes. Maitseaine valmistatakse seemnete jahvatamisel pulbriks või pastaks. Samuti võib värv- või lõhnaaine osaliselt ekstraheerida seemnetest kuuma vee, õli või rasva sisse, misjärel see lisatakse toidule. == Kasutamine == Annaatot kasutatakse värvainena [[kosmeetika]]s (näiteks huulepulkade värvainena<ref>{{Netiviide |url=http://botaanikaaed.ee/uudis/jaanuaris-saab-botaanikaaias-naha-viljunud-huulepulgapuud |pealkiri=K. Kaur. Jaanuaris saab botaanikaaias näha viljunud huulepulgapuud. – Uudised, Tallinna Botaanikaaed |vaadatud=2018-12-18 |arhiivimisaeg=2018-12-18 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181218193312/http://botaanikaaed.ee/uudis/jaanuaris-saab-botaanikaaias-naha-viljunud-huulepulgapuud |url-olek=ei tööta }}</ref>), kokanduses, toiduainetetööstuses, kunstitarvete [[Värvipigment|pigment]]ide ja lõngade ning muude tekstiilide värvimisel. Toiduvärvina annab tootele omase värvuse ning hoiab ära võimaliku värvuse kao valguse, temperatuuri ja õhu mõjul. Mõnel sööjal võib see tekitada allergianähte.<ref>[http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/e-ained/1421B/ E160b - Annaato, biksiin, norbiksiin. – E-ained. Toidutare]</ref> Õlivärvipigmendiks või tindile segatuna annab hästi katva, aga vähese valguskindlusega ereda oranžpruunika kuni kuldkollase värvi<ref>http://www.artiscreation.com/orange.html#.XBjIXGgzaUl</ref>. Tekstiilivärvina kasutati ''orleanikollase'', ''ordenikollase''<ref>{{Netiviide |url=http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/Vilja_Oja.pdf |pealkiri=Arhiivikoopia |vaadatud=2018-12-18 |arhiivimisaeg=2016-03-29 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160329015929/http://www.folklore.ee/kp/lp/2014/Vilja_Oja.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>[http://www.kirj.ee/public/ESA/2013/esa_59_2013-229-243.pdf Meeli Sedrik: veel ühest kannikesesinisest. - Emakeele seltsi aastaraamat 59, lk 235, 238. 2013]</ref> nimetuse all siidi ja villa värvimiseks 19. sajandini, kuni odavamad ja valguskindlamad [[Aniliin|aniliinvärvid]] selle välja tõrjusid. Erinevate peitsidega saadi [[oranžpunane]] või [[kollane]] värv, peitsidena kasutati [[tina]]- ja [[alumiinium]]isoolasid. Venemaal värviti sellega 17.–19. sajandil [[puuvill]]a.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Eve Järvoja. Välismaised värvained. - Renovatum anno 1991 |url=https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf |vaadatud=2018-12-18 |arhiivimisaeg=2018-12-14 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20181214164357/https://evm.ee/uploads/files/1991a.pdf |url-olek=ei tööta }}</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [http://cameo.mfa.org/wiki/Annatto Annaato portaalis CAMEO: Conservation & Art Materials Encyclopedia Online] * [https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/Annatto#section=Top Annaato andmebaasis PubChem] * [https://naturallysavvy.com/eat/what-is-annatto-a-natural-food-coloring-exposed/ Annaatost veebiajakirjas NaturallySavvy] [[Kategooria:Värvained]] [[Kategooria:Toiduvärvid]] cskyxsx9gev60si6mqc95r4j5g13ddj Leonardo Valts 0 532204 7124688 6101547 2026-04-05T11:25:26Z Velirand 67997 + kategooria 7124688 wikitext text/x-wiki '''Leonardo Valts''' ([[18. aprill]] [[1907]] [[Rakvere]] – [[14. september]] [[1941]] [[Tapa]]) oli Eesti raudteelane ja [[Eesti NSV I Ülemnõukogu]] [[Eesti NSV Ülemnõukogu I koosseis|liige]]. 29. juulil 1940 naasis Moskvast [[Eesti NSV I Ülemnõukogu]] NSV Liiduga ühinemise deklaratsiooni esitama sõitnud delegatsiooni erarong, mis peatus [[Tapa raudteejaam]]as. Jaamas väljusid vagunist orkestri marsihelide saatel Riigivolikogu delegatsiooni liikmed eesotsas Tapalt valitud saadiku Leonardo Valtsi ja peaminister [[Johannes Vares|Johannes Vares-Barbarus]]e, sotsiaalminister [[Neeme Ruus]]i ja välisminister [[Nigol Andresen]]iga<ref>[https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1940/07/31/140 Riigivolikogu Moskva delegatsiooni tervitas Tapal suurim rahvahulk, mida Tapa jaam kunagi näinud.], Järva Teataja (1926-1944), nr. 88, 31 juuli 1940</ref>. == Viited == {{viited}} {{pooleli}} {{JÄRJESTA:Valts, Leonardo}} [[Kategooria:Eesti raudteelased]] [[Kategooria:Eesti NSV I Ülemnõukogu liikmed]] [[kategooria:Sündinud 1907]] [[kategooria:Surnud 1941]] 5ef0wytmnv6ghm646yqyo2o63v6p9j1 Hollow Knight 0 535648 7124700 7124073 2026-04-05T11:40:38Z Charlesilver 226341 7124700 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} {{Infokast videomäng | pealkiri = „Hollow Knight” | pilt = Hollow_Knight_text-only_logo_black.svg | arendaja = [[Team Cherry]] | väljaandja = Team Cherry | mootor = [[Unity |Unity]] | platvormid = {{ubl|[[Windows]]|[[Linux]]|[[macOS]]|[[Nintendo Switch]]|[[PlayStation 4]]|[[Xbox One]]|[[Nintendo Switch 2]]|[[PlayStation 5]]|[[Xbox Series X/S]]}} | žanr = [[Metroidvania]] | mängurežiimid = [[Üksikmäng]] | disainer = [[Ari Gibson]]<br>[[William Pellen]] | programmeerija = William Pellen <br> [[David Kazi]] | kunstnik = Ari Gibson | helilooja = [[Christopher Larkin (helilooja)|Christopher Larkin]] | seeria = [[Hollow Knight (frantsiis)|''Hollow Knight'']] | väljalase = 24. veebruar 2017 {{Peidetav loend | päis = Platvormid | '''Windows''' | 24. veebruar 2017 | '''Linux, macOS''' | 11. aprill 2017 | '''Nintendo Switch''' | 12. juuni 2018 | '''PlayStation 4, Xbox One''' | 25. september 2018 | '''Nintendo Switch 2, PlayStation 5, Xbox Series X/S''' | 5. veebruar 2026 }} | zanr = [[Metroidvania]] | viis = [[Üksikmäng]] }} '''„Hollow Knight”''' on 2017. aasta [[metroidvania]]-žanri [[videomäng]], mille arendas ja andis välja Austraaliast pärit sõltumatu arendaja [[Team Cherry]]. Mängija juhib nimetut putukalaadset sõdalast (tuntud kui „Rüütel“)<ref name="Milner-2018">{{Cite magazine|url=https://www.gameinformer.com/2018/10/15/the-making-of-hollow-knight|title=The Making Of Hollow Knight|last=Milner|first=David|magazine=Game Informer|language=en|date=18 October 2018|vaadatud=2026-04-03|archive-url=https://web.archive.org/web/20200406144654/https://www.gameinformer.com/2018/10/16/the-making-of-hollow-knight|archive-date=6 April 2020|url-status=live}}</ref>{{efn|"Knight" on nimi, mida arendajad kasutavad, kui viitavad peategelasele mänguväliselt.}}{{ref|T|*}}, kes seikleb Hallownestis; langenud kuningriigis, mida vaevab üleloomulik haigus. Mäng toimub mitmekesistes maa-alustes piirkondades, kus leidub nii sõbralikke kui ka vaenulikke putukategelasi, ning arvukalt [[Lõpukoll|bossivastaseid]]. Seikluse käigus omandab mängija uusi võimeid, mis avardavad liikumis- ja avastamisvõimalusi. Kuningriigi eri paikadest leitavad tekstikatked paljastavad mängu jooksul nii kuningriigi, kui ka Rüütli ajaloo ja saatuse. Hollow Knighti idee sündis 2013. aastal [[Ludum Dare]] mänguarendusüritusel. [[Adelaide|Adelaide’is]] tegutsev Team Cherry soovis luua mängu, mis oleks inspireeritud varasematest [[platvormimäng]]udest ja rõhutaks avastamist. Inspiratsiooniallikateks olid muu hulgas ''[[Faxanadu]]'', ''[[Metroid]]'', ''[[Zelda II: The Adventure of Link]]'' ja ''[[Mega Man X]]''.<ref>{{Cite web |date=2025-04-09 |title=Straight from the Source: Ari Gibson & William Pellen (Team Cherry) |url=https://sourcegaming.info/2025/04/09/straight-from-the-source-team-cherry/ |vaadatud=2026-04-03 |website=Source Gaming |language=en-US |archive-date=3 June 2025 |archive-url=https://web.archive.org/web/20250603130042/https://sourcegaming.info/2025/04/09/straight-from-the-source-team-cherry/ |url-status=live }}</ref> Arendust rahastati osaliselt [[ühisrahastus]]kampaaniaga, mis kogus 2014. aasta lõpuks üle 57 000 Austraalia dollari. Mäng ilmus 2017. aasta alguses [[Linux]]ile, [[macOS]]-ile ja [[Windows]]ile, 2018. aastal [[Nintendo Switch]]ile, [[PlayStation 4]]-le ja [[Xbox One]]’ile ning 2026. aastal [[Nintendo Switch 2]]-le, [[PlayStation 5]]-le ja [[Xbox Series X/S]]-ile. Team Cherry toetas mängu nelja tasuta laiendusega. „Hollow Knight” pälvis kriitikutelt väga positiivse vastuvõtu. Eriti kiideti mängu muusikat, kunstistiili, maailmaehitust, atmosfääri, võitlussüsteemi ja raskusastet. Mõned kriitikud on nimetanud seda üheks läbi aegade parimaks videomänguks.{{efn|Viidatud allikateks on: ''[[IGN]]'',<ref name=IGN2021>{{cite web |title=The Top 100 Video Games of All Time|url=https://www.ign.com/articles/the-best-100-video-games-of-all-time |website=[[IGN]] |vaadatud=2026-04-03 |date=December 31, 2021 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20211231162533/https://www.ign.com/articles/the-best-100-video-games-of-all-time |archivedate=December 31, 2021 |url-status=live}}</ref> ''[[Rolling Stone]],''<ref name=RollingStone>{{cite magazine |url=https://www.rollingstone.com/culture/rs-gaming-lists/best-video-games-of-all-time-1235215978/|title=The 50 Greatest Video Games of All Time |magazine=[[Rolling Stone]] |date=January 6, 2025 |vaadatud=2026-04-03 |archiveurl=https://web.archive.org/web/20250106220137/https://www.rollingstone.com/culture/rs-gaming-lists/best-video-games-of-all-time-1235215978/ |archivedate=January 6, 2025 |url-status=live }}</ref> ''[[GQ]]'',<ref name=GQ2023>{{cite web |url=https://www.gq-magazine.co.uk/article/best-video-games-all-time |title=The 100 greatest video games of all time, ranked by experts |website=[[GQ]] |date=May 10, 2023 |vaadatud=2026-04-03|archive-date=May 10, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230510142624/https://www.gq-magazine.co.uk/article/best-video-games-all-time |url-status=live }}</ref> ''[[Sports Illustrated]],''<ref name=GLHFSportsIllustrated>{{cite magazine|url=https://videogames.si.com/guides/best-games|author=GLHF|title=The best 100 games of all time, ranked |magazine=[[Sports Illustrated]] |date=January 27, 2023 |vaadatud=2026-04-03|archive-date=January 29, 2023 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230129174343/https://videogames.si.com/guides/best-games |url-status=dead}}</ref> ''[[The Independent]],''<ref>{{Netiviide |pealkiri=The best 100 video games of all time: 60-41 {{!}} indy100 |url=https://www.indy100.com/gaming/best-video-games-ever-all-time-60-41-2671306670 |vaadatud=2026-04-03 |väljaanne=www.indy100.com |keel=en}}</ref> ja ''GamingBolt''.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sinha |eesnimi=Ravi |pealkiri=Top 30 Video Games of All Time {{!}} Page 17 |url=https://gamingbolt.com/top-30-video-games-of-all-time/17 |vaadatud=2026-04-03 |väljaanne=GamingBolt |keel=en-US}}</ref>}} Mäng on müünud üle 15 miljoni eksemplari. Järg, ''[[Hollow Knight: Silksong]]'', ilmus 2025. aastal. == Mängukogemus == „Hollow Knight” on [[Kahemõõtmeline arvutigraafika|2D]] [[Külgvaates keriv mäng|külgvaates keriv]] [[metroidvania]]-mäng. <ref name="rockpapershotgun">{{Cite web|last=Walker|first=John|url=https://www.rockpapershotgun.com/2017/03/02/hollow-knight-review/\|title=Hollow Knight feels too familiar, despite being a solid metroidvania|website=rockpapershotgun|date=2017-03-02|access-date=2022-05-28|archive-url=https://web.archive.org/web/20170812094620/https://www.rockpapershotgun.com/2017/03/02/hollow-knight-review/|archive-date=2017-08-12}}</ref> Mängija juhib vaikivat putukataolist sõdalast, kes seikleb maa-aluses Hallownesti nimelises langenud kuningriigis Tegelane saab vaenlasi lähedalt rünnata mõõgalaadse Naelaga{{ref|T|*}} (Nail) ning omandada loitse, mis võimaldavad rünnata ka kaugelt. Mängijal on piiratud arv elupunkte,mida kujutatakse maskidena.<ref name="manual">{{Cite book|year=2017|title=Hollow Knight Game Manual|publisher=Team Cherry}}</ref> Vaenlasi lüües kogub mängija tegelane Hingeenergiat{{ref|T|*}} (Soul), mida talletatakse „Soul Vessel’is”. Alguses saab mängija Hingeenergiat{{ref|T|*}} kasutada vaid „Focus’e” abil maskide taastamiseks, kuid mängu edenedes avatakse ja omandatakse mitmeid ründeloitse, mis samuti tarbivad Hingeenergiat{{ref|T|*}}.<ref>{{Cite web|last=Venter|first=Jason|url=https://www.polygon.com/guides/2018/7/20/17581234/hollow-knight-beginners-guide-map-pins-quill-charms-rancid-egg-switch|title=Hollow Knight beginner's guide|website=Polygon|date=2018-07-20|access-date=2022-02-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220217002526/https://www.polygon.com/guides/2018/7/20/17581234/hollow-knight-beginners-guide-map-pins-quill-charms-rancid-egg-switch|archive-date=17 February 2022}}</ref> Kui mängija kaotab haiget saades kõik maskid, sureb Rüütel{{ref|T|*}} ning tema surmakoha ligikaudses asukohas ilmub Vari{{ref|T|*}} (Shade). Mängija kaotab suremisel kõik kogutud Geo (mängu peamise valuuta) ning saab hoida vaid vähendatud koguses Hingeenergiat{{ref|T|*}}. Kaotatu taastamiseks tuleb varem mainitud Vari{{ref|T|*}} alistada. Varju{{ref|T|*}} alistamisel saadakse tagasi nii Geo kui ka täielik Hingeenergia{{ref|T|*}} maht. <ref name="manual" /> Kui mängija sureb enne Varju alistamist, ilmub eelmise asemele uus Vari{{ref|T|*}}, mis kustutab eelmise koos selle käes olnud Geoga. Mängu jooksul kohtub mängija mitmete putukateemaliste [[NPC|mitte mängitavate tegelastega]] (NPC-dega), kellega saab suhelda. Need tegelased pakuvad teavet loo kohta, annavad abi ning müüvad esemeid ja teenuseid <ref name="manual" /> Mängija omandab esemeid, mis annavad uusi liikumisvõimeid, näiteks [[topelthüpe]] õhus, [[Seinahüpe|seintele kinnitumise ja neilt lahti hüppamise]] või sööstu. Rüütli{{ref|T|*}} võimete ja oskuste kohandamiseks saab varustada erinevaid amulette{{ref|T|*}} (Charms), mida võib leida või NPC-delt osta. Nende mõjusid hõlmab muu hulgas võitlusvõimekuse parandamist, näiteks suurendades Naela{{ref|T|*}} ulatust või löögikiirust, või võimaldades Hingeenergia{{ref|T|*}} kergemat kogumist. Amuleti{{ref|T|*}} varustamine võtab enda alla teatud arvu piiratud pesasid, mida nimetatakse amulettide sälkudeks{{ref|T|*}} (charm notches).<ref name="manual" /> Paljudes piirkondades leidub keerulisi vaenlasi ja bossivastaseid, kelle alistamine on sageli edasiliikumiseks vajalik, avades uusi teid, või andes Rüütlile{{ref|T|*}} uusi võimeid.<ref name="manual" /> Kui mängija alistab lõppbossi, avaneb uus valikuline mängurežiim nimega „Steel Soul”. Selles režiimis on surm lõplik: kui mängija kaotab kõik maskid, kustutatakse selle režiimi salvestusfail.<ref>{{Cite web|last=Rochlin|first=Jason|url=https://gamerant.com/hollow-knight-silksong-steel-silk-soul-challenge-navigation-combat/|title=Hollow Knight: Silksong Should Take Steel Soul Mode to the Next Level With Silk Soul|website=Game Rant|date=2021-09-25|access-date=2022-02-16|archive-url=https://web.archive.org/web/20220217002527/https://gamerant.com/hollow-knight-silksong-steel-silk-soul-challenge-navigation-combat/|archive-date=17 February 2022}}</ref> Hallownesti kuningriik koosneb omavahel ühendatud piirkonnast, millel kõigil on oma ainulaadne temaatika. Mittelineaarse metroidvania-mängudisainiga ei piira „Hollow Knight” mängijat ühe kindla teekonnaga ega nõua kogu mängumaailma avastamist; osad alad võivad mängu läbimisel jääda külastamata. Teatud punktides võib mängijal edasiliikumiseks olla vaja omandada konkreetne liikumisvõime, oskus või ese.<ref name="manual" /> Tänu sellele naaseb mängija teatud aladesse mitmeid kordi. Maailmas kiireks reisimiseks saab mängija kasutada järk-järgult avatavaid Stag Stationi jaamu, mis on ühendatud tunnelivõrgustikuga ning mida läbivad hiiglaslikud Hirvmardikad{{ref|T|*}} (Stag Beetle). ==Märkused== {{märkus|T|*}}Artikli lugemise hõlbustamiseks on teatud sõnad tõlgitud eesti keelde. {{märkused}} ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:2017. aasta videomängud]] [[Kategooria:Videomängud]] rdk85szowb2o34a8qff34clun0yu8q7 Kategooria:Eesti teadusajakirjanikud 14 540741 7124320 5243450 2026-04-04T15:16:41Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Teadusajakirjanikud]] 7124320 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud|teadus]] [[Kategooria:Teadusajakirjanikud]] pef9klfc9l2pltp9rf4fcamhggrhd1l Miilang 0 547772 7124583 6929723 2026-04-05T08:17:53Z Kuriuss 38125 7124583 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Miilang''' on [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i [[koolileht]]. Leht ilmus 1926–1940 ja uuesti aastast 1992. Leht ei ilmunud 1994. Leht ilmub ebaregulaarselt, kuid sageli kord perioodis.<ref name="ESTER">{{ESTER|1072605}} (vaadatud 12.05.2019)</ref> Aprillis 2007 valis MTÜ [[Noorte Meediaklubi]] selle ajalehe aasta koolileheks. Aprillis 2023 pälvis Miilang Õhtulehe korraldatud [https://www.ohtuleht.ee/melu/1081239/konkurss-noor-meediataht-naita-oma-talenti-ohtuleht-otsib-eesti-agedaimat-koolilehte „KOOLILEHTEDE KONKURSS 2023“] peaauhinna ehk Eesti sisukaima koolilehe tiitli.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ÕL VIDEO {{!}} ÕHTULEHT LEIDIS NOORED MEEDIATÄHED! Eesti ägedaim koolileht on treffneristide Miilang |url=https://www.ohtuleht.ee/oltv-raadio/1084314/ol-video-ohtuleht-leidis-noored-meediatahed-eesti-agedaim-koolileht-on-treffneristide-miilang |vaadatud= |väljaanne=www.ohtuleht.ee |keel=et}}</ref> Koolilehe juhendaja on Age Salo. {{Ajaleht|nimi=Miilang|logo=Miilangu logo.png|logosuurus=|keel=eesti|toimetuse asukoht=[[Hugo Treffneri Gümnaasium]]|asutamine=1926|formaat=A4|omanik=[[Age Salo]]|tüüp=koolileht|veebileht=https://www.htg.tartu.ee/miilang/}} Miilangu toimetusse on kuulunud näiteks [[Rein Sepp]],<ref>[https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/42451 ''Miilang: Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilaskonna väljaanne''; 1940]</ref> [[Mari Kalkun]],<ref>[https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:18506/200076/page/2 ''Miilang: Hugo Treffneri Gümnaasiumi ajaleht'' 2003, lk 2]</ref> [[Ruuben Kaalep]]<ref name="miilang">[https://www.htg.tartu.ee/miilang/wp-content/uploads/2012/02/201202.pdf ''Miilang'', veebruar 2012]</ref> ja [[Mait Kraun]].<ref name="miilang"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.htg.tartu.ee/miilang/ Lehest Hugo Treffneri Gümnaasiumi kodulehel] *{{ESTER|1072605}} [[Kategooria:Tartu ajalehed]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasium]] [[Kategooria:Koolilehed]] dyqc27811dnu7bawpa2l5cc8lu7xbjt Esivere tuulepark 0 557898 7124518 5383010 2026-04-05T02:23:57Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124518 wikitext text/x-wiki {{koord|NS=58.623354|EW=23.538516|tüüp=maamärk|kaart=Eesti}} '''Esivere tuulepark''' on [[tuulepark]] Eestis, mis asub [[Pärnu maakond|Pärnu maakonnas]] [[Lääneranna vald|Lääneranna vallas]] [[Esivere]] külas. Tuulepargi poolt hõlmatava maa-ala suurus on 25,4 ha.<ref name="4energia">[https://www.4energia.ee/projektid/esivere-tuulepark ESIVERE TUULEPARK]{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Esivere tuulepark rajati [[Lääne maakond|Lääne maakonnas]] [[Hanila vald|Hanila vallas]] Esivere külas [[2005]]. aastal ja ühendati elektrivõrguga sama aasta oktoobris. Samal kuul saavutas tuulepark täisvõimsuse. Esivere tuulepargis on neli 2 MW võimsusega Enercon E-70 tüüpi elektrituulikut,<ref name="4energia"/> mis kuuluvad [[OÜ Nelja Energia]]le.<ref name="4energia"/> Pargi koguvõimsus on 8 MW, mis katab 3000 inimese energiavajaduse. Elektrituulikute tootja ja tarnija on Saksa tootja [[Enercon GmbH]]. Tuulikute kõrgus on 85 meetrit, rootori läbimõõt on 71&nbsp;m. Tuuliku kaal on 336 tonni. Koguinvesteering oli 8,6 miljonit eurot ja kavandatud eluiga on 20 aastat. '''Esivere tuulepargi aastatoodang'''<ref name="4energia"/> {{Graph:Chart | width = 400 | height = 200 | xAxisTitle = | yAxisTitle = MWh | type = rect |colors=blue | x = 2008,2009,2010,2011,2012,2013,2014,2015,2016,2017 | y = 22109,14786,14979,19837,17457,15917,16184,19248,15929,17728 }} ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *[http://virtsu.ee/vana/galerii/2005_09_30_esivere_tuulepargi_avamine.html 30. september 2005 Esivere tuulepargi avamine] [[Kategooria:Eesti tuuleelektrijaamad]] [[Kategooria:Pärnu maakond]] [[Kategooria:Lääneranna vald]] [[Kategooria:Hanila vald]] cnbfc8x5ho3iflxnf7lejbfjf9is9gz Kasutaja:GlobalYoungAcademyTeam/Young Academy of Japan 2 564524 7124254 6879479 2026-04-04T12:06:09Z ListeriaBot 85458 Wikidata list updated [V2] 7124254 wikitext text/x-wiki [https://tools.wmflabs.org/reasonator/?q=Q66363525 Young Academy of Japan] {{Wikidata loend |sparql=SELECT ?item WHERE { ?item wdt:P463 wd:Q66363525 } |section= |sort=P463/Q66363525/P580 |sort_order=desc |columns=label:Article,P106,P496,P1960,P214,P463/Q66363525/P580:Start date,P463/Q66363525/P582:End date,P18:Image |thumb=128 |min_section=2 }} {| class='wikitable sortable' ! Article ! amet ! ORCID ! Google Scholar author ID ! VIAF ! Start date ! End date ! Image |- | ''[[:d:Q70588577|Waka Nakanishi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6801-1839 0000-0001-6801-1839] | | | | | |- | ''[[:d:Q68464653|Nozomu Yachie]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1582-6027 0000-0003-1582-6027] | | | | | |- | ''[[:d:Q68464473|Yusuke Murakami]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3761-1732 0000-0002-3761-1732] | [https://scholar.google.com/citations?user=WsWhZpgAAAAJ WsWhZpgAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q68464404|Manabu Matsunaka]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68464314|Sachiko Hirata-Mogi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-8507-0005 0000-0001-8507-0005] | | | | | |- | ''[[:d:Q68464227|Shuya Hayashi]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68463890|Tomoya Hanibuchi]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0447-7645 0000-0002-0447-7645] | | | | | |- | ''[[:d:Q68463745|Kazuyoshi Nishijima]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>[[arhitekt]] | [https://orcid.org/0000-0001-8932-7218 0000-0001-8932-7218] | | [https://viaf.org/viaf/232481001 232481001] | | | |- | ''[[:d:Q68463307|Takashi Nakazawa]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462744|Hiroko Tokoro]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-3431-0643 0000-0002-3431-0643] | | | | | |- | ''[[:d:Q68462540|Masanori Tohno]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-1995-6961 0000-0003-1995-6961] | | | | | |- | ''[[:d:Q68462419|Hitomi Takemura]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462325|Hironari Takeda]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68462088|Kotaro Takayama]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68461653|Kenkichi Takase]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1451-6871 0000-0002-1451-6871] | | | | | |- | ''[[:d:Q68461087|Akira Tai]]'' | | [https://orcid.org/0000-0002-6014-8571 0000-0002-6014-8571] | | | | | |- | ''[[:d:Q68460643|Wakako Sanefuji]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9065-5884 0000-0001-9065-5884] | | | | | |- | ''[[:d:Q68460523|Daisuke Komori]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-5156-9182 0000-0001-5156-9182] | | | | | |- | ''[[:d:Q68460437|Satoru Kobori]]'' | | [https://orcid.org/0009-0008-9472-8153 0009-0008-9472-8153] | | [https://viaf.org/viaf/172049647 172049647] | | | |- | ''[[:d:Q68317414|Shuhei Kimura]]'' | | [https://orcid.org/0000-0003-4704-0440 0000-0003-4704-0440] | | [https://viaf.org/viaf/251990511 251990511] | | | |- | ''[[:d:Q68317276|Akihiro Kishimura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-0503-1418 0000-0002-0503-1418] | | | | | |- | ''[[:d:Q68317139|Akiyuki Kawasaki]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-1769-7604 0000-0002-1769-7604] | | | | | |- | ''[[:d:Q68316487|Chihiro Kato]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4913-8225 0000-0002-4913-8225] | | | | | |- | ''[[:d:Q68316371|Ikuro Kasuga]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68316196|Hisae Kasai]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68315719|Ayako Oyane]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6037-5558 0000-0001-6037-5558] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315596|Ryosuke Endo]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-4848-7957 0000-0003-4848-7957] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315415|Motomu Endo]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-4621-9679 0000-0002-4621-9679] | | | | | |- | ''[[:d:Q68315157|Takashi Unayama]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q68314905|Sotaro Uemura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-9701-1803 0000-0001-9701-1803] | | | | | |- | ''[[:d:Q68314259|Akira Ito]]'' | | | | | | | |- | ''[[:d:Q66363780|Sari Kayoko Ishii]]'' | | | | [https://viaf.org/viaf/36733216 36733216] | | | |- | ''[[:d:Q66363718|Wakako Araki]]'' | | | [https://scholar.google.com/citations?user=4PMnGb4AAAAJ 4PMnGb4AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q65718514|Masaki Nakamura]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-5671-1579 0000-0002-5671-1579] | | | | | |- | ''[[:d:Q65095633|Eijiro Sumii]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0003-2022-8507 0000-0003-2022-8507] | [https://scholar.google.com/citations?user=N0lc-g4AAAAJ N0lc-g4AAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/309836978 309836978] | | | |- | ''[[:d:Q61166515|Yoko Shimpuku]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-7531-7019 0000-0001-7531-7019] | | | | | [[Fail:Yoko shimpuku.jpg|center|128px]] |- | ''[[:d:Q60143989|Shinsuke Kawagucci]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-7807-024X 0000-0002-7807-024X] | [https://scholar.google.com/citations?user=NLu_xo8AAAAJ NLu_xo8AAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q56447287|Nina Yasuda]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]''<br/>''[[:d:Q3640160|merebioloog]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9416-7754 0000-0002-9416-7754] | | | | | |- | ''[[:d:Q41046858|Wataru Iwasaki]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-9169-9245 0000-0002-9169-9245] | [https://scholar.google.com/citations?user=w6RjruIAAAAJ w6RjruIAAAAJ] | | | | |- | ''[[:d:Q40244585|Takaaki Daimon]]'' | ''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0002-8382-1132 0000-0002-8382-1132] | | | | | |- | ''[[:d:Q38278048|Yasuo Takatsuki]]'' | [[majandusteadlane]]<br/>''[[:d:Q1650915|teadlane]]'' | [https://orcid.org/0000-0001-6220-9991 0000-0001-6220-9991] | | [https://viaf.org/viaf/250612763 250612763] | | | |- | ''[[:d:Q11359855|Hiroki Ueda]]'' | [[bioloog]]<br/>[[õppejõud]] | | [https://scholar.google.com/citations?user=PITvW4wAAAAJ PITvW4wAAAAJ] | [https://viaf.org/viaf/260054147 260054147] | | | |} {{Wikidata loendi lõpp}} 13matsu0v8w74csfthfk8wy3eof6vqj Romeo ja Julia (ooper) 0 565784 7124536 7061003 2026-04-05T05:21:05Z Annn 52513 7124536 wikitext text/x-wiki '''"Romeo ja Julia"''' (originaalpealkiri ''Roméo et Juliette'') on [[Charles Gounod]]' romantiline ooper viies vaatuses [[Jules Barbier]]' ja [[Michel Carré]] libretole [[William Shakespeare]]'i [[Romeo ja Julia|sama­nimelise tragöödia]] (1594–1595) järgi; "[[Faust (Gounod)|Fausti]]" järel helilooja populaarsuselt teine ooper. Helitöö tähelepanuväärsed numbrid on peategelaste duetid ja Julia valsilaul "Je veux vivre". == Saamislugu == Prantsuse lavastaja ja impressaario [[Léon Carvalho]] oli vaimustuses Gounod' "Fausti" edust, mida oli tema teatris esitatud alates 1859. aastast ligi 300 korda. Ta tellis 1865. aasta alguses heliloojalt uue ooperi, pakkudes välja idee käsitleda Romeo ja Julia armastuslugu ja ka libretisti. Libreto valmis kiiresti ning helilooja alustas komponeerimist 1865. aasta aprillis. Mõne kuuga oli suurem osa ooperi muusikast paberil. Kuid partituur sai täielikult orkestreeritud alles 1866. aasta juuliks, kuna proovide käigus otsustati vahetada räägitud kõnedialoogid retsitatiividega. Sealt edasi oli ka raskusi peaosaliste valimisega. Iga kord, kui uus Julia või Roméo oli valitud, kohendas Gounod numbreid vastavalt nende häälele. Teater eriti ka ei kiirustanud, sest kavas oli tulla uue ooperiga välja [[1867. aasta Pariisi maailmanäitus|1867. aasta Pariisi maailmanäituse]] ajal. == Esiettekanne == Esietendus toimus 27. aprillil 1867 Pariisi [[Théâtre Lyrique]]'is, osades olid: Pierre Jules Michot (Roméo), Marie Caroline Carvalho (Juliette), Auguste Armand Barré (Mercutio), Josephine Daram (Stéphano), Jules Puget (Tybalt), Eugène Louis Troy (Capulet), Louis Émile Wartel (Vérone). Dirigeeris Louis Deloffre. Lavastus oli väga edukas ja läks mitmel õhtul täismajale. Publiku hulgas oli mitmeid maailmanäitust külastanud kõrgeid külalisi nagu Vene tsaar [[Aleksandr II]], Jaapani imperaator [[Matsuhito]], Preisimaa kuningas [[William I]] ja peaminister [[Otto von Bismarck]], Austria imperaator [[Franz Josef I]], Ottomani impeeriumi sultan [[Abdülaziz]] ja Egiptuse khediiv [[Ismail]]. Mainekas Pariisi teater [[Opéra-Comique]] võttis teose oma repertuaari 20. jaanuaril 1873, kus see püsis mängukavas 14 aastat ning esitati 391 korda. [[Pariisi Rahvusooper|Opéra de Paris]] tõi "Romeo ja Julia" lavale 28. novembril 1888. Peaosades särasid [[Adelina Patti]] ja Jean de Reszke. Sellest ajast alates kuulus see helitöö terve sajandi nimetatud teatri püsirepertuaari. Ooper levis kiiresti ka teiste riikide lavadele. Londoni [[Covent Garden]]is oli esietendus juba 1867. aasta juulis, kaks ja pool kuud pärast Pariisis välja tulekut. New Yorgi muusikaakadeemia saalis toimus esietendus 15. novembril 1867. 1912. aastal salvestati ooper esimest korda tervikuna heliplaadile, peaosades Agustarello Affre (Roméo) ja Yvonne Gall (Juliette). 20. sajandil on teost sageli esitatud, kuid see ei kuulu mainekate ooperiteatrite püsirepertuaari. Eestis on "Romeo ja Julia" lavale toodud Estonias 1928., 1938. ja 2013. (kontsertettekanne) ja 2019. aastal. == Osad == * Julia (koloratuursopran), Capuletide tütar * Roméo (tenor), Montecchide poeg * isa Laurent (bass), frantsiskaani munk * Mercutio (bariton), Roméo sõber * Stéphano (sopran), Roméo paaž * Capulet (bass), krahv * Grégorio (baritone), Capuletide teener * Tybalt (tenor), leedi Capuleti vennapoeg * Gertrude (metsosopran), Julia amm * Pâris (bariton), noor krahv * Benvolio (tenor). Montecchi vennapoeg * Hertsog (bass) * isa Jean (bass) == Ooperi sisu == Ooperi faabula järgib täpselt kuulsa inglase tragöödia sisu. Tegevus toimub 15. sajandil Veronas Capuletide aias, Capuletide lossis, tänaval lossi lähedal, isa Laurenti mungakongis, Julia toas ja Capuletide hauakambris. '''I vaatus.''' Capuletide lossis tähistatakse Julia sünnipäeva balliga. Kaks suguvõsa, Capuletid ja Montecchid, on viha­vaenlased. Tybalt räägib Pârisega Julia ilust. Neiu saabub koos isaga ballile. Roméo ja Mercutio tulevad maskeerituna Capu­lettide lossi seiklema. Julia laulab oma valsilaulu. Roméo ja Julia kohtuvad esimest korda ja armuvad. Tybalt kahtlustab, et maskeeritud Roméo on tema vihavaenlane. Kuigi Tybalt soovib kohest verist kättemaksu, ei soovi krahv Capulet sünnipäevapidu katkestada. '''II vaatus.''' Roméo paaž Stephano aitab öösel oma isandal Julia aeda pääseda. Noored armastajad kohtuvad, see on kuulus palkonistseen, mille käigus otsustatakse abielluda. '''III vaatus.''' Noorte abielu lubab registreerida frantsiskaani munk Laurent. Roméo ja Julia lähevad koos amm Gertrudega munga kongi, kus noored pannakse paari. Laurent loodab, et nüüd on võimalik Capulete ja Montecchisid lepitada. Kuid Roméo paaž Stéphano õhutab oma lauluga Tybalti ja Mercutio vihasele kahe­võitlusele. Mõlema pere mehed ilmuvad tänavale. Tybalti ja Mercutio vahel käib vihane kahevõitlus, mida Roméo tahab lahutada. Tüli paisub ja lõpeb Mercutio surmaga. Roméo soovib maksta kätte oma kaaslase surmajale ning tapab Tybalti. Hertsog karistab Roméod ja saadab ta maapakku. '''IV vaatus.''' Roméo läheb enne pagulusse siirdumist öösel Juliaga kohtuma. Julia isa tuletab tütrele meelde, et Tybalt oli enne surma avaldanud soovi, et Julia abielluks krahv Pârisega. Valmistutakse kihluseks. Julia on meele­heitel. Julia amm Gertrude annab neiule nõu, et ta võiks võtta rohtu, mis paneb ta magama, kuid see uni näeb välja, nagu ta oleks surnud. Isa Laurent annab pudeli mürki, mis peab viima neiu ööpäevaks varjusurma. Munk lubab asjast kõnelda ka Roméole. '''V vaatus.''' Julia paigutatakse Capuletide haua­kamb­risse. Teade Julia surmast on jõudnud maa­paos oleva Roméoni. Ta tuleb salaja hauakamb­risse, et surmas oma kauni naisega ühineda. Roméo võtab mürki, kuid Julia ärkab, enne kui see mõjub. Noored tahavad põgeneda, aga mürk mõjub ja Roméo sureb. Ahastav Julia haarab Roméo pistoda ja tapab enda. Vihased Capuletid ja Montecchid asuvad võitlusse, kuid isa Laurent lahutab nad. == Peamised muusikanumbrid == * Koor "Vérone vit jadis deux familles rivales" * Ansambel kooriga "L’heure s’envole" * Ansambel "Hélas: moi, le haïr" * Juliette’i ariett (valsilaul) "Ah! Je veux vivre dans le rêve" * Stéphano aaria "Que fais-tu, blanche tourterelle" * Juliette’i aaria "Dieu! Quel frisson court dans mes veines!" * Roméo ja Juliette’i madrigaliduett "Ange adorable" * Roméo kavatiin "L’amour, l’amour!" * Stéphano aaria "Depuis hier je cherche en vain mon maître!" * Duellistseen "Que le diable" * Roméo aaria "O ma femme!" == Seotud teosed == Samal teemal on ooperi kirjutanud [[Vincenzo Bellini]] ("I Capuleti e i Montecchi", 1830), Heinrich Sutermeister ("Romeo und Julia", 1940), [[Frederick Delius]] ("A Village Romeo and Juliet"; esietendus saksakeelsena pealkirjaga "Romeo und Julia auf dem Dorfe", 1907) ja [[Georg Benda]] ("Romeo und Julie", 1776). == Allikad == * [[Tiit Made]]. Ooperimaailm II köide, Tallinn, 2012 * Steven Huebner. ''The Operas of Charles Gounod.'' Oxford, 1992 * ''The New Grove Dictionary of Opera'', vol III, London, 2004 [[Kategooria:Ooperid]] ro74b1vymeh129ob2etm6yaidilu262 Salwa Eid Naser 0 567896 7124581 6982410 2026-04-05T08:15:23Z Kuriuss 38125 7124581 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Sportlane | nimi = Salwa Eid Naser | pilt = Salwa Eid Naser 2017.jpg | pildisuurus = 230px | pildiallkiri = Salwa Eid Naser 2017. aastal | riik = {{Riigi ikoon|Nigeeria}} [[Nigeeria]] <br>{{Riigi ikoon|Bahrein}} [[Bahrein]] | sünniaeg = {{süv|1998|5|23}} | sünnikoht = [[Anambra]], [[Nigeeria]] | surmaaeg = | surmakoht = | pikkus = 168 | kaal = 54 | spordiklubi= | treener = Yanko Bratanov | märkus_silt = | märkus = | medalid = {{Olümpia1}} {{Hõbemedal|[[2024. aasta suveolümpiamängud|2024 Pariis]]|[[Kergejõustik 2024. aasta suveolümpiamängudel#400 m jooks 2|400 m jooks]]}} {{MedalVõistlus|[[Kergejõustiku maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}} {{Kuldmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 m 2|400 m]]}} {{Hõbemedal|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017 London]]|[[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit 2|400 m]]}} {{Pronksmedal|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019 Doha]]|[[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#4x400 meetri segateatejooks|4x400 meetri segateatejooks]]}} {{Pronksmedal|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2025 Tokyo]]|[[2025. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused#400 meetrit 2|400 m]]}} }} '''Salwa Eid Naser''' (sünninimi Ebelechukwu Agbapuonwu; sündinud [[23. mai]]l [[1998]]) on [[Nigeeria]]s sündinud [[Bahrein]]i [[kergejõustik]]lane, kes on spetsialiseerunud 400 meetri jooksule. Ta on [[2019. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2019. aasta maailmameister]] isikliku rekordiga 48,14 ja esimene Aasia naine, kes on tulnud maailmameistriks. Ta on 2015. aasta kergejõustiku noorte maailmameistrivõistluste ja 2015. aasta sõjaväelaste maailmameistrivõistluste kuldmedalist ning [[2017. aasta kergejõustiku maailmameistrivõistlused|2017. aasta maailmameistrivõistlustel]] hõbemedalist. Ta on Indoneesias Jakartas peetud 2018. aasta [[Aasia mängud]]e kuldmedalist mängude rekordiga 50,09. Ebelechukwu Agbapuonwu sündis Nigeerias [[Anambra osariik|Anambra osariigis]]. Ta alustas jooksutreeninguid 11-aastaselt ja keskendus 400 m distantsile. Ta oli 2013. aasta koolide meister [[Port Harcourt]]is. 2014. aastal vahetas ta truuduse Bahreini vastu, pöördus islami usku ja muutis oma nime. Algselt juhendas teda Nigeerias John George Obeya. Küsimusele oma uuele riigile ülemineku kohta väljendas ta, et on kolimisega rahul ja ei soovi oma suhetest Nigeeria Kergejõustiku Föderatsiooniga pikeneda, öeldes: "Mul pole AFN-ile midagi öelda". Bahreinis [[Ar-Rifā‘|Riffas]] asuv Naser saavutas oma esimese edu 2014. aasta Araabia juunioride kergejõustiku meistrivõistlustel, kus ta sai kuldmedali nii 200 kui ka 400 meetri jooksus. Pärast seda saavutust hakkas ta sporti tõsisemalt võtma ning tegi 2014. aasta noorte olümpiamängude Aasia katsetel 400 m jooksus uueks ajaks 54,50 sekundit. Ta parandas pidevalt noorte olümpiamängudel veelgi oma aega, joostes esimeses voorus 53,95 sekundit. Finaalis võitis ta hõbemedali Austraalia sportlase Jessica Thorntoni järel uue isikliku rekordiga 52,74 sekundit. Naser alustas koostööd Bulgaaria endise sportlase Yanko Bratanoviga, kes juhendas ka kaasmaalast [[Kemi Adekoja]]t. Bulgaarias püstitas ta 2015. aasta alguses juunioride riiklikud rekordid 100 meetri jooksus 11,70 sekundit ja 200 meetri jooksus 23,03 sekundit. Ta kinnitas end 2015. aasta Aasia noorte kergejõustiku meistrivõistlustel kuldmedaliga mandri parimaks jooksjaks oma vanuserühmas. Seejärel jooksis ta end 2015. aasta maailma noorte võistlusel maailma parimate hulka. Finaalis edestas ta soosikuks peetud ameeriklast Lynna Irbyt ning saavutas kuldmedali elu parima tulemusega – 51,50 sekundit. [[Hidžaab]]iga joostes jõudis ta finaali päev pärast [[ramadaan]]i, mis võimaldas tal pärast võistlust normaalselt süüa. Selle võiduga oli ta pärast maailmameister [[Maryam Yusuf Jamal]]it teine Bahreini naine, kes on maailmameistriks tulnud. Tema taktikalist jooksu kiitis [[kümnevõistlus]]e [[kergejõustiku maailmarekordid|maailmarekordi]] omanik [[Ashton Eaton]], kes kutsus teda tasustatud reisile, et treenida temaga kolm päeva. Naser tuli esimest korda täiskasvanute maailmameistriks 2015. aasta oktoobris toimunud sõjaväe maailmamängudel. Võisteldes 2012. aasta olümpialaste Bianca Răzori ja Nataliya Pyhyda vastu, võitis ta 400 m jooksu isikliku rekordiga 51,39 sekundit ja oli täiskasvanute arvestuses selle võistluse läbi aegade noorim võitja. ==Välislingid== *{{IAAF}} * {{Olympedia}} {{Maailmameistrid naiste 400 m jooksus}} {{JÄRJESTA:Eid Naser, Salwa}} [[Kategooria:Katari kergejõustiklased]] [[Kategooria:Jooksjad]] [[Kategooria:Sündinud 1998]] fmrb087h6p8ff8all3p5rmurit8g2as Christina Koch 0 576255 7124435 6977086 2026-04-04T19:27:23Z Kuuskinen 33651 7124435 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Christina Koch | pilt = Christina Koch official portrait in an EMU.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Christina Hammock Koch | sünniaeg = | sünnikoht = [[Grand Rapids]], [[Michigan]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[North Carolina State University]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | allkiri = | a1 = Kosmoselaeva pardal | a2 = 328 päeva 13 tundi 58 minutit | b1 = Avakosmoses | b2 = 6 korda | c1 = [[Extravehicular activity (EVA)|EVA]] | c2 = 42 tundi 15 minutit | moodul = }} '''Christina Hammock Koch''' (sündinud [[29. jaanuar]]il [[1979]] [[Grand Rapids]]is [[Michigan]]is) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] insener ja [[NASA]] [[astronaut]]. Enne astronaudiks saamist teenis ta jaamaülemana [[Riiklik Ookeani- ja Atmosfäärinähtuste Administratsioon|NOAA]] [[Ameerika Samoa]] jaamas.<ref name="samoa" /> Ta õppis [[North Carolina State University]]. Seal pälvis ta [[bakalaureusekraad]]i [[elektrotehnika]] ja [[füüsika]] erialal ning [[magistrikraad]]i elektrotehnika erialal. 2020. aasta detsembris andis North Carolina State University talle [[audoktor]]i nimetuse. Koch startis [[kosmoselaev]]a [[Sojuz (kosmoselaev)|Sojuz]] [[Soyuz MS-12|MS-12]] pardal [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisse kosmosejaama]] [[14. märts]]il [[2019]]; 2020. aasta jaanuaris viibis ta koos kolme ülejäänud naisastronaudiga avakosmoses<ref name="4kesi" />; maandus [[6. veebruar]]il [[2020]] [[Kasahstan]]is pärast 328 päeva kestnud kosmoselendu.<ref name="ajarekord" /><ref name="BBC" /> See on pikim katkematu ajavahemik, mille naine [[kosmos]]es on veetnud. Senine rekord oli [[Peggy Whitson]]i 289 päeva. Rekordi ületas Koch [[28. detsember|28. detsembril]] 2019. Kochi lendu kasutati selleks, et uurida pikaajalise kosmoselennu füüsilisi, bioloogilisi ja vaimseid mõjusid naisele. Stardi ajal ei teadnud Koch veel, et ta nii kauaks kosmosesse jäetakse. Alles [[17. aprill]]il 2019 võttis NASA sellise missioonimuudatuse vastu. Esimest korda kosmoses olevate inimeste missioonipikendused on väga haruldased. 2019. aasta novembris [[Rahvusvaheline kosmosejaam|rahvusvaheline kosmosejaama]] pardal olles sai temast esimene kosmosest [[Vikipeedia]]sse panustanud inimene.<ref name="KosmosViki" /> Aprillis 2023 teatas NASA, et Koch on valitud [[Artemise programm]]i missiooni [[Artemis 2]] missiooni spetsialistiks.<ref name="Artemis 2" /> Artemis 2 on esimene [[Kuu]] orbiidile suunduv mehitatud missioon pärast [[1972]]. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]] ning missioon startis 1. aprillil [[2026]]. Missiooniga sai Kochist esimene naine kes on [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasest orbiidist]] kaugemale reisinud ja esimene naine kes on käinud Kuu juures. 2020. aastal valis ajakiri [[Time]] Kochi aasta saja kõige mõjukama inimese sekka.<ref name="qw4xR" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="KosmosViki">{{Netiviide |pealkiri=First edit made to Wikipedia from outer space |url=https://discuss-space.wmflabs.org/t/first-edit-made-to-wikipedia-from-outer-space/2254 |vaadatud=2020-07-09 |arhiivimisaeg=2020-07-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20200713144530/https://discuss-space.wmflabs.org/t/first-edit-made-to-wikipedia-from-outer-space/2254 |url-olek=ei tööta}}</ref> <ref name="4kesi">2019. aasta seisuga suurim arv korraga avakosmoses viibinud naisastronaute.</ref> <ref name="ajarekord">2020. aasta veebruari seisuga pikim naisastronaudi järjest kosmoses viibitud aeg.</ref> <ref name="samoa">{{cite news |title=NASA announces eight new astronauts, half are women |url=http://phys.org/news/2013-06-nasa-astronauts-women.html |trans-title=NASA tegi teatavaks kaheksa uut astronauti, kellest pooled on naised |newspaper=Phys.org |date=17. juuni 2013|access-date=21.10.2019}}</ref> <ref name="BBC">{{Cite news |url=https://www.bbc.com/news/science-environment-51387464 |title=New female space record for Nasa astronaut |last=Rincon |first=Paul |date=6.02.2020 |work=BBC News |access-date=6.02.2020 |language=en}}</ref> <ref name="Artemis 2">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="qw4xR">[https://web.archive.org/web/20250328050202/https://time.com/collection/100-most-influential-people-2020/5888216/all-women-spacewalk-christina-koch-jessica-meir/ "Astronauts Christina Koch and Jessica Meir"]. time.com. 22.9.2020. Vaadatud 12.6.2022</ref> }} {{JÄRJESTA:Koch, Christina}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]] [[Kategooria:Sündinud 1979]] ht4s3ef0ys33072cebjyo4yolf6qonm Galina Grossmann 0 578036 7124552 7095323 2026-04-05T06:59:10Z Galina Grossmann 151861 Märkisin akadeemilise kraadi 7124552 wikitext text/x-wiki {{toimeta}} {{viita}} [[Fail:Galina Grossmann.jpg|alt=Teadlane, bioloogia, ökoloogia, suletud ökosüsteemid, mikrobioloogia. Foto oktoober 2020|pisi|Teadlane, bioloogia, biokeemia, füsioloogia, mikrobioloogia, ökoloogia, suletud ökosüsteemid. Foto oktoober 2020]] '''Galina Nikolajevna Grossmann''' PhD (Doctor of Philosophy in Biology, Filosoofiadoktor) (G.N. Fištein, neiupõlvenimed G.N. Grossmann, G.N.Härg, sündinud [[1. mai]]l 1952) on [[Eesti]] [[teadlane]], [[bioloog]]. Tema teaduslikud huvid on bioloogia, [[biokeemia]], inimese füsioloogia, [[mikrobioloogia]], [[ökoloogia]], suletud ökosüsteemid. Ta on töötanud [[Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eksperimentaalbioloogia Instituudis]], kus uuris suletud mikroökosüsteeme ja kaitses sel teemal väitekirja Tartu Ülikoolis. ==Teaduslik tegevus== Aastail 1974–1982 töötas suletud ökosüsteemide modelleerimise ja konstrueerimise laboratooriumis Biofüüsika instituudis ([[:ru:Институт_физики_имени_Л._В._Киренского_СО_РАН|Институт Физики СО РАН]], hiljem [[:ru:Институт_биофизики_СО_РАН|Институт Биофизики СО РАН]]). Aastail 1982–1994 uuris suletud ökosüsteeme [[Eksperimentaalbioloogia Instituut|Eksperimentaalbioloogia Instituudi]] mikrobioloogia osakonnas. Aastast 1994 tegutseb Tallinnas inimese bioloogia ja ökoloogia Grossmanni keskuses.<ref>[https://galinagrossmann.planet.ee/index.html GK keskus]</ref> ==Teoseid== *Фиштейн, Г. Н. 1981. ''Видовая структура замкнутых микроэкосистем''. М.: ВИНИТИ, № 374-81, деп. 29 янв., 20 lk. *Фиштейн, Г. Н. 1983. ''Экспериментальные замкнутые экосистемы на основе одноклеточных организмов''. Дис. канд. биол. наук. Тарту, 194 lk. *Фиштейн, Г. Н; Ковров, Б. Г.; Губанов, В. Г.; Абросов Н. С. 1983. Моделирование экосистем на основе одноклеточных организмов. В кн.: ''Человек и биосфера''. М: МГУ, вып. 8, lk. 186–223. *Фиштейн, Г. Н; Ковров, Б. Г. 1985. Микроэкосистемы и опыт их использования для изучения жизни простейших в сообществе микроскопических организмов. ''ЖОБ'' 46(3): 336–344. *Grossmann, G. N. 1990. Functioning of microbial communities in closed micro ecosystems. ''Biology Bulletin of the Academy of Sciences of the USSR'' 17(2): 184–190. ===Publikatsioonid teadusajakirjades ja konverentside materjalides=== *1975. Академия Наук СССР. Сборник статей. Биология микроорганизмов и их использование в народном хозяйстве Выпуск 2. Влияние фитонцидов некоторых компонентов хвойного фитоценоза на энтомопатогенные грибы родов Beauveria и Paecilomyces , Г.Н. Хярг (Г.Н. Гроссманн) с соавторами *1976. Czech Republic. Continuous Cultivation of Microorganisms 7-th international symposium Prague Experimental closed microecosystems containing unicellular organisms, Б.Г. Ковров, Г.Н. Фиштейн *1976. Академия наук Украинской ССР. Материалы 9го Всесоюзного рабочего совещания по вопросу круговорота веществ в замкнутой системе на основе жизнедеятельности низших организмов Экспериментальные модели замкнутых экосистем из одноклеточных организмов, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1978. Академия Наук СССР Научный совет АН СССР по проблеме биогеоценологии и охраны природы Украина. Днепропетровский Государственный Университет Структурно-функциональные особенности естественных и искусственных биогеоценозов. Материалы научной конференции. Функциональные особенности некоторых искусственных микроэкосистем, отличающихся структурой биоценоза, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1978. Tallinn, Eesti Teaduste Akadeemia. Эстония. Академия наук Эстонской ССР Органическое вещество и биогенные элементы во внутренних водах. Сборник статей. Моделирование процесса самоочищения при массовом развитии водорослей в водной экосистеме, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1980. Академия Наук СССР Известия Сибирского Отделения АН СССР. Журнал. Серия биологических наук. Выпуск 1. Распределение биомассы в синтетических замкнутых микробиоценозах в зависимости от видовой структуры, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1981. Академия Наук СССР Сборник статей. Проблемы биосферы. Выпуск 2. Теоретико-экспериментальный анализ развития замкнутых микроэкосистем в зависимости от обеспеченности веществом и энергией, Б.Г. Ковров, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1981. Академия Наук СССР. Рукопись деп. в ВИНИТИ 29.01.1981. Видовая структура замкнутых микроэкосистем, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1981. Академия Наук СССР Журнал ЭКОЛОГИЯ, N5 сентябрь-октябрь. Роль отдельных видов гетеротрофных микроорганизмов в замкнутой микроэкосистеме, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1983. Академия Наук СССР. Человек и биосфера, Москва Сборник статей. Моделирование экосистем на основе одноклеточных организмов, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1983. Академия Наук СССР. Биофизические методы исследования экосистем. Сборник статей. Замкнутые микроэкосистемы - новый тест - объект для биофизических и экологических исследований, Б.Г. Ковров, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1983. Журнал, Известия Сибирского отделения Академии Наук СССР, серия биологических наук, N5, выпуск 1. Теоретико-экспериментальный анализ круговорота вещества в замкнутой микроэкосистеме. Пример экспериментальной замкнутой экосистемы одноклеточных, лимитированной углеродом или азотом, Губанов В. Г. ja kaasautorid *1983. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук ЭССР. Биология N32. Об организации сообществ свободноживущих микроскопических организмов в природе и возможности ее изучения, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1983. Moscow. Proceed. Of S. D. Of Ac. Of the USSR Theoretical and Experimental analysis of substances turnover in closed microsystem, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1984. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук ЭССР. Биология N33. Структура сообщества микроскопических организмов в замкнутых микроэкосистемах, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1984. Академия Наук Украинской ССР. Микробиологический журнал. N6, том 46, Экспериментальная модель сообщества микроскопических организмов, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1985. Академия Наук СССР. Журнал, МИКРОБИОЛОГИЯ. Том 54. Выпуск 4. Об изменчивости физиологических признаков микроорганизмов Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) *1985. Академия Наук СССР. Журнал общей биологии N3, том 46, Микроэкосистемы и опыт их использования для изучения жизни простейших, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1985. Eesti Teaduste Akadeemia. Eesti 3. Okoloogia konverents 11-13.04.1985, Tartu Matsalu lahe vesikonna seisundid kujundava, Г.Н. Фиштейн (Г.Н. Гроссманн) ja kaasautorid *1986. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук ЭССР. Биология N35, Экологическая роль микроорганизмов, Г.Н. Гроссманн *1987. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук ЭССР. Биология N36, Расчет водообмена в Матсалуском заливе и его роль в балансе биогенных веществ, Г.Н. Гроссманн ja kaasautorid *1988. Академия Наук Молдавской ССР. Микроорганизмы в сельском хозяйстве. Республиканская конференция, 29-30 июня, Сукцессия сообщества микроорганизмов в лабораторной микроэкосистеме, Г.Н. Гроссманн *1988. Tallinn. Eesti Teaduste Akadeemia. Eksperimentaalbioloogia Instituut. Институт Экспериментальной Биологии АН ЭССР. Биодинамика почв. 3-й Всесоюзный симпозиум 25-27 октября 1988 г..Сборник статей. Способность микроорганизмов из аксенных микроэкосистем к росту на различных субстратах, Г.Н. Гроссманн *1988. Академия Наук Украинской ССР. Микробиологический журнал N3, том 50, Воспроизводимость замкнутых экспериментальных микроэкосистем, составленных из микроорганизмов, Г.Н. Гроссманн *1989. Всесоюзная школа СССР. Институт Зоологии и Паразитологии АН Литовской ССР. Деструкция органического вещества в почве. Сборник статей. Моделирование условий образования токсинов при микробной деструкции органических веществ, Г.Н. Гроссманн *1990. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук Эстонии. Биология N39 Эффект от удобрения микроэкосистемы почвенных микроорганизмов минеральными элементами, Г.Н. Гроссманн *1990. Государственный комитет СССР по охране природы. Всесоюзный научно-исследовательский институт охраны природы и заповедного дела Госкомприроды СССР. Академия Наук СССР Академия Медицинских Наук СССР. Всесоюзная Академия Сельскохозяйственных наук. Государственный комитет СССР по народному образованию. Государственный комитет СССР по народному хозяйству. Экологические проблемы охраны живой природы. Тезисы Всесоюзной конференции, 3 часть. Определение лимитирующих факторов в естественных водоемах с использованием замкнутых самоподдерживающихся микроэкосистем, как нового теста для экологического мониторинга, Г.Н. Гроссманн *1990. Академия Наук Украинской ССР. Микробиологический журнал, N3, том 52, Регулирующая роль периодического освещения в функционировании сообщества в замкнутой микроэкосистеме, Г.Н. Гроссманн *1990. Журнал, ИЗВЕСТИЯ Академии Наук СССР, серия биологическая, N6, Функционирование микробных сообществ в условиях замкнутых микроэкосистем, Г.Н. Гроссманн *1992. Академия Наук Украины. Журнал, Физиология и биохимия культурных растений, том 24, N4, Культивирование растений в закрытом микроагроценозе, Г.Н. Гроссманн *1994. Министерство Образования СССР. Научно-методический журнал "Биология в школе", №6 Об автономных закрытых микроэкосистемах, Г.Н. Гроссманн *1999. ''[[Hippokrates (ajakiri)|Hippokrates]]'' nr. 11, 1999, Tallinn. О доступном для врачей методе лечения алкогольной зависимости, Г.Н. Гроссманн ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Grossmann, Galina}} [[Kategooria:Eesti bioloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] 67ldocmvwwgvqb906na8d5dpua86orw The Mandalorian 0 578838 7124591 6970911 2026-04-05T08:31:52Z Kuriuss 38125 7124591 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{seriaal | nimi = The Mandalorian | originaalnimi = | pilt = The_Mandalorian.svg | pildiallkiri = | žanr = ulme, seiklus | autor = [[Jon Favreau]] | põhineb = [[George Lucas]]e<br />"[[Star Wars]]" | stsenarist = [[Jon Favreau]]<br />[[Dave Filoni]]<br />[[Rick Famuyiwa]]<br />[[Christopher Yost]] | lavastaja = [[Dave Filoni]]<br />[[Rick Famuyiwa]]<br />[[Deborah Chow]]<br />[[Bryce Dallas Howard]]<br />[[Taika Waititi]] | peaosades = [[Pedro Pascal]] | üldhelilooja = [[Ludwig Göransson]] | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 3 | jagusid = 24 | võttekoht = | kestus = 31–46 minutit | levitaja = [[Disney Media Distribution]] | tootja = [[Lucasfilm]] | kanal = {{Riigi ikoon|USA}} [[Disney+]] | pildiformaat = | heliformaat = | esmalinastus = [[12. november]] [[2019]] | originaal = | koduleht = https://disneyplusoriginals.disney.com/show/the-mandalorian | imdb_id = 8111088 | filmiveebi_id = 1089 | kirjanik = [[Jon Favreau]] }} '''"The Mandalorian"''' (ka "Star Wars: The Mandalorian") on 2019. aasta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ulmetelesari, mille idee autor, stsenarist ja produtsent on [[Jon Favreau]]. Seriaal avaldati [[Disney+]] [[Voogedastus|voogedastusteenuses]] [[12. november|12. novembril]] [[2019]]. Tegevus toimub [[George Lucas|George Lucase]] loodud "[[Star Wars]]i" universumis viis aastat pärast "[[Jedi tagasitulek]]ut" ja räägib Mandalore'i pearahakütist.<ref>{{Netiviide|autor=Megan McCluskey|url=https://time.com/5717734/mandalorian-star-wars-timeline/|pealkiri=How The Mandalorian Fits Into the Larger Star Wars Timeline|väljaanne=[[Time]]|aeg=18. november 2019|vaadatud=22.03.2020|arhiivimisaeg=24.11.2019|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20191124055630/https://time.com/5717734/mandalorian-star-wars-timeline/|url-olek=ei tööta}}</ref> Sarja teine hooaeg avaldati 2020. aasta sügisel.<ref>{{Netiviide|autor=Sarah Whitten|url=https://www.cnbc.com/2019/12/27/star-wars-series-the-mandalorian-season-2-coming-fall-2020-jon-favreau-says.html|pealkiri=‘The Mandalorian,’ Season 2 is coming in fall 2020, showrunner Jon Favreau says|väljaanne=CNBC|aeg=27. detsember 2019|vaadatud=22.03.2020}}</ref> == Osad == {| class="wikitable" |+ !Hooaeg !Jagusid !Esimene jagu !Viimane jagu |- |The Mandalorian (esimene hooaeg)|Esimene hooaeg |8 |12. november 2019 |27. detsember 2019 |- |The Mandadalorian (teine hooaeg)|Teine hooaeg |8 |30. oktoober 2020 |18. detsember 2020 |} === Esimene hooaeg === {| class="wikitable" |+ !Jao pealkiri !Esmaeeter |- |<nowiki>''</nowiki>1. peatükk: Mandaloorlane<nowiki>''</nowiki> |12. november 2019 |- |"2. peatükk: Laps" |15. november 2019 |- |"3. peatükk: Üleastumine" |22. november 2019 |- |"4. peatükk: Pühakoda" |29. november 2019 |- |"5. peatükk: Püssimees" |6. detsember 2019 |- |"6. peatükk: Vang" |13. detsember 2019 |- |"7. peatükk: Kontrollimine" |18. detsember 2019 |- |"8. peatükk: Lunastus" |27. detsember 2019 |} === Teine hooaeg === {| class="wikitable" |+ !Jao pealkiri !Esmaeeter |- |"9. peatükk: Marshal" |30. oktoober 2020 |- |"10. peatükk: Reisija" |6. november 2020 |- |"11. peatükk: Pärijaanna" |13. november 2020 |- |"12. peatükk: Piiramine" |20. november 2020 |- |"13. peatükk: Jedi" |27. november 2020 |- |"14. peatükk: Tragöödia" |4. detsember 2020 |- |"15. peatükk: Uskuja" |11. detsember 2020 |- |"16. peatükk: Päästmine"<ref>[https://www.starwars.com/series/the-mandalorian/chapter-16-guide Sarjad."16.peatükk: Päästmine"]. ''Star Warsi'' veebisait. Vaadatud 27.12.2020</ref> |18. detsember 2020 |} == Tegelasi == {| class="wikitable" |+ !Tegelaskuju !Osatäitja !Ilmumised |- |[[Mandaloorlane (The Mandalorian)|Mandaloorlane]] |[[Pedro Pascal]] |Kõik osad |- |[[Grogu]] |Mitmed (hääl [[David Acord]]ilt) |Kõik osad |- |Greef Karga |[[Carl Weathers]] |''Recurring'' |- |Kuiil |[[Nick Nolte]] (hääl) |''Recurring'' |- |Cara Dune |[[Gina Carano]] |''Recurring'' |} == Viited == <references /> [[Kategooria:Star Wars]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide telesarjad]] [[Kategooria:Disney+ telesaated]] no81bbe8tlgcie9rfotqvhrand7t5if Vene jahispanjel 0 585936 7124346 7124130 2026-04-04T16:36:03Z ~2026-20737-97 226437 Muudetud teksti ja lisatud viiteid. 7124346 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Koeratoug |eesti_nimi = Vene jahispanjel |kujutis_nimi = Rosyjski_spaniel_myśliwski_MB_01.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 8 |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_ru = https://info.rkf.online/cat/21/art/214/russkii-okhotnichii-spaniel-poroda-priznana-rkf |url_standard_et = |erisus = |tyyp = jahispanjel |tookatsed = ja |kasutus = linnujahikoer |asukohamaa = {{PisiLipp|Venemaa}} |orig_nimi = Русский охотничий спаниель |korgus = 40–45 cm (isane)<br />38–43 cm (emane) |kaal = |karvkate = mitmekesine |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata }} '''Vene jahispanjel''' (inglise keeles ''Russian Spaniel'') on Nõukogude Liidus välja kujundatud keskmise suurusega [[Jahikoer|jahikoeratõug]], mille esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal. Tõug aretati erinevate spanjelitõugude ristamise teel, et saada kohalikele jahitingimustele sobiv vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Russian Hunting Spaniel (RUSSKIY OKHOTNICHIY SPANIEL) |url=https://help.rkf.online/ru/knowledge_base/download/214/file/3542704a99437165278c510e0536d11d37068052 |vaadatud=04.04.2026 |väljaanne=Russian Kynological Federation (RKF)}}</ref> Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt veelindude ja põllulindude jahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tänapäeval peab tõustandardit Venemaa Künoloogiline Föderatsioon (RKF), kuid Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) ei ole seda tõugu tunnustanud.<ref name=":2" /> == Ajalugu == Vene jahispanjeli kujunemine algas 19. sajandi lõpus, kui Venemaale hakati importima erinevaid Euroopa spanjelitõuge, eelkõige inglise kokkerspanjeleid. Imporditud koeri kasutati jahil ning nende põhjal hakati kujundama kohalikele tingimustele paremini sobivat spanjelitüüpi.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian Spaniel – History of the breed |url=https://www.russianspanielclub.org/history.cfm?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=04.04.2026}}</ref> 20. sajandi esimesel poolel muutus spanjelite aretus Venemaal järjest süsteemsemaks ning hakati pöörama rohkem tähelepanu koerte tööomadustele. Aretuse eesmärgiks oli luua vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer, kes sobiks Venemaa kliima ja maastiku tingimustesse.<ref name=":3" /> Teine maailmasõda mõjutas tõu arengut oluliselt ning paljud aretuskoerad hävisid. Pärast sõda alustati tõu taastamist säilinud koerte põhjal ning aretust jätkati nii Moskvas kui ka Leningradis.<ref name=":3" /> Vene jahispanjeli esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal.<ref name=":2" /> Hiljem on standardit täiendatud, kuid tõu põhijooned on jäänud samaks. 20. sajandi teisel poolel kujunes vene jahispanjelist Venemaal levinud jahikoeratõug, keda kasutatakse peamiselt linnujahil. == Välimus == Vene jahispanjel on keskmist kasvu, mõõdukalt pikliku kehaehitusega pikakarvaline jahikoer. Turjakõrgus on isastel 40–45 cm ja emastel 38–43 cm.<ref name=":2" /> Pea on mõõdukalt pikk ja proportsionaalne kehaehitusega. Silmad on ovaalsed ning pruunid või tumepruunid; pruuni karvkattega koertel võivad silmad olla ka heledamad. Kõrvad on rippuvad, pehmed ja ümarate otstega ning ulatuvad ettepoole tõmmates ninani.<ref name=":2" /> Kehaehitus on tugev ja kompaktne, võimaldades koeral töötada erinevates jahitingimustes. Esijäsemete pikkus küünarnukini moodustab ligikaudu poole turjakõrgusest. Liikumine on tavaliselt allüür või kerge galopp.<ref name=":2" /> Karvkate on pikk, pehme ja liibuv, olles sirge või kergelt laineline. Peas ja jäsemete esikülgedel on karv lühem, samas kui kõrvadel, rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ja saba alumisel osal on karv pikem ja moodustab narmad.<ref name=":2" /> Saba on pikk ja kaetud tiheda karvaga. Traditsiooniliselt on saba mõnes riigis kupeeritud, kuid see sõltub kohalikest õigusaktidest.<ref name=":2" /> Vene jahispanjel sarnaneb kehaehituselt inglise kokkerspanjeli tööliiniga, kuid on üldjuhul pikema kehaga ning aretatud eelkõige tööomadusi silmas pidades.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Värvus == Vene jahispanjelil esineb mitmesuguseid värvusi. Tõustandardi järgi võivad koerad olla ühevärvilised, laigulised, täpilised või tan-märgistega. Levinumad põhivärvused on must, pruun ja punane, sealhulgas nende valgega kombinatsioonid.<ref name=":2" /> Ühevärvilistel koertel võivad esineda valged märgised rinnal, kurgul, käppadel, kõhul, laubal või sabaotsas. Lisaks esineb kontrastseid must-valgeid, pruun-valgeid ja puna-valgeid värvusi.<ref name=":2" /> Levinud on ka täpilised (roan-tüüpi) värvused, mille puhul valgel põhivärvil esineb peen täpiline muster. Selline värvus kujuneb välja koera kasvades ning võib muutuda vanusega intensiivsemaks.<ref name=":2" /> Lisaks võivad esineda tan-märgised, mis paiknevad tavaliselt silmade kohal, põskedel, rinnal, jalgadel ja saba all. Tan-märgised võivad esineda nii ühevärvilistel kui ka laigulistel koertel.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeli aretuses peetakse olulisemaks koera tööomadusi kui karvkatte värvust ning värvuste järgi eraldi aretusliinide kujundamine ei ole tavapärane.<ref name=":3" /> == Iseloom == Vene jahispanjel on aktiivne ja energiline koer, kes on aretatud töötama tihedas koostöös inimesega. Tõugu iseloomustab hea õpivõime ning soov töötada koos juhiga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja liikuvuse poolest ning vajab regulaarset liikumist ja tegevust. Ilma piisava füüsilise ja vaimse koormuseta võib koer muutuda rahutuks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse üldiselt sõbralikuks ja seltsivaks koeraks, kes sobib pidamiseks perekoerana. Tõug saab tavaliselt hästi läbi nii laste kui ka teiste koduloomadega, kui koer on varakult sotsialiseeritud.<ref name=":3" /> Tõug on kergesti treenitav ning seda kasutatakse eelkõige linnujahil, kus hinnatakse tema otsingu- ja apporteerimisvõimet.<ref name=":2" /> == Kasutus jahikoerana == Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt linnujahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tõug sobib töötamiseks nii põllumaastikul, metsas kui ka veekogude ääres.<ref name=":2" /> Lisaks linnujahile kasutatakse vene jahispanjelit ka jänese ja teiste väikeulukite jahil.<ref name=":2" /> Samuti on teda võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Tõug on hea ujuja ning kasutatav veest saagi toomiseks. On kirjeldatud, et koerad võivad vajadusel ka sukelduda haavatud linnu kättesaamiseks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse mitmekülgseks jahikoeraks, kelle kasutus sõltub suurel määral koera individuaalsest väljaõppest.<ref name=":2" /> == Muud kasutusalad == Lisaks jahikoerana kasutamisele on vene spanjelit kasutatud ka lõhnatöös. Eestis on Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis koolitatud vene spanjeleid narkootiliste ainete otsimiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Sindeva |eesnimi=Liis |kuupäev=2018 |pealkiri=Mitmeotstarbeliste teenistuskoerte kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2147/l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Sindeva_AK_teabe_vaba.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, lõputöö |lehekülg=17, 20 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pelepelin |eesnimi=Artjom |kuupäev=2014 |pealkiri=Teenistuskoerte kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti ida prefektuuris |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/622/2014_Pelepelin%2C%20Artjom.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Politsei- ja piirivalvekolledž, lõputöö |lehekülg=11 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Spanieleid kasutatakse otsingukoertena nende hea haistmismeele, treenitavuse ja vastupidavuse tõttu. Väiksem kasv võimaldab neil töötada kitsastes tingimustes, näiteks sõidukites ja ruumides.<ref name=":1" /> Kuigi spanjelid võivad sobida ka jäljetööks, ei kasutata neid tavaliselt patrull- või ründeülesannetes, kus eeldatakse füüsilist vastupanu.<ref name=":1" /> Vene spanjel sobib hästi ka harrastuskoeraks ning teda kasutatakse kuulekustreeningus, agilitys ja teistel koeraspordialadel tänu tema energilisusele, õppimisvõimele ja koostöövalmidusele. == Tervis ja hooldus == Vene jahispanjelit võib pidada korteritingimustes, kuid ta vajab igapäevaseid pikki jalutuskäike. Ta ei vaja erilist karvahooldust, trimmitakse vajadusel kõrvakanali ja päraku ümbrust, samuti varbavahed ja tallaalused. Kord nädalas vajab harjamist ja kammimist vältimaks pusade tekkimist. Nagu kõik lontis kõrvadega tõud, vajavad ka vene jahispanjelid kõrvapõletike ning teiste kõrvahaiguste vältimiseks regulaarset kontrolli. Tõul on kalduvus kergesti kaalus juurde võtta, mida saab vältida toidu tarbimise kontrollimisega. Vene spanjel võib olla altid toiduallergiatele. Tõug on teadaolevalt vaba paljudest geneetilistest haigustest, mis on levinud teistel spanjelitõugudel. 2024. aastal on Venemaal hakatud tegema [[epilepsia]] avastamiseks geenitesti, kuna koertel on sagenenud nii haiguse kliinilised juhtumid kui ka geneetiline eelsoodumus. Kuigi tõul ei ole ametlikult kohustuslikke terviseuuringuid, on [[Soome]]s ja [[Baltimaad|Balti]] riikides ühiselt algatatud ametlike silma-, küünar- ja puusa [[düsplaasia]] uuringute läbiviimine. == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vene jahispanjel}} [[Kategooria:Koeratõud]] jxzbcnx98fm57xlvmfbjnsfzdteilv5 7124379 7124346 2026-04-04T17:42:19Z ~2026-20737-97 226437 Lisatud viiteid ja muudetud teksti 7124379 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Koeratoug |eesti_nimi = Vene jahispanjel |kujutis_nimi = Rosyjski_spaniel_myśliwski_MB_01.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 8 |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_ru = https://info.rkf.online/cat/21/art/214/russkii-okhotnichii-spaniel-poroda-priznana-rkf |url_standard_et = |erisus = |tyyp = jahispanjel |tookatsed = ja |kasutus = linnujahikoer |asukohamaa = {{PisiLipp|Venemaa}} |orig_nimi = Русский охотничий спаниель |korgus = 40–45 cm (isane)<br />38–43 cm (emane) |kaal = |karvkate = mitmekesine |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata }} '''Vene jahispanjel''' (inglise keeles ''Russian Spaniel'') on Nõukogude Liidus välja kujundatud keskmise suurusega [[Jahikoer|jahikoeratõug]], mille esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal. Tõug aretati erinevate spanjelitõugude ristamise teel, et saada kohalikele jahitingimustele sobiv vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Russian Hunting Spaniel (RUSSKIY OKHOTNICHIY SPANIEL) |url=https://help.rkf.online/ru/knowledge_base/download/214/file/3542704a99437165278c510e0536d11d37068052 |vaadatud=04.04.2026 |väljaanne=Russian Kynological Federation (RKF)}}</ref> Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt veelindude ja põllulindude jahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tänapäeval peab tõustandardit Venemaa Künoloogiline Föderatsioon (RKF), kuid Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) ei ole seda tõugu tunnustanud.<ref name=":2" /> == Ajalugu == Vene jahispanjeli kujunemine algas 19. sajandi lõpus, kui Venemaale hakati importima erinevaid Euroopa spanjelitõuge, eelkõige inglise kokkerspanjeleid. Imporditud koeri kasutati jahil ning nende põhjal hakati kujundama kohalikele tingimustele paremini sobivat spanjelitüüpi.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian Spaniel – History of the breed |url=https://www.russianspanielclub.org/history.cfm?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=04.04.2026}}</ref> 20. sajandi esimesel poolel muutus spanjelite aretus Venemaal järjest süsteemsemaks ning hakati pöörama rohkem tähelepanu koerte tööomadustele. Aretuse eesmärgiks oli luua vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer, kes sobiks Venemaa kliima ja maastiku tingimustesse.<ref name=":3" /> Teine maailmasõda mõjutas tõu arengut oluliselt ning paljud aretuskoerad hävisid. Pärast sõda alustati tõu taastamist säilinud koerte põhjal ning aretust jätkati nii Moskvas kui ka Leningradis.<ref name=":3" /> Vene jahispanjeli esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal.<ref name=":2" /> Hiljem on standardit täiendatud, kuid tõu põhijooned on jäänud samaks. 20. sajandi teisel poolel kujunes vene jahispanjelist Venemaal levinud jahikoeratõug, keda kasutatakse peamiselt linnujahil. == Välimus == Vene jahispanjel on keskmist kasvu, mõõdukalt pikliku kehaehitusega pikakarvaline jahikoer. Turjakõrgus on isastel 40–45 cm ja emastel 38–43 cm.<ref name=":2" /> Pea on mõõdukalt pikk ja proportsionaalne kehaehitusega. Silmad on ovaalsed ning pruunid või tumepruunid; pruuni karvkattega koertel võivad silmad olla ka heledamad. Kõrvad on rippuvad, pehmed ja ümarate otstega ning ulatuvad ettepoole tõmmates ninani.<ref name=":2" /> Kehaehitus on tugev ja kompaktne, võimaldades koeral töötada erinevates jahitingimustes. Esijäsemete pikkus küünarnukini moodustab ligikaudu poole turjakõrgusest. Liikumine on tavaliselt allüür või kerge galopp.<ref name=":2" /> Karvkate on pikk, pehme ja liibuv, olles sirge või kergelt laineline. Peas ja jäsemete esikülgedel on karv lühem, samas kui kõrvadel, rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ja saba alumisel osal on karv pikem ja moodustab narmad.<ref name=":2" /> Saba on pikk ja kaetud tiheda karvaga. Traditsiooniliselt on saba mõnes riigis kupeeritud, kuid see sõltub kohalikest õigusaktidest.<ref name=":2" /> Vene jahispanjel sarnaneb kehaehituselt inglise kokkerspanjeli tööliiniga, kuid on üldjuhul pikema kehaga ning aretatud eelkõige tööomadusi silmas pidades.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Värvus == Vene jahispanjelil esineb mitmesuguseid värvusi. Tõustandardi järgi võivad koerad olla ühevärvilised, laigulised, täpilised või tan-märgistega. Levinumad põhivärvused on must, pruun ja punane, sealhulgas nende valgega kombinatsioonid.<ref name=":2" /> Ühevärvilistel koertel võivad esineda valged märgised rinnal, kurgul, käppadel, kõhul, laubal või sabaotsas. Lisaks esineb kontrastseid must-valgeid, pruun-valgeid ja puna-valgeid värvusi.<ref name=":2" /> Levinud on ka täpilised (roan-tüüpi) värvused, mille puhul valgel põhivärvil esineb peen täpiline muster. Selline värvus kujuneb välja koera kasvades ning võib muutuda vanusega intensiivsemaks.<ref name=":2" /> Lisaks võivad esineda tan-märgised, mis paiknevad tavaliselt silmade kohal, põskedel, rinnal, jalgadel ja saba all. Tan-märgised võivad esineda nii ühevärvilistel kui ka laigulistel koertel.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeli aretuses peetakse olulisemaks koera tööomadusi kui karvkatte värvust ning värvuste järgi eraldi aretusliinide kujundamine ei ole tavapärane.<ref name=":3" /> == Iseloom == Vene jahispanjel on aktiivne ja energiline koer, kes on aretatud töötama tihedas koostöös inimesega. Tõugu iseloomustab hea õpivõime ning soov töötada koos juhiga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja liikuvuse poolest ning vajab regulaarset liikumist ja tegevust. Ilma piisava füüsilise ja vaimse koormuseta võib koer muutuda rahutuks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse üldiselt sõbralikuks ja seltsivaks koeraks, kes sobib pidamiseks perekoerana. Tõug saab tavaliselt hästi läbi nii laste kui ka teiste koduloomadega, kui koer on varakult sotsialiseeritud.<ref name=":3" /> Tõug on kergesti treenitav ning seda kasutatakse eelkõige linnujahil, kus hinnatakse tema otsingu- ja apporteerimisvõimet.<ref name=":2" /> == Kasutus jahikoerana == Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt linnujahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tõug sobib töötamiseks nii põllumaastikul, metsas kui ka veekogude ääres.<ref name=":2" /> Lisaks linnujahile kasutatakse vene jahispanjelit ka jänese ja teiste väikeulukite jahil.<ref name=":2" /> Samuti on teda võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Tõug on hea ujuja ning kasutatav veest saagi toomiseks. On kirjeldatud, et koerad võivad vajadusel ka sukelduda haavatud linnu kättesaamiseks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse mitmekülgseks jahikoeraks, kelle kasutus sõltub suurel määral koera individuaalsest väljaõppest.<ref name=":2" /> == Muud kasutusalad == Lisaks jahikoerana kasutamisele on vene spanjelit kasutatud ka lõhnatöös. Eestis on Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis koolitatud vene spanjeleid narkootiliste ainete otsimiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Sindeva |eesnimi=Liis |kuupäev=2018 |pealkiri=Mitmeotstarbeliste teenistuskoerte kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2147/l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Sindeva_AK_teabe_vaba.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, lõputöö |lehekülg=17, 20 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pelepelin |eesnimi=Artjom |kuupäev=2014 |pealkiri=Teenistuskoerte kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti ida prefektuuris |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/622/2014_Pelepelin%2C%20Artjom.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Politsei- ja piirivalvekolledž, lõputöö |lehekülg=11 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Spanieleid kasutatakse otsingukoertena nende hea haistmismeele, treenitavuse ja vastupidavuse tõttu. Väiksem kasv võimaldab neil töötada kitsastes tingimustes, näiteks sõidukites ja ruumides.<ref name=":1" /> Kuigi spanjelid võivad sobida ka jäljetööks, ei kasutata neid tavaliselt patrull- või ründeülesannetes, kus eeldatakse füüsilist vastupanu.<ref name=":1" /> Vene spanjel sobib hästi ka harrastuskoeraks ning teda kasutatakse kuulekustreeningus, agilitys ja teistel koeraspordialadel tänu tema energilisusele, õppimisvõimele ja koostöövalmidusele. == Tervis ja hooldus == Vene jahispanjelit võib pidada ka korteritingimustes, kuid ta vajab igapäevast liikumist ja piisavat füüsilist koormust. Karvkate ei vaja üldjuhul keerukat hooldust, kuid regulaarne harjamine aitab vältida pusade tekkimist. Vajadusel trimmitakse karvu kõrvakanali ümbrusest ja käpapadjandite vahelt. Nagu kõigil lontis kõrvadega koertel, tuleb ka vene jahispanjelil kõrvu regulaarselt kontrollida, et vähendada kõrvapõletike riski.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. Dog breed info. |url=https://www.dogbreedinfo.com/russianspaniel.htm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Mõnes allikas on vene jahispanjeli puhul mainitud kalduvust kõrvaprobleemidele, ülekaalule ja toiduallergiatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. WagWalking. |url=https://wagwalking.com/breed/russian-spaniel?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Soome Kennelliit kehtestas vene jahispanjelile PEVISA terviseprogrammi perioodiks 2020–2024; selle järgi pidid aretuskoerte vanematel enne paaritamist olema puusauuringu tulemus ja kehtiv silmauuring.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Venäjänspanielista uusi koirarotu Suomessa”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/tietoa-meista/uutiset/venajanspanielista-uusi-koirarotu-suomessa?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Uuemas Soome PEVISA dokumentatsioonis on vene jahispanjeli juures toodud nõuded puusade, küünarnukkide ja silmade kohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“PEVISA-ohjelmat ja rotukohtaiset erityisehdot”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/kasvatus-ja-terveys/koiran-jalostus/pevisa-ja-rotukohtaiset-erityisehdot?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vene jahispanjel}} [[Kategooria:Koeratõud]] kw1aqmugu9jr0fs63z9k40ho92uigy3 7124390 7124379 2026-04-04T18:01:37Z ~2026-20737-97 226437 /* Välimus */ 7124390 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Koeratoug |eesti_nimi = Vene jahispanjel |kujutis_nimi = Rosyjski_spaniel_myśliwski_MB_01.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 8 |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_ru = https://info.rkf.online/cat/21/art/214/russkii-okhotnichii-spaniel-poroda-priznana-rkf |url_standard_et = |erisus = |tyyp = jahispanjel |tookatsed = ja |kasutus = linnujahikoer |asukohamaa = {{PisiLipp|Venemaa}} |orig_nimi = Русский охотничий спаниель |korgus = 40–45 cm (isane)<br />38–43 cm (emane) |kaal = |karvkate = mitmekesine |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata }} '''Vene jahispanjel''' (inglise keeles ''Russian Spaniel'') on Nõukogude Liidus välja kujundatud keskmise suurusega [[Jahikoer|jahikoeratõug]], mille esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal. Tõug aretati erinevate spanjelitõugude ristamise teel, et saada kohalikele jahitingimustele sobiv vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Russian Hunting Spaniel (RUSSKIY OKHOTNICHIY SPANIEL) |url=https://help.rkf.online/ru/knowledge_base/download/214/file/3542704a99437165278c510e0536d11d37068052 |vaadatud=04.04.2026 |väljaanne=Russian Kynological Federation (RKF)}}</ref> Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt veelindude ja põllulindude jahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tänapäeval peab tõustandardit Venemaa Künoloogiline Föderatsioon (RKF), kuid Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) ei ole seda tõugu tunnustanud.<ref name=":2" /> == Ajalugu == Vene jahispanjeli kujunemine algas 19. sajandi lõpus, kui Venemaale hakati importima erinevaid Euroopa spanjelitõuge, eelkõige inglise kokkerspanjeleid. Imporditud koeri kasutati jahil ning nende põhjal hakati kujundama kohalikele tingimustele paremini sobivat spanjelitüüpi.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian Spaniel – History of the breed |url=https://www.russianspanielclub.org/history.cfm?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=04.04.2026}}</ref> 20. sajandi esimesel poolel muutus spanjelite aretus Venemaal järjest süsteemsemaks ning hakati pöörama rohkem tähelepanu koerte tööomadustele. Aretuse eesmärgiks oli luua vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer, kes sobiks Venemaa kliima ja maastiku tingimustesse.<ref name=":3" /> Teine maailmasõda mõjutas tõu arengut oluliselt ning paljud aretuskoerad hävisid. Pärast sõda alustati tõu taastamist säilinud koerte põhjal ning aretust jätkati nii Moskvas kui ka Leningradis.<ref name=":3" /> Vene jahispanjeli esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal.<ref name=":2" /> Hiljem on standardit täiendatud, kuid tõu põhijooned on jäänud samaks. 20. sajandi teisel poolel kujunes vene jahispanjelist Venemaal levinud jahikoeratõug, keda kasutatakse peamiselt linnujahil. == Välimus == Vene jahispanjel on keskmist kasvu, mõõdukalt pikliku kehaehitusega pikakarvaline jahikoer. Turjakõrgus on isastel 40–45 cm ja emastel 38–43 cm.<ref name=":2" /> Pea on mõõdukalt pikk ja proportsionaalne kehaehitusega. Silmad on ovaalsed ning pruunid või tumepruunid; pruuni karvkattega koertel võivad silmad olla ka heledamad. Kõrvad on rippuvad, pehmed ja ümarate otstega ning ulatuvad ettepoole tõmmates ninani.<ref name=":2" /> Kehaehitus on tugev ja kompaktne, võimaldades koeral töötada erinevates jahitingimustes. Esijäsemete pikkus küünarnukini moodustab ligikaudu poole turjakõrgusest. Liikumine on tavaliselt allüür või kerge galopp.<ref name=":2" /> Karvkate on pikk, pehme ja liibuv, olles sirge või kergelt laineline. Peas ja jäsemete esikülgedel on karv lühem, samas kui kõrvadel, rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ja saba alumisel osal on karv pikem ja moodustab narmad.<ref name=":2" /> Saba on pikk ja kaetud tiheda karvaga. Traditsiooniliselt on saba mõnes riigis kupeeritud, kuid see sõltub kohalikest õigusaktidest.<ref name=":2" /> Eestis on loomakaitseseaduse alusel lubatud sabade kupeerimine jahipidamisel kasutatavatel linnu- ja urukoertel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loomakaitseseadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Vene jahispanjel sarnaneb kehaehituselt inglise kokkerspanjeli tööliiniga, kuid on üldjuhul pikema kehaga ning aretatud eelkõige tööomadusi silmas pidades.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Värvus == Vene jahispanjelil esineb mitmesuguseid värvusi. Tõustandardi järgi võivad koerad olla ühevärvilised, laigulised, täpilised või tan-märgistega. Levinumad põhivärvused on must, pruun ja punane, sealhulgas nende valgega kombinatsioonid.<ref name=":2" /> Ühevärvilistel koertel võivad esineda valged märgised rinnal, kurgul, käppadel, kõhul, laubal või sabaotsas. Lisaks esineb kontrastseid must-valgeid, pruun-valgeid ja puna-valgeid värvusi.<ref name=":2" /> Levinud on ka täpilised (roan-tüüpi) värvused, mille puhul valgel põhivärvil esineb peen täpiline muster. Selline värvus kujuneb välja koera kasvades ning võib muutuda vanusega intensiivsemaks.<ref name=":2" /> Lisaks võivad esineda tan-märgised, mis paiknevad tavaliselt silmade kohal, põskedel, rinnal, jalgadel ja saba all. Tan-märgised võivad esineda nii ühevärvilistel kui ka laigulistel koertel.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeli aretuses peetakse olulisemaks koera tööomadusi kui karvkatte värvust ning värvuste järgi eraldi aretusliinide kujundamine ei ole tavapärane.<ref name=":3" /> == Iseloom == Vene jahispanjel on aktiivne ja energiline koer, kes on aretatud töötama tihedas koostöös inimesega. Tõugu iseloomustab hea õpivõime ning soov töötada koos juhiga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja liikuvuse poolest ning vajab regulaarset liikumist ja tegevust. Ilma piisava füüsilise ja vaimse koormuseta võib koer muutuda rahutuks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse üldiselt sõbralikuks ja seltsivaks koeraks, kes sobib pidamiseks perekoerana. Tõug saab tavaliselt hästi läbi nii laste kui ka teiste koduloomadega, kui koer on varakult sotsialiseeritud.<ref name=":3" /> Tõug on kergesti treenitav ning seda kasutatakse eelkõige linnujahil, kus hinnatakse tema otsingu- ja apporteerimisvõimet.<ref name=":2" /> == Kasutus jahikoerana == Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt linnujahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tõug sobib töötamiseks nii põllumaastikul, metsas kui ka veekogude ääres.<ref name=":2" /> Lisaks linnujahile kasutatakse vene jahispanjelit ka jänese ja teiste väikeulukite jahil.<ref name=":2" /> Samuti on teda võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Tõug on hea ujuja ning kasutatav veest saagi toomiseks. On kirjeldatud, et koerad võivad vajadusel ka sukelduda haavatud linnu kättesaamiseks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse mitmekülgseks jahikoeraks, kelle kasutus sõltub suurel määral koera individuaalsest väljaõppest.<ref name=":2" /> == Muud kasutusalad == Lisaks jahikoerana kasutamisele on vene spanjelit kasutatud ka lõhnatöös. Eestis on Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis koolitatud vene spanjeleid narkootiliste ainete otsimiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Sindeva |eesnimi=Liis |kuupäev=2018 |pealkiri=Mitmeotstarbeliste teenistuskoerte kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2147/l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Sindeva_AK_teabe_vaba.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, lõputöö |lehekülg=17, 20 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pelepelin |eesnimi=Artjom |kuupäev=2014 |pealkiri=Teenistuskoerte kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti ida prefektuuris |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/622/2014_Pelepelin%2C%20Artjom.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Politsei- ja piirivalvekolledž, lõputöö |lehekülg=11 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Spanieleid kasutatakse otsingukoertena nende hea haistmismeele, treenitavuse ja vastupidavuse tõttu. Väiksem kasv võimaldab neil töötada kitsastes tingimustes, näiteks sõidukites ja ruumides.<ref name=":1" /> Kuigi spanjelid võivad sobida ka jäljetööks, ei kasutata neid tavaliselt patrull- või ründeülesannetes, kus eeldatakse füüsilist vastupanu.<ref name=":1" /> Vene spanjel sobib hästi ka harrastuskoeraks ning teda kasutatakse kuulekustreeningus, agilitys ja teistel koeraspordialadel tänu tema energilisusele, õppimisvõimele ja koostöövalmidusele. == Tervis ja hooldus == Vene jahispanjelit võib pidada ka korteritingimustes, kuid ta vajab igapäevast liikumist ja piisavat füüsilist koormust. Karvkate ei vaja üldjuhul keerukat hooldust, kuid regulaarne harjamine aitab vältida pusade tekkimist. Vajadusel trimmitakse karvu kõrvakanali ümbrusest ja käpapadjandite vahelt. Nagu kõigil lontis kõrvadega koertel, tuleb ka vene jahispanjelil kõrvu regulaarselt kontrollida, et vähendada kõrvapõletike riski.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. Dog breed info. |url=https://www.dogbreedinfo.com/russianspaniel.htm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Mõnes allikas on vene jahispanjeli puhul mainitud kalduvust kõrvaprobleemidele, ülekaalule ja toiduallergiatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. WagWalking. |url=https://wagwalking.com/breed/russian-spaniel?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Soome Kennelliit kehtestas vene jahispanjelile PEVISA terviseprogrammi perioodiks 2020–2024; selle järgi pidid aretuskoerte vanematel enne paaritamist olema puusauuringu tulemus ja kehtiv silmauuring.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Venäjänspanielista uusi koirarotu Suomessa”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/tietoa-meista/uutiset/venajanspanielista-uusi-koirarotu-suomessa?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Uuemas Soome PEVISA dokumentatsioonis on vene jahispanjeli juures toodud nõuded puusade, küünarnukkide ja silmade kohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“PEVISA-ohjelmat ja rotukohtaiset erityisehdot”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/kasvatus-ja-terveys/koiran-jalostus/pevisa-ja-rotukohtaiset-erityisehdot?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vene jahispanjel}} [[Kategooria:Koeratõud]] c0vdz3ide0aawj7win5rftbswcodifp 7124394 7124390 2026-04-04T18:07:20Z ~2026-20737-97 226437 /* Välimus */ 7124394 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Koeratoug |eesti_nimi = Vene jahispanjel |kujutis_nimi = Rosyjski_spaniel_myśliwski_MB_01.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 8 |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_ru = https://info.rkf.online/cat/21/art/214/russkii-okhotnichii-spaniel-poroda-priznana-rkf |url_standard_et = |erisus = |tyyp = jahispanjel |tookatsed = ja |kasutus = linnujahikoer |asukohamaa = {{PisiLipp|Venemaa}} |orig_nimi = Русский охотничий спаниель |korgus = 40–45 cm (isane)<br />38–43 cm (emane) |kaal = |karvkate = mitmekesine |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata }} '''Vene jahispanjel''' (inglise keeles ''Russian Spaniel'') on Nõukogude Liidus välja kujundatud keskmise suurusega [[Jahikoer|jahikoeratõug]], mille esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal. Tõug aretati erinevate spanjelitõugude ristamise teel, et saada kohalikele jahitingimustele sobiv vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Russian Hunting Spaniel (RUSSKIY OKHOTNICHIY SPANIEL) |url=https://help.rkf.online/ru/knowledge_base/download/214/file/3542704a99437165278c510e0536d11d37068052 |vaadatud=04.04.2026 |väljaanne=Russian Kynological Federation (RKF)}}</ref> Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt veelindude ja põllulindude jahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tänapäeval peab tõustandardit Venemaa Künoloogiline Föderatsioon (RKF), kuid Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon (FCI) ei ole seda tõugu tunnustanud.<ref name=":2" /> == Ajalugu == Vene jahispanjeli kujunemine algas 19. sajandi lõpus, kui Venemaale hakati importima erinevaid Euroopa spanjelitõuge, eelkõige inglise kokkerspanjeleid. Imporditud koeri kasutati jahil ning nende põhjal hakati kujundama kohalikele tingimustele paremini sobivat spanjelitüüpi.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian Spaniel – History of the breed |url=https://www.russianspanielclub.org/history.cfm?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=04.04.2026}}</ref> 20. sajandi esimesel poolel muutus spanjelite aretus Venemaal järjest süsteemsemaks ning hakati pöörama rohkem tähelepanu koerte tööomadustele. Aretuse eesmärgiks oli luua vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer, kes sobiks Venemaa kliima ja maastiku tingimustesse.<ref name=":3" /> Teine maailmasõda mõjutas tõu arengut oluliselt ning paljud aretuskoerad hävisid. Pärast sõda alustati tõu taastamist säilinud koerte põhjal ning aretust jätkati nii Moskvas kui ka Leningradis.<ref name=":3" /> Vene jahispanjeli esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal.<ref name=":2" /> Hiljem on standardit täiendatud, kuid tõu põhijooned on jäänud samaks. 20. sajandi teisel poolel kujunes vene jahispanjelist Venemaal levinud jahikoeratõug, keda kasutatakse peamiselt linnujahil. == Välimus == Vene jahispanjel on keskmist kasvu, mõõdukalt pikliku kehaehitusega pikakarvaline jahikoer. Turjakõrgus on isastel 40–45 cm ja emastel 38–43 cm.<ref name=":2" /> Kaal on tavaliselt 9–16 kg.<ref>{{Netiviide |pealkiri="About the Breed". Russian Spaniel Club. |url=https://www.russianspanielclub.org/aboutthebreed.cfm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Pea on mõõdukalt pikk ja proportsionaalne kehaehitusega. Silmad on ovaalsed ning pruunid või tumepruunid; pruuni karvkattega koertel võivad silmad olla ka heledamad. Kõrvad on rippuvad, pehmed ja ümarate otstega ning ulatuvad ettepoole tõmmates ninani.<ref name=":2" /> Kehaehitus on tugev ja kompaktne, võimaldades koeral töötada erinevates jahitingimustes. Esijäsemete pikkus küünarnukini moodustab ligikaudu poole turjakõrgusest. Liikumine on tavaliselt allüür või kerge galopp.<ref name=":2" /> Karvkate on pikk, pehme ja liibuv, olles sirge või kergelt laineline. Peas ja jäsemete esikülgedel on karv lühem, samas kui kõrvadel, rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ja saba alumisel osal on karv pikem ja moodustab narmad.<ref name=":2" /> Saba on pikk ja kaetud tiheda karvaga. Traditsiooniliselt on saba mõnes riigis kupeeritud, kuid see sõltub kohalikest õigusaktidest.<ref name=":2" /> Eestis on loomakaitseseaduse alusel lubatud sabade kupeerimine jahipidamisel kasutatavatel linnu- ja urukoertel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loomakaitseseadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Vene jahispanjel sarnaneb kehaehituselt inglise kokkerspanjeli tööliiniga, kuid on üldjuhul pikema kehaga ning aretatud eelkõige tööomadusi silmas pidades.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Värvus == Vene jahispanjelil esineb mitmesuguseid värvusi. Tõustandardi järgi võivad koerad olla ühevärvilised, laigulised, täpilised või tan-märgistega. Levinumad põhivärvused on must, pruun ja punane, sealhulgas nende valgega kombinatsioonid.<ref name=":2" /> Ühevärvilistel koertel võivad esineda valged märgised rinnal, kurgul, käppadel, kõhul, laubal või sabaotsas. Lisaks esineb kontrastseid must-valgeid, pruun-valgeid ja puna-valgeid värvusi.<ref name=":2" /> Levinud on ka täpilised (roan-tüüpi) värvused, mille puhul valgel põhivärvil esineb peen täpiline muster. Selline värvus kujuneb välja koera kasvades ning võib muutuda vanusega intensiivsemaks.<ref name=":2" /> Lisaks võivad esineda tan-märgised, mis paiknevad tavaliselt silmade kohal, põskedel, rinnal, jalgadel ja saba all. Tan-märgised võivad esineda nii ühevärvilistel kui ka laigulistel koertel.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeli aretuses peetakse olulisemaks koera tööomadusi kui karvkatte värvust ning värvuste järgi eraldi aretusliinide kujundamine ei ole tavapärane.<ref name=":3" /> == Iseloom == Vene jahispanjel on aktiivne ja energiline koer, kes on aretatud töötama tihedas koostöös inimesega. Tõugu iseloomustab hea õpivõime ning soov töötada koos juhiga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja liikuvuse poolest ning vajab regulaarset liikumist ja tegevust. Ilma piisava füüsilise ja vaimse koormuseta võib koer muutuda rahutuks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse üldiselt sõbralikuks ja seltsivaks koeraks, kes sobib pidamiseks perekoerana. Tõug saab tavaliselt hästi läbi nii laste kui ka teiste koduloomadega, kui koer on varakult sotsialiseeritud.<ref name=":3" /> Tõug on kergesti treenitav ning seda kasutatakse eelkõige linnujahil, kus hinnatakse tema otsingu- ja apporteerimisvõimet.<ref name=":2" /> == Kasutus jahikoerana == Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt linnujahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tõug sobib töötamiseks nii põllumaastikul, metsas kui ka veekogude ääres.<ref name=":2" /> Lisaks linnujahile kasutatakse vene jahispanjelit ka jänese ja teiste väikeulukite jahil.<ref name=":2" /> Samuti on teda võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Tõug on hea ujuja ning kasutatav veest saagi toomiseks. On kirjeldatud, et koerad võivad vajadusel ka sukelduda haavatud linnu kättesaamiseks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse mitmekülgseks jahikoeraks, kelle kasutus sõltub suurel määral koera individuaalsest väljaõppest.<ref name=":2" /> == Muud kasutusalad == Lisaks jahikoerana kasutamisele on vene spanjelit kasutatud ka lõhnatöös. Eestis on Politsei- ja Piirivalveametis ning Maksu- ja Tolliametis koolitatud vene spanjeleid narkootiliste ainete otsimiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Sindeva |eesnimi=Liis |kuupäev=2018 |pealkiri=Mitmeotstarbeliste teenistuskoerte kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2147/l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Sindeva_AK_teabe_vaba.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, lõputöö |lehekülg=17, 20 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pelepelin |eesnimi=Artjom |kuupäev=2014 |pealkiri=Teenistuskoerte kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti ida prefektuuris |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/622/2014_Pelepelin%2C%20Artjom.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Politsei- ja piirivalvekolledž, lõputöö |lehekülg=11 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Spanieleid kasutatakse otsingukoertena nende hea haistmismeele, treenitavuse ja vastupidavuse tõttu. Väiksem kasv võimaldab neil töötada kitsastes tingimustes, näiteks sõidukites ja ruumides.<ref name=":1" /> Kuigi spanjelid võivad sobida ka jäljetööks, ei kasutata neid tavaliselt patrull- või ründeülesannetes, kus eeldatakse füüsilist vastupanu.<ref name=":1" /> Vene spanjel sobib hästi ka harrastuskoeraks ning teda kasutatakse kuulekustreeningus, agilitys ja teistel koeraspordialadel tänu tema energilisusele, õppimisvõimele ja koostöövalmidusele. == Tervis ja hooldus == Vene jahispanjelit võib pidada ka korteritingimustes, kuid ta vajab igapäevast liikumist ja piisavat füüsilist koormust. Karvkate ei vaja üldjuhul keerukat hooldust, kuid regulaarne harjamine aitab vältida pusade tekkimist. Vajadusel trimmitakse karvu kõrvakanali ümbrusest ja käpapadjandite vahelt. Nagu kõigil lontis kõrvadega koertel, tuleb ka vene jahispanjelil kõrvu regulaarselt kontrollida, et vähendada kõrvapõletike riski.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. Dog breed info. |url=https://www.dogbreedinfo.com/russianspaniel.htm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Mõnes allikas on vene jahispanjeli puhul mainitud kalduvust kõrvaprobleemidele, ülekaalule ja toiduallergiatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. WagWalking. |url=https://wagwalking.com/breed/russian-spaniel?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Soome Kennelliit kehtestas vene jahispanjelile PEVISA terviseprogrammi perioodiks 2020–2024; selle järgi pidid aretuskoerte vanematel enne paaritamist olema puusauuringu tulemus ja kehtiv silmauuring.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Venäjänspanielista uusi koirarotu Suomessa”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/tietoa-meista/uutiset/venajanspanielista-uusi-koirarotu-suomessa?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Uuemas Soome PEVISA dokumentatsioonis on vene jahispanjeli juures toodud nõuded puusade, küünarnukkide ja silmade kohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“PEVISA-ohjelmat ja rotukohtaiset erityisehdot”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/kasvatus-ja-terveys/koiran-jalostus/pevisa-ja-rotukohtaiset-erityisehdot?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vene jahispanjel}} [[Kategooria:Koeratõud]] 06g0z85xfei56p45czttk04k4400haq 7124408 7124394 2026-04-04T18:42:27Z ~2026-20737-97 226437 /* Kasutus jahikoerana */ 7124408 wikitext text/x-wiki {{viita}} {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=veebruar}} {{Koeratoug |eesti_nimi = Vene jahispanjel |kujutis_nimi = Rosyjski_spaniel_myśliwski_MB_01.jpg |pildiallkiri = |ryhm = 8 |standard_nr = |standard_kuup = |url_standard_ru = https://info.rkf.online/cat/21/art/214/russkii-okhotnichii-spaniel-poroda-priznana-rkf |url_standard_et = |erisus = |tyyp = jahispanjel |tookatsed = ja |kasutus = linnujahikoer |asukohamaa = {{PisiLipp|Venemaa}} |orig_nimi = Русский охотничий спаниель |korgus = 40–45 cm (isane)<br />38–43 cm (emane) |kaal = |karvkate = mitmekesine |markused = [[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]] poolt tunnustamata }} '''Vene jahispanjel''' (inglise keeles ''Russian Spaniel'') on Nõukogude Liidus välja kujundatud keskmise suurusega [[Jahikoer|jahikoeratõug]], mille esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal. Tõug aretati erinevate spanjelitõugude ristamise teel, et saada kohalikele jahitingimustele sobiv vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Russian Hunting Spaniel (RUSSKIY OKHOTNICHIY SPANIEL) |url=https://help.rkf.online/ru/knowledge_base/download/214/file/3542704a99437165278c510e0536d11d37068052 |vaadatud=04.04.2026 |väljaanne=Russian Kynological Federation (RKF)}}</ref> Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt veelindude ja põllulindude jahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tänapäeval peab tõustandardit Venemaa Künoloogiline Föderatsioon (RKF), kuid Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon ([[Rahvusvaheline Künoloogiline Föderatsioon|FCI]]) ei ole seda tõugu tunnustanud.<ref name=":2" /> == Ajalugu == Vene jahispanjeli kujunemine algas 19. sajandi lõpus, kui [[Venemaa|Venemaale]] hakati importima erinevaid [[Euroopa]] spanjelitõuge, eelkõige [[Inglise kokkerspanjel|inglise kokkerspanjeleid]]. Imporditud koeri kasutati jahil ning nende põhjal hakati kujundama kohalikele tingimustele paremini sobivat spanjelitüüpi.<ref name=":2" /><ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Russian Spaniel – History of the breed |url=https://www.russianspanielclub.org/history.cfm?utm_source=chatgpt.com |vaadatud=04.04.2026}}</ref> 20. sajandi esimesel poolel muutus spanjelite aretus Venemaal järjest süsteemsemaks ning hakati pöörama rohkem tähelepanu koerte tööomadustele. Aretuse eesmärgiks oli luua vastupidav ja mitmekülgne linnujahikoer, kes sobiks Venemaa kliima ja maastiku tingimustesse.<ref name=":3" /> [[Teine maailmasõda]] mõjutas tõu arengut oluliselt ning paljud aretuskoerad hävisid. Pärast sõda alustati tõu taastamist säilinud koerte põhjal ning aretust jätkati nii [[Moskva|Moskvas]] kui ka [[Peterburi|Leningradis]].<ref name=":3" /> Vene jahispanjeli esimene ametlik tõustandard kinnitati 1951. aastal.<ref name=":2" /> Hiljem on standardit täiendatud, kuid tõu põhijooned on jäänud samaks. 20. sajandi teisel poolel kujunes vene jahispanjelist Venemaal levinud jahikoeratõug, keda kasutatakse peamiselt linnujahil. == Välimus == Vene jahispanjel on keskmist kasvu, mõõdukalt pikliku kehaehitusega pikakarvaline [[jahikoer]]. Turjakõrgus on isastel 40–45 cm ja emastel 38–43 cm.<ref name=":2" /> Kaal on tavaliselt 9–16 kg.<ref>{{Netiviide |pealkiri="About the Breed". Russian Spaniel Club. |url=https://www.russianspanielclub.org/aboutthebreed.cfm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Pea on mõõdukalt pikk ja proportsionaalne kehaehitusega. Silmad on ovaalsed ning pruunid või tumepruunid; pruuni karvkattega koertel võivad silmad olla ka heledamad. Kõrvad on rippuvad, pehmed ja ümarate otstega ning ulatuvad ettepoole tõmmates ninani.<ref name=":2" /> Kehaehitus on tugev ja kompaktne, võimaldades koeral töötada erinevates jahitingimustes. Esijäsemete pikkus küünarnukini moodustab ligikaudu poole turjakõrgusest. Liikumine on tavaliselt allüür või kerge galopp.<ref name=":2" /> Karvkate on pikk, pehme ja liibuv, olles sirge või kergelt laineline. Peas ja jäsemete esikülgedel on karv lühem, samas kui kõrvadel, rinnal, kõhul, jalgade tagakülgedel ja saba alumisel osal on karv pikem ja moodustab narmad.<ref name=":2" /> Saba on pikk ja kaetud tiheda karvaga. Traditsiooniliselt on saba mõnes riigis kupeeritud, kuid see sõltub kohalikest õigusaktidest.<ref name=":2" /> Eestis on loomakaitseseaduse alusel lubatud sabade kupeerimine jahipidamisel kasutatavatel linnu- ja urukoertel.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Loomakaitseseadus |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/116062016013?leiaKehtiv |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Vene jahispanjel sarnaneb kehaehituselt inglise kokkerspanjeli tööliiniga, kuid on üldjuhul pikema kehaga ning aretatud eelkõige tööomadusi silmas pidades.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> == Värvus == Vene jahispanjelil esineb mitmesuguseid värvusi. Tõustandardi järgi võivad koerad olla ühevärvilised, laigulised, täpilised või tan-märgistega. Levinumad põhivärvused on must, pruun ja punane, sealhulgas nende valgega kombinatsioonid.<ref name=":2" /> Ühevärvilistel koertel võivad esineda valged märgised rinnal, kurgul, käppadel, kõhul, laubal või sabaotsas. Lisaks esineb kontrastseid must-valgeid, pruun-valgeid ja puna-valgeid värvusi.<ref name=":2" /> Levinud on ka täpilised (roan-tüüpi) värvused, mille puhul valgel põhivärvil esineb peen täpiline muster. Selline värvus kujuneb välja koera kasvades ning võib muutuda vanusega intensiivsemaks.<ref name=":2" /> Lisaks võivad esineda tan-märgised, mis paiknevad tavaliselt silmade kohal, põskedel, rinnal, jalgadel ja saba all. Tan-märgised võivad esineda nii ühevärvilistel kui ka laigulistel koertel.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeli aretuses peetakse olulisemaks koera tööomadusi kui karvkatte värvust ning värvuste järgi eraldi aretusliinide kujundamine ei ole tavapärane.<ref name=":3" /> == Iseloom == Vene jahispanjel on aktiivne ja energiline koer, kes on aretatud töötama tihedas koostöös inimesega. Tõugu iseloomustab hea õpivõime ning soov töötada koos juhiga.<ref name=":2" /><ref name=":3" /> Tõug on tuntud oma vastupidavuse ja liikuvuse poolest ning vajab regulaarset liikumist ja tegevust. Ilma piisava füüsilise ja vaimse koormuseta võib koer muutuda rahutuks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse üldiselt sõbralikuks ja seltsivaks koeraks, kes sobib pidamiseks perekoerana. Tõug saab tavaliselt hästi läbi nii laste kui ka teiste koduloomadega, kui koer on varakult sotsialiseeritud.<ref name=":3" /> Tõug on kergesti treenitav ning seda kasutatakse eelkõige linnujahil, kus hinnatakse tema otsingu- ja apporteerimisvõimet.<ref name=":2" /> == Kasutus jahikoerana == Vene jahispanjelit kasutatakse peamiselt linnujahil lindude leidmiseks, lendu ajamiseks ja saagi apporteerimiseks. Tõug sobib töötamiseks nii põllumaastikul, metsas kui ka veekogude ääres.<ref name=":2" /> Lisaks linnujahile kasutatakse vene jahispanjelit ka jänese ja teiste [[Väikeuluk|väikeulukite]] jahil.<ref name=":2" /> Samuti on teda võimalik õpetada jälitama haavatud ulukit verejälgi mööda. Tõug on hea ujuja ning kasutatav veest saagi toomiseks. On kirjeldatud, et koerad võivad vajadusel ka sukelduda haavatud linnu kättesaamiseks.<ref name=":3" /> Vene jahispanjelit peetakse mitmekülgseks jahikoeraks, kelle kasutus sõltub suurel määral koera individuaalsest väljaõppest.<ref name=":2" /> Vene jahispanjeliga on võimalik osaleda ka jahikatsetel, sealhulgas spanjelite tõuomasel katsel (SPA), pardikatsel (PA) ning kunstlikul verejäljekatsel (VJ).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Spanjelite tõuomase katse (SPA) reeglid. Eesti Springerspanjelite Tõuühing |url=https://springerspanjelid.ee/spa-reeglid/ |vaadatud=04.04.2026}}</ref> == Muud kasutusalad == Lisaks jahikoerana kasutamisele on vene spanjelit kasutatud ka lõhnatöös. Eestis on [[Politsei- ja Piirivalveamet|Politsei- ja Piirivalveametis]] ning [[Maksu- ja Tolliamet|Maksu- ja Tolliametis]] koolitatud vene spanjeleid narkootiliste ainete otsimiseks.<ref name=":1">{{Netiviide |perekonnanimi=Sindeva |eesnimi=Liis |kuupäev=2018 |pealkiri=Mitmeotstarbeliste teenistuskoerte kasutamise positiivsed ja negatiivsed küljed |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/2147/l%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Sindeva_AK_teabe_vaba.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Sisekaitseakadeemia Päästekolledž, lõputöö |lehekülg=17, 20 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pelepelin |eesnimi=Artjom |kuupäev=2014 |pealkiri=Teenistuskoerte kasutamine Politsei- ja Piirivalveameti ida prefektuuris |url=https://digiriiul.sisekaitse.ee/bitstream/handle/123456789/622/2014_Pelepelin%2C%20Artjom.pdf?sequence=1&isAllowed=y |vaadatud=06.01.2025 |väljaanne=Politsei- ja piirivalvekolledž, lõputöö |lehekülg=11 }}{{Kõdulink|aeg=juuni 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> Spanieleid kasutatakse otsingukoertena nende hea haistmismeele, treenitavuse ja vastupidavuse tõttu. Väiksem kasv võimaldab neil töötada kitsastes tingimustes, näiteks sõidukites ja ruumides.<ref name=":1" /> Kuigi spanjelid võivad sobida ka jäljetööks, ei kasutata neid tavaliselt patrull- või ründeülesannetes, kus eeldatakse füüsilist vastupanu.<ref name=":1" /> Vene spanjel sobib hästi ka harrastuskoeraks ning teda kasutatakse kuulekustreeningus, [[Agility|agilitys]] ja teistel koeraspordialadel tänu tema energilisusele, õppimisvõimele ja koostöövalmidusele. == Tervis ja hooldus == Vene jahispanjelit võib pidada ka korteritingimustes, kuid ta vajab igapäevast liikumist ja piisavat füüsilist koormust. Karvkate ei vaja üldjuhul keerukat hooldust, kuid regulaarne harjamine aitab vältida pusade tekkimist. Vajadusel trimmitakse karvu kõrvakanali ümbrusest ja käpapadjandite vahelt. Nagu kõigil lontis kõrvadega koertel, tuleb ka vene jahispanjelil kõrvu regulaarselt kontrollida, et vähendada kõrvapõletike riski.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. Dog breed info. |url=https://www.dogbreedinfo.com/russianspaniel.htm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Mõnes allikas on vene jahispanjeli puhul mainitud kalduvust kõrvaprobleemidele, ülekaalule ja toiduallergiatele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Russian Spaniel”. WagWalking. |url=https://wagwalking.com/breed/russian-spaniel?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Soome Kennelliit kehtestas vene jahispanjelile PEVISA terviseprogrammi perioodiks 2020–2024. Selle järgi pidid aretuskoerte vanematel enne paaritamist olema puusauuringu tulemus ja kehtiv silmauuring.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“Venäjänspanielista uusi koirarotu Suomessa”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/tietoa-meista/uutiset/venajanspanielista-uusi-koirarotu-suomessa?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> Uuemas Soome PEVISA dokumentatsioonis on vene jahispanjeli juures toodud nõuded puusade, küünarnukkide ja silmade kohta.<ref>{{Netiviide |pealkiri=“PEVISA-ohjelmat ja rotukohtaiset erityisehdot”. Suomen Kennelliitto. |url=https://www.kennelliitto.fi/kasvatus-ja-terveys/koiran-jalostus/pevisa-ja-rotukohtaiset-erityisehdot?utm |vaadatud=04.04.2026}}</ref> == Viited == <references /> {{JÄRJESTA:Vene jahispanjel}} [[Kategooria:Koeratõud]] 4iiadf1edk0455ffpdbvkiulkjkblcc Tõnu Markus 0 590538 7124380 6720472 2026-04-04T17:43:15Z Kuriuss 38125 Nii lühikeses artiklis pole vaja kahes lauses järjest teatada, et isik sündis Kõo vallas. Aitab ühest korrast. 7124380 wikitext text/x-wiki '''Tõnu Markus''' (27. veebruar [[1874]] [[Kõo vald (Pilistvere kihelkond)|Kõo vald]] – [[21. august]] [[1940]]) oli eesti luterlik [[vaimulik]]. Ta lõpetas Pilistvere kihelkonnakooli, seejärel [[Põltsamaa]]l asunud [[Eesti Aleksandri Linnakool]]i ning aastal [[1901]] [[Tartu]] [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]i<ref>https://www.htg.tartu.ee/d7/lennud_d.php?aasta=1901</ref>. Augustis [[1913]] lõpetas ta [[Tartu Ülikool]]i usuteaduskonna. Konsistooriumi eksamid õiendas ta [[Riia]]s novembris [[1918]]. Pärast prooviaastat [[Põlva Maarja kogudus]]es ordineeriti ta 29. novembril [[1914]] [[Põlva Maarja kirik]]us õpetajaks. Markus oli 13. maini [[1915]] [[Võru praostkond|Võru praostkonna]] vikaarõpetajaks. 13. mail [[1915]] valiti ta [[Puhja kogudus]]e õpetajaks ja introdutseeriti ametisse 2. juunil [[1915]]. Puhja koguduse õpetaja oli ta kuni surmani [[21. august]]il [[1940]]. Markus maeti [[27. august]]il [[1940]] [[Pilistvere kalmistu]]le. == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Kiriku Teataja, 17. september 1940 {{JÄRJESTA:Markus, Tõnu}} [[Kategooria:Puhja Püha Dionysiuse koguduse vaimulikud]] [[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli usuteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Pilistvere kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1874]] [[Kategooria:Surnud 1940]] 115pkw105h0lps6ivcorb6r8ci6e1t3 Pokrovsk (Ukraina) 0 590949 7124615 7010062 2026-04-05T08:59:24Z Metsavend 738 7124615 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Pokrovsk | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = ukraina | Покровськ | | omakeelne_nimi_2 = vene | Покровск | | pilt = Chervonoarmijsk_city_center_(3).JPG | pildiallkiri = Pokrovski kesklinn | vapp = Pokrovsk_gerb.png | vapi_link = Pokrovski vapp | lipp = Flag of Pokrovsk, Ukraine.png | lipu_link = Pokrovski lipp | pindala = | elanikke = | laius = | pikkus = | asendikaart = Ukraina |osm=pind }} '''Pokrovsk''' ([[ukraina keel|ukraina]] Покровськ) on [[linn]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is, [[Pokrovski rajoon]]i halduskeskus. Linn asub 52&nbsp; kilomeetrit [[Donetsk]]ist loodes. Kuni 2020. aastani oli Pokrovsk [[oblastilise tähtsusega linn]]. [[2026]]. aasta algusest on linn Venemaa okupatsiooni all. ==Ajaloost== ===Varasem ajalugu=== Pokrovsk asutati [[1875]]. aastal Grišino külana. 1881. aastal ehitati küla lähedale veduridepoo, seejärel riigiraudtee ning jaamahoone. Liiklus nii kauba- kui reisirongidele avati Grišino raudteejaamas 1884. aastal. Seoses raudteetaristu arenguga alustati piirkonnas mitmete maavarade, eelkõige kivisöega, kaevandamisega. Suurte söekaevanduste avamine Grišino jaama lähipiirkonnas 20. sajandi alguses tõi kaasa jaama kaubavedude pideva suurenemise. 1917. aastal laaditi jaamas üle 10 000 vaguni kivisütt ja võeti vastu ligikaudu 1500 vagunit erinevaid saadetisi kaevanduste töö korraldamiseks.<ref>Гайворонський П.Є. (2013). Красноармійськ: історія, адміністративний статус, зміна назв // Историко-краеведческий альманах «Любимый город». Донецьк.</ref> [[Venemaa kodusõda]] laastas piirkonda tugevalt. Lühiajaliselt oli võim mitmete eri jõudude käes ([[Punaarmee]], [[Ukraina Rahvavabariigi armee]], vene [[valgekaartlased]], [[Nestor Mahno]] üksused jne.) Peale sõjategevuse lõppu taastati 1925. aastaks 6 söekaevandust. 1934 sai küla nimeks Postõševo, kommunistliku riigitegelase [[Pavel Postõšev]]i järgi.<ref>[https://www.britannica.com/place/Krasnoarmiysk Krasnoarmiysk.] britannica.com.</ref> 1938. aastal, peale Pavel Postõševi arreteerimist [[stalinlikud repressioonid|stalinlike repressioonide]] käigus, pandi külale nimeks Krasnoarmiiske (ka Krasnoarmeiskoje, ukr. Красноармійськ) ja ta sai linnaõigused.<ref>[https://ukrssr.com.ua/donetska/krasnoarmiyskiy/krasnoarmiysk-krasnoarmiyskiy-rayon-donetska-oblast-2 Красноармійськ, Красноармійський район, Донецька область (продовження) » Історія міст і сіл]</ref> ===Teine maailmasõda=== [[Teine maailmasõda]] mõjutas linna tugevalt. Esimestena sisenesid linna itaallased, neilele järgnesid sakslased, kes selle 19. oktoobril 1941 okupeerisid. Saksa sõjaväelased saatsid paljud tsiviilisikud sunniviisiliselt tööjõuks Austria töölaagritesse. Saksa võimud pidasid linnas sunnitöölaagrit ja sõjavangilaagrit<ref>[https://www.bundesarchiv.de/zwangsarbeit/haftstaetten/index.php?action=2.2&tab=7&id=910 Straf- und Arbeitserziehungslager Krasnoarmijs'k] Bundesarchiv.de</ref> ning 1942. aasta kesktalvel hukkasid linna juudi kogukonna Ukraina [[holokaust]]i käigus (1939. aastal elas linnas 1366 juuti).<ref>[https://collections.yadvashem.org/en/untold-stories/community/14622536 Krasnoarmeyskoye] "Krasnoarmeyskoye". @yadvashem.</ref> Linna osaliselt tagasi vallutanud Punaarmee pani 1943. aasta veebruaris toime Grišino massimõrva, milles hukkusid 88 tsiviilisikut ja 508 sõjavangi, peamiselt sakslased ja itaallased, aga ka rumeenlased, ukrainlased, ungarlased ja taanlased.<ref>[https://books.google.ee/books?id=b4ePAAAAMAAJ&redir_esc=y The Wehrmacht War Crimes Bureau, 1939-1945] University of Nebraska Press</ref> 8. septembril 1943 vallutasid Punaarmee väed piirkonna lõplikult tagasi. Teise maailmasõjas hukkus ametlikel andmetel 4788 linnaelanikku. ===Hilisem periood=== Alates 1964. aastast oli linna nimeks Krasnoarmeisk. 12. mail 2016 nimetati [[Ukraina Ülemraada]] otsusega linn ümber Pokrovskiks.<ref>Постанова Верховної Ради України від 12 травня 2016 року № 1353-VIII "Про перейменування окремих населених пунктів".</ref> ===Vene-Ukraina sõda=== Pärast [[Sõda Donbassis|Donbassi sõja]] algust, alates 2014. aasta kevadest, on linn separatistliku [[Donetski Rahvavabariik|Donetski Rahvavabariig]]i ja [[Ukraina relvajõud]]ude üksuste vahelise rindejoone lähedal. Pärast Ukraina valitsuse poolt kontrolli osalist kaotamist Donetski oblasti üle 2014. aastal evakueeriti [[Donetski Riiklik Tehnikaülikool]] Pokrovskisse.<ref>[https://donntu.edu.ua/en/main Donetsk National Technical University Ukrainian website.]</ref> 18. märtsil 2022 pommitasid Vene väed linna uusimatelt [[mitmikraketiheitja]]telt [[9K515 Tornado-S]], hukkus 2 inimest, 10 sai vigastada.<ref>[https://web.archive.org/web/20220304112827/https://lb.ua/society/2022/03/04/507963_rosiyski_viyska_obstrilyali.html осійські війська обстріляли Покровськ новітніми касетними снарядами "Торнадо-С".] Архів оригіналу за 4 березня 2022. </ref> 7. augustil 2023 tabasid Vene raketid [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungi käigus Ukrainasse]] linna kaks korda, surmates üheksa inimest.<ref>[https://www.reuters.com/world/europe/ukraine-says-russian-missile-strikes-apartment-buildings-kill-five-east-2023-08-07/ Russian missiles kill nine, destroy hotel in eastern Donetsk, Ukraine says".] Reuters.</ref> 6. jaanuaril 2024 tulistati Pokrovski ja [[Rivne]] linnasid maa-õhk rakettidega [[S-300]], Venemaa rünnaku tagajärjel hukkus 11 inimest, neist 5 olid lapsed ja veel 8 sai haavata.<ref>[https://novynarnia.com/2024/01/06/naslidky-raketnogo-udaru-v-pokrovskomu-rajoni-na-donechchyni-rosiyany-vbyly-11-lyudej-sered-yakyh-5-dity/ Наслідки ракетного удару в Покровському районі Донеччини: росіяни вбили 11 людей, серед яких 5 — діти.] Новинарня. 6 січня 2024.</ref> 2024. aasta juulis jätkas Venemaa jõupingutusi Pokrovskini jõudmiseks ja selle hõivamiseks uue pealetungiga. 15. augustil teatas Pokrovski linna sõjaväevalitsuse ülem, et Vene väed on linnast vaid 10 km kaugusel ja kutsus kõiki kodanikke, eriti vanureid ja perekondi väikeste lastega üles evakueerimisele.<ref>[https://english.nv.ua/nation/russian-forces-close-in-on-pokrovsk-authorities-urge-residents-to-evacuate-50443270.html Russian forces close in on Pokrovsk, authorities urge residents to evacuate.] english.nv.ua.</ref> 19. augustil teatasid Ukraina ametiisikud, et Pokrovskis ja ümberkaudsetes külades elavad lastega pered peavad lahkuma. 27. augustil teatati, et suurem osa elanikkonnast jäi linna vaatamata evakueerimiskäskudele ning et alates 10. augustist on lahkunud vaid umbes 4300 inimest.<ref>[https://www.theguardian.com/world/article/2024/aug/27/pokrovsk-quickly-packs-up-russian-invaders-close-in "I just feel pain': Pokrovsk packs up as Russian invaders close in".] The Guardian. 27 August 2024.</ref> 5. septembril 2024 suleti linna raudteejaam halveneva julgeolekuolukorra tõttu ning elanike evakuatsiooniks kasutati busse ja rongijaama [[Pavlohrad]]is. Donetski oblasti kuberneri sõnul oli linnas sel ajal endiselt 26 000 inimest, sealhulgas üle tuhande lapse. Oktoobris vähenes elanike arv 13 000-ni, 2025. aasta jaanuaris umbes 7000-ni ja 2025. aasta juuli lõpuks oli linnas vähem kui 1500 elanikku.<ref>[https://www.rferl.org/a/ukraine-war-russia-invasion-pokrovsk-fortress-city/33151021.html On Pokrovsk's Front Lines As Russian Forces Close In On 'Fortress City'] Radio Free Europe/Radio Liberty.</ref> 2025. aasta oktoobri lõpus teatas veebiväljaanne [[Ukrajinska Pravda]], et olukord Pokrovskis on Ukraina relvajõudude jaoks halvenenud kriitilise tasemeni. Piirkonnas tegutsevate Ukraina ohvitseride sõnul õnnestus linnast varem välja tõrjutud Vene vägedel augusti keskel sinna osaliselt uuesti siseneda ning rajada linnas ja selle ümber uusi tugipunkte.<ref>[https://www.pravda.com.ua/eng/news/2025/10/24/8004333/ At least 250 Russians in Pokrovsk, Ukrainian troops walk 10-15 km to reach positions] Ukrainska Pravda. Retrieved 24 October 2025</ref> ==Rahvastik== 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli linna rahvaarv 68 740 inimest.<ref name="keel">[https://web.archive.org/web/20140731182036/http://database.ukrcensus.gov.ua/MULT/Database/Census/databasetree_uk.asp Розподіл населення за рідною мовою на ukrcensus.gov.ua. Архів оригіналу] Архів оригіналу за 31 липня 2014. Процитовано 3 квітня 2014.</ref> Rahvastiku koosseis rahvuse järgi oli<ref>[https://datatowel.in.ua/pop-composition/ethnic-cities Національний склад міст.] Datatowel.in.ua (укр.). Процитовано 27 квітня 2024.</ref>: *[[ukrainlased]] 75,0% *[[venelased]] 22,1% *[[valgevenelased]] 0,67% *[[armeenlased]] 0,37% *[[aserbaidžaanlased]] 0,26% *[[kreeklased]] 0,19% *[[tatarlased]] 0,18% Oma ütluse järgi kasutasid elanikest emakeelena <ref name="keel" />: *39,39% [[ukraina keel]]t, *59,84% [[vene keel]]t, *0,18% [[armeenia keel]]t, *0,10% [[valgevene keel]]t, *0,03% [[rumeenia keel]]t *0,02% [[mustlaskeel]]t Statistika andmetel oli Pokrovski linna rahvaarv 2012. aastal 65 325 ja 2022. aastal 60 127 inimest.<ref>[http://pop-stat.mashke.org/ukraine-cities.htm Населення міст і населених пунктів України / Cities & towns of Ukraine]</ref> ==Majandus== Pokrovsk oli enne Vene-Ukraina sõda suur tööstuslinn, selle territooriumil tegutses 20 ettevõtet kuuest tööstusharust. Linn on [[Donetsi söebassein]]i söekaevanduste keskus aastast 1884. Linnas tegutsevad Ukraina söetööstuse suurimad kaevandused Krasnolimanska ja Pokrovske (2005. aasta söetoodang oli 6 241 000 tonni), kus kaevandatav süsi on kvaliteetne ning seda kasutatakse terasetööstuses. Lisaks arenes ehitusmaterjalide tööstus ja raudteetranspordi taristu. Linnas oli viis masinaehitusettevõtet (sh elektrimootorite tootmine), kaks ehitusmaterjalide tootmisettevõtet, õmblusvabrik, pagaritööstus, lihakombinaat, piimakombinaat, toiduainetehas. Kaupade eksport 2003. aastal oli 62,6 miljonit USA dollarit. Välismaised otseinvesteeringud oli 2003. aastal 3,7 miljonit USA dollarit. 2003. aastal toodetud teenuste maht on 72,2 miljonit [[Ukraina grivna]]t, töötuse määr oli 3,3% ja keskmine kuupalk oli 868 Ukraina grivnat. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://pokrovsk-rada.gov.ua/uk Linnavalitsuse koduleht] *[https://www.err.ee/1609413691/analuutik-venemaa-saadab-pokrovski-suunale-uusi-joude Venemaa saadab Pokrovski suunale uusi jõude.] err.ee, 2. august 2024. *[https://www.delfi.ee/artikkel/120317928/kaart-ja-video-pokrovski-langemine-avaks-venemaale-ukse-ulejaanud-ida-ukrainasse Pokrovski langemine avaks Venemaale ukse ülejäänud Ida-Ukrainasse.] delfi.ee, 28. august 2024. *[https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120413662/sojapaevik-1344-paev-ees-ootab-ilmselt-ukrainlaste-taganemine-pokrovsk-laheb-kaest-aga-mitte-odavalt Ees ootab ilmselt ukrainlaste taganemine. Pokrovsk läheb käest, aga mitte odavalt] ekspress.delfi.ee, 29. november 2025 [[Kategooria:Donetski oblasti linnad]] rc27zeyfokyhe9vntexizoajuyzzmrp Biograafiad (Bo) 0 601334 7124669 7097209 2026-04-05T09:54:47Z Velirand 67997 /* Bol */ 7124669 wikitext text/x-wiki {{Mall:BiograafiadIndeks}} '''Biograafiad (Bo)''' loetleb Vikipeedias olemasolevaid või kavatsetavaid artikleid isikutest, kelle nimi algab tähtedega "Bo". ==Bo== *[[Lars Bo]], taani kunstnik ja kirjanik (1924–1999) *[[Lisa del Bo]], Belgia laulja (1961–) *[[B.o.B]], USA räppar (1988–) ==Boa== *[[Franz Boas]], Saksamaa juudi päritolu ameerika antropoloog (1858–1942) *[[Jérôme Boateng]], Saksamaa jalgpallur (1988–) *[[Kevin-Prince Boateng]], Ghana jalgpallur (1987–) ==Bob== *[[Raúl Bobadilla]], Paraguay jalgpallur (1987–) *[[Michal Bobek]], tšehhi jurist (1977–) *[[Fredi Bobič]], Saksamaa jalgpallur (1971–) *[[Julius Bobinger]], Saksamaa diplomaat (1944–) *[[Igor Bobkov]], vene jäähokimängija (1991–) *[[Valeri Bobkov]], Eesti päritolu jäähokimängija (1989–) *[[Aleksander Bobkovski]], Eesti õigeusu preester (1854–1912) *[[Jana Bobošíková]], Tšehhi saatejuht, toimetaja ja poliitik (1964–) *[[Nikolai Bobrikov]], Venemaa kindral ja Soome kindralkuberner (1839–1904) *[[Aleksei Bobrinski (1762−1813)|Aleksei Bobrinski]], Venemaa sõjaväelane (1762–1813) *[[Aleksei Bobrinski (1826)]], Venemaa riigimees ja suhkrutööstur (1826–1894) *[[Vladimir Bobrinski]], Venemaa riigimees (1824–1898) *[[Jevgeni Bobrov]], vene filosoof (1867–1933) ==Boc== *[[Emil Boc]], Rumeenia poliitik (1966–) *[[Giovanni Boccaccio]], itaalia kirjanik (1313–1375) *[[Simone Boccanegra]], Genova doodž (suri 1363) *[[Gino Boccasile]], itaalia illustraator (1901–1952) *[[Luigi Boccherini]], itaalia helilooja ja tšellist (1743–1805) *[[Francesco Boccia]], Itaalia poliitik (1968–) *[[Umberto Boccioni]], itaalia kunstnik (1882–1916) *[[Benedicta Boccoli]], Itaalia teatri- ja filminäitleja (1966–) *[[Andrea Bocelli]], itaalia laulja (1958–) *[[Brandon Bochenski]], Kasahstani-USA jäähokimängija (1982–) *[[Gregor von Bochmann]], kunstnik (1850–1930) *[[Heinrich Bochmann]], Eesti vaimulik (1776–1835) *[[Nicolas Bochsa]], tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja (1789–1856) *[[Alexander Friedrich von Bock]], baltisaksa kujur (1829–1895) *[[Berend Johann von Bock (1701–1769)|Berend Johann von Bock]], Liivimaa poliitik (1701–1769) *[[Dietrich Bock]], Tallinna komtuur (suri 1532) *[[Ewa Catharina von Bock]], Timotheus Eberhard von Bocki abikaasa *[[Georg von Bock]], baltisaksa päritolu Vene mereväelane, viitseadmiral (1818–1876) *[[Lydia Bock]], eesti näitleja ja lavastaja (1904–1980) *[[Max Bock]], Eesti advokaat (1885–1948) *[[Timotheus Eberhard von Bock]], Venemaa sõjaväelane ja dissident (1787–1836) *[[Waldemar Bock]], Eesti advokaat (1884–1947) *[[Woldemar von Bock]], baltisaksa päritolu Eesti jurist, ajaloolane, publitsist, poliitik, helilooja (1816–1903) *[[Wolmar Johann von Bock]], Rootsi sõjaväelane (ooberstleitnant), Loodi mõisnik (1673–1710) *[[Ilir Boçka]], Albaania diplomaat ja poliitik (1950–) *[[Jakob Bockmann]], Eesti fotograaf (1889–1983) *[[Andrea Bocskor]], ungari poliitik (1979–) ==Bod== *[[David Bodanis]], ameerika päritolu Briti teaduskirjanik (?–) *[[Johann Elert Bode]], saksa astronoom (1747–1826) *[[Patrik Bodén]], endine Rootsi odaviskaja (1967–) *[[Bodhidharma]], zen-budismi rajaja (5.–6. sajand) *[[Jean Bodin]], prantsuse filosoof ja õigusteadlane (1530–1596) *[[Klaus Bodinger]], saksa ujuja (1932–1994) *[[Alexander von Bodisco (1861–1923)|Alexander von Bodisco]], Eesti advokaat (1861–1923) *[[Alexander von Bodisco]], baltisaksa päritolu Venemaa sõjaväelane (1795–1862) *[[Theophile von Bodisco]], baltisaksa kirjanik (1873–1944) *[[Saskia Boddeke]], Hollandi multimeediakunstnik, teatri-, ooperi- ja filmilavastaja (1962–) *[[Cecil Bødker]], taani kirjanik (1927–2020) *[[Mikkel Bødker]], Taani jäähokimängija (1989–) *[[Lennart Bodström]], Rootsi poliitik, ametiühingutegelane ja diplomaat (1928–2015) *[[Katy Bødtger]], taani laulja (1932–2017) ==Boe== *[[Eric Boe]], Ameerika Ühendriikide katselendur, NASA astronaut ja endine õhuväelane (1964–) *[[Hector Boece]], šoti filosoof (1465–1536) *[[William E. Boeing]], ameerika lennukiehitaja ja ettevõtja (1881–1956) *[[Rudolf Boehm]], saksa farmakoloog ja apteeker (1844–1926) *[[Frank de Boer]], hollandi jalgpallur (1970–) *[[Liv Boeree]], Inglise pokkerimängija (1984–) *[[Gustav Boesberg]], eesti raskejõustiklane (1867–1922) *[[Brock Boeser]], Ameerika Ühendriikide jäähokimängija (1997–) *[[Boëthius]], filosoof ja loogik (480 – 524 või 525) ==Bog== *[[Xander Bogaerts]], Aruba pesapallur (1992–) *[[Alena Boganeva]], valgevene folklorist (1967–) *[[Humphrey Bogart]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1899–1957) *[[Georg Bogatkin]], Eesti keraamik (1954–) *[[Vladimir Bogatkin]], vene kunstnik (1922–1971) *[[Ivan Bogdan]], Nõukogude Liidu maadleja (1928–2020) *[[Dan Bogdanov]], Eesti analüütik (1983–) *[[Olga Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Tatjana Bogdanova]], Eesti jurist (1959–) *[[Viktoria Bogdanova]], Eesti iluvõimleja (1994–) *[[Bojan Bogdanović]], horvaatia korvpallur (1989–) *[[Rade Bogdanović]], Serbia endine jalgpallur (1970–) *[[Modest Bogdanovitš]], Venemaa sõjaväelane ja sõjaajaloolane (1805–1882) *[[Nikolai Bogdanovitš]], Venemaa riigitegelane (1856–1903) *[[Sergei Bogdantšikov]], Vene ärijuht (1957–) *[[Boggie]], ungari laulja (1986–) *[[Gennadi Bogoljubov]], Eesti maadleja (1963–) *[[Efim Bogoljubow]], vene päritolu Saksamaa maletaja (1908–1962) *[[Sergei Bogomolov]], vene alpinist (1951–) *[[Natalija Bogomolova]], vene mutifilmide kunstnik, animaator ja lavastaja (1940–2023) *[[Larissa Bogoraz]], Vene inimõiguslane (1929–2004) *[[Vladimir Bogoraz]], vene antropoloog (1865–1936) *[[Pavel Bogovski]], Eesti arstiteadlane (1919–) ==Boh== *[[Andri Bohdan]], Ukraina jurist ja riigiametnik (1976–) *[[Vivian Bohl]], Eesti filosoof ja tõlkija (1981–) *[[Sinikka Bohlin]], Rootsi poliitik (1947–) *[[Lennart Bohman]], rootsi poksija (1909–1979) *[[Herman Jensen Bohn]], Venemaa sõjaväelane (1672—1743) *[[Aage Bohr]], taani füüsik (1922–2009) *[[Christian Bohr]], taani füsioloog (1855–1911) *[[Ellen Bohr]], pankuri tütar, Niels Bohri ema (1860–1930) *[[Harald Bohr]], taani matemaatik (1887–1951) *[[Henrik Georg Bohr]], taani biofüüsik (1951–) *[[Niels Bohr]], Taani füüsik (1885–1962) *[[Tomas Bohr]], taani füüsik (1953–) *[[Ivan Bohun]], ukraina kasakate väejuht (1618–1664) ==Boi== *[[Göran Boije]], Rootsi väepealik (suri 1615) *[[Dmitri Boiko]], Ukraina jalgpallur (1981–) *[[Juri Boiko]], Ukraina majandustegelane ja poliitik (1958–) *[[Svetlana Boiko]], Venemaa vehkleja (1972–) *[[Nicolas Boileau]], prantsuse luuletaja ja kriitik (1636–1711) *[[Nicolai Boilesen]], taani jalgpallur (1992–) *[[Mari Boine]], saami laulja (1956–) *[[Mowen Boino]], Paapua Uus-Guinea kergejõustiklane (1979–) *[[Pierre Boisguillebert]], prantsuse majandusteadlane (1646–1714) *[[Noëlle Boisson]], prantsuse filmimonteerija (1944–) *[[Arrigo Boito]], itaalia helilooja, kirjanik ja ajakirjanik (1842–1918) *[[Mariangela Boitšuk]], eesti ujuja (2004–) ==Boj== *[[Bojan]], vene laulik (11. sajand) *[[Aivars Bojārs]], läti alpinist (1959–1993) *[[Jānis Bojārs]], läti kuulitõukaja (1956–2018) *[[Klavdija Bojarskihh]], vene suusataja (1939–2009) *[[Nikollë Bojaxhiu]], albaania ehitusettevõtja, annetaja ja poliitikategelane (umbes 1874–1919) ==Bok== *[[Olta Boka]], albaania laulja (1991–) *[[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (1967–2026) *[[Jevgeni Bokarjov]], vene keeleteadlane (1904–1971) *[[Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika Vabariigi sõjaväelane ja poliitik (1921–1996) *[[Jean-Bédel Bokassa (Kesk-Aafrika kroonprints)|Jean-Bédel Bokassa]], Kesk-Aafrika kroonprints (1973–) *[[Giga Bokeria]], Gruusia poliitik (1972–) *[[Johan Christoffer Boklund]], rootsi kunstnik (1817–1880) *[[Duma Boko]], Botswana poliitik (1969–) *[[Irina Bokova]], Bulgaaria diplomaat ja poliitik (1952–) *[[Thinathin Bokutšava]], Gruusia poliitik (1983–) ==Bol== *[[Femke Bol]], hollandi kergejõustiklane, tõkkejooksja (2000–) *[[Omoseye Bolaji]], Nigeeria kirjanik (1964–2022) *[[John Boland]], iiri tennisist (1870–1958) *[[Roberto Bolaño Ávalos]], Tšiili kirjanik (1953–2003) *[[Enrique Bolaños]], Nicaragua poliitik (1928–2021) *[[Félix Bolaños]], Hispaania jurist ja poliitik (1975–) *[[Petro Bolbotšan]], Ukraina Rahvavabariigi sõjaväelane (1883–1919) *[[Charles Bolden]], USA astronaut (1946–) *[[János Boldóczki]], Ungari diplomaat ja kommunistlik riigitegelane (1912–1988) *[[Ato Boldon]], Trinidadi ja Tobago jooksja (1973–) *[[Vladimir Bolea]], Moldova poliitik (1971–) *[[Issaak Boleslavski]], Nõukogude Liidu maletaja ja maletreener (1919–1977) *[[Bolesław I Chrobry]] *[[Anne Boleyn]], Inglismaa kuninganna (u 1501–1536) *[[George Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni vend (u 1503–1536) *[[Mary Boleyn]], inglise aadlik, kuninganna Anne Boleyni õde (1499/1500–1543) *[[Marcelino Bolívar]], Venezuela poksija (1964–) *[[Simón Bolívar]], Venezuela sõjaväe- ja poliitikategelane, Suur-Kolumbia ja Boliivia vabariigi rajaja (1783–1830) *[[Florinda Bolkan]], Brasiilia näitleja (1941–) *[[Hassanal Bolkiah]], Brunei sultan (1946–) *[[Uwe Boll]], saksa filmirežissöör, filmiprodutsent ja stsenarist (1965–) *[[Amédée Bollée]], saksa kellavalaja ja leidur (1844–1917) *[[Peter Bolliger]], Šveitsi sõudja (1937–2024) *[[Aureliano Bolognesi]], itaalia poksija (1930–2018) *[[Jakov Bologovski]], Venemaa riigitegelane (1863–1913) *[[Pjotr Bolotnikov]], vene jooksja (1930–2013) *[[Aleksei Bolotov]], vene alpinist (1963–2013) *[[Jair Bolsonaro]], Brasiilia sõjaväelane ja poliitik, 2019. aastast riigi president (1955–) *[[Anna Bolšova]], vene näitleja (1976–) *[[Aleksandr Bolšunov]], vene murdmaasuusataja (1996–) *[[Lothar Bolz]], Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik (1903–1986) *[[Tiiu Bolzmann]], eesti päritolu pereterapeut ja konstellöör (1946–) *[[Usain Bolt]], Jamaica kergejõustiklane (1986–) *[[Andy Bolton]], Briti jõutõstja (1970–) *[[John R. Bolton]], USA diplomaat (1948–) *[[Erik Boltowski]], eesti ajakirjanik (1956–) *[[Ludwig Boltzmann]], austria füüsik (1844–1906) *[[Dina Boluarte]], Peruu jurist ja poliitik (1962–) *[[Per Bolund]], Rootsi poliitik ja bioloog (1971–) *[[Willy Boly]], Prantsusmaa jalgpallur (1991–) *[[János Bolyai]], ungari matemaatik ja insener (1802–1860) ==Bom== *[[Jorge Bom Jesus]], São Tomé ja Príncipe keeleteadlane ja poliitik (1962–) *[[Alain Bombard]], prantsuse arstiteadlane ja bioloog (1924—2005) *[[Matt Bomer]], Ameerika Ühendriikide näitleja, filmitegija ja laulja (1977–) *[[Antonius Bomhower]], Liivimaa katoliiklik vaimulik 16. sajandil, järgmise vend *[[Christian Bomhower]], Tartu piiskop (suri 1518) *[[Mark van Bommel]], hollandi jalgpallur (1977–) *[[Tudor Bompa]], rumeenia endine sportlane ja treener (1932–) ==Bon== *[[Marcel Bon]], prantsuse mükoloog (1925–2014) *[[Jon Bon Jovi]], Ameerika Ühendriikide laulja, laululooja ja näitleja (1962–) *[[Salvatore Bonanno]], USA mafiooso (1932–2008) *[[Caroline Bonaparte]], Napoleoni õde (1782–1839) *[[Charles Joseph Bonaparte]], prantsuse päritolu Ameerika Ühendriikide riigitegelane (1851–1921) *[[Louis Bonaparte]], Hollandi kuningas, keiser Napoleon I vend (1778–1846) *[[Louis Bonaparte (1864–1932)|Louis Bonaparte]], Venemaa keisririigi kindral (1864–1932) *[[Luigi Bonazzi]], Itaalia päritolu katoliku vaimulik (1948–2025) *[[Bonaventura]], teoloog ja filosoof (1221–1274) *[[Gerard Bond]], USA geoloog (1940–2005) *[[Samantha Bond]], briti näitleja (1961–) *[[Bogdan Bondarenko]], Ukraina kergejõustiklane (1989–) *[[Oleksandr Bondarenko]], ukraina ajakirjanik ja maakaitseväe vabatahtlik (1977–2023) *[[Valeri Bondarenko]], Eesti jalgpallur ja treener (1953–) *[[Boriss Bondarev]], Venemaa diplomaat (1980–) *[[Igor Bondarevski]], Nõukogude Liidu maletaja (1913–1979) *[[Natalja Bondartšuk]], vene filmilavastaja, -näitleja ja stsenarist (1950–) *[[Johann Bondberg]], Põltsamaa kullassepp *[[Pam Bondi]], Ameerika Ühendriikide advokaat ja poliitik (1965–) *[[Arvind Borde]], India päritolu matemaatik (?–) *[[Kjell Magne Bondevik]], Norra poliitik (1947–) *[[Roly Bonevacia]], Hollandi jalgpallur (1991–) *[[Hermann Daniel Bonge]], Eesti vaimulik (1706–1774) *[[Ali Bongo Ondimba]], Gaboni poliitik (1959–) *[[Omar Bongo]], Gaboni president (1935–2009) *[[John Bonham]], inglise muusik (1948–1980) *[[Rosa Bonheur]], prantsuse kunstnik (1822–1899) *[[Yayi Boni]], Benini poliitik (1952–) *[[Bonifatius I]], paavst *[[Bonifatius II]], paavst (suri 532) *[[Bonifatius III]], paavst (suri 607) *[[Bonifatius IV]], paavst (suri 615) *[[Bonifatius V]], paavst (suri 625) *[[Bonifatius VI]], paavst (suri 896) *[[Bonifatius VIII]], paavst *[[Bonifatius IX]], paavst *[[Nick Bonino]], USA jäähokimängija (1988–) *[[Giampiero Boniperti]], Itaalia jalgpallur (1928–2021) *[[Marinus Anton Donk]], hollandi mükoloog (1908–1972) *[[Aitana Bonmatí]], katalaani rahvusest Hispaania jalgpallur (1998–) *[[Marcel Bonnard]], Prantsusmaa kabetaja (1886–1958) *[[Pierre Bonnard]], prantsuse kunstnik (1867–1947) *[[Jan Bonnema]], hollandi paleontoloog (1864–1941) *[[Jelena Bonner]], vene dissident ja publitsist (1923–2011) *[[Guy Bonnet]], prantsuse laulja, helilooja ja laulukirjutaja (1945–2024) *[[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (1937–2026) *[[Stede Bonnet]], piraat *[[Maria Bonnevie]], norra näitleja (1973–) *[[Bono]], iiri laulja (1960–) *[[Edward de Bono]], konsultant (1933–) *[[Bonzo]], eesti laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (sündinud 1973) *[[Aimé Bonpland]], prantsuse botaanik ja maadeuurija (1773–1858) *[[Jan de Bont]], hollandi filmilavastaja ja produtsent (1943–) *[[Leonardo Bonucci]], Itaalia jalgpallur (1987–) *[[Wilfried Bony]], Elevandiluuranniku jalgpallur (1988–) ==Boo== *[[Geert Booij]], Hollandi keeleteadlane (1947–) *[[Cory Booker]], Ameerika Ühendriikide poliitik (1969–) *[[George Boole]], inglise matemaatik ja loogik (1815–1864) *[[Claire van der Boom]], Austraalia näitleja (1983–) *[[Roel Boomstra]], Hollandi kabetaja (1993–) *[[Claire Booth]], Ulsteri krahvinna *[[John Wilkes Booth]], USA näitleja, kes tappis Abraham Lincolni (1838–1865) ==Bop== *[[Franz Bopp]], saksa keeleteadlane (1791–1867) ==Boq== *[[Jesper Boqvist]], rootsi jäähokimängija (1998–) ==Bor== *[[Tadeusz Bór-Komorowski]], Poola sõjaväelane (1895–1966) *[[Katharina von Bora]], Martin Lutheri abikaasa (1499–1552) *[[Bernhard von der Borch]], Liivi ordumeister (suri 1488) *[[Eberhard von der Borch]], Liivi ordu rüütelvend 15. sajandil *[[Friedrich von der Borch]], Pärnu komtuur 1481. aastal (suri 1484) *[[Johann von der Borch]], Middelburgi komtuur 1455. aastal *[[Otto Borch]], Taani diplomaat (1921–2013) *[[Simon von der Borch]], Tallinna piiskop 1477–1492 *[[Charles Borchardt]], baltisaksa fotograaf (1834–1892) *[[Uisenma Borchu]], mongoli päritolu Saksamaa filmilavastaja ja filminäitleja (1984–) *[[Juan María Bordaberry]], Uruguay poliitik (1928–2011) *[[Jānis Bordāns]], Läti jurist ja poliitik (1967–) *[[Jules Bordet]], Belgia immunoloog ja mikrobioloog (1870–1961) *[[David Paul Boreanaz]], USA filminäitleja (1969–) *[[Giovanni Alfonso Borelli]], renessansiaegne Itaalia füsioloog, füüsik ja matemaatik (1608–1679) *[[Johannes Victorius Boretius]], Eesti vaimulik (1645–1706) *[[Anders Borg]], Rootsi poliitik (1968–) *[[Björn Borg]], rootsi tennisist (1956–) *[[Christabelle Borg]], Malta laulja (1992–) *[[Hugo von der Borg]], Kuressaare bürgermeister ja linnapea (1826–1885) *[[Ian Borg]], Malta poliitik (1986–) *[[Richard Gustav Borgelin]], Taani ja Eesti sõjaväelane (1887–1966) *[[Humberlito Borges]], Brasiilia jalgpallur (1980–) *[[Pauline Borghese]], Napoléon Bonaparte'i lemmikõde (1780–1825) *[[Cesare Borgia]], Itaalia kondotjeer ja väejuht (1475–1507) *[[Johan Borgen]], norra kirjanik ja ajakirjanik (1902–1979) *[[Celso Borges]], Costa Rica jalgpallur (1988–) *[[Jorge Luis Borges]], Argentina kirjanik (1899–1986) *[[Mario Borghezio]], Itaalia poliitik (1947–) *[[Ernest Borgnine]], USA näitleja (1917–2012) *[[Edwin Boring]], USA psühholoog (1886–1968) *[[Boris III]], Bulgaaria tsaar (1894–1943) *[[Boriss Vladimirovitš]], Venemaa suurvürst (1877–1943) *[[Bojko Borisov]], Bulgaaria poliitik (1959–) *[[Borislava Borisova]], bulgaaria päritolu Rootsi maletaja (1951–) *[[Georgi Borissenko]], vene maletaja (1922–2012) *[[Valentina Borissenko]], vene maletaja (1920–1993) *[[Andrei Borissov]], endine jalgpallur ja praegune jalgpallitreener (1969–) *[[Andrei Borissov (lavastaja)]], Sahha riigitegelane ja teatrilavastaja (1951–) *[[Jegor Borissov]], Sahha riigitegelane (1954–) *[[Semjon Borissov]], Jakuudi ANSV partei- ja riigitegelane (1911–1999) *[[Stepanida Borissova]], jakuudi näitleja ja laulja (1950–) *[[Cristian Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Miguel Borja]], Colombia jalgpallur (1993–) *[[Rodrigo Borja Cevallos]], Ecuadori poliitik, riigi president 1988–1992 (1935–2025) *[[Milan Borjan]], serbia päritolu Kanada jalgpallur (1987–) *[[Ilmar Bork]], eesti arhitekt, purjetaja ja jääpurjetaja (1927–2008) *[[Paul Borkmann]], Eesti sõjaväelane (1891–1936) *[[Albert Borkvell]], eesti matemaatik (1890–1963) *[[Norman Borlaug]], USA agronoom, Nobeli rahuauhinna laureaat (1914–2009) *[[Jonathan Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Kévin Borlée]], Belgia jooksja (1988–) *[[Frank Borman]], USA astronaut (1928–2023) *[[Anne Louise Bormann]], Taani jurist (1967–) *[[Martin Bormann]], Saksamaa natsionaalsotsialistliku partei tegelane (1900–1945) *[[Susanne Bormann]], saksa näitleja (1979–) *[[Magda Bormeister]], eesti kunstnik (1918–1995) *[[Marju Bormeister]], eesti kunstnik (1945–) *[[Märt Bormeister]], eesti maalikunstnik ja pedagoog (1916–1991) *[[Märt Bormeister noorem]], eesti maalikunstnik ja fotograaf (sündinud 1951) *[[Elina Born]], eesti laulja (1994–) *[[Max Born]], juudi päritolu saksa füüsik (1882–1970) *[[Mehis Born]], Eesti sõjaväelane (1967–) *[[Élisabeth Borne]], Prantsusmaa poliitik (1961–) *[[François Borne]], prantsuse helilooja (1840–1920) *[[Anton Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1743–1798) *[[Heinrich Wilhelm Bornwasser]], Eesti vaimulik (1782–1861) *[[Peter Friedrich Bornwasser]], Eesti vaimulik (1710–1777) *[[Peter Friedrich Bornwasser noorem]], Eesti vaimulik (1770–1823) *[[Aleksandr Borodin]], vene helilooja (1833–1887) *[[Deniss Boroditš]], Eesti poliitik (1979–) *[[Dimitri Borovik]], Eesti laskesuusataja (1974–) *[[Maksim Borovikov]], Eesti jäähokimängija (1992–) *[[Maria Borovikova]], Eesti kirjandusteadlane (1974–) *[[Vladimir Borovikovski]], ukraina päritolu Vene kunstnik (1757–1825) *[[Marek Borowski]], Poola poliitik (1946–) *[[Josep Borrell]], Hispaania poliitik (1947–) *[[Marco Borriello]], Itaalia jalgpallur (1982–) *[[Siegfried Borris]], saksa helilooja, muusikateadlane ja muusikapedagoog (1906–1987) *[[Carlo Borromeo]], itaalia katoliku pühak (1538–1584) *[[Francesco Borromini]], itaalia arhitekt (1599–1667) *[[Elisabet Borsiin Bonnier]], Rootsi diplomaat (1950–2024) *[[Dieter Borst]], saksa maalikunstnik (1950–) *[[Cost van Borstal]], Tallinna bürgermeister ja kaupmees (?–1463) *[[Alex Borstein]], Ameerika Ühendriikide näitleja (1973–) *[[Angela Borsuk]], Iisraeli maletaja (1967–) *[[Juri Borzakovski]], Venemaa kergejõustiklane (1981–) *[[Biljana Borzan]], Horvaatia poliitik (1971–) *[[Mona Borzouee]], Iraani poeet ja laulukirjutaja (1984–) *[[Valeri Borzov]], Ukraina spordijuht ja endine kergejõustiklane (1949–) *[[Kamil Bortniczuk]], Poola poliitik (1983–) *[[Aleksandr Bortnikov]], Venemaa riigitegelane (1951–) *[[Dmitri Bortnjanski]], ukraina helilooja ja koorijuht Venemaal (1751–1825) *[[Valeri Bortšin]], Venemaa kergejõustiklane (1986–) *[[Robert Bortuzzo]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Artur Boruc]], Poola jalgpallur (1980–) *[[Merike Borunova]], Eesti advokaat (1943–) *[[Bogdan Borusewicz]], Poola ajaloolane ja poliitik (1949–) ==Bos== *[[Bartosz Bosacki]], Poola jalgpallur (1975–) *[[Franjo Bosanac]], Itaalia helilooja (1485–1535) *[[Carl Bosch]], saksa keemik (1874–1940) *[[Hieronymus Bosch]], Madalmaade kunstnik (umbes 1450 – 1516) *[[Satyendranath Bose]], India füüsik (1894–1974) *[[Mauro Boselli]], Argentina jalgpallur (1985–) *[[Horst Bosetzky]], saksa sotsioloog ja kirjanik (1938–2018) *[[Chris Bosh]], USA korvpallur (1984–) *[[José Bosingwa]], Portugali jalgpallur (1982–) *[[Vicente del Bosque]], Hispaania jalgpallitreener, endine jalgpallur (1950–) *[[Harald von Bosse]], baltisaksa arhitekt (1829–1894) *[[Pierre-Ambroise Bosse]], Prantsusmaa kergejõustiklane (1992–) *[[Carmelo Bossi]], itaalia poksija (1939–2014) *[[Peter Bossman]], Ghana päritolu Sloveenia arst ja poliitik (1955–) *[[Alfred Bossom]], Suurbritannia poliitik ja USA arhitekt (1881–1965) *[[Lea Boston]], eesti arstiteadlane ja pediaater (1929–2017) *[[Barry Bostwick]], Ameerika Ühendriikide koomik ning filmi- ja telenäitleja (1945–) *[[Paul Bosvelt]], hollandi jalgpallur (1970–) ==Boš== *[[Predrag Bošković]], Montenegro poliitik (1972–) *[[Marko Bošnjak]], Sloveenia jurist (1974–) ==Boz== *[[Tyler Bozak]], Kanada jäähokimängija (1986–) *[[Oliver Bozanic]], Austraalia jalgpallur (1989–) *[[Bekir Bozdağ]], Türgi teoloog, jurist ja poliitik (1965–) *[[Solomon Bozeman]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1987–) *[[François Bozizé]], Kesk-Aafrika Vabariigi poliitik (1946–) *[[Volkan Bozkır]], Türgi diplomaat ja poliitik (1950–) ==Bož== *[[Dobri Božilov]], Bulgaaria poliitik (1884–1945) *[[Davor Božinović]], Horvaatia poliitik ja diplomaat (1961–) *[[Nevena Božović]], serbia laulja ja laulukirjutaja (1994–) ==Bot== *[[Fernando Botero]], Colombia maalikunstnik ja skulptor (1932–2023) *[[Guillermo Botero]], Colombia jurist ja poliitik (1948–) *[[Hristo Botev]], bulgaaria luuletaja ja vabadusvõitleja (1848–1876) *[[Kuno-Hans von Both]], Saksamaa sõjaväelane (1884–1955) *[[Pieter Willem Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik (1916–2006) *[[Pik Botha]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja diplomaat (1932–2018) *[[Walther Bothe]], saksa tuumafüüsik (1891–1957) *[[Jay Bothroyd]], Inglismaa jalgpallur (1982–) *[[Alberto Botía]], hispaania jalgpallur (1989–) *[[Sergei Botkin]], vene arst (1832–1889) *[[Sven Botman]], hollandi jalgpallur (2000–) *[[Olga Botner]], Taani ja Rootsi füüsik (1953–) *[[Vladimir Botškarjov]], Nõukogude Liidu diplomaat (1909–1941) *[[Valtteri Bottas]], soome vormelisõitja (1989–) *[[Sandro Botticelli]], itaalia kunstnik (1445–1510) *[[Philipp von dem Bottlenberg]], Rēzekne foogt 16. sajandil *[[Wilhelm von Bottelnberg]], Liivi ordu rüütelvend (suri 1560) *[[Mihhail Botvinnik]], juudi päritolu Nõukogude Liidu maletaja (1911–1995) *[[Mihhail Botvinov]], Austria murdmaasuusataja (1967–) ==Bou== *[[Evan Bouchard]], Kanada jäähokimängija (1999–) *[[François Boucher]], prantsuse kunstnik (1703–1770) *[[Hamid Bouchnak]], Maroko raï laulja (1969–) *[[Boudicca]], ikeenide kuninganna *[[Jean Louis Émile Boudier]], prantsuse mükoloog (1828–1920) *[[Jacques-Olivier Boudon]], prantsuse ajaloolane (1962–) *[[Sofiane Boufal]], Maroko jalgpallur (1993–) *[[Bryan Bouffier]], Prantsusmaa rallisõitja (1978–) *[[Louis Antoine de Bougainville]], prantsuse admiral ja meresõitja (1729–1811) *[[Paul Bouissac]], Kanada semiootik (1934–) *[[Benjamin Boukpeti]], Togo aerutaja (1981–) *[[Khalid Boulahrouz]], Hollandi jalgpallur (1981–) *[[Brahim Boulami]], Maroko kergejõustiklane (1972–) *[[Georges Boulanger|Georges Ernest Jean Marie Boulanger]], prantsuse kindral ja poliitik (1837–1891) *[[Nadia Boulanger]], prantsuse organist, pedagoog ja helilooja (1887–1979) *[[Sákis Boulás]], kreeka laulja ja näitleja (1954–2014) *[[George Albert Boulenger]], Briti bioloog (1858–1937) *[[Pierre Boulez]], prantsuse helilooja ja dirigent (1925–2016) *[[Pierre Boulle]], prantsuse kirjanik (1912–1994) *[[Éric Boullier]], prantsuse motosprditegelane (1973–) *[[Wilfred Bouma]], hollandi jalgpallur (1978) *[[Katie Bouman]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (1989–) *[[Yassine Bounou]], Maroko jalgpallur (1991–) *[[Bouasone Bouphavanh]], [[Laos]]e poliitik (1954–) *[[Carole Bouquet]], prantsuse näitleja (1957–) *[[Aaron Boupendza]], Gaboni jalgpallur (1996–2025) *[[Charles de Bourbon (Naundorff)|Charles de Bourbon]], Prantsusmaa trooninõudleja (1929–2008) *[[Jacques Bourboulon]], prantsuse fotograaf (1946–) *[[Anthony Bourdain]], USA tippkokk, telesaatejuht ja kirjanik (1956–2018) *[[Sébastien Bourdais]], prantsuse Vormel 1 sõitja *[[Pierre Bourdieu]], prantsuse sotsioloog (1930–2002) *[[Benjamin Bourdon]], prantsuse psühholoog (1860–1943) *[[Eugène Bourdon]], prantsuse kellassepp ja leiutaja (1808–1884) *[[Rob Bourdon]], Ameerika Ühendriikide muusik (1979–) *[[Hubert Bourdot]], prantsuse mükoloog (1861–1937) *[[Jean Bourgain]], Belgia matemaatik (1954–) *[[Léon Bourgeois]], Prantsusmaa riigimees (1851–1925) *[[Louise Bourgeois]], prantsuse päritolu USA maalikunstnik ja skulptor (1911–2010) *[[Paul Bourget]], prantsuse kirjanik ja kriitik (1852–1935) *[[Habib Bourguiba]], Tuneesia president (1903–2000) *[[Clifford Bourland]], USA kergejõustiklane (1921–2018) *[[James Bourne]], Briti laulja ja kitarrist (sündinud 1983) *[[August Bournonville]], Taani ballettmeister ja koreograaf (1805–1879) *[[Chris Bourque]], USA jäähokimängija (1986–) *[[Ernst Boustedt]], Eestimaa arhitekt ja insener (1887–1931) *[[Charles du Bouzet]] *[[Abdelaziz Bouteflika]], Alžeeria poliitik, riigi president aastatel 1999–2019 (1937–2021) *[[Safy Boutella]], Alžeeria džässmuusik (1950–) *[[Dési Bouterse]], Suriname poliitik ja sõjaväelane (1945–2024) *[[Boutros Boutros-Ghali]], Egiptuse diplomaat (1922–2016) *[[Pierre Bouvier]], Kanada laulja (1979–) ==Bov== *[[Emmanuel Bove]], prantsuse kirjanik (1898–1945) *[[Andrew Bovell]], Austraalia näitekirjanik, dramaturg ja stsenarist (1962–) *[[Dietrich Boven]], Toolse foogt 16. sajandil *[[Daniel Bovet]], Šveitsi päritolu Itaalia farmakoloog (1907–1992) *[[François de Bovet]], prantsuse piiskop (1745–1838) *[[Aleksander Bovin]], vene ajakirjanik (1930–2004) ==Bow== *[[Andrea Bowen]], USA näitleja (1990–) *[[Alan Bowen]], teadusloolane *[[Jarrod Bowen]], inglise jalgpallur (1996–) *[[Norman Levi Bowen]], Kanada geoloog (1887–1956) *[[Stephen Bowen]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1964–) *[[Kenneth Bowersox]], Ameerika Ühendriikide mereväelane ja NASA astronaut (1956–) *[[Elizabeth Bowes-Lyon]], kuningas [[George VI]] abikaasa (1900–2002) *[[David Bowie]], inglise laulja (1947–2016) *[[Tori Bowie]], USA jooksja (1990–2023) *[[John Bowlby]], Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik (1907–1990) ==Box== *[[Bruce Boxleitner]], USA filminäitleja (1950–) ==Boy== *[[Renate Boy]], saksa kuulitõukaja (1939–2023) *[[Lombardo Boyar]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja räppar (1973–) *[[William Boyce]], inglise organist ja helilooja (1711–1779) *[[Zach Boychuk]], Kanada jäähokimängija (1989–) *[[Dustin Boyd]], Kanada-Kasahstani jäähokimängija (1986–) *[[James Boyd]], USA poksija (1930–1997) *[[John Boyd Orr]], šoti õpetaja, arst, bioloog ja poliitik (1880–1971) *[[Richard Boyd]], ameerika filosoof (1942–2021) *[[Travis Boyd]], USA jäähokimängija (1993–) *[[William Boyd]], Suurbritannia kirjanik ja stsenarist (1952–) *[[Karin Boye]], rootsi kirjanik (1900–1941) *[[Lucas Boyé]], Argentina jalgpallur (1996–) *[[Mame Madior Boye]], Senegali poliitik (1940–) *[[John Boyega]], Suurbritannia näitleja ja produtsent (1992–) *[[Earl Boykins]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (1976–) *[[Lynn Boylan]], Iirimaa poliitik (1976–) *[[Brian Boyle]], USA jäähokimängija (1984–) *[[Danny Boyle]], inglise lavastaja (1956–) *[[Robert Boyle]], iiri keemik ja füüsik (1627–1691) *[[Susan Boyle]], Briti laulja (1961–) *[[Willard Boyle]], Kanada füüsik (1924–2011) *[[John Boyne]], iiri romaanikirjanik (1971–) *[[John Boyne (kunstnik)|John Boyne]], akvarellist (umbes 1750 – 1810) *[[Audun Boysen]], norra jooksja (1929–2000) [[Kategooria:Biograafiate tähestikulised loendid|Bo, Biograafiad]] tmx0mfpwywgxfewxzg5e3xc8i0lf7kv Tiiu Jaago 0 606316 7124298 7124211 2026-04-04T13:53:43Z Neptuunium 58653 /* Teadustöö ja akadeemiline karjäär */ 7124298 wikitext text/x-wiki {{Infokast teadlane | nimi = Tiiu Jaago | pilt = | pildiallkiri = | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1960|03|16}} | sünnikoht = | surmaaeg = | surmakoht = | elukoht = | kodakondsus = | rahvus = | tegevusala = [[rahvaluuleteadus]], [[pärimuslik ajalugu]] | töökoht = [[Tartu Ülikool]] | haridus = | alma_mater = Tartu Ülikool | doktoritöö = "Epiteet eesti regivärsilises rahvalaulus" (1991) | doktoritöö_juhendaja = [[Eduard Laugaste]] | tuntumad_tööd = | tuntud_õpilased = [[Liina Paales]], [[Piret Voolaid]], [[Liina Saarlo]], [[Ene Kõresaar]], [[Airika Harrik]], [[Kaija Rumm]], [[Annika Oselin]], [[Triinu Õim]], [[Maili Pilt]], [[Kristiina Ehin]], [[Ell Vahtramäe]], [[Astrid Tuisk]], [[Diana Berg]] | botaaniline_nimelühend = | zooloogiline_nimelühend = | tunnustus = {{Lihtloend| * [[Tartu Ülikooli aumärk]] (2010) * [[Eesti folkloristika aastapreemia]] (2011) * [[Rahvaluule kogumispreemia]] (2020) * [[Tartu Ülikooli medal]] (2021) * [[Ajakirja Keel ja Kirjandus aastapreemia]] (2025) }} | abikaasa = [[Kalev Jaago]] | lapsed = | allkiri = | veebileht = | märkused = | muu = | moodul = }} '''Tiiu Jaago''' (sündinud [[16. märts]]il [[1960]]) on eesti [[rahvaluuleteadlane]], [[Tartu Ülikool]]i õppejõud. Ta on uurinud [[regilaul]]e ja tegelnud [[pärimuslik ajalugu|pärimusliku ajalooga]]. == Haridus == Jaago õppis aastatel 1978–1983 [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] eesti keelt ja kirjandust ning lõpetas 1990. aastal [[aspirantuur]]i rahvaluuleteaduse erialal. 1991. aastal kaitses Jaago [[Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut|Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituudis]] [[kandidaaditöö|kandidaadiiväitekirja]]<ref>[https://ut.ee/et/tootaja/tiiu-jaago Tiiu Jaago], ut.ee.</ref> "[[Epiteet]] eesti regivärsilises regilaulus" (juhendaja [[Eduard Laugaste]]).<ref name="ETIS" /> == Teadustöö ja akadeemiline karjäär == Aastatel [[1983]]–1984 töötas Jaago [[Tartu Ülikooli Teadusraamatukogu|Tartu Riikliku Ülikooli Teadusraamatukogu]] vanembibliiograafina, [[1984]]–1991 oli ta TRÜ/TÜ [[eesti kirjanduse ja rahvaluule kateeder|eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedri]] [[vanemlaborant]] ja 1991–1992 sama kateedri [[vanemõpetaja]]. 1992. aasta algusest 1993. aasta lõpuni oli ta Tartu Ülikooli [[eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool]]i professori kohusetäitja. 1995. aastast 2001. aasta lõpuni oli ta samas õppetoolis dotsent ning alates [[2001]]. aasta 1. veebruarist kuni [[2020]]. aasta lõpuni eesti rahvaluule (alates [[2016]]. aastast eesti ja võrdleva rahvaluule) dotsent TÜ kultuuriteaduste instituudis. Alates [[2021]]. aastast on ta eesti ja võrdleva rahvaluule kaasprofessor.<ref name="ETIS" /> 1990. ja 2000. aastatel uuris Jaago pärimuslikku ajalugu Järve külas (nüüdseks [[Kohtla-Järve]] [[Järve linnaosa]]) ja pidas kirjavahetust kohalike kaastöölistega, kogudes elulugusid, kirju ja fotosid. Selle tulemusena koostas kollektsiooni, mis käsitles selle piirkonna elu 20. sajandil.<ref name="Postimees1" /> Alates 1991. aastast kuulub ta [[Õpetatud Eesti Selts]]i ja [[Emakeele Selts]]i. 2005. aastast on Jaago rahvusvahelise rahvajutu-uurijate seltsi ([[International Society for Folk Narrative Research]]) liige, alates [[2010]]. aastast rahvusvahelise etnoloogia ja folkloristika seltsi ([[International Society for Ethnology and Folklore]]) liige. Vahemikus [[2009]]–2015 oli ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna nõukogu ning [[2015]]–2021 [[Eesti Kirjandusmuuseum]]i teadus- ja haldusnõukogu liige. Alates 2020. aastast kuulub ta TÜ humanitaarvaldkonna õppejõudude ja teadustöötajate atesteerimiskomisjoni.<ref name="ETIS" /> == Tunnustus == [[2010]]. aastal anti talle [[Tartu Ülikooli aumärk]] <ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark|pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=8.12.2022}}</ref>. Aastal 2011 anti esmakordselt auhinnatav [[Eesti folkloristika aastapreemia]] Jaagole.<ref name="S8kBZ" /><ref name="ETIS" /> 2020. aastal pälvis ta [[Rahvaluule kogumispreemia]] ning 2021. aastal [[Tartu Ülikooli medal]]i.<ref name="Postimees1" /><ref name="ETIS" /><ref>{{Netiviide|url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-medal|pealkiri=Tartu Ülikooli medali kavalerid|väljaanne=Tartu Ülikool|vaadatud=6.12.2022}}</ref> [[2025]]. aastal pälvis Jaago ajakirja [[Keel ja Kirjandus]] auhinna: 2024. aasta parima artikli preemia [[folkloristika]] ja kultuuriuuringute valdkonnas artikliga "Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult?"<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jaago |eesnimi=Tiiu |kuupäev=2024-09-15 |pealkiri=Esimene teade eestlaste laulmisest – kas ainult? |url=https://www.keeljakirjandus.ee/ee/archives/37091 |ajakiri=Keel ja Kirjandus |keel=ee |aastakäik=2024 |üksiknumber=8 |doi=10.54013/kk800a6 |issn=0131-1441}}</ref>.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2025-02-12 |pealkiri=Ajakiri Keel ja Kirjandus kuulutas välja aastapreemiad |url=https://kultuur.err.ee/1609602668/ajakiri-keel-ja-kirjandus-kuulutas-valja-aastapreemiad |vaadatud=2026-01-21 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> == Perekond == Jaago abikaasa on ajaloolane [[Kalev Jaago]]. == Viited == {{viited|allikad= <ref name="ETIS">{{Netiviide |URL=https://www.etis.ee/CV/Tiiu_Jaago/est |Pealkiri=CV: Tiiu Jaago |Väljaanne=[[Eesit Teadusinfosüsteem]] |Kasutatud=4. august 2022}}</ref> <ref name="Postimees1">{{Netiviide |autor=Aime Jõgi |url=https://tartu.postimees.ee/6909356/rahvaluule-kogumispreemia-laureaadid-on-tiiu-jaago-ellen-muru-ja-lembitu-twerdjanski |pealkiri=Rahvaluule kogumispreemia laureaadid on Tiiu Jaago, Ellen Muru ja Lembitu Twerdjanski |väljaanne=[[Tartu Postimees]] |aeg=26. veebruar 2020 |vaadatud=10. aprill 2021}}</ref> <ref name="S8kBZ">{{Netiviide |autor=Risto Mets |url=https://tartu.postimees.ee/449922/eesti-folkloristika-aastapreemia-saab-tiiu-jaago |pealkiri=Eesti folkloristika aastapreemia saab Tiiu Jaago |väljaanne=[[Tartu Postimees]] |aeg=26. mai 2011 |vaadatud=10. aprill 2021}}</ref> }} == Välislingid == * {{ETIS|Tiiu_Jaago}} {{JÄRJESTA:Jaago, Tiiu}} [[Kategooria:Eesti folkloristid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Õpetatud Eesti Seltsi liikmed]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filoloogiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1960]] ghtn9h07ggr9kckhef3jtcbwym2c8og Kasutaja:Perüton/liivakast 2 606850 7124270 7122992 2026-04-04T12:31:24Z Perüton 134796 7124270 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = Portselanist sõda | originaalnimi = Porcelain War (Порцелянова війна) | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[Sõjafilm]]<br />[[Dokumentaalfilm]] | lavastaja = [[Brendan Bellomo]]<br />[[Slava Leontyev]] | produtsent = Aniela Sidorska<br />Paula DuPre' Pesmen<br />Camilla Mazzaferro<br />Olivia Ahnemann | stsenaarium = Aniela Sidorska<br />Brendan Bellomo<br />Paula DuPre' Pesmen<br />Slava Leontyev | jutustaja = | peaosades = | helilooja = DakhaBrakha | operaator = Andrey Stefanov | montaaž = | toimetaja = | filmistuudio = Finch No Worries<br />Imaginary Lane | aasta = [[2024]] | esilinastus = [[20. jaanuar]] [[2024]] ([[Sundance]]) | pikkus = 87 minutit | riik = {{PisiLipp|Ukraina}}<br />{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<br />{{PisiLipp|Austraalia}} | keel = [[ukraina keel|ukraina]]<br />[[inglise keel|inglise]]<br />[[vene keel|vene]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 30294282 | movies.ee_id = }} '''"Portselanist sõda"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2024. aastal Ameerika Ühendriikide ja Ukraina koostöös valminud dokumentaalfilm, mille režissöörid on [[Brendan Bellomo]] ja [[Slava Leontyev]]. ==Süžee== ==Auhinnad== ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] * [[2000 meetrit Andrijivkani]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> tiau79nfa890i25e9r0prepvsp7zqfp 7124347 7124270 2026-04-04T16:42:45Z Perüton 134796 7124347 wikitext text/x-wiki {{filmi_info | filmi_nimi = Portselanist sõda | originaalnimi = Porcelain War (Порцелянова війна) | pilt = | pildiallkiri = | žanr = [[Sõjafilm]]<br />[[Dokumentaalfilm]] | lavastaja = [[Brendan Bellomo]]<br />[[Slava Leontyev]] | produtsent = Aniela Sidorska<br />Paula DuPre' Pesmen<br />Camilla Mazzaferro<br />Olivia Ahnemann | stsenaarium = Aniela Sidorska<br />Brendan Bellomo<br />Paula DuPre' Pesmen<br />Slava Leontyev | jutustaja = | peaosades = | helilooja = [[DakhaBrakha]] | operaator = Andrey Stefanov | montaaž = | toimetaja = | filmistuudio = Finch No Worries<br />Imaginary Lane | aasta = [[2024]] | esilinastus = [[20. jaanuar]] [[2024]] ([[Sundance]]) | pikkus = 87 minutit | riik = {{PisiLipp|Ukraina}}<br />{{PisiLipp|Ameerika Ühendriigid}}<br />{{PisiLipp|Austraalia}} | keel = [[ukraina keel|ukraina]]<br />[[inglise keel|inglise]]<br />[[vene keel|vene]] | eelarve = | eelnev = | järgnev = | koduleht = | amg_id = | imdb_id = 30294282 | movies.ee_id = }} '''"Portselanist sõda"''' ({{Keel-uk|2000 метрів до Андріївки}}) on 2024. aastal Ameerika Ühendriikide ja Ukraina koostöös valminud dokumentaalfilm, mille režissöörid on [[Brendan Bellomo]] ja [[Slava Leontyev]]. ==Süžee== ==Auhinnad== ==Vaata ka== * [[20 päeva Mariupolis]] * [[2000 meetrit Andrijivkani]] ==Viited== {{viited}} <nowiki> [[Kategooria:Vene-Ukraina sõda]] [[Kategooria:Ukraina filmid]] </nowiki> ru0p4u10s4hgi5mpfy7jp3wg8cn8bw4 Ester Eomois 0 614626 7124533 6944156 2026-04-05T05:06:09Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124533 wikitext text/x-wiki [[Fail:Ester Eomois 2021. aasta Arvamusfestivalil.jpg|pisi|Ester Eomois 2021. aasta Arvamusfestivalil]] '''Ester Eomois''' (sündinud [[14. märts]]il [[1971]]) on eesti juhtimis- ja terviseekspert.<ref name=":0">{{Netiviide|url=https://www.etis.ee/CV/Ester_Eomois/est|pealkiri=Ester Eomois CV|väljaanne=ETIS|vaadatud=1.9.2021}}</ref> == Haridus == Ta sai 1994. aastal [[Tartu Ülikool]]is bakalaureusekraadi inglise filoloogia alal ja 2005. aastal [[Estonian Business School|EBS]]-is magistrikraadi ärijuhtimises. Alates 2015. aastast on samas koolis doktorantuuris.<ref name=":0" /> == Töö ja ühiskondlik tegevus == Ta on juhtimise õppejõud EBS-is ja ettevõtte Viveo Health partnersuhete juht. Ta on [[Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon|Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni]] president.<ref>{{Netiviide|url=https://ebs.ee/kontaktid/ester-eomois|pealkiri=Ester Eomois|väljaanne=Estonian Business School|vaadatud=1.9.2021}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":0" /> == Isiklikku == Tema tütar on tennisist [[Eva Paalma]]. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Eomois, Ester}} [[Kategooria:Eesti õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1971]] gvr9ehckf9lr3tp2ygkr0zsrtkddiq6 Šokolaadimäed 0 616351 7124566 6883589 2026-04-05T07:33:45Z Kuriuss 38125 7124566 wikitext text/x-wiki [[Fail:Chocolate Hills overview.JPG|pisi|Šokolaadimäed]] [[Fail:Bohol chocolate hills.png|pisi|Mägede asukoht [[Boholi saar]]el]] '''Šokolaadimäed''' ([[sebu keel]]es ''Mga Bungtod sa Tsokolate'', [[tagalogi keel]]es ''Tsokolateng burol'', [[inglise keel]]es ''Chocolate Hills'') on rühm ebatavalise kujuga mägesid, mis asuvad [[Filipiinid]]el [[Boholi saar]]e keskosas.<ref name="eye">[https://web.archive.org/web/20061208033227/http://www.globaleye.org.uk/secondary_autumn2001/eyeon/land.html Eye on the Philippines] Global Eye (Vaadatud 8.02.2022).</ref> [[Mäestik|Mäestikus]] on vähemalt 1260 koonilise kujuga [[Küngas|küngast]], kuid rohkem kui 50 [[Ruutkilomeeter|ruutkilomeetri]] laiusel alal asub kuni 1776 küngast.<ref name="wonders">[https://web.archive.org/web/20150409055629/http://sevennaturalwonders.org/asia/chocolate-hills Chocolate Hills] Seven Natural Wonders. (Vaadatud 8.02.2022)</ref> Künkaid katab roheline rohi, mis muutub kuival hooajal pruuniks, sellest tuleb ka mägede nimi. == Kirjeldus == Šokolaadimäed on [[Heinasaad|heinasao]]<nowiki/>kujulised künkad. See on koonuselise ja peaaegu sümmeetrilise kujuga küngastest moodustunud laineline maastik.<ref>[http://www.bohol.net/bohol2.htm Bohol: The Jewel Paradise of the Philippine Islands] www.bohol.net (Vaadatud 10.02.2022)</ref> Kuplikujulisi künkaid on hinnanguliselt kokku 1268–1776. Künkad on [[lubjakivi]]st ja kaetud rohuga. Kuplite kõrgus on 30–50 m, kõrgeima mäe kõrgus on 120 m. Künkaid on sadade kaupa Boholi Carmeni, Batuani ja Sagbayani linnade piirkonnas, need on Boholi üks suurimaid [[Turismiatraktsioon|turismiatraktsioone]].<ref>[http://www.dotpcvc.gov.ph/Destinations/bohol.htm Bohol] www.dotpcvc.gov.ph/ https://web.archive.org/web/20061117074917/http://www.dotpcvc.gov.ph/Destinations/bohol.htm (Vaadatud 10.02.2022).</ref> Kuival hooajal, kui sademete hulk on ebapiisav, kuivavad rohuga kaetud künkad ja muutuvad šokolaadpruuniks. See muudab piirkonna näiliselt lõputuks koonusekujuliste šokolaadikommide väljaks.<ref name="unesco">[https://whc.unesco.org/en/tentativelists/5024/ Chocolate Hills Natural Monument] UNESCO World Heritage Centre (Vaadatud 8.02.2022).</ref> == Taimestik == Šokolaadimägesid katvas taimestikus domineerivad rohuliigid ''Imperata cylindrica'' ja ''Saccharum spontaneum''. Mägedel kasvavad ka mitmed [[korvõielised]] (''Compositae'') ja [[Sõnajalg|sõnajalad]]. Küngastevahelisel alal on [[Riis|riisipõllud]] ja kasvatatakse muid põllukultuure. Tänapäeval on looduslikku taimestikku hakanud ohustama kohalikud kaevandustööd.<ref name="herbarium">[https://web.archive.org/web/20060508003909/http://www.pnh.com.ph/category/5-Critical-Plant-Sites/12-Bohol-Island-page-1.html Bohol Island Herbarium] (Vaadatud 10.02.2022). </ref> == Teke == Šokolaadimäed on koonilised [[Karst|karstimäed]], mille sarnaseid esineb mitmetes teistes lubjakivirikastes piirkondades näiteks [[Sloveenia|Sloveenias]], [[Horvaatia|Horvaatias]], [[Puerto Rico]] põhjaosas ja [[Pinar del Río provints]]is [[Kuuba|Kuubal]]. Mäed koosnevad hilise [[Pliotseen|pliotseeni]] ajastu õhukese ja keskmise paksusega kihtidest, liivase ja killulise koostisega merelisest [[Lubjakivi|lubjakivist]]. Need lubjakivi liigid sisaldavad arvukalt madalast merest pärit fossiile, nagu näiteks [[korallid]], [[limused]], [[vetikad]] ja amööbsed [[protistid]] (''[[Foraminifera]]'').<ref name="Hillmer1987">Hillmer, G., 1987, Zur geologie und morphologie der straandterrassen von Cebu und Bohol Philippinen. Berliner geographische Studien. kd 25, lk 363–376.</ref><ref name="Travaglia1987a">Travaglia, C., R. Peebles, E. Bate, and A. Ferrer, 1987, Reconnaissance groundwater appraisal of Bohol Island, Philippines, by satellite data analysis. RSC Series no. 38. Food and Agriculture Organization of the United Nations, Rome, Italy.</ref> Koonilise kujuga Šokolaadimäed on geomorfoloogilised vormid, mida nimetatakse inglise keeles ''cockpit karst''. Need on tekkinud sademete, pinna- ja põhjavee tagajärjel lahustunud lubjakivist ning maapealse [[Erosioon|erosiooni]] tõttu. Rohkelt [[Koobas|koopaid]] ja [[Allikas|allikaid]] sisaldavaid mägesid eraldavad üksteisest lamedad tasandikud.<ref name="RestificarOthers2006">Restificar, S. D. F., M. J. Day, and P. B. Urlich, 2006, [http://www.dlib.si/v2/StreamFile.aspx?URN=URN:NBN:SI:doc-N7Q7B28J&id=2e66316a-ae23-485a-9fb1-d81fa0d8578c&type=PDF Protection of Karst in the Philippines (Varstvo Krasa na Filipinih).], 788 KB PDF version. Acta Carsologica. kd 35, nr 2, lk 121–130.</ref><ref name="UrlichOthers2001a">Urlich, P. B., M. J. Day, and F. Lynagh, 2001, [https://www.jstor.org/stable/3060575 Policy and practice in karst landscape protection: Bohol, the Philippines.] The Geographical Journal. kd 167, nr 4, lk-d 305–323.</ref><ref name="LemanOthers2008">Leman, S. L., A, Reedman, and C. S. Pei, 2008, [https://web.archive.org/web/20110719070854/http://www.ccop.or.th/download/pub/CCOP-geoheritage-book.pdf Geoheritage of East and Southeast Asia.] , 5.7 MB PDF version. The CCOP-Institute for Environment and Development, Universiti Kebangsaan, Bangi Selangor, Malaysia.</ref> == Legendid == # legend räägib kahest tülitsevast hiiglasest, kes loopisid üksteist kivide, rahnude, muda ja liivaga. Keegi ei tea, mis oli nende tüli põhjus, kuid see kestis paar päeva ja lõpuks olid nad nõrgad ja kurnatud. Osa rahne, kive ja liiva kleepus kokku ja tekkisid künkad. Tuhandeid aastaid kestnud tuule- ja vihmaerosioon muutis künkad lõpuks selliseks, nagu nad praegu on. # legend räägib Arogost, erakordselt võimsast ja nooruslikust hiiglasest, kes armus surelikku neiusse Aloyasse. Nad elasid koos ja olid mõnda aega õnnelikud, kuni Aloya haigestus ja suri, põhjustades Arogole palju valu ja viletsust. Ta nuttis kurbusest ning iga kord, kui ta pisarad maapinnale langesid, moodustusid künkad – Šokolaadimäed. # legend ütleb, et Carmeni tasandik oli hiiglaste laste mänguväljak. Ühel päeval mängisid lapsed kookide küpsetamist. Nad vormisid neid mudast ja liivast pooliku hiigelsuure kookospähklikoore sisse ning lasid siis kookidel päikese käes "küpseda". See oli võistlus, mille võidab see, kes teeb valmis kõige rohkem kooke. "Küpsenud" kookidest said Šokolaadimäed.<ref>{{Netiviide|url=https://www.bohol-philippines.com/chocolate-hills-legends.html|pealkiri=Chocolate Hills Legends|vaadatud=10.02.2022}}</ref> # legend räägib linnast, milles hiiglaslik [[Kahvripühvel|karabao]] (vesipühvel) sõi ära kogu viljasaagi. Elanikel sai lõpuks küllalt ja nad võtsid kogu oma riknenud toidu ja asetasid pühvlile kättesaadavasse kohta. Muidugi sõi pühvel toidu ära, kuid tema kõht ei saanud riknenud toiduga hakkama. Ta roojas, kuni oli oma kõhu toidust tühjaks teinud. Väljaheited kuivasid ja moodustasid Šokolaadimäed.<ref>[http://www.bohol.ph/article6.html The Chocolate Hills] www.bohol.ph. (Vaadatud 14.11.2006)</ref> [[Fail:Chocolate Hills and tourists.jpg|pisi|Turistid Šokolaadimägedes]] == Turismindus == Šokolaadimäed on Boholi kuulus turismimagnet. Mägesid on kujutatud provintsi lipul ja pitsatil, mis sümboliseerivad provintsi looduslike vaatamisväärsuste rohkust.<ref>[https://web.archive.org/web/20070408042959/http://www.bohol.gov.ph/pseal.html The Bohol Flag and Seal] www.bohol.gov.ph (Vaadatud 8.02.2022).</ref> Mäed on kantud Filipiinide turismiameti turismisihtkohtade loendisse, need on kuulutatud riiklikuks geoloogiamälestiseks ja esitatud lisamiseks [[UNESCO maailmapärandi nimistu|UNESCO maailmapärandi nimistusse]].<ref name="unesco" /> == Viited == <references /> {{koord}} [[Kategooria:Filipiinide mäed]] 1kaeiv9ytjvn6e6qms5rvtmuh674x9w 1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad 0 619424 7124433 6028977 2026-04-04T19:25:26Z CommonsDelinker 1930 Fail Anti_PKI_Literature.jpg on eemaldatud, sest kasutaja [[c:User:Jameslwoodward|Jameslwoodward]] kustutas selle Commonsist. Põhjus: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Anti PKI Literature.jpg|]]. 7124433 wikitext text/x-wiki {{Intsident | nimetus = 1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad | kujutis = | pildilaius = 200px | pildiallkiri = [[Indoneesia Kommunistlik Partei|PKI]]-vastane kirjandus | riik = [[Indoneesia]] | koht = | kuupaev = 1965–1966 | kellaaeg = | kestus = 6 kuud | koordinaadid = | siht = [[Indoneesia Kommunistlik Partei|PKI]] liikmed, PKI toetajad, [[Gerwani]] liikmed, [[Jaava]] [[abangan]]id, ateistid, [[kafir|uskmatud]] ja [[Indoneesia hiinlased]] | relv = | vahend = | pohjus = | liik = [[Puhastus (poliitika)|poliitiline puhastus]], [[massimõrv]], [[genotsiid]] | hukkunuid = 500 000 – 1 200 000<ref name="Robinson2018">{{cite book |last=Robinson |first=Geoffrey B. |date=2018 |title=The Killing Season: A History of the Indonesian Massacres, 1965–66 |url=https://press.princeton.edu/titles/11135.html |publisher=[[Princeton University Press]] |isbn=978-1-4008-8886-3 }}</ref> | vigastatuid = | kadunuid = | arreteerituid = | vastutus = | korraldus = [[Indoneesia sõjavägi]] ja tsiviilisikutest karistussalgad, keda julgustasid ja aitasid [[Ameerika Ühendriigid]], [[Suurbritannia]] ja [[lääneblokk]]<ref>{{cite book |last=Robinson |first=Geoffrey B. |date=2018 |title=The Killing Season: A History of the Indonesian Massacres, 1965–66 |url=https://press.princeton.edu/titles/11135.html |publisher=[[Princeton University Press]] |pages=206–207|isbn=978-1-4008-8886-3 |quote="In short, Western states were not innocent bystanders to unfolding domestic political events following the alleged coup, as so often claimed. On the contrary, starting almost immediately after October 1, the United States, the United Kingdom, and several of their allies set in motion a coordinated campaign to assist the Army in the political and physical destruction of the PKI and its affiliates, the removal of Sukarno and his closest associates from political power, their replacement by an Army elite led by Suharto, and the engineering of a seismic shift in Indonesia's foreign policy towards the West. They did this through backdoor political reassurances to Army leaders, a policy of official silence in the face of the mounting violence, a sophisticated international propaganda offensive, and the covert provision of material assistance to the Army and its allies. In all these ways, they helped to ensure that the campaign against the Left would continue unabated and its victims would ultimately number in the hundreds of thousands."}}</ref><ref name="Melvintelegrams" /><ref>{{cite book |last1=Bevins |first1=Vincent|authorlink=Vincent Bevins |title=[[The Jakarta Method|The Jakarta Method: Washington's Anticommunist Crusade and the Mass Murder Program that Shaped Our World]]|date=2020 |publisher= [[PublicAffairs]]|page=157 |isbn= 978-1541742406|quote=The United States was part and parcel of the operation at every stage, starting well before the killing started, until the last body dropped and the last political prisoner emerged from jail, decades later, tortured, scarred, and bewildered.}}</ref> | kahtlus = | osaleja = | traumad = | syydi = | tulemus = | jarelmid = | kahju = | motiiv = | commons = | asendikaart2 = }} '''1965.–1966. aasta Indoneesia massimõrvad''' (ka '''Indoneesia genotsiid''' või '''Indoneesia puhastamine kommunistidest'''; [[indoneesia keel]]es ''Pembunuhan Massal Indonesia & Pembersihan G.30.S/PKI'') oli [[Indoneesia]]s mitu kuud kestnud mõrvade ja rahvarahutuste laine, mille sihtmärgiks olid [[Indoneesia Kommunistlik Partei|Indoneesia Kommunistliku Partei]] (PKI) liikmed, [[kommunism]]i pooldajad, [[Gerwani]] naisteliikumise liikmed, [[Jaava]] [[abaganid]], [[Indoneesia hiinlased]] ja [[vasakpoolsus|vasakpoolse]] poliitika toetamises kahtlustatavad.<ref>{{cite web |title=The Indonesian Politicide of 1965–66: How Could it Have Happened? |url=https://www.maastrichtuniversity.nl/events/indonesian-politicide-1965-66-how-could-it-have-happened |publisher=Maastricht University}}</ref> Paljude mõrvade taga olid [[Indoneesia sõjavägi|sõjavägi]] ja [[Uus Kord (Indoneesia)|valitsus]], mida toetasid [[Ameerika Ühendriigid]] ja [[lääneblokk]]. Massimõrvad said alguse pärast vastuolulist [[30. Septembri Liikumine|30. Septembri Liikumise]] riigipöördekatset, kui riiki hakati kommunistidest "puhastama". Hinnanguliselt mõrvati nendel aastatel 500 000 kuni üle miljoni inimese, pakutud on ka kuni kolme miljonit hukkunut. Puhastus oli esimestest märkidest [[Üleminek Uude Korda|üleminekust Uude Korda]] ja PKI elimineerimisest, sellel oli mõju ka laiemas [[külm sõda|külma sõja]] kontekstis.<ref>{{cite book |last1=Gellately |first1=Robert |author-link1=Robert Gellately |last2=Kiernan |first2=Ben |author-link2=Ben Kiernan |date=juuli 2003 |title=The Specter of Genocide: Mass Murder in Historical Perspective |url=http://www.cambridge.org/us/academic/subjects/history/twentieth-century-regional-history/specter-genocide-mass-murder-historical-perspective |publisher=[[Cambridge University Press]] |pages=[https://books.google.com/books?id=k9Ro7b0tWz4C&lpg=PP1&pg=PA290#v=onepage&q&f=false 290–291] |isbn=0-521-52750-3 |access-date=19. oktoober 2015}}</ref> Murranguliste sündmuste keskel kaotas võimu ka [[Indoneesia president|president]] [[Sukarno]] ning algas [[Suharto]] 30-aastane diktatuur. Ebaõnnestunud riigipööre küttis Indoneesias uuesti üles vaibunud pinged, millele aitas kaasa ka sõjavägi, mis süüdistas riigipöördekatses kiiresti PKI-d. Lisaks hakkasid Ameerika Ühendriikide, [[Suurbritannia]] ja [[Austraalia]] luurejõud levitama [[antikommunism|antikommunistlikku]] [[must propaganda|musta propagandat]]. Külma sõja tõttu oli USA ja tema liitlaste eesmärgiks hoida kolmandaid riike nagu Indoneesia kommunismist kaugel ja enda mõjusfääris. Sukarno kõrvaldamist soovis ka Suurbritannia, kuna Indoneesia oli endise Briti koloonia ja [[Rahvaste Ühendus]]e liikme [[Malaya Föderatsioon]]iga [[Indoneesia-Malaisia vastasseis|kuulutamata sõjas]]. Kommunistid eemaldati poliitikast, ühiskonnaelust ja relvajõududest ning PKI tegevus keelati. Massimõrvad algasid kohe pärast riigipöörekatset oktoobris 1965 ning kestsid 1966. aasta esimeste kuudeni. Vägivallalaine algas [[Jakarta]]st ning levis [[Kesk-Jaava|Kesk-]] ja [[Ida-Jaava]]le ning hiljem [[Bali provints|Balile]]. Tuhanded tsiviilisikud ja sõjaväelased mõrvasid nii PKI liikmeid, kui neid, keda kahtlustati partei toetamises. Mõrvad toimusid üle kogu riigi, kuid peamiselt PKI tugipunktides Kesk- ja Ida-Jaaval, Balil ja [[Sumatra]] põhjaosas. Tõenäoliselt oli korraga vahi all üle miljoni inimese. Sukarno ajal kehtinud tasakaalukas [[Juhitud Demokraatia (Indoneesia)|nasakom]]i poliitika (rahvuslus, religioon ja kommunism) lagunes. Tema kolmest tugisambast üks, kommunism, hävitati teiste sammaste ehk sõjaväe ja islamistide poolt. Sõjavägi oli riigis võimu haaramas ning märtsis 1967 kõrvaldas ajutine parlament Sukarno ka ametlikult võimult ning nimetas Suharto presidendi kohusetäitjaks. Märtsis 1968 valiti Suharto presidendiks. Juhtunut ei puudutata tänapäeval enamikus Indoneesia ajalooõpikutes ning Suharto režiimi repressioonide tõttu ei ole seda ametlikult eriti uuritud. Selle tõttu puudub ka üksmeel hukkunute arvu ja mõrvalaine suuruse osas. Tahe selliseid rahutusi tulevikus ära hoida oli üks Uue Korra konservatiivsuse ja raudse rusika põhjustest. Kogu Suharto aja oli viha kommunistide vastu riigis levinud ning selle järelmeid on Indoneesias tunda tänapäevani.<ref>{{cite news |last=Varagur |first=Krithika |date=23. oktoober 2017 |title=Indonesia Revives Its Communist Ghosts |url=https://www.usnews.com/news/best-countries/articles/2017-10-23/indonesian-military-stirs-communist-fears-for-political-advantage |work=[[U.S. News & World Report]] |access-date=23. oktoober 2017}}</ref> 1962. aastast pärit [[Luure Keskagentuur]]i memo järgi valitses nii Ameerika Ühendriikide kui ka Suurbritannia riigiaparaadi kõrgemates ešelonides üksmeel, et Sukarno tuleb eemaldada. [[Ameerika Ühendriikide relvajõud]] andsid antikommunistlikele jõududele väljaõpet ning koolitasid rohkem kui 1200 ohvitseri. Lisaks said Indoneesia antikommunistid USA-lt relvastust ja majandusabi.<ref>{{Cite document|title=[Hearings, reports and prints of the House Committee on Foreign Affairs] 91st: PRINTS: A-R.|hdl = 2027/uc1.b3605665?urlappend=%3Bseq=440}}</ref><ref>Macaulay, Scott (17 February 2014). [http://filmmakermagazine.com/84443-the-act-of-killing-wins-documentary-bafta-director-oppenheimers-speech-edited-online/ The Act of Killing Wins Documentary BAFTA; Director Oppenheimer’s Speech Edited Online]. ''[[Filmmaker (magazine)|Filmmaker]].'' Retrieved 12 May 2015.</ref> Sellest kõigest hoolimata on CIA kõik süüdistused puhastuses osalemise osas tagasi lükanud. USA dokumentide järgi, mille salastatus 2017. aastal lõpetati, oli USA valitsus massimõrvade toimumise üksikasjadest teadlik ning toetas Indoneesia sõjaväe tegevust.<ref name="Melvintelegrams">{{cite web |url=http://indonesiaatmelbourne.unimelb.edu.au/telegrams-confirm-scale-of-us-complicity-in-1965-genocide/ |title=Telegrams confirm scale of US complicity in 1965 genocide |last=Melvin |first=Jess |date=20. oktoober 2017 |website=Indonesia at Melbourne |publisher=[[University of Melbourne]] |access-date=21. oktoober 2017 |quote=The new telegrams confirm the US actively encouraged and facilitated genocide in Indonesia to pursue its own political interests in the region, while propagating an explanation of the killings it knew to be untrue.}}</ref><ref name="documents2017">{{cite news |author= |title=Files reveal US had detailed knowledge of Indonesia's anti-communist purge |url=https://www.theguardian.com/world/2017/oct/17/indonesia-anti-communist-killings-us-declassified-files |work=[[The Associated Press]] via The Guardian |date=17. oktoober 2017 |access-date=18. oktoober 2017}}</ref><ref>{{cite news |last=Dwyer |first=Colin |date=18. oktoober 2017 |title=Declassified Files Lay Bare U.S. Knowledge Of Mass Murders In Indonesia |url=https://www.npr.org/sections/thetwo-way/2017/10/18/558509184/declassified-files-lay-bare-u-s-knowledge-of-mass-murders-in-indonesia |publisher=[[NPR]] |access-date=21. oktoober 2017}}</ref> Ajaloolased ja ajakirjanikud olid juba enne seda süüdistanud Ameerika Ühendriike massimõrvadele kaasa aitamises, väidetavalt sai Indoneesia sõjavägi PKI ametnike kohta teavet USA luurelt. 1968. aastast pärinevas CIA raportis nimetati Indoneesia puhastust 20. sajandi üheks veriseimaks vägivallalaineks ning võrreldi seda [[suur terror|suure terrori]], [[holokaust]]i ja [[Maareformi Liikumine (Hiina)|maoistide veresaunaga]] 1950. aastatel. ==Vaata ka== * [[1740. aasta Batavia veresaun]] * [[1918. aasta Kuduse mäss]] * [[Antikommunistlikud massimõrvad]] * [[1997. aasta mai Banjarmasini mäss]] * [[Kommunism Sumartal]] * [[Indoneesia Kommunistlik Partei]] * [[Gerwani]] * [[Indoneesia okupatsioon Ida-Timoris]] * [[Indoneesia veresaunade loend]] * [[1998. aasta mai Indoneesia mässud]] * [[Mergosono veresaun]] * [[Petruse tapmised]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.tribunal1965.org/en/final-report-of-the-ipt-1965/ Final Report of the IPT 1965: Findings and Documents of the IPT 1965]. International People's Tribunal 1965. * [http://www.abc.net.au/radionational/programs/hindsight/accomplices-in-atrocity-the-indonesian-killings-of/3182630#transcript Accomplices in Atrocity. The Indonesian killings of 1965 (transcript)]. [[Australian Broadcasting Corporation]], 7 September 2008 * [https://web.archive.org/web/20131203100616/https://www1.wsws.org/exhibits/1965coup/coup-1.htm Lessons of the 1965 Indonesian Coup] Terri Cavanagh, ''[[World Socialist Web Site]],'' 1998. * [https://www.jacobinmag.com/2015/06/indonesian-communist-party-suharto-massacre-purge/ The Forgotten Massacres]. ''[[Jacobin (magazine)|Jacobin]].'' 2 June 2015. * [https://www.nytimes.com/2015/09/30/opinion/suhartos-purge-indonesias-silence.html?_r=0 Suharto’s Purge, Indonesia’s Silence]. [[Joshua Oppenheimer]] for ''[[The New York Times]]'', 29 September 2015. * [http://bigstory.ap.org/article/89662f5cb17b4ed3afe22389071804f9/indonesia-takes-step-toward-reckoning-65-66-atrocities Indonesia takes step toward reckoning with '65–66 atrocities]. ''[[The Associated Press]]''. 18 April 2016 * [http://www.abc.net.au/news/2016-05-24/calls-for-indonesia-to-acknowledge-anti-communist-mass-graves/7439146 Indonesia challenged to admit existence of mass graves from anti-communist purges]. ''Australian Broadcasting Corporation.'' 23 May 2016. * [https://www.nytimes.com/2017/09/29/world/asia/indonesia-communist-purge.html?mcubz=0 Indonesia Takes a Step Back From Reckoning With a Past Atrocity]. ''The New York Times'', 29 September 2017. * [https://www.washingtonpost.com/news/worldviews/wp/2017/09/30/in-indonesia-the-fake-news-that-fueled-a-cold-war-massacre-is-still-potent-five-decades-later/ In Indonesia, the ‘fake news’ that fueled a Cold War massacre is still potent five decades later]. ''[[The Washington Post]].'' 30 September 2017. * [http://indonesiaatmelbourne.unimelb.edu.au/theres-now-clear-proof-that-soeharto-orchestrated-the-1965-killings/ There’s now proof that Soeharto orchestrated the 1965 killings] by Jess Melvin. Indonesia at Melbourne at the [[University of Melbourne]], 26 June 2018. * [https://www.counterpunch.org/2019/02/27/a-history-of-the-indonesian-massacres/ A History of the Indonesian Massacres, 1965–1966] by Gregory Elich * [https://books.google.ca/books?id=oVUEAAAAMBAJ&lpg=PA30&pg=PA24#v=onepage&q&f=false LIFE Magazine article, 1 July 1966] [[Kategooria:Massimõrvad]] [[Kategooria:Indoneesia ajalugu]] rvojpfeiagpldjve2cybhy73f6omy59 Arutelu:Tapa raudteejaam 1 619807 7124475 6009800 2026-04-04T21:06:07Z Kuriuss 38125 7124475 wikitext text/x-wiki "Auruveduri avamine" kõlab ... liiga omapäraselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2021, kell 13:52 (EET) ''Piletilaekur'' – kas tõesti oli selline ametinimetus? Mitte näiteks "kassiir" või "piletimüüja"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 00:06 (EEST) dp14u0o15rzvvoeei9dwg7iwy9z0v7u 7124476 7124475 2026-04-04T21:06:22Z Kuriuss 38125 7124476 wikitext text/x-wiki "Auruveduri avamine" kõlab ... liiga omapäraselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2021, kell 13:52 (EET) ''Piletilaekur'' – kas tõesti oli selline ametinimetus? Mitte näiteks "kassiir" või "piletimüüja"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 00:06 (EEST) 9t6n93b531fxgtmhxjhxg2f7fhmi0r0 7124479 7124476 2026-04-04T21:15:26Z Velirand 67997 7124479 wikitext text/x-wiki "Auruveduri avamine" kõlab ... liiga omapäraselt. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 13. detsember 2021, kell 13:52 (EET) ''Piletilaekur'' – kas tõesti oli selline ametinimetus? Mitte näiteks "kassiir" või "piletimüüja"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 00:06 (EEST) : Oli küll selline ametinimetus. Kui dea.nlib.ee-st otsida, annab 350 vastet. [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 00:15 (EEST) 9cvisl24e5kk48b8z0yikbtzgolc8p2 Garðabær 0 620989 7124694 6940716 2026-04-05T11:37:56Z Velirand 67997 7124694 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Garðabær | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Garðabær | pilt = Garðakirkja.jpg | pildiallkiri = Kirik Garðabæris | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Garðabæri vapp]] | pindala = 143 | elanikke = 20 724 (2026) | asendikaart = Island }} '''Garðabær''' on linn [[Island]]il. Garðabær kuulub [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonda ja asub [[Atlandi ookean]]i rannikul, [[Kópavogur]]ist ning [[Reykjavík]]ist lõunas. Garðabær on elanike arvult kuues linn Islandil.<ref>[https://icelandmonitor.mbl.is/news/nature_and_travel/2015/08/24/around_iceland_2015_gardabaer/ Around Iceland 2015: Garðabær] Iceland Monitor, 24. august 2015</ref> Asula rajati [[1878]]. aastal ja kandis esialgu nime ''Garðahreppur''. Praeguse nime ja linnaõigused sai Garðabær [[1976]]. aastal.<ref>[https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/gardabaer Garðabær Travel Guide] Guide to Iceland</ref> Garðabæris asub [[Islandi president|Islandi presidendi]] ametlik residents [[Bessastaðir]].<ref>[https://visitreykjavik.is/city-areas/gardabaer/bessastadir Bessastaðir] Visit Reykjavík</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] edflo7fouqpose3zq1xknjjvkvasieh Seltjarnarnes 0 621002 7124712 6940696 2026-04-05T11:47:31Z Velirand 67997 7124712 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Seltjarnarnes | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Seltjarnarnes | pilt = Seltjarnarneskirche.jpg | pildiallkiri = Seltjarnarnes | lipp = | lipu_link = | vapp = Seltjarnarness_COA.svg | vapi_link = [[Seltjarnarnesi vapp]] | pindala = 2,0 | elanikke = 4609 (2026) | asendikaart = Island }} '''Seltjarnarnes''' (ametlikult '''Seltjarnarnesbær''') on linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas. Seltjarnarnes asub [[Atlandi ookean]]i rannikul Seltjarnarnesi poolsaarel, [[Reykjavík]]ist vahetult läänes. Eraldi asula on Seltjarnarnes alates [[1948]]. aastast. Linnaõigused sai Seltjarnarnes [[1974]]. aastal.<ref>[https://web.archive.org/web/20211231151840/http://www.seltjarnarnes.is/umhverfi/saga/ Ágrip af sögu Seltjarnarness] Seltjarnarnes</ref> Seltjarnarnesis asub Grótta majakas.<ref>[https://guidetoiceland.is/travel-iceland/drive/grotta Grótta Travel Guide] Guide to Iceland</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] 7cabmb34q3ip8p8gx752y2pv7hto20g Mosfellsbær 0 624040 7124706 6838368 2026-04-05T11:44:36Z Velirand 67997 7124706 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Mosfellsbær | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Mosfellsbær | pilt = Mosfellsbaer2011.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = Mosfellsbær_Coat.svg | vapi_link = [[Mosfellsbæri vapp]] | pindala = 185 | elanikke = 13 772 (2026) | asendikaart = Island }} '''Mosfellsbær''' on linn [[Island]]il [[Höfuðborgarsvæði]] piirkonnas. Mosfellsbær asub [[Reykjavík]]ist idas. Enne [[9. august]]it [[1987]] oli valla nimi Mosfellshreppur (Mosfellssveit). 9. augustil 1987 sai Mosfellsbær linnaõigused ja uue nime.<ref>[https://www.mos.is/mannlif/um-mosfellsbae/saga-mosfellsbaejar/ Saga Mosfellsbæjar] Mosfellsbær</ref> Lapsepõlves elas Mosfellsbæris kirjanik [[Halldór Laxness]]. [[1945]]. aastal kolis ta Mosfellsbæri tagasi.<ref>[https://web.archive.org/web/20220131121420/https://www.mos.is/mannlif/menning/laxnessvefur/ Halldór Laxness (1902-1998)] Mosfellsbær</ref> Mosfellsbæris asub Halldór Laxnessi muuseum.<ref>[https://www.lonelyplanet.com/iceland/greater-reykjavik/attractions/gljufrasteinn-laxness-museum/a/poi-sig/1177863/1337039 Gljúfrasteinn Laxness Museum] Lonely Planet</ref> ==Sõpruslinnad== * {{Riigi ikoon|Soome}} [[Loimaa linn|Loimaa]], [[Soome]] * {{Riigi ikoon|Norra}} [[Skien]], [[Norra]] * {{Riigi ikoon|Taani}} [[Thistedi vald|Thisted]], [[Taani]] * {{Riigi ikoon|Rootsi}}[[Uddevalla]], [[Rootsi]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] 236r5scsrxwspv4poqskt9nd3y0antm Saksa kultuur 0 631575 7124333 7084103 2026-04-04T15:33:12Z Mona 355 /* Kujutav kunst */ 7124333 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=august}} [[Pilt:Schwuhplattler 01.jpg|pisi|püsti|''[[Schuhplattler]]'' – [[Alpid]]e piirkonnast pärit traditsiooniline saksa [[rahvatants]], tantsijate riietus on omane [[Baieri]] ajaloolisele piirkonnale]] '''Saksa kultuur''' ([[saksa keel]]es ''deutsche Kultur'') hõlmab [[Saksamaa]], laiemas mõttes kogu [[Sakslased|saksa rahva]] või kõigi [[saksa keel]]e kõnelejate [[kultuuripärand]]it (vt ka [[Austria kultuur]], [[Šveitsi kultuur]]). Saksa [[kultuur]]i vanimad osad on pärit antiikajal elanud [[Keldid|keltide]], [[Germaanlased|germaanlaste]] ja [[Roomlased|roomlaste]] kultuurist. [[Keskaeg|Keskajast]] alates on saksa kultuuriruumis sündinud palju eredaid isiksusi, kelle tegevus kujundas kaasaja ja järgmiste ajastute [[kunstistiil]]ide ja mõtteviiside arengut. Eri distsipliinides on saksa kultuuritegelased olnud uute [[Kunstivool|voolude]] rajajad. Nii mõnigi saksa kultuuritegelane kuulub maailma[[tsivilisatsioon]]i ajaloo protagonistide hulka.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1047864.stm ''Germany country profile''], BBC, 19. März 2012. Abgerufen am 3. Januar 2013.</ref> [[19. sajand]]i lõpul tekkis [[Saksa Riik|Saksa Riigis]] [[Saksa kultuurrahvas|saksa kultuurrahva]] kontseptsioon (''deutsche Kulturnation''), mis seostab inimeste [[Rahvus|rahvuslikku kuuluvust]] ühise kultuuripärandi jagamisega.<ref>Vgl. Otto Dann, ''Nation und Nationalismus in Deutschland: 1770–1990'', 3., überarb. und erw. Aufl., Beck, München 1996, ISBN 3-406-34086-5, [http://books.google.de/books?id=0LFueQp0s50C&pg=PA48&dq=deutsche+kultur+kulturnation&hl=de&ei=JfKQTLaOPJCTjAeQldCODQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=4&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=deutsche%20kultur%20kulturnation&f=false S.&nbsp;48 f.]</ref> == Kirjandus ja filosoofia == {{Vaata|Saksakeelne kirjandus}} [[Pilt:Immanuel Kant - Gemaelde 1.jpg|pisi|püsti|[[Immanuel Kant]], filosoof]] Vanim säilinud saksakeelne raamat on [[9. sajand]]ist pärit koopia üks sajand varem kirja pandud [[Ladina keel|ladina]]-[[Vanaülemsaksa keel|vanaülemsaksa]] [[glossaar]]ist [[Abrogans]] koos [[meieisapalve]] ja [[usutunnistus]]ega. Seda käsikirja hoitakse [[Šveits]]is [[Sankt Gallen]]i [[Sankt Galleni abtkonna raamatukogu|abtkonna raamatukogus]]. Lisaks olid esimeste raamatute hulgas [[10. sajand|10.]]–[[11. sajand]]il elanud [[Notker Labeo|Notker Teutonicus]]e antiikteoste tõlked vanaülemsaksa keelde. [[Saksakeelne kirjandus|Saksa kirjandus]] kui selline ulatub tagasi [[varakeskaeg]]a, mil tekkisid esimesed keskaegsed [[raamatukogu]]d käsikirjade ja [[miniatuur]]idega. Eraldi väärib mainimist saksa [[Rüütlilaul|rüütliluule]] (''Minnesang''), mille näiteid on kokku korjatud muu hulgas [[14. sajand]]i [[Manesse käsikiri|Manesse käsikirja]] (''Codex Manesse''). Kuulsaim saksa [[minnesinger]] on [[Walther von der Vogelweide]]. Saksa kirjanduse üheks nurgakiviks peetakse ka kangelaslikku värss[[eepos]]t "[[Nibelungide laul|Nibelungide laul]]". Revolutsiooniliseks osutus [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajal]] [[Johannes Gutenberg|Johannes Gutenbergi]] leiutatud trükipress. Gutenbergi kõige tähtsamaks trükiseks sai [[Gutenbergi piibel]]. Tänu tema leiutisele oli lõpuks võimalik asendada [[pärgament]] kirjutusmaterjalina oluliselt odavama [[paber]]iga. 1871. aastast pärineb vahel siiamaani [[Saksamaa]] tähistamiseks kasutatav väljend ''luuletajate ja mõtlejate maa'' (''Land der Dichter und Denker'').<ref>Marco Fröb, ''Die Bundesrepublik Deutschland im internationalen Standortwettbewerb'', GRIN Verlag, 2007, [http://books.google.de/books?id=3Gn8vhS9OB8C&pg=PA11&dq=%22Land+der+Dichter+und+Denker%22&hl=de&ei=E9uPTOLdKo674gbZoLnkDQ&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=4&ved=0CDgQ6AEwAw#v=onepage&q=%22Land%20der%20Dichter%20und%20Denker%22&f=false S.&nbsp;11].</ref> Tuntuimate saksa kirjanike hulka kuuluvad [[Gotthold Ephraim Lessing]], [[Johann Wolfgang von Goethe]] ja [[Friedrich Schiller]], samuti [[vennad Grimmid]], [[Saksa romantism|saksa romantikud]] nagu [[Hoffmann]] ja [[Novalis]], [[Heinrich Heine]], [[Saksa realism|saksa realistid]] nagu [[Theodor Fontane]] ja [[Theodor Storm]] jt. Hilisema aja silmapaistvate literaatide seas olid näiteks [[Kurt Tucholsky]], [[Bertolt Brecht]], [[Thomas Mann|Thomas]] ja [[Heinrich Mann]], [[Hannah Arendt]]. [[Pilt:FrankfurterBuchmesse2008.JPG|pisi|vasakul|Frankfurdi raamatumess]] [[20. sajand]]il pälvisid Saksa kirjanikest [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] [[Theodor Mommsen]] (1902), [[Rudolf Eucken]] (1908), [[Paul Heyse]] (1910), [[Gerhart Hauptmann]] (1912), [[Thomas Mann]] (1929), [[Hermann Hesse]] (1946), [[Heinrich Böll]] (1972) ja [[Günter Grass]] (1999). Saksa keeles kirjutas ka 1919. aasta [[Šveitslased|šveitslasest]] laureaat [[Carl Spitteler]]. [[21. sajand]]il on Nobeli auhinna saanud [[Rumeenia]]s sündinud sakslane [[Herta Müller]] (2009) ning [[austerlased]] [[Elfriede Jelinek]] (2004) ja [[Peter Handke]] (2019). Iga-aastane [[Frankfurdi raamatumess]] ([[Frankfurt|Maini-äärses Frankfurdis]]) on suurim rahvusvaheline väljaandjate ja kirjanduslike ringkondade kokkusaamispunkt. Messi raames pärjatakse [[Saksa Raamatuauhind|Saksa Raamatuauhinnaga]] parim saksakeelne romaan. Hiljuti avaldatud vähetuntud raamatute jaoks on suure tähtsusega [[Leipzigi raamatumess]]i [[Leipzigi raamatumessi auhind|auhind]]. Kõige mõjukamate saksa [[filosoof]]ide seas on [[Nicolaus Cusanus]], [[Gottfried Wilhelm Leibniz]], [[Immanuel Kant]], [[Georg Wilhelm Friedrich Hegel]], [[Arthur Schopenhauer]], [[Friedrich Nietzsche]] ja [[Martin Heidegger]]. Paljud olulised filosoofiavoolud pärinevad saksa filosoofidelt, alustades [[saksa idealism]]ist ning lõpetades [[Karl Marx]]i ja [[Friedrich Engels]]i loodud [[marksism]]iga. 20. sajandil pälvis suurt tähelepanu niinimetatud [[Frankfurdi koolkond|Frankfurdi koolkonna]] klassikaline [[kriitiline teooria]] ([[Theodor W. Adorno]], [[Max Horkheimer]] jt). Nooremat kriitilist teooriat esindab [[Jürgen Habermas]], üks maailma kuulsamaid elusolevaid filosoofe. == Filmikunst == [[Pilt:Filmstudio Babelsberg Eingang.jpg|pisi|[[Studio Babelsberg]] [[Potsdam]]is]] Saksakeelsetes riikides on [[film]]e tehtud alates [[19. sajand]]i lõpust. [[Berliin]]i [[varietee Wintergarten|Wintergarteni varieteest]] sai ajaloo esimene [[kino]], kui 1. novembril 1895 näitasid [[Max Skladanowsky|vennad Skladanowskyd]] seal publiku ees oma linateoseid (kaks kuud varem, kui sama tegid [[Prantsusmaa]]l [[Auguste ja Louis Lumière|vennad Lumière’id]]). 1912. aastal asutati [[Potsdam]]is [[Studio Babelsberg]], maailma esimene suur filmistuudio ja [[Hollywood]]i eelkäija. Varsti sai Babelsberg populaarse ja eduka filmi sünonüümiks. Babelsberg toodab tänini rahvusvahelise formaadi filme ja see kuulub Euroopa suuremate filmistuudiote hulka.<ref>[http://www.studiobabelsberg.com/unternehmen/geschichte/ ''Geschichte.''] Studio Babelsberg. Vaadatud 16.06.2022.</ref> Selles filmikunsti algfaasis tekkisid erisugused [[Filmižanr|žanrid]]. 1927. aastal toodetud [[Fritz Lang]]i [[tummfilm]]i puhul "[[Metropolis]]" oli tegemist ühega varasematest [[ulme]][[mängufilm]]ide näidetest. 1930. aastal saavutas suurt rahvusvahelist edu [[helifilm]] "[[Sinine ingel]]", kus mängis näitleja [[Marlene Dietrich]]. [[Kolmas riik|Kolmandas riigis]] teenis filmikunst poliitilist [[propaganda]]t. Sel ajal ilmunud [[Leni Riefenstahl]]i filmid seadsid uue standardi [[Dokumentaalfilm|filmidokumentalistika]] valdkonnas. Erisugused uued tehnikad võeti kasutusele ka reklaamklippides. Pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] sai [[Lääne-Saksamaa]]l kommertstegevust taasalustada natsionaalsotsialistide riigistatud filmiettevõte [[UFA]]. Muu hulgas kogusid populaarsust niinimetatud kodumaafilmid ehk [[heimatfilm]]id, mille tegevus toimub maal või väikestes linnades. 1960. aastatest alates olid menukad [[Edgar Wallace]]’i ja [[Karl May]] raamatute põhjal tehtud [[ekraniseering]]ud. [[Televiisor]]ite laiema leviku tõttu ja tugevneva konkurentsi tõttu [[Teleseriaal|teleseriaalide]] ja [[telefilm]]idega sattus filmitööstus kriisi, mida õnnestus leevendada [[Uus saksa film|uue saksa filmi]] tulekuga. [[Rainer Werner Fassbinder]]ist, [[Wim Wenders]]ist, [[Volker Schlöndorff]]ist ja [[Werner Herzog]]ist said ajastu tähtsaimad autorifilmide loojad. [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa DV-s]] kujundasid filmikunsti arengut sellised režissöörid nagu [[Konrad Wolf]]. Suurenenud rahastus pani 1980. aastatel aluse uut mastaapi filmiproduktsiooni tekkimisele, mille üks eredamaid esindajaid on produtsent [[Bernd Eichinger]]. 1990. aastatel said taas populaarseks romantilised komöödiad. Pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] pälvis tähelepanu [[saksa-türgi film]] ning nišipublik tekkis erisugustel [[noortefilm]]idel. Vaid üksikuid Saksa filme saatis ka rahvusvaheline edu. Mõjukate saksa filmistuudiote seas on [[Bavaria Film]], [[Constantin Film]], [[Magic Media Company]] ja [[UFA]]. Hilisema aja menufilmirežissööride hulka kuuluvad teiste seas [[Roland Emmerich]], [[Wolfgang Petersen]], [[Florian Henckel von Donnersmarck]], [[Caroline Link]], [[Wolfgang Becker (1954–2024)|Wolfgang Becker]] ja [[Fatih Akin]]. Samuti on tunnustatud sellised filmitegijad nagu [[Til Schweiger]], [[Michael Herbig]], [[Andreas Dresen]], [[Uwe Boll]], [[Dani Levy]], [[Oskar Roehler]], [[Uli Edel]], [[Tom Tykwer]] jt. Helilooja [[Hans Zimmer]] on pälvinud kaks [[parima filmimuusika Oscar|parima filmimuusika Oscarit]], tunnustatud operaatorite hulka kuulub [[Michael Ballhaus]]. Igal aastal valib [[Saksa filmiakadeemia]] parima Saksa filmi; võitja saab [[Statuett|statueti]] Lola (tuntud kui [[Saksa filmiauhind]]). Lisaks jagatakse Berliinis iga kahe aasta tagant [[Euroopa filmiauhind]]a Felix. [[Berliini filmifestival|Berliini rahvusvaheline filmifestival]] (Berlinale) kuulub koos [[Cannes'i filmifestival|Cannes’i]] ja [[Veneetsia filmifestival|Veneetsia festivaliga]] maailma prestiižikamate filmifestivalide suurde kolmikusse. == Kujutav kunst == {| class="wikitable" style="text-align:right; float:left; margin-right:18px;" |- | align="left" | [[Pilt:Caspar David Friedrich - Wanderer above the sea of fog.jpg|130px]] || align="left" | [[Pilt:Franz Marc 003.jpg|130px]] |- | align="center" |[[Caspar David Friedrich|C. D. Friedrich]]<br /><small>"[[Rändaja udumere kohal]]"</small><br />1818 | align="center" |[[Franz Marc]]<br /><small>"[[Sinine hobune]]"</small><br />1911 |} Mõjukad saksa [[Renessanss|renessansi]]<nowiki></nowiki>kunstnikud on teiste hulgas [[Albrecht Altdorfer]], [[Lucas Cranach vanem]], [[Matthias Grünewald]], [[Hans Holbein noorem]] ja [[Albrecht Dürer]]. Suurimad Saksamaalt pärit [[Barokk|baroki]]<nowiki></nowiki>meistrid on [[Johann Baptist Zimmermann]], [[vennad Asamid]] ja [[Siegen]]is sündinud, kuid [[Antwerpen]]isse ([[Belgia]]) kolinud [[Peter Paul Rubens]]. Menukate [[Romantism|romantikute]] seas on [[Caspar David Friedrich]]i kõrval kunstnikud [[Philipp Otto Runge]], [[Carl Spitzweg]] ja [[Natsareenlased|natsareenlane]] [[Philipp Veit]]. [[Preisimaa|Preislased]] [[Anton von Werner]] ja [[Emil Hünten]] esindavad [[ajaloomaal]]i, rahvusvahelise tähtsusega on [[Müncheni koolkond (kujutav kunst)|Müncheni]] ja [[Düsseldorfi koolkond (kujutav kunst)|Düsseldorfi]] koolkonnad. Üle maailma kuulsad on [[Impressionism|impressionist]] [[Max Liebermann]], [[Sürrealismus|sürrealistid]] [[Max Ernst]], [[Hans Richter (kunstnik)|Hans Richter]] ja [[Hans Arp]], nagu ka [[Ekspressionism|ekspressionistid]] [[Max Beckmann]], [[Paul Klee]], [[Gabriele Münter]] ja [[Otto Dix]]. Erakordselt suure mõjuga olid samuti ekspressionistlikud rühmitused [[Die Brücke]] ('sild') ja [[Der Blaue Reiter]] ('sinine ratsanik'). [[20. sajand]]i teisel poolel kujunes juhtivaks kunsti[[näitus]]eks [[Kassel]]is ([[Hessen|Hesseni liidumaa]]) toimuv [[Documenta]]. Selle perioodi nooremate kunstnike hulgast paistavad välja mitmekülgne [[Jörg Immendorff]], [[Tegevuskunst|tegevus-]] ja [[kontseptuaalkunst]]nik [[Joseph Beuys]] ning [[Uued metsikud|uusi metsikuid]] esindavad [[Markus Lüpertz]] ja [[Martin Kippenberger]]. 1960. aastatel tekkisid [[Reinimaa]]l [[Nam June Paik]]i, [[Wolf Vostell]]i ja [[HA Schult]]i loominguga uued kunstivormid nagu [[häpening]], [[videokunst]] ja liikumine [[Fluxus]]. 20. sajandi menukaimate fotokunstnike seast võib nimetada [[Helmut Newton]]it, [[Sigmar Polke]]t ja [[Gunter Sachs]]i. [[SDV|Saksa DV-]]s domineeris kujutavas kunstis [[Leipzigi koolkond (kujutav kunst)|Leipzigi koolkond]] ([[Werner Tübke]], [[Bernhard Heisig]], [[Wolfgang Mattheuer]]). Olulisemate kaasaegsete Saksa kunstnike hulka kuuluvad [[Uusekspressionism|uusekspressionist]] [[Georg Baselitz]], [[ajaloomaal]]i traditsiooni jätkav [[Anselm Kiefer]], [[Kapitalistlik realism|kapitalistikku realismi]] esindavad [[Sigmar Polke]] ja [[Gerhard Richter]], samuti iroonia poolest tuntud [[Rosemarie Trockel]]. "Petlikku idülli" kujutav [[Norbert Bisky]], [[Uus Leipzigi koolkond|uuest Leipzigi koolkonnast]] maalijad [[Neo Rauch]] ja [[Aris Kalaizis]], samuti ajaloomaalidele keskenduv [[Daniel Richter]] on mõned näited pärast [[Saksamaa taasühinemine|Saksamaa taasühinemist]] sündinud kunstnikest. Üks maailma ajaloo suuremaid maalide [[Võltsimine|võltsimisega]] seotud kohtuprotsesse leidis aset 2011. aastal, kui vangi mõisteti sakslastest võltsijad [[Wolfgang Beltracchi]] ja tema naine Helene. Tänapäeva Saksa [[fotograaf]]idest on tunnustuse saavutanud näiteks [[Andreas Gursky]], [[Peter Lindbergh]], [[Wolfgang Tillmans]], [[Horst P. Horst]], [[Thomas Ruff]]. == Arhitektuur == [[Pilt:Hohenzollernbrücke Köln.jpg|pisi|[[Kölni toomkirik]] ja [[Hohenzollernbrücke]] sild]] [[Pilt:Kraemerbruecke und Aegidienkirche Erfurt 2017.jpg|pisi|[[Erfurt|Erfurdi]] [[Krämerbrücke]] sild ja selle peale ridamisi ehitatud [[vahvärkhoone]]d]] [[Pilt:Bauhaus weimar.jpg|pisi|[[Bauhaus]]i stiilis [[Weimar]]i [[Weimari Suurhertsogi Saksi kunstikool|kunstikool]] (1911. aasta), arhitektuurse [[modernism]]i sünnipaik]] Saksamaal on rikas ja mitmepalgeline [[arhitektuur]]i<nowiki></nowiki>ajalugu, mis on naaberriikide ja ka üldiselt [[Läänemaailm|õhtumaade]] arhitektuuriajalooga tihedalt läbi põimunud. Saksa arhitektuuri aluseks võib pidada [[Vanarooma arhitektuur|Rooma antiigi arhitektuuri]], millest on säilinud üksikud näited, nagu värav [[Porta Nigra]] [[Trier]]is või 1999. aastal välja kaevatud [[Mainzi Rooma teater]]. Mõned [[Eelromaani kunst|eelromaani]] ehitised nagu [[Lorschi kloostri väravaehitis|Lorschi kloostri värav]] peegeldavad ka tänapäeval arengut [[Romaani kunst|romaani]] stiili suunas, mis jõudis [[Saksa-Rooma riik]]i 1030. aastatel. [[Gooti stiil]] tuli [[Prantsusmaa]]lt, Saksa-Rooma riigis püstitati esimesed gooti ehitised 1230. aastatel, näiteks [[Trier]]i kirik [[Liebfrauenkirche (Trier)|Liebfrauenkirche]]. 1520. aastatel hakkas saksakeelsetes piirkondades levima ka [[Itaalia]]st pärinev [[renessanssarhitektuur|renessanss]], mille tuntuimad näited on [[Augsburgi raekoda|Augsburgi]] ja [[Bremeni raekoda]]. [[Barokkarhitektuur|Barokkstiil]] kinnistus 1650. aastatel. Kuulsad on arhitekt [[Balthasar Neumann]]i teosed, [[Baieri]] [[Steingaden]]i vallas paiknev [[Wieskirche]] ja [[Ludwigsburg]]i [[Ludwigsburgi residentsloss|residentsloss]]. [[Klassitsism]]i ajastu algas 1770. aastatel. Seda jäädvustavad [[Carl Gotthard Langhans]]i projekteeritud [[Brandenburgi värav]], [[Berliin]]i [[Vana muuseum]]i hoone ja [[Karl Friedrich Schinkel]]i [[Charlottenhofi loss]] [[Potsdam]]is. Arhitekt Schinkeli asutatud [[Schinkeli koolkond|koolkond]] avaldas suurt mõju [[Berliini ehitusakadeemia]]le ja selle kaudu ka järgmistele arhitektide generatsioonidele üle kogu maailma. Nii mõnigi kuulus Saksamaa ehitis püstitati [[historitsism]]i ajastul (1840–1900); näideteks on [[Dresden]]i [[Semperoper]], [[Berliini raekoda]] ja [[Schwerini loss]]. Historitsismi menukamate arhitektide seas on [[Gottfried Semper]], [[Friedrich August Stüler]], [[Friedrich von Gärtner]], lisaks väärivad mainimist arhitektuuribürood [[Cremer & Wolffenstein]] ja [[Schilling & Graebner]]. See ajastu, millele langesid [[industrialiseerimine]], majanduse ja ettevõtluse areng (asutajate aeg ehk ''[[Gründerzeit]]'') ning rahvastiku kasv, kujundas suuresti tänapäeva Saksamaa arhitektuurset maastikku. Kõigi ühiskonnakihtide jaoks rajati massiliselt ühise sisehooviga ridamajade kvartaleid (''[[Blockrandbebauung]]''), nagu näiteks [[Berliin]]is [[Hobrechti plaan]]i raames, samas ka [[villa]]kvartaleid ja tihedalt hoonestatud [[eeslinn]]u. Tekkisid ka piirkondlikud stiilid nagu [[Hannoveri koolkond]], [[Nürnbergi stiil]], [[Semperi ja Nicolai koolkond]] [[Dresden]]is ning [[Johanni Albrechti stiil]] [[Mecklenburg]]is. ''Gründerzeit''’i asulaid peetakse tänini prestiižikaks elupaigaks ja kultuurse elu keskusteks.<ref>[http://bazonline.ch/leben/wohnen/Die-Rueckkehr-der-Mietskaserne/story/31701677 Städter mögen Altbauwohnungen in Blockrand-Quartieren], Basler Zeitung, 21. november 2013.</ref> [[20. sajand]]i alguses olid saksa arhitektid klassikalise [[Arhitektuurne modernism|modernismi]] pioneerid. Esialgu koondas enda ümber uue stiili pooldajaid 1907. asutatud uuendusmeelsete ettevõtjate ja arhitektide liit [[Deutscher Werkbund]]. [[Bauhaus]]i rajaja [[Walter Gropius]], [[Ludwig Mies van der Rohe]] ja linnaplaneerimise programm "[[Uus Frankfurt]]" andsid impulsi "[[Uus ehitamine|Uue ehitamise]]" liikumise tekkele, mille mõju on arhitektuuris ka siiani tunda. Lisaks hakati Saksamaal püstitama [[kõrghoone]]id, eriti [[Berliin]]is. Üks Saksamaa jaoks spetsiifiline modernismivool on olnud [[arhitektuurne ekspressionism]]. Modernismi kõrval arenes 1904. aastast kuni 1960. aastateni omaette [[heimatstiil]]. [[Natsionaalsotsialistlik arhitektuur|Natsionaalsotsialistlikus arhitektuuris]] valitses monumentaalne, autokraatlik stiil, mida esindasid representatiivsed ehitised nagu [[Berliini Olümpiastaadion]]. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] järgsel ülesehitusperioodil tõsteti kilbile pragmatism, kerkisid suured üksikhooned ja hajutatud asulad. [[Saksa Demokraatliku Vabariigi arhitektuur|Saksa DV arhitektuuri]] ajalugu algas [[Sotsialistlik klassitsism|sotsialistikust klassitsismist]], hiljem domineerisid [[paneelelamu]]d. 1972. aastal [[Frei Otto]] ja büroo [[Behnisch & Partner|Behnisch]] projekteeritud [[Arhitektuurne postmodernism|postmodernistlikust]] [[Müncheni Olümpiastaadion|Müncheni olümpiastaadionist]] (Saksamaa [[Lääne-Saksamaa|Liitvabariigis]]) sai tunnistus saksa arhitektuuri uuest enesemääratlemisest. 1991. aastal ehitatud [[Frankfurt|Frankfurdi]] [[Messeturm]] (256 m) oli kuus aastat olnud [[Euroopa]] kõrgeim [[pilvelõhkuja]], kuni valmis samuti Frankfurdis paiknev [[Commerzbank Tower]] (259 m). Üleüldse on 1969. aastast kõige kõrgemaks ehitiseks Saksa pinnal olnud [[Berliini teletorn]] (368 m). Viimastel kümnenditel on arhitektuuri areng [[Globaliseerumine|üleilmastunud]], siiski kogub populaarsust ka [[traditsiooniline arhitektuur]], mis võtab eeskuju ajaloolistest või kohalikest stiilidest.<ref>[https://www.welt.de/finanzen/immobilien/article135507943/Bauherren-lassen-die-Vergangenheit-wieder-aufleben.html ''Bauherren lassen die Vergangenheit wieder aufleben''], Die Welt, 18. detsember 2014.</ref> Tänu liikumistele nagu [[uus-urbanism]] on taas kasutusel väikesteks osadeks jagatud mitmeotstarbelised [[fassaad]]id, linnamiljöös eriti ridamajade puhul. Suure tähtsusega on [[21. sajand]]il ka lagunenud või sõja käigus hävitatud kultuurimälestiste [[rekonstrueerimine]], näiteks [[Dresden]]i [[Frauenkirche (Dresden)|Frauenkirche]] koos [[Neumarkt (Dresden)|Neumarkt]]i platsiga, [[Berliini loss]], [[Potsdam]]i südalinn [[Potsdami linnaloss|linnalossiga]], [[Frankfurdi uus vanalinn]].<ref>{{netiviide|url=http://www.bbsr.bund.de/cln_016/nn_21272/BBSR/DE/Veroeffentlichungen/BMVBS/Forschungen/2010/Heft143.html|pealkiri=Positionen zum Wiederaufbau verlorener Bauten und Räume|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20141219200354/http://www.bbsr.bund.de/cln_016/nn_21272/BBSR/DE/Veroeffentlichungen/BMVBS/Forschungen/2010/Heft143.html|arhiivimisaeg=19.12.2014}} {{netiviide|url=http://www.bbsr.bund.de/BBSR/DE/Veroeffentlichungen/BMVBS/Forschungen/2010/Heft143_DL.pdf?__blob=publicationFile&v=2|pealkiri=Positionen zum Wiederaufbau verlorener Bauten und Räume|arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160325053753/http://www.bbsr.bund.de/BBSR/DE/Veroeffentlichungen/BMVBS/Forschungen/2010/Heft143_DL.pdf?__blob=publicationFile&v=2|arhiivimisaeg=25.03.2016}} Bundesinstitut für Bau-, Stadt- und Raumforschung (BBSR), Berliin 2010.</ref> Saksa arhitektid ja arhitektuuribürood tegutsevad tänapäeval kogu maailmas. 20. sajandi lõpu ja 21. sajandi alguse menukamate arhitektide hulka kuuluvad näiteks [[Hans Kollhoff]], [[Graft Gesellschaft von Architekten|GRAFT]], [[Sergei Tchoban]], [[Helmut Jahn]], [[Ole Scheeren]], [[Oswald Mathias Ungers]], [[Gerkan, Marg und Partner|GMP]], [[Ingenhoven Architekten|Ingenhoven]], [[Sauerbruch Hutton]], [[Hadi Teherani]], [[Behnisch Architekten]].<ref>{{raamatuviide|autor=Philip Jodidio|pealkiri=100 Zeitgenössische Architekten|aasta=2008|kirjastus=Taschen|isbn=3-8365-0091-4|trükk=1}}</ref> [[Pritzkeri auhind|Pritzkeri auhinna]] on saanud sakslased [[Gottfried Böhm]] ja [[Frei Otto]]. == Kultuuri- ja arhitektuurimälestised == [[Pilt:Brandenburger Tor morgens.jpg|pisi|vasakul|[[Brandenburgi värav]] [[Berliin]]is]] [[UNESCO]] [[UNESCO maailmapärandi nimistu|maailmapärandi nimistu]]sse on 2022. aasta seisuga kantud [[UNESCO maailmapärand Saksamaal|48 Saksa territooriumil paiknevat kultuuriobjekti]], kusjuures esindatud on kõik 16 [[liidumaa]]d. Esimesena arvati nimistusse kaasa 1978. aastal [[Aacheni toomkirik]], viimased viis objekti lisati 2021. aastal. Kultuuripärandi staatusega on muu hulgas mõne Saksa linna [[vanalinn]], siia kuuluvad: [[Stralsund]] ja [[Wismar]] (ühe objektina), [[Bamberg]], [[Goslar]], [[Quedlinburg]], [[Lübeck]] ja [[Regensburg]], suurim keskaegne arhitektuuriansambel [[Alpid]]est põhjas.<ref>Hannes Hintermeier: [https://web.archive.org/web/20160929085545/http://www.faz.net/aktuell/kulturhauptstadt-2010-regensburg-provinz-gibt-es-nur-im-kopf-1212626.html?printPagedArticle=true#pageIndex_2 ''Kulturhauptstadt 2010: Regensburg – Provinz gibt es nur im Kopf''], Frankfurter Allgemeine Zeitung (3.09.2004), vaadatud 17.06.2022.</ref> [[Kultuurmaastik]] [[Elbe jõe org Dresdenis]] kustutati 2009. aastal nimistust, kui [[Dresden]]i linn hakkas ehitama [[Elbe]] jõge ületavat [[Waldschlößchenbrücke|maanteesilda]]. Nende sündmuste taustal Saksa ühiskonnas tekkinud poleemikat tuntakse kui [[Dresdeni sillavaidlus]]t (''Dresdner Brückenstreit''). Lisaks tunnistab UNESCO Saksamaal kolme looduspärandi objekti, nende seas [[Messel Piti fossiilide kaitseala]], [[Waddenzee]] ja [[Karpaatide ja teiste Euroopa regioonide muistsed ja põlised pöögimetsad|muistsed pöögimetsad]]. Maailmapärandi kõrval kehtib Saksamaal ka oma kultuurimälestiste rahastamise programm. Aastatel 1950–2007 on selle raames 500 kultuurimälestist saanud umbes 280 miljoni eurot toetust.<ref>{{netiviide|url=http://www.bundesregierung.de/Webs/Breg/DE/Bundesregierung/BeauftragterfuerKulturundMedien/kultur/kunstKulturfoerderung/foerderbereiche/erhaltungDenkmaeler/_node.html|pealkiri=Denkmalschutz und Baukultur |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20131016043319/http://www.bundesregierung.de/Webs/Breg/DE/Bundesregierung/BeauftragterfuerKulturundMedien/kultur/kunstKulturfoerderung/foerderbereiche/erhaltungDenkmaeler/_node.html|arhiivimisaeg=16.10.2013}}</ref> [[Pilt:Castle Neuschwanstein.jpg|pisi|[[Neuschwansteini loss]] [[Schwangau]] vallas ([[Baieri]])]] Eriti suurt külastajate arvu täheldatakse [[saksa romantism]]i taustaga objektide puhul. Niisiis kuuluvad lossid [[Neuschwansteini loss|Neuschwanstein]], [[Schwerini loss|Schwerin]] ja [[Heidelbergi loss|Heidelberg]], [[Hohenzollerni kindlus]], [[Wartburgi linnus]], [[Walhalla tempel]], [[Reini keskjooksu oru ülaosa]] koos oma kindlustega, keskaegsed vanalinnad [[Rothenburg]] ja [[Rüdesheim]] kõige tuntumate [[turism]]i<nowiki></nowiki>sihtkohtade hulka maailmas. Üha enam tähelepanu köidavad [[industriaalrevolutsioon]]i ajastust pärit mälestised ja asulad, nagu näiteks nii Läänemere ranniku kui ka sisemaa kuurortlinnade arhitektuuriansamblid, samuti [[tööstuspärand]]i objektid. Autentsed keskaegsed linnamiljööd ei ole enamikus Saksa suurlinnades säilinud, kuna [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ja sõjajärgsete ümberehituste käigus on suur osa kultuurimälestistest hävinud. Eranditena võib peale UNESCO nimistusse kantud linnade välja tuua suurlinnad [[Erfurt]], [[Halle]], [[Heidelberg]], [[Schwerin]] ja [[Wiesbaden]]. == Pidustused ja pühad == [[Pilt:Weihnachtsbaum-Bad Kissingen.JPG|pisi|püsti|[[Jõulud]] on sajandeid olnud saksa peokombestiku üks olulisi osi]] [[Rahvuspüha]] [[Saksa ühtsuse päev]] on 3. oktoobril, nagu on sätestatud 1990. aasta [[Saksa ühinemisleping|leping]]us [[SDV|Saksa DV]] liitumisest [[Saksamaa|Saksa LV-]]ga.<ref>Einigungsvertrag: [https://www.buzer.de/s1.htm?g=Einigungsvertrag&a=2 Artikel 2 EV – Hauptstadt, Tag der Deutschen Einheit]. Vaadatud 17.06.2022.</ref> Kõik muud pühad põhinevad [[liidumaa]]de seadustel. Neist kaheksat tunnistatakse kõigil 16 liidumaal: [[suur reede|suurt reedet]], [[Ülestõusmispühad|teist ülestõusmispüha]], [[taevaminemispüha]], [[Nelipühad|teist nelipüha]], [[Jõulud|esimest ja teist jõulupüha]], [[uusaasta]]t ja [[töörahvapüha]]. Viiel traditsiooniliselt [[Protestantism|protestantlikul]] liidumaal tähistatakse ametlikult [[usupuhastuspüha]]. Saksamaa on üle maailma tuntud oma rikkalike jõulukommete poolest. Nende tüüpilised väljendused on [[Jõuluturg|jõuluturud]], [[jõulupuu]]d, jõulukaunistused nagu [[advendikalender]] või [[jõulupüramiid]], samuti peoroad nagu ''[[Stollen]]'', [[jõuluhani]] (''Weihnachtsgans'') ja [[piparkook]] (''Lebkuchen''). Üks suuremaid turismimagneteid on [[München]]is toimuv [[Oktoberfest]] (kohalikus [[Murre|murdes]] ''d’ Wiesn''), mida külastab igal aastal üle 6 miljoni inimese. [[Stuttgart|Stuttgard]]i [[Bad Cannstatt]]i linnaosas leiab igal aastal aset [[Cannstatter Volksfest]] ([[Cannstatter Wasen]]i platsil), mida külastab üle 3,5 miljoni inimese. Igal piirkonnal on olemas oma [[karneval]]i (periood [[jõulud]]e ja [[Suur paast|suure paastu]] vahel; saksa keeles ka ''Fastnacht'', ''Fasching'') tähistamise traditsioonid; tihti nimetatakse karnevali viiendaks aastaajaks. Eriti kuulsad on [[Kölni karneval|Kölni]], [[Mainzi karneval|Mainzi]], [[Düsseldorfi karneval|Düsseldorfi]] ja [[švaabi-alemanni karneval]]. [[Hannover]]is toimub igal aastal [[Schützenfest Hannover]], mis algselt oli kohalike kodanikukaitseseltside pidu. [[Kieli nädal]], [[19. sajand]]i lõpust [[Kiel]]i linnas korraldatav [[regatt]], kuulub maailma suurimate [[Purjetamine|purjespordi]]<nowiki/>ürituste hulka. Laialt tuntud on ka [[Rostock]]i merepidu [[Hanse Sail]]. [[Hamburg]]is tähistatakse igal aastal [[Hamburgi sadama sünnipäev|sadama sünnipäeva]] ja iga kahe aasta tagant kruiisipäevi ([[Cruise Days]]). Nende kahe pidustuse kõrgpunktiks on niinimetatud unistuslaevade paraad, mis liigub piki [[sadamabassein]]i. == Köök == {{Vaata|Saksa köök}} [[Pilt:German sausages and cheese.jpg|pisi|vasakul|[[Vorst]]i- ja [[juust|juustuvalik]]]] Traditsiooniline Saksa köök varieerub piirkonniti. Reeglina on see naaberriikide gastronoomiliste kultuuridega seotud. Nii sisserändajad kui ka globaalsed toitumisharjumuste muutused [[Läänemaailm|õhtumaades]] on Saksamaa köögitraditsioone oluliselt laiendanud.<ref>[http://www.zeit.de/2012/52/Kuechengeschichte-Deutschland-Gastarbeiter/komplettansicht ''Gastarbeiterküche: Deutschland al dente''], Die Zeit, 19.12.2012. Vaadatud 17.06.2022.</ref> Harilikud saksa road on tänapäeval näiteks [[Jõuluhani|hanepraad]] [[Punane kapsas|punase kapsaga]], ''[[Kasseler]]'' (soolatud ja kergelt suitsutatud sealiha) [[Hapukapsas|hapukapsaga]], [[lehtkapsas]] ''[[Mettwurst]]''’i või ''[[Bregenwurst]]''’iga (vorstisordid), samuti ''Eintopf'' ([[Supp|supilaadne]] roog). Kuid levinud on ka vanad ja lihtsad road nagu näiteks "[[vaesed rüütlid]]" (saiaviilud) või ''[[Labskaus]]'' (kartuliroog veiseliha ja [[Punapeet|punapeediga]]). [[Kartul]]it valmistatakse väga tihti ja eri vormides Põhja-Saksamaal, samas kui lõunas eelistatakse traditsioonilisi [[Kneedlid|kneedleid]], ''[[Spätzle]]''’id ja [[Nuudlid|nuudleid]]. Mõningad kuulsad piirkondlikud road on [[Baieri]] [[valgevorst]], [[frankfurter]], [[Saarimaa]] ''[[Schwenkbraten]]'', [[Baden-Württemberg]]i ''[[Maultasche]]'' või [[Tüüringi]] ''[[Rostbratwurst]]''. Maiuspalana serveeritakse tihti puuvilja[[kompott]]i või kohupiimaroogasid. [[Pilt:Eine Schwarzwälder Kirschtorte.jpg|pisi|[[Schwarzwaldi kirsitort]]]] Saksamaal on sajanditepikkune [[Saksa õlu|õlletraditsioon]]. Paljud sakslased eelistavad oma piirkonnas valmistatud [[õlu]]t. [[Vein]]i tehakse Saksamaal alates [[2. sajand]]ist, kui roomlased rajasid [[Moseli jõgi|Moseli]] äärde esimese [[veinitööstus]]e. Kliima tõttu on veinitööstus levinud valdavalt läänes ja lõunas, ennekõike [[Reinimaa-Pfalz|Reinimaal-Pfalzis]], [[Baden-Württemberg]]is ja [[Saarimaa]]l. Lisaks valmistatakse [[õunavein]]i. Alkoholivabadest jookidest on populaarsed [[mineraalvesi]] ja puuvilja[[mahl]]ad, esmajoones [[õunamahl]]. Saksamaad iseloomustab leiva- ja vorstisortide lai valik. Päeva esimesse söögikorda kuulub sageli [[võileib]] kas [[juust]]u, vorsti, vahel ka [[Mesi|mee]], [[marmelaad]]i või šokolaadikreemiga. Alternatiiviks võivad olla [[keedetud muna]], [[müsli]] või muud [[helbed]] [[piim]]aga. Hommikul juuakse kas [[kohv]]i või [[tee]]d, kusjuures tee on populaarsem Põhja-Saksamaal. Sooje roogasid süüakse tavaliselt [[Lõunasöök|lõunal]], mitte [[Õhtusöök|õhtul]], mil domineerib jälle leib. Magusad [[küpsetis]]ed, [[Kook|koogid]] ja suured [[võikreem]]i- või [[vahukoor]]e[[Tort|tord]]id, nagu [[Schwarzwaldi kirsitort]], ''[[Donauwelle]]'' või ''[[Frankfurter Kranz]]'', kuuluvad Saksamaal traditsioonilisesse peomenüüsse. Eriti tihti serveeritakse neid lõunal kohvi kõrvale; mõnes piirkonnas on selline söögikord välja kujunenud kindlate reeglitega (nt niinimetatud [[Bergi kohvilaud]] endise [[Bergisches Land|Bergi riigi]] piirkonnas) omaette riituseks. Saksamaalt pidevalt [[Eksport|eksporditavad]] maiustused on [[Lübecki martsipan]], [[Dresden]]i ''[[Stollen]]'', aga ka tööstuslikult toodetud [[Kompvek|kompvekid]] ja [[šokolaad]]; lisaks veetakse välja soolaseid küpsetisi ([[Soolatikud|soolatikke]] jms).<ref>[https://www.welt.de/wirtschaft/article6227815/Deutsche-Suessigkeiten-ueberzeugen-sogar-in-China.html ''Deutsche Süßigkeiten überzeugen sogar in China''], Die Welt, 2.02.2010. Vaadatud 02.01.2013.</ref> == Viited == {{viited}} == Kirjandus == * Margarete Graf: "Schnellkurs Deutschland"''.'' DuMont, Köln 2007, ISBN 978-3-8321-7760-7. * Frank-Lothar Kroll: "Kultur, Bildung und Wissenschaft im 20. Jahrhundert" (= "Enzyklopädie deutscher Geschichte". Kd 65). R. Oldenbourg, München 2003, ISBN 3-486-55002-0. * Hermann Glaser: "Kleine deutsche Kulturgeschichte von 1945 bis heute. Eine west-östliche Erzählung vom Kriegsende bis heute''".'' S. Fischer, Maini-äärne Frankfurt 2004, ISBN 978-3-596-15730-3. * Jost Hermand: "Deutsche Kulturgeschichte des 20. Jahrhunderts". Primus, Darmstadt 2006, ISBN 3-89678-563-X. * Axel Schildt, Detlef Siegfried: "Deutsche Kulturgeschichte: Die Bundesrepublik von 1945 bis zur Gegenwart''".'' Carl Hanser, München 2009, ISBN 3-446-23414-4. * Werner Faulstich (väljaandja): "Die Kultur des 20. Jahrhunderts im Überblick''".'' Wilhelm Fink, Paderborn 2011, ISBN 978-3-7705-5144-6. * Siegfried Müller: "Kultur in Deutschland. Vom Kaiserreich bis zur Wiedervereinigung"''.'' Kohlhammer, Stuttgart 2016, ISBN 978-3-17-031844-1. [[Kategooria:Saksamaa kultuur|*]] m9q8jubuv7qm5lk97hc8s5bx3jk24xo Ralf Mikenberg 0 636738 7124402 7118789 2026-04-04T18:24:06Z ~2026-15765-82 224703 7124402 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} '''Ralf Mikenberg''' ([[27. aprill]] [[1929]] – [[8. oktoober]] [[2003]]) oli Eesti NSV [[diplomaat]], [[õppejõud]]. Ralf Mikenberg lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] 1957. aastal, tegutses [[Eesti NSV]]-s [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing]]u<ref>[https://raamatukoi.ee/m%C3%A4lestuskilde-eesti-s%C3%B5prus%C3%BChingust Mälestuskilde Eesti Sõprusühingust], Olion 1990</ref> aseesimehena, kaitses 1971. aastal [[Tartu Riikliku Ülikooli õigus- ja majandusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas]], õigusteaduste kandidaadi kraadi, väitekirjaga "Nõukogude Liidu rahvusvaheliste kultuurisidemete õiguslike arengute ajaloost"<ref>Väitekirjakaitsmine, Nõukogude Õigus nr 4, 1971, lk 260</ref>. Alates 1971. aastast töötas Ralf Mikenberg NSV Liidu Londoni saatkonnas. 1975. aastal saadeti ta [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist]] välja koos 105 teise diplomaatiga. Väidetavalt 1975. aastal aitas [[KGB]] teda Londonist lahkuda, sest Inglise luurel olid telefonilindistused, milles ta lõi sidemeid inimestega, kelle kaudu oleks võimalik osta brittide [[Sõjasaladus|sõjasaladusi]].<ref>{{Netiviide|autor=URMO SOONVALD|url=https://elu.ohtuleht.ee/308188/eestlased-valismaal-ehk-kuidas-meie-mehed-laanes-luuretool-kaisid|pealkiri=Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=13. detsember 2008}}</ref> Töötas [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]is teadusliku kommunismi kateedris, vanemõpetaja ja dotsendina. Õpetas ka [[TPI|TPIs]] [[Teaduslik kommunism|teaduslikku kommunismi]] ning esines valelike ja [[Propaganda|propagandistlike]] [[Loeng|loengutega]]. 1983. aastal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] autasustas aukirjaga, "Kauaaegse viljaka töö eest rahvastevahelise sõpruse arendamisel ja tugevdamisel" Mikenberg, Ralf Bernhardi p, Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse liiget<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 526</ref>. 1990. aastate alguses õpetas Eesti erakõrgkoolides [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] ja [[Rooma õigus]]t. == Raamatud == * Hiina Rahvavabariik teel sotsialismile : loengumaterjal ([[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]], 1959) * Loengumaterjal teemal: Kuuba rahva vabadusvõitlusest (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1959) * Viisteist aastat Tšehhoslovakkia vabastamisest : abiks lektorile, ([[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960) * Mõningatest rahvusvahelise elu sündmustest : abiks lektorile (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1961) * Monopolide võitlus nafta pärast (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1962) * Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vääramatu sõprus ja koostöö : abiks lektorile (Eesti NSV ühing "Teadus", Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühingu Eesti Osakond, Eesti NSV ühing "Teadus", 1963) * Kakskümmend aastat vaba Ungarit: abiks lektorile, (Eesti NSV ühing "Teadus", 1965) * Ladina-Ameerika rahvaste võitlus progressi ja tõelise iseseisvuse eest: abiks lektorile (Eesti NSV ühing "Teadus", 1966) * "Ees on välisreis" ([[Ühiselu]], 1975) * Kultuurisidemetest ja turismist : Nõukogude Liidu sõprus- ja kultuurisidemetest välisriikidega (Tallinn: Eesti Raamat, 1978) * Kahe süsteemi vahelise ideoloogilise võitluse iseärasustest (Eesti NSV ühing "Teadus", 1980) * Pekingi poliitika - oht sotsialismile ja rahule : abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1981) * Imperialistlike riikide kultuuripoliitika ideoloogilises võitluses: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1982) * "Demokraatliku sotsialismi" teooria ja reaalne sotsialism: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1984) * Ideoloogiline võitlus ja psühholoogiline sõda, ([[Eesti Raamat]], 1985, Pärnutrükk) * Kodanliku ühiskonna uuendamise antikommunistlike kontseptsioonide kriitikast: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1985) * NLKP XXVII kongress imperialistlike riikide vaheliste vastuolude teravnemisest : abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1986) * "Pahempoolse" ekstremismi ja terrorismi antikommunistliku olemuse kriitika: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1988) * Suurriikide nüüdisaja diplomaatia ja välispoliitika doktriinidest (ENSV Ühing Teadus, Ühing Teadus, 1990) == Viited == {{JÄRJESTA:Mikenberg_Ralf}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Loksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2003]] pwubj7u43tuugs0439b1dylbtegq9iw 7124404 7124402 2026-04-04T18:27:00Z Velirand 67997 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/~2026-15765-82|~2026-15765-82]] ([[User talk:~2026-15765-82|arutelu]]) tehtud muudatus ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:LNTG|LNTG]]. 7118789 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=oktoober}} '''Ralf Mikenberg''' ([[27. aprill]] [[1929]] – [[8. oktoober]] [[2003]]) oli Eesti NSV [[diplomaat]], [[õppejõud]]. Ralf Mikenberg lõpetas [[Tartu Riiklik Ülikool]]i [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|õigusteaduskonna]] 1957. aastal, tegutses [[Eesti NSV]]-s [[Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühing]]u<ref>[https://raamatukoi.ee/m%C3%A4lestuskilde-eesti-s%C3%B5prus%C3%BChingust Mälestuskilde Eesti Sõprusühingust], Olion 1990</ref> aseesimehena, kaitses 1971. aastal [[Tartu Riikliku Ülikooli õigus- ja majandusteaduskond|Tartu Riikliku Ülikooli õigus- ja majandusteaduskonnas]], õigusteaduste kandidaadi kraadi, väitekirjaga "Nõukogude Liidu rahvusvaheliste kultuurisidemete õiguslike arengute ajaloost"<ref>Väitekirjakaitsmine, Nõukogude Õigus nr 4, 1971, lk 260</ref>. Alates 1971. aastast töötas Ralf Mikenberg NSV Liidu Londoni saatkonnas. 1975. aastal saadeti ta [[Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik|Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist]] välja koos 105 teise diplomaatiga. Väidetavalt 1975. aastal aitas [[KGB]] teda Londonist lahkuda, sest Inglise luurel olid telefonilindistused, milles ta lõi sidemeid inimestega, kelle kaudu oleks võimalik osta brittide [[Sõjasaladus|sõjasaladusi]].<ref>{{Netiviide|autor=URMO SOONVALD|url=https://elu.ohtuleht.ee/308188/eestlased-valismaal-ehk-kuidas-meie-mehed-laanes-luuretool-kaisid|pealkiri=Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid|väljaanne=Õhtuleht|aeg=13. detsember 2008}}</ref> Töötas [[Tallinna Tehnikaülikool|Tallinna Polütehnilises Instituudis]]is teadusliku kommunismi kateedris, vanemõpetaja ja dotsendina. Õpetas ka [[TPI|TPIs]] [[Teaduslik kommunism|teaduslikku kommunismi]] ning esines [[Propaganda|propagandistlike]] [[Loeng|loengutega]]. 1983. aastal [[Eesti NSV Ministrite Nõukogu]] ja [[Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu]] autasustas aukirjaga, "Kauaaegse viljaka töö eest rahvastevahelise sõpruse arendamisel ja tugevdamisel" Mikenberg, Ralf Bernhardi p, Välismaaga Sõpruse ja Kultuurisidemete Arendamise Eesti Ühingu juhatuse liiget<ref>EESTI NÕUKOGUDE SOTSIALISTLIKU VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU JA VALITSUSE TEATAJA, 1983, 44, 526</ref>. 1990. aastate alguses õpetas Eesti erakõrgkoolides [[Rahvusvaheline õigus|rahvusvahelist õigust]] ja [[Rooma õigus]]t. == Raamatud == * Hiina Rahvavabariik teel sotsialismile : loengumaterjal ([[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]], 1959) * Loengumaterjal teemal: Kuuba rahva vabadusvõitlusest (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1959) * Viisteist aastat Tšehhoslovakkia vabastamisest : abiks lektorile, ([[Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing]], [[Eesti Riiklik Kirjastus]], 1960) * Mõningatest rahvusvahelise elu sündmustest : abiks lektorile (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1961) * Monopolide võitlus nafta pärast (Eesti NSV Poliitiliste ja Teadusalaste Teadmiste Levitamise Ühing, 1962) * Nõukogude Liidu ja Tšehhoslovakkia Sotsialistliku Vabariigi vääramatu sõprus ja koostöö : abiks lektorile (Eesti NSV ühing "Teadus", Nõukogude-Tšehhoslovakkia Sõprusühingu Eesti Osakond, Eesti NSV ühing "Teadus", 1963) * Kakskümmend aastat vaba Ungarit: abiks lektorile, (Eesti NSV ühing "Teadus", 1965) * Ladina-Ameerika rahvaste võitlus progressi ja tõelise iseseisvuse eest: abiks lektorile (Eesti NSV ühing "Teadus", 1966) * "Ees on välisreis" ([[Ühiselu]], 1975) * Kultuurisidemetest ja turismist : Nõukogude Liidu sõprus- ja kultuurisidemetest välisriikidega (Tallinn: Eesti Raamat, 1978) * Kahe süsteemi vahelise ideoloogilise võitluse iseärasustest (Eesti NSV ühing "Teadus", 1980) * Pekingi poliitika - oht sotsialismile ja rahule : abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1981) * Imperialistlike riikide kultuuripoliitika ideoloogilises võitluses: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1982) * "Demokraatliku sotsialismi" teooria ja reaalne sotsialism: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1984) * Ideoloogiline võitlus ja psühholoogiline sõda, ([[Eesti Raamat]], 1985, Pärnutrükk) * Kodanliku ühiskonna uuendamise antikommunistlike kontseptsioonide kriitikast: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1985) * NLKP XXVII kongress imperialistlike riikide vaheliste vastuolude teravnemisest : abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1986) * "Pahempoolse" ekstremismi ja terrorismi antikommunistliku olemuse kriitika: abiks lektorile (Eesti NSV Ühing "Teadus", 1988) * Suurriikide nüüdisaja diplomaatia ja välispoliitika doktriinidest (ENSV Ühing Teadus, Ühing Teadus, 1990) == Viited == {{JÄRJESTA:Mikenberg_Ralf}} [[Kategooria:Nõukogude Liidu diplomaadid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Loksa kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1929]] [[Kategooria:Surnud 2003]] fmqy18w1vl945fvrt2nv57vgbe34uow Kategooria:Estonia katastroofis hukkunud 14 639691 7124689 6238863 2026-04-05T11:27:29Z Estopedist1 278 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Surm]] 7124689 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Estonia katastroof]] [[Kategooria:Surm]] o7eo8eo2lrhqbzvaw2fdxn5jn84na5k Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg 0 644871 7124352 7004345 2026-04-04T16:51:05Z Kuriuss 38125 7124352 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hypothalamic–pituitary–gonadal axis.svg|pisi|359x359px|Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg ehk HPG. Praktiliselt kõik HPG telje hormoonid esinevad nii meestel kui ka naistel, kuigi steroidhormoonide kontsentratsioonid on oluliselt erinevad. ''Hypothalamus'', hüpotalamus; GnRH, gonadotropiine vabastav hormoon; ''anterior pituitary'', hüpofüüsi eessagar; LH, luteiniseeriv hormoon; FSH, folliikuleid stimuleeriv hormoon; ''gonads'', sugunäärmed; ''male testes'', munandid; ''female ovaries'', munasarjad; ''sex hormones'', suguhormoonid; ''testosterone'', testosteroon; ''estradiol'', östradiool; ''progesterone'', progesteroon. Plussiga on tähistatud tootmise stimuleerimine ja miinusega negatiivne tagasiside (tootmise mahasurumine).]] '''Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg''' ([[inglise keel]]es ''hypothalamus-pituitary-gonad axis'') ehk lühendina '''HPG telg''' (inglise keeles ''HPG axis'') on mudel, mis kirjeldab inimese [[reproduktiivsüsteem]]iga seotud [[hormoonid]]e hierarhilist toimimist. [[Hüpotalamus]]es toodetav hormoon GnRH aktiveerib [[ajuripats]]is ehk hüpofüüsis hormoonide [[Folliikuleid stimuleeriv hormoon|folliikuleid stimuleeriva hormooni]] ja [[Luteiniseeriv hormoon|luteiniseeriva hormooni]] tootmist (viimaseid nimetatakse ka [[gonadotropiin]]ideks), mis seejärel aktiveerivad sugunäärmetes ehk [[Sugunääre|gonaadides]] (naistel [[Munasari|munasarjad]], meestel [[munandid]]) [[steroidhormoon]]ide tootmist. HPG telje raames esineb ka nn biokeemilist tagasisidestatust – steroidhormoonid (nt [[östrogeenid]], [[progesteroon]], [[androgeenid]]) mõjutavad omakorda hüpotalamuses GnRH tootmist. HPG telje toimimine on reproduktiivsüsteemi normaalse töö aluseks, eriti suguküpses eas: näiteks osalevad HPG telje hormoonid vahetult [[Menstruaaltsükkel|menstruaaltsükli]] ja [[spermatogenees]]i reguleerimises.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Casteel |eesnimi=Christian O. |pealkiri=Physiology, Gonadotropin-Releasing Hormone |kuupäev=2022 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK558992/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=32644418 |vaadatud=2023-01-22 |perekonnanimi2=Singh |eesnimi2=Gurdeep}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Nedresky |eesnimi=Daniel |pealkiri=Physiology, Luteinizing Hormone |kuupäev=2022 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK539692/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=30969514 |vaadatud=2023-01-22 |perekonnanimi2=Singh |eesnimi2=Gurdeep}}</ref> HPG telg on üks mitmest hüpotalamusest lähtuvatest hormoonide hierarhilise toime telgedest.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Lechan |eesnimi=Ronald M. |pealkiri=Functional Anatomy of the Hypothalamus and Pituitary |kuupäev=2000 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK279126/ |väljaanne=Endotext |toimetaja-perekonnanimi=Feingold |toimetaja-eesnimi=Kenneth R. |koht=South Dartmouth (MA) |väljaandja=MDText.com, Inc. |pmid=25905349 |vaadatud=2023-01-22 |perekonnanimi2=Toni |eesnimi2=Roberto |toimetaja2-perekonnanimi=Anawalt |toimetaja2-eesnimi=Bradley |toimetaja3-perekonnanimi=Boyce |toimetaja3-eesnimi=Alison |toimetaja4-perekonnanimi=Chrousos |toimetaja4-eesnimi=George}}</ref> == Hormoonid ja nende retseptorid HPG teljes == HPG teljes osalevad mõlemast soost inimestel samad hormoonid, kuigi hormoonide [[kontsentratsioon]]id [[veri|veres]] erinevad. Sisaldused võivad varieeruda ka olenevalt east (allpool tabelis on toodud näitajad täiskasvanute jaoks) ning naistel lisaks olenevalt [[Menstruaaltsükkel|menstruaaltsükli]] staadiumist, [[rasedus]]est või [[menopaus]]i saabumisest:<ref>{{Netiviide |pealkiri=Follicle-stimulating hormone (FSH) blood test Information {{!}} Mount Sinai - New York |url=https://www.mountsinai.org/health-library/tests/follicle-stimulating-hormone-fsh-blood-test |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=Mount Sinai Health System |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Luteinizing hormone (LH) blood test Information {{!}} Mount Sinai - New York |url=https://www.mountsinai.org/health-library/tests/luteinizing-hormone-lh-blood-test |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=Mount Sinai Health System |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Estradiol (Blood) - Health Encyclopedia - University of Rochester Medical Center |url=https://www.urmc.rochester.edu/encyclopedia/content.aspx?ContentTypeID=167&ContentID=estradiol |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=www.urmc.rochester.edu}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Serum Progesterone |url=https://www.ucsfhealth.org/medical-tests/serum-progesterone |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=ucsfhealth.org |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Testosterone Information {{!}} Mount Sinai - New York |url=https://www.mountsinai.org/health-library/tests/testosterone |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=Mount Sinai Health System |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vierhapper |eesnimi=H. |perekonnanimi2=Nowotny |eesnimi2=P. |perekonnanimi3=Maier |eesnimi3=H. |perekonnanimi4=Waldhäusl |eesnimi4=W. |kuupäev=2001 |pealkiri=Production rates of dihydrotestosterone in healthy men and women and in men with male pattern baldness: determination by stable isotope/dilution and mass spectrometry |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11739436/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=86 |üksiknumber=12 |leheküljed=5762–5764 |doi=10.1210/jcem.86.12.8078 |issn=0021-972X |pmid=11739436}}</ref> {| class="wikitable" |'''Hormooni nimetus''' |'''Sisaldus naiste veres''' |'''Sisaldus meeste veres''' |- |FSH* |Enne menopausi: 4,5–21,5 IU/liiter Pärast menopausi: 25,8–134,8 IU/l |1,5–12,4 IU/l |- |LH* |Enne menopausi: 5–25 IU/l (tase on maksimaalne tsükli keskel) Pärast menopausi: 14,2–52,3 IU/l |1,8–8,6 IU/l |- |Östradiool |Enne menopausi: 30–400 ng/l Pärast menopausi: 0–30 ng/l |10–50 ng/l |- |Progesteroon |Tsükli keskel: 5–20 μg/l Enne ovulatsiooni ja pärast menopausi: alla 1 μg/l Raseduse 1. trimester: 11,2–90 μg/l Raseduse 2. trimester: 25,6–89,4 μg/l Raseduse 3. trimester: 48–300 μg/l (on teatatud suuremaidki näitajaid normaalse raseduse korral) |alla 1 μg/liiter |- |Testosteroon |0,15–0,70 μg/liiter |3–10 μg/liiter |- |Dihüdrotestosteroon** |Enne menopausi: 2,9±1,1 μg/tund (tsükli alguses) |17,8±6,2 μg/tund |} <nowiki>*</nowiki>IU (inglise keeles ''international unit'') on hormooni aktiivsust näitav [[mõõtühik]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lunenfeld |eesnimi=Bruno |perekonnanimi2=Bilger |eesnimi2=Wilma |perekonnanimi3=Longobardi |eesnimi3=Salvatore |perekonnanimi4=Alam |eesnimi4=Veronica |perekonnanimi5=D'Hooghe |eesnimi5=Thomas |perekonnanimi6=Sunkara |eesnimi6=Sesh K. |kuupäev=2019 |pealkiri=The Development of Gonadotropins for Clinical Use in the Treatment of Infertility |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31333582/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=10 |leheküljed=429 |doi=10.3389/fendo.2019.00429 |issn=1664-2392 |pmc=6616070 |pmid=31333582}}</ref> <nowiki>**</nowiki>Dihüdrotestosterooni jaoks on tabelis toodud tootmise kiirus. === Gonadotropiini vabastav hormoon (GnRH) === [[Pilt:Gonadorelin.svg|pisi|286x286px|GnRH struktuur]] [[Gonadotropiini vabastav hormoon]] (GnRH, inglise keeles ''gonadotropin-releasing hormone'') on deka[[Peptiidid|peptiid]] aminohappelise järjestusega püroGlu-His-Trp-Ser-Tyr-Gly-Leu-Arg-Pro-Gly-amiid, mida saadakse 89-aminohappelise preprohormooni [[Proteaasid|proteolüütilisel]] lõikamisel. GnRH-d toodavad 1000–1500 hüpotalamuses asuvat [[neuron]]it ja selle eritamine on pulsatiivne. Täiskasvanud meeste organismis on GnRH sekretsiooni pulsside sagedus konstantne (iga 2 tunni tagant), samas naistel varieerub GnRH sekretsiooni pulseerimise sagedus menstruaaltsükli faasist (iga 1–3,5 tunni tagant). GnRH eritatakse hüpotalamust ja hüpofüüsi ühendava mikrovereringe kapillaaridesse.<ref name="gnrh-pulsa">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tsutsumi |eesnimi=Rie |perekonnanimi2=Webster |eesnimi2=Nicholas J. G. |kuupäev=2009 |pealkiri=GnRH pulsatility, the pituitary response and reproductive dysfunction |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19609045/ |ajakiri=Endocrine Journal |aastakäik=56 |üksiknumber=6 |leheküljed=729–737 |doi=10.1507/endocrj.k09e-185 |issn=1348-4540 |pmc=4307809 |pmid=19609045}}</ref><ref name="physiology">{{Viide |perekonnanimi=Marques |eesnimi=Pedro |pealkiri=Physiology of GnRH and Gonadotropin Secretion |kuupäev=2000 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK279070/ |väljaanne=Endotext |toimetaja-perekonnanimi=Feingold |toimetaja-eesnimi=Kenneth R. |koht=South Dartmouth (MA) |väljaandja=MDText.com, Inc. |pmid=25905297 |vaadatud=2023-09-11 |perekonnanimi2=Skorupskaite |eesnimi2=Karolina |perekonnanimi3=Rozario |eesnimi3=Kavitha S. |perekonnanimi4=Anderson |eesnimi4=Richard A. |perekonnanimi5=George |eesnimi5=Jyothis T. |toimetaja2-perekonnanimi=Anawalt |toimetaja2-eesnimi=Bradley |toimetaja3-perekonnanimi=Blackman |toimetaja3-eesnimi=Marc R. |toimetaja4-perekonnanimi=Boyce |toimetaja4-eesnimi=Alison}}</ref> GnRH retseptorid paiknevad hüpofüüsi eessagaras ehk [[näärmehüpofüüs]]is (nn gonadotropiine tootvate rakkude [[Rakumembraan|plasmamembraanis]]) ja GnRH seotumise [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]]retseptorile on suhteliselt suur (tasakaalulise [[Dissotsiatsioonikonstant|dissotsiatsioonikonstandi]] väärtus on 2 nM). [[GnRH retseptor]] on 60 kDa [[molekulmass]]iga valk, mis kuulub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] klassi. Seejuures võib GnRH retseptor siduda kahte tüüpi [[G-valgud|G-valku]] (Gα<sub>s</sub> või Gα<sub>q/11</sub>). Selle, millise valgu vahendatud signaalirada tõenäolisemalt käivitub, määrab sissetuleva GnRH pulsside sagedus. Madalama sageduse korral aktiveerub eelistatud Gα<sub>q/11</sub> signaalirada, kus keskseks [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarseks virgatsaineks]] on Ca<sup>2+</sup>. Kõrgema sageduse korral toimub Ca<sup>2+</sup> signaaliülekande desensitiseerumine ja eelistatuks saab Gα<sub>s</sub> signaalirada, kus keskseks sekundaarseks virgatsaineks on [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|tsükliline AMP]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Clayton |eesnimi=R. N. |perekonnanimi2=Catt |eesnimi2=K. J. |kuupäev=1980 |pealkiri=Receptor-binding affinity of gonadotropin-releasing hormone analogs: analysis by radioligand-receptor assay |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6244142/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=106 |üksiknumber=4 |leheküljed=1154–1159 |doi=10.1210/endo-106-4-1154 |issn=0013-7227 |pmid=6244142}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Coss |eesnimi=Djurdjica |kuupäev=2018-03-05 |pealkiri=Regulation of reproduction via tight control of gonadotropin hormone levels |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0303720717301934 |ajakiri=Molecular and Cellular Endocrinology |sari=Signaling Pathways Regulating Pituitary Functions |aastakäik=463 |leheküljed=116–130 |doi=10.1016/j.mce.2017.03.022 |issn=0303-7207}}</ref> GnRH laguneb organismis suhteliselt kiiresti (poolestusaeg 2–4 minutit), seepärast mõõdetakse GnRH pulsside sagedust pigem GnRH retseptori aktivatsiooni järel tekkivate saaduste (st ekspresseeruvate gonadotropiinide) kontsentratsioonide alusel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kumar |eesnimi=Pratap |perekonnanimi2=Sharma |eesnimi2=Alok |kuupäev=2014 |pealkiri=Gonadotropin-releasing hormone analogs: Understanding advantages and limitations |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25395741/ |ajakiri=Journal of Human Reproductive Sciences |aastakäik=7 |üksiknumber=3 |leheküljed=170–174 |doi=10.4103/0974-1208.142476 |issn=0974-1208 |pmc=4229791 |pmid=25395741}}</ref> === Gonadotropiinid === [[Pilt:Foliculo desarrollo Gonadotrop FSH.jpg|pisi|FSH ja selle poolt aktiveeritava retseptori rakusisesed signaalirajad. ''Ca<sup>2+</sup> channel'' – katsiumi kanal, ''induction of'' – ekspressiooni käivitamine, ''gap junction formation'' - aukliiduste moodustamine, ''steroidogenesis'' – steroidogenees, ''inhibition of apoptosis'' – apoptoosi inhibeerimine.]] Inimorganism võib toota kokku kolme [[Gonadotropiin|gonadotropiini]]: [[luteiniseeriv hormoon]] (LH), [[folliikule stimuleeriv hormoon]] (FSH) ja [[Inimese koorioni gonadotropiin]]i (hCG). Seejuures käivitub hCG tootmine ainult [[embrüo]] varajastes arengustaadiumites ja naise organismis raseduse ajal trofoblastides ([[blastotsüst]]i rakud, mis moodustavad raseduse hilisemas staadiumis [[platsenta]]). Seevastu LH ja FSH tootmine on regulaarne nii täiskasvanud naistes kui meestes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=d’Hauterive |eesnimi=Sophie Perrier |perekonnanimi2=Close |eesnimi2=Romann |perekonnanimi3=Gridelet |eesnimi3=Virginie |perekonnanimi4=Mawet |eesnimi4=Marie |perekonnanimi5=Nisolle |eesnimi5=Michelle |perekonnanimi6=Geenen |eesnimi6=Vincent |kuupäev=2022 |pealkiri=Human Chorionic Gonadotropin and Early Embryogenesis: Review |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/23/3/1380 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=3 |leheküljed=1380 |doi=10.3390/ijms23031380 |issn=1422-0067}}</ref><ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hsueh |eesnimi=Aaron J. |perekonnanimi2=He |eesnimi2=Jiahuan |kuupäev=2018-07-01 |pealkiri=Gonadotropins and their receptors: coevolution, genetic variants, receptor imaging, and functional antagonists |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29462242/ |ajakiri=Biology of Reproduction |aastakäik=99 |üksiknumber=1 |leheküljed=3–12 |doi=10.1093/biolre/ioy012 |issn=1529-7268 |pmid=29462242}}</ref> Kõik gonadotropiinid on [[glükoproteiinid]], mis koosnevad kahest [[alaühik]]ust: alfa ja beeta. Seejuures on alfa-alaühik kõigil gonatropiinidel sama ning seda kodeerib geen ''CGA''. Beeta-alaühikud on aga eri gonatropiinidel erinevad ning struktuursele mitmekesisusele aitab kaasa ka mõlema alaühiku [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|translatsioonijärgne modifitseerimine]] (nt [[glükosüülimine]]). FSH beeta-alaühiku tootmine käivitub ajuripatsi gonadotroopsetes rakkudes vastusena Gα<sub>q/11</sub> signaaliraja aktiveerumisele. FSH beeta-alaühik koosneb 92 aminohappejäägist ja seda kodeerib geen ''FSHB''. Analoogselt käivitub LH beeta-alaühiku tootmine ajuripatsi gonadotroopsetes rakkudes vastusena Gα<sub>s</sub> signaaliraja aktiveerumisele. LH beeta-alaühik koosneb 121 aminohappejäägist ja seda kodeerib geen ''LHB''.<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Larson |eesnimi=Steven B. |perekonnanimi2=McPherson |eesnimi2=Alexander |kuupäev=2019-11-01 |pealkiri=The crystal structure of the β subunit of luteinizing hormone and a model for the intact hormone |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2665928X19300017 |ajakiri=Current Research in Structural Biology |aastakäik=1 |leheküljed=1–5 |doi=10.1016/j.crstbi.2019.07.001 |issn=2665-928X}}</ref> Gonadotropiinid eritatakse verre ning need jõuavad [[vereringe]] kaudu oma retseptoriteni, mis paiknevad naistel põhiliselt [[Munasari|munasarjades]] ja meestel [[Munandid|munandites]]. Veres on LH beeta-alaühiku [[Proteaasid|proteolüütilise]] lagundamise poolestusaeg ligi 20 minutit, samas FSH ja hCG beeta-alaühikud on stabiilsemad (poolestusajad vastavalt 3-4 tundi ja 24 tundi). LH ja hCG seostuvad samale retseptorile ([[LHCGR]]), mille ekspressioon on suurim munasarjade [[Teekarakk|teeka-rakkudes]] ja munandite [[Leydigi rakk]]udes. FSH seostub omaette retseptorile ([[FSHR]]), mille ekspressioon on suurim munasarjade [[granuloosarakk]]udes ja munandite [[Sertoli rakk]]udes. Nii LHCGR kui FSHR on [[G-valguga seotud retseptorid]], mille [[Signaaliülekanne (biokeemia)|signaaliülekanne]] toimub [[G-valgud|Gα<sub>s</sub>]] ja [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|tsüklilise adenosiinmonofosfaadi]] kaudu. Kuna aga LHCGR ja FSHR paiknevad nii mees- kui ka naisorganismis eri tüüpi rakkudel, siis on signaaliradade tulemid mõnevõrra erinevad. Füsioloogiliselt adekvaatse väljundi saamiseks peavad LH/LHCGR ja FSH/FSHR rajad naaberrakkudes omavahel koostööd tegema. Selle kohta kasutatakse teaduskirjanduses mõistet „kahe raku ja kahe gonadotropiini teooria“ (inglise keeles ''two-cell, two-gonadotropin theory''). Retseptori aktiveerimise kaudu käivitavad gonadotropiinid [[ensüüm]]ide ekspressiooni, mis reguleerivad näiteks:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Choi |eesnimi=Janet |perekonnanimi2=Smitz |eesnimi2=Johan |kuupäev=2014-03-05 |pealkiri=Luteinizing hormone and human chorionic gonadotropin: Origins of difference |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0303720713005248 |ajakiri=Molecular and Cellular Endocrinology |aastakäik=383 |üksiknumber=1 |leheküljed=203–213 |doi=10.1016/j.mce.2013.12.009 |issn=0303-7207}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2010 |toimetaja-perekonnanimi=McQueen |toimetaja-eesnimi=Charlene A. |pealkiri=Comprehensive Toxicology |url=http://www.sciencedirect.com:5070/referencework/9780080468846/comprehensive-toxicology |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=ScienceDirect |täpsustus=peatükk 11.17.5.2.2 Neuroendocrine control of the ovary |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Masso |eesnimi=Marika |pealkiri=Ovogenees ja oogenees |url=https://lepo.it.da.ut.ee/~dyyna/Ovogenees.pdf |vaadatud=11.09.2023 |väljaanne=Üldbioloogia ja parasitoloogia materjale TÜ arstiteaduse ja hambaarstiteaduse 1. kursusele (lepo.it.da.ut.ee/~dyyna/)}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Masso |eesnimi=Marika |pealkiri=Spermatogenees |url=https://kodu.ut.ee/~dyyna/Spermatogenees.pdf |vaadatud=11.09.2023 |väljaanne=Üldbioloogia ja parasitoloogia materjale TÜ arstiteaduse ja hambaarstiteaduse 1. kursusele: valik peatükke arengubioloogiast (kodu.ut.ee/~dyyna/)}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Raju |eesnimi=Gottumukkala Achyuta Rama |perekonnanimi2=Chavan |eesnimi2=Rahul |perekonnanimi3=Deenadayal |eesnimi3=Mamata |perekonnanimi4=Gunasheela |eesnimi4=Devika |perekonnanimi5=Gutgutia |eesnimi5=Rohit |perekonnanimi6=Haripriya |eesnimi6=Geetha |perekonnanimi7=Govindarajan |eesnimi7=Mirudhubashini |perekonnanimi8=Patel |eesnimi8=Nayana Hitesh |perekonnanimi9=Patki |eesnimi9=Ameet Shashikant |kuupäev=2013 |pealkiri=Luteinizing hormone and follicle stimulating hormone synergy: A review of role in controlled ovarian hyper-stimulation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24672160/ |ajakiri=Journal of Human Reproductive Sciences |aastakäik=6 |üksiknumber=4 |leheküljed=227–234 |doi=10.4103/0974-1208.126285 |issn=0974-1208 |pmc=3963304 |pmid=24672160}}</ref> * [[steroidogenees]]i algetappe (LH puhul) * [[östrogeenid]]e tootmist (FSH puhul) * [[folliikul]]ite arengut (FSH puhul) * [[ovulatsioon]]i (LH puhul) * [[spermatogenees]]i (FSH puhul). === Suguhormoonid === [[Pilt:Steroidogenesis.svg|pisi|449x449px|Steroidogeneesi etapid: sünteesitavad hormoonid ja nende sünteesi eest vastutavad ensüümid]] [[Steroidid|Steroid]] on bioloogiliselt aktiivne [[orgaaniline aine]], mille [[molekul]]i struktuuris on iseloomulik neljast tsüklist koosnev süsteem. Steroidhormoonid on üldiselt [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobsed]], kuid tänu lisafunktsionaalrühmadele siiski polaarsemad kui [[kolesterool]] ([[rakumembraan]]i põhikomponent) ja läbivad suhteliselt kergesti raku plasmamembraani. Steroidhormoonide lähteaineks organismis ongi kolesterool, mille struktuuri muundatakse ensümaatiliselt steroidhormoonide tootmise ehk steroidogeneesi käigus. Steroidogeneesi järjestikes etappides toodetakse kolesteroolist kõigepealt nn [[progestageen]]e (sh [[progesteroon]]i), seejärel progestageenidest [[Androgeenid|androgeene]] (sh [[testosteroon]]i) ja viimaks androgeenidest [[Östrogeenid|östrogeene]] (sh [[östradiool]]i). Viimast etappi katalüüsib ensüüm [[aromataas]] (kodeeritud geeni ''CYP19A1'' poolt). Steroidogeneesi etapid on samad olenemata täiskasvanu soost, kuid eri etappide saagikused on meestel ja naistel erinevad. Seepärast on progestageenid ja östrogeenid määratletud naissoohormoonideks ja androgeenid meessoohormoonideks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hanukoglu |eesnimi=I. |kuupäev=1992 |pealkiri=Steroidogenic enzymes: structure, function, and role in regulation of steroid hormone biosynthesis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22217824/ |ajakiri=The Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology |aastakäik=43 |üksiknumber=8 |leheküljed=779–804 |doi=10.1016/0960-0760(92)90307-5 |issn=1879-1220 |pmid=22217824}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Parakh |eesnimi=Tehnaz N. |perekonnanimi2=Hernandez |eesnimi2=Jennifer A. |perekonnanimi3=Grammer |eesnimi3=Jean C. |perekonnanimi4=Weck |eesnimi4=Jennifer |perekonnanimi5=Hunzicker-Dunn |eesnimi5=Mary |perekonnanimi6=Zeleznik |eesnimi6=Anthony J. |perekonnanimi7=Nilson |eesnimi7=John H. |kuupäev=2006-08-15 |pealkiri=Follicle-stimulating hormone/cAMP regulation of aromatase gene expression requires beta-catenin |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16895991/ |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America |aastakäik=103 |üksiknumber=33 |leheküljed=12435–12440 |doi=10.1073/pnas.0603006103 |issn=0027-8424 |pmc=1533882 |pmid=16895991}}</ref> [[Munasari|Munasarja]] teeka-rakkudes käivitab LH/LHCGR signaalirada selliste ensüümide ekspressiooni, mis katalüüsivad progestageenide ja androgeenide tootmist. Toodetud androgeenid liiguvad seejärel munasarja granuloosa-rakkudesse. Paralleelselt käivitab FSH/FSHR signaalirada granuloosa-rakkudes aromataasi ekspressiooni, mis katalüüsib östradiooli tootmist. Analoogne süsteem eksisteerib meeste [[Munandid|munandites]]: Leydigi rakkudes käivitab LH/LHCGR signaalirada selliste ensüümide ekspressiooni, mis katalüüsivad progestageenide ja androgeenide tootmist. Toodetud androgeenid liiguvad seejärel Sertoli rakkudesse. Sertoli rakkudes käivitab aga FSH/FSHR signaalirada aromataasi ekspressiooni ning ka nn [[Androgeene siduv valk|androgeene siduva valgu]] (ABP, inglise keeles ''androgen binding protein'') ekspressiooni. ABP eritatakse rakuvälisesse ruumi, kus see seostub testosterooniga ning hoiab selle lokaalset kontsentratsiooni väga kõrgena, mis on oluline [[spermatogenees]]i jaoks. Östradiool liigub aga tagasi Leydigi rakkudesse ja pärsib testosterooni tootmist, hoides steroidogeneesi seega kontrolli all.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Hypothalamic-Pituitary-Gonadal Axis - The Male Reproductive System - The Reproductive System - Medical Physiology, 3rd Edition |url=https://doctorlib.info/physiology/medical/300.html |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=doctorlib.info |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Mechanism of Ovulation {{!}} GLOWM |url=http://www.glowm.com/section-view/heading/the-mechanism-of-ovulation/item/289 |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=www.glowm.com |keel=en}}</ref> Suurem osa östradioolist (tähistatakse sageli E2), progesteroonist (tähistatakse sageli P4) ja testosteroonist eritatakse aga verre ning vereringe kaudu saavad need levida eri kudedesse, kus paiknevad steroidhormoonide retseptorid. Kuna steroidhormoonid on hüdrofoobsed, siis nende transport veres kulgeb suuresti nn kandjavalkude vahendusel. Veres ringlevast testosteroonist ja östradioolist on üle 50% molekulidest seotud seerumi [[albumiin]]iga ja üle 40% molekulidest [[Suguhormoone siduv valk|suguhormoone siduva valguga]] (inglise keeles ''sex hormone-binding protein'', SHBG). Progesterooni korral on albumiiniga seotud molekulide osakaal veelgi suurem (ligi 80%) ja peaaegu viiendik ringlevast progesteroonist on seotud seerumi [[transkortiin]]iga ehk [[Kortikosteroid|kortikosteroide]] siduva valguga. Seega vaid paar protsenti steroidhormoonidest viibivad vereringes n-ö vabal kujul ja ainult need molekulid saavad seostuda retseptoritega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dunn |eesnimi=J. F. |perekonnanimi2=Nisula |eesnimi2=B. C. |perekonnanimi3=Rodbard |eesnimi3=D. |kuupäev=1981 |pealkiri=Transport of steroid hormones: binding of 21 endogenous steroids to both testosterone-binding globulin and corticosteroid-binding globulin in human plasma |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7195404/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=53 |üksiknumber=1 |leheküljed=58–68 |doi=10.1210/jcem-53-1-58 |issn=0021-972X |pmid=7195404}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hammond |eesnimi=Geoffrey L. |kuupäev=2016 |pealkiri=Plasma steroid-binding proteins: primary gatekeepers of steroid hormone action |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27113851/ |ajakiri=The Journal of Endocrinology |aastakäik=230 |üksiknumber=1 |leheküljed=R13–25 |doi=10.1530/JOE-16-0070 |issn=1479-6805 |pmc=5064763 |pmid=27113851}}</ref> Kõigi suguhormoonide korral eksisteerib kaks retseptorite tüüpi, millega hormoonid võivad selektiivselt seostuda: [[tuumaretseptor]]id ja [[G-valguga seotud retseptorid]]. ==== Suguhormoonide retseptorid ja tagasisiderajad ==== [[Fail:PR DBD 2C7A.png|pisi|Progesterooni tuumaretseptori kompleks DNA-ga (kristallstruktuuri koordinaatide allikas: PDB 2C7A). DNA on näidatud violetsena, progesterooni tuumaretseptori alaühikud rohelise ja helesinisena, sidumist abistavad tsingiioonid hallidena. Kuna kristallstruktuuri saamiseks kasutati tuumaretseptori fragmenti suurel kontsentratsioonil, siis ei olnud progesterooni juuresolek kompleksimoodustumiseks vajalik - küll on aga see vajalik füsioloogilistel tingimustel.]] Steroidhormoonide tuumaretseptorid on ajalooliselt tuntumad ja paiknevad vaikimisi põhiliselt rakkude [[tsütoplasma]]s või [[Rakutuum|tuumades]]. Seotuna steroidhormoonidega käituvad tuumaretseptorid [[transkriptsioonifaktor]]itena, mõjutades [[geen]]ide avaldumist retseptoreid sisaldavates rakkudes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sever |eesnimi=Richard |perekonnanimi2=Glass |eesnimi2=Christopher K. |kuupäev=2013-03-01 |pealkiri=Signaling by nuclear receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23457262/ |ajakiri=Cold Spring Harbor Perspectives in Biology |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |leheküljed=a016709 |doi=10.1101/cshperspect.a016709 |issn=1943-0264 |pmc=3578364 |pmid=23457262}}</ref> * Östrogeenide korral tuntakse kaks tuumaretseptorite klassi (ERα ja ERβ), mis mõnevõrra erinevad nii kudedes leidumise kui ka funktsioonide poolest. Näiteks põhjustab ERα aktiveerumine pigem rakkude kasvu kiirenemist, samas ERβ aktiveerumine võib käivitada [[apoptoos]]i. Üldiselt leidub aga nii ERα kui ERβ rohkesti meeste ja naiste reproduktiivorganites ning [[luu]]des ja naistel lisaks [[Rinnad|rindades]]. Nii ERα kui ERβ esinevad [[dimeer]]sel kujul ja östrogeenide seostumine muudab dimeeri [[konformatsioon]]i, stabiliseerides seda ja võimaldades luua tugevamaid vastastikmõjusid teiste valkudega, mis kokkuvõttes võimaldab käivitada geeniekspressiooni. Östradiooli [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] tuumaretseptorite suhtes on väga suur: tekkinud kompleksi [[dissotsiatsioonikonstant]] on 70 pM suurusjärgus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yaşar |eesnimi=Pelin |perekonnanimi2=Ayaz |eesnimi2=Gamze |perekonnanimi3=((User)) |eesnimi3=Sırma Damla |perekonnanimi4=Güpür |eesnimi4=Gizem |perekonnanimi5=Muyan |eesnimi5=Mesut |kuupäev=2017 |pealkiri=Molecular mechanism of estrogen-estrogen receptor signaling |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29259445/ |ajakiri=Reproductive Medicine and Biology |aastakäik=16 |üksiknumber=1 |leheküljed=4–20 |doi=10.1002/rmb2.12006 |issn=1445-5781 |pmc=5715874 |pmid=29259445}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Paterni |eesnimi=Ilaria |perekonnanimi2=Granchi |eesnimi2=Carlotta |perekonnanimi3=Katzenellenbogen |eesnimi3=John A. |perekonnanimi4=Minutolo |eesnimi4=Filippo |kuupäev=2014 |pealkiri=Estrogen receptors alpha (ERα) and beta (ERβ): subtype-selective ligands and clinical potential |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24971815/ |ajakiri=Steroids |aastakäik=90 |leheküljed=13–29 |doi=10.1016/j.steroids.2014.06.012 |issn=1878-5867 |pmc=4192010 |pmid=24971815}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Zheng-Ming |perekonnanimi2=Yang |eesnimi2=Min-Fei |perekonnanimi3=Yu |eesnimi3=Wei |perekonnanimi4=Tao |eesnimi4=Hui-Min |kuupäev=2019 |pealkiri=Molecular mechanisms of estrogen receptor β-induced apoptosis and autophagy in tumors: implication for treating osteosarcoma |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31526167/ |ajakiri=The Journal of International Medical Research |aastakäik=47 |üksiknumber=10 |leheküljed=4644–4655 |doi=10.1177/0300060519871373 |issn=1473-2300 |pmc=6833400 |pmid=31526167}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lin |eesnimi=Amanda H. Y. |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Rachel W. S. |perekonnanimi3=Ho |eesnimi3=Eva Y. W. |perekonnanimi4=Leung |eesnimi4=George P. H. |perekonnanimi5=Leung |eesnimi5=Susan W. S. |perekonnanimi6=Vanhoutte |eesnimi6=Paul M. |perekonnanimi7=Man |eesnimi7=Ricky Y. K. |kuupäev=2013 |pealkiri=Differential ligand binding affinities of human estrogen receptor-α isoforms |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23646196/ |ajakiri=PloS One |aastakäik=8 |üksiknumber=4 |leheküljed=e63199 |doi=10.1371/journal.pone.0063199 |issn=1932-6203 |pmc=3639985 |pmid=23646196}}</ref> * Progesterooni tuumaretseptoril eksisteerib kaks [[isovorm]]i, mida [[Transkriptsioon (geneetika)|transkribeeritakse]] samalt geenilt (erinevate start-[[koodon]]itega): PRA ja PRB. Vaikimisi asuvad PRA ja PRB tsütoplasmas ning on seotud tugivalkude ehk [[šaperonid]]ega (nt [[Kuumašoki valk|kuumašoki valgud]]). Progesterooni seostumisel toimub tuumaretseptorite dimeriseerumine ja liikumine rakutuuma, kus tekkinud kompleks saab seostuda [[DNA]]-ga ja reguleerida [[geeniekspressioon]]i. Progesterooni tuumaretseptoreid leidub hulgaliselt naiste reproduktiivorganites (nt [[Emakas|emaka]] [[Emakalimaskest|endomeetriumis]]) ja ka [[Silelihased|silelihastes]] nii meestel kui naistel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Giatti |eesnimi=Silvia |perekonnanimi2=Melcangi |eesnimi2=Roberto Cosimo |perekonnanimi3=Pesaresi |eesnimi3=Marzia |kuupäev=2016-08-01 |pealkiri=The other side of progestins: effects in the brain |url=https://jme.bioscientifica.com/view/journals/jme/57/2/R109.xml |ajakiri=Journal of Molecular Endocrinology |keel=en-US |aastakäik=57 |üksiknumber=2 |leheküljed=R109–R126 |doi=10.1530/JME-16-0061 |issn=1479-6813}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wetendorf |eesnimi=Margeaux |perekonnanimi2=DeMayo |eesnimi2=Francesco J. |kuupäev=2012-06-24 |pealkiri=The progesterone receptor regulates implantation, decidualization, and glandular development via a complex paracrine signaling network |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0303720711006459 |ajakiri=Molecular and Cellular Endocrinology |sari=Molecular mechanisms of action in progesterone signalling |aastakäik=357 |üksiknumber=1 |leheküljed=108–118 |doi=10.1016/j.mce.2011.10.028 |issn=0303-7207}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nakamura |eesnimi=Yasuhiro |perekonnanimi2=Suzuki |eesnimi2=Takashi |perekonnanimi3=Inoue |eesnimi3=Tsukasa |perekonnanimi4=Tazawa |eesnimi4=Chika |perekonnanimi5=Ono |eesnimi5=Katsuhiko |perekonnanimi6=Moriya |eesnimi6=Takuya |perekonnanimi7=Saito |eesnimi7=Haruo |perekonnanimi8=Ishibashi |eesnimi8=Tadashi |perekonnanimi9=Takahashi |eesnimi9=Shoki |perekonnanimi10=Yamada |eesnimi10=Shogo |perekonnanimi11=Sasano |eesnimi11=Hironobu |kuupäev=2005 |pealkiri=Progesterone receptor subtypes in vascular smooth muscle cells of human aorta |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15863956/ |ajakiri=Endocrine Journal |aastakäik=52 |üksiknumber=2 |leheküljed=245–252 |doi=10.1507/endocrj.52.245 |issn=0918-8959 |pmid=15863956}}</ref> * [[Androgeenide tuumaretseptor]] (AR) toimib paljuski sarnaselt progesterooni tuumaretseptoritega: ka AR paikneb vaikimisi tsütoplasmas ja on seotud kuumašoki valkudega. Mõnes rakus seostub AR-iga testosteroon ise, kuid mõnes toimub testosterooni eelnev muundamine [[dihüdrotestosteroon]]iks, mille afiinsus AR suhtes on isegi suurem. Testosterooni või dihüdrotestosterooniga seotud AR dimeriseerub, liigub rakutuuma ja seostub DNA lõikudega, mida nimetatakse [[Androgeenide vastuse element|androgeenide vastuse elemendiks]] (inglise keeles ''androgen response element''). AR-i sisaldus on suur nii meeste kui ka naiste reproduktiivorganites ning [[Südamelihas|südame]]-, [[Silelihased|sile]]- ja [[Skeletilihased|skeletilihastes]], eriti meestel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=MH Eileen |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Jun |perekonnanimi3=Xu |eesnimi3=H. Eric |perekonnanimi4=Melcher |eesnimi4=Karsten |perekonnanimi5=Yong |eesnimi5=Eu-leong |kuupäev=2015 |pealkiri=Androgen receptor: structure, role in prostate cancer and drug discovery |url=https://www.nature.com/articles/aps201418 |ajakiri=Acta Pharmacologica Sinica |keel=en |aastakäik=36 |üksiknumber=1 |leheküljed=3–23 |doi=10.1038/aps.2014.18 |issn=1745-7254}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Davey |eesnimi=Rachel A. |perekonnanimi2=Grossmann |eesnimi2=Mathis |kuupäev=2016 |pealkiri=Androgen Receptor Structure, Function and Biology: From Bench to Bedside |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27057074/ |ajakiri=The Clinical Biochemist. Reviews |aastakäik=37 |üksiknumber=1 |leheküljed=3–15 |issn=0159-8090 |pmc=4810760 |pmid=27057074}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ruizeveld de Winter |eesnimi=J. A. |perekonnanimi2=Trapman |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Vermey |eesnimi3=M. |perekonnanimi4=Mulder |eesnimi4=E. |perekonnanimi5=Zegers |eesnimi5=N. D. |perekonnanimi6=van der Kwast |eesnimi6=T. H. |kuupäev=1991 |pealkiri=Androgen receptor expression in human tissues: an immunohistochemical study |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1865110/ |ajakiri=The Journal of Histochemistry and Cytochemistry: Official Journal of the Histochemistry Society |aastakäik=39 |üksiknumber=7 |leheküljed=927–936 |doi=10.1177/39.7.1865110 |issn=0022-1554 |pmid=1865110}}</ref> 2000. aastate algusest on lisaks steroidhormoonide tuumaretseptoritele ilmnenud teisigi, membraanil paiknevaid retseptoreid, mis suudavad selektiivselt siduda suguhormoone ja käivitada seejärel signaaliradu raku sees. Näiteks östradiooli korral on nüüdseks tuntud membraansete retseptorite perekond GPER, progesterooni korral PAQR ja androgeenide korral GPRC6A. [[Steroidhormoonide membraanne retseptor|Steroidhormoonide membraansed retseptorid]] on seni vähem uuritud, kuid on näidatud, et need kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] klassi ja et nende toime võib avalduda oluliselt kiiremini kui geeniekspressiooni tasand lubaks (ehk et signaaliülekanne kulgeb [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarsete virgatsainete]] ja/või [[proteiinkinaasid]]e vahendusel). Detailsemad uuringud on näidanud, et steroidhormoonide membraansete retseptorite käivitatud signaalirajad kulgevad kas tsüklilise adenosiinmonofosfaadi, Ca<sup>2+</sup> või [[mitogeen-aktiveeritud proteiinkinaas]]ide perekonna vahendusel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Watson |eesnimi=C. S. |kuupäev=1999-12-14 |pealkiri=Signaling themes shared between peptide and steroid hormones at the plasma membrane |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11865187/ |ajakiri=Science's STKE: signal transduction knowledge environment |aastakäik=1999 |üksiknumber=12 |leheküljed=PE1 |doi=10.1126/stke.1999.12.pe1 |issn=1525-8882 |pmc=1317563 |pmid=11865187}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zimmerman |eesnimi=Margaret A. |perekonnanimi2=Budish |eesnimi2=Rebecca A. |perekonnanimi3=Kashyap |eesnimi3=Shreya |perekonnanimi4=Lindsey |eesnimi4=Sarah H. |kuupäev=2016-06-01 |pealkiri=GPER-novel membrane oestrogen receptor |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27154744/ |ajakiri=Clinical Science (London, England: 1979) |aastakäik=130 |üksiknumber=12 |leheküljed=1005–1016 |doi=10.1042/CS20160114 |issn=1470-8736 |pmc=5125080 |pmid=27154744}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=Peter |perekonnanimi2=Pang |eesnimi2=Yefei |kuupäev=2012 |pealkiri=Membrane progesterone receptors: evidence for neuroprotective, neurosteroid signaling and neuroendocrine functions in neuronal cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22687885/ |ajakiri=Neuroendocrinology |aastakäik=96 |üksiknumber=2 |leheküljed=162–171 |doi=10.1159/000339822 |issn=1423-0194 |pmc=3489003 |pmid=22687885}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Norman |eesnimi=Anthony W. |perekonnanimi2=Mizwicki |eesnimi2=Mathew T. |perekonnanimi3=Norman |eesnimi3=Derek P. G. |kuupäev=2004 |pealkiri=Steroid-hormone rapid actions, membrane receptors and a conformational ensemble model |url=https://www.nature.com/articles/nrd1283 |ajakiri=Nature Reviews Drug Discovery |keel=en |aastakäik=3 |üksiknumber=1 |leheküljed=27–41 |doi=10.1038/nrd1283 |issn=1474-1784}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Thomas |eesnimi=Peter |kuupäev=2019-04-01 |pealkiri=Membrane Androgen Receptors Unrelated to Nuclear Steroid Receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30753403/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=160 |üksiknumber=4 |leheküljed=772–781 |doi=10.1210/en.2018-00987 |issn=1945-7170 |pmid=30753403}}</ref> Suguhormoonide [[tagasiside]] [[aju|ajju]] ehk HPG telje hüpotalamuse tasandile kulgeb põhiliselt tuumaretseptorite vahendusel. Progesteroon ja testosteroon suruvad maha GnRH eritamist ning avaldavad seega negatiivset tagasisidet HPG teljele. Östrogeenide korral oleneb efekt aga [[Doos (üldmõiste)|doosist]] – östrogeenide madalal kontsentratsioonil avaldub samuti negatiivne tagasiside, seevastu kõrgel kontsentratsioonil GnRH sekretsioon intensiivistub ehk tagasiside HPG teljele muutub positiivseks. Steroidhormoonide tagasiside olemasolu tõestati eksperimentaalselt suhteliselt ammu: näiteks on 1980. aastate uuringud näidanud, et keemiline [[kastratsioon]] (st androgeenide toime mahasurumine) põhjustab meestes LH ja FSH tasemete tõusu ning sama efekt esines ka isaste [[rott]]ide kirurgilisel kastreerimisel. 1970. aastate lõpus tehtud uuringud näitasid aga FSH taseme tõusu naistes, kellel esines [[menopaus]]i tõttu östrogeenide taseme langus. Samas polnud selge östrogeenide tagasiside molekulaarne mehhanism, kuivõrd GnRH eritavates neuronites ei leitud ERα-d, mis oli tol ajal ainus tuntud östrogeeni retseptor. Alles [[2003]]. aastal ilmunud teadustöö tulemused vihjasid, et steroidhormoonide tagasiside kulgeb põhiliselt veel ühe hormooni, [[kisspeptiin]]i vahendusel. Hilisemad uuringud näitasid lisaks, et GnRH neuronid võivad ekspresseerida nii AR kui ka ERβ, seega suudavad steroidhormoonid ka otse reguleerida GnRH tootmist.<ref name="gnrh-pulsa" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Steiner |eesnimi=R. A. |perekonnanimi2=Bremner |eesnimi2=W. J. |perekonnanimi3=Clifton |eesnimi3=D. K. |kuupäev=1982 |pealkiri=Regulation of luteinizing hormone pulse frequency and amplitude by testosterone in the adult male rat |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6814897/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=111 |üksiknumber=6 |leheküljed=2055–2061 |doi=10.1210/endo-111-6-2055 |issn=0013-7227 |pmid=6814897}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sherman |eesnimi=B. M. |perekonnanimi2=West |eesnimi2=J. H. |perekonnanimi3=Korenman |eesnimi3=S. G. |kuupäev=1976 |pealkiri=The menopausal transition: analysis of LH, FSH, estradiol, and progesterone concentrations during menstrual cycles of older women |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/1262439/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=42 |üksiknumber=4 |leheküljed=629–636 |doi=10.1210/jcem-42-4-629 |issn=0021-972X |pmid=1262439}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Trevisan |eesnimi=Camila M. |perekonnanimi2=Montagna |eesnimi2=Erik |perekonnanimi3=de Oliveira |eesnimi3=Renato |perekonnanimi4=Christofolini |eesnimi4=Denise M. |perekonnanimi5=Barbosa |eesnimi5=Caio P. |perekonnanimi6=Crandall |eesnimi6=Keith A. |perekonnanimi7=Bianco |eesnimi7=Bianca |kuupäev=2018-09-11 |pealkiri=Kisspeptin/GPR54 System: What Do We Know About Its Role in Human Reproduction? |url=https://doi.org/10.1159/000493406 |ajakiri=Cellular Physiology and Biochemistry |aastakäik=49 |üksiknumber=4 |leheküljed=1259–1276 |doi=10.1159/000493406 |issn=1015-8987}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Radovick |eesnimi=Sally |perekonnanimi2=Levine |eesnimi2=Jon E. |perekonnanimi3=Wolfe |eesnimi3=Andrew |kuupäev=2012 |pealkiri=Estrogenic regulation of the GnRH neuron |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22654870/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=3 |leheküljed=52 |doi=10.3389/fendo.2012.00052 |issn=1664-2392 |pmc=3356008 |pmid=22654870}}</ref> === Kisspeptiinid === [[Fail:LH Regulacion.jpg|pisi|379x379px|HPG telg koos kisspeptiiniga. Roheliste plussmärkidena on näidatud positiivne tagasiside ja punaste miinusmärkidena negatiivne tagasiside.]] Kisspeptiinid on [[Peptiidhormoon|peptiidsete hormoonide]] perekond, mida toodetakse sama 145-aminohappelise preprohormooni KISS1 järjestikusel [[Proteaasid|proteolüütilisel]] lagundamisel (kõigepealt saadakse 54-aminohappeline [[Peptiidid|peptiid]], selle lagundamisel 14-, 13- ja lõpuks 10-aminohappelised peptiidid). Kisspeptiinide C-terminaalne järjestus on sama ning [[C-terminaalne ots|C-terminaal]] on [[Amideerimine|amideeritud]]. Lühima kisspeptiini (kisspeptiin-10) aminohappeline järjestus on Tyr-Asn-Trp-Asn-Ser-Phe-Gly-Leu-Arg-Phe-amiid. Pikemad kisspeptiinid on lühematest stabiilsemad: kisspeptiin-54 lagunemise poolestusaeg on ligi 30 min, samas kisspeptiin-10 lagunemise poolestusaeg on ligi 4 min.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zeydabadi Nejad |eesnimi=Sareh |perekonnanimi2=Ramezani Tehrani |eesnimi2=Fahimeh |perekonnanimi3=Zadeh-Vakili |eesnimi3=Azita |kuupäev=2017 |pealkiri=The Role of Kisspeptin in Female Reproduction |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29201072/ |ajakiri=International Journal of Endocrinology and Metabolism |aastakäik=15 |üksiknumber=3 |leheküljed=e44337 |doi=10.5812/ijem.44337 |issn=1726-913X |pmc=5702467 |pmid=29201072}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=PubChem |pealkiri=Kisspeptin-10 |url=https://pubchem.ncbi.nlm.nih.gov/compound/25240297 |vaadatud=2023-09-11 |väljaanne=pubchem.ncbi.nlm.nih.gov |keel=en}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Mills |eesnimi=Edouard GA |pealkiri=4.07 - Kisspeptin: From Bench to Bedside |kuupäev=2022-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/B9780128204726000219 |väljaanne=Comprehensive Pharmacology |leheküljed=139–154 |toimetaja-perekonnanimi=Kenakin |toimetaja-eesnimi=Terry |koht=Oxford |väljaandja=Elsevier |isbn=978-0-12-820876-2 |vaadatud=2023-09-11 |perekonnanimi2=Patel |eesnimi2=Bjial |perekonnanimi3=Dhillo |eesnimi3=Waljit S}}</ref> Kisspeptiine eritavad [[neuron]]id moodustavad ajus kaks populatsiooni, milles üks asub GnRH neuronite vahetus läheduses ja toodab lisaks kisspeptiinidele ka [[neurokiniin B]]-d ja [[dünorfiin]]i. Seetõttu nimetatakse vastavaid neuroneid toodetavate hormoonide nimetuste esitähtede alusel [[KNDy neuron]]iteks. KNDy neuronitel on olemas nii [[östrogeeni tuumaretseptor]] ERα kui ka [[progesterooni tuumaretseptor]], seega saavad suguhormoonid KNDy neuronite tööd moduleerida ja mõjutada kisspeptiinide eritamist. Lisaks on näidatud, et GnRH neuronid ekspresseerivad kisspeptiinide retseptorit GPR54; tegemist on G-valguga seotud retseptoriga. Sel viisil kindlustavad KNDy neuronid tagasisidemehhanismide toimimise HPG teljes.<ref name="physiology" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Skorupskaite |eesnimi=Karolina |perekonnanimi2=George |eesnimi2=Jyothis T. |perekonnanimi3=Anderson |eesnimi3=Richard A. |kuupäev=2014 |pealkiri=The kisspeptin-GnRH pathway in human reproductive health and disease |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24615662/ |ajakiri=Human Reproduction Update |aastakäik=20 |üksiknumber=4 |leheküljed=485–500 |doi=10.1093/humupd/dmu009 |issn=1460-2369 |pmc=4063702 |pmid=24615662}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bagatell |eesnimi=C. J. |perekonnanimi2=Dahl |eesnimi2=K. D. |perekonnanimi3=Bremner |eesnimi3=W. J. |kuupäev=1994 |pealkiri=The direct pituitary effect of testosterone to inhibit gonadotropin secretion in men is partially mediated by aromatization to estradiol |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8188534/ |ajakiri=Journal of Andrology |aastakäik=15 |üksiknumber=1 |leheküljed=15–21 |issn=0196-3635 |pmid=8188534}}</ref> KNDy neuronite häirunud tööga on seotud ka naiste menopausile omased kuumahood. Hüpotalamuse teatud osad vastutavad organismis nimelt ka kehatemperatuuri hoidmise eest ja KNDy neuronid ulatuvadki nende piirkondadeni. Menopausile omase suguhormoonide vähesuse tingimustes käivitub KNDy neuronitest neurokiniin B eraldumine, mis põhjustabki kehatemperatuuri kõikumisi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rance |eesnimi=Naomi E. |perekonnanimi2=Dacks |eesnimi2=Penny A. |perekonnanimi3=Mittelman-Smith |eesnimi3=Melinda A. |perekonnanimi4=Romanovsky |eesnimi4=Andrej A. |perekonnanimi5=Krajewski-Hall |eesnimi5=Sally J. |kuupäev=2013 |pealkiri=Modulation of body temperature and LH secretion by hypothalamic KNDy (kisspeptin, neurokinin B and dynorphin) neurons: a novel hypothesis on the mechanism of hot flushes |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23872331/ |ajakiri=Frontiers in Neuroendocrinology |aastakäik=34 |üksiknumber=3 |leheküljed=211–227 |doi=10.1016/j.yfrne.2013.07.003 |issn=1095-6808 |pmc=3833827 |pmid=23872331}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Padilla |eesnimi=Stephanie L. |perekonnanimi2=Johnson |eesnimi2=Christopher W. |perekonnanimi3=Barker |eesnimi3=Forrest D. |perekonnanimi4=Patterson |eesnimi4=Michael A. |perekonnanimi5=Palmiter |eesnimi5=Richard D. |kuupäev=2018-07-10 |pealkiri=A Neural Circuit Underlying the Generation of Hot Flushes |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29996088/ |ajakiri=Cell Reports |aastakäik=24 |üksiknumber=2 |leheküljed=271–277 |doi=10.1016/j.celrep.2018.06.037 |issn=2211-1247 |pmc=6094949 |pmid=29996088}}</ref> == HPG telje toimimise näide: naise menstruaaltsükkel – lihtsustatud mudel == [[Fail:Hormones in menstrual cycle.png|pisi|307x307px|Hormoonide FSH (punased jooned), LH (rohelised jooned) ja östradiool (sinised jooned) sisalduse muutused naise veres menstruaaltsükli käigus. Paksem joon näitab keskmist sisaldust ja õhemad jooned vahemikku, millesse jääb 99% mittepatoloogilistest mõõtmistulemustest]] [[Menstruaaltsükkel|Menstruaaltsükli]] alguses ([[follikulaarne faas]]) on [[Gonadotropiini vabastav hormoon|GnRH]] pulsside sagedus madalam, mis käivitab eelistatult [[Folliikuleid stimuleeriv hormoon|FSH]] tootmist. FSH tõus tsükli alguses käivitab omakorda folliikulite küpsemist [[Munasari|munasarjas]]. Valmivatest folliikulitest eritatav [[östradiool]] asub madalal kontsentratsioonil pärssima FSH tootmist. Kui hilisfolikulaarses faasis valmib üks [[dominantne folliikul]], siis see eritab ohtralt östradiooli, mis avaldab positiivset tagasisidet HPG telje algetappidele ja põhjustab GnRH pulsside sageduse tõusu. Seepeale asutakse gonadotroopsetes rakkudes tootma eelistatult [[Luteiniseeriv hormoon|LH]]-d. LH käivitab [[ovulatsioon]]i ja valminud [[Munarakk|munarakust]] järele jäänud [[kollaskeha]] asub tootma [[progesteroon]]i. Käivitub menstruaaltsükli [[luteaalne faas]]. Progesteroon annab negatiivset tagasisidet ajju, mille tulemusena LH tootmine lõpeb. Samal ajal pakseneb progesterooni toimel emakat vooderdav [[Emakalimaskest|endomeetrium]] (seda nimetatakse ka endomeetriumi [[Detsidualiseerumine|detsidualiseerumiseks]]). Luteaalse faasi lõpus kollaskeha hääbub js progesterooni eritamine lakkab, mis võimaldab taaskäivitada GnRH tootmise ja eritamise pulsside madala sageduse juures. Progesterooni taseme langus käivitab emakas endomeetriumi irdumist. [[Menstruatsioon]]i järel saab tsükkel korduda.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hall |eesnimi=Janet E. |kuupäev=2015 |pealkiri=Endocrinology of the Menopause |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26316238/ |ajakiri=Endocrinology and Metabolism Clinics of North America |aastakäik=44 |üksiknumber=3 |leheküljed=485–496 |doi=10.1016/j.ecl.2015.05.010 |issn=1558-4410 |pmc=6983294 |pmid=26316238}}</ref> Tegelikkuses osalevad menstruaaltsükli regulatsioonis ka teised hormoonid (nt [[inhibiin]]id, [[aktiviin]]id ja [[anti-Mülleri hormoon]]).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Namwanje |eesnimi=Maria |perekonnanimi2=Brown |eesnimi2=Chester W. |kuupäev=2016-07-01 |pealkiri=Activins and Inhibins: Roles in Development, Physiology, and Disease |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27328872/ |ajakiri=Cold Spring Harbor Perspectives in Biology |aastakäik=8 |üksiknumber=7 |leheküljed=a021881 |doi=10.1101/cshperspect.a021881 |issn=1943-0264 |pmc=4930927 |pmid=27328872}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Steiner |eesnimi=Anne Z. |perekonnanimi2=Herring |eesnimi2=Amy H. |perekonnanimi3=Kesner |eesnimi3=James S. |perekonnanimi4=Meadows |eesnimi4=Juliana W. |perekonnanimi5=Stanczyk |eesnimi5=Frank Z. |perekonnanimi6=Hoberman |eesnimi6=Steven |perekonnanimi7=Baird |eesnimi7=Donna D. |kuupäev=2011 |pealkiri=Antimüllerian hormone as a predictor of natural fecundability in women aged 30-42 years |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21422850/ |ajakiri=Obstetrics and Gynecology |aastakäik=117 |üksiknumber=4 |leheküljed=798–804 |doi=10.1097/AOG.0b013e3182116bc8 |issn=1873-233X |pmc=3825553 |pmid=21422850}}</ref> == HPG telje mõjutamine meditsiinilistel eesmärkidel == === Suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja SOS-pillid === [[Fail:Drospirenone.svg|pisi|161x161px|Kombineeritud pillide koostisse kuuluva progestiini drospirenooni struktuur]] Hormonaalsed oraal[[Rasestumisvastased vahendid|kontratseptiivid]] kasutavad HPG telje tagasisidestusmehhanisme, et takistada [[ovulatsioon]]i ja seeläbi vältida rasestumist. Kõik suukaudsed rasestumisvastased vahendid sisaldavad [[progestiin]]e ehk sünteetilisi aineid, mis imiteerivad [[progesteroon]]i toimet. Kuna progesteroon tagasisidestab negatiivselt HPG telje hüpotalamuse ja ajuripatsi tasandeid, siis pidurdab progestiinide kõrge tase veres [[Luteiniseeriv hormoon|LH]] tootmist. Ilma LH-ta ei saa aga toimuda ovulatsiooni. Kombineeritud pillides lisatakse progestiinile ka [[Östrogeenid|östrogeeni]] (östradiooli või etinüülöstradiooli), mis madalatel kontsentratsioonidel aitab kaasa HPG telje negatiivsele tagasisidestatusele, vähendades [[Folliikuleid stimuleeriv hormoon|FSH]] tootmist ja takistades seega folliikulite arengut. Östrogeeni lisamine vähendab ka läbimurdeveritsuse tõenäosust. Lisaks on näidatud, et nii progestiin kui ka östrogeen suurendavad [[emakakael]]a lima [[viskoossus]]t, raskendades [[sperm]]ide liikumist emakas ja vähendades sellega veelgi rasestumise võimalust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Teal |eesnimi=Stephanie |perekonnanimi2=Edelman |eesnimi2=Alison |kuupäev=2021-12-28 |pealkiri=Contraception Selection, Effectiveness, and Adverse Effects: A Review |url=https://doi.org/10.1001/jama.2021.21392 |ajakiri=JAMA |aastakäik=326 |üksiknumber=24 |leheküljed=2507–2518 |doi=10.1001/jama.2021.21392 |issn=0098-7484}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=SPC_1805149: DESIRETT |url=https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1805149.pdf |vaadatud=12.09.2023 |väljaanne=ravimiregister.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=SPC_1331053: Jangee |url=https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1331053.pdf |vaadatud=12.09.2023 |väljaanne=ravimiregister.ee}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chappell |eesnimi=Catherine A. |perekonnanimi2=Rohan |eesnimi2=Lisa C. |perekonnanimi3=Moncla |eesnimi3=Bernard J. |perekonnanimi4=Wang |eesnimi4=Lin |perekonnanimi5=Meyn |eesnimi5=Leslie A. |perekonnanimi6=Bunge |eesnimi6=Katherine |perekonnanimi7=Hillier |eesnimi7=Sharon L. |kuupäev=2014 |pealkiri=The effects of reproductive hormones on the physical properties of cervicovaginal fluid |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24662718/ |ajakiri=American Journal of Obstetrics and Gynecology |aastakäik=211 |üksiknumber=3 |leheküljed=226.e1–7 |doi=10.1016/j.ajog.2014.03.041 |issn=1097-6868 |pmc=4149850 |pmid=24662718}}</ref> [[Fail:Levonorgestrel.svg|pisi|163x163px|SOS-pillide koostisse kuuluva progestiini levonostrogeeli struktuur]] [[Fail:Mifepristone structure.svg|vasakul|pisi|174x174px|Medikamentoosse abordi esilekutsumiseks kasutatava ravimi mifepristooni struktuur]] Ka Euroopas ja USA-s retseptita kättesaadavad [[SOS-pill]]id sisaldavad enamasti suurtes kogustes progestiine, olles seega tõhusad vaid enne ovulatsiooni toimumist. Mõnevõrra erandlik toimeaine on vaid ulipristaalatsetaat, mida käsitletakse progesterooni tuumaretseptori modulaatorina (ehk siis see võib koekontekstist olenevalt käituda kas progestiini või vastupidi – antiprogestiinina, blokeerides progesterooni toimet). Siiski põhineb ka ulipristaalatsetaadi toime suuresti ovulatsiooni takistamisel, kuigi mõningad uuringud on näidanud, et see võib põhjustada [[Emakalimaskest|endomeetriumi]] muundumist ja mõjutada seeläbi [[embrüo]] pesastumist. Ulipristaalatsetaat ei põhjusta juba tekkinud [[rasedus]]e katkemist. Embrüole toksilisuse ja väärarengute põhjustamise osas puuduvad ulipristaalatsetaadi kohta piisavad uuringuandmed ja ravimit ei tohi seepärast kasutada juhul, kui naine võib olla rase.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Turok |eesnimi=David |kuupäev=2023 |pealkiri=Patient education: Emergency contraception (Beyond the Basics) |url=https://www.uptodate.com/contents/emergency-contraception-beyond-the-basics |vaadatud=12.09.2023 |väljaanne=uptodate.com}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rosato |eesnimi=Elena |perekonnanimi2=Farris |eesnimi2=Manuela |perekonnanimi3=Bastianelli |eesnimi3=Carlo |kuupäev=2015 |pealkiri=Mechanism of Action of Ulipristal Acetate for Emergency Contraception: A Systematic Review |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26793107/ |ajakiri=Frontiers in Pharmacology |aastakäik=6 |leheküljed=315 |doi=10.3389/fphar.2015.00315 |issn=1663-9812 |pmc=4709420 |pmid=26793107}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Munuce |eesnimi=María José |perekonnanimi2=Gómez-Elías |eesnimi2=Matías D. |perekonnanimi3=Caille |eesnimi3=Adriana M. |perekonnanimi4=Bahamondes |eesnimi4=Luis |perekonnanimi5=Cuasnicú |eesnimi5=Patricia S. |perekonnanimi6=Cohen |eesnimi6=Débora J. |kuupäev=2020 |pealkiri=Mechanisms involved in the contraceptive effects of ulipristal acetate |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31689233/ |ajakiri=Reproduction (Cambridge, England) |aastakäik=159 |üksiknumber=3 |leheküljed=R139–R149 |doi=10.1530/REP-19-0355 |issn=1741-7899 |pmid=31689233}}</ref> === Medikamentoosse abordi ravimid === Vähem kui 9 nädalat kestnud raseduse medikamentoosseks katkestamiseks kasutatakse suuri [[antiprogestiin]]i annuseid, millele enamasti järgneb [[Prostaglandiinid|prostaglandiini]] manustamine (nt PGE1, PGE2, PGF2α või nende sünteetilised analoogid). Antiprogestiin blokeerib progesterooni võimet seonduda tuumaretseptorile, põhjustades emaka limaskesta de-detsidualiseerumist. Prostaglandiinid aitavad emakakaelal avaneda.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spitz |eesnimi=I. M. |perekonnanimi2=Croxatto |eesnimi2=H. B. |perekonnanimi3=Robbins |eesnimi3=A. |kuupäev=1996 |pealkiri=Antiprogestins: mechanism of action and contraceptive potential |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8725382/ |ajakiri=Annual Review of Pharmacology and Toxicology |aastakäik=36 |leheküljed=47–81 |doi=10.1146/annurev.pa.36.040196.000403 |issn=0362-1642 |pmid=8725382}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Baulieu |eesnimi=E. E. |kuupäev=1995 |pealkiri=The combined use of prostaglandin and antiprogestin in human fertility control |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7732905/ |ajakiri=Advances in Prostaglandin, Thromboxane, and Leukotriene Research |aastakäik=23 |leheküljed=55–62 |issn=0732-8141 |pmid=7732905}}</ref> === Vähi hormoonravi === [[Fail:Goserelin.svg|pisi|Rinna- ja eesnäärmevähi hormoonravis kasutatava GnRH antagonisti gosereliini struktuur]] Üks vähiravis kasutatavatest strateegiatest on [[hormoonravi]], mida kasutatakse põhiliselt [[Rinnavähk|rinna]]-, [[Munasarjavähk|munasarja]]- ja [[Endomeetriumivähk|endomeetriumivähi]] vastu naistes ning [[Eesnäärme kartsinoom|eesnäärmevähi]] vastu meestes. Enne hormoonraviga alustamist tehakse kindlaks, kas kasvaja ekspresseerib [[östrogeenid]]e [[tuumaretseptor]]eid (naistel) või [[androgeenid]]e tuumaretseptorit (meestel). Selle kohta kasutatakse mõistet ER või AR staatuse määramine. Retseptori olemasolu määratakse valgu tasemel vähi [[biopsia]]<nowiki/>proovist ([[Immunohistokeemia|immunohistokeemiliselt]]). Kuna ER-positiivse või AR-positiivse vähi kasv sõltub vastavalt ER või AR poolt vahendatud [[geeniekspressioon]]ist, siis tuleb kasvaja vohamise pidurdamiseks blokeerida ER või AR aktivatsioon. Ühtlasi tähendab see, et ER-negatiivseid või AR-negatiivseid kasvajaid hormoonravi ei mõjuta.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mitra |eesnimi=Saikat |perekonnanimi2=Lami |eesnimi2=Mashia Subha |perekonnanimi3=Ghosh |eesnimi3=Avoy |perekonnanimi4=Das |eesnimi4=Rajib |perekonnanimi5=Tallei |eesnimi5=Trina Ekawati |perekonnanimi6=Fatimawali |eesnimi6=null |perekonnanimi7=Islam |eesnimi7=Fahadul |perekonnanimi8=Dhama |eesnimi8=Kuldeep |perekonnanimi9=Begum |eesnimi9=M. Yasmin |perekonnanimi10=Aldahish |eesnimi10=Afaf |perekonnanimi11=Chidambaram |eesnimi11=Kumarappan |perekonnanimi12=Emran |eesnimi12=Talha Bin |kuupäev=2022-02-01 |pealkiri=Hormonal Therapy for Gynecological Cancers: How Far Has Science Progressed toward Clinical Applications? |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35159024/ |ajakiri=Cancers |aastakäik=14 |üksiknumber=3 |leheküljed=759 |doi=10.3390/cancers14030759 |issn=2072-6694 |pmc=8833573 |pmid=35159024}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chaput |eesnimi=Genevieve |perekonnanimi2=Sumar |eesnimi2=Nureen |kuupäev=2022 |pealkiri=Endocrine therapies for breast and prostate cancers: Essentials for primary care |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35418393/ |ajakiri=Canadian Family Physician Medecin De Famille Canadien |aastakäik=68 |üksiknumber=4 |leheküljed=271–276 |doi=10.46747/cfp.6804271 |issn=1715-5258 |pmc=9007137 |pmid=35418393}}</ref> [[Fail:Bicalutamide.svg|pisi|Eesnäärmevähi hormoonravis kasutatava antiandrogeeni bikalutamiidi struktuur]] [[Fail:Fulvestrant.svg|pisi|Rinnavähi hormoonravis kasutatava antiöstrogeeni fulvestrandi struktuur]] Hormoonravi saab toimida HPG telje mitmel tasemel ja ravistrateegia valitakse vastavalt kasvaja tüübile ja patsiendi tundlikkusele.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Hormone Therapy {{!}} Hormone Treatment for Cancer {{!}} Endocrine Therapy |url=https://www.cancer.org/cancer/managing-cancer/treatment-types/hormone-therapy.html |vaadatud=2023-09-12 |väljaanne=www.cancer.org |keel=en}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=McKay |eesnimi=Lorraine I. |pealkiri=Steroid Synthesis Inhibitors |kuupäev=2003 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK13511/ |väljaanne=Holland-Frei Cancer Medicine. 6th edition |väljaandja=BC Decker |keel=en |vaadatud=2023-09-12 |perekonnanimi2=Cidlowski |eesnimi2=John A.}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=Sing-Huang |perekonnanimi2=Wolff |eesnimi2=Antonio C. |kuupäev=2007-02-01 |pealkiri=Luteinizing Hormone-Releasing Hormone Agonists in Premenopausal Hormone Receptor–Positive Breast Cancer |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S152682091170739X |ajakiri=Clinical Breast Cancer |aastakäik=7 |üksiknumber=6 |leheküljed=455–464 |doi=10.3816/CBC.2007.n.002 |issn=1526-8209}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kluth |eesnimi=Luis A. |perekonnanimi2=Shariat |eesnimi2=Shahrokh F. |perekonnanimi3=Kratzik |eesnimi3=Christian |perekonnanimi4=Tagawa |eesnimi4=Scott |perekonnanimi5=Sonpavde |eesnimi5=Guru |perekonnanimi6=Rieken |eesnimi6=Malte |perekonnanimi7=Scherr |eesnimi7=Douglas S. |perekonnanimi8=Pummer |eesnimi8=Karl |kuupäev=2014-06-01 |pealkiri=The hypothalamic–pituitary–gonadal axis and prostate cancer: implications for androgen deprivation therapy |url=https://doi.org/10.1007/s00345-013-1157-5 |ajakiri=World Journal of Urology |keel=en |aastakäik=32 |üksiknumber=3 |leheküljed=669–676 |doi=10.1007/s00345-013-1157-5 |issn=1433-8726}}</ref> * [[GnRH retseptor]]i [[agonist]]id (nt abareeliks) on [[peptiidid]]e analoogid, mis sarnanevad nii struktuurselt kui ka toime poolest GnRH endaga. Agonistidega "üleujutamine" tingib retseptori püsiva aktivatsiooni, mis kõigepealt võib viia [[steroidhormoonid]]e tootmise kasvule, kuid hiljem negatiivse tagasiside kaudu ja ka retseptori desensitiseerumise tulemusena steroidhormoonide tootmise kahanemisele. * GnRH retseptori [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistid]] (nt gosereliin) on peptiidide analoogid, mis blokeerivad ära GnRH retseptori ning seeläbi ka kogu sellest allpool oleva signaaliraja. * [[Steroidogenees]]i [[inhibiitor]]id on struktuurselt enamasti väikesed ja mitte väga hüdrofoobsed molekulid. Steroidogeneesi algetappe katalüüsivate [[ensüüm]]ide inhibiitorid võimaldavad blokeerida nii androgeenide, progestageenide kui ka östrogeenide sünteesi, kuid on suuremate kõrvaltoimetega (nt tuleb kompenseerida ka [[kortikosteroid]]ide sünteesi puudulikkust). [[Aromataas]]i inhibiitorid (nt [[letrosool]]) on aga kasutusel just ER-positiivsete vähkkasvajate raviks, kuna blokeerivad just östrogeenide tootmist katalüüsivat ensüümi. * Östrogeeni retseptori antagonistid (nt [[fulvestrant]]) ja androgeeni retseptori antagonistid (nt [[Flutamiid|bikalutamiid]]) blokeerivad vastavalt ER või AR, võimaldamata kehaomastel steroidhormoonidel retseptoriga seostuda. * Östrogeeni retseptori modulaatorid ehk osalised agonistid (nt [[tamoksifeen]]) omavad koespetsiifilist efekti. Näiteks käituvad need östrogeeni analoogidena luudes, kuid antiöstrogeenidena kasvajates. Sel viisil võimaldatakse vältida mõningaid kõrvaltoimeid, mis on omased östrogeeni retseptori antagonistidele (nt [[Osteoporoos|luude hõrenemine]]). * Progesterooni analoogid (nt medroksüprogesteroon) käituvad antiöstrogeenidena, käivitades negatiivset tagasisidet HPG teljes. * Östrogeenid (nt dietüülstilbestrool) on kasutusel AR-positiivsete kasvajate ravis, kuna selektiivsed östrogeenid ei seostu ise AR retseptorile, vaid käivitavad negatiivset tagasisidet HPG teljes ning seeläbi vähendavad testosterooni tootmist meeste organismis. * Androgeenid (nt fluoksümesteroon) on analoogselt kasutusel ER-positiivsete kasvajate ravis, kuna selektiivsed androgeenid ei seostu ise ER retseptorile, vaid käivitavad negatiivset tagasisidet HPG teljes ning seeläbi vähendavad östrogeenide tootmist meeste organismis. Ajapikku võib hormoonteraapia järel kasvajas tekkida ER ja AR kadu (ehk vähirakud asuvad ellujäämiseks kasutama muid viise), mis on kasvaja üheks resistentsuse mehhanismiks. Veel üheks resistentsuse mehhanismiks on punkt[[mutatsioon]]ide teke ER ja AR kodeerivates [[geen]]ides, nt suureneb retseptorite afiinsus kehaomaste steroidhormoonide suhtes ja/või väheneb afiinsus ravimite suhtes).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lei |eesnimi=Jonathan T. |perekonnanimi2=Anurag |eesnimi2=Meenakshi |perekonnanimi3=Haricharan |eesnimi3=Svasti |perekonnanimi4=Gou |eesnimi4=Xuxu |perekonnanimi5=Ellis |eesnimi5=Matthew J. |kuupäev=2019 |pealkiri=Endocrine therapy resistance: new insights |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31839155/ |ajakiri=Breast (Edinburgh, Scotland) |aastakäik=48 Suppl 1 |üksiknumber=Suppl 1 |leheküljed=S26–S30 |doi=10.1016/S0960-9776(19)31118-X |issn=1532-3080 |pmc=6939855 |pmid=31839155}}</ref> === Hormoonasendusteraapia === [[Hormoonasendusteraapia]]t tuntakse põhiliselt [[menopaus]]i sümptomeid (sh osteoporoosi ja kuumahoogusid) leevendava ravimeetodina. Kuna menopausis organismis on vähenenud suguhormoonide tootmine, siis manustatakse menopausi hormoonasendusteraapia raames patsiendile põhiliselt östrogeene ja progestiine, kuigi luude tiheduse ja lihasmassi tõstmise eesmärgil kasutatakse ka [[testosteroon]]i väikesi annuseid.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Harper-Harrison |eesnimi=Gina |pealkiri=Hormone Replacement Therapy |kuupäev=2023 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK493191/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=29630243 |vaadatud=2023-09-12 |perekonnanimi2=Shanahan |eesnimi2=Meaghan M.}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Marko |eesnimi=Kathryn I. |perekonnanimi2=Simon |eesnimi2=James A. |kuupäev=2021 |pealkiri=Androgen therapy for women after menopause |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34674962/ |ajakiri=Best Practice & Research. Clinical Endocrinology & Metabolism |aastakäik=35 |üksiknumber=6 |leheküljed=101592 |doi=10.1016/j.beem.2021.101592 |issn=1878-1594 |pmid=34674962}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martin |eesnimi=Kathryn A |perekonnanimi2=Barbieri |eesnimi2=Robert L |kuupäev=07.12.2022 |pealkiri=Treatment of menopausal symptoms with hormone therapy |url=https://www.uptodate.com/contents/treatment-of-menopausal-symptoms-with-hormone-therapy |vaadatud=2023-09-12 |väljaanne=www.uptodate.com}}</ref> Hormoonasendusteraapiat kasutatakse ka [[Transsoolisus|transsoolistel]] isikutel, tagades sooidentiteediga sobiliku hormonaalse taseme saavutamise. Olenevalt patsiendi vajadustest manustatakse kas östrogeene, antiandrogeene või testosterooni.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Unger |eesnimi=Cécile A. |kuupäev=2016 |pealkiri=Hormone therapy for transgender patients |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28078219/ |ajakiri=Translational Andrology and Urology |aastakäik=5 |üksiknumber=6 |leheküljed=877–884 |doi=10.21037/tau.2016.09.04 |issn=2223-4691 |pmc=5182227 |pmid=28078219}}</ref> Samuti kasutatakse hormoonasendusteraapiat 46,XY-karüotüübiga naiste puhul, kellel esineb täielik [[Androgeenresistentsuse sündroom|androgeenresistentsuse sündroom]] (inglise keeles ''complete androgen insensitivity syndrome'', CAIS). Sündroomi põhjustavad enamasti [[mutatsioon]]id androgeenide retseptorit kodeerivas geenis, mille tõttu ei reageeri organism androgeenidele. CAIS on haruldane ja mõjutab organismi arengut looteeast saati. CAIS-diagnoosiga [[vastsündinu]]l on väliselt naissoo tunnused, kuid tal puudub [[emakas]] ja munasarjade asukohas on [[munandid]], mis jäävad samas laskumata (munandid eemaldatakse sageli kirurgiliselt, vähendamaks vähkkasvajate tekkeohtu). Täiskasvanud eas esineb CAIS-diagnoosiga patsientidel sageli luuhõrenemine, mille vastu manustatakse östrogeene. Hiljutised uuringud on samas näidanud, et seksuaalselt mitteaktiivsetele eemaldatud munanditega CAIS-patsientidele võib hormoonasendusteraapiana sobida ka testosterooni manustamine, kuigi selle toimemehhanism pole selge.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Singh |eesnimi=Shikha |pealkiri=Androgen Insensitivity Syndrome |kuupäev=2023 |url=http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK542206/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=31194363 |vaadatud=2023-09-12 |perekonnanimi2=Ilyayeva |eesnimi2=Stella}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Birnbaum |eesnimi=Wiebke |perekonnanimi2=Marshall |eesnimi2=Louise |perekonnanimi3=Werner |eesnimi3=Ralf |perekonnanimi4=Kulle |eesnimi4=Alexandra |perekonnanimi5=Holterhus |eesnimi5=Paul-Martin |perekonnanimi6=Rall |eesnimi6=Katharina |perekonnanimi7=Köhler |eesnimi7=Birgit |perekonnanimi8=Richter-Unruh |eesnimi8=Annette |perekonnanimi9=Hartmann |eesnimi9=Michaela F. |perekonnanimi10=Wudy |eesnimi10=Stefan A. |perekonnanimi11=Auer |eesnimi11=Matthias K. |perekonnanimi12=Lux |eesnimi12=Anke |perekonnanimi13=Kropf |eesnimi13=Siegfried |perekonnanimi14=Hiort |eesnimi14=Olaf |kuupäev=2018 |pealkiri=Oestrogen versus androgen in hormone-replacement therapy for complete androgen insensitivity syndrome: a multicentre, randomised, double-dummy, double-blind crossover trial |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30075954/ |ajakiri=The Lancet. Diabetes & Endocrinology |aastakäik=6 |üksiknumber=10 |leheküljed=771–780 |doi=10.1016/S2213-8587(18)30197-9 |issn=2213-8595 |pmid=30075954}}</ref> == Viited == <references /> {{A-klassi artikkel}} [[Kategooria:Hormoonid]] [[Kategooria:Retseptorid]] 1ii6qh8u52qjd5hiuipilydrhoiencf Karl (Tescheni hertsog) 0 647712 7124576 7123560 2026-04-05T08:03:13Z W.A. von Schlippenbach 163078 7124576 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaväelane | nimi = Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius | pilt = Sir Thomas Lawrence (1769-1830) - Charles, Archduke of Austria (1771-1847) - RCIN 405140 - Royal Collection.jpg | pildiallkiri = Ertshertsog Karl. [[Thomas Lawrence|Thomas Lawrence'i]] maal (1819) | sünniaeg = 5. september 1771 | sünnikoht = Firenze | surmaaeg = 30. aprill 1847 | auaste = [[generalissimus]] | sõjad/lahingud = {{Puuloend}} *[[Prantsuse revolutsioonisõjad]] **{{Puuloend/hargnemine}} ***Ettlingeni lahing ***Neresheimi lahing ***Ambergi lahing ***Würzburgi lahing ***Emmendingeni lahing ***Schliengeni lahing ***Ostrachi lahing ***Stockachi lahing ***Esimene Zürichi lahing *[[Napoleoni sõjad]] **{{Puuloend/hargnemine}} ***Caldiero lahing ***Eckmühli lahing ***Asperni-Esslingi lahing ***Wagrami lahing {{Puuloend/lõpp}} | allkiri = Signatur Karl von Österreich-Teschen.PNG }} '''Karl Ludwig Johann Joseph Laurentius von Habsburg-Lothringen''' (tuntud ka kui '''ertshertsog Karl'''; [[5. september]] [[1771]] – [[30. aprill]] [[1847]]) oli [[Habsburgid-Lotringid|Habsburgide-Lotringite dünastia]] liige, [[Tescheni hertsogkond|Tescheni hertsog]] ja [[ertshertsog]]. Ta oli [[Austria keisririik|Austria]] [[generalissimus]], [[Feldmarssal (Austria)|feldmarssal]], sõjateoreetik, armee reformaator, [[Saksa ordu|Teutooni ordu kõrgmeister]] ja sõjaminister, kes osales [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdades]] ning [[Napoleoni sõjad|Napoleoni sõdades]]. == Noorpõlv == [[Fail:Villa del poggio imperiale, esterno 03,3.jpg|vasakul|pisi|Villa del Poggio Imperiale, ertshertsog Karli sünnikoht]] Karl sündis [[Firenze|Firenzes]], 1771. aasta 5. septembril [[Toscana suurhertsogkond|Toscana suurhertsog]] [[Leopold II|Leopoldi]] ja [[Napoli Maria Luisa]] viienda lapsena. Karli sündis suurhertsogi [[Villa del Poggio Imperiale|Villa del Poggio Imperiales]] ning ristiti Firenze peapiiskop [[Francesco Gaetano Incontri]] poolt.<ref>Lk 37 (Romberg, 2006)</ref> Tema vendadeks olid veel tulevane [[Saksa-Rooma keiser]] [[Franz II]] ning Toscana suurhertsog [[Ferdinando III (Toscana)|Ferdinando III]]. Karli haridustee algas krahv [[Franz de Paula von Colloredo-Wallsee (1736–1806)|Colloredo-Wallsee]] ning hiljem ka Federico Manfredini juhtimisel juba viieaastaselt. Alates 1780. aastast anti Karlile lugeda nii antiikaja kui varakristlike autorite teoseid, lisaks veel [[Michel de Montaigne|Montaigne'i]], [[Jacques-Bénigne Bossuet|Bossuet]]', [[Jean de La Fontaine|Fontaine'i]] jpt raamatuid. Talle õpetati ka geograafiat, filosoofiat, matemaatikat, füüsikat, keemiat, botaanikat ning anatoomiat<ref>Lk 45 (Romberg, 2006)</ref>. Karl oli häbelik ja leebe käitumisega, nii et tema vanemad arvasid, et ta sobiks paremini vaimulikuks. See muutus, kui tema isa lubas oma õel Marie-Christine'il ja tema abikaasal [[Albert Casimir (Tescheni hertsog)|Albertil]] Karli adopteerida. Nemad andsid talle [[Hollandi Vabariik|Hollandis]] hea hariduse. Seal hakkas Karl ka sõjaväeelust huvituma.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Archduke Karl: A rival to his imperial brother |url=https://www.habsburger.net/en/chapter/archduke-karl-rival-his-imperial-brother |vaadatud=05.03.2023}}</ref> 1780. aastal, kui Karl oli vaid kaheksa-aastane, sai ta jalaväerügemendi nr 3 [[Inhaber|inhaberiks]], seda positsiooni hoidis ta elu lõpuni. Samal aastal sai ta ka [[Ooberst|ooberstiks]].<ref name=":12" /> Noorpõlves sai Karli sõjaalaseks õpetajaks [[Karl Friedrich von Lindenau]], kelle õpetustel oli tema üle ka tulevikus suur mõju.<ref>Lk 55-57 (Rothenberg, 2007)</ref> == Osavõtt Prantsuse revolutsioonisõdadest == Karl viidi 1790. aastal [[Viin]]i. Ta astus kaks aastat hiljem sõjaväeteenistusse ning sai kindralmajori aukraadi. Karl asus teenima [[Austria Madalmaad|Austria Madalmaades]], mille kuberner tema tädi abikaasa oli.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Archduke Charles of Austria, Duke of Teschen |url=http://www.imperialteutonicorder.com/id152.html |vaadatud=05.03.2023}}</ref> Ta sai oma esimese lahingukogemuse 11. juunil [[La Grisnelle|La Grisnelle'i]] juures. Samal aastal juhatas ta [[Jemappesi lahing]]us brigaadi. Lahing, milles armeed juhatas hertsog Albert Casimir, lõppes Austria kaotusega. Hertsog kaotas oma kuberneriameti ning tema järeltulijaks sai 22-aastane Karl. 1793. aastal paistis ta [[Aldenhoveni lahing (1793)|Aldenhoveni]], [[Maastrichti lahing|Maastrichti]] ja [[Neerwindeni lahing]]utes välja ning autasustati selle eest [[Maria Theresia militaarorden|Maria Theresia militaarordeni]] suurristiga. Madalmaad kaotati [[Prantsusmaa Esimene Vabariik|Prantsusmaale]] juba järgmisel aastal. 1793. aastal ülendati ta [[feldmarssal-leitnant|feldmarssal-leitnandiks]] ning hiljem veel ''[[Feldzeugmeister]]'''iks''.'' 1794. aastal osales ta [[Tourcoingi lahing|Tourcoingi]] ja [[Fleurusi lahing|Fleurusi lahingutes]], kus ta juhatas üht prints [[Friedrich Josias|Josiase]] armee korpust.<ref name=":12">{{Netiviide |pealkiri=Österreich, Carl Ludwig Johann Erzherzog von |url=https://www.napoleon-series.org/research/biographies/Austria/AustrianGenerals/c_AustrianGeneralsO.html#O6 |vaadatud=13.07.2023}}</ref> 1794. aastal plaanis Karl erru minna, et sõjaväealast kirjandust välja anda.<ref name=":1">{{Netiviide |pealkiri=HABSBURG, ARCHDUKE CHARLES |url=https://www.napoleon.org/en/history-of-the-two-empires/biographies/habsburg-archduke-charles/ |vaadatud=05.03.2023}}</ref> === 1796. aasta sõjategevus Reini jõe ääres === {{Pikemalt artiklis|1796. aasta Reini sõjakäik}} 1795. aastal viidi Karl üle [[Rein|Reini]] rindele, kus temast sai pärast eelmise juhataja, [[François Sébastien de Croix, Clerfayt' krahv|krahv Clerfayt']] (kelle vastu Karl intrigeerinud oli) tagandamist sealsete vägede ülemjuhataja. 1796. aastal tunigisid kaks Prantsuse armeed kindralite [[Jean Victor Marie Moreau|Moreau]] ja [[Jean-Babtiste Jourdan|Jourdani]] juhtimisel üle Reini. Karl astus [[Ettlingeni lahing|Ettlingeni]] ja [[Neresheimi lahing|Neresheimi]] all Moreaule vastu, kuid mõlema lahingu järel pidi ta taganema.<ref name=":0" /><ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=The Encyclopaedia Britannica : a dictionary of arts, sciences, literature and general information |url=https://archive.org/details/encyclopaediabrit11chisrich/page/182/mode/2up |vaadatud=15.07.2023 |leheküljed=182-184}}</ref> Moreau ja Jourdani armeed tegutsesid iseseisvalt ja üksteisest eraldatuna. Seda ära kasutades saatis Karl Moreau peatamiseks vaid väikese väeüksuse [[Maximilian Anton Karl Baillet de Latour|Maximilian Anton Karl Baillet de Latouri]] juhatusel. Samal ajal liikus Karl oma peaarmeega Jourdani vastu ning võitis teda 24. augustil [[Ambergi lahing|Ambergi]] ja 3. septembril [[Würzburgi lahing|Würzburgi lahingus]]. Pärast Jourdani võitmist marssis Karl Moreau vastu. Oktoobris [[Emmendingeni lahing|Emmendingeni]] ja [[Schliengeni lahing|Schliengeni]] all saavutatud võitudega suutis Karl prantslased üle Reini jõe suruda.<ref name=":4">{{Netiviide |pealkiri=Rhine Campaign of 1796 |url=https://military-history.fandom.com/wiki/Rhine_Campaign_of_1796 |vaadatud=05.03.2023}}</ref> Pärast võitu Prantsuse armeede üle kuulutati Karl "Saksamaa päästjaks".<ref name=":8">{{Netiviide |pealkiri=Archduke Charles (Erzherzog Karl) |url=http://napoleonistyka.atspace.com/Austrian_army.htm#_Archduke_Charles |vaadatud=28.05.2023}}</ref> Olenemata Karli edust Reinil läks Austrial mujal halvasti. Itaalias saavutasid Prantsuse väed Napoleon Bonaparte'i juhatusel suurt edu.<ref name=":4" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Napoleon’s Stunning Debut: The Italian Campaign |url=https://warfarehistorynetwork.com/article/napoleons-stunning-debut-the-italian-campaign/ |vaadatud=05.03.2023}}</ref> === 1797. aasta sõjategevus Itaalias === Et uustulnukast Prantsuse kindralit takistada, saadeti ertshertsog Karl 30 000 mehega 1797. aastal [[Itaalia]]sse, kus võttis üle sealse sõjategevuse juhatamise. Napoleon oli eelmisel aastal asunud piirama [[Mantova]] kindluslinna, mida austerlased [[Dagobert Sigmund von Wurmser|Dagobert Sigmund von Wurmseri]] ja hiljem [[Joseph Alvinczy von Berberek|Joseph Alvinczy]] juhatusel edutult vabastada proovisid. Karl üritas Napoleoni takistada, kuid viimane suutis tema madala võitlusvaimuga väed taganema sundida. Tal ei jäänud muud üle, kui Napoleoniga vaherahu sõlmida.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Napoleon and the Italian Campaign of 1796–7 |url=https://www.thoughtco.com/napoleon-and-the-italian-campaign-1221692 |vaadatud=05.03.2023}}</ref><ref name=":1" /> 12. oktoobril sõlmiti [[Campo Formio rahu|Campo Formio rahuleping]], millega Austria kaotas enda maavaldused Belgias ja Itaalias. 12. detsembril teatas keiser Franz ''[[Hofkriegsrat]]''<nowiki/>'ile, et määrab Karli [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] kindralkuberneriks (''Gouverneur und Capitaine général'').<ref>Lk 4 (Zeissberg, 1898)</ref> === 1798.–1802. aasta sõjategevus === [[Fail:Carl Ludwig Hummel de Bourdon - Archduke Charles of Austria, Duke of Teschen.jpg|pisi|Ertshertsog Karl Teutooni ordu kõrgmeistrina. [[Carl Ludwig Hummel]]i maal|287x287px]] [[Teise koalitsiooni sõda|Teise koalitsiooni sõja]] algusega saadeti Karl taas Reini äärde, kus tema vastas olid Jourdani ning [[André Masséna]] väed. Karl polnud koalitsiooni ühistest sõjaplaanidest täpselt teadlik, mistõttu oli ta lahingute ajal tihti närviline. Märtsi keskel võitsid Austria väed Jourdani [[Ostrachi lahing|Ostrachi]] ja [[Stockachi lahing|Stockachi]] all, kuid Karl ei suutnud saavutatud edu ära kasutada. Ta tõi põhjenduseks oma sõdurite kurnatuse. [[Carl von Clausewitz|Clausewitz]] pidas tõeliseks põhjuseks Karli initsiatiivi puudumist. Mais kutsuti Karli armee Šveitsist tagasi.<ref>Lk 73-75 (Rothenberg, 2007)</ref> Karl eiras aga Viinist tulnud korraldusi ning sisenes enda armeega taas Šveitsi, kus võitis juunis Massénat [[Esimene Zürichi lahing|lahingus]]. Jälle jäi Karl pärast võitu passiivseks.<ref name=":16">Lk 77-80 (Rothenberg, 2007)</ref> Augustis liideti Karli armee äsja saabunud kindral [[Aleksander Korsakov|Aleksander Korsakovi]] Vene vägedega. Karl oli saanud käsu oma väed Šveitsist välja viia, kuid seda takistas lähedalasuvate Prantsuse vägede liigne aktiivsus. Seetõttu korraldasid Austria-Vene väed 16. ja 17. augustil [[Gross-Döttingen|Gross-Döttingeni]] juures vasturünnaku, mis aga läbi kukkus. Läbisaamine kahe väejuhi vahel oli kehv, Korsakov näitas Karli vastu üles suurt isekust ning liigset enesekindlust Vene vägede võitlusvõimesse.<ref>Lk 132 (Alison, 1835)</ref> Masséna korraldas septembri lõpus Vene vägede vastu äkkrünnaku, millega suuri kaotusi kandnud Korsakovi armee taganema sundis. Tuues ettekäändeks oma halva tervise (tegelikuks põhjuseks oli, et ta ei nõustunud käskudega, mis Viinist tulid), lahkus Karl vägede juhataja kohalt ja loovutas selle [[Paul Kray von Krajowa]]le<ref name=":16" />. Karl naasis Böömimaale, kus torganiseeris 25 000-mehelise korpuse.<ref name=":1" /> Kuna Krajowa oli mitmes lahingus lüüa saanud, tahtis keiser Karli ülemjuhatajakohale tagasi kutsuda, kuid sellega polnud nõus välisminister [[Johann Amadeus von Thugut|Thugut]]. Karl ise uskus, et Austria peaks rahu sõlmima, seni, kuni riigil veel armee on.<ref name=":17">Lk 82-85 (Rothenberg, 2007)</ref> 1800. aastal määrati Austria armee uueks juhatajaks [[Johann (ertshertsog)|ertshertsog Johann]], kellel polnud mingeid väejuhikogemusi. Karl nõustas teda kirja teel. Siiski sai armee [[Hohenlindeni lahing|Hohenlindeni lahingus]] lüüa ning nüüd alustas Moreau Prantsuse armee marssi Viini poole, mida Karl, kes oli teenistusse naasnud, edutult takistada proovis. Järgmine vaherahu prantslastega sõlmiti [[Steyr|Steyris]].<ref name=":1" /><ref name=":17" /> 1801. aastal sai Karl Teutooni ordu kõrgmeistriks (oli selles positsioonis kuni 1804. aastani).<ref>{{Netiviide |pealkiri=Grand Masters of the Teutonic Order |url=https://military-history.fandom.com/wiki/Grand_Masters_of_the_Teutonic_Order#Hoch-_und_Deutschmeister,_1530%E2%80%931929 |vaadatud=05.03.2023}}</ref> 1802. aastal plaaniti [[Regensburg]]is tema auks kuju ehitada ning talle riigi päästja tiitel anda, kuid Karl keeldus mõlemast austusavaldusest.<ref name=":0" /> Kuigi Karl polnud teise koalitsiooni sõjas eriti edukas olnud, oli tal õukonnas kõrge maine, mistõttu sai tast ainuke mees, kes suudaks Austria armee mingeid reforme korraldada.<ref name=":17" /> == Tegevus sõjaministrina == 1801. aasta algul määrati Karl Austria sõjaministriks. Selles ametis oli tal palju mõjuvõimu, tänu millele ta võis oma plaanitud reformid konservatiivsest sõjanõukogust (''[[Hofkriegsrat]])'' läbi suruda. Ta mõistis, et Napoleon on raskem vastane, kui teised arvavad. Karl moodustas koos oma venna, ertshertsog Johanni ning [[Josef Hormayr]]i ja [[Friedrich von Gentz|Friedrich von Gentziga]] nõukogus sõda pooldava fraktsiooni, uskudes, et eelnevad rahulepingud prantslastega olid olnud vaid lühiajalised vaherahud.<ref name=":1" /><ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Archduke Charles, Austrian field marshal |url=https://www.britannica.com/biography/Archduke-Charles |vaadatud=05.03.2023}}</ref> Et riigi administratsiooniga paremini toime tulla, moodustati 1801. aasta 1. septembril ''Staats- und Konferenzministerium,'' mis koosnes sise- ja välispoliitika ning sõjaväe osakondadest. Karl määrati viimase osakonna juhiks.<ref>Lk 166 (Roider, 1989)</ref> Uues ametis kujunes tema vastaseks välisminister [[Ludwig von Cobenzl]]. Siiski nõustusid mõlemad, et riigi administratsioonis on paberimajandus liiga mastaapne. Karl arvas ka, et ametnike arvu tuleks vähendada.<ref>Lk 168 (Roider, 1989)</ref> [[Fail:Francis II (Holy Roman Emperor).jpg|pisi|Saksa-Rooma keiser Franz II oli Karli vend. [[Friedrich von Amerling|Friedrich von Amerlingi]] maal (1832)]] [[Fail:LudwigvonCobenzlPRichter.jpg|vasakul|pisi|183x183px|Ludwig von Cobenzl]] 1802. aasta oktoobris kirjutas Karl, kes oli naasnud oma [[Čechy|Böömimaa]], [[Galiitsia]], [[Austria Sileesia|Sileesia]] ja [[Morava|Moraavia]] provintside inspektsioonidelt, [[Franz II]]-le (enda vennale) essee, milles kritiseeris Austria senist poliitilist ja majanduslikku olukorda. Essees väitis Karl, et need probleemid, mis põhjustasid Prantsusmaal [[Prantsuse revolutsioon|revolutsiooni]], on nüüd tekkinud ka Austrias. Karl tõi essees välja veel probleeme rahanduse, kohtusüsteemi ning ametnike suhtumise ja oskuslikkusega.<ref>Lk 162-164 (Roider, 1989)</ref> Sõjaministrina viis Karl armees läbi reforme. Saadeti laiali mitmed vanamoodsad ja aegunud väeüksused ning organiseeriti uusi (näiteks likvideeriti [[Slavoonia]] [[Grenzerid|Grenz]] husaarirügement ning moodustati uus ulaanirügement).<ref name=":11">Lk 24-25 (Acerbi, 2010)</ref> Armees keelati füüsiline karistus ning eluaegne sõjaväeteenistus<ref name=":1" />. Lisaks reorganiseeris Karl Austria kindralstaapi<ref name=":11" />. Karl oli aga tavaelanikest üksuste moodustamise vastu, kuna pidas neid lahinguväljal ebausaldusväärseteks<ref>Lk 173 (Roider, 1989)</ref>. Karl oli ka otsustanud Austria väeüksused üle terve riigi laiali paigutada, see pidi vähendama provintside peal olevat survet, mis neil väeosade ülalpidamise tõttu lasus. Cobenzl ei nõustunud sellega, mille tõttu kasvasid tema ja Karli lahkhelid aina suuremaks. Nendevahelist riidu suurendasid veel Karli korraldatud sõjaväemanöövrid ja ametissenimetamised (nt Karl usaldas manöövrite juhatamise [[Peter Duka von Kadar|Peter Duka von Kadarile]], kelle vastu Cobenzl vaenulikult meelestatud oli). Vastuolud viisid selleni, et Cobenzli ja [[Franz de Paula von Colloredo-Wallsee (1736–1806)|Franz de Paula von Colloredo-Wallsee]] soovil määrati kortermeister-kindraliks [[Karl Mack von Leiberich]], kes vastutas mõnede reformide korraldamise eest. See muudatus vähendas Karli mõjuvõimu, kuid sõjaministriks jäi ta edasi. Cobenzl ja Colloredo pidasid Karli liialt pessimistlikuks, nii et Mack pidi nende arvates sõjaväe administratsiooni rohkem energilisust ja optimismi tooma.<ref>Lk 174-176 (Roider, 1989)</ref><ref name=":11" /> === Lühiajaline sõjaväeteenistus Itaalias 1805. aastal === Karl oli proovinud keiser [[Franz II]]-t Prantsusmaale sõja kuulutamises ümber veenda, teades, et armee pole selleks veel valmis. Tema püüdlustest hoolimata astus Austria Prantsusmaaga 1805. aasta aprillis sõtta. [[Kolmanda koalitsiooni sõda|Kolmanda koalitsiooni sõja]] ajal juhatas Karl Austria armeed Itaalias, kust sõjanõukogu prantslaste pearünnakut ootas. Seetõttu oli suurem osa Austria vägedest, ligi 95 000 meest, Itaalias. Siiski oli see armee Karli aruannete järgi väga halvasti varustatud.<ref name=":18">Lk 122-124 (Rothenberg, 2007)</ref> Itaalias pidas Karl lahingu Prantsuse marssali Massénaga. [[Caldiero lahing (1805)|Caldiero]] all toimunud lahing lõppes Karli armee kaotusega (mõned allikad peavad kokkupõrget hoopis Austria võiduks<ref name=":18" />)<ref>{{Netiviide |pealkiri=Battle of Caldiero |url=https://www.routeyou.com/en-it/location/view/48108294/battle-of-caldiero |vaadatud=05.03.2023}}</ref>. Veel suuremaks tagasilöögiks osutus Macki armee kapitulatsioon [[1805. aasta Ulmi sõjakäik|Ulmi lahingu]] järel ning siis katastroofiline [[Austerlitzi lahing]].<ref name=":15">{{Netiviide |pealkiri=WAR OF THE THIRD COALITION |url=https://history-maps.com/story/War-of-the-Third-Coalition |vaadatud=27.05.2023 |arhiivimisaeg=27.05.2023 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230527152729/https://history-maps.com/story/War-of-the-Third-Coalition |url-olek=ei tööta }}</ref> Pärast [[Pressburgi rahu]] olevat Napoleon Karlile Austria trooni pakkunud, kuid viimane keeldus<ref name=":3" />. Pärast rahu sõlmimist sai Karl ka sõjanõukogu presidendiks ning Austria armeede ülemjuhatajaks<ref>{{Netiviide |pealkiri=Archduke of Austria, Duke of Teschen |url=https://www.napoleon-empire.net/en/personalities/archiduc_charles.php |vaadatud=27.05.2023}}</ref>. === Karli poliitilised vaated Pressburgi rahu järel ja reformid === Pressburgi rahu järel pidas Karl paremaks lepingu tagajärgedega leppida ning isegi Prantsusmaaga koostööd teha. Tema arvates oleks [[Habsburgide monarhia]] pidanud konsolideerima oma võimu [[Doonau]] ümber, mitte sekkuma Saksamaa poliitikasse. Pärast kolmanda koalitsiooni sõja lõppu keskendus Karl sõjaväe reformimisele. Selleks lasi ta keiser Franz II-l ennast 1806. aasta 10. veebruaril generalissimuseks ülendada. Selles uues ametis oli tal vaba voli armees hädavajalikke reforme läbi viia.<ref name=":10">Lk 297-298 (Vann, 1974)</ref> Karl valis alluvateks veel [[Phillip Grünne|Phillipp Grünne]], [[Maximilian von Wimpffeni]] ja [[Anton Mayer von Heldensfeld|Anton Mayer von Heldensfeldi]].<ref name=":14">Lk 27-28 (Acerbi, 2010)</ref> Armeest saadeti erru 25 vanemat kindralit. Sõjanõukogu organiseeriti ümber, mistõttu oli see nüüd suuteline päevakorda tulevate küsimustega kiiremini tegelema. Terves armees rakendati ka rahuajal kehtiv formatsioon ning üksusi hakati koondama Prantsuse stiilis korpusteks. Sõdurite väljaõppeks koostati uusi manuaale ning moodustati esimesed korrapärased kergejalaväe üksused (''Feldjäger''). Hobuste saadavuse ja hoolduse jaoks moodustati ''Equitationsinstitut,'' lisaks moodustati tavaelanikkonnast ''Landwehr.''<ref name=":14" /> Oma reforme koostades nägi Karl Austria suurima vaenlasena [[Venemaa Keisririik|Venemaad]]. Karl pidas Austriale paremaks laieneda [[Balkani poolsaar|Balkanitesse]], millele oleks aga ette jäänud mitte Prantsusmaa, vaid Venemaa. Kui [[Napoleon I|Napoleon]] ja [[Aleksander I|Aleksander]] 1807. aastal [[Tilsiti rahu|Tilsitis rahulepingu]] sõlmisid, kirjutas Karl Franzile, et Venemaa võib nüüd [[Moldova vürstiriik|Moldaavia]] ja [[Valahhia vürstiriik|Valahhia]] annekteerimisega enda mõjuvõimu Doonaul laiendada. Lisaks pidas Karl riiki ühendavaks jõuks monarhiat, mitte bürokraatiat. Nagu Franzki, pidas Karl oluliseks säilitada regioonide kultuurilised ja poliitilised erinevused. Näiteks arvas ta, et Austria ja [[Ungari kuningriik|Ungari]] peaksid administratiivselt ühendamata jääma, nii et vajaduse korral saab ühe osa vägesid teises kohas puhkenud revolutsioonide või mässude mahasurumisel kasutada.<ref name=":10" /> Kuigi Viini õukonnas levis soov uue sõja järele, mille peamiseks õhutajaks oli välisminister [[Johann Philipp Stadion]], seisis Karl selle vastu. Olles varem korduvalt Prantsuse vägede vastu astunud, arvas ta, et Austria armeel on veel mitu aastat arenemiseks vaja, et nende tasemele jõuda. Ta hoiatas Franzi, et uue sõja alustamine Prantsusmaa vastu tähendaks monarhiale lõppu.<ref name=":13">Lk 304-306 (Vann, 1974)</ref> Napoleoni alanud sõjakäik [[Hispaania]] vastu tõi Karli aga sõja pooldajate hulka. Varem loodeti, et Napoleon piirdub vaid seni vallutatuga. Hispaania ründamine tõestas, et see arvamus on vale, kuna too oli Prantsusmaa nõudmisi alati täitnud. Nüüdsest rõhutas ka Karl keisrile sõja alustamise vajadust.<ref name=":13" /> Karli aitas võib-olla sõjapartei poolele viia ka tema lähikondlane ja nõunik [[Mathias von Fasbender]]. Ilmselt toetas Karl sõda vaid sellepärast, et sai selle ärahoidmise võimatusest aru.<ref>Lk 308 (Vann, 1974)</ref> == 1809. aasta sõjakäik == 1809. aasta aprillis alustas Karl sõjakäiku Napoleoni liitlase, [[Baieri kuningriik|Baieri kuningriigi]] vastu. Algne pealetung Prantsuse-Baieri vägede vastu läks edukalt, kuid neid ei suudetud piisavalt kiiresti üksteisest eraldada ning 16. aprillil ilmus lahinguväljale ka Napoleon ja võttis vägede juhtimise üle. Karl juhatas isiklikult kuut Austria korpust. Napoleon haaras initsiatiivi enda kätte ja hakkas austerlasi tiibadelt ja tsentrist ründama. Austria korpused [[Johann von Hiller]]i juhatusel sunniti [[Landshut]]i juures taganema, Karl jäi oma positsioonidele [[Eckmühl|Eckmühlis]].<ref name=":5">{{Raamatuviide |pealkiri=Sõjad, ajalugu kaartidel |kirjastus=Mõte ja Mõõk |aasta=2005 |leheküljed=114–115}}</ref> === Eckmühli lahing 22. aprillil 1809 === {{Vaata|Eckmühli lahing}} Napoleon oli arvanud, et Eckmühlis on [[Louis-Nicholas Davout]] vastas vaid kolm rügementi, mitte ertshertsog Karli peaarmee. 21. aprillil sai Napoleon oma veast siiski aru ja kiirustas peaarmeega põhja poole. 22. aprillil toimus tema ning Karli vahel Eckmühlis lahing.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Franco-Austrian War of 1809 (War of the Fifth Coalition) |url=http://www.historyofwar.org/articles/wars_franco_austria_1809.html |vaadatud=05.03.2023}}</ref> Lahing algas prantslaste rünnakutega Austria positsioonide vastu, mis ka väikeste kaotustega õnnestusid. Napoleon muutus enesekindlaks ja arvas, et järgmine päev hävitab ta terve Austria armee. Osa Austria väest võttis üles kaitsepositsioonid Landshutis, millega nad kaitsesid üle [[Isari jõgi|Isari jõe]] minevat silda. Selle silla suutsid prantslased aga järgmine päev vallutada ning austerlased kaotasid lahingus 8000 meest. Napoleon arvas jällegi, et tema vastas on peaarmee, kuid see oli liikunud Davout vastu ja vallutanud [[Regensburg]]i. Ka Karl arvas valesti, et Napoleon on tema ees, mitte ei juhata tema selja taha tunginud armeed. Järgnenud kähmluses kahe armee vastu pidi Karl üle Isari taganema ja armee kaheks jagama. Napoleon ei suutnud kumbagi neist osadest täielikult hävitada. Karl taganes Viini poole.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Battle of Eggmuhl, 22 April 1809 |url=http://www.historyofwar.org/articles/battles_eggmuhl.html |vaadatud=05.03.2023}}</ref> === Asperni-Esslingi lahing 21.–22. mail 1809 === {{Vaata|Asperni-Esslingi lahing}} [[Fail:Aspern-essling-kraft.jpg|pisi|Ertshertsog Karl koos oma staabiga Asperni-Esslingi lahingus. [[Johann Peter Krafft]]i maal|262x262px]] [[Fail:Johann Peter Krafft 003.jpg|vasakul|pisi|224x224px|Ertshertsog Karl Asperni-Esslingi lahingus lippu kandmas. Johann Peter Kraffti maal]] Napoleon vallutas Viini, lootes, et see sunnib austerlasi rahu sõlmima, nii aga ei juhtunud. Karl oli oma armee üle [[Doonau]] viinud ja ootas nüüd prantslasi.<ref name=":5" /> Napoleon alustas oma vägede üle Doonau toimetamist 21. mail. Kuna jõe ületamine oli aeglane ja austerlaste tegevuse tõttu raskendatud (austerlased loopisid jõkke paate ja muud prahti, et prantslaste sildu lõhkuda), jõudis vaid väike osa (24 000) Napoleoni armeest üle Doonau. Masséna 4. korpus hõivas [[Aspern]]i ja [[Jean Lannes|Lannesi]] 2. korpus [[Essling|Esslingi]] küla. Austerlased alustasid korduvaid rünnakuid mõlema küla vastu, mis kestsid terve 21. mai, samal ajal saabus üle jõe aina rohkem Prantsuse vägesid.<ref name=":6">{{Netiviide |pealkiri=THE BATTLE OF ASPERN/ESSLING |url=https://www.napoleon.org/en/history-of-the-two-empires/articles/the-battle-of-aspernessling/ |vaadatud=05.03.2023}}</ref> 22. mai hommikuks olid mõlemad külad taas prantslaste käes ning nüüd otsustas Napoleon rünnata Austria tsentrit, mis oleks ka õnnestunud, kuid ertshertsog Karl haaras väidetavalt ühe lahingulipu, millega ta mehi innustama asus.<ref name=":6" /> Karl ise aga hiljem eitas seda, öeldes ühele küsijale: "Kas te teate, kui rasked need lipud on. Kas te tõesti usute, et minusugune vennike oleks suutnud nendega ringi käia?"<ref>Lk 196 (Rothenberg, 2007)</ref> Napoleon kuulis, et sillad on kahjustatud, mis tähendas, et pikaks ajaks pole tal lisavägesid saada. Kuna armeel oli püssirohi lõppemas, käskis Napoleon Lannesil Essling maha jätta ja kogu armeel [[Lobau]] saarele taganeda.<ref name=":6" /> Asperni-Esslingi lahing oli Napoleoni esimene suurem kaotus ning oli seetõttu Karlile suure tähtsusega. === Wagrami lahing 5.–6. juulil 1809 === {{Vaata|Wagrami lahing}} [[Fail:Battle of Wagram map.jpg|pisi|Vägede paigutus Wagrami lahingus]] Pärast Asperni-Esslingi lahingut jäi Karl oma positsioonidele, kuid nüüd koondas armee [[Wagram]]i küla ümber. Ta jättis oma tsentrisse augu, lootes Napoleoni lõksu püüda ja [[Cannae lahing|Cannae]] stiilis ümber piirata. Ertshertsog Johann pidi idast Prantsuse positsioone ründama.<ref name=":5" /> Napoleon ei tahtnud, et Karl Johanni vägedest täiendust saaks ning asus 5. juulil rünnakule. Tema rünnakud ei suutnud austerlaste positsioonidest läbi murda.<ref name=":7">{{Netiviide |pealkiri=Battle of Wagram |url=https://www.britannica.com/event/Battle-of-Wagram |vaadatud=05.03.2023}}</ref> 6. juulil algasid austerlaste vasturünnakud, mis oleksid Napoleoni lõunast peaaegu ära lõiganud, kuid enne suudeti nad peatada. Nüüd asus Napoleon ise rünnakule ja murdis austerlaste vasakust tiivast ning tsentrist läbi. Ertshertsog Johanni väed jõudsid alles õhtupoolikul kohale ja suruti kerge vaevaga tagasi. Karlil oli veel reserve, kuid ta kasutas neid vaid taganemise katteks. Hiljem palus ta rahu ning alistus oma armeega [[Znojmo|Znaimis]].<ref name=":7" /><ref name=":5" /><ref name=":1" /> == Hilisem elu == [[Fail:Austria-00114B - Archduke Charles (9140142291).jpg|pisi|Ertshertsog Karli ratsamonument]] Karl tagandati generalissimuse auastmest. Ta naasis 27. novembril Viini husaariüksuse oobersti mundris ning lihtsas kaarikus. Ta oli õukonna ning valitsuse poolt hüljatud.<ref>Lk 216-218 (Rothenberg, 2007)</ref> Pärast kaotust Wagrami lahingus ei juhatanud Karl enam ühtegi armeed ning temast sai kaotuses peamine süüdlane.<ref name=":1" /> Karl oli õukonnas oma mõjuvõimu ja prestiiži kaotanud ning tulevastel 1813.–1815. aasta sõjakäikudel teda ignoreeriti. Siiski jätkas ta mitmete juhendite ja kirjutiste välja andmisega. 1815. aastal oli ta lühidalt [[Mainz|Mainzi]] komandant. 1822. aastal sai temast Saksi-Tescheni vürst.<ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":0" /> 1835. aasta paiku kirjutas Karl (kellel oli siiani veel rahva seas kangelase maine) uuele keisrile, [[Ferdinand I (Austria)|Ferdinand I]]-le kirja, kus pakkus, et sõjaväes tuleks generalissimuse positsioon taastada.<ref>Lk 156-157 (Rothenberg, 1968)</ref> Viimane oli sellele aga vastu. 1841. aastal proovis Karl ertshertsog Albrechti sõjaväe valmisoleku puudumise eest hoiatada.<ref>Lk 162-163 (Rothenberg, 1968)</ref> Karl Ludwig Johann Josef Laurentius suri 30. aprillil 1847 75-aastaselt. Ta maeti [[Keiserlik krüpt|Viini keiserlikku krüpti]] (haud nr 122). 1860. aastal rajati Viini Heldenplatzile tema auks ratsamonument.<ref name=":0" /> == Perekond ja isiklik elu == [[Fail:Erzherzog Karl im Kreise seiner Familie.jpg|vasakul|pisi|236x236px|Ertshertsog Karl koos perega 1832. aastal. Vasakult: [[Wilhelm (ertshertsog)|Wilhelm Franz Karl]], [[Karl Ferdinand (ertshertsog)|Karl Ferdinand]], [[Maria Theresia (ertshertsoginna)|Maria Theresia]], Karl, [[Albrecht (ertshertsog)|Albrecht]], [[Marie Karoline (ertshertsoginna)|Marie Karoline]] ja [[Friedrich Ferdinand Leopold (ertshertsog)|Friedrich Ferdinand Leopold]]]] Ertshertsog Karl abiellus 17. septembri 1815 [[Henrietta (Nassau-Weilburg)|printsess Henriettaga]]. Abielust sündis seitse last:<ref name=":0" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Carl Ludwig Johann Joseph Laurentius von Österreich, Habsburg (von Habsburg-Lothringen), Erzherzog, Herzog zu Teschen |url=https://www.geni.com/people/Carl-von-%C3%96sterreich-Teschen-Herzog-von-Teschen/3996690188820126654 |vaadatud=05.03.2023}}</ref> Maria Theresia Isabella (sünd. 1816), [[Albrecht (ertshertsog, 1817–1895)|Albrecht]] (sünd. 1817), [[Karl Ferdinand]] (sünd. 1818), [[Friedrich (ertshertsog, 1821–1847)|Friedrich]] (sünd. 1821), Rudolf (sünd. 1822), Maria Karoline (sünd. 1825) ja [[Wilhelm Franz]] (sünd. 1827). Karl kannatas terve elu epilepsia all. Epilepsiahoogusid esines tal ka mitme lahingu (nt Tourcoingi ja Asperni-Esslingi ajal<ref>{{Netiviide |pealkiri=Battle of Tourcoing |url=https://www.worldhistory.org/article/2209/battle-of-tourcoing/ |vaadatud=25.06.2023 |tsitaat=The courier arrived at Charles' headquarters at 4 a.m., only to find that the archduke was suffering from an epilepsy attack and could not receive him}}</ref><ref name=":3" />) ajal. == Hinnang Karli väejuhiomadustele == Ertshertsog Karl rõhutas oma teostes tihti ettevaatlikust ning defensiivset sõjapidamist. Selliseid meetodeid kasutas ta aga siis, kui selleks tõesti lahinguväljal vajadus oli. Muidu oli Karl võimeline sooritama ka agressiivseid ning haaravaid manöövreid. Tema taktikaline oskus väeüksustega lahinguväljal ümber käia oli tolle aja väejuhtide seas üks parimaid.<ref name=":9">{{Netiviide |pealkiri=The Encyclopaedia Britannica : a dictionary of arts, sciences, literature and general information |url=https://archive.org/details/encyclopaediabrit05chisrich/page/934/mode/2up |vaadatud=28.05.2023 |leheküljed=935-936}}</ref> Karlil oli kombeks oma lahinguliinid välja sirutada ning nii vaenlane tiivalt ümber haarata. Kuigi ta sellega Napoleoni vastu ei saanud, võitis ta siiski mitut Prantsuse kindralit. Lisaks oli tal kombeks oma väed lahinguväljal alati kaheks liiniks ning reservüksuseks formeerida. Reserv pidi lahingus aga vaid taganevaid vägesid katma.<ref name=":8" /><ref name=":9" /> Karli 1796. aasta sõjakäiku peetakse ajaloolaste seas veatuks. Tema kaotuses 1809. aastal on süüdistatud vaid vaenlase suurt arvulist ülekaalu ning omaenda sõdurite väheseid kogemusi. Siiski on tema kuuenädalast tegevusetust pärast Asperni-Esslingi lahingut kritiseeritud.<ref name=":9" /> Karli sõjateoreetilised kirjutised on sõjapidamise arengus olulisel kohal, kuigi juba 1806. aastaks võis neid pidada aegunuks. Karl pani suurt rõhku ettevaatlikusele ning strateegiliste tugipunktide hoidmisele. Oma õpetustes rõhutas Karl alati, et sõjategevuses ei tohiks liialt ohtlikke manöövreid sooritada, kui just sooritaja armee pole täiesti kindlas olukorras. Siiski ta ise seda reeglit alati ei järginud, mis just aitaski tal saavutada selliseid suuri võite nagu 1796. aastal.<ref name=":9" /> Strateegiliste tugipunktide vallutamine oli Karli arvates olulisem, kui vaenlase armee purustamine. Selle mõtteviisi ebapraktilisust näitas 1809. aasta sõjakäik. Ka Preisi sõjateoreetik [[Carl von Clausewitz|Clausewitz]] on Karli selles osas kritiseerinud, öeldes, et ta peab geograafilisi punkte liialt tähtsaks.<ref name=":9" /> Karli liigne rõhk geograafilistele tugipunktidele jäi Austria armee tegevust veel aastakümneid mõjutama. See põhjustas aga austerlastele kaotusi 1859. aastal [[Montebello lahing (1859)|Montebello]] ja 1866. aastal [[Königgrätzi lahing|Königgrätzi]] lahingutes, kus näiteks [[Hradec Králové|Königgrätz-Josefstadti]] kui strateegiliselt olulise punkti hoidmist pidasid Austria väejuhid olulisemaks, kui [[Preisi kuningriik|Preisi]] armee hävitamist.<ref name=":9" /> Sõjaväestrateegina ülehindas ta tihti oma vaenlasi ning hoidus riskidest. Vahest peeti tema plaane liigselt detailseteks ning teda ennast liiga ettevaatlikuks väejuhiks. Karl süüdistas tihti oma läbikukkumistes alluvaid.<ref name=":8" /><ref>Lk 198, 176, 215 (Rothenberg, 2007)</ref> == Viited == <references /> === Kirjandus === * Acerbi, Enrico. ''[https://www.centotredicesimo.org/wp-content/uploads/2015/10/ACERBI-The-Austrian-Imperial-Army-1805-09.pdf The Austrian Imperial Army 1805–1809]''. 2010. * Alison, Sir Archibald. ''History of Europe from the commencement of the French revolution in 1789, to the restoration of the Bourbons in 1815.'' Kd. 4. 1835. * Zeissberg, Heinrich von. ''Erzherzog Carl in Böhmen (1798)''. Praha. 1898. * Roider Jr, Karl A. "[https://www.jstor.org/stable/4546144 The Habsburg Foreign Ministry and Political Reform, 1801–1805]." ''Central European History''. Kd. 22. Nr 2. Lk 160–182. 1989. * Romberg, Winfried. ''Erzherzog Carl von Öesterreich. Geistigkeit und Religiösität zwischen Aufklärung und Revolution''. Viin. 2006. * Rothenberg, Gunther E. "[https://www.jstor.org/stable/1876727 The Austrian Army in the Age of Metternich]." ''The Journal of Modern History''. Kd. 40. Nr 2. Lk 155–165. 1968. * Rothenberg, Gunther E. ''Napoleon's Great Adversary: Archduke Charles and the Austrian Army 1792–1814''. Chalford: Spellmount, 2007. * Vann, James Allen. "[https://www.jstor.org/stable/4545719 Habsburg policy and the Austrian War of 1809]." ''Central European History.'' Kd. 7. Nr 4. Lk 291–310. 1974. [[Kategooria:Prantsuse revolutsioonisõdade Austria väejuhid]] [[Kategooria:Napoleoni sõdade Austria sõjaväelased]] [[Kategooria:Ertshertsogid]] [[Kategooria:Habsburgid-Lotringid]] [[Kategooria:Auleegioni suurristi kavalerid]] [[Kategooria:Kuldvillaku ordeni kavalerid (Austria)]] [[Kategooria:Sündinud 1771]] [[Kategooria:Surnud 1847]] 9kr9vawyf0qvk8xwxtmizuoyyyp5464 Meistriliiga 2023 0 647713 7124647 6812758 2026-04-05T09:29:32Z Kuriuss 38125 7124647 wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga hooaeg | pilt = | pildiallkiri = | võistlus = [[Premium liiga]] | hooaeg = 2023 | meeskondi = 10 | võitja = [[Tallinna FC Flora]] (15. tiitel) | kukkus välja = [[Harju JK Laagri]] | turniir1 = [[UEFA Meistrite Liiga 2024/25|Meistrite Liiga]] | turniir1 kvalifitseerunud = [[Tallinna FC Flora]] | turniir2 = [[UEFA Konverentsiliiga 2024/25|Konverentsiliiga]] | turniir2 kvalifitseerunud = [[Tallinna FCI Levadia]]<br>[[JK Tallinna Kalev]] | mänge = 180 | väravaid = 458 | parim väravakütt = | suurim koduvõit = | suurim võit võõrsil = | väravaterohkeim mäng = | pikim võiduseeria = | pikim kaotuseta seeria = | pikim võiduta seeria = | pikim kaotusseeria = | suurim publikunumber = | madalaim publikunumber = | keskmine publikunumber = | publikut kokku = | eelmine hooaeg = [[Meistriliiga 2022|2022]] | järgmine hooaeg = [[Meistriliiga 2024|2024]] }} '''Meistriliiga 2023''' (ametlikult sponsornimega '''Premium liiga 2023''') on [[Eesti]] [[Meistriliiga|jalgpalli kõrgliiga]] 33. hooaeg selle taasasutamisest 1992. aastal. Esimest korda võeti kasutusele videokohtunik (VAR).<ref>[https://sport.err.ee/1608737080/premium-liiga-votab-kasutusele-var-i Premium liiga võtab kasutusele VAR-i]</ref> Võitjad ([[Tallinna FC Flora|Flora]], teine järjestikune tiitel ja kokkuvõttes viieteistkümnes) pääsesid [[UEFA Meistrite Liiga 2024/25 esimene kvalifikatsiooniring|2024–2025 Meistrite liiga esimesse kvalifikatsiooniringi]]. Teiseks tulnud ([[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]]), kolmanda koha saavutanud meeskond ([[JK Tallinna Kalev|Tallinna Kalev]]) ja 2023–24 Eesti karika võitja (või neljanda koha saanud meeskond, kui Eesti karika võitjad lõpetavad Meistriliiga esikolmikus) pääsevad [[UEFA Konverentsiliiga 2024/25 esimene kvalifikatsiooniring|2024–2025 Konverentsiliiga esimesse kvalifikatsiooniringi]]. [[Meistriliiga 2023#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängudele]] pääses üheksanda asetusega meeskond ([[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]). Viimase koha saavutanud meeskond ([[Harju JK Laagri|Harju]]) langes 2024. aastaks [[Esiliiga 2024|Esiliigasse]]. ==Meeskonnad== ===Staadionid ja asukohad=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=325 |ujuvjoondus=paremal |seletus=Premium liiga 2023 meeskondade asukohad |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.4333 |long=24.7500 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Tallinna FC Flora|Flora]]<br>[[Nõmme Kalju FC|Kalju]]<br>[[Tallinna FCI Levadia|Levadia]]<br>[[JK Tallinna Kalev|Kalev]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3823 |long=24.5405|sildi_suurus=80 |paigutus=9 |silt=[[Harju JK Laagri|Harju]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.8856 |long=25.5572 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Paide Linnameeskond|Paide]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.3833 |long=26.7166 |sildi_suurus=80 |paigutus=5 |silt=[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.3833 |long=28.2000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10|silt=<span style="position:relative;top:-5px;">[[JK Narva Trans|Trans]]</span>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.2500 |long=22.4833 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[FC Kuressaare|Kuressaare]]}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.4100 |long=24.5000 |sildi_suurus=80 |paigutus=2 |silt=[[Pärnu Vaprus|Vaprus]]}} }} {| class="wikitable sortable" style="font-size:100%; ! Klubi ! Asukoht ! Staadion ! data-sort-type="number"|Mahutavus |- |[[Tallinna FCI Levadia]] |rowspan="2"|[[Tallinn]] |rowspan="2"|[[A. Le Coq Arena]] |align=center rowspan="2"|14336<ref>{{cite web|title=A. Le Coq Arena|url=http://jalgpall.ee/ejl/a-le-coq-arena|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|accessdate=15. august 2018}}</ref> |- |[[Tallinna FC Flora]] |- |[[FC Kuressaare]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare linnastaadion]] |align=center|1000<ref>{{cite web|url=https://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1182|title=Kuressaare Linnastaadion|language=et|website=spordiregister.ee}}</ref> |- | [[Harju JK Laagri]] | [[Laagri]] | [[Laagri kunstmurustaadion]] | align=center| 40<ref>{{cite web|title=Laagri spordihoone staadion ja palliväljakud|url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/237/laagri_spordihoone_staadion_ja_pallivaljakud|language=et|website=spordiregister.ee|access-date=1. märts 2022}}</ref> |- |[[JK Narva Trans]] |[[Narva]] |[[Narva Kreenholmi staadion]] |align=center|1065<ref>{{cite web|title=Narva Kreenholmi staadion|url=http://jalgpall.ee/ejl/staadionid/12|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- |[[Nõmme Kalju FC]] |Tallinn |[[TNTK staadion]] |align=center|800<ref>{{cite web|title=Nõmme Kalju kolib TNTK staadionile, kuhu püstitatakse täiendav tribüün|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/nomme-kalju-kolib-tntk-staadionile-kuhu-pustitatakse-taiendav-tribuun-n21553|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=10 June 2023}}</ref> |- |[[Paide Linnameeskond]] |[[Paide]] |[[Paide linnastaadion]] |align=center|1000<ref>{{cite web|title=Paide linna staadion|url=http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=1860|language=et|publisher=Eesti Spordiregister}}</ref> |- |[[Pärnu JK Vaprus]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu rannastaadion]] |align=center|1501 |- |[[Tartu JK Tammeka]] |[[Tartu]] |[[Tartu Tamme staadion]] |align=center|1500<ref>{{cite web|title=Tartu Tamme staadion|url=http://jalgpall.ee/ejl/staadionid/115|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit}}</ref> |- | [[JK Tallinna Kalev]] | Tallinn | [[Kadrioru staadion]] | align=center|5000<ref>{{Cite web |title=Kadrioru Staadion - ESR |url=https://www.spordiregister.ee/et/ehitis/593/kadrioru_staadion |access-date=2023-02-04 |website=www.spordiregister.ee}}</ref> |} ===Personal ja võistlusvormid=== {| class="wikitable sortable" |- !Klubi !Peatreener !Kapten !Võistlusvorm !Särgisponsor |- | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Rasmus Peetson]] | [[Macron]]<ref>{{Cite web |date=12. jaanuar 2023 |title=FCI Levadia uueks tehniliseks partneriks on hooajast 2023 Itaalia spordirõivaste bränd Macron, mida esindab Eestis 4Teams |url=https://fcilevadia.ee/2023/01/12/fci-levadia-uueks-tehniliseks-partneriks-on-hooajast-2023-itaalia-spordiroivaste-brand-macron-mida-esindab-eestis-4teams/ |website=fcilevadia.ee |access-date=2023-03-05 |archive-date=2023-05-29 |archive-url=https://web.archive.org/web/20230529210838/https://fcilevadia.ee/2023/01/12/fci-levadia-uueks-tehniliseks-partneriks-on-hooajast-2023-itaalia-spordiroivaste-brand-macron-mida-esindab-eestis-4teams/ |url-status=dead }}</ref> | [[Admirals]], Viimsi Keevitus |- | Tallinna FC Flora | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Jürgen Henn]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Konstantin Vassiljev]] | [[Nike]] | Optibet<ref>{{cite web|title=FC Flora esindusmeeskonna uus peasponsor on Optibet|url=https://fcflora.ee/fc-flora-esindusmeeskonna-uus-peasponsor-on-optibet|publisher=FC Flora|access-date=8. mai 2021|date=18. jaanuar 2021}}</ref> |- | Harju JK Laagri | {{Riigi ikoon|Portugal}} [[Victor Silva]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Järva]] | [[Adidas]] | Enemat |- | FC Kuressaare | {{Riigi ikoon|Ukraina}} [[Roman Kožuhhovski]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Märten Pajunurm]] | Nike |Visit Saaremaa |- | JK Narva Trans | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jerjomenko]] | {{Riigi ikoon|Elevandiluurannik}} [[Elysée]] | Nike | Sportland |- | Nõmme Kalju FC | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andrejev]] | {{Riigi ikoon|Prantsusmaa}} [[Yohan Mannone]] | Adidas | Marsbet<ref>{{cite web|title=5MIINUST loovutab Nõmme Kalju rinnaesise uuele särgisponsorile|url=https://sport.delfi.ee/artikkel/120146608/5miinust-loovutab-nomme-kalju-rinnaesise-uuele-sargisponsorile|publisher=Delfi|access-date=|language=et|date=21. veebruar 2023}}</ref> |- | Paide Linnameeskond | {{Riigi ikoon|Serbia}} [[Ivan Stojković]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Andre Frolov]] | Nike | Exmet, Verston |- | JK Tallinna Kalev | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Aivar Anniste]]<br>{{Riigi ikoon|Eesti}} [[Daniel Meijel]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Tanel Tamberg]] | Macron | Unibet<ref>{{Cite web |date=2023-02-22 |title=Kalevi uus särgisponsor on suurhalli ümber ristinud kihlveoettevõte |url=https://soccernet.ee/artikkel/kalevi-uus-sargisponsor-on-suurhalli-umber-ristinud-kihlveoettevote |website=Soccernet}}</ref> |- | Tartu JK Tammeka | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Marti Pähn]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Taijo Teniste]] | Nike | Giga Ehitus |- | Pärnu JK Vaprus | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]] | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Magnus Villota]] | Nike | Coolbet |} ===Treenerivahetused=== {| class="wikitable" |- !Klubi !Lahkunud peatreener !Lahkumise põhjus !Lahkumise kuupäev !Koht !Asendaja !Asendaja ametisse määramise kuupäev |- | Vaprus | {{Riigi ikoon|Läti}} [[Dmitrijs Kalašņikovs]]<ref>{{cite news|title= Villota kinnitas, et Kalašnikovs Vapruses ei jätka|url=https://soccernet.ee/artikkel/villota-kinnitas-et-kalasnikovs-vapruses-ei-jatka|website=soccernet.ee|date=11. november 2022|access-date=15. jaanuar 2023}}</ref> | Leping lõppes | 12. november 2022 | rowspan=3| ''Hooaja eel'' | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Igor Prins]]<ref>{{cite news|title=Vapruse uueks peatreeneriks sai Igor Prins|url=https://soccernet.ee/artikkel/vapruse-uueks-peatreeneriks-sai-igor-prins|website=soccernet.ee|date=14. november 2022|access-date=15. jaanuar 2023}}</ref> | 14. november 2022 |- | FCI Levadia | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Nikita Andrejev]] | rowspan=2|Kohusetäitja roll lõppes | 1. detsember 2022 | {{Riigi ikoon|Hispaania}} [[Curro Torres]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: Levadia palkas uueks peatreeneriks hispaanlase, et jõuda enneolematule tasemele|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-levadia-palkas-uueks-peatreeneriks-hispaanlase-et-jouda-enneolematule-tasemele|website=soccernet.ee|date=11. november 2022|access-date=15. jaanuar 2023}}</ref> | 1. detsember 2022 |- | Narva Trans | {{Riigi ikoon|Venemaa}} [[Aleksei Jagudin]] | 31. detsember 2022 | {{Riigi ikoon|Eesti}} [[Sergei Terehhov]]<ref>{{cite news|title=Transi uueks peatreeneriks sai Sergei Terehhov|url=https://soccernet.ee/artikkel/transi-uueks-peatreeneriks-sai-sergei-terehhov|website=soccernet.ee|date=31. detsember 2022|access-date=15. jaanuar 2023}}</ref> | 31. detsember 2022 |- |Nõmme Kalju |{{Riigi ikoon|EST}} [[Kaido Koppel]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: Kalju peatreener Koppel lahkub esimese kaotuse järel ametist. Asendajaks karjääriredelil kiire tõusja|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-kalju-peatreener-koppel-lahkub-esimese-kaotuse-jarel-ametist-asendajaks-karjaariredelil-kiire-tousja|website=soccernet.ee|date=28 April 2023|access-date=28 April 2023|language=et}}</ref> |rowspan=2|Vallandati |28. aprill 2023 |4. |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Nikita Andrejev]] |28. aprill 2023 |- |rowspan=2|Paide Linnameeskond |{{Riigi ikoon|EST}} [[Karel Voolaid]]<ref>{{cite news|title=Ametlik! Karel Voolaid lahkus Paide Linnameeskonnast|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-karel-voolaid-lahkus-paide-linnameeskonnast|website=soccernet.ee|date=25 May 2023|access-date=25 May 2023|language=et}}</ref> |25. mai 2023 |rowspan=2|7. |{{Riigi ikoon|EST}} [[Ats Sillaste]] (kohusetäitja)<ref>{{cite news|title=Pühapäeval täidab Paide peatreeneri kohuseid mees, kes käinud Premium liigas platsil 185 korral|url=https://soccernet.ee/artikkel/puhapaeval-taidab-paide-peatreeneri-kohuseid-mees-kes-kainud-premium-liigas-platsil-185-korral|website=soccernet.ee|date=27 May 2023|access-date=27 May 2023|language=et}}</ref> |27. mai 2023 |- |{{Riigi ikoon|EST}} [[Ats Sillaste]] |Kohusetäitja roll lõppes |30. mai 2023 |{{flagicon|SRB}} [[Ivan Stojković]]<ref>{{cite news|title=Ametlik! Paidet asub juhendama Levadias karastunud Stojkovic|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-paidet-asub-juhendama-levadias-karastunud-stojkovic|website=soccernet.ee|date=30 May 2023|access-date=30 May 2023|language=et}}</ref> |30. mai 2023 |- |rowspan=2|Narva Trans |{{Riigi ikoon|EST}} [[Sergei Terehhov]]<ref>{{cite news|title=Trans lõpetas Sergei Terehhoviga lepingu|url=https://soccernet.ee/artikkel/trans-lopetas-sergei-terehhoviga-lepingu|website=soccernet.ee|date=8 August 2023|access-date=8 August 2023|language=et}}</ref> |Vallandati |8. august 2023 |rowspan=2|8. |{{Riigi ikoon|EST}} [[Valeri Bondarenko]] (kohusetäitja) |11. august 2023 |- |{{Riigi ikoon|EST}} [[Valeri Bondarenko]] |Kohusetäitja roll lõppes |20. august 2023 |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Aleksei Jerjomenko]]<ref>{{cite news|title=Ametlik: Transi juhendab ajutiselt Bondarenko ja siis uuesti Eremenko|url=https://soccernet.ee/artikkel/ametlik-transi-juhendab-ajutiselt-bondarenko-ja-siis-uuesti-eremenko|website=soccernet.ee|date=8 August 2023|access-date=8 August 2023|language=et}}</ref> |20. august 2023 |} ==Liigatabel== {{Fb cl header}} {{Fb cl team |p= 1.|t=[[Tallinna FC Flora]] |w=23|d=10|l=3|gf=74|ga=24 |bc=#D0F0C0|meister=y}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[UEFA Meistrite Liiga 2024/25#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Meistrite Liiga esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 2.|t=[[Tallinna FCI Levadia]] |w=22|d=11|l=3|gf=67|ga=24 |bc=#FFFFE0}} {{Fb cl3 qr |rows=2 |võistlus=[[UEFA Konverentsiliiga 2024/25#Esimene kvalifikatsiooniring|UEFA Konverentsiliiga esimene kvalifikatsiooniring]]}} {{Fb cl team |p= 4.|t=[[JK Tallinna Kalev]] |w=14|d=11|l=11|gf=49|ga=41|bc=#FFFFE0}} {{Fb cl team |p= 3.|t=[[Paide Linnameeskond]] |w=13|d=14|l=9|gf=50|ga=34}} {{Fb cl3 qr |rows=5|}} {{Fb cl team |p= 5.|t=[[Nõmme Kalju FC]] |w=12|d=13|l=11|gf=50|ga=42}} {{Fb cl team |p= 6.|t=[[Pärnu JK Vaprus]] |w=12|d=12|l=12|gf=40|ga=43}} {{Fb cl team |p= 7.|t=[[FC Kuressaare]] |w=12|d=7|l=17|gf=36|ga=60}} {{Fb cl team |p= 8.|t=[[JK Narva Trans]] |w=12|d=2|l=22|gf=32|ga=64}} {{Fb cl team |p= 9.|t=[[Tartu JK Tammeka]] |w=5|d=12|l=19|gf=33|ga=65|bc=#FFE6E6}} {{Fb cl3 qr |võistlus=[[Meistriliiga 2023#Meistriliiga üleminekumängud|Meistriliiga üleminekumängud]]}} {{Fb cl team |p=10.|t=[[Harju JK Laagri]] |w=5|d=8|l=23|gf=27|ga=61|bc=#FFCCCC|langes välja=y}} {{Fb cl3 qr |rows=1 |võistlus=[[Esiliiga 2024|Esiliigasse]]}} |- |colspan="11"|<small> '''Allikas:''' [http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Eesti Jalgpalli Liit]</small> |} {{Fb cl footer |Meistriliiga3=y |märkus1= }} ===Meistriliiga üleminekumängud=== Üheksanda koha saanud klubi läheb järgmise hooaja Meistriliiga koha nimel vastamisi [[Esiliiga 2023]] teiseks jäänud mittereservklubiga ([[Viimsi JK]]). {{Jalgpallimatš kokkupandav | kuupäev = 29. november 2023 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Viimsi JK]] | tulemus = 0 : 5 | protokoll = [https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/119096 Protokoll] | meeskond2 = [[Tartu JK Tammeka]] | väravad1 = | väravad2 = [[Ahmed Adebayo Basher|Basher]] {{värav|11||37}}<br>[[Giacomo Uggeri|Uggeri]] {{värav|46}}<br>[[Tanel Tammik|Tammik]] {{värav|64}}<br>[[Dominic Laaneots|Laaneots]] {{värav|89}} | staadion = [[Sportland Arena]] | asukoht = [[Tallinn]] | pealtvaatajaid = 375 | kohtunik = [[Rasmus Maalinn]] }} {{Jalgpallimatš kokkupandav | taust = EFEFEF | nobars = 1 | kuupäev = 3. detsember 2023 | aeg = 18:00 | meeskond1 = [[Tartu JK Tammeka]] | tulemus = 1 : 1 | protokoll = [https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/119093 Protokoll] | meeskond2 = [[Viimsi JK]] | väravad1 = [[Ahmed Adebayo Basher|Basher]] {{värav|70}} | väravad2 = [[Gregor Lehtmets|Lehtmets]] {{värav|20}} | staadion = [[Tartu Annemõisa jalgpallihall]] | asukoht = [[Tartu]] | pealtvaatajaid = 140 | kohtunik = [[Joonas Jaanovits]] }} :''Tartu JK Tammeka võitis koondtulemusega 6:1 ja säilitas koha Premium liigas.'' ==Mängutulemused== Iga meeskond mängib kõikide vastastega 4 korda, kaks korda kodus ja kaks korda võõrsil, kokku 36 mängu. {{col-begin|width=100%}} |- | ===Hooaja esimene pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Harju JK Laagri|LAA]] |[[Tallinna FCI Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KLJ]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Tallinna Kalev|KLV]] }} {{fb r team |t=[[Harju JK Laagri]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |r=null }} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FCI Levadia]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=6|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=5}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=3|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar?season=2023 Eesti Jalgpalli Liit]|nt=}} {{Col-2}} ===Hooaja teine pool=== {{fb r header |nt=10 |[[Harju JK Laagri|LAA]] |[[Tallinna FCI Levadia|LEV]] |[[Tartu JK Tammeka|TAM]] |[[Pärnu JK Vaprus|VAP]] |[[Tallinna FC Flora|FLO]] |[[FC Kuressaare|KUR]] |[[JK Narva Trans|TRS]] |[[Nõmme Kalju FC|KLJ]] |[[Paide Linnameeskond|PAI]] |[[JK Tallinna Kalev|KLV]] }} {{fb r team |t=[[Harju JK Laagri]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |r=null }} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FCI Levadia]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |r=null }} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[Tartu JK Tammeka]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Tammeka --> {{fb r |r=null }} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=7}} {{fb r team |t=[[Pärnu JK Vaprus]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |r=null }} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=3|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=0|ga=2}} {{fb r team |t=[[Tallinna FC Flora]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |r=null }} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=4}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=0}} {{fb r team |t=[[FC Kuressaare]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |r=null }} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=0|ga=2}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Narva Trans]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=0|ga=1}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=0|ga=4}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=2|ga=1}} {{fb r team |t=[[Nõmme Kalju FC]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=4|ga=3}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=4|ga=1}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |r=null }} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=3|ga=3}} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=2}} {{fb r team |t=[[Paide Linnameeskond]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=4|ga=0}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=2|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=6|ga=3}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=3|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=0|ga=0}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=2|ga=0}} <!-- PaideLM --> {{fb r |r=null }} <!-- Kalev --> {{fb r |gf=1|ga=1}} {{fb r team |t=[[JK Tallinna Kalev]] }} <!-- Laagri --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- FCILevadia --> {{fb r |gf=1|ga=2}} <!-- Tammeka --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Vaprus --> {{fb r |gf=1|ga=0}} <!-- Flora --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- Kuressaare --> {{fb r |gf=1|ga=3}} <!-- NarvaTrans --> {{fb r |gf=5|ga=0}} <!-- Kalju --> {{fb r |gf=1|ga=1}} <!-- PaideLM --> {{fb r |gf=2|ga=1}} <!-- Kalev --> {{fb r |r=null }} <!-- -->{{Fb r footer |u= |s=[http://jalgpall.ee/voistlused/52/liigad/calendar?season=2023 Eesti Jalgpalli Liit]|nt=}} {{Col-end}} ==Hooaja statistika== {{col-begin|width=80%}} |- | ===Suurimad väravakütid=== {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- !Koht !Mängija !Klubi !Väravaid<ref>{{cite web|url=https://vana.jalgpall.ee/statistics.php?b=ML&year=2023|title=Edetabel|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|language=et}}</ref> |- |1. |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Tristan Koskor]] |align="left"|[[JK Narva Trans|Trans]] |16 |- |2. |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |14 |- |3. |align="left"|{{Riigi ikoon|CMR}} [[Guy Mollo Bessala]] |align="left"|[[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]] |13 |- |4. |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Sergei Zenjov]] |align="left"|[[Tallinna FC Flora|Flora]] |12 |- |5. |align="left"|{{Riigi ikoon|GHA}} [[Ernest Agyiri]] |align="left"|[[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]] |11 |- |rowspan="2"|6. |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Kevin Mätas]] |align="left"|[[Tartu JK Tammeka|Tammeka]] |rowspan="2"|10 |- |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Tristan Toomas Teeväli]] |align="left"|[[JK Tallinna Kalev|Kalev]] |- |8. |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Sten Reinkort]] |align="left"|[[FC Kuressaare|Kuressaare]] |9 |- |rowspan="4"|9. |align="left"|{{Riigi ikoon|MLI}} [[Bourama Fomba]] |align="left"|[[Tallinna FCI Levadia|FCI Levadia]] |rowspan="4"|8 |- |align="left"|{{Riigi ikoon|GAM}} [[Foday Trawally]] |align="left"|[[JK Tallinna Kalev|Kalev]] |- |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Kevin Kauber]] |align="left"|[[Pärnu JK Vaprus|Vaprus]] |- |align="left"|{{Riigi ikoon|EST}} [[Mattias Männilaan]] |align="left"|[[FC Kuressaare|Kuressaare]] |} {{Col-2}} ===Suurimad söötjad=== {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht ! Mängija ! Klubi ! Sööte |- | rowspan=1|1. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] | align=left| Flora |15 |- |2. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Daniil Tarassenkov]] | align=left| Trans |11 |- |3. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Alex Matthias Tamm]] | align=left| Kalju |9 |- | rowspan=5|4. | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Edgar Tur]] | align=left| Levadia | rowspan=5|8 |- | align=left| {{Riigi ikoon|Ghana}} [[Ernest Agyiri]] | align=left| Levadia |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Martin Miller]] | align=left| Flora |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Patrick Genro Veelma]] | align=left| Tammeka |- | align=left| {{Riigi ikoon|EST}} [[Aleksandr Šapovalov]] | align=left| Kalev |} {{Col-end}} ===Kübaratrikid=== {|class="wikitable" |- !Mängija!!Klubi!!Vastane!!Tulemus!!Kuupäev |- |{{Riigi ikoon|GHA}} [[Ernest Agyiri]] |FCI Levadia |Nõmme Kalju |3 : 0 (K)<ref>{{cite news|title=Tallinna FCI Levadia 3–0 Nõmme Kalju FC|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/115395|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=9 July 2023|access-date=9 July 2023}}</ref> |9. juuli 2023 |- |{{Riigi ikoon|EST}} [[Herol Riiberg]] |Paide LM |Tammeka |6 : 3 (K)<ref>{{cite news|title=Paide Linnameeskond 6–3 Tartu JK Tammeka|url=https://jalgpall.ee/voistlused/protocol/116105|language=et|publisher=Estonian Football Association|date=19 August 2023|access-date=19 August 2023}}</ref> |19. august 2023 |} <small>(K) – Kodus; (V) – Võõrsil</small> ==Auhinnad== ===Igakuised auhinnad=== {| class="wikitable" |- !rowspan=2|Kuu !colspan=2|Kuu parim peatreener !colspan=2|Kuu parim mängija |- !Peatreener!!Klubi!!Mängija!!Klubi |- |Märts<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-martsikuu-parima-auhinnad-lahevad-parnusse-n21337|title=Premium liiga märtsikuu parima auhinnad lähevad Pärnusse|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=3 April 2023|date=3 April 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|EST}} [[Igor Prins]] |Vaprus |{{Riigi ikoon|EST}} [[Uku Kõrre]] |Vaprus |- |Aprill<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimate-auhinnad-lahevad-levadiale-n21439|title=Premium liiga kuu parimate auhinnad lähevad Levadiale|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=4 May 2023|date=4 May 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|ESP}} [[Curro Torres]] |FCI Levadia |{{Riigi ikoon|GHA}} [[Ernest Agyiri]] |FCI Levadia |- |Mai<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-lahevad-florale-n21581|title=Premium liiga kuu parimad lähevad Florale|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=6 June 2023|date=6 June 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|EST}} [[Jürgen Henn]] |Flora |{{Riigi ikoon|EST}} [[Sergei Zenjov]] |Flora |- |Juuni/Juuli<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-randavad-paidesse-ja-tallinnasse-n21791|title=Premium liiga kuu parimad rändavad Paidesse ja Tallinnasse|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=3 August 2023|date=3 August 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|ESP}} [[Curro Torres]] |FCI Levadia |{{Riigi ikoon|GAM}} [[Ebrima Jarju]] |Paide LM |- |August<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parima-tiitlid-randavad-nomme-kaljusse-n21947|title=Premium liiga kuu parima tiitlid rändavad Nõmme Kaljusse|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=7 September 2023|date=7 September 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|RUS}} [[Nikita Andrejev]] |Nõmme Kalju |{{Riigi ikoon|TRI}} [[Andre Fortune II]] |Nõmme Kalju |- |September<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parimad-tulevad-levadiast-ja-harjust-n22082|title=Premium liiga kuu parimad tulevad Levadiast ja Harjust|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=12 October 2023|date=12 October 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|POR}} [[Victor Silva]] |Harju |{{Riigi ikoon|CMR}} [[Guy Mollo Bessala]] |FCI Levadia |- |Oktoober<ref>{{cite web|url=https://jalgpall.ee/voistlused/uudised/premium-liiga-kuu-parima-auhinnad-randavad-florale-ja-kalevile-n22212|title=Premium liiga kuu parima auhinnad rändavad Florale ja Kalevile|language=et|publisher=Eesti Jalgpalli Liit|access-date=9. november 2023|date=9. november 2023}}</ref> |{{Riigi ikoon|EST}} [[Konstantin Vassiljev]] |Flora |{{Riigi ikoon|EST}} [[Daniel Meijel]] ja {{Riigi ikoon|EST}} [[Aivar Anniste]] |Kalev |} ==Vaata ka== *[[Esiliiga 2023]] *[[Esiliiga B 2023]] *[[II liiga 2023]] *[[III liiga 2023]] *[[IV liiga 2023]] ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://jalgpall.ee/voistlused/52/premium-liiga Ametlik koduleht] {{Meistriliiga hooajad}} [[Kategooria:Meistriliiga hooajad]] [[Kategooria:2023. aasta Eesti spordis]] 3jhwg9pmmvbx1tix22nqk3vjrhk9qhb Artemis 2 0 650320 7124428 7123021 2026-04-04T19:22:40Z Kuuskinen 33651 7124428 wikitext text/x-wiki {{Infokast kosmoselend | nimi = Artemis 2 | nimeloend = Exploration Mission 2 <!--kosmoseaparaadi/-missiooni pilt--> | pilt = Artemis II Launch (NHQ20260401 admin 0025).jpg | pildiallkiri = Artemis 2 start | alt_tekst = <!--tekst, mida näidatakse pildi asemel--> | pildi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 220px--> <!--Põhiandmed--> | missiooni_tüüp = mehitatud missioon [[Kuu]] orbiidile | operaator = [[NASA]] | Harvardi_tähis = <!--vaid enne 1962. a startinud kosmoseaparaadi puhul (nt 1957 Alpha 2)--> | COSPAR_ID = <!--vaid pärast 1963. a startinud kosmoseaparaadi puhul (sama, mis NSSDC ID; nt 1998-067A)--> | SATCAT = <!--satelliidikataloogi number ilma algusosa nullideta (nt 25544)--> | koduleht = <!--aparaadi/missiooni ametlik koduleht--> | missiooni_kestus = 10 päeva (planeeritud) | läbitud_vahemaa = <!--kui kaugele kosmoseaparaat reisis (kui see on teada)--> | läbitud_orbiite = <!--kui mitu korda kosmoseaparaat ümber Maa tiirles. Muul orbiidil oleva kosmoseaparaadi kohta vaata allpool--> | lennu_pikkus = <!--(suborbitaalse) lennu pikkus, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> | haripunkt = <!--maksimaalne (suborbitaalse) lennu haripunkt, kui kosmoseaparaat ei sisenenud orbiidile--> <!--Kosmoseaparaadi omadused--> | kosmoseaparaat = [[Orion (kosmoselaev)|Orion]] CM-003 | kosmoseaparaadi_tüüp = <!--nt Blokk II GPS, Kobalt-M, US-K jne--> | satelliidi_platvorm = <!--nt A2100M, Star-2 jne--> | tootja = <!--satelliidi ehitanud ettevõte/ettevõtted--> | stardimass = <!--mass koos kütusega stardihetkel, ei sisalda kanderaketi või ülemise astme massi--> | käituse_alguse_mass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil kasutusea alguses, pärast "Launch and Early Orbit" etappi--> | maandumismass = <!--mass pärast maandumist (ainult tagasi saadud kosmoseaparaadi puhul)--> | kuivmass = <!--kosmoseaparaadi mass orbiidil ilma kütuseta--> | lasti_mass = <!--kosmoseapaaraadi (nt Space Shuttle'i) kasuliku lasti mass või missiooni mõõteriistade/varustuse/eksperimentide kogumass--> | mõõtmed = <!--korpuse ja väljasirutatud päikesepaneelide mõõtmed--> | võimsus = <!--võimsus kasutusea lõpus, vattides--> | akud = <!--akude tüüp ja kogus--> <!--Meeskonna andmed--> | meeskonna_suurus = 4 | meeskonnaliikmed = [[Gregory Wiseman]]<br/>[[Victor Glover]]<br/>[[Christina Koch]]<br/>[[Jeremy Hansen]] | kutsung = <!--kosmoseaparaadi kutsung--> | ekspeditsioon = <!--kosmosejaama missioon(id), milles meeskond osales. Ära kasuta, kui missioon ise on ekspeditsioon--> | kosmosejalutuskäike = <!--missioonil tehtud kosmosejalutuskäikude arv--> | kosmosejalutuskäikude_kestus = <!--kosmosejalutuskäikude koguaeg--> | meeskonna_foto = Artemis 2 Crew Portrait.jpg | meeskonna_foto_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | meeskonna_foto_tiiter = Koch, Glover, Wiseman (istub), Hansen | meeskonna_foto_suurus = <!--vaikimisi 220px--> <!--Raketistardi andmed--> | stardiaeg = 1. aprill 2026 18:35:00 (kohalik aeg) 2. aprill 2026 01:35:00+03 (Eesti suveaeg)<!--{{Algusaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}}--> | kanderakett = [[Space Launch System]] | stardikompleks = [[Kennedy Kosmosekeskuse stardikompleks 39]]B | starditeenuse_osutaja = [[NASA]] | teele_saatmise_koht = <!--koht, kus tehiskaaslane kanderaketi küljest vabastati--> | teele_saatmise_aeg = <!--tehiskaaslase kanderaketi küljest vabastamise kuupäev ja kellaaeg--> | käikuandmise_aeg = <!--kuupäev, mil kosmoseaparaat tööd alustas, kui ta seda kohe pärast starti ei teinud--> <!-- * nt Proton-M/Briz-M mitte Proton-M; Titan IV(401)A, mitte Titan IV(401)A-Centaur--> <!--Missiooni lõpp--> | kõrvaldamise_viis = <!--kas kosmoseaparaat langetati orbiidilt, kanti maha, asetati nn surnuaia-orbiidile vms--> | kõrvaldamise_aeg = <!--kuupäev, mil operaator/agentuur ametlikult missiooni lõpetas--> | deaktiveerimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat maha kanti--> | hävimise_aeg = <!--kuupäev, mil aparaat hävis (kui tegu polnud orbiidilt laskumisega)--> | viimane_kontakt = <!--viimase signaali saamise aeg, kui aparaati pole maha kantud--> | vastuvõtja = <!--kes kosmoseaparaadi vastu võttis/tagasi sai--> | vastuvõtu_aeg = <!--kosmoseaparaadi tagasisaamise kuupäev--> | languse_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat atmosfääri sisenes. Ei kasutata, kui aparaat maandus--> | maandumise_aeg = <!--aeg, mil kosmoseaparaat sooritas kontrollitud maandumise. Ei kasutata, kui aparaat purunes--> | maandumispaik = <!--koht, kus aparaat maandus; paik/maandumisrada või koordinaadid--> <!-- Kasuta väljade lõppaeg, kõrvaldamise_aeg, deaktiveerimise_aeg, hävitamise_aeg, languse_aeg, maandumise_aeg jm kuupäevaväljade jaoks malli {{Lõppaeg|aasta|kuu|kuupäev|HH|MM|SS|ajavöönd}} --> <!--Orbiidi elemendid--> | orbiidi_kese = <!--geotsentriline, selenotsentriline jms orbiit. Lisa lingina (nt [[geotsentriline orbiit]])--> | orbiidi_reziim = <!--kõrge, madal, keskmine, molniya, GSO. Lisa lingina (nt [[Maa-lähedane orbiit]])--> | orbiidi_pikkuskraad = <!--ainult geosünkroonsete satelliitide korral--> | orbiidi_pesa = <!--Orbiidi asukoha või pesa tähis, kui see pole pikkuskraad (nt GPS-satelliidi tasand ja asukoht)--> | orbiidi_suur_pooltelg = <!--sama, mis orbiidi pikem pooltelg?--> | orbiidi_ekstsentrilisus = <!--orbiidi ekstsentrilisus--> | orbiidi_periapsiid = <!--periapsiidi kõrgus--> | orbiidi_apoapsiid = <!--apoapsiidi kõrgus--> | orbiidi_kalle = <!--orbiidi kalle ehk inklinatsioon --> | orbiidi_periood = <!--ühele orbiidile kuluv aeg--> | tõususõlme_pikkus = <!--tõususõlme otsetõus--> | orbiidi_periapsiidi_arg = <!--perigee/periapsiidi argument--> | keskmine_anomaalia = <!--keskmine anomaalia epohhi ajal, kasutamiseks ainult koos epohhi väärtusega--> | orbiidil_liikumise_kiirus = <!--satelliidi keskmine liikumine, harilikult mõõdetuna orbiitides päeva kohta--> | orbiidi_kordus = <!--kordusintervall/taaskülastuse aeg--> | orbiidi_kiirus = <!--kosmoseaparaadi liikumise kiirus epohhi ajal. kasutatakse vaid madala ekstsentrilisusega kosmoseaparaadi korral--> | orbiidi_epohh = <!--kuupäev, mil orbiidi elemendid kehtivad--> | orbiidi_pöörete_arv = <!--tiiru arv--> | apsiid = apsiid <!--Kasuta järgnevaid välju vaid siis, kui kosmoseaparaat/-missioon on programmi või missioonide seeria osa.--> | programm = [[Artemise programm]] | eelnev_missioon = [[Artemis 1]] | järgnev_missioon = [[Artemis 3]] <!--Missiooni embleem--> | embleem = Artemis II patch.svg | embleemi_tiiter = <!--embleemi pildiallkiri--> | embleemi_alt_tekst = <!--pildi asendustekst--> | embleemi_suurus = <!--koos ühikuga px/em; vaikimisi 180px--> }} '''Artemis 2''' (ametlikult '''Artemis II''') on [[NASA]] [[Artemise programm]]i teine missioon, mis algas 1. aprillil 2026.<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120564969/vaata-otsepilti-kas-inimkond-astub-tana-pika-sammu-kuu-loodusvarade-ja-tulevase-marsi-lennu-poole |pealkiri=OTSEPILT - Inimkond astus täna pika sammu Kuu loodusvarade ja tulevase Marsi-lennu poole |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee KOSMOS |keel=et}}</ref><ref>[https://novaator.err.ee/1609983633/nasa-mehitatud-rakett-asus-teele-kuu-suunas NASA mehitatud rakett asus teele Kuu suunas] ERR, 1.IV 2026</ref> See on [[Space Launch System]]'i (SLS) teine lend ning [[Orion (kosmoselaev)|Orioni kosmoselaeva]] ja Artemise programmi esimene mehitatud missioon. See on ühtlasi esimene mehitatud lend väljapoole [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedast orbiiti]] ning esimene mehitatud lend ümber [[Kuu]] pärast 1972. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]]. NASA nimetas missiooni meeskonna [[2023]]. aasta aprillis.<ref name="Crew" /> 2025. aasta septembris teatas NASA, et plaanib missiooni starti veebruaris 2026.<ref name="Ars" /> Start sai teoks [[1. aprill]]il [[2026]]. Kümnepäevase missiooni käigus lendavad NASA astronaudid [[Reid Wiseman]], [[Victor Glover]] ja [[Christina Koch]] ning [[Kanada Kosmoseagentuur]]i astronaut [[Jeremy Hansen]] ümber Kuu ja tagasi Maale. Plaani kohaselt möödub Artemis II Kuust ligikaudu 7400 kilomeetri kauguselt ning suundub seejärel tagasi [[Maa]]le.<ref name="Explained" /><ref name=":0" /> Gloverist saab esimene tumedanahaline inimene, Kochist esimene naine ning Hansenist esimene mitteameeriklane, kes lahkub madalalt Maa orbiidilt ja tiirleb ümber Kuu.<ref name="Meet" /> Missioon viib meeskonna Maast kaugemale kui ükski varasem inimkonna kosmoselend ning Maa atmosfääri sisenemisel saavutatakse rekordiline kiirus ligikaudu 40 000 km/h. 2026. aasta 17. jaanuaril tarniti 98 meetri kõrgune kuurakett 1,6 km/h liikuva roomikmasinaga stardiplatvormile. Liigutamist alustati varahommikul ja lõpetati videvikus. Järgmiseks katsetati raketi kütust.<ref name=":0" /> ==Meeskond== {| class="wikitable" |+ Artemis 2 meeskond |- ! Amet !!style="width:20em" | Nimi |- | Komandör ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Gregory Wiseman]]<br>Teine kosmoselend |- | Piloot ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Victor Glover]]<br>Teine kosmoselend |- | 1. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|USA}} [[Christina Koch]]<br>Teine kosmoselend |- | 2. missiooni spetsialist ||colspan="2" style="text-align:center"| {{Riigi ikoon|CAN}} [[Jeremy Hansen]]<br>[[Kanada Kosmoseagentuur|CSA]]<br>Esimene kosmoselend |} ==Vaata ka== * [[Tere, maailm]] ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Ars">{{netiviide |pealkiri=NASA targeting early February for Artemis II mission to the Moon |väljaanne=Ars Technica |url=https://arstechnica.com/space/2025/09/nasa-targeting-early-february-for-artemis-ii-mission-to-the-moon/ |vaadatud=2026-01-03}}</ref> <ref name="Explained">{{netiviide |pealkiri=NASA's Artemis 2 mission: Taking humans around the moon |väljaanne=Space.com |url=https://www.space.com/artemis-2-humans-moon-orbit |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Crew">{{netiviide |pealkiri=NASA Names Astronauts to Next Moon Mission, First Crew Under Artemis |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/press-release/nasa-names-astronauts-to-next-moon-mission-first-crew-under-artemis |vaadatud=3. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Meet">{{netiviide |pealkiri=Going the farthest |väljaanne=NBC News |url=https://www.nbcnews.com/science/space/nasa-moon-astronauts-artemis-ii-mission-rcna255621 |vaadatud=2026-02-02}}</ref> <ref name=":0">{{Viide |pealkiri=NASA’s Artemis II Rollout and Mission Overview News Conference (Jan. 16, 2026) |url=https://www.youtube.com/watch?v=Pn9lZtMXFxQ |keel=en |vaadatud=2026-01-27}}</ref> }} [[Kategooria:Artemise programmi missioonid]] [[Kategooria:2026]] 81b0132bk8ukjl9cdvslnxvzkckaadw Gregory Wiseman 0 650597 7124430 7009446 2026-04-04T19:23:57Z Kuuskinen 33651 7124430 wikitext text/x-wiki {{infokast persoon | nimi = Gregory Wiseman | pilt = Gregory R. Wiseman, official portrait.jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = | sünninimi = Gregory Reid Wiseman | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1975|11|11}} | sünnikoht = [[Baltimore]], [[Maryland]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | alma mater = [[Rensselaeri Polütehniline Instituut]]<br>[[Johns Hopkinsi Ülikool]] | haridus = | tegevusala = | töökoht = | organisatsioon = | väärtus = | tunnustus = | abikaasa = | lapsed = | sugulased = | autogramm = | moodul = {{Infokast sõjaväelane |manusta=jah | Truudusvanded = {{Pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | Teenistused = [[Ameerika Ühendriikide merevägi|merevägi]] | Teenistusaeg = 1997– | Auaste = [[kapten]] | Üksus = | Sõjad/lahingud = [[Iraagi sõda]] }} }} '''Gregory Reid Wiseman''' (sündinud [[11. november|11. novembril]] [[1975]]) on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] insener, mereväelane ja [[NASA]] astronaut. Wiseman lõpetas [[1997]]. aastal [[Rensselaeri Polütehniline Instituut|Rensselaeri Polütehnilise Instituudi]]. Pärast instituudi lõpetamist asus ta teenima [[Ameerika Ühendriikide merevägi|mereväkke]], kus sai mereväelenduriks. [[2006]]. aastal lõpetas ta [[Johns Hopkinsi Ülikool]]i. Wiseman valiti astronaudiks juunis [[2009]]. Tema esimene kosmoselend toimus [[2014]]. aastal kui ta kuulus [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[40. ekspeditsioon|40.]] ja [[41. ekspeditsioon]]i.<ref name="Bio" /> [[2023]]. aastal valiti Wiseman missiooni [[Artemis 2]] komandöriks. Artemis 2 startis 1. aprillil 2026. Missiooniga sai temast esimese Kuule orbiidile suunduva missiooni komandör pärast [[Eugene Cernan]]it, kes oli [[1972]]. aastal toimunud missiooni [[Apollo 17]] komandör.<ref name="Names" /> ==Isiklik elu ja haridus== Wiseman on pärit [[Maryland]]i osariigist [[Baltimore]]'ist. Ta on lõpetanud Rensselaeri Polütehnilise Instituudi arvutisüsteemide erialal ja Johns Hopkinsi Ülikooli süsteemiinseneeria magistri. Gregory Wiseman oli abielus Carroll Wisemaniga, kellega tal on kaks last. Carroll suri [[2020]]. aastal. ==Teenistus mereväes== Wiseman astus mereväkke [[1997]]. aastal ning sai [[1999]]. aastal mereväelenduriks. Pärast väljaõpet osales ta [[Iraagi sõda|Iraagi sõjas]]. 2003. aastal valiti ta õppima [[Ameerika Ühendriikide mereväe katselendurite kool]]i, mille lõpetas [[2004]]. Katselendurina osales Wiseman hävituslennukite [[Lockheed Martin F-35 Lightning II|F-35 Lightning II]] ja [[McDonnell Douglas F/A-18 Hornet|F/A-18 Horneti]] ning õppelennuki [[McDonnell Douglas T-45 Goshawk|T-45 Goshawk]] arenduses. [[2009]]. aastal oli Wiseman teenimas lennukikandjal kui ta valiti NASA astronaudiks.<ref name="Nine" /> ==NASA karjäär== Wiseman on öelnud, et soov saada astronaudiks tekkis tal [[2001]]. aastal kui nägi pealtvaatajana [[Space Shuttle]]'i starti.<ref name="Words" /> Wisemani esimene kosmoselend oli 2014. aastal kui ta kuulus [[Rahvusvaheline Kosmosejaam|Rahvusvahelise Kosmosejaama]] [[40. ekspeditsioon|40.]] ja [[41. ekspeditsioon]]i.<ref name="Bio" /> [[3. aprill|3. aprillil]] teatas NASA Wisemani määramisest Kuu orbiidile suunduva Artemis 2 komandöriks. ==Viited== {{Viited|allikad= <ref name="Bio">{{netiviide |pealkiri=G. Reid Wiseman (Captain, U.S. Navy) NASA Astronaut |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/astronauts/biographies/g-reid-wiseman/biography |vaadatud=7. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Names">{{netiviide |pealkiri=NASA names naval aviator to lead next moon mission |väljaanne=Military Times |url=https://www.militarytimes.com/news/your-military/2023/04/03/nasa-names-naval-aviator-to-lead-next-moon-mission/ |vaadatud=7. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Nine">{{netiviide |pealkiri=RPI grad one of nine new astronauts |väljaanne=The Record |url=https://www.troyrecord.com/2009/06/29/rpi-grad-one-of-nine-new-astronauts/ |vaadatud=9. aprillil 2023}}</ref> <ref name="Words">{{netiviide |pealkiri=In Their Own Words: Gregory R. (Reid) Wiseman |väljaanne=NASA |url=https://www.nasa.gov/astronauts/2009_wiseman.html |vaadatud=9. aprillil 2023 |arhiivimisaeg=2023-04-04 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20230404160057/https://www.nasa.gov/astronauts/2009_wiseman.html |url-olek=ei tööta }}</ref> }} {{JÄRJESTA:Wiseman,Gregory}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide astronaudid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide sõjaväelased]] [[Kategooria:Rensselaeri Polütehnilise Instituudi vilistlased]] [[Kategooria:Johns Hopkinsi Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] pjbna84xjn75jg6w5mi11xiq0khqo09 Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden 0 656217 7124596 6796809 2026-04-05T08:38:31Z Amherst99 15496 7124596 wikitext text/x-wiki [[pilt:Gr Verdienstkreuz BVK.jpg|pisi|Teeneteordeni suurrist]] '''Saksamaa Liitvabariigi teeneteorden''' ([[saksa keel]]es ''Verdienstorden der Bundesrepublik Deutschland'') on [[Saksamaa Liitvabariik|Saksamaa Liitvabariigi]] riiklik [[teenetemärk]]. Selle asutas 7. septembril 1951 Saksamaa esimene liidupresident [[Theodor Heuss]]. [[Kategooria:Saksamaa teenetemärgid]] 2ktffv2uwo73pq5udc5lwgkj72t3mxp Helika Mäekivi 0 656735 7124297 7087308 2026-04-04T13:52:56Z Helika1 102976 Ajakohastasin 7124297 wikitext text/x-wiki [[Fail:Terminipäevak 2025-OlariPilnik-19-.jpg|pisi|Helika Mäekivi 2025. aasta terminipäevakul]] '''Helika Mäekivi''' (1998. aastani '''Helika Borovikova'''; sündinud [[1. märts]]il [[1972]]) on eesti kutseline keeletoimetaja ja keelekoolitaja. Ta on [[Tartu Ülikool]]i keelenõunik ja [[Eesti Keeletoimetajate Liit|Eesti Keeletoimetajate Liidu]] juhatuse esimees. ==Elulugu== Helika Mäekivi on pärit [[Abja-Paluoja|Abja-Paluojalt]].{{lisa viide}} Ta lõpetas 1990. aastal [[Viljandi 5. Keskkool]]i<ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |pealkiri=Viljandi Paalalinna Kooli koduleht |url=https://paalalinna.ee/et/node/101 |vaadatud=8. veebruaril 2026 }}</ref> ja astus seejärel [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonda, mille lõpetas 1996. aastal bakalaureusekraadiga eesti keele (võõrkeelena) erialal.<ref>{{Netiviide |kuupäev=21. juuni 1996 |pealkiri=Universitas Tartuensis nr 26/27 |url=https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&oid=universitas19960621&type=staticpdf |vaadatud=13. jaanuaril 2024}}</ref> 1998. aastal sai ta põhikooli ja gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja kutse mitte-eesti õppekeelega koolis. 1996. aastal alustatud eesti ja soome-ugri filoloogia magistriõpe jäi 1998. aastal pooleli.{{lisa viide}} Ta oli Tartu Ülikoolis aastatel 1996–1998 suulise väljendusoskuse lektor ja 1999–2001 eesti keele grammatika lektor.{{lisa viide}} Mäekivi töötas [[Luisa Tõlkebüroo]]s 1998–2002 korrektori ja 2002–2011 peatoimetajana ning oli 2007–2011 ühtlasi siseaudiitor ja 2008–2011 arendusjuhi kohusetäitja. Aastatel 2011–2022 oli ta samas tõlkebüroos lepinguline keeletoimetaja [[Euroopa Keskpank|Euroopa Keskpanga]] majandusülevaadete (algul kuubülletäänide) tõlkehankes.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EKP majandusülevaade {{!}} Publikatsioonid |url=https://www.eestipank.ee/publikatsioonid/ekp-majandusulevaade |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=Eesti Pank |keel=et}}</ref> 2010. aastal sai Mäekivi [[Tallinna Ülikool]]ist humanitaarteaduste magistrikraadi keeletoimetaja erialal.{{lisa viide}} Ta oli aastatel 2011–2014 OÜ Päevakera peatoimetaja ja koolitaja ning 2014–2022 sealsamas lepinguline blogikirjutaja ja keeletoimetaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Päevakera tekstibüroo |url=https://www.paevakera.ee/blogi}} Vaadatud 30. juunil 2025.</ref> 2014.–2017. oli ta tõlkebüroos OÜ Pangloss keeletoimetaja.{{lisa viide}} 2016. aastal asutas ta osaühingu Keelehelin ja on selle juhatuse liige.<ref>{{Netiviide |pealkiri=OÜ Keelehelin {{!}} e-Äriregister |url=https://ariregister.rik.ee/est/company/14128399/O%C3%9C-Keelehelin |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=ariregister.rik.ee}}</ref> 2018–2022 oli Mäekivi [[Maanteeamet]]i (alates 2021 [[Transpordiamet]]i) ajakirja Teeleht (alates 2022 ajakirja Teejuht rubriik "Maa") keeletoimetaja.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Trükised ja väljaanded {{!}} Transpordiamet |url=https://www.transpordiamet.ee/trukised-ja-valjaanded#2011-2002 |vaadatud=2024-08-24 |väljaanne=www.transpordiamet.ee |keel=et}}</ref> Ta töötab alates 2019. aastast [[Tartu Ülikool]]i keelenõunikuna<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli kontaktandmed. Helika Mäekivi |url=https://ut.ee/et/tootaja/helika-maekivi}}</ref> ning oli aastatel 2019–2021 Tartu Ülikooli õigus- ja halduskeele lektor.{{lisa viide}} 2022. aastal sooritas ta keeletoimetaja kutseeksami.<ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2023 |pealkiri=Neli inimest said keeletoimetaja kutse |url=https://haridus.postimees.ee/7594382/neli-inimest-said-keeletoimetaja-kutse |vaadatud=24. juunil 2023 |väljaanne=Postimees}}</ref> ==Ühiskondlik ja vaba aja tegevus== 2023–... Tartu Laulupeomuuseumi segakoor, dirigent [[Neili Peters-Meus]] 2023–... [[Vikerraadio]] e-etteütluse kaaskoostaja<ref>{{Netiviide |pealkiri=Vikerraadio e-etteütlus 2023 |url=https://etteytlus.err.ee/ |vaadatud=2023-07-06 |väljaanne=etteytlus.err.ee}}</ref> 2019–… [[Eesti Keeletoimetajate Liit| Eesti Keeletoimetajate Liidu]] juhatuse esimees 2019–2021, 2023–... Eesti Keeletoimetajate Liidu kutseeksami hindamiskomisjoni esimees 2019–2022, 2024 selge sõnumi võistluse žüriiliige 2018–… [[Tartu Püha Luuka kirik | Tartu Püha Luuka koguduse]] revisjonikomisjoni liige 2012–… [[Emakeele Selts]]i liige 2010–... Emakeele Seltsi keeletoimkonna liige 2013–2023 mäluasutuste segakoor MaSK, dirigent [[Henri Käärik]] 2020 [[presidendi sõnavõistlus]]e Sõnaus eksperdikogu liige 2015–2019 Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse liige 2014–2015 Eesti Keeletoimetajate Liidu revisjonikomisjoni esimees 2012 Eesti Keeletoimetajate Liidu asutajaliige 1992–1994 [[Heino Elleri Muusikakool]]i segakoor, dirigent [[Lilyan Kaiv]] 1990–1991 [[Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor]], dirigent [[Vaike Uibopuu]] 1988–1990 [[segakoor Koit]], dirigent [[Maire Tamra]] ==Tunnustus== * [[Haridus- ja Teadusministeerium]]i 2022. aasta parima eestikeelse kõrgkooliõpiku auhind<ref>{{Netiviide |kuupäev=13. märts 2023 |pealkiri=Aasta parimad kõrgkooliõpikud pakuvad tuge keeletoimetamise ja visuaalsete pädevuste õppes |url=https://hm.ee/uudised/aasta-parimad-korgkooliopikud-pakuvad-tuge-keeletoimetamise-ja-visuaalsete-padevuste-oppes |vaadatud=2. juulil 2023 |väljaanne=Haridus- ja Teadusministeerium}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=13. märts 2023 |pealkiri=Selgusid aasta parimad kõrgkooliõpikud |url=https://raamatud.postimees.ee/7731337/selgusid-aasta-parimad-korgkooliopikud |vaadatud=2. juulil 2023 |väljaanne=Postimees}}</ref> (kaasautorina) * [[Tallinna Ülikool]]i 2022. aasta parim üldharidus- või kõrgkooliõpik<ref>{{Netiviide |kuupäev=15. märts 2023 |pealkiri=Tallinna Ülikooli silmapaistvaim publikatsioon, õpik ja loominguline projekt 2023 |url=https://www.tlu.ee/tallinna-ulikooli-silmapaistvaima-publikatsiooni-opiku-ja-loomingulise-projekti-konkurss/2023 |vaadatud=26. septembril 2025 |väljaanne=Tallinna Ülikool}}</ref> (kaasautorina) * 2023 [[Tartu Ülikooli aumärk]]<ref>{{Netiviide |pealkiri=Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid |url=https://ut.ee/et/sisu/tartu-ulikooli-aumark |vaadatud=27. oktoobril 2023 |väljaanne=Tartu Ülikool}}</ref> ==Teosed== ===Artiklid=== * 2022–… Eesti Keeletoimetajate Liidu veebilehe rubriigi [https://keeletoimetajateliit.ee/keeletoimetaja-soovitab/ "Keeletoimetaja soovitab"] kaasautor * 2020–… ajakirja [[Universitas Tartuensis]] rubriigi [[Vikipeedia:Tartu Ülikooli keelenurk|"Keelenurk"]] autor * Artikkel [https://elvl.ee/uudised/kas-kirjutada-uduselt-voi-selgelt/ "Kas kirjutada uduselt või selgelt?"]. [[Eesti Linnade ja Valdade Liit]], 25. veebruar 2026 * Artikkel [https://www.sirp.ee/os-ei-ole-us/ "ÕS ei ole ÜS"]. Sirp, 16. jaanuar 2026 * Artikkel [https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-05/2.%20M%C3%A4ekivi.pdf/ "Kuidas termin keeles kohaneb. Tehisaru ja tehisintellekt"]. Õiguskeel 2025/2 * Artikkel [https://www.sirp.ee/kuidas-tagada-terminitooks-jarelkasv/ "Kuidas tagada terminitööks järelkasv?"] (kaasautor). Sirp, 14. märts 2025 * Artikkel [https://ajakiri.ut.ee/kelle-kanda-on-eesti-teaduskeel/ "Kelle hoida on eesti teaduskeel"] (kaasautor). Universitas Tartuensis, 13. veebruar 2025 * Artikkel [https://kultuur.err.ee/1609580041/keelekommentaar-head-eesti-raamatu-aastat "Keelekommentaar. Head eesti raamatu aastat!"]. ERR, 18. jaanuar 2025 * Artikkel [https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120478685/lugejakeskne-e-ametikiri-milline-on-sobiv-keelekasutus "Lugejakeskne (e-)ametikiri: milline on sobiv keelekasutus?"]. [[Delfi Meedia]] [[Geenius.ee]] DigiPro, 25. september 2024 * Artikkel [https://geeniusdigipro.delfi.ee/artikkel/120478679/lugejakeskne-e-ametikiri-kuidas-me-kirja-ules-ehitame "Lugejakeskne (e-)ametikiri: kuidas me kirja üles ehitame?"]. [[Delfi Meedia]] [[Geenius.ee]] DigiPro, 11. september 2024 * Artikkel [https://www.err.ee/1609288653/helika-maekivi-poimuvaid-paralleele-keeleelust "Põimuvaid paralleele keeleelust"]. ERR, 21. märts 2024 * Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kus-on-keeletoimetaja-piir/ "Kus on keeletoimetaja piir?"]. Sirp, 30. juuni 2023, ja [https://www.err.ee/1609022747/helika-maekivi-kus-on-keeletoimetaja-piir%7C ERR], 2. juuli 2023 * 2012–2022 [http://www.paevakera.ee/blogi/ OÜ Päevakera keeleteemalise blogi] kirjutaja * Artikkel [https://www.err.ee/1608528724/helika-maekivi-keelekorraldusest-kirjakeeleni "Helika Mäekivi: keelekorraldusest kirjakeeleni"]. ERR, 11. märts 2022 * Artikkel [https://www.err.ee/1608508283/helika-maekivi-sonatahendusest-keelekorralduseni "Helika Mäekivi: sõnatähendusest keelekorralduseni"]. ERR, 22. veebruar 2022 * Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/?smd_process_download=1&download_id=3136 Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2021] * Artikkel [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/12/Maekivi.pdf "Kuidas teha sõnu? II"]. [[Oma Keel]] 2, 2021 * Artikkel [https://www.err.ee/1608420185/helika-maekivi-eesti-keele-arengukava-ja-keeletoimetajad "Helika Mäekivi: eesti keele arengukava ja keeletoimetajad"]. ERR, 30. november 2021 * Artikkel [https://www.err.ee/1608397832/helika-maekivi-keeletoimetaja-sonaloendid "Helika Mäekivi: keeletoimetaja sõnaloendid"]. ERR, 10. november 2021 * Artikkel [https://www.err.ee/1608340331/helika-maekivi-olukorrast-keeleaias "Olukorrast keeleaias"]. ERR, 16. september 2021 * Artikkel [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2021/05/HelikaM%C3%A4ekivi_OK-2021_1.pdf "Kuidas teha sõnu? I"]. [[Oma Keel]] 1, 2021 * Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keeletoimetaja-muutuste-ristteel/ "Keeletoimetaja muutuste ristteel"] (kaasautor) Sirp, 12. märts 2021 * Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/?smd_process_download=1&download_id=2785 Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2020] * Arvamus [https://www.err.ee/1141157/helika-maekivi-tolkijad-on-erakordsed-inimesed "Helika Mäekivi: tõlkijad on erakordsed inimesed"]. ERR, 30. september 2020 * Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kui-eriala-saab-sona/ "Kui eriala saab sõna"] (kaasautor). Sirp, 8. mai 2020 * Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/wp-content/uploads/2020/01/Eesti_Keeletoimetajate_Liidu_aastaraamat_2019.pdf Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2019] * Artikkel [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/eesti-keele-aasta-90-aastat-keeletoimetaja-ametit/ "90 aastat keeletoimetaja ametit"]. Sirp, 29. november 2019 * Artiklid [https://www.keeletoimetajateliit.ee/wp-content/uploads/2019/03/Eesti-Keeletoimetajate-Liidu-aastaraamat-2018.pdf Eesti Keeletoimetajate Liidu aastaraamatus 2018] * Artikkel [https://arvamus.postimees.ee/6548067/helika-maekivi-kauni-eesti-keele-eest "Helika Mäekivi: kauni eesti keele eest"]. Postimees, 18. märts 2019 * Artikkel [https://koduteel.ee/article/uks-aasta-koos-john-wesleyga/ "Üks aasta John Wesleyga"]. Koduteel, 2-2018 * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2018_1/OK-1-2018_10.pdf "Keeletoimetajate liit lähendab ja ühendab"] (kaasautor). [[Oma Keel]] 1, 2018 * Artikkel [http://www.ohtuleht.ee/796306/ametialases-kirjavahetuses-valjendu-tapselt-ja-valdi-kantseliiti "Ametialases suhtluses väljendu täpselt ja väldi kantseliiti!"]. [[Õhtuleht]], 30. märts 2017, ja [[Linnaleht]], 8. september 2017 * Artikkel "Kui meede julgustab programmi", kogumik [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Tolkimise-tahud_2017.pdf "Tõlkimise tahud"]. [[Eesti Keele Instituut]], 2017, lk 60–73 * Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/helika_maekivi._moodsatest_kaassonadest_kriitiliselt.pdf "Moodsatest kaassõnadest kriitiliselt"]. [[Õiguskeel]], 3, 2016 * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2015_1/OK_2015-1_06.pdf "Ettepanek ühe sõna *osas"]. [[Oma Keel]], 1, 2015 * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2014_2/OK_2014-2_05.pdf "Kas moodsalt või selgelt?"]. [[Oma Keel]], 2, 2014 * Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files "Ingliskeelsete sõnaahelate tõlkimine eesti keelde"]. [[Õiguskeel]], 4, 2013 (kordustrükk 2013. aasta Õiguskeele kogumikus ja [[Geenius.ee]] DigiPro lehel 11. novembril 2013 * Artikkel [http://www.aripaev.ee/uudised/2012/09/26/kuidas-valtida-kirjavigu "Kuidas vältida kirjavigu"]“ (kaasautor), Äripäev, 27. september 2012 * Artikkel [https://www.just.ee/media/326/download "Kas ''Ostja'', ''Müüja'' ja ''Leping'' või ''ostja'', ''müüja'' ja ''leping''?"]. [[Õiguskeel]], 1, 2012 * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2011_2/OK_2011-2_17.pdf "Maire Raadikult on ilmunud väikeste tarbetekstide käsiraamat"]. [[Oma Keel]], 2, 2011 * Artikkel "Üheülbalised eurosõnad", kogumik [http://eurokeelehoole.eki.ee/documents/compendiums/58214e98aa5e95dd8ee7fa5ac02f4d35.pdf "Et lugeja võiks tulla"]. Eesti Keele Instituut, 2010 * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2009_2/OK_2009-2_07.pdf "Mõttetu mitmus"], [[Oma Keel]] nr 2, 2009 * Artikkel [http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/helika_maekivi._hoiatustahisega_kaubamarginime_kaanamine.pdf "Hoiatustähisega kaubamärginime käänamine"]. [[Õiguskeel]], 4, 2008 (kordustrükk 2008. aasta Õiguskeele kogumikus * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/06.pdf "See tühine tühik"] (kaasautor) [[Oma Keel]], 1, 2005 (kordustrükk: [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2005_1/06.pdf "Keelenõuanne soovitab IV"], 2008) * Artikkel [http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf "Moesõnad"]. [[Oma Keel]], 2, 2004 ===Raamatud ja kogumikud=== * Kõrgkooliõpik ja harjutustik [https://www.tlu.ee/pood/home/364-keeletoimetamise-opiku-ja-harjutustiku-komplekt.html "Keeletoimetamine"] (kaasautor). Tallinn: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2022 * Kogumik [https://dea.digar.ee/?a=is&oid=JVkeelehoolek202012-2&type=staticpdf&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA------------- "Keerukast klaariks. Kantseliit ja tema kaaslased"]. [[Keelehooldekeskus]], 2020 * Äripäeva [https://teabevara.ee/juhiabi-teabevara/korrektne-eesti-keel "Juhiabi teabevara"] punktid 4.1.1 "Levinumad keelevead", 4.1.4 "Kuidas käänata välismaist äri- isiku-ja koha- ja kaubanime?", 4.1.7. "Kuidas vormistada e-kirja teemarida" ja 4.1.8 "Kuidas e-kirja korrektselt alustada ja lõpetada?" * Kogumik [https://www.digar.ee/arhiiv/et/download/248028 "Õigekirjutuse näpunäiteid"] (kaasautor), [[Keelehooldekeskus]], 2014 * Artiklikogumik [https://eki.ee/wp-content/uploads/2024/10/Emakeelne-eurokeel_2013.pdf "Emakeelne eurokeel"], Eesti Keele Sihtasutus, 2013 ===Saated, ülekanded, intervjuud jm=== * Piret Kriivan, [https://jupiter.err.ee/1609827841/keelesaade-helika-maekiviga-keelenupuvoistlusest "Keelesaade. Helika Mäekiviga keelenupuvoistlusest"]. Vikerraadio, 26. oktoober 2025 * Postimees, [https://haridus.postimees.ee/8353813/galerii-legendaarne-pressifotograaf-avaldas-raamatu-selles-on-jutt-ka-pildiline "GALERII ⟩ Legendaarne pressifotograaf avaldas raamatu – selles on jutt ka pildiline"]. 2. november 2025 * [[Anu Viita-Neuhaus]], [https://www.postimees.ee/8371710/eesti-keel-sai-paarsada-uut-sona-mumstist-pandasundroomi-ja-digiplonnini "Eesti keel sai paarsada uut sõna: mumstist pandasündroomi ja digiplönnini"]. Postimees, 2. detsember 2025 * [[Maarja Möldre]], [https://sakala.postimees.ee/8356346/helika-maekivi-keelenou-kusijaid-on-jarjest-rohkem "Helika Mäekivi: keelenõu küsijaid on järjest rohkem"]. Sakala, 6. november 2025 * [[Kristofer Seema]], [https://www.ohtuleht.ee/1126629/tana-teostame-remonti-parast-anname-sisendit-keeleeksperdid-paljastavad-suurimaid-vigu "„Täna teostame remonti, pärast anname sisendit.“ Keeleeksperdid paljastavad suurimaid vigu"]. Õhtuleht, 14. märts 2025 * [[Martina Niin]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/120363378/keeletuli-vajab-endiselt-lahendusi-os-ilmub-aga-voib-jaada-veebis-korvalisse-kohta-peitu "Keeletüli vajab endiselt lahendusi. ÕS ilmub, aga võib jääda veebis kõrvalisse kohta peitu"]. Päevaleht, 14. märts 2025 * Aili Künstler, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/kas-erri-prioriteedid-on-ikka-paigas/ "Kas ERRi prioriteedid on ikka paigas?"]. Sirp, 25. oktoober 2024 * Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1609313315/keelesaade-keeletoimetaja-pilguga-2 "Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga 2"]. Vikerraadio, 28. aprill 2024 * Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1609305506/keelesaade-keeletoimetaja-pilguga "Keelesaade. Keeletoimetaja pilguga 1"]. Vikerraadio, 21. aprill 2024 * [[Vilja Kiisler]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/120284484/suure-keelepeavalu-keskmes-seisab-mees-kelles-kehastub-lahendamatu-vastuolu "Suure keelepeavalu keskmes seisab mees, kelles kehastub lahendamatu vastuolu"]. Eesti Päevaleht, 11. aprill 2024 * [[Villu Päärt]], [https://www.ajakiri.ut.ee/artikkel/4516 "Keelenõunik Helika Mäekivi: lihtne keel ei ole sama mis lihtsakoeline keel"]. Universitas Tartuensis, september 2023 * [[Brita-Maria Alas]], [https://www.postimees.ee/7731585/keeleinstituut-valdib-toimetajaid-ja-mollab-ikka-omasoodu "Keeleinstituut väldib toimetajaid ja möllab ikka omasoodu"]. Postimees, 14. märts 2023 * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2022/06/Maekivi.pdf "Keeletoimetamine kui elu kutse. Intervjuu Helika Mäekiviga"]. Oma Keel 1, 2022. * [[Tiia Kõnnussaar]], [https://tartu.postimees.ee/7138732/mida-opetas-enneolematu-aasta-kaugopet "Mida õpetas enneolematu aasta kaugõpet?"]. Postimees, 22. detsember 2020 * [[Liisbeth Rats]], [https://www.err.ee/1608751726/keeletoimetajad-tunnevad-muret-tulevase-os-i-parast "Keeletoimetajad tunnevad muret tulevase ÕS-i pärast"], ERR, 14. oktoober 2022 * [[Aili Künstler]], [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/pealelend-helika-maekivi-eesti-keeletoimetajate-liidu-esimees/ "Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees"]. Sirp, 1. oktoober 2021 * [[Piret Kriivan]], [https://vikerraadio.err.ee/1608329258/keelesaade-keeleaia-aednik "Keelesaade. Keeleaia aednik"]. Vikerraadio, 19. september 2021 * Aili Künstler, [https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/pealelend-helika-maekivi-eesti-keeletoimetajate-liidu-juhatuse-esimees/ "Pealelend – Helika Mäekivi, Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimees"], Sirp, 18. juuni 2021 * Jutujuht Eesti Keeletoimetajate Liidu [https://www.youtube.com/watch?v=ubAAdgUHfs8 EKI ühendsõnastiku teemalisel kohtumisel] 11. juunil 2021 * Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/1198711/keelesaade-uudisdigisonad "Keelesaade: uudisdigisõnad"]. Vikerraadio, 20. detsember 2020 * [[Armas Riives]], [https://tartu.postimees.ee/7128367/digitigedik-haaksona-suvasooline-sahku-selgusid-sonause-parimad-sonad "Digitigedik, haaksõna, suvasooline, sähku – selgusid sõnause parimad sõnad"]. Postimees, 8. detsember 2020 * [[Liisa Tagel]], [http://epl.delfi.ee/news/lp/raagime-uhe-paeva-eesti-keeles?id=84676243 "Räägime ühe päeva eesti keeles"]. Päevaleht, 8. detsember 2018 * Piret Kriivan, [http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/f2d43361-e856-43e4-ac93-7d2d52b5d641/keelesaade-ulakoma "Keelesaade: ülakoma"]. Vikerraadio, 8. jaanuar 2017 * Piret Kriivan, [http://vikerraadio.err.ee/v/keelesaade/saated/6b7ef320-fc8f-4e40-8530-f6ae092a03fa/keelesaade-isikustamine "Keelesaade: isikustamine"]. Vikerraadio, 13. aprill 2015 * [[Aili Künstler]], [http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/oi-mind-keeletoimetatakse/ "Oi, mind keeletoimetatakse!"]. Sirp, 7. veebruar 2014 * Piret Kriivan, [https://vikerraadio.err.ee/788534/keelesaade-emakeelne-eurokeel "Keelesaade: emakeelne eurokeel"]. Vikerraadio, 19. mai 2013 * Mullateaduse õpiku keeleline retsenseerimine riikliku programmi „Eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamine ja väljaandmine“ raames (ilmunud 2012) * [https://harno.ee/sites/default/files/documents/2021-06/euroopa_keele6ppe_raamdokument.pdf Euroopa keeleõppe raamdokument: õppimine, õpetamine ja hindamine] (tegevtoimetaja), 2007 == Viited == <references/> == Välislingid == * [https://www.emakeeleselts.ee/wp-content/uploads/2022/06/Maekivi.pdf Keeletoimetamine kui elu kutse. Intervjuu Helika Mäekiviga] [[Oma Keel]] 1, 2022. {{JÄRJESTA:Mäekivi, Helika}} [[Kategooria:Eesti toimetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1972]] 07n3zc8khrqkr8ofs8tbpk06vkwyoks Deniss Nikitin 0 656806 7124366 7055542 2026-04-04T17:22:14Z Andres 5 /* Välislingid */ 7124366 wikitext text/x-wiki {{täienda}} [[Pilt:Командир РДК (cropped).jpg|pisi|Deniss Nikitin (2023)]] '''Deniss Nikitin''' (õieti '''Deniss Jevgenjevitš Kapustin''', [[vene keel]]es Денис Никитин; Денис Евгеньевич Капустин; sündinud [[6. märts]]il [[1984]] [[Moskva]]s) on vene äärmusparempoolne poliitaktivist, jalgpallihuligaan ja sõjalise rühmituse juht. Tema sõjaväeline varjunimi on '''White Rex'''. Ta oli 2013. aasta lõpul [[Euromaidan]]i meeleavalduste toetaja. Alates 2017. aastast elas [[Ukraina]]s. Pärast [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa täieulatusliku sissetungi algust Ukrainasse]] (veebruaris 2022) lõi ta vabatahtlikest koosneva sõjaväelise formeeringu [[Vene Vabatahtlike Korpus]] (RDK), mis asus sõdima [[Ukraina relvajõud]]ude poolel. Ta on selle [[komandör]]. 2023. aasta märtsis korraldas ta koos mitme RDK-kaasvõitlejaga reidi [[Brjanski oblast]]isse ja sama aasta mais juhtis ta RDK võitlejaid ([[Vene Vabaduse Leegion]]i toetusel) sissetungil Venemaale [[Belgorodi oblast]]isse. 2025. aasta detsembri lõpus ilmusid teated 41-aastase Kapustini surmast 27. detsembri öösel [[Zaporižžja]] oblastis FPV droonirünnaku tagajärjel. 1. jaanuaril 2026 teatas [[Ukraina sõjaväeluure]], et teave tema surma kohta oli erioperatsioon ja et Kapustin oli elus. Mitmed allikad on iseloomustanud Nikitinit [[neonats]]ina, ta ise lükkas selle kirjelduse ümber. [[Venemaa Föderatsioon]]is kuulutati ta 2023. aasta sügisel [[terrorist]]iks ja mõisteti tagaselja eluks ajaks vangi. ==Välislingid== {{commonsi kategooria tekstina}} *[https://www.youtube.com/watch?v=Fa1Wu0Cktyo Русский, который воюет за Украину – большое интервью], вДудь, 2.4.2026 {{JÄRJESTA:Nikitin, Deniss}} [[Kategooria:Venemaa inimesed]] [[Kategooria:Vabatahtlikud võitlejad Venemaa sissetungi ajal Ukrainasse]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] i7z41l6gplecfag5rl8o9ugyl2rjjph Christian Abraham Rotermann 0 660980 7124255 7067335 2026-04-04T12:06:45Z NOSSER 8097 7124255 wikitext text/x-wiki '''Christian Abraham Rotermann''' ([[19. juuli]] [[1801]] [[Paide]] – [[17. juuli]] [[1870]] [[Tallinn]]) oli [[Baltisakslased|baltisaksa]] kaupmees ja tööstur. Christian Abraham [[Rotermann (suguvõsa)|Rotermann]] oli Paide kullassepa poeg ja mütsimeister, kes asus 1828. aastal Tallinna elama ning asutas sinna 1829 [[Kaubahoov Chr. Rotermann|kaubahoovi Chr. Rotermann]]. Kaubahoov tegeles peamiselt ehitustarvete valmistamise ning nende [[import|sisse-]] ja [[Eksport|väljaveoga]]. 1859. aastal sai C. A. Rotermann [[Tallinna raad|Tallinna ra]]ehärraks ning jäi selleks surmani, 1870. aastal. C. A. Rotermann ehitas 1849. aastal [[Viru värava eesvärav|Viru värav]]a ees [[Rotermanni kaubamaja]] ja rajas 1861. aastal [[Maarjamäe]]le Tallinna esimese auruveski oma tärklise- ja piiritusevabrikule. 1811. aastal oli kaupmees [[Johan Gottlieb Clementz]] rajanud [[Pirita tee]] äärde suhkruvabriku, mille järgi hakati praegust Maarjamäe asumit Suhkrumäeks kutsuma. 1837. aastal omandas vabriku Christian Abraham Rotermann ja hiljem kujundas ta hooned ümber [[tärklis]]e- ja [[Piiritusevabrik|piiritusevabrik]]uks, mis põles 1869. aastal suures osas maha. Tulekahju järel ehitas C. A. Rotermann, tänapäeva [[Rotermanni kvartal]]i piirkonnas, vabrikule uue [[auruveski]] ja vabriku [[Hobujaama tänav]]ale ning nende juurde [[sigur]]i- ja soolajahvatusveski<ref>{{BBLD|GND1193958962}}</ref>. ==Isiklikku== Christian Barthold Rotermanni vanaisa oli pärit Saksamaalt [[Mecklenburg-Vorpommern]]ist kullassepp Abraham Christian Rotermann (1728–1770), isa Christian Rotermann (1757–1808) tegutses [[Paide]]s kullassepana, Christian Abraham Rotermann abiellus Tallinna kaupmehe, [[oldermann]]i, pagari ning [[Lossifoogtikohus|Tallinna foogtikoh]]tu kaasistuja Johann Joachim Willerti tütre Margaretha Augustine Louise Rotermanniga (sünd. Willert) (1810–1866). C. A. Rotermann poeg [[Christian Barthold Rotermann]] (1840–1912) oli Tallinna 19. ja 20. sajandi alguse suurtööstur. == Vaata ka == *[[Rotermanni Tehased]] == Viited == {{viited}} == Välisliungid == *{{BBLD|GND1193958962}} *[https://www.geni.com/people/Christian-Abraham-Rotermann/6000000010632066076 Christian* Abraham Rotermann], www.geni.com {{JÄRJESTA:Rotermann, Christian Abraham}} [[Kategooria:Eesti ettevõtjad]] [[Kategooria:Tallinna rae liikmed]] [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Sündinud 1801]] [[Kategooria:Surnud 1870]] mud8d6qa0nezsrn22ycsmug670gi8sl Andmekaitse: õigus teada, kes sinu andmeid on vaadanud. Kas iga rikkumise korral õigus hüvitisele? 0 663113 7124580 6708363 2026-04-05T08:11:16Z Kuriuss 38125 7124580 wikitext text/x-wiki {{liita|Isikuandmed}} Artikkel annab ülevaate [[Euroopa Liidu Kohus|Euroopa Liidu Kohtu]] otsustest C-579/21<ref>EKo C-579/21, ''J.M. versus Pankki. S,'' ECLI:EU:C:2023:501. </ref>, C-300/21<ref>EKo C-300/21, ''UI versus Österreichische Post AG,'' ECLI:EU:C:2023:370. </ref> ja C-154/21<ref name="eko-c-154">EKo C-154/21, ''RW versus Österreichische Post AG,'' ECLI:EU:C:2023:3.</ref>, mille sisuks on [[andmekaitse]] ning õigus teada, kes on [[Isikuandmed|isikuandmeid]] vaadanud. Artiklis tuuakse välja teemaga seotud [[Õigusakt|õigusaktid]] ja [[kohtupraktika]] nii [[Eesti|Eestis]] kui ka [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]]. [[Euroopa Parlament|Euroopa Parlamendi]] ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta [[määrus]] (EL) 2016/679 [[Füüsiline isik|füüsiliste isikute]] kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning [[Euroopa Liidu direktiiv|direktiivi]] 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta<ref>27. aprilli 2016. aasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119 lk 1 – 88. </ref> on [[isikuandmete kaitse üldmäärus]], kus on sätestatud regulatsioonid isikuandmete ning nende kaitse kohta. == Isikuandmed == Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Eelkõige on füüsiline isik tuvastatav identifitseerimistunnuse põhjal nagu näiteks [[Isik|isiku]] nimi, isikukood, asukohateave jms või selle isiku füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.<ref>2016/679/EL, artikkel 4. </ref> Euroopa Liidu seadusandja eesmärgiks on olnud anda mõistele "isikuandmed” lai tähendus. Mõiste lai tähendus võimaldab hõlmata igasugust teavet, kas [[Objektiivsus|objektiivsete]] või subjektiivsete arvamuste või hinnangute vormis. See teave peab aga käima kõnealuse isiku kohta.<ref>EKo C-579/21, ''J.M. versus Pankki. S,'' ECLI:EU:C:2023:501, p 42.</ref> Isikuandmeteks ei loeta selliseid [[Andmed|andmeid]], mis on anonüümsed viisil, et pole võimalik tuvastada [[Indiviid|üksikisikut]]. Isikuandmeteks loetakse andmeid, mis on muudetud selliseks, et sealt ei ole võimalik üksikisikut tuvastada, kui neid andmeid saab kasutada uuesti, et tuvastada isik.<ref>Isikuandmed. Andmekaitse Inspektsioon. – <nowiki>https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/isikuandmed</nowiki> (10.10.2023). </ref> Andmesubjektil on õigus tutvuda andmetega ning saada töötlejalt kinnitust selle kohta, kas ja kuidas tema andmeid töödeldakse. Juhul, kui tema andmeid töödeldakse on tal õigus tutvuda teabega, mis on sätestatud määruse 2016/679 artiklis 15 punktis 1.<ref>2016/679/EL, põhjendus 3. </ref> Isikuandmete vastutav töötleja on isik, kes määrab kindlaks andmete töötlemise eesmärgi ning kuidas seda tehakse.<ref>2016/679/EL, art 4 p 7.</ref> Isikuandmete volitatud töötleja on isik, kes töötleb andmeid vastutava töötleja nimel.<ref>2016/679/EL, art 4 p 8. </ref> == Asjakohased õigusaktid Euroopa Liidus == [[Isikuandmete kaitse üldmäärus|Isikuandmete kaitse üldmääruse]] eesmärgiks on kaitsta füüsiliste isikute [[Põhiõigused|põhiõigusi]] ja -vabadusi ning nende õigust isikuandmete kaitsele.<ref>2016/679/EL, art 1 p 2. </ref> Määruse kaitse rakendub füüsilistele isikutele, kui nende isikuandmeid töödeldakse ning see ei olene nende [[Kodakondsus|kodakondsusest]] või elukohast<ref name="2016-679-e">2016/679/EL, põhjendus 14.</ref>. [[Juriidiline isik|Juriidiliste isikute]] andmete töötlemisel kaitse, mida määrusega pakutakse, ei rakendu.<ref name="2016-679-e" /> Määruses sätestatakse läbipaistvuse põhimõte, mis tähendab, et andmesubjektile või üldsusele antud teave on lihtsasti ligipääsetav ja mõistetav.<ref>2016/679/EL, põhjendus 58.</ref> Selleks, et oleks tagatud füüsiliste isikute andmete kaitse ning ei oleks häiritud isikuandmete liikumine Euroopa Liidus, peaks kaitse isikuandmete töötlemisel olema kõikides liikmesriikides sarnasel tasemel.<ref>2016/679/EL, põhjendus 10.</ref> == Rakendamine Euroopa Liidu kohtupraktikas == === Kohtuasi C-154/21 === Otsuse<ref name="eko-c-154" /> põhiküsimus seisneb EL määruse 2016/679 artikli 15 lõike 1 punkti c<ref>2016/679/EL, art 15 lg 1 p c. </ref> tõlgenduses. Selles analüüsitakse, kas isiku andmetega tutvumise nõue tähendab, et kui andmed on avaldatud, siis peab nõue hõlmama avaldatud andmete vastuvõtjaid või võib nõue piirduda vastuvõtjate kategooriatega, kui konkreetseid vastuvõtjaid ei ole andmete kavandamise ajal teada.<ref>EKo C-154/21, ''Österreichische Post,''  p 21.</ref> Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on vastuvõtja kas füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus või muu organ, kellele isikuandmeid avaldatakse. Vastuvõtjateks ei ole avaliku sektori asutused, kellel on õigus isikuandmeid konkreetsete päringutega saada. Sellisel juhul töötlevad isikuandmeid avaliku sektori organid kooskõlas andmekaitsenormidega.<ref>2016/679/EL, art 4 p 9.</ref> RW pöördus [[15. jaanuar|15. jaanuaril]] [[2019]] [[:en:Österreichische_Post|Österreichische Posti]] poole, et tutvuda teda puudutavate andmetega, mida Österreichische Post säilitab või on säilitanud. Lisaks, kui neid oli avaldatud ka kolmandatele isikutele, soovis RW teavet vastuvõtjate isikute kohta.<ref>EKo C-154/21, ''Österreichische Post,'' p 17. </ref> Österreichische Post vastuses konkreetseid andmeid ei avaldanud, vaid lisas oma vastusesse veebilehe, kust oli võimalik leida üldist teavet vastuvõtjate kohta. RW esitas [[hagi]] ja palus saada Österreichische Posti käest täpsemaid andmeid vastuvõtjate kohta.<ref>EKo C-154/21, ''Österreichische Post,'' p 18 – 19. </ref> Euroopa Kohtu esimene koda otsustas, et artikli 15 lõike 1 punkti c peab tõlgendama nii, et kui andmed on avalikustatud või tulevikus avalikustatakse vastuvõtjatele, siis peab vastutav töötleja esitama andmesubjektile konkreetsete vastuvõtjate andmed, välja arvatud siis, kui vastuvõtjaid pole võimalik täpselt teada.<ref>EKo C-154/21, ''Österreichische Post,'' p 51. </ref> Lisaks otsustati, et vastutav töötleja võib teatada andmesubjektile ainult vastuvõtjate kategooriad siis, kui ta tõendab, et teabega tutvumise taotlus on ülemäärane või põhjendamatu määruse 2016/679 artikli 12 lõike 5 tähenduses.<ref>EKo C-154/21, ''Österreichische Post,'' p 52.</ref> === Kohtuasi C-579/21 === [[2014]]. aastal sai Pankki S-i töötaja ja klient J.M teada, et panga töötajad olid [[2013]]. aastal mitu korda uurinud tema kliendiandmeid. J.M-l oli Pankki S-iga töösuhe lõppenud ning tal tekkis kahtlus, kas tema andmetega tutvumine oli [[Õiguspärane kasutus|õiguspärane]]. Seetõttu palus [[2018]]. aasta mais Pankki S-ilt nende töötajate nimesid, kes tema andmetega olid tutvunud, millal nad seda tegid ja mis eesmärgil andmeid töödeldi. Pankki S keeldus nende töötajate nimede andmisest ning põhjendas oma tegevust sellega, et antud teave sisaldas töötajate isikuandmeid ja J.M-i andmetega tutvus vastavalt Pankki S korraldusele [[sisekontroll]]i osakond. J.M pöördus selle järel andmekaitse voliniku büroosse ([[Soome]]), kes ei rahuldanud tema nõuet. Seetõttu esitas J.M kohtusse kaebuse, et kohustada Pankki S-il tema andmetega tutvunud töötajate nimesi väljastama.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,''  pt-d 20-28. </ref> Euroopa Kohus käsitles küsimust, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lg 1 koosmõjul artikli 4 p 1 alusel on õigus J.M-il tutvuda Pankki S-i (andmetöötleja) kogutud andmetega, sealhulgas nende andmetega, mis puudutavad Pankki S-i töötajaid.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 37. </ref> Kohus selgitas, et eeskätt näeb antud säte ette, et andmesubjektil on õigus saada töötlejalt kinnitust, kas tema kohta käivaid andmeid töödeldakse või mitte ning saada teavet töötlemise eesmärkide kohta. Mõiste "isikuandmed” laia määratluse tõttu puudutab teave andmesubjekti siis, kui see on oma sisu, eesmärgi või toime tõttu seotud tuvastatava isikuga.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 46.</ref> Kohus leidis sellest tulenevalt, et J.M-il on õigus tutvuda teabega, mis sisaldab andmetega tutvumise kuupäevi ja eesmärke, mis põhjusel nende andmetega on tutvutud.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 56</ref> J.M. nõudis ka töötajate nimede avaldamist, kuid kohus leidis, et Pankki S töötajaid ei saa pidada andmete vastuvõtjateks.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 73.</ref> Pankki S töötajaid ei saa pidada andmete vastuvõtjateks, sest antud kaasuses tutvusid töötajad J.M-i isikuandmetega töötades töötleja alluvuses ja tema juhiste kohaselt.<ref name="eko-c-579">EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 78.</ref> Kohus leidis, et isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduse 4 kohaselt ei ole isikuandmete kaitse õigus [[Absoluutne|absoluutne õigus]], vaid seda tuleb analüüsida lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ja tagada tasakaal selle õiguse ja teiste põhiõiguste vahel.<ref name="eko-c-579" />Sellest tulenevalt oli kohus seisukohal, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et säte ei anna õigust andmesubjektil tutvuda teabega, mis puudutab vastutava isiku töötajate isikuandmeid, kes tegutsesid töötleja alluvuses ja tema juhiste kohaselt, välja arvatud juhul, kui see teave on hädavajalik.<ref>EKo C-579/21, ''Pankki S,'' p 83. </ref> ==== Kohtujuristi seisukoht ==== [[Kohtujurist]]i töö Euroopa Kohtus on abistada menetluse käigus kohtunikke. Nende ülesandeks on määratud kohtuasjades anda erapooletult seisukohti ja põhjendatud arvamusi.<ref>“Euroopa Kohus: koosseis, pädevus ja menetlus”, Luxembourg : Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2010 (Belgia). Lk 3.</ref> Kohtujurist analüüsis oma seisukohas samuti küsimust, kas J. M-i isikuandmed, mida Pankki kogus ja töötles, vastavad teabele, mida andmesubjektil on isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 15 lõike 1 alusel õigus saada. Kohtujurist oli kohtuga samal arvamusel, et J.M-il on õigus nõuda, et Pankki teavitab teda isikuandmetest, mis on Pankki valduses ja mis on saadud J.M-ilt või muul viisil. Lisaks õigus saada teavet ka nende isikuandmete töötlemise kohta (art 15 alusel). Kohtujurist leidis, et J.M andmetega tutvunud töötajate nimed ei ole nende isikuandmed. Seisukohas selgitas kohtujurist, et andmete "vastuvõtjateks”<ref>2016/679/EL art 15 lg 1 pt c.</ref> võib pidada üksnes juhtumeid, kus töötaja ei järgi vastutava töötleja poolt kehtestatud [[Menetlus|menetlusi]] ja tutvub omal algatusel klientide andmetega. Antud olukorras töödeldi J.M-i andmeid töötleja poolt antud käsu ja juhiste alusel ning nad tegutsesid Pankki S nimel. Seega ei ole neid võimalik [[Defineerimine|defineerida]] vastuvõtjateks artikkel 15 lg 1 punkti c tähenduses ning Pankki S ei olnud kohustatud avaldama J.M-ile antud töötajate nimesid.<ref>EKo C-579/21 ''Pankki S'', pt-id 57-63, kohtujuristi Manuel Campos Sanchez-Bordona ettepanek.</ref> === Kohtuasi C-300/21 === [[Aadress]]ide müügiga tegelev [[äriühing]] Österreichische Post oli alates [[2017]]. aastast kogunud infot [[Austria]] elanike [[Poliitiline spekter|poliitiliste]] vaadete kohta.<ref>EKo C-300/21, ''Österreichische Post,'' p 11.</ref> [[Hageja]]le ei meeldinud temale kõnealuse [[Erakond|erakonnale]] omaste vaadete omistamine ega tema poliitiliste vaadete kohta käivate andmete säilitamine.<ref>''Ibidem, p'' 12.</ref> Hageja esitas siseriiklikule kohtule hagi, millest sai rahuldatud esimene punkt, mis nõudis kostjalt isikuandmete töötlemise lõpetamist.<ref>''Ibidem, p''  13.</ref>Esitati [[Apellatsioon|apellatsiooni]]- ja [[Kassatsioon|kassatsioonikaebused]], millest menetlusse jäi hageja kassatsioonikaebus, mis keskendus kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmisele.<ref>''Ibidem, p'' 15.</ref> Euroopa Kohtule esitati [[Eelotsusemenetlus ELTL artikli 267 alusel|eelotsusemenetluses]] küsimused, mis puudutasid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 tõlgendamist. Esiteks sooviti seisukohta, kas kahjuhüvitise väljamõistmiseks piisab isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumisest või on nõutav ka kahju tekkimine hagejale. Teiseks küsiti kahjuhüvitise hindamise nõuete kohta, kas peale tõhususe ja võrdväärsuse põhimõtte on ka muid liidu õiguse nõudeid, mida peab järgima. Kolmandaks küsiti liidu õiguse ja isikuandmete kaitse määruse kooskõla kohta – kas [[Mittevaraline kahju|mittevaralise kahju]] väljamõistmiseks on vajalik, et õiguste rikkumise tagajärg või mõju on suurema kaaluga ja läheb kaugemale lihtsalt tekitatud rahulolematusest.<ref> EKo C-300/21, ''Österreichische Post,'' p 20. </ref> Võrdväärsuse põhimõte tähendab, et kui kaasuses ei ole antud valdkonnas kohalduvaid Euroopa Liidu õigusnorme, tuleb õigussubjekti õiguste kaitse tagamiseks mõeldud kohtuasjade menetluslikke asjaolusid reguleerida liikmesriigi riigisiseses õiguskorras. Seda aga vaid tingimusel, et need normid ei ole liidu õiguse kohaldamisalasse kuuluvates olukordades ebasoodsamad kui normid, mis reguleerivad siseriikliku õiguse kohaldamisalasse kuuluvaid sarnaseid olukordi. Tõhususe põhimõtte kohaselt ei tohi regulatsioonid muuta riigisisese õigusega antud õiguste kasutamist praktiliselt võimatuks või liiga keeruliseks.<ref>EKo C-300/21, ''Österreichische Post,'' p 53. </ref> Esimest küsimust analüüsides selgitas kohus, et määruse kohaselt on igal isikul, kes on kandnud isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.<ref>''Ibidem, p'' 31.</ref> Hüvitise saamise õigus tekib, kui täidetud on [[Kumulatiivne mõju|kumulatiivsed]] tingimused: isikuandmete töötlemine üldmääruse sätteid rikkudes, andmesubjektile tekitatud kahju ning põhjuslik seos [[Õigusvastasus|õigusvastasuse]] ja kahju vahel.<ref>''Ibid''em, p 32.</ref>Seega ei anna isikuandmete kaitse üldmääruse sätetele tuginedes mis tahes „rikkumine“ andmesubjektile (art 4 p 1) õigust hüvitisele.<ref>''Ibidem, p'' 33.</ref> Kohus selgitas, et seetõttu tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 lõiget 1 tõlgendada nii, et vaid määruse sätete rikkumisest ei piisaks õiguse saamiseks hüvitisele.<ref>''Ibidem, p''  42.</ref> Kolmanda küsimuse analüüsimisel leidis kohus, et määruse artikli 82 kohaselt võib õiguse hüvitisele anda ka mittemateriaalne kahju ilma kindla raskusastmeta.<ref>''Ibid''em, p 45.</ref> Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjenduse 146 kolmanda lause kohaselt tuleks kahju mõistet kohtupraktikat arvestades tõlgendada laialt, kuid mõiste „kahju“ laia käsitlusega mindaks vastuollu, kui seda mõistet saaks piirata kahjuga, millel on teatud raskusaste.<ref>''Ibidem, p''  46.</ref> Kokkuvõtvalt leidis kohus kolmandale küsimusele vastates, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selle artikliga peab vastuolus olema kas riigisisene õigusnorm või praktika, mille raames eeldaks mittevaralise kahju hüvitamine andmesubjektile teatud raskusastmega kahju tekitamist.<ref>''Ibidem, p''  51.</ref> Teise küsimuse analüüsimisel leidis kohus, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 82 tuleb tõlgendada nii, et võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtete järgimisel ja kahjuhüvitise suuruse määramisel peavad liikmesriikide kohtud kohaldama riigisiseseid norme, mis käsitlevad rahalise hüvitamise ulatust.<ref name="ibidem-p-5">''Ibidem, p'' 52.</ref> Võrdväärsuse põhimõttega seoses ei näinud kohus ühtegi vastuolus olevat asjaolu.<ref>''Ibidem, p''  55.</ref> Tõhususe põhimõttega võeti arvesse määruse artiklis 82 ette nähtud hüvitamisfunktsiooni, kus sellele tuginevat rahalist hüvitist tuleb pidada määruse põhjenduse 146 kuuenda lause kohaselt “täielikuks ja tõhusaks”, kui sellega on võimalik hüvitada määruse rikkumisega konkreetselt tekitatud kahju ilma karistusliku kahjuhüvitise väljamõistmiseta.<ref>''Ibidem, p''  58.</ref> Kohus leidis, et isikuandmete kaitse üldmääruse artiklit 82 tuleb seega tõlgendada nii, et kahjuhüvitise suuruse määramiseks peavad liikmesriikide kohtud kohaldama riigisiseseid õigusnorme, mis käsitlevad rahalise hüvitamise ulatust, järgides võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtteid.<ref>''Ibidem, p'' 59.</ref> ==== Kohtujuristi seisukoht ==== Kohtuasjas tegi ettepanekud kohtujurist [[:id:Manuel_Campos_Sánchez_Bordona|Manuel Campos Sánchez-Bordona]].<ref>EKo C-300/21. ''UI vs Österreichische Post AG''. Kohtujuristi ettepanek. Manuel Campos Sánchez-Bordona.</ref> Kohtujurist leidis, et vaid normi rikkumisest ei piisa, kui sellega ei kaasne varalist või mittevaralist kahju, et saada hüvitist tekkinud kahju eest<ref name="ibidem-p-1">''Ibidem, p'' 117.</ref>. Kohtujurist toetus siinkohal isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 lõike 1 sõnastusele.<ref>''Ibidem, p''  27.</ref> Olukorras, kus kahju ei ole tekitatud, hakkaks hüvitamine täitma rikkumisega põhjustatud ebasoodsate tagajärgede ülesannet, mis läheneks sellisel juhul olemuselt [[Karistus|karistamisele]]<ref>''Ibidem, p'' 30.</ref>. Karistusliku kahjuhüvitise eesmärk on hoiatav.<ref>''Ibidem, p'' 37.</ref> Kohtujurist ei näinud isikuandmete kaitse üldmääruses viiteid sellele, et et varalise või mittevaralise kahju eest oleks hüvitis karistuslikku laadi.<ref>''Ibidem, p''  39.</ref> Lisaks tõi kohtujurist välja üldmääruse eesmärgid ja leidis, et nende eesmärkide saavutamiseks ei eelda määrus, et hüvitis peab olema seotud sellega, et rikutud on andmete töötlemist reguleerivat õigusnormi, mille tagajärjeks on vastutusele karmimate ülesannete omistamine.<ref name="ibidem-p-5" /> Lisaks leidis kohtujurist, et liikmesriikide kohtud peavad tegema kindlaks, millal võib subjektiivset ebamugavustunnet pidada mittevaraliseks kahjuks, sest üldjuhul ei laiene mittevaralise kahju hüvitamine [[Ärritus|ärritusele]], mida kannatanu võis määruse 2016/679 sätete rikkumise tõttu tunda.<ref name="ibidem-p-1" /> Ta leidis, et on oluline teha vahet kahjul ja teistel seaduslikkuse nõude eiramisel tingitud ebamugavustel.<ref>''Ibidem, p'' 110.</ref> Liikmesriikide kohtute ülesanne on seda eristada ja kindlaks teha.<ref>''Ibidem, p'' 116.</ref> Lisaks nentis ta, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 lõikes 1 seisnev õigus hüvitisele ei ole sobiv vahend õigusrikkumiste vastu isikuandmete töötlemisel, kus see tekitab subjektile vaid ebamugavust või ärritust.<ref>''Ibidem,'' p 113.</ref> Fakt, et mööduvate emotsioonide või tunnete eest ei ole õigust hüvitist saada, ei jäta [[Subjekt (filosoofia)|subjekti]] kaitsetuks, vaid tal on võimalik kasutada muid [[õiguskaitsevahend]]eid, mille isikuandmete kaitse üldmäärus sätestab.<ref>''Ibidem,'' p 115.</ref> == Rakendus Eesti kohtupraktikas ja õiguses == Eestis reguleerib isikuandmete kaitset [[isikuandmete kaitse seadus]]<ref name="isikuandme">Isikuandmete kaitse seadus – RT I, 04.01.2019, 11.</ref>. Isikuandmete põhiseadusliku kaitse tagab lisaks sellele ka [[Põhiseadus|PS]] § 26<ref>Põhiseadus - RT I, 15.05.2015, 2. </ref> – [[eraelu puutumatus]]. [[Riigikohus]] on öelnud, et "eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.”<ref>RKHKo 3-3-1-3-12, p 19.</ref> === Kohtulahend 3-19-1207 === Eestis on Riigikohus käsitlenud isikuandmete kaitset kohtuasjas<ref>RKHKo 3-19-1207. </ref>, kus kaebaja A [[Sotsiaalkindlustusamet|Sotsiaalkindlustusametile]] esitatud raviplaanile ei lisanud SKA juurdepääsupiirangut, mistõttu kaebaja isikuandmeid sisaldavad ravidokumendid olid avalikkusele kättesaadavad. Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles palus mõista SKA-lt välja mittevaralise kahju hüvitise. Tema seisukohaks oli SKA tegevuse õigusvastasus, sest rikuti [[Avaliku teabe seadus|avaliku teabe seadust]] ning isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 lõikes 1 punktis f sätestatud turvalisuse põhimõtet.<ref>RKHKo 3-19-1207, p 1-6. </ref> Riigikohus leidis, et SKA tegevus oli isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalas ja isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 82 lõikes 1 on sätestatud määruse rikkumisel õigus saada hüvitist tekitatud kahju eest.<ref>RKHKo 3-19-1207, p 14. </ref> Kohus selgitas, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 82 kahju hüvitamist tuleks tõlgendada nii, et SKA-l on kohustus hüvitada tegelikult tekkinud kahju, mida antud kaasuses ei tuvastatud.<ref>RKHKo 3-20-332, p 26.1</ref> Kaebus rahuldati osaliselt ning kohus leidis, et vastustaja tegevus, mis hõlmas kaebaja isikuandmete lubamatu avaldamise on õigusvastane alusel ning kahjuhüvitist kaebajale ei määratud.<ref>RKHko 3-20-332, p 19-20. </ref> Vastustaja vabandas kaebaja eest ning kinnitas, et on kohaldanud meetmeid, et selliseid rikkumisi ei korduks.<ref>RKHKo 3-20-332, p 9.</ref> === Kohtulahend 3-20-332 === Kohtuasjas<ref>RKHKo 3-20-332.</ref> vaidlevad pooled selle üle, kas vastustaja võib keelduda kaebajale andmete väljastamisest. Kaebaja X pöördus Rahapesu Andmebüroo (RAB) poole, et saada teada, kas tema kohta on edastatud Eesti või välisriigi [[Krediidiasutus|krediidiasutustele]] või [[Ametiasutus|välisriigi ametiasutustele]] teavet, milles on viidatud [[rahapesu]] kahtlusele. RAB vastas, et rahapesu ja [[Terrorism|terrorismi]] rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) §-st 60<ref>Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus. – RT I, 10.02.2023, 30.</ref> ja avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lõike 1 punktist 1<ref>Avaliku teabe seadus – RT I, 07.03.2023, 11.</ref> ei saa RAB selliseid andmeid kaebajale väljastada.<ref>RKHKo 3-20-332, p 1. </ref> Kaebaja esitas [[Tallinna Halduskohus|Tallinna Halduskohtule]] kaebuse, milles palus RAB-i kohustada soovitud teavet väljastama. X-i kontod olid [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] pankades suletud, kuid pangakontod olid kaebajale vajalikud. Lisaks suleti pangakontod põhjendusi esitamata. X pidas võimalikuks, et RAB on tema kohta andmeid kogunud ja väljastanud välisriigi pangale. Kaebaja lisas, et taotletud andmed puudutavad vahetult ta isikut, tegemist on isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse ja isikuandmete kaitse seaduse<ref name="isikuandme" /> tähenduses. IKÜM artikli 15 lõike 1 ja IKS § 24 lõike 1 järgi on andmesubjektil õigus saada vastutavalt töötlejalt kinnitus selle kohta, kas tema isikuandmeid töödeldakse ning nendega tutvuda.<ref>RKHKo 3-20-332, p 2.</ref> Riigikohus leidis, et andmesubjekti õigust tutvuda andmetega reguleerib isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 15 ja selle õiguse piiramisel kohaldatakse määruse artiklit 23. “IKÜM-i ei kohaldata, kui isikuandmeid töötlevad pädevad asutused [[Süütegu|süütegude]] tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil” (IKÜM artikli 2 lõike 2 punkt d), sel juhul peab kohaldama IKS § 24.<ref>RKHKo 3-20-332, p 8.</ref> RAB põhjendas kaebajale teabe väljastamata jätmist RahaPTS § 60 lõikest 1 tuleneva juurdepääsupiiranguga. RahaPTS § 60 lõike 1 teine lause lubab andmesubjekti õigusi piirata, kuid põhjendus ei olnud seadusega kooskõlas. RahaPTS § 60 lõike 1 teine lause annab RAB-i juhile [[Kaalutlusõigus|kaalutlusõiguse]] piirata andmesubjekti õigusi seaduse alusel. RAB-i juht võib piirangute üle otsustada enne kaebaja taotluste uuesti otsustamist, kui esinevad põhjused andmesubjektiõiguste piiramiseks. Lisaks peab andmesubjekti õiguste piiramine olema kooskõlas IKÜM artikliga 23.<ref>RKHKo 3-20-332, p 12.</ref> Kohus jõudis järeldusele, et kuna otsust andmesubjekti õiguste piiramise kohta pole tehtud, ei võta kolleegium lõplikku seisukohta RahaPTS § 60 lõike 1 kooskõla kohta IKÜM artikliga 23.<ref>RKHKo 3-20-332, p 14.</ref> == Viited == {{viited}} 8gj9e99hb46al3vsaukal53vamlbdn4 Rekombinantne valk 0 663923 7124355 6571971 2026-04-04T16:55:13Z Kuriuss 38125 7124355 wikitext text/x-wiki [[Fail:The Balancing Act of the Diabetic, Insulin lispro.jpg|pisi|Insuliin lispro (Sanofi) on inimese insuliini analoog, mida toodetakse rekombinantse valguna ''E. coli'' rakkudes. Rekombinantse valgu ahelate aminohappeline järjestus on peaaegu identne inimese insuliini ahelate omaga, välja arvatud ahela B asendites 28 ja 29 asuvad aminohappejäägid. Struktuurse muudatuse tõttu on rekombinantne valk kiirema ja lühiajalisema toimega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=European Medicines Agency |kuupäev=2004 |pealkiri=Humalog (insulin lispro): Scientific Discussion |url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/scientific-discussion/humalog-epar-scientific-discussion_en.pdf |vaadatud=29.10.2023 |väljaanne=ema.europa.eu}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Euroopa Ravimiamet |pealkiri=Insulin lispro Sanofi: ravimi omaduste kokkuvõte |url=https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/insulin-lispro-sanofi-epar-product-information_et.pdf |vaadatud=29.10.2023 |väljaanne=ema.europa.eu}}</ref>]] '''Rekombinantne valk''' on [[Valgud|valk]], mille tootmiseks kasutatakse rekombinantse [[DNA]] ehk tehis-DNA tehnoloogiat.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Covid-19 vaktsiiniarendused: Miks mRNA põhiseid vaktsiine siiani kasutatud pole? {{!}} Ravimiamet |url=https://www.ravimiamet.ee/uudised/covid-19-vaktsiiniarendused-miks-mrna-pohiseid-vaktsiine-siiani-kasutatud-pole |vaadatud=2023-10-29 |väljaanne=www.ravimiamet.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tooming |eesnimi=Katrin |kuupäev=2005 |pealkiri=Saksa-eesti molekulaarbioloogia valiksõnastik (Magistriprojekt) |url=https://core.ac.uk/download/pdf/14485451.pdf |vaadatud=29.10.2023 |väljaanne=TÜ}}</ref> Tehnoloogia sai nimetuse [[Ensüüm|ensüümid]]<nowiki/>e [[Rekombinaas|rekombinaaside]] järgi, mis katalüüsivad DNA teatud lõikudes n-ö vahetusreaktsioone, võimaldades ühe [[Nukleotiidid|nukleotiidi]]<nowiki/>järjestuse suunatud ja selektiivset sisestamist teise nukleotiidijärjestuse sisse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Sõnastik geneetikahuvilistele |kuupäev=2014-10-10 |pealkiri=rekombinaas (ingl. Recombinase) |url=http://geneetika.ee/encyclopedia/rekombinaas/ |vaadatud=2023-10-29 |väljaanne=Geneetika |keel=et}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Wei |kuupäev=2010 |pealkiri=Topoisomerases and site-specific recombinases: similarities in structure and mechanism |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21087076/ |ajakiri=Critical Reviews in Biochemistry and Molecular Biology |aastakäik=45 |üksiknumber=6 |leheküljed=520–534 |doi=10.3109/10409238.2010.513375 |issn=1549-7798 |pmc=6290911 |pmid=21087076}}</ref> Valgu [[Aminohapped|aminohappelist]] järjestust kodeeriv DNA lõik [[Kloonimine|kloonitakse]] nn [[Kloneerimisvektor|ekspressioonivektorisse]] – see on suurem rõngakujuline sünteetiline DNA molekul, mis sisaldab [[Geeniekspressioon|geeniekspressiooni]] käivitamiseks vajalikku [[Promootor|promootorit]] ja muid elemente (nt vektorit sisaldavate rakkude selektsiooniks vajalikku [[Geen|geeni]], mis tagab rakkude [[Antibiootikumiresistentsus|resistentsust]] antibiootikumide suhtes).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Suza |eesnimi=Walter |perekonnanimi2=Lee |eesnimi2=Donald |perekonnanimi3=Hanneman |eesnimi3=Marjorie |perekonnanimi4=Hain |eesnimi4=Patricia |kuupäev=2021-10-15 |pealkiri=Recombinant DNA Technology |url=https://iastate.pressbooks.pub/genagbiotech/chapter/recombinant-dna-technology/ |keel=en}}</ref> Seejärel toimub [[transfektsioon]], st ekspressioonivektor sisestatakse soovitud rakkudesse (nt [[Bakterid|bakteri]]- või [[Imetajad|imetaja]]<nowiki/>rakkudesse), mis kasvavad organismiväliselt [[Rakukultuur|rakukultuuris]] (kuigi olenevalt kasutatavatest rakkudest ja DNA sisestamise täpsemast moodusest kasutatakse ka mõisteid [[Transformatsioon (geneetika)|transformatsioon]] või [[transduktsioon]]). Selleks rakendatakse kuumašokki, [[Elektroporatsioon|elektroporatsiooni]], spetsiaalseid keemilisi reagente (nn transfektsioonireagendid) või nakatamist [[Viirused|viirusega]] (kui ekspressioonivektor on lisaks sisestatud viiruse genoomi). Transfekteeritud rakkudes võib rekombinantne DNA lülituda raku [[Genoom|genoomi]], kuid sagedamini jääb ekspressioonivektor genoomiväliseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pham |eesnimi=Phuong Lan |perekonnanimi2=Kamen |eesnimi2=Amine |perekonnanimi3=Durocher |eesnimi3=Yves |kuupäev=2006-10-01 |pealkiri=Large-Scale transfection of mammalian cells for the fast production of recombinant protein |url=https://doi.org/10.1385/MB:34:2:225 |ajakiri=Molecular Biotechnology |keel=en |aastakäik=34 |üksiknumber=2 |leheküljed=225–237 |doi=10.1385/MB:34:2:225 |issn=1559-0305}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Liu |eesnimi=Chaoting |perekonnanimi2=Dalby |eesnimi2=Brian |perekonnanimi3=Chen |eesnimi3=Weixing |perekonnanimi4=Kilzer |eesnimi4=Jennifer M. |perekonnanimi5=Chiou |eesnimi5=Henry C. |kuupäev=2008 |pealkiri=Transient transfection factors for high-level recombinant protein production in suspension cultured mammalian cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18327552/ |ajakiri=Molecular Biotechnology |aastakäik=39 |üksiknumber=2 |leheküljed=141–153 |doi=10.1007/s12033-008-9051-x |issn=1073-6085 |pmid=18327552}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fisher |eesnimi=K. J. |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=G. P. |perekonnanimi3=Weitzman |eesnimi3=M. D. |perekonnanimi4=DeMatteo |eesnimi4=R. |perekonnanimi5=Burda |eesnimi5=J. F. |perekonnanimi6=Wilson |eesnimi6=J. M. |kuupäev=1996 |pealkiri=Transduction with recombinant adeno-associated virus for gene therapy is limited by leading-strand synthesis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8523565/ |ajakiri=Journal of Virology |aastakäik=70 |üksiknumber=1 |leheküljed=520–532 |doi=10.1128/JVI.70.1.520-532.1996 |issn=0022-538X |pmid=8523565}}</ref> Rekombinantse valgu tootmisel kasutatakse ära raku võimet toota DNA kodeeriva järjestuse põhjal [[Informatsiooni-RNA|mRNA]]-d ning selle pealt valku, kui ekspressioonivektoris kasutatud promootor on rakkude jaoks sobilik. Sel viisil saab ühe bioloogilise [[Liik (bioloogia)|liigi]] rakkudes toota kas samale liigile või muule liigile omaseid valke (nt [[Soolekepike|soolekepikese]] rakkudes saab toota [[Inimene|inimese]] valku) või hoopis tehisvalke. Samas tuleb arvestada, et rakkude valik määrab ka valguga rakus teostavate [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|translatsioonijärgsete modifikatsioonide]] (nt [[glükosüülimine]], [[Fosforüülumine|fosforüülimine]]) võimalikkuse ja/või ulatuse.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Man |eesnimi=The Protein |pealkiri=Post Translational Modifications: what expression system to choose? |url=https://info.gbiosciences.com/blog/post-translational-modifications-what-expression-system-to-choose |vaadatud=2023-10-29 |väljaanne=info.gbiosciences.com |keel=en-us}}</ref> Rekombinantsete valkudena toodetakse tänapäeval suur osa [[Ravim|ravimitena]] kasutatavatest valkudest: nt [[insuliin]] [[Diabeet|diabeedi]] raviks, [[folliikuleid stimuleeriv hormoon]] [[Viljatusravi|viljatusraviks]] ja teatud valgulised [[Vaktsiin|vaktsiinid]] viirushaiguste ennetusraviks (sh [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] vastu või [[Inimese papilloomiviirus|inimese papilloomiviiruse]] nakkuse vastu).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Khan |eesnimi=Suliman |perekonnanimi2=Ullah |eesnimi2=Muhammad Wajid |perekonnanimi3=Siddique |eesnimi3=Rabeea |perekonnanimi4=Nabi |eesnimi4=Ghulam |perekonnanimi5=Manan |eesnimi5=Sehrish |perekonnanimi6=Yousaf |eesnimi6=Muhammad |perekonnanimi7=Hou |eesnimi7=Hongwei |kuupäev=2016 |pealkiri=Role of Recombinant DNA Technology to Improve Life |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28053975/ |ajakiri=International Journal of Genomics |aastakäik=2016 |leheküljed=2405954 |doi=10.1155/2016/2405954 |issn=2314-436X |pmc=5178364 |pmid=28053975}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Landgraf |eesnimi=Wolfgang |perekonnanimi2=Sandow |eesnimi2=Juergen |kuupäev=2016 |pealkiri=Recombinant Human Insulins - Clinical Efficacy and Safety in Diabetes Therapy |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29632581/ |ajakiri=European Endocrinology |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |leheküljed=12–17 |doi=10.17925/EE.2016.12.01.12 |issn=1758-3780 |pmc=5813452 |pmid=29632581}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Prevost |eesnimi=R. R. |kuupäev=1998 |pealkiri=Recombinant follicle-stimulating hormone: new biotechnology for infertility |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9758311/ |ajakiri=Pharmacotherapy |aastakäik=18 |üksiknumber=5 |leheküljed=1001–1010 |issn=0277-0008 |pmid=9758311}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kovalenko |eesnimi=Angelina |perekonnanimi2=Ryabchevskaya |eesnimi2=Ekaterina |perekonnanimi3=Evtushenko |eesnimi3=Ekaterina |perekonnanimi4=Nikitin |eesnimi4=Nikolai |perekonnanimi5=Karpova |eesnimi5=Olga |kuupäev=2023-01-15 |pealkiri=Recombinant Protein Vaccines against Human Betacoronaviruses: Strategies, Approaches and Progress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/36675218/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=24 |üksiknumber=2 |leheküljed=1701 |doi=10.3390/ijms24021701 |issn=1422-0067 |pmc=9863728 |pmid=36675218}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Biotehnoloogia]] [[Kategooria:DNA]] [[Kategooria:Rakubioloogia]] [[Kategooria:Valgud]] mrs9fbag461coxzp2u5728w0xhpmio5 Grindavík 0 664802 7124696 7013382 2026-04-05T11:38:42Z Velirand 67997 7124696 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Grindavík | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Grindavík | pilt = Grindavík_apríl_2025.jpg | pildiallkiri = Vaade Grindavíkile õhust | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = [[Grindavíki vapp]] | pindala = 425,0 | elanikke = 819 (2026) | asendikaart = Island }} '''Grindavík''' on linn ja vald [[Island]]il [[Suðurnes]]i piirkonnas. Grindavík asub [[Reykjanesskagi]] poolsaare lõunakaldal. Linna lähedal paikneb [[Þorbjörn (mägi)|Þorbjörn]]i mägi. Grindavík sai linnaõigused [[1974]]. aastal.<ref>[https://icelandroadguide.com/items/grindavik/ Grindavík] Iceland Road Guide. Vaadatud 13. novembril 2023</ref> Grindavíkis on sündinud kirjanik ja tõlkija [[Guðbergur Bergsson]] (1932–2023).<ref>[https://www.themodernnovel.org/europe/w-europe/iceland/bergsson/ Guðbergur Bergsson] The Modern Novel. Vaadatud 13. novembril 2023</ref> [[2023]]. aasta novembris evakueeriti Grindavíki elanikud, kuna linna lähedal hakkas purskama [[Sundhnúkur]]i vulkaan. Mõned linna elanikud ja ettevõtted pöördusid hiljem tagasi, kuid enamus lahkus riigi teistesse osadesse. Riik ostis suure osa hoonetest ära, kuna need olid muutunud elamiskõlbmatuks.<ref>Lenel Kivi:[https://www.delfi.ee/artikkel/120367626/islandi-sundhnukuri-vulkaan-purskas-taas-lahedal-asuv-linn-ja-spaa-evakueeriti Islandi Sundhnúkuri vulkaan purskas taas. Lähedal asuv linn ja spaa evakueeriti] Delfi, 1. aprill 2025. Vaadatud 8. novembril 2025</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] [[Kategooria:Islandi vallad]] b2zwymedtyf38l8vh6mms95qyflbir2 Kongō Gumi 0 667174 7124293 6546701 2026-04-04T13:34:48Z Taurus404 80079 7124293 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2023|kuu=detsember}} [[Fail:Kongo_Gumi_workers_in_early_20th_century.jpg|pisi|260x260px| Kongō Gumi töötajad 20. sajandi algul]] '''Kongō Gumi Ltd.''' (株式会社金剛組, Kabushiki Gaisha Kongō Gumi) on [[Jaapan]]i ehitusfirma, [[Vanimate ettevõtete loend|üks maailma vanimaid ettevõtteid]] (asutatud [[578]]. aastal). Ettevõte tegeleb peamiselt pühamute, templite, losside ning kultuuripärandisse kuuluvate hoonete kujunduse, ehitamise, taastamise ja parandamisega.<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Fisk |eesnimi=Peter |kuupäev=2023-05-12 |pealkiri=Kongō Gumi, the world's oldest business ... how Korean immigrant carpenter Shigemitsu Kongō found a 1400 year opportunity to build Buddhist temples in Japan |url=https://www.peterfisk.com/2023/05/kongo-gumi-the-worlds-oldest-business-how-korean-immigrant-carpenter-shigemitsu-kongo-found-a-1400-year-opportunity-to-build-buddhist-temples-in-japan/ |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Peter Fisk |keel=en-GB}}</ref> Kuna ettevõte keskendus peamiselt traditsioonilistele puutöö ehitusvõtetele, tekkisid neil [[betoon]]i populaarsuse kasvades ning konkurentsi suurenedes majanduslikud raskused ning sellest sai 2006. aastal allüksus [[Takamatsu]] ehitusettevõttes.<ref>[http://english.chosun.com/site/data/html_dir/2005/12/15/2005121561009.html "End of the Road for World's Oldest Firm"] Digital Chosunilbo (English Edition), 15 December 2005.</ref><ref name=":1">{{Viide |pealkiri=Centuries-old Japanese Businesses: Crisis Averted by Techniques - 15 Minutes {{!}} NHK WORLD-JAPAN On Demand |url=https://www3.nhk.or.jp/nhkworld/en/ondemand/video/3019148/ |keel=en |vaadatud=2023-12-25}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Shitennō-ji_main_hall_and_pagoda.png|vasakul|pisi| Shitennō-ji kompleks 1880. aasta paiku, mille püsimise eest vastutas sajandeid Kongō Gumi]] [[Fail:Kongō_Gumi_logo.png|pisi|Kongō Gumi logo]] Kongō Gumi, mille [[peakontor]] asub [[Ōsaka]]s, tegutses pereettevõttena üle 1400 aasta. 3 meetrit pikk 17. sajandi [[Rullraamat|kirjarull]] kirjeldab 40 põlvkonda ettevõtte algusaegadest peale. Ettevõtet on pärandatud samas perekonnas edasi, mõnikord väimeeste kaudu, kes on võtnud abielludes sama perenime, kuna vastavas põlvkonnas pojad puudusid ning ei saanud neile edasi pärandada.<ref name="bloomberg">{{Cite web|url=http://www.bloomberg.com/news/articles/2007-04-16/the-end-of-a-1-400-year-old-businessbusinessweek-business-news-stock-market-and-financial-advice|title=The End of a 1,400-Year-Old Business|website=Bloomberg|date=April 17, 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20160311042613/http://www.bloomberg.com:80/news/articles/2007-04-16/the-end-of-a-1-400-year-old-businessbusinessweek-business-news-stock-market-and-financial-advice|archive-date=March 11, 2016}}</ref><ref name=":2" /> Teiseks ettevõtte pikaealisuse teguriks on budistlik templiehitus, mis on tänu miljonitele budistlikele järgijatele taganud ettevõtte püsimise.<ref name="bloomberg" /><ref name=":0" /> Sajandite jooksul osales Kongō Gumi paljude tuntud hoonete, sealhulgas 16. sajandil ehitatud [[Osaka loss]]i ehitamisel.<ref name=":0" /> Kongō Gumi oli üks esimesi ehitusettevõtteid Jaapanis, kes kasutas pärast [[Meiji restauratsioon|Meiji restauratsiooni]] templite ehitamiseks betooni koos puiduga. Samuti alustasid nad templite kujundamisel [[CAD]]-i kasutamist.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2023-03-30 |pealkiri=The Oldest Company in the World is in Japan (Kongō Gumi) |url=https://yougojapan.com/oldest-company-in-the-world-kongo-gumi-japan/ |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=yougojapan.com |keel=en-us}}</ref><ref name=":2" /> Ettevõtet tabasid raskused ja 2006. aasta jaanuaris ostis Takamatsu Construction Group selle ära.<ref name="bloomberg" /> Enne seda oli ettevõttes vaid 100 töötajat. 2005. aastal oli selle aastane tulu 7,5 miljardit ¥ (70 miljonit USA dollarit) ja see oli endiselt spetsialiseerunud budistlike templite ehitamisele. Viimane president oli Masakazu Kongō, 40. Kongō, kes ettevõtet juhtis.<ref name="nikkei">{{Cite web|last=Yasuhiko Nakazawa|url=https://asia.nikkei.com/Business/Companies/Japan-s-oldest-company-defies-time-with-merit-based-succession|title=Japan's oldest company defies time with merit-based succession|website=Nikkei|date=December 31, 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210104075413/https://asia.nikkei.com/Business/Companies/Japan-s-oldest-company-defies-time-with-merit-based-succession|archive-date=January 4, 2021}}</ref><ref name=":3" /> === Ajajoon === [[Fail:1934_Typhoon_Muroto_damage_at_Shitenno-ji.jpg|pisi|Shitenno-ji 1934. aastal pärast Muroto [[Taifuun|taifuuni]]]] [[Fail:Kongogumi_(Head_Office).JPG|pisi|Kongogumi peakontor 2008. aastal]] Aastal 578 kutsus prints Shōtoku [[Korea|Koreast]] kolm Miyadaiku (budistlikele pühamutele ja templitele spetsialiseerunud puusepad) puuseppa Jaapanisse selle esimest budistlikku templit, [[Shitennō-ji]], ehitama. Üks nendest puuseppadest, Kongō Shikō, asutas seejärel ettevõtte, mis kuni [[Edo periood|Edo perioodini]] jäi Shitennō-ji hooldajaks.<ref name=":2">{{Netiviide |pealkiri=Building on Tradition — 1,400 Years of a Family Business by Irene Herrera (Works That Work magazine) |url=https://worksthatwork.com/3/kongo-gumi |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=worksthatwork.com}}</ref><ref name=":1" /> Aastal 593 sai Shitennō-ji valmis. Selle ehitamiseks kasutatud koostamisvõtted on Kongō ehitusviisina endiselt kasutusel.<ref name=":1" /> 1576. aastal põletas [[Oda Nobunaga]] Shitennō-ji maha. Ettevõte osales 16. sajandil Osaka lossi ehitamisel.<ref name=":2" /> 1614. aasta talvel Osaka piiramise ajal põles Shitennō-ji uuesti maha. Seda on sõja ja looduskatastroofide tõttu seitse korda uuesti üles ehitatud ning iga kord osalesid Kongō Gumi töötajad selle ehitamisel. 1868. aastal jäi Shitennō-ji oma templivaradest ilma ja Kongō Gumi ei saanud enam Shitennō-jilt toetust. 1903. aastal ehitas Kongō Gumi [[Daimon|Daimoni]] värava. [[Fail:Shitennoji-torii.jpg|pisi|Shitennoji-torii (värav) 2007. aastal]] 1934. aastal varises Shitennō-ji Gojū-no-tō (viiekorruseline pagood) kokku 1934. aasta [[Muroto taifuun|Muroto taifuuni]] tõttu. Kongō Gumi suutis selle taastada [[Yoshie Kongō]] juhtimisel, kes oli ettevõtte esimene naissoost peapuusepp.<ref name=":3">{{Netiviide |pealkiri=Kongo Gumi |url=https://www.arimeisel.com/article_post/kongo-gumi/ |vaadatud=2023-12-25 |väljaanne=Ari Meisel |keel=en-US}}</ref><ref name=":1" /> Yoshie võttis ettevõtte juhtimise üle pärast oma kaasa enesetappu.<ref name=":0" /> Tema kaasa Haruichi sooritas rituaalse enesetapu seetõttu, et ei suutnud ettevõtet Showa majanduslanguse perioodil alal hoida.<ref name=":2" /> Yoshie laiendas ettevõtte tegevust, hakates tootma kirste, ning muutis ettevõtte struktuuri, lahutades juhid puuseppadest, võimaldades ettevõttel kohaneda [[Industrialiseerimine|industrialiseerumisajastuga]].<ref name=":2" /> [[Fail:Shitennoji03s3200.jpg|pisi|Shitenno-ji 2006. aastal]] 1955. aastal asutati Kongō Gumi aktsiaselts. 1980. ja 1990. aastatel tekkisid ettevõttel rahalised raskused kinnisvaraturu languse ning budistlike annetuste vähenemise tõttu.<ref name=":0" /> 2005. aasta novembris asutati Takamatsu ehitusettevõtte 100% omanduses olev tütarettevõte Shin-Kongo ehitusettevõte. 2006. aasta jaanuaris andis ettevõte oma äritegevuse üle Shin-Kongo ettevõttele ja enamik selle töötajatest läks uue ettevõtte alluvusse. Vana Kongō ettevõte jäi vaid kinnisvaradivisjoni ja muutis oma nime KJ Construction Co., Ltd-ks. Üle 1400 aasta vana Kongō perekonna juhtimisstruktuur lõpetas sisuliselt tegevuse.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> 2006. aasta juulis esitas KJ Construction pankrotiavalduse ebapiisavate rahaliste vahendite tõttu. Koguvõlg oli ligikaudu 4 miljardit jeeni. Juulis 2007 ettevõte omandas kõik ettevõtte Nakamura Shaji aktsiad. Mais 2008 asutati Kongō Construction Engineering tütarettevõtte, mis on spetsialiseerunud yamakasa, danjiri ja mikoshi (festivalidel kasutatavad ujukite ja kaasaskantavad pühamute) ehitamisele ja remondile.<ref name=":3" /> == Vaata ka == * [[palkehitus]] * [[palkhoone]] * [[puitsõrestikoone]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Jaapani ettevõtted]] [[Kategooria:Jaapani kultuur]] [[Kategooria:Budism Jaapanis]] [[Kategooria:Puitarhitektuur]] ax44u3vuvbf44gpegfpm8a8us38pj0c Kodutütarde Järva ringkond 0 667573 7124311 7067095 2026-04-04T14:43:03Z ~2026-20820-83 226467 /* ROOSNA-ALLIKU RÜHM */ 7124311 wikitext text/x-wiki {{Liita|Kodutütred}} {{viita}} {{Vikinda|aasta=2025|kuu=märts}} '''[[Kodutütarde Järva ringkond]]''' on Eesti [[Kaitseliidu taasasutamine|Kaitseliidu]] allorganisatsiooni [[Kodutütred|Kodutütarde]] piirkondlik organisatsioon, mis tegutseb [[Järva maakond|Järva maakonnas]]. <ref>Tartu, K. P. R., Endiste, R. P. J., & Näitel, K. (s.a.). ''Kaitseliidu noorteorganisatsioon Kodutütred Tartu ringkond. Noortemagistritöö''.</ref> == Ajalugu == [[Kodutütred]] peavad oma sünnipäevaks [[19. jaanuari 1932]], mil tollane Kaitseliidu ülem kindralmajor [[Johannes Roska]] (Orasmaa) kinnitas nende organisatsiooni põhimäärused (põhikirja). Eesti noorte organiseerimine Kaitseliidu juurde oli aga alanud juba varem esimeste noorkotkaste rühmade tekkimisega. [[Kaitseliidu vanematekogu|Kaitseliidu Vanematekogu]] oli kinnitanud Noorte Kotkaste organisatsiooni põhimäärused juba [[27. mail 1930]]. Nüüd oli aeg küps Naiskodukaitse poolt kureeritava tütarlaste organisatsiooni loomiseks. <ref name=":1">''Kodutütred''. (s.a.). <nowiki>https://kodututred.ee/meist/tutvustus/</nowiki></ref> [[Kaitseliidu Järva malev|Kaitseliidu Järva maleva]] peres on Kodutütarde Järva ringkond noorteorganisatsioonidest taasloodud kõige hiljem, seega võivad Kodutütred end lugeda maleva pesamunaks. Samas saavad need pesamunad uhkusega tõdeda, et just Kodutütarde ridadesse kuulub praegu Kaitseliidu Järva malevas arvuliselt kõige enam noorliikmeid. Säravkollase tuttmütsiga tüdrukuid tuntakse kõikjal üle Järvamaa. <ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Jürjo |eesnimi=Merike |pealkiri=Kodutütarde mustrid |kirjastus=Kaitseliit |aasta=2017}}</ref> Taasloomise lugu sai eeltõuke 1994. aasta algul. Mõned kuud varem oli taas tegevust alustanud [[Noorte Kotkaste Järva malev]]. Aktiivsemad tüdrukud hakkasid koos poistega käima noorkotkaste koosolekutel ja neid võlus see põnev maailm, mille nad Kaitseliidu Järva maleva staabis avastasid. <ref name=":0" /> Aprillis 1999. aastal alustas Kaitseliidu Järva malevas tööd noorteinstruktor [[Pille Veitma]]. Ta meenutab „Ega ma ei teadnudki, mida see ametikoht minult nõuab või mida mul täpselt tegema tuleb hakata. Kirjutasin avalduse, kandideerisin ja osutusin valituks. Nüüd tuli tegutsema hakata, enamasti iseenese tarkusest, sest nõu küsida polnud kelleltki.“ Koordineerides noorte tegemisi ja olles ise samal ajal tütarde ema, mõistis Pille Veitma peagi, et neiud vajavad oma organisatsiooni naiselikumate tegevuste tarbeks. Ühised üritused noorkotkastega pidid muidugi jääma. Ka Kodutütarde peavanem [[Anne Eenpalu]] toetas Järvamaal Kodutütarde ringkonna taasloomise mõtet. <ref name=":0" /> Kodutütarde Järva ringkond taastati [[11. novembril 1999]], mil Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart: Anu Veitma ja Ele Johanson [[Türi vald|Türi]]<nowiki/>lt. Koolides tehti agaralt selgitustööd ja 29. aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu veel 33 kodutütart ning loodi ka Türi ja Väätsa kodutütarde rühmad. Sestpeale kasvas nooruke organisatsioon jõudsalt. Siitpeale loodi rühmi juba kõikjal maakonnas ning 2001. aasta lõpuks tegutses Järvamaal kaheksa rühma ligikaudu kahesaja kodutütrega. <ref name=":0" /> 2001. aasta alguses sai Pille Veitma, kes seni oli vedanud nii noorkotkaste kui ka kodutütarde tegevust, endale paarilise. Vastloodud ametikohale asus Kodutütarde noorteinstruktorina tööle [[Mare Hendrikson]]. Ta on selles ametis praeguseni, staaži juba pea kakskümmend kaks pikka aastat. Mare Hendrikson meenutab „Tulin tööle, kuid ega ma organisatsioonist sisuliselt midagi ei teadnud. Kõik oli uus, tundmatu, tegelikult ma lausa kartsin relvi ja sõjamehi. Arvasin, et ega ma kauaks Kaitseliitu ei jää. Alustasin õppimist nullist. Kui ma esimesel päeval oma uuel ametikohal laua taha maandusin ja end asjadega kurssi hakkasin viima, selgus, et peavanem Anne Eenpalu oli käinud juba eelnevalt Paide ühisgümnaasiumis organisatsiooni tutvustamas. Kuna huvilisi oli, sündis ka kohe Väikeste Päikeste rühm. Vabatahtlikku noortejuhti ma kohe leida ei suutnud ja nii jäid tüdrukud minu juhtida.“ <ref name=":0" /> Peavanem Anne Eenpalu õhutusel võttis Lehtse rühma rühmavanem Monika Läänemägi enda kanda esimese Kodutütarde Järva ringkonnavanema kohustused. Ta esindas ringkonda üleriigilistel üritustel, vahendades teavet, mida peavanem Anne Eenpalu neil kokkusaamistel jagas. 2004. aastal toimus ringkonnas esimene nii-öelda võimuvahetus. Senine ringkonnavanem Monika Läänemägi andis ameti üle Siiri Sitskale. <ref name=":0" /> 2004. aastal alustas tööd ka esimene ringkonna juhatus. Sellesse kuulusid ringkonnavanem Siiri Sitska, tema abi oli Ambla rühmavanem Tiina Laumets, noorteinstruktor Mare Hendrikson, kes oli samal ajal ka Paide Päikeste rühmavanem, Roosna-Alliku rühmavanem Tiiu Väli ja Türi Pääsukeste rühma vanem Terje Albert. Siiri Sitska oli ringkonnavanema ametis pea üksteist aastat. 2015. aasta märtsis valiti sellele ametikohale noor ja tegus Järva-Jaani rühmavanem Tene Metsma, kes oli ringkonnavanem 3 aastat. 2018. aastal asus Metsma Naiskodukaitse Järva ringkonna instruktori ametisse ja andis ringkonnavanema ameti üle Gerly Leitile, kes on ametis tänaseni. <ref name=":0" /> == Koosseis ja rühmad == 2023. aasta septembri seisuga on Kodutütarde Järva ringkonnas 344 kodutütart ja 16 rühma. Rühmade juures tegutseb 24 noortejuhti, neile on abiks üheksa toetajaliiget ja kaks auliige. <ref name=":1" /> === ALBU RÜHM === Albu rühmaesimene üritus – suvelaager – toimus 2013. aasta suvel. Esimese rühmavanemana tegutses Tiina Kask, tema järel asus samasse ametisse Triin Rannu. Rühmavanema abiks on Sirle Gunin ja selle rühma endine kodutütar Kaarin Rannu. Tüdrukuid on rühmas 15. === ARAVETE RÜHM === Aravete rühma esimesed kaheksa tüdrukut andsid tõotuse 4. juunil 2014. aastal, kuid selleks ajaks oli koos käidud ja tarkusi omandatud juba pool aastat. Praegu kuulub rühma 29 liiget. Rühm tegutseb Aravete koolimaja juures. Rühmavanem on loomisest alates Maili Antons. Alates 2023. aastast on rühmavanema abi Marje Toomemägi. === IMAVERE RÜHM === Imavere rühma esimesed tüdrukud andsid tõotuse 2016. aasta maakaitsepäeval. Praegu kuulub rühma 29 liiget. Imavere rühm rühmavanem on alates 202.3 aastast Gerly Lehtmets ja tema abi Liisi Bäärt. Kuna Imavere rühma rühmavanemaid on elu lennutanud Imaverest eemal, siis oli vahepeal rühma tegevus vaikne, aga nüüd kui tuli uus rühmavanem kogub jälle jõudu ning nende põnevad tegemised ja oma traditsioonide taaselustamine seisab jälle ees. === JÄRVA-JAANI RÜHM === Järva-Jaani rühm Jaanililled alustas tegevust 2011. aastal ja rühmavanem oli Anni Kasemägi. Esimesed seitse Järva-Jaani kodutütart võeti vastu Koerus pidulikul koondusel. Praegu kuulub rühma 20 kodutütart. Aastal 2012 sai rühmavanemaks Tene Metsma ja tema abiks Külliki Tamm. Alates 2023. aastast on rühmavanem Ülle Jääger ja endisest rühmavanemast Metsmast sai tema abi. === KOERU RÜHM === Rühm tegutseb alates 13. detsembrist 2001 Koeru keskkooli juures. Aegade jooksul on rühma tegevuses osalenud 300–400 tüdrukut. Praegu kuulub rühma 51 kodutütart. Koeru on Järvamaa üks suuremaid rühmi. Sel sajandil on rühma juhtinud järjepidevalt Kirsika Ilmjärv, 2014. aasta sügisest on tema abina ametis Merle Urbanus. Nüüdseks on Ilmjärv esimeste kodutütarde lapsed ka ise juba kodutütred või noorkotkad. === KOIGI RÜHM === Rühm alustas tegevust kuue tüdrukuga 2010. aastal. Algul võtsid kõik rühma liikmed innukalt tegevusest osa, kuid järelkasvu polnud tulemas ja nii hakkasid toonasedki liikmed vaikselt eemale jääma, lahkus ka tollane rühmavanem. 2015. aastal leidsid tüdrukud ise uue rühmavanema Saima Kamsi, kelle nad oma tegemistesse kaasa tõmbasid ja organisatsiooniga liitsid. Saima Kamsi eestvedamisel on rühm jälle aktiivselt tegutsema hakanud. Praegu on rühmas 21 rõõmsameelset kodutütart. === LEHTSE RÜHM === Rühmavanem oli alguses Moonika Läänemägi. Lehtse rühmale pandi alus jaanuaris 2000, mil Tallinnas Kodutütarde organisatsiooni 68. aastapäeva tähistamisel võeti vastu kolm esimest kodutütart: Ragne Krupenenkov, Kristlin Läänemägi ja Kätlin Vait. Nemad tegid kodukohas aktiivselt selgitustööd ja mais 2000 kasvas rühm kaheteistliikmeliseks. Rühma tegevus hääbus tasapisi pärast Lehtse aleviku liitumist Lääne-Virumaaga ja 2011. aastal rühma tegevus lõpetati. 2019 aastal taaselustati rühm ja rühmavanemaks sai endine kodutütar Kristlin Läänemägi. Praegu on nimekirjas 3 tüdrukut kuid tõotuse andmist ootavad 11 kandidaati. === PAIDE PAEPIIGADE RÜHM === Paepiigade rühm loodi 1. juunil 2000 Paide gümnaasiumi traditsioonilises Matsimäe suvelaagris. Kohal oli Kodutütarde peavanem Anne Eenpalu, kes riietas tüdrukud vormidesse ning seal ligi saja laagrilise juuresolekul tüdrukud tõotuse andsidki. Rühmavanemaks hakkas ühe värske kodutütre ema – Siiri Sitska, kes on ametis praeguseni. Praegu kuulub rühma 22 tüdrukut, aga aastate jooksul on rühma kuulunud kaugelt üle saja tüdruku, kes on eri vanuses, kuid alati omavahel sõbrad. === RÜHM PAIDE PÄIKESED === Rühm alustas 2001. aastal ning kogu selle aja on tegutsetud Paide ühisgümnaasiumi juures. Liikmeid on praegu 22. Algusaastatel oli tõsine murekoht rühmavanema leidmine ja rühma juhendas mitmeid aastaid KT Järva ringkonna instruktor Mare Hendrikson. Aastate jooksul on rühmal olnud erinevaid juhte,  kuidrühmavanemaks on tagasi jõudnud Mare Hendrikson ja tema abiks on nüüd endine kodutütar Annabel Anton. === PAIDE VÄIKSED PÄIKSED === Paide väksed päiksed on Järva ringkonna kõige uuem rühma, mis loodi mais 2023. Rühmavanem on Terje Peets ja tema abideks Kaidi Paulson ning Kerli Mikk. Hetkel ametlikult rühmas liikmeid ei ole, sest kandidaadid ootavad tõotuse andmist. === KT PETRA (PEETRI RÜHM) === Peetris on kodutütred tegutsenud alates 2009. aastast. Sügisel käisid esimesed tüdrukud Koerus matkamängul, neile meeldis ning see kogemus ajendaski looma päris oma Kodutütarde rühma. Alustati nelja tüdrukuga. Aastate jooksul on rühm tasapisi suurenenud, praegu kuulub Peetri rühma 30 kodutütart. Algusest oli rühmavanem Kaidi-Ly Välb. 2013. aasta kevadel sai ta endale abi Eve Orlovski, kes onhetkel (2023 aasta seisuga)  rühmavanem. Aastal 2022 pärjati Orlovski Järva ringkonna. aasta noortejuhi tiitliga. === RETLA RÜHM === Rühm tegutseb rühmavanem Sirje Kipsi käe all alates 2008. aasta detsembrist. Alustati kümne tüdrukuga ja praegu kuulub rühma 23 kodutütart. Väga populaarsed on oma rühma laagrid. Retla rühma eripäraks on olnud tugevad laulutüdrukud. Nad on osalenud üleriigilises laululaagris ja esinenud Kodutütarde kooris Estonia kontserdisaalis. Kips pärjati Järva ringkonna aasta pärli tiitliga 2022. aastal. === ROOSNA-ALLIKU RÜHM === 2023 aastal on Roosna-Alliku rühma kodutütarde arv 16. Kahjuks on hetkel rühm ilma juhita. Tüdrukuid hoiab koos rühma kodutütar Riti Põder, teda toetab Peetri rühmavanem Eve Orlovski. Roosna-Alliku kodutütred on osalenud paljudes laagrites, pidanud rühmakoondusi, käsitööpäevi ja kokandustunde. === TÜRI RÜHM === Hetkel kuulub Türi rühma 16 kodutütart. Alates 2016. aastast on rühmavanem Gerly Leit ja tema abi Kaili Pass. Koos käiakse kaks korda kuus Türi noortekeskuse ruumides. Rühm on kokkuhoidev väike sõpruskond, kes on ringkonna üritustel alati pea täies koosseisus kohal. === VÄÄTSA RÜHM === Aastate jooksul on Väätsa rühm olnud liikmete arvu poolest Järvamaa suuremaid. Praegu kuulub rühma 33 liiget. Alates 2023. aastast on rühmavanem Elina Roosileht ja tema abi on Malle Hermanson. Mitmeid aastaid on Väätsa rühma kodutütred osalenud kogukonna üritusel „Väätsa Rahvamaja vaateaknad“ ja valmistanud kodutütarde teemalised vaateaknad rahvamajale. === TARBJA ORAVAD === Tarbja rühm loodi veebruar 2023. Sinna kuulub 10 tüdrukut. Rühmavanem on Kai Reidak ja tema abi Leelo Jegorova. Rühm on noor ja alles kujundab oma kombeid ning traditsioone. == Järva ringkonna auliikmed == Auliikme staatus on antud kahele isikule. Esimene auliikme nimetus anti tollasele Järva maavanemale [[Tiina Orastele]] Kodutütarde Järva ringkonna juhatuse otsusega 10. septembrist 2012. aastal silmapaistva toetuse eest organisatsioonile ja kodutütarde kaasamise eest kogu Järvamaal mitmesugustesse tegevustesse. <ref name=":0" /> Teiseks auliikmeks sai 2020. aastal Kodutütarde endine peavanem [[Angelika Naris]]. Järva ringkonna juhatus nimetas Narise auliikmeks, sest ta on rõõmus, sõbralik ja alati olnud ringkonna toetaja, aitaja ja suunaja. == Vaata ka == * [[Noorte Kotkaste Järva malev]] * [[Naiskodukaitse Järva ringkond]] * [[Kaitseliidu Järva malev]] == Viited == [[Kategooria:Kodutütred]] j3lguwo4p51djvy4pviva06gr3m1vyq Kadi Haamer 0 668514 7124383 7124188 2026-04-04T17:46:23Z ~2026-20831-57 226478 7124383 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Kadi Haamer''' (aastani 1998 '''Koni''', 1998–2011 '''Tudre'''; [[13. detsember]] [[1976]] [[Tartu]] – [[1. aprill]] [[2026]]) oli lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija. Ta lõpetas 1995. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ning õppis aastatel 1995–1996 [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikolledžis]] näitlemist ja 1997–2000 [[Tartu Ülikool]]is teatriteadust. 2004. aastal lõpetas ta lavastaja erialal [[Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] ja sai 2007. aastal EMTA lavakunstikoolis lavakõne magistrikraadi. Aastatel 2007–2020 õppis Haamer Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste doktoriõppes teatriteadust. Ta täiendas end 2005. aastal Taanis Odini Teatris Odin Week Festivalil ja Poolas Rahvusvahelises Teatriantropoloogia Koolis (ISTA). 2005. ja 2006. aastal osales ta Thomas Leabharti kehamiimi õpikodades Prantsusmaal ning töötas aastatel 2006–2010 Leabharti assistendina USA-s California osariigis Pomona Kolledžis. Haamer õpetas aastatel 2006 ja 2010–2011 EMTA lavakunstikoolis, korraldas 2010. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias]] kehamiimi ja Suzuki tehnika õpikoda ning tegutses kehamiimi ja Suzuki tehnika treenerina. Ta töötas [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is kriisi- ja kogemusnõustajana. Lisaks töötas ta aastatel 2017–2024 [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]] programmijuhina ja 2024–2026 klassiõpetajana [[Tartu Herbert Masingu Kool|Tartu Herbert Masingu Koolis]]. Ta avaldas uurimusartikleid teatri ja näitleja kehatehnika kohta. Aastatel 2005–2013 oli ta [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ning [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. == Lavastused == * L. Gershe "Liblikad on vabad" (2003, diplomilavastus, [[Nukuteater]]) * J. Cartwright "1+1" (2004, diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]]) * J.–C. Grumberg "Õmblejannad" (2005, [[Eesti Draamateater]]) * A. Beyeler "Kick & Rush" (2005, [[VAT Teater]]) * W. Mastrosimone ja F. X. Kroetz "Unistaja soovikontsert" (2006, [[Rakvere teater]]) * Muuseumi Gala 2016 (2017, [[Eesti Rahva Muuseum]]) * ERMi ÖÖ (2018–2020, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Kuidas Prõmm ja Nehh jõulud tegid" (2020, [[ERMi teater|ERMi Teater]]) * EMYA Gala, (2022, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Metsikud jõulud" (2022, ERMi Teater) == Kirjandus == * O. Karulin "Neli noort lavastajat stardirajal" – Sirp, 31. jaanuar 2003 * A.-L. Sova, A. Keil. "XXI sajandi teatri poole!" – Teater. Muusika. Kino 2004, 6 * T. Laanem "Tudeng "inimsuhete instituudis"" – Anne 2005, 4 * K. Tudre "Unistaja karm soovikontsert". Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 18. jaanuar 2006 * K. Tudre "Eesti sõnateatris peaks olema rohkem keha". Intervjueerinud K. Eberhart. – Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2006 * A. Lass. "Teatrilava piinav pinge: [Unistaja soovikontsert]" – Sirp, 3. märts 2006 == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Kadi_Haamer/est/ Kadi Haamer Eesti Teadusinfosüsteemis] * ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2021 http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tudre_kadi1 {{JÄRJESTA:Haamer, Kadi}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] 6frctxqcpnvhossehw6y3j594yegtqn 7124540 7124383 2026-04-05T05:35:54Z Mona 355 /* Välislingid */ 7124540 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Kadi Haamer''' (aastani 1998 '''Koni''', 1998–2011 '''Tudre'''; [[13. detsember]] [[1976]] [[Tartu]] – [[1. aprill]] [[2026]]) oli lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija. Ta lõpetas 1995. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ning õppis aastatel 1995–1996 [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikolledžis]] näitlemist ja 1997–2000 [[Tartu Ülikool]]is teatriteadust. 2004. aastal lõpetas ta lavastaja erialal [[Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] ja sai 2007. aastal EMTA lavakunstikoolis lavakõne magistrikraadi. Aastatel 2007–2020 õppis Haamer Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste doktoriõppes teatriteadust. Ta täiendas end 2005. aastal Taanis Odini Teatris Odin Week Festivalil ja Poolas Rahvusvahelises Teatriantropoloogia Koolis (ISTA). 2005. ja 2006. aastal osales ta Thomas Leabharti kehamiimi õpikodades Prantsusmaal ning töötas aastatel 2006–2010 Leabharti assistendina USA-s California osariigis Pomona Kolledžis. Haamer õpetas aastatel 2006 ja 2010–2011 EMTA lavakunstikoolis, korraldas 2010. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias]] kehamiimi ja Suzuki tehnika õpikoda ning tegutses kehamiimi ja Suzuki tehnika treenerina. Ta töötas [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is kriisi- ja kogemusnõustajana. Lisaks töötas ta aastatel 2017–2024 [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]] programmijuhina ja 2024–2026 klassiõpetajana [[Tartu Herbert Masingu Kool|Tartu Herbert Masingu Koolis]]. Ta avaldas uurimusartikleid teatri ja näitleja kehatehnika kohta. Aastatel 2005–2013 oli ta [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ning [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. == Lavastused == * L. Gershe "Liblikad on vabad" (2003, diplomilavastus, [[Nukuteater]]) * J. Cartwright "1+1" (2004, diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]]) * J.–C. Grumberg "Õmblejannad" (2005, [[Eesti Draamateater]]) * A. Beyeler "Kick & Rush" (2005, [[VAT Teater]]) * W. Mastrosimone ja F. X. Kroetz "Unistaja soovikontsert" (2006, [[Rakvere teater]]) * Muuseumi Gala 2016 (2017, [[Eesti Rahva Muuseum]]) * ERMi ÖÖ (2018–2020, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Kuidas Prõmm ja Nehh jõulud tegid" (2020, [[ERMi teater|ERMi Teater]]) * EMYA Gala, (2022, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Metsikud jõulud" (2022, ERMi Teater) == Kirjandus == * O. Karulin "Neli noort lavastajat stardirajal" – Sirp, 31. jaanuar 2003 * A.-L. Sova, A. Keil. "XXI sajandi teatri poole!" – Teater. Muusika. Kino 2004, 6 * T. Laanem "Tudeng "inimsuhete instituudis"" – Anne 2005, 4 * K. Tudre "Unistaja karm soovikontsert". Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 18. jaanuar 2006 * K. Tudre "Eesti sõnateatris peaks olema rohkem keha". Intervjueerinud K. Eberhart. – Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2006 * A. Lass. "Teatrilava piinav pinge: [Unistaja soovikontsert]" – Sirp, 3. märts 2006 == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Kadi_Haamer/est/ Kadi Haamer Eesti Teadusinfosüsteemis] * ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2021 http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tudre_kadi1 {{JÄRJESTA:Haamer, Kadi}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] q0xiatd9qpay32drg6jsh2h0cv3t2wl 7124541 7124540 2026-04-05T05:46:10Z Velirand 67997 + kategooria 7124541 wikitext text/x-wiki {{Viitamata}} '''Kadi Haamer''' (aastani 1998 '''Koni''', 1998–2011 '''Tudre'''; [[13. detsember]] [[1976]] [[Tartu]] – [[1. aprill]] [[2026]]) oli lavastaja, teatriõppejõud ja ‑uurija. Ta lõpetas 1995. aastal [[Tartu 7. Keskkool]]i ning õppis aastatel 1995–1996 [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Viljandi Kultuurikolledžis]] näitlemist ja 1997–2000 [[Tartu Ülikool]]is teatriteadust. 2004. aastal lõpetas ta lavastaja erialal [[Eesti Muusikaakadeemia kõrgem lavakunstikool|Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli]] ja sai 2007. aastal EMTA lavakunstikoolis lavakõne magistrikraadi. Aastatel 2007–2020 õppis Haamer Tartu Ülikooli kirjanduse ja kultuuriteaduste doktoriõppes teatriteadust. Ta täiendas end 2005. aastal Taanis Odini Teatris Odin Week Festivalil ja Poolas Rahvusvahelises Teatriantropoloogia Koolis (ISTA). 2005. ja 2006. aastal osales ta Thomas Leabharti kehamiimi õpikodades Prantsusmaal ning töötas aastatel 2006–2010 Leabharti assistendina USA-s California osariigis Pomona Kolledžis. Haamer õpetas aastatel 2006 ja 2010–2011 EMTA lavakunstikoolis, korraldas 2010. aastal [[Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia|Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias]] kehamiimi ja Suzuki tehnika õpikoda ning tegutses kehamiimi ja Suzuki tehnika treenerina. Ta töötas [[Tartu Ülikooli Kliinikum]]is kriisi- ja kogemusnõustajana. Lisaks töötas ta aastatel 2017–2024 [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti Rahva Muuseumis]] programmijuhina ja 2024–2026 klassiõpetajana [[Tartu Herbert Masingu Kool|Tartu Herbert Masingu Koolis]]. Ta avaldas uurimusartikleid teatri ja näitleja kehatehnika kohta. Aastatel 2005–2013 oli ta [[Eesti Teatriliit|Eesti Teatriliidu]] ning [[Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liit|Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu]] liige. == Lavastused == * L. Gershe "Liblikad on vabad" (2003, diplomilavastus, [[Nukuteater]]) * J. Cartwright "1+1" (2004, diplomilavastus, [[Eesti Draamateater]]) * J.–C. Grumberg "Õmblejannad" (2005, [[Eesti Draamateater]]) * A. Beyeler "Kick & Rush" (2005, [[VAT Teater]]) * W. Mastrosimone ja F. X. Kroetz "Unistaja soovikontsert" (2006, [[Rakvere teater]]) * Muuseumi Gala 2016 (2017, [[Eesti Rahva Muuseum]]) * ERMi ÖÖ (2018–2020, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Kuidas Prõmm ja Nehh jõulud tegid" (2020, [[ERMi teater|ERMi Teater]]) * EMYA Gala, (2022, Eesti Rahva Muuseum) * K. Haamer "Metsikud jõulud" (2022, ERMi Teater) == Kirjandus == * O. Karulin "Neli noort lavastajat stardirajal" – Sirp, 31. jaanuar 2003 * A.-L. Sova, A. Keil. "XXI sajandi teatri poole!" – Teater. Muusika. Kino 2004, 6 * T. Laanem "Tudeng "inimsuhete instituudis"" – Anne 2005, 4 * K. Tudre "Unistaja karm soovikontsert". Intervjueerinud I. Grünfeldt. – Virumaa Teataja, 18. jaanuar 2006 * K. Tudre "Eesti sõnateatris peaks olema rohkem keha". Intervjueerinud K. Eberhart. – Eesti Päevaleht, 28. jaanuar 2006 * A. Lass. "Teatrilava piinav pinge: [Unistaja soovikontsert]" – Sirp, 3. märts 2006 == Välislingid == * [https://www.etis.ee/CV/Kadi_Haamer/est/ Kadi Haamer Eesti Teadusinfosüsteemis] * ETBL, 2014 (T. Truuvert); täiendatud 2021 http://etbl.teatriliit.ee/artikkel/tudre_kadi1 {{JÄRJESTA:Haamer, Kadi}} [[Kategooria:Eesti teatrilavastajad]] [[Kategooria:Eesti teatriteadlased]] [[Kategooria:Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1976]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 9cayrtjz6nvgtb2e7z46ne26pj4sdky Björkösund 0 671456 7124703 6881485 2026-04-05T11:43:24Z Liin467 222401 7124703 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Björkösundi väin | pildi_nimi = Березовый остров - panoramio (1).jpg | pildi_seletus = Vaade [[Bolšoi Berjozovõi]]lt Björkösundi väinaile | valgla_riigid = [[Venemaa]] | suurim_laius = 1,5–5 km | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | kaardi_seletus = Björkösund Leningradi oblasti piires }} '''Björkösund''' ([[Vene keel|vene]] ''Бьёркезунд'', [[Rootsi keel|rootsi]] ''Björkösund'', [[Soome keel|soome]] ''Koivistonsalmi'' 'kase väin') on [[Läänemeri|Läänemeres]], täpsemalt [[Soome laht|Soome lahes]], asuv [[väin]]. See jääb [[Venemaa]] merepiiridesse ja eraldab [[Koivisto saared|Koivisto saari]] mandril asuvast [[Karjala kannas]]est. Väina laius on sõltuvalt asukohast 1,5–5 kilomeetrit.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ямалеев |eesnimi=О.А |perekonnanimi2=Силуянов |eesnimi2=А.Н. |kuupäev=2010 |pealkiri=«Материалы комплексного экологического обследования участков территории, обосновывающие внесение изменений в Положение о государственном природном комплексном заказнике «Березовые острова»» |url=http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |ajakiri=Комитет по природным ресурсам Ленинградской области |avaldamispaik=Peterburi |vaadatud=2024-03-02 |arhiivimisaeg=2024-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240220161018/http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Avameri|Avamere]] ilma eest kaitstud Björkösund on olnud pika ajaloo vältel hea koht sadamaks. Ka tänapäeval asub väinas [[Primorski sadam]], mis on Venemaa üks peamisi sadamaid, mille kaudu transporditakse naftat.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=04.12.1939 |pealkiri=Karjala ja Soome-lahe saared |leheküljed=4 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/04/24}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2016-09-12 |pealkiri=Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Balti sadamate |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/573706/venemaa-lopetab-naftatoodete-ekspordi-labi-balti-sadamate}}</ref> == Hüdroloogiline seisukord == Björkösundi veepinna [[temperatuur]] on näiteks [[juuni]]s 11–20 C° ja [[august]]is 18–20 C° (kuigi nii 2018. kui ka 2022. aastal tehtud uuringutega leiti ka üksikuid külmemaid kohti). Soolasem vesi liigub väinas kohati peavoolule vastu, mille tõttu lõpetab soojem ja soolasem vesi ka väina põhjas.<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Игнатьев |eesnimi=Д.Е. |perekonnanimi2=Татаренко |eesnimi2=Ю.А. |perekonnanimi3=Фролова |eesnimi3=Н.С. |kuupäev=2023 |pealkiri=РАСПРЕДЕЛЕНИЕ ГИДРОЛОГИЧЕСКИХ ХАРАКТЕРИСТИК В ПРОЛИВЕ БЬЕРКЕЗУНД ЗА ЛЕТНИЙ ПЕРИОД 2022 Г. |url=https://pureportal.spbu.ru/files/108593104/Sbornik_kimo_2023_rints.pdf |ajakiri=VII Russian Scientific Conference of Young Scientists |väljaandja=[[Venemaa Riiklik Hüdrometeoroloogia Ülikool]] |avaldamispaik=[[Peterburi]] |leheküljed=62-63}}</ref> 2018. aasta uuringu järgi oli Björkösundi väina [[soolsus]] pinnapealses vees 1–4‰ ja 10 meetri sügavusel 3–5‰. Väina liigub soolasem vesi peamiselt mandriranniku lähedalt, kõige soolasemad on väina lääne- ja kagupool. Samuti on keskmisest soolasem väina põhi.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нурлибаева |eesnimi=Алина Салиховна |kuupäev=2019 |pealkiri=Распределение фосфатов в проливе Бьеркезунд |url=https://lomonosov-msu.ru/archive/Lomonosov_2019/data/15906/91701_uid167357_report.pdf |ajakiri=Kонференция «Ломоносов 2019» |väljaandja=[[Venemaa Riiklik Hüdrometeoroloogia Ülikool]] |leheküljed=1-2}}</ref> Magedam vesi asub väina keskel ja [[Bolšoi Berjozovõi]] juures, kust see liigub edasi Soome lahte.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Аверкиев |eesnimi=А.С. |perekonnanimi2=Лукьянов |eesnimi2=С.В. |perekonnanimi3=Татаренко |eesnimi3=Ю.А. |kuupäev=2019 |pealkiri=ТЕРМОХАЛИННАЯ СТРУКТУРА ВОД ВОСТОЧНОЙ ЧАСТИ ФИНСКОГО ЗАЛИВА В БЕЗЛЁДНЫЙ ПЕРИОД ПО ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫМ ДАННЫМ |url=http://mgo-spb.ru/f/conferencia_2019.pdf |ajakiri=ГИДРОМЕТЕОРОЛОГИЯ И ЭКОЛОГИЯ: ДОСТИЖЕНИЯ И ПЕРСПЕКТИВЫ РАЗВИТИЯ |avaldamispaik=Peterburi |leheküljed=41-42 }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":4" /> Björkösundi väina [[hapnikusisaldus]] on (2022. aasta seisuga) veepinnal keskmiselt 9,1 ml/l (väärtused olid 7,7 ja 10,6 ml/l vahel) ja sügavas vees keskmiselt 8,4 ml/l (7,3 ja 9,6 ml/l vahel). Vee [[tihedus]] väinas on keskmiselt 0,5 kg/m³ veepinnal ja 1,5 kg/m³ 10 meetri sügavusel. Suurim mõõdetud tihedus veepinnal oli 1,8 kg/m³ ja 10 meetri sügavusel 3 kg/m³. Madalaim tihedus pinnal oli 0 kg/m³ ja 10 meetri sügavusel 1 kg/m³.<ref name=":4" /> Keskmine [[fosfor]]i kontsentratsioon väinas on 10 [[mikrogramm]]i [[Liiter|liitri]] kohta. Suurem on see Björkösundi kagupoolses osas (21 µg/l). Selle põhjuseks on arvatavasti Primorski [[reovesi]].<ref name=":0" /> 2017. aastal oli [[fütoplankton]]i [[arvukus]] Björkösundi väinas 1122 – 27&nbsp;875, [[biomass]] oli 132–2598 g/m³ vahel. Hoolimata aktiivsest naftatranspordist väinas pole riik seal siiani olulist [[reostus]]t tuvastanud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Давлетяров |eesnimi=Рустам Рамилевич |perekonnanimi2=Кулишин |eesnimi2=Андрей Витальевич |perekonnanimi3=Родькин |eesnimi3=Максим Михайлович |perekonnanimi4=Николаева |eesnimi4=Арина Валерьевна |kuupäev=2021-12-28 |pealkiri=ОПИСАНИЕ ИЗОБРЕТЕНИЯ К ПАТЕНТУ: Способ проведения экологического мониторинга с помощью аквакультуры |url=https://patents.s3.yandex.net/RU2758337C1_20211028.pdf |ajakiri=[[Venemaa Föderaalne Intellektuaalomandi Teenistus]]}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Svenska och ryska flottan vid Björkösund 1790, Ö3920.tif|pisi|[[Rootsi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] laevade [[Björkösundi merelahing|lahingut Björkösundi]] väinas 1790. aastal]] Björkösundist sai tähtis meretee juba [[viikingiajastu]]l, mil [[idatee]]l jäävale Koivusaarele (tänapäeva [[Bolšoi Berjozovõi]], tuntud ka kui Björkö) loodi [[faktooria]]. 13. sajandiks oli toona mitmerahvuseline Koivisto asula (rootsi keeles ajalooliselt Björkö, tänapäeva [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]]) kolitud mandrile.<ref name=":9" /> Väin kuulus 13. sajandist [[Rootsi]] ja 18. sajandi algusest [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] piiresse.<ref name=":2" /> Pärast [[Peterburi]] loomist sattus väin sõjategevuse ajal erilise huvi alla. Aastatel 1788–1790 toimunud [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Rootsi-Vene sõja]] ajal peeti 1790. aastal väinas maha [[Björkösundi merelahing]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Högman |eesnimi=Hans |kuupäev=2022-12-09 |pealkiri=King Gustaf III: The Russian War 1788 - 1790, The Naval War |url=http://www.hhogman.se/swe-battles-vyborg-bay-1790.htm |vaadatud=2024-03-02 |väljaanne=Famous Swedish Battles - 1700s}}</ref> [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal plaanisid lääneliitlased kasutada väina [[Kroonlinn]]a blokaadiks. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal 1919. aastal kasutas[[Suurbritannia]] väina ajutiselt baasina Kroonlinna rünnakuks.<ref name=":9" /> 20. sajandi alguseks oli väin tiheda mereliiklusega ning Soome iseseisvumise järel kujunes tollal Koivistonsalmi nime kandnud väin Ida-Soome oluliseks sadamakohaks.<ref name=":9" /><ref name=":2" /> [[Talvesõda|Talvesõja]] järel 1940. aastast kuulus väin [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] merepiiresse ja moodustas piiri [[Karjala-Soome NSV]] ja [[Vene NFSV]] vahel.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=СБОРНИК ЗАКОНОВ СССР и УКАЗОВ ПРЕЗИДИУМА ВЕРХОВНОГО СОВЕТА: 1938-1944 ГГ. |kirjastus=ИЗДАНИЕ ВЕДОМОСТЕЙ ВЕРХОВНОГО СОВЕТА СССР |aasta=1945 |koht=Moskva |leheküljed=27-28 |keel=ru}}</ref> Vene keeles võeti Koivistonsalmi (Койвистонсалми) asemel kasutusele nimi Björkösund. Seda tehti 1950. aastal; perioodil, mil toimus [[Soome]] käest [[Talvesõda|Talvesõjas]] vallutatud alade süstemaatiline ümbernimetamine. Soomepärase nime asemel võeti kasutusele [[Venestamine|venestatud]] versioon rootsikeelsest nimest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Рыжков |eesnimi=А.Б. |kuupäev=2020 |pealkiri=ВОЕННО-ИСТОРИЧЕСКИЙ АСПЕКТ РУСИФИКАЦИИ НАЗВАНИЙ ПРИРОДНЫХ ОБЪЕКТОВ КАРЕЛЬСКОГО ПЕРЕШЕЙКА В 1950 г. |ajakiri=Tопонимический Альманах |aastakäik=1 |üksiknumber=11 |leheküljed=18-26}}</ref> [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel on väinas jätkunud tihe kauba- ja mereliiklus. Trendi süvendas veel 2001. aastal avatud [[Primorski sadam]], mille [[Venemaa]] lõi naftaekspordiks ja vastukaaluks [[Baltimaad]]e sadamatele.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2001-12-27 |pealkiri=Venemaa president avab Primorski ja Ust-Luuga sadama |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] ärileht |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/50905297/venemaa-president-avab-primorski-ja-ust-luuga-sadama}}</ref> Sadam kasvas jõudsalt ja möödus 2004. aastal [[Tallinna Sadam]]ast. 2016. aastast korraldab Venemaa naftasaaduste läänesuunalist transporti peamiselt Primorski sadamast läbi Björkösundi väina.<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-07-09 |pealkiri=Primorski sadam möödus Tallinna Sadamast |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/421242/primorski-sadam-moodus-tallinna-sadamast}}</ref> == Vaata ka == * [[Björkösundi merelahing]] * [[Koivisto saarestik]] * [[Viiburi laht]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soome laht]] [[Kategooria:Läänemere väinad]] [[Kategooria:Venemaa väinad]] fio9nx3etldvvmss2tzjtmsp87p5t1m 7124721 7124703 2026-04-05T11:53:02Z Liin467 222401 7124721 wikitext text/x-wiki {{Järv | nimi = Björkösundi väin | pildi_nimi = Березовый остров - panoramio (1).jpg | pildi_seletus = Vaade [[Bolšoi Berjozovõi]]lt Björkösundi väinaile | valgla_riigid = [[Venemaa]] | suurim_laius = 1,5–5 km | asendikaart = Venemaa/Leningradi oblast | kaardi_seletus = Björkösund Leningradi oblasti piires }} '''Björkösund''' ([[Vene keel|vene]] ''Бьёркезунд'', [[Rootsi keel|rootsi]] ''Björkösund'', [[Soome keel|soome]] ''Koivistonsalmi'' 'kase väin') on [[Läänemeri|Läänemeres]], täpsemalt [[Soome laht|Soome lahes]], asuv [[väin]]. See jääb [[Venemaa]] merepiiridesse ja eraldab [[Koivisto saared|Koivisto saari]] mandril asuvast [[Karjala kannas]]est. Väina laius on sõltuvalt asukohast 1,5–5 kilomeetrit.<ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ямалеев |eesnimi=О.А |perekonnanimi2=Силуянов |eesnimi2=А.Н. |kuupäev=2010 |pealkiri=«Материалы комплексного экологического обследования участков территории, обосновывающие внесение изменений в Положение о государственном природном комплексном заказнике «Березовые острова»» |url=http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |ajakiri=Комитет по природным ресурсам Ленинградской области |avaldamispaik=Peterburi |vaadatud=2024-03-02 |arhiivimisaeg=2024-02-20 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240220161018/http://www.oopt.aari.ru/ref/614 |url-olek=ei tööta }}</ref> [[Avameri|Avamere]] ilma eest kaitstud Björkösund on olnud pika ajaloo vältel hea koht sadamaks. Ka tänapäeval asub väinas [[Primorski sadam]], mis on Venemaa üks peamisi sadamaid, mille kaudu transporditakse naftat.<ref name=":2">{{Uudiseviide |kuupäev=04.12.1939 |pealkiri=Karjala ja Soome-lahe saared |leheküljed=4 |väljaanne=[[Päewaleht]] |url=https://dea.digar.ee/article/paevalehtew/1939/12/04/24}}</ref><ref name=":1">{{Uudiseviide |kuupäev=2016-09-12 |pealkiri=Venemaa lõpetab naftatoodete ekspordi läbi Balti sadamate |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/573706/venemaa-lopetab-naftatoodete-ekspordi-labi-balti-sadamate}}</ref> == Hüdroloogiline seisukord == Björkösundi veepinna [[temperatuur]] on näiteks [[juuni]]s 11–20 C° ja [[august]]is 18–20 C° (kuigi nii 2018. kui ka 2022. aastal tehtud uuringutega leiti ka üksikuid külmemaid kohti). Soolasem vesi liigub väinas kohati peavoolule vastu, mille tõttu lõpetab soojem ja soolasem vesi mõnes kohas ka väina põhjas.<ref name=":3" /><ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Игнатьев |eesnimi=Д.Е. |perekonnanimi2=Татаренко |eesnimi2=Ю.А. |perekonnanimi3=Фролова |eesnimi3=Н.С. |kuupäev=2023 |pealkiri=РАСПРЕДЕЛЕНИЕ ГИДРОЛОГИЧЕСКИХ ХАРАКТЕРИСТИК В ПРОЛИВЕ БЬЕРКЕЗУНД ЗА ЛЕТНИЙ ПЕРИОД 2022 Г. |url=https://pureportal.spbu.ru/files/108593104/Sbornik_kimo_2023_rints.pdf |ajakiri=VII Russian Scientific Conference of Young Scientists |väljaandja=[[Venemaa Riiklik Hüdrometeoroloogia Ülikool]] |avaldamispaik=[[Peterburi]] |leheküljed=62-63}}</ref> 2018. aasta uuringu järgi oli Björkösundi väina [[soolsus]] pinnapealses vees 1–4‰ ja 10 meetri sügavusel 3–5‰. Väina liigub soolasem vesi peamiselt mandriranniku lähedalt, kõige soolasemad on väina lääne- ja kagupool. Samuti on keskmisest soolasem väina põhi.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Нурлибаева |eesnimi=Алина Салиховна |kuupäev=2019 |pealkiri=Распределение фосфатов в проливе Бьеркезунд |url=https://lomonosov-msu.ru/archive/Lomonosov_2019/data/15906/91701_uid167357_report.pdf |ajakiri=Kонференция «Ломоносов 2019» |väljaandja=[[Venemaa Riiklik Hüdrometeoroloogia Ülikool]] |leheküljed=1-2}}</ref> Magedam vesi asub väina keskel ja [[Bolšoi Berjozovõi]] juures, kust see liigub edasi Soome lahte.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Аверкиев |eesnimi=А.С. |perekonnanimi2=Лукьянов |eesnimi2=С.В. |perekonnanimi3=Татаренко |eesnimi3=Ю.А. |kuupäev=2019 |pealkiri=ТЕРМОХАЛИННАЯ СТРУКТУРА ВОД ВОСТОЧНОЙ ЧАСТИ ФИНСКОГО ЗАЛИВА В БЕЗЛЁДНЫЙ ПЕРИОД ПО ЭКСПЕРИМЕНТАЛЬНЫМ ДАННЫМ |url=http://mgo-spb.ru/f/conferencia_2019.pdf |ajakiri=ГИДРОМЕТЕОРОЛОГИЯ И ЭКОЛОГИЯ: ДОСТИЖЕНИЯ И ПЕРСПЕКТИВЫ РАЗВИТИЯ |avaldamispaik=Peterburi |leheküljed=41-42 }}{{Kõdulink|aeg=veebruar 2025 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref><ref name=":4" /> Björkösundi väina [[hapnikusisaldus]] on (2022. aasta seisuga) veepinnal keskmiselt 9,1 ml/l (väärtused olid 7,7 ja 10,6 ml/l vahel) ja sügavas vees keskmiselt 8,4 ml/l (7,3 ja 9,6 ml/l vahel). Vee [[tihedus]] väinas on keskmiselt 0,5 kg/m³ veepinnal ja 1,5 kg/m³ 10 meetri sügavusel. Suurim mõõdetud tihedus veepinnal oli 1,8 kg/m³ ja 10 meetri sügavusel 3 kg/m³. Madalaim tihedus pinnal oli 0 kg/m³ ja 10 meetri sügavusel 1 kg/m³.<ref name=":4" /> Keskmine [[fosfor]]i kontsentratsioon väinas on 10 [[mikrogramm]]i [[Liiter|liitri]] kohta. Suurem on see Björkösundi kagupoolses osas (21 µg/l). Selle põhjuseks on arvatavasti Primorski [[reovesi]].<ref name=":0" /> 2017. aastal oli [[fütoplankton]]i [[arvukus]] Björkösundi väinas 1122 – 27&nbsp;875, [[biomass]] oli 132–2598 g/m³ vahel. Hoolimata aktiivsest naftatranspordist väinas pole riik seal siiani olulist [[reostus]]t tuvastanud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Давлетяров |eesnimi=Рустам Рамилевич |perekonnanimi2=Кулишин |eesnimi2=Андрей Витальевич |perekonnanimi3=Родькин |eesnimi3=Максим Михайлович |perekonnanimi4=Николаева |eesnimi4=Арина Валерьевна |kuupäev=2021-12-28 |pealkiri=ОПИСАНИЕ ИЗОБРЕТЕНИЯ К ПАТЕНТУ: Способ проведения экологического мониторинга с помощью аквакультуры |url=https://patents.s3.yandex.net/RU2758337C1_20211028.pdf |ajakiri=[[Venemaa Föderaalne Intellektuaalomandi Teenistus]]}}</ref> == Ajalugu == [[Fail:Svenska och ryska flottan vid Björkösund 1790, Ö3920.tif|pisi|[[Rootsi]] ja [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] laevade [[Björkösundi merelahing|lahingut Björkösundi]] väinas 1790. aastal]] Björkösundist sai tähtis meretee juba [[viikingiajastu]]l, mil [[idatee]]l jäävale Koivusaarele (tänapäeva [[Bolšoi Berjozovõi]], tuntud ka kui Björkö) loodi [[faktooria]]. 13. sajandiks oli toona mitmerahvuseline Koivisto asula (rootsi keeles ajalooliselt Björkö, tänapäeva [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorsk]]) kolitud mandrile.<ref name=":9" /> Väin kuulus 13. sajandist [[Rootsi]] ja 18. sajandi algusest [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] piiresse.<ref name=":2" /> Pärast [[Peterburi]] loomist sattus väin sõjategevuse ajal erilise huvi alla. Aastatel 1788–1790 toimunud [[Vene-Rootsi sõda (1788–1790)|Rootsi-Vene sõja]] ajal peeti 1790. aastal väinas maha [[Björkösundi merelahing]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Högman |eesnimi=Hans |kuupäev=2022-12-09 |pealkiri=King Gustaf III: The Russian War 1788 - 1790, The Naval War |url=http://www.hhogman.se/swe-battles-vyborg-bay-1790.htm |vaadatud=2024-03-02 |väljaanne=Famous Swedish Battles - 1700s}}</ref> [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal plaanisid lääneliitlased kasutada väina [[Kroonlinn]]a blokaadiks. [[Venemaa kodusõda|Venemaa kodusõja]] ajal 1919. aastal kasutas[[Suurbritannia]] väina ajutiselt baasina Kroonlinna rünnakuks.<ref name=":9" /> 20. sajandi alguseks oli väin tiheda mereliiklusega ning Soome iseseisvumise järel kujunes tollal Koivistonsalmi nime kandnud väin Ida-Soome oluliseks sadamakohaks.<ref name=":9" /><ref name=":2" /> [[Talvesõda|Talvesõja]] järel 1940. aastast kuulus väin [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] merepiiresse ja moodustas piiri [[Karjala-Soome NSV]] ja [[Vene NFSV]] vahel.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=СБОРНИК ЗАКОНОВ СССР и УКАЗОВ ПРЕЗИДИУМА ВЕРХОВНОГО СОВЕТА: 1938-1944 ГГ. |kirjastus=ИЗДАНИЕ ВЕДОМОСТЕЙ ВЕРХОВНОГО СОВЕТА СССР |aasta=1945 |koht=Moskva |leheküljed=27-28 |keel=ru}}</ref> Vene keeles võeti Koivistonsalmi (Койвистонсалми) asemel kasutusele nimi Björkösund. Seda tehti 1950. aastal; perioodil, mil toimus [[Soome]] käest [[Talvesõda|Talvesõjas]] vallutatud alade süstemaatiline ümbernimetamine. Soomepärase nime asemel võeti kasutusele [[Venestamine|venestatud]] versioon rootsikeelsest nimest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Рыжков |eesnimi=А.Б. |kuupäev=2020 |pealkiri=ВОЕННО-ИСТОРИЧЕСКИЙ АСПЕКТ РУСИФИКАЦИИ НАЗВАНИЙ ПРИРОДНЫХ ОБЪЕКТОВ КАРЕЛЬСКОГО ПЕРЕШЕЙКА В 1950 г. |ajakiri=Tопонимический Альманах |aastakäik=1 |üksiknumber=11 |leheküljed=18-26}}</ref> [[Nõukogude Liidu lagunemine|Nõukogude Liidu lagunemise]] järel on väinas jätkunud tihe kauba- ja mereliiklus. Trendi süvendas veel 2001. aastal avatud [[Primorski sadam]], mille [[Venemaa]] lõi naftaekspordiks ja vastukaaluks [[Baltimaad]]e sadamatele.<ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2001-12-27 |pealkiri=Venemaa president avab Primorski ja Ust-Luuga sadama |väljaanne=[[Delfi (portaal)|Delfi]] ärileht |url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/50905297/venemaa-president-avab-primorski-ja-ust-luuga-sadama}}</ref> Sadam kasvas jõudsalt ja möödus 2004. aastal [[Tallinna Sadam]]ast. 2016. aastast korraldab Venemaa naftasaaduste läänesuunalist transporti peamiselt Primorski sadamast läbi Björkösundi väina.<ref name=":1" /><ref>{{Uudiseviide |kuupäev=2004-07-09 |pealkiri=Primorski sadam möödus Tallinna Sadamast |väljaanne=[[ERR]] |url=https://www.err.ee/421242/primorski-sadam-moodus-tallinna-sadamast}}</ref> == Vaata ka == * [[Björkösundi merelahing]] * [[Koivisto saarestik]] * [[Viiburi laht]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Soome laht]] [[Kategooria:Läänemere väinad]] [[Kategooria:Venemaa väinad]] f8nspfhqoqasgxqxqnecgu12opa8coq Liikuv graafika 0 672845 7124334 6684247 2026-04-04T15:34:29Z Mona 355 /* Mõiste ajalugu */ 7124334 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2024|kuu=mai}} '''Liikuv graafika''' koosneb osaliselt [[animatsioon]]ist ja digitaalsest filmitud materjalist, mis koos loovad liikumise või pöörlemise [[illusioon]]i. Liikuvat graafika kombineeritakse tavaliselt [[heli]]ga, et luua [[multimeedia]] projekte. Liikuvat graafikat kuvatakse tavaliselt elektroonilise meediatehnoloogia abil, kuid seda võib näidata ka käsitsi töötava tehnoloogia abil (nt [[taumatroop]], [[fenakistoskoop]], [[stroboskoop]], [[zoetroop]], [[praksinoskoop]], [[paberraamat]]). See termin eristab staatilist graafikat aja jooksul välimuselt muutuvast graafikast ilma üleliigse täpsustamiseta.<ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Betancourt |eesnimi=Michael |url=http://dx.doi.org/10.4324/9780429244094 |pealkiri=Ideologies of the Real in Title Sequences, Motion Graphics and Cinema |kuupäev=13. august 2019 |kirjastus=Routledge |aasta= |isbn=978-0-429-24409-4 |trükk=esimene |koht=1. {{!}} New York : Routledge 2020. {{!}} Series: Routledge studies in media theory & practice ; 8 |keel=inglise}}</ref> Kuigi mis tahes eksperimentaalset või abstraktset animatsiooni võib kutsuda liikuvaks graafikaks, viitab see mõiste üldjuhul animatsiooni ja efektide rakendamisele reklaaminduses läbi video, filmi, televisiooni ja interaktiivsete rakenduste. == Mõiste ajalugu == [[Fail:MotionGraphicsAnimation.webm|pisi|Animatsioon liikuvas graafikas]] [[Fail:Alebrijes wikilearning.webm|pisi|Liikuva graafika klipp [[Alebrijed|alebrijedest]], mille on loonud [[Museo de Arte Popular]] Mexico Citys]] Kuna liikumisgraafikal pole universaalset definitsiooni on kunstiliigi ametlik algus vaidlustatud. Juba 1800. aastatel on olnud esitlusi, mis võivad kuuluda liikuva graafika alla. Selle valdkonna esimese põhjaliku ajalooülevaate kirjutas [[Michael Betancourt]] väites, et liikumisgraafika aluseid võib leida [[Visuaalne muusika|visuaalses muusikas]] ja [[Walther Ruttmann]]i, [[Hans Richter (kunstnik)|Hans Richteri]], [[Viking Eggeling]]i ja [[Oskar Fischinger]]i 1920. aastate ajaloolistes abstraktsetes filmides.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gruber |eesnimi=JJ |perekonnanimi2=Chen |eesnimi2=J |perekonnanimi3=Geller |eesnimi3=B |perekonnanimi4=Jager |eesnimi4=N |perekonnanimi5=Lipchik |eesnimi5=AM |perekonnanimi6=Snyder |eesnimi6=MP |kuupäev=2019-02-15 |pealkiri=Abstract P3-05-02: Not presented |url=http://dx.doi.org/10.1158/1538-7445.sabcs18-p3-05-02 |ajakiri=Cancer Research |aastakäik=79 |üksiknumber=4_Supplement |lehekülg=P3–05-02-P3-05-02 |doi=10.1158/1538-7445.sabcs18-p3-05-02 |issn=0008-5472}}</ref> Liikuva graafika ajalugu on tihedalt seotud [[arvutigraafika]] ajalooga, sest arvutipõhise graafika uued arengud tõid kaasa liikuva disaini laialdasema kasutuse, mis ei põhinenud enam optilisel filmianimatsioonil. Liikuva graafika termin sai alguse digitaalsest [[Videotöötlus|videotöötlemisest]] arvutis, võib-olla uuema tehnoloogiaga sammu pidamiseks. === 1887–1941 === [[Walter Ruttmann]] oli saksa päritolu operaator ja filmirežissöör, kes töötas peamiselt eksperimentaalfilmis. Filmid olid katsetused uutest filmi väljendusvormidest ja sisaldasid eri värvi kujundeid, mis liikusid edasi-tagasi ja objektiivist sisse-välja. Ta alustas oma filmikarjääri 1920. aastate alguses, alustades abstraktsete filmidega "Lichtspiel: Opus I" (1921), mis oli esimene avalikult linastunud abstraktne film ja "Opus II" (1923). [[Animatsioonid]] olid maalitud õlivärvidega klaasplaatidele, et märga värvi oleks kerge ära pühkida ja muuta.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |kuupäev=detsember 2020 |pealkiri=December 2020 Books Received |url=http://dx.doi.org/10.1017/s0009640721000056 |ajakiri=Church History |aastakäik=89 |üksiknumber=4 |lehekülg=1003–1008 |doi=10.1017/s0009640721000056 |issn=0009-6407}}</ref> === 1917–1995 === [[John Whitney]] oli termini “liikuv graafika” esimene kasutaja ja asutas 1960. aastal ettevõtte nimega Motion Graphics Inc.<ref name=":1">{{Netiviide |kuupäev=2024-03-26 |pealkiri=CMU School of Computer Science |url=https://www.cs.cmu.edu/index |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=www.cs.cmu.edu |keel=en}}</ref> Tema üks kõige kuulsamatest töödest oli 1958. aasta animeeritud pealkirjaseeria Alfred Hitchcocki filmist “Vertigo”. Pildiseeria oli koostöös [[Saul Bass]]iga, mis sisaldas pöörlevat graafikat, mis kasvas väikesest suureks. === 1920–1996 === [[Saul Bass]] oli mängufilmide pealkirjade väljatöötamise peamine teerajaja. Tema tööks olid pealkirjaseeriad populaarsetele filmidele nagu "[[The Man with the Golden Arm]]" (1955), "[[Vertigo]]" (1958), "Anatomy of a Murder" (1959), "North by Northwest" (1959), "Psycho" (1960) ja "Advise & Consent" (1962). Tema kujundused olid lihtsad, kuid andsid tõhusalt edasi filmi meeleolu.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Horak |eesnimi=Jan-Christopher |pealkiri=Qui êtes-vous, Saul Bass? |kuupäev=2014-10-15 |url=http://dx.doi.org/10.5810/kentucky/9780813147185.003.0001 |väljaanne=Saul Bass |lehekülg=1–32 |väljaandja=University Press of Kentucky |vaadatud=2024-03-27}}</ref> === 1933–2003 === [[Stan Brakhage]] oli üks olulisemaid kujusid 20. sajandi [[Eksperimentaalne film|eksperimentaalses filmis]]. Ta uuris eri formaate luues suure ja mitmekesise töökogumi. Tema mõju oli [[Kyle Cooper]]i disainitud filmi Seven (1995) tiitrites, kus olid tema stiilis kriimustatud emulsioon, kiireid lõike ja valguse puhangud.<ref name=":0" /> == Arvuti loodud liikuv graafika == [[Arvuti loodud animatsioonid]] on paremini juhitavad kui muud rohkem füüsiliselt tekitatud protsessid. Sellised protsessid on näiteks miniatuuride konstrueerimine efektide jaoks või inimeste palkamine rahvahulga stseenide jaoks. Arvuti animatsioonidega on võimalik luua pilte, miks poleks muude tehnoloogiate abil teostatavad. Enne arvutite laialdast kättesaadavust oli liikuv graafika kulukas ja aeganõudev, see limiteeris nende kasutust suure eelarvega filmide tegemises ja televisiooni toodangus. Arvuteid hakati kasutama juba 1960. aastate lõpus, kuna superarvutid olid võimelised esitama renderdatud graafikat. Arvutianimatsiooni varajasteks pioneerideks võib pidada John Whitneyt ja [[Charles Csuri]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Carlson |eesnimi=Wayne |perekonnanimi2=Hackathorn |eesnimi2=Ronald |perekonnanimi3=Parent |eesnimi3=Richard |kuupäev=2021-05-01 |pealkiri=Computer Graphics and Animation at The Ohio State University |url=http://dx.doi.org/10.1109/mcg.2021.3070624 |ajakiri=IEEE Computer Graphics and Applications |aastakäik=41 |üksiknumber=3 |lehekülg=8–17 |doi=10.1109/mcg.2021.3070624 |issn=0272-1716}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sito |eesnimi=Tom |kuupäev=2013-04-26 |pealkiri=Timing for Animation |url=http://dx.doi.org/10.4324/9780080951720 |ajakiri=Book Timing for Animation |doi=10.4324/9780080951720}}</ref> [[Fail:Adobe After Effects CC icon.svg|pisi|[[Adobe After Effects]]]] 1980. aastate lõpust kuni 1990. aastate keskpaigani olid kallid patenteeritud graafikasüsteemid, näiteks Suurbritannias asuva [[Quantel]]i omad, paljudes [[Telejaam|telejaamades]] üsna tavalised. Quanteli tööjaamad nagu Hal, Henry, Harry, Mirage ja Paintbox olid tolle aja [[ülekannete graafika]] standardid. Otse-eetri [[Digitaalsed videoefektid|digitaalsete videoefektide]] jaoks kasutati ka palju teisi reaalaja graafikasüsteeme nagu Ampex ADO, Abekas A51 ja Grass Valley Group Kaleidoscope. Ka varajased patenteeritud 3D arvutisüsteemid arendati välja just otse-eetri kujundamiseks nagu Bosch FGS-4000, mida kasutati [[Dire Straits' Money for Nothing]] muusikavideos. 1990. aastate keskel Photoshopi kasutamist võimaldavate võimsate arvutite tulek vähendas märkimisväärselt digitaalse graafika tootmiskulusid. Kuna arvutis liikumisgraafika tootmise kulud on väiksemad, on see laialdasemat kasutust leidnud. Tänu rakenduste [[Adobe After Effects]], [[Adobe Premiere Pro]] ja [[Apple Motion]] heale kättesaadavusele on ka liikuv graafika muutunud üha kättesaadavamaks. Liikuv graafika arenes edasi kunstivormida kaasates laiaulatuslikke kaamerateid ja 3D elemente. Kasutusel oli Maxon's [[Cinema 4D]] ja pistikprogrammid [[MoGraph]] ja [[Adobe After Effects]]. Vaatamata nende keerukusele kasutatakse [[Autodesk Maya]] ja [[3D Studio Max]]i laialdaselt liikumisgraafika animeerimiseks ja kujundamiseks. Maya ja 3D Studio kasutavad generaatorit, mis sarnaneb Cinema 4D Thinking Particles pistikprogrammiga. Ka Open Source'i panoraam sisaldab pakette, millele tehakse pidevalt juurde uusi funktsioone, et seda kasutada liikuva graafikaga töötamiseks, samas kui ka [[Blender (tarkvara)|Blender]] integreerib mitmeid oma kaubanduslike kolleegide funktsioone. Paljud liikuva graafika animaatorid õpivad kasutama mitut [[3D-graafika]] programmi vastavalt iga programmi tugevatele külgedele. Kuigi paljud liikuva graafika trendid kipuvad põhinema konkreetse tarkvara võimalustel on tarkvara vaid tööriist, mida kujundaja kasutab visiooni ellu viimisel. Toetudes tugevalt tehnikatele nagu [[kollaaž]] või [[pastišš]] on liikumisgraafika hakatud lisama ka paljusid traditsioonilisi animatsioonitehnikaid, sealhulgas [[Stop-motion animatsioon|stop-motion animatsiooni]], kaadri haaval animatsiooni või mõlema kombinatsiooni. == Liikuv disain ja selle tarkvara == Liikuva disaini rakenduste hulka kuuluvad [[Adobe After Effects]], [[Blackmagic Fusion]], [[Nuke (tarkvara)|Nuke]], [[Apple Motion]], [[Max/MSP]], erinevad [[VJ]] programmid, [[Moho (tarkvara)|Moho]], [[Adobe Animate]], [[Natron (tarkvara)|Natron]] ja [[Synfig Studio]]. Liikuva disaini 3D alla kuuluvad programmid nagu Adobe Substance, Maxon [[Cinema 4D]], [[Autodesk 3ds Max]] ja [[Maya (tarkvara)|Maya]], [[LightWave 3D]], [[e-on Vue]] ja [[Blender (tarkvara)|Blender]]. Liikuva graafika pluginate hulka aga Video Copilot tooted,<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=2020-05-15 |pealkiri=Heft 30. (ca. April 20, 1823 – April 26, 1823) |url=http://dx.doi.org/10.1017/9781787449022.015 |ajakiri=Beethoven's Conversation Books |lehekülg=281–312 |doi=10.1017/9781787449022.015}}</ref> Red Giant Software ja [[The Foundry Visionmongers]]. == Animatsiooni meetodid == Liikuva graafika projektis saab elemente, olenevalt tarkvarast, animeerida erinevat moodi. Need elemendid võivad olla näiteks kunstielemendid, tekst, pildid, videoklipid. Kõige populaarsem animeerimise viis on [[keyframe]]-ide kasutamine. Keyframe-idega saab määrata objekti olekut kindlas ajas ning mitmete keyframe-ide loomisel muutuvad objekti omadused keyframe-ide vahelistes kaadrites automaatselt. Teine meetod on süsteem [[Apple Motion]]is, mis kontrollib objekti muutuseid jäljendades naturaalseid jõude. Selles meetodis pole tülikaid ent täpseid keyframe-e. Kasutada saab ka valemeid ja skripte [[Adobe After Effects]]is ja [[Adobe Flash]]is. Arvutid on võimelised kalkuleerima ja juhuslikult muutma kujutist luues liikumise ja muutumise illusiooni. Arvuti animatsioonid kasutavad vähem teaberuumi (mälu), sest seal tekitatakse ''keyframe''-ide vahelised kaadrid automaatselt. Adobe Flash kasutab arvutis animatsiooni loomiseks automaatset kaadrite loomist kui ka kaader kaadri haaval animeerimist ja videot. == Märkimisväärsed filmiloojad == * Saul Bass * John Whitney<ref name=":1" /> * Maurice Binder * Stan Brakhage * Robert Abel * Kyle Cooper * Pablo Ferro * Oskar Fischinger * Martin Lambie-Nairn * Len Lye * Norman McLaren == Stuudiod == Varajased liikuva graafika stuudiod:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Coe |eesnimi=Nicola L. |kuupäev=2013 |pealkiri=Validating “announcer” and “confessor” styles of mental health self-disclosure through use of archived qualitative data |url=http://dx.doi.org/10.4236/health.2013.53a070 |ajakiri=Health |aastakäik=05 |üksiknumber=03 |lehekülg=512–520 |doi=10.4236/health.2013.53a070 |issn=1949-4998}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Godfrey |eesnimi=Jeanne |pealkiri=What critical writing looks like |kuupäev=2016 |url=http://dx.doi.org/10.1057/978-1-137-53188-9_6 |väljaanne=Writing For University |lehekülg=21–24 |koht=London |väljaandja=Macmillan Education UK |isbn=978-1-137-53186-5 |vaadatud=2024-03-27}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Flights |url=https://www.aerodrome.com/ |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=www.aerodrome.com |arhiivimisaeg=2024-03-27 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20240327110337/https://www.aerodrome.com/ |url-olek=ei tööta }}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=UCLA Film & Television Archive |url=https://www.cinema.ucla.edu/ |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=www.cinema.ucla.edu}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Henon |eesnimi=Pierre |kuupäev=1996 |pealkiri=Histoire de crayon |url=http://dx.doi.org/10.1145/253607.253998 |ajakiri=ACM SIGGRAPH 96 Visual Proceedings: The art and interdisciplinary programs of SIGGRAPH '96 on - SIGGRAPH '96 |koht=New York, New York, USA |väljaandja=ACM Press |doi=10.1145/253607.253998}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=behind-closed-doors-how-faithbased-arbitration-shuts-out-womens-rights-in-canada-and-abroad-7-pp |url=http://dx.doi.org/10.1163/2210-7975_hrd-4208-0183 |vaadatud=2024-03-27 |väljaanne=Human Rights Documents online}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Parent |eesnimi=Rick |pealkiri=Advanced Algorithms |kuupäev=2002 |url=http://dx.doi.org/10.1016/b978-155860579-4/50005-7 |väljaanne=Computer Animation |lehekülg=173–270 |väljaandja=Elsevier |vaadatud=2024-03-27}}</ref> * Charlex * Aerodrome * Broadway Video * Rushes Postproduction * Sogitech * Robert Abel and Associates * Marks & Marks * Pacific Data Images * Pittard Sullivan * Japan Computer Graphics Lab * Cranston/Csuri Productions == Viited == <references /> [[Kategooria:Filmikunst]] g89i4azc3we3re7vt7mzyricby4opcc Triin Lauri 0 682841 7124467 6968462 2026-04-04T20:46:05Z Velirand 67997 + kategooria 7124467 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast teadlane|nimi=Triin Lauri|pilt=|sünniaeg=26. aprill 1973, Kärdlas|elukoht=Tallinn|rahvus=Eestlane|töökoht=Tallinna Ülikool|veebileht=https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est tlu.ee}} '''Triin Lauri''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1973]] [[Kärdla]]s) on Eesti riigiteadlane ja [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] Ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika dotsent.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triin Lauri |url=https://www.tlu.ee/inimesed/triin-lauri}}</ref> Teadlasena keskendub tema uurimistöö heaolupoliitikatele, eelkõige on Triin Lauri uurimishuvi seotud võrdleva hariduspoliitika ja haridusliku ebavõrdsusega. Lisaks sellele on tema uurimisfookuses kaasaegne heaoluriik, selle olemus, väljakutsed, valitsemine ning heaoluriigi kujundamine. Ta on juhtinud tähelepanu sellele, et juba algkoolist alates on lastel Eestis ebavõrdne ligipääs heale haridusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=28.07.2024 |pealkiri=TUNNE TEADLAST {{!}} Riigiteadlane Triin Lauri: Riik peab olema kasvu vedur, mitte nagu telliskivi jala küljes |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309708/tunne-teadlast-riigiteadlane-triin-lauri-riik-peab-olema-kasvu-vedur-mitte-nagu-telliskivi-jala-kuljes}}</ref> == Haridus == 1991. aastal lõpetas Triin [[Kärdla Keskkool]]i. 1996.–2001. aastal õppis [[Estonian Business School]]is rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusõppes. 2002–2008 õppis Tallinna Ülikoolis politoloogia magistriõppes. 2015. aastal omandas Triin Lauri doktorikraadi riigiteadustes. Tema doktoritöö teemaks oli "Governing the School Choice: from Market Mechanisms to Equity Enabling Configurations" (Koolivaliku valitsemine - turuloogikast hariduslikku ebavõrdsust ohjeldavate konfiguratsioonideni) ning seda juhendasid Anu Toots ja Kaire Põder. == Teadustöö == Triinu uurimistöö on peamiselt keskendunud võrdlevale hariduspoliitikale ja hariduslikule ebavõrdsusele, kuid hõlmab ka võrdlevat heaoluriiki, selle poliitikaid, väljakutseid ja valitsemist. Hiljuti on Triin hakanud rohkem tähelepanu pöörama heaolupoliitikate kujundamisele, huvi, mis sai hoogu juurde Konstanzi järeldoktorantuuri raames. Triinu uurimishuvi erilisus, aga ka tähtsus seisneb ühiskonnateadusliku vaate toomises haridusuuringutesse. Hariduse usku rahvana kalduvad eestlased haridusest tulenevaid võite üle hindama. Koostöös kolleegidega näitab Triin Lauri, kuidas haridus võib ka ise probleeme tekitada. <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. detsember 2023 |pealkiri=EKSPERT EETRIS ⟩ Triin Lauri: «Kas lapse perekondlik taust ja haridustulemused on omavahel seotud?» |url=https://haridus.postimees.ee/7917803/ekspert-eetris-triin-lauri-kas-lapse-perekondlik-taust-ja-haridustulemused-on-omavahel-seotud}}</ref> '''Projektid, millega Triin Lauri seotud on:''' 01.01.2024–31.12.2030 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/09bb9e61-9ca7-4cb6-908a-da1dbab38455 Heaoluteaduste tippkeskus] 01.10.2023–30.09.2028 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/97ccec49-6f90-4878-949c-b36913c85545 Kaitstud õiglaselt ja väärikalt (WelfareExperiences)] 01.12.2023–30.11.2026 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/3e299009-7ee1-42fe-b99b-02aee98c2a08 Õpetajate pedagoogilise digipädevuse koolituse tõhusus ja tulemuslikkus] Triin Lauri oma teadustöö tulemustest: "Tegutsen valdkonnas, kus saavutusi mõõdetakse kõrgetasemelistes avaldamistes ja rahastuse võitnud projektides – nende „päris ellu“ jõudmise ahelad on pikad ja hajusad. Seega saab rääkida pigem nihetest alusraamistikes, mille najal uusi teadustulemusi tõlgendada. Suur edasiminek on see, et üha enam on hakatud huvi tundma heaolupoliitikate vastu, mis toetavad inimeste kaasa sündinud tahet ja vajadust panustada." <ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNE TEADLAST {{!}} Riigiteadlane Triin Lauri: Riik peab olema kasvu vedur, mitte nagu telliskivi jala küljes |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309708/tunne-teadlast-riigiteadlane-triin-lauri-riik-peab-olema-kasvu-vedur-mitte-nagu-telliskivi-jala-kuljes}}</ref> Triin on avaldanud ligi sada teadusteksti ja mitmeid populaarteaduslikke artikleid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triin Lauri |url=https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est}}</ref> Tema kaasautorluses on ilmunud raamat [https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/kaire-poder-triin-lauri-ja-andre-veski-kas-eesti-pisa-on-viltu „Kas Eesti Pisa on vitu?“]. 2025. aastal sai ta Euroopa Liidust 1,5 miljonit eurose grandi, et uurida poliitika tagasisideefekte hariduses.<ref>[https://www.err.ee/1609789881/kaks-eesti-projekti-said-euroopa-teadusnoukogu-uurimistoetuse "Kaks Eesti projekti said Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse"] ERR, 4. september 2025</ref> == Töö õppejõuna == Alates 2012. aastast on Triin Lauri seotud Tallinna Ülikooliga. Ta jagab end igapäevatöös õpetamis- ja teadustegevuste vahel, õpetades nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel, nii eesti kui inglise keeles. Triin Lauri õpetatavad ained on peamiselt seotud heaoluriigi ja hariduspoliitikaga, samuti poliitika analüüsi ja võrdleva uurimisdisainiga. Aastatel 2019–2020 töötas Triin Lauri õppejõuna [[Oxfordi Ülikool]]i sotsiaalpoliitika instituudis (''[https://www.spi.ox.ac.uk Department of Social Policy and Interventions]''). <ref>{{Netiviide |kuupäev=09.04.2020 |pealkiri=Triin Lauri teekond Oxfordi ülikooli |url=https://www.tlu.ee/yti/meediavarav/blogid/triin-lauri-teekond-oxfordi-ulikooli}}</ref> == Tunnustus == * Winner of ISCRC Patrick Wolf best paper award (2022. a) * Rahvusvahelise naistippteadlaste portaali AcademiaNet liikmeks nimetamine (2022. a) * Parim publikatsioon sotsiaalteaduste kategoorias. Tallinna Ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkurss (2022. a) * Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi parim doktoritöö sotsiaalteaduste valdkonnas (2016. a) * Winner of the ECER (European Conference on Educational Research) 2012 Best Paper Award (2013. a) * Tallinna linna stipendium (2013. a) * III koht Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2012/2013 aasta teadustööde konkursil sotsiaatleaduste teadupublikatsioonide kategoorias (2013. a) * Tallinna linna stipendium (2012. a) * Winner of EERA (European Educationa Research Association) Scholarship for Postgraduate Students from Eastern European countries (2012. a) * Eesti Teaduste Akadeemia, üliõpilaste teadustööde konkurss, esimene auhind (2008. a) * Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkurss, III koht magistritööde kategoorias (2008. a) <ref>https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est/</ref> == Isiklikku == Triinul on kolm tütart: Loore (2003), Anna (2006) ja Miina (2010). Suvepuhkused veedavad nad suures osas Hiiumaal, kus Triin koos elukaaslasega taastab esivanemate 1867. aastal rajatud Saralde talu. Enne teadlaskarjääri on Triin Lauri töötanud Estonia laeva teenindustöötajana, Kärdla Keskkooli õpetajana, EBSi õppeosakonnas ja ka tarkvarafirma Telema juhatuses. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lauri, Triin}} [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] quhufsc60itqd5885ivkkc85o167s6r 7124468 7124467 2026-04-04T20:48:02Z Velirand 67997 + kategooria 7124468 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2024|kuu=oktoober}} {{Infokast teadlane|nimi=Triin Lauri|pilt=|sünniaeg=26. aprill 1973, Kärdlas|elukoht=Tallinn|rahvus=Eestlane|töökoht=Tallinna Ülikool|veebileht=https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est tlu.ee}} '''Triin Lauri''' (sündinud [[26. aprill]]il [[1973]] [[Kärdla]]s) on Eesti riigiteadlane ja [[Tallinna Ülikool|Tallinna Ülikooli]] Ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika dotsent.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triin Lauri |url=https://www.tlu.ee/inimesed/triin-lauri}}</ref> Teadlasena keskendub tema uurimistöö heaolupoliitikatele, eelkõige on Triin Lauri uurimishuvi seotud võrdleva hariduspoliitika ja haridusliku ebavõrdsusega. Lisaks sellele on tema uurimisfookuses kaasaegne heaoluriik, selle olemus, väljakutsed, valitsemine ning heaoluriigi kujundamine. Ta on juhtinud tähelepanu sellele, et juba algkoolist alates on lastel Eestis ebavõrdne ligipääs heale haridusele.<ref>{{Netiviide |kuupäev=28.07.2024 |pealkiri=TUNNE TEADLAST {{!}} Riigiteadlane Triin Lauri: Riik peab olema kasvu vedur, mitte nagu telliskivi jala küljes |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309708/tunne-teadlast-riigiteadlane-triin-lauri-riik-peab-olema-kasvu-vedur-mitte-nagu-telliskivi-jala-kuljes}}</ref> == Haridus == 1991. aastal lõpetas Triin [[Kärdla Keskkool]]i. 1996.–2001. aastal õppis [[Estonian Business School]]is rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusõppes. 2002–2008 õppis Tallinna Ülikoolis politoloogia magistriõppes. 2015. aastal omandas Triin Lauri doktorikraadi riigiteadustes. Tema doktoritöö teemaks oli "Governing the School Choice: from Market Mechanisms to Equity Enabling Configurations" (Koolivaliku valitsemine - turuloogikast hariduslikku ebavõrdsust ohjeldavate konfiguratsioonideni) ning seda juhendasid Anu Toots ja Kaire Põder. == Teadustöö == Triinu uurimistöö on peamiselt keskendunud võrdlevale hariduspoliitikale ja hariduslikule ebavõrdsusele, kuid hõlmab ka võrdlevat heaoluriiki, selle poliitikaid, väljakutseid ja valitsemist. Hiljuti on Triin hakanud rohkem tähelepanu pöörama heaolupoliitikate kujundamisele, huvi, mis sai hoogu juurde Konstanzi järeldoktorantuuri raames. Triinu uurimishuvi erilisus, aga ka tähtsus seisneb ühiskonnateadusliku vaate toomises haridusuuringutesse. Hariduse usku rahvana kalduvad eestlased haridusest tulenevaid võite üle hindama. Koostöös kolleegidega näitab Triin Lauri, kuidas haridus võib ka ise probleeme tekitada. <ref>{{Uudiseviide |kuupäev=13. detsember 2023 |pealkiri=EKSPERT EETRIS ⟩ Triin Lauri: «Kas lapse perekondlik taust ja haridustulemused on omavahel seotud?» |url=https://haridus.postimees.ee/7917803/ekspert-eetris-triin-lauri-kas-lapse-perekondlik-taust-ja-haridustulemused-on-omavahel-seotud}}</ref> '''Projektid, millega Triin Lauri seotud on:''' 01.01.2024–31.12.2030 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/09bb9e61-9ca7-4cb6-908a-da1dbab38455 Heaoluteaduste tippkeskus] 01.10.2023–30.09.2028 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/97ccec49-6f90-4878-949c-b36913c85545 Kaitstud õiglaselt ja väärikalt (WelfareExperiences)] 01.12.2023–30.11.2026 [https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/3e299009-7ee1-42fe-b99b-02aee98c2a08 Õpetajate pedagoogilise digipädevuse koolituse tõhusus ja tulemuslikkus] Triin Lauri oma teadustöö tulemustest: "Tegutsen valdkonnas, kus saavutusi mõõdetakse kõrgetasemelistes avaldamistes ja rahastuse võitnud projektides – nende „päris ellu“ jõudmise ahelad on pikad ja hajusad. Seega saab rääkida pigem nihetest alusraamistikes, mille najal uusi teadustulemusi tõlgendada. Suur edasiminek on see, et üha enam on hakatud huvi tundma heaolupoliitikate vastu, mis toetavad inimeste kaasa sündinud tahet ja vajadust panustada." <ref>{{Netiviide |pealkiri=TUNNE TEADLAST {{!}} Riigiteadlane Triin Lauri: Riik peab olema kasvu vedur, mitte nagu telliskivi jala küljes |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120309708/tunne-teadlast-riigiteadlane-triin-lauri-riik-peab-olema-kasvu-vedur-mitte-nagu-telliskivi-jala-kuljes}}</ref> Triin on avaldanud ligi sada teadusteksti ja mitmeid populaarteaduslikke artikleid.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Triin Lauri |url=https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est}}</ref> Tema kaasautorluses on ilmunud raamat [https://www.postimehekirjastus.ee/raamatud/aimekirjandus/kaire-poder-triin-lauri-ja-andre-veski-kas-eesti-pisa-on-viltu „Kas Eesti Pisa on vitu?“]. 2025. aastal sai ta Euroopa Liidust 1,5 miljonit eurose grandi, et uurida poliitika tagasisideefekte hariduses.<ref>[https://www.err.ee/1609789881/kaks-eesti-projekti-said-euroopa-teadusnoukogu-uurimistoetuse "Kaks Eesti projekti said Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetuse"] ERR, 4. september 2025</ref> == Töö õppejõuna == Alates 2012. aastast on Triin Lauri seotud Tallinna Ülikooliga. Ta jagab end igapäevatöös õpetamis- ja teadustegevuste vahel, õpetades nii bakalaureuse-, magistri- kui doktoritasemel, nii eesti kui inglise keeles. Triin Lauri õpetatavad ained on peamiselt seotud heaoluriigi ja hariduspoliitikaga, samuti poliitika analüüsi ja võrdleva uurimisdisainiga. Aastatel 2019–2020 töötas Triin Lauri õppejõuna [[Oxfordi Ülikool]]i sotsiaalpoliitika instituudis (''[https://www.spi.ox.ac.uk Department of Social Policy and Interventions]''). <ref>{{Netiviide |kuupäev=09.04.2020 |pealkiri=Triin Lauri teekond Oxfordi ülikooli |url=https://www.tlu.ee/yti/meediavarav/blogid/triin-lauri-teekond-oxfordi-ulikooli}}</ref> == Tunnustus == * Winner of ISCRC Patrick Wolf best paper award (2022. a) * Rahvusvahelise naistippteadlaste portaali AcademiaNet liikmeks nimetamine (2022. a) * Parim publikatsioon sotsiaalteaduste kategoorias. Tallinna Ülikooli silmapaistvaima publikatsiooni, õpiku ja loomingulise projekti konkurss (2022. a) * Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursi parim doktoritöö sotsiaalteaduste valdkonnas (2016. a) * Winner of the ECER (European Conference on Educational Research) 2012 Best Paper Award (2013. a) * Tallinna linna stipendium (2013. a) * III koht Tallinna Ülikooli üliõpilaste 2012/2013 aasta teadustööde konkursil sotsiaatleaduste teadupublikatsioonide kategoorias (2013. a) * Tallinna linna stipendium (2012. a) * Winner of EERA (European Educationa Research Association) Scholarship for Postgraduate Students from Eastern European countries (2012. a) * Eesti Teaduste Akadeemia, üliõpilaste teadustööde konkurss, esimene auhind (2008. a) * Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkurss, III koht magistritööde kategoorias (2008. a) <ref>https://www.etis.ee/CV/Triin_Lauri/est/</ref> == Isiklikku == Triinul on kolm tütart: Loore (2003), Anna (2006) ja Miina (2010). Suvepuhkused veedavad nad suures osas Hiiumaal, kus Triin koos elukaaslasega taastab esivanemate 1867. aastal rajatud Saralde talu. Enne teadlaskarjääri on Triin Lauri töötanud Estonia laeva teenindustöötajana, Kärdla Keskkooli õpetajana, EBSi õppeosakonnas ja ka tarkvarafirma Telema juhatuses. == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Lauri, Triin}} [[Kategooria:Estonian Business Schooli vilistlased]] [[Kategooria:Tallinna Ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1973]] 4hij31mkrvypx4q5pwkme0ncoiwgeoh Satakunta (ajalooline maakond) 0 683031 7124396 7114884 2026-04-04T18:09:56Z NOSSER 8097 /* Kirjandus */ 7124396 wikitext text/x-wiki {{Infokast provints | nimi = Satakunta | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = | nimi1_keel = rootsi k. | nimi1 = Satakunda | nimi1_latin = | nimi2_keel = soome k. | nimi2 = Satakunta | nimi2_latin = | nimi3_keel = | nimi3 = | nimi3_latin = | nimi4_keel = | nimi4 = | nimi4_latin = | nimi5_keel = | nimi5 = | nimi5_latin = | lipp = | lipu_link = | vapp = Satakunta.vaakuna.svg | vapi_link = | pindala_viide = | elanikke_viide = | ametlik_keel = | asendikaardi_pilt_seletus = | osm = }}'''Satakunta''' (soome keeles Satakunta, rootsi keeles Satakunda) oli [[Soome]] [[Soome ajaloolised maakonnad|ajalooline maakond]], mis asus edela-Soomes [[Botnia laht|Botnia lah]]e ääres. Tänapäeval on sellel alal [[Satakunta maakond|Satakunta]] ja [[Pirkanmaa maakond]]. [[File:Historical province of Satakunta in Finland.png|pisi|Satakunta maakond Soome kaardil (lillaga)]] Maakonna aladel asuvad tänapäeval [[Tampere]], [[Pori]], [[Rauma]], [[Nokia]], [[Ylöjärvi]] ja [[Sastamala]] linnad. == Kirjandus == *Johan Axel Almquist, Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/3_Andra%20delen%20-%20H%c3%a4ft%202_aukeama.pdf?sequence=3&isAllowed=y Andra delen. Häft 2.] ''II. Satakunda'', Stockholm 1922, s. 418-440; [https://www.doria.fi/bitstream/handle/10024/184593/7_Tredje%20delen%20-%20H%c3%a4ft%203_aukeama.pdf?sequence=7&isAllowed=y Tredje delen, Häft 3], ''Finland. 3) Fögderierna 314–318 (Satakunda)'' s. 110-113 * Jutikkala, Eino. Suomen maakunnat, 1949 nr 6-8, sivut 143-149. Helsinki, Suomen kotiseutuliitto *Paasi, Anssi. Neljä maakuntaa. Maantieteellinen tutkimus aluetietoisuuden kehittymisestä. 1986, Joensuun yliopiston yhteiskuntatieteellisiä julkaisuja 8. Joensuu, Joensuun yliopisto, Isbn = 951-696-624-1 {{Soome ajaloolised maakonnad}} [[Kategooria:Soome ajaloolised maakonnad]] [[Kategooria:Soome keskaeg]] rbeibiwca50b90gmn2soc6otqyy4fy2 Georgi Filimonov 0 683708 7124652 6982662 2026-04-05T09:32:29Z Kuriuss 38125 7124652 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Georgy Filimonov, 2023.jpg|pisi|Georgi Filimonov 2023. aastal]] '''Georgi Jurjevitš Filimonov''' ([[vene keel]]es ''Гео́ргий Ю́рьевич Филимо́нов,'' sündinud [[23. veebruar]]il [[1980]] [[Tomsk]]is) on Venemaa riigitegelane, [[Vologda oblast]]i kuberner. Ta on andnud korralduse püstitada [[Vologda]] kesklinna [[Ivan Julm]]a ja [[Jossif Stalin]]i ausambad.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120328460/venemaa-vologda-oblasti-kuberner-teatas-et-rahva-noudmisel-pustitatakse-ausammas-stalinile</ref> == Elulugu == Ta kasvas üles Vologda oblastis [[Tšerepovets]]is. Isa Juri Filimonov oli Tšerepovetsi võitluskunstide keskuse direktor, Venemaa Föderatsiooni teeneline kikkpoksitreener, Tšerepovetsi linnaduuma saadik, kes treenis koos Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni juhi esimese asetäitja [[Sergei Kirijenko]]ga.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210940/https://www.gorodche.ru/news/vlast/159903/</ref> Lapsepõlvest peale on ta isa juhendamisel tegelenud võitluskunstidega: [[wushu]], [[kikkpoks]], [[karate]], [[taekwondo]]. Kümneaastaselt tuli Venemaa meistriks wushus. Esikoht Venemaa ja NSV Liidu meistrivõistlustel Krasnovodskis, võit Hiinas Shaolini kloostri 1500. aastapäevale pühendatud rahvusvahelisel turniiril, Euroopa karika võitja wushus Türgis ja kikkpoksis Užgorodis. 1999. aastal võitis kikkpoksi maailmameistrivõistlustel Caorle'is (Itaalia) kuldmedali. [[Venemaa teeneline meistersportlane]] (2001).<ref>https://web.archive.org/web/20220209021622/https://wako.sport/official-results/</ref><ref>https://web.archive.org/web/20231031210135/https://nason.ru/znamenit/1859/</ref> 2003. aastal lõpetas rahvusvaheliste suhete alal [[Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikool]]i Moskvas.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210940/https://www.gorodche.ru/news/vlast/159903/</ref> 2007. aastal kaitses Venemaa Teaduste Akadeemia USA ja Kanada Instituudis kandidaadiväitekirja „USA väliskultuuripoliitika kui pehme jõu komponent.”<ref>https://web.archive.org/web/20231031212347/https://search.rsl.ru/ru/record/01003174111</ref> 2013. aastal kaitses Venemaa Välisministeeriumi Diplomaatilises Akadeemias doktorikraadi teemal “Pehme jõu roll USA välispoliitikas.”<ref>https://web.archive.org/web/20231031210332/https://search.rsl.ru/ru/record/01005533251</ref> 2005–2009 Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni välispoliitika osakonna konsultant ja nõunik. 2009–2011 Venemaa Rahvaste Sõpruse Ülikooli rahvusvaheliste suhete teooria ja ajaloo osakonna dotsent, 2011–2014 osakonna juhataja asetäitja, 2014–2017 ülikooli strateegiliste uuringute ja prognooside instituudi direktor, rahvusvaheliste suhete teooria ja ajaloo osakonna professor. 2009–2014 kliimaseadmete ettevõtte Soglasije peadirektori asetäitja.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> 2017–2021 Vene Föderatsiooni presidendi administratsiooni sisepoliitika osakonna assistent.<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> 2021–2023 Moskva oblastivalitsuse aseesimees. 31. oktoobril 2023 nimetas Venemaa president Vladimir Putin ta Vologda oblasti kuberneri kohusetäitjaks.<ref>https://web.archive.org/web/20231101082700/https://vz.ru/news/2023/10/31/1237784.html</ref> 8. septembril 2024 valiti ta otsevalimistel Vologda oblasti kuberneriks. Tema poolt hääletas 62,30% valijatest. Inauguratsioonitseremoonia toimus 26. septembril 2024. aastal. [[Venemaa sõjateaduste akadeemia]] liige (2015), Irboska klubi liige (2016), Vene Föderatsiooni 3. järgu tõeline riiginõunik (2017)<ref>https://web.archive.org/web/20231031210132/https://tass.ru/info/19166615</ref> Oktoobris 2024 teatas ta Telegramis, et pärast „pöördumisi avalikkuse poolt“ on ta otsustanud püstitada Vologda kesklinna ausamba Nõukogude Liidu diktaatorile Jossif Stalinile. „Kogu selle isiku rolli tõlgendamise mitteühemõttelisuse juures peame me tunnistama suuri saavutusi, teadma oma riigi ajalugu, teda austama ja tema üle uhked olema, sest meie ajalugu on üks ja jagamatu omavahel seotud, kokku aheldatud ajaloolise protsessi lülide kett, millest iga on moodustanud meie suure rahva jõu, vaimu ja tahte.“ Ta lisas, et samuti on plaanis püstitada ausammas Ivan Julmale, mille eeskuju on väiksemal kujul tema kabinetis.<ref>https://www.delfi.ee/artikkel/120328460/venemaa-vologda-oblasti-kuberner-teatas-et-rahva-noudmisel-pustitatakse-ausammas-stalinile</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Filimonov, Georgi}} [[Kategooria:Venemaa poliitikud]] [[Kategooria:Sündinud 1980]] gef2gp5hkoalha34wm466pw7bo2qcn4 Infokultuur 0 685146 7124724 6783506 2026-04-05T11:56:36Z Sakadaka 199746 Uuendatud Choo infokultuuride skeem. 7124724 wikitext text/x-wiki [[Fail:Infokultuur illustratsioon.jpg|pisi|300x300px|Infokultuur. Illustratsioon.]] '''Infokultuur''' sisaldab [[Teabeedastus|teabeedastusel]] kasutatavat tehnoloogiat, edastatavat sisu, [[Väärtused|väärtuseid]], [[Hoiak|hoiakuid]], [[Norm|norme]], [[Käitumismuster|käitumismustreid]] ja muud, mis on seotud [[Informatsioon|informatsiooni]] kogumise, korralduse, töötlemise, säilitamise, edastamise ja kasutamisega.<ref name=":0">{{Raamatuviide |perekonnanimi=Virkus |eesnimi=Sirje |pealkiri=Infoteadused teoorias ja praktikas |perekonnanimi2=Lepik |eesnimi2=Aira |perekonnanimi3=Uverskaja |eesnimi3=Elviine |perekonnanimi4=Reimo |eesnimi4=Tiiu |perekonnanimi5=Metsar |eesnimi5=Silvi |perekonnanimi6=Ruusalepp |eesnimi6=Raivo |perekonnanimi7=Möldre |eesnimi7=Aile |perekonnanimi8=Laurits |eesnimi8=Merle |kirjastus=TLÜ Kirjastus |aasta=2017 |isbn=9789985588369 |koht=Tallinn |lehekülg=338-343 |keel=eesti}}</ref> == Erinevaid määratlusi == Infokultuuri mõistet on sõnastatud mitmeti, kuid ühise üksmeelse [[Definitsioon|definitsioonini]] ei ole teadlased jõudnud ning valitseb arvamuste paljusus.<ref name=":0" /> Üks esimesi infokultuuri uurijaid [[Mariam Ginman]] kirjeldas infokultuuri kui [[Kultuur|kultuuri]], milles toimub omavahel põimunud [[Teadmine|teadmiste]] ning [[ressursid|ressursside]] pidev ümber kujundamine. Ressursside all pidas Ginman silmas erinevat tüüpi teadmisi ja informatsiooni.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ginman |eesnimi=Mariam |kuupäev=1987 |pealkiri=Information culture and business performance |url=https://docs.lib.purdue.edu/cgi/viewcontent.cgi?article=1198&context=iatul |ajakiri=IATUL |aastakäik=2 |üksiknumber=2 |lehekülg=93-106}}</ref> Ameerika teadlane [[Donald A. Marchand]] sõnastas infokultuuri kui kogumikku väärtuseid, hoiakuid ja [[Käitumisviis|käitumisviise]], mis mõjutavad inimeste informatsiooni tajumist, kogumist, organiseerimist, töötlemist, edastamist ja kasutamist.<ref name=":0" /> Kanada professori [[Chun Wei Choo]] arvates väljendub infokultuur [[Organisatsioon|organisatsiooni]] kasutamise ja korraldusega seotud väärtushinnangutes, normides ja [[Praktika|praktikates]]. <ref name=":0" /> Teadlased [[Adrienne Curry (scientist)|Adrienne Curry]] ja [[Caroline Moore]] on kirjeldanud seda kui kultuuri, milles informatsioon on seatud tähtsale kohale organisatsiooni eesmärkide saavutamisel ja otsuste tegemisel ning tõhusate [[Infosüsteem|infosüsteemide]] loomiseks toetutakse [[infotehnoloogia]] võimalustele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Curry |eesnimi=Adrienne |perekonnanimi2=Moore |eesnimi2=Caroline |kuupäev=2003-04-01 |pealkiri=Assessing information culture—an exploratory model |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0268401202001020 |ajakiri=International Journal of Information Management |aastakäik=23 |üksiknumber=2 |lehekülg=91–110 |doi=10.1016/S0268-4012(02)00102-0 |issn=0268-4012}}</ref> Kui osad uurijad tähtsustavad infokultuuri tihedat seost infotehnoloogia ja infosüsteemide kasutamisega, siis teised väidavad, et infotehnoloogia on vaid üks infokultuuri toetavatest mõjuteguritest. [[Thomas H. Davenport]] on rõhutanud, et toimiva infokultuuri jaoks on tarvis eelkõige inimeste oskus kasutada targalt informatsiooni, mitte masinaid. <ref name=":0" /> == Infokultuuri tüübid == Uurijad on välja töötanud erinevaid infokultuuri tüüpideks jaotamise viise. Allpool kahe tunnustatud teadlase loodud tüübistikud. C. W. Choo on loonud neljaosalise infokultuuri [[tüpoloogia]]: [[Fail:Choo (2013) infokultuuri tüübid skeem.jpg|paremal|400x400px|C. W. Choo infokultuuri mudel (2013)]] # '''suhetel põhinev kultuur''' (ingl k ''relationship-based culture''), mis tugineb suhtlemisel, osalemisel ja pühendumusel; # '''riskikultuur''' (ingl k ''risk-taking culture''), kus toetatakse uuenduslikkust, loovust ja avastuslikkust; # '''reegleid järgiv kultuur''' (ingl k ''rule-following culture''), kus on oluline kontroll, kuulekus ja aruandlus; # '''tulemusele suunatud kultuur''' (ingl k ''result-oriented culture''), milles on kesksel kohal eesmärkide saavutamine ja [[Konkurents (majandus)|konkurentsi]]<nowiki/>eelis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Choo |eesnimi=Chun Wei |kuupäev=2013-10-01 |pealkiri=Information culture and organizational effectiveness |url=https://linkinghub.elsevier.com/retrieve/pii/S0268401213000819 |ajakiri=International Journal of Information Management |aastakäik=33 |üksiknumber=5 |lehekülg=775–779 |doi=10.1016/j.ijinfomgt.2013.05.009 |issn=0268-4012}}</ref> Donald A. Marchand on samuti eristanud nelja infokultuuri tüüpi, kuid lähtunud erinevatest vaatepunktidest: # '''funktsionaalne kultuur''' (ingl k ''functional culture'') – juhid kasutavad informatsiooni vahendina teiste mõjutamiseks või teiste üle võimu saavutamiseks; # '''jagav kultuur''' (ingl k ''sharing culture'') – juhid ja tööandjad usaldavad üksteist ja kasutavad informatsiooni organisatsiooni tegevuse täiustamiseks; # '''uuriv kultuur''' (ingl k ''inquiring culture'') – juhid ja töötajad hangivad informatsiooni, et paremini mõista tulevikku ning leida viise senise tegevuse muutmiseks ja tulevikusuundadega vastavusse viimiseks; # '''avastuslik kultuur''' (ingl k ''discovery culture'') – juhid ja töötajad on avatud uutele teadmistele kriisidest ja radikaalsetest muutustest ning otsivad viise, et luua konkurentsivõimelisi lahendusi.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Types of Information Culture |url=https://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20Management/Information%20Culture%202/types_of_information_culture.html |vaadatud=2024-11-30 |väljaanne=www.tlu.ee}}</ref> == Infokultuuri uuringud Eestis == Üldiselt on maailma eri paigus läbi viidud infokultuuri puudutavad uuringud tegelenud pigem [[Ärisektor|ärisektoriga]].<ref name=":0" /> Eestis on tähelepanu alla sattunud pigem [[avalik sektor]]. 2024. aasta lõpu seisuga on valminud järgmised infokultuurile keskendunud uurimused: * Olga Albrecht, magistritöö „Infokultuur Eesti Statistikaameti näitel“ 2015,<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/4149/view?page=1&p=separate&tool=info |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> * Angelica Õunapuu, magistritöö „Infokultuur ja infopraktikad Tallinna Keskraamatukogu näitel“ 2016,<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/28659/view?page=1&p=separate&tool=info |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> * Krista Lepik ja Katrin Kannukene, “Information Culture of Students in the Academic Environment – Finding One’s Way Through Studies” 2018,<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Lepik |eesnimi=Krista |perekonnanimi2=Kannukene |eesnimi2=Katrin |kuupäev=2018 |toimetaja-perekonnanimi=Kurbanoğlu |toimetaja-eesnimi=Serap |toimetaja2-perekonnanimi=Boustany |toimetaja2-eesnimi=Joumana |toimetaja3-perekonnanimi=Špiranec |toimetaja3-eesnimi=Sonja |toimetaja4-perekonnanimi=Grassian |toimetaja4-eesnimi=Esther |toimetaja5-perekonnanimi=Mizrachi |toimetaja5-eesnimi=Diane |toimetaja6-perekonnanimi=Roy |toimetaja6-eesnimi=Loriene |pealkiri=Information Culture of Students in the Academic Environment – Finding One’s Way Through Studies |url=https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-319-74334-9_62 |ajakiri=Information Literacy in the Workplace |keel=en |koht=Cham |väljaandja=Springer International Publishing |lehekülg=605–614 |doi=10.1007/978-3-319-74334-9_62 |isbn=978-3-319-74334-9}}</ref> * Mari Kilumets, bakalaureusetöö „Infokultuur Tallinna Majanduskoolis“ 2018,<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/46942/view?page=1&p=separate&tool=info |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> * Maarja Kiisk, magistritöö „Infokultuur ja infopraktikad Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis“ 2018,<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/45942/view?page=1&p=separate |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> * Kerty Keir Sirman, lõputöö „Infokultuur Tööinspektsiooni näitel“ 2020,<ref>{{Viide |perekonnanimi=Sirman |eesnimi=Kerty Keir |pealkiri=Infokultuur Tööinspektsiooni näitel |kuupäev=2021 |url=https://dspace.ut.ee/items/73b4c498-ab45-4cde-9f56-3fabd4dc80ce |vaadatud=2024-12-15}}</ref> * Liia Lauri, doktoritöö „Infokultuur ja toimetulek info üleküllusega Eesti kõrgkoolide näitel“ (ingl k) 2021,<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/164681/view?page=3&p=separate&tool=info |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> * Klarika Orav, „Andmehalduse praktikad Statistikaameti näitel“ 2022.<ref>{{Netiviide |pealkiri=ETERA - e-terast tärkab mõte! |url=https://www.etera.ee/zoom/198555/view?page=1&p=separate&tool=info |vaadatud=2024-12-15 |väljaanne=www.etera.ee}}</ref> == Vaata ka == * [[infojagamine]]; * [[infokäitumine]]; * [[infopoliitika]]; * [[infopädevus]]; * [[infotehnoloogia]]; * [[infoökoloogia]] * [[organisatsioonikultuur]] == Viited == <references /> == Kirjandus == * [[Donald A. Marchand]]. What is your company's information culture? – ''[[The Financial Post]]'', 1996, '''23'''(25), 14-15. * [[Gillian Oliver]]. Information culture: exploration of differing values and attitudes to information in organisations. – ''[[Journal of Documentation]]'', 2008, '''64'''(3), 363-385. * [[Proscovia Svärd]]. Information culture in three municipalities and its impact on information management amidst e-government development. – ''[[IFLA journal]]'', 2014, '''40'''(1), 48-59. * [[Lydiah Wambugu]]. Effects of Organizational Culture on Employee Performance (Case Study of Wartsila-Kipevu Ii Power Plant). – ''[[European Journal of business and management]]'', 2014, '''''6'''''(32). * [[Gunilla Widén-Wulff]]. Business information culture: a qualitative study of the information culture in the Finnish insurance business. – ''[[Information Research]]'', 2000, '''5'''(3). [[Kategooria:Infoteadus]] lhsfmzoyq6p9op77b86f3iqbste5szp Hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg 0 685591 7124354 6964792 2026-04-04T16:54:20Z Kuriuss 38125 7124354 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hypothalamic-pituitary-adrenal axis.jpg|pisi|363x363px|Väliskeskkonna stiimulid, mis kujutavad endast füüsilist või sotsiaalset ohtu või mida tõlgendatakse ohuna, põhjustavad hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telje aktiveerumist. [[Mandeltuum|Mandeltuuma]] (ingl k ''amygdala'') aktiveerumise järel võimendub vastus [[Stress|stressile]] [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] paraventrikulaarses tuumas (ingl k PVN nagu ''paraventricular nucleus''), mis eritab kortikotropiini vabastavat hormooni CRH ja vasopressiini. Nende koostoimel käivitub adrenokortikotroopse hormooni tootmine [[Ajuripats|ajuripatsis]], mis omakorda stimuleerib [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] (ingl k ''glucocorticoids'') sünteesi eest vastutavate [[Ensüüm|ensüümide]] tootmist [[Neerupealis|neerupealiste]] koores (ingl k ''adrenal cortex''). Glükokortikoidid avaldavad oma toimet glükokortikoidide [[Retseptor (biokeemia)|retseptorite]] (GR) ning mineralokortikoidide retseptorite (MR) kaudu eri kudedes, käitudes [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktoritena]]. Oluline on ka HPA telje normaalse talitluse juurde kuuluv negatiivne tagasiside (ehk CRH sünteesi peatumine glükokortikoidide toimel), mida vahendavad GR retseptorid [[Hipokampus|hipokampuses]] (ingl k ''hippocampus''), hüpotalamuses ja ajuripatsis. Lisaks aktiveerib GR retseptor [[Šaperonid|šaperonvalgu]] FKBP51 tootmist, mis seejärel vaigistab GR retseptori toimet transkriptsioonifaktorina ja seega panustab negatiivse tagasiside realiseerumisse, taastades stressi puudumise tingimustes algset olukorda.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herman |eesnimi=James P. |perekonnanimi2=McKlveen |eesnimi2=Jessica M. |perekonnanimi3=Ghosal |eesnimi3=Sriparna |perekonnanimi4=Kopp |eesnimi4=Brittany |perekonnanimi5=Wulsin |eesnimi5=Aynara |perekonnanimi6=Makinson |eesnimi6=Ryan |perekonnanimi7=Scheimann |eesnimi7=Jessie |perekonnanimi8=Myers |eesnimi8=Brent |kuupäev=2016-03-15 |pealkiri=Regulation of the Hypothalamic-Pituitary-Adrenocortical Stress Response |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27065163/ |ajakiri=Comprehensive Physiology |aastakäik=6 |üksiknumber=2 |lehekülg=603–621 |doi=10.1002/cphy.c150015 |issn=2040-4603 |pmc=4867107 |pmid=27065163}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fries |eesnimi=Gabriel R. |perekonnanimi2=Gassen |eesnimi2=Nils C. |perekonnanimi3=Rein |eesnimi3=Theo |kuupäev=2017-12-05 |pealkiri=The FKBP51 Glucocorticoid Receptor Co-Chaperone: Regulation, Function, and Implications in Health and Disease |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29206196/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=18 |üksiknumber=12 |lehekülg=2614 |doi=10.3390/ijms18122614 |issn=1422-0067 |pmc=5751217 |pmid=29206196}}</ref>]] '''Hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg''' (ingl k ''hypothalamus-pituitary-adrenal axis'', lühendina HPA ''axis'' – HPA telg) on mudel, mis kirjeldab [[Stress|stressi]]<nowiki/>vastusega seotud [[Hormoonid|hormoonide]] hierarhilist talitlust [[Imetajad|imetajatel]] ja ka teistel [[Loomad|loomadel]] (nt [[Linnud|lindudel]]).<ref name=":4" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smulders |eesnimi=Tom V. |kuupäev=2021 |pealkiri=Telencephalic regulation of the HPA axis in birds |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34189191/ |ajakiri=Neurobiology of Stress |aastakäik=15 |lehekülg=100351 |doi=10.1016/j.ynstr.2021.100351 |issn=2352-2895 |pmc=8220096 |pmid=34189191}}</ref> HPA telg on üks mitmest [[Hüpotalamus|hüpotalamusest]] lähtuva hormoonide hierarhilise toime teljest. Hüpotalamuses toodetav [[Peptiidid|peptiidne]] hormoon CRH ([[kortikotropiini vabastav hormoon]]) aktiveerib ajuripatsi ehk [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagaras]] peptiidse hormooni ACTH ([[adrenokortikotroopne hormoon]]) tootmist, mis omakorda aktiveerib [[Neerupealis|neerupealiste]] koores [[Steroidid|steroid]]<nowiki/>hormoonide [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist ([[kortisool]] inimeste puhul või [[kortikosteroon]] mitmetes teistes organismides, sh [[Hiir|hiirtes]] ja [[Rott|rottides]]). Sarnaselt [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|HPG teljega]] esineb ka HPA teljel nn [[Pulsatsioon|pulsatiivsust]] – st hormoonide [[Sekretsioon|sekreteerimine]] [[Sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]] poolt ei ole pidevalt ühesugune, vaid selles esineb süstemaatilisi maksimume ja miinimume (seda ka stressi puudumise korral). HPA telje raames esineb ka nn biokeemilist [[Tagasiside|tagasisidestatust]] – kortisool vähendab hüpotalamuses CRH tootmist ning ajuripatsis ACTH tootmist. Edasises tekstis keskendutakse HPA talitlusele inimorganismi kontekstis.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gjerstad |eesnimi=Julia K |perekonnanimi2=Lightman |eesnimi2=Stafford L |perekonnanimi3=Spiga |eesnimi3=Francesca |kuupäev=2018-09-03 |pealkiri=Role of glucocorticoid negative feedback in the regulation of HPA axis pulsatility |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10253890.2018.1470238 |ajakiri=The International Journal on the Biology of Stress |doi=10.1080/10253890.2018.1470238 |issn=1025-3890 |pmc=PMC6220752 |pmid=29764284}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Jamie J. |perekonnanimi2=Terry |eesnimi2=John R. |perekonnanimi3=Lightman |eesnimi3=Stafford L. |kuupäev=2010-06-07 |pealkiri=Origin of ultradian pulsatility in the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20129987/ |ajakiri=Proceedings. Biological Sciences |aastakäik=277 |üksiknumber=1688 |lehekülg=1627–1633 |doi=10.1098/rspb.2009.2148 |issn=1471-2954 |pmc=2871854 |pmid=20129987}}</ref> HPA telje toimimine täiskasvanu organismis on väga oluline, tagamaks normaalset reaktsiooni stressile, kuid kroonilise stressi tingimustes võib HPA töö olla häirunud. HPA anomaalset tööd on seostatud mitmete [[psüühikahäire]]te (sh [[depressioon]], [[ärevus]], [[Posttraumaatiline stressihäire|traumajärgne stressihäire]], [[anoreksia]]) ning [[Sõltuvushäire|sõltuvustega]] (sh [[alkoholism]]), aga ka [[autoimmuunhaigus]]tega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karin |eesnimi=Omer |perekonnanimi2=Raz |eesnimi2=Moriya |perekonnanimi3=Tendler |eesnimi3=Avichai |perekonnanimi4=Bar |eesnimi4=Alon |perekonnanimi5=Korem Kohanim |eesnimi5=Yael |perekonnanimi6=Milo |eesnimi6=Tomer |perekonnanimi7=Alon |eesnimi7=Uri |kuupäev=2020 |pealkiri=A new model for the HPA axis explains dysregulation of stress hormones on the timescale of weeks |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32672906/ |ajakiri=Molecular Systems Biology |aastakäik=16 |üksiknumber=7 |lehekülg=e9510 |doi=10.15252/msb.20209510 |issn=1744-4292 |pmc=7364861 |pmid=32672906}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stephens |eesnimi=Mary Ann C. |perekonnanimi2=Wand |eesnimi2=Gary |kuupäev=2012 |pealkiri=Stress and the HPA axis: role of glucocorticoids in alcohol dependence |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23584113/ |ajakiri=Alcohol Research: Current Reviews |aastakäik=34 |üksiknumber=4 |lehekülg=468–483 |issn=2168-3492 |pmc=3860380 |pmid=23584113}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harpaz |eesnimi=Idan |perekonnanimi2=Abutbul |eesnimi2=Shai |perekonnanimi3=Nemirovsky |eesnimi3=Anna |perekonnanimi4=Gal |eesnimi4=Ram |perekonnanimi5=Cohen |eesnimi5=Hagit |perekonnanimi6=Monsonego |eesnimi6=Alon |kuupäev=2013 |pealkiri=Chronic exposure to stress predisposes to higher autoimmune susceptibility in C57BL/6 mice: Glucocorticoids as a double-edged sword |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/eji.201242613 |ajakiri=European Journal of Immunology |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=3 |lehekülg=758–769 |doi=10.1002/eji.201242613 |issn=1521-4141}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schorr |eesnimi=Melanie |perekonnanimi2=Miller |eesnimi2=Karen K. |kuupäev=2017 |pealkiri=The endocrine manifestations of anorexia nervosa: mechanisms and management |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27811940/ |ajakiri=Nature Reviews. Endocrinology |aastakäik=13 |üksiknumber=3 |lehekülg=174–186 |doi=10.1038/nrendo.2016.175 |issn=1759-5037 |pmc=5998335 |pmid=27811940}}</ref> [[Embrüogenees|Loote]] arengu lõpuetappides on aga HPA telje toimimine kriitiline [[Kopsud|kopsude]] talitluse tagamiseks ning HPA telg kontrollib üldisemalt loote valmidust sünnitusprotsessiks ja ellujäämist sünni järel, eriti enneaegse [[Sünnitus|sünnituse]] korral.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Charles E. |perekonnanimi2=Keller-Wood |eesnimi2=Maureen |kuupäev=2016 |pealkiri=The critical importance of the fetal hypothalamus-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26918188/ |ajakiri=F1000Research |aastakäik=5 |lehekülg=F1000 Faculty Rev–115 |doi=10.12688/f1000research.7224.1 |issn=2046-1402 |pmc=4755437 |pmid=26918188}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bolt |eesnimi=R. J. |perekonnanimi2=van Weissenbruch |eesnimi2=M. M. |perekonnanimi3=Lafeber |eesnimi3=H. N. |perekonnanimi4=Delemarre-van de Waal |eesnimi4=H. A. |kuupäev=2002 |pealkiri=Development of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis in the fetus and preterm infant |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12099385/ |ajakiri=Journal of pediatric endocrinology & metabolism: JPEM |aastakäik=15 |üksiknumber=6 |lehekülg=759–769 |doi=10.1515/jpem.2002.15.6.759 |issn=0334-018X |pmid=12099385}}</ref> Ingliskeelsete allikate puhul tuleks eristada HPA telje mõistet identsest lühendist, mis tähistab avalikku [[Andmebaas|andmebaasi]] inimese [[Proteoom|proteoomi]] kohta – ''Human Protein Atlas''.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Human Protein Atlas |url=https://www.proteinatlas.org/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.proteinatlas.org}}</ref> == Hormoonid ja nende retseptorid HPA teljel == Ajalooliselt hakati HPA telje üksikuid toimivaid komponente avastama 1538. aastal, kui [[Andreas Vesalius]] kirjeldas ajuripatsi [[Anatoomia|anatoomiat]], ning see jätkus 1563. aastal, kui [[Bartolomeo Eustachi]] mainis esimesena neerupealist kui iseseisvat [[Elund|elundit]]. Kortikosteroidide olulisus tuli aga ilmsiks alles 20. sajandi esimesel poolel tehtud uuringutes ning CRH ja ACTH retseptorite [[kloonimine|kloonimiseni]] jõuti 1990. aastatel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Walter L |kuupäev=2018-05-02 |pealkiri=The Hypothalamic-Pituitary-Adrenal Axis: A Brief History |url=https://karger.com/hrp/article-abstract/89/4/212/166853/The-Hypothalamic-Pituitary-Adrenal-Axis-A-Brief?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=Hormone Research in Paediatrics |aastakäik=89 |üksiknumber=4 |lehekülg=212–223 |doi=10.1159/000487755 |issn=1663-2818}}</ref> [[Fail:Astressin-B 2RMB.png|vasakul|pisi|336x336px|Astressiin-B on CRH-ga struktuurselt sarnane sünteetiline ühend, mis käitub CRH retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistina]] ning pidurdab HPA telje talitlust<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rivier |eesnimi=Jean E. |perekonnanimi2=Kirby |eesnimi2=Dean A. |perekonnanimi3=Lahrichi |eesnimi3=Sabine L. |perekonnanimi4=Corrigan |eesnimi4=Anne |perekonnanimi5=Vale |eesnimi5=Wylie W. |perekonnanimi6=Rivier |eesnimi6=Catherine L. |kuupäev=1999-08-01 |pealkiri=Constrained Corticotropin Releasing Factor Antagonists (Astressin Analogues) with Long Duration of Action in the Rat |url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/jm9902133 |ajakiri=Journal of Medicinal Chemistry |aastakäik=42 |üksiknumber=16 |lehekülg=3175–3182 |doi=10.1021/jm9902133 |issn=0022-2623}}</ref>. Koordinaatide allikas (struktuur saadud [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] andmete põhjal): PDB 2RMD.]] === CRH === Kortikotropiini vabastav hormoon on peptiidsete [[Hormoonid|hormoonide]] perekonna liige – lisaks sellele kuuluvad CRH perekonda veel [[Urokortiin|urokortiinid]] 1-3. CRH perekonna liikmed sisaldavad 38–41 [[Aminohapped|aminohappe]]<nowiki/>jääki ning omavad kõrget struktuurse sarnasuse määra. CRH-d, mida nimetatakse ka kortikoliberiiniks või kortikotropiini vabastavaks faktoriks, toodetakse esialgu 196-aminohappelise [[Prohormoon|prohormoonina]]. Kuigi CRH on eeskätt tuntud oma rollide poolest HPA teljes, [[Geeniekspressioon|ekspresseerivad]] seda lisaks erinevatele piirkondadele [[Aju|ajus]] ka mitmed perifeersed koed.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sukhareva |eesnimi=E. V. |kuupäev=2021 |pealkiri=The role of the corticotropin-releasing hormone and its receptors in the regulation of stress response |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34901719/ |ajakiri=Vavilovskii Zhurnal Genetiki I Selektsii |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=216–223 |doi=10.18699/VJ21.025 |issn=2500-0462 |pmc=8627883 |pmid=34901719}}</ref> HPA teljes toimub CRH tootmine hüpotalamuse [[Paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] (PVN) vastusena mitmetele [[Neurotransmitter|virgatsainetele]], mis vabanevad [[Hipokampus|hipokampusest]]: näiteks [[noradrenaliin]] ja [[glutamaat]] stimuleerivad CRH tootmist, samas [[Γ-aminovõihape|gamma-aminovõihape]] pidurdab CRH vabastamist. PVN [[Neuron|neuronite]] populatsioon, mis toodab CRH-d, on lisaks võimeline tootma ka teisi organismi talitlemiseks olulisi hormoone, sealhulgas [[Vasopressiin|vasopressiini]], [[Oksütotsiin|oksütotsiini]], [[Neurotensiin|neurotensiini]], [[Enkefaliin|enkefaliine]] ja [[Koletsüstokiniin|koletsüstokiniini]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kageyama |eesnimi=Kazunori |perekonnanimi2=Iwasaki |eesnimi2=Yasumasa |perekonnanimi3=Daimon |eesnimi3=Makoto |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=Hypothalamic Regulation of Corticotropin-Releasing Factor under Stress and Stress Resilience |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34830130/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=22 |üksiknumber=22 |lehekülg=12242 |doi=10.3390/ijms222212242 |issn=1422-0067 |pmc=8621508 |pmid=34830130}}</ref> CRH time avaldub [[Kude|kudedes]], mis ekspresseerivad CRH [[Retseptor (biokeemia)|retseptoreid]] (CRHR1 ja CRHR2). Nende aminohappeline järjestus on 70% ulatuses identne, kusjuures suurimad erinevused esinevad just [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenides]], mis vastutavad rakuvälise [[Agonist|agonisti]] sidumise eest (CRHR1 seob eelistatult CRH-d, samas kui CRHR2 seob eelistatult urokortiine). Nii CRHR1 kui ka CRHR2 kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] hulka; konkreetsemalt on tegemist G<sub>s</sub>-tüüpi valguga, mis tähendab, et retseptorite aktiveerumisega kaasneb [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarse virgatsaine]] [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]] tootmine. See käivitab omakorda [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasiga A]], [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktoriga]] CREB ning [[Guaniin-nukleotiidi vahetusfaktor|guaniin-nukleotiidi vahetusfaktoriga]] Epac seotud [[Signaaliülekanne|signaaliradu]].<ref name=":0" /> Ajus vahendab CRH funktsioone eeskätt CRHR1, mida ekspresseerivad näiteks [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagara]] neuronid. HPA telje talitluse seisukohalt on seejuures oluline CRH ja vasopressiini koostöö, sest mõlema hormooni vahendusel käivitub hüpofüüsi eessagaras proopiomelanokortiini ([[Proopiomelanokortiin|POMC]]) geeni transkriptsioon. See geen kodeerib HPA telje järgmist hormooni – kortikotropiini ehk ACTH. Vasopressiin avaldab oma toimet seejuures mitte CRH retseptorite, vaid vasopresiini V1-tüüpi retseptorite kaudu.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aguilera |eesnimi=Greti |perekonnanimi2=Rabadan-Diehl |eesnimi2=Cristina |perekonnanimi3=Nikodemova |eesnimi3=Maria |kuupäev=2001-05-01 |pealkiri=Regulation of pituitary corticotropin releasing hormone receptors |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0196978101003904?via=ihub |ajakiri=Peptides |aastakäik=22 |üksiknumber=5 |lehekülg=769–774 |doi=10.1016/S0196-9781(01)00390-4 |issn=0196-9781}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ramos |eesnimi=Adriana T. |perekonnanimi2=Tufik |eesnimi2=Sergio |perekonnanimi3=Troncone |eesnimi3=Lanfranco R. P. |kuupäev=2016 |pealkiri=Control of Stress-Induced ACTH Secretion by Vasopressin and CRH: Additional Evidence |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27221315/ |ajakiri=Neuropsychobiology |aastakäik=73 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1159/000445480 |issn=1423-0224 |pmid=27221315}}</ref>[[Fail:Proopiomelanocortin hydrolysis (est).png|vasakul|pisi|POMC proteolüütilisel lagundamisel tekivad mitmed peptiidsed hormoonid, mille funktsioon organismis võib varieeruda ka sõltuvalt sellest, mis koes on ekspresseerunud iga hormooni retseptor.]] === ACTH === ACTH on peptiidne hormoon, mis sisaldab 39 aminohappejääki. ACTH saadakse 267 aminohappejäägist koosneva valgu [[Proopiomelanokortiin|POMC]] suunatud lagundamisel, mida katalüüsivad seriini[[Proteaasid|proteaaside]] perekonda kuuluvad [[Ensüüm|ensüümid]] prohormooni konvertaasid. Kõigepealt eemaldatakse POMC translatsiooni käigus N-terminaalne signaalpeptiid ning seejärel lagundatakse moodustunud suurem saadus (241 aminohappejääki) nii, et [[N-terminaalne ots|N-terminaalsest]] osast tekib pikem peptiid pro-ACTH ja [[C-terminaalne ots|C-terminaalsest]] osast [[beetalipotropiin]]. Pro-ACTH edasisel lagundamisel saadakse peptiidid pro-gamma-MSH (MSH tähendab seejuures [[Melanotsüüt|melanotsüüte]] stimuleerivat hormooni), JP (ingl k ''joining peptide'') ning vahetult ACTH ise. Hüpofüüsi eessagaras piirdub POMC lagundamine eelmainitud sammudega, kuid teistes kudedes (sh hüpotalamuses või [[Nahk|naharakkudes]]) toimub pro-gamma-MSH, ACTH ja beetalipotropiini edasine proteolüütiline suunatud lagundamine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harno |eesnimi=Erika |perekonnanimi2=Gali Ramamoorthy |eesnimi2=Thanuja |perekonnanimi3=Coll |eesnimi3=Anthony P. |perekonnanimi4=White |eesnimi4=Anne |kuupäev=2018-10-01 |pealkiri=POMC: The Physiological Power of Hormone Processing |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30156493/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=98 |üksiknumber=4 |lehekülg=2381–2430 |doi=10.1152/physrev.00024.2017 |issn=1522-1210 |pmc=6170974 |pmid=30156493}}</ref> [[Fail:Corticotropin sequence.svg|pisi|246x246px|ACTH aminohappeline järjestus]] ACTH retseptoriks organismis on [[melanokortiin-2-retseptor]] ehk MC2R, mis paikneb neerupealiste koore ''zona fasciculata'' rakkudes. Retseptorile [[Seondumissait|seondumise]] ja selle aktiveerimise seisukohalt on kriitilised nii ACTH N-terminalis paiknev aminohappeline järjestus [[Histidiin|His]]<sup>6</sup>[[Fenüülalaniin|Phe]]<sup>7</sup>[[Arginiin|Arg]]<sup>8</sup>[[Trüptofaan|Trp]]<sup>9</sup> kui ka ACTH keskel paiknev järjestus [[Lüsiin|Lys]]<sup>15</sup>Lys<sup>16</sup>Arg<sup>17</sup>Arg<sup>18</sup>[[Proliin|Pro]]<sup>19</sup>. MC2R kuulub samuti [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] hulka ning selle talitluseks on vajalik abivalk MRAP (ingl k ''melanocortin 2 receptor accessory protein''). Ka MC2R signaaliraja keskseks [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarseks virgatsaineks]] on [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]], mille vahendusel käivitatakse [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] ehk glükokortikosteroidide (sh kortisooli) süntees.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghaddhab |eesnimi=Chiraz |perekonnanimi2=Vuissoz |eesnimi2=Jean-Marc |perekonnanimi3=Deladoëy |eesnimi3=Johnny |kuupäev=2017-02-08 |pealkiri=From Bioinactive ACTH to ACTH Antagonist: The Clinical Perspective |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2017.00017/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=8 |doi=10.3389/fendo.2017.00017 |issn=1664-2392}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hofland |eesnimi=Johannes |perekonnanimi2=Delhanty |eesnimi2=Patric J. |perekonnanimi3=Steenbergen |eesnimi3=Jacobie |perekonnanimi4=Hofland |eesnimi4=Leo J. |perekonnanimi5=van Koetsveld |eesnimi5=Peter M. |perekonnanimi6=van Nederveen |eesnimi6=Francien H. |perekonnanimi7=de Herder |eesnimi7=Wouter W. |perekonnanimi8=Feelders |eesnimi8=Richard A. |perekonnanimi9=de Jong |eesnimi9=Frank H. |kuupäev=2012 |pealkiri=Melanocortin 2 receptor-associated protein (MRAP) and MRAP2 in human adrenocortical tissues: regulation of expression and association with ACTH responsiveness |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22419722/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=97 |üksiknumber=5 |lehekülg=E747–754 |doi=10.1210/jc.2011-2328 |issn=1945-7197 |pmid=22419722}}</ref> === Kortisool === [[Fail:Von Pregnenolon zu Cortisol.svg|pisi|245x245px|Kortisooli ''de novo'' sünteesi biokeemilised rajad.]] Kortisool on [[Steroidhormoonid|steroidhormoon]], mis kuulub glükokortikoidide klassi. [[Glükokortikosteroidid|Glükokortikoidide]] nimetus on [[sulandsõna]], mis sisaldab mõisteid [[glükoos]], korteks (koor) ja [[Steroidid|steroid]] – vihjates vastavalt glükokortikoidide rollile [[Metabolism|ainevahetuses]], sünteesile neerupealiste koores ja steroidsele struktuurile. Glükokortikoidide süntees kuulub [[Steroidogenees|steroidogeneesi]] alla; neerupealistes toimub see dünaamilise ''de novo'' protsessina ehk saaduseid ei ladustata kiireks vabastamiseks vajaduse korral. Steroidogeneesi kui [[ensüüm]][[Katalüüs|katalüüsitud]] sünteesireaktsioonide kogumi lähteaineks on [[kolesterool]], kuid vahetult [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] ja [[Kortisool|kortisooli]] sünteesiraja lähteaineks on [[Neurosteroidid|neurosteroidide]] hulka kuuluv [[pregnenoloon]]. Lisaks HPA telje käivitatud kortisooli sünteesile neerupealistes võivad kortisooli toota ka teised organid ja koed (sh [[maks]] ja [[rasvkude]]) – sel juhul on lähteaineks [[kortisoon]], mida muundab kortisooliks ensüüm kortisooni [[Oksüdoreduktaasid|reduktaas]]. Maks osaleb samas ka kortisooli lagundamises, eemaldades seda [[Vereringe|vereringest]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Marchi |eesnimi=Davide |perekonnanimi2=van Eeden |eesnimi2=Fredericus J. M. |kuupäev=2021-12-07 |pealkiri=Homeostatic Regulation of Glucocorticoid Receptor Activity by Hypoxia-Inducible Factor 1: From Physiology to Clinic |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34943949/ |ajakiri=Cells |aastakäik=10 |üksiknumber=12 |lehekülg=3441 |doi=10.3390/cells10123441 |issn=2073-4409 |pmc=8699886 |pmid=34943949}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Turcu |eesnimi=Adina F. |perekonnanimi2=Auchus |eesnimi2=Richard J. |kuupäev=2015 |pealkiri=Adrenal steroidogenesis and congenital adrenal hyperplasia |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26038201/ |ajakiri=Endocrinology and Metabolism Clinics of North America |aastakäik=44 |üksiknumber=2 |lehekülg=275–296 |doi=10.1016/j.ecl.2015.02.002 |issn=1558-4410 |pmc=4506691 |pmid=26038201}}</ref> [[Fail:Estructura dels Receptors Nuclears.png|pisi|246x246px|Tuumaretseptorite skemaatiline struktuur. Näidatud on [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]], mis seondub [[DNA]]<nowiki/>ga (tähistatud joonisel kui DBD), ning domeen, millega võivad seonduda steroidhormoonid (tähistatud joonisel kui LBB, kus L tuleneb sõnast [[Ligand (biokeemia)|ligand]]). Tuumaretseptorite hulka kuuluvad ka [[Östrogeenid|östrogeenide]] retseptorid, [[Progesteroon|progesterooni]] retseptorid ja [[Androgeenid|androgeenide]] retseptor.]] Kuigi HPA telje intensiivne aktiveerumine toimub just stressi tingimustes, omab HPA telg tänu põimitusele teiste [[Hormoonid|hormoonide]] ja [[Neurotransmitter|virgatsainete]] radadega ka teatud baasaktiivsuse taset. HPA telje puhul on kortisooli basaalne (st akuutse või kroonilise stressi väline) eritamine neerupealistest pulsatiivne, kus kortisooli [[kontsentratsioon]] veres tõuseb iga 60–90 minuti järel, ning seotud ka [[Tsirkadiaanrütm|ööpäevarütmiga]], saavutades maksimumit (140–690 nM) varahommikul. Pulsatiivsuse [[Biokeemia|biokeemiline]] mehhanism pole seejuures kindlaks tehtud, kuid on teada, et HPA teljes esinev kortisooli maksimumtasemete muster ei ole sünkroonitud [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|HPG teljes]] esineva [[Luteiniseeriv hormoon|luteiniseeriva hormooni]] pulsatiivse käitumisega, mistõttu HPA telje pulsatiivsus peab olema iseseisvalt reguleeritav.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Cortisol blood test Information {{!}} Mount Sinai - New York |url=https://www.mountsinai.org/health-library/tests/cortisol-blood-test |vaadatud=2024-12-18 |väljaanne=Mount Sinai Health System |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Young |eesnimi=Elizabeth A. |perekonnanimi2=Abelson |eesnimi2=James |perekonnanimi3=Lightman |eesnimi3=Stafford L. |kuupäev=2004-07-01 |pealkiri=Cortisol pulsatility and its role in stress regulation and health |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091302204000184 |ajakiri=Frontiers in Neuroendocrinology |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=69–76 |doi=10.1016/j.yfrne.2004.07.001 |issn=0091-3022}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Kloet |eesnimi=Edo Ronald |kuupäev=2022 |pealkiri=Brain mineralocorticoid and glucocorticoid receptor balance in neuroendocrine regulation and stress-related psychiatric etiopathologies |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38037568/ |ajakiri=Current Opinion in Endocrine and Metabolic Research |aastakäik=24 |lehekülg=100352 |doi=10.1016/j.coemr.2022.100352 |issn=2451-9650 |pmid=38037568}}</ref> Eritatud kortisool ringleb veres, seotuna [[Transportvalgud|transportvalgu]] CBG külge (ingl k ''corticosteroid-binding globulin'').<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hammond |eesnimi=G. L. |perekonnanimi2=Smith |eesnimi2=C. L. |perekonnanimi3=Paterson |eesnimi3=N. A. |perekonnanimi4=Sibbald |eesnimi4=W. J. |kuupäev=1990 |pealkiri=A role for corticosteroid-binding globulin in delivery of cortisol to activated neutrophils |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2370299/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=71 |üksiknumber=1 |lehekülg=34–39 |doi=10.1210/jcem-71-1-34 |issn=0021-972X |pmid=2370299}}</ref> Kortisooli tuntuimad [[Retseptor (biokeemia)|retseptorid]] on [[glükokortikoidide retseptor]] (GR) ja [[mineralokortikoidide retseptor]] (MR), mis ekspresseeruvad erinevates kudedes, vahendades kortisooli efekte organismis. Nii GR kui ka MR näol on tegemist nn [[Rakutuum|tuuma]]<nowiki/>retseptoritega, mis seotuna kortisooliga käituvad [[transkriptsioonifaktor]]itena (kuigi hiljutiste uuringute kohaselt esinevad kortisoolil ka kiiremad „mittegenoomsed“ ehk [[Geenide avaldumine|geenide avaldumisega]] mitteseotud efektid, mis võivad tuleneda GR ja MR populatsioonist [[rakumembraan]]il). Seejuures on kortisooli [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] MR suhtes ligi suurusjärk kõrgem, mistõttu GR-vahendatud efektid muutuvad võimalikuks vaid kortisooli eriti kõrge taseme juures ning on ajutisemad, samas kui MR-vahendatud efektid realiseeruvad ka kortisooli madalamatel kontsentratsioonidel ning on püsivamad. Arvatakse, et GR- ja MR-vahendatud efektide erinev kestus võib luua eeldusi HPA telje eespool mainitud pulsatiivseks käitumiseks – ka tänu sellele, et HPA teljes esineb nn negatiivne tagasisidestatus. Nimelt ekspresseeruvad MR ja GR nii [[hipokampus]]es, [[hüpotalamus]]es kui ka [[Ajuripats|hüpofüüsis]] ning kortisooli seondumine nende retseptoritega põhjustab CRH ja ACTH tootmise pidurdamist.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Perifeersetes kudedes on tuntuim kolesterooli toime [[glükoos]]i ja [[rasvad]]e metabolismile. Nimelt põhjustab kortisool nii glükoosi kui ka vabade [[Rasvhapped|rasvhapete]] sisalduse kasvu vereringes, käivitades [[Maks|maksas]] [[Glükoneogenees|glükoneogeneesi]] (glükoosi süntees muudest ainetest kui [[Sahhariidid|süsivesikud]] – näiteks [[Piimhape|laktaadist]]), [[Lihas|lihastes]] [[Glükogenolüüs|glükogenolüüsi]] (varuaine [[Glükogeen|glükogeeni]] lagundamine glükoosiks) ja raskvkoes [[Lipolüüs|lipolüüsi]] ([[triglütseriidid]]e lagundamine [[glütserool]]iks ja rasvhapeteks). Samas viib pidevalt kõrgenenuna püsiv kortisooli tase kroonilise stressi tingimustes [[kehamassiindeks]]i suurenemiseni ning nn [[Metaboolne sündroom|metaboolse sündroomi]] tekkeni, mida iseloomustavad ülekaalulisus ja [[Hüpertensioon|kõrge vererõhk]]. Selline näiline vastuolu on seotud stimuleeriva efektiga söögiisule, mis hõlmab lisaks kortisoolile ka teiste virgatsainete ja hormoonide vahendatud signaaliradu.<ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bruehl |eesnimi=Hannah |perekonnanimi2=Rueger |eesnimi2=Melanie |perekonnanimi3=Dziobek |eesnimi3=Isabel |perekonnanimi4=Sweat |eesnimi4=Victoria |perekonnanimi5=Tirsi |eesnimi5=Aziz |perekonnanimi6=Javier |eesnimi6=Elizabeth |perekonnanimi7=Arentoft |eesnimi7=Alyssa |perekonnanimi8=Wolf |eesnimi8=Oliver T. |perekonnanimi9=Convit |eesnimi9=Antonio |kuupäev=2007-07-01 |pealkiri=Hypothalamic-Pituitary-Adrenal Axis Dysregulation and Memory Impairments in Type 2 Diabetes |url=https://academic.oup.com/jcem/article/92/7/2439/2598065 |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism |keel=en |aastakäik=92 |üksiknumber=7 |lehekülg=2439–2445 |doi=10.1210/jc.2006-2540 |issn=0021-972X}}</ref><ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Khani |eesnimi=S. |perekonnanimi2=Tayek |eesnimi2=J. A. |kuupäev=2001 |pealkiri=Cortisol increases gluconeogenesis in humans: its role in the metabolic syndrome |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11724664/ |ajakiri=Clinical Science (London, England: 1979) |aastakäik=101 |üksiknumber=6 |lehekülg=739–747 |doi=10.1042/cs1010739 |issn=0143-5221 |pmid=11724664}}</ref><ref name=":10">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Janssen |eesnimi=Joseph A. M. J. L. |kuupäev=2022 |pealkiri=New Insights into the Role of Insulin and Hypothalamic-Pituitary-Adrenal (HPA) Axis in the Metabolic Syndrome |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/23/15/8178 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=15 |lehekülg=8178 |doi=10.3390/ijms23158178 |issn=1422-0067}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Macfarlane |eesnimi=David P. |perekonnanimi2=Forbes |eesnimi2=Shareen |perekonnanimi3=Walker |eesnimi3=Brian R. |kuupäev=2008 |pealkiri=Glucocorticoids and fatty acid metabolism in humans: fuelling fat redistribution in the metabolic syndrome |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18434349/ |ajakiri=The Journal of Endocrinology |aastakäik=197 |üksiknumber=2 |lehekülg=189–204 |doi=10.1677/JOE-08-0054 |issn=1479-6805 |pmid=18434349}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ottosson |eesnimi=M. |perekonnanimi2=Lönnroth |eesnimi2=P. |perekonnanimi3=Björntorp |eesnimi3=P. |perekonnanimi4=Edén |eesnimi4=S. |kuupäev=2000 |pealkiri=Effects of cortisol and growth hormone on lipolysis in human adipose tissue |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10690893/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=85 |üksiknumber=2 |lehekülg=799–803 |doi=10.1210/jcem.85.2.6358 |issn=0021-972X |pmid=10690893}}</ref> Samuti on tuntud stressi pärssiv toime [[immuunsüsteem]]ile, kuigi hiljutised uuringud on näidanud, et immuunsüsteemi rakkude tasemel pidurdab kortisool küll mõnede interleukiinide sünteesi, kuid samas käivitab teiste [[Interleukiin-10|interleukiinide]] tootmist. Seega esineb HPA telje aktiveerumise tulemusena pigem tasakaalu nihkumine [[Rakuline immuunsus|rakulisest immuunsusest]] [[Humoraalne immuunsus|humoraalsele immuunsusele]]. Kuigi ajutiselt kaasneb kortisooli taseme tõusuga [[Põletik|põletiku]]<nowiki/>vastane toime, võib see kroonilise stressi tingimustes tingida immuunsüsteemi häireid, sh vastuvõtlikkust [[Infektsioon|infektsioonidele]], autoimmuunhaigusi ja [[allergia]]id.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Elenkov |eesnimi=Ilia J |perekonnanimi2=Chrousos |eesnimi2=George P |kuupäev=1999-11-01 |pealkiri=Stress Hormones, Th1/Th2 patterns, Pro/Anti-inflammatory Cytokines and Susceptibility to Disease |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043276099001885 |ajakiri=Trends in Endocrinology & Metabolism |aastakäik=10 |üksiknumber=9 |lehekülg=359–368 |doi=10.1016/S1043-2760(99)00188-5 |issn=1043-2760}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Elenkov |eesnimi=Ilia J. |kuupäev=2004 |pealkiri=Glucocorticoids and the Th1/Th2 balance |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15265778/ |ajakiri=Annals of the New York Academy of Sciences |aastakäik=1024 |lehekülg=138–146 |doi=10.1196/annals.1321.010 |issn=0077-8923 |pmid=15265778}}</ref> == HPA telje seos teiste hormoonide ja virgatsainete vahendatud protsessidega == HPA-telje erinevad tasemed on tihedalt põimunud mitmete teiste hormoonide ja virgatsainete vahendatud radadega. Mitmed uuringud, mis keskenduvad vastavate [[Korrelatsioon|korrelatsioonide]] tuvastamisele, on teostatud [[Mudelorganism|loommudelites]], kuid on teostatud ka ''[[in vitro]]'' katseid inimorganismist eraldatud rakkudega [[rakukultuur]]is ning kliinilisi uuringuid patsientide ja tervete vabatahtlikega. === Epinefriin (adrenaliin) ja norepinefriin (noradrenaliin) === [[Fail:Catecholamines biosynthesis.svg|pisi|Adrenaliin ja noradrenaliin kuuluvad [[Katehhoolamiinid|katehhoolamiinide]] hulka, mille biosüntees lähtub L-[[Türosiin|türosiinist]] ning kulgeb üle [[Levodopa|L-DOPA]] (L-3,4-dihüdroksüfenüülalaniin) ja [[Dopamiin|dopamiini]]. Adrenaliini ja noradrenaliini sihtmärgiks organismis on [[adrenergilised retseptorid]], mis seovad adrenaliini ja noradrenaliini R-[[Isomeerid|isomeere]] (S-isomeerid omavad seejuures oluliselt madalamat bioloogilist aktiivsust).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Handley |eesnimi=Dean |kuupäev=1999-08-01 |pealkiri=The asthma-like pharmacology and toxicology of (S)-isomers of β agonists |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091674999702769 |ajakiri=Journal of Allergy and Clinical Immunology |aastakäik=104 |üksiknumber=2, Supplement |lehekülg=S69–S76 |doi=10.1016/S0091-6749(99)70276-9 |issn=0091-6749}}</ref>]] Vaatamata sellele, et HPA telje ingliskeelses nimetuses esineb termin ''adrenal'', ei kuulu [[adrenaliin]] otseselt HPA telje koosseisu. Adrenaliini ja [[noradrenaliin]]i tootmine neerupealiste [[Neerupealiste säsi|säsi]] rakkudes käivitub samuti vastusena stressile, [[mandeltuum]]ast lähtudes ja hüpotalamuse vahendusel, kuid signaal kulgeb [[Autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] kaudu ning toimib seepärast oluliselt kiiremini kui suuresti vereringest sõltuv HPA-telje aktivatsioon. Samas on HPA-telje ja adrenaliini ning noradrenaliini rajad organismis siiski põimunud: nii stimuleerib noradrenaliin [[hüpotalamus]]es CRH toomist ning adrenaliin stimuleerib [[Ajuripats|hüpofüüsis]] [[Proopiomelanokortiin|pro-opiomelanokortiini]] (POMC) geeni [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]] ja [[Adrenokortikotroopne hormoon|adrenokortikotroopse hormooni]] tootmist POMC [[Proteaasid|proteolüütilise]] lagundamise kaudu.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Lechan |eesnimi=Ronald M. |pealkiri=Functional Anatomy of the Hypothalamus and Pituitary |kuupäev=2000 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25905349/ |väljaanne=Endotext |toimetaja-perekonnanimi=Feingold |toimetaja-eesnimi=Kenneth R. |koht=South Dartmouth (MA) |väljaandja=MDText.com, Inc. |pmid=25905349 |vaadatud=2024-12-16 |perekonnanimi2=Toni |eesnimi2=Roberto |toimetaja2-perekonnanimi=Anawalt |toimetaja2-eesnimi=Bradley |toimetaja3-perekonnanimi=Blackman |toimetaja3-eesnimi=Marc R. |toimetaja4-perekonnanimi=Boyce |toimetaja4-eesnimi=Alison}}</ref><ref name=":11">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaiser |eesnimi=Marianne |perekonnanimi2=Jaillardon |eesnimi2=Laetitia |kuupäev=2023 |pealkiri=Pathogenesis of the crosstalk between reproductive function and stress in animals-part 1: Hypothalamo-pituitary-adrenal axis, sympatho-adrenomedullary system and kisspeptin |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37724657/ |ajakiri=Reproduction in Domestic Animals = Zuchthygiene |aastakäik=58 Suppl 2 |lehekülg=176–183 |doi=10.1111/rda.14444 |issn=1439-0531 |pmid=37724657}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aoki |eesnimi=Y. |perekonnanimi2=Iwasaki |eesnimi2=Y. |perekonnanimi3=Katahira |eesnimi3=M. |perekonnanimi4=Oiso |eesnimi4=Y. |perekonnanimi5=Saito |eesnimi5=H. |kuupäev=1997 |pealkiri=Regulation of the rat proopiomelanocortin gene expression in AtT-20 cells. I: Effects of the common secretagogues |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9112388/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=138 |üksiknumber=5 |lehekülg=1923–1929 |doi=10.1210/endo.138.5.5121 |issn=0013-7227 |pmid=9112388}}</ref>[[Fail:GABA (vzorec).svg|pisi|GABA struktuur [[Füsioloogiline lahus|füsioloogilise]] [[Vesinikueksponent|pH]] juures|vasakul|197x197px]] === Gamma-aminovõihape === [[Γ-aminovõihape|Gamma-aminovõihape]] (GABA) on põhiline [[Närviimpulss|närviimpulsi]] ülekannet inhibeeriva toimega [[Neurotransmitter|virgatsaine]] ajus. [[Gamma-aminovõihappe A-tüüpi retseptorid]] (GABA-A) toimivad [[Kloriidid|kloriidioonide]] [[Ioonikanal|ioonkanalitena]] ning on ühtlasi sihtmärgiks tuntud rahustitele (sh [[Bensodiasepiinid|bensodiasepiinidele]]), mis käituvad GABA-A [[Agonist|agonistidena]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Olsen |eesnimi=Richard W. |kuupäev=2018-07-01 |pealkiri=GABAA receptor: Positive and negative allosteric modulators |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0028390818300364?via=ihub |ajakiri=Neuropharmacology |sari=A Special Issue Dedicated to Norman G. Bowery |aastakäik=136 |lehekülg=10–22 |doi=10.1016/j.neuropharm.2018.01.036 |issn=0028-3908}}</ref> GABA-A [[Retseptor (biokeemia)|retseptoreid]] ekspresseerivad ka PVN rakud, mis toodavad hüpotalamuses HPA telje n-ö esimese taseme hormooni – CRH-d. Seepärast omab [[Hipokampus|hipokampusest]] vabanenud GABA pärssivat toimet CRH tootmisele. Seevastu HPA telje n-ö viimase taseme hormoonid ([[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidid]]) ja nende [[metabolism]]i saadusena tekivad [[neurosteroidid]] võivad suurendada GABA-A [[Geeniekspressioon|ekspressioonitaset]] ajus. See aitab kaasa negatiivse tagasiside loomisele HPA teljes ning seega ka organismi taastumisele stressist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mody |eesnimi=Istvan |perekonnanimi2=Maguire |eesnimi2=Jamie |kuupäev=2012-01-30 |pealkiri=The reciprocal regulation of stress hormones and GABAA receptors |url=https://www.frontiersin.org/journals/cellular-neuroscience/articles/10.3389/fncel.2012.00004/full |ajakiri=Frontiers in Cellular Neuroscience |keel=English |aastakäik=6 |doi=10.3389/fncel.2012.00004 |issn=1662-5102}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gunn |eesnimi=Benjamin George |perekonnanimi2=Brown |eesnimi2=Adam Richard |perekonnanimi3=Lambert |eesnimi3=Jeremy John |perekonnanimi4=Belelli |eesnimi4=Delia |kuupäev=2011-12-05 |pealkiri=Neurosteroids and GABAA Receptor Interactions: A Focus on Stress |url=https://www.frontiersin.org/journals/neuroscience/articles/10.3389/fnins.2011.00131/full |ajakiri=Frontiers in Neuroscience |keel=English |aastakäik=5 |doi=10.3389/fnins.2011.00131 |issn=1662-453X}}</ref> [[Fail:Serotonin biosynthesis.png|vasakul|pisi|317x317px|Serotoniini biosüntees L-trüptofaanist [[Oksüdatsioon|oksüdeerimise]] ja [[Dekarboksüülimine|dekarboksüülimise]] teel. Serotonergilistes neutonites [[Katalüüs|katalüüsib]] esimest reaktsiooni [[ensüüm]] trüptofaani hüdroksülaas tüüp 1, soolestikus aga trüptofaani hüdroksülaas tüüp 2.]] === 5-hüdroksütrüptamiin (serotoniin) === [[Serotoniin]] ehk 5-hüdroksütrüptamiin (5-HT) on [[trüptofaan]]ist kehasiseselt toodetav virgatsaine, mida tuntakse enim kui meeleolu, õppimise ja unega seotud radade vahendajat [[Aju|ajus]]. Tegelikult on aga üliolulised ka serotoniini funktsioonid muudes kudedes: enamik inimorganismi serotoniinist toodetakse hoopis [[Sool (anatoomia)|soolestikus]], kus serotoniin reguleerib soolte liikuvust; lisaks on serotoniin oluline näiteks [[Vereliistak|vereliistakutes]], kus see käivitab vigastuse korral [[Vere hüübimine|hüübimist]] ning ka [[veresoonte]] kokkutõmbumist. Serotoniinil on kokku seitse [[Serotoniini retseptorid|retseptorite]] tüüpi (5-HT<sub>1</sub> kuni 5-HT<sub>7</sub>), kusjuures 5-HT<sub>1</sub> ja 5-HT<sub>2</sub> puhul eristatakse ka alatüüpe; enamik nendest retseptoritest kuulub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] klassi, välja arvatud 5-HT<sub>3</sub>, mis on [[Ioonikanal|ioonkanal]]. Närvisüsteemi kontekstis on oluline ka [[serotoniini transporter]] SERT, mida kodeerib geen ''SLC6A4''; SERT vahendab serotoniini [[Tagasihaare|tagasihaaret]] sünapsist presünaptilisse rakku. Kuigi viimatimainitud funktsioon on terve organismi kontekstis oluline, taastamaks närviimpulsi levikule eelnenud olukorda [[Sünaps|sünapsis]], on SERT oluliseks sihtmärgiks [[Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid|SSRI]]-tüüpi [[Antidepressandid|antidepressantide]] jaoks (ingl k ''selective serotonin reuptake inhibitor''), mis võimaldavad serotoniini tagasihaaret blokeerida ja ssega pikendada serotoniini toime kestust sünapsis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sangkuhl |eesnimi=Katrin |perekonnanimi2=Klein |eesnimi2=Teri E. |perekonnanimi3=Altman |eesnimi3=Russ B. |kuupäev=2009 |pealkiri=Selective serotonin reuptake inhibitors pathway |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19741567/ |ajakiri=Pharmacogenetics and Genomics |aastakäik=19 |üksiknumber=11 |lehekülg=907–909 |doi=10.1097/FPC.0b013e32833132cb |issn=1744-6880 |pmc=2896866 |pmid=19741567}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Berger |eesnimi=Miles |perekonnanimi2=Gray |eesnimi2=John A. |perekonnanimi3=Roth |eesnimi3=Bryan L. |kuupäev=2009 |pealkiri=The expanded biology of serotonin |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19630576/ |ajakiri=Annual Review of Medicine |aastakäik=60 |lehekülg=355–366 |doi=10.1146/annurev.med.60.042307.110802 |issn=1545-326X |pmc=5864293 |pmid=19630576}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kendig |eesnimi=D. M. |perekonnanimi2=Grider |eesnimi2=J. R. |kuupäev=2015 |pealkiri=Serotonin and colonic motility |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26095115/ |ajakiri=Neurogastroenterology and Motility |aastakäik=27 |üksiknumber=7 |lehekülg=899–905 |doi=10.1111/nmo.12617 |issn=1365-2982 |pmc=4477275 |pmid=26095115}}</ref> 1980. aastate lõpus tehtud uuringud näitasid, et kliinilise [[Depressioon|depressiooniga]] naispatsientidel esineb serotoniini toimel kortisooli järsk tõus [[Vereplasma|vereplasmas]], mida ei täheldatud väiksema depressiivsete sümptomite arvuga naispatsientidel ega depressiooniga meespatsientidel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maes |eesnimi=Michaël |perekonnanimi2=De Ruyter |eesnimi2=Marcel |perekonnanimi3=Claes |eesnimi3=Rik |perekonnanimi4=Bosma |eesnimi4=Geert |perekonnanimi5=Suy |eesnimi5=Eduard |kuupäev=1987-07-01 |pealkiri=The cortisol responses to 5-hydroxytryptophan, orally, in depressive inpatients |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/016503278790070X |ajakiri=Journal of Affective Disorders |aastakäik=13 |üksiknumber=1 |lehekülg=23–30 |doi=10.1016/0165-0327(87)90070-X |issn=0165-0327}}</ref> Kuigi suurenenud kortisoolieritus serotoniini toimel kliinilise depressiooni tingimustes jõudis kõrgkooliõpikutes mainimise tasemele, ei ole hilisemad uuringud põhjuslikku seost toetanud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cowen |eesnimi=P. J. |kuupäev=2002 |pealkiri=Cortisol, serotonin and depression: All stressed out? |url=https://www.cambridge.org/core/journals/the-british-journal-of-psychiatry/article/cortisol-serotonin-and-depression-all-stressed-out/766A58A46F537EA85FB5CB9AEDF33552 |ajakiri=The British Journal of Psychiatry |keel=en |aastakäik=180 |üksiknumber=2 |lehekülg=99–100 |doi=10.1192/bjp.180.2.99 |issn=0007-1250}}</ref> Küll on aga välja pakutud alternatiivne mudel, mis on kooskõlas serotoniini rolliga depressioonis: nimelt kiireneb stressi tingimustes kortisooli toimel serotoniini tagasihaare, mis võib viia stressist põhjustatud depressioonini.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tafet |eesnimi=G. E. |perekonnanimi2=Toister-Achituv |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Shinitzky |eesnimi3=M. |kuupäev=2001 |pealkiri=Enhancement of serotonin uptake by cortisol: a possible link between stress and depression |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12467107/ |ajakiri=Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience |aastakäik=1 |üksiknumber=1 |lehekülg=96–104 |doi=10.3758/cabn.1.1.96 |issn=1530-7026 |pmid=12467107}}</ref> === Vasopressiin ja oksütotsiin === [[Fail:OXT and AVP synthesized in the neurons located in the PVN and SON.jpg|pisi|285x285px|Vasopressiini ja oksütotsiini struktuurid ning tootmiskeskused ajus]] [[Vasopressiin]] on tuntud antidiureetilise hormoonina, mis toimib [[Neerud|neerudele]] ja [[Arteriool|arterioolidele]], tõstes [[Vererõhk|vererõhku]]. Aju kontekstis on samuti uuritud vasopressiini ja sellega struktuurselt sarnase [[Peptiidhormoon|peptiidhormooni]] oksütotsiini mõju inimese ja teiste imetajate sotsiaalsele käitumisele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Insel |eesnimi=Thomas R. |kuupäev=2010 |pealkiri=The Challenge of Translation in Social Neuroscience: A Review of Oxytocin, Vasopressin, and Affiliative Behavior |url=https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(10)00176-5 |ajakiri=Neuron |keel=English |aastakäik=65 |üksiknumber=6 |lehekülg=768–779 |doi=10.1016/j.neuron.2010.03.005 |issn=0896-6273}}</ref> HPA telje ja vasopressiini kokkupuude esineb eeskätt CRH ja ACTH tasandil. Samad hüpotalamuse [[Neuron|neuronid]], mis toodavad [[Kortikotropiini vabastav hormoon|CRH]]-d, on võimelised tootma ka vasopressiini – ning samad [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagara]] neuronid, mis ekspresseerivad CRH retseptoreid, ekspresseerivad ka vasopressiini V1-tüüpi retseptoreid. Seejuures on näidatud, et vasopressiini V1 tüüpi retseptorite aktiveerumise tulemusena suureneb nii HPA telje järgmise astme hormooni ehk [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] ekspressioon kui ka CRH retseptori ekspressioon, mis jällegi käivitab ACTH taseme tõusu.<ref name=":3" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aguilera |eesnimi=G. |perekonnanimi2=Rabadan-Diehl |eesnimi2=C. |kuupäev=2000-12-22 |pealkiri=Vasopressinergic regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis: implications for stress adaptation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11102648/ |ajakiri=Regulatory Peptides |aastakäik=96 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=23–29 |doi=10.1016/s0167-0115(00)00196-8 |issn=0167-0115 |pmid=11102648}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Perraudin |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Delarue |eesnimi2=C. |perekonnanimi3=Lefebvre |eesnimi3=H. |perekonnanimi4=Contesse |eesnimi4=V. |perekonnanimi5=Kuhn |eesnimi5=J. M. |perekonnanimi6=Vaudry |eesnimi6=H. |kuupäev=1993 |pealkiri=Vasopressin stimulates cortisol secretion from human adrenocortical tissue through activation of V1 receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7684742/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=76 |üksiknumber=6 |lehekülg=1522–1528 |doi=10.1210/jcem.76.6.7684742 |issn=0021-972X |pmid=7684742}}</ref> [[Oksütotsiin|Oksütotsiini]] toodavad [[Supraoptiline tuum|supraoptilise tuuma]] neuronid, mille võrgustik põimub hüpotalamuses PVN neuronitega. Samuti saab oksütotsiin levida ACTH-d tootvate neuroniteni läbi hüpotalamust ja hüpofüüsi ühendavat [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaaride]] võrgustikku. Nii CRH kui ka ACTH neuronid ekspresseerivad [[Oksütotsiini retseptor|oksütotsiini retseptoreid]], kusjuures erinevalt vasopressiinist omab oksütotsiin pidurdavat toimet nii CRH kui ka ACTH tootmisele. Arvatakse, et see on oluline, peatamaks kõrgenenud kortisooli tasemega seotud stressivastust [[Sünnitus|sünnituse]] järel ning loomaks sobivat tausta [[ema]] ja [[vastsündinu]] kontakti tekkeks, kuivõrd nii oksütotsiini kui ka kortisooli [[kontsentratsioon]] on sünnitusjärgselt kõrge mõlema organismis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Uvnäs-Moberg |eesnimi=Kerstin |perekonnanimi2=Gross |eesnimi2=Mechthild M. |perekonnanimi3=Calleja-Agius |eesnimi3=Jean |perekonnanimi4=Turner |eesnimi4=Jonathan D. |kuupäev=2024-04-16 |pealkiri=The Yin and Yang of the oxytocin and stress systems: opposites, yet interdependent and intertwined determinants of lifelong health trajectories |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2024.1272270/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=15 |doi=10.3389/fendo.2024.1272270 |issn=1664-2392}}</ref> === Koletsüstokiniinid === [[Fail:Devazepide.svg|pisi|Devasepiid on CCK1R antagonist, mida on uuritud ravimikandidaadina metaboolsete haiguste korral, kiirendamaks mao tühjenemist ja suurendamaks isu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Helen H. |perekonnanimi2=Portincasa |eesnimi2=Piero |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=David Q.-H. |kuupäev=2016 |pealkiri=The cholecystokinin-1 receptor antagonist devazepide increases cholesterol cholelithogenesis in mice |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26683129/ |ajakiri=European Journal of Clinical Investigation |aastakäik=46 |üksiknumber=2 |lehekülg=158–169 |doi=10.1111/eci.12580 |issn=1365-2362 |pmc=6037422 |pmid=26683129}}</ref> Samuti on devasepiidi kasutatud CCK ja HPA telje põimumise uuringutes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hernando |eesnimi=F. |perekonnanimi2=Fuentes |eesnimi2=J. A. |perekonnanimi3=Ruiz-Gayo |eesnimi3=M. |kuupäev=1996 |pealkiri=Impairment of stress adaptive behaviours in rats by the CCKA receptor antagonist, devazepide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8735644/ |ajakiri=British Journal of Pharmacology |aastakäik=118 |üksiknumber=2 |lehekülg=400–406 |doi=10.1111/j.1476-5381.1996.tb15416.x |issn=0007-1188 |pmc=1909625 |pmid=8735644}}</ref>]] [[Koletsüstokiniin|Koletsüstokiniinid]] (CCK) on peptiidhormoonide perekond, mida tuntakse enim rolli poolest [[Seedimine|seedimise]] kontekstis. CCK peptiidid saadakse vastava [[Prohormoon|prohormooni]] CCK suunatud proteolüütilisel lagundamisel, kusjuures moodustuvad väga erineva pikkusega [[peptiidid]] (8-58 aminohappejääki), millel on identne aminohappeline järjestus [[C-terminaalne ots|C-terminaalis]] ([[Trüptofaan|Trp]]-[[Metioniin|Met]]-[[Aspartaat|Asp]]-[[Fenüülalaniin|Phe]]) ja C-terminaal ise on [[Amiidid|amideetud]]. See järjestus tagab CCK seondumist retseptoritele (CCK1R ja CCK2R), mis kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] hulka ning ekspresseeruvad organismi mitmes paikmes. [[Peensool|Peensooles]] toodetav CCK stimuleerib [[Sapp|sapi]] ja seedekulgla [[Ensüüm|ensüümide]] vabanemist vastavalt [[Sapipõis|sapipõiest]] ja [[Kõhunääre|pankreasest]], aidates kaasa [[Lipiidid|lipiidide]] ja [[Valgud|valkude]] seedimisele. Aju kontekstis on aga CCK seotud täiskõhutunde tagamisega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Laurence J. |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Fan |kuupäev=2008 |pealkiri=Structural basis of cholecystokinin receptor binding and regulation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18558433/ |ajakiri=Pharmacology & Therapeutics |aastakäik=119 |üksiknumber=1 |lehekülg=83–95 |doi=10.1016/j.pharmthera.2008.05.001 |issn=0163-7258 |pmc=2570585 |pmid=18558433}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Okonkwo |eesnimi=Oluchukwu |pealkiri=Biochemistry, Cholecystokinin |kuupäev=2024 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK534204/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=30480943 |vaadatud=2024-12-23 |perekonnanimi2=Zezoff |eesnimi2=David |perekonnanimi3=Adeyinka |eesnimi3=Adebayo}}</ref> Uuringud rottides ja tervetes vabatahtlikes on näidanud, et CCK retseptorite [[Agonist|agonistid]] põhjustavad HPA telje aktiveerumist, samas kui CCK retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistid]] blokeerivad [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] ja [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist – seda aga vaid akuutse [[Paast|paastumise]] tingimustes. Seega arvatakse, et CCK ülesandeks on aktiveerida HPA telg tingimustes, kus [[Glükoos|glükoosi]] tase veres langeb järsult – seejuures toimub aktiveerumine [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] tasandil, sest PVN neuronites on näidatud CCK1R ja CCK2R [[Informatsiooni-RNA|mRNA]] olemasolu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Abelson |eesnimi=James L. |perekonnanimi2=Liberzon |eesnimi2=Israel |kuupäev=1999 |pealkiri=Dose Response of Adrenocorticotropin and Cortisol to the CCK-B Agonist Pentagastrin |url=https://www.nature.com/articles/1395307 |ajakiri=Neuropsychopharmacology |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=4 |lehekülg=485–494 |doi=10.1016/S0893-133X(98)00124-9 |issn=1740-634X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cano |eesnimi=Victoria |perekonnanimi2=Ezquerra |eesnimi2=Laura |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=M. Pilar |perekonnanimi4=Ruiz-Gayo |eesnimi4=Mariano |kuupäev=2003 |pealkiri=Characterization of the role of endogenous cholecystokinin on the activity of the paraventricular nucleus of the hypothalamus in rats |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14517181/ |ajakiri=British Journal of Pharmacology |aastakäik=140 |üksiknumber=5 |lehekülg=964–970 |doi=10.1038/sj.bjp.0705513 |issn=0007-1188 |pmc=1574103 |pmid=14517181}}</ref> === Enkefaliinid ja beetaendorfiin === [[Enkefaliinid]] on viiest [[Aminohapped|aminohappe]]<nowiki/>jäägist koosnevad peptiidid (Met-enkefaliini järjestus: Tyr-Gly-Gly-Phe-'''Met''', Leu-enkefaliini järjestus: Tyr-Gly-Gly-Phe-'''Leu'''), mida toodavad geenide ''PENK'' või ''POMC'' ekspressiooni kaudu mitmed [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]] ja [[Piirdenärvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] osad, aga ka [[Neerupealis|neerupealised]]. Mõlema geeni puhul toodetakse kõigepealt pikem [[prohormoon]] ning selle suunatud proteolüütilisel lagundamisel saadakse enkefaliinid. [[Proopiomelanokortiin|POMC]] puhul tekib lagundamise tulemusena kõigepealt hormoon beetalipotropiin, mille edasisel lagundamisel saadakse beeta[[Endorfiinid|endorfiin]] (31 aminohappejääki) ning selle lagundamisel omakorda Met-enkefaliin. Nii enkefaliinid kui ka beetaendorfiin on tuntud [[Opiaat-retseptorid|opioidse retseptori]] endogeensete (kehaomaste) agonistidena, millel on valu vaigistav toime ja mis kutsuvad esile heaolutunde.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=García-Domínguez |eesnimi=Mario |kuupäev=2024-07-30 |pealkiri=Enkephalins and Pain Modulation: Mechanisms of Action and Therapeutic Perspectives |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39199314/ |ajakiri=Biomolecules |aastakäik=14 |üksiknumber=8 |lehekülg=926 |doi=10.3390/biom14080926 |issn=2218-273X |pmid=39199314}}</ref><ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pilozzi |eesnimi=Alexander |perekonnanimi2=Carro |eesnimi2=Caitlin |perekonnanimi3=Huang |eesnimi3=Xudong |kuupäev=2020-12-30 |pealkiri=Roles of β-Endorphin in Stress, Behavior, Neuroinflammation, and Brain Energy Metabolism |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33396962/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=22 |üksiknumber=1 |lehekülg=338 |doi=10.3390/ijms22010338 |issn=1422-0067 |pmc=7796446 |pmid=33396962}}</ref> Kuna ''POMC'' ekspressiooniga on seotud ka HPA teljes [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmine, siis on enkefaliinide ja beetaendorfiini rajad HPA teljega otseselt seotud. Lisaks on enkefaliinide puhul katsed rottides näidanud HPA telje aktiveerivat efekti, kusjuures enkefaliinide käivitatud [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] tõus oli blokeeritav nii opioidsete retseptorite kui ka alfa-tüüpi [[Adrenergilised retseptorid|adrenergiliste retseptorite]] kaudu. Samas beetaendorfiin pigem piirab HPA telje vahendatud vastust akuutsele stressile, kuigi selle täpne biokeemiline mehhanism pole seni selge ning loommudelitega tehtud uuringute tulemused on kohati vastuolulised. Küll on aga näidatud, et beetaendorfiini toimel väheneb [[Põletik|põletikuliste]] ning suureneb põletikuvastaste [[Tsütokiinid|tsütokiinide]] tootmine, mis mõnevõrra sarnaneb kortisooli toimega [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemile]].<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gadek-Michalska |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Bugajski |eesnimi2=J. |kuupäev=1996 |pealkiri=Stimulatory effect of intracerebroventricular met- and leu-enkephalin on corticosterone secretion in rats |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9269123/ |ajakiri=Folia Medica Cracoviensia |aastakäik=37 |üksiknumber=3-4 |lehekülg=3–12 |issn=0015-5616 |pmid=9269123}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yamauchi |eesnimi=N. |perekonnanimi2=Shibasaki |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Wakabayashi |eesnimi3=I. |perekonnanimi4=Demura |eesnimi4=H. |kuupäev=1997-11-28 |pealkiri=Brain beta-endorphin and other opioids are involved in restraint stress-induced stimulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis, the sympathetic nervous system, and the adrenal medulla in the rat |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9449422/ |ajakiri=Brain Research |aastakäik=777 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=140–146 |doi=10.1016/s0006-8993(97)01097-4 |issn=0006-8993 |pmid=9449422}}</ref> === Melanokortiinid === [[Fail:Α-melanocyte-stimulating hormone.svg|pisi|454x454px|Alfa-MSH struktuur]] [[Melanotsüüte stimuleeriv hormoon|Melanokortiinid]] on [[Peptiidhormoon|peptiidhormoonid]], mis on ajalooliselt tuntud oma rolli poolest naha [[Pigment|pigmentatsiooni]] tagamisel [[Melaniin|melaniini]] tootmise käivitajatena – sellest tuleneb ka melanokortiinide nimetus ja ingliskeelses kirjanduses levinud lühend MSH ([[Melanotsüüt|melanotsüüte]] stimuleeriv hormoon). Samas on melanokortiinidel teisigi rolle, mis on seotud nii [[Põletik|põletikulise]] vastuse, söögiisu kui ka [[Seksuaalne erutus|seksuaalkäitumisega]]. Melanokortiinide perekond sisaldab kolm liiget (alfa-, beeta- ja gamma-MSH), kusjuures kõiki neid peptiide saadakse prohormooni [[Proopiomelanokortiin|POMC]] degradeerimise eri etappidel (näiteks alfa-MSH tekib [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] proteolüütilisel lagundamisel). [[Melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor|Melanokortiinide retseptoreid]] on viis tüüpi (MC1R-MC5R), kusjuures erinevad retseptorid vastutavad eri ülesannete eest. [[Melanokortiin-1 retseptor|MC1R]] on seotud pigmentatsiooni tagamisega [[Nahk|nahas]] (kuigi retseptorit leidub ka ajus). MC2R käivitab [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] biosünteesi [[Neerupealis|neerupealistes]]. MC3R ja [[Melanokortiin-4 retseptor|MC4R]] ekspresseeruvad ajus, kusjuures MC3R on olulisem lapseeas, kuna tagab organismi kasvu ja ainevahetust, aga ka üleminekut [[Puberteet|puberteeti]], ning MC4R reguleerib ainevahetusega seotud protsesse täiskasvanutel, kuid on samuti seotud nii meeste kui ka naiste [[Libiido|libiidoga]]. MC5R reguleerib [[rasu]]<nowiki/>eritust rasunäärmetest.<ref name=":7" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Yingkui |kuupäev=2011-06-11 |pealkiri=Structure, function and regulation of the melanocortin receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21208602/ |ajakiri=European Journal of Pharmacology |aastakäik=660 |üksiknumber=1 |lehekülg=125–130 |doi=10.1016/j.ejphar.2010.12.020 |issn=1879-0712 |pmc=3095696 |pmid=21208602}}</ref> Retseptoreid MC1R, MC3R, MC4R ja MC5R saavad aktiveerida nii ACTH kui ka melanokortiinid, samas retseptor MC2R aktiveerub ainult ACTH toimel. Seega on melanokortiinide signaalvõrgustik vaadeldav HPA telje laiendusena. Lisaks on näidatud, et [[Stress|stressi]] tingimustes võib avalduda ka melanokortiinide positiivne tagasiside HPA teljele – näiteks katsetes rottidega on näidatud, et MC4R blokeerimine stressi tingimustes langetas ACTH ja [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] tootmist. Kuna MC4R on oluline energia homöostaasis, võib selline seos HPA teljega osutuda terves organismis oluliseks aju [[Metabolism|metaboolsete]] ja stressivastusega seotud süsteemide kooskõlalisuse tagamiseks. Samas uuritakse MC4R sihtmärgina [[anoreksia]] kontekstis, blokeerimaks korraga [[Söömishäired|söömishäiret]] ja [[Ärevus|ärevust]] stimuleerivaid mustreid.<ref name=":7" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Karen K. |perekonnanimi2=Mul |eesnimi2=Joram D. |perekonnanimi3=Clemmensen |eesnimi3=Christoffer |perekonnanimi4=Egan |eesnimi4=Ann E. |perekonnanimi5=Begg |eesnimi5=Denovan P. |perekonnanimi6=Halcomb |eesnimi6=Kristen |perekonnanimi7=Seeley |eesnimi7=Randy J. |perekonnanimi8=Herman |eesnimi8=James P. |perekonnanimi9=Ulrich-Lai |eesnimi9=Yvonne M. |kuupäev=2014 |pealkiri=Loss of melanocortin-4 receptor function attenuates HPA responses to psychological stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24636506/ |ajakiri=Psychoneuroendocrinology |aastakäik=42 |lehekülg=98–105 |doi=10.1016/j.psyneuen.2014.01.010 |issn=1873-3360 |pmc=4120841 |pmid=24636506}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Liu |eesnimi=Jing |perekonnanimi2=Garza |eesnimi2=Jacob C. |perekonnanimi3=Li |eesnimi3=Wei |perekonnanimi4=Lu |eesnimi4=Xin-Yun |kuupäev=2013 |pealkiri=Melanocortin-4 receptor in the medial amygdala regulates emotional stress-induced anxiety-like behaviour, anorexia and corticosterone secretion |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22176700/ |ajakiri=The International Journal of Neuropsychopharmacology |aastakäik=16 |üksiknumber=1 |lehekülg=105–120 |doi=10.1017/S146114571100174X |issn=1469-5111 |pmc=3708461 |pmid=22176700}}</ref> === Neuropeptiid Y === [[Fail:NeuropeptideY 1RON.png|pisi|252x252px|Neuropeptiidi Y ruumiline struktuur, mida tehti kindlaks [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] abiga (allikas: PDB 1RON). Aminohappejäägid 13-36 moodustavad amfipaatse (st nii [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobseid]] kui ka [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilseid]] osi sisaldava) [[Alfaheeliks|alfaheeliksi]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Monks |eesnimi=S. A. |perekonnanimi2=Karagianis |eesnimi2=G. |perekonnanimi3=Howlett |eesnimi3=G. J. |perekonnanimi4=Norton |eesnimi4=R. S. |kuupäev=1996 |pealkiri=Solution structure of human neuropeptide Y |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9008359/ |ajakiri=Journal of biomolecular NMR |aastakäik=8 |üksiknumber=4 |lehekülg=379–390 |doi=10.1007/BF00228141 |issn=0925-2738 |pmid=9008359}}</ref>]] [[Neuropeptiid Y]] on tegelikult [[Neuropeptiidid|neuropeptiidide]] perekond, millesse kuulub kolm 36-aminohappejäägist koosnevat [[Amiidid|amideeritud]] [[C-terminaalne ots|C-terminaaliga]] [[Peptiidid|peptiidi]] (NPY, PYY ja PP). Peptiididel on suur struktuurne sarnasus ning ajus on levinuim NPY. NPY [[Retseptor (biokeemia)|retseptorid]] kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] klassi (olles enamasti seotud [[Adenülaadi tsüklaas|adenülaadi tsüklaasi]] inhibeerivate G<sub>i</sub>-tüüpi valkudega, aga mõningate uurimuste kohaselt ka Ca<sup>2+</sup> tõusu põhjustavate G<sub>q</sub>-tüüpi [[G-valgud|valkudega]]) ning NPY perekonna eri liikmed seostuvad NPY retseptori alatüüpidele erinevate [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsustega]]. Inimorganismis on teada neli funktsionaalset retseptorit (hY<sub>1</sub>, hY<sub>2</sub>, hY<sub>4</sub>, hY<sub>5</sub>). hY<sub>1</sub> ekspresseerub aju erinevates piirkondades (sh [[Hipokampus|hipokampuses]] ja [[Hüpotalamus|hüpotalamuses]]), aga ka [[Rasvkude|rasvkoes]], [[Südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnas]], [[Sool (anatoomia)|soolestikus]] ja [[Neerupealis|neerupealistes]]. See seondub eelistatult NPY ja PYY-ga ning omab mitmeid füsioloogilisi rolle: söögiisu suurendamine, [[Veresoon|veresoonte]] kokkutõmbumine, [[Ärevus|ärevuse]] vähendamine, [[Luu|luude]] [[Homöostaas|homöostaasi]] tagamine. hY<sub>2</sub> ekspresseerub põhiliselt [[Kesknärvisüsteem|kesk]]- ja [[Piirdenärvisüsteem|piirdenärvisüsteemi]] presünaptilistes [[Neuron|neuronites]], kontrollides erinevate [[Neurotransmitter|virgatsainete]] vabanemist. Ka hY<sub>2</sub> seondub eelistatult NPY ja PYY-ga ning osaleb ka [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmi]] ja [[Angiogenees|angiogeneesi]] reguleerimises.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pedragosa-Badia |eesnimi=Xavier |perekonnanimi2=Stichel |eesnimi2=Jan |perekonnanimi3=Beck-Sickinger |eesnimi3=Annette G. |kuupäev=2013 |pealkiri=Neuropeptide Y receptors: how to get subtype selectivity |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23382728/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=4 |lehekülg=5 |doi=10.3389/fendo.2013.00005 |issn=1664-2392 |pmc=3563083 |pmid=23382728}}</ref> NPY anksiolüütiline ja rahustav toime põhineb HPA telje esimese astme hormooni CRH vabanemise inhibeerimisel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Antonijevic |eesnimi=I. A. |perekonnanimi2=Murck |eesnimi2=H. |perekonnanimi3=Bohlhalter |eesnimi3=S. |perekonnanimi4=Frieboes |eesnimi4=R. M. |perekonnanimi5=Holsboer |eesnimi5=F. |perekonnanimi6=Steiger |eesnimi6=A. |kuupäev=2000-06-08 |pealkiri=Neuropeptide Y promotes sleep and inhibits ACTH and cortisol release in young men |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10818263/ |ajakiri=Neuropharmacology |aastakäik=39 |üksiknumber=8 |lehekülg=1474–1481 |doi=10.1016/s0028-3908(00)00057-5 |issn=0028-3908 |pmid=10818263}}</ref> Samas on näidatud, et akuutse stressi tingimustes on NPY ja kortisooli (inimeste puhul) või [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] (loomkatsete korral) tasemed veres positiivses korrelatsioonis, olles mõlemad kõrged.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Şemsi |eesnimi=Rabia |perekonnanimi2=Ergünol |eesnimi2=Erdal |perekonnanimi3=Er |eesnimi3=Emre Kanad |perekonnanimi4=Sepici Dinçel |eesnimi4=Aylin |kuupäev=2023-12-01 |pealkiri=Academic examination stress: Effects on salivary cortisol, neuropeptide Y and interleukin-1β |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2949688823000308 |ajakiri=Aspects of Molecular Medicine |aastakäik=2 |lehekülg=100030 |doi=10.1016/j.amolm.2023.100030 |issn=2949-6888}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Morgan |eesnimi=Charles A. |perekonnanimi2=Rasmusson |eesnimi2=Ann M. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Sheila |perekonnanimi4=Hoyt |eesnimi4=Gary |perekonnanimi5=Hauger |eesnimi5=Richard L. |perekonnanimi6=Hazlett |eesnimi6=Gary |kuupäev=2002-07-15 |pealkiri=Neuropeptide-Y, cortisol, and subjective distress in humans exposed to acute stress: replication and extension of previous report |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12114005/ |ajakiri=Biological Psychiatry |aastakäik=52 |üksiknumber=2 |lehekülg=136–142 |doi=10.1016/s0006-3223(02)01319-7 |issn=0006-3223 |pmid=12114005}}</ref> Seega võib trankviliseeriva NPY vabastamine olla adaptiivseks mehhanismiks, mis võimaldab organismil akuutsest [[Stress|stressist]] üle saada HPA telje vaigistamise kaudu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Yu |perekonnanimi2=Babygirija |eesnimi2=Reji |perekonnanimi3=Zheng |eesnimi3=Jun |perekonnanimi4=Shi |eesnimi4=Bei |perekonnanimi5=Sun |eesnimi5=Weinan |perekonnanimi6=Zheng |eesnimi6=Xiaojiao |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Fan |perekonnanimi8=Cao |eesnimi8=Yu |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=Central Neuropeptide Y Plays an Important Role in Mediating the Adaptation Mechanism Against Chronic Stress in Male Rats |url=https://academic.oup.com/endo/article/159/3/1525/4841950 |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=159 |üksiknumber=3 |lehekülg=1525–1536 |doi=10.1210/en.2018-00045 |issn=0013-7227}}</ref> === Glükagoonitaoline peptiid 1 (GLP-1) ja insuliin === [[Fail:Human-insulin-hexamer-3D-ribbons.png|pisi|Insuliini aktiivne vorm on üksik alaühik (51 aminohappejääki), kuid hormooni säilitatakse heksameersel kujul.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Yang V. |kuupäev=2014 |pealkiri=Zinc and insulin in pancreatic beta-cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23979673/ |ajakiri=Endocrine |aastakäik=45 |üksiknumber=2 |lehekülg=178–189 |doi=10.1007/s12020-013-0032-x |issn=1559-0100 |pmid=23979673}}</ref> Joonisel on heksameeri iga alaühik näidatud eri värviga ning heksameeri püsivuse tagamiseks olulised [[tsink]]-ioonid on näidatud sfääridena.]] [[Kõhunääre]] eritab kaht valgulist hormooni, mille toimed avalduvad teistes elundites ja kudedes (nt [[maks]], [[Lihas|lihased]], [[rasvkude]]) ning on vastandlikud: [[glükagoon]] viib veresuhkru tõusuni, [[insuliin]] aga [[Veresuhkur|veresuhkru]] languseni. Terves organismis esinevad [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmist]] sõltuvad insuliini ja glükagooni tasemete kõikumised. Öösiti toimub veresuhkru langus ning selle kompenseerimiseks hakkavad pankrease [[alfarakud]] eritama glükagooni, mis stimuleerib [[Glükoneogenees|glükoneogeneesi]] (suhkrute süntees mitte-sahhariidsetest lähteainetest) ning [[Glükogenolüüs|glükogenolüüsi]] (varuaine [[Glükogeen|glükogeeni]] lagundamine [[Glükoos|glükoosiks]]). Päevasel ajal toitumisjärgselt vabaneb aga insuliin, mille toimel glükoos imendub verest rakkudesse, kus toimub [[glükolüüs]] (glükoosi lõhustamine universaalse energiaallika [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] sünteesi nimel) ja [[glükogenees]] (glükogeeni moodustumine glükoosist). Teist tüüpi [[Diabeet|diabeedile]], aga ka [[Metaboolne sündroom|metaboolsele sündroomile]] on aga iseloomulik nn [[Resistentsus|resistentsuse]] kujunemine insuliini suhtes. Resistentsuse taga on mitmeid biokeemilisi mehhanisme, sh [[Metabolism|metaboolsed]] muutused rasvkoes ja glükagooni anomaalselt kõrge tase veres.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Röder |eesnimi=Pia V. |perekonnanimi2=Wu |eesnimi2=Bingbing |perekonnanimi3=Liu |eesnimi3=Yixian |perekonnanimi4=Han |eesnimi4=Weiping |kuupäev=2016 |pealkiri=Pancreatic regulation of glucose homeostasis |url=https://www.nature.com/articles/emm20166 |ajakiri=Experimental & Molecular Medicine |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=3 |lehekülg=e219–e219 |doi=10.1038/emm.2016.6 |issn=2092-6413}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muoio |eesnimi=Deborah M. |perekonnanimi2=Newgard |eesnimi2=Christopher B. |kuupäev=2008 |pealkiri=Molecular and metabolic mechanisms of insulin resistance and β-cell failure in type 2 diabetes |url=https://www.nature.com/articles/nrm2327 |ajakiri=Nature Reviews Molecular Cell Biology |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=3 |lehekülg=193–205 |doi=10.1038/nrm2327 |issn=1471-0080}}</ref> [[Fail:Tirzepatide+Semaglutide vs. GLP-1 GIP.svg|pisi|393x393px|GLP-1 ja selle sünteetiliste analoogide struktuurid ([[semaglutiid]] ja [[tirsepatiid]]), mida kasutatakse teist tüüpi diabeedi ja ülekaalulisuse raviks. GIP on looduslik hormoon ([[mao inhibeeriv polüpeptiid]]), mis stimuleerib samuti insuliini eritamist organismis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Seino |eesnimi=Yutaka |perekonnanimi2=Fukushima |eesnimi2=Mitsuo |perekonnanimi3=Yabe |eesnimi3=Daisuke |kuupäev=2010-04-22 |pealkiri=GIP and GLP-1, the two incretin hormones: Similarities and differences |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24843404/ |ajakiri=Journal of Diabetes Investigation |aastakäik=1 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=8–23 |doi=10.1111/j.2040-1124.2010.00022.x |issn=2040-1116 |pmc=4020673 |pmid=24843404}}</ref>]] [[Glükagooni-taoline peptiid 1]] (GLP-1) on [[peptiidhormoon]], mida toodavad põhiliselt soolestiku enteroendokriinsed L-rakud. Seejuures toodetakse GLP-1 samast [[Prohormoon|prohormoonist]], millest pankreaserakkudes moodustub glükagoon, kuid bioloogiine toime on neil erinev: GLP-1 käivitab organismis insuliini tootmist ja surub maha glükagoonieritust. Algsest GLP-1 molekulist eemaldatakse veel kuus [[N-terminaalne ots|N-terminaalset]] aminohapet ja saadakse GLP-1(7-36) või GLP-1(7-37), mis on hormooni bioloogiliselt aktiivsed vormid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=T. D. |perekonnanimi2=Finan |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Bloom |eesnimi3=S. R. |perekonnanimi4=D'Alessio |eesnimi4=D. |perekonnanimi5=Drucker |eesnimi5=D. J. |perekonnanimi6=Flatt |eesnimi6=P. R. |perekonnanimi7=Fritsche |eesnimi7=A. |perekonnanimi8=Gribble |eesnimi8=F. |perekonnanimi9=Grill |eesnimi9=H. J. |perekonnanimi10=Habener |eesnimi10=J. F. |perekonnanimi11=Holst |eesnimi11=J. J. |perekonnanimi12=Langhans |eesnimi12=W. |perekonnanimi13=Meier |eesnimi13=J. J. |perekonnanimi14=Nauck |eesnimi14=M. A. |perekonnanimi15=Perez-Tilve |eesnimi15=D. |kuupäev=2019 |pealkiri=Glucagon-like peptide 1 (GLP-1) |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31767182/ |ajakiri=Molecular Metabolism |aastakäik=30 |lehekülg=72–130 |doi=10.1016/j.molmet.2019.09.010 |issn=2212-8778 |pmc=6812410 |pmid=31767182}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Holst |eesnimi=Jens Juul |kuupäev=2007 |pealkiri=The physiology of glucagon-like peptide 1 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17928588/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=87 |üksiknumber=4 |lehekülg=1409–1439 |doi=10.1152/physrev.00034.2006 |issn=0031-9333 |pmid=17928588}}</ref> Nii GLP-1(7-36) kui GLP-1(7-37) seonduvad GLP-1 [[Retseptor (biokeemia)|retseptorile]] väga suure afiinsusega (kompleksi [[Dissotsiatsioonikonstant|dissotsiatsioonikonstandi]] K<sub>D</sub> väärtus ligi 55 pM). GLP-1 retseptori ekspressioonitase on kõrge pankrease [[Beetarakud|beetarakkudes]] ning madalam pankrease alfarakkudes. Lisaks on GLP-1 retseptor ekspresseerunud ka aju teatud regioonides, mis külgnevad isu reguleerimise eest vastutavate hormoonide ([[melanokortiinid]], [[neuropeptiid Y]]) toimekeskustega – sel viisil võimaldavad GLP-1 retseptori [[Agonist|agonistid]] langetada söögiisu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Knudsen |eesnimi=Lotte Bjerre |perekonnanimi2=Lau |eesnimi2=Jesper |kuupäev=2019 |pealkiri=The Discovery and Development of Liraglutide and Semaglutide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31031702/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=10 |lehekülg=155 |doi=10.3389/fendo.2019.00155 |issn=1664-2392 |pmc=6474072 |pmid=31031702}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mulvihill |eesnimi=Erin E. |perekonnanimi2=Drucker |eesnimi2=Daniel J. |kuupäev=2014 |pealkiri=Pharmacology, physiology, and mechanisms of action of dipeptidyl peptidase-4 inhibitors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25216328/ |ajakiri=Endocrine Reviews |aastakäik=35 |üksiknumber=6 |lehekülg=992–1019 |doi=10.1210/er.2014-1035 |issn=1945-7189 |pmc=7108477 |pmid=25216328}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jazayeri |eesnimi=Ali |perekonnanimi2=Rappas |eesnimi2=Mathieu |perekonnanimi3=Brown |eesnimi3=Alastair J. H. |perekonnanimi4=Kean |eesnimi4=James |perekonnanimi5=Errey |eesnimi5=James C. |perekonnanimi6=Robertson |eesnimi6=Nathan J. |perekonnanimi7=Fiez-Vandal |eesnimi7=Cédric |perekonnanimi8=Andrews |eesnimi8=Stephen P. |perekonnanimi9=Congreve |eesnimi9=Miles |perekonnanimi10=Bortolato |eesnimi10=Andrea |perekonnanimi11=Mason |eesnimi11=Jonathan S. |perekonnanimi12=Baig |eesnimi12=Asma H. |perekonnanimi13=Teobald |eesnimi13=Iryna |perekonnanimi14=Doré |eesnimi14=Andrew S. |perekonnanimi15=Weir |eesnimi15=Malcolm |kuupäev=2017 |pealkiri=Crystal structure of the GLP-1 receptor bound to a peptide agonist |url=https://www.nature.com/articles/nature22800 |ajakiri=Nature |keel=en |aastakäik=546 |üksiknumber=7657 |lehekülg=254–258 |doi=10.1038/nature22800 |issn=1476-4687}}</ref> Klassikalise mudeli kohaselt on GLP-1 retseptor seotud [[G-valgud|Gα<sub>s</sub>-valguga]] ning retseptori aktiveerumisega kaasneb [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarse virgatsaine]] [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]] teke, mis käivitab [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktorite]] kaudu pankrease beetarakkude tuumas insuliini eelgeeni ekspressiooni. Uuema mudeli kohaselt on GLP-1 retseptor seotud ka Gα<sub>q</sub>-valguga, mis käivitab rakus [[Inositooltrifosfaat|inositooltrifosfaadi]] ja Ca<sup>2+</sup>-ga seotud radu. Rakusisese Ca<sup>2+</sup> kontsentratsiooni tõus võimaldab erinevatel sekretsiooniga seotud [[Vesiikul (bioloogia)|vesiikulitel]] „põkkuda“ rakumembraani külge raku siseküljel ja vabastada vesiikuli sisu väliskeskkonda - sel viisil stimuleerib GLP-1 ka insuliinieritust beetarakkudest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaku |eesnimi=Kohei |kuupäev=2020 |pealkiri=New concept of the glucagon-like peptide-1 signaling pathway on pancreatic insulin secretion |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jdi.13136 |ajakiri=Journal of Diabetes Investigation |aastakäik=11 |üksiknumber=2 |lehekülg=265–267 |doi=10.1111/jdi.13136 |issn=2040-1124 |pmc=PMC7078078 |pmid=31472102}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Trexler |eesnimi=Adam J. |perekonnanimi2=Taraska |eesnimi2=Justin W. |kuupäev=2017 |pealkiri=Regulation of insulin exocytosis by calcium-dependent protein kinase C in beta cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29029784/ |ajakiri=Cell Calcium |aastakäik=67 |lehekülg=1–10 |doi=10.1016/j.ceca.2017.07.008 |issn=1532-1991 |pmc=5764196 |pmid=29029784}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=T. D. |perekonnanimi2=Finan |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Bloom |eesnimi3=S. R. |perekonnanimi4=D'Alessio |eesnimi4=D. |perekonnanimi5=Drucker |eesnimi5=D. J. |perekonnanimi6=Flatt |eesnimi6=P. R. |perekonnanimi7=Fritsche |eesnimi7=A. |perekonnanimi8=Gribble |eesnimi8=F. |perekonnanimi9=Grill |eesnimi9=H. J. |perekonnanimi10=Habener |eesnimi10=J. F. |perekonnanimi11=Holst |eesnimi11=J. J. |perekonnanimi12=Langhans |eesnimi12=W. |perekonnanimi13=Meier |eesnimi13=J. J. |perekonnanimi14=Nauck |eesnimi14=M. A. |perekonnanimi15=Perez-Tilve |eesnimi15=D. |kuupäev=2019-12-01 |pealkiri=Glucagon-like peptide 1 (GLP-1) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2212877819309135?via=ihub |ajakiri=Molecular Metabolism |aastakäik=30 |lehekülg=72–130 |doi=10.1016/j.molmet.2019.09.010 |issn=2212-8778}}</ref> Arvatakse, et GLP-1 retseptori agonistide toime avaldub mõningal määral ka pankrease alfa-rakkudes, kus käivitub küll cAMP-vahendatud signaalirada, kuid füsioloogiliseks väljundiks on P/Q-tüüpi Ca<sup>2+</sup> kanalite [[Inhibiitor|inhibeeriv]] [[Fosforüülumine|fosforüülimine]] [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] vahendusel. Rakusisese Ca<sup>2+</sup> puudumine välistab [[Eksotsütoos|eksotsütoosi]] ja seega takistab glükagoonieritust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ramracheya |eesnimi=Reshma |perekonnanimi2=Chapman |eesnimi2=Caroline |perekonnanimi3=Chibalina |eesnimi3=Margarita |perekonnanimi4=Dou |eesnimi4=Haiqiang |perekonnanimi5=Miranda |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=González |eesnimi6=Alejandro |perekonnanimi7=Moritoh |eesnimi7=Yusuke |perekonnanimi8=Shigeto |eesnimi8=Makoto |perekonnanimi9=Zhang |eesnimi9=Quan |perekonnanimi10=Braun |eesnimi10=Matthias |perekonnanimi11=Clark |eesnimi11=Anne |perekonnanimi12=Johnson |eesnimi12=Paul R. |perekonnanimi13=Rorsman |eesnimi13=Patrik |perekonnanimi14=Briant |eesnimi14=Linford J. B. |kuupäev=2018 |pealkiri=GLP-1 suppresses glucagon secretion in human pancreatic alpha-cells by inhibition of P/Q-type Ca2+ channels |url=https://physoc.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.14814/phy2.13852 |ajakiri=Physiological Reports |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=17 |lehekülg=e13852 |doi=10.14814/phy2.13852 |issn=2051-817X |pmc=PMC6125244 |pmid=30187652}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cooperberg |eesnimi=Benjamin A. |perekonnanimi2=Cryer |eesnimi2=Philip E. |kuupäev=2010 |pealkiri=Insulin reciprocally regulates glucagon secretion in humans |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20811038/ |ajakiri=Diabetes |aastakäik=59 |üksiknumber=11 |lehekülg=2936–2940 |doi=10.2337/db10-0728 |issn=1939-327X |pmc=2963553 |pmid=20811038}}</ref> HPA telje hüperaktiivsus ja suurenenud [[Kortisool|kortisooli]]<nowiki/>eritus on iseloomulikud nii ülekaalulisuse kui ka teist tüüpi [[Diabeet|diabeedi]] kontekstis. Kortisooli tootmine suureneb seejuures mitte ainult neerupealistes, vaid ka rasvkoes [[Ensüüm|ensüümi]] kortisooni reduktaas vahendusel – seejuures suurendab kortisool ise kortisooni reduktaasi [[Geeniekspressioon|ekspressiooni]] (positiivne tagasiside), kuna [[Adipotsüüt|adipotsüütides]] on olemas kortisooli retseptorid. Kui glükokortikoidide kontsentratsioon veres püsib kõrge päevade skaalal, siis sellega kaasneb insuliini tootmise vähenemine ning glükoosi metabolismi aeglustumine. Seda saavutatakse mitme mehhanismi kaudu nii pankrease beetarakkudes kui ka teistes kudedes, mis ekspresseerivad [[Glükokortikoidide retseptor|GC]]-tüüpi retseptoreid:<ref name=":8" /><ref name=":9" /><ref name=":10" /> * Glükokortikoidide toimel väheneb pankrease [[Beetarakud|beetarakkudes]] [[Kaltsium|Ca<sup>2+</sup>]] [[kontsentratsioon]], mille tõttu insuliinieritus pidurdub; * Glükokortikoidid vähendavad [[Glükoosi transporter|glükoosi transporteri]] GLUT2 ja [[Glükokinaas|glükokinaasi]] taset pankrease beetarakkudes, mis ei võimalda rakkudel tunnetada [[Veresuhkur|veresuhkru]] taset ja reageerida sellele; * Perifeersetes kudedes põhjustavad [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidid]] vaikimisi [[Rakumembraan|plasmamembraanil]] paiknevate glükoosi transporterite ümberpaigutumist, mistõttu [[Rakk|rakud]] ei ole suutelised [[Glükoos|glükoosi]] verest omistama; * Samuti langetavad glükokortikoidid perifeersetes kudedes [[Insuliin|insuliini]] signaaliraja komponentide ekspressioonitaset, mistõttu rakud ei reageeri insuliinile isegi selle olemasolu korral vereringes; * Maksas stimuleerivad glükokortikoidid glükoneogeneesis osaleva ensüümi [[Fosfoenoolpüruvaadi karboksükinaas|fosfoenoolpüruvaadi karboksükinaasi]] ekspressiooni. Arvestades asjaolu, et GLP-1 stimuleerib insuliini radu ning HPA telg vaigistab insuliini radu, on mõnevõrra paradoksaalne, et mitmete uuringute kohaselt aktiveerib GLP-1 HPA telge. Terves organismis võib see olla oluline, stabiliseerimaks veresuhkru taset pärast insuliini vabanemist. Samas on näidatud, et selle tasakaalu rikkumine võib viia [[Söömishäired|toitumishäireteni]], arvestades ka HPA põimitust isu suurendava [[Neuropeptiid Y|NPY]] ning isu vähendavate [[Koletsüstokiniin|koletsüstokiniini]] ja melanokortiinide radadega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Diz-Chaves |eesnimi=Yolanda |perekonnanimi2=Herrera-Pérez |eesnimi2=Salvador |perekonnanimi3=González-Matías |eesnimi3=Lucas C. |perekonnanimi4=Lamas |eesnimi4=José Antonio |perekonnanimi5=Mallo |eesnimi5=Federico |kuupäev=2020-10-28 |pealkiri=Glucagon-Like Peptide-1 (GLP-1) in the Integration of Neural and Endocrine Responses to Stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33126672/ |ajakiri=Nutrients |aastakäik=12 |üksiknumber=11 |lehekülg=3304 |doi=10.3390/nu12113304 |issn=2072-6643 |pmc=7692797 |pmid=33126672}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gil-Lozano |eesnimi=Manuel |perekonnanimi2=Pérez-Tilve |eesnimi2=Diego |perekonnanimi3=Alvarez-Crespo |eesnimi3=Mayte |perekonnanimi4=Martís |eesnimi4=Aurelio |perekonnanimi5=Fernandez |eesnimi5=Ana M. |perekonnanimi6=Catalina |eesnimi6=Pablo A. F. |perekonnanimi7=Gonzalez-Matias |eesnimi7=Lucas C. |perekonnanimi8=Mallo |eesnimi8=Federico |kuupäev=2010-06-01 |pealkiri=GLP-1(7-36)-amide and Exendin-4 Stimulate the HPA Axis in Rodents and Humans |url=https://academic.oup.com/endo/article-abstract/151/6/2629/2456816?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=151 |üksiknumber=6 |lehekülg=2629–2640 |doi=10.1210/en.2009-0915 |issn=0013-7227}}</ref> === Neurotensiin ja HPG telg === [[Fail:Neurotensin.svg|pisi|381x381px|Neurotensiini struktuur. [[N-terminaalne ots|N-terminaalne]] [[glutamaat]] on [[Tsüklilised ühendid|tsükliseerunud]], moodustades [[Püroglutamaat|püroglutamaadi]] ehk 5-okso[[Proliin|proliini]].]] [[Neurotensiin]] on 13 aminohappejäägist koosnev lineaarne peptiid, millel on kõrge struktuurne sarnases teise [[Neuropeptiidid|neuropeptiidi]], [[neuromediin M]]-iga – kusjuures mõlemad peptiidid saadakse sama [[prekursor]]<nowiki/>peptiidi ensümaatilisel töötlemisel. Neurotensiini toodavad aju mitmed piirkonnad (sh [[hüpotalamus]]) ning retseptoriga (NTS1) seondumiseks on olulised neurotensiini kuus [[C-terminaalne ots|C-terminaalset]] [[Aminohapped|aminohapet]]. [[Neurotensiini retseptor]] on ekspresseerunud nii [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemis]] kui [[Seedekulgla|seedetraktis]] ning see on tuntud kui [[Dopamiin|dopamiini]] ja [[Γ-aminovõihape|GABA]] radade modulaator. Sel viisil käitub neurotensiin kui organismisisene [[Antipsühhootikumid|antipsühhootikum]]. Samuti on tuntud neurotensiini rolli [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete]] (HPG) telje regulaatorina, kus see võimendab telje sees esinevat negatiivset tagasisidet – [[Östrogeenid|östrogeenide]] toimel lõpetatakse hüpotalamuses [[Gonadotropiini vabastav hormoon|gonadotropiini vabastava hormooni]] (GnRH) tootmine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kislauskis |eesnimi=E. |perekonnanimi2=Bullock |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=McNeil |eesnimi3=S. |perekonnanimi4=Dobner |eesnimi4=P. R. |kuupäev=1988-04-05 |pealkiri=The rat gene encoding neurotensin and neuromedin N. Structure, tissue-specific expression, and evolution of exon sequences |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2832414/ |ajakiri=The Journal of Biological Chemistry |aastakäik=263 |üksiknumber=10 |lehekülg=4963–4968 |issn=0021-9258 |pmid=2832414}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tumurbaatar |eesnimi=Tuvshintugs |perekonnanimi2=Kanasaki |eesnimi2=Haruhiko |perekonnanimi3=Oride |eesnimi3=Aki |perekonnanimi4=Hara |eesnimi4=Tomomi |perekonnanimi5=Okada |eesnimi5=Hiroe |perekonnanimi6=Tsutsui |eesnimi6=Kazuyoshi |perekonnanimi7=Kyo |eesnimi7=Satoru |kuupäev=2018-12-01 |pealkiri=Action of neurotensin, corticotropin-releasing hormone, and RFamide-related peptide-3 in E2-induced negative feedback control: studies using a mouse arcuate nucleus hypothalamic cell model |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29961889/ |ajakiri=Biology of Reproduction |aastakäik=99 |üksiknumber=6 |lehekülg=1216–1226 |doi=10.1093/biolre/ioy145 |issn=1529-7268 |pmid=29961889}}</ref> Hiljuti on näidatud, et HPA telje esimese taseme hormoon CRH osaleb neurotensiini kõrval samuti HPG telje negatiivse tagasiside tagamises. [[Östradiool|Östradiooli]] toimel suureneb [[Kisspeptiin|kisspeptiini]] tootvates neuronites nii neurotensiini kui ka CRH ekspressioon, mis seejärel pidurdavad kisspeptiini enda [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Camille Melón |eesnimi=Laverne |perekonnanimi2=Maguire |eesnimi2=Jamie |kuupäev=2016 |pealkiri=GABAergic regulation of the HPA and HPG axes and the impact of stress on reproductive function |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26690789/ |ajakiri=The Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology |aastakäik=160 |lehekülg=196–203 |doi=10.1016/j.jsbmb.2015.11.019 |issn=1879-1220 |pmc=4861672 |pmid=26690789}}</ref> Neurotensiin moduleerib HPA telje aktiivsust ka GABA kaudu, kuna GABA pärsib CRH tootmist GABA-A tüüpi retseptorite kaudu. Samad retseptorid on sihtmärgiks ka [[Neurosteroidid|neurosteroididele]], mille hulka liigitatakse nii [[Progesteroon|progesterooni]] (see tekib [[Kollaskeha|kollaskehas]] HPG telje aktiivsuse ühe tulemina) kui ka [[Pregnenoloon|pregnenolooni]] (mis on ühtlasi HPA teljes kortisooli lähteaivneks). Seega loovad neurosteroidid täiendavaid kokkupuutepunkte HPA ja HPG telgede vahel.<ref name=":11" /> Lisaks on pakutud, et HPG ja HPA telje omavahelist põimitust ja HPA funktsioonide erisusi [[Mees|meeste]] ja [[Naine|naiste]] organismis tagab ka [[serotoniin]]. HPA telje aktiveerumine võib kiirendada serotoniini [[Tagasihaare|tagasihaaret]], samas HPG telje väljundiks olevad [[östrogeenid]] (mille kontsentratsioon on naistes oluliselt kõrgem kui meestes) mõjutavad 5-HT1-tüüpi [[Serotoniini retseptorid|retseptorite]] ekspressioonitaset, langetades retseptorite taset [[Sünaps|sünapsile]] eelnevas ehk presünaptilises rakus ning tõstes retseptorite taset sünapsile järgnevas ehk postsünaptilises rakus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Toufexis |eesnimi=D. |perekonnanimi2=Rivarola |eesnimi2=M. A. |perekonnanimi3=Lara |eesnimi3=H. |perekonnanimi4=Viau |eesnimi4=V. |kuupäev=2014 |pealkiri=Stress and the reproductive axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25040027/ |ajakiri=Journal of Neuroendocrinology |aastakäik=26 |üksiknumber=9 |lehekülg=573–586 |doi=10.1111/jne.12179 |issn=1365-2826 |pmc=4166402 |pmid=25040027}}</ref> === Oreksiinid ja tsirkadiaanrütm === [[Fail:1R02 crystallography.png|pisi|246x246px|Oreksiini A ruumiline struktuur, mida tehti kindlaks [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] abiga (allikas: PDB 1R02). Molekul sisaldab [[Püroglutamaat|püroglutamaati]] [[N-terminaalne ots|N-terminaalses otsas]] ning neli [[Tsüsteiin|tsüsteiini]]<nowiki/>jääki, mis on paarikaupa ühendatud [[Disulfiidsild|disulfiidsildadega]]. Oreksiini B struktuuris pole seevastu püroglutamaati ega disulfiidsildu.]] [[Oreksiin|Oreksiinid]] on [[Neuropeptiidid|neuropeptiidide]] perekond, kus on kaks liiget: oreksiin A (33 aminohappejääki) ja oreksiin B (28 aminohappejääki), kusjuures mõlemat peptiidi saadakse prekursorpeptiidi prepro-oreksiini suunatud [[Proteaasid|proteolüütilisel]] lagundamisel. Oreksiinide nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast όρεξη (isu), kuna algsete vaatluste kohaselt vastutasid oreksiinid põhiliselt söögiisu reguleerimise eest. Oreksiine nimetatakse ka hüpokretiinideks, kus liitsõna esimene osa vihjab [[Hüpotalamus|hüpotalamusele]] (kus oreksiine põhiliselt toodetakse) ning sõna teine osa hormoonile [[Sekretiin|sekretiinile]], millega oreksiinid struktuurselt sarnanevad [[C-terminaalne ots|C-terminaalse otsa]] aminohappejääkide poolest. Oreksiinid seonduvad retseptoritega OX1R ja OX2R, mis kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] perekonda (olles täpsemalt seotud [[G-valgud|G<sub>q</sub>-tüüpi]] valkudega); seejuures seondub oreksiin A võrdse [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsusega]] mõlemale retseptorile, kuid oreksiin B seondub eelistatult OX2R-iga. Oreksiinide retseptorid ekspresseeruvad samuti hüpotalamuses ning on eriti olulised [[Uni|une]] reguleerimise kontekstis: retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistid]] (nt [[suvoreksant]]) on kasutusel [[Unetus|unetuse]] ravis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Couvineau |eesnimi=Alain |perekonnanimi2=Nicole |eesnimi2=Pascal |perekonnanimi3=Gratio |eesnimi3=Valérie |perekonnanimi4=Voisin |eesnimi4=Thierry |kuupäev=2022-07-28 |pealkiri=The Orexin receptors: Structural and anti-tumoral properties |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2022.931970/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=13 |doi=10.3389/fendo.2022.931970 |issn=1664-2392}}</ref> Samas leidub oreksiini retseptoreid ka [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsis]] ja [[Neerupealis|neerupealistes]] ning hiljutiste uuringute kohaselt reguleerivad oreksiinid ka HPA telge, stimuleerides [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmist hüpofüüsis ning [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist neerupealistes (otse või ACTH kaudu). Arvatakse, et see stimulatsioon on oluline näiteks [[paanikahäire]] kontekstis, kuna varem on teatatud oreksiinide kõrgest tasemest selle [[psüühikahäire]] korral. Oreksiinide anomaalselt kõrge tase võib takistada ka organismi kohandumist [[Stress|stressiga]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spinazzi |eesnimi=Raffaella |perekonnanimi2=Andreis |eesnimi2=Paola G. |perekonnanimi3=Rossi |eesnimi3=Gian Paolo |perekonnanimi4=Nussdorfer |eesnimi4=Gastone G. |kuupäev=2006 |pealkiri=Orexins in the regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16507882/ |ajakiri=Pharmacological Reviews |aastakäik=58 |üksiknumber=1 |lehekülg=46–57 |doi=10.1124/pr.58.1.4 |issn=0031-6997 |pmid=16507882}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grafe |eesnimi=Laura A. |perekonnanimi2=Eacret |eesnimi2=Darrell |perekonnanimi3=Luz |eesnimi3=Sandra |perekonnanimi4=Gotter |eesnimi4=Anthony L. |perekonnanimi5=Renger |eesnimi5=John J. |perekonnanimi6=Winrow |eesnimi6=Chris J. |perekonnanimi7=Bhatnagar |eesnimi7=Seema |kuupäev=2017-04-21 |pealkiri=Orexin 2 receptor regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal (HPA) response to acute and repeated stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28257896/ |ajakiri=Neuroscience |aastakäik=348 |lehekülg=313–323 |doi=10.1016/j.neuroscience.2017.02.038 |issn=1873-7544 |pmc=6322837 |pmid=28257896}}</ref> [[Fail:The master circadian clock in the human brain.jpg|vasakul|pisi|338x338px|Mõned tsirkadiaanrütmi kontrolli eest vastutavad mehhanismid ajus ja mujal inimorganismis.]] Tänu oreksiinide olulisusele une ja ärkveloleku reguleerimises, on neid seostatud ka [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmi]] kontrolliga – kuigi on ebaselge, kas oreksiinid mõjutavad tsirkadiaanrütmi ise või teiste [[Neurotransmitter|virgatsainete]] kaudu, mida oreksiini tootvad [[Neuron|neuronid]] on samuti võimelised tootma.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kantor |eesnimi=Sandor |perekonnanimi2=Mochizuki |eesnimi2=Takatoshi |perekonnanimi3=Janisiewicz |eesnimi3=Agnieszka M. |perekonnanimi4=Clark |eesnimi4=Erika |perekonnanimi5=Nishino |eesnimi5=Seiji |perekonnanimi6=Scammell |eesnimi6=Thomas E. |kuupäev=2009 |pealkiri=Orexin neurons are necessary for the circadian control of REM sleep |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19750917/ |ajakiri=Sleep |aastakäik=32 |üksiknumber=9 |lehekülg=1127–1134 |doi=10.1093/sleep/32.9.1127 |issn=0161-8105 |pmc=2737570 |pmid=19750917}}</ref> Tsirkadiaanrütm on omavahel sünkroonitud [[Biokeemia|biokeemiliste]] protsesside (nn [[Tsirkadiaankell|tsirkadiaankellade]]) kogum, mis vastutab elusorganismides 24 h tsükli tunnetamise ja [[Füsioloogia|füsioloogiliste]] väljundite koordineerimise eest. Tsirkadiaanrütm kasutab küll sisendina [[Keskkond|keskkonnast]] tulenevaid parameetreid (nt [[Valgus|valguse]] olemasolu), kuid suudab tagada rütmi olemasolu ka parameetrite puudumisel (nt pideval viibimisel täielikus pimeduses) või muutumisel (näiteks reisimisel eri [[Ajavöönd|ajavööndide]] vahel). Inimorganismis eksisteerivad tsirkadiaankellad nii [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]] tasemel kui ka perifeerselt. Kesknärvisüsteemi korral on põhiliseks märksõnaks [[suprakiasmaatiline tuum]] (ingl k ''suprachiasmatic nucleus'' ehk SCN), mis on otseühenduses [[Silm|silma]] [[Võrkkest|võrkkestaga]] ning saab selle kaudu infot valgustatuse kohta; seejärel antakse info edasi [[Käbikeha|käbikehale]], mis valguse puudumise tingimustes sünteesib hormooni [[Melatoniin|melatoniini]]. Perifeersete tsirkadiaankellade puhul on märksõnadeks [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktorite]] paarid [[CLOCK/BMAL1|CLOCK ja BMAL1]] ning [[PER/CRY|PER ja CRY]], mis vastutavad ööpäevarütmi üleviimise eest [[Geeniekspressioon|geeniekspressiooni]] tasandile ning mille ekspressioon on omakorda vastastikku tagasisidestatud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Menet |eesnimi=Jerome S. |perekonnanimi2=Pescatore |eesnimi2=Stefan |perekonnanimi3=Rosbash |eesnimi3=Michael |kuupäev=2014-01-01 |pealkiri=CLOCK:BMAL1 is a pioneer-like transcription factor |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24395244/ |ajakiri=Genes & Development |aastakäik=28 |üksiknumber=1 |lehekülg=8–13 |doi=10.1101/gad.228536.113 |issn=1549-5477 |pmc=3894415 |pmid=24395244}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Jennifer A. |perekonnanimi2=Pan |eesnimi2=Haiyun |perekonnanimi3=Liu |eesnimi3=Andrew C. |perekonnanimi4=Welsh |eesnimi4=David K. |kuupäev=2012 |pealkiri=Cry1-/- circadian rhythmicity depends on SCN intercellular coupling |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23223370/ |ajakiri=Journal of Biological Rhythms |aastakäik=27 |üksiknumber=6 |lehekülg=443–452 |doi=10.1177/0748730412461246 |issn=1552-4531 |pmc=3578226 |pmid=23223370}}</ref> Kesknärvisüsteemi ja perifeerse süsteemi omavahelise koordineerimise eest vastutab aga muuhulgas ka HPA telg. HPA telje aktiveerimise eest tsirkadiaanrütmi kontekstis vastutab [[vasopressiin]], mida eritavad SCN neuronid, ja mis stimuleerib [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmist päevase aktiivsusega loomades (öise aktiivsusega loomades omab vasopressiin inhibeerivat toimet HPA teljele). Olulist rolli mängivad ka ühendused SCN ja neerupealiste vahel, mille kaudu SCN saab vastust ACTH-le mõjutada. HPA telje-sisese negatiivse tagasiside kaudu ja läbi muude virgatsainete lülitatakse [[Kortikotropiini vabastav hormoon|CRH]] tootmine seejärel välja ning tsükliline protsess saab uuesti alata. [[Kortisool]] panustab tsirkadiaanrütmi aga [[Glükokortikoidide retseptor|GC]] retseptori kaudu, mõjutades eri kudedes tsirkadiaanrütmile alluvate geenide [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]]. Seejuures konkureerib CLOCK ja BMAL1 kompleks kortisooli ja GC kompleksiga, mis lisab tsirkadiaankelladele keerukustaset, aga samas võimaldab ka kellade tööd vajalikul määral ümber sättida.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Focke |eesnimi=Caroline M. B. |perekonnanimi2=Iremonger |eesnimi2=Karl J. |kuupäev=2020-02-05 |pealkiri=Rhythmicity matters: Circadian and ultradian patterns of HPA axis activity |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0303720719303545 |ajakiri=Molecular and Cellular Endocrinology |aastakäik=501 |lehekülg=110652 |doi=10.1016/j.mce.2019.110652 |issn=0303-7207}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Androulakis |eesnimi=Ioannis P. |kuupäev=2021 |pealkiri=Circadian rhythms and the HPA axis: A systems view |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33438348/ |ajakiri=WIREs mechanisms of disease |aastakäik=13 |üksiknumber=4 |lehekülg=e1518 |doi=10.1002/wsbm.1518 |issn=2692-9368 |pmc=8900069 |pmid=33438348}}</ref> Nagu eespool märgitud, on HPA telje ja tsirkadiaanrütmi seosed mõjutatud ka teiste virgatsainete ja hormoonide poolt – sh [[Γ-aminovõihape|GABA]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=DeWoskin |eesnimi=Daniel |perekonnanimi2=Myung |eesnimi2=Jihwan |perekonnanimi3=Belle |eesnimi3=Mino D. C. |perekonnanimi4=Piggins |eesnimi4=Hugh D. |perekonnanimi5=Takumi |eesnimi5=Toru |perekonnanimi6=Forger |eesnimi6=Daniel B. |kuupäev=2015-07-21 |pealkiri=Distinct roles for GABA across multiple timescales in mammalian circadian timekeeping |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1420753112 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |aastakäik=112 |üksiknumber=29 |lehekülg=E3911–E3919 |doi=10.1073/pnas.1420753112 |pmc=PMC4517259 |pmid=26130805}}</ref>, [[serotoniin]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Morin |eesnimi=L. P. |kuupäev=1999 |pealkiri=Serotonin and the regulation of mammalian circadian rhythmicity |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10219711/ |ajakiri=Annals of Medicine |aastakäik=31 |üksiknumber=1 |lehekülg=12–33 |doi=10.3109/07853899909019259 |issn=0785-3890 |pmid=10219711}}</ref>, [[Neuropeptiid Y|NPY]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yannielli |eesnimi=P. C. |perekonnanimi2=Harrington |eesnimi2=M. E. |kuupäev=2001 |pealkiri=Neuropeptide Y in the mammalian circadian system: effects on light-induced circadian responses |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11287113/ |ajakiri=Peptides |aastakäik=22 |üksiknumber=3 |lehekülg=547–556 |doi=10.1016/s0196-9781(01)00356-4 |issn=0196-9781 |pmid=11287113}}</ref> ja [[melanokortiinid]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Begriche |eesnimi=K. |perekonnanimi2=Sutton |eesnimi2=G. M. |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Butler |eesnimi4=A. A. |kuupäev=2009 |pealkiri=The role of melanocortin neuronal pathways in circadian biology: a new homeostatic output involving melanocortin-3 receptors? |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19849798/ |ajakiri=Obesity Reviews: An Official Journal of the International Association for the Study of Obesity |aastakäik=10 Suppl 2 |üksiknumber=Suppl 2 |lehekülg=14–24 |doi=10.1111/j.1467-789X.2009.00662.x |issn=1467-789X |pmc=4834055 |pmid=19849798}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Arble |eesnimi=Deanna M. |perekonnanimi2=Holland |eesnimi2=Jenna |perekonnanimi3=Ottaway |eesnimi3=Nickki |perekonnanimi4=Sorrell |eesnimi4=Joyce |perekonnanimi5=Pressler |eesnimi5=Joshua W. |perekonnanimi6=Morano |eesnimi6=Rachel |perekonnanimi7=Woods |eesnimi7=Stephen C. |perekonnanimi8=Seeley |eesnimi8=Randy J. |perekonnanimi9=Herman |eesnimi9=James P. |perekonnanimi10=Sandoval |eesnimi10=Darleen A. |perekonnanimi11=Perez-Tilve |eesnimi11=Diego |kuupäev=2015 |pealkiri=The melanocortin-4 receptor integrates circadian light cues and metabolism |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25730108/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=156 |üksiknumber=5 |lehekülg=1685–1691 |doi=10.1210/en.2014-1937 |issn=1945-7170 |pmc=4398770 |pmid=25730108}}</ref>. == HPA telje häired == === Negatiivse tagasiside häired kroonilise stressi tingimustes === Kroonilise stressi tingimustes jääb organismis kortisooli tase pikaks ajaks kõrgeks, kuna ei toimi negatiivse tagasiside mehhanismid, mis peaksid blokeerima HPA telje aktiivsust [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] ja [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi]] tasandil. Selle põhiliseks põhjuseks loetakse kortisooli GR retseptorite [[Geeniekspressioon|ekspressiooni]] langust või tundlikkuse kadumist kortisooli suhtes. GR tundlikkuse kadumine võib olla omakorda tingitud [[Šaperonid|šaperonvalgu]] FKBP51 [[Mutatsioon|mutatsioonidest]], mille tulemusena on GR seotud anomaalselt tugevalt šaperonvalgu külge ega suuda teostada ajus oma rolli negatiivse tagasiside tagamisel. FKBP51 mutatsioone on seostatud ka mitme neuro[[Psüühikahäire|psühhiaatrilise]] seisundiga.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Viide |perekonnanimi=Leistner |eesnimi=Carolin |pealkiri=Chapter 4 - Hypothalamic–pituitary–adrenal axis and stress |kuupäev=2020-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/B9780444641236000047 |väljaanne=Handbook of Clinical Neurology |aastakäik=175 |lehekülg=55–64 |toimetaja-perekonnanimi=Lanzenberger |toimetaja-eesnimi=Rupert |sari=Sex Differences in Neurology and Psychiatry |väljaandja=Elsevier |vaadatud=2024-12-22 |perekonnanimi2=Menke |eesnimi2=Andreas |toimetaja2-perekonnanimi=Kranz |toimetaja2-eesnimi=Georg S. |toimetaja3-perekonnanimi=Savic |toimetaja3-eesnimi=Ivanka}}</ref> [[Fail:Metyrapone structure.svg|pisi|[[Metürapoon|Metürapooni]] struktuur. Tegemist on [[Steroidogenees|steroidogeneesi]] [[Inhibiitor|inhibiitoriga]], mille abiga tuvastatakse HPA telje toimimist patsientides. Normaalselt talitleva HPA telje korral peaks metürapooni manustamine pidurdama kortisooli sünteesi, võttes maha selle blokeeriva funktsiooni hüpotalamuse ja hüpofüüsi tasandil – seega peaks patsiendil tõusma [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tase ning ka kortisooli sünteesi lähteainete tase (kuna neid ei kulutata ära). Kui ACTH tase tõuseb, kuid kortisooli sünteesi lähteainete tase ei tõuse, on tegemist [[Neerupealis|neerupealiste]] puudulikkusega. Kui aga ei tõuse ka ACTH tase, siis esineb probleeme teiste HPA telje komponentidega, kas [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] või [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi]] tasandil.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiad |eesnimi=T. M. |perekonnanimi2=Kirby |eesnimi2=J. M. |perekonnanimi3=Cunningham |eesnimi3=S. K. |perekonnanimi4=McKenna |eesnimi4=T. J. |kuupäev=1994 |pealkiri=The overnight single-dose metyrapone test is a simple and reliable index of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8013141/ |ajakiri=Clinical Endocrinology |aastakäik=40 |üksiknumber=5 |lehekülg=603–609 |doi=10.1111/j.1365-2265.1994.tb03011.x |issn=0300-0664 |pmid=8013141}}</ref>]] Samuti võivad HPA telje hüperaktiivsusesse panustada CRH [[Retseptor (biokeemia)|retseptori]] CRHR2 mutatsioonid. Kuigi ajus realiseerub suurem osa CRH efektidest CRHR1 kaudu, muutub CRHR2 oluliseks just pikemaajalise adapteerumisega seotud stressivastuste korral. Samas ei ole CRHR2 seni [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] kontekstis piisavalt hästi uuritud ning esineb tõendeid nii selle stressivastase kui ka [[Depressioon|depressiooni]] tekitava toime kohta.<ref name=":5" /> Kortisooli anomaalselt püsiv kõrge tase võib kroonilise stressi tingimustes olla seotud ka [[Neerupealis|neerupealiste]] massi suurenemisega, kuna suurem [[Sisenõrenäärmed|sisenõrenääre]] on suuteline tootma rohkem [[Hormoonid|hormooni]].<ref name=":4" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karin |eesnimi=Omer |perekonnanimi2=Raz |eesnimi2=Moriya |perekonnanimi3=Tendler |eesnimi3=Avichai |perekonnanimi4=Bar |eesnimi4=Alon |perekonnanimi5=Korem Kohanim |eesnimi5=Yael |perekonnanimi6=Milo |eesnimi6=Tomer |perekonnanimi7=Alon |eesnimi7=Uri |kuupäev=2020 |pealkiri=A new model for the HPA axis explains dysregulation of stress hormones on the timescale of weeks |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32672906/ |ajakiri=Molecular Systems Biology |aastakäik=16 |üksiknumber=7 |lehekülg=e9510 |doi=10.15252/msb.20209510 |issn=1744-4292 |pmc=7364861 |pmid=32672906}}</ref> Lisaks võib HPA telje hüperaktiivsuse põhjus peituda ka teljega põimunud teiste [[Neurotransmitter|virgatsainete]] ja hormoonide signaaliradade anomaaliates. Nii on näidatud, et kroonilise stressi tingimustes suureneb CRH [[Neuron|neuronite]] pinnal [[Glutamaat|glutamaadi]] retseptorite ning [[Adrenaliin|adrenaliini]] ja [[Noradrenaliin|noradrenaliini]] retseptorite kontsentratsioon, mis viib CRH tootmise suurenemiseni isegi toimiva negatiivse tagasiside tingimustes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herman |eesnimi=James P. |perekonnanimi2=Tasker |eesnimi2=Jeffrey G. |kuupäev=2016 |pealkiri=Paraventricular Hypothalamic Mechanisms of Chronic Stress Adaptation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27843437/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=7 |lehekülg=137 |doi=10.3389/fendo.2016.00137 |issn=1664-2392 |pmc=5086584 |pmid=27843437}}</ref> === Cushingi sündroom === [[Cushingi sündroom]] on haiguslik seisund, mis on tingitud organismi reaktsioonist pikaaegselt püsivale kõrgele kortisoolitasemele ning mille mitmed [[Sümptom|sümptomid]] sarnanevad [[Metaboolne sündroom|metaboolse sündroomi]] sümptomitega: [[Hüpertensioon|kõrge vererõhk]], ülekaalulisus, kõrge [[Glükoos|glükoosi]] ja [[Lipiidid|lipiidide]] sisaldus veres. Cushingi sündroomi põhjustena eristatakse eksogeenseid ehk kehaväliseid ning endogeenseid ehk kehaomaseid tegureid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tupits |eesnimi=Hiie |pealkiri=Cushingi sündroom |url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/cushingi-sundroom/id-212 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=Kliinik.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-24 |pealkiri=Cushing’s Syndrome and Cushing Disease |url=https://www.endocrine.org/patient-engagement/endocrine-library/cushings-syndrome-and-cushing-disease |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=www.endocrine.org |keel=en}}</ref> Põhiliseks eksogeenseks teguriks on ravimitena kasutatavad [[Glükokortikoidid (ravimirühm)|glükokortikoidid]], mille taustal võivad organismis atrofeeruda neerupealised, mis ei pea enam ise kortisooli tootma. Ravimikuuri järsul peatamisel tekib seetõttu [[neerupealiste puudulikkus]]. Sümptomite leevendamiseks manustatakse patsiendile glükokortikoidid ravimitena madalamas [[Doos|doosis]] ning paljudel juhtudel on võimalik saavutada sisenõrenäärmete funktsiooni taastumine, mille järel võib kehaväliste glükokortikoidide manustamist lõpetada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cushing syndrome - Diagnosis and treatment - Mayo Clinic |url=https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/cushing-syndrome/diagnosis-treatment/drc-20351314 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=www.mayoclinic.org |keel=en}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Broersen |eesnimi=Leonie H. A. |perekonnanimi2=Pereira |eesnimi2=Alberto M. |perekonnanimi3=Jørgensen |eesnimi3=Jens Otto L. |perekonnanimi4=Dekkers |eesnimi4=Olaf M. |kuupäev=2015-06-01 |pealkiri=Adrenal Insufficiency in Corticosteroids Use: Systematic Review and Meta-Analysis |url=https://academic.oup.com/jcem/article/100/6/2171/2829580 |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism |aastakäik=100 |üksiknumber=6 |lehekülg=2171–2180 |doi=10.1210/jc.2015-1218 |issn=0021-972X}}</ref> Cushingi sündroomi endogeensed tegurid on enamasti seotud kas [[Pahaloomuline kasvaja|paha]]- või [[Healoomulised kasvajad|healoomulise]] kasvajaga, mis mõjutab HPA telje talitlust (nt [[ajuripatsi adenoom]], mis pidevalt eritab ACTH-d). Kasvaja tekke põhjused pole seejuures alati selged, kuid on teada, et [[Patogenees|patogeneesi]] soodustavad mutatsioonid [[Geen|geenides]], mis kodeerivad valke MEN1 (mitmikendokriinne neoplasia tüüp 1), AIP ([[Arüülsüsivesinike retseptor|arüülsüsivesinike retseptoriga]] interakteeruv valk), PRKAR1A ([[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] regulatoorne alaühik tüüp 1 alfa), USP8 ([[Ubikvitiin|ubikvitiini]]<nowiki/>spetsiifiline [[Proteaasid|peptidaas]] tüüp 8) ja TP53 ([[P53|tuumorsuppressor p53]]).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tatsi |eesnimi=Christina |perekonnanimi2=Flippo |eesnimi2=Chelsi |perekonnanimi3=Stratakis |eesnimi3=Constantine A. |kuupäev=2020-03-01 |pealkiri=Cushing syndrome: Old and new genes |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1521690X20300452 |ajakiri=Best Practice & Research Clinical Endocrinology & Metabolism |sari=Endocrine hypertension |aastakäik=34 |üksiknumber=2 |lehekülg=101418 |doi=10.1016/j.beem.2020.101418 |issn=1521-690X}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Hormoonid]] [[Kategooria:Retseptorid]] c6vb4ugdpl9pizmzrmf6j8pcsn6vouo 7124360 7124354 2026-04-04T17:00:32Z Kuriuss 38125 7124360 wikitext text/x-wiki [[Fail:Hypothalamic-pituitary-adrenal axis.jpg|pisi|363x363px|Väliskeskkonna stiimulid, mis kujutavad endast füüsilist või sotsiaalset ohtu või mida tõlgendatakse ohuna, põhjustavad hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telje aktiveerumist. [[Mandeltuum|Mandeltuuma]] (ingl k ''amygdala'') aktiveerumise järel võimendub vastus [[Stress|stressile]] [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] paraventrikulaarses tuumas (ingl k PVN nagu ''paraventricular nucleus''), mis eritab kortikotropiini vabastavat hormooni CRH ja vasopressiini. Nende koostoimel käivitub adrenokortikotroopse hormooni tootmine [[Ajuripats|ajuripatsis]], mis omakorda stimuleerib [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] (ingl k ''glucocorticoids'') sünteesi eest vastutavate [[Ensüüm|ensüümide]] tootmist [[Neerupealis|neerupealiste]] koores (ingl k ''adrenal cortex''). Glükokortikoidid avaldavad oma toimet glükokortikoidide [[Retseptor (biokeemia)|retseptorite]] (GR) ning mineralokortikoidide retseptorite (MR) kaudu eri kudedes, käitudes [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktoritena]]. Oluline on ka HPA telje normaalse talitluse juurde kuuluv negatiivne tagasiside (ehk CRH sünteesi peatumine glükokortikoidide toimel), mida vahendavad GR retseptorid [[Hipokampus|hipokampuses]] (ingl k ''hippocampus''), hüpotalamuses ja ajuripatsis. Lisaks aktiveerib GR retseptor [[Šaperonid|šaperonvalgu]] FKBP51 tootmist, mis seejärel vaigistab GR retseptori toimet transkriptsioonifaktorina ja seega panustab negatiivse tagasiside realiseerumisse, taastades stressi puudumise tingimustes algset olukorda.<ref name=":4">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herman |eesnimi=James P. |perekonnanimi2=McKlveen |eesnimi2=Jessica M. |perekonnanimi3=Ghosal |eesnimi3=Sriparna |perekonnanimi4=Kopp |eesnimi4=Brittany |perekonnanimi5=Wulsin |eesnimi5=Aynara |perekonnanimi6=Makinson |eesnimi6=Ryan |perekonnanimi7=Scheimann |eesnimi7=Jessie |perekonnanimi8=Myers |eesnimi8=Brent |kuupäev=2016-03-15 |pealkiri=Regulation of the Hypothalamic-Pituitary-Adrenocortical Stress Response |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27065163/ |ajakiri=Comprehensive Physiology |aastakäik=6 |üksiknumber=2 |lehekülg=603–621 |doi=10.1002/cphy.c150015 |issn=2040-4603 |pmc=4867107 |pmid=27065163}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fries |eesnimi=Gabriel R. |perekonnanimi2=Gassen |eesnimi2=Nils C. |perekonnanimi3=Rein |eesnimi3=Theo |kuupäev=2017-12-05 |pealkiri=The FKBP51 Glucocorticoid Receptor Co-Chaperone: Regulation, Function, and Implications in Health and Disease |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29206196/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=18 |üksiknumber=12 |lehekülg=2614 |doi=10.3390/ijms18122614 |issn=1422-0067 |pmc=5751217 |pmid=29206196}}</ref>]] '''Hüpotalamuse-ajuripatsi-neerupealiste telg''' (ingl k ''hypothalamus-pituitary-adrenal axis'', lühendina HPA ''axis'' – HPA telg) on mudel, mis kirjeldab [[Stress|stressi]]<nowiki/>vastusega seotud [[Hormoonid|hormoonide]] hierarhilist talitlust [[Imetajad|imetajatel]] ja ka teistel [[Loomad|loomadel]] (nt [[Linnud|lindudel]]).<ref name=":4" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smulders |eesnimi=Tom V. |kuupäev=2021 |pealkiri=Telencephalic regulation of the HPA axis in birds |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34189191/ |ajakiri=Neurobiology of Stress |aastakäik=15 |lehekülg=100351 |doi=10.1016/j.ynstr.2021.100351 |issn=2352-2895 |pmc=8220096 |pmid=34189191}}</ref> HPA telg on üks mitmest [[Hüpotalamus|hüpotalamusest]] lähtuva hormoonide hierarhilise toime teljest. Hüpotalamuses toodetav [[Peptiidid|peptiidne]] hormoon CRH ([[kortikotropiini vabastav hormoon]]) aktiveerib ajuripatsi ehk [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagaras]] peptiidse hormooni ACTH ([[adrenokortikotroopne hormoon]]) tootmist, mis omakorda aktiveerib [[Neerupealis|neerupealiste]] koores [[Steroidid|steroid]]<nowiki/>hormoonide [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist ([[kortisool]] inimeste puhul või [[kortikosteroon]] mitmetes teistes organismides, sh [[Hiir|hiirtes]] ja [[Rott|rottides]]). Sarnaselt [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|HPG teljega]] esineb ka HPA teljel nn [[Pulsatsioon|pulsatiivsust]] – st hormoonide [[Sekretsioon|sekreteerimine]] [[Sisenõrenäärmed|sisenõrenäärmete]] poolt ei ole pidevalt ühesugune, vaid selles esineb süstemaatilisi maksimume ja miinimume (seda ka stressi puudumise korral). HPA telje raames esineb ka nn biokeemilist [[Tagasiside|tagasisidestatust]] – kortisool vähendab hüpotalamuses CRH tootmist ning ajuripatsis ACTH tootmist. Edasises tekstis keskendutakse HPA talitlusele inimorganismi kontekstis.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gjerstad |eesnimi=Julia K |perekonnanimi2=Lightman |eesnimi2=Stafford L |perekonnanimi3=Spiga |eesnimi3=Francesca |kuupäev=2018-09-03 |pealkiri=Role of glucocorticoid negative feedback in the regulation of HPA axis pulsatility |url=https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/10253890.2018.1470238 |ajakiri=The International Journal on the Biology of Stress |doi=10.1080/10253890.2018.1470238 |issn=1025-3890 |pmc=PMC6220752 |pmid=29764284}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Walker |eesnimi=Jamie J. |perekonnanimi2=Terry |eesnimi2=John R. |perekonnanimi3=Lightman |eesnimi3=Stafford L. |kuupäev=2010-06-07 |pealkiri=Origin of ultradian pulsatility in the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20129987/ |ajakiri=Proceedings. Biological Sciences |aastakäik=277 |üksiknumber=1688 |lehekülg=1627–1633 |doi=10.1098/rspb.2009.2148 |issn=1471-2954 |pmc=2871854 |pmid=20129987}}</ref> HPA telje toimimine täiskasvanu organismis on väga oluline, tagamaks normaalset reaktsiooni stressile, kuid kroonilise stressi tingimustes võib HPA töö olla häirunud. HPA anomaalset tööd on seostatud mitmete [[psüühikahäire]]te (sh [[depressioon]], [[ärevus]], [[Posttraumaatiline stressihäire|traumajärgne stressihäire]], [[anoreksia]]) ning [[Sõltuvushäire|sõltuvustega]] (sh [[alkoholism]]), aga ka [[autoimmuunhaigus]]tega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karin |eesnimi=Omer |perekonnanimi2=Raz |eesnimi2=Moriya |perekonnanimi3=Tendler |eesnimi3=Avichai |perekonnanimi4=Bar |eesnimi4=Alon |perekonnanimi5=Korem Kohanim |eesnimi5=Yael |perekonnanimi6=Milo |eesnimi6=Tomer |perekonnanimi7=Alon |eesnimi7=Uri |kuupäev=2020 |pealkiri=A new model for the HPA axis explains dysregulation of stress hormones on the timescale of weeks |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32672906/ |ajakiri=Molecular Systems Biology |aastakäik=16 |üksiknumber=7 |lehekülg=e9510 |doi=10.15252/msb.20209510 |issn=1744-4292 |pmc=7364861 |pmid=32672906}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stephens |eesnimi=Mary Ann C. |perekonnanimi2=Wand |eesnimi2=Gary |kuupäev=2012 |pealkiri=Stress and the HPA axis: role of glucocorticoids in alcohol dependence |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23584113/ |ajakiri=Alcohol Research: Current Reviews |aastakäik=34 |üksiknumber=4 |lehekülg=468–483 |issn=2168-3492 |pmc=3860380 |pmid=23584113}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harpaz |eesnimi=Idan |perekonnanimi2=Abutbul |eesnimi2=Shai |perekonnanimi3=Nemirovsky |eesnimi3=Anna |perekonnanimi4=Gal |eesnimi4=Ram |perekonnanimi5=Cohen |eesnimi5=Hagit |perekonnanimi6=Monsonego |eesnimi6=Alon |kuupäev=2013 |pealkiri=Chronic exposure to stress predisposes to higher autoimmune susceptibility in C57BL/6 mice: Glucocorticoids as a double-edged sword |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1002/eji.201242613 |ajakiri=European Journal of Immunology |keel=en |aastakäik=43 |üksiknumber=3 |lehekülg=758–769 |doi=10.1002/eji.201242613 |issn=1521-4141}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schorr |eesnimi=Melanie |perekonnanimi2=Miller |eesnimi2=Karen K. |kuupäev=2017 |pealkiri=The endocrine manifestations of anorexia nervosa: mechanisms and management |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27811940/ |ajakiri=Nature Reviews. Endocrinology |aastakäik=13 |üksiknumber=3 |lehekülg=174–186 |doi=10.1038/nrendo.2016.175 |issn=1759-5037 |pmc=5998335 |pmid=27811940}}</ref> [[Embrüogenees|Loote]] arengu lõpuetappides on aga HPA telje toimimine kriitiline [[Kopsud|kopsude]] talitluse tagamiseks ning HPA telg kontrollib üldisemalt loote valmidust sünnitusprotsessiks ja ellujäämist sünni järel, eriti enneaegse [[Sünnitus|sünnituse]] korral.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Charles E. |perekonnanimi2=Keller-Wood |eesnimi2=Maureen |kuupäev=2016 |pealkiri=The critical importance of the fetal hypothalamus-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26918188/ |ajakiri=F1000Research |aastakäik=5 |lehekülg=F1000 Faculty Rev–115 |doi=10.12688/f1000research.7224.1 |issn=2046-1402 |pmc=4755437 |pmid=26918188}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bolt |eesnimi=R. J. |perekonnanimi2=van Weissenbruch |eesnimi2=M. M. |perekonnanimi3=Lafeber |eesnimi3=H. N. |perekonnanimi4=Delemarre-van de Waal |eesnimi4=H. A. |kuupäev=2002 |pealkiri=Development of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis in the fetus and preterm infant |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12099385/ |ajakiri=Journal of pediatric endocrinology & metabolism: JPEM |aastakäik=15 |üksiknumber=6 |lehekülg=759–769 |doi=10.1515/jpem.2002.15.6.759 |issn=0334-018X |pmid=12099385}}</ref> Ingliskeelsete allikate puhul tuleks eristada HPA telje mõistet identsest lühendist, mis tähistab avalikku [[andmebaas]]i inimese [[proteoom]]i kohta – Human Protein Atlas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=The Human Protein Atlas |url=https://www.proteinatlas.org/ |vaadatud=2024-12-08 |väljaanne=www.proteinatlas.org}}</ref> == Hormoonid ja nende retseptorid HPA teljel == Ajalooliselt hakati HPA telje üksikuid toimivaid komponente avastama 1538. aastal, kui [[Andreas Vesalius]] kirjeldas ajuripatsi [[Anatoomia|anatoomiat]], ning see jätkus 1563. aastal, kui [[Bartolomeo Eustachi]] mainis esimesena neerupealist kui iseseisvat [[Elund|elundit]]. Kortikosteroidide olulisus tuli aga ilmsiks alles 20. sajandi esimesel poolel tehtud uuringutes ning CRH ja ACTH retseptorite [[kloonimine|kloonimiseni]] jõuti 1990. aastatel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Walter L |kuupäev=2018-05-02 |pealkiri=The Hypothalamic-Pituitary-Adrenal Axis: A Brief History |url=https://karger.com/hrp/article-abstract/89/4/212/166853/The-Hypothalamic-Pituitary-Adrenal-Axis-A-Brief?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=Hormone Research in Paediatrics |aastakäik=89 |üksiknumber=4 |lehekülg=212–223 |doi=10.1159/000487755 |issn=1663-2818}}</ref> [[Fail:Astressin-B 2RMB.png|vasakul|pisi|336x336px|Astressiin-B on CRH-ga struktuurselt sarnane sünteetiline ühend, mis käitub CRH retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistina]] ning pidurdab HPA telje talitlust<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rivier |eesnimi=Jean E. |perekonnanimi2=Kirby |eesnimi2=Dean A. |perekonnanimi3=Lahrichi |eesnimi3=Sabine L. |perekonnanimi4=Corrigan |eesnimi4=Anne |perekonnanimi5=Vale |eesnimi5=Wylie W. |perekonnanimi6=Rivier |eesnimi6=Catherine L. |kuupäev=1999-08-01 |pealkiri=Constrained Corticotropin Releasing Factor Antagonists (Astressin Analogues) with Long Duration of Action in the Rat |url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/jm9902133 |ajakiri=Journal of Medicinal Chemistry |aastakäik=42 |üksiknumber=16 |lehekülg=3175–3182 |doi=10.1021/jm9902133 |issn=0022-2623}}</ref>. Koordinaatide allikas (struktuur saadud [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] andmete põhjal): PDB 2RMD.]] === CRH === Kortikotropiini vabastav hormoon on peptiidsete [[Hormoonid|hormoonide]] perekonna liige – lisaks sellele kuuluvad CRH perekonda veel [[Urokortiin|urokortiinid]] 1-3. CRH perekonna liikmed sisaldavad 38–41 [[Aminohapped|aminohappe]]<nowiki/>jääki ning omavad kõrget struktuurse sarnasuse määra. CRH-d, mida nimetatakse ka kortikoliberiiniks või kortikotropiini vabastavaks faktoriks, toodetakse esialgu 196-aminohappelise [[Prohormoon|prohormoonina]]. Kuigi CRH on eeskätt tuntud oma rollide poolest HPA teljes, [[Geeniekspressioon|ekspresseerivad]] seda lisaks erinevatele piirkondadele [[Aju|ajus]] ka mitmed perifeersed koed.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sukhareva |eesnimi=E. V. |kuupäev=2021 |pealkiri=The role of the corticotropin-releasing hormone and its receptors in the regulation of stress response |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34901719/ |ajakiri=Vavilovskii Zhurnal Genetiki I Selektsii |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=216–223 |doi=10.18699/VJ21.025 |issn=2500-0462 |pmc=8627883 |pmid=34901719}}</ref> HPA teljes toimub CRH tootmine hüpotalamuse [[Paraventrikulaarne tuum|paraventrikulaarses tuumas]] (PVN) vastusena mitmetele [[Neurotransmitter|virgatsainetele]], mis vabanevad [[hipokampus]]est: näiteks [[noradrenaliin]] ja [[glutamaat]] stimuleerivad CRH tootmist, samas [[Γ-aminovõihape|gamma-aminovõihape]] pidurdab CRH vabastamist. PVN [[Neuron|neuronite]] populatsioon, mis toodab CRH-d, on lisaks võimeline tootma ka teisi organismi talitlemiseks olulisi hormoone, sealhulgas [[Vasopressiin|vasopressiini]], [[oksütotsiin]]i, [[Neurotensiin|neurotensiini]], [[Enkefaliin|enkefaliine]] ja [[Koletsüstokiniin|koletsüstokiniini]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kageyama |eesnimi=Kazunori |perekonnanimi2=Iwasaki |eesnimi2=Yasumasa |perekonnanimi3=Daimon |eesnimi3=Makoto |kuupäev=2021-11-12 |pealkiri=Hypothalamic Regulation of Corticotropin-Releasing Factor under Stress and Stress Resilience |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34830130/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=22 |üksiknumber=22 |lehekülg=12242 |doi=10.3390/ijms222212242 |issn=1422-0067 |pmc=8621508 |pmid=34830130}}</ref> CRH time avaldub [[Kude|kudedes]], mis ekspresseerivad CRH [[Retseptor (biokeemia)|retseptoreid]] (CRHR1 ja CRHR2). Nende aminohappeline järjestus on 70% ulatuses identne, kusjuures suurimad erinevused esinevad just [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenides]], mis vastutavad rakuvälise [[Agonist|agonisti]] sidumise eest (CRHR1 seob eelistatult CRH-d, samas kui CRHR2 seob eelistatult urokortiine). Nii CRHR1 kui ka CRHR2 kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] hulka; konkreetsemalt on tegemist G<sub>s</sub>-tüüpi valguga, mis tähendab, et retseptorite aktiveerumisega kaasneb [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarse virgatsaine]] [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]] tootmine. See käivitab omakorda [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasiga A]], [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktoriga]] CREB ning [[Guaniin-nukleotiidi vahetusfaktor|guaniin-nukleotiidi vahetusfaktoriga]] Epac seotud [[Signaaliülekanne|signaaliradu]].<ref name=":0" /> Ajus vahendab CRH funktsioone eeskätt CRHR1, mida ekspresseerivad näiteks [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagara]] neuronid. HPA telje talitluse seisukohalt on seejuures oluline CRH ja vasopressiini koostöö, sest mõlema hormooni vahendusel käivitub hüpofüüsi eessagaras proopiomelanokortiini ([[Proopiomelanokortiin|POMC]]) geeni transkriptsioon. See geen kodeerib HPA telje järgmist hormooni – kortikotropiini ehk ACTH. Vasopressiin avaldab oma toimet seejuures mitte CRH retseptorite, vaid vasopresiini V1-tüüpi retseptorite kaudu.<ref name=":3">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aguilera |eesnimi=Greti |perekonnanimi2=Rabadan-Diehl |eesnimi2=Cristina |perekonnanimi3=Nikodemova |eesnimi3=Maria |kuupäev=2001-05-01 |pealkiri=Regulation of pituitary corticotropin releasing hormone receptors |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0196978101003904?via=ihub |ajakiri=Peptides |aastakäik=22 |üksiknumber=5 |lehekülg=769–774 |doi=10.1016/S0196-9781(01)00390-4 |issn=0196-9781}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ramos |eesnimi=Adriana T. |perekonnanimi2=Tufik |eesnimi2=Sergio |perekonnanimi3=Troncone |eesnimi3=Lanfranco R. P. |kuupäev=2016 |pealkiri=Control of Stress-Induced ACTH Secretion by Vasopressin and CRH: Additional Evidence |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27221315/ |ajakiri=Neuropsychobiology |aastakäik=73 |üksiknumber=3 |lehekülg=184–190 |doi=10.1159/000445480 |issn=1423-0224 |pmid=27221315}}</ref>[[Fail:Proopiomelanocortin hydrolysis (est).png|vasakul|pisi|POMC proteolüütilisel lagundamisel tekivad mitmed peptiidsed hormoonid, mille funktsioon organismis võib varieeruda ka sõltuvalt sellest, mis koes on ekspresseerunud iga hormooni retseptor.]] === ACTH === ACTH on peptiidne hormoon, mis sisaldab 39 aminohappejääki. ACTH saadakse 267 aminohappejäägist koosneva valgu [[Proopiomelanokortiin|POMC]] suunatud lagundamisel, mida katalüüsivad seriini[[Proteaasid|proteaaside]] perekonda kuuluvad [[Ensüüm|ensüümid]] prohormooni konvertaasid. Kõigepealt eemaldatakse POMC translatsiooni käigus N-terminaalne signaalpeptiid ning seejärel lagundatakse moodustunud suurem saadus (241 aminohappejääki) nii, et [[N-terminaalne ots|N-terminaalsest]] osast tekib pikem peptiid pro-ACTH ja [[C-terminaalne ots|C-terminaalsest]] osast [[beetalipotropiin]]. Pro-ACTH edasisel lagundamisel saadakse peptiidid pro-gamma-MSH (MSH tähendab seejuures [[Melanotsüüt|melanotsüüte]] stimuleerivat hormooni), JP (ingl k ''joining peptide'') ning vahetult ACTH ise. Hüpofüüsi eessagaras piirdub POMC lagundamine eelmainitud sammudega, kuid teistes kudedes (sh hüpotalamuses või [[Nahk|naharakkudes]]) toimub pro-gamma-MSH, ACTH ja beetalipotropiini edasine proteolüütiline suunatud lagundamine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harno |eesnimi=Erika |perekonnanimi2=Gali Ramamoorthy |eesnimi2=Thanuja |perekonnanimi3=Coll |eesnimi3=Anthony P. |perekonnanimi4=White |eesnimi4=Anne |kuupäev=2018-10-01 |pealkiri=POMC: The Physiological Power of Hormone Processing |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30156493/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=98 |üksiknumber=4 |lehekülg=2381–2430 |doi=10.1152/physrev.00024.2017 |issn=1522-1210 |pmc=6170974 |pmid=30156493}}</ref> [[Fail:Corticotropin sequence.svg|pisi|246x246px|ACTH aminohappeline järjestus]] ACTH retseptoriks organismis on [[melanokortiin-2-retseptor]] ehk MC2R, mis paikneb neerupealiste koore ''zona fasciculata'' rakkudes. Retseptorile [[Seondumissait|seondumise]] ja selle aktiveerimise seisukohalt on kriitilised nii ACTH N-terminalis paiknev aminohappeline järjestus [[Histidiin|His]]<sup>6</sup>[[Fenüülalaniin|Phe]]<sup>7</sup>[[Arginiin|Arg]]<sup>8</sup>[[Trüptofaan|Trp]]<sup>9</sup> kui ka ACTH keskel paiknev järjestus [[Lüsiin|Lys]]<sup>15</sup>Lys<sup>16</sup>Arg<sup>17</sup>Arg<sup>18</sup>[[Proliin|Pro]]<sup>19</sup>. MC2R kuulub samuti [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] hulka ning selle talitluseks on vajalik abivalk MRAP (ingl k ''melanocortin 2 receptor accessory protein''). Ka MC2R signaaliraja keskseks [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarseks virgatsaineks]] on [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]], mille vahendusel käivitatakse [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] ehk glükokortikosteroidide (sh kortisooli) süntees.<ref name=":7">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ghaddhab |eesnimi=Chiraz |perekonnanimi2=Vuissoz |eesnimi2=Jean-Marc |perekonnanimi3=Deladoëy |eesnimi3=Johnny |kuupäev=2017-02-08 |pealkiri=From Bioinactive ACTH to ACTH Antagonist: The Clinical Perspective |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2017.00017/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=8 |doi=10.3389/fendo.2017.00017 |issn=1664-2392}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hofland |eesnimi=Johannes |perekonnanimi2=Delhanty |eesnimi2=Patric J. |perekonnanimi3=Steenbergen |eesnimi3=Jacobie |perekonnanimi4=Hofland |eesnimi4=Leo J. |perekonnanimi5=van Koetsveld |eesnimi5=Peter M. |perekonnanimi6=van Nederveen |eesnimi6=Francien H. |perekonnanimi7=de Herder |eesnimi7=Wouter W. |perekonnanimi8=Feelders |eesnimi8=Richard A. |perekonnanimi9=de Jong |eesnimi9=Frank H. |kuupäev=2012 |pealkiri=Melanocortin 2 receptor-associated protein (MRAP) and MRAP2 in human adrenocortical tissues: regulation of expression and association with ACTH responsiveness |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22419722/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=97 |üksiknumber=5 |lehekülg=E747–754 |doi=10.1210/jc.2011-2328 |issn=1945-7197 |pmid=22419722}}</ref> === Kortisool === [[Fail:Von Pregnenolon zu Cortisol.svg|pisi|245x245px|Kortisooli ''de novo'' sünteesi biokeemilised rajad.]] Kortisool on [[Steroidhormoonid|steroidhormoon]], mis kuulub glükokortikoidide klassi. [[Glükokortikosteroidid|Glükokortikoidide]] nimetus on [[sulandsõna]], mis sisaldab mõisteid [[glükoos]], korteks (koor) ja [[Steroidid|steroid]] – vihjates vastavalt glükokortikoidide rollile [[Metabolism|ainevahetuses]], sünteesile neerupealiste koores ja steroidsele struktuurile. Glükokortikoidide süntees kuulub [[Steroidogenees|steroidogeneesi]] alla; neerupealistes toimub see dünaamilise ''de novo'' protsessina ehk saaduseid ei ladustata kiireks vabastamiseks vajaduse korral. Steroidogeneesi kui [[ensüüm]][[Katalüüs|katalüüsitud]] sünteesireaktsioonide kogumi lähteaineks on [[kolesterool]], kuid vahetult [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] ja [[Kortisool|kortisooli]] sünteesiraja lähteaineks on [[Neurosteroidid|neurosteroidide]] hulka kuuluv [[pregnenoloon]]. Lisaks HPA telje käivitatud kortisooli sünteesile neerupealistes võivad kortisooli toota ka teised organid ja koed (sh [[maks]] ja [[rasvkude]]) – sel juhul on lähteaineks [[kortisoon]], mida muundab kortisooliks ensüüm kortisooni [[Oksüdoreduktaasid|reduktaas]]. Maks osaleb samas ka kortisooli lagundamises, eemaldades seda [[Vereringe|vereringest]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Marchi |eesnimi=Davide |perekonnanimi2=van Eeden |eesnimi2=Fredericus J. M. |kuupäev=2021-12-07 |pealkiri=Homeostatic Regulation of Glucocorticoid Receptor Activity by Hypoxia-Inducible Factor 1: From Physiology to Clinic |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/34943949/ |ajakiri=Cells |aastakäik=10 |üksiknumber=12 |lehekülg=3441 |doi=10.3390/cells10123441 |issn=2073-4409 |pmc=8699886 |pmid=34943949}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Turcu |eesnimi=Adina F. |perekonnanimi2=Auchus |eesnimi2=Richard J. |kuupäev=2015 |pealkiri=Adrenal steroidogenesis and congenital adrenal hyperplasia |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26038201/ |ajakiri=Endocrinology and Metabolism Clinics of North America |aastakäik=44 |üksiknumber=2 |lehekülg=275–296 |doi=10.1016/j.ecl.2015.02.002 |issn=1558-4410 |pmc=4506691 |pmid=26038201}}</ref> [[Fail:Estructura dels Receptors Nuclears.png|pisi|246x246px|Tuumaretseptorite skemaatiline struktuur. Näidatud on [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]], mis seondub [[DNA]]<nowiki/>ga (tähistatud joonisel kui DBD), ning domeen, millega võivad seonduda steroidhormoonid (tähistatud joonisel kui LBB, kus L tuleneb sõnast [[Ligand (biokeemia)|ligand]]). Tuumaretseptorite hulka kuuluvad ka [[Östrogeenid|östrogeenide]] retseptorid, [[Progesteroon|progesterooni]] retseptorid ja [[Androgeenid|androgeenide]] retseptor.]] Kuigi HPA telje intensiivne aktiveerumine toimub just stressi tingimustes, omab HPA telg tänu põimitusele teiste [[Hormoonid|hormoonide]] ja [[Neurotransmitter|virgatsainete]] radadega ka teatud baasaktiivsuse taset. HPA telje puhul on kortisooli basaalne (st akuutse või kroonilise stressi väline) eritamine neerupealistest pulsatiivne, kus kortisooli [[kontsentratsioon]] veres tõuseb iga 60–90 minuti järel, ning seotud ka [[Tsirkadiaanrütm|ööpäevarütmiga]], saavutades maksimumit (140–690 nM) varahommikul. Pulsatiivsuse [[Biokeemia|biokeemiline]] mehhanism pole seejuures kindlaks tehtud, kuid on teada, et HPA teljes esinev kortisooli maksimumtasemete muster ei ole sünkroonitud [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|HPG teljes]] esineva [[Luteiniseeriv hormoon|luteiniseeriva hormooni]] pulsatiivse käitumisega, mistõttu HPA telje pulsatiivsus peab olema iseseisvalt reguleeritav.<ref name=":1" /><ref>{{Netiviide |pealkiri=Cortisol blood test Information {{!}} Mount Sinai - New York |url=https://www.mountsinai.org/health-library/tests/cortisol-blood-test |vaadatud=2024-12-18 |väljaanne=Mount Sinai Health System |keel=en-US}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Young |eesnimi=Elizabeth A. |perekonnanimi2=Abelson |eesnimi2=James |perekonnanimi3=Lightman |eesnimi3=Stafford L. |kuupäev=2004-07-01 |pealkiri=Cortisol pulsatility and its role in stress regulation and health |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091302204000184 |ajakiri=Frontiers in Neuroendocrinology |aastakäik=25 |üksiknumber=2 |lehekülg=69–76 |doi=10.1016/j.yfrne.2004.07.001 |issn=0091-3022}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Kloet |eesnimi=Edo Ronald |kuupäev=2022 |pealkiri=Brain mineralocorticoid and glucocorticoid receptor balance in neuroendocrine regulation and stress-related psychiatric etiopathologies |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/38037568/ |ajakiri=Current Opinion in Endocrine and Metabolic Research |aastakäik=24 |lehekülg=100352 |doi=10.1016/j.coemr.2022.100352 |issn=2451-9650 |pmid=38037568}}</ref> Eritatud kortisool ringleb veres, seotuna [[Transportvalgud|transportvalgu]] CBG külge (ingl k ''corticosteroid-binding globulin'').<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hammond |eesnimi=G. L. |perekonnanimi2=Smith |eesnimi2=C. L. |perekonnanimi3=Paterson |eesnimi3=N. A. |perekonnanimi4=Sibbald |eesnimi4=W. J. |kuupäev=1990 |pealkiri=A role for corticosteroid-binding globulin in delivery of cortisol to activated neutrophils |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2370299/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=71 |üksiknumber=1 |lehekülg=34–39 |doi=10.1210/jcem-71-1-34 |issn=0021-972X |pmid=2370299}}</ref> Kortisooli tuntuimad [[Retseptor (biokeemia)|retseptorid]] on [[glükokortikoidide retseptor]] (GR) ja [[mineralokortikoidide retseptor]] (MR), mis ekspresseeruvad erinevates kudedes, vahendades kortisooli efekte organismis. Nii GR kui ka MR näol on tegemist nn [[Rakutuum|tuuma]]<nowiki/>retseptoritega, mis seotuna kortisooliga käituvad [[transkriptsioonifaktor]]itena (kuigi hiljutiste uuringute kohaselt esinevad kortisoolil ka kiiremad „mittegenoomsed“ ehk [[Geenide avaldumine|geenide avaldumisega]] mitteseotud efektid, mis võivad tuleneda GR ja MR populatsioonist [[rakumembraan]]il). Seejuures on kortisooli [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsus]] MR suhtes ligi suurusjärk kõrgem, mistõttu GR-vahendatud efektid muutuvad võimalikuks vaid kortisooli eriti kõrge taseme juures ning on ajutisemad, samas kui MR-vahendatud efektid realiseeruvad ka kortisooli madalamatel kontsentratsioonidel ning on püsivamad. Arvatakse, et GR- ja MR-vahendatud efektide erinev kestus võib luua eeldusi HPA telje eespool mainitud pulsatiivseks käitumiseks – ka tänu sellele, et HPA teljes esineb nn negatiivne tagasisidestatus. Nimelt ekspresseeruvad MR ja GR nii [[hipokampus]]es, [[hüpotalamus]]es kui ka [[Ajuripats|hüpofüüsis]] ning kortisooli seondumine nende retseptoritega põhjustab CRH ja ACTH tootmise pidurdamist.<ref name=":1" /><ref name=":2" /> Perifeersetes kudedes on tuntuim kolesterooli toime [[glükoos]]i ja [[rasvad]]e metabolismile. Nimelt põhjustab kortisool nii glükoosi kui ka vabade [[Rasvhapped|rasvhapete]] sisalduse kasvu vereringes, käivitades [[Maks|maksas]] [[Glükoneogenees|glükoneogeneesi]] (glükoosi süntees muudest ainetest kui [[Sahhariidid|süsivesikud]] – näiteks [[Piimhape|laktaadist]]), [[Lihas|lihastes]] [[Glükogenolüüs|glükogenolüüsi]] (varuaine [[Glükogeen|glükogeeni]] lagundamine glükoosiks) ja raskvkoes [[Lipolüüs|lipolüüsi]] ([[triglütseriidid]]e lagundamine [[glütserool]]iks ja rasvhapeteks). Samas viib pidevalt kõrgenenuna püsiv kortisooli tase kroonilise stressi tingimustes [[kehamassiindeks]]i suurenemiseni ning nn [[Metaboolne sündroom|metaboolse sündroomi]] tekkeni, mida iseloomustavad ülekaalulisus ja [[Hüpertensioon|kõrge vererõhk]]. Selline näiline vastuolu on seotud stimuleeriva efektiga söögiisule, mis hõlmab lisaks kortisoolile ka teiste virgatsainete ja hormoonide vahendatud signaaliradu.<ref name=":8">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bruehl |eesnimi=Hannah |perekonnanimi2=Rueger |eesnimi2=Melanie |perekonnanimi3=Dziobek |eesnimi3=Isabel |perekonnanimi4=Sweat |eesnimi4=Victoria |perekonnanimi5=Tirsi |eesnimi5=Aziz |perekonnanimi6=Javier |eesnimi6=Elizabeth |perekonnanimi7=Arentoft |eesnimi7=Alyssa |perekonnanimi8=Wolf |eesnimi8=Oliver T. |perekonnanimi9=Convit |eesnimi9=Antonio |kuupäev=2007-07-01 |pealkiri=Hypothalamic-Pituitary-Adrenal Axis Dysregulation and Memory Impairments in Type 2 Diabetes |url=https://academic.oup.com/jcem/article/92/7/2439/2598065 |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism |keel=en |aastakäik=92 |üksiknumber=7 |lehekülg=2439–2445 |doi=10.1210/jc.2006-2540 |issn=0021-972X}}</ref><ref name=":9">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Khani |eesnimi=S. |perekonnanimi2=Tayek |eesnimi2=J. A. |kuupäev=2001 |pealkiri=Cortisol increases gluconeogenesis in humans: its role in the metabolic syndrome |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11724664/ |ajakiri=Clinical Science (London, England: 1979) |aastakäik=101 |üksiknumber=6 |lehekülg=739–747 |doi=10.1042/cs1010739 |issn=0143-5221 |pmid=11724664}}</ref><ref name=":10">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Janssen |eesnimi=Joseph A. M. J. L. |kuupäev=2022 |pealkiri=New Insights into the Role of Insulin and Hypothalamic-Pituitary-Adrenal (HPA) Axis in the Metabolic Syndrome |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/23/15/8178 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=15 |lehekülg=8178 |doi=10.3390/ijms23158178 |issn=1422-0067}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Macfarlane |eesnimi=David P. |perekonnanimi2=Forbes |eesnimi2=Shareen |perekonnanimi3=Walker |eesnimi3=Brian R. |kuupäev=2008 |pealkiri=Glucocorticoids and fatty acid metabolism in humans: fuelling fat redistribution in the metabolic syndrome |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18434349/ |ajakiri=The Journal of Endocrinology |aastakäik=197 |üksiknumber=2 |lehekülg=189–204 |doi=10.1677/JOE-08-0054 |issn=1479-6805 |pmid=18434349}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ottosson |eesnimi=M. |perekonnanimi2=Lönnroth |eesnimi2=P. |perekonnanimi3=Björntorp |eesnimi3=P. |perekonnanimi4=Edén |eesnimi4=S. |kuupäev=2000 |pealkiri=Effects of cortisol and growth hormone on lipolysis in human adipose tissue |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10690893/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=85 |üksiknumber=2 |lehekülg=799–803 |doi=10.1210/jcem.85.2.6358 |issn=0021-972X |pmid=10690893}}</ref> Samuti on tuntud stressi pärssiv toime [[immuunsüsteem]]ile, kuigi hiljutised uuringud on näidanud, et immuunsüsteemi rakkude tasemel pidurdab kortisool küll mõnede interleukiinide sünteesi, kuid samas käivitab teiste [[Interleukiin-10|interleukiinide]] tootmist. Seega esineb HPA telje aktiveerumise tulemusena pigem tasakaalu nihkumine [[Rakuline immuunsus|rakulisest immuunsusest]] [[Humoraalne immuunsus|humoraalsele immuunsusele]]. Kuigi ajutiselt kaasneb kortisooli taseme tõusuga [[Põletik|põletiku]]<nowiki/>vastane toime, võib see kroonilise stressi tingimustes tingida immuunsüsteemi häireid, sh vastuvõtlikkust [[Infektsioon|infektsioonidele]], autoimmuunhaigusi ja [[allergia]]id.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Elenkov |eesnimi=Ilia J |perekonnanimi2=Chrousos |eesnimi2=George P |kuupäev=1999-11-01 |pealkiri=Stress Hormones, Th1/Th2 patterns, Pro/Anti-inflammatory Cytokines and Susceptibility to Disease |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1043276099001885 |ajakiri=Trends in Endocrinology & Metabolism |aastakäik=10 |üksiknumber=9 |lehekülg=359–368 |doi=10.1016/S1043-2760(99)00188-5 |issn=1043-2760}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Elenkov |eesnimi=Ilia J. |kuupäev=2004 |pealkiri=Glucocorticoids and the Th1/Th2 balance |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/15265778/ |ajakiri=Annals of the New York Academy of Sciences |aastakäik=1024 |lehekülg=138–146 |doi=10.1196/annals.1321.010 |issn=0077-8923 |pmid=15265778}}</ref> == HPA telje seos teiste hormoonide ja virgatsainete vahendatud protsessidega == HPA-telje erinevad tasemed on tihedalt põimunud mitmete teiste hormoonide ja virgatsainete vahendatud radadega. Mitmed uuringud, mis keskenduvad vastavate [[Korrelatsioon|korrelatsioonide]] tuvastamisele, on teostatud [[Mudelorganism|loommudelites]], kuid on teostatud ka ''[[in vitro]]'' katseid inimorganismist eraldatud rakkudega [[rakukultuur]]is ning kliinilisi uuringuid patsientide ja tervete vabatahtlikega. === Epinefriin (adrenaliin) ja norepinefriin (noradrenaliin) === [[Fail:Catecholamines biosynthesis.svg|pisi|Adrenaliin ja noradrenaliin kuuluvad [[Katehhoolamiinid|katehhoolamiinide]] hulka, mille biosüntees lähtub L-[[Türosiin|türosiinist]] ning kulgeb üle [[Levodopa|L-DOPA]] (L-3,4-dihüdroksüfenüülalaniin) ja [[Dopamiin|dopamiini]]. Adrenaliini ja noradrenaliini sihtmärgiks organismis on [[adrenergilised retseptorid]], mis seovad adrenaliini ja noradrenaliini R-[[Isomeerid|isomeere]] (S-isomeerid omavad seejuures oluliselt madalamat bioloogilist aktiivsust).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Handley |eesnimi=Dean |kuupäev=1999-08-01 |pealkiri=The asthma-like pharmacology and toxicology of (S)-isomers of β agonists |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0091674999702769 |ajakiri=Journal of Allergy and Clinical Immunology |aastakäik=104 |üksiknumber=2, Supplement |lehekülg=S69–S76 |doi=10.1016/S0091-6749(99)70276-9 |issn=0091-6749}}</ref>]] Vaatamata sellele, et HPA telje ingliskeelses nimetuses esineb termin ''adrenal'', ei kuulu [[adrenaliin]] otseselt HPA telje koosseisu. Adrenaliini ja [[noradrenaliin]]i tootmine neerupealiste [[Neerupealiste säsi|säsi]] rakkudes käivitub samuti vastusena stressile, [[mandeltuum]]ast lähtudes ja hüpotalamuse vahendusel, kuid signaal kulgeb [[Autonoomne närvisüsteem|autonoomse närvisüsteemi]] kaudu ning toimib seepärast oluliselt kiiremini kui suuresti vereringest sõltuv HPA-telje aktivatsioon. Samas on HPA-telje ja adrenaliini ning noradrenaliini rajad organismis siiski põimunud: nii stimuleerib noradrenaliin [[hüpotalamus]]es CRH toomist ning adrenaliin stimuleerib [[Ajuripats|hüpofüüsis]] [[Proopiomelanokortiin|pro-opiomelanokortiini]] (POMC) geeni [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]] ja [[Adrenokortikotroopne hormoon|adrenokortikotroopse hormooni]] tootmist POMC [[Proteaasid|proteolüütilise]] lagundamise kaudu.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Lechan |eesnimi=Ronald M. |pealkiri=Functional Anatomy of the Hypothalamus and Pituitary |kuupäev=2000 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25905349/ |väljaanne=Endotext |toimetaja-perekonnanimi=Feingold |toimetaja-eesnimi=Kenneth R. |koht=South Dartmouth (MA) |väljaandja=MDText.com, Inc. |pmid=25905349 |vaadatud=2024-12-16 |perekonnanimi2=Toni |eesnimi2=Roberto |toimetaja2-perekonnanimi=Anawalt |toimetaja2-eesnimi=Bradley |toimetaja3-perekonnanimi=Blackman |toimetaja3-eesnimi=Marc R. |toimetaja4-perekonnanimi=Boyce |toimetaja4-eesnimi=Alison}}</ref><ref name=":11">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaiser |eesnimi=Marianne |perekonnanimi2=Jaillardon |eesnimi2=Laetitia |kuupäev=2023 |pealkiri=Pathogenesis of the crosstalk between reproductive function and stress in animals-part 1: Hypothalamo-pituitary-adrenal axis, sympatho-adrenomedullary system and kisspeptin |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/37724657/ |ajakiri=Reproduction in Domestic Animals = Zuchthygiene |aastakäik=58 Suppl 2 |lehekülg=176–183 |doi=10.1111/rda.14444 |issn=1439-0531 |pmid=37724657}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aoki |eesnimi=Y. |perekonnanimi2=Iwasaki |eesnimi2=Y. |perekonnanimi3=Katahira |eesnimi3=M. |perekonnanimi4=Oiso |eesnimi4=Y. |perekonnanimi5=Saito |eesnimi5=H. |kuupäev=1997 |pealkiri=Regulation of the rat proopiomelanocortin gene expression in AtT-20 cells. I: Effects of the common secretagogues |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9112388/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=138 |üksiknumber=5 |lehekülg=1923–1929 |doi=10.1210/endo.138.5.5121 |issn=0013-7227 |pmid=9112388}}</ref>[[Fail:GABA (vzorec).svg|pisi|GABA struktuur [[Füsioloogiline lahus|füsioloogilise]] [[Vesinikueksponent|pH]] juures|vasakul|197x197px]] === Gamma-aminovõihape === [[Γ-aminovõihape|Gamma-aminovõihape]] (GABA) on põhiline [[Närviimpulss|närviimpulsi]] ülekannet inhibeeriva toimega [[Neurotransmitter|virgatsaine]] ajus. [[Gamma-aminovõihappe A-tüüpi retseptorid]] (GABA-A) toimivad [[Kloriidid|kloriidioonide]] [[Ioonikanal|ioonkanalitena]] ning on ühtlasi sihtmärgiks tuntud rahustitele (sh [[Bensodiasepiinid|bensodiasepiinidele]]), mis käituvad GABA-A [[Agonist|agonistidena]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Olsen |eesnimi=Richard W. |kuupäev=2018-07-01 |pealkiri=GABAA receptor: Positive and negative allosteric modulators |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0028390818300364?via=ihub |ajakiri=Neuropharmacology |sari=A Special Issue Dedicated to Norman G. Bowery |aastakäik=136 |lehekülg=10–22 |doi=10.1016/j.neuropharm.2018.01.036 |issn=0028-3908}}</ref> GABA-A [[Retseptor (biokeemia)|retseptoreid]] ekspresseerivad ka PVN rakud, mis toodavad hüpotalamuses HPA telje n-ö esimese taseme hormooni – CRH-d. Seepärast omab [[Hipokampus|hipokampusest]] vabanenud GABA pärssivat toimet CRH tootmisele. Seevastu HPA telje n-ö viimase taseme hormoonid ([[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidid]]) ja nende [[metabolism]]i saadusena tekivad [[neurosteroidid]] võivad suurendada GABA-A [[Geeniekspressioon|ekspressioonitaset]] ajus. See aitab kaasa negatiivse tagasiside loomisele HPA teljes ning seega ka organismi taastumisele stressist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mody |eesnimi=Istvan |perekonnanimi2=Maguire |eesnimi2=Jamie |kuupäev=2012-01-30 |pealkiri=The reciprocal regulation of stress hormones and GABAA receptors |url=https://www.frontiersin.org/journals/cellular-neuroscience/articles/10.3389/fncel.2012.00004/full |ajakiri=Frontiers in Cellular Neuroscience |keel=English |aastakäik=6 |doi=10.3389/fncel.2012.00004 |issn=1662-5102}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gunn |eesnimi=Benjamin George |perekonnanimi2=Brown |eesnimi2=Adam Richard |perekonnanimi3=Lambert |eesnimi3=Jeremy John |perekonnanimi4=Belelli |eesnimi4=Delia |kuupäev=2011-12-05 |pealkiri=Neurosteroids and GABAA Receptor Interactions: A Focus on Stress |url=https://www.frontiersin.org/journals/neuroscience/articles/10.3389/fnins.2011.00131/full |ajakiri=Frontiers in Neuroscience |keel=English |aastakäik=5 |doi=10.3389/fnins.2011.00131 |issn=1662-453X}}</ref> [[Fail:Serotonin biosynthesis.png|vasakul|pisi|317x317px|Serotoniini biosüntees L-trüptofaanist [[Oksüdatsioon|oksüdeerimise]] ja [[Dekarboksüülimine|dekarboksüülimise]] teel. Serotonergilistes neutonites [[Katalüüs|katalüüsib]] esimest reaktsiooni [[ensüüm]] trüptofaani hüdroksülaas tüüp 1, soolestikus aga trüptofaani hüdroksülaas tüüp 2.]] === 5-hüdroksütrüptamiin (serotoniin) === [[Serotoniin]] ehk 5-hüdroksütrüptamiin (5-HT) on [[trüptofaan]]ist kehasiseselt toodetav virgatsaine, mida tuntakse enim kui meeleolu, õppimise ja unega seotud radade vahendajat [[Aju|ajus]]. Tegelikult on aga üliolulised ka serotoniini funktsioonid muudes kudedes: enamik inimorganismi serotoniinist toodetakse hoopis [[Sool (anatoomia)|soolestikus]], kus serotoniin reguleerib soolte liikuvust; lisaks on serotoniin oluline näiteks [[Vereliistak|vereliistakutes]], kus see käivitab vigastuse korral [[Vere hüübimine|hüübimist]] ning ka [[veresoonte]] kokkutõmbumist. Serotoniinil on kokku seitse [[Serotoniini retseptorid|retseptorite]] tüüpi (5-HT<sub>1</sub> kuni 5-HT<sub>7</sub>), kusjuures 5-HT<sub>1</sub> ja 5-HT<sub>2</sub> puhul eristatakse ka alatüüpe; enamik nendest retseptoritest kuulub [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] klassi, välja arvatud 5-HT<sub>3</sub>, mis on [[Ioonikanal|ioonkanal]]. Närvisüsteemi kontekstis on oluline ka [[serotoniini transporter]] SERT, mida kodeerib geen ''SLC6A4''; SERT vahendab serotoniini [[Tagasihaare|tagasihaaret]] sünapsist presünaptilisse rakku. Kuigi viimatimainitud funktsioon on terve organismi kontekstis oluline, taastamaks närviimpulsi levikule eelnenud olukorda [[Sünaps|sünapsis]], on SERT oluliseks sihtmärgiks [[Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid|SSRI]]-tüüpi [[Antidepressandid|antidepressantide]] jaoks (ingl k ''selective serotonin reuptake inhibitor''), mis võimaldavad serotoniini tagasihaaret blokeerida ja ssega pikendada serotoniini toime kestust sünapsis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sangkuhl |eesnimi=Katrin |perekonnanimi2=Klein |eesnimi2=Teri E. |perekonnanimi3=Altman |eesnimi3=Russ B. |kuupäev=2009 |pealkiri=Selective serotonin reuptake inhibitors pathway |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19741567/ |ajakiri=Pharmacogenetics and Genomics |aastakäik=19 |üksiknumber=11 |lehekülg=907–909 |doi=10.1097/FPC.0b013e32833132cb |issn=1744-6880 |pmc=2896866 |pmid=19741567}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Berger |eesnimi=Miles |perekonnanimi2=Gray |eesnimi2=John A. |perekonnanimi3=Roth |eesnimi3=Bryan L. |kuupäev=2009 |pealkiri=The expanded biology of serotonin |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19630576/ |ajakiri=Annual Review of Medicine |aastakäik=60 |lehekülg=355–366 |doi=10.1146/annurev.med.60.042307.110802 |issn=1545-326X |pmc=5864293 |pmid=19630576}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kendig |eesnimi=D. M. |perekonnanimi2=Grider |eesnimi2=J. R. |kuupäev=2015 |pealkiri=Serotonin and colonic motility |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26095115/ |ajakiri=Neurogastroenterology and Motility |aastakäik=27 |üksiknumber=7 |lehekülg=899–905 |doi=10.1111/nmo.12617 |issn=1365-2982 |pmc=4477275 |pmid=26095115}}</ref> 1980. aastate lõpus tehtud uuringud näitasid, et kliinilise [[Depressioon|depressiooniga]] naispatsientidel esineb serotoniini toimel kortisooli järsk tõus [[Vereplasma|vereplasmas]], mida ei täheldatud väiksema depressiivsete sümptomite arvuga naispatsientidel ega depressiooniga meespatsientidel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maes |eesnimi=Michaël |perekonnanimi2=De Ruyter |eesnimi2=Marcel |perekonnanimi3=Claes |eesnimi3=Rik |perekonnanimi4=Bosma |eesnimi4=Geert |perekonnanimi5=Suy |eesnimi5=Eduard |kuupäev=1987-07-01 |pealkiri=The cortisol responses to 5-hydroxytryptophan, orally, in depressive inpatients |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/016503278790070X |ajakiri=Journal of Affective Disorders |aastakäik=13 |üksiknumber=1 |lehekülg=23–30 |doi=10.1016/0165-0327(87)90070-X |issn=0165-0327}}</ref> Kuigi suurenenud kortisoolieritus serotoniini toimel kliinilise depressiooni tingimustes jõudis kõrgkooliõpikutes mainimise tasemele, ei ole hilisemad uuringud põhjuslikku seost toetanud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cowen |eesnimi=P. J. |kuupäev=2002 |pealkiri=Cortisol, serotonin and depression: All stressed out? |url=https://www.cambridge.org/core/journals/the-british-journal-of-psychiatry/article/cortisol-serotonin-and-depression-all-stressed-out/766A58A46F537EA85FB5CB9AEDF33552 |ajakiri=The British Journal of Psychiatry |keel=en |aastakäik=180 |üksiknumber=2 |lehekülg=99–100 |doi=10.1192/bjp.180.2.99 |issn=0007-1250}}</ref> Küll on aga välja pakutud alternatiivne mudel, mis on kooskõlas serotoniini rolliga depressioonis: nimelt kiireneb stressi tingimustes kortisooli toimel serotoniini tagasihaare, mis võib viia stressist põhjustatud depressioonini.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tafet |eesnimi=G. E. |perekonnanimi2=Toister-Achituv |eesnimi2=M. |perekonnanimi3=Shinitzky |eesnimi3=M. |kuupäev=2001 |pealkiri=Enhancement of serotonin uptake by cortisol: a possible link between stress and depression |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12467107/ |ajakiri=Cognitive, Affective & Behavioral Neuroscience |aastakäik=1 |üksiknumber=1 |lehekülg=96–104 |doi=10.3758/cabn.1.1.96 |issn=1530-7026 |pmid=12467107}}</ref> === Vasopressiin ja oksütotsiin === [[Fail:OXT and AVP synthesized in the neurons located in the PVN and SON.jpg|pisi|285x285px|Vasopressiini ja oksütotsiini struktuurid ning tootmiskeskused ajus]] [[Vasopressiin]] on tuntud antidiureetilise hormoonina, mis toimib [[Neerud|neerudele]] ja [[Arteriool|arterioolidele]], tõstes [[Vererõhk|vererõhku]]. Aju kontekstis on samuti uuritud vasopressiini ja sellega struktuurselt sarnase [[Peptiidhormoon|peptiidhormooni]] oksütotsiini mõju inimese ja teiste imetajate sotsiaalsele käitumisele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Insel |eesnimi=Thomas R. |kuupäev=2010 |pealkiri=The Challenge of Translation in Social Neuroscience: A Review of Oxytocin, Vasopressin, and Affiliative Behavior |url=https://www.cell.com/neuron/fulltext/S0896-6273(10)00176-5 |ajakiri=Neuron |keel=English |aastakäik=65 |üksiknumber=6 |lehekülg=768–779 |doi=10.1016/j.neuron.2010.03.005 |issn=0896-6273}}</ref> HPA telje ja vasopressiini kokkupuude esineb eeskätt CRH ja ACTH tasandil. Samad hüpotalamuse [[Neuron|neuronid]], mis toodavad [[Kortikotropiini vabastav hormoon|CRH]]-d, on võimelised tootma ka vasopressiini – ning samad [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi eessagara]] neuronid, mis ekspresseerivad CRH retseptoreid, ekspresseerivad ka vasopressiini V1-tüüpi retseptoreid. Seejuures on näidatud, et vasopressiini V1 tüüpi retseptorite aktiveerumise tulemusena suureneb nii HPA telje järgmise astme hormooni ehk [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] ekspressioon kui ka CRH retseptori ekspressioon, mis jällegi käivitab ACTH taseme tõusu.<ref name=":3" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Aguilera |eesnimi=G. |perekonnanimi2=Rabadan-Diehl |eesnimi2=C. |kuupäev=2000-12-22 |pealkiri=Vasopressinergic regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis: implications for stress adaptation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11102648/ |ajakiri=Regulatory Peptides |aastakäik=96 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=23–29 |doi=10.1016/s0167-0115(00)00196-8 |issn=0167-0115 |pmid=11102648}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Perraudin |eesnimi=V. |perekonnanimi2=Delarue |eesnimi2=C. |perekonnanimi3=Lefebvre |eesnimi3=H. |perekonnanimi4=Contesse |eesnimi4=V. |perekonnanimi5=Kuhn |eesnimi5=J. M. |perekonnanimi6=Vaudry |eesnimi6=H. |kuupäev=1993 |pealkiri=Vasopressin stimulates cortisol secretion from human adrenocortical tissue through activation of V1 receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/7684742/ |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology and Metabolism |aastakäik=76 |üksiknumber=6 |lehekülg=1522–1528 |doi=10.1210/jcem.76.6.7684742 |issn=0021-972X |pmid=7684742}}</ref> [[Oksütotsiin|Oksütotsiini]] toodavad [[Supraoptiline tuum|supraoptilise tuuma]] neuronid, mille võrgustik põimub hüpotalamuses PVN neuronitega. Samuti saab oksütotsiin levida ACTH-d tootvate neuroniteni läbi hüpotalamust ja hüpofüüsi ühendavat [[Kapillaar (anatoomia)|kapillaaride]] võrgustikku. Nii CRH kui ka ACTH neuronid ekspresseerivad [[Oksütotsiini retseptor|oksütotsiini retseptoreid]], kusjuures erinevalt vasopressiinist omab oksütotsiin pidurdavat toimet nii CRH kui ka ACTH tootmisele. Arvatakse, et see on oluline, peatamaks kõrgenenud kortisooli tasemega seotud stressivastust [[Sünnitus|sünnituse]] järel ning loomaks sobivat tausta [[ema]] ja [[vastsündinu]] kontakti tekkeks, kuivõrd nii oksütotsiini kui ka kortisooli [[kontsentratsioon]] on sünnitusjärgselt kõrge mõlema organismis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Uvnäs-Moberg |eesnimi=Kerstin |perekonnanimi2=Gross |eesnimi2=Mechthild M. |perekonnanimi3=Calleja-Agius |eesnimi3=Jean |perekonnanimi4=Turner |eesnimi4=Jonathan D. |kuupäev=2024-04-16 |pealkiri=The Yin and Yang of the oxytocin and stress systems: opposites, yet interdependent and intertwined determinants of lifelong health trajectories |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2024.1272270/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=15 |doi=10.3389/fendo.2024.1272270 |issn=1664-2392}}</ref> === Koletsüstokiniinid === [[Fail:Devazepide.svg|pisi|Devasepiid on CCK1R antagonist, mida on uuritud ravimikandidaadina metaboolsete haiguste korral, kiirendamaks mao tühjenemist ja suurendamaks isu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=Helen H. |perekonnanimi2=Portincasa |eesnimi2=Piero |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=David Q.-H. |kuupäev=2016 |pealkiri=The cholecystokinin-1 receptor antagonist devazepide increases cholesterol cholelithogenesis in mice |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26683129/ |ajakiri=European Journal of Clinical Investigation |aastakäik=46 |üksiknumber=2 |lehekülg=158–169 |doi=10.1111/eci.12580 |issn=1365-2362 |pmc=6037422 |pmid=26683129}}</ref> Samuti on devasepiidi kasutatud CCK ja HPA telje põimumise uuringutes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Hernando |eesnimi=F. |perekonnanimi2=Fuentes |eesnimi2=J. A. |perekonnanimi3=Ruiz-Gayo |eesnimi3=M. |kuupäev=1996 |pealkiri=Impairment of stress adaptive behaviours in rats by the CCKA receptor antagonist, devazepide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8735644/ |ajakiri=British Journal of Pharmacology |aastakäik=118 |üksiknumber=2 |lehekülg=400–406 |doi=10.1111/j.1476-5381.1996.tb15416.x |issn=0007-1188 |pmc=1909625 |pmid=8735644}}</ref>]] [[Koletsüstokiniin|Koletsüstokiniinid]] (CCK) on peptiidhormoonide perekond, mida tuntakse enim rolli poolest [[Seedimine|seedimise]] kontekstis. CCK peptiidid saadakse vastava [[Prohormoon|prohormooni]] CCK suunatud proteolüütilisel lagundamisel, kusjuures moodustuvad väga erineva pikkusega [[peptiidid]] (8-58 aminohappejääki), millel on identne aminohappeline järjestus [[C-terminaalne ots|C-terminaalis]] ([[Trüptofaan|Trp]]-[[Metioniin|Met]]-[[Aspartaat|Asp]]-[[Fenüülalaniin|Phe]]) ja C-terminaal ise on [[Amiidid|amideetud]]. See järjestus tagab CCK seondumist retseptoritele (CCK1R ja CCK2R), mis kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] hulka ning ekspresseeruvad organismi mitmes paikmes. [[Peensool|Peensooles]] toodetav CCK stimuleerib [[Sapp|sapi]] ja seedekulgla [[Ensüüm|ensüümide]] vabanemist vastavalt [[Sapipõis|sapipõiest]] ja [[Kõhunääre|pankreasest]], aidates kaasa [[Lipiidid|lipiidide]] ja [[Valgud|valkude]] seedimisele. Aju kontekstis on aga CCK seotud täiskõhutunde tagamisega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Miller |eesnimi=Laurence J. |perekonnanimi2=Gao |eesnimi2=Fan |kuupäev=2008 |pealkiri=Structural basis of cholecystokinin receptor binding and regulation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18558433/ |ajakiri=Pharmacology & Therapeutics |aastakäik=119 |üksiknumber=1 |lehekülg=83–95 |doi=10.1016/j.pharmthera.2008.05.001 |issn=0163-7258 |pmc=2570585 |pmid=18558433}}</ref><ref>{{Viide |perekonnanimi=Okonkwo |eesnimi=Oluchukwu |pealkiri=Biochemistry, Cholecystokinin |kuupäev=2024 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK534204/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=30480943 |vaadatud=2024-12-23 |perekonnanimi2=Zezoff |eesnimi2=David |perekonnanimi3=Adeyinka |eesnimi3=Adebayo}}</ref> Uuringud rottides ja tervetes vabatahtlikes on näidanud, et CCK retseptorite [[Agonist|agonistid]] põhjustavad HPA telje aktiveerumist, samas kui CCK retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistid]] blokeerivad [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] ja [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist – seda aga vaid akuutse [[Paast|paastumise]] tingimustes. Seega arvatakse, et CCK ülesandeks on aktiveerida HPA telg tingimustes, kus [[Glükoos|glükoosi]] tase veres langeb järsult – seejuures toimub aktiveerumine [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] tasandil, sest PVN neuronites on näidatud CCK1R ja CCK2R [[Informatsiooni-RNA|mRNA]] olemasolu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Abelson |eesnimi=James L. |perekonnanimi2=Liberzon |eesnimi2=Israel |kuupäev=1999 |pealkiri=Dose Response of Adrenocorticotropin and Cortisol to the CCK-B Agonist Pentagastrin |url=https://www.nature.com/articles/1395307 |ajakiri=Neuropsychopharmacology |keel=en |aastakäik=21 |üksiknumber=4 |lehekülg=485–494 |doi=10.1016/S0893-133X(98)00124-9 |issn=1740-634X}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cano |eesnimi=Victoria |perekonnanimi2=Ezquerra |eesnimi2=Laura |perekonnanimi3=Ramos |eesnimi3=M. Pilar |perekonnanimi4=Ruiz-Gayo |eesnimi4=Mariano |kuupäev=2003 |pealkiri=Characterization of the role of endogenous cholecystokinin on the activity of the paraventricular nucleus of the hypothalamus in rats |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/14517181/ |ajakiri=British Journal of Pharmacology |aastakäik=140 |üksiknumber=5 |lehekülg=964–970 |doi=10.1038/sj.bjp.0705513 |issn=0007-1188 |pmc=1574103 |pmid=14517181}}</ref> === Enkefaliinid ja beetaendorfiin === [[Enkefaliinid]] on viiest [[Aminohapped|aminohappe]]<nowiki/>jäägist koosnevad peptiidid (Met-enkefaliini järjestus: Tyr-Gly-Gly-Phe-'''Met''', Leu-enkefaliini järjestus: Tyr-Gly-Gly-Phe-'''Leu'''), mida toodavad geenide ''PENK'' või ''POMC'' ekspressiooni kaudu mitmed [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]] ja [[Piirdenärvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] osad, aga ka [[Neerupealis|neerupealised]]. Mõlema geeni puhul toodetakse kõigepealt pikem [[prohormoon]] ning selle suunatud proteolüütilisel lagundamisel saadakse enkefaliinid. [[Proopiomelanokortiin|POMC]] puhul tekib lagundamise tulemusena kõigepealt hormoon beetalipotropiin, mille edasisel lagundamisel saadakse beeta[[Endorfiinid|endorfiin]] (31 aminohappejääki) ning selle lagundamisel omakorda Met-enkefaliin. Nii enkefaliinid kui ka beetaendorfiin on tuntud [[Opiaat-retseptorid|opioidse retseptori]] endogeensete (kehaomaste) agonistidena, millel on valu vaigistav toime ja mis kutsuvad esile heaolutunde.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=García-Domínguez |eesnimi=Mario |kuupäev=2024-07-30 |pealkiri=Enkephalins and Pain Modulation: Mechanisms of Action and Therapeutic Perspectives |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/39199314/ |ajakiri=Biomolecules |aastakäik=14 |üksiknumber=8 |lehekülg=926 |doi=10.3390/biom14080926 |issn=2218-273X |pmid=39199314}}</ref><ref name=":6">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pilozzi |eesnimi=Alexander |perekonnanimi2=Carro |eesnimi2=Caitlin |perekonnanimi3=Huang |eesnimi3=Xudong |kuupäev=2020-12-30 |pealkiri=Roles of β-Endorphin in Stress, Behavior, Neuroinflammation, and Brain Energy Metabolism |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33396962/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=22 |üksiknumber=1 |lehekülg=338 |doi=10.3390/ijms22010338 |issn=1422-0067 |pmc=7796446 |pmid=33396962}}</ref> Kuna ''POMC'' ekspressiooniga on seotud ka HPA teljes [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmine, siis on enkefaliinide ja beetaendorfiini rajad HPA teljega otseselt seotud. Lisaks on enkefaliinide puhul katsed rottides näidanud HPA telje aktiveerivat efekti, kusjuures enkefaliinide käivitatud [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] tõus oli blokeeritav nii opioidsete retseptorite kui ka alfa-tüüpi [[Adrenergilised retseptorid|adrenergiliste retseptorite]] kaudu. Samas beetaendorfiin pigem piirab HPA telje vahendatud vastust akuutsele stressile, kuigi selle täpne biokeemiline mehhanism pole seni selge ning loommudelitega tehtud uuringute tulemused on kohati vastuolulised. Küll on aga näidatud, et beetaendorfiini toimel väheneb [[Põletik|põletikuliste]] ning suureneb põletikuvastaste [[Tsütokiinid|tsütokiinide]] tootmine, mis mõnevõrra sarnaneb kortisooli toimega [[Immuunsüsteem|immuunsüsteemile]].<ref name=":6" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gadek-Michalska |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Bugajski |eesnimi2=J. |kuupäev=1996 |pealkiri=Stimulatory effect of intracerebroventricular met- and leu-enkephalin on corticosterone secretion in rats |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9269123/ |ajakiri=Folia Medica Cracoviensia |aastakäik=37 |üksiknumber=3-4 |lehekülg=3–12 |issn=0015-5616 |pmid=9269123}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yamauchi |eesnimi=N. |perekonnanimi2=Shibasaki |eesnimi2=T. |perekonnanimi3=Wakabayashi |eesnimi3=I. |perekonnanimi4=Demura |eesnimi4=H. |kuupäev=1997-11-28 |pealkiri=Brain beta-endorphin and other opioids are involved in restraint stress-induced stimulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis, the sympathetic nervous system, and the adrenal medulla in the rat |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9449422/ |ajakiri=Brain Research |aastakäik=777 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=140–146 |doi=10.1016/s0006-8993(97)01097-4 |issn=0006-8993 |pmid=9449422}}</ref> === Melanokortiinid === [[Fail:Α-melanocyte-stimulating hormone.svg|pisi|454x454px|Alfa-MSH struktuur]] [[Melanotsüüte stimuleeriv hormoon|Melanokortiinid]] on [[Peptiidhormoon|peptiidhormoonid]], mis on ajalooliselt tuntud oma rolli poolest naha [[Pigment|pigmentatsiooni]] tagamisel [[Melaniin|melaniini]] tootmise käivitajatena – sellest tuleneb ka melanokortiinide nimetus ja ingliskeelses kirjanduses levinud lühend MSH ([[Melanotsüüt|melanotsüüte]] stimuleeriv hormoon). Samas on melanokortiinidel teisigi rolle, mis on seotud nii [[Põletik|põletikulise]] vastuse, söögiisu kui ka [[Seksuaalne erutus|seksuaalkäitumisega]]. Melanokortiinide perekond sisaldab kolm liiget (alfa-, beeta- ja gamma-MSH), kusjuures kõiki neid peptiide saadakse prohormooni [[Proopiomelanokortiin|POMC]] degradeerimise eri etappidel (näiteks alfa-MSH tekib [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] proteolüütilisel lagundamisel). [[Melanotsüüte stimuleeriva hormooni retseptor|Melanokortiinide retseptoreid]] on viis tüüpi (MC1R-MC5R), kusjuures erinevad retseptorid vastutavad eri ülesannete eest. [[Melanokortiin-1 retseptor|MC1R]] on seotud pigmentatsiooni tagamisega [[Nahk|nahas]] (kuigi retseptorit leidub ka ajus). MC2R käivitab [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] biosünteesi [[Neerupealis|neerupealistes]]. MC3R ja [[Melanokortiin-4 retseptor|MC4R]] ekspresseeruvad ajus, kusjuures MC3R on olulisem lapseeas, kuna tagab organismi kasvu ja ainevahetust, aga ka üleminekut [[Puberteet|puberteeti]], ning MC4R reguleerib ainevahetusega seotud protsesse täiskasvanutel, kuid on samuti seotud nii meeste kui ka naiste [[Libiido|libiidoga]]. MC5R reguleerib [[rasu]]<nowiki/>eritust rasunäärmetest.<ref name=":7" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Yingkui |kuupäev=2011-06-11 |pealkiri=Structure, function and regulation of the melanocortin receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/21208602/ |ajakiri=European Journal of Pharmacology |aastakäik=660 |üksiknumber=1 |lehekülg=125–130 |doi=10.1016/j.ejphar.2010.12.020 |issn=1879-0712 |pmc=3095696 |pmid=21208602}}</ref> Retseptoreid MC1R, MC3R, MC4R ja MC5R saavad aktiveerida nii ACTH kui ka melanokortiinid, samas retseptor MC2R aktiveerub ainult ACTH toimel. Seega on melanokortiinide signaalvõrgustik vaadeldav HPA telje laiendusena. Lisaks on näidatud, et [[Stress|stressi]] tingimustes võib avalduda ka melanokortiinide positiivne tagasiside HPA teljele – näiteks katsetes rottidega on näidatud, et MC4R blokeerimine stressi tingimustes langetas ACTH ja [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] tootmist. Kuna MC4R on oluline energia homöostaasis, võib selline seos HPA teljega osutuda terves organismis oluliseks aju [[Metabolism|metaboolsete]] ja stressivastusega seotud süsteemide kooskõlalisuse tagamiseks. Samas uuritakse MC4R sihtmärgina [[anoreksia]] kontekstis, blokeerimaks korraga [[Söömishäired|söömishäiret]] ja [[Ärevus|ärevust]] stimuleerivaid mustreid.<ref name=":7" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ryan |eesnimi=Karen K. |perekonnanimi2=Mul |eesnimi2=Joram D. |perekonnanimi3=Clemmensen |eesnimi3=Christoffer |perekonnanimi4=Egan |eesnimi4=Ann E. |perekonnanimi5=Begg |eesnimi5=Denovan P. |perekonnanimi6=Halcomb |eesnimi6=Kristen |perekonnanimi7=Seeley |eesnimi7=Randy J. |perekonnanimi8=Herman |eesnimi8=James P. |perekonnanimi9=Ulrich-Lai |eesnimi9=Yvonne M. |kuupäev=2014 |pealkiri=Loss of melanocortin-4 receptor function attenuates HPA responses to psychological stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24636506/ |ajakiri=Psychoneuroendocrinology |aastakäik=42 |lehekülg=98–105 |doi=10.1016/j.psyneuen.2014.01.010 |issn=1873-3360 |pmc=4120841 |pmid=24636506}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Liu |eesnimi=Jing |perekonnanimi2=Garza |eesnimi2=Jacob C. |perekonnanimi3=Li |eesnimi3=Wei |perekonnanimi4=Lu |eesnimi4=Xin-Yun |kuupäev=2013 |pealkiri=Melanocortin-4 receptor in the medial amygdala regulates emotional stress-induced anxiety-like behaviour, anorexia and corticosterone secretion |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22176700/ |ajakiri=The International Journal of Neuropsychopharmacology |aastakäik=16 |üksiknumber=1 |lehekülg=105–120 |doi=10.1017/S146114571100174X |issn=1469-5111 |pmc=3708461 |pmid=22176700}}</ref> === Neuropeptiid Y === [[Fail:NeuropeptideY 1RON.png|pisi|252x252px|Neuropeptiidi Y ruumiline struktuur, mida tehti kindlaks [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] abiga (allikas: PDB 1RON). Aminohappejäägid 13-36 moodustavad amfipaatse (st nii [[Hüdrofoobsus|hüdrofoobseid]] kui ka [[Hüdrofiilsus|hüdrofiilseid]] osi sisaldava) [[Alfaheeliks|alfaheeliksi]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Monks |eesnimi=S. A. |perekonnanimi2=Karagianis |eesnimi2=G. |perekonnanimi3=Howlett |eesnimi3=G. J. |perekonnanimi4=Norton |eesnimi4=R. S. |kuupäev=1996 |pealkiri=Solution structure of human neuropeptide Y |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/9008359/ |ajakiri=Journal of biomolecular NMR |aastakäik=8 |üksiknumber=4 |lehekülg=379–390 |doi=10.1007/BF00228141 |issn=0925-2738 |pmid=9008359}}</ref>]] [[Neuropeptiid Y]] on tegelikult [[Neuropeptiidid|neuropeptiidide]] perekond, millesse kuulub kolm 36-aminohappejäägist koosnevat [[Amiidid|amideeritud]] [[C-terminaalne ots|C-terminaaliga]] [[Peptiidid|peptiidi]] (NPY, PYY ja PP). Peptiididel on suur struktuurne sarnasus ning ajus on levinuim NPY. NPY [[Retseptor (biokeemia)|retseptorid]] kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valguga seotud retseptorite]] klassi (olles enamasti seotud [[Adenülaadi tsüklaas|adenülaadi tsüklaasi]] inhibeerivate G<sub>i</sub>-tüüpi valkudega, aga mõningate uurimuste kohaselt ka Ca<sup>2+</sup> tõusu põhjustavate G<sub>q</sub>-tüüpi [[G-valgud|valkudega]]) ning NPY perekonna eri liikmed seostuvad NPY retseptori alatüüpidele erinevate [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsustega]]. Inimorganismis on teada neli funktsionaalset retseptorit (hY<sub>1</sub>, hY<sub>2</sub>, hY<sub>4</sub>, hY<sub>5</sub>). hY<sub>1</sub> ekspresseerub aju erinevates piirkondades (sh [[Hipokampus|hipokampuses]] ja [[Hüpotalamus|hüpotalamuses]]), aga ka [[Rasvkude|rasvkoes]], [[Südame-veresoonkond|südame-veresoonkonnas]], [[Sool (anatoomia)|soolestikus]] ja [[Neerupealis|neerupealistes]]. See seondub eelistatult NPY ja PYY-ga ning omab mitmeid füsioloogilisi rolle: söögiisu suurendamine, [[Veresoon|veresoonte]] kokkutõmbumine, [[Ärevus|ärevuse]] vähendamine, [[Luu|luude]] [[Homöostaas|homöostaasi]] tagamine. hY<sub>2</sub> ekspresseerub põhiliselt [[Kesknärvisüsteem|kesk]]- ja [[Piirdenärvisüsteem|piirdenärvisüsteemi]] presünaptilistes [[Neuron|neuronites]], kontrollides erinevate [[Neurotransmitter|virgatsainete]] vabanemist. Ka hY<sub>2</sub> seondub eelistatult NPY ja PYY-ga ning osaleb ka [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmi]] ja [[Angiogenees|angiogeneesi]] reguleerimises.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pedragosa-Badia |eesnimi=Xavier |perekonnanimi2=Stichel |eesnimi2=Jan |perekonnanimi3=Beck-Sickinger |eesnimi3=Annette G. |kuupäev=2013 |pealkiri=Neuropeptide Y receptors: how to get subtype selectivity |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23382728/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=4 |lehekülg=5 |doi=10.3389/fendo.2013.00005 |issn=1664-2392 |pmc=3563083 |pmid=23382728}}</ref> NPY anksiolüütiline ja rahustav toime põhineb HPA telje esimese astme hormooni CRH vabanemise inhibeerimisel.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Antonijevic |eesnimi=I. A. |perekonnanimi2=Murck |eesnimi2=H. |perekonnanimi3=Bohlhalter |eesnimi3=S. |perekonnanimi4=Frieboes |eesnimi4=R. M. |perekonnanimi5=Holsboer |eesnimi5=F. |perekonnanimi6=Steiger |eesnimi6=A. |kuupäev=2000-06-08 |pealkiri=Neuropeptide Y promotes sleep and inhibits ACTH and cortisol release in young men |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10818263/ |ajakiri=Neuropharmacology |aastakäik=39 |üksiknumber=8 |lehekülg=1474–1481 |doi=10.1016/s0028-3908(00)00057-5 |issn=0028-3908 |pmid=10818263}}</ref> Samas on näidatud, et akuutse stressi tingimustes on NPY ja kortisooli (inimeste puhul) või [[Kortikosteroon|kortikosterooni]] (loomkatsete korral) tasemed veres positiivses korrelatsioonis, olles mõlemad kõrged.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Şemsi |eesnimi=Rabia |perekonnanimi2=Ergünol |eesnimi2=Erdal |perekonnanimi3=Er |eesnimi3=Emre Kanad |perekonnanimi4=Sepici Dinçel |eesnimi4=Aylin |kuupäev=2023-12-01 |pealkiri=Academic examination stress: Effects on salivary cortisol, neuropeptide Y and interleukin-1β |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2949688823000308 |ajakiri=Aspects of Molecular Medicine |aastakäik=2 |lehekülg=100030 |doi=10.1016/j.amolm.2023.100030 |issn=2949-6888}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Morgan |eesnimi=Charles A. |perekonnanimi2=Rasmusson |eesnimi2=Ann M. |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Sheila |perekonnanimi4=Hoyt |eesnimi4=Gary |perekonnanimi5=Hauger |eesnimi5=Richard L. |perekonnanimi6=Hazlett |eesnimi6=Gary |kuupäev=2002-07-15 |pealkiri=Neuropeptide-Y, cortisol, and subjective distress in humans exposed to acute stress: replication and extension of previous report |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12114005/ |ajakiri=Biological Psychiatry |aastakäik=52 |üksiknumber=2 |lehekülg=136–142 |doi=10.1016/s0006-3223(02)01319-7 |issn=0006-3223 |pmid=12114005}}</ref> Seega võib trankviliseeriva NPY vabastamine olla adaptiivseks mehhanismiks, mis võimaldab organismil akuutsest [[Stress|stressist]] üle saada HPA telje vaigistamise kaudu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Yu |perekonnanimi2=Babygirija |eesnimi2=Reji |perekonnanimi3=Zheng |eesnimi3=Jun |perekonnanimi4=Shi |eesnimi4=Bei |perekonnanimi5=Sun |eesnimi5=Weinan |perekonnanimi6=Zheng |eesnimi6=Xiaojiao |perekonnanimi7=Zhang |eesnimi7=Fan |perekonnanimi8=Cao |eesnimi8=Yu |kuupäev=2018-03-01 |pealkiri=Central Neuropeptide Y Plays an Important Role in Mediating the Adaptation Mechanism Against Chronic Stress in Male Rats |url=https://academic.oup.com/endo/article/159/3/1525/4841950 |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=159 |üksiknumber=3 |lehekülg=1525–1536 |doi=10.1210/en.2018-00045 |issn=0013-7227}}</ref> === Glükagoonitaoline peptiid 1 (GLP-1) ja insuliin === [[Fail:Human-insulin-hexamer-3D-ribbons.png|pisi|Insuliini aktiivne vorm on üksik alaühik (51 aminohappejääki), kuid hormooni säilitatakse heksameersel kujul.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Yang V. |kuupäev=2014 |pealkiri=Zinc and insulin in pancreatic beta-cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23979673/ |ajakiri=Endocrine |aastakäik=45 |üksiknumber=2 |lehekülg=178–189 |doi=10.1007/s12020-013-0032-x |issn=1559-0100 |pmid=23979673}}</ref> Joonisel on heksameeri iga alaühik näidatud eri värviga ning heksameeri püsivuse tagamiseks olulised [[tsink]]-ioonid on näidatud sfääridena.]] [[Kõhunääre]] eritab kaht valgulist hormooni, mille toimed avalduvad teistes elundites ja kudedes (nt [[maks]], [[Lihas|lihased]], [[rasvkude]]) ning on vastandlikud: [[glükagoon]] viib veresuhkru tõusuni, [[insuliin]] aga [[Veresuhkur|veresuhkru]] languseni. Terves organismis esinevad [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmist]] sõltuvad insuliini ja glükagooni tasemete kõikumised. Öösiti toimub veresuhkru langus ning selle kompenseerimiseks hakkavad pankrease [[alfarakud]] eritama glükagooni, mis stimuleerib [[Glükoneogenees|glükoneogeneesi]] (suhkrute süntees mitte-sahhariidsetest lähteainetest) ning [[Glükogenolüüs|glükogenolüüsi]] (varuaine [[Glükogeen|glükogeeni]] lagundamine [[Glükoos|glükoosiks]]). Päevasel ajal toitumisjärgselt vabaneb aga insuliin, mille toimel glükoos imendub verest rakkudesse, kus toimub [[glükolüüs]] (glükoosi lõhustamine universaalse energiaallika [[Adenosiintrifosfaat|ATP]] sünteesi nimel) ja [[glükogenees]] (glükogeeni moodustumine glükoosist). Teist tüüpi [[Diabeet|diabeedile]], aga ka [[Metaboolne sündroom|metaboolsele sündroomile]] on aga iseloomulik nn [[Resistentsus|resistentsuse]] kujunemine insuliini suhtes. Resistentsuse taga on mitmeid biokeemilisi mehhanisme, sh [[Metabolism|metaboolsed]] muutused rasvkoes ja glükagooni anomaalselt kõrge tase veres.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Röder |eesnimi=Pia V. |perekonnanimi2=Wu |eesnimi2=Bingbing |perekonnanimi3=Liu |eesnimi3=Yixian |perekonnanimi4=Han |eesnimi4=Weiping |kuupäev=2016 |pealkiri=Pancreatic regulation of glucose homeostasis |url=https://www.nature.com/articles/emm20166 |ajakiri=Experimental & Molecular Medicine |keel=en |aastakäik=48 |üksiknumber=3 |lehekülg=e219–e219 |doi=10.1038/emm.2016.6 |issn=2092-6413}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Muoio |eesnimi=Deborah M. |perekonnanimi2=Newgard |eesnimi2=Christopher B. |kuupäev=2008 |pealkiri=Molecular and metabolic mechanisms of insulin resistance and β-cell failure in type 2 diabetes |url=https://www.nature.com/articles/nrm2327 |ajakiri=Nature Reviews Molecular Cell Biology |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=3 |lehekülg=193–205 |doi=10.1038/nrm2327 |issn=1471-0080}}</ref> [[Fail:Tirzepatide+Semaglutide vs. GLP-1 GIP.svg|pisi|393x393px|GLP-1 ja selle sünteetiliste analoogide struktuurid ([[semaglutiid]] ja [[tirsepatiid]]), mida kasutatakse teist tüüpi diabeedi ja ülekaalulisuse raviks. GIP on looduslik hormoon ([[mao inhibeeriv polüpeptiid]]), mis stimuleerib samuti insuliini eritamist organismis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Seino |eesnimi=Yutaka |perekonnanimi2=Fukushima |eesnimi2=Mitsuo |perekonnanimi3=Yabe |eesnimi3=Daisuke |kuupäev=2010-04-22 |pealkiri=GIP and GLP-1, the two incretin hormones: Similarities and differences |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24843404/ |ajakiri=Journal of Diabetes Investigation |aastakäik=1 |üksiknumber=1-2 |lehekülg=8–23 |doi=10.1111/j.2040-1124.2010.00022.x |issn=2040-1116 |pmc=4020673 |pmid=24843404}}</ref>]] [[Glükagooni-taoline peptiid 1]] (GLP-1) on [[peptiidhormoon]], mida toodavad põhiliselt soolestiku enteroendokriinsed L-rakud. Seejuures toodetakse GLP-1 samast [[Prohormoon|prohormoonist]], millest pankreaserakkudes moodustub glükagoon, kuid bioloogiine toime on neil erinev: GLP-1 käivitab organismis insuliini tootmist ja surub maha glükagoonieritust. Algsest GLP-1 molekulist eemaldatakse veel kuus [[N-terminaalne ots|N-terminaalset]] aminohapet ja saadakse GLP-1(7-36) või GLP-1(7-37), mis on hormooni bioloogiliselt aktiivsed vormid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=T. D. |perekonnanimi2=Finan |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Bloom |eesnimi3=S. R. |perekonnanimi4=D'Alessio |eesnimi4=D. |perekonnanimi5=Drucker |eesnimi5=D. J. |perekonnanimi6=Flatt |eesnimi6=P. R. |perekonnanimi7=Fritsche |eesnimi7=A. |perekonnanimi8=Gribble |eesnimi8=F. |perekonnanimi9=Grill |eesnimi9=H. J. |perekonnanimi10=Habener |eesnimi10=J. F. |perekonnanimi11=Holst |eesnimi11=J. J. |perekonnanimi12=Langhans |eesnimi12=W. |perekonnanimi13=Meier |eesnimi13=J. J. |perekonnanimi14=Nauck |eesnimi14=M. A. |perekonnanimi15=Perez-Tilve |eesnimi15=D. |kuupäev=2019 |pealkiri=Glucagon-like peptide 1 (GLP-1) |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31767182/ |ajakiri=Molecular Metabolism |aastakäik=30 |lehekülg=72–130 |doi=10.1016/j.molmet.2019.09.010 |issn=2212-8778 |pmc=6812410 |pmid=31767182}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Holst |eesnimi=Jens Juul |kuupäev=2007 |pealkiri=The physiology of glucagon-like peptide 1 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17928588/ |ajakiri=Physiological Reviews |aastakäik=87 |üksiknumber=4 |lehekülg=1409–1439 |doi=10.1152/physrev.00034.2006 |issn=0031-9333 |pmid=17928588}}</ref> Nii GLP-1(7-36) kui GLP-1(7-37) seonduvad GLP-1 [[Retseptor (biokeemia)|retseptorile]] väga suure afiinsusega (kompleksi [[Dissotsiatsioonikonstant|dissotsiatsioonikonstandi]] K<sub>D</sub> väärtus ligi 55 pM). GLP-1 retseptori ekspressioonitase on kõrge pankrease [[Beetarakud|beetarakkudes]] ning madalam pankrease alfarakkudes. Lisaks on GLP-1 retseptor ekspresseerunud ka aju teatud regioonides, mis külgnevad isu reguleerimise eest vastutavate hormoonide ([[melanokortiinid]], [[neuropeptiid Y]]) toimekeskustega – sel viisil võimaldavad GLP-1 retseptori [[Agonist|agonistid]] langetada söögiisu.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Knudsen |eesnimi=Lotte Bjerre |perekonnanimi2=Lau |eesnimi2=Jesper |kuupäev=2019 |pealkiri=The Discovery and Development of Liraglutide and Semaglutide |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/31031702/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=10 |lehekülg=155 |doi=10.3389/fendo.2019.00155 |issn=1664-2392 |pmc=6474072 |pmid=31031702}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mulvihill |eesnimi=Erin E. |perekonnanimi2=Drucker |eesnimi2=Daniel J. |kuupäev=2014 |pealkiri=Pharmacology, physiology, and mechanisms of action of dipeptidyl peptidase-4 inhibitors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25216328/ |ajakiri=Endocrine Reviews |aastakäik=35 |üksiknumber=6 |lehekülg=992–1019 |doi=10.1210/er.2014-1035 |issn=1945-7189 |pmc=7108477 |pmid=25216328}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jazayeri |eesnimi=Ali |perekonnanimi2=Rappas |eesnimi2=Mathieu |perekonnanimi3=Brown |eesnimi3=Alastair J. H. |perekonnanimi4=Kean |eesnimi4=James |perekonnanimi5=Errey |eesnimi5=James C. |perekonnanimi6=Robertson |eesnimi6=Nathan J. |perekonnanimi7=Fiez-Vandal |eesnimi7=Cédric |perekonnanimi8=Andrews |eesnimi8=Stephen P. |perekonnanimi9=Congreve |eesnimi9=Miles |perekonnanimi10=Bortolato |eesnimi10=Andrea |perekonnanimi11=Mason |eesnimi11=Jonathan S. |perekonnanimi12=Baig |eesnimi12=Asma H. |perekonnanimi13=Teobald |eesnimi13=Iryna |perekonnanimi14=Doré |eesnimi14=Andrew S. |perekonnanimi15=Weir |eesnimi15=Malcolm |kuupäev=2017 |pealkiri=Crystal structure of the GLP-1 receptor bound to a peptide agonist |url=https://www.nature.com/articles/nature22800 |ajakiri=Nature |keel=en |aastakäik=546 |üksiknumber=7657 |lehekülg=254–258 |doi=10.1038/nature22800 |issn=1476-4687}}</ref> Klassikalise mudeli kohaselt on GLP-1 retseptor seotud [[G-valgud|Gα<sub>s</sub>-valguga]] ning retseptori aktiveerumisega kaasneb [[Sekundaarne virgatsaine|sekundaarse virgatsaine]] [[Tsükliline adenosiinmonofosfaat|cAMP]] teke, mis käivitab [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktorite]] kaudu pankrease beetarakkude tuumas insuliini eelgeeni ekspressiooni. Uuema mudeli kohaselt on GLP-1 retseptor seotud ka Gα<sub>q</sub>-valguga, mis käivitab rakus [[Inositooltrifosfaat|inositooltrifosfaadi]] ja Ca<sup>2+</sup>-ga seotud radu. Rakusisese Ca<sup>2+</sup> kontsentratsiooni tõus võimaldab erinevatel sekretsiooniga seotud [[Vesiikul (bioloogia)|vesiikulitel]] „põkkuda“ rakumembraani külge raku siseküljel ja vabastada vesiikuli sisu väliskeskkonda - sel viisil stimuleerib GLP-1 ka insuliinieritust beetarakkudest.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kaku |eesnimi=Kohei |kuupäev=2020 |pealkiri=New concept of the glucagon-like peptide-1 signaling pathway on pancreatic insulin secretion |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/jdi.13136 |ajakiri=Journal of Diabetes Investigation |aastakäik=11 |üksiknumber=2 |lehekülg=265–267 |doi=10.1111/jdi.13136 |issn=2040-1124 |pmc=PMC7078078 |pmid=31472102}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Trexler |eesnimi=Adam J. |perekonnanimi2=Taraska |eesnimi2=Justin W. |kuupäev=2017 |pealkiri=Regulation of insulin exocytosis by calcium-dependent protein kinase C in beta cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29029784/ |ajakiri=Cell Calcium |aastakäik=67 |lehekülg=1–10 |doi=10.1016/j.ceca.2017.07.008 |issn=1532-1991 |pmc=5764196 |pmid=29029784}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Müller |eesnimi=T. D. |perekonnanimi2=Finan |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=Bloom |eesnimi3=S. R. |perekonnanimi4=D'Alessio |eesnimi4=D. |perekonnanimi5=Drucker |eesnimi5=D. J. |perekonnanimi6=Flatt |eesnimi6=P. R. |perekonnanimi7=Fritsche |eesnimi7=A. |perekonnanimi8=Gribble |eesnimi8=F. |perekonnanimi9=Grill |eesnimi9=H. J. |perekonnanimi10=Habener |eesnimi10=J. F. |perekonnanimi11=Holst |eesnimi11=J. J. |perekonnanimi12=Langhans |eesnimi12=W. |perekonnanimi13=Meier |eesnimi13=J. J. |perekonnanimi14=Nauck |eesnimi14=M. A. |perekonnanimi15=Perez-Tilve |eesnimi15=D. |kuupäev=2019-12-01 |pealkiri=Glucagon-like peptide 1 (GLP-1) |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2212877819309135?via=ihub |ajakiri=Molecular Metabolism |aastakäik=30 |lehekülg=72–130 |doi=10.1016/j.molmet.2019.09.010 |issn=2212-8778}}</ref> Arvatakse, et GLP-1 retseptori agonistide toime avaldub mõningal määral ka pankrease alfa-rakkudes, kus käivitub küll cAMP-vahendatud signaalirada, kuid füsioloogiliseks väljundiks on P/Q-tüüpi Ca<sup>2+</sup> kanalite [[Inhibiitor|inhibeeriv]] [[Fosforüülumine|fosforüülimine]] [[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] vahendusel. Rakusisese Ca<sup>2+</sup> puudumine välistab [[Eksotsütoos|eksotsütoosi]] ja seega takistab glükagoonieritust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ramracheya |eesnimi=Reshma |perekonnanimi2=Chapman |eesnimi2=Caroline |perekonnanimi3=Chibalina |eesnimi3=Margarita |perekonnanimi4=Dou |eesnimi4=Haiqiang |perekonnanimi5=Miranda |eesnimi5=Caroline |perekonnanimi6=González |eesnimi6=Alejandro |perekonnanimi7=Moritoh |eesnimi7=Yusuke |perekonnanimi8=Shigeto |eesnimi8=Makoto |perekonnanimi9=Zhang |eesnimi9=Quan |perekonnanimi10=Braun |eesnimi10=Matthias |perekonnanimi11=Clark |eesnimi11=Anne |perekonnanimi12=Johnson |eesnimi12=Paul R. |perekonnanimi13=Rorsman |eesnimi13=Patrik |perekonnanimi14=Briant |eesnimi14=Linford J. B. |kuupäev=2018 |pealkiri=GLP-1 suppresses glucagon secretion in human pancreatic alpha-cells by inhibition of P/Q-type Ca2+ channels |url=https://physoc.onlinelibrary.wiley.com/doi/10.14814/phy2.13852 |ajakiri=Physiological Reports |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=17 |lehekülg=e13852 |doi=10.14814/phy2.13852 |issn=2051-817X |pmc=PMC6125244 |pmid=30187652}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cooperberg |eesnimi=Benjamin A. |perekonnanimi2=Cryer |eesnimi2=Philip E. |kuupäev=2010 |pealkiri=Insulin reciprocally regulates glucagon secretion in humans |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20811038/ |ajakiri=Diabetes |aastakäik=59 |üksiknumber=11 |lehekülg=2936–2940 |doi=10.2337/db10-0728 |issn=1939-327X |pmc=2963553 |pmid=20811038}}</ref> HPA telje hüperaktiivsus ja suurenenud [[Kortisool|kortisooli]]<nowiki/>eritus on iseloomulikud nii ülekaalulisuse kui ka teist tüüpi [[Diabeet|diabeedi]] kontekstis. Kortisooli tootmine suureneb seejuures mitte ainult neerupealistes, vaid ka rasvkoes [[Ensüüm|ensüümi]] kortisooni reduktaas vahendusel – seejuures suurendab kortisool ise kortisooni reduktaasi [[Geeniekspressioon|ekspressiooni]] (positiivne tagasiside), kuna [[Adipotsüüt|adipotsüütides]] on olemas kortisooli retseptorid. Kui glükokortikoidide kontsentratsioon veres püsib kõrge päevade skaalal, siis sellega kaasneb insuliini tootmise vähenemine ning glükoosi metabolismi aeglustumine. Seda saavutatakse mitme mehhanismi kaudu nii pankrease beetarakkudes kui ka teistes kudedes, mis ekspresseerivad [[Glükokortikoidide retseptor|GC]]-tüüpi retseptoreid:<ref name=":8" /><ref name=":9" /><ref name=":10" /> * Glükokortikoidide toimel väheneb pankrease [[Beetarakud|beetarakkudes]] [[Kaltsium|Ca<sup>2+</sup>]] [[kontsentratsioon]], mille tõttu insuliinieritus pidurdub; * Glükokortikoidid vähendavad [[Glükoosi transporter|glükoosi transporteri]] GLUT2 ja [[Glükokinaas|glükokinaasi]] taset pankrease beetarakkudes, mis ei võimalda rakkudel tunnetada [[Veresuhkur|veresuhkru]] taset ja reageerida sellele; * Perifeersetes kudedes põhjustavad [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidid]] vaikimisi [[Rakumembraan|plasmamembraanil]] paiknevate glükoosi transporterite ümberpaigutumist, mistõttu [[Rakk|rakud]] ei ole suutelised [[Glükoos|glükoosi]] verest omistama; * Samuti langetavad glükokortikoidid perifeersetes kudedes [[Insuliin|insuliini]] signaaliraja komponentide ekspressioonitaset, mistõttu rakud ei reageeri insuliinile isegi selle olemasolu korral vereringes; * Maksas stimuleerivad glükokortikoidid glükoneogeneesis osaleva ensüümi [[Fosfoenoolpüruvaadi karboksükinaas|fosfoenoolpüruvaadi karboksükinaasi]] ekspressiooni. Arvestades asjaolu, et GLP-1 stimuleerib insuliini radu ning HPA telg vaigistab insuliini radu, on mõnevõrra paradoksaalne, et mitmete uuringute kohaselt aktiveerib GLP-1 HPA telge. Terves organismis võib see olla oluline, stabiliseerimaks veresuhkru taset pärast insuliini vabanemist. Samas on näidatud, et selle tasakaalu rikkumine võib viia [[Söömishäired|toitumishäireteni]], arvestades ka HPA põimitust isu suurendava [[Neuropeptiid Y|NPY]] ning isu vähendavate [[Koletsüstokiniin|koletsüstokiniini]] ja melanokortiinide radadega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Diz-Chaves |eesnimi=Yolanda |perekonnanimi2=Herrera-Pérez |eesnimi2=Salvador |perekonnanimi3=González-Matías |eesnimi3=Lucas C. |perekonnanimi4=Lamas |eesnimi4=José Antonio |perekonnanimi5=Mallo |eesnimi5=Federico |kuupäev=2020-10-28 |pealkiri=Glucagon-Like Peptide-1 (GLP-1) in the Integration of Neural and Endocrine Responses to Stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33126672/ |ajakiri=Nutrients |aastakäik=12 |üksiknumber=11 |lehekülg=3304 |doi=10.3390/nu12113304 |issn=2072-6643 |pmc=7692797 |pmid=33126672}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gil-Lozano |eesnimi=Manuel |perekonnanimi2=Pérez-Tilve |eesnimi2=Diego |perekonnanimi3=Alvarez-Crespo |eesnimi3=Mayte |perekonnanimi4=Martís |eesnimi4=Aurelio |perekonnanimi5=Fernandez |eesnimi5=Ana M. |perekonnanimi6=Catalina |eesnimi6=Pablo A. F. |perekonnanimi7=Gonzalez-Matias |eesnimi7=Lucas C. |perekonnanimi8=Mallo |eesnimi8=Federico |kuupäev=2010-06-01 |pealkiri=GLP-1(7-36)-amide and Exendin-4 Stimulate the HPA Axis in Rodents and Humans |url=https://academic.oup.com/endo/article-abstract/151/6/2629/2456816?redirectedFrom=fulltext |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=151 |üksiknumber=6 |lehekülg=2629–2640 |doi=10.1210/en.2009-0915 |issn=0013-7227}}</ref> === Neurotensiin ja HPG telg === [[Fail:Neurotensin.svg|pisi|381x381px|Neurotensiini struktuur. [[N-terminaalne ots|N-terminaalne]] [[glutamaat]] on [[Tsüklilised ühendid|tsükliseerunud]], moodustades [[Püroglutamaat|püroglutamaadi]] ehk 5-okso[[Proliin|proliini]].]] [[Neurotensiin]] on 13 aminohappejäägist koosnev lineaarne peptiid, millel on kõrge struktuurne sarnases teise [[Neuropeptiidid|neuropeptiidi]], [[neuromediin M]]-iga – kusjuures mõlemad peptiidid saadakse sama [[prekursor]]<nowiki/>peptiidi ensümaatilisel töötlemisel. Neurotensiini toodavad aju mitmed piirkonnad (sh [[hüpotalamus]]) ning retseptoriga (NTS1) seondumiseks on olulised neurotensiini kuus [[C-terminaalne ots|C-terminaalset]] [[Aminohapped|aminohapet]]. [[Neurotensiini retseptor]] on ekspresseerunud nii [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemis]] kui [[Seedekulgla|seedetraktis]] ning see on tuntud kui [[Dopamiin|dopamiini]] ja [[Γ-aminovõihape|GABA]] radade modulaator. Sel viisil käitub neurotensiin kui organismisisene [[Antipsühhootikumid|antipsühhootikum]]. Samuti on tuntud neurotensiini rolli [[Hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete telg|hüpotalamuse-ajuripatsi-sugunäärmete]] (HPG) telje regulaatorina, kus see võimendab telje sees esinevat negatiivset tagasisidet – [[Östrogeenid|östrogeenide]] toimel lõpetatakse hüpotalamuses [[Gonadotropiini vabastav hormoon|gonadotropiini vabastava hormooni]] (GnRH) tootmine.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kislauskis |eesnimi=E. |perekonnanimi2=Bullock |eesnimi2=B. |perekonnanimi3=McNeil |eesnimi3=S. |perekonnanimi4=Dobner |eesnimi4=P. R. |kuupäev=1988-04-05 |pealkiri=The rat gene encoding neurotensin and neuromedin N. Structure, tissue-specific expression, and evolution of exon sequences |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2832414/ |ajakiri=The Journal of Biological Chemistry |aastakäik=263 |üksiknumber=10 |lehekülg=4963–4968 |issn=0021-9258 |pmid=2832414}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tumurbaatar |eesnimi=Tuvshintugs |perekonnanimi2=Kanasaki |eesnimi2=Haruhiko |perekonnanimi3=Oride |eesnimi3=Aki |perekonnanimi4=Hara |eesnimi4=Tomomi |perekonnanimi5=Okada |eesnimi5=Hiroe |perekonnanimi6=Tsutsui |eesnimi6=Kazuyoshi |perekonnanimi7=Kyo |eesnimi7=Satoru |kuupäev=2018-12-01 |pealkiri=Action of neurotensin, corticotropin-releasing hormone, and RFamide-related peptide-3 in E2-induced negative feedback control: studies using a mouse arcuate nucleus hypothalamic cell model |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/29961889/ |ajakiri=Biology of Reproduction |aastakäik=99 |üksiknumber=6 |lehekülg=1216–1226 |doi=10.1093/biolre/ioy145 |issn=1529-7268 |pmid=29961889}}</ref> Hiljuti on näidatud, et HPA telje esimese taseme hormoon CRH osaleb neurotensiini kõrval samuti HPG telje negatiivse tagasiside tagamises. [[Östradiool|Östradiooli]] toimel suureneb [[Kisspeptiin|kisspeptiini]] tootvates neuronites nii neurotensiini kui ka CRH ekspressioon, mis seejärel pidurdavad kisspeptiini enda [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Camille Melón |eesnimi=Laverne |perekonnanimi2=Maguire |eesnimi2=Jamie |kuupäev=2016 |pealkiri=GABAergic regulation of the HPA and HPG axes and the impact of stress on reproductive function |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26690789/ |ajakiri=The Journal of Steroid Biochemistry and Molecular Biology |aastakäik=160 |lehekülg=196–203 |doi=10.1016/j.jsbmb.2015.11.019 |issn=1879-1220 |pmc=4861672 |pmid=26690789}}</ref> Neurotensiin moduleerib HPA telje aktiivsust ka GABA kaudu, kuna GABA pärsib CRH tootmist GABA-A tüüpi retseptorite kaudu. Samad retseptorid on sihtmärgiks ka [[Neurosteroidid|neurosteroididele]], mille hulka liigitatakse nii [[Progesteroon|progesterooni]] (see tekib [[Kollaskeha|kollaskehas]] HPG telje aktiivsuse ühe tulemina) kui ka [[Pregnenoloon|pregnenolooni]] (mis on ühtlasi HPA teljes kortisooli lähteaivneks). Seega loovad neurosteroidid täiendavaid kokkupuutepunkte HPA ja HPG telgede vahel.<ref name=":11" /> Lisaks on pakutud, et HPG ja HPA telje omavahelist põimitust ja HPA funktsioonide erisusi [[Mees|meeste]] ja [[Naine|naiste]] organismis tagab ka [[serotoniin]]. HPA telje aktiveerumine võib kiirendada serotoniini [[Tagasihaare|tagasihaaret]], samas HPG telje väljundiks olevad [[östrogeenid]] (mille kontsentratsioon on naistes oluliselt kõrgem kui meestes) mõjutavad 5-HT1-tüüpi [[Serotoniini retseptorid|retseptorite]] ekspressioonitaset, langetades retseptorite taset [[Sünaps|sünapsile]] eelnevas ehk presünaptilises rakus ning tõstes retseptorite taset sünapsile järgnevas ehk postsünaptilises rakus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Toufexis |eesnimi=D. |perekonnanimi2=Rivarola |eesnimi2=M. A. |perekonnanimi3=Lara |eesnimi3=H. |perekonnanimi4=Viau |eesnimi4=V. |kuupäev=2014 |pealkiri=Stress and the reproductive axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25040027/ |ajakiri=Journal of Neuroendocrinology |aastakäik=26 |üksiknumber=9 |lehekülg=573–586 |doi=10.1111/jne.12179 |issn=1365-2826 |pmc=4166402 |pmid=25040027}}</ref> === Oreksiinid ja tsirkadiaanrütm === [[Fail:1R02 crystallography.png|pisi|246x246px|Oreksiini A ruumiline struktuur, mida tehti kindlaks [[Tuumamagnetresonantsspektroskoopia|TMR]] abiga (allikas: PDB 1R02). Molekul sisaldab [[Püroglutamaat|püroglutamaati]] [[N-terminaalne ots|N-terminaalses otsas]] ning neli [[Tsüsteiin|tsüsteiini]]<nowiki/>jääki, mis on paarikaupa ühendatud [[Disulfiidsild|disulfiidsildadega]]. Oreksiini B struktuuris pole seevastu püroglutamaati ega disulfiidsildu.]] [[Oreksiin|Oreksiinid]] on [[Neuropeptiidid|neuropeptiidide]] perekond, kus on kaks liiget: oreksiin A (33 aminohappejääki) ja oreksiin B (28 aminohappejääki), kusjuures mõlemat peptiidi saadakse prekursorpeptiidi prepro-oreksiini suunatud [[Proteaasid|proteolüütilisel]] lagundamisel. Oreksiinide nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast όρεξη (isu), kuna algsete vaatluste kohaselt vastutasid oreksiinid põhiliselt söögiisu reguleerimise eest. Oreksiine nimetatakse ka hüpokretiinideks, kus liitsõna esimene osa vihjab [[Hüpotalamus|hüpotalamusele]] (kus oreksiine põhiliselt toodetakse) ning sõna teine osa hormoonile [[Sekretiin|sekretiinile]], millega oreksiinid struktuurselt sarnanevad [[C-terminaalne ots|C-terminaalse otsa]] aminohappejääkide poolest. Oreksiinid seonduvad retseptoritega OX1R ja OX2R, mis kuuluvad [[G-valguga seotud retseptorid|G-valkudega seotud retseptorite]] perekonda (olles täpsemalt seotud [[G-valgud|G<sub>q</sub>-tüüpi]] valkudega); seejuures seondub oreksiin A võrdse [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsusega]] mõlemale retseptorile, kuid oreksiin B seondub eelistatult OX2R-iga. Oreksiinide retseptorid ekspresseeruvad samuti hüpotalamuses ning on eriti olulised [[Uni|une]] reguleerimise kontekstis: retseptorite [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonistid]] (nt [[suvoreksant]]) on kasutusel [[Unetus|unetuse]] ravis.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Couvineau |eesnimi=Alain |perekonnanimi2=Nicole |eesnimi2=Pascal |perekonnanimi3=Gratio |eesnimi3=Valérie |perekonnanimi4=Voisin |eesnimi4=Thierry |kuupäev=2022-07-28 |pealkiri=The Orexin receptors: Structural and anti-tumoral properties |url=https://www.frontiersin.org/journals/endocrinology/articles/10.3389/fendo.2022.931970/full |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |keel=English |aastakäik=13 |doi=10.3389/fendo.2022.931970 |issn=1664-2392}}</ref> Samas leidub oreksiini retseptoreid ka [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsis]] ja [[Neerupealis|neerupealistes]] ning hiljutiste uuringute kohaselt reguleerivad oreksiinid ka HPA telge, stimuleerides [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmist hüpofüüsis ning [[Glükokortikosteroidid|glükokortikoidide]] tootmist neerupealistes (otse või ACTH kaudu). Arvatakse, et see stimulatsioon on oluline näiteks [[paanikahäire]] kontekstis, kuna varem on teatatud oreksiinide kõrgest tasemest selle [[psüühikahäire]] korral. Oreksiinide anomaalselt kõrge tase võib takistada ka organismi kohandumist [[Stress|stressiga]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Spinazzi |eesnimi=Raffaella |perekonnanimi2=Andreis |eesnimi2=Paola G. |perekonnanimi3=Rossi |eesnimi3=Gian Paolo |perekonnanimi4=Nussdorfer |eesnimi4=Gastone G. |kuupäev=2006 |pealkiri=Orexins in the regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/16507882/ |ajakiri=Pharmacological Reviews |aastakäik=58 |üksiknumber=1 |lehekülg=46–57 |doi=10.1124/pr.58.1.4 |issn=0031-6997 |pmid=16507882}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Grafe |eesnimi=Laura A. |perekonnanimi2=Eacret |eesnimi2=Darrell |perekonnanimi3=Luz |eesnimi3=Sandra |perekonnanimi4=Gotter |eesnimi4=Anthony L. |perekonnanimi5=Renger |eesnimi5=John J. |perekonnanimi6=Winrow |eesnimi6=Chris J. |perekonnanimi7=Bhatnagar |eesnimi7=Seema |kuupäev=2017-04-21 |pealkiri=Orexin 2 receptor regulation of the hypothalamic-pituitary-adrenal (HPA) response to acute and repeated stress |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/28257896/ |ajakiri=Neuroscience |aastakäik=348 |lehekülg=313–323 |doi=10.1016/j.neuroscience.2017.02.038 |issn=1873-7544 |pmc=6322837 |pmid=28257896}}</ref> [[Fail:The master circadian clock in the human brain.jpg|vasakul|pisi|338x338px|Mõned tsirkadiaanrütmi kontrolli eest vastutavad mehhanismid ajus ja mujal inimorganismis.]] Tänu oreksiinide olulisusele une ja ärkveloleku reguleerimises, on neid seostatud ka [[Tsirkadiaanrütm|tsirkadiaanrütmi]] kontrolliga – kuigi on ebaselge, kas oreksiinid mõjutavad tsirkadiaanrütmi ise või teiste [[Neurotransmitter|virgatsainete]] kaudu, mida oreksiini tootvad [[Neuron|neuronid]] on samuti võimelised tootma.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kantor |eesnimi=Sandor |perekonnanimi2=Mochizuki |eesnimi2=Takatoshi |perekonnanimi3=Janisiewicz |eesnimi3=Agnieszka M. |perekonnanimi4=Clark |eesnimi4=Erika |perekonnanimi5=Nishino |eesnimi5=Seiji |perekonnanimi6=Scammell |eesnimi6=Thomas E. |kuupäev=2009 |pealkiri=Orexin neurons are necessary for the circadian control of REM sleep |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19750917/ |ajakiri=Sleep |aastakäik=32 |üksiknumber=9 |lehekülg=1127–1134 |doi=10.1093/sleep/32.9.1127 |issn=0161-8105 |pmc=2737570 |pmid=19750917}}</ref> Tsirkadiaanrütm on omavahel sünkroonitud [[Biokeemia|biokeemiliste]] protsesside (nn [[Tsirkadiaankell|tsirkadiaankellade]]) kogum, mis vastutab elusorganismides 24 h tsükli tunnetamise ja [[Füsioloogia|füsioloogiliste]] väljundite koordineerimise eest. Tsirkadiaanrütm kasutab küll sisendina [[Keskkond|keskkonnast]] tulenevaid parameetreid (nt [[Valgus|valguse]] olemasolu), kuid suudab tagada rütmi olemasolu ka parameetrite puudumisel (nt pideval viibimisel täielikus pimeduses) või muutumisel (näiteks reisimisel eri [[Ajavöönd|ajavööndide]] vahel). Inimorganismis eksisteerivad tsirkadiaankellad nii [[Kesknärvisüsteem|kesknärvisüsteemi]] tasemel kui ka perifeerselt. Kesknärvisüsteemi korral on põhiliseks märksõnaks [[suprakiasmaatiline tuum]] (ingl k ''suprachiasmatic nucleus'' ehk SCN), mis on otseühenduses [[Silm|silma]] [[Võrkkest|võrkkestaga]] ning saab selle kaudu infot valgustatuse kohta; seejärel antakse info edasi [[Käbikeha|käbikehale]], mis valguse puudumise tingimustes sünteesib hormooni [[Melatoniin|melatoniini]]. Perifeersete tsirkadiaankellade puhul on märksõnadeks [[Transkriptsioonifaktor|transkriptsioonifaktorite]] paarid [[CLOCK/BMAL1|CLOCK ja BMAL1]] ning [[PER/CRY|PER ja CRY]], mis vastutavad ööpäevarütmi üleviimise eest [[Geeniekspressioon|geeniekspressiooni]] tasandile ning mille ekspressioon on omakorda vastastikku tagasisidestatud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Menet |eesnimi=Jerome S. |perekonnanimi2=Pescatore |eesnimi2=Stefan |perekonnanimi3=Rosbash |eesnimi3=Michael |kuupäev=2014-01-01 |pealkiri=CLOCK:BMAL1 is a pioneer-like transcription factor |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24395244/ |ajakiri=Genes & Development |aastakäik=28 |üksiknumber=1 |lehekülg=8–13 |doi=10.1101/gad.228536.113 |issn=1549-5477 |pmc=3894415 |pmid=24395244}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Jennifer A. |perekonnanimi2=Pan |eesnimi2=Haiyun |perekonnanimi3=Liu |eesnimi3=Andrew C. |perekonnanimi4=Welsh |eesnimi4=David K. |kuupäev=2012 |pealkiri=Cry1-/- circadian rhythmicity depends on SCN intercellular coupling |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/23223370/ |ajakiri=Journal of Biological Rhythms |aastakäik=27 |üksiknumber=6 |lehekülg=443–452 |doi=10.1177/0748730412461246 |issn=1552-4531 |pmc=3578226 |pmid=23223370}}</ref> Kesknärvisüsteemi ja perifeerse süsteemi omavahelise koordineerimise eest vastutab aga muuhulgas ka HPA telg. HPA telje aktiveerimise eest tsirkadiaanrütmi kontekstis vastutab [[vasopressiin]], mida eritavad SCN neuronid, ja mis stimuleerib [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tootmist päevase aktiivsusega loomades (öise aktiivsusega loomades omab vasopressiin inhibeerivat toimet HPA teljele). Olulist rolli mängivad ka ühendused SCN ja neerupealiste vahel, mille kaudu SCN saab vastust ACTH-le mõjutada. HPA telje-sisese negatiivse tagasiside kaudu ja läbi muude virgatsainete lülitatakse [[Kortikotropiini vabastav hormoon|CRH]] tootmine seejärel välja ning tsükliline protsess saab uuesti alata. [[Kortisool]] panustab tsirkadiaanrütmi aga [[Glükokortikoidide retseptor|GC]] retseptori kaudu, mõjutades eri kudedes tsirkadiaanrütmile alluvate geenide [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]]. Seejuures konkureerib CLOCK ja BMAL1 kompleks kortisooli ja GC kompleksiga, mis lisab tsirkadiaankelladele keerukustaset, aga samas võimaldab ka kellade tööd vajalikul määral ümber sättida.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Focke |eesnimi=Caroline M. B. |perekonnanimi2=Iremonger |eesnimi2=Karl J. |kuupäev=2020-02-05 |pealkiri=Rhythmicity matters: Circadian and ultradian patterns of HPA axis activity |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0303720719303545 |ajakiri=Molecular and Cellular Endocrinology |aastakäik=501 |lehekülg=110652 |doi=10.1016/j.mce.2019.110652 |issn=0303-7207}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Androulakis |eesnimi=Ioannis P. |kuupäev=2021 |pealkiri=Circadian rhythms and the HPA axis: A systems view |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33438348/ |ajakiri=WIREs mechanisms of disease |aastakäik=13 |üksiknumber=4 |lehekülg=e1518 |doi=10.1002/wsbm.1518 |issn=2692-9368 |pmc=8900069 |pmid=33438348}}</ref> Nagu eespool märgitud, on HPA telje ja tsirkadiaanrütmi seosed mõjutatud ka teiste virgatsainete ja hormoonide poolt – sh [[Γ-aminovõihape|GABA]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=DeWoskin |eesnimi=Daniel |perekonnanimi2=Myung |eesnimi2=Jihwan |perekonnanimi3=Belle |eesnimi3=Mino D. C. |perekonnanimi4=Piggins |eesnimi4=Hugh D. |perekonnanimi5=Takumi |eesnimi5=Toru |perekonnanimi6=Forger |eesnimi6=Daniel B. |kuupäev=2015-07-21 |pealkiri=Distinct roles for GABA across multiple timescales in mammalian circadian timekeeping |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.1420753112 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |aastakäik=112 |üksiknumber=29 |lehekülg=E3911–E3919 |doi=10.1073/pnas.1420753112 |pmc=PMC4517259 |pmid=26130805}}</ref>, [[serotoniin]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Morin |eesnimi=L. P. |kuupäev=1999 |pealkiri=Serotonin and the regulation of mammalian circadian rhythmicity |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10219711/ |ajakiri=Annals of Medicine |aastakäik=31 |üksiknumber=1 |lehekülg=12–33 |doi=10.3109/07853899909019259 |issn=0785-3890 |pmid=10219711}}</ref>, [[Neuropeptiid Y|NPY]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yannielli |eesnimi=P. C. |perekonnanimi2=Harrington |eesnimi2=M. E. |kuupäev=2001 |pealkiri=Neuropeptide Y in the mammalian circadian system: effects on light-induced circadian responses |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11287113/ |ajakiri=Peptides |aastakäik=22 |üksiknumber=3 |lehekülg=547–556 |doi=10.1016/s0196-9781(01)00356-4 |issn=0196-9781 |pmid=11287113}}</ref> ja [[melanokortiinid]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Begriche |eesnimi=K. |perekonnanimi2=Sutton |eesnimi2=G. M. |perekonnanimi3=Fang |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Butler |eesnimi4=A. A. |kuupäev=2009 |pealkiri=The role of melanocortin neuronal pathways in circadian biology: a new homeostatic output involving melanocortin-3 receptors? |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/19849798/ |ajakiri=Obesity Reviews: An Official Journal of the International Association for the Study of Obesity |aastakäik=10 Suppl 2 |üksiknumber=Suppl 2 |lehekülg=14–24 |doi=10.1111/j.1467-789X.2009.00662.x |issn=1467-789X |pmc=4834055 |pmid=19849798}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Arble |eesnimi=Deanna M. |perekonnanimi2=Holland |eesnimi2=Jenna |perekonnanimi3=Ottaway |eesnimi3=Nickki |perekonnanimi4=Sorrell |eesnimi4=Joyce |perekonnanimi5=Pressler |eesnimi5=Joshua W. |perekonnanimi6=Morano |eesnimi6=Rachel |perekonnanimi7=Woods |eesnimi7=Stephen C. |perekonnanimi8=Seeley |eesnimi8=Randy J. |perekonnanimi9=Herman |eesnimi9=James P. |perekonnanimi10=Sandoval |eesnimi10=Darleen A. |perekonnanimi11=Perez-Tilve |eesnimi11=Diego |kuupäev=2015 |pealkiri=The melanocortin-4 receptor integrates circadian light cues and metabolism |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25730108/ |ajakiri=Endocrinology |aastakäik=156 |üksiknumber=5 |lehekülg=1685–1691 |doi=10.1210/en.2014-1937 |issn=1945-7170 |pmc=4398770 |pmid=25730108}}</ref>. == HPA telje häired == === Negatiivse tagasiside häired kroonilise stressi tingimustes === Kroonilise stressi tingimustes jääb organismis kortisooli tase pikaks ajaks kõrgeks, kuna ei toimi negatiivse tagasiside mehhanismid, mis peaksid blokeerima HPA telje aktiivsust [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] ja [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi]] tasandil. Selle põhiliseks põhjuseks loetakse kortisooli GR retseptorite [[Geeniekspressioon|ekspressiooni]] langust või tundlikkuse kadumist kortisooli suhtes. GR tundlikkuse kadumine võib olla omakorda tingitud [[Šaperonid|šaperonvalgu]] FKBP51 [[Mutatsioon|mutatsioonidest]], mille tulemusena on GR seotud anomaalselt tugevalt šaperonvalgu külge ega suuda teostada ajus oma rolli negatiivse tagasiside tagamisel. FKBP51 mutatsioone on seostatud ka mitme neuro[[Psüühikahäire|psühhiaatrilise]] seisundiga.<ref name=":4" /><ref name=":5">{{Viide |perekonnanimi=Leistner |eesnimi=Carolin |pealkiri=Chapter 4 - Hypothalamic–pituitary–adrenal axis and stress |kuupäev=2020-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/B9780444641236000047 |väljaanne=Handbook of Clinical Neurology |aastakäik=175 |lehekülg=55–64 |toimetaja-perekonnanimi=Lanzenberger |toimetaja-eesnimi=Rupert |sari=Sex Differences in Neurology and Psychiatry |väljaandja=Elsevier |vaadatud=2024-12-22 |perekonnanimi2=Menke |eesnimi2=Andreas |toimetaja2-perekonnanimi=Kranz |toimetaja2-eesnimi=Georg S. |toimetaja3-perekonnanimi=Savic |toimetaja3-eesnimi=Ivanka}}</ref> [[Fail:Metyrapone structure.svg|pisi|[[Metürapoon|Metürapooni]] struktuur. Tegemist on [[Steroidogenees|steroidogeneesi]] [[Inhibiitor|inhibiitoriga]], mille abiga tuvastatakse HPA telje toimimist patsientides. Normaalselt talitleva HPA telje korral peaks metürapooni manustamine pidurdama kortisooli sünteesi, võttes maha selle blokeeriva funktsiooni hüpotalamuse ja hüpofüüsi tasandil – seega peaks patsiendil tõusma [[Adrenokortikotroopne hormoon|ACTH]] tase ning ka kortisooli sünteesi lähteainete tase (kuna neid ei kulutata ära). Kui ACTH tase tõuseb, kuid kortisooli sünteesi lähteainete tase ei tõuse, on tegemist [[Neerupealis|neerupealiste]] puudulikkusega. Kui aga ei tõuse ka ACTH tase, siis esineb probleeme teiste HPA telje komponentidega, kas [[Hüpotalamus|hüpotalamuse]] või [[Näärmehüpofüüs|hüpofüüsi]] tasandil.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fiad |eesnimi=T. M. |perekonnanimi2=Kirby |eesnimi2=J. M. |perekonnanimi3=Cunningham |eesnimi3=S. K. |perekonnanimi4=McKenna |eesnimi4=T. J. |kuupäev=1994 |pealkiri=The overnight single-dose metyrapone test is a simple and reliable index of the hypothalamic-pituitary-adrenal axis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/8013141/ |ajakiri=Clinical Endocrinology |aastakäik=40 |üksiknumber=5 |lehekülg=603–609 |doi=10.1111/j.1365-2265.1994.tb03011.x |issn=0300-0664 |pmid=8013141}}</ref>]] Samuti võivad HPA telje hüperaktiivsusesse panustada CRH [[Retseptor (biokeemia)|retseptori]] CRHR2 mutatsioonid. Kuigi ajus realiseerub suurem osa CRH efektidest CRHR1 kaudu, muutub CRHR2 oluliseks just pikemaajalise adapteerumisega seotud stressivastuste korral. Samas ei ole CRHR2 seni [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] kontekstis piisavalt hästi uuritud ning esineb tõendeid nii selle stressivastase kui ka [[Depressioon|depressiooni]] tekitava toime kohta.<ref name=":5" /> Kortisooli anomaalselt püsiv kõrge tase võib kroonilise stressi tingimustes olla seotud ka [[Neerupealis|neerupealiste]] massi suurenemisega, kuna suurem [[Sisenõrenäärmed|sisenõrenääre]] on suuteline tootma rohkem [[Hormoonid|hormooni]].<ref name=":4" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Karin |eesnimi=Omer |perekonnanimi2=Raz |eesnimi2=Moriya |perekonnanimi3=Tendler |eesnimi3=Avichai |perekonnanimi4=Bar |eesnimi4=Alon |perekonnanimi5=Korem Kohanim |eesnimi5=Yael |perekonnanimi6=Milo |eesnimi6=Tomer |perekonnanimi7=Alon |eesnimi7=Uri |kuupäev=2020 |pealkiri=A new model for the HPA axis explains dysregulation of stress hormones on the timescale of weeks |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32672906/ |ajakiri=Molecular Systems Biology |aastakäik=16 |üksiknumber=7 |lehekülg=e9510 |doi=10.15252/msb.20209510 |issn=1744-4292 |pmc=7364861 |pmid=32672906}}</ref> Lisaks võib HPA telje hüperaktiivsuse põhjus peituda ka teljega põimunud teiste [[Neurotransmitter|virgatsainete]] ja hormoonide signaaliradade anomaaliates. Nii on näidatud, et kroonilise stressi tingimustes suureneb CRH [[Neuron|neuronite]] pinnal [[Glutamaat|glutamaadi]] retseptorite ning [[Adrenaliin|adrenaliini]] ja [[Noradrenaliin|noradrenaliini]] retseptorite kontsentratsioon, mis viib CRH tootmise suurenemiseni isegi toimiva negatiivse tagasiside tingimustes.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Herman |eesnimi=James P. |perekonnanimi2=Tasker |eesnimi2=Jeffrey G. |kuupäev=2016 |pealkiri=Paraventricular Hypothalamic Mechanisms of Chronic Stress Adaptation |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27843437/ |ajakiri=Frontiers in Endocrinology |aastakäik=7 |lehekülg=137 |doi=10.3389/fendo.2016.00137 |issn=1664-2392 |pmc=5086584 |pmid=27843437}}</ref> === Cushingi sündroom === [[Cushingi sündroom]] on haiguslik seisund, mis on tingitud organismi reaktsioonist pikaaegselt püsivale kõrgele kortisoolitasemele ning mille mitmed [[Sümptom|sümptomid]] sarnanevad [[Metaboolne sündroom|metaboolse sündroomi]] sümptomitega: [[Hüpertensioon|kõrge vererõhk]], ülekaalulisus, kõrge [[Glükoos|glükoosi]] ja [[Lipiidid|lipiidide]] sisaldus veres. Cushingi sündroomi põhjustena eristatakse eksogeenseid ehk kehaväliseid ning endogeenseid ehk kehaomaseid tegureid.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tupits |eesnimi=Hiie |pealkiri=Cushingi sündroom |url=https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/cushingi-sundroom/id-212 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=Kliinik.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2022-01-24 |pealkiri=Cushing’s Syndrome and Cushing Disease |url=https://www.endocrine.org/patient-engagement/endocrine-library/cushings-syndrome-and-cushing-disease |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=www.endocrine.org |keel=en}}</ref> Põhiliseks eksogeenseks teguriks on ravimitena kasutatavad [[Glükokortikoidid (ravimirühm)|glükokortikoidid]], mille taustal võivad organismis atrofeeruda neerupealised, mis ei pea enam ise kortisooli tootma. Ravimikuuri järsul peatamisel tekib seetõttu [[neerupealiste puudulikkus]]. Sümptomite leevendamiseks manustatakse patsiendile glükokortikoidid ravimitena madalamas [[Doos|doosis]] ning paljudel juhtudel on võimalik saavutada sisenõrenäärmete funktsiooni taastumine, mille järel võib kehaväliste glükokortikoidide manustamist lõpetada.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Cushing syndrome - Diagnosis and treatment - Mayo Clinic |url=https://www.mayoclinic.org/diseases-conditions/cushing-syndrome/diagnosis-treatment/drc-20351314 |vaadatud=2024-12-22 |väljaanne=www.mayoclinic.org |keel=en}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Broersen |eesnimi=Leonie H. A. |perekonnanimi2=Pereira |eesnimi2=Alberto M. |perekonnanimi3=Jørgensen |eesnimi3=Jens Otto L. |perekonnanimi4=Dekkers |eesnimi4=Olaf M. |kuupäev=2015-06-01 |pealkiri=Adrenal Insufficiency in Corticosteroids Use: Systematic Review and Meta-Analysis |url=https://academic.oup.com/jcem/article/100/6/2171/2829580 |ajakiri=The Journal of Clinical Endocrinology & Metabolism |aastakäik=100 |üksiknumber=6 |lehekülg=2171–2180 |doi=10.1210/jc.2015-1218 |issn=0021-972X}}</ref> Cushingi sündroomi endogeensed tegurid on enamasti seotud kas [[Pahaloomuline kasvaja|paha]]- või [[Healoomulised kasvajad|healoomulise]] kasvajaga, mis mõjutab HPA telje talitlust (nt [[ajuripatsi adenoom]], mis pidevalt eritab ACTH-d). Kasvaja tekke põhjused pole seejuures alati selged, kuid on teada, et [[Patogenees|patogeneesi]] soodustavad mutatsioonid [[Geen|geenides]], mis kodeerivad valke MEN1 (mitmikendokriinne neoplasia tüüp 1), AIP ([[Arüülsüsivesinike retseptor|arüülsüsivesinike retseptoriga]] interakteeruv valk), PRKAR1A ([[Proteiinkinaas A|proteiinkinaasi A]] regulatoorne alaühik tüüp 1 alfa), USP8 ([[Ubikvitiin|ubikvitiini]]<nowiki/>spetsiifiline [[Proteaasid|peptidaas]] tüüp 8) ja TP53 ([[P53|tuumorsuppressor p53]]).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tatsi |eesnimi=Christina |perekonnanimi2=Flippo |eesnimi2=Chelsi |perekonnanimi3=Stratakis |eesnimi3=Constantine A. |kuupäev=2020-03-01 |pealkiri=Cushing syndrome: Old and new genes |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S1521690X20300452 |ajakiri=Best Practice & Research Clinical Endocrinology & Metabolism |sari=Endocrine hypertension |aastakäik=34 |üksiknumber=2 |lehekülg=101418 |doi=10.1016/j.beem.2020.101418 |issn=1521-690X}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Hormoonid]] [[Kategooria:Retseptorid]] pz4mh5eqtvv2sncdh7hytavnfyqe0s1 Papsid (telesaade) 0 687342 7124546 7121169 2026-04-05T06:38:43Z WizardFixes1 196272 7124546 wikitext text/x-wiki {{vikinda}} {{Infokast seriaal | nimi = Papsid | peaosades = [[Alo Kõrve]]<br>[[Märt Pius]]<br>[[Priit Loog]]<br>[[Tiit Sukk]] | lavastaja = [[Anna Stepanova]] | hooaegu = 7 (eetrisse jõudnud) | jagusid = 55 (eetrisse jõudnud) | kestus = 40–45 minutit | kanal = [[Elisa Huub]], [[Kanal 2]] | originaal = 2023– | žanr = draama ja komöödia | stsenarist = [[Ott Sepp]] | üldhelilooja = [[Priit Pajusaar]] | riik = Eesti | keel = eesti keel | operaator = [[Martin Randalu]], [[Madis Reimund]] | tootja = Ruut | võttekoht = Tallinn, Eesti | imdb_id = https://www.imdb.com/title/tt30134774/ | montaaž = [[Anna Stepanova]], [[Kaarel Kelberg]] | pilt = | järgnev = | peaprodutsent = [[Kaupo Karelson]] | tegevprodutsent = [[Kaspar Kaljas]] (2024–), [[Merli Kutsar]] (2023–2024) | pildiallkiri = }} "'''Papsid'''" on Eesti draama- ja komöödiasari, mis jälgib nelja mehe püüdeid saada hakkama meestena, elukaaslastena ja isadena. Tegemist on [[Kanal 2]] ja Elisa koostöös valminud sarjaga, mis esilinastus [[Elisa Huub|Elisa Huubi]] platvormil 2023. aastal. Sari on võitnud mitmeid auhindu, sealhulgas 2024. aasta [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|Eesti filmi- ja teleauhindade]] (EFTA) galal parima teleseriaali tiitli ning Kroonika Meelelahutusauhinna aasta teleseriaali kategoorias.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Papsid {{!}} Elisa Eesti |url=https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/papsid |vaadatud=2025-01-13 |väljaanne=www.elisa.ee}}</ref> == Sisukokkuvõte == Humoorika draamasarja keskmes on neli meest, nende suhted ja pered. Aleks, Raivo, Marek ja Toomas on moodsa aja mehed ja isad, kes seisavad silmitsi ootamatute vanemlike väljakutsetega. Igaüks neist lahendab olukordi väga erinevalt, kuid üheskoos toovad nad edukalt välja tänapäeva lapsevanema head ja vead. Nelja sõbra lood on elulised ja kindlasti äratuntavad. == Tegelaste kirjeldus == * Aleks on edukas [[jurist]] ja põhimõtteline poissmees, kelle ellu ilmub väidetavalt tema viieaastane poeg Rasmus. * Toomas on Võrumaalt pärit lesestunud [[loomaarst]], kes kasvatab üksi tütart Saskiat. * Raivo on pitsaäri omanik, kel on pealtnäha ideaalne elu armastava abikaasa (Marika), kolme poja (Luukas, Freddy ja Robin) ja ilusa koduga. * Marek on mees, kes on lahkunud oma kahe tütre (Maria ja Viki) ja abikaasa (Kristiina) juurest, et luua uus pere juuksurist Petraga. Neil sünnib poeg, kellele pannakse nimeks Marek (väike Marek). == Osatäitjad sarjas == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="5" |<big>"</big><big>Papside" osatäitjad</big> |- ! colspan="2" |Näitleja !Osa sarjas !Sarjas oldud hooajad !Sarjas oldud aastad |- ! rowspan="29" | ! colspan="4" |Peaosatäitjad |- |[[Alo Kõrve]] |Raivo | rowspan="4" |alates 1. hooajast | rowspan="4" |2023– |- |[[Priit Loog]] |Aleks |- |[[Märt Pius]] |Toomas |- |[[Tiit Sukk]] |Marek |- ! colspan="4" |Kõrvalosatäitjad |- |[[Evelin Võigemast]] |Kristiina | rowspan="14" |alates 1. hooajast | rowspan="14" |2023– |- |[[Katrin Pärn]] |Marika |- |[[Karolin Jürise]] |Petra |- |[[Helena Lotman]] |Linda |- |[[Maris Nõlvak]] |Emma |- |[[Ott Sepp]] |Jarek |- |[[Maru Põlder]] |Rasmus |- |[[Säsil Pärn]] |Saskia (Sassu) |- |[[Haldja Semjonova]] |Viktoria (Viki) |- |[[August Pärnoja]] |Robin |- |[[Loviise Võigemast]] |Maria |- |[[Hugo Malmsten (noorem)|Hugo Malmsten]] |Luukas |- |[[Jesper Vainomaa]] |Frederik (Freddy) |- |[[Frank Toome]] jt |väike Marek |- |[[Saara Pius]] |Sissi |1. hooaeg, alates 7. hooajast |2023, 2026– |- |[[Liisbeth Horn]] |Sigrid |1. hooaeg – 3. hooaeg |2023–2024 |- |[[Carmen Mikiver]] |Õie |1. hooaeg – 5. hooaeg |2023–2025 |- |[[Andres Noormets]] |Vahur, Linda isa |5. hooaeg |2025 |- |[[Steffi Pähn]] |Siret |alates 4. hooajast |2024– |- |[[Taavi Teplenkov]] |Jüri | rowspan="2" |alates 5. hooajast | rowspan="3" |2025– |- |[[Anne Reemann]] |Eva, Linda ema |- |[[Alice Siil]] |Doris |alates 6. hooajast |- |[[Hanna Jaanovits]] |Matilde |alates 7. hooajast |2026– |} == Hooajad ja osad == === <big>Esimene hooaeg, kevad 2023</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |01 |01 |Elisa Huubis, 23.02.2023 |Kanal 2-s, 23.02.2023 |Üritus |- |02 |02 |Elisa Huubis, 02.03.2023 |Kanal 2-s, 07.10.2023 |Poja varvaste kastmine |- |03 |03 |Elisa Huubis, 09.03.2023 |Kanal 2-s, 14.10.2023 |Kus on Rasmus? |- |04 |04 |Elisa Huubis, 16.03.2023 |Kanal 2-s, 21.10.2023 |Petitsioon |- |05 |05 |Elisa Huubis, 23.03.2023 |Kanal 2-s, 28.10.2023 |Kahemõttelisused |- |06 |06 |Elisa Huubis, 30.03.2023 |Kanal 2-s, 04.11.2023 |Kaotused ja leiud |- |07 |07 |Elisa Huubis, 06.04.2023 |Kanal 2-s, 11.11.2023 |Lahkumine |- |08 |08 |Elisa Huubis, 13.04.2023 |Kanal 2-s, 18.11.2023 |Piinlikud olukorrad |} Sarja esimene hooaeg. Humoorika draamasarja keskmes on neli meest, nende suhted ja pered. Aleks, Raivo, Marek ja Toomas on moodsa aja mehed ja isad, kes seisavad silmitsi ootamatute vanemlike väljakutsetega. Igaüks neist lahendab olukordi väga erinevalt, kuid üheskoos toovad nad edukalt välja tänapäeva lapsevanema head ja vead. Nelja sõbra lood on elulised ja kindlasti äratuntavad – ei puudu ka armuke, lahkuminek ja muud keerulised suhteprobleemid. Kuidas mehed selle kõigega hakkama saavad? === <big>Teine hooaeg, sügis 2023</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |09 |01 |Elisa Huubis, 01.11.2023 |Kanal 2-s, 02.03.2024 |Maria on kadunud |- |10 |02 |Elisa Huubis, 08.11.2023 |Kanal 2-s, 09.03.2024 |Kodune ülesanne |- |11 |03 |Elisa Huubis, 15.11.2023 |Kanal 2-s, 16.03.2024 |Jalgpallimäng |- |12 |04 |Elisa Huubis, 22.11.2023 |Kanal 2-s, 23.03.2024 |Aleksil on poeg |- |13 |05 |Elisa Huubis, 29.11.2023 |Kanal 2-s, 30.03.2024 |Ämm majas |- |14 |06 |Elisa Huubis, 06.12.2023 |Kanal 2-s, 06.04.2024 |Tsölibaat |- |15 |07 |Elisa Huubis, 13.12.2023 |Kanal 2-s, 13.04.2024 |Emma läheb ära |- |16 |08 |Elisa Huubis, 20.12.2023 |Kanal 2-s, 20.04.2024 |Uued reeglid |} Sarja teine hooaeg. Nelja mehe sekeldused jätkuvad – saab nii nalja kui ka korralikult draamat! Teises hooajas selgub, mis sai Rasmuse vanaemast ja kas Aleks on Rasmuse isa või mitte. Ootamatult leiab üks paar end teraapias, kuid mida seal räägitakse ja kas see aitab?! Sassis peresuhted mõjutavad lapsi aga sedavõrd, et üks neist võtab elu muutmiseks ette drastilise sammu. Ja just siis, kui tundub, et mõned probleemid hakkavad vaibuma, tabab hooaja lõpus kõiki osalisi suur nuhtlus. === <big>Kolmas hooaeg, kevad 2024</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |17 |01 |Elisa Huubis, 09.03.2024 |Kanal 2-s, 05.10.2024 |Täid! |- |18 |02 |Elisa Huubis, 16.03.2024 |Kanal 2-s, 12.10.2024 |Mikser |- |19 |03 |Elisa Huubis, 23.03.2024 |Kanal 2-s, 19.10.2024 |Töövestlus |- |20 |04 |Elisa Huubis, 30.03.2024 |Kanal 2-s, 26.10.2024 |Telkimine |- |21 |05 |Elisa Huubis, 06.04.2024 |Kanal 2-s, 02.11.2024 |Matkasellid |- |22 |06 |Elisa Huubis, 13.04.2024 |Kanal 2-s, 09.11.2024 |Põgenenud madu |- |23 |07 |Elisa Huubis, 20.04.2024 |Kanal 2-s, 16.11 2024 |Madu silmapiiril |- |24 |08 |Elisa Huubis, 27.04.2024 |Kanal 2-s, 23.11.2024 |Salapärane tundmatu |} Sarja kolmas hooaeg. Tavalised Eesti mehed Aleks, Raivo, Marek ja Toomas seisavad silmitsi vägagi eluliste väljakutsetega: Rasmusele leitud ideaalse lapsehoidja meetodid osutuvad kahtlaseks, koduperenaine Marika otsustab tööle minna, nii mõneski suhtes tekib kriis ja pildile ilmub keegi kolmas. Et kõige sellega hakkama saada, lähevad mehed koos telkima... aga ega sekeldused sellega veel lõppe! Kõigi nelja peategelase peret ootavad ees sündmused, millele kaasa elades võib televaataja nii mõnigi kord end ekraanilt ära tunda. === <big>Neljas hooaeg, sügis 2024</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |25 |01 |Elisa Huubis, 16.11.2024 |Kanal 2-s, 01.03.2025 |Toomas on sihikul |- |26 |02 |Elisa Huubis, 23.11.2024 |Kanal 2-s, 08.03.2025 |Esimene kohtamine |- |27 |03 |Elisa Huubis, 30.11.2024 |Kanal 2-s, 15.03.2025 |Kojuminek |- |28 |04 |Elisa Huubis, 07.12.2024 |Kanal 2-s, 22.03.2025 |Mind ei hoia siin miski kinni |- |29 |05 |Elisa Huubis, 14.12.2024 |Kanal 2-s, 29.03.2025 |Tuline kättemaks |- |30 |06 |Elisa Huubis, 21.12.2024 |Kanal 2-s, 05.04.2025 |Üllatus |- |31 |07 |Elisa Huubis, 28.12.2024 |Kanal 2-s, 12.04.2025 |Lollused |- |32 |08 |Elisa Huubis, 04.01.2025 |Kanal 2-s, 19.04.2025 |Tasuta kalli |} Sarja neljas hooaeg toob kaasa ootamatud pöörded! Toomas seisab silmitsi sotsiaalameti tähelepanuga ning kaalub tagasikolimist Võrumaale, mis tekitab pingeid Sassuga. Samal ajal saab Raivo pitsaäri ootamatu tõuke tuntud juutuuberi kaudu, kuid tema suhe Marikaga pannakse proovile salapärase austaja ilmumisega. Aleksi südant puudutab unistuste naine Andra – tee tema südamesse osutub aga keeruliseks katsumuseks. Draamadest ei pääse ka teised: Linda ja Jareki suhe jõuab murdepunkti ning Marek peab žongleerima Petra nõudmiste ja tütre ootamatute valikute vahel. === <big>Viies hooaeg, kevad 2025</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |33 |01 |Elisa Huubis, 01.03.2025 |Kanal 2-s, 18.10.2025 |Emma kättemaks |- |34 |02 |Elisa Huubis, 08.03.2025 |Kanal 2-s, 25.10.2025 |Tutvumissait |- |35 |03 |Elisa Huubis, 15.03.2025 |Kanal 2-s, 01.11.2025 |Nakkushaigus |- |36 |04 |Elisa Huubis, 22.03.2025 |Kanal 2-s, 08.11.2025 |Igaüks vajab midagi |- |37 |05 |Elisa Huubis, 29.03.2025 |Kanal 2-s, 15.11.2025 |Kas puhastan teil tšakrad ära? |- |38 |06 |Elisa Huubis, 05.04.2025 |Kanal 2-s, 22.11.2025 |Šarmantne vehkleja |- |39 |07 |Elisa Huubis, 12.04.2025 |Kanal 2-s, 29.11.2025 |Armumine |- |40 |08 |Elisa Huubis, 19.04.2025 |Kanal 2-s, 06.12.2025 |Valekallim |} Papside juubelihooajas hakkab keegi pahatahtlik inimene ümbruskonna koduloomi mürgitama. Toomas usub, et see peab olema Jarek ning näeb kõvasti vaeva, et seda tõestada. Maria teeb Kristiinale kohtumissaidile konto ning Kristiina peab hakkama endalegi ootamatult võõraste meestega kohtingutel käima. Aleks näeb kurja vaeva, et Andrat enda elust minema saada. Selle peale maksab Andra aga niimoodi kätte, et Aleksi elu pöördub pea peale. Mängu peavad sekkuma meditsiinitöötajad ning Aleks kaotab oma parima kliendi. === <big>Kuues hooaeg, sügis 2025</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' | colspan="2" |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |41 |01 |Elisa Huubis, 25.10.2025 |Kanal 2-s, 28.02.2026 |Ära kisu minu asju! |- |42 |02 |Elisa Huubis, 01.11.2025 |Kanal 2-s, 07.03.2026 |Abikaasade sõda |- |43 |03 |Elisa Huubis, 08.11.2025 |Kanal 2-s, 14.03.2026 |Nimevahetus |- |44 |04 |Elisa Huubis, 15.11.2025 |Kanal 2-s, 21.03.2026 |Lumivalgeke |- |45 |05 |Elisa Huubis, 22.11.2025 |Kanal 2-s, 28.03.2026 |Perekonnanimi |- |46 |06 |Elisa Huubis, 29.11.2025 |Kanal 2-s, 04.04.2026 |Hullutav aroom |- |47 |07 |Elisa Huubis, 06.12.2025 |Kanal 2-s, 11.04.2026 |Lahutus silmapiiril? |- |48 |08 |Elisa Huubis, 13.12.2025 |Kanal 2-s, 18.04.2026 |T-särk |} Uues hooajas keerduvad elud ja suhted rohkem kui kunagi varem. Kristiina on avanud algkooli, Marika ja Raivo maadlevad kärgpere valudega ning Aleks püüab meeleheitlikult tagasi võita Emmat, kes on leidnud uue armastuse. Linda on otsustanud astuda vastu Jareki tumedale poolele ning Toomas peab otsustama, kas võidelda oma armastuse eest. Marek avastab end uuel hooajal hoopis suhtenõustaja rollist. Uus hooaeg pakub draamat, huumorit ja südantsoojendavaid hetki – täpselt nii, nagu sarjalt „Papsid“ oodata võib. === <big>Seitsmes hooaeg, kevad 2026</big> === {| class="wikitable" | colspan="2" |'''Jagu''' |'''Osa''' |'''Eetris''' |'''Osa pealkiri''' |- | rowspan="8" | |49 |01 |Elisa Huubis, 21.02.2026 |Teine pere, teine särk |- |50 |02 |Elisa Huubis, 28.02.2026 |Särgisõda |- |51 |03 |Elisa Huubis, 07.03.2026 |Lahutus või pulm |- |52 |04 |Elisa Huubis, 14.03.2026 |Tagasipöördumised |- |53 |05 |Elisa Huubis, 21.03.2026 |Leitud ema |- |54 |06 |Elisa Huubis, 28.03.2026 |Raivo pahandused |- |55 |07 |Elisa Huubis, 04.04.2026 |Katkine trofee |- |56 |08 |Elisa Huubis, 11.04.2026 |selgumisel |} Luukase püüdlused Dorisele muljet avaldada jooksevad liiva, kuni Raivo talle vastu ootusi head nõu annab. Raivo ise on aga järjest rohkem ummikus - kas lahutada Marikast või mitte. Ka Marika heitleb raskete valikute vahel. Marek tunneb, et hakkab lõhki rebenema, kui proovib kõigi oma lähedaste meele järele olla. Viki võtab pähe, et tema vanemad peavad uuesti kokku saama ning mõtleb selleks välja kurikavala plaani. Toomas tunneb, et Linda ja Jareki lahkuminek on andnud talle võimaluse avatud kaartidega Lindale läheneda, kuid alla pole andnud ka Jarek, kes võtab kasutusele oma parimad manipulatsioonivõtted. Aleks on esimest korda elus armunud ning sõprade ehmatuseks muudab see täielikult tema isiksust. == Hooaegade kokkuvõte == {| class="wikitable" style="text-align: center;" ! colspan="2" |Hooaeg ! style="padding: 0 8px;" |Osasid ! colspan="2" style="padding: 0 8px;" |Esilinastus Elisa Huubis ! colspan="2" |Esilinastus Kanal 2-s |- ! rowspan="8" | |1. hooaeg | rowspan="7" |8 osa |kevad | rowspan="2" |2023 |kevad, sügis |2023 |- |2. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2024 |- |3. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2024 |sügis |- |4. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2025 |- |5. hooaeg |kevad | rowspan="2" |2025 |sügis |- |6. hooaeg |sügis |kevad | rowspan="2" |2026 |- |7. hooaeg |kevad |2026 |sügis |- ! colspan="2" |Jagusid kokku ! colspan="4" |56 jagu |} == Tunnustus == * 2024 [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] – Parim teleseriaal, parim meesnäitleja sarjas ([[Priit Loog]]) * 2024 [[Kroonika Meelelahutusauhinnad]] – Aasta teleseriaal == Viited == <references /> == Välislingid == *[https://www.efis.ee/film/21388 "Papsid" Eesti Filmi Andmebaasis] *[https://www.elisa.ee/et/eraklient/tv/elisa-elamus/seriaal/papsid "Papsid" Elisa veebisaidil] *[https://www.imdb.com/title/tt30134774/?ref_=nv_sr_srsg_0_tt_5_nm_3_in_0_q_Papsid "Papsid" IMDb] [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Komöödiasarjad]] 4f3gas3750n501f9id2wqfby2s65dbd Bensodiasepiinid 0 689959 7124350 7057940 2026-04-04T16:46:16Z Kuriuss 38125 7124350 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=mai}} [[Fail:Benzodiazepine.svg|pisi|Bensodiasepiinide üldstruktuur. Näiteks diasepaami puhul R<sup>1</sup> on [[metüülrühm]], R<sup>2</sup> on [[Hapnik|hapniku]]<nowiki/>aatom, R<sup>2</sup>’ on [[Vesinik|vesiniku]]<nowiki/>aatom ja R<sup>7</sup> on [[Kloor|kloori]]<nowiki/>aatom.]] '''Bensodiasepiinid''' on laialdaselt kasutatav [[Psühhoaktiivne aine|psühhoaktiivsete]] [[Ravim|ravimite]] klass, mis on tuntud oma sedatiivsete, anksiolüütiliste ([[Ärevus|ärevust]] alandavate), [[Lihas|lihaseid]] lõõgastavate ja krambivastaste omaduste poolest. Bensodiasepiinide bioloogiliseks sihtmärgiks on [[Γ-aminovõihape|gammaaminovõihappe]] A-tüüpi [[Retseptor (biokeemia)|retseptor]]. Alates avastamisest 1950. aastatel on bensodiasepiinidel olnud oluline roll meditsiinipraktikas [[Ärevushäire|ärevushäirete]], [[Unetus|unetuse]], [[epilepsia]] ning võõrutusseisundite korral. Bensodiasepiinide pikaaegsel tarvitamisel (üle 4 nädala) esineb aga [[Sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvus]]<nowiki/>risk, sest ravimi korduval tarvitamisel avaldab see organismile väiksemat mõju kui ravi alguses.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wick |eesnimi=Jeannette |kuupäev=2013-09-01 |pealkiri=The History of Benzodiazepines |url=https://www.ingentaconnect.com/content/ascp/tcp/2013/00000028/00000009/art00001;jsessionid=op0vtf729h98.x-ic-live-02 |ajakiri=The Consultant Pharmacist |aastakäik=28 |üksiknumber=9 |lehekülg=538–548 |doi=10.4140/TCP.n.2013.538}}</ref><ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tan |eesnimi=Kelly R. |perekonnanimi2=Rudolph |eesnimi2=Uwe |perekonnanimi3=Lüscher |eesnimi3=Christian |kuupäev=2011-04-01 |pealkiri=Hooked on benzodiazepines: GABAA receptor subtypes and addiction |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0166223611000051 |ajakiri=Trends in Neurosciences |aastakäik=34 |üksiknumber=4 |lehekülg=188–197 |doi=10.1016/j.tins.2011.01.004 |issn=0166-2236}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Rahustisõltuvus |url=https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/rahustisoltuvus/ |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Tartu Ülikooli Kliinikum |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Bensodiasepiinid (rahustid) |url=https://www.narko.ee/ained/bensodiasepiinid/ |vaadatud=2025-03-03 |väljaanne=Narko |keel=et}}</ref> == Farmakodünaamika ja farmakokineetika == [[Fail:Fig-GABAA receptor.png|vasakul|pisi|GABA<sub>A</sub>R skemaatiline struktuur (vaade küljelt ja pealt). Erinevad alaühikud on näidatud eri värvidega. Tõlge inglise keeles: ''extracellular'', rakuväline keskkond; ''intracellular'', rakusisene keskkond; ''GABA binding site'', [[Γ-aminovõihape|GABA]] seondumissait; ''benzodiazepine binding site'', bensodiasepiinide [[seondumissait]].]] Bensodiasepiinide peamine toimemehhanism kulgeb läbi seondumise [[Γ-aminovõihape|gammaaminovõihappe]] (ingl k ''gamma-aminobutyric acid'' ehk GABA) A-tüüpi retseptoriga (GABA<sub>A</sub>R). GABA<sub>A</sub>R on viiest alaühikust koosnevate [[Ioonikanal|ioonkanalite]] perekond, kusjuures GABA<sub>A</sub>R koosseisu kuuluva alaühikute kombinatsiooni moodustamisel osaleb kokku 16 eri tüüpi [[Valgud|valgu]]<nowiki/>molekuli: α<sub>1</sub><sub>-6</sub>, β<sub>1</sub><sub>-3</sub>, γ<sub>1</sub><sub>-3</sub>, δ, ε, π ja θ. Seega võib GABA<sub>A</sub>R sisaldada mitmeid erinevaid alaühikute kombinatsioone, mis varieeruvad vastavalt [[Kude|koele]], kus retseptor ekspresseerub, ning ka retseptori asukohale [[Rakk|rakus]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nicholson |eesnimi=Martin W. |perekonnanimi2=Sweeney |eesnimi2=Aaron |perekonnanimi3=Pekle |eesnimi3=Eva |perekonnanimi4=Alam |eesnimi4=Sabina |perekonnanimi5=Ali |eesnimi5=Afia B. |perekonnanimi6=Duchen |eesnimi6=Michael |perekonnanimi7=Jovanovic |eesnimi7=Jasmina N. |kuupäev=2018 |pealkiri=Diazepam-induced loss of inhibitory synapses mediated by PLCδ/ Ca2+/calcineurin signalling downstream of GABAA receptors |url=https://www.nature.com/articles/s41380-018-0100-y |ajakiri=Molecular Psychiatry |keel=en |aastakäik=23 |üksiknumber=9 |lehekülg=1851–1867 |doi=10.1038/s41380-018-0100-y |issn=1476-5578}}</ref> Nii leidub GABA<sub>A</sub>R alaühikuid α<sub>1</sub>, β<sub>1-3</sub> ja γ<sub>2</sub> kogu ajus. Seevastu α<sub>2-6</sub>, γ<sub>1</sub> ja δ alaühikutel on spetsiifiline piirkondlik ekspressioonimuster.<ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vinkers |eesnimi=Christiaan H. |perekonnanimi2=Olivier |eesnimi2=Berend |kuupäev=2012 |pealkiri=Mechanisms Underlying Tolerance after Long-Term Benzodiazepine Use: A Future for Subtype-Selective GABA(A) Receptor Modulators? |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22536226/ |ajakiri=Advances in Pharmacological Sciences |aastakäik=2012 |lehekülg=416864 |doi=10.1155/2012/416864 |issn=1687-6342 |pmc=3321276 |pmid=22536226}}</ref> Bensodiasepiinid seonduvad GABA<sub>A</sub>R variantidele, mis sisaldavad α<sub>1</sub>, α<sub>2</sub>, α<sub>3</sub> või α<sub>5</sub> alaühikut koos β ja γ<sub>2</sub> alaühikuga (seevastu ei interakteeru bensodiasepiinid GABA<sub>A</sub>R variantidega, mis sisaldavad α<sub>4</sub> või α<sub>6</sub> alaühikut).<ref name=":1" /> Bensodiasepiinide täpne sidumiskoht GABA<sub>A</sub>R kvaternaarstruktuuris asub α ja γ alaühiku vahel. Bensodiasepiine siduvad GABA<sub>A</sub>R molekulid paiknevad post[[Sünaps|sünaptilise]] raku membraanil ning GABA seondumisel võimaldavad [[Kloriidid|kloriid]]<nowiki/>ioonide sissevoolu rakku. GABA on aju peamine inhibeeriv [[neurotransmitter]], mis pidurdab [[Neurotransmissioon|närviimpulsi ülekannet]], sest kloriidioonide sissevool rakku hüperpolariseerib [[Neuron|neuronit]] – see tähendab, et [[Aktsioonipotentsiaal|aktsioonipotentsiaali]] tekkimiseks neuronis peab sissetulev impulss olema tavapärasest tugevam, et [[Hüperpolarisatsioon|hüperpolarisatsioonist]] tingitud barjääri ületada. Bensodiasepiinid seonduvad GABA<sub>A</sub>R spetsiifilise [[Seondumissait|saidiga]], mis erineb GABA sidumiskohast, ning suurendavad retseptori [[Afiinsus (biokeemia)|afiinsust]] GABA suhtes. See toime viib kloriidioonide suurenenud sissevooluni neuronitesse, mis ajaliselt pikendab neuroni hüperpolariseerunud oleku kestust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Haefely |eesnimi=W. |kuupäev=1984-06-29 |pealkiri=Benzodiazepine interactions with GABA receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6147796/ |ajakiri=Neuroscience Letters |aastakäik=47 |üksiknumber=3 |lehekülg=201–206 |doi=10.1016/0304-3940(84)90514-7 |issn=0304-3940 |pmid=6147796}}</ref> [[Fail:Midazolam.svg|pisi|Midasolaami struktuur.]] Bensodiasepiinide ja GABA<sub>A</sub>R kompleksi [[Dissotsiatsioonikonstant|dissotsiatsioonikonstandi]] väärtused jäävad tüüpiliselt nanomolaarsesse (nM) vahemikku, kuid varieeruvad ka sõltuvalt konkreetsest ühendist ja GABA<sub>A</sub>R koosseisu kuuluvate alaühikute komplektist. Konkreetse bensodiasepiini [[Farmakoloogia|farmakoloogilise]] toime mehhanismide uuringutes on tuvastatud ka spetsiifilised GABA<sub>A</sub>R​ alatüübid, mis just seda toimet vahendavad. Näiteks on teada, et sedatiivseid toimeid vahendavad α<sub>1</sub>-alaühikut sisaldavad GABA<sub>A</sub>R, samas kui anksiolüütilisi toimeid vahendavad α<sub>2</sub>-alaühikut sisaldavad GABA<sub>A</sub>R.<ref name=":0" /><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Elgarf |eesnimi=Alshaimaa A. |perekonnanimi2=Siebert |eesnimi2=David C. B. |perekonnanimi3=Steudle |eesnimi3=Friederike |perekonnanimi4=Draxler |eesnimi4=Angelika |perekonnanimi5=Li |eesnimi5=Guanguan |perekonnanimi6=Huang |eesnimi6=Shengming |perekonnanimi7=Cook |eesnimi7=James M. |perekonnanimi8=Ernst |eesnimi8=Margot |perekonnanimi9=Scholze |eesnimi9=Petra |kuupäev=2018-08-17 |pealkiri=Different Benzodiazepines Bind with Distinct Binding Modes to GABAA Receptors |url=https://pubs.acs.org/doi/10.1021/acschembio.8b00144 |ajakiri=ACS Chemical Biology |aastakäik=13 |üksiknumber=8 |lehekülg=2033–2039 |doi=10.1021/acschembio.8b00144 |issn=1554-8929 |pmc=PMC6102643 |pmid=29767950}}</ref> Farmakokineetiliselt saab bensodiasepiine liigitada lühikese, keskmise ja pika toimeajaga ravimiteks sõltuvalt nende lagunemise ja väljutamise kiirusest organismis. Mõned bensodiasepiinid läbivad ulatuslikku [[Metabolism|metaboliseerimist]] maksas [[tsütokroom P450]] klassi kuuluvate ensüümide vahendusel, mille tulemuseks on kas aktiivsed või inaktiivsed [[Metaboliit|metaboliidid]] (enamasti oksüdeerunud vormid). Pika toimeajaga bensodiasepiinid nagu [[diasepaam]] metaboliseeruvad aktiivseteks ühenditeks, mis pikendavad ravimi toime kestust, samas kui lühitoimelised nagu [[midasolaam]] lagundatakse ligi suurusjärk kiiremini (1,5-2 tunni skaalal). Midasolaam samas imendub kiiresti, saavutades maksimaalse kontsentratsiooni [[Vereplasma|vereplasmas]] ligi poole tunni jooksul pärast ravimi manustamist rektaalselt (pärasoole kaudu), nasaalselt (nina kaudu) või lihasesiseselt. Veres ringlevad bensodiasepiinid enamasti seotuna vereplasma valkude külge – ning ainult 2% ravimimolekulide populatsioonist, mis on n-ö vabal kujul, saab läbida [[Hematoentsefaalne barjäär|aju-vere barjääri]], vahendamaks ravimite toimet ajus.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nilsson |eesnimi=Anders |kuupäev=1991-12-01 |pealkiri=Pharmacokinetics of benzodiazepines and their antagonists |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0950350105800467 |ajakiri=Baillière's Clinical Anaesthesiology |sari=Kinetics of Anaesthetic Drugs in Clinical Anaesthesiology |aastakäik=5 |üksiknumber=3 |lehekülg=615–634 |doi=10.1016/S0950-3501(05)80046-7 |issn=0950-3501}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Greenblatt |eesnimi=D. J. |perekonnanimi2=Ehrenberg |eesnimi2=B. L. |perekonnanimi3=Gunderman |eesnimi3=J. |perekonnanimi4=Locniskar |eesnimi4=A. |perekonnanimi5=Scavone |eesnimi5=J. M. |perekonnanimi6=Harmatz |eesnimi6=J. S. |perekonnanimi7=Shader |eesnimi7=R. I. |kuupäev=1989 |pealkiri=Pharmacokinetic and electroencephalographic study of intravenous diazepam, midazolam, and placebo |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2702793/ |ajakiri=Clinical Pharmacology and Therapeutics |aastakäik=45 |üksiknumber=4 |lehekülg=356–365 |doi=10.1038/clpt.1989.41 |issn=0009-9236 |pmid=2702793}}</ref> == Bensodiasepiinide meditsiinilised kasutusalad ja regulatsioonid == Bensodiasepiine määratakse mitmete meditsiiniliste seisundite raviks: * Ravimid nagu [[alprasolaam]] (Xanax) ja [[lorasepaam]] (Ativan) on levinud [[ärevushäire]] ja [[Paanikahäire|paanikahäirete]] leevendamiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cohn |eesnimi=J. B. |perekonnanimi2=Wilcox |eesnimi2=C. S. |kuupäev=1984 |pealkiri=Long-term comparison of alprazolam, lorazepam and placebo in patients with an anxiety disorder |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/6144090/ |ajakiri=Pharmacotherapy |aastakäik=4 |üksiknumber=2 |lehekülg=93–98 |doi=10.1002/j.1875-9114.1984.tb03327.x |issn=0277-0008 |pmid=6144090}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Schweizer |eesnimi=E. |perekonnanimi2=Pohl |eesnimi2=R. |perekonnanimi3=Balon |eesnimi3=R. |perekonnanimi4=Fox |eesnimi4=I. |perekonnanimi5=Rickels |eesnimi5=K. |perekonnanimi6=Yeragani |eesnimi6=V. K. |kuupäev=1990 |pealkiri=Lorazepam vs. alprazolam in the treatment of panic disorder |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/2187213/ |ajakiri=Pharmacopsychiatry |aastakäik=23 |üksiknumber=2 |lehekülg=90–93 |doi=10.1055/s-2007-1014489 |issn=0176-3679 |pmid=2187213}}</ref> * Ravimeid nagu [[temasepaam]] (Restoril) kasutatakse [[Unetus|unetuse]] vastu ning une kestuse parandamiseks.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Fluyau |eesnimi=Dimy |pealkiri=Temazepam |kuupäev=2025 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK599496/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=38261668 |vaadatud=2025-03-06 |perekonnanimi2=Ponnarasu |eesnimi2=Subitchan |perekonnanimi3=Patel |eesnimi3=Preeti}}</ref> * [[Klonasepaam]] (Klonopin) ja [[diasepaam]] (Valium) on efektiivsed [[epilepsia]] ja krambihoogude kontrollimisel. Bensodiasepiinid võivad leevendada [[Lihasekramp|lihaspingeid]] ja spasme selliste seisundite korral nagu [[Polüskleroos|hulgiskleroos]], kuigi bensodiasepiinide kasutus sellisel eesmärgil on varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kienitz |eesnimi=Ricardo |perekonnanimi2=Kay |eesnimi2=Lara |perekonnanimi3=Beuchat |eesnimi3=Isabelle |perekonnanimi4=Gelhard |eesnimi4=Sarah |perekonnanimi5=von Brauchitsch |eesnimi5=Sophie |perekonnanimi6=Mann |eesnimi6=Catrin |perekonnanimi7=Lucaciu |eesnimi7=Alexandra |perekonnanimi8=Schäfer |eesnimi8=Jan-Hendrik |perekonnanimi9=Siebenbrodt |eesnimi9=Kai |perekonnanimi10=Zöllner |eesnimi10=Johann-Philipp |perekonnanimi11=Schubert-Bast |eesnimi11=Susanne |perekonnanimi12=Rosenow |eesnimi12=Felix |perekonnanimi13=Strzelczyk |eesnimi13=Adam |perekonnanimi14=Willems |eesnimi14=Laurent M. |kuupäev=2022 |pealkiri=Benzodiazepines in the Management of Seizures and Status Epilepticus: A Review of Routes of Delivery, Pharmacokinetics, Efficacy, and Tolerability |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35971024/ |ajakiri=CNS drugs |aastakäik=36 |üksiknumber=9 |lehekülg=951–975 |doi=10.1007/s40263-022-00940-2 |issn=1179-1934 |pmc=9477921 |pmid=35971024}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shakespeare |eesnimi=D. T. |perekonnanimi2=Young |eesnimi2=C. A. |perekonnanimi3=Boggild |eesnimi3=M. |kuupäev=2000 |pealkiri=Anti-spasticity agents for multiple sclerosis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11034714/ |ajakiri=The Cochrane Database of Systematic Reviews |aastakäik=2003 |üksiknumber=4 |lehekülg=CD001332 |doi=10.1002/14651858.CD001332 |issn=1469-493X |pmc=7028001 |pmid=11034714}}</ref> * Lühitoimelisi bensodiasepiine nagu [[midasolaam]] (Versed) kasutatakse [[Lõikus (kirurgia)|operatsiooni]]-eelseks sedatsiooniks ja [[anesteesia]] esilekutsumiseks. Samas on hiljutised uurimistööd on näidanud [[Korrelatsioon|korrelatsiooni]] operatsioonieelse bensodiasepiini kasutuse ja kõrgenenud operatsioonijärgse bensodiasepiini kasutuse vahel, mis tõstab terviseriske ja ka tervishoiusüsteemi kulusid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gaulton |eesnimi=Timothy G. |perekonnanimi2=Wunsch |eesnimi2=Hannah |perekonnanimi3=Gaskins |eesnimi3=Lakisha J. |perekonnanimi4=Leonard |eesnimi4=Charles E. |perekonnanimi5=Hennessy |eesnimi5=Sean |perekonnanimi6=Ashburn |eesnimi6=Michael |perekonnanimi7=Brensinger |eesnimi7=Colleen |perekonnanimi8=Newcomb |eesnimi8=Craig |perekonnanimi9=Wijeysundera |eesnimi9=Duminda |perekonnanimi10=Bateman |eesnimi10=Brian T. |perekonnanimi11=Bethell |eesnimi11=Jennifer |perekonnanimi12=Neuman |eesnimi12=Mark D. |kuupäev=2019-08-12 |pealkiri=Preoperative Sedative-hypnotic Medication Use and Adverse Postoperative Outcomes |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7053280/ |ajakiri=Annals of Surgery |keel=en |aastakäik=274 |üksiknumber=2 |lehekülg=e108–e114 |doi=10.1097/SLA.0000000000003556 |issn=0003-4932}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Rishel |eesnimi=Chris A. |perekonnanimi2=Zhang |eesnimi2=Yuting |perekonnanimi3=Sun |eesnimi3=Eric C. |kuupäev=2020-10-27 |pealkiri=Association Between Preoperative Benzodiazepine Use and Postoperative Opioid Use and Health Care Costs |url=https://jamanetwork.com/journals/jamanetworkopen/fullarticle/2772248 |ajakiri=JAMA Network Open |aastakäik=3 |üksiknumber=10 |lehekülg=e2018761 |doi=10.1001/jamanetworkopen.2020.18761 |issn=2574-3805}}</ref> * Diasepaami ja klordiasepoksiidi (Librium) kasutatakse [[Alkoholism|alkoholi]] võõrutusnähtude kontrollimiseks ja raskemate komplikatsioonide, sh [[Deliirium|deliiriumi]] ja krambihoogude, vältimiseks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sachdeva |eesnimi=Ankur |perekonnanimi2=Choudhary |eesnimi2=Mona |perekonnanimi3=Chandra |eesnimi3=Mina |kuupäev=2015 |pealkiri=Alcohol Withdrawal Syndrome: Benzodiazepines and Beyond |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/26500991/ |ajakiri=Journal of clinical and diagnostic research: JCDR |aastakäik=9 |üksiknumber=9 |lehekülg=VE01–VE07 |doi=10.7860/JCDR/2015/13407.6538 |issn=2249-782X |pmc=4606320 |pmid=26500991}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Amato |eesnimi=Laura |perekonnanimi2=Minozzi |eesnimi2=Silvia |perekonnanimi3=Vecchi |eesnimi3=Simona |perekonnanimi4=Davoli |eesnimi4=Marina |kuupäev=2010-03-17 |pealkiri=Benzodiazepines for alcohol withdrawal |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/20238336/ |ajakiri=The Cochrane Database of Systematic Reviews |üksiknumber=3 |lehekülg=CD005063 |doi=10.1002/14651858.CD005063.pub3 |issn=1469-493X |pmid=20238336}}</ref> Suhteliselt laia kasutusprofiili tõttu muutusid bensodiasepiinid 1977. aastaks üheks enim müüdud [[Retseptiravim|retseptiravimi]] klassiks maailmas, kuigi hilisem [[Selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid|selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite]] kasutuselevõtt [[Depressioon|depressiooni]] raviks mõnevõrra vähendas bensodiasepiinide kliinilist kasutamist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Balon |eesnimi=Richard |perekonnanimi2=Starcevic |eesnimi2=Vladan |perekonnanimi3=Silberman |eesnimi3=Edward |perekonnanimi4=Cosci |eesnimi4=Fiammetta |perekonnanimi5=Dubovsky |eesnimi5=Steven |perekonnanimi6=Fava |eesnimi6=Giovanni A. |perekonnanimi7=Nardi |eesnimi7=Antonio E. |perekonnanimi8=Rickels |eesnimi8=Karl |perekonnanimi9=Salzman |eesnimi9=Carl |perekonnanimi10=Shader |eesnimi10=Richard I. |perekonnanimi11=Sonino |eesnimi11=Nicoletta |kuupäev=2020 |pealkiri=The rise and fall and rise of benzodiazepines: a return of the stigmatized and repressed |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32159714/ |ajakiri=Revista Brasileira De Psiquiatria (Sao Paulo, Brazil: 1999) |aastakäik=42 |üksiknumber=3 |lehekülg=243–244 |doi=10.1590/1516-4446-2019-0773 |issn=1809-452X |pmc=7236156 |pmid=32159714}}</ref> Kuigi aeglase languse trend kestab siiani, on bensodiasepiinid ametliku statistika kohaselt siiski laialdaselt kasutatavad. 2018. aasta ametliku statistika alusel oli maailmas keskmiselt bensodiasepiinide ja nn Z-ravimite päevaste dooside arv 1000 elaniku kohta võrdne 29,2, kusjuures [[Heaoluriik|heaoluriikides]] statistiliselt oluliselt suurem kui [[Arengumaa|arengumaades]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Ma |eesnimi=Tian-Tian |perekonnanimi2=Wang |eesnimi2=Zixuan |perekonnanimi3=Qin |eesnimi3=Xiwen |perekonnanimi4=Ju |eesnimi4=Chengsheng |perekonnanimi5=Lau |eesnimi5=Wallis C Y |perekonnanimi6=Man |eesnimi6=Kenneth K C |perekonnanimi7=Castle |eesnimi7=David |perekonnanimi8=Chung Chang |eesnimi8=Wing |perekonnanimi9=Chan |eesnimi9=Adrienne Y L |perekonnanimi10=Cheung |eesnimi10=Edmund C L |perekonnanimi11=Chui |eesnimi11=Celine Sze Ling |perekonnanimi12=Wong |eesnimi12=Ian C K |kuupäev=2023-10-01 |pealkiri=Global trends in the consumption of benzodiazepines and Z-drugs in 67 countries and regions from 2008 to 2018: a sales data analysis |url=https://academic.oup.com/sleep/article/46/10/zsad124/7137870 |ajakiri=Sleep |aastakäik=46 |üksiknumber=10 |lehekülg=zsad124 |doi=10.1093/sleep/zsad124 |issn=0161-8105}}</ref> (bensodiasepiinidele sarnase toimega, kuid teistsuguse keemilise struktuuriga psühhoaktiivseid ravimeid nimetatakse Z-ravimiteks, kuna nende ravimite nimetused algavad sageli tähega Z<ref>{{Viide |perekonnanimi=Alger |eesnimi=Sara E. |pealkiri=The role of pharmacological interventions for sleep deprivation and restriction |kuupäev=2023-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/B9780128229637000098 |väljaanne=Encyclopedia of Sleep and Circadian Rhythms (Second Edition) |lehekülg=506–517 |toimetaja-perekonnanimi=Kushida |toimetaja-eesnimi=Clete A. |koht=Oxford |väljaandja=Academic Press |isbn=978-0-323-91094-1 |vaadatud=2025-03-06 |perekonnanimi2=Stekl |eesnimi2=Emily |perekonnanimi3=Allotey-Addo |eesnimi3=Sidney |perekonnanimi4=Klosterman |eesnimi4=Grace |perekonnanimi5=Balkin |eesnimi5=Thomas J.}}</ref>). [[Ravimiamet|Ravimiameti]] andmete kohaselt kasutas Eestis 30.11.2023 seisuga bensodiasepiine ligi 10% elanikkonnast.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Detsembrist muutuvad bensodiasepiinide ja bensodiasepiinisarnaste ravimite väljakirjutamise piirangud {{!}} Ravimiamet |url=https://www.ravimiamet.ee/uudised/detsembrist-muutuvad-bensodiasepiinide-ja-bensodiasepiinisarnaste-ravimite-valjakirjutamise |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=www.ravimiamet.ee |keel=et}}</ref> 1. detsembrist 2023 hakkas kehtima [[Sotsiaalministeerium|Sotsiaalministeeriumi]] uuendatud määrus „Ravimite väljakirjutamine ja väljastamine ning retsepti vorm“<ref>{{Netiviide |pealkiri=Ravimite väljakirjutamine ja apteekidest väljastamine ning retsepti vorm–Riigi Teataja |url=https://www.riigiteataja.ee/akt/131102023002?leiaKehtiv |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=www.riigiteataja.ee}}</ref>, mis pidi piiratama bensodiasepiinide ja sarnaste ravimite väljakirjutamist. Uuenduste eesmärgiks oli vähendada uinutite ja rahustite määramist liiga suurtes kogustes ja/või pikaajaliselt, vältimaks pikaajalisest tarvitamisest tekkivat [[Sõltuvus (narkoloogia)|sõltuvust]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Uuenev määrus piirab rahustite ja uinutite väljakirjutamist |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120250223/uuenev-maarus-piirab-rahustite-ja-uinutite-valjakirjutamist |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Probleem püsib. Riik pole siiani suutnud võimalikku sõltuvust tekitavate rahustite ohjeldamatule väljakirjutamisele piiri panna |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120359660/probleem-pusib-riik-pole-siiani-suutnud-voimalikku-soltuvust-tekitavate-rahustite-ohjeldamatule-valjakirjutamisele-piiri-panna |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> Määruse efektiivsust on aga 2025. aasta veebruari seisuga seatud [[Psühhiaater|psühhiaatrite]] poolt kahtluse alla, kuivõrd regulatsiooni rikkumiste üle pole sisulist järelevalvet<ref>{{Netiviide |pealkiri=Probleem püsib. Riik pole siiani suutnud võimalikku sõltuvust tekitavate rahustite ohjeldamatule väljakirjutamisele piiri panna |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120359660/probleem-pusib-riik-pole-siiani-suutnud-voimalikku-soltuvust-tekitavate-rahustite-ohjeldamatule-valjakirjutamisele-piiri-panna |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=Delfi |keel=et}}</ref> ning arstid tunnevad samas ennast survestatuna patsientidest, kellel on sõltuvus juba välja kujunenud.<ref>{{Netiviide |pealkiri=JUHTKIRI {{!}} Arstid pole süüdi, et rahusteid peab kamaluga jagama |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/120359762/juhtkiri-arstid-pole-suudi-et-rahusteid-peab-kamaluga-jagama |vaadatud=2025-03-06 |väljaanne=Eesti Päevaleht |keel=et}}</ref> == Sõltuvus, mõnuainena kasutamine ja üleannustamise riskid == Kliinilise praktika põhjal on täheldatud, et bensodiasepiinide kasutamisel tekib tolerantsus ([[ravimtaluvus]]) ehk seisund, kus keha harjub ning kohaneb ravimiga, mistõttu on toime saavutamiseks vaja [[Doos|annust]] suurendada. Seejuures areneb tolerantsus erinevate bensodiasepiinide toimeaspektide puhul erineva kiiruse ja ulatusega. Eelkliinilised uuringud on näidanud, et bensodiasepiinide sedatiivse ja hüpnootilise toime suhtes kujuneb tolerantsus üsna kiiresti, millele järgneb tolerantsus krambivastase toime suhtes. Seevastu bensodiasepiinide ärevusevastase toime suhtes tekib tolerantsus ainult osaliselt pärast pikaajalist ravi. Üldiselt on need eelkliinilised uuringud kooskõlas kliiniliste tähelepanekutega.<ref name=":1" /> Bensodiasepiinide tolerantsuse kujunemise molekulaarse mehhanismid pole lõpuni selged, kuid on pakutud järgmiseid hüpoteese:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Riffault |eesnimi=Baptiste |perekonnanimi2=Medina |eesnimi2=Igor |perekonnanimi3=Dumon |eesnimi3=Camille |perekonnanimi4=Thalman |eesnimi4=Carine |perekonnanimi5=Ferrand |eesnimi5=Nadine |perekonnanimi6=Friedel |eesnimi6=Perrine |perekonnanimi7=Gaiarsa |eesnimi7=Jean-Luc |perekonnanimi8=Porcher |eesnimi8=Christophe |kuupäev=2014-10-01 |pealkiri=Pro-brain-derived neurotrophic factor inhibits GABAergic neurotransmission by activating endocytosis and repression of GABAA receptors |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/25274828/ |ajakiri=The Journal of Neuroscience: The Official Journal of the Society for Neuroscience |aastakäik=34 |üksiknumber=40 |lehekülg=13516–13534 |doi=10.1523/JNEUROSCI.2069-14.2014 |issn=1529-2401 |pmc=6608319 |pmid=25274828}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=González |eesnimi=Marco I. |kuupäev=2014 |pealkiri=Brain-derived neurotrophic factor promotes gephyrin protein expression and GABAA receptor clustering in immature cultured hippocampal cells |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24747341/ |ajakiri=Neurochemistry International |aastakäik=72 |lehekülg=14–21 |doi=10.1016/j.neuint.2014.04.006 |issn=1872-9754 |pmc=4120732 |pmid=24747341}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Allison |eesnimi=C. |perekonnanimi2=Pratt |eesnimi2=J. A. |kuupäev=2003 |pealkiri=Neuroadaptive processes in GABAergic and glutamatergic systems in benzodiazepine dependence |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/12725868/ |ajakiri=Pharmacology & Therapeutics |aastakäik=98 |üksiknumber=2 |lehekülg=171–195 |doi=10.1016/s0163-7258(03)00029-9 |issn=0163-7258 |pmid=12725868}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jacob |eesnimi=Tija C. |perekonnanimi2=Moss |eesnimi2=Stephen J. |perekonnanimi3=Jurd |eesnimi3=Rachel |kuupäev=2008 |pealkiri=GABA(A) receptor trafficking and its role in the dynamic modulation of neuronal inhibition |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/18382465/ |ajakiri=Nature Reviews. Neuroscience |aastakäik=9 |üksiknumber=5 |lehekülg=331–343 |doi=10.1038/nrn2370 |issn=1471-0048 |pmc=2709246 |pmid=18382465}}</ref> * Krooniline ravi võib mõjutada bensodiasepiinide [[Farmakoloogia|farmakoloogilist]] võimekust tugevdada [[Γ-aminovõihape|GABA]]-vahendatud signaali. See võib omakorda olla tingitud näiteks GABA<sub>A</sub>R alaühikute koostise muutustest, retseptori [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|translatsioonijärgsetest modifikatsioonidest]] (sealhulgas [[Fosforüülumine|fosforüülimine]]) või mistahes mehhanismidest, mis mõjutavad GABA-retseptori [[Konformatsioon|konformatsiooni]]. * Tundlikkuse vähenemine bensodiasepiinide suhtes võib tuleneda GABA<sub>A</sub>R taseme langusest. Muutused GABA<sub>A</sub>R [[Endotsütoos|endotsütoosis]], retseptorite membraani sisestamises ja abivalkude interaktsioonides GABA<sub>A</sub>R-iga võivad samuti mängida rolli, vähendades GABA<sub>A</sub>R hulka [[Rakumembraan|rakumembraanil]]. * GABA-vahendatud signaalirajad vastanduvad ajus funktsiooni poolest [[Glutamaat|glutamaadi]] poolt vahendatud signaaliradadele – ning aju normaalseks talitluseks peab nende süsteemide toimivus olema tasakaalustatud. Bensodiasepiinide krooniline tarbimine võib põhjustada glutamatergilise ülekande häireid ning bensodiasepiinide tolerantsuse aluseks võib seega olla glutamatergilise süsteemi võimendumine (sensitisatsioon). Lisaks on rohkelt tõendeid selle kohta, et [[Serotoniini retseptorid|serotoniini]]-, [[Dopamiin|dopamiini]]- ja [[Atsetüülkoliin|atsetüülkoliini]]<nowiki/>retsepto<nowiki/>rite süsteemid võivad moduleerida GABA<sub>A</sub>R tööd, tõstes veelgi süsteemi komplekssust. * Bensodiasepiinide pikaajalise kasutamise järel võib muutuda GABA<sub>A</sub>R-iga seotud abivalkude (sealhulgas GABARAP, BIG2, PRIP, gefüriin ja radiksiin) [[Geeniekspressioon|ekspressioon]]. * Samuti võivad bensodiasepiinide suhtes tolerantsuse kujunemist vahendada nn [[Neurotroofne faktor|neurotroofsed faktorid]] – sh aju-päritolu neurotroofne faktor (BDNF), neurotrofiin-3 (NT-3), neurotrofiin-4 (NT-4) ja [[Närvirakkude kasvufaktor|närvikasvufaktor]] (NGF) – mis reguleerivad GABA<sub>A</sub>R klastrite teket membraanil ning GABA<sub>A</sub>R translatsioonijärgseid modifikatsioone. [[Ameerika Ühendriigid|USAs]] aastail 2015-2016 täiskasvanutega läbi viidud uuringu kohaselt teatas 30,6 miljonit täiskasvanut (12,6%), et on viimase aasta jooksul kasutanud bensodiasepiine – neist 25,3 miljonit (10,4%) kasutas bensodiasepiine vastavalt arsti ettekirjutusele ja 5,3 miljonit (2,2%) kuritarvitas bensodiasepiine. Kuritarvitamine moodustas seega 17,2% bensodiasepiinide kogutarbimisest. Kõige rohkem määrati bensodiasepiine 50-64-aastastele täiskasvanutele (12,9%), samas kui kõige suurem kuritarvitamise määr oli 18-25-aastaste seas (5,2%) ning ≥65-aastaste seas oli [[kuritarvitamine]] kõige madalam (0,6%).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Maust |eesnimi=Donovan T. |perekonnanimi2=Lin |eesnimi2=Lewei A. |perekonnanimi3=Blow |eesnimi3=Frederic C. |kuupäev=2019-02-01 |pealkiri=Benzodiazepine Use and Misuse Among Adults in the United States |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/30554562/ |ajakiri=Psychiatric Services (Washington, D.C.) |aastakäik=70 |üksiknumber=2 |lehekülg=97–106 |doi=10.1176/appi.ps.201800321 |issn=1557-9700 |pmc=6358464 |pmid=30554562}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2024-10-20 |pealkiri=Benzodiazepines Statistics - 2024 Data on Benzo Use and Abuse |url=https://www.addictionhelp.com/benzodiazepines/statistics/ |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=AddictionHelp.com |keel=en-US}}</ref> [[Fail:Flumazenil.svg|pisi|Flumaseniili struktuur]] 2020. aastal kaotas USA-s seoses bensodiasepiinide üleannustamise tõttu elu üle 12000 inimese. Bensodiasepiinide kuritarvitamine on tugevalt seotud teiste psühhoaktiivsete ravimite (nt [[Opioidid|opioidide]]) ja [[Etanool|alkoholi]] kuritarvitamise või sõltuvusega. Ka bensodiasepiinide üleannustamise toksilisuse rasked nähud ja/või surmaga lõppev üleannustamine esineb sagedamini siis, kui bensodiasepiine võetakse koos teiste ainetega. USA [[Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus|Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskuse]] (CDC) andmetel, mis said kogutud ajavahemikus jaanuar 2019 – juuni 2020 kokku 23 osariigis, olid bensodiasepiinid seotud ligi 17% üleannustamissurmaga; seejuures olid opioidid seotud 91% bensodiasepiinidega seotud surmadest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Herron |eesnimi=Krisi |kuupäev=2024 |pealkiri=Benzodiazepine Overdose: What to Do for Benzo Overdose |url=https://americanaddictioncenters.org/benzodiazepine/overdose |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=americanaddictioncenters.org |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=National Institute on Drug Abuse |eesnimi= |kuupäev=2024-08-21 |pealkiri=Drug Overdose Deaths: Facts and Figures {{!}} National Institute on Drug Abuse (NIDA) |url=https://nida.nih.gov/research-topics/trends-statistics/overdose-death-rates |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=nida.nih.gov |keel=en}}</ref> [[Euroopa]] kontekstis tuvastati 2022. aastal bensodiasepiine koos teiste ainetega (peamiselt opioididega) enamiku üleannustamisest tingitud surmade korral [[Taani|Taanis]], [[Luksemburg|Luksemburgis]], [[Austria|Austrias]] ja [[Soome|Soomes]] ning enam kui neljal juhul kümnest [[Portugal|Portugalis]] ja [[Sloveenia|Sloveenias]]. Lisaks tuvastati värskeima ametliku statistika kohaselt bensodiasepiine märkimisväärsel osal üleannustamissurmadest ka [[Hispaania|Hispaanias]], [[Küpros|Küprosel]] ja [[Rumeenia|Rumeenias]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Drug-induced deaths – the current situation in Europe (European Drug Report 2024) {{!}} www.euda.europa.eu |url=https://www.euda.europa.eu/publications/european-drug-report/2024/drug-induced-deaths_en |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=www.euda.europa.eu}}</ref> Ägeda bensodiasepiinimürgistuse või üleannustamise peamine ravimeetod on toetav ravi. Siiski eksisteerib ka konkreetsem "antidoot" – [[flumaseniil]]. See on GABA<sub>A</sub>R [[Antagonist (farmakoloogia)|antagonist]], mis konkureerib bensodiasepiinidega [[Seondumissait|sidumiskoha]] pärast retseptoril. Enamikul juhtudel kaaluvad aga flumaseniili kasutamisega seotud riskid üles selle võimalikud eelised, mistõttu ei soovitata seda ägeda mürgistuse korral rutiinselt kasutada. Näiteks võivad flumaseniili manustamise järel tekkida krambid ja südamerütmi häired. Flumaseniil võib samuti esile kutsuda ägeda võõrutussündroomi krooniliste bensodiasepiinisõltlaste seas, mis võib olla eluohtlik.<ref>{{Viide |perekonnanimi=Kang |eesnimi=Michael |pealkiri=Benzodiazepine Toxicity |kuupäev=2025 |url=https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK482238/ |väljaanne=StatPearls |koht=Treasure Island (FL) |väljaandja=StatPearls Publishing |pmid=29489152 |vaadatud=2025-03-09 |perekonnanimi2=Galuska |eesnimi2=Michael A. |perekonnanimi3=Ghassemzadeh |eesnimi3=Sassan}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=An |eesnimi=Howard |perekonnanimi2=Godwin |eesnimi2=Jesse |kuupäev=2016-12-06 |pealkiri=Flumazenil in benzodiazepine overdose |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/27920113/ |ajakiri=CMAJ: Canadian Medical Association journal = journal de l'Association medicale canadienne |aastakäik=188 |üksiknumber=17-18 |lehekülg=E537 |doi=10.1503/cmaj.160357 |issn=1488-2329 |pmc=5135539 |pmid=27920113}}</ref> [[Fail:Urine drug screen.jpg|vasakul|pisi|Mikrovedelikundusseade uimastite määramiseks uriinis. Kuna bensodiasepiinide (BZO) lahtris puudub signaal, siis on konkreetne proov positiivne bensodiasepiinide suhtes.]] == Bensodiasepiinide kasutamine kuritegelikel eesmärkidel == [[Fail:Flunitrazepam structure.svg|pisi|Flunitrasepaami struktuur]] Teatud bensodiasepiine, eriti kiiretoimelist [[Flunitrasepaam|flunitrasepaami]] (tuntud ka kui Rohypnol), on seostatud uimastitega sooritatud seksuaalkuritegudega. Nn [[vägistamisuimastid]] (ingl k ''date rape drugs'') lisatakse salaja [[Alkohoolne jook|alkohoolsetesse jookidesse]] ning tugeva sedatiivse toime tõttu põhjustavad vägistamisuimastid ohvritel segadust, halvenenud otsustusvõimet ja mälukaotust. Vägistamisuimastitena on kasutatud ka muid bensodiasepiine, nagu [[alprasolaam]] ja [[diasepaam]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Booth |eesnimi=Stephanie |pealkiri=Date-Rape Drugs |url=https://www.webmd.com/mental-health/addiction/date-rape-drugs |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=WebMD |keel=en}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2019-10-08 |pealkiri=Mida pead teadma vägistamisuimastitest |url=https://naine.postimees.ee/6796794/mida-pead-teadma-vagistamisuimastitest |vaadatud=2025-03-09 |väljaanne=Postimees |keel=et}}</ref> Uimastikahtlustusega seotud rünnakute tuvastamine nõuab spetsiifilist toksikoloogilist testimist, kasutades selliseid tehnikaid nagu [[vedelikkromatograafia-massispektromeetria]] (LC-MS) ja [[gaasikromatograafia-massispektromeetria]] (GC-MS), et tuvastada bensodiasepiinide või nende [[Metaboliit|metaboliitide]] jälgi [[Veri|veres]] või [[Kusi|uriinis]] suhteliselt lühikese avastamisakna jooksul. Need meetodid nõuavad sageli proovi eeltöötlust, nt analüüdi [[Ekstraktsioon|ekstraheerimist]] ja [[Derivatiseerimine|derivatiseerimist]], et saavutada võimalikult madalaid [[Avastamispiir|avastamispiire]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Samanidou |eesnimi=Victoria F. |perekonnanimi2=Uddin |eesnimi2=Mohammad N. |perekonnanimi3=Papadoyannis |eesnimi3=Ioannis N. |kuupäev=2009-07-01 |pealkiri=Benzodiazepines: Sample Preparation and HPLC Methods for Their Determination in Biological Samples |url=https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.4155/bio.09.43 |ajakiri=Bioanalysis |keel=EN |doi=10.4155/bio.09.43}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Adamowicz |eesnimi=Piotr |perekonnanimi2=Kała |eesnimi2=Maria |kuupäev=2010-05-20 |pealkiri=Simultaneous screening for and determination of 128 date-rape drugs in urine by gas chromatography–electron ionization-mass spectrometry |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0379073810000642 |ajakiri=Forensic Science International |sari=The 47th International Conference of the International Association of Forensic Toxicologists (TIAFT) |aastakäik=198 |üksiknumber=1 |lehekülg=39–45 |doi=10.1016/j.forsciint.2010.02.012 |issn=0379-0738}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhang |eesnimi=Yi-Xin |perekonnanimi2=Zhang |eesnimi2=Yuan |perekonnanimi3=Bian |eesnimi3=Yu |perekonnanimi4=Liu |eesnimi4=Ya-Jie |perekonnanimi5=Ren |eesnimi5=Ai |perekonnanimi6=Zhou |eesnimi6=Yu |perekonnanimi7=Shi |eesnimi7=Du |perekonnanimi8=Feng |eesnimi8=Xue-Song |kuupäev=2023-05-01 |pealkiri=Benzodiazepines in complex biological matrices: Recent updates on pretreatment and detection methods |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2095177923000588 |ajakiri=Journal of Pharmaceutical Analysis |aastakäik=13 |üksiknumber=5 |lehekülg=442–462 |doi=10.1016/j.jpha.2023.03.007 |issn=2095-1779}}</ref> Samuti on arendatud [[ELISA (immunoensüümmeetod)|immunoensüümmeetodil]] või selle analoogidel põhinevaid [[Mikrovoolutus|mikrovedelikunduse]] kiipe, millega on võimalik bensodiasepiine tuvastada paralleelselt teiste levinud uimastitega – need meetodid on kiiremad ja portatiivsemad, kuid sageli madalama avastamispiiriga.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Christodoulides |eesnimi=Nicolaos |perekonnanimi2=De La Garza |eesnimi2=Richard |perekonnanimi3=Simmons |eesnimi3=Glennon W. |perekonnanimi4=McRae |eesnimi4=Michael P. |perekonnanimi5=Wong |eesnimi5=Jorge |perekonnanimi6=Newton |eesnimi6=Thomas F. |perekonnanimi7=Smith |eesnimi7=Regina |perekonnanimi8=Mahoney III |eesnimi8=James J. |perekonnanimi9=Hohenstein |eesnimi9=Justin |perekonnanimi10=Gomez |eesnimi10=Sobeyda |perekonnanimi11=Floriano |eesnimi11=Pierre N. |perekonnanimi12=Talavera |eesnimi12=Humberto |perekonnanimi13=Sloan |eesnimi13=Daniel J. |perekonnanimi14=Moody |eesnimi14=David E. |perekonnanimi15=Andrenyak |eesnimi15=David M. |kuupäev=2015-08-01 |pealkiri=Application of programmable bio-nano-chip system for the quantitative detection of drugs of abuse in oral fluids |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0376871615002355 |ajakiri=Drug and Alcohol Dependence |aastakäik=153 |lehekülg=306–313 |doi=10.1016/j.drugalcdep.2015.04.026 |issn=0376-8716}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Negrusz |eesnimi=Adam |kuupäev=2003 |pealkiri=Detection of "Date-Rape" Drugs in Hair and Urine, Final Report |url=https://www.ojp.gov/pdffiles1/nij/grants/201894.pdf |vaadatud=09.03.2025 |väljaanne=National Institute of Justice. Office of Justice Programs}}</ref> Probleemiks kiirtestimisele on ka nn sünteesnarkootikumid (ingl k ''designer drugs''), mille puhul muudetakse ainete (sh bensodiasepiinide) struktuuri nii, et bioloogiline toime säiliks, kuid molekuli teatud fragmentide olemasolule keskenduv tuvastamine oleks raskendatud.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pérez Orts |eesnimi=Mireia |perekonnanimi2=van Asten |eesnimi2=Arian |perekonnanimi3=Kohler |eesnimi3=Isabelle |kuupäev=2023-02-21 |pealkiri=The Evolution Toward Designer Benzodiazepines in Drug-Facilitated Sexual Assault Cases |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/35294022/ |ajakiri=Journal of Analytical Toxicology |aastakäik=47 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–25 |doi=10.1093/jat/bkac017 |issn=1945-2403 |pmc=9942444 |pmid=35294022}}</ref> == Viited == <references /> [[Kategooria:Ravimid]] [[Kategooria:Narkootilised ained]] lcucw3e5ar6oy3j32ok216nomixtty4 M197 0 690024 7124456 6829470 2026-04-04T20:29:09Z Kuriuss 38125 7124456 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M197 | pilt = JGSDF AH-1S(73482) M197 electric cannon at Camp Akeno November 4, 2018 02.jpg | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[pöördkahur]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1967– | kasutajad = ''[[M197#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[General Dynamics]] | konstrueeritud = | tootja = [[General Dynamics]] | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 60 kg | pikkus = 1828 mm | detaili_pikkus = 1524 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = 20 mm | torud = 3 | tööpõhimõte = | laskekiirus = 750–1500 lasku/min | algkiirus = 1030 m/s | laskeulatus = | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = }} '''M197''' on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[pöördkahur]]. Sellel on kolm 20 mm kaliibriga toru ning see töötab elektri jõul. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} ==Vaata ka== * [[M61 Vulcan]] * [[XM301]] * [[M621 (kahur)]] [[Kategooria:Lennukikahurid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] srx8f87avkrlf5e3uw2orbc7tk9utpo M61 Vulcan 0 690034 7124455 6829545 2026-04-04T20:27:56Z Kuriuss 38125 7124455 wikitext text/x-wiki {{Infokast relv | nimi = M61 Vulcan | pilt = Vulcan1.jpg | pildi_allkiri = | päritoluriik = {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} | tüüp = [[pöördkahur]] <!-- Tüübi valik --> | on_laskerelv = jah <!-- Teenistusajalugu --> | teenistuses = 1959– | kasutajad = ''[[M61 Vulcan#Kasutajad|Loend]]'' | sõjad = <!-- Tootmisajalugu --> | konstruktor = [[General Electric]] | konstrueeritud = 1946 | tootja = [[General Dynamics]] | ühiku_hind = | tootmises = | toodetud = | variandid = <!-- Täpsustused --> | täpsustuste_silt = | kaal = 92–112 kg | pikkus = 1827 mm | detaili_pikkus = 1520 mm | laius = | kõrgus = | läbimõõt = | meeskond = | reisijad = <!-- Laskerelva täpsustused --> | laskemoon = | laskemoona_kaal = | kaliiber = 20 mm | torud = 6 | tööpõhimõte = | laskekiirus = 6000 lasku/min | algkiirus = 1050 m/s | laskeulatus = 3000 m | max_laskeulatus = | söötur = | sihikud = }} '''M61 Vulcan''' ([[inglise keel]]est ''[[Vulcanus]]'') on [[USA|Ameerika Ühendriikide]] [[pöördkahur]]. See töötab kas elektriliselt, pneumaatiliselt või hüdrauliliselt ning on õhkjahutusega. Relval on kuus 20 mm kaliibriga toru, laskekiirus on üldiselt umbes 6000 lasku minutis. M61 ja selle edasiarendused on olnud [[Ameerika Ühendriikide sõjavägi|Ameerika Ühendriikide sõjaväe]] lennukirelvastuse tugitala juba 1960. aastatest. M61 tootis algul ettevõte [[General Electric]]. Alates 2000. aastast toodab seda [[General Dynamics]]. ==Kasutajad== * {{pisilipp|Ameerika Ühendriigid}} * {{pisilipp|Lõuna-Korea}} * {{pisilipp|Saudi Araabia}} ==Vaata ka== * [[GAU-12 Equalizer]] * [[GAU-13]] * [[GAU-19]] * [[GAU-8 Avenger]] * [[M134 Minigun]] * [[M163 VADS]] * [[M167 VADS]] * [[Machbet]] * [[XM301]] * [[Grjazev-Šipunov GŠ-6-23]] * [[Grjazev-Šipunov GŠ-30-1]] * [[Grjazev-Šipunov GŠ-6-30]] * [[Grjazev-Šipunov GŠ-30-2]] * [[GŠG-7,62]] * [[JakB-12,7]] * [[Šipunov 2A42]] ==Kirjandus== * Anderton, David A. ''North American F-100 Super Sabre''. Osprey Publishing, 1987. {{ISBN|978-0-85045-662-2}}. * Campbell, John M. and Hill, Michael. ''Roll Call: Thud: A Photographic Record of the F-105 Thunderchief''. 1996, Schiffer Publishing. {{ISBN|0-7643-0062-8}}. * Davies, Peter E. ''U.S. Air Force F-4 Phantom II MiG Killers 1965–68''. Osprey Combat Aircraft #45, 2004, Osprey Publishing, UK. {{ISBN|1-84176-656-9}}. * Davies, Peter E. ''USAF F-4 Phantom II MiG Killers 1972–73''. Osprey Combat Aircraft 55 (2005). {{ISBN|1-84176-657-7}}. * Hobson, Chris. ''Vietnam Air Losses, United States Air Force, Navy and Marine Corps Fixed-Wing Aircraft Losses in Southeast Asia 1961–1973''. (2001) Midland Publishing. {{ISBN|1-85780-115-6}}. * McCarthy, Donald J. Jr. ''MiG Killers, A Chronology of U.S. Air Victories in the Vietnam War 1965–1973''. Specialty Press; 2009 {{ISBN|978-1-58007-136-9}}. * Michel III, Marshall L. ''Clashes, Air Combat Over North Vietnam 1965–1972''. Naval Institute Press; 1997. {{ISBN|978-1-59114-519-6}}. * Toperczer, Istvan. ''MiG-17 and MiG-19 Units of the Vietnam War''. Osprey Combat Aircraft #25, 2008 2nd ed. {{ISBN|978-1-84176-162-6}}. [[Kategooria:Lennukikahurid]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide relvad]] 18rn0wedm6beudhlazxu87bjmy5ui4q Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus 4 691307 7124466 7123942 2026-04-04T20:44:46Z Kuuskinen 33651 /* Osalemine */ 7124466 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]] '''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026. Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid. Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda. Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]]. Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]]. == Reeglid == * Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]]. * Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul. * Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks". Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele. * Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist. * Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. == Oodatud sisu == Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud! <gallery mode="packed"> Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani "[[Don Quijote]]", asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas </gallery> == Osalemine == Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn. {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] | [[Torm Filomena]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] | [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]] |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Málaga]]* |- | 4 | [[Kasutaja:Andres|Andres]] | [[Juana]]* |- | 5 | [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]] | [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]] |- | 6 | [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] | [[Oviedo katedraal]] |- | 7 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 10 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- |} 2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]]. == Auhinnad == Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot. 2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''. == Žürii == 2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit. == Kontakt == Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]]. Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]] * [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]] == Välislingid == * [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ "Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised"] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025 * [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ "Väikese võistluse suur mõju"] Wikimedia Eesti, 28. august 2025 [[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]] dijtqy3t7o21p1dckg9bv1t0f90wead 7124499 7124466 2026-04-04T22:13:25Z Juhan121 25066 /* Osalemine */ 7124499 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]] '''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026. Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid. Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda. Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]]. Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]]. == Reeglid == * Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]]. * Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul. * Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks". Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele. * Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist. * Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. == Oodatud sisu == Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud! <gallery mode="packed"> Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani "[[Don Quijote]]", asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas </gallery> == Osalemine == Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn. {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] | [[Torm Filomena]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] | [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]] |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Málaga]]* |- | 4 | [[Kasutaja:Andres|Andres]] | [[Juana]]* |- | 5 | [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]] | [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]] |- | 6 | [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] | [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]] |- | 7 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 10 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- |} 2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]]. == Auhinnad == Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot. 2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''. == Žürii == 2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit. == Kontakt == Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]]. Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]] * [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]] == Välislingid == * [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ "Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised"] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025 * [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ "Väikese võistluse suur mõju"] Wikimedia Eesti, 28. august 2025 [[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]] bcndoxzueqldwr63qj2q2qol0am3mkc 7124609 7124499 2026-04-05T08:52:27Z Kuuskinen 33651 /* Osalemine */ 7124609 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]] '''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026. Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid. Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda. Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]]. Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]]. == Reeglid == * Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]]. * Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul. * Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks". Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele. * Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist. * Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. == Oodatud sisu == Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud! <gallery mode="packed"> Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani "[[Don Quijote]]", asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas </gallery> == Osalemine == Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn. {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] | [[Torm Filomena]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] | [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]* |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Málaga]]* |- | 4 | [[Kasutaja:Andres|Andres]] | [[Juana]]* |- | 5 | [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]] | [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]] |- | 6 | [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] | [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]] |- | 7 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 10 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- |} 2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]]. == Auhinnad == Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot. 2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''. == Žürii == 2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit. == Kontakt == Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]]. Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]] * [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]] == Välislingid == * [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ "Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised"] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025 * [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ "Väikese võistluse suur mõju"] Wikimedia Eesti, 28. august 2025 [[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]] 8z029cg84a8bpmtejy7o3cycgfoueez 7124635 7124609 2026-04-05T09:25:56Z Kuuskinen 33651 /* Osalemine */ 7124635 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hispaania artiklivõistlus 2026.jpg|pisi|Kutsume inimesi kirjutama [[Hispaania]]st]] '''Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamise võistlus''' on kampaania [[eestikeelne Vikipeedia|eestikeelses Vikipeedias]], mille raames kutsutakse huvilisi kirjutama [[Hispaania]]st. See toimub 1. aprillist kuni 30. aprillini 2026. Võistlust korraldatakse eesmärgiga suurendada [[Hispaania]]ga seotud kergesti kättesaadava usaldusväärse info hulka eesti keeles, täiendada ja täiustada eestikeelse Vikipeedia materjali Hispaania teemadel ning saada eestikeelsesse Vikipeediasse uusi kaastöölisi ja toimetajaid. Esimest korda toimus kampaania 1. aprillist kuni 30. aprillini 2025. Osalejaid oli 13, kes kirjutasid 50 uut artiklit ja laiendasid 22 varasemat artiklit. 2026. aastal toimub kampaania teist korda. Auhinnad paneb välja [[Wikimedia Eesti]]. Samal ajal toimub [[:meta:Estonian Challenge 2026|Eesti-teemaliste artiklite konkurss]] [[baskikeelne Vikipeedia|baskikeelses]], [[galeegikeelne Vikipeedia|galeegikeelses]], [[hispaaniakeelne Vikipeedia|hispaaniakeelses]] ja [[katalaanikeelne Vikipeedia|katalaanikeelses Vikipeedias]]. == Reeglid == * Võisteldakse eestikeelse Vikipeedia Hispaania-teemaliste artiklite kirjutamises ja toimetamises. Osalemiseks peavad võistlejad enda loodud või täiendatud artiklid registreerima [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus#Osalemine|SIIN]]. * Võistlus toimub 1. aprillist 2026 kell 00.00 kuni 30. aprillini 2026 kell 23.59 Eesti suveaja järgi. Võistlusega võib liituda igal hetkel selle perioodi jooksul. * Osaleda võivad kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Registreerumiseks tuleb kasutada Vikipeedia lehekülje ülaosas leiduvat nuppu "Logi sisse / registreeru kasutajaks". Konto saab luua [[Eri:Konto loomine|siin]]. Kasutajanimi jätab võistleja anonüümseks, kui ta oma nime ise ei avalda. Auhinna vastuvõtmisel tuleb oma nimi korraldajatele avalikustada. Kui võitjaga ei õnnestu kontakti saada, läheb auhind järgmisele. * Hinnatakse nii uue teksti kirjutamist kui ka olemasoleva teksti olulist toimetamist. * Kirjutamine toimub Vikipeedia põhimõtete ja reeglite alusel kasutajate koostöös. Hinnatakse eeskätt oskust koostada sidusat, hästi ja arusaadavalt sõnastatud põhjalikku, kuid ülevaatlikku entsüklopeedilist teksti, mis põhineb usaldusväärsetel viidatud allikatel. == Oodatud sisu == Kirjutada võib nii Hispaania kultuurist kui ka ajaloost, geograafilistest paikadest või hoopis tuntud inimestest. Olgu teemaks muusika, sport või toit. Kirjuta riigi loodusest või majandusest. Kõik on teretulnud! <gallery mode="packed"> Spain’s chilly blanket ESA22415247.jpeg|Hispaania 2021. aasta jaanuaris [[torm Filomena]] järel Torre de Hércules, La Coruña, España, 2015-09-25, DD 35-37 HDR.jpg|[[Heraklese torn]] päikesetõusu ajal. See on maailma vanim säilinud tuletorn ja asub [[A Coruña]] linnas [[Galicia]]s WLM - 2020 - Castillo de Tosa de Mar.jpg|[[Vila Vella]] ehk [[Tossa de Mar]]i vanalinn on ainuke näide keskaegsest linnast [[Kataloonia]] rannikul Arrizala - Sorgiñetxe 02.jpg|[[Dolmen]] [[Sorgiñetxe]] ('nõia maja') rajati umbes 2500 eKr. See asub [[Agurain]]i omavalitsuses [[Araba provints]]is [[Baski autonoomne piirkond|Baski autonoomses piirkonnas]] WLM14ES - Molinos La Mancha - Hugo Díaz-Regañón.jpg|Tuuleveskid, mis said tuntuks läbi romaani "[[Don Quijote]]", asuvad [[Consuegra]] omavalitsuses [[Toledo provints]]is [[Castilla – La Mancha]] piirkonnas Cumbre dorsal - Teide.jpg|[[Teide]] kihtvulkaan on [[Tenerife]] saarel ([[Kanaari saared]]) on Hispaania kõrgeim tipp. Ookeanipõhjast mõõtes ulatub mägi 7,5 km kõrgusele WLM - 2020 - Catedral-basílica de Nuestra Señora del Pilar - 02.jpg|Katedraal [[Aragón]]i pealinnas [[Zaragoza]]s on arvatavasti esimene [[neitsi Maarja]]le pühendatud kirik maailmas </gallery> == Osalemine == Osalemiseks tuleb [[Eri:Konto_loomine|luua kasutajakonto Vikipeedias]] ja lisada oma kasutajanimi allolevasse tabelisse koos loodud või täiendatud artiklitega. Täiendatud artiklite järele tuleb märkida tärn. {| class="wikitable sortable" ! Nr ! Osaleja kasutajanimi ! Osalevate artiklite lingid |- | 1 | [[Kasutaja:LeeMarx|LeeMarx]] | [[Torm Filomena]] |- | 2 | [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] | [[Heraklese torn]], [[Chipiona tuletorn]], [[Tarifa]]*, [[Hispaania rahvusraamatukogu]], [[Zaragoza]]*, [[Guadalquivir]]* |- | 3 | [[Kasutaja:Phpatm|Phpatm]] | [[Málaga]]* |- | 4 | [[Kasutaja:Andres|Andres]] | [[Juana]]* |- | 5 | [[Kasutaja:Kartulisalatilusikas|Kartulisalatilusikas]] | [[Tossa de Mar]], [[Costa Brava]] |- | 6 | [[Kasutaja:Juhan121|Juhan121]] | [[Oviedo katedraal]], [[Félix Bolaños]] |- | 7 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 8 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 9 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- | 10 | [[Kasutaja:Kasutajanimi|Kasutajanimi]] | [[Artiklinimi]] |- |} 2025. aastal koostatud ja täiendatud [[Vikipeedia:Hispaania artiklivõistlus/2025|artiklite nimekirja näeb siit]]. == Auhinnad == Parimate artiklikirjutajate vahel läheb jagamisele 500 eurot. 2025. aasta võistlusel saavutas esikoha kasutaja '''Darja.Lavogina''', teise koha pälvis kasutaja '''Andres''' ja kolmandale kohale jõudis kasutaja '''Andreas003'''. Esikolmik jagas omavahel auhinnasummat 500 euro mahus (jaotusega 250/150/100). Lisaks otsustati välja jagata ergutuspreemiad kasutajatele '''Raamaturott''' (topeltergutus), '''Annabel Kopli''' ja '''Georguu'''. == Žürii == 2025. aastal valisid parimaid osalejaid välja vikipedistid [[Robert Treufeldt]] ja Jaan Meriniit. == Kontakt == Konkursil osalemisega seotud küsimusi sai esitada [[Vikipeedia arutelu:Hispaania artiklivõistlus|siinse lehekülje arutelusse]]. Korraldusega seotud küsimusi sai esitada ka Ivo Kruusamägile (ivo ''ätt'' wikimedia.ee). == Vaata ka == * [[:meta:Estonian Challenge|Estonian Challenge 2025]] * [[:meta:Estonian Challenge 2026|Estonian Challenge 2026]] == Välislingid == * [https://wikimedia.ee/hispaania-eesti-artiklivoistlus-2025-kultuuridevaheline-koostoo-ja-avatud-teadmised/ "Hispaania-Eesti artiklivõistlus 2025: kultuuridevaheline koostöö ja avatud teadmised"] Wikimedia Eesti, 29. mai 2025 * [https://wikimedia.ee/vaikese-voistluse-suur-moju/ "Väikese võistluse suur mõju"] Wikimedia Eesti, 28. august 2025 [[Kategooria:Artiklite kirjutamise võistlused]] 2bsjdjza50hl1u2ytzhp3s02xde0aao 2021. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 693834 7124649 7111761 2026-04-05T09:29:56Z Kuriuss 38125 7124649 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2021<br>''Aadu Luukase karikas 2021'' | kuupäevad = 7. oktoober – 22. detsember 2021 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 9 | meister = [[Bigbank Tartu]] | eelmine = [[Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis (2020)|2020]] | järgmine = [[Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis (2022)|2022]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2021''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') oli 74. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 7. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 22. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 9 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://volley.ee/voistlus/saalivorkpall/mehed/eesti-karikavoistlused/2021-2/loos/ Aadu Luukase karikas 2021 Loos] Eesti Võrkpalli Liit (vaadatud 19.05.2025).</ref> Klubil neljanda karikavõidu sai [[Bigbank Tartu]], kes võitis fnaalis 3:0 [[Selver Tallinn|Selver Tallinna]].<ref>Märt Roosna: [https://sport.delfi.ee/artikkel/95467787/fotod-tartu-on-eesti-pallimangu-pealinn-bigbank-triumfeeris-vorkpalli-karikasarjas-viirustest-hoolimata FOTOD | Tartu on Eesti pallimängu pealinn! Bigbank triumfeeris võrkpalli karikasarjas viirustest hoolimata] Delfi, 22.12.2021.</ref> ==Võistkonnad== 2021. aastal osales karikavõistlustel 9 Eesti võrkpalliklubi (4 meistriliiga klubi ja 5 esiliiga klubi).<ref>[https://evf-web.dataproject.com/CompetitionTeamSearch.aspx?ID=36 Teams] Aadu Luukase karikas 2021.</ref> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2021. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>EMÜ/Kemotar Logistikakeskus</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK]]<br>AB Premium/Rae vald<br>Tallinna Ülikool<br>E-Service Neemeco SK</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.363723 |long=25.594167 |sildi_suurus=80 |paigutus=6 |silt=<small>Viljandi VK</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kert Toobal]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Markus Uuskari]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Sõle Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toobal]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Denis Losnikov]] |- |[[TalTech VK]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Keel]] |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]] |[[Rae]] |[[Kindluse spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andris Õunpuu]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Veiko Raaman]] |- |[[Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Reimo Alas]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Johann Olaf Lääne]] |- |[[E-Service Neemeco]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna 32. keskkooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Asko Esna]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jörgen Vanamõisa]] |- |[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arak]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karel Ellermaa]] |- |[[Viljandi VK]] |[[Viljandi]] |[[Viljandi spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Tauno Lipp]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Meelis Kivisild]] |} ==Turniiritabel== ===Eelring=== Eelringiks loositi omavahel kokku [[E-Service Neemeco]] ja [[Viljandi VK]], kes otsustasid veerandfinaali pääseja kahest mängust parimaga. Esimene mäng peeti esimesena nimetatud võistkonna kodusaalis.<ref name=loos/> {{Võrkpallimatš |kuupäev = 07.10.2021 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna 32. keskkooli spordihoone |pealtvaatajaid = 12 |võistkondA = '''E-Service Neemeco''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Viljandi VK |G1 = 26:24 |G2 = 25:16 |G3 = 25:15 |G4 = |G5 = |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=900&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Orutar 13<br>Vanamõisa 13 |punkte2 = Ruul 7 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.10.2021 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Viljandi]] |mängupaik = Viljandi spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''Viljandi VK''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = E-Service Neemeco |G1 = 25:19 |G2 = 26:24 |G3 = 22:25 |G4 = 25:13 |KG = 15:9 |Kokkuvõttes = 4:1 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |28. okt–9. nov|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]|0|'''[[TalTech VK]]'''|'''2''' |22. okt–3. nov|[[Viljandi VK]]|0|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2''' |12.–13. nov|[[Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2''' |21.–24. okt |[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2''' <!-- poolfinaalid --> |8.–15. dets|[[TalTech VK]]|0|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2''' |24. nov–9. dets|[[Pärnu VK]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2''' <!-- finaal --> |22. dets – [[Tartu]]|[[Selver Tallinn]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''3''' <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://evf-web.dataproject.com/CompetitionHome.aspx?ID=36 Aadu Luukase karikas 2021 Standing]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 29.10.2021 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna Ülikooli spordihoone |pealtvaatajaid = 47 |võistkondA = Tallinna Ülikool |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK]]''' |G1 = 13:25 |G2 = 18:25 |G3 = 18:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1106&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Maidle 9 |punkte2 = [[Kevin Saar|K. Saar]] 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.11.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 29 |võistkondA = '''[[TalTech VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = Tallinna Ülikool |G1 = 25:23 |G2 = 25:15 |G3 = 21:25 |G4 = 25:21 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1103&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = [[Kevin Saar|K. Saar]] 23 |punkte2 = Maidle 21 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.10.2021 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Viljandi]] |mängupaik = Viljandi spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = Viljandi VK |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 21:25 |G2 = 20:25 |G3 = 17:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1091&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Kivisild 15 |punkte2 = [[Timo Ander Lõhmus|Lõhmus]] 15<br>[[Marx Aru|Aru]] 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 03.11.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Sõle Spordikeskus |pealtvaatajaid = 10 |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Viljandi VK |G1 = 25:13 |G2 = 25:22 |G3 = 25:19 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1097&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Johnson 11<br>[[Marx Aru|Aru]] 11 |punkte2 = Rüütel 9 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.11.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = 88 |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus |G1 = 25:16 |G2 = 25:12 |G3 = 25:15 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=938&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Uuskari 24 |punkte2 = Lääne 8 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 13.11.2021 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikoolis spordihoone]] |pealtvaatajaid = 38 |võistkondA = Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 19:25 |G2 = 14:25 |G3 = 29:31 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=937&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Lääne 13 |punkte2 = Uuskari 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.10.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Järveküla]] |mängupaik = Kindluse spordihoone |pealtvaatajaid = 24 |võistkondA = AB Premium/Rae vald |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 16:25 |G3 = 22:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1101&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Klaar 11 |punkte2 = [[Valentin Kordas|Kordas]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.10.2021 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 20 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = AB Premium/Rae vald |G1 = 25:8 |G2 = 25:17 |G3 = 25:19 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1102&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = [[Albert Hurt|Hurt]] 16 |punkte2 = Raaman 7 }} ===Poolfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.12.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 160 |võistkondA = [[TalTech VK]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 25:19 |G2 = 20:25 |G3 = 21:25 |G4 = 25:17 |G5 = 11:15 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1153&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Šmidl 27 |punkte2 = [[Oliver Orav|Orav]] 19 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.12.2021 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Sõle Spordikeskus |pealtvaatajaid = 200 |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[TalTech VK]] |G1 = 25:17 |G2 = 25:19 |G3 = 25:20 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1154&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = [[Oliver Orav|Orav]] 14<br>[[Timo Lõhmus|Lõhmus]] 14 |punkte2 = Šmidl 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.11.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = 77 |võistkondA = [[Pärnu VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 17:25 |G2 = 19:25 |G3 = 19:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1149&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = Uuskari 12 |punkte2 = [[Taavet Leppik|Leppik]] 14 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.12.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 67 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 26:24 |G2 = 25:12 |G3 = 25:23 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1150&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = [[Martti Juhkami|Juhkami]] 11 |punkte2 = Uuskari 17 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.12.2021 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 600 |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 20:25 |G2 = 14:25 |G3 = 23:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=1165&ID=36&CID=58&PID=45&type=LegList |punkte1 = [[Timo Lõhmus|Lõhmus]] 10 |punkte2 = [[Albert Hurt|Hurt]] 13 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Advokaadibüroo Premium/Rae vald]] |- |style="text-align:left"|[[Eesti Maaülikool/Kemotar Logistikakeskus]] |- |style="text-align:left"|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |- |style="text-align:left"|[[Viljandi VK]] |- |9 |style="text-align:left"|[[E-Service Neemeco]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2021 |- |'''[[Bigbank Tartu]]'''<br/>(neljas tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Aleksander Eerma]], [[Albert Hurt]], [[Martti Juhkami]], [[Ronald Järv]], [[Allar Keskülla]], [[Valentin Kordas]], [[Taavet Leppik]], [[Mart Naaber]], [[Siim Päid]], [[Rait Rikberg]], [[Kevin Soo]], [[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]], [[Tamur Viidalepp]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Alar Rikberg]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2021. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 514i24keyvs1eiekcmtfmcaqtpfnun5 2019. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 693889 7124638 7107546 2026-04-05T09:26:58Z Kuriuss 38125 7124638 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2019<br>''Aadu Luukase karikas 2019'' | kuupäevad = 16. oktoober – 29. detsember 2019 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 8 | meister = [[Bigbank Tartu]] | eelmine = [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2018]] | järgmine = [[2020. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2020]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2019''' (sponsornimega '''Aadu Luukase karikas''') oli 72. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 16. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 29. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 8 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref>[https://sport.err.ee/987664/vorkpalli-karikavoistlustel-loositi-veerandfinaalpaarid Võrkpalli karikavõistlustel loositi veerandfinaalpaarid] ERR arhiiv, 02.10.2019.</ref> Finaalmäng toimus [[Tallinn]]as, [[Saku Suurhall]]is. Kolmandat korda võitis karika [[Bigbank Tartu]], kes alistas finaalis 3:2 [[Saaremaa võrkpalliklubi]].<ref>[https://sport.err.ee/1018584/kahegeimilisest-kaotusseisust-valja-tulnud-tartu-alistas-karikafinaalis-saaremaa Kahegeimilisest kaotusseisust välja tulnud Tartu alistas karikafinaalis Saaremaa] ERR arhiiv, 29.12.2019.</ref> ==Võistkonnad== 2019. aastal osales karikavõistlustel 8 Eesti võrkpalliklubi (5 meistriliiga klubi ja 3 esiliiga klubi).<ref>[https://evf-web.dataproject.com/CompetitionTeamSearch.aspx?ID=14 Teams] Aadu Luukase karikas 2019.</ref> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2019. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.25860 |long=22.48660 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Saaremaa VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>Eesti Maaülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK]]<br>Tallinna Ülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>EstNor/Kiili</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kert Toobal]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Martti Keel]] |- |[[Saaremaa VK]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |{{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Daniel Maciel]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Itaalia}} [[Alessandro Piroli]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Karli Allik]] |- |[[TalTech VK|TalTech]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mihkel Nuut]] |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener !Kapten |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Reimo Alas]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janno Jõela]] |- |[[EstNor/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Männilaan]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kristjan Jürima]] |- |[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Argo Arak]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Piik]] |} ==Turniiritabel== {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |26.–31. okt|'''[[Saaremaa VK]]'''|'''2'''|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]]|0 |16. okt–10. nov|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2''|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]]|0 |23. okt–14. nov|'''[[TalTech VK]]'''|'''2'''|[[EstNor/Kiili]]|0 |23. okt–19. nov |'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''|[[Pärnu VK]]|0 <!-- poolfinaalid --> |21.–27. nov|'''[[Saaremaa VK]]'''|'''2'''|[[Selver Tallinn]]|0 |8.–10. dets|[[TalTech VK]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2''' <!-- finaal --> |29. dets – [[Tallinn]]|[[Saaremaa VK]]|2|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''3''' <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://evf-web.dataproject.com/CompetitionStandings.aspx?ID=14&PID=16 Aadu Luukase karikas 2019 Standing]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.10.2019 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = 550 |võistkondA = '''[[Saaremaa VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Tallinna Ülikool |G1 = 25:10 |G2 = 25:20 |G3 = 25:19 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=356&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Jimenez 12 |punkte2 = Steinberg 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 31.10.2019 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Prantsuse Lütseum]] |pealtvaatajaid = 70 |võistkondA = Tallinna Ülikool |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 22:25 |G3 = 21:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=357&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Steinberg 14 |punkte2 = Tamme 11<br>Maciel 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.10.2019 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = 50 |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Eesti Maaülikool |G1 = 25:19 |G2 = 25:21 |G3 = 25:17 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=358&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = [[Timo Ander Lõhmus|Lõhmus]] 13 |punkte2 = Meilus 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.11.2019 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikoolis spordihoone]] |pealtvaatajaid = 55 |võistkondA = Eesti Maaülikool |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 12:25 |G2 = 18:25 |G3 = 25:22 |G4 = 21:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=359&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Meilus 13 |punkte2 = Põlluste 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.10.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 110 |võistkondA = '''[[TalTech VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = EstNor/Kiili |G1 = 25:17 |G2 = 25:12 |G3 = 25:19 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=360&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Nuut 17 |punkte2 = Kivisild 5<br>Jürima 5 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.11.2019 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = 32 |võistkondA = EstNor/Kiili |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK]]''' |G1 = 18:25 |G2 = 21:25 |G3 = 16:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=361&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Kivisild 6<br>Torn 6 |punkte2 = [[Valentin Kordas|Kordas]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.10.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 300 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 25:19 |G2 = 25:21 |G3 = 25:13 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=362&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Stockton 16 |punkte2 = Platačs 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.11.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = 185 |võistkondA = [[Pärnu VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 19:25 |G2 = 28:30 |G3 = 17:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=363&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = [[Taavet Leppik|Leppik]] 11<br>Platačs 11 |punkte2 = Stockton 16 }} ===Poolfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.11.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = 870 |võistkondA = '''[[Saaremaa VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Selver Tallinn]] |G1 = 25:23 |G2 = 25:21 |G3 = 22:25 |G4 = 25:20 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=419&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Uuskari 17 |punkte2 = Šmidl 30 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.11.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = 400 |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 23:25 |G2 = 19:25 |G3 = 21:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=420&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Šmidl 17 |punkte2 = Maciel 17 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.12.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 250 |võistkondA = [[TalTech VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 23:25 |G2 = 15:25 |G3 = 18:25 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=452&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Nuut 8 |punkte2 = Stockton 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.12.2019 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 157 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[TalTech VK]] |G1 = 15:25 |G2 = 25:20 |G3 = 25:16 |G4 = 25:13 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=453&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Stockton 12 |punkte2 = Nuut 15 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 29.12.2019 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Saku Suurhall]] |pealtvaatajaid = 1500 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Saaremaa VK]] |G1 = 23:25 |G2 = 17:25 |G3 = 25:21 |G4 = 26:24 |G5 = 21:19 |statistika = https://evf-web.dataproject.com/MatchStatistics.aspx?mID=479&ID=14&CID=20&PID=16&type=LegList |punkte1 = Stockton 25 |punkte2 = Jimenez 21 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Saaremaa VK]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |- |style="text-align:left"|[[EstNor/Kiili]] |- |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[Tallinna Ülikooli võrkpallimeeskond|Tallinna Ülikool]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2019 |- |'''[[Bigbank Tartu]]'''<br>(kolmas tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Hergo Hansman]], [[Albert Hurt]], [[Ronald Järv]], [[Stefan Kaibald]], [[Rait Rikberg]], [[Alex Saaremaa]], [[Kevin Soo]], [[Curtis Stockton]], [[Märt Tammearu]], [[Siim Tammearu]], [[Kert Toobal]] [[File:Captain sports.svg|13px]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2019. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 611iuys5ck4box956sst8h8ccideu2a Arutelu:Maria Evestus 1 694123 7124501 6883694 2026-04-04T22:48:10Z ~2026-21014-69 226494 Vastus 7124501 wikitext text/x-wiki ''Alates 2017. aastast õpib ta Tartu Ülikoolis.'' – kas ikka veel õpib? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 23. mai 2025, kell 02:40 (EEST) :Lõpetasin 2022 [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-21014-69|&#126;2026-21014-69]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-21014-69|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 01:48 (EEST) fe4yuf9fa2g2jglfdqlpzb0hmpk8guk 2017. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694222 7124643 7107548 2026-04-05T09:28:28Z Kuriuss 38125 7124643 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2017 | kuupäevad = 8. oktoober – 29. detsember 2017 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 10 | meister = [[Saaremaa VK]] | eelmine = [[2016. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2016]] | järgmine = [[2018. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2018]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2017''' oli 70. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 8. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 29. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 10 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://sport.err.ee/617918/kaks-vorkpalli-meistriliiga-klubi-kohtuvad-karikasarjas-1-8-finaalis Kaks võrkpalli meistriliiga klubi kohtuvad karikasarjas 1/8-finaalis] ERR arhiiv, 11.09.2017.</ref> Esmakordselt võitis karikavõistlused [[Saaremaa võrkpalliklubi]], kes võitis [[Tartu Ülikooli spordihoone]]s toimunud karikafinaalis 3:2 [[Bigbank Tartu]]t.<ref>[https://sport.err.ee/651384/saaremaa-krooniti-esimest-korda-eesti-karikavoitjaks Saaremaa krooniti esimest korda Eesti karikavõitjaks] ERR arhiiv, 29.12.2017.</ref> ==Võistkonnad== 2017. aastal osales karikavõistlustel 10 Eesti võrkpalliklubi (7 meistriliiga klubi ja 3 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2017. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.25860 |long=22.48660 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Saaremaa VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.88636 |long=25.56457|sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Järvamaa VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Rakvere VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]<br>Eesti Maaülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>LotusTimber/Neemeco</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="5"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- |[[Järvamaa VK]] |[[Paide]] |[[Paide E-Piim Spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andres Toode]] |- |[[Saaremaa VK]] |[[Kuressaare]] |[[Kuressaare Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Läti}} [[Austris Štāls]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- !colspan="5"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] | |- |[[LotusTimber/Neemeco]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna 32. keskkooli spordihoone]] | |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] | |} ==Turniiritabel== ===Eelring=== Eelringiks loosti kokku [[Järvamaa VK]] ja [[Bigbank Tartu]] ning [[Saaremaa VK]] ja [[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]], kes otsustasid veerandfinaali pääseja kahest mängust parimaga. Esimene mäng peeti esimesena nimetatud võistkonna kodusaalis.<ref name=loos/> {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.10.2017 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 75 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Järvamaa VK]] |G1 = 25:16 |G2 = 23:25 |G3 = 25:15 |G4 = 28:26 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9987/public |punkte1 = Stockton 19 |punkte2 = Michelau 16<br>Speller 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.10.2017 |aeg = 15:00 |asukoht = [[Paide]] |mängupaik = [[Paide E-Piim Spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Järvamaa VK]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = https://maia.volley.ee/games/9988/public |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.10.2017 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Saaremaa VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Eesti Maaülikool |G1 = 25:15 |G2 = 25:21 |G3 = 25:9 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9985/public |punkte1 = [[Hindrek Pulk|Pulk]] 14 |punkte2 = Kaaristo 8 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.10.2017 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = Eesti Maaülikool |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 9:25 |G2 = 15:25 |G3 = 15:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9986/public |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |25 okt.–29. nov|[[Pärnu VK]]|1|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''1''' |19.–21. nov|[[LotusTimber/Neemeco]]|0|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''2''' |16.–23. nov|'''[[Rakvere VK]]'''|'''2'''|[[TTÜ/Kiili]]|0 |25. okt–22. nov|'''[[Saaremaa VK]]'''|'''2'''|[[Selver Tallinn]]|0 <!-- poolfinaalid --> |12.–15. dets|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''|[[Pärnu VK]]|0 |6.–14. dets|[[Rakvere VK]]|0|'''[[Saaremaa VK]]'''|'''2''' <!-- finaal --> |29. dets – [[Tartu]]|[[Bigbank Tartu]]|2|'''[[Saaremaa VK]]'''|'''3''' <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/2017-tulemused-1?l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2017 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.10.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = 275 |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = 32:34 |G2 = 18:25 |G3 = 27:25 |G4 = 25:20 |G5 = 15:13 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10039/public |punkte1 = [[Kevin Saar|Saar]] 21 |punkte2 = Stockton 22 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 29.11.2017 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 500 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 28:26 |G2 = 26:24 |G3 = 25:27 |G4 = 25:21 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10038/public |punkte1 = Stockton 23 |punkte2 = [[Kevin Saar|Saar]] 17 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.11.2017 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna 32. keskkooli spordihoone |pealtvaatajaid = 80 |võistkondA = LotusTimber/Neemeco |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |G1 = 20:25 |G2 = 14:25 |G3 = 15:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10034/public |punkte1 = Õunpuu 11 |punkte2 = [[Valentin Kordas|Kordas]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.11.2017 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[TTÜ spordihoone]] |pealtvaatajaid = 102 |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = LotusTimber/Neemeco |G1 = 25:16 |G2 = 25:22 |G3 = 25:18 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10035/public |punkte1 = [[Valentin Kordas|Kordas]] 10 |punkte2 = Õunpuu 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.11.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = 80 |võistkondA = '''[[Rakvere VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 25:11 |G2 = 25:21 |G3 = 25:17 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10036/public |punkte1 = Popman 11 |punkte2 = Arula 6 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.11.2017 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = 40 |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Rakvere VK]]''' |G1 = 11:25 |G2 = 24:26 |G3 = 18:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10037/public |punkte1 = Pärtel 9 |punkte2 = [[Siim Ennemuist|Ennemuist]] 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 25.10.2017 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Saaremaa VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Selver Tallinn]] |G1 = 25:23 |G2 = 25:17 |G3 = 25:23 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10053/public |punkte1 = [[Hindrek Pulk|Pulk]] 22 |punkte2 = [[Albert Hurt|Hurt]] 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.11.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = 300 |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 26:28 |G3 = 22:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10070/public |punkte1 = [[Oliver Orav|Orav]] 13 |punkte2 = [[Hindrek Pulk|Pulk]] 18 }} ===Poolfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.12.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 175 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:20 |G2 = 25:16 |G3 = 25:15 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10161/public |punkte1 = Stockton 17 |punkte2 = [[Dmitri Korotkov|Korotkov]] 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.12.2017 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[TTÜ spordihoone]] |pealtvaatajaid = 176 |võistkondA = [[TalTech VK|TTÜ]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 19:25 |G2 = 16:25 |G3 = 28:26 |G4 = 15:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10160/public |punkte1 = Vanamõisa 10 |punkte2 = Stockton 19 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 06.12.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = 300 |võistkondA = [[Rakvere VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 18:25 |G2 = 23:25 |G3 = 17:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10155/public |punkte1 = Uusküla 11 |punkte2 = Põlluäär 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.12.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = 580 |võistkondA = '''[[Saaremaa VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Rakvere VK]] |G1 = 25:16 |G2 = 16:25 |G3 = 25:20 |G4 = 25:14 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10156/public |punkte1 = Põlluäär 19 |punkte2 = [[Siim Ennemuist|Ennemuist]] 15 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 29.12.2017 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Bigbank Tartu]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Saaremaa VK]]''' |G1 = 25:23 |G2 = 18:25 |G3 = 25:22 |G4 = 15:25 |G5 = 9:15 |statistika = https://maia.volley.ee/games/10202/public |punkte1 = [[Meelis Kivisild|Kivisild]] 21 |punkte2 = [[Hindrek Pulk|Pulk]] 17<br>[[Siim Põlluäär|Põlluäär]] 17 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Saaremaa VK]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Rakvere VK]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[LotusTimber/Neemeco]] |- |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |- |rowspan="2"|9 |style="text-align:left"|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |- |style="text-align:left"|[[Järvamaa VK]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2017 |- |'''[[Saaremaa VK]]'''<br>(esimene tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Aleksander Eerma]], [[Tomaš Halanda]], [[Matej Hukel]], [[Helar Jalg]], [[Siim Põlluäär]], [[Hindrek Pulk]], [[Konstantin Rjabuhha]], [[Rauno Tamme]], [[Mihkel Tanila]], [[Alexander Tusch]], [[Johan Vahter]], [[Markus Veltson]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2017. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} ltdvj689wxaio660sqd6deqqubsxhc7 2016. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694538 7124639 7107549 2026-04-05T09:27:18Z Kuriuss 38125 7124639 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2016 | kuupäevad = 9. oktoober – 29. detsember 2016 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 8 | meister = [[Pärnu VK]] | eelmine = [[2015. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2015]] | järgmine = [[2017. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2017]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2016''' oli 69. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 9. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 29. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 8 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=üldine>[https://maia.volley.ee/public/competitions/343?t= Üldine] Eesti meeste 2016.a. karikavõistlused (vaadatud 29.05.2025).</ref> Kaheteistkümnendat korda võitis Eesti karikavõistlused [[Pärnu võrkpalliklubi]], kes alistas finaalis 3:2 [[Selver Tallinn]]a.<ref>Siim Semiskar: [https://sport.err.ee/96374/fotod-parnu-sai-karikafinaalis-otsustavas-geimis-jagu-selverist FOTOD | Pärnu sai karikafinaalis otsustavas geimis jagu Selverist] ERR arhiiv, 30.12.2016.</ref> ==Võistkonnad== 2016. aastal osales karikavõistlustel 8 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi ja 2 esiliiga klubi).<ref name=üldine/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2016. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.88636 |long=25.56457|sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Järvamaa VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Rakvere VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>Neemeco SK</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Oliver Lüütsepp]] |- |[[Järvamaa VK]] |[[Paide]] |[[Paide E-Piim Spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Neemeco SK]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna 32. keskkooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Kuldar Männilaan]] |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |} ==Turniiritabel== {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |2.–4. nov|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''|[[TTÜ/Kiili]]|0 |19. okt–3. nov|'''[[Järvamaa VK]]'''|'''1'''|[[TalTech VK|TTÜ]]|1 |9.–13. okt|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''|[[Neemeco SK]]|0 |26. okt–10. nov|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''1'''|[[Rakvere VK]]|1 <!-- poolfinaalid --> |17.–30. nov|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''|[[Järvamaa VK]]|0 |19.–30. nov|[[Bigbank Tartu]]|1|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''1''' <!-- finaal --> |29. dets – [[Tallinn]]|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3'''|[[Selver Tallinn]]|2 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/2016-tulemused-1?l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2016 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.11.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 25:15 |G2 = 25:17 |G3 = 25:21 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9044/public |punkte1 = Buivids 17 |punkte2 = Kärner 8<br>Sepp 8 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 04.11.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = 28 |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 21:25 |G2 = 18:25 |G3 = 35:33 |G4 = 20:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9045/public |punkte1 = Sepp 21 |punkte2 = Buivids 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.10.2016 |aeg = 20:30 |asukoht = |mängupaik = |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Järvamaa VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |G1 = 0:25 |G2 = 0:25 |G3 = 0:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = |märkus = Mäng jäi ära tehnilistel põhjustel. }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 03.11.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 50 |võistkondA = [[TalTech VK|TTÜ]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Järvamaa VK]]''' |G1 = 25:19 |G2 = 22:25 |G3 = 14:25 |G4 = 19:25 |KG = 18:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9070/public |punkte1 = Leemets 18 |punkte2 = K. Vantsi 17 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.10.2016 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna 32. keskkool |pealtvaatajaid = 50 |võistkondA = Neemeco SK |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 14:25 |G2 = 18:25 |G3 = 10:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/8909/public |punkte1 = Niklus 9 |punkte2 = Vanags 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 13.10.2016 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Neemeco SK |G1 = 25:15 |G2 = 25:18 |G3 = 25:11 |statistika = https://maia.volley.ee/games/8910/public |punkte1 = Michelau 11 |punkte2 = Povjakel 7 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 26.10.2016 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = 120 |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Rakvere VK]]''' |G1 = 23:25 |G2 = 23:25 |G3 = 27:25 |G4 = 25:22 |G5 = 15:17 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9075/public |punkte1 = Williams 37 |punkte2 = [[Kevin Saar|K. Saar]] 24 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.11.2016 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Rakvere VK]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 23:25 |G2 = 26:24 |G3 = 18:25 |G4 = 17:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9076/public |punkte1 = Põlluäär 14 |punkte2 = Williams 26 }} ===Poolfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 17.11.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = 311 |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Järvamaa VK]] |G1 = 25:16 |G2 = 21:25 |G3 = 25:20 |G4 = 20:25 |G5 = 15:10 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9155/public |punkte1 = Buivids 21 |punkte2 =V. Vantsi 19<br>Petravicius 19 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 30.11.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Paide]] |mängupaik = [[Paide E-Piim Spordihall]] |pealtvaatajaid = 200 |võistkondA = [[Järvamaa VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 16:25 |G2 = 13:25 |G3 = 20:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9199/public |punkte1 = Petravicius 18 |punkte2 = [[Taavet Leppik|Leppik]] 15 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 19.11.2016 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 150 |võistkondA = [[Bigbank Tartu]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 25:22 |G2 = 21:25 |G3 = 25:27 |G4 = 21:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9177/public |punkte1 = Gunter 23 |punkte2 = Williams 20 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 30.11.2016 |aeg = 17:45 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 25:27 |G2 = 23:25 |G3 = 25:21 |G4 = 19:25 |G5 = 25:18 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9198/public |punkte1 = Williams 29 |punkte2 = Gunter 27 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 29.12.2016 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = 900 |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Selver Tallinn]] |G1 = 20:25 |G2 = 25:21 |G3 = 25:21 |G4 = 22:25 |G5 = 15:12 |statistika = https://maia.volley.ee/games/9296/public |punkte1 = Buivids 19 |punkte2 = Williams 24 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |style="text-align:left"|[[Järvamaa VK]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Neemeco SK]] |- |style="text-align:left"|[[Rakvere VK]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2016 |- |'''[[Pärnu VK]]'''<br>(kaheteistkümnes tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Edvarts Buivids]], [[Edgar Järvekülg]], [[Markkus Keel]], [[Aleksandrs Kudrjašovs]], [[Taavet Leppik]], [[Silver Maar]], [[Tamar Nassar]], [[Siim Orgvee]], [[Harri Palmar]], [[Hindrek Pulk]], [[Märt Tammearu]], [[Toms Švans]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2016. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 2dpryfl2dej2r703kjfi8je039wqegs 2014. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694549 7124642 7107551 2026-04-05T09:28:06Z Kuriuss 38125 7124642 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2014 | kuupäevad = 2. oktoober – 13. detsember 2014 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 9 | meister = [[Pärnu VK]] | eelmine = [[2013. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2013]] | järgmine = [[2015. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2015]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2014''' oli 67. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 2. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 13. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 9 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=2fd435177b46fd282af9c28d5acbf57e Eesti Karikavõistlused 2014 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2025).</ref> Oma kümnenda karikavõidu sai [[Pärnu võrkpalliklubi]], kes võitis finaalis 3:1 [[TalTech VK|Tallinna Tehnikaülikooli võrkpalliklubi]].<ref>Mariel Gregor: [https://sport.postimees.ee/3025233/keel-juhtis-parnu-hooaja-esimese-karikani Keel juhtis Pärnu hooaja esimese karikani] Postimees (arhiiv), 13.12.2014.</ref> ==Võistkonnad== 2014. aastal osales karikavõistlustel 9 Eesti võrkpalliklubi (7 meistriliiga klubi ja 2 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2014. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.88636 |long=25.56457|sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Järvamaa VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Rakvere VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili<br>Liider/Rae vald</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- |[[Järvamaa VK]] |[[Paide]] |[[Paide E-Piim Spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Villi Vantsi]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Liider/Rae Vald]] |[[Peetri]] |[[Peetri kool]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Laimons Raudsepp]] |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |} ==Turniiritabel== ===Eelring=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = 100 |võistkondA = '''[[Rakvere VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Liider/Rae vald |G1 = 25:17 |G2 = 25:22 |G3 = 25:14 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6601/public |punkte1 = [[Kevin Saar|Saar]] 13<br>Mesila 13 |punkte2 = Raaman 14 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Peetri]] |mängupaik = Peetri kool |pealtvaatajaid = 40 |võistkondA = Liider/Rae vald |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Rakvere VK]]''' |G1 = 18:25 |G2 = 22:25 |G3 = 22:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6602/public |punkte1 = Raaman 18 |punkte2 = [[Kevin Saar|Saar]] 10<br>Kivisild 10 }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |23.–30. oktoobril|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''|[[Rakvere VK]]|0 |1.–2. novembril|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''|[[Järvamaa VK]]|0 |31 okt.–2. novembril|[[TTÜ/Kiili]]|1|'''[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]]'''|'''1''' |9.–30. okt|[[Selver Tallinn]]|1|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''1''' <!-- poolfinaalid --> |13.–23. novembril|[[Bigbank Tartu]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2''' |22.–23. novembril|[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]]|0|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''2''' <!-- finaal --> |13. dets – [[Tartu]]|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3'''|[[TalTech VK|TTÜ]]|1 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaalseeria|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/2014-tulemused?l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2014 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = Turu tn 8 spordihoone |pealtvaatajaid = 150 |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Rakvere VK]] |G1 = 22:25 |G2 = 25:19 |G3 = 25:18 |G4 = 25:16 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6889/public |punkte1 = [[Henri Treial|Treial]] 15 |punkte2 = [[Kaupo Kivisild|Kivisild]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 30.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = 200 |võistkondA = [[Rakvere VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 17:25 |G2 = 24:26 |G3 = 23:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6890/public |punkte1 = [[Kevin Saar|Saar]] 7<br>Tamme 7<br>Iecelnieks 7 |punkte2 = Nõmmistu 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 01.11.2014 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Järvamaa VK]] |G1 = 26:24 |G2 = 25:19 |G3 = 25:21 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6853/public |punkte1 = Pulk 14 |punkte2 = V. Vantsi 8<br>Kuri 8 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.11.2014 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Paide]] |mängupaik = [[Paide E-Piim Spordihall]] |pealtvaatajaid = 200 |võistkondA = [[Järvamaa VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 20:25 |G2 = 23:25 |G3 = 19:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6854/public |punkte1 = V. Vantsi 14 |punkte2 = Pulk 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 31.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = 34 |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]]''' |G1 = 24:26 |G2 = 18:25 |G3 = 26:24 |G4 = 22:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6808/public |punkte1 = Sepp 14 |punkte2 = Savostenok 25 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.11.2014 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = 80 |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Danpower Võru]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 21:25 |G2 = 25:19 |G3 = 26:24 |G4 = 19:25 |G5 = 12:15 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6809/public |punkte1 = Savostenok 19 |punkte2 = Sepp 22 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.10.2014 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tondiraba jäähall]] |pealtvaatajaid = 200 |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:21 |G2 = 25:20 |G3 = 25:21 |statistika = https://maia.volley.ee/games/6856/public |punkte1 = Williams 26 |punkte2 = Maciel 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 30.10.2014 |aeg = 18:50 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 350 |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Selver Tallinn]] |G1 = 25:22 |G2 = 22:25 |G3 = 25:18 |G4 = 25:22 |KG = 19:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 13.11.2014 |aeg = 20:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 350 |võistkondA = [[Bigbank Tartu]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 25:23 |G2 = 25:22 |G3 = 23:25 |G4 = 27:29 |G5 = 17:19 |statistika = https://maia.volley.ee/games/7030/public |punkte1 = Nõmmistu 18 |punkte2 = [[Taavet Leppik|Leppik]] 17 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.11.2014 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = 17:25 |G2 = 25:12 |G3 = 25:19 |G4 = 25:17 |statistika = https://maia.volley.ee/games/7031/public |punkte1 = Pulk 20 |punkte2 = [[Robert Täht|Täht]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 22.11.2014 |aeg = 14:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = 90 |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Danpower Võru]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |G1 = 16:25 |G2 = 21:25 |G3 = 16:25 |statistika = https://maia.volley.ee/games/7034/public |punkte1 = Hääl 7<br>Maier 7<br>[[Mart Naaber|Naaber]] 7 |punkte2 = Maciel 12 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.11.2014 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Lilleküla gümnaasium]] |pealtvaatajaid = 90 |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Barrus Võru VK|Danpower Võru]] |G1 = 25:19 |G2 = 25:21 |G3 = 25:22 |statistika = https://maia.volley.ee/games/7042/public |punkte1 = Maciel 14 |punkte2 = Kuus 8<br>Maier 8 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 13.12.2014 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = 1000 |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 21:25 |G2 = 25:23 |G3 = 25:18 |G4 = 25:20 |statistika = https://maia.volley.ee/games/7159/public |punkte1 = Pulk 19 |punkte2 = Maciel 19 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Danpower Võru]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Järvamaa VK]] |- |style="text-align:left"|[[Rakvere VK]] |- |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |- |rowspan="1"|9 |style="text-align:left"|[[Liider/Rae vald]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2014 |- |'''[[Pärnu VK]]'''<br>(kümnes tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Edgar Järvekülg]], [[Markkus Keel]], [[Martti Keel]], [[Kardo Kõresaar]], [[Taavet Leppik]], [[Tamar Nassar]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Harri Palmar]], [[Hindrek Pulk]], [[Andrus Raadik]], [[Arnas Rumševičius]], [[Timo Tammemaa]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2014. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 7knrcr1b5hr2e84ddbqy4nftl24tsgf 2013. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694577 7124637 7107552 2026-04-05T09:26:38Z Kuriuss 38125 7124637 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2013 | kuupäevad = 3. november – 15. detsember 2013 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 8 | meister = [[TalTech VK|TTÜ]] | eelmine = [[2012. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2012]] | järgmine = [[2014. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2014]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2013''' oli 66. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 3. novembril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 15. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 8 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]] ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=36041292a962f252030e9364ee929619 Eesti Karikavõistlused 2013 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 29.05.2025).</ref> Karikavõistluste poolfinaalid ja finaal toimusid 14. ja 15. detsembril 2013 [[Kuressaare Spordikeskus]]es. Esimest korda võitis karikavõistlused [[TalTech VK|Tallinna Tehnikaülikooli võrkpalliklubi]], kes võitis finaalis 3:2 [[Bigbank Tartu]]t.<ref>Karl Rinaldo: [https://sport.delfi.ee/artikkel/67450972/karikafinaali-jarelkajad-tartlaste-mustiline-allakaik-ja-temporundajate-pidupaev Karikafinaali järelkajad: tartlaste müstiline allakäik ja temporündajate pidupäev] Delfi, 16.12.2013.</ref> ==Võistkonnad== 2013. aastal osales karikavõistlustel 8 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi ja 2 esiliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2013. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.88636 |long=25.56457|sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Rakvere VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Rakvere VK]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |[[Väätsa]] |[[Väätsa TK]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Villi Vantsi]] |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |} ==Turniiritabel== {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |20.–27. novembril|[[Selver Tallinn]]|1|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''1''' |7.–27. novembril|'''[[Rakvere VK]]'''|'''2'''|[[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]]|0 |21.–23. novembril|[[TTÜ/Kiili]]|0|'''[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]'''|'''2''' |3.–24. novembril|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2'''|[[Pärnu VK]]|0 <!-- poolfinaalid --> |14. detsembril – [[Kuressaare]]|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''3'''|[[Rakvere VK]]|1 |14. detsembril – [[Kuressaare]]|[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''3''' <!-- finaal --> |15. detsembril – [[Kuressaare]]|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''3'''|[[Bigbank Tartu]]|2 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaal|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=5938b4d054136e5d59ada6ec9c295d7a&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2013 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 20.11.2013 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Kalevi spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Selver Tallinn]] |G1 = 25:23 |G2 = 25:17 |G3 = 20:25 |G4 = 25:18 |statistika = |punkte1 = [[Mart Tiisaar|Tiisaar]] 16 |punkte2 = Pulk 21 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.11.2013 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:18 |G2 = 25:23 |G3 = 26:28 |G4 = 23:25 |G5 = 15:11 |statistika = |punkte1 = Pulk 23 |punkte2 = [[Mart Tiisaar|Tiisaar]] 23 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 07.11.2013 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Rakvere VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]] |G1 = 25:16 |G2 = 25:19 |G3 = 25:14 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.11.2013 |aeg = 17:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Rakvere VK]]''' |G1 = 19:25 |G2 = 16:25 |G3 = 14:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.11.2013 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]''' |G1 = 19:25 |G2 = 15:20 |G3 = 20:25 |statistika = |punkte1 = Lepmets 6<br>Mäekivi 6 |punkte2 = Mõttus 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 23.11.2013 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Väätsa]] |mängupaik = Väätsa TK |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 19:25 |G2 = 25:16 |G3 = 25:21 |G4 = 25:23 |statistika = |punkte1 = V. Vantsi 17 |punkte2 = Sepp 18 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 03.11.2013 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 25:20 |G2 = 22:25 |G3 = 25:20 |G4 = 25:23 |statistika = |punkte1 = [[Robert Täht|Täht]] 21 |punkte2 = [[Meris Merisaar|Merisaar]] 14 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.11.2013 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Pärnu VK]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 18:25 |G2 = 21:25 |G3 = 22:25 |statistika = |punkte1 = [[Robert Täht|Täht]] 17 |punkte2 = [[Kardo Kõresaar|Kõresaar]] 10 }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.12.2013 |aeg = 15:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Rakvere VK]] |G1 = 30:28 |G2 = 13:25 |G3 = 25:22 |G4 = 25:20 |statistika = |punkte1 = [[Siim Ennemuist|Ennemuist]] 16 |punkte2 = Sintov 23 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 14.12.2013 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 13:25 |G2 = 15:25 |G3 = 18:25 |statistika = |punkte1 = Mõttus 7 |punkte2 = [[Henri Treial|Treial]] 15 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.12.2013 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Kuressaare]] |mängupaik = [[Kuressaare Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = 14:25 |G2 = 14:25 |G3 = 25:23 |G4 = 25:16 |G5 = 17:15 |statistika = |punkte1 = [[Siim Ennemuist|Ennemuist]] 14 |punkte2 = [[Robert Täht|Täht]] 25 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |- |style="text-align:left"|[[Rakvere VK]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Danpower Võru/NK]] |- |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2013 |- |'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''<br>(esimene tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Karel Ellermaa]], [[Siim Ennemuist]], [[Kristjan Jürima]], [[Karlis Mesila]], [[Kusti Nõlvak]] [[File:Captain sports.svg|13px]], [[Jaanus Nõmmsalu]], [[Madis Pärtel]], [[Mikk Markus Sihver]], [[Hardi Talv]], [[Mihkel Tanila]], [[Mart Tiisaar]], [[Vaido Veek]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2013. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} g5o7xprchfu8qf0364qlg4ll9apd5ef 2012. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694593 7124644 7107553 2026-04-05T09:28:55Z Kuriuss 38125 7124644 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2012 | kuupäevad = 24. oktoober – 9. detsember 2012 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 10 | meister = [[Pärnu VK]] | eelmine = [[2011. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2011]] | järgmine = [[2013. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2013]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2012''' olid 65. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 24. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 9. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 10 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]-, [[Meeste esiliiga võrkpallis|esi-]] ja [[Meeste rahvaliiga võrkpallis|rahvaliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=d85b4c2abd9a255dc3a870c9f374a6e4 Eesti Karikavõistlused 2012 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 30.05.2025).</ref> Karikavõistluste poolfinaalid ja finaal toimusid 8. ja 9. detsembril 2012 [[Jõhvi spordihall]]is.<ref>[https://sport.err.ee/25057/eesti-karikavoitjad-selguvad-johvis Eesti karikavõitjad selguvad Jõhvis] ERR arhiiv, 21.11.2012.</ref> Üheksandat korda võitis karikavõistlused [[Pärnu võrkpalliklubi]], kes võitis finaalis 3:0 [[Tallinna Selver]]it. Pärnu võrkpalliklubi võitis karikavõistlused viimati [[2003. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2003]].<ref>[https://sport.err.ee/26067/parnu-alistas-karikafinaalis-tallinna-selveri-kolmes-geimis Pärnu alistas karikafinaalis Tallinna Selveri kolmes geimis] ERR arhiiv, 09.12.2012.</ref> ==Võistkonnad== 2012. aastal osales karikavõistlustel 10 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi, 3 esiliiga klubi ja 1 rahvaliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2012. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.88636 |long=25.56457|sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[Rakvere Fruit Xpress]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Bigbank Tartu]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>Neemeco</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.954962 |long=27.637195 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>Värska Originaal</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Bigbank Tartu]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[Rakvere Fruit Xpress]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Janis Sirelpuu]] |- |[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |[[Väätsa]] |[[Väätsa Tervisekompleks]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Villi Vantsi]] |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Jaano Haidla]] |- |[[Värska Originaal VK|Värska Originaal]] |[[Värska]] |[[Värska Gümnaasium]] | |- !colspan="4"|Rahvaliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Neemeco/Taco Express]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna 32. Keskkool]] | |} ==Turniiritabel== ===Eelring=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.10.2012 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Rakvere Fruit Xpress]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |G1 = 14:25 |G2 = 20:25 |G3 = 21:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 07.11.2012 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[Rakvere Fruit Xpress]] |G1 = 25:15 |G2 = 25:10 |G3 = 27:29 |G4 = 22:25 |G5 = 15:11 |statistika = |punkte1 = [[Jaanus Nõmmsalu|Nõmmsalu]] 13 |punkte2 = Tamme 21 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 27.10.2012 |aeg = 13:00 |asukoht = [[Väätsa]] |mängupaik = Väätsa Tervisekompleks |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Värska Originaal |G1 = 25:9 |G2 = 25:17 |G3 = 25:21 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 28.10.2012 |aeg = 15:00 |asukoht = [[Värska]] |mängupaik = Värska Gümnaasium |pealtvaatajaid = |võistkondA = Värska Originaal |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]''' |G1 = |G2 = |G3 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |15.–28. novembril|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2'''|[[TalTech VK|TTÜ]]|0 |9.–16. novembril|'''[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]'''|'''2'''|[[Neemeco/Taco Express]]|0 |9.–15. novembril|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''|[[TTÜ/Kiili]]|0 |8.–21. novembril|[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]]|0|'''[[Bigbank Tartu]]'''|'''2''' <!-- poolfinaalid --> |8. detsembril – [[Jõhvi]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]|0 |8. detsembril – [[Jõhvi]]|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3'''|[[Bigbank Tartu]]|0 <!-- finaal --> |9. detsembril – [[Jõhvi]]|[[Selver Tallinn]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3''' <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaal|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=d2a27e83d429f0dcae6b937cf440aeb1&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2012 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.11.2012 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Kalevi spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:23 |G2 = 27:25 |G3 = 25:20 |statistika = |punkte1 = [[Martti Juhkami|Juhkami]] 14<br>[[Argo Meresaar|Meresaar]] 14 |punkte2 = [[Mart Tiisaar|Tiisaar]] 13 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 28.11.2012 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[TalTech VK|TTÜ]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 25:21 |G3 = 26:24 |G4 = 20:25 |G5 = 15:13 |statistika = |punkte1 = [[Jaanus Nõmmsalu|Nõmmsalu]] 19 |punkte2 = Pulk 20 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.11.2012 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = Neemeco/Taco Express |G1 = 25:14 |G2 = 25:13 |G3 = 25:20 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 16.11.2012 |aeg = 20:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Tallinna 32. Keskkool |pealtvaatajaid = |võistkondA = Neemeco/Taco Express |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 24:26 |G3 = 19:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.11.2012 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 23:25 |G2 = 25:16 |G3 = 24:26 |G4 = 25:22 |G5 = 15:10 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 15.11.2012 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 22:25 |G2 = 23:25 |G3 = 15:25 |statistika = |punkte1 = Sepp 9 |punkte2 = Põlluäär 16<br>[[Andrus Raadik|Raadik]] 16 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.11.2012 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Väätsa]] |mängupaik = Väätsa tervisekompleks |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Bigbank Tartu]]''' |G1 = 17:25 |G2 = 17:25 |G3 = 14:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.11.2012 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Bigbank Tartu]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |G1 = 25:15 |G2 = 25:16 |G3 = 25:21 |statistika = |punkte1 = [[Robert Täht|Täht]] 14 |punkte2 = Roosme 8 }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.12.2012 |aeg = 13:30 |asukoht = [[Jõhvi]] |mängupaik = [[Jõhvi spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |G1 = 25:19 |G2 = 25:17 |G3 = 25:17 |statistika = |punkte1 = [[Martti Juhkami|Juhkami]] 12 |punkte2 = [[Karl Jaani|Jaani]] 11 }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.12.2012 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Jõhvi]] |mängupaik = [[Jõhvi spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Bigbank Tartu]] |G1 = 25:15 |G2 = 25:17 |G3 = 25:19 |statistika = |punkte1 = [[Andrus Raadik|Raadik]] 12<br>[[Kardo Kõresaar|Kõresaar]] 12 |punkte2 = Korzenevics 9 }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.12.2012 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Jõhvi]] |mängupaik = [[Jõhvi spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Selver Tallinn]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 16:25 |G2 = 23:25 |G3 = 17:25 |statistika = |punkte1 = [[Argo Meresaar|Meresaar]] 9 |punkte2 = [[Andrus Raadik|Raadik]] 13<br>[[Kardo Kõresaar|Kõresaar]] 13 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Bigbank Tartu]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Neemeco/Taco Express]] |- |style="text-align:left"|[[Järvamaa VK|Paide/Türi/Väätsa]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |- |rowspan="2"|9 |style="text-align:left"|[[Rakvere Fruit Xpress]] |- |style="text-align:left"|[[Värska Originaal VK|Värska Originaal]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2012 |- |'''[[Pärnu VK]]'''<br>(üheksas tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Olivier Faucher]], [[Edgar Järvekülg]], [[Kardo Kõresaar]], [[Taavet Leppik]], [[Edgar Maier]], [[Tamar Nassar]], [[Siim Põlluäär]], [[Romet Priimägi]], [[Andrus Raadik]], [[Sven Saarpere]], [[Ergo Sartakov]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2012. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} ntlffx4m642odp4wy4bbokz6vi2pcfv 2011. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 694628 7124636 7107554 2026-04-05T09:26:16Z Kuriuss 38125 7124636 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2011 | kuupäevad = 5. oktoober – 10. detsember 2011 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 8 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2010. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2010]] | järgmine = [[2012. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2012]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2011''' oli 64. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 5. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 10. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 8 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]-, [[Meeste esiliiga võrkpallis|esi-]] ja [[Meeste rahvaliiga võrkpallis|rahvaliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=c609e61d45ca66a797d58b65d227e121 Eesti Karikavõistlused 2011 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 30.05.2025).</ref> Karikavõistluste poolfinaalid ja finaal toimusid 9. ja 10. detsembril 2011 [[Viljandi spordihall]]is. Kolmandat korda järjest võitis karikavõistlused [[Selver Tallinn]], kes võitis finaalis 3:0 [[Tartu Pere Leib|Tartu Pere Leiba]].<ref>[https://sport.err.ee/8588/tallinna-selver-voitis-eesti-karikafinaali-kolme-tasavagise-geimi-abil Tallinna Selver võitis Eesti karikafinaali kolme tasavägise geimi abil] ERR arhiiv, 10.12.2011.</ref> ==Võistkonnad== 2011. aastal osales karikavõistlustel 8 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi, 1 esiliiga ja 1 rahvaliiga klubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2011. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Tartu Pere Leib]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>Neemeco</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- |[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |[[Tartu Pere Leib]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] | |- !colspan="4"|Rahvaliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Neemeco/Taco Express]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna 32. Keskkool]] | |} ==Turniiritabel== {{Round8 <!-- veerandfinaalid --> |5.–12. okt|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2'''|[[Neemeco/Taco Express]]|0 |28. nov–1. dets|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]|0|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''2''' |2.–9. nov|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''2'''|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]|0 |17.–30. nov|[[TTÜ/Kiili]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2''' <!-- poolfinaalid --> |9. dets – [[Viljandi]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|[[TalTech VK|TTÜ]]|0 |9. dets – [[Viljandi]]|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''3'''|[[Pärnu VK]]|1 <!-- finaal --> |10. dets – [[Viljandi]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|[[Tartu Pere Leib]]|0 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaal|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=e7b24b112a44fdd9ee93bdf998c6ca0e&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2011 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 05.10.2011 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Neemeco/Taco Express]] |G1 = 25:11 |G2 = 25:20 |G3 = 25:7 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.10.2011 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Neemeco/Taco Express]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 16:25 |G2 = 13:25 |G3 = 12:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 28.11.2011 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |G1 = 20:25 |G2 = 25:17 |G3 = 20:25 |G4 = 15:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 01.12.2011 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[Tallinna Tehnikaülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[TalTech VK|TTÜ]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = [[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |G1 = 25:20 |G2 = 25:21 |G3 = 24:26 |G4 = 17:25 |G5 = 15:13 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.11.2011 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Tartu Pere Leib]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |G1 = 25:19 |G2 = 25:21 |G3 = 25:22 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.11.2011 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Tartu Pere Leib]]''' |G1 = 26:28 |G2 = 17:25 |G3 = 25:23 |G4 = 25:18 |G5 = 14:16 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 17.11.2011 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 1 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 18:25 |G2 = 25:22 |G3 = 20:25 |G4 = 23:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 30.11.2011 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 21:25 |G2 = 25:18 |G3 = 25:20 |G4 = 25:18 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.12.2011 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Viljandi]] |mängupaik = [[Viljandi spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:16 |G2 = 25:21 |G3 = 25:12 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 09.12.2011 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Viljandi]] |mängupaik = [[Viljandi spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Tartu Pere Leib]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 25:14 |G2 = 25:13 |G3 = 19:25 |G4 = 25:21 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.12.2011 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Viljandi]] |mängupaik = [[Viljandi spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[Tartu Pere Leib]] |G1 = 28:26 |G2 = 26:24 |G3 = 25:21 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Tartu Pere Leib]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Neemeco/Taco Express]] |- |style="text-align:left"|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2011 |- |'''[[Selver Tallinn]]'''<br>(kuues tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Andri Aganits]], [[Andrejs Baburovs]], [[Asko Esna]], [[Martti Keel]], [[Meelis Kivisild]], [[Argo Meresaar]] [[File:Captain sports.svg|13px]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Reimo Rannar]], [[Martti Rosenblatt]], [[Taavi Sadam]], [[Timo Tammemaa]], [[Keiro Vantsi]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2011. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} e48o9ey63zdikasqu5tmgzvdn739hle Thae Su Nyein 0 695145 7124262 7121518 2026-04-04T12:17:44Z Wooze 170144 Eemaldatud muudatus [[Special:Diff/7121431|7121431]], mille tegi [[Special:Contributions/~2026-19726-76|~2026-19726-76]] ([[User talk:~2026-19726-76|arutelu]]) 7124262 wikitext text/x-wiki {{delete|not notable + crosswiki spam}} {{Näitleja info | nimi = Thae Su Nyein | pilt = Thae_Su_Nyein.png | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Thae Su Nyein, Miss Grand Myanmar 2024 | sünninimi = Thae Su Nyein | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2007|5|24}} | sünnikoht = Taungoo, [[Myanmar]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | teise nimega = Thae Thae | amet = [[modell]], [[näitleja]], iludusvõistluse võitja | tegev = [[2024]]– | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = Miss Grand Myanmar 2024 }} '''Thae Su Nyein''' ([[birma keel]]es သဲစုငြိမ်း; sündinud [[24. mai]]l 2007) on Myanmari modell, näitleja ja iluduskuninganna. Ta sai 2024 tiitli [[Miss Grand Myanmar]]. 2024. aasta oktoobris esindas ta Myanmarit konkursil [[Miss Grand International]] 2024, kus saavutas teise printsessi koha. Tema tiitel tühistati tema sobimatu käitumise tõttu. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Su Nyein, Thae}} [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Myanmari inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] qvds66u08ri3vq413zw9b5eon8mlxno 7124619 7124262 2026-04-05T09:09:43Z ~2026-20237-63 226346 Kuritahtlik 7124619 wikitext text/x-wiki {{Näitleja info | nimi = Thae Su Nyein | pilt = Thae_Su_Nyein.png | pildi suurus = 200px | pildi allkiri = Thae Su Nyein, Miss Grand Myanmar 2024 | sünninimi = Thae Su Nyein | sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|2007|5|24}} | sünnikoht = Taungoo, [[Myanmar]] | surmaaeg = | surmakoht = | rahvus = | teise nimega = Thae Thae | amet = [[modell]], [[näitleja]], iludusvõistluse võitja | tegev = [[2024]]– | abikaasa = | elukaaslane = | lapsed = | vanemad = | oscar = | austraalia = | briti = | emmy = | kuldgloobus = | kuldvaarikas = | grammyauhind = | ekraanin = | tonyauhind = | auhinnad = Miss Grand Myanmar 2024 }} '''Thae Su Nyein''' ([[birma keel]]es သဲစုငြိမ်း; sündinud [[24. mai]]l 2007) on Myanmari modell, näitleja ja iluduskuninganna. Ta sai 2024 tiitli [[Miss Grand Myanmar]]. 2024. aasta oktoobris esindas ta Myanmarit konkursil [[Miss Grand International]] 2024, kus saavutas teise printsessi koha. Tema tiitel tühistati tema sobimatu käitumise tõttu. ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Su Nyein, Thae}} [[Kategooria:Modellid]] [[Kategooria:Myanmari inimesed]] [[Kategooria:Sündinud 2003]] g8t3bihpdgunr9czfy5aep9sa1jck80 2022. aasta Brasiilia riigipöördeplaan 0 701190 7124356 6976552 2026-04-04T16:56:10Z Kuriuss 38125 7124356 wikitext text/x-wiki {{Infokast sõjaline konflikt | konflikt = 2022. aasta Brasiilia riigipöördeplaan | osa = | pilt = 05 12 2020 Cerimônia de entrega de Espada e Declaração de Aspirantes da Turma “150 anos da Campanha da Tríplice Aliança” (50682670773).jpg | pildisuurus = | pildiallkiri = [[Jair Bolsonaro]] ja sõjaväelased (2020) | aeg = 2022–2023 | koht = [[Brasiilia]] | kaart = | laiuskoord = | pikkuskoord = | kaardilaius = | kaardiallkiri = | ala = | tulemus = Plaan ei jõua käiku minna ning [[Jair Bolsonaro]] ja tema kaasvõitlejad mõistetakse vangi | seis = | osaline1 = {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Brasiilia]] valitsus | osaline2 = {{riigi ikoon|Brasiilia}} Vandenõulised | osaline3 = | väejuht1 = {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Luiz Inácio Lula da Silva]] <br/> {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Alexandre de Moraes]] <br/> {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Rodrigo Pacheco (poliitik)|Rodrigo Pacheco]] <br/> {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Geraldo Alckmin]] | väejuht2 = {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Jair Bolsonaro]] <br/> {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Valdemar Costa Neto]] <br/> {{riigi ikoon|Brasiilia}} [[Walter Braga Netto]] | väejuht3 = | väeüksused1 = | väeüksused2 = | väeüksused3 = | jõud1 = | jõud2 = | jõud3 = | kaotused1 = | kaotused2 = | kaotused3 = | märkused = }} '''2022. aasta Brasiilia riigipöördeplaan''' oli [[Brasiilia president|ekspresident]] [[Jair Bolsonaro]] ja tema kaasvõitlejate plaan korraldada [[Brasiilia]]s [[riigipööre]]. Bolsonaro kaotas [[2022. aasta Brasiilia üldvalimised|2022. aasta üldvalimised]] ning kavatses koos mõnede [[Jair Bolsonaro presidentuur|oma valitsuse]] liikmete ja [[Brasiilia relvajõud|sõjaväelastega]] takistada valituks osutunud [[Luiz Inácio Lula da Silva]]l võimule tulemist. Selleks plaanisid nad arreteerida [[Kõrgeim Föderaalkohus|ülemkohtu]] kohtuniku [[Alexandre de Moraes]]i ja [[Föderaalsenati president (Brasiilia)|senati presidendi]] [[Rodrigo Pacheco (poliitik)|Rodrigo Pacheco]] ning tasalülitada ülemkohtu, [[Brasiilia Rahvuskongress|parlamendi]] ja [[Kõrgeim Valimiskohus|valimiskohtu]].<ref name="metropoles 16-05-23">{{Cite web |last=Alcântara |first=Manoela |date=16 May 2023 |title=PF identifica plano de militares do núcleo de Bolsonaro para golpe e prisão de Moraes |trans-title=PF identifies military plan from Bolsonaro's core to coup, arrest Moraes |url=https://www.metropoles.com/brasil/pf-identifica-plano-de-militares-do-nucleo-de-bolsonaro-para-golpe-e-prisao-de-moraes |access-date=16 May 2023 |website=Metrópoles}}</ref><ref name="tempo 09-05-23">{{Cite web |date=9 May 2023 |title=PF flagra ex-assessor da Casa Civil e ex-militar preso tramando golpe de Estado |trans-title=PF catches former Civil House advisor and former military officer arrested plotting coup d'état: In audio messages, Colonel Elcio Franco not only demonstrates his knowledge but also gives suggestions on how to mobilize 1,500 men from the Armed Forces for a coup d'état |url=https://www.otempo.com.br/politica/judiciario/pf-flagra-ex-assessor-da-casa-civil-e-ex-militar-preso-tramando-golpe-de-estado-1.2865480 |access-date=16 May 2023 |website=[[O Tempo]]}}</ref> Plaani üksikasjad ja osalised paljastasid uurimisasutused ning ajakirjandus 2023. ja 2024. aasta vältel.<ref>{{Cite web |date=16 May 2023 |title=PF: Áudios de aliados de Bolsonaro evidenciam plano de golpe e prisão de Moraes |trans-title=PF: Audios from Bolsonaro's allies reveal coup plan and arrest of Moraes |url=https://www.otempo.com.br/politica/judiciario/pf-audios-de-aliados-de-bolsonaro-evidenciam-plano-de-golpe-e-prisao-de-moraes-1.2869925 |access-date=16 May 2023 |website=[[O Tempo]]}}</ref><ref>{{Cite web |last1=Gonçalves |first1=Eduardo |last2=Bronzatto |first2=Thiago |date=16 May 2023 |title=PF diz que mensagens em celulares de aliados de Bolsonaro evidenciam plano de golpe e prisão de Moraes |trans-title="PF says that messages on cell phones from Bolsonaro's allies show a coup plan and arrest of Moraes" |url=https://oglobo.globo.com/politica/noticia/2023/05/pf-diz-que-mensagens-em-celulares-de-aliados-de-bolsonaro-evidenciam-plano-de-golpe-e-prisao-de-moraes.ghtml |access-date=10 February 2024 |website=[[O Globo]]}}</ref> Pärast [[2023. aasta Brasiilia kolme võimu väljaku ründamine|kolme võimu väljaku ründamist]] jaanuaris 2023 peeti kinni üle 1400 meeleavaldusel osalenu.<ref>{{Cite news |last=Buschschlüter |first=Vanessa |date=8 February 2024 |title=Brazil's ex-leader Bolsonaro surrenders passport over coup probe |url=https://www.bbc.com/news/world-latin-america-68239341 |work=[[BBC News]]}}</ref> Järgmise aasta veebruaris arreteeris [[Brasiilia Föderaalpolitsei|politsei]] [[Liberaalne Partei (Brasiilia, 2006)|Liberaalse Partei]] juhi [[Valdemar Costa Neto]] ning kolm Bolsonaro nõunikku.<ref>{{Cite news |last1=Pearson |first1=Samantha |last2=Magalhaes |first2=Luciana |date=8 February 2024 |title=Brazilian Police Target Former President Bolsonaro Over Coup Accusations: Authorities seize Bolsonaro's passport, make four arrests and search homes of his aides as an investigation advances |url=https://www.wsj.com/world/americas/brazilian-police-target-former-president-bolsonaro-over-coup-accusations-7b95179d |access-date=9 February 2024 |work=[[The Wall Street Journal]]}}</ref><ref>{{Cite web |last1=Jeantet |first1=Diane |last2=Biller |first2=David |date=8 February 2024 |title=Brazil police investigate ex-President Bolsonaro's top aides over alleged coup plot |url=https://apnews.com/article/brazil-police-bolsonaro-allies-search-coup-a060e6570a03f9b094ebdcfa2847736d |access-date=10 February 2024 |website=[[Associated Press]]}}</ref> Novembris 2024 esitas politsei Bolsonarole ning 36 kaasosalisele kahtlustuse Brasiilia demokraatlike institutsioonide kukutamise katses ning president Lula, [[Brasiilia asepresident|asepresident]] [[Geraldo Alckmin]]i ja ülemkohtunik Moraesi tapmise kavatsemises. Detsembris 2024 peeti kinni ka Bolsonaroga koos kandideerinud endine [[Brasiilia presidendi kabinetiülem|kabinetiülem]] [[Walter Braga Netto]].<ref name="brettoarrested">{{cite news|url=https://www.reuters.com/world/americas/former-brazilian-defense-minister-braga-netto-arrested-by-federal-police-sources-2024-12-14/|title=Brazil's ex-defense minister arrested for meddling in coup probe|publisher=Reuters|date=14 December 2024|accessdate=14 December 2024}}</ref> Veebruaris 2025 esitas peaprokurör [[Paulo Gonet Branco]] Bolsonarole ning 34 kaasosalisele süüdistuse riigipöördekatses. Märtsis 2025 võttis ülemkohus asja menetlusse.<ref>{{Cite web |last=Rios |first=Michael |date=2025-03-26 |title=Former Brazilian President Bolsonaro to stand trial on coup charges, court rules |url=https://edition.cnn.com/2025/03/26/americas/brazil-bolsonaro-stand-trial-coup-charges/index.html |access-date=2025-03-26 |website=CNN |language=en}}</ref> [[AP 2668|Kohtuasja menetleti]] septembris 2025 ning kohus määrast Bolsonarole 27 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistuse.<ref>{{Cite web |date=2025-09-12 |title=Jair Bolsonaro sentenced to 27 years in prison for plotting Brazil coup |url=https://www.bbc.com/news/articles/c8xrqxk9p4xo |access-date=2025-09-12 |website=www.bbc.com |language=en-GB}}</ref> Alates juulist 2025 hakkas [[Donald Trumpi teine presidentuur|Ameerika Ühendriikide Trumpi administratsioon]] Brasiilia valitsust avalikult kritiseerima, väites, et Bolsonarole oli liiga tehtud. [[Ameerika Ühendriigid]] kehtestasid Brasiiliale 50-protsendised tollid, tühistasid kaheksa Brasiilia ülemkohtuniku viisad ning kehtestasid Moraesile [[Magnitsky Act|sanktsioonid]].<ref>{{Cite web |title=Sanctioning Brazilian Supreme Court Justice Alexandre de Moraes for Serious Human Rights Abuse |url=https://www.state.gov/releases/office-of-the-spokesperson/2025/07/sanctioning-brazilian-supreme-court-justice-alexandre-de-moraes-for-serious-human-rights-abuse/ |access-date=30 July 2025 |website=United States Department of State |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |author=The White House |date=30 July 2025 |title=Fact Sheet: President Donald J. Trump Addresses Threats to the United States from the Government of Brazil |url=https://www.whitehouse.gov/fact-sheets/2025/07/fact-sheet-president-donald-j-trump-addresses-threats-to-the-united-states-from-the-government-of-brazil/ |access-date=30 July 2025 |website=The White House |language=en-US}}</ref><ref>{{Cite web |date=30 July 2025 |title=Addressing Threats to The United States by the Government of Brazil |url=https://www.whitehouse.gov/presidential-actions/2025/07/addressing-threats-to-the-us/ |access-date=30 July 2025 |website=The White House |language=en-US}}</ref> ==Vaata ka== * [[2021. aasta Brasiilia sõjaväekriis]] * [[Riigipöörete ja riigipöördekatsete loend riigiti]] * [[1937. aasta Brasiilia riigipööre]] * [[1945. aasta Brasiilia riigipööre]] * [[1964. aasta Brasiilia riigipööre]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{Cite news |last=Roush |first=Ty |date=8 February 2024 |title=Ex-Brazilian President Bolsonaro Targeted In Coup Probe: Here's What To Know |url=https://www.forbes.com/sites/tylerroush/2024/02/08/ex-brazilian-president-bolsonaro-targeted-in-coup-probe-heres-what-to-know/ |access-date=10 February 2024 |work=[[Forbes]]}} * {{Cite news |last=Sahmkow |first=Ramon |date=8 February 2024 |title=Bolsonaro Surrenders Passport In Brazil 'Coup' Probe |url=https://www.barrons.com/news/bolsonaro-to-surrender-passport-as-brazil-probes-coup-4936ac02 |access-date=9 February 2024 |work=[[Barron's]] |publisher=Dow Jones & Co. |agency=[[Agence France-Presse|AFP]]}} [[Kategooria:Brasiilia ajalugu]] [[Kategooria:Riigipöörded]] [[Kategooria:2022]] 0v5kdnhnkze4c5li7hfvcuckuxxbpv6 Lühhike öppetus Eesti kultuurist 0 701824 7124648 7081863 2026-04-05T09:29:50Z Kruusamägi 1530 7124648 wikitext text/x-wiki {{viitamata}} "'''Lühhike öppetus Eesti kultuurist'''" on [[Eesti Telefilm|Eesti Telefilmi]] ja [[Eesti Televisioon|ETV]] meelelahutuslik dokumentaalsari Eesti kultuuriajaloost. Sarjas on 16 umbes tunni aja pikkust osa, mille käigus külastatakse kultuurilooliselt olulisi paiku üle Eesti ja ka välismaal, tutvustatakse eri perioodide ja teemade ajalugu, vesteldakse erinevate valdkondade asjatundjatega ning proovitakse ise teha mitmesuguseid tegevusi ja ülesandeid. Saate meeskond on suuresti sama, kes valmistas enne seda ka sarja "[[Eesti (täielik ja kontrollitud) ajalugu]]".<ref name="Luhats" /> Sarja saatejuhid on näitlejad [[Märt Pius]] ja [[Priit Pius]], režissöör [[Raivo Maripuu]], stsenarist [[Tauno Vahter]] ja toimetaja [[Kai Väärtnõu]].<ref>[https://eeter.err.ee/1609841649/vennad-piusid-asuvad-etv-s-kodumaist-kultuurilugu-avastama "Vennad Piusid asuvad ETV-s kodumaist kultuurilugu avastama"] ERR eeter, 28. oktoober 2025</ref> Sarja jaoks salvestati üle 150 intervjuu ligi 70 võttepäeva jooksul.<ref name="Luhats">[https://kultuur.err.ee/1609842804/luhats-sarjast-luhhike-oppetus-eesti-kultuurist-selliseid-projekte-err-il-enam-voimalust-teha-pole "Luhats sarjast "Lühhike öppetus Eesti kultuurist": selliseid projekte ERR-il enam võimalust teha pole"] ERR kultuur, 29. oktoober 2025</ref> Sari filmiti 2024.–2026. aastal ning jõudis eetrisse 2025–2026. Sarja nimi viitab esimesele eesti keeles ilmunud perioodilisele väljaandele [[Lühhike öppetus]]. == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://eeter.err.ee/1609783218/etv-sugiskavas-annavad-tooni-muusika-ja-kultuur "ETV sügiskavas annavad tooni muusika ja kultuur"] ERR eeter, 29. august 2025 [[Kategooria:Eesti Televisiooni telesaated]] [[Kategooria:Eesti telesaated]] nnd5wel00vgkxpvj62vfqvy85hqeh5v Neskaupstaður 0 702352 7124707 6994225 2026-04-05T11:45:18Z Velirand 67997 7124707 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Neskaupstaður | hääldus = | nimi1_keel = islandi | nimi1 = Neskaupstaður | pilt = Neskaupstaður 18.9.2017 (cropped).jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = | elanikke = 1478 (2026) | asendikaart = Island }} '''Neskaupstaður''' on linn [[Island]]il [[Austurland]]is [[Fjarðabyggð]]i vallas. Linn asub [[Norðfjörður]]i [[fjord]]i ääres [[Norra meri|Norra mere]] rannikul. Neskaupstaður on idapoolseim Islandi linn. Varem oli Neskaupstaðuril ühendus ülejäänud riigiga ainult meretee kaudu. [[1949]]. aastal rajati tee Oddskarði mäekuru kaudu, mis aga oli talvekuudel suletud. Pideva maanteeühenduse sai linn [[2017]]. aastal, mil rajati tunnel.<ref>[https://austurland.is/en/town/neskaupstadur/ Neskaupstaður] Austurland. Vaadatud 11. oktoobril 2025</ref> Neskaupstaður rajati [[1895]]. aastal kaubapunktina. Linnaõigused sai [[1929]]. aastal. [[20. detsember|20. detsembril]] [[1974]] tabas Neskaupstaðurit [[laviin]], surma sai 12 inimest.<ref>[https://nat.is/neskaupstadur/ Neskaupstadur] NAT. Vaadatud 11. oktoobril 2025</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Islandi linnad]] gyi56h4q1sfbpnuvqxew96cjnm51cqd Kaspaasid 0 703896 7124359 7117830 2026-04-04T16:58:18Z Kuriuss 38125 7124359 wikitext text/x-wiki [[Fail:Caspase 3 subunits.png|pisi|241x241px|Inimese kaspaas-3. Ensüümi suur katalüütiline alaühik on näidatud sinise ja helesinise värviga ning väike alaühik roosa ja punase värviga. Tumedamaks on värvitud alaühikute beeta-ahelatest moodustuv beeta-leht. Kristallstruktuuri koordinaadid: PDB 1RHM.]] '''Kaspaasid''' (ingl k ''caspases'', lühend sõnadest '''''c'''ysteine-dependent '''asp'''artate-directed prote'''ase'''s'') on [[Ensüüm|ensüümide]] perekond, mis osaleb [[Apoptoos|rakusurma]] ja põletikuliste protsesside reguleerimises. Tegemist on [[tsüsteiin]][[Proteaasid|proteaasidega]], mis kasutavad Cys-jäägi [[Nukleofiil|nukleofiilset]] [[Tioolid|tioolrühma]] [[Katalüüs|katalüüsi]]<nowiki/>funktsiooni täitmiseks ning [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsivad]] sihtvalkudes [[Peptiidside|peptiidsidet]] alati [[Substraat (biokeemia)|substraat]]<nowiki/>valkude koostisse kuuluva [[Aspartaat|Asp]]-jäägi [[C-terminaalne ots|C-terminaalselt]] poolt.<ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Julien |eesnimi=Olivier |perekonnanimi2=Wells |eesnimi2=James A. |kuupäev=2017 |pealkiri=Caspases and their substrates |url=https://www.nature.com/articles/cdd201744 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=24 |üksiknumber=8 |lehekülg=1380–1389 |doi=10.1038/cdd.2017.44 |issn=1476-5403}}</ref> [[Fail:CARD-CARD ring.jpg|vasakul|pisi|CARD-domeenide vaheliste vastastikmõjude toimel tekkiv sõrmusekujuline ruumiline struktuur, mis aitab kaasa kaspaaside [[Oligomeer|oligomeriseerumisele]]. Eri molekulide koosseisu kuuluvad [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]] on tähistatud eri värvidega.]] == Ehitus ja aktivatsioon == Kaspaasid sünteesitakse [[Rakk|rakkudes]] mitteaktiivsete eelvormidena ehk [[Zümogeen|zümogeenidena]] ([[Prokaspaas|prokaspaasidena]]), mille [[molekulmass]] jääb vahemikku 32–57 kDa. Tüüpiline zümogeen koosneb kolmest eri funktsionaalsusega osast:<ref>{{Viide |pealkiri=Chapter Eight Caspases: Determination of Their Activities in Apoptotic Cells |kuupäev=2008-01-01 |url=https://www.sciencedirect.com/science/chapter/bookseries/abs/pii/S0076687908014080 |väljaanne=Methods in Enzymology |aastakäik=442 |lehekülg=157–181 |väljaandja=Academic Press |keel=en-US |vaadatud=2025-11-11}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Liou |eesnimi=Anthony K. F |perekonnanimi2=Clark |eesnimi2=Robert S |perekonnanimi3=Henshall |eesnimi3=David C |perekonnanimi4=Yin |eesnimi4=Xiao-Ming |perekonnanimi5=Chen |eesnimi5=Jun |kuupäev=2003-02-01 |pealkiri=To die or not to die for neurons in ischemia, traumatic brain injury and epilepsy: a review on the stress-activated signaling pathways and apoptotic pathways |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0301008203000054 |ajakiri=Progress in Neurobiology |aastakäik=69 |üksiknumber=2 |lehekülg=103–142 |doi=10.1016/S0301-0082(03)00005-4 |issn=0301-0082}}</ref><ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pop |eesnimi=Cristina |perekonnanimi2=Salvesen |eesnimi2=Guy S. |kuupäev=2009-08-14 |pealkiri=Human caspases: activation, specificity, and regulation |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2755903/ |ajakiri=The Journal of Biological Chemistry |aastakäik=284 |üksiknumber=33 |lehekülg=21777–21781 |doi=10.1074/jbc.R800084200 |issn=0021-9258 |pmc=2755903 |pmid=19473994}}</ref> * [[N-terminaalne ots|N-terminaalne]] prodomeen – ei esine kõigis kaspaasides, kuid võimaldab vajadusel kaspaasi iseaktiveerumist ning sisaldab lisaks teisi funktsionaalseid üksusi, mis on vajalikud vastastikmõjude moodustamiseks teiste valkudega (näiteks nn CARD-[[Domeen (struktuuribioloogia)|domeen]], ingliskeelsest '''''c'''aspase '''a'''ctivation and '''r'''ecruitment '''d'''omain'' või DED-domeeni, ingliskeelsest ''death effector domain''); * suur katalüütiline [[alaühik]] (ligi 17–20 kDa; molekulmassi põhjal tähistatakse seda alaühikut näiteks p20, kus p tuleneb sõnast [[proteiin]]), mis sisaldab katalüüsi jaoks vajalikke [[Tsüsteiin|Cys]]- ja [[Histidiin|His]]-jääki; * väike alaühik (ligi 10–12 kDa; molekulmassist tulenevalt tähistatakse seda alaühikut näiteks p10). Suurt ja väikest alaühikut ühendab lühike [[Aminohapped|aminohappeline]] järjestus (nn linker), mida saab omakorda [[Proteolüüs|proteolüütiliselt]] lagundada. Zümogeenid on mitteaktiivsed, kuna nende aktiivtsentri [[konformatsioon]] ei ole piisavalt stabiilne. Aktivatsioon toimub kahe või enama zümogeenimolekuli vastavalt [[Dimeer|di]]- või [[Oligomeer|oligomeerumise]] ja järgneva proteolüütilise lõikamise teel; seejuures võivad oligomeere omavahel moodustada ka erinevad kaspaasid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Shi |eesnimi=Yigong |kuupäev=2002-03-01 |pealkiri=Mechanisms of Caspase Activation and Inhibition during Apoptosis |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1097276502004823 |ajakiri=Molecular Cell |aastakäik=9 |üksiknumber=3 |lehekülg=459–470 |doi=10.1016/S1097-2765(02)00482-3 |issn=1097-2765}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yang |eesnimi=Xiaolu |perekonnanimi2=Chang |eesnimi2=Howard Y |perekonnanimi3=Baltimore |eesnimi3=David |kuupäev=1998-01-01 |pealkiri=Autoproteolytic Activation of Pro-Caspases by Oligomerization |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1097276500800325 |ajakiri=Molecular Cell |aastakäik=1 |üksiknumber=2 |lehekülg=319–325 |doi=10.1016/S1097-2765(00)80032-5 |issn=1097-2765}}</ref> == Evolutsiooniline konserveeritus == [[Fail:Structure of Dark apoptosome in complex with Dronc CARD domain (3J9K).gif|pisi|Programmeeritud rakusurma ehk [[Apoptoos|apoptoosi]] käigus tekib prokaspaasist-9 (või selle struktuursetest [[Homoloogia|homoloogidest]] nagu äädikakärbse Dronc) ja teistest valkudest kvaternaarne struktuur, mida nimetatakse [[Apoptosoom|apoptosoomiks]]. Inimese apoptosoomi ruumiline struktuur on seni prognoositud vaid lihtsamate mudelite tasemel, kuid on olemas [[Kristallistruktuur|kristallstruktuur]]<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Yuan |eesnimi=Shujun |perekonnanimi2=Yu |eesnimi2=Xinchao |perekonnanimi3=Topf |eesnimi3=Maya |perekonnanimi4=Dorstyn |eesnimi4=Loretta |perekonnanimi5=Kumar |eesnimi5=Sharad |perekonnanimi6=Ludtke |eesnimi6=Steven J. |perekonnanimi7=Akey |eesnimi7=Christopher W. |kuupäev=2011-01-12 |pealkiri=Structure of the Drosophila apoptosome at 6.9 å resolution |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3053581/ |ajakiri=Structure (London, England: 1993) |aastakäik=19 |üksiknumber=1 |lehekülg=128–140 |doi=10.1016/j.str.2010.10.009 |issn=1878-4186 |pmc=3053581 |pmid=21220123}}</ref> ja ka [[krüoelektronmikroskoopia]] (krüo-[[Elektronmikroskoop|EM]]) abiga saadud ruumiline struktuur<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pang |eesnimi=Yuxuan |perekonnanimi2=Bai |eesnimi2=Xiao-chen |perekonnanimi3=Yan |eesnimi3=Chuangye |perekonnanimi4=Hao |eesnimi4=Qi |perekonnanimi5=Chen |eesnimi5=Zheqin |perekonnanimi6=Wang |eesnimi6=Jia-Wei |perekonnanimi7=Scheres |eesnimi7=Sjors H. W. |perekonnanimi8=Shi |eesnimi8=Yigong |kuupäev=2015-02-01 |pealkiri=Structure of the apoptosome: mechanistic insights into activation of an initiator caspase from Drosophila |url=http://genesdev.cshlp.org/content/29/3/277 |ajakiri=Genes & Development |keel=en |aastakäik=29 |üksiknumber=3 |lehekülg=277–287 |doi=10.1101/gad.255877.114 |issn=0890-9369 |pmid=25644603}}</ref> äädikakärbse apoptosoomist (Dark). Krüo-EM struktuuri koordinaadid: PDB 3J9K.]] Kaspaasid on [[Evolutsioon|evolutsiooniliselt]] väga säilinud ning sarnase struktuuri ja toimemehhanismiga [[proteaasid|proteaase]] esineb praktiliselt kõigis [[Hulkrakne organism|hulkraksetes]] [[Loomad|loomades]]. Näiteks on [[Varbuss|varbussi]] CED-3 ja [[Harilik äädikakärbes|äädikakärbse]] Dronc ning DrICE funktsionaalselt sarnased imetajate kaspaasidega. Kõigis neis [[Ensüüm|ensüümides]] on säilinud tsüsteiin-aspartaatne aktiivtsenter ning kahest alaühikust (p20/p10) koosnev struktuur.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Sakamaki |eesnimi=K. |perekonnanimi2=Satou |eesnimi2=Y. |kuupäev=2009 |pealkiri=Caspases: evolutionary aspects of their functions in vertebrates |url=https://onlinelibrary.wiley.com/doi/abs/10.1111/j.1095-8649.2009.02184.x |ajakiri=Journal of Fish Biology |keel=en |aastakäik=74 |üksiknumber=4 |lehekülg=727–753 |doi=10.1111/j.1095-8649.2009.02184.x |issn=1095-8649 |pmc=2779465 |pmid=20735596}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Li |eesnimi=Yini |perekonnanimi2=Tian |eesnimi2=Lu |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=Ying |perekonnanimi4=Shi |eesnimi4=Yigong |kuupäev=2023-09-01 |pealkiri=Structural insights into CED-3 activation |url=https://www.life-science-alliance.org/content/6/9/e202302056 |ajakiri=Life Science Alliance |keel=en |aastakäik=6 |üksiknumber=9 |doi=10.26508/lsa.202302056 |issn=2575-1077 |pmid=37402593}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Tian |eesnimi=Lu |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=Yini |perekonnanimi3=Shi |eesnimi3=Yigong |kuupäev=2024-02-27 |pealkiri=Dark and Dronc activation in Drosophila melanogaster |url=https://www.pnas.org/doi/10.1073/pnas.2312784121 |ajakiri=Proceedings of the National Academy of Sciences |aastakäik=121 |üksiknumber=9 |lehekülg=e2312784121 |doi=10.1073/pnas.2312784121 |pmc=10907274 |pmid=38381783}}</ref> Kaspaaside olemasolu kõigis loomades viitab, et [[Apoptoos|apoptoosi]] mehhanism on [[Loomad|loomariigi]] evolutsioonis kujunenud väga varakult ning jäänud enamasti muutumatuks. Teaduskirjanduses on välja pakutud, et kaspaaside apoptootiline funktsioon on arenenud sünkroonis vajadusega rakkude [[Diferentseerumine|diferentseerumise]] järele organismide arengus, kuivõrd kaspaasid mängivad olulist rolli ka diferentseerumises.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bell |eesnimi=Ryan A. V. |perekonnanimi2=Megeney |eesnimi2=Lynn A. |kuupäev=2017 |pealkiri=Evolution of caspase-mediated cell death and differentiation: twins separated at birth |url=https://www.nature.com/articles/cdd201737 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=24 |üksiknumber=8 |lehekülg=1359–1368 |doi=10.1038/cdd.2017.37 |issn=1476-5403}}</ref> Hiljem on kaspaasidele lisandunud muud funktsioonid nagu osalemine [[Põletik|põletikulistes]] protsessides (kuna kaspaaside vahendatud proteolüütilise lõikamise tulemusena vabastatakse [[tsütokiinid]] IL-1β ja IL-18)<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Molla |eesnimi=Meseret Derbew |perekonnanimi2=Akalu |eesnimi2=Yonas |perekonnanimi3=Geto |eesnimi3=Zeleke |perekonnanimi4=Dagnew |eesnimi4=Baye |perekonnanimi5=Ayelign |eesnimi5=Birhanu |perekonnanimi6=Shibabaw |eesnimi6=Tewodros |kuupäev=2020 |pealkiri=Role of Caspase-1 in the Pathogenesis of Inflammatory-Associated Chronic Noncommunicable Diseases |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC7585796/ |ajakiri=Journal of Inflammation Research |aastakäik=13 |lehekülg=749–764 |doi=10.2147/JIR.S277457 |issn=1178-7031 |pmc=7585796 |pmid=33116753}}</ref> ja [[Kude|koe]]<nowiki/>spetsiifilised rollid (nt CASP14, mis kaitseb [[Marrasknahk|epidermise]] rakke vedelikupuuduse ja [[Ultraviolettkiirgus|UV-kiirguse]] eest)<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Denecker |eesnimi=Geertrui |perekonnanimi2=Hoste |eesnimi2=Esther |perekonnanimi3=Gilbert |eesnimi3=Barbara |perekonnanimi4=Hochepied |eesnimi4=Tino |perekonnanimi5=Ovaere |eesnimi5=Petra |perekonnanimi6=Lippens |eesnimi6=Saskia |perekonnanimi7=Van den Broecke |eesnimi7=Caroline |perekonnanimi8=Van Damme |eesnimi8=Petra |perekonnanimi9=D'Herde |eesnimi9=Katharina |perekonnanimi10=Hachem |eesnimi10=Jean-Pierre |perekonnanimi11=Borgonie |eesnimi11=Gaetan |perekonnanimi12=Presland |eesnimi12=Richard B. |perekonnanimi13=Schoonjans |eesnimi13=Luc |perekonnanimi14=Libert |eesnimi14=Claude |perekonnanimi15=Vandekerckhove |eesnimi15=Joël |kuupäev=2007 |pealkiri=Caspase-14 protects against epidermal UVB photodamage and water loss |url=https://www.nature.com/articles/ncb1597 |ajakiri=Nature Cell Biology |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=6 |lehekülg=666–674 |doi=10.1038/ncb1597 |issn=1476-4679}}</ref>. Kaspaasidega mõnevõrra sarnasteks funktsioonide poolest peetakse ka [[Metakaspaasid|metakaspaase]] – seda ensüümide rühma leidub [[Seened|seentes]], [[Taimed|taimedes]], [[Protistid|protistides]] ja [[Bakterid|bakterites]] (ehk organismides, kus tavalisi kaspaase ei esine).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vercammen |eesnimi=Dominique |perekonnanimi2=Declercq |eesnimi2=Wim |perekonnanimi3=Vandenabeele |eesnimi3=Peter |perekonnanimi4=Van Breusegem |eesnimi4=Frank |kuupäev=2007-11-05 |pealkiri=Are metacaspases caspases? |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2064784/ |ajakiri=The Journal of Cell Biology |aastakäik=179 |üksiknumber=3 |lehekülg=375–380 |doi=10.1083/jcb.200705193 |issn=0021-9525 |pmc=2064784 |pmid=17967946}}</ref> Metakaspaasid on samuti tsüsteiinproteaasid, kuid need lõhustavad [[Peptiidside|peptiidsidemeid]] hoopis [[Arginiin|Arg]]-jäägi või [[Lüsiin|Lys]]-jäägi (mitte Asp-jäägi) järel. Kuigi hiljuti on näidatud, et metakaspaaside ja kaspaaside rollid eri organismides mõnevõrra kattuvad<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Carmona-Gutierrez |eesnimi=D. |perekonnanimi2=Fröhlich |eesnimi2=K.-U. |perekonnanimi3=Kroemer |eesnimi3=G. |perekonnanimi4=Madeo |eesnimi4=F. |kuupäev=2010 |pealkiri=Metacaspases are caspases. Doubt no more |url=https://www.nature.com/articles/cdd2009198 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=3 |lehekülg=377–378 |doi=10.1038/cdd.2009.198 |issn=1476-5403}}</ref>, on teadusrühmi, kes kritiseerivad metakaspaaside ja kaspaaside kui ensüümirühmade nimetuste sarnasusi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Enoksson |eesnimi=M. |perekonnanimi2=Salvesen |eesnimi2=G. S. |kuupäev=2010 |pealkiri=Metacaspases are not caspases – always doubt |url=https://www.nature.com/articles/cdd201045 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=17 |üksiknumber=8 |lehekülg=1221–1221 |doi=10.1038/cdd.2010.45 |issn=1476-5403}}</ref> Seejuures juhitakse tähelepanu asjaolule, et apoptoos on omane vaid loomadele ning kaspaaside keskne ülesanne on siiski apoptoosi vahendamine. Allpool artiklis käsitletakse konkreetsemalt inimese kaspaase. == Inimese kaspaasid == Inimese genoomis on kodeeritud kaksteistkümne funktsionaalse kaspaasi (''CASP1''-''CASP10'', ''CASP12'' ja ''CASP14'') järjestused. Need ensüümid jagunevad ehituse ja funktsiooni alusel kolme suuremasse rühma:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nicholson |eesnimi=D. W. |kuupäev=1999 |pealkiri=Caspase structure, proteolytic substrates, and function during apoptotic cell death |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10578171 |ajakiri=Cell Death and Differentiation |aastakäik=6 |üksiknumber=11 |lehekülg=1028–1042 |doi=10.1038/sj.cdd.4400598 |issn=1350-9047 |pmid=10578171}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Gene group {{!}} HUGO Gene Nomenclature Committee |url=https://www.genenames.org/data/genegroup/#!/group/468 |vaadatud=2025-11-12 |väljaanne=www.genenames.org}}</ref> * '''Algatajakaspaasid''' (ingl k ''initiator caspases''): CASP2, CASP8, CASP9, CASP10. Iseloomulikuks struktuurseks tunnuseks on pikk N-terminaalne prodomeen, mis sisaldab CARD-domeeni või DED-domeeni (vt eespool). Need [[Domeen (struktuuribioloogia)|domeenid]] võimaldavad kaspaasidel seonduda adaptervalkudega ja omandada aktiivsust suuremate signaalikomplekside kontekstis nagu [[apoptosoom]] (rakusisese raja kaudu indutseeritud [[Apoptoos|apoptoosi]] korral) või DISC (rakuvälise raja kaudu indutseeritud apoptoosi korral). Algatajakaspaasid aktiveerivad efektorkaspaase. * '''Efektorkaspaasid''' (ingl k ''executioner caspases''): CASP3, CASP6, CASP7. Eksisteerivad inaktiivsete [[Zümogeen|zümogeenidena]] (prokaspaasidena), mille aktiveerivad algatajakaspaasid. Seejärel viivad efektorkaspaasid läbi apoptoosi lõppfaase, lõhustades proteolüütiliselt kümneid rakusiseseid [[Substraat (biokeemia)|substraate]] (vt allpool). * '''[[Põletik|Põletikulised]] kaspaasid''' (ingl k ''inflammatory caspases''): CASP1, CASP4, CASP5, CASP12. Osalevad põletikuliste tsütokiinide (nt interleukiin-1β ja IL-18) aktiveerimises ja püroptoosis (apoptoosist oluliselt rohkem põletikku vallandav rakusurma viis, mille käigus toimub rakumembraani lõhkemine ja molekulide vabanemine rakkudevahelisse alasse). Rühmaväliseks liigitatakse CASP14, mis tegutseb peamiselt epidermise [[Sarvaine|keratiniseerumise]] protsessides ega ole seotud apoptoosiga.<ref name=":0" /> == Ensümaatiline aktiivsus ja substraadid == [[Fail:Proteolysis uncat.svg|pisi|Peptiidsideme hüdrolüüs kestaks ilma ensümaatilise katalüüsita hinnanguliselt mitusada aastat.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Radzicka |eesnimi=Anna |perekonnanimi2=Wolfenden |eesnimi2=Richard |kuupäev=1996-01-01 |pealkiri=Rates of Uncatalyzed Peptide Bond Hydrolysis in Neutral Solution and the Transition State Affinities of Proteases |url=https://doi.org/10.1021/ja954077c |ajakiri=Journal of the American Chemical Society |aastakäik=118 |üksiknumber=26 |lehekülg=6105–6109 |doi=10.1021/ja954077c |issn=0002-7863}}</ref>]] Kaspaasid on tsüsteiiniproteaasid, mille aktiivtsentris paikneb [[Tsüsteiin|tsüsteiini]]- ja [[Histidiin|histidiini]]<nowiki/>jäägist koosnev [[Katalüüs|katalüütiline]] tandem (näiteks kaspaas-1 puhul on tegemist aminohappejääkidega His237 ja Cys285 – seda nummerdust kasutatakse allpool ka katalüüsimehhanismi kirjeldamisel). Kaspaasid [[Hüdrolüüs|hüdrolüüsivad]] subtraatvalgu polüpeptiidahelat alati pärast [[Aspartaat|aspartaadijääki]]. Kaspaasi sidumistasku asetab lõigatava peptiidsideme (ingl k ''scissile bond'') katalüütiliste aminohappejääkide lähedusse. Gly238 ja Cys285 peptiidahela [[amiidid]] annavad [[Vesinikside|vesiniksidemeid]] lõigatava peptiidsideme [[Karbonüülrühm|karbonüülrühma]] hapnikuga. Selle tulemusel muutub karbonüülrühma süsinik [[Elektrofiil|elektrofiilseks]] ja vastuvõtlikuks [[Nukleofiil|nukleofiilse]] rünnaku suhtes, mida sooritab läheduses paiknev katalüütilise Cys285 [[Tioolid|tioolrühm]]. Enne nukleofiilset rünnakut või selle käigus annab Cys285 tioolrühm oma [[Prooton|prootoni]] His237 külgahela [[Imidasool|imidasoolile]], mille protoneeritud vorm toimib katalüüsi lõppetapis [[Hape|happena]], protoneerides lõigatavale [[Peptiidside|peptiidsidemele]] järgneva [[Aminohapped|aminohappe]] α-[[Aminorühm|amino­rühma]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Stennicke |eesnimi=H. R. |perekonnanimi2=Salvesen |eesnimi2=G. S. |kuupäev=1999 |pealkiri=Catalytic properties of the caspases |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/10578173 |ajakiri=Cell Death and Differentiation |aastakäik=6 |üksiknumber=11 |lehekülg=1054–1059 |doi=10.1038/sj.cdd.4400599 |issn=1350-9047 |pmid=10578173}}</ref> Kui lagundatava peptiidsideme suhtes [[N-terminaalne ots|N-terminaali]] pool paiknevad olevad aminohappejäägid tähistada P1, P2 jms (kus number suureneb lagundatavast peptiidsidemest kaugenedes), siis määravad [[Substraat (biokeemia)|substraadi]] äratundmist kaspaaside poolt substraadis aminohappejäägid asendites P4-P1 (ning P1 on alati Asp). Efektorkaspaasid (eriti kaspaas-3 ja kaspaas-7) eelistavad substraatide koosseisus tetra[[Peptiidid|peptiidi]] [[Aspartaat|Asp]]-[[Glutamiinhape|Glu]]-[[Valiin|Val]]-[[Aspartaat|Asp]] (ühetäheliste lühenditena DEVD), mille puhul toimub lõikus pärast viimast aspartaati.<ref name=":1" /> DEVD järjestuse põhjal on disainitud ka mitmed teaduslikes uuringutes kasutatavad [[Fluorestsents|fluorestseeruvad]] kaspaasi-[[Sensormolekul|sensorid]], mis konkureerivad [[Rakk|rakkudes]] substraatidega ja käituvad seega [[Inhibiitor|inhibiitoritena]]. Seejuures võivad sensorid olla [[Orgaaniline süntees|sünteetilised]], sisaldades väikese molekulmassiga [[Fluorofoor|fluorofoore]] (selliste ühendite seas on ka [[Pöördumatu reaktsioon|pöördumatuid]] inhibiitoreid), või [[Geenitehnoloogia|geneetiliselt]] kodeeritud, sisaldades [[Fluorestseeruvad valgud|fluorestseeruvaid valke]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mahmoud |eesnimi=Zhra, |perekonnanimi2=J. |eesnimi2=Qasem, Rani |perekonnanimi3=Fai |eesnimi3=Aldossari, |perekonnanimi4=Rimah |eesnimi4=Saleem, |perekonnanimi5=Ahmad |eesnimi5=Aljada, |kuupäev=2024 |pealkiri=A Comprehensive Exploration of Caspase Detection Methods: From Classical Approaches to Cutting-Edge Innovations |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/25/10/5460 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=25 |üksiknumber=10 |doi=10.3390/ijm |issn=1422-0067}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Edgington |eesnimi=Laura E. |perekonnanimi2=Berger |eesnimi2=Alicia B. |perekonnanimi3=Blum |eesnimi3=Galia |perekonnanimi4=Albrow |eesnimi4=Victoria E. |perekonnanimi5=Paulick |eesnimi5=Margot G. |perekonnanimi6=Lineberry |eesnimi6=Neil |perekonnanimi7=Bogyo |eesnimi7=Matthew |kuupäev=2009 |pealkiri=Noninvasive optical imaging of apoptosis by caspase-targeted activity-based probes |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3196344/ |ajakiri=Nature Medicine |aastakäik=15 |üksiknumber=8 |lehekülg=967–973 |doi=10.1038/nm.1938 |issn=1546-170X |pmc=3196344 |pmid=19597506}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Savitsky |eesnimi=Alexander P. |perekonnanimi2=Rusanov |eesnimi2=Alexander L. |perekonnanimi3=Zherdeva |eesnimi3=Victoria V. |perekonnanimi4=Gorodnicheva |eesnimi4=Tatiana V. |perekonnanimi5=Khrenova |eesnimi5=Maria G. |perekonnanimi6=Nemukhin |eesnimi6=Alexander V. |kuupäev=2012 |pealkiri=FLIM-FRET Imaging of Caspase-3 Activity in Live Cells Using Pair of Red Fluorescent Proteins |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/22375160 |ajakiri=Theranostics |aastakäik=2 |üksiknumber=2 |lehekülg=215–226 |doi=10.7150/thno.3885 |issn=1838-7640 |pmc=3287422 |pmid=22375160}}</ref> Kuigi DEVD on enim uuritud motiiv kaspaaside substraatides, teostavad kaspaasid organismis sadade erinevate valkude proteolüüsi, mille hulka kuuluvad struktuursed valgud (nt [[Tuumamembraan|tuumaümbrise]] [[Lamiin|lamiinid]], [[Tsütoskelett|tsütoskeleti]] [[Aktiin|aktiinid]]), [[DNA reparatsioon|DNA parandusega]] seotud valgud ja [[Mitokonder|mitokondriaalsed]] valgud. Selle substraadikogumi kooskõlastatud lagundamine annab apoptootilisele rakule iseloomuliku [[Morfoloogia (bioloogia)|morfoloogia]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Gheyas |eesnimi=Rifah |perekonnanimi2=Menko |eesnimi2=A. Sue |kuupäev=2023-10-21 |pealkiri=The involvement of caspases in the process of nuclear removal during lens fiber cell differentiation |url=https://www.nature.com/articles/s41420-023-01680-y |ajakiri=Cell Death Discovery |keel=en |aastakäik=9 |üksiknumber=1 |lehekülg=386 |doi=10.1038/s41420-023-01680-y |issn=2058-7716}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Fischer |eesnimi=U. |perekonnanimi2=Jänicke |eesnimi2=R. U. |perekonnanimi3=Schulze-Osthoff |eesnimi3=K. |kuupäev=2003 |pealkiri=Many cuts to ruin: a comprehensive update of caspase substrates |url=https://www.nature.com/articles/4401160 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=10 |üksiknumber=1 |lehekülg=76–100 |doi=10.1038/sj.cdd.4401160 |issn=1476-5403}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=E. |eesnimi=Lopez, Karla |perekonnanimi2=Lisa |eesnimi2=Bouchier-Hayes, |kuupäev=2022 |pealkiri=Lethal and Non-Lethal Functions of Caspases in the DNA Damage Response |url=https://www.mdpi.com/2073-4409/11/12/1887 |ajakiri=Cells |keel=en |aastakäik=11 |üksiknumber=12 |doi=10.3390/cell |issn=2073-4409}}</ref> == Kaspaaside roll apoptoosis ja teistes rakusurma vormides == [[Fail:Effect of targeted genetic inactivation of the PRR in the UB on collecting duct (CD) cell apoptosis and proliferation on E18.5.png|pisi|Kaspaas-3 aktiivse vormi [[Antikehad|immuunvärvingu]] kaudu saab [[Fluorestsentsmikroskoop|fluorestsentsmikroskoopia]] abiga tuvastada apoptootilisi rakke [[Kude|koelõigu]] või muu süsteemi kontekstis. Joonisel on näidatud kuseteede arenguga seotud apoptootilised piirkonnad (pildid E-H, kaspaasi-3 immuunvärving näidatud punasega) ja intensiivse [[Rakutsükkel|rakujagunemisega]] piirkonnad (pildid A-D, fosforüülitud [[Histoonid|histooni]] H3 immuunvärving näidatud punasega) [[Hiir|hiire]] [[embrüo]] [[Neerud|neerudes]]. Roheline värv näitab [[Tsütokeratiin|tsütokeratiini]]<nowiki/>rikkaid rakke ja sinine värv kõigi rakkude [[Rakutuum|rakutuumi]] ([[DAPI]] värving).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Renfang |perekonnanimi2=Preston |eesnimi2=Graeme |perekonnanimi3=Ichihara |eesnimi3=Atsuhiro |perekonnanimi4=Yosypiv |eesnimi4=Ihor V. |kuupäev=21. mai 2013 |pealkiri=Deletion of the Prorenin Receptor from the Ureteric Bud Causes Renal Hypodysplasia |url=https://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0063835 |ajakiri=PLOS ONE |keel=en |aastakäik=8 |üksiknumber=5 |lehekülg=e63835 |doi=10.1371/journal.pone.0063835 |issn=1932-6203 |pmc=3660567 |pmid=23704941}}</ref>]] Kaspaasid on keskse tähtsusega programmeeritud rakusurma ([[Apoptoos|apoptoosi]]) läbiviimisel, kuid neil on roll ka põletikulises rakusurmas ([[Püroptoos|püroptoosis]]) ja mitmetes teistes rakusurma vormides: * Apoptoos on rangelt kontrollitud rakusurma vorm, mida iseloomustavad raku kokkutõmbumine, [[Kromatiin|kromatiini]] kondenseerumine, [[Rakumembraan|membraani]] väljasopistumine (ingl k ''blebbing'') ja apoptootiliste kehade teke. Apoptoos käivitatakse põhiliselt kahe raja kaudu. Rakuväline ehk [[Retseptor (biokeemia)|retseptor]]<nowiki/>vahendatud rada käivitub valguliste signaalimolekulide (näiteks [[kasvaja nekroosifaktor]] TNF-alfa) seondumisel surmaretseptoritele (nt kasvaja nekroosifaktori retseptorite perekond TNFR). Info rakuvälise sündmuse kohta kandub retseptorite [[Konformatsioon|konformatsiooni]] muutumise kaudu rakku ning toimub DISC-kompleksi teke, mille tulemusena aktiveeruvad kaspaas-8 ja kaspaas-10 ning seejärel efektorkaspaasid. Rakusisese ehk [[Mitokonder|mitokondriaalse]] raja käivitajateks on DNA kahjustus või [[oksüdatiivne stress]], mis vallandavad [[Tsütokroomid|tsütokroomi]] c vabanemist mitokondritest. Vabanenud tsütokroom c moodustab koos teiste valkudega [[Apoptosoom|apoptosoomi]], mis aktiveerib kaspaasi-9 ning seejärel efektorkaspaasid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Vitale |eesnimi=Ilio |perekonnanimi2=Pietrocola |eesnimi2=Federico |perekonnanimi3=Guilbaud |eesnimi3=Emma |perekonnanimi4=Aaronson |eesnimi4=Stuart A. |perekonnanimi5=Abrams |eesnimi5=John M. |perekonnanimi6=Adam |eesnimi6=Dieter |perekonnanimi7=Agostini |eesnimi7=Massimiliano |perekonnanimi8=Agostinis |eesnimi8=Patrizia |perekonnanimi9=Alnemri |eesnimi9=Emad S. |perekonnanimi10=Altucci |eesnimi10=Lucia |perekonnanimi11=Amelio |eesnimi11=Ivano |perekonnanimi12=Andrews |eesnimi12=David W. |perekonnanimi13=Aqeilan |eesnimi13=Rami I. |perekonnanimi14=Arama |eesnimi14=Eli |perekonnanimi15=Baehrecke |eesnimi15=Eric H. |kuupäev=2023 |pealkiri=Apoptotic cell death in disease—Current understanding of the NCCD 2023 |url=https://www.nature.com/articles/s41418-023-01153-w |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=30 |üksiknumber=5 |lehekülg=1097–1154 |doi=10.1038/s41418-023-01153-w |issn=1476-5403}}</ref> * Püroptoos on põletikuline, lüütiline rakusurm, mida vahendavad peamiselt kaspaas-1, kaspaas-4 ja kaspaas-5. Enamasti käivitub püroptoos vastusena [[Patogeen|patogeenidele]] (nt viirustele).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Bibo-Verdugo |eesnimi=Betsaida |perekonnanimi2=Salvesen |eesnimi2=Guy |kuupäev=2024-05-12 |pealkiri=Evolution of Caspases and the Invention of Pyroptosis |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11121540/ |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |aastakäik=25 |üksiknumber=10 |lehekülg=5270 |doi=10.3390/ijms25105270 |issn=1422-0067 |pmc=11121540 |pmid=38791309}}</ref> * PANoptoos on hübriidne rakusurma vorm, kus aktiveeruvad samaaegselt apoptootilised, [[Nekroos|nekroptootilised]] ja püroptoossed mehhanismid.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Song |eesnimi=Kaiyuan |perekonnanimi2=Wu |eesnimi2=Yongbin |perekonnanimi3=Tan |eesnimi3=Sipin |kuupäev=2025-01-01 |pealkiri=Caspases in PANoptosis |url=https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S245231862500011X |ajakiri=Current Research in Translational Medicine |aastakäik=73 |üksiknumber=1 |lehekülg=103502 |doi=10.1016/j.retram.2025.103502 |issn=2452-3186}}</ref> == Kaspaaside seos haigustega == Kaspaaside aktivatsioon on rangelt reguleeritud, et vältida juhuslikku rakusurma. Olulisemad regulatsioonitasandid on:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dho |eesnimi=So Hee |perekonnanimi2=Cho |eesnimi2=Minjeong |perekonnanimi3=Woo |eesnimi3=Wonjin |perekonnanimi4=Jeong |eesnimi4=Seolhee |perekonnanimi5=Kim |eesnimi5=Lark Kyun |kuupäev=2025 |pealkiri=Caspases as master regulators of programmed cell death: apoptosis, pyroptosis and beyond |url=https://www.nature.com/articles/s12276-025-01470-9 |ajakiri=Experimental & Molecular Medicine |keel=en |aastakäik=57 |üksiknumber=6 |lehekülg=1121–1132 |doi=10.1038/s12276-025-01470-9 |issn=2092-6413}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Smyth |eesnimi=Peter |perekonnanimi2=Sessler |eesnimi2=Tamas |perekonnanimi3=Scott |eesnimi3=Christopher J. |perekonnanimi4=Longley |eesnimi4=Daniel B. |kuupäev=2020 |pealkiri=FLIP(L): the pseudo-caspase |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32096279 |ajakiri=The FEBS journal |aastakäik=287 |üksiknumber=19 |lehekülg=4246–4260 |doi=10.1111/febs.15260 |issn=1742-4658 |pmc=7586951 |pmid=32096279}}</ref> * [[Geeniekspressioon]] – prokaspaaside [[Transkriptsioon (geneetika)|transkriptsiooni]] kontroll (näiteks [[Epigeneetika|epigeneetilisel]] tasandil, [[DNA metülatsioon|DNA metüülimise]] või [[Histoonid|histoonide]] [[Metüleerimine|metüülimise]] kaudu). * Aktiveerivad signaalirajad – [[Bcl-2]] perekonna valgud (kontrollivad mitokondrite membraani läbilaskvust), pseudokaspaas FLIP ja surmaretseptorid. * Looduslikud [[Inhibiitor|inhibiitorid]] – inhibeerimine IAP-valkude (ingliskeelsest '''''i'''nhibitor of '''a'''poptosis '''p'''roteins'') poolt. * [[Translatsioonijärgne modifikatsioon|Translatsioonijärgsed modifikatsioonid]] – [[Fosforüülumine|fosforüülimine]] ja [[Ubikvitiin|ubikvitinüülimine]] võivad muuta kaspaaside aktiivsust. [[Fail:CTL killing strategies.png|pisi|Apoptoosi retseptorvahendatud raja (joonise vasak osa, ingl k ''extrinsic pathway'') ja mitokondriaalse raja (joonise parem osa, ingl k ''intrinsic pathway'') molekulaarsed mehhanismid. Pildi ülemine osa illustreerib tsütotoksilises [[T-lümfotsüüdid|T-rakus]] (ingl k ''cytotoxic T-cell'') toimuvat ning pildi alumine osa viirusega nakatunud koerakus (ingl k ''virus-infected cell'') toimuvat.]] Siiski esineb patoloogiate kontekstis häireid kaspaaside taseme või aktiivsusega, kusjuures kaspaaside roll haiguslike protsesside vahendamisel oleneb ka konkreetsest kaspaasist, vaadeldavast koest või kaspaasidega vastastikmõjusid loovate muude valkude ekspressioonitasemest rakus. === Kaspaasid ja vähk === Apoptoosi vältimine on [[Vähk (haigus)|vähi]] üks peamisi tunnuseid. Paljud [[Vähirakk|kasvajarakud]] ekspresseerivad vähenenud tasemel kaspaase või nende aktivatsioonikomponente (nt APAF1, ingliskeelsest '''''a'''poptotic '''p'''rotease '''a'''ctivating '''f'''actor 1''). See muudab vähirakud resistentseks signaalidele, mis kutsuvad tervetes rakkudes esile rakusurma; seega käsitletakse kaspaase sageli pigem [[Kasvaja supressorgeenid|kasvaja supressorgeenidena]]. Samas on hiljutised uuringud näidanud, et teatud kaspaaside aktivatsioon võib olla seotud pigem rakkude kuju muutumise ja liikuvuse tagamisega (nt [[Epiteel-mesenhüüm-üleminek|epiteel-mesenhüüm-ülemineku]] käigus), mis pigem aitavad kaasa vähirakkude levimisele.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Olsson |eesnimi=M. |perekonnanimi2=Zhivotovsky |eesnimi2=B. |kuupäev=2011 |pealkiri=Caspases and cancer |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3178435/ |ajakiri=Cell Death and Differentiation |aastakäik=18 |üksiknumber=9 |lehekülg=1441–1449 |doi=10.1038/cdd.2011.30 |issn=1476-5403 |pmc=3178435 |pmid=21455218}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Caitlin |eesnimi=Hounsell, |perekonnanimi2=Yun |eesnimi2=Fan, |kuupäev=2021 |pealkiri=The Duality of Caspases in Cancer, as Told through the Fly |url=https://www.mdpi.com/1422-0067/22/16/8927 |ajakiri=International Journal of Molecular Sciences |keel=en |aastakäik=22 |üksiknumber=16 |doi=10.3390/ijm |issn=1422-0067}}</ref> === Kaspaasid ja neurodegeneratiivsed haigused === Kaspaaside ülemäärane aktivatsioon, eriti kaspaas-6 ja kaspaas-3 puhul, on seotud [[Alzheimeri tõbi|Alzheimeri]], [[Parkinsoni tõbi|Parkinsoni]] ja [[Huntingtoni tõbi|Huntingtoni]] tõve patogeneesiga. Näiteks on kaspaasid võimelised osaliselt lagundama [[Beeta-amüloid|beeta-amüloidi]] eelvalku ABPP, [[Tau-valk|tau-valku]] või [[Huntingtiin|huntingtiini]], soodustades [[Mürgisus|toksiliste]] laguproduktide kuhjumist.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Friedlander |eesnimi=Robert M. |kuupäev=2003-04-03 |pealkiri=Apoptosis and Caspases in Neurodegenerative Diseases |url=https://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMra022366 |ajakiri=New England Journal of Medicine |aastakäik=348 |üksiknumber=14 |lehekülg=1365–1375 |doi=10.1056/NEJMra022366 |issn=0028-4793}}</ref> Rakusurma-välises kontekstis võib aga kaspaaside kontrollitud aktivatsioon mängida rolli [[Närvisüsteem|närvisüsteemi]] plastilisuses ([[Neuron|neuronite]] [[Diferentseerumine|diferentseerumisel]] ja [[Sünaps|sünapside]] ümberkujundamisel).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Mukherjee |eesnimi=Amrita |perekonnanimi2=Williams |eesnimi2=Darren W. |kuupäev=2017 |pealkiri=More alive than dead: non-apoptotic roles for caspases in neuronal development, plasticity and disease |url=https://www.nature.com/articles/cdd201764 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=24 |üksiknumber=8 |lehekülg=1411–1421 |doi=10.1038/cdd.2017.64 |issn=1476-5403}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cusack |eesnimi=Corey L. |perekonnanimi2=Swahari |eesnimi2=Vijay |perekonnanimi3=Hampton Henley |eesnimi3=W. |perekonnanimi4=Michael Ramsey |eesnimi4=J. |perekonnanimi5=Deshmukh |eesnimi5=Mohanish |kuupäev=2013-05-21 |pealkiri=Distinct pathways mediate axon degeneration during apoptosis and axon-specific pruning |url=https://www.nature.com/articles/ncomms2910 |ajakiri=Nature Communications |keel=en |aastakäik=4 |üksiknumber=1 |lehekülg=1876 |doi=10.1038/ncomms2910 |issn=2041-1723}}</ref> === Kaspaasid ja maksahaigused === Maksal on suur [[Regeneratsioon|regeneratiivne]] võime, kuid krooniline või ulatuslik maksarakkude apoptoos võib viia põletiku, [[Fibroos|fibroosi]] ja lõpuks [[Maksatsirroos|tsirroosi]] või elundipuudulikkuseni. Maksa peamiste funktsionaalsete rakkude ehk [[Hepatotsüüt|hepatotsüütide]] apoptoosi vahendavad suuresti kaspaas-8 (surmaretseptori rada) ja kaspaas-9 (mitokondriaalne rada), mis koonduvad efektorkaspaasidele, eeskätt kaspaasile-3 ja kaspaasile-7.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wang |eesnimi=K. |kuupäev=2014 |pealkiri=Molecular mechanisms of hepatic apoptosis |url=https://www.nature.com/articles/cddis2013499 |ajakiri=Cell Death & Disease |keel=en |aastakäik=5 |üksiknumber=1 |lehekülg=e996–e996 |doi=10.1038/cddis.2013.499 |issn=2041-4889}}</ref> [[Fail:Emricasan structure.png|pisi|Inhibiitori emricasani struktuur]] [[Viirused|Viirusliku]] [[B-hepatiit|B-hepatiidi]] puhul toimub nekroosifaktori TNFα tootmise suurenemine. Hepatotsüüdid, mis puutuvad kokku TNFα-ga, läbivad seega surmaretseptori vahendatud apoptoosi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Pompili |eesnimi=Maurizio |perekonnanimi2=Biolato |eesnimi2=Marco |perekonnanimi3=Miele |eesnimi3=Luca |perekonnanimi4=Grieco |eesnimi4=Antonio |kuupäev=2013-11-28 |pealkiri=Tumor necrosis factor-α inhibitors and chronic hepatitis C: a comprehensive literature review |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3848134/ |ajakiri=World Journal of Gastroenterology |aastakäik=19 |üksiknumber=44 |lehekülg=7867–7873 |doi=10.3748/wjg.v19.i44.7867 |issn=2219-2840 |pmc=3848134 |pmid=24307780}}</ref> [[Etanool|Alkohol]] ja mõningad ravimid (nt [[paratsetamool]]) muudavad hepatotsüüdid nendele surmasignaalidele tundlikumaks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Neuman |eesnimi=M. G. |kuupäev=2001 |pealkiri=Apoptosis in diseases of the liver |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/11347718 |ajakiri=Critical Reviews in Clinical Laboratory Sciences |aastakäik=38 |üksiknumber=2 |lehekülg=109–166 |doi=10.1080/20014091084182 |issn=1040-8363 |pmid=11347718}}</ref> [[Mittealkohoolne steatohepatiit|Mittealkohoolse steatohepatiidi]] ja [[Rasvmaks|rasvmaksa]] kontekstis põhjustab vabade [[Rasvhapped|rasvhapete]] kuhjumisest tingitud lipotoksiline stress [[Mitokonder|mitokondrite]] funktsioonide häirumist ja rakusisestest radadest käivitatud apoptoosi.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Kanda |eesnimi=Tatsuo |perekonnanimi2=Matsuoka |eesnimi2=Shunichi |perekonnanimi3=Yamazaki |eesnimi3=Motomi |perekonnanimi4=Shibata |eesnimi4=Toshikatsu |perekonnanimi5=Nirei |eesnimi5=Kazushige |perekonnanimi6=Takahashi |eesnimi6=Hiroshi |perekonnanimi7=Kaneko |eesnimi7=Tomohiro |perekonnanimi8=Fujisawa |eesnimi8=Mariko |perekonnanimi9=Higuchi |eesnimi9=Teruhisa |perekonnanimi10=Nakamura |eesnimi10=Hitomi |perekonnanimi11=Matsumoto |eesnimi11=Naoki |perekonnanimi12=Yamagami |eesnimi12=Hiroaki |perekonnanimi13=Ogawa |eesnimi13=Masahiro |perekonnanimi14=Imazu |eesnimi14=Hiroo |perekonnanimi15=Kuroda |eesnimi15=Kazumichi |kuupäev=2018-07-07 |pealkiri=Apoptosis and non-alcoholic fatty liver diseases |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC6034146/ |ajakiri=World Journal of Gastroenterology |aastakäik=24 |üksiknumber=25 |lehekülg=2661–2672 |doi=10.3748/wjg.v24.i25.2661 |issn=2219-2840 |pmc=6034146 |pmid=29991872}}</ref> Samuti tekib rakusisestest radadest käivitatud apoptoos [[isheemia]]-[[Reperfusioonikahjustus|reperfusioonikahjustuse]] korral (nt siirdamise või kirurgilise sekkumise järel), kuna reperfusioon põhjustab pärast ajutist isheemiat [[Oksüdatiivne stress|oksüdatiivset stressi]] ja mitokondriaalset kahjustust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhang |eesnimi=Haifeng |perekonnanimi2=Yan |eesnimi2=Qi |perekonnanimi3=Wang |eesnimi3=Xuan |perekonnanimi4=Chen |eesnimi4=Xin |perekonnanimi5=Chen |eesnimi5=Ying |perekonnanimi6=Du |eesnimi6=Jian |perekonnanimi7=Chen |eesnimi7=Lijian |kuupäev=2021 |pealkiri=The Role of Mitochondria in Liver Ischemia-Reperfusion Injury: From Aspects of Mitochondrial Oxidative Stress, Mitochondrial Fission, Mitochondrial Membrane Permeable Transport Pore Formation, Mitophagy, and Mitochondria-Related Protective Measures |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC8275408/ |ajakiri=Oxidative Medicine and Cellular Longevity |aastakäik=2021 |lehekülg=6670579 |doi=10.1155/2021/6670579 |issn=1942-0994 |pmc=8275408 |pmid=34285766}}</ref> Kui maksas paiknevad [[Kupfferi rakk|Kupfferi rakud]] ja [[Stellaatrakk|stellaatrakud]] [[Fagotsütoos|fagotsüteerivad]] surevatest hepatotsüütidest pärinevaid apoptootilisi kehi, aktiveeruvad [[Fibroos|fibrogeneetilised]] signaalirajad (nt TGF-β). Seega ei ole apoptoos pelgalt haiguse tagajärg, vaid ka maksafibroosi progresseerumise põhjuslik tegur, mis võimendab kahjustusi näiteks tsirroosi korral.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Zhang |eesnimi=Lumin |perekonnanimi2=Bansal |eesnimi2=Meena B. |kuupäev=2020-06-16 |pealkiri=Role of Kupffer Cells in Driving Hepatic Inflammation and Fibrosis in HIV Infection |url=https://www.frontiersin.org/journals/immunology/articles/10.3389/fimmu.2020.01086/full |ajakiri=Frontiers in Immunology |keel=English |aastakäik=11 |doi=10.3389/fimmu.2020.01086 |issn=1664-3224}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Jiang |eesnimi=Joy X. |perekonnanimi2=Mikami |eesnimi2=Kenichiro |perekonnanimi3=Venugopal |eesnimi3=Senthil |perekonnanimi4=Li |eesnimi4=Yong |perekonnanimi5=Török |eesnimi5=Natalie J. |kuupäev=2009 |pealkiri=Apoptotic body engulfment by hepatic stellate cells promotes their survival by the JAK/STAT and Akt/NF-kappaB-dependent pathways |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2765371/ |ajakiri=Journal of Hepatology |aastakäik=51 |üksiknumber=1 |lehekülg=139–148 |doi=10.1016/j.jhep.2009.03.024 |issn=1600-0641 |pmc=2765371 |pmid=19457567}}</ref> Kaspaaside aktiivsuse pärssimine nendes olukordades vähendab hepatotsüütide kadu ja parandab näiteks ka [[Siirdamine|siiratud]] maksa ellujäämist [[Loomkatse|loomkatsetes]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Cursio |eesnimi=Raffaele |kuupäev=2010 |pealkiri=Caspase inhibition in liver transplantation: from basic research to clinical studies |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC2814397/ |ajakiri=HPB: the official journal of the International Hepato Pancreato Biliary Association |aastakäik=12 |üksiknumber=1 |lehekülg=1–3 |doi=10.1111/j.1477-2574.2009.00123.x |issn=1477-2574 |pmc=2814397 |pmid=20495638}}</ref> Seepärast arendatakse kaspaasi [[Inhibiitor|inhibiitoreid]], mis blokeeriksid kaspaaside vahendatud apoptoosi. Siiski kaasnevad selle strateegiaga teatud riskid:<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Woolbright |eesnimi=Benjamin L. |perekonnanimi2=Ding |eesnimi2=Wen-Xing |perekonnanimi3=Jaeschke |eesnimi3=Hartmut |kuupäev=2017 |pealkiri=Caspase inhibitors for the treatment of liver disease: friend or foe? |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC5493036/ |ajakiri=Expert Review of Gastroenterology & Hepatology |aastakäik=11 |üksiknumber=5 |lehekülg=397–399 |doi=10.1080/17474124.2017.1300060 |issn=1747-4132 |pmc=5493036 |pmid=28276808}}</ref><ref name=":2">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Dhani |eesnimi=Shanel |perekonnanimi2=Zhao |eesnimi2=Yun |perekonnanimi3=Zhivotovsky |eesnimi3=Boris |kuupäev=2021-10-15 |pealkiri=A long way to go: caspase inhibitors in clinical use |url=https://www.nature.com/articles/s41419-021-04240-3 |ajakiri=Cell Death & Disease |keel=en |aastakäik=12 |üksiknumber=10 |lehekülg=949 |doi=10.1038/s41419-021-04240-3 |issn=2041-4889}}</ref> * Apoptoos võib olla ka kaitsev mehhanism, mis eemaldab kahjustatud või viirusega nakatunud rakke, mistõttu selle krooniline pärssimine võib soodustada kasvaja teket või viirusnakkuse püsimist. * Pikaajaline süsteemne kaspaaside blokeerimine võib nõrgendada [[Immuunvastus|immuunvastust]] või häirida normaalset raku uuenemist. * Lisaks on osa maksas toimivatest apoptoosi radadest seotud nekroptoosiga – seetõttu võib kaspaaside pärssimine nihutada rakusurma tasakaalu [[Nekroos|nekrootiliste]] (põletikuliste) mehhanismide suunas. [[Fail:Belnacasan structure.png|pisi|Inhibiitori belnacasani struktuur]] == Kaspaaside inhibiitorid ja nende kasutusalad == Kaspaaside [[Inhibiitor|inhibiitorid]] on olulised nii eksperimentaalsete töövahenditena rakusurma [[Alusteadused|fundamentaalteaduslikes]] uuringutes kui ka [[Ravimiarendus|ravimikandidaatidena]] haigustes, millega kaasneb liigne [[apoptoos]] või [[põletik]]. [[Fail:1rhj.jpg|pisi|Kaspaasi-3 kompleks sünteetilise inhibiitoriga, milles on püütud vähendada peptiidset osa ning suurendada molekuli hüdrofoobsust, jäikust ja selektiivsust.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Becker |eesnimi=Joseph W. |perekonnanimi2=Rotonda |eesnimi2=Jennifer |perekonnanimi3=Soisson |eesnimi3=Stephen M. |perekonnanimi4=Aspiotis |eesnimi4=Renee |perekonnanimi5=Bayly |eesnimi5=Christopher |perekonnanimi6=Francoeur |eesnimi6=Sébastien |perekonnanimi7=Gallant |eesnimi7=Michel |perekonnanimi8=Garcia-Calvo |eesnimi8=Marga |perekonnanimi9=Giroux |eesnimi9=Andre |perekonnanimi10=Grimm |eesnimi10=Erich |perekonnanimi11=Han |eesnimi11=Yongxin |perekonnanimi12=McKay |eesnimi12=Dan |perekonnanimi13=Nicholson |eesnimi13=Donald W. |perekonnanimi14=Peterson |eesnimi14=Erin |perekonnanimi15=Renaud |eesnimi15=Johanne |kuupäev=2004-05-01 |pealkiri=Reducing the Peptidyl Features of Caspase-3 Inhibitors:  A Structural Analysis |url=https://doi.org/10.1021/jm0305523 |ajakiri=Journal of Medicinal Chemistry |aastakäik=47 |üksiknumber=10 |lehekülg=2466–2474 |doi=10.1021/jm0305523 |issn=0022-2623}}</ref> Kristallstruktuuri koordinaadid: Protein Databank 1RHJ.]] Kaspaaside aktiivtsentriga [[Seondumissait|seonduvad]] [[Peptiidid|peptiidi]]<nowiki/>põhised inhibiitorid on siiani kõige laialdasemalt kasutatavad kaspaaside inhibiitorid laboratoorsetes alusuuringutes. Need jäljendavad kaspaaside looduslikke [[Substraat (biokeemia)|substraate]]: [[Aminohapped|aminohapete]] tunnusjärjestusele (nt [[Aspartaat|aspartaati]] sisaldavad tetrapeptiidid DEVD, LEHD, VEID) järgneb sageli [[Elektrofiil|elektrofiilne]] reaktiivne rühm, mis [[Kovalentne side|kovalentselt]] modifitseerib aktiivtsentri [[Tsüsteiin|tsüsteiini]] (seega on tegemist [[Pöördumatu reaktsioon|pöördumatute]] inhibiitoritega). Levinumad elektrofiilsed rühmad on fluorometüül[[Ketoonid|ketoon]] (tähistatakse sageli FMK), klorometüülketoon (CMK) ja atsüüloksümetüülketoon (AOMK); viimane rühm on näidanud suurimat selektiivsust just kaspaaside tsüsteiini suhtes (kuna tsüsteiin[[Proteaasid|proteaase]] on teisigi).<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Goode |eesnimi=David R. |perekonnanimi2=Sharma |eesnimi2=Anil K. |perekonnanimi3=Hergenrother |eesnimi3=Paul J. |kuupäev=2005-08-01 |pealkiri=Using Peptidic Inhibitors to Systematically Probe the S1‘ Site of Caspase-3 and Caspase-7 |url=https://doi.org/10.1021/ol051287d |ajakiri=Organic Letters |aastakäik=7 |üksiknumber=16 |lehekülg=3529–3532 |doi=10.1021/ol051287d |issn=1523-7060}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Poreba |eesnimi=Marcin |perekonnanimi2=Strózyk |eesnimi2=Aleksandra |perekonnanimi3=Salvesen |eesnimi3=Guy S. |perekonnanimi4=Drag |eesnimi4=Marcin |kuupäev=2013-08-01 |pealkiri=Caspase substrates and inhibitors |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC3721276/ |ajakiri=Cold Spring Harbor Perspectives in Biology |aastakäik=5 |üksiknumber=8 |lehekülg=a008680 |doi=10.1101/cshperspect.a008680 |issn=1943-0264 |pmc=3721276 |pmid=23788633}}</ref> Peptiidipõhiste inhibiitorite [[N-terminaalne ots|N-terminaal]] on sageli modifitseeritud (nt bensüüloksükarbonüüli või [[Kinoliin|kinoliini]] fragmendiga), mis lisatava fragmendi hüdrofoobsuse tõttu võib parandada ühendite võimet läbida rakkude [[Rakumembraan|plasmamembraani]]. Seda tüüpi inhibiitorid ei erista samas erinevaid kaspaase ning inhibeerivad kõiki perekonnaliikmeid – seetõttu nimetatakse neid ka pan-inhibiitoriteks. Näiteks Q-VD-OPh on pöördumatu peptiidipõhine kaspaaside pan-inhibiitor, mida on kasutatud madalate mikromolaarsete [[Kontsentratsioon|kontsentratsioonide]] juures [[Mudelorganism|loommudelites]].<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Chauvier |eesnimi=D. |perekonnanimi2=Ankri |eesnimi2=S. |perekonnanimi3=Charriaut-Marlangue |eesnimi3=C. |perekonnanimi4=Casimir |eesnimi4=R. |perekonnanimi5=Jacotot |eesnimi5=E. |kuupäev=2007 |pealkiri=Broad-spectrum caspase inhibitors: from myth to reality? |url=https://www.nature.com/articles/4402044 |ajakiri=Cell Death & Differentiation |keel=en |aastakäik=14 |üksiknumber=2 |lehekülg=387–391 |doi=10.1038/sj.cdd.4402044 |issn=1476-5403}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Keoni |eesnimi=Chanel Li |perekonnanimi2=Brown |eesnimi2=Thomas L. |kuupäev=2015 |pealkiri=Inhibition of Apoptosis and Efficacy of Pan Caspase Inhibitor, Q-VD-OPh, in Models of Human Disease |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC4395138/ |ajakiri=Journal of Cell Death |aastakäik=8 |lehekülg=1–7 |doi=10.4137/JCD.S23844 |issn=1179-0660 |pmc=4395138 |pmid=25922583}}</ref> Ületamaks peptiidipõhiste inhibiitorite problemaatilist võimet läbida rakumembraani, vähest [[Selektiivsus (keemia)|selektiivsust]] kõrgetel kontsentratsioonidel ja madalat bioloogilist stabiilsust, on kaspaaside inhibiitorite kliinilisteks rakendusteks püütud lühendada [[Molekul|molekulides]] aminohappelisi järjestusi ning asendada aminohapped analoogsete struktuuridega, mis on füsioloogilises keskkonnas püsivamad. Näiteks laia toimespektriga kaspaasiinhibiitor emricasan on läbinud II faasi [[Kliiniline uuring|kliinilise uuringu]] maksahaiguste ([[mittealkohoolne steatohepatiit]], [[C-hepatiit]], maksa[[fibroos]]) raviks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barreyro |eesnimi=Fernando J. |perekonnanimi2=Holod |eesnimi2=Silvia |perekonnanimi3=Finocchietto |eesnimi3=Paola V. |perekonnanimi4=Camino |eesnimi4=Alejandra M. |perekonnanimi5=Aquino |eesnimi5=Jorge B. |perekonnanimi6=Avagnina |eesnimi6=Alejandra |perekonnanimi7=Carreras |eesnimi7=María C. |perekonnanimi8=Poderoso |eesnimi8=Juan J. |perekonnanimi9=Gores |eesnimi9=Gregory J. |kuupäev=2015 |pealkiri=The pan-caspase inhibitor Emricasan (IDN-6556) decreases liver injury and fibrosis in a murine model of non-alcoholic steatohepatitis |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/24750664 |ajakiri=Liver International: Official Journal of the International Association for the Study of the Liver |aastakäik=35 |üksiknumber=3 |lehekülg=953–966 |doi=10.1111/liv.12570 |issn=1478-3231 |pmid=24750664}}</ref><ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Harrison |eesnimi=Stephen A. |perekonnanimi2=Goodman |eesnimi2=Zachary |perekonnanimi3=Jabbar |eesnimi3=Abdul |perekonnanimi4=Vemulapalli |eesnimi4=Ravi |perekonnanimi5=Younes |eesnimi5=Ziad H. |perekonnanimi6=Freilich |eesnimi6=Bradley |perekonnanimi7=Sheikh |eesnimi7=Muhammad Y. |perekonnanimi8=Schattenberg |eesnimi8=Jörn M. |perekonnanimi9=Kayali |eesnimi9=Zeid |perekonnanimi10=Zivony |eesnimi10=Adam |perekonnanimi11=Sheikh |eesnimi11=Aasim |perekonnanimi12=Garcia-Samaniego |eesnimi12=Javier |perekonnanimi13=Satapathy |eesnimi13=Sanjaya K. |perekonnanimi14=Therapondos |eesnimi14=George |perekonnanimi15=Mena |eesnimi15=Edward |kuupäev=2020-05-01 |pealkiri=A randomized, placebo-controlled trial of emricasan in patients with NASH and F1-F3 fibrosis |url=https://www.journal-of-hepatology.eu/article/S0168-8278(19)30758-5/abstract |ajakiri=Journal of Hepatology |keel=English |aastakäik=72 |üksiknumber=5 |lehekülg=816–827 |doi=10.1016/j.jhep.2019.11.024 |issn=0168-8278 |pmid=31887369}}</ref> Belnacasan on aga [[Prekursor|eelravim]], mille [[Metaboliit|metaboliseeritud]] vorm on selektiivne kaspaasi-1 ja kaspaasi-4 inhibiitor; ühend on läbinud II faasi kliinilised uuringud [[epilepsia]], [[Psoriaas|psoriaasi]] ja teiste põletikuliste haiguste raviks.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Wannamaker |eesnimi=Woods |perekonnanimi2=Davies |eesnimi2=Robert |perekonnanimi3=Namchuk |eesnimi3=Mark |perekonnanimi4=Pollard |eesnimi4=John |perekonnanimi5=Ford |eesnimi5=Pamella |perekonnanimi6=Ku |eesnimi6=George |perekonnanimi7=Decker |eesnimi7=Caroline |perekonnanimi8=Charifson |eesnimi8=Paul |perekonnanimi9=Weber |eesnimi9=Peter |perekonnanimi10=Germann |eesnimi10=Ursula A. |perekonnanimi11=Kuida |eesnimi11=Keisuke |perekonnanimi12=Randle |eesnimi12=John C. R. |kuupäev=2007 |pealkiri=(S)-1-((S)-2-{[1-(4-amino-3-chloro-phenyl)-methanoyl]-amino}-3,3-dimethyl-butanoyl)-pyrrolidine-2-carboxylic acid ((2R,3S)-2-ethoxy-5-oxo-tetrahydro-furan-3-yl)-amide (VX-765), an orally available selective interleukin (IL)-converting enzyme/caspase-1 inhibitor, exhibits potent anti-inflammatory activities by inhibiting the release of IL-1beta and IL-18 |url=https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17289835 |ajakiri=The Journal of Pharmacology and Experimental Therapeutics |aastakäik=321 |üksiknumber=2 |lehekülg=509–516 |doi=10.1124/jpet.106.111344 |issn=0022-3565 |pmid=17289835}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=MedStar Health |kuupäev=2022 |pealkiri=NCT05164120: Safety, Tolerability, and Treatment Effect of Belnacasan in Patients With COVID-19 |url=https://clinicaltrials.gov/study/NCT05164120 |vaadatud=15.11.2025 |väljaanne=ClinicalTrials.gov}}</ref> Kaspaaside inhibiitoritena on testitud ka mittepeptiidseid aineid, millest mõningad seonduvad [[Ensüüm|ensüümide]] aktiivtsentriga ja mõningad hoopis aladesse, mida kaspaas võiks kasutada vastastikmõjude moodustamiseks teiste kaspaasidega (nn [[Allosteeriline regulatsioon|allosteerilised]] inhibiitorid).<ref name=":2" /> Siiski ei ole 2025. aasta novembri seisuga ükski kaspaasiinhibiitor saanud [[Ravim|ravimina]] heakskiitu. == Vaata ka == * [[Apoptoosi indutseeriv faktor]] == Viited == <references /> [[Kategooria:Ensüümid]] npkn5ofl7npzm0ogiktashq49gjp471 Vladislav Golovin 0 704709 7124460 7026634 2026-04-04T20:34:38Z Velirand 67997 7124460 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2025|kuu=november}} [[Fail:VladislavGolovin.jpg|pisi|Vladislav Golovin]] '''Vladislav Nikolajevitš Golovin''' (''Владислав Николаевич Головин,'' sündinud 20. mail 1997 [[Kirov]]is) tuntud ka kutsungi "Struna" järgi, oli rühmaülem Venemaa mereväe [[Musta mere laevastik]]u [[810. merejalaväebrigaad|810. üksikus kaardiväe merejalaväebrigaadi]] 382. pataljonis, kapten.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Ta osales [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Venemaa sissetungis Ukrainasse]] ja talle omistati [[Venemaa Föderatsiooni kangelane|Venemaa Föderatsiooni kangelase]] tiitel (2022). Ta osaleb programmis "[[Kangelaste aeg]]" ja on alates 24. detsembrist 2024 Venemaa noorte militaarorganisatsiooni "[[Junarmija]]" peastaabi ülem. == Biograafia == Teismelisena tegeles aktiivselt ujumise, laskmise ja võitluskunstidega. 2015. aastal lõpetas Kirovi 28. infotehnoloogia lütseumi ja 2020. aastal Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli. 2020-2021 osales Venemaa rahukaitsevägede koosseisus missioonil Mägi-Karabahhis.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Esmakordselt jõudis ta avalikkuse ette märtsi lõpul 2022 telekanal [[Russia Today]] filmiklipis, kus ta punane seljakott seljas õpetas [[Mariupol]]is merejalaväelasi granaadiheitja kasutamist ja "Struna" nime all andis telekanalile intervjuu. Juba video ilmumise algusest peale olid mõned Venemaa sotsiaalmeedia kasutajad hämmingus merejalaväelase ilmumisest lahingusse punase seljakotiga. Tema populaarsuse põhjuseks oli lihtsalt see, et ta oli 810. brigaadi ainus ohvitser, kes lubas end filmida. Mai lõpus või juuni alguses 2022 sai ta raskelt haavata ja tal amputeeriti pool jalga. Sevastopoli linnapea Mihhail Razvožajev nimetas "Strunat" "legendiks". Venemaa Telegrami kanal "Vojennaja Hronika" avaldas temaga intervjuu, milles merejalaväelast kirjeldati kui "maailmakuulsat". Vene laulja Juta salvestas merejalaväelase kohta laulu. <ref>https://web.archive.org/web/20221112045008/https://ru.krymr.com/a/morpeh-struna-geroy-rossii-810-brigada-rossiya-ukraina-voyna/32117629.html</ref> Vene okupantide poolt ukrainlaste vastu sooritatud kuritegusid monitooriv "Mirotvorets Tsentr" nimetab teda sõjakurjategijaks süüdistades teda tsiviilelanike mõrvamises Mariupolis.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> 20. septembril 2022 omistas [[Vladimir Putin]] talle "Venemaa kangelase" tiitli.<ref>https://web.archive.org/web/20221112045441/https://www.m24.ru/news/vlast/24102022/514426</ref> Seejärel Rjazani kõrgema õhudessantvägede kooli sõjalis-poliitilise kateedri õppejõud.<ref>https://myrotvorets.center/criminal/holovyn-vladyslav-nykolaevych/</ref> Mais 2024 valiti ta Putini sõnul "uue Venemaa" eliiti moodustava personaliprogrammi "[[Kangelaste aeg]]" liikmeks.<ref>https://www.agents.media/obvinyaemyj-v-rasstrele-mirnogo-zhitelya-v-buche-popal-v-novuyu-elitu-putina/</ref> 24. detsembril 2024 nimetati Venemaa noorte militaarorganisatsiooni "[[Junarmija]]" peastaabi ülemaks.<ref>https://web.archive.org/web/20241228213521/https://www.1tv.ru/news/2024-12-24/496577-patrioticheskoe_dvizhenie_yunarmiya_vozglavil_geroy_rossii_vladislav_golovin</ref> 25. detsembril 2024 valis ülevenemaalise võimutruu lasteorganisatsiooni "[[Esimeste Liikumine]]" koordinatsiooninõukogu ta liikumise juhatuse aseesimeheks.<ref>https://web.archive.org/web/20241227034842mp_/https://t.me/Orlovpervye/585</ref> == Viited == {{Viited}} {{JÄRJESTA:Golovin, Vladislav}} [[Kategooria:Venemaa sõjaväelased]] [[Kategooria:Venemaa Föderatsiooni kangelased]] [[Kategooria:Sündinud 1997]] mgjs3ozf0s3elqp2n3dbmatdd18gam6 Esther Parada 0 706041 7124535 7055392 2026-04-05T05:10:13Z InternetArchiveBot 90448 Lisatud 0 allikale arhiivilink ja märgitud 1 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5 7124535 wikitext text/x-wiki {{Infokast kunstnik | nimi = Esther Parada | pildisuurus = | alma mater = | abikaasa = }} '''Esther Parada''' (1938– [[19. oktoober]] 2005) oli Ameerika fotograaf, ''mixed media'' kunstnik, aktivist, õpetaja ja kirjanik.<ref name="MFAH">{{Cite web|url=https://emuseum.mfah.org/objects/84027/untitled?ctx=1d8f42022cb2e4ca6c34145e20063fb720de4c8e&idx=37045|title=Esther Parada: Untitled|website=mfah.org}}</ref> <ref name="TANDF">{{Cite journal|url=https://www.tandfonline.com/doi/pdf/10.1080/03087298.2006.10442867|title=Esther Parada (1938–2005)|journal=History of Photography|volume=30|issue=2|pages=185–186|date=19 January 2015|language=en|doi=10.1080/03087298.2006.10442867|url-access=subscription}}</ref> == Haridus == Parada sai 1960. aastal [[Swarthmore College|Swarthmore'i kolledžist]] kunstiajaloo, kirjanduse ja ajaloo bakalaureusekraadi <ref name="TANDF"/> <ref name="MOCP">{{Cite web|url=https://www.mocp.org/detail.php?t=objects&type=browse&f=maker&s=Parada%2C+Esther&record=99|title=artist: Parada, Esther|website=www.mocp.org}}{{Kõdulink|aeg=aprill 2026 |bot=InternetArchiveBot |paranduskatse=jah }}</ref> 1971. aastal alustas ta õpinguid Chicago Disainiinstituudis. <ref name="TANDF" /> == Karjäär == 1960. aastate keskel läks Parada Rahukorpuse vabatahtlikuna Boliiviasse. <ref name="TANDF"/> <ref name="CORNELL">{{Cite web|url=https://contactzones.cit.cornell.edu/artists/parada.html|title=Esther PARADA To Make All Mankind Acquaintainces 1996|website=contactzones.cit.cornell.edu}}</ref> Seal tehtud fotod said tema loomingu oluliseks osaks. <ref name="TRIBUNEOBIT">{{Cite web|last=Bowean|first=Lolly|url=https://www.chicagotribune.com/news/ct-xpm-2005-10-24-0510240124-story.html|title=Esther Parada|website=chicagotribune.com|date=24 October 2005}}</ref> Aastatel 1974–2005 oli ta fotograafiaprofessor Illinoisi Ülikooli Chicago kunsti- ja disainikoolis. <ref name="TRIBUNEOBIT"/> Tema töid leidub Houstoni Kaunite Kunstide Muuseumis <ref name="MFAH"/>, Minneapolisi Kunstiinstituudis <ref name="ARTSMIA">{{Cite web|url=https://collections.artsmia.org/exhibitions/2043/strangers-in-a-strange-land-photographers-first-impressions/art/100064|title=Bolivia by Photographer: Esther Glaser Parada|website=collections.artsmia.org}}</ref>, Yale'i Ülikooli Kunstigaleriis <ref name="YALE">{{Cite web|url=https://artgallery.yale.edu/collections/objects/116830|title=Untitled (Triptych serial view) from Transplant|website=artgallery.yale.edu}}</ref> ja Chicago Kunstiinstituudis<ref name="AIC">{{Cite web|url=https://www.artic.edu/artists/36126/esther-parada|title=Esther Parada|website=The Art Institute of Chicago|date=1938|language=en}}</ref>. Parada on ka tuntud oma makrameetehnikas tööde ja elektroonilise kunstiga. Ta on ühendanud fotograafiat jm kunstitehnikaid ning loonud suurejoonelisi installatsioone. == Viited == {{Viited}} [[Kategooria:Surnud 2005]] [[Kategooria:Sündinud 1938]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide fotograafid]] [[Kategooria:Kunstnikud]] hiy5zs86mkfq8wj4gpxe3p2xbrgfj25 In memoriam 2026 0 706690 7124504 7124247 2026-04-04T23:21:50Z Andres 5 /* Aprill */ 7124504 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) *[[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Artem Brovkov]], vene räppmuusik (46) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) *[[4. aprill]] – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) [[Kategooria:2026]] ihehbs2vghge6ywzykxd15hgppz3wba 7124656 7124504 2026-04-05T09:38:49Z Velirand 67997 /* Aprill */ 7124656 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) *[[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Artem Brovkov]], vene räppmuusik (46) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) *[[4. aprill]] – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) *[[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) [[Kategooria:2026]] 3ts6cjk34x2svidi1ap3zcgbvui8qrc 7124665 7124656 2026-04-05T09:47:18Z Velirand 67997 /* Aprill */ 7124665 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) *[[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Artem Brovkov]], vene räppmuusik (46) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) *[[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) *[[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) [[Kategooria:2026]] 7lejg43kab96fyzqs8wzv0dzfcs3o7i 7124690 7124665 2026-04-05T11:27:36Z Velirand 67997 /* Aprill */ 7124690 wikitext text/x-wiki ''Sellel leheküljel loetletakse [[2026]]. aastal surnud tuntud inimesi ja loomi. {{Surnud|2026}} ==Jaanuar== *[[1. jaanuar]] – [[Volodõmõr Martšenko]], ukraina matemaatik (103) *1. jaanuar – [[Morris Kahn]], Iisraeli ettevõtja (95) *1. jaanuar – [[Colin McDonald]], Inglismaa jalgpallur (95) *1. jaanuar – [[Mohamed Harbi]], Alžeeria poliitik (92) *1. jaanuar – [[Imants Freibergs]], läti informaatik (91) *1. jaanuar – [[Nexhat Daci]], Kosovo poliitik (81) *1. jaanuar – [[Arno Liiver]], eesti filminäitleja (71) *[[2. jaanuar]] – [[Ritva Auvinen]], soome ooperilaulja (93) *2. jaanuar – [[Udo Themas]], eesti tööstusjuht (85) *2. jaanuar – [[Dominique Bucchini]], Prantsusmaa poliitik (82) *2. jaanuar – [[Robert Wolski]], poola kõrgushüppaja (43) *[[3. jaanuar]] – [[Rolf Riehm]], saksa helilooja (88) *3. jaanuar – [[Andrzej Paczkowski]], poola ajaloolane (87) *3. jaanuar – [[Dimitǎr Penev]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (80) *[[4. jaanuar]] – [[Peter-Lukas Graf]], Šveitsi flöödimängija (96) *4. jaanuar – [[Leo Võhandu]], eesti matemaatik ja informaatik (96) *4. jaanuar – [[Sverre Anker Ousdal]], norra näitleja (81) *4. jaanuar – [[Michael Reagan]], Ameerika Ühendriikiide poliitkommentaator (80) *4. jaanuar – [[Ali Abu Al-Ragheb]], Jordaania poliitik (79) *4. jaanuar – [[Milorad Kosanović]], serbia jalgpallur ja jalgpallitreener (75) *4. jaanuar – [[Nora Ikstena]], läti kirjanik (56) *[[5. jaanuar]] – [[Bob Pulford]], Kanada jäähokimängija ja -treener (89) *5. jaanuar – [[José Mingorance]], hispaania jalgpallur ja jalgpallitreener (87) *5. jaanuar – [[Aldrich Ames]], Ameerika Ühendriikide luureanalüütik ning Nõukogude Liidu ja Venemaa spioon (84) *5. jaanuar – [[Ahn Sung-ki]], Lõuna-Korea näitleja (74) *5. jaanuar – [[Miklós Dudás]], Ungari aerutaja (34) *[[6. jaanuar]] – [[Edith M. Flanigen]], Ameerika Ühendriikide keemik (96) *6. jaanuar – [[Robert Vicot]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (94) *6. jaanuar – [[Ron Boswell]], Austraalia poliitik (85) *6. jaanuar – [[Saeid Pirdoost]], Iraani näitleja (85) *6. jaanuar – [[Robert Goebbels]], Luksemburgi poliitik (81) *6. jaanuar – [[Suresh Kalmadi]], India poliitik ja sporditegelane (81) *6. jaanuar – [[Béla Tarr]], ungari filmilavastaja (70) *6. jaanuar – [[Doug LaMalfa]], Ameerika Ühendriikide poliitik (65) *[[7. jaanuar]] – [[Glenn Hall]], Kanada jäähokimängija (94) *7. jaanuar – [[Ihor Blažkov]], Ukraina dirigent (89) *7. jaanuar – [[Martin Chivers]], Inglismaa jalgpallur (80) *7. jaanuar – [[Terry Yorath]], Walesi jalgpallur (75) *7. jaanuar – [[Uri Lupolianski]], Iisraeli poliitik (74) *[[8. jaanuar]] – [[Hiroshi Nakamura]], jaapani kunstnik (93) *8. jaanuar – [[Mieczysław Czerniawski]], Poola poliitik (77) *8. jaanuar – [[Uļjana Semjonova]], Läti korvpallur (73) *8. jaanuar – [[Guy Moon]], Ameerika Ühendriikide helilooja (63) *[[9. jaanuar]] – [[Hans Herrmann]], saksa autovõidusõitja (97) *[[10. jaanuar]] – [[Erich von Däniken]], Šveitsi kirjanik ja ufoloog (90) *10. jaanuar – [[Orazio Svelto]], itaalia füüsik (89) *10. jaanuar – [[Sturla Böðvarsson]], Islandi poliitik (80) *10. jaanuar – [[Ivan Štampach]], tšehhi religiooniteadlane ja teoloog (79) *10. jaanuar – [[Bob Weir]], Ameerika Ühendriikide laulja, kitarrist ja laulukirjutaja (78) *[[11. jaanuar]] – [[Uljas Tamm]], eesti elektroonikateadlane (89) *11. jaanuar – [[Louis E. Brus]], Ameerika Ühendriikide keemik (82) *11. jaanuar – [[Miroslava Pešíková]], tšehhi tantsija ja ballettmeister (79) *11. jaanuar – [[Richard Codey]], Ameerika Ühendriikide poliitik (79) *11. jaanuar – [[Ueli Kestenholz]], Šveitsi lumelaudur (50) *11. jaanuar – [[Thierry Steimetz]], prantsuse jalgpallur (42) *[[12. jaanuar]] – [[Mario Rigutti]], itaalia astronoom ja teaduse populariseerija (99) *12. jaanuar – [[Sisko Istanmäki]], soome kirjanik (98) *12. jaanuar – [[Catherine Samie]], prantsuse näitleja (92) *12. jaanuar – [[Luigi Nicolais]], Itaalia keemiainsener ja poliitik (83) *12. jaanuar – [[Eduard Tinn (publitsist)|Eduard Tinn]], eesti filosoof, publitsist ja sporditegelane (82) *12. jaanuar – [[Benjaminas Zelkevičius]], leedu jalgpallur ja jalgpallitreener (81) *12. jaanuar – [[José Eduardo Velásquez Tarazona]], Peruu jalgpallur (78) *12. jaanuar – [[Rolland Courbis]], prantsuse jalgpallur ja jalgpallitreener (72) *12. jaanuar – [[Terje Põvvat]], eesti ühiskonnategelane, keskkonnakaitsja, ettevõtja ja õpetaja (44) *[[13. jaanuar]] – [[Giórgos Vasileíou]], Küprose poliitik (94) *13. jaanuar – [[Aime Maripuu]], eesti kirjanik (91) *13. jaanuar – [[Ilma Krenstrem]], eesti keele õpetaja Abhaasias (85) *13. jaanuar – [[Scott Adams]], Ameerika Ühendriikide karikaturist (68) *13. jaanuar – [[Heiki Kranich]], Eesti poliitik (64) *[[14. jaanuar]] – [[Seppo Reijonen]], soome suusahüppaja (81) *14. jaanuar – [[Valeria Fedeli]], Itaalia poliitik (76) *14. jaanuar – [[Igor Zolotovitski]], vene näitleja ja teatripedagoog (64) *14. jaanuar – [[Oleksandr Kabanov]], Ukraina stsenarist ja poliitik (52) *[[15. jaanuar]] – [[Kim Sin-yong]], Lõuna-Korea kirjanik (80) *15. jaanuar – [[Edgar Salvé]], Belgia jooksja (79) *15. jaanuar – [[Ante Grgurević]], horvaadi korvpallur ja korvpallitreener (50) *[[16. jaanuar]] – [[János Koltai]], ungari näitleja (90) *16. jaanuar – [[Tony Dallara]], itaalia laulja (89) *16. jaanuar – [[Luísa Diogo]], Mosambiigi poliitik (67) *[[17. jaanuar]] – [[Gladys West]], Ameerika Ühendriikide matemaatik (95) *17. jaanuar – [[Ivan Nestorov]], bulgaaria näitleja (92) *17. jaanuar – [[Phil Goyette]], Kanada jäähokimängija (92) *17. jaanuar – [[‘Alī Sālim al-Baiḑ]], Jeemeni poliitik ja riigitegelane (86) *17. jaanuar – [[Jaan Leetsar]], eesti majandusteadlane ja poliitik (79) *17. jaanuar – [[Roger Allers]], Ameerika Ühendriikide filmilavastaja, stsenarist ja animaator (76) *[[18. jaanuar]] – [[Gao Dezhan]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (93) *18. jaanuar – [[Kalle Tamra]], eesti muusikapedagoog (93) *18. jaanuar – [[Liu Thai Ker]], Singapuri arhitekt ja linnaplaneerija (87) *18. jaanuar – [[Ralph Towner]], Ameerika Ühendriikide muusik ja helilooja (85) *18. jaanuar – [[John 'Oke Afareha]], Nigeeria vaimulik (78) *18. jaanuar – [[Raul Jungmann]], Brasiilia poliitik ja ärikonsultant (73) *18. jaanuar – [[Jaan Ross]], eesti muusikateadlane, tõlkija ja psühholoog (68) *[[19. jaanuar]] – [[Anna Márk]], ungari maalikunstnik ja graafik (97) *19. jaanuar – [[Valentino]], itaalia moekunstnik (93) *19. jaanuar – [[Jüri Schmidt]], eesti kergejõustiklane, suusataja, orienteeruja ja treener (92) *19. jaanuar – [[Helgi Uudelepp]], eesti õpetaja (89) *19. jaanuar – [[Roger-Maurice Bonnet]], prantsuse astrofüüsik (88) *19. jaanuar – [[Eitan Na'eh]], Iisraeli diplomaat (62) *19. jaanuar – [[Mladen Bartolović]], Bosnia ja Hertsegoviina jalgpallur ning jalgpallitreener (48) *[[20. jaanuar]] – [[Marie Bashir]], Austraalia poliitik ja arst (95–96) *20. jaanuar – [[Thadeu Gomes Canellas]], Brasiilia katoliku vaimulik (95) *20. jaanuar – [[Lucien Muller]], Prantsusmaa jalgpallur (91) *20. jaanuar – [[Rifaat al-Assad]], Süüria sõjaväelane ja poliitik (88) *20. jaanuar – [[Arvo Siikamäki]], soome skulptor (82) *20. jaanuar – [[Frank Kolb]], saksa ajaloolane (80) *[[21. jaanuar]] – [[Haldun Dormen]], türgi näitleja (97) *21. jaanuar – [[Colette Flesch]], Luksemburgi poliitik ja vehkleja (88) *21. jaanuar – [[printsess Désirée]], Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi õde (87) *21. jaanuar – [[Heie Treier]], eesti kunstiteadlane (63) *21. jaanuar – [[Juri Tšonka]], ukraina jalgpallur (34) *[[22. jaanuar]] – [[Květoslava Kořínková]], Tšehhi poliitik ja pedagoog (85) *22. jaanuar – [[Francis Buchholz]], saksa basskitarrist (71) *[[23. jaanuar]] – [[Bernhard Waldenfels]], saksa filosoof (91) *23. jaanuar – [[Yvonne Lime]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filantroop (90) *23. jaanuar – [[John Brodie]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (90) *23. jaanuar – [[Carlo Cecchi]], itaalia näitleja ja teatrilavastaja (86) *23. jaanuar – [[Anda Zaice]], läti näitleja (84) *23. jaanuar – [[Ota Zaremba]], tšehhi tõstja (68) *23. jaanuar – [[Brian Crowley]], Iirimaa poliitik (61) *[[24. jaanuar]] – [[Arne Kuusmann]], eesti teleajakirjanik (98) *24. jaanuar – [[Michael Parenti]], Ameerika Ühendriikide politoloog ja ajaloolane (92) *24. jaanuar – [[William Foege]], Ameerika Ühendriikide arst ja epidemioloog (89) *24. jaanuar – [[Evi Sepp]], eesti kunstnik (87) *24. jaanuar – [[Dalibor Brun]], horvaadi laulja (76) *24. jaanuar – [[Nazzareno Canuti]], itaalia jalgpallur (70) *24. jaanuar – [[Aleksandr Oleinikov]], vene lavastaja, stsenarist, produtsent, telesaatejuht ja ajakirjanik (60) *[[25. jaanuar]] – [[Robert Joseph Banks]], Ameerika Ühendriikide vaimulik (97) *25. jaanuar – [[Gong Ro-myung]], Lõuna-Korea diplomaat ja poliitik (94) *25. jaanuar – [[Mark Tully]], Briti ajakirjanik (90) *25. jaanuar – [[Marie Rouanet]], prantsuse kirjanik ja laulja (89) *25. jaanuar – [[David Abulafia]], Briti ajaloolane (76) *25. jaanuar – [[Lee Hae-chan]], Lõuna-Korea poliitik (73) *[[26. jaanuar]] – [[Richie Beirach]], USA džässmuusik ja helilooja (78) *26. jaanuar – [[Kirsty Duncan]], Kanada poliitik ja meditsiinigeograaf (59) *[[27. jaanuar]] – [[Vladislav Tšernušenko]], vene dirigent ja muusikapedagoog (90) *27. jaanuar – [[Boriss Ignatjev]], vene jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *27. jaanuar – [[Fernando Mamede]], Portugali pikamaajooksja (74) *[[28. jaanuar]] – [[Franco Menichelli]], Itaalia võimleja (84) *[[29. jaanuar]] – [[Raimonds Staprāns]], läti päritolu Ameerika Ühendriikide maalikunstnik ja näitekirjanik (99) *29. jaanuar – [[Philippe Morillon]], Prantsusmaa sõjaväelane ja poliitik (90) *29. jaanuar – [[Wojciech Michniewski]], poola dirigent ja helilooja (78) *29. jaanuar – [[Jim Wallace]], Šotimaa poliitik (71) *29. jaanuar – [[João Canijo]], portugali filmilavastaja (68) *[[30. jaanuar]] – [[Ain-Elmar Kaasik]], eesti arst, arstiteadlane ja akadeemik (91) *30. jaanuar – [[Catherine O'Hara]], Kanada ja Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *30. jaanuar – [[Martin Bruns]], Šveitsi ooperilaulja (65) *[[31. jaanuar]] – [[Spiro Debarski]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (92) *31. jaanuar – [[Francesco Calogero]], itaalia füüsik ja rahuaktivist (90) *31. jaanuar – [[Fitim Makashi]], albaania näitleja (81) *31. jaanuar – [[Nataša Bokal]], sloveeni mäesuusataja (58) *31. jaanuar – [[Gerardo Taracena]], Mehhiko näitleja ja tantsija (55) ==Veebruar== *[[1. veebruar]] – [[Rita Süssmuth]], Saksamaa poliitik (88) *1. veebruar – [[Nobuhiko Ochiai]], jaapani kirjanik ja ajakirjanik (84) *1. veebruar – [[Fernando Esteso]], hispaania näitleja ja laulja (80) *1. veebruar – [[Lucien Weiler]], Luksemburgi poliitik (74) *[[2. veebruar]] – [[Józef Gąsienica-Sobczak]], poola murdmaasuusataja ja laskesuusataja (91) *2. veebruar – [[Miroslav Košuta]], sloveeni luuletaja, näitekirjanik, tõlkija, ajakirjanik ja toimetaja (89) *2. veebruar – [[Ahmad Obeidat]], Jordaania poliitik (87) *2. veebruar – [[Marian Kasprzyk]], poola poksija (86) *2. veebruar – [[Chuck Negron]], Ameerika Ühendriikide laulja (83) *2. veebruar – [[Valentin Balahnitšov]], vene sporditegelane ja treener (76) *2. veebruar – [[Nicolas Giani]], itaalia jalgpallur (39) *[[3. veebruar]] – [[Lee Hamilton]], Ameerika Ühendriikide poliitik (94) *3. veebruar – [[Jim Morrison (jäähokimängija)|Jim Morrison]], Kanada jäähokimängija (94) *3. veebruar – [[Sayf al-Islām Gadhdhāfī]], Liibüa poliitik ja diplomaat (53) *[[4. veebruar]] – [[François Beukelaers]], Belgia näitlejad (88) *4. veebruar – [[Mickey Lolich]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (85) *4. veebruar – [[John Virgo]], inglise snuukrimängija (79) *[[5. veebruar]] – [[Tamás Vásáry]], ungari pianist ja dirigent (92) *5. veebruar – [[Pentti Lindegren]], soome jäähokimängija, spordiajakirjanik ja spordikommentaator (86) *5. veebruar – [[Janina Borońska]], poola näitleja (82) *5. veebruar – [[Vladimir Kurojedov]], Venemaa admiral (81) *[[6. veebruar]] – [[Sonny Jurgensen]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (91) *6. veebruar – [[Jana Brejchová]], tšehhi näitleja (86) *6. veebruar – [[Pierangelo Belli]], itaalia jalgpallur (81) *6. veebruar – [[Vardan Hatšatrjan]], Armeenia poliitik (66) *6. veebruar – [[Terrance Gore]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (34) *[[7. veebruar]] – [[David J. Farber]], Ameerika Ühendriikide arvutiteadlane (91) *7. veebruar – [[Koit Pikaro]], Eesti poliitik ja politseiametnik (76) *7. veebruar – [[Jeane Freeman]], Šotimaa ettevõtja ja poliitik (72) *7. veebruar – [[Stasys Baranauskas]], leedu jalgpallur (63) *7. veebruar – [[Greg Brown]], Ameerika Ühendriikide muusik ja laulukirjutaja ({{kas|46}}) *7. veebruar – [[Brad Arnold]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (47) *[[8. veebruar]] – [[Jung Jin-woo]], Lõuna-Korea filmilavastaja ja produtsent (88) *8. veebruar – [[Edward Linde-Lubaszenko]], poola näitleja (86) *8. veebruar – [[Eli Alaluf]], Iisraeli poliitik ja ühiskonnategelane (80) *8. veebruar – [[Erkki Nghimtina]], Namiibia poliitik ja sõjaväelane (77) *8. veebruar – [[Matti Caspi]], Iisraeli helilooja, muusik ja laulja (76) *8. veebruar – [[Beka Gotsiridze]], gruusia jalgpallur (37) *[[9. veebruar]] – [[Mall Tomberg]], eesti tekstiilikunstnik (98) *9. veebruar – [[Antonino Zichichi]], itaalia füüsik (96) *9. veebruar – [[Giancarlo Dettori]], itaalia näitleja (93) *9. veebruar – [[Enrico Benzing]], itaalia ajakirjanik ja insener (93) *9. veebruar – [[Philippe Gaulier]], prantsuse teatriprofessor, draamateoreetik ja pedagoog (82) *9. veebruar – [[Pekka Vennamo]], Soome poliitik (81) *9. veebruar – [[Fəzail Ağamalı]], Aserbaidžaani poliitik (78) *9. veebruar – [[Andres Siska]], eesti jalgpallur ja kooliõpetaja (41) *[[10. veebruar]] – [[Jose de Venecia Jr.]], Filipiinide poliitik (89) *10. veebruar – [[Eve-Mai Maurer]], eesti ujuja (89) *10. veebruar – [[Vello Loogna]], eesti orkestrijuht ja dirigent (85) *10. veebruar – [[Henric Holmberg]], Rootsi näitleja, lavastaja ja stsenarist (80) *10. veebruar – [[Andrew Ranken]], Uus-Meremaa trummar (72) *[[11. veebruar]] – [[Helmuth Rilling]], saksa dirigent (92) *11. veebruar – [[László Somfai]], ungari muusikateadlane (91) *11. veebruar – [[Cees Nooteboom]], Hollandi kirjanik (92) *11. veebruar – [[Peter Meyer]], saksa jalgpallur (85) *11. veebruar – [[Bud Cort]], Ameerika Ühendriikide näitleja (77) *11. veebruar – [[James Van Der Beek]], Ameerika Ühendriikide näitleja (48) *[[12. veebruar]] – [[Roy Face]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (97) *12. veebruar – [[Dario Antiseri]], itaalia filosoof (86) *12. veebruar – [[Esa Pakarinen Junior]], soome näitleja (78) *12. veebruar – [[Anastásios Papaligoúras]], Kreeka poliitik (77) *12. veebruar – [[Bożena Dykiel]], poola näitleja (77) *12. veebruar – [[Ömer Kaner]], türgi jalgpallur ja jalgpallitreener (74) *12. veebruar – [[Juhan Habicht]], eesti kirjanik, tõlkija ja programmeerija (72) *[[13. veebruar]] – [[Roi Medvedev]], vene publitsist, ajaloolane ja kirjanik (100) *13. veebruar – [[Rein Uuemõis]], eesti insener ja baptisti vaimulik (94) *13. veebruar – [[Lambert Hamel]], saksa näitleja (85) *13. veebruar – [[Tatjana Ječmenica]], serbia tennisist (47) *[[14. veebruar]] – [[Dóra Maurer]], ungari kunstnik (89) *14. veebruar – [[Edward Deci]], Ameerika Ühendriikide psühholoog (83) *14. veebruar – [[Orazio Russo]], itaalia jalgpallur ja jalgpallitreener (52) *[[15. veebruar]] – [[Robert Duvall]], Ameerika Ühendriikide näitleja ja filmitegija (95) *15. veebruar – [[Ánna Benáki-Psaroúda]], Kreeka poliitik (91) *15. veebruar – [[Marija Voldina]], handi luuletaja (89) *15. veebruar – [[Pino Colizzi]], itaalia näitleja (88) *15. veebruar – [[Enayatollah Bakhshi]], Iraani näitleja (80) *15. veebruar – [[Bruno Cipolla]], itaalia sõudja (73) *15. veebruar – [[Kevin Poll]], eesti räppar (36) *[[16. veebruar]] – [[Hélène Ahrweiler]], Kreeka-Prantsuse ajaloolane-bütsantsoloog (99) *16. veebruar – [[Richard Ottinger]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (97) *16. veebruar – [[Frederick Wiseman]], Ameerika Ühendriikide dokumentaalfilmide režissöör (96) *16. veebruar – [[Juan Carlos Desanzo]], Argentina filmilavastaja ja -stsenarist (88) *16. veebruar – [[Stasys Skrodenis]], leedu keele- ja rahvaluuleteadlane, tõlkija (88) *16. veebruar – [[Semen Hluzman]], Ukraina psühhiaater ja inimõiguste aktivist (79) *16. veebruar – [[Billy Steinberg]], Ameerika Ühendriikide laulukirjutaja (75) *16. veebruar – [[Bo Lamar]], Ameerika Ühendriikide korvpallur (74) *[[17. veebruar]] – [[Doug Moe]], Ameerika Ühendriikide korvpallur ja korvpallitreener (87) *17. veebruar – [[José van Dam]], Belgia ooperilaulja (85) *17. veebruar – [[Jesse Jackson]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist, poliitik ja baptisti vaimulik (84) *17. veebruar – [[Anna dePeyster]], eesti päritolu Briti ning Austraalia ajakirjanik ja kirjanik (81) *[[18. veebruar]] – [[Boris Frlec]], Sloveenia keemik, poliitik ja diplomaat (90) *18. veebruar – [[Reinhold Wosab]], saksa jalgpallur (87) *18. veebruar – [[Sepp Piontek]], saksa jalgpallur ja jalgpallitreener (85) *18. veebruar – [[Borislav Paravac]], serbia rahvusest Bosnia ja Hertsegoviina poliitik (83) *18. veebruar – [[Antónis Manitákis]], Kreeka poliitik ja jurist (81) *18. veebruar – [[Leila Shahid]], Palestiina diplomaat (76) *18. veebruar – [[Jan Timman]], hollandi maletaja (74) *[[19. veebruar]] – [[Abderrazak Kéfi]], Tuneesia poliitik (87) *19. veebruar – [[Eric Dane]], Ameerika Ühendriikide näitleja (53) *[[20. veebruar]] – [[Aleksandr Avdonin]], vene geoloog ja arheoloog (93) *20. veebruar – [[František Mašlaň]], tšehhi jäähokimängija (93) *20. veebruar – [[Bill Mazeroski]], Ameerika Ühendriikide pesapallur (89) *20. veebruar – [[Angela Luce]], itaalia näitleja ja laulja (88) *20. veebruar – [[Lee Hye-gyeong]], Lõuna-Korea kirjanik (65) *[[21. veebruar]] – [[Vladislav Jovanović]], Serbia diplomaat ja poliitik (92) *21. veebruar – [[Ott Raun]], eesti proosakirjanik, luuletaja ja ajakirjanik (85) *21. veebruar – [[Alessandro Pesenti-Rossi]], Itaalia vormelipiloot (83) *21. veebruar – [[Raymond Bouchard]], Kanada näitleja (80) *21. veebruar – [[Miervaldis Polis]], läti kunstnik (77) *21. veebruar – [[Dan Simmons]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (77) *21. veebruar – [[Willie Colón]], Ameerika Ühendriikide salsamuusik ja produtsent (75) *21. veebruar – [[Adam Sandurski]], poola vabamaadleja (73) *21. veebruar – [[Mirosław Krawczyk]], poola näitleja (72) *21. veebruar – [[Rondale Moore]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallur (25) *[[22. veebruar]] – [[Birgitta Andersson]], rootsi näitleja (92) *22. veebruar – [[Ali Tutal]], türgi näitleja (75) *22. veebruar – [[Nemesio Oseguera Cervantes]], Mehhiko narkoparun ja kurjategija (59) *[[23. veebruar]] – [[Éliane Radigue]], prantsuse helilooja (94) *23. veebruar – [[Robert Carradine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (71) *23. veebruar – [[Mukul Roy]], India poliitik (71) *[[24. veebruar]] – [[Jeremy Larner]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja stsenarist (88) *24. veebruar – [[Lauren Chapin]], Ameerika Ühendriikide näitleja (80) *24. veebruar – [[Gianluigi Jessi]], itaalia korvpallur (80) *24. veebruar – [[Irina Ševtšuk]], vene näitleja (74) *24. veebruar – [[Bobby J. Brown]], Ameerika Ühendriikide näitleja (62) *24. veebruar – [[Jelena Kanda]], Eesti selgeltnägija (56) *[[25. veebruar]] – [[Kalju Tamm]], eesti õpetaja (99) *25. veebruar – [[Antonio Tejero]], Hispaania sõjaväelane (93) *25. veebruar – [[Roman Kofman]], Ukraina dirigent, viiuldaja ja helilooja (89) *25. veebruar – [[Natalija Klimova]], vene näitleja (87) *25. veebruar – [[Jeff Galloway]], Ameerika Ühendriikide jooksja (80) *25. veebruar – [[Ludwig Scotty]], Nauru poliitik (77) *[[26. veebruar]] – [[Piero Barucci]], Itaalia majandusteadlane ja poliitik (92) *26. veebruar – [[Carl H. Brans]], Ameerika Ühendriikide matemaatik-füüsik (90) *26. veebruar – [[Urmas Volens]], Eesti jurist, advokaat ja riigikohtunik (49) *[[27. veebruar]] – [[Neil Sedaka]], Ameerika Ühendriikide laulja, laulukirjutaja ja pianist (86) *27. veebruar – [[Sandro Munari]], Itaalia autovõidusõitja (85) *[[28. veebruar]] – [[Karlen Adamjan]], armeenia kardioloog (89) *28. veebruar – [[‘Alī Khāmene'ī]], Iraani vaimulik ja poliitik (86) *28. veebruar – [[Mikk Titma]], eesti sotsioloog (86) *28. veebruar – [[Dennis Carvalho]], Brasiilia lavastaja ja näitleja (78) *28. veebruar – [[Viktor Vassiljev (muusik)|Viktor Vassiljev]], Eesti kitarrist (71) *28. veebruar – [[Ali Shamkhani]], Iraani mereväelane ja poliitik, kaitsenõukogu juht (70) *28. veebruar – [[Abdolrahim Mousavi]], Iraani sõjaväelane, relvajõudude staabiülem, kindralmajor (65) *28. veebruar – [[Mohammad Pakpour]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem, kindralmajor (64) *28. veebruar – [[Aziz Nasirzadeh]], Iraani sõjaväelane ja poliitik, kaitseminister (62) == Märts == *[[1. märts]] – [[Käthe Menzel-Jordan]], saksa arhitekt ja muinsuskaitsja (109) *1. märts – [[Rino Marchesi]], itaalia jalgpallur (88) *1. märts – [[Davíð Oddsson]], Islandi poliitik (78) *1. märts – [[Georgi Velinov]], bulgaaria jalgpallur ja jalgpallitreener (68) *[[2. märts]] – [[Try Sutrisno]], Indoneesia sõjaväelane ja poliitik (90) *2. märts – [[Len Garry]], inglise muusik (84) *2. märts – [[Nikolai Koljada]], vene näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja proosakirjanik (68) *2. märts – [[Umar Džabrailov]], tšetšeeni rahvusest Venemaa ettevõtja ja riigitegelane (67) *2. märts – [[Yanar Mohammed]], Iraagi feminist ja naisõiguslane (66) *[[3. märts]] – [[Gabriele Vianello]], itaalia korvpallur (87) *3. märts – [[Valentina Ještšenko]], Ukraina arst ja riigitegelane (79) *3. märts – [[Andrew Watson]], inglise anglikaani vaimulik (64) *[[4. märts]] – [[Song Ping]], Hiina Rahvavabariigi partei- ja riigitegelane (108) *4. märts – [[Ana Luisa Peluffo]], Mehhiko näitleja (96) *4. märts – [[William Thoresson]], Rootsi võimleja (93) *4. märts – [[Bernard Rands]], Briti-Ameerika helilooja (92) *4. märts – [[Lou Holtz]], Ameerika Ühendriikide Ameerika jalgpallitreener (89) *4. märts – [[Rosario Di Vincenzo]], itaalia jalgpallur (84) *4. märts – [[Aleksandr Dulitšenko]], Eesti keeleteadlane, slaavi filoloog ja interlingvist (84) *4. märts – [[Ari Salin]], soome tõkkejooksja ja sprinter (79) *4. märts – [[Mosiuoa Lekota]], Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik ja apartheidivastane aktivist (77) *4. märts – [[Janusz Cegliński]], poola korvpallur (76) *4. märts – [[Külli Puhkim]], eesti pedagoog ja koolijuht (74) *4. märts – [[Georg Koch]], saksa jalgpallur (54) *[[5. märts]] – [[Tony Hoare]], Briti arvutiteadlane (92) *5. märts – [[Pedro Friedeberg]], Mehhiko kunstnik (90) *5. märts – [[Jānis Streičs]], läti filmilavastaja ja stsenarist (89) *5. märts – [[András Katona]], Ungari veepallur (88) *5. märts – [[Uladzimir Karõzna]], valgevene luuletaja (87) *5. märts – [[Bernard Lafayette]], Ameerika Ühendriikide kodanikuõiguste aktivist (85) *5. märts – [[António Lobo Antunes]], portugali kirjanik (83) *5. märts – [[Jane Lapotaire]], inglise näitleja (81) *[[6. märts]] – [[Gerda Antti]], Rootsi kirjanik (96) *6. märts – [[Antonio Marsina]], itaalia näitleja (80) *6. märts – [[Colleen Hanabusa]], Ameerika Ühendriikide poliitik ja jurist (74) *6. märts – [[Jennifer Runyon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (65) *[[7. märts]] – [[Ninel Petrova]], vene baleriin ja balletipedagoog (101) *7. märts – [[Country Joe McDonald]], Ameerika Ühendriikide laulja ja laulukirjutaja (84) *7. märts – [[Marje Loorits]], eesti näitleja ja pedagoog (82) *7. märts – [[Troy Murray]], Kanada jäähokimängija (63) *7. märts – [[Vidi Aldiano]], Indoneesia laulja ja laulukirjutaja (35) *[[8. märts]] – [[Walid Khalidi]], Palestiina ajaloolane (100) *8. märts – [[Anthony Leggett]], Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide füüsik (87) *8. märts – [[Slavoljub Marjanović]], serbia maletaja (71) *[[9. märts]] – [[Leoš Šimánek]], tšehhi rännumees ja kirjanik (79) *9. märts – [[Tommy DeCarlo]], Ameerika Ühendriikide laulja (60) *9. märts – [[Engin Fırat]], türgi jalgpallitreener ja jalgpallur (55) *[[10. märts]] – [[Melvin Steinberg]], Ameerika Ühendriikide poliitik (92) *10. märts – [[Alfredo Bryce Echenique]], Peruu kirjanik (87) *10. märts – [[Hermann Kulke]], saksa ajaloolane ja indoloog (87) *10. märts – [[Giórgos Panoussópoulos]], kreeka filmilavastaja, filmioperaator ja stsenarist (84) *10. märts – [[Susan Haack]], inglise filosoof (80) *10. märts – [[Lee Sang-hee]], Lõuna-Korea sõjaväelane ja poliitik (80) *10. märts – [[Viktor Šreider]], Venemaa poliitik (74) *[[11. märts]] – [[Ron Delany]], iiri jooksja (91) *11. märts – [[Ljubomir Peevski]], bulgaaria kirjanik (82) *11. märts – [[Salih Muslim]], Süüria kurdi poliitik (75) *[[12. märts]] – [[Robert Trivers]], Ameerika Ühendriikide evolutsioonibioloog ja sotsiobioloog (83) *12. märts – [[Valeri Kirss]], eesti jurist, missivõistluste traditsiooni taaselustaja ja vanatehnikaentusiast (80) *12. märts – [[Peeter Simm]], eesti filmilavastaja (73) *[[13. märts]] – [[Paul R. Ehrlich]], Ameerika Ühendriikide bioloog ja keskkonnateadlane (93) *13. märts – [[Ralf Friberg]], soomerootsi päritolu Soome ajakirjanik, diplomaat ja poliitik (89) *13. märts – [[Jacques Revel]], prantsuse ajaloolane (83) *13. märts – [[Eili Sild]], eesti näitleja (83) *13. märts – [[İlber Ortaylı]], krimmitatari päritolu Türgi ajaloolane (78) *13. märts – [[Hjálmar H. Ragnarsson]], islandi helilooja ja muusikateadlane (73) *13. märts – [[Phil Campbell]], Walesi muusik (64) *[[14. märts]] – [[Ljudmila Arinina]], vene näitleja (99) *14. märts – [[Jürgen Habermas]], saksa filosoof ja sotsioloog (96) *14. märts – [[Gemma Cuervo]], hispaania näitleja (91) *14. märts – [[Birte Weiss]], Taani poliitik ja ajakirjanik (84) *14. märts – [[Christopher A. Sims]], Ameerika Ühendriikide majandusteadlane (83) *14. märts – [[Jochen Bachfeld]], Ida-Saksamaa poksija (73) *14. märts – [[Phil Woolas]], Briti poliitik (66) *[[15. märts]] – [[Len Deighton]], inglise spioonikirjanik (97) *15. märts – [[Renate Goznaja]], Eesti pianist ja muusikapedagoog (95) *15. märts – [[Attila Lőte]], ungari näitleja (91) *15. märts – [[Irmeli Mäkelä]], soome laulja (83) *15. märts – [[Judy Pace]], Ameerika Ühendriikide näitleja (83) *15. märts – [[Ille Lepasepp]], eesti tervendaja ja selgeltnägija (83) *15. märts – [[Peeter-Jaak Einola]], eesti ühiskonnategelane Kanadas (72) *15. märts – [[Richard Randriamandrato]], Madagaskari diplomaat ja poliitik (67) *15. märts – [[Bruno Salomone]], prantsuse näitleja (55) *[[16. märts]] – [[Len Deighton]], inglise kirjanik (97) *16. märts – [[Tiiu-Maret Lass]], eesti keraamik (91) *16. märts – [[Vladimír Stránský]], tšehhi jäähokimängija (78) *16. märts – [[Dolores Keane]], iiri folklaulja (72) *[[17. märts]] – [[Ilia II]], Gruusia katoolikos-patriarh (93) *17. märts – [[Zlatko Šimenc]], Horvaatia veepallur (87) *17. märts – [[‘Alī Lārījānī]], iraani poliitik, sõjaväelane ja julgeolekuametnik (67) *17. märts – [[Gholam Reza Soleiman]], iraani sõjaväelane ja Basij'i üksuse juht (62) *[[18. märts]] – [[Heisuke Hironaka]], jaapani matemaatik (94) *18. märts – [[Tom Georgeson]], inglise näitleja (88) *18. märts – [[Esmail Khatib]], Iraani vaimulik, poliitik ja luureminister (64) *[[19. märts]] – [[Chuck Norris]], Ameerika Ühendriikide filminäitleja (86) *19. märts – [[Terry Cox]], briti trummar (86) *19. märts – [[Umberto Bossi]], Itaalia poliitik (84) *19. märts – [[Silvino Louro]], portugali jalgpallur (67) *19. märts – [[Saleh Mohammadi]], iraani maadleja (19) *[[20. märts]] – [[Calvin Tomkins]], Ameerika Ühendriikide kirjanik ja kunstikriitik (100) *20. märts – [[Filaret (Denõssenko)]], Ukraina õigeusu vaimulik (97) *20. märts – [[Vladimir Šumnõi]], vene geneetik (92) *20. märts – [[J. Michael Bishop]], Ameerika Ühendriikide immunoloog ja mikrobioloog (90) *20. märts – [[Robert Mueller]], Ameerika Ühendriikide eriprokurör ja luurejuht (81) *20. märts – [[Alain Brillet]], prantsuse füüsik (78) *20. märts – [[Michel Rolland]], prantsuse önoloog (78) *20. märts – [[Raivo Mänd]], eesti zooloog ja loomaökoloog (71) *20. märts – [[Isabelle Mergault]], prantsuse näitleja, stsenarist ja filmilavastaja (67) *20. märts – [[Nicholas Brendon]], Ameerika Ühendriikide näitleja (54) *20. märts – [[Leonid Radvinsky]], ukraina-juudi päritolu ärimees ja programmeerija (43) *20. märts – [[Linas Banys]], leedu laskesuusataja (27) *[[21. märts]] – [[Juca de Oliveira]], Brasiilia näitleja (91) *21. märts – [[Enn Kreem]], eesti polaaruurija ja ajakirjanik (86) *21. märts – [[Paolo Cirino Pomicino]], Itaalia poliitik (86) *21. märts – [[Steve Houben]], Belgia džäss-saksofonist ja flötist (76) *21. märts – [[Carsten Träger]], Saksa poliitik (52) *[[22. märts]] – [[Lionel Jospin]], Prantsusmaa poliitik (88) *22. märts – [[Hermann Huppen]], Belgia koomiksikunstnik (87) *22. märts – [[Marcos Leite]], Brasiilia korvpallur (73) *22. märts – [[Toomas Tein]], eesti korvpallur, ortopeed ja poliitik (73) *22. märts – [[Anton Must]], eesti muusikaettevõtja ja kontserdikorraldaja (39) *[[23. märts]] – [[Aleksei Gluhhov]], Venemaa diplomaat (90) *23. märts – [[Valerie Perrine]], Ameerika Ühendriikide näitleja (82) *23. märts – [[Manuel Escudero]], Hispaania majandusteadlane ja poliitik (79) *23. märts – [[David Sklansky]], Ameerika Ühendriikide pokkerimängija (78) *23. märts – [[Juri Švõtkin]], Venemaa sõjaväelane ja poliitik (60) *[[24. märts]] – [[Gino Paoli]], itaalia laulja ja laulukirjutaja (91) *24. märts – [[Mai Murdmaa]], eesti ballettmeister, baleriin ja stsenarist (87) *24. märts – [[Tracy Kidder]], Ameerika Ühendriikide kirjanik (80) *24. märts – [[Birutė Galdikas]], Kanada primatoloog (79) *24. märts – [[Imre Taveter]], eesti purjetaja ja purjesporditreener (58) *24. märts – [[Gameboy Tetris]], Eesti räppar (40) *[[25. märts]] – [[Tordis Ørjasæter]], Norra kirjanduskriitik ja kirjanik (99) *25. märts – [[Wilson Bombarda]], Brasiilia korvpallur (95) *25. märts – [[Alexander Kluge]], saksa filmilavastaja ja kirjanik (94) *25. märts – [[Ants Kull]], eesti riigikohtunik (64) *[[26. märts]] – [[Jean-Pierre Faye]], prantsuse filosoof ja kirjanik (100) *26. märts – [[James Tolkan]], Ameerika Ühendriikide näitleja (94) *26. märts – [[Epeli Nailatikau]], Fidži diplomaat ja poliitik (84) *26. märts – [[Roza Salihhova]], Venemaa võrkpallur (81) *26. märts – [[Giuseppe Savoldi]], itaalia jalgpallur (79) *26. märts – [[Ross Friedman]], Ameerika Ühendriikide kitarrist (72) *26. märts – [[Alireza Tangsiri]], Iraani mereväelane, kontradmiral (63) *[[27. märts]] – [[Mary Rand]], Briti kergejõustiklane (86) *27. märts – [[David Cabrero]], hispaania trekirattur (49) *[[28. märts]] – [[Vello Jürjo]], eesti jääpurjetaja ja purjetaja (89) *28. märts – [[Marinélla]], kreeka laulja (87) *28. märts – [[Liamine Zéroual]], Alžeeria sõjaväelane ja poliitik (84) *28. märts – [[Juwono Sudarsono]], Indoneesia poliitik, diplomaat ja politoloog (84) *28. märts – [[Mary Beth Hurt]], Ameerika Ühendriikide teatri- ja filminäitleja (79) *28. märts – [[Maria Badia i Cutchet]], katalaani rahvusest Hispaania poliitik (78) *[[29. märts]] – [[Wiesław Myśliwski]], poola kirjanik (94) *29. märts – [[Villen Novak]], ukraina filmilavastaja (88) *29. märts – [[Karsten Wettberg]], saksa jalgpallitreener (84) *29. märts – [[Ádám Nádasdy]], ungari keeleteadlane ja luuletaja (79) *29. märts – [[Rasim Balayev]], aserbaidžaani näitleja (77) *29. märts – [[David Riondino]], itaalia laulja, laulukirjutaja ja näitleja (73) *[[30. märts]] – [[Carlos Westendorp]], Hispaania diplomaat ja poliitik (89) *30. märts – [[Chan Santokhi]], Suriname poliitik (67) *30. märts – [[Eduard Kokšarov]], vene käsipallur ja käsipallitreener (50) *[[31. märts]] – [[Rory O'Hanlon]], Iiri poliitik (92) *31. märts – [[Stephen Lewis]], Kanada poliitik ja diplomaat (88) *31. märts – [[Aleksandr Otroštšenko]], Venemaa sõjaväelendur ja sõjaväejuht (64) == Aprill == *[[1. aprill]] – [[Hans-Jürgen Kreische]], saksa jalgpallur (78) * 1. aprill – [[Birgit Collin-Langen]], Saksa poliitik (69) * 1. aprill – [[Sergei Bõstritski]], vene näitleja ja filmilavastaja (62) * 1. aprill – [[Kadi Haamer]], eesti lavastaja, teatriõppejõud ja teatriuurija (49) *[[2. aprill]] – [[George Plafker]], Ameerika Ühendriikide geoloog ja seismoloog (97) * 2. aprill – [[Artem Brovkov]], vene räppmuusik (46) *[[3. aprill]] – [[Vittorio Messori]], itaalia ajakirjanik ja kirjanik (84) * 3. aprill – [[Michele Massimo Tarantini]], itaalia filmilavastaja ja stsenarist (83) * 3. aprill – [[Ricardo Ortiz]], hispaania toreadoor (51) *[[4. aprill]] – [[Nanni Cagnone]], itaalia luuletaja ja proosakirjanik (86) * 4. aprill – [[Ling Liong Sik]], Malaisia poliitik (82) *[[5. aprill]] – [[Zori Balajan]], armeenia kirjanik, ajakirjanik, spordiarst ja ühiskonnategelane (91) [[Kategooria:2026]] pgyf0cbbhk0rtrq6px9kmlex23k0n6q "Saturday Night Live'i" 50. hooaeg 0 706759 7124373 7103887 2026-04-04T17:36:41Z Kuriuss 38125 7124373 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2025|kuu=detsember}} {{Infokast telesaate hooaeg | saate_nimi = Saturday Night Live | osade_arv = 20 | kanal = [[NBC]] ja [[Peacock]] | esmaeeter = 28. september 2024 – 17. mai 2025 | eelmine = [["Saturday Night Live'i" 49. hooaeg|49. hooaeg]] | järgmine = [["Saturday Night Live'i" 51. hooaeg|51. hooaeg]] }} Ameerika Ühendriikide hilisõhtuse [[sketšikomöödia]] '''"[[Saturday Night Live]]" 50. hooaja''' esimene osa oli eetris 28. september 2024<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Martinez |eesnimi=Kelly |kuupäev=2024-07-16 |pealkiri='Saturday Night Live' Sets Season 50 Premiere Date |url=https://latenighter.com/news/saturday-night-live-season-50-premiere-date/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> [[NBC]] kanalil ja [[Peacock|Peacocki]] voogedastusplatvormil.<ref name=":1">{{Uudiseviide |perekonnanimi=Dibdin |eesnimi=Emma |kuupäev=2024-04-26 |pealkiri=Everything You Need to Know About 'SNL' Season 50 Including the Hosts and Musical Guests |keel=en |väljaanne=Parade |url=https://parade.com/tv/saturday-night-live-season-50 |vaadatud=2025-12-27}}</ref> Esimese osa saatejuht oli [[Jean Smart]] ja muusikaline külaline [[Jelly Roll (laulja)|Jelly Roll]]<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2024-09-18 |pealkiri=‘SNL’ Sets Season 50 Hosts Ariana Grande, John Mulaney, Michael Keaton and More — Plus Billie Eilish, Chappell Roan as Musical Guests |url=https://variety.com/2024/tv/news/snl-season-50-hosts-ariana-grande-john-mulaney-michael-keaton-1236149087/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> ning viimase episoodi, mis oli eetris 17. mai 2025, saatejuht oli [[Scarlett Johansson]] ja muusikaline külaline [[Bad Bunny]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Schwartz |eesnimi=Ryan |kuupäev=2025-06-03 |pealkiri=SNL Season 50: TVLine Readers Rank Every Episode, From Worst To Best |url=https://www.tvline.com/lists/snl-season-50-hosts-saturday-night-live/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=TVLine |keel=en-US}}</ref> Hooaja jooksul olid eetris ka erisaated, millega tähistati SNL-i 50. aastapäeva. Tähistamine kulmineerus kolmetunnise juubelisaatega, mis oli eetris 16. veebruaril 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goldberg |eesnimi=Lesley |kuupäev=2024-05-10 |pealkiri=‘SNL’ to Mark 50th Anniversary With a Live Primetime Special (on a Sunday) |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/snl-50th-anniversary-special-date-1235895917/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> == Näitlejad == Enne hooaja algust teatasid SNL-i põhinäitleja [[Punkie Johnson]], kes oli saates alates [["Saturday Night Live'i" 46. hooaeg|2020. aastast]], ning täiendkoosseisu näitleja [[Molly Kearney]], kes oli saates alates [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastast]], et lahkuvad saate näitlejate trupist.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2024-08-02 |pealkiri=Molly Kearney Leaving ‘Saturday Night Live’: ‘It Was Such a Dream Come True’ |url=https://variety.com/2024/tv/news/molly-kearney-leaving-snl-1236094326/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Seejärel vallandati täiendkoosseisu näitleja [[Chloe Troast]], kes oli saates kaasa teinud ühe hooaja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Phillips |eesnimi=Zoe G. |kuupäev=2024-09-12 |pealkiri=‘SNL’ Actor Chloe Troast Says Season 50 Exit “Was Not My Choice” |url=https://www.hollywoodreporter.com/news/general-news/snl-actor-chloe-troast-season-50-exit-not-my-choice-1235999282/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Truppi lisandus kolm uut näitlejat: [[Ashley Padilla]] komöödiaklubist [[The Groundlings]], stand-up koomik [[Emil Wakim]] ja [[TikTok|TikToki]] sketšikoomik [[Jane Wickline]].<ref name=":0">{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2024-09-10 |pealkiri=‘SNL’ Adds Ashley Padilla, Emil Wakim & Jane Wickline To Cast For Season 50, Promotes Trio As Chloe Troast Departs |url=https://deadline.com/2024/09/snl-season-50-cast-marcello-hernandez-ashley-padilla-1236079790/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> [[Marcello Hernandez|Marcello Hernández]], [[Michael Longfellow]] ja [[Devon Walker]], kes kõik said [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastal]] täiendkoosseisu näitlejateks, edutati põhinäitlejateks.<ref name=":0" /> Lisaks kehastavad SNL-i endised näitlejad [[Dana Carvey]], [[Maya Rudolph]] ja [[Andy Samberg]] ning näitleja ja stand-up-koomik [[Jim Gaffigan]] vastavalt [[Joe Biden|Joe Bidenit]], [[Kamala Harris|Kamala Harrist]], [[Doug Emhoff|Doug Emhoffi]] ja [[Tim Walz|Tim Walzi]], 5. novembril 2024 toimuvate [[2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimised|USA presidendivalimistega]] seotud sketšides.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2024-09-29 |pealkiri=‘SNL’ Reveals Jim Gaffigan as Tim Walz, Andy Samberg as Doug Emhoff, Dana Carvey as Joe Biden in Cold Open With Maya Rudolph’s Kamala Harris |url=https://variety.com/2024/tv/news/snl-cold-open-jim-gaffigan-tim-walz-andy-samberg-doug-emhoff-kamala-harris-1236158844/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> Lisaks kehastas [[Mike Myers]] kolmes episoodis [[Elon Musk|Elon Muski]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Andreeva |eesnimi=Nellie |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=‘SNL’: Mike Myers Returns For Kanye West Sketch |url=https://deadline.com/2025/05/snl-mike-myers-kanye-west-sketch-scarlett-johansson-1236402709/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Solomon |eesnimi=Matt |kuupäev=2025-03-02 |pealkiri=Mike Myers Returns to ‘SNL’ With Impression That Dana Carvey Did Better |url=https://www.cracked.com/article_45718_mike-myers-returns-to-snl-with-impression-that-dana-carvey-did-better.html |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Cracked.com |keel=en}}</ref> See oli viimane hooaeg [[Heidi Gardner|Heidi Gardnerile]] (kes oli näitleja alates [["Saturday Night Live'i" 43. hooaeg|2017. aastast]]), [[Ego Nwodim|Ego Nwodimile]] (kes oli näitleja alates [["Saturday Night Live'i" 44. hooaeg|2018. aastast]]), Michael Longfellowile ja Devon Walkerile (kes mõlemad liitusid saatega [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastal]]) ning ainus hooaeg [[Emil Wakim|Emil Wakimile]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=Heidi Gardner Exits ‘SNL’ After Eight Seasons |url=https://variety.com/2025/tv/news/heidi-gardner-leaving-snl-1236501384/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2025-08-28 |pealkiri=‘SNL’: Michael Longfellow Leaving After Three Seasons |url=https://deadline.com/2025/08/snl-michael-longfellow-leaving-1236500129/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> {| |- style="vertical-align:top" |'''Põhinäitlejad''' * '''[[Michael Che]]''' * [[Mikey Day]] * [[Andrew Dismukes]] * [[Chloe Fineman]] * [[Heidi Gardner]] * [[Marcello Hernandez|Marcello Hernández]] * [[James Austin Johnson]] * '''[[Colin Jost]]''' * [[Michael Longfellow]] * [[Ego Nwodim]] * [[Sarah Sherman]] * [[Kenan Thompson]] * [[Devon Walker]] * [[Bowen Yang]] |'''Täiendkoosseisu näitlejad''' * [[Ashley Padilla]] * [[Emil Wakim]] * [[Jane Wickline]] |} '''paksus kirjas''' on välja toodud [[Weekend Update]]'i uudisteankrud == Stsenaristid == {{Vaata|"Saturday Night Live'i" stsenaristide loend#50. hooaeg (2024–25)}}Enne uut hooaega liitus stsenaristidega Allie Levitan, Moss Perricone ja [[Carl Tart]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fox |eesnimi=Jesse David |kuupäev=2024-09-23 |pealkiri=SNL Adds 3 New Writers for Season 50 |url=https://www.vulture.com/article/snl-season-50-carl-tart-allie-levitan-moss-perricone.html |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> Stsenaristid Dan Bulla, kes liitus saatega [["Saturday Night Live'i" 45. hooaeg|2019. aastal]], ja Auguste White, kes liitus [["Saturday Night Live'i" 48. hooaeg|2022. aastal]], edutati stsenaariumi juhendajateks, liitudes teiste stsenaariumi juhendajate [[Celeste Yim|Celeste Yimi]] ja Will Stepheniga.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Fox |eesnimi=Jesse David |kuupäev=2024-09-23 |pealkiri=SNL Adds 3 New Writers for Season 50 |url=https://www.vulture.com/article/snl-season-50-carl-tart-allie-levitan-moss-perricone.html |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Vulture |keel=en}}</ref> [[Rosebud Baker]], kes liitus stsenaristide tiimiga 2022. aastal, on ümber nimetatud ainult [[Weekend Update|Weekend Update'i]] stsenaristiks. Sudi Green, kes oli saate stsenarist aastatel [["Saturday Night Live'i" 41. hooaeg|2015]]–[["Saturday Night Live'i" 46. hooaeg|2021]], naasis stsenaristina hooaja esimeses pooles. See oli viimane hooaeg Celeste Yimile, kes liitus saatega [["Saturday Night Live'i" 46. hooaeg|2020. aastal]], Auguste White'ile, Rosebud Bakerile ja [[Please Don't Destroy]] komöödiagrupi John Higginsile, kes oli saate stsenarist aastast [["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2021]].<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/p/DNwymqQWPen/?igsh=MWd2cDQ5dnNzbndxeQ== |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> Kauaaegne stsenarist Steven Castillo, kes oli stsenarist aastatel [["Saturday Night Live'i" 43. hooaeg|2017]]–[["Saturday Night Live'i" 47. hooaeg|2021]] ja kes liitus taas stsenaristidega 2024. aastal [["Saturday Night Live'i" 49. hooaeg|49. hooaja]] poole peal ning oli kokkuvõttes stsenarist seitsmel mittejärjestikusel hooajal, lahkus saatetiimist teist korda. Ta sõnas, et tema tagasitulek SNL-i ei pidanudki olema pikaajaline ning ta soovis lihtsalt kaasa teha 50. hooajas.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Instagram |url=https://www.instagram.com/share/p/_14m0OaM5/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=www.instagram.com}}</ref> == Produktsioon == 2021. aasta lõpus teatas saate looja ja tegevprodutsent [[Lorne Michaels]], et jätkab saate tootmist 50. hooaja lõpuni, vihjates, et pärast seda võib ta jääda pensionile.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Lorne Michaels is contemplating retiring from 'SNL' at 50th anniversary — in 3 years. |url=https://ew.com/tv/lorne-michaels-retiring-from-snl/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> Järgmisel aastal spekuleeris [[Kenan Thompson]], et saate tootmine võib lõppeda pärast seda, kui Lorne Michaels ameti maha paneb.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Kenan Thompson explains why 'SNL' ending after season 50 'might not be a bad idea' |url=https://ew.com/tv/kenan-thompson-talks-saturday-night-live-ending-season-50/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> [["Saturday Night Live'i" 49. hooaeg|49. hooajal]] teatas Michaels, et tema potentsiaalne järeltulija võiks olla SNL-i endine näitleja ja stsenarist [[Tina Fey]], aga ta ei plaani teha mingeid suuri muutusi enne järgmise hooaja lõppu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goldberg |eesnimi=Lesley |kuupäev=2024-01-17 |pealkiri=‘SNL’ Without Lorne Michaels? “It Could Easily be Tina Fey,” Creator Says |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/saturday-night-live-lorne-michaels-tina-fey-1235790798/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Ta oli sama meelt 2024. aasta mais, kui kuulutati välja 50. hooaja juubelisaade, mis tähistab saate rikkalikku ajalugu ning on eetris 16. veebruaril 2025.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Goldberg |eesnimi=Lesley |kuupäev=2024-05-10 |pealkiri=‘SNL’ to Mark 50th Anniversary With a Live Primetime Special (on a Sunday) |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/snl-50th-anniversary-special-date-1235895917/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> [[The Hollywood Reporter|The Hollywood Reporteri]] intervjuus enne uue hooaja algust sõnas ta, et ei plaani pärast hooaja lõppu pensionile jääda.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rose |eesnimi=Lacey |kuupäev=2024-09-19 |pealkiri=‘SNL’ Turns 50. Now What? Lorne Michaels, Colin Jost and Michael Che on Election Insanity, Succession Plans and Trying to Make America Funny Again |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-features/snl-interview-trump-jokes-2024-election-lorne-michaels-future-1236005680/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> Enne 50. hooaja algust 28. septembril hakkas NBC [[2024. aasta suveolümpiamängud|2024. aasta suveolümpiamängude]] ülekannete vahel näitama saate tagasivaatavaid lõike ja ülevaateid.<ref name=":1" /> Michaels oli eelnevalt välja öelnud, et tal on plaan juubelisaatesse tuua tagasi kõige säravamad tähed eelmistest kümnenditest, sealhulgas ka saatejuhte ja muusikalisi külalisi, kes on saate kujunemisesse jätnud suure jälje.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Abbey |kuupäev=2022-09-24 |pealkiri=Lorne Michaels Credits Pandemic for ‘SNL’ Cast Exodus, Teases Plans for 50th Anniversary: “We’ll Bring Everyone Back” |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/lorne-michaels-snl-cast-departures-50th-anniversary-1235227114/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> 31. juulil teatati, et 2024. aasta USA valimisperioodi ajal teeb saates kaasa [[Maya Rudolph]], kes kehastab asepresidenti ja presidendikandidaati [[Kamala Harris|Kamala Harrist]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Nellie Andreeva,Peter |kuupäev=2024-07-31 |pealkiri=Maya Rudolph To Play Kamala Harris On ‘Saturday Night Live’ Through 2024 Presidential Election |url=https://deadline.com/2024/07/maya-rudolph-kamala-harris-saturday-night-live-return-1236027322/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Järgmisel päeval teatas põhinäitleja [[Punkie Johnson]], et ta lahkub saatest pärast nelja aastat.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2024-08-01 |pealkiri=Punkie Johnson Leaving ‘SNL’ After 4 Seasons |url=https://deadline.com/2024/08/punkie-johnson-leaving-snl-1236028768/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 2. augustil teatas oma lahkumisest täiendkoosseisu näitleja [[Molly Kearney]], kes oli saates olnud kaks hooaega.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Petski |eesnimi=Denise |kuupäev=2024-08-02 |pealkiri=Molly Kearney Exiting ‘Saturday Night Live’ Ahead Of 50th Season |url=https://deadline.com/2024/08/molly-kearney-exiting-saturday-night-live-snl-1236030426/ |vaadatud=2025-12-27 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> 9. septembril teatas oma lahkumisest täiendkoosseisu näitleja [[Chloe Troast]], kes oli saates kaasa teinud ühe hooaja.<ref name=":0" /> Samal päeval teatati, et lisandub kolm uut täiendkoosseisu näitlejat: [[Ashley Padilla]], [[Emil Wakim]] ja [[Jane Wickline]]. Täiendkoosseisu näitlejad [[Marcello Hernandez|Marcello Hernández]], [[Michael Longfellow]] ja [[Devon Walker]], kes kõik liitusid saatega 48. hooajal, edutati põhinäitlejateks.<ref name=":0" /> 11. oktoober 2024 esilinastus film "[[Saturday Night]]", mille režissöör on [[Jason Reitman]]. Film räägib loo "Saturday Night Live'i" tormilisest esimesest eetripäevast.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=D'Alessandro |eesnimi=Anthony |kuupäev=2024-09-01 |pealkiri=‘Saturday Night’ Is Quite Alive For Awards Season: What The Critics Are Saying Out Of Telluride World Premiere |url=https://deadline.com/2024/09/saturday-night-snl-critics-1236075374/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> See oli pikaajalise töötaja Stephen „Demo“ DeMaria viimane hooaeg. Ta läks pärast hooaja lõppu pensionile, olles saatetiimis olnud 50 aastat alates [["Saturday Night Live'i" 1. hooaeg|1975. aastast]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=FrishbergShare |eesnimi=Hannah |kuupäev=2025-05-15 |pealkiri='Boss of the Carpenters' retires this weekend after 50 years building sets for SNL |url=https://gothamist.com/arts-entertainment/boss-of-the-carpenters-retires-this-weekend-after-50-years-building-sets-for-snl |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Gothamist |keel=en}}</ref> == Jaod == {| class="wikitable" style="text-align:center" ! style="background:#b11030; color:white" |Jrk. üldine ! style="background:#b11030; color:white" |Jrk. hooajas ! style="background:#b11030; color:white" |Saatejuht ! style="background:#b11030; color:white" |Muusikaline külaline ! style="background:#b11030; color:white" |Esmaeeter ! style="background:#b11030; color:white" |USA<br>vaatajad<br>(mln) |- !969 |1 |[[Jean Smart]] |[[Jelly Roll (laulja)|Jelly Roll]] |28. september 2024 |5.39<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=Jean Smart-Hosted SNL Draws Best Premiere Ratings Since 2020 |url=https://latenighter.com/news/ratings/jean-smart-hosted-snl-draws-best-premiere-ratings-since-2020/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Jelly Roll esitab lood "[[Liar (Jelly Rolli laul)|Liar]]" ja "Winning Streak" ning teeb kaasa ajapuuduse tõttu saatest välja jäänud sketšis "Blonde Dragon People". ** [[Hannah Einbinder]], kes on algse ''Not Ready for Primetime'' näitleja [[Laraine Newman|Laraine Newmani]] tütar ning ühtlasi Smarti kaasnäitleja sarjas „[[Hacks]]“, juhatab koos Smartiga sisse Jelly Rolli esimese etteaste.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=White |eesnimi=Peter |kuupäev=2024-09-29 |pealkiri=Hannah Einbinder, Daughter Of ‘SNL’ Star Laraine Newman, Makes Cameo Alongside ‘Hacks’ Co-Star Jean Smart |url=https://deadline.com/2024/09/hannah-einbinder-snl-cameo-jean-smart-1236102824/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * Saate avasketšis astuvad üles [[Maya Rudolph]], [[Jim Gaffigan]], [[Andy Samberg]] ja [[Dana Carvey]], kehastades vastavalt [[Kamala Harris|Kamala Harrist]], [[Tim Walz|Tim Walzi]], [[Doug Emhoff|Doug Emhoffi]] ja [[Joe Biden|Joe Bidenit]]. ** Lisaks osaleb Samberg ajapuuduse tõttu saatest välja jäänud sketšis „Blonde Dragon People“. * Selles episoodis on tunnusmeloodia uue seade esmaesitlus. * Smart laulab oma avamonoloogis laulu „[[I Happen to Like New York]]“. * Enne saate lõppu mälestatakse NBC endist vanemasepresidenti ja ülemaailmsest julgeolekujuhti Tom McCarthyt, kes suri 10. juulil. * See on [[Ashley Padilla]], [[Emil Wakim|Emil Wakimi]] ja [[Jane Wickline|Jane Wickline’i]] esimene episood näitlejatena. * Veebis ja üle maailma eetris olnud versioonides on sketši „Textbook Writer“ muudetud nii, et sinna on lisatud kaader peaproovist, kuna Smart tegi otsesaates rekvisiidi kasutamisel vea.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2024-09-30 |pealkiri=SNL Flubs: Jean Smart / Jelly Roll (S50 E1) |url=https://latenighter.com/news/snl-flubs-jean-smart-jelly-roll-s50-e1/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> * NBC sõnul on see Peacocki kõigi aegade vaadatuim episood esimese nädalavahetuse jooksul.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-10-01 |pealkiri=Jean Smart-Hosted SNL Draws Best Premiere Ratings Since 2020 |url=https://latenighter.com/news/ratings/jean-smart-hosted-snl-draws-best-premiere-ratings-since-2020/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> * Algselt pidi olema saatejuhiks [[Blake Lively]], aga ta taganes filmi "[[It Ends with Us]]" skandaali tõttu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Friedman |eesnimi=Roger |kuupäev=2024-12-21 |pealkiri=Blake Lively Was Supposed to Host "SNL" Premiere This Year But Backed Out Over Movie Scandal |url=https://www.showbiz411.com/2024/12/21/blake-lively-was-supposed-to-host-snl-premiere-this-year-but-backed-out-over-movie-scandal |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Showbiz411 |keel=en-US}}</ref> |- !970 |2 |[[Nate Bargatze]] |[[Coldplay]] |5. oktoober 2024 |4.76<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-10-08 |pealkiri=Ratings: Nate Bargatze's SNL Return Sheds Viewers |url=https://latenighter.com/news/nate-bargatze-hosted-snl-sheds-viewers-from-his-2023-episode/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Coldplay esitab lood "All My Love" ja "[[We Pray]]". **[[Elyanna]] ja [[Tini]] saadavad Coldplay’d loos „We Pray“. **Lugu „We Pray“ eemaldati Ühendkuningriigis eetrisse läinud versioonist, kuid voogedastusplatvormidel olevas versioonis on see endiselt sees. *Saate avasketšis kehastavad [[Maya Rudolph]], [[Andy Samberg]], [[Jim Gaffigan]] ja [[Dana Carvey]] vastavalt [[Kamala Harris|Kamala Harrist]], [[Doug Emhoff|Doug Emhoffi]], [[Tim Walz|Tim Walzi]] ja [[Joe Biden|Joe Bidenit]]. **Rudolph ja Samberg osalevad ka lühisketšis „Sushi Glory Hole“. *[[Akiva Schaffer]] osaleb lühisketšis „Sushi Glory Hole“. *Enne saate lõppu mälestatakse [["Saturday Night Live'i" 1. hooaeg|esimese hooaja]] viimase osa saatejuhti [[Kris Kristofferson|Kris Kristoffersoni]], kes suri sama nädala alguses. |- !971 |3 |[[Ariana Grande]] |[[Stevie Nicks]] |12. oktoober 2024 |5.57<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-10-15 |pealkiri=Ratings: Ariana Grande-Hosted SNL Delivers Largest Audience Since 2021 |url=https://latenighter.com/news/ratings-ariana-grande-snl-largest-audience-since-2021/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Stevie Nicks esitab lood "[[The Lighthouse]]" ja "[[Edge of Seveteen]]". *Saate avasketšis kehastavad [[Maya Rudolph]], [[Andy Samberg]], [[Jim Gaffigan]] ja [[Dana Carvey]] vastavalt [[Kamala Harris|Kamala Harrist]], [[Doug Emhoff|Doug Emhoffi]], [[Tim Walz|Tim Walzi]] ja [[Joe Biden|Joe Bidenit]]. **Rudolph ja Samberg osalevad ka sketšis „Castrati“. **Carvey osaleb ka sketšis „Maybelline“. *Saate teisel poolel olid tehnilised probleemid. Tehniline probleem põhjustas Nicks’i teise loo hilinemise, mille tõttu sketš „Cinema Classics“, kus Grande pidi kehastama [[Judy Garland|Judy Garlandi]], jäeti välja ning see asendati sketšiga „Hotel Detective“, mis oli salvestatud, kuid algselt peaproovis välja lõigatud ning mis on lühem.<ref name=":2">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2024-10-13 |pealkiri=Technical Issue Forces SNL to Momentarily Halt Live Show |url=https://latenighter.com/news/technical-issue-forces-snl-to-temporarily-halt-live-show/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> *Episoodi eetrisse jõudmine hilines kuue minuti võrra Ohio State – Oregoni jalgpallimängu ülekande tõttu.<ref name=":2" /> |- !972 |4 |[[Michael Keaton]] |[[Billie Eilish]] |19. oktoober 2024 |4.77<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-10-22 |pealkiri=SNL Ratings: Michael Keaton-Hosted Episode Delivers Mixed Results |url=https://latenighter.com/news/michael-keaton-hosted-snl-delivers-mixed-ratings-performance/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Billie Eilish esitab lood "[[Birds of a Feather]]" ja "Wildflower". Mõlemas etteastes teeb kaasa akustilisel kitarril [[Finneas O'Connell|Finneas]]. Billie Eilish teeb kaasa ka eelsalvestatud sketšis "TikTok". *Saate avasketšis kehastavad [[Alec Baldwin]], [[Maya Rudolph]] ja [[Dana Carvey]] vastavalt [[Bret Baier|Bret Baierit]], [[Kamala Harris|Kamala Harrist]] ja [[Joe Biden|Joe Bidenit]]. **Carvey ja Rudolph osalevad ka eelsalvestatud sketšis „TikTok“, kehastades vastavalt Bidenit ja Harrist. *[[Andy Samberg]] kehastab avamonoloogis Beetlejuice’i. |- !973 |5 |[[John Mulaney]] |[[Chappell Roan]] |2. november 2024 |6.59<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-11-06 |pealkiri=John Mulaney-Hosted SNL Delivers Highest Ratings Since May 2021 |url=https://latenighter.com/news/ratings/john-mulaney-kamala-harris-snl-ratings/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Chappell Roan esitab lood "[[Pink Pony Club]]" ja "[[The Giver]]". **Lugu „Pink Pony Club“ eemaldati Ühendkuningriigis eetrisse läinud versioonist, kuid voogedastusplatvormidel olevas versioonis on see endiselt sees. *Saate avasketšis kehastavad [[Maya Rudolph]], [[Andy Samberg]], [[Jim Gaffigan]] ja [[Dana Carvey]] vastavalt [[Kamala Harris|Kamala Harrist]], [[Doug Emhoff|Doug Emhoffi]], [[Tim Walz|Tim Walzi]] ja [[Joe Biden|Joe Bidenit]]. Kamala Harris kehastab iseennast koos Maya Rudolphiga ning nad koos ütlevad saate avasketši viimase lause "[[Live from New York, it's Saturday Night!]]". **Samberg osaleb ka sketšis „Port Authority Duane Reade“. *[[Tim Kaine]] osaleb sketšis „What's That Name?“ iseendana. *[[Pete Davidson]] osaleb sketšis „Port Authority Duane Reade“. *Enne saate lõppu mälestatakse 1980. aastatel kolmel korral saadet juhtinud [[Teri Garr|Teri Garri]], kes suri sama nädala alguses. *Mitu NBC tütarettevõtet esitasid kaebusi, kuna saates astusid üles nii Kamala Harris kui ka Tim Kaine. Sooviti, et mõlemad presidendikandidaadid saaksid eetris võrdset tähelepanu.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Johnson |eesnimi=Ted |kuupäev=2024-11-04 |pealkiri=NBC Stations File Notices Of Free Airtime Given To Kamala Harris For ‘SNL’ Cameo — Update |url=https://deadline.com/2024/11/fcc-kamala-harris-saturday-night-live-equal-time-rule-1236165780/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi= |eesnimi= |pealkiri=Hung Cao strikes deal with NBC to air political ads in key time slots after Kaine appears on ‘SNL’ |url=https://www.washingtontimes.com/news/2024/nov/4/hung-cao-strikes-deal-nbc-air-political-ads-key-ti/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=The Washington Times |keel=en-US}}</ref> |- !974 |6 |[[Bill Burr]] |[[Mk.gee]] |9. november 2024 |4.42<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-11-12 |pealkiri=SNL Stumbles as Bill Burr Delivers Season 50's Smallest Audience So Far |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-episode-ratings-bill-burr-lowest-ratings-season-50/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Mk.gee esitab lood "[[Rockman]]" ja "Alesis". *Saate avasketšis kehastab [[Dana Carvey]] [[Elon Musk|Elon Muski]]. *Saate stsenarist Will Stephen osaleb sketšis „Snakeskin“ trummarina. *Internetis ja üle maailma eetris olnud versioonides on sketš „Trauma Support Group“ asendatud pikema, peaproovis salvestatud versiooniga.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Jed Rosenzweig, Author at LateNighter |url=https://latenighter.com/author/jed/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> *Enne saate lõppu mälestatakse [["Saturday Night Live'i" 15. hooaeg|15. hooaja]] 12. jao saatejuhti [[Quincy Jones|Quincy Jonesi]], kes suri sama nädala alguses. |- !975 |7 |[[Charli XCX]] |Charli XCX |16. november 2024 |4.29<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-11-19 |pealkiri=Ratings: Charli XCX SNL Delivers Smallest Audience Season-to-Date |url=https://latenighter.com/news/ratings/charli-xcx-snl-ratings-smallest-audience-season-to-date/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Charli XCX esitab lood "[[360 (laul)|360]]" ja "[[Sympathy Is a Knife]]". **[[Julia Fox]] juhatab sisse Charli XCX-i esimese esinemise, teise etteaste juhatab sisse [[Bowen Yang]]. **Mõlemad etteasted eemaldati Ühendkuningriigis eetrisse läinud versioonist, kuid voogedastusplatvormidel olevas versioonis on need endiselt sees. *Saate avasketšis kehastavad [[Dana Carvey]] ja [[Alec Baldwin]] vastavalt [[Joe Biden|Joe Bidenit]] ja [[Robert F. Kennedy Jr.|Robert F. Kennedy Jr.-i]]. **Carvey osaleb ka eelsalvestatud sketšis „[[Wicked]] Auditions“, kehastades [[Al Pacino|Al Pacinot]]. *[[Kyle Mooney]] osaleb avamonoloogis ja sketšis „Thanksgiving Baking Championship 2024“. *[[Andy Samberg]] ja [[Akiva Schaffer]] osalevad lühisketšis „Here I Go“. *[[Punkie Johnson]] on saate lõpus hüvastijättude ajal laval. |- !976 |8 |[[Paul Mescal]] |[[Shaboozey]] |7. detsember 2024 |3.84<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2024-12-11 |pealkiri=Ratings: Paul Mescal-Hosted SNL Hits Historical Low in 18-49 Demo |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-paul-mescal-hosted-snl-hits-all-time-low-in-18-49-demo/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Shaboozey esitab lood "[[Good News]]" ja "[[A Bar Song (Tipsy)]]". *Saate avasketšis „Church Chat“ kehastavad [[Dana Carvey]] ja [[David Spade]] vastavalt fiktsionaalset tegelast ''The Church Lady''’t ja [[Hunter Biden|Hunter Bidenit]]. *Stsenarist [[Carl Tart]] osaleb sketšis „Brilliant Lawyer“. *[[Trisha Paytas]] osaleb sketšis „Spotify Wrapped“. |- !977 |9 |[[Chris Rock]] |[[Gracie Abrams]] |14. detsember 2024 |4.22<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2024-12-17 |pealkiri=Chris Rock-Hosted SNL Sees Ratings Rebound |url=https://latenighter.com/news/ratings/chris-rock-hosted-snl-sees-ratings-rebound/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | *Gracie Abrams esitab lood "[[That's So True]]" ja "[[I Love You, I'm Sorry]]". *[[Adam Sandler]] osaleb sketšis „Gallbladder Surgery“. |- !978 |10 |[[Martin Short]] |[[Hozier]] |21. detsember 2024 |4.79<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2024-12-24 |pealkiri=Ratings: Martin Short-Hosted SNL Is Most-Watched Christmas Episode Since 2021 |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-martin-short-hosted-snl-is-most-watched-christmas-episode-since-2021/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Hozier esitab lood "[[Too Sweet]]" ja "[[Fairytale of New York]]". * Saate avasketšis teevad kaasa [[Tom Hanks]], [[Paul Rudd]], [[Tina Fey]], [[Alec Baldwin]], [[Scarlett Johansson]], [[Kristen Wiig]], [[Melissa McCarthy]], [[Emma Stone]], [[John Mulaney]] ja [[Jimmy Fallon]], et võtta Short vastu Five-Timers Clubi. ** Fallon, Stone ja Wiig osalevad avamonoloogis. ** McCarthy osaleb sketšis „Parking Lot Altercation“. ** Wiig, Rudd, McCarthy ja Hanks (korrates oma rolli [[Chesley Sullenberger|Sully Sullenbergerina]] filmist "[[Sully]]") osalevad sketšis „Airport Parade“. ** Johansson osaleb ''Weekend Update''<nowiki/>'is. ** Rudd osaleb sketšis „Sábado Gigante“. * [[Lorne Michaels]] osaleb avamonoloogis. * [[Dana Carvey]] osaleb sketšis „Sábado Gigante“. * [[Lucy Liu]] osaleb ajapuuduse tõttu saatest välja jäänud eelsalvestatud sketšis „How the Grinch Stole Christmas“. * Selle episoodiga saab Martin Shortist esimene Kanada-Ameerika päritolu ning esimene [[Dick Ebersol|Dick Ebersoli]] ajastu näitleja, kes liitub Five-Timers Club’iga. |- !979 |11 |[[Dave Chappelle]] |[[GloRilla]] |18. jaanuar 2025 |4.85<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-01-22 |pealkiri=Ratings: Dave Chappelle SNL Delivers Largest Audience Since Election |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-dave-chappelle-snl-delivers-largest-audience-since-election/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * GloRilla esitab loo "[[Yeah Glo!]]" ning popurrii lauludest "[[Whatchu Kno About Me]]" ja "Let Her Cook". Lisaks ilmus ta eelsalvestatud sketšis "Pop the Balloon". ** Mõlemat esinemist ei näidatud Ühendkuningriigi eetris ning saatepeas ei tutvustata muusikalist külalist. Selliseid muudatusi ei tehtud episoodi voogedastusversioonis. * Chappelle ületas omaenda rekordi saate ajaloo pikima avamonoloogi esitamises. Tema eelmine rekord, mille ta püstitas 2020. aasta novembris, oli 16 minutit ja 9 sekundit. Selle episoodi monoloog kestis peaaegu 17 minutit.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-01-19 |pealkiri=Dave Chappelle Broke His Own Record for Longest SNL Monologue Ever |url=https://www.nbc.com/nbc-insider/dave-chappelle-snl-monologue-2025-was-longest-in-snl-history |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=NBC |keel=en-US}}</ref> Kuna Chappelle’i monoloog osutus kavandatust pikemaks (peaproovis kestis monoloog ainult „üheksa minutit)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-01-19 |pealkiri=Dave Chappelle Delivers Longest Monologue in SNL History |url=https://latenighter.com/news/dave-chappelle-delivers-longest-monologue-in-snl-history/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref>, jäeti mitmed sketšid välja.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-01-20 |pealkiri=SNL Planned a More Extended Tribute to David Lynch |url=https://latenighter.com/news/snl-planned-a-more-extended-tribute-to-david-lynch/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> * [[Donnell Rawlings]] osaleb eelsalvestatud sketšis „Pop the Balloon“. * Enne saate lõppu mälestatakse filmirežissööri [[David Lynch|David Lynchi]], kes suri kaks päeva enne episoodi eetrisse minekut. |- !980 |12 |[[Timothée Chalamet]] |Timothée Chalamet |25. jaanuar 2025 |4.96<ref>{{Uudiseviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-01-28 |pealkiri=SNL Ratings Inch Higher With Timothée Chalamet - LateNighter |keel=en-US |väljaanne=LateNighter |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-inch-higher-with-timothee-chalamet/ |vaadatud=2025-12-28}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Timothée Chalamet esitab koos [[James Blake|James Blake’iga]] oma esimeses etteastes popurrii lugudest „[[Outlaw Blues]]“ ja „Three Angels“ ning teises etteastes laulu „[[Tomorrow Is a Long Time]]“. ** [[Adam Sandler]] juhatab sisse Chalameti esimese etteaste, teise etteaste juhatab sisse [[Kenan Thompson]]. ** Chalameti etteaste lauluga „Outlaw Blues“ ei läinud eetrisse Ühendkuningriigi versioonis. ** Chalamet on esimene mitte-muusikust saatejuht, kes on alates [["Saturday Night Live'i" 4. hooaeg|1979. aastast]] ka muusikalise külalisena üles astunud, kui samal aastal tegi seda näitleja [[Gary Busey]]. * [[Lin-Manuel Miranda]] astub avasketšis üles, korrates oma rolli [[Alexander Hamilton|Alexander Hamiltonina]] muusikalist "[[Hamilton (muusikal)|Hamilton]]". * Stsenarist Moss Perricone osaleb avamonoloogis. * Saate lõpus hüvastijättude ajal soovib Chalamet sünnipäevaks õnne oma õele [[Pauline Chalamet|Pauline’ile]], kes sai samal päeval 33-aastaseks. * NBCU andmete järgi on see episood Peacock’is kolmas vaadatuim osa läbi aegade ning sai kõikidel sotsiaalmeedia platvormidel kokku 300 miljonit vaatamist. |- !981 |13 |[[Shane Gillis]] |[[Tate McRae]] |1. märts 2025 |4.28<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-03-04 |pealkiri=Saturday Ratings: ‘Saturday Night Live’ First Episode Post-‘SNL50’ Special on NBC Tops the Day’s Telecasts |url=https://programminginsider.com/saturday-ratings-saturday-night-live-first-episode-post-snl50-special-on-nbc-tops-the-days-telecasts/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Tate McRae esitab lood "[[Sports Car]]" ja "[[Dear God]]" ning teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "[[Please Don't Destroy]] - The Sound" ** Kumbki esitus ei läinud eetrisse Ühendkuningriigi versioonis. * [[Mike Myers]] kehastas avasketšis [[Elon Musk|Elon Muski]]. * Enne saate lõppu mälestatakse muusikut ja näitlejat [[David Johansen]]i, kes suri päev enne saate eetrisse minekut. * Kuigi [[Chloe Fineman]]i mainiti saatepeas, ei teinud ta selles episoodis kaasa, kuna mõni päev enne saate eetrisse minekut jäi ta [[COVID-19|koroonasse]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-03-02 |pealkiri=COVID Sidelines Chloe Fineman From This Week's SNL |url=https://latenighter.com/news/covid-sidelines-chloe-fineman-from-this-weeks-snl/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- !982 |14 |[[Lady Gaga]] |Lady Gaga |8. märts 2025 |4.63<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-03-11 |pealkiri=SNL Ratings: Mixed Results for Lady Gaga-Hosted Episode |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-mixed-results-for-lady-gaga-hosted-episode/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Lady Gaga esitab lood "[[Abracadabra (laul)|Abracadabra]]" ja "Killah". ** Teise loo laulusõnades esineb sõna „shit“. See sõna kuulub roppude sõnade nimekirja, mille eetris kasutamine on keelatud. Seda ei tsenseeritud USA idaranniku eetris, kuid veebis ja üle maailma eetris olnud versioonis katkeb heli ainult selle sõna ajal, samas kui lääneranniku eetris katkeb heli ebatäpsemalt ning tsenseerib lühidalt ka osa ümbritsevast vokaalist.<ref name=":3">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-03-10 |pealkiri=SNL Flubs: Lady Gaga (S50 E14) |url=https://latenighter.com/news/snl-flubs-lady-gaga-s50-e14/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> * Bowen Yang juhatab sisse Lady Gaga esimese esinemise, kandes T-särki, mis reklaamib tema uusimat albumit „[[Mayhem (Lady Gaga album)|Mayhem]]“. * Gaga teist esinemist juhatavad sisse [[Ego Nwodim]], [[Sarah Sherman]] ja [[Kenan Thompson]]. * [[Mike Myers]] kehastab avasketšis [[Elon Musk|Elon Muski]]. * Selle episoodi kaks sketši olid otsesaates mõjutatud rekvisiitidega seotud probleemidest. Sketši „Birthday at Friendly’s“ asendati Peacockis ja YouTube’is peaproovis salvestatud versiooniga, samas kui sketšis „A Long Goodbye“ tehtud rekvisiidiviga ei parandatud pärast eetrisse jõudmist.<ref name=":3" /> |- !983 |15 |[[Mikey Madison]] |[[Morgan Wallen]] |29. märts 2025 |4.27<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-01 |pealkiri=Ratings: Mikey Madison-Hosted SNL Hits Historical Low in 18-49 Demo |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-mikey-madison-morgan-wallen/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Morgan Wallen esitab lood "[[I'm the Problem]]" ja "[[Just in Case]]". * Mikey Madisoni kaksikvend Miles osaleb avamonoloogis. * Joe Jonas teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "Big Dumb Line". Algselt pidi rolli täitma Morgan Wallen, kuid ta loobus sellest.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Shanfeld |eesnimi=Ethan |kuupäev=2025-04-01 |pealkiri=Morgan Wallen Turned Down ‘SNL’ Musical Sketch and Was Replaced by Joe Jonas |url=https://variety.com/2025/tv/news/morgan-wallen-turned-down-snl-sketch-joe-jonas-1236353890/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Variety |keel=en-US}}</ref> * Stsenarist [[Carl Tart]] teeb kaasa sketšis "Jury Duty". * Morgan Wallen lahkus saate lõpus hüvastijättude ajal lavalt kohe, mistõttu teda kritiseeriti veebis traditsiooni rikkumise pärast.<ref>{{Netiviide |pealkiri='SNL' musical guest Morgan Wallen awkwardly walks off stage during goodnights |url=https://ew.com/morgan-wallen-walks-off-stage-during-saturday-night-live-goodnights-11705768 |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=EW.com |keel=en}}</ref> Juhtumi üle tehti nalja järgmises episoodis nii [[James Austin Johnson]]i, kui ta kehastas Trumpi avasketšis, kui ka [[Colin Jost|Colin Josti]] poolt "[[Weekend Update|Weekend Update’i]]" rubriigis.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Patten |eesnimi=Dominic |kuupäev=2025-04-06 |pealkiri=‘SNL’ Takes A Swipe At Morgan Wallen & God’s Country, Tesla Vandalism & Trump’s “Historically Awesome” Tariffs Speech In Cold Open |url=https://deadline.com/2025/04/snl-morgan-wallen-trump-elon-musk-cold-open-1236361008/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> |- !984 |16 |[[Jack Black]] |[[Elton John]] & [[Brandi Carlile]] |5. aprill 2025 |4.53<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-08 |pealkiri=SNL Ratings Inch Higher With Host Jack Black |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-inch-higher-with-host-jack-black/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Elton John & Brandi Carlile esitavad lood "Little Richard's Bible" ja "Who Believes in Angels?". Trummidel on [[Chad Smith]], kitarril on [[Andrew Watt]] ja klahvpillil on [[Josh Klinghoffer]]. ** Carlile teeb kaasa ka sketšis "Making Love". * [[Mike Myers]] kehastab avasketšis [[Elon Musk|Elon Muski]]. * Avamonoloogi ajal on publikus näha [[Madonna|Madonnat]], [[Bill Burr|Bill Burri]], [[Kieran Culkin|Kieran Culkinit]] koos oma naise Jazz Chartoniga, [[Questlove|Questlove'i]], [[Joe Miñoso|Joe Miñosot]], Blacki poeg Sami ning Blacki filmi "[[School of Rock]]" kaasnäitlejaid. * ''Weekend Update''<nowiki/>'i segmendis, kus [[Ego Nwodim]] tegi nalja Valge Maja korrespondentide õhtusöögi üle, hõikas keegi publikust Nwodimi küsimusele sõna „shit“, mis üllatas nii Nwodimit, [[Colin Jost|Colin Josti]] kui ka [[Michael Che|Michael Che’d]].<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2025-04-06 |pealkiri=‘SNL’ Cuts Audience Swears During Ego Nwodim’s ‘Weekend Update’ Bit |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/snl-cuts-audience-curses-ego-nwodim-weekend-update-1236182877/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref><ref name=":4">{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-06 |pealkiri=SNL Audience Yells Curse During Ego Nwodim 'Weekend Update' Bit |url=https://latenighter.com/news/snl-audience-members-yell-curse-during-ego-nwodim-weekend-update-bit/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> See sõna läks eetrisse idarannikul ja Peacockis, kuid see tsenseeriti lääneranniku eetris, rahvusvahelistes eetriversioonides ning veebiklippides.<ref name=":4" /> Juhtumi üle tegi nalja järgmise episoodi avasketšis James Austin Johnson, kes kehastas Trumpi, ja Bowen Yang, kes kehastas Weekend Update'is fiktiivset tegelaskuju Chen Biaod, samuti tehti selle üle nalja ka hooaja viimases episoodis, kus Jost väitis, et Nwodimi tehtud nalja pärast sai saade trahvi.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Oganesyan |eesnimi=Natalie |kuupäev=2025-05-18 |pealkiri=‘SNL’s Weekend Update Sees Triumphant Return Of Ego Nwodim’s Crowd-Pleasing Alter Ego Miss Eggy (No FCC Slip-Ups This Time) |url=https://deadline.com/2025/05/weekend-update-ego-nwodim-snl-miss-eggy-return-1236402710/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> * Enne saate lõppu mälestatakse [[Val Kilmer|Val Kilmerit]], kes suri varem samal nädalal. |- !985 |17 |[[Jon Hamm]] |[[Lizzo]] |12. aprill 2025 |4.29<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-04-15 |pealkiri=SNL Ratings Dip With Jon Hamm-Hosted Episode |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-ratings-decline-jon-hamm-s50-e17/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Lizzo esitab popurrii lauludest "Love in Real Life" ja "Still Bad" ning laulu "Don't Make Me Love You". Lisaks teeb ta kaasa eelsalvestatud sketšis "The White POTUS" ja sketšis "New Parents". * [[Kieran Culkin]] ilmub avamonoloogis. * [[Beck Bennett]], [[Jon Gries]], [[Scarlett Johansson]] ja [[Alex Moffat]] kehastavad eelsalvestatud sketšis „The White POTUS“ vastavalt [[Vladimir Putin|Vladimir Putinit]], [[Howard Lutnick|Howard Lutnicki]], [[Ivanka Trump|Ivanka Trumpi]] ja [[Eric Trump|Eric Trumpi]]. * Sketšis „The White POTUS“ tekitas vastuolusid stseen, kus [[Sarah Sherman]] kehastab sarja "[[Valge Lootos (seriaal)|The White Lotus]]" näitlejat [[Aimee Lou Wood|Aimee Lou Woodi]], kuna Sherman olevat Woodi välimuse üle liialt nalja visanud.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Garner |eesnimi=Glenn |kuupäev=2025-04-13 |pealkiri=Aimee Lou Wood Receives “Apologies From ‘SNL'” After “Mean & Unfunny” Impression |url=https://deadline.com/2025/04/aimee-lou-wood-apologies-snl-mean-unfunny-impression-1236367493/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Tinoco |eesnimi=Armando |kuupäev=2025-04-14 |pealkiri=Aimee Lou Wood “Not Hating” On Sarah Sherman’s ‘SNL’ Impression But “Hating On The Concept”: “I Am Not Thin-Skinned” |url=https://deadline.com/2025/04/aimee-lou-wood-not-hating-sarah-sherman-snl-impression-hatin-concept-1236368004/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Evans |eesnimi=Greg |kuupäev=2025-04-16 |pealkiri=Aimee Lou Wood & Sarah Sherman End Sketch Dispute On Sweet-Smelling Note |url=https://deadline.com/2025/04/aimee-lou-wood-sarah-sherman-flowers-1236369853/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=Deadline |keel=en-US}}</ref> Oli vastuolulisi teateid selle kohta, kas saade palus talle selle eest vabandust või mitte.<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Staff |eesnimi=T. M. Z. |kuupäev=2025-04-15 |pealkiri='SNL' Gave No Formal Apology to Aimee Lou Wood for 'White Lotus' Parody |url=https://www.tmz.com/2025/04/15/snl-aimee-lou-wood-no-formal-apology-white-lotus-parody-teeth/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=TMZ |keel=en}}</ref> |- !986 |18 |[[Quinta Brunson]] |[[Benson Boone]] |3. mai 2025 |4.37<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-05-06 |pealkiri=SNL Ratings Tread Water With Host Quinta Brunson |url=https://latenighter.com/news/snl-ratings-tread-water-with-host-quinta-brunson/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Benson Boone esitab lood "[[Sorry I'm Here for Someone Else]]" ja "[[Mystical Magical]]" ning teeb kaasa ka ''[[Weekend Update]]''<nowiki/>'is. * [[Sabrina Carpenter]] ja [[Dwyane Wade]] teevad kaasa avamonoloogis. |- !987 |19 |[[Walton Goggins]] |[[Arcade Fire]] |10. mai 2025 |4.22<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-05-13 |pealkiri=Ratings: Mixed Results for Walton Goggins-Hosted SNL |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-mixed-results-for-walton-goggins-hosted-snl/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Arcade Fire esitab lood "Pink Elephant" ja "Year of the Snake". * Saate avasketšis osalevad [[Kenan Thompson|Kenan Thompsoni]], [[Bowen Yang|Bowen Yangi]] ja [[Marcello Hernandez|Marcello Hernandezi]] emad. Lisaks kehastab [[Cecily Strong]] [[Jeanine Pirro|Jeanine Pirrod]]. * Gogginsi ema, Janet Long osaleb avamonoloogis. * [[Sam Rockwell]] teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "Tiny Baby Shoe". |- !988 |20 |[[Scarlett Johansson]] |[[Bad Bunny]] |17. mai 2025 |4.87<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Rosenzweig |eesnimi=Jed |kuupäev=2025-05-20 |pealkiri=Ratings: SNL50 Goes Out on a High Note With Host Scarlett Johansson |url=https://latenighter.com/news/ratings/ratings-snl-scarlett-johansson-bad-bunny/ |vaadatud=2025-12-28 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- | colspan="6" style="text-align:left" | * Bad Bunny esitab koos [[RaiNao|RaiNaoga]] lood "[[Nuevayol]]" ja "[[Perfumito Nuevo]]" ning teeb kaasa eelsalvestatud sketšis "Please Don't Destroy: First Class" ja sketšis "Couples at the Bar". ** Loo „Nuevayol“ jaoks taaslavastas Bad Bunny kuulsat fotot „[[Lunch atop a Skyscraper]]“. * [[Gina Gershon]] ja [[Emily Ratajkowski]] osalevad eelsalvestatud sketšis „Bowen's Still Straight“. * [[Mike Myers]] osaleb sketšis „Mike Myers Elevator Ride“. * Pärast seda episoodi saab Johansson SNL-i kõige sagedamini saatejuhi rolli täitnud naiseks. * Viimane episood, kus on eelsalvestatud sketš komöödiatrupilt [[Please Don’t Destroy]], kuna stsenarist ja trupiliige [[John Higgins]] pani pärast seda hooaega ameti maha. * See on [[Heidi Gardner]]i, [[Michael Longfellow]], [[Ego Nwodim]]i, [[Emil Wakim|Emil Wakimi]] ja [[Devon Walker]]i viimane episood näitlejana. |} === Erisaated === {| class="wikitable" style="text-align:center" |+ !style="background:#b11030; color:white"|Pealkiri !style="background:#b11030; color:white" |Esmaeeter !style="background:#b11030; color:white" |USA<br>vaatajad<br>(mln) |- |style="background:#eaecf0"|"The 2024 SNL Election Special"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Shows A-Z - saturday night live on nbc {{!}} TheFutonCritic.com |url=http://www.thefutoncritic.com/showatch/saturday-night-live/listings/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=www.thefutoncritic.com}}</ref> |4. november 2024 |3.06<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Katz |eesnimi=A. J. |kuupäev=2024-11-07 |pealkiri=SNL Election Special Delivers Mixed Ratings Results |url=https://latenighter.com/news/ratings/snl-election-special-delivers-mixed-ratings-results/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="3" style="text-align:left" |"Saturday Night Live’i" 2024. aasta Ameerika Ühendriikide presidendivalimistega seotud sketšid. |- |style="background:#eaecf0"|"A ''Saturday Night Live'' Thanksgiving"<ref name=":5">{{Netiviide |perekonnanimi=Wood |eesnimi=Jennifer M. |kuupäev=2024-11-05 |pealkiri=SNL Sets Dates for Thanksgiving and Christmas Specials |url=https://latenighter.com/news/snl-sets-dates-for-thanksgiving-and-christmas-specials/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=LateNighter |keel=en-US}}</ref> |27. november 2024 |2.63<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2024-12-03 |pealkiri=Wednesday Ratings: ‘Survivor’ on CBS and ‘SNL Thanksgiving’ on NBC Lead Prime Time Telecasts in Key Adult Demos |url=https://programminginsider.com/wednesday-ratings-survivor-on-cbs-and-snl-thanksgiving-on-nbc-lead-prime-time-telecasts-in-key-adult-demos/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="3" style="text-align:left" |Kahetunnine saade "Saturday Night Live'i" tänupühateemalistest sketšidest. |- |style="background:#eaecf0"|"A ''Saturday Night Live'' Christmas"<ref name=":5" /> |18. detsember 2024 |2.79<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2024-12-19 |pealkiri=Wednesday Ratings: ‘Survivor’ on CBS Hits Season-High in Viewers and 18-49 with 47th Finale |url=https://programminginsider.com/wednesday-ratings-survivor-on-cbs-hits-season-high-in-viewers-and-18-49-with-47th-finale/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="3" style="text-align:left" |Kahetunnine saade "Saturday Night Live'i" jõuluteemalistest sketšidest. |- |style="background:#eaecf0"|"SNL50: Beyond Saturday Night" |16. jaanuar 2025 |— |- |colspan="3" style="text-align:left" |Neljaosaline dokumentaalsari, mis räägib saate telgitagustest. Sealhulgas räägitakse põhjalikumalt 25. hooaja sketšist „More Cowbell“ ning saate madalate vaatajanumbrite ja kriitika osaliseks saanud [["Saturday Night Live'i" 11. hooaeg|11. hooajast]], mil Lorne Michaels naasis saate tegevprodutsendina. |- |style="background:#eaecf0"|"Ladies & Gentlemen... 50 Years of SNL Music" |27. jaanuar 2025 |3.47<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-01-29 |pealkiri=Monday Ratings: NBC Tops Linear Networks in Adults 18-49 and 25-54 with ‘SNL’ Music Retrospective |url=https://programminginsider.com/monday-ratings-nbc-tops-linear-networks-in-adults-18-49-and-25-54-with-snl-music-retrospective/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="3" style="text-align:left" |[[Questlove|Questlove’i]] dokumentaalfilm, mis keskendub sarja muusikalistele külalistele, muusikasketšidele ja muusikaga seotud skandaalidele. |- |style="background:#eaecf0"|"SNL50: The Homecoming Concert"<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Porter |eesnimi=Rick |kuupäev=2025-01-30 |pealkiri=‘SNL’ Books Star-Studded Live 50th Anniversary Concert Special on Peacock |url=https://www.hollywoodreporter.com/tv/tv-news/snl-50th-anniversary-concert-special-peacock-1236122734/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=The Hollywood Reporter |keel=en-US}}</ref> |14. veebruar 2025 |— |- |colspan="3" style="text-align:left" |[[Peacock|Peacockis]] otseülekandena edastatud kontsert [[Radio City Music Hall|Radio City Music Hallist]]. Esinesid [[Arcade Fire]], [[The B-52s]], [[Backstreet Boys]], [[Bad Bunny]], [[Cher]], [[David Byrne]], [[Brandi Carlile]], [[Miley Cyrus]], [[DEVO]], [[Brittany Howard]], [[Jelly Roll (muusik)|Jelly Roll]], [[Lady Gaga]], [[Lauryn Hill]], [[Chris Martin]], [[Mumford & Sons]], [[Nirvana]], [[Post Malone]], [[Preservation Hall Jazz Band]], [[Bonnie Raitt]], [[Robyn]], [[The Roots]], [[St. Vincent]], [[Eddie Vedder]] ja [[Jack White]]. |- |style="background:#eaecf0"|"''Saturday Night Live'' 50th Anniversary Special" |16. veebruar 2025 |13.92<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Pucci |eesnimi=Douglas |kuupäev=2025-02-19 |pealkiri=Sunday Ratings: ‘Saturday Night Live’ 50th Anniversary Special is NBC’s Most-Watched Prime Time Entertainment Program in Five Years |url=https://programminginsider.com/sunday-ratings-saturday-night-live-50th-anniversary-special-is-nbcs-most-watched-prime-time-entertainment-program-in-five-years/ |vaadatud=2026-01-02 |väljaanne=Programming Insider |keel=en-US}}</ref> |- |colspan="3" style="text-align:left" |Kolmetunnine juubelisaade, mis tähistab "Saturday Night Live'i" 50 hooaega. Saates tegi kaasa suur hulk praeguseid ja endisi näitlejaid, saatejuhte ning muusikalisi külalisi. |} == Viited == <references /> [[Kategooria:"Saturday Night Live'i" hooajad]] gn199oiq3rt389c6k46no21ijfi4l7b 2010. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 707512 7124640 7107606 2026-04-05T09:27:41Z Kuriuss 38125 7124640 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2010 | kuupäevad = 4. november – 11. detsember 2010 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 10 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2009. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2009]] | järgmine = [[2011. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2011]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2010''' oli 63. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 4. novembril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 11. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 10 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]- ja [[Meeste esiliiga võrkpallis|esiliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=8d033d31ef0d74cf59677035de7c2f8b Eesti Karikavõistlused 2010 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 07.01.2026).</ref> Karikavõistluste finaal toimus 11. detsembril 2010 [[Paide spordihall]]is. Teist korda järjest võitis karikavõistlused [[Selver Tallinn]], kes võitis finaalis 3:1 [[Pärnu võrkpalliklubi]].<ref>[https://sport.delfi.ee/artikkel/36452955/tallinna-selver-tuli-teist-aastat-jarjest-karikavoitjaks Tallinna Selver tuli teist aastat järjest karikavõitjaks] Delfi arhiiv, 11.12.2010.</ref> ==Võistkonnad== 2010. aastal osales karikavõistlustel 10 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi ja 4 esiliigaklubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2010. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Tartu Pere Leib]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=11 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>TTÜ II<br>Audentes</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.655763 |long=25.973460 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>Põltsamaa Felix</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[Tartu Pere Leib]] |[[Tartu]] |[[Tartu Ülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Urmas Tali]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Audentes/Solarstone|Audentese SG/NK]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] | |- |[[Põltsamaa Felix VK|Põltsamaa Felix]] |[[Põltsamaa]] |[[Põltsamaa Felixhall]] | |- |[[TTÜ II VK|TTÜ II]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] | |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] | |} ==Turniiritabel== ===Eelring=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.11.2010 |aeg = 19:30 |asukoht = [[Põltsamaa]] |mängupaik = Felixhall |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''Põltsamaa Felix''' |geimidA = 3 |geimidB = 2 |võistkondB = Audentese SG/NK |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 17.11.2010 |aeg = 17:15 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''Audentese SG/NK''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = Põltsamaa Felix |G1 = |G2 = |G3 = |G4 = |G5 = |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 04.11.2010 |aeg = 18:15 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihoone |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''TTÜ/Kiili''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = TTÜ II |G1 = 25:12 |G2 = 25:17 |G3 = 26:28 |G4 = 25:23 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 08.11.2010 |aeg = 18:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[TTÜ Spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = TTÜ II |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''TTÜ/Kiili''' |G1 = 22:25 |G2 = 16:25 |G3 = 24:26 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Round8 <!-- veerandfinaalseeria --> |1.–2. dets|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2'''|[[Audentes/Solarstone|Audentese SG/NK]]|0 |24. nov–2. dets|'''[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]'''|'''2'''|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]|0 |12.–24. nov|[[TalTech VK|TTÜ]]|0|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''2''' |18.–21. nov|[[TTÜ/Kiili]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2''' <!-- poolfinaalid --> |7. dets – [[Rakvere]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]|0 |10. dets – [[Paide]]|[[Tartu Pere Leib]]|2|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3''' <!-- finaal --> |11. dets – [[Paide]]|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3'''|[[Pärnu VK]]|1 <!-- parameetrid --> |RD1=Veerandfinaalseeria|RD2=Poolfinaal|RD3=Finaal|consol=|3rdplace=no|color=no| <!-- ärajäätavad matšid --> |skipmatch01=no|skipmatch02=no|skipmatch03=no|skipmatch04=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=cf004fdc76fa1a4f25f62e0eb5261ca3&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti Karikavõistlused 2010 Tulemused]</small> ===Veerandfinaalseeriad=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 01.12.2010 |aeg = 17:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = Audentese SG/NK |G1 = 23:25 |G2 = 25:13 |G3 = 25:12 |G4 = 25:14 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.12.2010 |aeg = 12:30 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = Audentese spordikeskus |pealtvaatajaid = |võistkondA = Audentese SG/NK |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Selver Tallinn]]''' |G1 = 11:25 |G2 = 18:25 |G3 = 14:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.11.2010 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |G1 = 25:15 |G2 = 25:22 |G3 = 21:25 |G4 = 25:14 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 02.12.2010 |aeg = 18:00 |asukoht = [[Võru]] |mängupaik = [[Võru Spordikeskus]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]''' |G1 = 25:19 |G2 = 15:25 |G3 = 22:25 |G4 = 26:24 |G5 = 13:15 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 12.11.2010 |aeg = 15:00 |asukoht = [[Tallinn]] |mängupaik = [[TTÜ Spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[TalTech VK|TTÜ]] |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Tartu Pere Leib]]''' |G1 = 25:25 |G2 = 21:25 |G3 = 23:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 24.11.2010 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Tartu]] |mängupaik = [[Tartu Ülikooli spordihoone]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Tartu Pere Leib]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[TalTech VK|TTÜ]] |G1 = 25:19 |G2 = 18:25 |G3 = 25:16 |G4 = 25:22 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 18.11.2010 |aeg = 18:15 |asukoht = [[Kiili]] |mängupaik = Kiili spordihall |pealtvaatajaid = |võistkondA = TTÜ/Kiili |geimidA = 0 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 20:25 |G2 = 19:25 |G3 = 12:25 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 21.11.2010 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Pärnu]] |mängupaik = [[Pärnu spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Pärnu VK]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = TTÜ/Kiili |G1 = 25:15 |G2 = 25:22 |G3 = 25:17 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Poolfinaalid=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 07.12.2010 |aeg = 19:00 |asukoht = [[Rakvere]] |mängupaik = [[Rakvere spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 0 |võistkondB = [[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |G1 = 25:14 |G2 = 25:21 |G3 = 25:22 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} {{Võrkpallimatš |kuupäev = 10.12.2010 |aeg = 17:00 |asukoht = [[Paide]] |mängupaik = [[Paide spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = [[Tartu Pere Leib]] |geimidA = 2 |geimidB = 3 |võistkondB = '''[[Pärnu VK]]''' |G1 = 25:19 |G2 = 23:25 |G3 = 26:24 |G4 = 19:25 |G5 = 14:16 |statistika = |punkte1 = |punkte2 = }} ===Finaal=== {{Võrkpallimatš |kuupäev = 11.12.2010 |aeg = 16:00 |asukoht = [[Paide]] |mängupaik = [[Paide spordihall]] |pealtvaatajaid = |võistkondA = '''[[Selver Tallinn]]''' |geimidA = 3 |geimidB = 1 |võistkondB = [[Pärnu VK]] |G1 = 25:16 |G2 = 23:25 |G3 = 25:17 |G4 = 25:16 |statistika = |punkte1 = [[Argo Meresaar|Meresaar]] 20 |punkte2 = [[Jaanus Nõmmsalu|Nõmmsalu]] 14 }} ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |- |style="text-align:left"|[[Tartu Pere Leib]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Audentes/Solarstone|Audentese SG/NK]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |- |rowspan="2"|9 |style="text-align:left"|[[Põltsamaa Felix VK|Põltsamaa Felix]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ II VK|TTÜ II]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2010 |- |'''[[Selver Tallinn]]'''<br>(viies tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Karel Ellermaa]], [[Asko Esna]], [[Martti Keel]], [[Meelis Kivisild]], [[Kaur Koiduste]], [[Mathias Loftesnes]], [[Argo Meresaar]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Dmitro Pašitskii]], [[Deniss Petrovs]], [[Hindrek Pulk]], [[Martti Rosenblatt]], [[Martin Ruul]], [[Timo Tammemaa]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2010. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} g5czboku8rwig5bqil4lhbcuy7g0eu3 Vene-Ukraina sõja kronoloogia (1. jaanuar 2026 – ...) 0 707840 7124550 7124116 2026-04-05T06:51:55Z Hannesvalk 176021 /* 3. aprill */ 7124550 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus 6 ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] d8qd5ho1ml8bpvrvhgz8tv9wte4l0oi 7124551 7124550 2026-04-05T06:57:03Z Hannesvalk 176021 /* 4. aprill */ 7124551 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus 6 ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ja [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] linnas asuval naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 9f0b5uc5q2l0nojm27koibz0z1f4yvq 7124567 7124551 2026-04-05T07:38:04Z Hannesvalk 176021 /* 4. aprill */ 7124567 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus 6 ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ja [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] linnas asuval naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 8z00zszfwe44l2gcopkrmt69eyx9j4u 7124670 7124567 2026-04-05T09:59:43Z Hannesvalk 176021 /* 31. märts */ 7124670 wikitext text/x-wiki {{Vene-Ukraina sõja kronoloogia}} Käesolevas artiklis käsitletakse 2022. aasta 24. veebruaril alanud Venemaa [[Venemaa sissetung Ukrainasse|Ukrainasse sissetungi]] sündmusi alates 1. jaanuarist 2026 kuni käesoleva ajani. See ajajoon on dünaamiline ja muutuv loetelu, mis ei pruugi kunagi vastata täielikkuse kriteeriumidele. Lisaks sellele võib mõnda sündmust täielikult mõista ja/või tuvastada alles tagantjärele. == Sõjategevus 2026. aastal == == Jaanuar == === 1. jaanuar === Ukraina droonid ründasid energia- ja tööstusobjekte Krasnodari, Tatarstani ja Kaluga piirkonnas ja okupeeritud Donbassis. Krasnodari krais sai järjekordse tabamuse Ilski naftatöötlemistehas. Donetski oblastis hävitati erinevat Venemaa sõjatehnikat.<ref>[https://www.err.ee/1609898857/ukraina-droonid-tabasid-sihtmarke-kolmes-venemaa-piirkonnas#runnakud Ukraina kinnitas rünnakut naftatöötlemistehasele ja sõjalistele sihtmärkidele Venemaal] ERR, 1. I 2026</ref> [[Hersoni oblast]]i okupeeritud osa Venemaa poolt ametisse pandud juht [[Vladimir Saldo]] süüdistas Ukrainat rünnakus Horlõ asulale, kus olevat hukkunud 27 inimest. Ukraina tõrjus süüdistused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426895/hersoni-oblasti-okupatsioonivoimud-suudistasid-ukrainat-27-inimest-tapnud-runnakus Hersoni oblasti okupatsioonivõimud süüdistasid Ukrainat 27 inimest tapnud rünnakus] Delfi, 2. I 2026</ref> === 2. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kharkiv_after_Russian_attack,_2026-01-02_(01).jpg|thumb|Korterelamu [[Harkiv]]is peale tabamust.]] Venemaa ründas Ukrainat 116 drooniga, millest 86 tulistati alla. [[Harkiv]]is hukkus Vene raketirünnakus kuus ja sai kannatada 32 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#harkiv Harkivis sai Vene raketirünnakus kannatada vähemalt 25 inimest] ERR, 2. I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8390124/blogi-1412-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-vahetab-valja-julgeolekuteenistuse-juhi?liveblogPost=3 |pealkiri=Venemaa 2. jaanuari raketirünnaku ohvrite arv Harkivis kerkis kuueni |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-05 |vaadatud=2026-01-05 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Samara oblast]]is [[Novokuibõševsk]]is asuvatele Novokuibõševski ja Kuibõševski naftatöötlemistehastele. Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine [[Ukraina Kaitseministeeriumi Luure Peavalitsus]]e ülem [[Kõrõlo Budanov]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120426992/ukraina-presidendikantselei-uueks-juhiks-sai-senine-sojavaeluure-ulem-korolo-budanov Ukraina presidendikantselei uueks juhiks sai senine sõjaväeluure ülem Kõrõlo Budanov] Delfi, 2. I 2026</ref> Sõjaväeluure uueks juhiks sai senine [[Ukraina Välisluureteenistus]] juht [[Oleh Ivaštšenko]].<ref>[https://www.err.ee/1609899232/meedia-venemaal-samara-oblastis-toimusid-voimsad-plahvatused#valisluure Ukraina sõjaväeluure juhiks saab ilmselt välisluure juht Ivaštšenko] ERR, 2. I 2026</ref> === 3. jaanuar === Kiievis toimus tahtekoalitsiooni tippkohtumine, kus jätkatid tööd Ukraina rahuplaani raamistiku kallal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427173/euroopa-julgeolekunounikud-arutavad-kiievis-ukraina-rahuplaani Euroopa julgeolekunõunikud arutavad Kiievis Ukraina rahuplaani] Delfi, 3. I 2026</ref> === 4. jaanuar === Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale. Rünnaku tõttu peatasid Vnukovo ja Žukovski lennujaamad töö.<ref>[https://www.err.ee/1609900345/trump-kritiseeris-putinit#moskva Ukraina korraldas droonirünnaku Moskvale] ERR, 4. I 2026</ref> === 5. jaanuar === [[File:Destructions_in_Kyiv_after_Russian_attack,_2026-01-05_(01).jpg|thumb|Rünnakujärgne Kiievi haigla]] Veemaa ründas Ukrainat 165 drooni ja üheksa ballistilise raketiga. Ukraina õhukaitse hävitas 137 drooni. Rünnakus sai surma vähemalt üks inimene.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427347/kiievis-sai-pihta-erahaigla-ja-hukkus-inimene Kiievis sai pihta erahaigla ja hukkus inimene] Delfi, 5. I 2026</ref> [[Dnipro]]s sai tabamuse USA ettevõttele Bunge kuuluv taimeõlitehas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427580/venemaa-andis-loogi-usa-taimeolitehasele-ukrainas-sobiha-see-on-sihilik-ja-sustemaatiline Venemaa andis löögi USA taimeõlitehasele Ukrainas. Sõbiha: see on sihilik ja süstemaatiline] Delfi, 5. I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Lipetski oblast]]is [[Jelets]]is asuvat akutehast, vallandades seal tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609901029/soja-1412-paev-ukraina-korraldas-ohurunnaku-akutehasele-lipetski-oblastis#jelets Ukraina korraldas õhurünnaku akutehasele Lipetski oblastis] ERR, 5. I 2026</ref> Ukraina tõrjusas venelaste katse rünnata Kupjanski lähistel läbi gaasitoru. Ukraina lõi [[Donetski oblast]]is droonirünnakuga rivist välja Vene [[S-300]]V õhutõrjeraketikompleksi radarijaama 9S32M1.<ref>{{Netiviide |url=https://tehnika.postimees.ee/8391550/video-uks-silm-loodi-kinni-ukraina-havitas-putini-haruldase-ohutorjesusteemi-radari |pealkiri=VIDEO ⟩ Üks silm löödi kinni: Ukraina hävitas Putini haruldase õhutõrjesüsteemi radari |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-06 |vaadatud=2026-01-06 |väljaanne=tehnika.postimees.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina Julgeolekuteenistus]]e (SBU) juht [[Vassõl Maljuk]] teatas tagasiastumisest SBU juhi kohalt.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427480/vassol-maljuk-lahkub-ukraina-julgeolekuteenistuse-juhi-kohalt Vassõl Maljuk lahkub Ukraina julgeolekuteenistuse juhi kohalt] Delfi, 5. I 2026</ref> Uueks SBU juhiks saab SBU erioperatsioonide üksuse Alfa senine juht [[Jevhenii Hmara]].<ref>[https://www.err.ee/1609901533/ukraina-julgeolekuteenistuse-sbu-juht-astus-zelenski-survel-tagasi Ukraina julgeolekuteenistuse SBU juht astus Zelenski survel tagasi] ERR, 5. I 2026</ref> Maljuk jätkab teenistust SBU välisoperatsioonide osakonnas. === 6. jaanuar === Ukraina tabas kaugmaadroonidega naftahoidlat [[Lipetski oblast]]is ning raketi- ja laskemoonaladu [[Kostroma oblast]]is [[Neja]] asula lähedal.<ref>[https://www.err.ee/1609901923/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-lipetski-oblastis-asuv-naftahoidla#naftahoidla Droonirünnaku tagajärjel süttis Venemaal Lipetski oblastis asuv naftahoidla] ERR, 6. I 2026</ref> Ukraina, Prantsusmaa ja Suurbritannia juhid allkirjastasid pärast Ukraina liitlaste tippkohtumist deklaratsiooni rahvusvaheliste vägede sõjajärgseks paigutamiseks Ukrainasse.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427793/ukraina-liitlased-noustusid-rahulepingu-osana-paigutama-ukrainasse-rahvusvahelised-vaed Ukraina liitlased nõustusid rahulepingu osana paigutama Ukrainasse rahvusvahelised väed] Delfi, 6. I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609902709/tahtekoalitsioon-leppis-kokku-tugevates-julgeolekutagatistes-ukrainale Tahtekoalitsioon leppis kokku tugevates julgeolekutagatistes Ukrainale] ERR, 6. I 2026</ref> === 7. jaanuar === Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[ Kostjantõnivka]]st kagus asuva Novomarkove ja [[Sumõ oblast]]is asuva Andriivka külad.<ref name=deepstatemap>[https://deepstatemap.live/en DeepStateMap.live]</ref> Ukraina andis droonilöögi Oskolneftesnabi naftabaasile [[Belgorodi oblast]]is Koteli asulas<ref>[https://www.err.ee/1609902949/belgorodi-oblastis-poleb-jarjekordne-venemaa-naftahoidla#belgorod Belgorodi oblastis põleb järjekordne Vene naftahoidla] ERR, 7. I 2026</ref> ja materiaal-tehniliste vahendite laole [[Donetski oblast]]i okupeeritud osas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120427898/ukraina-teatas-loogi-andmisest-naftabaasile-belgorodi-oblastis-ja-laole-donetski-oblastis Ukraina teatas löögi andmisest naftabaasile Belgorodi oblastis ja laole Donetski oblastis] Delfi, 7. I 2026</ref> === 8. jaanuar === Venemaa droonirünnak kriitilise tähtsusega infrastruktuurile põhjustas [[Dnipropetrovski oblast|Dnipropetrovski]] ja [[Zaporižžja oblast]]ites ulatuslikud vee-, kütte- ja elektrikatkestused.<ref>[https://www.err.ee/1609903831/vene-runnakud-jatsid-ukrainas-miljon-inimest-vee-ja-kutteta#droonirunnak Venemaa droonirünnakud jätsid kaks Ukraina oblastit elektrita] ERR, 8. I 2026</ref> [[Odessa oblast]]is ründas Venemaa sadamaid. Rünnakutes hukkus kaks ja sai kannatada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428051/vene-runnaku-tottu-jaid-pea-taielikult-elektrita-ukraina-dnipropetrovski-ja-zaporizzja-oblast-odessa-oblastis-runnati-sadamaid Vene rünnaku tõttu jäid pea täielikult elektrita Ukraina Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblast. Odessa oblastis rünnati sadamaid] Delfi, 8. I 2026</ref> === 9. jaanuar === [[File:Destructions in Kyiv after Russian attack, 2026-01-09 (01).jpg|thumb|Tabamuse saanud korterelamu Kiievis]] Venemaa ründas Ukraina energeetika- ja tsiviilinfrastruktuuri objektide 242 drooni, 22 tiibraketi, 13 ballistilise raketi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428308/venemaa-teatas-et-andis-vastuseks-putini-residentsi-rundamisele-ukrainale-loogi-oresnikuga VIDEO | Venemaa teatas, et andis "vastuseks Putini residentsi ründamisele" Ukrainale löögi Orešnikuga] Delfi, 9. I 2026</ref> ja Lvivi keskmaa [[Orešnik (rakett)|ballistilise raketiga Orešnik]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428275/venemaa-rundas-lvivi-raketiga-mis-liikus-kiirusega-13-000-kilomeetrit-tunnis Venemaa ründas Lvivi raketiga, mis liikus kiirusega 13 000 kilomeetrit tunnis] Delfi, 9. I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee- ja küttekatkestusi<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428360/klotsko-pool-kiievi-kortermajadest-on-runnaku-jarel-kutteta Klõtško: pool Kiievi kortermajadest on rünnaku järel kütteta] Delfi, 9. I 2026</ref> ja selle tagajärjel hukkus neli ja sai kannatada 19 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428274/kiievis-hukkus-venemaa-runnakus-neli-inimest Kiievis hukkus Venemaa rünnakus neli inimest] Delfi, 9. I 2026</ref> Ukraina õhutõrje tulistas alla 226 drooni ja 18 raketti. [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina rünnaku järel kütte või elektrita üle poole miljoni inimese.<ref>[https://www.err.ee/1609905724/ukraina-vastuloogi-jarel-jai-belgorodi-oblastis-elektrita-ule-500-000-inimese#belgorod Belgorodis on Ukraina rünnaku järel elektrita üle 500 000 inimese] ERR, 9. I 2026</ref> === 10. jaanuar === Vene väed ründasid [[Dnipropetrovski oblast]]it ühe [[Iskander-M]] ballistilise raketi ja 121 drooniga. Ukraina õhutõrje suutis alla tulistada 94 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8393615/blogi-1417-sojapaev-ukrainas-uro-julgeolekunoukogu-kavandab-esmaspaevaks-ukraina-teemalist-erakorralist-istungit?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat Iskander-raketi ja 121 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-10 |vaadatud=2026-01-10 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina droonirünnak põhjustas tulekahju [[Volgogradi oblast]]i lõunaosas Oktjabrski rajoonis asuvas naftahoidlas.<ref>[https://www.err.ee/1609906765/ukraina-droonirunnak-suutas-naftahoidla-volgogradi-oblastis#hoidla Ukraina droonirünnak süütas naftahoidla Volgogradi oblastis] ERR, 10.I 2026</ref> === 11. jaanuar (sõja 1418. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest õhutõrje hävitas 125.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#tabas Ukraina hävitas riiki rünnanud 154 Vene ründedroonist 125] ERR, 11.I 2026</ref> Donetski, Harkivi ja Hersoni oblastis hukkus kokku neli ja sai viga 20 inimest. Rünnaku tagajärjel olid suured elektrikatkestused Kiievis ja Zaporižžja oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428637/lisaks-kiievile-jai-ooseks-elektrita-ka-kogu-zaporizzja-energiafirma-nii-raske-pole-seni-olnud Lisaks Kiievile jäi ööseks elektrita ka kogu Zaporižžja. Energiafirma: nii raske pole seni olnud] Delfi, 11.I 2026</ref> Ukraina ründas Kaspia meres kolme Lukoili naftatootmisplatvormi (V. Filanovski, Juri Kortšagini ja Valeri Graiferi platvormid) ja tabas Luhanski oblasti okupeeritud aladel õhutõrjeraketisüsteemi [[Buk (raketisüsteem)|Buk-M3]].<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#naftapuurtorn Ukraina ründas Kaspia meres kolme Venemaa naftapuurtorni] ERR, 11.I 2026</ref> Venemaa sõda Ukrainas on kestnud sama kaua, kui Nõukogude Liidu sõda Saksamaaga aastatel 1941-1945.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394393/venemaa-agressioonisoda-ukrainas-on-kestnud-kauem-noukogude-liidu-sojast-saksamaaga |pealkiri=Venemaa agressioonisõda Ukrainas on kestnud kauem Nõukogude Liidu sõjast Saksamaaga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Selle ajaga on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8394498/ukrainale-kallaletungimise-jarel-on-tapetud-vahemalt-19-vene-kindralit |pealkiri=Ukrainale kallaletungimise järel on tapetud vähemalt 19 Vene kindralit |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-11 |vaadatud=2026-01-11 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja sõjas on hukkunud 142 meediatöötajat.<ref>[https://www.err.ee/1609907221/ukraina-korraldas-suure-droonirunnaku-voronezile#meedia Venemaa sissetungi algusest on tapetud 142 meediatöötajat] ERR, 11.I 2026</ref> === 12. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 156 drooniga, millest õhutõrje hävitas 135. Rünnak põhjuastas elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120428842/venemaa-runnakute-ja-ilma-tottu-on-elektrikatkestusi-7-ukraina-oblastis Venemaa rünnakute ja ilma tõttu on elektrikatkestusi 7 Ukraina oblastis] Delfi, 12.I 2026</ref> Ukrainameelne partisaniliikumine Ateš süütas [[Moskva oblast]]is õhutõrjeüksuse sidetorni.<ref>[https://www.err.ee/1609907674/uhendkuningriik-tahab-ukrainale-toota-kaugmaa-ballistilisi-rakette#atesh Ukrainat toetava partisaniliikumise Ateš agendid süütasid Venemaal Moskva oblastis õhutõrjeüksusele kuuluva sidetorni] ERR, 12.I 2026</ref> === 13. jaanuar === Venemaa rünnakus [[Harkiv]]ile hukkus neli ja sai vigastada kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609909087/soja-1420-paev-ukraina-sodurid-heiskasid-kupjanski-linnavalitsusele-riigilipu#harkiv Venemaa rünnakus Harkivile hukkus vähemalt neli inimest] ERR, 13.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429019/video-harkivi-eeslinnas-hukkus-vene-runnaku-tottu-neli-inimest VIDEO | Harkivi eeslinnas hukkus Vene rünnaku tõttu neli inimest] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sõttisa tulekahju [[Rostovi oblast]]is [[Taganrog]]is asuvas droonide tootmisüksuses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429155/ukraina-teatas-raketiloogi-andmisest-droonitehasele-venemaal-taganrogis Ukraina teatas raketilöögi andmisest droonitehasele Venemaal Taganrogis] Delfi, 13.I 2026</ref> Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseminister [[Denõss Šmõhal]]i, esimese asepeaministri ja digitaalse ülemineku ministri [[Mõhhailo Fedorov]]i ning Ukraina julgeolekuteenistuse (SBU) juhi, kindralleitnant [[Vassõl Maljuk]]i.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429175/ukraina-ulemraada-vabastas-ametist-kaitseministri-digitaalse-ulemineku-ministri-ja-sbu-juhi Ukraina ülemraada vabastas ametist kaitseministri, digitaalse ülemineku ministri ja SBU juhi] Delfi, 13.I 2026</ref> === 14. jaanuar === Venemaa korraldas droonirünnaku [[Krõvõi Rih]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609910014/venemaa-korraldas-ulatusliku-droonirunnaku-krovoi-rihile#krovoirih Venemaa korraldas ulatusliku droonirünnaku Krõvõi Rihile] ERR, 14.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429299/krovoi-rihis-jai-vene-droonirunnaku-tottu-elektrita-ule-45-000-kliendi Krõvõi Rihis jäi Vene droonirünnaku tõttu elektrita üle 45 000 kliendi] Delfi, 14.I 2026</ref> Zelenskõi kuulutas suurte purustuste tõttu<ref>[https://www.err.ee/1609913065/kiviselg-venemaa-rundab-ukraina-energiataristut-uha-aktiivsemalt Kiviselg: Venemaa ründab Ukraina energiataristut üha aktiivsemalt] ERR, 16.I 2026</ref> energeetikasektoris välja eriolukorra.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429561/zelenskoi-kuulutas-kriisi-suvenedes-valja-energeetikasektori-eriolukorra Zelenskõi kuulutas kriisi süvenedes välja energeetikasektori eriolukorra] Delfi, 14.I 2026</ref> Ukraina ülemraada kinnitas [[Mõhhailo Fedorov]]i uueks kaitseministriks.<ref>[https://www.err.ee/1609910788/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] ERR, 14.I 2026</ref> Senine kaitseminister [[Denõss Šmõhal]] kinnitati energeetikaministriks.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429434/ukraina-uueks-kaitseministriks-sai-mohhailo-fedorov Ukraina uueks kaitseministriks sai Mõhhailo Fedorov] Delfi, 14.I 2026</ref> === 15. jaanuar === [[USA president]] [[Donald Trump]] väitis, et võimalikku rahukokkuleppe sõlmimist takistab Ukraina, mitte Venemaa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120429574/trump-ukraina-rahukokkuleppe-solmimist-takistab-zelenskoi Trump: Ukraina rahukokkuleppe sõlmimist takistab Zelenskõi] Delfi, 15.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Krasnohirske küla ja [[Huljaipole]] linna keskosa.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on 48 tunni jooksul hävitanud kuus Vene õhutõrjesüsteemi - kaks [[Buk (raketisüsteem)|Buk]]-süsteemi kaks [[Tor (raketisüsteem)|Tori]], õhutõrjesoomuki [[9K35 Strela-10|Strela-10]] ja radari Vitjaz 50N6E.<ref>[https://www.err.ee/1609911130/trump-putin-on-valmis-rahuleppeks-kuid-zelenski-on-takistuseks#ohutorje Ukraina väed hävitasid 48 tunniga kuus Vene õhutõrjesüsteemi] ERR, 15.I 2026</ref> === 16. jaanuar === [[Rjazan]]i tabas tuvastamata droon kõrghoonet.<ref>[https://www.err.ee/1609912693/soja-1423-paev-zelenski-sonul-toestab-venemaa-et-ei-taha-kokkuleppeid#rjazan Meedia: Venemaal Rjazanis tabas droon kortermaja] ERR, 16.I 2026</ref> === 17. jaanuar === Ukraina ja Venemaa leppisid kokku kohaliku relvarahu [[Zaporižžja tuumaelektrijaam]]a varuelektriliini parandamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609913644/ukraina-delegatsioon-peab-laupaeval-labiraakimisi-usa-ga#Tuuma Zaporižžja tuumaelektrijaama parandamiseks lepiti kokku kohalik relvarahu] ERR, 17.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 96 drooni.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8397683/blogi-1424-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1100-soduri-ja-700-drooni?liveblogPost=1 |pealkiri=Venemaa ründas Ukrainat 115 drooniga |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-17 |vaadatud=2026-01-17 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarijaama [[Nebo-M|Nebo-U]] ja õhutõrjeraketikompleksi [[Pantsir|Pantsir-C1]].<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0bXsEvxzoLBWs6EGwRofU88fRhqh3YV8UbHtT5feJ9ZkdCnKb6HpmchGeBqETSoeol Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 17.I 2026</ref> === 18. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 201 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 167 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609914070/ukrainas-hukkus-venemaa-oistes-droonirunnakutes-viis-inimest Vene öised rünnakud tõid kaasa vigastusi mitmel pool Ukrainas] ERR, 18.I 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt viis ja sai vigastada 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430133/venemaa-pommitas-oosel-ukraina-elurajoone-ja-taristut-harkivi-eramajas-hukkus-20-aastane-naine Venemaa pommitas öösel Ukraina elurajoone ja taristut. Hukkus vähemalt viis inimest] Delfi, 18.I 2026</ref> === 19. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 145 drooniga, millest Ukraina tõrjus 126. Rünnak oli suunatud energiataristu vastu ja tekitas elektikatkestusi mitmes Ukraina oblastis.<ref>[https://www.err.ee/1609914520/soja-1426-paev-venemaa-rundas-oosel-mitme-ukraina-oblasti-energiataristut#energiataristu Venemaa ründas öösel mitme Ukraina oblasti energiataristut] ERR, 19.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Rybne küla.<ref name=deepstatemap/> === 20. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat 18 ballistilise raketi, 15 tiibraketi ja 339 drooniga. Ukraina õhukaitse tõrjus 14 ballistilist, 13 tiibraketti ja 315 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609915501/venemaa-runnaku-jarel-on-pea-pool-kiievist-kutte-ja-elektrita#energiataristu Venemaa ründas Ukraina energiataristut sadade rakettide ja droonidega] ERR, 20.I 2026</ref> Rünnak põhjustas Kiievis suuri vee, kütte ja elektrikatkestusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430481/kiievis-on-parast-vene-raketi-ja-droonirunnakut-taas-elektri-ja-veekatkestused Kiievis on pärast Vene raketi- ja droonirünnakut taas elektri- ja veekatkestused, tuhanded korrusmajad jäid kütteta] Delfi, 20.I 2026</ref> Kütteta jäid pooled Kiievi elumajadest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120430624/kiievis-on-kutteta-pool-elumajadest Kiievis on kütteta pool elumajadest] Delfi, 20.I 2026</ref> === 21. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Iskander-M ja 97 drooniga, millest 84 suudeti Ukraina õhukaitseüksuste poolt neutraliseerida. Ukraina korraldas laiaulatusliku drooni- ja raketirünnaku Venemaa sihtmärkide pihta. Tabati objekte [[Krasnodari krai]]s, [[Adõgee]]s, [[Orjoli oblast|Orjoli]] ja [[Belgorodi oblast]]is ning okupeeritud Krimmis.<ref>[https://www.err.ee/1609916849/ukraina-vastas-vene-ohurunnakule-omapoolse-suurrunnakuga#suur Ukraina vastas Vene õhurünnakule omapoolse suurrünnakuga] ERR, 21.I 2026</ref> Kiievis on ca 4000 hoonet kütteta ning suurem osa linnast on elektrita.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8401224/smohal-kiiev-liigub-prognoositavate-elektrigraafikute-poole |pealkiri=Šmõhal: Kiiev liigub prognoositavate elektrigraafikute poole |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-22 |vaadatud=2026-01-22 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 22. jaanuar === [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] kohtus [[Davos]]is [[Maailma Majandusfoorum]]il [[USA president]] [[Donald Trump]]iga<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431212/zelenskoi-ja-trump-pidasid-davosis-kohtumise-ukraina-sonul-olid-konelused-head Zelenskõi teatas pärast Trumpiga kohtumist kolmepoolsetest kõnelustest Venemaaga] Delfi, 22.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431248/zelenskoi-joudsime-usaga-julgeolekutagatiste-osas-kokkuleppele-dokument-on-valmis Zelenskõi: jõudsime USAga julgeolekutagatiste osas kokkuleppele, territooriumite küsimus jäi lahendamata] Delfi, 22.I 2026</ref> ja pidas foorumil kõne, kus kritiseeris teravalt Euroopa riike tegevusetuse eest Ukraina sõja lõpetamisel, varilaevastiku peatamisel ja Venemaa külmutatud varade kasutamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609918625/zelenski-suudistas-euroopat-tegevusetuses-ukraina-soja-lopetamisel Zelenski süüdistas Euroopat tegevusetuses Ukraina sõja lõpetamisel] ERR, 22.I 2026</ref> Moskvas kohtusid Venemaa valitseja [[Vladimir Putin]] ning USA presidendi eriesindaja [[Steve Witkoff]] ja [[Jared Kushner]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431285/putini-ja-ameeriklaste-kohtumine-kreml-lubas-soda-jatkata-territooriumide-kusimuse-lahendamiseni VIDEO | Putini ja ameeriklaste kohtumine: Kreml lubas sõda jätkata territooriumide küsimuse lahendamiseni] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina tabas droonidega [[Krasnodari krai]]s Volna küla lähedal asuvat naftaterminali, põhjustades seal tulekahju. Rünnaku tagajärjel hukkus kolm ja viga sai kaheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609918031/ukraina-rundas-droonidega-krasnodari-krai-naftaterminali#krasnodar Ukraina ründas droonidega Krasnodari krais naftaterminali] ERR, 22.I 2026</ref> Ukraina vabastas [[Donetski oblast]]is [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovskist]] kirdes asuva Sukhetske küla.<ref name=deepstatemap/> === 23. jaanuar === Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kaks päeva kestvaid kolmepoolseid kõnelusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431518/ukraina-usa-ja-venemaa-alustasid-abu-dhabis-kolmepoolseid-konelusi Ukraina, USA ja Venemaa alustasid Abu Dhabis kolmepoolseid kõnelusi] Delfi, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920398/ukraina-venemaa-ja-usa-alustasid-abu-dhabis-rahukonelusi Abu Dhabis lõppes USA-Venemaa-Ukraina kõneluste esimene voor] ERR, 23.I 2026</ref> Venemaa nõuab jätkuvalt Ukrainalt Donbassi loovutamist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431388/kreml-soja-loppemiseks-peavad-ukraina-relvajoud-donbassist-lahkuma Kreml: sõja lõppemiseks peavad Ukraina relvajõud Donbassist lahkuma] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Penza]]s naftabaasi, põhjustades seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431287/droonid-rundasid-venemaal-penzas-naftabaasi Droonid ründasid Venemaal Penzas naftahoidlat] Delfi, 23.I 2026</ref> Ukraina energiavarustuse olukord on Venemaa rünnakute tõttu halvenenud ja see põhjustab enamikus piirkondades elektrikatkestusi.<ref>[https://www.err.ee/1609919669/droonirunnaku-tagajarjel-suttis-venemaal-penza-oblastis-asuv-naftahoidla#ukrenergo Ukraina võrguoperaatori sõnul läheneb energiaolukord katastroofile] ERR, 23.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921358/venemaa-runnakud-on-viinud-kiievi-humanitaarkatastroofi-aarele Venemaa rünnakud on viinud Kiievi humanitaarkatastroofi äärele] ERR, 24.I 2026</ref> === 24. jaanuar === Abu Dhabis jätkusid Ukraina, USA ja Venemaa läbirääkimised. Olulisi kokkuleppied ei saavutatud, kokku lepiti ainult kõneluste jätkamises 1. veebruaril Abu Dhabis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431600/zelenskoi-kolmepoolsed-konelused-loppesid-konstruktiivselt Zelenskõi: kolmepoolsed kõnelused lõppesid konstruktiivselt] Delfi, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609920776/ukraina-ja-venemaa-jatkasid-otsekonelusi-usa-rahuplaani-ule Ukraina ja Venemaa jätkasid otsekõnelusi USA rahuplaani üle] ERR, 24.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431659/uhel-hetkel-olid-koik-peaaegu-sobrad-vene-usa-ukraina-esimene-kohtumine-tekitas-usa-s-optimismi "Ühel hetkel olid kõik peaaegu sõbrad". Vene-USA-Ukraina esimene kohtumine tekitas USA-s optimismi] Delfi, 25.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat 21 raketi ja 375 drooniga. Rünnaku põhjustas suuri probleeme [[Kiiev]]i, [[Harkiv]]i ja [[Tšernihiv]]i kütte ja elektriga varustamisel.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431589/venemaa-ohurunnakud-tabasid-ukrainat-keset-usa-vahendatud-rahukonelusi Venemaa õhurünnakud tabasid Ukrainat keset USA vahendatud rahukõnelusi] Delfi, 24.I 2026</ref> Hukkus üks ja sai vigastada sai 23 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609920689/ukrainas-sai-vene-runnakutes-surma-uks-ja-viga-23-inimest#viga Vene rünnakutes hukkus üks ja sai viga 23 inimest] ERR, 24.I 2026</ref> === 25. jaanuar === Venemaa ründas Ukrainat kahe ballistilise raketi ning 102 ründedrooniga. Ukraina tõrjus 87 drooni. Vene rünnakute tõttu Ukraina energia- ja tsiviiltaristule on Kiievis elektrita üle 800 000 kliendi.<ref>[https://www.err.ee/1609921175/soja-1432-paev-klotsko-sonul-on-15-protsenti-kiievi-elumajadest-kutteta#Droon Kiievis on Vene rünnaku järel elektrita üle 800 000 kliendi] ERR, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431904/talv-ukrainas-kutte-puudumise-korral-aitavad-ellu-jaada-kuunla-voi-gaasileegiga-kuumutatud-kivikamakad Talv Ukrainas. Kütte puudumise korral aitavad ellu jääda küünla või gaasileegiga kuumutatud kivikamakad] Delfi, 26.I 2026</ref> === 26. jaanuar === Venemaa ründas [[Zaporižžja oblast]]it 138 drooniga, millest Ukraina tõrjus 110.<ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#sapakas Venemaa tegi õhurünnaku Zaporižžja oblastile] ERR, 26.I 2026</ref> Ukraina droonirünnak [[Krasnodari krai]]s asuvale Slavjansk-na-Kubani naftatöötlemistehasele põhjustas seal tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120431791/droonid-rundasid-venemaal-krasnodari-krais-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Krasnodari krais naftatöötlemistehast] Delfi, 26.I 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609921634/venemaa-krasnodari-krais-suttis-ohurunnakus-naftatootlemistehas#kinnitus Ukraina kinnitas Vene naftakäitise ründamist] ERR, 26.I 2026</ref> Venemaa hõivas [[Donetski oblast]]is [[Kostjantõnivka]]st kirdes asuva Orikhova-Vasõlivka küla.<ref name=deepstatemap/> === 27. jaanuar === [[File:Train in Kharkiv Oblast after Russian attack, 2026-01-27 (11).jpg|thumb|Rong [[Harkivi oblast]]is peale droonitabamust.]] Venemaa andis [[Harkivi oblast]]is löögi Tšopi-Harkivi- Barvinkove reisirongile, milles hukkus viis inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432299/venemaa-rundas-harkivi-oblastis-reisirongi-hukkus-viis-inimest Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. On hukkunuid] Delfi, 28.I 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120432268/sojapaevik-1434-paev-venemaa-rundas-droonidega-rahvast-tais-reisirongi |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1434. päev) - Venemaa ründas droonidega rahvast täis reisirongi |url-access=subscription |eesnimi=Anna Teele |perekonnanimi=Orav |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenskõi]] sõnade kohaselt tekitati 2025 aastal Venemaale üle 80 protsendi kaotustest droonidega.<ref>{{Netiviide |url=https://www.postimees.ee/8404016/zelenskoi-sonul-havitavad-droonid-80-protsenti-vaenlase-sihtmarkidest |pealkiri=Zelenskõi sõnul hävitavad droonid 80 protsenti vaenlase sihtmärkidest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-27 |vaadatud=2026-01-27 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> 2025. aastal hävitati droonidega ligi 820 000 vaenlase sihtmärki, sealhulgas elimineeritud üle 240 000 okupandi, tabati 62 000 juhul kergtehnikat ning 29 000 korral rasketehnikat ning samuti hävitati 32 000 ründe- ja luuredrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609922873/ukraina-vaitel-havitas-ta-droonidega-mullu-ule-800-000-vene-sihtmargi#yle Ukraina väitel hävitas ta droonidega mullu üle 800 000 Vene sihtmärgi] ERR, 27.I 2026</ref> Droonide kasutamise tõttu on rindele tekkinud kuni 40km laiune "ei kellegi maa", mida valitsevad droonid ja kus logistikat korraldada on väga keeruline.<ref>{{cite web|url=https://tehnika.postimees.ee/8403569/ukrainas-salaja-katsetatud-usa-droonid-said-nuud-pardale-louna-korea-juhitavad-raketid |title=Ukrainas salaja katsetatud USA droonid said nüüd pardale Lõuna-Korea juhitavad raketid |author= |url-access=subscription |date=2026-01-26 |access-date=2026-01-26 |website=tehnika.postimees.ee}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8403219/ukrainlaste-toeline-peavalu-venelaste-uliodav-ja-tohus-tapjadroon-molnija |pealkiri=Ukrainlaste tõeline peavalu – venelaste üliodav ja tõhus tapjadroon Molnija |url-access=subscription |eesnimi=Sander |perekonnanimi=Silm |kuupäev=2026-01-26 |vaadatud=2026-01-26 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://majandus.postimees.ee/8407241/totaalne-droonisoda-ukraina-havitab-valdava-enamuse-vaenlastest-pelgalt-droonidega |pealkiri=TOTAALNE DROONISÕDA ⟩ Ukraina hävitab valdava enamuse vaenlastest pelgalt droonidega |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-01-31 |vaadatud=2026-01-31 |väljaanne=majandus.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 28. jaanuar === Partisaniliikumine Ateš saboteeris [[Udmurdi Vabariik|Udmurdi Vabariigis]] elektrialajaama, mille tagajärjel katkes vooluühendus lähedalasuva sõjatööstustehasega.<ref>[https://www.err.ee/1609923959/soja-1435-paev-venemaa-rundas-ukrainat-droonide-ja-rakettidega#partisanid Ukraina partisanid saboteerisid Udmurtias alajaama] ERR, 28.I 2026</ref> === 29. jaanuar === Venemaa laskis Ukraina pihta 105 drooni, millest Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 84. Rünnakutes hukkus 3 inimest. Venemaa hõivas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Zlahoda küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina tulistas Musta mere kohal alla Venemaa hävitus-pommituslennuki [[Su-34]].<ref>[https://www.err.ee/1609925429/trumpi-vaitel-lubas-putin-teha-ukraina-pommitamises-nadalase-pausi#su Ukraina tulistas väidetavalt alla Vene ründelennuki] ERR, 29.I 2026</ref> Venemaa andis Ukrainale üle tuhat surnukeha.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432672/venemaalt-toodi-ukrainasse-tuhat-surnukeha Venemaalt toodi Ukrainasse tuhat surnukeha] Delfi, 29.I 2026</ref> === 30. jaanuar === Kremli pressiesindaja [[Dmitri Peskov]] kinnitas, et [[USA president]] [[Donald Trump]] palus isiklikult<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432784/trump-palus-putinil-kulmalaine-all-kannatavat-ukrainat-nadal-aega-mitte-runnata Trump palus Putinil külmalaine all kannatavat Ukrainat nädal aega mitte rünnata] Delfi, 29.I 2026</ref> Venemaa valitsejal [[Vladimir Putin]]il hoiduda löökidest Kiievi pihta kuni 1. veebruarini.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120432905/kreml-kinnitas-et-trump-palus-putinil-katkestada-kiievi-rundamine-1-veebruarini VIDEO | Kreml kinnitas, et Trump palus Putinil katkestada Kiievi ründamise 1. veebruarini] Delfi, 30.I 2026</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga.<ref>[https://www.err.ee/1609927001/isw-energiataristu-rundamise-peatamine-on-kremlile-aarmiselt-kasulik#runnak Ukraina: Venemaa ründas öösel ühe ballistilise raketi ja 111 drooniga] ERR, 30.I 2026</ref> === 31. jaanuar === Venemaa saatis Ukraina vastu välja 85 drooni, millest Ukraina tõrjus 64. Rünnakus hukkus viis inimest ja 19 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609928072/ukrainat-tabas-elektrikatkestuste-laine#hukkunud Ööpäevaga hukkus Vene rünnakutes viis inimest] ERR, 31.I 2026</ref> Ukraina energeetikasüsteemis toimus süsteemne avarii, mille tõttu jäi oluline osa riigist elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433102/ukrainas-toimus-susteemne-avarii-mis-jattis-elektrita-suure-osa-riigist Ukrainas toimus süsteemne avarii, mis jättis elektrita suure osa riigist. Vooluta jäi ka Moldova pealinn] Delfi, 31.I 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa jaanuaris 480 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumit.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8407576/blogi-1440-sojapaev-ukrainas-jaanuaris-vahenenud-vene-kaugrunnakud-laastasid-ukraina-energiavorku?liveblogPost=22 |pealkiri=ISW: Venemaa intensiivistas jaanuaris rünnakuid Ukrainas |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://kolonelhans.ee/wp-content/uploads/2026/02/image-5.png Venemaa vallutuste graafik kuude kaupa] kolonel Hannes Toomsalu blogi, FB, 4.II 2026</ref> == Veebruar == === 1. veebruar === [[File:Destructions in Ternivka after Russian attack, 2026-02-01 (01).jpg|thumb|Kaevuried vedanud buss peale rünnakut]] [[Dnipropetrovski oblast]]is hukkus Vene droonirünnakus kaevureid vedanud bussile vähemalt 12 inimest ja 16 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433266/vene-droonid-rundasid-ukrainas-kaevurite-bussi-hukkus-12-inimest Vene droonid ründasid Ukrainas kaevurite bussi, hukkus 12 inimest] Delfi, 2.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609929020/soja-1440-paev-ukraina-teatas-korraga-uheksa-vene-tiibraketi-torjumisest#buss Venemaa jõhkras droonirünnakus tsiviilbussile hukkus vähemalt 12 inimest] ERR, 2.II 2026</ref> Kokkuleppel Ukrainaga tõkestas [[SpaceX]] satelliitside süsteemi [[Starlink]] kasutamise Vene relvajõudude poolt ründedroonide juhtimiseks Ukraina sihtmärkide vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609928582/soja-1439-paev-ukraina-energeetikud-taastasid-kogu-riigis-katkenud-elektrivarustuse#starlink SpaceX kõrvaldas Vene armee võimalused kasutada droonide juhtimiseks Starlinki] ERR, 1.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120433352/kuidas-muudab-muski-starlink-sahedid-surmavamaks-ja-kuidas-saaks-venelased-sellest-pariselt-ilma-jatta |pealkiri=Kuidas muudab Muski Starlink Šahedid surmavamaks ja kuidas saaks venelased sellest päriselt ilma jätta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-02 |vaadatud=2026-02-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435565/kas-starlinki-terminalide-valjalulitamine-andis-vene-armeele-kova-maksahaagi-voi-on-tegu-liialdusega |pealkiri=Kas Starlinki terminalide väljalülitamisega anti Vene armeele kõva maksahaak või on tegu liialdusega? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-11 |vaadatud=2026-02-11 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 2. veebruar === USA ja India läbirääkimiste tulemusena nõustus India lõpetama Venemaa nafta ostmise ja USA kavatseb langetada India kaupadele kehtestatud tollimakse 25 protsendilt 18-le.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433512/trump-langetas-india-tollimakse-kuna-riik-noustus-lopetama-vene-nafta-ostmise Trump langetas India tollimakse, kuna India nõustus lõpetama Vene nafta ostmise] Delfi, 2.II 2026</ref> === 3. veebruar === [[File:Darnytska Combined Heat and Power Plant in Kyiv after Russian attack on 2026-02-03 (21).jpg|thumb|Välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhid inspekteerivad Kiievis hävinud Darnõtsja soojuselektrijaama]] Venemaa korraldas massilise drooni- ja raketirünnaku Ukraina kaheksale oblastile,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433582/venemaa-ootas-ukrainas-ara-koige-karedama-pakase-ja-jattis-taas-sajad-tuhanded-kutteta Venemaa ootas Ukrainas ära kõige käredama pakase ja jättis taas sajad tuhanded kütteta] Delfi, 3.II 2026</ref> kasutades rünnakus 32 ballistilist, 39 tiibraketti ja 450 drooni. Ukraina tõrjus 11 ballistilist, 27 tiibraketti ja 412 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609929923/venemaa-korraldas-krobeda-pakase-ajal-ranga-runnaku-ukraina-energiataristule#runnak Venemaa korraldas krõbeda pakase ajal ränga rünnaku Ukraina energiataristule] ERR, 3.II 2026</ref> Rünnaku peamised sihtmärgid olid Ukraina suurlinnad – Kiiev, Harkiv ja Dnipropetrovsk, lisaks Vinnitsa ja Odessa oblastid. Kahjustuda said elamud ja energeetikasüsteem.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433533/venemaa-rundas-oosel-kiievit-ja-harkivit-hommikul-anti-uus-ohuhaire Venemaa ründas öösel Kiievit, Harkivit ja Odessat, hommikul anti uus õhuhäire] Delfi, 3.II 2026</ref> === 4. veebruar === [[Donetski oblast]]is Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120433964/ukrainas-druzkivkas-hukkus-vene-runnakus-vahemalt-seitse-inimest Ukrainas Družkivkas hukkus Vene rünnakus vähemalt seitse inimest] Delfi, 4.II 2026</ref> Venemaa droonirünnakus [[Zaporižžja]]le hukkus kaks ja sai viga vähemalt 11 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609931087/ukraina-nimetas-abu-dhabi-konelusi-viljakaks#zaporzzja Venemaa rünnakus Zaporižžjale hukkus kaks teismelist] ERR, 4.II 2026</ref> [[Abu Dhabi]]s toimus Ukraina, Venemaa ja USA vaheliste kõneluste teine voor.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434063/ukraina-venemaa-ja-usa-kolmepoolsed-konelused-jatkuvad-homme Ukraina, Venemaa ja USA kolmepoolsed kõnelused jätkuvad homme] ERR, 4.II 2026</ref> Euroopa Liidu riikide suursaadikud leppisid kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused.<ref>[https://www.err.ee/1609931891/el-leppis-kokku-ukrainale-antava-90-miljardi-eurose-laenu-tingimused EL leppis kokku Ukrainale antava 90 miljardi eurose laenu tingimused] ERR, 4.II 2026</ref> === 5. veebruar === Venemaa ja Ukraina leppisid läbirääkimistel [[Abu Dhabi]]s kokku vangide vahetuse. Kumbki pool vabastas 157 sõjavangi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434238/zelenskoi-teatel-andsid-labiraakimised-abu-dhabis-tulemuseks-157-ukraina-sojavaelase-venemaalt-naasmise Zelenskõi teatel andsid läbirääkimised Abu Dhabis tulemuseks 157 Ukraina sõjaväelase Venemaalt naasmise] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa poolt Ukrainas kasutatud [[Starlink]]i terminalid lakkasid töötamast. Kasutada saab ainult Ukrainas registrisse kantud terminale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434201/ukraina-kaitseministri-nounik-venelastel-lakkas-kogu-rindel-tootamast-starlink-ja-neil-on-katastroof Ukraina kaitseministri nõunik: venelastel lakkas kogu rindel töötamast Starlink ja neil on katastroof] Delfi, 5.II 2026</ref> Venemaa vallutas [[Harkivi oblast]]i põhjaosas asuva Degtyarne küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul on nelja sõjaaasta jooksul lahinguväljal hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit.<ref>[https://www.err.ee/1609932131/ukraina-teatas-runnakutest-venemaa-mandritevahelise-raketi-stardiplatvormile#hukkunud Zelenski teatel on sõjas Venemaaga hukkunud 55 000 Ukraina sõdurit] ERR, 5.II 2026</ref> === 6. veebruar === [[Belgorod]]is ja selle ümbruses on Ukraina raketirünnaku tulemusel elektri-, vee- ja küttekatkestused.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434345/venemaal-belgorodis-kadusid-parast-raketirunnakut-elekter-vesi-ja-kute Venemaal Belgorodis kadusid pärast raketirünnakut elekter, vesi ja küte] Delfi, 6.II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609933742/ukraina-vastulook-jattis-belgorodi-piirkonna-elektrita#belgorod Ukraina vastulöök jättis Belgorodi piirkonna elektrita] ERR, 6.II 2026</ref> === 7. veebruar === Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku, sihtides elektrijaamu, jaotusvõrku ja alajaamasid.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434723/fotod-venemaa-viimased-runnakud-mojusid-ukrainale-rangalt-kiievis-jatkub-elektrit-kuni-kaheks-tunniks FOTOD | Venemaa viimased rünnakud mõjusid Ukrainale rängalt. Kiievis jätkub elektrit kuni kaheks tunniks] Delfi, 8.II 2026</ref> Tabamuse said Burštõni soojuselektrijaam<ref>[https://www.err.ee/1609935248/ukraina-neptuni-raketid-pohjustasid-venemaal-belgorodis-elektrikatkestuse#elektrivarustus Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord] ERR, 8.II 2026</ref> [[Ivano-Frankivski oblast]]is ja Dobrotviri soojuselektrijaam [[Lvivi oblast]]is.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=6 |pealkiri=Operaator: Venemaa korraldas Ukraina elektrivõrgule massiivse rünnaku |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref><ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#suur Venemaa korraldas Ukraina energiasüsteemi vastu ulatusliku rünnaku] ERR, 7.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411609/blogi-1446-sojapaev-ukrainas-ukraina-elektrivarustuses-on-vaga-keeruline-olukord?liveblogPost=0 |pealkiri=Ukraina elektrivarustuses on väga keeruline olukord |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-08 |vaadatud=2026-02-08 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa kasutas rünnakus:<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YgxNYax76bSPBaRaMQCfVMcRAsCgeLxXi28BSpsnLtm8L2atPKiG5mcPbs1JtFrBl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 7.II 2026</ref> * 2 raketti "Tsirkoon" * 21 tiibraketti X-101, tõrjutud 14 * 16 tiibraketti Kalibr, tõrjutud 10 * 408 drooni, tõrjutud 382 Ukraina ründas raketikütuse komponente tootvat [[Redkino]] eksperimentaalset keemiatehast [[Tveri oblast]]is<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8411160/blogi-1445-sojapaev-ukrainas-venemaa-korraldas-taas-ulatusliku-runnaku-ukraina-elektrivorgu-vastu?liveblogPost=10 |pealkiri=Ukraina droonid tabasid Tveri oblastis raketikomponentide tehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-07 |vaadatud=2026-02-07 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> ja Balašovo naftahoidlat [[Saratovi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609934744/zelenski-usa-tahab-enne-suve-ukraina-venemaa-rahu#saratov Ukraina teatel rünnati naftahoidlat Saratovi oblastis] ERR, 7.II 2026</ref> === 8. veebruar === Ukraina sooritas raketirünnaku [[Belgorod]]i elektrivõrgule ja soojuselektrijaamale Lutši.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434769/video-kulm-on-ka-mujal-kui-kiievis-raketilook-jattis-venemaal-elektri-ja-kutteta-suure-osa-belgorodist VIDEO | Külm on ka mujal kui Kiievis. Raketilöök jättis Venemaal elektri ja kütteta suure osa Belgorodist] Delfi, 8.II 2026</ref> Selle tulemusel katkes linnas elekter ja kaugküte.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120434826/venemaal-belgorodis-lastakse-kuttesusteemist-vesi-valja-ja-hakatakse-elanikke-evakueerima Venemaal Belgorodis lastakse küttesüsteemist vesi välja ja hakatakse elanikke evakueerima] Delfi, 9.II 2026</ref> Rünnaku tegi võimalikuks [[Belgorodi oblast]]i sidetaristu kahjustamine [[Ateš]]i partisanide poolt.<ref>[https://www.err.ee/1609935248/soja-1446-paev-ukraina-raketilook-pohjustas-belgorodis-elektrikatkestuse#partisanid Partisanid avasid akna Ukraina droonidele Venemaal Belgorodis] ERR, 8.II 2026</ref> === 9. veebruar === [[File:Train in Sumy Oblast after Russian attack, 2026-02-09 (01).jpg|thumb|Rong [[Konotop]]is peale Venemaa rünnakut]] Venemaa lasi Ukraina pihta 11 ballistilist raketti Iskander-M ja 149 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tegi kahjutuks 116 drooni. Rünnakutes hukkus viis ja sai vigastada 36 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#ohvrid Venemaa tappis viimase ööpäeva jooksul tehtud õhurünnakutega viis ukrainlast] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina kaotas helikopteri [[Mi-24]] koos meeskonnaga.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#KOPTER Ukraina helikopteri Mi-24 meeskond hukkus lahinguülesandel] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina vabastas kaks asulat. [[Harkivi oblast]]i [[Kupjanski rajoon]]is asuva Tšugunivka küla ja Zaporižžja oblastis asuva Ternovate küla.<ref>[https://www.err.ee/1609935707/soja-1447-paeva-ukraina-teatas-kahe-asula-vabastamisest#kaks Ukraina teatas kahe asula vabastamisest] ERR, 9.II 2026</ref> Ukraina hävitas õhurünnakuga [[Rostov Doni ääres|Doni-äärses Rostovis]] paiknenud Vene vägede droonilao, kus asus umbes 6000 FPV-drooni ja nende komponente.<ref>[https://www.err.ee/1609936790/soja-1448-paev-ukraina-havitas-suure-vene-droonilao#ladu Ukraina hävitas suure Vene droonilao] ERR, 10.II 2026</ref> === 10. veebruar === Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist edelas asuva Bondarne küla ja on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Pokrovsk (Ukraina)|Pokrovski]] linnast.<ref name=deepstatemap/> === 11. veebruar === Ukraina droonid ründasid [[Volgograd]]i naftatöötlemistehast, mille tagajärjel puhkes objektil põleng.<ref>[https://www.err.ee/1609937804/soja-1449-paev-ukraina-rundas-volgogradi-naftatootlemistehast#volgograd Meedia: Ukraina droonid ründasid Volgogradi naftatöötlemistehast] ERR, 11.II 2026</ref> === 12. veebruar === Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat. Rünnakus kasutati 24 ballistilist raketi ja 219 drooni, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 197 drooni.<ref>[https://www.err.ee/1609938809/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftatootlemistehase-komimaal#kokku Ukraina: Venemaa ründas öösel 24 raketi ja 219 ründedrooniga] ERR, 12.II 2026</ref> Rünnaku tagajärjel jäi Kiievis kütteta 2600 maja ning Odessas jäid elektri ja veeta ligi 300 000 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435638/venemaa-rundas-rakettide-ja-droonidega-kiievit-dnipropetrovski-oblastit-ja-odessat Venemaa ründas rakettide ja droonidega Kiievit, Dnipropetrovski oblastit ja Odessat] Delfi, 12.II 2026</ref> Ukraina korraldas drooni- ja raketirünnaku objektidele Venemaa erinevates piirkondades. Rakettidega [[FP-5 Flamingo]] rünnati [[Volgogradi oblast]]is [[Kotluban]]is asuvat GRAU (Venemaa kaitseministeeriumi raketi- ja suurtükiväe peavalitsuse - Главное ракетно-артиллерийское управление) arsenali. Objektil toimunud plahvatuste tõttu evakueeriti ümbruskonna elanikud.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435659/venemaal-volgogradi-oblastis-sai-ilmselt-pihta-laskemoonaladu-ja-evakueeritakse-elanikke Venemaal Volgogradi oblastis sai ilmselt pihta laskemoonaladu ja evakueeritakse elanikke] Delfi, 12.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120435810/piisaks-venemaa-sissetungi-arahoidmiseks-kuidas-soltub-vene-armee-kummekonnast-grau-arsenalist |pealkiri="Piisaks Venemaa sissetungi ärahoidmiseks." Kuidas sõltub Vene armee kümmekonnast GRAU arsenalist? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> Ukraina ründas droonidega [[Komi]]s [[Uhta]]s asuvat Lukoili naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120435759/droonid-rundasid-venemaal-komis-lukoili-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Komis Lukoili naftatöötlemistehast] Delfi, 12.II 2026</ref> Tehas asub 1750 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist, mis on Ukraina droonide uus kaugusrekord.<ref>{{Netiviide |url=https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120435866/sojapaevik-1450-paev-uus-rekord-ukraina-droon-tabas-piirist-1750-km-kaugusel-asuvat-naftatehast |pealkiri=SÕJAPÄEVIK (1450. päev) - Uus rekord! Ukraina droon tabas piirist 1750 km kaugusel asuvat naftatehast |url-access=subscription |eesnimi=Christopher |perekonnanimi=Krutto |kuupäev=2026-02-12 |vaadatud=2026-02-12 |väljaanne=ekspress.delfi.ee |keel=et}}</ref> [[Tambovi oblast]]is [[Mitšurinsk]]is sai tabamuse tehas Progressi, mis toodab kõrgtehnoloogilist varustust lennundusele ja raketisüsteemidele. Rünnati veel Krimmis Hvardiiske külas asuvat lennuvälja, Luhanskis asuvat Kirova elektrialajaama ja Zaporižžja oblastis Prõmorskis asuvat andmekeskust.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#sbu SBU: Ukraina hävitas poole Venemaa ühe moodsama õhutõrjesüsteemi varudest] ERR, 15.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis asuvat radarit 55Ж6У [[Nebo-M|Nebo-U]] ja teisi sõjalisi sihtmärke okupeeritud aladel.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0acMVMfBERjz1aT56LFKRkqUHGLY8HDjxhVdcfbB9hWSw3QGgjGsti5QDX4NuW2c6l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 13.II 2026</ref> === 13. veebruar === [[File:Car showroom in Odesa after Russian attack, 2026-02-13 (01).jpg|thumb|Autosalong [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 154 drooniga, millest Ukraina õhutõrje hävitas 16 raketti ja 111 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning veel 28 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609940435/zelenski-ukraina-on-konelusteks-valmis-kuid-venemaa-vaikib#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus ööpäevaga vähemalt üheksa inimest] ERR, 13.II 2026</ref> === 14. veebruar === Venemaa rünnakutes hukkus vähemalt viis ja vigastada sai 13 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609941434/soja-1452-paev-vene-vaed-rundasid-reede-hilisohtul-droonidega-kiievit Ööpäevaga hukkus Venemaa rünnakutes viis inimest] ERR, 14.II 2026</ref> === 15. veebruar === [[File:Destructions in Odesa Oblast after Russian attack, 2026-02-15 (01).jpg|thumb|Raudtee depoo [[Odessa]]s peale Venemaa droonirünnakut]] Ukraina korraldas droonirünnaku mitmele Venemaa regioonile. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is Mirnohradi ja [[Pokrovsk]]i vahel asuva Rivne küla.<ref name=deepstatemap/> [[Krasnodari krai]]s, Volna külas asuvas Tamani sadamas sai tabamuse naftaterminal Tamanneftgaz.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/sbu-ukraina-havitas-poole-venemaa-uhe-moodsama-ohutorjesusteemi-varudest#droonid Ukraina droonid kahjustasid Venemaa naftaladu] ERR, 15.II 2026</ref> Krimmis sai tabamuse [[Pantsir|Pantsir-S1]] õhukaitsesüsteem.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid033B68Vg5WSCUPZeNRHe8xkNfnTUqCf1brr5zQTExSoBakPuuzBAtMfm3C1my3YmG2l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.II 2026</ref> [[Brjanski oblast|Brjanski]] ja [[Belgorodi oblast]]is rünnati energiaobjekte,<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi Ukraina ründas Brjanski ja Belgorodi energiarajatisi] ERR, 16.II 2026</ref> kahjustades mõlemas oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436423/venemaal-belgorodi-ja-brjanski-oblastis-teatati-energeetikataristu-tosistest-kahjustustest-ning-kutte-ja-elektrikatkestustest Venemaal Belgorodi ja Brjanski oblastis teatati energeetikataristu tõsistest kahjustustest ning kütte- ja elektrikatkestustest] Delfi, 16.II 2026</ref> Rünnati ka objekte [[Sotši]] linna piirkonnas ja Moskvas.<ref>[https://www.err.ee/1609942070/soja-1453-paev-ukraina-rundas-moskvat-paevasel-ajal-droonidega#moskva Moskvat tabas keset päeva erakordselt ulatuslik droonirünnak] ERR, 15.II 2026</ref> === 16. veebruar === Venemaa on võtnud enda kontrolli alla suurema osa [[Mõrnohrad]]i linnast.<ref name=deepstatemap/> Ukraina on vasturünnakute käigus alates 11. veebruarist vabastanud 201 km²<ref>[https://www.err.ee/1609942559/ukraina-rundas-brjanski-ja-belgorodi-energiarajatisi ISW: Ukraina saavutas möödunud nädalal 2,5 aasta kiireima lahinguedu] ERR, 16.II 2026</ref> rinde kauguservas [[Huljaipole]] asulast põhjas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436716/ukraina-saavutas-tanu-venelaste-starlinkist-ilmajatmisele-rindel-viimase-2-5-aasta-suurimat-edu Ukraina saavutas tänu venelaste Starlinkist ilmajätmisele rindel viimase 2,5 aasta suurimat edu] Delfi, 17.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120436880/video-ukraina-armee-kasutab-ara-segadust-venelaste-seas-ja-pole-pikka-aega-end-nii-julgelt-tundnud |pealkiri=VIDEO - Ukraina armee kasutab ära segadust venelaste seas ja pole pikka aega end nii julgelt tundnud |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-17 |vaadatud=2026-02-17 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> === 17. veebruar === Venemaa ründas Ukraina energiataristut 400 drooni ja 29 raketiga. Elektrikatkestused on Odessas ja Sumõs. Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat Ilski naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.err.ee/1609943543/ukraina-suutas-droonirunnakuga-naftakaitise-krasnodari-krais#ilsk Ukraina süütas droonirünnakuga naftakäitise Krasnodari krais] ERR, 17.II 2026</ref> Rünnaku alla jäid ka objektid [[Tatarstan]]is [[Kaasan]]i ja [[Nižnekamsk]]i ümbruses.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120436742/droonirunnaku-jarel-suttis-venemaal-naftatootlemistehas-suleti-viis-lennuvalja-ja-osa-kaasanist-jai-elektrita Droonirünnaku järel süttis Venemaal naftatöötlemistehas, suleti viis lennuvälja ja osa Kaasanist jäi elektrita] Delfi, 17.II 2026</ref> Drooniohu tõttu katkestas töö kümme tsiviillennuvälja: Uljanovski, Pensa, Tambovi, Sotši, Gelendžiki, Krasnodari, Permi, Kaasani ja Iževski. === 18. veebruar === Genfis lõppesid olulite eduta kaks päeva kestnud Venemaa, Ukraina ja USA kolmepoolsed rahukõnelused.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#genf Genfi rahukõnelused lõppesid] ERR, 18.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437111/zelenskoi-venemaa-puuab-labiraakimisi-venitada Zelenskõi: Venemaa püüab läbirääkimisi venitada] Delfi, 18.II 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8418553/ukraina-ja-venemaa-konelused-genfis-loppesid-edusammudeta |pealkiri=Ukraina ja Venemaa kõnelused Genfis lõppesid edusammudeta |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-18 |vaadatud=2026-02-18 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketi ja 126 drooniga, millest Ukjraina tõrjus 100 drooni. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest ja 30 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609944683/isw-venemaa-piirab-trumpi-viha-kartuses-ohurunnakuid#hukkunud Vene rünnakutes hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt viis tsiviilinimest] ERR, 18.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku [[Tšuvaššia]]s [[Tšeboksarõ]]s asuvale ettevõte VNIIR-Progress, mis toodab Venemaa relvajõududele drooniantenne.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437031/droonid-rundasid-venemaal-tseboksaros-sojatoostusettevotet Droonid ründasid Venemaal Tšeboksarõs sõjatööstusettevõtet] Delfi, 18.II 2026</ref> === 19. veebruar === Ukraina korraldas droonirünnaku [[Pihkva oblast]]is asuvale [[Velikije Luki]] naftabaasile.<ref>[https://www.err.ee/1609945625/soja-1457-paev-ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftabaasi-velikije-lukis#luki Ukraina süütas õhurünnakuga naftabaasi Velikije Lukis] ERR, 19.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437272/droonid-tabasid-pihka-oblastis-naftarajatist-kus-puhkes-tulekahju Droonid tabasid Pihkva oblastis naftarajatist, kus puhkes tulekahju] Delfi, 19.II 2026</ref> === 20. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja 128 drooniga. Ukraina tõrjus 107 drooni. Rünnakutes sai vigastada vähemalt üheksa inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609947092/venemaa-on-ukrainasse-sodima-varvanud-ule-tuhande-keenialase#oopaev Vene rünnakutes sai viimase ööpäeva jooksul vigastada vähemalt üheksa inimest] ERR, 20.II 2026</ref> Ukraina vastas droonirünnakuga okupeeritud Krimmis. Sihtmärgid olid [[Sakõ merelennuväebaas|Saki]] ja [[Belbeki lennujaam|Belbeki]] lennuväljad ning [[Sevastopol]]. === 21. veebruar === Ukraina ründas rakettidega [[FP-5 Flamingo]] [[Udmurtia]]s asuvat [[Votkinsk]]i masinaehitustehast,<ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120438640/ekspert-selgitab-kui-tugevasti-hairib-vene-armeed-look-udmurtia-iskanderi-tehase-pihta |pealkiri=EKSPERT SELGITAB - Kui tugevasti häirib Vene armeed löök Udmurtia Iskanderi tehase pihta? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-02-25 |vaadatud=2026-02-25 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}}</ref> mis on Venemaa üks tähtsaim ballistiliste rakettide tehas, kus toodetakse ballistilisi rakette [[Iskander-M]] ja [[Orešnik]].<ref>[https://www.err.ee/1609948229/ukraina-tabas-venemaa-sugavuses-ballistiliste-rakettide-tehast#Tehas Ukraina tabas Venemaa sügavuses ballistiliste rakettide tehast] ERR, 21.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437902/ukraina-ohurunnak-tabas-vene-raketitehast-udmurtias Ukraina õhurünnak tabas Vene raketitehast Udmurtias] Delfi, 21.II 2026</ref> Ukraina vabastas [[Zaporižžja oblast]]is asuva Ternove ja Kalynivske külad.<ref name=deepstatemap/> === 22. veebruar === [[File:Destructions in Sofiivska Borshchahivka after Russian attack, 2026-02-22 (01).webp|thumb|Hoone Sofiivska Borštšahivkas, [[Kiievi oblast]]is peale Venemaa droonirünnakut]] Venema korraldas Ukraina kriitilise taristu vastu õhurünnaku, kasutades 48 raketti ja 297 ründedrooni. Peamised rünnakupiirkonnad olid [[Kiievi oblast|Kiievi]], [[Odessa oblast|Odessa]], [[Kirovogradi oblast|Kirovogradi]] ja [[Poltava oblast]]. Ukraina tõrjus 307 sihtmärki – 33 raketti ja 274 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120437964/ukrainat-tabas-tugev-raketi-ja-droonirunnak-kiievi-oblastis-teatatakse-ohvritest Ukrainat tabas tugev raketi- ja droonirünnak, Kiievi oblastis teatatakse ohvritest] Delfi, 22.II 2026</ref> Vene okupatsiooniväed ründasid Sumõ oblastis kiirabiautot, milles hukkus neli inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Kiirabi Venelaste rünnakus kiirabiautole hukkus neli inimest] ERR, 22.II 2026</ref> Ukraina ründas sõjalisi objekte [[Saratov]]is ja [[Engels]]is ning naftahoidlat [[Luhansk]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609948712/venemaa-rundas-kiievit-ja-teisi-ukraina-linnu-345-raketi-ja-drooniga#Telegram Telegrami kanalid teatavad plahvatustest Saratovis, Engelsis ja Luhanskis] ERR, 22.II 2026</ref> === 23. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 126 drooni ja ballistilise raketiga Iskander-M. Ukraina õhukaitse tulistas alla 105 drooni. Rünnakute tagajärjel hukkus vähemalt neli eraisikut.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#oopaev Venemaa rünnakutes hukkus ööpäevaga vähemalt neli tsiviilinimest] ERR, 23.II 2026</ref> Ukraina korraldas droonirünnaku sõjalistele ja energeetikaobjektidele Venemaa eri osades. [[Tatarstan]]is sai tabamuse Kaleikino pumpamisjaam, mis on Družba naftajuhtme oluline osa.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438114/tatarstanis-rundasid-droonid-nafta-pumbajaama-ning-belgorodis-ja-voronezis-energeetikaobjekte Tatarstanis ründasid droonid naftatoru Družba pumbajaama ning Belgorodis ja Voronežis energeetikaobjekte] Delfi, 23.II 2026</ref> [[Belgorod]]is katkes elektrialajaama tabamuse tõttu elektri- ja veevarustus. Alajaam sai tabamuse ka [[Voroneži oblast]]is. Tabamusi said sõjalised sihtmärgid okupeeritud [[Krimm]]is ning [[Donetski oblast|Donetski]] ja [[Mõkolajivi oblast]]i okupeeritud osades.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#peastaap Ukraina ründas okupeeritud aladel sõjalisi sihtmärke] ERR, 23.II 2026</ref> [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina on lõuna suunas asuval Oleksandrivka rindel taastanud kontrolli 400 ruutkilomeetri suuruse maa-ala ja kaheksa asula üle.<ref>[https://www.err.ee/1609949186/ukraina-tabas-droonidega-druzba-naftajuhtme-pumbajaama#sorskoi Sõrskõi: Ukraina vabastas lõunasuunal 400 ruutkilomeetrit ja kaheksa asulat] ERR, 23.II 2026</ref> === 24. veebruar === Venemaa rünnaku tõttu katkestas töö gaasitehas [[Harkivi oblast]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609950101/1462-paev-zelenski-ukraina-soovib-el-ilt-selget-liitumiskuupaeva#naftogaz Venemaa rünnak katkestas gaasitehase töö Harkivi oblastis] ERR, 24.II 2026</ref> Venemaa on nelja sõjaaastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 ründedrooni ja rohkem kui 120 000 juhitava lennukipommiga. Ukraina õhutõrje on hävitatud 86 ballistilist raketti [[Kinžal]], 709 tiibraketti Kalibr, 2459 tiibraketti [[H-101]], 13 raketti [[H-22|H-22/H-23]], 12 laevatõrjeraketti Oniks, 261 tiibraketti [[Iskander|Iskander-K]], 274 ballistilist raketti [[Iskander|Iskander-M/KN-23]], üks laevatõrjerakett [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]] ja 30 muud raketti. Õhutõrje on hävitanud ka 540 juhitavat lennukiraketti ning 44 700 [[Shahed]]-tüüpi ründedrooni.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#venemaa Venemaa on 4 aastaga rünnanud Ukrainat 13 000 raketi, 88 000 drooniga] ERR, 25.II 2026</ref> === 25. veebruar === Ukraina ründas droonidega [[Smolenski oblast]]is asuvat keemiatehast Dorogobuž. kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609950710/ukraina-suutas-ohurunnakuga-vene-sojatoostust-varustava-tehase-smolenskis#syytas Ukraina süütas õhurünnakuga Vene sõjatööstust varustava tehase Smolenskis] ERR, 25.II 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438623/droonid-rundasid-venemaal-smolenski-oblastis-keemiatehast-kus-puhkes-tulekahju Droonid ründasid Venemaal Smolenski oblastis keemiatehast, kus puhkes tulekahju] Delfi, 25.II 2026</ref> Krimmis tabasid Ukraina droonid [[S-400]] õhutõrjesüsteemi laskeseadeldist ning ühte [[Pantsir|Pantsir-1]] õhutõrjesüsteemi.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0S9TicRstqksDycpLYWyUzuwzgH1gDSBdeQ7Do3Uw1RVjagRFrRDm75s8kKEUZ9dal Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine ] FB, 25.II 2026</ref> === 26. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat 420 drooni ja 39 raketiga, millest 11 olid ballistilised. Ukraina õhukaitse hävitas 11 ballistilisest raketist 4 ning tabas kõiki ülejäänud 28 raketti. 420 erinevat tüüpi droonist tabati 374.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02E6xBHi47ia2zoCH5iPuuVpW39Ku4F2g6dfXpBx3U8kGY7NRkHjvCuDrzB7kATJaEl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref> Tabamused põhjustasid purustusi kaheksas oblastis<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120438773/venemaa-rundas-ukrainas-droonide-ja-rakettidega-mitmeid-oblasteid-on-hukkunuid-ja-vigastatuid Venemaa ründas Ukrainas droonide ja rakettidega mitmeid oblasteid. On hukkunuid ja vigastatuid] Delfi, 26.II 2026</ref> ning 23 inimest sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#droonid Ukraina tõi kodumaale 1000 hukkunud sõduri surnukehad] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina tabas Krimmis kahte Venemaa radiolokatsioonisüsteemi {{ill|en|P-18 "Terek"|P-18 radar}} ja RSP-6M2.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02RPEHftfuaZMMjgxkoWkDeZeVhaosRouVE5eQwRrZYCq8SgUupwBggGwHdARUxHaYl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 26.II 2026</ref><ref>[https://armyinform.com.ua/en/2026/02/27/two-radar-stations-hit-in-temporarily-occupied-crimea-general-staff-of-the-armed-forces-of-ukraine/ Two Radar Stations Hit in Temporarily Occupied Crimea — General Staff of the Armed Forces of Ukraine] armyinform.com.ua, 26.II 2026</ref> Venemaa tagastas Ukrainale 1000 hukkunud sõduri surnukehad ja sai vastutasuna 35 hukkunud Vene sõduri säilmed.<ref>[https://www.err.ee/1609951718/venemaa-rundas-kiievit-droonide-ja-rakettidega#surnukehad Venemaa ründas Kiievit droonide ja rakettidega] ERR, 26.II 2026</ref> Ukraina ja USA esindajad kohtusid Genfis, et arutada Ukraina sõjajärgse ülesehitustöö küsimusi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439027/ukraina-ja-usa-arutasid-genfis-sojajargset-ulesehitustood Ukraina ja USA arutasid Genfis sõjajärgset ülesehitustööd] Delfi, 27.II 2026</ref> === 27. veebruar === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaa Belgorodi oblasti energiaobjektide pihta, kahjustades oblastis elektri- ja soojavarustust.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439051/venemaal-belgorodis-jai-elektrita-60-000-inimest Venemaal Belgorodis jäi elektrita 60 000 inimest] Delfi, 27.II 2026</ref> Venemaa Volga piirkonna üheksas oblastis ja vabariigis kuulutati Ukraina rünnaku tõttu välja raketihäire.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#raketioht Venemaa üheksas regioonis anti esmakordselt raketihäire] ERR, 27.II 2026</ref> Ukraina ja Venemaa leppisid kokku vaherahus Zaporižžja tuumaelektrijaama piirkonnas, et taastada jaama turvalisuse tagamiseks vajalik varutoide.<ref>[https://www.err.ee/1609953214/venemaa-andis-uheksas-regioonis-raketihaire#iaea IAEA teatas vaherahust Zaporižžja tuumaelektrijaama ümber] ERR, 27.II 2026</ref> === 28. veebruar === Venemaa ründas Ukrainat Iskander-M ballistilise raketi ja 105 drooniga. Rünnakutes hukkus vähemalt neli ja vigastada sai 25 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424183/blogi-1466-sojapaev-ukrainas-invasiooni-kaigus-on-lopu-leidnud-ligi-1-3-miljonit-venelast?liveblogPost=4 |pealkiri=Ööpäeva jooksul hukkus neli ukraina tsiviilisikut |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-02-28 |vaadatud=2026-02-28 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s Kanevski rajooni Novominskaja külas asuvat Albašnefti naftatöötlemistehast, kus puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609954184/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftatootlemistehase-louna-venemaal#albashneft Ukraina süütas õhurünnakuga naftatöötlemistehase Lõuna-Venemaal] ERR, 28.II 2026</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel vallutas Venemaa veebruaris kokku 123 ruutkilomeetrit, mis on madalaim näitaja alates 2024. aasta aprillist.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali AFP analüüs: Vene väe edasitung Ukrainas aeglustus tuntavalt] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina poolt vabastatud ala oli sellest suurem.<ref>[https://www.err.ee/1609960244/kiviselg-ukraina-suutis-veebruaris-enda-kaes-olevat-territooriumi-suurendada Kiviselg: Ukraina suutis veebruaris enda käes olevat territooriumi suurendada] Delfi, 6.III 2026</ref> == Märts == === 1. märts === Venemaa ründas Ukrainat 123 ründedrooniga, millest õhutõrje hävitas 110.<ref>[https://www.err.ee/1609954655/budanov-venelaste-saavutused-rindel-on-tuhised#Ukraina Ukraina kaitsjad hävitasid öösel 110 vaenlase ründedrooni 123-st] ERR, 1.III 2026</ref> [[Herson]]is hukkus Venemaa rünnakutes neli inimest. Ukraina edenes [[Zaporižžja oblast]]is Stepove ja Ternove külade piirkonnas.<ref name=deepstatemap/> === 2. märts === ​Venemaa ründas Ukrainat 94 drooniga, millest tõrjuti 84. Rünnakutes hukkus vähemalt viis inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955165/meedia-ukraina-rundas-droonidega-novorossiiski-naftaterminali#hukkunud Ukrainas hukkus Venemaa öistes rünnakutes viis inimest] ERR, 2.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Novorossiisk]]is sõjalisi objekte ja naftasadamat. Tabamusi said kokku viis laeva: fregatid "Admiral Essen" ja "Admiral Makarov",<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426261/blogi-1470-sojapaev-ukrainas-liibua-rannikul-uppus-plahvatuste-jarel-vene-tanker-moskva-suudistab-kiievit?liveblogPost=9 |title=Ukraina tabas droonidega Vene raketirünnakuteks kasutatud sõjalaeva |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> miinitraaler Valentin Pikul ning allveelaevatõrjelaevad Jeisk ja Kasimov,<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak#novorossiisk Ukraina esmaspäevases rünnakus Novorossiiskile sai pihta kolm Vene laeva] ERR, 2.III 2026</ref> õhutõrjekompleksi [[S-300|S-300PMU-2 Favorit]] sihtimisradar 30N6Je2, õhutõrjesüsteem [[Pantsir|Pantsir-S2]] ning kuus seitsmest naftalaadimisseadmest Šehsarisi terminalis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439607/allika-teatel-rundas-ukraina-venemaal-novorossiiskis-sojalisi-objekte-ja-naftasadamat Allika teatel ründas Ukraina Venemaal Novorossiiskis sõjalisi objekte ja naftasadamat] Delfi, 2.III 2026</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02yHoFLk8fgQYEd5VjdRLGCCCmPZcczA82hwibT7JrdVVSGpEJQ9BmEgNu3gxhyMp7l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 2.III 2026</ref> === 3. märts === [[Ukraina relvajõudude ülemjuhataja]] [[Oleksandr Sõrskõi]] teatas, et Ukraina väed vabastasid 2026. aasta veebruaris rohkem territooriumi, kui Venemaa väed samal perioodil suutsid hõivata.<ref>[https://www.err.ee/1609956224/sorskoi-ukraina-vabastas-veebruaris-rohkem-territooriumi-kui-kaotas#edu Sõrskõi: Ukraina vabastas veebruaris rohkem territooriumi, kui kaotas] ERR, 3.III 2026</ref> Ukraina tabas rünnakutes [[S-300]] õhutõrjesüsteemi radarijaama [[Luhanski oblast]]is, [[Sopka-2]] õhusihtmärkide tuvastamise radarit ja 39N6 [[Kasta-2E2|39N6 Kasta-2E2]] radarit [[Krimm]]is.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425744/blogi-1469-sojapaev-ukrainas-zelenskoi-valjendas-kahtlust-uuesti-presidendiks-kandideerimise-osas?liveblogPost=12 |title=Ukraina väed ründasid Venemaa õhutõrjesüsteeme ja sõjalist infrastruktuuri |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02hpkEz2jt3uyBK87Sp5RdArU4SWgMLUakdBbTGACXwQRzVWkufPhuwEvhFXG13Eebl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.III 2026</ref> === 4. märts === Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma helikopteri.<ref>[https://www.err.ee/1609957226/meedia-vene-ohutorje-tulistas-rostovi-oblastis-alla-oma-kopteri#kopter Meedia: Vene õhutõrje tulistas Rostovi oblastis alla oma kopteri] ERR, 4.III 2026</ref> Vahemerel Malta territoriaalvete lähedal rünnati Vene gaasitankerit Arktik Metagaz.<ref>[https://www.err.ee/1609957265/vahemerel-poles-venemaa-tanker Vahemerel põles Venemaa tanker] ERR, 4.III 2026</ref> Venemaa süüdistas rünnakus Ukrainat.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440088/moskva-vaitel-rundasid-ukraina-meredroonid-vahemerel-vene-gaasitankerit Moskva väitel ründasid Ukraina meredroonid Vahemerel Vene gaasitankerit] Delfi, 4.III 2026</ref> === 5. märts === Ukraina sooritas suure õhurünnaku [[Saraatov]]ile ja [[Engels]]ile.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440323/droonid-rundasid-venemaal-saratovi-oblastit Droonid ründasid Venemaal Saratovi oblastit] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina tulistas Musta mere kohal [[Maosaar]]e piirkonnas alla Venemaa helikopteri [[Ka-27]].<ref>[https://www.err.ee/1609958360/soja-1471-paev-saraatovi-oblastit-tabas-ukraina-voimas-ohurunnak Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-27] ERR, 5.III 2026</ref> Ukraina ja Venemaa vahetasid sõjavange - 200 vangi 200 vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440427/medinski-teatel-vahetavad-venemaa-ja-ukraina-500-vangi Medinski teatel vahetavad Venemaa ja Ukraina 500 vangi ] Delfi, 5.III 2026</ref> === 6. märts === Venemaa ründas Ukrainat 141 drooniga, millest õhukaitse tulistas alla 111. Rünnakutes hukkus vähemalt kaks inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609959872/sojavangist-paasenud-ukrainlased-vajasid-kiiret-arstiabi#oopaev Vene rünnakutes Ukrainale hukkus viimase ööpäeva jooksul vähemalt kaks inimest] ERR, 6.III 2026</ref> Ukraina süüdistas Ungarit seitsme Ukraina riikliku säästupanga töötaja alusetus kinnipidamises.<ref>[https://www.err.ee/1609960154/ukraina-suudistab-ungarit-seitsme-pangatootaja-pantvangi-votmises Ukraina süüdistab Ungarit seitsme pangatöötaja pantvangi võtmises] ERR, 6.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440539/ukraina-valisminister-ungari-pidas-kinni-meie-riigipanga-tootajad Ukraina välisminister: Ungari pidas kinni meie riigipanga töötajad] Delfi, 6.III 2026</ref> Ungari teatas nende riigist väljasaatmisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440672/ungari-suudistas-kinni-peetud-ukrainlasi-sojamaffia-raha-pesus-ja-otsustas-nad-valja-saata Ungari süüdistas kinni peetud ukrainlasi "sõjamaffia" raha pesus ja otsustas nad välja saata] Delfi, 6.III 2026</ref> Venemaa ja Ukraina vahetasid kumbki 300 sõjavangi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8427808/blogi-1472-sojapaev-ukrainas-ungari-vottis-pantvangi-seitse-ukraina-kodanikku?liveblogPost=16 |title=Vene armee: Moskva ja Kiiev vahetasid kumbki 300 sõjavangi |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Venemaa vallutas [[Sumõ oblast]]is asuva Venemaaga piirneva Sopychi küla.<ref name=deepstatemap/> === 7. märts === [[File:Destructions in Kharkiv after Russian attack, 2026-03-07 (02).jpg|thumb|Purustused [[Harkiv]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Venemaa ründas Ukrainat kahe [[Tsirkon]] hüperhelikiirusega tiibraketiga, 13 [[Iskander|Iskander-M/S-400]] ballistilist raketiga, 14 [[Kalibr]] tiibraketiga ja 480 drooniga, millest 472 tulistati alla või segati.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8428477/blogi-1473-sojapaev-ukrainas-kiievi-teatel-on-nad-peatanud-venemaa-pealetungi-zaporizzja-linna-suunas?liveblogPost=5 |title=Venemaa ründas Ukrainat 29 raketi ja 480 drooniga |url-access=subscription |author= |date=2026-03-07 |access-date=2026-03-07 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnaku tagajärjel hukkus Harkivis 11 inimest, kus ballistiline rakett tabas kortermaja. Vigastada sai vähemalt 15 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609960886/venemaa-raketirunnakus-harkivile-hukkus-11-inimest#harkiv Kortermaja tabanud ballistiline rakett tappis 11 inimest] ERR, 7.III 2026</ref> Ukraina ründas droonidega [[Krasnodari krai]]s asuvat [[Armavir (Venemaa)|Armaviri]] nafta tootmis- ja jaotusjaama, põhjustades rajatises suure tulekahju.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=4 |title=Ukraina korraldas droonirünnaku naftalogistika keskusele Krasnodari krais |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 8. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe Iskander-M ballistilise raketi ja 117 drooniga. UKraina tõrjus 98 drooni.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429053/blogi-1474-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-droonidega-naftalogistika-keskust-krasnodari-krais?liveblogPost=2 |title=Venemaa ründas öösel Ukrainat kahe ballistilise raketi ja 117 drooniga. |url-access=subscription |author= |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Rünnakutes hukkus kolm tsiviilisikut ja üle 20 sai vigastada. === 9. märts === [[File:Destructions in Sloviansk after Russian attack, 2026-03-09 (01).webp |thumb|Hoone [[Slovjansk]]is peale Venemaa õhurünnakut]] Ukraina õhukaitse hävitas 197 Vene ründedroonist 161.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=5 |title=Ukraina hävitas riiki rünnanud 197 Vene ründedroonist 161 |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ukraina eriväed ründasid nelja Venemaa radarijaama Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis. Hävitati 5N84A Oborona-14 radar, [[Nebo-M|Nebo-U]] radar ja kaks radari jaoks läbipaistva kupli alla olevat radarijaama.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429286/blogi-1475-sojapaev-ukrainas-kiiev-rundas-vene-radarijaamu-krimmis-ja-komandopunkti-donetski-oblastis?liveblogPost=11 |title=Ukraina eriväed ründasid Venemaa radarijaamu Krimmis ja komandopunkti Donetski oblastis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 10. märts === Ukraina ründas [[Storm Shadow]] rakettidega [[Brjansk]]is raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast Kremni El<ref>[https://www.err.ee/1609962947/vene-droonirunnakus-dnipro-linnale-sai-vigastada-10-inimest#brjansk Zelenski: Ukraina tabas Brjanskis raketijuhtimissüsteeme valmistavat tehast] ERR, 10.III 2026</ref> ja [[Togliatti]]s keemiatehast KuibõševAzot.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441559/ukraina-andis-raketiloogi-venemaal-brjanskis-asuvale-mikroelektroonikatehasele Ukraina andis raketilöögi Venemaal Brjanskis asuvale mikroelektroonikatehasele. Togliattis süttis keemiatehas] Delfi, 11.III 2026</ref> Krimmis tabas Ukraina kolme Venemaa Pantsir-S1 õhutõrje raketi- ja kahurikompleksi. === 11. märts === Venemaa rünnakutes [[Sumõ oblast]]ile ja [[Harkiv]]ile hukkus kokku neli inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441561/venemaa-rundas-ukrainas-ettevotteid-sumo-oblastis-ja-harkivis-kus-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainas Sumõ oblastis ja Harkivis ettevõtteid, hukkus inimesi] Delfi, 11.III 2026</ref> Ukraina sooritas ulatusliku droonirünnaku [[Sotši]]le.<ref>[https://www.err.ee/1609963994/soja-1477-paev-zelenski-sonul-on-ukrainal-nuud-rohkem-kaarte#sotsi Sotši linna tabas ööpäev läbi kestnud Ukraina droonirünnak] ERR, 11.III 2026</ref> Ukraina teatas, et korraldas rünnakuseeria okupeeritud aladel, võttes sihikule õhutõrjesüsteemid, kütusehoidlad, laskemoonalaod ja muu sõjalise taristu.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#ukraina Ukraina ründas okupeeritud aladel Venemaa naftahoidlaid ja õhutõrjesüsteeme] ERR, 12.III 2026</ref> [[File:Library in Novhorod-Siverskyi after Russian attack, 2026-03-13 (02).jpg |thumb|Raamatukogu [[Novhorod-Siverskõi]]is peale Venemaa droonirünnakut 13. märtsil]] === 12. märts === Ukraina droonid ründasid [[Krasnodari krai]]s [[Tihhoretsk]]is naftatöötlemistehast.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441797/droonid-rundasid-venemaal-tihhoretskis-naftatootlemistehast Droonid ründasid Venemaal Tihhoretskis naftatöötlemistehast] Delfi, 12.III 2026</ref> [[Tuula oblast]]is süttis suur metallurgiatehas.<ref>[https://www.err.ee/1609964930/ukraina-rundas-okupeeritud-aladel-venemaa-naftahoidlaid-ja-ohutorjesusteeme#tehas Venemaal Tuula oblastis süttis suur metallurgiatehas] ERR, 12.III 2026</ref> === 13. märts === Ukraina hävitas droonidega raketisüsteemi [[S-300]]V ning tabas raketisüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]] ja kütuserongi [[Luhanski oblast]]is. [[Zaporižžja oblast]]is hävitati õhutõrjeraketisüsteem [[Buk|Buk-M1]]<ref>[https://www.err.ee/1609966358/ukraina-relvajoud-havitasid-donbassis-suure-hulga-vene-sojatehnikat#olup Ukraina teatas Vene raketilaskeseadmete ja logistika hävitamisest okupeeritud aladel] ERR, 13.III 2026</ref> === 14. märts === Venemaa ründas Ukrainat kahe raketiga [[3M22 Tsirkon|Tsirkon]], 13 ballistilise raketiga [[Iskander|Iskander-M]], 25 tiibraketiga [[Kalibr]], 24 tiibraketiga [[Kh-101]], 4 raketiga Kh-59/69 ning 430 drooniga. Ukraina tõrjus neist 58 raketti (kõik 49 tiibraketti, 7 ballistilist, üks Tsirkon, üks Kh-69) ja 402 drooni. Rünnaku tagajärjel hukkus viis inimest ja 22 sai vigastada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442303/venemaa-ohurunnakutes-kiievi-oblastile-hukkus-vahemalt-neli-inimest Venemaa õhurünnakutes Kiievi oblastile hukkus vähemalt neli inimest] Delfi, 14.III 2026</ref> Ukraina droonirünnaku tulemusel sai [[Krasnodari krai]] [[Temrjuki rajoon]]is Kavkazi meresadamas kahjustada Venemaa transpordilaev, Afipski naftatöötlemistehas<ref>[https://www.err.ee/1609967501/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-massiivse-raketi-ja-droonirunnaku#Krasnodar Ukraina droonid tabasid Krasnodari oblastis laeva ja naftatöötlemistehast] ERR, 14.III 2026</ref> ja [[Adõgee]]s "Maikopi" sõjaväelennuväli.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#maikop Ukraina ründas Venemaal Adõgees asuvat Maikopi lennuvälja] ERR, 15.III 2026</ref> [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-16 (11).jpg |thumb|Maja [[Zaporižžja]]s peale Venemaa õhurünnakut 16. märtsil]] === 15. märts === Venemaa ründas Ukrainat 97 drooniga, millest Ukraina tõrjus 90. Rünnakus hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#oopaev Venemaa rünnakutes Ukrainale hukkus viis ja sai vigastada 47 inimest] ERR, 15.III 2026</ref> Ukraina ründas [[Krasnodari krai]]s asuvat Tihhoretski naftapumbajaama, mis on üks Lõuna-Venemaa suurimaid naftalogistika keskusi.<ref>[https://www.err.ee/1609967978/ukraina-rundas-venemaal-adogees-asuvat-lennuvalja#naftapumbajaam Ukraina ründas teadete kohaselt Venemaal Krasnodari krais asuvat naftapumbajaama] ERR, 15.III 2026</ref> Krimmis tabati mitut Venemaa õhutõrjesüsteemi elementi, sealhulgas õhutõrjeraketisüsteemi [[S-400]] laskeseadet ja kahte radarijaama (59N6-E "Protivnik" ja 73E6 "Parol").<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0YK2N3uK8xGqJwrnwdrifKqBh8LPZWbt6H8exjmUF4E6JVJ2Mv33BGjhAcjhkT42tl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 15.III 2026</ref> Venemaa väitel tulistati alla 280 Ukraina drooni, neist 65 Moskva piirkonnas. Rünnakuohu tõttu peatati ajutiselt lennuliiklus Moskva Domodedovo, Vnukovo ja Žukovski lennujaamas. [[File:Destructions in Zaporizhzhia after Russian attack, 2026-03-17 (12).webp |thumb|Maja Nova Poshtas [[Zaporižžja oblast]]is peale Venemaa raketirünnakut 17. märtsil]] === 16. märts === Ukraina korraldas õhurünnaku Venemaal [[Krasnodari krai]]s asuvale [[Labinsk]]i naftahoidlale, mis süttis põlema<ref>[https://www.err.ee/1609968467/ukraina-suutas-ohurunnakuga-naftahoidla-krasnodari-krais#labinsk Ukraina süütas õhurünnakuga naftahoidla Krasnodari krais] ERR, 16.III 2026</ref> ja [[Uljanovsk]]i lähistel asuvale Aviastari lennukitehasele. <ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8435117/blogi-1484-sojapaev-ukrainas-vene-vaed-kaotasid-oopaevaga-ule-1700-soduri?liveblogPost=12 |pealkiri=Ukraina ründas Venemaal lennukitehast |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-03-19 |vaadatud=2026-03-19 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 17. märts === [[Pihkva oblast]]is baseeruva 76. õhudessantdiviisi territooriumil toimus suur plahvatus ja puhkes tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609969481/moskva-on-mitmendat-paeva-ukraina-droonirunnakute-all#pihkva Kuulduste kohaselt toimus Pihkva diviisis suur plahvatus] ERR, 17.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970276/pevkur-pihkva-sojavaeosas-lohkes-kutuseladu Pevkur: Pihkva sõjaväeosas lõhkes kütuseladu] ERR, 17.III 2026</ref> Rünnakus lennukitehasele [[Staraja Russa]]s sai kahjustada Vene armee varajase hoiatuse ja juhtimise lennuk [[A-50]].<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#radarlennuk Ukraina ründas Vene radarlennukit] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuva Berezove küla.<ref name=deepstatemap/> [[File:Destructions in Odesa after Russian attack, 2026-03-19 (02).webp |thumb|Maja [[Odessa]] ajaloolises keskuses peale Venemaa rünnakut 19. märtsil]] === 18. märts === Venemaa valitsus kavatseb 2045. aastaks asustada praegustele Ukrainas okupeeritud aladele 114 000 inimest Venemaalt.<ref>[https://www.facebook.com/teet.kalmus/posts/pfbid0BgdUbrPbs5FDXF2Ayo5UuG2jvHBR5ztF7a9hYVkXR3jreyv5uPJcEBdDwurazbZRl Rainer Saksa Blogi] FB, 18.III 2026</ref> === 19. märts === Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas, et Venemaa ja Ukraina USA vahendusel toimuvad läbirääkimised on pausil.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443225/kreml-venemaa-usa-ukraina-labiraakimised-on-pausil Kreml: Venemaa-USA-Ukraina läbirääkimised on pausil] Delfi, 19.III 2026</ref> Ukraina ründas Krimmis asuvaid õhukaitseobjekte ja õhutõrjesüsteemide remondi ettevõtet Almaz-Antei.<ref>[https://www.err.ee/1609971620/vaidetavalt-sattus-terve-vene-brigaad-piiramisrongasse#krimm Krimmi tabas Ukraina suur õhurünnak] Delfi, 19.III 2026</ref> [[File:Russian missile Iskander, found in Chernihiv Oblast, 2026-03-20 (05).webp |thumb|[[Tšernihivi oblast]]is leitud Venemaa ballistilise raketi [[Iskander]] rusud]] === 20. märts === Ukraina tabas valguskaabliga juhitud ründedrooniga [[Donetski oblast]]is Venemaa ründekopteri [[Ka-52]] ja kukutas selle alla.<ref>[https://www.err.ee/1609973037/ukraina-tulistas-alla-vene-kopteri-ka-52 Ukraina tulistas alla Vene kopteri Ka-52] ERR, 20.III 2026</ref> Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is [[Siversk]]ist läänes asuva Platonivka küla.<ref name=deepstatemap/> Ukraina valimiskomisjon välistas presidendivalimiste korraldamise käesoleval aastal.<ref>[https://www.err.ee/1609973061/ukraina-valimiskomisjon-valistas-tanavu-presidendivalimiste-korraldamise Ukraina valimiskomisjon välistas tänavu presidendivalimiste korraldamise] ERR, 20.III 2026</ref> === 21. märts === [[File:Building of former Bank of Mutual Crediting Society in Kherson after Russian attack, 2026-03-21 (02).webp |thumb|Ajalooline [[Herson]]i pangahoone (1899) peale Venemaa droonirünnakut 21 Märtsil]] Venemaa ründas Ukrainat 154 drooniga, millest Ukraina tõrjus 148. Rünnakutes hukkus vähemalt üheksa inimest ning vigastada sai 36.<ref>[https://www.err.ee/1609973940/ukraina-rundas-vene-radarlennukit#hukkunud Venemaa rünnakutes hukkus üheksa inimest] ERR, 21.III 2026</ref> Ukraina ründasid [[Saratov]]i naftarafineerimistehast, Moskvat ja paljusid teisi Venemaa regioone umbes 300 drooniga. Venemaa kinnitas 283 drooni allalaskmist.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8437778/ukraina-droonid-rundavad-taas-moskvat Ukraina droonid ründavad taas Moskvat] Postimees, 21.III 2026</ref> Belgorodi oblastis hukkus rünnaku tõttu neli inimest. === 22. märts === Venemaa ründas 139 drooniga, millest Ukraina tõrjus 127. Rünnakutes hukkus vähemalt kuus tsiviilisikut ja vigastada sai 29 inimest. Ukraina ründas [[Saratovi oblast]]is asuvat naftatöötlemistehast ja Venemaa eliitdroonirühma Rubikon juhtimispunkti [[Mariupol]]is.<ref>[https://www.err.ee/1609974423/soja-1488-paev-venemaa-rundas-oosel-kiievi-oblastit#Ukraina Ukraina ründas sihtmärke Venemaal ja okupeeritud Ukrainas] ERR, 22.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-23 Primorsk.png |thumb|[[NASA]] [[FIRMS]] tuvastatud ulatuslikud põlengud 23. märtsil [[Primorski sadam]]as [[Leningradi oblast]]is]] === 23. märts === Ukraina õhurünnakus [[Leningradi oblast]]ile süttis [[Primorsk (Leningradi oblast)|Primorski]] [[Primorski sadam|sadamas]] kütusemahuti ja selletõttu peatus Vene naftaekspordi Primorski sadamast.<ref>[https://www.err.ee/1609976346/primorski-sadamas-polevad-teist-paeva-naftamahutid Primorski sadamas põlevad teist päeva naftamahutid] ERR, 24.III 2026</ref><ref name=delfi20260330>{{Netiviide |url=https://www.delfi.ee/artikkel/120564373/ukraina-kaitseministeerium-laanemere-piirkond-on-muutunud-venemaa-jaoks-ohutust-sadamast-suure-riski-tsooniks |pealkiri=Ukraina kaitseministeerium: Läänemere piirkond on muutunud Venemaa jaoks ohutust sadamast suure riski tsooniks |url-access=subscription |eesnimi=Lauri |perekonnanimi=Laugen |kuupäev=2026-03-30 |vaadatud=2026-03-30 |väljaanne=www.delfi.ee |keel=et}}</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Ufa]]s asuv [[Bašneft-Ufaneftekhim]]i naftatöötlemistehas. Venemaa teatas 70 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609974852/ukraina-ohurunnak-peatas-vaidetavalt-vene-naftaekspordi-primorski-sadamast#peatas Ukraina droonirünnak peatas väidetavalt Vene naftaekspordi Primorski sadamast] ERR, 23.III 2026</ref> === 24. märts === [[File:Destructions in the architectural complex of Bernardine monastery in Lviv after Russian attack, 2026-03-24 (000).webm |thumb |Bernardini kloostri arhitektuurikompleks [[Lviv]]is pärast Vene droonirünnakut 24. märtsil]] Venemaa sooritas Ukrainale ööpäevaga kaks drooni- ja raketirünnakut. Öine kombineeritud rünnak anti 426 drooni ja raketiga kriitiliste taristuobjektide pihta, kasutades seitse ballistilist raketti, 27 tiibraketti ja 392 ründedrooni. Ukraina õhutõrje tulistas alla või tõrjus nendest elektrooniliselt 390 sihtmärki, kokku 25 raketti ja 365 drooni. Päeval ründas Venemaa Kiievit ja Lääne-Ukrainat 556 drooniga, millest 541 õnnestus Ukraina õhutõrjel kahjutuks teha. Rünnakutes hukkus kaheksa inimest ja vähemalt 50 sai vigastada.<ref>[https://www.err.ee/1609975752/venemaa-korraldas-ukraina-vastu-paevase-massilise-droonirunnaku#droonid Venemaa ründas Ukrainat ööpäeva jooksul ligi 1000 drooniga] ERR, 24.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448604/venemaa-rundas-ukrainat-rakettide-ja-droonidega-poltavas-ja-zaporizzjas-hukkusid-inimesed Venemaa ründas Ukrainat rakettide ja droonidega. Poltavas ja Zaporižžjas hukkusid inimesed] Delfi, 24.III 2026</ref> Ukraina hävitas Krimmis laevatõrje raketisüsteemi Bastion, mis kasutab [[Tsirkon]]-tüüpi rakette.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid027Hjg1xLU1dt91xryAdFYDZcLZ2Npc91BcNmCRpE5QNqmVWhZrz9uh2hf9hqK3w5ul Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 24.III 2026</ref> Ukrainale sooritas droonirünnaku Leningradi oblastile.<ref name=delfi20260330/> [[Ust-Luga]] sadamas süttis [[Novatek]]i gaasiterminal.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120450960/ukraina-teatas-et-rundas-ust-lugas-gaasiettevotte-novatek-objekte Ukraina teatas, et ründas Ust-Lugas gaasiettevõtte Novatek objekte] Delfi, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120493848/video-ja-kaardid-ust-luga-sadam-poleb-siiani-eesti-kulje-all-asuv-sihtmark-on-ukraina-droonidele-selge-ahvatlus VIDEO JA KAARDID | Ust-Luga sadam põleb siiani. Eesti külje all asuv sihtmärk on Ukraina droonidele ahvatlev] Delfi, 26.III 2026</ref> Ukraina rünnakute tõttu on vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest rivist väljas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482851/reuters-vahemalt-40-venemaa-naftaekspordivoimekustest-oli-eile-rivist-valjas Reuters: vähemalt 40% Venemaa naftaekspordivõimest oli eile rivist väljas] Delfi, 26.III 2026</ref> === 25. märts === [[Viiburi]] sadamas sai tabamuse Venemaa sõjalise otstarbega jäälõhkuja.<ref>[https://www.err.ee/1609976796/droonid-rundasid-taas-venemaal-asuvat-ust-luga-sadamat Droonid ründasid taas Venemaal asuvat Ust-Luga sadamat] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449231/ukraina-kindralstaap-viiburi-laevatehases-anti-look-vene-patrulljaamurdjale Ukraina kindralstaap: Viiburi laevatehases anti löök Vene patrulljäämurdjale] Delfi, 25.III 2026</ref> [[Belgorodi oblast]]is jäi Ukraina raketilöökide tõttu umbes 450 000 elanikku elektrita.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449053/venemaal-belgorodi-oblastis-jai-raketilookide-jarel-450-000-inimest-elektrita Venemaal Belgorodi oblastis jäi raketilöökide järel 450 000 inimest elektrita] Delfi, 25.III 2026</ref> {{mitu pilti | laius = 200 | pilt1 = NASA FIRMS 2026-03-26 Kinef.png | pilt2 = NASA FIRMS 2026-03-26 Ust-Luga.png | jalus = [[NASA]] [[FIRMS]]i tuvastatud põlengud 26. märtsil [[Kiriši]] naftatöötlemistehases (vasakul) ja [[Ust-Luga sadam]]as (paremal) }} Üks kursilt kõrvale kaldunud droon tabas [[Auvere elektrijaam]]a korstent.<ref>[https://www.err.ee/1609976868/venemaalt-lennanud-droon-tabas-auvere-jaama-korstent Venemaalt lennanud droon tabas Auvere jaama korstent] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977222/kaitsevagi-auveret-tabas-kas-runde-voi-peibutusdroon Kaitsevägi: Auveret tabas kas ründe- või peibutusdroon] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole https://www.delfi.ee/artikkel/120449043/otseblogi-eestit-tabas-venemaalt-tulnud-droon-vahetut-ohtu-pole] Delfi, 25.III 2026</ref> Veel mitu drooni sattus eesti ja Läti õhuruumi.<ref>[https://www.err.ee/1609977171/eesti-piiri-rikkus-mitu-ukraina-drooni Eesti piiri rikkus mitu Ukraina drooni] ERR, 25.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976976/lati-president-latis-alla-kukkunud-droon-oli-ukraina-oma Läti president: Lätis alla kukkunud droon oli Ukraina oma] ERR, 25.III 2026</ref> === 26. märts === Ukrainale sooritas järgmise droonirünnaku [[Leningradi oblast]]ile.<ref name=delfi20260330/> Sihikul oli [[Kiriši]]s asuv naftatöötlemistehas [[Kirišinefteorgsintez]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482209/droonid-rundasid-taas-leningradi-oblastit-seekord-naftatootlemistehast Droonid ründasid taas Leningradi oblastit, seekord naftatöötlemistehast] Delfi, 26.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609977810/ukraina-rundas-teist-ood-jarjest-leningradi-oblasti-energiataristut#tehas Ukraina kinnitas rünnakut Leningradi oblastis asuvale rafineerimistehasele] ERR, 26.III 2026</ref> [[Ukraina president]] [[Volodõmõr Zelenski]] teatas, et USA seab Ukraina sõja rahulepingu julgeolekutagatiste eeltingimuseks kogu riigi idaosa ehk Donbassi loovutamise Venemaale.<ref>[https://www.err.ee/1609978923/zelenski-usa-nouab-julgeolekutagatiste-eest-donbassi-loovutamist Zelenski: USA nõuab julgeolekutagatiste eest Donbassi loovutamist] ERR, 26.III 2026</ref> Mustal merel sai meredrooniga tabamuse Venemaa varilaevastikku kuuluv naftatanker Altura.<ref>[https://www.err.ee/1609978269/venemaa-varilaevastiku-tanker-sai-mustal-merel-droonitabamuse Venemaa varilaevastiku tanker sai Mustal merel droonitabamuse] ERR, 26.III 2026</ref> [[File:NASA FIRMS 2026-03-28 Yaroslavl.png |thumb |[[NASA]] [[FIRMS]]i märgatud põleng [[Jaroslavl]]i naftatöötlemistehases 28. märtsil]] === 27. märts === Ukrainale ründas uuesti [[Ust-Luga sadam]]at põhjustades uue tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120536604/ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak VIDEOD | Ust-Luga sadamas toimus jälle plahvatus ja põleng] Delfi, 27.III 2026</ref><ref name=delfi20260330/> [[Vologda oblast]]is [[Tšerepovets]]is tabas droonirünnak keemiatehast. [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|USA välisminister]] [[Marco Rubio]] lükkas ümber Zelenski väited USA julgeolekutagatiste seotusest Donbassi Venemaale loovutamisega.<ref>[https://www.err.ee/1609979398/meedia-ust-luga-sadamat-tabas-jarjekordne-ukraina-droonirunnak#rubio Rubio eitas USA julgeolekugarantiide sidumist Donbassiga] ERR, 27.III 2026</ref> === 28. märts === Venemaa ründas Ukrainat 273 drooniga, Ukraina õhutõrje tulistas neist alla 252. Rünnaku tõttu hukkus vähemalt viis inimest ja vähemalt 13 sai vigastada. Ukraina korraldas õhurünnaku [[Jaroslavl]]is asuvale naftatöötlemistehasele<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#jaroslavl Ukraina ründas Jaroslavli naftatöötlemistehast] Delfi, 28.III 2026</ref> ja ründas rakettidega Flamingo [[Samara oblast]]is asuvat lõhkeaineid tootvat ettevõttet Promsintez.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid02xEsZfBTeWvuVhHgq4vkGWKB6rAChsX6cSG2tEWh9KRbLWQFwgD8g4jJDroHtDwRZl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 28.III 2026</ref> === 29. märts === Venemaa ründas Ukrainat ühe ballistilise raketiga Kinžal ja 442 drooniga, millest Ukraina tõrjus 380. Rünnakus sai vigastada 8 inimest. Ukraina korraldas uue droonirünnaku [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref name=delfi20260330/> Venemaa teatas 36 Ukraina drooni tõrjumisest.<ref>[https://www.err.ee/1609980957/ukraina-jatkas-ust-luga-sadama-rundamist#Ust Venemaa teatel tabas Ust-Luga sadamat uus droonirünnak] ERR, 29.III 2026</ref> Ukraina vabastas [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvad Oleksiivka ja Orestopili külad.<ref name=deepstatemap/> Soomes kukkus alla kaks Ukraina drooni<ref>[https://www.err.ee/1609981059/soomes-kukkusid-alla-kaks-ukraina-drooni Soomes kukkusid alla kaks Ukraina drooni] ERR, 29.III 2026</ref> === 30. märts === Ukraina ründas droonidega Venemaa erinevaid piirkondi. [[Samara oblast]]is [[Toljatti]]s asuvas [[KuibõševAzot]]i keemiatehases ja [[Luhanski oblast]]i okupeeritud osas [[Altševsk]]is asuvas metallurgiatehases puhkesid tulekahju.<ref>[https://www.err.ee/1609981401/altsevski-metallurgiatehases-puhkes-droonrunnaku-jarel-suur-poleng#samara Altševski metallurgiatehases puhkes droonrünnaku järel suur põleng] ERR, 30.III 2026</ref> Rünnaku alla jäi ka [[Taganrog]]i linn, kus said kahjustusi kaks droonitehase Atlant-AERO tootmistsehhi ja Tu-95 pommituslennukite remonditöökoda. Venemaa vallutas [[Donetski oblast]]is asuvad Svjato-Pokrovske ja Vasjukivka külad.<ref name=deepstatemap/> === 31. märts === Venemaa ründas Ukrainat 289 drooniga, millest 267 suutis õhutõrje alla tulistada või kahjutuks teha.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8442928/blogi-1497-sojapaev-ukrainas-ukraina-rundas-droonidega-ust-luga-sadama-piirkonda?liveblogPost=615723 Vene väed ründasid Ukrainat 289 drooniga] Postimees, 31.III 2026</ref> Ukraina andis järjekordse droonilöögi [[Ust-Luga sadam]]ale.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564491/leningradi-oblasti-kuberner-droonirunnakus-sai-kahjustada-ust-luga-sadam Leningradi oblasti kuberner: droonirünnakus sai kahjustada Ust-Luga sadam] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982343/ukraina-runnakud-leningradi-oblastile-jatkusid-seitsmendat-paeva-jarjest#seitse Ukraina rünnakud Leningradi oblastile jätkusid seitsmendat päeva järjest] ERR, 31.III 2026</ref> Nädala kestnud rünnakute seeria tulemused [[Leningradi oblast]]ile on<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564494/ukraina-on-runnanud-leningradi-oblastit-ule-nadala-sihtmarkideks-on-olnud-sadamad-ja-tehased Ukraina on rünnanud Leningradi oblastit üle nädala. Sihtmärkideks on olnud sadamad ja tehased] Delfi, 31.III 2026</ref>: *Primorsk – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Ust-Luga – vähemalt kaheksa mahutit hävitatud või kahjustatud *Kiriši – vähemalt kaks mahutit kahjustatud. Mitu Ukraina drooni sisenesid Eesti õhuruumi.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564482/kaitsevagi-saatis-valja-ohuohu-teavituse-ida-laane-virumaal-ja-louna-eestis VIDEO ja BLOGI | PPA kinnitas, et Kastre vallas kukkus alla droon: leidsime vallast droonirusud] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982697/eesti-ohuruumis-viibis-alla-10-drooni-ppa-kontrollib-kolme-asukohta Eesti õhuruumis viibis alla 10 drooni, PPA kontrollib kolme asukohta] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tartumaa]]l [[Kastre vald|Kastre vallas]] kukkus üks neist alla ja plahvatas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564504/tartumaal-kastre-vallas-teatati-alla-kukkunud-ja-plahvatanud-droonist-pevkur-infot-kontrollitakse FOTOD | Tartumaal Kastre vallas teatati alla kukkunud ja plahvatanud droonist] Delfi, 31.III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609982355/oosel-sattus-eesti-ohuruumi-mitu-drooni-uks-kukkus-tartumaal-pollule Öösel sattus Eesti õhuruumi mitu drooni, üks kukkus Tartumaal põllule] ERR, 31.III 2026</ref> [[Tatarstan]]is toimus suurem plahvatus Nižnekamski naftakeemia tehases. Teatatakse vähemalt 6 surnust ja kümnetest haavatutest. Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkusid kõik pardal olnud kuus meeskonnaliiget ja 23 reisijat,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564787/krimmis-kukkus-alla-venemaa-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest Krimmis kukkus alla Venemaa sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest] Delfi, 1.IV 2026</ref> nende seas Põhjamere laevastiku lennuväe ülem kindral-leitnant Aleksandr Otroštšenko.<ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#krimm Krimmis allakukkunud transpordilennuki pardal oli ka Vene kindral] ERR, 2.IV 2026</ref> Vene armee kaotas [[Su-34]] ründelennuki Ukraina vastu sooritatud rünnaku käigus.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8444272/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest |pealkiri=Krimmis kukkus alla Vene sõjaväe transpordilennuk, hukkus 29 inimest |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Ukraina sooritas Pokrovskist loodes vasturünnaku, mille käigus kaotas mitu ühikut tehnikat.<ref>[https://www.facebook.com/toomas.piirmann/posts/pfbid0kE7jkVubWFGDD6HKuWWcrNUXXxZMazKAwqdgSJqhn5SHprw97ptxxPu34xe8oWH9l Toomas Piirmanni blogi] FB, 3.IV 2026</ref><ref>{{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120565146/video-ukrainlaste-runnak-donetski-oblastis-loppes-fiaskoga-kas-nad-kordavad-venelaste-vigu |pealkiri=VIDEO - Ukrainlaste rünnak Donetski oblastis lõppes fiaskoga. Kas nad kordavad venelaste vigu? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-04-02 |vaadatud=2026-04-02 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et}}</ref> USA Sõjauuringute Instituudi (ISW) andmetel on Venemaa pealetungi tempo olulisest vähenenud, kuna Ukraina väed on juba pikka aega rindejoone erinevates piirkondades initsiatiivi hoidnud.<ref>[https://understandingwar.org/research/russia-ukraine/russian-offensive-campaign-assessment-march-31-2026/ Russian Offensive Campaign Assessment, March 31, 2026] ISW, 31.III 2026</ref> Märtsis vallutas Venemaa vaid 23 ruutkilomeetrit territooriumi.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#isw ISW: Venemaa edasiliikumise tempo on järsult vähenenud] ERR, 5.IV 2026</ref> Ukraina relvajõud ründasid märtsis Venemaal 15 strateegilise tähtsusega objekti, neist viis on sõjatehased ja 10 naftatööstuse objektid.<ref>[https://www.err.ee/1609986030/ukraina-tabas-martsis-15-venemaa-strateegilist-objekti Ukraina tabas märtsis 15 Venemaa strateegilist objekti] ERR, 3.IV 2026</ref> == Aprill == === 1. aprill === Venemaa korraldas droonirünnaku Lääne-Ukraina linnadele [[Lutsk]]ile<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564817/venemaa-rundas-ukrainas-lutskit-suttisid-laohooned Venemaa ründas Ukrainas Lutskit. Süttisid laohooned] Delfi, 1.IV 2026</ref> ja [[Hmelnõtskõi]]le,<ref>[https://www.err.ee/1609983345/krimmis-kukkus-alla-vene-sojavae-transpordilennuk-hukkus-29-inimest#linn Venemaa ründas Lääne-Ukrainas asuvat Hmelnõtskõid] ERR, 1.IV 2026</ref> Rünnakus osales 339 drooni, millest 298 suudeti kahjutuks teha. Rünnaku tagajärjel hukkus [[Tšerkassõ oblast]]is [[Zolotonoša rajoon]]is neli inimest. === 2. aprill === Ukraina droonirünnaku tulemusel süttis tulekahju [[Baškortostan]]is [[Ufaa]] naftatöötlemistehas [[Bašneft-Novoil]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565101/droonid-suutasid-naftatootlemistehase-venemaal-baskortostanis VIDEOD | Droonid süütasid Venemaal Baškortostanis naftatöötlemistehase] Delfi, 2.IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609984284/ukraina-suutas-ohurunnakuga-ufaa-naftarafineerimistehase#ufaa Ukraina süütas õhurünnakuga Ufaa naftarafineerimistehase] ERR, 2.IV 2026</ref> [[Krimm]]is hävitas Ukraina patrulllennuki [[An-72P]], radarikompleksi P-37 "Metš" ja droonihoidla koos nelja drooniga Orion.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/ukraina-havitas-krimmis-jarjekordse-vene-lennuki#an Ukraina hävitas Krimmis järjekordse Vene lennuki] ERR, 3.IV 2026</ref> === 3. aprill (sõja 1500. päev) === Venemaa ründas Ukrainat 542 drooniga, 25 tiibraketiga Kh-101, 10 ballistilise raketiga [[Iskander-M]] ja kahe tiibraketiga [[Iskander|Iskander-K]]. Ukraina tõrjus 519 drooni, 24 tiibraketti X-101 ja mõlemad Iskander K tiibraketid.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0AfSthBPyA3CF9fz2CCRwJ4S1vdNNYkDerw91RvVao1Ek7NAZWofqujANmdyfxsi3l Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 3.IV 2026</ref> Rünnakutes hukkus vähemalt kuus inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609985931/soja-1500-paev-venemaa-kaotas-krimmis-havitaja-su-30#droonid Venemaa ründas Ukrainat rohkem kui 500 drooniga] ERR, 3.IV 2026</ref> Ukraina ründas [[Leningradi oblast]]i [[Vsevoložski rajoon]]is asuvat strateegilise tähtsusega Morozovi lõhkeainetehast. Ukraina tõrjus vastase välja [[Dnipropetrovski oblast]]is asuvast Novoselivka külast.<ref name=deepstatemap/> === 4. aprill === Venemaa ründas Ukrainat 286 drooniga, millest Ukraina tõrjus 260.<ref>[https://www.facebook.com/GeneralStaff.ua/posts/pfbid0JFfzn8jVQu4VGykXYvGygwfJkJeC6SWKKSvF9SJW7A9P4DfY52j76sCvwWfNwesGl Генеральний штаб ЗСУ / General Staff of the Armed Forces of Ukraine] FB, 4.IV 2026</ref> Venemaa rünnakutes hukkus 6 ja vigastada sai vähemalt 19 inimest. Ukraina rünnakud tabasid Venemaa kaitse- ja keemiatööstuse rajatisi. [[Togliatti]]s said tabamuse keemiatehased [[Togliattikauchuk]] ja [[KuibõševAzot]], [[Taganrog]]is droonitehas Atlant-Aero ja [[Berievi lennukitehas]], kus moderniseeritakse [[Tu-95]] pommitajaid ja [[A-50]] luurelennukeid ning [[Luhanski oblast]]is [[Altševski terasetehas]].<ref>[https://www.err.ee/1609986477/soja-1501-paev-ukraina-vaed-tabasid-vene-kaitserajatisi-taganrogis-ja-togliattis#Togliatti Ukraina väed tabasid Vene kaitserajatisi Taganrogis ja Togliattis] ERR, 4.IV 2026</ref> Krimmis hävitas Ukraina droonirünnakuga õhutõrjesüsteemi [[S-400]] radari ja õhutõrjesüsteemi [[Tor (raketisüsteem)|Tor]]. === 5. aprill === Ukraina droonirünnakutes said kahjustusi [[Leningradi oblast]]is [[Primorski sadam]]a lähedal naftatorustik<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565554/venemaa-leningradi-oblastis-teatati-droonirunnakust-ja-naftajuhtme-kahjustustest Venemaa Leningradi oblastis teatati droonirünnakust ja naftajuhtme kahjustustest] Delfi, 5.IV 2026</ref> ja [[Nižni-Novgorodi oblast]]is [[Kstovo]] linnas asuval naftatöötlemistehas.<ref>[https://www.err.ee/1609986942/ukraina-suutas-ohurunnakuga-kstovo-naftatootlemistehase-venemaal#kstovo Ukraina süütas õhurünnakuga Kstovo naftatöötlemistehase Venemaal] ERR, 5.IV 2026</ref> == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://mil.ee/?s=Kaitseväe+luurekeskuse+ülevaade+olukorrast+Ukrainas&match=all Kaitseväe luurekeskuse iganädalased ülevaated olukorrast Ukrainas] * [https://www.bbc.com/russian/live/cp947jpzj54t Хроника вторжения России в Украину: месяц за месяцем, час за часом] [Venemaa Ukrainasse sissetungi kroonika: kuu kuu ja tund tunni järel]. BBC News Русская служба * [https://index.minfin.com.ua/en/russian-invading/casualties/? Casualties of the Russian troops in Ukraine] * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120444016/venelased-on-selle-aasta-alguses-ukrainas-selgelt-janni-jaanud-milles-asi |pealkiri=Venelased on selle aasta alguses Ukrainas jänni jäänud. Milles asi? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-23 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} * {{Netiviide |url=https://forte.delfi.ee/artikkel/120448602/video-ukraina-on-alustanud-viimase-aja-tahtsamat-sojalist-kampaaniat-mida-augu-loomine-vene-ohutorjesse-annab |pealkiri=VIDEO - Ukraina on alustanud viimase aja tähtsamat sõjalist kampaaniat. Mida Vene õhutõrjesse augu löömine annab? |url-access=subscription |eesnimi=Taavi |perekonnanimi=Minnik |kuupäev=2026-03-24 |vaadatud=2026-03-24 |väljaanne=forte.delfi.ee SÕJANDUS |keel=et |ref=none}} [[Kategooria:Venemaa sissetung Ukrainasse (2022)| ]] 5nyu3kekak1kcp1env6xebbs8qqn535 Indrek Mägi 0 708140 7124631 7101208 2026-04-05T09:23:54Z Kuriuss 38125 7124631 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Indrek Mägi''' (sündinud 18. detsembril 1991 Väike-Maarjas<ref>{{Viide |pealkiri=Väike-Maarja |kuupäev=2025-12-30 |url=https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=V%C3%A4ike-Maarja&oldid=7053823 |väljaanne=Vikipeedia |keel=et |vaadatud=2026-01-16}}</ref>) on [[Eesti]] krossisõitja. [[Fail:Soome_Meister_2021_MX1.jpg|pisi|Finnish Champion 2021 MX1]] ==Saavutused== * 2004 Eesti meister 85cc ja B masinaklassis, Eesti meister talikrossis 85cc (Yamamoto RC, Yamaha)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-12 |pealkiri=Avaleht - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/,%20https://msport.ee/ |vaadatud=2026-01-16 |keel=et}}</ref> * 2009 Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis MX2 masinaklassis (Yamamoto RC, Yamaha)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-12 |pealkiri=Avaleht - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/,%20https://msport.ee/ |vaadatud=2026-01-16 |keel=et}}</ref> * 2011 Eesti meister motokrossis MX1 masinaklassis (Saku Motoklubi, Kawasaki)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-07 |pealkiri=Indrek Mägi lisas oma kontole ka Läti meistritiitli – Motorsport Media |url=https://motorsport.ee/indrek-magi-lisas-oma-kontole-ka-lati-meistritiitli/ |vaadatud=2026-01-16 |keel=en-US}}</ref> * 2012 Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis MX1 masinaklassis (Saku Motoklubi, Kawasaki)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-10-12 |pealkiri=Avaleht - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/,%20https://msport.ee/ |vaadatud=2026-01-16 |keel=et}}</ref> * 2013 Eesti meistrivõistluste pronks motokrossis MX1 masinaklassis (Saku Motoklubi, Kawasaki) * 2014 Pärnu "Kuningas"<ref>{{Netiviide |pealkiri=Pärnu kuningaks krooniti Indrek Mägi |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/68793031/parnu-kuningaks-krooniti-indrek-magi |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> * 2015 Läti meister motokrossis MX2 masinaklassis (Mägi Racing, Kawasaki)<ref>{{Netiviide |kuupäev=2015-09-07 |pealkiri=Indrek Mägi lisas oma kontole ka Läti meistritiitli |url=https://sport.postimees.ee/3319325/indrek-magi-lisas-oma-kontole-ka-lati-meistritiitli |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Sport |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |pealkiri=Eesti krossisõitjad võitsid mitu tähtsat Läti meistritiitlit |url=https://sport.delfi.ee/artikkel/72384531/eesti-krossisoitjad-voitsid-mitu-tahtsat-lati-meistritiitlit |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=Delfi Sport |keel=et}}</ref> * 2016 Läti meistrivõistluste hõbe motokrossis MX2 masinaklassis (Mägi Racing, Kawasaki) * 2019 Eesti meistrivõistluste hõbe motokrossis MX1 masinaklassis, Balti meistrivõistluste hõbe motokrossis MX1 masinaklassis, Läti meistrivõistluste pronks motokrossis MX1 masinaklassis, Eesti karika võitja motokrossis, Soome meistrivõistluste pronks motokrossis MX1 masinaklassis.<ref>{{Netiviide |pealkiri=EMF - MX A Eesti karikavõitja - Indrek Mägi Indrek Mägi {{!}} Facebook |url=https://www.facebook.com/photo/?fbid=10157478906104556&set=a.10157478902974556 |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=www.facebook.com |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |kuupäev=2020-07-09 |pealkiri=Tulemused 2019 - Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon |url=https://msport.ee/tulemused-2019/,%20https://msport.ee/tulemused-2019/ |vaadatud=2026-01-16 |keel=et}}</ref> * 2021 Soome meister motokrossis MX1 masinaklassis (KRT Racing Finland, Kawasaki), Läti meistrivõistluste pronks motokrossis MX1 masinaklassis (Mägi Racing Team)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2021-09-09 |pealkiri=Video: Indrek Mägi Soome motokrossi meister 2021 |url=https://www.mxmania.eu/video-indrek-magi-soome-motokrossi-meister-2021/ |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=MX Mania |keel=et}}</ref><ref>{{Netiviide |perekonnanimi=admin |kuupäev=2021-09-21 |pealkiri=Indrek Mägi tuli Läti motokrossi meistrivõistlustel MX1 klassis kolmandale kohale |url=https://www.mxmania.eu/indrek-magi-tuli-lati-motokrossi-meistrivoistlustel-mx1-klassis-kolmandale-kohale/ |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=MX Mania |keel=et}}</ref> * 2022 Rootsi meistrivõistluste pronks motokrossis MX1 masinaklassis (AbsoluteMX Kawasaki Sweden)<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=ERR |kuupäev=2022-09-11 |pealkiri=Indrek Mägi tuli Rootsi meistrivõistlustel hooaja kokkuvõttes kolmandaks |url=https://sport.err.ee/1608712267/indrek-magi-tuli-rootsi-meistrivoistlustel-hooaja-kokkuvottes-kolmandaks |vaadatud=2026-01-16 |väljaanne=ERR |keel=et}}</ref> ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mägi, Indrek}} [[Kategooria:Eesti motosportlased]] [[Kategooria:Sündinud 1991]] erhw4rgwko6o3l3z3ggw7w6qyqty3fb Betooni karboniseerumine 0 709199 7124572 7116402 2026-04-05T07:49:23Z Kuriuss 38125 7124572 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:Carbonatisierung_Bewehrung_Phenolphtalein.jpg|pisi|Fenoolftaleiiniga tehtud katse: leeliseline (karboniseerumata) betoon värvub lillakasroosaks, karboniseerunud tsoon jääb värvituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=File: Carbonatisierung Bewehrung Phenolphtalein.jpg |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carbonatisierung_Bewehrung_Phenolphtalein.jpg |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Wikimedia Commons}}</ref>]] '''Betooni karboniseerumine''' on [[betoon]]i [[Poorsus|poorides]] toimuv [[keemiline protsess]], mille käigus väliskeskkonna [[süsinikdioksiid]] (CO₂) [[Difundeerumine|difundeerub]] betooni ja reageerib [[Tsement|tsemendi]]<nowiki/>kivi [[Leelis|leeliseliste]] [[keemiline ühend|ühenditega]]. Protsessi tagajärjel väheneb betooni [[pH]] ning [[raudbetoon]]is võib [[armatuur]] kaotada oma kaitsekihi ja hakata [[Korrosioon|korrodeeruma]].<ref>{{Netiviide |autor=Rivo Aunpu |aeg=2021-06-16 |pealkiri=Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis |url=https://dspace.tktk.ee/items/1e3193e3-4c19-46e8-bf97-6dcd58ca1214 |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool (DSpace)}}</ref> [[Karboniseerumine]] seob betooni elutsükli jooksul osa [[atmosfäär]]i süsihappegaasist ning seda käsitletakse ka [[ehitusmaterjal]]ides toimuva [[Süsiniku sidumine|süsiniku sidumisena]], kuid [[Konstruktsioon|konstruktsioonide]] kestvuse seisukohalt on see üks olulisemaid raudbetooni [[Kahjustusmehhanism|kahjustusmehhanisme]].<ref>{{Netiviide |autor=Ants Vill |aeg=2023-10-27 |pealkiri=Betoon on suur süsinikuladu |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/10/27/betoon-on-suur-susinikuladu |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Ehitusuudised}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2022-10-06 |pealkiri=Betooni karboniseerumine – mis see veel on? |url=https://www.ee.weber/blog/betoonid/betooni-karboniseerumine-mis-see-veel |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Saint-Gobain Weber Eesti}}</ref> == Keemiline taust == Karboniseerumisel reageerib CO₂ betooni [[poorilahus]]es olevate leeliseliste ühenditega. Lihtsustatud käsitluses kirjeldatakse peamise reaktsioonina [[kaltsiumhüdroksiid]]i muutumist [[Kaltsiumkarbonaat|kaltsiumkarbonaadiks]]: : <chem>Ca(OH)2 + CO2 -> CaCO3 + H2O</chem><ref>{{Netiviide |autor=Rivo Aunpu |aeg=2021-06-16 |pealkiri=Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis |url=https://dspace.tktk.ee/items/1e3193e3-4c19-46e8-bf97-6dcd58ca1214 |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool (DSpace)}}</ref> Reaktsioonide tulemusel väheneb betooni [[leelisereserv]] ja pH langeb. Kui [[karboniseerumisfront]] jõuab armatuurini ning konstruktsioonis on piisavalt [[Niiskus|niiskust]] ja [[Hapnik|hapnikku]], suureneb armatuuri korrosioonirisk. == Karboniseerumisfront ja levik == Karboniseerumine algab betoonpinnalt ning liigub ajas sissepoole. Protsessi piiri karboniseerunud ja karboniseerumata tsooni vahel nimetatakse '''karboniseerumisfrondiks'''. Frondi [[Kiirus|liikumiskiirust]] mõjutavad eeskätt: * betooni poorsus ja [[tihedus]] (sh [[vee-tsemendi suhe]] ning betooni järelhooldus); * kattekihi ([[sarruskaitsekiht|sarruskaitsekihi]]) paksus ja [[pragu]]de olemasolu; * keskkonna [[suhteline õhuniiskus]], [[märgumine]] ja CO₂ [[kontsentratsioon]].<ref>{{Netiviide |autor=Rivo Aunpu |aeg=2021-06-16 |pealkiri=Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis |url=https://dspace.tktk.ee/items/1e3193e3-4c19-46e8-bf97-6dcd58ca1214 |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Tallinna Tehnikakõrgkool (DSpace)}}</ref> == Mõju raudbetoonile == Raudbetooni puhul on karboniseerumise peamine kahjulik tagajärg armatuuri korrosioonikaitse vähenemine. Korrosiooniproduktide[[paisuvad|paisumine]] tekitab betoonis [[Sisepinged|sisepingeid]], mis põhjustavad pragunemist ja betoonikihi osalist või täielikku irdumist. Selline murenemine paljastab armatuuri otse väliskeskkonnale, kiirendades kahjustuste süvenemist.<ref>{{Netiviide |pealkiri=Concrete degradation – Corrosion of reinforcement bars |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Concrete_degradation#Corrosion_of_reinforcement_bars |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Wikipedia (inglise)}}</ref> Praktikas käsitletakse karboniseerumist sageli koos muude kestvusprobleemidega, sest kahjustusmehhanismid võivad koosmõjus kiireneda. == Tuvastamine ja mõõtmine == Levinud meetod karboniseerumis[[Sügavus|sügavuse]] määramiseks on betooni värskele lõikepinnale '''[[fenoolftaleiin]]i''' [[Indikaator (keemia)|indikaatorlahuse]] pihustamine: leeliseline betoon värvub, karboniseerunud tsoon jääb värvituks.<ref>{{Netiviide |pealkiri=File: Carbonatisierung Bewehrung Phenolphtalein.jpg |url=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Carbonatisierung_Bewehrung_Phenolphtalein.jpg |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Wikimedia Commons}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2023 |pealkiri=Comparison of detection methods for carbonation depth in concrete |url=https://www.nature.com/articles/s41598-023-47443-8 |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Scientific Reports}}</ref> == Ennetus ja leevendamine == Karboniseerumisest tulenevaid riske vähendatakse eelkõige [[Projekteerima|projekteerimise]] ja [[Teostama|teostuse]] kaudu: * piisava paksusega sarruskaitsekiht ja kvaliteetne madala [[Läbilaskvus|läbilaskvusega]] betoon; * pragude tekke piiramine ning niiskuse kontroll; * [[pindkaitsesüsteemid]] ja õigeaegne hooldus. == Seos süsiniku sidumisega == Betoon seob oma elutsükli jooksul osa süsihappegaasist, pikaajalise kasutuse korral seob see suurema koguse. Selle tõttu käsitletakse karboniseerumist ka ehitatud keskkonna süsiniku[[Bilanss|bilansi]] ühe tegurina. <ref>{{Netiviide |autor=Ants Vill |aeg=2023-10-27 |pealkiri=Betoon on suur süsinikuladu |url=https://www.ehitusuudised.ee/uudised/2023/10/27/betoon-on-suur-susinikuladu |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Ehitusuudised}}</ref><ref>{{Netiviide |aeg=2022-10-06 |pealkiri=Betooni karboniseerumine – mis see veel on? |url=https://www.ee.weber/blog/betoonid/betooni-karboniseerumine-mis-see-veel |vaadatud=2026-03-01 |väljaanne=Saint-Gobain Weber Eesti}}</ref> == Vaata ka == * [[Betoon]] * [[Raudbetoon]] * [[Korrosioon]] * [[Difusioon]] * [[Fenoolftaleiin]] * [[Poorsus]] == Viited == {{Reflist}} == Välislingid == * {{Netiviide |pealkiri=Eesti eluasemefondi suurpaneel-korterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga. Uuringu lõppraport (2009, PDF) |url=https://eis.ee/wp-content/uploads/2023/10/eesti-eluasemefondi-suurpaneel-korterelamute-ehitustehniline-seisukord-ning-prognoositav-eluiga.pdf}} * {{Netiviide |pealkiri=Tühjenenud korterelamu lammutamisel tekkivate materjalide uuring: Kiviõli (1. etapi aruanne, 2022, PDF) |url=https://eehitus.ee/wp-content/uploads/2022/04/Kivioli_lammutusuuringu_1_etapi_aruanne_20220325_Lisadega.pdf}} {{Vikitsitaadid|Betooni karboniseerumine}}{{viited}} [[Kategooria:Betoon]] 497idlz6uq0lncwwb9r3kqf46xnslux Ērgļi katoliku kirik 0 710326 7124368 7103530 2026-04-04T17:25:06Z Kuriuss 38125 7124368 wikitext text/x-wiki {{Kirik |Nimi = Ērgļi katoliku kirik |Pildinimi = Ērgļu_Romas-katoļu_Svētā_Krusta_baznīca_-_panoramio.jpg |Pildiallkiri = Ērgļi katoliku kirik 2010. aastal |Riik = [[Läti]] |Asukoht = [[Ērgļi]] |Ehituse algus = [[1955]] |Ehituse lõpp = [[1955]] |Esmamainimine = [[1998]] |Kuuluvus = |Laiuskoord = 56.892422 |Pikkuskoord = 25.639944 }} '''Ērgļi katoliku kirik''' on [[katoliiklus|katoliku]] [[kirik (pühakoda)|kirik]] [[Läti]]s [[Ērgļi]]s. Kirik asub aadressil Parka iela 10. Kogudus jääb Riia peapiiskopkonda. Katoliku kogudus moodustati Ērgļis 1938. aastal ja likvideeriti 1940. aastal. 48 aastat hiljem taastati kogudus Alberts Cimanovskise eestvedamisel. Kirikuhoone pärineb 1950. aastatest. Algselt asus seal kohtumaja. 1960. aastatel muudeti see ambulantsiks, veel hiljem oli seal [[polikliinik]]. Taastatud katoliku kirik sai selle vahepeal tühjaks jäänud hoone enda valdusse ja algul kasutati seda kabelina.<ref>[https://www.redzet.lv/travel/apskates-vietas/baznicas/erglu-katolu-baznica Ērgļu sv. Krusta draudze]</ref> Kirik sai sellest siis, kui [[Jānis Pujats]] õnnistas selle 19. juulil 1998 sisse. Kirikuhoonet kaunistavad kuus sammast ja [[frontoon]]. Tegemist on ainsa katoliku kiriku hoonega [[Vidzeme]]s, mis on rajatud Nõukogude perioodil.<ref>[https://www.gotobaltic.com/baznicas/erglu-katolu-baznica Ērgļu katoļu baznīca]</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Läti kirikud]] [[Kategooria:Madona piirkond]] [[Kategooria:Katoliku kirik]] 0nqxkja4zq4mv49lapmmakzoej0gaph Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees 0 710401 7124606 7103894 2026-04-05T08:48:50Z Kuriuss 38125 7124606 wikitext text/x-wiki {{infokast ametikoht | nimetus = Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees | omakeelne_nimetus = Chief Justice of the United States | embleem = Seal of the United States Supreme Court.svg | embleemiallkiri = | lipp = | lipuallkiri = | pilt = Official roberts CJ.jpg | pildilaius = | ametis = [[John Roberts (kohtunik)|John Roberts]] | ametisalates = 29. septembrist 2005 | üksus = [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus]] | kõnetlussõnad = | tüüp = | staatus = | lühend = | liikmesus = [[Ameerika Ühendriikide föderaalne kohtusüsteem|Föderaalne kohtusüsteem]] <br/> [[Ameerika Ühendriikide Kohtukonverents|Kohtukonverents]] <br/> [[Ameerika Ühendriikide Kohtute Haldusbüroo|Kohtute Haldusbüroo]] | residents = | asukoht = [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu maja]], [[Washington]] | esitaja = | nimetaja = [[USA president|President]] <br/> [[USA Senat|Senati]] soovitusel | võimujärglus = | ametiaeg = ''Eluaegne'' | dokument = [[USA põhiseadus|Põhiseadus]] | moodustatud = 1789 <br/> ({{aega tagasi|1789}}) | esimene = [[John Jay]] | viimane = | kaotatud = | asetäitja = | palk = 312 200 $ aastas <br/> (u 256 000 €) | veebileht = }} '''Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees''' ([[inglise keel]]es ''Chief Justice of the United States'') on [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohus|Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu]] juht ja [[Ameerika Ühendriikide föderaalne kohtusüsteem|föderaalse kohtusüsteemi]] kõrgeim ametnik. [[Ameerika Ühendriikide põhiseadus|Põhiseaduse]] järgi määrab [[USA president|president]] [[USA Senat|Senati]] nõuandel Ülemkohtu kohtunikud, kes on ametis kuni nad kas surevad, astuvad tagasi, lähevad pensionile või nad tagandatakse. Ülemkohtu esimehe olemasolu tuleb selgesõnaliselt välja vaid sättest, mille järgi juhib Ülemkohtu esimees presidendi tagandamisprotsessi. See on juhtunud kolmel korral: [[Andrew Johnson]]i, [[Bill Clinton]]i ja [[Donald Trump]]iga. Ülemkohtu esimees saab palju mõjutada arutlusele võetavate kaasuste valikut, istungite aegu ning ta juhib kohtunikevahelisi kõnelusi. Kui kohus jõuab otsusele, siis valib esimees (juhul, kui ta ise hääletas otsuse poolt), milline kohtunik otsuse valmis kirjutab. Hääletusel on esimehe häälel sama kaal, mis teiste kohtunike häältel. On tava, et [[Ameerika Ühendriikide presidendi ametivanne|presidendi ametivande]] andmist viib läbi Ülemkohtu esimees. Ülemkohtu esimees on föderaalvalitsuse kohtuvõimu kõneisik ning haldab föderaalkohtute tööd. Ta juhib [[Ameerika Ühendriikide Kohtukonverents|Kohtukonverentsi]] ning määrab seal [[Ameerika Ühendriikide Kohtute Haldusbüroo|Kohtute Haldusbüroo]] juhi. Ta kuulub [[Smithsonian Institution]]i nõukokku ning tavaks on ta valida juhatuse laekuriks. Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimees on aastast 2005 [[John Roberts (kohtunik)|John Roberts]]. ==Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu esimeeste loend== <div style="overflow-x:auto;"> {| class="wikitable sortable" style="text-align: center;" |- ! # ! colspan="2" | Ülemkohtunik ! class="unsortable"| Ametisse nimetatud<br />(hääletustulemus) ! Ametiaeg ! Ametiaja pikkus ! Ametisse nimetaja ! class="unsortable"| Eelmine töökoht |- | 1. | data-sort-value="Jay, John"| [[Fail:John Jay (cropped).jpg|120px]] | '''[[John Jay]]'''<br />(1745–1829) | 26. september 1789<br />(''ühehäälne'') | 19. oktoober 1789<br />–<br />29. juuni 1795<br />{{small|(astus tagasi)}} | 5 aastat, 253 päeva | rowspan=3 data-sort-value="Washington, George"| [[George Washington]] | [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Riigisekretär]]i kohusetäitja<br />(1789–1790) |- | 2. | data-sort-value="Rutledge, John"| [[Fail:John Rutledge (Cropped).jpg|120px]] | '''[[John Rutledge]]'''<br />(1739–1800) | nowrap| ''15. detsember 1795''<br />(10–14) | 12. august 1795<br />–<br />28. detsember 1795<br />{{small|(astus tagasi, kuna ametisse nimetamine lükati tagasi)}} | data-sort-value="0 aastat, 138 päeva"| 138 päeva | [[Lõuna-Carolina]] kohtute esimees<br />(1791–1795) |- | 3. | data-sort-value="Ellsworth, Oliver"| [[Fail:Oliver Ellsworth, by Ralph Earl (1785) (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Oliver Ellsworth]]'''<br />(1745–1807) | 4. märts 1796<br />(21–1) | nowrap| 8. märts 1796<br />–<br />15. detsember 1800<br />{{small|(astus tagasi)}} | 4 aastat, 282 päeva | [[Ameerika Ühendriikide Senat|Senaator]]<br />[[Connecticut]]ist<br />(1789–1796) |- | 4. | data-sort-value="Marshall, John"| [[Fail:John Marshall by Henry Inman, 1832 (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[John Marshall]]'''<br />(1755–1835) | 27. jaanuar 1801<br />(''ühehäälne'') | 4. veebruar 1801<br />–<br />6. juuli 1835<br />{{small|(suri)}} | 34 aastat, 152 päeva | data-sort-value="Adams, John"| [[John Adams]] | [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|Riigisekretär]]<br />(1800–1801) |- | 5. | data-sort-value="Taney, Roger"| [[Fail:Roger B. Taney - Brady-Handy (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Roger B. Taney]]'''<br />(1777–1864) | 15. märts 1836<br />(29–15) | 28. märts 1836<br />–<br />12. oktoober 1864<br />{{small|(suri)}} | 28 aastat, 198 päeva | data-sort-value="Jackson, Andrew"| [[Andrew Jackson]] | [[Ameerika Ühendriikide rahandusminister|Rahandusminister]]<br />(1833–1834) |- | 6. | data-sort-value="Chase, Salmon P."| [[Fail:Chief Justice Salmon P. Chase (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Salmon P. Chase]]'''<br />(1808–1873) | 6. detsember 1864<br />(''ühehäälne'') | 15. detsember 1864<br />–<br />7. mai 1873<br />{{small|(suri)}} | 8 aastat, 143 päeva | data-sort-value="Lincoln, Abraham"| [[Abraham Lincoln]] | [[Ameerika Ühendriikide rahandusminister|Rahandusminister]]<br />(1861–1864) |- | 7. | data-sort-value="Waite, Morrison"| [[Fail:Chief Justice Morrison Waite (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Morrison Waite]]'''<br />(1816–1888) | 21. jaanuar 1874<br />(63–0) | 4. märts 1874<br />–<br />23. märts 1888<br />{{small|(suri)}} | 14 aastat, 19 päeva | data-sort-value="Grant, Ulysses S."| [[Ulysses S. Grant]] | [[Ohio]] Põhiseaduskogu eesistuja<br />(1873) |- | 8. | data-sort-value="Fuller, Melville"| [[Fail:FULLER, MELVILLE W. CHIEF JUSTICE (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Melville Fuller]]'''<br />(1833–1910) | 20. juuli 1888<br />(41–20) | 8. oktoober 1888<br />–<br />4. juuli 1910<br />{{small|(suri)}} | 21 aastat, 269 päeva | data-sort-value="Cleveland, Grover"| [[Grover Cleveland]] | [[Illinois State Bar Association|Illinoisi Advokatuuri]] president<br />(1886) |- | 9. | data-sort-value="White, Edward D."| [[Fail:Edward Douglass White Chief Justice of the United States (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Edward Douglass White]]'''<br />(1845–1921) | 12. detsember 1910<br />(''ühehäälne'') | 19. detsember 1910<br />–<br />19. mai 1921<br />{{small|(suri)}} | 10 aastat, 151 päeva | data-sort-value="Taft, William Howard"| [[William Howard Taft]] | [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kaaskohtunik|Ülemkohtu kohtunik]]<br />(1894–1910) |- | 10. | data-sort-value="Taft, William H."| [[Fail:William Howard Taft Chief Justice of the United States Portrait (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[William Howard Taft]]'''<br />(1857–1930) | 30. juuni 1921<br />(''ühehäälne'') | 11. juuli 1921<br />–<br />3. veebruar 1930<br />{{small|(astus tagasi)}} | 8 aastat, 207 päeva | data-sort-value="Harding, Warren G."| [[Warren G. Harding]] | [[Ameerika Ühendriikide president|President]]<br />(1909–1913) |- | 11. | data-sort-value="Hughes, Charles E."| [[Fail:Charles Evans Hughes Chief Justice of the United States (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Charles Evans Hughes]]'''<br />(1862–1948) | 13. veebruar 1930<br />(52–26) | 24. veebruar 1930<br />–<br />30. juuni 1941<br />{{small|(läks erru)}} | 11 aastat, 126 päeva | data-sort-value="Hoover, Herbert"| [[Herbert Hoover]] | [[USA riigisekretär|Riigisekretär]]<br />(1921–1925) |- | 12. | data-sort-value="Stone, Harlan F."| [[Fail:Harlan F. Stone (3x4 cropped b).jpg|120px]] | '''[[Harlan F. Stone]]'''<br />(1872–1946) | 27. juuni 1941<br />(''ühehäälne'') | 3. juuli 1941<br />–<br />22. aprill 1946<br />{{small|(suri)}} | 4 aastat, 293 päeva | data-sort-value="Roosevelt, Franklin D."| [[Franklin D. Roosevelt]] | [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kaaskohtunik|Ülemkohtu kohtunik]]<br />(1925–1941) |- | 13. | data-sort-value="Vinson, Fred M."| [[Fail: Chief Justice Fred M. Vinson.jpg|120px]] | '''[[Fred M. Vinson]]'''<br />(1890–1953) | 20. juuni 1946<br />(''ühehäälne'') | 24. juuni 1946<br />–<br />8. september 1953 <br />{{small|(suri)}} | 7 aastat, 76 päeva | data-sort-value="Truman, Harry S."| [[Harry S. Truman]] | [[USA rahandusminister|Rahandusminister]]<br />(1945–1946) |- | 14. | data-sort-value="Warren, Earl"| [[Fail:Earl Warren Chief Justice (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Earl Warren]]'''<br />(1891–1974) | 1. märts 1954<br />(''ühehäälne'') | 5. oktoober 1953<br />–<br />23. juuni 1969<br />{{small|(läks erru)}} | 15 aastat, 261 päeva | data-sort-value="Eisenhower, Dwight D."| [[Dwight D. Eisenhower]] | [[California kuberner]]<br />(1943–1953) |- | 15. | data-sort-value="Burger, Warren E."| [[Fail:Warren E Burger official photograph as chief justice (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[Warren E. Burger]]'''<br />(1907–1995) | June 9, 1969<br />(74–3) | 23. juuni 1969<br />–<br />26. september 1986<br />{{small|(läks erru)}} | 17 aastat, 95 päeva | data-sort-value="Nixon, Richard"| [[Richard Nixon]] | [[United States Court of Appeals for the District of Columbia Circuit|Columbia Piirkonna Apellatsioonikohtu]] kohtunik<br />(1956–1969) |- | 16. | data-sort-value="Rehnquist, William"| [[Fail:William Rehnquist Official Portrait as Chief Justice (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[William Rehnquist]]'''<br />(1924–2005) | 17. september 1986<br />(65–33) | 26. september 1986<br />–<br />3. september 2005<br />{{small|(suri)}} | 18 aastat, 342 päeva | data-sort-value="Reagan, Ronald"| [[Ronald Reagan]] | [[Ameerika Ühendriikide Ülemkohtu kaaskohtunik|Ülemkohtu kohtunik]]<br />(1972–1986) |- | 17. | data-sort-value="Roberts, John"| [[Fail:Official John Roberts (3x4 cropped).jpg|120px]] | '''[[John Roberts (kohtunik)|John Roberts]]'''<br />(1955–) | 29. september 2005<br />(78–22) | 29. september 2005<br />–<br />''Ametis'' | {{Vanus AP|2005|09|29}} | data-sort-value="Bush, George W."| [[George W. Bush]] | [[United States Court of Appeals for the District of Columbia Circuit|Columbia Piirkonna Apellatsioonikohtu]] kohtunik<br />(2003–2005) |} </div> ==Kirjandus== *{{cite book |last=Abraham |first=Henry J. |title=Justices and Presidents: A Political History of Appointments to the Supreme Court |url=https://archive.org/details/unset0000unse_f0e8 |url-access=registration |edition=3rd |publisher=[[Oxford University Press]] |year=1992 |location=New York |isbn=978-0-19-506557-2 }} *{{cite book |last=Cushman |first=Clare |title=The Supreme Court Justices: Illustrated Biographies, 1789–1995 |edition=2nd |publisher=(Supreme Court Historical Society, [[Congressional Quarterly]] Books) |year=2001 |isbn=978-1-56802-126-3}} *Flanders, Henry. [https://books.google.com/books?id=eEQEAAAAYAAJ&q=Flanders,+Henry.+The+Lives+and+Times+of+the+Chief+Justices+of+the+United+States+Supreme+Court ''The Lives and Times of the Chief Justices of the United States Supreme Court'']. Philadelphia: [[J. B. Lippincott & Co.]], 1874 at [[Google Books]]. *{{cite book |last=Frank |first=John P. |editor-last=Friedman |editor-first=Leon |editor2-last=Israel |editor2-first=Fred L. |title=The Justices of the United States Supreme Court: Their Lives and Major Opinions |publisher=[[Infobase|Chelsea House Publishers]] |year=1995 |isbn=978-0-7910-1377-9 |url=https://archive.org/details/justicesofunited0000unse }} *{{cite book |editor-last=Hall |editor-first=Kermit L. |title=The Oxford Companion to the Supreme Court of the United States |publisher=Oxford University Press |year=1992 |location=New York |isbn=978-0-19-505835-2 |url=https://archive.org/details/oxfordcompaniont00hall }} *{{cite book |last=Martin |first=Fenton S. |author2=Goehlert, Robert U. |title=The U.S. Supreme Court: A Bibliography |publisher=Congressional Quarterly Books |year=1990 |location=Washington, D.C. |isbn=978-0-87187-554-9 |url=https://archive.org/details/ussupremecourtbi0000mart }} *{{cite book |last=Urofsky |first=Melvin I. |title=The Supreme Court Justices: A Biographical Dictionary |publisher=Garland Publishing |year=1994 |location=New York |page=[https://archive.org/details/supremecourtjust00melv/page/590 590] |isbn=978-0-8153-1176-8 |url=https://archive.org/details/supremecourtjust00melv/page/590 }} [[Kategooria:Kohtunikud]] [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide juristid]] 9bhywah7zx64r5fdbfuo7057y4pbxx4 Leemet Böckler 0 710498 7124610 7100084 2026-04-05T08:52:34Z Kuriuss 38125 7124610 wikitext text/x-wiki {{Korvpallur | nimi = Leemet Böckler | rahvus = eestlane | sünniaeg = 07.04.2001 (23-aastane) | pikkus = 198 cm | kaal = 98 kg | positsioon = viskav tagamängija (pos. 2) | klubi = [[Miasto Szkła Krosno]] (Poola) }} '''Leemet Böckler''' (2019. aastani '''Leemet Loik'''<ref>[https://sport.postimees.ee/6728840/eesti-korvpalli-tulevikulootus-vahetas-nime Eesti korvpalli tulevikulootus vahetas nime!] Postimees. Sport. 12. juuli 2019</ref>; sündinud [[7. aprill]]il [[2001]]) on eesti korvpallur. == Klubikarjäär == Korvpallitreeninguid alustas Böckler [[Audentes]]e Spordiklubis, mille koosseisus mängis eri vanuseklasside Eesti noorte meistrivõistlustel. Hooaegadel 2016/2017 ja 2017/2018 mängis ta nii Meeste I liigas kui [[Korvpalli Meistriliiga]]s [[Audentese SG/Noortekoondis|G4S Noorteliiga]] meeskonnas. 2018/2019 hooajal esindas ta [[Tallinna Kalev (korvpalliklubi)|Tallinna Kalev/TLÜ]] meeskonda, mängides ka [[Eesti-Läti Korvpalliliiga]]s. Järgmisel, 2019/2020 hooajal, mängis ta esialgu Eesti-Läti Korvpalliliigas [[TalTechi korvpalliklubi]] koosseisus. Novembris 2020 siirdus Böckler [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kus alustas mängimist USA üliõpilasliiga [[NCAA]] kõrgeimasse divisjoni kuuluvas Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas, mis esindab Saint Mary kolledžit.<ref>[https://www.basket.ee/et/uudised?news_id=7727 Leemet Böckler sai ookeani taga tunnustuse osaliseks]. Eesti Korvpalliliit</ref> Seal sai Böckler pärast kaheksandat kohtumist vigastada ning tema hooaeg jäi pooleli.<ref>[https://korvpall24.ee/keerulised-ajad-ule-elanud-leemet-bockler-aega-enam-raisata-pole-pean-saama-tiimi-uheks-liidriks/ Keerulised ajad üle elanud Leemet Böckler: aega enam raisata pole, pean saama tiimi üheks liidriks]. Korvpall24. 24. september 2021</ref> Mängimist jätkas ta pärast vigastuspausi Saint Mary’s Gaelsi meeskonnas kuni hooaja 2022/2023 alguseni, mille järel naasis Eestisse ning sõlmis novembris lepingu [[Tartu Ülikooli korvpallimeeskond|Tartu Ülikooli Maksi & Mooritsa]] meeskonnaga. Tartu Ülikool Maks & Mooritsa koosseisus võitis ta Eesti-Läti Korvpalliliigas pronksmedali ja Korvpalli Meistriliigas hõbemedali. Hooajaks 2023/2024 sõlmis Böckler lepingu [[BC Kalev/Cramo]]ga<ref>[https://sport.postimees.ee/7809772/kalev-cramo-hoikas-valja-esimese-uue-tulija Kalev/Cramo hõikas välja esimese uue tulija]. Postimees. Sport. 6. juuli 2023</ref> ning tuli Eesti-Läti Korvpalliliigas teisele kohale (keskmiselt 20,4 minutit; 8,8 punkti; 4 lauapalli; 1,5 resultatiivset söötu), seejärel võitis Eesti karika ning tuli ka Eesti meistriks.<ref>[https://sport.err.ee/1609355250/bockler-minu-esimene-eesti-meistritiitel-kirjeldamatu-tunne Böckler: minu esimene Eesti meistritiitel, kirjeldamatu tunne]. ERR. Sport. 29. mai 2024</ref> Böckler pikendas BC Kalev/Cramoga lepingut hooajaks 2024/2025 ja võitis teist korda Eesti karika ning tuli Eesti meistriks. Eesti korvpallimeistrivõistluste finaalseerias BC Kalev/Cramo üheks liidriks kerkinud Leemet Böckler sõlmis 2025. aasta juunis lepingu Poola kõrgliigas mängiva Krosno Miasto Szkła võistkonnaga.<ref>[https://sport.err.ee/1609720143/leemet-bockler-solmis-lepingu-poola-korgliigasse-tousnud-klubiga Leemet Böckler sõlmis lepingu Poola kõrgliigasse tõusnud klubiga]. ERR. Sport. 12. juuni 2025 </ref> == Koondisekarjäär == Leemet Böckler on mänginud Eesti noortekoondistes U16 ja U18. Ta on kuulub Eesti korvpallikoondisse alates 2023. aasta veebruarist kui toimus mäng Rootsiga (vahetusmängija). Debüütmäng toimus 3. augustil 2023. aastal võidumängus (90:73) Ungari vastu, kus Böckler viskas 4 punkti. == Viited == {{viited}} == Välislingid == *[https://www.basket.ee/et/mangijate-otsing?pid=15377&player_sid=2025 Leemet Böckler] Eesti Korvpalliliit *[https://www.fiba.basketball/en/players/238568-leemet-bockler Leemet Böckler] FIBA *[https://basketball.eurobasket.com/player/-/415149 Leemet Böckler] Eurobasket.com *[https://korvpall24.ee/intervjuu-leemet-bockler-tanaseks-on-arvamus-et-ma-kaitsemangu-ei-moista-pigem-linnalegend/ Leemet Böckler: tänaseks on arvamus, et ma kaitsemängu ei mõista, pigem linnalegend] Korvpall24, 2. jaanuar 2026 {{JÄRJESTA:Böckler, Leemet}} [[Kategooria:Eesti korvpallurid]] [[Kategooria:Sündinud 2001]] 3ryrvy4knhhs9wwwub5yq998hgzmfai Heart of Midlothian FC 0 710643 7124369 7101747 2026-04-04T17:30:18Z Kuriuss 38125 7124369 wikitext text/x-wiki {{See Artikkel|meeste jalgpalliklubist|naiste jalgpalliklubi Heart of Midlothian WFC}} {{Jalgpalliklubi | nimi = Heart of Midlothian FC | pilt = Heart of Midlothian FC Clubstore ^ Ticket Centre - geograph.org.uk - 3633609.jpg | pildi_suurus = | pildiallkiri = Heartsi fännipood | täisnimi = Heart of Midlothian Football Club | hüüdnimi = Hearts (''Südamed'') | lühend = | asutatud = 1874 <br/> ({{aega tagasi|1874}}) | lõpp = | väljak = [[Tynecastle Park]], [[Edinburgh]], [[Šotimaa]] | mahutavus = 19 852 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = {{riigi ikoon|Šotimaa}} [[Derek McInnes]] | liiga = [[Scottish Premiership]] | hooaeg = [[2024–25 Scottish Premiership|2024–25]] | positsioon = 7 / 12 | muster_la1= |muster_b1= |muster_ra1= | vasakkäsi1= |kere1= |paremkäsi1= |püksid1= |sokid1= | muster_la2= |muster_b2= |muster_ra2= | vasakkäsi2= |kere2= |paremkäsi2= |püksid2= |sokid2= | muster_la3= |muster_b3= |muster_ra3= | vasakkäsi3= |kere3= |paremkäsi3= |püksid3= |sokid3= | veeb = | e mäng = | võit = | kaotus = | enim mänge = {{riigi ikoon|Šotimaa}} [[Gary Mackay]] (640) | mängija = {{riigi ikoon|Šotimaa}} [[John Robertson (jalgpallur, sündinud 1964)|John Robertson]] (214) | fännid = | auhinnad = }} '''Heart of Midlothian Football Club''' (lühidalt '''Hearts''' ([[inglise keel]]est ''Südamed'')) on [[Edinburgh]]is tegutsev [[Šotimaa]] [[jalgpalliklubi]]. Meeskond võistleb [[Scottish Premiership|Šotimaa kõrgliigas]]. See on Šoti pealinna vanim klubi, mis on asutatud 1874. aastal. Klubi nimi võeti [[Walter Scott]]i 1818. aasta romaanist "[[The Heart of Midlothian]]".<ref>{{cite book |last= Bowie|first=Andrew-Henry |date=2011 |title=Two miles to Tynecastle |location=Clacton on Sea |publisher=Apex}}</ref> Meeskonna kodustaadion on 1886. aastast [[Tynecastle Park]], mis mahutab peaaegu 20 000 pealtvaatajat. Hearts on võitnud Šoti liiga neljal korral, viimati [[1959–60 Scottish Division One|hooajal 1959–60]]. [[1959–60 Scottish League Cup|Samal hooajal]] võideti ka [[Scottish League Cup|liigakarikas]] ehk Hearts on ainus klubi peale [[Old Firm]]i ([[Celtic FC|Celtic]] ja [[Rangers FC|Rangers]]), kes on võitnud "duubli". Heartsi edukaim periood oli 1950. aastatel ja 1960. aastate esimeses pooles, kui peatreeneriks oli klubi endine jalgpallur [[Tommy Walker (sündinud 1915)|Tommy Walker]]: liiga võideti kahel korral, lisaks viis muud karikat. 11 hooajal järjest jõuti liiga esinelikusse. Sel perioodil olid Heartsi nimekamad mängijad ''The Terrible Trio'' [[Jimmy Wardhaugh]], [[Willie Bauld]] ja Alfie Conn Sr. ning [[Dave Mackay]], [[John Cumming (Šoti jalgpallur)|John Cumming]], [[Jimmy Murray (jalgpallur, sündinud 1933)|Jimmy Murray]] ja [[Alex Young (jalgpallur, sündinud 1937)|Alex Young]]. [[1957–58 Scottish Division One|Hooajal 1957–58]] tuldi Šoti meistriks siiani rekordilise väravate vahega +103. Hearts on võitnud [[Scottish Cup|Šoti karika]] kaheksa korda (viimati [[2012. aasta Scottish Cupi finaal|aastal 2012]]) ning liigakarika neli korda (kõik Walkeri juhendamisel, viimati aastal 1962). Aastal 1958 sai Heartsist kolmas Šoti ja viies [[Suurbritannia|Briti]] meeskond [[Euroopa]] turniiril. [[1988.–89. aasta UEFA Cup]]il jõudis Hearts veerandfinaali, kus kahe mängu kokkuvõttes tuli tunnistada [[Müncheni Bayern]]i 1–2 paremust. [[UEFA Euroopa Liiga 2016/17|2016.–2017. aasta Euroopa Liiga]] eelringis kohtus Hearts [[Tallinna FC Infonet]]iga, keda võideti kahe mängu kokkuvõttes 6–3. ==Saavutused== * [[Scottish Premiership|Šoti kõrgliiga]] (4): [[1894–95 Scottish Division One|1894–95]], [[1896–97 Scottish Division One|1896–97]], [[1957–58 Scottish Division One|1957–58]], [[1959–60 Scottish Division One|1959–60]] * [[Scottish Cup|Šoti karikas]] (8): [[1890–91 Scottish Cup|1890–91]], [[1895–96 Scottish Cup|1895–96]], [[1900–01 Scottish Cup|1900–01]], [[1905–06 Scottish Cup|1905–06]], [[1955–56 Scottish Cup|1955–56]], [[1997–98 Scottish Cup|1997–98]], [[2005–06 Scottish Cup|2005–06]], [[2011–12 Scottish Cup|2011–12]] * [[Scottish League Cup|Šoti liigakarikas]] (4): [[1954–55 Scottish League Cup|1954–55]], [[1958–59 Scottish League Cup|1958–59]], [[1959–60 Scottish League Cup|1959–60]], [[1962–63 Scottish League Cup|1962–63]] ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{cite book | last = Hoggan | first = Andrew | title = Hearts in Art | type = Hardback | year = 1995 | publisher = Mainstream | isbn = 1-85158-736-5 |ref=none}} * {{cite book |last=Inglis |first=Simon |date=1996 |title=Football Grounds of Britain |publisher=Collins Willow |isbn=0-00-218426-5}} ==Välislingid== * [https://www.heartsfc.co.uk/ Koduleht] [[Kategooria:Šotimaa jalgpalliklubid]] [[Kategooria:Edinburgh]] q3z353rrgx11544zpemw2t22v26tucs 2026. aasta Iraani sõja kronoloogia 0 710709 7124556 7124099 2026-04-05T07:07:38Z Hannesvalk 176021 /* 3. aprill */ 7124556 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestusjaama, tekitades sellel purustusi. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 1brdndhc8bh2xc0ssqenuxnsdexp94x 7124557 7124556 2026-04-05T07:11:18Z Hannesvalk 176021 /* 4. aprill */ 7124557 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestusjaama, tekitades sellel purustusi. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 07b0h06195qnsujr9ku82nruc6od30y 7124558 7124557 2026-04-05T07:14:09Z Hannesvalk 176021 /* 3. aprill */ 7124558 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestusjaama, tekitades sellel purustusi. USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} qe9mogbaboj7qpo0kgr0n61h0f55x8r 7124560 7124558 2026-04-05T07:20:15Z Hannesvalk 176021 /* 4. aprill */ 7124560 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestusjaama, tekitades sellel purustusi. USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 28afc5a9dypeimwcp8xfwl0prmilace 7124561 7124560 2026-04-05T07:21:04Z Hannesvalk 176021 /* 3. aprill */ 7124561 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestusjaama, tekitades sellel purustusi.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} 3bmm7h0b8coichkd10oyeejvztk0jih 7124563 7124561 2026-04-05T07:25:16Z Hannesvalk 176021 /* 3. aprill */ 7124563 wikitext text/x-wiki {{Keeletoimeta|aasta=2026|kuu=märts}} == Veebruar-märts == === 28. veebruar === [[2026. aasta Iraani sõda|Iisrael ja USA alustasid Iraani vastu suunatud sõjategevust]] õhurünnakutega, andes peamised löögid Iraani poliitilisele ja sõjalisele juhtkonnale, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439361/trumpi-sonul-voib-soda-iraanis-varsti-loppeda-kui-ta-just-kogu-riiki-ule-ei-vota Trumpi sõnul võib sõda Iraanis varsti lõppeda, kui ta just kogu riiki üle ei võta] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arvamus.postimees.ee/8425564/margus-parn-ajatolla-lopp-ja-epic-fury-kuidas-keset-paeva-suudeti-runnata-iraani-koige-kaitstumat-piirkonda |title=MARGUS PÄRN ⟩ Ajatolla lõpp ja «Epic Fury»: kuidas keset päeva suudeti rünnata Iraani kõige kaitstumat piirkonda |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Tabamuse sai Iraani liidri residents ja ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] hukkus.<ref>[https://www.err.ee/1609954457/reutersi-allikas-ajatolla-khamenei-on-surnud Iraani riigimeedia kinnitas ajatolla Khamenei surma] ERR, 28. II 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609957355/wsj-kuidas-toimus-khamenei-tapnud-operatsioon WSJ: kuidas toimus Khamenei tapnud operatsioon?] ERR, 4. III 2026</ref> Surma on saanud ka Iraani kaitseminister [[Aziz Nasirzadeh]], [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi|Iraani revolutsioonilise kaardiväe]] ülem kindral [[Mohammad Pakpour]], Iraani relvajõudude staabiülem [[Abdolrahim Mousavi]] ja kaitsenõukogu juht [[Ali Shamkhani]] ning veel vähemalt neli Iraani luureministeeriumi kõrget ametnikku.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439355/iisraeli-sihtmargiks-oli-kogu-iraani-poliitiline-ja-sojaline-ladvik-ajatolla-khamenei-arvatakse-olevat-tapetud Iisraeli sihtmärgiks oli kogu Iraani poliitiline ja sõjaline ladvik, ajatolla Khamenei arvatakse olevat tapetud] Delfi, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424940/taust-millised-iraani-reziimi-votmetegelased-iisrael-laupaeval-hukkas |title=TAUST ⟩ Millised Iraani režiimi võtmetegelased Iisrael laupäeval hukkas? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraani väitel hukkus rünnakutes vähemalt 201 inimest, nendest 168 hukkus Lõuna-Iraanis tütarlastekooli tabanud rünnakus.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439452/iraani-teatel-sai-riigi-lounaosas-tutarlastekooli-pommitamisel-surma-ligi-150-inimest Iraani teatel sai riigi lõunaosas tütarlastekooli pommitamisel surma ligi 150 inimest] Delfi, 1. III 2026</ref> Iraan ründas droonide ja rakettidega Iisraeli ja Pärsia lahe äärseid riike [[Saudi Araabia]]t, [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraate]],<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> [[Bahrein]]i, [[Kuveit]]i, [[Katar]]i, [[Iraak]]i ning [[Jordaania]]t ja [[Süüria]]t.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-iisrael-usub-et-iraani-juht-on-surnud?liveblogPost=42 |title=Iraan ründas USA vägesid võõrustavaid riike Lähis-Idas |url-access=subscription |author= |date=2026-02-28 |access-date=2026-02-28 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Sihtmärkideks olid nii USA sõjalised kui ka nende riikide tsiviilobjektid.<ref>[https://www.err.ee/1609954283/iraan-rundas-vastu Iraan ründas vastu] ERR, 28. II 2026</ref> [[Dubai]]s sai tabamuse turismipiirkonnas asuv hotell. [[Iraani revolutsiooniline kaardivägi]] keelas kõigil laevadel läbida [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954388/reuters-iraan-keelas-laevadel-hormuzi-vaina-labimise Reuters: Iraan keelas laevadel Hormuzi väina läbimise] ERR, 28. II 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://arileht.delfi.ee/artikkel/120439352/ulevaade-hormuzi-vaina-blokaad-on-ootamatult-suure-mojuga-alternatiividest-ei-piisa |title=ÜLEVAADE - Hormuzi väina blokaad on ootamatult suure mõjuga, alternatiividest ei piisa |url-access=subscription |author=Tanel Saarmann |date=2026-03-01 |access-date=2026-03-01 |website=arileht.delfi.ee}}</ref> Lennufirmad peatasid Iraani, Iraaki, Jordaaniat ja Pärsia lahe äärseid riike läbivad lennud.<ref>[https://www.err.ee/1609954367/lennufirmad-teatasid-lahis-ida-lendude-tuhistamisest Lennufirmad teatasid Lähis-Ida lendude tühistamisest] ERR, 28. II 2026</ref> === 1. märts === [[Iisrael]] jätkas õhurünnakuid [[Iraan]]i sõjalisele juhtimisstruktuurile, rakettide stardiseadeldistele ning õhutõrjele.<ref>[https://www.err.ee/1609954808/iisrael-jatkas-puhapaeval-ulatusliku-runnakulainega-teherani-sudames Iisrael jätkas pühapäeval ulatusliku rünnakulainega Teherani südames] ERR, 1. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus Teheranile sai tabamuse Iraani revolutsioonilise kaardiväe peakorter.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439379/otseblogi-trump-ahvardas-iraani-enneolematu-runnakuga-iraan-lubab-liidri-tapmise-eest-vastata BLOGI | Prantsusmaa, Saksamaa ja Ühendkuningriik ähvardasid Iraani, et võivad araabia riikide kaitseks sekkuda] Delfi, 1. III 2026</ref> USA uputas Iraani Jamaran-klassi [[korvett|korveti]], Omaani lahes [[Chāh Bahār]]i sadamas. Kokku on USA uputanud üheksa Iraani sõjalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609954961/trump-usa-uputas-uheksa-iraani-merevae-laeva Trump: USA uputas üheksa Iraani mereväe laeva] ERR, 1. III 2026</ref> Iraan jätkas raketi- ja droonirünnakuid Israelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. [[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] ja [[Kuveit|Kuveidis]] on teated esimestest hukkunutest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439434/tsahkna-abu-dhabis-on-saanud-tabamuse-tornmajade-kompleks-kus-asub-eesti-saatkond Tsahkna: Abu Dhabis on saanud tabamuse tornmajade kompleks, kus asub Eesti saatkond] Delfi, 1. III 2026</ref> Saudi Araabia tulistas alla riiki rünnanud Iraani raketid. AÜE tulistas all 152 ballistilist raketti 165st, kaks tiibraketti ja 541st Iraani droonist 506. Iisraelis hukkus elumaja tabamuses üheksa ja sai vigastada 45 inimest. 11 inimest on teadmata kadunud.<ref>[https://www.err.ee/1609954661/dubais-dohas-ja-manamas-oli-kuulda-uusi-plahvatusi Dubais, Dohas ja Manamas oli kuulda uusi plahvatusi] ERR, 1. III 2026</ref> Hormuzi väina piirkonnas rünnati kaht tsiviillaeva. [[Maersk]] teatas, et katkestab laevaliikluse läbi [[Hormuzi väin]]a.<ref>[https://www.err.ee/1609954883/maersk-peatab-oma-laevade-liikumise-labi-hormuzi-vaina Maersk peatab oma laevade liikumise läbi Hormuzi väina] ERR, 1. III 2026</ref> Peale ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] surma moodustati kolmeliikmelises üleminekunõukogu, kuhu kuuluvad Iraani president [[Mas‘ūd Pezeshkīān]], ülemkohtu juht [[Gholam-Hossein Mohseni-Eje]] ja mujtahid [[Alīreẕā A'rāfī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439437/iraani-riigipea-ajutiseks-kohusetaitjaks-sai-ajatolla-alireza-arafi Iraani üleminekunõukogu liikmeks sai ajatolla Alireza Arafi] Delfi, 1. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8425220/ulevaade-kes-valitsevad-ajutiselt-iraani-parast-korge-juhi-khamenei-surma |title=ÜLEVAADE ⟩ Kes valitsevad ajutiselt Iraani pärast kõrge juhi Khamenei surma? |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 2. märts === Iisrael jätkas Iraani sõjalise võimekuse hävitamist.<ref>[https://www.err.ee/1609955696/usa-ja-iisrael-jatkavad-islamireziimi-juhtkonna-likvideerimist USA ja Iisrael jätkavad islamirežiimi juhtkonna likvideerimist] ERR, 2. III 2026</ref> USA ja Iisrael on sõja esimese kolme päeva jooksul rünnanud enam kui 1200 sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120439590/economist-ali-khamenei-voib-olla-surnud-aga-see-ei-tahenda-et-trump-on-juba-voitnud |title=Economist: Ali Khamenei võib olla surnud, aga see ei tähenda, et Trump on juba võitnud |url-access=subscription |author=The Economist |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.delfi.ee}}</ref> Teheranis pihta Iraani luureministeeriumi hoone. Iraan vastas neile rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439514/otseblogi-hizbollah-rundas-iisraeli-kes-vastas-lookidega-liibanonis BLOGI | Trump: USA jätkab Iraani vastu ulatuslikke rünnakuid] Delfi, 2. III 2026</ref> Kuveidi õhutõrje tulistas alla kolm USA hävitajat.<ref>[https://www.err.ee/1609955627/kuveidis-kukkus-alla-kolm-usa-havitajat-meeskonnaliikmed-jaid-ellu Kuveidis kukkus alla kolm USA hävitajat, meeskonnaliikmed jäid ellu] ERR, 2. III 2026</ref> USA on sõjategevuses kaotanud 4 meest hukkunutena. Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-nelja-soduri-hukkumist-kinnitanud-usa-ei-valista-maavagede-kasutamist-iraanis?liveblogPost=276 |title=Katari õhuvägi tulistas alla kaks Iraani Su-24 lennukit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-02 |access-date=2026-03-02 |website=www.postimees.ee}}</ref> Iraani [[Punane Poolkuu]] teatas, et Iraanis on hukkunud 555 inimest. Iraani proksirühmitus [[Hezbollah]] alustas rünnakuid Iisraelile.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440257/liibanon-tiriti-sotta-vastu-tahtmist-kohalik-muutusime-soovimatu-soja-pantvangideks |title=Liibanon tiriti sõtta vastu tahtmist. Kohalik: muutusime soovimatu sõja pantvangideks |url-access=subscription |author=Minna Annabel Tismus |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael vastas õhulöökidega Hezbollah sihtmärkidele Lõuna-[[Liibanon]]is ja [[Beirut]]i ümbruses.<ref>[https://www.err.ee/1609955177/iisraeli-ja-hezbollah-vahel-puhkes-tulevahetus Iisraeli ja Hezbollah' vahel puhkes tulevahetus] ERR, 2. III 2026</ref> Liibanoni valitsuse teateil on Iisraeli rünnakutes hukkunud vähemalt 52 ja viga saanud 149 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609955954/iisraeli-armee-rundas-liibanonis-enam-kui-70-hezbollah-sihtmarki Iisraeli armee ründas Liibanonis enam kui 70 Hezbollah' sihtmärki] ERR, 2. III 2026</ref> Katari riiklik energiafirma [[QatarEnergy]] teatas veeldatud maagaasi (LNG) tootmise peatamisest Iraani rünnakute tõttu.<ref>[https://www.err.ee/1609955807/katar-peatas-runnakute-tottu-lng-tootmise-euroopas-kerkis-gaasi-hind Katar peatas rünnakute tõttu LNG tootmise, Euroopas kerkis gaasi hind] ERR, 2. III 2026</ref> Sõja tõttu on tõusnud nafta ja gaasi hind maailmaturul.<ref>[https://www.err.ee/1609955195/lahis-ida-konflikt-pani-nafta-hinna-kerkima Lähis-Ida konflikt pani nafta hinna kerkima] ERR, 2. III 2026</ref> === 3. märts === USA on uputanud kõik 11 Iraani sõjalaeva Omaani lahes.<ref>[https://www.err.ee/1609956227/usa-merevagi-teatas-koigi-iraani-sojalaevade-uputamisest-omaani-lahes#omaan USA merevägi teatas kõigi Iraani sõjalaevade uputamisest Omaani lahes] ERR, 3. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraanis maa-alust tuumaobjekti.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=357 |title=Iisrael teatas rünnakust Iraani salajasele maa-alusele tuumaobjektile |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439760/otseblogi-trump-suur-laine-iraani-vastu-alles-tuleb BLOGI | Trumpi sõnul alustati rünnakut Iraanile, kuna tema arvates kavatses too rünnata esimesena] Delfi, 3. III 2026</ref> USA saatkonda [[Ar-Riyāḑ]]is tabasid kaks drooni, tekitades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120439742/droonidega-runnati-usa-saatkonda-saudi-araabias-trump-lubas-kattemaksu Droonidega rünnati USA saatkonda Saudi Araabias. Trump lubas kättemaksu] ERR, 3. III 2026</ref> Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=300 |title=Iraani sõja algusest on hukkunud kuus USA sõjaväelast |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas USA õhubaasi Bahreinis<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=309 |title=Riigimeedia: Iraani revolutsioonikaart ründas USA õhubaasi Bahreinis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> ja [[Omaan]]is Duqmi sadamas kütusemahutit, laiendades rünnatud riikide ringi.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-rubio-koige-rangemad-loogid-iraani-vastu-on-alles-ees?liveblogPost=315 |title=Riigimeedia: droonid tabasid Omaani sadamas kütusemahutit |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on Araabia Ühendemiraate rünnanud 186 raketi ja 812 drooniga. Õhutõrje tõkestas 172 raketti ja 755 drooni. 13 raketti ja 57 drooni kukkusid merre. AÜE territooriumit tabas ainult üks rakett. Iraani Punane Poolkuu uuendas hukkunute arvu ja teatas, et see on nüüd 787. === 4. märts === Iisrael ja USA jätkavad õhulöökide andmist Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609957229/iisrael-rundab-iraani-julgeolekuaparaati-et-sillutada-teed-ulestousule Iisrael ründab Iraani julgeolekuaparaati, et sillutada teed ülestõusule] ERR, 4. III 2026</ref> USA on tabanud 2000 Iraani sihtmärki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426753/usa-teatas-2000-sihtmargi-tabamisest-iraan-laiendas-droonirunnakuid |title=USA teatas 2000 sihtmärgi tabamisest, Iraan laiendas droonirünnakuid |url-access=subscription |author= |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael ründas Teheranis suurt Iraani sõjaväekompleksi, kus asuvad revolutsioonilise kaardiväe, eliitüksuse Quds ja paramilitaarse Basiji jõudude juhtimiskeskused.<ref>[https://www.err.ee/1609958081/iisrael-rundas-teheranis-tahtsat-sojavaekompleksi Iisrael ründas Teheranis tähtsat sõjaväekompleksi] ERR, 4. III 2026</ref> USA on hävitanud 17 Iraani laeva, sealhulgas kõige teovõimelisema allveelaeva. [[Sri Lanka]] ranniku lähedal uputas USA allveelaev Iraani mereväe fregati.<ref>[https://www.err.ee/1609957535/usa-allveelaev-uputas-india-ookeanis-iraani-sojalaeva USA allveelaev uputas India ookeanis Iraani sõjalaeva] ERR, 4. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440310/video-harukordne-torpeedorunnak-saatis-iraani-sojalaeva-india-ookeani-pohja |title=ÜLEVAADE ja VIDEO - Harukordne torpeedorünnak uputas Iraani sõjalaeva India ookeani põhja |url-access=subscription |author=Matti Aivar Lind |date=2026-03-05 |access-date=2026-03-05 |website=www.delfi.ee}}</ref> Iisrael on hävitanud umbes 300 Iraani raketiseadeldist.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-khamenei-vanemnounik-iraan-ei-pea-usa-ga-labiraakimisi-jatkame-soda-nii-kaua-kui-vaja?liveblogPost=359 |title=Iisrael on laupäevast saati hävitanud ligi 300 Iraani raketiseadeldist |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan ründas vastuseks rakettide ja droonidega Iisraeli ja Pärsia lahe piirkonna riike, sealhulgas neis riikides asuvaid USA baase. Kokku on Iraan sõja algusest välja lasknud üle 500 ballistilise raketi ja üle 2000 drooni.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440034/otseblogi-kogu-lahis-idas-on-saanud-pihta-usa-objektid BLOGI | Trump: igaüks, kes näib tahtvat Iraani juhiks saada, lõpetab surnuna] Delfi, 4. III 2026</ref> Prantsusmaa ei sekku konflikti, aga saadab Araabia Ühendemiraatidesse oma hävituslennukid Rafale, et kaitsta sealseid sõjaväebaase ning Vahemerele [[Charles de Gaulle (lennukikandja)|lennukikandja Charles de Gaulle]] koos eskortfregattidega.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8426736/prantsusmaa-saadab-iraani-soja-tottu-vahemerele-lennukikandja |title=Prantsusmaa saadab Iraani sõja tõttu Vahemerele lennukikandja |url-access=subscription |author= |date=2026-03-03 |access-date=2026-03-03 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Ka NATO ülejäänud liikmed ei ole otseselt konflikti sekkunud.<ref>{{cite web|url=https://www.delfi.ee/artikkel/120440150/euroopa-riikidel-on-usa-ja-iraani-kusimuses-erinev-poliitika-starmer-merz-ja-macron-ajavad-igauks-oma-asja |title=Euroopa riikidel on USA ja Iraani küsimuses erinev poliitika. Starmer, Merz ja Macron ajavad igaüks oma asja |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-04 |access-date=2026-03-04 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 5. märts === Iisrael teatas, et liigub edasi sõja järgmisesse faasi, täpsustamata selle sisu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440315/otseblogi-usa-senat-ei-piiranud-president-trumpi-sojavolitusi BLOGI | Iraani välisminister: oleme valmis ja ootame USA sissetungi] Delfi, 5. III 2026</ref> Esimeses faasis hävitati 80% Iraani õhutõrjesüsteemidest ja 60% ballistiliste rakettide stardiseadmetest. Iraani võime Admiral Brad Cooper, Lähis-Ida USA vägede eest vastutava Keskjuhatuse juht teatas, et Iraani rünnakud on vähenemas. "Ballistiliste rakettide rünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 90 protsenti. Droonirünnakud on esimesest päevast alates vähenenud 83 protsenti."<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trumpi-sonul-lopetab-soja-vaid-iraani-tingimusteta-alistumine?liveblogPost=482 |title=Rängad rünnakud Teheranile, Iisraeli sõnul on sõda uues faasis |url-access=subscription |author= |date=2026-03-06 |access-date=2026-03-06 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://pbs.twimg.com/media/HC2ImXWaEAAmrvM?format=jpg&name=large IRGC operations] FB, 7. III 2026</ref> USA palus Ukrainalt abi Iraani droonide vastu võitlemisel.<ref>[https://www.err.ee/1609959602/zelenski-usa-palus-ukrainalt-abi-lahis-idas-droonide-torjumiseks Zelenski: USA palus Ukrainalt abi Lähis-Idas droonide tõrjumiseks] ERR, 5. III 2026</ref> Iisrael tabas õhurünnakutega umbes 200 sihtmärki, sealhulgas kümneid ballistiliste rakettide stardiseadmeid.<ref>[https://www.err.ee/1609958894/usa-ja-iisrael-havitavad-iraani-baase-kohe-parast-rakettide-valjalaskmist USA ja Iisrael hävitavad Iraani baase kohe pärast rakettide väljalaskmist] ERR, 5. III 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 75 Iraani raketti ja 123 drooni. Iraani kinnitas, et on valmis tõrjuma USA maaväe sissetungi. Iraanist lennanud raketid ja droonid kukkusid Aserbaidžaani Nahhitševani piirkonnas lennuvälja lähedale.<ref>[https://www.err.ee/1609958630/iraani-konflikt-laienes-ka-aserbaidzaani Iraani konflikt laienes ka Aserbaidžaani] ERR, 5. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609959479/soda-iraanis-aserbaidzaan-sulgeb-12-tunniks-ohuruumi-lounapiiril Sõda Iraanis: Aserbaidžaan sulgeb 12 tunniks õhuruumi lõunapiiril] ERR, 5. III 2026</ref> USA senat ei toetanud demokraatide ettepanekut piirata Trumpi volitusi Iraani ründamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609958396/usa-senat-keeldus-piiramast-trumpi-volitusi-iraani-rundamisel USA senat keeldus piiramast Trumpi volitusi Iraani ründamisel] ERR, 5. III 2026</ref> Iraagis paiknenud kurdide üksused tungisid USA ja Iisraeli õhurünnakute toel Iraani ja on hõivanud Iraani Kurdistani provintsi pealinna [[Marivan]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609958363/meedia-teatel-alustasid-iraagi-kurdid-iraanis-pealetungi Meedia teatel alustasid Iraagi kurdid Iraanis pealetungi] ERR, 5. III 2026</ref> === 6. märts === USA president Donald Trump teatas, et Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440543/otseblogi-iisraeli-rundas-suurelt-teherani-ja-beirutit OTSEBLOGI | Trump: Iraaniga ei tule mingit kokkulepet peale tingimusteta alistumise] Delfi, 6. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609960490/trump-noudis-iraani-tingimusteta-alistumist Trump nõudis Iraani tingimusteta alistumist] ERR, 6. III 2026</ref> Iisrael sooritas massilisi rünnakuid Teheranile ja Hizbollah objektidele Beirutis.<ref>[https://www.err.ee/1609959956/usa-ja-iisrael-hoiatasid-pealetungi-hoogustumise-eest-iraanis USA ja Iisrael hoiatasid pealetungi hoogustumise eest Iraanis] ERR, 6. III 2026</ref> Iraani jätkas õhurünnakuid Pärsia lahe piirkonna riikidele. Sri Lanka võttis oma ranniku lähistel asuva Iraani sõjalaeva enda kontrolli alla. === 7. märts === Iisrael teatas ulatuslikust rünnakulainest Teheranile ja Beirutile. Iraani president Masoud Pezeshkian teatas, et Iraan ei korralda enam rünnakuid naaberriikide vastu, välja arvatud juhul, kui Iraani nendest riikidest rünnatakse. Samuti vabandas ta naaberriikide ees viimastel päevadel toimunud rünnakute pärast, öeldes, et Teheranil pole piirkondlike riikidega vaenu.<ref>[https://www.err.ee/1609960985/iraani-president-palus-naaberriikidelt-runnakute-eest-vabandust Iraani president palus naaberriikidelt rünnakute eest vabandust] ERR, 7. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440958/video-iraani-president-vaenlase-arvestus-oli-ekslik-jatkame-vasturunnakuid-ka-naaberriikides VIDEO | Iraani president: vaenlase arvestus oli ekslik. Jätkame vasturünnakuid, ka naaberriikides] Delfi, 8. III 2026</ref> Samal ajal algatas Iraan järjekordsed vasturünnakud Iisraeli ja USA vägesid võõrustavate Pärsia lahe riikide vastu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440786/otseblogi-iisrael-rundas-teherani-ja-beirutit-iraan-jatkas-vasturunnakutega OTSEBLOGI | Iraan vabandas Pärsia lahe riikide ees. Trump ähvardas Iraani uute rünnakutega] Delfi, 7. III 2026</ref> Iisraeli sõjaväe teatel hävitati öises rünnakus Teheranile 16 Iraani sõjalennukit. USA president Donald Trump teatas, et Iraan saab ränga hoobi osaliseks.<ref>[https://www.err.ee/1609961030/trump-ahvardas-laiendada-runnakuid-iraanis-uutele-sihtmarkidele Trump ähvardas laiendada rünnakuid Iraanis uutele sihtmärkidele] ERR, 7. III 2026</ref> USA on uputanud 42 Iraani mereväe alust, väitis president Donald Trump. === 8. märts === Iisraeli edasised õhulöögid keskenduvad Iraani naftataristu vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609961387/iisrael-havitas-ohurunnakutega-teherani-naftahoidla Iisrael hävitas õhurünnakutega Teherani naftahoidla] ERR, 8. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://elu24.postimees.ee/8429521/apokaluptilised-kaadrid-iisraeli-runnak-iraani-naftahoidlale-taitis-taeva-paksu-suitsu-ja-tulega |title=Apokalüptilised kaadrid: Iisraeli rünnak Iraani naftahoidlale täitis taeva paksu suitsu ja tulega |url-access=subscription |author= |date=2026-03-09 |access-date=2026-03-09 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Samuti ründas Iisrael Lõuna-Liibanoni asuvaid sõjalisi sihtmärke.<ref>[https://www.err.ee/1609961414/iisrael-rundas-taas-louna-liibanoni Iisrael ründas taas Lõuna-Liibanoni] ERR, 8. III 2026</ref> Iisraelis on nädalaga hukkunud 11 inimest ja Liibanonis üle 300 (eristamata tsiviilelanikke ja Hezbollahi relvastatud võitlejaid). Iraan teatas, et hukkunud on üle 1300 tsiviilelaniku. USA on kaotanud kuus sõdurit hukkunutena ja 18 on saanud haavata.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440900/otseblogi-iisrael-keskendub-jargmiseks-iraani-naftataristu-havitamisele OTSEBLOGI | Iraan valis uue riigipea, kelle nimi jäi esialgu saladuseks] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraaki, Kuveit ja Araabia Ühendemiraadid on sõja tõttu naftatootmist vähendanud.<ref>[https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440919/aue-ja-kuveit-vahendavad-hormuzi-vaina-blokaadi-tottu-naftatootmist AÜE ja Kuveit vähendavad Hormuzi väina blokaadi tõttu naftatootmist] Delfi, 8. III 2026</ref> Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440963/kuprose-lehe-teatel-vahistati-riigis-kaks-iraani-agenti-kellest-uks-on-eesti-kodanik Küprose lehe teatel vahistati riigis kaks Iraani agenti, kellest üks on Eesti kodanik] Delfi, 8. III 2026</ref> Iraani šiiidi vaimulike Ekspertide Kogu valis riigi uueks kõrgeimaks juhiks ajatolla [['Alī Khāmene'ī]] poja [[Mojtabā Khāmene'ī]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120440070/iraani-uueks-korgeimaks-juhiks-valiti-teadete-kohaselt-eelmise-poeg-mojtaba-khamenei Iraani uueks kõrgeimaks juhiks valiti teadete kohaselt eelmise poeg Mojtaba Khamenei] Delfi, 4. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Iraan kutsus kogunema üle riigi uuele juhile truudusvannet andma] Delfi, 9. III 2026</ref><ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8429544/video-iraan-kuulutas-uueks-korgeimaks-juhiks-mojtaba-khamenei |title=VIDEO ⟩ Iraan kuulutas uueks kõrgeimaks juhiks Mojtaba Khamenei |url-access=subscription |author=Margus Pärn |date=2026-03-08 |access-date=2026-03-08 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael kuulutas ta kohe 'legaalseks sihtmärgiks'.<ref>[https://www.err.ee/1609957256/leht-iraani-uueks-juhiks-voib-saada-ajatolla-khamenei-poeg Leht: Iraani uueks juhiks võib saada ajatolla Khamenei poeg] ERR, 4. III 2026</ref> === 9. märts === Iisrael ja USA jätkasid õhulöökide andmist Iraanile. iisrael jätkas rünnakutega Hezbollah'le Liibanonis.<ref>[https://www.err.ee/1609962329/iisrael-ja-usa-jatkasid-esmaspaeval-iraani-pommitamist Iisrael ja USA jätkasid esmaspäeval Iraani pommitamist] ERR, 9. III 2026</ref> Iraan jätkas õhurünnakuid Iisraelile ja Pärsia lahe piirkonna riikidele. Iraan teatas, et tal ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kui ta rünnaku all on.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441015/otseblogi-iraani-uus-korgeim-juht-on-mojtaba-khamenei OTSEBLOGI | Teheran: Iraanil ei ole mingit huvi läbirääkimiste vastu, kuni agressioon kestab] Delfi, 9. III 2026</ref> Türgi tulistas alla Iraanist välja lastud ja Türgi õhuruumi sisenenud ballistilise raketi.<ref>[https://www.err.ee/1609962569/turgi-teatas-teise-iraani-ballistilise-raketi-allatulistamisest Türgi teatas teise Iraani ballistilise raketi allatulistamisest] ERR, 9. III 2026</ref> === 10. märts === Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut.<ref>[https://www.err.ee/1609963316/iisraeli-armee-rundas-hezbollah-juhtimiskeskusi-ja-taristut Iisraeli armee ründas Hezbollah' juhtimiskeskusi ja taristut] ERR, 10. III 2026</ref> Iraan alustas Hormuzi väinas miinide paigaldamist. USA ründas Iraani miinilaevu. Nafta hind tõusis päeva jooksul 115 USD/brl ja stabiliseerus 90 USD/brl juurde. Iraani sõjas haavata saanud 150 USA sõdurit, neist kaheksa raskelt. Iraani andmetel on alates sõja algusest Iraanis hukkunud 1332 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441260/otseblogi-trump-tegi-soja-lopu-kohta-vastukaivaid-avaldusi OTSEBLOGI | Witkoff: Venemaa sõnul ei jaganud nad USA vägede kohta käivat luureinfot Iraanile] Delfi, 10. III 2026</ref> === 11. märts === USA ja Iisrael jätkavad Iraani pommitamist. <ref>[https://www.err.ee/1609964126/usa-hoogustab-sihtmarkide-pommitamist-iraanis USA hoogustab sihtmärkide pommitamist Iraanis] ERR, 11. III 2026</ref> Hormuzi väinas on saanud tabamuse kolm kaubalaeva.<ref>[https://www.err.ee/1609964414/hormuzi-vainas-said-kolm-kaubalaeva-murskudega-pihta Hormuzi väinas said kolm kaubalaeva mürskudega pihta] ERR, 11. III 2026</ref> USA teatas, et on hävitanud 16 Iraani miiniveeskajat.<ref>[https://www.err.ee/1609964000/trump-usa-havitab-iraani-miiniveeskajad Trump: USA hävitab Iraani miiniveeskajad] ERR, 11. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441533/otseblogi-usa-teatas-iraani-miiniveeskajate-havitamisest-hormuzi-vaina-juures BLOGI | Hormuzi väinas tabati kolme laeva. Rahvusvaheline energiaagentuur vabastas naftavarud] Delfi, 11. III 2026</ref> Omaani sai droonitabamuse Salalahi sadam. [[Rahvusvaheline Energiaagentuur]] (IEA) otsustas vabastada hädaolukorravarudest 400 miljonit barrelit naftat.<ref>[https://www.err.ee/1609964558/iea-tegi-ettepaneku-votta-kasutusele-rekordiline-kogus-naftareserve IEA tegi ettepaneku võtta kasutusele rekordiline kogus naftareserve] ERR, 11. III 2026</ref> === 12. märts === Iraani teatas, et Hormuzi väin jääb suletuks<ref>[https://www.err.ee/1609965497/khamenei-hormuzi-vain-jaab-suletuks Khamenei: Hormuzi väin jääb suletuks] ERR, 12. III 2026</ref> ja ründas Pärsia lahes kaht Iraagi kütteõli vedanud tankerit.<ref>[https://www.err.ee/1609964933/parsia-lahes-toimus-runnak-kahele-naftatankerile Pärsia lahes toimus rünnak kahele naftatankerile] ERR, 12. III 2026</ref> Iisrael ründas esimest korda Teherani droonidega.<ref>[https://www.err.ee/1609964936/iisrael-rundas-esmakordselt-droonidega-teherani Iisrael ründas esmakordselt droonidega Teherani] ERR, 12. III 2026</ref> Iraani uus kõrgeim juht Mojtaba Khamenei avaldas esimese pöördumise Iraani rahvale. Pöördumine oli kirjalik ja loeti ette riigitelevisioonis. Juht ise ei ole ennast avalikult näidanud. Iraani president Masoud Pezeshkian esitas kolm nõudmist sõja lõpetamiseks:<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120441784/otseblogi-iraan-suutas-parsia-lahel-kaks-naftatankerit-ja-nafta-hind-tousis-uuesti-ule-100-dollari-barrelilt OTSEBLOGI | Iraani uue juhi esimene sõnum: Iraan jätkab kättemaksuks naaberriikide ründamist] Delfi, 12. III 2026</ref> * Iraani legitiimsete õiguste tunnustamine * reparatsioonide maksmine Iraanile * kindlad rahvusvahelised garantiid tulevase agressiooni vastu. === 13. märts === Iraagi lääneosas kukkus alla USA tankurlennuk [[Boeing KC-135 Stratotanker|KC-135]],<ref>[https://www.err.ee/1609966757/iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk Iraagis kukkus alla USA tankurlennuk] ERR, 13. III 2026</ref> mille tagajärjel hukkusid kõik kuus meeskonnaliiget.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442002/otseblogi-iraagis-kukkus-alla-usa-tankurlennuk OTSEBLOGI | Iraani linnades toimuvad võimumeelsed rahvakogunemised. Iisrael andis nende lähedusse lööke] Delfi, 13. III 2026</ref> Naftahinna järsu tõusu tõttu maailmaturul annab USA loa ajutiselt osta Venemaa naftat. Luba kehtib 30 päeva naftale, mis on tankeritele laaditud enne 12. märtsit.<ref>[https://www.err.ee/1609966361/usa-andis-ajutise-loa-vene-nafta-ostuks USA andis ajutise loa Vene nafta ostuks] ERR, 13. III 2026</ref> CNN'i andmetel on hukkunud üle 2000 inimese (sõjaväelased ja tsiviilid kokku) sh: * Iraan: üle 1300 * Liibanon: 773 * Iisrael: 15 * Iraak: 32 * Kuveit: 6 * Araabia Ühendemiraadid: 6 * Omaan: 5 * Saudi Araabia: 2 * Bahreinis: 2 * USA: 13 (mitmes riigis) * Prantsusmaa: 1 (Iraagis) === 14. märts === USA ründas sõjalisi sihtmärke Iraani [[Khargi saar]]el.<ref>[https://www.err.ee/1609967483/usa-pommitas-jouliselt-sojalisi-sihtmarke-iraani-khargi-saarel USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel] ERR, 14. III 2026</ref> Saarel olev naftataristu jäi puutumata. Iraan tabas ja kahjustas [[Saudi Araabia]]s [[Prince Sultani õhuväebaas]]is viit USA õhujõudude tankurlennukit.<ref>[https://www.err.ee/1609967567/wsj-iraan-tabas-saudi-araabia-ohuvaebaasis-viit-usa-tankurlennukit WSJ: Iraan tabas Saudi Araabia õhuväebaasis viit USA tankurlennukit] ERR, 14. III 2026</ref> USA Bagdadi saatkonda tabas tundmatu päritolu rakett.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442246/otseblogi-usa-bagdadi-saatkond-sattus-runnaku-alla OTSEBLOGI | USA ründas Iraani naftatööstuse südant] Delfi, 14. III 2026</ref> === 15. märts === Iraan välistas läbirääkimised USA-ga.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-meedia-teatel-viibib-iraani-korgeim-juht-moskvas-ravil?liveblogPost=901 |title=Iraani välisminister ei näe läbirääkimisteks USA-ga põhjust |url-access=subscription |author=Kaarel Kressa |date=2026-03-15 |access-date=2026-03-15 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisarel ja USA jätkavad rünnakuid Iraani sõjalistele objektidele ja juhtimisstruktuurile.<ref>[https://www.err.ee/1609967981/trump-iraan-tahab-soda-lopetada-kuid-leppe-tingimused-pole-piisavalt-head Trump: Iraan tahab sõda lõpetada, kuid leppe tingimused pole piisavalt head] ERR, 14. III 2026</ref> Iisrael ründab Liibanonis [[Hezbollah]] objekte. Iraan vastab rünnakutega Iisraelile ja Pärsia lahe äärsetele riikidele. Iisraeli sõjavägi kavatseb jätkata Iraani-vastast kampaaniat veel vähemalt kolm nädalat, ütles Iisraeli sõjaväe pressiesindaja Effie Defrin.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442360/otseblogi-trump-kutsus-teisi-riike-ules-saatma-sojalaevu-hormuzi-vaina OTSEBLOGI | Trump kutsus teisi riike üles saatma sõjalaevu Hormuzi väina avatuna hoidmiseks] Delfi, 15. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tulistasid all neli Iraani ballistilist raketti ja kuus drooni. Sõja algusest alates on AÜE alla tulistanud 298 ballistilisr raketti, 15 tiibraketti ja 1606 drooni. Rünnakutes on hukkunud kuus ja viga saanud 142 inimest. [[Bahrein]] on alates sõja algusest tulistanud alla 125 raketti ja 211 drooni. === 16. märts === Iisrael alustas Liibanonis "piiratud" maismaaoperatsioone.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442454/otseblogi-trump-nato-tulevikule-on-vaga-halb-kui-see-ei-aita-hormuzi-vaina-avada OTSEBLOGI | Iraan: Hormuzi väin on suletud ainult meie vaenlastele] Delfi, 16. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609969643/iisrael-saatis-maavaed-liibanoni Iisrael saatis maaväed Liibanoni] ERR, 17. III 2026</ref> Iisrael teatas, et alustas ulatuslikku rünnakulainet Iraani linnade Teherani, Shirazi ja Tabrizi vastu.<ref>[https://www.err.ee/1609968935/iisraeli-ohuvagi-alustas-iraani-vastu-uut-runnakulainet Iisraeli õhuvägi alustas Iraani vastu uut rünnakulainet] ERR, 16. III 2026</ref> Trump nõuab NATO riikide osalemist Hormuzi väina julgestamisel.<ref>[https://www.err.ee/1609968470/trump-survestab-nato-t-osalema-hormuzi-vaina-kaitsmisel Trump survestab NATO-t osalema Hormuzi väina kaitsmisel] ERR, 16. III 2026</ref> === 17. märts === Iisrael tappis õhurünnakus Iraani julgeolekuametniku [[‘Alī Lārījānī]]<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443043/eilses-runnakus-hukkus-jarjekordne-iraani-juht-kes-oli-riigi-voimsaimaks-meheks-nimetatud-ali-larijani Eilses rünnakus hukkus järjekordne Iraani juht. Kes oli riigi võimsaimaks meheks nimetatud Ali Larijani?] Delfiu, 18. III 2026</ref> ja revolutsioonilise kaardiväe vabatahtlikest koosneva [[Basij]]i üksuse juhi, kindral [[Gholam Reza Soleiman]]i.<ref>[https://www.err.ee/1609969847/iisrael-teatas-iraani-kahe-korge-julgeolekuametniku-tapmisest Iisrael teatas Iraani kahe kõrge julgeolekuametniku tapmisest] ERR, 17. III 2026</ref> Kokku hukkus õhurünnakutes ligi 300 Basiji liiget.<ref>[https://www.err.ee/1609970069/allikad-iisraeli-ohurunnakutes-hukkus-ligi-300-basiji-liiget Allikad: Iisraeli õhurünnakutes hukkus ligi 300 Basiji liiget] ERR, 17. III 2026</ref> USA saatkonda Iraagi pealinnas Bagdadis tabas droonirünnak.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442720/otseblogi-runnaku-alla-sattus-usa-saatkond-bagdadis OTSEBLOGI | Iisrael teatas, et tappis Iraani julgeolekujuhi Ali Larijani] Delfi, 17. III 2026</ref> Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442951/macron-prantsusmaa-ei-osale-hormuzi-vaina-avamise-operatsioonides Macron: Prantsusmaa ei osale Hormuzi väina avamise operatsioonides] Delfi, 18. III 2026</ref>, Itaalia, Hispaania, Jaapan, Norra, Kanada, Austraalia ja Soome on välistanud osalemise Hormuzi väina opertasioonis.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442857/trump-sai-tunda-liitlaste-esimest-tosist-vastuhakku-keegi-ei-taha-minna-usa-alustatud-sotta Trump sai tunda liitlaste esimest tõsist vastuhakku. Keegi ei taha minna USA alustatud sõtta] Delfi, 17. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442968/trump-nad-ei-taha-meid-aidata-mis-on-hammastav-nato-teeb-vaga-rumala-vea VIDEO | Trump: nad ei taha meid aidata, mis on hämmastav. NATO teeb väga rumala vea] Delfi, 18. III 2026</ref> === 18. märts === USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid Iraani maaluseid raketibaase punkripurustaja-pommidega, tagamaks sealse laevaliikluse ohutust.<ref>[https://www.err.ee/1609970543/usa-rundas-hormuzi-vaina-lahedal-asuvaid-raketibaase-punkripurustajatega USA ründas Hormuzi väina lähedal asuvaid raketibaase punkripurustajatega] ERR, 18. III 2026</ref> Iisraeli rünnakus hukkus Iraani luureminister [[Esmail Khatib]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120442972/otseblogi-iraan-lubas-oma-julgeolekujuhi-tapmise-eest-kattemaksu-ja-iisraelis-hukkus-kaks-inimest OTSEBLOGI | Iisrael teatas Iraani luureministri Khatibi tapmisest öise rünnakuga] Delfi, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609970963/iisrael-tappis-iraani-luureministri Iisrael tappis Iraani luureministri] ERR, 18. III 2026</ref> Samuti jätkas iisrael rünnakuid [[Beirut]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609971239/iisrael-andis-beirutile-ohulooke-ja-purustas-louna-liibanonis-sildu Iisrael andis Beirutile õhulööke ja purustas Lõuna-Liibanonis sildu] ERR, 18. III 2026</ref> Iisrael ründas Iraani suurimat, [[Lõuna-Parsi gaasiväli|Lõuna-Parsi gaasivälja]], tekitades seal suuri purustusi ja põhjustades tulekahju.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443161/iraan-ahvardas-peagi-runnata-parsia-lahe-energiarajatisi Iraan ähvardas Pärsia lahe energiaobjekte pärast Iisraeli rünnakut gaasiväljale] Delfi, 18. III 2026</ref> === 19. märts === Iraan ründas Katari [[Ras Laffan]]i tööstuspiirkonda, kus asuvad suur naftatehas ja maailma suurim veeldatud maagaasi tootmisrajatis. Rünnaku tagajärjel tekkisid objektidel suured tulekahjud.<ref>[https://www.err.ee/1609971626/iraan-rundas-vastuseks-oma-gaasirajatise-tulistamisele-katari-gaasimaardlat Iraan ründas vastuseks oma gaasirajatise tulistamisele Katari gaasimaardlat] ERR, 18. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443195/otseblogi-trump-ahvardas-maailma-suurima-gaasivalja-ohku-lasta-kui-iraan-jatkab-katari-rundamist BLOGI | Iraan lubas Pärsia lahe energiataristu täielikku hävingut, kui tema oma uuesti rünnatakse] Delfi, 19. III 2026</ref> Iraan on rivist välja löönud 17 protsenti Katari veeldatud maagaasi tootmisvõimsusest kolmeks kuni viieks aastaks.<ref>[https://majandus.postimees.ee/8436836/iraani-runnakud-havitasid-17-katari-lng-tootmisvoimsusest-3-5-aastaks Iraani rünnakud hävitasid 17% Katari LNG tootmisvõimsusest 3-5 aastaks] majandus.postimees.ee, 19. III 2026</ref> === 20. märts === Iisrael teatas, et hoidub edaspidi USA palvel Iraani gaasiväljade ründamisest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443435/otseblogi-netanyahu-lubas-trumpi-palvel-iraani-gaasivaljade-rundamisest-hoiduda OTSEBLOGI | Netanyahu lubas Trumpi palvel Iraani gaasiväljade ründamisest hoiduda] Delfi, 20. III 2026</ref> USA alustas õhuoperatsiooni Hormuzi väina avamiseks<ref>[https://www.err.ee/1609972058/wsj-trump-voib-hormuzi-vaina-taasavamiseks-kasutada-merejalavage WSJ: Trump võib Hormuzi väina taasavamiseks kasutada merejalaväge] ERR, 19. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609973040/wsj-usa-rundelennukid-ja-kopterid-alustasid-lahingut-hormuzi-vaina-avamiseks WSJ: USA ründelennukid ja kopterid alustasid lahingut Hormuzi väina avamiseks] ERR, 20. III 2026</ref> ja kaalub maavägede kasutamist Hormuzi väina või Khargi saare piirkonnas.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443527/axios-trump-kaalub-riskantset-khargi-saare-hoivamist-et-sundida-iraani-hormuzi-vaina-avama Axios: Trump kaalub riskantset Khargi saare hõivamist, et sundida Iraani Hormuzi väina avama] Delfi, 20. III 2026</ref> === 21. märts === USA ja Iisrael ründasid Kesk-Iraanis asuvat [[Natanz]]i tuumarikastamisrajatist.<ref>[https://www.err.ee/1609974048/usa-ja-iisrael-rundasid-natanzi-rikastustehast-iraanis USA ja Iisrael ründasid Natanzi rikastustehast Iraanis] ERR, 21. III 2026</ref> Iisrael ründas Beirutis Hizbollah' sihtmärke.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1054 |title=Iisrael ründab Liibanoni pealinnas Hizbollah' sihtmärke |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443793/otseblogi-trump-kaalub-iraani-soja-lopetamist-lahendamata-hormuzi-vaina-kriisi OTSEBLOGI | Meedia: Iraan ründas edutult Ühendkuningriigi ja USA baasi Diego Garcial] Delfi, 21. III 2026</ref> Iraan tulistas kaks ballistilist raketti India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi suunas [[Diego Garcia]] saarel. Kumbki rakett sihtmärgini ei jõudnud.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trumpi-sonul-kaalub-usa-iraani-soja-lopetamist Trumpi sõnul kaalub USA Iraani sõja lõpetamist] ERR, 21. III 2026</ref> Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland, Jaapan ja Kanada allkirjastasid ühisavalduse, milles avaldati toetust potentsiaalsele Hormuzi väina taasavamise nimel töötavale koalitsioonile. Avaldusega on ühinenud ka Austraalia, Uus-Meremaa, Taani, Norra, Rootsi, Soome, Tšehhi, Sloveenia, Rumeenia, Bahrein, Araabia Ühendemiraadid, Lõuna-Korea ja kolm Balti riiki.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-usa-ja-iisrael-rundasid-vaidetavalt-iraanis-natanzis-asuvat-tuumarajatist?liveblogPost=1063 |title=Üle 20 riigi lubab panustada Hormuzi väina ohutuse tagamisse |url-access=subscription |author= |date=2026-03-21 |access-date=2026-03-21 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iraan on sõja algusest alates lasknud [[Jordaania]] kuningriigi pihta 240 raketti ja drooni. Õhutõrje peatas ja hävitas edukalt 222 raketti ja drooni, 18 raketti ja drooni õhutõrje ei peatanud. === 22. märts === [[USA president]] [[Donald Trump]] ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada, kui Hormuzi väina 48 tunni jooksul ei avata.<ref>[https://www.err.ee/1609974072/trump-ahvardas-iraani-elektrijaamu-runnata-ja-havitada Trump ähvardas Iraani elektrijaamu rünnata ja hävitada] ERR, 21. III 2026</ref> Iraan lubas vastata rünnakutega USA piirkonna liitlaste elektri ja joogivee taristule.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120443881/otseblogi-iraan-vastas-trumpi-ultimaatumile-omapoolsete-ahvardustega-naftahind-jaab-tousma BLOGI | Iraan vastas Trumpi ultimaatumile omapoolsete ähvardustega: naftahind jääb tõusma] Delfi, 22. III 2026</ref> Iraani rakett tabas Iisraeli lõunaosas asuvat Dimona linna, kus paikneb tuumarajatis. Rünnaku tagajärjel sai vigastada vähemalt 33 inimest.<ref>[https://www.err.ee/1609974240/iisraeli-teatel-tabas-iraani-rakett-linna-kus-asub-tuumarajatis Iisraeli teatel tabas Iraani rakett linna, kus asub tuumarajatis] ERR, 22. III 2026</ref> Iisrael purustas al-Qasmiyah silla Litani jõel Lõuna-Liibanonis, et takistada [[Hezbollah]] tegevust. === 23. märts === Iraani kaitsenõukogu ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui rünnatakse Iraani rannikut või saari.<ref>[https://www.err.ee/1609974966/iisraeli-meedia-andmeil-kaalub-usa-khargi-saare-vallutamist Iisraeli meedia andmeil kaalub USA Khargi saare vallutamist] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120444007/otseblogi-iea-juht-iraani-soja-moju-on-suurem-kui-1970-aastate-energiakriis-ja-ukraina-soda-kokku OTSEBLOGI | Iraan ähvardas mineerida kogu Pärsia lahe, kui tema rannikut või saari rünnatakse] Delfi, 23. III 2026</ref> USA teatas, et on Iraaniga pidanud läbirääkimisi sõja lõpetamise üle ja lükkab selletõttu elektrijaamade ründamise 5 päeva edasi.<ref>[https://www.err.ee/1609975326/trump-lukkas-iraani-energiataristu-pommitamise-edasi-nafta-hind-langeb Trump lükkas Iraani energiataristu pommitamise edasi, nafta hind langeb] ERR, 23. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609975776/wsj-trump-muutis-tagatoa-diplomaatia-mojul-oma-seisukohta-iraani-kusimuses WSJ: Trump muutis tagatoa diplomaatia mõjul oma seisukohta Iraani küsimuses] ERR, 24. III 2026</ref> <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448586/bloomberg-liitlased-ja-parsia-lahe-riigid-veensid-trumpi-iraani-energiataristu-rundamisest-loobuma Bloomberg: liitlased ja Pärsia lahe riigid veensid Trumpi Iraani energiataristu ründamisest loobuma] Delfi, 24. III 2026</ref> === 24. märts === Iraani julgeolekunõukogu uueks juhiks sai revolutsioonilise kaardiväe taustaga Mohammad Bagher Zolghadr.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448543/otseblogi-trump-vaidab-et-tal-on-iraaniga-kokkulepped-aga-teheran-eitab-seda OTSEBLOGI | Trump väidab, et tal on Iraaniga kokkulepped, aga Teheran eitab seda] Delfi, 24. III 2026</ref> Iisrael teatas, et võtab 30km laiuse tsooni Lõuna-Liibanonis kuni Litani jõeni oma kontrolli alla. <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8440570/ulevaade-iisrael-plaanib-liibanoni-lounaosa-enda-kontrolli-alla-votta |title=ÜLEVAADE ⟩ Iisrael plaanib Liibanoni lõunaosa enda kontrolli alla võtta |url-access=subscription |author=Margus Parts |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> === 25. märts === USA väitel on nad Iraaniga pidanud läbirääkimisi vaherahu sõlmimiseks. Iraan eitab läbirääkimiste toimumist.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120449039/vahekokkuvote-kas-usa-ja-iraan-on-toepoolest-solmimas-relvarahu AHEKOKKUVÕTE | Kas USA ja Iraan on tõepoolest sõlmimas relvarahu?] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448794/otseblogi-iraan-rundas-iisraeli-ja-usa-baase-lahis-idas OTSEBLOGI | Iraani sõjaväe esindaja: ameeriklased peavad läbirääkimisi iseendaga] Delfi, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120448644/analuus-kas-pakistanis-tulevad-konelused-kes-esindab-iraani-lahis-ida-konflikti-katab-sojaudu ANALÜÜS | Kas Pakistanis tulevad kõnelused? Kes esindab Iraani? Lähis-Ida konflikti katab sõjaudu] Delfi, 24. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976841/meedia-usa-saatis-iraanile-15-punktilise-soja-lopetamise-kava Meedia: USA saatis Iraanile 15-punktilise sõja lõpetamise kava] ERR, 25. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609976598/trump-iraan-noustus-et-ei-omanda-kunagi-tuumarelva Trump: Iraan nõustus, et ei omanda kunagi tuumarelva] ERR, 25. III 2026</ref> Uudised läbirääkimistest on maailmas langetanud nafta hinda.<ref>[https://www.err.ee/1609976883/trump-teatas-koneluste-pidamisest-iraaniga-ja-nafta-hind-langeb Trump teatas kõneluste pidamisest Iraaniga ja nafta hind langeb] ERR, 25. III 2026</ref> === 26. märts === USA edastas Pakistani vahendajate kaudu Iraanile 15-punktilisele plaani sõja lõpetamiseks. Iraan saatis vahendajate kaudu USA plaanile vastuse.<ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615087 |title=Meedia: Iraan vastas USA plaanile vahendajate kaudu ja ootab vastust |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> <ref>{{cite web|url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-trump-usa-ei-vaja-nato-lt-midagi?liveblogPost=615048 |title=Pakistan: USA ja Iraani vahel käivad kaudsed kõnelused |url-access=subscription |author= |date=2026-03-26 |access-date=2026-03-26 |website=maailm.postimees.ee}}</ref> Iisrael teatas Iraani revolutsioonikaardi mereväejuht Alireza Tangsiri tapmisest. <ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120482208/otseblogi-trump-iraan-kardab-labiraakimisi-tunnistada OTSEBLOGI | Iraani armee värbab nüüdsest lapsi alates 12. eluaastast] Delfi, 26. III 2026</ref> === 27. märts === Iraan korrladas raketirünnaku [[Saudi Araabia]] prints Sultani õhuväebaasile. Rünnakus sai väga tugevaid kahjustusi USA AWACS-süsteemi lennuk [[Boeing E-3 Sentry]]. KAhjustusi sai kA mitu tankerlennukit ja haavat 12 sõdurit.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564030/iraani-ohulook-havitas-usa-baasis-veerand-miljardit-dollarit-maksva-lennuki-sellega-kahjud-ei-piirdu Iraani õhulöök hävitas USA baasis veerand miljardit dollarit maksva lennuki. Sellega kahjud ei piirdu] Delfi, 29. III 2026</ref> Pärsia lahe äärsed riigid nõivad USA'lt sõja lõpetamise korral Iraani vastaseid julgeolekugarantiisid.<ref>[https://www.err.ee/1609980138/reuters-parsia-lahe-riigid-nouavad-usa-lt-enamat-kui-lihtsalt-soja-peatamist Reuters: Pärsia lahe riigid nõuavad USA-lt enamat kui lihtsalt sõja peatamist] ERR, 27. III 2026</ref> Iraanile surve avaldamiseks kaalub USA 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta,<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564014/leht-usa-valmistub-iraanis-mitme-nadala-voi-kuu-pikkuseks-maavagede-operatsiooniks Leht: USA valmistub Iraanis mitme nädala või kuu pikkuseks maavägede operatsiooniks] Delfi, 29. III 2026</ref> et kasutada neid Hormuzi väina piirkonnas või Khargi saare hõivamiseks.<ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Iisrael jätkab rünnakuid Iraanile, keskendudes Iraani sõjatööstuse hävitamisele. <ref>[https://www.err.ee/1609979404/pentagon-kaalub-10-000-taiendava-maavaelase-saatmist-lahis-itta Pentagon kaalub 10 000 täiendava maaväelase saatmist Lähis-Itta] ERR, 27. III 2026</ref> Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe [[Saudi Araabia]]ga.<ref>[https://www.err.ee/1609979826/ukraina-solmis-kaitsekoostooleppe-saudi-araabiaga Ukraina sõlmis kaitsekoostööleppe Saudi Araabiaga] ERR, 27. III 2026</ref> === 28. märts === Iraani toetatav [[Jeemen]]i huuthi mässuliste liikumine viis läbi sõja esimese raketirünnaku [[Iisrael]]ile.<ref>[https://www.err.ee/1609980630/jeemeni-huthid-rundasid-iisraeli Jeemeni huthid ründasid Iisraeli] ERR, 28. III 2026</ref> Ukraina sõlmis [[Katar]]i ja AÜE'ga õhutõrjelepingu.<ref>[https://www.err.ee/1609980498/ukraina-rundas-jaroslavli-naftatootlemistehast#katar Katar, AÜE ja Ukraina sõlmisid õhutõrjelepingu] ERR, 28. III 2026</ref> [[Araabia Ühendemiraadid]] tõrjusid 20 Iraani raketti ja 37 drooni. Alates sõja algusest on AÜE tulistanud alla 398 ballistilist raketti, 15 tiibraketti ja 1872 drooni. Rünnakutes on hukkunud 11 inimest.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120563909/otseblogi-jeemeni-huuthid-rundasid-iisraeli-esmakordselt-kaimasoleva-soja-jooksul OTSEBLOGI | Jeemeni huuthid ründasid Iisraeli esmakordselt käimasoleva sõja jooksul] Delfi, 28. III 2026</ref> === 29. märts === Liibanon süüdistab Iisraeli kolme ajakirjaniku hukkumises.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564004/otseblogi-pakistanis-arutatakse-lahis-ida-soja-lopetamise-voimalust Iisrael tappis kolm Liibanoni ajakirjanikku] Delfi, 29. III 2026</ref> === 30. märts === USA president Donald Trump ütles, et võib „võtta ära Iraani nafta”, hõivata Iraani ekspordikeskuse Khargi saare ja hävitada Iraani energiataristu.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564116/otseblogi-trump-utles-et-tahab-votta-iraani-nafta-ja-kaalub-khargi-saare-hoivamist OTSEBLOGI | Trump ütles, et tahab võtta Iraani nafta ja kaalub Khargi saare hõivamist] Delfi, 30. III 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609981890/trump-ahvardas-koneluste-nurjumise-korral-pommitada-iraani-energiataristu-sodiks Trump ähvardas kõneluste nurjumise korral pommitada Iraani energiataristu sodiks] ERR, 30. III 2026</ref> USA ametnike sõnul kaalub USA president Donald Trump sõjalist operatsiooni ligi 500 kilogrammi rikastatud uraani väljatoomiseks Iraanist.<ref>[https://www.err.ee/1609981407/wsj-trump-kaalub-sojalist-operatsiooni-iraani-uraanivarude-konfiskeerimiseks WSJ: Trump kaalub sõjalist operatsiooni Iraani uraanivarude konfiskeerimiseks] ERR, 30. III 2026</ref> === 31. märts === USA ründas Iraanis [[Isfahan]]is asuvat suurt laskemoonaladu punkrivastaste pommidega.<ref>[https://www.err.ee/1609982433/usa-rundas-punkrivastaste-pommidega-laskemoonaladu-isfahanis USA ründas punkrivastaste pommidega laskemoonaladu Isfahanis] ERR, 31. III 2026</ref> President Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata.<ref>[https://www.err.ee/1609982367/wsj-trump-on-valmis-lopetama-soja-ilma-hormuzi-vaina-avamata WSJ: Trump on valmis lõpetama sõja ilma Hormuzi väina avamata] ERR, 31. III 2026</ref> USA presidendi administratsiooni pressiesindaja kinnitas, et USA kavatseb jääda esialgsete tähtaegade juurde, mille järgi sõjaline operatsioon kestab 4 kuni 6 nädalat. == Aprill == === 1. aprill === USA president Donald Trump ütles, et USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädala pärast ja et Hormuzi väina kindlustamine on nende riikide ülesanne, kes sealt naftat tahavad saada.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120564794/otseblogi-trump-usa-lopetab-iraani-rundamise-2-3-nadalaga-ja-hormuzi-vaina-kindlustamine-pole-meie-asi OTSEBLOGI | Trump: USA lõpetab Iraani ründamise 2–3 nädalaga ja Hormuzi väina kindlustamine pole meie asi] Delfi, 1. IV 2026</ref> Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615814 |pealkiri=Kuveidi lennujaama tabas droonirünnak, kütusemahutid on leekides |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> Iisraeli ja Iraani toetatud mõjuka šiialiikumise [[Hizbollah]] vahel puhkenud sõjast on Liibanonis hukkunud 1318 inimest.<ref>{{Netiviide |url=https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-kuveidi-lennujaama-tabas-droonirunnak-kutusemahutid-on-leekides?liveblogPost=615865 |pealkiri=Liibanon: Iisraeli-Hizbollah' sõjas hukkunute arv on tõusnud üle 1300 |url-access=subscription |eesnimi= |perekonnanimi= |kuupäev=2026-04-01 |vaadatud=2026-04-01 |väljaanne=www.postimees.ee |keel=et}}</ref> === 2. aprill === Vastuseks Donald Trump teatele, et USA relvajõud on oma eesmärgid Iraanis peaaegu saavutanud<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565056/video-trump-lubas-et-iraanis-saavutatakse-eesmargid-vaga-varsti-ja-lahiajal-viiakse-nad-tagasi-kiviaega VIDEO | Trump lubas, et Iraanis saavutatakse eesmärgid väga varsti ja lähiajal viiakse nad tagasi kiviaega] Delfi, 2. IV 2026</ref><ref>[https://www.err.ee/1609985517/err-washingtonis-trumpi-sonul-on-iraanis-oodata-intensiivset-runnakulainet ERR Washingtonis: Trumpi sõnul on Iraanis oodata intensiivset rünnakulainet] ERR, 2. IV 2026</ref>, andis Iraani relvajõudude ülemjuhataja [[Amir Hatami]] vägedele korralduse olla valmis USA igasuguseks rünnakuks.<ref>[https://www.err.ee/1609984863/iraani-armeeulem-kaskis-valmistuda-runnakute-torjumiseks Iraani armeeülem käskis valmistuda rünnakute tõrjumiseks] ERR, 1. IV 2026</ref><ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565066/otseblogi-trump-need-kes-saavad-naftat-hormuzi-vaina-kaudu-peavad-ise-selle-eest-hoolitsema OTSEBLOGI | Trump: need, kes saavad naftat Hormuzi väina kaudu, peavad ise selle eest hoolitsema] Delfi, 2. IV 2026</ref> Samuti ütles Trump, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, sest neid saab kosmosest jälgida.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565086/trump-utles-et-ei-hooli-enam-iraani-uraanivarudest-millega-seadis-kahtluse-alla-soja-oigustuse Trump ütles, et ei hooli enam Iraani uraanivarudest, millega seadis kahtluse alla sõja õigustuse] Delfi, 2. IV 2026</ref> USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta. Riigi kaks suurimat tehast on tootmise peatanud.<ref>[https://www.err.ee/1609985415/usa-ja-iisrael-andsid-loogi-iraani-terasetehaste-pihta USA ja Iisrael andsid löögi Iraani terasetehaste pihta] ERR, 2. IV 2026</ref> === 3. aprill === Iraan ründab igapäevaselt energeetika ja veemagestuse taristut Pärsia lahe äärsetes riikides. Kuveidi sai tabamuse elektri- ja veemagestusjaam.<ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616122 Iraan ründas Kuveidi elektri- ja veemagestamistehast] Postimees, 3. IV 2026</ref> USA purustas Iraani pikima, 136-meetrise Teherani ja Karaji vahel asuva silla B1.<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565340/otseblogi-trump-jagas-videot-iraani-suurima-silla-havitamisest-ja-kuulutas-et-lisa-on-tulemas OTSEBLOGI | Trump jagas videot Iraani suurima silla hävitamisest ja kuulutas, et lisa on tulemas] Delfi, 3. IV 2026</ref> Iraan tulistas riigi keskosas alla USA hävitahja [[F-15]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565419/cnn-iraani-kohal-lasti-alla-usa-havituslennuk CNN: Iraani kohal lasti alla USA hävituslennuk] Delfi, 3. IV 2026</ref> Üks pilootidest õnnestus päästa samal päeval<ref>[https://www.err.ee/1609986210/meedia-iraani-kohal-tulistati-alla-usa-havitaja-uks-piloot-on-kadunud Meedia: Iraani kohal tulistati alla USA hävitaja, üks piloot on kadunud] ERR, 3. IV 2026</ref>, teine järgmisel.<ref>[https://www.err.ee/1609986951/usa-eriuksused-paastsid-ka-teise-iraani-kohal-allakukkunud-lenduri USA eriüksused päästsid ka teise Iraani kohal allakukkunud lenduri] ERR, 5. IV 2026</ref> === 4. aprill === "Iraanil on jäänud 48 tundi, et saavutada kokkulepe elutähtsa Hormuzi väina avamiseks, vastasel juhul ootab neid põrgu", ütles USA president Donald Trump.<ref>[https://www.err.ee/1609986699/trump-kui-iraan-48-tunniga-leppeni-ei-joua-paastab-usa-valla-porgu Trump: kui Iraan 48 tunniga leppeni ei jõua, päästab USA valla põrgu] ERR, 4. IV 2026</ref> Iraani tulistas all USA lennuki [[A-10 Thunderbolt II]].<ref>[https://www.delfi.ee/artikkel/120565462/otseblogi-iraani-vaitel-tulistati-parsia-lahe-kohal-alla-teine-usa-lennuk OTSEBLOGI | Iraani väitel tulistati Pärsia lahe kohal alla teine USA lennuk] Delfi, 4. IV 2026</ref> Bahrein on sõja jooksul tõrjunud 453 Iraani ründedrooni ja 188 raketti. Iisrael on sihikule võtnud eeskätt Iraani tööstus- ja energeetikarajatised.<ref>[https://www.err.ee/1609986543/jatkuvad-allakukkunud-usa-havitaja-meeskonnaliikme-otsingud Jätkuvad allakukkunud USA hävitaja meeskonnaliikme otsingud] ERR, 4. IV 2026</ref><ref>[https://maailm.postimees.ee/8424732/blogi-alla-tulistatud-usa-havitaja-teine-meeskonnaliige-sai-paastetud?liveblogPost=616134 Netanyahu: 70 protsenti Iraani terasetootmisvõimekusest on hävitatud] Postimees, 3. IV 2026</ref> == Viited == {{Viited}} sh9zxl05ye3oiifbzc1xrewr9fcdli9 2009. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 0 711095 7124632 7107610 2026-04-05T09:25:03Z Kuriuss 38125 7124632 wikitext text/x-wiki {{Infokast turniir | nimi = Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis 2009 | kuupäevad = 13. oktoober – 20. detsember 2009 | korraldaja = [[Eesti Võrkpalli Liit]] | osalejaid = 13 | meister = [[Selver Tallinn]] | eelmine = [[2008. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2008]] | järgmine = [[2010. aasta Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis|2010]] }} '''[[Eesti karikavõistlused võrkpallis|Eesti meeste karikavõistlused võrkpallis]] 2009''' oli 62. korda toimunud karikavõistlused [[Eesti]] [[võrkpall]]iklubidele, mida korraldas [[Eesti Võrkpalli Liit]]. Esimene mäng toimus 13. oktoobril ning karikavõistlused lõppesid finaaliga 20. detsembril. Karikavõistlustest võttis osa 13 Eesti meeste [[Võrkpalli Balti liiga|Balti]]-, [[Meeste esiliiga võrkpallis|esi-]] ja [[Meeste rahvaliiga võrkpallis|rahvaliigas]] osalevat võrkpalliklubi.<ref name=loos>[https://www.arhiiv.volley.ee/file.php?feID=790f2846fc41e7cafb0964ee5b14bf0b Eesti Karikavõistlused 2009 loosimine] Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv (vaadatud 08.03.2026).</ref> Karikavõistluste finaal toimus 20. detsembril 2009 [[Paide spordihall]]is. Karikavõistlused võitis [[Selver Tallinn]], alistades finaalis 3:2 [[Pärnu võrkpalliklubi]].<ref>[https://lp.delfi.ee/artikkel/51185113/parnu-vorkpallurite-voidukohustus-maksis-neile-karmilt-katte Pärnu võrkpallurite võidukohustus maksis neile karmilt kätte] Eesti Päevaleht, 21.12.2009.</ref> ==Võistkonnad== 2009. aastal osales karikavõistlustel 13 Eesti võrkpalliklubi (6 meistriliiga klubi, 5 esiliigaklubi ja 2 rahvaliigaklubi).<ref name=loos/> ===Asukohad ja personal=== {{Asendikaart+ |Eesti |laius=400 |ujuvjoondus=paremal |seletus='''Eesti karikavõistluste 2009. aasta''' meeskondade asukohad. |kohad= {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.344849 |long=26.358031 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.38333 |long=26.716667 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Tartu Pere Leib]]<br>Eesti Maaülikool</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=58.383333 |long=24.500000 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Pärnu VK]]</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.379168 |long=24.826709 |sildi_suurus=80 |paigutus=10 |silt=<small>[[Selver Tallinn]]<br>[[TalTech VK|TTÜ]]<br>TTÜ II<br>Selver/Audentes<br>Liider/Rolltrans<br>Kramp/Audentes<br>Tempo</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=59.303356 |long=24.841183 |sildi_suurus=80 |paigutus=4 |silt=<small>TTÜ/Kiili</small>}} {{Asendikaart~ |Eesti |lat=57.84494 |long=27.009555 |sildi_suurus=80 |paigutus=12 |silt=<small>[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]</small>}} }} {| class="wikitable" style="text-align: left;" !colspan="4"|[[Võrkpalli Balti liiga|Balti liiga]] meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Pärnu VK]] |[[Pärnu]] |[[Pärnu spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Andrei Ojamets]] |- |[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |[[Rakvere]] |[[Rakvere spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Mati Merirand]] |- |[[Selver Tallinn]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |- |[[TalTech VK|TTÜ]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Aigor Kaibald]] |- |[[Tartu Pere Leib]] |[[Tartu]] |[[A. Le Coq spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Rainer Vassiljev]] |- |[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |[[Võru]] |[[Võru Spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Marko Mett]] |- !colspan="4"|Esiliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Audentes/Solarstone|Selver/Audentes VK]] |[[Tallinn]] |[[Audentese spordikeskus]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Raul Reiter]] |- |[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |[[Tartu]] |[[Eesti Maaülikooli spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Lennart Raudsepp]] |- |[[Liider/Rolltrans]] |[[Tallinn]] |[[Laagri spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Arnold Õispuu]] |- |[[TTÜ II VK|TTÜ II]] |[[Tallinn]] |[[TTÜ spordihoone]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Harry Rumm]] |- |[[TTÜ/Kiili]] |[[Kiili]] |[[Kiili spordihall]] | |- !colspan="4"|Rahvaliiga meeskonnad |- !Meeskond !Asukoht !Kodusaal !Peatreener |- |[[Kramp/Audentese VK]] |[[Tallinn]] |[[Kalevi spordihall]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Ermo Pärn]] |- |[[Tempo VK]] |[[Tallinn]] |[[Tallinna Lilleküla Gümnaasium]] |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Harry Randma]] |} ==Turniiritabel== {{Turniiritabel16 ||[[Tartu Pere Leib]]||| |11.–17. nov|TTÜ II|0|'''Eesti Maaülikool'''|'''2''' |6.–15. nov|'''[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]'''|'''2'''|Tempo VK|0 |18.–25. okt|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2'''|Kramp/Audentese VK|0 ||[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]||| |13.–29. okt|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''2'''|TTÜ/Kiili|0 |11.–17. nov|Selver/Audentese VK|0|'''Liider/Rolltrans'''|'''2''' ||[[Selver Tallinn]]||| |19.–20. nov|'''[[Tartu Pere Leib]]'''|'''2'''|Eesti Maaülikool|0 |29. nov–5. dets|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]]|0|'''[[Pärnu VK]]'''|'''2''' |5.–11. nov|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]]|0|'''[[TalTech VK|TTÜ]]'''|'''2''' |4.–15. dets|Liider/Rolltrans|0|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''2''' |19. dets – [[Paide]]|[[Tartu Pere Leib]]|2|'''[[Pärnu VK]]'''|'''3''' |19. dets – [[Paide]]|[[TalTech VK|TTÜ]]|1|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3''' |20. dets – [[Paide]]|[[Pärnu VK]]|2|'''[[Selver Tallinn]]'''|'''3''' |RD1=1/8 finaalseeria |RD2=Veerandfinaalseeria |3rdplace=no }} <small>Allikas: [https://www.arhiiv.volley.ee/page.php?pgID=142949df56ea8ae0be8b5306971900a4&l=est Eesti Võrkpalli Liidu arhiiv, Eesti karikavõistlused 2009 Tulemused]</small> ==Lõppjärjestus== {{col-begin}} {{col-2}} {| class="wikitable" style="text-align:center" |- !width=40|Koht !width=180|Võistkond |- |[[File:Gold medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Selver Tallinn]] |- |[[File:Silver medal with cup.svg|16px]] |style="text-align:left"|[[Pärnu VK]] |- |rowspan="2"|3 |style="text-align:left"|[[Tartu Pere Leib]] |- |style="text-align:left"|[[TalTech VK|TTÜ]] |- |rowspan="4"|5 |style="text-align:left"|[[Eesti Maaülikooli võrkpallimeeskond|Eesti Maaülikool]] |- |style="text-align:left"|[[Liider/Rolltrans]] |- |style="text-align:left"|[[VK Rivaal Rakvere|Rakvere Grossi Toidukaubad]] |- |style="text-align:left"|[[Barrus Võru VK|Valio Võru]] |- |rowspan="5"|9 |style="text-align:left"|[[Kramp/Audentese VK]] |- |style="text-align:left"|[[Audentes/Solarstone|Selver/Audentes VK]] |- |style="text-align:left"|[[Tempo VK]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ II VK|TTÜ II]] |- |style="text-align:left"|[[TTÜ/Kiili]] |} {{col-2}} {| class="center" style="text-align:center" |- !width=250|Eesti karika võitja 2009 |- |'''[[Selver Tallinn]]'''<br>(neljas tiitel) |- |} {| style="text-align:center" |- |'''Võistkond finaalis''' |- |[[Artjoms Andilevko]], [[Meelis Kivisild]], [[Mathias Loftesnes]], [[Argo Meresaar]], [[Kusti Nõlvak]], [[Taavi Nõmmistu]], [[Kristjan Õuekallas]], [[Deniss Petrovs]], [[Martti Rosenblatt]], [[Martin Ruul]], [[Timo Tammemaa]], [[Austris Štals]] |- |'''Peatreener''' |- |{{riigi ikoon|Eesti}} [[Avo Keel]] |} {{col-end}} ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:2009. aasta spordis]] {{Mall:Eesti võrkpallikarika hooajad}} 2fpvpxnlkmh8sf9qrqe2t11diaae3te Nematofaagseened 0 711817 7124705 7116014 2026-04-05T11:43:55Z Kaaluja 5564 Katsusin muuta viited Wikivormi, osa punaseid vigu säilis siiski - palun abi parandamisel. 7124705 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} {{täienda}} '''Nematofaagseen''' ehk '''nugiõgiseen''' toitub [[Ümarussid|ümarussidest]] ja nende munadest, põhiliselt neist saadavatest valkudest. Parasvöötme sagedasemad liigid (sulgudes peamine püüdeviis): * ''Arthrobotrys oligospora (Orbilia oligospora)'' <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Abarenkov |eesnimi=Kessy |perekonnanimi2=Tedersoo |eesnimi2=Leho |perekonnanimi3=Nilsson |eesnimi3=R. Henrik |perekonnanimi4=Vellak |eesnimi4=Kai |perekonnanimi5=Saar |eesnimi5=Irja |perekonnanimi6=Veldre |eesnimi6=Vilmar |perekonnanimi7=Parmasto |eesnimi7=Erast |perekonnanimi8=Prous |eesnimi8=Marko |perekonnanimi9=Aan |eesnimi9=Anne |autorid=Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=28. november 2013 kuni 30.01.2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Orbilia%20oligospora |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=PlutoF |lehekülg=Orbilia oligospora |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> * ''Arthrobotrys dactyloides ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1937; 2026 |pealkiri=Arthrobotrys dactyloides Drechsler in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/5257769 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. |lehekülg=Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * ''Duddingtonia flagrans (Arthrobotrys flagrans) ''<ref>{{Netiviide |autorid=Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=12.10.2017 kuni 15.01.2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&ordering=last_modified&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Arthrobotrys%20flagrans |vaadatud=05.04.2026 |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> (moodustavad kleepuvaid püüniseid) * ''Drechmeria coniospora ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1985; 2023 |pealkiri=Drechmeria coniospora (Drechsler) W.Gams & H.-B.Jansson in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562537 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * perekond ''Harposporium ''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lohde |kuupäev=1874 |pealkiri=eElurikkus |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124302 |vaadatud=05.04.2026}}</ref> (endoparasiitsed — seened, kes elavad ümarusside sees) * Austerservik (''Pleurotus ostreatus'') <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kumm |eesnimi=P. |kuupäev=1871 |pealkiri=Pleurotus ostreatus (Jacq.) P. Kumm. |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/167915 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=eElurikkus}}</ref> (kasutab toksiine) * ''Pochonia chlamydosporia (Metacordyceps chlamydosporia, Stemphyliopsis ovorum)'' <ref>{{Netiviide |kuupäev=1927; 2007; 2023 |pealkiri=Metacordyceps chlamydosporia (H.C.Evans) G.H.Sung, J.M.Sung, Hywel-Jones & Spatafora in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562709 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> (munaparasiit) Igal liigil on oma mikrotasandi eeliskasvukoht, nagu mulla ülemine kiht, sõnnik, känd või varis, samuti eelistatud ümarussi liik, mida seen hävitab (neid toiduks tarvitades), samuti väga varieeruvad strateegiad ja taktikad nii saagi leidmiseks, selle kinnipüüdmiseks, ussi sisse või selle munasse sisenemiseks kui lõpuks toitainete omastamiseks <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=KQ. |perekonnanimi4=Pointing |eesnimi4=Stephen B. |perekonnanimi5=Jeewon |eesnimi5=Rajesh |perekonnanimi6=Hyde |eesnimi6=Kevin David |vautorid= |kuupäev=2011 |pealkiri=Nematode-Trapping Fungi |url=https://www.researchgate.net/publication/230757306_Nematode-Trapping_Fungi |ajakiri=Current Research in Environmental & Applied Mycology |aastakäik=1 |lehekülg=1-26 |via=ResearchGate}}</ref> <ref name=":0" /> Elupaikade ja küttimisviiside järgi võiks nugiõgiseened rühmitada <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nordbring-Hertz |eesnimi=Birgit |perekonnanimi2=Jansson |eesnimi2=Hans-Börje |perekonnanimi3=Tunlid |eesnimi3=Anders |kuupäev=15. november 2011 |pealkiri=Nematophagous Fungi |url=https://doi.org/10.1002/9780470015902.a0000374.pub3 |ajakiri=Encyclopedia of Life Sciences |via=WILEY Online Library}}</ref>: * Mullas elavad (''soil-dwelling''): püünisvõrgustikke moodustavad liigid. * Sõnnikus ja väljaheidetes elavad (''coprophilous''): kiire elutsükliga spetsialistid, kes peavad saagi tabama enne substraadi kuivamist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barron |eesnimi=G L |kuupäev=Juuni 1977 |pealkiri=Nematophagous fungi: Endoparasites ofRhabditis terricola |url=https://doi.org/10.1007/bf02014285 |ajakiri=Microb Ecol |aastakäik=4(2) |lehekülg=157-63 |via=NIH PubMed}}</ref> * Ümarusside siseparasiidid (''endoparasitic''): kes nakatavad usse kleepuvate või allaneelatavate eoste kaudu. Tabel <ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=Use of helminthophagous fungi in the biological control of human-infecting nematodes and zoonotic intestinal parasites. |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11434843/#pathogens-13-00741-t001}}</ref> nugiõgiseente kasutamisest inimesi nakatavate nematoodide ja zoonoossete sooleparasiitide bioloogilises tõrjes, seene- ja nende toiduks olevate ümarussiliikidega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Araújo |eesnimi=Jackson Victor |perekonnanimi2=dos Santos Fonseca |eesnimi2=Júlia |perekonnanimi3=Bacelar Barbosa |eesnimi3=Beatriz |perekonnanimi4=Valverde |eesnimi4=Helbert Ananias |perekonnanimi5=Santos |eesnimi5=Huarrisson Azevedo |perekonnanimi6=Braga |eesnimi6=Fabio Ribeiro |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=The Role of Helminthophagous Fungi in the Biological Control of Human and Zoonotic Intestinal Helminths |url=https://doi.org/10.3390/pathogens13090741 |ajakiri=Pathogens |aastakäik=13(9) |lehekülg=741 |via=PMC PubMed Central}}</ref> == Vaata ka == * [[risosfäär]] * [[ümarussid]] * [[kõdunemine]] == Välislingid: == Ümarusse püüdvad seened. Nematode-Trapping Fungi. <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=Aung |perekonnanimi2=Jeewon |eesnimi2=Rajesh |perekonnanimi3=Pointing |eesnimi3=Stephen B. |perekonnanimi4=Hyde |eesnimi4=Kevin D. |kuupäev=2008-12-11 |pealkiri=Diversity and abundance of nematode-trapping fungi from decaying litter in terrestrial, freshwater and mangrove habitats |url=https://doi.org/10.1007/s10531-008-9553-7 |ajakiri=Biodiversity and Conservation |aastakäik=18 |üksiknumber=6 |lehekülg=1695–1714 |doi=10.1007/s10531-008-9553-7 |issn=0960-3115}}</ref> <references /> ''<small>Koostaja tänab Geminit (Google AI) abi eest andmete koondamisel, süstematiseerimisel ja täiendamisel.</small>'' 8aejcc8sgsp4wnupn040g8tnq6gcnj4 7124711 7124705 2026-04-05T11:46:55Z Kaaluja 5564 parandasin viite üldkäsitlusele 7124711 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} {{täienda}} '''Nematofaagseen''' ehk '''nugiõgiseen''' toitub [[Ümarussid|ümarussidest]] ja nende munadest, põhiliselt neist saadavatest valkudest. Parasvöötme sagedasemad liigid (sulgudes peamine püüdeviis): * ''Arthrobotrys oligospora (Orbilia oligospora)'' <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Abarenkov |eesnimi=Kessy |perekonnanimi2=Tedersoo |eesnimi2=Leho |perekonnanimi3=Nilsson |eesnimi3=R. Henrik |perekonnanimi4=Vellak |eesnimi4=Kai |perekonnanimi5=Saar |eesnimi5=Irja |perekonnanimi6=Veldre |eesnimi6=Vilmar |perekonnanimi7=Parmasto |eesnimi7=Erast |perekonnanimi8=Prous |eesnimi8=Marko |perekonnanimi9=Aan |eesnimi9=Anne |autorid=Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=28. november 2013 kuni 30.01.2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Orbilia%20oligospora |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=PlutoF |lehekülg=Orbilia oligospora |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> * ''Arthrobotrys dactyloides ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1937; 2026 |pealkiri=Arthrobotrys dactyloides Drechsler in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/5257769 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. |lehekülg=Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * ''Duddingtonia flagrans (Arthrobotrys flagrans) ''<ref>{{Netiviide |autorid=Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=12.10.2017 kuni 15.01.2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&ordering=last_modified&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Arthrobotrys%20flagrans |vaadatud=05.04.2026 |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> (moodustavad kleepuvaid püüniseid) * ''Drechmeria coniospora ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1985; 2023 |pealkiri=Drechmeria coniospora (Drechsler) W.Gams & H.-B.Jansson in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562537 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * perekond ''Harposporium ''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lohde |kuupäev=1874 |pealkiri=eElurikkus |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124302 |vaadatud=05.04.2026}}</ref> (endoparasiitsed — seened, kes elavad ümarusside sees) * Austerservik (''Pleurotus ostreatus'') <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kumm |eesnimi=P. |kuupäev=1871 |pealkiri=Pleurotus ostreatus (Jacq.) P. Kumm. |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/167915 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=eElurikkus}}</ref> (kasutab toksiine) * ''Pochonia chlamydosporia (Metacordyceps chlamydosporia, Stemphyliopsis ovorum)'' <ref>{{Netiviide |kuupäev=1927; 2007; 2023 |pealkiri=Metacordyceps chlamydosporia (H.C.Evans) G.H.Sung, J.M.Sung, Hywel-Jones & Spatafora in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562709 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> (munaparasiit) Igal liigil on oma mikrotasandi eeliskasvukoht, nagu mulla ülemine kiht, sõnnik, känd või varis, samuti eelistatud ümarussi liik, mida seen hävitab (neid toiduks tarvitades), samuti väga varieeruvad strateegiad ja taktikad nii saagi leidmiseks, selle kinnipüüdmiseks, ussi sisse või selle munasse sisenemiseks kui lõpuks toitainete omastamiseks <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=KQ. |perekonnanimi4=Pointing |eesnimi4=Stephen B. |perekonnanimi5=Jeewon |eesnimi5=Rajesh |perekonnanimi6=Hyde |eesnimi6=Kevin David |vautorid= |kuupäev=2011 |pealkiri=Nematode-Trapping Fungi |url=https://www.researchgate.net/publication/230757306_Nematode-Trapping_Fungi |ajakiri=Current Research in Environmental & Applied Mycology |aastakäik=1 |lehekülg=1-26 |via=ResearchGate}}</ref> <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=Aung |perekonnanimi2=Jeewon |eesnimi2=Rajesh |perekonnanimi3=Pointing |eesnimi3=Stephen B. |perekonnanimi4=Hyde |eesnimi4=Kevin D. |kuupäev=2008-12-11 |pealkiri=Diversity and abundance of nematode-trapping fungi from decaying litter in terrestrial, freshwater and mangrove habitats |url=https://doi.org/10.1007/s10531-008-9553-7 |ajakiri=Biodiversity and Conservation |aastakäik=18 |üksiknumber=6 |lehekülg=1695–1714 |doi=10.1007/s10531-008-9553-7 |issn=0960-3115}}</ref> Elupaikade ja küttimisviiside järgi võiks nugiõgiseened rühmitada <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nordbring-Hertz |eesnimi=Birgit |perekonnanimi2=Jansson |eesnimi2=Hans-Börje |perekonnanimi3=Tunlid |eesnimi3=Anders |kuupäev=15. november 2011 |pealkiri=Nematophagous Fungi |url=https://doi.org/10.1002/9780470015902.a0000374.pub3 |ajakiri=Encyclopedia of Life Sciences |via=WILEY Online Library}}</ref>: * Mullas elavad (''soil-dwelling''): püünisvõrgustikke moodustavad liigid. * Sõnnikus ja väljaheidetes elavad (''coprophilous''): kiire elutsükliga spetsialistid, kes peavad saagi tabama enne substraadi kuivamist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barron |eesnimi=G L |kuupäev=Juuni 1977 |pealkiri=Nematophagous fungi: Endoparasites ofRhabditis terricola |url=https://doi.org/10.1007/bf02014285 |ajakiri=Microb Ecol |aastakäik=4(2) |lehekülg=157-63 |via=NIH PubMed}}</ref> * Ümarusside siseparasiidid (''endoparasitic''): kes nakatavad usse kleepuvate või allaneelatavate eoste kaudu. Tabel <ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=Use of helminthophagous fungi in the biological control of human-infecting nematodes and zoonotic intestinal parasites. |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11434843/#pathogens-13-00741-t001}}</ref> nugiõgiseente kasutamisest inimesi nakatavate nematoodide ja zoonoossete sooleparasiitide bioloogilises tõrjes, seene- ja nende toiduks olevate ümarussiliikidega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Araújo |eesnimi=Jackson Victor |perekonnanimi2=dos Santos Fonseca |eesnimi2=Júlia |perekonnanimi3=Bacelar Barbosa |eesnimi3=Beatriz |perekonnanimi4=Valverde |eesnimi4=Helbert Ananias |perekonnanimi5=Santos |eesnimi5=Huarrisson Azevedo |perekonnanimi6=Braga |eesnimi6=Fabio Ribeiro |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=The Role of Helminthophagous Fungi in the Biological Control of Human and Zoonotic Intestinal Helminths |url=https://doi.org/10.3390/pathogens13090741 |ajakiri=Pathogens |aastakäik=13(9) |lehekülg=741 |via=PMC PubMed Central}}</ref> == Vaata ka == * [[risosfäär]] * [[ümarussid]] * [[kõdunemine]] == Välislingid: == Ümarusse püüdvad seened. Nematode-Trapping Fungi. <ref name=":1" /> <references /> ''<small>Koostaja tänab Geminit (Google AI) abi eest andmete koondamisel, süstematiseerimisel ja täiendamisel.</small>'' ri2w10dpz4t9ss2sim8wtrhx6vwjmgg 7124719 7124711 2026-04-05T11:52:13Z Kaaluja 5564 viiteid 7124719 wikitext text/x-wiki {{Vikinda|aasta=2026|kuu=märts}} {{täienda}} '''Nematofaagseen''' ehk '''nugiõgiseen''' toitub [[Ümarussid|ümarussidest]] ja nende munadest, põhiliselt neist saadavatest valkudest. Parasvöötme sagedasemad liigid (sulgudes peamine püüdeviis): * ''Arthrobotrys oligospora (Orbilia oligospora)'' <ref>{{Netiviide |autorid=Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=28. novembrist 2013 30. jaanuarini 2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Orbilia%20oligospora |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=PlutoF |lehekülg=Orbilia oligospora |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> * ''Arthrobotrys dactyloides ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1937; 2026 |pealkiri=Arthrobotrys dactyloides Drechsler in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/5257769 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. |lehekülg=Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * ''Duddingtonia flagrans (Arthrobotrys flagrans) ''<ref>{{Netiviide |autorid=Abarenkov, Kessy; Tedersoo, Leho; Nilsson, R. Henrik; Vellak, Kai; Saar, Irja; Veldre, Vilmar; Parmasto, Erast; Prous, Marko; Aan, Anne; Ots, Margus; Kurina, Olavi; Ostonen, Ivika; Jõgeva, Janno; Halapuu, Siim; Põldmaa, Kadri; Toots, Märt; Truu, Jaak; Larsson, Karl-Henrik; Kõljalg, Urmas (2010) |kuupäev=12.10.2017 kuni 15.01.2026 |pealkiri=PlutoF |url=https://app.plutof.ut.ee/search?columns=name%2Clast_modified%2Cowner%2Ctaxon_node&include_taxon_synonyms=true&module=specimen&ordering=last_modified&page=1&page_size=50&parent_taxon=true&q=Arthrobotrys%20flagrans |vaadatud=05.04.2026 |täpsustus=a Web Based Workbench for Ecological and Taxonomic Research, with an Online Implementation for Fungal ITS Sequences. Evolutionary Bioinformatics, 6, 189 - 196}}</ref> (moodustavad kleepuvaid püüniseid) * ''Drechmeria coniospora ''<ref>{{Netiviide |kuupäev=1985; 2023 |pealkiri=Drechmeria coniospora (Drechsler) W.Gams & H.-B.Jansson in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562537 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> * perekond ''Harposporium ''<ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Lohde |kuupäev=1874 |pealkiri=eElurikkus |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/124302 |vaadatud=05.04.2026}}</ref> (endoparasiitsed — seened, kes elavad ümarusside sees) * Austerservik (''Pleurotus ostreatus'') <ref>{{Netiviide |perekonnanimi=Kumm |eesnimi=P. |kuupäev=1871 |pealkiri=Pleurotus ostreatus (Jacq.) P. Kumm. |url=https://elurikkus.ee/app/taxonomy/taxon/167915 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=eElurikkus}}</ref> (kasutab toksiine) * ''Pochonia chlamydosporia (Metacordyceps chlamydosporia, Stemphyliopsis ovorum)'' <ref>{{Netiviide |kuupäev=1927; 2007; 2023 |pealkiri=Metacordyceps chlamydosporia (H.C.Evans) G.H.Sung, J.M.Sung, Hywel-Jones & Spatafora in GBIF Secretariat (2023). |url=https://www.gbif.org/species/2562709 |vaadatud=05.04.2026 |väljaanne=GBIF Backbone Taxonomy. Checklist dataset https://doi.org/10.15468/39omei accessed via GBIF.org}}</ref> (munaparasiit) Igal liigil on oma mikrotasandi eeliskasvukoht, nagu mulla ülemine kiht, sõnnik, känd või varis, samuti eelistatud ümarussi liik, mida seen hävitab (neid toiduks tarvitades), samuti väga varieeruvad strateegiad ja taktikad nii saagi leidmiseks, selle kinnipüüdmiseks, ussi sisse või selle munasse sisenemiseks kui lõpuks toitainete omastamiseks <ref name=":1">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=A. |perekonnanimi2=Li |eesnimi2=J. |perekonnanimi3=Zhang |eesnimi3=KQ. |perekonnanimi4=Pointing |eesnimi4=Stephen B. |perekonnanimi5=Jeewon |eesnimi5=Rajesh |perekonnanimi6=Hyde |eesnimi6=Kevin David |vautorid= |kuupäev=2011 |pealkiri=Nematode-Trapping Fungi |url=https://www.researchgate.net/publication/230757306_Nematode-Trapping_Fungi |ajakiri=Current Research in Environmental & Applied Mycology |aastakäik=1 |lehekülg=1-26 |via=ResearchGate}}</ref> <ref name=":0">{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Swe |eesnimi=Aung |perekonnanimi2=Jeewon |eesnimi2=Rajesh |perekonnanimi3=Pointing |eesnimi3=Stephen B. |perekonnanimi4=Hyde |eesnimi4=Kevin D. |kuupäev=2008-12-11 |pealkiri=Diversity and abundance of nematode-trapping fungi from decaying litter in terrestrial, freshwater and mangrove habitats |url=https://doi.org/10.1007/s10531-008-9553-7 |ajakiri=Biodiversity and Conservation |aastakäik=18 |üksiknumber=6 |lehekülg=1695–1714 |doi=10.1007/s10531-008-9553-7 |issn=0960-3115}}</ref> Elupaikade ja küttimisviiside järgi võiks nugiõgiseened rühmitada <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Nordbring-Hertz |eesnimi=Birgit |perekonnanimi2=Jansson |eesnimi2=Hans-Börje |perekonnanimi3=Tunlid |eesnimi3=Anders |kuupäev=15. november 2011 |pealkiri=Nematophagous Fungi |url=https://doi.org/10.1002/9780470015902.a0000374.pub3 |ajakiri=Encyclopedia of Life Sciences |via=WILEY Online Library}}</ref>: * Mullas elavad (''soil-dwelling''): püünisvõrgustikke moodustavad liigid. * Sõnnikus ja väljaheidetes elavad (''coprophilous''): kiire elutsükliga spetsialistid, kes peavad saagi tabama enne substraadi kuivamist. <ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=Barron |eesnimi=G L |kuupäev=Juuni 1977 |pealkiri=Nematophagous fungi: Endoparasites ofRhabditis terricola |url=https://doi.org/10.1007/bf02014285 |ajakiri=Microb Ecol |aastakäik=4(2) |lehekülg=157-63 |via=NIH PubMed}}</ref> * Ümarusside siseparasiidid (''endoparasitic''): kes nakatavad usse kleepuvate või allaneelatavate eoste kaudu. Tabel <ref>{{Netiviide |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=Use of helminthophagous fungi in the biological control of human-infecting nematodes and zoonotic intestinal parasites. |url=https://pmc.ncbi.nlm.nih.gov/articles/PMC11434843/#pathogens-13-00741-t001}}</ref> nugiõgiseente kasutamisest inimesi nakatavate nematoodide ja zoonoossete sooleparasiitide bioloogilises tõrjes, seene- ja nende toiduks olevate ümarussiliikidega.<ref>{{Ajakirjaviide |perekonnanimi=de Araújo |eesnimi=Jackson Victor |perekonnanimi2=dos Santos Fonseca |eesnimi2=Júlia |perekonnanimi3=Bacelar Barbosa |eesnimi3=Beatriz |perekonnanimi4=Valverde |eesnimi4=Helbert Ananias |perekonnanimi5=Santos |eesnimi5=Huarrisson Azevedo |perekonnanimi6=Braga |eesnimi6=Fabio Ribeiro |kuupäev=30. august 2024 |pealkiri=The Role of Helminthophagous Fungi in the Biological Control of Human and Zoonotic Intestinal Helminths |url=https://doi.org/10.3390/pathogens13090741 |ajakiri=Pathogens |aastakäik=13(9) |lehekülg=741 |via=PMC PubMed Central}}</ref> == Vaata ka == * [[risosfäär]] * [[ümarussid]] * [[kõdunemine]] == Välislingid: == Ümarusse püüdvad seened. Nematode-Trapping Fungi. <ref name=":1" /> <references /> ''<small>Koostaja tänab Geminit (Google AI) abi eest andmete koondamisel, süstematiseerimisel ja täiendamisel.</small>'' 3otcmvpjekn4q5brsnidt5hb76e64pd Teterow 0 711968 7124277 7117236 2026-04-04T12:44:18Z Velirand 67997 7124277 wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Teterow | hääldus = | nimi1_keel = saksa | nimi1 = Teterow | pilt = Teterow_Rathaus1.jpg | pildiallkiri = Teterowi raekoda | lipp = Flagge Teterow.svg | lipu_link = [[Teterowi lipp]] | vapp = Teterow Wappen.PNG | vapi_link = [[Teterowi vapp]] | pindala = 47,1 | elanikke = | asendikaart = Saksamaa }} '''Teterow''' on linn [[Saksamaa]]l [[Mecklenburg-Vorpommern]]i liidumaal [[Rostocki kreis]]is. Linn asub [[Mecklenburgi Šveits]]iks nimetatud maastikul [[Peene]] jõe lähte juures. Teterowi nimi on pärit polaabi keele [[metsis]]t tähistavast sõnast. Tänapäeva linna kohal oli [[polaabid]]e asula, mis hävis sõjategevuses 1150. aasta paiku. Uue asula rajasid sakslased [[1230]]. aastal Budorpi küla juurde ja sai arvatavasti 1235. aastal Werle isandalt [[Nikolaus I (Werle)|Nikolaus I]] linnaõigused. Teterowit on kirjalikult esmamainitud [[1272]]. aastal (Thiterow). 1952. aastal liideti linnaga Niendorfi, Pampowi ja Teschowi vald. == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [https://www.teterow.de/ Teterowi koduleht] [[Kategooria:Mecklenburg-Vorpommerni linnad]] [[Kategooria:Mecklenburg-Vorpommerni vallad]] t1aaqh8zadyh9jcshcwp90is2vyns51 Litsid 0 712062 7124482 7119307 2026-04-04T21:22:55Z Kuriuss 38125 7124482 wikitext text/x-wiki '''"Litsid"''' on eesti ajalooline draamasari, mis valmis 2017. aastal ja esilinastus telekanalis [[TV3]] 2018. aastal. Kümneosalise sarja on tootnud TV3 tellimusel produktsioonifirma [[Reede (filmistuudio)|Reede]].<ref>[https://www.efis.ee/film/19428 Telesari "Litsid"] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.03.2026.</ref> Sarja [[stsenarist]], [[režissöör]], [[helilooja]], [[filmimonteerija|monteerija]] ja kirjandusliku alusteose (romaani "Litsid") autor on [[Mart Sander]]. Lisaks kehastab ta sarjas näitlejana härra Falkenbergi. [[Filmioperaator|Operaator]]itöö on teinud [[Marianne Kõrver]], Rasmus Puksmann ja Meelis Mikker ning sarja produtsent on [[Tuuli Roosma]]. Peaosades on näitlejad [[Merle Palmiste]] (proua Kukk) ja [[Andres Dvinjaninov]] (härra Metsla).<ref>[https://www.efis.ee/film/19428 Telesari "Litsid"] Eesti Filmi Andmebaasis. Vaadatud 26.03.2026.</ref> ==Sisututvustus== Sari räägib pöördelistest aastatest 1939–1940 Eesti ajaloos. Tegevus toimub Tallinnas väikeses, oma aja kohta luksuslikus [[lõbumaja]]s, kus töötavad intelligentsed noored daamid ning mida külastavad härrad annavad mitmekesise läbilõike tolle aja kõige erinevamatest ühiskonnakihistustest, äri- ja ideoloogiategelastest, kaunite kunstide loojatest ja nautlejatest ning ka halastamatute jõumängude harrastajatest ja brutaalsetest vägivallatsejatest. Lahti keritakse ka lõbunaiste keerulised elusaatused ja valikud, mida nad sõjaähvarduse ning muutuvate ühiskonnanormide keskel tegema peavad. Näilise glamuuri varjus kujutatakse mitmekihiliselt nii armastust, sõprust kui ka reetmist. Kõik see on sarjas esitatud intrigeeriva seguna romantikast ja ajaloolisest pinevusest.<ref>[https://www.tv3.ee/tv3/saade/litsid/ Telesari "Litsid"] TV3 kodulehel. Vaadatud 26.03.2026.</ref> Sarjale on tehtud kümneosaline jätkusari "[[Naiste sõda]]" (2020). ==Peamised osatäitjad== * Merle Palmiste – proua Kukk * Andres Dvinjaninov – härra Metsla * [[Jekaterina Linnamäe|Jekaterina Novosjolova]] – Anastasia * Liisa Linhein – Linda * Gerda Johnson – Renate * Lisette Pomerants – Monika * [[Liisu Krass]] – Vivian * Mirjam Aimla – Carola * [[Pirjo Jonas]] – Maria ==Tunnustus== * 2019 – [[Eesti filmi- ja teleauhinnad|EFTA]] parima telesarja auhind ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti telesarjad]] capcrlgtdojgtdnf0m4drmtxj3xqef1 Žemaitė 0 712246 7124662 7121184 2026-04-05T09:45:15Z Kruusamägi 1530 7124662 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Žemaitė su A. ir A. Bulotomis (cropped).jpg|pisi|Žemaitė]] '''(Julia) Žemaitė''' (kodanikunimi '''Julija Beniuševičiūtė-Žymantienė''', 4. juuni [[1845]], Bukantė talu [[Plungė]] lähedal – [[7. detsember]] [[1921]] [[Marijampolė]]) oli [[leedu]] kirjanik. Žemaitė sündis vaeses aadliperekonnas. Ta toetas [[Jaanuariülestõus (1863)|1863. aasta ülestõusu]] ja abiellus endise pärisorjaga, kes oli selles osalenud. Žemaitė ja tema perekond elasid vaesuses, harides renditalus maad. Žemaitė esimene lugu ilmus [[1894]]. aastal. Oma realistlikes lugudes kujutas ta Leedu talurahvast ning kritiseeris mõisnikke, vaimulikke ja ametnikke. Ta kirjutas umbes 354 juttu, lühiromaane, esseed, üle tosina näidendi, lugusid oma lapsepõlvest ning temast jäi maha ka hulk artikleid ja kirjavahetust. Žemaitė osales esimesel Leedu naistekongressil 1907. aastal ja Venemaa naistekongressil Peterburis 1908. aastal. Ta osales avalikus elus, eriti pärast 1911. aastal Vilniusesse kolimist. Esimese maailmasõja ajal reisis ta Ameerika Ühendriikidesse, et koguda raha sõjaohvritele. Teda kujutati 1994. aastal välja antud [[Leedu litt|Leedu ühelitisel rahatähel]]. [[Kategooria:Leedu kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1845]] [[Kategooria:Surnud 1921]] 80no2962zrs40f87lhnff05sbopfdg6 Kasutaja:Trebors/Madrid 2 712377 7124385 7122547 2026-04-04T17:54:14Z Trebors 57925 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346804857|Madrid]]" tõlkimisel 7124385 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == {{Viited}} Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] {{Viited}} [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidi vaateväljas, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskel Meseta Centrali lõunaosas, 60.&nbsp;km Guadarrama mäestikust lõunas ning ulatub Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede alamvesikondadesse laiemas [[Tejo|Taguse jõe]] valgalas. Keskmise kõrgusega 650 m (2130 jalga) on Madrid [[Euroopa]] suuruselt teine pealinn pärast [[Andorra la Vella|Andorra la Vellat]] . <ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna enda kõrguste vahe ulatub 700 st linna põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruses kuni 570 maanteeni ''La China'' reoveepuhastusjaama ümbruses Manzanares'i jõe kallastel, viimase ühinemiskohas Fuente Castellana [[Voolunõva|jõega]] linna lõunaosas. <ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> === Pargid ja metsad === <div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|258x258px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div> === Kliima === === Veevarustus === == Demograafia == == Valitsus == === Kohalik omavalitsus ja haldus === === Hispaania pealinn === === Haldusjaotused === Madrid on administratiivselt jagatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio'ks''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Kasutaja | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> <div style="position:absolute; font-size:85%; left:229.5px; top:417px">'''Arganzuela''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:269px; top:394.5px">'''Retiro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:362px">'''Salamanca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:307px">'''Chamartín''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:317px">'''Tetuán''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:226.5px; top:347px">'''Chamberí''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:144px; top:184.5px">'''Fuencarral-El Pardo''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:141.5px; top:352px">'''Moncloa-Aravaca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:139px; top:439.5px">'''Latina''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:176.5px; top:442px">'''Carabanchel''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:234px; top:454.5px">'''Usera''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:271.5px; top:439.5px">'''Puente de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:306.5px; top:399.5px">'''Moratalaz''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:289px; top:342px">'''Ciudad Lineal''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:309px; top:264.5px">'''Hortaleza''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:509.5px">'''Villaverde''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:324px; top:497px">'''Villa de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:396.5px; top:422px">'''Vicálvaro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:336.5px; top:362px">'''San Blas-Canillejas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:401.5px; top:279.5px">'''Barajas''' </div> </div> </div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div> == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === == Kultuur == === Arhitektuur === === Muuseumid ja kultuurikeskused === === Kirjandus === === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia ===   == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> d4j1ytjzldpl4pcxvfxhdpgazfzp3ks 7124387 7124385 2026-04-04T17:56:42Z Trebors 57925 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346804857|Madrid]]" tõlkimisel 7124387 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidi vaateväljas, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskel Meseta Centrali lõunaosas, 60.&nbsp;km Guadarrama mäestikust lõunas ning ulatub Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede alamvesikondadesse laiemas [[Tejo|Taguse jõe]] valgalas. Keskmise kõrgusega 650 m (2130 jalga) on Madrid [[Euroopa]] suuruselt teine pealinn pärast [[Andorra la Vella|Andorra la Vellat]] . <ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna enda kõrguste vahe ulatub 700 st linna põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruses kuni 570 maanteeni ''La China'' reoveepuhastusjaama ümbruses Manzanares'i jõe kallastel, viimase ühinemiskohas Fuente Castellana [[Voolunõva|jõega]] linna lõunaosas. <ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Monte de El Pardo, kaitsealune metsaala, mis katab üle veerandi omavalitsusest, jõuab oma tippkõrgusele ( 843 m (2766 jalga) ) selle perimeetril, {{Link-interwiki|El Pardo reservoir|es|Embalse de El Pardo}} ümbritsevatel nõlvadel asub omavalitsuse loodeosas Fuencarral-El Pardo ringkonnas. <ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> === Pargid ja metsad === <div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|258x258px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div> === Kliima === === Veevarustus === == Demograafia == == Valitsus == === Kohalik omavalitsus ja haldus === === Hispaania pealinn === === Haldusjaotused === Madrid on administratiivselt jagatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio'ks''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Kasutaja | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> <div style="position:absolute; font-size:85%; left:229.5px; top:417px">'''Arganzuela''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:269px; top:394.5px">'''Retiro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:362px">'''Salamanca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:307px">'''Chamartín''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:317px">'''Tetuán''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:226.5px; top:347px">'''Chamberí''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:144px; top:184.5px">'''Fuencarral-El Pardo''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:141.5px; top:352px">'''Moncloa-Aravaca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:139px; top:439.5px">'''Latina''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:176.5px; top:442px">'''Carabanchel''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:234px; top:454.5px">'''Usera''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:271.5px; top:439.5px">'''Puente de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:306.5px; top:399.5px">'''Moratalaz''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:289px; top:342px">'''Ciudad Lineal''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:309px; top:264.5px">'''Hortaleza''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:509.5px">'''Villaverde''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:324px; top:497px">'''Villa de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:396.5px; top:422px">'''Vicálvaro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:336.5px; top:362px">'''San Blas-Canillejas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:401.5px; top:279.5px">'''Barajas''' </div> </div> </div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div> == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === == Kultuur == === Arhitektuur === === Muuseumid ja kultuurikeskused === === Kirjandus === === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia ===   == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> 237hx6xozdjvp6woyl6f629ices4gba 7124392 7124387 2026-04-04T18:05:50Z Trebors 57925 7124392 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidi vaateväljas, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskel Meseta Centrali lõunaosas, 60.&nbsp;km Guadarrama mäestikust lõunas ning ulatub Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede alamvesikondadesse laiemas [[Tejo|Taguse jõe]] valgalas. Keskmise kõrgusega 650 m (2130 jalga) on Madrid [[Euroopa]] suuruselt teine pealinn pärast [[Andorra la Vella|Andorra la Vellat]] . <ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna enda kõrguste vahe ulatub 700 st linna põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruses kuni 570 maanteeni ''La China'' reoveepuhastusjaama ümbruses Manzanares'i jõe kallastel, viimase ühinemiskohas Fuente Castellana [[Voolunõva|jõega]] linna lõunaosas. <ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Monte de El Pardo, kaitsealune metsaala, mis katab üle veerandi omavalitsusest, jõuab oma tippkõrgusele ( 843 m (2766 jalga) ) selle perimeetril, {{Link-interwiki|El Pardo reservoir|es|Embalse de El Pardo}} ümbritsevatel nõlvadel asub omavalitsuse loodeosas Fuencarral-El Pardo ringkonnas. <ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> === Pargid ja metsad === <div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|258x258px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div> === Kliima === === Veevarustus === == Demograafia == == Valitsus == === Kohalik omavalitsus ja haldus === === Hispaania pealinn === === Haldusjaotused === Madrid on administratiivselt jagatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio'ks''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Usera | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === == Kultuur == === Arhitektuur === === Muuseumid ja kultuurikeskused === === Kirjandus === === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia ===   == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> okbn5s5vgykc7r20wpja6rrhk49r0yx 7124509 7124392 2026-04-05T01:13:10Z Trebors 57925 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346804857|Madrid]]" tõlkimisel 7124509 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == {{Viited}} Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.<ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].<ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.<ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.<ref name="plangen" /> Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.<ref name="plangen" /> Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,<ref name="plangen">{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}</ref> sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt. === Pargid ja metsad ===   Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m² roheala elaniku kohta. Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}} Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv El Retiro park on linna enimkülastatud paik.<ref>{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}</ref> Selle pindala on üle 1,4 km2, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}<ref>{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor & Francis]]|journal=Social & Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}</ref> === Kliima === [[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]] [[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]] Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] ''BSk''), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (''Csa'').<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}</ref> Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi. Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu. Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|archive-date=4 February 2022}}</ref> Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|archive-date=12 June 2020}}</ref> [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.<ref name="Pereda">{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}</ref> Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}</ref> Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.<ref>{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}</ref><div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|258x258px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div>{{Viited}} == Demograafia == [[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures. 1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt. [[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul. Madridi piirkond on EL-i piirkondadest sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.<ref>{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}</ref> Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}</ref> 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,<ref name="foreignborn" /> välismaal sündinute osakaal oli 24%;<ref name="foreignborn">{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx|.xslx]]}}</ref> neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest. 2019. aasta seisuga olid kõige kiiremini kasvav sisserändajate rühm venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise välispäritolu kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.<ref>{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}</ref> Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.<ref>{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}</ref> Madridi linnastusse kuuluvad Madrid ja seda ümbritsevad omavalitsused. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese<ref name="Eurostat">{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|archive-date=24 September 2012}}</ref> ning selle pindala on 4609,7 km2. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html "Major Agglomerations of the World"]. </cite></ref> == Valitsus == === Kohalik omavalitsus ja haldus === === Hispaania pealinn === === Haldusjaotus === Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Kasutaja | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> <div style="position:absolute; font-size:85%; left:229.5px; top:417px"><div style="position:absolute; font-size:85%; left:269px; top:394.5px">'''Retiro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:362px">'''Salamanca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:307px">'''Chamartín''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:317px">'''Tetuán''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:226.5px; top:347px">'''Chamberí''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:144px; top:184.5px">'''Fuencarral-El Pardo''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:141.5px; top:352px">'''Moncloa-Aravaca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:139px; top:439.5px">'''Latina''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:176.5px; top:442px">'''Carabanchel''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:234px; top:454.5px">'''Usera''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:271.5px; top:439.5px">'''Puente de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:306.5px; top:399.5px">'''Moratalaz''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:289px; top:342px">'''Ciudad Lineal''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:309px; top:264.5px">'''Hortaleza''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:509.5px">'''Villaverde''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:324px; top:497px">'''Villa de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:396.5px; top:422px">'''Vicálvaro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:336.5px; top:362px">'''San Blas-Canillejas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:401.5px; top:279.5px">'''Barajas''' </div> </div> </div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div> == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] Pärast seda, kui Madridist sai 16. sajandil Hispaania pealinn, oli see pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suuresti pühendatud linna kiiresti kasvava elanikkonna, sealhulgas kuningliku majapidamise ja riigivalitsuse varustamisele ning sellistele kaubandustele nagu [[Pank|pangandus]] ja [[kirjastamine]] . Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] ei arenenud välja enne 20. sajandit, kuid pärast seda tööstus laienes ja mitmekesistus oluliselt, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Linna majanduses domineerib aga üha enam [[Teenindus|teenindussektor]] . Olles Euroopa suur finantskeskus, on selle aktsiaturg suuruselt kolmas aktsiaturg Euroopas, kus on nii IBEX 35 indeks kui ka sellega seotud {{Link-interwiki|Latibex|es}} aktsiaturg (teine kõige olulisem indeks [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete jaoks). {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid on Euroopas tähtsuselt viies juhtiv kaubanduskeskus (pärast Londonit, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami) ja maailmas 11. kohal. <ref name="mastercard.com">{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}</ref> See on veebilehtede loomise poolest juhtiv hispaaniakeelne linn. {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === Madridi suurlinnapiirkond on oluline filmi- ja televisioonikeskus, mille sisu levitatakse kogu hispaaniakeelses maailmas ja välismaal. Seda peetakse sageli Ladina- [[Ladina-Ameerika|Ameerika]] meediaettevõtete sisenemispunktiks Euroopa meediaturule ja samamoodi Euroopa ettevõtete sisenemispunktiks Ladina-Ameerika turgudele. <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}</ref> See on ka selliste meediagruppide nagu Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorter, mis toodavad arvukalt filme, telesaateid ja sarju, mida levitatakse ülemaailmselt erinevatel platvormidel. <ref>{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}</ref> Alates 2018. aastast asub seal ka [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja paljud teised, näiteks Viacom International Studios . <ref>{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}</ref> 2019. aasta seisuga andis filmi- ja televisioonitööstus tööd 19 000 inimesele kohalikul tasandil (44% Hispaania selles valdkonnas töötavatest inimestest). <ref>{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === Madridis on säilinud vähe keskaegset arhitektuuri, peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolás ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel . Samuti pole Madridis palju renessanssarhitektuuri säilinud, välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster . === Muuseumid ja kultuurikeskused === Madridi peetakse kunstimuuseumide poolest üheks Euroopa parimaks sihtkohaks. Tuntuim on Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis asub Paseo del Prado ääres ja hõlmab kolme suurt muuseumi: [[Prado muuseum|Prado muuseumi]], Reina Sofía muuseumi ja Thyssen-Bornemisza muuseumi . Prado muuseum ( ''Museo del Prado'' ) on muuseum ja kunstigalerii, kus on üks maailma parimaid Euroopa kunsti kollektsioone 12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni, mis põhineb endisel Hispaania kuninglikul kollektsioonil . Sellel on parim kollektsioon [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian|Titiani]], [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja Patiniri teoseid, aga ka [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raphael Sanzio]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Mõned muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on ''[[Las Meninas|"Las Meninas"]]'', ''"La maja vestida"'', ''[[Alasti maja|"La maja desnuda"]]'', ''[[Maiste naudingute aed|"Maiste rõõmude aed"]]'', ''"Immaculate Concept"'' ja ''"Pariisi kohtuotsus"'' . === Kirjandus === Madrid on olnud üks Hispaania kirjanduse suurkeskusi. Mõned Hispaania kuldsajandi silmapaistvamad kirjanikud sündisid Madridis, sealhulgas [[Lope de Vega]] ( ''"Fuenteovejuna"'' ja ''"Koer sõimes'' " autor), kes reformis Hispaania teatrit, projekti, mida jätkas [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] ( ''[[Elu on unenägu|"Elu on unistus]]'' " autor). [[Francisco de Quevedo]], kes kritiseeris oma aja Hispaania ühiskonda ja " ''El Buscóni'' " autor, ning Tirso de Molina, kes lõi [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju, sündisid Madridis. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti linnas, kuigi nad ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Gongora ja Cervantese Madridi kodud on endiselt alles ja nad kõik asuvad Barrio de las Letrases (kirjanduspiirkonnas). Teiste hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernandez de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre|Jose de Echegaray]] ( [[Nobeli kirjandusauhind]] ), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas . === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == == Viited == === Bibliograafia === == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> 8mv5olxxud030yenljf40mjl9akruh9 7124510 7124509 2026-04-05T01:14:54Z Trebors 57925 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346804857|Madrid]]" tõlkimisel 7124510 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.<ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].<ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.<ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.<ref name="plangen" /> Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.<ref name="plangen" /> Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,<ref name="plangen">{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}</ref> sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt. === Pargid ja metsad ===   Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m² roheala elaniku kohta. Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}} Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv El Retiro park on linna enimkülastatud paik.<ref>{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}</ref> Selle pindala on üle 1,4 km2, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}<ref>{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor & Francis]]|journal=Social & Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}</ref> === Kliima === [[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]] [[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]] Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] ''BSk''), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (''Csa'').<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}</ref> Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi. Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu. Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|archive-date=4 February 2022}}</ref> Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|archive-date=12 June 2020}}</ref> [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.<ref name="Pereda">{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}</ref> Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}</ref> Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.<ref>{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}</ref><div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|258x258px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div> == Demograafia == [[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures. 1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt. [[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul. Madridi piirkond on EL-i piirkondadest sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.<ref>{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}</ref> Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}</ref> 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,<ref name="foreignborn" /> välismaal sündinute osakaal oli 24%;<ref name="foreignborn">{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx|.xslx]]}}</ref> neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest. 2019. aasta seisuga olid kõige kiiremini kasvav sisserändajate rühm venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise välispäritolu kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.<ref>{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}</ref> Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.<ref>{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}</ref> Madridi linnastusse kuuluvad Madrid ja seda ümbritsevad omavalitsused. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese<ref name="Eurostat">{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|archive-date=24 September 2012}}</ref> ning selle pindala on 4609,7 km2. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html "Major Agglomerations of the World"]. </cite></ref> == Valitsus == === Kohalik omavalitsus ja haldus === === Hispaania pealinn === === Haldusjaotus === Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Kasutaja | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> <div style="position:absolute; font-size:85%; left:229.5px; top:417px"><div style="position:absolute; font-size:85%; left:269px; top:394.5px">'''Retiro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:362px">'''Salamanca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:307px">'''Chamartín''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:317px">'''Tetuán''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:226.5px; top:347px">'''Chamberí''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:144px; top:184.5px">'''Fuencarral-El Pardo''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:141.5px; top:352px">'''Moncloa-Aravaca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:139px; top:439.5px">'''Latina''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:176.5px; top:442px">'''Carabanchel''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:234px; top:454.5px">'''Usera''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:271.5px; top:439.5px">'''Puente de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:306.5px; top:399.5px">'''Moratalaz''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:289px; top:342px">'''Ciudad Lineal''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:309px; top:264.5px">'''Hortaleza''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:509.5px">'''Villaverde''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:324px; top:497px">'''Villa de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:396.5px; top:422px">'''Vicálvaro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:336.5px; top:362px">'''San Blas-Canillejas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:401.5px; top:279.5px">'''Barajas''' </div> </div> </div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div> == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] Pärast seda, kui Madridist sai 16. sajandil Hispaania pealinn, oli see pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suuresti pühendatud linna kiiresti kasvava elanikkonna, sealhulgas kuningliku majapidamise ja riigivalitsuse varustamisele ning sellistele kaubandustele nagu [[Pank|pangandus]] ja [[kirjastamine]] . Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] ei arenenud välja enne 20. sajandit, kuid pärast seda tööstus laienes ja mitmekesistus oluliselt, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Linna majanduses domineerib aga üha enam [[Teenindus|teenindussektor]] . Olles Euroopa suur finantskeskus, on selle aktsiaturg suuruselt kolmas aktsiaturg Euroopas, kus on nii IBEX 35 indeks kui ka sellega seotud {{Link-interwiki|Latibex|es}} aktsiaturg (teine kõige olulisem indeks [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete jaoks). {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid on Euroopas tähtsuselt viies juhtiv kaubanduskeskus (pärast Londonit, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami) ja maailmas 11. kohal. <ref name="mastercard.com">{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}</ref> See on veebilehtede loomise poolest juhtiv hispaaniakeelne linn. {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === Madridi suurlinnapiirkond on oluline filmi- ja televisioonikeskus, mille sisu levitatakse kogu hispaaniakeelses maailmas ja välismaal. Seda peetakse sageli Ladina- [[Ladina-Ameerika|Ameerika]] meediaettevõtete sisenemispunktiks Euroopa meediaturule ja samamoodi Euroopa ettevõtete sisenemispunktiks Ladina-Ameerika turgudele. <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}</ref> See on ka selliste meediagruppide nagu Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorter, mis toodavad arvukalt filme, telesaateid ja sarju, mida levitatakse ülemaailmselt erinevatel platvormidel. <ref>{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}</ref> Alates 2018. aastast asub seal ka [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja paljud teised, näiteks Viacom International Studios . <ref>{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}</ref> 2019. aasta seisuga andis filmi- ja televisioonitööstus tööd 19 000 inimesele kohalikul tasandil (44% Hispaania selles valdkonnas töötavatest inimestest). <ref>{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === Madridis on säilinud vähe keskaegset arhitektuuri, peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolás ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel . Samuti pole Madridis palju renessanssarhitektuuri säilinud, välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster . === Muuseumid ja kultuurikeskused === Madridi peetakse kunstimuuseumide poolest üheks Euroopa parimaks sihtkohaks. Tuntuim on Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis asub Paseo del Prado ääres ja hõlmab kolme suurt muuseumi: [[Prado muuseum|Prado muuseumi]], Reina Sofía muuseumi ja Thyssen-Bornemisza muuseumi . Prado muuseum ( ''Museo del Prado'' ) on muuseum ja kunstigalerii, kus on üks maailma parimaid Euroopa kunsti kollektsioone 12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni, mis põhineb endisel Hispaania kuninglikul kollektsioonil . Sellel on parim kollektsioon [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian|Titiani]], [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja Patiniri teoseid, aga ka [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raphael Sanzio]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Mõned muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on ''[[Las Meninas|"Las Meninas"]]'', ''"La maja vestida"'', ''[[Alasti maja|"La maja desnuda"]]'', ''[[Maiste naudingute aed|"Maiste rõõmude aed"]]'', ''"Immaculate Concept"'' ja ''"Pariisi kohtuotsus"'' . === Kirjandus === Madrid on olnud üks Hispaania kirjanduse suurkeskusi. Mõned Hispaania kuldsajandi silmapaistvamad kirjanikud sündisid Madridis, sealhulgas [[Lope de Vega]] ( ''"Fuenteovejuna"'' ja ''"Koer sõimes'' " autor), kes reformis Hispaania teatrit, projekti, mida jätkas [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] ( ''[[Elu on unenägu|"Elu on unistus]]'' " autor). [[Francisco de Quevedo]], kes kritiseeris oma aja Hispaania ühiskonda ja " ''El Buscóni'' " autor, ning Tirso de Molina, kes lõi [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju, sündisid Madridis. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti linnas, kuigi nad ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Gongora ja Cervantese Madridi kodud on endiselt alles ja nad kõik asuvad Barrio de las Letrases (kirjanduspiirkonnas). Teiste hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernandez de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre|Jose de Echegaray]] ( [[Nobeli kirjandusauhind]] ), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas . === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia === == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> i5sikj916b6p4gt37yi370btyig8w31 7124517 7124510 2026-04-05T02:16:08Z Trebors 57925 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346804857|Madrid]]" tõlkimisel 7124517 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|683x683px|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.<ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].<ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.<ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.<ref name="plangen" /> Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.<ref name="plangen" /> Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,<ref name="plangen">{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}</ref> sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt. === Pargid ja metsad ===   Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m² roheala elaniku kohta. Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}} Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv El Retiro park on linna enimkülastatud paik.<ref>{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}</ref> Selle pindala on üle 1,4 km2, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}<ref>{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor & Francis]]|journal=Social & Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}</ref> === Kliima === [[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]] [[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]] Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] ''BSk''), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (''Csa'').<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}</ref> Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi. Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu. Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|archive-date=4 February 2022}}</ref> Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|archive-date=12 June 2020}}</ref> [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.<ref name="Pereda">{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}</ref> Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}</ref> Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.<ref>{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}</ref>   == Demograafia == [[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures. 1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt. [[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul. Madridi piirkond on EL-i piirkondadest sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.<ref>{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}</ref> Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}</ref> 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,<ref name="foreignborn" /> välismaal sündinute osakaal oli 24%;<ref name="foreignborn">{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx|.xslx]]}}</ref> neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest. 2019. aasta seisuga olid kõige kiiremini kasvav sisserändajate rühm venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise välispäritolu kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.<ref>{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}</ref> Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.<ref>{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}</ref> Madridi linnastusse kuuluvad Madrid ja seda ümbritsevad omavalitsused. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese<ref name="Eurostat">{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|archive-date=24 September 2012}}</ref> ning selle pindala on 4609,7 km2. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> == Valitsemine == === Kohalik omavalitsus ja haldus === <div class="thumb tmulti tright"><div class="thumbinner multiimageinner" style="width:224px;max-width:224px"><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|275x275px]]</div><div class="thumbcaption"> Madridi peamised pargid</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Retiro Park|Retiro park]]</div></div></div><div class="trow"><div class="tsingle" style="width:222px;max-width:222px"><div class="thumbimage">[[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|220x220px]]</div><div class="thumbcaption">[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]</div></div></div></div></div>Madridi linnavalitsus (''Ayuntamiento de Madrid'') on omavalitsuse valitsemise ja haldamise eest vastutav organ. Selle moodustavad täiskogu (''Pleno''), linnapea (''alcalde'') ja Madridi linnavalitsuse juhatus (''Junta de Gobierno de la Ciudad de Madrid''). ''Ayuntamiento'' täiskogu on organ, mille kaudu on kodanikud [[Omavalitsus|linna valitsemises]] [[Esindamine (poliitika)|poliitiliselt esindatud]]. Selle 57 liiget valitakse neljaks aastaks. Täiskogu pädevusse kuuluvad muu hulgas maksuküsimused, linnapea valimine ja tagandamine, määruste ja eeskirjade heakskiitmine ja muutmine, eelarve vastuvõtmine, omavalitsuspiiride ja nende muutmisega seotud otsused, teenuste korraldamine ning osalemine omavalitsusteülestes organisatsioonides.<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Pleno de Madrid (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100624043741/https://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=24 June 2010}}</ref> === Hispaania pealinn === Madrid on Hispaania pealinn. [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]], riigipea, ametlik residents on Zarzuela palee. Hispaania valitsuse asukohana paiknevad Madridis [[Hispaania peaminister|valitsuse presidendi]] (peaministri) ametlik residents ja ministrite nõukogu tavapärane kogunemiskoht [[Moncloa palee]] ning ministeeriumide peahooned. Nii riigipea kui ka valitsusjuhi residentsid asuvad Madridi loodeosas. Madridis asuvad ka [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] alam- ja ülemkoja hooned (vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado). === Piirkonna pealinn === Madrid on Madridi autonoomse piirkonna pealinn. Piirkonnal on oma seadusandlik kogu ja ulatuslik pädevus muu hulgas sotsiaalkulutuste, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Piirkondlik parlament ehk Madridi assamblee asub Puente de Vallecase linnaosas. Piirkondliku valitsuse presidendi kantselei asub linna südames Puerta del Solil, endises postkontorihoones Real Casa de Correos. === Haldusjaotus === Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''): {| class="wikitable sortable floatright" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Kasutaja | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} <div style="position: relative; font-size:85%"> <div style="position:absolute; font-size:85%; left:229.5px; top:417px"><div style="position:absolute; font-size:85%; left:269px; top:394.5px">'''Retiro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:362px">'''Salamanca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:256.5px; top:307px">'''Chamartín''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:317px">'''Tetuán''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:226.5px; top:347px">'''Chamberí''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:144px; top:184.5px">'''Fuencarral-El Pardo''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:141.5px; top:352px">'''Moncloa-Aravaca''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:139px; top:439.5px">'''Latina''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:176.5px; top:442px">'''Carabanchel''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:234px; top:454.5px">'''Usera''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:271.5px; top:439.5px">'''Puente de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:306.5px; top:399.5px">'''Moratalaz''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:289px; top:342px">'''Ciudad Lineal''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:309px; top:264.5px">'''Hortaleza''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:231.5px; top:509.5px">'''Villaverde''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:324px; top:497px">'''Villa de Vallecas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:396.5px; top:422px">'''Vicálvaro''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:336.5px; top:362px">'''San Blas-Canillejas''' <div style="position:absolute; font-size:85%; left:401.5px; top:279.5px">'''Barajas''' </div> </div> </div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div></div> == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] Pärast seda, kui Madridist sai 16. sajandil Hispaania pealinn, oli see pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suuresti pühendatud linna kiiresti kasvava elanikkonna, sealhulgas kuningliku majapidamise ja riigivalitsuse varustamisele ning sellistele kaubandustele nagu [[Pank|pangandus]] ja [[kirjastamine]] . Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] ei arenenud välja enne 20. sajandit, kuid pärast seda tööstus laienes ja mitmekesistus oluliselt, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Linna majanduses domineerib aga üha enam [[Teenindus|teenindussektor]] . Olles Euroopa suur finantskeskus, on selle aktsiaturg suuruselt kolmas aktsiaturg Euroopas, kus on nii IBEX 35 indeks kui ka sellega seotud {{Link-interwiki|Latibex|es}} aktsiaturg (teine kõige olulisem indeks [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete jaoks). {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid on Euroopas tähtsuselt viies juhtiv kaubanduskeskus (pärast Londonit, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami) ja maailmas 11. kohal. <ref name="mastercard.com">{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}</ref> See on veebilehtede loomise poolest juhtiv hispaaniakeelne linn. {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === Madridi suurlinnapiirkond on oluline filmi- ja televisioonikeskus, mille sisu levitatakse kogu hispaaniakeelses maailmas ja välismaal. Seda peetakse sageli Ladina- [[Ladina-Ameerika|Ameerika]] meediaettevõtete sisenemispunktiks Euroopa meediaturule ja samamoodi Euroopa ettevõtete sisenemispunktiks Ladina-Ameerika turgudele. <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}</ref> See on ka selliste meediagruppide nagu Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorter, mis toodavad arvukalt filme, telesaateid ja sarju, mida levitatakse ülemaailmselt erinevatel platvormidel. <ref>{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}</ref> Alates 2018. aastast asub seal ka [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja paljud teised, näiteks Viacom International Studios . <ref>{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}</ref> 2019. aasta seisuga andis filmi- ja televisioonitööstus tööd 19 000 inimesele kohalikul tasandil (44% Hispaania selles valdkonnas töötavatest inimestest). <ref>{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === Madridis on säilinud vähe keskaegset arhitektuuri, peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolás ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel . Samuti pole Madridis palju renessanssarhitektuuri säilinud, välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster . === Muuseumid ja kultuurikeskused === Madridi peetakse kunstimuuseumide poolest üheks Euroopa parimaks sihtkohaks. Tuntuim on Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis asub Paseo del Prado ääres ja hõlmab kolme suurt muuseumi: [[Prado muuseum|Prado muuseumi]], Reina Sofía muuseumi ja Thyssen-Bornemisza muuseumi . Prado muuseum ( ''Museo del Prado'' ) on muuseum ja kunstigalerii, kus on üks maailma parimaid Euroopa kunsti kollektsioone 12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni, mis põhineb endisel Hispaania kuninglikul kollektsioonil . Sellel on parim kollektsioon [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian|Titiani]], [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja Patiniri teoseid, aga ka [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raphael Sanzio]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Mõned muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on ''[[Las Meninas|"Las Meninas"]]'', ''"La maja vestida"'', ''[[Alasti maja|"La maja desnuda"]]'', ''[[Maiste naudingute aed|"Maiste rõõmude aed"]]'', ''"Immaculate Concept"'' ja ''"Pariisi kohtuotsus"'' . === Kirjandus === Madrid on olnud üks Hispaania kirjanduse suurkeskusi. Mõned Hispaania kuldsajandi silmapaistvamad kirjanikud sündisid Madridis, sealhulgas [[Lope de Vega]] ( ''"Fuenteovejuna"'' ja ''"Koer sõimes'' " autor), kes reformis Hispaania teatrit, projekti, mida jätkas [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] ( ''[[Elu on unenägu|"Elu on unistus]]'' " autor). [[Francisco de Quevedo]], kes kritiseeris oma aja Hispaania ühiskonda ja " ''El Buscóni'' " autor, ning Tirso de Molina, kes lõi [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju, sündisid Madridis. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti linnas, kuigi nad ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Gongora ja Cervantese Madridi kodud on endiselt alles ja nad kõik asuvad Barrio de las Letrases (kirjanduspiirkonnas). Teiste hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernandez de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre|Jose de Echegaray]] ( [[Nobeli kirjandusauhind]] ), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas . === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == === Diplomaatia === Madridis asub 121 Hispaanias akrediteeritud välisriigi saatkonda<ref>{{Cite book|year=2019|title=Atlas nacional de España|publisher=[[Instituto Geográfico Nacional (Spain)|Instituto Geográfico Nacional]]|page=585|access-date=8 July 2020|chapter=Presencia de España en el mundo|chapter-url=https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200711000829/https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-date=11 July 2020}}</ref> ehk kõik riigis asuvad residentsaatkonnad. Linnas asuvad ka Hispaania välisministeerium, Hispaania rahvusvahelise arengukoostöö amet ja diplomaatiline kool. === Rahvusvahelised organisatsioonid === Madridis asuvad selliste rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid nagu ÜRO [[Maailma Turismiorganisatsioon]] (UNWTO), Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsioon (OEI), Iberoameerika Rahvusvaheline Noorteorganisatsioon (OIJ), Iberoameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsioon (OISS), Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), Madridi Klubi ja Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT). === Sõpruslinnad === Madridil on sõpruslinnasuhted (''acuerdos'') järgmiste linnadega:<ref name="hermanadas">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}</ref>   * Tokyo === Iberoameerika pealinnade liit === Madrid on Iberoameerika Pealinnade Liidu<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|title=Declaración de Hermanamiento múltiple y solidario de todas las Capitales de Iberoamérica (12–10–82)|date=12 October 1982|access-date=12 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20130510114810/http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|archive-date=10 May 2013}}</ref> liige ning sõlmis 1982. aasta oktoobris ühise avaldusega vennassidemed järgmiste linnadega:   === Muud partnerlinnad ===   === Partnerlussuhted rahvusvaheliste organisatsioonidega === * C40 Cities<ref name="hermanadas">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437 "Hermanamientos y Acuerdos con ciudades"]. </cite></ref> * [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] (OIT)<ref name="hermanadas" /> * Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB)<ref name="hermanadas" /> * [[UNESCO|ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuur Oorganisatsioon]] (UNESCO) <ref name="hermanadas" /> * ÜRO inimasustuse programm (UN-Habitat)<ref name="hermanadas" /> == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia === == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> rom7pvplaw5gfkdlppc6bfmi5qokl5x 7124520 7124517 2026-04-05T02:28:48Z Trebors 57925 7124520 wikitext text/x-wiki {{Infokast asula | nimi = Madrid | vapp = Escudo de Madrid.svg | vapi_link = Madridi vapp | lipu_pilt = Bandera de la ciudad de Madrid.svg | lipu_link = Madridi lipp | pindala = 605,77 | elanikke = 3477497 | laius = 40.4169 | pikkus = -3.7033 | asendikaardi_pilt = | asendikaart = Hispaania }} '''Madrid''' on [[Hispaania]] pealinn, [[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] ja [[Madridi provints|Madridi provintsi]] keskus ning riigi rahvarohkeim linn. 2025. aastal elas linnas umbes 3,5 miljonit ja Madridi linnastus 6,8 miljonit elanikku.<ref>{{Cite web|url=https://worldpopulationreview.com/cities/spain/madrid|title=Madrid Population 2025|website=World Population Review|access-date=19 August 2025|language=en}}</ref> Madrid on [[Euroopa Liidu linnade loend elanike arvude järjekorras|suuruselt teine linn]] [[Euroopa Liit|Euroopa Liidus]] (EL) [[Berliin|Berliini]] järel<ref>{{Cite web|url=https://www.ine.es/dynt3/inebase/en/index.htm?padre=525|title=Instituto Nacional de Estadística. (National Statistics Institute)|website=www.ine.es|access-date=8 August 2025}}</ref> ja selle linnastu on suuruselt teine EL-is [[Pariis|Pariisi]] järel.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> Omavalitsusüksuse pindala on 605,77 km<sup>2</sup>. Madrid asub [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese jõe]] ääres [[Pürenee poolsaar|Pürenee poolsaare]] keskosas umbes 660 meetri kõrgusel merepinnast. See on riigi poliitiline, majanduslik ja kultuuriline keskus. Madridi varajane asustus pärineb 9. sajandi lõpust, kui see oli kindlustatud sõjaline eelpost [[Córdoba emiraat|Córdoba emiraadi]] koosseisus. Kristlased vallutasid Madridi 1083. või 1085. aastal ja sellest sai hiliskeskajal märkimisväärne Kastiilia krooni linn. Madrid hakkas halduskeskusena arenema alates 1561. aastast, kui sellest sai Hispaania monarhia õukonna alaline asukoht. Järgnevatel sajanditel tugevnes Madridi roll tsentraliseeritud riigi kujunemise käigus.{{Sfn|Valenzuela Rubio|1999|lk=68}} Madridi linnastu sisemajanduse koguprodukt (SKP) on EL-is suuruselt teine.<ref>{{Cite web|url=https://revistas.udistrital.edu.co/|title=Archived copy|website=ec.europa.eu|access-date=18 March 2025|archive-url=https://web.archive.org/web/20110805030244/http://www.demographia.com/db-worldua.pdf|archive-date=5 August 2011}}</ref> [[:en:Globalization_and_World_Cities_Research_Network|Globalization and World Cities Research Network]] liigitab Madridi [[Maailmalinn|alfataseme maailmalinnaks]].<ref name="GaWC">{{Cite web|last=Globalization and World Cities (GaWC) Study Group and Network, [[Loughborough University]]|url=http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|title=The World According to GaWC 2010|access-date=12 February 2016|archive-url=https://web.archive.org/web/20130202041320/http://www.lboro.ac.uk/gawc/world2010t.html|archive-date=2 February 2013}}</ref> Linnastus asuvad suured Hispaania ettevõtted, näiteks {{Keel|es|[[Telefónica]]}}, [[Iberia]], [[Banco Bilbao Vizcaya Argentaria|BBVA]] ja FCC.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid koondab suurema osa Hispaania pangandustegevusest ja on enim veebilehti genereeriv hispaaniakeelne linn.{{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Linnas asuvad [[Maailma Turismiorganisatsioon|Maailma Turismiorganisatsiooni]], Iberoameerika Peasekretariaadi (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsiooni (OEI) ja Avaliku Huvi Järelevalve Nõukogu (PIOB) peakorterid. Hispaania Kuningliku Akadeemia standardiseeriva rolli tõttu on Madrid hispaania keele normeerimise keskus.<ref>{{Cite journal|last=Lauria|first=Daniela|url=https://revistas.pucp.edu.pe/index.php/lexis/article/view/1754/1691|title=Instrumentos lingüísticos académicos y norma estándar del español: la nueva política lingüística panhispánica|publisher=[[Pontificia Universidad Católica del Perú]]|journal=Lexis|volume=33|issue=1|page=85|location=Lima|year=2009|last2=López García|first2=María|doi=10.18800/lexis.200901.003|hdl-access=free}}</ref> Madrid korraldab messe nagu FITUR,<ref name="FITUR">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|title=FITUR|access-date=17 June 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120620120435/http://www.ifema.es/web/ferias/fitur/default.html|archive-date=20 June 2012}}</ref> ARCO,<ref name="ARCO">{{Cite web|url=http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|title=Arte Contemporaneo en España – ARCOmadrid|publisher=Ifema.es|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130424173948/http://www.ifema.es/web/ferias/arco/default.html|archive-date=24 April 2013}}</ref> SIMO TCI<ref>{{Cite web|url=http://www.ifema.es/simoeducacion_06|title=SIMO EDUCACIÓN – Learning Technology Exhibition – Home|website=www.ifema.es|access-date=12 January 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190101132051/http://www.ifema.es/simoeducacion_06|archive-date=1 January 2019}}</ref> ja Madridi moenädal.<ref>{{Cite web|url=http://www.mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng|title=Cibeles Madrid Fashion Week|access-date=27 March 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120411150907/http://mercedesbenzfashionweekmadrid.com/eng/|archive-date=11 April 2012}}</ref> Madrid on [[Jalgpall|jalgpalliklubide]] [[Madridi Real|Real Madrid]] ja [[Madridi Atlético|Atlético Madrid]] kodulinn. Linna vaatamisväärsuste hulka kuuluvad Plaza Mayor, [[Madridi kuningapalee]], Teatro Real, 1631. aastal rajatud Buen Retiro park, 19. sajandist pärinev Hispaania ajalooarhiive säilitav Rahvusraamatukogu hoone, mitmed riiklikud muuseumid<ref>{{Cite web|url=http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|title=Arquitectura. Edificios de los Museos Estatales|publisher=Mcu.es|date=25 January 2012|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723095012/http://www.mcu.es/museos/CE/MuseosEstatales/Arquitectura/ListadoMusEstMadrid.html|archive-date=23 July 2013}}</ref> ning Paseo del Prado äärne Kunsti Kuldne Kolmnurk, kuhu kuuluvad [[Prado muuseum]], moodsa kunsti muuseum Reina Sofía ja Thyssen-Bornemisza muuseum.<ref name="Overview of Madrid">{{Cite news|url=http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|title=Geography of Madrid|publisher=Easy expat|date=11 August 2006|access-date=11 August 2006|archive-url=https://web.archive.org/web/20081026195311/http://www.easyexpat.com/madrid_en/overview_geography.htm|archive-date=26 October 2008}}</ref> Linnapea on Rahvaparteisse kuuluv José Luis Martínez-Almeida.<ref>{{Cite web|url=https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|title=José Luis Martínez-Almeida Navasqüés|website=www.themayor.eu|date=7 August 2023|access-date=9 August 2023|archive-url=https://web.archive.org/web/20210916190910/https://www.themayor.eu/en/spain/madrid/mayors/jos-luis-mart-nez-almeida-navasq-s-217|archive-date=16 September 2021}}</ref> == Etümoloogia == Nime päritolu on teadmata. Madridi kohanime päritolu kohta on esitatud mitmeid teooriaid, kuid ükski neist ei seleta nime häälikulist arengut täielikult:<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref> * [[Keldi keeled|keldi]] päritolu (Madrid < *''Magetoritum'',<ref name="Orozco">{{Cite journal|last=Pérez Orozco|first=Santiago|url=https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|title=El origen del topónimo Madrid|publisher=[[Consejo Superior de Investigaciones Científicas]]|journal=Anales del Instituto de Estudios Madrileños|volume=XLVII|pages=701–703|access-date=17 September 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210917163136/https://xn--institutoestudiosmadrileos-4rc.es/wp-content/uploads/2020/07/Tomo_XLVII_2007.pdf|archive-date=17 September 2021|location=Madrid|year=2007|issn=0584-6374}}</ref>{{Rp|701}} kus tüvi -ritu tähendab "[[Koole|koolmekohta]]"); * [[Araabia keel|araabiakeelne]] sõna ''maǧrà''/''majrā'' ("veevool")<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} või araabiakeelne nimi مجريط (''majrīṭ'', "<span class="gloss-text">allikas", "</span> [[Category:Articles containing Arabic-language text]] <span class="gloss-text">purskkaev");</span><ref name="Khayat">{{Cite web|last=Khayat|first=Ikram|url=https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|title=Algunos aspectos de la influencia del árabe en la lengua española|access-date=26 December 2021|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220120195645/https://ddd.uab.cat/pub/tfg/2016/tfg_45415/TFG_2015-16_FTI_Khayat.pdf|archive-date=20 January 2022}}</ref> * ladinakeelse sõna ''matrix'', ''matricis'' ("veevool") mozaraabi variant.<ref name="Orozco" />{{Rp|701}} Madridi hüüdnimede hulka kuuluvad {{Keel|es-ES|Los Madriles}}<ref name="CVC">{{Cite web|url=https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|title=CVC. Plan Curricular del Instituto Cervantes. 2. Gramática. Inventario. C1-C2.|publisher=CVC Centro Virtual Cervantes|website=cvc.cervantes.es|access-date=3 May 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20240503164855/https://cvc.cervantes.es/ensenanza/biblioteca_ele/plan_curricular/niveles/02_gramatica_inventario_c1-c2.htm|archive-date=3 May 2024}}</ref> (mitmuses) ja {{Keel|es-ES|La Villa y Corte}} ("linn ja õukond"). == Ajalugu == Tänapäeva Madridi ala on olnud asustatud eelajaloolistest aegadest.<ref name="autogenerated4">{{Cite news|url=https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|title=Los primeros madrileños llegaron hace 500.000 años|work=El País|date=13 June 2006|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190824133955/https://elpais.com/diario/2006/06/13/madrid/1150197854_850215.html|archive-date=24 August 2019|via=elpais.com}}</ref><ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|title=La prehistoria de Madrid|access-date=13 March 2007|archive-url=https://web.archive.org/web/20140224130445/http://www.nova.es/~jlb/mad_es04.htm|archive-date=24 February 2014}}</ref><ref>Ocupaciones achelenses en el valle del Jarama (Arganda, Madrid);Santonja, Manuel; López Martínez, Nieves y Pérez-González, Alfredo;1980;Diputación provincial de Madrid;{{ISBN|84-500-3554-6}}</ref> Sealt on leitud [[Keldid|keldi]] carpetanide asula, Rooma villade,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|title=Las villas romanas de Madrid. Madrid en época romana.|access-date=30 June 2013|archive-url=https://web.archive.org/web/20140202104506/http://www.madrid.es/UnidadWeb/Contenidos/Publicaciones/TemaCulturaYOcio/SanIsidro/VillasRomana/VillasRomanas.pdf|archive-date=2 February 2014}}</ref> Santa María de la Almudena kiriku lähedal asunud [[Läänegoodid|läänegooti]] basiilika ning Casa de Campo, Tetuáni ja Vicálvaro lähistel paiknenud kolme läänegooti nekropoli arheoloogilisi jäänuseid.<ref>{{Cite news|last=Álvarez|first=Pilar|url=https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|title=Hallado un taller paleolítico de más de 200.000 años en Vicálvaro|work=El País|date=21 June 2013|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20190825060515/https://elpais.com/ccaa/2013/06/20/madrid/1371756656_033167.html|archive-date=25 August 2019|last2=Sánchez|first2=Esther|via=elpais.com}}</ref> === Keskaeg === Esimene ajalooürik Madridi asula olemasolust pärineb [[Muslim|moslemiajast]]. 9. sajandi teisel poolel<ref>{{Cite web|url=http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|title=Madrid Islámico|publisher=Nova.es|access-date=7 August 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/19991002215943/http://www.nova.es/~jlb/mad_es08.htm|archive-date=2 October 1999}}</ref> lasi umaijaadide emiir Muhammad I ehitada [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe lähedal asuvale neemele kindluse, mis oli üks paljudest [[Al-Ándalus|Al-Andalusi]] ning [[Leóni kuningriik|Leóni]] ja [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]] kuningriikide piirile rajatud kindlustest, et kaitsta [[Toledo|Toledot]] põhjast lähtuvate kristlaste rünnakute eest ning olla lähtepunktiks moslemite pealetungidele. Pärast Córdoba kalifaadi lagunemist 11. sajandi alguses liideti Madrid Toledo taifaga. 1079. aastal alanud laiema Toledo taifa vallutamise sõjakäigu käigus vallutas Leóni ja Kastiilia kuningas [[Alfonso VI]] Madridi 1083. aastal, soovides kasutada linna pealetungi tugipunktina Toledo linna vastu,{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} mis vallutati omakorda 1085. aastal. Pärast vallutust hõivasid kristlased linna keskosa, moslemid ja juudid tõrjuti äärealadele. Kuna Madrid asus 1118. aastani moslemite võimu all püsinud [[Alcalá de Henares|Alcalá]] lähedal, jäi see mõneks ajaks piirialaks, kannatades [[Almoraviidide dünastia|Almoraviidide]] ajal mitme rüüsteretke all, ning selle müürid hävitati 1110. aastal.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lk=9}} Madrid kinnitati 1123. aastal Alfonso VII valitsusajal ''villa de realengo''ks, mis tähendas otsest alluvust kroonile.{{Sfn|Cestero Mancera|Molina Martos|Paredes García|2015|lk=18}} 1123. aasta Otorgamiento hartaga määrati esimest korda sõnaselgelt kindlaks Madridi ja Segovia piirid, milleks olid Puerto de El Berrueco ja Puerto de Lozoya.{{Sfn|Cerrillo Torquemada|2009|lk=245}} Alates 1188. aastast oli Madridil õigus olla Kastiilia kortesides esindatud.<ref>{{Cite web|last=Cerda|first=José Manuel|url=https://www.parlements.org/publications/congres_CIHAE_2006_Jose_Manuel_Cerda.pdf|title=1188 and All That: An Intense Parliamentary Year in Europe|publisher=University of New South Wales|date=2020|access-date=8 June 2025|pages=569–580}}</ref> 1202. aastal andis Alfonso VIII Madridile esimese linnanõukogu tegevust reguleeriva harta,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Siglo XIII|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20121023002100/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/Madrid-antiguo-y-medieval/El-Siglo-XIII?vgnextfmt=default&vgnextoid=51ac315b048b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD&vgnextchannel=56602c91497b9010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=23 October 2012}}</ref> Ferdinand III laiendas seda 1222. aastal. 1346. aasta jaanuaris muutis Alfonso XI linna valitsemiskorda, kehtestades ''regimiento'' ehk 12 ''regidoriga'' valitsemissüsteemi''.''{{Sfn|Suárez Fernández|2001|lk=137}} 13. sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni võistlesid Madrid ja Segovia Real de Manzanaresi ala kontrolli pärast. Segovia oli mõjukas edukalt taasasustatud loomakasvatusel põhineva majandusega linn Sierra de Guadarrama mäestikust põhjas, erinevalt põllumajanduslikust ja hõredamalt asustatud Madridist.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Pärast mäestikust põhja pool asuva Sepúlveda allakäiku sai Segoviast peamine jõud Guadarrama mägedest lõunas, laienedes üle Lozoya ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõgede Madridist põhja pool ning mööda Guadarrama jõe kallast Madridist läände.{{Sfn|Bahamonde Magro|Otero Carvajal|1989|lkd=11–12}} Kastiilia kortesid kogunesid esimest korda Madridis Ferdinand IV valitsusajal 1309. aastal; hiljem ka 1329., 1339., 1391., 1393. ja 1419. aastal ning kahel korral 1435. aastal. === Varauusaeg === Juan López de Padilla juhitud comunerode ülestõusu ajal ühines Madrid ülestõusuga Saksa-Rooma keisri [[Karl V]] vastu. Pärast Villalari lahingus lüüasaamist piirasid ja vallutasid Madridi keisriväed. Linnale anti siiski aunimetused ''Coronada'' ("kroonitud") ja ''Imperial''. [[Fail:Dibujo_madrid_1562.JPG|keskel|pisi|683x683px|"Vaade Madridile läänest Puerta de la Vega suunas", Anton van den Wyngaerde joonistus (1562)]] [[Fail:Baños_en_el_Manzanares_en_el_paraje_de_Molino_Quemado._Museo_de_Historia_de_Madrid_(detalle).JPG|pisi|"Suplus Manzanareses Molino Quemado kohal" (detail), Félix Castello (u 1634–1637)]] Linnaelanike arv kasvas 4060-lt 1530. aastal 37 500-ni 1594. aastal. Vaesema elanikkonna hulka kuulusid erru läinud sõdurid, välismaalased, kelmid ja ruaanid, keda vaevasid toidupuudus ja kõrged hinnad. 1561. aasta juunis viis [[Felipe II]] oma õukonna Madridi, seades selle sisse vanas <nowiki><i id="mwAZU">alcázar</i></nowiki>'is,<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid capital|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723101302/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-capital?vgnextfmt=default&vgnextoid=fbf2378305898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> ja Madridist sai monarhia poliitiline keskus ja Hispaania pealinn, välja arvatud lühike ajavahemik aastatel 1601–1606, mil õukond viidi [[Valladolid|Valladolidi]] ja Madridi rahvaarv vähenes. Felipe II ülejäänud valitsemisajal kasvas rahvaarv kiiresti, tõustes umbes 18 000-lt 1561. aastal 80 000-ni 1598. aastal.{{Sfn|Parsons|2003|lk=13}} [[Fail:Madrid_-_Calle_de_Alcalá_in_18th-century_by_Antonio_Joli.jpg|pisi|"Calle de Alcalá", Antonio Joli(1750)]] 17. sajandi alguses taastus Madrid pärast pealinnastaatuse kaotust tänu diplomaatide, aadlike ja jõukate inimeste naasmisele koos tuntud kirjanike ja kunstnikega, kuid äärmine vaesus oli endiselt laialt levinud.<ref>{{Cite journal|last=Domínguez Ortiz|first=Antonio|title=El reverso de la medalla. Pobreza extrema en el Madrid de Felipe IV|journal=Historia Social|issue=47|pages=127–130|year=2003|issn=0214-2570|jstor=40340884}}</ref> 17. sajand oli ka teatri õitseaeg, mida iseloomustasid nn [[Corral de comedias|''corrales de comedias'']].<ref>{{Cite journal|url=http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|title=Dosier: El barrio de las letras y las mujeres|publisher=Ediciones La Librería|journal=Revista Madrid Histórico|issue=82|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200928001208/http://www.revistamadridhistorico.es/2019/07/dosier-el-barrio-de-las-letras-y-las-mujeres/|archive-date=28 September 2020|location=Madrid|year=2019}}</ref> Madrid läks [[Hispaania pärilussõda|Hispaania pärilussõja]] ajal mitu korda käest kätte: 1706. aasta juuni lõpus läks see Bourbonide kontrolli alt Portugali ja Inglise vägedega Austria-meelsele liitlasarmeele,<ref>{{Cite journal|last=Martínez Pereira|first=Ana|url=https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|title=La participación de Portugal en la Guerra de Sucesión Española. Una diatriba política en emblemas, símbolos y enigmas|publisher=[[University of Porto|Universidade do Porto]]|journal=Península. Revista de Estudos Ibéricos|issue=5|page=179|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210422040139/https://ler.letras.up.pt/uploads/ficheiros/4714.pdf|archive-date=22 April 2021|location=Porto|year=2008|issn=1645-6971}}</ref> kuid vallutati 4. augustil tagasi.{{Sfn|Martínez Pereira|2008|lk=180}} [[Karl VI|Ertshertsog Karli]] juhitud Habsburgide armee sisenes linna teist korda 1710. aasta septembris,<ref>{{Cite journal|last=Quirós Rosado|first=Roberto|url=https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|title=El coste del trono. Guerra defensiva y fiscalidad municipal en la estancia madrileña de Carlos III de Austria (1710)|journal=Vegueta: Anuario de la Facultad de Geografía e Historia|volume=16|page=290|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200818063910/https://accedacris.ulpgc.es/bitstream/10553/19217/1/0234500_00016_0013.pdf|archive-date=18 August 2020|location=Las Palmas de Gran Canaria: [[University of Las Palmas de Gran Canaria|Universidad de Las Palmas de Gran Canaria, Servicio de Publicaciones]]|year=2016|issn=1133-598X}}</ref> kuid lahkus vähem kui kolm kuud hiljem. [[Felipe V]] saabus pealinna 3. detsembril 1710.{{Sfn|Quirós Rosado|2016|lk=308}} Püüdes ära kasutada Madridi asukohta Hispaania geograafilises keskmes, püüti 18. sajandil avalike investeeringute abil rajada riigile Madridi-keskset side- ja transpordivõrku.<ref>{{Cite journal|last=García Ruiz|first=José Luis|url=https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|title=Madrid en la encrucijada del interior peninsular, c. 1850–2009|publisher=[[University of the Basque Country|UPV/EHU]]|journal=Historia Contemporánea|volume=42|page=191|access-date=2 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092041/https://ojs.ehu.eus/index.php/HC/article/view/4709/4495|archive-date=18 April 2021|location=Bilbao|year=2011|issn=1130-2402}}</ref> Felipe V lasi ehitada kuningapalee, kuningliku gobeläänivabriku ja peamised kuninglikud akadeemiad.<ref>{{Cite web|url=http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|title=Reales Academias|access-date=27 March 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20120121043422/http://ctb.dia.uned.es/academias/academias.html|archive-date=21 January 2012}}</ref> [[Carlos III]] valitsemisajal, mil teda hakati nimetama "Madridi parimaks linnapeaks", püüti muuta linn tõeliseks pealinnaks: rajati kanalisatsioon, tänavavalgustus, linnast välja kalmistud, mitu monumenti ja kultuuriasutust. Tema Sitsiiliast pärit ministri reformidele osutas rahvas siiski 1766. aastal vastupanu nn Esquilache'i mässus, kus nõuti kuritegevuse ohjeldamiseks kehtestatud traditsiooniliste mütside ja pikkade keepide kandmist keelava rõivamääruse tühistamist.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid bajo el signo del reformismo ilustrado|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723121415/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-bajo-el-signo-del-reformismo-ilustrado?vgnextfmt=default&vgnextoid=b33ab4b0a6898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> [[Fail:El_dos_de_mayo_de_1808_en_Madrid.jpg|pisi|"Teine mai 1808"'','' [[Francisco de Goya]]]] [[Poolsaare sõda|Poolsaare sõja]] ajal muutus olukord Prantsuse okupatsiooni all olnud Madridis pärast 1808. aasta märtsi üha pingelisemaks. 2. mail hakkas [[Madridi kuningapalee|kuningapalee]] lähedale kogunema rahvahulk, protesteerides prantslaste katse vastu viia Bourbonide kuningliku perekonna allesjäänud liikmed [[Bayonne|Bayonne'i]]. See vallandas Prantsuse keisrivägede vastase ülestõusu, mis kestis tunde ja levis üle linna, hõlmates ka kuulsat viimast vastupanu Monteleóni kasarmutes. Järgnenud repressioonid olid jõhkrad, paljud mässulised hispaanlased hukati kiirkorras.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – Madrid y la Guerra de la Independencia|publisher=Madrid.es|access-date=7 August 2012|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723103126/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/Madrid-y-la-Guerra-de-la-Independencia?vgnextfmt=default&vgnextoid=76e2b798e1e98110VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> Ülestõus viis sõjakuulutuseni, millega kutsuti kõiki hispaanlasi Prantsuse sissetungijate vastu võitlema. === Linna laienemine ja tööstusajastu === Madridi tungis 24. mail 1823 Prantsuse armee – niinimetatud Püha Louis' sada tuhat poega –, mis oli kutsutud sekkuma, et taastada Ferdinand VII absolutism, millest ta oli 1820.–1823. aasta ''trienio liberal''<nowiki/>'i ajal ilma jäänud.<ref>{{Cite journal|last=Sánchez Martín|first=Víctor|title=Afrancesados, moderados, exaltados, masones y comuneros: periódicos y periodistas ante el conflicto político en la prensa de Madrid durante el Trienio Liberal (1820–1823)|journal=El Argonauta Español|volume=17|issue=17|year=2020|doi=10.4000/argonauta.4257|issn=1765-2901|doi-access=free}}</ref> Erinevalt teistest Euroopa pealinnadest olid 19. sajandi esimesel poolel tööstuslikus arengus mahajäänud Madridis ainsad märkimisväärsed kodanluse esindajad kaupmehed.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=192}} Alcalá de Henaresi ülikool viidi 1836. aastal Madridi ja sellest sai [[Madridi Complutense Ülikool|Keskülikool]].<ref>{{Cite web|url=https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|title=Cuando la 'Complu' se mudó al centro|website=Madridiario|date=29 October 2018|access-date=3 September 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20201201125429/https://www.madridiario.es/461562/efemeride-universida-complutense-alcala-madrid|archive-date=1 December 2020}}</ref> Madridi majandus moderniseerus 19. sajandi teisel poolel, kindlustades linna staatuse teenindus- ja finantskeskusena. Uued tööstusharud keskendusid peamiselt raamatukirjastamisele, ehitusele ja madaltehnoloogilisele tootmisele.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=193}} [[Raudteetransport|Raudteetranspordi]] kasutuselevõtt tugevdas oluliselt majandust ja tõi kaasa muutusi tarbimisharjumustes: näiteks asendus soolakala Hispaania rannikult pärit värske kalaga ja Madridi roll logistikasõlmena tugevnes.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} Tänavavalgustus elektrifitseeriti 1890. aastatel.{{Sfn|García Ruiz|2011|lk=194}} 20. sajandi esimesel kolmandikul linna rahvaarv peaaegu kahekordistus, ulatudes enam kui 850 000-ni. Uutesse eeslinnadesse (Las Ventas, Tetuán, El Carmen) asusid elama töölised, Ensanchest sai keskklassi linnaosa.<ref>{{Cite web|url=http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|title=Ayuntamiento de Madrid – El Madrid liberal|publisher=Madrid.es|access-date=3 January 2013|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20130723111327/http://www.madrid.es/portales/munimadrid/es/Inicio/Ayuntamiento/Un-paseo-por-su-historia/La-ciudad-desde-la-llegada-de-la-Corte/El-Madrid-liberal?vgnextfmt=default&vgnextoid=311b9ad2a7898110VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=94321cf0ceca8110VgnVCM1000000b205a0aRCRD|archive-date=23 July 2013}}</ref> === Teine Vabariik ja kodusõda === [[Fail:Children_during_the_Madrid_bombing.jpg|pisi|Lapsed [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal Madridile korraldatud Franco režiimi pommirünnakute (1936–1937) eest varjumas]] 1931. aasta Hispaania põhiseadus oli esimene, mis sätestas riigi pealinnana Madridi. 1930. aastatel oli Madridi elanikkond demograafiliselt noor ja linnast sai uute poliitiliste liikumiste keskus.<ref>{{Cite journal|last=Montero|first=Julio|url=https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|title=Madrid en los años treinta: ambiente social, político, cultural y religioso|journal=Studia et Documenta: Rivista dell'Istituto Storico San Josemaría Escrivá|issue=3|page=15|date=2009|access-date=3 February 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20190607234843/https://dialnet.unirioja.es/descarga/articulo/2954677.pdf|archive-date=7 June 2019|last2=Cervera Gil|first2=Javier|issn=1970-4879}}</ref> Sel ajal teostati suuri ehitusprojekte (sealhulgas ühe peamise tuiksoone Paseo de la Castellana põhjapoolne pikendus),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=16}} kasvas teenindussektor (sealhulgas pangandus-, kindlustus- ja telefoniteenused),{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=20}} kirjaoskamatuse määr langes alla 20% ning kultuurielu elavnes nn Hispaania kultuuri hõbeajastul; suurenes ajalehtede müük.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=21}} Vabariigi väljakuulutamine tekitas tõsise eluasemepuuduse. Rahvaarvu kiire kasvu ja vaeste sissevoolu tõttu laienesid slummid ja süvenes viletsus. Taskukohaste elamute ehitus ei suutnud nõudlusega sammu pidada ning kodusõjale eelnenud aastatel kasvanud poliitiline ebastabiilsus pärssis elamuehitusse tehtavaid investeeringuid.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=17; 18}} Madridis eksisteerisid kirikuvastasus ja katoliiklus kõrvuti; pärast 1931. aasta mais linnas puhkenud rahutusi alanud kloostrite põletamine halvendas poliitilist õhkkonda.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=25; 26}} 1934. aasta ülestõus jäi linnas siiski suuresti edutuks.{{Sfn|Montero|Cervera Gil|2009|lk=26}} Madrid oli üks [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõjas]] (1936–1939) enim kannatada saanud linnu. See oli alates 1936. aasta juulist [[Hispaania Teine Vabariik|vabariiklaste]] tugipunkt, kujunedes sõja ajal [[Antifašism|antifašistliku]] võitluse rahvusvaheliseks sümboliks.<ref>{{Cite book|last=Heras|first=Beatriz de las|date=2018|title=Fotografía y patrimonio cultural: V, VI, y VII Encuentros en Castilla-La Mancha|publisher=Ediciones de la Universidad de Castilla La Mancha|isbn=978-84-9044-333-0|pages=505|language=es|access-date=13 September 2020|last2=Peláez|first2=José Manuel|chapter=Mujeres en y para una guerra. España, 1936–1939. La mirada del fotógrafo Santos Yubero, cronista gráfico de Madrid|chapter-url=https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-url=https://web.archive.org/web/20210418092034/https://books.google.com/books?id=W7d1DwAAQBAJ&pg=PA505|archive-date=18 April 2021}}</ref> Linn kannatas õhurünnakute all ja 1936. aasta novembris said selle läänepoolsed eeslinnad ägeda lahingu tallermaaks.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> Linn langes frankistide kätte 1939. aasta märtsis. === Franco diktatuur === [[Fail:Madrid,_Tetuán_1978_01.jpg|paremal|pisi|Calle de Bravo Murillo 1978. aastal]] Sõjajärgse Madridi (''Madrid de la posguerra'') üheks tunnusjooneks oli toidutalongide laialdane kasutamine.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lk=16}} Liha ja kala tarbiti vähe, mistõttu oli alatoitumusest tingitud suremus kõrge.{{Sfn|García Ballesteros|Revilla González|2006|lkd=17–18}} Kuna Madridil oli vasakpoolse kantsi maine, kaalusid parempoolsed võitjad pealinna mujale (eriti [[Sevilla|Sevillasse]]) viimist, kuid seda ei viidud ellu. Franco režiim rõhutas hoopis linna ajalugu kunagise impeeriumi pealinnana.{{Sfn|Faraldo|Rodríguez-López|2019|lkd=107–124}} Madridi rahvaarvu kiire kasv Hispaania maapiirkondadest pärit massilise sisserände tõttu viis linna äärealadele rohkete elamute ehitamiseni, mis olid algul madala kvaliteediga ja süvendasid linna varanduslikku kihistumist;{{Sfn|López Simón|2018|lk=175}} 1956. aastaks oli linnas 50 000 [[Barakk|barakki.]]{{Sfn|López Simón|2018|lk=175; 178}} 1950. aastate keskpaigast hakati hurtsikulinnade ajutiseks asendamiseks rajama nn ''poblados de absorción''<nowiki/>'e kohtades nagu Canillas, San Fermín, Caño Roto, Villaverde, Pan Bendito, Zofío ja Fuencarral, mis pidid toimima omamoodi "paremate barakkidena" (kus elanikud osalesid oma eluasemete ehitamises), kuid seda tehti koordineeritud linnaplaneerimise raames.{{Sfn|López Simón|2018|lkd=179–180}} Madrid kasvas naaberomavalitsuste liitmise teel, saavutades praeguse 607 km<sup>2</sup> suuruse pindala. Linna lõunaosa industrialiseerus tugevasti. 1960. aastate Hispaania majandusbuumi tulemusel tekkinud uus jõukam keskklass asus elama vastvalminud loodepiirkondadesse, samas kui kagupoolsest äärealast kujunes suur töölisklassi piirkond, millest sai aktiivsete kultuuri- ja poliitiliste liikumiste kandepind.<ref name="History of Madrid 2">{{Cite web|url=http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm#INDICE|title=Madrid, de territorio fronterizo a región metropolitana. Madrid, from being the "frontier" to become a Metropole.|publisher=Luis Enrique Otero Carvajal (Profesor Titular de Historia Contemporánea. Universidad Complutense. Madrid)|website=History of Madrid.|access-date=28 October 2007|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20071218223720/http://www.ucm.es/info/hcontemp/leoc/madrid%20I.htm|archive-date=18 December 2007}}</ref> == Geograafia == [[Fail:Madrid,_Spain_ESA24382842.jpeg|pisi|Madrid [[Sentinel-2]] satelliidipildil, juuli 2022]] Madrid asub Pürenee poolsaare keskosas Meseta Centrali lõunaosas, 60 km Guadarrama mäestikust lõunas, Jarama ja [[Manzanares (Hispaania jõgi)|Manzanarese]] jõe valgala piiril [[Tejo]] jõe vesikonnas. Keskmiselt 650 m kõrgusel merepinnast asuv Madrid on [[Euroopa]] kõrguselt teine pealinn [[Andorra la Vella]] järel.<ref>{{Cite book|last=López|first=Enrique Ávila|year=2015|title=Modern Spain|publisher=ABC-CLIO|isbn=978-1610696012|page=8|access-date=16 July 2022|url=https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-url=https://web.archive.org/web/20230203045500/https://books.google.com/books?id=zjkVCwAAQBAJ&q=%22second+highest+capital+city%22+madrid+europe|archive-date=3 February 2023}}</ref> Linna piires ulatub kõrguste vahe põhjaosas asuva Plaza de Castilla ümbruse 700 meetrist kuni lõunaosas Manzanarese jõe kaldal La China reoveepuhastusjaama lähedal asuva 570 meetrini; seal suubub Manzanaresesse ka Fuente Castellana [[voolunõva]].<ref>{{Cite news|last=Fraguas|first=Rafael|url=https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|title=Siete colinas bajo el asfalto|work=[[El País]]|date=3 March 2007|access-date=1 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200614141200/https://elpais.com/diario/2007/03/04/madrid/1173011061_850215.html|archive-date=14 June 2020}}</ref> Linna territooriumist enam kui veerandi hõlmav kaitsealune metsaala Monte de El Pardo saavutab oma kõrgeima punkti (843 m) El Pardo veehoidlat ümbritsevatel nõlvadel linna loodeosas Fuencarral-El Pardo linnaosas.<ref>{{Cite book|last=Gonzalo Muñoz|first=A.|date=14 September 2018|title=VII Congreso Forestal Español|publisher=Sociedad Española de Ciencias Forestales|location=Plasencia|isbn=978-84-941695-2-6|page=1|access-date=1 July 2020|last2=González Doncel|first2=I.|chapter=Estudio de la cartografía antigua de El Monte de El Pardo|chapter-url=http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-url=https://web.archive.org/web/20200702193633/http://secforestales.org/publicaciones/index.php/congresos_forestales/article/view/19237/18954|archive-date=2 July 2020}}</ref> Vanim linnatuumik asub Manzanarese jõe vasakkalda kõrval asuvatel küngastel.<ref name="plangen" /> Madrid laienes ida suunas, jõudes Fuente Castellana ojani, mille kohal kulgeb nüüd Paseo de la Castellana, ja sealt edasi veelgi itta Abroñigali ojani, mille kohal kulgeb nüüd M-30.<ref name="plangen" /> Madrid kasvas ka naaberasulate liitmise teel,<ref name="plangen">{{Cite book|date=15 November 2013|title=Revisión del plan general. Memoria. Tomo III. Información urbanística. Diagnóstico de ciudad|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|page=166|volume=2|access-date=16 September 2019|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803130026/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UrbanismoyVivienda/Urbanismo/PGOUM/Publicaciones/DocTexto/AV_DIAGNOSTICO_vol2.pdf|archive-date=3 August 2020}}</ref> sealhulgas Manzanarese paremkaldal edela pool paiknenud asulate arvelt. === Pargid ja metsad === [[File:Principales_parques_de_Madrid.svg|pisi|Madridi peamised pargid]] [[File:El_Retiro_abrirá_sus_puertas_a_las_14.00_horas_01.jpg|pisi|[[Retiro Park]]]] [[File:Cuenca_del_río_Manzanares_Monte_del_Pardo_26.JPG|pisi|[[Manzanares (river)|Manzanares]] voolab läbi [[Monte de El Pardo]]]] Madridis on Tokyo järel kõige rohkem alleepuid maailmas – 248 000. Alates 1997. aastast on haljasalade pindala kasvanud 16%, moodustades praegu 8,2% Madridi territooriumist ehk 16 m² roheala elaniku kohta. Suur osa Madridi tähtsamatest parkidest paikneb aladel, mis kuulusid algselt kuninglikku omandisse (sealhulgas El Pardo, Soto de Viñuelas, Casa de Campo, El Buen Retiro, La Florida, Príncipe Pío küngas ja Casino de la Reina).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lkd=46; 50}} Teine peamine rohealade allikas on linnale kuuluvad nn ''bienes de propios'' (sealhulgas Dehesa de la Villa, Dehesa de Arganzuela ja Viveros de la Villa).{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=50}} Madridi kuningliku botaanikaaia kõrval asuv El Retiro park on linna enimkülastatud paik.<ref>{{Cite web|url=https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|title=El Retiro cumple 150 años en manos del pueblo de Madrid|publisher=[[Cadena COPE]]|date=6 November 2018|access-date=17 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20181116003540/https://www.cope.es/actualidad/mas-madrid/noticias/retiro-cumple-150-anos-manos-del-pueblo-madrid-20181106_288555|archive-date=16 November 2018}}</ref> Selle pindala on üle 1,4 km2, olles Almendra Centrali ehk M-30 sisse jääva linna osa suurim park. See rajati [[Felipe IV]] valitsemisajal 17. sajandil ja anti linnale üle pärast Hiilgavat revolutsiooni 1868. aastal.{{Sfn|Galiana Martín|1994|lk=48}}<ref>{{Cite journal|last=Fraser|first=Benjamin|title=Madrid's Retiro Park as publicly-private space and the spatial problems of spatial theory|publisher=[[Taylor & Francis]]|journal=Social & Cultural Geography|volume=8|issue=5|page=684|year=2007|citeseerx=10.1.1.917.6601|doi=10.1080/14649360701633212|issn=1464-9365}}</ref> === Kliima === [[Fail:(Castillejos)_Vista_de_Madrid_desde_Plaza_de_Castilla_03_(cropped).jpg|pisi|Madrid kevadise [[Vihm|vihmasaju]] ajal]] [[Fail:20210109_Royal_Palace_of_Madrid_after_snowstorm.jpg|pisi|[[Madridi kuningapalee]] lume all [[Filomena (torm)|Filomena lumetormi]] ajal]] Madridis on külm poolkuiv kliima ([[Köppeni kliimaklassifikatsioon|Köppeni kliimaklassifikatsioonis]] ''BSk''), mis lääneosas läheb üle [[Lähistroopiline vahemereline kliima|vahemereliseks kliimaks]] (''Csa'').<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|title=Evolución de los climas de Köppen en España en el periodo 1951-2020 – Agencia Estatal de Meteorología – AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=29 September 2023|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230906225847/https://www.aemet.es/es/conocermas/recursos_en_linea/publicaciones_y_estudios/publicaciones/detalles/NT_37_AEMET|archive-date=6 September 2023}}</ref> Linna kliimal on mandrilisi mõjutusi. Talved on jahedad, sest linn asub umbes 667 m kõrgusel merepinnast ning mere kliimat pehmendav mõju sinna ei ulatu. Kuigi ilm on enamasti päikeseline, võib detsembrist veebruarini esineda vihma, kohatist lumesadu ja sagedasi öökülmi; eriti jahedad on ööd ja hommikud, kui ümbritsevatest mägedest puhuvad Madridi külmad tuuled. Suved on kuumad ja päikeselised. Kõige soojemal kuul, juulis, jääb keskmine päevane temperatuur olenevalt asukohast vahemikku 32–34 °C, maksimumtemperatuur tõuseb sageli üle 35 °C ja aeg-ajalt kuumalainete ajal kuni 40&nbsp;°C. Madridi kõrguse ja kuiva kliima tõttu on õhuniiskus madal. [[Ööpäevane õhutemperatuuri amplituud|Ööpäevased temperatuurikõikumised]] on sageli suured, eriti päikeselistel talvepäevadel, mil temperatuur tõuseb pärastlõunal, kuid langeb pärast päikeseloojangut kiiresti. Madrid on üks Euroopa päikeselisemaid pealinnu. Madridi kesklinnas asuvas Retiro pargis registreeriti kõrgeim temperatuur 14. augustil 2021, mil see oli 40,7 °C, ja madalaim temperatuur 16. jaanuaril 1945, mil see oli -10,1 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid, Retiro|website=[[Agencia Estatal de Meteorología]]|access-date=4 February 2022|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20220204115322/http://www.aemet.es/en/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3195&datos=det&x=3195&m=13&v=todos|archive-date=4 February 2022}}</ref> Linna idaosas asuvas lennujaamas registreeriti kõrgeim temperatuur samuti 14. augustil 2021, mil see oli 42,7 °C, ja madalaim temperatuur samuti 16. jaanuaril 1945, mil see oli -15,2 °C.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|title=Extreme values. Madrid Airport|website=Agencia Estatal de Meteorología|access-date=25 August 2019|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200612062013/http://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/efemerides_extremos*?w=0&k=mad&l=3129&datos=det&x=3129&m=13&v=todos|archive-date=12 June 2020}}</ref> [[Filomena (torm)|7.–9. jaanuarini 2021]] sadas Madridis alates 1904. aastast peetava arvestuse jooksul kõige rohkem lund; Hispaania riiklik ilmateenistus AEMET mõõtis linna [[Ilmajaam|ilmajaamades]] lumekatte paksuseks 50–60 cm.<ref name="Pereda">{{Cite web|last=Pereda|first=Olga|url=https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|title=Observatorios de Madrid registraron espesores de nieve de entre 50 y 60 cms|website=[[La Vanguardia]]|date=10 January 2021|access-date=26 January 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210119101924/https://www.lavanguardia.com/vida/20210110/6179383/observatorios-madrid-registraron-espesores-nieve-50-60-cms.html|archive-date=19 January 2021|last2=Santos|first2=Pilar}}</ref> Madridis sajab kõige rohkem sügisel, talvel ja kevadel. Eriti vähe sajab suvel, mil esineb tavaliselt vaid umbes kaks vihmahoogu ja/või [[Äike|äikesevihma]]. Madridi aastane sademete hulk on [[Euroopa|Euroopa pealinnadest]] kõige väiksem.<ref>{{Cite web|last=Meteorología|first=Agencia Estatal de|url=https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|title=Valores climatológicos normales - Agencia Estatal de Meteorología - AEMET. Gobierno de España|website=www.aemet.es|access-date=20 January 2024|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20230326032223/https://www.aemet.es/es/serviciosclimaticos/datosclimatologicos/valoresclimatologicos|archive-date=26 March 2023}}</ref><ref>{{Cite web|url=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|title=Koppen European Map|website=[[Köppen climate classification]]|access-date=20 January 2024|archive-url=https://web.archive.org/web/20230423074818/https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d5/Koppen-Geiger_Map_Europe_present.svg|archive-date=23 April 2023}}</ref> Suvisel ajal esineb Madridi linnastus võrreldes ümbruskonnaga nii märkimisväärne päevane jahedussaare kui ka [[Linna soojussaar|öine soojussaare]] efekt.<ref>{{Cite journal|last=Dialesandro|first=John M.|title=Urban heat island behaviors in dryland regions|journal=Environmental Research Communications|volume=1|issue=8|pages=5–6|year=2019|last2=Wheeler|first2=Stephen M.|last3=Abunnasr|first3=Yaser|bibcode=2019ERCom...1h1005D|doi=10.1088/2515-7620/ab37d0|doi-access=free}}</ref>   == Demograafia == [[Fail:Community_of_Madrid_population_pyramid_in_2022.svg|pisi|[[Madridi autonoomne piirkond|Madridi autonoomse piirkonna]] rahvastikupüramiid 2022. aastal]] Madridi rahvaarv on alates sellest, kui linnast sai 16. sajandi keskpaigas Hispaania pealinn, kasvanud ning püsinud alates 1970. aastatest umbes 3 miljoni juures. 1970. aastast kuni 1990. aastate keskpaigani elanike arv vähenes. See nähtus, mis mõjutas ka teisi Euroopa linnu, oli osalt tingitud satelliitasumite kasvust linna keskosa arvelt. [[Rahvastiku kasv]] kiirenes 1990. aastate lõpus ja 21. sajandi esimesel kümnendil [[Immigratsioon|sisserände]] ning Hispaania [[Majanduskasv|majanduskasvu]] kiirenemise mõjul. Madridi piirkond on EL-i piirkondadest sünnihetkel oodatava eluea poolest esikohal. 2016. aastal oli meeste keskmine oodatav eluiga 82,2 ja naiste oma 87,8 aastat.<ref>{{Cite web|url=https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|title=Population statistics at regional level – Statistics Explained|website=ec.europa.eu|access-date=18 December 2018|archive-url=https://web.archive.org/web/20181129012838/https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Population_statistics_at_regional_level|archive-date=29 November 2018}}</ref> Hispaania pealinnana on Madrid meelitanud ligi palju sisserändajaid kogu maailmast, neist suurem osa [[Ladina-Ameerika]] riikidest.<ref>{{Cite web|url=http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|title=Crece un 6% la población extranjera en Madrid hasta llegar al 21,5%|publisher=[[Telemadrid]]|date=10 August 2018|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707041807/http://www.telemadrid.es/noticias/madrid/Crece-poblacion-extranjera-Madrid-llegar-0-2038596138--20180810061051.html|archive-date=7 July 2020}}</ref> 2020. aastal oli umbes 76% registreeritud elanikest sündinud Hispaanias,<ref name="foreignborn" /> välismaal sündinute osakaal oli 24%;<ref name="foreignborn">{{Cite web|url=https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|title=Población por País de nacimiento|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707083600/https://www.madrid.es/UnidadesDescentralizadas/UDCEstadistica/Nuevaweb/Demograf%C3%ADa%20y%20poblaci%C3%B3n/Poblaci%C3%B3n%20extranjera/Nacimiento/Poblaci%C3%B3n%20a%201%20de%20enero/C4120320.xlsx|archive-date=7 July 2020|format=[[xlsx|.xslx]]}}</ref> neist suurem osa pärines [[Ameerika|Ameerikast]] (umbes 16% kogu elanikkonnast), väiksem osa aga teistest [[Euroopa]], [[Aasia]] ja [[Aafrika]] riikidest. 2019. aasta seisuga olid kõige kiiremini kasvav sisserändajate rühm venezuelalased, keda elas ainuüksi Madridis 60 000. See tegi neist tollal ekuadorlaste järel suuruselt teise välispäritolu kogukonna; ekuadorlasi oli 88 000.<ref>{{Cite web|last=Cano|first=Luis|url=https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|title=El éxodo venezolano empuja a Madrid a su récord histórico de población extranjera|website=[[ABC (Spain)|ABC]]|date=17 April 2019|access-date=7 July 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20210222023947/https://www.abc.es/espana/madrid/abci-exodo-venezolano-empuja-madrid-record-historico-poblacion-extranjera-201904170054_noticia.html|archive-date=22 February 2021}}</ref> Usuliste veendumuste kohta näitas 2019. aastal 469 vastajaga Centro de Investigaciones Sociológicas (CIS) küsitlus, et 20,7% Madridi vastanutest pidas end praktiseerivaks [[Katoliku kirik|katoliiklaseks]], 45,8% mittepraktiseerivaks katoliiklaseks, 3,8% mõne muu religiooni järgijaks, 11,1% [[Agnostitsism|agnostikuks]], 3,6% usu suhtes ükskõikseks ja 12,8% [[Ateism|ateistiks]]. Ülejäänud 2,1% ei avaldanud oma usulisi veendumusi.<ref>{{Cite web|last=CIS|url=http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|title=Postelectoral Elecciones Autonómicas y municipales 2019. Madrid (Municipio de)|date=July 2019|access-date=14 September 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20200707021805/http://datos.cis.es/pdf/Es3253marMT_MMadrid_A.pdf|archive-date=7 July 2020}}</ref> Madridi linnastusse kuuluvad Madrid ja seda ümbritsevad omavalitsused. [[Eurostat|Eurostati]] andmetel elab Madridi linnastus veidi üle 6,27 miljoni inimese<ref name="Eurostat">{{Cite web|url=http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|title=Eurostat – Tables, Graphs and Maps Interface (TGM) table|publisher=Epp.eurostat.ec.europa.eu|date=2 April 2012|access-date=9 November 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120924142951/http://epp.eurostat.ec.europa.eu/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=tgs00080&plugin=1|archive-date=24 September 2012}}</ref> ning selle pindala on 4609,7 km2. See on Hispaania suurim ja EL-i suuruselt teine linnastu.<ref name="citypopulation.de">{{Cite web|url=http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|title=Major Agglomerations of the World|website=Population Statistics and Maps|date=1 January 2019|access-date=25 August 2019|archive-url=https://web.archive.org/web/20100704112702/http://www.citypopulation.de/world/Agglomerations.html|archive-date=4 July 2010}}</ref> == Valitsemine == === Kohalik omavalitsus ja haldus === Madridi linnavalitsus (''Ayuntamiento de Madrid'') on omavalitsuse valitsemise ja haldamise eest vastutav organ. Selle moodustavad täiskogu (''Pleno''), linnapea (''alcalde'') ja Madridi linnavalitsuse juhatus (''Junta de Gobierno de la Ciudad de Madrid''). ''Ayuntamiento'' täiskogu on organ, mille kaudu on kodanikud [[Omavalitsus|linna valitsemises]] [[Esindamine (poliitika)|poliitiliselt esindatud]]. Selle 57 liiget valitakse neljaks aastaks. Täiskogu pädevusse kuuluvad muu hulgas maksuküsimused, linnapea valimine ja tagandamine, määruste ja eeskirjade heakskiitmine ja muutmine, eelarve vastuvõtmine, omavalitsuspiiride ja nende muutmisega seotud otsused, teenuste korraldamine ning osalemine omavalitsusteülestes organisatsioonides.<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|title=Pleno de Madrid (Spanish Only)|publisher=Munimadrid.es|access-date=13 April 2010|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20100624043741/https://www.munimadrid.es/portal/site/munimadrid/menuitem.5fbdbaf471a1b0aa7d245f019fc08a0c/?vgnextoid=da51a5a66b2ce010VgnVCM1000000b205a0aRCRD&vgnextchannel=f4ea39b48936c010VgnVCM100000d90ca8c0RCRD|archive-date=24 June 2010}}</ref> === Hispaania pealinn === Madrid on Hispaania pealinn. [[Hispaania kuningas|Hispaania kuninga]], riigipea, ametlik residents on Zarzuela palee. Hispaania valitsuse asukohana paiknevad Madridis [[Hispaania peaminister|valitsuse presidendi]] (peaministri) ametlik residents ja ministrite nõukogu tavapärane kogunemiskoht [[Moncloa palee]] ning ministeeriumide peahooned. Nii riigipea kui ka valitsusjuhi residentsid asuvad Madridi loodeosas. Madridis asuvad ka [[Hispaania parlament|Hispaania parlamendi]] alam- ja ülemkoja hooned (vastavalt Palacio de las Cortes ja Palacio del Senado). === Piirkonna pealinn === Madrid on Madridi autonoomse piirkonna pealinn. Piirkonnal on oma seadusandlik kogu ja ulatuslik pädevus muu hulgas sotsiaalkulutuste, tervishoiu ja hariduse valdkonnas. Piirkondlik parlament ehk Madridi assamblee asub Puente de Vallecase linnaosas. Piirkondliku valitsuse presidendi kantselei asub linna südames Puerta del Solil, endises postkontorihoones Real Casa de Correos. === Haldusjaotus === Madrid on halduslikult jaotatud 21 linnaosaks, mis omakorda jagunevad 131 asumiks (''barrio''): {| class="wikitable sortable" style="font-size:90%;" !Piirkond ! Rahvaarv (1. jaanuar 2023)<ref>{{Cite web|url=https://portalestadistico.com/municipioencifras/?pn=madrid&pc=ZTV21&idp=35&idpl=1329&idioma=|title=El municipio en cifras|publisher=[[Ayuntamiento de Madrid]]|website=Nuestra ciudad en cifras|access-date=18 September 2024}}</ref> ! Pindala ([[Hektar|ha]]) |- | Centro | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|522.82}} |- | Arganzuela | align="right" | {{Number table sorting|153304}} | align="right" | {{Number table sorting|646.22}} |- | Retiro | align="right" | {{Number table sorting|117918}} | align="right" | {{Number table sorting|546.62}} |- | Salamanca | align="right" | {{Number table sorting|145702}} | align="right" | {{Number table sorting|539.24}} |- | Chamartín | align="right" | {{Number table sorting|144796}} | align="right" | {{Number table sorting|917.55}} |- | Tetuán | align="right" | {{Number table sorting|160002}} | align="right" | {{Number table sorting|537.47}} |- | Chamberí | align="right" | {{Number table sorting|138204}} | align="right" | {{Number table sorting|467.92}} |- | Fuencarral-El Pardo | align="right" | {{Number table sorting|248443}} | align="right" | {{Number table sorting|23783.84}} |- | Moncloa-Aravaca | align="right" | {{Number table sorting|121757}} | align="right" | {{Number table sorting|4653.11}} |- | Ladina | align="right" | {{Number table sorting|241672}} | align="right" | {{Number table sorting|2542.72}} |- | Carabanchel | align="right" | {{Number table sorting|262339}} | align="right" | {{Number table sorting|1404.83}} |- | Usera | align="right" | {{Number table sorting|142746}} | align="right" | {{Number table sorting|777.77}} |- | Puente de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|241603}} | align="right" | {{Number table sorting|1496.86}} |- | Moratalaz | align="right" | {{Number table sorting|92814}} | align="right" | {{Number table sorting|610.32}} |- | Ciudad Lineal | align="right" | {{Number table sorting|220345}} | align="right" | {{Number table sorting|1142.57}} |- | Hortaleza | align="right" | {{Number table sorting|198391}} | align="right" | {{Number table sorting|2741.98}} |- | Villaverde | align="right" | {{Number table sorting|159038}} | align="right" | {{Number table sorting|2018.76}} |- | Villa de Vallecas | align="right" | {{Number table sorting|117501}} | align="right" | {{Number table sorting|5146.72}} |- | Vicálvaro | align="right" | {{Number table sorting|83804}} | align="right" | {{Number table sorting|3526.67}} |- | San Blas-Canillejas | align="right" | {{Number table sorting|161219}} | align="right" | {{Number table sorting|2229.24}} |- | Barajas | align="right" | {{Number table sorting|48646}} | align="right" | {{Number table sorting|4192.28}} |- | '''Kokku''' | align="right" | {{Number table sorting|3339931}} | align="right" | {{Number table sorting|60445.51}} |} {{clear}} == Majandus == [[Fail:Interior_del_Palacio_de_la_Bolsa,_Madrid,_España,_2017_29.jpg|pisi|Madridi börs]] Pärast seda, kui Madridist sai 16. sajandil Hispaania pealinn, oli see pigem [[Tarbimine|tarbimis-]] kui tootmis- või kaubanduskeskus. Majandustegevus oli suuresti pühendatud linna kiiresti kasvava elanikkonna, sealhulgas kuningliku majapidamise ja riigivalitsuse varustamisele ning sellistele kaubandustele nagu [[Pank|pangandus]] ja [[kirjastamine]] . Suur [[Sekundaarne sektor|tööstussektor]] ei arenenud välja enne 20. sajandit, kuid pärast seda tööstus laienes ja mitmekesistus oluliselt, tehes Madridist Hispaania suuruselt teise tööstuslinna. Linna majanduses domineerib aga üha enam [[Teenindus|teenindussektor]] . Olles Euroopa suur finantskeskus, on selle aktsiaturg suuruselt kolmas aktsiaturg Euroopas, kus on nii IBEX 35 indeks kui ka sellega seotud {{Link-interwiki|Latibex|es}} aktsiaturg (teine kõige olulisem indeks [[Ladina-Ameerika]] ettevõtete jaoks). {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} Madrid on Euroopas tähtsuselt viies juhtiv kaubanduskeskus (pärast Londonit, Pariisi, Frankfurdi ja Amsterdami) ja maailmas 11. kohal. <ref name="mastercard.com">{{Cite web|url=http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|title=Worldwide Centers of Commerce Index|access-date=3 September 2012|archive-url=https://web.archive.org/web/20120504014257/http://www.mastercard.com/us/company/en/insights/pdfs/2008/MCWW_WCoC-Report_2008.pdf|archive-date=4 May 2012}}</ref> See on veebilehtede loomise poolest juhtiv hispaaniakeelne linn. {{Sfn|Moreno-Fernández|2020|lk=45}} === Majandusajalugu === === Tänapäeva majandus === === Meedia ja meelelahutus === Madridi suurlinnapiirkond on oluline filmi- ja televisioonikeskus, mille sisu levitatakse kogu hispaaniakeelses maailmas ja välismaal. Seda peetakse sageli Ladina- [[Ladina-Ameerika|Ameerika]] meediaettevõtete sisenemispunktiks Euroopa meediaturule ja samamoodi Euroopa ettevõtete sisenemispunktiks Ladina-Ameerika turgudele. <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|title=La productora argentina Azteka Films abrirá oficina en Madrid a finales de año|publisher=Audiovisual451|date=10 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803193437/https://www.audiovisual451.com/la-productora-argentina-azteka-films-abrira-oficina-en-madrid-a-finales-de-ano/|archive-date=3 August 2020}}</ref> See on ka selliste meediagruppide nagu Radiotelevisión Española (RTVE), Atresmedia, Mediaset España ja Movistar+ peakorter, mis toodavad arvukalt filme, telesaateid ja sarju, mida levitatakse ülemaailmselt erinevatel platvormidel. <ref>{{Cite web|last=de Pablo|first=Emiliano|url=https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|title=Madrid Region Booms as an International Production Hub|publisher=Variety|date=20 May 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200607183320/https://variety.com/2019/film/features/madrid-region-booms-as-an-international-production-hub-1203220657/|archive-date=7 June 2020}}</ref> Alates 2018. aastast asub seal ka [[Netflix|Netflixi]] Madridi tootmiskeskus [[Mediapro|Mediapro Studio]] ja paljud teised, näiteks Viacom International Studios . <ref>{{Cite news|last=Medina|first=Miguel Ángel|url=https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|title=Cuando Clint Eastwood mataba forajidos en la sierra de Madrid|work=El País|date=21 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20201208003835/https://elpais.com/ccaa/2019/09/20/madrid/1568967359_528887.html|archive-date=8 December 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Clover|first=Julian|url=https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|title=Amazon chooses Madrid for European production hub|website=www.broadbandtvnews.com|date=5 December 2018|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803123728/https://www.broadbandtvnews.com/2018/12/05/amazon-chooses-madrid-for-european-production-hub/|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Vicente|first=Adrien|url=https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|title=Madrid emerges as TV series production hub|publisher=The Jakarta Post|date=18 July 2019|access-date=25 June 2020|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803140202/https://www.thejakartapost.com/life/2019/07/17/madrid-emerges-as-tv-series-production-hub.html|archive-date=3 August 2020}}</ref> <ref>{{Cite web|url=https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|title=DAZN abre en Madrid un centro de producción virtual|publisher=Audiovisual451|date=19 September 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20200803161521/https://www.audiovisual451.com/dazn-abre-en-madrid-un-centro-de-produccion-virtual/|archive-date=3 August 2020}}</ref> 2019. aasta seisuga andis filmi- ja televisioonitööstus tööd 19 000 inimesele kohalikul tasandil (44% Hispaania selles valdkonnas töötavatest inimestest). <ref>{{Cite web|last=Cortés|first=Helena|url=https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|title=España, la nueva meca industrial de la televisión|publisher=ABC|date=7 April 2019|access-date=25 June 2020|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20190409161259/https://www.abc.es/play/series/noticias/abci-espana-nueva-meca-industrial-television-201904070100_noticia.html|archive-date=9 April 2019}}</ref> == Kultuur == === Arhitektuur === Madridis on säilinud vähe keskaegset arhitektuuri, peamiselt Almendra Centralis, sealhulgas San Nicolás ja San Pedro el Viejo kirikutornid, San Jerónimo el Reali kirik ja piiskopi kabel . Samuti pole Madridis palju renessanssarhitektuuri säilinud, välja arvatud Segovia sild ja Las Descalzas Realesi klooster . === Muuseumid ja kultuurikeskused === Madridi peetakse kunstimuuseumide poolest üheks Euroopa parimaks sihtkohaks. Tuntuim on Kunsti Kuldne Kolmnurk, mis asub Paseo del Prado ääres ja hõlmab kolme suurt muuseumi: [[Prado muuseum|Prado muuseumi]], Reina Sofía muuseumi ja Thyssen-Bornemisza muuseumi . Prado muuseum ( ''Museo del Prado'' ) on muuseum ja kunstigalerii, kus on üks maailma parimaid Euroopa kunsti kollektsioone 12. sajandist kuni 19. sajandi alguseni, mis põhineb endisel Hispaania kuninglikul kollektsioonil . Sellel on parim kollektsioon [[Francisco de Goya|Goya]], [[Diego Velázquez|Velázquezi]], [[El Greco]], [[Peter Paul Rubens|Rubensi]], [[Tizian|Titiani]], [[Hieronymus Bosch|Hieronymus Boschi]], [[Jusepe de Ribera|José de Ribera]] ja Patiniri teoseid, aga ka [[Rogier van der Weyden|Rogier van der Weydeni]], [[Raffael|Raphael Sanzio]], [[Tintoretto]], [[Paolo Veronese|Veronese]], [[Michelangelo Caravaggio|Caravaggio]], [[Anthonis van Dyck|Van Dycki]], [[Albrecht Dürer|Albrecht Düreri]], [[Claude Lorrain|Claude Lorraini]], [[Bartolomé Esteban Murillo|Murillo]] ja [[Francisco de Zurbarán|Zurbaráni]] teoseid. Mõned muuseumis eksponeeritud silmapaistvamad teosed on ''[[Las Meninas|"Las Meninas"]]'', ''"La maja vestida"'', ''[[Alasti maja|"La maja desnuda"]]'', ''[[Maiste naudingute aed|"Maiste rõõmude aed"]]'', ''"Immaculate Concept"'' ja ''"Pariisi kohtuotsus"'' . === Kirjandus === Madrid on olnud üks Hispaania kirjanduse suurkeskusi. Mõned Hispaania kuldsajandi silmapaistvamad kirjanikud sündisid Madridis, sealhulgas [[Lope de Vega]] ( ''"Fuenteovejuna"'' ja ''"Koer sõimes'' " autor), kes reformis Hispaania teatrit, projekti, mida jätkas [[Pedro Calderón de la Barca|Calderón de la Barca]] ( ''[[Elu on unenägu|"Elu on unistus]]'' " autor). [[Francisco de Quevedo]], kes kritiseeris oma aja Hispaania ühiskonda ja " ''El Buscóni'' " autor, ning Tirso de Molina, kes lõi [[Don Juan|Don Juani]] tegelaskuju, sündisid Madridis. [[Miguel de Cervantes|Cervantes]] ja [[Luis de Góngora|Góngora]] elasid samuti linnas, kuigi nad ei sündinud seal. Lope de Vega, Quevedo, Gongora ja Cervantese Madridi kodud on endiselt alles ja nad kõik asuvad Barrio de las Letrases (kirjanduspiirkonnas). Teiste hilisematel sajanditel Madridis sündinud kirjanike hulka kuuluvad Leandro Fernandez de Moratín, Mariano José de Larra, [[José Echegaray y Eizaguirre|Jose de Echegaray]] ( [[Nobeli kirjandusauhind]] ), [[Ramón Gómez de la Serna]], Dámaso Alonso, Enrique Jardiel Poncela ja Pedro Salinas . === Härjavõitlus === === Sport === ==== Jalgpall ==== == Haridus == Haridus Hispaanias on tasuta ja kohustuslik 6–16-aastastele lastele. [[Haridus|Haridussüsteemi]] nimetatakse LOE-ks ( ''Ley Orgánica de Educación'' ). <ref>{{Cite web|url=http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|title=Sistema Educativo LOE|publisher=Ministerio de Educación y Ciencia|language=es|archive-url=https://web.archive.org/web/20070311104143/http://www.mec.es/educa/sistema-educativo/loe/sistema-educativo-loe.html|archive-date=11 March 2007}}</ref> === Ülikoolid === == Transport == 2018. aastal keelas Madrid kesklinnas kõik mitteresidendist sõidukid. <ref name="Jones-2018">{{Cite web|url=http://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|title='It's the only way forward': Madrid bans polluting vehicles from city centre|website=The Guardian|date=30 November 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607170301/https://www.theguardian.com/cities/2018/nov/30/its-the-only-way-forward-madrid-bans-polluting-vehicles-from-city-centre|archive-date=7 June 2021}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Wolfe|first=Jonathan|url=https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|title=Oslo Puts Up a Stop Sign|work=The New York Times|date=19 December 2018|access-date=7 June 2021|archive-url=https://web.archive.org/web/20210607154048/https://www.nytimes.com/2018/12/19/travel/oslo-restricts-cars-in-city-center.html|archive-date=7 June 2021|issn=0362-4331}}</ref> == Rahvusvahelised suhted == === Diplomaatia === Madridis asub 121 Hispaanias akrediteeritud välisriigi saatkonda<ref>{{Cite book|year=2019|title=Atlas nacional de España|publisher=[[Instituto Geográfico Nacional (Spain)|Instituto Geográfico Nacional]]|page=585|access-date=8 July 2020|chapter=Presencia de España en el mundo|chapter-url=https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-url=https://web.archive.org/web/20200711000829/https://www.ign.es/web/resources/docs/IGNCnig/ANE/Capitulos/24_PresenciadeEspanaenelmundo.pdf|archive-date=11 July 2020}}</ref> ehk kõik riigis asuvad residentsaatkonnad. Linnas asuvad ka Hispaania välisministeerium, Hispaania rahvusvahelise arengukoostöö amet ja diplomaatiline kool. === Rahvusvahelised organisatsioonid === Madridis asuvad selliste rahvusvaheliste organisatsioonide peakorterid nagu ÜRO [[Maailma Turismiorganisatsioon]] (UNWTO), Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB), Iberoameerika Riikide Organisatsioon (OEI), Iberoameerika Rahvusvaheline Noorteorganisatsioon (OIJ), Iberoameerika Sotsiaalkindlustusorganisatsioon (OISS), Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), Madridi Klubi ja Rahvusvaheline Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjon (ICCAT). === Sõpruslinnad === Madridil on sõpruslinnasuhted (''acuerdos'') järgmiste linnadega:<ref name="hermanadas">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}</ref>   * Tokyo === Iberoameerika pealinnade liit === Madrid on Iberoameerika Pealinnade Liidu<ref>{{Cite web|url=http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|title=Declaración de Hermanamiento múltiple y solidario de todas las Capitales de Iberoamérica (12–10–82)|date=12 October 1982|access-date=12 March 2015|archive-url=https://web.archive.org/web/20130510114810/http://www.munimadrid.es/UnidadWeb/Contenidos/EspecialInformativo/RelacInternac/RRII/HermanamientosyAcuerdos/Files/hermanamiento_UCCI.pdf|archive-date=10 May 2013}}</ref> liige ning sõlmis 1982. aasta oktoobris ühise avaldusega vennassidemed järgmiste linnadega:   === Muud partnerlinnad ===   === Partnerlussuhted rahvusvaheliste organisatsioonidega === * C40 Cities<ref name="hermanadas">{{Cite web|url=http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|title=Hermanamientos y Acuerdos con ciudades|publisher=Ayuntamiento de Madrid|access-date=1 March 2016|archive-url=https://archive.today/20160315202452/http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437|archive-date=15 March 2016}}<cite class="citation web cs1" data-ve-ignore="">[http://www.madrid.es/vgn-ext-templating/v/index.jsp?vgnextoid=76957c275129a310VgnVCM2000000c205a0aRCRD&vgnextchannel=ce069e242ab26010VgnVCM100000dc0ca8c0RCRD&vgnextfmt=default&idCapitulo=7182437 "Hermanamientos y Acuerdos con ciudades"]. </cite></ref> * [[Rahvusvaheline Tööorganisatsioon]] (OIT)<ref name="hermanadas" /> * Iberoameerika Peasekretariaat (SEGIB)<ref name="hermanadas" /> * [[UNESCO|ÜRO Hariduse, Teaduse ja Kultuur Oorganisatsioon]] (UNESCO) <ref name="hermanadas" /> * ÜRO inimasustuse programm (UN-Habitat)<ref name="hermanadas" /> == Viited == {{Viited}} === Bibliograafia === == Välislingid == * {{Koduleht}} * [https://www.esmadrid.com/en/ Official website of Madrid on tourism and business] * [https://www.spain.info/en/que-quieres/ciudades-pueblos/grandes-ciudades/madrid.html Official website of Madrid in the Spain's national tourism portal] * [https://www.postalcodigo.com/madrid Postal codes in Madrid] <nowiki> [[Kategooria:Madrid]] [[Kategooria:CS1 allikad hispaania keeles (es)]] [[Kategooria:Ülevaatamata tõlgetega leheküljed]]</nowiki> oh0esuukypvouyqq98cii8jzdbpt8sx Heraklese torn 0 712430 7124263 7124096 2026-04-04T12:21:18Z Mona 355 7124263 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Heraklese torn |omakeelne nimi = Torre de Hércules |pilt = Torre de Hércules 2023.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[A Coruña]], [[Galicia]], [[Hispaania]] |ehituse algus = |ehituse lõpp = [[1. sajand]] |lammutatud = |purustatud = |renoveeritud = 1792 |aadress = |kõrgus = 55 m |vundamendi pindala = |korruseid = |ehitusmaterjal = |liigitus = |laiuskoord = 43/23/09/N |pikkuskoord = 8/24/24/W |kaart = pind |veel = {{UNESCO |nimi = Heraklese torn |pilt = <!-- valikuline --> |pildiallkiri = <!-- valikuline --> |asukoht = [[Hispaania]] |tüüp = |kriteerium = (iii) |id = 1312 |piirkond = |laiuskoord = <!-- K/M/S (55/44/33.22/N) või kümnendkraadid (55.742561) --> |pikkuskoord = <!-- K/M/S (11/22/33.44/W) või kümnendkraadid (-11.375955) --> |aasta = 2009 |istung = <!-- valikuline --> |laiendatud = <!-- valikuline --> |ohus = <!-- valikuline --> }} }} '''Heraklese torn''' ([[galeegi keel]]es: ''Torre de Hércules'', [[hispaania keel]]es: ''Torre de Hércules'') on vanim teadaolev säilinud [[Rooma riik|Rooma riigi]] [[tuletorn]]. Torni ehitasid roomlased [[1. sajand]]il ning see paikneb [[Galicia]]s, [[Hispaania]] loodeosas asuval poolsaarel ligikaudu 2,4 km kaugusel [[A Coruña]] kesklinnast.<ref name="UNESCO" /> Kuni 20. sajandini oli torn tuntud nime all Farum Brigantium. Ladinakeelne sõna farum tuleneb kreekakeelsest sõnast ''Φάρος'' (Pharos), mis viitab [[Egiptus]]es asunud [[Aleksandria tuletorn]]ile. Rajatis on 55 meetri kõrgune. Torn rekonstrueeriti 1791. aastal. Tuletorni ümbruses paikneb skulptuuriaed, kus on esindatud [[Pablo Serrano]] ja [[Francisco Leiro]] teosed. Heraklese torn on Hispaania rahvusmonument ning alates 27. juunist 2009 kuulub see [[UNESCO maailmapärandi nimistu]]sse. See oli ainus UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluv tuletorn kuni 2021. aastani mil nimistusse lisandus [[Cordouani tuletorn]].<ref name="CIAV" /><ref name="Inhabited" /> Tegemist on Hispaania kõrguselt teise tuletorniga pärast [[Chipiona tuletorn|Faro de Chipiona]]t. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="UNESCO">{{netiviide |pealkiri=Tower of Hercules |väljaanne=UNESCO |url=https://whc.unesco.org/en/list/1312/ |vaadatud=2026-04-02}}</ref> <ref name="CIAV">{{netiviide |pealkiri=Tower of Hercules |väljaanne=CIAV |url=https://ciav.torredeherculesacoruna.com/en/ |vaadatud=2026-04-02}}</ref> <ref name="Inhabited">{{netiviide |pealkiri=France’s last inhabited lighthouse gets Unesco status |väljaanne=The Guardian |url=https://www.theguardian.com/artanddesign/gallery/2021/jul/27/frances-last-inhabited-lighthouse-gets-unesco-status-in-pictures |vaadatud=2026-02-03}}</ref> }} [[Kategooria:Hispaania tuletornid]] [[Kategooria:Galicia]] jd0b4c6r0raiqyfz9iqff4icdjgp77b Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel 0 712443 7124280 7123763 2026-04-04T12:50:40Z Kalle 51 7124280 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== ==== Võistkondlik florett ==== ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 6 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] e3pycnyl9j7sdmfbout68sojmnp0f0e 7124290 7124280 2026-04-04T13:22:22Z Kalle 51 7124290 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 6 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 71hsnkpw7ykuiy40dwtnpo97tp0vbnk 7124318 7124290 2026-04-04T15:07:10Z Kalle 51 7124318 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 6 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] jii0posykdh7se0th8f4w1e6ch28a3y 7124324 7124318 2026-04-04T15:24:01Z Kalle 51 7124324 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 6 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] fh7cjuhelykoyq6izvnx1a45g7nry54 7124330 7124324 2026-04-04T15:29:51Z Kalle 51 7124330 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas kui Prantsusmaa võitis kokku 6 medalit, siis Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 1udyroyxgc0p6r1741nqdwcpx50ssf2 7124335 7124330 2026-04-04T15:35:52Z Kalle 51 7124335 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|150px|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] os51cm2xt5jbbiueijvy713hwpbyp5z 7124337 7124335 2026-04-04T15:49:50Z Kalle 51 7124337 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] ipch70x1na8emh4cztvrr52gsxqo1oc 7124403 7124337 2026-04-04T18:26:03Z Kalle 51 7124403 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # [[Pilt:Flag_of_the_Ottoman_Empire_(1844–1922).svg|24px]] [[Türgi]] (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] a6po9fd9g1ad27mwnxjqxt6r2b3tte1 7124413 7124403 2026-04-04T18:49:37Z Kalle 51 7124413 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # {{PisiLipp|Türgi}} (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]], [[János Garay]],<br>[[Attila Petschauer]], [[József Rády]],<br> [[Sándor Gombos]], [[Gyula Glykais]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Bino Bini]], [[Oreste Puliti]],<br>[[Giulio Sarrocchi]], [[Renato Anselmi]],<br>[[Emilio Salafia]], [[Gustavo Marzi]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Adam Papée]], [[Tadeusz Friedrich]],<br>[[Kazimierz Laskowski]], [[Władysław Segda]],<br>[[Aleksander Małecki]], [[Jerzy Zabielski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=left| [[Erwin Casmir]], [[Heinrich Moos]],<br>[[Hans Halberstadt]], [[Hans Thomson]] |- | rowspan=2|5. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Raoul Fristeau]], [[Roger Ducret]],<br>[[Jean Lacroix]], [[Maurice Taillandier]],<br>[[Jean Piot]], [[Paul Oziol de Pignol]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Cornelis Ekkart]], [[Hendrik Hagens]],<br>[[Maarten van Dulm]], [[Jan van der Wiel]],<br>[[Arie de Jong]], [[Henri Wijnoldy-Daniëls]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Modeste Cuypers]], [[Jacques Kesteloot]],<br> [[Édouard Yves]], [[Gaston Kaanen]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=left| [[Muhuttin Okyavuz]], [[Fuat Balkan]],<br>[[Nami Yayak]], [[Enver Balkan]] |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 12 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]<br> [[Renato Anselmi]], [[Guido Balzarini]],<br>[[Marcello Bertinetti]], [[Bino Bini]],<br>[[Vincenzo Cuccia]], [[Oreste Moricca]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giulio Sarrocchi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79878 Tulemused]''' <br><br>Aastatel 1920 ja 1924 võitis Itaalia võistkondlikus espadronis kuldmedali, kuid need olid ainsad kaks korda aastatel 1908–1960, kui Ungari seda ala ei võitnud. Finaalis võitis Ungari Itaaliat tulemusega 9-7. Pronksmedal läks Poolale, kes alistas Saksamaa 9-7. Kaks Ungari kuldmedalivõidu võitnud võistkonna liiget, Attila Petschauer ja János Garay, surid hiljem [[Natsionaalsotsialism|natside]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]]. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 8gzyw4662sg27dk4wma0p9mvlmg3k05 7124421 7124413 2026-04-04T19:08:04Z Kalle 51 7124421 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # {{PisiLipp|Türgi}} (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| {{PisiLipp|Egiptus}} |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]], [[János Garay]],<br>[[Attila Petschauer]], [[József Rády]],<br> [[Sándor Gombos]], [[Gyula Glykais]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Bino Bini]], [[Oreste Puliti]],<br>[[Giulio Sarrocchi]], [[Renato Anselmi]],<br>[[Emilio Salafia]], [[Gustavo Marzi]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Adam Papée]], [[Tadeusz Friedrich]],<br>[[Kazimierz Laskowski]], [[Władysław Segda]],<br>[[Aleksander Małecki]], [[Jerzy Zabielski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=left| [[Erwin Casmir]], [[Heinrich Moos]],<br>[[Hans Halberstadt]], [[Hans Thomson]] |- | rowspan=2|5. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Raoul Fristeau]], [[Roger Ducret]],<br>[[Jean Lacroix]], [[Maurice Taillandier]],<br>[[Jean Piot]], [[Paul Oziol de Pignol]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Cornelis Ekkart]], [[Hendrik Hagens]],<br>[[Maarten van Dulm]], [[Jan van der Wiel]],<br>[[Arie de Jong]], [[Henri Wijnoldy-Daniëls]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Modeste Cuypers]], [[Jacques Kesteloot]],<br> [[Édouard Yves]], [[Gaston Kaanen]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=left| [[Muhuttin Okyavuz]], [[Fuat Balkan]],<br>[[Nami Yayak]], [[Enver Balkan]] |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 12 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]<br> [[Renato Anselmi]], [[Guido Balzarini]],<br>[[Marcello Bertinetti]], [[Bino Bini]],<br>[[Vincenzo Cuccia]], [[Oreste Moricca]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giulio Sarrocchi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79878 Tulemused]''' <br><br>Aastatel 1920 ja 1924 võitis Itaalia võistkondlikus espadronis kuldmedali, kuid need olid ainsad kaks korda aastatel 1908–1960, kui Ungari seda ala ei võitnud. Finaalis võitis Ungari Itaaliat tulemusega 9-7. Pronksmedal läks Poolale, kes alistas Saksamaa 9-7. Kaks Ungari kuldmedalivõidu võitnud võistkonna liiget, Attila Petschauer ja János Garay, surid hiljem [[Natsionaalsotsialism|natside]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]]. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Helene Mayer]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Muriel Freeman]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Olga Oelkers]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Erna Sondheim]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 5. || align=left| [[Gladys Daniell]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=2|6. ||align=left| [[Jenny Addams]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | align=left| [[Margit Danÿ]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Jo de Boer]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Ellen Osiier]], {{PisiLipp|Taani}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/80279 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis toimus ringturniir. Matšid toimusid viie puuteni. Iga alagrupi neli parimat vehklejat pääsesid poolfinaali. Poolfinaali kahest alagrupist neli parimat vehklejat pääsesid finaali. Finaal oli ringisüsteemis. Matšid kestsid kuni viie puuteni. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] q5kdwq3qsbnfzcd7ensh6ycmifg80kj 7124592 7124421 2026-04-05T08:32:36Z Kalle 51 /* Tulemused */ 7124592 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1882–1922).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # {{PisiLipp|Türgi}} (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]], [[János Garay]],<br>[[Attila Petschauer]], [[József Rády]],<br> [[Sándor Gombos]], [[Gyula Glykais]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Bino Bini]], [[Oreste Puliti]],<br>[[Giulio Sarrocchi]], [[Renato Anselmi]],<br>[[Emilio Salafia]], [[Gustavo Marzi]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Adam Papée]], [[Tadeusz Friedrich]],<br>[[Kazimierz Laskowski]], [[Władysław Segda]],<br>[[Aleksander Małecki]], [[Jerzy Zabielski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=left| [[Erwin Casmir]], [[Heinrich Moos]],<br>[[Hans Halberstadt]], [[Hans Thomson]] |- | rowspan=2|5. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Raoul Fristeau]], [[Roger Ducret]],<br>[[Jean Lacroix]], [[Maurice Taillandier]],<br>[[Jean Piot]], [[Paul Oziol de Pignol]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Cornelis Ekkart]], [[Hendrik Hagens]],<br>[[Maarten van Dulm]], [[Jan van der Wiel]],<br>[[Arie de Jong]], [[Henri Wijnoldy-Daniëls]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Modeste Cuypers]], [[Jacques Kesteloot]],<br> [[Édouard Yves]], [[Gaston Kaanen]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=left| [[Muhuttin Okyavuz]], [[Fuat Balkan]],<br>[[Nami Yayak]], [[Enver Balkan]] |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 12 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]<br> [[Renato Anselmi]], [[Guido Balzarini]],<br>[[Marcello Bertinetti]], [[Bino Bini]],<br>[[Vincenzo Cuccia]], [[Oreste Moricca]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giulio Sarrocchi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79878 Tulemused]''' <br><br>Aastatel 1920 ja 1924 võitis Itaalia võistkondlikus espadronis kuldmedali, kuid need olid ainsad kaks korda aastatel 1908–1960, kui Ungari seda ala ei võitnud. Finaalis võitis Ungari Itaaliat tulemusega 9-7. Pronksmedal läks Poolale, kes alistas Saksamaa 9-7. Kaks Ungari kuldmedalivõidu võitnud võistkonna liiget, Attila Petschauer ja János Garay, surid hiljem [[Natsionaalsotsialism|natside]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]]. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Helene Mayer]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Muriel Freeman]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Olga Oelkers]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Erna Sondheim]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 5. || align=left| [[Gladys Daniell]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=2|6. ||align=left| [[Jenny Addams]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | align=left| [[Margit Danÿ]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Jo de Boer]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Ellen Osiier]], {{PisiLipp|Taani}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/80279 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis toimus ringturniir. Matšid toimusid viie puuteni. Iga alagrupi neli parimat vehklejat pääsesid poolfinaali. Poolfinaali kahest alagrupist neli parimat vehklejat pääsesid finaali. Finaal oli ringisüsteemis. Matšid kestsid kuni viie puuteni. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] qf0pl9ggrn6vtnfuxaqmccuaihtg9z9 7124593 7124592 2026-04-05T08:33:10Z Kalle 51 /* Osalejad */ 7124593 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:[[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]]|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # {{PisiLipp|Türgi}} (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]], [[János Garay]],<br>[[Attila Petschauer]], [[József Rády]],<br> [[Sándor Gombos]], [[Gyula Glykais]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Bino Bini]], [[Oreste Puliti]],<br>[[Giulio Sarrocchi]], [[Renato Anselmi]],<br>[[Emilio Salafia]], [[Gustavo Marzi]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Adam Papée]], [[Tadeusz Friedrich]],<br>[[Kazimierz Laskowski]], [[Władysław Segda]],<br>[[Aleksander Małecki]], [[Jerzy Zabielski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=left| [[Erwin Casmir]], [[Heinrich Moos]],<br>[[Hans Halberstadt]], [[Hans Thomson]] |- | rowspan=2|5. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Raoul Fristeau]], [[Roger Ducret]],<br>[[Jean Lacroix]], [[Maurice Taillandier]],<br>[[Jean Piot]], [[Paul Oziol de Pignol]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Cornelis Ekkart]], [[Hendrik Hagens]],<br>[[Maarten van Dulm]], [[Jan van der Wiel]],<br>[[Arie de Jong]], [[Henri Wijnoldy-Daniëls]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Modeste Cuypers]], [[Jacques Kesteloot]],<br> [[Édouard Yves]], [[Gaston Kaanen]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=left| [[Muhuttin Okyavuz]], [[Fuat Balkan]],<br>[[Nami Yayak]], [[Enver Balkan]] |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 12 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]<br> [[Renato Anselmi]], [[Guido Balzarini]],<br>[[Marcello Bertinetti]], [[Bino Bini]],<br>[[Vincenzo Cuccia]], [[Oreste Moricca]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giulio Sarrocchi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79878 Tulemused]''' <br><br>Aastatel 1920 ja 1924 võitis Itaalia võistkondlikus espadronis kuldmedali, kuid need olid ainsad kaks korda aastatel 1908–1960, kui Ungari seda ala ei võitnud. Finaalis võitis Ungari Itaaliat tulemusega 9-7. Pronksmedal läks Poolale, kes alistas Saksamaa 9-7. Kaks Ungari kuldmedalivõidu võitnud võistkonna liiget, Attila Petschauer ja János Garay, surid hiljem [[Natsionaalsotsialism|natside]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]]. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Helene Mayer]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Muriel Freeman]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Olga Oelkers]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Erna Sondheim]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 5. || align=left| [[Gladys Daniell]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=2|6. ||align=left| [[Jenny Addams]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | align=left| [[Margit Danÿ]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Jo de Boer]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Ellen Osiier]], {{PisiLipp|Taani}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/80279 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis toimus ringturniir. Matšid toimusid viie puuteni. Iga alagrupi neli parimat vehklejat pääsesid poolfinaali. Poolfinaali kahest alagrupist neli parimat vehklejat pääsesid finaali. Finaal oli ringisüsteemis. Matšid kestsid kuni viie puuteni. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] nw6ivrqxlsvngv71n54vt9jdqm78vl7 7124594 7124593 2026-04-05T08:34:14Z Kalle 51 /* Osalejad */ 7124594 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja {{Riigi ikoon|Holland}} [[Holland]], [[Amsterdam]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel|Pariis 1924]]''' | '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' :'''>''' |} [[Pilt:1928 Summer Olympics stamp of the Netherlands fencing.jpg|thumb|Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel Hollandi margil.]] '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[29. juuli]]st - [[11. august]]ini 1928. aastal [[Amsterdam]]is [[Holland]]is. 1928. aasta olümpiamängude vehklemisprogramm koosnes kuuest meeste aladest: võistkondlikust ja individuaalvõistlusest [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is, ning naiste individuaalvõistlusest floretis. See programm loodi 1924. aastal koos naiste floreti individuaalvõistluse kasutuselevõtuga ja jäi olümpiastandardiks kuni [[1956. aasta suveolümpiamängud|1956. aastani]]. Alles järgmisel aastal, 1929, said need neli individuaalala [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistluste]] standardiks ja alles 1930. aastal lisati maailmameistrivõistlustele kõik kolm meeste võistkondlikku ala. Naiste floreti võistkondlik ala lisati maailmameistrivõistlustele 1932. aastal, kuid olümpiaprogrammi lisati see alles [[Vehklemine 1960. aasta suveolümpiamängudel|1960. aastal]]. [[Helene Mayer]] võitis naiste floretis kuldmedali, võites 20 matšist 18. Ta oli [[Saksamaa]] parim vehkleja. Mayer võistles olümpiamängudel uuesti [[1932. aasta suveolümpiamängud|1932. aastal]], kui ta saavutas viienda koha vahetult pärast oma poiss-sõbra surma, ning [[1936. aasta suveolümpiamängud|1936. aastal]], kui ta võitis hõbemedali pärast seda, kui ta oli võistkonda paigutatud Saksamaa „sümboolse juudina“. Lõpuks emigreerus ta [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]], kuna ta ei saanud elada [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaal]]. Kõik vehklemisalad toimusid Amsterdamis Schermzaalis, spetsiaalselt 1928. aasta olümpiamängude jaoks ehitatud vehklemishallis otse peastaadioni kõrval. Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia jagasid meeste kuldmedaleid, kusjuures nad võitsid kõik kaks kuldmedalit, samas nii Prantsusmaa kui ka Itaalia võitsid kokku viis medalit. == Osalejad == Amsterdami suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 259 sportlast (232 meest ja 27 naist) 27 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (9) # {{PisiLipp|Austria}} (6) # {{PisiLipp|Belgia}} (21) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (2) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] (9) # {{PisiLipp|Holland}} (20) |valign=top| # <li value=8>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (18) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (2) # {{PisiLipp|Kreeka}} (5) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1916–1934).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Poola}} (6) # {{PisiLipp|Portugal}} (7) |valign=top| # <li value=15>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (20) # {{PisiLipp|Rootsi}} (8) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (8) # {{PisiLipp|Saksamaa}} (13) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (19) # {{PisiLipp|Soome}} (2) # {{PisiLipp|Šveits}} (9) |valign=top| # <li value=22>{{PisiLipp|Taani}} (10) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (7) # {{PisiLipp|Tšiili}} (6) # {{PisiLipp|Türgi}} (4) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (17) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (16) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Georges Buchard]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[George Calnan]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Léon Tom]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 5. || align=left| [[Nils Hellsten]] || align=left| {{PisiLipp|Rootsi}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Charles Delporte]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- |rowspan=2|7. || align=left| [[Charles Debeur]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| [[Salvator Cicurel]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] |} </div> Finaal: [[7. august]] <br>Osavõtjaid: 59 <br>Riike: 22 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Charles Delporte]], {{PisiLipp|Belgia}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77461 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis veheldi ringturniiril. Matšid toimusid ühe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Iga alagrupi kuus parimat pääsesid veerandfinaali. Veerandfinaali iga alagrupi kuus parimat pääsesid poolfinaali. Poolfinaalis pääses alagrupi viis parimat vehklejat finaalvooru. Matšid toimusid kahe puuteni, võimalikud olid ka topeltkaotused. Neli parimat pääsesid edasi medalivooru. Medalivoor oli kahevooruline ühe väljalangemisega, kus toimus ka kolmanda koha matš: see tähendab, et neli vehklejat võistlesid kahes poolfinaalis, kus võitjad osalesid kuldmedalimatšil ja kaotajad pronksmedalimatšil. Matšid toimusid kümne puuteni, kuid võitja pidi võitma vähemalt kahe puutega, vastasel juhul matš jätkus. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik epee ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Giulio Basletta]], [[Marcello Bertinetti]],<br>[[Giancarlo Cornaggia-Medici]], [[Carlo Agostoni]],<br>[[Renzo Minoli]], [[Franco Riccardi]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Georges Buchard]], [[Gaston Amson]],<br>[[Émile Cornic]], [[Bernard Schmetz]],<br>[[René Barbier]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Portugal}} || align=left| [[Paulo Leal]], [[Mário de Noronha]],<br>[[Jorge de Paiva]], [[Frederico Paredes]],<br>[[João Sassetti]], [[Henrique da Silveira]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Émile Barbier]], [[Balthazar De Beukelaer]],<br>[[Charles Delporte]], [[Charles Debeur]],<br>[[Léon Tom]], [[Georges Dambois]] |- | rowspan=4|5. || align=left| {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} || align=left| [[Martin Harden]], [[Josef Jungmann]],<br>[[František Kříž]], [[Jan Tille]],<br>[[Miroslav Beznoska]], [[Jan Černohorský]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Leonard Kuypers]], [[Adrianus de Jong|Arie de Jong]],<br>[[Henri Wijnoldy-Daniëls]], [[Willem Driebergen]],<br> [[Alfred Labouchere]], <br>[[Karel, Jonkheer van den Brandeler]] |- | align=left| [[Pilt:Flag_of_Spain_(1785–1873,_1875–1931).svg|24px]] [[Hispaania]] || align=left| [[Juan Delgado]], [[Domingo García]],<br> [[Diego Díez]], [[Félix de Pomés]],<br> [[Fidel González]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left | [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left| [[Arthur Lyon]], [[George Calnan]],<br>[[Allen Milner]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Edward Willis Barnett|Edward Barnett]] |} </div> Finaal: [[5. august]] <br>Osavõtjaid: 95 <br>Riike: 18 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik epee|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Georges Buchard]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[André Labatut]],<br>[[Alexandre Lippmann]], [[Georgers Tainturier]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79044 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia domineerisid võistkondlikus epees aastatel 1920–1960, kusjuures Prantsusmaa võitis kolm ja Itaalia kuus kuldmedalit. Mõlemad võistkonnad jõudsid finaali, kus nendega liitusid Belgia, mis polnud ebatavaline, ja Portugal, mis oli ebatavaline. See oli Itaalia kulla-aasta, pärast seda, kui Prantsusmaa oli võitnud 1924. aastal, alistades Prantsusmaa omavahelises matšis tulemusega 9:7. Pronksmedal selgus Belgia ja Portugali vahelises matšis, mis oli praktiliselt viik, kuna mõlemad võitsid kaheksa matši, kusjuures Portugal sai üllatuspronksi antud puudutustega tulemusega 21:20. See oli Portugali ainus medal 1928. aasta olümpiamängudel ja on kuni 2024. aastani nende ainus olümpiamedal vehklemises. <br style="clear:both;" /> ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Lucien Gaudin]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Giulio Gaudini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Oreste Puliti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Philippe Cattiau]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 6.|| align=left| [[Raymond Bru]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | 7. || align=left| [[Ugo Pignotti]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left | [[Fritz Gazzera]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 54 <br>Riike: 23 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Roger Ducret]], {{PisiLipp|Prantsusmaa}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/77141 Tulemused]''' <br>Favoriit oli tõenäoliselt itaallane Oreste Puliti, 1927. aasta maailmameister, kuigi tal oli õnne, et üldse võistelda sai. 1924. aasta olümpiamängudel ärritas teda kohtuniku otsus ja ta loobus võistlusest, nagu ka kogu tema Itaalia vehklemismeeskond. ROK-i otsusega keelati Pulitil edaspidi olümpiamängudel osalemine, kuid kaks aastat hiljem, pärast Itaalia vehklemisföderatsiooni taotlust, vaadati see otsus uuesti läbi ja Pulitil lubati 1928. aastal võistelda. <br>Finaali matšid peeti viie puuteni. Kolm parimat lõpetasid kõik üheksa võiduga ja viik otsustati lahendada kolme sportlase ümbervehklemisega. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left | [[Ugo Pignotti]], [[Giulio Gaudini]],<br>[[Giorgio Pessina]], [[Gioacchino Guaragna]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giorgio Chiavacci]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left | [[Philippe Cattiau]], [[Roger Ducret]],<br>[[André Labatut]], [[Lucien Gaudin]],<br>[[Raymond Flacher]], [[André Gaboriaud]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| {{PisiLipp|Argentina}} || align=left | [[Roberto Larraz]], [[Raúl Anganuzzi]],<br>[[Luis Lucchetti]], [[Héctor Lucchetti]],<br>[[Carmelo Camet]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left | [[Max Janlet]], [[Pierre Pêcher]],<br>[[Raymond Bru]], [[Albert De Roocker]],<br>[[Jean Verbrugge]], [[Charles Crahay]] |- | 5. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left | [[Ödön von Tersztyánszky]], [[György Rozgonyi]]<br>[[György Piller-Jekelfalussy]], [[József Rády]],<br> [[Gusztáv Kálniczky]], [[Péter Tóth]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] || align=left | [[George Calnan]], [[René Peroy]],<br>[[Joe Levis]], [[Harold Rayner]],<br>[[Henry Breckinridge]], [[Dernell Every]] |} </div> Finaal: [[30. juuli]] <br>Osavõtjaid: 88 <br>Riike: 16 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik florett|Olümpiavõitja 1924]]:''' {{PisiLipp|Prantsusmaa}}<br> [[Philippe Cattiau]], [[Jacques Coutrot]],<br> [[Guy De Luget]], [[Roger Ducret]],<br>[[Lucien Gaudin]], [[Henri Jobier]],<br>[[André Labattut]], [[Josef Peroteaux]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78332 Tulemused]''' <br><br>Prantsusmaa ja Itaalia võitsid aastatel 1920–1956 kõik võistkondlikud olümpiakullad floretis, kusjuures mõlemad riigid võitsid neli korda. Lisaks saavutasid need kaks riiki sel perioodil kõigil olümpiamängudel 1-2 tulemuse, välja arvatud 1924. aasta olümpiamängudel, mil Itaalia loobus protesteerides viimases alagrupis. See oli Itaalia aasta, kuna nad võitsid kõik kolm matši viimases alagrupis, alistades Prantsusmaa 10-6, ja prantslased said hõbemedali. Argentina võitis pronksmedali üllatuslikult Belgia üle, võites oma esimese ja kuni 2024. aastani ainsa olümpiavehklemismedali. <br style="clear:both;" /> ==== Espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Attila Petschauer]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Bino Bini]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Gustavo Marzi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |- | 5. || align=left| [[Sándor Gombos]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 6. ||align=left| [[Erwin Casmir]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 7. || align=left| [[Arturo De Vecchi]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 8. ||align=left| [[Roger Ducret]] || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} |} </div> Finaal: [[11. august]] <br>Osavõtjaid: 44 <br>Riike: 17 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Sándor Pósta]], [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/78064 Tulemused]''' <br><br>Ungarlased domineerisid espadronis enne 1980. aastaid ja see aasta polnud erand. Sándor Gombos oli võitnud [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|MM-il]] aastatel 1926 ja 1927 ning oli kerge favoriit. Ta jõudis finaali ja vehkles hästi, saades kaheksa võitu ja kolm kaotust, kuid see tõi talle vaid viienda koha. Kaks ülejäänud ungarlast, Ödön Tersztyánszky ja Attila Petschauer, võitsid mõlemad üheksa matši ja kohtusid kuldmedali nimel peetud matšil, mille Tersztyánszky võitis 5-2. <br style="clear:both;" /> ==== Võistkondlik espadron ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Riik !! Sportlane |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] || align=left| [[Ödön von Tersztyánszky]], [[János Garay]],<br>[[Attila Petschauer]], [[József Rády]],<br> [[Sándor Gombos]], [[Gyula Glykais]] |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] || align=left| [[Bino Bini]], [[Oreste Puliti]],<br>[[Giulio Sarrocchi]], [[Renato Anselmi]],<br>[[Emilio Salafia]], [[Gustavo Marzi]] |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Pilt:Flag_of_Poland_(1919–1928).svg|24px]] [[Poola]] || align=left| [[Adam Papée]], [[Tadeusz Friedrich]],<br>[[Kazimierz Laskowski]], [[Władysław Segda]],<br>[[Aleksander Małecki]], [[Jerzy Zabielski]] |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} || align=left| [[Erwin Casmir]], [[Heinrich Moos]],<br>[[Hans Halberstadt]], [[Hans Thomson]] |- | rowspan=2|5. || align=left| {{PisiLipp|Prantsusmaa}} || align=left| [[Raoul Fristeau]], [[Roger Ducret]],<br>[[Jean Lacroix]], [[Maurice Taillandier]],<br>[[Jean Piot]], [[Paul Oziol de Pignol]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Holland}} || align=left| [[Cornelis Ekkart]], [[Hendrik Hagens]],<br>[[Maarten van Dulm]], [[Jan van der Wiel]],<br>[[Arie de Jong]], [[Henri Wijnoldy-Daniëls]] |- | rowspan=2|7. || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} || align=left| [[Modeste Cuypers]], [[Jacques Kesteloot]],<br> [[Édouard Yves]], [[Gaston Kaanen]] |-bgcolor="#FFFFFF" | align=left| {{PisiLipp|Türgi}} || align=left| [[Muhuttin Okyavuz]], [[Fuat Balkan]],<br>[[Nami Yayak]], [[Enver Balkan]] |} </div> Finaal: [[9. august]] <br>Osavõtjaid: 65 <br>Riike: 12 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Võistkondlik espadron|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]<br> [[Renato Anselmi]], [[Guido Balzarini]],<br>[[Marcello Bertinetti]], [[Bino Bini]],<br>[[Vincenzo Cuccia]], [[Oreste Moricca]],<br>[[Oreste Puliti]], [[Giulio Sarrocchi]] <br><br>'''[https://www.olympedia.org/results/79878 Tulemused]''' <br><br>Aastatel 1920 ja 1924 võitis Itaalia võistkondlikus espadronis kuldmedali, kuid need olid ainsad kaks korda aastatel 1908–1960, kui Ungari seda ala ei võitnud. Finaalis võitis Ungari Itaaliat tulemusega 9-7. Pronksmedal läks Poolale, kes alistas Saksamaa 9-7. Kaks Ungari kuldmedalivõidu võitnud võistkonna liiget, Attila Petschauer ja János Garay, surid hiljem [[Natsionaalsotsialism|natside]] [[Koonduslaager|koonduslaagrites]]. <br style="clear:both;" /> === Naised === ==== Florett ==== <div style="float:left; text-align:left; padding-right:15px;"> {| class="wikitable" style="text-align:center" |- ! Koht !! Sportlane !! Riik |- bgcolor="#F7F6A8" | {{KuldOlümpia}} || align=left| [[Helene Mayer]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- bgcolor="#DCE5E5" | {{HõbeOlümpia}} || align=left| [[Muriel Freeman]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |- bgcolor="#FFDAB9" | {{PronksOlümpia}} ||align=left| [[Olga Oelkers]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |-bgcolor="#FFFFFF" | 4. ||align=left| [[Erna Sondheim]] || align=left| {{PisiLipp|Saksamaa}} |- | 5. || align=left| [[Gladys Daniell]] || align=left| {{PisiLipp|Suurbritannia}} |-bgcolor="#FFFFFF" | rowspan=2|6. ||align=left| [[Jenny Addams]] || align=left| {{PisiLipp|Belgia}} |- | align=left| [[Margit Danÿ]] || align=left| [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] |- bgcolor="#FFFFFF" | 8. || align=left| [[Jo de Boer]] || align=left| {{PisiLipp|Holland}} |} </div> Finaal: [[1. august]] <br>Osavõtjaid: 27 <br>Riike: 11 <br>'''[[Vehklemine 1924. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|Olümpiavõitja 1924]]:''' [[Ellen Osiier]], {{PisiLipp|Taani}} <br>'''[https://www.olympedia.org/results/80279 Tulemused]''' <br>Igas alagrupis toimus ringturniir. Matšid toimusid viie puuteni. Iga alagrupi neli parimat vehklejat pääsesid poolfinaali. Poolfinaali kahest alagrupist neli parimat vehklejat pääsesid finaali. Finaal oli ringisüsteemis. Matšid kestsid kuni viie puuteni. <br style="clear:both;" /> == Medalite tabel == {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel|Amsterdam 1928]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||2 ||3||0|| 5 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||2||1||2|| 5 |- | 3.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||2||1||0|| 3 |- | 4.||align=left |{{PisiLipp|Saksamaa}}||1 ||1||1|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Suurbritannia}}||0 ||1||0|| 1 |- | rowspan=4|6.||align=left |{{PisiLipp|Argentina}}||0||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Poola}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |{{PisiLipp|Portugal}}||0 ||0||1|| 1 |- | align=left |[[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]]||0 ||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 9 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20080408184510/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1928/1928.pdf THE NINTH OLYMPIAD AMSTERDAM 1928 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/amsterdam-1928/results/fencing Amsterdam 1928 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/9/sports/FEN Fencing at the 1928 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1928. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 1eij6m9ji8w36n8x2505ic42kw0slfm Vello Pekomäe 0 712446 7124266 7124141 2026-04-04T12:27:58Z Kruusamägi 1530 7124266 wikitext text/x-wiki '''Vello Pekomäe''' ([[7. september]] [[1919]], Otepää – [[3. märts]] [[1995]] Bandhagen, Rootsi) oli eesti ajakirjanik. Ajakirjanduslikku tegevust alustas 1936, avaldas artikleid, reportaaže, lühiproosat ja arvustusi. 1937–1939 õppis Tartu Kolledzis. Töötas ajalehe Hääl toimetuses. 1940–1941 oli vabakuulaja [[Tartu Ülikooli õigusteaduskond|Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas]]. 1941 toimetas [[Otepää Teataja]]t, seejärel 1943. aastani ajalehe «[[Postimees]]» sõjakirjasaatja idarindel. <ref>{{Raamatuviide |perekonnanimi=Lään |eesnimi=Vello |pealkiri=Kes on kes? Kes on kus? Kaugete maade eestlased. Lühielulood. |kirjastus=Olion |aasta=2011 |lehekülg=632}}</ref> Osales lahingus Emajõe kaitseliinil suvel 1941. Liitus 10. oktoobril 1943 Soome armeega, oli rindel Rajajoel III/JR47-s, väljaõppel Porokylas, lõpetas ohvitserikursuse. Vabastati teenistusest 18. septembril 1944.<ref>{{Raamatuviide |pealkiri=Vabaduse eest. Soomepoiste lühielulood |kirjastus=Soome Sõjaveteranide Eesti Ühendus |aasta=1997 |koht=Tallinn |lehekülg=248 |keel=eesti}}</ref> 1944 põgenes Rootsi. 1944–1947 töötas [[Stockholms-Tidningen Eestlastele]] toimetuses, 1948. aastast oli [[Välis-Eesti (ajaleht)|ajalehe Välis-Eesti]] toimetaja ning andis välja 1949–1950 välja [[Vikerlane (ajakiri)|ajakirja Vikerlane]].<ref>{{Ajakirjaviide |kuupäev=esimene aprillinumber 1949 |pealkiri= |ajakiri=Vikerlane |üksiknumber=1}}</ref> == Raamatud == * Koguteos "[[Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas]]" I - VII köide EMP, Stockholm * Pildialbum "[https://www.digar.ee/arhiiv/et/kollektsioonid/139924 Eesti pildis ja sõnas]" (1955) EMP, Stockholm * "Estland i bild och ord" (1956) EMP, Stockholm * "Hugo Raudsepa kannatustee" (1973) EMP, Stockholm * "Eesti läbi aegade" (1986) Välis-Eesti & EMP, Stockholm * "Estland genom tiderna" (1986) Välis-Eesti & EMP, Stockholm == Viited == {{viited}} {{JÄRJESTA:Pekomäe, Vello}} [[Kategooria:Eesti ajakirjanikud]] [[Kategooria:Eestlased Rootsis]] [[Kategooria:Soome 47. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Soome 200. jalaväerügemendi koosseis]] [[Kategooria:Sündinud 1919]] [[Kategooria:Surnud 1995]] i67i4ngb9ck2brzjb902xoj4hkyrskj Chipiona tuletorn 0 712474 7124265 7124182 2026-04-04T12:24:11Z Kruusamägi 1530 7124265 wikitext text/x-wiki {{Infokast hoone |nimi = Chipiona tuletorn |omakeelne nimi = Faro de Chipiona |pilt = Chipiona faro 02.jpg |pildisuurus = |pildiallkiri = |asukoht = [[Chipiona]], [[Cádizi provints]], [[Hispaania]] |stiil = |ehituse algus = 30. aprill 1863 |ehituse lõpp = 1867 |renoveeritud = |aadress = Avenida del Faro 42, 11550, Chipiona, Cádiz |kõrgus = 62 m |vundamendi pindala = |korruseid = |lifte = |ehitusmaterjal = |liigitus = |omanik = Autoridad Portuaria de Sevilla |laiuskoord = 36.737892 |pikkuskoord = -6.442103 |kaart = pind |veel = }} '''Chipiona tuletorn''' ([[hispaania keel]]es: ''Faro de Chipiona'') ehk '''Punta del Perro tuletorn''' on 19. sajandist pärinev tegutsev tuletorn [[Hispaania]]s [[Cádizi provints]]is [[Chipiona]] linnas.<ref name="Port" /> Tuletorni kõrgus 62 m. See on Hispaania kõrgeim ja Euroopa kõrguselt kolmas tuletorn.<ref name="Faro" /> See asub [[Punta del Perro]]l (sõna-sõnalt 'Koeraneem'), mis on [[Atlandi ookean]]i ulatuv [[neem]] Chipionas, umbes 6 km [[Guadalquivir]]i jõe suudmest edelas. Torn valmis 1867. aastal. 1999. aastal renoveeriti selle lampi. Tuletorni tuli on olnud pikemalt välja lülitatud kahel korral: esimest korda 1898. aastal [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika sõja]] ajal ja teist korda kolm aastat [[Hispaania kodusõda|Hispaania kodusõja]] ajal.<ref name="Fascinating" /> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Port">{{netiviide |pealkiri=Chipiona Lighthouse |väljaanne=Port of Seville |url=https://www.puertodesevilla.com/en/port-and-area/chipiona-lighthouse |vaadatud=2026-04-03}}</ref> <ref name="Faro">{{netiviide |pealkiri=Faro de Chipiona |väljaanne=Andalucía Tourist Community |url=https://en.andalucia.org/listing/faro-de-chipiona/17152101/ |vaadatud=2026-04-03}}</ref> <ref name="Fascinating">{{netiviide |pealkiri=Chipiona lighthouse, the highest of Spain |väljaanne=Fascinating Spain |url=https://www.fascinatingspain.com/articulo/what-to-see-in-andalusia/chipiona-lighthouse-the-highest-of-spain/20210813094707067177.html |vaadatud=2026-04-03}}</ref> }} [[Kategooria:Hispaania tuletornid]] [[Kategooria:Cádizi provints]] h1fclc2l1v0kr91oqdn5bboferbtpe4 Viimasel piiril 0 712486 7124336 7123896 2026-04-04T15:40:58Z ~2026-20610-94 226406 /* Osatäitjad */ 7124336 wikitext text/x-wiki {{seriaal | nimi = Viimasel piiril | originaalnimi = The Last Border | žanr = kriminaal-telesari | stsenarist = [[Mart-Matteus Kampus]]<br>[[Marian Vridolin]] | lavastaja = [[Franz Malmsten]] | peaosades = [[Alden Kirss]]<br>[[Saara Pius]]<br>[[Lena Barbara Luhse]]<br>[[Mauri Liiv]]<br>[[Natalja Puustusmaa]] | riik = {{PisiLipp|Eesti}} | keel = [[eesti keel|eesti]] | jagusid = 6 | kestus = 42–44 minutit | produtsent = [[Anatoli Tafitšuk]] | operaator = Tanel Topaasia | montaaž = Sander Somma | tootja = Ulm Production | kanal = [[Go3]] | originaal = märts–aprill 2026 | imdb_id = 41342497 }} '''"Viimasel piiril"''' on Eesti kriminaal-telesari, mis esilinastus voogedastusplatvormil [[Go3]] 2026. aasta märtsis. <ref name="delfi"/> Sarja tegevus toimub [[Narva]]s ning see kujutab patrullpolitseinike igapäevatööd.<ref name="poff"/> == Sisu == Sari jälgib patrullpolitseinik Paul Kriisat, kelle töö- ja eraelu muutuvad keeruliseks pärast teismelise tütre ootamatut naasmist. Püüdes saada tütre hooldusõigust, pöördub ta oma endise klassiõe poole, mis seob ta ebaseadusliku tegevusega.<ref name="go3"/> == Tootmine == Sarja lavastas [[Franz Malmsten juunior|Franz Malmsten]] ning see valmis koostöös [[Politsei- ja Piirivalveamet]]iga.<ref name="delfi"/> Rollide ettevalmistamisel käisid näitlejad patrullpolitseinike tööd varjutamas. <ref name="err"/> == Osatäitjad == * [[Alden Kirss]] * [[Saara Pius]] * [[Lena Barbara Luhse]] * Mauri Liiv * [[Natalja Puustusmaa]] * [[Riho Kütsar]] * Delinda Carissa Kolla * [[Nils Mattias Steinberg|Nils-Mattias Steinberg]] == Osad == Sarja esimeses hooajas on kuus osa.<ref name="go3"/> {| class="wikitable" ! Nr ! Pealkiri ! Kestus |- | 1 | Sa pead valima, kellega sa läbi käid | 43 min |- | 2 | Tühi koht | 43 min |- | 3 | Russolink | 44 min |- | 4 | Keegi on aias | 44 min |- | 5 | Kes on surnud? | 43 min |- | 6 | Õigus viimaseks sõnaks | 44 min |} == Vastuvõtt == Delfi arvustuse järgi paistab sari silma realistlikusega ning keskendub patrullpolitsei igapäevatööle ja tegelaste moraalsetele valikutele.<ref name="delfi"/> == Viited == <references> <ref name="delfi">[https://kultuur.delfi.ee/artikkel/120448963/arvustus-viimasel-piiril-patrullpolitseinik-libedal-teel-kriminaaliks Arvustus | „Viimasel piiril“], Delfi, 3. aprill 2026. Vaadatud 3. aprillil 2026.</ref> <ref name="err">[https://eeter.err.ee/1609973106/politseiniku-toovari-alden-kirss-enamus-valjakutseid-on-seotud-alkoholiga Politseiniku töövari Alden Kirss], ERR, 20. märts 2026. Vaadatud 3. aprillil 2026.</ref> <ref name="poff">[https://assets.poff.ee/docs/Industry_Tallinn_Baltic_Event_2025_web.pdf ''Industry@Tallinn & Baltic Event 2025'' kataloog, lk 47. Vaadatud 3. aprillil 2026.]</ref> <ref name="go3">[https://go3.ee/series/viimasel-piiril,serial-10990524 Viimasel piiril], Go3. Vaadatud 3. aprillil 2026.</ref> </references> == Välislingid == * [https://go3.ee/series/viimasel-piiril,serial-10990524 Viimasel piiril] Go3-s * [https://www.imdb.com/title/tt41342497/ Viimasel piiril] IMDb-s [[Kategooria:Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Eesti kriminaalsarjad]] [[Kategooria:2026. aasta Eesti telesarjad]] [[Kategooria:Go3 telesarjad]] m6ono4gne59ma8cx598eccdq3ra2ety Eanna tempel 0 712502 7124276 7124033 2026-04-04T12:42:17Z Kruusamägi 1530 7124276 wikitext text/x-wiki '''Eanna tempel''' on muistse [[Mesopotaamia]] ja [[Sumer]]i linnriigi [[Uruk]]i tähtsamaid tempelkomplekse. See oli pühendatud jumalannale [[Inanna]] (hilisemates traditsioonides samastatud [[Ištar|Ištariga]]) ning mängis olulist rolli nii religioosses kui ka majanduslikus ja poliitilises elus.<ref>{{cite book |last=George |first=Andrew |title=House Most High: The Temples of Ancient Mesopotamia |year=1993 |publisher=Undena Publications |isbn=978-0-89003-214-7}}</ref> == Ajalooline taust == Eanna tempel kuulub [[Uruki periood|Uruki perioodi]] (umbes 4000–3100 eKr) kultuuripärandisse.<ref>{{cite book |last=Postgate |first=J. N. |title=Early Mesopotamia: Society and Economy at the Dawn of History |year=1992 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-01306-8}}</ref> Tempelkompleks kasvas järk-järgult, ulatudes hiljem mitmete seinte, pühamute ja kõrgete tornideni ([[tsikuraat]]). Eanna nimi tähendab tõlkes tõenäoliselt „taeva maja“, mis viitab selle seosele jumalanna Inannaga. Tempel kuulus Uruki varase religioosse keskuse südamesse ning oli seotud linna poliitilise ja majandusliku eliidiga.<ref>{{cite book |last=Wolkstein |first=Diane |last2=Kramer |first2=Samuel Noah |title=Inanna: Queen of Heaven and Earth |year=1983 |publisher=Harper & Row |isbn=978-0-06-090767-7}}</ref> == Arhitektuur ja kompleks == Eanna tempel koosnes mitmest hoonest ja pühamust, mis kujunesid sajandite jooksul: * '''Tsikuraat''' – kõrgendatud tempel, mis sümboliseeris taeva ja maa ühendust. * '''Sisekohad ja pühamud''' – templis toimusid ohvrid, palved ja rituaalid. * '''Majanduslikud hooned''' – ladud ja töökojad, kus hoiti toitu, villa ja muid kaupu, mis olid seotud templite majandustegevusega.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press |isbn=978-0-7141-1233-0}}</ref> Arheoloogilised leiud näitavad, et tempel oli ka kunstilise ja kultuurilise arengu keskus. Seal leiti savist kujud, skulptuurid ja reljeefid, sealhulgas lõvide kujutised ja kaheksaharulised tähed, mis on seotud Inanna sümboolikaga. == Religioon ja kultus == Eanna tempel oli peamine keskus jumalanna Inanna kummardamiseks. Tempel kujutas endast: * '''Religioosne''' keskus – templis toimusid rituaalid, ohverdamised ja pidustused. * '''Sotsiaalne ja poliitiline keskus''' – templid kontrollisid maad, laoarvestust ja mõnikord ka poliitilist mõju linnaelanike üle. * '''Majanduslik keskus''' – Eanna tempel oli oluline kaupade ja ressursside kogumise ja jaotamise koht, mis aitas Uruki majanduslikku tugevust.<ref>{{cite web |last=George |first=Andrew |title=Uruk Eanna Temple |url=https://www.worldhistory.org/Eanna_Temple/ |website=World History Encyclopedia |access-date=2026-04-03}}</ref> Eanna tempel kajastab Mesopotaamia religioosse elu ja linnaühiskonna tihedat sidet. == Arheoloogia == Eanna templit on uuritud alates 19. sajandist, peamiselt [[Uruki arheoloogilised kaevamised|Uruki kaevamiste]] kaudu. Arheoloogid on avastanud: * Tempelkompleksi erinevad kihid ja ajastuetapid (Uruki periood kuni varane dünastiline periood). * Arhitektuurilised jäänused, sealhulgas saviplokid, seinad ja pühamute põrandad. * Kultusobjekte, nagu savist kujud ja ohverdamisvahendid.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-02377-2}}</ref> Leiud annavad väärtuslikku teavet sumeri religiooni, kunsti ja ühiskonna kohta. == Pärand == Eanna tempel on oluline näide Mesopotaamia religioosse ja arhitektuurilise arengu kohta. Selle müstiline ja kunstiline pärand on mõjutanud hilisemat Lähis-Ida kultuuri ning annab teadmisi varase tsivilisatsiooni linnakultuuri, religiooni ja majanduse kohta.<ref>{{cite book |last=Leick |first=Gwendolyn |title=A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology |year=1999 |publisher=Routledge |isbn=978-0-415-12345-0}}</ref> == Vaata ka == * [[Uruk]] * [[Inanna]] * [[Uruki periood]] * [[Sumeri religioon]] * [[Mesopotaamia arhitektuur]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * History of the Eanna: https://templeofeanna.com/history-of-eanna/ * Temple of Inanna, Uruk: What remains today?: https://www.theartnewbie.com/blog/mesopotamia/temple-of-inanna-uruk-analysis {{koord}} [[Kategooria:Sumer]] d36v2bu51ux9a5ku7qff8pmzx04lzjd Ninhursag 0 712505 7124267 7124067 2026-04-04T12:29:53Z B-Binder 95424 Nimi ja lapsed 7124267 wikitext text/x-wiki '''Ninhursag''' oli [[Sumer]]i mütoloogias oluline maa ja viljakuse jumalanna ning üks vanimaid [[Mesopotaamia]] [[Panteon|panteoni]] [[Jumal|jumalusi]]. Emajumalannana peeti teda kõigi (nii jumalike kui ka inimlike) emaks, sünnijumalannaks, viljakusjumalannaks, keda mõnikord kujutati ämmaemandana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ninhursag (deity) {{!}} Social Sciences and Humanities {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref> Teda peeti mägede, looduse ja sünnituse kaitsjaks ning mõnes traditsioonis ka inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-01844-8}}</ref> Ninhursagil oli mitmeid nimesid ja tiitleid, sealhulgas '''Ninmah''', '''Nintu''' ja '''Ki''', mis viitavad tema rollile maa ja emaduse jumalannana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press |isbn=978-0-7141-1705-8}}</ref> == Nimi ja tähendus == Nimi Ninhursag tähendab sumeri keeles tõenäoliselt „mägede daam“ või „mägede leedi“. Nimi koosneb sõnadest nin („daam“) ja ḫursag („mägi“). Tema teised nimed kajastavad tema erinevaid rolle: * '''Ninmah''' – „suur daam“ * '''Nintu''' – „sünnituse daam“ * '''Ki''' – maa jumalanna Need nimed näitavad, et Ninhursag oli seotud nii looduse kui ka elu loomisega.<ref>{{cite book |last=Leick |first=Gwendolyn |title=A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology |year=1999 |publisher=Routledge |isbn=9780415007627}}</ref> == Roll sumeri mütoloogias == Ninhursag oli oluline loomisjumalanna. Mitmes müüdis aitab ta luua inimkonda ja teisi jumalaid. === Enki ja Ninhursagi müüt === Üks tuntumaid lugusid on „Enki ja Ninhursag“, mis pärineb sumeri mütoloogiast. On levinud müüt tema liidust Enkiga, tarkuse-, maagia- ja veejumalaga, mis lõpeb haiguste sissetoomisega Dilmuni, maale, kus jumalad elasid.<ref name=":0" /> Selles loos loob jumal [[Enki]] erinevaid taimi ja olendeid, kuid rikub tasakaalu ning haigestub. Ninhursag ravib Enkit, luues erinevaid jumalaid, kes ravivad tema kehaosi.<ref>{{cite book |last=Dalley |first=Stephanie |title=Myths from Mesopotamia |year=1989 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-814397-0}}</ref> See müüt peegeldab Mesopotaamia arusaama loodusest, viljakusest ja tasakaalust. == Kultus ja templid == Ninhursagi kultus oli eriti oluline varases Sumeris. Tema peamised templid asusid mitmes linnas, sealhulgas: * [[Eridu]] * [[Kish]] * [[Lagash]] Tema templites toimusid rituaalid, mis olid seotud viljakuse, sünnituse ja põllumajandusega.<ref>{{cite book |last=Kramer |first=Samuel Noah |title=History Begins at Sumer |year=1981 |publisher=University of Pennsylvania Press |isbn=978-0-8122-7812-5}}</ref> == Panteon ja sugulased == Sumeri mütoloogias on Ninhursag seotud mitmete tähtsate jumalatega: * [[Anu|An]] – [[Anu|Anu (]][[Akadi keel|akadi keeles]]) - taevajumal * [[Enlil]] – tuule ja maa jumal * [[Enki]] – tarkuse ja vete jumal * Ninmu, Abu, Nintul, Ninsutu, Ninkasi, Dazimua, Enshagag, Ninti ja Ninurta – lapsed. Legendi kohaselt muutis tema poeg Ninurta tema nime Ninmahist Ninhursagiks, kui ta mäed lõi.<ref name=":0" /> Mõnes traditsioonis peetakse teda ka jumalate emaks või inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness |year=1976 |publisher=Yale University Press}}</ref> == Sümboolika == Ninhursagiga seotud sümbolid hõlmasid: * mäed ja mägimaastikud * ema ja lapse kujutised * viljakuse sümbolid Need sümbolid rõhutasid tema rolli elu ja looduse kaitsjana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press}}</ref> == Pärand == Ninhursagi kultus mõjutas hilisemaid Mesopotaamia religioone. Tema roll maa ja emaduse jumalannana kandus osaliselt edasi teistele jumalannadele, näiteks [[Ishtar|'''Ištarile''']] ja [[Ninhursag|Ninmah]]ile. Kuigi tema kultus vähenes hilisematel perioodidel, jäi ta oluliseks osaks Mesopotaamia mütoloogiast ja religioonist.<ref>{{cite web |title=Ninhursag |url=https://www.worldhistory.org/Ninhursag/ |website=World History Encyclopedia |access-date=2026-04-04}}</ref> == Vaata ka == * [[Sumeri religioon]] * [[Mesopotaamia mütoloogia]] * [[Enki]] * [[Inanna]] * [[An (jumal)|An]] == Välislingid == Ninhursag: https://www.ebsco.com/research-starters/social-sciences-and-humanities/ninhursag-deity 53vefr1w3j8vp6bc0c22mbxs3jyl3sa 7124268 7124267 2026-04-04T12:30:44Z B-Binder 95424 7124268 wikitext text/x-wiki '''Ninhursag''' oli [[Sumer]]i mütoloogias oluline maa ja viljakuse jumalanna ning üks vanimaid [[Mesopotaamia]] [[Panteon|panteoni]] [[Jumal|jumalusi]]. Emajumalannana peeti teda kõigi (nii jumalike kui ka inimlike) emaks, sünnijumalannaks, viljakusjumalannaks, keda mõnikord kujutati ämmaemandana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ninhursag (deity) {{!}} Social Sciences and Humanities {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref> Teda peeti mägede, looduse ja sünnituse kaitsjaks ning mõnes traditsioonis ka inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-01844-8}}</ref> Ninhursagil oli mitmeid nimesid ja tiitleid, sealhulgas '''Ninmah''', '''Nintu''' ja '''Ki''', mis viitavad tema rollile maa ja emaduse jumalannana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press |isbn=978-0-7141-1705-8}}</ref> == Nimi ja tähendus == Nimi Ninhursag tähendab sumeri keeles tõenäoliselt „mägede daam“ või „mägede leedi“. Nimi koosneb sõnadest nin („daam“) ja ḫursag („mägi“). Tema teised nimed kajastavad tema erinevaid rolle: * '''Ninmah''' – „suur daam“ * '''Nintu''' – „sünnituse daam“ * '''Ki''' – maa jumalanna Need nimed näitavad, et Ninhursag oli seotud nii looduse kui ka elu loomisega.<ref>{{cite book |last=Leick |first=Gwendolyn |title=A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology |year=1999 |publisher=Routledge |isbn=9780415007627}}</ref> == Roll sumeri mütoloogias == Ninhursag oli oluline loomisjumalanna. Mitmes müüdis aitab ta luua inimkonda ja teisi jumalaid. === Enki ja Ninhursagi müüt === Üks tuntumaid lugusid on „Enki ja Ninhursag“, mis pärineb sumeri mütoloogiast. On levinud müüt tema liidust Enkiga, tarkuse-, maagia- ja veejumalaga, mis lõpeb haiguste sissetoomisega Dilmuni, maale, kus jumalad elasid.<ref name=":0" /> Selles loos loob jumal [[Enki]] erinevaid taimi ja olendeid, kuid rikub tasakaalu ning haigestub. Ninhursag ravib Enkit, luues erinevaid jumalaid, kes ravivad tema kehaosi.<ref>{{cite book |last=Dalley |first=Stephanie |title=Myths from Mesopotamia |year=1989 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-814397-0}}</ref> See müüt peegeldab Mesopotaamia arusaama loodusest, viljakusest ja tasakaalust. == Kultus ja templid == Ninhursagi kultus oli eriti oluline varases Sumeris. Tema peamised templid asusid mitmes linnas, sealhulgas: * [[Eridu]] * [[Kish]] * [[Lagash]] Tema templites toimusid rituaalid, mis olid seotud viljakuse, sünnituse ja põllumajandusega.<ref>{{cite book |last=Kramer |first=Samuel Noah |title=History Begins at Sumer |year=1981 |publisher=University of Pennsylvania Press |isbn=978-0-8122-7812-5}}</ref> == Panteon ja sugulased == Sumeri mütoloogias on Ninhursag seotud mitmete tähtsate jumalatega: * [[Anu|An]] – [[Anu|Anu (]][[Akadi keel|akadi keeles]]) - taevajumal * [[Enlil]] – tuule ja maa jumal * [[Enki]] – tarkuse ja vete jumal * Ninmu, Abu, Nintul, Ninsutu, Ninkasi, Dazimua, Enshagag, Ninti ja Ninurta – lapsed. Legendi kohaselt muutis tema poeg Ninurta tema nime Ninmahist Ninhursagiks, kui ta mäed lõi.<ref name=":0" /> Mõnes traditsioonis peetakse teda ka jumalate emaks või inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness |year=1976 |publisher=Yale University Press}}</ref> == Sümboolika == Ninhursagiga seotud sümbolid hõlmasid: * mäed ja mägimaastikud * ema ja lapse kujutised * viljakuse sümbolid Need sümbolid rõhutasid tema rolli elu ja looduse kaitsjana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press}}</ref> == Pärand == Ninhursagi kultus mõjutas hilisemaid Mesopotaamia religioone. Tema roll maa ja emaduse jumalannana kandus osaliselt edasi teistele jumalannadele, näiteks [[Ishtar|'''Ištarile''']] ja [[Ninhursag|Ninmah]]ile. Kuigi tema kultus vähenes hilisematel perioodidel, jäi ta oluliseks osaks Mesopotaamia mütoloogiast ja religioonist.<ref>{{cite web |title=Ninhursag |url=https://www.worldhistory.org/Ninhursag/ |website=World History Encyclopedia |access-date=2026-04-04}}</ref> == Vaata ka == * [[Sumeri religioon]] * [[Mesopotaamia mütoloogia]] * [[Enki]] * [[Inanna]] * [[An (jumal)|An]] == Välislingid == Ninhursag: https://www.ebsco.com/research-starters/social-sciences-and-humanities/ninhursag-deity 33u2zrhr5u3mgjhchfjuuzwfn6s7mo0 7124449 7124268 2026-04-04T19:56:42Z Kruusamägi 1530 7124449 wikitext text/x-wiki '''Ninhursag''' oli [[Sumer]]i mütoloogias oluline maa ja viljakuse jumalanna ning üks vanimaid [[Mesopotaamia]] [[Panteon|panteoni]] [[Jumal|jumalusi]]. Emajumalannana peeti teda kõigi (nii jumalike kui ka inimlike) emaks, sünnijumalannaks, viljakusjumalannaks, keda mõnikord kujutati ämmaemandana.<ref name=":0">{{Netiviide |pealkiri=Ninhursag (deity) {{!}} Social Sciences and Humanities {{!}} Research Starters {{!}} EBSCO Research |url=https://www.ebsco.com/ |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=EBSCO |keel=en}}</ref> Teda peeti mägede, looduse ja sünnituse kaitsjaks ning mõnes traditsioonis ka inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-01844-8}}</ref> Ninhursagil oli mitmeid nimesid ja tiitleid, sealhulgas '''Ninmah''', '''Nintu''' ja '''Ki''', mis viitavad tema rollile maa ja emaduse jumalannana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press |isbn=978-0-7141-1705-8}}</ref> == Nimi ja tähendus == Nimi Ninhursag tähendab [[sumeri keel]]es tõenäoliselt „mägede daam“ või „mägede leedi“. Nimi koosneb sõnadest nin („daam“) ja ḫursag („mägi“). Tema teised nimed kajastavad tema erinevaid rolle: * '''Ninmah''' – „suur daam“ * '''Nintu''' – „sünnituse daam“ * '''Ki''' – maa jumalanna Need nimed näitavad, et Ninhursag oli seotud nii looduse kui ka elu loomisega.<ref>{{cite book |last=Leick |first=Gwendolyn |title=A Dictionary of Ancient Near Eastern Mythology |year=1999 |publisher=Routledge |isbn=9780415007627}}</ref> == Roll sumeri mütoloogias == Ninhursag oli oluline loomisjumalanna. Mitmes müüdis aitab ta luua inimkonda ja teisi jumalaid. === Enki ja Ninhursagi müüt === Üks tuntumaid lugusid on „Enki ja Ninhursag“, mis pärineb sumeri mütoloogiast. On levinud müüt tema liidust Enkiga, tarkuse-, maagia- ja veejumalaga, mis lõpeb haiguste sissetoomisega Dilmuni, maale, kus jumalad elasid.<ref name=":0" /> Selles loos loob jumal [[Enki]] erinevaid taimi ja olendeid, kuid rikub tasakaalu ning haigestub. Ninhursag ravib Enkit, luues erinevaid jumalaid, kes ravivad tema kehaosi.<ref>{{cite book |last=Dalley |first=Stephanie |title=Myths from Mesopotamia |year=1989 |publisher=Oxford University Press |isbn=978-0-19-814397-0}}</ref> See müüt peegeldab Mesopotaamia arusaama loodusest, viljakusest ja tasakaalust. == Kultus ja templid == Ninhursagi kultus oli eriti oluline varases Sumeris. Tema peamised templid asusid mitmes linnas, sealhulgas: * [[Eridu]] * [[Kish]] * [[Lagash]] Tema templites toimusid rituaalid, mis olid seotud viljakuse, sünnituse ja põllumajandusega.<ref>{{cite book |last=Kramer |first=Samuel Noah |title=History Begins at Sumer |year=1981 |publisher=University of Pennsylvania Press |isbn=978-0-8122-7812-5}}</ref> == Panteon ja sugulased == Sumeri mütoloogias on Ninhursag seotud mitmete tähtsate jumalatega: * [[An (jumal)|An]]] või Anu ([[Akadi keel|akadi keeles]]) – taevajumal * [[Enlil]] – tuule ja maa jumal * [[Enki]] – tarkuse ja vete jumal * Ninmu, Abu, Nintul, Ninsutu, Ninkasi, Dazimua, Enshagag, Ninti ja Ninurta – lapsed. Legendi kohaselt muutis tema poeg Ninurta tema nime Ninmahist Ninhursagiks, kui ta mäed lõi.<ref name=":0" /> Mõnes traditsioonis peetakse teda ka jumalate emaks või inimkonna loojaks.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness |year=1976 |publisher=Yale University Press}}</ref> == Sümboolika == Ninhursagiga seotud sümbolid hõlmasid: * mäed ja mägimaastikud * ema ja lapse kujutised * viljakuse sümbolid Need sümbolid rõhutasid tema rolli elu ja looduse kaitsjana.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=British Museum Press}}</ref> == Pärand == Ninhursagi kultus mõjutas hilisemaid Mesopotaamia religioone. Tema roll maa ja emaduse jumalannana kandus osaliselt edasi teistele jumalannadele, näiteks [[Ishtar|'''Ištarile''']] ja [[Ninhursag|Ninmah]]ile. Kuigi tema kultus vähenes hilisematel perioodidel, jäi ta oluliseks osaks Mesopotaamia mütoloogiast ja religioonist.<ref>{{cite web |title=Ninhursag |url=https://www.worldhistory.org/Ninhursag/ |website=World History Encyclopedia |access-date=2026-04-04}}</ref> == Vaata ka == * [[Sumeri religioon]] * [[Mesopotaamia mütoloogia]] * [[Enki]] * [[Inanna]] * [[An (jumal)|An]] == Viited == {{Viited}} == Välislingid == Ninhursag: https://www.ebsco.com/research-starters/social-sciences-and-humanities/ninhursag-deity fo1uasublfymnanqo4wkadm67i0dygx CAMM 0 712520 7124271 2026-04-04T12:37:09Z MarkoVeeranna 226459 Initsialiseerisin lehe ning lisasin lühikese algkirjelduse 7124271 wikitext text/x-wiki CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref><pre> {{Koolitöö|30. mail 2026}} </pre> k12qx2s2g0d28vd49c2n8ww7jstp2rl 7124278 7124271 2026-04-04T12:46:32Z MarkoVeeranna 226459 parandasin malli 7124278 wikitext text/x-wiki {{Koolitöö|30. mail 2026}}<pre> </pre>CAMM(Compression Attached Memory Module) on mälumooduli vormitegur, mis kasutab surveühendust, et kinnituda emaplaadil asetsevale vaheplaadile.<ref>{{Netiviide |pealkiri=What is a CAMM? - Kingston Technology |url=https://www.kingston.com/en/blog/system-builder/what-is-camm |vaadatud=2026-04-04 |väljaanne=Kingston Technology Company |keel=en}}</ref> lbw0uoqppdfsf0094ihvjqe5i5q54so Põhjala neiud 0 712521 7124284 2026-04-04T13:11:54Z Taivo 268 #REDIRECT [[Põhjala tütred]] 7124284 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Põhjala tütred]] c0m68nn1l1dfpsg8oyvdye50p7bwdre Põhja neiud 0 712522 7124285 2026-04-04T13:12:18Z Taivo 268 #REDIRECT [[Põhjala tütred]] 7124285 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Põhjala tütred]] c0m68nn1l1dfpsg8oyvdye50p7bwdre Põhja tütred 0 712523 7124286 2026-04-04T13:12:34Z Taivo 268 #REDIRECT [[Põhjala tütred]] 7124286 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Põhjala tütred]] c0m68nn1l1dfpsg8oyvdye50p7bwdre Bahreini Kuningriik 0 712524 7124287 2026-04-04T13:16:58Z Taurus404 80079 Ümbersuunamine lehele [[Bahrein]] 7124287 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bahrein]] 2l0702zl3olbn45rwuwmc8wr0wj6tmf Bahreini välisministeerium 0 712525 7124289 2026-04-04T13:18:20Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Bahreini välisministeerium | omakeelne_nimi = وزارة الخارجية | embleem = Coat of Arms of The Kingdom of Bahrain.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1971 ({{aega tagasi|1971}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | p...' 7124289 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Bahreini välisministeerium | omakeelne_nimi = وزارة الخارجية | embleem = Coat of Arms of The Kingdom of Bahrain.svg | embleemiallkiri = | pilt = | pildiallkiri = | lühend = | deviis = | asutatud = 1971 ({{aega tagasi|1971}}) | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = | staatus = | eesmärk = | peakorter = [[Manama]] | asukoht = | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | peasekretär = | juht_nimetus = Välisminister | juht_nimi = [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]] | juht2_nimetus = | juht2_nimi = | juht3_nimetus = | juht3_nimi = | juht4_nimetus = | juht4_nimi = | võtmeisikud = | peaorgan = | emaorg = | allorg = | eelarve = | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = [https://www.mofa.gov.bh/ www.mofa.gov.bh] | ideoloogia = | märkused = }} '''Bahreini välisministeerium''' ([[araabia keel]]es وزارة الخارجية) on [[Bahreini Kuningriik|Bahreini Kuningriigi]] [[välisministeerium (üldmõiste)|välisasjade eest vastutav ministeerium]]. Välisministeerium loodi Bahreini iseseisvudes aastal 1971. Välisministeeriumit juhib välisminister, kelleks on aastast 2020 [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]]. ==Bahreini välisministrite loend== * 1969–2005: [[Mohammed bin Mubarak Al Khalifa]] * 2005–2020: [[Khalid bin Ahmed Al Khalifa]] * 2020– : [[Abdullatif bin Rashid Al Zayani]] ==Vaata ka== * [[Bahreini poliitika]] * [[Bahreini valitsus]] ==Välislingid== * [https://www.mofa.gov.bh/ Koduleht] [[Kategooria:Välisministeeriumid]] [[Kategooria:Bahrein]] 870fusbkbgi23p1n2347rd0mld58x0j Ipsos 0 712526 7124294 2026-04-04T13:39:56Z Taurus404 80079 Uus lehekülg: '{{ettevõte | nimi = Ipsos Group S.A. | pilt = | logo = | tüüp = [[Börsiettevõte]] | börsil = [[Euronext]]: IPS <br/> [[CAC Mid 60]] komponent | asutamisaeg = 1975 ({{aega tagasi|1975}}) | lõpetatud = | asutaja = [[Didier Truchot]] | peakorter = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | piirkond = [[Maa]]ilm | võtmeisikud = [[Didier Truchot]] (esimees) | valdkonnad = | tooted = | teenused = T...' 7124294 wikitext text/x-wiki {{ettevõte | nimi = Ipsos Group S.A. | pilt = | logo = | tüüp = [[Börsiettevõte]] | börsil = [[Euronext]]: IPS <br/> [[CAC Mid 60]] komponent | asutamisaeg = 1975 ({{aega tagasi|1975}}) | lõpetatud = | asutaja = [[Didier Truchot]] | peakorter = [[Pariis]], [[Prantsusmaa]] | piirkond = [[Maa]]ilm | võtmeisikud = [[Didier Truchot]] (esimees) | valdkonnad = | tooted = | teenused = [[Turu-uuring]]ud <br/> [[Arvamusküsitlus]]ed | käive = {{tõus}} 2,44 mld € (2024) | tegevuskasum = {{tõus}} 312 mln € (2024) | puhaskasum = {{tõus}} 205 mln € (2024) | vara = {{tõus}} 2,91 mld € (2024) | omakapital = {{tõus}} 1,58 mld € (2024) | omanik = <!-- või | omanikud = --> | töötajaid = | emafirma = | allüksused = | tütarfirmad = | tunnuslause = | kodulehekülg = [https://www.ipsos.com/en www.ipsos.com] | märkused = }} '''Ipsos Group S.A.''' ('''Institut Public de Sondage d'Opinion Secteur''') on [[Prantsusmaa|Prantsuse]] [[turu-uuring]]ute ja [[konsultatsioonifirma]].<ref>{{cite web|url=https://www.franceculture.fr/emissions/le-billet-politique-dhubert-huertas/sondage-ipsos-radio-france-lincroyable-immobilite|title=Sondage Ipsos Radio France : l'incroyable immobilité|website=franceculture.fr|date=28 February 2012 |access-date=19 June 2019}}</ref><ref>{{Cite journal|url=https://unece.org/statistics/documents/2024/11/informal-documents/final-report-unece-task-team-social-cohesion|title=Final report of the UNECE Task team on social cohesion|date=2024|journal=United Nations Economic Commission for Europe|page=4}}</ref> Selle asutas aastal 1975 äritegelane [[Didier Truchot]], Ipsos jõudis [[Pariisi börs]]ile 1999. aastal. Peakontor asub [[Pariis]]is. Alates 1990. aastate algusest on Ipsos Group ostnud kokku erinevad firmasid. Aastal 2011 omandas Ipsos turu-uuringufirma [[Synovate]]'i ning kasvas sellega maailma suuruselt kolmandaks uuringufirmaks. 2025. aasta seisuga on Ipsosel kontorid 87 riigis ning töötajaid umbes 20 000.<ref name="marketingpower.com">{{cite web |url=http://www.marketingpower.com/ResourceLibrary/Publications/MarketingNews/2011/8-30-11/Hono%2025.pdf |title=2011 Honomichl Global Top 25 |access-date=2013-12-03 |url-status=dead |archive-url=https://web.archive.org/web/20131203031111/http://www.marketingpower.com/ResourceLibrary/Publications/MarketingNews/2011/8-30-11/Hono%2025.pdf |archive-date=2013-12-03 }}</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [https://www.ipsos.com/en Koduleht] [[Kategooria:Prantsusmaa ettevõtted]] [[Kategooria:Börsiettevõtted]] 0z74qc1wu5n8vqwbhcb3g1cq6lho6xc António Lobo Antunes 0 712527 7124299 2026-04-04T14:07:21Z Keiserpingviin 225959 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1343722463|António Lobo Antunes]]" tõlkimisel 7124299 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[University of Lisbon]] }} '''António Lobo Antunes''' ([[Lissabon]]; 1. september 1942 – 5. märts 2026) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * Ovidiuse auhind, Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden (2004)<ref name="rfiobituary" /> * Jeruusalemma auhind (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind (2008)<ref name="rtpobit" /> * Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör (2008)<ref name="rfiobituary" /> * Autorite auhind, Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * Nonino rahvusvaheline auhind (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * Vabaduse orden (2019)<ref name="rfiobituary" /> * Camõesi orden (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] rwqave0pql9557jtk6kxmh6fky83ezt 7124301 7124299 2026-04-04T14:16:16Z Velirand 67997 7124301 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' ([[Lissabon]]; 1. september 1942 – 5. märts 2026) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * Ovidiuse auhind, Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden (2004)<ref name="rfiobituary" /> * Jeruusalemma auhind (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind (2008)<ref name="rtpobit" /> * Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör (2008)<ref name="rfiobituary" /> * Autorite auhind, Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * Nonino rahvusvaheline auhind (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * Vabaduse orden (2019)<ref name="rfiobituary" /> * Camõesi orden (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] fpr989ak7syawt0inoo2tapg1g60fmc 7124302 7124301 2026-04-04T14:16:24Z Keiserpingviin 225959 Lisasin viited võõrkeelsete auhindade nimetustega Vikipeedia artiklitele. Kuigi eesti keeles nende kohta veel kirjutatud ei ole, saab nende kohta täpsemalt lugeda võõrkeeles. 7124302 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' ([[Lissabon]]; 1. september 1942 – 5. märts 2026) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] 4sfk7um43j44zg4q7wshezbbpx8p32w 7124303 7124302 2026-04-04T14:16:51Z Velirand 67997 7124303 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] igt53yc8jgmllccddg7brwwelglkway 7124304 7124303 2026-04-04T14:17:35Z Velirand 67997 7124304 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes [[Kategooria:Surnud 2026]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] srd2dsdtvdjsnrwceyvk90kgx6lh7f4 7124309 7124304 2026-04-04T14:42:28Z Velirand 67997 7124309 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes {{JÄRJESTA:Lobo Antunes, Antonio}} [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] rib0y14jtk8wg3xipgpppjjwoupm6m6 7124310 7124309 2026-04-04T14:42:56Z Velirand 67997 + kategooria 7124310 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes {{JÄRJESTA:Lobo Antunes, Antonio}} [[Kategooria:Portugali kirjanikud]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] 8ahcijbxupsrxzktr5fcbvy3qfgtrv6 7124343 7124310 2026-04-04T16:21:24Z Velirand 67997 + kategooria 7124343 wikitext text/x-wiki {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind . Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks. <ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"'' . Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}<cite class="citation news cs1" data-ve-ignore="" id="CITEREFNossiter2026">Nossiter, Adam (5 March 2026). [https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html "António Lobo Antunes, One of Europe's Most Revered Writers, Dies at 83"]. ''The New York Times''<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite></ref> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}<cite class="citation news cs1 cs1-prop-foreign-lang-source" data-ve-ignore="">[https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701 "Morreu António Lobo Antunes"]. ''[[RTP Notícias]]'' (in Portuguese). 5 March 2026<span class="reference-accessdate">. Retrieved <span class="nowrap">8 March</span> 2026</span>.</cite> [[Category:CS1 Portuguese-language sources (pt)]]</ref> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välised lingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait * António Lobo Antunes * António Lobo Antunes {{JÄRJESTA:Lobo Antunes, Antonio}} [[Kategooria:Portugali kirjanikud]] [[Kategooria:Psühhiaatrid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ma9i3hsp6t9d2kn5hd9g0ph9pcjnc6p 7124443 7124343 2026-04-04T19:40:24Z Kruusamägi 1530 7124443 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} {{Infokast persoon | nimi = António Lobo Antunes | pilt = António Lobo Antunes (2010).jpg | alma mater = [[Lissaboni Ülikool]] }} '''António Lobo Antunes''' (1. september 1942 [[Lissabon]] – 5. märts 2026 Lissabon) oli portugali romaanikirjanik ja psühhiaater. Talle omistati 2000. aastal [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind|Austria riigiauhind]], 2003. aastal Ovidiuse auhind, 2005. aastal Jeruusalemma auhind, 2007. aastal [[Camõesi auhind]] ja 2008. aastal Juan Rulfo auhind. Lobo Antunes on korduvalt nomineeritud [[Nobeli kirjandusauhind|Nobeli kirjandusauhinna]] kandidaadiks.<ref>{{Cite web|url=https://www.dn.se/arkiv/kultur/var-hamnar-pricken-i-ar-litteraturpristagaren-utses-i-dag/|title=Var hamnar pricken i år Litteraturpristagaren utses i dag|website=[[Dagens Nyheter]]|date=5 October 1995}}</ref> == Elu ja karjäär == António Lobo Antunes sündis 1. septembril 1942 Lissabonis. António oli perekonna kuuest pojast vanim. Tema isa, João Alfredo de Figueiredo Lobo Antunes oli tuntud [[Neuroloogia|neuroloog]] ja professor, Nobeli füsioloogiapreemia laureaadi [[António Egas Moniz|António Egas Monize]] lähedane kaastöötaja. Tema ema oli Margareida de Almeida Lima ning tema vendadeks olid muuhulgas João Lobo Antunes ja Manuel Lobo Antunes.<ref>{{Cite news|last=Martins|first=Maria João|url=https://www.dn.pt/cultura/antnio-lobo-antunes-o-escritor-dos-livros-insones|title=António Lobo Antunes (1942–2026): O escritor dos livros insones|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Lobo Antunese sõnul olid tal isa kaudu saksa juured ning emapoolse vanaisa kaudu juudi päritolu. Ühes intervjuus väitis ta, et tema ema perekond oli pärit Brasiiliast; teises aga väitis, et tema isa oli Brasiilia päritolu. Ta õppis [[Lissaboni Ülikool|Lissaboni Ülikoolis]]. Ta lõpetas [[Arst|arstina]] 1969. aastal, spetsialiseerudes hiljem [[Psühhiaatria|psühhiaatriale]]. <ref name="rtpobit">{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/morreu-antonio-lobo-antunes_n1723701|title=Morreu António Lobo Antunes|work=[[RTP Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Pärast haridustee lõppu pidi Lobo Antunes aega teenima Portugali armees ja osalema [[Portugali koloniaalsõda|Portugali koloniaalsõjas]] (1961–1974). Angola sõjaväehaiglas tekkis tal huvi surma ja „teiste“ teemade vastu. Lobo Antunes naasis Aafrikast 1973. aastal.<ref name="rtpobit" /> Tema Aafrika-kogemus kujundas tema kirjanduslikku karjääri – New York Timesi andmetel „kaardistas ta Portugali aeglast väljumist dr [[António de Oliveira Salazar|António de Oliveira Salazari]] halvavast diktatuurist aastatel 1932–1968 ja selle ebaõnnestunud koloniaalsõdadest Aafrikas“.<ref name="nytobituary">{{Cite news|last=Nossiter|first=Adam|url=https://www.nytimes.com/2026/03/05/books/antonio-lobo-antunes-dead.html|title=António Lobo Antunes, One of Europe’s Most Revered Writers, Dies at 83|work=The New York Times|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> Ta alustas kirjutamist 13- või 14-aastaselt. Tema esimene romaan lükati mitmete kirjastuste poolt enam kui kolmeks aastaks tagasi. 1979. aastal avaldas Lobo Antunes oma esimesed romaanid " ''Memória de Elefante"'' ja ''"Os Cus de Judas"'' ; 1980. aastal avaldas ta teise romaani "''Conhecimento do Inferno"''. Ta praktiseeris ka psühhiaatria erialal, peamiselt Lissaboni Miguel Bombarda haiglas, lahkudes sealt 1985. aastal, et pühenduda kirjandusele. <ref name="rtpobit" /> Ta avaldas üle kahekümne romaani, millest olulisemate hulka kuuluvad ''„Fado Alexandrino”'' (1983), ''„As Naus”'' (1988) ja ''„O Manual dos Inquisidores”'' (1996). Tema teoseid on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde. == Isiklik elu ja surm == === Suhted === Lobo Antunes oli kolm korda abielus. Esmalt abiellus ta 1970. aastal oma Maria José Xavier da Fonseca e Costaga. Neil sündis kaks tütart: Maria José Lobo Antunes ja Joana Lobo Antunes. Tema teine naine oli Maria João Espírito Santo Bustorff Silva, kellega tal oli üks tütar, Maria Isabel Bustorff Lobo Antunes. 2010. aastal abiellus ta Cristina Ferreira de Almeidaga. <ref name="nytobituary" /> === Tervis === 2007. aastal avalikustas Lobo Antunes, et talle tehti soolevähi operatsioon.<ref>{{Cite news|last=Céu e Silva|first=João|url=https://www.dn.pt/cultura/entrevista-a-antnio-lobo-antunes-1942-2026-a-morte-uma-puta|title=Entrevista a António Lobo Antunes (1942–2026): "A morte é uma puta"|trans-title=Interview with António Lobo Antunes (1942–2026): "Death is a bitch"|work=Diário de Notícias|date=30 September 2007|access-date=8 March 2026|language=en}}</ref> Ta kannatas progresseeruva dementsuse all, mis sundis teda loobuma nii pikaajalisest suitsetamisharjumusest kui ka kirjutamisest.<ref>{{Cite news|last=Guerreiro|first=Adriano|url=https://www.noticiasaominuto.com/lifestyle/2950072/os-sintomas-da-doenca-que-obrigou-lobo-antunes-a-deixar-de-escrever|title=Os sintomas da doença que obrigou Lobo Antunes a deixar de escrever|work=Notícias ao Minuto|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite news|last=Cardoso|first=Francisco José|url=https://www.dnoticias.pt/2026/3/5/483595-morreu-antonio-lobo-antunes/|title=Morreu António Lobo Antunes|work=DNOTICIAS.PT|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> <ref>{{Cite web|last=Rivas|first=Ascensión|url=https://www.elespanol.com/el-cultural/letras/20211129/antonio-lobo-antunes-perturbadora-mirada-demencia-muerte/630938141_0.html|title=António Lobo Antunes, una perturbadora mirada a la demencia y la muerte|website=El Español|date=29 November 2021|access-date=6 September 2025|language=es}}</ref> Ta suri 5. märtsil 2026 83-aastaselt, 7. märtsil kuulutati välja riiklik leinapäev. <ref>{{Cite web|url=https://www.publico.pt/2026/03/05/culturaipsilon/noticia/morreu-antonio-lobo-antunes-medico-escritor-83-anos-2166904|title=Morreu António Lobo Antunes. Médico e escritor tinha 83 anos|website=PÚBLICO|date=5 March 2026|access-date=5 March 2026|language=pt}}</ref> Tema matused toimusid Jerónimose kloostris 7. märtsil.<ref>{{Cite news|url=https://www.rtp.pt/noticias/cultura/cerimonias-funebres-de-antonio-lobo-antunes-decorreram-nos-jeronimos_v1724415|title=Cerimónias fúnebres de António Lobo Antunes decorreram nos Jerónimos|work=[[RTP Notícias]]|date=7 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> Portugali president [[Marcelo Rebelo de Sousa]] austas teda postuumselt Camõesi ordeniga.<ref>{{Cite news|last=Fonseca|first=Sofia|url=https://www.dn.pt/cultura/morreu-antnio-lobo-antunes-nome-maior-da-literatura-portuguesa-veja-todas-as-reaes|title=Marcelo atribui grande-colar da Ordem de Camões a Lobo Antunes. Cerimónias fúnebres a partir desta 6.ª feira|work=[[Diário de Notícias]]|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=en|last2=Henriques|first2=Susete|last3=Frias|first3=Rui|last4=Carmo|first4=Cecília|last5=Inácio|first5=Ana Mafalda}}</ref> == Auhinnad ja tiitlid == * APE/IPLB romaani ja novelli suurauhind (1985 ja 1999)<ref name="rtpobit" /> * [[Austria riiklik Euroopa kirjanduse auhind]] (2000)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ovid_Prize|Ovidiuse auhind]], Rumeenia (2003)<ref name="rtpobit" /> * [[Latin Union International Prize|Ladina Liidu Rahvusvaheline Auhind]] (2003)<ref name="rfiobituary">{{Cite news|url=https://www.rfi.fr/pt/mundo/20260305-morreu-o-escritor-ant%C3%B3nio-lobo-antunes|title=Morreu o escritor António Lobo Antunes|work=RFI|date=5 March 2026|access-date=8 March 2026|language=pt}}</ref> * [[:en:Military_Order_of_Saint_James_of_the_Sword|Püha Jaakobuse Mõõga sõjaline orden]] (2004)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Jerusalem_Prize|Jeruusalemma auhind]] (2005)<ref name="rtpobit" /> * José Donoso auhind, Hispaania (2006)<ref name="rtpobit" /> * [[Camõesi auhind]] (2007)<ref name="nytobituary" /> * [[:en:FIL_Award|Juan Rulfo romaani keelte kirjandusauhind]] (2008)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Ordre_des_Arts_et_des_Lettres|Prantsuse Kunstide ja Kirjanduse ordeni komandör]] (2008)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Prémio_Autores|Autorite auhind,]] Kirjandus<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Nonino|Nonino rahvusvaheline auhind]] (2014)<ref name="rtpobit" /> * Bottari Lattes Grinzane rahvusvaheline auhind, Itaalia (2018)<ref name="rtpobit" /> * [[:en:Order_of_Liberty|Vabaduse orden]] (2019)<ref name="rfiobituary" /> * [[:en:Order_of_Camões|Camõesi orden]] (2026, postuumselt) == Bibliograafia == '''Romaanid''' <ref name="rtpobit" /> * ''Memória de Elefante'' (1979) * ''Os Cus de Judas'' (1979). Elizabeth Lowe tõlkis inglise keelde selle teosena "''South of Nowhere'' " (1983); ja hiljem Margaret Jull Costa kui ''"The Land at the End of the World"'' (2011). <ref name="dawoor">{{Cite news|last=Dawoor|first=Yagnishsing|url=https://www.theguardian.com/books/2026/mar/06/antonio-lobo-antunes-exhilarating-novels-forced-portugal-to-confront-its-darkest-corners|title=António Lobo Antunes’s exhilarating novels forced Portugal to confront its darkest moments|work=The Guardian|date=6 March 2026|access-date=8 March 2026}}</ref> * ''Conhecimento do Inferno'' (1980) * ''Explicação dos Pássaros'' (1981) * ''Fado Alexandrino'' (1983). ''Fado Alexandrino'', inglise keelde tlk. Gregory Rabassa (1990). <ref name="dawoor" /> * ''Auto dos Danados'' (1985). Ingl. ''Act of the damned'', tõlkija Richard Zenith (1993). <ref name="dawoor" /> * ''Nagu Naus'' (1988). Ingl''. The Return of the caravels'', tlk. Gregory Rabassa (2003). <ref name="dawoor" /> * ''Tratado das Paixões da Alma'' (1990) * ''A Ordem Natural das Coisas'' (1992) * ''A Morte de Carlos Gardel'' (1994) * ''O Manual dos Inquisidores'' (1996). Ingl. ''The Inquisitors´s Manual'', tlk. Richard Zenith (2004). <ref name="dawoor" /> * ''O Esplendor de Portugal'' (1997). Ingl. ''The Splendor of Portugal'', tlk. Rhett McNeil (2011). <ref name="dawoor" /> * ''Exortação aos Crocodilos'' (1999). * ''Não Entres Tão Depressa Nessa Noite Escura'' (2000). * ''Que Farei Quando Tudo Arde?'' (2001). * ''Boa Tarde às Coisas Aqui em Baixo'' (2003) * ''Eu Hei-de Amar uma Pedra'' (2004) * ''Ontem Não te vi em Babilónia'' (2006) * ''O Meu Nome é Legião'' (2007) * ''O Arquipélago da Insónia'' (2008) * ''Que Cavalos São Aqueles Que Fazem Sombra no Mar?'' (2009) * ''Sôbolos Rios Que Vão'' (2010) * ''Comissão das Lágrimas'' (2011) * ''Não é Meia-Noite quem quer'' (2012) * ''Caminha Como Numa Casa em Chamas'' (2014) * ''Da Natureza dos Deuses'' (2015) * ''Para Aquela que Está Sentada no Escuro à Minha Espera'' (2016) * ''Até Que as Pedras Se Tornem Mais Leves Que a Água'' (2016) * ''A Última Porta Antes da Noite'' (2018) * ''A Outra Margem do Mar'' (2019) * ''Diccionario da Linguagem das Flores'' (2020) * O Tamanho do Mundo (2022) == Viited == {{Viited}} == Välislingid == * [https://web.archive.org/web/20160606013806/http://www.antonioloboantunes.pt/ António Lobo Antunes], ametlik sait {{JÄRJESTA:Lobo Antunes, Antonio}} [[Kategooria:Portugali kirjanikud]] [[Kategooria:Psühhiaatrid]] [[Kategooria:Sündinud 1942]] [[Kategooria:Surnud 2026]] ojhtj36vy1sh61n7zdocdw15bsq0vh9 Vaakum-luminestsentsnäidik 0 712528 7124306 2026-04-04T14:24:48Z Jal7 135341 Uus lehekülg: ''''Vaakum-luminestsentsnäidik''' (inglise keeles Vacuum Fluorescent Display ehk '''VFD''') on elektronlampide tehnoloogial põhinev näidikuseade, mis kasutab kujutiste loomiseks katoodluminestsentsi. Seade koosneb vaakumiga klaaskestas asuvast kuumutatavast katoodist, juhtvõrest ja luminofooriga kaetud anoodidest. Kui katoodilt kiiratud elektronid läbivad võre ja tabavad positiivse pingega anoodi, hakkab anoodil olev luminofoorikiht helendama, tekitades seeläbi soovit...' 7124306 wikitext text/x-wiki '''Vaakum-luminestsentsnäidik''' (inglise keeles Vacuum Fluorescent Display ehk '''VFD''') on elektronlampide tehnoloogial põhinev näidikuseade, mis kasutab kujutiste loomiseks katoodluminestsentsi. Seade koosneb vaakumiga klaaskestas asuvast kuumutatavast katoodist, juhtvõrest ja luminofooriga kaetud anoodidest. Kui katoodilt kiiratud elektronid läbivad võre ja tabavad positiivse pingega anoodi, hakkab anoodil olev luminofoorikiht helendama, tekitades seeläbi soovitud teksti või sümboleid.<ref>{{raamatuviide | autor = Lembit Abo | pealkiri = Elektroonikakomponendid | kirjastus = Tallinn | aasta = 1997 | lehekülg = 145-146 | keel = eesti | isbn = 9985-60-358-3 }}</ref> {{Koolitöö|30. mail 2026}} 69ym124zmw8t6qwygmv87mo65bv3hep Hans Richter 0 712529 7124315 2026-04-04T15:05:00Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Hans Richter]] pealkirja [[Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] alla 7124315 wikitext text/x-wiki #suuna [[Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] ap8miikaxr67v7fnlyv092vtoceazvt 7124323 7124315 2026-04-04T15:19:57Z Mona 355 Eemaldatud ümbersuunamine leheküljele [[Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] 7124323 wikitext text/x-wiki {{täpsustus}} '''Hans Richter''' on mitme tuntud inimese nimi: *'''[[Hans Richter (dirigent)|Hans Richter]]''' (1843–1916) oli Austria dirigent *'''[[Hans Richter (loomaarstiteadlane)|Hans Richter]]''' (1880–1946) oli loomaarstiteadlane. *'''[[Hans Richter (kunstnik)|Hans Richter]]''' (1888–1976) oli saksa kunstnik *'''[[Hans Richter (näitleja)|Hans Richter]]''' (1919–2008) oli saksa filminäitleja sc7484hgucviusvxqc847qc1xtd74tq Arutelu:Hans Richter 1 712530 7124317 2026-04-04T15:05:00Z Mona 355 Mona teisaldas lehekülje [[Arutelu:Hans Richter]] pealkirja [[Arutelu:Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] alla 7124317 wikitext text/x-wiki #suuna [[Arutelu:Hans Richter (loomaarstiteadlane)]] qzyi5cz6xkel1bcfdu6iz0nne7hmpua Kategooria arutelu:Tsässonad 15 712531 7124319 2026-04-04T15:15:05Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[tsässon]] on üldmõiste. Tuleks teha kategooria Eesti tsässonad, siis saab Wikidata asjad korda teha--~~~~' 7124319 wikitext text/x-wiki [[tsässon]] on üldmõiste. Tuleks teha kategooria Eesti tsässonad, siis saab Wikidata asjad korda teha--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 18:14 (EEST) 29epb6u5cg0f17l5q7q08nv6mq7b8fp Kategooria:Teadusajakirjanikud 14 712532 7124321 2026-04-04T15:17:02Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Teadus]]' 7124321 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ajakirjanikud]] [[Kategooria:Teadus]] e07yx7tmhjb7siusq2w5781od5nrgut Kategooria arutelu:Eesti pärismaised puuliigid 15 712533 7124339 2026-04-04T15:58:49Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: 'sisuliselt oleks Wikidata vaste ilmselt [[:Wikidata:Q9869730]]--~~~~' 7124339 wikitext text/x-wiki sisuliselt oleks Wikidata vaste ilmselt [[:Wikidata:Q9869730]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 18:58 (EEST) so3j8prft34rh7f02dlqumsdj7ksd60 Helene Mayer 0 712534 7124348 2026-04-04T16:43:08Z Kalle 51 Uus lehekülg: '[[Pilt:Helene_Mayer_1928.jpg|pisi|Helene Mayer 1928. aastal]] [[Pilt:Elek_Ilona_Berlin_(1936).jpg|pisi|Mayer annab natside tervituse [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el.]] '''Helene Julie Mayer''' ([[20. detsember]] [[1910]] [[Offenbach]] – [[10. oktoober]] [[1953]] [[Heidelberg]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[vehklemine|vehkleja]],<ref>[https://web.archive.org/web/20200417221227/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/helene-mayer-1.html Helene Mayer] www.spo...' 7124348 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helene_Mayer_1928.jpg|pisi|Helene Mayer 1928. aastal]] [[Pilt:Elek_Ilona_Berlin_(1936).jpg|pisi|Mayer annab natside tervituse [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el.]] '''Helene Julie Mayer''' ([[20. detsember]] [[1910]] [[Offenbach]] – [[10. oktoober]] [[1953]] [[Heidelberg]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[vehklemine|vehkleja]],<ref>[https://web.archive.org/web/20200417221227/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/helene-mayer-1.html Helene Mayer] www.sports-reference.com</ref> kes võitis [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el [[Amsterdam]]is [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|kuldmedali]] ja [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is hõbemedali. Ta võistles Berliinis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] eest, hoolimata sellest, et ta oli [[Juudid|juudi]] päritolu tõttu sunnitud 1935. aastal Saksamaalt lahkuma ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] elama asuma. Ta õppis Ameerika ülikoolides ja naasis hiljem 1952. aastal Saksamaale, kus ta suri rinnavähki. Mayerit oli nimetatud kõigi aegade parimaks naisvehklejaks <ref>[https://web.archive.org/web/20180628072445/http://usfencinghalloffame.com/wp/mayer-helene/ US Fencing Hall of Fame] www.usfencinghalloffame.com</ref> ja [[Sports Illustrated]] nimetas ta 20. sajandi 100 parima naissportlase hulka, kuid tema pärand on endiselt ähmane. Berliini olümpiamängudel, kus ta oli ainus juudi päritolu Saksa sportlane, kes võitis medali, andis ta medalitseremoonial [[Hitleri-tervitus|natsisaluudi]] ja ütles hiljem, et see võis kaitsta tema perekonda, kes viibis Saksamaal [[Sunnitöö|sunnitöölaagrites]]. Mõned peavad teda reeturiks ja oportunistiks, teised aga traagiliseks tegelaseks, keda kasutas ära nii Natsi-Saksamaa kui ka [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] mängude boikoti ärahoidmiseks.<ref>[https://www.theguardian.com/sport/2016/jul/28/helene-mayer-nazi-germanys-jewish-champion-fencer Nazi Germany's Jewish champion: the mystery of Helene Mayer endures] www.theguardian.com</ref> Pärast olümpiamänge naasis ta Ameerika Ühendriikidesse ja tuli üheksakordseks USA meistriks. Ta sai kodakondsuse 1941. aastal, kuid naasis Saksamaale 1952. aastal. Mayer suri järgmisel aastal. Mayer oli vaid 13-aastane, kui ta 1925. aastal Saksamaa naiste floreti meistrivõistlused võitis.<ref>[https://www.sport-komplett.de/sport-komplett/sportarten/f/fechten/hst/7.html Fechten - Deutsche Meisterschaften] www.sport-komplett.de</ref> Vehklemiseksperdid, kes on näinud tema vehklemisvideoid, ütlesid tema tehnika ja talent suurepärased. 1930. aastaks oli ta võitnud kuus Saksamaa meistrivõistluste tiitlit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://www.olympedia.org/athletes/20711 Helene Mayer Olympedia.org veebilehel] {{JÄRJESTA:Mayer, Helene}} Kategooria:Saksamaa sportlased [[Kategooria:Vehklejad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1953]] tta7pfqe0le9v4tbc3y5klnbeaxc3vu 7124450 7124348 2026-04-04T19:57:49Z Kalle 51 7124450 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helene_Mayer_1928.jpg|pisi|Helene Mayer 1928. aastal]] [[Pilt:Elek_Ilona_Berlin_(1936).jpg|pisi|Mayer annab natside tervituse [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el.]] '''Helene Julie Mayer''' ([[20. detsember]] [[1910]] [[Offenbach]] – [[10. oktoober]] [[1953]] [[Heidelberg]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[vehklemine|vehkleja]],<ref>[https://web.archive.org/web/20200417221227/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/helene-mayer-1.html Helene Mayer] www.sports-reference.com</ref> kes võitis [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el [[Amsterdam]]is [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|kuldmedali]] ja [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is [[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|hõbemedali]]. Ta võistles Berliinis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] eest, hoolimata sellest, et ta oli [[Juudid|juudi]] päritolu tõttu sunnitud 1935. aastal Saksamaalt lahkuma ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] elama asuma. Ta õppis Ameerika ülikoolides ja naasis hiljem 1952. aastal Saksamaale, kus ta suri rinnavähki. Mayerit oli nimetatud kõigi aegade parimaks naisvehklejaks <ref>[https://web.archive.org/web/20180628072445/http://usfencinghalloffame.com/wp/mayer-helene/ US Fencing Hall of Fame] www.usfencinghalloffame.com</ref> ja [[Sports Illustrated]] nimetas ta 20. sajandi 100 parima naissportlase hulka, kuid tema pärand on endiselt ähmane. Berliini olümpiamängudel, kus ta oli ainus juudi päritolu Saksa sportlane, kes võitis medali, andis ta medalitseremoonial [[Hitleri-tervitus|natsisaluudi]] ja ütles hiljem, et see võis kaitsta tema perekonda, kes viibis Saksamaal [[Sunnitöö|sunnitöölaagrites]]. Mõned peavad teda reeturiks ja oportunistiks, teised aga traagiliseks tegelaseks, keda kasutas ära nii Natsi-Saksamaa kui ka [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] mängude boikoti ärahoidmiseks.<ref>[https://www.theguardian.com/sport/2016/jul/28/helene-mayer-nazi-germanys-jewish-champion-fencer Nazi Germany's Jewish champion: the mystery of Helene Mayer endures] www.theguardian.com</ref> Pärast olümpiamänge naasis ta Ameerika Ühendriikidesse ja tuli üheksakordseks USA meistriks. Ta sai kodakondsuse 1941. aastal, kuid naasis Saksamaale 1952. aastal. Mayer suri järgmisel aastal. Mayer oli vaid 13-aastane, kui ta 1925. aastal Saksamaa naiste floreti meistrivõistlused võitis.<ref>[https://www.sport-komplett.de/sport-komplett/sportarten/f/fechten/hst/7.html Fechten - Deutsche Meisterschaften] www.sport-komplett.de</ref> Vehklemiseksperdid, kes on näinud tema vehklemisvideoid, ütlesid tema tehnika ja talent suurepärased. 1930. aastaks oli ta võitnud kuus Saksamaa meistrivõistluste tiitlit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://www.olympedia.org/athletes/20711 Helene Mayer Olympedia.org veebilehel] {{JÄRJESTA:Mayer, Helene}} Kategooria:Saksamaa sportlased [[Kategooria:Vehklejad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1953]] cf834poxw87waogtb81g3hwp98z73i3 7124451 7124450 2026-04-04T20:00:32Z Kalle 51 7124451 wikitext text/x-wiki [[Pilt:Helene_Mayer_1928.jpg|pisi|Helene Mayer 1928. aastal]] [[Pilt:Elek_Ilona_Berlin_(1936).jpg|pisi|Mayer annab natside tervituse [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el.]] '''Helene Julie Mayer''' ([[20. detsember]] [[1910]] [[Offenbach]] – [[10. oktoober]] [[1953]] [[Heidelberg]]) oli [[Saksamaa|Saksa]] [[vehklemine|vehkleja]],<ref>[https://web.archive.org/web/20200417221227/https://www.sports-reference.com/olympics/athletes/ma/helene-mayer-1.html Helene Mayer] www.sports-reference.com</ref> kes võitis [[1928. aasta suveolümpiamängud]]el [[Amsterdam]]is [[Vehklemine 1928. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|kuldmedali]] ja [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el [[Berliin]]is [[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel#Florett 2|hõbemedali]]. Ta võistles Berliinis [[Kolmas riik|Natsi-Saksamaa]] eest, hoolimata sellest, et ta oli [[Juudid|juudi]] päritolu tõttu sunnitud 1935. aastal Saksamaalt lahkuma ja [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]] elama asuma. Ta õppis Ameerika ülikoolides ja naasis hiljem 1952. aastal Saksamaale, kus ta suri rinnavähki. Mayerit oli nimetatud kõigi aegade parimaks naisvehklejaks <ref>[https://web.archive.org/web/20180628072445/http://usfencinghalloffame.com/wp/mayer-helene/ US Fencing Hall of Fame] www.usfencinghalloffame.com</ref> ja [[Sports Illustrated]] nimetas ta 20. sajandi 100 parima naissportlase hulka, kuid tema pärand on endiselt ähmane. Berliini olümpiamängudel, kus ta oli ainus juudi päritolu Saksa sportlane, kes võitis medali, andis ta medalitseremoonial [[Hitleri-tervitus|natsisaluudi]] ja ütles hiljem, et see võis kaitsta tema perekonda, kes viibis Saksamaal [[Sunnitöö|sunnitöölaagrites]]. Mõned peavad teda reeturiks ja oportunistiks, teised aga traagiliseks tegelaseks, keda kasutas ära nii Natsi-Saksamaa kui ka [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] mängude boikoti ärahoidmiseks.<ref>[https://www.theguardian.com/sport/2016/jul/28/helene-mayer-nazi-germanys-jewish-champion-fencer Nazi Germany's Jewish champion: the mystery of Helene Mayer endures] www.theguardian.com</ref> Pärast olümpiamänge naasis ta Ameerika Ühendriikidesse ja tuli üheksakordseks USA meistriks. Ta sai kodakondsuse 1941. aastal, kuid naasis Saksamaale 1952. aastal. Mayer suri järgmisel aastal. Mayer oli vaid 13-aastane, kui ta 1925. aastal Saksamaa naiste floreti meistrivõistlused võitis.<ref>[https://www.sport-komplett.de/sport-komplett/sportarten/f/fechten/hst/7.html Fechten - Deutsche Meisterschaften] www.sport-komplett.de</ref> Vehklemiseksperdid, kes on näinud tema vehklemisvideoid, ütlesid tema tehnika ja talent suurepärased. 1930. aastaks oli ta võitnud kuus Saksamaa meistrivõistluste tiitlit. == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://www.olympedia.org/athletes/20711 Helene Mayer Olympedia.org veebilehel] {{JÄRJESTA:Mayer, Helene}} [[Kategooria:Saksamaa sportlased]] [[Kategooria:Vehklejad]] [[Kategooria:Sündinud 1910]] [[Kategooria:Surnud 1953]] j2k4gdll2pofvwhnfkju3b0w51j4lpw Arutelu:Wrede 1 712535 7124377 2026-04-04T17:41:09Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: 'Annan teada, et minu süül (pärast vigase sõna "introduseeritud" parandamist) kadus infokastist üks rida ära. ~~~~' 7124377 wikitext text/x-wiki Annan teada, et minu süül (pärast vigase sõna "introduseeritud" parandamist) kadus infokastist üks rida ära. [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 20:41 (EEST) q78usx8jsqjkt8n5m5brjwx82k9pz9l 7124382 7124377 2026-04-04T17:45:49Z Kuriuss 38125 7124382 wikitext text/x-wiki Annan teada, et minu süül (pärast vigase sõna "introduseeritud" parandamist) kadus infokastist üks rida ära. Kuid see sõna tuleks ka mujal läbivalt õigeks ("introdutseeritud") parandada [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 20:41 (EEST) 9omuy8lwe3lqgl5i5u7tsdlew9jfrj9 Varras-rõnga sümbol 0 712536 7124401 2026-04-04T18:23:43Z B-Binder 95424 Esmane. Struktuur ja sisu 7124401 wikitext text/x-wiki '''Varras-rõnga sümbol''' (inglise rod-and-ring symbol) on muistse [[Mesopotaamia]] [[Kunst|kunstis]] ja [[Ikonograafia|ikonograafias]] esinev sümbol, mida kujutatakse sageli jumala või jumalanna käes. Enamasti ulatab jumalus selle sümboli kuningale, kes seisab austavas poosis või toob ohvrit.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Rod-and-ring_symbol |website=Wikipedia |access-date=2026-04-04}}</ref> Sümbol esineb paljudel [[Steel|steelidel]], [[Silinderpitser|silinderpitseritel]] ja [[Reljeef (kunst)|reljeefidel]] ning seda on kasutatud vähemalt [[Ur III dünastia]] ajast kuni [[Uus-Assüüria riik|uus-assüüria perioodini]].<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> Teadlased tõlgendavad seda tavaliselt kui mõõtevarrast ja kokku keritud mõõtenööri, mis sümboliseerivad jumalikku õigust, õiglust ja kuningliku võimu legitiimsust.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=University of Texas Press |isbn=9780714117058}}</ref> == Kujutamine == Mesopotaamia kunstis kujutatakse varras-rõnga sümbolit tavaliselt järgmiselt: * sirge varras või kepp, mida hoitakse käes * rõngas või kokku keritud nöör, mida hoitakse koos vardaga Sümbolit hoiab sageli jumalus, kes annab selle edasi valitsejale. Sellised stseenid kujutavad kuninga võimu jumalikku päritolu.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Rod-and-ring_symbol |website=Wikipedia |access-date=2026-04-04}}</ref> Üks tuntumaid näiteid on kujutis, kus päikesejumal [[Šamaš]] annab sümboli kuningas [[Hammurapi]]le Hammurapi seadustiku stelal.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-02377-2}}</ref> == Tähendus ja tõlgendused == Sümboli täpne tähendus ei ole täielikult selge ning selle kohta on esitatud mitmeid tõlgendusi. === Mõõtevahendite sümbol === Kõige levinuma tõlgenduse järgi kujutavad varras ja rõngas: * mõõtevarrast * kokku keritud mõõtenööri Need olid tööriistad, mida kasutati maa mõõtmisel ja ehitamisel. Sellisel juhul sümboliseerib märk jumalikku õigust ja maailma korrastamist.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> === Kuningliku võimu sümbol === Teine tõlgendus näeb sümbolis kuningliku võimu ja õiguse sümbolit. Kui jumalus annab sümboli kuningale, tähendab see, et kuningas valitseb jumalate tahte järgi.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=University of Texas Press}}</ref> === Muud teooriad === Mõned uurijad on pakkunud alternatiivseid selgitusi: * karjasesau ja loomade juhtimisnöör * rituaalne sau ja helmestest või nöörist pärg * abstraktne sümbol jumalikust võimust Kuna Mesopotaamia tekstid ei selgita sümboli tähendust otseselt, jääb selle täpne interpretatsioon vaidlusaluseks.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Rod-and-ring_symbol |website=Wikipedia |access-date=2026-04-04}}</ref> == Olulisemad kujutised == Varras-rõnga sümbol esineb mitmes kuulsas Mesopotaamia kunstiteoses: * '''Hammurapi seadustiku stela''' – kujutab jumal Šamašit andmas sümbolit kuningas Hammurapile. * '''Ur-Nammu stela''' – üks detailsemaid kujutisi, kus rõngas on kujutatud keeratud nöörina.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> * '''Zimri-Limi investituuri stseen''' Mari palees. Lisaks esineb sümbol ka paljudel [[Silinderpitser|silinderpitseritel]] ja [[Savireljeef|savireljeefidel]], kus seda hoiavad erinevad jumalused. == Sarnased sümbolid teistes kultuurides == Mõned teised kultuurilised sümbolid võivad varras-rõnga märgiga visuaalselt sarnaneda: * Egiptuse [[shen-rõngas]], mis sümboliseerib igavikku * Egiptuse [[ankh]], elu sümbol * [[Faravahar]] [[Zoroastrism|zoroastrismis]] * [[pärg]] või [[ring]], mida hoiab kreeka jumalanna [[Nike]] Need sümbolid ei ole siiski otseselt seotud Mesopotaamia varras-rõnga märgiga.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol |url=https://en.wikipedia.org/wiki/Rod-and-ring_symbol |website=Wikipedia |access-date=2026-04-04}}</ref> == Vaata ka == * [[Mesopotaamia kunst]] * [[Šamaš]] * [[Inanna]] * [[Hammurapi seadustik]] * [[Sumeri religioon]] 5wi25tjf0prqt4ct1d64tz08dm0lpnr 7124452 7124401 2026-04-04T20:09:10Z Kruusamägi 1530 7124452 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Fail:F0182 Louvre Code Hammourabi Bas-relief Sb8 rwk.jpg|pisi|Kujutis [[Hammurapi seadused|Hammurapi seadustekoodeksi]] steelil]] '''Varras-rõnga sümbol''' on muistse [[Mesopotaamia]] [[Kunst|kunstis]] ja [[Ikonograafia|ikonograafias]] esinev sümbol, mida kujutatakse sageli jumala või jumalanna käes. Enamasti ulatab jumalus selle sümboli kuningale, kes seisab austavas poosis või toob ohvrit. Sümbol esineb paljudel [[Steel|steelidel]], [[Silinderpitser|silinderpitseritel]] ja [[Reljeef (kunst)|reljeefidel]] ning seda on kasutatud vähemalt [[Ur III dünastia]] ajast kuni [[Uus-Assüüria riik|uus-assüüria perioodini]].<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> Teadlased tõlgendavad seda tavaliselt kui mõõtevarrast ja kokku keritud mõõtenööri, mis sümboliseerivad jumalikku õigust, õiglust ja kuningliku võimu legitiimsust.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=University of Texas Press |isbn=9780714117058}}</ref> == Kujutamine == Mesopotaamia kunstis kujutatakse varras-rõnga sümbolit tavaliselt järgmiselt: * sirge varras või kepp, mida hoitakse käes * rõngas või kokku keritud nöör, mida hoitakse koos vardaga Sümbolit hoiab sageli jumalus, kes annab selle edasi valitsejale. Sellised stseenid kujutavad kuninga võimu jumalikku päritolu. Üks tuntumaid näiteid on kujutis, kus päikesejumal [[Šamaš]] annab sümboli kuningas [[Hammurapi]]le Hammurapi seadustiku steelil.<ref>{{cite book |last=Jacobsen |first=Thorkild |title=The Treasures of Darkness: A History of Mesopotamian Religion |year=1976 |publisher=Yale University Press |isbn=978-0-300-02377-2}}</ref> == Tähendus ja tõlgendused == Sümboli täpne tähendus ei ole täielikult selge ning selle kohta on esitatud mitmeid tõlgendusi. === Mõõtevahendite sümbol === Kõige levinuma tõlgenduse järgi kujutavad varras ja rõngas: * mõõtevarrast * kokku keritud mõõtenööri Need olid tööriistad, mida kasutati maa mõõtmisel ja ehitamisel. Sellisel juhul sümboliseerib märk jumalikku õigust ja maailma korrastamist.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> === Kuningliku võimu sümbol === Teine tõlgendus näeb sümbolis kuningliku võimu ja õiguse sümbolit. Kui jumalus annab sümboli kuningale, tähendab see, et kuningas valitseb jumalate tahte järgi.<ref>{{cite book |last=Black |first=Jeremy |last2=Green |first2=Anthony |title=Gods, Demons and Symbols of Ancient Mesopotamia |year=1992 |publisher=University of Texas Press}}</ref> === Muud teooriad === Mõned uurijad on pakkunud alternatiivseid selgitusi: * karjasesau ja loomade juhtimisnöör * rituaalne sau ja helmestest või nöörist pärg * abstraktne sümbol jumalikust võimust Kuna Mesopotaamia tekstid ei selgita sümboli tähendust otseselt, jääb selle täpne interpretatsioon vaidlusaluseks. == Olulisemad kujutised == Varras-rõnga sümbol esineb mitmes kuulsas Mesopotaamia kunstiteoses: * '''Hammurapi seadustiku stela''' – kujutab jumal Šamašit andmas sümbolit kuningas Hammurapile. * '''Ur-Nammu stela''' – üks detailsemaid kujutisi, kus rõngas on kujutatud keeratud nöörina.<ref>{{cite web |title=Rod-and-ring symbol explained |url=https://everything.explained.today/Rod-and-ring_symbol/ |website=Everything Explained |access-date=2026-04-04}}</ref> * '''Zimri-Limi investituuri stseen''' Mari palees. Lisaks esineb sümbol ka paljudel [[Silinderpitser|silinderpitseritel]] ja [[Savireljeef|savireljeefidel]], kus seda hoiavad erinevad jumalused. == Sarnased sümbolid teistes kultuurides == Mõned teised kultuurilised sümbolid võivad varras-rõnga märgiga visuaalselt sarnaneda: * Egiptuse [[shen-rõngas]], mis sümboliseerib igavikku * Egiptuse [[ankh]], elu sümbol * [[Faravahar]] [[Zoroastrism|zoroastrismis]] * [[pärg]] või [[ring]], mida hoiab kreeka jumalanna [[Nike]] Need sümbolid ei ole siiski otseselt seotud Mesopotaamia varras-rõnga märgiga. == Vaata ka == * [[Mesopotaamia kunst]] * [[Šamaš]] * [[Inanna]] * [[Hammurapi seadused]] * [[Sumeri religioon]] == Viited == {{Viited}} 5ydeka4mwen9lp6a92d4pismatfszs7 Hispaania rahvusraamatukogu 0 712538 7124418 2026-04-04T19:06:11Z Kuuskinen 33651 Uus lehekülg: '{{Infokast organisatsioon | nimi = Hispaania rahvusraamatukogu | omakeelne_nimi = Biblioteca Nacional de España | embleem = BNE logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = Biblioteca Nacional de España (Madrid) 09.jpg | pildiallkiri = | lühend = BNE | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1711|12|29}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[rahvusraamatukogu]] | staatus =...' 7124418 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Hispaania rahvusraamatukogu | omakeelne_nimi = Biblioteca Nacional de España | embleem = BNE logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = Biblioteca Nacional de España (Madrid) 09.jpg | pildiallkiri = | lühend = BNE | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1711|12|29}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[rahvusraamatukogu]] | staatus = | eesmärk = | asukoht = [[Madrid]], [[Hispaania]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | emaorg = [[Hispaania kultuuriministeerium]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Hispaania rahvusraamatukogu''' (''Biblioteca Nacional de España'', '''BNE''') on autonoomne asutus, mille ülesanne on [[Hispaania]] bibliograafilise ja dokumentaalse pärandi talletamine. See on riigi suurim avalik raamatukogu ja üks suurimaid kogu maailmas. Raamatukogu asutas 1711. aastal kuningas [[Felipe V]].<ref name="Tourism"> Aastast 1990 kultuuriministeeriumi juurde kuuluv autonoomne asutus. See on tegeleb bibliograafiliste kogude koondamise, kataloogimise ja säilitamisega ning hoiab enda valduses umbes kolmkümmend miljonit Hispaania territooriumil alates [[18. sajand]]i algusest toodetud väljaannet: raamatuid, ajakirju, kaarte, gravüüre, joonistusi, noote ja brošüüre. Rahvusraamatukogu pakub avalikkusele teenuseid alates lugemissaalidest ja veebipõhistest kaugteenustest kuni spetsialiseeritud bibliograafilise teabe teenuste ja raamatukogudevahelise laenutuseni. Ligipääs raamatukogu digikogudele toimub BNE Digitali kaudu. Raamatukogu muuseumi kaudu tutvustatakse kogusid, raamatukogu toimimist ja ajalugu. Lisaks korraldatakse ka kultuuriürituste programmi. Selle peahoone asub Paseo de Recoletosel nn Rahvusraamatukogu ja muuseumide palees, mida jagatakse [[Hispaania rahvuslik arheoloogiamuuseum|Rahvusliku Arheoloogiamuuseumiga]]. Lisaks on raamatukogul teine asukoht [[Alcalá de Henares]]es. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=National Library |väljaanne=Tourism Madrid |url=https://www.esmadrid.com/en/tourist-information/national-library |vaadatud=2026-04-04}}</ref> }} 29nb7uwkivtqf2jju994rvhzuemxsq4 7124419 7124418 2026-04-04T19:06:36Z Kuuskinen 33651 7124419 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Hispaania rahvusraamatukogu | omakeelne_nimi = Biblioteca Nacional de España | embleem = BNE logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = Biblioteca Nacional de España (Madrid) 09.jpg | pildiallkiri = | lühend = BNE | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1711|12|29}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[rahvusraamatukogu]] | staatus = | eesmärk = | asukoht = [[Madrid]], [[Hispaania]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | emaorg = [[Hispaania kultuuriministeerium]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Hispaania rahvusraamatukogu''' (''Biblioteca Nacional de España'', '''BNE''') on autonoomne asutus, mille ülesanne on [[Hispaania]] bibliograafilise ja dokumentaalse pärandi talletamine. See on riigi suurim avalik raamatukogu ja üks suurimaid kogu maailmas. Raamatukogu asutas 1711. aastal kuningas [[Felipe V]].<ref name="Tourism" /> Aastast 1990 kultuuriministeeriumi juurde kuuluv autonoomne asutus. See on tegeleb bibliograafiliste kogude koondamise, kataloogimise ja säilitamisega ning hoiab enda valduses umbes kolmkümmend miljonit Hispaania territooriumil alates [[18. sajand]]i algusest toodetud väljaannet: raamatuid, ajakirju, kaarte, gravüüre, joonistusi, noote ja brošüüre. Rahvusraamatukogu pakub avalikkusele teenuseid alates lugemissaalidest ja veebipõhistest kaugteenustest kuni spetsialiseeritud bibliograafilise teabe teenuste ja raamatukogudevahelise laenutuseni. Ligipääs raamatukogu digikogudele toimub BNE Digitali kaudu. Raamatukogu muuseumi kaudu tutvustatakse kogusid, raamatukogu toimimist ja ajalugu. Lisaks korraldatakse ka kultuuriürituste programmi. Selle peahoone asub Paseo de Recoletosel nn Rahvusraamatukogu ja muuseumide palees, mida jagatakse [[Hispaania rahvuslik arheoloogiamuuseum|Rahvusliku Arheoloogiamuuseumiga]]. Lisaks on raamatukogul teine asukoht [[Alcalá de Henares]]es. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=National Library |väljaanne=Tourism Madrid |url=https://www.esmadrid.com/en/tourist-information/national-library |vaadatud=2026-04-04}}</ref> }} ksar1abh9mac0zu9wq908m5626l2uwk 7124420 7124419 2026-04-04T19:07:39Z Kuuskinen 33651 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: +[[Kategooria:Raamatukogud]]; +[[Kategooria:Hispaania]] 7124420 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Hispaania rahvusraamatukogu | omakeelne_nimi = Biblioteca Nacional de España | embleem = BNE logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = Biblioteca Nacional de España (Madrid) 09.jpg | pildiallkiri = | lühend = BNE | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1711|12|29}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[rahvusraamatukogu]] | staatus = | eesmärk = | asukoht = [[Madrid]], [[Hispaania]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | emaorg = [[Hispaania kultuuriministeerium]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Hispaania rahvusraamatukogu''' (''Biblioteca Nacional de España'', '''BNE''') on autonoomne asutus, mille ülesanne on [[Hispaania]] bibliograafilise ja dokumentaalse pärandi talletamine. See on riigi suurim avalik raamatukogu ja üks suurimaid kogu maailmas. Raamatukogu asutas 1711. aastal kuningas [[Felipe V]].<ref name="Tourism" /> Aastast 1990 kultuuriministeeriumi juurde kuuluv autonoomne asutus. See on tegeleb bibliograafiliste kogude koondamise, kataloogimise ja säilitamisega ning hoiab enda valduses umbes kolmkümmend miljonit Hispaania territooriumil alates [[18. sajand]]i algusest toodetud väljaannet: raamatuid, ajakirju, kaarte, gravüüre, joonistusi, noote ja brošüüre. Rahvusraamatukogu pakub avalikkusele teenuseid alates lugemissaalidest ja veebipõhistest kaugteenustest kuni spetsialiseeritud bibliograafilise teabe teenuste ja raamatukogudevahelise laenutuseni. Ligipääs raamatukogu digikogudele toimub BNE Digitali kaudu. Raamatukogu muuseumi kaudu tutvustatakse kogusid, raamatukogu toimimist ja ajalugu. Lisaks korraldatakse ka kultuuriürituste programmi. Selle peahoone asub Paseo de Recoletosel nn Rahvusraamatukogu ja muuseumide palees, mida jagatakse [[Hispaania rahvuslik arheoloogiamuuseum|Rahvusliku Arheoloogiamuuseumiga]]. Lisaks on raamatukogul teine asukoht [[Alcalá de Henares]]es. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=National Library |väljaanne=Tourism Madrid |url=https://www.esmadrid.com/en/tourist-information/national-library |vaadatud=2026-04-04}}</ref> }} [[Kategooria:Raamatukogud]] [[Kategooria:Hispaania]] giosxllfdfwe4ns8vtskdvhr2f0iswa 7124424 7124420 2026-04-04T19:19:11Z Kruusamägi 1530 7124424 wikitext text/x-wiki {{Infokast organisatsioon | nimi = Hispaania rahvusraamatukogu | omakeelne_nimi = Biblioteca Nacional de España | embleem = BNE logo.svg | embleemiallkiri = | pilt = Biblioteca Nacional de España (Madrid) 09.jpg | pildiallkiri = | lühend = BNE | asutatud = {{Algusaeg ja vanus|1711|12|29}} | asutaja = <!-- või: | asutajad = --> | lõpp = | tüüp = [[rahvusraamatukogu]] | staatus = | eesmärk = | asukoht = [[Madrid]], [[Hispaania]] | piirkond = | liikmed = <!-- või: | liikmeid = --> | keeled = <!-- või: | keel = --> | emaorg = [[Hispaania kultuuriministeerium]] | juht_nimetus = <!-- vaikimisi "Juht" --> | töötajad = <!-- või: | töötajaid = --> | vabatahtlikud = <!-- või: | vabatahtlikke = --> | veebileht = | ideoloogia = | märkused = }} '''Hispaania rahvusraamatukogu''' (''Biblioteca Nacional de España'', '''BNE''') on autonoomne asutus, mille ülesanne on [[Hispaania]] bibliograafilise ja dokumentaalse pärandi talletamine. See on riigi suurim avalik [[raamatukogu]] ja üks suurimaid kogu maailmas. Raamatukogu asutas 1711. aastal kuningas [[Felipe V]].<ref name="Tourism" /> Aastast 1990 kultuuriministeeriumi juurde kuuluv autonoomne asutus. Raamatukogu on tegeleb bibliograafiliste kogude koondamise, kataloogimise ja säilitamisega ning hoiab enda valduses umbes kolmkümmend miljonit Hispaania territooriumil alates [[18. sajand]]i algusest toodetud väljaannet: raamatuid, ajakirju, kaarte, gravüüre, joonistusi, noote ja brošüüre. Rahvusraamatukogu pakub avalikkusele teenuseid alates lugemissaalidest ja veebipõhistest kaugteenustest kuni spetsialiseeritud bibliograafilise teabe teenuste ja raamatukogudevahelise laenutuseni. Ligipääs raamatukogu digikogudele toimub BNE Digitali kaudu. Raamatukogu muuseumi kaudu tutvustatakse kogusid, raamatukogu toimimist ja ajalugu. Lisaks korraldatakse ka kultuuriürituste programmi. Selle peahoone asub Paseo de Recoletosel nn Rahvusraamatukogu ja muuseumide palees, mida jagatakse [[Hispaania rahvuslik arheoloogiamuuseum|Rahvusliku Arheoloogiamuuseumiga]]. Lisaks on raamatukogul teine asukoht [[Alcalá de Henares]]es. ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="Tourism">{{netiviide |pealkiri=National Library |väljaanne=Tourism Madrid |url=https://www.esmadrid.com/en/tourist-information/national-library |vaadatud=2026-04-04}}</ref> }} {{koord}} [[Kategooria:Raamatukogud]] [[Kategooria:Hispaania kultuur]] [[Kategooria:Madrid]] ri618fh4c0krdjffuf6cfd24mbtchp6 Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel 0 712539 7124448 2026-04-04T19:54:17Z Kalle 51 Uus lehekülg: '{| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]], [[Berliin]] |- | '''<''': '''Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Ange...' 7124448 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]], [[Berliin]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' | '''[[Vehklemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|London 1948]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[2. august|2.]] - [[15. august]]ini 1936. aastal [[Berliin]]is. 1936. aasta Berliini XI suveolümpiamängudel toimus seitse vehklemisala (meestele oli kavas nii individuaalne kui võiskondlik võistlus [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is ning naised võistlesid ainult individuaalses floretis). Võistlused toimusid kupliga kaetud hallis ja Saksa Spordi Maja ees Saksa Spordifoorumis Reichi spordiväljakul Charlottenburgi linnaosas. Arvestades tolleaegset olukorda Saksamaal, oli naiste floreti medalipoodiumil eriline tähendus. Kõik kolm medalivõitjat olid [[juudid]], sealhulgas korraldajamaa [[Helene Mayer]], kes oli ainus juut Saksamaa võistkonnas. Kuni 1930. aastateni juhatasid vehklemismatše tavaliselt viis kohtunikku, president ja neli kõrvalkohtunikku, kes jälgisid matši ja otsustasid hääletamise teel, kas puudutus loeti kehtivaks. See tõi kaasa arvukalt vaidlusi kohtunike erapooletuse ja pädevuse osas. 1931. aasta [[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] läksid vaidlused nii tuliseks, et itaallased kutsusid kõik oma vehklejad epee finaalvoorust välja ja ähvardasid boikoteerida kõiki tulevasi rahvusvahelisi võistlusi. Sai ilmsiks, et kohtunike tööga seotud vaidluste minimeerimiseks tuli välja töötada elektriline punktisüsteem.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> 1934. aastaks oli edukalt välja töötatud elektriline süsteem epee puudutuste registreerimiseks ja seda kasutati nii selle kui ka järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustel. 1936. aasta olümpiamängud olid esimesed olümpiamängud, kus epee jaoks kasutati elektrilist punktisüsteemi. Alles 1956. aastal töötati välja elektriline süsteem floreti ja 1988. aastal espadroni jaoks. Pärast 1936. aasta olümpiamänge kuulutas [[Benito Mussolini]] Itaalia valitsus välja rahalise preemia programmi igale Itaalia sportlasele, kes võitis olümpia- või [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Itaalia vehklemisföderatsioon taotles, et [[FIE]] Euroopa meistrivõistlusi nimetataks edaspidi maailmameistrivõistlusteks. FIE kiitis selle taotluse heaks ja esimene vehklemisvõistlus, mida ametlikult nimetati maailmameistrivõistlusteks, toimus 1937. aastal [[Pariis]]is [[Palais des Sports de Beaublanc|Palais des Sportsis]]. == Osalejad == Berliini suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 311 sportlast (270 meest ja 41 naist) 29 riigist. == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== ==== Võistkondlik epee ==== ==== Florett ==== ==== Võistkondlik florett ==== ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Saksamaa) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliin 1936]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||4||3||2|| 9 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||3||0||1|| 4 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0 ||2||1|| 3 |- | 4.||align=left style="background-color:#ccccff|[[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]]||0 ||1||2|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0 ||1||0|| 1 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Austria}}||0||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 1 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070709225735/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1936/1936v2sum.pdf THE XI OLYMPIC GAMES BERLIN, 1936 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/berlin-1936/results/fencing Berlin 1936 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1933. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 5zfxc87wuslew9fxdhmk3360cbdoyzc 7124454 7124448 2026-04-04T20:26:32Z Kalle 51 7124454 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]], [[Berliin]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' | '''[[Vehklemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|London 1948]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[2. august|2.]] - [[15. august]]ini 1936. aastal [[Berliin]]is. 1936. aasta Berliini XI suveolümpiamängudel toimus seitse vehklemisala (meestele oli kavas nii individuaalne kui võiskondlik võistlus [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is ning naised võistlesid ainult individuaalses floretis). Võistlused toimusid kupliga kaetud hallis ja Saksa Spordi Maja ees Saksa Spordifoorumis Reichi spordiväljakul Charlottenburgi linnaosas. Arvestades tolleaegset olukorda Saksamaal, oli naiste floreti medalipoodiumil eriline tähendus. Kõik kolm medalivõitjat olid [[juudid]], sealhulgas korraldajamaa [[Helene Mayer]], kes oli ainus juut Saksamaa võistkonnas. Kuni 1930. aastateni juhatasid vehklemismatše tavaliselt viis kohtunikku, president ja neli kõrvalkohtunikku, kes jälgisid matši ja otsustasid hääletamise teel, kas puudutus loeti kehtivaks. See tõi kaasa arvukalt vaidlusi kohtunike erapooletuse ja pädevuse osas. 1931. aasta [[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] läksid vaidlused nii tuliseks, et itaallased kutsusid kõik oma vehklejad epee finaalvoorust välja ja ähvardasid boikoteerida kõiki tulevasi rahvusvahelisi võistlusi. Sai ilmsiks, et kohtunike tööga seotud vaidluste minimeerimiseks tuli välja töötada elektriline punktisüsteem.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> 1934. aastaks oli edukalt välja töötatud elektriline süsteem epee puudutuste registreerimiseks ja seda kasutati nii selle kui ka järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustel. 1936. aasta olümpiamängud olid esimesed olümpiamängud, kus epee jaoks kasutati elektrilist punktisüsteemi. Alles 1956. aastal töötati välja elektriline süsteem floreti ja 1988. aastal espadroni jaoks. Pärast 1936. aasta olümpiamänge kuulutas [[Benito Mussolini]] Itaalia valitsus välja rahalise preemia programmi igale Itaalia sportlasele, kes võitis olümpia- või [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Itaalia vehklemisföderatsioon taotles, et [[FIE]] Euroopa meistrivõistlusi nimetataks edaspidi maailmameistrivõistlusteks. FIE kiitis selle taotluse heaks ja esimene vehklemisvõistlus, mida ametlikult nimetati maailmameistrivõistlusteks, toimus 1937. aastal [[Pariis]]is [[Palais des Sports de Beaublanc|Palais des Sportsis]]. == Osalejad == Berliini suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 311 sportlast (270 meest ja 41 naist) 29 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # {{PisiLipp|Argentina}} (11) # {{PisiLipp|Austria}} (15) # {{PisiLipp|Belgia}} (20) # {{PisiLipp|Brasiilia}} (6) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (1) # {{PisiLipp|Costa Rica}} (1) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] (6) # {{PisiLipp|Holland}} (11) |valign=top| # <li value=9>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (16) # {{PisiLipp|Jugoslaavia}} (12) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (8) # {{PisiLipp|Kreeka}} (8) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1934-1968).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] (11) # {{PisiLipp|Portugal}} (5) |valign=top| # <li value=17>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (19) # {{PisiLipp|Rootsi}} (13) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]] (16) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (18) # {{PisiLipp|Šveits}} (18) # {{PisiLipp|Taani}} (9) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (13) |valign=top| # <li value=25>{{PisiLipp|Tšiili}} (7) # {{PisiLipp|Türgi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (19) # {{PisiLipp|Uruguay}} (5) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (22) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== ==== Võistkondlik epee ==== ==== Florett ==== ==== Võistkondlik florett ==== ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Saksamaa) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliin 1936]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||4||3||2|| 9 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||3||0||1|| 4 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0 ||2||1|| 3 |- | 4.||align=left style="background-color:#ccccff|[[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]]||0 ||1||2|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0 ||1||0|| 1 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Austria}}||0||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070709225735/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1936/1936v2sum.pdf THE XI OLYMPIC GAMES BERLIN, 1936 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/berlin-1936/results/fencing Berlin 1936 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1933. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 58is87bjy8pye6yykt2b70sw3zov9hw 7124464 7124454 2026-04-04T20:42:32Z Kalle 51 7124464 wikitext text/x-wiki {| class="wikitable" style="margin: 0 0 1em 1em; float:right; text-align:center; width: 24em;" | colspan="2" |'''[[Vehklemine olümpiamängudel|Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel]]''' [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |- | colspan="4" |Korraldaja [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]], [[Berliin]] |- | '''<''': '''[[Vehklemine 1932. aasta suveolümpiamängudel|Los Angeles 1932]]''' | '''[[Vehklemine 1948. aasta suveolümpiamängudel|London 1948]]''' :'''>''' |} '''[[Vehklemine|Vehklemisvõistlused]] [[1936. aasta suveolümpiamängud]]el''' toimusid [[2. august|2.]] - [[15. august]]ini 1936. aastal [[Berliin]]is. 1936. aasta Berliini XI suveolümpiamängudel toimus seitse vehklemisala (meestele oli kavas nii individuaalne kui võiskondlik võistlus [[epee]]s, [[Florett|floretis]] ja [[espadron]]is ning naised võistlesid ainult individuaalses floretis). Võistlused toimusid kupliga kaetud hallis ja Saksa Spordi Maja ees Saksa Spordifoorumis Reichi spordiväljakul Charlottenburgi linnaosas. Arvestades tolleaegset olukorda Saksamaal, oli naiste floreti medalipoodiumil eriline tähendus. Kõik kolm medalivõitjat olid [[juudid]], sealhulgas korraldajamaa [[Helene Mayer]], kes oli ainus juut Saksamaa võistkonnas. Kuni 1930. aastateni juhatasid vehklemismatše tavaliselt viis kohtunikku, president ja neli kõrvalkohtunikku, kes jälgisid matši ja otsustasid hääletamise teel, kas puudutus loeti kehtivaks. See tõi kaasa arvukalt vaidlusi kohtunike erapooletuse ja pädevuse osas. 1931. aasta [[Vehklemise Euroopa meistrivõistlused|Euroopa meistrivõistlustel]] läksid vaidlused nii tuliseks, et itaallased kutsusid kõik oma vehklejad epee finaalvoorust välja ja ähvardasid boikoteerida kõiki tulevasi rahvusvahelisi võistlusi. Sai ilmsiks, et kohtunike tööga seotud vaidluste minimeerimiseks tuli välja töötada elektriline punktisüsteem.<ref>[https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] www.olympedia.org</ref> 1934. aastaks oli edukalt välja töötatud elektriline süsteem epee puudutuste registreerimiseks ja seda kasutati nii selle kui ka järgmise aasta Euroopa meistrivõistlustel. 1936. aasta olümpiamängud olid esimesed olümpiamängud, kus epee jaoks kasutati elektrilist punktisüsteemi. Alles 1956. aastal töötati välja elektriline süsteem floreti ja 1988. aastal espadroni jaoks. Pärast 1936. aasta olümpiamänge kuulutas [[Benito Mussolini]] Itaalia valitsus välja rahalise preemia programmi igale Itaalia sportlasele, kes võitis olümpia- või [[Vehklemise maailmameistrivõistlused|maailmameistrivõistlused]]. Itaalia vehklemisföderatsioon taotles, et [[FIE]] Euroopa meistrivõistlusi nimetataks edaspidi maailmameistrivõistlusteks. FIE kiitis selle taotluse heaks ja esimene vehklemisvõistlus, mida ametlikult nimetati maailmameistrivõistlusteks, toimus 1937. aastal [[Pariis]]is [[Palais des Sports de Beaublanc|Palais des Sportsis]]. == Osalejad == Berliini suveolümpiamängude vehklemisvõistlustel osales 311 sportlast (270 meest ja 41 naist) 29 riigist. {|id="toc" class="toc" summary="Sisukord" |align="center" colspan="3"| |- | # [[Pilt:Flag_of_Argentina_(1818–1819,_1820–1829,_1861–2010).svg|24px]] [[Argentina]] (11) # {{PisiLipp|Austria}} (15) # {{PisiLipp|Belgia}} (20) # [[Pilt:Flag_of_Brazil_(1889–1960).svg|24px]] [[Brasiilia]] (6) # {{PisiLipp|Bulgaaria}} (1) # {{PisiLipp|Costa Rica}} (1) # [[Pilt:Flag_of_Egypt_(1922-1958).svg|24px]] [[Egiptus]] (6) # {{PisiLipp|Holland}} (11) |valign=top| # <li value=9>[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]] (16) # [[Pilt:Flag_of_Yugoslavia_(1918–1941).svg|24px]] [[Jugoslaavia]] (12) # [[Pilt:Flag_of_Canada_(1921–1957).svg|24px]] [[Kanada]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Greece_(1822-1978).svg|24px]] [[Kreeka]] (8) # [[Pilt:Flag_of_Mexico_(1934-1968).svg|24px]] [[Mehhiko]] (2) # {{PisiLipp|Norra}} (5) # [[Pilt:Flag_of_Poland_(1928–1980).svg|24px]] [[Poola]] (11) # {{PisiLipp|Portugal}} (5) |valign=top| # <li value=17>{{PisiLipp|Prantsusmaa}} (19) # {{PisiLipp|Rootsi}} (13) # {{PisiLipp|Rumeenia}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]] (16) # {{PisiLipp|Suurbritannia}} (18) # {{PisiLipp|Šveits}} (18) # {{PisiLipp|Taani}} (9) # {{PisiLipp|Tšehhoslovakkia}} (13) |valign=top| # <li value=25>{{PisiLipp|Tšiili}} (7) # {{PisiLipp|Türgi}} (7) # [[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] (19) # {{PisiLipp|Uruguay}} (5) # [[Pilt:Flag_of_the_United_States_(1912-1959).svg|24px]] [[USA]] (22) # * |} == Tulemused == === Mehed === ==== Epee ==== ==== Võistkondlik epee ==== ==== Florett ==== ==== Võistkondlik florett ==== ==== Espadron ==== ==== Võistkondlik espadron ==== === Naised === ==== Florett ==== == Medalite tabel == * {{Värviruut|#ccccff|&nbsp;<nowiki>*</nowiki>&nbsp;|border=darkgray}} Korraldajariik (Saksamaa) {| class="wikitable" style="text-align:center;" |- bgcolor="#efefef" ! colspan=6| [[Pilt:Olympic rings.svg|50px|Olümpiarõngad]] [[Vehklemine 1936. aasta suveolümpiamängudel|Berliin 1936]][[Pilt:Fencing pictogram.svg|50px|Vehklemine]] |-{| {{Reastatud medalitabel|class=wikitable sortable}} |- | 1.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Italy_(1861–1946).svg|24px]] [[Itaalia]]||4||3||2|| 9 |- | 2.||align=left |[[Pilt:Flag_of_Hungary_(1915-1918,_1919-1946;_3-2_aspect_ratio).svg|24px]] [[Ungari]] ||3||0||1|| 4 |- | 3.||align=left |{{PisiLipp|Prantsusmaa}}||0 ||2||1|| 3 |- | 4.||align=left style="background-color:#ccccff|[[Pilt:Flag_of_Germany_(1935–1945).svg|24px]] [[Kolmas riik|Saksamaa]]||0 ||1||2|| 3 |- | 5.||align=left |{{PisiLipp|Rootsi}}||0 ||1||0|| 1 |- | 6.||align=left |{{PisiLipp|Austria}}||0||0||1|| 1 |- !colspan=2| Kokku 6 riiki || 7 || 7 || 7 || 21 |} == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons category}} * [https://web.archive.org/web/20070709225735/http://www.la84foundation.org/6oic/OfficialReports/1936/1936v2sum.pdf THE XI OLYMPIC GAMES BERLIN, 1936 OFFICIAL REPORT] * [https://www.olympics.com/en/olympic-games/berlin-1936/results/fencing Berlin 1936 Fencing Results] * [https://www.olympedia.org/editions/11/sports/FEN Fencing at the 1936 Summer Olympics] {{Vehklemine olümpiamängudel}} [[Kategooria:1933. aasta suveolümpiamängud]] [[Kategooria:Vehklemine]] 6215c0uqcy3lcw5x3zd5rovd9fk5or2 Arutelu:Artell 1 712540 7124465 2026-04-04T20:42:33Z Velirand 67997 Uus lehekülg: 'Mis ajani Nõukogude ajal Eestis artellid likvideeriti? ~~~~' 7124465 wikitext text/x-wiki Mis ajani Nõukogude ajal Eestis artellid likvideeriti? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 23:42 (EEST) f6903z45vl86tnn6b9edi4rbj8xzv4r 7124469 7124465 2026-04-04T20:49:00Z Velirand 67997 7124469 wikitext text/x-wiki Mis ajani Nõukogude ajal Eestis artellid tegutsesid? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 23:42 (EEST) jpybwxgj3h8ls14sm8un5qhd6ra3hec 7124474 7124469 2026-04-04T21:04:35Z Kalle 51 7124474 wikitext text/x-wiki Mis ajani Nõukogude ajal Eestis artellid tegutsesid? [[Kasutaja:Velirand|Velirand]] ([[Kasutaja arutelu:Velirand|arutelu]]) 4. aprill 2026, kell 23:42 (EEST) Kes seda täpselt teab aga selline tekst elust enesest ajalehest Postimees: Väljapääsmatusse olukorda sattunud käitise juhtimine oli niisama lootusetu ning 1954. aastal vahetus kolm korda artelli juhtkond. Standardi keeruline majandusolukord kiirendas käitise reorganiseerimist. 1958. aastal muudeti artell mööbli eksperimentaalvabrikuks Standard. 1960. aastal liideti sellega mööblivabrikud Hoog, Mööbel ning Rakvere ja Türi metsakombinaadi mööblitsehhid. --[[Kasutaja:Kalle|Kalle]] ([[Kasutaja arutelu:Kalle|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 00:03 (EEST) 8d9zxc6xpmly55ji5xrwifucgq1q2tq Clarksoni talu 0 712541 7124478 2026-04-04T21:15:22Z HamsterBuilds 226085 Alustatud, tõlkides lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1346523556|Clarkson's Farm]]" esimene alaosa 7124478 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} Clarkson's Farm on Briti telesari, mis jälgib Jeremy Clarksoni elu ja tegemisi tema Cotswoldsi talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 1000 aakri (400 hektari) suurust talu Chipping Nortoni lähistel Lääne-Oxfordshire’is. Clarkson ise on kirjeldanud sarja kui “päris tõsielutelevisiooni”. Sari on pälvinud positiivset vastukaja ning toonud rahvusvaheliselt rohkem tähelepanu Suurbritannia põllumajandussektorile. jx5pcz66j2sfp5qdjnbquv58rz6b824 7124480 7124478 2026-04-04T21:19:11Z Maemees 15364 7124480 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on briti telesari, mis jälgib Jeremy Clarksoni elu ja tegemisi tema Cotswoldsi talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talu Chipping Nortoni lähistel Lääne-Oxfordshire’is. Clarkson ise on kirjeldanud sarja kui “päris tõsielutelevisiooni”. Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. ajis99hq5dia0tbudylxw7p7qsy7gjx 7124481 7124480 2026-04-04T21:22:51Z Maemees 15364 7124481 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on briti telesari, mis jälgib Jeremy Clarksoni elu ja tegemisi tema Cotswoldsi talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talumaad Chipping Nortoni lähistel Lääne-Oxfordshire’is. Clarkson ise on kirjeldanud sarja kui “päris tõsielutelevisiooni”. Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. pzubrugpbh7rc116qw3hltquua5nu19 7124493 7124481 2026-04-04T22:00:52Z Andres 5 7124493 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on Briti telesari, mis jälgib [[Jeremy Clarkson]]i elu ja tegemisi tema Cotswoldsi talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talumaad Chipping [[Norton]]i lähistel Lääne-[[Oxfordshire]]'is. Clarkson ise on kirjeldanud sarja kui “päris tõsielutelevisiooni”. Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. cgh6v3mezzrufunm3y9y8wbj8n7vyoz 7124495 7124493 2026-04-04T22:07:00Z Andres 5 7124495 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on Briti telesari, mis jälgib [[Jeremy Clarkson]]i elu ja tegemisi tema [[Cotswolds]]i talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talumaad [ Chipping Norton]]i lähistel [[West Oxfordshire]]'is. Clarkson ise on nimetanud seda sarja "päris [[tõsielutelevisioon]]iks". Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. ifxpldzpzkwp8ue5c0ebv4va2pgaslo 7124539 7124495 2026-04-05T05:32:46Z Kapsas123 209254 7124539 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on Briti telesari, mis jälgib [[Jeremy Clarkson]]i elu ja tegemisi tema [[Cotswolds]]i talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talumaad [[Chipping Norton]]i lähistel [[West Oxfordshire]]'is. Clarkson ise on nimetanud seda sarja "päris [[tõsielutelevisioon]]iks". Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. io5cqoxjok37xuyeumspoxo2fho77ht 7124575 7124539 2026-04-05T07:57:53Z Kruusamägi 1530 [[Vikipeedia:Tööriistad/HotCat|HC]]: lisatud [[Kategooria:Suurbritannia telesaated]] 7124575 wikitext text/x-wiki {{Infokast telesaade|esimene_saade={{Start date|2021|06|11|df=yes}}}} '''Clarksoni talu''' (inglise keeles ''Clarkson's Farm'') on Briti telesari, mis jälgib [[Jeremy Clarkson]]i elu ja tegemisi tema [[Cotswolds]]i talus. Saade keskendub Clarksoni katsetele majandada umbes 400 hektari suurust talumaad [[Chipping Norton]]i lähistel [[West Oxfordshire]]'is. Clarkson ise on nimetanud seda sarja "päris [[tõsielutelevisioon]]iks". Sarjas tutvustatakse ka Suurbritannia põllumajandust. [[Kategooria:Suurbritannia telesaated]] cq5jwhxdea9t9rmi6fqvigh3fbrm88l Bad Dürrenbergi matus 0 712542 7124483 2026-04-04T21:29:22Z B-Binder 95424 Loodud lehekülje "[[:en:Special:Redirect/revision/1338397251|Bad Dürrenberg burial]]" tõlkimisel 7124483 wikitext text/x-wiki '''Bad Dürrenbergi matus''' on kiviaegne topeltmatus. 6wtbpqg8ijsz7lu3ordmlaafk0ao31l 7124485 7124483 2026-04-04T21:41:09Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Bad Dürrenbergi matmine]] pealkirja [[Bad Dürrenbergi matus]] alla 7124483 wikitext text/x-wiki '''Bad Dürrenbergi matus''' on kiviaegne topeltmatus. 6wtbpqg8ijsz7lu3ordmlaafk0ao31l 7124487 7124485 2026-04-04T21:46:54Z Andres 5 7124487 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Bad Dürrenbergi matus''' on kiviaegne topeltmatus. 9cb51vcxryj0xhw2sqz7rk42glulkb8 7124574 7124487 2026-04-05T07:56:23Z Kruusamägi 1530 7124574 wikitext text/x-wiki {{täienda}} '''Bad Dürrenbergi matus''' on [[kiviaeg]]ne topeltmatus. See leiti 1934. aastal ja matmiskoht asub [[Saksi-Anhalt]]i liidumaal [[Saale]] jõe ääres [[Bad Dürrenberg]]i linna lähistel. [[Radiosüsinikumeetod]]iga on säilmed hinnatud vahemikku 7000–6800 eKr. {{koord}} [[Kategooria:Saksi-Anhalt]] gm5wabig1hya5tfplm24yfyslrfe0cr Bad Dürrenbergi matmine 0 712544 7124486 2026-04-04T21:41:09Z Andres 5 Andres teisaldas lehekülje [[Bad Dürrenbergi matmine]] pealkirja [[Bad Dürrenbergi matus]] alla 7124486 wikitext text/x-wiki #suuna [[Bad Dürrenbergi matus]] 05od9f1wjk1voyjr3n0cvu9katiq6gv Clarkson's Farm 0 712545 7124490 2026-04-04T21:56:25Z Andres 5 Ümbersuunamine lehele [[Clarksoni talu]] 7124490 wikitext text/x-wiki #suuna [[Clarksoni talu]] scb3nk70rej1wu7w8yg29d6wpz7ysm1 Félix Bolaños 0 712546 7124496 2026-04-04T22:08:54Z Juhan121 25066 Uus lehekülg: ''''Félix Bolaños García''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1975]] [[Madrid]]is) on [[Hispaania]] jurist ja poliitik, ta on [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] liige. Ta on alates 2023. aastast Hispaania, justiits- ja palamendi ([[Cortes]]e) suhete minister. Varem oli ta aastatel 2018–2021 Hispaania peaministri kantselei peasekretär ning aastatel 2021–2023 Hispaania suhete minister Cortesega (parlamendiga)...' 7124496 wikitext text/x-wiki '''Félix Bolaños García''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1975]] [[Madrid]]is) on [[Hispaania]] jurist ja poliitik, ta on [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] liige. Ta on alates 2023. aastast Hispaania, justiits- ja palamendi ([[Cortes]]e) suhete minister. Varem oli ta aastatel 2018–2021 Hispaania peaministri kantselei peasekretär ning aastatel 2021–2023 Hispaania suhete minister Cortesega (parlamendiga) ja demokraatliku mälu minister. Ta sündis aastal [[1975]] [[Madrid]]is. Ta lõpetas [[Madridi Complutense Ülikool]]i õigusteaduse kraadiga. Pärast ülikooli lõpetamist läbis ta sama ülikooli õigusteaduskonna üldõiguse kursuse ja tööõiguse erikursuse, lõpetades mõlemad oma kursusel esimesena. 1998. aastal alustas ta õiguspraktikat ning 2001. aastal asus ta tööle juristina advokaadibüroo "Uría Menéndez" tööõiguse osakonnas. 2005. aasta mais liitus ta [[Hispaania Pank|Hispaania Pangaga]] õigusnõunikuna töö-, ametiühingu- ja sotsiaalkindlustusküsimustes, saades Hispaania Panga töötajaks. Ajavahemikul oktoobrist 2008 kuni juunini 2018 töötas ta Hispaania Panga tööõiguse ja õigusdokumentatsiooni osakonna juhatajana. Ta oli lektor Instituto de Empresa Business School'is. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}} {{JÄRJESTA:Bolanos, Felix}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] 79yv34hbttdd3wrfe0tzsk4rigis408 7124498 7124496 2026-04-04T22:11:25Z Juhan121 25066 Tegin väga hädapärase alguse, paluks jätkata (olen väsinud) 7124498 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} '''Félix Bolaños García''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1975]] [[Madrid]]is) on [[Hispaania]] jurist ja poliitik, ta on [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] liige. Ta on alates 2023. aastast Hispaania, justiits- ja palamendi ([[Cortes Generales|Cortes]]e) suhete minister. Varem oli ta aastatel 2018–2021 Hispaania peaministri kantselei peasekretär ning aastatel 2021–2023 Hispaania suhete minister Cortesega (parlamendiga) ja demokraatliku mälu minister. Ta sündis aastal [[1975]] [[Madrid]]is. Ta lõpetas [[Madridi Complutense Ülikool]]i õigusteaduse kraadiga. Pärast ülikooli lõpetamist läbis ta sama ülikooli õigusteaduskonna üldõiguse kursuse ja tööõiguse erikursuse, lõpetades mõlemad oma kursusel esimesena. 1998. aastal alustas ta õiguspraktikat ning 2001. aastal asus ta tööle juristina advokaadibüroo "Uría Menéndez" tööõiguse osakonnas. 2005. aasta mais liitus ta [[Hispaania Pank|Hispaania Pangaga]] õigusnõunikuna töö-, ametiühingu- ja sotsiaalkindlustusküsimustes, saades Hispaania Panga töötajaks. Ajavahemikul oktoobrist 2008 kuni juunini 2018 töötas ta Hispaania Panga tööõiguse ja õigusdokumentatsiooni osakonna juhatajana. Ta oli lektor Instituto de Empresa Business School'is. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}} {{JÄRJESTA:Bolanos, Felix}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] sxvac3ydjxchr7yffah432hrxz9d087 7124641 7124498 2026-04-05T09:28:00Z Velirand 67997 + pilt 7124641 wikitext text/x-wiki {{Toimeta|aasta=2026|kuu=aprill}} [[Pilt:Félix_Bolaños_2023_(cropped).jpg|pisi|Félix Bolaños (2023)]] '''Félix Bolaños García''' (sündinud [[17. detsember|17. detsembril]] [[1975]] [[Madrid]]is) on [[Hispaania]] jurist ja poliitik, ta on [[Hispaania Sotsialistlik Töölispartei|Hispaania Sotsialistliku Töölispartei]] liige. Ta on alates 2023. aastast Hispaania, justiits- ja palamendi ([[Cortes Generales|Cortes]]e) suhete minister. Varem oli ta aastatel 2018–2021 Hispaania peaministri kantselei peasekretär ning aastatel 2021–2023 Hispaania suhete minister Cortesega (parlamendiga) ja demokraatliku mälu minister. Ta sündis aastal [[1975]] [[Madrid]]is. Ta lõpetas [[Madridi Complutense Ülikool]]i õigusteaduse kraadiga. Pärast ülikooli lõpetamist läbis ta sama ülikooli õigusteaduskonna üldõiguse kursuse ja tööõiguse erikursuse, lõpetades mõlemad oma kursusel esimesena. 1998. aastal alustas ta õiguspraktikat ning 2001. aastal asus ta tööle juristina advokaadibüroo "Uría Menéndez" tööõiguse osakonnas. 2005. aasta mais liitus ta [[Hispaania Pank|Hispaania Pangaga]] õigusnõunikuna töö-, ametiühingu- ja sotsiaalkindlustusküsimustes, saades Hispaania Panga töötajaks. Ajavahemikul oktoobrist 2008 kuni juunini 2018 töötas ta Hispaania Panga tööõiguse ja õigusdokumentatsiooni osakonna juhatajana. Ta oli lektor Instituto de Empresa Business School'is. {{Pooleli|aasta=2026|kuu=aprill}} {{JÄRJESTA:Bolanos, Felix}} [[Kategooria:Hispaania poliitikud]] [[Kategooria:Justiitsministrid]] [[Kategooria:Juristid]] [[Kategooria:Sündinud 1975]] t8wmvbkylpob0cdkyma5286jals6mhp Clarksoni farm 0 712547 7124538 2026-04-05T05:27:57Z Kapsas123 209254 Ümbersuunamine lehele [[Clarksoni talu]] 7124538 wikitext text/x-wiki #suuna[[Clarksoni talu]] gzr2jzcunv1jz6fqg1d98qzkrlbf0kt Kategooria arutelu:Eesti metallikunstnikud 15 712548 7124545 2026-04-05T06:32:47Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: 'ülemkategooriaga (metallikunstnikud, Eesti märksõnastiku järgi ''metal artists'') on probleemid. Wikidata lähim on metal arts ([[metallikunst]]) ([[:Wikidata:Q12370206]])--~~~~' 7124545 wikitext text/x-wiki ülemkategooriaga (metallikunstnikud, Eesti märksõnastiku järgi ''metal artists'') on probleemid. Wikidata lähim on metal arts ([[metallikunst]]) ([[:Wikidata:Q12370206]])--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 09:32 (EEST) t4aq0fhypitvce5jmv01323ddqss0hp Félix Bolaños García 0 712549 7124547 2026-04-05T06:42:01Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Félix Bolaños]] 7124547 wikitext text/x-wiki #suuna [[Félix Bolaños]] guwaqeitqozsjsslujlp1lhp1a3tkc8 Jaapani mootorrataste Grand Prix 0 712550 7124573 2026-04-05T07:52:33Z Kasparkelk 204517 Uus lehekülg: '[[Fail:Twin Ring Motegi road course map.svg|pisi|250x250px|Twin Ring Motegi ringrada]] '''Jaapani mootorrataste Grand Prix''' on [[Jaapan|Jaapanis]] peetav [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõidu]] etapp. Grand Prix' toimub [[Mobility Resort Motegi|Mobility Resort Motegis]] 2030. aastani.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP mainstay grand prix pens deal to remain on the calendar {{!}} Crash.net |url=https://www.crash....' 7124573 wikitext text/x-wiki [[Fail:Twin Ring Motegi road course map.svg|pisi|250x250px|Twin Ring Motegi ringrada]] '''Jaapani mootorrataste Grand Prix''' on [[Jaapan|Jaapanis]] peetav [[Grand Prix' mootorrataste võidusõit|Grand Prix' mootorrataste võidusõidu]] etapp. Grand Prix' toimub [[Mobility Resort Motegi|Mobility Resort Motegis]] 2030. aastani.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2025-07-23 |pealkiri=MotoGP mainstay grand prix pens deal to remain on the calendar {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/news/1077645/1/motogp-confirms-contract-extension-japanese-grand-prix |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> [[Fail:Marc Márquez leads the pack 2013 Motegi.jpeg|pisi|2013. aasta MotoGP Jaapani Grand Prix']] [[Suzuka Ringrada]] oli [[2004. aasta MotoGP hooaeg|2004. aastani]] peamine koht, kus sõite peeti. Selle asendas 2004. aastal Mobility Resort Motegi. Muutus toimus pärast seda, kui Suzuka sai kriitikat oma lühikeste väljasõidualade ja ohtlike raja ääres olevate barrikaadide tõttu, mis põhjustasid Jaapanlase [[Dajiro Kato]] surma ning [[Marco Melandri]] ja [[Alex Barros|Alex Barrose]] vigastusi 2003. aasta Jaapani Grand Prix'l.<ref>{{Netiviide |kuupäev=2003-09-19 |pealkiri=Suzuka scrapped from 2004 calendar. {{!}} Crash.net |url=https://www.crash.net/motogp/feature/73101/1/suzuka-scrapped-from-2004-calendar |vaadatud=2026-04-05 |väljaanne=www.crash.net |keel=en}}</ref> == Ametlikud nimed ja nimisponsorid == * 1963: Grand Prix Race Meeting (polnud sponsorit) * 1987-1989, 2001, 2005, 2010-2011: Grand Prix of Japan (polnud sponsorit) * 1990-1991: Kibun Japanese Grand Prix * 1992: Japanese Grand Prix (polnud sponsorit) * 1993: [[Marlboro]] GP * 1994-2000: [[Marlboro]] Grand Prix of Japan * 2002-2003: [[SKYY vodka]] Grand Prix of Japan * 2004: [[Camel]] Grand Prix of Japan * 2006-2008: A-Style Grand Prix of Japan * 2009: [[Polini]] Grand Prix of Japan * 2012-2013: [[AirAsia]] Grand Prix of Japan * 2014-2019, 2022-praegu: [[Motul]] Grand Prix of Japan == Endised ringrajad == <gallery> Fail:Suzuka 1962-1982.png|Suzuka ringrada kasutatud aastatel 1962-1965 Fail:Fuji Speedway (1965-1974 Layout).svg|Fuji Speedway, kasutatud aastatel 1966 ja 1967 Fail:Suzuka circuit map (1987-2002).svg|Suzuka ringrada kasutatud aastatel 1987-1998 ja 2000-2003 </gallery> 4c8qtevd4tir0jgl0iww6pvnorbg958 Arutelu:Miilang 1 712551 7124584 2026-04-05T08:19:05Z Kuriuss 38125 Uus lehekülg: '''Leht ilmub ebaregulaarselt, kuid sageli kord perioodis.'' – mis "perioodis"? ~~~~' 7124584 wikitext text/x-wiki ''Leht ilmub ebaregulaarselt, kuid sageli kord perioodis.'' – mis "perioodis"? [[Kasutaja:Kuriuss|Kuriuss]] ([[Kasutaja arutelu:Kuriuss|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 11:19 (EEST) qf30agsrzkdz41vpaf6vo2o5xqkdewc Guadalquiviri jõgi 0 712552 7124616 2026-04-05T09:05:05Z Kuuskinen 33651 Ümbersuunamine lehele [[Guadalquivir]] 7124616 wikitext text/x-wiki #suuna[[Guadalquivir]] 9fszmam735zfkodrd44kc0cl5947wgf Arutelu:Thae Su Nyein 1 712553 7124622 2026-04-05T09:13:27Z ~2026-20237-63 226346 /* Rämpsposti väide */ uus alaosa 7124622 wikitext text/x-wiki == Rämpsposti väide == See ei ole üldse kommertslik sisu ega rämpspost. Allikad tõestavad selle populaarsust alates 2024. aastast ja see on kandideerimisel uue pealkirja saamiseks 2026. aastal. [[Eri:Kaastöö/&#126;2026-20237-63|&#126;2026-20237-63]] ([[Kasutaja arutelu:&#126;2026-20237-63|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 12:13 (EEST) fjf97ls5g2ez2id5bvqg54go3w5z6tc Kategooria arutelu:Elektroonikateadlased 15 712554 7124630 2026-04-05T09:23:49Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: 'kas vaste on electronic engineer ([[:Wikidata:Q56312763]])?--~~~~' 7124630 wikitext text/x-wiki kas vaste on electronic engineer ([[:Wikidata:Q56312763]])?--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 12:23 (EEST) oyruottavhj3qr3rws80e9fskc0d1e7 Helene Julie Mayer 0 712555 7124660 2026-04-05T09:44:00Z Velirand 67997 Ümbersuunamine lehele [[Helene Mayer]] 7124660 wikitext text/x-wiki #suuna [[Helene Mayer]] rhqwb054jwjdeltwqu6tyql1nbw7osj Kategooria:Raudteelased 14 712556 7124683 2026-04-05T11:16:42Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Raudteetransport]] [[Kategooria:Inimesed]]' 7124683 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Raudteetransport]] [[Kategooria:Inimesed]] diplqv54rjkst6ju65axr20x5k5k4aq Kategooria:Kultuuriajakirjad 14 712557 7124686 2026-04-05T11:24:11Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Ajakirjad]] [[Kategooria:Kultuur]]' 7124686 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Ajakirjad]] [[Kategooria:Kultuur]] taejuy1j6jm5xmm92xre10bueb4ff5a Kategooria arutelu:Eesti metsavahid 15 712558 7124709 2026-04-05T11:46:48Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: 'inglise vaste peaks olema forester, ent enwiki "Category:Estonian foresters" on seotud meie "[[:kategooria:Eesti metsandustegelased]]", vt [[:Wikidata:Q15255955]]--~~~~' 7124709 wikitext text/x-wiki inglise vaste peaks olema forester, ent enwiki "Category:Estonian foresters" on seotud meie "[[:kategooria:Eesti metsandustegelased]]", vt [[:Wikidata:Q15255955]]--[[Kasutaja:Estopedist1|Estopedist1]] ([[Kasutaja arutelu:Estopedist1|arutelu]]) 5. aprill 2026, kell 14:46 (EEST) h1uy9kvtau9rgbo12gaht6gm1z0zeax Kategooria:Põllumajandusharidus 14 712559 7124720 2026-04-05T11:52:14Z Estopedist1 278 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Haridus]]' 7124720 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Põllumajandus]] [[Kategooria:Haridus]] m7ecfdhhaw0qikpi76nhe6snd8nwl04